ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 328

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
12. detsember 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/2312, 30. november 2015, Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ning ajutise kohaldamise kohta

1

 

 

Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2015/2313, 30. november 2015, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli alusel

44

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/2314, 7. detsember 2015, millega lubatakse toidu kohta esitada tervisealane väide, milles ei osutata haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele, ning muudetakse määrust (EL) nr 432/2012 ( 1 )

46

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2315, 8. detsember 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

50

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2316, 8. detsember 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

52

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2317, 8. detsember 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

55

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2318, 8. detsember 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

57

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2319, 8. detsember 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

60

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2320, 8. detsember 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

62

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2321, 8. detsember 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

65

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2322, 10. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 )

67

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2323, 11. detsember 2015, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/220, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 rakenduseeskirjad

97

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2324, 11. detsember 2015, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa seoses teatavates geograafilistes piirkondades kasutatavate püügivahendite rühmade määratlustega

101

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2325, 11. detsember 2015, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes registreerimisnõue

104

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2326, 11. detsember 2015, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul ( 1 )

108

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2327, 11. detsember 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

110

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2328, 11. detsember 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 20. novembrist 2015 kuni 30. novembrini 2015 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 2535/2001 alusel piima- ja piimatoodetesektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. juulist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 kehtestatud kogustele

112

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2329, 11. detsember 2015, millega määratakse kindlaks, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi raames kehtestatud soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole Peruust ja Guatemalast pärit banaanide impordi suhtes aastal 2015 asjakohane

116

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2330, 4. detsember 2015, millega muudetakse otsust EKP/2014/53 müntide emissiooni 2015. aasta mahu heakskiitmise kohta (EKP/2015/41)

119

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2331, 4. detsember 2015, müntide emissiooni 2016. aasta mahu heakskiitmise kohta (EKP/2015/42)

121

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2332, 4. detsember 2015, euromüntide emissioonimahu heakskiitmise menetlusraamistiku kohta (EKP/2015/43)

123

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 12. juuni 2015. aasta delegeeritud otsuse (EL) 2015/2290 (Austraalias, Bermudal, Brasiilias, Kanadas, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides kehtivate solventsusrežiimide ajutise samaväärsuse kohta, mida kohaldatakse nendes riikides asuva peakontoriga kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes) parandus ( ELT L 323, 9.12.2015 )

126

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2312,

30. november 2015,

Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ning ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit ja Libeeria Vabariik pidasid läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping”) ja selle rakendamise protokolli (edaspidi „protokoll”) üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Libeeria Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)

Läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning leping ja protokoll parafeeriti 5. juunil 2015.

(3)

Lepingu artiklis 15 ja protokolli artiklis 12 nähakse ette lepingu ja protokolli ajutine kohaldamine alates nende allkirjastamise kuupäevast.

(4)

Leping ja protokoll tuleks allkirjastada ning neid tuleks kohaldada ajutiselt kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping ja protokoll sõlmitakse.

Lepingu ja protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule ja protokollile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Lepingut ja protokolli kohaldatakse ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

É. SCHNEIDER


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/3


Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline

SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”) ja

LIBEERIA VABARIIK (edaspidi „Libeeria”),

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Libeeria vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000. aastal Cotonous alla kirjutatud partnerluslepingu (1), mida muudeti esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis (2) ja teist korda 22. juunil 2010 Ouagadougous (3) (edaspidi „Cotonou leping”) raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

PIDADES SILMAS ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja 1995. aasta kokkulepet piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise kohta,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada otsuseid ja soovitusi, mille on teinud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) ja muud asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille liikmed lepinguosalised on,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere bioloogiliste ressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

KAVATSEDES algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Libeeria valitsuse kalanduspoliitika üle, et määrata kindlaks asjakohased vahendid kõnealuse poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES kehtestada eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse liidu laevade kalapüüki Libeeria kalapüügipiirkonnas ning liidu toetust vastutustundlikule kalapüügile kõnealuses piirkonnas,

SOOVIDES saavutada liidule ja Libeeriale vastastikku kasulik kokkulepe, sealhulgas Libeeria omamaise osaluse suurendamine,

OLLES OTSUSTANUD edendada tihedamat majanduskoostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades lepinguosaliste vahel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „Libeeria ametiasutused”– Libeeria põllumajandusministeerium;

b)   „liidu ametiasutused”– Euroopa Komisjon;

c)   „püügitegevus”– kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

d)   „kalalaev”– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

e)   „abilaev”– liidu laev, mis abistab kalalaeva;

f)   „liidu laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

g)   „Libeeria kalapüügipiirkond”– osa Libeeria suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest, kus Libeeria lubab liidu laevadel kala püüda;

h)   „vääramatu jõud”– äkiline, ettenägematu ja vältimatu sündmus, mis ohustab või pärsib normaalset püügitegevust Libeeria kalapüügipiirkonnas.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

a)

millistel tingimustel võivad liidu kalalaevad Libeeria püügipiirkonnas kala püüda;

b)

kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on edendada Libeeria kalapüügipiirkonnas säästvat kalapüüki ning arendada Libeeria kalandussektorit;

c)

majandamis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega seotud koostööd Libeeria kalapüügipiirkonnas, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine ning et kalavarude säilitamise ja kalapüügi majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus;

d)

ettevõtjate koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori ja sellega seotud valdkondade majandustegevust.

Artikkel 3

Põhimõtted

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Libeeria kalapüügipiirkonnas FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.   Libeeria ametiasutused kohustuvad mitte andma käesolevast lepingust soodsamaid tingimusi oma püügipiirkonnas tegutsevatele muude välisriikide laevastikele, mille laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja selle rakendamise protokolliga (edaspidi „protokoll”) hõlmatud laevad ja mis püüavad samu liike. Kõnealused tingimused hõlmavad kalavarude säilitamist, arendamist ja majandamist, rahastamiskorda, tasusid ja kalapüügilubade väljaandmisega seotud õigusi.

3.   Vastastikuse läbipaistvuse huvides kohustub Libeeria avalikustama kõik kokkulepped, millega lubatakse välisriikide laevastikel püüda kala tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

4.   Lepinguosalised kohustuvad rakendama käesolevat lepingut kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlustele.

5.   Lepinguosalised teevad koostööd Libeeria valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika rakendamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmetevõimalikku vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

6.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

7.   Liidu kalalaevadele tööle võetud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi „AKV riigid”) meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, eelkõige seoses töötajate ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusega ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

8.   Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Artikkel 4

Juurdepääs Libeeria kalapüügipiirkonnale

1.   Liidu kalalaevad võivad Libeeria kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljaantud kalapüügiluba. Igasugune püügitegevus väljaspool käesoleva lepingu raamistikku on keelatud.

2.   Libeeria ametiasutused annavad liidu kalalaevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt. Kalapüügilubade andmine liidu laevadele väljaspool käesoleva lepingu raamistikku, eelkõige eralitsentside vormis, on keelatud.

Artikkel 5

Kohaldatav õigus ja selle rakendamine

1.   Libeeria kalapüügipiirkonnas tegutsevate liidu kalalaevade tegevuse suhtes kohaldatakse Libeeria õigusnorme, kui lepingus, protokollis ja lisas ei ole sätestatud teisiti. Libeeria esitab liidu ametiasutustele kohaldatavad õigusnormid.

2.   Libeeria kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada käesoleva lepinguga ette nähtud kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhus rakendamine. Liidu laevad teevad asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Libeeria ametiasutustega koostööd.

3.   Libeeria ametiasutused teavitavad liidu ametiasutusi kõikidest kehtivates õigusaktides tehtavatest muudatustest või uutest õigusaktidest, millel võib olla mõju liidu kalalaevade tegevusele. Nimetatud õigusaktid muutuvad liidu kalalaevadele siduvaks alates kuuekümnendast päevast pärast seda, kui liidu ametiasutused on teatise kätte saanud.

4.   Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ja õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki Libeeria suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

5.   Liidu ametiasutused teavitavad Libeeria ametiasutusi kõikidest liidu õigusaktides tehtavatest muudatustest, millel võib olla mõju liidu kalalaevade tegevusele käesoleva lepingu raames.

Artikkel 6

Rahaline toetus

1.   Käesoleva lepinguga nähakse Libeeriale ette liidu rahaline toetus, et:

a)

maksta osa liidu kalalaevade Libeeria kalapüügipiirkonnale ja kalavarudele juurdepääsu tasust, sõltumata laevaomanike poolt makstavatest juurdepääsutasudest;

b)

suurendada valdkondliku toetuse kaudu Libeeria suutlikkust töötada välja säästev kalanduspoliitika.

2.   Valdkonna toetamiseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud juurdepääsutasudega ning on kindlaks määratud ja sõltub Libeeria valdkondliku toetuse eesmärkide saavutamisest vastavalt protokollile ning iga-aastasele ja mitmeaastasele tegevuskavale selle rakendamiseks.

3.   Liidu rahalist toetust makstakse vastavalt protokollile igal aastal.

a)

Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud toetuse summat võib korrigeerida käesoleva lepingu artikli 8 kohaldamisel järgmistel juhtudel:

i)

liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste vähendamine asjaomaste kalavarude majandamiseks, kui seda peetakse parimate olemasolevate teaduslike nõuannete alusel varude säilitamise ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

ii)

liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teaduslike nõuannete alusel võimaldab.

b)

Lõike 1 punktis b osutatud toetuse summat võib korrigeerida Libeeria valdkondliku kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks ettenähtud rahalise toetuse maksmise tingimuste ümberhindamise tulemusena, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade konkreetsed tulemused selleks alust annavad.

c)

Toetuse maksmine võidakse peatada järgmistel juhtudel:

i)

käesoleva lepingu artikli 13 kohaldamisel;

ii)

käesoleva lepingu artikli 14 kohaldamisel.

Artikkel 7

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1.   Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seonduvates sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks peavad nad üksteisega nõu.

2.   Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemisega seotud teabe vahetamist.

3.   Lepinguosalised püüavad vajaduse korral luua soodsaid tingimusi oma äriühingute sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4.   Lepinguosalised võivad võtta kohustuse rakendada Libeeria ja liidu laevandusettevõtjate tegevuskava, mille eesmärk on edendada kalade lossimist liidu laevadelt Libeerias.

5.   Lepinguosalised kannustavad vajaduse korral asutama vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, järgides süsteemselt Libeeria ja liidu õigusakte.

Artikkel 8

Ühiskomitee

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse liidu ja Libeeria ametiasutuste esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomitee võib vastu võtta protokolli ning samuti selle lisa ja liidete muudatusi.

2.   Ühiskomitee tegevus hõlmab eelkõige järgmist:

a)

lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 6 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste tegevuskavade koostamine ning nende rakendamise hindamine;

b)

vajalike sidemete loomine vastastikust huvi pakkuvate kalandusküsimuste arutamiseks, eelkõige püügiandmete statistiliseks analüüsiks;

c)

tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina.

3.   Ühiskomitee otsustajaroll seisneb käesoleva lepingu protokolli ning samuti selle lisade ja liidete selliste muudatuste heakskiitmisel, mis on seotud järgmisega:

a)

kalapüügivõimaluste ja sellega seotud rahalise toetuse läbivaatamine;

b)

valdkondliku toetuse rakenduskord;

c)

liidu laevade kalapüügitegevuse tehnilised tingimused ja viisid.

4.   Ühiskomitee lähtub oma tegevuses käesoleva lepingu eesmärkidest ning vajaduse korral Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni ja muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud asjaomastest eeskirjadest.

5.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Libeerias ja liidus või mõnes muus vastastikku kokkulepitud paigas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komitee kokku erakorraliseks koosolekuks. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel ning need esitatakse koosolekuprotokolli lisas. Otsused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele nende jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

6.   Ühiskomitee võib vastu võtta oma töökorra.

Artikkel 9

Koostöö kalapüügi järelevalve ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse korraldamisel

Lepinguosalised kohustuvad tegema tihedat koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks.

Artikkel 10

Teaduskoostöö

1.   Lepinguosalised edendavad teaduskoostööd, et hinnata regulaarselt kalavarude olukorda Libeeria vetes.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega ühise teadusliku töörühma ning ICCATi ja muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaudu, et parandada Libeeria kalapüügipiirkonnas mere bioloogiliste ressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 11

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, kõnealuses aluslepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Libeeria territooriumi ja Libeeria jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12

Kestus ja automaatne pikenemine

Käesolevat lepingut kohaldatakse viie aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. See pikeneb automaatselt, kui ei teatata lepingu lõpetamisest kooskõlas artikliga 14.

Protokoll, selle lisa ja liited on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 13

Peatamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada:

a)

vääramatu jõu korral;

b)

lepinguosaliste erimeelsuste korral seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega, või

c)

kui üks lepinguosalistest ei suuda täita käesolevat lepingut, eelkõige selle artikli 3 lõiget 4, milles käsitletakse inimõiguste austamist.

2.   Asjaomane lepinguosaline annab käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kolm kuud pärast teate kättesaamist. Pärast teate saamist lepingu kohaldamise peatamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kolme kuu jooksul mõlemat poolt rahuldav lahendus. Kui selline lahendus leitakse, jätkub käesoleva lepingu kohaldamine ja artiklis 6 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt lepingu kohaldamise peatamise kestusele.

Artikkel 14

Lõpetamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada:

a)

vääramatu jõu korral;

b)

asjaomaste varude vähenemise korral, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid;

c)

liidu kalalaevadele antud kalapüügivõimaluste alakasutamise korral;

d)

suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu.

2.   Asjaomane lepinguosaline annab käesoleva lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel kõnealust tähtaega pikendada. Pärast teate saamist lepingu lõpetamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kuue kuu jooksul mõlemat poolt rahuldav lahendus.

3.   Lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 6 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Pärast käesoleva lepingu allkirjastamist kohaldatakse seda ajutiselt kuni lepingu jõustumiseni.

Artikkel 16

Keel ja jõustumine

Käesolev leping koostatakse bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Съставено в Брюксел на девети декември две хиляди и петнадесета година.

Hecho en Bruselas, el nueve de diciembre de dos mil quince.

V Bruselu dne devátého prosince dva tisíce patnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den niende december to tusind og femten.

Geschehen zu Brüssel am neunten Dezember zweitausendfünfzehn.

Kahe tuhande viieteistkümnenda aasta detsembrikuu üheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαπέντε.

Done at Brussels on the ninth day of December in the year two thousand and fifteen.

Fait à Bruxelles, le neuf décembre deux mille quinze.

Sastavljeno u Bruxellesu devetog prosinca dvije tisuće petnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì nove dicembre duemilaquindici.

Briselē, divi tūkstoši piecpadsmitā gada devītajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai penkioliktų metų gruodžio devintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenötödik év december havának kilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-disa’ jum ta’ Diċembru fis-sena elfejn u ħmistax.

Gedaan te Brussel, de negende december tweeduizend vijftien.

Sporządzono w Brukseli dnia dziewiątego grudnia roku dwa tysiące piętnastego.

Feito em Bruxelas, em nove de dezembro de dois mil e quinze.

Întocmit la Bruxelles la nouă decembrie două mii cincisprezece.

V Bruseli deviateho decembra dvetisícpätnásť.

V Bruslju, dne devetega decembra leta dva tisoč petnajst.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.

Som skedde i Bryssel den nionde december år tjugohundrafemton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

За Република Либерия

Por la República de Liberia

Za Liberijskou republiku

For Republikken Liberia

Für die Republik Liberia

Libeeria Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Λιβερίας

For the Republic of Liberia

Pour la République du Libéria

Za Republiku Liberiju

Per la Repubblica di Liberia

Libērijas Republikas vārdā –

Liberijos Respublikos vardu

A Libériai Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Liberja

Voor de Republiek Liberia

W imieniu Republiki Liberii

Pela República da Libéria

Pentru Republica Liberia

Za Libérijskú republiku

Za Republiko Liberijo

Liberian tasavallan puolesta

För Republiken Liberia

Image


(1)  ELT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  Leping, millega muudetakse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27).

(3)  Leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).


Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise

PROTOKOLL

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Lepingu artikli 4 kohaselt liidu kalalaevadele antud kalapüügivõimalused on järgmised:

 

pika rändega liigid (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas loetletud liigid).

2.   Käesoleva protokolliga hõlmatud liidu kalalaevade tüübid on järgmised:

a)

28 tuunipüügiseinerit ja

b)

6 triivõngejadaga kalalaeva.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 6 ja 7 kohaselt.

4.   Lepingu artikli 4 kohaselt võivad liidu kalalaevad Libeeria püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt ja kooskõlas selle lisaga välja antud kalapüügiluba.

Artikkel 2

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 3

Rahaline toetus

1.   Artiklis 2 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 6 ettenähtud rahaline toetus 3 250 000 eurot.

2.   Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)

Libeeria kalapüügipiirkonnas kalavarudele juurdepääsu eest makstava rahalise toetuse aastane summa on esimesel aastal 357 500 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 325 000 eurot ning viiendal aastal 292 500 eurot, mis vastab 6 500 tonni suurusele aastasele võrdlustonnaažile ning

b)

Libeeria valdkondliku kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks esimesel aastal 357 500 euro suurune aastane eritoetus, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 325 000 euro suurune summa ning viiendal aastal 292 500 euro suurune summa.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6, 7 ja 8 ning lepingu artiklite 13 ja 14 kohaselt.

4.   Kui liidu kalalaevade aastane kogupüük Libeeria kalapüügipiirkonnas ületab lõike 2 punktis a osutatud aastast võrdlustonnaaži, suurendatakse rahalist toetust iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 55 euro võrra esimesel aastal, 50 euro võrra teisel, kolmandal ja neljandal aastal ning 45 euro võrra viiendal aastal.

5.   Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

6.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse liidu laevade juurdepääsu eest Libeeria kalavarudele maksab liit esimesel aastal hiljemalt kolm (3) kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust ning järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva aastapäeval.

7.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub Libeeria ametiasutuste ainupädevusse.

8.   Lõikes 2 osutatud rahalist toetust makstakse Libeeria Keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele. Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus antakse Libeeria põllumajandusministeeriumi käsutusse. Libeeria ametiasutused edastavad liidu ametiasutustele iga-aastaselt asjaomase pangakonto andmed.

Artikkel 4

Valdkondlik toetus

1.   Hiljemalt kolm (3) kuud pärast käesoleva protokolli jõustumise või selle ajutise kohaldamise kuupäeva lepib lepingu artikli 8 kohaselt moodustatud ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

b)

ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, mille abil töötada aja jooksul välja säästev ja vastutustundlik kalapüük, võttes arvesse prioriteete, mis on esitatud Libeeria riiklikes poliitilistes strateegiates, mis on seotud säästva ja vastutustundliku kalapüügi rakendamisega või mis seda mõjutavad; eelkõige võetakse arvesse väikesemahulise kalapüügi toetamist, kalapüügi järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, samuti suutlikkuse arendamise prioriteete Libeeria teadusvõimekuse suurendamiseks kalandusvaldkonnas;

c)

kriteeriumid ja menetlused, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2.   Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamisel lähtutakse ühiskomitee kindlaks määratud eesmärkidest ning nende saavutamiseks rakendatavatest ühe- ja mitmeaastastest tegevuskavadest.

3.   Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee. Kui Libeeria ametiasutused seda nõuavad, võib ühiskomitee teha aasta valdkondlikusse kavasse kiireloomulisi muudatusi, seda sealhulgas kirjavahetuse teel.

4.   Igal aastal esitab Libeeria eduaruande meetmetest, mis on ellu viidud, ja saavutustest, milleni on jõutud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse abil. Aruande vaatab läbi ühiskomitee. Libeeria koostab enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu ka lõpparuande.

5.   Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse osamaksetena. Käesoleva protokolli esimesel aastal makstakse osamakse vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele. Järgmistel kohaldamisaastatel makstakse osamakseid vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele ning valdkondliku toetuse rakendamisel saavutatud tulemuste analüüsile.

6.   Liidul on õigus vaadata läbi ja/või peatada osaliselt või täielikult artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmine, kui:

a)

ühiskomitee hinnangul ei vasta saavutatud tulemused seatud eesmärkidele;

b)

rahalist toetust ei kasutata ühiskomitee kindlaks määratud viisil.

7.   Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja ühiskomitees saavutatud kokkulepet, kui see on lõikes 1 osutatud heakskiidetud kava rakendamise tulemuste põhjal õigustatud. Artikli 3 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu möödumist.

8.   Libeeria võib igal aastal eraldada artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase tegevuskava rakendamiseks. Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kaks (2) kuud pärast käesoleva protokolli aastapäeva.

9.   Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete nähtavuse.

Artikkel 5

Teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Libeeria kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes selliste erinevate laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, millel on samad tehnilised näitajad ja mis püüavad samu liike nagu käesoleva protokolliga hõlmatud laevad.

2.   Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul teevad lepinguosalised koostööd, et jälgida Libeeria kalapüügipiirkonna kalavarude seisundit ja teavitada säästva kalapüügi järgijaid.

3.   Lepinguosalised järgivad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi ja resolutsioone ning võtavad arvesse muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide teaduslikke nõuandeid.

4.   Lepinguosalised kohustuvad korraldama vajaduse korral teadusalaseid ühiskoosolekuid, et uurida käesoleva protokolli rakendamisega seotud teaduslikke aspekte. Selliste teadusalaste ühiskoosolekute volitused võib kehtestada ühiskomitee.

5.   Lähtudes ICCATi soovitustest ja resolutsioonidest, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja vajaduse korral ka teadusalaste ühiskoosolekute järeldusi, võib ühiskomitee vastu võtta otsuse, milles käsitletakse liidu laevade tegevusega seotud meetmeid käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästvaks majandamiseks.

Artikkel 6

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1.   Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi uuesti hinnata ja need läbi vaadata, kui ICCATi soovitused ja resolutsioonid kinnitavad seisukohta, et kõnealune läbivaatamine aitab tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude säästva majandamise. Sellisel juhul vaadatakse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus läbi ühiskomitee otsusega proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

2.   Ühiskomitee võib vajaduse korral läbi vaadata käesoleva protokolli ja selle lisa tehnilised sätted ning need vastastikusel kokkuleppel vastu võtta.

Artikkel 7

Katsepüük ja uued kalapüügivõimalused

1.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitee kaaluda Libeeria kalapüügipiirkonnas katsepüügikampaaniate korraldamist, et katsetada selliste uute kalapüügiliikide tehnilist kasutatavust ja majanduslikku tasuvust, mida ei ole ette nähtud artikliga 1. Selleks määrab ühiskomitee üksikjuhtumite kaupa kindlaks nii liigid, tingimused kui ka muud asjaomased näitajad.

2.   Kui liidul tekib huvi uute püügivõimaluste vastu, tuleb ühiskomitee kokku, et arutada ja sätestada sellise uue püügitegevuse suhtes kohaldatavaid tingimusi, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid ja lähtudes katsepüügikampaaniate tulemustest.

3.   Kui Libeeria on andnud kõnealuse uue püügitegevuse jaoks loa, teeb ühiskomitee käesolevasse protokolli ja selle lisasse vastavad muudatused.

Artikkel 8

Peatamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud käesoleva protokolli artikli 3 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmise omal algatusel peatada lepingu artiklis 13 loetletud juhtudel ja tingimustel.

2.   Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, hakatakse rahalist toetust uuesti maksma niipea, kui lepingu artiklis 13 osutatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud.

Artikkel 9

Lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib lõpetada käesoleva protokolli lepingu artiklis 14 loetletud juhtudel ja tingimustel.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

1.   Lepingu ja selle protokolli kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe vahetamiseks kohustuvad Libeeria ja liit rakendama vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme.

2.   Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3.   Sellist teabevahetust takistavatest arvutisüsteemitõrgetest teatab puudutatud lepinguosaline viivtamata teisele lepinguosalisele. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu ja käesoleva protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

1.   Libeeria ja liit kohustuvad tagama, et kogu tundlikku äriteavet liidu kalalaevade ja nende kalapüügitegevuse kohta, mis on saadud lepingu ja käesoleva protokolli kohaldamise raames, käsitletakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni ja muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud ELi kalalaevade püügitegevusega Libeeria kalapüügipiirkonnas. Muul juhul konfidentsiaalsetena käsitatavaid andmeid kasutatakse vaid lepingu rakendamiseks ning kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

Artikkel 12

Ajutine kohaldamine

Pärast käesoleva protokolli allkirjastamist kohaldatakse seda ajutiselt kuni protokolli jõustumiseni.

Artikkel 13

Jõustumine

Protokoll jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.


LISA

LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED LIBEERIA KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Pädeva asutuse määramine

1.

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, peetakse käesolevas lisas Euroopa Liidule (edaspidi „liit”) või Libeeriale viidates silmas järgmisi pädevaid ametiasutusi:

liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral Libeerias asuva liidu delegatsiooni (edaspidi „ELi delegatsioon”) vahendusel;

Libeeria puhul: põllumajandusministeerium.

Libeeria kalapüügipiirkond

2.

Lepingu artikli 1 punktis g määratletud Libeeria kalapüügipiirkonna geograafilised koordinaadid ja lähtejooned on esitatud käesoleva lisa 5. liites.

3.

Lisaks on käesoleva lisa 5. liites esitatud piirkonnad, kus kalapüük on kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt keelatud, näiteks rahvuspargid, kaitstud merealad ja kalade paljunemispiirkonnad ning ka navigeerimiseks keelatud piirkonnad.

4.

Libeeria teatab kõnealuste piirkondade koordinaadid laevaomanikele kalapüügiloa väljaandmisel.

5.

Libeeria teavitab liitu kõikidest muudatustest, mis hõlmavad kalapüügiks ja navigeerimiseks keelatud piirkondi, vähemalt kaks (2) kuud enne muudatuste jõustumist.

