25.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 307/2

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2169,

1. oktoober 2015,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artikli 167 lõiget 3 ja artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 23. aprillil 2007 komisjoni pidama Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel Korea Vabariigiga (edaspidi „Korea”) läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle.

(2)	Kõnealused läbirääkimised on lõpule viidud ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (edaspidi „leping”) parafeeriti 15. oktoobril 2009.

(3)

Kooskõlas nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsusega 2011/265/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (1) kirjutati lepingule liidu nimel alla 6. oktoobril 2010, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval, ning seda on kohaldatud ajutiselt.

(4)	Leping tuleks heaks kiita.

(5)	Leping ei mõjuta liikmesriikide investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis on ette nähtud mis tahes investeeringuid käsitlevas lepingus, mille osalisteks on liikmesriik ja Korea.

(6)

Vastavalt aluslepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks teatavaid lepingu piiratud muudatusi. Komisjoni tuleks volitada lõpetama kultuurikoostöö protokolli artiklis 5 sätestatud ühistoodangu edendamise kavade kohaldamine, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab neid kavasid edasi kohaldada ja nõukogu kiidab selle heaks erimenetlusega, mille kasutamise tingib nii kõnealuse lepingus käsitletud küsimuse eriline tundlikkus kui ka asjaolu, et lepingu sõlmivad liit ja selle liikmesriigid. Lisaks tuleks komisjoni volitada heaks kiitma geograafiliste tähiste töörühma poolt lepingu artikli 10.25 kohaselt vastu võetavad muudatused.

(7)	On asjakohane kehtestada lepinguga ettenähtud geograafiliste tähiste kaitse menetlused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (2).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel edastama lepingu artikli 15.10 lõikes 2 osutatud teate, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

1. Komisjon teatab Koreale liidu kavatsusest mitte pikendada kultuurikoostöö protokolli artiklis 5 sätestatud ühistoodangu edendamise kavade kohaldamisperioodi nimetatud protokolli artikli 5 lõikega 8 ettenähtud korras, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepanekul neli kuud enne kohaldamisperioodi lõppu nende kavade kohaldamist jätkata. Kui nõukogu otsustab kavade kohaldamist jätkata, muutub käesolev säte uuesti kohaldatavaks pikendatud kohaldamisperioodi lõpus. Kohaldamisperioodi pikendamise üle otsustab nõukogu ühehäälselt.

2. Lepingu artikli 10.25 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste töörühma otsustega lepingusse tehtud muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (3) artikli 15 lõikes 2 kehtestatud korras. Tähtajaks nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 4

1. Lepingu kümnenda peatüki C alajao „Geograafilised tähised” kohaselt kaitstud nime võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.

2. Liikmesriigid ja liidu institutsioonid tagavad lepingu artiklitega 10.18–10.23 ettenähtud kaitse, sealhulgas ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 5

Liidu seisukoha kultuurikoostöö komitees õiguslike tagajärgedega otsuste suhtes määrab kindlaks nõukogu, toimides vastavalt aluslepingule. Liidu esindajatena kuuluvad kultuurikoostöö komiteesse nii komisjoni kui ka liikmesriikide kõrgemad ametnikud, kellel on erialateadmised ja kogemused kultuuriküsimuste ja -tavade alal ning kes esitavad komitees liidu seisukoha kooskõlas aluslepinguga.

Artikkel 6

Lepingu päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli IIa lisas sätestatud eeskirjade kohaldamiseks vajalike rakenduseeskirjade vastuvõtmisel kohaldatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) artiklit 247a.

Artikkel 7

Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 1. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

É. SCHNEIDER

(1) ELT L 127, 14.5.2011, lk 1.

(2) Leping on avaldatud ELT L 127, 14.5.2011, lk 1 koos allkirjastamise otsusega.

(3) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

25.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 307/5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2170,

24. november 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis otsusega 94/800/EÜ (2) riigihanke kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) (3). Kõnealust kokkulepet tuleks kohaldada kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab kokkuleppes sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad”), mis on väljendatud Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes, või ületab seda summat.

(2)

Üks direktiivi 2014/24/EL eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida selle direktiivi kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealuses direktiivis sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, eurodes ja allapoole lähima tuhandeni ümardatult piirmääradega, mis on sätestatud kokkuleppes.

(3)	Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivi 2014/24/EL piirmäärad, mida leping ei hõlma. Seepärast tuleks direktiivi 2014/24/EL vastavalt muuta.

(4)	Kuna piirmäärade väärtuste arvutamisel tuleb aluseks võtta euro keskmine kurss teatava ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 31. augustil, ja muudetud piirmäärad tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas novembrikuu alguses, tuleks käesoleva määruse vastuvõtmiseks kasutada kiirmenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/24/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga 5 225 000 eurot,

b)	punktis b asendatakse summa 134 000 eurot summaga 135 000 eurot,

c)	punktis c asendatakse summa 207 000 eurot summaga 209 000 eurot.

Artikli 13 esimest lõiku muudetakse järgmiselt.

a)	punktis a asendatakse summa 5 186 000 eurot summaga 5 225 000 eurot,

b)	punktis b asendatakse summa 207 000 eurot summaga 209 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(2) Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(3) Tegemist on Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt avavad kokkuleppe osalised üksteisele oma riigihanketuru.

25.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 307/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2173,

24. november 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 11

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

6. mail 2014 andis Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu välja IFRS 11 „Ühised ettevõtmised” muudatused pealkirjaga „Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus”. Muudatustes on sätestatud uued juhised sellises ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestuse kohta, mille tegevus moodustab äri.

