16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2338,

11. detsember 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 pardaregistraatorite, veealuse asukoha kindlakstegemise seadmete ja õhusõiduki jälgimise süsteeme käsitlevate nõuete osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Õhusõidukit tuleb käitada kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas esitatud asjakohaste oluliste nõuetega. Komisjon peaks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse õhusõidukite ohutu käitamise tingimused.

(2)

Kabiini helisalvestusseadme (CVR) eesmärk on abistada lennuõnnetuste uurimisorganit õnnetuse või intsidendiga seotud ohutusalases uurimises. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010 (2) on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed, et vältida pärast ohutusalase uurimise algatamist CVRi salvestiste avalikustamist. Ohutusjuhtimise kasutuselevõtu käigus on selgunud, et CVRi salvestisi on lisaks ohutusalasele uurimisele võimalik kasutada ka ohutustaseme säilitamisel või tõstmisel. Seepärast tuleks komisjoni määrust (EL) nr 965/2012 (3) muuta, et karmistada tingimusi, mille eesmärk on tulemuslikult vältida CVRi salvestiste ebakohast kasutamist ja avalikustamist.

(3)

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on teinud praeguste ohutusnõuete täiustamiseks mitu ettepanekut, et suurendada pardaregistraatorite üldist suutlikkust ning hõlbustada õhusõiduki ja selle pardaregistraatorite leidmist pärast vee kohal toimunud õnnetust. Eespool nimetatud ohutusnõuete täiustamine hõlmab ettepanekuid aegunud andmesalvestustehnikast (näiteks magnetlintide või magnettraatide kasutamine) loobumise, CVRi minimaalse salvestusaja pikendamise, pardaregistraatorite veealuse asukoha kindlakstegemise seadme tööaja pikendamise ja väga suure avastamispiirkonnaga veealuse asukoha kindlakstegemise seadme paigaldamise kohta veekogu kohal pikki lende tegevatele õhusõidukitele. Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 965/2012 eespool nimetatud ohutusalaste nõuete kajastamiseks muuta.

(4)

Arvesse tuleks võtta lennu MH370 kadumist 8. märtsil 2014 ning ICAO eri valdkondade esindajate kohtumisel 12. ja 13. mail 2014 antud soovitusi ülemaailmse jälgimise kohta. Selleks et hõlbustada õhusõiduki asukoha kindlakstegemist ebahariliku käitumise, hädaolukorra või õnnetuse korral, peaks reisilennuki asukoht olema ka kõrvalistes piirkondades lendamise korral kogu aeg teada. Võimaluse korral peaksid õhusõiduki jälgimise vahendid olema piisavalt vastupidavad selleks, et jätkata töötamist ka pärast normaalse elektrivarustuse katkemist õhusõiduki pardal, samuti peaks olema tagatud, et sellist seadet ei ole lennu ajal ühegi juhise abil võimalik välja lülitada. Seega tuleks määrust (EL) nr 965/2012 muuta, et lisada sinna täiendavad nõuded selliste seadmete kohta, mis võimaldavad jälgida õhusõidukit kogu lennu ajal, sealhulgas veekogu kohal ja kõrvalistes piirkondades toimuvate lendude ajal.

(5)

Pardaregistraatoritega tegeleva ICAO komitee (FLIRECP) tehtud ettepaneku kohaselt tuleks pikendatud salvestusajaga CVRide kasutamise osas kehtestada suurte õhusõidukite puhul säte, mille kohaselt pärast 1. jaanuari 2021 toodetud õhusõidukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 27 000 kg, peavad olema varustatud CVRiga, mille salvestusaeg on 25 tundi.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete kehtestamisel on arvesse võetud lennuõnnetuste uurimisorganite 13 ohutusalast soovitust, (4) mille eesmärk on suurendada lennuohutust, hõlbustada Euroopa tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimiseks vajaliku teabe hankimist, parandada pardaregistraatorite suutlikkust ning lihtsustada nende käsitlemist ja vee kohal toimunud õnnetuses osalenud õhusõiduki asukoha kindlakstegemist.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) arvamusel nr 01/2014, (5) mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 965/2012 I lisa („Mõisted”), IV lisa (CAT-osa), VI lisa (NCC-osa) ja VIII lisa (SPO-osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 79, 13.3.2008, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 996/2010, 20. oktoober 2010, tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).

(3) Määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(4) EASA viited eespool osutatud 13 ohutusalase soovituse kohta: CAND-1999-002 (McDonnell Douglas MD11, HB-IWF, 2.9.1998); GREC-2006-045 (B737 of Helios, 5B-DBY, 14.8.2005); NORW-2006-013 (ATR42, OY-JRJ 31.1.2005); NETH-2011-015 (Boeing 737, PH-BDP, 10.2.2010); UNKG-2012-013 (Boeing 767, G OOBK, 3.10.2010); FRAN-2012-025 (Airbus 340, F-GLZU, 22.7.2011); FINL-2012-003 (Airbus A330, OH-LTO,11.12.2010); FRAN-2009-016, FRAN-2009-017, FRAN-2009-018, FRAN-2011-017 ja FRAN-2011-018 (Airbus A330, F-GZCP, 1.6.2009); UNKG-2008-020 (ATR42, EI-SLD, 18.1.2007).

(5) EASA arvamus 1/2014, 5. mai 2014, pardaregistraatorite ja veealuse asukoha kindlakstegemise seadmete suhtes kohaldatavate nõuete muutmise kohta.

LISA

Määruse (EL) nr 965/2012 I lisasse lisatakse järgmised punktid:

„8a) „õhusõidukite jälgimine”– maa peal teostatav protsess, mille käigus standarditud ajavahemike järel säilitatakse ja ajakohastatakse lendu teostava õhusõiduki neljamõõtmelist positsiooni kirjeldavaid andmeid;

8b) „õhusõidukite jälgimise süsteem”– õhusõidukite jälgimisel põhinev süsteem, mille eesmärk on kindlaks teha õhusõiduki ebatavaline käitumine ja anda selle kohta häiret;”.

Määruse (EL) nr 965/2012 IV lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti CAT.GEN.MPA.105 alapunkti a alapunkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)

tagama, et:

i)	pardaregistraatorid ei ole lennu ajal töökorrast ära ega välja lülitatud,

ii)	muu juhtumi kui õnnetuse või tõsise intsidendi korral, millest tuleb teatada kooskõlas punkti ORO.GEN.160 alapunktiga a, ei kustutata pardaregistraatorite salvestisi sihilikult, ning

iii)

õnnetuse või tõsise intsidendi korral või kui pardaregistraatori salvestiste säilitamist korraldab uurimisorgan:

A)	pardaregistraatori salvestisi sihilikult ei kustutata,

B)	pardaregistraatorid desaktiveeritakse lennu lõppedes viivitamatult ning

C)	enne lennumeeskonna kabiinist lahkumist võetakse kasutusele ettevaatusabinõud pardaregistraatori salvestiste säilitamiseks.”

Punkti CAT.GEN.MPA.195 muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „CAT.GEN.MPA.195. Pardaregistraatori salvestiste käitlemine: säilitamine, esitamine, kaitsmine ja kasutamine”.

ii)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Pärast uurimisorgani kindlaks tehtud õnnetust, tõsist intsidenti või juhtumit peab õhusõiduki käitaja säilitama andmete originaalsalvestisi 60 päeva või kuni uurimisorgan annab teistsugused korraldused”;

iii)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (1) sätteid, kohaldatakse järgmist:

kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestisi võib avaldada või kasutada üksnes juhul, kui see on vajalik kabiini helisalvestusseadmete (CVR) töökorras oleku tagamiseks ning järgmiste tingimuste täitmisel:

i)	kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestiste käitlemiseks ja nende protokollimiseks on kehtestatud asjakohane protseduur,

ii)	kõik asjakohased meeskonnaliikmed ja hooldustöötajad on andnud oma eelneva nõusoleku ning

iii)	kõnealuseid salvestisi kasutatakse ainult ohutustaseme säilitamiseks või tõstmiseks.

1a)	Kui kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestist kontrollitakse nende seadmete (CVR) töökorras oleku tagamiseks, peab käitaja tagama kõnealuse salvestise privaatsuse ega tohi salvestist avaldada ega kasutada muul eesmärgil kui asjaomase helisalvestusseadme (CVR) töökorras oleku kontrollimiseks.

pardaregistraatori (FDR) või andmeside salvestisi võib kasutada muudel eesmärkidel kui teatamiskohustuse alla kuuluva õnnetuse või intsidendi uurimiseks üksnes juhul, kui:

i)	neid salvestisi kasutab käitaja üksnes seoses lennukõlblikkuse tagamise või hooldusega või

ii)	salvestised on anonümiseeritud või

iii)	salvestised avalikustatakse turvalisel viisil.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 996/2010, 20. oktoober 2010, tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).”"

Lisatakse punkt CAT.GEN.MPA.205:

„CAT.GEN.MPA.205 Õhusõidukite jälgimise süsteem – Lennukid

Hiljemalt 16. detsembriks 2018 võtab käitaja lennutegevuse kontrollisüsteemi osana kasutusele õhusõidukite jälgimise süsteemi ja hakkab seda haldama. Kõnealuse süsteemiga jälgitakse punkti b kohaseid lende ning süsteemi kasutatakse järgmiste lennukite puhul:

lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 16. detsembrit 2018 ja millel on lisaks sekundaarradari transpondrile täiendav asukoha edastamise suutlikkus;

2)	kõik lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ning mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 16. detsembril 2018 või pärast seda kuupäeva, ja

3)	kõik lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 45 500 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 16. detsembril 2018 või pärast seda.

Käitaja jälgib lende stardist kuni maandumiseni, välja arvatud juhul, kui kavandatud lennumarsruut ja plaanikohane muudetud marsruut on täielikult lisatud õhuruumiosasse, kus:

1)	tavaliselt osutatakse lennujuhtimise seireteenust ja seda toetavad lennujuhtimise seiresüsteemid, mis määravad õhusõiduki asukoha teatava kindla ajavahemiku tagant, ning

2)	käitaja on esitanud aeronavigatsiooniteenuse osutajale vajalikud kontaktandmed.”

Lisatakse punkt CAT.GEN.MPA.210:

„CAT.GEN.MPA.210 Hädaolukorras õhusõiduki asukoha määramine – Lennukid

Alljärgnevalt loetletud lennukid peavad olema varustatud töökindla automaatseadmega, mis suudab pärast õnnetust ka lennuki ränkade kahjustuste korral täpselt kindlaks teha lennu lõppemise punkti:

1)	kõik lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ning mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2021 või pärast seda, ning

2)	kõik lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 45 500 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2021 või pärast seda.”

Punkti CAT.IDE.A.185 alapunktid b–h asendatakse järgmisega:

„b)

Kuni 31. detsembrini 2018 peab kabiini helisalvestusseade (CVR) võimaldama säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt:

1)	eelnenud kahe tunni jooksul, kui tegemist on alapunkti a alapunktis 1 nimetatud lennukiga, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. aprillil 1998 või pärast seda,

2)	eelnenud 30 minuti jooksul, kui tegemist on alapunkti a alapunktis 1 nimetatud lennukiga, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 1. aprilli 1998, või

3)	eelnenud 30 minuti jooksul, kui tegemist on alapunkti a alapunktis 2 osutatud lennukiga.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2019 peab kabiini helisalvestusseade (CVR) võimaldama säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt:

1)	eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2021 või pärast seda, või

2)	kõikidel muudel juhtudel eelnenud kahe tunni jooksul.

d)	Hiljemalt 1. jaanuariks 2019 peab kabiini helisalvestusseadmega (CVR) salvestamisel kasutama muid materjale kui magnetlint või magnettraat.

Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab ajalises järjestuses salvestama järgmise:

1)	kabiinis raadio teel edastatavad või vastu võetavad suulised teated;

2)	lennumeeskonna liikmete suulised teated sisetelefonisüsteemi ning valjuhääldisüsteemi kaudu, kui see on olemas;

kabiini helikeskkonna, sealhulgas salvestust katkestamata:

i)	lennukitel, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. aprillil 1998 või pärast seda, kõikide kasutusel olevate suu- ja maskmikrofonide helisignaalid;

ii)	võimaluse korral kõikide kasutusel olevate suu- ja maskmikrofonide helisignaalid, kui tegemist on alapunkti a alapunktis 2 osutatud lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 1. aprilli 1998;

4)	kõrvaklappide või valjuhääldi kaudu edastatavad navigatsiooni- või lähenemisseadmeid identifitseerivad hääl- või helisignaalid.

Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab alustama salvestamist enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ja jätkama salvestamist kuni lennu lõpuni, kui lennuk oma mootori jõul enam edasi ei liigu. Selliste lennukite puhul, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. aprillil 1998 või pärast seda, peab kabiini helisalvestusseade (CVR) automaatselt alustama salvestamist enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ja jätkama salvestamist kuni lennu lõpuni, kui lennuk oma mootori jõul enam edasi ei liigu.

Lisaks alapunktile f peab elektrivoolu olemasolu korral kabiini helisalvestusseade (CVR) käivituma esimesel võimalusel kabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu algul ja töötama kuni vahetult pärast lennu lõppu ja mootorite väljalülitamist tehtava piloodikabiini kontrollini järgmistel juhtudel:

1)	alapunkti a alapunktis 1 osutatud lennukitel, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. aprillil 1998 või pärast seda, või

2)	alapunkti a alapunktis 2 osutatud lennukitel.

Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 16. juuniks 2018 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti CAT.IDE.A.190 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha registraatori asukohta vees. Hiljemalt 16. juuniks 2018 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti CAT.IDE.A.195 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Kui tegemist on salvestusseadmega, mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 16. juuniks 2018 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on salvestusseadmega, mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti CAT.IDE.A.280 muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 19 peab olema vähemalt:

1)	kaks avariimajakat (ELT), millest üks on automaatne, või üks avariimajakas ja üks õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast 1. juulit 2008, või

üks automaatne avariimajakas (ELT) ja kaks mis tahes liiki avariimajakat (ELT) või üks õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. juulil 2008 või varem.”

ii)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) 19 või alla selle peab olema vähemalt:

1)	üks automaatne avariimajakas (ELT) või üks õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast 1. juulit 2008, või

2)	üks mis tahes liiki avariimajakas (ELT) või õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. juulil 2008 või varem.”

Punktile CAT.IDE.A.285 lisatakse järgmine alapunkt:

„f)

Hiljemalt 1. jaanuariks 2019 peab lennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille suurima lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ning kõigil lennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 45 500 kg, olema veealuse asukoha kindlakstegemise seade, mis on korralikult kinnitatud ja töötab sagedusvahemikus 8,8 kHz ± 1 kHz, v.a järgmistel juhtudel:

1)	lennukit käitatakse marsruutidel, mille ükski punkt ei ole maismaast kaugemal kui 180 meremiili, või

2)	lennuk on varustatud töökindla automaatseadmega, mis suudab pärast õnnetust ka lennuki ränkade kahjustuste korral täpselt kindlaks teha lennu lõppemise punkti.”

Punkti CAT.IDE.H.185 alapunktid c–f asendatakse järgmisega:

„c)	Hiljemalt 1. jaanuariks 2019 peab kabiini helisalvestusseadmega (CVR) salvestamisel kasutama muid materjale kui magnetlint või magnettraat.

Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab ajalises järjestuses salvestama järgmise:

1)	kabiinis raadio teel edastatavad või vastu võetavad suulised teated;

2)	lennumeeskonna liikmete suulised teated sisetelefonisüsteemi ning valjuhääldisüsteemi kaudu, kui see on olemas;

kabiini helikeskkonna, sealhulgas salvestust katkestamata:

i)	kopteritel, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. augustil 1999 või pärast seda, kõikide meeskonnaliikmete mikrofonide helisignaalid;

ii)	kopteritel, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 1. augustit 1999, võimaluse korral kõikide meeskonnaliikmete mikrofonide helisignaalid;

4)	kõrvaklappide või valjuhääldi kaudu edastatavad navigatsiooni- või lähenemisseadmeid identifitseerivad hääl- või helisignaalid.

e)	Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab alustama salvestamist enne, kui kopter hakkab oma mootori jõul liikuma, ja jätkama salvestamist kuni lennu lõpuni, kui kopter oma mootori jõul enam edasi ei liigu.

Lisaks alapunktis e sätestatud nõudele peavad alapunkti a alapunktis 2 osutatud kopterid, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. augustil 1999 või pärast seda, vastama järgmistele nõuetele:

1)	kabiini helisalvestusseade (CVR) peab automaatselt alustama salvestamist enne, kui kopter hakkab oma mootori jõul liikuma, ja jätkama salvestamist kuni lennu lõpuni, kui kopter oma mootori jõul enam edasi ei liigu ning

2)	elektrivoolu olemasolu korral peab kabiini helisalvestusseade (CVR) käivituma esimesel võimalusel kabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu algul ja töötama kuni vahetult pärast lennu lõppu ja mootorite väljalülitamist aset leidva piloodikabiini kontrollini.

Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti CAT.IDE.H.190 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha registraatori asukohta vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti CAT.IDE.H.195 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Kui tegemist on salvestusseadmega, mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on salvestusseadmega, mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Määruse (EL) nr 965/2012 VI lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti NCC.GEN.106 alapunkti a alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)

tagamine, et:

i)	pardaregistraatorid ei ole lennu ajal töökorrast ära ega välja lülitatud,

ii)	muu juhtumi kui õnnetuse või tõsise intsidendi korral, millest tuleb teatada kooskõlas punkti ORO.GEN.160 alapunktiga a, ei kustutata pardaregistraatorite salvestisi sihilikult, ning

iii)

õnnetuse või tõsise intsidendi korral või kui pardaregistraatori salvestiste säilitamist korraldab uurimisorgan:

A)	pardaregistraatori salvestisi sihilikult ei kustutata,

B)	pardaregistraatorid desaktiveeritakse lennu lõppedes viivitamatult ning

C)	enne lennumeeskonna kabiinist lahkumist võetakse kasutusele ettevaatusabinõud pardaregistraatori salvestiste säilitamiseks.”

Punkti NCC.GEN.145 muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „NCC.GEN.145. Pardaregistraatori salvestiste käitlemine: säilitamine, esitamine, kaitsmine ja kasutamine”;

ii)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Pärast uurimisorgani kindlaks tehtud õnnetust, tõsist intsidenti või juhtumit peab õhusõiduki käitaja säilitama andmete originaalsalvestisi 60 päeva või kuni uurimisorgan annab teistsugused korraldused.”;

iii)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 996/2010 sätete kohaldamist:

võib kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestisi avaldada või kasutada üksnes juhul, kui see on vajalik kabiini helisalvestusseadmete (CVR) töökorras oleku tagamiseks ning järgmiste tingimuste täitmisel:

i)	kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestiste käitlemiseks ja nende protokollimiseks on kehtestatud asjakohane protseduur,

ii)	kõik asjakohased meeskonnaliikmed ja hooldustöötajad on andnud oma eelneva nõusoleku ning

iii)	kõnealuseid salvestisi kasutatakse ainult ohutustaseme säilitamiseks või tõstmiseks.

1a)	Kui kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestist kontrollitakse nende seadmete (CVR) töökorras oleku tagamiseks, peab käitaja tagama kõnealuse salvestise privaatsuse ega tohi salvestist avaldada ega kasutada muul eesmärgil kui asjaomase helisalvestusseadme (CVR) töökorras oleku kontrollimiseks.

Pardaregistraatori (FDR) või andmeside salvestisi võib kasutada muudel eesmärkidel kui teatamiskohustuse alla kuuluva õnnetuse või intsidendi uurimiseks üksnes juhul, kui:

i)	neid salvestisi kasutab käitaja üksnes seoses lennukõlblikkuse tagamise või hooldusega või

ii)	salvestised on anonümiseeritud või

iii)	salvestised avalikustatakse turvalisel viisil.”

Punkti NCC.IDE.A.160 muudetakse järgmiselt:

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab võimaldama säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt:

1)	eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2021 või pärast seda, või

2)	eelnenud kahe tunni jooksul kõikidel muudel juhtudel.”;

ii)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti NCC.IDE.A.165 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha registraatori asukohta vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti NCC.IDE.A.215 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuki varustusse peab kuuluma järgmine:

1)	üks mis tahes liiki avariimajakas (ELT) või õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab määruse (EL) nr 965/2012 IV lisa (CAT osa) punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. juulil 2008 või varem;

2)	üks automaatne avariimajakas (ELT) või õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab määruse (EL) nr 965/2012 IV lisa (CAT osa) punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast 1. juulit 2008.”

Punkti NCC.IDE.A.170 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Punkti NCC.IDE.H.160 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti NCC.IDE.H.165 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha registraatori asukohta vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti NCC.IDE.H.170 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Määruse (EL) nr 965/2012 VIII lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti SPO.GEN.107 alapunkti a alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)

tagamine, et:

i)	pardaregistraatorid ei ole lennu ajal töökorrast ära ega välja lülitatud;

ii)	muu juhtumi kui õnnetuse või tõsise intsidendi korral, millest tuleb teatada kooskõlas punkti ORO.GEN.160 alapunktiga a, ei kustutata pardaregistraatorite salvestisi sihilikult, ning

iii)

õnnetuse või tõsise intsidendi korral või kui pardaregistraatori salvestiste säilitamist korraldab uurimisorgan:

A)	pardaregistraatori salvestisi sihilikult ei kustutata,

B)	pardaregistraatorid desaktiveeritakse lennu lõppedes viivitamatult ning

C)	enne lennumeeskonna kabiinist lahkumist võetakse kasutusele ettevaatusabinõud pardaregistraatori salvestiste säilitamiseks.”

Punkti SPO.GEN.145 muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „SPO.GEN.145. Pardaregistraatori salvestiste käsitlemine: säilitamine, esitamine, kaitsmine ja kasutamine – lennud keerukate mootorõhusõidukitega”;

ii)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Pärast uurimisorgani kindlaks tehtud õnnetust, tõsist intsidenti või juhtumit peab õhusõiduki käitaja säilitama andmete originaalsalvestisi 60 päeva või kuni uurimisorgan annab teistsugused korraldused.”;

iii)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 996/2010 sätteid ning välja arvatud juhul, kui see on vajalik kabiini helisalvestusseadmete (CVR) töövalmiduse tagamiseks, võib kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestisi avaldada või kasutada üksnes järgmistel juhtudel:

i)	kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestiste käitlemiseks ja nende protokollimiseks on kehtestatud asjakohane protseduur,

ii)	kõik asjakohased meeskonnaliikmed ja hooldustöötajad on andnud oma eelneva nõusoleku ning

iii)	kõnealuseid salvestisi kasutatakse ainult ohutustaseme säilitamiseks või selle suurendamiseks.

Kui kabiini helisalvestusseadme (CVR) salvestist kasutatakse selle seadme (CVR) töökorras oleku kontrollimiseks, peab käitaja tagama kõnealuse salvestise privaatsuse ja salvestist ei tohi avaldada ega kasutada muul eesmärgil kui asjaomase helisalvestusseadme (CVR) töökorras oleku kontrollimiseks.”

