ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 306

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
24. november 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2110, 12. november 2015, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Mojama de Barbate (KGT))

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2111, 12. november 2015, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Echalote d'Anjou (KGT))

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/2112, 23. november 2015, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 251/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses ettevõtluse struktuurstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega) I lisa ( 1 )

4

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/2113, 23. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite 16 ja 41 osas ( 1 )

7

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2114, 23. november 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

15

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv (EL) 2015/2115, 23. november 2015, millega muudetakse mänguasjade ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet seoses mänguasjades kasutatava formamiidi piirnormide vastuvõtmisega ( 1 )

17

 

*

Komisjoni direktiiv (EL) 2015/2116, 23. november 2015, millega muudetakse mänguasjade ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet seoses mänguasjades kasutatava bensisotiasolinooni piirnormide vastuvõtmisega ( 1 )

20

 

*

Komisjoni direktiiv (EL) 2015/2117, 23. november 2015, millega muudetakse mänguasjade ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet seoses mänguasjades kasutatavate kemikaalide klorometüülisotiasolinooni ja metüülisotiasolinooni, samuti neid kemikaale suhtes 3:1 sisaldava segu piirnormide vastuvõtmisega ( 1 )

23

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2118, 23. november 2015, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

26

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2119, 20. november 2015, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitpaneelide tootmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8062 all)  ( 1 )

31

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2110,

12. november 2015,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Mojama de Barbate (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Mojama de Barbate” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Mojama de Barbate” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Mojama de Barbate” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.7 „värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 223, 8.7.2015, lk 10.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/3


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2111,

12. november 2015,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Echalote d'Anjou (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Echalote d'Anjou” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Echalote d'Anjou” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Echalote d'Anjou” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 218, 3.7.2015, lk 6.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2112,

23. november 2015,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 251/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses ettevõtluse struktuurstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõike 2 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 295/2008 on kehtestatud ühine raamistik liidu ettevõtete struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva Euroopa statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

(2)

Liidu statistikale esitatavate nõuete täitmiseks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 451/2008 (2) uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA).

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 251/2009 (3) I lisas on sätestatud CPA alusel edastatavad andmesarjad, jaotuse tase ja toodete nimetused.

(4)

Pärast komisjoni määruse (EL) nr 1209/2014 (4) jõustumist on vaja kohandada määruse (EÜ) nr 251/2009 I lisa seoses CPA alusel edastatava teabe jaotuse tasemega ja teatavate toodete nimetustega, et säilitada võrreldavus ja kooskõla rahvusvahelisel tasandil kasutatavate tooteklassifitseerimisstandarditega.

(5)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 251/2009 I lisa vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 251/2009 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 13.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 451/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (ELT L 145, 4.6.2008, lk 65).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega (ELT L 86, 31.3.2009, lk 170).

(4)  Komisjoni määrus (EL) nr 1209/2014, 29. oktoober 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (ELT L 336, 22.11.2014, lk 1).


LISA

Määruse (EÜ) nr 251/2009 I lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Punkti 1 „TEENUSED” tabeli „Sari IE” osas „Tegevusalade jaotuse tase” asendatakse pealkirja „Eriotstarbelised koondandmed” all kanded „HIT”, „MHT”, „MLT” ja „LOT” järgmisega.

„HIT

Kõrgtehnoloogiline tootmine (NACE Rev.2 21 + 26 + 30.3)

MHT

Kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine (NACE Rev.2 20 + 25.4 + 27 + 28 + 29 + 30–30.1–30.3 + 32.5)

MLT

Kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine (NACE Rev.2 18.2 + 19 + 22 + 23 + 24 + 25–25.4 + 30.1 + 33)

LOT

Madaltehnoloogiline tootmine (NACE Rev.2 + 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 + 16 + 17 + 18–18.2 + 31 + 32–32.5)”.

2.

Punkti 2 „TÖÖSTUS” all tabelites „Sari 2H”, „Sari 2I”, „Sari 2J” ja „Sari 2K” asendatakse osas „Hõlmatud tegevusalad” kanne „NACE Rev.2, jaod B–E (välja arvatud NACE Rev.2 jaotused 37, 38 ja 39)” järgmisega: „NACE Rev.2, jaod B–D ja osa 36”.

3.

Punkti 3 „JAE- JA HULGIKAUBANDUS” all tabelites „Sari 3E”, „Sari 3F”, „Sari 3G”, „Sari 3H”, „Sari 3I”, „Sari 3J” ja „Sari 3K” jäetakse osas „Tegevusalade jaotuse tase” välja kanne „NACE Rev.2 1-numbriline tase (jagu)”.

4.

Punkti 4 „EHITUS” all tabelis „Sari 4G” asendatakse osas „Tegevusalade jaotuse tase” kanded

„NACE Rev.2 3-numbriline tase (rühmad)

NACE Rev.2 2-numbriline tase (jaotis)

NACE Rev.2 1-numbriline tase (jagu)”

järgmisega:

„NACE Rev.2 kahekohaline tase (osa), välja arvatud osa 43 näitajate 18 31 0 ja 18 32 0 kohta

NACE Rev.2 ühekohaline tase (jagu), välja arvatud näitajate 18 31 0 ja 18 32 0 kohta”.

5.

Punkti 8 „ÄRITEENUSED” muudetakse järgmiselt.

a)

Tabeli „Sari 8 A” osas „Jaotuse tase tooteliigi järgi” asendatakse tooteliigi 63 12 all nimetus „Veebiportaalid” nimetusega „Veebiportaalide teenused”.

b)

Tabeli „Sari 8 A” osas „Jaotuse tase tooteliigi järgi” asendatakse tooteliigi 73 11 13 all märgis „Reklaami kavandamise ja kontseptsiooni väljatöötamise teenused” märgisega „Reklaamikontseptsiooni väljatöötamise teenused”.

c)

Tabeli „Sari 8C” osas „Jaotuse tase tooteliigi järgi” kustutatakse tooteliik 70 22 4„Kaubamärgid ja frantsiisid”.

d)

Tabeli „Sari 8E” osas „Jaotuse tase tooteliigi järgi” asendatakse tooteliigi 71 11 24 all nimetus „Arhitektuurialased nõustamisteenused” märgisega „Ehitusprojektidega seotud arhitektuurialased nõustamisteenused”.


24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2113,

23. november 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite 16 ja 41 osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

30. juunil 2014 andis Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” ja IAS 41 „Põllumajandus” muudatused pealkirjaga „Põllumajandus: tootvad taimed”. IASB otsustas, et taimi, mida kasutatakse üksnes selleks, et kasvatada mitme perioodi vältel toodangut, ehk nn tootvaid taimi tuleks arvestada samal viisil nagu materiaalseid põhivarasid IAS 16-s „Materiaalsed põhivarad”, sest nad toimivad sarnaselt tootmisega.

(3)

IAS 16 ja IAS 41 muudatused tingivad ühtlasi muudatuste tegemise standardites IAS 1, IAS 17, IAS 23, IAS 36 ja IAS 40, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite omavaheline järjepidevus.

(4)

Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) leidis kinnitust, et IAS 16 ja IAS 41 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1126/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

a)

rahvusvahelist raamatupidamisstandardit IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

b)

IAS 41 „Põllumajandus” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

c)

IAS 1 „Finantsaruannete esitamine”, IAS 17 „Rendid”, IAS 23 „Laenukasutuse kulutused”, IAS 36 „Varade väärtuse langus” ja IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud” muudetakse kooskõlas IAS 16 ja IAS 41 muudatustega vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).


LISA

Põllumajandus: tootvad taimed

(IAS 16 ja IAS 41 muudatused)

Muudatused IAS 16-s Materiaalsed põhivarad

Muudetakse paragrahve 3, 6 ja 37 ning lisatakse paragrahvid 22 A ja 81K–81M.

RAKENDUSALA

3.

Käesolevat standardit ei rakendata järgmise suhtes:

a)

materiaalne põhivara, mis on IFRS 5 „Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad” kohaselt liigitatud müügiks hoitavaks;

b)

põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad, välja arvatud tootvad taimed (vt IAS 41 „Põllumajandus”). Käesolevat standardit rakendatakse tootvate taimede suhtes, kuid mitte tootvate taimede toodangu suhtes;

c)

uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kajastamine ja mõõtmine (vt IFRS 6 „Maavarade uuring ja hindamine”);

d)

….

MÕISTED

6.

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Tootev taim on elustaim:

a)

mida kasutatakse põllumajandustoodangu tootmisel või tarnimisel,

b)

mis annab eeldatavasti toodangut rohkem kui ühe perioodi jooksul ning

c)

mille puhul on vähe tõenäoline, et see müüakse põllumajandustoodanguna, välja arvatud juhuslik müük jääkidena.

(IAS 41 paragrahvides 5 A–5B on tootva taime määratlust edasi arendatud.)

Bilansiline (jääk)maksumus on summa, milles vara kajastatakse pärast akumuleeritud kulumi ja (vara) väärtuse langusest tulenevate akumuleeritud kahjumite mahaarvamist.

Soetusmaksumuse komponendid

22 A

Tootvaid taimi arvestatakse samamoodi nagu omavalmistatud materiaalse põhivara objekte, enne kui nad on viidud juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja tööseisundisse. Seetõttu tuleks käesolevas standardis olevaid viiteid „valmistamisele” mõista sellisena, et need hõlmavad tegevusi, mis on vajalikud tootvate taimede kasvatamiseks enne seda, kui nad on viidud juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja tööseisundisse.

Ümberhindluse mudel

37.

Materiaalse põhivara liik on (majandus)üksuse tegevuses kasutatavate laadilt ja kasutuselt sarnaste varade rühm. Selliste liikide näited on:

a)

g)

mööbel ja sisseseade;

h)

kontoritehnika ning

i)

tootvad taimed.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

81K

Juunis 2014 välja antud muudatusega „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)” muudeti paragrahve 3, 6 ja 37 ning lisati paragrahvid 22 A ja 81L–81M. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga, välja arvatud paragrahvis 81M sätestatud asjaoludel.

81L

Aruandeperioodil, mil (majandus)üksus rakendab esmakordselt muudatust „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)”, ei pea ta avalikustama käesoleva perioodi kohta IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivset teavet. Siiski esitab (majandus)üksus IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivse teabe iga varasema kajastatud perioodi kohta.

81M

(Majandus) üksus võib otsustada mõõta tootvate taimede objekti selle õiglases väärtuses varaseima finantsaruannetes kajastatud aruandeperioodi alguses, mil (majandus)üksus esmakordselt rakendab muudatust „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)”, ja kasutada seda õiglast väärtust selle tuletatud soetusmaksumusena nimetatud kuupäeval. Erinevus varasema bilansilise (jääk)maksumuse ja õiglase väärtuse vahel kajastatakse jaotamata kasumi algsaldos varaseima kajastatud perioodi alguses.

Muudatused IAS 41-s Põllumajandus

Muudetakse paragrahve 1–5, 8, 24 ja 44 ning lisatakse paragrahvid 5 A–5C ja 62–63.

RAKENDUSALA

1.

Käesolevat standardit rakendatakse järgmiste põllumajandusliku tegevusega seotud objektide arvestuses:

a)

bioloogilised varad, välja arvatud tootvad taimed;

b)

põllumajandustoodang saagikoristuse hetkel ning

c)

paragrahvides 34 ja 35 käsitletud valitsusepoolne sihtfinantseerimine.

2.

Käesolevat standardit ei rakendata järgmise suhtes:

a)

põllumajandusliku tegevusega seotud maa (vt IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” ja IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud”);

b)

põllumajandusliku tegevusega seotud tootvad taimed (vt IAS 16). Siiski rakendatakse käesolevat standardit nende tootvate taimede toodangu suhtes;

c)

tootvate taimedega seotud valitsusepoolne sihtfinantseerimine (vt IAS 20 „Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”);

d)

põllumajandusliku tegevusega seotud immateriaalsed varad (vt IAS 38 „Immateriaalsed varad”).

3.