(3)	IFRS 11 muudatused sisaldavad viiteid IFRS 9-le, mida ei saa praegu kohaldada, kuna IFRS 9 ei ole liidus vastu võetud. Seepärast tuleks kõiki käesoleva määruse lisas sätestatud viiteid IFRS 9-le lugeda viidetena IAS 39-le „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

(4)	Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga on leitud, et IFRS 11 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

(5)	Määrust (EÜ) nr 1126/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas muudetakse IFRS 11 „Ühised ettevõtmised” vastavalt käesoleva määruse lisale.

2. Kõiki käesoleva määruse lisas esitatud viiteid IFRS 9-le tuleks lugeda viidetena IAS 39-le „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

LISA

Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus

(IFRS 11 muudatused)

„Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebisaidilt www.iasb.org”

Muudatused standardis IFRS 11 Ühised ettevõtmised

Paragrahv 21 A lisatakse. Paragrahvid 20–21 on esitatud selguse huvides, kuid neid ei ole muudetud.

Ühised äriüksused

20.

Ühisoperaator esitab talle ühises äriüksuses kuuluva osaluse kohta alljärgneva teabe:

a)	tema varad, kaasa arvatud tema osa ühiselt hoitavatest varadest;

b)	tema kohustised, kaasa arvatud tema osa ühiselt tekkivatest kohustistest;

c)	tema tulu ühises äriüksuses toodetud toodangust talle kuuluva osa müügist;

d)	talle kuuluv osa ühise äriüksuse müüdud toodangust saadud tulust ja

e)	tema kulud, kaasa arvatud tema osa ühiselt tekkivatest kuludest.

21.

Ühisoperaator arvestab varasid, kohustisi, tulusid ja kulusid, mis on seotud tema osalusega ühises äriüksuses, kooskõlas IFRSidega, mida rakendatakse nende varade, kohustiste, tulude ja kulude suhtes.

21 A

Kui (majandus)üksus omandab osaluse ühises äriüksuses, mille tegevus moodustab äri, nagu määratletud IFRS 3-s, rakendab ta talle paragrahvi 20 kohaselt kuuluva osa ulatuses kõiki selliseid IFRS 3-s sätestatud äriühenduste arvestuse põhimõtteid ja teisi IFRSe, mis ei ole vastuolus käesolevas IFRSis antud juhistega, ning avalikustab äriühenduste kohta kõnealuste IFRSidega nõutava teabe. Seda rakendatakse nii algse osaluse kui ka täiendavate osaluste omandamise suhtes ühises äriüksuses, mille tegevus moodustab äri. Sellistes ühistes äriüksustes osaluse omandamise arvestus on sätestatud paragrahvides B33 A–B33D.

Lisas B muudetakse paragrahvile B34 eelnevat kõrgema taseme pealkirja ning lisatakse paragrahvid B33 A–B33D ja nendega seotud pealkiri.

Ühise ettevõtmise osapoolte finantsaruanded (paragrahvid 21 A–22)

Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus

B33 A

Kui (majandus)üksus omandab osaluse ühises äriüksuses, mille tegevus moodustab äri, nagu määratletud IFRS 3-s, rakendab ta talle paragrahvi 20 kohaselt kuuluva osa ulatuses kõiki selliseid IFRS 3-s sätestatud äriühenduste arvestuse põhimõtteid ja teisi IFRSe, mis ei ole vastuolus käesolevas IFRSis antud juhistega, ning avalikustab äriühenduste kohta kõnealuste IFRSidega nõutava teabe. Äriühenduste arvestuse põhimõtted, mis ei ole vastuolus käesolevas IFRSis antud juhistega, hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)	eristatavate varade ja kohustiste, välja arvatud objektide, mille suhtes IFRS 3-s ja muudes IFRSides on tehtud erandid, mõõtmine õiglases väärtuses;

b)	omandamisega seotud kulude kajastamine kuludena sellel aruandeperioodil, mil kulud kanti ja teenused saadi; erandiks on siin võla- ja omakapitaliväärtpaberite emiteerimise kulud, mida kajastatakse kooskõlas IAS 32-ga Finantsinstrumendid: esitamine ja IFRS 9-ga (1);

varade või kohustiste esmasest kajastamisest tulenevate edasilükkunud tulumaksu varade ja edasilükkunud tulumaksu kohustiste kajastamine, välja arvatud IFRS 3 ja IAS 12 Tulumaks kohaselt äriühenduste puhul nõutav firmaväärtuse esmasest kajastamisest tulenevate edasilükkunud tulumaksu kohustiste kajastamine;

d)	vahe, mille võrra üleantud tasu ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustiste omandamise kuupäeva netosummat, kajastamine (selle olemasolu korral) firmaväärtusena ja

e)	sellise raha teeniva üksuse väärtuse languse testimine, kellele firmaväärtus on jaotatud, vähemalt kord aastas ja alati, kui on märke raha teeniva üksuse väärtuse võimaliku languse kohta, nagu nõutud IAS 36-s Varade väärtuse langus äriühenduses omandatud firmaväärtuse puhul.

B33B

Paragrahve 21 A ja B33 A rakendatakse ka ühise äriüksuse moodustamise suhtes, kuid seda vaid juhul, kui olemasolev äri, nagu see on määratletud IFRS 3-s, antakse ühise äriüksuse moodustamisel sellele ühe ühises äriüksuses osaleva osapoole poolt üle. Kõnealuseid paragrahve ei rakendata siiski ühise äriüksuse moodustamise suhtes juhul, kui kõik ühises äriüksuses osalevad osapooled annavad ühise äriüksuse moodustamisel sellele üle vaid varasid või vararühmi, mis ei moodusta ärisid.

B33C

Ühisoperaator võib suurendada oma osalust ühises äriüksuses, mille tegevus moodustab äri, nagu määratletud IFRS 3-s, omandades ühises äriüksuses täiendava osaluse. Sel juhul ei hinnata varasemaid osalusi ühises äriüksuses ümber juhul, kui ühisoperaator säilitab ühise kontrolli.

