ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 14
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
59. köide
21. jaanuar 2016
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 14 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
59. köide |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) 2016/60, 19. jaanuar 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses kloropürifossi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 ) |
|
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
|
SUUNISED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
21.1.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 14/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/60,
19. jaanuar 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses kloropürifossi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kloropürifossi jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas. |
|
(2) |
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (2) artikliga 21 palus komisjon, et Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) teostaks kloropürifossi toksikoloogilise läbivaatamise. Ameti esitatud järeldused avaldati 22. aprillil 2014 (3). |
|
(3) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 43 palus komisjon, et amet esitaks uute toksikoloogiliste kontrollväärtuste põhjal põhjendatud arvamuse kloropürifossi puhul kehtivate jääkide piirnormide kohta. Amet esitas põhjendatud arvamuse 12. juunil 2015 (4). |
|
(4) |
Amet järeldas, et mandariinide, õunte, pirnide, virsikute, lauaviinamarjade, pamplite, vaarikate, sõstarde, karusmarjade, kiivide, ananasside, kartulite, tomatite, paprikate, baklažaanide, melonite, arbuuside, peakapsa, pekingi lehtnaeri, hariliku artišoki, porrulaugu ja suhkrupeedi puhul kehtivad jääkide piirnormid võivad tarbijakaitse seisukohast probleeme tekitada. Seega soovitas amet nende kaupade puhul kehtivaid jääkide piirnorme alandada. Amet märkis, et toimeaine kasutamist pamplite, sõstarde, karusmarjade, kiivide, ananasside, kartulite, melonite, arbuuside, pekingi lehtnaeri ja porrulaugu puhul enam ei toetata ja et nende kaupade puhul kehtivate jääkide piirnormide osas tuleb riskijuhtijatel asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir. |
|
(5) |
Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu pestitsiidijääkide referentlaboritega. Laborid tegid järelduse, et teatavate kaupade puhul muudab tehnika areng vajalikuks konkreetsete määramispiiride kehtestamise. |
|
(6) |
Tuginedes ameti põhjendatud arvamusele ja võttes arvesse probleemiga seonduvaid asjaolusid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2. |
|
(7) |
Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi on arvesse võetud. |
|
(8) |
Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(9) |
Jääkide muudetud piirnormide kohaldamisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 10. augustist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. jaanuar 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(3) EFSA, 2014. Conclusion on the peer review of the pesticide human health risk assessment of the active substance chlorpyrifos („Järeldused toimeaine kloropürifossi pestitsiidina kasutamisega seonduva inimeste tervise riski hindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta”). EFSA Journal 2014;12(4):3640, 34 pp. doi: 10.2903/j.efsa.2014.3640.
(4) EFSA, 2015. Reasoned opinion on the refined risk assessment regarding certain maximum residue levels (MRLs) of concern for the active substance chlorpyrifos („Põhjendatud arvamus põhjaliku riskihindamise kohta, milles käsitleti toimeaine kloropürifossi teatavate jääkide piirnormide osas esinevaid probleeme”). EFSA Journal 2015;13(6):4142, 41 pp. doi:10.2903/j.efsa.2015.4142.
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
II lisas asendatakse kloropürifossi käsitlev veerg järgmisega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
III lisa B osas asendatakse kloropürifossi käsitlev veerg järgmisega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(2) Pestitsiidi ja koodnumbri kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.
(3) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
|
(F) |
= |
rasvas lahustuv.” |
(4) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(5) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
|
(F) |
= |
rasvas lahustuv. |
Kloropürifoss (F)
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.
