ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 314

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
1. detsember 2015


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2203, 25. november 2015, teatavaid inimestele toiduks ettenähtud kaseiine ja kaseinaate käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/2204, 30. november 2015, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

10

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2205, 6. august 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega ( 1 )

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2206, 30. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1238/95 Ühenduse Sordiametile tasutavate lõivude osas

22

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2207, 30. november 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

25

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2015/2208, 27. oktoober 2015, ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

27

 

 

Euroopa Parlamendi resolutsioon, 27. oktoober 2015, tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

29

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2015/2209, 27. oktoober 2015, ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

32

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2015/2210, 27. oktoober 2015, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

34

 

 

Euroopa Parlamendi resolutsioon, 27. oktoober 2015, tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

36

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2015/2211, 27. oktoober 2015, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

39

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2015/2212, 27. oktoober 2015, ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

41

 

 

Euroopa Parlamendi resolutsioon, 27. oktoober 2015, tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

43

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2015/2213, 27. oktoober 2015, ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

46

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2015/2214, 27. oktoober 2015, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

48

 

 

Euroopa Parlamendi resolutsioon, 27. oktoober 2015, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

49

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2215, 30. november 2015, millega toetatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2235 (2015), millega luuakse Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ja ÜRO ühine uurimismehhanism, et teha Süüria Araabia Vabariigis kindlaks keemiarünnakute toimepanijad

51

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2216, 30. november 2015, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

58

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2217, 27. november 2015, milles käsitletakse suu- ja sõrataudi Liibüast ja Marokost liitu sissetoomise vältimiseks võetavaid meetmeid (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8223 all)  ( 1 )

60

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2218, 20. november 2015, menetluse kohta, mis välistab töötajate olulise mõju eeldamise järelevalve alla kuuluva krediidiüksuse riskiprofiilile (EKP/2015/38)

66

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 18. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2075 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate abamektiini, desmedifaami, dikloroprop-P, haloksüfop-P, orüsaliini ja fenmedifaami jääkide piirnormidega) parandus ( ELT L 302, 19.11.2015 )

72

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2203,

25. november 2015,

teatavaid inimestele toiduks ettenähtud kaseiine ja kaseinaate käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiiviga 83/417/EMÜ (3) nähakse ette teatavaid inimestele toiduks ettenähtud piimavalke (kaseiini ja kaseinaate) käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine. Kõnealuse direktiivi jõustumisest alates on toimunud mitmeid muutusi, mida on vaja arvesse võtta, eelkõige on välja töötatud põhjalik toidualaste õigusnormide raamistik ja Codex Alimentariuse Komisjonis on vastu võetud toidu kaseiinitoodete rahvusvaheline standard (toidu kaseiinitoodete Codexi standard).

(2)

Direktiiviga 83/417/EMÜ on komisjonile antud volitused kõnealuse direktiivi teatavate sätete rakendamiseks. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt tuleb need volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikliga 290.

(3)

Selguse huvides tuleks direktiiv 83/417/EMÜ seetõttu kehtetuks tunnistada ja asendada uue direktiiviga.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002 (4) sisaldab üldisi, horisontaalsed ja ühtseid liidu eeskirju, mis käsitlevad kiireloomuliste meetmete võtmist toidu ja sööda suhtes. Direktiivi 83/417/EMÜ vastavad sätted ei ole seetõttu enam vajalikud.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004 (5) sisaldab üldisi, horisontaalsed ja ühtseid liidu eeskirju, mis käsitlevad toiduainetest proovide võtmise ja toiduainete analüüsi meetodeid. Direktiivi 83/417/EMÜ vastavad sätted ei ole seetõttu enam vajalikud.

(6)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1169/2011 (6) tuleb ettevõtjate vahel jagada piisavalt teavet, et tagada lõpptarbijale antava toidualase teabe olemasolu ja korrektsus. Kuna selle direktiiviga hõlmatud tooted on mõeldud müümiseks ühelt ettevõtjalt teisele toiduainete valmistamise eesmärgil, on asjakohane säilitada praeguses õigusraamistikus erieeskirjad, mis juba sisalduvad direktiivis 83/417/EMÜ, ning neid õigusraamistikule kohandada ja lihtsustada. Selliste erieeskirjadega tuleks ette näha teave, mis tuleb esitada ettevõtjate vahel käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul, et ühelt poolt teha toidukäitlejatele kättesaadavaks teave, mis on vajalik lõpptoodete märgistamiseks, näiteks juhul, kui tegemist on allergeenidega, ning teiselt poolt hoida ära kõnealuste toodete segiajamist sarnaste toodetega, mis ei ole inimtoiduks ette nähtud või sobilikud.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 (7) on sätestatud toidu lisaainete ja abiainete määratlus; direktiivis 83/417/EMÜ viidatakse neile kui tehnoloogilistele abiainetele. Käesolevas direktiivis tuleks seega kasutada termini „tehnoloogilised abiained” asemel termineid „toidu lisaained” ja „abiained”. Selline terminikasutus oleks samuti kooskõlas toidu kaseiinitoodete Codexi standardiga.

(8)

Muud direktiivi 83/417/EMÜ lisades kasutatud terminid ja viited tuleks kohandada, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1332/2008 (8) ning määruses (EÜ) nr 1333/2008 kasutatud termineid ja viiteid.

(9)

Direktiivi 83/417/EMÜ I lisas on kehtestatud toidu kaseiinide maksimaalseks niiskusesisalduseks 10 % ja söödava happekaseiini piimarasva maksimaalseks sisalduseks 2,25 %. Võttes arvesse, et toidu kaseiinitoodete Codexi standardis on need näitajad vastavalt 12 % ja 2 %, tuleks osutatud näitajad turumoonutuste ärahoidmiseks nimetatud standardiga vastavusse viia.

(10)

Selleks et kiiresti kohandada või ajakohastada käesoleva direktiivi lisades esitatud tehnilisi elemente, võtmaks arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja tehnika arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 seoses I ja II lisas sätestatud toidu kaseiinide ja kaseinaatide suhtes kohaldatavate nõuetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt hõlbustada liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise teel inimestele toiduks ettenähtud kaseiinide ja kaseinaatide vaba liikumist ja samal ajal tagada tervise kõrgetasemeline kaitse ning viia kehtivad sätted kooskõlla liidu üldise toitu käsitleva õiguse ja rahvusvaheliste standarditega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärke nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas direktiivis käsitletakse inimestele toiduks ettenähtud kaseiine ja kaseinaate ning nende segusid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „toidu happekaseiin”– piimatoode, mis on saadud rasvatu piima ja/või piimast saadud muude toodete happega sadestatud kalgendi eraldamise, pesemise ja kuivatamise teel;

b)   „toidu laabikaseiin”– piimatoode, mis on saadud rasvatu piima ja/või piimast saadud muude toodete kalgendi eraldamise, pesemise ja kuivatamise teel, kusjuures kalgend saadakse reageerimisel laabi või muude kalgendavate ensüümidega;

c)   „toidu kaseinaat”– piimatoode, mis on saadud toidu kaseiini või toidu kaseiini kalgendi töötlemisel neutraliseerivate ainetega ja sellele järgneva kuivatamise teel.

Artikkel 3

Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmine:

a)

artiklis 2 määratletud piimatooteid turustatakse selles artiklis määratletud nimetuste all üksnes siis, kui nad vastavad käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadele ning selle I ja II lisas sätestatud nõuetele, ning

b)

kaseiine ja kaseinaate, mis ei vasta I lisa I jao punktides b ja c, I lisa II jao punktides b ja c või II lisa punktides b ja c sätestatud nõuetele, ei kasutata toidu valmistamiseks ning nende seaduslikul turustamisel muuks otstarbeks nimetatakse ja märgistatakse neid nii, et see ei eksita ostjat nende olemuse, kvaliteedi või kavandatava kasutamise osas.

Artikkel 4

Märgistamine

1.   Artiklis 2 määratletud piimatoodete pakenditele, mahutitele või märgistusele märgitakse hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatute tähtedega järgmised andmed:

a)

artikli 2 punktide a, b ja c kohaselt antud piimatoote nimetus, millele toidu kaseinaatide puhul tehakse märge II lisa punktis d loetletud katiooni või katioonide kohta;

b)

kui tooteid turustatakse seguna:

i)

sõna „… segu”, millele järgneb segu koostisosade loetelu järjestatuna kahanevas järjekorras massiosa alusel;

ii)

toidu kaseinaatide puhul märge II lisa punktis d loetletud katiooni või katioonide kohta;

iii)

toidu kaseinaate sisaldavate segude puhul valgusisaldus;

c)

toodete netokogus kilogrammides või grammides;

d)

selle toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress, kelle nime või ärinime all toodet turustatakse, või kui nimetatud toidukäitleja ei ole asutatud liidus, siis liidu turule importija nimi, ärinimi ja aadress;

e)

kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul päritoluriigi nimi;

f)

tootepartii tunnusnumber või tootmise kuupäev.

Erandina esimesest lõigust võib punkti b alapunktis iii ning esimese lõigu punktides c, d ja e osutatud andmeid märkida üksnes saatedokumendis.

2.   Liikmesriik keelab artikli 2 punktides a, b ja c määratletud piimatoodete turustamise oma territooriumil, kui käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud andmed ei ole märgitud selle liikmesriigi ostjatele kergesti arusaadavas keeles, kus neid tooteid turustatakse, välja arvatud juhul, kui toidukäitleja esitab sellise teabe muul viisil. Need andmed võivad olla märgitud mitmes keeles.

3.   Ilma et see piiraks liidu õiguse muude sätete kohaldamist, võib juhul, kui artiklis 2 määratletud piimatoodete piimavalgu minimaalne sisaldus ületab I lisa I jao punkti a alapunktis 2, I lisa II jao punkti a alapunktis 2 ja II lisa punkti a palapunktis 2 sätestatud piirmäära, märkida sellekohase teabe asjakohaselt toote pakenditele, mahutitele või etikettidele.

Artikkel 5

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta artikli 6 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisas sätestatud nõuete muutmiseks, et võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite muutumist ja tehnika arengut.

Artikkel 6

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne artiklis 5 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

2.   Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21. detsembrist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. detsembril 2016. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike meetmete teksti.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 83/417/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 22. detsembrist 2016.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 25. november 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  ELT C 424, 26.11.2014, lk 72.

(2)  Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. novembri 2015. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 25. juuli 1983. aasta direktiiv 83/417/EMÜ teatavaid inimtoiduks ettenähtud piimavalke (kaseiini ja kaseinaate) käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 237, 26.8.1983, lk 25).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).


I LISA

SÖÖDAVAD KASEIINID

I.   TOIDU HAPPEKASEIINIDE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

a)   Nõuded koostise suhtes

1.

Maksimaalne niiskusesisaldus

12 massiprotsenti

2.

Piimavalgu minimaalne sisaldus kuivaines

90 massiprotsenti,

millest kaseiini vähemalt

95 massiprotsenti

3.

Piimarasva maksimaalne sisaldus

2 massiprotsenti

4.

Maksimaalne tiitritav happesus, väljendatud 0,1-normaalse naatriumhüdroksiidi lahuse milliliitrites 1 grammi kohta

0,27

5.

Maksimaalne tuhasisaldus (sh P2O5)

2,5 massiprotsenti

6.

Maksimaalne veevaba laktoosi sisaldus

1 massiprotsent

7.

Maksimaalne sete (kõrbenud osakesed)

22,5 mg 25 grammis

b)   Saasteained

Maksimaalne pliisisaldus

0,75 mg kilogrammis

c)   Võõrkehad

Võõrkehi (nt puidu- või metalliosakesed, karvad või putukajäänused)

0 mg 25 grammis

d)   Abiained, bakterikultuurid ja lubatud koostisained

1.

happed:

piimhape

soolhape

väävelhape

sidrunhape

äädikhape

ortofosforhape

2.

piimhappebakterite kultuurid

3.

vadak

e)   Organoleptilised omadused

1.

:

Lõhn

:

kõrvallõhnata

2.

:

Välimus

:

valge kuni kreemikas värvus; tootes ei tohi esineda kergel vajutamisel mittepurunevaid tükke

II.   TOIDU LAABIKASEIINIDE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

a)   Nõuded koostise suhtes

1.

Maksimaalne niiskusesisaldus

12 massiprotsenti

2.

Piimavalgu minimaalne sisaldus kuivaines

84 massiprotsenti,

millest kaseiini vähemalt

95 massiprotsenti

3.

Piimarasva maksimaalne sisaldus

2 massiprotsenti

4.

Minimaalne tuhasisaldus (sh P2O5)

7,5 massiprotsenti

5.

Maksimaalne veevaba laktoosi sisaldus

1 massiprotsent

6.

Maksimaalne sete (kõrbenud osakesed)

15 mg 25 grammis

b)   Saasteained

Maksimaalne pliisisaldus

0,75 mg kilogrammis

c)   Võõrkehad

Võõrkehi (nt puidu- või metalliosakesed, karvad või putukajäänused)

0 mg 25 grammis

d)   Abiained

laap, mis vastab määruse (EÜ) nr 1332/2008 nõuetele

muud piima kalgendavad ensüümid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1332/2008 nõuetele

e)   Organoleptilised omadused

1.

:

Lõhn

:

kõrvallõhnata

2.

:

Välimus

:

valge kuni kreemikas värvus; tootes ei tohi esineda kergel vajutamisel mittepurunevaid tükke


II LISA

SÖÖDAVAD KASEINAADID

TOIDU KASEINAATIDE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

a)   Nõuded koostise suhtes

1.

Maksimaalne niiskusesisaldus

8 massiprotsenti

2.

Piimavalgu minimaalne sisaldus kuivaines

88 massiprotsenti,

millest kaseiini vähemalt

95 massiprotsenti

3.

Piimarasva maksimaalne sisaldus

2 massiprotsenti

4.

Maksimaalne veevaba laktoosi sisaldus

1 massiprotsenti

5.

pH väärtus

6,0–8,0

6.

Maksimaalne sete (kõrbenud osakesed)

22,5 mg 25 grammis

b)   Saasteained

Maksimaalne pliisisaldus

0,75 mg kilogrammis

c)   Võõrkehad

Võõrkehi (nt puidu- või metalliosakesed, karvad või putukajäänused)

0 mg 25 grammis

d)   Toidu lisaained

(valikuliselt kasutatavad neutraliseerivad ja puhverained)

hüdroksiidid

karbonaadid

fosfaadid

tsitraadid

 

naatrium

kaalium

kaltsium

ammoonium

magneesium

e)   Omadused

1.

:

Lõhn

:

väga nõrk kõrvallõhn ja -maitse

2.

:

Välimus

:

valge kuni kreemikas värvus; tootes ei tohi esineda kergel vajutamisel mittepurunevaid tükke

3.

:

Lahustuvus

:

destilleeritud vees peaaegu täielikult lahustuv, v.a kaltsiumkaseinaat


III LISA

VASTAVUSTABEL

Nõukogu direktiiv nr 83/417/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artiklid 1 ja 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

Artikli 4 lõike 1 teine lõik

Artikkel 5

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 12

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 13

Artikkel 10

I lisa I jagu

Artikli 2 punktid a ja b

I lisa II jagu

I lisa I jagu

I lisa III jagu

I lisa II jagu

II lisa I jagu

Artikli 2 punkt c

II lisa II jagu

II lisa

III lisa


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/10


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2204,

30. november 2015,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 23. märtsil 2012 vastu määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Euroopa Liidu Üldkohus tühistas oma 18. septembri 2015. aasta otsusega kohtuasjas T-121/13 nõukogu otsuse lisada Oil Industry Pension Fund Investment Company (OPIC) määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

OPIC tuleks uue põhjenduse alusel uuesti lisada selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Määrust (EL) nr 267/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikide liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  ELT L 88, 24.3.2012, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisa I osasse kantakse järgmine üksus:

I.   Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused

B.   Üksused

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

„159.

Oil industry Pension Fund Investment Company (OPIC)

No 234, Taleghani St, Teheran, Iraan

OPIC annab märkimisväärset toetust Iraani valitsusele, pakkudes nafta- ja gaasitootmise projektide jaoks rahalisi vahendeid ja finantsteenuseid erinevatele Iraani valitsusega seotud üksustele, sealhulgas riigi valduses olevate ettevõtete tütarettevõtjatele (NIOC). Samuti on kuulunud OPICi kontrolli alla IOEC (Iranian Offshore Engineering Construction Co.), mis on ELi poolt loetellu kantud, kuna annab Iraani valitsusele logistilist tuge.