B33D

Paragrahve 21 A ja B33 A–B33C ei rakendata osaluse omandamise suhtes ühises äriüksuses juhul, kui selle üle ühist kontrolli omavad osapooled, sealhulgas ühises äriüksuses osalust omandav (majandus)üksus, kuuluvad nii enne kui pärast omandamist sama(de) lõplikku kontrolli omava(te) osapool(t)e kontrolli alla ja see kontroll ei ole ajutine.

Lisasse C lisatakse paragrahv C1AA ning paragrahv C14 A ja sellega seotud pealkiri.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

C1AA

Dokumendiga Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus (IFRS 11 muudatused), välja antud mais 2014, muudeti paragrahvile B33 järgnevat pealkirja ning lisati paragrahvid 21 A, B33 A–B33D, C14 A ja nendega seotud pealkirjad. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealuseid muudatusi varasemal perioodil, avalikustab ta selle asjaolu.

…

Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus

C14 A

Dokumendiga Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus (IFRS 11 muudatused), välja antud mais 2014, muudeti paragrahvile B33 järgnevat pealkirja ning lisati paragrahvid 21 A, B33 A–B33D, C1AA ja nendega seotud pealkirjad. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt osaluse omandamise suhtes ühises äriüksuses, mille tegevus moodustab äri, nagu määratletud IFRS 3-s, osaluste puhul, mis omandatakse alates esimese aruandeperioodi algusest, mil ta kõnealuseid muudatusi rakendab. Sellest tulenevalt summasid, mida on kajastatud ühistes äriüksustes varasematel perioodidel omandatud osaluste puhul, ei korrigeerita.

Käesolevatest muudatustest tulenevad IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatused

Paragrahv 39 W lisatakse.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

39 W

Dokumendiga Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus (IFRS 11 muudatused), välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi C5. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab dokumendiga Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus (IFRS 11 muudatused) IFRS 11-s tehtud seotud muudatusi varasemal perioodil, rakendab ta paragrahvi C5 muudatust sellel varasemal perioodil.

Lisas C muudetakse paragrahvi C5.

Lisa C

Erandid äriühenduste puhul

…

Varasemate äriühenduste erand rakendub ka varasema investeeringute omandamise suhtes sidusettevõtetes, varasema osaluste omandamise suhtes ühisettevõtetes ja varasema osaluste omandamise suhtes ühistes äriüksustes, mille puhul ühise äriüksuse tegevus moodustab äri, nagu määratletud IFRS 3-s. Kõikide selliste omandamiste suhtes rakendatakse samuti seoses paragrahviga C1 valitud kuupäeva.

(1) Kui (majandus)üksus rakendab käesolevaid muudatusi, kuid ei rakenda veel IFRS 9-t, käsitatakse käesolevates muudatustes esitatud viiteid IFRS 9-le viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

25.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 307/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2174,

24. november 2015,

keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovitusliku loendi, Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutatava andmeedastusvormingu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 kohaste kvaliteediaruannete üksikasjade, ülesehituse ja esitamissageduse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5, artikli 6 lõiget 2 ja artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) nr 691/2011 kehtestatud Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine on üles ehitatud moodulitena ja keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamise moodul on esitatud määruse V lisas.

(2)	Komisjon peab kehtestama V lisaga hõlmatud keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovitusliku loendi 31. detsembriks 2015.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 691/2011 artiklile 6 peaksid liikmesriigid edastama statistilised andmed elektrooniliselt komisjoni kehtestatavas asjakohases tehnilises vormingus. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon (Eurostat), Rahvusvaheline Valuutafond, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ÜRO ja Maailmapank on käivitanud statistiliste andmete ja metaandmete standardi (SDMX) algatuse, et vahetada ja jagada andmeid ja metaandmeid. Ametliku statistika vahetamiseks näeb SDMX ette statistilised ja tehnilised standardid. Seepärast tuleks kasutusele võtta kõnealustele standarditele vastav tehniline vorming. Liikmesriikidele tuleb anda suunised selle kohta, kuidas neid vorminguid vastavalt käesoleva määruse nõuetele rakendada. Komisjon (Eurostat) koostab need suunised tihedas koostöös Euroopa statistikasüsteemi kuuluvate liikmesriikidega.

(4)	Ühtse standardi kohaldamine määrusega (EL) nr 691/2011 hõlmatud statististiliste andmete vahetamiseks ja edastamiseks aitaks märkimisväärselt kaasa ettevõtjate andmetöötlusprotsesside integreerimisele selles statistikavaldkonnas.

(5)	Kooskõlas määruse (EL) nr 691/2011 artikli 7 lõikega 2 esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta.

(6)	Kooskõlas määruse (EL) nr 691/2011 artikli 7 lõikega 3 määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad, ülesehituse ja esitamissageduse.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovituslik loend

Keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovituslik loend on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Andmete edastamise tehniline vorming

Liikmesriigid esitavad määruses (EL) nr 691/2011 nõutud andmed, kasutades SDMXiga ühilduvaid andmevorminguid. Komisjon (Eurostat) teeb kättesaadavaks üksikasjaliku dokumentatsiooni asjaomaste vormingute kohta.

Artikkel 3

Kvaliteediaruannete üksikasjad, ülesehitus ja esitamissagedus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal aruanded määruse (EL) nr 691/2011 kohaselt edastatud andmete kvaliteedi kohta samadel edastamistähtaegadel, mis on ette nähtud määruse 4. jao I–VI lisades.

