ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 333

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
19. detsember 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/2399, 26. oktoober 2015, Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

1

 

 

Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping

3

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/2400, 8. detsember 2015, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

10

 

 

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokoll

12

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL, Euratom) 2015/2401, 2. oktoober 2015, Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta

50

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2402, 12. oktoober 2015, millega vaadatakse läbi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL

54

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2403, 15. detsember 2015, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus ( 1 )

62

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2404, 16. detsember 2015, millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2015. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1801

73

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2405, 18. detsember 2015, millega avatakse Ukrainast pärit põllumajandustoodetele ELi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamise kord

89

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/2406, 18. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga 1 ( 1 )

97

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2407, 18. detsember 2015, millega pikendatakse erandit, mis on tehtud nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Itaalia territoriaalvetes väikese plankmudila (Aphia minuta) püüdmiseks kasutatavate paadinootade miinimumkaugusega rannikust ja vee miinimumsügavusega nende kasutamisel

104

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2408, 18. detsember 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

108

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2409, 18. detsember 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

110

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2410, 18. detsember 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2077 alusel Ukrainast pärit munade, munatoodete ja ovoalbumiini jaoks avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

112

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2411, 18. detsember 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

114

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2412, 18. detsember 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 442/2009 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

116

 

 

OTSUSED

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2015/2413, 9. detsember 2015, millega pikendatakse Afganistanis läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL AFGHANISTAN) juhi volitusi (EUPOL Afghanistan/2/2015)

118

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2414, 17. detsember 2015, mis käsitleb ühtlustatud standardi EN 521:2006 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Teisaldatavad vedelgaasi aururõhul töötavad vedelgaasitarvitid viite piiranguga avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/142/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2015) 9145 all)  ( 1 )

120

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2415, 17. detsember 2015, milles käsitletakse Milano Malpensa, Milano Linate ja Orio al Serio (Bergamo) lennujaamade lennuliikluse jaotuse muudetud eeskirjade heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklile 19 (teatavaks tehtud numbri C(2015) 9177 all)

124

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2416, 17. detsember 2015, millega tunnistatakse teatavad Ameerika Ühendriikide alad vabaks taimekahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire (teatavaks tehtud numbri C(2015) 9185 all)

128

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2417, 17. detsember 2015, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/789 Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta (teatavaks tehtud numbri C(2015) 9191 all)

143

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2015/2418, 18. detsember 2015, millega muudetakse otsust 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

148

 

 

SOOVITUSED

 

*

Soovitus (EL) 2015/2419, 16. märts 2015, ELi-Ukraina assotsieerimiskava rakendamise kohta

150

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2399,

26. oktoober 2015,

Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014 (1) kanti viide Colombia Vabariigile nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I lisast II lisasse.

(2)

Kõnealusele viitele Colombia Vabariigile on lisatud joonealune märkus, milles märgitakse, et vabastust viisanõudest kohaldatakse Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast.

(3)

Määrusest (EL) nr 509/2014 tulenevalt hindas komisjon Colombia Vabariigi olukorda seoses määruses esitatud kriteeriumidega. Komisjon kiitis 29. oktoobril 2014 heaks aruande, milles järeldas, et Colombia majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku olukorra märkimisväärne paranemine viimastel aastatel on piisavaks põhjenduseks, et vabastada Colombia kodanikud Euroopa Liitu reisides viisanõude täitmisest.

(4)

Nõukogu võttis19. mail 2015 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa pidada Colombia Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Colombia vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle.

(5)

Läbirääkimised lepingu üle toimusid 20. mail 2015 ja need viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 9. juunil 2015.

(6)

Leping tuleks allkirjastada ja lepingule lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita. Lepingut tuleks kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast (5) kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 26. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

C. DIESCHBOURG


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 509/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 149, 20.5.2014, lk 67).

(2)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(3)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/3


Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

COLOMBIA VABARIIK (edaspidi „Colombia”),

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste sõbralike suhete edendamist ja soovides hõlbustada oma kodanike reisimist, tagades neile viisavaba riiki sisenemise ja lühiajalise riigis viibimise õiguse,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 509/2014 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud), (1) millega kantakse muu hulgas 19 kolmandat riiki, sealhulgas Colombia, nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on lühiajalisel viibimisel liikmesriikides viisanõudest vabastatud,

PIDADES SILMAS määruse (EL) nr 509/2014 artiklit 1, milles sätestatakse, et kõnealuse 19 riigi suhtes kohaldatakse viisanõudest vabastamist alates liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast,

SOOVIDES kindlustada võrdse kohtlemise kõigile ELi kodanikele,

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei hõlma isikuid, kes soovivad lühiajalise viibimise jooksul teha tasustatavat tööd, ning seetõttu kohaldatakse kõnealuste isikute suhtes ka edaspidi asjakohaseid liidu õigusnorme ja liikmesriikide õigusakte ning asjakohaseid Colombia õigusakte, mis käsitlevad viisanõude kehtestamist või viisanõudest vabastamist ja tööturule juurdepääsu,

VÕTTES ARVESSE protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitlevat protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga nähakse liidu ja Colombia kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liikmesriik”– liidu liikmesriik, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa;

b)   „liidu kodanik”– punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c)   „Colombia kodanik”– isik, kellel on Colombia kodakondsus;

d)   „Schengeni ala”– sisepiirideta ala, mis hõlmab selliste punktis a määratletud liikmesriikide territooriumi, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis'd;

e)   „Schengeni acquis– mis tahes meetmed, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) ning mille eesmärk on tagada isikute kontrolli puudumine sisepiiridel koostoimes välispiiridel tehtavat kontrolli ja viisasid käsitleva ühise poliitikaga ning nendega otseselt seotud kuritegevuse ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitlevate kõrvalmeetmetega.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.   Liidu kodanikud, kellel on liikmesriigi väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt Colombia territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemikul.

Colombia kodanikud, kellel on Colombia väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt liikmesriikide territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud ajavahemikul.

2.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldada nende isikute suhtes, kes reisivad tasustatava töö tegemise eesmärgil.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib iga liikmesriik vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) artikli 4 lõikele 3 kehtestada Colombia kodanike suhtes viisanõude või nad viisanõudest vabastada.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib Colombia iga liikmesriigi kodanike suhtes kehtestada viisanõude või viisanõudest loobuda kooskõlas siseriikliku õigusega.

3.   Käesoleva lepinguga ette nähtud viisanõudest loobumise kohaldamine ei piira lepinguosaliste selliste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad riiki sisenemise ja seal lühiajalise viibimise tingimusi. Liikmesriikidel ja Colombial on õigus keelata isikutel nende territooriumile siseneda ja seal lühiajaliselt viibida, kui üks või mitu kõnealust tingimust on täitmata.

4.   Viisanõudest loobumist kohaldatakse sõltumata sellest, missuguse transpordivahendiga reisijad lepinguosaliste piiri ületavad.

5.   Käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liidu õigust ning liikmesriikide ja Colombia siseriiklikku õigust.

Artikkel 4

Viibimise kestus

1.   Liidu kodanikud võivad viibida Colombia territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

2.   Colombia kodanikud võivad viibida Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse viibimist sellises liikmesriigis, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd.

Colombia kodanikud võivad viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga sellise liikmesriigi territooriumil, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd; sellisel juhul ei võeta viibimise kestuse arvutamisel arvesse Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil viibimise kestust.

3.   Käesoleva lepinguga ei piirata Colombia ja liikmesriikide võimalust lubada kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega viibida oma territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 5

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Prantsuse Vabariigi puhul ainult Prantsuse Vabariigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi puhul ainult Madalmaade Kuningriigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

Artikkel 6

Lepingu haldamise ühiskomitee

1.   Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liidu esindajatest ja Colombia esindajatest. Liitu esindab Euroopa Komisjon.

2.   Komitee ülesanded on järgmised:

a)

teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)

esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)

lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi;

d)

muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud ülesanded.

3.   Komitee tuleb vajaduse korral kokku ühe lepinguosalise taotlusel.

4.   Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 7

Seos käesoleva lepingu ning liikmesriikide ja Colombia vaheliste olemasolevate kahepoolsete viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute vahel

Käesolev leping on ülimuslik liikmesriikide ja Colombia vahel sõlmitud selliste kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse jäävaid küsimusi.

Artikkel 8

Lõppsätted

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele ning leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise teate saamise kuupäeva, millega lepinguosalised teineteisele teatavad, et kõnealused menetlused on lõpule viidud.

Kuni selle jõustumiseni kohaldatakse lepingut alates selle allakirjutamise kuupäevale järgnevast päevast.

2.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse lõike 5 kohaselt.

3.   Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

4.   Lepinguosalised võivad lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada eelkõige avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaitse huvides, samuti ebaseadusliku sisserände tõttu või juhul, kui üks lepinguosaline kehtestab uuesti viisanõude. Lepingu täitmise peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne selle kavandatud jõustumist. Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud, ja lõpetab lepingu täitmise peatamise.

5.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90. päeval pärast teatamise kuupäeva.

6.   Colombia võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes korraga.

7.   Liit võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi oma liikmesriikide nimel.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на втори декември две хиляди и петнадесета година.

Hecho en Bruselas, el dos de diciembre de dos mil quince.

V Bruselu dne druhého prosince dva tisíce patnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den anden december to tusind og femten.

Geschehen zu Brüssel am zweiten Dezember zweitausendfünfzehn.

Kahe tuhande viieteistkümnenda aasta detsembrikuu teisel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δύο Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαπέντε.

Done at Brussels on the second day of December in the year two thousand and fifteen.

Fait à Bruxelles, le deux décembre deux mille quinze.

Sastavljeno u Bruxellesu drugog prosinca dvije tisuće petnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì due dicembre duemilaquindici.

Briselē, divi tūkstoši piecpadsmitā gada otrajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai penkioliktų metų gruodžio antrą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kéteze-tizenötödik év december havának második napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tieni jum ta’ Diċembru fis-sena elfejn u ħmistax.

Gedaan te Brussel, de tweede december tweeduizend vijftien.

Sporządzono w Brukseli dnia drugiego grudnia roku dwa tysiące piętnastego.

Feito em Bruxelas, em dois de dezembro de dois mil e quinze.

Întocmit la Bruxelles la doi decembrie două mii cincisprezece.

V Bruseli druhého decembra dvetisíctridsať.

V Bruslju, dne drugega decembra leta dva tisoč petnajst.

Tehty Brysselissä toisena päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.

Som skedde i Bryssel den andra december år tjugohundrafemton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

За Република Колумбия

Por la República de Colombia

Za Kolumbijskou republiku

For Republikken Colombia

Für die Republik Kolumbien

Colombia Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Κολομβίας

For the Republic of Colombia

Pour la République de la Colombie

Za Republiku Kolumbiju

Per la Repubblica di Colombia

Kolumbijas Republikas vārdā –

Kolumbijos Respublikos vardu

A Kolumbiai Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Kolombja

Voor de Republiek Colombia

W imieniu Republiki Kolumbii

Pela República da Colômbia

Pentru Republica Columbia

Za Kolumbijskú republiku

Za Republiko Kolumbijo

Kolumbian tasavallan puolesta

För Republiken Colombia

Image


(1)  ELT L 149, 20.5.2014, lk 67.

(2)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).


ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitav, et ühelt poolt Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Colombia ametiasutused sõlmiksid viivitamata lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevad kahepoolsed lepingud käesoleva lepingu tingimustega sarnastel tingimustel.


ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 3 LÕIKES 2 KÄSITLETAVAT TASUSTATAVA TÖÖ EESMÄRGIL REISIVATE ISIKUTE KATEGOORIAT

Lepinguosalised lepivad ühtse tõlgenduse tagamiseks kokku, et käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab tasustatavat tööd tegevate isikute kategooria selliseid isikuid, kes sisenevad teise lepinguosalise territooriumile tasustatava töö tegemise või tulutoova tegevusega tegelemise eesmärgil töövõtja või teenuse osutajana.

Kõnealune kategooria ei hõlma:

äritegevusega tegelevaid isikuid, st isikuid, kes reisivad ärikohtumise eesmärgil (ega tööta teise lepinguosalise territooriumil);

sportlasi või kunstnikke, kes tegutsevad riigis ajutiselt;

ajakirjanikke, kelle on saatnud nende elukohariigi meedia, ning

äriühingusiseseid praktikante.

Käesoleva deklaratsiooni rakendamise üle teostab lepingu artiklis 6 sätestatud vastutuse raames järelevalvet ühiskomitee, kes võib teha muudatusettepanekuid, kui ta peab seda lepinguosaliste kogemuste põhjal vajalikuks.


ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 4 SÄTESTATUD 90-PÄEVAST VIIBIMISE KESTUST MIS TAHES 180-PÄEVASE AJAVAHEMIKU JOOKSUL

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kuni 90-päevane kestus mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul tähendab kas üht katkematut külastust või mitut järjestikust külastust, mille kestus ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi, võttes arvesse kõik liikmesriikide territooriumil viibimise päevad viimase 180-päevase ajavahemiku jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriikide territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on jätkuvalt täidetud. See tähendab muu hulgas, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.


ÜHISDEKLARATSIOON KODANIKE VIISANÕUDEST LOOBUMISE LEPINGUST TEAVITAMISE KOHTA

Teadvustades läbipaistvuse olulisust Euroopa Liidu ja Colombia kodanike jaoks, kohustuvad lepinguosalised tagama viisanõudest loobumise lepingu sisu ja tagajärgi käsitleva ning muu asjakohase teabe, näiteks territooriumile sisenemise tingimuste laialdase levitamise.


ÜHISDEKLARATSIOON BIOMEETRILISTE PASSIDE KASUTUSELEVÕTU KOHTA COLOMBIA VABARIIGI POOLT

Colombia Vabariik teatab lepinguosalisena, et on sõlminud lepingu, mis käsitleb biomeetriliste passide valmistamist ja võtab kohustuse väljastada hiljemalt alates 31. augustist 2015 oma kodanikele biomeetrilisi passe. Kõnealused passid on täielikult kooskõlas ICAO dokumendis 9303 sätestatud ICAO nõuetega.

Lepinguosalised lepivad kokku, et suutmatus alustada biomeetriliste passide väljastamist 31. detsembriks 2015 on piisav põhjus, et peatada lepingu täitmine vastavalt selle artikli 8 lõikes 4 sätestatud menetlusele.


ÜHISDEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB KOOSTÖÖD EBASEADUSLIKU RÄNDE ALAL

Lepinguosalised tuletavad meelde ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Andide Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise 15. detsembril 2003 alla kirjutatud poliitilise dialoogi ja koostöölepingu artikli 49 lõikest 3 tulenevat kohustust, mis käsitleb ebaseaduslike rändajate tagasivõtmist.

Lepinguosalised jälgivad kõnealuse kohustuse täitmist tähelepanelikult. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotluse korral ja eelkõige juhul, kui ebaseaduslik ränne suureneb või ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel tekib probleeme pärast käesoleva lepingu jõustumist, sõlmitakse tagasivõtuleping, millega reguleeritakse mõlema lepinguosalise konkreetseid tagasivõtmisega seotud kohustusi.

Lepinguosalised lepivad kokku, et sellise tagasivõtulepingu puhul oleks tegemist olulise teguriga, mis aitab tugevdada käesoleva lepingu raames võetud mõlemapoolseid kohustusi, ning et suutmatus sellist tagasivõtulepingut sõlmida on piisav põhjus, et peatada lepingu täitmine vastavalt selle artikli 8 lõikes 4 sätestatud menetlusele.


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/10


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2400,

8. detsember 2015,

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga b ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2015/860 (1) kirjutati 27. mail 2015 alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokollile, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Läbirääkimiste käigus koostatud muutmisprotokolli tekst kajastab nõuetekohaselt nõukogu antud läbirääkimisjuhiseid, kuna sellega viiakse leping kooskõlla automaatse teabevahetuse alaste rahvusvahelise tasandi uusimate arengusuundadega, nimelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) väljatöötatud finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmse standardiga. Liit, selle liikmesriigid ja Šveitsi Konföderatsioon osalesid aktiivselt OECD töös. Lepingu tekst, nagu seda on muudetud muutmisprotokolliga, on ülemaailmse standardi rakendamise aluseks liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelistes suhetes.

(3)

Muutmisprotokoll tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokoll kiidetakse liidu nimel heaks.

Muutmisprotokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1.   Nõukogu eesistuja esitab muutmisprotokolli artikli 2 lõikes 1 ettenähtud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end muutmisprotokolliga siduda (2).

2.   Komisjon teavitab Šveitsi Konföderatsiooni ja liikmesriike Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise lepingu artikli 1 lõike 1 punkti d kohaselt esitatud teadetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 8. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GRAMEGNA


(1)  Nõukogu 26. mai 2015. aasta otsus (EL) 2015/860 Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli allakirjutamise kohta (ELT L 136, 3.6.2015, lk 5).

