ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 334

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
22. detsember 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/2425, 21. detsember 2015, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1325

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2426, 18. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EL) 2015/1998 seoses kolmandate riikidega, mille julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks Euroopa tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega ( 1 )

5

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2427, 21. detsember 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

10

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/2428, 10. detsember 2015, millega muudetakse otsust 2009/791/EÜ ja rakendusotsust 2009/1013/EL, mille kohaselt lubatakse Saksamaal ja Austrial jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 168 ja 168a

12

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/2429, 10. detsember 2015, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a

15

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2430, 21. detsember 2015, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/1334

18

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2431, 21. detsember 2015, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

22

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2015/2432, 18. september 2015, riigiabi SA.35484 (2013/C) (ex SA.35484 (2012/NN)) kohta, mida Saksamaa andis piima kvaliteedi kontrolli jaoks piima- ja rasvaseaduse raames (teatavaks tehtud numbri C(2015) 6295 all)

23

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2433, 18. detsember 2015, millega muudetakse rakendusotsust 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri C(2015) 9168 all)  ( 1 )

46

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2434, 18. detsember 2015, millega muudetakse rakendusotsust 2014/237/EL kahjulike organismide liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta seoses teatavate Indiast pärit puu- ja köögiviljadega (teatavaks tehtud numbri C(2015) 9178 all)

61

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

ELi – Egiptuse assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2015, 21. september 2015, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) protokoll nr 4, mis käsitleb mõiste päritolustaatusega tooted määratlust ja halduskoostöö meetodeid [2015/2435]

62

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2425,

21. detsember 2015,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1325

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu rakendusmääruse (EL) 2015/1325, (2) millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ning millega kehtestatakse ajakohastatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001 („loetelu”).

(2)

Kui see oli praktiliselt võimalik, esitas nõukogu kõigile isikutele, rühmitustele ja üksustele põhjendused nende loetellu kandmise aluse kohta.

(3)

Nõukogu teavitas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega loetellu kantud isikuid, rühmitusi ja üksusi, et ta on otsustanud neid loetelus edasi hoida. Nõukogu teavitas samuti asjaomaseid isikuid, rühmitusi ja üksusi, et nõukogule võib esitada taotluse, et saada põhjendusi nende loetellu lisamise kohta, kui põhjendusi ei ole neile juba edastatud.

(4)

Nõukogu vaatas loetelu määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 nõuete kohaselt läbi. Läbivaatamise käigus võttis nõukogu arvesse asjaomaste isikute ja üksuste poolt nõukogule esitatud märkusi ning pädevatelt riiklikelt asutustelt saadud ajakohastatud teavet loetellu kantud isikute ja üksuste staatuse kohta riiklikul tasandil.

(5)

Nõukogu on kontrollinud, et ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (3) artikli 1 lõikes 4 osutatud pädevad asutused on võtnud vastu otsuse, et loetellu kantud isikud, rühmitused ja üksused on osalenud terroriaktide toimepanemises ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Nõukogu on samuti jõudnud järeldusele, et isikutele, rühmitustele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks jätkuvalt kohaldada määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud eripiiranguid.

(6)

Loetelu tuleks vastavalt ajakohastada ja rakendusmäärus (EL) 2015/1325 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 esitatud loetelu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2015/1325 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(2)  Nõukogu 31. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1325, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/513 (ELT L 206, 1.8.2015, lk 12).

(3)  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).


LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD ISIKUTE, RÜHMITUSTE JA ÜKSUSTE LOETELU

I.   ISIKUD

1.

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

2.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

3.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

4.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6. või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15.3.2016 (USA juhiluba).

5.

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep'i liige.

6.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963. aastal Liibanonis, Liibanoni kodanik.

7.

MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, passi nr: 488555.

8.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala'i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla'i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u 1957. aastal Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan.

9.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965. aastal Teheranis, Iraanis.

10.

SOLEIMANI Qasem (teise nimega Ghasem Soleymani, teise nimega Qasmi Sulayman, teise nimega Qasem Soleymani, teise nimega Qasem Solaimani, teise nimega Qasem Salimani, teise nimega Qasem Solemani, teise nimega Qasem Sulaimani, teise nimega Qasem Sulemani), sündinud 11.3.1957 Iraanis. Iraani kodanik. Passi nr: 008827 (Iraani diplomaatiline pass), välja antud 1999. aastal. Ametinimetus: kindralmajor.

II.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

1.

„Abu Nidal Organisation” – „ANO” (teise nimega „Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu”, teise nimega „Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsioonilised Brigaadid”, teise nimega „Black September / Must September”, teise nimega „Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon”).

2.

„Al-Aqsa Martyrs' Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad”.

3.

„Al-Aqsa e.V”.

4.

„Babbar Khalsa”.

5.

„Communist Party of the Philippines / Filipiinide Kommunistlik Partei”, sealhulgas „New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee”, Filipiinid.

6.

Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG).

7.

„İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi” – „IBDA-C” („Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne”).

8.

„Hamas” (sealhulgas „Hamas-Izz al-Din al-Qassem”).

9.

„Hizballah Military Wing / Hizballah sõjaline tiib” (teise nimega „Hezbollah Military Wing / Hezbollah sõjaline tiib”, teise nimega „Hizbullah Military Wing / Hizbullah sõjaline tiib”, teise nimega „Hizbollah Military Wing / Hizbollah sõjaline tiib”, teise nimega „Hezballah Military Wing / Hezballah sõjaline tiib”, teise nimega „Hisbollah Military Wing / Hisbollah sõjaline tiib”, teise nimega „Hizbu'llah Military Wing / Hizbu'llah sõjaline tiib”, teise nimega „Hizb Allah Military Wing / Hizb Allah sõjaline tiib”, teise nimega „Jihad Council / Džihaadi nõukogu” (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon)).

10.

„Hizbul Mujahideen” – „HM”.

11.

„Hofstadgroep”.

12.

„International Sikh Youth Federation” – „ISYF” / „Rahvusvaheline sikhi noorteliit”.

13.

„Khalistan Zindabad Force” – „KZF”.

14.

Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL).

15.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid.

16.

„Ejército de Liberación Nacional” („National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee”).

17.

„Palestinian Islamic Jihad” – „PIJ” / „Palestiina Islami Džihaad”.

18.

„Popular Front for the Liberation of Palestine” – „PFLP” / „Palestiina Vabastamise Rahvarinne”.

19.

Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command (teise nimega PFLP – General Command).

20.

„Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia” – „FARC” („Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud”).

21.

„Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi” – „DHKP/C” (teise nimega „Devrimci Sol (Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed”), teise nimega „Dev Sol”) („Revolutionary People's Liberation Army/Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei”).

22.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee).

23.

„Teyrbazen Azadiya Kurdistan” – „TAK” (teise nimega „Kurdistan Freedom Falcons”, teise nimega „Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud”).


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/5


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2426,

18. detsember 2015,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/1998 seoses kolmandate riikidega, mille julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks Euroopa tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 272/2009 (2) täiendatakse määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid.

(2)

Sama määrusega (EÜ) nr 272/2009 pannakse komisjonile kohustus tunnustada kolmandate riikide julgestusstandardite samaväärsust kõnealuse määruse lisa E osas sätestatud kriteeriumide kohaselt.

(3)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (3) lisas on loetelud kolmandad riigid, kelle julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega.

(4)

Komisjon on kontrollinud, et ka Kanada ja Montenegro täidavad määruse (EÜ) nr 272/2009 lisa E osas sätestatud kriteeriume.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1998 vastavalt muuta.

(6)

Tuleks ette näha asjakohane ajavahemik enne käesoleva määruse kohaldamist, võttes arvesse asjaolu, et võib olla vaja teha muutusi lennujaamade käitamises ja/või taristus.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõike 1 kohaselt loodud tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 29. veebruarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 272/2009, 2. aprill 2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 3.4.2009, lk 7).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1998, 5. november 2015, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).


LISA

Lisa muudetakse järgmiselt.

1)

3. peatüki liide 3-B asendatakse järgmisega:

„LIIDE 3-B

ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Õhusõidukite julgestusega seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

 

Kanada

 

Fääri saared (Vagari lennujaam)

 

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

 

Guernesey

 

Mani saar

 

Jersey

 

Montenegro

 

Ameerika Ühendriigid

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.”;

2)

4. peatüki liide 4-B asendatakse järgmisega:

„LIIDE 4-B

REISIJAD JA KÄSIPAGAS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Reisijate ja käsipagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

 

Kanada

 

Fääri saared (Vagari lennujaam)

 

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

 

Guernesey

 

Mani saar

 

Jersey

 

Montenegro

 

Ameerika Ühendriigid

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.”;

3)

5. peatüki liide 5-A asendatakse järgmisega:

„LIIDE 5-A

REGISTREERITUD PAGAS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Registreeritud pagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

 

Kanada

 

Fääri saared (Vagari lennujaam)

 

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

 

Guernesey

 

Mani saar

 

Jersey

 

Montenegro

 

Ameerika Ühendriigid

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.”;

4)

6. peatüki liide 6-F asendatakse järgmisega:

„LIIDE 6-F

KAUP JA POST

6-Fi

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Kauba ja postiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike riikidena, kus kohaldatakse tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid.

Montenegro

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.

6-Fii

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST JA KELLELT EI NÕUTA ACC3 STAATUST, ON LOETLETUD KOMISJONI RAKENDUSOTSUSES C(2015) 8005

6-Fiii

VALIDEERIMISTEGEVUS, MIDA TEOSTAVAD KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST, NING MIS TUNNUSTATAKSE ELi LENNUNDUSJULGESTUSE VALIDEERIMISEGA SAMAVÄÄRSEKS.

Asjakohaseid sätteid ei ole veel vastu võetud.”


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2427,

21. detsember 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

236,2

MA

99,6

TR

113,3

ZZ

149,7

0707 00 05

EG

174,9

MA

82,9

TR

145,3

ZZ

134,4

0709 93 10

MA

46,3

TR

146,0

ZZ

96,2

0805 10 20

EG

57,7

MA

66,1

TR

55,6

ZA

74,1

ZZ

63,4

0805 20 10

MA

80,8

ZZ

80,8

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

110,0

TR

87,3

ZZ

98,7

0805 50 10

TR

92,6

ZZ

92,6

0808 10 80

CA

153,6

CL

85,4

US

172,3

ZA

141,1

ZZ

138,1

0808 30 90

CN

59,9

TR

122,3

ZZ

91,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/12


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2428,

10. detsember 2015,

millega muudetakse otsust 2009/791/EÜ ja rakendusotsust 2009/1013/EL, mille kohaselt lubatakse Saksamaal ja Austrial jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 168 ja 168a

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Saksamaale ja Austriale anti erandmeetme kohaldamiseks luba vastavalt nõukogu otsusega 2009/791/EÜ (2) ja nõukogu rakendusotsusega 2009/1013/EL (3). Erandmeetme kohaldamisaega pikendati nõukogu rakendusotsusega 2012/705/EL (4) kuni 31. detsembrini 2015.

(2)

See erandmeede on erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 168 ja 168a, millega reguleeritakse maksukohustuslase õigust arvata maha käibemaks, mis on makstud kaupade ja teenuste pealt, mis on talle tarnitud tema maksustatava tegevuse tarbeks. Erandmeetme eesmärk on jätta kaupadelt ja teenustelt võetav käibemaks käibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamisalast täielikult välja, kui kõnealuseid kaupu ja teenuseid kasutatakse üle 90 % ulatuses maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(3)

Et võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mille kohaselt maksukohustuslase tehtud kulutustega kaasnevat sisendkäibemaksu ei saa maha arvata, kui see on seotud tegevusega, mis oma mittemajandusliku olemuse tõttu ei kuulu direktiivi 2006/112/EÜ kohaldamisalasse, on asjakohane selgitada, et ka kõnealust erandmeedet kohaldatakse selliste kaupade ja teenuste suhtes, mida kasutatakse mittemajandusliku tegevuse tarbeks.

(4)

Erandmeetme eesmärk on lihtsustada käibemaksu sissenõudmist ja kogumist. See mõjutab lõpptarbimisetapi tasandil tasumisele kuuluvat maksusummat üksnes tühises ulatuses.

(5)

Komisjonis vastavalt 16. märtsil 2015 ja 19. märtsil 2015 registreeritud kirjadega taotlesid Saksamaa ja Austria luba jätkata erimeetme kohaldamist.

(6)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 15. septembri 2015. aasta kirjaga teisi liikmesriike Austria ja Saksamaa taotlustest. Komisjon teatas 17. septembri 2015. aasta kirjas Austriale ja Saksamaale, et tal on taotluste hindamiseks kogu vajalik teave.

(7)

Austria ja Saksamaa esitatud teabe kohaselt ei ole kõnealuse erandmeetme praegust kohaldamist õigustav õiguslik ja faktiline olukord muutunud ja on endiselt sama. Austriale ja Saksamaale tuleks seepärast anda luba jätkata kõnealuse erandmeetme kohaldamist veel täiendava ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 31. detsembril 2018, et oleks võimalik läbi vaadata erandmeetme vajalikkus ja tõhusus ning ettevõtluse ja mittemajandusliku tegevuse tarbeks kasutuse jaotus, millel see põhineb.

(8)

Kui Austria või Saksamaa peavad vajalikuks edasist pikendamist pärast 2018. aastat, peaksid asjaomased liikmesriigid esitama komisjonile koos pikendamistaotlusega aruande erandmeetme kohaldamise kohta, mis hõlmab kohaldatava jaotusmäära läbivaatamist, hiljemalt 31. märtsil 2018, et komisjonil oleks taotluse hindamiseks piisavalt aega.

(9)

Erandmeetmete kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapil kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta negatiivselt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(10)

Seepärast tuleks otsust 2009/791/EÜ ja rakendusotsust 2009/1013/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/791/EÜ artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 168 ja artiklist 168a on Saksamaal lubatud jätta kaupadelt ja teenustelt makstav käibemaks täielikult välja käibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamisalast, kui kõnealuseid kaupu ja teenuseid kasutatakse üle 90 % ulatuses maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse või majandustegevuse eesmärgil.

Artikkel 2

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2018.

Käesolevas otsuses sätestatud erandmeetme pikendamise taotlus tuleb komisjonile esitada 31. märtsiks 2018.

Taotlusele lisatakse käesoleva meetme kohaldamise aruanne, mis sisaldab käesoleva otsuse alusel kohaldatava käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu jaotusmäära läbivaatamist.”

Artikkel 2

Rakendusotsuse 2009/1013/EL artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 168 ja 168a on Austrial lubatud jätta kaupadelt ja teenustelt makstav käibemaks täielikult välja käibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamisalast, kui kõnealuseid kaupu ja teenuseid kasutatakse üle 90 % ulatuses maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse või majandustegevuse eesmärgil.

Artikkel 2

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2018.

Käesolevas otsuses sätestatud erandmeetme pikendamise taotlus tuleb komisjonile esitada 31. märtsiks 2018.

Taotlusele lisatakse käesoleva meetme kohaldamise aruanne, mis sisaldab käesoleva otsuse alusel kohaldatava käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu jaotusmäära läbivaatamist.”

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile ja Austria Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BAUSCH


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Nõukogu 20. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/791/EÜ, mille kohaselt lubatakse Saksamaa Liitvabariigil jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 168 (ELT L 283, 30.10.2009, lk 55).

(3)  Nõukogu 22. detsembri 2009. aasta rakendusotsus 2009/1013/EL, mille kohaselt lubatakse Austria Vabariigil jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 168 (ELT L 348, 29.12.2009, lk 21).

(4)  Nõukogu 13. novembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/705/EL, millega muudetakse otsust 2009/791/EÜ ja rakendusotsust 2009/2013/EL, mille kohaselt lubatakse Saksamaal ja Austrial jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 168 ja 168a (ELT L 319, 16.11.2012, lk 8).


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/15


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2429,

10. detsember 2015,

mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonis 8. aprillil 2015 ja 30. juulil 2015 registreeritud kirjades taotles Läti luba jätkata teatavate muudatustega sellise meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a, et piirata mahaarvamise õigust selliste sõiduautodega seotud kulude suhtes, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil.

(2)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 21. ja 24. augusti 2015. aasta kirjadega teisi liikmesriike Läti esitatud taotlusest. Komisjon teatas 24. augusti 2015. aasta kirjaga Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 168 ja 168a on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida ta kasutab maksustatavate tehingute tarbeks. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse maksukohustuslasel käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse muuks kui ettevõtluse tarbeks.

(4)

Nõukogu rakendusotsusega 2013/191/EL (2) anti Lätile luba kohaldada meedet, millega tehakse vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõikele 1 erand, et piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus 80 %-le, kui tegemist on selliste ostetud, liisitud, ühendusesiseselt soetatud või imporditud teatavate sõiduautodega ning nendega seotud kütusekuludega, sealhulgas kütusekuludega, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil. Kõnealuse rakendusotsuse kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2015.

(5)

Läti esitas rakendusotsuse 2013/191/EL artikli 6 kohaselt ka aruande, mis sisaldab käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu protsendimäära läbivaatamist. Läbivaatamisest nähtub, et toetudes statistilistele andmetele sellise erimaksu kohta, mida kohaldatakse ettevõtjate omanduses või valduses olevate ning isiklikuks ja ettevõtluse tarbeks kasutatavate kergeveokite suhtes, tuleks 80 % mahaarvamise määra vähendada 50 %-le.

(6)

Meetme kohast mahaarvamisõiguse piirangut tuleks kohaldada sellise käibemaksu suhtes, mida on makstud ostetud, liisitud, ühendusesiseselt omandatud või imporditud konkreetsetelt sõiduautodelt ja nendega seotud kuludelt, sealhulgas ostetud kütuselt.

(7)

Kõnealust meedet tuleks kohaldada üksnes selliste sõiduautode suhtes, mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta. Kõikide selliste sõiduautode, mille mass ületab 3 500 kilogrammi, ning milles on lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta, muuks kui ettevõtluse eesmärgil kasutamine on ettevõtluse liigist või laadist olenevalt ebaoluline. Tuleks esitada selliste sõiduautode üksikasjalik loetelu, mis nende autode konkreetsest kasutusest tulenevalt on kõnealuse loa reguleerimisalast välja jäetud.

(8)

Seepärast tuleks Lätile anda luba kohaldada kõnealust meedet piiratud ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2018.

(9)

Kui Läti arvates on vaja erandmeedet pikendada ka pärast 2018. aastat, peaks ta 31. märtsiks 2018 esitama komisjonile aruande koos ülevaatega kohaldatud protsendimäära kohta ja loa pikendamise taotluse.

(10)

Erandi kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta negatiivselt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 168 ja 168a lubatakse Lätil piirata 50 % määraga õigust arvata maha käibemaks selliste sõiduautodega seotud kuludelt, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil.

Artikkel 2

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ei tohi Läti käsitada maksukohustuslase ettevõtte varade hulka kuuluvate sõiduautode kasutamist isiklikuks tarbeks tasu eest teenuste osutamisena, kui kõnealuse sõiduki suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse artikli 1 kohaselt käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangut.

Artikkel 3

Artiklis 1 osutatud kulud hõlmavad selliste autode ostmist, liisimist, ühendusesiseselt omandamist ja importimist ning kõnealuste autode hooldus-, remondi- ja kütusekulusid.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse üksnes selliste sõiduautode suhtes, mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta.