Käesolevat standardit rakendatakse põllumajandustoodangu, s.o (majandus)üksuse bioloogilistelt varadelt koristatud toodangu suhtes ainult saagikoristuse hetkel. Pärast seda rakendatakse IAS 2 „Varud” või muud rakendatavat standardit. Sellest tulenevalt ei käsitle käesolev standard saagi koristamisele järgnevat põllumajandustoodangu töötlemist, näiteks viinamarjade töötlemist veiniks selle veinivalmistaja poolt, kes on need viinamarjad kasvatanud. Olgugi et selline töötlemine võib olla põllumajandustegevuse loogiline ja loomulik jätk ning töötlemise protseduur võib mingil määral olla sarnane bioloogilisele muundamisele, käesolevas standardis esitatud põllumajandusliku tegevuse mõiste seda siiski ei hõlma.

4.

Järgnevas tabelis on esitatud bioloogiliste varade, põllumajandustoodangu ja pärast saagikoristust toimunud töötlemise tulemusel saadud toodete näited.

Bioloogilised varad

Põllumajandustoodang

Tooted, mis saadakse töötlemise tulemusel

Lambad

Vill

Lõng, vaip

Puud metsaistandikus

Langetatud puud

Palgid, saematerjal

Piimakari

Piim

Juust

Sead

Lihakeha

Vorstid, singid

Puuvillataimed

Koristatud puuvill

Niit, rõivad

Suhkruroog

Lõigatud suhkruroog

Suhkur

Tubakataimed

Korjatud lehed

Kuivatatud tubakas

Teepõõsad

Korjatud lehed

Tee

Viinapuud

Korjatud viinamarjad,

Vein

Viljapuud

Korjatud puuvili

Töödeldud puuvili

Õlipalmid

Korjatud viljad

Palmiõli

Kautšukipuud

Koristatud lateks

Kummitooted

Mõned taimed, näiteks teepõõsad, viina- ja kautšukipuud ning õlipalmid, vastavad tavaliselt tootva taime määratlusele ja kuuluvad IAS 16 rakendusalasse. Ent toodang, mis kasvab tootvatel taimedel, näiteks teelehed, viinamarjad, õlipalmi viljad ja lateks, kuulub IAS 41 rakendusalasse.

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5.

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Põllumajandustoodang on (majandus)üksuse bioloogilistelt varadelt koristatud toodang.

Tootev taim on elustaim:

a)

mida kasutatakse põllumajandustoodangu tootmisel või tarnimisel,

b)

mis annab eeldatavasti toodangut rohkem kui ühe perioodi jooksul ning

c)

mille puhul on vähe tõenäoline, et see müüakse põllumajandustoodanguna, välja arvatud juhuslik müük jääkidena.

Bioloogiline vara on elusloom või -taim.

5 A

Järgmised objektid ei ole tootvad taimed:

a)

taimed, mida kasvatatakse selleks, et neid koristada põllumajandustoodanguna (näiteks puud, mida kasvatatakse puidu saamiseks);

b)

taimed, mida kasvatatakse põllumajandustoodangu saamiseks, kui tõenäosus, et (majandus)üksus koristab ja müüb taime põllumajandustoodanguna ja mitte pelgalt juhusliku jääkideks müügina (näiteks puud, mida kasvatatakse nii viljade kui ka puidu saamiseks), on suurem kui vähene, ning

c)

üheaastased kultuurid (näiteks mais ja nisu).

5B

Kui tootvaid taimi ei kasutata enam toodangu kasvatamiseks, siis võidakse nad maha lõigata ja müüa jääkidena, näiteks küttepuiduks. Selline juhuslik müük jääkidena ei tähenda, et taim ei vasta tootva taime määratlusele.

5C

Toodang, mis kasvab tootvatel taimedel, on bioloogiline vara.

Üldmõisted

8.

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine on määratletud IAS 20-s.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

24.

Soetusmaksumus võib mõnikord olla lähedal õiglasele väärtusele, eriti kui:

a)

esialgsest kulutusest alates ei ole olulist bioloogilist muundumist toimunud (näiteks vahetult enne aruandeperioodi lõppu istutatud istikud või äsja omandatud kariloomad) või

b)

bioloogilise muundumise mõju hinnale ei ole eeldatavasti oluline (näiteks 30-aastase elutsükliga männiistandiku esialgne juurdekasv).

Üldnõuded

44.

Tarbitavad bioloogilised varad on need, mis on ette nähtud koristamiseks põllumajandustoodanguna või müümiseks bioloogiliste varadena. Tarbitavad bioloogilised varad on näiteks lihaloomade eluskari, müügiks kasvatatav eluskari, kala kalakasvandustes, põllukultuurid, nagu mais ja nisu, tootvatel taimedel kasvav toodang ning puidu saamiseks kasvatatavad puud. Tootvad bioloogilised varad on bioloogilised varad, mis ei ole tarbitavad varad, näiteks elusloomad, kellelt toodetakse piima, ja viljapuud, millelt koristatakse vilju. Tootvad bioloogilised varad ei ole põllumajandustoodang, vaid pigem hoitakse neid selleks, et nad annaksid toodangut.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

62.

Juunis 2014 välja antud muudatusega „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)” muudeti paragrahve 1–5, 8, 24 ja 44 ning lisati paragrahvid 5 A–5C ja 63. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga.

63.

Aruandeperioodil, mil (majandus)üksus rakendab esmakordselt muudatust „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)”, ei pea ta avalikustama käesoleva perioodi kohta IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivset teavet. Siiski esitab (majandus)üksus IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivse teabe iga varasema kajastatud perioodi kohta.

TEISTE STANDARDITE TÄIENDAVAD MUUDATUSED

IAS 1 Finantsaruannete esitamine

Muudetakse paragrahvi 54.

Finantsseisundi aruandes esitatavad andmed

54.

Finantsseisundi aruanne sisaldab vähemalt järgmisi summasid esitavaid kirjeid:

a)

f)

bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse;

g)

IAS 17 Rendid

Muudetakse paragrahvi 2.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat standardit ei rakendata mõõtmisalusena siiski järgmistel juhtudel:

a)

c)

kapitalirendi tingimustel rentnike poolt rendile võetud bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse, või

d)

kasutusrendi tingimustel rendileandjate poolt väljarenditavad bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 rakendusalasse.

IAS 23 Laenukasutuse kulutused

Muudetakse paragrahve 4 ja 7.

RAKENDUSALA

4.

(Majandus)üksus ei ole kohustatud rakendama käesolevat standardit nende laenukasutuse kulutuste puhul, mis on otseselt seotud järgmiste varaobjektide soetamise, ehitamise või tootmisega:

a)

õiglases väärtuses mõõdetav tingimustele vastav varaobjekt, näiteks bioloogiline vara, mis kuulub IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse, või

b)

MÕISTED

7.

Olenevalt asjaoludest võivad tingimustele vastavateks varaobjektideks olla järgmised varaobjektid:

a)

e)

kinnisvarainvesteeringud

f)

tootvad taimed.

IAS 36 Varade väärtuse langus

Muudetakse paragrahvi 2.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat standardit rakendatakse kõikide varade väärtuse languse arvestamisel, välja arvatud järgmiste varade puhul:

a)

g)

põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse ja mida mõõdetakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud võõrandamiskulud;

h)

IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud

Muudetakse paragrahve 4 ja 7.

RAKENDUSALA

4.

Käesolevat standardit ei rakendata järgmise suhtes:

a)

põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad (vt IAS 41 „Põllumajandus” ja IAS 16 „Materiaalne põhivara”) ning

b)

KINNISVARA LIIGITAMINE KINNISVARAINVESTEERINGUKS VÕI OMANIKU POOLT KASUTATAVAKS KINNISVARAKS

7.

Kinnisvarainvesteeringuid hoitakse renditulu teenimiseks, kinnisvara väärtuse kasvuks või mõlemal eesmärgil. Seetõttu tekivad kinnisvarainvesteeringust rahavood (majandus)üksuse teistest varadest suurel määral sõltumatult. See eristab kinnisvarainvesteeringut omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast. Kaupade tootmisel või teenuste osutamisel (või kinnisvara kasutamisel halduslikul eesmärgil) tekivad rahavood, mis ei ole seotud ainult kinnisvaraga, vaid ka muude tootmis- või tarneprotsessis kasutatavate varadega. Omaniku poolt kasutatava kinnisvara suhtes rakendatakse IAS 16.


24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/15


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2114,

23. november 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

48,7

MA

71,4

ZZ

60,1

0707 00 05

AL

69,7

MA

93,8

TR

143,9

ZZ

102,5

0709 93 10

AL

76,3

MA

51,3

TR

159,0

ZZ

95,5

0805 20 10

MA

99,8

ZZ

99,8

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

TR

64,6

ZZ

64,6

0805 50 10

TR

95,7

ZZ

95,7

0808 10 80

AU

166,8

CA

159,7

CL

83,6

MK

32,3

NZ

173,1

US

107,0

ZA

166,0

ZZ

126,9

0808 30 90

BA

85,6

CN

64,0

TR

124,1

ZZ

91,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/17


KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/2115,

23. november 2015,

millega muudetakse mänguasjade ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet seoses mänguasjades kasutatava formamiidi piirnormide vastuvõtmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada laste tõhus kaitse mänguasjades esinevatest keemilistest ainetest tuleneva ohu eest, on direktiiviga 2009/48/EÜ kehtestatud teatavad nõuded seoses keemiliste ainetega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) alusel liigitatud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete hulka, samuti seoses allergeensete lõhnaainete ja teatavate elementidega. Peale selle antakse direktiiviga 2009/48/EÜ komisjonile õigus võtta vastu selliste kemikaalide piirnormid, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjades ja muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades, et tagada piisav kaitse mänguasjade puhul, millega kokkupuute määr on suur. Sellised piirnormid võetakse vastu nende lisamisega direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liitesse.

(2)

Mitme kemikaali puhul on praegu kohaldatavad piirnormid olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt liiga suured või puuduvad. Seega tuleks vastu võtta kõnealuste kemikaalide piirnormid, võttes arvesse toidu pakendamisnõudeid ning mänguasjade ja toiduga kokku puutuvate materjalide vahelisi erinevusi.

(3)

Euroopa Komisjon moodustas mänguasjade ohutuse eksperdirühma, et anda komisjonile nõu mänguasjade ohutust käsitlevate seadusandlike ettepanekute ja poliitikaalgatuste ettevalmistamisel. Eksperdirühma kemikaalide allrühma ülesanne on anda kõnealust nõu seoses keemiliste ainetega, mida võidakse kasutada mänguasjades.

(4)

Formamiidi (CASi number 75-12-7) kasutatakse muu hulgas plastmaterjali- ja polümeeritööstuses, eelkõige lahustina, plastifikaatorina ja vahtmaterjalide tootmisel kasutatava paisutusainega seotud ainena (3). Aastal 2010 kinnitati mitmes liikmesriigis formamiidi esinemist reas vahtmaterjalist mänguasjades, näiteks puslemattides, ning see põhjustas muret seoses sissehingamisel laste tervisele avalduva mõjuga. Mõni liikmesriik võttis reguleerivad meetmed või kaalus nende võtmist.

(5)

Kemikaalide allrühm võttis formamiidi käsitleva arutelu aluseks Prantsusmaa riikliku toidu-, keskkonna- ja tööohutusameti (ANSES) arvamuse. Arvamuses on soovitatud piirata puslemattidest õhku eralduva formamiidi sisaldust nii, et see ei oleks suurem kui 20 μg/m3, mõõdetuna 28 päeva pärast uute mattide müügieelset lahtipakkimist ja degaseerimiskambris hoidmist, järgides katsemeetodit, (4) mis on kooskõlas standarditega ISO 16000-6 ja 16000-9, ning toodetest ja tootepartiidest proovide võtmiseks sobivaid tingimusi.