(2)  Nõukogu peasekretariaat avaldab muutmisprotokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/12


Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu

MUUTMISPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi „Šveits”,

edaspidi „lepinguosaline” või mõlemad koos „lepinguosalised”,

EESMÄRGIGA rakendada OECD väljatöötatud finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse standard (edaspidi „ülemaailmne standard”) koostööraamistikus, milles võetakse arvesse mõlema lepinguosalise õigustatud huve,

ARVESTADES, et lepinguosalistel on pikaajaline ja lähedane suhe seoses vastastikuse abiga maksustamise valdkonnas, eelkõige selliste meetmete kohaldamisel, mis on nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (1) sätestatutega, ja soov parandada rahvusvahelist maksukuulekust seda suhet veelgi tugevdades,

ARVESTADES, et lepinguosalised soovivad sõlmida lepingu parandamaks rahvusvahelist maksukuulekust vastastikuse teabe automaatse vahetamise abil, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsust ja muid õigusi, sealhulgas vahetatava teabe kasutamist piiravad sätted,

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) artikkel 10 enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga, millega praegu on ette nähtud teabevahetus taotluse alusel, mis on piiratud maksupettusena kvalifitseeruva ja sarnase tegevusega, tuleks viia kooskõlla OECD standardiga maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal,

ARVESTADES, et lepinguosalised peavad kohaldama oma isikuandmete kaitset käsitlevaid seadusi ja tavasid vahetatud isikuandmete töötlemise suhtes vastavalt lepingule, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga, ning teatama teineteisele viivitamata mis tahes muutustest kõnealuste seaduste ja tavade materiaalosas,

ARVESTADES, et liikmesriikidel ja Šveitsil on i) asjakohased kaitsemeetmed tagamaks, et teave, mis on saadud vastavalt lepingule, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga, jääb konfidentsiaalseks ning seda kasutatakse üksnes maksuotsuste, maksude kogumise ja sissenõudmise, jõustamise ja sanktsioonide määramise või maksudega seotud kaebuste või järelevalve eesmärgil ning nendega seotud isikute või asutuse poolt, samuti muudel lubatud eesmärkidel, ning ii) taristu tõhusaks andmete vahetamiseks (sealhulgas menetlused, millega tagatakse õigeaegne, täpne, turvaline ja konfidentsiaalne teabevahetus, tõhusad ja usaldusväärsed teatised ning suutlikkus kiiresti lahendada andmevahetusega või teabevahetuse taotlusega seotud küsimusi ja probleeme ning hallata lepingu artikli 4 sätteid, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga,

ARVESTADES, et käesoleva lepinguga, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga, hõlmatud aruandekohustuslike finantsasutuste ja avaldatavate kontode kategooriad on loodud eesmärgiga piirata maksumaksjate võimalusi vältida nende kohta andmete edastamist selliselt, et nad paigutavad oma vara ümber sellistesse finantsasutustesse või investeerivad sellistesse finantstoodetesse, mis ei kuulu lepingu, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga), reguleerimisalasse. Sellest hoolimata tuleks reguleerimisalast välja jätta teatavad finantsasutused ja kontod, mille puhul on oht, et neid kasutatakse maksudest kõrvalehoidumiseks, väike. Künnised tuleks üldiselt välja jätta, kuna nendest on võimalik kontode eri finantsasutustesse jaotamise abil hõlpsasti kõrvale hoida. Finantsteave, mille kohta tuleb aruanne esitada ja mida tuleb vahetada, ei peaks hõlmama mitte ainult kogu asjakohast tulu (intressid, dividendid ja muu sarnane tulu), vaid ka kontojääke ja finantsvarade müügist saadavat tulu, et lahendada olukordi, kus maksumaksja püüab peita kapitali, mis on iseenesest tulu, või vara, millelt maksude maksmisest on kõrvale hoidutud. Seetõttu on käesoleva muutmisprotokolliga muudetava lepingu alusel toimuv andmete töötlemine vajalik ja proportsionaalne selleks, et võimaldada liikmesriikide ja Šveitsi maksuametitel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksumaksjad, hallata ja jõustada oma maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlevat lepingut (edaspidi „leping”) muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise leping”.

2)

Artiklid 1–22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „Euroopa Liit”– liit, nagu see on asutatud Euroopa Liidu lepinguga, hõlmates territooriume, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, ja viimati nimetatud lepingus sätestatud tingimustel.

b)   „Liikmesriik”– Euroopa Liidu liikmesriik.

c)   „Šveits”– Šveitsi Konföderatsiooni territoorium, nagu see on määratletud Šveitsi õigusega, kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

d)   „Šveitsi pädevad asutused” ja „liikmesriikide pädevad asutused”– III lisas vastavalt punkti a ning punktide b kuni ac all loetletud asutused. III lisa moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa. III lisas esitatud pädevate asutuste loetelu võib kõnealuse lisa punktis a osutatud asutuse osas muuta Šveits ning muude, punktides b kuni ac osutatud asutuste osas Euroopa Liit, lihtsalt teavitades sellest lepinguosalisi.

e)   „Liikmesriigi finantsasutus”– i) finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, välja arvatud selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki asuv filiaal, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis.

f)   „Šveitsi finantsasutus”– i) finantsasutus, mis on Šveitsi resident, välja arvatud selle finantsasutuse väljaspool Šveitsi asuv filiaal, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole Šveitsi resident, filiaal, kui see filiaal asub Šveitsis.

g)   „Aruandekohustuslik finantsasutus”– vastavalt kontekstile mis tahes liikmesriigi või Šveitsi finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus.

h)   „Avaldatav konto”– sõltuvalt kontekstist liikmesriigi avaldatav konto või Šveitsi avaldatav konto, kui ta on sellisena kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas kirjeldatud hoolsusmeetmetele, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis või Šveitsis.

i)   „Liikmesriigi avaldatav konto”– Šveitsi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale liikmesriigi isikule, või ühe või mitme avaldatavast liikmesriigi isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele (NFE-le).

j)   „Šveitsi avaldatav konto”– liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale Šveitsi isikule, või ühe või mitme avaldatavast Šveitsi isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFE-le.

k)   „Liikmesriigi isik”– füüsiline isik või ettevõte, kelle Šveitsi aruandekohustuslik finantsasutus on määratlenud kui liikmesriigi residendi I ja II lisas sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt, või sellise surnu pärandvara, kes oli liikmesriigi resident.

l)   „Šveitsi isik”– füüsiline isik või ettevõtte, kelle liikmesriigi aruandekohustuslik finantsasutus on määratlenud kui Šveitsi residendi I ja II lisas sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt, või sellise surnu pärandvara, kes oli Šveitsi resident.

2.   Mõistetel, mida ei ole määratletud käesoleva lepingu tähenduses, on tähendus, mis on sel ajal i) liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) (2) või, kui see on asjakohane, lepingut kohaldava asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, ning ii) Šveitsi puhul tema siseriikliku õigusega, kui see on kooskõlas I ja II lisas esitatud tähendusega.

Kui kontekst ei nõua teisiti või liikmesriigi pädev asutus ja Šveitsi pädev asutus ei ole kokku leppinud ühises tähenduses, mis on sätestatud artiklis 7 (nagu on lubatud siseriikliku õigusega), on mõistetel, mida ei ole määratletud käesolevas lepingus või I ja II lisas, tähendus, mis tal oli sel ajal lepingut rakendava asjaomase jurisdiktsiooni õiguses, i) liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) või, kui see on asjakohane, asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, ning ii) Šveitsi puhul tema siseriikliku õiguse alusel; tähendus asjaomase jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) kohaldatavas maksuõiguses on ülimuslik selle tähenduse suhtes, mis tuleneb selle jurisdiktsiooni muudest õigusaktidest.

Artikkel 2

Automaatne teabevahetus seoses avaldatavate kontodega

1.   Käesoleva artikli sätete kohaselt ja kooskõlas I ja II lisas sätestatud kohaldatavate aruandluseeskirjade ja hoolsusmeetmetega, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa, vahetab Šveitsi pädev asutus igal aastal kõikide liikmesriikide pädevate asutustega ja kõikide liikmesriikide pädevad asutused vahetavad igal aastal Šveitsi pädeva asutusega automaatselt teavet, mis on saadud vastavalt lõikes 2 täpsustatud eeskirjadele.

2.   Teave, mida liikmesriik annab iga Šveitsi avaldatava konto kohta ning Šveits annab iga liikmesriigi avaldatava konto kohta:

a)

iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast I ja II lisas sisalduvate hoolsusmeetmete kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber ja sünnikoht ja -aeg;

b)

kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

c)

aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

d)

konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

e)

hoidmiskonto puhul:

i)

intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

ii)

finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

f)

hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma ning

g)

lõike 2 alapunktis e või f kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

Artikkel 3

Automaatse teabevahetuse aeg ja viis

1.   Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil võib avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liigi määrata kindlaks kooskõlas teavet edastava jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) siseriiklike õigusaktidega.

2.   Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil tuleb edastatava teabe puhul ära näidata vääring, milles iga asjaomane summa on nomineeritud.

3.   Piiramata artikli 2 lõike 2 kohaldamist, tuleb teavet vahetada alates 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumise aastast ja kõigil järgnevatel aastatel ning teavet vahetatakse üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mida nimetatud teave käsitleb.

4.   Pädevad asutused vahetavad automaatselt artiklis 2 kirjeldatud teavet ühtse aruandlusstandardi skeemi kohaselt, kasutades XML-vormingut.

5.   Pädevad asutused lepivad kokku ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 4

Koostöö nõuete järgimise ja täitmise tagamise valdkonnas

Liikmesriigi pädev asutus teatab Šveitsi pädevale asutusele ja Šveitsi pädev asutus teatab liikmesriigi pädevale asutusele, kui esimesena nimetatud (teavet esitaval) pädeval asutusel on põhjust uskuda, et vea tõttu on toimunud ebaõige või mittetäielik artikli 2 kohase teabe esitamine või aruandekohustuslik finantsasutus ei täida kohaldatavaid aruandlusnõudeid ja hoolsusmeetmeid, mis on kooskõlas I ja II lisaga. Teabe saanud pädev asutus võtab kõik asjakohased meetmed oma siseriikliku õiguse kohaselt, et käsitleda kõiki teatises kirjeldatud vigu või mittevastavusi.

Artikkel 5

Teabevahetus taotluse alusel

1.   Olenemata artikli 2 sätetest ja mis tahes muust lepingust, millega nähakse ette taotluse alusel teabevahetus Šveitsi ja iga liikmesriigi vahel, vahetavad Šveitsi pädev asutus ja liikmesriigi pädev asutus taotluse alusel teavet, mis on eeldatavasti oluline käesoleva lepingu rakendamiseks või Šveitsi ja liikmesriikide või nende poliitiliste allüksuste või kohalike asutuste kehtestatud maksusid, olenemata nende kirjeldusest, käsitlevate siseriiklike õigusnormide haldamiseks ja jõustamiseks, niivõrd kui selliste siseriiklike õigusnormide kohane maksustamine ei ole vastuolus kohaldatava topeltmaksustamise vältimise lepinguga, mis on sõlmitud Šveitsi ja asjaomase liikmesriigi vahel.

2.   Mingil juhul ei tohi käesoleva artikli lõiget 1 ja artiklit 6 tõlgendada nii, nagu kehtestaksid need Šveitsile või liikmesriigile kohustuse:

a)

võtta haldusmeetmeid, mis kalduvad kõrvale vastavalt kõnealuse liikmesriigi või Šveitsi õigusaktidest ja haldustavadest;

b)

esitada teavet, mida ei ole võimalik vastavalt liikmesriigis või Šveitsis saada seaduse alusel või tavapärase halduse käigus;

c)

esitada teavet, mis avalikustaks kaubandus-, äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi, või teavet, mille edastamine oleks vastuolus avaliku korraga (ordre public).

3.   Kui teavet taotleb liikmesriik või Šveits, toimides vastavalt käesolevale artiklile teavet taotleva jurisdiktsioonina, siis Šveits või liikmesriik, kes toimivad teavet esitava jurisdiktsioonina, kasutavad oma teabe kogumise meetmeid sellise teabe esitamiseks, seda isegi juhul, kui taotluse saanud jurisdiktsioon ei vaja ise sellist teavet maksustamise eesmärgil. Eelmises lauses sätestatud kohustuse suhtes kohaldatakse lõike 2 piiranguid, kuid mingil juhul ei tohi kõnealuseid piiranguid tõlgendada nii, et see võimaldab taotluse saanud jurisdiktsioonil keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et neil puudub kõnealuses küsimuses riiklik huvi.

4.   Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et Šveitsil või liikmesriigil oleks õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses, või põhjusel, et see on seotud juriidilise või füüsilise isiku omandihuvidega.

5.   Pädevad asutused lepivad kokku kasutatavad tüüpvormid, samuti ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

1.   Teavet, mis on saadud jurisdiktsioonilt (liikmesriik või Šveits) käesoleva lepingu kohaselt, käsitatakse konfidentsiaalsena ja seda kaitstakse samal viisil nagu asjaomase jurisdiktsiooni siseriikliku õiguse alusel saadud teavet, sel määral, kui see on vajalik isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, ja vastavalt kaitseklauslitele, mille võib kindlaks määrata teavet esitav jurisdiktsioon oma siseriikliku õiguse kohaselt.

2.   Sellist teavet tohib avaldada üksnes isikutele või asutustele (sealhulgas kohtud ja haldus- või järelevalveorganid), kes on seotud maksuotsuste, maksude kogumise ja sissenõudmise, nõuete järgimise tagamise ja sanktsioonide määramisega või maksudega seotud apellatsioonide üle otsustamisega asjaomases jurisdiktsioonis (liikmesriik või Šveits) või nende üle järelevalve teostamisega. Ainult eespool nimetatud isikud või asutused võivad seda teavet kasutada ning seda üksnes eesmärkidel, mis on välja toodud eelmises lauses. Olenemata lõikest 1 võivad nad andmeid avalikustada avalikel kohtumenetlustel või kohtuotsustes, mis on seotud selliste maksudega.

3.   Olenemata eelmiste lõigete sätetest, võib teabe saanud jurisdiktsioon (liikmesriik või Šveits) kasutada saadud teavet muudel eesmärkidel, kui sellist teavet võib kasutada muudel eesmärkidel teabe esitanud jurisdiktsiooni (vastavalt Šveits või liikmesriik) seaduste alusel ning selle jurisdiktsiooni pädev asutus lubab sellist kasutust. Jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) poolt teisele jurisdiktsioonile (vastavalt Šveits või liikmesriik) esitatud teavet võib edastada kolmandale jurisdiktsioonile (teine liikmesriik), kui eelnevalt on saadud luba esimesena nimetatud jurisdiktsiooni pädevalt asutuselt, kust teave pärineb. Ühelt liikmesriigilt teisele liikmesriigile esitatud teavet vastavalt selle liikmesriigi kohaldatavatele õigusaktidele, millega rakendatakse nõukogu direktiiv 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta), võib edastada Šveitsile, saades eelnevalt loa selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kust teave pärineb.

4.   Iga liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus teatab viivitamata teisele pädevale asutusele, st Šveitsi või nimetatud liikmesriigi omale, vastavalt konfidentsiaalsuse rikkumisest, kaitseklauslite mittetoimimisest ning sanktsioonidest ja parandusmeetmetest, mis neile järgnesid.

Artikkel 7

Konsultatsioonid ja lepingu peatamine

1.   Kui kerkivad esile raskused käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega, võib Šveitsi või liikmesriigi pädev asutus taotleda konsultatsioone Šveitsi pädeva asutuse ja ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutuse vahel, et töötada välja asjakohased meetmed tagamaks, et käesolevat lepingut täidetakse. Pädevad asutused teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konsultatsioonide tulemustest. Euroopa komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes pädeva asutuse taotlusel.

2.   Kui konsultatsioon puudutab olulist käesoleva lepingu sätete mittejärgimist ja kui lõikes 1 kirjeldatud menetlus ei anna sobivat lahendit, võib liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus peatada käesoleva lepingu raames teabe vahetamise vastavalt Šveitsi või konkreetse liikmesriigiga, teatades sellest kirjalikult teisele asjaomasele pädevale asutusele. Selline peatamine jõustub kohe. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab oluline mittejärgimine järgmist, kuid ei piirdu sellega: käesoleva lepingu konfidentsiaalsus- ja andmekaitsesätteid ei järgita, liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus ei anna käesoleva lepinguga ette nähtud õigeaegset ja piisavat teavet, ettevõtete või kontode staatus määratakse vastavalt kindlaks mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena viisil, mis kahjustab käesoleva lepingu eesmärki.

Artikkel 8

Muudatused

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega iga kord, kui OECD tasandil on vastu võetud oluline muudatus ülemaailmse standardi mis tahes elemendis või kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, et parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata ja kajastada muid rahvusvahelisi arenguid. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast ükskõik kumma lepinguosalise taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2.   Sellise kontakti alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut on vaja muuta.

3.   Seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka iga asjaomast lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

4.   Pärast konsultatsioone võib käesolevat lepingut muuta muutmisprotokolliga või uue lepinguga lepinguosaliste vahel.

5.   Kui lepinguosaline on rakendanud muudatusi, mida OECD on ülemaailmsesse standardisse teinud, ning soovib teha vastavad muudatused ka käesoleva lepingu I ja/või II lisasse, teavitab ta sellest teist lepinguosalist. Konsulteerimine lepinguosaliste vahel toimub ühe kuu jooksul alates teate saamisest. Olenemata lõikest 4, kui lepinguosalised saavutavad konsulteerimise käigus üksmeele muudatuste osas, mis tuleb teha käesoleva lepingu I ja/või II lisas, ja ajavahemiku osas, mis on vajalik muudatuse rakendamiseks käesoleva lepingu ametliku muutmise kaudu, siis see lepinguosaline, kes taotles muudatust võib ajutiselt kohaldada käesoleva lepingu I ja/või II lisa läbivaadatud versiooni, mis kiideti heaks konsulteerimise käigus, alates selle aasta jaanuari esimesest päevast, mis järgneb kirjeldatud menetluse lõpetamisele.

Lepinguosaline loetakse ülemaailmsesse standardisse OECD pool vastu võetud muudatused rakendanuks:

a)

liikmesriikide puhul: kui muudatus on inkorporeeritud nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta;

b)

Šveitsi puhul: kui muudatus on inkorporeeritud kolmanda riigiga sõlmitud lepingusse või riigi õigusaktidesse.

Artikkel 9

Ettevõtjate vahelised dividendi-, intressi- ja litsentsitasu maksed

1.   Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata tütarettevõtja poolt emaettevõtjale makstud dividende tuluallikariigis, kui:

emaettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 % otsene osalus selle tütarettevõtja kapitalis ning

üks ettevõtja on liikmesriigi maksuresident ja teine ettevõtja on Šveitsi maksuresident ning

kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi maksuresident ning

mõlemad ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole sellest vabastatud ja mõlemad ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud (3).

2.   Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata sidusettevõtjate või nende püsivate tegevuskohtade vahelisi intressi- ja litsentsitasumakseid tuluallikariigis, kui:

sellised ettevõtjad on vähemalt kaks aastat seotud vähemalt 25 % otsese osaluse kaudu või kolmandal ettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 % otsene osalus nii esimese kui teise ettevõtja kapitalis ning

ettevõtja on liikmesriigi maksuresident või püsiv tegevuskoht asub liikmesriigis ja teine ettevõtja on Šveitsi maksuresident või teine püsiv tegevuskoht asub Šveitsis ning

kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi maksuresident ja kumbki püsiv tegevuskoht ei asu selles kolmandas riigis ning

kõik ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole vabastatud intressimaksetest või litsentsitasudest ning mõlemad ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud (3).