Artikkel 5

Artikleid 1 ja 2 ei kohaldata järgmiste sõiduautokategooriate suhtes:

a)

edasimüümiseks, rentimiseks või liisimiseks ostetavad sõidukid;

b)

tasu eest reisijateveoks, sh taksoteenuseks, kasutatavad sõidukid;

c)

kaubaveoteenuseks kasutatavad sõidukid;

d)

õppesõiduteenuseks kasutatavad sõidukid;

e)

valveteenuseks kasutatavad sõidukid;

f)

hädaabiteenuseks kasutatavad sõidukid;

g)

autode müügiesitluseks kasutatavad sõidukid.

Artikkel 6

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016. Otsus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2018.

2.   Käesolevas otsuses sätestatud loa pikendamise taotlus tuleb esitada komisjonile 31. märtsiks 2018. Taotlusele tuleb lisada artiklis 1 sätestatud protsendimäära läbivaatamise aruanne.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BAUSCH


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusotsus 2013/191/EL, mille kohaselt lubatakse Lätil kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 113, 25.4.2013, lk 11).


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/18


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2430,

21. detsember 2015,

millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/1334

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1334, (2) millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4 („loetelu”).

(3)

Ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 6 kohaselt on vaja loetelus sisalduvate isikute, rühmituste ja üksuste nimed korrapäraselt läbi vaadata tagamaks, et nende loetelus hoidmine on põhjendatud.

(4)

Käesolevas otsuses sätestatakse tulemused läbivaatamise kohta, mis nõukogu tegi nende isikute, rühmituste ja üksuste osas, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

(5)

Nõukogu on kindlaks teinud, et ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 4 osutatud pädevad asutused on võtnud loetellu kantud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes vastu otsuse, mille kohaselt on nad osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Nõukogu on jõudnud samuti järeldusele, et isikute, rühmituste ja üksuste suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks jätkuvalt kohaldada selles sätestatud piiravaid meetmeid.

(6)

Loetelu tuleks vastavalt ajakohastada ja otsus (ÜVJP) 2015/1334 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2015/1334 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 21. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

(2)  Nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1334, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/521 (ELT L 206, 1.8.2015, lk 61).


LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD ISIKUTE, RÜHMITUSTE JA ÜKSUSTE LOETELU

I.   ISIKUD

1.

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

2.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

3.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

4.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6.3 või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15.3.2016 (USA juhiluba).

5.

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep'i liige.

6.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik.

7.

MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, passi nr: 488555.

8.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala'i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla'i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u 1957 Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan.

9.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965 Teheranis Iraanis.

10.

SOLEIMANI Qasem (teise nimega Ghasem Soleymani, teise nimega Qasmi Sulayman, teise nimega Qasem Soleymani, teise nimega Qasem Solaimani, teise nimega Qasem Salimani, teise nimega Qasem Solemani, teise nimega Qasem Sulaimani, teise nimega Qasem Sulemani), sündinud 11.3.1957 Iraanis. Iraani kodanik. Passi nr: 008827 (Iraani diplomaatiline pass), välja antud 1999. aastal. Ametinimetus: kindralmajor.

II.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

1.

Abu Nidal Organisation – ANO (teise nimega Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu, teise nimega Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsioonilised Brigaadid, teise nimega Black September / Must September, teise nimega Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon).

2.

Al-Aqsa Martyrs' Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad.

3.

Al-Aqsa e.V.

4.

Babbar Khalsa.

5.

Communist Party of the Philippines / Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid.

6.

Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG).

7.

İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne).

8.

Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Qassem).

9.

Hizballah Military Wing / Hizballah sõjaline tiib (teise nimega Hezbollah Military Wing / Hezbollah sõjaline tiib, teise nimega Hizbullah Military Wing / Hizbullah sõjaline tiib, teise nimega Hizbollah Military Wing / Hizbollah sõjaline tiib, teise nimega Hezballah Military Wing / Hezballah sõjaline tiib, teise nimega Hisbollah Military Wing / Hisbollah sõjaline tiib, teise nimega Hizbu'llah Military Wing / Hizbu'llah sõjaline tiib, teise nimega Hizb Allah Military Wing / Hizb Allah sõjaline tiib, teise nimega Jihad Council / Džihaadi nõukogu (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon)).

10.

Hizbul Mujahideen – HM.

11.

Hofstadgroep.

12.

International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline Sikhi Noorteliit.

13.

Khalistan Zindabad Force – KZF.

14.

Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL).

15.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid.

16.

Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee).

17.

Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad.

18.

Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne.

19.

Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command (teise nimega PFLP – General Command).

20.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud).

21.

Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People's Liberation Army/Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei).

22.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee).

23.

Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud).


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/22


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2431,

21. detsember 2015,

millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1).

(2)

Euroopa Ülemkogu leppis 19. märtsil 2015 kokku, et võetakse vajalikud meetmed selleks, et seostada otsuses 2014/512/ÜVJP sätestatud piiravate meetmete kestus selgelt Minski kokkulepete täieliku rakendamisega.

(3)

31. detsembriks 2015 Minski kokkuleppeid täielikult ei rakendata. Seetõttu tuleks otsuse 2014/512/ÜVJP kehtivust pikendada veel kuue kuu võrra, et võimaldada nõukogul täiendavalt hinnata kõnealuste kokkulepete rakendamist.

(4)

Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. juulini 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 21. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13).


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/23


KOMISJONI OTSUS (EL) 2015/2432,

18. september 2015,

riigiabi SA.35484 (2013/C) (ex SA.35484 (2012/NN)) kohta, mida Saksamaa andis piima kvaliteedi kontrolli jaoks piima- ja rasvaseaduse raames

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 6295 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud artiklile (1)

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

28. novembri 2011. aasta ja 27. veebruari 2012. aasta kirjaga palus Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Saksamaalt lisateavet põllumajandussektoris antava riigiabiga seotud 2010. aasta aruande kohta, mille Saksamaa edastas vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 21 lõikele 1. Saksamaa vastas komisjoni küsimustele 16. jaanuari 2012. aasta ja 27. aprilli 2012. aasta kirjaga. Saksamaa vastustest ilmnes, et Saksamaa on andnud Saksa piimasektorile rahalist toetust vastavalt 1952. aasta seadusele piima, piimatoodete ja rasvade turustamise kohta (edaspidi „piima- ja rasvaseadus”).

(2)

Komisjon teatas Saksamaale 2. oktoobri 2012. aasta kirjaga, et kõnealused meetmed registreeriti teatamata abina registreerimisnumbri SA.35484 (2012/NN) all. 16. novembri 2012. aasta, 7., 8., 11., 13., 14., 15. ja 19. veebruari, 21. märtsi, 8. aprilli, 28. mai, 10. ja 25. juuni ning 2. juuli 2013. aasta kirjaga edastas Saksamaa lisateavet.

(3)

17. juuli 2013. aasta kirjaga (C(2013) 4457 final) teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada seoses teatavate piima- ja rasvaseaduse alusel ellu viidud osameetmetega menetlus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (3) (edaspidi „algatamisotsus”). Samas kirjas märkis komisjon, et edasised osameetmed on 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 või alates 1. jaanuarist 2007 või mõlemal ajavahemikul siseturuga kokkusobivad, ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse (edaspidi „positiivne otsus”).

(4)

Käesoleva otsusega hõlmatud toetuste suhtes tegi komisjon seoses Baden-Württembergis ja Baieris tehtud piima kvaliteedi kontrolliga ajavahemikul 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 kindlaks siseturuga kokkusobivuse.

(5)

Ent samasuguse piima kvaliteedi kontrolli puhul, mis tehti alates 1. jaanuarist 2007, väljendas komisjon kahtlusi selle siseturuga kokkusobivuse suhtes.

(6)

Käesolev otsus puudutab eranditult alates 1. jaanuarist 2007 tehtud piima kvaliteedi kontrolli.

(7)

Saksamaa esitas 20. septembri 2013. aasta kirjaga algatamisotsuse kohta oma märkused.

(8)

Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama ühe kuu jooksul märkusi.

(9)

Komisjon sai märkusi kokku 19 huvitatud isikult. Üks huvitatud isik palus komisjonilt olulistel põhjustel oma identiteeti mitte teatavaks teha. 19st märkusest kokku seitse (mille hulka ei kuulunud identiteedi varjamist palunud huvitatud isiku märkus) hõlmasid piima kvaliteedi kontrolliga seotud asjaomaseid meetmeid.

(10)

Esitatud märkused edastati Saksamaale 27. veebruari, 3. märtsi ja 3. oktoobri 2014. aasta kirjaga, eespool nimetatud huvitatud isiku identiteeti avaldamata.

(11)

Saksamaa ei avaldanud 2014. aasta veebruaris huvitatud isikutelt saadud märkuste kohta esialgu arvamust. 8. juuli 2014. aasta lisamärkuste kohta esitas Saksamaa oma märkused 3. detsembri 2014. aasta kirjaga.

2.   MEETMETE KIRJELDUS

(12)

Allpool on kirjeldatud rahalisi toetusi seoses Baden-Württembergis ja Baieris tehtava piima kvaliteedi kontrolliga, mis on algatamisotsuses tähistatud kui osameetmed BW 1 ja BY 1 ning mille puhul komisjon väljendas kahtlust nende siseturuga kokkusobivuse suhtes alates 1. jaanuarist 2007.

Põhjused komisjoni menetluse algatamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel

(13)

Piima- ja rasvaseadus on föderaalseadus, mis jõustus 1952. aastal ja mida on hiljem korduvalt muudetud, viimati 31. oktoobril 2006. See kujutab endast asjaomaste abimeetmete õigusraamistikku ja kehtib tähtajatult.

(14)

Nagu Saksamaa teatas, ei rahastata Baieris tehtavat piima kvaliteedi kontrolli mitte ainult piimamaksust laekuvate vahendite abil, vaid ka liidumaa üldistest eelarvevahenditest.

(15)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikes 1 antakse Saksamaa liidumaadele õigus koguda meiereidelt neile tarnitavatel piimakogustel põhinevat piimamaksu. Liidumaade kehtestatud maks ulatub kuni 0,0015 euroni 1 kg piima kohta.

(16)

Saksamaa on selgitanud, et liidumaades kehtestatud piimamaksu ei kohaldata imporditavatele toodetele. Seevastu eksporditavatele toodetele võib piimamaks laieneda.

(17)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikes 2 on ette nähtud, et piimamaksust laekuvaid vahendeid kasutatakse ainult

1.

kvaliteedi edendamiseks ja säilitamiseks teatud rakenduseeskirjade alusel;

2.

hügieeni parandamiseks piima ja piimatoodete tootmisel, tarnimisel, töötlemisel ja müümisel;

3.

piimajõudluse kontrollimiseks;

4.

ettevõtjate nõustamiseks piimatööstusega seotud küsimustes ja kutsealase järelkasvu jooksvaks piimandusalaseks täiendusõppeks;

5.

reklaamiks, mille eesmärk on suurendada piima ja piimatoodete tarbimist;

6.

piima- ja rasvaseaduse alusel antud ülesannete täitmiseks.

(18)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikes 2a on ette nähtud, et erinevalt lõikest 2 võib lõike 1 alusel tekkivaid vahendeid kasutada ka

1.

struktuursetel põhjustel kasvanud andmekogumiskulude vähendamiseks piima ja koore tarnimisel tootjalt meiereile,

2.

meiereidevahelisel piima tarnimisel suurenenud veokulude vähendamiseks, kui see tarnimine on vajalik, et tagada varustatavate meiereide müügipiirkonnale joogipiima pakkumine, ja

3.

kvaliteedi edendamiseks piimatoodete tsentraalsel turustamisel.

(19)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikes 4 on ette nähtud, et makseid ja tasusid, mida meiereid või nende ühendused lõikes 2 loetletud eesmärkidel piimatööstusettevõtjatele maksavad, võib täielikult või osaliselt hüvitada laekunud piimamaksust.

(20)

Baden-Württemberg ja Baieri annavad rahalist toetust piima kvaliteedi uuringuteks, mida algatamisotsuses nimetatakse osameetmeteks BW 1 ja BY 1. Kulutatud vahendite kogusumma (mõlemad liidumaad kokku, Baieril lisaks ka liidumaa üldised eelarvevahendid) oli ümmarguselt 9 miljonit eurot aastas.

(21)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 10 kohaselt, koostoimes 9. juuli 1980. aasta määruse (mis käsitleb tarnitud piima kvaliteedi kontrolli ja selle eest tasumist (5) (edaspidi „piimakvaliteedi määrus”)) paragrahvi 1 lõikega 1, on piimaostjad kohustatud laskma kvaliteedi hindamiseks uurida või uurima ise iga piimatarnet järgneva suhtes:

rasvasisaldus,

valgusisaldus,

bakterioloogiline seisund,

somaatiliste rakkude sisaldus ja

külmumispunkt.

(22)

Piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud uuringud on meiereide ostetava piima jaoks Saksamaal (piimaostjad) kohustuslikus korras ette nähtud.

(23)

Teistes liidumaades peale Baden-Württembergi ja Baieri, sealhulgas liidumaades, kus piimamaksu ei koguta, ei anta piima kvaliteedi kontrolliks rahalist toetust.

(24)

Osameetmete BW 1 ja BY 1 rakendamisel on määravad järgmised õiguslikud alused:

piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punkt 1;

9. juuli 1980. aasta piimakvaliteedi määrus;

piimakvaliteedi määruse 18. mai 2004. aasta rakendusmäärus (6);

teadaanne loa andmise kohta kontrolliasutusele Milchprüfring Baden-Württemberg e.V. 21. juuli 2004. aasta versioonis (7);

Baden-Württembergi liidumaa eelarveseaduse paragrahvid 23 ja 44;

17. oktoobri 2007. aasta piimamaksu määrus (BayMilchUmlV) (8) (Baieri);

18. mai 2004. aasta määrus maksude kehtestamise kohta piimasektoris (Baden-Württemberg), (9) tunnistatud kehtetuks maaelu- ja tarbijakaitseministeeriumi 14. veebruari 2013. aasta määrusega, millega tunnistatakse kehtetuks määrus maksude kehtestamise kohta piimasektoris;

Baieri liidumaa eelarveseaduse (BayHO) paragrahvid 23 ja 44.

(25)

Juba eelkontrollimenetluses väitis Saksamaa, et kõnealused meetmed ei kujuta endast abi järgmistel põhjustel.

(26)

Maksetega hüvitatakse vajalikud kulud, mis tekivad Milchprüfringil riigivõimu ülesannete täitmisel. Uuringutega tagatakse tooteohutus tarbijate kaitsmisel tervisekahjustuste eest ja elanike varustamisel kvaliteetsete toodetega.

(27)

Erilise tähtsusega on toorpiima lisauuringud, millega minnakse piimakvaliteedi määruse nõuetest tunduvalt kaugemale. See võimaldab Milchprüfringil kasutada inhibiitorite kindlakstegemise seiresüsteemi, mille abil saab tuvastada kahtluse korral sihipäraselt inhibiitorite sisalduse tarnitud piimas ja vajaduse korral karistusi kohaldada. Komisjon märgib, et rahalised toetused sellistele lisauuringutele on eraldi otsuse ese.

(28)

Pärast seda, kui komisjon oli 2. oktoobri 2012. aasta kirja kohaselt registreerinud kõik piima- ja rasvaseaduse kohaldamisalasse kuuluvad meetmed teatamata abina, leppisid Baden-Württemberg ja Baieri kokku, et nad peatavad piima kvaliteedi ametliku kontrolli kulude hüvitamise, mida toetati enne piimamaksust laekuvatest vahenditest. Selle asemel hakkab piimasektor hüvitama kulusid tulevikus otse Milchprüfringile. Kuna Baden-Württembergis eraldati tarnitud piima nimetatud ametlikule uuringule kaugelt kõige ülekaalukam osa (ligikaudu 80 %) piimamaksust laekunud rahalistest vahenditest, oli liidumaa sellega seoses 1. jaanuariks 2013 piimamaksu kogumisest täielikult loobunud, et lihtsustada haldust ja vähendada bürokraatiat. Baieris seevastu kompenseeriti kulude hüvitamise lõppemine maksumäära alandamise kaudu.

Saksamaa 20. septembri 2013. aasta märkused

(29)

Saksamaa esitas kõnealuste osameetmete BY 1 ja BW 1 kohta alljärgnevad märkused, mis on mõlema asjaomase liidumaaga kooskõlastatud.

(30)

Piima kvaliteedi rutiinse kontrolli kulude katmine on õiguspärane ka pärast ajavahemikku 2001–2006. Milchprüfring Bayern e.V. (edaspidi „MPBY”) ja Milchprüfring Baden-Württemberg e.V. (edaspidi „MPBW”) tehtava kontrolli kaudu ei anta abi, sest see ei sisalda soodustust piimasektorile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Isegi kui tegemist peaks olema abiga (mida Saksamaa eitab), tuleks seda käsitleda olemasoleva abina. Igal juhul on meetmed BY 1 ja BW 1 siseturuga kokkusobivad. Baieri liidumaa peatas maksu abil rahastamise ajutiselt vaid õiguskindluse põhjusel. Baden-Württembergis lõpetati maksu abil rahastamine ja maksu kogumine üksnes õiguskindluse põhjusel ja koostoimes konkreetse erilise olukorraga 31. detsembriks 2012 täielikult.

(31)

Meetmed BY 1 ja BW 1 ei sisalda abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest MPBY ja MPBW kontrolliga meiereidele soodustust ei anta. Eelkõige ei vabastata meiereisid kuludest, mida nad peaksid tavapäraselt ise kandma. Ei ole õige käsitleda riiklike õiguslike kohustuste täitmise kulusid tüüpiliste tegevuskuludena, mida asjassepuutuvad ettevõtjad, st meiereid, peaksid tavaliselt ise kandma.

(32)

See, milliseid kulusid ettevõtja tavapäraselt kandma peab, on kirjas riikliku õigusega ette nähtud normides (lisakontroll). Siit tuleneb küsimus, millist koormust peab siis ettevõtja riikliku õiguse kohaselt tavapäraselt kandma. Maksueeskirjadega seoses on Euroopa Kohus eelkõige leidnud, et kui liikmesriigi erinevates piirkondades kehtivad erinevad maksueeskirjad, ei ole tegu riigiabi seisukohalt olulise (valikulise) soodustusega. Siinjuures ei pea võrdluse aluseks olema tingimata asjaomase liikmesriigi territoorium, mistõttu ei ole meede, mis näeb ette soodustuse vaid riigi territooriumi ühes osas, ainuüksi seetõttu valikuline Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (10).

(33)

Piima kvaliteedi kontrolli kulude katmisele ülekantuna kehtib sama põhimõte. Föderaalselt jagatud pädevuse tõttu tuleneb tavapäraselt kantav koormus Saksamaal ainult föderaalse ja liidumaade õiguse koosmõjust. Piima kontrollimise kulud ei ole selle arusaama kohaselt meiereide tüüpilised tegevuskulud.

(34)

Föderaalses õiguses ei ole sätestatud, et meiereid peavad kandma kvaliteediuuringute kulud. Kulude katmine ei tulene piima- ja rasvaseadusest ega piimakvaliteedi määrusest. Piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõikes 1 on kirjas: „Piimaostjad on kohustatud laskma kvaliteedi hindamiseks […] paragrahvi 2 lõigete 1–8 alusel uurida või uurima ise iga piimatarnet”.

(35)

Piimakvaliteedi määruse paragrahvi 2 lõikest 8 tuleneb vaid, et põhimõtteliselt ei tee uuringuid mitte meiereid, vaid loa saanud uuringuasutused: „Uuringuid võib teha ainult uuringuasutus, kes on saanud liidumaa õiguse alusel pädevalt asutuselt loa. Liidumaa õiguse alusel pädev asutus võib lubada ostjal endal uuringuid teha”.