Nafta- ja gaasisektor on Iraani valitsusele oluline rahaliste vahendite saamise allikas ning eksisteerib potentsiaalne lüli Iraani energiasektorist saadud naftatulu ning Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast kindlaksmääratud ohtliku tegevuse rahastamise vahel.

OPICi tegevjuhiks on Naser Malek, kes on ÜRO poolt loetellu kantud kui isik, kes on juhtinud Shahid Hemat Industrial Groupi (SHIG) ning tegutsenud MODAFLi (Iranian Ministry of Defence and Armed Forces Logistics) ametnikuna, teostades järelevalvet töö üle Shahab 3 ballistiliste rakettide (Iraani hetkel kasutuses olev ballistiline pikamaarakett) programmi raames. SHIG on ÜRO poolt loetellu kantud kui Aerospaces Industries Organisationi (AIO, mis on ELi poolt loetellu kantud) allüksus ning osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis. Sellest lähtuvalt on OPIC otseselt seotud Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast kindlaksmääratud ohtliku tegevusega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega.

1.12.2015”


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/13


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2205,

6. august 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) on teatatud, millist liiki börsiväliseid intressimäära tuletisinstrumente on teatavatel vastaspooltel luba kliirida. ESMA on iga liigi puhul hinnanud kriteeriumeid, mis on olulised nende suhtes kliiringukohustuse kohaldamiseks, sealhulgas standardimise määr, maht ja likviidsus ning hinnateabe kättesaadavus. Pidades silmas peamist eesmärki, milleks on süsteemse riski vähendamine, on ESMA määranud vastavalt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korrale kindlaks börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigid, mille suhtes tuleks kliiringukohustust kohaldada.

(2)

Börsivälistel intressimäära tuletislepingutel võib olla konstantne tinglik väärtus, muutuv tinglik väärtus või tingimuslik tinglik väärtus. Konstantse tingliku väärtusega lepingutel on tinglik väärtus, mis lepingu kehtivusaja jooksul ei muutu. Muutuva tingliku väärtusega lepingutel on tinglik väärtus, mis muutub lepingu kehtivusaja jooksul prognoositaval viisil. Tingimusliku tingliku väärtusega lepingutel on tinglik väärtus, mis muutub lepingu kehtivusaja jooksul prognoosimatul viisil. Tingimuslikud tinglikud väärtused muudavad börsiväliste intressimäära tuletislepingutega seotud hinnakujunduse ja riskijuhtimise ning seega ka nende kliirimise vastaspoolte poolt keerukamaks. Seda omadust tuleks kliirimisele kuuluvate börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liikide määratlemisel arvesse võtta.

(3)

Selle kindlaksmääramisel, millist liiki börsiväliste tuletislepingute suhtes tuleks kohaldada kliiringukohustust, tuleks võtta arvesse selliste börsiväliste tuletislepingute eripära, mis on sõlmitud pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega. Sellega seoses ei tohiks sellised börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaselt kliiringukohustust, hõlmata lepinguid, mis on sõlmitud pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega, eeldusel et need vastavad teatavatele kriteeriumidele.

(4)

Eri vastaspooltel on vaja erineva pikkusega tähtaegu, et võtta vajalikud meetmed selliste börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide kliirimiseks, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust. Selle kohustuse nõuetekohase ja õigeaegse täitmise tagamiseks tuleks vastaspooled jagada kategooriatesse, mille alusel hakatakse piisavalt sarnaste vastaspoolte suhtes kliiringukohustust kohaldama samast kuupäevast.

(5)

1. kategooria peaks hõlmama nii finantssektori vastaspooli kui ka finantssektoriväliseid vastaspooli, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on kliirivad liikmed vähemalt ühe asjaomase keskse vastaspoole jaoks vähemalt ühe sellise börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigi puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, kuna sellistel vastaspooltel on juba kogemusi vabatahtliku kliirimisega ja neil on juba olemas ühendused kõnealuste kesksete vastaspooltega vähemalt ühe liigi kliirmiseks. Finantssektorivälised vastaspooled, kes on kliirivad liikmed, peaksid samuti kuuluma 1. kategooriasse, kuna nende kogemused ja ettevalmistused keskseks kliirimiseks on võrreldavad 1. kategooriasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte omadega.

(6)

2. ja 3. kategooria peaks hõlmama 1. kategooriasse mittekuuluvaid finantssektori vastaspooli, kes on rühmitatud vastavalt õigus- ja tegevusvõime tasemele börsiväliste tuletisinstrumentide osas. Finantssektori vastaspoolte õigus- ja tegevusvõime astmete eristamisel tuleks võtta aluseks aktiivsuse tase börsiväliste tuletisinstrumentide osas; 2. ja 3. kategooria eristamiseks tuleks seetõttu määrata kindlaks kvantitatiivne künnis, lähtudes mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tinglike väärtuste summeeritud kuulõpu keskmisest. Määrata tuleks selline sobiv künnisväärtuse tase, mis võimaldaks eristada väiksemaid turuosalisi, kajastades samal ajal 2. kategooria riskide märkimisväärset taset. Lisaks peaks see künnis olema kookõlas künnisega, milles on kokku lepitud rahvusvahelisel tasandil seoses mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuetega, et toetada õigusnormide lähendamist ja piirata vastaspoolte kantavaid nõuetele vastavuse tagamise kulusid. Nagu ka kõnealustes rahvusvahelistes standardites kohaldatakse künnist tavaliselt grupi tasandil, arvestades, et grupi sees võib olla ühiseid riske, kuid investeerimisfondide künnist tuleks kohaldada eraldi iga fondi suhtes, sest fondi kohustusi ei mõjuta tavaliselt ei muude fondide ega nende investeerimisjuhtide kohustused. Järelikult tuleks künnist kohaldada iga fondi suhtes eraldi, eeldusel et iga investeerimisfond moodustab maksejõuetuse või pankroti korral täiesti eraldiseisva ja eraldatud varakogumi, mida muud investeerimisfondid või investeerimisjuht ei kollateraliseeri, taga või toeta.

(7)

Määruse (EL) nr 648/2012 kohane finantssektori vastaspoolte määratlus ei hõlma teatavaid alternatiivseid investeerimisfonde, kuigi nende tegevusvõime börsiväliste tuletislepingute osas sarnaneb määratlusega hõlmatud alternatiivsete investeerimisfondide tegevusvõimega. Finantssektorivälisteks vastaspoolteks liigitatud alternatiivsed investeerimisfondid peaksid seega kuuluma samadesse vastaspoolte kategooriatesse nagu finantssektori vastaspoolteks liigitatud alternatiivseid investeerimisfondid.

(8)

4. kategooria peaks hõlmama finantssektoriväliseid vastaspooli, kes ei kuulu muudesse kategooriatesse, kuna nende kogemused ja tegevusvõime börsiväliste tuletisinstrumentide ja keskse kliirimise osas on piiratumad kui vastaspoolte muudel kategooriatel.

(9)

1. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse asjaolu, et neil ei pruugi olla olemas vajalikke ühendusi kesksete vastaspooltega kõigi selliste tuletisinstrumentide liikide jaoks, mille suhtes kliiringukohustust kohaldatakse. Lisaks tagavad selle kategooria vastaspooled juurdepääsu kliiringule nendele vastaspooltele, kes ei ole kliirivad liikmed, pidades silmas, et klientide kliirimine ja kaudsete klientide kliirimine peaksid kliiringukohustuse jõustumise tõttu märkimisväärselt suurenema. Vastaspoolte 1. kategooria arvele langeb märkimisväärne osa juba kliiritud börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide mahust ja kliiritavate tehingute maht suureneb pärast käesolevas määruses sätestatud kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva märkimisväärselt. Seetõttu tuleks sätestada mõistlik, kuuekuuline tähtaeg, et 1. kategooria vastaspooled saaksid täiendavate liikide kliirimist ette valmistada, tegeleda klientide kliirimise ja kaudsete klientide kliirimise suurenemisega ning kohaneda kliiritavate tehingute kasvava mahuga.

(10)

2. ja 3. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse asjaolu, et enamik neist saavad juurdepääsu kesksele vastaspoolele, kui neist saab kliiriva liikme klient või kaudne klient. See protsess võib kesta 12–18 kuud, sõltuvalt vastaspoolte õigus-. ja tegevusvõimest ning nende valmisolekutasemest seoses kliirivate liikmetega lepingute kliirimiseks vajalike meetmete võtmisega.

(11)

4. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse nende õigus- ja tegevusvõimet ning nende piiratumat kogemust börsiväliste tuletisinstrumentide ja keskse kliirimise osas võrreldes vastaspoolte muude kategooriatega.

(12)

Niisuguste börsiväliste vahetuslepingute jaoks, mille on sõlminud kolmandas riigis asutatud vastaspool ja liidus asutatud vastaspool, kes kuuluvad samasse gruppi ja on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ning kelle suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure, tuleks näha ette hilisem kliiringukohustuse kohaldamise kuupäev. Hilisem kohaldamine peaks tagama, et olukorras, kus puuduvad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohased rakendusaktid, mis hõlmaksid käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliseid tuletislepinguid ja milles käsitletaks kolmandat riiki, kus liiduväline vastaspool on asutatud, ei kohaldata selliste lepingute suhtes piiratud aja jooksul kliiringukohustust. Pädevad asutused peaksid saama eelnevalt kontrollida, kas kõnealuseid lepinguid sõlmivad vastaspooled kuuluvad samasse gruppi ja kas nad on täitnud muud määruse (EL) nr 648/2012 kohased grupisiseste tehingute tingimused.

(13)

Erinevalt börsivälistest tuletisinstrumentidest, mille puhul vastaspooled on finantssektorivälised, tuleb finantssektori vastaspooltega börsiväliste tuletislepingute korral määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kohaldada kliiringukohustust selliste lepingute suhtes, mis sõlmiti pärast seda, kui ESMA-le oli esitatud teade kesksele vastaspoolele börsiväliste tuletislepingute teatava liigi kliirimiseks tegevusloa andmise kohta, kuid enne kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva, eeldusel et lepingute järelejäänud tähtaeg kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga õigustab seda. Kliiringukohustuse kohaldamisel kõnealuste lepingute suhtes peaks lähtuma määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolise ja ühtse kohaldamise eesmärgist. Eesmärk peaks olema finantsstabiilsuse tagamine ja süsteemse riski vähendamine, samuti turuosalistele võrdsete võimaluste tagamine, kui börsiväliste tuletislepingute liigi suhtes tuleb kohaldada kliiringukohustust. Seega tuleb kehtestada minimaalne järelejäänud tähtaeg, mis tagab nende eesmärkide saavutamise.

(14)

Vastaspooled ei saa enne määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumist teada, kas nende sõlmitavate börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatakse kliiringukohustuse jõustumise kuupäeval kliiringukohustust. See ebakindlus mõjutab märkimisväärselt turuosaliste võimet täpselt hinnastada sõlmitavaid börsiväliseid tuletislepinguid, sest keskselt kliiritavate lepingute suhtes kehtib teistsugune tagatiste režiim kui mittekeskselt kliiritavate lepingute suhtes. Kui enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes hakataks kohaldama tagantjärele kliirimist (forward-clearing), olenemata nende järelejäänud tähtajast kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga, võib see piirata vastaspoolte võimet maandada piisavalt oma tururiske ning kas mõjutada turu toimimist ja finantsstabiilsust või takistada neil tegelemast oma tavapäraste tegevustega, sest riske maandataks muul sobival viisi.

(15)

Pärast käesoleva määruse jõustumist ja enne kliiringukohustuse jõustumist sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes ei tuleks kohaldada kliiringukohustust enne, kui nende lepingute vastaspooled saavad teha kindlaks, millisesse kategooriasse nad kuuluvad ja kas nende suhtes kohaldatakse teatava lepingu, sh grupisisese tehingu puhul kliiringukohustust, ning enne, kui nad saavad võtta vajalikud meetmed kõnealuste lepingute sõlmimiseks kliiringukohustust arvesse võttes. Seetõttu võib turu nõuetekohase toimimise ja stabiilsuse ning vastaspoolte võrdsete võimaluste tagamiseks pidada asjakohaseks seda, et kõnealuste lepingute suhtes ei tuleks kliiringukohustust kohaldada, olenemata nende järelejäänud tähtaegadest.

(16)

Selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis sõlmiti pärast seda, kui ESMA-le oli esitatud teade kesksele vastaspoolele börsiväliste tuletislepingute teatava liigi kliirimiseks tegevusloa andmise kohta, kuid enne kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva, ei tuleks kliiringukohustust kohaldada, kui nad ei ole süsteemse riski seisukohast märkimisväärselt olulised või kui nende suhtes kliiringukohustuse kohaldamine võib takistada määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolist ja ühtset kohaldamist. Pikema järelejäänud tähtajaga börsiväliste intressimäära tuletislepingutega seotud vastaspoole krediidirisk püsib turul kauem kui see, mis on seotud lühikese järelejäänud tähtajaga börsiväliste intressimäära tuletislepingutega. Kliiringukohustuse kohaldamisega lühikese järelejäänud tähtajaga lepingute suhtes kaasneks vastaspooltele koormus, mis oleks maandatava riski tasemega võrreldes ebaproportsionaalne. Lühikese järelejäänud tähtajaga börsivälised intressimäära tuletisinstrumendid moodustavad koguturust ja seega ka selle turuga seotud kogu süsteemsest riskist suhteliselt väikse osa. Seega tuleks kehtestada minimaalsed järelejäänud tähtajad, mis tagavad, et maksimaalselt mõne kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga lepingute suhtes kliiringukohustust ei kohaldata.

(17)

3. kategooria vastaspooled kannavad kogu süsteemsest riskist suhteliselt piiratud osa ja nende õigus- ja tegevusvõime tase börsiväliste tuletisinstrumentide osas on madalam kui 1. ja 2. kategooria vastaspoolte oma. Börsiväliste tuletislepingute olulisi elemente, sh selliste börsiväliste intressimäära tuletislepingute hinnastamist, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust ja mis sõlmiti enne kliiringukohustuse jõustumist, tuleb lühikese aja jooksul kohandada, et võtta arvesse kliirimist, mis toimub alles mitu kuud pärast lepingu sõlmimist. See tagantjärele kliirimise protsess hõlmab oluliste kohanduste tegemist hinnastamismudelis ja asjaomaste börsiväliste tuletislepingute dokumentide muutmist. 3. kategooria vastaspooltel on väga piiratud võime lisada tagantjärele kliirimine oma börsivälistesse tuletislepingutesse. Kui börsiväliste tuletislepingute kliirimine oleks nendele vastaspooltele kohustuslik enne kliiringukohustuse jõustumist, võiks see järelikult piirata nende võimet maandada piisavalt oma riske ning kas mõjutada turu toimimist ja stabiilsust või takistada neil tegelemast oma tavapäraste tegevustega, kui nad ei saa riske edasi maandada. Kliiringukohustust ei peaks seega kohaldama selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille 3. kategooria vastaspooled on sõlminud enne kliirngukohustuse jõustumist.

(18)

Lisaks võib teatavate tingimuste täitmise korral vabastada kliiringukohustusest samasse gruppi kuuluvate vastaspoolte vahel sõlmitud börsivälised tuletislepingud, et vältida grupisisese riski juhtimise protsesside tõhususe piiramist ning seega määruse (EL) nr 648/2012 peamise eesmärgi saavutamise takistamist. Kliiringukohustust ei peaks seega kohaldama teatavatele tingimustele vastavate ja enne kliiringukohustuse jõustumist sõlmitud grupisiseste tehingute suhtes.

(19)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudel, mille ESMA on komisjonil esitanud.

(20)

Komisjon teatas ESMA-le, et kavatseb ESMA esitatud tehniliste standardite eelnõud kinnitada muudatustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 10 lõike 1 viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud menetlusele. ESMA võttis vastu kõnealuseid muudatusi käsitleva ametliku arvamuse ja esitas selle komisjonile.

(21)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult ning konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Börsiväliste tuletisinstrumentide liigid, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust

1.   Lisas sätestatud börsiväliste tuletisinstrumentide liikide suhtes kohaldatakse kliiringukohustust.

2.   Lisas sätestatud börsiväliste tuletisinstrumentide liigid ei hõlma lepinguid, mis on sõlmitud pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega, eeldusel et need lepingud vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)

neid kasutatakse ainult tagatiste kogumi intressimäärade või valuutade mittevastavuse maandamiseks seoses pandikirjaga;

b)

need on pandikirjade tagatiste kogumis registreeritud või kajastatud vastavalt pandikirju käsitlevatele riiklikele õigusaktidele;

c)

pandikirjade emitendi või tagatiste kogumi kriisilahenduse või maksejõuetuse korral neid ei lõpetata;

d)

pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool kuulub vähemalt samasse nõudeõiguse järku kui pandikirja omanik, välja arvatud juhul, kui pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool on lepingulised kohustused täitmata jätnud või mõjutatud pool või kui ta loobub samasse nõudeõiguse järku kuulumise õigusest;

e)

pandikiri vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 129 nõuetele ja tema suhtes kohaldatav regulatiivne tagatusnõue on vähemalt 102 %.