Punkti SPO.IDE.A.140 muudetakse järgmiselt:

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab võimaldama säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt:

1)	eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2021 või pärast seda, või

2)	eelnenud kahe tunni jooksul kõikidel muudel juhtudel.”;

ii)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti SPO.IDE.A.145 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha registraatori asukohta vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti SPO.IDE.A.150 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Punkti SPO.IDE.A.190 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuki varustusse peab kuuluma järgmine:

1)	üks mis tahes liiki avariimajakas (ELT) või õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab määruse (EL) nr 965/2012 IV lisa (CAT osa) punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. juulil 2008 või varem,

2)	üks automaatne avariimajakas (ELT) või õhusõiduki asukoha määraja, mis vastab määruse (EL) nr 965/2012 IV lisa (CAT osa) punktis CAT.GEN.MPA.210 sätestatud nõuetele, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast 1. juulit 2008, või

3)	pääste-avariimajakas (ELT(S)) või meeskonnaliikme või eritööde spetsialisti käes olev personaalne raadiomajakas (PLB) kui tegemist on lennukiga, mille sertifitseeritud suurim reisijakohtade arv on kuni kuus.”

Punkti SPO.IDE.H.140 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha salvestusseadme asukoha vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on kabiini helisalvestusseadmega (CVR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti SPO.IDE.H.145 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral ei eraldu, peab see olema varustatud vahendiga, mis aitab kindlaks teha registraatori asukohta vees. Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 peab kõnealune vahend suutma vee all signaali edastada vähemalt 90 päeva. Kui tegemist on pardaregistraatoriga (FDR), mis kokkupõrke korral eraldub, peab see olema varustatud automaatse avariimajakaga.”

Punkti SPO.IDE.H.150 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2339,

11. detsember 2015,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük NAFO püügipiirkonnas 3LMNO

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

João AGUIAR MACHADO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

LISA

Nr	67/TQ104
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	GHL/N3LMNO
Liik	Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
Piirkond	NAFO 3LMNO
Kuupäev	3.12.2015

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2340,

15. detsember 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, (1) eriti selle artiklit 68,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis otsusega 94/800/EÜ (2) riigihanke kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) (3). Kõnealust kokkulepet tuleks kohaldada kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab kokkuleppes sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad”), mis on väljendatud Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes, või mis ületab seda summat.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/17/EÜ (4) ja 2004/18/EÜ (5) üks eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida direktiivide kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealustes direktiivides sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)	Ühtluse huvides tuleks direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud piirmäärad ühtlustada direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 16 sätestatud läbivaadatud piirmääradega.

(4)	Seega tuleks direktiivi 2009/81/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihankelepingute nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/81/EÜ artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

1)	punktis a asendatakse summa 414 000 eurot summaga 418 000 eurot,

2)	punktis b asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga EUR 5 225 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

(2) Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(3) Tegemist on Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2341,

15. detsember 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artiklit 69,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Üks direktiivi 2004/17/EÜ eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida selle direktiivi kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealuses direktiivis sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)	Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivi 2004/17/EÜ piirmäärad, mida kokkulepe ei hõlma.

(4)	Seepärast tuleb direktiivi 2004/17/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihankelepingute nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa 414 000 eurot summaga 418 000 eurot,

b)	punktis b asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga 5 225 000 eurot.

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 asendatakse summa 414 000 eurot summaga 418 000 eurot,

b)	lõikes 2 asendatakse summa 414 000 eurot summaga 418 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(3) Tegemist on Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru.

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2342,

15. detsember 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 78,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Üks direktiivi 2004/18/EÜ eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida selle direktiivi kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealuses direktiivis sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)	Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivi 2004/18/EÜ piirmäärad, mida kokkulepe ei hõlma.

(4)	Seega tuleks direktiivi 2004/18/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihankelepingute nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/18/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa 134 000 eurot summaga 135 000 eurot,

b)	punktis b asendatakse summa 207 000 eurot summaga 209 000 eurot,

c)	punktis c asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga 5 225 000 eurot.

Artikli 8 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga 5 225 000 eurot,

b)	punktis b asendatakse summa 207 000 eurot summaga 209 000 eurot.

3)	Artiklis 56 asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga 5 225 000 eurot.

4)	Artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga 5 225 000 eurot.

Artikli 67 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa 134 000 eurot summaga 135 000 eurot,

b)	punktis b asendatakse summa 207 000 eurot summaga 209 000 eurot,

c)	punktis c asendatakse summa 207 000 eurot summaga 209 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(3) Tegemist on Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru.

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2343,

15. detsember 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 5 ja 7 ning rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) 19 ja 34

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Oma korrapärase edasiarendustöö käigus, mille eesmärk on standardite lihtsustamine ja selgemaks muutmine, avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 25. septembril 2014 rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 2012.–2014. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused (edaspidi „iga-aastased edasiarendused”). Iga-aastaste edasiarenduste eesmärk on käsitleda IASBs projektitsükli käigus arutlusele tulnud küsimusi seoses rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites (IFRS) ja rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites (IAS) esinevate vastuolude või sõnastuse täpsustamisega, mis ei ole küll kiireloomulised, kuid on siiski olulised.

(3)	Standardi IFRS 7 muudatused tingivad muudatuste tegemise standardis IFRS 1, et tagada rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardite vastavuse.

(4)	Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga leidis kinnitust, et IFRS 5 ja 7 ning IAS 19 ja 34 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele vastuvõtukriteeriumidele.

(5)	Määrust (EÜ) nr 1126/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt: järgmisi rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid ja rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale:

a)	standardit IFRS 5 „Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad” muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

b)	standardit IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustatav teave” muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

c)	standardit IAS 19 „Hüvitised töötajatele” muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

d)	standardit IAS 34 „Vahefinantsaruandlus” muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

e)	standardit IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt” muudetakse kooskõlas IFRS 7 muudatustega, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

LISA

IFRSide 2012.–2014. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused

Muudatused

IFRS 5-s Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad

Paragrahvid 26–29 ja nendega seotud pealkiri muudetakse ning paragrahvid 26 A ja 44L lisatakse.

Muudatused müügiplaanis ja omanikele jaotamise plaanis

26.

Kui (majandus)üksus on vara (või müügigrupi) liigitanud müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks aga see enam ei vasta paragrahvide 7–9 (müügiks hoitava puhul) või paragrahvi 12 A (omanikele jaotamiseks hoitava puhul) kriteeriumidele, lõpetab (majandus)üksus vara (või müügigrupi) liigitamise (vastavalt) müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks. Sel juhul järgib (majandus)üksus selle muudatuse arvestamiseks paragrahvides 27–29 esitatud juhiseid, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse paragrahvi 26 A.

26 A

Kui (majandus)üksus liigitab vara (või müügigrupi) müügiks hoitavast otse ümber omanikele jaotamiseks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavast otse müügiks hoitavaks, käsitatakse liigitamise muutust algse võõrandamisplaani jätkumisena. (Majandus)üksus:

a)	ei järgi selle muudatuse arvestamisel paragrahvides 27–29 esitatud juhiseid. (Majandus)üksus kohaldab käesoleva IFRSi neid liigitamise, esitamise ja mõõtmise nõudeid, mis on kohaldatavad uue võõrandamisviisi suhtes;

mõõdab põhivarasid (või müügigruppi), järgides paragrahvi 15 (kui liigitatud ümber müügiks hoitavaks) või 15 A (kui liigitatud ümber omanikele jaotamiseks hoitavaks) nõudeid ning kajastab mis tahes vähenemist või suurenemist põhivara (või müügigrupi) õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused/jaotamiskulutused, järgides paragrahvide 20–25 nõudeid;

c)	ei muuda liigitamise kuupäeva vastavalt paragrahvidele 8 ja 12 A. See ei takista müügi lõpule viimiseks või omanikele jaotamise lõpule viimiseks vajamineva perioodi pikendamist, kui paragrahvi 9 tingimused on täidetud.

27.

(Majandus)üksus mõõdab põhivara (või müügigruppi), mida enam ei liigitata müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks (või mis ei kuulu enam müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks liigitatud müügigruppi), võttes aluseks järgmistest madalaima:

bilansiline (jääk)maksumus, mis oli varal (või müügigrupil) enne müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks liigitamist ja mida on korrigeeritud mis tahes kulumi, amortisatsiooni või ümberhindamise arvesse võtmiseks, mida oleks kajastatud, kui vara (või müügigruppi) ei oleks liigitatud müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks, või

b)	kaetav väärtus kuupäeval, mil tehti hilisem otsus mitte müüa või jaotada. [joonealune märkus jäetakse välja]

28.

(Majandus)üksus kajastab kõiki sellise põhivara bilansilisele (jääk)maksumuse nõutud korrigeerimisi, mille liigitamine müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks on lõpetatud, jätkuvate tegevusvaldkondade kasumis või kahjumis [joonealune märkus välja jäetud] perioodil, mil ei ole enam täidetud vastavalt paragrahvide 7–9 või paragrahvi 12 A kriteeriumid. Finantsaruandeid perioodide kohta alates müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks liigitamise hetkest muudetakse vastavalt, kui müügigrupp või põhivara, mille liigitamine müügiks hoitavaks või omanikele jaotamiseks hoitavaks on lõpetatud, on tütarettevõte, ühine äriüksus, ühisettevõte, sidusettevõte või ühisettevõttes või sidusettevõttes oleva osaluse osa. (Majandus)üksus esitab selle korrigeerimise koondkasumiaruande sama pealkirja all, mille all esitatakse kooskõlas paragrahviga 37 kajastatud kasum või kahjum.

29.

Kui (majandus)üksus eemaldab üksiku vara või kohustise müügigrupist, mis on liigitatud müügiks hoitavaks, jätkatakse müügigruppi alles jäänud müügiks hoitavate varade ja kohustiste mõõtmist grupina ainult siis, kui grupp vastab paragrahvides 7–9 toodud kriteeriumidele. Kui (majandus)üksus eemaldab üksiku vara või kohustise müügigrupist, mis on liigitatud omanikele jaotamiseks hoitavaks, jätkatakse müügigruppi alles jäänud jaotamiseks hoitavate varade ja kohustiste mõõtmist grupina ainult siis, kui grupp vastab paragrahvis 12 A toodud kriteeriumidele. Vastasel juhul mõõdetakse gruppi alles jäänud põhivarad, mis üksikutena vastavad müügiks hoitavaks (või omanikele jaotamiseks hoitavaks) liigitamise kriteeriumidele, eraldi nende bilansilise (jääk)maksumuse või õiglase väärtuse alusel, millest on maha arvatud müügikulutused (või jaotamiskulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam, selle kuupäeva seisuga. Iga põhivara suhtes, mis ei vasta müügiks hoitava kriteeriumidele, lõpetatakse müügiks hoitavaks liigitamine kooskõlas paragrahviga 26. Iga põhivara suhtes, mis ei vasta omanikele jaotamiseks hoitava kriteeriumidele, lõpetatakse omanikele jaotamiseks hoitavaks liigitamine kooskõlas paragrahviga 26.

…

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

44L

Dokumendiga IFRSide 2012.-2014. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud septembris 2014, muudeti paragrahve 26–29 ja lisati paragrahv 26 A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavatel aruandeaastatel tehtavate võõrandamise viisi muudatuste suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealuseid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Muudatused

IFRS 7-s Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

Paragrahvi 44R muudetakse ja paragrahv 44AA lisatakse.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED

…

44R

Dokumendiga Avalikustatav teave – finantsvarade ja finantskohustiste tasaarvestamine (IFRS 7 muudatused), välja antud detsembris 2011, lisati paragrahvid 13 A–13F ja B40–B53. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)üksus esitab kõnealuste muudatustega nõutud avalikustatava teabe tagasiulatuvalt.

