28.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 21/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/98,

16. oktoober 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 51 lõiget 4 ja artikli 116 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramisel peetakse väga oluliseks elemendiks krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamist, millega tehakse kindlaks konsolideerimisgrupi ettevõtjad liidus ja kolmandas riigis ning milles kirjeldatakse iga konsolideerimisgrupi üksuse laadi, asukohta, selle järelevalves osalevaid ametiasutusi, kohaldatavaid usaldatavusnormatiivide erandeid, selle tähtsust konsolideerimisgrupi jaoks ja tähtsust riigi jaoks, kus üksusel on tegevusluba või kus see on asutatud, samuti sellise tähtsuse määramise kriteeriumeid. Selle taustal on teave filiaali tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks ja selle filiaali tähtsuse kohta liikmesriigi jaoks, kus filiaal on asutatud, väga oluline selleks, et määrata kindlaks asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste osalemine kolleegiumi tegevuses. Samuti on kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramisel oluline teave selle kohta, kas konsolideerimisgrupi ettevõtjad on laadilt krediidiasutused ja investeerimisühingud, filiaalid või muud finantssektori ettevõtjad, samuti kas riik, kus neil on tegevusluba või kus need on asutatud, on liikmesriik või kolmas riik.

(2)

Teave konsolideerimisgrupi üksuse tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks ja liikmesriigi jaoks, kus üksusel on tegevusluba või kus üksus on asutatud, on väga oluline selle liikmesriigi pädeva asutuse kolleegiumi tegevusse kaasatuse astme kindlaksmääramisel ning eelkõige järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi läbiviimisel.

(3)

Järelevalvekolleegiumide tõhususe suurendamiseks peaks direktiivi 2013/36/EL artiklis 115 osutatud kirjalik koordineerimis- ja koostöökord hõlmama kõiki kolleegiumi töövaldkondi. Kirjalik kord peaks hõlmama ka konkreetses kolleegiumi tegevuses, näiteks kolleegiumi konkreetsete allstruktuuride kaudu läbiviidavas tegevuses osalevate kolleegiumi liikmete vahelisi kokkuleppeid. Kirjalik kord peaks sisaldama ka kolleegiumi töö rakenduslikke aspekte, sest need aspektid on olulised kolleegiumi tegevuse hõlbustamiseks nii tavatingimustes kui ka eriolukordades. Kuna väga tähtis on tagada kolleegiumisisene koostöö enne panuse andmist ja panuse andmiseks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse küsimustesse, tuleks kirjalikus korras näha ette asjaomase panuse koordineerimise protsessid, samuti konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ülesanded ja roll sellest panusest teatamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (2) artikli 2 lõike 1 punktis 44 määratletud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kaudu kriisilahenduse kolleegiumile. Kirjalik kord peaks olema terviklik, sidus ja ammendav ning andma pädevatele asutustele piisava ja asjakohase aluse, et täita oma vastavaid kohustusi ja ülesandeid eeskätt kolleegiumis, mitte väljaspool seda.

(4)

Kolleegiumid on peamine vahend teabe vahetamiseks, prognooside tegemiseks ja eriolukordadega tegelemiseks ning selleks, et võimaldada konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel tegeleda tõhusalt järelevalvega konsolideeritud alusel. Järjepidevuse tagamiseks ja selleks, et Euroopa Pangandusjärelevalvel oleks võimalik täita oma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1093/2010 (3) ning direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 sätestatud ülesandeid, on asjakohane, et Euroopa Pangandusjärelevalve osaleb liikmena kõigis kolleegiumides.

(5)

Kolleegiumi kõigi ülesannete täitmiseks peaks konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel ja teistel kolleegiumi liikmetel olema ülevaade kõigi konsolideerimisgrupi üksuste tegevusest, sealhulgas nende tegevusest, kes tegelevad finantstegevusega, ilma et nad oleksid kvalifitseeritud kui krediidiasutused või investeerimisühingud, ning nende tegevusest, kes tegutsevad väljaspool liitu. Edendada tuleks koostoimet konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse, kolleegiumi liikmete, kolmanda riigi järelevalveasutuste, riigiasutuste või riiklike organite vahel, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksuse järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas ametiasutused, kes vastutavad konsolideerimisgrupi finantssektori ettevõtjate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, või pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest, lubades neil kolmanda riigi järelevalveasutustel ja riigiasutustel või organitel vajaduse korral osaleda kolleegiumi töös vaatlejana.

(6)	Kolleegiumi liikmed peaksid arutama ja kokku leppima vaatlejate olemasolu korral nende kolleegiumisse kaasamise ulatuse ja taseme. Vaatlejate kolleegiumis osalemise raamistik tuleks selgelt sätestada kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras ning edastada vaatlejatele.

(7)

Järelevalvekolleegiumi liikmed peaksid koos töötama, et koordineerida oma järelevalvetegevust võimalikult suures ulatuses, ning tegema tihedat koostööd, et täita oma ülesandeid paremini, vältida dubleerimist, sealhulgas järelevalve all olevatele konsolideerimisgrupi üksustele adresseeritud teabenõuete dubleerimist. Seoses sellega peaksid kolleegiumi liikmed korrapäraselt kaaluma ülesannete jaotamist ja vastutuse delegeerimist puudutavaid kokkuleppeid, tehes seda vähemalt siis, kui kolleegiumi liikmed töötavad välja oma kolleegiumi järelevalvealast kontrolliprogrammi.

(8)

Konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete ja kohustuste täitmiseks, ning ta peaks koordineerima kolleegiumi liikmetelt või vaatlejatelt või konsolideerimisgrupi üksuselt saadud teavet, või kriisilahenduse kolleegiumilt, eeskätt asjaomaselt konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuselt saadud lähteandmete kogumist ja levitamist. Sama kehtib ka kõigi kolleegiumi liikmete kohta. Eriti juhul, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb kindlaks teatud teabe olulisuse kolleegiumi teise liikme jaoks, sealhulgas pädeva ametiasutuse jaoks vastuvõtvas liikmesriigis, kus oluline filiaal on asutatud, tuleks hoiduda kolleegiumi liikmete põhjendamatust teavitamata jätmisest.

(9)

Kolleegiumi liikmeid, kes osalevad direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 osutatud ülesannete täitmisel, tuleks julgustada vahetama teavet järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi põhielementide kohta, nagu on osutatud direktiivi artiklis 97, tunnistades samas, et järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi võidakse liikmesriikides erinevalt läbi viia, sõltuvalt liidu eeskirjade ülevõtmisest nende riiklikku õigusesse, võttes arvesse ka Euroopa Pangandusjärelevalve väljastatud direktiivi 2013/36/EL artikli 107 lõike 3 kohaseid suuniseid.

(10)

Et hõlbustada pädevate asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastada kõik otsused, mille eesmärk on tegeleda krediidiasutuse või investeerimisühingu nõuetele vastavuse küsimustega seoses meetoditega, mis vajavad enne omavahendite nõuete arvutamiseks kasutamist pädeva asutuse luba (sisemudelite kasutamine krediidiriski, tururiski, vastaspoole riski ja operatsiooniriski puhul), tuleks täpsustada konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahelise koostöö tingimused teabe vahetamiseks nimetatud sisemudelite toimimise kohta ning tuvastatud puudustega tegelemise eesmärgil meetmete üle arutamiseks ja kokkuleppele jõudmiseks.

(11)

Varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade tuvastamise hõlbustamiseks konsolideerimisgrupis ja selle üksustes ning süsteemis, kus need tegutsevad, oodatakse, et kolleegiumi liikmed vahetavad järjekindlalt ja võrreldavalt kvantitatiivset teavet konsolideerimisgrupi ja selle üksuste kohta. See teave peaks hõlmama pädevate asutuste kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 (4) kogutud teabe peamisi valdkondi, täpsustades aruandluse ühtsed vormid, sageduse, määratlused ja IT-lahendused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järelevalvelise aruandluse jaoks kohaldama, ning teavet tuleks vahetada, kui pädevad asutused koostavad konsolideerimisgrupi riskihindamise aruannet ning püüavad jõuda ühisotsusele kapitali ja likviidsuse suhtes direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohaselt. Iga kolleegium peaks otsustama sellel eesmärgil vahetatava teabe täpse kogumi.

(12)

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamiseks võtavad kolleegiumi liikmed arvesse konsolideerimisgrupi riskihindamise aruannet ning kapitali ja likviidsust käsitlevate ühisotsuste tulemust, et ühistöö prioriteedid paremini kindlaks määrata. Seega peaks kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamine algama siis, kui konsolideerimisgrupi riskihindamise ja ühisotsuse tegemise protsess on läbitud, samas kui selle lõplikuks valmimiseks peaksid pädevad asutused võtma arvesse ülesandeid, mida nad on selle tegemiseks riigi tasandil võtnud, nendeks ülesanneteks eraldatud vahendeid ja nende täitmiseks antud vastavaid tähtaegu.

(13)

Kolleegiumi liikmed peaksid koordineerima oma tegevust valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel, näiteks ebasoodsate arengusuundumuste korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või kogu liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, või muudes olukordades, mis mõjutavad või võivad otseselt mõjutada pankade konsolideerimisgrupi või selle tütarettevõtjate finants- ja majanduslikku olukorda. Seega peaks pädevate asutuste tegevuse kavandamine ja koordineerimine eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel hõlmama direktiivi 2014/59/EL asjaomastes sätetes osutatud tegevust, kuid piirdumata sellega; eelkõige tuleks sellise tegevuse näitena käsitada eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel tegevust, mille eesmärk on konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavandamine ja vajaduse korral koordineeritud panuse andmine kriisilahendusasutustele.

(14)

Eriolukorraga tegelemisel peaksid kolleegiumi liikmed konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koordineerimisel seadma eesmärgi töötada välja olukorra koordineeritud järelevalvealane hinnang, leppida kokku koordineeritud järelevalvetegevus ja teostada seiret selle rakendamise üle, tagamaks et eriolukorda hinnatakse ja sellega tegeletakse nõuetekohaselt. Samuti peaksid nad tagama, et igasugune välissuhtlus toimub koordineeritult ja hõlmab elemente, mis on eelnevalt kolleegiumi liikmete vahel kokku lepitud.

(15)

Käesoleva määruse sätted on üksteisega tihedalt seotud, kuna käsitlevad järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimusi. Et tagada ühtsus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma ühel ajal, ning et muuta isikute jaoks, kellel on need kohustused, lihtsamaks tervikliku ülevaate saamine ja kompaktne juurdepääs neile, on soovitatav koondada kõik direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikes 4 ja artikli 116 lõikes 4 nõutud regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(16)

Kuna enamik järelevalvekolleegiume ELis on moodustatud direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt, tundub olevat õigem täpsustada kõigepealt kolleegiume käsitlevad direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohased tingimused ja alles seejärel direktiivi 2013/36/EL artikli 51 kohased kolleegiume käsitlevad tingimused, kuna tundub, et esimeste puhul on tegemist üldisema ja viimaste puhul spetsiifilisema lähenemisega.

(17)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)) esitas komisjonile.

(18)	EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu avalikud arutelud, analüüsinud võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning palunud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 116 ja artikli 51 lõike 3 kohaselt moodustatud järelevalvekolleegiumide (edaspidi „kolleegiumide”) toimimise üldtingimused.

2. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLI 116 KOHASELT MOODUSTATUD KOLLEEGIUMIDE TOIMIMISE TINGIMUSED

1. JAGU

Kolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 2

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamise korraldamine

1. Järelevalvekolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramiseks korraldab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaardistamise kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/99 (5) artikliga 2.

2. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamise tulemuseks on järgmiste konsolideerimisgrupi üksuste kindlakstegemine:

a)	liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud ning seal asutatud filiaalid;

b)	liikmesriigis tegevusloa saanud finantssektori ettevõtjad;

c)	kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud ja seal asutatud filiaalid.

3. Kaardistamisel kajastatakse seoses iga liikmesriigis tegevusloa saanud või seal asutatud krediidiasutuse ja investeerimisühinguga järgmist:

a)	liikmesriik, kus krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa või kus on asutatud filiaal;

krediidiasutuse või investeerimisühingu järelevalve eest vastutav asutus või selle vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal on asutatud, samuti selle liikmesriigi teised finantssektori asutused, nagu finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest vastutavad pädevad asutused;

krediidiasutuste ja investeerimisühingute, sealhulgas ELi emaettevõtja samas liikmesriigis asutatud tütarettevõtja puhul, samuti ELi emaettevõtja enda puhul teave selle kohta, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet individuaalselt või kas talle on tehtud individuaalselt erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) teises kuni kaheksandas osas sätestatud nõuetest vastavalt nimetatud määruse artiklitele 7, 8 või 10;

krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul teave, mis on seotud krediidiasutuse ja investeerimisühingu olulisusega liikmesriigi jaoks, kus tal on tegevusluba, ja pädevate asutuste kõnealuse olulisuse määramiseks kasutatud kriteeriumid ning teave selle krediidiasutuse või investeerimisühingu tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et selle krediidiasutuse või investeerimisühingu varade maht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel;

filiaali puhul teave filiaali olulisuse kohta liikmesriigi jaoks, kus see on asutatud, eeskätt selle kohta, kas see filiaal on määratud või on kavandatud olema oluline kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 51, samuti teave selle filiaali olulisuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et asjaomase filiaali varade maht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel.

4. Iga lõike 2 punktis b ja c osutatud finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu või filiaali kohta kajastatakse järgmist teavet:

a)	liikmesriik, kus finantssektori ettevõtjal on tegevusluba, või kolmas riik, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud või kus on loodud filiaal;

b)	selle finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali järelevalve eest vastutav või järelevalves osalev ametiasutus;

teave finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et selle finantssektori ettevõtja, krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali varade kogumaht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel.

Artikkel 3

Kolleegiumi liikmete ja vaatlejate nimetamine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kutsub kolleegiumi liikmeteks järgmised ametiasutused:

nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, kes on ELi emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad, ning selle vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on loodud direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 osutatud olulised filiaalid.

b)	liikmesriikide Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kes osalevad riikliku õiguse kohaselt punktis a osutatud juriidiliste isikute usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, kuid kes ei ole pädevad asutused;

c)	Euroopa Pangandusjärelevalve.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda selle vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi, kus on asutatud ebaolulised filiaalid, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud protsessiga.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda selle kolmanda riigi järelevalveasutusi, kus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on tegevusluba, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud protsessiga.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda kolleegiumis vaatlejana osalema järgmisi ametiasutusi kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis d määratletud protsessiga:

a)	Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kellel ei ole riikliku õiguse kohaselt volitusi kontrollida liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust või investeerimisühingut või liikmesriigis asutatud filiaali;

liikmesriigi ametiasutused või organid, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksuse järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas ametiasutused, kes vastutavad konsolideerimisgrupi finantssektori ettevõtja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, või pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest.

5. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed täpsustavad artikli 5 punktis c osutatud kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras vaatlejate kolleegiumis osalemist käsitleva korra. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab sellest korrast vaatlejaid.

Artikkel 4

Kolleegiumi moodustamisest ja koosseisust teatamine

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teatab konsolideerimisgrupi ELi emaettevõtjale kolleegiumi moodustamisest ning selle liikmete ja vaatlejate isikud, samuti kõigist muutustest kolleegiumi koosseisus.

Artikkel 5

Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kehtestamine

Direktiivi 2013/36/EL artiklis 115 osutatud kirjalik koordineerimis- ja koostöökord sisaldab vähemalt järgmist:

a)	teave konsolideerimisgrupi üldstruktuuri kohta, mis hõlmab kõik konsolideerimisgrupi üksused;

b)	kolleegiumi liikmete ja vaatlejate kindlaksmääramine;

c)	vaatlejate kolleegiumis osalemist hõlmavate tingimuste kirjeldus, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 5, sealhulgas nende osalemine kolleegiumi erinevates dialoogides ja protsessides ning nende teabevahetusega seotud õigused ja kohustused;

d)	teabevahetuse korra kirjeldus, sealhulgas selle ulatus, sagedus ja teabevahetuskanalid;

e)	konfidentsiaalse teabe käsitlemise korra kirjeldus;

f)	tööülesannete andmise ja – kui see on asjakohane – vastutuse delegeerimise korra kirjeldus;

g)	kolleegiumi kõigi allstruktuuride kirjeldus;

h)	tavatingimustes järelevalve kavandamise ja koordineerimise raamistiku kirjeldus;

i)	eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel järelevalve kavandamise ja koordineerimise raamistiku kirjeldus, seahulgas erandolukorra plaanimine, sidevahendid ja menetlused;

j)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kolleegiumi liikmete ELi emaettevõtja ning konsolideerimisgrupi liikmetega teabe vahetamise poliitika kirjeldus;

k)	kokkulepitud menetlused ja tähtajad, mida tuleb järgida koosolekudokumentide edastamisel;

l)	mis tahes muud kolleegiumi liikmete vahelised kokkulepped, sealhulgas kokkulepitud näitajad varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kindlakstegemiseks;

m)	kriisilahenduse kolleegiumi koordineeritud panuse andmise raamistiku kirjeldus, eelkõige koordineeritud lähteandmete esitamise kohta, piiramata direktiivi 2014/59/EL artiklites 12, 13, 16, 18, 91 ja 92 osutatud konsulteerimisprotsessi;

n)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse rolli kirjeldus eeskätt seoses punktis m osutatud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kaudu asjaomasele kriisilahenduse kolleegiumile antud lähteandmetega;

o)	sätted, mis hõlmavad korda, kui liige või vaatleja lõpetab osalemise kolleegiumis.

Artikkel 6

Kolleegiumi koosolekutel ja tegevuses osalemine

1. Otsustades, millised asutused osalevad kolleegiumi koosolekul või tegevuses kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõikega 7, võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus arvesse järgmist:

a)	teemad, mida arutatakse ning koosoleku või tegevuse eesmärgid, eelkõige seoses nende olulisusega iga konsolideerimisgrupi üksuse jaoks;

b)	konsolideerimisgrupi üksuse olulisus liikmesriigi jaoks, kus konsolideerimisgrupi üksusel on tegevusluba või kus see on asutatud, ning olulisus konsolideerimisgrupi jaoks.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed tagavad, et kolleegiumi koosolekutel või tegevuses osalevad kõige asjakohasemad esindajad vastavalt arutatavatele teemadele või seatud eesmärkidele. Nendel esindajatel on kolleegiumi liikmetena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses seoses otsustega, mida plaanitakse vastu võtta koosolekutel või tegevuse käigus.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib kutsuda konsolideerimisgrupi esindajaid osalema kolleegiumi koosolekul või tegevuses, võttes aluseks kolleegiumi koosoleku või tegevuse teema ja eesmärgid.