3.   Käesolev leping ei mõjuta Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud kehtivaid topeltmaksustamise lepinguid, mis näevad ette dividendide, intresside ja litsentsitasude soodsama maksustamise.

Artikkel 10

Lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kõnealune lõpetamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele lõpetamisteate päevast. Lepingu lõpetamise korral jääb käesoleva lepingu alusel saadud teave konfidentsiaalseks ning selle suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 6 sätteid.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende liikmesriikide territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.”

3)

Lisad asendatakse järgmisega:

I LISA

Finantskontosid käsitleva teabe aruandluse ja hoolsusmeetmete ühine standard („ühine aruandlusstandard”)

I JAGU

ÜLDISED ARUANDLUSEGA SEOTUD NÕUDED

A.

Võttes arvesse punkte C–E peab iga aruandekohustuslik finantsasutus edastama oma jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) pädevale asutusele järgmise teabe sellises aruandekohustuslikus finantsasutuses peetava iga avaldatava konto kohta.

1.

Iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioon (liikmesriik või Šveits), maksukohustuslase identifitseerimisnumber (-numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning iga ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja VII jaole vastavate hoolsusmeetmete võtmist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioonid (liikmesriik, Šveits või muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id) ja maksukohustuslase identifitseerimisnumber (-numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, jurisdiktsioon (liikmesriik või Šveits), maksukohustuslase identifitseerimisnumber (-numbrid), sünnikoht ja -aeg;

2.

kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

3.

aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

4.

konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

5.

hoidmiskonto puhul:

a)

intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

b)

finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

6.

hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma ning

7.

punkti A alapunktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

B.

Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.

C.

Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslase identifitseerimisnumbri(te) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist identifitseerimisnumbrit (identifitseerimisnumbreid) või sünniaega ning siseriiklike õigusaktide või (vajaduse korral) Euroopa Liidu õigusaktidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt teisiti nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab aga tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslase identifitseerimisnumbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod.

D.

Olenemata punkti A alapunktist 1 ei pea maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui asjaomane liikmesriik, Šveits või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit väljastanud.

E.

Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta sünnikoha teatamist, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide kohaselt kohustus see teada saada ja teatada ning see on kättesaadav elektroonilist otsingut võimaldavate andmete kaudu.

II JAGU

ÜLDISED HOOLSUSMEETMED

A.

Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse.

B.

Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimase päeva seisuga.

C.

Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.

D.

Iga liikmesriik või Šveits võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku õigusega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused.

E.

Iga liikmesriik või Šveits võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik või Šveits lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

III JAGU

FÜÜSILISE ISIKU OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A.

Kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedileping, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega selle kohta aru andma, kui seadus tõhusalt takistab aruandekohustuslikul finantsasutusel selliste lepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

B.

Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.

1.

Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest isikust konto omanik on avaldatav isik.

2.

Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda punkti B alapunktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale kasutusel olevale elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus otsima tema valduses olevatest ja elektroonilist otsingut võimaldavatest andmetest järgmisi tunnuseid ja kohaldama punkti B alapunkte 3–6:

a)

konto omaniku kindlakstegemine avaldatava jurisdiktsiooni residendina;

b)

kasutusel olev posti- või elukoha aadress avaldatavas jurisdiktsioonis (sh postkontori postkast);

c)

üks või mitu telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis ja mitte ühtegi telefoninumbrit vastavalt Šveitsis või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;

d)

kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole;

e)

sel hetkel kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on aruandekohustuslikus jurisdiktsioonis aadress, või

f)

posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress avaldatavas jurisdiktsioonis, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi.

3.

Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust, ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena seostub kontoga üks või enam tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks.

4.

Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle avaldatava liikmesriigi maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

5.

Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või Šveitsi pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.

6.

Olenemata punkti B alapunkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku avaldatava jurisdiktsiooni residendina, kui:

a)

teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi avaldatavas jurisdiktsioonis, üht või mitut telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis (ja vastavalt kontekstile mitte ühtegi telefoninumbrit Šveitsis või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i)

konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, ning

ii)

dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

b)

teave konto omaniku kohta hõlmab sel hetkel kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis on antud isikule, kellel on avaldavas jurisdiktsioonis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i)

konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, või

ii)

dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

C.

Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

1.

Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus läbi vaatama aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnuseid.

2.

Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu punkti C alapunktis 3 kirjeldatud teabe välju ning sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid ei sisalda kogu nimetatud teavet, siis kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid:

a)

viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;

b)

viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta;

c)

viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks;

d)

kõik kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid, ning

e)

iga kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite ülekandmiseks.

3.

Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus ei ole kohustatud tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave sisaldab järgmist:

a)

konto omaniku residentsus;

b)

konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

c)

olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

d)

muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale kontole);

e)

teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse kohta, ning

f)

kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.

4.

Kliendihalduri tegelik teadmine. Lisaks punkti C alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid (sealhulgas finantskontosid, mis on selle kõrge väärtusega kontoga liidetud), kui kliendihaldur tegelikult teab, et konto omanik on avaldatav isik.

5.

Tunnuste leidmise mõju:

a)

kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus ei leita ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata punkti C alapunkti 4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni, kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe või mitme tunnusega;

b)

kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või mitu tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle liikmesriigi avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes;

c)

kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muud punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada sellelt konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või Šveitsi pädevale asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona.

6.

Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga kõrge väärtusega konto, kuid saab selleks järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus korraldama selle konto suhtes punktis C kirjeldatud täiustatud läbivaatamist selle kalendriaasta jooksul, mis järgneb aastale, mil konto muutub kõrge väärtusega kontoks. Kui nimetatud läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

7.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega konto suhtes punktis C kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud kohaldama selle kõrge väärtusega konto suhtes järgnevatel aastatel uuesti sellist menetlust (kohaldatakse ainult punkti C alapunktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama neid igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata.

8.

Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena seostatakse kontoga üks või mitu punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle avaldatava jurisdiktsioonipuhul avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

9.

Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto omanikul on mõnes avaldatavas jurisdiktsioonis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib punkti B alapunkti 6 kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid.

D.

Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia ühe aasta jooksul pärast 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia kahe aasta jooksul pärast 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist.

E.

Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

IV JAGU

FÜÜSILISE ISIKU UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A.

Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus on seoses konto avamisega saanud, sealhulgas dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt.

B.

Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni maksuresident, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises avaldavas jurisdiktsioonis (vastavalt I jao punktile D) ja sünniaega.

C.

Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse, mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).

V JAGU

ETTEVÕTTE OLEMASOLEVA KONTOGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A.

Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto kogujääk või -väärtus ei ületa järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga seda summat.

B.

Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületavad 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata punktis D ette nähtud menetlust järgides.

C.

Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu avaldatavast isikust ettevõtet või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

D.

Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik:

a)

vaadata üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teave (sealhulgas rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt kogutud teave), et teha kindlaks, kas teabest nähtub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, asutamis- või moodustamiskohta või aadressi avaldavas jurisdiktsioonis;

b)

kui teave viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

2.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti D alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem:

a)

teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus;

b)

teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt;

c)

teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda:

i)

rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul, kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu NFEd ja konto kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või

ii)

konto omaniku või sellis(t)e jurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Šveits või mu jurisdiktsioon) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on maksuresident.

E.

Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg.

1.

Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületavad 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, tuleb läbi vaadata kahe aasta jooksul alates käesoleva muutmisprotokolli jõustumise kuupäevast.

2.

Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid mis ületavad selle summa järgneva aasta 31. detsembril, peavad olema läbi vaadatud selle kalendriaasta jooksul, mis järgneb aastale, mil konto kogujääk või -väärtus ületab selle summa.

3.

Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus konto staatuse punktis D sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama.

VI JAGU

ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A.

Läbivaatamismenetlus, et teha kindlaks ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Ettevõtte uute kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

a)

saada kinnitus (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt. Kui ettevõtte kinnitab, et ta ei ole maksuresident, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile;

b)

kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele avaldavale jurisdiktsioonile avaldatav isik.

2.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti A alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem:

a)

teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto omaniku kinnitusele tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus;

b)

teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt;

c)

teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku või sellise kontrolliva isiku kinnitusele.

VII JAGU

HOOLSUSMEETMETE ERIEESKIRJAD

Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.

A.

Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.

B.

Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning ühised rahalise väärtusega kindlustuslepingud või ühised annuiteedilepingud. Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust tulusaaja (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tulusaaja on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja tulusaajaga seostatud teave sisaldab III jao punktis B kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao punkti B menetluseeskirju.

Liikmesriik või Šveits võivad lubada aruandekohustuslikul finantsasutusel käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale/tunnistuse omanikule või tulusaajale tuleb välja maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

a)

ühine rahalise väärtusega kindlustusleping või ühine annuiteedileping on välja antud tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat/tunnistuse omanikku;

b)

töötajatel/tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses lepingulist tulu ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid, ning

c)

töötajale/tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav kogusumma ei ületa iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

„Ühine rahalise väärtusega kindlustusleping” – rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja mille puhul ii) nõutakse rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja suitsetamisharjumused.

„Ühine annuiteedileping” – annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.

Enne 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

C.

Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

1.

Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsiliste isikute kontode koguväärtuse või -jäägi kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

2.

Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

3.

Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik tegutseb teise isiku esindajana.

4.

Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide dollarites või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud siseriiklike õigusaktidega.

VIII JAGU

MÕISTED

Kohaldatakse järgmisi mõisteid:

A.

Aruandekohustuslik finantsasutus

1.   „Aruandekohustuslik finantsasutus”– vastavalt kontekstile liikmesriigi või Šveitsi finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus.

2.   „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus”– i) finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis.

3.   „Finantsasutus”– hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või kindlaksmääratud kindlustusandja.

4.   „Hoidmisasutus”– ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud.

5.   „Hoiustamisasutus”– ettevõte, mis võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames.

6.   „Investeerimisettevõte”– ettevõte:

a)

kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i)

kauplemine rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; vabalt võõrandatavate väärtpaberitega; või kaubafutuuridega;

ii)

individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või

iii)

finantsvarade või raha muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel,

või

b)

kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvarade investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

Eeldatakse, et ettevõtte äritegevuseks on eelkõige üks või mitu punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või ettevõtte brutotulu on eelkõige saadud finantsvaradesse investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest punkti A alapunkti 6 alapunkti b tähenduses, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on võrdne või ületab 50 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. Mõiste „investeerimisettevõte” ei hõlma ettevõtet, mis on aktiivne NFE seetõttu, et ettevõte vastab mõnele punkti D alapunkti 9 alapunktide d–g kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustes finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega.

7.   „Finantsvara”– hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku tulusaajana laia osanike ringiga või börsil noteeritud täis- või usaldusühingus või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara” ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras.

8.   „Kindlaksmääratud kindlustusandja”– ettevõte, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.

B.

Mittearuandekohustuslik finantsasutus

1.   „Mittearuandekohustuslik finantsasutus”– finantsasutus, mis on:

a)

valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud osas, mis puudutab makset, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus;

b)

suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond; rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond; või tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

c)

muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, kellel on olulisel määral sarnased omadused punkti B alapunkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud ettevõtetega ning kes on kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetellu, ning kellest on teatatud Šveitsile ja kellest Šveits on teatanud Euroopa Komisjonile, tingimusel et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei takista käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist;

d)

välistatud kollektiivne investeerimisüksus või

e)

trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti kõikide avaldatavate kontodega.

2.   „Valitsusüksus”– liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile, Šveitsile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”). Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest:

a)

liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida ühegi eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides;

b)

kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist, Šveitsist või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et:

i)

ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu;

ii)

ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni ühegi eraisiku huve ning

iii)

ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse valitsusüksusesse.

c)

tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

3.   „Rahvusvaheline organisatsioon”– rahvusvaheline organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis koosneb peamiselt valitsustest; ii) millel on liikmesriigiga, Šveitsiga või muu jurisdiktsiooniga kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping, ja iii) mille tulu ei teeni eraisikute huve.

4.   „Keskpank”– institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse kinnitatud põhiline asutus, välja arvatud liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on liikmesriigi valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt liikmesriigile, Šveitsile või muule jurisdiktsioonile.

5.   „Suure liikmete arvuga pensionifond”– fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma või nende kombinatsiooni korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel et:

a)

fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui 5 %-le fondi varadest;

b)

fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele ning

c)

fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

i)

fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga, kuna fond kujutab endast pensioniplaani;

ii)

vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade ülekanded teistest punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise toetusena tööandjatelt;

iii)

fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga (välja arvatud raha ülekandmine teistesse punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud fondidesse ja punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele), või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis kohaldatakse trahvi, või

iv)

töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas ületada iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, kohaldades VII jao punktis C esitatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

6.   „Väikese liikmete arvuga pensionifond”– fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel et:

a)

fondil on alla 50 liikme;

b)

fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega passiivsed NFEd;

c)

töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d)

osalejatel, kes ei ole selle jurisdiktsiooni (liikmesriigi või Šveitsi) residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust rohkem kui 20 %-le fondi varadest, ning

e)

fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele.

7.   „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond”– valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud) või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga kasuks osutatud isiklike teenuste eest.

8.   „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja”– finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi:

a)

ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata, ning

b)

finantsasutus kehtestab alates 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse 50 000 USA dollari või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärse summa ulatuses, või tagavad, et seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao punktis C ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid.

9.   „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus”– investeerimisettevõte, mida reguleeritakse kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne NFE, kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.

Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei takista tema kvalifitseerimist punkti B alapunkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks investeerimisüksuseks, kui:

a)

kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembrit füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b)

kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;

c)

kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ning esitab teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning

d)

kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe aasta jooksul alates 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest.

C.

Finantskonto

1.   „Finantskonto”– finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja:

a)

investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” osalust või võlanõuet investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et i) kliendile antakse investeerimisalast nõu ja tegutsetakse tema nimel, või ii) valitsetakse kliendi portfelle ja tegutsetakse tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;

b)

punkti C alapunkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist, ning

c)

finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt.

Mõiste „finantskonto” ei hõlma kontot, mis on välistatud konto.

2.   „Hoiusekonto”– hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, ja mida finantsasutus hooldab tavapärase panganduse või muu sellise tegevuse käigus. Hoiusekonto hõlmab ka summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi.

3.   „Hoidmiskonto”– konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.

4.   „Osalus”– finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto omaniku kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

5.   „Kindlustusleping”– leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.

6.   „Annuiteedileping”– leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise jurisdiktsiooni (liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni) õigusaktide või praktika kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

7.   „Rahalise väärtusega kindlustusleping”– kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus.

8.   „Rahaline väärtus”– suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus” kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:

a)

ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b)

tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

c)

kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;

d)

kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud punkti C alapunkti 8 alapunktis b, või

e)

sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset.

9.   „Olemasolev konto”

a)

finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus hoiab 27. mai 2015. aasta muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga;

b)

liikmesriigil või Šveitsil on võimalus laiendada „olemasoleva konto” tähendust ka kontoomaniku finantskontole, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui:

i)

konto omanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses või aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või Šveitsis) asuvas seotud ettevõttes ka finantskonto, mis on punkti C alapunkti 9 alapunkti a kohaselt olemasolev konto;

ii)

aruandekohustuslik finantsasutus ja vajaduse korral aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või Šveitsis) asuv seotud ettevõte käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja muid konto omaniku finantskontosid, mida käsitatakse alapunkti b kohaselt olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao punktis A sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks finantskontode jääk või väärtus;

iii)

sellise finantskonto puhul, mille suhtes rakendatakse rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti”, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud kohaldada finantskonto suhtes rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti”, tuginedes punkti C alapunkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud rahapesuvastastele meetmetele ja põhimõttele „tunne oma klienti”, ning

iv)

finantskonto avamine ei nõua konto omaniku poolt uue, täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva lepingu eesmärkidel.

Enne 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis ettenähtud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

10.   „Uus konto”– aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis avatakse 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumise päeval või hiljem, välja arvatud juhul, kui seda käsitatakse punkti C alapunkti 9 kohaselt olemasoleva kontona.

11.   „Füüsilise isiku olemasolev konto”– ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto.

12.   „Füüsilise isiku uus konto”– ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.

13.   „Ettevõtte olemasolev konto”– ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto.

14.   „Madalama väärtusega konto”– füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga ei ületa 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärset summat.

15.   „Kõrge väärtusega konto”– füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri või järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärset summat.

16.   „Ettevõtte uus konto”– ühe või mitme ettevõtte uus konto.

17.   „Välistatud konto”– milline tahes järgmistest kontodest:

a)

pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)

kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks (sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);

ii)

konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii)

maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet;

iv)

kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv, ning

v)

kas i) aasta sissemaksete ülempiir on 50 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärne summa, või ii) elu jooksul kontole tehtavate sissemaksete ülempiir on 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärne summa, kohaldades kõikidel juhtudel VII jao punktis C sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele;

b)

konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)

kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension;

ii)

konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii)

raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele, või kui raha võetakse välja selliseid kriteeriume täitmata, määratakse trahv, ning

iv)

aasta sissemaksete ülempiir on 50 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärne summa, kohaldades VII jao punktis C sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või mitmelt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või mitmelt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele;

c)

elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel et leping vastab järgmistele nõuetele:

i)

korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90-aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;

ii)

lepingus puudub lepinguline summa, mille isik võiks kätte saada (väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata;

iii)

lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid, millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud summad, ning

iv)

tulusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega;

d)

konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

e)

konto, mis avatakse seoses ühega alljärgnevatest:

i)

kohtumäärus või -otsus;

ii)

kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab järgmistele nõuetele:

kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas, mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega;

konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja või üürniku kohustus hüvitada kahju seoses üüritud varaga üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt;

kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui üürileping lõpeb;

konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses finantsvara müügi või vahetusega, ning

konto ei ole seotud punkti C alapunkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga;

iii)

kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või kindlustuse maksmist hiljem;

iv)

finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem;

f)

hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)

konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat ning enammakset ei tagastata kohe kliendile, ning

ii)

finantsasutus kehtestab alates 27. mai 2015. aasta muutmisprotokolli jõustumisest või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse 50 000 USA dollari või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärse summa ulatuses, või tagavad, et seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao punktis C ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid;

g)

muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, millel on olulisel määral sarnased omadused punkti C alapunkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud kontodega ning mis on riigi õigusaktides määratletud välistatud kontona, või liikmesriikide puhul on kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode loetellu, ning sellest on teatatud Šveitsile või Šveitsi puhul Euroopa Komisjonile, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

D.