…

44AA

Dokumendiga IFRSide 2012.-2014. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud septembris 2014, muudeti paragrahve 44R ja B30 ja lisati paragrahv B30 A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes, kuid (majandus)üksus ei pea rakendama paragrahvide B30 ja B30 A muudatusi mis tahes esitatud perioodi suhtes, mis algab enne aruandeaastat, mille suhtes (majandus)üksus esimest korda rakendab neid muudatusi. Paragrahvide 44R, B30 ja B30 A muudatuste varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealuseid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Lisas B paragrahvi B30 muudetakse ja paragrahv B30 A lisatakse.

Jätkuv seotus (paragrahv 42C)

…

B30

(Majandus)üksusel puudub jätkuv seotus üleantud finantsvaraga siis, kui ta ei säilita üleandmise käigus üleantud finantsvara suhtes lepingulisi õigusi ega kohustusi ning ta ei omanda üleantud finantsvaraga seotud uusi lepingulisi õigusi ega kohustusi. (Majandus)üksusel puudub jätkuv seotus üleantud finantsvaraga siis, kui tal puudub nii huvi üleantud finantsvaraga seotud tulevaste tulemuste suhtes kui ka ükskõik millistes tingimustes vastutus üleantud finantsvaraga seotud maksete sooritamise eest tulevikus. Mõiste „makse” selles kontekstis ei hõlma üleantud finantsvara rahavooge, mida (majandus)üksus sisse nõuab ja mille ta on kohustatud üleantava vara saajale üle kandma.

B30 A

Kui (majandus)üksus annab finantsvara üle, võib (majandus)üksus säilitada õiguse teenindada seda finantsvara tasu eest, mis on ette nähtud näiteks teeninduslepingus. (Majandus)üksus hindab teeninduslepingut kooskõlas paragrahvides 42C ja B30 esitatud juhistega, et otsustada, kas (majandus)üksusel on teeninduslepingu tulemusena jätkuv seotus avalikustamisnõuete kohaldamise eesmärgil. Näiteks on teenindajal jätkuv seotus üle antud finantsvaras avalikustamisnõuete kohaldamise eesmärgil, kui teenindustasu sõltub üle antud finantsvaraga seoses sisse nõutud rahavoogude summast või ajastusest. Sarnaselt on teenindajal jätkuv seotus avalikustamisnõuete kohaldamise eesmärgil, kui üle antud finantsvaraga seotud maksete mittelaekumise tõttu ei makstaks fikseeritud tasu täies mahus. Nende näidete puhul on teenindajal huvi üleantud finantsvaraga seotud tulevaste tulemuste suhtes. See hinnang ei sõltu sellest, kas saadav tasu on eeldatavasti piisav (majandus)üksusepoolse teenindamise kompenseerimiseks.

Käesolevast muudatusest tulenev muudatus

IFRS 1-s Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

Paragrahv 39AA lisatakse.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

39AA

Dokumendiga IFRSide 2012.-2014. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud septembris 2014, lisati paragrahv E4 A. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

E liitesse lisatakse paragrahv E4 A.

Finantsinstrumentide kohta avalikustatav teave

…

E4 A

Esmakordne kasutuselevõtja võib kohaldada IFRS 7 paragrahvis 44AA esitatud üleminekusätteid.

Muudatused

IAS 19-s Hüvitised töötajatele

Paragrahv 83 muudetakse ning paragrahvid 176–177 lisatakse.

Aktuaarsed eeldused: diskontomäär

83.

Töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuste (nii eelnevalt rahastatud kui rahastamata) diskonteerimise määr määratakse kindlaks aruandeperioodi lõpus äriühingute kvaliteetsete võlakirjade suhtes valitseva turuintressi alusel. Valuutade korral, mille puhul puudub äriühingute selliste kvaliteetsete võlakirjade aktiivne turg, kasutatakse selles valuutas nomineeritud riigivõlakirjade turuintressi (aruandeperioodi lõpus). Äriühingute võlakirjade või riigivõlakirjade valuuta ja tähtaeg peavad olema kooskõlas töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuste valuuta ja hinnangulise tähtajaga.

…

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

176.

Dokumendiga IFRSide 2012.-2014. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud septembris 2014, muudeti paragrahvi 83 ja lisati paragrahv 177. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

177.

(Majandus)üksus rakendab paragrahvi 176 muudatust alates esimestes finantsaruannetes, milles (majandus)üksus rakendab muudatust, esitatud varaseima võrreldava perioodi algusest. Käesoleva muutuse rakendamisest tulenevat mis tahes esialgset korrigeerimist kajastatakse jaotamata kasumis selle perioodi alguses.

Muudatused

IAS 34-s Vahefinantsaruandlus

Paragrahv 16 A muudetakse ja lisatakse paragrahv 56.

Muu avalikustatav teave

16 A

Lisaks oluliste sündmuste ja tehingute avalikustamisele kooskõlas paragrahvidega 15–15C avalikustab (majandus)üksus alljärgneva teabe oma vahefinantsaruande lisades või vahefinantsaruande muudes osades. Järgnev avalikustatav teave tuleb esitada kas vahefinantsaruannetes või kaasata neisse, lisades vahefinantsaruannetesse ristviited mõnele muule aruandele (nt juhtkonna kommentaaridele või riskiaruandele), mis on finantsaruannete kasutajatele kättesaadav vahefinantsaruannetega samadel tingimustel ja samal ajal. Kui finantsaruannete kasutajatele ei ole samadel tingimustel ja samal ajal kättesaadav teave, mis on kaasatud ristviidete abil, siis vahefinantsaruanne ei ole täielik. Üldjuhul peab selle teabe esitama kumulatiivselt majandusaasta algusest vahefinantsaruande kuupäevani.

…

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

56.

Dokumendiga IFRSide 2012.-2014. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud septembris 2014, muudeti paragrahvi 16 A. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2344,

15. detsember 2015,

milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 rakenduslikud tehnilised standardid seoses valuutadega, millega kaasnevad piirangud likviidsete varade kättesaadavusele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 419 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikes 1 on sätestatud likviidsuskatte nõue, mille kohaselt peab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema likviidseid varasid, tagamaks et nad säilitavad likviidsuspuhvrite tasemed, mis on piisavad selleks, et toime tulla mis tahes võimalike tasakaalustamatustega likviidsete vahendite sissevoolu ja väljavoolu vahel.

(2)	Likviidsuskatte nõuet on täpsustatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 460 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (2).

(3)	Kui põhjendatud vajadus likviidsete varade järele likviidsuskatte nõuet silmas pidades ületab kõnealuste likviidsete varade kättesaadavust teatavas valuutas, kohaldatakse selle valuuta suhtes ühte või mitut erandit, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 419 lõikes 2.

(4)	Seepärast on vaja määrata kindlaks valuutad, mille suhtes tuleks kohaldada erandit, ja ulatus, milles sellise erandi tegemine peaks olema võimalik.

(5)

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) hinnang põhjendatud vajaduse kohta põhines parimatel võimalikel andmetel, mille pädevad asutused said esitada teatavas valuutas likviidsete varade ning muude investorite nõutavate ja seega krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsete varade vajaduse rahuldamiseks mittekättesaadavate likviidsete varade kohta.

(6)

EBA on teinud kindlaks, et Norra kroon (NOK) on valuuta, millega kaasnevad piirangud likviidsete varade kättesaadavusele. See tehti kindlaks enne, kui jõustus delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega seoses hindas EBA likviidsete varade kättesaadavaust vastavalt Baseli pangajärelevalve komitee vastuvõetud rahvusvahelistele standarditele. Hindamise käigus uuriti likviidseid varasid, mida ei nõuta üksustelt, mille suhtes ei kohaldata määrust (EL) nr 575/2013, ja võrreldi neid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vajadustega, lähtudes nende hinnangulistest kaalutud väljaminevatest rahavoogudest netoarvestuses järgmise 30 päeva jooksul, võttes arvesse piiristatud sissetulevaid rahavoogusid, tegureid, mis tõenäoliselt mõjutavad likviidsete varade nappust kolme- kuni viieaastase ajavahemiku jooksul ning likviidsuskatte nõude eesmärki 110 %.

(7)

EBA hinnangu kohaselt on põhjendatud vajadus likviidsete varade järele suurem kui likviidsete varade kättesaadavus Norra kroonides. Ühed kõige likviidsemad varad on riigivõlakirjad, kuid Norra riigivõlakirjade pakkumine on soodsa eelarvepositsiooni tõttu suhteliselt piiratud. Kuigi rahvusvahelised institutsioonid ja hargmaised arengupangad on emiteerinud suures mahus võlakirju ka Norra kroonides, on valdavalt tegemist olnud suunatud pakkumistega ja võlakirjade omanikeks on olnud välismaised investorid, mistõttu EBA ei käsitanud neid likviidsetena ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisalasse kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kättesaadavatena. EBA hinnang põhines Baseli pangajärelevalve komitee vastuvõetud rahvusvahelistel likviidsusstandarditel, kuid selle hindamine, kas põhjendatud vajadus likviidsete varade järele on märkimisväärselt suurem kui teatavas valuutas likviidsete varade kättesaadavus, peaks põhinema delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud lõplikul likviidsete varade loendil. Loendi põhjal on likviidsete varade valik suurem, eelkõige pandikirjade puhul. Selleks et muuta EBA järeldust, et põhjendatud vajadus likviidsete varade järele on suurem kui likviidsete varade kättesaadavus Norra kroonides, on see erinevus aga ebapiisav.

(8)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust pangandussektori sidusrühmade kogult, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 37. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artiklis 15 sätestatud korrale kinnitas komisjon muudatustega EBA esitatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu pärast seda, kui oli eelnõu EBA-le koos muudatuste põhjendustega tagasi saatnud. EBA esitas ametliku arvamuse, milles toetas kõnealuseid muudatusi ja kinnitas, et algse rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kohast mahtu, mille võrra põhjendatud vajadus likviidsete varade järele ületab likviidsete varade kättesaadavust Norra kroonides, ei tuleks muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhjendatud vajadus likviidsete varade järele määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 412 silmas pidades ületab kõnealuste likviidsete varade kättesaadavust käesoleva määruse lisas nimetatud valuutades ja selles täpsustatud ulatuses (protsentides).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/61, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

LISA

Selliste valuutade loend, millega kaasnevad piirangud likviidsete varade kättesaadavusele

Nr	Valuuta	Ulatus, mille võrra põhjendatud vajadus likviidsete varade järele ületab nende kättesaadavust
1.	Norra kroon (NOK)	63 %

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/29

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2345,

15. detsember 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 38 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (2) III lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle tootmissüsteemid ja mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimeetmed on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud süsteemide ja meetmetega.

(2)	Costa Rica, Tuneesia, Ameerika Ühendriikide ja Korea Vabariigi esitatud teabe kohaselt on kontrollorgani nimi „BCS Öko-Garantie GmbH” muutunud ja see on nüüd „Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH”.

(3)	Argentina esitatud teabe kohaselt on kontrollorgani „Letis SA” internetiaadress muutunud.

(4)	Austraalia esitatud teabe kohaselt on pädeva asutuse internetiaadress muutunud. Lisaks sellele on kontrolliasutus „AQIS” tegevuse lõpetanud ega peaks enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas.

(5)	Kanada esitatud teabe kohaselt on kontrolliasutus „SAI Certification Services Limited” tegevuse lõpetanud ega peaks enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas. Lisaks tuleks kõnealuses lisas loetleda uus kontrollorgan „TransCanada Organic Certification Services (TCO Cert)”.