Artikkel 2

1.   Artiklite 3 ja 4 kohaldamisel jagatakse vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, järgmistesse kategooriatesse:

a)

1. kategooria hõlmab vastaspooli, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on kliirivad liikmed määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 14 tähenduses vähemalt ühe käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigi puhul vähemalt ühe sellise vastaspoole jaoks, kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud enne seda kuupäeva, andes talle õiguse kliirida vähemalt üht kõnealust liiki;

b)

2. kategooria hõlmab järgmiseid 1. kategooriasse mittekuuluvaid vastaspooli, kes kuuluvad gruppi, mille mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tinglike väärtuste tagasi maksmata brutosummade summeeritud kuulõpu keskmine perioodil jaanuar, veebruar ja märts 2016 on suurem kui 8 miljardit eurot:

i)

finantssektori vastaspooled;

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (4) artikli 4 lõike 1 punkti a määratluse kohased alternatiivsed investeerimisfondid, kes kujutavad endast finantssektoriväliseid vastaspooli;

c)

3. kategooria hõlmab järgmisi 1. ja 2. kategooriasse mittekuuluvaid vastaspooli:

i)

finantssektori vastaspooled;

ii)

direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a määratluse kohased alternatiivsed investeerimisfondid, kes kujutavad endast finantssektoriväliseid vastaspooli;

d)

4. kategooria hõlmab 1., 2. ja 3. kategooriasse mittekuuluvaid finantssektoriväliseid vastaspooli.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud grupi tinglike väärtuste tagasi maksmata brutosummade summeeritud kuulõpu keskmise arvutamisel võetakse arvesse grupi kõiki mittekeskselt kliiritavaid tuletisinstrumente, sh valuutaforvardid, vahetustehingud ja valuutavahetustehingud.

3.   Kui vastaspoolteks on direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a määratluse kohased alternatiivsed investeerimisfondid või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (5) artikli 1 lõike 2 määratluse kohased vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud künnist (8 miljardit eurot) individuaalselt fondi tasandil.

Artikkel 3

Kliiringukohustuse jõustumise kuupäevad

1.   Lisas sätestatud börsiväliste tuletisinstrumentide liikidesse kuuluvate lepingute puhul jõustub kliiringukohustus järgmistel kuupäevadel:

a)

21. juunil 2016, kui vastaspool kuulub 1. kategooriasse;

b)

21. detsembril 2016, kui vastaspool kuulub 2. kategooriasse;

c)

21. juunil 2017, kui vastaspool kuulub 3. kategooriasse;

d)

21. detsembril 2018, kui vastaspool kuulub 4. kategooriasse.

Kui lepingu sõlmivad kaks erinevatesse vastaspoolte kategooriatesse kuuluvat vastaspoolt, jõustub kliiringukohustus selle lepingu puhul hilisemal kuupäeval.

2.   Erandina lõike 1 punktidest a, b ja c jõustuvad lisas sätestatud tuletisinstrumentide liikidesse kuuluvad lepingud, mille on sõlminud muud kui 4. kategooriasse kuuluvad vastaspooled, kes kuuluvad samasse gruppi ning kellest üks on asutatud kolmandas riigis ja teine liidus, järgmistel kuupäevadel:

a)

21. detsembril 2018, kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohaldamise eesmärgil ei ole asjaomase kolmanda riigiga seoses võetud vastu nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsust kinnitavat otsust, mis hõlmab käesoleva määruse lisas osutatud börsiväliseid tuletislepinguid, või

b)

järgmistest kuupäevadest hilisem, kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohaldamise eesmärgil on võetud asjaomase kolmanda riigiga seoses vastu nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohane samaväärsust kinnitav otsus, mis hõlmab käesoleva määruse lisas osutatud börsiväliseid tuletislepinguid:

i)

60 päeva pärast seda, kui jõustub määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohaldamise eesmärgil nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt asjaomase kolmanda riigiga seoses vastu võetud otsus, mis hõlmab käesoleva määruse lisas osutatud börsiväliseid tuletislepinguid,

ii)

kuupäev, mil lõike 1 kohaselt jõustub kliiringukohustus.

Seda erandit kohaldatakse ainult juhul, kui vastaspooled vastavad järgmistele tingimustele:

a)

kolmandas riigis asutatud vastaspool on kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;

b)

liidus asutatud vastaspool on

i)

finantssektori vastaspool, finantssektoriväline vastaspool, finantsvaldusettevõtja, finantsasutus või abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, ja punktis a osutatud vastaspool on finantssektori vastaspool või

ii)

kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool ja punktis a osutatud vastaspool on finantssektoriväline vastaspool;

c)

mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikele 3;

d)

mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure;

e)

liidus asutatud vastaspool on teatanud asjaomasele pädevale asutusele kirjalikult, et punktides a, b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud, ning pädev asutus on kinnitanud 30 päeva jooksul pärast teate saamist, et kõnealused tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Minimaalne järelejäänud tähtaeg

1.   1. kategooriasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte puhul peab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud minimaalne järelejäänud tähtaeg olema kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga järgmine:

a)

50 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. veebruari 2016 ja mis on lisa tabelis 1 või 2 esitatud liiki;

b)

3 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. veebruari 2016 ja mis on lisa tabelis 3 või 4 esitatud liiki;

c)

6 kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud pärast 21. veebruari 2016 või nimetatud kuupäeval ja mis on lisa tabelites 1–4 esitatud liiki.

2.   2. kategooriasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte puhul peab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud minimaalne järelejäänud tähtaeg olema kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga järgmine:

a)

50 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. maid 2016 ja mis on lisa tabelis 1 või 2 esitatud liiki;

b)

3 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. maid 2016 ja mis on lisa tabelis 3 või 4 esitatud liiki;

c)

6 kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud pärast 21. maid 2016 või nimetatud kuupäeval ja mis on lisa tabelites 1–4 esitatud liiki.

3.   3. kategooriasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte ja käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud finantssektori vastaspoolte vaheliste tehingute puhul peab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud minimaalne järelejäänud tähtaeg olema kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga järgmine:

a)

lisa tabelis 1 või 2 esitatud lepingute liikide korral 50 aastat;

b)

lisa tabelis 3 või 4 esitatud lepingute liikide korral 3 aastat.

4.   Kui lepingu sõlmivad kaks erinevatesse vastaspoolte kategooriatesse kuuluvat finantssektori vastaspoolt või kaks finantssektori vastaspoolt, kes on seotud artikli 3 lõikes 2 osutatud tehingutega, võetakse käesoleva artikli kohaldamisel arvesse minimaalset järelejäänud tähtaega, mis on järelejäänud tähtaegadest pikem.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. august 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).


LISA

Börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigid, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust

Tabel 1

Baasvahetustehingute liigid

Tunnus

Liik

Võrdlusindeks

Arveldusvaluuta

Tähtaeg

Arveldusvaluuta liik

Vaba valik

Tingliku väärtuse liik

A.1.1

baas

EURIBOR

EUR

28P–50A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.1.2

baas

LIBOR

GBP

28P–50A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.1.3

baas

LIBOR

JPY

28P–30A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.1.4

baas

LIBOR

USD

28P–50A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv


Tabel 2

Intressimäärade vahetustehingute liigid, mille puhul fikseeritud intressimäär asendatakse ujuva intressimääraga (Fixed-to-Float)

Tunnus

Liik

Võrdlusindeks

Arveldusvaluuta

Tähtaeg

Arveldusvaluuta liik

Vaba valik

Tingliku väärtuse liik

A.2.1

Fixed-to-Float

EURIBOR

EUR

28P–50A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.2.2

Fixed-to-Float

LIBOR

GBP

28P–50A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.2.3

Fixed-to-Float

LIBOR

JPY

28P–30A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.2.4

Fixed-to-Float

LIBOR

USD

28P–50A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv


Tabel 3

Intressiforvardite liigid

Tunnus

Liik

Võrdlusindeks

Arveldusvaluuta

Tähtaeg

Arveldusvaluuta liik

Vaba valik

Tingliku väärtuse liik

A.3.1

FRA

EURIBOR

EUR

3P–3A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.3.2

FRA

LIBOR

GBP

3P–3A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.3.3

FRA

LIBOR

USD

3P–3A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv


Tabel 4

Üleööintressi-vahetustehingute liigid

Tunnus

Liik

Võrdlusindeks

Arveldusvaluuta

Tähtaeg

Arveldusvaluuta liik

Vaba valik

Tingliku väärtuse liik

A.4.1

OIS

EONIA

EUR

7P–3A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.4.2

OIS

FedFunds

USD

7P–3A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv

A.4.3

OIS

SONIA

GBP

7P–3A

üks valuuta

ei

konstantne või muutuv


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/22


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2206,

30. november 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1238/95 Ühenduse Sordiametile tasutavate lõivude osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 113,

olles konsulteerinud Ühenduse Sordiameti haldusnõukoguga

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1238/95 (2) artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et Ühenduse Sordiameti (edaspidi „amet”) juhataja võib lubada alternatiivseid teenustasude ja lisamaksude makseviise, sealhulgas kontrollitud tšekkide üleandmist või ülekandmist. Siiski leitakse, et kaitse alla võetud sordi omanike jaoks on kontrollitud tšekkide kui maksevahendi nõudmine liiga koormav. Sellele lisaks on vaja tagada maksed elektrooniliste vahendite kaudu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artikli 5 lõikes 1 on nõutud, et lõivu või lisamaksu maksja märgib oma nime ja asjaomase makse otstarbe. Võttes arvesse, et amet võib saada makse, mille puhul ei suudeta kindlaks teha makset sooritava isiku identiteeti ja pole võimalik teha sellele isikule tagasimakset, oleks asjakohane, et see raha jääks ametile kui muu tulu.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artiklis 7 on sätted sordikaitse taotluse menetlemise eest ametile tasutavate lõivude suuruse kohta. Selleks et tagada taotluste tõhus, tulemuslik ja kiire läbivaatamine, on oluline soodustada taotluste esitamist elektroonilisel teel veebivormi kaudu. Seepärast oleks asjakohane vähendada taotluse menetlemise eest makstavat lõivu, kui taotlus esitatakse elektroonilisel teel.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artikli 7 lõike 2 sõnastus seoses allasutuste ja riigiasutuste määramise ja ülesannetega tuleks viia kooskõlla algmäärusega.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artikli 7 lõikega 7 reguleeritakse taotluse esitamise lõivu tagasimaksmist taotluste puhul, mis ei ole algmääruse artikli 50 kohaselt kehtivad. Ameti kogemuste põhjal, mis on seotud kehtetute ühenduse sordikaitse taotluste menetlemise kuludega, on asjakohane vähendada ametile makstavat taotluse esitamise lõivu.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artiklis 8 käsitletakse sordi registreerimiskatse lõive. Registreerimiskatse aruande puhul, milles käsitletakse registreerimiskatse tulemusi ning mille volitatud kontrolliasutus on teinud enne artikli 8 lõikes 5 osutatud ühenduse sordikaitse taotlemise kuupäeva, on asjakohane täpsustada, et tasu suuruse peaks määrama ameti juhataja pärast konsulteerimist ameti haldusnõukoguga.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artikli 12 lõike 1 punktis c on sätestatud, et ameti juhatajal on õigus kehtestada lõive seoses ameti ametliku väljaandega. Ameti ametlik väljaanne avaldatakse korrapäraselt ainult elektroonilises versioonis ja enam mitte paberkandjal ning selles kajastub ameti andmebaaside sisu. Sellise väljaande avaldamiseks ei ole vaja täiendavaid konkreetseid vahendeid ja seega tuleks eraldi tasu kaotada.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artiklis 13 käsitletakse lisamakse. Kogemused on näidanud, et artikli 13 lõikes 1 ning lõike 2 punktis b osutatud täiendav töö, mida amet teeb sordinimedega, kui sordinimede kohta algselt kehtestatud nõuded on täitmata jäänud või kui sordinime tuleb muuta kolmanda poole varem tekkinud, vastuolus oleva õiguse korral, on tavapärane ja ei vaja suuremaid ressursse. Seega ei ole nimetatud täiendava töö eest võetavad lisatasud põhjendatud.

(9)

Artikli 13 lõike 2 punktis a on sätestatud, et amet võib kehtestada aastamaksule lisamaksu, kui omanik ei ole maksnud aastamaksu. Sellistel juhtudel võib amet algatada menetluse sordikaitse tühistamiseks. Kogemused on näidanud, et amet ei küsi aastamaksu maksmata jätmise eest lisatasu, ja seetõttu tuleks see säte välja jätta.

(10)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 874/2009 (3) ei ole üle võetud komisjoni määruse (EÜ) nr 1239/95 (4) artikli 93 lõiget 3 ja artiklit 94. Seetõttu tuleks välja jätta määruse (EÜ) nr 1238/95 artikli 14 lõiked 3 ja 4, milles osutatakse kõnealustele sätetele.

(11)

Määrust (EÜ) nr 1238/95 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)

Oleks asjakohane, et kavandatud muudatusi kohaldataks alates 1. jaanuarist 2016, mis on ameti uue eelarveaasta algus.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1238/95 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 3 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ametile eurodes väljakirjutatud tšekkide üleandmine või ülekandmine;”;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

maksete tegemine elektroonilisel teel, kas maksekaardi või otsekorraldusega.”

b)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   Kui pärast järelepärimist asjaomases pangas ei ole võimalik kindlaks teha makset sooritava isiku identiteeti ja summat ei saa tagastada ühelegi konkreetsele isikule, käsitatakse seda summat muu tuluna algmääruse artiklis 112 osutatud ametisisestes finantssätetes sätestatud tähtaegade jooksul, mis on vastu võetud ameti haldusnõukogu poolt.”

c)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

i)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Ameti elektroonilises süsteemis veebivormi kaudu elektrooniliselt esitatud taotluse menetlemise eest maksab ühenduse sordikaitse taotleja (edaspidi „taotleja”) 450 euro suuruse lõivu.

Muul viisil kui ameti elektroonilises süsteemis esitatud taotluse menetlemise eest maksab taotleja 650 euro suuruse lõivu.

2.   Taotleja võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3 kõik vajalikud meetmed taotluse esitamise lõivu maksmiseks kas enne taotluse esitamist või päeval, mil taotlus esitatakse otse ametisse või mõnesse algmääruse artikli 30 lõike 4 kohaselt loodud asutusse või volitatud riigiasutusse.”;

ii)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Kui taotluse esitamise lõiv on laekunud, kuid taotlus ei ole algmääruse artikli 50 kohaselt kehtiv, jätab amet taotluse esitamise lõivust 150 eurot endale ning tagastab ülejäänu koos taotlejale saadetava teatega taotluse puuduste kohta.”

d)

Artikli 8 lõikele 5 lisatakse järgmine lause:

„Selle lõivu suuruse määrab kindlaks ameti juhataja pärast nõupidamist haldusnõukoguga ja see avaldatakse ameti ametlikus väljaandes.”

e)

Artikli 12 lõike 1 punkt c jäetakse välja.

f)

Artikkel 13 jäetakse välja.

g)

Artikli 14 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1238/95, 31. mai 1995, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses ühenduse sordiametile tasutavate lõivudega (EÜT L 121, 1.6.1995, lk 31).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2009, 17. september 2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega ühenduse sordiametis (ELT L 251, 24.9.2009, lk 3).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1239/95, 31. mai 1995, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega ühenduse sordiametis (EÜT L 121, 1.6.1995, lk 37).


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/25


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2207,

30. november 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

53,3

MA

77,9

ZZ

65,6

0707 00 05

AL

48,7

MA

93,1

TR

148,3

ZZ

96,7

0709 93 10

AL

80,9

MA

66,5

TR

157,4

ZZ

101,6

0805 20 10

CL

96,2

MA

77,9

PE

78,3

ZZ

84,1

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

TR

80,9

ZZ

80,9

0805 50 10

AR

61,0

TR

106,6

ZZ

83,8

0808 10 80

CA

159,0

CL

85,8

MK

32,8

US

115,5

ZA

152,4

ZZ

109,1

0808 30 90

BA

88,2

CN

63,9

TR

128,6

ZZ

93,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/27


EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2015/2208,

27. oktoober 2015,

ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ARTEMIS eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega (1),

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8-0049/2015),

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust, (3) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (endine ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektori vastuseid,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artiklit 209,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (6),

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta, (7) eriti selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (8),

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (9),

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0283/2015),

1.

annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ESCEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE


(1)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 8.