Avaldatav konto

1.

„Avaldatav konto” – konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFE-le, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII jaos kirjeldatud hoolsusmeetmetele.

2.

„Avaldatav isik” – avaldava jurisdiktsiooni isik, kes ei ole: i) äriühing, mille osakutega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; ii) äriühing, mis on alapunktis i kirjeldatud äriühinguga seotud ettevõte; iii) valitsusüksus iv) rahvusvaheline organisatsioon; v) keskpank; ega vi) finantsasutus.

3.

„Avaldava jurisdiktsiooni isik” – avaldava jurisdiktsiooni füüsiline isik või ettevõte, kes on sellise jurisdiktsiooni resident maksualaste õigusaktide kohaselt, või avaldava jurisdiktsiooni residendist surnud isiku pärandvara. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet, nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

4.

„Avaldav jurisdiktsioon” – liikmesriigi puhul Šveits ja Šveitsi puhul liikmesriik seoses kohustusega esitada I jaos kirjeldatud teavet.

5.

„Osalev jurisdiktsioon” – liikmesriigi või Šveitsi puhul:

a)

iga liikmesriik seoses aruandlusega Šveitsile või

b)

Šveits seoses aruandlusega liikmesriigile või

c)

muu jurisdiktsioon, i) millega vastavalt kontekstile asjaomasel liikmesriigil või Šveitsil on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik või Šveits ning millest teatatakse vastavalt Šveitsile või Euroopa Komisjonile;

d)

seoses liikmesriikidega muu jurisdiktsioon, i) millega Euroopa Liidul on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune muu jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa Komisjon.

6.

„Kontrollivad isikud” – füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud” tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.

7.

„NFE” – ettevõte, mis ei ole finantsasutus.

8.

„Passiivne NFE” – üks järgmistest: i) NFE, mis ei ole aktiivne NFE, või ii) punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

9.

„Aktiivne NFE” iga NFE, mis vastab ühele alljärgnevale kriteeriumile:

a)

alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks;

b)

NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või NFE on sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c)

NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

d)

sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

e)

NFE-l ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; NFE-le ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud NFE asutamisest;

f)

NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

g)

NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel et selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või

h)

NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

i)

ta on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil, või on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

ii)

ta on oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) tulumaksust vabastatud;

iii)

tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv)

NFE residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveitsi või muu jurisdiktsioon) kohaldatavad õigusaktid või NFE asutamisdokumendid ei võimalda NFE tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud NFE heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks NFE ostetud vara eest, ning

v)

NFE residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) kohaldatavate õigusaktide või NFE asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et NFE likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle NFE residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

E.

Muu

1.

„Konto omanik” – isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas lisas konto omanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele.

2.

„Rahapesuvastased meetmed ja põhimõte “tunne oma klienti”” – aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.

3.

„Ettevõte” – juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trust või fond.

4.

Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui üks ettevõtetest kontrollib teist ettevõtet või mõlemad ettevõtted alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes. Liikmesriik või Šveits võib ettevõtte määratleda kui „seotud ettevõtte”, kui a) üks ettevõtetest kontrollib teist ettevõtet; b) mõlemad ettevõtted alluvad ühisele kontrollile, või c) mõlemad ettevõtted on punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes.

Enne 27. mai 2015. aasta muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis ettenähtud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

5.

„Maksukohustuslase identifitseerimisnumber” – maksukohustuslase identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslase identifitseerimisnumber puudub.

6.

„Dokumentaalsed tõendid” – üks järgmistest dokumentidest:

a)

residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni volitatud valitsusasutus (näiteks liikmesriigi või Šveitsi asutus või kohalik omavalitsus);

b)

füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on toodud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks;

c)

ettevõtte puhul ametlik dokument, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks liikmesriigi või Šveitsi valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on esitatud ettevõtte nimi ja selle peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud;

d)

auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne, pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne.

Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad liikmesriigi või Šveitsi aruandekohustuslikud finantsasutused lubada kasutada dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas oma tavapäraste äritavadega rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” rakendamiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” – kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil.

Enne 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis ettenähtud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

IX JAGU

TULEMUSLIK RAKENDAMINE

Igas liikmesriigis ja Šveitsis peavad kehtima eeskirjad ja haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine, sealhulgas:

1.

eeskirjad, mis hoiavad ära finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise praktika kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks;

2.

eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete täitmisel ning piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3.

haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;

4.

haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt mittearuandekohustuslike finantsasutustena määratletud ettevõtete ja väljaarvatud kontodena määratletud kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks, on jätkuvalt vähetõenäoline, ning

5.

tõhusad sätted nõuete mittetäitmise käsitlemiseks.

II LISA

Täiendavad aruandluseeskirjad ja hoolsusmeetmed finantskontode teabe kohta

1.   Asjaolude muutumine

„Asjaolude muutumine” hõlmab muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud teave või teave, mis on muudmoodi sellise isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine konto omaniku kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku lisandumine, asendumine või muu muutumine) või sellise kontoga seotud kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao punkti C alapunktides 1–3 kirjeldatud kontode liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao punkti B alapunktis 1 kirjeldatud elukoha aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise asjaolude muutumise märkamist või avastamist saama konto omaniku kinnituse ja uued dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid selleks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao punkti B alapunktides 2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust.

2.   Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega

Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva isiku kinnitusele.

3.   Finantsasutuse residentsus

Finantsasutus on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni „resident”, kui ta allub selle liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsioonile (st osalev jurisdiktsioon saab kohaldada meetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui finantsasutus on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident, on ta selle liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni all ja on seega liikmesriigi finantsasutus, Šveitsi finantsasutus või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus. Finantsasutusest trusti puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident või mitte) loetakse, et trust on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni all, kui üks või mitu selle haldajatest on selle liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni residendid, välja arvatud juhul, kui trust edastab kogu teabe trusti peetavate avaldatavate selliste kontode kohta, mille puhul tuleb käesoleva lepingu või mõne muu ülemaailmset standardit kohaldava lepingu kohaselt esitada aruanne teisele osalevale jurisdiktsioonile (liikmesriik, Šveits või muu osalev jurisdiktsioon), sest ta on selle teise osaleva jurisdiktsiooni maksuresident. Kui aga finantsasutusel (välja arvatud trust) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni all olevaks ja ta on seega kõnealuse liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus, kui:

a)

ta on asutatud liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt;

b)

tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis, Šveitsis või muus osalevas jurisdiktsioonis või

c)

ta allub liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsjärelevalvele.

Kui finantsasutus (välja arvatud trust) on kahe või enama osaleva jurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveits või muu osalev jurisdiktsioon) resident, kohaldatakse sellise finantsasutuse suhtes selle osaleva jurisdiktsiooni aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta hoiab oma finantskontot (finantskontosid).

4.   Konto pidamine

Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:

a)

hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);

b)

hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid (välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);

c)

finantsasutuses osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab endast finantskontot, peab seda selline finantsasutus;

d)

rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid.

5.   Passiivsetest NFEdest trustid

Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII jao D alapunkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni residendiks, kus asub ettevõttetegeliku juhtimise koht. Sel eesmärgil loetakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist „sarnaseks” täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda ei loeta avaldatavas jurisdiktsioonis selle jurisdiktsiooni maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks. Siiski ei või passiivsest NFEst trusti topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad isikud” laia ulatust trustide puhul) lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.

6.   Ettevõtte peakontori aadress

Üks I lisa VIII jao punkti E alapunkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte peakontori aadress liikmesriigis, Šveitsis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud. Ettevõtte peakontori aadress on üldjuhul koht, kus asub selle tegeliku juhtimise koht. Selle finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte peakontori aadress, kui see aadress ei ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud aadress. Lisaks ei ole ettevõtte peakontori aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste kinnipidamise korralduse puhul.

III LISA

Lepinguosaliste pädevate asutuste loetelu

Käesoleva lepingu kohaselt on pädevad asutused järgmised:

a)

Šveits – Le chef du Département fédéral des finances ou son représentant autorisé/Der Vorsteher oder die Vorsteherin des Eidgenössischen Finanzdepartements oder die zu seiner oder ihrer Vertretung bevollmächtigte Person/Il capo del Dipartimento federale delle finanze o la persona autorizzata a rappresentarlo,

b)

Belgia Kuningriik – De Minister van Financiën/Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

c)

Bulgaaria Vabariik – Изпълнителният директор на Националната агенция за приходите või volitatud esindaja,

d)

Tšehhi Vabariik – Ministr financí või volitatud esindaja,

e)

Taani Kuningriik – Skatteministeren või volitatud esindaja,

f)

Saksamaa Liitvabariik – Der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja,

g)

Eesti Vabariik – Rahandusminister või volitatud esindaja,

h)

Kreeka Vabariik – Ο Υπουργός Οικονομίας και Οικονομικών või volitatud esindaja,

i)

Hispaania Kuningriik – El Ministro de Economía y Hacienda või volitatud esindaja,

j)

Prantsuse Vabariik – Le Ministre chargé du budget või volitatud esindaja,

k)

Horvaatia Vabariik – Ministar financija või volitatud esindaja,

l)

Iirimaa – The Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja,

m)

Itaalia Vabariik – Il Capo del Dipartimento per le Politiche Fiscali või volitatud esindaja,

n)

Küprose Vabariik – Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja,

o)

Läti Vabariik – Finanšu ministrs või volitatud esindaja,

p)

Leedu Vabariik – Finansų ministras või volitatud esindaja,

q)

Luksemburgi Suurhertsogiriik – Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

r)

Ungari – A pénzügyminiszter või volitatud esindaja,

s)

Malta Vabariik – Il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või volitatud esindaja,

t)

Madalmaade Kuningriik – De Minister van Financiën või volitatud esindaja,

u)

Austria Vabariik – Der Bundesminister für Finanzen või volitatud esindaja,

v)

Poola Vabariik – Minister Finansów või volitatud esindaja,

w)

Portugali Vabariik – O Ministro das Finanças või volitatud esindaja,

x)

Rumeenia – Președintele Agenției Naționale de Administrare Fiscală või volitatud esindaja,

y)

Sloveenia Vabariik – Minister za finance või volitatud esindaja,

z)

Slovaki Vabariik – Minister financií või volitatud esindaja,

aa)

Soome Vabariik – Valtiovarainministeriö/Finansministeriet või volitatud esindaja,

ab)

Rootsi Kuningriik – Chefen för Finansdepartementet või volitatud esindaja,

ac)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik – the Commissioners of Inland Revenue või nende volitatud esindajad ja Gibraltari pädev asutus, kelle Ühendkuningriik määrab vastavalt kokkulepetele, milles käsitletakse Gibraltari asutusi seoses Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse dokumentide ja nendega seotud lepingutega, millest liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone teavitati 19. aprillil 2000, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär edastab Šveitsile vastava dokumendi koopia ning seda kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev muutmisprotokoll nõuab ratifitseerimist või heakskiitmist lepinguosaliste poolt nende oma menetluse kohaselt. Lepinguosalised teavitavad teineteist nende menetluste lõpuleviimisest. Muutmisprotokoll jõustub jaanuarikuu esimesel päeval pärast viimase teatise saamist.

2.   Käesoleva muutmisprotokolliga ette nähtud teabevahetust kohaldatakse alates muutmisprotokolli jõustumise kuupäevast esitatud selliste taotluste suhtes, mis hõlmavad teavet, mis on seotud eelarveaastatega, mis algasid muutmisprotokolli jõustumise aasta 1. jaanuaril või pärast seda. Lepingu artikkel 10 enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga, on jätkuvalt kohaldatav, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lepingu artiklit 5, mida on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga.

3.   Käesoleva muutmisprotokolli jõustumine ei mõjuta füüsiliste isikute nõudeid vastavalt lepingu artiklile 9 enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga.

4.   Šveits koostab käesoleva lepingu (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele lõppmakse ning annab aru teabe kohta, mille ta sai Šveitsis asutatud intressi maksjatelt lepingu artikli 2 (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) kohaselt seoses lepingu viimase kohaldamisaastaga (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) või vajaduse korral, eelneva aastaga.

Artikkel 3

Lepingule on lisatud protokoll, mille sisu on järgmine:

„Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise lepingu protokoll.

Seoses käesoleva muutmisprotokolli allakirjutamisega Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel on täievolilised esindajad kokku leppinud järgmistes sätetes, mis moodustavad lepingu, nagu seda on muudetud käesoleva protokolliga, lahutamatu osa:

1.

Ollakse arusaamisel, et teabevahetust käesoleva lepingu artikli 5 kohaselt saab taotlust esitav riik (liikmesriik või Šveits) taotleda üksnes juhul, kui ta on kasutanud juba kõiki oma sisese maksumenetluse kättesaadavaid teabeallikaid.

2.

Ollakse arusaamisel, et taotluse esitanud riigi (liikmesriik või Šveits) pädev ametiasutus esitab käesoleva lepingu artikli 5 kohast teabetaotlust tehes taotluse saanud riigi (vastavalt Šveits või liikmesriik) pädevale asutusele järgmise teabe:

i)

kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed;

ii)

ajavahemik, mille kohta andmeid taotletakse;

iii)

selgitus soovitava teabe kohta, sealhulgas selle kohta, mis laadi teavet ja millisel kujul taotluse esitanud riik taotluse saanud riigilt soovib;

iv)

maksueesmärk, mille kohta teavet otsitakse;

v)

kui see on teada, isiku nimi ja aadress, kelle valduses arvatakse olevat nõutav teave;

3.

Ollakse arusaamisel, et „eeldatava asjakohasuse” standardi eesmärk on sätestada teabe vahetamine käesoleva lepingu artikli 5 alusel nii ulatuslikult kui võimalik ning samas selgitada, et liikmesriikidel ja Šveitsil ei ole vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole seotud konkreetse maksumaksja maksuasjadega. Kui lõige 2 sisaldab olulisi menetlusnõudeid, mille eesmärk on tagada, et ei teostata sihipäratuid päringuid, siis lõike 2 punkte i-v ei saa siiski tõlgendada nii, et see takistaks tõhusat teabevahetust. „Eeldatava asjakohasuse” standardit on võimalik täita nii ühe maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) kui ka mitme maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) puhul.

4.

Ollakse arusaamisel, et leping ei hõlma teabevahetust omal algatusel.

5.

Ollakse arusaamisel, et käesoleva lepingu artikli 5 kohase teabevahetuse korral kohaldatakse jätkuvalt menetluseeskirju seoses maksumaksjate õigustega, mis on sätestatud taotluse saanud riigis (liikmesriik või Šveits). Lisaks ollakse seisukohal, et nende sätete eesmärk on tagada maksumaksjale õiglane menetlus ning mitte takistada ega põhjendamatult edasi lükata teabe vahetamise protsessi.”

Artikkel 4

Keeled

Käesolev muutmisprotokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale aktile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и седми май две хиляди и петнадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de mayo de dos mil quince.

V Bruselu dne dvacátého sedmého května dva tisíce patnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende maj to tusind og femten.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Mai zweitausendfünfzehn.

Kahe tuhande viieteistkümnenda aasta maikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαπέντε.

Done at Brussels on the twenty-seventh day of May in the year two thousand and fifteen.

Fait à Bruxelles, le vingt-sept mai deux mille quinze.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset sedmog svibnja dvije tisuće petnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette maggio duemilaquindici.

Briselē, divi tūkstoši piecpadsmitā gada divdesmit septītajā maijā.

Priimta du tūkstančiai penkioliktų metų gegužės dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenötödik év május havának huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Mejju tas-sena elfejn u ħmistax.

Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste mei tweeduizend vijftien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego maja roku dwa tysiące piętnastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de maio de dois mil e quinze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte mai două mii cincisprezece.

V Bruseli dvadsiateho siedmeho mája dvetisícpätnásť.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega maja leta dva tisoč petnajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde maj tjugohundrafemton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Za Švicarsku Konfederaciju

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā –

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

Image


(1)  ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.

(2)  ELT L 64. 11.3.2011, lk 1.

(3)  Šveitsi puhul hõlmab mõiste „aktsiaselts või osaühing” järgmist:

société anonyme/Aktiengesellschaft/società anonima,

société à responsabilité limitée/Gesellschaft mit beschränkter Haftung/società a responsabilità limitata,

société en commandite par actions/Kommanditaktiengesellschaft/società in accomandita per azioni.


LEPINGUOSALISTE DEKLARATSIOONID:

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON MUUTMISPROTOKOLLI JÕUSTUMISE KOHTA

Lepinguosalised eeldavad, et Šveitsi põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse nõuded rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks täidetakse õigeaegselt, et muutmisprotokoll saaks jõustuda 2017. aasta jaanuari esimesel päeval. Nad võtavad kõik meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU JA SELLE LISADE KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et seoses lepingu ja lisade rakendamisega tuleks kasutada OECD poolt välja töötatud pädeva asutuse näidislepingu ja ühise aruandlusstandardi kommentaare näidete või tõlgenduste allikana, et tagada ühetaoline kohaldamine.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 5 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 5 (teabevahetust taotluse alusel) rakendamisel tuleks tõlgenduse allikana kasutada OECD tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu artikli 26 kommentaare.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU I LISA III JAO PUNKTI A KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad analüüsivad lepingu I lisa III jao punkti A praktilist tähtsust, milles on sätestatud, et rahalise väärtusega kindlustuslepingut või annuiteedilepingut ei pea läbi vaatama, tuvastama ega selle kohta aru andma, kui seadus tõhusalt takistab aruandekohustuslikul finantsasutusel selliste lepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

Lepinguosalised on ühisel arusaamal, et I lisa III jao punkti A kohaselt on aruandekohustuslikul finantsasutusel seadusega tõhusalt takistatud rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümine avaldatava jurisdiktsiooni residentidele üksnes juhul, kui osaleva jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) residendist aruandekohustuslike finantsasutuse suhtes kohaldatava Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguse või Šveitsi õigusega mitte ainult ei takistata seadusega aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist avaldatavas jurisdiktsioonis (vastavalt liikmesriik või Šveits), vaid nende seadustega takistatakse tõhusalt aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist kõnealuse avaldatava jurisdiktsiooni residentidele mis tahes muus olukorras.