(6)	Costa Rica esitatud teabe kohaselt on kontrolliasutuse „Servicio Fitosanitario del Estado” internetiaadress muutunud.

(7)

India esitatud teabe kohaselt on India pädev asutus kontrollorganitele „Biocert India Pvt. Ltd, Indore” ja „TUV India Pvt. Ltd” antud tunnustuse kehtetuks tunnistanud ning kõnealused kontrollorganid ei peaks enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas. Lisaks sellele on India pädev asutus tunnustanud kolme kontrollorganit, mis tuleks lisada kõnealuse lisa loetelusse: „Odisha State Organic Certification Agency”, „Gujarat Organic Products Certification Agency” ja „Uttar Pradesh State Organic Certification Agency”.

(8)	Jaapani esitatud teabe kohaselt on pädeva asutuse nimi muutunud.

(9)	Tuneesia esitatud teabe kohaselt on pädeva asutuse internetiaadress muutunud.

(10)

Ameerika Ühendriikide esitatud teabe kohaselt on kontrollorgani nimi „Department of Plant Industry” muutunud ja see on nüüd „Clemson University”, kontrollorgani nimi „Indiana Certified Organic LLC” on muutunud ja see on nüüd „Ecocert ICO, LLC”, kontrollorgani nimi „Marin County” on muutunud ja see on nüüd „Marin Organic Certified Agriculture” ja kontrollorgani nimi „OIA North America, LLC” on muutunud ja see on nüüd „Americert International (AI)”. Lisaks sellele on kontrollorgan „Organic National & International Certifiers (ON&IC)” tegevuse lõpetanud ega peaks enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas.

(11)	Korea Vabariigi esitatud teabe kohaselt on Korea pädev asutus tunnustanud veel kahte kontrollorganit, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa loetelusse: „Neo environmentally-friendly” ja „Green Environmentally-Friendly certification center”.

(12)	Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas on esitatud kolmandates riikides samaväärsuse kontrollijatena ja sertifikaatide väljaandjatena tunnustatud kontrollorganite ja kontrolliasutuste loetelu.

(13)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikega 3 on ette nähtud, et toodete puhul, mida ei ole imporditud artikli 32 kohaselt ja mida ei ole imporditud käesoleva artikli 33 lõike 2 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist, võib komisjon tunnustada kontrolliasutusi, kes on pädevad teostama ülesandeid samaväärseid garantiisid pakkuvate toodete impordi jaoks. Seepärast on määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 10 lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud, et kontrolliasutust või kontrollorganit ei saa tunnustada sellise toote suhtes, mis on pärit kõnealuse määruse III lisa tunnustatud kolmandate riikide loetellu kuuluvast kolmandast riigist ja mis kuulub tooterühma, mille suhtes kõnealust kolmandat riiki on tunnustatud.

(14)

Kuna nii Kanada kui ka Jaapan on määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 kohaselt tunnustatud kolmandad riigid ja on loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas A-kategooria puhul, siis ilmneb, et minevikus ei ole kõnealuseid sätteid nõuetekohaselt järgitud seoses Kanadast ja Jaapanist pärit ning A-tootekategooriasse kuuluvate toodete suhtes määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas loetletud järgmiste kontrollorganite tunnustamisega: „CCOF Certification Services”, „IMOswiss AG”, „International Certification Services, Inc.”, „Istituto Certificazione Etica e Ambientale”, „Japan Organic and Natural Foods Association”, „Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH”, „Organic crop improvement association” ja „Quality Assurance International”.

(15)	Komisjon on ühendust võtnud kontrollorganitega, et teatada neile oma kavatsusest kustutada A-tootekategooria Kanada ja Jaapani puhul. Komisjon uuris põhjalikult saadud märkusi.

(16)	Kontrollorgan „Afrisco Certified Organic, CC” teavitas komisjoni, et ta on lõpetanud oma tegevuse kõikides kolmandates riikides, mille suhtes teda on tunnustatud, ning seega ei peaks ta enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(17)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Agreco R.F.Göderz GmbH” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on A- ja D-tootekategooria osas õigustatud Venemaa puhul ning D-tootekategooria osas Boliivia, Bosnia ja Hertsegoviina, Dominikaani Vabariigi, Ecuadori, Egiptuse, Gruusia, Indoneesia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Madagaskari, Montenegro, Peruu, Serbia, Tansaania, Tai, Togo, Türkmenistani, Usbekistani ja Venezuela puhul.

(18)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Australia Certified Organic” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on B-tootekategooria osas õigustatud Hiina ja Vanuatu ning D-tootekategooria osas Cooki saarte puhul.

(19)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Bio.inspecta AG” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on A- ja D-tootekategooria osas õigustatud Bosnia ja Hertsegoviina, Maroko ja Araabia Ühendemiraatide puhul.

(20)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Bureau Veritas Certification France SAS” taotluse kõnealuse ettevõtja lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal saab järeldada, et on õigustatud tunnustada ettevõtjat „Bureau Veritas Certification France SAS” A- ja D-tootekategooria osas Madagaskari, Mauritiuse, Monaco, Maroko, Nicaragua puhul, C-tootekategooria osas Madagaskari ja Nicaragua puhul ning E-tootekategooria osas Mauritiuse puhul.

(21)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „CERES Certification of Environmental Standards GmbH” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooria osas Kongo Demokraatliku Vabariigi, Montenegro, Nepali, okupeeritud Palestiina alade ja Pakistani puhul, A-, B- ja D-tootekategooria osas Kameruni ja Nigeeria puhul ning C-tootekategooria osas Hiina ja Taiwani puhul.

(22)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Certificadora Mexicana de productos y procesos ecológicos S.C.” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on D-tootekategooria osas õigustatud Colombia puhul.

(23)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Control Union Certifications” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A-, D- ja F-tootekategooria osas Benini, Botswana, Kameruni, Kuuba, Curaçao, Haiti, Keenia, Lesotho, Malawi, Maroko, Mongoolia, Namiibia, Senegali, Suriname, Svaasimaa, Taiwani, Togo ja Zimbabwe puhul, A-, B-, C-, D-, E- ja F-tootekategooria osas Armeenia ja Kasahstani puhul ning A-, B-, C-, D- ja F-tootekategooria osas Iraagi puhul.

(24)	Ettevõtja „Doalnara Certified Organic Korea, LLC” teavitas komisjoni, et ta on lõpetanud oma tegevuse Korea Vabariigis, ainukeses kolmandas riigis, mille suhtes teda on tunnustatud, ning seega ei peaks ta enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(25)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Ecocert SA” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A-tootekategooria osas Botswana puhul, A- ja D-tootekategooria osas Armeenia, Belize, Roheneemesaarte, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kongo, Kongo Demokraatliku Vabariigi, El Salvadori, Ekvatoriaal-Guinea, Gruusia, Guinea-Bissau, Hondurase, Hongkongi, Libeeria, Mauritaania, Myanmari/Birma, Nicaragua, Panama, Samoa, Seišellide, Singapuri, Sri Lanka, Suriname, Tadžikistani, Ida-Timori ja Venezuela puhul, A-, B- ja D-tootekategooria osas Afganistani ja Sierra Leone puhul, A-, D- ja E-tootekategooria osas Türkmenistani puhul, B-tootekategooria osas Benini, Kameruni, Colombia, Elevandiluuranniku, Ecuadori, Indoneesia, Monaco, Filipiinide, Serbia, Tuneesia, Vietnami ja Sambia puhul, C-tootekategooria osas Korea Vabariigi puhul, D-tootekategooria osas Tšaadi, Etioopia, Mongoolia, Namiibia, Nigeri, Nigeeria, Pakistani ja Vanuatu puhul, E-tootekategooria osas India, Kõrgõzstani, Maroko, Süüria, Tai ja Uruguay puhul, B- ja E-tootekategooria osas Keenia, Paraguay ja Uganda puhul, B-, D- ja E-kategooria osas Ukraina puhul, B-, E- ja F-tootekategooria osas Burkina Faso, Mehhiko ja Peruu puhul, D- ja E-tootekategooria osas Kasahstani, Venemaa ja Usbekistani puhul, ning E- ja F-tootekategooria osas Madagaskari puhul.

(26)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „IMO Control Latinoamérica Ltda.” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooriate osas Belize puhul. Ettevõtja „IMO Control Latinoamérica Ltda.” teatas komisjonile, et ta muutis oma internetiaadressi.

(27)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooria osas Gambia, Libeeria, Pakistani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani puhul, A-, D- ja E-tootekategooria osas Kasahstani puhul, B-tootekategooria osas Guatemala, Kõrgõzstani, Peruu ja Venemaa puhul ning E-tootekategooria osas Araabia Ühendemiraatide puhul.

(28)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Mayacert” taotluse kõnealuse ettevõtja lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal saab järeldada, et on õigustatud tunnustada ettevõtjat „Mayacert” A-, B- ja D-tootekategooria osas Mehhiko puhul, A- ja D-tootekategooria osas Guatemala, Hondurase ja Nicaragua puhul ning D-tootekategooria osas Colombia, Dominikaani Vabariigi ja El Salvador puhul.

(29)	Ettevõtja „Onecert, Inc.” teatas komisjonile oma nime muutmisest nimeks „OneCert International PVT Ltd”. Samuti teatas ta aadressi muutumisest.

(30)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Organic Standard” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooria osas Tadžikistani puhul ning E-tootekategooria osas Kasahstani ja Venemaa puhul.

(31)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Organización Internacional Agropecuaria” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooriate osas Tšiili, Ecuadori ja Peruu puhul.

(32)	Komisjon on saanud ettevõtja „ORSER” taotluse kõnealuse ettevõtja lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal saab järeldada, et on õigustatud tunnustada ettevõtjat „ORSER” A- ja D-tootekategooria osas Türgi puhul.

(33)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Overseas Merchandising Inspection Co. Ltd.” taotluse kõnealuse ettevõtja lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu D-tootekategooria osas Jaapani puhul. Nagu osutatud põhjenduses 13, on määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 10 lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud, et kontrolliasutust või kontrollorganit ei saa tunnustada sellise toote suhtes, mis on pärit määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa tunnustatud kolmandate riikide loetellu kuuluvast kolmandast riigist ja mis kuulub tooterühma, mille suhtes kõnealust kolmandat riiki on tunnustatud. Jaapan on kolmanda riigina tunnustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikele 2 ja loetletud kõnealuse määruse lisas D-tootekategooria osas. Kuna aga kõnealune tunnustamine ei hõlma kõiki koostisaineid, mida võib seaduslikult Jaapanisse importida ja Jaapanis töödelda, on asjakohane tunnustada kontrollorganeid selliste töödeldud toodete osas, mis ei ole hõlmatud Jaapani tunnustamisega määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisasse kantud D-tootekategooria osas, vältimaks seda, et Euroopa Liitu ei saa importida Jaapanist pärit tooteid, mida on töödeldud Jaapanisse seaduslikult imporditud koostisainetega, kuid ei ole hõlmatud kõnealuses lisas sätestatud tunnustamisega. Saadud teabe põhjal saab järeldada, et on õigustatud tunnustada ettevõtjat „Overseas Merchandising Inspection Co. Ltd.” D-tootekategooria osas (v.a vein) Jaapani puhul toodete jaoks, mis ei ole hõlmatud määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 kohase ja määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisasse kantud tunnustamisega.

(34)	Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „QC&I” taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise kohaldamisala laiendamine veinile on õigustatud D-tootekategooria osas.

(35)	Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „Quality Partner” taotluse kõnealuse ettevõtja lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal saab järeldada, et on õigustatud tunnustada ettevõtjat „Quality Partner” A- ja D-tootekategooria osas Indoneesia puhul.