2. Kvaliteediaruanded sisaldavad järgmist teavet:

a)	nende allikate kvaliteet, mida on kasutatud määruse (EL) nr 691/2011 kohaselt edastatud andmete puhul;

b)	põhistatistika muudatused, mis on tehtud eesmärgiga viia tulemus vastavusse arvepidamise põhimõtete ja määratlustega või muudel metoodilistel põhjustel;

c)	selliste andmete hindamine ja kogumine, mida statistilistest allikatest otse ei saa;

d)	aegridade katkestused muudatuste tõttu metoodikas või andmeallikates ja meetmed aegridade võimalikult suure võrreldavuse tagamiseks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 192, 22.7.2011, lk 1.

LISA

Selleks et hõlbustada määruse (EL) nr 691/2011 V lisa ühetaolist kohaldamist, kehtestatakse käesoleva lisaga keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovituslik loend. Loend koosneb keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade loeteludest.

Kaubad, teenused ja majandustegevusalad peavad olema riiklikult asjakohased. Riikliku asjakohasuse hindamiseks võidakse kasutada järgmisi aspekte:

a)	kaupade tootmine, teenuste osutamine ja majandustegevusalad on riigis statistiliselt olulised;

b)	kaupade, teenuste ja majandustegevusalade hindamiseks on olemas andmeallikad.

Soovituslik loend ei ole ammendav ja see ei välista muude riiklikult asjakohaste keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade olemasolu.

Keskkonnakaubad ja -teenused

—	Mahepõllumajanduslikud (taime- ja loomakasvatus-) tooted, vesiviljelustooted ja tugiteenused;

—	küttepuit; muu puit, kui jätkusuutlikkuse meetmeid on järgitud;

—	maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamise teenused;

—	sadevee kogumise teenused põhjavee saastumise ärahoidmiseks;

—	elektrienergial töötavad ja ressursitõhusamad transpordivahendid; väljalasketorud ja nende osad (sealhulgas osakeste filtrid);

—	saasteainete analüüsiks, gaaside ja vedelike filtreerimiseks ja puhastamiseks kasutatavad vahendid, seadmed ja aparaadid;

—	septikud, perforeeritud mahutid jms tooted, mida kasutatakse vee filtreerimiseks drenaažisüsteemide sissepääsudel; pumbad reovee käitlemiseks, sõidukid reovee kogumiseks ja kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks, aktiivsüsi vee filtreerimiseks;

—	reoveepuhastusjaamades ja veemajanduses kasutatavad torud;

—

kotid plastkottide asendamiseks; prügikastid, -ämbrid, -konteinerid ja muud mahutid jäätmete kogumiseks ja vedamiseks; taimsest kiust, õlgedest või puidujäätmetest aglomeeritud mineraalse sideainega plaadid, plokid jms tooted; jäätmepõletusseadmed ja masinad, mida kasutatakse jäätmekäitlusel (nt prügilates);

—	pliimahutid radioaktiivsete jäätmete jaoks;

—	hooldus- ja remonditeenused veekadude vähendamiseks;

—	eriseadmed energia tootmiseks taastuvatest allikatest: nt biogaasi hoidlad, puiduküttel toimivad katlad ja muud seadmed, päikesepaneelid ja fotogalvaanilised elemendid, veeturbiinid ja vesirattad; tuulegeneraatorid;

—	biokütused;

—	puidusüsi, kui jätkusuutlikkuse meetmeid on järgitud;

—

hoonete soojus- ja müraisolatsiooniks kasutatavad tooted: nt korkmaterjalist tooted, kolmekordse klaasiga aknad, klaaskiust, kivivillast, tselluloosist, polümeeridest, polüuretaanist ja muust materjalist valmistatud isolatsioonimaterjal, mida kasutatakse hoonete fassaadide, katuste ja muude osade isolatsiooniks;

—	taasväärtustatud puitpakend;

—	keskkonnakaitseks ja ressursside haldamiseks toodetud eriseadmed: nt termostaadid kütte ja jahutuse reguleerimiseks, termostaatilised ventiilid, soojuspumbad, kondenskatlad, päikeseboilerid;

—	lahenduslampide kasutamine madalrõhulampidena (nt kompaktluminofoorlambid) ja energiatõhusamad kodumasinad;

—	regenereeritud kumm algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena, bioplastist kotid;

—	seadmed metalli taaskasutamiseks;

—	keskkonnakaupade hoolduse, remondi ja paigaldamise teenused;

—	taastuvatest allikatest pärit elekter, gaas ja soojus;

—	magestatud vesi ja kogutud vihmavesi; veetrasside hooldus veekadude vähendamiseks;

—	kanalisatsiooniteenused: nt reovee kogumine, vedamine ja töötlemine; kanalisatsioonisüsteemide hooldamine ja puhastamine;

—	tava- ja ohtlike jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine;

—	tuumajäätmete töötlemise ja kõrvaldamise teenused;

—	materjalide taaskasutamise teenused; teisene toore;

—	pinnase, põhja- ja pinnavee saastekäitluse ja puhastamise teenused;

—	õhu saastekäitluse ja puhastamise teenused;

—	muud saastekäitluse ja saastekontrolli eriteenused;

—	energiatõhusad hooned ja passiivmajad; olemasolevate ehitiste energiatõhususealane renoveerimine;

—	veevõrgu hooldus ja remont;

—	reoveepuhastus- ja jäätmekäitlusjaamad ning kanalisatsioonivõrgud;

—	taastuvatel energiaallikatel toimivad elektrijaamad, sealhulgas päikesepaneelide paigaldamine;

—	müraisolatsioonitööd;

—	inseneri- ja arhitektuuriteenused energiatõhusate hoonete ja passiivmajade ehitamiseks ja olemasolevate ehitiste energiatõhususealaseks renoveerimiseks;