Laevaomanike tasud

6.

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Libeeria liidule valitsuse selle (nende) pangakonto(de) andmed, millele tuleb kanda lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

Kontaktandmed

7.

Libeeria ametiasutuste andmed on esitatud käesoleva lisa 7. liites.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1. JAGU

Kalapüügilubade taotlemine ja väljaandmine

Kalapüügilubade saamise tingimused

1.

Libeeria kalapüügipiirkonnas võivad kalapüügiloa saada üksnes nõuetele vastavad laevad.

2.

Laev vastab nõuetele ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Libeerias kalapüügikeeldu. Laevadel ei tohi olla vastuolusid Libeeria ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Libeeria ja liidu vahelistest kalanduskokkulepetest tulenevad kohustused. Laevad peavad olema kantud ELi kalalaevade registrisse ja ICCATi laevaregistrisse ning nad ei tohi olla kantud ICCATi ega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimistusse.

Kalapüügiloa taotlemine

3.

Liit esitab elektroonilisel teel Libeeriale taotluse ja liidu delegatsioonile Libeerias taotluse koopia iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, vähemalt 15 kalendripäeva enne loa kehtivuse soovitud alguskuupäeva. Originaaldokumendid saadab liit otse Libeeriale, saates koopia ka liidu delegatsioonile Libeerias.

4.

Taotlused esitatakse vormil, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 1. liites, ja sellele lisatakse järgmised dokumendid:

i)

tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse, mis on tagastamatu;

ii)

protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotluse puhul või kui asjaomast laeva on hiljuti (12 või vähema kuu jooksul) tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto (mõõtudega vähemalt 10 × 15 cm) laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis;

iii)

laeva merekõlblikkuse tunnistus;

iv)

laeva registreerimistunnistus;

v)

mõõdukiri;

vi)

kindlustuspoliis;

vii)

kasutatavate püügivahendite pilt ja üksikasjalik kirjeldus.

5.

Punktis 4 osutatud taotlusvormis esitatud teavet kasutavad Libeeria pädevad ametiasutused, et menetleda ja anda välja Libeeria merendusameti numbri tunnistus punktis 3 osutatud aja jooksul. Libeeria merendusameti numbri tunnistus tuleks anda välja enne, kui Libeeria ametiasutused annavad välja kalapüügiloa.

6.

Kõikidel liidu kalalaevadel tuleb enne kalapüügiloa saamist teha inspekteerimine, mis on osa käesoleva protokolli kohasest esmakordse kalapüügiloa taotlusest. Esmakordse kalapüügiloa väljaandmine sõltub kõnealuse inspekteerimise edukast läbimisest; seda teostatakse liidu ja Libeeria vahelise kokkuleppega kindlaks määratud alampiirkonna sadamas asjaomase sadamariigi loal. Kõikide inspekteerimiste puhul, mis toimuvad Monrovia sadamast väljaspool, kannab seotud kulud laevaomanik.

7.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus tagastamatu loatasu maksmise kohta. Kui tehnilisi näitajaid on muudetud, tuleb taotlus koos kõigi punktis 4 täpsustatud asjaomaste dokumentidega uuesti esitada ja kalapüügiluba antakse välja juhul, kui uus inspekteerimine on edukalt läbitud.

8.

Juhul kui Libeeria ei ole saanud asjaomaselt sadamariigilt luba inspekteerimise teostamiseks, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest läbida punktides 6 ja 7 osutatud püügiloa saamisele eelnevad inspekteerimised.

Kalapüügiloa väljaandmine

9.

Libeeria väljastab kalapüügiload laevaomanikele või teavitab liitu taotluse tagasilükkamisest 15 kalendripäeva jooksul alates punktis 4 osutatud dokumentide laekumisest. Kalapüügiloa originaal saadetakse liidu kaudu laevaomanikele või nende esindajatele. Juhul kui liidu ametiasutused on suletud, võib Libeeria edastada kalapüügiloa otse laevaomanikule või tema agendile, saates selle koopia liidule.

10.

Selleks et kalapüügiga saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse kalapüügiloa koopia elektrooniliselt liidule, et edastada see laevaomanikele, ja teavitamiseks ka liidu delegatsioonile. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt 60 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

11.

Ilma et see piiraks käesoleva jao punkti 10 kohaldamist, peab kalapüügiloa originaal olema alati laeva pardal.

Püügiloaga laevade nimekiri

12.

Kui kalapüügiluba on välja antud, kannab Libeeria liidu laeva viivitamata nende laevade nimekirja, millel on lubatud Libeeria kalapüügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata Libeeria kontrollitalitusele, kalapüügiseirekeskusele ja põllumajandusministeeriumile ning ka liidule. Libeeria ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja regulaarselt. Uus nimekiri edastatakse viivitamata Libeeria kontrollitalitustele, kalapüügiseirekeskusele ja põllumajandusministeeriumile ning ka liidule.

13.

Kui kalapüügiluba ei anta välja punktis 9 osutatud aja jooksul, kantakse laev ajutiselt nimekirja, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et laev ei vasta punktis 2 esitatud nõuetele. Selle aja vältel on laeval lubatud kala püüda.

Kalapüügiloa edasiandmine

14.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei tohi edasi anda.

15.

Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga, tingimusel, et punkti 4 kohaselt on esitatud uus kalapüügiloa taotlus ja nõuetekohaselt läbitud punktiga 6 nõutud inspekteerimine, mis eelneb loa saamisele. Uue kalapüügiloa eest loatasu maksma ei pea. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

16.

Laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Libeerias asuva liidu delegatsiooni vahendusel Libeeriale. Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil tagastatakse tühistatud kalapüügiluba. Liidu delegatsiooni Libeerias tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

17.

Libeeria ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja ja edastab selle viivitamata Libeeria kontrollitalitustele, kalapüügiseirekeskusele ja põllumajandusministeeriumile ning ka liidule.

Kalapüügiloa kehtivusaeg

18.

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta ja neid võib pikendada.

19.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

i)

protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii)

seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii)

käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Protokolli kohaldamise esimesel ja viimasel aastal arvutatakse 2. jaos osutatud loatasu ettemakse pro rata temporis põhimõttel.

Pardadokumendid

20.

Kui laev on Libeeria kalapüügipiirkonnas või kindlaks määratud alampiirkonna sadamas, peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

i)

kalapüügiluba;

ii)

laeva registreerimistunnistus;

iii)

Libeeria merendusameti numbri tunnistus;

iv)

kalalaeva üldplaani ajakohased kinnitatud joonised ja kirjeldused ning eelkõige kalalaeva kalatrümmide arv ja nende ladustamismaht kuupmeetrites;

v)

kalalaeva lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on kirjeldatud muudatused ja nende iseloom, juhul kui kalalaeva omadusi on mis tahes viisil muudetud seoses laeva üldpikkuse, registreeritud kogutonnaaži, peamasina või -masinate võimsuse (hj) või lastiruumi mahutavusega;

vi)

kui kalalaev on varustatud jahutatud või külmutatud merevee tankidega, siis lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites;

vii)

Libeeria antud koopia Libeeria kehtivatest kalandusalastest õigusaktidest ning

viii)

punktis 4 osutatud dokumendid.

2. JAGU

Kalapüügilubade tingimused – tasud ja ettemaksed

1.

Laevaomanike makstavad tasud kehtestatakse Libeeria kalapüügipiirkonnas püütud ühe tonni kala kohta järgmiselt:

55 eurot tonni kohta esimesel kohaldamisaastal;

60 eurot tonni kohta teisel ja kolmandal kohaldamisaastal;

65 eurot tonni kohta neljandal kohaldamisaastal;

70 eurot tonni kohta viiendal kohaldamisaastal.

2.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui laevaomanikud on tasunud Libeeria pädevatele ametiasutustele järgmised ettemaksed:

a)

tuunipüügiseinerid:

7 150 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel kohaldamisaastal 130 tonni eest makstavale loatasule;

7 150 eurot laeva kohta vastavalt protokolli teisel ja kolmandal kohaldamisaastal 119,17 tonni eest makstavale loatasule;

7 150 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 110 tonni eest makstavale loatasule;

7 150 eurot laeva kohta vastavalt protokolli viiendal kohaldamisaastal 102,14 tonni eest makstavale loatasule;

b)

triivõngejadaga kalalaevad:

2 200 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel kohaldamisaastal 40 tonni eest makstavale loatasule;

2 200 eurot laeva kohta vastavalt protokolli teisel ja kolmandal kohaldamisaastal 36,67 tonni eest makstavale loatasule;

2 200 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 33,85 tonni eest makstavale loatasule;

2 200 eurot laeva kohta vastavalt protokolli viiendal kohaldamisaastal 31,43 tonni eest makstavale loatasule.

3.

Loatasu ettemakse sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

4.

Kui kalapüügiloa kehtivusaeg on lühem kui üks aasta, kohandatakse ettemakse summat pro rata temporis põhimõttel kalapüügiloa kehtivusajaga.

5.

Kui tasude lõpparuande summa on suurem kui ettemakse, mille laevaomanik kalapüügiloa saamiseks maksis, tasub laevaomanik vahe Libeeriale hiljemalt püügiaastale järgneva aasta 30. septembriks. Kui lõpparuande summa on punktis 2 osutatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikule.

3. JAGU

Abilaevad

1.

Libeeria lubab abilaevadel abistada kalapüügiluba omavaid liidu laevu. Abilaevad peavad sõitma liidu liikmesriigi lipu all ega tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega, samuti ei tohi neid kasutada ümberlaadimiseks.

2.

Libeeria määrab kindlaks abiks loetavad tegevused ja loa saamise tingimused, koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

3.

Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 3 000 eurot laeva kohta.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

1.

Kalapüügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja täiendava püügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehel.

2.

Laevad järgivad kõiki ICCATi soovitusi või Libeeria õigusaktide vastavaid sätteid.

3.

Peibutuspüügivahenditest on Libeeria kalapüügipiirkonnas lubatud kasutada üksnes kunstlikke abivahendeid, mille veealuste rippstruktuuridega välditakse kalade kinnijäämist. Selliste kunstlike peibutuspüügivahendite levikut ja nende kasutamist reguleerib liit, võttes vastu ICCATi vastuvõetud sätetele vastava majandamiskava.

4.

Liidu laevade püügitegevus ei tohi häirida kohalikku traditsioonilist kalapüüki ning kõik püütud kilpkonnalised, mereimetajad, merelinnud ja korallriffidel elutsevad kalad tuleb vabastada viisil, mis tagab kõnealuste erinevate liikide isenditele võimalikult suured ellujäämisvõimalused.

5.

Liidu laevad, nende kaptenid ja operaatorid püüavad kala viisil, mis ei häiri teiste kalalaevade püügitegevust ega kahjusta nende kalapüügivahendeid.

IV PEATÜKK

KONTROLL, SEIRE JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

Püügiaruanded

Püügipäevik

1.

Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud käesoleva lisa 3. liites.

2.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Libeeria kalapüügipiirkonnas.

3.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka kaaspüügi.

4.

Kui see on asjakohane, märgib kapten iga päev püügipäevikusse ka järgmise teabe:

i)

iga vette tagasi lastud liigi kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

ii)

kasutatud püügivahendid;

iii)

laeva keskpäevane asukoht ja vajaduse korral püügivahendite asukoht vette laskmisel ning vees olemise aeg või õngekonksude arv ja merepinna temperatuur;

iv)

pardale hiivamiste arv päeva kohta, iga pardale hiivamise üldine aeg ja kalastamispäevade koguarv püügireisi kohta ning

v)

ühiskomitee kindlaks määratud muu teave.

5.

Kui konkreetsel päeval laeval vettelaskmist ei toimunud või kui vettelaskmine toimus, kuid kala ei saadud, peab laeva kapten kandma kõnealuse teabe igapäevase püügipäeviku vormile. Nendel päevadel, mil kalapüüki ei toimu, peab laev märkima püügitegevuste puudumise püügipäeviku vormile enne kõnealuse päeva keskööd kohaliku aja järgi.

6.

Libeeria kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt väljumise kuupäev ja kellaaeg märgitakse püügipäevikusse vahetult pärast Libeeria kalapüügipiirkonda sisenemist ja sealt väljumist.

7.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

8.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

Püügiaruanded

9.

Kapten annab laeva püügist aru, esitades riiklikule kalandusbüroole (Bureau of National Fisheries – BNF) püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Libeeria kalapüügipiirkonnas.

10.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)

Libeeria sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Libeeria kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

ii)

kui Libeeria kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Libeeria sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul pärast Libeeria püügipiirkonnast lahkumist:

a)

eelistatavalt e-posti teel skaneeritud koopiana või

b)

faksiga või

c)

originaal kirja teel.

11.

Mõlemad lepinguosalised teevad kõik, et luua edastamise kiirendamiseks süsteem, mis võimaldab edastada kõiki andmeid elektrooniliselt.

12.

Niipea kui on võimalik edastada püügiaruandeid e-posti teel, saadab kapten püügipäevikud Libeeria osutatud e-posti aadressile. Libeeria saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate.

13.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia liidu delegatsioonile Libeerias. Iga laeva puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka riiklikule kalandusbüroole ja ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)

IRD (Institut de recherche pour le développement);

ii)

IEO (Instituto Español de Oceanografia);

iii)

IPMA (Instituto Português do Mar e da Atmosfèra).

14.

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Libeeria kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

15.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Libeeria peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise korral võib Libeeria kalapüügiloa uuendamisest keelduda. Libeeria teavitab viivitamata liitu kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

Üleminek elektroonilisele süsteemile

16.

Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et toimuks üleminek elektroonilisele püügiaruannete süsteemile, mis põhineb käesoleva lisa 6. liites kehtestatud tehnilistel nõuetel. Lepinguosalised kehtestavad ühiselt kõnealuse ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks võimalikult kiiresti kasutamisvalmis. Niipea kui ülemineku tingimused on täidetud, teavitab Libeeria sellest liitu. Alates kõnealuse teabe edastamise kuupäevast lepivad lepinguosalised kokku kahekuulises tähtajas, mille jooksul viiakse süsteem täielikku kasutusvalmidusse.

Kvartali kaupa esitatavad püügiaruanded

17.

Kuni punktis 16 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni teatavad liidu liikmesriigid Euroopa Komisjonile hiljemalt 15 kalendripäeva enne iga kvartali lõppu eelmise kvartali väljapüügi tonnaaži, mille on heaks kiitnud nende riiklikud ametiasutused ja mille on kinnitanud punktis 13 osutatud teadusinstituudid. Teadusinstituudid analüüsivad püügiandmeid, kõrvutades püügipäevikutes, lossimisdeklaratsioonides, müügiteadetes ja vajaduse korral teaduslike vaatluste aruannetes esitatud andmeid. Selle alusel koostab liit kooskõlas käesoleva lisa 8. liitega iga laeva kohta, millel on lubatud Libeeria kalapüügipiirkonnas kala püüda, kvartali kaupa esitatava püügiaruande liikide ja kuude kaupa.

18.

Püügipäevikutest saadud koondandmeid käsitatakse ajutistena, kuni liit teatab punktis 23 osutatud tasude lõpparuandest.

Tasude lõpparuanne

19.

Kuni punktis 16 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni teatavad liidu liikmesriigid Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. maiks eelmise aasta väljapüügi tonnaaži, mille on heaks kiitnud nende riiklikud ametiasutused ja mille on kinnitanud punktis 13 osutatud teadusinstituudid.

20.

Teadusinstituudid analüüsivad püügiandmeid, kõrvutades püügipäevikutes, lossimisdeklaratsioonides, müügiteadetes ja vajaduse korral teaduslike vaatluste aruannetes esitatud andmeid.

21.

Meetodeid, mida liidu teadusinstituudid Libeeria kalapüügipiirkonna väljapüügi koostise ja taseme analüüsimisel kasutasid, kasutab ka riiklik kalandusbüroo.

22.

Punktis 19 osutatud püügiaruannete alusel koostab liit iga laeva kohta, millel oli lubatud Libeeria kalapüügipiirkonnas eelmisel aastal kala püüda, lõpparuande tasude kohta, mida tuleb laeva kohta maksta eelmise kalendriaasta püügitegevuse eest.

23.

Liit edastab tasude lõpparuande üheaegselt Libeeriale ja laevaomanikele liidu liikmesriikide vahendusel enne jooksva aasta 30. juunit.

24.

Libeeria teatab liidule aruande kättesaamisest ja võib taotleda ELilt mis tahes selgitusi, kui peab seda vajalikuks. Sellisel juhul konsulteerib liit lipuriikide ametiasutuste ja liidu teadusinstituutidega ning teeb kõik selleks, et anda Libeeriale vajalikku teavet. Kui see on vajalik, võidakse korraldada sihtotstarbeline teadusalane ühiskohtumine, et uurida püügiandmeid ja teabe võrdlemiseks kasutatavaid meetodeid.

25.

Libeerial on õigus esitada põhjenduste olemasolul lõpparuande kohta vastuväide 30 kalendripäeva jooksul pärast punktis 24 osutatud teate edastamist. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Libeeria ei ole eespool osutatud aja jooksul vastuväidet esitanud, loetakse tasude lõpparuanne vastuvõetuks.

2. JAGU

Lossimine ja ümberlaadimine

Lossimistegevus

1.

Libeeria kalapüügipiirkonnas püütud saaki Libeeria sadamas lossida sooviva liidu laeva kapten peab kuni Mesurado muuli kasutuselevõtuni vähemalt 48 tundi enne lossimist ja pärast muuli kasutuselevõttu vähemalt 24 tundi enne lossimist esitama Libeeriale järgmise teabe:

a)

lossida sooviva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

b)

lossimissadam;

c)

lossimise plaanitud kuupäev ja kellaaeg;

d)

iga lossitava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

e)

toodete esitusviis.

2.

Lossimine peab toimuma selleks ettenähtud Libeeria sadama kalapüügipiirkonnas.

3.

Kui lossimisega seotud sätteid ei täideta, rakendatakse Libeeria kehtivate õigusaktidega ettenähtud asjakohaseid karistusi.

Lossimise stiimulid

4.

Liidu laevad püüavad tarnida tuunikala kohalikele ettevõtjatele rahvusvahelise turuhinnaga. Kuni Libeerias asuva Mesurado muuli kasutuselevõtuni saab käesolevas protokollis sätestatud tingimuste kohaselt kalapüügiluba omav ja selleks ettenähtud Libeeria sadamas oma tuunisaaki lossiv liidu laev rahalist toetust loatasu soodustusena 10 eurot lossitud kaaspüügi tonni kohta, kui saak müüakse Libeeria kalandusettevõtjale Libeeria turu varustamiseks. Nimetatud soodustuse ülemmäär on 50 % teatatud lõplikest väljapüütud kogustest.

5.

Kui võetakse kasutusele Mesurado kalapüügiterminal, saavad liidu laevad rahalist toetust loatasu osalise soodustusena 10 eurot lossitud tonni kohta. Loatasu täiendava soodustusena antakse 10 eurot lossitud tonni kohta juhul, kui saak müüakse kohalikele ettevõtjatele. Kaaspüügi puhul antakse täiendava soodustusena 25 eurot lossitud kaaspüügi tonni kohta, kui saak müüakse kohalikule turule. Nimetatud soodustuse ülemmäär on 50 % teatatud lõplikust tuunikala väljapüügist.

Ümberlaadimine

6.

Libeeria kalapüügipiirkonnas püütud saaki Libeeria sadamas ümber laadida sooviva liidu laeva kapten peab kuni Mesurado muuli kasutuselevõtuni vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist ja pärast muuli kasutuselevõttu vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist esitama Libeeriale järgmise teabe:

a)

mahalaadiva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

b)

vastuvõtva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)

ümberlaadimissadam;

d)

ümberlaadimise plaanitud kuupäev ja kellaaeg;

e)

iga ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

f)

toodete esitusviis.

7.

Ümberlaadimine peab toimuma selleks ettenähtud Libeeria sadamas Libeeria inspektorite juuresolekul. Kui Libeeria inspektori kohalolek ei ole võimalik, lubatakse kaptenil viivituste vältimiseks alustada ümberlaadimist pärast punkti 6 kohaselt antud etteteatamisaja möödumist. Ümberlaadimine merel on keelatud.

8.

Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena 3. jaos määratletud Libeeria kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama pädevatele ametiasutustele oma püügiaruanded hiljemalt 24 tundi pärast ümberlaadimise lõpetamist või igal juhul vähemalt kuus tundi enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, mis leiab aset varem, ning laevaomanik peab teatama, kas ta kavatseb püüki jätkata või Libeeria kalapüügipiirkonnast lahkuda. Vastuvõtva laeva suhtes kohaldatakse Libeeria kehtivate õigusaktidega ettenähtud aruandlusnõudeid.

3. JAGU

Kontroll ja inspektsioon

Kalapüügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.

Igast kalapüügiluba omava liidu laeva Libeeria kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Libeeriat teavitada vähemalt kuus tundi enne sisenemist või lahkumist.

2.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab liidu laev eelkõige:

i)

kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

ii)

kõikide püütud ja pardal hoitavate liikide FAO kolmetähelise koodi ja koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)

toodete esitusviisi.

3.

Teatatakse eelistatavalt e-posti või selle puudumisel faksi või raadio teel Libeeria edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele, nagu on osutatud lisa 7. liites. Libeeria saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate. Libeeria teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

4.

Iga Libeeria kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud liidu laeva, mis ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse ebaseadusliku püügiga tegeleva laevana.

Inspekteerimine merel

5.

Kalapüügiluba omavaid liidu laevu inspekteerivad merel Libeeria kalapüügipiirkonnas Libeeria laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli ülesanne on selgelt kindlaks tehtav.

6.

Enne pardale tulekut teavitavad Libeeria inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Liidu laeva kapten aitab Libeeria inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel. Inspekteerimist teostavad kuni viis (5) inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

7.

Laeva kapten täidab kohe kõik volitatud ametnike esitatud mõistlikud juhised ja hõlbustab turvalist pardaletulekut ning laeva, seadmete, varustuse, aruannete, kala ja kalatoodete ning meeskonnaga seotud dokumentide kontrollimist.

8.

Laeva kapten või meeskonnaliikmed ei tohi kohuseid täitvaid volitatud ametnikke rünnata, takistada, neile vastu hakata või nende aega kulutada, keelata nende pardalepääsu, neid ähvardada või nende töösse sekkuda.

9.

Libeeria inspektorid jäävad liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad püüavad inspekteerimisel avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

10.

Libeeria võib lubada liidul osaleda inspekteerimistel vaatlejana.

11.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Libeeria inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

12.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud”. Libeeria inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Libeeria edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa kalendripäeva jooksul pärast inspekteerimist.

Inspekteerimine sadamas

13.

Libeeria kalapüügipiirkonnas püütud saaki liidu ja Libeeria vahelise kokkuleppega kindlaks määratud alampiirkonna sadamas lossiva kalapüügiluba omavat liidu laeva inspekteerivad sadamas või sellest väljaspool asjaomase sadamariigi loal Libeeria laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli ülesanne on selgesti kindlaks tehtav.

14.

Enne pardale tulekut teavitavad Libeeria inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Liidu laeva kapten aitab Libeeria inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel. Inspekteerimist teostavad kuni viis (5) inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

15.

Laeva kapten täidab kohe kõik volitatud ametnike esitatud mõistlikud juhised ja hõlbustab turvalist pardaletulekut ning laeva, seadmete, varustuse, aruannete, kala ja kalatoodete ning meeskonnaga seotud dokumentide kontrollimist.

16.

Laeva kapten või meeskonnaliikmed ei tohi kohuseid täitvaid volitatud ametnikke rünnata, takistada, neile vastu hakata või nende aega kulutada, keelata nende pardalepääsu, neid ähvardada või nende töösse sekkuda.

17.

Libeeria inspektorid jäävad liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad püüavad inspekteerimisel avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

18.

Libeeria võib lubada liidul osaleda inspekteerimistel vaatlejana.

19.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Libeeria inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisraporti allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

20.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud”. Libeeria inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Libeeria edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa kalendripäeva jooksul pärast inspekteerimist.

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

21.

Selleks et tõhustada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, kannavad liidu laevade kaptenid ette iga sellise laeva viibimisest Libeeria kalapüügipiirkonnas, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, ning püüavad saada nähtu kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata ja samaaegselt nii Libeeria kontrollitalitustele, kalapüügiseirekeskusele ja põllumajandusministeeriumile kui ka vaatlust teostanud laeva liidu liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kes omakorda edastab teabe liidule või viimase määratud asutusele.

22.

Libeeria edastab liidule kõik tema käsutuses olevad vaatlusaruanded kalalaevade kohta, mille tegevuses Libeeria kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

4. JAGU

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS)

Laevade asukohateated – VMS-süsteem

1.

Kalapüügiloaga liidu laevad peavad olema Libeeria kalapüügipiirkonnas alati varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga kahe tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

2.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)

laeva tunnusandmed;

b)

laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 100 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)

asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)

laeva kiirus ja kurss.

3.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 4. liites osutatud vormingus.

4.

Esimene Libeeria kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Libeeria kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

5.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

6.

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

7.

Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kümne (10) päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Libeeria kalapüügipiirkonnas kala püüda.

8.

Laevad, mis püüavad Libeeria kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

Asukohateadete turvaline edastamine Libeeriale

9.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Libeeria kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi ja Libeeria kalapüügiseirekeskused vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist pidevalt kursis nende aadresside muutumisega.

10.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi ja Libeeria kalapüügiseirekeskuste vahel elektrooniliselt vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

11.

Libeeria kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Libeeria kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

Teabevahetussüsteemi tõrked

12.

Libeeria tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest teabevahetuses ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Kõigi erimeelsuste puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

13.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Libeeria kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

Asukohateadete sageduse muutmine

14.