(2)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 9.

(3)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 416.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.

(7)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(9)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/29


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

27. oktoober 2015,

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0283/2015),

A.

arvestades, et ühisettevõte ARTEMIS (edaspidi „ühisettevõte”) asutati 2007. aasta detsembris kümneks aastaks ja selle eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada liidu konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist;

B.

arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvalt töötamist 2009. aasta oktoobris;

C.

arvestades, et ühisettevõttes ARTEMIS osalevate liikmesriikide rahalise toetuse kogusumma peaks olema 1,8 korda ELi rahalisest toetusest suurem ning et ühisettevõtte tegutsemisaja jooksul projektides osalevate teadus- ja arendusorganisatsioonide mitterahaline toetus on avaliku sektori asutuste toetusega võrdne või sellest suurem;

D.

arvestades, et ühisettevõtted ARTEMIS ja ENIAC ühendati, et luua ühine tehnoloogiaalgatus „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel” (ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL), mis alustas tegevust 2014. aasta juunis ja tegutseb kümme aastat;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

tuletab meelde, et kontrollikoja hinnangul kajastab ühisettevõtte 2013. aasta raamatupidamisaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirja sätetele;

2.

võtab ühisettevõtte esitatud andmete põhjal teadmiseks, et riiklike rahastamisasutustega allkirjastatud halduslepinguid puudutavate järelkontrollide praktiline kord on kindlaks määratud; märgib, et praktiline kord hõlmab konkreetse aruandevormi kehtestamist, mida tugevdavad riiklike kindlustussüsteemide hindamine ühisettevõtte poolt ja kontrollikoja külastused riiklikesse rahastamisasutustesse;

3.

tuletab meelde, et ühisettevõtte poolt vastu võetud järelkontrollide strateegias on märgitud, et ühisettevõte peab hindama vähemalt korra aastas, kas riiklike rahastamisasutuste saadetud teave annab tehtud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kindluse;

4.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et oma auditistrateegia kohta teavet andnud 23 riikliku rahastamisasutuse osakaal kõigis antud toetustes on 95 %; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda saab ühisettevõttelt saadava teabe täiendamiseks lisateavet otse riiklikelt rahastamisasutustelt, et anda hinnang raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

5.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et ühisettevõte rakendas edukalt tegevuskava, mille eesmärk oli kõrvaldada puudused, millele kontrollikoda oma märkustega arvamuses osutas; märgib, et nende riikide osakaal, kelle riikliku süsteemi antud kindlust hinnati positiivselt, oli kõigist toetustest 54 %, samal ajal kui ülejäänud riikide puhul on hinnangu andmine lõppetapis, misjärel on antud hinnang 84 %-le toetustest; palub ühisettevõttel jätkata hindamist, et hõlmata 100 % toetustest;

6.

märgib, et korraldati seminar kindluse tagamise teemal, kus osalesid kontrollikoja, komisjoni ja komisjoni siseauditi talituse esindajad ning ühisettevõttes aktiivsete riiklike rahastamisasutuste esindajad; märgib, et seminaril rõhutati ELi programmide nõudeid ning vahetati riiklike rahastamisasutustega teavet ja parimaid tavasid;

7.

märgib, et ühisettevõte töötas jääkvigade määra hindamiseks välja uue metoodika, mis sarnaneb koostöös toimuva rahastamise eest vastutavate komisjoni talituste metoodikaga; võtab teadmiseks, et 157 auditeeritud tehingul põhinev esimene hindamine andis jääkvigade määraks 0,73 %, kuid hilisem, 331 tehingul põhinev ajakohastamine andis vigade määraks 0,66 %, mis jääb allapoole olulisuse määra (2 %);

8.

tuletab meelde, et maksete assigneeringute kasutusmäär oli pärast aasta lõpus eelarvesse tehtud muudatust 69 %; võtab ühisettevõtte esitatud andmete põhjal teadmiseks, et madala kasutusmäära üks peamisi põhjuseid on riiklike rahastamisasutuste maksesertifikaatide väljastamise viibimine, sest maksed tehakse viivitamatult ja kohe, kui riiklikud sertifikaadid on kätte saadud; võtab ühtlasi teadmiseks, et maksete tegemise aeglus ei mõjutanud projektide tehnilist elluviimist;

9.

märgib ühisettevõtte esitatud andmete põhjal, et liikmesriikide rahaline toetus oli 1,8 korda liidu võetud kohustustest suurem; võtab teadmiseks, et liikmesriikide eraldisi tuli toetuste andmisel vähendada, nii et need jäid 1,8-kordsest tasemest väiksemaks, et täita riigiabi eeskirjadega ette nähtud piiranguid; võtab teadmiseks, et ühisettevõttele makstud liidu toetus oli seega 181 454 844 eurot ning liikmesriikide toetus 341 842 261, mis teeb suhtarvuks 1,88;

10.

võtab teadmiseks, et komisjon koostab hinnangu ARTEMISe tegevuse kohta kuni ühise tehnoloogiaalgatuse ECSEL loomise kuupäevani, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS, ning seda hinnangut võetakse arvesse ühisettevõtte 2014. aasta tegevusele heakskiidu andmise menetluses;

Sisekontrollisüsteemid

11.

võtab ühisettevõtte esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et ühisettevõtte asutamismääruse artikli 6 lõike 2 sätete kohaselt täidab ühisettevõtte siseauditi üksuse ülesandeid nüüd ühisettevõtte ENIAC siseauditi üksus, kuna kaks ühisettevõtet liideti;

12.

võtab ühisettevõtte esitatud andmete põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte ühise IT-taristu avariitaasteplaan on heaks kiidetud;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

13.

märgib, et ühisettevõttega ENIAC ühinemise tõttu kohaldatakse ühisettevõtte ENIAC huvide konfliktide ennetamise ja haldamise terviklikku poliitikat ka ühisettevõttele ARTEMIS; märgib lisaks, et vastu võetud poliitika hõlmab huvide konfliktide haldamise menetlusi ning eeskirjade rikkumise menetlemise mehhanismi;

14.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et selle tegevdirektori ja juhtide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid koguti kokku ja avaldati ühisettevõtte veebisaidil, nagu on nõutud personalieeskirjades ja rakenduseeskirjades; märgib, et loodud on põhjalik andmebaas, mis sisaldab kogu teadaolevat teavet huvide konfliktide ja võetud meetmete kohta, ning seda hallatakse pidevalt;

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

15.

tuletab meelde, et seitsmenda raamprogrammi loomise otsuses (1) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist käsitlev järelevalve- ja aruandlussüsteem; võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et 211,5 publikatsiooni ja 16,6 patenti 10 000 000 euro suuruse liidu toetuse kohta näitab ühisettevõtte teadustegevuse suurt tootlikkust ja see vastab seitsmenda raamprogrammi koordinaatorite kõigile seni väljendatud nõudmistele.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1) artikkel 7.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/32


EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2015/2209,

27. oktoober 2015,

ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL (endine ühisettevõte ARTEMIS) 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ARTEMIS eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega (1),

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8-0049/2015),

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust, (3) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (endine ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektori vastuseid,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artiklit 209,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (6),

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta, (7) eriti selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (8),

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (9),

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0283/2015),

1.

annab heakskiidu ühisettevõtte ARTEMIS 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE


(1)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 8.

(2)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 9.

(3)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 416.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.

(7)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(9)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/34


EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2015/2210,

27. oktoober 2015,

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega (1),

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, (2) mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8-0054/2015),

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust, (3) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori vastuseid,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artiklit 208,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008, (6) millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, eriti selle artiklit 21,

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (7),

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (8) eriti selle artiklit 108,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0282/2015),

1.

annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori tegevusele instituudi 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE


(1)  ELT C 442, 10.12.2014, lk 184.

(2)  Vt allmärkus 1.

(3)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 409.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(7)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/36


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

27. oktoober 2015,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse oma otsust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0282/2015),

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

1.

tuletab meelde, et kontrollikoda ei saanud oma aruandes Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „instituut”) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta teist aastat järjest piisavat kindlust instituudi tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoja arvates on auditiaruannete kvaliteet küsitav, sest need väljastati sõltumatute audiitorühingute poolt, kes on toetusesaajate töövõtjad, ning et nendega on kaetud umbes 87 % toetustega seotud kuludest; tuletab ühtlasi meelde, et instituut andis auditiaruannete kvaliteediga seotud puuduste kõrvaldamiseks auditiaruandeid väljastavatele audiitoritele täiendatud juhiseid ning edastas 2013. aasta juunis ajakohastatud juhised ka teadmis- ja innovatsioonikogukondadele, kes on instituudi toetuste saajad;

2.

võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et täiendatud juhised aitasid 2013. aasta toetustega seotud tehingute puhul, mille lõplikud väljamaksed tehti 2014. aastal, auditiaruannete kvaliteeti parandada;

3.

võtab teadmiseks, et alates 2014. aastast kasutab instituut toetuslepingute puhul sama auditiaruannete metoodikat kui kõik teised raamprogrammi „Horisont 2020” programmid; märgib, et üksikasjalikuma ja järjepidevama auditiaruannete metoodika abil on eelkontrollide kindlus veelgi paranenud;

4.

tuletab meelde, et instituut kehtestas toetustega seotud tehingutele ka täiendavad järelkontrollid, mis annab toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta lisakindlust; võtab teadmiseks, et instituut viis läbi kohapealseid kontrolle, mis hõlmasid 2013. aasta toetuslepingute alusel välja makstud toetustest ligikaudu 40 %; märgib, et nende kontrollide tulemusel nõuti sisse 263 239 eurot (kokku auditeeritud 29 163 272 eurost); võtab teadmiseks, et auditeeritud valimis oli leitud veamäär 0,9 % ning jääkvigade määr 0,69 %, mis jääb allapoole olulisuse künnist (2 %); märgib, et kontrollikoda ei esitanud oma esialgsetes tähelepanekutes eelarveaasta 2014 kohta ühtegi kommentaari ega leidu seoses eel- ja järelkontrollidega;

5.

võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et instituudi hankemenetlusi on alates 2013. aastast parandatud ning pärast kontrollikoja tuvastatud vigade avastamist on tegutsetud proaktiivselt; märgib eelkõige, et instituut on tühistanud kaks raamlepingut (sõlmitud vastavalt 2010. ja 2012. aastal), mille puhul ei olnud läbirääkimistega menetluse kasutamine põhjendatud; märgib lisaks, et instituut vaatas läbi sisemenetlused, süsteemid ja vormid, et täita täielikult asjaomaseid avalike hangete nõudeid, ning pööras erilist tähelepanu kindlale kavandamisele ja vajaduste hindamisele; võtab teadmiseks, et instituut võttis 2015. aastal tööle veel ühe hankeid korraldava ametniku ning viis personali seas läbi hankeid käsitlevaid koolitusi;

6.

võtab teadmiseks, et instituudi siseauditi üksuse konsultatsioonide tulemusena on instituut võtnud ka järgmised meetmed:

hankeid käsitleva vademeekumi koostamine, mis hõlmab kontrollnimekirju eri hankemenetluste läbiviimise kohta ja raamlepingutega hõlmatud erilepingute kohta;

täiendava kontrolli kehtestamine seeläbi, et hangetega tegelev teenistus peab kontrollima enne pakkumiskutsete avaldamist kõiki teenuste hanke taotlusi;

personali piisava väljaõppe tagamine sihipäraste koolituste kaudu;

hankeid, tegevust ja lepinguid haldavate teenistuste ülesannete täpsustamine ning täiustatud kontrollnimekirjade ja menetluslehtede koostamine;

hankemenetluste dokumentide talletamine ühesainsas kasutajasõbralikus repositooriumis, mille suurus on instituudi omaga võrreldes proportsionaalne;

7.

võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et 2014. aasta hankemenetlustes ei tuvastatud ühtegi viga; võtab ühtlasi teadmiseks, et kuna toetustega seotud kulude puhul oli jääkvigade määr 0,69 %, oli haldus- ja tegevuskulude kombineeritud veamäär kõikide 2014. aastal tehtud maksete puhul ligikaudu 0,5 %; ootab kontrollikoja aruannet instituudi 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta, et neile järeldustele kinnitust saada;

8.

kinnitab, et instituut on saanud auditiaruanded teadmis- ja innovatsioonikogukondade täiendavate tegevuste kulude kohta aastatel 2010–2014; märgib, et instituut kontrollis teadmis- ja innovatsioonikogukondade täiendavate tegevuste kava, et tagada, et heaks kiidetakse üksnes sellised instituudi rahalisi vahendeid saavad tegevused, mille puhul on teadmis- ja innovatsioonikogukondade lisaväärtus ilmselge;

9.

võtab teadmiseks, et teadmis- ja innovatsioonikogukondadele aastatel 2010–2014 antud instituudi rahaline toetus ei ole ületanud teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning instituudi vahel sõlmitud partnerluse raamlepingus sätestatud 25 % määra;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

10.

märgib, et instituut parandas eelarve täitmisega seotud kavandamis- ja kontrollimenetlusi; võtab teadmiseks, et need menetlused hõlmavad nüüd põhjalikumat hindamist kõikide kavandatavate meetmete puhul, mille mõju eelarvele on suurem kui 50 000 eurot, ning samuti on kavandamise etapis ette nähtud täiendavate dokumentide esitamine, mille abil tagatakse inimressursside ja rahaliste vahendite vajaduste hoolikas kindlaksmääramine ja vahendite kättesaadavus kõikide kavandatud tegevuste rakendamiseks; märgib ühtlasi, et kavandatud tegevuste ja vahendite eraldamise vahelist kooskõlastatust on suurendatud (iga-aastase tööprogrammi lisamisega iga-aastasele eelarvele);

11.

märgib, et instituut on koos teadmis- ja innovatsioonikogukondadega märkimisväärselt parandanud esimese laine teadmis- ja innovatsioonikogukondade suutlikkust kasutada ära rahalisi vahendeid (perioodil 2010–2014), nii et instituudi toetuste ärakasutamise määr on kasvanud keskmiselt 85 % aastas; märgib lisaks, et instituudi juhatus valis välja kaks partnerlust ja nimetas need teise laine teadmis- ja innovatsioonikogukondadeks, millega suurendatakse alates 2015. aastast vahendite ärakasutamise suutlikkust veelgi ning suurendatakse instituudi eelarve täitmise määra;

12.

tuletab meelde, et madal eelarve täitmise määr I jaotises (personalikulud) tuleneb peamiselt suurest tööjõu voolavusest ning sellest, et palgakohanduste eeskirju ei olnud vastu võetud; märgib, et ametist lahkuvate töötajatega peetud vestluste analüüs näitas, et tööjõu suure voolavuse peamised põhjused on selgete karjääriväljavaadete puudumine, keeruline töökeskkond ning ebaatraktiivsed palgatingimused seoses Ungarile kehtestatud paranduskoefitsendiga;

13.

võtab teadmiseks instituudi poolt tööjõu suure voolavuse probleemi leevendamiseks võetud meetmed; võtab eelkõige teadmiseks vabade töökohtade haldamise osas tehtud täiustused ning hindamis- ja reklassifitseerimissüsteemide loomise, mille tulemuseks on paremad karjääriväljavaated ja tugevam keskastme juhtide tasand; peab kiiduväärseks, et tööjõu voolavus on vähenenud – perioodil 2012–2013 jäi see vahemikku 20–25 %, ent 2014. aastal oli see juba 12 %; võtab teadmiseks, et neli järelejäänud vaba ametikohta täidetakse järk-järgult 2015. aastal;

Siseaudit

14.

võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus koostas 2014. aasta juunis järelauditi aruande dokumendi „Toetuste andmise piiratud kontroll – iga-aastaste toetuslepingute ettevalmistamine” („Limited Review on Grant Management – Preparation of Annual Grant Agreements”) põhjal koostatud tegevuskava rakendamise olukorra kohta; võtab teadmiseks, et siseauditi talitus luges algsest kuuest soovitusest kaks lõpetatuks ning ühe tähtsust alandati (varem kriitilise tähtsusega, nüüd väga oluline);

15.

võtab teadmiseks, et siseauditi talitus korraldas 2014. aasta detsembris instituuti teabekogumisvisiidi, et kontrollida veel täitmata soovituste rakendamisel tehtavaid edusamme; võtab ühtlasi teadmiseks, et visiidi tulemusena leidis siseauditi talitus, et iga-aastast toetuste eraldamise protsessi on veelgi täiustatud ning kõikides üksikasjalikes meetmetes (nii lõpetatud, pooleliolevates kui ka kavandatavates), mida siseauditi talitusele visiidi jooksul tutvustati, tegeletakse siseauditi talituse piiratud kontrolli käigus välja toodud ohtudega piisaval määral;

16.

märgib, et tegevuskava alusel koostatud 25 meetmest 18 on juba ellu viidud ning ülejäänud seitsme meetme rakendamine on pooleli; märgib veel, et nendest seitsmest meetmest kolm viiakse lõpule enne 2015. aasta lõppu, kui muudetud partnerluse raamleping institutsiooni ning teadmis- ja innovatsioonikogukondade vahel on allkirjastatud; võtab instituudi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et ülejäänud meetmete rakendamine edeneb kavakohaselt;

17.

märgib, et siseauditi üksus viis 2014. aastal lõpule seitse kontrolli- ja konsultatsiooniprojekti, ning võtab teadmiseks siseauditi üksuse soovituste põhjal instituudis võetud meetmed.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/39


EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2015/2211,

27. oktoober 2015,

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega (1),

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, (2) mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05304/2015 – C8-0054/2015),

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust, (3) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori vastuseid,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artiklit 208,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008, (6) millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, eriti selle artiklit 21,

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (7),

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (8) eriti selle artiklit 108,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0282/2015),

1.

annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE


(1)  ELT C 442, 10.12.2014, lk 184.