—	inseneri- ja arhitektuuriteenused taastuvenergiaprojektide jaoks;

—	inseneri- ja arhitektuuriteenused vee-, reovee- ja jäätmekäitluse projektide jaoks;

—	maanteesõidukite tehnilise ülevaatuse teenused seoses õhku heidetavate saasteainetega;

—	teadus- ja arendustegevuse teenused keskkonnakaitse ja ressursside haldamise valdkonnas;

—	keskkonnaalased nõustamisteenused;

—	prahi ja tänavaprügi kogumine;

—	haldusteenused keskkonnakaitse ja ressursside haldamise toetamiseks;

—	koolitusteenused keskkonnakaitse ja ressursside haldamise valdkonnas;

—	keskkonnateenused, mida pakuvad liikmesorganisatsioonid;

—	looduskaitsealade, sh loodusreservaatide teenused.

Keskkonnaalane majandustegevus

—	Mahepõllumajanduslik tegevus (taime- ja loomakasvatus), vesiviljelus ja tugiteenused;

—	küttepuit; muu puidu tootmine, kui jätkusuutlikkuse meetmeid on järgitud;

—	maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamine;

—	sadevee kogumine põhjavee saastumise ärahoidmiseks;

—	elektrienergial töötavate ja ressursitõhusamate transpordivahendite tootmine; väljalasketorud ja nende osad (sealhulgas osakeste filtrid);

—	saasteainete analüüsiks, gaaside ja vedelike filtreerimiseks ja puhastamiseks kasutatavate vahendite, seadmete ja aparaatide tootmine;

—	drenaažisüsteemide sissepääsudel vee filtreerimiseks kasutatavate septikute, perforeeritud mahutite jms toodete tootmine; reovee käitlemiseks kasutatavate pumpade, reovee kogumiseks ja kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks kasutatavate sõidukite, vee filtreerimiseks kasutatava aktiivsöe tootmine;

—	reoveepuhastusjaamades ja veemajanduses kasutatavate torude tootmine;

—

kottide tootmine plastkottide asendamiseks; jäätmete kogumiseks ja vedamiseks kasutatavate prügiämbrite, -kastide, -konteinerite ja muude mahutite tootmine; taimsest kiust, õlgedest või puidujäätmetest aglomeeritud mineraalse sideainega plaatide, plokkide jms toodete tootmine; jäätmepõletusseadmete ja jäätmekäitlusel (nt prügilates) kasutatavate masinate tootmine;

—	pliimahutite tootmine radioaktiivsete jäätmete jaoks;

—	hooldus ja remont veekadude vähendamiseks;

—	eriseadmete tootmine energia tootmiseks taastuvatest allikatest: nt biogaasi hoidlad, puiduküttel toimivad katlad ja muud seadmed, päikesepaneelid ja fotogalvaanilised elemendid, veeturbiinid ja vesirattad; tuulegeneraatorid;

—	biokütuste tootmine:

—	puidusöe tootmine, kui jätkusuutlikkuse meetmeid on järgitud;

—

hoonete soojus- ja heliisolatsiooniks kasutatavate toodete tootmine: nt korkmaterjalist tooted, kolmekordse klaasiga aknad, klaaskiust, kivivillast, tselluloosist, polümeeridest, polüuretaanist ja muust materjalist valmistatud isolatsioonimaterjal, mida kasutatakse hoonete fassaadide, katuste ja muude osade isolatsiooniks;

—	puitpakendi taasväärtustamine;

—	keskkonnakaitseks ja ressursside haldamiseks vajalike eriseadmete tootmine: nt termostaadid kütte ja jahutuse reguleerimiseks, termostaatilised ventiilid, soojuspumbad, kondenskatlad, päikeseboilerid;

—	lahenduslampide tootmine madalrõhulampidena (nt kompaktluminofoorlambid) ja energiatõhusamate kodumasinate tootmine;

—	regenereeritud kummi tootmine algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena, bioplastist kottide tootmine;

—	seadmete tootmine metalli taaskasutamiseks;

—	keskkonnakaupade hooldus, remont ja paigaldamine;

—	elektri, gaasi ja soojuse tootmine taastuvatest energiaallikatest;

—	vee magestamine ja vihmavee kogumine; veetrasside hooldus veekadude vähendamiseks;

—	kanalisatsiooniteenuste osutamine: nt reovee kogumine, vedamine ja töötlemine; kanalisatsioonisüsteemide hooldamine ja puhastamine;

—	tava- ja ohtlike jäätmete kogumise, töötlemise ja kõrvaldamise teenuste osutamine;

—	tuumajäätmete töötlemise ja kõrvaldamise teenuste osutamine;

—	materjalide taaskasutamise teenuste osutamine; teisese toorme tootmine;

—	pinnase, põhja- ja pinnavee saastekäitluse ja puhastamise teenuste osutamine;

—	õhu saastekäitluse ja puhastamise teenuste osutamine;

—	muude saastekäitluse ja saastekontrolli eriteenuste osutamine;

—	energiatõhusate hoonete ja passiivmajade ehitamine; olemasolevate ehitiste energiatõhususealane renoveerimine;

—	veevõrkude hooldus ja remont;

—	reoveepuhastus- ja jäätmekäitlusjaamade ning kanalisatsioonivõrkude ehitustööd;

—	taastuvatel energiaallikatel toimivate elektrijaamade ehitamine, sealhulgas päikesepaneelide paigaldamine;

—	müraisolatsioonitööd;

—	inseneri- ja arhitektuuriteenused energiatõhusate hoonete ja passiivmajade ehitamiseks ja olemasolevate ehitiste energiatõhususealaseks renoveerimiseks;

—	inseneri- ja arhitektuuriteenused taastuvenergiaprojektide jaoks;

—	inseneri- ja arhitektuuriteenused vee-, reovee- ja jäätmekäitluse projektide jaoks;

—	maanteesõidukite tehnilise ülevaatuse teenused seoses õhku heidetavate saasteainetega;

—	teadus- ja arendustegevuse teenused keskkonnakaitse ja ressursside haldamise valdkonnas;

—	keskkonnaalased nõustamisteenused;

—	prahi ja tänavaprügi kogumine;

—	haldusteenused keskkonnakaitse ja ressursside haldamise toetamiseks;

—	koolitusteenused keskkonnakaitse ja ressursside haldamise valdkonnas;

—	keskkonnateenused, mida pakuvad liikmesorganisatsioonid;

—	looduskaitsealade, sh loodusreservaatide teenused.