|
|
21.1.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 14/18 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/61,
20. jaanuar 2016,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. jaanuar 2016
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
IL |
236,2 |
|
MA |
80,9 |
|
|
TN |
113,9 |
|
|
TR |
91,2 |
|
|
ZZ |
130,6 |
|
|
0707 00 05 |
MA |
85,8 |
|
TR |
150,9 |
|
|
ZZ |
118,4 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
52,6 |
|
TR |
150,6 |
|
|
ZZ |
101,6 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
50,0 |
|
MA |
64,1 |
|
|
TN |
57,9 |
|
|
TR |
65,8 |
|
|
ZZ |
59,5 |
|
|
0805 20 10 |
IL |
163,3 |
|
MA |
82,3 |
|
|
ZZ |
122,8 |
|
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
IL |
103,6 |
|
JM |
147,2 |
|
|
MA |
82,8 |
|
|
TR |
99,2 |
|
|
ZZ |
108,2 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
102,3 |
|
ZZ |
102,3 |
|
|
0808 10 80 |
CL |
84,9 |
|
US |
121,1 |
|
|
ZZ |
103,0 |
|
|
0808 30 90 |
CN |
76,1 |
|
ZZ |
76,1 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
21.1.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 14/20 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/62,
20. jaanuar 2016,
millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini 2016 impordilitsentsitaotlused ja impordiõiguste taotlused määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 616/2007 (2) on avatud tariifikvoodid Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärinevate kodulinnulihatoodete importimiseks. |
|
(2) |
Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2. |
|
(3) |
Kogused, mille kohta on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016, on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikele 3 ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2. |
|
(4) |
Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Kogused, mille kohta on määruse (EÜ) nr 616/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016, korrutatakse käesoleva määruse lisa A osas esitatud jaotuskoefitsientidega.
2. Kogused, mille kohta on määruse (EÜ) nr 616/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016, korrutatakse käesoleva määruse lisa B osas esitatud jaotuskoefitsientidega.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. jaanuar 2016
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 616/2007, 4. juuni 2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine (ELT L 142, 5.6.2007, lk 3).
(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).
LISA
A OSA
|
Rühma nr |
Jrk-nr |
Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 esitatud taotlused (%) |
|
1 |
09.4211 |
0,325241 |
|
2 |
09.4212 |
0,775495 |
|
4A |
09.4214 |
— |
|
09.4251 |
1,646051 |
|
|
09.4252 |
— |
|
|
6A |
09.4216 |
0,323564 |
|
09.4260 |
0,37908 |
|
|
7 |
09.4217 |
— |
|
8 |
09.4218 |
— |
B OSA
|
Rühma nr |
Jrk-nr |
Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 esitatud taotlused (%) |
|
5A |
09.4215 |
0,65244 |
|
09.4254 |
— |
|
|
09.4255 |
— |
|
|
09.4256 |
— |
OTSUSED
|
21.1.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 14/23 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/63,
15. jaanuar 2016,
Horvaatia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhineva Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooniga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,
võttes arvesse Horvaatia ühinemislepingut,
võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artikli 3 lõiget 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinevale Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlevale konventsioonile (2) („ametnikega seotud korruptsiooni vastane konventsioon”) kirjutati alla 26. mail 1997. aastal ning see jõustus 28. septembril 2005. aastal. |
|
(2) |
Horvaatia ühinemisakti (edaspidi „ühinemisakt”) artikli 3 lõikes 4 on sätestatud, et Horvaatia ühineb konventsioonide ja protokollidega, mis on sõlmitud liikmesriikide vahel ning loetletud ühinemisakti I lisas, mis sisaldab muu hulgas ametnikega seotud korruptsiooni vastast konventsiooni. Need jõustuvad Horvaatia suhtes nõukogu määratud kuupäeval. |
|
(3) |
Ühinemisakti artikli 3 lõike 5 kohaselt otsustab nõukogu kõnealuste konventsioonide ja protokollidega ühinemise tõttu nõutavate kohanduste tegemise, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ametnikega seotud korruptsiooni vastane konventsioon jõustub Horvaatia suhtes käesoleva otsuse avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
Artikkel 2
Ametnikega seotud korruptsiooni vastase konventsiooni horvaadikeelne tekst (3) on autentne samadel tingimustel kui ametnikega seotud korruptsiooni vastase konventsiooni muud tekstid.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 15. jaanuar 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
J.R.V.A. DIJSSELBLOEM
(1) 10. juuni 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2.
(3) Konventsiooni horvaadikeelne tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes (peatükk 19, köide 14, lk 120).