Artikkel 7

Ülesannete andmine ja vastutuse delegeerimine

1. Artikli 16 kohase kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamisel ja selle vajaduse kohasel ajakohastamisel kaaluvad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed võimalust sõlmida kokkulepped ülesannete vabatahtlikuks täitmiseks võtmise ja vastutuse delegeerimise kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktile b, eriti siis, kui selline täitmiseks võtmine või delegeerimine toob arvatavalt kaasa tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve, kaotades eeskätt asjatu kontrollinõuete dubleerimise, sealhulgas seoses teabenõuetega.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab ELi emaettevõtjat ülesannete andmise ja vastutuse delegeerimise kohta kokkuleppe sõlmimisest ja pädev asutus, kes delegeerib oma volitusi, teavitab asjaomast krediidiasutust või investeerimisühingut.

Artikkel 8

Teabevahetus kolleegiumi liikmete ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi vahel

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus vastutab ELi emaettevõtjaga suhtlemise ja ettevõtjalt teabe küsimise eest. Kolleegiumi liikmed vastutavad nende järelevalvepädevusse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning filiaalidega suhtlemise ja neilt teabe küsimise eest.

2. Kui kolleegiumi liige kavatseb erandkorras teavitada ELi emaettevõtjat või küsida teavet ELi emaettevõtjalt, teavitab ta sellest eelnevalt konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust.

3. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kavatseb erandkorras teavitada oma järelevalvepädevusest väljapoole jäävat krediidiasutust või filiaali või sellelt teavet küsida, teavitab ta eelnevalt selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või filiaali järelevalve eest vastutavat kolleegiumi liiget.

2. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 9

Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kolleegiumi liikmete vahelise teabevahetuse üldtingimused

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu vajalikku teavet direktiivi 2013/36/EL artiklites 112 ja 113 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 54 ja 58 nõudeid (7).

2. Samuti vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed teavet, mis on vajalik direktiivi 2014/59/EL artiklis 8 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, olgu see saadud konsolideerimisgrupi üksuselt, pädevalt asutuselt või järelevalveasutuselt või mis tahes muust allikast, ning teevad seda kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 7. See teave peab olema piisavalt asjakohane, täpne ja õigeaegne.

Artikkel 10

Teabe vahetamine konsolideerimisgrupi riskihindamise läbiviimiseks ja ühisotsustele jõudmiseks

1. Seoses direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 osutatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohaste ühisotsustega vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja nimetatud artikli lõikes 1 osutatud kolleegiumi liikmed ühisotsusele jõudmiseks kogu vajalikku teavet nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel.

2. Eelkõige vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja lõikes 1 osutatud asjaomased kolleegiumi liikmed teavet direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohaselt läbi viidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamisprotsessi tulemuste kohta. Selle teabega esitatakse vähemalt järgmiste elementide hindamise tulemused:

a)	ärimudeli analüüs, sealhulgas hinnang olemasoleva ärimudeli elujõulisuse ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tulevikku suunatud äristrateegia jätkusuutlikkuse kohta;

b)	sisemine juhtimiskord ja kogu krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmavad kontrollid;

krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitali individuaalsed riskid, hõlmates järgmisi elemente:

i)	individuaalsed sisemised riskid;

ii)	riskijuhtimine ja kontrollid;

d)	kapitali adekvaatsuse hindamine, sealhulgas kavandatud nõutavad omavahendid direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt;

krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse ja rahastamisega seotud riskid, hõlmates järgmisi elemente:

i)	likviidsusrisk ja rahastamisrisk;

ii)	likviidsus- ja rahastamisriski juhtimine;

f)	likviidsuse adekvaatsuse hindamine, sealhulgas kavandatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed likviidsusmeetmed direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohaselt;

g)	muud järelevalvemeetmed või varajase sekkumise meetmed, mida on võetud või kavatsetakse võtta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamisprotsessi tulemusena tuvastatud puudustega tegelemiseks;

h)	direktiivi 2013/36/EL artikli 100 kohaselt läbi viidud järelevalvealaste stressitestide tulemused;

i)	kohapealsete kontrollide ja kaugseire tulemused, mis on olulised konsolideerimisgrupi või selle üksuste riskiprofiili hindamisel.

Artikkel 11

Teabevahetus seoses sisemeetodite kasutamise loa pideva läbivaatamise ja sisemudelite ebaoluliste laienduste või muudatustega

1. Sidususe ja koordineerimise tagamiseks seoses direktiivi 2013/36/EL artiklis 101 osutatud sisemeetodite kasutamise loa pideva läbivaatamisega vahetavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kellele on antud luba kasutada sisemeetodeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikega 1, artikli 151 lõikega 4 või lõikega 9, artikliga 283, artikli 312 lõikega 2 või artikliga 363, kogu teavet selle pideva läbivaatamise kohta ja kogu muud asjaomast teavet.

2. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või mõni lõikes 1 osutatud asjaomastest kolleegiumi liikmetest on teinud kindlaks, et liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing, sealhulgas ELi emaettevõtja, ei täida enam kõiki nõudeid sisemeetodi kohaldamiseks, või on teinud kindlaks nõrgad kohad vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101, vahetavad nad viivitamata järgmist teavet, kui see on asjakohane, et hõlbustada rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklis 8 osutatud ühisele kokkuleppele jõudmiseks järgmist teavet:

a)	hinnang tuvastatud puuduste mõju ning mittevastavusega seotud probleemide ja nende olulisuse kohta;

b)	hinnang nõuetele vastavuse taastamise ja puudustega tegelemise kava kohta, nagu ELi emaettevõtja või liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud, sealhulgas selle rakendamise ajakava;

teave konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või kolleegiumi asjaomase liikme kavatsuse kohta tühistada mudeli kasutamise luba või piirata seda nõuetele vastavate valdkondadega või nende valdkondadega, kus vastavus on võimalik saavutada sobiva aja jooksul, või nende valdkondadega, mida tuvastatud puudused ei mõjuta;

d)	teave kõigi kavandatud täiendavate omavahenditele esitatavate nõuete kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 2 punktile d kui järelevalvemeede tuvastatud mittevastavuse probleemide või puudustega tegelemiseks.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja lõikes 1 osutatud asjaomased kolleegiumi liikmed vahetavad teavet ka seoses nende sisemudelite laienduste või muudatustega, mis ei ole mudeli olulised laiendused või muudatused, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/100 (8) artiklis 13.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet arutatakse ja võetakse arvesse konsolideerimisgrupi riskihindamise läbiviimisel ja ühisotsusele jõudmisel kooskõlas direktiivi artikli 2013/36/EL artikli 113 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 12

Teabevahetus varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kohta

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktis a osutatud konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande või selle direktiivi artikli 113 lõike 2 punktis b nimetatud konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande koostamises osalevad kolleegiumi liikmed vahetavad krediidiasutuse ja investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete suhtes kooskõlas selle artikliga ühisotsustele jõudmise eesmärgil kvantitatiivset teavet, et teha kindlaks varajased hoiatavad märgid, võimalikud riskid ja nõrgad kohad ning anda teavet seoses konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandega.

2. Lõikes 1 osutatud teave töötatakse välja pädevate asutuste rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 kohaselt kogutud teabe alusel, eesmärgiga tagada kasutatud andmete järjepidevus ja võrreldavus. See teave hõlmab vähemalt liikmesriigis tegevusloa saanud või asutatud konsolideerimisgrupi üksusi ja vähemalt järgmisi valdkondi:

kapital;

b)	likviidsus;

c)	varade kvaliteet;

d)	rahastamine;

e)	kasumlikkus;

f)	kontsentratsioonirisk.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja lõikes 1 osutatud kolleegiumi liikmed kaaluvad ka teabe vahetamist makromajandusliku keskkonna kohta, milles krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp ja selle konsolideerimisgrupi üksused tegutsevad.

Artikkel 13

Teabevahetus seoses nõuetele mittevastavuse ja karistustega

1. Kolleegiumi liikmed edastavad konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele teabe mis tahes olukordade kohta, millega seoses kolleegiumi liikmed on kindlaks teinud, et nende järelevalvepädevuse valdkonda kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing või filiaal ei täida riikliku või liidu õiguse sätteid või nõudeid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve või turukäitumise järelevalvega, sealhulgas määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuded, ning kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklitega 64–67 määratud mis tahes halduskaristuste või muude kohaldatud haldusmeetmete kohta, kui see teave mõjutab või võib mõjutada konsolideerimisgrupi või selle konsolideerimisgrupi mis tahes üksuste riskiprofiili. Kolleegiumi liikmed arutavad konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega nende nõuetele mittevastavuse probleemide võimalikku mõju ja karistusi konsolideerimisgrupi üksuste või konsolideerimisgrupi kui terviku suhtes.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab edastada lõikes 1 osutatud teabe neile kolleegiumi liikmetele, kelle jaoks peetakse seda teavet oluliseks kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 7.

Artikkel 14

Teabevahetus konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava hindamiseks

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad teavet, mis on vajalik neile, kes osalevad direktiivi 2014/59/EL artikli 8 lõikes 2 osutatud elementide kohta ühisotsuse tegemise protsessis.

2. Lõike 1 kohaldamisel esitab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kolleegiumi liikmetele, järgides rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklis 7 kirjeldatud menetlust.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus tagab, et kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse lõikes 1 osutatud protsessi tulemustest nõuetekohaselt.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutust konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamisel ja hindamisel järgitud ajakavast ning osutab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse jaoks märkuste esitamiseks kuupäeva vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikele 4.

Artikkel 15

Teabevahetus seoses konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingutega

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus tagab, et kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse nõuetekohaselt konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingutele kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklis 20 osutatud ühisotsuse tegemise protsessiga antud loa peamistest tingimustest.

Artikkel 16

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamine ja ajakohastamine

1. Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamiseks kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktiga c määravad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed kindlaks tehtavad järelevalvetoimingud.

2. Kolleegiumi järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldab vähemalt järgmist:

ühistöö valdkonnad, mis on kindlaks tehtud konsolideerimisgrupi riskihindamise ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiseid usaldatavusnõudeid käsitlevate ühisotsuste tulemusena vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 113 või kolleegiumi tehtud mis tahes muu toimingu tulemusena, sealhulgas tõhusasse järelevalvesse panustamiseks ning ülesannete tarbetu dubleerimise kõrvaldamiseks tehtud töö kooskõlas selle direktiivi artikli 116 lõike 1 punktiga d;

b)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kolleegiumi liikmete vastavad järelevalvealased kontrolliprogrammid emaettevõtja ja kõigi liikmesriigis tegevusloa saanud või asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks;

c)	kolleegiumi töö kesksed valdkonnad ja selle kavandatud järelevalvetegevus, sealhulgas kavandatud kohapealsed kontrollid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 99 lõike 1 punktile c;

d)	kavandatud järelevalvetegevuse elluviimise eest vastutavad kolleegiumi liikmed;

e)	eeldatavad ajakavad nii ajastamise kui ka kestuse mõttes iga kavandatud järelevalvetegevuse kohta.

3. Kolleegiumi järelevalvealast kontrolliprogrammi koostatakse ja seda ajakohastatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklile 11.

3. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel

Artikkel 17

Kolleegiumi eriolukordade raamistiku kehtestamine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed koostavad võimalikeks eriolukordadeks valmistumisel kolleegiumi raamistiku kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktiga c (edaspidi „kolleegiumi eriolukordade raamistik”), võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi eripära ja struktuuri.

2. Kolleegiumi eriolukordade raamistik sisaldab vähemalt järgmist:

a)	kolleegiumipõhised menetlused, mida kohaldatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord;

b)	minimaalne hulk teavet, mida vahetatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord.

3. Lõike 2 punktis b osutatud minimaalne hulk teavet sisaldab järgmist:

a)	ülevaade tekkinud olukorrast, sealhulgas eriolukorra tekkepõhjus, ning eriolukorra arvatav mõju konsolideerimisgrupi üksustele ja konsolideerimisgrupile tervikuna, turu likviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele;

b)	selgitus meetmete ja tegevuse kohta, mida konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või kolleegiumi mis tahes liige või konsolideerimisgrupi üksused ise on võtnud või teinud või mida nad kavatsevad võtta või teha;

c)	viimane kättesaadav kvantitatiivne teave eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksuste likviidsuse ja kapitalipositsiooni kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel.

Artikkel 18

Teabe vahetamise üldtingimused eriolukordade kestel

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu vajalikku teavet direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja kui see on kohaldatav, direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 54 ja 58 nõudeid.

2. Kui kolleegiumi mis tahes liige või vaatleja on teavitanud konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust eriolukorrast või kui ta on teinud kindlaks eriolukorra, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus artikli 17 lõike 2 punktis b osutatud teabe, järgides artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud menetlust, kolleegiumi liikmetele, kes teostavad järelevalvet konsolideerimisgrupi liikmete üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ning Euroopa Pangandusjärelevalvele.

3. Sõltuvalt eriolukorra olemusest, raskusest, võimalikust süsteemsest mõjust või muust mõjust ning leviku tõenäosusest võivad kolleegiumi liikmed, kes teostavad järelevalvet konsolideerimisgrupi liikmete üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ja konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustada vahetada täiendavat teavet.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kaalub, kas lõigetes 2 ja 3 osutatud teave on oluline kriisilahenduse kolleegiumi ülesannete täitmiseks. Kui see on nii, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus selle teabe konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 44.

5. Vajaduse korral ajakohastatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet kohe, kui saadakse uut teavet.

6. Kui käesolevas artiklis osutatud teavet vahetatakse või suheldakse suuliselt, saadavad asjaomased pädevad asutused hiljem õigeaegselt kirjaliku teate.

Artikkel 19

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

1. Kui tekib eriolukord, koordineerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus eriolukorra hindamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvealane hindamine”) koostöös kolleegiumi liikmetega, kes tegelevad järelevalvega konsolideerimisgrupi üksuste üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada.

2. Eriolukorra koordineeritud järelevalvealane hindamine, mis on läbi viidud kooskõlas rakendusmäärused (EL) 2016/99 artikliga 14, hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)	eriolukorra laad ja tõsidus;

b)	eriolukorra mõju või võimalik mõju konsolideerimisgrupile ja selle mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksustele;

c)	piiriülese leviku risk.

3. Lõike 2 punkti c hindamisel kaalub konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võimalikke süsteemseid tagajärgi mis tahes liikmesriigis, kus konsolideerimisgrupi üksused on saanud tegevusloa või kus on asutatud olulised filiaalid.

Artikkel 20

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine

1. Kui tekib eriolukord, koordineerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus eriolukorra järelevalvetegevuse kavandamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvetegevus”) koostöös kolleegiumi liikmetega, kes teostavad järelevalvet konsolideerimisgrupi üksuste üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada.

2. Artiklis 19 osutatud koordineeritud järelevalvealane hindamine on aluseks koordineeritud järelevalvetegevusele, mille puhul määratakse kindlaks vajalikud järelevalvemeetmed, nende ulatus ja nende rakendamise ajakava.

3. Koordineeritud järelevalvetegevuse kavandavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad konsolideerimisgrupi üksuseid, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada.

Artikkel 21

Eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise seire

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes tegelevad järelevalvega konsolideerimisgrupi üksuste üle, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, teostavad seiret artiklis 20 osutatud koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise üle ja vahetavad selle kohta teavet.

2. Vahetatav teave hõlmab vähemalt kokkulepitud meetmete rakendamist ettenähtud ajakava raames, nagu on osutatud artikli 20 lõikes 2, ning nende meetmete ajakohastamise või kohandamise vajadust.

Artikkel 22

Välissuhtluse koordineerimine eriolukorras

1. Kohaldatava liidu ja riikliku õiguse raamistikus koordineerivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad konsolideerimisgrupi üksusi, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, oma välissuhtlust võimalikult suures ulatuses.

2. Välissuhtluse koordineerimiseks lepivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed kokku järgmistes elementides:

a)	välissuhtluse koordineerimise ülesannete jaotus eriolukorra eri etappides;

avalikustatava teabe tase, võttes arvesse vajadust säilitada turu usaldus, ja muud täiendavad avalikustamise kohustused, kui eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksuse emiteeritud finantsinstrumentidega kaubeldakse avalikult ühel või mitmel liidu reguleeritud turul;

c)	avalike teadaannete koordineerimine, sealhulgas sellised teadaanded, mille on teinud ainult üks kolleegiumi liige, eelkõige siis, kui need teadaanded võivad põhjustada tagajärgi konsolideerimisgrupi üksustele, kelle üle teostab järelevalvet teine kolleegiumi liige;

d)	vastutuse jaotamine ja asjakohane ajakava konsolideerimisgrupi üksustega ühenduse võtmiseks;

e)	vastutuse jaotamine ja meetmed, mis võetakse eesmärgiga teavitada avalikkust eriolukorraga tegelemiseks võetud meetmetest;

f)	kirjeldus, milles käsitletakse võimalikku koordineerimist teise sellise konsolideerimisgrupi või kolleegiumiga, kes võidakse kaasata konsolideerimisgruppi mõjutava eriolukorra lahendamisse (näiteks kriisiohjerühm või kriisilahenduse kolleegium).

3. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLI 51 LÕIKE 3 KOHASELT MOODUSTATUD KOLLEEGIUMIDE TOIMIMISE TINGIMUSED

1. JAGU

Kolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 23

Kolleegiumi liikmete ja vaatlejate nimetamine

1. Pärast teistes liikmesriikides filiaale omava krediidiasutuse või investeerimisühingu kaardistamist vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/99 artiklile 2, kutsuvad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kolleegiumi liikmeteks järgmisi ametiasutusi:

a)	selle vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on asutatud olulised filiaalid;

b)	Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kes osalevad oma riikliku õiguse kohaselt punktis a osutatud oluliste filiaalide usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, kuid kes ei ole pädevad asutused;

c)	Euroopa Pangandusjärelevalve.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda selle vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi, kus ebaolulised filiaalid on asutatud, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud protsessiga.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda nende kolmandate riikide järelevalveasutusi, kus on asutatud asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute filiaalid, osalema kolleegiumis vaatlejana kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud protsessiga.

4. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda kolleegiumis vaatlejana osalema järgmisi ametiasutusi kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikli 3 lõike 1 punktis d määratletud protsessiga:

a)	Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kellel ei ole riikliku õiguse kohaselt volitusi kontrollida liikmesriigis asutatud krediidiasutust või investeerimisühingut või selle filiaale;

liikmesriigi riigiasutused või riiklikud organid, kes vastutavad krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle filiaalide järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest.

5. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed täpsustavad direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikes 3 osutatud kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras vaatlejate kolleegiumis osalemist hõlmava korra. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad sellest korrast vaatlejaid.

Artikkel 24

Kolleegiumi moodustamisest ja koosseisust teatamine

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavad krediidiasutusele või investeerimisühingule kolleegiumi moodustamisest ning selle liikmete ja vaatlejate isikud, samuti kõigist muutustest kolleegiumi koosseisus.

Artikkel 25

Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kehtestamine

Oluliste filiaalide jaoks kolleegiumi moodustamine ja toimimine kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikega 3 põhineb kirjalikul koordineerimis- ja koostöökorral, mis tuleb kindlaks määrata käesoleva määruse artikli 5 kohaselt.