(6)

Kemikaalide allrühm tõi ühtlasi näiteks lastetoa ruumalaga 30 m3, milles on suur puslematt (1,2 m2, 720 g) ja veel mitu vahtmaterjalist mänguasja (mis moodustavad kokku 1 kg vahtmaterjalist mänguasju, mis on kokkupuutes õhuga). Sel juhul sisaldab lastetoa õhk (õhuvahetusega 0,5 h– 1) 28 päeva pärast 20 μg/m3 formamiidi, eeldusel et vahtmaterjal sisaldab formamiidi ligikaudu 200 mg/kg ning et see eraldub täielikult.

(7)

Formamiid on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel liigitatud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks. Vastavalt direktiivi 2009/48/EÜ II lisa III osa punktile 4 võivad kategooria 1B reproduktiivtoksilised ained, sealhulgas formamiid, esineda mänguasjades kontsentratsioonis, mis ei ole suurem kui asjaomast ainet sisaldavate segude liigitamiseks kehtestatud vastav kontsentratsioon, mis on enne 2015. aasta 1. juunit 0,5 % ehk 5 000 mg/kg (sisalduse piirnorm) ja sellest kuupäevast alates 0,3 % ehk 3 000 mg/kg (sisalduse piirnorm). Direktiivis 2009/48/EÜ ei ole praegu sätestatud formamiidi eraldumise piirnormi.

(8)

Eespool esitatut arvesse võttes soovitas kemikaalide allrühm oma 28. novembri 2013. aasta koosolekul kehtestada vahtmaterjalist mänguasjadest eralduva formamiidi piirnormiks direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liites 20 μg/m3, mõõdetuna hiljemalt 28 päeva pärast eraldumiskatse alustamist. Lisaks soovitas allrühm oma 18. veebruari 2015. aasta koosolekul, et eraldumiskatsed ei ole vajalikud, kui formamiidisisaldus on 200 mg/kg või alla selle (halvima kokkupuutestsenaariumi põhjal arvutatud künnis).

(9)

Toiduga kokku puutuvates materjalides formamiidi teadaolevalt ei kasutata.

(10)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/48/EÜ artikliga 47 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liitesse lisatakse järgmine kanne:

Aine

CASi nr

Piirnorm

„Formamiid

75-12-7

20 μg/m3 (eraldumise piirnorm) hiljemalt 28 päeva pärast eraldumiskatse alustamist mänguasjades kasutatavate vahtmaterjalidega, mille formamiidisisaldus on suurem kui 200 mg/kg (sisaldusel põhinev künnis).”

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 24. maiks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 24. maist 2017.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Prantsusmaa riiklik toidu-, keskkonna- ja tööohutusamet (ANSES), „Opinion on the uses of formamide in consumer goods and health risks related to formamide in children's foam puzzle mats” (arvamus formamiidi kasutamise kohta tarbekaupades ja laste vahtkummist puslemattides esineva formamiidiga seotud terviseohtude kohta). ANSESi arvamus, taotlus nr 2010-SA-0302, 4. juuli 2011, lk 4.

(4)  Eraldumiskatse protokoll, millega nähakse ette suhteline õhuniiskus 50 %, temperatuur 23 °C, õhuvahetuse kiirus 0,5 ruumala tunnis, ruumi tavapärane suurus 30 m3 ja ainet eraldava mati pindala 1,2 m2.


24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/20


KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/2116,

23. november 2015,

millega muudetakse mänguasjade ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet seoses mänguasjades kasutatava bensisotiasolinooni piirnormide vastuvõtmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada laste tõhus kaitse mänguasjades esinevatest keemilistest ainetest tuleneva ohu eest, on direktiiviga 2009/48/EÜ kehtestatud teatavad nõuded seoses keemiliste ainetega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) alusel liigitatud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete hulka, samuti seoses allergeensete lõhnaainete ja teatavate elementidega. Peale selle antakse direktiiviga 2009/48/EÜ komisjonile õigus võtta vastu selliste kemikaalide piirnormid, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjades ja muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades, et tagada piisav kaitse mänguasjade puhul, millega kokkupuute määr on suur. Sellised piirnormid võetakse vastu nende lisamisega direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liitesse.

(2)

Mitme kemikaali puhul on praegu kohaldatavad piirnormid olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt liiga suured või puuduvad. Seega tuleks vastu võtta kõnealuste kemikaalide piirnormid, võttes arvesse toidu pakendamisnõudeid ning mänguasjade ja toiduga kokkupuutuvate materjalide vahelisi erinevusi.

(3)

Euroopa Komisjon moodustas mänguasjade ohutuse eksperdirühma, et anda komisjonile nõu mänguasjade ohutust käsitlevate seadusandlike ettepanekute ja poliitikaalgatuste ettevalmistamisel. Eksperdirühma kemikaalide alarühma ülesanne on anda kõnealust nõu seoses keemiliste ainetega, mida võidakse kasutada mänguasjades.

(4)

1,2-bensisotiasool-3(2H)-ooni (1,2-bensisotiasoliin-3-oon, BIT; CASi number 2634-33–5) kasutatakse säilitusainena veepõhistes mänguasjades, (3) sealhulgas hobivärvides ja näpuvärvides, (4) nagu kinnitavad ettevõtjaid ja nende kutseühinguid, tarbijate esindajaid ja allergiakeskusi hõlmava turu-uuringu, samuti internetiotsingute ja poodidesse tehtud kontrollkäikude tulemused (5).

(5)

Kemikaalide alarühm võttis bensisotiasolinooni käsitleva arutelu aluseks tarbijaohutuse komitee asjakohase arvamuse, milles leitakse, et bensisotiasolinoon on hästi dokumenteeritud kontaktallergeen (6). Ehkki arvamuses leitakse, et bensisotiasolinoon tekitab vaid mõõdukat ülitundlikkust ja selle mõju on väiksem kui muudel turustatavatel kosmeetikatoodete säilitusainetel, (7) jõutakse selles järeldusele, et isotiasolinoonid on Euroopa tarbija jaoks olulised kontaktallergeenid (8). Bensisotiasolinooni ei ole lubatud kasutada kosmeetikatoodetes (9).

(6)

Bensisotiasolinoon on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel liigitatud nahka sensibiliseerivaks aineks. Direktiivis 2009/48/EÜ ei ole praegu sätestatud bensisotiasolinooni piirnormi ega üldist sensibiliseerivate ainete piirnormi.

(7)

Eespool esitatut arvesse võttes leidis kemikaalide alarühm, et bensisotiasolinooni ei tohiks mänguasjades kasutada. Vastavalt Euroopa standardile EN 71–9:2005+A1:2007 ei tohi selliste ainete sisaldus, mida ei ole lubatud kasutada, ületada asjakohase katsemeetodi kohast määramispiiri (10). Sellest tulenevalt soovitas kemikaalide alarühm oma 26. märtsi 2014. aasta koosolekul kehtestada bensisotiasolinooni piirnormiks mänguasjades selle aine määramispiiri, nimelt 5 mg/kg. Toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul ei ole bensisotiasolinooni kasutamine reguleeritud.

(8)

Eespool esitatut arvesse võttes tuleks direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet muuta ning lisada sellesse mänguasjades kasutatava bensisotiasolinooni sisalduse piirnorm.

(9)

Käesoleva direktiiviga sätestatud sisalduse piirnorm tuleks üle vaadata hiljemalt viis aastat pärast kuupäeva, mil liikmesriigid on kohustatud käesolevat direktiivi kohaldama.

(10)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/48/EÜ artikliga 47 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liitesse lisatakse järgmine kanne:

Aine

CASi nr

Piirnorm

„1,2-bensisotiasool-3(2H)-oon

2634-33–5

5 mg/kg (sisalduse piirnorm) veepõhistes mänguasjade materjalides vastavalt standardites EN 71–10:2005 ja EN 71–11:2005 sätestatud meetoditele”

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 24. mail 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 24. maist 2017.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Taani keskkonnakaitseamet (2014). Survey and health assessment of preservatives in toys. Survey of chemical substances in consumer products nr 124, 2014; lk 56, tabel 24.

(4)  Taani keskkonnakaitseamet (2014). Survey and health assessment of preservatives in toys. Survey of chemical substances in consumer products nr 124, 2014; lk-d 38 ja 39.

(5)  Taani keskkonnakaitseamet (2014). Survey and health assessment of preservatives in toys. Survey of chemical substances in consumer products nr 124, 2014; lk 19 jj.

(6)  Tarbijaohutuse komitee arvamus bensisotiasolinooni kohta. Arvamus võeti vastu 26. ja 27. juunil 2012, lk-d 16 ja 26.

(7)  Tarbijaohutuse komitee arvamus bensisotiasolinooni kohta. Arvamus võeti vastu 26. ja 27. juunil 2012, lk 16.

(8)  Tarbijaohutuse komitee arvamus bensisotiasolinooni kohta. Arvamus võeti vastu 26. ja 27. juunil 2012, lk 26.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(10)  EN 71–9:2005+A1:2007, A lisa, jaotis A.10.


24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/23


KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/2117,

23. november 2015,

millega muudetakse mänguasjade ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet seoses mänguasjades kasutatavate kemikaalide klorometüülisotiasolinooni ja metüülisotiasolinooni, samuti neid kemikaale suhtes 3:1 sisaldava segu piirnormide vastuvõtmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada laste tõhus kaitse mänguasjades esinevatest keemilistest ainetest tuleneva ohu eest, on direktiiviga 2009/48/EÜ kehtestatud teatavad nõuded seoses keemiliste ainetega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) alusel liigitatud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete hulka, samuti seoses allergeensete lõhnaainete ja teatavate elementidega. Peale selle antakse direktiiviga 2009/48/EÜ komisjonile õigus võtta vastu selliste kemikaalide piirnormid, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjades ja muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades, et tagada piisav kaitse mänguasjade puhul, millega kokkupuute määr on suur. Sellised piirnormid võetakse vastu nende lisamisega direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liitesse.

(2)

Mitme kemikaali puhul on praegu kohaldatavad piirnormid olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt liiga suured või puuduvad. Seega tuleks vastu võtta kõnealuste kemikaalide piirnormid, võttes arvesse toidu pakendamisnõudeid ning mänguasjade ja toiduga kokkupuutuvate materjalide vahelisi erinevusi.

(3)

Euroopa Komisjon moodustas mänguasjade ohutuse eksperdirühma, et anda komisjonile nõu mänguasjade ohutust käsitlevate seadusandlike ettepanekute ja poliitikaalgatuste ettevalmistamisel. Eksperdirühma kemikaalide alarühma ülesanne on anda kõnealust nõu seoses keemiliste ainetega, mida võidakse kasutada mänguasjades.

(4)

5-kloro-2-metüülisotiasoliin-3(2H)-ooni (edaspidi „CMI”) ja 2-metüülisotiasoliin-3(2H)-ooni (edaspidi „MI”) suhtes 3:1 sisaldavat segu (CASi number 55965-84–9), (3) samuti selle segu eraldi komponente CMId (CASi number 26172-55–4) ja MId (CASi number 2682-20–4) kasutatakse säilitusainena veepõhistes mänguasjades, (4) sealhulgas hobivärvides, näpuvärvides, akna-/klaasivärvides, liimides ja seebimullide puhumiseks ette nähtud toodetes (5).

(5)

Kemikaalide alarühm võttis eraldi või koos suhtes 3:1 kasutatavat CMId ja MId käsitleva arutelu aluseks tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee asjakohase arvamuse, milles märgitakse, et CMId ja MId ei soovitata kasutada mänguasjades suhtes 3:1 ega ka eraldi, kuna nende kasutamisel kosmeetikatoodetes on täheldatud kontaktallergia esinemist (6). Kemikaalide alarühm võttis arvesse ka tarbijaohutuse komitee asjakohast arvamust, milles leitakse, et CMId ja MId suhtes 3:1 sisaldav segu on olemasolevate andmete kohaselt ülitugev inimese kontaktallergeen (7).