(36)

Selle tulemusena on föderaalse õigusega (piima- ja rasvaseadus ning piimakvaliteedi määrus) ette nähtud ainult see, et piimaostjate jaoks kehtib uuringukohustus. See, kuidas piima kontrollimise pädevus konkreetselt kujundatakse (eelkõige kulude kandmine), jääb seetõttu vastavalt piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 10 lõikele 2 liidumaade otsustada.

(37)

Niisiis määratakse liidumaa õiguses kindlaks, kas uuringu teeb uuringuasutus või ostja ise. Ka kulude kandmise kohustuse (ostja või uuringuasutus) võib otsustada liidumaa. Seetõttu kehtivad Saksamaal kulude kandmise kohustuse kohta erinevad eeskirjad. Need moodustavad võrdlusraamistiku küsimusele, milliseid kulusid peab ettevõtja eespool nimetatud kohtupraktika tähenduses tavapäraselt kandma.

(38)

Baieris on piima kontrollimine tehtud ülesandeks MPBYle. MPBY on Baieris ainuke loa saanud uuringuasutus. Ta täidab erapooletu kontrolliorganisatsioonina avalikke ülesandeid ja allub seetõttu alalisele riiklikule kontrollile. Kulud, mida Milchprüfring seeläbi kannab, kaetakse piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 kohasest maksust ning osaliselt, nagu Saksamaa on teatanud, ka üldistest eelarvevahenditest. Kuna kulude kandmise kohustuse reguleerimine oma territooriumil on liidumaade pädevuses, ei soodusta see Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses teatud ettevõtjaid, kui liidumaa piires rahastatakse kvaliteediuuringut täielikult või osaliselt piimamaksust. Föderaalne õigus ei ole kulude kandmise kohustuse jaoks sobiv võrdlusraamistik. Seetõttu ei ole määrav, et teistes liidumaades peale Baden-Württembergi ja Baieri sellist (osalist) rahastamist maksu abil ei toimu.

(39)

Baieris ja Baden-Württembergis peavad kõik ettevõtjad ühteviisi kulusid kandma. Seetõttu ei too see kaasa (valikulist) soodustust.

(40)

Meiereide riigiabi seisukohast olulise soodustuse vastu räägib veel üks aspekt: meiereisid ei vabastata kuludest, mida nad tavapäraselt peaksid kandma, sest vastutasuks peavad nad tasuma suuremat piimamaksu. Maksu kasutatakse piimakontrolli osaliseks rahastamiseks. Kuna piimakontrolli rahastamine maksu abil on komisjoni menetluse tõttu peatatud, vähendati ka maksumäära. Meiereide tasud kvaliteedikontrolli eest on seevastu kerkinud, et kompenseerida väiksemat maksu kaudu rahastamist. Kohus on selles asjas otsustanud, et soodustusega ei ole tegemist, kui maks vastab tegelikele majanduslikele kuludele vastutasuks ellu viidud tegevuse eest (11). Selline kaup-kauba-vastu-seos esineb (maksutaoliste) lõivude korral, mida kogutaksegi mingil konkreetsel eesmärgil. Nagu ka komisjon on märkinud, (12) on praegusel juhul selline püsiv seos olemas. Kuna käesoleval juhul on tegevus (maks) mahukam kui vastutasuks osutatav tegevus (piimakontrolli väiksemad kulud), on riigiabi seisukohast oluline soodustus välistatud.

(41)

Teise võimalusena väitis Saksamaa, et asjaomased osameetmed kujutavad endast olemasolevat abi.

(42)

Alus kontrolli rahastamiseks maksu kaudu on piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punkt 1. Selle kohaselt antud toetus on (parimal juhul) olemasolev abi ja sellisena kehtivad selle suhtes varasemad nõuded. Toetuse olemust olemasoleva abina ei kahjusta võimalikud muudatused ega sobivad meetmed.

(43)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt hõlmab olemasoleva abi mõiste muu hulgas abi, „mis enne asutamislepingu jõustumist oli olemas vastavates liikmesriikides, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis kehtisid enne ja mida kohaldatakse ka pärast asutamislepingu jõustumist”. Piima- ja rasvaseadust muudeti 1952. aastal ja see on sellest ajast peale suures osas muutumatult kehtinud. Abikava võeti seega kasutusele juba tunduvalt varem enne asjaomast tähtpäeva (1. jaanuar 1958).

(44)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause kohaselt kaotavad varasemad nõuded olemasoleva abi suhtes kehtivuse ja abist tuleb teatada, kui seda muudetakse. Muutmist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses eeldatakse väljakujunenud kohtupraktika ja tehtud otsuste kohaselt ainult juhul, kui abi muudetakse olulisel määral.

(45)

Muudatus on oluline üksnes siis, kui see puudutab abi põhiolemust, kui abi antakse teisel õiguslikul alusel või kui muutub abikava ulatus. (Võimalik) abikava ei ole 1958. aastast saadik erilisel määral muutunud. Eeskätt on siinse juhtumi jaoks asjakohaste meetmete aluseks olevat piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõiget 2 ainult veidi muudetud, asjaomast punkti 1 ei ole üldse muudetud. Muudatus puudutab vaid siin asjasse mittepuutuvat paragrahvi 22 lõike 2 punkti 5.

(46)

Erinevate liidumaade eeskirjade muudatused ei puuduta asjaomaste meetmete ulatust või iseloomu. Pigem on piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikega 2 ette nähtud, millistel eesmärkidel võib piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 kohasest maksust laekunud vahendeid kasutada. Kui üksikuid menetluseeskirju oleks muudetud, muudetaks olemasolevat abi selle tulemusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses ainult juhul, kui see mõjutab siseturuga kokkusobivust. Baieri puhul reguleerib asjaomane piimamaksu määrus (BayMilchUmlV) ainult üksikasju, nt maksu kogumist; sama kehtib Baden-Württembergi kohta. Abi siseturuga kokkusobivuse jaoks olulisi tunnuseid – vahendite päritolu (maks vastavalt paragrahvi 22 lõikele 1) ja kasutusotstarve (paragrahvi 22 lõige 2) – on piima- ja rasvaseaduses siiski juba piisavalt täpsustatud.

(47)

Samuti on mõlemal liidumaal kohaldatavad maksumäärad 1984. aastast alates pidevalt langenud. Alanev maksumäär ei saa abikava kokkusobivust kahjustada.

(48)

Asjaolu, et piima- ja rasvaseaduse alusel eraldati vahendeid võib-olla osaliselt üksikjuhtudel ja üksnes ajutiselt, (13) ei ole olemasoleva abi iseloomuga vastuolus. Seda toetust antakse piima- ja rasvaseaduse alusel, mis kujutab endast abikava ja kus kirjeldatakse seetõttu selle olemuse tõttu üksikuid toetusi vaid üldiselt. Lisaks ei ole vaja abikava läbivalt kasutada.

(49)

Põllumajandussektori riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes aastateks 2000–2006 (14) (edaspidi „ühenduse 2000.–2006. aasta suunised”) ning ühenduse suunistes riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 (15) (edaspidi „ühenduse 2007.–2013. aasta suunised”) sisalduvad sobivad meetmed ei ole siinse juhtumi mõttes oluliste meetmete suhtes kohaldatavad, nii et viimased jäävad endiselt olemasolevaks abiks. Sobivad meetmed peavad olema seotud vahetult kõnesoleva abiga ja nende abil tuleb kindlaks teha, et see ei ole siseturuga kokkusobiv.

(50)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suunistes ei ole piima kvaliteedi kontrolli toetamise kokkusobivust käsitletud või igatahes ei ole seda tehtud piisava üksikasjalikkusega. Sellega seoses tugineb Saksamaa ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punktidele 108 ja 109.

(51)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 (16) süstemaatika tõttu eristatakse abi loomakasvatusele ning abi põllumajandustoodete tootmisele ja turustamisele. Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punktis 108 käsitletakse ühetähenduslikult ainult loomakasvatuse toetamist, kuivõrd see puudutab ühenduse karja geneetilist kvaliteeti: „Kogemused on näidanud, et kõnealust abi saab säilitada ainult siis, kui see aitab kaasa karja geneetilise kvaliteedi säilitamisele ja parandamisele”. Innovaatilise tõuaretustehnika juurutamine on sellega kokkusobiv, tõuloomade pidamise toetamine seevastu mitte. Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punktis 109 sisalduvast korrast on võimalik aru saada ainult nii, et selles tuleb arvesse võtta kõnealuseid järeldusi karja geneetilise kvaliteedi säilitamise kohta (punkt 108), sest ainult sellest on juttu.

(52)

Ka määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklis 16, millele osutatakse ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punktis 109, käsitletakse loomakasvatussektori toetust, mitte piima kvaliteedi kontrolle siinse juhtumi jaoks olulises tähenduses. Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punkt b hõlmab piima kvaliteedi kontrolli, mis on seotud loomakasvatusega. See tuleneb ka sätte kontekstist: selle kohaselt on vabastatud abi (ülemmääraga 70 %) karja geneetilise kvaliteedi või tootlikkuse määramiseks. Kui piima kvaliteedi rutiinne kontroll on sellest välja jäetud, võib see samamoodi hõlmata ainult kontrolli, mis sobib põhimõtteliselt karja tootlikkuse määramiseks. Erand kätkeb vaid rutiinset piima kvaliteedi kontrolli, mida tehakse otse piimalehma juures, sest asjaomase looma omadusi on võimalik kindlaks teha ainult sellise kontrolliga. Baieris teeb selliseid loomapõhiseid kvaliteediuuringuid Landeskuratorium der Erzeugerringe für tierische Veredelung in Bayern e.V. (LKV), Baden-Württembergis Landesverband Baden-Württemberg für Leistungsprüfungen in der Tierzucht e.V.

(53)

Siinsel juhul oluliste piima kvaliteediuuringutega, mida teevad MPBY ja MPBW, selgitatakse seevastu välja piima enda omadused (mitte lehma geneetilisi omadusi). Need piima omadused (muu hulgas rasva- ja valgusisaldus) on olulised piima müügi ja turuleviimise seisukohalt. Tagasiulatuvad järeldused üksikute loomade kohta ei ole võimalikud, sest uuringud on teisiti kavandatud. Proove ei eristata selle järgi, milliselt lehmalt need pärinevad. Need võetakse alles piimakogumisauto juures. Seal ei ole loomade kaupa eraldamine võimalik, sest piimakogumisautos on paljude loomade piim kogumisel segunenud.

(54)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suunistes ei ole seetõttu punktis 109 ega muus kohas välistatud, et piima kvaliteedi kontrolliks mõeldud abi on siseturuga kokkusobiv. Komisjoni kohustus on tõendada, et üksikud meetmed ei ole siseturuga kokkusobivad. Võimalik sobivate meetmete sõnastamise ebaselgus ei tohi tuua liikmesriikidele kahju (17).

(55)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 19 lõike 1 kohaselt vajalik liikmesriigi heakskiit kehtib ainult juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, millised meetmed ta konkreetselt heaks kiidab. Asjaomased liidumaad võivad seetõttu lähtuda sellest, et vaidlusalused meetmed on siseturuga kokkusobivad. Kui komisjonil oleks olnud kavas teha kindlaks Baieri ja Baden-Württembergi piima kvaliteedi kontrolli kokkusobimatus ELi siseturuga, oleks ta võinud sellega (sõnaselgelt) tegeleda samas vormis nagu teiste otsuste puhul (18). Saksamaaga suheldes ei ole komisjon tõstatanud küsimust, kas piima kvaliteedi kontrolli rahastamine Baieris ja Baden-Württembergis maksu kaudu on siseturuga kokkusobiv. Kõnealuse meetme selgesõnaline käsitlus oleks – võttes arvesse ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste kõige vähem ebaselget sõnastust – täpsuse ja lojaalse koostöö üldpõhimõtete kohaselt (Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3) vajalik olnud, liiati kuna asjaomased liidumaad lähtusid sellest, et BY 1 ja BW 1 raames käsitletud meede ei sisalda abi.

(56)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniseid ei tule seetõttu mõista nii, et piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punktil 1 põhinevad meetmed on siseturuga kokkusobimatud. Sobivad meetmed ei hõlma seega Baieri ja Baden-Württembergi piima kvaliteedi kontrolli rahastamist maksu kaudu (BY 1, BW 1).

(57)

Teise võimalusena selgitab Saksamaa, et meetmed on siseturuga kokkusobivad, isegi kui need kujutavad endast abi.

(58)

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punktist b ei tulene, et piima kvaliteedi kontrolliks abi andmine on siseturuga kokkusobimatu. Määruse artikli 16 lõike 1 punkti b kohaselt ei ole kontroll tõepoolest automaatselt siseturuga kokkusobiv ega seega teatamiskohustusest vabastatud. Komisjon võib siiski üksikjuhul kindlaks teha, et abi on siseturuga kokkusobiv.

(59)

Väidetav abi Baieri ja Baden-Württembergi meiereidele on igal juhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv. Selle poolt räägib asjaolu, et seda liiki abi on ka ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 13.3 kohaselt siseturuga kokkusobiv, nagu komisjon on algatamisotsuses (punkt 164 jj) tunnistanud. Eelkõige on tegemist ettenähtud kontrolliga, mida teevad kolmandad isikud. Siseturuga kokkusobivust näitab veel see, et meiereid kannavad kvaliteedikontrolli kulud piimamaksu kaudu ise. See vähendab meiereide väidetavaid eeliseid miinimumini (19). Meiereide omavahelist konkurentsi erinevad süsteemid ei kahjusta, ükskõik kas kulud kantakse otse või kogutakse maksu. Selle tulemusena kannavad meiereid kulusid mõlemal juhul. Ei ole arusaadav, miks asjaomase abi kokkusobivus siseturuga, mis on ühenduse 2000.–2006. aasta suunistesse sõnaselgelt lisatud, peaks olema alates 2007. aastast muutunud.

Huvitatud isikute märkused

(60)

5.–7. veebruarini 2014 sai komisjon huvitatud isikutelt kokku seitse märkust piima kvaliteedi kontrolliks kulutatud toetuste kohta.

(61)

MPBY selgitas oma 5. veebruari 2014. aasta kirjas, et meiereid ei ole varasematel aastatel maksu kaudu rahastamisest eelist saanud. Seetõttu ei ole mingil viisil arusaadav, kuidas see aja jooksul kinnistunud ja üldtunnustatud süsteem võiks põhjustada konkurentsi moonutamist või liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamist. Edasise menetluse käigus tuleks seetõttu algatamisotsuses BY 1 all nimetatud meetme käsitlemine pärast veelkordset kontrollimist lõpetatuks lugeda.

(62)

MPBW väitis oma 6. veebruari 2014. aasta märkustes, et osameetmega BW 1 seotud maksed ei täida abi eeltingimusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Eelkõige ei koorma tarnitud piima kvaliteediuuringute süsteem Baden-Württembergis riigieelarvet. Toetusega võrdsed soodustused, mis tulenevad riigi meetmest, ilma et avalikus sektoris tekiks sellele vastav rahaline kaotus, ei kuulu seevastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse (20).

(63)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 3 kohaselt hallatakse laekuvaid vahendeid eraldi. Neid ei tohi kasutada liidumaa kõrgeimate asutuste ja nendele alluvate üksuste halduskulude katmiseks. Need tuleb kajastada Baden-Württembergi eelarves iseseisva alapealkirja all. Riigieelarves on osutatud nende sihtotstarbele. Piimamaksust laekunud vahendeid ei ole seetõttu kasutatud kunagi muudel eesmärkidel väljaspool piima- ja rasvaseadust.

(64)

Eeskätt on aga MPBW saanud talle antud ülesannete raames makseid piimamaksust laekunud vahenditest, mis ei ületanud siiski maksust rahastatud vahendeid. Seetõttu ei makstud MPBW-le välja riigi ressursse – näiteks makse või muid riigi tulusid –, vaid ainult piimasektori maksust laekunud vahendeid, mida tasusid meiereid. Selle asemel võttis Baden-Württembergi liidumaa üle vaid piimamaksu korraldamise ja jagamise. Tarnitud piima kvaliteediuuringute süsteem Baden-Württembergis ei põhjustanud seetõttu rahalist kaotust avalikus sektoris.

(65)

Kuna Baden-Württembergi liidumaa ei ole eraldanud piimamaksu jaoks toetusi ja riigieelarvele ei ole tekkinud sellele vastavat rahalist netokoormust, ei ole Baden-Württemberg andnud abi subsideeritud teenustena.

(66)

Isegi kui Baden-Württembergi piimasektori maks oleks vastupidiselt Euroopa Kohtu otsuses käsitletud PreussenElektra kriteeriumidele seostatav riigiga, ei oleks tegemist soodustusega meiereidele. Soodustust kui Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 keskset tunnust tõlgendatakse Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ja komisjoni praktikas laiaulatuslikult (21).

(67)

Maksutaolised lõivud on sageli aluseks teenuste pakkumise süsteemidele, mis on lõivukohustuslaste konkreetsetes huvides (rühma jaoks kasulikkuse tunnus). Nendes süsteemides on maksjad seetõttu prima facie identsed maksutaolistest lõivudest rahastatavast teenusest kasusaajatega. Kohtupraktika kohaselt tuleb seetõttu maksutaoliste lõivude puhul kontrollida, kas vastutasuks ellu viidud tegevus maksu alusel vastab tasutud summa väärtusele, st kas vastastikku pakutud tegevused on seega samaväärsed.

(68)

Tegevuste samaväärsust ei kontrollita sealjuures eraldi, vaid kogu süsteemi arvesse võttes. Tegelikult on maksutaolise rahastamise süsteemidele tavaliselt omane teatud ümberjagamiselement, st iga lõivukohustuslane ei saa pakutava valiku igast üksikust tegevusest samasugust kasu. Siiski on selline süsteem tasakaalus ega kahjusta tegevuste samaväärsust, kuni ümberjagamine toimub solidaarselt (22).

(69)

Lõivu suurus määratakse Baden-Württembergis konkreetse tarnitud piimakoguse alusel. Meierei A, kes tarniks Milchprüfring BW-le kvaliteedikontrolliks kahekordse piimakoguse, peaks selle eest tasuma ka täpselt kahekordse lõivu. Seetõttu ei riku see tegevuste samaväärsust.

(70)

Baden-Württembergi pädevatel asutustel ei ole piimamaksu arvutamisel mingit kaalutlusõigust. See süsteem tagab ka, et struktuurseid netosaajaid ei saa olla, sest kõik meiereid kaasatakse lõivu tasumisse eranditult tarnitud piima alusel ja nad saavad MPBW teenuseid ainult sellel alusel.

(71)

MPBW lähtub seetõttu sellest, et siinses mõttes ei ole ka tegemist abiga, igal juhul mitte soodustusega.

(72)

Landesvereinigung der Bayerischen Milchwirtschaft e.V. väitis oma 5. veebruari 2014. aasta märkustes, et piimamaksu kogumise süsteem on leidnud tarbijate juures suurimat tunnustust, ka väljaspool Baierit ei nähta seda turgu moonutava eelisena ja seda ei ole küsimuse alla seadnud ei riiklikud ega rahvusvahelised meiereid. Seetõttu on arusaamatu, et piima kvaliteedi uuring ei ole alates 2007. aastast enam lubatud. Selle eesmärk on olnud nii varem kui ka praegu tagada tarbijatele piima hea kvaliteet ilma inhibiitorite jääkideta (23).

(73)

Netzwerk Haushalt (DHB) leidis oma 7. veebruari 2014. aasta märkuses, et muva Kempteni teenused toitumisfüsioloogiliselt tähtsate koostisosade uuringute valdkonnas kujutavad endast suurt panust tarbijakaitsesse ja tarbijate teavitamisse. Väärtust pakuvad erapooletud uuringutulemused, mida ei mõjuta meiereid ega kaubandus, mis lasevad piima ja piimatoodete võimaliku kahjuliku saaste kiiresti tuvastada ja seega kriisiolukorras kiiresti reageerida. Nimetatud meetmed aitavad kaasa kvaliteetsete toiduainete jõudmisele kaubandusse ja seega tarbijateni. Selliste uuringute tähtsust kõikide tarbijate jaoks ei olegi võimalik piisavalt kõrgelt hinnata.