Artikkel 26

Kolleegiumi koosolekutel ja tegevuses osalemine

1. Otsustades, millised asutused osalevad kolleegiumi koosolekul või tegevuses kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikega 3, võtavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused arvesse järgmist:

a)	teemad, mida arutatakse ning koosoleku või tegevuse eesmärgid, eelkõige seoses nende olulisusega iga filiaali jaoks;

b)	filiaali olulisus liikmesriigis, kus see on asutatud ja selle olulisus krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed tagavad, et kolleegiumi koosolekutel või tegevuses osalevad kõige asjakohasemad esindajad, võttes aluseks arutatavad teemad või seatud eesmärgid. Nendel esindajatel on kolleegiumi liikmetena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses seoses otsustega, mida plaanitakse vastu võtta koosolekutel või tegevuse käigus.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad kutsuda konsolideerimisgrupi esindajaid osalema kolleegiumi koosolekul või tegevuses, võttes aluseks kolleegiumi koosoleku või tegevuse teema ja eesmärgid.

Artikkel 27

Teabevahetuse tingimused

1. Teabevahetus krediidiasutuse või investeerimisühingu ja selle filiaalide vahel korraldatakse vastavalt päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja kolleegiumi liikmetele direktiivi 2013/36/EL V jaotise 4. peatükiga ja VII osaga antud järelevalvealastele kohustustele.

2. Kolleegiumi koosolekud ja tegevus korraldatakse kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 18.

2. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 28

Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja kolleegiumi liikmete vahelise teabevahetuse üldtingimused

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mis on vajalik direktiivi 2013/36/EL artikli 50 ja artikli 51 lõike 2 kohase koostöö hõlbustamiseks.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mis on vajalik direktiivi 2014/59/EL artiklites 6, 7 ja 8 osutatud koostöö hõlbustamiseks.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, olgu see saadud krediidiasutuselt või investeerimisühingult, pädevalt asutuselt või järelevalveasutuselt või mis tahes muust allikast. See teave peab olema piisavalt asjakohane, täpne ja õigeaegne.

Artikkel 29

Teabevahetus seoses järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemustega

Teave, mida päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad kolleegiumi liikmetele seoses direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohaselt läbi viidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusena edastama, hõlmab delegeeritud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 524/2014 (9) artiklites 4 ja 5 ning artiklites 7–13 ja artiklis 17 osutatud teavet.

Artikkel 30

Teabevahetus seoses finantsseisundi taastamise kava hindamisega

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad nende vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega, kus olulised filiaalid on asutatud, finantsseisundi taastamise kava üle niivõrd, kuivõrd see puudutab konkreetset filiaali, kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikega 2.

2. Lõike 1 kohaldamisel esitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi taastamise kava selle vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kus oluline filiaal on asutatud, kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/99 artikliga 19.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse lõikes 1 osutatud protsessi tulemustest nõuetekohaselt.

Artikkel 31

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamine ja ajakohastamine

1. Direktiivi 2013/36/EL artiklis 99 osutatud kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamiseks määravad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed kindlaks teostatavad järelevalvetoimingud.

2. Kolleegiumi järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldab vähemalt järgmist:

a)	direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi või kolleegiumi muu tegevuse tulemusena kindlaks tehtud ühistöö valdkonnad;

b)	kolleegiumi töö kesksed valdkonnad ja selle kavandatud järelevalvetegevus, sealhulgas kavandatud kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised olulistes filiaalides vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 52 lõikele 3;

c)	kavandatud järelevalvetegevuse elluviimise eest vastutavad kolleegiumi liikmed;

d)	eeldatavad ajakavad nii ajastamise kui ka kestuse mõttes iga kavandatud järelevalvetegevuse kohta.

3. Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi väljatöötamisel ja selle vajaduse kohasel ajakohastamisel kaaluvad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed võimalust sõlmida kokkulepped ülesannete vabatahtliku täitmiseks võtmise ja vastutuse delegeerimise kohta, eriti siis, kui selline täitmiseks võtmine või delegeerimine toob arvatavalt kaasa tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve, kõrvaldades eeskätt asjatu kontrollinõuete dubleerimise, sealhulgas teabenõuetega seotud nõuded.

4. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ELi emaettevõtjat ülesannete andmise ja vastutuse delegeerimise kohta kokkuleppe sõlmimisest ja pädev asutus, kes delegeerib oma volitusi, teavitab asjaomast filiaali.

5. Kolleegiumi järelevalvealast kontrolliprogrammi koostatakse ja seda ajakohastatakse vastavalt rakendusmääruse 2016/99 artiklile 20.

3. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel ning lõppsätted

Artikkel 32

Kolleegiumi eriolukordade raamistiku kehtestamine

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed koostavad võimalikeks eriolukordadeks valmistumisel kolleegiumi raamistiku kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktiga c (edaspidi „kolleegiumi eriolukordade raamistik”).

2. Kolleegiumi eriolukordade raamistik sisaldab vähemalt järgmist:

a)	kolleegiumipõhised menetlused, mida kohaldatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord;

b)	minimaalne hulk teavet, mida vahetatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord.

3. Lõike 2 punktis b osutatud minimaalne hulk teavet sisaldab järgmist:

a)	ülevaade tekkinud olukorrast, sealhulgas eriolukorra tekkepõhjus, ja eriolukorra arvatav mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule, turu likviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele;

b)	selgitus meetmete ja tegevuse kohta, mida päritoluliikmesriigi pädevad asutused või kolleegiumi mis tahes liige või krediidiasutus või investeerimisühing ise on võtnud või teinud või mida nad kavatsevad võtta või teha;

c)	viimane kättesaadav kvantitatiivne teave krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse ja kapitalipositsiooni kohta.

Artikkel 33

Eriolukordade kestel teabe vahetamise üldtingimused

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed vahetavad kogu vajalikku teavet direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja kui see on kohaldatav, direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 54 ja 58 nõudeid.

2. Kui kolleegiumi mis tahes liige või vaatleja on teavitanud päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi eriolukorrast või kui ta on teinud kindlaks eriolukorra, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud teabe, järgides artikli 32 lõike 2 punktis a osutatud menetlust, kolleegiumi liikmetele, kes kontrollivad filiaale, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ning Euroopa Pangandusjärelevalvele.

3. Sõltuvalt eriolukorra olemusest, raskusest, võimalikust süsteemsest mõjust või muust mõjust ja leviku tõenäosusest võivad kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad filiaale, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, ja päritoluliikmesriigi pädevad asutused otsustada vahetada täiendavat teavet.

4. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused kaaluvad, kas lõigetes 2 ja 3 osutatud teave on oluline kriisilahenduse kolleegiumi ülesannete täitmiseks. Kui see on nii, edastavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused selle teabe kriisilahendusasutusele, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 3.

5. Vajaduse korral ajakohastatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet kohe, kui saadakse uut teavet.

6. Kui käesolevas artiklis osutatud teavet vahetatakse või suheldakse suuliselt, saadavad asjaomased pädevad asutused hiljem õigeaegselt kirjaliku teate.

Artikkel 34

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

1. Kui tekib eriolukord, koordineerivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused eriolukorra hindamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvealane hindamine”) koostöös kolleegiumi liikmetega direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 3 kohaselt.

2. Eriolukorra koordineeritud järelevalvealane hindamine, mille viivad läbi päritoluliikmesriigi pädevad asutused, hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)	eriolukorra laad ja tõsidus;

b)	eriolukorra mõju või võimalik mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule ja kõigile selle filiaalidele, mida eriolukord mõjutab või võib mõjutada;

c)	piiriülese leviku risk.

3. Lõike 2 punkti c hindamisel kaaluvad päritoluliikmesriigi pädevad asutused võimalikke süsteemseid tagajärgi kõigis liikmesriikides, kus on asutatud olulisi filiaale.

Artikkel 35

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine

1. Kui tekib eriolukord, koordineerivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused eriolukorra järelevalvetegevuse kavandamist (edaspidi „koordineeritud järelevalvetegevus”) koostöös kolleegiumi liikmetega direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 3 kohaselt.

2. Artiklis 34 osutatud koordineeritud järelevalvealane hindamine on aluseks koordineeritud järelevalvetegevusele, mille puhul määratakse kindlaks vajalikud järelevalvemeetmed, nende ulatus ja nende rakendamise ajakava.

Artikkel 36

Eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise seire

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed, kes kontrollivad filiaale, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, teostavad seiret artiklis 35 osutatud koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise üle ja vahetavad selle kohta teavet.

2. Vahetatav teave hõlmab vähemalt kokkulepitud meetmete rakendamist ettenähtud ajakava raames, nagu on osutatud artikli 35 lõikes 2, ning nende meetmete ajakohastamise või kohandamise vajadust.

Artikkel 37

Välissuhtluse koordineerimine eriolukorras

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed, kes vastutavad nende filiaalide järelevalve eest, keda eriolukord mõjutab või võib mõjutada, koordineerivad oma välissuhtlust võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse artikli 22 lõikes 2 kirjeldatud elemente ning riikliku õiguse kohaseid õiguslikke kohustusi või piiranguid.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvealase aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/99, 16. oktoober 2015, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimuste kindlaksmääramisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(8) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/100, 16. oktoober 2015, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks ühisotsuste tegemise protsess, mida järgitakse teatavate usaldusnõuetega seotud lubade taotlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45).

(9) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 524/2014, 12. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles sätestatakse päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste poolt üksteisele esitatav teave (ELT L 148, 20.5.2014, lk 6).

28.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 21/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/99,

16. oktoober 2015,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimuste kindlaksmääramisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidus ja kolmandates riikides konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaardistamise väljatöötamise ja ajakohastamise protsessi peaks juhtima konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kes peaks tagama, et võimalikel kolleegiumi liikmetel on võimalus teha märkusi ja anda oma panus järelevalve teostamisse, tagamaks et kõik konsolideerimisgrupi ettevõtjad on tulemuslikult kindlaks määratud ning kaardistamine kajastab täpset ja ajakohast teavet ettevõtjate, sealhulgas konsolideerimisgrupi filiaalide kohta. Kaardistamise lihtsustamiseks, kindlustamaks et kogutakse kõik vajalikud andmed ja need kajastuvad ettevõtjate konsolideerimisgrupi kaardistamisel, ning et vähendada nõuete täitmisest tulenevaid kulusid nii konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kui ka teiste kolleegiumi liikmete jaoks, tuleks kaardistamisel kasutada ühtset vormi.

(2)

Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kavatseb kutsuda selle vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi, kus on asutatud väheolulised filiaalid, kolmandate riikide järelevalveasutusi ja teisi asjaomaseid asutusi osalema kolleegiumis vaatlejana, peab ta tagama, et kolleegiumi liikmeid teavitatakse sellest kavatsusest eelnevalt ja neile antakse piisavalt aega selle ettepaneku hindamiseks, sellega nõustumiseks või sellele vastuvaidlemiseks. Tagamaks et protsessi juhitakse sobival viisil, peaks konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitama kutse kõigepealt ametiasutustele, keda saab kolleegiumi liikmeks vastu võtta, ja esitama seejärel kutsed kolleegiumi võimalikele vaatlejatele.

(3)

Võimalikud kolleegiumi vaatlejad, kellele konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on saatnud kutse, peaksid enne selle vastuvõtmist tutvuma osalemise tingimustega, milles konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed on kokku leppinud. Konsolideeritud järelevalvet teostavalt asutuselt tuleks nõuda, et ta lisaks vaatleja osalemise tingimused kolleegiumi kirjalikku koordineerimis- ja koostöökorda.

(4)

Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kokkuleppimise ja muutmise menetlust peaks juhtima konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kes peaks tagama, et kolleegiumi liikmetel on võimalus teha märkusi ja anda oma panus kavandatud korda, sealhulgas vaatleja osalemise tingimustesse. Tagamaks, et järelevalvekolleegiumide kokkulepitud kord on struktuuri ja sätete osas järjepidev ning võimaldab samal ajal piisavat paindlikkust kolleegiumipõhise korra ja kokkulepete lisamiseks, tuleb see välja töötada ühtse vormi järgi.

(5)	Korraldades kolleegiumi liikmetega konsultatsioone kolleegiumi töö eri korralduslike aspektide üle, peaks konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teatama selgelt sobiva lõpptähtaja, milleks kolleegiumi liikmetelt märkusi ja kommentaare oodatakse.

(6)	Arvestades erinevaid järelevalvealaseid ülesandeid, mida konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja teised kolleegiumi liikmed peavad täitma, ja nende keerukust, tuleks kolleegiumi koosolekute eeldatavaks miinimumsageduseks määrata üks kord aastas.

(7)	Arvestades, et järelevalvekolleegiumid võivad olla jaotatud eri allüksusteks, on oluline tagada, et kõiki kolleegiumi liikmeid teavitatakse konkreetsetes allüksustes toimunud aruteludest ja vastu võetud otsustest õigeaegselt ja asjakohaselt.

(8)	Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja kolleegiumi liikmete vahel vahetatava teabe konfidentsiaalsuse kindlustamiseks tuleks soovitada, et järelevalvekolleegiumid kasutaksid turvalisi sidevahendeid.

(9)

Järelevalvekolleegiumide tõhus ja tulemuslik toimimine eeldab, et kolleegiumi liikmed vahetaksid kõiki andmeid, mis on vajalikud selleks, et hinnata ja võtta meetmeid hoiustajate ja investorite huvide kaitsmiseks nende liikmesriikides ning finantsstabiilsust liidus. Seega, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus leiab, et teatav osa teabest ei ole kolleegiumi liikme jaoks oluline, peaks konsolideeritud järelevalvet teostav asutus oma otsust põhjendama, olles eelnevalt konsulteerinud kõnealuse liikmega, ja esitades talle olulisuse hindamiseks kõik vajalikud üksikasjad.

(10)

Kui sisemudelite kasutamise loa pideva läbivaatamise käigus tulevad ilmsiks puudujäägid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101, on oluline, et konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet nende konsolideerimisgrupi ettevõtjate üle, keda nimetatud puudujäägid mõjutavad, teevad nende puudujääkide olulisuse hindamisel ja asjakohaste meetmete võtmise üle otsustamisel koostööd. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased kolleegiumi liikmed peaksid tegema kõik otsused lisakapitalinõuete kehtestamise või heakskiidetud mudeli tühistamise kohta ühiselt.

(11)

Varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kindlakstegemise lihtsustamiseks konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande ja likviidsusriski hindamise aruandega seotud teavitamise eesmärgil on oluline, et konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja teised kolleegiumi liikmed lepivad eelnevalt kokku näitajate kogumi, mida tuleb vahetada vähemalt kord aastas. Järjepidevuse ja võrreldavuse tagamiseks tuleks need näitajad välja arvutada järelevalveandmete alusel, mida koguvad pädevad asutused kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 (2).

(12)	Kolleegiumi eriolukordade raamistiku väljatöötamise ja ajakohastamise menetlust peaks juhtima konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kes peaksid tagama, et kolleegiumi liikmetel on võimalus avaldada arvamust ja anda oma panus kavandatud raamistikku.

(13)

Eriolukorras tuleks tagada, et konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kõigi eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjate järelevalve eest vastutavate kolleegiumi liikmete vahel tehakse piisavat ja tulemuslikku koostööd ja et eriolukorra hindamine, järelevalvetegevus eriolukorras ning järelevalvetegevuse seire ja ajakohastamine toimub koordineeritult, kaasates asjakohaselt konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja kõik asjaomasest eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksuste järelevalve eest vastutavad kolleegiumi liikmed. Lisaks peab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitama kõiki kolleegiumi liikmeid vastuvõetud otsuste peamistest elementidest või eriolukorraga tegelemiseks vahetatud teabest.

(14)

Käesoleva määruse sätted on üksteisega tihedalt seotud, sest need käsitlevad järelevalvekolleegiumide tegevust. Et tagada ühtsus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma samal ajal, ning muuta vastavate kohustustega isikute jaoks lihtsamaks neist tervikliku ülevaate saamine ja tagada neile kompaktne juurdepääs, on soovitatav koondada kõik direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikes 5 ja artikli 116 lõikes 5 nõutud rakenduslikud tehnilised standardid ühte määrusesse.

(15)

Kuna enamik järelevalvekolleegiume ELis on moodustatud direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt, tundub olevat õigem määrata kõigepealt kindlaks kolleegiumide direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohane tegevus ja alles siis direktiivi 2013/36/EL artikli 51 kohane kolleegiumide tegevus, kuna paistab, et esimeste puhul on tegemist üldisema ja viimaste puhul erijuhtumiga.

(16)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)) esitas komisjonile.

(17)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu käsitlevad avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning palunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 116 ja artikli 51 lõike 3 kohaselt moodustatud järelevalvekolleegiumide („kolleegiumide”) tegevuse üldtingimused.

2. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLI 116 KOHASELT MOODUSTATUD KOLLEEGIUMIDE TEGEVUS

1. JAGU

Kolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 2

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamine ja kaardistuse ajakohastamine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 (4) artikli 2 kohaselt koostatud kaardistamise kavandi asutustele, keda on võimalik võtta delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 3 lõike 1 kohaselt vastu kolleegiumi liikmeks (edaspidi „kolleegiumi võimalikud liikmed”), paludes neil esitada arvamused ja määrates arvamuste esitamiseks asjakohase tähtaja.

2. Kaardistamise lõplikuks valmimiseks ja ilma et see piiraks direktiivi 2013/36/EL artikli 51 kohaldamist, kaalub konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kõiki kolleegiumi võimalike liikmete esitatud seisukohti ja reservatsioone.

3. Pärast kaardistamise lõpetamist edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus konsolideerimisgrupi kaardistuse kõigile kolleegiumi võimalikele liikmetele.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ajakohastab kaardistust, kohaldades lõigetes 1–3 määratletud menetlust, vähemalt kord aastas või sagedamini, kui konsolideerimisgrupi struktuuris on olulisi muutusi.

5. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kasutab krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kaardistamiseks ja selle ajakohastamiseks I lisas olevat vormi.

Artikkel 3

Kolleegiumi moodustamine

1. Kolleegiumi moodustamiseks teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus järgmist:

a)	konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saadab kutsed delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 3 lõikes 1 viidatud asutustele;

b)	konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kutse vastu võtnud kolleegiumi liikmeid oma kavatsusest saata väheolulise filiaali pädevale asutusele kutse osaleda kolleegiumis vaatlejana vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 3 lõikele 2;

c)	konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kutse vastu võtnud kolleegiumi liikmeid oma kavatsusest saata kolmanda riigi järelevalveasutusele kutse osaleda kolleegiumis vaatlejana vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 3 lõikele 3;

d)	konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kutse vastu võtnud kolleegiumi liikmeid oma kavatsusest saata ükskõik millisele delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 3 lõikes 4 osutatud asutusele kutse osaleda kolleegiumis vaatlejana.

Esimese lõike punktide b, c ja d kohaldamiseks lisatakse teatele konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ettepanek vaatleja kolleegiumis osalemise tingimuste kohta, mis tuleb lisada kirjalikule koordineerimis- ja koostöökorrale vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 5 punktile c.