25.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 307/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2175,

24. november 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	66,1
	MA	79,5
	ZZ	72,8
0707 00 05	AL	78,9
	MA	96,4
	TR	143,5
	ZZ	106,3
0709 93 10	AL	59,9
	MA	69,6
	TR	167,3
	ZZ	98,9
0805 20 10	MA	87,2
0805 20 10	ZZ	87,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	TR	60,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	ZZ	60,8
0805 50 10	AR	61,0
	TR	97,2
	ZZ	79,1
0808 10 80	AU	166,8
	CA	159,7
	CL	85,1
	MK	36,9
	NZ	173,1
	US	107,0
	ZA	166,3
	ZZ	127,8
0808 30 90	BA	88,1
	CN	64,0
	TR	124,6
	ZZ	92,2

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

25.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 307/25

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2176,

23. november 2015,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees (CESNI) ja Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) täiskogu kohtumisel seoses siseveelaevade tehnilisi nõudeid käsitleva standardi vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidu tegevuse eesmärk siseveelaevandussektoris peaks olema tagada, et töötada ühtselt välja liidu siseveelaevade tehnilised nõuded.

(2)	3. juunil 2015 loodi Reini laevaliikluse keskkomisjoni (edaspidi „CCNR”) raames siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI), et töötada välja siseveelaevu käsitlevad tehnilised standardid eri valdkondade jaoks, eelkõige seoses laevade, infotehnoloogia ja meeskonnaga.

(3)

Eeldatavasti võtab CESNI siseveelaevade tehnilisi nõudeid käsitleva standardi (edaspidi „standard”) vastu 26. novembril 2015 peetaval kohtumisel. CCNRi täiskogu kohtumisel muudetakse õigusraamistikku (Reini laevakontrolli määrust) nii, et selles viidatakse kõnealusele standardile ja muudetakse see Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamisel kohustuslikuks.

(4)

Standardiga kehtestatakse siseveelaevade ohutuse tagamiseks vajalikud ühetaolised tehnilised nõuded. See sisaldab sätteid siseveelaevade ehituse, seadistamise ja varustuse kohta, erisätteid konkreetsete laevakategooriate, nt reisilaevade, pukseeritavate konvoide ja konteinerilaevade kohta, sätteid laevade tunnusandmete kohta ning sõidukõlblikkuse tunnistuste ja registri näidiseid, üleminekusätteid ja standardi kohaldamise juhiseid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/87/EÜ (1) on tagatud, et liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus antakse alustele, mis vastavad kõnealuse direktiivi II lisas siseveelaevade kohta kehtestatud tehnilistele nõuetele, mis on tunnistatud samaväärseks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamisel kehtivate tehniliste nõuetega. Lisaks võttis komisjon 10. septembril 2013 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ ning milles võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest tulenevaid arengutendentse kõnealuses valdkonnas, eelkõige seoses CCNRi tööga siseveelaevade tehniliste nõuete kohaldamisel.

(5)	Seepärast mõjutab CCNRi egiidi all siseveelaevade tehniliste nõuete kohta vastu võetav standard direktiivi 2006/87/EÜ ja selle valdkonna õigustiku edasist arengut.

(6)

CCNRis ei ole veel lõpule viidud Reini laevakontrolli määruse muutmist, mille eesmärk on hõlbustada otsest viitamist standardile. Selleks et võtta standardit arvesse veel enne seda, kui otsene viide lisatakse Reini laevakontrolli määrusesse, on asjakohane lisada Reini laevakontrolli määrusesse üksiksätted, sealhulgas veeldatud maagaasi kohta.

(7)	Liit ei ole ei CCNRi ega CESNI liige. Seepärast peaks nõukogu volitama liikmesriike väljendama nendes organites liidu seisukohta seoses kõnealuse standardiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. CESNI kohtumisel 26. novembril 2015 Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht on nõustuda siseveelaevade tehnilisi nõudeid käsitleva Euroopa standardi (ES-TRIN) 2015/1 vastuvõtmisega.

2. CCNRi täiskogu 3. detsembri 2015. aasta kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht on toetada üksnes neid Reini laevakontrolli määruse muudatusi, mis on kooskõlas standardiga ES-TRIN 2015/1. See hõlmab eelkõige sätteid veeldatud maagaasi kasutamise kohta laeva jõuseadmetes.

Euroopa Liidu nimel CCNRi täiskogu järgmisel kohtumisel võetav seisukoht on nõustuda Reini laevakontrolli määruse muutmisega nii, et selles viidatakse standardile ES-TRIN 2015/1, kui Reini laevakontrolli määruse vajalik muutmine on toimunud.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõikes 1 esitatud liidu seisukohta väljendavad ühiselt liidu huvides tegutsevad liikmesriigid.

2. Artikli 1 lõikes 2 esitatud liidu seisukohta väljendavad ühiselt liidu huvides tegutsevad liikmesriigid, kes on CCNRi liikmed.