SUUNISED
|
21.1.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 14/25 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/64,
18. november 2015,
millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2015/34)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest taanet,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda vahendid, instrumendid ja menetlused, mida kasutab eurosüsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankadest (edaspidi „RKPd”), et see poliitika rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühetaoliselt rakendada. |
|
(2) |
Tulenevalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklist 12.1 on EKP-l pädevus kujundada liidu ühtne rahapoliitika ja vastu võtta selle kohaseks rakendamiseks vajalikud suunised. Tulenevalt EKPSi põhikirja artiklist 14.3 on RKPd kohustatud tegutsema kooskõlas nende suunistega. Seetõttu on käesolev suunis adresseeritud eurosüsteemile. Käesolevas suunises sätestatud reegleid rakendavad RKPd lepingute või õigusaktide kaudu. Osapooled peavad järgima RKPde poolt lepingute või õigusaktide kaudu rakendatud reegleid. |
|
(3) |
EKPSi põhikirja artikli 18.1 esimene taane võimaldab eurosüsteemil tegutseda rahaturgudel, müües ja ostes otse (spot- ja forward-tehingud) või tagasiostulepinguga ning laenates nõudeid ja turukõlblikke väärtpabereid kas eurodes või muudes vääringutes, samuti väärismetalle. Artikli 18.1 teine taane võimaldab eurosüsteemil teostada krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega. |
|
(4) |
Eurosüsteemi kaitsmiseks osapoole riski eest sätestab EKPSi põhikirja artikkel 18.1, et eurosüsteemi krediiditehingute teostamisel krediidiasutuste ja muude turul osalejatega peab laenuandmine põhinema piisaval tagatisel. |
|
(5) |
Eurosüsteemi kaitsmiseks osapoole kohustuste täitmata jätmisest tingitud finantskahju tekkimise riski eest kohaldatakse eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud kõlblike varade suhtes Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) neljanda osa VI jaotises sätestatud riskiohjemeetmeid. |
|
(6) |
EKP nõukogu on otsustanud muuta tagatud võlakirjade omakasutuse reegleid täiendavate väärtuskärbete osas. |
|
(7) |
EKP nõukogu on otsustanud, et kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente võib kasutada piiriüleselt vastavalt kohaldatavale keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku (CCBM) korrale. |
|
(8) |
EKP nõukogu on otsustanud sätestada täiendavate väärtuskärbete normid suunisest (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) eraldiseisvas õigusaktis, kuna see võimaldab asjaomase raamistiku muudatusi sujuvalt rakendada kohe pärast vastavate otsuste langetamist [EKP nõukogu poolt]. |
|
(9) |
Seetõttu tuleb suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) vastavalt muuta, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Muudatused
Suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) muudetakse järgmiselt:
|
1) |
artikli 2 punkt 16 asendatakse järgmisega: „16) „piiriülene kasutamine”– osapool esitab oma asukohariigi keskpangale tagatiseks järgmised varad:
|
|
2) |
artikli 2 punkt 49 asendatakse järgmisega: „49) „liisingunõuded”– lepinguga ette nähtud kavakohased maksed, mida liisinguvõtja peab tegema liisinguandjale vastavalt liisingulepingu tingimustele. Jääkväärtusi liisingunõueteks ei loeta. Eraisikutele pakutavaid väljaostuvõimalusega kasutusrendilepinguid (Personal Contract Purchase), st lepinguid, mille kohaselt kohustuse võtjal on järgmine valikuvõimalus: a) teha lõplik makse ja saada kaupade omanikuks; või b) tagastada kaubad lepingu tasaarvelduseks, käsitletakse liisingulepinguna.”; |
|
3) |
artikkel 128 asendatakse järgmisega: „Artikkel 128 Riskiohjemeetmed 1. Eurosüsteem kohaldab kõlblike varade suhtes järgmisi riskiohjemeetmeid:
2. Eurosüsteem võib igal ajal kohaldada järgmisi täiendavaid riskiohjemeetmeid:
(2) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/65, 18. november 2015, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35) (ELT L 14, 21.1.2016, lk 30).”;" |
|
4) |