Peale selle lisatakse esimese lõigu punkti c kohaldamisel teatele konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse arvamus kolmanda riigi asutuse suhtes kohaldatavate konfidentsiaalsus- ja ametisaladuse hoidmise nõuete võrdväärsuse hindamise kohta.

Teises lõigus osutatud teates määratakse piisav tähtaeg, mille jooksul võib iga kolleegiumi liige, kes ei ole ettepanekuga nõus, esitada kirjalikult oma täielikult põhjendatud vastuväited ettepaneku mis tahes aspektile või konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse arvamusele.

2. Kolleegiumi liikmete nõusoleku korral, mida järeldab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kui tähtaja jooksul ei ole esitatud ühtegi vastuväidet, saadab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus lõike 1 punktides b, c või d osutatud asutusele kutse hakata kolleegiumi liikmeks. Kutsele lisatakse vaatleja osalemise tingimused, milles kolleegiumi liikmed on kokku leppinud ja mis on lisatud kirjalikule koordineerimis- ja koostöökorrale.

3. Asutused, kes saavad kutse hakata liikmeks või vaatlejaks, saavad selle staatuse kutse vastuvõtmisega. Asutused, kes saavad kutse hakata liikmeks või vaatlejaks, nõustuvad ka vaatleja osalemistingimustega, millest konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on neid teavitanud.

4. Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud asutused võivad taotleda kolleegiumi vaatlejaks saamist. Vastav palve saadetakse konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab kutsuda need asutused osalema kolleegiumis vaatlejana, kohaldab ta vastavalt vajadusele lõike 1 punktides b, c ja d osutatud menetlusi.

Artikkel 4

Kontaktisikute nimekirja koostamine ja ajakohastamine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peab täielikku kontaktisikute nimekirja, sh kontaktandmed kasutamiseks eriolukordades töövälisel ajal, mida kasutada suhtlemiseks kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega, ja jagab seda teistega, kasutades selleks II lisas olevat vormi. Kontaktisikute nimekiri ja eriolukorra kontaktisikute nimekiri lisatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklis 5 osutatud kirjalikule koordineerimis- ja koostöökorrale.

2. Kolleegiumi liikmed edastavad oma kontaktandmed konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele ja teavitavad konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust põhjendamatu viivituseta kõigist muutustest nendes andmetes.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab kõik kontaktisikute nimekirja ja eriolukorra kontaktasutuste nimekirja ajakohastatud versioonid kolleegiumi liikmetele.

Artikkel 5

Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kokkuleppimine ja muutmine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab ettepaneku kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kokkuleppimiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 115 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklile 5.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab oma ettepaneku kolleegiumi liikmetele, paludes neil esitada seisukohad ja määrates seisukohtade esitamiseks asjakohase tähtaja.

3. Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra lõplikul kujundamisel võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus arvesse kolleegiumi liikmete esitatud seisukohti ja reservatsioone ning vajaduse korral selgitab, miks neid ei lisatud.

4. Pärast töö lõpetamist edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kõigile kolleegiumi liikmetele.

5. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed peavad vajalikuks, katsetatakse kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra rakendamist vajaduse korral simulatsiooni teel või mis tahes muul viisil.

6. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed kaaluvad vajadust muuta kirjalikku koordineerimis- ja koostöökorda juhul, kui muutub selle ükskõik milline delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 5 kohastest elementidest.

Kirjalikku koordineerimis- ja koostöökorda muudetakse, et kajastada kõiki muudatusi kolleegiumi liikmesuses.

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed vaatavad kindlaks määratavate vaheaegade tagant läbi kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra need elemendid, mis puudutavad kolleegiumi raamistikku eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel.

7. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed muudavad kirjalikku koordineerimis- ja koostöökorda, järgides lõigetes 1–4 kirjeldatud menetlust.

8. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kasutab kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kokkuleppimiseks ja muutmiseks II lisas olevat vormi.

Artikkel 6

Kolleegiumi koosolekute ja tegevuse praktilised aspektid

1. Kolleegiumid kutsuvad kokku vähemalt ühe silmast silma kohtumise aastas. Võttes arvesse konsolideerimisgrupi eripärasid, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus siiski kõigi kolleegiumi liikmete nõusolekul otsustada kohtuda silmast silma muude ajavahemike tagant.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kehtestab kolleegiumi koosolekute selged eesmärgid. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus tagab, et need eesmärgid kajastuvad koosolekute päevakorras, ja kutsub kõiki kolleegiumi liikmeid üles tegema ettepanekuid päevakorrapunktide lisamiseks. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võtab arvesse kõiki kolleegiumi liikmete päevakorrapunktide kohta tehtud ettepanekuid ja taotluse korral selgitab, miks neid ei lisatud.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed, kes osalevad teatud tegevuses või kolleegiumi koosolekul, vahetavad dokumente ja töödokumentide jaoks tehtud kaastööd aegsasti, et kõik osalejad saaksid kolleegiumi koosolekutel aruteludes aktiivselt osaleda.

2. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 7

Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse, kolleegiumi liikmete ja vaatlejate vahelise teabevahetuse üldine raamistik

1. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saab kolleegiumi liikmelt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 9 lõikes 3 nimetatud teabe, edastab ta selle

a)	kolleegiumi teistele liikmetele;

b)	vaatlejatele, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peab seda vajalikuks, kooskõlas vaatlejate kolleegiumis osalemise tingimustega.

2. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus leiab, et mis tahes lõikes 1 viidatud teave ei ole kolleegiumi konkreetse liikme jaoks oluline, konsulteerib ta enne selle liikmega ja edastab talle teabe põhipunktid, et liige saaks otsustada selle tegeliku olulisuse üle.

3. Kui kolleegium on korraldatud eri allstruktuurides, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus õigeaegselt kõigile kolleegiumi liikmetele kogu teabe kolleegiumi eri allstruktuuride tegevuse või nende võetud meetmete kohta.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed lepivad kokku teabevahetuse vahendid ja täpsustavad selle kokkuleppe delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklis 5 osutatud kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras.

Artikkel 8

Sisemeetodite kasutamise loa pidev läbivaatamine

1. Kui mõni liikmesriigilt tegevusloa saanud asutus, sealhulgas ELi emaettevõtja, ei täida enam sisemeetodite kasutamise suhtes kohaldatavaid nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikele 1, artikli 151 lõikele 4 või lõikele 9, artiklile 283, artikli 312 lõikele 2 või artiklile 363 või kui mõni asjaomane kolleegiumi liige artikli 11 lõike 1 tähenduses on teinud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101 kindlaks puudujäägid delegeeritud määruse (EL) 2016/98, teevad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja see kolleegiumi liige koostööd teineteisega tihedalt konsulteerides, et leppida ühiselt kokku sisemeetodi kasutamise loa kehtetuks tunnistamises, lisakapitalinõuete kehtestamises või sisemudeli kasutamise piiramises, nagu on osutatud nimetatud delegeeritud määruse artikli 11 lõike 2 punktides c ja d.

2. Heakskiidetud mudeli tühistamise otsuse võtavad vastu konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased kolleegiumi liikmed, kes tegelevad nende üksuste järelevalvega, kes kasutavad heakskiidetud mudelit ja keda lõike 1 kohaselt tuvastatud puudused mõjutavad. Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja nende kolleegiumi liikmete vahelises koostöös järgitakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/100 (5) kehtestatud protsessi.

3. Otsus, mille tulemusena kehtestatakse lisakapitalinõuded, võetakse vastu kapitali käsitleva ühisotsuse tegemise korras vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 1 punktile a.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab kõiki teisi kolleegiumi liikmeid lõike 1 kohaselt vastuvõetud otsusest, kui ta leiab, et selline teave võib mõjutada kolleegiumi muud tegevust või see on oluline kolleegiumi teiste liikmete ülesannete täitmiseks.

Artikkel 9

Sisemudelite väheolulistest laiendustest või muudatustest teatamine

1. Mudeli väheolulistest laiendustest või muudatustest, mis mõjutavad liikmesriigis tegevusloa saanud mis tahes krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, sealhulgas ELi emaettevõtjat, teavitab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus viivitamata kõiki asjaomaseid kolleegiumi liikmeid delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 11 lõike 1 tähenduses.

2. Asjaomane kolleegiumi liige delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 11 lõike 1 tähenduses teavitab konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust kõigist väheolulistest laiendustest või muudatustest, mis mõjutavad ükskõik millist selle asjaomase kolleegiumi liikme järelevalve all olevat krediidiasutust ja investeerimisühingut.

3. Kui asjaomasel kolleegiumi liikmel delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 11 lõike 1 tähenduses on kahtlusi seoses laienduse või muudatuse liigitamisega väheoluliseks, teatab ta nendest konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, kes edastab selle teabe kolleegiumi asjaomastele liikmetele delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 11 lõike 1 tähenduses.

Kui konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel on kahtlusi seoses laienduse või muudatuse liigitamisega väheoluliseks, teatab ta nendest kõigile asjaomastele kolleegiumi liikmetele delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 11 lõike 1 tähenduses.

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi asjaomased liikmed delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 11 lõike 1 tähenduses arutavad nende probleemide üksikasju eesmärgiga jõuda laienduse või muudatuse olulisuse suhtes ühisele seisukohale.

4. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased kolleegiumi liikmed delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 11 lõike 1 tähenduses leiavad, et asjaomane asutus on liigitanud sisemudeli laiendused või muudatused ekslikult väheoluliseks, teavitavad nad sellest seda krediidiasutust ja investeerimisühingut viivitamata.

Artikkel 10

Teabevahetus varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kohta

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktis a osutatud konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande või selle direktiivi artikli 113 lõike 2 punktis b nimetatud konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande koostamises osalevad kolleegiumi liikmed lepivad selleks, et jõuda ühisotsusteni krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta nimetatud artikli kohaselt, kokku näitajad delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklis 12 osutatud varaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kindlakstegemiseks.

Need näitajad arvutatakse välja teabe põhjal, mida pädevad asutused koguvad järelevalve alla kuuluvatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014.

Kokkulepitud näitajad esitatakse kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 5 lõikele 1.

2. Kui see on vajalik, teatab iga lõikes 1 osutatud kolleegiumi liige konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele tema järelevalvepädevusse kuuluvaid asutusi puudutavad kokkulepitud näitajate väärtused.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab lõikes 2 nimetatud väärtused ja ELi emaettevõtja jaoks konsolideeritud alusel kokku lepitud näitajate väärtused igale lõikes 1 nimetatud kolleegiumi liikmele.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja lõikes 1 nimetatud kolleegiumi liikmed vahetavad teavet kokkulepitud näitajate väärtuste kohta vähemalt kord aastas või sagedamini, kui nimetatud pädevad asutused on selles kokku leppinud.

Artikkel 11

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamine ja ajakohastamine

1. Kui direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohased ühisotsused asutusepõhiste usaldatavusnõuete kohta on vastu võetud, saadavad kolleegiumi liikmed konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma kaastöö, et kehtestada direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktis c osutatud järelevalvealane kontrolliprogramm vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklile 16.

2. Pärast kolleegiumi liikmetelt kaastööde saamist valmistab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ette järelevalvealase kontrolliprogrammi projekti.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab järelevalvealase kontrolliprogrammi projekti kolleegiumi liikmetele, paludes neil esitada seisukohad ühistöö valdkondade kohta ja määrates seisukohtade esitamiseks asjakohase tähtaja.

4. Järelevalvealase kontrolliprogrammi projekti koostamisel võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kolleegiumi liikmete esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse ning vajaduse korral selgitab, miks neid ei lisatud.

5. Kui töö on valmis, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus järelevalvealase kontrolliprogrammi kõigile kolleegiumi liikmetele.

6. Järelevalvealast kontrolliprogrammi ajakohastatakse vähemalt kord aastas või sagedamini, kui seda peetakse vajalikuks direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusena või nimetatud direktiivi artikli 113 kohaste ühisotsuste tulemusena asutusepõhiste usaldatavusnõuete kohta.

7. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ajakohastab järelevalvealast kontrolliprogrammi, järgides lõigetes 1–5 määratletud korda.

3. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel

Artikkel 12

Kolleegiumi eriolukordade raamistiku kehtestamine ja ajakohastamine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus valmistab ette ettepaneku kehtestada eriolukordadeks kolleegiumi raamistik vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklile 17.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab oma ettepaneku kolleegiumi liikmetele, paludes neil esitada seisukohad ja määrates seisukohtade esitamiseks asjakohase tähtaja.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võtab arvesse kõiki kolleegiumi liikmete väljendatud seisukohti ja reservatsioone ning selgitab taotluse korral, miks neid ei lisatud.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab kolleegiumi eriolukordade raamistiku lõpliku versiooni kolleegiumi liikmetele.

5. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed kaaluvad vähemalt kord aastas vajadust ajakohastada kolleegiumi eriolukordade raamistikku.

6. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed ajakohastavad kolleegiumi eriolukordade raamistikku, järgides lõigetes 1–4 sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Teabevahetus eriolukordades

1. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saab teada eriolukorrast, mis mõjutab või tõenäoliselt mõjutab krediidiasutust ja investeerimisühingut või konsolideerimisgrupi filiaali, mis on vastavalt kas saanud tegevusloa või asutatud liikmesriigis, hoiatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus põhjendamatu viivituseta selle eest Euroopa Pangandusjärelevalvet ja kolleegiumi liiget, kes teostab järelevalvet krediidiasutuse ja investeerimisühingu või filiaali üle, keda eriolukord mõjutab või tõenäoliselt mõjutab.

2. Kui kolleegiumi liige saab teada eriolukorrast, mis mõjutab või tõenäoliselt mõjutab krediidiasutust ja investeerimisühingut või konsolideerimisgrupi filiaali, mis on vastavalt kas saanud tegevusloa või asutatud liikmesriigis, hoiatab kolleegiumi liige põhjendamatu viivituseta selle eest konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus tagab, et kõiki teisi kolleegiumi liikmeid teavitatakse asjakohaselt järgmiste seikade peamistest üksikasjadest:

a)	artiklis 14 nimetatud eriolukorra koordineeritud järelevalvealane hindamine;

b)	artiklis 15 nimetatud koordineeritud järelevalvetegevus, sealhulgas võetud meetmed või meetmed, mida kavatsetakse võtta, ja selle artiklis 16 osutatud seire;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (6) artiklite 27, 28 ja 29 kohaselt võetud varajase sekkumise meetmed, kui see on asjakohane, võttes arvesse nende meetmete koordineerimise vajadust vastavalt selle direktiivi artiklile 30, või kriisilahenduse eeltingimuste kindlaksmääramine selle direktiivi artikli 32 kohaselt.

4. Kui artiklis 15 osutatud eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevus on tõenäoliselt tulemuslikum, kui sellesse kaasatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, tütarettevõtjate kriisilahendusasutused või nende jurisdiktsioonide kriisilahendusasutused, kus asuvad olulised filiaalid, keskpangad, pädevad asutused ja hoiuste tagamise skeemid, kaalub konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nende asutuste kaasamist.

5. Kui eriolukord piirdub konkreetse konsolideerimisgrupi ettevõtjaga, lahendavad olukorra kolleegiumi liikmed, kes vastutavad asjaomase konsolideerimisgrupi ettevõtja järelevalve eest, koostöös konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega.

Artikkel 14

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

1. Delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 19 kohaldamisel koordineerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus eriolukorra koordineeritud järelevalvealase hindamise kavandi koostamist enda nende kolleegiumi liikmete hinnangu alusel, kes teostavad järelevalvet konsolideerimisgrupi ettevõtjate üle, keda eriolukord mõjutab või tõenäoliselt mõjutab.

2. Eriolukorra koordineeritud järelevalvealase hindamise kavand hõlmab mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjaid. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võtab nende konsolideerimisgrupi ettevõtjate järelevalve eest vastutavate kolleegiumi liikmete seisukohti ja hinnanguid asjakohaselt arvesse.

3. Kui eriolukord piirdub konkreetse konsolideerimisgrupi ettevõtjaga, viib selle konsolideerimisgrupi ettevõtja järelevalve eest vastutav kolleegiumi liige koostöös konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega läbi eriolukorra järelevalvealase hindamise.

Artikkel 15

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine

1. Delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 20 kohaldamisel juhib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse kavandamist konsolideerimisgrupi ja selle mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võtab nende konsolideerimisgrupi ettevõtjate järelevalve eest vastutavate kolleegiumi liikmete seisukohti ja hinnanguid asjakohaselt arvesse.

2. Kui eriolukord piirdub konkreetse konsolideerimisgrupi ettevõtjaga, kavandab selle konsolideerimisgrupi ettevõtja järelevalve eest vastutav kolleegiumi liige koostöös konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kolleegiumi liikmed täidavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesanded põhjendamatu viivituseta.

4. Artiklis 14 nimetatud eriolukorra koordineeritud järelevalvealase hindamise läbiviimine ja selle eriolukorra suhtes järelevalvetegevuse väljatöötamine peaks toimuma samaaegselt.

Artikkel 16

Eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse seire ja ajakohastamine

1. Delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 21 kohaldamisel koordineerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus artiklis 15 osutatud koordineeritud järelevalvetegevuse raames kokkulepitud meetmete rakendamise seiret.

2. Mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjate järelevalve eest vastutavad kolleegiumi liikmed teavitavad konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust eriolukorra arengust ja vastavate konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes kokku lepitud meetmetest, kui see on asjakohane.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teatab kõigist koordineeritud järelevalvetegevuse seire ajakohastustest kolleegiumi liikmetele, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalvele, ja need ajakohastused hõlmavad konsolideerimisgruppi ja mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjaid.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjate järelevalve eest vastutavad kolleegiumi liikmed kaaluvad vajadust ajakohastada koordineeritud järelevalvetegevust, võttes arvesse üksteisele edastatud teavet, teostades samal ajal nende rakendamise üle seiret.

5. Lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid kohaldatakse põhjendamatu viivituseta.

3. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLI 51 LÕIKE 3 KOHASELT MOODUSTATUD KOLLEEGIUMIDE TEGEVUS

1. JAGU

Kolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 17

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaardistamine ja kaardistuse ajakohastamine, kolleegiumi moodustamine, kontaktisikute nimekirjade koostamine ja ajakohastamine ning kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kokkuleppimine ja muutmine

Direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõike 3 kohaselt moodustatud kolleegiumide jaoks viivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused läbi krediidiasutuse ja investeerimisühingu kaardistamise ja ajakohastavad seda, moodustavad kolleegiumi, koostavad kontaktisikute nimekirja ja ajakohastavad seda ning lepivad kokku kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra ning teevad sellesse vajalikul määral muudatusi kooskõlas artiklitega 2–5.