(36)	Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III ja IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(37)

Selleks et anda kontrollorganitele, mida on mõjutanud tunnustuse kehtetuks tunnistamine A-tootekategooria osas Kanada ja Jaapani puhul, võimalus võtta vajalikud meetmed, et kohandada oma ärisuhteid uue olukorraga, tuleks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa vastavaid muudatusi kohaldada kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(38)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1235/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II lisa punkti 6, punkte 13, 14, 15, 16, punkti 17 alapunkti d, punkte 20 ja 25 kohaldatakse kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1235/2008, 8. detsember 2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Argentinat käsitleva kande punktis 5 internetiaadress „Letis S.A.” asendatakse sõnadega „www.letis.org”.

Austraaliat käsitlevat kannet muudetakse järgmiselt:

a)	punktis 4 asendatakse pädeva asutuse internetiaadress järgmisega: „www.agriculture.gov.au/export/food/organic-bio-dynamic”;

b)	punktis 5 jäetakse välja rida koodnumbri AU-BIO-002 kohta.

Kanadat käsitlevas kandes muudetakse punkti 5 järgmiselt:

a)	jäetakse välja rida koodnumbri CA-ORG-020 kohta;

lisatakse järgmine rida:

„CA-ORG-021

TransCanada Organic Certification Services (TCO Cert)

www.tcocert.ca”

Costa Ricat käsitlevas kandes muudetakse punkti 5 järgmiselt:

koodnumbrit CR-BIO-001 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„CR-BIO-001

Servicio Fitosanitario del Estado, Ministerio de Agricultura y Ganadería

www.sfe.go.cr”

koodnumbrit CR-BIO-002 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„CR-BIO-002

Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH

www.bcs-oeko.com”

Indiat käsitlevas kandes muudetakse punkti 5 järgmiselt:

a)	koodnumbreid IN-ORG-019 ja IN-ORG-022 käsitlevad read jäetakse välja;

lisatakse järgmised read:

„IN-ORG-024	Odisha State Organic Certification Agency	www.ossopca.nic.in
IN-ORG-025	Gujarat Organic Products Certification Agency	www.gopca.in
IN-ORG-026	Uttar Pradesh State Organic Certification Agency	www.upsoca.org”

Jaapanit käsitlevas kandes asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4.	Pädevad asutused: Food Manufacture Affairs Division, Food Industry Affairs Bureau, Ministry of Agriculture, Forestry and Fisheries, www.maff.go.jp/j/jas/index.html ja Food and Agricultural Materials Inspection Center (FAMIC), www.famic.go.jp”.

Tuneesiat käsitlevat kannet muudetakse järgmiselt:

a)	punktis 4 asendatakse pädeva asutuse internetiaadress järgmisega: „www.agriculture.tn and www.onagri.tn”;

punktis 5 asendatakse koodnumbrit TN-BIO-003 käsitlev rida järgmisega:

„TN-BIO-003

Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH

www.bcs-oeko.com”

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes asendatakse punkt 5 järgmisega:

koodnumbrit US-ORG-004 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„US-ORG-004

Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH

www.bcs-oeko.com”

koodnumbrit US-ORG-009 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„US-ORG-009

Clemson University

www.clemson.edu/public/regulatory/plant_industry/organic_certification”

koodnumbrit US-ORG-016 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„US-ORG-016

Ecocert ICO, LLC

www.ecocertico.com”

koodnumbrit US-ORG-022 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„US-ORG-022

Marin Organic Certified Agriculture

www.marincounty.org/depts/ag/moca”

koodnumbrit US-ORG-038 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„US-ORG-038

Americert International (AI)

www.americertorganic.com”

f)	koodnumbrit US-ORG-045 käsitlev rida jäetakse välja.

Korea Vabariiki käsitlevas kandes asendatakse punkt 5 järgmisega:

a)	koodnumbrit KR-ORG-002 käsitlev rida jäetakse välja;

koodnumbrit KR-ORG-011 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„KR-ORG-011

Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH

www.bcs-oeko.com”

lisatakse järgmised read:

„KR-ORG-019	Neo environmentally-friendly	café.naver.com/neoefcc
KR-ORG-020	Green Environmentally-Friendly certification center	www.greenorganic4us.co.kr”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Kogu kanne „Afrisco Certified Organic, CC” jäetakse välja.

Kande „Agreco R.F. Göderz GmbH” punkti 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine rida:

„Venemaa

RU-BIO-151

—

—”

b)	Boliiviat, Bosnia ja Hertsegoviinat, Dominikaani Vabariiki, Ecuadori, Egiptust, Gruusiat, Indoneesiat, Kasahstani, Kõrgõzstani, Madagaskarit, Montenegrot, Peruud, Serbiat, Taid, Tansaaniat, Togot, Türkmenistani, Usbekistani ja Venezuelat käsitlevate ridade veergu D lisatakse ristike.

Kandes „Australian Certified Organic” muudetakse punkti 3 järgmiselt.

a)	Hiinat ja Vanuatut käsitlevate ridade veergu B lisatakse ristike;

b)	Cooki saari käsitleva rea veergu D lisatakse ristike.

Kandes „Bio.inspecta AG” lisatakse punkti 3 järgmised read sobivas järjestuses:

„Bosnia ja Hertsegoviina	BA-BIO-161	x	—	—	x	—	—
Maroko	MA-BIO-161	x	—	—	x	—	—
Araabia Ühendemiraadid	AE-BIO-161	x	—	—	x	—	—”

Pärast kannet „Bolcert Ltd”, lisatakse järgmine uus kanne:

„„Bureau Veritas Certification France SAS”

Aadress: Immeuble Le Guillaumet – 60 avenue du Général de Gaulle 92046 – Paris La Défense Cedex – France

Internetiaadress: http://www.qualite-france.com

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Madagaskar	MG-BIO-165	x	—	x	x	—	—
Mauritius	MU-BIO-165	x	—	—	x	x	v
Monaco	MC-BIO-165	x	—	—	x	—	—
Maroko	MA-BIO-165	x	—	—	x	—	—
Nicaragua	NI-BIO-165	x	—	x	x	—	—

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.”

6)	Kande „CCOF Certification Services” punktist 3 kustutatakse Kanadat käsitleva rea veerust A ristike.

Kandes „CERES Certification of Environmental Standards GmbH” muudetakse punkti 3 järgmiselt:

lisatakse järgmised read sobivas järjestuses:

„Kamerun	CM-BIO-140	x	x	—	x	—	—
Kongo Demokraatlik Vabariik	CD-BIO-140	x	—	—	x	—	—
Montenegro	ME-BIO-140	x	—	—	x	—	—
Nepal	NP-BIO-140	x	—	—	x	—	—
Nigeeria	NG-BIO-140	x	x	—	x	—	—
Okupeeritud Palestiina alad	PS-BIO-140	x	—	—	x	—	—
Peruu	PK-BIO-140	x	—	—	x	—	—”

b)	Hiinat käsitleva rea veergu C lisatakse ristike;

c)	Taiwanit käsitleva rea veergu C lisatakse ristike.

8)	Kande „Certificadora Mexicana de productos y procesos ecológicos S.C.” punkti 3 lisatakse Colombiat käsitlevas rea veergu D ristike.

Kande „Control Union Certifications” punkti 3 lisatakse järgmised read sobivas järjestuses:

„Armeenia	AM-BIO-149	x	x	x	x	x	x
Benin	BJ-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Botswana	BW-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Kamerun	CM-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Kuuba	CU-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Curaçao	CW-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Haiti	HT-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Iraak	IQ-BIO-149	x	x	x	x	—	x
Kasahstan	KZ-BIO-149	x	x	x	x	x	x
Keenia	KE-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Lesotho	LS-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Malawi	MW-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Mongoolia	MN-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Maroko	MA-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Namiibia	NA-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Senegal	SN-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Suriname	SR-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Svaasimaa	SZ-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Taiwan	TW-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Togo	TG-BIO-149	x	—	—	x	—	x
Zimbabwe	ZW-BIO-149	x	—	—	x	—	x”

10)	Kogu kanne „Doalnara Certified Organic Korea, LLC” jäetakse välja.

11)

Kande „Ecocert SA” punkti 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised read sobivas järjestuses:

„Afganistan	AF-BIO-154	x	x	—	x	—	—
Armeenia	AM-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Belize	BZ-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Botswana	BW-BIO-154	x	—	—	—	—	—
Roheneemesaared	CV-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Kesk-Aafrika Vabariik	CF-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Kongo	CG-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Kongo Demokraatlik Vabariik	CD-BIO-154	x	—	—	x	—	—
El Salvador	SV-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Ekvatoriaal-Guinea	GQ-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Gruusia	GE-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Guinea-Bissau	GW-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Honduras	HN-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Hongkong	HK-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Libeeria	LR-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Mauritaania	MR-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Myanmar/Birma	MM-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Nicaragua	NI-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Panama	PA-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Samoa	WS-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Seišellid	SC-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Sierra Leone	SL-BIO-154	x	x	—	x	—	—
Singapur	SG-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Sri Lanka	LK-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Suriname	SR-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Tadžikistan	TJ-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Ida-Timor	TL-BIO-154	x	—	—	x	—	—
Türkmenistan	TM-BIO-154	x	—	—	x	x	—
Venetsueela	VE-BIO-154	x	—	—	x	—	—”

b)	Benini, Kameruni, Colombiat, Elevandiluurannikut, Ecuadori, Indoneesiat, Monacot, Filipiine, Serbiat, Tuneesiat, Vietnami ja Sambiat käsitlevate ridade veergu B lisatakse ristike;

c)	Korea Vabariiki käsitleva rea veergu C lisatakse ristike;

d)	Tšaadi, Etioopiat, Mongooliat, Namiibiat, Nigerit, Nigeeriat, Pakistani ja Vanuatut käsitlevate ridade veergu D lisatakse ristike;

e)	Indiat, Kõrgõzstani, Marokot, Süüriat, Taid ja Uruguayd käsitlevate ridade veergu E lisatakse ristike;

f)	Keeniat, Paraguayd ja Ugandat käsitlevate ridade veergudesse B ja E lisatakse ristike;

g)	Ukrainat käsitleva rea veergudesse B, D ja E lisatakse ristike;

h)	Burkina Fasot, Mehhikot ja Peruud käsitlevate ridade veergudesse B, E ja F lisatakse ristike;

i)	Kasahstani, Venemaad ja Usbekistani käsitlevate ridade veergudesse D ja E lisatakse ristike;

j)	Madagaskarit käsitleva rea veergudesse E ja F lisatakse ristike.

12)

Kannet „IMO Control Latinoamérica Ltda.” muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Internetiaadress: http://www.imo-la.com”

punkti 3 lisatakse järgmine rida:

„Lõuna-Aafrika

BZ-BIO-123

—

—”

13)	Kande „IMOswiss AG” punktist 3 kustutatakse ristike Kanadat ja Jaapanit käsitlevate ridade veerust A.

14)	Kande „International Certification Services, Inc.” punktist 3 kustutatakse ristike Kanadat käsitleva rea veerust A.

15)	Kande „Istituto Certificazione Etica e Ambientale” punktist 3 kustutatakse Jaapanit käsitleva rea veerust A ristike.

16)	Kande „Japan Organic and Natural Foods Association” punktist 3 kustutatakse Jaapanit käsitleva rea veerust A ristike.