artikkel 148 asendatakse järgmisega: „Artikkel 148 Üldpõhimõtted 1. Osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt kogu euroalal kõigis eurosüsteemi krediidioperatsioonides. 2. Osapooled võivad mobiliseerida kõlblikke varasid, v.a tähtajalisi hoiuseid, piiriüleselt vastavalt järgmistele tingimustele:
3. Turukõlblikke varasid võib kasutada RKP konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle RKP riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks. 4. De Nederlandsche Bank on pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Ireland võib avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike ühenduste kaudu. 5. Osapooled teevad kõlblike varade ülekandeid eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontode kaudu. 6. Osapool, kellel ei ole RKP depookontot või eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontot, võib tehinguid arveldada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberiarvelduskonto või depookonto kaudu.”; |
|
5) |
XI lisa asendatakse järgmisega: „XI LISA VÄÄRTPABERIVORMID Euroopa Keskpank (EKP) avaldas 13. juunil 2006 uute üleilmsete võlakirjade (NGN) kriteeriumid rahvusvahelistele esitajavõlakirjadele, mis on eurosüsteemi krediidioperatsioonide kõlblikuks tagatiseks alates 1. jaanuarist 2007. EKP teatas 22. oktoobril 2008, et pärast 30. septembrit 2010 üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad on eurosüsteemi krediidioperatsioonides kõlblikuks tagatiseks, kui kasutatakse rahvusvaheliste võlaväärtpaberite uut turvastruktuuri (NSS). Järgmises tabelis on kokkuvõte väärtpaberite eri vormide kõlblikkuseeskirjadest koos uute üleilmsete võlakirjade ja uue turvastruktuuri kriteeriumitega. Tabel 1 Eri väärtpaberivormide kõlblikkuseeskirjad
|
Artikkel 2
Kehtetuks tunnistamine
Suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklid 129 kuni 133a ja X lisa tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Jõustumine ja rakendamine
1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.
2. RKPd võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja rakendavad neid alates 25. jaanuarist 2016. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 5. jaanuariks 2016.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 18. november 2015
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).
(3) Või kas see muutuks kohalduvaks positiivselt hinnatud väärtpaberite keskdepositooriumi puhul.”
|
21.1.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 14/30 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/65,
18. november 2015,
eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest taanet,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpangad (edaspidi „RKPd”) teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Üldised tingimused, mille kohaselt EKP ja RKPd on valmis krediiditehinguid sõlmima, sealhulgas kriteeriumid, mis määravad tagatise kõlblikkuse eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks, on sätestatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1). |
|
(2) |
Eurosüsteemi kaitsmiseks finantskahju eest, mis võib tuleneda osapoole kohustuste täitmata jätmisest, kohaldatakse eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud kõlblike varade suhtes suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) neljanda osa VI jaotises sätestatud riskiohjemeetmeid. |
|
(3) |
Läbivaadatud väärtuskärbete rakendamist lihtsustaks asjaomaste normide sätestamine eraldi õigusaktis. See võimaldaks sätestada riskiohje parameetrid kompaktses ja eraldatud vormis ning sujuvalt rakendada asjaomase raamistiku muudatusi kohe pärast vastavate otsuste langetamist EKP nõukogu poolt, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Kõlblike turukõlblike varade suhtes kohaldatavad väärtuskärped
1. Suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) neljanda osa VI jaotise kohaselt kohaldatakse turukõlblike varade suhtes väärtuskärpeid suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 2 punktis 97 määratletud tähenduses vastavalt käesoleva suunise lisa tabelis 2 sätestatud tasemetele.