Artikkel 18

Kolleegiumi koosolekute ja tegevuse praktilised aspektid

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused seavad kolleegiumi liikmetega sisse korrapärase koostöö, mis võib toimuda koosolekute või muus vormis.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad kolleegiumi liikmeid, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalvet kolleegiumi koosolekute ja muu tegevuse korraldusest ja nende eesmärkidest.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused seavad kolleegiumi koosolekute selged eesmärgid. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et need eesmärgid kajastuvad koosolekute päevakorrapunktides, ja kutsuvad kõiki kolleegiumi liikmeid üles tegema ettepanekuid päevakorrapunktide lisamiseks. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad arvesse kõiki kolleegiumi liikmete päevakorrapunktide kohta tehtud ettepanekuid ja taotluse korral selgitavad, miks neid ei lisatud.

4. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed, kes osalevad teatud tegevuses või kolleegiumi koosolekul, edastavad dokumendid ja töödokumentide jaoks tehtud kaastöö aegsasti, et kõik kolleegiumis osalejad saaksid aruteludes aktiivselt osaleda.

2. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 19

Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste, kolleegiumi liikmete ja vaatlejate vahelise teabevahetuse üldine raamistik

1. delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 28 lõike 3 kohaldamisel edastavad kolleegiumi liikmed teabe päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad lõikes 1 nimetatud teabe

a)	kolleegiumi liikmetele;

b)	vaatlejatele, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad seda vajalikuks, kooskõlas nende kolleegiumis osalemise tingimustega.

3. Kui päritoluriigi pädevad asutused leiavad, et mis tahes lõikes 1 viidatud teave ei ole kolleegiumi teatud liikme jaoks oluline, konsulteerib ta enne selle liikmega ja annab talle teabe põhipunktid, et liige saaks otsustada selle tegeliku olulise üle.

4. Kui kolleegium on korraldatud eri allstruktuurides, edastavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused õigeaegselt kõigile kolleegiumi liikmetele kogu teabe kolleegiumi eri allstruktuuride tegevuse või võetud meetmete kohta.

5. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed lepivad kokku teabevahetuse vahendid ja täpsustavad selle kokkuleppe delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklis 5 osutatud kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras.

Artikkel 20

Kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamine ja ajakohastamine

1. Selleks et kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklis 99 nimetatud järelevalvealane kontrolliprogramm kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikliga 31, esitavad kolleegiumi liikmed oma kaastöö päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Pärast kolleegiumi liikmetelt kaastööde saamist valmistavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ette järelevalvealase kontrolliprogrammi projekti.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad järelevalvealase kontrolliprogrammi kolleegiumi liikmetele, paludes neil esitada seisukohad ühistöö valdkondade kohta ja määrates asjakohase tähtaja nimetatud seisukohtade esitamiseks.

4. Järelevalvealase kontrolliprogrammi projekti koostamisel võtavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kolleegiumi liikmete esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse ning vajaduse korral selgitavad, miks neid ei lisanud.

5. Kui töö on valmis, edastavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused järelevalvealase kontrolliprogrammi kõigile kolleegiumi liikmetele.

7. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad järelevalvealast kontrollikava, järgides lõigetes 1–5 määratletud menetlust.

3. JAGU

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel ning lõppsätted

Artikkel 21

Kolleegiumi eriolukordade raamistiku kehtestamine ja ajakohastamine

1. Eriolukordade raamistiku kehtestamiseks koostavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ettepaneku vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklile 32.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad oma ettepaneku kolleegiumi liikmetele, paludes neil esitada seisukohad ja määrates asjakohase tähtaja nende seisukohtade esitamiseks.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad arvesse kõiki kolleegiumi liikmete esitatud seisukohti ja reservatsioone ning vajaduse korral selgitavad, miks neid ei lisatud.

4. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad kolleegiumi eriolukordade raamistiku lõpliku versiooni kolleegiumi liikmetele.

5. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed kaaluvad vähemalt kord aastas vajadust ajakohastada kolleegiumi eriolukordade raamistikku.

6. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja kolleegiumi liikmed ajakohastavad kolleegiumi eriolukordade raamistikku, järgides lõigetes 1–4 sätestatud menetlust.

Artikkel 22

Teabevahetus eriolukordades

1. Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused saavad teada eriolukorrast, mis mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada krediidiasutust ja investeerimisühingut, hoiatavad nad selle eest põhjendamatu viivituseta Euroopa Pangandusjärelevalvet ja kolleegiumi liikmeid.

2. Kui kolleegiumi liige saab teada eriolukorrast, mis mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada tema jurisdiktsiooni kuuluvat filiaali, hoiatab ta selle eest põhjendamatu viivituseta päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

Artikkel 23

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

Delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 34 kohaldamisel edastavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused eriolukorra järelevalvealase hinnangu kolleegiumi liikmetele, kes teostavad järelevalvet eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud filiaalide üle.

Artikkel 24

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine ja seire

1. Delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artikli 35 kohaldamisel kavandavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevust. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad asjakohaselt arvesse sellest eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud filiaalide üle järelevalvet teostavate kolleegiumi liikmete seisukohti.

2. Vajaduse korral koordineerivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused järelevalvetegevuse raames sätestatud mis tahes meetmete rakendamise seiret.

3. Kolleegiumi liikmed teavitavad päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi eriolukorra arengust ja nende jurisdiktsioonis asuvate filiaalide suhtes kokku lepitud meetmete rakendamisest.

4. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad kolleegiumi liikmeid, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalvet, kõikidest ajakohastustest, mida järelevalvetegevuse seires tehakse.

5. Artiklis 23 osutatud eriolukorra järelevalvealase hindamise läbiviimine ja selle olukorra suhtes järelevalvetegevuse kavandamine peaks toimuma samaaegselt.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvealase aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(4) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98, 16. oktoober 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2).

(5) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/100, 16. oktoober 2015, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks ühisotsuste tegemise protsess, mida järgitakse teatavate usaldatavusnõuetega seotud lubade taotlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

I. LISA

Kaardistamise vorm

ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing / ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja / ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja / krediidiasutus või investeerimisühing
Varade ja bilansiväliste kirjete kogumaht (miljonites eurodes)
Kas see on määratud kindlaks kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või süsteemselt oluline ettevõtja?
Kas on tehtud erand vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 7 või 10 (loobumised omavahendite nõuetest)? (JAH/EI)
Kas on tehtud erand vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 8 või 10 (loobumised likviidsusnõuetest)? (JAH/EI)

Liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud / liikmesriigis tegevusloa saanud finantssektori ettevõtjad

Kas krediidiasutus või investeerimisühing / finantssektori ettevõtja on konsolideerimisgrupi jaoks oluline?

(JAH/EI)

Kas krediidiasutus või investeerimisühing / finantssektori ettevõtja on oluline liikmesriigi jaoks, kus tal on tegevusluba?

(JAH/EI)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu / finantssektori ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumaht (miljonites eurodes)

Vajaduse korral kriteeriumid, mida kasutatakse olulisuse kindlakstegemiseks liikmesriigi jaoks

Vajaduse korral kriteeriumid, mida kasutatakse olulisuse kindlakstegemiseks konsolideerimisgrupi jaoks

Kas on tehtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 või 10 kohane erand

(loobumised omavahendite nõuetest)?

(JAH/EI)

Pädev asutus / muu ametiasutus

Liikmesriik

Krediidiasutus või investeerimisühing / finantssektori ettevõtja

Juriidilise isiku tunnuskood, kui selline kood on olemas (juriidilise isiku ajutised tunnused või juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteem (Global Legal Entity Identifier System))

Kas krediidiasutus või investeerimisühing / finantssektori ettevõtja on kindlaks tehtud süsteemselt olulise ettevõtjana?

Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene emaettevõtja / finantssektori ettevõtja

Juriidilise isiku tunnuskood, kui selline kood on olemas (juriidilise isiku ajutised tunnused või juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteem (Global Legal Entity Identifier System))

Kas otsene emaettevõtja on kindlaks tehtud süsteemselt olulise ettevõtjana?

Kriisilahenduse kolleegium

Liikmesriigid ja vaatlejariigid:

Liikmesasutused ja vaatlejatest asutused:

Kriisiohjerühm:

Liikmesriigid:

Liikmesasutused:

		Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nimi:
		Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või päritoluliikmesriigi pädeva asutuse aadress:
		Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või päritoluliikmesriigi pädeva asutuse kontaktisik (nimi, e-posti aadress, telefoninumber):

Kas on tehtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 või 10 kohane erand (loobumised likviidsusnõuetest)? (JAH/EI)	Kas asjaomane ametiasutus on kolleegiumi liige või vaatleja? Kui on ja ta moodustab osa konkreetse kolleegiumi allstruktuurist, palun täpsustage.	Liikmesriigis asutatud filiaalid						Kas filiaal on konsolideerimisgrupi jaoks oluline? (JAH/EI))	Kriteeriumid, mida kasutati olulisuse kindlakstegemiseks, kui see on kohaldatav	Kas filiaal on direktiivi 2013/36/EL artikli 51 kohaselt liikmesriigi jaoks oluline? (JAH/EI)	Kas asjaomane ametiasutus on kolleegiumi liige või vaatleja? Kui on ja ta moodustab osa konkreetse kolleegiumi allstruktuurist, palun täpsustage.
		Pädev asutus / muu ametiasutus	Liikmesriik	Filiaal	Krediidiasutus või investeerimisühing, mille all filiaal on asutatud	Selle krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidilise isiku tunnuskood, mille all filiaal on asutatud, kui selline kood on olemas (juriidilise isiku ajutised tunnused või juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteem (Global Legal Entity Identifier System))	Kas krediidiasutus või investeerimisühing, mille all filiaal on asutatud, on kindlaks tehtud süsteemselt olulise ettevõtjana? (JAH/EI)

Kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutused või investeerimisühingud ja asutatud filiaalid						Kas krediidiasutus või investeerimisühing / filiaal on konsolideerimisgrupi jaoks oluline? (JAH/EI)	Kriteeriumid, mida kasutati olulisuse kindlakstegemiseks, kui see on kohaldatav	Kas konfidentsiaalsus- ja ametisaladuse hoidmise nõudeid, mida kohaldatakse kolmanda riigi järelevalveasutuse suhtes, on samaväärsed kõigi kolleegiumi liikmete hinnangul? (JAH/EI))	Kas kolmanda riigi järelevalveasutus on kolleegiumi vaatleja? Kui on ja ta moodustab osa konkreetse kolleegiumi allstruktuurist, palun täpsustage.
Kolmanda riigi järelevalveasutus	Kolmas riik	Krediidiasutus või investeerimisühing / filiaal	Krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidilise isiku tunnuskood, kui selline kood on olemas (juriidilise isiku ajutised tunnused või juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteem (Global Legal Entity Identifier System))	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene emaettevõtja	Otsese emaettevõtja juriidilise isiku tunnuskood, kui selline kood on olemas (juriidilise isiku ajutised tunnused või juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteem (Global Legal Entity Identifier System))












Kas on olemas mõni teine Euroopavälise kolleegiumi struktuur? (JAH/EI) (kui vastus on jaatav, märkige kolleegiumi nimi ja vastuvõttev järelevalveasutus):	Liikmesriigid:	Liikmesasutused:
Kolleegiumi nimi

II LISA

<XY> konsolideerimisgrupi/<A> krediidiasutuse ja investeerimisühingu jaoks

koostatud järelevalvekolleegiumide kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra vorm

28.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 21/45

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/100,

16. oktoober 2015,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks ühisotsuste tegemise protsess, mida järgitakse teatavate usaldatavusnõuetega seotud lubade taotlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused hindavad teatavate usaldatavusnõuetega seotud loataotluste täielikkust, enne kui nad teevad otsuse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud loa andmise või andmata jätmise kohta, peaksid nad tagama õigeaegse ja tõhusa vastastikuse koostöö ja jõudma ühisele arusaamale selle kohta, et on saadud täielik taotlus, või selle kohta, milliseid taotluse aspekte peetakse ebatäielikuks.

(2)

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peaks taotlejale ja asjaomastele pädevatele asutustele teatama täieliku taotluse kättesaamise kuupäeva, et tagada selgus selles, mis kuupäeval täpselt algab kuuekuuline ühisotsuse tegemise ajavahemik, ning minimeerida võimalike vaidluste riski selle ajavahemiku alguskuupäeva küsimuses.

(3)

Taotluse täielikkuse hindamine peaks põhinema küsimustel, mida pädevad asutused on kohustatud hindama, kui nad teevad otsust selle kohta, kas taotletav luba anda või mitte. Seos pädevate asutuste läbiviidava hindamise ja teabe vahel, mis peab sisalduma esitatud taotlustes, on taotluste kvaliteedi parandamiseks hädavajalik ja aitab tagada järelevalvekolleegiumide vahel järjepidevuse nii taotluste sisu kui ka nende täielikkuse hindamise osas.

(4)

Et tagada ühisotsuste tegemise protsessi ühetaoline rakendamine, on oluline, et iga etapp oleks täpselt määratletud. Selgepiiriline protsess aitab vahetada teavet õigeaegselt, tagab järelevalveressursside proportsionaalse jaotamise ja tõhusa haldamise, edendab vastastikust mõistmist, arendab usalduslikke suhteid järelevalveasutuste vahel ja soodustab tulemuslikku järelevalvet.

(5)

Taotluse täielikkuse hindamine ei tohiks hõlmata taotluse sellist hindamist, mida viivad läbi pädevad asutused, kui nad kujundavad välja oma arvamust selle kohta, kas luba anda või mitte. Ühisotsuste tegemise protsessi igaks etapiks ette nähtud aeg peaks seetõttu olema proportsionaalne selle etapi keerukuse ja ulatusega, arvestades seejuures, et ühisotsuse tegemiseks ette nähtud aega ei saa pikendada ega peatada.

(6)

Konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel peaks olema võimalik hinnata, kas ja kuidas võetakse mudelis, millele luba taotletakse, arvesse liiduvälistes jurisdiktsioonides olevaid riskipositsioone. Selles kontekstis tuleks edendada pädevate asutuste ja kolmandate riikide järelevalveasutuste vahelist suhtlust, et pädevatel asutustel oleks võimalik kujundada välja täielik hinnang mudeli toimimise kohta.

(7)	Esmatähtis on ühisotsuste tegemise protsessi õigeaegne ja realistlik kavandamine. Kõik selles protsessis osalevad pädevad asutused peaksid edastama konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma seisukohad ühisotsuse asjus õigeaegselt ja tõhusalt.

(8)	Et tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks kehtestada hindamise ja ühisotsuste tegemise etapid, võttes seejuures arvesse, et teatavaid ülesandeid selles protsessis on võimalik täita üheaegselt, teisi aga tuleb täita järjestikuselt.

(9)	Ühisotsusele jõudmise hõlbustamiseks on oluline, et otsuse tegemisel osalevad pädevad asutused peaksid omavahel arutelu, eelkõige enne ühisotsuste lõplikku vormistamist.

(10)	Tulemusliku protsessi kehtestamiseks peaks konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel olema lõppvastutus nende etappide kindlaksmääramisel, mis tuleb läbida, et jõuda sisemudelite heakskiitmise asjus ühisotsusele.

(11)	Selgete normide kehtestamine ühisotsuste sisu kohta peaks tagama, et ühisotsused on täielikult põhjendatud ning aitavad kaasa ühisotsuste tingimuste tõhusale seirele.

(12)	Et selgitada menetlust, mida tuleb järgida pärast ühisotsuse tegemist, tagada otsuse tulemuste käsitlemise läbipaistvus ja hõlbustada vajaduse korral asjakohaste järelmeetmete võtmist, tuleks kehtestada ühisotsuse teatavakstegemise standardid.

(13)	Mudeli oluliste laienduste või muudatustega seotud loataotluste puhul peaks ühisotsuse tegemise ajakava ning tööjaotus konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel olema võrdeline nende oluliste mudelilaienduste või -muudatuste ulatusega.

(14)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 kohane ühisotsuste tegemise protsess hõlmab ka protsessi, mida tuleb järgida juhul, kui ühisotsusele ei jõuta. Et tagada ühetaolised tingimused protsessi selle aspekti rakendamisel ning eelkõige tagada täielikult põhjendatud otsuste sõnastamine ja täpsustada asjaomaste järelevalveasutuste esitatud seisukohtade ja reservatsioonide käsitlemist, tuleks kehtestada standardid, mis hõlmavad ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste ajakava ja selliste otsuste üksikasjade teatavakstegemist.

(15)	Käesolev määrus põhineb tehniliste rakendusstandardite kavandil, mille Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, EBA) on esitanud Euroopa Komisjonile.

(16)

EBA on läbi viinud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud sellest tulenevaid võimalikke kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud menetlus, mille kohaselt tehakse ühisotsuseid nimetatud määruse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 ja artiklis 363 osutatud loataotluste suhtes ning mille eesmärk on lihtsustada ühisotsuste tegemist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „asjaomane pädev asutus”– pädev asutus (v.a konsolideeritud järelevalvet teostav asutus), mis vastutab ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ühisavalduse esitamises osalevate tütarettevõtjate järelevalve eest liikmesriigis ning mis peab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 kohaselt tegema ühisotsuse kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud taotluste kohta;

2) „taotleja”– ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ning tema tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad, kes esitavad taotluse;

3) „hindamisaruanne”– aruanne, mis sisaldab artikli 6 kohaselt taotlusele antud hinnangut.

II PEATÜKK

ÜHISOTSUSE TEGEMISE PROTSESS

Artikkel 3

Kolmandate riikide järelevalveasutuste osalemine hindamisprotsessis

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib otsustada kaasata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 (3) artikli 3 lõike 3 alusel järelevalvekolleegiumis osalevad kolmandate riikide järelevalveasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punkti a alusel esitatud taotluste hindmisse, kui taotleja tegutseb asjaomases kolmandas riigis ja kavatseb rakendada asjaomaseid meetodeid selles kolmandas riigis olevate riskipositsioonide suhtes. Sel juhul peavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kõnealused järelevalveasutused jõudma kokkuleppele selles, millises ulatuses osaleb kolmanda riigi järelevalveasutus, selleks et:

a)	esitada konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma seisukohad nimetatud asutuse koostatava hindamisaruande jaoks;

b)	lisada punktis a osutatud seisukohad konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koostatavale hindamisaruandele selle lisadena.

2. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab kaasata kolmandate riikide järelevalveasutusi, ei esita ta asjaomase pädeva asutuse koostatud hindamisaruandeid kolmanda riigi järelevalveasutusele ilma tolle asjaomase pädeva asutuse selgesõnalise nõusolekuta.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus hoiab asjaomaseid pädevaid asutusi täielikult kursis sellega, millise ulatuse ja tasemega ja millist laadi on kolmandate riikide järelevalveasutuste osalus hindamisprotsessis ja millises ulatuses on konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koostatud hindamisaruandes kasutatud nende seisukohti.

Artikkel 4

Taotluse täielikkuse hindamine

1. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saab taotlejalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud loataotluse, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus taotluse asjaomastele pädevatele asutustele ilma asjatult viivitamata ning igal juhul 10 päeva jooksul.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused hindavad taotluse täielikkust kuue nädala jooksul alates sellest, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on taotluse kätte saanud.

3. Taotlus loetakse täielikuks, kui see sisaldab kogu teavet, mida pädevad asutused vajavad, et hinnata taotlust määruses (EL) nr 575/2013 ja eelkõige selle artiklites 143, 144, 151, 283, 312 ja 363 sätestatud nõuete kohaselt.