(6)

CMId ja MId suhtes 3:1 sisaldav segu on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel liigitatud nahka sensibiliseerivaks seguks; selle määruse kohane liigitus ei hõlma nimetatud aineid eraldi. Direktiivis 2009/48/EÜ ei ole praegu sätestatud piirnormi segu kohta, mis sisaldab klorometüülisotiasolinooni ja metüülisotiasolinooni suhtes 3:1, ega üldist sensibiliseerivate ainete piirnormi.

(7)

Eespool esitatut arvesse võttes soovitas kemikaalide alarühm oma 15. veebruari 2012. aasta koosolekul CMId ja MId suhtes 3:1 sisaldavat segu mänguasjades mitte kasutada.

(8)

Saksamaa riskihindamise föderaalinstituudi (Bundesinstitut für Risikobewertung) hinnangul (8) tuleks kehtestada tugevate allergeenide CMI ja MI piirnormid juba sensibiliseeritud inimeste kaitseks vajalikuks peetaval tasemel. See on rangeim viis allergeenide kasutamise piiramiseks, kuna juba sensibiliseeritud inimestel tekib allergiline reaktsioon ka allergeeni ülimadala kontsentratsiooni juures. Eespool osutatud tarbijaohutuse komitee arvamuse kohaselt on selline kontsentratsioon väiksem kui 2 mg/kg (9).

(9)

Saksamaa riskihindamise föderaalinstituudi andmetel on turujärelevalve käigus võimalik tavapäraselt määrata CMI sisaldust alates kontsentratsioonist 0,75 mg/kg ja MI sisaldust alates kontsentratsioonist 0,25 mg/kg (10) (määramispiir).

(10)

Eespool esitatut arvesse võttes soovitas mänguasjade ohutuse eksperdirühm oma 23. mai 2014. aasta koosolekul kehtestada eraldi ainena kasutatava CMI ja MI piirnormiks nende ainete määramispiir.

(11)

Ehkki on kehtestatud eraldi ainena kasutatava MI migratsiooni piirnorm, mida kohaldatakse seda ainet lisaainena sisaldavate teatavate toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul, erinevad selle migratsiooni piirnormi kindlaksmääramise aluseks olevad põhieeldused mänguasjades esineva MI sisalduse piirnormi kehtestamise aluseks olevatest põhieeldustest. CMI ja MI kasutamine suhtes 3:1 ja CMI kasutamine eraldi ainena ei ole toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul reguleeritud.

(12)

Eespool esitatut arvesse võttes tuleks direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liidet muuta ning lisada sellesse mänguasjades kasutatavate kemikaalide CMI ja MI, samuti neid kemikaale suhtes 3:1 sisaldava segu sisalduse piirnormid.

(13)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/48/EÜ artikliga 47 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liitesse lisatakse järgmised kanded:

Aine

CASi nr

Piirnorm

„5-kloro-2-metüül-4-isotiasoliin-3-ooni (EÜ nr 247–500-7) ja 2-metüül-2H-isotiasool-3-ooni (EÜ nr 220–239-6) (3:1) reaktsioonimass

55965-84–9

1 mg/kg (sisalduse piirnorm) veepõhistes mänguasjamaterjalides

5-kloro-2-metüülisotiasoliin-3(2H)-oon

26172-55–4

0,75 mg/kg (sisalduse piirnorm) veepõhistes mänguasjamaterjalides

2-metüülisotiasoliin-3(2H)-oon

2682-20–4

0,25 mg/kg (sisalduse piirnorm) veepõhistes mänguasjamaterjalides”

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 24. novembril 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 24. novembrist 2017.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, sisaldavad need viidet käesolevale direktiivile või lisatakse neile selline viide nende ametlikul avaldamisel. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Tarbijaohutuse komitee arvamuses 5-kloro-2-metüülisotiasoliin-3(2H)-ooni ja 2-metüülisotiasoliin-3(2H)-ooni segu kohta on kaubanimedena esitatud Kathon, Acticide, Microcare jt. Arvamus võeti vastu 8. detsembril 2009, lk 6.

(4)  Taani keskkonnakaitseamet (2014). Survey and health assessment of preservatives in toys (Uuring mänguasjades esinevate säilitusainete kohta ja nende terviseohu hindamine). Survey of chemical substances in consumer products nr 124, 2014; lk 56, tabel 24.

(5)  Taani keskkonnakaitseamet (2014). Survey and health assessment of preservatives in toys (Uuring mänguasjades esinevate säilitusainete kohta ja nende terviseohu hindamine). Survey of chemical substances in consumer products nr 124, 2014; lk-d 38 ja 39.

(6)  Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee arvamus, mis käsitleb dokumenti „CEN's response to the opinion of the CSTEE on the assessment of CEN report on the risk assessment of organic chemicals in toys” („Euroopa Standardikomitee vastus toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamusele mänguasjades sisalduvate orgaaniliste kemikaalide riskihindamist käsitleva Euroopa Standardikomitee aruande hindamise kohta”), vastu võetud 29. mail 2007, lk 8 ja tabel 1, lk 9.

(7)  Vt tarbijaohutuse komitee arvamuse joonealune märkus 3, lk 35.

(8)  Saksamaa riskihindamise föderaalinstituudi (Bundesinstitut für Risikobewertung) seisukohavõtt, 24.9.2012, lk 4.

(9)  Vt tarbijaohutuse komitee arvamuse joonealune märkus 3, lk 33.

(10)  Vt joonealune märkus 8.


OTSUSED

24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/26


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2118,

23. november 2015,

millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu otsuse 2014/438/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Herbert SALBER Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Lõuna-Kaukaasias ja Gruusia kriisi jaoks. ELi eriesindaja volitused lõpevad 31. oktoobril 2015.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud ELi eriesindaja Herbert SALBERI volitusi pikendatakse kuni 28. veebruarini 2017. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias, sealhulgas eesmärkidel, mis on esitatud 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud erakorralise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes ja nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldustes ning samuti 27. veebruari 2012. aasta järeldustes. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

a)

kooskõlas olemasolevate mehhanismidega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ja selle Minski grupiga, ennetada konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele piirkonnas, sealhulgas kriisi lahendamisele Gruusias ja Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele (edendades pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumist ning muude asjakohaste vahendite kaudu), ning toetada selliste kokkulepete rakendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

b)

teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

c)

julgustada ja toetada Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia ning asjakohasel juhul nende naaberriikide vahelist edasist koostööd;

d)

edendada liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

arendada kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, muude võtmetähtsusega poliitiliste osalejate, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)

julgustada piirkonna riike tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)

aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja hõlbustada sellise lahendusplaani rakendamist tihedas koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ning OSCE ja selle Minski grupiga;

d)

seoses Gruusia kriisiga

i)

aidata ette valmistada rahvusvahelisi läbirääkimisi („Genfi kõnelused”), mida peetakse 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani punkti 6 ning 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete alusel ning millel käsitletakse muu hulgas piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse korda, pagulaste ja riigisiseste põgenike küsimust rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele tuginedes ning mis tahes muid küsimusi poolte kokkuleppel;

ii)

aidata määrata kindlaks liidu seisukoht ja esindada seda ELi eriesindaja tasandil punktis i osutatud läbirääkimistel ning

iii)

hõlbustada 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani ja selle 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete rakendamist;

e)

hõlbustada usaldust suurendavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist koostöös liikmesriikide ekspertteadmistega kui need on kättesaadavad ja asjakohased;

f)

aidata asjakohasel juhul kaasa liidu panuse ettevalmistamisele võimaliku konflikti lahendusplaani rakendamisel;

g)

tõhustada liidu ja piirkonnaga seotud peamiste osalejate dialoogi;

h)

abistada liitu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

i)

käesolevas artiklis esitatud tegevuste raames aidata kaasa liidu inimõiguspoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses laste ja naistega konfliktidest mõjutatud piirkondades, eelkõige jälgides ja käsitledes arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2017 ette nähtud lähtesumma on 2 800 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid piirkonnas ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse muu hulgas ette ka erandolukorra lahendamise plaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja pakub tihedas koostöös Gruusias asuva liidu delegatsiooni juhiga Euroopa Liidu vaatlusmissioonile Gruusias (EUMM Georgia) kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja EUMM Georgia tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab enne 2016. aasta juuni lõppu kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta novembri lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.

Brüssel, 23. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MEISCH


(1)  Nõukogu 8. juuli 2014. aasta otsus 2014/438/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 200, 9.7.2014, lk 11).

(2)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).


24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/31


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2119,

20. november 2015,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitpaneelide tootmiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8062 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon lõi oma 16. mai 2011. aasta otsusega, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) (2) artiklile 13, foorumi, mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest.

(2)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 4 sai komisjon 24. septembril 2014 nimetatud foorumi arvamuse puitpaneelide tootmist käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta ning tegi selle avalikult kättesaadavaks.

(3)

Käesoleva otsuse lisas määratletud parima võimaliku tehnika alased järeldused (PVT-järeldused) on PVT-viitedokumendi põhielement, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, sellega seotud tarbimistasemete ja vajaduse korral asjaomase tegevuskoha suhtes võetavate parandamismeetmete kohta.

(4)

Direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks loa tingimuste kehtestamisel viidatakse PVT-järeldustele ja pädevad asutused peaksid kehtestama heite piirväärtused, mis tagavad, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületata heitetasemeid, mis on seotud PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas esitatud parima võimaliku tehnika alased järeldused puitpaneelide tootmise kohta võetakse vastu.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA


(1)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2)  ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.


LISA

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA KOHASED JÄRELDUSED PUITPANEELIDE TOOTMISEKS

KOHALDAMISALA 32
ÜLDISED KAALUTLUSED 33
MÕISTED JA LÜHENDID 34

1.1.

ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED 36

1.1.1.

Keskkonnajuhtimissüsteem 36

1.1.2.

Hea töökorraldus 37

1.1.3.

Müra 38

1.1.4.

Heide pinnasele ja põhjavette 38

1.1.5.

Energiajuhtimine ja energiatõhusus 39

1.1.6.

Lõhnateke 40

1.1.7.

Jäätmete ja jääkide käitlus 40

1.1.8.

Seire 41

1.2.

HEIDE ÕHKU 43

1.2.1.

Suunatud heide 43

1.2.2.

Hajusheide 47

1.3.

VETTEHEIDE 48

1.4.

TEHNIKATE KIRJELDUS 49

1.4.1.

Heide õhku 49

1.4.2.

Vetteheide 51

KOHALDAMISALA

Käesolevates parima võimaliku tehnika kohastes järeldustes (PVT-järeldustes) on käsitletud direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.1 alapunktis c määratletud tootmistegevust, täpsemalt:

tööstuskäitistes ühe või mitme alljärgneva puitpaneelide liigi tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas: orienteeritud laastuga plaadid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid.

Eelkõige käsitletakse käesolevates PVT-järeldustes järgmisi protsesse ja tegevusvaldkondi:

puitpaneelide valmistamine;

kohapealsed põletusseadmed (sealhulgas mootorid), mis tekitavad kuuma gaasi otsekuumutusega kuivatite jaoks;

vaikudega immutatud paberi valmistamine.

Käesolevates PVT-järeldustes ei ole käsitletud järgmisi tegevusvaldkondi ega protsesse:

kohapealsed põletusseadmed (sealhulgas mootorid), mis ei tekita kuuma gaasi otsekuumutusega kuivatite jaoks;

töötlemata plaatide lamineerimine, lakkimine või värvimine.

Lisaks võivad käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised olla järgmised viitedokumendid.

Viitedokument

Valdkond

Õhku- ja vetteheite seire tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest (tulemustele suunatud seire, ROM)

Õhku- ja vetteheite seire

Suured põletusseadmed (LCP)

Põletustehnikad

Jäätmete põletamine (WI)

Jäätmete põletamine

Energiatõhusus (ENE)

Energiatõhusus

Jäätmekäitlus (WT)

Jäätmekäitlus

Ladustamisel tekkiv heide (EFS)

Materjalide ladustamine ja käitlemine

Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM)

Tehnikate majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju

Suuremahuline orgaaniliste tööstuskemikaalide tootmine (LVOC)

Melamiini, karbamiid-formaldehüüd-vaikude ja metüleendifenüüldiisotsüanaadi tootmine

ÜLDISED KAALUTLUSED

PARIM VÕIMALIK TEHNIKA

Käesolevates PVT-järeldustes esitatud tehnikate loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid tehnikaid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

Kui ei ole öeldud teisiti, on käesolevad PVT-järeldused üldkohaldatavad.