Sellega seoses peab iga liikmesriik teatama Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab Šveitsi, kui kohaldatavate Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguse kohaselt takistatakse seadusega Šveitsi aruandekohustuslikel finantsasutustel kõnealuse liikmesriigi residentidele selliste lepingute müümist, sõltumata nende sõlmimise kohast. Samamoodi teatab Šveits Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab liikmesriike, kui Šveitsi õiguse kohaselt takistatakse seadusega ühe või mitme liikmesriigi aruandekohustuslikel finantsasutustel Šveitsi residentidele selliste lepingute müümist, sõltumata nende sõlmimise kohast. Kõnealused teated tehakse enne muutmisprotokolli jõustumist, nähes ette õigusliku olukorra alates jõustumisest. Sellise teate puudumise korral loetakse, et aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole seadusega tõhusalt takistatud rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümine kõnealuse avaldatava jurisdiktsiooni residentidele. Juhul kui aruandekohustusliku finantsasutuse jurisdiktsiooni seadused samuti ei takista tõhusalt aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele, ei kohaldata I lisa III jao punkti A asjaomaste aruandekohustuslike finantsasutuste ja lepingute suhtes.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 5 KOHTA

Šveitsi delegatsioon teatas Euroopa Komisjonile, et Šveits ei vaheta teavet sellise taotluse alusel, mis on koostatud ebaseaduslikult saadud andmete alusel. Euroopa Komisjon võttis Šveitsi seisukoha teadmiseks.


MÄÄRUSED

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/50


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL, Euratom) 2015/2401,

2. oktoober 2015,

Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2 ja artikli 8 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 kohaselt loob Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet (edaspidi „amet”) Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri (edaspidi „register”) ning haldab seda.

(2)

Registris tuleks säilitada andmeid, teavet ja dokumente, mis esitatakse koos Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registreerimise taotlusega, ning käesoleva määruse kohaselt Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste poolt hiljem esitatavaid andmeid, teavet ja dokumente.

(3)

Amet peaks saama teavet ja tõendavaid dokumente, mida ta vajab registri pidamisega seotud kohustuste kõrvalekaldumatuks täitmiseks.

(4)

Registri teenus peaks olema avalik teenus, mida osutatakse läbipaistvuse, aruandekohustuse ja õiguskindluse edendamiseks. Seetõttu peaks amet registri pidamisel tagama nõuetekohase juurdepääsu registri teabele ja selle teabe nõuetekohase tõestamise, täites muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (2) sätestatud vastutava töötlejana isikuandmete kaitse nõudeid kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 33.

(5)

Amet peaks väljastama standardväljavõtteid teabega, mis on kindlaks määratud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 7 lõike 3 alusel vastu võetud rakendusmäärusega.

(6)

Ametile tuleks jätta õigus määrata kindlaks oma tegevuse kord, mis peaks olema proportsionaalne.

(7)

Register peaks seisma eraldi veebisaidist, mille Euroopa Parlament on loonud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 32, kuigi sellel veebisaidil tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks mõned registri dokumendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Registri sisu

1.   Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registris hoitakse järgmisi dokumente koos ajakohastatud versioonidega, kui neid tekib:

a)

põhikiri, sealhulgas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklites 4 ja 5 sätestatud andmed, ja selle muudatused;

b)

nõuetekohaselt täidetud ja allakirjutatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 lisa kohane standarddeklaratsioon;

c)

vajaduse korral lisaks põhikirjale ka Euroopa tasandi erakonna ja asjakohasel juhul ka sellega seotud sihtasutuse finants-, haldus- ja juhtimisstruktuuri üksikasjalik kirjeldus, millest ilmneb, et kumbki on iseseisev üksus;

d)

liikmesriigi kinnitus selle kohta, et taotleja on järginud kõiki selles liikmesriigis kehtestatud taotluse esitamise nõudeid ning et taotleja põhikiri on kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktidega, kui taotleja asukohaliikmesriigis on sellise kinnituse esitamine nõutav;

e)

liikmesriikide asutuste dokumendid ja kirjad, mis kujutavad endast käesolevas artiklis sätestatud dokumente ja teavet.

2.   Register peab Euroopa tasandi erakondade kohta sisaldama järgmisi dokumente lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele:

a)

taotleva üksuse esimehe või juhataja poolt nõuetekohaselt allakirjutatud Euroopa tasandi erakonna registreerimise taotlus;

b)

Euroopa tasandi erakonna registreerimistaotluse esitamise ajaks viimaste Euroopa Parlamendi valimiste ametlik tulemus; pärast erakonna registreerimist kõigi Euroopa Parlamendi valimiste ametlik tulemus;

c)

juhul kui Euroopa tasandi erakonna moodustavad füüsilised isikud, siis vähemalt seitsme eri liikmesriikidest pärit, Euroopa Parlamendi, riikliku või piirkondliku parlamendi või assamblee valimistel valituks osutunud isiku allakirjutatud taotlus, milles ta kinnitab oma kavatsust astuda Euroopa tasandi erakonna liikmeks; Euroopa Parlamendi, üleriigiliste ja piirkondlike valimiste tulemusel, liikmesuse muutumise tõttu või neist mõlemast tingitud muudatused;

d)

kui taotleja on poliitiline partei, mis ei ole veel osalenud Euroopa Parlamendi valimistel, siis kirjalikud tõendid selle kohta, et ta on avalikult teatanud kavatsusest osaleda järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel, ning selle kohta, et üleriigiline või piirkondlik erakond või mõlemad kavatsevad seada valimistel kandidaate;

e)

põhikirjale lisatud liikmeserakondade ajakohane nimekiri, mis sisaldab iga liikmeserakonna täisnime, akronüümi, liikmesuse tüüpi ja selle liikmesriigi nime, kus erakond on asutatud.

3.   Register peab Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kohta sisaldama järgmisi dokumente lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele:

a)

taotleva üksuse esimehe või juhataja ja taotleva poliitilise sihtasutusega seotud Euroopa tasandi erakonna esimehe või juhataja poolt nõuetekohaselt allakirjutatud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusega registreerimise taotlus;

b)

juhtorgani liikmete nimekiri koos iga liikme kodakondsusega;

c)

liikmesorganisatsioonide ajakohane nimekiri, mis sisaldab iga liikmesorganisatsiooni täisnime, akronüümi, liikmesuse tüüpi ja selle liikmesriigi nime, kus erakond on asutatud.

4.   Registris tuleb hoida ajakohasena järgmine teave iga registreeritud Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kohta:

a)

üksuse liik (Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus);

b)

registreerimisnumber, mille amet on andnud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele, milles on esitatud üksikasjalikud sätted registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisnumbrite süsteemi ning standardsetes registriväljavõtetes esitatava teabe kohta;

c)

täisnimi, akronüüm ja logo;

d)

liikmesriik, kus asuvad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse juhtorganid;

e)

kui registreerimine juhtorganite asukohaliikmesriigis on paralleelne registreerimine, siis asjaomase registreerimisasutuse nimi, aadress ja veebisait, kui see on olemas;

f)

juhtorganite aadress, postiaadress, kui see on eelmisest erinev, e-posti aadress ja veebisait, kui see on olemas;

g)

Euroopa tasandi erakonnana või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise ja asjakohasel juhul ka registrist kustutamise kuupäev;

h)

liikmesriigis registreeritud üksuse ümberregistreerimise teel loodud Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul tema täisnimi, õiguslik seisund ja liikmesriigi registreerimisnumber;

i)

põhikirja ja selle muudatuste vastuvõtmise kuupäev;

j)

asjakohastel juhtudel Euroopa tasandi erakonnana või selle liikmeserakondade Euroopa Parlamendi liikmetest liikmete arv;

k)

asjakohastel juhtudel Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registreerimisnumber;

l)

Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul temaga seotud Euroopa tasandi erakonna nimi ja registreerimisnumber;

m)

organite liikmete ning haldus- ja finantsalase ja seadusliku esindamise volitustega ametiisikute isikuandmed, sealhulgas nimi, sünnikuupäev, kodakondsus ja elukoht, ning nende isikute amet ja volitused võtta iseseisvalt või ühiselt kohustusi kolmandate isikute ees ja esindada üksust kohtumenetluses.

5.   Register säilitab lõigetes 1–4 osutatud dokumendid ja teabe tähtajatult.

Artikkel 2

Täiendav teave ja tõendavad dokumendid

Registreerimise taotlejad ning registreeritud Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad ametile lisaks määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 8 lõikes 2 nõutule ka artiklis 1 osutatud dokumendid ja teabe ning nende ajakohastatud versioonid.

Amet võib Euroopa tasandi erakondadelt ja Euroopa tasandi poliitilistelt sihtasutustelt nõuda ebatäielike ja aegunud dokumentide ja teabe asemel uute dokumentide ja teabe esitamist.

Artikkel 3

Registri pakutavad teenused

1.   Amet töötab välja standardse registriväljavõtte. Amet esitab standardväljavõtte füüsilisele ja juriidilisele isikule kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist.

2.   Juhtudel, kui ametil on sellekohane pädevus vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 1141/2014, tõendab ta sellekohase taotluse saamisel, et standardväljavõttes esitatud teave on õige, ajakohane ja kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega.

Kui ametil puudub määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 kohane pädevus, tõendab ta teabe ja dokumentide väljastamise taotluse saamisel pärast mõistliku ulatusega kontrolli tegemist, et standardväljavõttes esitatud teave on kõige täielikum, ajakohasem ja õigem talle kättesaadav teave. Kontrollimise käigus taotleb ta teabe kohta kinnitust liikmesriikide ametiasutustelt niivõrd, kuivõrd nendel asutustel on riigi õigusaktide kohaselt õigus teavet kinnitada. Käesoleva lõigu kohaste taotluste suhtes ei kohaldata lõikes 1 sätestatud tähtaega.

Käesolevas lõikes osutatud tõendamise puhul märgib amet selgelt, kas tal on sellekohane pädevus vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 1141/2014.

3.   Amet annab taotluse korral lõikes 2 osutatud tõendi liidu institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide ametiasutustele ja kohtutele. Samuti annab ta Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse taotlusel sellise tõendi tema enda kohta.

Amet annab asjakohaselt põhjendatud taotluse saamisel sellise tõendi ka muule füüsilisele ja juriidilisele isikule, kes vajab seda õigus- või haldusmenetluses.

4.   Amet kehtestab üksikasjaliku registrile standardväljavõtete ja koopiate saamise taotluste esitamise ja nende väljastamise korra. Kord peab hõlmama ka selle teenuse osutamist elektroonsete vahenditega.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/54


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2402,

12. oktoober 2015,

millega vaadatakse läbi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõike 10 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 kohaselt kehtestas komisjon rakendusotsuses 2011/877/EL (3) elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused vastavate tegurite lõikes, sealhulgas ehitusaasta ja kütuse liik. Neid väärtusi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

(2)

Komisjon on läbi vaadanud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused, võttes arvesse liikmesriikide ja sidusrühmade esitatud andmeid käitamise kohta tegelikes oludes. Võttes arvesse parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia arengut vaadeldaval ajavahemikul 2011–2015, tuleks elektri eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste puhul säilitada otsuses 2011/877/EL sätestatud eristamine.

(3)

Hiljutiste kogemuste ja analüüsi taustal kinnitas tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste läbivaatus, et kliimatingimustega seotud parandustegureid, mis on sätestatud otsuses 2011/877/EL, tuleks kohaldada ainult gaaskütusel töötavate põletusseadmete puhul.

(4)

Kõnealune läbivaatus kinnitas hiljutiste kogemuste ja analüüsi põhjal, et tuleks jätkuvalt kohaldada ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurit, mis on sätestatud otsuses 2011/877/EL. Selleks, et paremini kajastada ärahoitud võrgukadusid, tuleks ajakohastada pinge piirmäärasid ja parandustegurite väärtust.

(5)

Läbivaatus annab tunnistust selle kohta, et soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi tuleks mõnel juhul muuta. Selleks, et hoida ära kehtivate skeemide tagasiulatuvad muudatused, hakatakse uusi kontrollväärtusi kohaldama alles alates 2016. aastast ning enne seda ehitatud jaamade puhul kohaldatakse praegu kehtivaid kontrollväärtusi. Kliimatingimustega seotud parandustegurid ei ole vajalikud, sest kütusest soojusenergia tootmise termodünaamika ei sõltu märkimisväärselt ümbritseva õhu temperatuurist. Samuti ei ole vajalikud jaotusvõrgukadude parandustegurid, sest soojusenergiat kasutatakse alati tootmiskoha lähedal.

(6)

Läbivaatus tõendas, et auru või kuuma vett tootvate katelde kontrollväärtused tuleks eristada.

(7)

Andmed tegelikes oludes käitamise kohta vaadeldaval ajavahemikul näitavad, et statistiliselt on teatavaid kütuseid kasutavate tänapäevaste elektrijaamade tegelikud tootmisnäitajad märkimisväärselt paranenud.

(8)

On vaja, et elektri- ja soojusenergia koostootmise investeerimistingimused oleksid stabiilsed ja säiliks investorite usaldus, seepärast on asjakohane kehtestada elektri ja soojuse koostootmise ühtlustatud kontrollväärtused.

(9)

Direktiivis 2011/877/EL kehtestatud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise kontrollväärtusi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015. Uusi kontrollväärtusi tuleb hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2016. Selleks et tagada uute kontrollväärtuste kohaldamine nimetatud kuupäevast, jõustub käesoleva määrus järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(10)

Direktiivi 2012/27/EL artiklitega 14, 22 ja 23 antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise ühtlustatud kontrollväärtusi. Volitused on komisjonile delegeeritud viieks aastaks alates 4. detsembrist 2012. Selleks et vältida olukorda, kus volituste delegeerimist ei pikendata pärast 4. detsembrit 2017, jätkatakse käesolevas määruses sätestatud kontrollväärtuste kohaldamist. Kui vahepealsel ajal antakse komisjonile uued volitused, kavatseb komisjon käesolevas määruses sätestatud kontrollväärtused hiljemalt neli aastat pärast määruse jõustumist läbi vaadata.

(11)

Direktiivi 2012/27/EL eesmärk on soodustada koostootmist energia säästmiseks, seepärast tuleks motiveerida vanemate koostootmisüksuste ajakohastamist, et parandada nende energiatõhusust. Nendel põhjustel ja kooskõlas tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste nõudega, mis peaksid põhinema direktiivi 2012/27/EL II lisa punktis f nimetatud põhimõtetel, peaksid koostootmisüksusele kohaldatavad elektri toomise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused hakkama suurenema alates 11. aastast pärast üksuse ehitamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kehtestamine

Elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused on sätestatud vastavalt I ja II lisas.

Artikkel 2

Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste parandustegurid

1.   Liikmesriigid kohaldavad III lisas sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi iga liikmesriigi keskmiste kliimatingimustega.

Kui ametlikud ilmastikuandmed näitavad, et aasta keskmine õhutemperatuur erineb liikmesriigi territooriumil 5 °C või rohkem, võib kõnealune liikmesriik pärast komisjonile teatamist III lisas sätestatud meetodit kasutades kehtestada esimese lõigu kohaldamiseks mitu kliimavööndit.

2.   Liikmesriigid kasutavad IV lisas sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi vastavalt ärahoitud jaotusvõrgukadudele.

3.   Kui liikmesriigid kasutavad nii III lisas kui ka IV lisas sätestatud parandustegureid, rakendatakse III lisas sätestatud tegureid enne IV lisas sätestatud tegureid.

Artikkel 3

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamine elektrienergia eraldi tootmisel

1.   Liikmesriigid kohaldavad I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis on seotud elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastaga. Kõnealuseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi kohaldatakse kümme aastat alates koostootmisüksuse ehitusaastast.

2.   Alates 11. aastast pärast elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastat kohaldavad liikmesriigid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis kehtivad vastavalt lõikele 1 kümne aasta vanuste koostootmisüksuste suhtes. Kõnealuseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi kohaldatakse üks aasta.

3.   Käesoleva artikli tähenduses on koostootmisüksuse ehitusaasta kalendriaasta, mille jooksul üksus alustab elektri tootmist.

Artikkel 4

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamine soojusenergia eraldi tootmisel

1.   Liikmesriigid kohaldavad II lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis on seotud elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastaga.

2.   Käesoleva artikli tähenduses on koostootmisüksuse ehitusaasta kalendriaasta artikli 3 tähenduses.

Artikkel 5

Elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ajakohastamine

Kui investeerimiskulud koostootmisüksuse ajakohastamiseks ületavad 50 % uue võrreldava koostootmisüksuse investeerimiskuludest, loetakse artikli 3 ja 4 tähenduses ehitusaastaks see kalendriaasta, millal ajakohastatud koostootmisüksus hakkab elektrit tootma.

Artikkel 6

Segakütus

Kui elektri- ja soojusenergia koostootmisüksus töötab rohkem kui ühel kütusel, kohaldatakse eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi võrdeliselt eri kütuseliikidega toodetud energia kaalutud keskmisega.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2011/877/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 52, 21.2.2004, lk 50).

(3)  Komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/74/EÜ (ELT L 343, 23.12.2011, lk 91).


I LISA

Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused

(viidatud artiklis 1)

Järgmises tabelis esitatud elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).

Kategooria

Kütuseliik

Ehitusaasta

Enne 2012

2012-2015

Alates 2016

Tahkekütus

S1

Kivisüsi, sh antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks

44,2

44,2

44,2

S2

Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli

41,8

41,8

41,8

S3

Turvas, turbabrikett

39,0

39,0

39,0

S4

Kuiv biomass, sh puit ning muu tahke biomass, sh puitpelletid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhas ja kuiv jäätmepuit, pähklikoored ning oliivi- ja muud kivid

33,0

33,0

37,0

S5

Muu tahke biomass, sh kõik puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis.