Libeeria võib rikkumist tõendavate dokumentide alusel esitada lipuriigi kalapüügiseirekeskusele taotluse, mille koopia edastatakse liidule ja millega palutakse vähendada laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümnele minutile. Libeeria edastab dokumentaalsed tõendid viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus alustab otsekohe asukohateadete saatmist Libeeriale, kasutades uut sagedust.

15.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Libeeria sellest kohe lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest edaspidisest jätkamisest.

5. JAGU

Vaatlejad

Püügitegevuse vaatlemine

1.

Kalapüügiloaga laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

2.

Vaatluskorda rakendatakse vastavalt ICCATi vastuvõetud soovitustele.

3.

Kuni ICCATi uue piirkondliku vaatlusprogrammi kasutuselevõtuni kohaldatakse vaatlejaid käsitlevaid järgmisi sätteid.

Määratud laevad ja vaatlejad

4.

Riiklik kalandusbüroo määrab kindlaks need liidu laevad, mis peavad vaatleja pardale võtma, ja vastava ülesande saanud vaatleja hiljemalt viieteistkümne (15) kalendripäeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmiseks ettenähtud kuupäeva. Libeeria ametiasutuste taotlusel võtavad liidu kalalaevad pardale vaatleja, et püügivaatluse vajadus oleks kaetud 15 % puhul kalapüügiloaga laevadest.

5.

Riiklik kalandusbüroo koostab nimekirja laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ja pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse liidule kohe pärast koostamist ja nende võimalikud muudatused edastatakse iga kolme kuu tagant.

6.

Kalapüügiloa väljaandmisel teatab riiklik kalandusbüroo liidule ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevad ja vaatlejad, kes peavad iga laeva pardal viibima. Laevaomanik valib pardalevõtmise aja ja sadama, mis võib olla ka muu kui Libeeria sadam. Riiklik kalandusbüroo teatab liidule ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

7.

Riiklik kalandusbüroo püüab mitte määrata vaatlejaid nendele laevadele, mille pardal on juba vaatleja või mille puhul kehtib seoses nende laevade püügitegevusega muudes kalapüügipiirkondades kui Libeeria kalapüügipiirkond ametlik kohustus asjaomase püügihooaja jooksul vaatleja pardale võtta.

8.

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi vältel või teatava laeva puhul rohkem kui ühe püügireisi vältel, kui laevaomanik seda sõnaselgelt nõuab.

9.

Vaatlejate pardalviibimine ei tohi ületada nende ülesannete täitmiseks vajalikku ajavahemikku.

Kindlasummaline rahaline toetus

10.

Iga-aastase loatasu ettemakse maksmisel tasub laevaomanik Libeeriale iga laeva eest kindla summa, mis on 400 eurot aastas.

Vaatleja töötasu

11.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Libeeria.

Pardalevõtmise tingimused

12.

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja riikliku kalandusbüroo ühisel kokkuleppel.

13.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

14.

Laevaomanik katab vaatleja majutus- ja söögikulud pardal ning võimaldab juurdepääsu laeva juhtkonnaga vähemalt võrdse kvaliteediga pesemisvõimalustele ja tualettruumidele.

15.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja üldine heaolu.

16.

Laeva kapten tagab, et vaatleja käsutuses on laeva pardal tema ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed, vahendid ja varustus, sealhulgas:

i)

laeva sild ning kommunikatsiooni- ja navigatsiooniseadmed;

ii)

dokumendid ja protokollid, kaasa arvatud kõik laeva püügipäevikud, mille olemasolu ja pidamist nõutakse kas Libeeria kalandusalaste õigusaktidega või muul viisil, kontrollimise ja koopiate tegemise eesmärgil.

17.

Laeva kapten võimaldab vaatlejal igal ajal:

i)

vastu võtta ja edastada sõnumeid ning pidada sidet maismaa ja teiste laevadega, kasutades selleks laeva kommunikatsioonivahendeid;

ii)

võtta, mõõta, viia laevalt ära ja säilitada mis tahes kaladelt võetud proove või terveid kalu;

iii)

säilitada laeval proove ja terveid isendeid, sealhulgas laeva külmutusseadmetes hoitavaid proove ja terveid isendeid;

iv)

pildistada püügitegevust, sealhulgas kalu, püügivahendeid, varustust, dokumente, jooniseid ja protokolle, ning võtta laevalt kaasa pardal tehtud või kasutatud fotosid või filme.

Vaatleja kohustused

18.

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

a)

käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)

arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

19.

Kümme (10) kalendripäeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Libeeriale vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

20.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva kaheteistkümne (12) tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

21.

Kui vaatleja ei ole Libeeria sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Libeeriasse tagasijõudmiseks.

22.

Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit jne), makstes iga oodatud päeva eest päevarahana 80 eurot.

23.

Kui laev ei tule kokkulepitud kohta ega ole eelnevalt sellest riiklikku kalandusbürood ega kalapüügiseirekeskust teavitanud, võib Libeeria oma kehtivate õigusnormide kohaselt võtta asjakohaseid meetmeid.

Vaatleja ülesanded

24.

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)

jälgib laeva püügitegevust;

b)

jälgib püütud kalade liike, kogust, suurust ja seisukorda;

c)

jälgib meetodeid, mille abil kala püütakse, ning püügipiirkondi ja -sügavust;

d)

jälgib püügimeetodite mõju kaladele ja keskkonnale;

e)

jälgib mis tahes kalade töötlemist, transporti, ümberlaadimist, pardal hoidmist või kõrvaldamist;

f)

kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

g)

võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

h)

märgib üles kasutatavad püügivahendid;

i)

kontrollib Libeeria kalapüügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

j)

kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

k)

edastab laeva Libeeria kalapüügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või e-posti teel vähemalt üks kord nädalas oma vaatlused, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

Vaatleja aruanne

25.

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma kokkuvõtliku vaatlusaruande laeva kaptenile. Aruande sisus lepib kokku ühiskomitee. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

26.

Vaatleja esitab oma aruande riiklikule kalandusbüroole, kes edastab selle koopia liidule 15 kalendripäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

27.

Vaatlusaruandes sisalduvat teavet võivad Libeeria ja liidu pädevad asutused kasutada nii teadusuuringuteks kui ka vastavusanalüüsiks.

6. JAGU

Rikkumised

Rikkumiste menetlemine

1.

Kõik rikkumised, mille käesoleva lisa kohaselt kalapüügiloa saanud liidu kalalaev on toime pannud, märgitakse rikkumis- või inspekteerimisaruandesse, mille koostab pädev Libeeria ametiasutus. Teade rikkumise ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes kohaldatavate karistuste kohta saadetakse vastavalt Libeeria kalandusalastes õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule. Teate koopia saadetakse laeva lipuriigile ja liidule 24 tunni jooksul.

2.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust.

Laeva peatamine – Teavitav nõupidamine

3.

Kui see on Libeeria kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise toime pannud liidu laeva sundida kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Libeeria sadamasse.

4.

Libeeria teatab kahekümne nelja (24) tunni jooksul liidule kalapüügiluba omava liidu kalalaeva kinnipidamisest mis tahes põhjustel. Teatele lisatakse laeva kinnipidamist toetavad dokumentaalsed tõendid.

5.

Laeva, kapteni, meeskonna või lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsmise meetmed) enne, kui on toimunud teavitav nõupidamine, mille Libeeria korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

Karistused rikkumiste eest – Kokkuleppemenetlus

6.

Rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Libeeria vastavalt kehtivatele siseriiklike õigusaktidele.

7.

Kui laevaomanik ei nõustu trahviga ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalkuritegu, püüavad Libeeria ametiasutused ja ELi laev enne kohtumenetluse alustamist leida kokkuleppemenetluse teel mõlemat poolt rahuldava lahenduse. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm kalendripäeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

Kohtumenetlus – Pangatagatis

8.

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumise kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega toime pannud laeva omanik Libeeria osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Libeeria, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulud, hinnangulise trahvi ja võimalikud rahalised toetused. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

9.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)

täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)

summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

10.

Libeeria teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

Laeva ja meeskonna vabastamine

11.

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga kalalaevade omanikud kohustuvad tööle võtma Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (edaspidi „AKV riikidest”) pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiirkonnas;

triivõngejadaga kalalaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiirkonnas.

2.

Laevaomanikud püüavad võtta tööle kolm kvalifitseeritud Libeeria meremeest. Laevaomanikel on võimalik vabalt valida pardale võetavad meremehed riikliku kalandusbüroo poolt liidule esitatud nimekirjast.

3.

Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.

AKV riikide meremeeste töölepingud koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Koopia antakse allakirjutajatele, riiklikule kalandusbüroole, Libeeria merendusametile ja Libeeria tööministeeriumile. Kõnealuste töölepingutega tagatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.

AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne kalapüügilubade väljaandmist kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide meremeestel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6.

Kõik liidu laevadele tööle võetud meremehed peavad end töölevõtmise päeva eelõhtul neile määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7.

Kui Libeeria meremees ei ole Libeeria sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud meremeeste võimalikult kiireks Libeeriasse tagasijõudmiseks.

8.

Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et Libeeria meremeest peale võtta, katab laevaomanik Libeeria meremehe sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit jne), makstes iga oodatud päeva eest päevarahana 80 eurot.

9.

Laevaomanikud edastavad igal aastal teavet tööle võetud meremeeste kohta. Kõnealune teave hõlmab nende meremeeste arvu, kes on:

a)

liidu kodanikud;

b)

AKV riigi kodanikud, eristades Libeeria kodanikke muudest AKV riikide kodanikest ning

c)

muude kui AKV riikide ja liidu riikide kodanikud.


Käesoleva lisa liited

1. liide –

Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide –

Teabeleht

3. liide –

Püügipäevik

4. liide –

VMS-teadete edastamine Libeeriale

5. liide –

Libeeria kalapüügipiirkonna piirid

6. liide –

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

7. liide –

Libeeria ametiasutuste kontaktandmed

8. liide –

Püügiaruande vorm

1. liide

LIBEERIA JA EUROOPA LIIDU VAHELINE KALANDUSLEPING

KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

Image

Image


2. liide

TEABELEHT

1)   

Kalapüügipiirkond

Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, v.a navigatsiooniks ja kalastamiseks keelatud piirkonnad, mis on ette nähtud 5. liites.

2)   

Lubatud kategooriad

 

Tuunipüügiseinerid

 

Triivõngejadaga kalalaevad

3)   

Kaaspüük

ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine

4)   

Tasud ja tonnaažid

Tasu püütud tonni eest

Tuunipüügiseinerid ja triivõngejadaga kalalaevad:

esimene aasta: 55 eurot/tonn

teine ja kolmas aasta: 60 eurot/tonn

neljas aasta: 65 eurot/tonn

viies aasta: 70 eurot/tonn

Iga-aastane loatasu ettemakse (sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, v.a sadamamaksud ja teenustasud)

tuunipüügiseinerid: 7 150 eurot aastas protokolli kehtivusaja jooksul

triivõngejadaga kalalaevad: 2 200 eurot aastas protokolli kehtivusaja jooksul

Kalapüügiloaga laevade arv

 

28 tuunipüügiseinerit

 

6 triivõngejadaga kalalaeva.

5)   

Muu

 

Abilaevade loatasu: 3 000 eurot laeva kohta aastas.

 

Vaatlejad on 15 % kalapüügiloaga laevadel.

 

Vaatleja kindlasummaline rahaline toetus: 400 eurot laeva kohta aastas.

 

Meremehed: 20 % tööle võetud meremeestest on pärit AKV riikidest.


3. liide

Image

Image


4. liide

VMS-TEADETE EDASTAMINE LIBEERIALE

ASUKOHATEADE

Andmeelement

Kood

Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)

Märkused

Teate algus

SR

K

Süsteemiandmed, mis märgivad teate algust

Saaja

AD

K

Sõnumiandmed – saaja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Saatja

FR

K

Sõnumiandmed – saatja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Lipuriik

FS

K

Sõnumiandmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi liik

TM

K

Sõnumiandmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI)

Raadiokutsung (IRCS)

RC

K

Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber

IR

V

Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)

Pardanumber

XR

K

Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)

Laiuskraad

LT

K

Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Pikkuskraad

LG

K

Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Kurss

CO

K

Laeva kurss 360° skaalal

Kiirus

SP

K

Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kuupäev

DA

K

Laeva asukoha andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)

Kellaaeg

TI

K

Laeva asukoha andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)

Teate lõpp

ER

K

Süsteemiandmed, mis märgivad teate lõppu

M

kohustuslik andmeelement

O

vabatahtlik andmeelement

Iga andmeedastuse struktuur on järgmine:

1)

kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1;

2)

topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust;

3)

iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest;

4)

kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

5)

kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//), tähistab sõnumi lõppu;

6)

vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.


5. liide

LIBEERIA KALAPÜÜGIPIIRKONNA PIIRID

KALAPÜÜGIPIIRKONNA KOORDINAADID

Libeeria pädevad ametiasutused teatavad liidu pädevatele talitustele enne protokolli ajutist kohaldamist Libeeria lähtejoone, Libeeria kalapüügipiirkondade ning navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkondade geograafilised koordinaadid. Libeeria ametiasutused kohustuvad teatama kõikidest koordinaatide muudatustest vähemalt üks kuu enne nende jõustumist.


6. liide

KALAPÜÜGITEGEVUSE ELEKTROONILISE ARUANDLUSSÜSTEEMI (ERS) KASUTUSELEVÕTU JA RAKENDAMISE SUUNISED

Üldsätted

1)

Kõik liidu laevad peavad olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) selle aja jooksul, mil laev viibib Libeeria kalapüügipiirkonnas.

2)

Kui liidu laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval lubatud püügitegevuseks Libeeria kalapüügipiirkonda siseneda.

3)

ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele („kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt Libeeria kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

4)

Lipuriik ja Libeeria tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud IT-seadmete ja tarkvaraga, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, ning et neil on andmete varundamise kord, mis võimaldab salvestada ja talletada ERSi andmeid masinloetavas vormingus vähemalt kolme aasta jooksul.

5)

Vormingu muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada selle rakendamisest kuue kuu möödumisel.

6)

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida liidu nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

7)

Lipuriik ja Libeeria määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisik.

a)

ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks (6) kuuks.

b)

Enne ERSi esmakordset kasutuselevõtmist teatavad lipuriigi ja Libeeria kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, faks, e-post).

c)

ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

ERSi andmete koostamine ja edastamine

8)

Liidu laev peab:

a)

edastama iga päev ERSi andmed iga Libeeria kalapüügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b)

registreerima iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)

registreerima Libeeria väljaantud kalapüügiloal kirjas oleva iga liigi puhul ka nullpüügi;

d)

identifitseerima iga liigi FAO vastava kolmetähelise koodi järgi;

e)

esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)

registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g)

registreerima iga Libeeria kalapüügipiirkonda sisenemise (sõnum „COE”) ja sellest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud Libeeria väljaantud kalapüügiloal kirjas oleva iga liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või kalapüügipiirkonnast lahkumise hetkel;

h)

edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed punktis 3 osutatud vormingus.

9)

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

10)

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Libeeria kalapüügiseirekeskusele.

11)

Libeeria kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Rike laeva pardal olevas ERSis või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

12)

Lipuriik teavitab kaptenit või tema lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

13)

Lipuriik teavitab Libeeriat avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

14)

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Libeeria kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Libeeria väljastatud eriloa puhul.

15)

Pärast ERSi tehnilist riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)

kui tema ERS on lipuriigi ja Libeeria vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)

kui ta saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Libeeriat oma otsusest enne laeva lahkumist.

16)

Kõik rikkis ERSiga Libeeria kalapüügipiirkonnas kala püüdvad liidu laevad edastavad iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mingi muu elektroonilise sidekanali abil, millele Libeeria kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

17)

ERSi andmed, mida ei ole võimalik Libeeriale ERSi abil edastada punktis 12 osutatud rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Libeeria kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

18)

Kui Libeeria kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Libeeria anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Libeeria määratud sadamasse.

Kalapüügiseirekeskuse rike – Libeeria kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

19)

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

20)

Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Libeeria kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete korral kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata mis tahes muudatustest.

21)

Kui Libeeria kalapüügiseirekeskus teatab, et ta ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Libeeria kalapüügiseirekeskust ja liitu võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

22)

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Libeeria kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 20 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

23)

Libeeria teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et liidu laevad ei edasta ERSi andmeid Libeeria kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kalapüügiseirekeskuses.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

24)

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne hooldustööde algust, märkides võimaluse korral ära hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

25)

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

26)

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 20 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27)

Libeeria teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et liidu laevad ei edasta ERSi andmeid Libeeria kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.


7. liide

LIBEERIA AMETIASUTUSTE KONTAKTANDMED

1.

Põllumajandusministeerium

Aadress: LIBSUCO Compound, LPRC Road, off Somalia Drive, Gardnersville, Liberia

Postiaadress: P.O. Box 10-9010, 1000 Monrovia 10, Liberia

2.

Kalapüügilube väljaandev asutus Bureau of National Fisheries (Riiklik kalandusbüroo)

Aadress: UN Drive, opposite LBDI, Freepoint Branch, Bushrod Island, Monrovia, Liberia

Postiaadress: c/o Ministry of Agriculture, P.O. Box 10-9010, 1000 Monrovia, Liberia

E-post: bnf@liberiafisheries.net; williamyboeh@gmail.com

Telefon: +231 770 251 983 +231 888 198 006

3.

Kalapüügiseirekeskus

Aadress: Liberia Coast Guard Base, Bong Mines Bridge, Bushrod Island

E-post: fmc@liberiafisheries.net

Telefon: +231 880 431 581

4.

Sisenemisest ja väljumisest teatamine

E-post: fmc@liberiafisheries.net


8. liide

PÜÜGIARUANDE VORM

Image


MÄÄRUSED

12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/44


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2313,

30. november 2015,

milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli alusel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

5. juunil 2015 parafeerisid Euroopa Liit ja Libeeria Vabariik säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping”) ja selle rakendamise protokolli (edaspidi „protokoll”), millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Libeeria Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)

Nõukogu võttis 30. novembril 2015 vastu otsuse (EL) 2015/2312 (1) lepingu ja protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

(3)

Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel nii protokolli ajutise kohaldamise ajal kui ka protokolli kehtivusaja jooksul tervikuna.

(4)

Kui selgub, et protokolli kohaselt liidule jaotatud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, tuleb komisjonil sellest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (2) artikli 10 lõikele 1 teavitada asjaomaseid liikmesriike. Kui vastust ei esitata nõukogu poolt määratavaks tähtajaks, tuleks seda käsitada kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta antud perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult.

(5)

Protokolli artiklis 12 nähakse ette protokolli ajutine kohaldamine alates selle allkirjastamise kuupäevast. Käesolevat määrust peaks seega kohaldama alates protokolli allkirjastamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolliga ette nähtud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

tuunipüügiseinerid:

Hispaania:

16 laeva

Prantsusmaa:

12 laeva

b)

triivõngejadaga kalalaevad:

Hispaania:

6 laeva

2.   Määrust (EÜ) nr 1006/2008 kohaldatakse, ilma et see piiraks lepingu kohaldamist.

3.   Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide kalapüügilubade taotlused ei hõlma kõiki neile protokollis sätestatud püügivõimalusi, võtab komisjon määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 kohaselt arvesse mis tahes muu liikmesriigi püügiloataotlusi.

4.   Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, mille jooksul peavad liikmesriigid kinnitama, et nad ei kasuta protokolli raames neile jaotatud kalapüügivõimalusi täielikult, kehtestatakse kümme tööpäeva arvestatuna kuupäevast, mil komisjon palub sellist kinnitust.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

É. SCHNEIDER


(1)  Nõukogu 30. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2312 Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ning ajutise kohaldamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(2)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/46


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2314,

7. detsember 2015,

millega lubatakse toidu kohta esitada tervisealane väide, milles ei osutata haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele, ning muudetakse määrust (EL) nr 432/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 18 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole nimetatud määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatavate väidete nimekirjas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 3 kohaselt võeti vastu komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, (2) millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited.

(3)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on sätestatud, et toidukäitlejad peavad esitama tervisealaste väidete loataotlused liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Selleks et edendada uuendustegevust, kohaldatakse uutel teaduslikel andmetel põhinevate ja/või konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust hõlmavate tervisealaste väidete suhtes kiirendatud loa väljastamist.

(6)

Pärast seda, kui BENEO-Orafti S.A. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse ja taotlenud konfidentsiaalsete andmete kaitset, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse selle kohta, kas tervisealane väide, mis oli seotud sigurist saadud inuliini ja tavapärase roojamise tagamisega roojamissageduse suurendamise teel, on teaduslikult tõendatud (küsimus nr EFSA-Q-2014-00403) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Orafti®Inulin parandab sooletalitlust”.

(7)

Komisjon ja liikmesriigid said 9. jaanuaril 2015 toiduohutusameti teadusliku arvamuse, milles järeldati, et esitatud andmete põhjal on kindlaks tehtud põhjuslik seos sigurist saadud inuliini (monosahhariidide (< 10 %), disahhariidide, inuliini tüüpi fruktaanide ja inuliini fraktsioneerimata segu, mis on ekstraheeritud sigurist ja mille keskmine polümerisatsiooniaste on ≥ 9) tarbimise ja tavapärase roojamise tagamise vahel roojamissageduse suurendamise teel. Seetõttu tuleks seda järeldust kajastav tervisealane väide lugeda vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 432/2012.

(8)

Toiduohutusamet märkis oma arvamuses, et kõnealuse konkreetse väite kasutustingimuste kehtestamisel võeti arvesse uurimust, mida taotleja on nimetanud konfidentsiaalseks (4).

(9)

Komisjon on hinnanud kõiki taotleja esitatud põhjendavaid andmeid ning on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõikes 1 sätestatud nõuded on konfidentsiaalseks nimetatud uurimuse puhul täidetud. Seetõttu ei tohi määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt kasutada kõnealuses uuringus sisalduvaid teaduslikke andmeid ega muud teavet hilisema taotleja huvides viie aasta jooksul käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(10)

Üks määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärkidest on tagada, et tervisealased väited oleksid tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et seda eesmärki võetaks väidete sõnastuse ja esituse puhul arvesse. Seetõttu peaksid taotleja esitatud väidete suhtes, kui nende sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui lubatud tervisealasel väitel (sest need näitavad, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on sama seos), kehtima samasugused kasutustingimused, nagu on osutatud käesoleva määruse lisas.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 20 kohaselt tuleks toitumis- ja tervisealaste väidete registrit, mis sisaldab kõiki lubatud tervisealaseid väiteid, käesolevat määrust arvesse võttes ajakohastada.

(12)

Kuna taotleja nõuab konfidentsiaalsete andmete kaitset, on asjakohane lubada kõnealust väidet kasutada üksnes taotleja huvides viie aasta jooksul. Asjaolu, et kõnealust väidet on lubatud kasutada vaid ühel ettevõtjal, ei takista siiski teisi taotlejaid taotlemast luba kasutada sama väidet, kui taotlus põhineb muudel andmetel ja uuringutel kui need, mis on kaitstud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 kohaselt.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kindlaksmääramisel on arvesse võetud taotleja märkusi, mis on komisjonile edastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6.

(14)

Määrust (EL) nr 432/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(15)

Liikmesriikidega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse lisas esitatud tervisealane väide lisatakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 3 kohasesse liidu lubatud väidete nimekirja.

2.   Lõikes 1 osutatud tervisealast väidet võib viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kasutada üksnes taotleja. Pärast nimetatud ajavahemiku lõppu võivad kõnealust tervisealast väidet vastavalt selle suhtes kohaldatavatele tingimustele kasutada kõik toidukäitlejad.

Artikkel 2

Taotluses sisalduvaid teaduslikke andmeid ja muud teavet, mida taotleja nimetab konfidentsiaalseks ja ilma milleta ei oleks tervisealaseid väiteid lubatuks tunnistatud, võib kasutada üksnes taotleja huvides viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast tingimustel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõikes 1.

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 432/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, 16. mai 2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited (ELT L 136, 25.5.2012, lk 1).

(3)  EFSA Journal 2015; 13(1): 3951.

(4)  Schulz, A. ja Schön, C., 2012. Effect of consumption of inulin on bowel motor function in subjects with constipation („Inuliini tarbimise mõju kõhukinnisuse all kannatavate inimeste sooletalitlusele”) (avaldamata uuringuaruanne).


LISA

Määruse (EL) nr 432/2012 lisasse kantakse tähestikulises järjekorras järgmine kanne:

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

Väite kasutamise tingimused

Toidu kasutamise tingimused ja/või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus

EFSA Journal nr

Asjakohane kande number EFSA-le esitatud konsolideeritud nimekirjas

„Siguris sisalduv inuliin

Siguriinuliin aitab kaasa normaalsele sooletalitlusele, suurendades roojamissagedust (1)

Tarbijat tuleb teavitada, et kasulik toime avaldub siis, kui iga päev tarbitakse 12 g siguriinuliini.

Väidet võib kasutada üksnes toidu kohta, mis sisaldab vähemalt 12 g sigurist saadud inuliini (monosahhariidide (< 10 %), disahhariidide, inuliini tüüpi fruktaanide ja inuliini fraktsioneerimata segu, mis on ekstraheeritud sigurist ja mille keskmine polümerisatsiooniaste on ≥ 9).

 

2015;13(1):3951

 


(1)  Luba antud 1. jaanuaril 2016, väidet võib viie aasta jooksul kasutada üksnes BENEO-Orafti S.A., Rue L. Maréchal 1, 4360 Oreye, Belgia.”


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/50


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2315,

8. detsember 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode, mis koosneb plastkorpusest nelja metallklemmi, dioodide ja pistmikega kaablitega (nn päikesepaneeli (PV) klemmikarp).