(74)

Gewerkschaft Nahrung-Genuss-Gaststätten Region Allgäu märkis oma 6. veebruari 2014. aasta märkustes, et Landesvereinigung der Bayerischen Milchwirtschafti on alati peetud ka tarbijate kaitsmise ühinguks. Landesvereinigung'il on võimalik eelkõige piima kvaliteedi kontrollimisel avaldada maksuvahendite kasutamise üle otsustamisel suurt mõju nende uuringute viisile.

(75)

Genossenschaftsverband Bayern e.V. arvamuse kohaselt, mis on kirjas 5. veebruari 2014. aasta märkustes, ei ole üksikutel põllumajandus- ega piimatöötlemisettevõtjatel võimalik maksu kogumise kaudu mingeid konkurentsieeliseid saavutada. Kui piima kvaliteedi rutiinset kontrolli rahastati minevikus osaliselt maksuvahenditest, tasusid piimatöötlemisettevõtjad piimamaksu makseid ja kandsid nimetatud rahalise panuse seega täies ulatuses ise. Teistes liidumaades, kus piimamaksu ei koguta, ei tee meiereid maksuvahenditesse sissemakseid, see-eest ei ole aga ka uuringuasutused maksuvahendeid ei saanud.

(76)

Landesvereinigung der Milchwirtschaft Niedersachsen е.V. (edaspidi „LVN”) ei avaldanud oma 7. veebruari 2014. aasta kirjas otseselt arvamust piima kvaliteedi kontrolliks antud toetuste kohta, eitas aga põhimõtteliselt abi olemasolu kõikide piima- ja rasvaseadusel põhinevate osameetmete puhul.

(77)

Täpsemalt väitis LVN, et piimamaksust laekuvate vahendite kaudu rahastatud meetmed ei koorma riigieelarvet, riigil puudub käsutus- ja kontrolliõigus piimamaksust laekuvate vahendite üle ning riik ei teosta kontrolli maksu suuruse ega meetmete sisu üle. Seega ei ole kõnealused toetused seostatavad riigiga. Lisaks ei kontrolli riik toetuste suurust ega ole korralduslikult LVNiga seotud.

(78)

Samuti selgitati, et LVNi üle ei teosta järelevalvet riigiorganid, vaid Landwirtschaftskammer Hannover, avalik-õiguslik iseregulatsiooni organ, mis ei ole seega otsese riigihalduse organ.

(79)

8. juuli 2014. aasta lisamärkustes tugines LVN muu hulgas komisjoni otsusele 2014/416/EL (24) riigiabi kohta Val'Horile. Selles tunnistas komisjon, et ei riigi pädevus tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni ega tema regulatiivne toetus tootmisharudega seotud osaluste kogumisel (selles juhtumis laiendatud kokkuleppe võimaluse kaudu) ei võimalda teha järeldust, et tootmisharudevahelise organisatsiooni võetud meetmed on seostatavad riigiga. See, kas riigi osalus maksutaolise rahastamise süsteemides põhjustab selle, et soodustused on riigiabina seostatavad riigiga, sõltub üksikjuhtumi asjaoludest ja sellel alusel toimuvast tervikkäsitlusest. Uurides küsimust, kas tegemist on riigiabiga, on määravad eelkõige järgmised kohtupraktikas väljakujunenud aspektid.

Kes otsustab vahendite kogumise ja kasutamise üle?

Kui otsustaja on eraõiguslik organisatsioon, kuidas on kujundatud riigi mõju?

Millistest vahenditest toetusi rahastatakse?

Millist liiki meetmeid rahastatakse?

Kellelt vahendeid kogutakse?

Kes on meetme algataja?

(80)

LVN uuris oma õigusliku esindaja kaudu õiguslikku olukorda teistes liidumaades ja jõudis ka selles vallas tulemuseni, et kohtupraktikas väljakujunenud kaudsed tõendid riigiabi olemasolu kohta ei ole täidetud, nii et piima- ja rasvaseaduse puhul tuleb riigiabi olemuslikult tervikuna eitada.

(81)

LVNi väitel on enamjaolt Landesvereinigung see, kes teeb määraval viisil otsuse meiereidelt piimamaksu kogumise kohta. Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 esimese lause kohaselt võib piimamaksu koguda ainult Landesvereinigung'iga konsulteerides. Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 teise lause kohaselt on piimamaksu suurendamiseks vaja Landesvereinigung'i taotlust.

(82)

Piimamaksu kogumise korda ja suurust reguleeritakse nii Alam-Saksimaal kui ka Tüüringis maksukogumismäärusega (edaspidi „UmlErhVO”), mis võetakse vastu asjaomase Landesvereinigung'iga konsulteerides.

(83)

See Landesvereinigung juhib ka eraldi hallatavate maksuvahendite kasutamist (vt piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 3 esimene lause) ja seetõttu kogutakse seda vahetevahel koguni Landesvereinigung'i enda kontole (vt näiteks Tüüringi UmlErhVO paragrahvi 3 lõige 1). Nii töötab Landesvereinigung enda erialasel vastutusel välja ettepanekuid vahendite kasutamiseks. Tüüringis toimub see näiteks taotluste alusel, mida liikmed esitavad Landesvereinigung Thüringer Milchile (vt Tüüringi tööjuhendi punkt 6.3).

(84)

Siiski on riigiasutus see, kes Landesvereinigung'i koostatud kasutusettepanekud kehtestab (nii on Alam-Saksimaal toetuste juhendi punkti 6.2 kohaselt ja Tüüringis Tüüringi UmlErhVO paragrahvi 4 kohaselt), heaks kiidab või annab sellekohase loa (nii on Nordrhein-Westfalenis ja Baieris). See ei anna aga veel alust eeldada riigi määravat mõju: riikliku kontrolli ulatus piirdub ainult piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 nõuetega. Seega annavad kõnealused õigusnormid riigiasutustele rahaliste vahendite haldamise juhtimiseks või mõjutamiseks sama vähe õigust nagu Doux Elevage'i kohtuasjas (25).

(85)

Ka tegelikult kasutatakse maksuvahendeid kõikides liidumaades vastavalt Landesvereinigung'i kasutusettepanekutele. Juba see räägib – sõltumata konkreetsetest õigusnormidest – maksuvahendite riigiga seostamise vastu (26).

(86)

LVNi väitel on asjaomasel Landesvereinigung'il puhtalt eraõiguslik staatus. Nagu näitavad Landesvereinigung'ide põhikirjad, peavad nad ennast oma eranditult piimasektorist (sealhulgas tarbijate esindajad) pärit liikmete huvide esindajaks.

(87)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 14 kohaselt on Landesvereinigung piimasektori ettevõtjate ja tarbijate vabatahtlik ühendus oma majandushuvide ühiseks esindamiseks.

(88)

Landesvereinigung erineb Pearle'i kohtuasjas vaidluse aluseks olnud optikute kutseühendusest Hoofdbedrijfschap Ambachte, mis tegeles kohustusliku maksu kogumise ja kasutamisega reklaami otstarbel. Kuigi kõnealusel optikute kutseühendusel oli avalik-õiguslik staatus, eitas kohus riigiabi olemasolu, sest reklaami ei rahastatud riigiasutuste kasutada antud vahenditest, vaid majandusharu ettevõtjatelt kogutud maksudest (27).

(89)

Landesvereinigung kui piimamaksu kogumise ja kasutamisega seotud peamine asutus erineb ka Plans de Campagne'i kohtuasjas käsitletud põllumajandustootjate piirkondlikest organisatsioonidest, kes ei osalenud meetmete kindlaksmääramisel ja kellel ei olnud meetmete elluviimisel mingit tegutsemisruumi (28).

(90)

Landesvereinigung on mitteriiklik, puhtalt eraasutus, kes sellisena otsustab piimamaksu ja selle kasutamise üle enda vastutusel.

(91)

Lisaks ei esine piimasektori soodustamisele vastukaaluks riigieelarve koormamist, sest piimamaksu kogutakse piimasektori osalejatelt ja seega korvatakse valikuline soodustamine valikulise koormamisega. Niisiis puudub soodustav mõju ja konkurentsi moonutamine, kuna meiereide ja piimatootjate eelised tasakaalustatakse täielikult maksuga koormamise kaudu.

(92)

Vent de Colère'i kohtuasjas kinnitas kohus maksusüsteemi riiklikku iseloomu muu hulgas seetõttu, et koormised ei ole enam – nagu varasema õiguse kohaselt – tasakaalustatud ainult asjaomase majandusharu osalejate maksude kaudu (energeetikaga seotud juhtumis), vaid pärast seadusemuudatust kõikide riigis elavate elektrienergia lõpptarbijate tasude kaudu (29).

(93)

Lisaks ei ole LVNi väitel tegemist riigiabiga, kui tegemist on kollektiivse suunitlusega meetmetega, mis viiakse ellu teatud majandusharu huvides ja mida rahastatakse majandusharu osalejatelt kogutud maksetest.

(94)

Kõikide ette heidetavate meetmete eesmärk on piimaks oleva toote toetamine ja seega piimasektori kollektiivne huvi. Osaliselt kaitsevad need meetmed ühtlasi tarbijate huve, sest kumbagi eesmärki ei ole võimalik olemasoleva huvide kokkulangevuse alusel üksteisest eraldada.

(95)

Riigi roll piirdub sellega, et ta annab piimasektorile piima- ja rasvaseaduse alusel kasutada seadusliku hüvitusmehhanismi, millega tagatakse, et piimasektori osalejad, kes saavad asja olemuse tõttu piimaks oleva toote heaks võetud meetmetest kasu, annavad kulude katteks asjakohase panuse. Riik toimib seega nii nagu Pearle'i ja Doux Elevage'i kohtuasjades ja VaľHori asjas vaid vahendina, et muuta erasektori algatatud hüvitusmehhanism siduvaks ja tekitada nii koormiste võrdsus (30).

(96)

Piimamaksu algatus pärineb Landesvereinigung'ist, seega erasektorist. Nii kogutakse maksu piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 kohaselt ainult Landesvereinigung'iga konsulteerides. Ka Landesvereinigung ise ei ole riiklike nõuete tulemus, vaid piimasektori osalejate vabatahtlik ühendus (piima- ja rasvaseaduse paragrahv 14). Selle kohta on näitlikult dokumenteeritud olukord Tüüringi liidumaal, kus Landesvereinigung'i tunnustati alles 1999. aastal. Thüringer Bauernverbandi palvel astus pädev ministeerium vajalikud ametlikud haldustehnilised sammud, et meiereidelt ja piimakogumispunktidelt oleks võimalik maksu koguda. Üldistades näitlikustab see, et piimamaks kujutab endast puhtalt erasektori hüvitusmehhanismi, mille juures riik toimib ainult vahendina, et muuta maksukohustus siduvaks (31).

(97)

Ühes ülevaates tõi LVN enda seisukohalt võttes esile olemasolevad ühisjooned või erinevused ühelt poolt erinevate kohtuasjade ning teiselt poolt piima- ja rasvaseaduse vahel.

(98)

VaľHori asjas (otsus 2014/416/EL) (tulemus: ei ole abi) kogub ja annab vahendeid – nagu piimamaksugi puhul – põhiliselt erasektori vabatahtlikult ühinenud ja riiklikult tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon, sektori kõikide ettevõtjate maksetest rahastatakse kollektiivset laadi meetmeid tootmisharu kasuks, ainuüksi seaduses ettenähtud erasektori tootmisharudevahelise organisatsiooni riikliku tunnustamise võimalus ei tähenda riikliku kontrolli eeldamist, riik ei saa neist maksetest saadud vahendeid teatavate ettevõtjate toetamiseks tegelikult kasutada ning tootmisharudevaheline organisatsioon otsustab ise vahendite kasutamise üle.

(99)

Vent de Colère'i kohtuasjas (C-262/12) (tulemus: abi) määratakse maksu suurus – erinevalt piimamaksu juhtumist – ühepoolselt kindlaks ministri käskkirjaga ilma eraettevõtjate osaluseta, olemas on riiklik garantii, vahendeid haldab avalik asutus ja kehtivad riiklikud karistusmehhanismid.

(100)

Doux Elevage'i kohtuasjas (C-677/11) (tulemus: ei ole abi) kogub ja annab vahendeid – nagu piimamaksugi puhul – põhiliselt erasektori vabatahtlikult ühinenud ja riiklikult tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon, ainuüksi seaduses ettenähtud erasektori tootmisharudevahelise organisatsiooni riikliku tunnustamise võimalus ei tähenda riikliku kontrolli eeldamist, vahendeid rahastatakse täielikult ettevõtjatelt kogutud maksetest, riik ei saa neist maksetest saadud vahendeid teatavate ettevõtjate toetamiseks tegelikult kasutada ning tootmisharudevaheline organisatsioon otsustab ise vahendite kasutamise üle.

(101)

Plans de Campagne'i kohtuasjas (T-139/09) (tulemus: abi) otsustab – erinevalt piimamaksu juhtumist – maksete suuruse üle ametiasutus, maksetest laekuvat tulu suurendatakse riigi vahendite abil, meetmed määrab kindlaks riik (riigikontrolöri pitser jne), majandusharu organisatsioonid selles kindlaksmääramises ei osale ja neil ei ole ka mingit tegutsemisruumi meetmete elluviimisel ning organisatsioonide koosolekutel osaleb ministri esindaja.

(102)

Pearle'i kohtuasjas (C-345/02) (tulemus: ei ole abi) kasutatakse vahendeid – nagu piimamaksugi puhul – eranditult vastava majandusharu eesmärkidel, teatud majandusharu ühendus taotles avalikult asutuselt maksete kogumist, et viia selle majandusharu huvides ellu teatud meetmeid, ent erinevalt piimamaksu juhtumist osaleb kohustusliku maksu kogumisel ja kasutamisel määraval viisil avalik-õiguslik, mitte erasektori kutseühendus, nii et Pearle'i juhtum tundub selles suhtes piimamaksu omast probleemsem.

Saksamaa 3. detsembri 2014. aasta märkused

(103)

Saksamaa ei avaldanud 2014. aasta veebruaris huvitatud isikutelt saadud märkuste kohta esialgu arvamust. LVNi 8. juuli 2014. aasta lisamärkuste kohta väitis Saksamaa 3. detsembri 2014. aasta kirjaga järgmist.

(104)

Oma selgitustes piima- ja rasvaseadusel põhineva piimamaksu kohta on asjaomased liidumaad keskendunud uurimismenetluses seni kahele küsimusele: esiteks on nad kajastanud võetud meetmete vastavust riigiabi materiaalsetele nõuetele (eelkõige meetmete kooskõla põllumajandussektori erandimääruse nõuete ja vastavalt kehtiva põllumajandusraamistikuga) ning teiseks on nad faktiliste asjaolude puhul küsinud, kas tegemist on riigiabi seisukohast olulise eelisega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(105)

LVNi 8. juuli 2014. aasta märkused ning Euroopa kohtute ja Euroopa Komisjoni praeguse aja otsustuspraktika annavad alust põhimõttelisteks lisaselgitusteks küsimuses, kas siin on üldse täidetud riigiabi koosseis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja eelkõige, kas siin on täidetud tunnus „riigi ressurssidest”.

(106)

LVNi 8. juuli 2014. aasta märkused ning eelnimetatud otsuste läbivaatamine lubavad vähemalt kahelda, kas käesoleval juhul on tunnus „riigi ressurssidest” täidetud nii, et piimamaksu kogumisel ja kasutamisel ei ole tegemist riigiabiga. Seda on võimalik põhjendada järgmiselt.

(107)

Nagu nähtub Val'Hori asjast (otsus 2014/416/EL) ja Doux Élevage'i kohtuasjast (C-677/11), ei ole erasektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide rahastatavate ja elluviidavate meetmete puhul tegemist riigiabiga. Erinevates liidumaades olemasolev piima Landesvereinigung on organisatsioon, mida võib pidada tsiteeritud otsustes nimetatud organisatsioonidega võrreldavaks. Riigiasutused ei ole kunagi olnud Landesvereinigung'i liikmed. Nad võtavad koosolekutest osa ilma hääleõiguseta, otsekui väljastpoolt pärit külalised. Riigiasutuste osalemine piimamaksu kogumise raames või piima- ja rasvaseaduses ettenähtud õiguslike tingimuste järgimise järelevalves ei muuda kuidagi Landesvereinigung'i olemust projektide valimisel peamise asutusena.

(108)

Landesvereinigung juhib faktiliselt maksutulu ja määrab maksuvahendite kasutamise viisi. Riigi mõju Landesvereinigung'i ettepanekute riigiasutuste poolse kontrollimise või kehtestamise kaudu faktiliselt puudub, sest seda tehakse ainult piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 raames eesmärgiga kontrollida, kas piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 õiguslikest nõuetest peetakse kinni. Maksuvahendeid kasutatakse Landesvereinigung'i kasutusettepanekute alusel, mis räägib vastavalt Euroopa Kohtu 16. mai 2002. aasta otsusele kohtuasjas Stardust Marine (C-482/99) ühetähenduslikult vahendite riikliku päritolu vastu.

(109)

Landesvereinigung on puhtalt eraorganisatsioon. See asjaolu ja järeldus, et Landesvereinigung juhib piimamaksuga seonduvat ja selle kasutamist, näitavad otsustavalt, et piimamaksu ei saa vastavalt eelnimetatud kohtuasjale liigitada riigiabiks.

(110)

Riigiabi olemasolu vastu räägib ka see, et piimamaksust laekuvad vahendid on puhtalt eravahendid. Need pärinevad maksuga koormatud eraettevõtjate varast. Piimamaksu puhul ei anta riigi toetust ega garantiid erinevalt Vent de Colère'i (C-262/12) ja Plans de Campagne'i (T-139/09) kohtuasjadest, kus sellel põhjusel leidis kinnitust riigiabi olemasolu.

(111)

Piimamaks on ka kollektiivset laadi, kogu tootmisharu hõlmav meede, mis ei näita kooskõlas viimase aja õigusliku olukorraga (otsus 2014/416/EL (Val'Hor) ja C-677/11 (Doux Élevage)) riigiabi olemasolu.

(112)

Samuti kaheldakse soodustuse olemasolus, mis on abi eeldamiseks kindlasti vajalik. Seda on võimalik põhjendada sellega, et soodustused, mida meiereid ja piimatootjad said, tühistati täielikult või tasakaalustati meiereidelt ja seega kaudselt ka piimatootjatelt kogutud maksudega. Seda kinnitab ka Euroopa Kohtu 19. detsembri 2013. aasta otsus (C-262/12; Vent de Colère), milles riigiabi koosseis peeti just seetõttu täidetuks, et koormiseid ei koguta enam ainult tootmisharu osalejatelt, vaid kõikidelt riiklikelt elektritarbijatelt.

(113)

Nende punktide põhjal, millest osa tuleneb piimamaksusüsteemi uuest läbivaatamisest, ja asjaomaste liidumaade senise seisukoha juurde jäädes tuleb järeldada, et on kaheldav, kas piimamaksusüsteemi puhul on tegemist riigiabiga. Küsimusele, kas tegemist on riigiabiga ja eelkõige, kas siin on täidetud tunnus „riigi ressursid”, peab vastama Euroopa Komisjon.