2. Konkreetse vara väärtuskärbe sõltub järgmistest teguritest:
|
a) |
varale määratud väärtuskärpe liik artiklis 2 määratletud tähenduses; |
|
b) |
vara järelejäänud tähtaeg; |
|
c) |
vara kupongi struktuur; |
|
d) |
varale määratud krediidikvaliteedi aste. |
Artikkel 2
Turukõlblike varade väärtuskärpe liigi määramine
Kõlblikud turukõlblikud varad jagatakse viie väärtuskärpe liigi vahel, sõltuvalt emitendi ja/või vara liigist, käesoleva suunise lisa tabeli 1 kohaselt:
|
a) |
keskvalitsuste võlainstrumendid, EKP võlasertifikaadid ja RKPde poolt enne euro kasutusele võtmist asjaomases eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis emiteeritud võlasertifikaadid kuuluvad I väärtuskärpe liiki; |
|
b) |
kohalike omavalitsuste ja regionaalsete valitsuste, eurosüsteemi poolt agentuurideks liigitatud üksuste, mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud võlainstrumendid ning jumbo-tüüpi võlakirjad kuuluvad II väärtuskärpe liiki; |
|
c) |
mittefinantsettevõtete emiteeritud traditsioonilised ja muud tagatud võlakirjad ja võlainstrumendid kuuluvad III väärtuskärpe liiki; |
|
d) |
krediidiasutuste ja finantsettevõtete, mis ei ole krediidiasutused, emiteeritud tagamata võlainstrumendid kuuluvad IV väärtuskärpe liiki; |
|
e) |
varaga tagatud väärtpaberid kuuluvad V väärtuskärpe liiki, sõltumata emitendi liigist. |
Artikkel 3
Turukõlblike varade väärtuskärped
1. Väärtuskärpe liiki I kuni V kuuluvate turukõlblike varade suhtes kohaldatavad väärtuskärped määratakse järgmise põhjal:
|
a) |
konkreetsele varale määratud krediidikvaliteedi aste 1, 2 või 3 vastavalt käesoleva suunise lisa tabelile 2; |
|
b) |
vara järelejäänud tähtaeg vastavalt lõigetele 3 ja 4; |
|
c) |
vara kupongi struktuur vastavalt lõigetele 3 ja 4. |
2. V liiki kuuluvate turukõlblike varade suhtes kohaldatakse 10 % väärtuskärbet, olenemata tähtajast või kupongi struktuurist.
3. Nullkupongimääraga või fikseeritud kupongimääraga varade puhul on kohaldatava väärtuskärpe tähtajaks vara järelejäänud tähtaeg.
4. Ujuva kupongimääraga varade puhul kohaldatakse väärtuskärbet, mis on sama suur kui nullist ühe aastani kestvasse tähtajaklassi kuuluvate fikseeritud kupongimääraga turukõlblike varade puhul, välja arvatud järgmistel juhtudel ning ilma et see piiraks lõiget 2.
|
a) |
Ujuv kupongimäär, mille uuestimääratlemise tähtaeg on pikem kui üks aasta, loetakse fikseeritud kupongimääraks ning kohaldatava väärtuskärpe tähtajaks loetakse vara järelejäänud tähtaeg. |
|
b) |
Ujuva kupongimäära, mille baasmääraks on euroala inflatsiooniindeks, suhtes kohaldatava väärtuskärpe tähtajaks loetakse vara järelejäänud tähtaeg. |
|
c) |
Mitut liiki kupongistruktuuriga varade suhtes kohaldatav väärtuskärbe sõltub ainult kupongistruktuurist vara järelejäänud tähtajal ning on võrdne sama järelejäänud tähtaja ja krediidikvaliteedi astmega turukõlbliku vara suhtes kohaldatava suurima väärtuskärpega. Arvesse võetakse kõiki vara järelejäänud tähtaja jooksul kasutatavaid kupongistruktuuride liike. |
Artikkel 4
Teatud liiki turukõlblike varade suhtes kohaldatavad täiendavad väärtuskärped
Lisaks käesoleva suunise artiklis 3 sätestatud väärtuskärbetele kohaldatakse teatud liiki turukõlblike varade suhtes täiendavaid väärtuskärpeid järgmiselt:
|
a) |
varaga tagatud väärtpaberite, tagatud võlakirjade ja krediidiasutuste emiteeritud tagamata võlakirjade suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 134 sätete kohaselt, kohaldatakse täiendavat 5 % väärtuskärbet turuväärtuse alandamise vormis; |
|
b) |
omakasutuses olevate tagatud võlakirjade suhtes kohaldatakse täiendavat väärtuskärbet järgmiselt: a) 8 % võlainstrumentide väärtusest krediidikvaliteedi astmetel 1 ja 2, ja b) 12 % võlainstrumentide väärtusest krediidikvaliteedi astmel 3; |
|
c) |
lõikes b tähendab „omakasutus” osapoole enda või temaga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 138 tähenduses märkimisväärselt seotud üksuse emiteeritud või tagatud võlakirjade esitamist või kasutamist osapoole poolt; |
|
d) |
kui lõikes b osutatud täiendavat väärtuskärbet ei ole võimalik kohaldada RKP või kolmepoolse agendi tagatiste haldamise süsteemi osas või TARGET2-Securities automaatse tagatise seadmisel, kohaldatakse sellistes süsteemides või platvormil täiendavat väärtuskärbet omakasutuses olevate tagatud võlakirjade emissiooni koguväärtuse suhtes. |
Artikkel 5
Kõlblike turukõlbmatute varade suhtes kohaldatavad väärtuskärped
1. Fikseeritud määraga intressimaksetega individuaalsete krediidinõuete suhtes ja krediidinõuete suhtes, mille intressimaksed on seotud inflatsioonimääraga, kohaldatakse eraldi väärtuskärpeid, mis sõltuvad järelejäänud tähtajast, krediidikvaliteedi astmest ning RKP hindamismeetodist, nagu on sätestatud käesoleva suunise lisa tabelis 3.