25,0

25,0

30,0

S6

Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed

25,0

25,0

25,0

Vedelikud

L7

Raske kütteõli, gaasiõli/diisliõli, muud naftasaadused

44,2

44,2

44,2

L8

Biovedelikud, sh biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused

44,2

44,2

44,2

L9

Vedelad jäätmed, sh biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sh rasvõli, rasv ja õlleraba)

25,0

25,0

29,0

Gaasiline

G10

Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan

52,5

52,5

53,0

G11

Rafineerimistehase küttegaasid, gaasiline vesinik ja sünteesigaas

44,2

44,2

44,2

G12

Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügilate ja reovee käitlemisel

42,0

42,0

42,0

G13

Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid ja (välja arvatud rafineerimistehase küttegaas)

35,0

35,0

35,0

Muud

O14

Heitsoojus (sealhulgas kõrgel temperatuuril protsessi heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)

 

 

30,0

O15

Tuumaenergia

 

 

33,0

O16

Päikese soojusenergia

 

 

30,0

O17

Geotermaalenergia

 

 

19,5

O18

Muud eespool nimetamata kütused

 

 

30,0


II LISA

Soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused

(viidatud artiklis 1)

Järgmises tabelis esitatud soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).

Kategooria

Kütuse liik:

Ehitusaasta

Enne 2016

Alates 2016

Kuum vesi

Aur (1)

Heitgaaside otsekasutus (2)

Kuum vesi

Aur (1)

Heitgaaside otsekasutus (2)

Tahkekütus

S1

Kivisüsi, sh antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks

88

83

80

88

83

80

S2

Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli

86

81

78

86

81

78

S3

Turvas, turbabrikett

86

81

78

86

81

78

S4

Kuiv biomass, sh puit ning muu tahke biomass, sh puitpelletid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhas ja kuiv jäätmepuit, pähklikoored ning oliivi- ja muud kivid

86

81

78

86

81

78

S5

Muu tahke biomass, sh kõik puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis.

80

75

72

80

75

72

S6

Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed

80

75

72

80

75

72

Vedelikud

L7

Raske kütteõli, gaasiõli/diisliõli, muud naftasaadused

89

84

81

85

80

77

L8

Biovedelikud, sh biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused

89

84

81

85

80

77

L9

Vedelad jäätmed, sh biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sh rasvõli, rasv ja õlleraba)

80

75

72

75

70

67

Gaasiline

G10

Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan

90

85

82

92

87

84

G11

Rafineerimistehase küttegaasid, gaasiline vesinik ja sünteesigaas

89

84

81

90

85

82

G12

Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügilate ja reovee käitlemisel

70

65

62

80

75

72

G13

Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehase küttegaas)

80

75

72

80

75

72

Muud

O14

Heitsoojus (sealhulgas kõrge temperatuuriga protsesside heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)

92

87

O15

Tuumaenergia

92

87

O16

Päikese soojusenergia

92

87

O17

Geotermaalenergia

92

87

O18

Muud eespool nimetamata kütused

92

87


(1)  Kui selliste jaamade puhul ei võeta kondensaadi tagasivoolu koostootmisjaama soojustõhususe arvutamisel arvesse, tuleks ülalesitatud tabelis esitatud auru tõhusust suurendada 5 protsendi võrra.

(2)  Kui temperatuur on 250 °C või kõrgem, tuleb kasutada heitgaaside otsekasutuse väärtusi.


III LISA

Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid ja kliimavööndite määramise meetod elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks

(nimetatud artikli 2 lõikes 1)

a)   Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid.

Ümbritseva õhu parandustegur põhineb liikmesriigi aastakeskmise temperatuuri ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimuste (15 °C) erinevusel.

Korrigeerimine toimub järgmiselt:

 

tõhusust vähendatakse 0,1 protsenti iga 15 °C kõrgema temperatuuri kohta;

 

tõhusust suurendatakse 0,1 protsenti iga 15 °C madalama temperatuuri kohta.

Näide:

kui liikmesriigis on aastakeskmine temperatuur 10 °C, suurendatakse liikmesriigis asuva elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse kontrollväärtust 0,5 protsendii võrra.

b)   Temperatuuri korrigeerimist kohaldatakse ainult gaaskütuste puhul (G10, G11, G12, G13).

c)   Kliimavööndite määramise meetod.

Iga kliimavööndi piirid määratakse aastakeskmise temperatuuri isotermidega (täiskraadides Celsiuse järgi), mille vahe on vähemalt 4 °C. Külgnevate kliimavööndite aastakeskmiste õhutemperatuuride erinevus peab olema vähemalt 4 °C.

Näide:

kui ühe liikmesriigi aastakeskmine temperatuur ühes kohas on 12 °C ja teises kohas 6 °C, siis saab see liikmesriik kehtestada kaks kliimavööndit, mida eraldab 9 °C isoterm.

Üks kliimatsoon, mille aastakeskmine temperatuur on 11 °C, jääb isotermide 9 °C ja 13 °C vahele (vahe 4 °C), ning

teine kliimavöönd, mille aasta keskmine temperatuur on 7 °C, jääb 5 °C ja 9 °C isotermi vahele.


IV LISA

Ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurid elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks

(nimetatud artikli 2 lõikes 2)

Võrguühenduse pinge

Parandustegur (väljaspool tootmisüksust)

Parandustegur (tootmisüksuses)

≥ 345 kV

1

0,976

≥ 200 – < 345 kV

0,972

0,963

≥ 100 – < 200 kV

0,963

0,951

≥ 50 – < 100 kV

0,952

0,936

≥ 12 – < 50 kV

0,935

0,914

≥ 0,45 – < 12 kV

0,918

0,891

< 0,45 kV

0,888

0,851

Näide:

maagaasil töötav kolbmootoriga 100 kWel koostootmisüksus toodab 380 V elektrit. Sellest 85 % kasutatakse oma tarbeks ja 15 % suunatakse jaotusvõrku. Elektrijaam ehitati 2010. aastal. Aasta keskmine õhutemperatuur on 15 °C (kliimaga seotud parandus ei ole vajalik).

Pärast jaotusvõrgukao arvesse võtmist on kõnealuses koostootmisüksuses elektrienergia eraldi tootmise tõhususe kontrollväärtus järgmine (põhineb käesolevas lisas nimetatud tegurite kaalutud keskmisel):

Ref Εη = 52,5 % × (0,851 × 85 % + 0,888 × 15 %) = 45,0 %


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/62


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2403,

15. detsember 2015,

millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, (1) eriti selle I lisa III osa teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/477/EMÜ artikli 4 kohaselt tagavad liikmesriigid, et iga turule toodav tulirelv või selle osa on kas tähistatud ja registreeritud kooskõlas kõnealuse direktiiviga või muudetud laskekõlbmatuks.

(2)

Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa III osa esimese lõigu punkti a kohaselt ei hõlma „tulirelva” määratlus sellele määratlusele vastavaid esemeid, kui need on muudetud lõplikult laskekõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning et neid ei ole võimalik taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või muuta.

(3)

Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa III osa teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette, et pädev asutus kontrollib laskekõlbmatuks muutmise meetmeid, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud. Samuti peavad liikmesriigid nägema ette korra, mille kohaselt antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend või muu dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge.

(4)

Liit on nõukogu otsusega 2014/164/EL (2) sõlmitud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (edaspidi „protokoll”) osaline.

(5)

Protokolli artiklis 9 on loetletud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise ühised üldpõhimõtted, mida protokolliosalistel tuleb järgida.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud tulirelvade jäädavalt laskekõlbmatuks muutmist käsitlevad normid ja meetodid on koostatud alalise rahvusvahelise väikerelvade kontrollimise komisjoni (C.I.P.) tehniliste eksperditeadmiste abil. C.I.P. on loodud tulirelvi kontrollivate riiklike asutuste tegevuse kontrollimiseks ja eelkõige selle tagamiseks, et igas riigis kehtivad õigusnormid, mille abil kindlustada tulirelvade ja laskemoona tõhus ja ühtne kontrollimine.

(7)

Selleks et tagada seoses tulirelvade laskekõlbmatuks muutmisega võimalikult kõrge turvalisuse tase, peaks komisjon käesolevas määruses sätestatud tehnilise kirjelduse korrapäraselt läbi vaatama ja seda ajakohastama. Selleks peaks komisjon võtma arvesse liikmesriikide kogemusi täiendavate laskekõlbmatuks muutmise meetmete kohaldamisel.

(8)

Käesolev määrus ei piira direktiivi 91/477/EMÜ artikli 3 kohaldamist.

(9)

Turvalisusohtu arvesse võttes tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada ka nende tulirelvade suhtes, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja mis on viidud turule, sealhulgas tasuta üleandmise, vahetuse või vahetustehingu raames, või viidud teise liikmesriiki pärast nimetatud kuupäeva.

(10)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada lisaks I lisas esitatud tehnilisele kirjeldusele täiendavaid meetmeid tulirelvade oma territooriumil laskekõlbmatuks muutmiseks, tingimusel et nad on rakendanud kõik vajalikud meetmed käesolevas määruses sätestatud ühiste laskekõlbmatuks muutmise normide ja meetodite kohaldamiseks.

(11)

Selleks et liikmesriikidel oleks oma territooriumil võimalik tagada ühesugune turvalisuse tase, peaks liikmesriikidel, kes võtavad käesoleva määruse kohaselt kasutusele täiendavaid meetmeid tulirelvade oma territooriumil laskekõlbmatuks muutmiseks, olema võimalik nõuda tõendeid selle kohta, et nende territooriumile toimetatavad laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad on kõnealuste täiendavate meetmetega kooskõlas.

(12)

Selleks et komisjon saaks käesoleva määruse läbivaatamisel võtta arvesse liikmesriikides tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise valdkonnas toimuvat arengut ja rakendatavaid parimaid tavasid, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nii käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas võetavatest asjakohastest meetmetest kui ka kehtestatavatest täiendavatest meetmetest. Selleks tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (3) kohast teavitamiskorda.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/477/EMÜ alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 91/477/EMÜ I lisas määratletud A-, B-, C- või D-klassi tulirelvade suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata nende tulirelvade suhtes, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne määruse kohaldamise alguskuupäeva, välja arvatud juhul, kui need on viidud teise liikmesriiki või lastud turule.

Artikkel 2

Isikud ja üksused, kellel on tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise õigus

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmist viivad läbi avalik- või eraõiguslikud üksused või isikud, kellel on siseriiklike õigusaktide kohaselt vastav luba.

Artikkel 3

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise kontrollimine ja sertifitseerimine

1.   Liikmesriigid määravad pädeva asutuse (edaspidi „kontrolliasutus”), kelle ülesanne on kontrollida, et tulirelv on muudetud laskekõlbmatuks vastavalt I lisas esitatud tehnilisele kirjeldusele.

2.   Kui kontrolliasutusel on ka tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise luba, tagavad liikmesriigid kõnealuste ülesannete ja neid läbi viivate isikute selge lahushoidmise kõnealuses asutuses.

3.   Komisjon avaldab oma veebisaidil liikmesriikide määratud kontrolliasutuste nimekirja, mis sisaldab iga kontrolliasutuse kohta üksikasjalikku teavet, selle tunnust ja kontaktandmeid.

4.   Kui tulirelvade laskekõlbmatuks muutmine on viidud läbi I lisas esitatud tehnilise kirjelduse kohaselt, väljastab kontrolliasutus tulirelva omanikule III lisas esitatud vormi kohase tõendi tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta. Nimetatud tõendis sisalduv teave esitatakse nii selle liikmesriigi keeles, kus tõend välja antakse, kui ka inglise keeles.

5.   Laskekõlbmatuks muudetud tulirelva omanik hoiab tõendi tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta alles. Kui laskekõlbmatuks muudetud tulirelv lastakse turule, lisatakse sellele vastavasisuline tõend.

6.   Liikmesriigid tagavad, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade kohta väljastatud tõendite kohta peetakse registrit, milles on märgitud laskekõlbmatuks muutmise kuupäev ja tõendi number, ja et andmeid säilitatakse vähemalt 20 aastat.

Artikkel 4

Abitaotlused

Liikmesriik võib taotleda tulirelva laskekõlbmatuks muutmise läbiviimiseks abi asutustelt, kellele teine liikmesriik on andnud loa tulirelv laskekõlbmatuks muuta, või taotleda tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kontrollimiseks abi asutustelt, kelle teine liikmesriik on määranud kontrolliasutuseks. Kui selline taotlus käsitleb tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kontrollimist ja see taotlus kiidetakse heaks, väljastab abi andev kontrolliasutus artikli 3 lõike 4 kohase tõendi tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta.

Artikkel 5

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade märgistamine

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad märgistatakse II lisas esitatud vormi kohase ühtse ainulaadse märgistusega, et näidata, et tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks I lisas esitatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kontrolliasutus kinnitab märgistuse igale tulirelva laskekõlbmatuks muutmise eesmärgil muudetud osale ja see märgistus peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

see on selgelt eristatav ja seda ei saa eemaldada;

b)

see sisaldab teavet liikmesriigi kohta, kus laskekõlbmatuks muutmine toimus, ja kontrolliasutuse kohta, kes laskekõlbmatuks muutmise kohta tõendi väljastas;

c)

tulirelva algne seerianumber (algsed seerianumbrid) säilitatakse.

Artikkel 6

Täiendavad laskekõlbmatuks muutmise meetmed

1.   Liikmesriigid võivad kehtestada selliseid täiendavaid tulirelvade oma territooriumil laskekõlbmatuks muutmise meetmeid, mis lähevad kaugemale I lisas esitatud tehnilisest kirjeldusest.

2.   Komisjon analüüsib koos direktiivi 91/477/EMÜ kohaselt loodud komiteega korrapäraselt liikmesriikide võetud täiendavaid meetmeid ja kaalub I lisas esitatud tehnilise kirjelduse sobival ajal läbivaatamist.

Artikkel 7

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade edasitoimetamine liidus

1.   Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvi võib viia teise liikmesriiki ainult juhul, kui need on varustatud ühtse ainulaadse märgistusega ja neile on lisatud käesoleva määruse kohane tõend laskekõlbmatuks muutmise kohta.

2.   Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud tõendeid tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta, kui tõend vastab käesoleva määruse nõuetele. Liikmesriigid, kes on kehtestanud artikli 6 kohaselt täiendavaid meetmeid, võivad siiski nõuda tõendit selle kohta, et nende territooriumile toimetatav laskekõlbmatuks muudetud tulirelv on kooskõlas kõnealuste täiendavate meetmetega.

Artikkel 8

Teavitamisnõuded

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist meetmetest, mida nad võtavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas, ja kõigist artikli 6 kohaselt võetud täiendavatest meetmetest. Selleks kohaldavad liikmesriigid direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud teavitamiskorda.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 8. aprillist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA


(1)  EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

(2)  Nõukogu otsus 2014/164/EL, 11. veebruar 2014, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89, 25.3.2014, lk 7).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EÜ) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).


I LISA

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehniline kirjeldus

I.

Laskekõlbmatuks muutmise toimingud, mis tuleb sooritada, et muuta tulirelvad jäädavalt kasutuskõlbmatuks, on kindlaks määratud kolme tabeli põhjal.

I tabelis on esitatud tulirelvade liikide loetelu.

II tabelis on kirjeldatud toiminguid, mis tuleb sooritada, et muuta tulirelva kõik olulised osad jäädavalt kasutuskõlbmatuks.

III tabelis on esitatud eri liiki tulirelvade puhul laskekõlbmatuks muutmiseks sooritatavad toimingud.

II.

Et võtta arvesse tulirelvade ja laskekõlbmatuks muutmise toimingute tehnilist arengut, vaadatakse käesolev tehniline kirjeldus läbi ja seda ajakohastatakse korrapäraselt (vähemalt iga kahe aasta järel).

III.

Et tagada tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise toimingute nõuetekohane ja ühtne täitmine, töötab komisjon koostöös liikmesriikidega välja asjakohased määratlused.

I TABEL. Tulirelvade liikide loetelu

Tulirelvade liigid

1

Püstolid (ühelasulised, poolautomaatsed)

2

Revolvrid (sh trumli kaudu laetavad revolvrid)

3

Ühelasulised pikad tulirelvad (löögimehhanismita)

4

Löögimehhanismiga tulirelvad (nt sileraudsed, vintraudsed, kombineeritud, liug-/pöördlukuga, lühikesed ja pikad tulirelvad)

5

Mitmelasulised pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)

6

Poolautomaatsed pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)

7

(Täis)automaatsed tulirelvad: nt teatavad automaattule võimalusega vintpüssid, (püstol)kuulipildujad, (täis)automaatpüstolid

8

Eest laetavad tulirelvad


II TABEL. Iga osa puhul tehtavad konkreetsed toimingud

OSA

MEETOD

1.

RELVARAUD

1.1.

Kui relvaraud on kinnitatud raamile, (1) fikseerida relvaraud mehhanismi külge karastatud terasest tihvtiga (läbimõõduga > 50 % padrunipesast, vähemalt 4,5 mm) läbi padrunipesa ja raami. Tihvt tuleb kohale keevitada (2).

1.2.

Kui relvaraud on kinnitamata, lõigata pikisuunaline ava kogu padrunipesa seina ulatuses (laiusega >

Formula

kaliibrist ja maksimaalselt 8 mm) ja keevitada relvarauda polt või varras padrunipesa algusest (pikkusega ≥ 2/3 trumli pikkusest).

1.3.

Puurida relvaraua esimesse kolmandikku alates padrunipesast kas augud (sileraudsete relvade puhul vähemalt 2/3 rauaõõne läbimõõdust ja kõigi teiste relvade puhul kogu rauaõõne läbimõõdu ulatuses; augud puurida üksteise järel – lühikeste relvade puhul kolm ja pikkade relvade puhul kuus – või lõigata padrunipesa järele V-kujuline ava (nurgaga 60 ± 5°), millega tekib relvarauda avaus, või lõigata padrunipesa taha pikisuunaline ava (laiusega 8–10 mm ± 0,5 mm, pikkusega ≥ 52 mm) aukudega samale tasemele, või lõigata pikisuunaline ava (laiusega 4–6 mm ± 0,5 mm) padrunipesast kuni raua suudmeni, kuid jätta 5 mm suudmest terveks.

1.4.

Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.

1.5.

Takistada relvaraua eemaldamist raamist karastatud terasest tihvti või keevituse abil.