PVTGA SAAVUTATAV ÕHKUHEITE TASE

Kui ei ole öeldud teisiti, osutab käesolevates PVT-järeldustes esitatud PVTga saavutatav õhkuheite tase saasteainete sellistele kontsentratsioonidele, mida väljendatakse eraldunud saasteaine massi sisaldusega heitgaasis standardtingimustel (273,15 K, 101,3 kPa), mõõdetuna kuivas gaasis, ning seda väljendatakse ühikuga mg/Nm3.

Hapniku võrdlustasemed on järgmised:

Heiteallikas

Hapnikusisalduse võrdlustase

Puitlaastplaatide otsekuumutusega kuivatid või orienteeritud laastuga plaatide otsekuumutusega kuivatid eraldi või koos pressiga

18 mahuprotsenti hapnikku

Kõik muud allikad

Ilma hapniku korrektsioonita

Järgnevalt on esitatud valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapnikusisalduse võrdlustasemel.

Formula

kus

ER (mg/Nm3)

:

heite kontsentratsioon hapnikusisalduse võrdlustasemel;

OR (mahuprotsentides)

:

hapnikusisalduse võrdlustase;

EM (mg/Nm3)

:

heite mõõdetud kontsentratsioon;

OM (mahuprotsentides)

:

mõõdetud hapnikusisaldus.

PVT-ga saavutatav saasteainete õhkuheite tase osutab proovivõtuperioodi keskmisele väärtusele, mis tähendab järgmist:

kolme järjestikuse, vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise keskmine väärtus (1)

PVTGA SAAVUTATAV VETTEHEITE TASE

Käesolevates PVT-järeldustes esitatud PVTga saavutatav vetteheite tase osutab kontsentratsiooni väärtusele (eraldunud ainete mass vee koguse kohta), mida väljendatakse ühikuga mg/l.

Kõnealune PVTga saavutatav heitetase osutab ühe aasta jooksul saadud proovide keskmisele, mis tähendab vooluhulgaga kaalutud keskmist kõigist 24 tunnistest liitproovidest, mille kogumisel arvestatakse voolukiirust ja mis on võetud ühe aasta jooksul asjaomase näitaja jaoks ettenähtud miinimum-sagedusega tavapärastel käitamistingimustel.

Vooluhulgaga kaalutud keskmine kõigist 24 tunnistest liitproovidest, mille kogumisel arvestatakse voolukiirust, arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus

cw

=

asjaomase näitaja vooluhulgaga kaalutud keskmine kontsentratsioon;

n

=

mõõtmiste arv;

ci

=

asjaomase näitaja keskmine kontsentratsioon ajavahemiku i jooksul;

qi

=

keskmine voolukiirus ajavahemiku i jooksul.

Aega arvestavat proovivõttu võib kasutada tingimusel, et suudetakse tõendada voolu piisav stabiilsus.

Kõik PVTga saavutatavad vetteheite tasemed mõõdetakse heite käitisest väljumise kohas.

MÕISTED JA LÜHENDID

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

Mõiste

Määratlus

COD

Keemiline hapnikutarve; hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine oksüdeerimiseks süsihappegaasiks (tavaliselt peetakse silmas analüüsi dikromaadiga oksüdeerimise meetodi abil).

Pidev mõõtmine

Pidev mõõdetava näitaja suuruse määramine, kasutades püsivalt paigaldatud automatiseeritud mõõtmissüsteemi (AMS) või heite pidevmõõtesüsteemi (HPMS).

Pidevpress

Lintpress, mis avaldab survet katkematult liikuvale kiuvaibale.

Hajusheide

Heide, mis ei välju kindlate heitepunktide, nagu nt korstnate kaudu.

Otsekuumutusega kuivati

Kuivati, kus põletusseadmest või muust allikast väljuvad gaasid on kuivatatavate laastude, kiukimpude või kiududega otseses kontaktis. Kuivatus saavutatakse konvektsiooni teel.

Tolm

Tahkete osakeste üldkogus.

Olemasolev käitiseosa

Käitiseosa, mis ei ole uus käitiseosa.

Kiud

Puidu või muu taimse materjali lignotselluloossed osad, mis on saadud mehaanilisel või termomehaanilisel pulbi valmistamisel defibraatoris. Kiudusid kasutatakse lähtematerjalina kiudplaatide tootmisel.

Kiudplaat

Nagu on määratletud standardis EN 316, st paneel nimipaksusega 1,5 mm või rohkem, mis on valmistatud lignotsellulooskiududest kuumuse ja/või rõhu mõjul. Kiudplaatide hulka kuuluvad märgmeetodil valmistatud plaadid (kõvad, poolkõvad ja pehmed) ja kuivmeetodil valmistatud plaadid (MDF).

Lehtpuit

Rühm puiduliike, sealhulgas haab, pöök, kask ja eukalüpt. Lehtpuidu mõiste vastandiks on mõiste okaspuit.

Kaudkuumutusega kuivati

Kuivati, milles kuivatamine saavutatakse üksnes soojuskiirguse ja -juhtimise teel.

Kiuvaiba moodustamine

Laastude, kiukimpude või kiudude laotamine kiuvaiba moodustamiseks, mis seejärel suunatakse edasi pressi alla.

Mitmekorruseline press

Surveseade ühe või mitme eraldi moodustatud paneeli pressimiseks.

Uus käitiseosa

Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt kasutusloa saanud käitiseosa või pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist täielikult asendatud käitiseosa.

NOX

Lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud NO2.-na.

OSB

Orienteeritud laastuga plaat, nagu see on määratletud standardis EN 300, st mitmekihiline plaat, mis koosneb peamiselt puidu kiukimpudest koos sideainega. Välimise kihi kiukimbud on orienteeritud plaadi pikkuse või laiuse järgi või on nendega paralleelsed. Sisemise kihi kiud võivad olla orienteeritud igas suunas, üldiselt on need väliskihtide kiukimpude suhtes täisnurga all.

PB

Puitlaastplaadid, nagu on määratletud standardis EN 309, st puiduosakestest (puiduhelbed, laastud, pilpad, saepuru jms) ja/või muust laastude kujul lignotselluloossest materjalist (linakiud, kanepikiud, suhkruroo pressimisjäätmed jms) surve ja kuumuse mõjul ning liimi lisamisega valmistatud paneelmaterjal.

PCDD/F

Polüklooritud dibenzo-dioksiinid ja -furaanid

Perioodiline mõõtmine

Mõõtmine teatavate ajavahemike tagant käsitsi- või automaatsete etalonmeetoditega.

Tehnoloogiline vesi

Tehnoloogilises protsessis kasutatud ja saastunud vesi, välja arvatud pindmine äravooluvesi.

Taaskasutuspuit

Peamiselt puitu sisaldav materjal. Taaskasutuspuit võib olla kasutuses olnud puit või puidujäägid. Taaskasutusse võetud puit on materjal, mis sisaldab peamiselt puitu, mis on saadud vahetult pärast tarbimist ringlusse võetud puidust.

Defibreerimine

Puidulaastude kiududeks muutmine, kasutades defibraatorit.

Ümarpuit

Puupalk.

Okaspuit

Okaspuude, sealhulgas männi ja kuuse puit. Okaspuidu mõiste vastandiks on mõiste lehtpuit.

Pindmine äravooluvesi

Sademete äravoolu- ja drenaaživesi, mis on kogutud välitingimustes asuvatelt puidu laoplatsidelt ning ka siseruumides asuvatelt käitlusaladelt.

TSS

Hõljuvaine kogusisaldus (heitvees); kogu hõljuvaine massikontsentratsioon, mis on mõõdetud klaaskiudfiltrilt gravimeetriliselt.

TVOC

Lenduvad orgaanilised ühendid kokku, väljendatud C-na (õhus).

Puidu eelnev ja täiendav töötlemine

Igasugune puiduosakeste, laastude, kiukimpude või kiudude ja pressitud paneelide aktiivne käsitsemine, töötlemine, ladustamine. Eelnev töötlemine hõlmab igasugust puidu töötlemist alates sellest hetkest, kui puittooraine väljub ladustamisplatsilt. Täiendav töötlemine hõlmab kõiki protsesse pärast seda, kui paneel väljub pressi alt ning kuni selleni, kui toorpaneel või lisandväärtusega paneeltoode viiakse ladustamisele. Puidu eelnev ja täiendav töötlemine ei hõlma kuivatamist ega paneelide pressimist.

1.1.   ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED

1.1.1.   Keskkonnajuhtimissüsteem

PVT 1.

Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:

I.

juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus;

II.

keskkonnapoliitika selline määratlemine, mis muu hulgas näeb ette, et juhtkond täiustab pidevalt käitist;

III.

vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

IV.

protsesside elluviimine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)

struktuur ja vastutus;

b)

värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;

c)

kommunikatsioon;

d)

töötajate kaasamine;

e)

dokumentatsioon;

f)

tõhus protsessijuhtimine;

g)

hoolduskavad;

h)

valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;

i)

vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

V.

täitmise kontrollimine ja parandusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)

seire ja mõõtmine (vt ka „Reference Report on Monitoring”);

b)

parandus- ja ennetusmeetmed;

c)

dokumenteerimine;

d)

sõltumatu (võimaluse korral) sise- ja väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt;

VI.

keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;

VII.

puhtama tehnoloogia arengu järgimine;

VIII.

uue käitiseosa projekteerimise ajal käitise tegevuse lõpetamisest tuleneva ning kogu selle tööaja jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine;

IX.

korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Mõnel juhul on järgmised kavad keskkonnajuhtimissüsteemi osad:

X.

jäätmekava (vt PVT 11);

XI.

kvaliteedikontrolli kava paneelide toorainena ja kütusena kasutatava taaskasutuspuidu jaoks (vt PVT 2b);

XII.

müratekke piiramise kava (vt PVT 4);

XIII.

lõhnatekke piiramise kava (vt PVT 9);

XIV.

tolmutekke piiramise kava (vt PVT 23).

Kohaldamine

Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega.

1.1.2.   Hea töökorraldus

PVT 2.

Tootmisprotsessi keskkonnamõju vähendamiseks on PVT hea töökorralduse põhimõtete rakendamine, kasutades kõiki allpool esitatud tehnikaid.

 

Kirjeldus

a

Kemikaalide ja lisaainete hoolikas valimine ja kontrollimine.

b

Tooraine ja/või kütusena kasutatava taaskasutuspuidu kvaliteedikontrolli kava rakendamine, (2) eelkõige selleks, et kontrollida saasteainete, nagu As, Pb, Cd, Cr, Cu, Hg, Zn, kloori, fluori ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemist.

c

Toorainete ja jäätmete hoolikas käsitsemine ja ladustamine.

d

Seadmete, transporditeede ja tooraine ladustamisalade regulaarne hooldamine ja puhastamine.

e

Tehnoloogilise vee taaskasutamise ja teiseste veeallikate kasutamise võimaluste läbivaatamine.

PVT 3.

Õhkuheite vähendamiseks on PVT jääkgaaside töötlemissüsteemide käitamine nii, et tavapärastes töötingimustes on nende töökindlus hea ja need töötavad optimaalse võimsusega.

Kirjeldus

Teatud ebatavaliste töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi töökord, seda eelkõige:

i)

käivitamise ja seiskamise ajaks;

ii)

muude eriolukordade puhuks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt põletusseadme ja/või jääkgaasi töötlemissüsteemi korralised ja erakorralised hooldus- ja puhastustööd).

1.1.3.   Müra

PVT 4.

Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks on PVT ühe allpool nimetatud tehnika või nende kombinatsiooni kasutamine.