3.   HINNANG

Abi olemasolu

(114)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi

(115)

Olemasoleva teabe ning eelkõige osalejate ja Saksa asutuste esitatud märkuste alusel tuleb kontrollida, kas piimamaksust laekuvad vahendid on riigi ressursid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(116)

Väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb, et olukordi, kus abi annab otse riik, ei ole vaja eristada nendest olukordadest, kus seda annab riigi määratud või asutatud avalik- või eraõiguslik organisatsioon (32). Et soodustusi saaks käsitada abina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad need esiteks olema antud otse või kaudselt riigi ressurssidest ja teiseks olema seostatavad riigiga (33).

(117)

Käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud meetmetest nähtub, et toetusi antakse liidumaade õigusnormide alusel, mille õigusraamistiku moodustab omakorda piima- ja rasvaseadus.

(118)

Täpsemalt on piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 esimeses lauses ette nähtud, et liidumaade valitsused võivad Landesvereinigung'i või kutseorganisatsioonidega konsulteerides koguda piimasektori edendamiseks meiereidelt, piimakogumispunktidelt ja koorejaamadelt ühiselt maksu kuni 0,1 senti tarnitud piima kilogrammi kohta. Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 teise lause kohaselt võivad liidumaade valitsused Landesvereinigung'i või kutseorganisatsioonide taotlusel koguda ühiselt maksu kuni 0,2 senti tarnitud piima kilogrammi kohta, kui esimeses lauses ettenähtud maksudest ülesannete täitmiseks ei piisa.

(119)

Liidumaade valitsused koguvad piimamaksu asjaomase Landesvereinigung'iga konsulteerides. Konsulteerimine kujutab endast aga tunduvalt nõrgemat osalemisvormi kui kokkulepe. Kui kokkulepe tähendab, et õigusakti väljaandmine eeldab (selle õiguspärasuse jaoks) kindlasti teise asutuse (nt seadusandlik organ, ametiasutus) nõusolekut, siis otsus, mis tuleb teha teise asutusega konsulteerides, ei sõltu lõpuks sellest nõusolekust. Saksa haldusõiguses kasutatakse aeg-ajalt sellist osalemisvormide astmestamist (34). Kuna piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 esimene lause näeb osalemisvormina ette konsulteerimist, on õigus maksu koguda liidumaade valitsustel, kes teevad selle kohta ka otsuse  (35). Landesvereinigung seevastu vaid kaasatakse paragrahvi 22 alusel võetavate meetmete ettevalmistamisse ja tehnilisse teostamisse (piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 14 lõige 1) ja see tegevus allub sealjuures liidumaa kõrgeima asutuse järelevalvele (piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 14 lõiked 2 ja 4).

(120)

Piimamaksu kogumise õiguslikuks aluseks erinevates liidumaades on sellele vastavalt liidumaade määrused, millega reguleerivad maksu kogumise üksikasju, muu hulgas selle suurust (36). Seega reguleerib maksu kogumist riik (mida esindab vastav liidumaa valitsus). Nagu eelnevalt põhjenduses 119 selgitatud, ei ole sellega vastuolus ka see, et need määrused võeti vastu piimasektori asjaomase Landesvereinigung'iga konsulteerides.

(121)

Käesoleval juhul kogutakse maksu eraettevõtjatelt. Sellest maksust saadud tulu läheb vastavasse liidumaa eelarvesse, enne kui seda kasutatakse erinevate toetusmeetmete rahastamiseks, ja seda tuleb seal piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 3 esimese lause kohaselt eraldi hallata. Asjaomaste eelarveseaduste paragrahvi 23 kohaselt (vrd põhjendus 25) võib planeerida kulusid ja kulukohustuste assigneeringuid teenuste eest asutustele väljaspool liidumaa haldustegevust teatud eesmärkide täitmiseks (toetused) ainult juhul, kui liidumaal on selliste asutuste poolse eesmärkide täitmise vastu oluline huvi, mida ei ole ilma toetusteta üldse või vajalikus ulatuses võimalik rahuldada. See säte sisaldab riigi huvi meetmete elluviimise vastu.

(122)

Vastuseks huvitatud isikute ja Saksamaa esitatud väidetele märgib komisjon järgmist.

(123)

MPBW väitega, et Baden-Württembergi riigieelarve koormamine ei ole piimamaksusüsteemiga seotud (põhjendused 60–63), on esiteks vastuolus see, et piimamaksust laekuvad vahendid kirjendatakse eelarves eraldi alapealkirja all (põhjendus 61). Üldiselt kehtib tingimus, et ka siis, kui toetuse jaoks kasutatud vahendid pärinevad (sihtotstarbelisest) eraisikute tasutud lõivust (maks), tuleb eeldada riigieelarve koormamist ja seega riigi ressursside kasutamist juhul, kui need vahendid liiguvad esmalt eelarvesse. Siin on otsustav erinevus võrreldes MPBW kirjeldatud PreussenElektra kohtuasjaga, kus tegemist oli miinimumhüvitise süsteemiga, mille puhul kõnealuseid rahalisi vahendeid ei juhitud ühelgi ajahetkel eelarvesse ega teostanud riik muul viisil nende üle kontrolli (olgu kas või ainult kolmandatele isikutele ülesande andmise teel). Järelikult oli riigi ressursside kasutamine tookordses juhtumis välistatud (37).

(124)

Ülejäänud osas ei ole võimalik järeldada, et kõnealused maksed ei kujutanud endast riigi ressursse, pelgalt asjaolu põhjal, et MPBW ei saanud piima kvaliteedi kontrollimiseks peale piimamaksust laekuvate vahendite makseid riigi maksuvahenditest ega muudest riigi tuludest. Komisjoni asjaomase otsustuspraktika kohaselt hinnatakse meetmed, mida rahastatakse eranditult maksutaolistest vahenditest, abiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 esimese lause tähenduses (38).

(125)

LVNi väite kohta, et Landesvereinigung otsustas määraval viisil meiereidelt maksu kogumise üle (põhjendused 82–86 ja 91), märgib komisjon, et föderatsioon on piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 alusel, seega seaduse kaudu, volitanud liidumaade valitsusi piimamaksu koguma. Eeskirjas määratakse muu hulgas kindlaks, et piimamaks võib üldjuhul olla kuni 0,1 senti kilogrammi kohta ja et Landesvereinigung'i või kutseorganisatsioonide taotlusel võivad liidumaade valitsused koguda ühiselt maksu kuni 0,2 senti tarnitud piima kilogrammi kohta.

(126)

Veel on piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punktides 1–6 ette nähtud, millistel eesmärkidel võib piimamaksust laekuvaid vahendeid kasutada.

(127)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 3 kolmanda lause kohaselt tuleb Landesvereinigung või kutseorganisatsioonid enne vahendite kasutamist üksnes ära kuulata.

(128)

Sellest tuleneb, et riik (föderaaltasandil) on andnud Landesvereinigung'ile küll teatud osalemisõigused, aga on samal ajal kehtestanud selge õigusraamistiku piimamaksumäära suuruse kindlaksmääramiseks ja vahendite kasutamiseks ning selle üle peavad lõpuks otsustama asjaomased liidumaade valitsused (või delegeerimise korral liidumaade kõrgeimad asutused). Näiteks ei oleks võimalik, et Landesvereinigung'i taotlusel suurendatakse maksumäära, nii et see ületab 0,2 senti kilogrammi kohta, või et vahendeid kasutatakse piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punktides 1–6 loetlemata eesmärkidel. Peale selle ei too vahendite kasutamisega seoses reguleeritud ärakuulamiskohustus (piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 3 kolmas lause) kaasa kohustust järgida ärakuulatud isikute märkusi. Lõpliku kehtiva otsuse vahendite kasutamise kohta teevad asjaomased liidumaade asutused, see tähendab riik.

(129)

Siin on oluline erinevus võrreldes LVNi tsiteeritud Doux Elevage'i kohtuasjaga. Piimamaksu kogumist ja sellekohast vahendite kasutamist reguleerib riik kahel tasandil: föderaalsel ja liidumaade tasandil. Saksamaal ei ole seadusandja kehtestanud mitte ainult liidumaa valitsuse kogumisõigust, vaid piiranud föderaalseadusega ka tegutsemisruumi maksust laekunud vahendite käsutamisel liidumaa tasandil. Landesvereinigung'il ei ole võimalik isegi näiteks taotluse esitamise teel üritada piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punktides 1–6 ette nähtud toetuseesmärke muuta. Riigi sellist piirangut Val'Hori asja ja Doux Elevage'i kohtuasja aluseks olnud asjaolude puhul ei esinenud.

(130)

Piima- ja rasvaseadust ei saa mõista ka lihtsalt vahendina, millega teostada tootmisharudevahelise organisatsiooni majandushuvisid. Nii on piima- ja rasvaseaduse paragrahvis 14 tegelikult ette nähtud, et tootmisharudevahelises organisatsioonis peavad olema esindatud põllumajandussektori, meiereide ja piimakaubanduse kutseorganisatsioonid, kui nad osalemist soovivad, peale selle peab aga Landesvereinigung'i organites olema tagatud ka tarbijate mõistlik esindatus. Sellise osalemis- ja esindamiskohustusega tagab seadusandja (st riik), et piima- ja rasvaseaduses nimetatud üldsuse heaolu eesmärkide järgimisega esindatakse igakülgselt kõiki huve, mis lähevad lihtsalt majandussektori toetamisest kaugemale.

(131)

Vastupidiselt Doux Elevage'i kohtuasjale ei ole piima- ja rasvaseaduses sätestatud toetuseesmärgid ka sellised, mille tootmisharudevahelised organisatsioonid on ise kindlaks määranud ja ellu viinud (39). Eelkõige paragrahvi 22 lõike 2 punktis 1 („Kvaliteedi edendamine ja säilitamine käesoleva seaduse paragrahvi 10 või 31. juuli 1930. aasta piimaseaduse (Reichsgesetzbl. I lk 421) paragrahvi 37 kohaselt vastuvõetud eeskirjade alusel”) ja punktis 2 („Hügieeni parandamine piima ja piimatoodete tootmisel, tarnimisel, töötlemisel ja müümisel”) kehtestatud eesmärkidel on – erinevalt Doux Elevage'i kohtuasjast – tunnused, millel on seos ametiasutuste kehtestatud poliitikaga (40) ja mis viitavad riigivõimu ülesannetele, mida piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 14 lõike 3 kohaselt ei tohi liidumaa tasandi ühendustele algusest peale üle anda.

(132)

Samuti ei järgita erinevalt Doux Elevage'i kohtuasjast tasumisele kuuluva piimamaksu tasumatajätmise korral selle sissenõudmiseks tavapärast tsiviil- või kaubandusmenetlust (41). Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 23 lõikes 2 on nimelt sätestatud, et makse võib sisse nõuda maksuseaduse ja selle rakendussätete alusel. Asjaomased liidumaad on vastavates piimamaksu kogumise määrustes kehtestanud, et sissenõudmine toimub maksuseaduse ja selle rakendussätete kohaselt (42). Maksuseadus kuulub Saksa õigussüsteemis avaliku õiguse alla. Avalik-õiguslikud nõuded pööratakse Saksamaal täitmisele halduskorras, tsiviilõiguslikud seevastu kohtu korras. Haldusmenetlus kujutab endast sealjuures kohtumenetlusega võrreldes tõhusamat nõuete täitmise meetodit, sest avalikul sektoril on võimalik luua haldusakti andmisega endale ise täitedokument, (43) mis aga tsiviilõiguslike nõuete puhul tuleb alles kohtu teel välja võidelda (44). See näitab, et riigile on oluline tasutavate maksude võimalikult tõhus ja täielik kogumine (ja vajaduse korral sissenõudmine), et tagada maksuvahenditest rahastatavate riigi eesmärkide kiire täitmine.

(133)

Sellega lükatakse ümber LVNi väide, et piimamaksust laekuvad vahendid ei ole riigi ressursid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(134)

Järeldus on see, et kõnealust maksutulu tuleb pidada ametiasutuste kontrolli alla kuuluvaks (45) ning et piimamaksust laekuvate vahendite kaudu rahastatud meetmed anti riigi ressurssidest ja on seostatavad riigiga.

(135)

See kehtib veelgi enam Baieris piima kvaliteedi kõnealuse kontrolli rahastamiseks kasutatud üldiste eelarvevahendite kohta. Ka siin on tegemist riigi ressurssidega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Valikuline eelis / ettevõtjad

(136)

Riigi ressurssidest maksete saajad on esmajoones MPBW ja MPBY. Nemad korraldavad riigi tellimusel laboriuuringuid. Laboriuuringud toovad aga lõpuks kasu meiereidele, sest viimased on seadusega kohustatud neile tarnitud piima uurima. Laboriuuringud kujutavad endast seega teenuseid, mida MPBW ja MPBY meiereidele osutavad. Meiereisid võib seetõttu käsitleda mitterahalise abina antud abi saajatena. Meiereide puhul on kahtlemata tegemist ettevõtjatega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Iga võimalik eelis antakse selles tähenduses ka ainult „teatud ettevõtjatele”, sest lisaks meiereisektorile on Saksamaal veel arvukalt muid majandussektoreid, kes ei saa kõnealustest meetmetest kasu. Võimalik eelis antakse seetõttu valikuliselt.

(137)

Meiereid on piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt piima äritarbijatena kohustatud kogu tarnitud piima ise uurima või uurida laskma. Kui ise uurimise puhul tekivad kulud vältimatult meiereidel, siis ka uurimiseks uuringuasutusele edastamisel tekkivaid kulusid tuleb käsitleda tüüpiliste tegevuskuludena, mida asjassepuutuvad ettevõtjad, st meiereid, peavad riikliku korra kohaselt kohustatud isikutena tavaliselt ise kandma. Komisjon lähtub seetõttu sellest, et meiereidele antakse Baden-Württembergis laboriuuringu kulude maksuvahenditest hüvitamise ja Baieris maksu- ja üldistest eelarvevahenditest hüvitamise kaudu eelis, mis toimib valikuliselt, nagu põhjenduses 136 on selgitatud.

(138)

Sellega seoses tuleb lisaks uurida, kas tehtud laboriuuringud on seotud majandustegevusega.

(139)

Saksamaa väidab, et Milchprüfring täidab piima kvaliteedi kontrollimisel riigivõimu ülesandeid (vt eespool põhjendus 26). Piima kvaliteeti kontrollitakse tõepoolest avalik-õiguslike normide, nimelt piimakvaliteedi määruse alusel. Piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatud uurimiskohustus taotleb tõesti avalikku eesmärki (piima kvaliteedi tagamine, piima- ja rasvaseaduse paragrahv 10) ning seda on võimalik avaliku sunni abil haldusmeetmete kaudu rakendada. Sellest ei ole aga võimalik järeldada, et piima kvaliteedi kontrolli rahastamine piimamaksust ei ole seotud ettevõtjate majandustegevusega (46). Pigem on tegemist ühega paljudest õiguslikest nõuetest (nt tooteohutus, keskkonnastandardid jne), mida majandustegevuses osalejad (siin: meiereid) oma majandustegevuses peavad täitma. Pealegi ei ole piima kvaliteedi kontroll tegevus, mis oleks osa riigi olulistest funktsioonidest komisjoni teatise (mis käsitleb Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes)  (47) punktis 16 toodud selgituste tähenduses.

(140)

Meiereisid puudutava uurimiskohustuse alus on piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõige 1. Uurimiskohustusega seondub kohustus võtta üle Milchprüfringil uuringuga seoses tekkivad kulud, st laboriuuringukulud (vt eespool põhjendus 137). See tuleneb ühetähenduslikult asjaolust, et uuringute tegemine on eelduseks sellele, et meiereid võivad vastavalt uuritud piima müüa. Ettevõtjad peavad aga kulud, mis tuleb oma toote turustamiseks tasuda, tüüpiliste tegevuskuludena ise kandma. Peale Baden-Württembergi ja Baieri ei hüvitata muudes liidumaades, kus piimakvaliteedi määrus samamoodi kehtib, asjassepuutuvatele meiereidele uurimiskulusid piimamaksust laekuvatest vahenditest, st neid ei vabastata seal kuludest, mida nad peavad põhimõtteliselt kandma. See, et meiereid müüvad piima, kujutab endast kahtlemata majandustegevust. Uuringukulude hüvitamisega maksuvahenditest vabastatakse Baden-Württembergi ja Baieri meiereid seega kuludest, mida nad majandustegevuse raames tavapäraselt ise kandma peaksid.

(141)

Saksamaa väite kohta, et föderaalõigus ei kujuta endast meiereide kulude kandmise kohustuse võrdlusraamistikku ega ole seega valikulisuse alus (põhjendused 31–38), tuleb märkida, et uurimiskohustus, millest kulude kandmise kohustus tuleneb, on lõplikult reguleeritud föderaalõiguses, nimelt piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõikes 1.

(142)

Nagu juba märgitud, on piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõikes 1 kehtestatud meiereide kohustus uurida neile tarnitud piima (vt ka põhjendused 139 ja 142). Piimakvaliteedi määruse paragrahviga 6 antakse liidumaadele küll teatud õigused, eelkõige seoses proovivõtmise korraga vastavalt piimakvaliteedi määruse paragrahvile 2; sellised eeskirjad ei tohi aga olla vastuolus ülejäänud piimakvaliteedi määrusega ja seega ka piimakvaliteedi määruse paragrahviga 1.

(143)

Samas seoses viitas Saksamaa föderatsiooni ja liidumaade pädevuse piiritlemise küsimuses piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 10 lõikele 2 (põhjendus 37). Selle sätte kohaselt võivad liidumaade valitsused välja anda eeskirju piima kvaliteedi kontrolli kohta, kui föderaalministeerium ei ole neid kehtestanud. Nagu eespool selgitatud, on pädev föderaalministeerium seda piimakvaliteedi määruse kaudu aga just teinud. Liidumaade valitsustele on antud piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 esimese lausega maksude kehtestamise volitus. Samal ajal piirab aga piima- ja rasvaseadus liidumaade autonoomiat, seades piirid seoses maksu suurusega ning piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punktide 1–6 kohaselt toetatavate meetmetega.

(144)

Pidades silmas kohtuasja Portugal vs. komisjon, (48) mida Saksamaa sellega seoses nimetas (põhjendused 31–38), märgib komisjon, et selles oli kõne all diferentseeritud maksusüsteem, millest käesolev juhtum selgelt erineb. Kui kanda kohtuasja Portugal vs. komisjon järeldused käesolevatele asjaoludele üle, nagu Saksamaa üritas, tuleks võrdlusraamistikuna kõnealuse kohtuasja punkti 64 tähenduses kõne alla piimakvaliteedi määruse paragrahvi 1 lõikest 1 lähtuv kulude kandmise kohustus, mis on eespool kindlaks tehtud. Nimetatud võrdlusraamistiku määras aga kindlaks just föderatsioon, st kohtuasja Portugal vs. komisjon tähenduses keskvalitsus. Vastavate kulude hüvitamine maksuvahendite abil viib selle kohaselt punktist 64 tuleneva vastupidise järeldusena valikulise eeliseni.

(145)

Lisaks on komisjon seisukohal, et valikulise soodustuse olemasolu ei saa eitada seetõttu, et meiereid olid tehtud kontrolli ekvivalendi tasutud piimamaksu kaudu juba tasunud. Komisjon vaidleb pigem vastu Saksamaa ja MPBW esitatud väitele, et maks vastab tegelikele majanduslikele kuludele vastutasuks ellu viidud tegevuse eest (põhjendus 39). Nagu algatamisotsuse punktist 2.6 nähtub, rahastatakse piimamaksust laekuvate vahendite abil palju erinevaid osameetmeid. Osameetmete olemus seisneb selles, et kasu, mida iga üksik ettevõtja teatud osameetmetest saab, ei vasta tingimata eelnevalt tasutud maksusummale. Baieri juhtumi korral ei pakuta rahastamist mitte üksnes maksuvahenditest, vaid ka üldeelarvest pärit lisavahenditest, ja seega on kompensatsioon algusest peale välistatud.