2.

LUKK, LUKUPEA

2.1.

Eemaldada lööknõel või vähendada selle pikkust.

2.2.

Freesida luku esikülg ära vähemalt 45° nurga all ja vähemalt 50 % ulatuses sulguri pinnast.

2.3.

Keevitada kinni lööknõela auk.

3.

TRUMMEL

3.1.

Eemaldada kõik trumli siseseinad vähemalt 2/3 ulatuses trumli enda pikkusest, freesides ümmarguse süvise (≥ padrunikesta läbimõõdust).

3.2.

Kui võimalik, takistada trumli eemaldamise võimalust keevitamise teel, või kui see ei ole võimalik, rakendada muid asjakohaseid meetmeid, mis teevad eemaldamise võimatuks.

4.

KELK

4.1.

Freesida ära või eemaldada üle 50 % sulgurist 45–90° nurga all.

4.2.

Eemaldada lööknõel või vähendada selle pikkust.

4.3.

Freesida ja keevitada kinni lööknõela auk.

4.4.

Freesida ära kelgu lukustuskõrvad.

4.5.

Vajaduse korral freesida kestaheiteava ülemise esiserva sisemus kelgus 45° nurga all.

5.

RAAM (PÜSTOLID)

5.1.

Eemaldada padruni juhtpind.

5.2.

Freesida ära vähemalt 2/3 kelgusoontest raami mõlemalt poolt.

5.3.

Keevitada kinni kelgupeataja.

5.4.

Takistada keevituse abil polümeerist raamiga püstolite demonteerimist. Riiklike õigusaktide kohaselt saab seda teha pärast riikliku asutuse poolset kontrolli.

6.

AUTOMAATSÜSTEEM

6.1.

Hävitada gaasikolb ja gaasisüsteem lõikamise või keevitamisega.

6.2.

Eemaldada lukk, asendada see terasest tükiga ja keevitada see kohale või vähendada lukku vähemalt 50 %, keevitada see ja lõigata ära lukupea lukustuskõrvad.

6.3.

Keevitada kinni vinnastus- ja päästemehhanism, võimaluse korral koos raamiga. Kui raamiga keevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastus- ja päästemehhanism ja täita tühi ruum asjakohaselt (nt liimides sellesse sobiva osa või täites selle epoksüvaiguga).

6.4.

Takistada raamil asuva käepideme sulgemissüsteemi demonteerimist keevitamise või muude selliste asjakohaste meetmete abil, mis teevad selle võimatuks. Keevitada kinni linttoitega relvade toitemehhanism.

7.

MEHHANISM

7.1.

Freesida vähemalt 60° koonus (tipunurk), nii et selle põhja läbimõõduks oleks vähemalt 1 cm või sulguri läbimõõt.

7.2.

Eemaldada lööknõel, suurendada lööknõela auku vähemalt 5 mm läbimõõduni ja keevitada lööknõela auk kinni.

8.

SALV (vajaduse korral)

8.1.

Et takistada salve eemaldamist, keevitada salv jootepunktidega olenevalt relva liigist kas raamile või käepidemele.

8.2.

Kui salv puudub, teha salve asukohale jootepunktid või kinnitada sinna lukk, et muuta salve paigaldamine jäädavalt võimatuks.

8.3.

Viia karastatud terasest tihvt läbi salve, padrunipesa ja relvaraami. Fikseerida keevitusega.

9.

EEST LAETAVAD RELVAD

9.1.

Eemaldada või keevitada kinni nippel (niplid), keevitada kinni auk (augud).

10.

HELISUMMUTI

10.1.

Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda või keevitamise abil, kui helisummuti on üks osa relvast.

10.2.

Eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida ülejäänud toru välisküljele augud 5 cm vahedega.

Lisatavate osade kõvadus

Kõvadus: tihvt/polt/varras = 58 -0; + 6 HRC

TIG-keevitatud roostevaba teras tüüpi ER 316 L


III TABEL. Eri liiki tulirelvade iga olulise osa puhul sooritatavad toimingud

LIIK

1

2

3

4

5

6

7

8

MEETOD

Püstolid (v.a automaatsed)

Revolvrid

Ühelasulised pikad tulirelvad (löögimehhanismita)

Löögimehhanismiga (sileraudsed, vintraudsed, kombineeritud)

Mitmelasulised pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)

Poolautomaatsed pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)

Automaatsed tulirelvad: automaattule võimalusega vintpüssid, (püstol)kuulipildujad

Eest laetavad tulirelvad

1.1

 

 

X

 

X

X

X

 

1.2 ja 1.3

X

X

X

X

X

X

X

X

1.4

X

 

 

 

 

X

X

 

1.5

 

X

 

 

 

 

 

 

2.1

 

 

X

 

X

X

X

 

2.2

 

 

X

 

X

X

X

 

2.3

 

 

X

 

X

X

X

 

3.1

 

X

 

 

 

 

 

 

3.2

 

X

 

 

 

 

 

 

4.1

X

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

4.2

X

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

4.3

X

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

4.4

X

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

4.5

X

 

 

 

 

X

X (automaatpüstolite puhul)

 

5.1

X

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

5.2

X

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

5.3

X

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

5.4

X (polümeerist raamiga)

 

 

 

 

 

X (automaatpüstolite puhul)

 

6.1

 

 

 

 

 

X

X

 

6.2

 

 

 

 

 

X

X

 

6,3

 

 

 

 

 

 

X

 

6.4

 

 

 

 

 

 

X

 

7.1

 

 

 

X

 

 

 

 

7.2

 

X

 

X

 

 

 

 

8.1 ja 8.2

X

 

 

 

X

X

X

 

8.3

 

 

 

 

X (torumagasin)

X (torumagasin)

 

 

9.1

 

X

 

 

 

 

 

X

10.1

X

 

X

 

X

X

X

 

10.2

X

 

X

X

X

X

X

 


(1)  Relvaraud on kinnitatud raamile kruvide või klambrite või muu meetodi abil.

(2)  Keevitamine on tootmis- või töötlusmeetod, mille abil liidetakse sulatamise kaudu materjale, tavaliselt metalle või termoplaste.


II LISA

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade märgistamise vorm

Image

1)

Laskekõlbmatuks muutmise märgis

2)

Tulirelva laskekõlbmatuks muutnud riik – ametlik rahvusvaheline kood

3)

Tulirelva laskekõlbmatust sertifitseerinud üksuse tunnus

4)

Laskekõlbmatuks muutmise aasta

Täielik märgis kinnitatakse ainult tulirelva raamile, kuid laskekõlbmatuks muutmise märgis (1) ja tulirelva laskekõlbmatuks muutnud riigi nimi (2) kinnitatakse kõigile teistele olulistele osadele.


III LISA

Image


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/73


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2404,

16. detsember 2015,

millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2015. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1801

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Püügikvoodid 2014. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

nõukogu määrus (EL) nr 1262/2012 (2),

nõukogu määrus (EL) nr 1180/2013 (3),

nõukogu määrus (EL) nr 24/2014 (4) ja

nõukogu määrus (EL) nr 43/2014 (5).

(2)

Püügikvoodid 2015. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

nõukogu määrus (EL) nr 1221/2014 (6),

nõukogu määrus (EL) nr 1367/2014 (7),

nõukogu määrus (EL) 2015/104 (8) ja

nõukogu määrus (EL) 2015/106 (9).

(3)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab ta tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1801 (10) on vähendatud teatavate kalavarude 2015. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(5)

Teatavate liikmesriikide puhul ei olnud siiski võimalik rakendusmäärusega (EL) 2015/1801 teha mahaarvamisi ülepüütud kalavarude kvootidest, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei olnud 2015. aastal vastavaid kvoote.

(6)

Teatavatel juhtudel võimaldas määruse (EL) nr 1380/2013 (11) artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine osalist mahaarvamist. Ülejäänud kogused tuleks maha arvata muude varude kvootidest vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised tema kasutatavate muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C-72/07 (12) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha nende kalavarude kvootidest, mis on eraldatud samale laevastikule, mis püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(8)

Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha kavandatud mahaarvamised kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(9)

Portugali taotlusel tuleks I ja II püügipiirkonna Norra vetes (HAD/1N2AB. ja POK/1N2AB.) varasematel aastatel üle püütud 371 766 kilogrammi kilttursa ja 178 850 kilogrammi põhjaatlandi süsika tasa tegemiseks kasutada I ja II püügipiirkonna Norra vete (RED/1N2AB.) meriahvenavarusid. Arvestades, et Portugali 2015. aasta kvoot meriahvenate püügiks I ja II püügipiirkonna Norra vetes on 405 000 kilogrammi ega ole piisav, et katta mõlema nimetatud kalavaru ülepüügist tulenev mahaarvamine, tuleks kogu see kvoot mahaarvamiseks ära kasutada ning ülejäänud 145 616 kilogrammi tuleks maha arvata põhjaatlandi süsika jaoks järgmis(t)eks aasta(te)ks sama piirkonna kohta (POK/1N2AB.) eraldatud kvoodist, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud.

(10)

Teatavad rakendusmäärusega (EL) 2015/1801 ette nähtud mahaarvamised ei näi olevat piisavad. Nõutud mahaarvamised näivad olevat suuremad kui 2015. aasta kohandatud kvoot ning seega ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C-72/07 tuleks ülejäänud kogused kohandatud kvoodist maha arvata järgmistel aastatel.

(11)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1170 (13) tulemusel ei saa Hispaania kvootide ülekandmise tõttu enam kasutada kogust suuruses 3 369 kilogrammi, mis vastab 10 %-le Hispaania 2014. aasta kohandatud kvoodist norra salehomaari püügiks IX ja X püügipiirkonnas ning CECAFi piirkonna 34.1.1 liidu vetes (NEP/9/3411). Seega tuleks kasutada olev kogus 9 287 kilogrammi, mis on lahutatud mahaarvamiskogusest 19 000 kilogrammi, mis Hispaania võlgnes kõnealuse varu eest, vähendada 5 918 kilogrammini ja viivitamata tuleks kohaldada täiendavat mahaarvamist koguses 3 369 kilogrammi.

(12)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1801 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas osutatud 2015. aasta püügikvoote vähendatakse, kohaldades mahaarvamisi muude kalavarude kvootidest vastavalt kõnealusele lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2015/1801 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) nr 1262/2012, 20. detsember 2012, millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega (ELT L 356, 22.12.2012, lk 22).

(3)  Nõukogu määrus (EL) nr 1180/2013, 19. november 2013, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks (ELT L 313, 22.11.2013, lk 4).

(4)  Nõukogu määrus (EL) nr 24/2014, 10. jaanuar 2014, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks (ELT L 9, 14.1.2014, lk 4).

(5)  Nõukogu määrus (EL) nr 43/2014, 20. jaanuar 2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2014, lk 1).

(6)  Nõukogu määrus (EL) nr 1221/2014, 10. november 2014, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16).

(7)  Nõukogu määrus (EL) nr 1367/2014, 15. detsember 2014, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2015. ja 2016. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 366, 20.12.2014, lk 1).

(8)  Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

(9)  Nõukogu määrus (EL) 2015/106, 19. jaanuar 2015, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2015. aastaks (ELT L 19, 24.1.2015, lk 8).

(10)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1801, 7. oktoober 2015, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2015. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 263, 8.10.2015, lk 19).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(12)  ELT C 72, 10.3.2012, lk 27.

(13)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1170, 16. juuli 2015, millega lisatakse 2015. aasta püügikvoodile teatavad 2014. aastal nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatatud kogused (ELT L 189, 17.7.2015, lk 2).


I LISA

MAHAARVAMISED KVOOTIDEST, MIS ON ERALDATUD MUUDE KUI ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKS

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Lubatud lossitavad kogused 2014. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1)

Kogupüük 2014. aastal (kogus kilogrammides)

Kvoodi kasutamine (%)

Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3)  (4)

2014. aastast jäänud vähendamine (5) (kogus kilogrammides)

Jääk (6) (kogus kilogrammides)

Mahaarvamised 2015 (kogus kilogrammides)

Mahaarvamised, mida on 2015. aastal juba sama varu suhtes kohaldatud (kogus kilogrammides) (7)

Ülejäänud kogus, mis arvatakse maha muude kalavarude kvoodist (kogus kilogrammides)

 

ES

DWS

56789-

Süvamere haid

V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

3 039

Ei kohaldata

3 039

/

A

/

/

4 559

0

4 559

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

ES

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

4 559

 

ES

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

22 685

Ei kohaldata

22 685

/

/

/

/

22 685

0

22 685

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

ES

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

22 685

 

ES

HAD

5BC6A.

Kilttursk

Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

2 840

18 933

666,65 %

16 093

/

A

12 540

/

36 680

2 564

34 116

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

ES

LIN

6X14.

Harilik molva

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

34 116

 

ES

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed

0

3 075

Ei kohaldata

3 075

/

A

/

/

4 613

0

4 613

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

ES

WHG

08

Merlang

VIII püügipiirkond

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

4 613

 

ES

OTH

1N2AB.

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

26 744

Ei kohaldata

26 744

/

/

/

/

26 744

4 281

22 463

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

ES

RED

1N2AB

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

22 463

 

ES

POK

56–14

Põhjaatlandi süsikas

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

4 810

8 703

180,94 %

3 893

/

/

/

/

3 893

0

3 893

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

ES

BLI

5B67-

Sinine molva

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

3 893

 

NL

HKE

3A/BCD

Euroopa merluus

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

0

1 655

Ei kohaldata

1 655

/

C

/

/

2 482

0

2 482

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

NL

PLE

2A3AX4

Atlandi merilest

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

2 482

 

NL

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

2 798

Ei kohaldata

2 798

/

/

/

/

2 798

0

2 798

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

NL

WHB

1X14

Põhjaputassuu

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

2 798

 

PT

HAD

1N2AB

Kilttursk

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

26 816

Ei kohaldata

26 816

/

/

/

344 950

371 766

0

371 766

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

PT

RED

1N2AB

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

371 766

 

PT

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

18 000

11 850

65,83 %

– 6 150

/

/

/

185 000

178 850

0

178 850

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

PT

RED

1N2AB

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

33 234 (8)

 

UK

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

0

1 027

Ei kohaldata

1 027

/

A

/

/

1 541

0

1 541

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

UK

POK

7/3411

Põhjaatlandi süsikas

VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

1 541

 

UK

NOP

2A3A4.

Norra tursik

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

0

14 000

Ei kohaldata

14 000

/

/

/

/

14 000

0

14 000

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

UK

SPR

2AC4-C

Kilu ja seotud kaaspüük

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

14 000

 

UK

WHB

24-N

Põhjaputassuu

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

0

22 204

Ei kohaldata

22 204

/

/

/

/

22 204

0

22 204

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

UK

WHB

2A4AXF

Põhjaputassuu

Fääri saarte veed

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

22 204


(1)  Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 kohase kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.

(2)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat * 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3.

(4)  Täht „A” osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2012, 2013 ja 2014 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C” osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes mitmeaastase kava kohaldamise tõttu on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5)  Määruse (EL) nr 871/2014 kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2014. aastal arvesse võtta, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.

(6)  Aastatel enne määruse (EÜ) nr 1224/2009 jõustumist toimunud ülepüügist jäänud kogused, mida ei saa muudest varudest maha arvata.

(7)  Kogused, mille võib sama varu kvoodist maha arvata tänu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohasele püügivõimaluste vahetamisele.

(8)  Portugali ametiasutuse Direção de Serviços de Recursos Naturais taotlusel ja arvestades, et kasutada olev kvoot on piiratud, kasutatakse mahaarvamiseks ära kogu kalavaru RED/1N2AB. 2015. aasta kasutada olev kvoot ning ülejäänud 145 616 kilogrammi arvatakse maha järgmis(t)el aastal/aastatel, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud.


II LISA

„LISA

MAHAARVAMISED ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Esialgne kvoot 2014. aastal (kilogrammides)

Lubatud lossitavad kogused 2014. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1)

Kogupüük 2014. aastal (kogus kilogrammides)

Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe

Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3)  (4)

2014. aastast jäänud vähendamine (5) (kogus kilogrammides)

Jääk (6) (kogus kilogrammides)

2015. aastal kohaldatavad vähendamised (kogus kilogrammides) (7)

2015. aastal juba kohaldatud vähendamised

(kogus kilogrammides) (8)

Vähendamine 2016. ja järgneva(te)l aasta(te)l (kogus kilogrammides)

BE

PLE

7HJK.

Atlandi merilest

VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond

8 000

1 120

3 701

330,45 %

2 581

/

/

/

/

2 581

2 581

/

BE

SOL

8AB.

Harilik merikeel

VIIIa ja VIIIb püügipiirkond

47 000

327 900

328 823

100,28 %

923

/

C

/

/

1 385

1 385

/

BE

SRX

07D.

Railised

VIId püügipiirkonna liidu veed

72 000

60 000

69 586

115,98 %

9 586

/

/

/

/

9 586

8 489

1 097

BE

SRX

67AKXD

Railised

VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

725 000

765 000

770 738

100,75 %

5 738

/

/

/

/

5 738

5 738

/

DK

COD

03AN.

Tursk

Skagerrak

3 177 000

3 299 380

3 408 570

103,31 %

109 190

/

C

/

/

163 785

163 785

/

DK

HER

03A.

Heeringas

IIIa püügipiirkond

19 357 000

15 529 000

15 641 340

100,72 %

112 340

/

/

/

/

112 340

112 340

/

DK

HER

2A47DX

Heeringas

IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed

12 526 000

12 959 000

13 430 160

103,64 %

471 160

/

/

/

/

471 160

471 160

/

DK

HER

4AB.

Heeringas

IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed 53° 30′ põhjalaiusest põhja pool

80 026 000

99 702 000

99 711 800

100,10 %

9 800

/

/

/

/

9 800

9 800

/

DK

PRA

03A.