4. Asjaomased pädevad asutused esitavad oma hinnangu taotluse täielikkuse kohta konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele.

5. Lõikes 4 osutatud hinnangus näidatakse ära taotluse need elemendid, mis on hinnangu järgi ebatäielikud või puuduvad.

6. Kui asjaomane pädev asutus ei esita konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma hinnangut taotluse täielikkuse kohta lõikes 2 sätestatud aja jooksul, loetakse, et asjaomane pädev asutus peab taotlust täielikuks.

7. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või mõni asjaomane pädev asutus leiab, et taotluses esitatud teave ei ole täielik, teatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus taotlejale, milliseid taotluse elemente peetakse ebatäielikuks või puuduvaks, ja annab taotlejale võimaluse esitada puuduv teave.

8. Kui taotleja esitab lõikes 7 osutatud puuduva teabe, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus selle teabe asjaomastele pädevatele asutustele ilma asjatult viivitamata ning igal juhul 10 päeva jooksul alates selle teabe saamisest.

9. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused annavad lõigetes 3–6 sätestatud korra kohaselt oma hinnangu taotluste täielikkuse kohta, võttes arvesse lisatud teavet, kuue nädala jooksul alates sellest, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on nimetatud teabe kätte saanud.

10. Kui täielik taotlus on varem hinnatud ebatäielikuks, loetakse, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a nimetatud kuuekuuline ajavahemik algab kuupäeval, mil konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on saanud teabe, mis muudab taotluse täielikuks.

11. Kui taotlus on hinnatud täielikuks, teatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus sellest asjaolust taotlejale ja asjaomastele pädevatele asutustele ning ühtlasi teatab neile täieliku taotluse või taotluse täielikuks muutnud teabe kättesaamise kuupäeva.

12. Igal juhul võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või mõni asjaomastest pädevatest asutustest nõuda, et taotleja esitaks lisateavet taotluse hindamiseks ja ühisotsuse tegemiseks taotluse kohta.

Artikkel 5

Ühisotsuse tegemise etappide kavandamine

1. Enne ühisotsuse tegemise protsessi algust lepivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused kokku ühisotsuse tegemise etappide ajakavas ja tööjaotuses. Kui kokkuleppele ei jõuta, kehtestab ajakava konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, võttes arvesse asjaomaste pädevate asutuste esitatud seisukohti ja reservatsioone. Ajakava kehtestatakse kuue nädala jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Kui ajakava on lõplikult vormistatud, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus selle asjaomastele pädevatele asutustele.

2. Ajakavasse märgitakse artikli 4 lõike 9 kohaselt täieliku taotluse kättesaamise kuupäev ja vähemalt järgmised etapid:

a)	kokkulepe ajakava ja tööjaotuse kohta konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel;

b)	kokkulepe artikli 3 kohaselt kolmandate riikide järelevalveasutuste osaluse ulatuse kohta;

c)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse, asjaomaste pädevate asutuste ja taotleja vaheline arutelu taotluse üksikasjade üle, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused peavad seda vajalikuks;

d)	asjaomaste pädevate asutuste hindamisaruannete esitamine konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele kooskõlas artikli 6 lõikega 2;

e)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vaheline arutelu hindamisaruannete üle kooskõlas artikli 7 lõikega 2;

f)	ühisotsuse eelnõu koostamine konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poolt ja selle esitamine asjaomastele pädevatele asutustele kooskõlas artikli 7 lõigetega 3 ja 4;

g)	ühisotsuse eelnõu üle taotlejaga peetavad konsultatsioonid, kui liikmesriigi õigusnormid seda nõuavad;

h)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vaheline arutelu ühisotsuse eelnõu üle kooskõlas artikli 7 lõikega 4;

i)	ühisotsuse eelnõu esitamine konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poolt asjaomastele pädevatele asutustele nende nõusoleku saamiseks ja ühisotsuse tegemiseks kooskõlas artikliga 8;

j)	taotlejale ühisotsuse teatavakstegemine kooskõlas artikliga 9.

3. Ajakava peab vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)	see peab olema võrdeline taotluse ulatusega;

b)	see peab kajastama iga asjaomaste pädevate asutuste ja konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse täidetava ülesande ulatust ja keerukust ning ühisotsuse subjektiks olevasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute keerukust;

c)	see peab võimaluste piires võtma arvesse muid tegevusi, millega konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused tegelevad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklis 16 osutatud kolleegiumi järelevalvealaste kontrollikavade alusel.

4. Tööjaotus peab kajastama järgmist:

a)	taotluse ulatus ja keerukus;

b)	taotluse ulatuse olulisus iga krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks;

c)	taotlusega seotud riskipositsioonide ja riskide tüüp ja asukoht;

d)	see, millises ulatuses konkreetses jurisdiktsioonipiirkonnas võetud riskipositsioonid või riskid mõjutavad mudelite muudatuste või laienduste olulisust, kui seda hinnatakse konsolideeritud tasandil;

e)	konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja iga asjaomase pädeva asutuse võime täita vajalikke ülesandeid, et viia läbi hindamine ja esitada täielikult põhjendatud arvamus.

Kui riskipositsioonide või riskide geograafiline asukoht erineb kohast, kus riskipositsioone või riske hallatakse, kirjendatakse või nendega kaubeldakse, tuleb esimese lõigu punkti c kohaldamisel kehtestada tööjaotuses eraldi ülesanded selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus riskipositsioonid või riskid asuvad, ja selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus neid riskipositsioone või riske hallatakse, kirjendatakse või nendega kaubeldakse.

5. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teatab taotlejale lõike 2 punktis c osutatud arutelu toimumise orienteeriva kuupäeva ning lõike 2 punktis i osutatud teadaande hinnangulise kuupäeva.

6. Kui ajakava või tööjaotust on tarvis ajakohastada, teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus seda, konsulteerides asjaomaste pädevate asutustega.

Artikkel 6

Hindamisaruannete koostamine

1. Asjaomased pädevad asutused ja konsolideeritud järelevalvet teostav asutus hindavad taotlust, lähtudes artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud tööjaotusest. Hinnangud antakse hindamisaruannete vormis.

2. Iga asjaomane pädev asutus esitab konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma hindamisaruande kuupäevaks, mis on ajakavas artikli 5 lõike 2 punkti d kohaselt selleks ette nähtud.

3. Igas hindamisaruandes peab sisalduma vähemalt järgmine:

a)	arvamus selle kohta, kas taotletav luba tuleks anda või mitte, lähtuvalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 sätestatud nõuetest, ning sellise arvamuse põhjendus;

b)	tingimused (kui neid on), mis peaksid selle loa suhtes kehtima, sealhulgas nende põhjendused ja nende täitmise ajakava;

c)	hinnang selliste küsimuste kohta, mida pädevad asutused on kohustatud hindama vastavalt määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele, mis on seotud kõnealuse määruse artiklites 143, 144, 151, 283, 312 ja 363 osutatud lubadega;

d)	soovitused (kui neid on) taotluse hindamisel ja taotluse suhtes ühisotsuse tegemisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise kohta.

Artikkel 7

Ühisotsuse eelnõu koostamine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab artiklis 6 osutatud hindamisaruanded asjaomasele pädevale asutusele, kui need puudutavad selle asjaomase pädeva asutuse antavat hinnangut.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peab asjaomaste pädevate asutustega arutelu, nagu on ette nähtud ajakavas vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile e, lähtudes konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste koostatud hindamisaruannetest, et koostada ühisotsuse eelnõu.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab täielikult põhjendatud ühisotsuse eelnõu. Ühisotsuse eelnõus esitatakse kõik järgmised punktid:

a)	ühisotsuse tegemises osaleva konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste nimed;

b)	krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi nimi, kõigi selliste konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute loetelu, kellega ühisotsuse eelnõu on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse, ning andmed ühisotsuse eelnõu kohaldamisala kohta;

c)	viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis käsitlevad ühisotsuse eelnõu koostamist, lõplikku vormistamist ja kohaldamist;

d)	kõnealuse ühisotsuse eelnõu kuupäev ja juhul, kui sellesse tehakse artiklis 13 osutatud olulisi laiendusi või muudatusi, eelnõu kõigi vastavate ajakohastuste kuupäev;

e)	arvamus taotletud loa andmise kohta lähtuvalt artiklis 6 osutatud hindamisaruannetest;

f)	kui taotletud luba punktis e osutatud arvamuse kohaselt antakse, siis loa andmise kuupäev;

g)	hindamistulemuste lühikirjeldus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta;

h)	soovitused taotluse hindamisel ja taotluse suhtes ühisotsuse tegemisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise kohta;

i)	vajaduse korral tingimused, mille taotleja peab täitma, enne kui ta võib kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud luba, sealhulgas nende tingimuste põhjendused;

j)	punktidega g, h ja i seotud viitekuupäev;

k)	vajaduse korral punktis i osutatud tingimuste või punktis h osutatud soovituste täitmise ajakava;

l)	vajaduse korral ajakava, mille kohaselt ühisotsuse eelnõu rakendatakse vastavate siseriiklike lubade vormis.

4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab ühisotsuse eelnõu vajaduse korral asjaomastele pädevatele asutustele artikli 5 lõike 2 punktis h osutatud aruteluks.

Artikkel 8

Ühisotsuse tegemine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus vaatab ühisotsuse eelnõu vastavalt vajadusele läbi, et võtta arvesse artikli 7 lõikes 4 osutatud arutelu tulemusi, ja koostab ühisotsuse lõpliku eelnõu.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saadab ühisotsuse lõpliku eelnõu asjaomastele pädevatele asutustele ilma asjatult viivitamata, järgides ajakavas artikli 5 lõike 2 punkti i kohaselt selleks ette nähtud tähtaega, ning kehtestab neile tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma kirjaliku nõusoleku, mille võib saata ka elektrooniliselt.

3. Asjaomased pädevad asutused, kes saavad ühisotsuse lõpliku eelnõu ja ei ole selle vastu, esitavad konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma kirjaliku nõusoleku ettenähtud tähtaja jooksul.

4. Ühisotsus loetakse vastuvõetuks, kui kõik asjaomased pädevad asutused on andnud oma kirjaliku nõusoleku.

5. Ühisotsus koosneb ühisotsusest endast ja sellele lisatud kirjalikest nõusolekutest. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab ühisotsuse kõikidele asjaomastele pädevatele asutustele.

Artikkel 9

Ühisotsuse teatavakstegemine

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb artikli 8 lõikes 5 osutatud ühisotsuse taotlejale teatavaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõikele 2, vajaduse korral koos teabega ühisotsuse rakendamise kohta vastavate siseriiklike lubade vormis, pidades kinni ajakavas artikli 5 lõike 2 punkti j kohaselt selleks ette nähtud tähtajast.

2. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kinnitab asjaomastele pädevatele asutustele, et ta on ühisotsuse taotlejale teatavaks teinud.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused arutavad vajaduse korral ühisotsust oma jurisdiktsioonipiirkonnas asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes see ühisotsus kehtib, et selgitada neile otsuse ja selle kohaldamise tagamaid.

III PEATÜKK

ERIMEELSUSED JA ÜHISOTSUSE PUUDUMISE KORRAL TEHTAVAD OTSUSED

Artikkel 10

Ühisotsuse puudumise korral järgitav otsustusprotsess

1. Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud aja jooksul kokkulepet ei saavutata, konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus mis tahes asjaomase pädeva asutuse taotluse korral Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA). Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib konsulteerida EBAga ka omal algatusel.

2. Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud aja jooksul ühisotsust ei tehta, teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nimetatud määruse artikli 20 lõike 4 esimeses lõigus osutatud otsuse, mis tõendatakse kirjalikult ja mis tuleb teha kõige hilisemaks järgmistest kuupäevadest:

a)	kui ükski asjaomane pädev asutus ei ole andnud asja lahendamiseks EBA-le kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 4 neljanda lõiguga, siis üks kuu pärast nimetatud määruse artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud ajavahemiku lõppu;

b)	kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on konsulteerinud EBAga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud ajavahemiku jooksul, siis üks kuu pärast seda, kui EBA on andnud käesoleva artikli lõike 1 alusel nõu;

c)	üks kuu pärast seda, kui EBA on teinud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 4 neljanda lõigu kohaselt otsuse.

3. Kui lõike 1 alusel on konsulteeritud EBAga ja kui lõike 2 kohases konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse otsuses on EBA nõuannetest kõrvale kaldutud, peab otsus sisaldama selle kohta selgitust.

Artikkel 11

Ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste koostamine

Otsus, mille teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus juhul, kui ühisotsus puudub, peab sisaldama vastavalt vajadusele kõiki artikli 7 lõikes 3 loetletud elemente.

Artikkel 12

Ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste teatavakstegemine

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb oma otsuse viivitamata teatavaks taotlejale ja asjaomastele pädevatele asutustele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 4 kolmandale lõigule.

IV PEATÜKK

OTSUSTE AJAKOHASTAMINE MUDELITE OLULISTE LAIENDUSTE VÕI MUUDATUSTE KORRAL JA OTSUSTE JÕUSTUMINE

Artikkel 13

Mudelite olulised laiendused või muudatused

1. Kui loataotlus käsitleb mudeli olulisi laiendusi või muudatusi kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikega 3, artikli 151 lõikega 4 või 9, artikliga 283, artikli 312 lõikega 2 või artikliga 363, peavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja pädevad asutused, kes vastutavad nendest olulistest mudeli laiendustest või muudatustest mõjutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest, tegema igakülgselt konsulteerides koostööd, et otsustada, kas anda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 kohaselt taotletav luba või mitte; seejuures toimitakse käesoleva määruse artiklites 3–9 sätestatud korra kohaselt.

2. Ajakava, mida järgitakse ühisotsuse tegemisel oluliste laienduste või muudatuste lubade andmise kohta, peab vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)	see peab olema võrdeline mudeli oluliste laienduste või muudatuste ulatusega,

b)	see peab olema võrdeline konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja neist olulistest mudeli laiendustest või muudatustest mõjutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest vastutavate asjaomaste pädevate asutuste ülesannete ja nendevahelise tööjaotusega.

Kui taotlus puudutab mudeli olulist laiendust või muudatust, mis mõjutab ainult ühes liikmesriigis asuvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, siis jäetakse esimese lõigu punkti b kohaldamisel konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele kõikideks artiklites 3–9 sätestatud toiminguteks minimaalne aeg.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/98, 16. oktoober 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2).

28.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 21/54

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/101,

26. oktober 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 105 osutatakse kõigi kauplemisportfelli positsioonide suhtes kohaldatavatele usaldusväärse hindamise nõuetele. Selle määruse artikli 34 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama artikli 105 nõudeid aga kõigi oma varade suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses. Kaks nimetatud artiklit koos tähendavad, et usaldusväärse hindamise nõudeid kohaldatakse kõigi õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on kauplemisportfelli kuuluvate positsioonidega või mitte; termin „positsioonid” viitab sealjuures ainult finantsinstrumentidele ja kaupadele.

(2)

Kui usaldusväärse hindamise kohaldamine tooks kaasa varade väiksema bilansilise absoluutväärtuse või kohustuste suurema bilansilise absoluutväärtuse kui raamatupidamises kajastatud, peaks väärtuse täiendav korrigeerimine võrduma kahe nimetatud väärtuse vahe absoluutväärtusega, sest usaldusväärne väärtus peaks olema alati võrdne varade õiglase väärtusega või sellest väiksem ja võrdne kohustuste õiglase väärtusega või sellest suurem.

(3)

Selliste hinnatavate positsioonide korral, mille puhul raamatupidamisväärtuse muutus mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid ainult osaliselt või ei mõjutagi neid, tuleks väärtuse täiendavaid korrigeerimisi kohaldada ainult raamatupidamisväärtuse muutuse selle osa põhjal, mis mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid. Need hõlmavad positsioone, mille suhtes kohaldatakse riskimaandamisarvestust, müügiks olevaid positsioone ulatuses, milles nende väärtuse muutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusfiltrit, ja täielikult vastavuses olevaid, tasakaalustatud positsioone.

(4)

Väärtuse täiendavad korrigeerimised määratakse kindlaks ainult esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimiste arvutamiseks, kui see on vajalik. Väärtuse täiendavad korrigeerimised ei mõjuta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 kohaste (v.a siis, kui kohaldatakse nimetatud määruse artikli 94 kohast erandit, mis on võimalik juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike) omavahendite nõuete kindlaksmääramist.

(5)

Selleks et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleks väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks ühtne raamistik, peab selgelt kindlaks määrama kindluse sihttaseme ja hindamise ebakindluse elemendid, mida tuleks usaldusväärse väärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtta, lisaks peaks olemas olema kindel, kehtivatel turutingimustel põhinev metoodika nõutava kindlustaseme saavutamiseks.

(6)

Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriskiga seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised tuleks arvutada, lähtudes hinnatavatest riskipositsioonidest, mis põhinevad finantsinstrumentidel või finantsinstrumentide portfellidel. Selleks võib finantsinstrumendid koondada portfellidesse juhul, kui turuhindade ebakindluse ja positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavate korrigeerimiste korral hinnatakse instrumente sama riskiteguri alusel või kui mudeliriskiga seotud väärtuse täiendavate korrigeerimiste korral hinnatakse neid sama hinnastamismudeli alusel.

(7)

Kuna väärtuse teatavaid täiendavaid korrigeerimisi, mis on seotud hindamise ebakindlusega, ei ole võimalik kokku liita, tuleks väärtuse täiendavate korrigeerimiste teatavate kategooriate raames kõnealuste korrigeerimiste selliste elementide puhul, mis ei ole seotud oodatava väljumiskulu elemendiga, mida õiglane väärtus ei sisalda, lubada kasutada agregeerimismeetodit, mis võimaldab arvesse võtta diversifitseerimisest saadavat kasu. Väärtuse täiendavate korrigeerimiste agregeerimiseks tuleks teha võimalikuks diversifitseerimisega seotud kasu saamine ka oodatava väärtuse ja usaldusväärse väärtuse vahelt, et selliste pankade diversifitseerimisest tulenev kasu, kelle õiglane väärtus on juba usaldusväärsem kui oodatav väärtus, ei oleks väiksem kui selliste pankade oma, kes kasutavad õiglase väärtusena oodatavat väärtust.

(8)

Kuna väikeste õiglase väärtuse portfellidega krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on hindamise ebakindlus tavaliselt piiratud, tuleks neil lubada kasutada väärtuse täiendavate korrigeerimiste hindamisel lihtsamat meetodit kui suuremate õiglase väärtuse portfellidega krediidiasutuste ja investeerimisühingute meetod. Lihtsama meetodi kasutamise võimalikkuse kindlakstegemiseks tuleks õiglase väärtuse portfellide suurust hinnata igal sellisel tasandil, millel arvutatakse kapitalinõuded.

(9)

Selleks et pädevad asutused saaksid hinnata, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud on nõutavate väärtuse täiendavate korrigeerimiste agregeeritud taseme hindamise nõudeid korrektselt kohaldanud, peavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema asjakohased dokumendid, süsteemid ja kontrollimehhanismid.