17)

Kande „Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH” punkti 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised read sobivas järjestuses:

„Gambia	GM-BIO-141	x	—	—	x	—	—
Kasahstan	KZ-BIO-141	x	—	—	x	x	—
Libeeria	LR-BIO-141	x	—	—	x	—	—
Pakistan	PK-BIO-141	x	—	—	x	—	—
Tadžikistan	TJ-BIO-141	x	—	—	x	—	—
Türkmenistan	TM-BIO-141	x		—	x	—	—
Usbekistan	UZ-BIO-141	x	—	—	x	—	—”

b)	Guatemalat, Kõrgõzstani, Peruud ja Venemaad käsitlevate ridade veergu B lisatakse ristike;

c)	Araabia Ühendemiraate käsitleva rea veergu E lisatakse ristike;

d)	Jaapanit käsitleva rea veerust A kustutatakse ristike.

18)

Pärast kannet „Letis S.A.”, lisatakse järgmine uus kanne:

„„Mayacert”

Aadress: 18 calle 7-25 zona 11, Colonia Mariscal, 01011 Guatemala City, Guatemala

Internetiaadress: http://www.mayacert.com

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

„Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Colombia	CO-BIO-169	—	—	—	x	—	—
Dominikaani Vabariik	DO-BIO-169	—	—	—	x	—	—
El Salvador	SV-BIO-169	—	—	—	x	—	—
Guatemala	GT-BIO-169	x	—	—	x	—	—
Honduras	HN-BIO-169	x	—	—	x	—	—
Mehhiko	MX-BIO-169	x	x	—	x	—	—
Nicaragua	NI-BIO-169	x	—	—	x	—	—”

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted, veinid

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.”

19)

Kandes „Onecert, Inc.” asendatakse pealkiri ja punkt 1 järgmisega:

„„OneCert International PVT Ltd.”

Aadress: H-08, Mansarovar Industrial Area, Mansarovar, Jaipur-302020, Rajasthan, India”

20)	Kande „Organic crop improvement association” punktis 3 kustutatakse ristike Kanadat ja Jaapanit käsitlevate ridade veerust A.

21)

Kande „Organic Standard” punkti 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine rida:

„Tadžikistan

TJ-BIO-108

—

—”

b)	Kasahstani ja Venemaad käsitlevate ridade veergu E lisatakse ristike.

22)

Kande „Organización Internacional Agropecuaria” punkti 3 lisatakse järgmised read sobivas järjestuses:

„Tšiili	CL-BIO-110	x	—	—	x	—	—
Ecuador	EC-BIO-110	x	—	—	x	—	—
Peruu	PE-BIO-110	x	—	—	x	—	—”

23)

Pärast kannet „Organska Kontrola” lisatakse järgmine uus kanne:

„„ORSER”

Aadress: Paris Caddesi No: 6/15, Ankara 06540, Turkey

Internetiaadress: http://orser.com.tr

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Türgi	TR-BIO-166	x	—	—	x	—	—

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Overseas Merchandising Inspection Co., Ltd.”

Aadress: 15-6 Nihonbashi Kabuto-cho, Chuo-ku, Tokyo 103-0026, Japan

Internetiaadress: http://www.omicnet.com/omicnet/services-en/organic-certification-en.html

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Jaapan	JP-BIO-167	—	—	—	x	—	—

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted, veinid ja III lisaga hõlmatud tooted

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.”

24)

Kandes „QC&I GmbH” asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.”

25)	Kande „Quality Assurance International” punktist 3 kustutatakse ristike Kanadat käsitleva rea veerust A.

26)

Pärast kannet „Quality Assurance International” lisatakse järgmine uus kanne:

„„Quality Partner”

Aadress: Rue Hayeneux, 62, 4040 Herstal, Belgium

Internetiaadress: http://www.quality-partner.be

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Indoneesia	ID-BIO-168	—	—	x	x	—	—

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted, vetikad ja veinid

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.”

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/43

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2346,

15. detsember 2015,

millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011 (mida on muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013) kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, importides Hiina Rahvavabariigist pärit väheste muudatustega käsikahveltõstukeid, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikide teavitamist

ning arvestades järgmist:

A. TAOTLUS

(1)

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) on esitatud alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, importides Hiina Rahvavabariigist pärit väheste muudatustega käsikahveltõstukeid, ning muuta kõnealuse impordi registreerimine kohustuslikuks.

(2)	Taotluse esitasid 4. novembril 2015 liidu käsikahveltõstukite tootjad BT Products AS, Lifter SRL ja PR Industrial SRL.

B. TOODE

(3)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode on Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, s.o šassiid ja hüdraulika, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8427900019 ja 8431200019) alla. Käesoleva määruse kohaldamisel on käsikahveltõstukid määratletud kui ratastega ja kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega seadmed, mida liigendkäepideme abil käsitsi lükatakse, tõmmatakse ja juhitakse siledal, tasasel ja kõval pinnal. Käsikahveltõstukeid võib kasutada üksnes koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise abil) transportimisel vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine nende kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks (tõstukid); ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad); iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) või iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(4)

Uurimisalune toode on sama, mis on määratletud eelmises põhjenduses, mida esitletakse impordil nn kaalunäidusüsteemi omavana, mis koosneb šassiisse integreerimata kaalumismehhanismist vea ülemmääraga 1 % koorma massist või rohkem, mis kuuluvad samade CN-koodide alla kui vaatlusalune toode, kuid erinevate TARICi koodide alla (s.o kuni käesoleva määruse jõustumiseni 8427900090 ja 8431200090), ning pärinevad Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „uurimisalune toode”).

C. KEHTIVAD MEETMED

(5)

Praegu kohaldatavad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011, (2) mida on muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013, (3) kehtestatud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes (edaspidi „kehtivad meetmed”).

D. UURIMISE ALGATAMISE PÕHJUSED

(6)

Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale tavade, protsesside või toimingute abil, millel ei ole muud asjakohast põhjust või majanduslikku õigustust kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine.

(7)	Taotluses esitatud esmapilgul usutavad tõendid on järgmised.

(8)

Taotlusest ilmneb, et pärast seda, kui rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013 suurendati lõplikku dumpinguvastast tollimaksu vaatlusaluse toote suhtes, on Hiina Rahvavabariigist liitu eksportimine kaubandusstruktuuri poolest esmapilgul oluliselt muutunud ning sellel pole muud asjakohast põhjust või majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine.

(9)

Muutuse põhjuseks näib olevat asjaolu, et liitu imporditakse uurimisalust toodet. Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisalusel tootel on samasugused põhiomadused ja kasutusotstarve kui vaatlusalusel tootel. Vastavalt taotluses esitatud esmapilgul usutavatele tõenditele on uurimisaluse toote impordi puhul esitletav kaalunäidusüsteem odav ja ebatäpne mehhanism vea ülemmääraga 1 % koorma massist või rohkem ning seda on kerge impordi järel eemaldada, sest see ei ole šassiisse integreeritud. Seepärast ei muuda kõnealune kaalunäidusüsteem vaatlusaluse toote olulisi omadusi ja kasutusalasid ega muuda vaatlusalust toodet kaaluga kahveltõstukiks, kuna viimati nimetatul on erinevad olulised omadused ja kasutusalad. Uurimine hõlmab aga iga tava, protsessi või toimingut, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise.

(10)

Lisaks sisaldab taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hinna osas. Uurimisaluseid tooteid imporditakse märgatavates kogustes, mis on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi. Lisaks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisalust toodet imporditakse hindadega, mis on madalamad meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast.

(11)	Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisaluse toote hinnad on varem kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes dumpinguhinnad.

E. MENETLUS

(12)	Eespool esitatut arvesse võttes on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid põhjendamaks uurimise algatamist vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja kehtestamaks uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõuet vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5.

a) Küsimustikud

(13)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikuks peetavat teavet, saadab komisjon küsimustikud teadaolevatele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate ühendustele, teadaolevatele liidu importijatele ja importijate ühendustele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka liidu tootmisharult.

(14)

Igal juhul peavad kõik huvitatud isikud komisjoniga viivitamatult, kuid mitte hiljem kui käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul ühendust võtma ja taotlema küsimustikku käesoleva määruse artikli 3 esimeses lõigus ette nähtud tähtaja jooksul, arvestades et käesoleva määruse artikli 3 teises lõigus ette nähtud tähtaega kohaldatakse kõigi huvitatud isikute suhtes.

(15)	Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi teavitatakse uurimise algatamisest.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

(16)	Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja esitada tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

c) Vabastus impordi registreerimise nõudest või meetmetest

(17)	Uurimisaluste toodete impordi võib alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt vabastada registreerimise kohustusest või meetmetest, kui impordiga ei kaasne meetmetest kõrvalehoidmist.

(18)

Kuna võimalik meetmetest kõrvalehoidmine toimub väljaspool liitu, võib alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt teha erandeid nendele uurimisaluse toote tootjatele Hiina Rahvavabariigis, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud (4) ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed (5) kehtivad ning kelle puhul on leitud, et nad ei hoia meetmetest kõrvale alusmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Tootjad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 kolmandas lõigus esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

F. REGISTREERIMINE

(19)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 kehtestatakse uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue tagamaks, et kui uurimise tulemusena tehakse kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine, siis saaks dumpinguvastase tollimaksu sisse nõuda alates kuupäevast, mil sellise impordi suhtes registreerimisnõue kehtestati.

G. TÄHTAJAD

(20)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

—	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teada anda, esitada oma kirjaliku seisukoha, tagastada täidetud küsimustikud ja esitada muud teavet, mida tuleks uurimisel arvestada;

—	Hiina Rahvavabariigis asuvad tootjad võivad taotleda vabastust impordi registreerimisest või meetmetest ning

—	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

(21)	Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku alusmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isik on endast käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul teatanud.

H. KOOSTÖÖSOOVIMATUS

(22)	Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist olulisel määral, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(23)	Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele.

(24)	Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb koostööd üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel andmetel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla kõnealusele isikule vähem soodne kui koostöö korral.

(25)	Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

I. UURIMISE AJAKAVA

(26)	Uurimine viiakse lõpule alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

J. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(27)	Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (6).

K. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(28)

Huvitatud isikud võivad kaubandusmenetluses taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

(29)

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjusi. Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid.

(30)	Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Uurimine on algatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3, et teha kindlaks, kas Hiina Rahavabariigist pärit käsikahveltõstukite (mis omavad nn kaalunäidusüsteemi, mis koosneb šassiisse integreerimata kaalumismehhanismist vea ülemmääraga 1 % koorma massist või rohkem) ja nende oluliste osade, s.o šassiide ja hüdraulika (mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8427900030 ja 8431200050) alla) importimine liitu on kõrvalehoidmine meetmetest, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013.

Artikkel 2

Tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 asjakohaseid meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud toote registreerimiseks selle importimisel liitu.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Komisjon võib määruse alusel lubada tolliasutustel lõpetada liitu imporditavate toodete registreerimise selliste tootjate puhul, kes on taotlenud registreerimisest vabastamist ja kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad täidavad vabastuse nõuded.

Artikkel 3

Küsimustikke tuleb komisjonilt taotleda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama kirjalikult oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Hiina Rahvavabariigis asuvad tootjad, kes taotlevad registreerimisnõudest või meetmetest vabastamist, peavad esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 37-päevase tähtaja jooksul.

Huvitatud isikud võivad sama 37-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevateks uurimisteks komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7).

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, et võimaldada piisavalt aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused e-posti teel, sealhulgas ka skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega dokumendis „KIRJAVAHETUS EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD UURIMISTES”, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad sõnaselgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid reegleid ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: TRADE-HPT-R637-CIRCUMVENTION@ec.europa.eu

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1008/2011, 10. oktoober 2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda Taist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte (ELT L 268, 13.10.2011, lk 1).

(3) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 372/2013, 22. aprill 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1008/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 112, 24.4.2013, lk 1).