2. Muutuva määraga intressimaksetega individuaalsete krediidinõuete suhtes kohaldatakse väärtuskärbet, mis on sama suur kui nullist ühe aastani kestvasse tähtajaklassi kuuluvate fikseeritud intressimääraga intressimaksetega krediidinõuete puhul, mille krediidikvaliteedi aste on sama ja mille suhtes RKP kohaldab samasugust hindamismetoodikat. Intressimakse loetakse muutuva intressimääraga makseks, kui see on seotud viitintressimääraga ja tema uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Intressimakseid, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, loetakse fikseeritud intressimääraga makseteks ning väärtuskärpe tähtajaks loetakse krediidinõude järelejäänud tähtaeg.
3. Mitut liiki intressimaksetega krediidinõuete suhtes kohaldatav väärtuskärbe sõltub ainult intressimaksetest krediidinõude järelejäänud tähtajal. Kui krediidinõude järelejäänud tähtajal on mitut liiki intressimakseid, loetakse järelejäänud intressimakseid fikseeritud intressimääraga makseteks, kusjuures väärtuskärpe tähtaeg on sama, mis krediidinõude järelejäänud tähtaeg.
4. Nullkupongimääraga krediidinõuete suhtes kohaldatakse fikseeritud intressimääraga krediidinõude väärtuskärbet.
5. Hüpoteegitagatisega turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes kohaldatakse 39,5 % väärtuskärbet.
6. Tähtajaliste hoiuste suhtes väärtuskärpeid ei kohaldata.
7. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõuete suhtes kohaldatakse individuaalset väärtuskärbet kooskõlas eespool lõigetes 1 kuni 4 sätestatud eeskirjadega. Tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõuete koguväärtus pärast väärtuskärbete kohaldamist peab mis tahes ajahetkel olema võrdne kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi bilansilise jääkväärtusega, või seda ületama. Kui agreeritud väärtus jääb alla eelmises lauses osutatud piirmäära, loetakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide väärtus nulliks.
Artikkel 6
Jõustumine ja rakendamine
1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
2. Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 25. jaanuarist 2016. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 5. jaanuariks 2016.
Artikkel 7
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
Frankfurt Maini ääres, 18. november 2015
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).