 

Kirjeldus

Rakendatavus

Tehnikad müra ja vibratsiooni ärahoidmiseks

a

Käitise strateegiline planeerimine selliselt, et kõige mürarikkamate toimingute puhul toimiksid tegevuskohal olevad hooned heliisolatsioonina.

Üldiselt rakendatav uute käitiste puhul. Hoonete paiknemine võib piirata rakendatavust olemasolevate käitiste suhtes.

b

Müravähendamiskava kohaldamine, mis hõlmab järgmist: müraallikate kaardistamine, käitisest väljapoole jäävate müra vastuvõtjate kindlakstegemine, müra leviku modelleerimine ning kõige kulutõhusamate meetmete hindamine ja nende rakendamine.

Üldrakendatav

c

Korrapäraste mürauuringute tegemine koos müratasemete seirega väljaspool tegevuskoha piire.

Tehnikad, müra ja vibratsiooni vähendamine punktallikatest

d

Müratekitavate seadmete sulgemine ümbrisega või kapseldamine ning hoonete helikindlaks muutmine.

Üldrakendatav

e

Eraldiseisvate seadmete lahtisidumine vibratsiooni ja resonantsmüra ennetamiseks ja leviku vähendamiseks.

f

Punktallika isoleerimine, kasutades müraallikate puhul helisummuteid, müravähendajad, nt ventilaatoreid, akustilisi väljalaskeavasid ja akustilisi piirdeid või filtreid.

g

Uste ja väravate suletuna hoidmine alati, kui neid ei kasutata. Kukkumiskõrguse vähendamine ümarpuidu mahalaadimisel.

Tehnikad müra ja vibratsiooni vähendamiseks käitise ala tasandil

h

Liiklusmüra vähendamine tegevuskohal toimuva liikluse ning tegevuskohale sisenevate veokite kiiruse piiramise teel.

Üldrakendatav

i

Välitegevuste piiramine öisel ajal.

j

Kõigi seadmete regulaarne hooldamine.

k

Mürakaitseseinte, looduslike tõkete või tammide kasutamine müraallikate varjamiseks.

1.1.4.   Heide pinnasele ja põhjavette

PVT 5.

Pinnasele ja põhjavette sattuva heite ärahoidmiseks on PVT kasutada järgmisi tehnikaid:

I.

vaikude ja muude abimaterjalide peale- ja mahalaadimine üksnes selleks ettenähtud alal, mis on kaitstud lekke äravoolu eest;

II.

jäätmete kõrvaldamist oodates kõigi jäätmete kogumine ja ladustamine selleks määratud alale, mis on kaitstud lekke äravoolu eest;

III.

vedeliku ülevooluohuga kohtade (kõigi pumpade tühjenduskaevud või muud vahehoidlad) varustamine alarmiga, mis aktiveerub vedeliku kõrge taseme korral;

IV.

vaikude, lisandite ja vaigusegude jaoks ette nähtud mahutite ja torujuhtmete kontrolli- ja järelevalvekava kehtestamine ja rakendamine;

V.

kõigi äärikute ja ventiilide kontrollimine lekete suhtes nende torude puhul, mida kasutatakse muu materjali kui vee ja puidu transportimiseks; selliste kontrollimiste registri pidamine;

VI.

kogumissüsteemi loomine selleks, et koguda äärikute ja ventiilide lekkeid nende torude puhul, mida kasutatakse muu materjali kui vee ja puidu transportimiseks, välja arvatud juhul, kui äärik või ventiil on juba ehituse poolest lekkekindel;

VII.

kogumistõkete ja absorbeeriva materjali piisavate varude tagamine;

VIII.

vältida maa-alust torustikku muude ainete kui vee ja puidu transportimiseks;

IX.

kogu tulekustutusvee kogumine ja ohutu kõrvaldamine;

X.

välitingimustes olevatelt puidu ladustamisaladelt tuleva pindmise äravooluvee reservuaaridele veekindla põhja ehitamine.

1.1.5.   Energiajuhtimine ja energiatõhusus

PVT 6.

Energiatarbimise vähendamiseks on PVT energia tegevuskava vastuvõtmine, mis hõlmab kõiki alljärgnevaid tehnikaid:

I.

energia kasutamise ja maksumuse jälgimise süsteemi kasutamine;

II.

põhitoimingute energiatõhususe auditite tegemine;

III.

kasutada süsteemset lähenemisviisi pidevaks seadmete uuendamiseks, et suurendada energiatõhusust;

IV.

energiakasutamise juhtimisseadmete uuendamine;

V.

teha käitisesiseseid energiajuhtimise koolitusi töötajatele.

PVT 7.

Energiatõhususe suurendamiseks on PVT põletusseadme käitamise optimeerimine, jälgides ja kontrollides võtmetähtsusega näitajaid (O2, CO, NOx) ning rakendades üht või mitut järgnevatest tehnikatest.

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Puidusette veetustamine enne selle kasutamist kütusena.

Üldrakendatav

b

Soojuse tagastamine kuumadest jääkgaasidest heite vähendamise märgsüsteemides soojusvaheti abil

Rakendatakse käitiseosade puhul, kus on heite vähendamise märgsüsteemid ja kui tagastatud energiat on võimalik kasutada

c

Muude protsesside kuumade jääkgaaside taasringlusse võtmine põletusseadmes või kuivati jaoks kuumade gaaside eelsoojendamiseks

Rakendatavus võib olla piiratud kaudkuumutusega kuivatite ja kiukuivatite puhul või, kui põletusseadme konfiguratsioon ei võimalda õhu kontrollitud lisamist.

PVT 8.

Energia tõhusaks kasutamiseks märja kiu ettevalmistamisel puitkiudplaatide tootmisel on PVT ühe või mitme järgneva tehnika kasutamine.

 

Tehnika

Kirjeldus

Rakendatavus

a

Laastude puhastamine ja pehmendamine

Toorlaastude mehaaniline puhastamine ja pesemine

Rakendatav uute defibraatorite ja suuremate uuenduste puhul

b

Vaakumaurustamine

Kuuma vee tagastamine auru tootmiseks

Rakendatav uute defibraatorite ja suuremate uuenduste puhul

c

Kuumuse tagastamine defibreerimisel kasutatud aurust.

Soojusvahetid, mis toodavad kuuma vett auru tootmiseks ja laastude pesemiseks

Rakendatav uute defibraatorite ja suuremate uuenduste puhul

1.1.6.   Lõhnateke

PVT 9.

Lõhnatekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle käitisest levimise vähendamiseks on PVT lõhnahalduskava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1), mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

I.

meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

II.

lõhnaseire teostamise kava;

III.

kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele reageerimise kava;

IV.

lõhnatekke vältimise ja vähendamise kava, mille eesmärk on tuvastada lõhnaallikas (-allikad); lõhnadega kokkupuutumise mõõtmine/hindamine; lõhnaallikate iseloomustamine; ärahoidmis- ja/või vähendamismeetmete rakendamine.

Rakendatavus

Rakendatavus on piiratud juhtudega, kui lõhnateket võib eeldada ja/või neist on teatatud elamupiirkonnas või muudes tundlikes piirkondades (nt puhkealadel).

PVT 10.

Lõhnatekke ärahoidmiseks ja vähendamiseks on PVT kuivatist ja pressist väljuva jääkgaasi töötlemine PVT 17 ja 19 kohaselt.

1.1.7.   Jäätmete ja jääkide käitlus

PVT 11.

Jäätmete tekke ärahoidmiseks või kui see ei ole võimalik, siis kõrvaldamisele saadetava jäätmekoguse vähendamiseks on PVT jäätmekava vastuvõtmine ja rakendamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1); selle kavaga tagatakse tähtsuse järjekorras seda, et jäätmete teke hoitakse ära, jäätmed valmistatakse ette korduskasutuseks, võetakse ringlusse või taaskasutusse.

PVT 12.

Kõrvaldamisele saadetavate tahkete jäätmete koguse vähendamiseks on PVT ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine:

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Käitises kogutud puidujäätmete, nagu mahalõigatud osade ja väljapraagitud paneelide korduskasutamine toorainena.

Väljapraagitud puitkiudplaatide puhul võib rakendatavus olla piiratud.

b

Käitises kogutud puidujäätmete, peente puiduosakeste ja tolmuvähendamissüsteemis kogutud tolmu ning heitvee filtrimisel saadud puidusette kasutamine kütusena (tegevuskohas asuvas asjakohaselt varustatud põletusseadmes) või toorainena.

Puidusette kasutamine kütusena võib olla piiratud, kui kuivatamiseks vajaminev energiahulk kaalub üles keskkonnakasu.

c

Jääkide kogumise optimeerimiseks kasutada ring-kogumissüsteeme ühe keskse filtrimisseadmega, nt kottfiltri, tsüklonfiltri või suure tõhususega tsüklonitega.

Üldrakendatav uute käitiseosade puhul. Olemasoleva käitiseosa skeem võib rakendatavust piirata.

PVT 13.

Biomassi põletamisest tekkiva koldetuha ja räbu ohutu käitlemise ja taaskasutuse tagamiseks on PVT kõigi alljärgnevate tehnikate kasutamine.

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Pidevalt vaadata läbi koldetuha ja räbu taaskasutuse võimalusi käitises või väljapool käitist.

Üldrakendatav.

b

Tõhus põlemisprotsess, mis vähendab süsinikujääkide sisaldust.

Üldrakendatav.

c

Koldetuha ja räbu ohutu käitlemine suletud konveieritel ja suletud mahutites või niisutamise teel.

Niisutamine on vajalik üksnes siis, kui koldetuhka ja räbu niisutatakse ohutusega seotud põhjustel.

d

Koldetuha ja räbu ohutu ladustamine selleks ettenähtud veekindlale alale, kus on olemas nõrgvee kogumissüsteem.

Üldrakendatav.

1.1.8.   Seire

PVT 14.

PVT on õhku- ja vetteheite seire ning tehniliste suitsugaaside seire kooskõlas EN standarditega vähemalt allpool ettenähtud sagedusega. ENi normide puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, liikmesriigi või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Kuivatist õhku eralduva ning kuivatist ja pressist õhku eralduva kombineeritud töödeldud heite seire

Näitaja

Standard(id)

Seire miinimumsagedus

Seire seoses millega

Tolm

EN 13284-1

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord kuue kuu jooksul

PVT 17

TVOC (3)

EN 12619

PVT 17

Formaldehüüd

EN standard ei ole kättesaadav (8)

PVT 17

NOX

EN 14792

PVT 18

HCl (6)

EN 1911

HF (6)

ISO 15713

SO2  (4)

EN 14791

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord aastas

Metallid (5)  (6)

EN 13211 (Hg puhul), EN 14385 (muude metallide puhul)

PCDD/F (6)

EN 1948 osad 1, 2 ja 3

NH3  (7)

EN standard ei ole kättesaadav

Pressist väljuva õhkuheite seire

Näitaja

Standard(id)

Seire miinimumsagedus

Seire seoses millega

Tolm

EN 13284-1

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord kuue kuu jooksul

PVT 19

TVOC

EN 12619

PVT 19

Formaldehüüd

EN standard ei ole kättesaadavrf (10)

PVT 19

Paberi immutamise kuivatusahjudest väljuva õhkuheite seire

Näitaja

Standard(id)

Seire miinimumsagedus

Seire seoses millega

TVOC (9)

EN 12619

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord aastas

PVT 21

Formaldehüüd

EN standard ei ole kättesaadav (10)

PVT 21

Suunatud õhkuheite seire eelneva ja täiendava töötlemise käigus

Näitaja

Standard(id)

Miinimumsagedus

Järelevalve seoses millega

Tolm

EN 13284-1 (11)

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord aastas (11)

PVT 20

Põlemisel tekkiva suitsugaasi seire, mida pärast kasutatakse otsekuumutusega kuivatis  (12)

Näitaja

Standard(id)

Seire miinimumsagedus

Seire seoses millega

NOX

Perioodiline: EN 14792

Pidev: EN 15267-1 kuni 3 ja EN 14181

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord aastas või pidev mõõtmine

PVT 7

CO

Perioodiline: EN 15058

Pidev: EN15267-1 kuni 3 ja EN 14181

PVT 7

Vetteheite seire puidukiu tootmisel

Näitaja

Standard(id)

Seire miinimumsagedus

Seire seoses millega

Hõljuvainet kokku

EN 872

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord nädalas.