(146)

Komisjon järeldab seetõttu, et Baden-Württembergi ja Baieri meiereidele anti piima kvaliteedi kontrolliga seotud kulude maksuvahenditest hüvitamise kaudu valikuline soodustus.

Konkurentsi ja kaubanduse kahjustamine

(147)

Euroopa Kohtu praktika põhjal põhjustab ettevõtja konkurentsipositsiooni tugevnemine riigiabi andmise tagajärjel tavaliselt konkurentsi moonutamise konkureerivate ettevõtjate jaoks, sest nemad ei saa abi (49). Igasugune liidu turul tegutsevale ettevõtjale antud abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust (50) isegi siis, kui abisaajad ise liidusiseses kaubanduses üldse ei osalegi (51). Aastatel 2001–2012 saavutas põllumajandustoodetega kauplemine liidus suure ulatuse. Näiteks kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0401 (piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita) (52) liigitatavate toodete liidusisene import ning eksport Saksamaale ja Saksamaalt moodustas 2011. aastal vastavalt 1 200 miljonit eurot ja 957 miljonit eurot (53).

(148)

Käesolevas otsuses hinnatavate meetmete eesmärk oli toetada tegevust põllumajandussektoris. Eelkõige puudutas see meiereide tegevust. Meiereide toodetega kaubeldi liidus suures ulatuses, nagu eespool kirjeldatud. Komisjon on seetõttu seisukohal, et kõnealused meetmed võisid kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(149)

Ulatuslikku põllumajandustoodetega kauplemist silmas pidades võib seega lähtuda sellest, et kõnealused osameetmed kahjustasid või ähvardasid kahjustada konkurentsi ja võisid kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Olemasolev abi / uus abi

(150)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega olemasolevat abi pidevalt kontrollima. Sel eesmärgil võib komisjon nõuda liikmesriikidelt kogu vajalikku teavet olemasolevate abisüsteemide kontrollimiseks ja teha vajaduse korral ettepanekuid sobivate meetmete kohta.

(151)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt tähistab olemasoleva abi mõiste igasugust abi, mis enne asutamislepingu jõustumist oli olemas vastavates liikmesriikides ja mida kohaldatakse ka pärast asutamislepingu jõustumist.

(152)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti c kohaselt põhjustavad kõik olemasoleva abi muudatused selle, et sellest saab uus abi. Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (54) artikli 4 kohaselt tähendab olemasoleva abi ümberkujundamine „mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist”.

(153)

Kohtupraktika kohaselt (55) on uue abikavaga tegemist üksnes juhul, kui muudatus mõjutab esialgset abikava sisuliselt; siiski ei ole niisuguse sisulise muudatusega tegemist juhul, kui uus element on esialgsest kavast selgelt eristatav.

(154)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt tuleb igasugusest uuest abist komisjonile teatada ja seda ei tohi enne komisjoni heakskiitu rakendada (rakendamiskeeld).

(155)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f kohaselt on uus abi, mis on kehtestatud vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3, ebaseaduslik abi.

(156)

Pädev föderaalministeerium ja liidumaad on piima- ja rasvaseaduse alusel ja neile antud volituste raames (vt eespool põhjendus 24) võtnud vastu rakenduseeskirjad, mis kujutavad endast käesolevas otsuses hinnatavate meetmete õiguslikke aluseid. Välja arvatud piima- ja rasvaseadus ise (mis on ainult raamseadus ja volitusnorm liidumaade õigusnormide jaoks ja millega ei reguleerita nõudeõigust rahalisele toetusele), ei esitanud Saksa ametiasutused mingit teavet, mis tõendaks, et olemas on enne 1958. aastat vastu võetud õiguslik alus, mida tuleks uurimisperioodil veel selle õigusliku aluse esialgse sisuga kohaldada. Asjaomasel viisil kohaldatavad maksukogumismäärused pärinevad aastast 2004 (Baden-Württemberg) ja 2007 (Baieri) (vt põhjendus 24). Kasutamise õiguslik alus on liidumaade eelarveseadused, mis peavad seoses kasutuseesmärgiga jääma vaid piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 2 raamesse. Sellel alusel kinnitavad liidumaade asutused vastaval eelarveaastal vahendite kasutamise kasutusotsuse alusel. Seega on kõnealuste meetmete puhul tegemist uue abiga, millele laienes teatamiskohustus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3. Kuna Saksamaa ei ole aga vaieldavast abisüsteemist ühelgi ajahetkel teatanud, on see ebaseaduslik (määruse nr 659/1999 artikli 1 punkt f).

(157)

Seetõttu on tarbetu arutada Saksamaa väidet, et sobivad meetmed ei hõlma kõnealuseid osameetmeid BW 1 ja BY 1 (põhjendused 50–56), kuna see väide tugineb eeldusele, et tegemist on põhimõtteliselt olemasoleva abiga, mis ei ole õige, nagu eespool on selgitatud.

Piima kvaliteedi kontrolli kokkusobivuse hindamine

(158)

Komisjon uuris abi, mida anti piima kvaliteedi kontrollimisel tekkinud kulude hüvitamiseks 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste alusel, ja kiitis selle 17. juuli 2013. aasta otsuse raames (C(2013) 4457 final) siseturuga kokkusobivana heaks (positiivse otsuse põhjendused 162–165).

Kehtivad eeskirjad

(159)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(160)

Vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta (56) tuleb ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses hinnata abi andmise kuupäeval kehtivate õigusaktide alusel.

(161)

Abi, mida antakse alates 1. jaanuarist 2007, hinnatakse ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste alusel.

(162)

Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlust, kas seoses piima kvaliteedi kontrolliga alates 1. jaanuarist 2007 antud abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks (algatamisotsuse põhjendused 166 ja 167).

(163)

Nagu juba algatamisotsuses selgitatud, märgib komisjon, et rutiinseks piima kvaliteedi kontrolliks antav abi ei vasta ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punkti 109 tingimustele koostoimes määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõikega 1. Pigem määrab viimati nimetatud õigusnorm expressis verbis kindlaks, et abi, millega hüvitatakse sellise rutiinse kontrolli kulud, ei saa olla siseturuga kokkusobiv.

(164)

Vastupidiselt Saksamaa märkustele (põhjendus 53) märgib komisjon, et määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punktis b nimetatud piima kvaliteedi rutiinse kontrolli kulud hõlmavad ka siin kõne all olevaid piima kvaliteedi kontrolli kulusid. Artikli 16 lõike 1 punktis b on küll põhimõtteliselt sätestatud, et abi selliste kolmanda osapoole või tema nimel tehtavate testide kulude hüvitamiseks, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus, on siseturuga kokkusobiv.

(165)

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punkti b sõnaselget negatiivset erandit piima kvaliteedi rutiinse kontrolli kulude toetamise suhtes tuleb aga komisjoni arvates mõista laiemalt, sest eeskirjast on võimalik selgelt välja lugeda seadusandja tahe jätta selline toetus siseturuga kokkusobivuse alt välja.

(166)

Piima kvaliteedi kontroll kätkeb piima kui sellise kvaliteeti, st piima mikrobioloogilisi omadusi. Igatahes ei ole need omadused otseses seoses karja geneetilise kvaliteedi või tootlikkusega. Mikrobioloogiliste omaduste hulka kuuluvad just täpselt need, mida piima kvaliteedi kontrollimisel määratakse (nt rasvasisaldus või somaatilised rakud).

(167)

Artikli 16 lõike 1 punkti b välistussätte peamine eesmärk on eitada piima kvaliteedi kogu rutiinse kontrolli siseturuga kokkusobivust, sest sellega seoses tekkivad kulud kuuluvad ettevõtja tavapäraste tegevuskulude hulka. Tegevuskulude hüvitamiseks antav abi mõjub siseturule eriti suurel määral moonutavalt (57).

(168)

Siinkohal tuletab komisjon meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõttelist keeldu. Põhimõttelise keelu erandid tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigetest 2 ja 3 koostoimes kokkusobivuseeskirjadega määruste, raameeskirjade jm vormis. Ajavahemikuks 2007–2013 sellist kokkusobivuseeskirja piima kvaliteedi rutiinse kontrolli kõnealuseks toetamiseks (sõltumata teatud kvaliteedist ja mitte kvaliteedi parandamise eesmärgil) siiski ei ole. Saksamaa ei ole sellega seoses esitanud ka ühtegi asjaomasel ajavahemikul kehtivat kokkusobivuseeskirja, kui jätta kõrvale viide varasemale kokkusobivusele ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste alusel. Selle asemel on määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punktist b võimalik välja lugeda seadusandja tahe välistada sõnaselgelt kokkusobivus siseturuga. Juba ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 13.3 kaalutleti, et rutiinsete kontrollide arv on tootmisprotsessi käigus tuntavalt kasvanud, sellise kontrolli kulud on seetõttu muutunud tootmiskulude tavapäraseks osaks ja kuna kvaliteedikontrolli kulud mõjutavad otseselt tootmiskulusid, peitub sellega seotud abis konkurentsimoonutuse oht. Sama eeskirja alusel võis tõepoolest anda abi kolmanda isiku või tema nimel tehtavaks kontrolliks, näiteks pädevate korrakaitseasutuste või nende volitatud asutuste tehtavaks kontrolliks. Ühenduse 2007.–2013. aasta suunistes on õiguslooja aga konkurentsimoonutuse ohtu arvesse võttes liigitanud piima kvaliteedi rutiinse kontrolli jaoks antava abi siseturuga kokkusobimatuks. Õiguslooja sellise selge otsuse valguses ei jää ka ruumi kokkusobivuse tunnistamiseks otseselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

(169)

Asjaolu, et komisjon pidas kõnealust piima kvaliteedi kontrolli ajavahemikul 2001–2006 siseturuga kokkusobivaks, ei saa viia automaatselt Saksamaa seisukohani (põhjendus 60), et abi oli ka järgmisel ajavahemikul 2007–2013 siseturuga kokkusobiv. Nii tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikest 1, et siseturg areneb pidevalt ja et komisjon võib seda arengut riigiabi suuniste ja muude riigiabi eeskirjade (nt grupierandi määruste) edasiarendamise kaudu arvesse võtta, et tagada siseturu toimimine. Tähtajaliste kokkusobivuseeskirjade, näiteks põllumajandusvaldkonnas vastu võetud suuniste olemuses on ka see, et järgmised riigiabi suunised või grupierandi määrused ei pea tingimata eelnevalt kehtinud eeskirjade sisuga kokku langema.

(170)

Eeltoodud selgituste alusel teeb komisjon järelduse, et aastatel 2007–2013 seoses piima kvaliteedi kontrolliga antud abi, mida osameetme BW 1 puhul rahastati eranditult piimamaksust laekuvate vahendite kaudu ja osameetme BY 1 puhul piimamaksust laekuvatest ja üldistest eelarvevahenditest, ei olnud siseturuga kokkusobiv.

4.   KOKKUVÕTE

(171)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 15 lõike 1 kohaselt on komisjonil õigus abi sisse nõuda kümneaastase aegumistähtaja jooksul. Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 15 lõike 2 kohaselt katkestab igasugune komisjonipoolne ebaseadusliku abiga seotud tegevus nimetatud tähtaja kulgemise.

(172)

Pärast seda, kui Saksamaa oli esitanud põllumajandussektoris antava riigiabiga seotud 2010. aasta aruande, palus komisjon Saksamaalt 28. novembri 2011. aasta kirjaga abikava kohta lisateavet. Selline komisjonipoolne tegevus katkestas tähtaja kulgemise. Kuna komisjon on positiivse otsusega juba kindlaks teinud kõnealuse piima kvaliteedi kontrolli siseturuga kokkusobivuse ajavahemikul 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 ja kuna 31. detsembrist 2006 kuni 28. novembrini 2011 on vähem kui kümme aastat, algab ajavahemik, mida käesolev otsus hõlmab, 1. jaanuaril 2007.

(173)

Komisjon on seisukohal, et alates 1. jaanuarist 2007 andis Saksamaa vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108 ebaseaduslikult abi, mis ei ole siseturuga kokkusobiv (vt põhjendused 160 ja 164). Kõnealust abi anti Baden-Württembergi juhtumi korral eranditult piimamaksust laekuvate vahendite kaudu kooskõlas piima- ja rasvaseadusega ning Baieri juhtumi korral piimamaksust laekuvatest ja üldistest eelarvevahenditest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Saksamaa andis seoses Baden-Württembergi ja Baieri liidumaal tehtud piima kvaliteedi kontrolliga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes nimetatud liidumaades asjassepuutuvatele piimasektori ettevõtjatele, on alates 1. jaanuarist 2007 siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

1.   Saksamaa nõuab artiklis 1 nimetatud abikava alusel antud siseturuga kokkusobimatu abi saajatelt sisse.

2.   Sissenõutavatelt summadelt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil need anti abisaaja käsutusse, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intress arvutatakse liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 271/2008 (58), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004.

4.   Saksamaa tühistab kõik artiklis 1 nimetatud abi tasumata maksed alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 nimetatud abikava alusel antud abi tuleb sisse nõuda viivitamata ja tõhusalt.

2.   Saksamaa tagab käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul alates selle teatavakstegemisest.

Artikkel 4

1.   Kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab Saksamaa komisjonile järgmise teabe:

a)

artiklis 1 nimetatud abikava alusel antud abi saajate loetelu koos igale abisaajale abikava alusel antud abi kogusummaga;

b)

igalt abisaajalt sissenõutav kogusumma (põhisumma ja intress);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud või kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, millega tõendatakse, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2.   Saksamaa teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud meetmete rakendamise käigust, kuni artiklis 1 nimetatud abikava alusel antud abi on lõplikult sisse nõutud. Komisjoni taotlusel esitab Saksamaa viivitamata teabe meetmete kohta, mida käesoleva otsuse täitmiseks on võetud või kavatsetakse võtta. Lisaks esitab Saksamaa üksikasjalikud andmed abisaajatelt juba sisse nõutud abisummade ja intressi kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile. Saksamaa saadab abisaajatele viivitamata käesoleva otsuse koopia.

Brüssel, 18. september 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT C 7, 10.1.2014, lk 8.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(3)  Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 saanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108. EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 on sisult identsed. Käesolevas otsuses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral vastavalt viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(4)  Vt joonealune märkus 1. Enne seda edastati Saksamaale 9. detsembri 2013. aasta kirjaga parandus.

(5)  Saksa ametlik väljaanne Bundesgesetzblatt (BGBl) I, lk 878, 1081, viimati muudetud 17. detsembri 2010. aasta määruse artikliga 1 (BGBl I, lk 2132).

(6)  Baden-Württembergi liidumaa ametlik väljaanne Gesetzblatt (GBl) nr 8, lk 350.

(7)  Staatsanzeiger nr 30, 2.8.2004.

(8)  Baieri liidumaa ametlik väljaanne Gesetz- und Verordnungsblatt (GVBl) 2007, lk 727, viimati muudetud 29. novembri 2012. aasta määrusega.

(9)  GBl, lk 350.

(10)  Euroopa Kohtu 6. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-88/03: Portugal vs. komisjon, ECLI:EU:C:2006:511, punkt 56 jj.

(11)  Euroopa Kohtu 22. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-355/00: Freskot, ECLI:EU:C:2003:298, punkt 84.

(12)  Algatamisotsus, põhjendus 265 jj.

(13)  Vrd algatamisotsus, põhjendus 147.

(14)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(15)  ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.

(16)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1857/2006, 15. detsember 2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3).

(17)  Euroopa Kohtu 2. veebruari 1988. aasta otsus kohtuasjas C-213/85: komisjon vs. Madalmaad, ECLI:EU:C:1988:39, punkt 29 jj.

(18)  Vrd nt komisjoni 27. märtsi 2012. aasta otsus E 10/2000 – institutsionaalne vastutus ja garandi vastutus.

(19)  Ühenduse 2000.–2006. aasta suunised, punkt 13.4.

(20)  Euroopa Kohtu 13. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C-379/98: PreussenElektra, ECLI:EU:C:2001:160.

(21)  Euroopa Kohtu 15. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-66/02: Itaalia vs. komisjon, ECLI:EU:C:2005: 768, punkt 77; väljakujunenud kohtupraktika, vrd Euroopa Kohtu 23. veebruari 1961. aasta otsus kohtuasjas C-30/59: Limburg vs. Ülemamet, ECLI:EU: C:1961:2; Euroopa Kohtu 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C-310/99: Itaalia vs. komisjon, ECLI:EU:C:2002:143, punkt 51; Euroopa Kohtu 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-222/04: Cassa di Risparmio, ECLI: EU:C:2006:8, punkt 131.

(22)  Vrd selles tähenduses Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-355/00: Freskot, ECLI:EU:C:2003:298, punkt 86; kohtujurist Stix-Hackli ettepanekud kohtuasjas C-355/00: Freskot, ECLI:EU:C:2002: 658, punktid 76–77; kohtujurist Stix-Hackli ettepanekud kohtuasjas Nazairdis, liidetud kohtuasjad C-266/04 kuni C-270/04, C-276/04 ja C-321/04 kuni C-325/04, ECLI:EU:C:2005:408, punkt 51.

(23)  Komisjoni märkus: see märkus hõlmab ka osameetmeid „Saasteainete seire” (vastavalt algatamisotsusele osameetmed BW 9, BY 5, HE 8, NI 2, NW 1, RP 3, SL 4 ja TH 8), mis ei ole käesoleva otsuse ese.

(24)  Komisjoni otsus 2014/416/EL, 9. aprill 2014, mis käsitleb Prantsusmaa antud riigiabi SA.23257 (12/C) [ex NN 8/10, ex CP 157/07] (aiandus- ja maastikukaitse kutsevaldkonna ja toodete edendamise liidu kutsealadevaheline kokkulepe – Val'Hor) (ELT L 192, 1.7.2014, lk 59).

(25)  Vrd Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-677/11: Doux Elevage, ECLI:C:2013:348, punkt 38.

(26)  Vrd Euroopa Kohtu 18. mai 2002. aasta otsus kohtuasjas C-482/99: Stardust Marine, ECLI:C:2002:294, punkt 52.

(27)  Euroopa Kohtu 15. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-345/02: Pearle BV, ECLI:EU:C:2004:488, punkt 36.

(28)  Üldkohtu 27. septembri 2012. aasta otsus kohtuasjas T-139/09: Plans de Campagne, ECLI:EU:T:2012:496, punkt 62.

(29)  Euroopa Kohtu 19. detsembri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-262/12: Vent de Colère jt, ECLI:EU:C:2013:851, punkt 11, ning kohtujurist Jääskineni 11. juuli 2013. aasta selge järeldus kohtuasjas C-262/12: Vent de Colère jt, ECLI:EU:C:2013:851, punkt 49.

(30)  Vrd Euroopa Kohtu 15. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-345/02: Pearle BV, ECLI:EU:C:2004:448, punkt 37; Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-677/11: Doux Elevage, ECLI:EU: C:2013:348, punkt 40; otsus 2014/416/EL.

(31)  Vrd Euroopa Kohtu 15. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-345/02: Pearle BV, ECLI:EU:C:2004:448, punkt 37; Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-677/11: Doux Elevage, ECLI:EU: C:2013:348, punkt 40.

(32)  Euroopa Kohtu 20. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-126/01: Ministère de l'Économie, des Finances et de l'Industrie vs. GEMO, ECLI:EU:C:2003:622, punkt 23.