Harilik süvameregarneel

IIIa püügipiirkond

2 308 000

2 308 000

2 317 330

100,40 %

9 330

/

/

/

/

9 330

9 330

/

DK

SAN

234_2

Tobias

Tobiavarude majandamise piirkonna 2 liidu veed

4 717 000

4 868 000

8 381 430

172,17 %

3 513 430

2

/

/

/

7 026 860

7 026 860

/

DK

SPR

2AC4-C

Kilu ja seotud kaaspüük

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

122 383 000

126 007 000

127 165 410

100,92 %

1 158 410

/

/

/

/

1 158 410

1 158 410

/

ES

ALF

3X14-

Limapead

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

67 000

67 000

79 683

118,93 %

12 683

/

A

3 000

/

22 025

5 866

16 159

ES

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

226 000

312 500

327 697

104,86 %

15 197

/

A

/

/

22 796

22 796

/

ES

BSF

8910-

Süsisaba

VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

12 000

6 130

15 769

257,24 %

9 639

/

A

27 130

/

41 589

11 950

29 639

ES

BUM

ATLANT

Sinine marliin

Atlandi ookean

27 200

27 200

124 452

457,54 %

97 252

/

A

27 000

/

172 878

0

172 878

ES

DWS

56789-

Süvamere haid

V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

3 039

Ei kohaldata

3 039

/

A

/

/

4 559

4 559

/

ES

GFB

567-

Lima-niituimluts

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

588 000

828 030

842 467

101,74 %

14 437

/

/

/

/

14 437

14 437

/

ES

GFB

89-

Lima-niituimluts

VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

242 000

216 750

237 282

109,47 %

20 532

/

A

17 750

/

48 548

48 548

/

ES

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

0

22 685

Ei kohaldata

22 685

/

/

/

/

22 685

22 685

/

ES

HAD

5BC6A.

Kilttursk

Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

/

2 840

18 933

666,65 %

16 093

/

A

12 540

/

36 680

36 680

/

ES

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed

/

0

3 075

Ei kohaldata

3 075

/

A

/

/

4 613

4 613

/

ES

NEP

9/3411

Norra salehomaar

IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed

55 000

33 690

24 403

72,43 %

– 5 918 (9)

/

/

19 000 (10)

/

13 082

13 082 (11)

/

ES

OTH

1N2AB.

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

0

26 744

Ei kohaldata

26 744

/

/

/

/

26 744

26 744

/

ES

POK

56–14

Põhjaatlandi süsikas

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

/

4 810

8 703

180,94 %

3 893

/

/

/

/

3 893

3 893

/

ES

RNG

5B67-

Kalju-tömppeakala

Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

70 000

111 160

125 401

112,81 %

14 241

/

/

/

/

14 241

14 241

/

ES

SBR

678-

Besuugo

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

143 000

133 060

136 418

102,52 %

3 358

/

/

/

/

3 358

3 358

/

ES

SOL

8AB.

Harilik merikeel

VIIIa ja VIIIb püügipiirkond

9 000

8 100

9 894

122,15 %

1 794

/

A + C

2 100

/

4 791

2 032

2 759

ES

SRX

89-C.

Railised

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

1 057 000

857 000

1 089 241

127,10 %

232 241

1,4

/

/

/

325 137

206 515

118 622

ES

USK

567EI.

Meriluts

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

26 000

15 770

15 762

99,95 %

– 8

/

/

58 770

/

58 762

0

58 762

ES

WHM

ATLANT

Valge odanina

Atlandi ookean

30 500

25 670

98 039

381,92 %

72 369

/

/

170

/

72 539

0

72 539

FR

SRX

07D.

Railised

VIId püügipiirkonna liidu veed

602 000

627 000

698 414

111,39 %

71 414

/

/

/

/

71 414

71 414

/

FR

SRX

2AC4-C

Railised

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

33 000

36 000

48 212

133,92 %

12 212

/

/

/

/

12 212

12 212

/

IE

PLE

7HJK.

Atlandi merilest

VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond

59 000

61 000

78 270

128,31 %

17 270

/

A

/

/

25 905

25 905

/

IE

SOL

07A.

Harilik merikeel

VIIa püügipiirkond

41 000

42 000

43 107

102,64 %

1 107

/

/

/

/

1 107

1 107

/

IE

SRX

67AKXD

Railised

VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

1 048 000

1 030 000

1 079 446

104,80 %

49 446

/

/

/

/

49 446

49 446

/

LT

GHL

N3LMNO

Süvalest

NAFO 3LMNO

22 000

0

0

Ei kohaldata

0

/

/

46 000

/

46 000

46 000

/

LV

HER

03D.RG

Heeringas

Alarajoon 28.1

16 534 000

19 334 630

20 084 200

103,88 %

749 570

/

/

/

/

749 570

749 570

/

NL

HKE

3A/BCD

Euroopa merluus

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

/

0

1 655

Ei kohaldata

1 655

/

C

/

/

2 482

2 482

/

NL

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

0

2 798

Ei kohaldata

2 798

/

/

/

/

2 798

2 798

/

PT

ANF

8C3411

Merikuratlased

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed

436 000

664 000

676 302

101,85 %

12 302

/

/

/

/

12 302

12 302

/

PT

BFT

AE45WM

Harilik tuun

Atlandi ookean 45° läänepikkusest ida pool ja Vahemeri

235 500

235 500

243 092

103,22 %

7 592

/

C

/

/

11 388

11 388

/

PT

HAD

1N2AB

Kilttursk

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

0

26 816

Ei kohaldata

26 816

/

/

/

344 950

371 766

371 766

/

PT

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

18 000

11 850

65,83 %

– 6 150

/

/

/

185 000

178 850

33 234

145 616

PT

SRX

89-C.

Railised

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

1 051 000

1 051 000

1 059 237

100,78 %

8 237

/

/

/

/

8 237

8 237

/

SE

COD

03AN.

Tursk

Skagerrak

371 000

560 000

562 836

100,51 %

2 836

/

C

/

/

4 254

4 254

/

UK

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

0

0

1 027

Ei kohaldata

1 027

/

A

/

/

1 541

1 541

/

UK

GHL

514GRN

Süvalest

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

189 000

0

0

Ei kohaldata

0

/

/

1 000

/

1 000

1 000

/

UK

HAD

5BC6A.

Kilttursk

Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

3 106 000

3 236 600

3 277 296

101,26 %

40 696

/

/

/

/

40 696

40 696

/

UK

MAC

2CX14-

Harilik makrell

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

179 471 000

275 119 000

279 250 206

101,50 %

4 131 206

/

/

/

/

4 131 206

4 131 206

/

UK

NOP

2A3A4.

Norra tursik

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

/

0

14 000

Ei kohaldata

14 000

/

/

/

/

14 000

14 000

/

UK

PLE

7DE.

Atlandi merilest

VIId ja VIIe püügipiirkond

1 548 000

1 500 000

1 606 749

107,12 %

106 749

1,1

/

/

/

117 424

117 424

/

UK

SOL

7FG.

Harilik merikeel

VIIf ja VIIg püügipiirkond

282 000

255 250

252 487

98,92 %

(– 2 763) (12)

/

/

1 950

/

1 950

1 950

/

UK

SRX

07D.

Railised

VIId püügipiirkonna liidu veed

120 000

95 000

102 679

108,08 %

7 679

/

/

/

/

7 679

7 679

/

UK

WHB

24-N

Põhjaputassuu

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

0

0

22 204

Ei kohaldata

22 204

/

/

/

/

22 204

22 204

/


(1)  Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 kohase kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.

(2)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat * 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3.

(4)  Täht „A” osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2012, 2013 ja 2014 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C” osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes mitmeaastase kava kohaldamise tõttu on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5)  Määruse (EL) nr 871/2014 kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2014. aastal arvesse võtta, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.

(6)  Aastatel enne määruse (EÜ) nr 1224/2009 jõustumist toimunud ülepüügist jäänud kogused, mida ei saa muudest varudest maha arvata.

(7)  Rakendusmääruse (EL) 2015/1801 kohaselt 2015. aastal tehtavad mahaarvamised.

(8)  2015. aastal tehtavad mahaarvamised, mida saab määruse (EL) 2015/1801 jõustumise kuupäeval kasutada olevat kvooti arvestades tegelikult kohaldada.

(9)  Kogust suuruses 3 369 kilogrammi ei saa enam kasutada, sest Hispaania taotles määruse (EÜ) nr 847/96 kohaselt ülekandmist. Taotlus rahuldati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1170 (ELT L 189, 17.7.2015, lk 2).

(10)  Hispaania taotluse põhjal jaotati 2013. aastal mahaarvatav kogus kolme aasta peale.

(11)  Ülejäänud 3 369 kilogrammi arvatakse maha käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.

(12)  Seda kogust ei saa enam kasutada, sest Ühendkuningriik taotles määruse (EÜ) nr 847/96 kohaselt ülekandmist. Taotlus rahuldati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1170 (ELT L 189, 17.7.2015, lk 2).”


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/89


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2405,

18. detsember 2015,

millega avatakse Ukrainast pärit põllumajandustoodetele ELi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamise kord

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 187 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2014/668/EL (2) on antud luba ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingule (edaspidi „leping”) Euroopa Liidu nimel alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada (3) kõnealuse lepingu teatavate sätete osas. Lepingu artikli 29 lõikes 1 on sätestatud Ukrainast pärit kaupadele kehtestatud imporditollimaksude vähendamine või kaotamine vastavalt kõnealuse lepingu IV jaotise I peatüki lisale I-A. Kõnealuse lisa liites on loetletud imporditariifikvoodid teatavatele Ukrainast pärit toodetele, sealhulgas põllumajandustoodetele, mis jäävad määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamisalasse.

(2)

Kuni lepingu ajutise kohaldamiseni avati kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 374/2014 (4) teatavatele Ukrainast pärit kaupadele 2014 ja 2015. aastaks imporditariifikvoodid, mida komisjon haldas saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 2454/93 (5).

(3)

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016. Seepärast on vaja avada lepingu IV jaotise I peatüki lisas I-A loetletud põllumajandustoodete aastased imporditariifikvoodid alates 1. jaanuarist 2016.

(4)

Assotsieerimislepingus sätestatu kohaselt peab käesoleva määrusega ette nähtud tariifsete soodustuste saamiseks olema lisas loetletud toodetega kaasas päritolutõend.

(5)

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (6) (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014) (7) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris (CN) on esitatud uued CN-koodid, mis erinevad lepingus osutatud koodidest. Seega tuleks käesoleva määruse I lisas osutada uutele CN-koodidele.

(6)

Lepingut kohaldatakse osaliselt ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016. Lepingu kohaselt antud tariifikvootide tõhusa kohaldamise ja haldamise tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2016.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

ELi tariifikvoodid avatakse Ukrainast pärit toodetele, mis on loetletud lisas.

Artikkel 2

Tollimaksud, mida kohaldatakse lisas loetletud ja Ukrainast pärit toodete importimisel liitu, peatatakse lisas sätestatud asjaomaste tariifikvootide ulatuses.

Artikkel 3

Lisas loetletud toodetega peab olema kaasas päritolutõend, nagu on sätestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu I protokolli III lisas.

Artikkel 4

Käesoleva määruse lisas sätestatud tariifikvoote haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Nõukogu otsus 2014/668/EL, 23. juuni 2014, ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta selle III jaotise (välja arvatud sätted teise lepinguosalise territooriumil seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike kohtlemise kohta) ning IV, V, VI ja VII jaotise ning seotud lisade ja protokollide osas (ELT L 278, 20.9.2014, lk 1).

(3)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (ELT L 161, 29.5.2014, lk 3).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 374/2014, 16. aprill 2014, milles käsitletakse Ukrainast pärit kaupadele kehtestatud tollimaksude vähendamist või kaotamist (ELT L 118, 22.4.2014, lk 1).

(5)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(6)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(7)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1101/2014, 16. oktoober 2014, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 312, 31.10.2014, lk 1).


LISA

Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning sooduskava kohaldamisala käesoleva lisa mõistes on kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodidega.

Jrk nr

CN-kood

Toote kirjeldus

Kvoodi kehtivusaeg

Kvoodimaht aastas

(netomass tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)

09.6700

0204 22 50

0204 22 90

Lambajalad, muud jaotustükid, kondiga (v.a rümbad ja poolrümbad, lühikesed eesosad ja neeru- ja/või seljatükid), värsked või jahutatud

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

1 500 (1)

0204 23

Lambaliha, kondita, värske või jahutatud

0204 42 30

0204 42 50

0204 42 90

Lamba jaotustükid, külmutatud, kondiga (v.a rümbad ja poolrümbad ning lühikesed eesosad)

0204 43 10

0204 43 90

Lambatalle liha, külmutatud, kondita

Lambaliha, külmutatud, kondita

09.6701

0409

Naturaalne mesi

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

5 000 (2)

09.6702

0703 20

Küüslauk, värske või jahutatud

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

500

09.6703

1004

Kaer

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

4 000

09.6704

1701 12

Toorpeedisuhkur maitse- ja värvainelisanditeta

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

20 070

1701 91

 

1701 99

Muu kui toorsuhkur

1702 20 10

Vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

1702 90 30

Isoglükoos tahkel kujul, kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

1702 90 50

Maltodekstriin tahkel kujul ja maltodekstriinisiirup, kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

1702 90 71

1702 90 75

1702 90 79

Karamell

1702 90 80

Inuliinisiirup

1702 90 95

Muud suhkrud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

09.6705

1702 30

1702 40

Glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

10 000 (3)

1702 60

Muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur

09.6706

2106 90 30

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

2 000

2106 90 55

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup

2106 90 59

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid (v.a isoglükoosisiirup, laktoosisiirup, glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup)

09.6707

ex 1103 19 20

Odratangud ja lihtjahu

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

6 300 (4)

1103 19 90

Teraviljatangud ja lihtjahu (v.a nisu, rukis, kaer, mais, riis ja oder)

1103 20 90

Teraviljagraanulid (v.a nisu, rukis, kaer, mais, riis ja oder)

1104 19 10

1104 19 50

1104 19 61

1104 19 69

Nisuterad, valtsitud või helvestatud

Maisiterad, valtsitud või helvestatud

Valtsitud odraterad

Helvestatud odraterad

ex 1104 29

Töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), muu kui kaer, rukis või mais

1104 30

Terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud

09.6708

1107

Linnased, röstitud või röstimata

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

7 000

1109

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

09.6709

1108 11

Nisutärklis

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

10 000

1108 12

Maisitärklis

1108 13

Kartulitärklis

09.6710

3505 10 10

3505 10 90

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (v.a esterdatud või eeterdatud tärklised)

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

1 000 (5)

3505 20 30

3505 20 50

3505 20 90

Liimid, mis sisaldavad massist vähemalt 25 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi

09.6711

2302 10

2302 30

2302 40 10

2302 40 90

Kliid, pebred jm teraviljade (välja arvatud riisi) tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

17 000 (6)

2303 10 11

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist

09.6712

0711 51

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud seened perekonnast Agaricus (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

500

2003 10

Perekonda Agaricus kuuluvad seened, töödeldud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta

09.6713

0711 51

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud seened perekonnast Agaricus (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

500

09.6714

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

10 000

09.6715

2009 61 90

Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre), Brixi arvuga kuni 30, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

10 000 (7)

2009 69 11

Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre), Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

2009 69 71

2009 69 79

2009 69 90

Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre), Brixi arvuga üle 30 kuni 67 ja 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot

2009 71

2009 79

Õunamahl

09.6716

0403 10 51

0403 10 53

0403 10 59

0403 10 91

0403 10 93

0403 10 99

0403 90 71

0403 90 73

0403 90 79

0403 90 91

0403 90 93

0403 90 99

Petipiim, kalgendatud piim ja koor; jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

2 000

09.6717

0405 20 10

0405 20 30

Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid mitte üle 75 % massist

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

250

09.6718

0710 40

0711 90 30

2001 90 30

2004 90 10

2005 80

Suhkrumais

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

1 500

09.6719

1702 50

Keemiliselt puhas fruktoos

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

2 000 (8)

1702 90 10

Keemiliselt puhas maltoos

ex 1704 90 99

Muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod, sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist

1806 10 30

1806 10 90

Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 % massist

ex 1806 20 95

Muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena, massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutites või kontaktpakendites massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid vähem kui 18 % massist ning sahharoosi vähemalt 70 % massist

ex 1901 90 99

Muud jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist

2101 12 98

2101 20 98

Kohvil, teel või matel põhinevad tooted

3302 10 29

Jookide tootmisel kasutatavad lõhnaainesegud ning ühel või mitme lõhnaaine baasil valmistatud segud, mis sisaldavad kõiki joogi aroomiaineid, tegeliku alkoholisisaldusega kuni 0,5 % mahust

09.6720

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

2 000

1904 30

Bulgurnisu

09.6721

1806 20 70

Granuleeritud piimašokolaad

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

300 (9)

2106 10 80

Muud valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2202 90 99

Muud mittealkohoolsed joogid kui vesi, mis sisaldavad vähemalt 2 % rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

09.6722

2106 90 98

Mujal nimetamata toiduvalmistised

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

2 000

09.6723

2207 10

2208 90 91

2208 90 99

Denatureerimata etüülalkohol

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

27 000 (10)

2207 20

Denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

09.6724

2402 10

Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

2 500

2402 20 90

Tubakat sisaldavad sigaretid, mis ei sisalda nelgiõli

09.6725

2905 43

Mannitool

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

100

2905 44

D-glütsitool (sorbitool)

3824 60

Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

09.6726

3809 10 10

3809 10 30

3809 10 50

3809 10 90

Tärklisainete baasil valmistatud viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

1.1.–31.12.2016 ja seejärel igal ajavahemikul 1.1.–31.12.

2 000


(1)  Suureneb 150 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(2)  Suureneb 200 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(3)  Suureneb 2 000 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(4)  Suureneb 300 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(5)  Suureneb 200 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(6)  Suureneb 1 000 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(7)  Suureneb 1 000 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(8)  Suureneb 200 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(9)  Suureneb 40 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.

(10)  Suureneb 14 600 tonni aastas alates 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021.


19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/97


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2406,

18. detsember 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga 1

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

18. detsembril 2014 avaldas rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” muudatused pealkirjaga „Avalikustamise algatus”. Muudatuste eesmärk on parandada avalikustamise tulemuslikkust ja kehutada äriühinguid tegema pädevaid otsuseid selle kohta, millist teavet standardi IAS 1 kohaldamisel finantsaruannetes avalikustada.

(3)

Standardi IAS 1 muudatuste tõttu tuleb muuta standardit IAS 34 ja rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 7, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla.

(4)

Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) leidis kinnitust, et IAS 1 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

b)

Standardit IAS 34 „Vahefinantsaruandlus” ja rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustamine” muudetakse vastavalt standardi IAS 1 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.