LISA
Tabel 1
Kõlblike turukõlblike varade väärtuskärpe liigid sõltuvalt emitendi ja/või vara liigist
|
I liik |
II liik |
III liik |
IV liik |
V klass |
|
Keskvalitsuste emiteeritud võlainstrumendid EKP võlasertifikaadid RKPde poolt enne euro kasutusele võtmist asjaomases liikmesriigis emiteeritud võlasertifikaadid |
Kohalike omavalitsuste ja regionaalsete valitsuste emiteeritud võlainstrumendid Eurosüsteemi poolt agentuurideks liigitatud üksuste emiteeritud võlainstrumendid Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud võlainstrumendid Jumbo-tüüpi võlakirjad |
Traditsioonilised ja muud tagatud võlakirjad Mittefinantsettevõtete emiteeritud võlainstrumendid |
Krediidiasutuste emiteeritud tagamata võlainstrumendid Finantsasutuste, mis ei ole krediidiasutused, emiteeritud tagamata võlainstrumendid |
Varaga tagatud väärtpaberid |
Tabel 2
Kõlblike turukõlblike varade suhtes kohaldatavad väärtuskärpe tasemed
|
|
Väärtuskärpe liigid |
|||||||||
|
Krediidi-kvaliteet |
Järele-jäänud tähtaeg (aastates) (1) |
I liik |
II liik |
III liik |
IV liik |
V liik |
||||
|
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
|
||
|
Astmed 1 ja 2 |
[0–1) |
0,5 |
0,5 |
1,0 |
1,0 |
1,0 |
1,0 |
6,5 |
6,5 |
10,0 |
|
[1–3) |
1,0 |
2,0 |
1,5 |
2,5 |
2,0 |
3,0 |
8,5 |
9,0 |
||
|
[3–5) |
1,5 |
2,5 |
2,5 |
3,5 |
3,0 |
4,5 |
11,0 |
11,5 |
||
|
[5–7) |
2,0 |
3,0 |
3,5 |
4,5 |
4,5 |
6,0 |
12,5 |
13,5 |
||
|
[7–10) |
3,0 |
4,0 |
4,5 |
6,5 |
6,0 |
8,0 |
14,0 |
15,5 |
||
|
[10, ∞) |
5,0 |
7,0 |
8,0 |
10,5 |
9,0 |
13,0 |
17,0 |
22,5 |
||
|
|
Väärtuskärpe liigid |
|||||||||
|
Krediidi-kvaliteet |
Järele-jäänud tähtaeg (aastates) (1) |
I liik |
II liik |
III liik |
IV liik |
V liik |
||||
|
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
Fiksee-ritud kupongi-määr |
Null-kupongi-määr |
|
||
|
Aste 3 |
[0–1) |
6,0 |
6,0 |
7,0 |
7,0 |
8,0 |
8,0 |
13,0 |
13,0 |
Mitte-kõlblikud |
|
[1–3) |
7,0 |
8,0 |
10,0 |
14,5 |
15,0 |
16,5 |
24,5 |
26,5 |
||
|
[3–5) |
9,0 |
10,0 |
15,5 |
20,5 |
22,5 |
25,0 |
32,5 |
36,5 |
||
|
[5–7) |
10,0 |
11,5 |
16,0 |
22,0 |
26,0 |
30,0 |
36,0 |
40,0 |
||
|
[7–10) |
11,5 |
13,0 |
18,5 |
27,5 |
27,0 |
32,5 |
37,0 |
42,5 |
||
|
[10,∞) |
13,0 |
16,0 |
22,5 |
33,0 |
27,5 |
35,0 |
37,5 |
44,0 |
||
Tabel 3
Fikseeritud intressimaksetega krediidinõuete suhtes kohaldatavad väärtuskärpe tasemed
|
|
Hindamismetoodika |
||
|
Krediidi-kvaliteet |
Järele-jäänud tähtaeg (aastates) (2) |
Fikseeritud intressimakse ja RKP määratud teoreetilisel summal põhinev hindlus |
Fikseeritud intressimakse ja RKP määratud tasumata summal põhinev hindlus |
|
Astmed1 ja 2 |
[0–1) |
10,0 |
12,0 |
|
[1–3) |
12,0 |
16,0 |
|
|
[3–5) |
14,0 |
21,0 |
|
|
[5–7) |
17,0 |
27,0 |
|
|
[7–10) |
22,0 |
35,0 |
|
|
[10, ∞) |
30,0 |
45,0 |
|
|
|
Hindamismetoodika |
||
|
Krediidi-kvaliteet |
Järele-jäänud tähtaeg (aastates) (2) |
Fikseeritud intressimakse ja RKP määratud teoreetilisel summal põhinev hindlus |
Fikseeritud intressimakse ja RKP määratud tasumata summal põhinev hindlus |
|
Aste 3 |
[0–1) |
17,0 |
19,0 |
|
[1–3) |
29,0 |
34,0 |
|
|
[3–5) |
37,0 |
46,0 |
|
|
[5–7) |
39,0 |
52,0 |
|
|
[7–10) |
40,0 |
58,0 |
|
|
[10, ∞) |
42,0 |
65,0 |
|
(1) [0–1) tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta, [1–3) tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või rohkem ning alla kolme aasta jne.