(10)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(11)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamise metoodika

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõik väärtuse täiendavad korrigeerimised, mida on vaja, et viia õiglased väärtused kooskõlla usaldusväärsete väärtustega; nad arvutavad need väärtuse täiendavad korrigeerimised kord kvartalis, kasutades III peatükis esitatud meetodit, välja arvatud juhul, kui nad vastavad II peatükis sätestatud meetodi kasutamise tingimustele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „hinnatav positsioon”– finantsinstrument või kaup või finantsinstrumentide või kaupade portfell, mis kuulub kauplemisportfelli või on kauplemisportfelliväline ja mida mõõdetakse õiglases väärtuses;

b) „hindamissisend”– turul järgitav või mittejärgitav parameeter või parameetrite maatriks, mis mõjutab hinnatava positsiooni õiglast väärtust;

c) „hinnatav riskipositsioon”– hinnatava positsiooni osa, mis on hindamissisendi muutumise suhtes tundlik.

Artikkel 3

Turuandmete allikad

1. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtuse täiendavad korrigeerimised turuandmete põhjal, võtavad nad asjakohaselt arvesse samu turuandmeid, mida kasutati määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõikes 8 osutatud sõltumatus hinnakontrollis, võttes arvesse käesolevas artiklis kirjeldatud korrigeerimisi.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad usaldusväärse väärtuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki kättesaadavaid ja usaldusväärseid turuandmete allikaid, muu hulgas kõike järgmist, kui see on asjakohane:

a)	börsihinnad likviidsel turul;

b)	tehingud täpselt sama või väga sarnase instrumendiga kas krediidiasutuse või investeerimisühingu enda andmete põhjal või võimaluse korral kogu turul;

c)	maaklerite või muude turuosaliste kaubeldavad noteeringud;

d)	konsensushinnangud;

e)	maaklerite indikatiivsed noteeringud;

f)	vastaspoolte tagatiste väärtused.

3. Olukordades, kus artiklite 9, 10 ja 11 kohaldamisel kasutatakse eksperdipõhist meetodit, kaalutakse alternatiivseid meetodeid ja teabeallikaid, muu hulgas kõike järgmist, kui see on asjakohane:

a)	selliste asendusandmete kasutamine, mis tuginevad sarnastele instrumentidele, mille kohta on olemas piisavalt andmeid;

b)	hindamissisendite väärtuse usaldusväärne muutmine;

c)	instrumendi väärtuse loomulike usalduspiiride kindlakstegemine.

II PEATÜKK

LIHTSUSTATUD MEETOD VÄÄRTUSE TÄIENDAVATE KORRIGEERIMISTE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS

Artikkel 4

Lihtsustatud meetodi kasutamise tingimused

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käesolevas peatükis kirjeldatud lihtsustatud meetodit kasutada ainult juhul, kui õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtuste summa on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannete (vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale) kohaselt väiksem kui 15 miljardit eurot.

2. Lõike 1 kohasest arvutusest jäetakse välja täielikult vastavuses olevad, õiglases väärtuses hinnatavad tasakaalustatud varad ja kohustused. Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste korral, mille puhul raamatupidamisväärtuse muutus mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid ainult osaliselt või ei mõjutagi neid, võetakse nende väärtust arvesse proportsionaalselt asjaomase väärtuse muutuse mõjuga esimese taseme põhiomavahenditele.

3. Lõikes 1 osutatud piirmäära kohaldatakse individuaalsel ja konsolideeritud tasandil. Kui piirmäär ületatakse konsolideeritud tasandil, tuleb kõigi konsolideerimisega hõlmatud üksuste suhtes kohaldata põhimeetodit.

4. Kui lihtsustatud meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei suuda täita lõike 1 tingimust kahes järjestikuses kvartalis, teatavad nad sellest viivitamatult asjaomasele pädevale asutusele ja lepivad kokku kavas III peatükis osutatud meetodi rakendamiseks kahe järgmise kvartali jooksul.

Artikkel 5

Väärtuse täiendavate korrigeerimiste kindlaksmääramine lihtsustatud meetodi kohaselt

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute väärtuse täiendavad korrigeerimised lihtsustatud meetodi kohaselt võrduvad 0,1 %ga selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtuste summast, mida võetakse arvesse artiklis 4 sätestatud piirmäära arvutamisel.

Artikkel 6

Lihtsustatud meetodi kohaselt arvutatud väärtuse täiendavate korrigeerimiste kogusumma kindlaksmääramine

Lihtsustatud meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute väärtuse täiendavate korrigeerimiste kogusumma artikli 1 kohaldamisel on artiklis 5 esitatud arvutuse tulemusel saadud täiendav väärtuse korrigeerimine.

III PEATÜKK

PÕHIMEETOD VÄÄRTUSE TÄIENDAVATE KORRIGEERIMISTE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS

Artikkel 7

Ülevaade põhimeetodist

1. Põhimeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtuse täiendavad korrigeerimised kaheastmelise lähenemisviisi kohaselt:

a)	nad arvutavad väärtuse täiendavad korrigeerimised iga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõigetes 10 ja 11 osutatud kategooria puhul (nn kategooria tasandi väärtuse täiendavad korrigeerimised) vastavalt käesoleva artikli lõikele 2;

b)	selleks et saada artikli 1 kohaldamisel väärtuse täiendavate korrigeerimiste kogusumma, liidavad nad kokku punktist a tulenevad summad iga kategooria tasandi väärtuse täiendava korrigeerimise puhul.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kategooria tasandi väärtuse täiendavad korrigeerimised ühel järgmistest viisidest:

a)	vastavalt artiklitele 9–17;

kui artiklite 9–17 kohaldamine ei ole teatavate positsioonide puhul võimalik, nn varumeetodi kohaselt, mille puhul tuleb teha kindlaks asjaomased finantsinstrumendid ning arvutada väärtuse täiendav korrigeerimine järgmiste elementide summana:

i)	100 % asjaomaste finantsinstrumentide realiseerimata netokasumist;

ii)	tuletisinstrumentide korral 10 % asjaomaste finantsinstrumentide tinglikust väärtusest;

iii)	kui tegemist ei ole tuletisinstrumentidega, 25 % asjaomaste finantsinstrumentide õiglase väärtuse ja punkti i kohase realiseerimata kasumi vahe absoluutväärtusest.

Esimese lõigu punkti b alapunkti i kohaldamisel tähendab realiseerimata kasum õiglase väärtuse muutust, kui see on positiivne, alates kauplemise algusest, lähtudes lihtjärjekorra (FIFO) põhimõttest.

Artikkel 8

Üldsätted väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks põhimeetodi kohaselt

1. Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste korral, mille puhul raamatupidamisväärtuse muutus mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid ainult osaliselt või ei mõjutagi neid, tuleb väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutada ainult raamatupidamisväärtuse muutus selle osa põhjal, mis mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid.

2. Artiklites 14–17 kirjeldatud kategooria tasandi väärtuse täiendavate korrigeerimiste osas peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud püüdma saavutada usaldusväärse väärtuse kindlustaseme, mis on võrdväärne artiklites 9–13 sätestatuga.

3. Väärtuse täiendavate korrigeerimistena käsitatakse kindlaks määratud usaldusväärse väärtuse saavutamiseks vajalike väärtuse korrigeerimiste seda osa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse suhtes kohaldatud mis tahes korrigeerimist, mille kohta saab kindlaks teha, et see on seotud hindamise ebakindluse sama allikaga kui väärtuse täiendav korrigeerimine. Kui ei ole võimalik kindlaks teha, et krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse suhtes kohaldatud korrigeerimine on seotud väärtuse täiendava korrigeerimise konkreetse kategooriaga tasandil, millel asjaomased väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse, ei võeta seda korrigeerimist väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamisel arvesse.

4. Väärtuse täiendavad korrigeerimised on alati positiivsed, sealhulgas ka hinnatava riskipositsiooni tasandil, kategooria tasandil ning nii enne kui ka pärast agregeerimist.

Artikkel 9

Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse hinnatava riskipositsiooni tasandil (individuaalsed, turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised).

2. Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väärtus võib olla null ainult siis, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

krediidiasutusel või investeerimisühingul on kindlad tõendid hinnatava riskipositsiooni turukõlbliku hinna kohta või hind on võimalik määrata kindlaks usaldusväärsete andmete alusel sellise likviidse kahesuunalise turu põhjal, mida on kirjeldatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 1 teises lõigus;

b)	artikli 3 lõike 2 kohased turuandmete allikad ei viita sellele, et esineks mingit olulist hindamise ebakindlust.

3. Kui hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendav korrigeerimine ei tohi olla null, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise hindamisel kasutama artiklis 3 osutatud andmeallikaid. Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse sellisel juhul lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud viisil.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtuse täiendavad korrigeerimised kõigi asjaomases hindamismudelis kasutatud hindamissisenditega seotud hinnatavate riskipositsioonide puhul.

Väärtuse täiendavaid korrigeerimisi hinnatakse ühel järgmisel detailsuse tasemel:

i)	kõik hinnatava positsiooni väljumishinna arvutamiseks vajalikud hindamissisendid eraldi võetuna;

ii)	instrumendi hind,

Igat punkti a alapunktis i osutatud hindamissisendit käsitletakse eraldi. Kui hindamissisend koosneb parameetrite maatriksist, arvutatakse väärtuse täiendavad korrigeerimised iga maatriksisse kuuluva parameetriga seotud hinnatavate riskipositsioonide põhjal. Kui hindamissisend ei ole seotud kaubeldavate instrumentidega, seostavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hindamissisendi ja sellega seotud hinnatavad riskipositsioonid turul kaubeldavate instrumentidega. Väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks asjakohaste meetodite abil võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendada hindamissisendi parameetrite arvu, eeldusel et väiksem kogus parameetreid vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i)	väiksema hinnatava riskipositsiooni koguväärtus võrdub esialgse hinnatava riskipositsiooni koguväärtusega;

ii)	väiksemat arvu parameetreid on võimalik seostada turul kaubeldavate instrumentide kogumiga;

iii)	allpool määratletud dispersiooni 2 ja allpool määratletud dispersiooni 1 suhtarv viimase 100 kauplemispäeva andmete põhjal on väiksem kui 0,1.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab dispersioon 1 piiramata hindamissisendil põhineva hinnatava riskipositsiooni kasumi ja kahjumi dispersiooni ning dispersioon 2 sellise piiramata hindamissisendil põhineva hinnatava riskipositsiooni kasumi ja kahjumi dispersiooni, millest on lahutatud piiratud hindamissisendil põhinevad hinnatavad riskipositsioonid. Kui väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks kasutatakse väiksemat arvu parameetreid, toimub punktis b osutatud kriteeriumide täitmist käsitleva otsusega seoses vähemalt kord aastas sõltumatu kontrolli funktsiooni raames tasaarvestusmetoodika ja sisemise valideerimise läbivaatamine.

5. Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised määratakse kindlaks järgmiselt:

kui hindamissisendi usutavate väärtuste vahemike leidmiseks on piisavalt andmeid toimitakse järgmiselt:

i)	sellise hindamissisendi korral, mille usutavate väärtuste vahemik põhineb väljumishindadel, leiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vahemiku hinnapunkti, mille puhul neil on 90 % kindlus, et nad saavad hinnatavast riskipositsioonist väljuda sama või parema hinnaga;

ii)

sellise hindamissisendi korral, mille usutavate väärtuste vahemik põhineb parima ostu- ja müügihinna keskmistel hindadel, leiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vahemiku hinnapunkti, mille puhul neil on 90 % kindlus, et parima ostu- ja müügihinna keskmine hind, mille nad hinnatavast riskipositsioonist väljumise korral võiksid saavutada, oleks sama või veelgi parem;

kui hindamissisendi väärtuste usutavate vahemike leidmiseks ei ole piisavalt andmeid, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eksperdipõhist meetodit, kasutades kättesaadavaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid, et saavutada hindamissisendi usaldusväärse väärtuse kindlustase, mis on võrdne punktis a osutatud sihttasemega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliste hinnatavate riskipositsioonide suhtes seda meetodit kohaldatakse ning millist metoodikat väärtuse täiendava korrigeerimise kindlaksmääramiseks kasutatakse;

krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise ühel järgmisel viisil:

i)	nad kohaldavad kas punkti a või punkti b kohaselt leitud hindamissisendite väärtuste ja õiglase väärtuse arvutamiseks kasutatud hindamissisendi väärtuste vahet iga hinnatava positsiooni riskipositsiooni suhtes.

ii)	nad liidavad kas punkti a või punkti b kohaselt leitud hindamissisendite väärtused ning hindavad hinnatavad positsioonid nende väärtuste põhjal ümber. Seejärel leiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ümberhinnatud positsioonide ja õiglases väärtuses hinnatud positsioonide vahe.

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses turuhindade ebakindlusega, kohaldades individuaalsetele, turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas.

Artikkel 10

Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse hinnatava riskipositsiooni tasandil (individuaalsed, positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised).

2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on hinnatava riskipositsiooni puhul arvutanud turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väljumishinna põhjal, võib positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väärtus olla null.

3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõikes 5 osutatud erandit, võib positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väärtus olla null, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing esitab tõendid selle kohta, ta on 90 % kindel, et asjaomastest hinnatavatest riskipositsioonidest väljumiseks parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga on piisavalt likviidsust.

4. Kui hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendav korrigeerimine sulgemiskulude tõttu ei tohi olla null, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 3 osutatud andmeallikaid. Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse sellisel juhul käesoleva artikli lõigetes 5 ja 6 kirjeldatud viisil.

5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised kõigi asjaomases hindamismudelis kasutatud hindamissisenditega seotud hinnatavate riskipositsioonide puhul.

Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavaid korrigeerimisi hinnatakse ühel järgmisel detailsuse tasemel:

i)	kõik hinnatava positsiooni väljumishinna arvutamiseks vajalikud hindamissisendid eraldi võetuna;

ii)	instrumendi hind.

Igat punkti a alapunktis i osutatud hindamissisendit käsitletakse eraldi. Kui hindamissisend koosneb parameetrite maatriksist, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise iga maatriksisse kuuluva parameetriga seotud hinnatavate riskipositsioonide põhjal. Kui hindamissisend ei ole seotud kaubeldavate instrumentidega, seostavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hindamissisendi ja sellega seotud hinnatavad riskipositsioonid selgelt turul kaubeldavate instrumentide kogumitega. Väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks asjakohaste meetodite abil võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendada hindamissisendi parameetrite arvu, eeldusel et väiksem kogus parameetreid vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i)	väiksema hinnatava riskipositsiooni koguväärtus võrdub esialgse hinnatava riskipositsiooni koguväärtusega;

ii)	väiksemat arvu parameetreid on võimalik seostada turul kaubeldavate instrumentide kogumiga;

iii)	dispersiooni 2 ja dispersiooni 1 suhtarv viimase 100 kauplemispäeva andmete põhjal on väiksem kui 0,1.

c)	Kui väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks kasutatakse väiksemat arvu parameetreid, toimub punktis b osutatud kriteeriumide täitmist käsitleva otsusega seoses vähemalt kord aastas läbivaatamine sõltumatu kontrolli funktsiooni raames ja sisemine valideerimine.

6. Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised määratakse kindlaks järgmiselt:

kui hindamissisendi usutavate ostu- ja müügihindade vahede vahemike leidmiseks on piisavalt andmeid, leiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vahemiku hinnapunkti, mille puhul neil on 90 % kindlus, et ostu- ja müügihinna vahe, mille nad hinnatavast riskipositsioonist väljumise korral võiksid saavutada, saavutataks sama või parema hinnaga;

kui hindamissisendi ostu- ja müügihindade vahede usutavate vahemike leidmiseks ei ole piisavalt andmeid, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eksperdipõhist meetodit, kasutades kättesaadavaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid, et saavutada usaldusväärse väärtuse kindlustase, mis on võrdne sellega, mis on eesmärgiks usutavate väärtuste vahemike olemasolu korral. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliste hinnatavate riskipositsioonide suhtes seda meetodit kohaldatakse ning millist metoodikat väärtuse täiendava korrigeerimise kindlaksmääramiseks kasutatakse;

krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, kohaldades kas punkti a või punkti b kohaselt arvutatud hinnangulisest ostu- ja müügihindade vahest 50 % lõikes 5 määratletud hindamissisendiga seotud hinnatavate riskipositsioonide suhtes.

7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses positsioonide sulgemiskuludega, kohaldades individuaalsetele, positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas.

Artikkel 11

Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise iga hindamismudeli puhul (individuaalne, mudeliriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine), võttes arvesse hindamismudeli riski, mis on põhjustatud asjaolust, et turuosalised võivad kasutada mitmeid erinevaid mudeleid või erinevalt kalibreeritud mudeleid, ning konkreetse hinnatava toote kindla väljumishinna puudumist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta arvesse hindamismudeli riski, mis tuleneb turupõhiste parameetrite põhisest kalibreerimisest; seda kajastatakse vastavalt artiklile 9.

2. Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse ühe lõigetes 3 ja 4 osutatud meetodi kohaselt.

3. Võimaluse korral arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, määrates kindlaks usutavate väärtuste vahemiku, mis põhineb alternatiivsetel asjakohastel modelleerimise ja kalibreerimise meetoditel. Sellisel juhul hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, millise saadud väärtuste vahemiku punkti puhul on neil 90 % kindlus, et nad saavad hinnatavast riskipositsioonist väljuda sama või parema hinnaga.

4. Kui neil ei ole võimalik kasutada lõike 3 kohast meetodit, kasutavad nad mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise leidmiseks eksperdipõhist meetodit.

5. Eksperdipõhise meetodi puhul võetakse arvesse kõike järgmist:

a)	mudeliga seotud toodete keerukus;

b)	võimalike matemaatiliste lähenemisviiside ja mudeli parameetrite mitmekesisus, kui mudeli parameetrid ei ole turumuutujatega seotud;

c)	ulatus, milles asjaomaste toodete turg on ühesuunaline;

d)	asjaomaste toodete mittemaandatavate riskide olemasolu;

e)	mudeli asjakohasus portfelli kuuluvate toodetega seotud maksete muutumise kajastamisel.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliste mudelite suhtes seda meetodit kohaldatakse ning millist metoodikat väärtuse täiendava korrigeerimise kindlaksmääramiseks kasutatakse.

6. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõikes 4 kirjeldatud meetodit, tuleb selle usaldusväärsust igal aastal järgmiste aspektide võrdlemise teel kinnitada:

a)	väärtuse täiendavad korrigeerimised, mis on arvutatud lõikes 4 kirjeldatud meetodiga, kui seda kohaldataks selliste hindamismudelite olulise valimi suhtes, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing kasutab lõike 3 kohast meetodit, ning

b)	lõike 3 kohase meetodiga saadud väärtuse täiendavad korrigeerimised sama hindamismudelite valimi puhul.

7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses mudeliriskiga, kohaldades individuaalsetele, mudeliriskiga seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas.