(2)  Vt allmärkus 1.

(3)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 409.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(7)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/41


EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2015/2212,

27. oktoober 2015,

ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega (1),

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, (2) mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8-0049/2015),

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust, (3) millega lükatakse edasi otsuse tegemine heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC) tegevdirektori vastuseid,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artiklit 209,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (6),

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta, (7) eelkõige selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (8),

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (9),

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0285/2015),

1.

annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE


(1)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 26.

(2)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 27.

(3)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 424.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.

(7)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(9)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/43


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

27. oktoober 2015,

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0285/2015),

A.

arvestades, et ühisettevõte ENIAC (edaspidi „ühisettevõte”) asutati 20. detsembril 2007 kümneks aastaks eesmärgiga määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades;

B.

arvestades, et ühisettevõttele anti majanduslik iseseisvus 2010. aasta juulis;

C.

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriik ning Euroopa nanoelektroonika ühendus AENEAS;

D.

arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele 10 aasta jooksul on 450 000 000 eurot ja see makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest;

E.

arvestades, et AENEAS katab ühisettevõtte jooksvad kulud maksimaalselt 30 000 000 euro ulatuses ning liikmesriigid katavad jooksvaid kulusid mitterahaliselt ja nende rahalise toetuse kogusumma on 1,8 korda liidu rahalisest toetusest suurem;

F.

arvestades, et ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS ühendati, et luua ühine tehnoloogiaalgatus „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel” (ECSEL JTI), mis alustas tegevust 2014. aasta juunis ja tegutseb 10 aastat;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

tuletab meelde, et kontrollikoja hinnangul kajastab ühisettevõtte 2013. aasta raamatupidamisaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge aasta lõpul vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

2.

tuletab meelde, et kontrollikoda esitas märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, kuna ei suutnud otsustada, kas järelauditite strateegia (mis suurel määral tugineb projektikulude väljamaksetaotluste auditeerimisele riiklike rahastamisasutuste poolt) annab piisava kindluse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes;

3.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et kontrollikoda võtab meetmeid, et saada piisav kindlus riiklike rahastamisasutuste teostatavate auditite suhtes; võtab ka teadmiseks, et ECSEL JTI annab pärast ühisettevõtte ENIAC ja ühisettevõtte ARTEMIS ühinemist riiklike kindlussüsteemide kohta edasisi hinnanguid;

4.

märgib, et ühisettevõte kehtestas praktilise korra riiklike rahastamisasutustega sõlmitud halduskoostöö lepingutega seotud järelauditite tegemiseks; märgib, et praktiline kord hõlmab konkreetse aruandevormi kehtestamist, mida tugevdavad riiklike kinnitust andvate süsteemide hindamine ühisettevõtte poolt ja kontrollikoja külastused riiklikesse rahastamisasutustesse;

5.

märgib, et väljamaksetaotluste piiratud kontroll ühisettevõtte poolt 2012. aastal oli üks kindlust suurendav tegur, mis võimaldas ühisettevõttel jälgida, milliseid tehinguid esitati auditeerimiseks enne konkreetse aruandevormi kehtestamist; märgib, et selles valimis oli 2012. aastal esmakordsete riigisiseste auditite arv väike, 2014. aastal aga jõuti mahuni, mis võimaldas anda märkimisväärse statistilise hinnangu;

6.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et oma auditistrateegia kohta andsid teavet 23 riiklikku rahastamisasutust, mis hõlmab 95 % kogu antud toetusest; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda saab ühisettevõttelt saadava teabe täiendamiseks lisateavet otse riiklikelt rahastamisasutustelt, et anda hinnang raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

7.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et ühisettevõte saavutas edu tegevuskava rakendamisel, mille eesmärk oli kõrvaldada puudused, millele osutas kontrollikoda oma märkustega arvamuses; märgib, et riiklike süsteemide antud kinnitusi hinnati positiivselt riikide puhul, kes andsid 54 % toetuste kogumahust, samas kui ülejäänud riikide puhul on hinnangu andmine lõppetapis, mille järel on hinnatud 84 % toetustest; palub ühisettevõttel jätkata hindamist, et hõlmata 100 % kõigist toetustest;

8.

märgib, et korraldati kinnituse andmise teemaline seminar, kus osalesid kontrollikoja, komisjoni ja komisjoni siseauditi talituse esindajad ning ühisettevõttes aktiivsete riiklike rahastamisasutuste esindajad; märgib, et seminaril rõhutati ELi programmide nõudeid ning vahetati riiklike rahastamisasutustega teavet ja parimaid tavasid;

9.

märgib, et ühisettevõte töötas jääkvigade määra hindamiseks välja uue metoodika, mis sarnaneb kaashallatava rahastamisega tegelevate komisjoni talituste metoodikaga; võtab teadmiseks, et 157 auditeeritud tehingul põhinev esimene hindamine andis veamääraks 0,73 %, hilisem 331 tehingul põhinev ajakohastamine aga 0,66 %, mis jääb allapoole 2-protsendilist olulisuse läve;

10.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et liikmesriikide toetused jäid väiksemaks 1,8 kordsest ELi toetuse tasemest, mida nõutakse ühisettevõtte põhikirjas, et pidada kinni riigiabi eeskirjadega kehtestatud piirangutest; märgib eelkõige, et suuremahulistes katseprojektides osalevate tööstusettevõtete puhul ei tohi riiklik toetus kokku ületada 25 %, samas kui ühisettevõtte põhikirjas nõutakse kõigi osalejate puhul ühesugust rahastamismäära;

11.

võtab teadmiseks, et eeldatust väiksemad toetused liikmesriikidelt hüvitati rohkem kui piisavalt erasektori suuremate toetustega, millega kaeti 65 % kogukuludest ja saavutati nii liidu toetuse väga suur finantsvõimendus;

12.

võtab teadmiseks, et kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC, kavatseb komisjon hinnata ühisettevõtte ENIAC tegevust ajavahemikus kuni ühise tehnoloogiaalgatuse ECSEL JTI loomiseni, ning hindamise tulemusi võetakse arvesse 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

13.

võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et selle tegevdirektori ja juhtide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid koguti kokku ja avaldati ühisettevõtte veebisaidil, nii nagu on nõutud personalieeskirjades ja rakenduseeskirjades; märgib, et on loodud põhjalik andmebaas, mis sisaldab kogu teadaolevat teavet huvide konfliktide ja võetud meetmete kohta, ning seda hallatakse pidevalt;

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

14.

tuletab meelde, et seitsmenda raamprogrammi loomise otsuses (1) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist käsitlev järelevalve- ja aruandlussüsteem; võtab ühisettevõtte andmetele tuginedes teadmiseks, et 211,5 publikatsiooni ja 16,6 patenti 10 000 000 euro suuruse liidu toetuse kohta näitab ühisettevõtte teadustegevuse suurt tootlikkust ja et see vastab seitsmenda raamprogrammi koordinaatorite kõigile seni väljendatud nõudmistele.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) artikkel 7 (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/46


EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2015/2213,

27. oktoober 2015,

ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega (1),

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, (2) mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05306/2015 – C8-0049/2015),

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust, (3) millega lükatakse edasi otsuse tegemine heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC) tegevdirektori vastuseid,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artiklit 209,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (6),

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta, (7) eelkõige selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (8),

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (9),

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0285/2015),

1.

annab heakskiidu ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE


(1)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 26.

(2)  ELT C 452, 16.12.2014, lk 27.

(3)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 424.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.

(7)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(9)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/48


EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2015/2214,

27. oktoober 2015,

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet (1),

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014) 510 – C8-0148/2014) (2),

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, (4) mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta otsust, (5) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (6),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (7) eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0269/2015),

1.

ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE


(1)  ELT L 66, 8.3.2013.

(2)  ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)  ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.

(4)  ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(5)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 21.

(6)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/49


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

27. oktoober 2015,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0269/2015),

A.

arvestades, et kõigi liidu institutsioonide tegevus peaks olema läbipaistev ja nad peaksid olema liidu kodanike ees täielikult vastutavad neile kui liidu institutsioonidele usaldatud rahaliste vahendite kasutamise eest;

B.

arvestades, et Euroopa Ülemkogul ja nõukogul peaks liidu institutsioonidena olema demokraatlik aruandekohustus liidu kodanike ees, kuna nad saavad vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

C.

arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

1.

rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu […] oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes” ning et vastavalt sellele vastutab iga institutsioon määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

3.

rõhutab parlamendi ja teiste institutsioonide rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt finantsmääruse, eelkõige selle artiklite 164, 165 ja 166 sätetele;

4.

märgib, et kodukorra artiklis 94 on sätestatud, et „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes: […] Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse) […] eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel […]”;

5.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei esitanud mingit selgitust eelarve alakasutamise ja kulukohustuste ülekandmise suurenemise kohta oma 2013. aasta eelarves;

Lahendamata küsimused

6.

tuletab nõukogule meelde, et parlament on nõudnud eduaruandeid ehitusprojektide kohta ning üksikasjalikku ülevaadet seni kantud kuludest;

7.

nõuab tungivalt, et nõukogu esitaks põhjaliku kirjaliku selgituse, milles on üksikasjalikult välja toodud Résidence Palace'i hoone ostmiseks kasutatud assigneeringute kogusumma, eelarvepunktid, kust need assigneeringud võeti, seni tehtud osamaksed ja tasumist ootavad osamaksed;

8.

kordab oma üleskutset, et nõukogu annaks teavet oma haldussüsteemi ajakohastamise protsessi kohta, eelkõige selle protsessi konkreetsete rakendusmeetmete ja eeldatava mõju kohta nõukogu eelarvele;

9.

väljendab kahetsust, et seni on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esinenud korduvalt raskusi, mis tulenesid nõukogupoolse koostöö puudumisest; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastatega 2009, 2010, 2011 ja 2012 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 10. mai 2011. aasta, (1)25. oktoobri 2011. aasta, (2)10. mai 2012. aasta, (3)23. oktoobri 2012. aasta, (4)17. aprilli 2013. aasta, (5)9. oktoobri 2013. aasta, (6)3. aprilli 2014. aasta (7) ja 23. oktoobri 2014. aasta (8) resolutsioonides, ning lükkas edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastaga 2013 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis (9);

10.

toonitab, et tulemuslikuks eelarve täitmise kontrolliks on vaja parlamendi ja nõukogu koostööd, nagu toodi välja parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis; kinnitab, et parlamendil ei ole võimalik teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

11.

tuletab nõukogule meelde komisjoni 23. jaanuari 2014. aasta kirjas väljendatud seisukohti, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning et kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine;

12.

toob välja, et komisjon märkis oma eespool nimetatud kirjas ka seda, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust kasutada oma osa eelarvest;

13.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei anna jätkuvalt parlamendi küsimustele vastuseid; tuletab meelde järeldusi, mis tehti 27. septembril 2012. aastal toimunud parlamendi seminaril, mis käsitles Euroopa Parlamendi õigust anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit ning kus õigus- ja akadeemilised eksperdid olid üldiselt nõus parlamendi õigusega teabele; viitab sellega seoses ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 kolmandale lõigule, kus on sätestatud, et iga institutsioon, organ või asutus tagab oma töö läbipaistvuse;

14.

rõhutab, et nõukogu kulutusi tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide kulutusi ning et sellise kontrolli põhiosa on sätestatud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides;

15.

toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus liidu maksumaksjate ees;

16.

on seisukohal, et see, et nõukogu ei esita parlamendile taotletud dokumente, kahjustab eelkõige liidu kodanike õigust teabele ja läbipaistvusele ning sellest on saamas mureküsimus, kuna see viitab teatavale demokraatia defitsiidile liidu institutsioonides;

17.

peab vajalikuks kaaluda eri võimalusi ELi toimimise lepingus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta sätestatud eeskirjade ajakohastamiseks;

18.

on seisukohal, et avatud ja ametlikust dialoogist sündiv rahuldav koostöö parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vahel võib olla liidu kodanike jaoks positiivne märk.


(1)  ELT L 250, 27.9.2011, lk 25.

(2)  ELT L 313, 26.11.2011, lk 13.

(3)  ELT L 286, 17.10.2012, lk 23.

(4)  ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.

(5)  ELT L 308, 16.11.2013, lk 22.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 97.

(7)  ELT L 266, 5.9.2014, lk 26.

(8)  ELT L 334, 21.11.2014, lk 95.

(9)  ELT L 255, 30.9.2015, lk 22.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/51


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2215,

30. november 2015,

millega toetatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2235 (2015), millega luuakse Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ja ÜRO ühine uurimismehhanism, et teha Süüria Araabia Vabariigis kindlaks keemiarünnakute toimepanijad

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 7. augustil 2015 ühehäälselt vastu resolutsiooni (UNSCR) 2235 (2015), mõistes hukka mürkkemikaalide, näiteks kloori kasutamise keemiarelvana Süüria Araabia Vabariigis ja väljendades oma kindlat kavatsust teha kindlaks selliste tegude eest vastutavad isikud. Selleks kehtestas ÜRO Julgeolekunõukogu üheks aastaks ühise uurimismehhanismi (JIM), mida on edaspidi vajaduse korral võimalik pikendada, et teha kindlaks nii suures ulatuses kui võimalik isikud, üksused, rühmitused või valitsused, kes olid kemikaalide, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid, Süüria Araabia Vabariigis relvana kasutamise juhtumis toimepanijad, korraldajad, toetajad või muul viisil sellega seotud, kui Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) teabekogumismissioon (FFM) teeb või on teinud kindlaks, et konkreetse Süüria Araabia Vabariigis toimunud juhtumi raames on kasutatud või tõenäoliselt kasutatud relvana kemikaale, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis 10. septembril 2015 heaks soovitused, sealhulgas pädevuse elemendid seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2235 (2015) kehtestatud OPCW ja ÜRO ühise uurimismehhanismiga, mille ÜRO peasekretär esitas oma 27. augusti 2015. aasta ja 9. septembri 2015. aasta kirjades ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujale.

(3)

Massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias (edaspidi „strateegia”) toonitatakse keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (CWC) ja OPCW olulist rolli keemiarelvavaba maailma loomisel.

(4)

Liit viib seda strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, näiteks OPCW. Sellest tulenevalt võttis nõukogu 9. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/726/ÜVJP, (1) millega toetatakse OPCW tegevusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013), OPCW täitevnõukogu 27. septembri 2013. aasta otsuse (Süüria keemiarelvade hävitamise kohta) ning järgnevate ja seonduvate resolutsioonide ja otsuste raames. Peale selle võttis nõukogu 17. veebruaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/259 (2) OPCW tegevuse toetamise kohta strateegia rakendamise raames.

(5)

OPCW peadirektor saatis 23. septembril 2015 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja”) kirja, taotledes liidu rahalist panust sihtfondi OPCW missioonide jaoks Süüria Araabia Vabariigis, muu hulgas tegevusteks, mis on seotud OPCW teabekogumismissiooniga, millega nüüd toetatakse ühist uurimismehhanismi selle analüüsides kemikaalide, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid, väidetava relvana kasutamise kohta.