(2) [0–1) tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta, [1–3) tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või rohkem ning alla kolme aasta jne.
|
21.1.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 14/36 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/66,
26. november 2015,
millega muudetakse suunist EKP/2013/24 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta seoses finantskontode kvartaliandmetega (EKP/2015/40)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Seoses EKP nõukogu koosolekute ajakava muutmisega ei ole enam vajalik lühendada Euroopa lisaandmete aruandlusperioodi kolme päeva võrra, mis oli ette nähtud suunise EKP/2013/24 (1) kohaselt alates esimesest andmete edastamisest 2017. aastal. Tõhususe huvides tuleks aruandlusperioodi lühendamise otsused seoses võimalike edasiste muudatustega koosolekute ajakavas delegeerida EKP juhatusele ning arvesse tuleb võtta ka statistikakomitee seisukohta. |
|
(2) |
Lisaks tuleb suunises EKP/2013/24 sätestatud lisaandmete nõudeid muuta, et hõlmata ka mittefinantsettevõtete vahelised vabatahtlikud laenud ning seeläbi suurendada euroala agregaatide hõlmatust ja kvaliteeti. |
|
(3) |
Seetõttu tuleb suunist EKP/2013/24 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Muudatused
Suunist EKP/2013/24 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Nõuded „lisaandmete” kohta hõlmavad tehinguid ja positsioone perioodi kohta alates 2012. aasta viimasest kvartalist kuni vaatlusaluse kvartalini. Need lisaandmed tuleb esitada parima hinnangu alusel. I lisa tabelite 1, 2, 4 ja 5 veergudes „H”, „H.1” ja „H.2” määratletud lisateabe (mis viitab valitsemissektorile ja selle allsektoritele) ning I lisa tabelite 4 ja 5 veeru „B” ridades 3 ja 13 määratletud lisateabe (mis viitab mittefinantsettevõtete vahelistele laenudele) esitamine ei ole kohustuslik.” |
|
2) |
Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Artikli 2 lõikes 2 nimetatud „lisaandmed” esitatakse EKP-le tähtaja jooksul, mis ei ületa 85 kalendripäeva vaatlusaluse kvartali lõpust. EKP juhatus võib nimetatud tähtaega kohastel juhtudel lühendada 82 päevani, võttes arvesse statistikakomitee seisukohta. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu oma otsusest põhjendamatu viivituseta. EKP avaldab aruandlusperioodi muudatused vähemal üks aasta enne nende rakendamise kuupäeva.” |
|
3) |
I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga. |
Artikkel 2
Jõustumine ja rakendamine
1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
2. Eurosüsteemi keskpangad peavad käesolevat suunist järgima alates 1. jaanuarist 2016.
Artikkel 3
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 26. november 2015
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) Euroopa Keskpanga 25. juuli 2013. aasta suunis 2014/3/EL Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta seoses finantskontode kvartaliandmetega (EKP/2013/24) (ELT L 2, 7.1.2014, lk 34).
LISA
Suunise EKP/2013/24 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Tabel „Andmete nõuete kokkuvõte” asendatakse järgmisega: „Andmenõuete kokkuvõte
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Tabelid 4 ja 5 asendatakse järgmistega: „Tabel 4 Lühiajalised laenud (F.41) (1)
Tabel 5 Pikaajalised laenud (F.42) (5)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Aruandlusnõuded positsioonide, tehingude ja muude mahumuutuste osas on samad.
(2) Rahaloomeasutused (RAd) (S.121 + S.122 + S.123). ESA 2010 (punkt 5.118) kohaselt liigitatakse hoiusteks (F.22 või F.29) hoiuseid kaasavatele ettevõtetele antavad lühiajalised laenud.
(3) Rahaturufondid (S.123).
(4) Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15).
(5) Aruandlusnõuded positsioonide, tehingude ja muude mahumuutuste osas on samad.
(6) Rahaloomeasutused (RAd) (S.121 + S.122 + S.123).
(7) Rahaturufondid (S.123)
(8) Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15).”