Artikkel 12

Realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, et kajastada hindamise ebakindlust vajalikus korrigeerimises kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, et hõlmata vastaspoole tuletisinstrumentide positsioonidega seotud makseviivitusest tingitud oodatavate kahjude jooksev väärtus.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud lisavad turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse väärtuse täiendava korrigeerimise elemendi, mis on seotud turuhindade ebakindlusega. Väärtuse täiendava korrigeerimise element, mis on seotud positsioonide sulgemiskulusid puudutava ebakindlusega, lisatakse positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse. Väärtuse täiendava korrigeerimise element, mis on seotud mudeliriskiga, lisatakse mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse.

Artikkel 13

Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, et kajastada hindamise ebakindlust rahastamiskuludes, mida kasutatakse väljumishinna arvutamisel asjakohase raamatupidamistava kohaselt.

Artikkel 14

Kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud leiavad hinnatavate kontsentreeritud positsioonide puhul kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise (individuaalne, kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine) järgmise kolmeastmelise lähenemisviisi kohaselt:

a)	nad teevad kindlaks hinnatavad kontsentreeritud positsioonid;

b)	kui hinnatava positsiooni suuruse puhul kohaldatav turuhind ei ole kättesaadav, leiavad nad iga kindlaks tehtud hinnatava kontsentreeritud positsiooni puhul usaldusväärse väljumisperioodi;

c)	kui usaldusväärne väljumisperiood on pikem kui 10 päeva, leiavad nad väärtuse täiendava korrigeerimise, võttes arvesse hindamissendi muutlikkust, ostu- ja müügihindade vahe muutlikkust ning hüpoteetilise väljumisstrateegia mõju turuhindadele.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel võetakse hinnatavate kontsentreeritud positsioonide kindlaksmääramisel arvesse kõike järgmist:

a)	kõigi hinnatavate positsioonide suurus võrreldes asjaomase turu likviidsusega;

b)	krediidiasutuse või investeerimisühingu võime sellel turul kaubelda;

turu keskmine päevane maht ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tavapärane päevane kauplemismaht.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad ja dokumenteerivad meetodid, mida kasutatakse selliste hinnatavate kontsentreeritud positsioonide kindlaksmääramiseks, mille puhul arvutatakse hinnatavate kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise puhul kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise individuaalsete, kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendavate korrigeerimiste summana.

Artikkel 15

Tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendavad korrigeerimised seoses turuhindade ebakindluse ja positsioonide sulgemiskuludega, mis viitavad positsioonist täielikult väljumisele, võib tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine olla null.

2. Kui hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendav korrigeerimine ei tohi olla null lõike 1 kohaselt, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise (individuaalne, tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine), võttes arvesse halduskulusid ja tulevasi riskimaandamiskulusid selliste hinnatavate riskipositsioonide oodatava hoidmisperioodi jooksul, mille puhul ei kohaldata otsest väljumishinda positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise puhul, diskonteerituna, kasutades määra, mis on lähedane riskivaba määraga.

3. Lõike 2 kohaldamisel hõlmavad tulevased halduskulud kõiki tööjõuga seotud lisakulusid ja püsikulusid, mis portfelli haldamisel tõenäoliselt tekivad, kuid võib eeldada, et portfelli kahanedes kahanevad ka need kulud.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise puhul kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise individuaalsete, tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendavate korrigeerimiste summana.

Artikkel 16

Ennetähtaegse lõpetamisega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad ennetähtaegse lõpetamisega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise leidmisel arvesse klientide tehingute mittelepingukohasest ennetähtaegsest lõpetamisest tingitud võimalikke kahjusid. Ennetähtaegse lõpetamisega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamisel võetakse arvesse klientide selliste tehingute protsentuaalset osakaalu, mis on varem ennetähtaegselt lõpetatud, ja sellistel juhtudel tekkinud kahjusid.

Artikkel 17

Operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud leiavad operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, hinnates võimalikke kahjusid, mis võivad tekkida hindamisprotsessidega seotud operatsiooniriski tulemusel. See näitaja hõlmab hinnangut sellistele hinnatavatele positsioonidele (sh õiguslikest vaidlustest tingitud), mida peetakse bilansi vastavusse viimise protsessis ohus olevateks.

2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab operatsiooniriskiga seoses täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid, nagu täpsustatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 4. peatükis, võib operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine olla null, tingimusel et ta esitab tõendeid selle kohta, et hindamisprotsessidega seotud operatsiooniriski, mis on määratud kindlaks vastavalt lõikele 1, on täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kohastes arvutustes täielikult arvesse võetud.

3. Muudel juhtudel kui need, millele on osutatud lõikes 2, võrdub krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvutatav operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine10 %ga turuhindade ebakindluse ja positsioonide sulgemiskuludega seotud kategooria tasandi väärtuse täiendavate korrigeerimiste koondsummast.

IV PEATÜKK

DOKUMENTATSIOON, SÜSTEEMID JA KONTROLLIMEHHANISMID

Artikkel 18

Nõuded dokumenteerimisele

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud dokumenteerivad nõuetekohaselt usaldusväärse hindamise metoodika. Dokumendid hõlmavad sisemisi põhimõtteid, milles on esitatud suunised kõigi järgmiste punktide kohta:

a)	meetodid väärtuse täiendava korrigeerimise kvantifitseerimiseks iga hinnatava positsiooni puhul;

b)	meetodite hierarhia iga varaklassi, toote või hinnatava positsiooni puhul;

c)	väärtuse täiendava korrigeerimise metoodikas kasutatud turuandmete allikate hierarhia;

d)	nõutavad turuandmete omadused, millega on võimalik põhjendada seda, et väärtuse täiendav korrigeerimine on null, iga varaklassi, toote või hinnatava positsiooni puhul;

e)	metoodika olukorras, kus väärtuse täiendava korrigeerimise kindlaksmääramiseks kasutatakse eksperdipõhist meetodit;

f)	metoodika selle kindlaksmääramiseks, kas hinnatav positsioon eeldab kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendavat korrigeerimist;

g)	oletatav väljumistähtaeg kontsentreeritud positsioonide väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks, kui see on asjakohane;

h)	õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused, mille puhul raamatupidamisväärtuse muutus mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid ainult osaliselt või ei mõjutagi neid vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1.

2. Lisaks peavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema olemas dokumendid, mis võimaldavad väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamist hinnatava riskipositsiooni tasandil analüüsida ning väärtuse täiendava korrigeerimise protsessist saadud teave tuleb esitada kõrgemale juhtkonnale, et oleks võimalik aru saada krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide portfelli hindamise ebakindluse tasemest.

3. Lõikes 1 täpsustatud dokumendid tuleb vaadata läbi vähemalt kord aastas ja kõrgem juhtkond peab need heaks kiitma.

Artikkel 19

Nõuded süsteemidele ja kontrollidele

1. Sõltumatu kontrolliüksus peab esiteks andma väärtuse täiendavateks korrigeerimisteks loa ja seejärel neid jälgima.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad tegema tulemuslikke kontrolle seoses kõigi õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide haldamisega, neil peavad olema piisavad vahendid nende kontrollide korraldamiseks ja nad peavad tagama tugevate hindamisprotsesside olemasolu isegi pingelistel perioodidel. Kontrollid peavad hõlmama kõike järgmist:

a)	hindamismudeli toimimise läbivaatamine vähemalt kord aastas;

b)	hindamispõhimõtete kõigi oluliste muudatuste heakskiitmine juhtkonna poolt;

c)	selge avaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu riskivalmiduse kohta seoses positsioonidega, mille puhul esineb hindamise ebakindlus, mida jälgitakse agregeeritud, kogu krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmaval tasandil;

d)	riske võtvate üksuste ja kontrolliüksuste sõltumatus hindamisprotsessis;

e)	üksikasjalik siseauditikord seoses hindamisprotsesside ja kontrolliga.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad tagama, et seoses õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide hindamise protsessiga on olemas tulemuslikud ja järjepidevalt tehtavad kontrollid. Kõnealuseid kontrolle tuleb siseauditi raames korrapäraselt läbi vaadata. Kontrollid peavad hõlmama kõike järgmist:

a)	kogu krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmav täpselt kindlaks määratud toodete loetelu, millega tagatakse, et iga hinnatav positsioon vastab üheselt toote määratlusele;

b)	hindamismeetodid iga loetelus sisalduva toote jaoks, mis hõlmavad mudeli valikut ja kalibreerimist, õiglase väärtuse korrigeerimisi, väärtuse täiendavaid korrigeerimisi, sõltumatu hinnakontrolli meetodeid, mida toote puhul kasutatakse, ning hindamise ebakindluse mõõtmist;

c)	hindamisprotsess, mis tagab, et punktis b kirjeldatud toote tasandi meetodid kiidab heaks nii riske võttev kui ka asjaomane kontrolliosakond, kes lisaks kinnitavad, et need kajastavad tegelikkust iga sellise hinnatava positsiooni puhul, mis on tootega seostatud;

d)	kindlaks määratud piirmäärad, mis põhinevad jälgitavatel turuandmetel, et oleks võimalik kindlaks teha, et hindamismudelid ei ole enam piisavalt kindlad;

e)	ametlik sõltumatu hinnakontroll, mis põhineb asjaomasest kauplemisüksusest sõltumatutel hindadel;

f)	uued toodete heakskiitmise protsessid, mille puhul peetakse silmas toodete loetelu ja mis hõlmab kõiki sisemisi sidusrühmi, kes on olulised riskide mõõtmise, riskikontrolli, finantsaruandluse ning finantsinstrumentidele väärtuse määramise ja selle kontrollimise seisukohast;

g)	uute tehingute läbivaatamise protsess, tagamaks, et uute tehingute hinnaandmeid kasutatakse selle hindamiseks, kas sarnaste hinnatavate riskipositsioonide väärtused on jätkuvalt piisavalt usaldusväärsed.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

LISA

Valemid, mida tuleb kasutada väärtuse täiendavate korrigeerimiste agregeerimiseks artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõike 7 ja artikli 11 lõike 7 kohaselt

1. meetod

APVA

(FV – PV) – 50 % · (FV – PV)

= (50 % · (FV – PV)

AVA

Σ APVA

2. meetod

APVA

max {0, (FV – PV) – 50 % · (EV – PV)}

= max {0, FV – 50 % · (EV + PV)}

AVA

Σ APVA,

kus:

FV	=	hinnatava riskipositsiooni tasandi õiglane väärtus pärast sellise raamatupidamisliku korrigeerimise kohaldamist krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse suhtes, mille puhul on võimalik kindlaks teha, et see on seotud hindamise ebakindluse sama allikaga kui väärtuse täiendav korrigeerimine;
PV	=	hinnatava riskipositsiooni tasandi usaldusväärne väärtus, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse kohaselt;
EV	=	võimalike väärtuste vahemikku kuuluv oodatav väärtus hinnatava riskipositsiooni tasandil;
APVA	=	hinnatava riskipositsiooni tasandi väärtuse täiendav korrigeerimine pärast agregeerimise suhtes kohandamist;
AVA	=	kogu kategooria tasandi väärtuse täiendav korrigeerimine pärast agregeerimise suhtes kohandamist.

28.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 21/67

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/103,

27. jaanuar 2016,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 2099/2002 on asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

(2)	COSSi eesmärk on koondada ülesanded, mida täitsid meresõiduohutust, laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning laevapardal kehtivate elu- ja töötingimuste kaitset käsitlevate liidu õigusaktide alusel asutatud komiteed.

(3)	Kõikides uutes liidu õigusaktides, mis võetakse vastu meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise valdkonnas, tuleks sätestada COSSi kaasamine.

(4)

Pärast määruse (EÜ) nr 2099/2002 viimast muutmist on meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise valdkonnas vastu võetud mitmes uues liidu õigusaktis sätestatud, et COSS peaks komisjoni abistama, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ (2) artiklis 28, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/15/EÜ (3) artiklis 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 (4) artiklis 12, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 392/2009 (5) artiklis 10, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (6) 2009/16/EÜ artiklis 31, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ (7) artiklis 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/21/EÜ (8) artiklis 10, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (9) artiklis 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL (10) artiklis 38.

(5)	Samuti on sätestatud COSSi kaasamine nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ (11) artikli 4d lõikes 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 530/2012 (12) artiklis 10 ja komisjoni määruse (EL) nr 788/2014 (13) artikli 19 lõigetes 5 ja 6.

(6)

Pärast määruse (EÜ) nr 2099/2002 vastuvõtmist on kehtetuks tunnistatud järgmised kõnealuse määruse artikli 2 punktis 2 osutatud liidu õigusaktid: nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91, (14) nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, (15) nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95, (16) nõukogu direktiiv 98/18/EÜ, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/25/EÜ, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/6/EÜ (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002 (20).

(7)

Järgmised määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 2 punktis 2 osutatud liidu õigusaktid on uuesti sõnastatud: nõukogu direktiiv 94/57/EÜ, (21) mis on uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/15/EÜ (22) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 391/2009, (23) ning nõukogu direktiiv 95/21/EÜ, (24) mis on uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/16/EÜ (25).

(8)	Määrust (EÜ) nr 2099/2002 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 2 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. „ühenduse merendusalased õigusaktid”– järgmised õigusaktid:

a)	nõukogu määrus (EÜ) nr 2978/94, 21. november 1994, eraldatud ballastiga naftatanklaevade ballastiruumide mahutavuse mõõtmist käsitleva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsiooni A.747(18) rakendamise kohta (26);

b)	nõukogu direktiiv 96/98/EÜ, 20. detsember 1996, laevavarustuse kohta (27);

c)	nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (28);

d)	nõukogu direktiiv 98/41/EÜ, 18. juuni 1998, ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta (29);

e)	nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ, (30) selle artikli 4 punkti d alapunkti 2 rakendamisel;

f)	nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta (31);

g)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ, 27. november 2000, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (32);

h)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, 4. detsember 2001, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid (33);

i)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, 27. juuni 2002, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (34);

j)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (35);

k)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ, 14. aprill 2003, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (36);

l)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91 (37);

m)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (38);

n)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 336/2006, 15. veebruar 2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (39);

o)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ, 19. november 2008, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (40);

p)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (41);

q)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (42);

r)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (43);

s)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/21/EÜ, 23. aprill 2009, lipuriigi nõuete täitmise kohta (44);

t)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (45);

u)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009, 23. aprill 2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (46);

v)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (47);

w)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 530/2012, 13. juuni 2012, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (48);

komisjoni määrus (EL) nr 788/2014, 18. juuli 2014, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustuse tühistamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7 (49);

y)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/90/EL, 23. juuli 2014, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (50).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ, 19. november 2008, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 3.12.2008, lk 33).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009, 23. aprill 2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (ELT L 131, 28.5.2009, lk 24).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (ELT L 131, 28.5.2009, lk 114).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/21/EÜ, 23. aprill 2009, lipuriigi nõuete täitmise kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 132).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/90/EL, 23. juuli 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 96/98/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(11) Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 530/2012, 13. juuni 2012, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172, 30.6.2012, lk 3).

(13) Komisjoni määrus (EL) nr 788/2014, 18. juuli 2014, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustuse tühistamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7 (ELT L 214, 19.7.2014, lk 12).

(14) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91, 4. märts 1991, laevade ühendusesisese ümberregistreerimise kohta (EÜT L 68, 15.3.1991, lk 1).

(15) Nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, 13. september 1993, miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad ohtlikke või saastavaid kaupu vedavaid laevu, mis suunduvad ühenduse sadamatesse või lahkuvad sealt (EÜT L 247, 5.10.1993, lk 19).

(16) Nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95, 8. detsember 1995, ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade meresõiduohutuse korralduse kohta (EÜT L 320, 30.12.1995, lk 14).

(17) Nõukogu direktiiv 98/18/EÜ, 17. märts 1998, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -standardite kohta (EÜT L 144, 15.5.1998, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/25/EÜ, 4. aprill 2001, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (EÜT L 136, 18.5.2001, lk 17).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/6/EÜ, 18. veebruar 2002, ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsuste kohta (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 31).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002, 18. veebruar 2002, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2978/94 (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 1).

(21) Nõukogu direktiiv 94/57/EÜ, 22. november 1994, laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11).

(24) Nõukogu direktiiv 95/21/EÜ, 19. juuni 1995, sadamariigi kontrolli kohta (EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 21

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 28. jaanuar 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Tuneesia Vabariigi vahelist raamlepingut Tuneesia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) jõustumise kuupäevade kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/98, 16. oktoober 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused ( 1 )	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/99, 16. oktoober 2015, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimuste kindlaksmääramisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL ( 1 )	21
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/100, 16. oktoober 2015, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks ühisotsuste tegemise protsess, mida järgitakse teatavate usaldatavusnõuetega seotud lubade taotlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 ( 1 )	45
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/101, 26. oktober 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta ( 1 )	54
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/102, 19. jaanuar 2016, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Eichsfelder Feldgieker / Eichsfelder Feldkieker (KGT)]	66
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/103, 27. jaanuar 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS)	67
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/104, 27. jaanuar 2016, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885 valmistise lubamist vähemtähtsate nuumamiseks ette nähtud mäletsejaliste ja vähemtähtsate piima tootvate mäletsejaliste söödalisandina (loa omanik Prosol S.p.A.) ( 1 )	71
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/105, 27. jaanuar 2016, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine bifenüül-2-ooli kasutamine tooteliikidesse 1, 2, 4, 6 ja 13 kuuluvates biotsiidides ( 1 )	74
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/106, 27. jaanuar 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	79
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/107, 27. jaanuar 2016, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine tsübutriini kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides ( 1 )	81
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/108, 27. jaanuar 2016, millega ei kiideta heaks olemasoleva toimeaine 2-butanoonperoksiidi kasutamist tooteliikidesse 1 ja 2 kuuluvates biotsiidides ( 1 )	83
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/109, 27. jaanuar 2016, millega ei kiideta heaks olemasoleva toimeaine PHMB (1600; 1.8) kasutamist tooteliikidesse 1, 6 ja 9 kuuluvates biotsiidides ( 1 )	84
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/110, 27. jaanuar 2016, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine triklosaani kasutamine tooteliiki 1 kuuluvates biotsiidides ( 1 )	86

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	236,2
	MA	71,0
	TN	116,3
	TR	102,2
	ZZ	131,4
0707 00 05	MA	86,8
	TR	161,0
	ZZ	123,9
0709 93 10	MA	50,4
	TR	146,2
	ZZ	98,3
0805 10 20	EG	50,4
	MA	62,1
	TN	49,3
	TR	65,0
	ZZ	56,7
0805 20 10	IL	147,6
	MA	83,5
	ZZ	115,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	129,5
	JM	154,6
	MA	65,6
	TR	82,3
	ZZ	108,0
0805 50 10	TR	100,8
0805 50 10	ZZ	100,8
0808 10 80	CL	86,9
	US	122,2
	ZZ	104,6
0808 30 90	CN	94,8
	TR	82,0
	ZA	84,4
	ZZ	87,1

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/67/EÜ (kahe- või kolmerattalistele mootorsõidukitele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta) parandus ( ELT L 222, 25.8.2009 )	88


	(1) EMPs kohaldatav tekst