PV-klemmikarp on seade päikesepaneeli toodetud elektri (pingele mitte üle 1 000 V) ülekandmiseks teisele PV-moodulile või PV-vaheldile. Dioodide funktsioon on ainult kaitsta toodet ülepinge (nn kuumad punktid) eest.

Vt pilti (1).

8544 42 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8544, 8544 42 ja 8544 42 90 sõnastusega.

Toodet ei või klassifitseerida rubriiki 8541 kui dioodid, kuna dioodid ei muuda oluliselt toote parameetreid ega omadusi PV-klemmikarbina. Toote peamiseks funktsiooniks peetakse ühendamist vooluahelaisse või vooluahelais.

Kuna toode esitatakse koos kaablitega, ei või toodet klassifitseerida ka rubriiki 8536 kuuluvaks lülitusseadmeks vooluahelatele (vt ka harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused, rubriik 8536, III rühm, punkt A).

Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 8544 42 90 alla kui muud elektrijuhtmed pistikühendustega.

Image

(1)  Pilt on üksnes illustratsiooniks.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/52


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2316,

8. detsember 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Silindrikujuline patareitoitel plasttoode kaanega (nn elektrooniline hoiukarp) kõrgusega 17 cm ja läbimõõduga 12 cm.

Kaane sees on väike vedelkristallnäidik ja pilu müntide sisse panemiseks (nt euromündid). Kui münt käsitsi pilusse pannakse, tunneb kaanes olev mehhanism (arvutusseade) mündi läbimõõdu ära ja kuvab näidikul selle väärtuse.

Üksteise järel sisse lastud müntide väärtused liidetakse olemasolevale summale ja vedelkristallnäidikul kuvatakse kogusumma.

Müntide eemaldamisel hoiukarbist nende väärtust ei lahutata.

Vt pilti (1).

8470 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegliga 1, üldreegli 3 punktiga b ja üldreegliga 6 ning CN-koodide 8470, 8470 90 ja 8470 90 00 sõnastusega.

Toode on kombineeritud toode, mis koosneb plastanumast ja arvutusseadmest. Võrreldes tavapäraste hoiukarpidega annab arvutusseade tootele tema põhiomaduse. Seega ei või toodet klassifitseerida vastavalt koostismaterjalile (grupp 39).

Kuna tootel ei ole võimalust andmete käsitsi sisestamiseks (mündid ei ole andmed), ei saa seda pidada kalkulaatoriks (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 8470, punkt A, alapunkt 1). Kuna arvutusseade võimaldab liita vähemalt kahte mitmekohalist arvu (nt 0,02 eurot + 2,00 eurot = 2,02 eurot), siis vastab see arvutusseadmena klassifitseerimise nõuetele (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 8470, punkt 1).

Seega tuleb kogu toode klassifitseerida CN-koodi 8470 90 00 alla kui muu arvutusseadmega masin.

Image

(1)  Pilt on üksnes illustratsiooniks.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/55


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2317,

8. detsember 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendused

(1)

(2)

(3)

Vabavarrega koduõmblusmasin, millel on sisseehitatud elektrimootor võimsusega 70 W ning mille põhivarustusse kuuluvad nõelaplaat, presstald, poolipesa, juhikud, sisseehitatud valgusti, juhtmega pedaal ja mitmesugused tarvikud (nt poolid, juhtjoonlauad, nõelakomplekt, topeltnõelad jne). See kaalub umbes 7 kg (koos mootoriga) ja sellel on üle 24 õmblusprogrammi. Selle hind on üle 65 euro.

Õmblusmasin töötab ülemise ja alumise niidiga. Üks niit pistetakse nõelasilmast läbi ja teine ühendatakse liikuva süstiku abil materjali all esimese niidiga (süstikpiste). Õmblusmasinaga on võimalik teha mitmesuguseid pisteid, kuid kõik need pisted põhinevad eespool kirjeldatud põhimõttel. Masin üksnes jäljendab ääristuspistet ega suuda väljaulatuvat materjali sama toiminguga ära lõigata.

8452 10 11

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8452, 8452 10 ja 8452 10 11 sõnastusega.

Võttes arvesse õmblusmasina funktsiooni, ehitust, füüsilisi omadusi ja töötamisviisi, käsitatakse seda ainult süstikpistega õmblusmasinana koodi 8452 10 all, kuna sellega on võimalik teha üksnes süstikpiste põhimõttel põhinevaid õmblusi (vt ka kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused, alamrubriigid 8452 10 11 ja 8452 10 19, punkti 1 alapunkt a).

Seega klassifitseeritakse toode CN-koodi 8452 10 11 alla kui ainult süstikpistega koduõmblusmasin väärtusega üle 65 euro tükk.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/57


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2318,

8. detsember 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode (nutitelefoni käsivarreside) on valmistatud peamiselt tekstiilmaterjalist. Ta koosneb elastse käesideme küljes olevast mobiiltelefoni taskust ja teda saab käsivarre ümber kinnitada.

Tasku tagaküljel on avaus, kust mobiiltelefon sisse mahub. Toote esiküljel on ristkülikukujuline, läbipaistev õhukesest plastkilest aken. Läbipaistva aken on raamitud poorse vahtplastkilega, mis katab ühtlasi rihma lühema otsa esiosa. Toote tagakülg ja selle kinnitusriba on kummeeritud tekstiilist (tekstiilist väliskihid, mille vahel on vahtkummikiht). Rihma küljes on takjakinnise riba, mis pannakse läbi kahe pandlas oleva avause ja mida saab kandja käsivarrele kinnitamisel parajaks sobitada.

(Vt fotod A ja B) (1)

4202 92 98

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, jaotise XI märkuse 1 punktiga l, grupi 42 lisamärkusega 1 ning CN-koodide 4202, 4202 92 ja 4202 92 98 sõnastusega.

Toode on ette nähtud konkreetse eseme (mobiiltelefoni, nutitelefoni) hoidmiseks. Seega on selle otstarve ja omadused sarnased rubriigi 4202 all kirjeldatud mahutite omaga (vt ka harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 4202 kohta).

Järelikult ei saa toodet klassifitseerida rubriigi 6307 alla muude tekstiilist valmistoodete hulka.

Toode klassifitseeritakse CN koodi 4202 92 98 alla kui tekstiilmaterjalist välispinnaga vutlar.


Image

Image

Foto A

Foto B


(1)  Fotod on üksnes illustreerivad.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/60


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2319,

8. detsember 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode (nn adapter või alaldi), mis on projekteeritud vahelduvvoolu (100–220 V) muundamiseks alalisvooluks (12 V, 3,7 A), plastikkorpuses, mille mõõtmed on 14 × 6 × 5 cm.

Toote saab pistikuga juhtme kaudu ühendada vahelduvvoolu pistikupesaga ning teise, spetsiaalse pistikuga juhtme kaudu saab toote ühendada teatava mängukonsooliga, mis kuulub rubriiki 9504.

8504 40 82

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3.a ja 6 ning CN-koodide 8504, 8504 40 ja 8504 40 82 sõnastusega.

Kuna rubriik 8504 hõlmab staatilisi muundureid (näiteks alaldeid), on kõnealuses rubriigis esitatud toote kõige täpsem kirjeldus. Järelikult ei saa toodet klassifitseerida videomängukonsooli või -masina lisaseadmena rubriiki 9504.

Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 8504 40 82 alla kui alaldi.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/62


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2320,

8. detsember 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Läikivast läbipaistvast kangast (100 % polüester) toode, mis on kaunistatud masintikandis ornamendiga ja keritud 300 cm pikkusele tugirullile.

Toote üks pikk serv on ääristatud süstikpistega, mille õmblusekanalis on kangaga kaetud pliitraat. Vastasserval on tihedalt kootud ultusäär, mis takistab kanga üleshargnemist, kanga koelõnga otsad ulatuvad narmasäärisena üle kanga serva.

Rulli küljest ära lõigatud kanga pikkus vastab tulevase kardina laiusele. Kangas muudetakse kardinaks nii, et selle ultusäärega serv lõigatakse kardinale vajalikku pikkusesse ning palistatakse, samuti palistatakse rulli küljest lõigatud servad. Süstikpistega kaunistatud serv moodustab kardina allääre ja jääb selliseks, nagu see rullis oli.

(Vt pilte) (1)

6303 92 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegliga 1, üldreegli 2 punktiga a ja üldreegliga 6, XI jaotise märkuse 7 punktiga d ning CN-koodide 6303, 6303 92 ja 6303 92 90 sõnastusega.

Tootel on rubriiki 6303 kuuluva valmiskardina põhiomadused, sest seda saab väheste operatsioonidega kardinaks muuta. Kui kangas on rulli küljest ära lõigatud, on vaja kardin ainult nõutavasse pikkusesse lõigata ja palistada (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 6303, teine lõik).

Lõpetamata kujul toodet käsitatakse valmistootena, sest üks selle serv on juba palistatud (süstikpistega ääristatud serv).

Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 6303 92 90 alla kui muud sünteeskiust kardinad.


Image

Image

Image

1

2

3


(1)  Pildid on üksnes illustreerivad.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/65


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2321,

8. detsember 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Mitteväärismetallist ketirataste kassett (nn vabajooksukassett) ilma vabajooksumehhanismita. Kassett koosneb seitsmest omavahel kinnitatud ketirattast, kahest eraldi ketirattast ja seibist. Väikseimal ketirattal on 11 ja suurimal 32 hammast.

Kassett on ette nähtud paigaldamiseks vabajooksumehhanismi peale (kinnitatuna rummu sisse). Seejärel saab tagaratta võlli rummu küljest lahti ühendada (vabajooks). See võimaldab jalgratturitel hoida pedaale paigal või vändata tagurpidi, sel aja,l kui ratas liigub edaspidi.

Vabajooksumehhanismi tollile esitamisel kaasas ei ole.

Vt pilti (1).

8714 93 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8714, 8714 93 00 sõnastusega.

Kuna toodet saab paigaldada ainult rummu sisse kinnitatud vabajooksumehhanismile, et see täidaks vabajooksu funktsiooni, siis loetakse see vabajooksu ketirattaks.

Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 8714 93 00 alla kui vabajooksu ketirattad.

Image

(1)  Pilt on üksnes illustratsiooniks.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/67


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2322,

10. detsember 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist.

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatüki kohane ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ELis tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõni liikmesriik ja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohalt tähtis. Asjakohast teavet on edastanud ka teatavad kolmandad riigid. Selle teabe alusel tuleb ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate asutuste kaudu olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse liidus nende suhtes tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/1991 (3) alusel loodud komiteele (lennuohutuskomitee) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on andnud lennuohutuskomiteele värsket teavet käimasolevate ühiskonsultatsioonide kohta, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja määruse (EÜ) nr 473/2006 (4) raames Botswana, Filipiinide, Guinea Vabariigi, India, Indoneesia, Iraani, Iraagi, Kasahstani, Liibanoni, Madagaskari, Mosambiigi, Nepali, Sambia, Sudaani, Taiwani ja Tai pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Komisjon andis lennuohutuskomiteele ka teavet lennuohutusolukorra kohta Gruusias, Liibüas, São Tomés ja Príncipes, Tadžikistanis ning Jeemenis, samuti tehniliste konsultatsioonide kohta Venemaa Föderatsiooniga.

(6)

EASA esitles komisjonile ja lennuohutuskomiteele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi (USOAP) raames koostatud auditiaruannete analüüsi tulemusi. Liikmesriike kutsuti üles seadma prioriteediks sellistes riikides litsentsitud lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimist seisuplatsil, mille puhul on ICAO tuvastanud olulise ohutusprobleemi või mille ohutusjärelevalvesüsteemis esineb EASA andmetel märkimisväärseid puudujääke. Lisaks komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt peetavatele konsultatsioonidele võimaldab õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmine hankida lisateavet kõnealustes riikides litsentsitud lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste kohta.

(7)

EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (SAFA programm) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(8)

Peale selle teavitas EASA komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilise abi projektidest riikides, mille suhtes kasutatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid või jälgimist. Anti teavet edasise tehnilise abi kavadest ja taotlustest ning tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamise koostööst eesmärgiga aidata kaotada kohaldatavate rahvusvaheliste tsiviillennundusstandarditega seotud mittevastavused. Sellega seoses kutsuti liikmesriike üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja EASAga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige ICAO ohutusalase koostööabi võrgustiku (SCAN) andmebaasi kaudu teavet tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(9)

Eurocontrol andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele värsket teavet SAFA häirefunktsiooni staatuse ning tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete praeguse statistika kohta.

Liidu lennuettevõtjad

(10)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid sunnimeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed. Malta teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed teatavatest meetmetest, mida ta oli võtnud seoses mitmelt Malta ja Eesti lennuettevõtjalt saadud teabega ettevõtja AS Avies olukorra kohta. Kreeka andis enne lennuohutuskomitee koosolekut teavet teatavate meetmete kohta, mida ta oli võtnud mitme Kreeka lennuettevõtja suhtes.

(11)

Liikmesriigid rõhutasid, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et ELi lennuettevõtjad ei järgi asjakohaseid ohutusstandardeid ja see põhjustab otseseid ohutusalaseid riske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

Botswana lennuettevõtjad

(12)

Botswana tsiviillennundusamet (BTLA) esitas 27. augustil 2015 saadetud kirjas teavet oluliste ohutusprobleemide ja teiste ICAO tuvastatud puuduste likvideerimise edenemise kohta. Kirjast oli näha, et rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamine edeneb. BTLA suhtleb ICAO piirkondliku esindusega, kust saab oluliste ohutusprobleemide ja muude puuduste likvideerimiseks täiendavat abi. BTLA on palunud ICAO-l korraldada enne 2015. aasta lõppu koordineeritud valideerimismissioon, et kontrollida oluliste ohutusprobleemide kõrvaldamist.

(13)

Rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamise paranemine ja olemasolev ohutusteave ei anna alust kehtestada Botswanas serditud lennuettevõtjatele käitamispiiranguid. Komisjon on aga seisukohal, et olukorda tuleb ka edaspidi tähelepanelikult jälgida.

(14)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Botswana lennuettevõtjad.

Guinea Vabariigi lennuettevõtjad

(15)

Guinea Vabariigi pädev asutus – Direction nationale de l'aviation civile (DNAC) – on 2013. aasta jaanuaris Brüsselis toimunud tehnilisel koosolekul sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitanud komisjonile korrapäraselt teavet ICAO poolt 2012. aasta detsembris heakskiidetud parandusmeetmete kava elluviimise ja kõigi sellega seotud toimingute kohta.

(16)

DNACi seni viimases eduaruandes, mille komisjon sai kätte 10. augustil 2015, on kirjas kõige värskemad parandusmeetmete kava elluviimisega seotud tegemised ja areng, keskendudes seekord lennuettevõtjate sertimise ning õhusõidukite registreerimise hetkeseisule. Kõik varasemad lennuettevõtja sertifikaadid peatati 2013. aasta märtsi lõpus. Lennuettevõtjad Eagle Air ja PROBIZ Guinée on läbinud täieliku ICAO nõuetele vastava (viieetapilise) sertimise ning saanud vastavalt 10. aprillil 2015 ja 4. augustil 2015 lennuettevõtja sertifikaadi (vastavalt nr 1/DNAC/2015 ja nr 2/DNAC/2015). Sertimisega on alustanud veel neli lennuettevõtjat: Konair, Sahel Aviation Guinée, Fly Nimba Airlines ja Ijet Aviation.

(17)

Õhusõidukite registreerimine on edenenud ja DNAC andis teada, et õhusõidukite registrisse on lisatud viis uut õhusõidukit.

(18)

2012. aasta detsembris ICAO kinnituse saanud parandusmeetmete kava järkjärguline elluviimine ja olemasolev ohutusteave ei anna praegu alust kehtestada Guinea Vabariigis serditud lennuettevõtjatele tegevuskeeldu ega käitamispiiranguid. Olukorda tuleb siiski ka edaspidi tähelepanelikult jälgida.

(19)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Guinea Vabariigi lennuettevõtjad.

(20)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks siiski ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

India lennuettevõtjad

(21)

20. oktoobril 2015 toimusid tehnilised konsultatsioonid komisjoni, EASA ja liikmesriikide ning India tsiviillennunduse peadirektoraadi (TLPD) esindajate ning lennuettevõtja Air India vahel. India TLPD andis teavet uute jätkusuutlikkusmeetmete kohta, mida ta võtab seoses oma ohutusalase järelevalve suutlikkusega. Tehnilisi konsultatsioone kasutati ka võimalusena arutleda India TLPDga India lennuettevõtjate suhtlust välisriigi õhusõidukite ohutuse hindamise (SAFA) programmiga.

(22)

Konsultatsioonidel selgus, et kuigi India TLPD on võtnud teatavaid meetmeid, mis tagavad seni saavutatud lennuohutusalaste täiustuste jätkusuutlikkuse, on siiski mitmes valdkonnas vaja lisameetmeid. Teisalt võib märkida, et India TLPD kasutab India lennuettevõtjate SAFA programmi tulemuste jälgimiseks SAFA andmebaasi. Sellele viitab muu hulgas India TLPD teade, et 2015. aasta juunis kohtuti lennuettevõtjaga Air India, et rääkida korrast, mida Air India rakendab oma SAFA programmi tulemuste juhtimiseks.

(23)

Air India esitas ülevaate oma ohutusjuhtimise süsteemist, kokkuvõtte SAFA statistilistest andmetest õhusõidukiparkide kohta, näiteid oma ohutusjuhtimise programmi kommunikatsioonistrateegiast ning teavet SAFA korra kohta, mida ta on rakendanud pideva täiustamise eesmärgil.

(24)

Tehniliste konsultatsioonide järelmeetmena kordas komisjon 29. oktoobril 2015 India TLPD-le saadetud kirjades mitut seisukohta, muu hulgas seda, et India lennuettevõtjate SAFA tulemusi tuleb jälgida hoolikamalt. Ettevõtjale Air India andis komisjon mõista, et SAFAga seotud toimingute juhtimise edusamme peavad näitama ettevõtja SAFA programmi tulemused. Nii India TLPDd kui ka Air Indiat teavitati EASA-le komisjoni määrusega (EL) nr 452/2014 (6) (TCO-osas) pandud kohustusest hinnata kolmandate riikide lennuettevõtjate ohutust ning sellest, et EASA arvestab selles väga palju nende SAFA programmis saadud tulemusi.

(25)

Komisjon võttis India TLPD ja Air India edastatud teabe teadmiseks. Jõuti järeldusele, et Indias serditud lennuettevõtjate suhtes ei ole vaja kohaldada tegevuskeeldu ega käitamispiiranguid, kuid selleks, et tagada ohutusalaste arutelude jätkumine, on vaja korraldada tehnilisi lisakonsultatsioone.

(26)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna India lennuettevõtjad.

(27)

Komisjon kavatseb jätkata ametlikke konsultatsioone India TLPDga määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaselt.

(28)

Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks India lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

Indoneesia lennuettevõtjad

(29)

Jätkuvad konsultatsioonid Indoneesia pädeva asutuse – tsiviillennunduse peadirektoraadiga (TLPD), et jälgida Indoneesia TLPD edusamme töös tagada kõikide Indoneesias serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve viimine kooskõlla rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Pärast ICAO auditit 2014. aasta mais on Indoneesia TLPD saanud valmis parandusmeetmete kava ja peagi jõudmas seal sätestatud parandusmeetmete võtmisega lõpusirgele. Indoneesia TLPD soovil korraldati 29. oktoobril tehniline koosolek, millest võtsid osa komisjon, EASA, teatavad liikmesriigid, Indoneesia TLPD ning lennuettevõtjad Citilink, Lion Air ja Batik Air. Seal selgus, et varasemate auditite käigus leitud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud parandusmeetmed on väljatöötamisel ja veel erinevas rakendusjärgus. Peamine tuvastatud nõrk külg on lennuettevõtjate ja õhusõidukite kontrollimine. Kontrollikord on paigas, aga seda ei järgita alati. Kontrollide käigus leitakse endiselt vähe puudusi ja kontrollitud ettevõtjatele puudustest teatamine ei ole alati nõuetekohane. Puudub piisav puuduste järelkontrolli kord, tegelik järelkontroll on endiselt nõrk, tähtaegadest ei peeta kinni ega võeta ka alati sunnimeetmeid. Indoneesia TLPD peab haldama 59 lennuettevõtja sertifikaati ja paljud neist lennuettevõtjatest kasvavad väga kiiresti. Indoneesia TLPD peab selliste muutustega sammu pidama.

(30)

Lennuettevõtja Citilink tegi ettekande ettevõtja arengust ja ohutusjuhtimisest. Ettevõtja kasv jätkub umbes kaheksa õhusõidukiga aastas ning süsteemid ja korrad paistavad järk-järgult stabiliseeruvat. Lennuparameetrite analüüs on paranenud ja ettevõtja on tegevusohtudest teadlik. Ohutusjuhtimise süsteem on loodud, aga ei ole veel küps (mh lennuohutust mõjutavatest juhtumitest ja intsidentidest teavitamise madal määr).

(31)

Lion Air ja Batik Air tegid ühisesitluse, sest kuuluvad mõlemad kontserni Lion Air. Nende kahe lennuettevõtja kasv on endiselt märkimisväärne – kumbki saab 2016. aastal umbes kümme uut õhusõidukit ja sama palju ka järgnevatel aastatel. Nende lennuettevõtjate põhiprobleem on kõigis valdkondades piisava personali leidmine ja koolitamine. Mõlemad lennuettevõtjad esitlesid lennumeeskondade koolitamise ning muu personali värbamise ja koolitamise plaane. Töölevõetud pilootide minimaalsed kvalifikatsiooninõuded ja kapteniks edutamise nõuded on Lion Airis sageli keerulist tegevuskeskkonda arvestades küllaltki tagasihoidlikud. Selle ja ettevõtja kiire kasvu tõttu on Lion Airis palju küllaltki kogenematuid piloote. Sellega võib kaasneda sage ebastabiilne lähenemine lennujaamale ja suur maandumisintsidentide (järsk maandumine, lennurajalt mahasõit) oht. Selline näide on Batik Airi lennurajalt mahasõit 6. novembril 2015. Selle konkreetse intsidendiga seoses võtsid Indoneesia TLPD ja lennuettevõtja Batik Air kohe meetmed, et intsidenti piisavalt uurida ja võtta sellist riski maandavaid meetmeid. Ka on lennuandmete monitooringu süsteem paranenud ning viib märgatavate tulemusteni ja ohutuse paranemiseni. Ohutusjuhtimise süsteem paistab olevat hästi välja töötatud ning hiljuti on lennuohutust mõjutavatest juhtumitest ja intsidentidest teavitamine hakanud samuti paranema, kuigi tegelik rakendamine ja ohtude tuvastamine peab veel paranema. Koosolekult sai selgeks, et Lion Airi ja Batik Airi jaoks on peamised ohukohad kiire kasv ja suhteliselt kogenematud lennumeeskonnad.

(32)

Indoneesia TLPD kutsuti 25. novembriks 2015 lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele. Indoneesia TLPD kordas 29. oktoobril 2015 toimunud tehnilisel koosolekul esitatud punkte. Need olid pideva järelevalve programm ja puuduste ohje süsteem. Esitleti praegu Indoneesia lennuettevõtjatele kehtestatud üldise lennukeelu alt välja jäänud nelja ettevõtja ja ärakuulamisel viibinud kolme ettevõtja järelevalve tulemusi. Indoneesia TLPD tegi ka ettekande ohutusalaste riskide juhtimise süsteemi väljatöötamise kohta. Indoneesia TLPD kutsus komisjoni kohapealset kontrolli tegema. Sellisel missioonil saab edusammud üle vaadata ja tuvastada, milline on ameti ja lennuettevõtjate tegelik rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamise määr.

(33)

Lennuettevõtjad Citilink, Lion Air ja Batik Air tegid ettekanded oma arengu ja ohutusjuhtimise rakendamise kohta, mis olid üsna sarnased 29. oktoobri tehnilisel koosolekul tehtud ettekannetega.

(34)

Oma 22. oktoobri 2015. aasta kirjas teavitas Indoneesia TLPD komisjoni kahe uue lennuettevõtja sertimisest: lennuettevõtja sertifikaat nr 135-054 oli väljastatud Alda Trans Papuale ja lennuettevõtja sertifikaat nr 135-059 Weststar Aviation Indonesiale. Indoneesia TLPD ei esitanud siiski tõendeid selle kohta, et kõnealuste lennuettevõtjate ohutusjärelevalve on kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Samas kirjas andis Indoneesia TLPD komisjonile teada, et on tühistanud järgmiste ettevõtjate lennuettevõtja sertifikaadid: Pacific Royale Airways (lennuettevõtja sertifikaat nr 121-045), Air Maleo (lennuettevõtja sertifikaat nr 121-041, ainult riigisisene kaubavedu), Manunggal Air Service (lennuettevõtja sertifikaat nr 121-020), Nusantara Buana Air (lennuettevõtja sertifikaat nr 135-041), Survai Udara Penas (Persero, lennuettevõtja sertifikaat nr 135-006) ja Asconusa Air Transport (lennuettevõtja sertifikaat nr 135-022).

(35)

Kuigi pärast ICAO 2014. aasta mais toimunud auditit ja isegi oktoobri tehnilist koosolekut on edusamme märgata, on Indoneesia lennuettevõtjate tegevuskeelu täiendava leevendamise jaoks vaja neid edusamme kontrollida ja veenduda piisavas ohutuses. Sellepärast korraldab EL vajaliku teabe saamiseks 2016. aastal kohapealse hindamise. Praegu aga ei ole piisavalt tõendeid, et veelgi leevendada Indoneesia lennuettevõtjate (sh Citilinki, Lion Airi ja Batik Airi) tegevuskeeldu.