(33)  Euroopa Kohtu 20. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-126/01: Ministère de l'Économie, des Finances et de l'Industrie vs. GEMO, ECLI:EU:C: 2003:622, punkt 24.

(34)  Nt ehitusseadustiku (BauGB) paragrahvi 37 lõike 2 kolmas lause, föderaalse looduskaitseseaduse (BNatSchG) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2, paragrahvi 18 lõiked 3 ja 4, paragrahvi 22 lõige 5, üldise raudteeseaduse (AEG) paragrahvi 2 lõige 7, paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3, paragrahvi 12 lõige 7, paragrahvi 14 lõike 4 punkt 2, paragrahvi 26 lõige 3, paragrahvi 35a lõige 3. Vt BNatSchG varasema paragrahvi 9 kohta tehtud föderaalse halduskohtu 29. aprilli 1993. aasta otsus, toimik nr 7 A 4/93, punkt 22 („… konsulteerides tehtud otsus ei nõua vastupidiselt kokkuleppel tehtud otsusega tahte kooskõla. See ei tähenda midagi rohkemat kui teise ametiasutuse (arvamuse) ärakuulamist, kes saab selle kaudu võimaluse esitada menetluses oma arusaam”), AEG varasema paragrahvi 18 lõike 2 esimese lause punkti 2 kohta tehtud föderaalse halduskohtu 31. oktoobri 2000. aasta otsus, toimik nr 11 VR 12/00, punkt 5 („AEG paragrahvi 18 lõike 2 esimese lause punktis 2 ette nähtud konsulteerimine taotluse esitajaga, mis vastupidiselt kokkuleppele ei nõua tahte kooskõla …”) ja 7. veebruari 2005. aasta otsus, toimik nr 9 VR 15/04, punkt 11 („Selle kohaselt ainukesena vajaliku konsulteerimise taotluse esitajaga […] viis plaanide kinnitamise asutus ellu, andes taotluse esitajale […] võimaluse arvamuse avaldamiseks”).

(35)  Vt ka piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 kuues lause viitega liidumaade valitsuste õigustele (ja võimalusele delegeerida ülesandeid liidumaa kõrgeimatele asutustele) ning piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 23 lõige 2, mille kohaselt nõutakse piimamaks sisse maksuseaduse sätete alusel, mis omakorda eeldab maksuotsuse või sarnase haldusakti andmist (vrd maksuseaduse paragrahvid 122 ja 251). Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 14 lõike 3 kohaselt ei tohi seevastu asjaomasele Landesvereinigung'ile riigivõimu ülesandeid anda.

(36)  Baden-Württemberg: 18. mai 2004. aasta määrus maksude kehtestamise kohta piimasektoris (GBl, lk 350), tunnistatud kehtetuks maaelu- ja tarbijakaitseministeeriumi 14. veebruari 2013. aasta määrusega, millega tunnistatakse kehtetuks määrus maksude kehtestamise kohta piimasektoris.

Baieri: 17. oktoobri 2007. aasta piimamaksu määrus (BayMilchUmlV, GVBl 2007, lk 727), viimati muudetud 29. novembri 2012. aasta määrusega.

(37)  Vrd Euroopa Kohtu 13. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C-379/98: PreussenElektra, ECLI:EU:C:2001:160, punktid 7 ja 8; Üldkohtu 16. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas T-52/12: Kreeka vs. komisjon, ECLI: EU:T:2014:677, punktid 119 ja 120; PreussenElektrast eristamise kohta vt Üldkohtu 11. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas T-251/11: Austria vs. komisjon, ECLI:EU:T:2014:1060, punktid 56–71, 82.

(38)  Vt muu hulgas otsus riigiabi SA. 35932 (2013/N) kohta, Madalmaad – Fonds teeltangelegenheden, põhjendused 31–35.

(39)  Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-677/11: Doux Elevage, ECLI:EU:C:2013:348, punkt 40.

(40)  Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-677/11: Doux Elevage, ECLI:EU:C:2013: 348, punkt 31.

(41)  Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-677/11: Doux Elevage, ECLI:EU:C:2013:348, punkt 32.

(42)  Vt nt 17. oktoobri 2007. aasta piimamaksu määruse (BayMilchUmlV) paragrahvi 6 lõige 3.

(43)  Vt nt 17. oktoobri 2007. aasta piimamaksu määruse (BayMilchUmlV) paragrahv 5.

(44)  Vrd Euroopa Kohtu 11. septembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-527/12: komisjon vs. Saksamaa, ECLI:EU:C:2014:2193, punktid 41 ja 56.

(45)  Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-677/11: Doux Elevage, ECLI:EU:C:2013:348, punktid 32, 35 ja 38.

(46)  Vt ka Üldkohtu 25. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas T-538/11: Belgia vs. komisjon, ECLI:EU:T:2015:188, punkt 96, mille kohaselt „ei takista asjaolu, et kulud tekivad ettevõtjatele siseriiklike õigusnormide kohaldamisest ning on seega vältimatult seotud avaliku võimu teostamisega asjaomase liikmesriigi poolt, selliste kulude määratlemist „ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuva kohustusena””.

(47)  ELT C 8, 11.1.2012, lk 4.

(48)  Vrd Euroopa Kohtu 6. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-88/03: Portugal vs. komisjon, ECLI:EU:C:2006:511.

(49)  Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas C-730/79: Philip Morris Holland BV vs. komisjon, ECLI:EU:C:1980:209, punktid 11–12.

(50)  Vt eelkõige Euroopa Kohtu 13. juuli 1988. aasta otsus kohtuasjas C-102/87: Prantsuse Vabariik vs. komisjon, ECLI:EU:C:1988:391.

(51)  Euroopa Kohtu 14. jaanuari 2015. aasta otsus kohtuasjas C-518/13: Eventech Ltd/Parking Adjudicator, ECLI:EU:C:2015:9, punkt 67.

(52)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 927/2012, 9. oktoober 2012, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 304, 31.10.2012, lk 1).

(53)  Allikas: Eurostat.

(54)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(55)  Esimese Astme Kohtu 30. aprilli 2002. aasta otsus kohtuasjas T-195/01 ja T-207/01: Gibraltar vs. komisjon, ECLI:EU:T:2002:111, punkt 111.

(56)  EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(57)  Vt selle kohta ka määruse (EÜ) nr 1857/2006 põhjendus 17, mille kohaselt „ei tohiks abi ainsaks toimeks olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks”.

(58)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 271/2008, 30. jaanuar 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 82, 25.3.2008, lk 1).


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/46


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2433,

18. detsember 2015,

millega muudetakse rakendusotsust 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 9168 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”) või nende piirkondades, mis on loetletud kõnealuse rakendusotsuse lisas. Kõnealused meetmed hõlmavad asjaomaste liikmesriikide teatavatest piirkondadest pärit elussigade, sigade sperma, munarakkude ja embrüote ning sealiha, sealihavalmististe, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete ning sigadelt saadud kõrvalsaaduste (edaspidi „tooted”) saadetiste lähetamise keelde. Eespool nimetatud otsuse lisas on piiritletud ja loetletud asjaomased piirkonnad, et võtta arvesse riski taset, mis põhineb asjaomase liikmesriigi epidemioloogilisel olukorral.

(2)

Selleks et kohandada rakendusotsuses 2014/709/EL sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid asjaomaste liikmesriikide eri piirkondade epidemioloogilise olukorra arenguga, ning et võtta arvesse toodete liigist sõltuvaid erinevaid riskitasemeid, on asjakohane näha ette teatavad erandid teatavat liiki toodetele, mis on pärit kõnealuse rakendusotsuse lisa eri osades loetletud piirkondadest. Kõnealused erandid peaksid olema kooskõlas ka impordil sigade Aafrika katku suhtes rakendatavate riski vähendamise meetmetega, millele on osutatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis (5). Samuti peaksid kõnealuses otsuses olema kirjeldatud selliste erandite puhul kohaldatavad täiendavad kaitsemeetmed ja loomatervishoiunõuded.

(3)

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud piirkondadest pärit elussigade lähetamise keeld on eriti range ning võib seetõttu tekitada logistika ja loomade heaoluga seotud probleeme juhul, kui sigade tapmine vastavates piirkondades ei ole võimalik, eelkõige seetõttu, et puudub nõuetekohane tapamaja või on tapavõimsus piiratud kõnealuse lisa III osas loetletud sama liikmesriigi asjaomastes piirkondades või mõne muu liikmesriigi kõnealuses lisas loetletud territooriumil.

(4)

Elussigade vedamine nende koheseks tapmiseks on vähem riskantne kui muul eesmärgil elussigade vedamine, tingimusel et kohaldatakse riski vähendamise meetmeid. Seepärast on asjakohane, et põhjenduses 3 kirjeldatud asjaolude ilmnemise korral võivad asjaomased liikmesriigid erandkorras lubada lähetada elussigu nende koheseks tapmiseks lisa III osas loetletud piirkondadest tapamajja, mis asub väljaspool kõnealust piirkonda samas liikmesriigis või muu liikmesriigi lisas loetletud territooriumi, tingimusel et kohaldatakse riski vähendamise meetmeid, et mitte seada ohtu tauditõrjet.

(5)

Mis puutub sigade Aafrika katku levimise riski, siis on riski tase erinevate sigadelt saadud toodete liikumisel erinev. Sigade sperma vedamine piirangutega piirkondadest välja kujutab kokkupuute ja tagajärgedega seoses üldiselt märkimisväärset ohtu. Täiendavate riski vähendamise meetmete (nt laboriuuringud ja suurem bioturvalisus) kohaldamisel võib siiski lubada teha erandeid sellise sperma suhtes, mis on kogutud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II või III osas loetletud piirkondades. Seepärast tuleks muuta kõnealuse rakendusotsuse artiklit 9.

(6)

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II või III osas loetletud piirkondadest kõnealuse lisa II või III osas loetletud samasuguse haigusstaatusega muu liikmesriigi muudesse piirkondadesse teatavate elussigade lähetamise suhtes tehtavad erandid on õigustatud, tingimusel et kohaldatakse erilisi riski vähendamise meetmeid. Kõnealuste uute meetmete kohane paindlikkus on oluline, et tagada meetmete nõuetekohane rakendamine keskpikas ja pikas perspektiivis. Selleks on vaja transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all kehtestada ohutu veo kord. Seepärast tuleks muuta eespool nimetatud rakendusotsuse artikleid 3 ja 4.

(7)

Täiendava riski vähendamise meetmena tuleks ohutu veo kord kehtestada selleks, et isoleerida loomad, kes on pärit sigade Aafrika katku suurema riskiga piirkondadest. Sellepärast on vaja selgitada ja täpsustada elussigade lähetamist, transiiti ja tarnimist käsitlevat korda.

(8)

Rakendusotsuses 2014/709/EL sätestatud erandeid sigade Aafrika katku võrreldava riskiga piirkondade vahel elussigade ja nende sperma lähetamise suhtes tuleks kohaldada ainult juhul, kui transiit- ja sihtliikmesriigi pädevad asutused on need enne nimetatud vedamist heaks kiitnud.

(9)

Nõukogu direktiiviga 64/432/EMÜ (6) on ette nähtud, et elusloomade liikumisel peab nendega kaasas olema veterinaarsertifikaat. Kui rakendusotsuse 2014/709/EL lisas loetletud piirkondadest elussigade lähetamise keelust tehtavaid erandeid kohaldatakse elussigadele, kes on ette nähtud liidusiseseks kauplemiseks, peaksid kõnealused veterinaarsertifikaadid sisaldama viidet kõnealusele rakendusotsusele, et tagada piisava ja täpse tervishoiualase teabe esitamine asjaomastes sertifikaatides.

(10)

Rakendusotsuses 2014/709/EL sätestatud loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohaldamise ajavahemiku kehtestamisel tuleks võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogiat ja tingimusi taudivaba staatuse taastamiseks seoses sigade Aafrika katkuga kooskõlas Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksiga. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL kohaldamise ajavahemikku pikendada kuni 31. detsembrini 2019.

(11)

Eestis ja Lätis on mitmed sigade Aafrika katku juhtumid metssigadel tuvastatud piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II või III osas. Kõnealused juhtumid on tuvastatud selliste piirkondade vahetus läheduses, mis on loetletud eespool nimetatud lisa I osas.

(12)

Sigade Aafrika katku esinemisest ei ole kunagi teatatud Poola kõige põhjapoolsemas piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas.

(13)

Kui hinnatakse Eestis, Lätis ja Poolas sigade Aafrika katku tõttu valitsevat loomaterviseolukorda, tuleks võtta arvesse kõnealusest haigusest tingitud epidemioloogilise olukorra muutumist liidus. Selleks et loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid sihipäraselt rakendada ja takistada sigade Aafrika katku edasist levikut, samuti selleks, et vältida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning seda, et kolmandad riigid kehtestaksid põhjendamatuid kaubandustõkkeid, tuleks muuta rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osas esitatud liidu loetelu piirkondadest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ning võtta arvesse kõnealusest haigusest tingitud praegust loomaterviseolukorda nimetatud kolmes liikmesriigis.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust 2014/709/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Erandina artikli 2 punktis a sätestatud keelust võivad asjaomased liikmesriigid lubada lähetada lisa II osas loetletud piirkonnas asuvast seakasvatusettevõttest pärit elussigu muudesse piirkondadesse sama liikmesriigi territooriumil või muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, tingimusel et:”;

b)

lisatakse järgmine punkt 4:

„4)

elussigade lähetamisel lisa II või III osas loetletud muu liikmesriigi piirkondadesse kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

sead vastavad muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha liikmesriigi pädev asutus ning mille kiidavad heaks transiitliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste loomade vedamist;

b)

päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervise tagatistest ja pädevatelt asutustelt saadud heakskiidust;

c)

vastavalt artiklile 16a kehtestatakse päritolu-, transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all ohutu veo kord, millega tagatakse, et punktis a sätestatud täiendavate nõuete kohaselt toodavaid loomi transporditakse ohutult ja ei veeta hiljem edasi mõnesse muusse liikmesriiki;

d)

käesoleva artikli punktis 4 kehtestatud täiendavatele nõuetele vastavate elussigade puhul lisatakse direktiivi 64/432/EMÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud vastavale sigade veterinaarsertifikaadile järgmine täiendav lause:

„Sead vastavad komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL artikli 3 sätetele.””

2)

Lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Lisa III osas loetletud piirkondadest pärit elussigade lähetamise keelu erand

Erandina artikli 2 punktis a sätestatud keelust võivad asjaomased liikmesriigid lubada lähetada lisa III osas loetletud piirkondadest pärit elussigu muudesse piirkondadesse sama liikmesriigi territooriumil või muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, tingimusel et:

1)

sead on pärit ettevõttest, kus on tagatud pädeva asutuse heakskiidetud asjakohasel tasemel bioturvalisus, ettevõte on pädeva asutuse järelevalve all ning sead vastavad nõuetele, mis on sätestatud artikli 3 punktis 1 ning kas artikli 3 punktis 2 või 3;

2)

sead asuvad sellise, vähemalt 3 km raadiusega piirkonna keskel, milles kõik loomad ettevõtetes vastavad nõuetele, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 1 ning kas artikli 3 lõikes 2 või 3;

3)

lähtekoha ettevõtte pädev asutus peab õigeaegselt teavitama sihtkoha ettevõtte pädevat asutust kavatsusest saata sigu ning sihtkoha ettevõtte pädev asutus peab teavitama lähtekoha ettevõtte pädevat asutust sigade saabumisest;

4)

sigade vedu väljaspool lisa III osas loetletud piirkondi asuvates piirkondades ja nende kaudu peab toimuma eelnevalt kindlaksmääratud veoteid pidi ja sigade vedamiseks kasutatud sõiduvahendid tuleb puhastada ning vajaduse korral desinsekteerida ja desinfitseerida nii kiiresti kui võimalik pärast sigade mahalaadimist;

5)

elussigade lähetamisel muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

sead vastavad kõikidele muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ning mille kiidavad heaks transiitliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste loomade vedamist;

b)

päritolukoha liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervise tagatistest ja pädevatelt asutustelt saadud heakskiidust ning kinnitab loomatervise tagatistele vastavate ettevõtete loetelu;

c)

vastavalt artiklile 16a kehtestatakse päritolu-, transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all ohutu veo kord, millega tagatakse, et punktis a sätestatud täiendavate nõuete kohaselt toodavaid loomi transporditakse ohutult ja ei veeta hiljem edasi mõnesse muusse liikmesriiki;

d)

käesolevas artiklis kehtestatud kõigile nõuetele vastavate elussigade puhul lisatakse direktiivi 64/432/EMÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud vastavale sigade veterinaarsertifikaadile järgmine täiendav lause:

„Sead vastavad komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL artikli 3a sätetele.””

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Erandina artikli 2 punktides a ja c sätestatud keeldudest võivad asjaomased liikmesriigid lubada lähetada koheseks tapmiseks elussigu lisa III osas loetletud piirkondadest muudesse piirkondadesse sama liikmesriigi territooriumil või muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, kui pädeva asutuse poolt vastavalt artiklile 12 heaks kiidetud ning lisa III osas loetletud piirkondades asuvate tapamajade tapavõimsus on logistiliselt piiratud, tingimusel et:”;

b)

lisatakse järgmine punkt 10:

„10)

elussigade lähetamisel muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

sead vastavad kõikidele muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha liikmesriigi pädev asutus ning mille kiidavad heaks transiitliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste loomade vedamist;

b)

päritolukoha liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervise tagatistest ja pädevatelt asutustelt saadud heakskiidust ning kinnitab loomatervise tagatistele vastavate ettevõtete loetelu;

c)

vastavalt artiklile 16a kehtestatakse päritolu-, transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all ohutu veo kord, millega tagatakse, et punktis a sätestatud täiendavate nõuete kohaselt toodavaid loomi transporditakse ohutult ja ei veeta hiljem edasi mõnesse muusse liikmesriiki;

d)

käesolevas artiklis kehtestatud kõigile nõuetele vastavate elussigade puhul lisatakse direktiivi 64/432/EMÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud vastavale sigade veterinaarsertifikaadile järgmine täiendav lause:

„Sead vastavad komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL artikli 4 sätetele.””

4)

Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks artiklite 3, 3a ja 4 kohaldamist, tagab asjaomane liikmesriik, et tema territooriumilt ei lähetata muudesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse elussigu, välja arvatud juhul, kui kõnealused sead on pärit:”

5)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisas loetletud piirkondadest pärit sigadelt kogutud sperma, munarakkude ja embrüote saadetiste muudesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse lähetamise keeld

1.   Asjaomane liikmesriik tagab, et tema territooriumilt ei lähetata muudesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse järgmisi kaubasaadetisi:

a)

sigade spermat, välja arvatud juhul, kui sperma on kogutud doonorkultidelt, keda peetakse nõukogu direktiivi 90/429/EMÜ (7) artikli 3 punkti a kohaselt heaks kiidetud seemendusjaamas, mis asub väljaspool käesoleva otsuse lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondi;

b)

sigade munarakke ja embrüoid, välja arvatud juhul, kui need munarakud ja embrüod on pärit doonoremistelt, keda peetakse ettevõtetes, mis vastavad artikli 8 lõike 2 nõuetele ja mis asuvad väljaspool II, III ja IV lisas loetletud piirkondi, ning kõnealused embrüod on kunstlikul viljastamisel in vivo saadud embrüod või toodetud katseklaasis viljastamisel spermaga, mis vastab käesoleva lõike punktis a sätestatud tingimustele.