Artikkel 3

Artiklis 1 esitatud seisukohtade väikestes muudatustes võidakse kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 23. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MEISCH

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).

25.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 307/27

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2177,

20. november 2015,

millega vabastatakse nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine Portugalis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8043 all)

(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 4,

võttes arvesse ENI PORTUGAL B.V. poolt 28. juulil 2015 saadetud e-kirja

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

(1)

28. juulil 2015 esitas ENI PORTUGAL B.V. (edaspidi „taotleja”) komisjonile e-posti teel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (2) artikli 35 lõike 1 kohase taotluse. Taotlusele oli lisatud Portugali konkurentsiasutuse 16. juuli 2015. aasta põhjendatud seisukoht. Kõnealuses taotluses paluti komisjonil otsustada, et direktiivi 2004/17/EÜ sätteid ja selles ette nähtud hankemenetlusi ei kohaldata nafta ja maagaasi leiukohtade uurimise suhtes Portugalis.

II. ÕIGUSRAAMISTIK

(2)

Direktiivi 2004/17/EÜ kohaldatakse kuni kehtetuks tunnistamiseni nafta ja maagaasi leiukohtade uurimist käsitlevate lepingute sõlmimise suhtes, välja arvatud juhul, kui see tegevus on hõlmatud kõnealuse direktiivi artikli 30 kohase erandiga. Menetluse seisukohast kohaldatakse erandi tegemise taotluste suhtes direktiivi 2014/25/EL sätteid, kuna erandi tegemise materiaalsed tingimused on püsinud sisu osas muutumatuna.

(3)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et lepingute suhtes, millega võimaldatakse artiklites 3–7 osutatud tegevusi, ei kohaldata seda direktiivi, kui liikmesriigis, milles see tegevus toimub, on see otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripära. Asjaomasele turule juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud ja kohaldanud liidu õigusakte, mis avavad asjaomase turu konkurentsile, nagu on sätestatud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas. Vastavalt XI lisa punktile G on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ (3) asjaomane liidu õigusakt, mis käsitleb nafta ja gaasi leiukohtade uurimise ning nafta ja gaasi kaevandamise turu avamist.

(4)	Portugal on direktiivi 94/22/EÜ üle võtnud (4) ja seda kohaldanud. Seepärast peetakse pääsu nafta ja gaasi leiukohtade uurimise ning nafta ja gaasi kaevandamise turule mittepiiratuks vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule.

(5)	Selleks et hinnata, kas asjaomane tegevus on käesoleva otsusega hõlmatud turgudel konkurentsile avatud, tuleb arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa ning kõnealuste turgude koondumise astet.

(6)	Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III. HINDAMINE

(7)

Taotleja on ostja direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses. Taotleja ei ole käsitletav telliva asutuse ega riigi osalusega ettevõttena. Ta tegeleb nafta ja gaasi leiukohtade uuringutega, nagu sellele on osutatud direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 7. Lisaks tegutseb ta 18. detsembril 2014 saadud eriõiguste alusel. Need eriõigused hõlmavad taotleja omandatud kontsessioonilepinguid plokkidele „Santola”, „Lavagante” ja „Gamba”. Esialgsed kontsessioonilepingud sõlmiti 1. veebruaril 2007 ühelt poolt Portugali riigi ja teiselt poolt ettevõtete Harman Resources Ltd. (80 %) Petróleos de Portugal – Petrogal, S.A. (Galp) (10 %) ja Partex Oil and Gas (Holdings) Corporation (10 %) vahel. 25. märtsil 2010 anti kontsessioonilepingud äriühingutele Petrobras International Baspetro B.V. (50 %) ja Petróleos de Portugal – Petrogal S.A. (Galp) (50 %). 18. detsembril 2014 jõustunud muudatuste tulemusena jagunevad lepingulised positsioonid nüüd järgmiselt: Eni Portugal B.V. (70 %) ja Petróleos de Portugal – Petrogal, S.A. (Galp) (30 %).

(8)

Taotlus piirdub nafta ja maagaasi leiukohtade uurimisega. Eni Portugal B.V. ja Petróleos de Portugal – Petrogal, S.A. (Galp) moodustavad ühisettevõtte, kusjuures taotleja on projekti teostaja ning vastutab uurimise, hindamise, arendamise, tootmise ja tegevuse lõpetamise eest. Taotleja vastutab hangete eest, mis on vajalikud uurimis- ja tootmistegevuse arendamiseks.

(9)

Komisjoni väljakujunenud tava (5) kohaselt tuleks nafta ja maagaasi leiukohtade uurimist käsitada ühe tooteturuna, kuna eelnevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas leiukohtade uurimise käigus leitakse naftat või maagaasi. Lisaks tuleks selle tava kohaselt pidada kõnealuse turu geograafilist ulatust ülemaailmseks. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealusel juhul oleks nimetatud turu geograafilise ulatuse määratlus erinev, tuleks see käesoleva otsuse kohaldamisel säilitada.

(10)	Nafta ja maagaasi leiukohtade uurimisega tegelevate ettevõtjate turuosa võib mõõta kolme muutuja abil: kapitalikulud, tõestatud varud ja eeldatav tootmismaht.

(11)

Kapitalikulude kasutamist ettevõtja turuosa hindamiseks leiukohtade uurimise turul ei ole siiski peetud sobivaks seepärast, et eri geograafilistes piirkondades tuleb teha väga erinevas mahus investeeringuid. Tavaliselt on ettevõtjate turuosa hindamisel kõnealuses sektoris kasutatud kahte ülejäänud parameetrit: tõestatud varud ja eeldatav tootmismaht (6).