(36)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ning lisada Alda Trans Papua ja Weststar Aviation määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. Pacific Royale Airways, Manunggal Air Service, Nusantara Buana Air, Survai Udara Penas ja Asconusa Air Transport tuleb määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast eemaldada.

Iraani lennuettevõtjad

(37)

Iraani Islamivabariigi tsiviillennundusorganisatsiooni serditud lennuettevõtja Iran Air lisati määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse 30. märtsil 2010. Pärast kohapealset hindamist täpsustati Iran Airi õhusõidukipargile kehtestatud käitamispiiranguid 5. juulil 2010.

(38)

Iran Air esitas komisjonile teavet oma praeguse õhusõidukipargi kohta ja lisas asjakohased dokumendid. Iran Air palus kaotada käitamispiirangud kõigi A320-tüüpi lennukite jaoks, et ettevõtja saaks liidus kasutada ka oma uuemaid, A320-tüüpi lennukeid. Iran Airi antud teabe kohaselt on A320-tüüpi lennukite keskmine vanus väiksem kui liidus lubatud õhusõidukite keskmine vanus. Samuti väidab Iran Air, et need lennukid on töökindlad. Kuna esitatud tõendusmaterjalile ei ole veel olnud võimalik saada kinnitust, ei ole komisjonile seni teadaoleva teabe alusel võimalik lisada Iran Airil liidus kasutada lubatavate õhusõidukite nimekirja uusi lennukeid.

(39)

Iran Airi lennuettevõtja sertifikaadi kohaselt on liidus lubatud tüüpi õhusõidukite arv vähenenud. Määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisas olevat erandi alla kuuluvate õhusõidukite nimekirja tuleb seetõttu vastavalt muuta.

(40)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta nii, et määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisas oleks kirjas Iran Airi praegune õhusõidukipark.

Iraagi lennuettevõtjad

(41)

EASA kirjutas Iraagi tsiviillennundusametile (ITLA) ajavahemikul 13.6.2014–16.3.2015 neli korda seoses Iraqi Airwaysi SAFA programmis saadud tulemustest tingitud ohutusprobleemiga. Nende probleemidega seoses on SAFA andmetest näha, et Iraqi Airways ei analüüsi piisavalt algpõhjusi.

(42)

Iraqi Airways taotles 20. augustil 2014 EASA-lt kolmanda riigi lennuettevõtja (TCO) tegevusluba. EASA hindas Iraqi Airwaysi tegevusloataotlust vastavalt TCO-osa nõuetele.

(43)

EASA tõstatas Iraqi Airwaysi TCO-loa saamiseks vajalikul ohutushindamisel tõsise mureküsimuse seoses ettevõtja võimetusega reageerida teada antud ohutusprobleemidele ja esitada õigeks ajaks ohutusdokumentatsioon. Sellepärast jõudis EASA järeldusele, et Iraqi Airwaysi hindamise jätkamine ei viiks ettevõtjale loa andmiseni ja ettevõtja ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 nõuetele. Seetõttu lükkas EASA Iraqi Airwaysi TCO-loa taotluse eelkirjeldatud selgetel ohutusega seotud põhjustel 16. juulil 2015. aastal tagasi.

(44)

Komisjon kirjutas ITLA-le 28. septembril 2015. Kiri oli mõeldud alustama ametlikke konsultatsioone Iraagis serditud lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve asutusega vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2. Komisjon selgitas kirjas, et ametlike konsultatsioonide alustamine on tingitud Iraqi Airwaysi ohutusalastest tulemustest SAFA programmis ja EASA keeldumisest rahuldada Iraqi Airwaysi TCO-loa taotlus.

(45)

Komisjon kirjutas 27. oktoobril 2015 ITLA-le ja Iraqi Airwaysile, et anda neile teada Iraqi Airwaysi juhtumi võtmisest lennuohutuskomitee 24.–26. novembril 2015 toimuva koosoleku päevakavva ning mõlemale pakutavast määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohasest ärakuulamise võimalusest.

(46)

3. novembril 2015 toimus videokõne komisjoni, EASA ja liikmesriikide ning ITLA ja Iraqi Airwaysi esindajate vahel. Videokõne ajal andis ITLA ülevaate oma funktsioonidest, sealhulgas ohutusjärelevalve peamistest põhimõtetest. Veel andis ITLA ülevaate Iraqi Airwaysi järelevalvest ja sellest, kuidas amet teeb SAFA programmiga seotud teabest tulenevat järelkontrolli. Iraqi Airwaysi videokõnes tehtud ettekanne sisaldas muu hulgas vaid väga üldist teavet ettevõtja ohutus- ja kvaliteedijuhtimise süsteemide ning muu ohutusega seotud korra kohta.

(47)

Lennuohutuskomitee kuulas ITLA ja Iraqi Airwaysi ära 25. novembril 2015. Muu hulgas andis ITLA teada, et teostab järelevalvet seitsme lennuettevõtja sertifikaadi omaniku (sh Iraqi Airwaysi) üle. Samuti esitas ITLA kokkuvõtte oma suutlikkuse suurendamiseks kavandatud meetmetest. EASA andis teavet negatiivse TCO-otsuse aluseks olnud ohutusprobleemide kohta.

(48)

Iraqi Airways andis mitmesugust teavet, sealhulgas SAFA analüüsi ja järelmeetmete kohta. Ettekandes ei olnud piisavalt tõendeid Iraqi Airwaysi täpsema toimimise ja kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta. Iraqi Airwaysi esitatud teave ei olnud oma olemuselt piisav selliste ohutusprobleemide täielikuks lahendamiseks, millest oli tingitud EASA otsus keelduda andmast Iraqi Airwaysile TCO-luba.

(49)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja lisada lennuettevõtja Iraqi Airways määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(50)

Kuna ettevõtja sinna nimekirja lisamine on EASA negatiivse TCO-otsuse otsene tagajärg, kavatseb komisjon lisamist uuesti kaaluda, kui EASA annab komisjonile teada, et Iraqi Airwaysi kohta TCO-osa kohase positiivse otsuse tegemise tingimused on EASA arvates täidetud.

Kasahstani lennuettevõtjad

(51)

Kõigile Kasahstanis serditud lennuettevõtjatele (v.a üks) on alates 2009. aasta juulist kehtestatud täielik tegevuskeeld, mis on peamiselt tingitud Kasahstanis serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve eest vastutava ameti (tsiviillennunduskomitee – TLK) suutmatusest rakendada ja jõustada kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Osaline erand tehti lennuettevõtjale Air Astana. Air Astana kanti määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse ja tal lubati lennata liitu osaga ettevõtja õhusõidukipargist ning piirati tema tegevusmaht tolleaegse tegevusmahuga.

(52)

2014. aastal, kui SAFA tulemused olid paranenud, lubati Air Astanal suurendada tegevusmahtu liidus, aga ainult nende õhusõidukitüüpidega, mida tal lubati liidus alates 2009. aastast kasutada.

(53)

TLK sertis Air Astana uuesti 2015. aasta aprillis ja Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) tegevusohutusauditi (IOSA) kohaselt 2015. aasta mais. Lennuettevõtja annab komisjonile regulaarselt teavet oma lennutegevuse, koolituste ja hoolduse kohta. 2015. aasta oktoobris toimunud TCO-osa kohase auditi käigus ei leidnud EASA Air Astanas mingeid tõendeid rahvusvaheliste standardite eiramise kohta. Air Astana oli personaliga hästi varustatud ja seda juhtis tõhusalt pädev rahvusvaheline juhtkond, keda toetasid kohalikud töötajad. Organisatsioonis oli välja kujunenud tugev ja tõsiseltvõetav ohutuskultuur. Seetõttu soovitas EASA auditimeeskond ühtegi puudust välja toomata anda Air Astanale TCO-luba.

(54)

Et saada värsket teavet ohutusalasest järelevalvest Kasahstanis, kutsuti Kasahstani TLK 24. novembril 2015 toimuvale lennuohutuskomitee koosolekule ärakuulamisele. Seal selgus, et 2014. aastal toimunud ICAO koordineeritud valideerimismissiooni käigus leitud puuduste (sh lennutegevusega seotud olulise ohutusprobleemi) lahendamiseks on rakendamisel mitu meedet. Meetmed sisaldavad lennuohutusinspektorite koolitusprogrammi loomist ning lennuettevõtjate sertimise ja konkreetsete heakskiitude andmisega seotud korra täiustamist. Olulise ohutusprobleemiga seoses märkis TLK, et ei tee otsust kindlasti mitte enne 2015. aasta lõppu. Peale selle allkirjastas Kasahstani pädev asutus 2015. aasta novembris ühe konsultatsiooniettevõtjaga vastastikuse mõistmise memorandumi, et suurendada asjakohaste ohutusstandardite tegelikku rakendamist Kasahstanis. Samuti märkis TLK, et 2015. aastal serditi uuesti 12 tema järelevalve all olevat ettevõtjat ja viis lennuettevõtja sertifikaati tühistati. Kuigi need on head muutused, on lennuettevõtjate sertimise ja heakskiidu korra järgimise ning olulisele ohutusprobleemile reageerimiseks rakendatud regulatiivmeetmete tõhususega seotud ebamäärasus endiselt suur.

(55)

Ka Air Astana kutsuti 24. novembril 2015 toimuvale lennuohutuskomitee koosolekule ärakuulamisele. Air Astana esitas tõendeid selle kohta, et on loonud püsiva ja tõhusa ohutusjuhtimise korra, millega kõrvaldada ohutusalaseid ohte, teha algpõhjuste analüüsi ja edendada organisatsioonis ohutuskultuuri. Lennuettevõtja on näidanud, et suudab oma tegevuse ulatust ja mahtu arvestades ohutult ja tõhusalt muutusi juhtida. Peale selle on Air Astana taganud oma õhusõidukipargi rahvusvaheliste ohutusstandardite kohase järelevalve.

(56)

Kasahstanis serditud lennuettevõtja SCAT JSC palus, et lennuohutuskomitee ta 2015. aasta 24. novembri koosolekul ära kuulaks. Ettevõtja on edukalt läbinud IOSA sertimise. SCAT JSC esitatud teabe kohaselt on mitu selle Boeing B-737 ja B-757 tüüpi lennukit registreeritud Leedus. Kuigi komisjon tunnustab SCAT JSC edusamme, ei suutnud lennuettevõtja esitada tõendeid selle kohta, et tema lennutegevus (sh õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse tagamine ja hooldus) toimub kooskõlas kohaldatavate ohutusstandarditega.

(57)

Komisjonile kättesaadava teabe (sh 24. novembril 2015 toimunud ärakuulamisel saadud teabe) alusel on jõutud järeldusele, et Kasahstani tsiviillennunduse regulatiivne reform on tasapisi edenemas. TLK järelevalve alla kuuluvatele lennuettevõtjatele (v.a Air Astana) kohaldatavate piirangute olulise leevendamise kaalumiseks tuleb enne põhjalikuma edu tõendina likvideerida lennutegevusega seotud oluline ohutusprobleem.

(58)

Komisjonile kättesaadava teabe, Air Astana TCO-auditi heade tulemuste ja lennuohutuskomitee ärakuulamisel esitatud selgituste tõttu ei ole enam täidetud tingimused, mis nõuaksid Air Astanale kohaldatava osalise keelu säilitamist.

(59)

SCAT JSC asja kavatseb komisjon edasi uurida, et ettevõtja tegevuskeelu võimalik leevendamine tulevikus ei ohustaks liidus toimuvat lennutegevust.

(60)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja Air Astana määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisast välja jätta.

(61)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima tegelikku vastavust asjakohasele ohutusstandarditele ja seadma prioriteediks Air Astana õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

Liibanoni lennuettevõtjad

(62)

Konsultatsioonid Liibanoni pädeva ametiasutusega (tsiviillennundusamet – TLA) jätkuvad, et olla kindel, et Liibanonis viiakse ellu parandusmeetmete kava, mis koostati 2012. aasta detsembris toimunud koordineeritud valideerimismissioonil leitud puuduste ja olulise ohutusprobleemi kõrvaldamiseks.

(63)

4. novembril 2015 osalesid Liibanoni TLA ning lennuettevõtjate Middle East Airlines ja Wings of Lebanon esindajad komisjoni ja EASAga Brüsselis toimunud tehnilisel koosolekul, et anda värsket teavet Liibanoni TLA edusammude kohta peamiselt olulise ohutusprobleemi kõrvaldamisel, tsiviillennundusameti nõukogu asutamisel ning Liibanoni TLA ohutusjärelevalve ja teenuste osutamise lahutamisel.

(64)

Liibanoni TLA andis ICAO-le lisateavet seoses olulise ohutusprobleemiga ja esitas selle teabe tehnilisel koosolekul. TLA kutsus ICAO hiljuti parandusmeetmeid kontrollima, aga seda pole veel tehtud. Mainiti, et lennuettevõtjate sertimise ja järelevalve eest vastutav direktoraat – lennuohutusdirektoraat – on Liibanoni TLAs küllaltki sõltumatu, kuigi seda kinnitavaid selgeid tõendeid tehnilisel koosolekul ei saadud.

(65)

Lennuettevõtja Middle East Airlines tegi ettekande oma tegevuse ja ohutusjuhtimise kohta ning ettevõtjal paistab ohutuse seisukohast tähtsates valdkondades (lendamine, meeskonna koolitus, lennukõlblikkuse ohje, kvaliteedi- ja ohutusjuhtimine) toimuv tegevus kontrolli all olevat. EASA andis teada, et hiljutine TCO-loa taotlusega seotud kohtumine Middle East Airlinesiga andis häid tulemusi. Lennuettevõtja korraldab regulaarselt kolmanda poole auditeid, et maandada oma ametiasutuse ohutusjärelevalve puudulikkusest tingitud riske ja täiustada rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamist.

(66)

Lennuettevõtja Wings of Lebanon tegi ettekande oma tegevusest vaid ühe õhusõidukiga ja kehtestatud ohutuskorrast. Hiljuti vahetati lennuettevõtja kõrgemad juhid välja ning see viis töökorra täiustamiseni ja hakati hoolega välja töötama ohutusjuhtimise süsteemi.

(67)

Ohutusjärelevalve süsteemi küll vähene aga siiski paranemine, Middle East Airlinesi võetavad riskide maandamise meetmed ja olemasolev ohutusteave ei anna praegu alust kehtestada Liibanonis serditud lennuettevõtjatele tegevuskeeldu ega käitamispiiranguid. Et olukorral hoolega silma peal hoida, peavad siiski jätkuma määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohased konsultatsioonid Liibanoni ametiasutusega.

(68)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Liibanoni lennuettevõtjad.

(69)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Madagaskari lennuettevõtjad

(70)

Komisjon on jätkanud konsultatsioone Madagaskari tsiviillennundusametiga (Aviation Civile de Madagascar – ACM). ACMi soovil toimus 2. oktoobril 2015 Brüsselis ühelt poolt komisjoni, EASA ja liikmesriigi ning teiselt poolt ACMi ja lennuettevõtja Air Madagascar koosolek.

(71)

Koosolekul andsid ACM ja Air Madagascar teavet mõlema edusammudest parandus- ja ennetusmeetmete võtmisel rakendusmääruse (EL) nr 390/2011 põhjendustes 66–74 toodud ohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks. Nii ACM kui ka Air Madagascar arvavad, et ohutusalased puudujäägid on piisavalt kõrvaldatud; ACM palus Air Madagascarile kehtestatud käitamispiirangute ümberhindamist.

(72)

Komisjon võttis teadmiseks ACMi mainitud edusammud ICAO leitud puuduste kõrvaldamisel ning ACMi ja Air Madagascari teabe oma parandus- ja ennetusmeetmete kava kohta. Tunnustades ACMi ja lennuettevõtja Air Madagascar edusamme ning arvestades isegi eeldatavaid edasisi edusamme, tuleb siiski öelda, et praegu Air Madagascarile kehtiva osalise tegevuskeelu leevendamise tingimused ei ole täidetud. Vaja on veel kontrollida rahvusvaheliste ohutusstandardite tegelikku rakendamist. ACM peab hankima rohkem kogemusi kehtestatud uue korra rakendamisel. ELi kohapealse hindamise missioon võiks Madagaskarile minna 2016. aasta esimeses kvartalis. Peale selle ei ole praegu Madagaskari lennuettevõtjate käitamispiirangute leevendamiseks piisavalt tõendusmaterjali.

(73)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Madagaskari lennuettevõtjatega seoses alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Mosambiigi lennuettevõtjad

(74)

2015. aasta aprillis toimunud liidu hindamismissiooni tulemusena järeldas komisjon, et Mosambiigi pädev tsiviillennundusamet (Instituto de Aviação Civil de Moçambique – IACM) on rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel teinud märkimisväärseid edusamme, ent Mosambiigi ohutusjärelevalve süsteemis on endiselt olulisi puudusi. Sellepärast otsustati, et komisjon annab koos EASAga IACMile tehnilist abi, et kõrvaldada allesjäänud puudused ja viia lõpule nõuetekohase jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik sisemise suutlikkuse suurendamine.

(75)

Pikaajalise tehnilise abi projektiga alustati 12. oktoobril 2015 ja see kestab 2016. aasta juuni alguseni. Projekti esimene etapp on andnud juba esialgseid tulemusi. Õigusraamistiku ja kohaldatavate lennunduseeskirjade põhjaliku läbivaatamise tulemusena on koostatud parandusi ja täiendusi, mis hiljem vastu võtta. Kaalutakse mitme ELi tsiviillennundusalase õigusakti põhimõtete ja ülesehituse kohandamist Mosambiigi lennundussüsteemi eripäradega. Tehakse keskendunud jõupingutus kõigi ICAO USOAPi protokolli alusel tuvastatud puuduste süstemaatiliseks kõrvaldamiseks, et märgatavalt parandada tegeliku rakendamise määra. Kontakteeruti kõigi olemasolevate lennuettevõtjatega ja vaadati üle nende sertimisolukord. Mõne IACMi kõige nõrgema valdkonna tugevdamiseks kaalutakse mitut koostööprotokolli. Alustatud on IACMi sisemise töökorra uurimist, et leida üles märkimisväärset muutmist vajavad kohad.

(76)

Lühiajalise tehnilise abi projektiga alustati 14. septembril 2015 ja lõpetati sama aasta 13. novembril. Selle käigus anti töötajatele täienduskoolitust ja suuniseid lennuvälja sertimise ja järelevalve valdkonnas, keskendudes eriti uuele Nacala rahvusvahelisele lennuväljale ning olemasolevale Beira rahvusvahelisele lennuväljale.

(77)

IACMi suutlikkus teostada järelevalvet Mosambiigi tsiviillennunduse üle ei ole rahvusvaheliste ohutusstandardite järgi siiski praegu veel piisav. Seetõttu puuduvad piisavad tõendid, mille alusel teha otsus kõikide Mosambiigis serditud lennuettevõtjate suhtes kohaldatava tegevuskeelu leevendamise kohta.

(78)

IACMi 5. novembril 2015 esitatud nimekirja kohaselt on Mosambiigis serditud kolm uut lennuettevõtjat: Ambassador Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-21), Everett Aviation Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-18) ja Inaer Aviation Mozambique Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-19). IACM ei suutnud siiski esitada tõendusmaterjali, et nende lennuettevõtjate üle teostatav ohutusjärelevalve on rahvusvaheliste ohutusstandarditega kooskõlas. Sama nimekirja kaudu andis IACM komisjonile teada, et lennuettevõtjate Aero-Serviços Sarl (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-08), Emílio Air Charter Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-05) ja Unique Air Charter Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-13) lennuettevõtja sertifikaadid, mis olid varem taassertimise tõttu peatatud, on nüüdseks tühistatud, kuna ettevõtjad ei suutnud sertimist läbida.

(79)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ning lisada lennuettevõtjad Ambassador Lda, Everett Aviation Lda ja Inaer Aviation Mozambique Lda määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse ning eemaldada sealt lennuettevõtjad Aero-Serviços Sarl, Emílio Air Charter Lda ja Unique Air Charter Lda.

Nepali lennuettevõtjad

(80)

Komisjon on jätkanud konsultatsioone Nepali tsiviillennundusametiga (NTLA), et selgitada välja, kas NTLA suudab asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid piisaval määral rakendada ja jõustada.

(81)

Komisjon ja EASA külastasid NTLAd 5.–9. oktoobrini 2015. EASA tahtis anda tehnilist abil, hinnates kohapeal NTLA edusamme ICAO auditiga tuvastatud puuduste kõrvaldamisel ning vaadates läbi tegevuskava, et lisada sinna allesjäänud probleemide lahendamise soovitusi. Komisjon oli kaasas ja tutvus NTLA edusammudega 2013. aasta detsembris Nepali lennuettevõtjatele kehtestatud tegevuskeeluni viinud puuduste kõrvaldamisel.

(82)

Külaskäigul saadi kinnitus, et NTLA on rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel edu saavutanud. ICAO arvates on NTLA koostatud parandusmeetmete kava suunatud täiel määral puuduste (sh olulise ohutusprobleemini viinud puuduste) kõrvaldamisele. Meetmete võtmisele aga ei saadud kohapeal kinnitust. Nii et lennutegevusega seotud oluline ohutusprobleem kehtib endiselt. NTLA loodab, et ICAO piirkondliku kontori ohutusmeeskond tuleb 2015. aasta detsembris missioonile, et anda parandusmeetmete võtmisele esialgne hinnang, et koordineeritud valideerimismissioon võiks toimuda 2016. aasta esimeses kvartalis. Koordineeritud valideerimismissioonil peab ICAO kontrollima parandusmeetmete tegelikku võtmist. NTLA rakendab kõigile lennuettevõtjatele ja teistele tema järelevalve all olevatele teenuseosutajatele regulaarse auditi programmi. Kontrolliprogrammi on siiski vaja veel edasi arendada.

(83)

Kohtumisel Nepali turismi-, kultuuri- ja tsiviillennundusministriga rõhutati, et Nepali lennundusjärelevalve süsteemi paranemiseks on vaja NTLA ohutusalase tegevuse täielikku sõltumatust poliitilisest tasandist ja piisavat kvalifitseeritud personali. Minister andis teada, et ettevalmistamisel on Nepali tsiviillennundusseaduse lisamuudatused, millega lahendatakse institutsionaalsed probleemid ja ohutusalase järelevalve sõltumatus teenuseosutajatest, ning et NTLAd toetatakse kõigi puuduste kõrvaldamisel täielikult.

(84)

7. ja 8. oktoobril 2015 külastasid komisjon ja EASA Nepalis registreeritud lennuettevõtjaid Buddha Air, Yeti Airlines, Tara Air ja Nepal Airlines Corporation, et vaadata üle eelmise, 2014. aasta veebruaris toimunud külaskäigu järgsed muutused. Kõik neli lennuettevõtjat on serditud viieetapiliselt ja NTLA teostab nende üle regulaarset järelevalvet. Ohutusjuhtimise süsteemi ja ohutuskultuuri väljaarendamine neis ettevõtjates on erinevas küpsusastmes ning kuigi mõni neist on teistest selgelt kaugemale jõudnud, ei täida praegu ükski neist kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid.

(85)

NTLA esitas ka teavet kahe uue lennuettevõtja sertimise kohta. Saurya Airlines oli saanud lennuettevõtja sertifikaadi nr 083/2014 13. novembril 2014 ja Himalaya Airlines lennuettevõtja sertifikaadi nr 084/2015 9. märtsil 2015. NTLA ei suutnud siiski esitada tõendusmaterjali, et nende lennuettevõtjate üle teostatav ohutusjärelevalve on rahvusvaheliste ohutusstandarditega kooskõlas.

(86)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ning lisada Saurya Airlines ja Himalaya Airlines määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

Filipiini lennuettevõtjad

(87)

Komisjon, EASA ja liikmesriigid on hoolikalt jälginud Filipiinidel serditud ja liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaseid tulemusi, mis muu hulgas hõlmab ka Filipiini õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmist määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(88)

Enne lennuohutuskomitee koosolekut andis Filipiinide tsiviillennundusamet (FTLA) komisjonile teatavat tehnilist teavet Filipiinidel serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve kohta. Anti teada, et Filipiinidel on praegu 38 kehtiva lennuettevõtja sertifikaadi omanikku. FTLA juhtkond, kes seni oli aidanud kaasa Filipiinide tsiviillennunduse positiivsele arengule, on endiselt ametis ja pühendunud pideva täiustamise programmi elluviimisele. Peale selle ei viita FTLA esitatud teave ning olemasoleva õnnetuste ja intsidentide teabe analüüs, et Filipiinidel serditud lennuettevõtjates oleks murettekitavaid muutusi.

(89)

Ettevõtjate Philippine Airlines, Air Philippines' Corporation ja Cebu Pacific Air õhusõidukeid on hiljuti SAFA programmi raames seisuplatsil kontrollitud. Aruannetest selgub, et õhusõidukite seisuplatsikontroll SAFA programmi raames ei näita mingeid tagasiminekuid.

(90)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Filipiini lennuettevõtjad.

(91)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima, et Filipiini lennuettevõtjad ka tegelikult järgivad asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, ja seadma prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad

(92)

Komisjon, EASA ja liikmesriigid on hoolikalt jätkanud Venemaa Föderatsioonis serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist, mis muu hulgas hõlmab ka teatavate Venemaa Föderatsiooni õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmist määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(93)

Komisjon kohtus koostöös EASAga 23. oktoobril 2015 Venemaa Föderatsiooni lennutranspordiameti (FLTA) esindajatega. Kohtumise eesmärk oli vaadata üle Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate ohutusalased tulemused perioodil 20.9.2014–19.10.2015 seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks eritähelepanu vajavad juhtumid.