PVT 27

Keemiline hapnikutarve (COD) (13)

EN standard ei ole kättesaadav

PVT 27

TOC (orgaanilise süsiniku kogusisaldus, väljendatud C-na)

EN 1484

Metallid, (14) kui on asjakohane (nt kui kasutatakse taaskasutuspuitu)

Saadaval on mitmed EN standardid

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord kuue kuu jooksul.

Pindmisest äravooluveest tuleneva vetteheite seire

Näitaja

Standard(id)

Seire miinimumsagedus

Seire seoses millega

Hõljuvainet kokku

EN 872

Perioodiline mõõtmine vähemalt kord iga kolme kuu tagant (15)

PVT 25

PVT 15.

Heitkoguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks kasutatavate tehnikate stabiilsuse ja tõhususe tagamiseks on PVT sobivate asendusnäitajate jälgimine.

Kirjeldus

Jälgitavad asendusnäitajad võivad hõlmata järgmist: jääkgaasi vool; jääkgaasi temperatuur; heidete visuaalne välimus; veevool ja vee temperatuur gaasipuhastites; pingelangus elektrifiltrites; ventilaatori kiirus ja rõhu langus kottfiltrite läbimisel. Asendusnäitajate valimine sõltub heitkoguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks rakendatud tehnikast.

PVT 16.

PVT on tootmisprotsessi käigus vetteheite seisukohalt oluliste protsessi näitajate pidev jälgimine, sealhulgas heitvee, pH ja temperatuuri jälgimine.

1.2.   HEIDE ÕHKU

1.2.1.   Suunatud heide

PVT 17.

Kuivatist pärineva heite ärahoidmiseks või vähendamiseks on PVT kuivatusprotsessi tasakaalustatud toimimise saavutamine ja selle juhtimine ning ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine.

 

Tehnika

Peamiste saasteainete heite vähendamine

Rakendatavus

a

Otsekuumutusega kuivatisse siseneva kuuma gaasi tolmuheite vähendamine koos ühe või mitme allpool loetletud muu tehnikaga

Tolm

Rakendamine võib olla piiratud, nt väiksemate puutolmu põletite olemasolu korral.

b

Kottfilter (16)

Tolm

Rakendatav üksnes kaudkuumutusega kuivatite puhul. Ohutusprobleemide tõttu tuleks olla eriti hoolikas, kui kasutatakse üksnes taaskasutuspuitu.

c

Tsüklon (16)

Tolm

Üldrakendatav.

d

UTWS-ühendatud kuumutus- ja kuivatussüsteem, milles osa kuivatist väljuvatest jääkgaasidest põletatakse ja need läbivad soojusvaheti enne puitmaterjali kuivatamist (16)

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

Ei rakendata kiukuivatite puhul.

Rakendamine võib olla piiratud olemasolevate põletusseadmete korral, mis ei sobi kuivatist väljuva osalise jääkgaasi voo järelpõletamise jaoks.

e

Märgelektrifilter (16)

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

Üldrakendatav.

f

Märgskraber (16)

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

Üldrakendatav.

g

Bioskraber (16)

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

Suur tolmu kontsentratsioon ja kuivatist väljuva gaasi kõrge temperatuur võivad rakendamist piirata.

h

Formaldehüüdi keemiline lagundamine või selle püüdmine kemikaalidega kombinatsioonis märgpuhastusega

Formaldehüüd

Üldiselt rakendatav heitevähenduse märgsüsteemides.

Tabel 1

PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed (PVT SHT) kuivatist väljuva ning kuivatist ja pressist väljuva kombineeritud ja töödeldud heite puhul

Näitaja

Toode

Kuivati tüüp

Ühik

PVT SHT

(proovivõtmisperioodi keskväärtus)

Tolm

Puitlaastplaat (PB) või orienteeritud laastukihtidega plaat (OSB)

Otsekuumutusega kuivati

mg/Nm3

3–30

Kaudkuumutusega kuivati

3–10

Kiud

Kõik tüübid

3–20

Lenduvaid orgaanilisi ühendeid kokku

PB

Kõik tüübid

< 20–200 (17)  (18)

OSB

10–400 (18)

Kiud

< 20–120

Formaldehüüd

PB

Kõik tüübid

< 5–10 (19)

OSB

< 5–20

Kiud

< 5–15

Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.

PVT 18.

NOX õhkuheite ärahoidmiseks või vähendamiseks otsekuumutusega kuivatist on PVT tehnika a kasutamine või tehnika a kasutamine koos tehnikaga b.

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Tõhus põlemisprotsess, kasutades tolmpõletuse, keevkihtpõletuse ja restpõletuse puhul mitmeastmelist põletust õhu ja kütuse astmeviisilise etteandmisega

Üldrakendatav

b

Selektiivne mittekatalüütiline vähendamine (SNCR) karbamiidi või vedela ammoniaagi sissepritsimise ja sellega reageerimise teel

Tehnika rakendatavus võib olla piiratud väga erinevate põlemistingimuste tõttu

Tabel 2

PVTga saavutatav heitetase (PVT SHT) otsekuumutusega kuivatist õhku eralduva NOX puhul

Näitaja

Ühik

PVT SHT

(proovivõtmisperioodi keskväärtus)

NOX

mg/Nm3

30–250

Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.

PVT 19.

Selleks, et hoida ära või vähendada õhkuheidet pressist, on PVT pressist väljuvate torustikku kogutud jääkgaaside jahutamine ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni rakendamine.

 

Tehnika

Peamised saasteained, mille heidet vähendatakse

Rakendatavus

a

Valida väikese formaldehüüdisisaldusega vaigud

Lenduvad orgaanilised ühendid

Rakendatavus võib olla piiratud, näiteks konkreetse toote kvaliteedi nõuete tõttu

b

Pressi kontrollitud käitamine, mis hõlmab temperatuuri, kasutatava rõhu ja pressi kiiruse tasakaalustamist

Lenduvad orgaanilised ühendid

Rakendatavus võib olla piiratud, näiteks konkreetse toote kvaliteedi nõuete tõttu

c

Pressist tulnud kogutud jääkgaaside märgpuhastus, kasutades selleks Venturi skrabereid või hüdrotsükloneid vms (20)

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

Üldrakendatav

d

Märgelektrifilter (20)

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

e

Bioskraber (20)

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

f

Järelpõletus – viimane töötlusetapp pärast seda, kui gaas on läbinud märgskraberi

Tolm, lenduvad orgaanilised ühendid

Rakendatavus võib olla piiratud olemasolevate käitiste puhul, kus sobiv põletusseade ei ole paigaldatav

Tabel 3

PVTga saavutavad heitetasemed (PVT SHT) pressist õhku eralduva heite puhul

Näitaja

Ühik

PVT SHT

(proovivõtmisperioodi keskväärtus)

Tolm

mg/Nm3

3–15

TVOC

mg/Nm3

10–100

Formaldehüüd

mg/Nm3

2–15

Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.

PVT 20.

Tolmuheite vähendamiseks puidu eelneva ja täiendava töötlemise, puitmaterjali edasitoimetamise ning kiuvaiba moodustamise käigus on PVT kas kott- või tsüklonfiltri kasutamine.

Rakendatavus

Ohutusprobleemide tõttu ei pruugi kottfilter või tsüklonfilter olla sobiv, kui toorainena kasutatakse taaskasutuspuitu. Sellisel juhul võib kasutada saastevähenduse märgmeetodit (nt skraber).

Tabel 4

PVTga saavutatav heitetase (PVT SHT) õhkusuunatud tolmuheite puhul, mis tekib puidu eelneva ja täiendava töötlemise, puitmaterjali edasitoimetamise ning kiuvaiba moodustamise käigus

Näitaja

Ühik

PVT SHT

(proovivõtmisperioodi keskväärtus)

Tolm

mg/Nm3

< 3–5 (21)

Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.

PVT 21.

Paberi immutamiseks kasutatavatest kuivatusahjudest väljuvate lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine.

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Valida ja kasutada väikese formaldehüüdisisaldusega vaike

Üldrakendatav

b

Ahjude kontrollitud käitamine, mis hõlmab temperatuuri ja kiiruse tasakaalustamist

c

Jääkgaaside termiline oksüdeerimine regeneratiivses termooksüdeerijas või katalüütilises termilises oksüdeerijas (22)

d

Jääkgaasi järelpõletamine või põletamine põletusseadmes

Rakendatavus võib olla piiratud olemasolevate käitiste puhul, kus sobiv põletusseade ei ole käitisesse paigaldatav

e

Jääkgaasi märgpuhastus, millele järgneb töötlemine biofiltris (22)

Üldrakendatav

Tabel 5

Paberi immutamiseks ettenähtud kuivatusahjus PVTga saavutatav õhkuheite tase (PVT SHT) lenduvate orgaaniliste ühendite kogusumma (TVOC) ja formaldehüüdi heite puhul

Näitaja

Ühik

PVT SHT

(proovivõtmisperioodi keskväärtus)

TVOC

mg/Nm3

5–30

Formaldehüüd

mg/Nm3

< 5–10

Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.

1.2.2.   Hajusheide

PVT 22.

Selleks et hoida ära või, kui see ei ole võimalik, vähendada pressist väljuvat hajusheidet õhku, on PVT jääkgaaside kogumise optimeerimine ning jääkgaaside suunamine töötlemisele (vt PVT 19).

Kirjeldus

Jääkgaaside tõhus kogumine ja töötlemine (vt PVT 19) nii pressist väljumisel kui ka kogu pressi ulatuses pidevpressi puhul. Olemasolevate mitmekorruseliste presside puhul võib pressi korpusesse sulgemine olla ohutuse tagamise põhjustel piiratud.

PVT 23.

Selleks, et vähendada puitmaterjali transpordi, käitlemise ja ladustamise käigus tekkinud tolmu hajusheidet õhku, on PVT tolmukontrolli kava koostamine ja rakendamine keskkonnajuhtimise süsteemi osana (vt PVT 1) ning ühe või mitme alljärgneva tehnika rakendamine.

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Transporditeede, ladustamisalade ja sõidukite korrapärane puhastamine

Üldrakendatav

b

Saepuru mahalaadimine katusega kaetud läbisõidetavatel aladel

c

Saepuru tekitavate materjalide ladustamine punkrites, konteinerites, katusega kuhjades jne või puistmaterjalide ladustamine suletud ruumis

d

Tolmuheite summutamine veega piserdamise teel

1.3.   VETTEHEIDE

PVT 24.

Kogutud heitvee saastekoormuse vähendamiseks on PVT mõlema alljärgneva tehnika kasutamine

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Pindmise äravooluvee ja tehnoloogilise vee eraldi kogumine ja töötlemine

Olemasolevates käitistest võib selle tehnika kasutamine olla piiratud olemasoleva drenaaži kujunduse tõttu

b

Puidu, v.a ümarpuidu ja pindlaudade (23) ladustamine kõval pinnal

Üldrakendatav

PVT 25.

Pindmise äravooluvee vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada alljärgnevate tehnikate kombinatsioone

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Jämeda materjali eraldamine eeltöötlemise käigus tõkete ja sõeltega

Üldrakendatav

b

Õli ja vee eraldamine (24)

Üldrakendatav

c

Tahkete osakeste eemaldamine veereservuaarides või settepaakides setitamise teel (24)

Setitamine võib ruumi puudusel olla piiratud

Tabel 6

PVTga saavutatav heitetase (PVT SHT) hõljuvaine kogusisalduse jaoks pindmise äravooluvee otsesel laskmisel vastuvõtvasse veekogusse

Näitaja

Ühik

PVT SHT

(ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus)

TSS

mg/l

10–40

Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.

PVT 26.