(12)

Maailma tõestatud ja tõenäolised nafta- ja gaasivarud olid 2014. aastal 209 934 817 170 kuupmeetrit naftaekvivalenti standardtingimustel (7). 2014. aastal oli Portugalis välja antud 12 uuringuluba; (8) puuraukude puurimiseks lube välja ei olnud antud. Tõestatud nafta- ja gaasivarusid Portugalis praegu ei ole.

(13)

Taotleja ei ole viimasel kolmel eelarveaastal tootnud naftat ega maagaasi ei Portugalis ega üheski teises riigis, kuid hinnangute kohaselt võidakse uuringute tulemusena avastada süsivesinikke ligikaudu [… kuupmeetrit] Portugali süvamerest, mille uurimiseks on load antud (9). 2014. aastal oli emaettevõtja Eni S.p.A. turuosa maailma tõestatud ja tõenäolistest nafta- ja gaasivarude leiukohtade uurimisel 0,9 % (10).

(14)

Leiukohtade uurimise turg ei ole väga kontsentreeritud. Lisaks riigi omandusse kuuluvatele ettevõtetele tegutsevad kõnealusel turul suurettevõtjad ExxonMobil, Chevron, Shell, BP ja Total. 2014. aastal oli suurettevõtjate turuosa maailma nafta- ja maagaasivarude leiukohtade uurimisel vastavalt 2,8 % (ExxonMobil), 2,1 % (Chevron), 1,9 % (Shell), 1,4 % (BP), 1,4 % (Total). Riigi omandusse kuuluvate ettevõtete turuosa maailma nafta- ja maagaasivarude uurimisel on 13,6 % (Saudi Aramco), 7,4 % (Gazprom), 4,8 % (Qatar Petroleum), 4,7 % (National Iranian Oil Company) (11). Ettevõtte Eni S.p.A. turuosa maailma tõestatud ja tõenäolistest nafta- ja maagaasivarudest on 0,9 %. ELi territooriumil on Eni S.p.A. turuosa maailma tõestatud ja tõenäolistest nafta- ja gaasivarudest 4 % (12). Need tegurid on märk otsesest avatusest konkurentsile.

IV. KOKKUVÕTE

(15)	Võttes arvesse põhjendustes 1–14 esitatud tegureid, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Portugali puhul täidetuks.

(16)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada tellijate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada nafta ja maagaasi leiukohtade uurimist Portugalis, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks kõnealuses geograafilises piirkonnas.

(17)

Käesolev otsus lähtub ajavahemikul 29. juulil 2015 – 11. september 2015 kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast, nagu seda on kirjeldatud taotleja esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused enam täidetud.

(18)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud tellijad ja mille eesmärk on võimaldada nafta ja maagaasi leiukohtade uurimist Portugalis.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 20. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ, 30. mai 1994, süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (ELT L 164, 30.6.1994, lk 3).

(4) Dekreetseadus nr 109/94, 26. aprill (Decreto-Lei n.o 109/94 de 26 de Abril); ministri käskkiri nr 790/94, 5. september (Portaria n.o 790/94 de 5 de Septembro).

(5) Vt komisjoni otsus 2004/284/EÜ, 29. september 1999, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturu ja EMP lepinguga (juhtum nr IV/M/1383 – Exxon/Mobil) (ELT L 103, 7.4.2004, lk 1); komisjoni otsus 2001/45/EÜ, 29. september 1999, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturu ja EMP lepinguga (juhtum nr IV M.1532 – BP Amoco/Arco) (EÜT L 18, 19.1.2001, lk 1); komisjoni otsus, 6. märts 2002, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturu ja EMP lepinguga (juhtum nr COMP/M.2681 CONOCO/PHILIPS PETROLEUM) (EÜT C 79, 3.4.2002, lk 12); komisjoni otsus, 20. november 2003, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga (juhtum nr COMP/M.3294 EXXONMOBIL/BEB) (ELT C 8, 13.1.2004, lk 7); komisjoni otsus, 3. mai 2007, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga (juhtum nr COMP/M.4545 STATOIL/HYDRO) (ELT C 130, 12.6.2007, lk 8); komisjoni otsus, 19. november 2007, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga (juhtum nr COMP/M/4934 – KAZMUNAIGAZ/ROMPETROL) (ELT C 31, 5.2.2008, lk 2).

(6) Vt eelkõige otsuse 2004/284/EÜ punktid 25 ja 27 ning järgnevad otsused, muu hulgas juhtum nr COMP/M.4545 – STATOIL/HYDRO.

(7) Taotleja tsiteeritud Wood Mackenzie andmetel.

(8) Need hõlmavad süvamere plokke, Barreiro kontsessiooni, aga ka Algarve „Caranguejo” ja „Sapateira” plokke, milleks on luba juba antud, kuid kontsessioonilepingud on veel allkirjastamata.

(9) [Konfidentsiaalne teave].

(10) Vt joonealune märkus nr 7.

(11) Vt joonealune märkus nr 7.

(12) Vt joonealune märkus nr 7.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 307

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 25. november 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teade ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu jõustumise kohta	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/2169, 1. oktoober 2015, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta	2
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2170, 24. november 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )	5
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2171, 24. november 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )	7
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2172, 24. november 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2173, 24. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 11 ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2174, 24. november 2015, keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovitusliku loendi, Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutatava andmeedastusvormingu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 kohaste kvaliteediaruannete üksikasjade, ülesehituse ja esitamissageduse kohta ( 1 )	17
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2175, 24. november 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/2176, 23. november 2015, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees (CESNI) ja Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) täiskogu kohtumisel seoses siseveelaevade tehnilisi nõudeid käsitleva standardi vastuvõtmisega	25
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2177, 20. november 2015, millega vabastatakse nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine Portugalis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8043 all) ( 1 )	27