(94)

Kohtumise ajal juhtis komisjon tähelepanu sellele, et mõnel ettevõtjal, kelle SAFA suhtarv on 2 või enam, puudub korralik algpõhjuste analüüs. FLTA märkis, et SAFA kontrollides leitud puudusi analüüsitakse regulaarselt ja ettevõtjate parandusmeetmete tulemuslikkust jälgitakse pidevalt. FLTA lubas teha korralikult kõrvaldamata mittevastavuste puhul järelkontrolli ja anda komisjonile nende juhtumite kohta värsket teavet. Peale selle andis FLTA värsket teavet tema järelevalve alla kuuluvate lennuettevõtjate sertifikaatide hiljutise peatamise ja tühistamise kohta.

(95)

Olemasoleva teabe põhjal jõuti järeldusele, et FATA-l ja Venemaa Föderatsioonis serditud lennuettevõtjatel ei ole vaja lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele tulla. Küll aga lepiti kokku, et komisjoni ja Venemaa ametivõimude ekspertide koosolekud, mis toimuvad vähemalt korra enne igat lennuohutuskomitee koosolekut, peavad jätkuma.

(96)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad.

(97)

Liikmesriigid peavad edaspidigi kontrollima, et Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad ka tegelikult järgivad asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, ja seadma prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(98)

Kui kõnealusest kontrollist peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

Sudaani lennuettevõtjad

(99)

Sudaani tsiviillennundusamet (STLA) on komisjoniga sageli suhelnud, eriti seoses Sudaanis registreeritud lennuettevõtjate hindamisega. STLA järelevalvetegevus on mitme lennuettevõtja puhul paranenud. Kuigi STLA kinnitas valmisolekut võtta 2015. aasta oktoobris vastu kohapealse hindamise missiooni, palus ta hiljem selle visiidi edasilükkamist 2016. aastasse, et STLA-l ja lennuettevõtjatel oleks rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamiseks rohkem aega.

(100)

Liidu ohutushindamismissioon tuleb korraldada selleks, et teha kindlaks, kas STLA ja Sudaanis serditud lennuettevõtjad täidavad rahvusvahelisi ohutusstandardeid.

(101)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Sudaani lennuettevõtjate puhul alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Taiwani lennuettevõtjad

(102)

Lennuettevõtja TransAsia Airways (TNA) kahe inimeste surmaga lõppenud õnnetuse tõttu viimase 18 kuu jooksul alustas komisjon Taiwani tsiviillennundusametiga (TLA) ametlikke konsultatsioone komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaselt. TLA ja lennuettevõtja TNA kutsuti sellega seoses Brüsselisse tehnilisele koosolekule, mis toimus 19. oktoobril 2015 komisjoni ja EASAga, et arutada TLA kehtestatud ohutusjärelevalve süsteemi ning TNA ohutusalaseid tulemusi.

(103)

Kohtumise ajal andis TLA teada, et tema ohutusjärelevalve süsteem põhineb ICAO standarditel ja soovituslikel tavadel, ning selgitas kaheksale ICAO kriitilisele osale viidates, kuidas ta oma ohutusjärelevalve kohustusi täidab. TLA andis lisateavet viimasel kahel aastal lennuettevõtjas TNA aset leidnud intsidentidele ja õnnetustele järgnenud meetmetele. Taiwani eeskirjade kohaselt külmutas TLA ettevõtja TNA lennutegevuse mahu pärast teist õnnetust üheks aastaks. Kõige lõpuks rõhutas TLA oma pühendumust ICAO 19. lisa rakendamisele ja andis teada, et korraldab 2017. aasta lõpuks kõigi Taiwanis serditud lennuettevõtjate ohutusjuhtimise süsteemide hindamise.

(104)

Samal koosolekul andis lennuettevõtja TNA komisjonile teada, et pärast 2014. ja 2015. aasta fataalseid õnnetusi koostas ja rakendas ta lennuohutuse täiustamise tegevuskava, mis hõlmab järgmisi valdkondi: ettevõtja kultuuri täiustamine, organisatsiooni ülesehitus, ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine, koolitus ja mõõtmine. Ettevõtja andis teada, et 2015. aastal tehti ettevõtja struktuuris suuri muutusi, sealhulgas uute inimeste tulek ettevõtja tippjuhtkonda, kvaliteedi tagamise osakonna loomine, ohutuspoliitika tegemise ja propageerimisega tegeleva lennuohutuskomitee asutamine ning õhusõidukipargi uuendamine, et selle keskmine vanus oleks 2016. aastal neli aastat. Samuti võeti konkreetseid meetmeid lennumeeskondade väljaõppe parandamiseks. TLA järelevalvetegevuse kõrval korraldasid ATR ja lennuohutusfond koos Airbusi ja Bureau Veritasega 2015. aastal hindamisvisiite. Mõlema kohapealse hindamise tulemusena tehti mitmeid soovitusi, millega arvestati lennuettevõtja TNA parandusmeetmete kavas, mis seejärel välja töötati.

(105)

Kohtumise lõpus kordas TLA, et Taiwani lennundussektor on igati kooskõlas ICAO kehtestatud rahvusvaheliste standarditega ja lubas ka edaspidi hoolikalt jälgida lennuettevõtja TNA ohutusalaseid tulemusi ning parandus- ja ennetusmeetmete kavade elluviimist.

(106)

Komisjonile kättesaadava teabe alusel jõuti järeldusele, et TLA ja lennuettevõtja TNA ei pea ilmuma lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele ning Taiwani lennuettevõtjatele ei ole vaja tegevuskeeldu kehtestada. Küll aga nõustusid TLA ja TNA edasiste tehniliste konsultatsioonidega, et komisjon saaks jälgida asjaomaste parandus- ja ennetusmeetmete kavade elluviimist ning oleks võimalik ohutusalaseid küsimusi jooksvalt arutada.

(107)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Taiwani lennuettevõtjate puhul alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(108)

Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks Taiwanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

Tai lennuettevõtjad

(109)

Tai tsiviillennundusamet (TLA) esitas 14. oktoobri 2015. aasta kirjas komisjonile teavet oluliste ohutusprobleemide ning teiste ICAO ja föderaalse lennundusameti tuvastatud puuduste likvideerimisele suunatud parandusmeetmete võtmise edenemise kohta. Märgiti, et Tai valitsus suutis endise tsiviillennunduse peadirektoraadi ümber korraldada autonoomseks Tai TLAks vaid mõne kuuga. Tai TLA on tööle võtnud uusi tehnilisi spetsialiste ja inspektoreid ning täiustab oma personali veelgi.

(110)

EASA käis 9.–12. novembrini 2015 Tais (sh TAI TLAs), et vaadata seoses kahe Tai lennuettevõtja TCO-taotlusega läbi ICAO leitud mittevastatused. EASA tähelepanekud sarnanevad ICAO leidudega. EASA nägi suhteliselt nõrka ja ülekoormatud Tai TLAd, aga märkas ka lootustandvat edasiminekut. Edasiseks arenguks on vaja poliitilist tuge ning realistlikult piisavat aega, et parandusmeetmed jätkusuutlikult võtta.

(111)

Tai valitsuse soovil korraldati 23. novembril 2015 tehniline koosolek, millest võtsid osa komisjon, EASA, Tai valitsuse kõrged ametnikud, Tai TLA ametnikud ja lennuettevõtja Thai Airways International esindajad. Sel koosolekul Tai tsiviillennundussüsteemi paranemise kohta antud teavet peeti ka lennuohutuskomitee jaoks tähtsaks.

(112)

Sellepärast kutsuti Tai delegatsioon 25. novembriks lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele. Tai TLA tegi ettekande organisatsioonilistest täiustustest ning lühi-, keskpika- ja pikaajalistest tegevuskavadest, mis peaks kõrvaldama ICAO leitud puudused ning olulise ohutusprobleemi. Ajast rääkides selgitas Tai TLA, et olulisem on luua kvaliteetne lennuohutussüsteem kui kehtestada ebarealistlikud tähtajad. Tai TLA kavatseb rakendada Euroopa lennundusohutuse õigusaktid ning sõlmib lepingud EASA ja teiste Euroopa partneritega, kes rakendamisele kaasa aitaksid. Thai Airways tegi ettekande ettevõtja arengust ning rahvusvaheliste ohutusstandardite ja ohutusjuhtimise rakendamisest oma tegevuses.

(113)

Kuigi rahvusvaheliste ohutusstandardite tegelik rakendamine on tagasihoidlik, nagu näitasid 2015. aasta veebruaris toimunud ICAO auditi tulemused, on Tai valitsusel ja TLA-l selge tahtmine parandada Tai ohutusjärelevalvesüsteemi ning nad esitasid tõendeid, et lühikese aja jooksul on juba saavutatud olulist edu. Tai lennuettevõtjate kohta olemas olev ohutusteave ei anna siiski alust kehtestada tegevuskeeldu ega -piiranguid. Et olukorral hoolega silma peal hoida, peavad siiski jätkuma määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohased konsultatsioonid Tai ametiasutusega.

(114)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Tai lennuettevõtjate puhul alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(115)

Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks Tais serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(116)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Sambia lennuettevõtjad

(117)

Sambia tsiviillennundusamet (STLA) andis 4. septembril 2015 komisjonile värsket teavet Sambia ohutusalase tegevuskava elluviimise kohta. Sellest on näha, et edusammud on märgatavad. Mõni meede on siiski veel lõppjärgus ega ole veel täielikult rakendatud. Komisjoni ja STLA vastastikusel kokkuleppel lükati ELi hindamisvisiit 2016. aasta algusesse.

(118)

STLA-lt oodatakse rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamise jätkamist. Komisjon plaanib teha täiendavaid ettevalmistusi 2016. aasta algusesse kavandatud kohapealseks hindamiseks, mille raames kontrollitakse nimetatud standardite rakendamist Sambias.

(119)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Sambia lennuettevõtjate puhul alust muuta ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(120)

Määrust (EÜ) nr 474/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(121)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

(1)

A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisa tekstiga;

(2)

B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 474/2006, 22. märts 2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14).

(3)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/1991, 16. detsember 1991, tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 473/2006, 22. märts 2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 8).

(5)  Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(6)  Komisjoni määrus (EL) nr 452/2014, 29. aprill 2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt (ELT L 133, 6.5.2014, lk 12).


A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU, ERANDITEGA  (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) või lennutegevusloa number

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Käitaja päritoluriik

BLUE WING AIRLINES

SRBWA-01/2002

BWI

Suriname

IRAQI AIRWAYS

001

IAW

Iraak

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Afganistani ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Afganistani Islamivabariik

ARIANA AFGHAN AIRLINES

AOC 009

AFG

Afganistani Islamivabariik

KAM AIR

AOC 001

KMF

Afganistani Islamivabariik

PAMIR AIRLINES

Teadmata

PIR

Afganistani Islamivabariik

SAFI AIRWAYS

AOC 181

SFW

Afganistani Islamivabariik

Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud B lisasse kantud TAAG Angola Airlines, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Angola Vabariik

AEROJET

AO 008-01/11

TEJ

Angola Vabariik

AIR GICANGO

009

Teadmata

Angola Vabariik

AIR JET

AO 006-01/11-MBC

MBC

Angola Vabariik

AIR NAVE

017

Teadmata

Angola Vabariik

AIR26

AO 003-01/11-DCD

DCD

Angola Vabariik

ANGOLA AIR SERVICES

006

Teadmata

Angola Vabariik

DIEXIM

007

Teadmata

Angola Vabariik

FLY540

AO 004-01 FLYA

Teadmata

Angola Vabariik

GIRA GLOBO

008

GGL

Angola Vabariik

HELIANG

010

Teadmata

Angola Vabariik

HELIMALONGO

AO 005-01/11

Teadmata

Angola Vabariik

MAVEWA

016

Teadmata

Angola Vabariik

SONAIR

AO 002-01/10-SOR

SOR

Angola Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Benini ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Benini Vabariik

AERO BENIN

PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

AEB

Benini Vabariik

AFRICA AIRWAYS

Teadmata

AFF

Benini Vabariik

ALAFIA JET

PEA nr 014/ANAC/MDCTTTATP-PR/DEA/SCS

Teadmata

Benini Vabariik

BENIN GOLF AIR

PEA nr 012/MDCTTP-PR/ANAC/DEA/SCS.

BGL

Benini Vabariik

BENIN LITTORAL AIRWAYS

PEA nr 013/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

LTL

Benini Vabariik

COTAIR

PEA nr 015/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

COB

Benini Vabariik

ROYAL AIR

PEA nr 11/ANAC/MDCTTP-PR/DEA/SCS

BNR

Benini Vabariik

TRANS AIR BENIN

PEA nr 016/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

TNB

Benini Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas

 

 

Kongo Vabariik

AERO SERVICE

RAC06-002

RSR

Kongo Vabariik

CANADIAN AIRWAYS CONGO

RAC06-012

Teadmata

Kongo Vabariik

EMERAUDE

RAC06-008

Teadmata

Kongo Vabariik

EQUAFLIGHT SERVICES

RAC 06-003

EKA

Kongo Vabariik

EQUAJET

RAC06-007

EKJ

Kongo Vabariik

EQUATORIAL CONGO AIRLINES S.A.

RAC 06-014

Teadmata

Kongo Vabariik

MISTRAL AVIATION

RAC06-011

Teadmata

Kongo Vabariik

TRANS AIR CONGO

RAC 06-001

TSG

Kongo Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR FAST CONGO

409/CAB/MIN/TVC/0112/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR KASAI

409/CAB/MIN/TVC/0053/2012

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR KATANGA

409/CAB/MIN/TVC/0056/2012

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR TROPIQUES

409/CAB/MIN/TVC/00625/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BLUE AIRLINES

106/CAB/MIN/TVC/2012

BUL

Kongo Demokraatlik Vabariik

BLUE SKY

409/CAB/MIN/TVC/0028/2012

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BUSY BEE CONGO

409/CAB/MIN/TVC/0064/2010

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

COMPAGNIE AFRICAINE D'AVIATION (CAA)

409/CAB/MIN/TVC/0050/2012

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CONGO AIRWAYS

019/CAB/MIN/TVC/2015

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

DAKOTA SPRL

409/CAB/MIN/TVC/071/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

DOREN AIR CONGO

102/CAB/MIN/TVC/2012

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GOMAIR

409/CAB/MIN/TVC/011/2010

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

KIN AVIA

409/CAB/MIN/TVC/0059/2010

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

KORONGO AIRLINES

409/CAB/MIN/TVC/001/2011

KGO

Kongo Demokraatlik Vabariik

MALU AVIATION

098/CAB/MIN/TVC/2012

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

MANGO AIRLINES

409/CAB/MIN/TVC/009/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SERVE AIR

004/CAB/MIN/TVC/2015

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SERVICES AIR

103/CAB/MIN/TVC/2012

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SWALA AVIATION

409/CAB/MIN/TVC/0084/2010

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRANSAIR CARGO SERVICES

409/CAB/MIN/TVC/073/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

WILL AIRLIFT

409/CAB/MIN/TVC/0247/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Djibouti

DAALLO AIRLINES

Teadmata

DAO

Djibouti

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Ekvatoriaal-Guinea

CEIBA INTERCONTINENTAL

2011/0001/MTTCT/DGAC/SOPS

CEL

Ekvatoriaal-Guinea

CRONOS AIRLINES

2011/0004/MTTCT/DGAC/SOPS

Teadmata

Ekvatoriaal-Guinea

PUNTO AZUL

2012/0006/MTTCT/DGAC/SOPS

Teadmata

Ekvatoriaal-Guinea

TANGO AIRWAYS

Teadmata

Teadmata

Ekvatoriaal-Guinea

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Eritrea ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Eritrea

ERITREAN AIRLINES

AOC nr 004

ERT

Eritrea

NASAIR ERITREA

AOC nr 005

NAS

Eritrea

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud Gabon Afrijet ja SN2AG, sealhulgas:

 

 

Gaboni Vabariik

AFRIC AVIATION

010/MTAC/ANAC-G/DSA

EKG

Gaboni Vabariik

ALLEGIANCE AIR TOURIST

007/MTAC/ANAC-G/DSA

LGE

Gaboni Vabariik

NATIONALE REGIONALE TRANSPORT (N.R.T)

008/MTAC/ANAC-G/DSA

NRG

Gaboni Vabariik

SKY GABON

009/MTAC/ANAC-G/DSA

SKG

Gaboni Vabariik

SOLENTA AVIATION GABON

006/MTAC/ANAC-G/DSA

SVG

Gaboni Vabariik

TROPICAL AIR-GABON

011/MTAC/ANAC-G/DSA

Teadmata

Gaboni Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, välja arvatud Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Ekspres Transportasi Antarbenua ja Indonesia Air Asia, sealhulgas:

 

 

Indoneesia Vabariik

AIR BORN INDONESIA

135-055

Teadmata

Indoneesia Vabariik

AIR PACIFIC UTAMA

135-020

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ALDA TRANS PAPUA

135-056

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ALFA TRANS DIRGANTATA

135-012

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ANGKASA SUPER SERVICES

135-050

LBZ

Indoneesia Vabariik

ASI PUDJIASTUTI

135-028

SQS

Indoneesia Vabariik

AVIASTAR MANDIRI

121-043

Teadmata

Indoneesia Vabariik

AVIASTAR MANDIRI

135-029

VIT

Indoneesia Vabariik

BATIK AIR

121-050

BTK

Indoneesia Vabariik

CITILINK INDONESIA

121-046

CTV

Indoneesia Vabariik

DABI AIR NUSANTARA

135-030

Teadmata

Indoneesia Vabariik

DERAYA AIR TAXI

135-013

DRY

Indoneesia Vabariik

DERAZONA AIR SERVICE

135-010

DRZ

Indoneesia Vabariik

DIRGANTARA AIR SERVICE

135-014

DIR

Indoneesia Vabariik

EASTINDO

135-038

ESD

Indoneesia Vabariik

ELANG LINTAS INDONESIA

135-052

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ELANG NUSANTARA AIR

135-053

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ENGGANG AIR SERVICE

135-045

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ERSA EASTERN AVIATION

135-047

Teadmata

Indoneesia Vabariik

GATARI AIR SERVICE

135-018

GHS

Indoneesia Vabariik

HEAVY LIFT

135-042

Teadmata

Indoneesia Vabariik

INDONESIA AIR ASIA EXTRA

121-054

Teadmata

Indoneesia Vabariik

INDONESIA AIR TRANSPORT

121-034

IDA

Indoneesia Vabariik

INTAN ANGKASA AIR SERVICE

135-019

Teadmata

Indoneesia Vabariik

JAYAWIJAYA DIRGANTARA

121-044

JWD

Indoneesia Vabariik

JOHNLIN AIR TRANSPORT

135-043

JLB

Indoneesia Vabariik

KAL STAR

121-037

KLS

Indoneesia Vabariik

KARTIKA AIRLINES

121-003

KAE

Indoneesia Vabariik

KOMALA INDONESIA

135-051

Teadmata

Indoneesia Vabariik

KURA-KURA AVIATION

135-016

KUR

Indoneesia Vabariik

LION MENTARI AIRLINES

121-010

LNI

Indoneesia Vabariik

MARTABUANA ABADION

135-049

Teadmata

Indoneesia Vabariik

MATTHEW AIR NUSANTARA

135-048

Teadmata

Indoneesia Vabariik

MIMIKA AIR

135-007

Teadmata

Indoneesia Vabariik

MY INDO AIRLINES

121-042

Teadmata

Indoneesia Vabariik

NAM AIR

121-058

Teadmata

Indoneesia Vabariik

NATIONAL UTILITY HELICOPTER

135-011

Teadmata

Indoneesia Vabariik

NUSANTARA AIR CHARTER

121-022

SJK

Indoneesia Vabariik

PEGASUS AIR SERVICES

135-036

Teadmata

Indoneesia Vabariik

PELITA AIR SERVICE

121-008

PAS

Indoneesia Vabariik

PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA

135-026

Teadmata

Indoneesia Vabariik

PURA WISATA BARUNA

135-025

Teadmata

Indoneesia Vabariik

RIAU AIRLINES

121-016

RIU

Indoneesia Vabariik

SAYAP GARUDA INDAH

135-004

Teadmata

Indoneesia Vabariik

SMAC

135-015

SMC

Indoneesia Vabariik

SRIWIJAYA AIR

121-035

SJY

Indoneesia Vabariik

SURYA AIR

135-046

Teadmata

Indoneesia Vabariik

TRANSNUSA AVIATION MANDIRI

121-048

TNU

Indoneesia Vabariik

TRANSWISATA PRIMA AVIATION

135-021

TWT

Indoneesia Vabariik

TRAVEL EXPRESS AVIATION SERVICE

121-038

XAR

Indoneesia Vabariik

TRAVIRA UTAMA

135-009

TVV

Indoneesia Vabariik

TRI MG INTRA ASIA AIRLINES

121-018

TMG

Indoneesia Vabariik

TRIGANA AIR SERVICE

121-006

TGN

Indoneesia Vabariik

UNINDO

135-040

Teadmata

Indoneesia Vabariik

WESTSTAR AVIATION INDONESIA

135-059

Teadmata

Indoneesia Vabariik

WING ABADI AIRLINES

121-012

WON

Indoneesia Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused, välja arvatud Air Astana, sealhulgas:

 

 

Kasahstani Vabariik

AIR ALMATY

AK-0483-13

LMY

Kasahstani Vabariik

ATMA AIRLINES

AK-0469-12

AMA

Kasahstani Vabariik

AVIA-JAYNAR / AVIA-ZHAYNAR

AK-0467-12

SAP

Kasahstani Vabariik

BEK AIR

AK-0463-12

BEK

Kasahstani Vabariik

BEYBARS AIRCOMPANY

AK-0473-13

BBS

Kasahstani Vabariik

BURUNDAYAVIA AIRLINES

KZ-01/001

BRY

Kasahstani Vabariik

COMLUX-KZ

KZ-01/002

KAZ

Kasahstani Vabariik

EAST WING

KZ-01/007

EWZ

Kasahstani Vabariik

EURO-ASIA AIR

AK-0472-13

EAK

Kasahstani Vabariik

FLY JET KZ

AK-0477-13

FJK

Kasahstani Vabariik

INVESTAVIA

AK-0479-13

TLG

Kasahstani Vabariik

IRTYSH AIR

AK-0468-13

MZA

Kasahstani Vabariik

JET AIRLINES

KZ-01/003

SOZ

Kasahstani Vabariik

KAZAIR JET

AK-0474-13

KEJ

Kasahstani Vabariik

KAZAIRTRANS AIRLINE

AK-0466-12

KUY

Kasahstani Vabariik

KAZAVIASPAS

AK-0484-13

KZS

Kasahstani Vabariik

PRIME AVIATION

AK-0478-13

PKZ

Kasahstani Vabariik

SCAT

KZ-01/004

VSV

Kasahstani Vabariik

ZHETYSU AIRCOMPANY

AK-0470-12

JTU

Kasahstani Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Kirgiisi Vabariik

AIR BISHKEK (endine EASTOK AVIA)

15

EAA

Kirgiisi Vabariik

AIR MANAS

17

MBB

Kirgiisi Vabariik

AVIA TRAFFIC COMPANY

23

AVJ

Kirgiisi Vabariik

CENTRAL ASIAN AVIATION SERVICES (CAAS)

13

CBK

Kirgiisi Vabariik

HELI SKY

47

HAC

Kirgiisi Vabariik

AIR KYRGYZSTAN

03

LYN

Kirgiisi Vabariik

MANAS AIRWAYS

42

BAM

Kirgiisi Vabariik

S GROUP INTERNATIONAL

(endine S GROUP AVIATION)

45

IND

Kirgiisi Vabariik

SKY BISHKEK

43

BIS

Kirgiisi Vabariik

SKY KG AIRLINES

41

KGK

Kirgiisi Vabariik

SKY WAY AIR

39

SAB

Kirgiisi Vabariik

TEZ JET

46

TEZ

Kirgiisi Vabariik

VALOR AIR

07

VAC

Kirgiisi Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused

 

 

Libeeria

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Liibüa ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Liibüa

AFRIQIYAH AIRWAYS

007/01

AAW

Liibüa

AIR LIBYA

004/01

TLR

Liibüa

BURAQ AIR

002/01

BRQ

Liibüa

GHADAMES AIR TRANSPORT

012/05

GHT

Liibüa

GLOBAL AVIATION AND SERVICES

008/05

GAK

Liibüa

LIBYAN AIRLINES

001/01

LAA

Liibüa

PETRO AIR

025/08

PEO

Liibüa

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Mosambiigi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Mosambiigi Vabariik

AMBASSADOR LDA

MOZ-21

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

CFM – TRABALHOS E TRANSPORTES AÉREOS LDA

MOZ-07

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

COA – COASTAL AVIATION

MOZ-15

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

CPY – CROPSPRAYERS

MOZ-06

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

CRA – CR AVIATION LDA

MOZ-14

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

ETA – EMPRESA DE TRANSPORTES AÉREOS LDA

MOZ-04

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

EVERETT AVIATION LDA

MOZ-18

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

HCP – HELICÓPTEROS CAPITAL LDA

MOZ-11

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

INAER AVIATION MOZAMBIQUE LDA

MOZ-19

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

KAY – KAYA AIRLINES, LDA

MOZ-09

KYY

Mosambiigi Vabariik

LAM – LINHAS AÉREAS DE MOÇAMBIQUE S.A.

MOZ-01

LAM

Mosambiigi Vabariik

MAKOND, LDA

MOZ-20

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

MEX – MOÇAMBIQUE EXPRESSO, SARL MEX

MOZ-02

MXE

Mosambiigi Vabariik

OHI – OMNI HELICÓPTEROS INTERNATIONAL LDA

MOZ-17

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

SAF – SAFARI AIR LDA

MOZ-12

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

SAM – SOLENTA AVIATION MOZAMBIQUE, SA

MOZ-10

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

TTA – TRABALHOS E TRANSPORTES AÉREOS LDA

MOZ-16

TTA

Mosambiigi Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Nepali ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Nepal

AIR DYNASTY HELI. S.