(6)

24. septembril 2015 saatis OPCW ja ÜRO ühise uurimismehhanismi juht kõrgele esindajale kirja, taotledes ühise uurimismehhanismi rahalist toetamist sihtfondi kaudu.

(7)

Pärast Süüria Araabia Vabariigi CWCga ühinemist, mis jõustus 14. oktoobril 2013, vastutab OPCW selle eest, et kontrollida CWC ja kõigi asjakohaste OPCW täitevnõukogu otsustes sätestatud tingimuste järgimist Süüria Araabia Vabariigi poolt ning teavitada ÜRO Julgeolekunõukogu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) mittetäitmisest, kooskõlastades vajaduse korral oma tegevuse ÜRO peasekretäriga.

(8)

Käesoleva otsuse tehniline rakendamine tuleks teha ülesandeks OPCWle ja ÜRO desarmeerimisbüroole (UNODA) kui ühise uurimismehhanismi sihtfondi rakendusasutusele. Liidu toetatavaid projekte saab rahastada üksnes OPCW ja ühise uurimismehhanismi vastavatesse sihtfondidesse vabatahtlikult makstavate panuste kaudu. Nendel liidu makstavatel panustel on määrav tähtsus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2235 (2015) sätestatud ülesannete OPCW ja ühise uurimismehhanismi poolt täitmise võimaldamisel.

(9)

Järelevalve teostamine liidu rahalise toetuse nõuetekohase kasutamise üle tuleks usaldada komisjonile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Strateegia mõnede elementide rakendamiseks toetab liit OPCWd ja ühist uurimismehhanismi, toetades nende poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2235 (2015) kohaste tegevuste läbiviimisel tekkivate kulude katmist järgmisel üldisel eesmärgil: teha kindlaks nii suures ulatuses kui võimalik isikud, üksused, rühmitused või valitsused, kes olid kemikaalide, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid, Süüria Araabia Vabariigis relvana kasutamise juhtumis toimepanijad, korraldajad, toetajad või muul viisil sellega seotud, kui OPCW FFM teeb või on teinud kindlaks, et konkreetse Süüria Araabia Vabariigis toimunud juhtumi raames on kasutatud või tõenäoliselt kasutatud relvana kemikaale, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid.

2.   Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetab liit järgmisi projekte:

a)

OPCW erimissioonid Süüria Araabia Vabariigis, sealhulgas OPCW teabekogumismissiooniga seotud tegevused, toetamaks ühist uurimismehhanismi selle analüüsides kemikaalide, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid, relvana kasutamise kohta;

b)

OPCW ja ÜRO ühine uurimismehhanism, sealhulgas selle moodustamine ning suutlikkus alustada oma täieulatuslikku tegevust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2235 (2015) alusel.

Nende projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab kõrge esindaja.

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks OPCWle ja UNODAle kui ühise uurimismehhanismi sihtfondi rakendusasutustele. Nad täidavad seda ülesannet kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja OPCW ja UNODAga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamiseks on 4 586 096,00 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Komisjon teostab järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle. Sel eesmärgil sõlmib komisjon rahastamislepingud vastavalt OPCWga ja UNODAga kui ühise uurimismehhanismi sihtfondi rakendusasutustega. Nendes rahastamislepingutes sätestatakse, et OPCW ja ÜRO tagavad liidu rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingud niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingute sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes OPCW ning OPCW ja ÜRO ühise uurimismehhanismi koostatud korrapärastest aruannetest. Need aruanded on aluseks nõukogu teostatavale hindamisele.

2.   Komisjon esitab nõukogule teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud projekti rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2.   See kaotab kehtivuse 18 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud komisjoni ja OPCW ning komisjoni ja UNODA vaheliste rahastamislepingute sõlmimisest või 31. mail 2016, kui rahastamislepingut ei ole selleks kuupäevaks sõlmitud.

Brüssel, 30. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

É. SCHNEIDER


(1)  Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta otsus 2013/726/ÜVJP, millega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) täitevnõukogu otsust EC-M-33/Dec 1 (ELT L 329, 10.12.2013, lk 41).

(2)  Nõukogu 17. veebruari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/259 Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 43, 18.2.2015, lk 14).


LISA

Euroopa Liidu toetus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2235 (2015) massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

1.   Üldine raamistik ja eesmärgid

2014. aasta aprillis, kui oli Süüria keemiarelvade kõrvaldamise ja hävitamise operatsiooni kõrgaeg, esitati mitu tõsist väidet seoses kloori kasutamisega relvana tsiviilelanike vastu. Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) peadirektor lõi nende väidete uurimiseks OPCW teabekogumismissiooni (FFM). Tema otsust toetas OPCW täitevnõukogu ja ÜRO peasekretär lubas omalt poolt anda abi.

OPCW ja ÜRO töötajatest koosnev rühm üritas 2014. aasta mais viia läbi kohapealse uurimise ühes küladest, mida väidetavalt rünnati klooriga. Süüria valitsuse kontrolli all olevate piirkondade ja opositsiooni kontrolli all olevate piirkondade vahelise puhvertsooni ületamisel sattus rühm relvarünnaku alla ning pidi missiooni katkestama. Teabekogumismissioon siiski jätkas oma tööd ja küsitles tunnistajaid, raviarste, esmaseid reageerijaid ja ohvreid turvalises kohas väljaspool Süüriat. Selle töö põhjal tegi teabekogumismissioon suure kindlusega järelduse, et Süüria põhjaosas kasutati kolmes külas tõepoolest relvana kloori kas puhtal kujul või segus.

OPCW täitevnõukogu väljendas 4. veebruaril 2015 vastu võetud otsuses EC-M-48/DEC.1 tõsist muret seoses teabekogumismissiooni tulemustega ning kinnitas taas, et mõistab kõige karmimalt hukka keemiarelvade kasutamise ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistes tingimustes. Lisaks sellele väljendas OPCW täitevnõukogu toetust teabekogumismissiooni töö jätkamiseks, eelkõige uurides kogu kättesaadavat teavet, mis on seotud väidetava keemiarelvade kasutamisega Süürias, sealhulgas nii Süüria Araabia Vabariigi kui ka teiste edastatavat teavet. Sellele järgnes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni (UNSCR) 2209 (2015) vastuvõtmine 6. märtsil 2015, milles ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis heaks OPCW täitevnõukogu otsuse ja kutsus üles selliste rünnakute eest vastutavad isikud vastutusele võtma.

Selle resolutsiooni järelmeetmena võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 7. augustil 2015 ühehäälselt vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2235 (2015), mõistes hukka kõigi mürkkemikaalide, näiteks kloori kasutamise keemiarelvana Süüria Araabia Vabariigis ja väljendades oma kindlat kavatsust teha kindlaks selliste tegude eest vastutavad isikud. Sellega seoses tuletas ÜRO Julgeolekunõukogu meelde protokolli lämmatavate, mürgiste või neile sarnanevate gaaside ja bakterioloogiliste vahendite sõjas tarvitamise keelu kohta, keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ja nende hävitamise konventsiooni (CWC) ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone UNSCR 1540 (2004), UNSCR 2118 (2013) ja UNSCR 2209 (2015). ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas üheks aastaks OPCW ja ÜRO ühise uurimismehhanismi (JIM), mida on edaspidi vajaduse korral võimalik pikendada, et teha kindlaks nii suures ulatuses kui võimalik isikud, üksused, rühmitused või valitsused, kes olid kemikaalide, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid, Süüria Araabia Vabariigis relvana kasutamise juhtumis toimepanijad, korraldajad, toetajad või muul viisil sellega seotud, kui OPCW teabekogumismissioon teeb või on teinud kindlaks, et konkreetse Süüria Araabia Vabariigis toimunud juhtumi raames on kasutatud või tõenäoliselt kasutatud relvana kemikaale, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid. See mehhanism on praegu loomisel.

Sel eesmärgil peaks liit toetama OPCWd ja ühist uurimismehhanismi oma ülesannete täitmisel vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2235 (2015) ja OPCW täitevnõukogu otsusele EC-M-48/DEC.1. ning samuti CWC-le.

2.   Projektide kirjeldus

A.   Projekt 1: OPCW teabekogumismissioonid

1.   Projekti eesmärk

Toetada OPCW teabekogumismissiooni ülesannete täitmist nii ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2235 (2015) ja OPCW täitevnõukogu otsuse EC-M-48/DEC.1 kui ka CWC alusel, kattes selle seonduvad tegevuskulud. Need kulud hõlmavad spetsiifiliste oskustega väliskonsultantide (nt tõlgid ja arstid) värbamist ja samuti vajalike OPCW seadmete transporti, mida kasutatakse teabekogumismissiooni toetamiseks.

2.   Oodatavad tulemused

Teabekogumismissiooni käimasolev töö toob selgust mitme väidetava mürkkemikaalide kasutamise kohta Süüria Araabia Vabariigis ja see missioon teeb tihedat koostööd ühise uurimismehhanismiga, toetades selle ülesannete täitmist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni (UNSCR) 2235 (2015) sisulisele punktile 5.

3.   Projekti kirjeldus

Teabekogumismissioon jätkab selle hindamist, kas Süüria Araabia Vabariigis väidetavalt aset leidnud juhtumite käigus kasutati või tõenäoliselt kasutati kemikaale relvadena. Teabekogumismissiooni tegevus hõlmab nii väidetavaid varasemaid juhtumeid kui ka juhtumeid, mis võivad aset leida edaspidi. Teabekogumismissiooni tegevuse keerukus on tõenäoliselt väga erinev; sellest tulenevalt ei saa lähetuste täpset arvu täpselt kindlaks määrata.

2015. aastal toimunud lähetustest saadud kogemuste põhjal eeldab OPCW, et 2016. aastal võivad teabekogumismissiooni operatsioonid hõlmata kuue kuni 12 inspektori kaasamist kuuel missioonil, millest igaüks kestab umbes kolm nädalat. Tõenäoliselt kaasneb iga missiooniga spetsiifiliste oskustega väliskonsultantide, nagu tõlkide ja arstide värbamine.

Teabekogumismissiooni raames kavandatakse järgmised tegevused:

a)

Küsitlemine: väidetavate juhtumite laad on selline, et võib olla vaja küsitleda paljusid tunnistajaid. Nende hulka kuuluvad:

meditsiinitöötajad

esmased reageerijad

raviarstid

ohvrid

muud tunnistajad.

Küsitlemise rühmadel peavad olema mitmekülgsed ekspertteadmised, muu hulgas relvade, kemikaalide, meditsiiniliste märkide ja sümptomite vallas, ja samuti suuline tõlge.

b)

Arstlik läbivaatus ja biomeditsiiniliste proovide võtmine.

c)

Proovide identifitseerimine, kogumine ja analüüs.

d)

Tõendite, sealhulgas avatud allikatest pärit tõendite ja samuti tunnistajate ja kolmandate isikute antud esemete käsitlemine. Selles valdkonnas on eriti nõutav küsitlemise rühmi toetavate mitmekülgsete ekspertteadmiste olemasolu.

e)

Aruannete kirjutamine.

f)

Koolitus, sealhulgas täiendkoolitus, et püsida kursis kaasaegsete tavadega:

ohutu ja turvaline tegevus välioperatsioonidel

küsitlustehnikad

tõendite käsitlemine ja hoidmine, sealhulgas kontrolliahel

sõjategevusest mahajäänud lõhkekehade alane teadlikkus

mürkkemikaalide alane koolituskursus

kohtuekspertiisi alane teadlikkus

tööstuskeemia alused ja keemilise koostise iseloomustamine.

g)

Koha hindamine ja olukorra ärakasutamine.

h)

Missiooni abipersonal ja eriteadmised, eriti keeruliste missioonide puhul.

B.   Projekt 2: OPCW ja ÜRO ühine uurimismehhanism

1.   Projekti eesmärk

Toetada ühise uurimismehhanismi kiiret loomist ja selle suutlikkust alustada oma täieulatuslikku tegevust vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2235 (2015).

2.   Oodatavad tulemused

Nii suures ulatuses kui võimalik tehakse kindlaks isikud, üksused, rühmitused või valitsused, kes olid kemikaalide, sealhulgas kloor ja kõik muud mürkkemikaalid, Süüria Araabia Vabariigis relvana kasutamise juhtumis toimepanijad, korraldajad, toetajad või muul viisil sellega seotud.

3.   Projekti kirjeldus

ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis heaks ÜRO peasekretäri soovitused seoses ühise uurimismehhanismi loomise ja tegevusega ning palus ÜRO peasekretäril koostöös OPCW peadirektoriga viivitamata astuda samme, võtta meetmeid ja teha korraldusi, mis on vajalikud ühise uurimismehhanismi kiireks loomiseks ja täieulatuslikuks toimimiseks, muu hulgas värbama erapooletuid ja kogemustega töötajaid, kellel on asjakohased oskused ja teadmised, et täielikult täita ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2235 (2015) tulenevad kohustused.

Ühist uurimismehhanismi juhib sõltumatu kolmeliikmeline juhtkond (juhtpaneel), mida toetavad professionaalidest tuumiktöötajad, kes kuuluvad kolme üksusesse. Sellega seoses juhivad ühist uurimisrühma abipeasekretär, kellel on üldine vastutus, ja kaks asetäitjat, kes vastutavad vastavalt poliitilise komponendi ja uurimiskomponendi eest.

Ühise uurimisrühma juhtkonda toetavad kolm üksust. New Yorgis asuv poliitiline büroo koostab poliitilisi analüüse, annab õigusabi, korraldab suhteid meediaga ja pakub halduslikku tuge. Haagis asuv uurimisbüroo teeb keemilisi ja meditsiinilisi analüüse, kohtuekspertiisi, sõjaväehangete analüüse, uurimisi ja teabeanalüüse. New Yorgis asuv operatsioonide tugiamet toetab poliitilisi ja uurimisalaseid tegevusi.

Ühise uurimismehhanismi tuumiktöötajatega, välja arvatud haldusfunktsiooni täitvad töötajad, seotud kulud rahastatakse üldeelarvest. Julgeolekunõukogu otsustas, et materiaalsete ja tehniliste vajadustega seotud kulud rahastatakse vabatahtlikest panustest. Sel eesmärgil moodustas ÜRO peasekretär sihtfondi, mida hallatakse vastavalt ÜRO haldus- ja finantseeskirjadele.

Kooskõlas massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegiaga, milles seatakse eesmärgiks tugevdada ÜRO Julgeolekunõukogu rolli ja täiustada selle ekspertteadmisi massihävitusrelvade levikuga seotud probleemidega tegelemisel, toetab liit ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2235 (2015) rakendamist, eriti nendes valdkondades, kus on suur potentsiaal saavutada nähtavaid ja kiireid tulemusi ühise uurimismehhanismi loomisega ja seoses selle suutlikkusega alustada täieulatuslikku tegevust.

See toetus hõlmab järgmiste tegevuste toetamist:

a)

New Yorgis ja Haagis asuvate üksuste loomise lõpuleviimine juhtpaneeli jaoks vastavalt poliitilise ja uurimisbüroo moodustamiseks ja operatsioonide tugiameti loomiseks ning kontorimööbli ja lukustatavate kappide ostmine, et tagada ühisele uurimismehhanismile edastatud ja/või selle poolt loodud teabe ja materjalide turvaline hoidmine;

b)

sellise töökindlat teabeturbesüsteemi eviva andmehaldussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mida rakendatakse kogu teabe suhtes, mida ühine uurimismehhanism oma töö käigus saab või loob; selle teabeturbesüsteemi puhul arvestatakse ühise uurimismehhanismi saadud ja selle poolt loodud teabe ja materjalide salvestamiseks ja kasutamiseks vajalikeks peetavaid konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid;

c)

ühise uurimismehhanismi uurijate võimalike Süüria Araabia Vabariiki lähetamiste ettevalmistamine, kui ühine uurimismehhanism peab seda oma uurimiste seisukohalt vajalikuks ja kui see mehhanism teeb kindlaks, et on põhjendatult alust arvata, et sisenemine Süüriasse, sealhulgas piirkondadesse Süüria territooriumil, mis ei ole Süüria Araabia Vabariigi kontrolli all, on õigustatud;

d)

kommunikatsiooniseadmete ja turvalisusega seotud varustuse ning kontoritarvete ostmine ühise uurimismehhanismi toetamiseks oma ülesannete täitmisel. See hõlmab IT-seadmeid (spetsiaalne server, arvutid, sülearvutid koos dokkimisseadmetega, täiendavad arvutikomplektid internetiga mitte ühendatud intraneti jaoks, kontoritööks sobivad purustajad jne), mis on vajalikud punktis b osutatud teabeturbesüsteemi rakendamiseks.