(4) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(5) Isegi kui tootjad on eespool kirjeldatud viisil seotud ettevõtjatega, kelle suhtes kehtivad Hiina Rahvavabariigist lähtuva ekspordi suhtes kehtestatud meetmed, võidakse siiski anda vabastus juhul, kui puuduvad tõendid, et seotus ettevõtjatega, kelle suhtes esialgsed meetmed kehtivad, on loodud või seda on kasutatud esialgsetest meetmetest kõrvalehoidmiseks.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(7) Dokument märkega „Limited” on konfidentsiaalne dokument nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2347,

15. detsember 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	100,3
	TR	116,3
	ZZ	108,3
0707 00 05	EG	191,7
	MA	90,5
	TR	153,4
	ZZ	145,2
0709 93 10	MA	59,0
	TR	153,1
	ZZ	106,1
0805 10 20	MA	67,8
	TR	47,6
	ZA	49,7
	ZW	32,0
	ZZ	49,3
0805 20 10	MA	70,6
0805 20 10	ZZ	70,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	110,9
	TR	91,6
	ZZ	101,3
0805 50 10	TR	92,8
0805 50 10	ZZ	92,8
0808 10 80	CA	151,7
	CL	86,8
	US	75,0
	ZA	188,2
	ZZ	125,4
0808 30 90	CN	63,2
	TR	134,4
	ZZ	98,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/51

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2348,

10. detsember 2015,

millega muudetakse rakendusotsust 2013/53/EL, mille kohaselt lubatakse Belgia Kuningriigil kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 285 kohaselt võivad liikmesriigid, kes ei ole kasutanud nõukogu teise direktiivi 67/228/EMÜ (2) artiklit 14, vabastada käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 5 000 eurot.

(2)

Nõukogu andis rakendusotsusega 2013/53/EL (3) Belgia Kuningriigile loa vabastada erandkorras 31. detsembrini 2015 käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 25 000 eurot. Kõnealuse meetme abil oleksid asjaomased maksukohustuslased vabastatud kõigist või teatavatest käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise peatükkides 2–6. Belgia ei kasutanud lubatud ülempiiri maksimumi, vaid kohaldas alates 1. aprillist 201415 000 euro suurust maksuvabastuse ülempiiri.

(3)	Komisjonis 15. juulil 2015 ja 20. augustil 2015 registreeritud kirjadega taotles Belgia uuesti luba kohaldada maksuvabastust 25 000-eurose ülempiiri ulatuses.

(4)	Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teatas komisjon teistele liikmesriikidele 3. septembri 2015. aasta kirjaga Belgia taotlusest. 4. septembri 2015. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)	Belgia esitatud teabest ilmneb, et maksuvabastuse suurema ülempiiri (15 000 eurot) kohaldamist kasutas ära veel 18 942 maksukohustuslast ning hinnanguliselt vähendas see riigieelarvesse laekuva käibemaksutulu kogusummat 2014. aastal umbes 0,0188 %.

(6)

Kuna kõnealune maksuvabastuse ülempiir on vähendanud selliste kõige väiksemate ettevõtjate käibemaksukohustusi, kes kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290 ei valinud tavapärast käibemaksusüsteemi, tuleks lubada Belgial kohaldada 25 000 euro suurust maksuvabastuse ülempiiri, sest see võib väikeettevõtjate käibemaksukohustusi veelgi vähendada. See oleks kooskõlas komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises „„Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa algatus „Small Business Act”” esitatud eesmärkidega.

(7)	Belgia väitel ei mõjuta erandi kohaldamine oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat.

(8)	Erandil ei ole kahjulikku mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele, sest Belgia arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (4) artikli 6 kohase hüvitise.

(9)	Seepärast tuleks rakendusotsust 2013/53/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2013/53/EL artikli 2 teises lõigus asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2015” kuupäevaga „31. detsembrini 2018”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 10. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BAUSCH

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teine direktiiv 67/228/EMÜ käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord (EÜT 71, 14.4.1967, lk 1303/67).

(3) Nõukogu 22. jaanuari 2013. aasta rakendusotsus 2013/53/EL, mille kohaselt lubatakse Belgia Kuningriigil kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285 (ELT L 22, 25.1.2013, lk 13).

(4) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/53

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2349,

10. detsember 2015,

millega lubatakse Ungaril kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjonis 23. detsembril 2014 ja 8. mail 2015 registreeritud kirjadega taotles Ungari luba kehtestada seoses käibemaksu tasumise eest vastutava isikuga erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193.

(2)	Komisjon teatas kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõikega 2 Ungari taotlusest teistele liikmesriikidele 2. juuli 2015. aasta kirjas. Komisjon teatas 7. juuli 2015. aasta kirjas Ungarile, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)	Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 193 kohaselt peab üldiselt maksuhaldurile käibemaksu tasuma kaupa tarniv või teenuseid osutav maksukohustuslane. Ungari taotletud erandi eesmärk on muuta saaja vastutavaks käibemaksu tasumise eest seoses personali kasutada andmisega.

(4)

Vastavalt Ungari antud teabele on ajutist tööjõudu vahendavate asutuste valdkonna mitmed ettevõtjad seotud pettustega, pakkudes teenuseid ilma maksuhaldurile käibemaksu tasumata. Kuna sellist laadi tegevusse ei ole tingimata vaja märkimisväärselt sisendkäibemaksu panustada või investeerida, siis ületab selliste asutuste saadav käibemaks sageli suuresti maha arvatava käibemaksu, mille nad on tasunud oma tarnijatele. Mitmed neist asutustest, millel on sageli vähe varasid või üldse mitte, kaovad lühikese aja järel või ainult isegi mõne kuu pärast, muutes tasumata käibemaksu sissenõudmise raskeks või võimatuks.

(5)

Erandiga kõrvaldataks võimalus maksudest sellisel viisil kõrvale hoiduda, kuna käibemaksu tasumise eest vastutavaks määratakse neil juhtudel kõnealuste teenuste saaja. Paljudes personali kasutada andmise olukordades, mis on loetletud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199 lõike 1 punktis a, on juba võimalik märkida kauba või teenuse saaja käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks. Erandit tegev meede on seetõttu kohaldatav selliste personali kasutada andmise olukordade suhtes, mis ei ole juba hõlmatud direktiiviga 2006/112/EÜ.

(6)	Erandit tegev meede ei mõjuta negatiivselt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193 lubatakse Ungaril ette näha, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele on antud kasutada personali, kes tegutseb muudes tegevusvaldkondades kui need, mis on hõlmatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 2

Käesolev otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2017.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel, 10. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BAUSCH

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

16.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 330/55

Komisjoni 1. detsembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2222 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 908/2014 seoses kuludeklaratsioonide, vastavuskontrolli ja aastaaruannete sisuga) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 316, 2. detsember 2015 )

Leheküljel 5 asendatakse lisa järgmisega:

„

LISA

„II LISA

Artikli 29 punktis f osutatud näidistabel

Artikli 29 punktis f osutatud teave esitatakse makseasutuse kohta järgmise tabeli abil:

Uued juhtumid (1)	Vanad juhtumid (2)
x	x	Makseasutus	A
x	x	Fond	B
x	x	Juhtum (vana/uus)	AA
x		Tekkinud kulude eelarveaasta	V1 (3)
x		Tekkinud kulude eelarvekoodid	V2 (4)
x	x	n eelarveaasta	C
x	x	Rahaühik	D
x	x	Juhtumi identifitseerimisnumber	E
x	x	OLAFi identifitseerimine (5) (vajaduse korral)	F
	x	Kas juhtum on võlgnike registris?	G
x	x	Toetuse saaja identifitseerimine	H
x	x	Programm lõpetatud (ainult EAFRD puhul)	I
x		Kontrolliaruande või mõne muu sellise samalaadse dokumendi heakskiitmise kuupäev, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 1	W
	x	Eeskirjade eiramise esmase tuvastamise eelarveaasta	J
x		Tagasinõude kuupäev	X
x	x	Kas kuulub kohtumenetluses käsitlemisele?	K
	x	Tagasinõutav algsumma	L
x		Tagasinõutav algsumma (põhisumma)	L1
x		Tagasinõutav algsumma (intress)	L2
x		Põhisumma, mille tagasinõudmine on eelarveaasta n-1 seisuga pooleli	Y1
x		Intress, mille tagasinõudmine on eelarveaasta n-1 seisuga pooleli	Y2
	x	Korrigeeritud summad kokku (kogu tagasinõudmisperiood)	M
	x	Tagasinõutud summad kokku (kogu tagasinõudmisperiood)	N
	x	Lootusetuks tunnistatud summad	O
x		Lootusetuks tunnistatud summa (põhisumma)	O1
x		Lootusetuks tunnistatud summa (intress)	O2
x	x	Lootusetuks tunnistamise eelarveaasta	P
x	x	Tagasinõudmise lootusetuks tunnistamise põhjused	Q
	x	Korrigeeritud summa (eelarveaastal n)	R
x		Korrigeeritud summa (põhisumma) (eelarveaastal n)	R1
x		Korrigeeritud summa (intress) (eelarveaastal n)	R2
x		Intress (eelarveaastal n)	Z
	x	Tagasinõutud summad (eelarveaastal n)	S
x		Tagasinõutud summa (põhisumma) (eelarveaastal n)	S1
x		Tagasinõutud summa (intress) (eelarveaastal n)	S2
x	x	Summa, mis on tagasinõudmisel	T
x		Summa (põhisumma), mis on tagasinõudmisel	T1
x		Intress, mis on tagasinõudmisel	T2
x		Summa, mille suhtes eelarveaasta n lõpus kohaldatakse 50–50 % reeglit vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2	BB
x	x	ELi eelarvesse kantav summa	U

”

(1) Seotud käesoleva lisa vormi kohaselt esitatud juhtumitega alates 2015. eelarveaastast.

(2) Seotud käesoleva lisa vormi kohaselt esitatud juhtumitega kuni 2014. eelarveaastani (kaasa arvatud).

(3) (Teave esitatakse alates 2016. eelarveaastast

(4) Teave esitatakse alates 2016. eelarveaastast.

(5) Seotud OLAFi viitenumbri(te)ga (IMS teate numbrid).

“x” tähendab, et seda veergu kohaldatakse.”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 330

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 16. detsember 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2338, 11. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 pardaregistraatorite, veealuse asukoha kindlakstegemise seadmete ja õhusõiduki jälgimise süsteeme käsitlevate nõuete osas	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2339, 11. detsember 2015, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük NAFO püügipiirkonnas 3LMNO	12
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2340, 15. detsember 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )	14
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2341, 15. detsember 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )	16
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2342, 15. detsember 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )	18
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2343, 15. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 5 ja 7 ning rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) 19 ja 34 ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2344, 15. detsember 2015, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 rakenduslikud tehnilised standardid seoses valuutadega, millega kaasnevad piirangud likviidsete varade kättesaadavusele ( 1 )	26
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2345, 15. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta ( 1 )	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2346, 15. detsember 2015, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011 (mida on muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013) kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, importides Hiina Rahvavabariigist pärit väheste muudatustega käsikahveltõstukeid, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue	43
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2347, 15. detsember 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	49
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/2348, 10. detsember 2015, millega muudetakse rakendusotsust 2013/53/EL, mille kohaselt lubatakse Belgia Kuningriigil kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285	51
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/2349, 10. detsember 2015, millega lubatakse Ungaril kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193	53

		Parandused
	*	Komisjoni 1. detsembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2222 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 908/2014 seoses kuludeklaratsioonide, vastavuskontrolli ja aastaaruannete sisuga) parandus ( ELT L 316, 2.12.2015 )	55


	(1) EMPs kohaldatav tekst