035/2001

Teadmata

Nepal

AIR KASTHAMANDAP

051/2009

Teadmata

Nepal

BUDDHA AIR

014/1996

BHA

Nepal

FISHTAIL AIR

017/2001

Teadmata

Nepal

GOMA AIR

064/2010

Teadmata

Nepal

HIMALAYA AIRLINES

084/2015

Teadmata

Nepal

MAKALU AIR

057A/2009

Teadmata

Nepal

MANANG AIR PVT LTD

082/2014

Teadmata

Nepal

MOUNTAIN HELICOPTERS

055/2009

Teadmata

Nepal

MUKTINATH AIRLINES

081/2013

Teadmata

Nepal

NEPAL AIRLINES CORPORATION

003/2000

RNA

Nepal

SAURYA AIRLINES

083/2014

Teadmata

Nepal

SHREE AIRLINES

030/2002

SHA

Nepal

SIMRIK AIR

034/2000

Teadmata

Nepal

SIMRIK AIRLINES

052/2009

RMK

Nepal

SITA AIR

033/2000

Teadmata

Nepal

TARA AIR

053/2009

Teadmata

Nepal

YETI AIRLINES DOMESTIC

037/2004

NYT

Nepal

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:

 

 

São Tomé ja Príncipe

AFRICA'S CONNECTION

10/AOC/2008

ACH

São Tomé ja Príncipe

STP AIRWAYS

03/AOC/2006

STP

São Tomé ja Príncipe

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Sierra Leone

AIR RUM, LTD

TEADMATA

RUM

Sierra Leone

DESTINY AIR SERVICES, LTD

TEADMATA

DTY

Sierra Leone

HEAVYLIFT CARGO

TEADMATA

Teadmata

Sierra Leone

ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD

TEADMATA

ORJ

Sierra Leone

PARAMOUNT AIRLINES, LTD

TEADMATA

PRR

Sierra Leone

SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD

TEADMATA

SVT

Sierra Leone

TEEBAH AIRWAYS

TEADMATA

Teadmata

Sierra Leone

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Sudaani Vabariik

ALFA AIRLINES

54

AAJ

Sudaani Vabariik

ALMAJAL AVIATION SERVICE

15

MGG

Sudaani Vabariik

BADR AIRLINES

35

BDR

Sudaani Vabariik

BENTIU AIR TRANSPORT

29

BNT

Sudaani Vabariik

BLUE BIRD AVIATION

11

BLB

Sudaani Vabariik

DOVE AIRLINES

52

DOV

Sudaani Vabariik

ELIDINER AVIATION

8

DND

Sudaani Vabariik

FOURTY EIGHT AVIATION

53

WHB

Sudaani Vabariik

GREEN FLAG AVIATION

17

Teadmata

Sudaani Vabariik

HELEJETIC AIR

57

HJT

Sudaani Vabariik

KATA AIR TRANSPORT

9

KTV

Sudaani Vabariik

KUSH AVIATION

60

KUH

Sudaani Vabariik

MARSLAND COMPANY

40

MSL

Sudaani Vabariik

MID AIRLINES

25

NYL

Sudaani Vabariik

NOVA AIRLINES

46

NOV

Sudaani Vabariik

SUDAN AIRWAYS

1

SUD

Sudaani Vabariik

SUN AIR COMPANY

51

SNR

Sudaani Vabariik

TARCO AIRLINES

56

TRQ

Sudaani Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sambia ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Sambia

ZAMBEZI AIRLINES

Z/AOC/001/2009

ZMA

Sambia


(1)  A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.


B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID  (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Käitaja päritoluriik

Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut

Piiranguga õhusõiduki registritunnus(ed) ja, kui see on kättesaadav, seerianumber/seerianumbrid

Õhusõiduki registreerinud riik

TAAG ANGOLA AIRLINES

001

DTA

Angola Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kuus Boeing B777 tüüpi õhusõidukit ja neli Boeing B737-700 tüüpi õhusõidukit.

Kõik õhusõidukid, v.a D2-TED, D2-TEE, D2-TEF, D2-TEG, D2-TEH, D2-TEI, D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH, D2-TBJ.

Angola Vabariik

AIR SERVICE COMORES

06-819/TA-15/DGACM

KMD

Komoorid

Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP.

Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336).

Komoorid

AFRIJET BUSINESS SERVICE  (2)

002/MTAC/ANAC-G/DSA

ABS

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks Falcon 50 tüüpi õhusõidukit ja kaks Falcon 900 tüüpi õhusõidukit.

Kõik õhusõidukid, v.a TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ; TR-AFR.

Gaboni Vabariik

NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG)

003/MTAC/ANAC-G/DSA

NVS

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a üks Challenger CL-601 tüüpi õhusõiduk, üks HS-125-800 tüüpi õhusõiduk.

Kõik õhusõidukid, v.a TR-AAG, ZS-AFG.

Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik

IRAN AIR  (3)

FS100

IRA

Iraani Islamivabariik

Kõik õhusõidukid, v.a

kümme Airbus A300 tüüpi õhusõidukit ja kaks Airbus A310 tüüpi õhusõidukit.

Kõik õhusõidukid, v.a

 

EP-IBA,

 

EP-IBB,

 

EP-IBC,

 

EP-IBD,

 

EP-IBG,

 

EP-IBI,

 

EP-IBJ,

 

EP-IBS,

 

EP-ICE,

 

EP-ICF,

 

EP-IBK,

 

EP-IBL.

Iraani Islamivabariik

AIR KORYO

GAC-AOC/KOR-01

KOR

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks TU-204 tüüpi õhusõidukit.

Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633.

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

AIR MADAGASCAR

5R-M01/2009

MDG

Madagaskar

Kõik õhusõidukid, v.a Boeing B737 tüüpi õhusõidukid, ATR 72/42 tüüpi õhusõidukid ja kolm DHC 6-300 tüüpi õhusõidukit.

Kõik õhusõidukid, v.a Boeing B737 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis, ATR 72/42 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; 5R-MGC, 5R-MGD, 5R-MGF.

Madagaskari Vabariik


(1)  B lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2)  Lennuettevõtjal Afrijet lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevuse ulatusega liidus.

(3)  Lennuettevõtja Iran Air võib lennata liitu vaid juhul, kui ta kasutab konkreetseid õhusõidukeid vastavalt määruse (EL) nr 590/2010 (ELT L 170, 6.7.2010, lk 15) põhjenduses 69 sätestatud tingimustele.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/97


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2323,

11. detsember 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/220, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1) eriti selle artikli 5a lõikeid 2 ja 4, artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/220 (2) II lisas on määratud kindlaks aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi kohta ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna kohta. Soome põllumajanduse struktuurilise muudatuse tõttu, mille tulemusel vähenes majapidamiste arv, on asjakohane vastavalt vähendada Soome aruandvate majapidamiste arvu, mis on sätestatud kõnealuses lisas.

(2)

Horvaatia moodustab vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 I lisale kolme liiduga ühinemise järgse aasta vältel ühe põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna. Kui see periood hakkab lõppema, tuleb määruse (EL) 2015/220 II lisas kindlaks määrata kõnealuses liikmesriigis põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna kohta sätestatud aruandvate majapidamiste arv.

(3)

Pidades silmas käesoleva määrusega ette nähtud muudatusi, tuleks Soomel ja Horvaatial lubada läbi vaadata oma 2016. aruandeaastaks esitatud valikukavad.

(4)

Rakendusmääruse (EL) 2015/220 VIII lisas on sätestatud põllumajandusaruande vorm ja esitusviis. Selguse huvides tuleks kõnealuse lisaga ette näha täiendav teave teatavate juhiste ja määratluste kohta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2015/220 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Soome ja Horvaatia võivad oma aruandeaastaks 2016 esitatud valikukavad läbi vaadata. Nad edastavad oma muudetud valikukavad kõnealuse aruandeaasta kohta komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2016.”

2)

II ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates aruandeaastast 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 328, 15.12.2009, lk 27.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad (ELT L 46, 19.2.2015, lk 1).


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2015/220 II ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

Horvaatiat käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„HORVAATIA

861

Jadranska Hrvatska

329

862

Kontinentalna Hrvatska

922

Horvaatia kokku

1 251”

b)

Soomet käsitlevad read asendatakse järgmisega:

„SOOME

670

Etelä-Suomi

403

680

Sisä-Suomi

229

690

Pohjanmaa

208

700

Pohjois-Suomi

110

Soome kokku

950”

2)

VIII lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Seitsmenda lõigu kolmas taane, mis on seotud põllumajandusaruande andmete täpsusastmega, asendatakse järgmisega:

„—

pindalad: aarides (1 a = 100 m2), v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites, ning välja arvatud tabelis M „Toetused”, kus põhiüksused tuleb registreerida hektarites.”

b)

Tabelile A järgnevas jaotises „A.CL. Klassid” asendatakse esimene kategooriaga A.CL.180.C seotud lause järgmisega:

„A.CL.180.C. Struktuurifondide piirkond: tuleb märkida, millises Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (1) artikli 90 lõike 2 punktis a, b või c osutatud piirkonnas asub suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).”"

c)

Tabelile B järgnevas jaotises „B.UT. Renditud kasutatav põllumajandusmaa” asendatakse kategooria B.UT. 20.A esimene lõik järgmisega:

„B.UT.20.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida hariv isik ei ole omanik, pikaajaline rentnik ega kasutusvaldaja, kuid kellel on kõnealuse maa rendiõigus (renditasu makstakse sularahas ja/või mitterahalisena, see on üldjuhul eelnevalt kindlaks määratud ega olene tavaliselt majandamise tulemustest), ja/või samalaadsetel tingimustel majandatav kasutatav põllumajandusmaa.”

d)

Tabelis H asendatakse kategooriat 5062 hõlmav rida järgmisega:

„5062

FO

Maa ja hoonetega seotud maksud ja muud tasud

 

—”

e)

Tabelile H järgneva esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Koodide 3031–3033 kohaste 2014. kuni 2016. aasta andmete edastamine on vabatahtlik liikmesriikidele, kes kasutasid seni komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 385/2012 (2) artikli 3 kohaseid võimalusi.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 385/2012, 30. aprill 2012, põllumajandusettevõtte tulude kindlaksmääramiseks ja majandustegevuse analüüsimiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta (ELT L 127, 15.5.2012, lk 1).”"

f)

Pealkirja „TABELI K ANDMERÜHMAD” all asendatakse kolmanda lõigu järel mõiste „Kogus (veerg Q)” all olev teine lause järgmisega:

„Muude mesindussaaduste kui mee puhul (kood 700) väljendatakse kogus mee-ekvivalendi tsentnerites.”

g)

Pealkirja „TABELI L ANDMERÜHMAD” all asendatakse jaotise „L.SA Müük” viimane lõik järgmisega:

„Aruandeaasta jooksul saadud tootetoetused ja -abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110–2900). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabeli H „Sisendid” asjakohasesse kategooriasse „Kõrvaltegevustega seotud muud erikulud” (koodid 4010–4090).”



12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/101


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2324,

11. detsember 2015,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa seoses teatavates geograafilistes piirkondades kasutatavate püügivahendite rühmade määratlustega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004, (1) eriti selle artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühise kalanduspoliitika üks oluline eesmärk on kaotada raiskav tagasiheite tava. Määruses (EÜ) nr 1342/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud teatavate põhjalähedaste kalade püügi suhtes kohaldatav lossimiskohustus jõustub järk-järgult alates 2016. aastast ja jõustamine tuleb lõpule viia hiljemalt 2019. aastaks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 kohaselt määratakse püügikoormuse rühmade suhtes kohaldatavad püügikoormuse piirangud kindlaks osutatud määruse I lisas sätestatud püügivahendite rühma ja piirkonna alusel.

(3)

Seoses lossimiskohustuse rakendamisega peaks praegune püügikoormuse reguleerimise kord olema paindlikum, et võimaldada kaluritel kasutada selektiivsemaid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on suurem. Sellega seoses näis olevat vajalik hinnata, kas praegune püügikoormuse rühmade jaotus on halduskoormust ja varude kaitsmise vajadust arvesse võttes endiselt kulutõhus.

(4)

Seetõttu küsiti kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) arvamust võimaluse kohta ühendada püügivahendite rühmad TR 1 ja TR 2, millest lähtutakse püügikoormuse rühmade kindlaksmääramisel. STECF jõudis järeldusele, (2) et püügivahendite rühmade TR 1 ja TR 2 ühendamisega kaasneb oht tursa kalastussuremuse suurenemiseks ning selline ühendamine, kui seda kohaldatakse üksnes Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche'i idaosas, tooks kaasa vastuolud muude majandamispiirkondadega. Lisaks jõudis komitee järeldusele, et püütavate bioloogiliste varude seisukohast oleksid uued ühendatud rühmad heterogeensemad kui rühmad TR 1 ja TR 2 eraldi võetuna ning kulutõhususe paranemine ei ole kindel, sest tursa kalastussuremuse võimaliku suurenemise vältimiseks on vaja võtta lisameetmeid. Siiski kinnitas STECF, et selline rühmade ühendamine võimaldaks kaluritel kalastada valikulisemalt.

(5)

Lisaks täheldas STECF 2011. aastal määruse (EÜ) nr 1342/2008 kohta koostatud hindamises, (3) et Põhjamere tursa kalastussuremus oli 2010. aastal ainult 3 % väiksem kui 2008. aastal. STECF jõudis järeldusele, et Põhjamere tursavaru püügikoormuse haldamine ei ole piiranud kogupüüki.

(6)

Püügivahendite rühmade TR 1 ja TR 2 jaoks eraldatud püügikoormust on alates 2008. aastast, kui hakkas kehtima praegune püügikoormuse reguleerimise kord, oluliselt vähendatud. Rühmade ühendamise võimalik negatiivne mõju tursa kalastussuremusele on seega palju väiksem, kui see oleks olnud minevikus.

(7)

Rühmade ühendamine vähendaks oluliselt halduskulusid. Püügivahendite rühmade vähendamine aitaks vähendada riigiasutuste ja kalurite halduskulusid eelkõige seetõttu, et paljud kalurid kasutavad erinevaid püügivahendeid, mis kuuluvad mitmesse püügikoormuse rühma, ja püügikoormuse jaotamiseks on vaja teha keerukaid arvutusi. Lisaks on märkimisväärne osa liikmesriikide ametiasutuste töötajatest hõivatud tegevusega, mis kaasneb hiljuti kehtestatud kogu saagi lossimiskohustusega. Lisaks leiab komisjon, et tursa kalastussuremuse suurenemise korral võetavad täiendavad kaitsemeetmed ei pruugi põhjustada märkimisväärseid halduskulusid.

(8)

ICESi nõuannete (4) kohaselt on Põhjamere tursavaru olukord ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIId rajoonis ja ICESi IIIa rajooni lääneosas (Skagerrak) märgatavalt paranenud.

(9)

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades võib järeldada, et tursa puhul võimaldab lossimiskohustuse kiirem kasutuselevõtt vähendada soovimatu püügiga seotud kalastussuremust tõhusamalt kui praegune püügikoormuse haldamise süsteem.

(10)

Seetõttu ei ole asjakohane hoida eraldi püügivahendite rühmi TR 1 ja TR 2 järgmistes piirkondades: Skagerrak, ICESi IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV püügipiirkond ja ICESi IIa püügipiirkonna EÜ veed; ICESi VIId püügipiirkond. Võttes arvesse tursavarude halba olukorda Kattegatis, ICESi VIIa püügipiirkonnas, ICESi VIa püügipiirkonnas ja ICESi Vb püügipiirkonna EÜ vetes, ei peaks kõnealustes piirkondades püügivahendite rühmade ühendamist kohaldama.

(11)

Komisjon jälgib tähelepanelikult püügivahendite rühma TR 1 ja TR 2 ühendamise mõju tursa kalastussuremusele, et püügivahendite rühmadeks jaotamist vastavalt kohandada, kui tursa kalastussuremus peaks tagasiheite tõttu suurenema.

(12)

Selleks, et võimaldada komisjonil ja liikmesriikidel jälgida olukorra arengut ilma täiendavate halduskuludeta, on asjakohane mitte muuta praegu kehtivat aruandlussüsteemi.

(13)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1342/2008 vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„3.

Erandina punktist 1 käsitatakse punkti 2 alapunktis b osutatud piirkonna püügikoormuse haldamisel püügivahendite rühmi TR 2 ja TR 1 ühe rühmana, kuhu kuuluvate vahendite võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm. Liikmesriigid esitavad püügikoormuse aruande eraldi nii püügivahendite rühma TR 1 kui ka TR 2 kohta, vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (5) artiklitele 33 ja 34.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(2)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee – 49. täiskogu istungi aruanne (PLEN-15-02).

(3)  Evaluation of multi-annual plans for cod in Irish Sea, Kattegat, North Sea, and West of Scotland (Iiri mere, Kattegati, Põhjamere ja Šotimaast läände jääva piirkonna tursavarude mitmeaastaste majandamiskavade hindamine) (STECF-11-07).

(4)  ICESi nõuanded kalapüügivõimaluste, püügikoguse ja püügikoormuse kohta Põhjamere ja Keldi mere ökopiirkondades: 6.3.4 tursk (Gadus morhua) IV alapiirkonnas ning VIId ja IIIa (lääne pool) rajoonis (Põhjameri, La Manche'i idaosa, Skagerrak).


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/104


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2325,

11. detsember 2015,

millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

(1)

14. mail 2015 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Vene Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) imporditavate külmvaltsitud lehtterastoodete dumpinguvastase menetluse algatamisest pärast seda, kui äriühing EUROFER (edaspidi „kaebuse esitaja”) oli esitanud 1. aprillil 2015. aastal kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete kogutoodangust liidus.

1.   VAATLUSALUNE TOODE

(2)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „vaatlusalune toode”) on rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest lehtvaltstooted igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, välja arvatud:

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised;

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn „must raudplekk”);

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega elektrotehnilisest räniterasest, ja

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest,

mis pärinevad Hiinast ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid”) ning mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 7209 15 00, 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99, ex 7209 25 00, 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80, ex 7211 29 00, 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla. Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

2.   TAOTLUS

(3)

Kaebuse esitaja tegi alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase registreerimistaotluse 12. novembril 2015. Kaebuse esitaja nõudis, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestataks registreerimisnõue, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes alates selle registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada.

3.   REGISTREERIMISE ALUS

(4)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse astuda impordi registreerimiseks vajalikud sammud, et edaspidi oleks alates registreerimise kuupäevast võimalik sellise impordi vastu meetmeid võtta. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali õigustamaks sellist sammu.

(5)

Kaebuse esitaja väidab, et registreerimine on õigustatud, kuna vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import jätkub, ja et importijad on teadlikud pikka aega kestnud dumpingust, mis kahjustab liidu tootmisharu. Kaebuse esitaja väidab peale selle, et Venemaalt ja Hiinast pärit import kahjustab liidu tootmisharu, ning et kõnealuse impordi tase on oluliselt tõusnud, seda isegi uurimisperioodi järel, ning see kahjustab tõsiselt dumpinguvastase tollimaksu leevendavat mõju, kui sellist tollimaksu kohaldatakse.

(6)

Komisjon on seisukohal, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud eksportijate rakendatavast dumpingust. Kaebus sisaldas selle kohta piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mida rõhutati ka kõnealuse menetluse algatamisteates (3). Kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis hinnati Hiinast pärit impordi dumpingumarginaaliks 28 % ja Venemaalt pärit impordi dumpingumarginaaliks 20–25 %. Arvestades väidetava dumpingu ulatust, on põhjust järeldada, et importijad on või pidanuks olema olukorrast teadlikud.

(7)

Hiina kohta esitas kaebuse esitaja kaebuses tõendeid normaalväärtuse kohta, mis põhineb ühe Kanada tootja hinnateabel, sest kaebuse esitaja valis võrdlusriigiks Kanada. Venemaa kohta esitas kaebuse esitaja tõendeid arvestusliku normaalväärtuse kohta (hinnangulised tootmis-, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum). Tõendid dumpingu kohta põhinevad sel viisil kindlaks määratud normaalväärtuste võrdlusel liitu ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasandil). Hiina ekspordihind määrati, võttes aluseks üheksa arvet, millel kajastatakse ekspordimüüki Hiinast liitu, aga Venemaa ekspordihind tehti kindlaks Eurostati andmeid kasutades.

(8)

Peale selle esitas kaebuse esitaja nii kaebuses kui ka registreerimistaotluses piisavaid tõendeid pressiteadetena, milles kirjeldatakse Hiina ja Venemaa eksportijate dumpingutegevust ja mille esmapilgul usutavat teavet ei oleks importijad pidanud eirama.

(9)

Pärast menetluse algatamist 2015. aasta mais on täheldatud Hiinast lähtuva impordi mahu kasvu umbes 33 % ja Venemaalt lähtuva impordi mahu kasvu umbes 45 %, kui võrrelda ajavahemikku 2014. aasta maist septembrini sama ajavahemikuga 2015. aastal (s.o algatamisjärgse ajaga). Registreerimistaotluses võrdles kaebuse esitaja ka Hiinast ja Venemaalt pärit vaatlusaluse toote impordi kombineeritud mahtu ajavahemikel jaanuarist septembrini 2014. ja 2015. aastal. See võrdlus näitas kahest asjaomasest riigist pärit impordi mahu 24 % kasvu. See näitab, et vaatlusaluse toote import Venemaalt ja Hiinast kasvas 2015. aasta esimesel poolel märkimisväärselt ja käesoleva uurimise algatamise järel veelgi enam.

(10)

Kaebuse esitaja lisas kaebusse ja registreerimistaotlusse ka esmapilgul usutavad tõendid asjaomaste riikide impordi müügihindade langustrendi kohta. Kaebuse kohaselt vähenesid keskmised hinnad, millega Hiina müüs liitu, 2010. aastast 2014. aasta septembrini 16 % ning Venemaa müügihinnad 7 %. Registreerimistaotluses võrreldi impordihindu ajavahemikul 2011. aastast kuni 2015. aasta esimese pooleni, mis näitas Hiina keskmiste impordihindade 21 % langust ja Venemaa keskmiste impordihindade 26 % langust. Võttes aga arvesse väidetavate dumpingumarginaalide suurust, annavad esitatud tõendid praeguses seisus piisava kinnituse, et nii Hiina kui ka Venemaa eksportijad kasutavad dumpingut. Pärast uurimise algatamist 2015. aasta mais täheldati Eurostati 2015. aasta septembri andmete alusel kummagi asjaomase riigi impordihindade täiendavat 5 % langust.

(11)

Peale selle sisaldab kaebus piisavaid esmapilgul usutavaid tõendeid kahju tekitamise kohta ning uurimise raames esitatud teabes, sh registreerimistaotluses, on tõendeid selle kohta, et kõnealuse impordi jätkuv kasv ja hindade jätkuv langus põhjustaks täiendavat kahju. Arvestades dumpinguhinnaga impordi ajastust, mahu suurenemist ja muid asjaolusid (näiteks ülemäärane tootmisvõimsus Hiinas ning Hiina ja Venemaa eksportijate hinnakäitumine), võib dumping tõenäoliselt kahjustada tõsiselt mis tahes lõplike tollimaksude leevendavat mõju, välja arvatud juhul, kui neid kohaldatakse tagasiulatuvalt. Peale selle on käesoleva menetluse algatamist ning Venemaalt ja Hiinast pärit impordi hindade ja mahu senist arengut arvestades mõistlik eeldada, et vaatlusaluse toote impordi tase võib enne võimalike ajutiste meetmete jõustumist veelgi tõusta ja importijad võivad kiiresti varusid koguda.

4.   MENETLUS

(12)

Eespool esitatust lähtuvalt on komisjon jõudnud järeldusele, et taotluse esitaja on esitanud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et kehtestada vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõue kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5.

(13)

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja esitada tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

5.   REGISTREERIMINE

(14)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse vastavate tingimuste täitmise korral võimalik kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõikega 4 registreeritud impordilt sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(15)

Kaebuse esitaja hindas kaebuses Hiina puhul vaatlusaluse toote keskmiseks dumpingumarginaaliks 28 % ja keskmiseks hindade allalöömise marginaaliks 19–22 %. Venemaa puhul on vaatlusaluse toote keskmised dumpingumarginaalid kaebuse esitaja hinnangul suurusjärgus 15–20 %. Vaatlusaluse toote keskmise hindade allalöömise marginaali suurus on Venemaa puhul 23–27 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus on sätestatud Hiina jaoks kaebuse põhjal hinnatud subsideerimistasemel, st väärtuseliselt 19–22 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast. Venemaa puhul on võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus sätestatud kaebuse põhjal hinnatud keskmise dumpingumarginaali tasemel, st väärtuseliselt 15–20 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast.

6.   ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(16)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Tolliasutustele antakse käesolevaga määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 14 lõike 5 kohaselt korraldus võtta asjakohased meetmed, et registreerida järgmiste toodete Euroopa Liitu suunduv import: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest lehtvaltstooted igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, välja arvatud:

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised;

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn „must raudplekk”);

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega elektrotehnilisest räniterasest, ja

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest,

mis pärinevad Hiina Rahvavabariigist ja Vene Föderatsioonist (edaspidi „asjaomased riigid”) ning mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 7209 15 00 (TARICi kood 7209150090), 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99 (TARICi kood 7209189990), ex 7209 25 00 (TARICi kood 7209250090), 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80 (TARICi koodid 7211238019, 7211238095 ja 7211238099), ex 7211 29 00 (TARICi koodid 7211290019 ja 7211290099), 7225 50 80 ja 7226 92 00.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.   Kõigil huvitatud isikutel palutakse kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad, esitada tõendid või taotleda ärakuulamist 20 päeva jooksul arvates käesoleva määruse avaldamisest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT C 161, 14.5.2015, lk 9.