Täiendava oskusteabe ja täiendavate tegevustega seotud kulusid rahastatakse vabatahtlikest panustest vastavalt tekkivatele vajadustele. Lühikeseks ajaks on vaja värvata ajutiselt vajalikud ekspertidest konsultandid, muu hulgas punktis b osutatud andmehaldussüsteemi ja teabeturbesüsteemi kiireks väljatöötamiseks ja samuti standardse töökorra väljaarendamiseks.

3.   Kestus

Nende projektide hinnanguline rakendamisaeg on 12 kuud.

4.   Rakendusasutus

Projekti nr 1 tehniline rakendamine tehakse ülesandeks OPCWle. Projekti rakendavad OPCW töötajad, eksperdid ja töövõtjad.

Projekti nr 2 tehniline rakendamine tehakse ülesandeks ÜRO desarmeerimisküsimuste büroole, kes rakendab projekti OPCW ja ÜRO ühise uurimismehhanismi nimel. Seda projekti rakendavad ühise uurimismehhanismi töötajad, konsultandid ja töövõtjad.

ÜRO ja OPCW kavandavad oma tegevuse koostöös asjaomaste partneritega, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja agentuuridega, et tagada tulemuslik koostoime ja vältida dubleerimist.

5.   Liidu nähtavus

Rakendusasutus võtab kõik sobivad meetmed teadvustamaks avalikkusele asjaolu, et tegevust rahastab liit. Selliseid meetmeid võetakse kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatud ELi välistegevuse kommunikatsiooni ja nähtavuse käsiraamatuga.

6.   Aruanded

Rakendusasutused koostavad:

a)

korrapärased aruanded asjaomaste projektide läbiviimise kohta ning

b)

lõpparuanne hiljemalt 3 kuu möödumisel vastava tegevuse lõpuleviimisest.

7.   Projektide hinnanguline kogumaksumus

Projektide hinnanguline kogumaksumus on 4 586 096,00 eurot.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/58


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2216,

30. november 2015,

millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP, (1) eriti selle artiklit 23,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Euroopa Liidu Üldkohus tühistas oma 18. septembri 2015. aasta otsusega kohtuasjas T-121/13 nõukogu otsuse lisada Oil Industry Pension Fund Investment Company (OPIC) otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas esitatud selliste isikute ja üksuste loendisse, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

OPIC tuleks uue põhjenduse alusel uuesti lisada selliste isikute ja üksuste loendisse, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Otsust 2010/413/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. detsembril 2015.

Brüssel, 30. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  ELT L 195, 27.7.2010, lk 39.


LISA

Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisa I osas esitatud loendisse kantakse järgmine üksus:

I.   Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused

B.   Üksused

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„159.

Oil industry Pension Fund Investment Company (OPIC)

No 234, Taleghani St, Teheran, Iraan

OPIC annab märkimisväärset toetust Iraani valitsusele, pakkudes nafta- ja gaasitootmise projektide jaoks rahalisi vahendeid ja finantsteenuseid erinevatele Iraani valitsusega seotud üksustele, sealhulgas riigi valduses olevate ettevõtete tütarettevõtjatele (NIOC). Samuti on kuulunud OPICi kontrolli alla IOEC (Iranian Offshore Engineering Construction Co.), mis on ELi poolt loetellu kantud, kuna annab Iraani valitsusele logistilist tuge.

Nafta- ja gaasisektor on Iraani valitsusele oluline rahaliste vahendite saamise allikas ning eksisteerib potentsiaalne lüli Iraani energiasektorist saadud naftatulu ning Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast kindlaksmääratud ohtliku tegevuse rahastamise vahel.

OPICi tegevjuhiks on Naser Malek, kes on ÜRO poolt loetellu kantud kui isik, kes on juhtinud Shahid Hemat Industrial Groupi (SHIG) ning tegutsenud MODAFLi (Iranian Ministry of Defence and Armed Forces Logistics) ametnikuna, teostades järelevalvet töö üle Shahab 3 ballistiliste rakettide (Iraani hetkel kasutuses olev ballistiline pikamaarakett) programmi raames. SHIG on ÜRO poolt loetellu kantud kui Aerospaces Industries Organisationi (AIO, mis on ELi poolt loetellu kantud) allüksus ning osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis. Sellest lähtuvalt on OPIC otseselt seotud Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast kindlaksmääratud ohtliku tegevusega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega.

1.12.2015”


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/60


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2217,

27. november 2015,

milles käsitletakse suu- ja sõrataudi Liibüast ja Marokost liitu sissetoomise vältimiseks võetavaid meetmeid

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8223 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 6,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 22 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 91/496/EMÜ on sätestatud kolmandatest riikidest liitu saabuvate loomade veterinaarkontrolli põhimõtted. Selles on sätestatud meetmed, mida komisjon saab võtta, kui kolmanda riigi territooriumil ilmneb või levib haigus, mis võib kujutada endast tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele.

(2)

Direktiivis 97/78/EÜ on sätestatud kolmandatest riikidest liitu toodavate loomade veterinaarkontrolli põhimõtted. Selles on sätestatud meetmed, mida komisjon saab võtta, kui kolmanda riigi territooriumil ilmneb või levib haigus, mis võib kujutada endast tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele.

(3)

Suu- ja sõrataud on veiste, lammaste, kitsede ja sigade üks kõige nakkavamatest taudidest. Seda haigust põhjustav viirus võib väga kiiresti levida eelkõige haigestunud loomadest valmistatud toodete ja saastunud elutute objektide, sealhulgas näiteks loomaveokite kaudu. Viirus jääb saastunud keskkonnas väljaspool peremeeslooma püsima mitmeks nädalaks sõltuvalt temperatuurist.

(4)

Pärast suu- ja sõrataudi puhanguid Alžeerias, Liibüas ja Tuneesias 2014. aastal nähti komisjoni rakendusotsusega 2014/689/EL (3) ette kaitsemeetmete kehtestamine, et vältida kõnealuse taudi sissetoomist liitu.

(5)

Rakendusotsusega 2014/689/EL kehtestati meetmed Alžeeriast, Liibüast ja Tuneesiast pärit loomaveokite ja loomaveolaevade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Kuna Maroko on võimalik transiidiriik, mille kaudu naasevad liitu loomaveokid Alžeeriast, Liibüast ja Tuneesiast, kohaldatakse neid meetmeid ka kõnealuse riigi sõidukite ja laevade puhul. Nimetatud otsus oli kohaldatav kuni 1. oktoobrini 2015.

(6)

Maroko teatas 2. novembril 2015 Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (OIE), et on kinnitust leidnud suu- ja sõrataudi serotüübi O puhang Maroko lääneosas.

(7)

Suu- ja sõrataudi esinemine Marokos võib kujutada endast tõsist ohtu liidu eluskarjale.

(8)

Suu- ja sõrataudi suhtes on olukord Liibüas endiselt ebakindel ja sellesse riiki eksporditakse ELi liikmesriikidest märkimisväärne arv veiste saadetisi.

(9)

Lisaks sellele on Liibüa ja Maroko võimalikud transiidiriigid teistest Aafrika riikidest liitu naasvate loomaveokite jaoks.

(10)

Suu- ja sõrataudiga seotud olukord Liibüas ja Marokos nõuab seetõttu selliste liidu tasandi kaitsemeetmete rakendamist, milles võetaks arvesse suu- ja sõrataudi põhjustava viiruse püsimajäämist keskkonnas ja selle võimalikke levikuteid.

(11)

Loomaveokid ja loomaveolaevad, mida kasutatakse elusloomade vedamiseks Liibüasse ja Marokosse, võivad seal saastuda suu- ja sõrataudi põhjustava viirusega ning kujutavad endast seetõttu ohtu, kuna võivad liitu naasmisel viiruse siia kaasa tuua.

(12)

Loomaveokite ja loomaveolaevade nõuetekohane puhastamine ja desinfitseerimine on kõige sobivam viis, millega takistada viiruse kiiret edasikandumist pikkade vahemaade taha.

(13)

Seepärast on asjakohane tagada, et kõiki loomaveokeid ja loomaveolaevu, millega veetakse elusloomi Liibüasse ja Marokosse, puhastataks ja desinfitseeritaks nõuetekohaselt ja et see märgitaks deklaratsiooni, mille käitaja või juht esitab liitu sisenemise kohas pädevale asutusele.

(14)

Käitaja või juht peaks tagama, et iga Liibüasse ja Marokosse loomi vedava veoki ja laeva puhastamise ja desinfitseerimise sertifikaati säilitataks vähemalt kolm aastat.

(15)

Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus nõuda, et kohapeal desinfitseeritaks iga sellist veokit, mis transpordib sööta riikidest, kus nakkus levib, või on sööta sinna transportinud ning mille puhul ei saa välistada märkimisväärset liidu territooriumile suu- ja sõrataudi toomise riski, sh selle veoki rehve või mis tahes muid selliseid osi, mille desinfitseerimist peetakse riski vähendamiseks vajalikuks.

(16)

Arvesse tuleks võtta ka seda, et kuigi suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvaid elusloomi ei ole lubatud liitu tuua ühestki Aafrika riigist, on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2009/156/EÜ (4) lubatud Marokost importida teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid hobuslasi ja kõnealusest kolmandast riigist pärit hobuslasi on lubatud vedada liidu kaudu muusse kolmandasse riiki kooskõlas komisjoni otsusega 2010/57/EL (5). Liikmesriikidel peaks seepärast olema võimalus nõuda kõnealusest kolmandast riigist pärit hobuslasi transportivate loomaveokite rehvide või veoki mis tahes muude selliste osade kohapealset desinfitseerimist, mille desinfitseerimist peetakse suu- ja sõrataudi liitu sissetoomise riski vähendamiseks vajalikuks.

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed peaksid kehtima ajavahemiku, mis võimaldab täielikult hinnata suu- ja sõrataudi arengut asjaomastes piirkondades.

(18)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses tähendab „loomaveok” ja „loomaveolaev” iga veokit või laeva, mida kasutatakse või on kasutatud elusate maismaaloomade veoks.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid tagavad, et loomaveoki või loomaveolaeva käitaja või juht esitab Liibüast ja Marokost liidu territooriumile sisenemise kohas liikmesriigi pädevale asutusele teabe, mis tõendab, et veoruumi, laadimisruumi olemasolu korral veoki kere, laadimisrampi, loomadega kokku puutunud seadmeid, rehve ja juhikabiini ning mahalaadimisel kasutatud kaitseriietust/-jalatseid on pärast viimast loomade mahalaadimist puhastatud ja desinfitseeritud.

2.   Lõikes 1 osutatud teave tuleb esitada I lisas esitatud deklaratsiooni näidist järgides või muus samaväärses vormis, kus on esitatud vähemalt näidises sätestatud teave.

3.   Lõikes 2 osutatud deklaratsiooni originaali säilitab pädev asutus vähemalt kolm aastat.

Artikkel 3

1.   Liidu territooriumile sisenemise koha liikmesriigi pädev asutus kontrollib visuaalselt Liibüast ja Marokost liidu territooriumile saabuvaid loomaveokeid, et teha kindlaks, kas veokeid on nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud.

2.   Liikmesriigi pädev asutus, kes vastutab Liibüast ja Marokost imporditavate elusloomade puhul veterinaarsertifikaadi väljastamise eest, kontrollib visuaalselt loomaveolaevu, et teha kindlaks, kas laevu on enne loomade laadimist nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud.

3.   Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrolli käigus selgub, et puhastamine ja desinfitseerimine on tehtud nõuetekohaselt, või kui pädev asutus on lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele tellinud, korraldanud või teinud eelnevalt puhastatud loomaveoki või loomaveolaeva täiendava desinfitseerimise, kinnitab pädev asutus seda, väljastades II lisas sätestatud näidise kohase sertifikaadi.

4.   Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrolli käigus selgub, et loomaveoki või loomaveolaeva puhastamine ja desinfitseerimine ei ole olnud nõuetekohane, peab pädev asutus toimima ühel järgmistest viisidest:

a)

ta suunab loomaveoki või loomaveolaeva nõuetekohasele puhastamisele ja desinfitseerimisele pädeva asutuse määratud kohas, mis asub asjaomases liikmesriigis, võimalikult lähedal liidu territooriumile sisenemise kohale ning väljastab lõikes 3 osutatud sertifikaadi;

b)

kui liidu territooriumile sisenemise koha lähedal ei ole sobivat puhastamise ja desinfitseerimise kohta või kui on oht, et puhastamata loomaveokist või loomaveolaevast eraldub loomsete saaduste jääke:

i)

keelab loomaveokil või loomaveolaeval liitu siseneda või

ii)

teeb nõuetekohaselt puhastamata ja desinfitseerimata loomaveoki või loomaveolaeva esialgse kohapealse desinfitseerimise, kuni võetakse punktiga a ette nähtud meetmed.

5.   Lõikes 3 osutatud sertifikaadi originaali säilitab loomaveoki käitaja või juht kolm aastat. Selle sertifikaadi koopiat säilitab pädev asutus kolm aastat.

Artikkel 4

Liitu sisenemise koha liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et kohapeal desinfitseeritaks iga selline veok, mis on vedanud sööta Liibüast või Marokost või Liibüasse või Marokosse ning mille puhul ei saa välistada märkimisväärset liidu territooriumile suu- ja sõrataudi toomise riski, sh selle veoki rehve või veoki mis tahes muid selliseid osi, mille desinfitseerimist peetakse riski vähendamiseks vajalikuks.

Artikkel 5

Sisenemise piiripunkti liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et kohapeal desinfitseeritaks sellist loomaveokit, mis veab Marokost liitu hobuslasi kooskõlas direktiiviga 2009/156/EÜ või veab kõnealuseid hobuslasi läbi liidu kooskõlas otsusega 2010/57/EL ning mille puhul ei saa välistada märkimisväärset liidu territooriumile suu- ja sõrataudi toomise riski, sh selle veoki rehve või veoki mis tahes muid selliseid osi, mille desinfitseerimist peetakse riski vähendamiseks vajalikuks.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2016.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(2)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(3)  Komisjoni rakendusotsus 2014/689/EL, 29. september 2014, milles käsitletakse suu- ja sõrataudi Alžeeriast, Liibüast, Marokost ja Tuneesiast liitu sissetoomise vältimiseks võetavaid meetmeid (ELT L 287, 1.10.2014, lk 27).

(4)  Nõukogu direktiiv 2009/156/EÜ, 30. november 2009, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 192, 23.7.2010, lk 1).

(5)  Komisjoni otsus 2010/57/EL, 3. veebruar 2010, millega sätestatakse tervishoiugarantiid hobuslaste transiidiks nõukogu direktiivi 97/78/EÜ I lisas loetletud territooriumide kaudu (ELT L 32, 4.2.2010, lk 9).


I LISA

Liibüast või Marokost pärit loomaveoki või loomaveolaeva käitaja või juhi esitatava deklaratsiooni näidis

Mina, loomaveoki/loomaveolaeva käitaja/juht … (1)

kinnitan, et:

loomade/sööda viimane mahalaadimine toimus:

Riik, piirkond, koht

Kuupäev (pp.kk.aaaa)

Kellaaeg (tt.mm)

 

 

 

 

pärast mahalaadimist loomaveok/loomaveolaev puhastati ja desinfitseeriti. Puhastamine ja desinfitseerimine hõlmas veoruumi, laadimisruumi, [veoki keret,] (2) laadimisrampi, loomadega kokku puutunud seadmeid, rehve ja juhikabiini ning mahalaadimisel kasutatud kaitseriietust/-jalatseid.

Puhastamine ja desinfitseerimine toimus:

Riik, piirkond, koht

Kuupäev (pp.kk.aaaa)

Kellaaeg (tt.mm)

 

 

 

 

Desinfitseerimisvahendit kasutati tootja soovitatud kontsentratsioonis (3):

Loomade järgmine laadimine toimub:

Riik, piirkond, koht

Kuupäev (pp.kk.aaaa)

Kellaaeg (tt.mm)

 

 

 

 

Kuupäev

Koht

Käitaja/veokijuhi allkiri

 

 

 

Loomaveoki käitaja/juhi nimi ja tegevuskoha aadress (trükitähtedega):


(1)  Lisada loomaveoki/loomaveolaeva riikliku registreerimismärgi number/identifitseerimisnumber.

(2)  Maha tõmmata, kui see ei ole asjakohane.

(3)  Märkida aine ja selle kontsentratsioon.