2.   Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktis a ja artikli 2 punktis b sätestatud keeldudest, võivad asjaomased liikmesriigid lubada lähetada sigade sperma saadetisi, kui sperma on kogutud doonorkultidelt, keda peetakse nõukogu direktiivi 90/429/EMÜ artikli 3 punkti a kohaselt heaks kiidetud seemendusjaamas, kus sigade Aafrika katku suhtes kohaldatakse kõiki asjakohaseid bioturvalisuse eeskirju, ning mis asuvad käesoleva otsuse lisa II või III osas loetletud piirkondades, lisa II või III osas loetletud piirkondadesse samas liikmesriigis või muus liikmesriigis, tingimusel et:

a)

sigade sperma saadetised vastavad kõikidele muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ning mille kiidab heaks sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste spermasaadetiste lähetamist;

b)

päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervishoiualastest garantiidest;

c)

doonorkuldid vastavad artikli 3 punktis 1 ja artikli 3 kas punktis 2 või 3 sätestatud nõuetele;

d)

viis päeva enne lähetatava sperma kogumist doonorkultidele tehtud individuaalse haigusetekitaja tuvastamise testi tulemused on negatiivsed ning testi tulemuste koopia on lisatud spermasaadetisega kaasasolevale veterinaarsertifikaadile;

e)

järgmine täiendav kinnitus lisatakse vastavale veterinaarsertifikaadile, millele on osutatud direktiivi 90/429/EMÜ artikli 6 lõikes 1:

„Sigade sperma vastab komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsusele 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL.”

(7)  Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62).”"

6)

Lisatakse artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Ohutu veo kord

Pädev asutus tagab, et ohutu veo kord vastab järgmistele nõuetele:

1)

iga veok ja muu sõiduk, mida kasutatakse elussigade vedamiseks on:

a)

lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt ohutu veo korras eraldi registreeritud elussigade veo eesmärgil;

b)

veterinaarjärelevalve ametniku poolt pitseeritud pärast laadimist; pitseri võib eemaldada ja selle uuega asendada üksnes pädeva asutuse ametnik; igast laadimisest või pitserite asendamisest teatatakse pädevale asutusele;

2)

vedamine toimub:

a)

otse, ilma peatuseta;

b)

veoteedel, mille pädev asutus on heaks kiitnud;

3)

sihtkoha ettevõtte eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik peab iga saadetise saabumist kinnitama lähteriigi pädevale asutusele;

4)

pärast elussigade mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse täielikult veok või sõiduk ja kõik muud seadmed, mida on kõnealuste sigade vedamiseks kasutatud, lähtekoha suletud alal veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all. Kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 12 punkti a;

5)

enne esimest lähetamist lisa III osas loetletud piirkondadest tagab lähteriigi pädev asutus vajaliku koostöö asjaomaste ametiasutustega direktiivi 2002/60/EÜ VI lisa punkti c tähenduses, et tagada hädaolukorra lahendamise plaani olemasolu, käsuliin ja talituste täielik koostöö veo ajal toimuvate õnnetuste, veoki või muu sõiduki olulise rikke või käitaja toime pandud pettuse korral. Veoki käitajad teatavad viivitamata pädevale asutusele igast veoki või sõidukiga toimunud õnnetusest või selle olulisest rikkest.”

7)

Artiklis 21 asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2018” kuupäevaga „31. detsembrini 2019”.

8)

Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. detsember 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  Komisjoni rakendusotsus 2014/709/EL, 9. oktoober 2014, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5)  Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeks (http://www.oie.int/international-standard-setting/terrestrial-code/access-online/).

(6)  Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64).


LISA

„LISA

I OSA

1.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Keila linn;

Kunda linn;

Loksa linn;

Maardu linn;

Mustvee linn;

Pärnu linn;

Saue linn;

Tallinna linn;

Lääne maakond;

osa Kuusalu vallast, mis asub põhja pool maanteest 1 (E20);

Are vald;

Audru vald;

Halinga vald;

Haljala vald;

Harku vald;

Jõelähtme vald;

Keila vald;

Kernu vald;

Kiili vald;

Koonga vald;

Lavassaare vald;

Nissi vald;

Padise vald;

Paikuse vald,

Raasiku vald;

Rae vald;

Rägavere vald;

Saku vald;

Saue vald;

Sauga vald;

Sindi vald;

Sõmeru vald;

Tootsi vald;

Tori vald;

Tõstamaa vald;

Varbla vald;

Vasalemma vald;

Vihula vald;

Viimsi vald;

Viru-Nigula vald.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Ogres novads: Suntažu ja Ogresgala pagasts;

Ādažu novads;

Amatas novads;

Carnikavas novads;

Garkalnes novads;

Ikšķiles novads;

Inčukalna novads;

Jaunjelgavas novads;

Ķeguma novads;

Līgatnes novads;

Mālpils novads;

Neretas novads;

Ropažu novads;

Salas novads;

Siguldas novads;

Vecumnieku novads;

Viesītes novads.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Jurbarkas rajono savivaldybė: Raudonės, Veliuonos, Seredžiaus ja Juodaičių seniūnija;

Pakruojis rajono savivaldybė: Klovainių, Rozalimo ja Pakruojo seniūnija;

Panevežys rajono savivaldybė: Krekenavos, Upytės, Naujamiesčio ja Smilgių seniūnija;

Raseiniai rajono savivaldybė: Ariogalos, Ariogalos miestas, Betygalos, Pagojukų ja Šiluvos seniūnija;

Šakiai rajono savivaldybė: Plokščių, Kriūkų, Lekėčių, Lukšių, Griškabūdžio, Barzdų, Žvirgždaičių, Sintautų, Kudirkos Naumiesčio, Slavikų ja Šakių seniūnija;

Pasvalys rajono savivaldybė;

Vilkaviškis rajono savivaldybė;

Radviliškis rajono savivaldybė;

Kalvarija savivaldybė;

Kazlų Rūda savivaldybė;

Marijampolė savivaldybė.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

powiat augustowski: gminy Augustów (sh Augustówi linn), Nowinka, Płaska, Sztabin ja Bargłów Kościelny;

powiat białostocki: gminy Choroszcz, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Łapy, Poświętne, Zawady, Dobrzyniewo Duże ja osaliselt Zabłudów (gmina edelaosa, mis on piiratud maanteega nr 19 ja edasi maanteega nr 685);

powiat hajnowski: gminy Czyże, Hajnówka (sh Hajnówka linn), Dubicze Cerkiewne, Kleszczele ja Czeremcha;

powiat siemiatycki: gminy Grodzisk, Dziadkowice ja Milejczyce;

powiat wysokomazowiecki: gminy Kobylin-Borzymy, Kulesze Kościelne, Sokoły, Wysokie Mazowieckie (sh Wysokie Mazowieckie linn), Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo ja Ciechanowiec;

the powiat sejneński;

powiat suwalski: gminy Rutka-Tartak, Szypliszki, Suwałki ja Raczki;

powiat zambrowski: gmina Rutki;

powiat sokólski: gminy Suchowola ja Korycin;

powiat bielski;

powiat M. Białystok;

powiat M. Suwałki;

powiat moniecki.

II OSA

1.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Kallaste linn;

Rakvere linn;

Tartu linn;

Vändra linn;

Viljandi linn;

Ida-Viru maakond;

Põlva maakond;

Rapla maakond;

osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20);

osa Palamuse vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Pärsti vallast, mis asub lääne pool maanteest 24126;

osa Suure-Jaani vallast, mis asub lääne pool maanteest 49;

osa Tabivere vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Tamsalu vallast, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Tartu vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Viiratsi vallast, mis asub lääne pool joonest, mis kulgeb piki maanteed 92 selle ristumiskohast maanteega 155 lääne pool, seejärel piki 155. maanteed kuni ristumiseni maanteega 24156, seejärel piki 24156. maanteed kuni ristumiseni Verilaske ojaga, seejärel piki Verilaske oja, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

Abja vald;

Aegviidu vald;

Alatskivi vald;

Anija vald;

Häädemeeste vald;

Haaslava vald;

Halliste vald;

Kadrina vald;

Kambja vald;

Karksi vald;

Kasepää vald;

Kõpu vald;

Kose vald;

Kõue vald;

Laekvere vald;

Luunja vald;

Mäksa vald;

Meeksi vald;

Pala vald;

Peipsiääre vald;

Piirissaare vald;

Rakvere vald;

Saarde vald;

Saare vald;

Surju vald;

Tahkuranna vald;

Tapa vald;

Vändra vald;

Vara vald;

Vinni vald;

Võnnu vald.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Krimuldas novads;

Limbažu novads: Skultes, Vidridžu, Limbažu ja Umurgas pagasts;

Ogres novads: Krapes, Ķeipenes, Lauberes, Madlienas, Mazozolu, Menģeles ja Taurupes pagasts;

Priekuļu novads;

Salacgrīvas novads: Liepupes pagasts;

Aizkraukles novads;

Aknīstes novads;

Alūksnes novads;

Apes novads;

Baltinavas novads;

Balvi novads;

Cēsu novads;

Cesvaines novads;

Ērgļu novads;

Gulbenes novads;

Ilūkstes novads;

Jaunpiebalgas novads;

Jēkabpils novads;

Kocēnu novads;

Kokneses novads;

Krustpils novads;

Lielvārdes novads;

Līvānu novads;

Lubānas novads;

Madonas novads;

Pārgaujas novads;

Pļaviņu novads;

Raunas novads;

Rugāju novads;

Saulkrastu novads;

Sējas novads;

Skrīveru novads;

Smiltenes novads;

Varakļānu novads;

Vecpiebalgas novads;

Viļakas novads;

Jēkabpils republikas pilsēta;

Valmiera republikas pilsēta.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Anykščiai rajono savivaldybė: Andrioniškis, Anykščiai, Debeikiai, Kavarskas, Kurkliai, Skiemonys, Traupis, Troškūnai seniūnija ja Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 lõuna poole;

Jonava rajono savivaldybė: Šilų ja Bukonių seniūnija; Žeimių seniūnija: Biliuškiai, Drobiškiai, Normainiai II, Normainėliai, Juškonys, Pauliukai, Mitėniškiai, Zofijauka, Naujokai kaimas;

Kaišiadorys rajono savivaldybė: Kaišiadorių apylinkės, Kruonio, Nemaitonių, Paparčių, Žąslių, Žiežmarių, Žiežmarių, Žiežmarių apylinkės seniūnija ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 lõuna poole;

Kaunas rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Kulautuvos, Linksmakalnio, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vilkijos, Vilkijos apylinkių ja Zapyškio seniūnija;

Kėdainiai rajono savivaldybė: Josvainių, Pernaravos, Krakių, Dotnuvos, Gudžiūnų, Surviliškio, Vilainių, Truskavos, Šėtos seniūnija, Kėdainių miesto;

Panevėžys rajono savivaldybė: Karsakiškio, Miežiškių, Paįstrio, Panevėžio, Ramygalos, Raguvos, Vadoklių ja Velžio seniūnija;

Šalčininkai rajono savivaldybė: Jašiūnų, Turgelių, Akmenynės, Šalčininkų, Gerviškių, Butrimonių, Eišiškių, Poškonių ja Dieveniškių seniūnija;

Varėna rajono savivaldybė: Kaniavos, Marcinkonių ja Merkinės seniūnija;

Alytus miesto savivaldybė;

Kaišiadorys miesto savivaldybė;

Kaunas miesto savivaldybė;

Panevėžys miesto savivaldybė;

Vilnius miesto savivaldybė;

Alytus rajono savivaldybė;

Biržai rajono savivaldybė;

Druskininkai rajono savivaldybė;

Lazdijai rajono savivaldybė;

Prienai rajono savivaldybė;

Širvintos rajono savivaldybė;

Ukmergė rajono savivaldybė;

Vilnius rajono savivaldybė;

Birštonas savivaldybė;

Elektrėnai savivaldybė.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

powiat białostocki: gminy Czarna Białostocka, Supraśl, Wasilków ja osaliselt Zabłudów (gmina kirdeosa, mis on piiratud maanteega nr 19 ja edasi maanteega nr 685);

powiat sokólski: gminy Dąbrowa Białostocka, Janów, Nowy Dwór ja Sidra;

powiat augustowski: gminy Lipsk;

powiat hajnowski: gminy Narew, Narewka ja Białowieża.

III OSA

1.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Elva linn;

Jõgeva linn;

Põltsamaa linn;

Võhma linn;

Järva maakond;

Valga maakond;

Võru maakond;

osa Palamuse vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Pärsti vallast, mis asub ida pool maanteest 24126;

osa Suure-Jaani vallast, mis asub ida pool maanteest 49;

osa Tabivere vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Tamsalu vallast, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Tartu vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

osa Viiratsi vallast, mis asub ida pool joonest, mis kulgeb piki maanteed 92 selle ristumiskohast maanteega 155 lääne pool, seejärel piki 155. maanteed kuni ristumiseni maanteega 24156, seejärel piki 24156. maanteed kuni ristumiseni Verilaske ojaga, seejärel piki Verilaske oja, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

Jõgeva vald;

Kolga-Jaani vald;

Konguta vald;

Kõo vald;

Laeva vald;

Nõo vald;

Paistu vald;

Pajusi vald;

Põltsamaa vald;

Puhja vald;

Puurmani vald;

Rakke vald;

Rannu vald;

Rõngu vald;

Saarepeedi vald;

Tähtvere vald;

Tarvastu vald;

Torma vald;

Ülenurme vald;

Väike-Maarja vald.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Limbažu novads: Viļķenes, Pāles ja Katvaru pagasts;

Salacgrīvas novads: Ainažu ja Salacgrīvas pagasts;

Aglonas novads;

Alojas novads;

Beverīinas novads;

Burtnieku novads;

Ciblas novads;

Dagdas novads;

Daugavpils novads;

Kārsavas novads;

Krāslavas novads;

Ludzas novads;

Mazsalacas novads;

Naukšēnu novads;

Preiļu novads;

Rēzeknes novads;

Riebiņu novads;

Rūjienas novads;

Strenču novads;

Valkas novads;

Vārkavas novads;

Viļānu novads;

Zilupes novads;

Daugavpils republikas pilsēta;

Rēzekne republikas pilsēta.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Anykščiai rajono savivaldybė: Viešintos seniūnija ja Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 põhja poole;

Jonava rajono savivaldybė: Upninkų, Ruklos, Dumsių, Užusalių ja Kulvos seniūnija'd ning Žeimiai seniūnija's: Akliai, Akmeniai, Barsukinė, Blauzdžiai, Gireliai, Jagėlava, Juljanava, Kuigaliai, Liepkalniai, Martyniškiai, Milašiškiai, Mimaliai, Naujasodis, Normainiai I, Paduobiai, Palankesiai, Pamelnytėlė, Pėdžiai, Skrynės, Svalkeniai, Terespolis, Varpėnai, Žeimių gst., Žieveliškiai kaimas ja Žeimių miestelis;

Kaišiadorys rajono savivaldybė: Palomenės ja Pravieniškių seniūnija ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 põhja poole;

Kaunas rajono savivaldybė: Vandžiogalos, Lapių, Karmėlavos ja Neveronių seniūnija;

Kėdainiai rajono savivaldybė: Pelėdnagių seniūnija;

Šalčininkai rajono savivaldybė: Baltosios Vokės, Pabarės, Dainavos ja Kalesninkų seniūnija;

Varėna rajono savivaldybė: Valkininkų, Jakėnų, Matuizų, Varėnos ja Vydenių seniūnija;

Jonava miesto savivaldybė;

Ignalina rajono savivaldybė;

Kupiškis rajono savivaldybė;

Moletai rajono savivaldybė;

Rokiškis rajono savivaldybė;

Švencionys rajono savivaldybė;

Trakai rajono savivaldybė;

Utena rajono savivaldybė;

Zarasai rajono savivaldybė;

Visaginas savivaldybe.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

powiat białostocki: gminy Gródek ja Michałowo;

powiat sokólski: gminy Krynki, Kuźnica, Sokółka ja Szudziałowo.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

kõik Sardiinia piirkonnad.”


22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/61


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2434,

18. detsember 2015,

millega muudetakse rakendusotsust 2014/237/EL kahjulike organismide liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta seoses teatavate Indiast pärit puu- ja köögiviljadega

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 9178 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/237/EL (2) on keelatud Indiast pärit taimede Colocasia Schott (v.a seemned ja juured) ning Momordica L. (v.a seemned), Solanum melongena L. (v.a seemned) ja Trichosanthes L. (v.a seemned) importimine. Lisaks on rakendusotsuses 2014/237/EL nõutud, et Mangifera L. taimede (v.a seemned) importimisel peavad India pädevad asutused võtma asjakohased meetmed, millega tagatakse kahjulike organismide puudumine saadetistes.

(2)

Rakendusotsus 2014/237/EL on ajaliselt piiratud. Võttes arvesse paljude Indiast pärit taimede ja taimsete saaduste kinnipidamiste suurt arvu kahjulike organismidega nakatumise tõttu, järeldab komisjon, et India taimetervisliku sertifitseerimise süsteemi tuleb veelgi parandada. Seetõttu on asjakohane pikendada rakendusotsuse 2014/237/EL kehtivust kuni 31. detsembrini 2016.

(3)

Seepärast tuleks rakendusotsust 2014/237/EL vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/237/EL artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. detsember 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusotsus 2014/237/EL, 24. aprill 2014, kahjulike organismide liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta seoses teatavate Indiast pärit puu- ja köögiviljadega (ELT L 125, 26.4.2014, lk 93).


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

22.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/62


ELi – EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2015,

21. september 2015,

millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) protokoll nr 4, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid [2015/2435]

ELi – EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, (1) eriti selle artiklit 27,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) protokolli nr 4, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) (edaspidi „leping”) artiklis 27 on osutatud lepingu protokollile nr 4 (edaspidi „protokoll nr 4”), milles on sätestatud päritolureeglid ning ette nähtud Euroopa Liidu, Egiptuse ja muude Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (2) (edaspidi „konventsioon”) osaliste vahel päritolu kumulatsioon.

(2)

Protokolli nr 4 artiklis 39 on sätestatud, et lepingu artikliga 74 asutatud assotsiatsiooninõukogu võib otsustada muuta kõnealuse protokolli sätteid.

(3)

Konventsiooni eesmärk on asendada Euroopa – Vahemere piirkonna riikide hulgas praegu kehtivate päritolureeglite protokollid ühe õigusaktiga.

(4)

Liit ja Egiptus kirjutasid konventsioonile alla vastavalt 15. juunil 2011 ja 9. oktoobril 2013.

(5)

Liit ja Egiptus andsid konventsiooni heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012 ja 23. aprillil 2014. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon liidu ja Egiptuse suhtes vastavalt 1. mail 2012 ja 1. juunil 2014.

(6)

Protokoll nr 4 tuleks seega asendada uue protokolliga, mis viitab konventsioonile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) protokoll nr 4, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid, asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2016

Brüssel, 21. september 2015

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.

(2)  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.


LISA

„PROTOKOLL nr 4,

mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid

Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

1.   Käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon”) I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.

2.   Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes esitatud viiteid asjaomasele lepingule tuleb käsitada viidetena käesolevale lepingule.

Artikkel 2

Vaidluste lahendamine

1.   Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need vaidlused lahendamiseks assotsiatsiooninõukogule.

2.   Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 3

Protokolli muudatused

Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.

Artikkel 4

Konventsioonist välja astumine

1.   Kui Euroopa Liit või Egiptus teatavad konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist konventsiooni artikli 9 kohaselt välja astuda, peavad liit ja Egiptus alustama koheselt läbirääkimisi käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.

2.   Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast neid uusi läbirääkimisi, kohaldatakse käesoleva lepingu puhul konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist välja astumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes Euroopa Liidu ja Egiptuse vahelist kahepoolset kumulatsiooni.”


(1)  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.