(3)  ELT C 161, 14.5.2015, lk 9 (algatamisteate 3. osa).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsembri 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/108


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2326,

11. detsember 2015,

millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 (1) muutmise kohta, eriti selle artikli 497 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et hoida ära häireid rahvusvahelistel finantsturgudel ning mitte karistada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid rangemate omavahendite nõuete kehtestamisega olemasolevatele kesksetele vastaspooltele nõuetele vastava keskse vastaspoolena tegutsemiseks loa andmise või sellena tunnustamise protsessi ajal, on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul käsitatakse kõiki keskseid vastaspooli, kellega liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud kliirivad tehinguid, nõuetele vastavate kesksete vastaspooltena.

(2)

Määrusega (EL) nr 575/2013 muudeti ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 (2) seoses teatavate sisenditega, mida kasutatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite nõuete arvutamiseks kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul. Sellest tulenevalt on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikega 5a ette nähtud, et teatavad kesksed vastaspooled edastavad piiratud ajavahemiku jooksul teavet oma kliirivatelt liikmetelt saadud alustamise tagatise kogusumma kohta. Kõnealune üleminekuperiood vastab määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 497 sätestatud üleminekuperioodile.

(3)

Nii määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõigete 1 ja 2 kohane omavahendite nõuetega seotud üleminekuperiood kui ka määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 5a esimeses ja teises lõigus sätestatud alustamise tagatist käsitleva teatega seotud üleminekuperiood pidid lõppema 15. juunil 2014.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikega 3 on antud komisjonile õigus võtta vastu rakendusakt, et pikendada erakorralises olukorras üleminekuperioodi kuue kuu võrra. Kõnealust ajapikendust tuleks kohaldada ka määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 5a sätestatud tähtaegade suhtes. Kõnealuseid üleminekuperioode pikendati komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 591/2014, (3) (EL) nr 1317/2014 (4) ja (EL) 2015/880 (5)15. detsembrini 2015.

(5)

Olemasolevatele liidus asutatud kesksetele vastaspooltele loa andmise protsess on käimas, kuid ei jõua 15. detsembriks 2015 lõpule. ESMA on juba tunnustanud mitut tunnustamist taotlenud olemasolevat kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt ja neile lisaks võidakse tunnustada mõnda teist keskset vastaspoolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaste samaväärsust kinnitavate otsuste alusel, mille komisjon võttis vastu 13. novembril 2015. Tunnustamise protsessiga ei jõuta aga lõpule 15. detsembriks 2015. Seepärast jääks ka pärast rakendusmäärusega (EL) 2015/880 ette nähtud üleminekuperioodi lõppemist alles vajadus hoida ära häireid rahvusvahelistel finantsturgudel, mis tingis varem määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikes 2 sätestatud üleminekuperioodi pikendamise kolmandates riikides asutatud kesksete vastaspoolte puhul. Üleminekuperioodi uus pikendamine peaks võimaldama liidus asutatud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (või nende väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjatel) vältida omavahendite nõuete märkimisväärset suurenemist, mis kaasneks asjaoluga, et igas asjaomases kolmandas riigis ei ole tunnustatud keskseid vastaspooli, kes pakuksid realistlikul ja kättesaadaval viisil spetsiifilisi kliirimisteenuseid, mida liidu krediidiasutused ja investeerimisühingud vajavad. Kuigi selline suurenemine võib olla üksnes ajutine, võib see tingida nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute loobumise otsesest osalemisest kõnealustes kesksetes vastaspooltes ja põhjustada häireid turgudel, kus kõnealused kesksed vastaspooled tegutsevad. Seepärast on asjakohane üleminekuperioode pikendada veel kuue kuu võrra.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa panganduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõigetes 1 ja 2 ning määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 5a esimeses ja teises lõigus osutatud 15-kuulisi perioode, mida on juba rakendusmääruse (EL) nr 591/2014 artikli 1, rakendusmääruse (EL) nr 1317/2014 artikli 1 ja rakendusmääruse (EL) 2015/880 artikli 1 kohaselt pikendatud, pikendatakse veel kuue kuu võrra ehk 15. juunini 2016.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 591/2014, 3. juuni 2014, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 165, 4.6.2014, lk 31).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1317/2014, 11. detsember 2014, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 355, 12.12.2014, lk 6).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/880, 4. juuni 2015, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 143, 9.6.2015, lk 7).


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/110


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2327,

11. detsember 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

90,2

TR

91,2

ZZ

90,7

0707 00 05

MA

90,5

TR

155,3

ZZ

122,9

0709 93 10

MA

64,5

TR

134,6

ZZ

99,6

0805 10 20

MA

71,7

TR

62,0

ZA

34,0

ZW

32,0

ZZ

49,9

0805 20 10

MA

70,6

ZZ

70,6

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

113,8

TR

85,4

ZZ

99,6

0805 50 10

TR

96,2

ZZ

96,2

0808 10 80

CL

81,9

US

110,2

ZA

187,8

ZZ

126,6

0808 30 90

CN

58,1

TR

130,9

ZZ

94,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/112


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2328,

11. detsember 2015,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 20. novembrist 2015 kuni 30. novembrini 2015 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 2535/2001 alusel piima- ja piimatoodetesektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. juulist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2535/2001 (2) on avatud tariifikvoodid piima ja piimatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 20. novembrist 2015 kuni 30. novembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 20. novembrist 2015 kuni 30. novembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 2535/2001 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud koguste suhtes alaperioodiks 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

2.   Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 2535/2001 ja mis lisatakse alaperioodile 1. juulist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2535/2001, 14. detsember 2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).


LISA

I.A

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1.1.2016 kuni 30.6.2016 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2016 kuni 31.12.2016 saada olevatele kogustele

(kg)

09.4590

09.4599

09.4591

09.4592

09.4593

09.4594

09.4595

09.4596

I.F

Šveitsist pärit tooted

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1.1.2016 kuni 30.6.2016 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2016 kuni 31.12.2016 saada olevatele kogustele

(kg)

09.4155

9,899845

I.H

Norrast pärit tooted

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1.1.2016 kuni 30.6.2016 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2016 kuni 31.12.2016 saada olevatele kogustele

(kg)

09.4179

2 575 203

I.I

Islandilt pärit tooted

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1.1.2016 kuni 30.6.2016 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2016 kuni 31.12.2016 saada olevatele kogustele

(kg)

09.4205

09.4206

I.K

Uus-Meremaalt pärit tooted

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1.1.2016 kuni 30.6.2016 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2016 kuni 31.12.2016 saada olevatele kogustele

(kg)

09.4514

7 000 000

09.4515

4 000 000

09.4182

16 806 000

09.4195

20 540 500

I.L

Ukrainast pärit tooted

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1.1.2016 kuni 30.6.2016 esitatud taotlused

(%)

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2016 kuni 31.12.2016 saada olevatele kogustele

(kg)

09.4600

4 000 000

09.4601

750 000

09.4602

750 000


OTSUSED

12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/116


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2329,

11. detsember 2015,

millega määratakse kindlaks, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi raames kehtestatud soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole Peruust ja Guatemalast pärit banaanide impordi suhtes aastal 2015 asjakohane

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 19/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 20/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, (2) eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Banaane käsitlev stabiilsusmehhanism on kehtestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepinguga, mis jõustus ajutiselt Colombia suhtes 1. augustil 2013 ja Peruu suhtes 1. märtsil 2013.

(2)

Sarnane banaane käsitlev stabiilsusmehhanism on kehtestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsiooni loomise lepinguga, mis jõustus Kesk-Ameerika riikides ajutiselt 2013. aastal, viimase riigina Guatemalas 1. detsembril 2013.

(3)

Nimetatud mehhanismide kohaselt ning vastavalt määruste (EL) nr 19/2013 ja (EL) nr 20/2013 artikli 15 lõikele 2 võtab komisjon pärast seda, kui ühest asjaomasest riigist imporditavate värskete banaanide (1. jaanuari 2012. aasta Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriik 0803 90 10) kindlaksmääratud signaalkogus on täitunud, vastu rakendusakti, millega ta võib asjaomasest riigist imporditavatele värsketele banaanidele kehtestatud soodustollimaksu ajutiselt peatada või otsustada, et selline peatamine ei ole asjakohane.

(4)

Komisjon teeb otsuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (3) artikliga 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.

(5)

2015. aasta oktoobris ületas Guatemalast pärit värskete banaanide import Euroopa Liitu eespool nimetatud kaubanduslepingus kindlaksmääratud künnise 62 500 tonni. 2015. aasta novembris ületas Peruust pärit värskete banaanide import Euroopa Liitu samuti kindlaksmääratud künnise 86 250 tonni.

(6)

Sellega seoses vaatles komisjon vastavalt määruste (EL) nr 19/2013 ja (EL) nr 20/2013 artikli 15 lõikele 3 vaatlusaluse impordi mõju Euroopa Liidu banaanituru olukorrale, et otsustada, kas soodustollimaks tuleks peatada või mitte. Selleks uuris komisjon asjaomase impordi mõju liidu hinnatasemele ning teistest allikatest lähtuva impordi arengut ja liidu värskete banaanide turu üldist stabiilsust.

(7)

Värskete banaanide import Peruust moodustas 2015. aastaks kindlaksmääratud künnise ületamisel natuke vähem kui 2 % värskete banaanide koguimpordist Euroopa Liitu. Võttes aluseks impordiprognoosi 2015. aasta lõpuni, arvestades igakuist importi 2015. aastal ning asjaolu, et import Peruust jäi 2014. aastal allpoole 2 % kogu kalendriaasta koguimpordist, ei ole mingit põhjust arvata, et Peruust pärit impordi tase oleks koguimpordiga võrreldes 2015. aastal märkimisväärselt erinev.

(8)

Värskete banaanide import Guatemalast moodustas 2015. aasta künnise ületamisel natuke vähem kui 1,5 % värskete banaanide koguimpordist Euroopa Liitu. Isegi kui see ületab absoluutarvudes kahekordselt 2014. aasta impordimahtu, ei ole ajavahemikku kuni 2015. aasta lõpuni hõlmava impordiprognoosi ning 2015. aasta igakuise impordi alusel tõenäoline, et Guatemalast pärit banaanide import ületaks 1,5 % 2015. aasta koguimpordi mahust.

(9)

Kui Peruust pärit impordi hind oli 2015. aasta esimese 9 kuu jooksul keskmiselt 670 eurot/tonn, st 4 % kõrgem kui keskmine teistest riikidest pärit impordi hind, siis Guatemalast pärit impordi hind oli samal perioodil keskmiselt 621 eurot/tonn, mis on 3,5 % madalam kui teistest riikidest ELi suunduva värske banaani impordi keskmine hind.

(10)

Peruu ja Guatemala koguimport prognoositakse jäävat allapoole 3,5 % 2015. aasta koguimpordist ning nende keskmine hind kokku on võrreldav teistest riikidest pärit impordi hinnatasemega.

(11)

Värskete banaanide import teistest traditsioonilistest suurtest eksportivatest riikidest, kellega EL samuti on sõlminud vabakaubanduslepingu (eriti Colombiast, Costa Ricast ja Panamast), jäi suuresti alla neile samaväärsetes stabiilsusmehhanismides kehtestatud künniste ning nad on viimase kolme aasta vältel järginud samu suundumusi ja ühikuväärtusi. Näiteks imporditase Colombiast ja Costa Ricast oli 2015. aasta oktoobris vastavalt 627 000 ja 516 000 tonni allapoole nende jaoks kindlaksmääratud künnist, mis on märkimisväärselt kõrgem kui Peruu ja Guatemala koguimport terve aasta jooksul.

(12)

Banaanide keskmine hulgimüügihind liidu turul 2015. aasta oktoobris (960 eurot/tonn) ei erinenud märkimisväärselt banaanide keskmisest hinnatasemest eelnevatel kuudel.

(13)

Miski ei viita seega sellele, et Peruust ja Guatemalast pärit värskete banaanide import, mis ületab kindlaksmääratud iga-aastast impordi signaalkogust, häiriks liidu turu stabiilsust või et sellel oleks märkimisväärne mõju ELi tootjate olukorrale. Ei ole põhjust arvata, et olukord veel 2015. aasta jooksul muutuks.

(14)

Samuti ei ole 2015. aastal määrustes (EL) nr 19/2013 ja (EL) nr 20/2013 nimetatud liidu äärepoolseimate piirkondade tootjate olukord märgatava halvenemise ohus ega märgatavalt halvenenud.

(15)

Esitatud analüüsi silmas pidades on komisjon teinud järelduse, et Peruust pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu peatamine ei ole asjakohane. Komisjon on teinud ka järelduse, et Guatemalast pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu peatamine ei ole asjakohane. Komisjon jätkab kõnealusest kahest riigist pärit banaanide impordi tähelepanelikku jälgimist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0803 90 10 kuuluvate Peruust ja Guatemalast pärit värskete banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole 2015. aastal asjakohane.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 11. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 17, 19.1.2013, lk 1.

(2)  ELT L 17, 19.1.2013, lk 13.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/119


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/2330,

4. detsember 2015,

millega muudetakse otsust EKP/2014/53 müntide emissiooni 2015. aasta mahu heakskiitmise kohta (EKP/2015/41)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa Keskpangal (EKP) eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide emiteeritud müntide emissiooni mahu heakskiitmise ainuõigus.

(2)

Otsusega EKP/2014/53 (1) kiitis EKP heaks ringluseks kavandatud euromüntide ja ringluseks mitte kavandatud euro meenemüntide kogumahu 2015. aastal, mille aluseks oli osalevate liikmesriikide poolt EKP-le esitatud prognoos euromüntide nõudluse arengu kohta 2015. aastal.

(3)

1. oktoobril 2015 taotles Kreeka rahandusministeerium Kreekale 2015. aastaks emiteerimiseks lubatud euromüntide mahu suurendamist 13,3 miljonilt eurolt 52,7 miljonile eurole, et täita ootamatult suurenenud nõudlust müntide järele.

(4)

EKP kiidab heaks eespool osutatud taotluse nende ringluseks kavandatud euromüntide mahu suurendamiseks, mida Kreeka võib 2015. aastal emiteerida.

(5)

2. oktoobril 2015 taotles Belgia rahandusministeerium Belgiale 2015. aastaks emiteerimiseks lubatud euromüntide mahu suurendamist 0,8 miljonilt eurolt 65,8 miljonile eurole, et täita ootamatult suurenenud nõudlust müntide järele.

(6)

EKP kiidab heaks eespool osutatud taotluse nende ringluseks kavandatud euromüntide mahu suurendamiseks, mida Belgia võib 2015. aastal emiteerida.

(7)

Seetõttu tuleb otsust EKP/2014/53 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatus

Tabel otsuse EKP/2014/53 artiklis 1 asendatakse järgmisega:

(miljonit eurot)

 

Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2015. aastal

Belgia

65,8

Saksamaa

529,0

Eesti

10,3

Iirimaa

39,0

Kreeka

52,7

Hispaania

301,4

Prantsusmaa

230,0

Itaalia

41,5

Küpros

10,0

Leedu

120,7

Luksemburg

45,0

Malta

8,7

Holland

52,5

Läti

30,6

Austria

248,0

Portugal

30,0

Sloveenia

13,0

Slovakkia

13,4

Soome

60,0”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub päeval, mil sellest adressaatidele teatatakse.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele, mille rahaühik on euro.

Frankfurt Maini ääres, 4. detsember 2015

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  11. detsembri 2014. aasta otsus EKP/2014/53 müntide emissiooni 2015. aasta mahu heakskiitmise kohta (ELT L 365, 19.12.2014, lk 163).


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/121


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/2331,

4. detsember 2015,

müntide emissiooni 2016. aasta mahu heakskiitmise kohta (EKP/2015/42)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa Keskpangal (EKP) eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide emiteeritud müntide emissiooni mahu heakskiitmise ainuõigus.

(2)

19 liikmesriiki, mille rahaühik on euro, on EKP-le heakskiitmiseks esitanud oma prognoosi 2016. aastal emiteeritavate euro müntide mahu kohta koos täiendavate selgitavate märkustega prognoosimise metodoloogia kohta.

(3)

Seoses liikmesriikide müntide emiteerimise õigusega tuleb saada EKP nõusolek emissooni mahu kohta ja seega ei tohi liikmesriigid EKP poolt heaks kiidetud mahtusid ületada ilma eelneva EKP nõusolekuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2016. aastal emiteeritavate euro müntide mahu heakskiitmine

EKP kiidab heaks eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide poolt 2016. aastal emiteeritavate euro müntide mahu vastavalt järgmisele tabelile:

(miljonit eurot)

 

Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2016. aastal

Belgia

80,6

Saksamaa

667,5

Eesti

10,3

Iirimaa

38,8

Kreeka

79,5

Hispaania

276,4

Prantsusmaa

266,0

Itaalia

35,0

Küpros

12,1

Läti

20,0

Leedu

32,3

Luksemburg

19,1

Malta

9,9

Holland

52,5

Austria

260,0

Portugal

53,4

Sloveenia

30,0

Slovakkia

17,0

Soome

45,0

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub päeval, mil sellest adressaatidele teatatakse.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele, mille rahaühik on euro.

Frankfurt Maini ääres, 4. detsember 2015

EKP president

Mario DRAGHI


12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/123


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/2332,

4. detsember 2015,

euromüntide emissioonimahu heakskiitmise menetlusraamistiku kohta (EKP/2015/43)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõike 2 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikidel, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), on õigus emiteerida euromünte Euroopa Keskpanga (EKP) heaks kiidetud emissioonimahu alusel.

(2)

Kui liikmesriigi suhtes kehtestatud erand tühistatakse, on sellel liikmesriigil õigus osaleda heakskiitmise menetluses üks aasta enne sularahavahetust, mis võimaldab tal kasutada euromüntide emiteerimise õigust alates euroala liikmesriigiks saamise kuupäevast.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 651/2012 (1) artikli 5 lõike 4 kohaselt võetakse meenemüntide emiteerimist EKP heaks kiidetavas müntide emissioonimahus arvesse agregeeritud alusel.

(4)

Kehtestada tuleb menetlusraamistikuga seotud reeglid müntide emissioonimahu heakskiitmise kohta.

(5)

EKP heakskiidu saamiseks peavad euroala liikmesriigid esitama EKP-le heakskiitmise taotluse.

(6)

Müntide nõudluse prognoosimise metoodika on euroala liikmesriikides teataval määral erinev ning seetõttu tuleb EKP-le esitada teatav miinimumteave, mis tõendaks heakskiitu taotleva müntide emissioonimahu nõudlust.

(7)

Heakskiidetud müntide emissioonimahtu ei tohiks ületada ilma EKP eelneva heakskiiduta.

(8)

Et võimaldada euroala liikmesriikidele nõutavate andmete koostamiseks piisavalt aega, peaks käesolev otsus jõustuma 1. jaanuaril 2016,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „käibemündid ja mälestusmündid”– nõukogu määruse (EL) nr 729/2014 (2) artikli 2 tähenduses;

2)   „meenemünt”– määruse (EL) nr 651/2012 artikli 1 tähenduses;

3)   „müntide emissioonimaht”– nimiväärtuste netovahe euroala liikmesriigi poolt emiteeritud müntide kumulatiivse koguse ja selle liikmesriigi poolt kalendriaastas tagastatud euromüntide kumulatiivse koguse vahel.

Artikkel 2

Iga-aastane heakskiidu taotlus

1.   Iga euroala liikmesriik esitab igal aastal EKP-le taotluse sellele liikmesriigile järgmiseks aastaks määratava müntide emissioonimahu heakskiitmiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks taotluses käsitletud aastale eelneval aastal.

2.   Taotluse aluseks peab olema taotlevas euroala liikmesriigis prognoositud müntide nõudlus ning vahet tuleb teha käibemüntide ja meenemüntide vahel. Taotlusele tuleb lisada nõudluse prognoosimisel kasutatud metoodika üldine kirjeldus.

3.   Käibemüntide taotletavas koguses võib sisalduda prognoositud nõudlust ületav täiendav kogus mõistliku kindlusvaru jaoks.

4.   Käibemüntide puhul tuleb taotlusele lisada järgmine teave:

a)

käibenäitaja 30. juuni seisuga või muu kuupäeva seisuga aastal, mis eelneb taotluses käsitletud aastale ja mida kasutatakse mündinõudluse prognoosis aastal, mida taotluses käsitletakse, kooskõlas taotleva euroala liikmesriigi valitud metodoloogiaga;

b)

muud asjakohased andmed, mis on vajalikud euroala liikmesriigi taotluse hindamiseks kooskõlas taotleva euroala liikmesriigi valitud metodoloogiaga;

c)

kas ja millisel määral sisaldab taotletud kogus täiendavat kogust kooskõlas lõikega 3, ja

d)

müntide emissioonimaht, mille kohta heakskiitu taotletakse.

5.   Käibemüntidega seotud täiendavat teavet tuleb esitada ka järgmise kohta, kui see on kättesaadav ja oluline taotleva euroala liikmesriigi jaoks heakskiidu taotluse põhjendamiseks:

a)

müntide nõudlust riigisiseselt mõjutavad võtmenäitajad;

b)

täpsem teave müntide nõudluse kohta nimiväärtuste lõikes ja

c)

kas ja millisel määral mõjutab riigisisest mündinõudlust mündinõudlus muudes euroala liikmesriikides.

6.   Meenemüntide puhul tuleb taotlusele lisada järgmine teave:

a)

meenemüntide emissiooni kogumaht agregeeritud nimiväärtuses, sh meenemüntide nimiväärtuste loetelu, ja

b)

kas kindlusvaru on taotlusega hõlmatud, mis hõlmaks teadmata sündmusi, mida tuleks euro meenemüntidel jäädvustada.

7.   Juhul kui Euroopa Liidu ja riigi või Euroopa Liidu liikmesriigi välise territooriumi vahel on sõlmitud leping, mis annab riigile või territooriumile õiguse kasutada oma ametliku vääringuna eurot (edaspidi „rahaküsimusi käsitlev leping”), ja rahaküsimusi käsitlev leping annab riigile või territooriumile õiguse emiteerida euromünte, lisatakse selle riigi või territooriumi müntide emissiooni maht rahaküsimusi käsitlevas lepingus määratletud euroala liikmesriigi iga-aastasesse taotlusesse.

8.   Kui liikmesriigi suhtes kehtestatud erand tühistatakse, käsitleb EKP liikmesriigi poolt sularahavahetusele eelneval aastal soovi korral esitatud taotlust müntide emissiooni mahu heakskiitmiseks selles liikmesriigis pärast sularahavahetust kooskõlas käesoleva artikli nõuetega.

9.   EKP nõukogu võtab vastu otsuse müntide iga-aastase mahu heakskiitmise kohta euroala jaoks enne selle kalendriaasta lõppu, mis eelneb heakskiidu taotluses käsitletud aastale.

Artikkel 3

Teade ja erakorraline taotlus

1.   EKP poolt iga euroala liikmesriigi osas heaks kiidetud müntide emissioonimahtu kalendriaastas ei tohi mis tahes hetkel sellel kalendriaastal ületada ilma eelneva EKP heakskiiduta.

2.   Euroala liikmesriigis peavad mündinõudlust pidevalt jälgima. Kui euroala liikmesriigi euromüntide tegelik nõudlus võib selle kalendriaasta osas heaks kiidetud müntide emissioonimahtu ületada, peab liikmesriik sellest viivitamata EKP-le teatama.

3.   Teates tuleb esitada järgmine teave:

a)

müntide nimiväärtus(ed), mille puhul eeldatakse suuremat nõudlust, ja

b)

müntide nõudluse ootamatu kasvu põhjustanud võtmetegurite täpne kirjeldus.

4.   Kümne EKP tööpäeva jooksul teate saamisest võib EKP anda teatele tegevtasandil, ilma EKP otsuseid tegevaid organeid kaasamata, eelhinnangu ja anda teate esitanud euroala liikmesriigile mittesiduvaid juhiseid. Eelkõige võib EKP soovitada suurendada täiendavat müntide emissioonimahtu, kui teatatud suurem müntide nõudlus osutub tegeliku nõudluse rahuldamisel ebapiisavaks, mis toob kaasa võimaliku kohustuste rikkumise lõike 1 alusel.

5.   Kui suurenenud mündinõudlus kestab edasi pärast lõikes 4 osutatud ajavahemiku lõppu, peab euroala liikmesriik esitama EKP-le viivitamata erakorralise taotluse täiendava müntide emissioonimahu heakskiitmiseks.

6.   Erakorralises taotluses tehakse ettepanek müntide emissiooni mahu suurendamiseks ja esitatakse üksikasjalik teave ootamatut müntide nõudluse suurenemist põhjustanud võtmetegurite kohta, mida ei saadud eeldada iga-aastases heakskiidu taotluses.

7.   EKP nõukogu võtab erakorralise taotluse kohta vastu iseseisva otsuse.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud euroala liikmesriikidele.

Frankfurt Maini ääres, 4. detsember 2015

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 135).

(2)  Nõukogu 24. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 729/2014 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (ELT L 194, 2.7.2014, lk 1).


Parandused

12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/126


Komisjoni 12. juuni 2015. aasta delegeeritud otsuse (EL) 2015/2290 (Austraalias, Bermudal, Brasiilias, Kanadas, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides kehtivate solventsusrežiimide ajutise samaväärsuse kohta, mida kohaldatakse nendes riikides asuva peakontoriga kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 323, 9. detsember 2015 )

Kaanel sisukorras ning lehekülgedel 22 ja 26 pealkirjas ja allkirjaosas delegeeritud otsuse vastuvõtmise kuupäevas

asendatakse

„12. juuni 2015”

järgmisega:

„5. juuni 2015”.