II LISA

Näidissertifikaat Liibüast või Marokost saabuva loomaveoki/loomaveolaeva puhastamise ja desinfitseerimise kohta

Mina, allakirjutanud ametnik kinnitan, et kontrollisin:

1.

täna loomaveokit (loomaveokeid)/loomaveolaeva (loomaveolaevu) riikliku registreerimismärgiga/identifitseerimisnumbriga … (1) ja leidsin visuaalsel kontrollimisel, et loomade veoruum, laadimisruum, [veoki kere], (2) laadimisramp, loomadega kokku puutunud seadmed, rehvid ja juhikabiin ning mahalaadimisel kasutatud kaitseriietus/-jalatsid on nõuetekohaselt puhastatud;

2.

komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2217 (3) I lisa kohases deklaratsioonis või muus samaväärses dokumendis esitatud teavet, mis hõlmab rakendusotsuse (EL) 2015/2217 I lisas sätestatud teavet.

Kuupäev

Kellaaeg

Koht

Pädev asutus

Ametniku allkiri (4)

 

 

 

 

 

Tempel:

Nimi trükitähtedega:


(1)  Lisada loomaveoki (loomaveokite)/loomaveolaeva (loomaveolaevade) riikliku registreerimismärgi number (numbrid)/identifitseerimisnumber (identifitseerimisnumbrid).

(2)  Maha tõmmata, kui see ei ole asjakohane.

(3)  Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2217, 27. november 2015, milles käsitletakse suu- ja sõrataudi Liibüast ja Marokost liitu sissetoomise vältimiseks võetavaid meetmeid (ELT L 314, 1.12.2015, lk 60).

(4)  Templi ja allkirja värv peab erinema teksti värvist.


1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/66


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/2218,

20. november 2015,

menetluse kohta, mis välistab töötajate olulise mõju eeldamise järelevalve alla kuuluva krediidiüksuse riskiprofiilile (EKP/2015/38)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 6 ja artiklit 132,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 alusel vastuvõetud raamistiku alusel on Euroopa Keskpank (EKP) ainupädev täitma talle selle määruse artikliga 4 pandud ülesandeid, mis on seotud osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutustega või mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidega.

(2)

Pangandusliidu ülesannete täitmiseks kooskõlas Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2012. aasta järeldustega, mille kohaselt peaks tugevama majandus- ja rahaliidu suunas liikumise protsess tuginema ELi institutsioonilisele ja õigusraamistikule, tuleb vastu ühtses järelevalvemehhanismis vastu võtta harmoneeritud õigusraamistik.

(3)

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (2) kehtestab raamistiku EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames. Eelkõige sätestab III osa jaotis 2 EKP järelevalveotsuste vastuvõtmise nõuetekohase menetlusega seotud üldsätted.

(4)

Direktiivil 2013/36/EL (3) põhineva finantsjärelevalveraamistiku kohaselt peavad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud kindlaks määrama kõik töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. Sel eesmärgil kasutatavad kriteeriumid peavad tagama, et töötajate, kelle ametialane tegevus avaldab olulist mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile, kindlaksmääramine peegeldab krediidiasutuses või investeerimisühingus teostatavate erinevate tegevustega seotud riski tasemeid.

5)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 (4) raamistiku alusel peab EKP tagama, et tema otsese järelevalve alla kuuluvad üksused kohaldavad krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile olulist mõju avaldavate töötajate kindlaksmääramise reegleid ühtselt, mis kindlustab selle kindlaksmääramise usaldusväärsuse. Seetõttu sätestab käesolev otsus menetluse seoses delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artiklis 4 sätestatud kvantitatiivsete kriteeriumide kohaldamisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolev otsus sätestab menetlusnõuded järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste eelnevast heakskiidust teavitamise ja taotluste kohta, mille üksused esitavad EKP-le töötajate või töötajate kategooriate välistamiseks eeldusest, et neid käsitletakse delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artiklis 4 sätestatud kvantitatiivsete kriteeriumide alusel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „järelevalve alla kuuluv krediidiasutus”– määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 lõikes 16 määratletud järelevalve alla kuuluv oluline üksus või määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 lõikes 22 määratletud järelevalve alla kuuluv oluline grupp;

2)   „EKP järelevalveotsus”– määratlus määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 lõikes 26;

3)   „kindlaksmääratud töötajad”– järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) nr 604/2014 individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel kooskõlas määratlustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (5) artikli 4 lõike 1 punktides 48 ja 49.

Artikkel 3

EKP-le esitatav üldteave

1.   Delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 4 sätestatud teates ja artikli 4 lõikes 5 sätestatud eelneva heakskiidu taotluses tuleb esitada järgmine teave eelmise majandusaasta lõpu ja jooksva majandusaasta kohta:

a)

aruandekuupäev;

b)

järelevalve alla kuuluva krediidiüksuse juriidilise isiku tunnus (LEI);

c)

täistööajale taandatud töötajate arv;

d)

kindlaksmääratud töötajate arv;

e)

kindlaksmääratud töötajate arv kvalitatiivsete kriteeriumide alusel delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 3 kohaselt;

f)

kindlaksmääratud töötajate arv ainuüksi kvalitatiivsete kriteeriumide alusel delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 kohaselt, osutades kindlaksmääratud töötajate kuuluvuse kategooriasse, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 1 punktides a, b või c;

g)

kindlaksmääratud töötajate arv ainuüksi järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse poolt määratud täiendavate kriteeriumide põhjal.

2.   Delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 4 sätestatud teates ja artikli 4 lõikes 5 sätestatud eelneva heakskiidu taotluses tuleb esitada järgmine teave iga töötaja kohta, kelle suhtes välistamist taotletakse:

a)

töötaja nimi, üksus, allüksus, osakond, ametinimetus ja aruandlusahel, millele lisatakse täistööajale taandatud töötajate arv asjaomase töötaja juhtimise all;

b)

töötaja osalemine riskivõtmise või riskikontrolli funktsioonis ning riskipositsiooni ülempiir miljonites eurodes;

c)

töötaja kuuluvus komiteedesse ja vastava komitee nimetus, aruandlustasand ja selle riskivõtmisotsuste pädevuse maht väljendatuna protsendis esimese taseme põhiomavahendite kapitalis;

d)

töötajale eelmisel majandusaastal makstud tasu suurus eurodes ning talle määratud muutuva ja püsitasu suhtarv;

e)

põhilised tulemusnäitajad töötaja muutuvtasu jaoks;

f)

kvantitatiivsed kriteeriumid, mille põhjal taotletakse töötaja liigitamist kindlaksmääratud töötajaks (delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 1 punktid a, b või c);

g)

kriteeriumid, mille põhjal taotletakse töötaja välistamist (delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 2 punktid a või b).

3.   Delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 4 sätestatud teade ja artikli 4 lõikes 5 sätestatud eelneva heakskiidu taotlus peab sisaldama igal aastal läbi viidava sise- ja välisauditi aruannet töötajate tuvastamise protsessi ja tulemuste kohta ning välistamiste taotluste kohta.

Artikkel 4

Tõendid, mis on nõutavad allüksuse mitteolulisuse põhjendamisel

1.   Teate esitamisel delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 4 alusel või eelneva heakskiidu taotlemisel artikli 4 lõike 5 alusel peab järelevalve alla kuuluv krediidiasutus esitama EKP-le järgmised tõendid, mis põhjendavad töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, ametialast tegutsemist allüksuses, mis ei ole delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud oluline allüksus:

a)

asjaomase töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, ülesannete ja vastutuse detailne ja kõikehõlmav kirjeldus;

b)

asjaomase allüksuse organisatsioonilise struktuuri skeem, mis näitab hierarhilist struktuuri ja aruandlusalluvust, ja hõlmab töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub;

c)

asjaomasele allüksusele määratud struktuurisisese kapitali detailne kirjeldus jooksva ja kahe eelmise majandusaasta kohta kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 73;

d)

kõikidele allüksustele määratud struktuurisisese kapitali üldkirjeldus jooksva ja kahe eelmise majandusaasta kohta kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 73;

e)

selgitus, miks järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on tasustanud töötajat või töötajate kategooriat, kuhu töötaja kuulub, delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt, kuigi töötaja viib oma ametialast tegevust läbi allüksuses, mida ei käsitleta olulisena;

f)

põhjendused, miks töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, ei vasta delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artiklis 3 osutatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele.

2.   Juhul kui järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse allüksustes on jooksva ning sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul toimunud muutused, peab järelevalve alla kuuluv krediiidiasutus neid muutusi põhjendama.

3.   EKP võib nõuda, et järelevalve alla kuuluv krediidiasutus esitaks oma taotluse põhjendamiseks täiendavat teavet.

Artikkel 5

Tõendid, millega põhjendatakse, et töötaja ametialane tegevus ei mõjuta oluliselt olulise allüksuse riskiprofiili

1.   Teate esitamisel delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 4 alusel või eelneva heakskiidu taotlemisel artikli 4 lõike 5 alusel peab järelevalve alla kuuluv krediidiasutus esitama EKP-le järgmised tõendid, mis põhjendavad, et töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, ametialane tegevus ei mõjuta oluliselt olulise delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud olulise allüksuse riskiprofiili:

a)

asjaomase töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, ülesannete ja vastutuse detailne ja kõikehõlmav kirjeldus;

b)

asjaomase allüksuse organisatsiooni skeem, millel on näha hierarhiline struktuur ja aruandlusahelad, sealhulgas töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub;

c)

delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 3 sätestatud objektiivsete kriteeriumide detailne kirjeldus, mille alusel hinnati, et asjaomaste töötajate või töötajate kategooriate, kuhu töötajad kuuluvad, ametialane tegevus ei mõjuta oluliselt olulise allüksuse riskiprofiili, täpsustades nende kriteeriumide kohaldamise viisi ja siseriski mõõtmisel kasutatud kõikide asjaomaste riski- ja tulemusnäitajate arvessevõtmist;

d)

selgitus, miks järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on tasustanud töötajat või töötajate kategooriat, kuhu töötaja kuulub, delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt, kuigi töötaja ei mõjuta oluliselt olulise allüksuse riskiprofiili;

e)

põhjendused, miks asjaomane töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, ei vasta delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artiklis 3 osutatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele.

2.   EKP võib nõuda, et järelevalve alla kuuluv krediidiasutus esitaks oma taotluse põhjendamiseks täiendavat teavet.

Artikkel 6

Täiendavad dokumendid, millega põhjendatakse taotlusi nende töötajate kohta, kelle töötasu kogusumma on 1 000 000 eurot või üle selle

1.   Eelneva heakskiidu taotlemisel delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 5 alusel töötaja puhul, kelle töötasu kogusumma eelmisel majandusaastal oli 1 000 000 eurot või üle selle, peab järelevalve alla kuuluv krediidiasutus esitama EKP-le delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 5 osutatud erandlike asjaolude põhjendamiseks järgmised dokumendid:

a)

asjaomase töötaja ametialase tegevusega seotud erandlike asjaolude detailne kirjeldus ja nende mõju järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse riskiprofiilile. Konkurentsitihedat olukorda ei loeta erandlikuks asjaoluks;

b)

asjaomase töötaja töötasuga seotud erandlike asjaolude detailne kirjeldus, mis selgitavad, miks järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on töötaja töötasuks määranud 1 000 000 eurot või üle selle, kuigi aruande kohaselt ei ole töötajal järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse riskiprofiilile olulist mõju.

2.   EKP võib nõuda, et järelevalve alla kuuluv krediidiasutus esitaks oma taotluse põhjendamiseks täiendavat teavet.

Artikkel 7

Teadete esitamise tähtaeg

1.   Teated kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikega 4 esitatakse viivitamata, kuid hiljemalt kuue kuu jooksul alates eelmise majandusaasta lõpust. Järelevalve alla kuuluva üksuse otsustus, millel teade põhineb, peab piirduma töötaja tulemusnäitajatega majandusaastal, mis järgneb teate esitamise aastale.

2.   Eelmise perioodi teatega hõlmatud töötajate kohta ei ole uut teadet vaja esitada nii kaua, kuni jätkatakse asjaomase otsustuse aluseks olevate kriteeriumide kohaldamist.

3.   Töötaja puhul, kellest teatatakse esmakordselt, peab otsustus hõlmama nii töötaja tulemusnäitajaid majandusaastal, mil teade esitatakse, kui sellele järgneval majandusaastal. Käesolevat sätet kohaldatakse vaid teadetele, mis on esitatud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 8

Eelneva heakskiidu taotluste esitamise tähtaeg

Eelneva heakskiidu taotlused kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikega 5 esitatakse viivitamata, kuid hiljemalt kuue kuu jooksul alates eelmise majandusaasta lõpust.

Artikkel 9

EKP hinnang

1.   Delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 4 alusel esitatud teate ja artikli 4 lõike 5 alusel esitatud eelneva heakskiidu taotluse põhjal hindab EKP järgmist:

a)

dokumentide terviklikkus;

b)

alus, mille põhjal on järelevalve alla kuuluv krediidiasutus määranud, et asjaomane töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, vastab delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 2 sätestatud tingimustele;

c)

töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, ametialase tegevuse mõju olulisuse kontrollimisel olulise allüksuse riskiprofiilile:

i)

kas järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on kohaldanud objektiivseid kriteeriume, mis võtavad arvesse kõiki asjaomaseid riski- ja tulemusnäitajaid, mida üldjuhul kasutatakse riskide tuvastamisel, juhtimisel ja jälgimisel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 74;

ii)

kas järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on võrrelnud töötaja või töötajate kategooria, kuhu töötaja kuulub, kohustusi ja pädevust ning nende mõju järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse riskiprofiilile töötajate ametialase tegevuse mõjuga, mis määrati kindlaks delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artiklis 3 sätestatud kriteeriumide alusel;

d)

erandlike asjaolude olemasolu eelneva heakskiidu taotluste puhul töötajate kohta, kellele määratud töötasu kogusumma on 1 000 000 eurot või üle selle. Nendel juhtudel teatab EKP Euroopa Pangandusjärelevalvele esialgse hinnangu tulemustest enne otsuse tegemist.

2.   Kui eelneva heakskiidu taotlus esitatakse delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 5 alusel, teeb EKP otsuse kolme kuu jooksul alates tervikliku dokumentatsiooni saamisest.

3.   Teate korral delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 4 alusel, kui hinnangu kohaselt ei ole delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 2 nõuded täidetud, teatab EKP sellest järelevalve alla kuuluvale krediidiasutusele kolme kuu jooksul alates tervikliku dokumentatsiooni saamisest. Järelevalve alla kuuluv krediidiasutus ei kohalda delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõiget 2. Kui EKP ei esita teadet käesoleva lõike esimese lause alusel, loetakse, et järelevalve alla kuulub krediidiasutus vastab delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Artikkel 10

Eelneva heakskiidu kestus

1.   EKP poolt delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 5 alusel antud eelnev heakskiit kehtib töötaja tulemusnäitajate suhtes majandusaastal, mis järgneb majandusaastale, mil EKP järelevalveotsuses hõlmatud heakskiidust järelevalve alla kuuluvale krediidiasutusele teatati.

2.   Kui asjaomase töötaja kohta esitatakse esmakordne taotlus, antakse heakskiit töötaja tulemusnäitajatele majandusaastal, mil EKP järelevalveotsuses hõlmatud heakskiidust järelevalve alla kuuluvale krediidiasutusele teatati, ja samuti selle töötaja tulemusnäitajatele järgmisel majandusaastal. Käesolevat sätet kohaldatakse vaid teadetele, mis on esitatud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõikes 4 sätestatud teadete ning artikli 4 lõikes 5 sätestatud eelneva heakskiidu taotluste suhtes, mis on esitatud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

2.   Erandkorras tuleb esitada teated delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 4 alusel või eelneva heakskiidu taotlused delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 5 alusel 2014. aasta andmete kohta 31. detsembriks 2015.

3.   EKP poolt delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 artikli 4 lõike 5 alusel käesolevate üleminekusätete kohaselt antav nõusolek kehtib töötajate tulemusnäitajate suhtes majandusaastatel 2015 ja 2016.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 20. november 2015

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (SSM raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(4)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 604/2014, 4. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega kvalitatiivsete ja asjakohaste kvantitatiivsete kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (ELT L 167, 6.6.2014, lk 30).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta EMPs kohaldatav tekst (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).


Parandused

1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/72


Komisjoni 18. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2075 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate abamektiini, desmedifaami, dikloroprop-P, haloksüfop-P, orüsaliini ja fenmedifaami jääkide piirnormidega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 302, 19. november 2015 )

Leheküljel 17 artikkel 2:

„Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete puhul, mis on toodetud hiljemalt 8. detsembril 2015.”

asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete puhul, mis on toodetud hiljemalt 8. juunil 2016.”