Selleks, et hoida ära puidukiu tootmise käigus tekkivat tehnoloogilist heitvett või vähendada selle kogust, on PVT vee taasringlusse võtmise maksimeerimine

Kirjeldus

Suletud või avatud süsteemis saadetakse uuesti ringlusse laastude pesemisel, keetmisel ja/või defibreerimisel kasutatud vesi, olles seda käitise tasemel töödelnud tahkete osakeste mehaaniliseks eemaldamiseks kõige asjakohasemal viisil või aurutamisega.

PVT 27.

Puidukiu tootmisel tekkiva vetteheite vähendamiseks on PVT järgmiste tehnikate kombinatsioonide kasutamine.

 

Tehnika

Rakendatavus

a

Jämeda materjali eraldamine tõkete ja sõeltega

Üldrakendatav

b

Füüsikalis-keemiline eraldamine, nt kasutades liivafiltreid, lahustunud õhu flotatsiooni, koagulatsiooni ja helvestamist (25)

c

Bioloogiline töötlus (25)

Tabel 7

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT SHT) puidukiu tootmise tehnoloogilise heitvee otsesel laskmisel vastuvõtvasse veekogusse

Näitaja

PVT SHT

(ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus)

mg/l

TSS

5–35

COD

20–200

Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.

PVT 28.

Selleks, et hoida ära ja vähendada õhu märgpuhastussüsteemidest pärit heitvett, mida on enne veekogusse laskmist vaja töödelda, on PVT ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine.

Tehnika (26)

Rakendatavus

Kogutud tahkete osakeste eemaldamiseks märgpuhastussüsteemidest kasutada setitamist, dekanteerimist, kruvi- ja lintpresse

Üldrakendatav

Lahustunud õhu flotatsioon. Koagulatsioon ja helvestamine, millele järgneb helveste eemaldamine flotatsiooniga vees lahustunud õhu mullidena eraldumise abil

1.4.   TEHNIKATE KIRJELDUS

1.4.1.   Heide õhku

Tehnika

Kirjeldus

Biofilter

Biofilter lagundab orgaanilised ühendid bioloogilise oksüdeerimise teel. Jääkgaasivoog juhitakse läbi inertsest materjalist (nt plastik või keraamika) toetava täidise, mille peal orgaanilised ühendid oksüdeeritakse looduslike mikroorganismide toimel. Biofilter on tundlik tolmu, kõrge temperatuuri või jääkgaasi sisenemistemperatuuri suurte kõikumiste suhtes.

Bioskraber

Bioskraber on biofilter, mis on ühendatud märgskraberiga, milles eeltöödeldakse jääkgaasi, eemaldatakse sellest tolm ja langetatakse jääkgaasi sisenemistemperatuuri. Vesi ringleb pidevalt, sisenedes ülalt täidisega kolonni ning tilkudes täidist mööda alla. Vesi koguneb settebasseini, milles toimub edasine lagundamine. pH korrigeerimine ja toitainete lisamine võivad lagundamisele kaasa aidata.

Tsüklon

Tsüklonis kasutatakse tolmu eemaldamiseks jääkgaasivoogudest inertsi; gaas pannakse pöörlema ja rakendatakse sellega tsentrifugaaljõude; tavaliselt on tsüklonid koonilises korpuses. Tsükloneid kasutatakse eeltöötluseks enne edasist tolmu või orgaaniliste ühendite vähendamist. Tsükloneid võib kasutada üksikult või multitsüklonina.

Tsüklonfilter

Tsüklonfiltri puhul kasutatakse tsüklonmeetodi (jämedama tolmu eemaldamiseks) ja kottfiltri (peenema tolmu püüdmiseks) kombinatsiooni

Elektrifilter (ESP, elektrostaatiline sadestaja)

Elektrifiltri tööpõhimõte on osakeste laadimine ja eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes.

Märgelektrifilter (WESP)

Märgelektrifilter koosneb märgpuhastusetapist, mille käigus jääkgaasid puhastatakse ja kondenseeritakse, ning elektrifiltri märgrežiimist, mille käigus eemaldatakse kollektoriplaatidele kogunenud materjal veega loputamise teel. Enamasti on paigaldatud ka mehhanism (udupüüdur (demister)) veepiiskade eemaldamiseks enne heitgaasi väljalaskmist. Kogutud tolm eraldatakse veefaasist.

Kottfilter

Kottfiltrid on kootud või vildistatud poorsest kangast, mis laseb läbi gaasi, aga peab kinni tahked osakesed. Kottfiltri kasutamiseks on vaja valida suitsugaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal.

Katalüütiline termooksüdeerija

Katalüütilised termooksüdeerijad hävitavad orgaanilised ühendid katalüütiliselt metalli pinnal ja termiliselt põlemiskambris, kus kütuse (tavaliselt maagaas) ja jääkgaasides sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite põletamise leek kuumutab jääkgaasijuga. Põletamistemperatuur on vahemikus 400–700 °C. Soojust on võimalik tagastada enne töödeldud heitgaaside väljalaskmist.

Regeneratiivne termooksüdeerija

Termooksüdeerijad hävitavad orgaanilised ühendid termiliselt põlemiskambris, kus kütuse (tavaliselt maagaas) ja jääkgaasides sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite põletamisest tekkinud leek kuumutab jääkgaasijuga. Põletamise temperatuur on vahemikus 800 °C – 1 100 °C. Regeneratiivsetel termooksüdeerijatel on kaks või enam keraamilist kolonnitäidise kambrit, kus esimeses kambris ühest põletamistsüklist tekkivat soojust kasutatakse kolonnitäidise kuumutamiseks teises kambris. Töödeldud jääkgaasist saab soojuse tagastada enne heitgaasi väljalaskmist.

UTWS- ühendatud kuumutus- ja kuivatussüsteem, milles osa kuivatist väljuvatest jääkgaasidest põletatakse ja need läbivad soojusvaheti enne puitmaterjali kuivatamist

UTWS on saksakeelne akronüüm: „Umluft” (kuivati jääkgaaside taasringlusse võtmine), „Teilstromverbrennung” (kuivati jääkgaasi suunatud voo osaline järelpõletamine), „Wärmerückgewinnung” (kuivati jääkgaasi soojustagastus), „Staubabscheidung” (tolmukäitlus: põletusseadmest väljunud gaasivoost kinnipüütud tolmu käitlemine).

UTWS on soojusvaheti ja põletusseadmega kombineeritud trummelkuivati, milles võetakse ringlusse kuivati jääkgaas. Kuivati ringlusse võetud jääkgaas on kuum auruvoog, mida saab kasutada auruga kuivatamisel. Kuivati jääkgaas soojendatakse soojusvahetis suitsugaaside põletamisest saadud kuumusega ning juhitakse tagasi kuivatisse. Osa kuivati jääkgaasijoast juhitakse pidevalt põlemiskambrisse järelpõletamisele. Puidu kuivatamisel tekkinud saasteained hävitatakse soojusvahetis ja järelpõletamisel. Põletusseadmest väljajuhitud suitsugaase töödeldakse kottfiltris või elektrifiltris.

Märgskraber

Märgskraberid püüavad ja eemaldavad tolmu inertskokkupõrgetega, otsese püüdmise ja absorptsiooniga veefaasis. Märgskraberid võivad olla mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega, nt pihustusskraber, põrkeplaadiskraber või Venturi skraber, ning neid võib kasutada tolmu eeltöötlemiseks või eraldiseisva tehnikana. Mingil määral saab orgaanilisi ühendeid eemaldada või nende eemaldamist parandada kemikaalide lisamisega puhastusvette (sellega saavutatakse keemiline oksüdeerimine või mõni muu muutus). Saadud vedelikku tuleb töödelda, et eraldada kogutud tolm setitamise või filtrimise teel.

1.4.2.   Vetteheide

Tehnika

Kirjeldus

Bioloogiline töötlus

Lahustunud orgaaniliste ainete bioloogiline oksüdeerimine, kasutades mikroorganismide ainevahetust või orgaanilise materjali anaeroobne lagundamine heitvees mikroorganismide toimel. Bioloogilisele töötlusele järgneb tavaliselt hõljuvaine eemaldamine nt setitamise teel.

Koagulatsioon ja helvestamine

Koagulatsiooni ja helvestamist kasutatakse hõljuvaine heitveest eraldamiseks ning neid viiakse sageli läbi üksteisele järgnevate etappidena. Koagulatsioonil lisatakse hõljuvainele vastupidiselt laetud koagulante. Helvestamist tehakse polümeeride lisamisega, mille tagajärjel tahked mikroosakesed liituvad kokkupõrkel ning tekivad suuremad helbed.

Flotatsioon

Suurte helveste ehk hõljuvate osakeste eraldamine heitveest nende toomisega suspensiooni pinnale.

Lahustunud õhu flotatsioon

Flotatsiooni tehnikad, mille puhul koaguleerunud ja helvestatud materjali eraldamiseks kasutatakse rõhu langetamist ja lahustunud õhu eraldumist selle tulemusel.

Filtrimine

Tahke aine eraldamine jääkveest poorse keskkonna läbimisel. See hõlmab erinevaid tehnikaid, nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine ja ultrafiltrimine.

Õli ja vee eraldamine

Lahustumatute süsivesinike eraldamine ja ekstraheerimine, kasutades eri faaside (vedelik-vedelik või tahke-vedelik) tiheduse erinevusi. Suurema tihedusega faas settib ja väiksema tihedusega faas tõuseb pinnale.

Settimisbasseinid

Suure pindalaga basseinid tahkete ainete passiivseks gravitatsiooniliseks settimiseks.

Setitamine

Hõljuvosakeste ja -aine eraldamine gravitatsioonilise settimisega.


(1)  Iga näitaja puhul võib kasutada sobivamat ajavahemikku mõõtmiseks, kui 30-minutiline mõõtmine ei ole proovivõtu- ja analüüsimeetodite piiratud võimaluste tõttu asjakohane.

(2)  Tahkete biokütuste klassifitseerimiseks võib kasutada standardit EN 14961-1:2010.

(3)  Lenduvad orgaanilised ühendid kokku. Standardi EN ISO 25140 või EN ISO 25139 kohaselt seiratud metaan lahutatakse tulemusest, kui kütusena kasutatakse maagaasi, veeldatud naftagaasi vms.

(4)  Ei ole asjakohane, kui kütusena kasutatakse peamiselt puidupõhiseid kütuseid, maagaasi, veeldatud naftagaasi vms.

(5)  Sealhulgas As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl ja V.

(6)  Asjakohane juhul, kui saastunud taaskasutuspuitu kasutatakse kütusena.

(7)  Asjakohane, kui rakendatakse selektiivset mittekatalüütilist taandamist.

(8)  Kuni EN standard puudub, on eelistatud lähenemisviis isokineetiline proovivõtt puhastusseadmes kasutatud lahusest kuumutatud mõõtevarva ja filtriboksiga ning ilma mõõtevarva pesemiseta; selline proovivõtt põhineb US EPA M316 meetodil.

(9)  Standardi EN ISO 25140 või EN ISO 25139 kohaselt seiratud metaan lahutatakse tulemusest, kui kütusena kasutatakse maagaasi, veeldatud naftagaasi vms.

(10)  Kuni EN standard puudub, on eelistatud lähenemisviis isokineetiline proovivõtt puhastusseadmes kasutatud lahusest kuumutatud mõõtevarva ja filtriboksiga ning ilma mõõtevarva pesemiseta; selline proovivõtt põhineb US EPA M316 meetodil.

(11)  Proovivõtu kottfiltritest või tsüklonfiltritest võib asendada filtri läbimisel toimuva rõhu languse pidevseirega; selline rõhu langus kujutab endast indikatiivset asendusnäitajat.

(12)  Mõõtmine tehakse punktis, mis asub enne suitsugaasi segamist muude õhuvoogudega, ning üksnes juhul, kui see on tehniliselt võimalik.

(13)  Majanduslikel ja keskkonnahoiu põhjustel asendatakse keemilise hapnikutarbe määramine üha sagedamini orgaanilise süsiniku üldsisalduse määramisega. Nende kahe näitaja korrelatsioon tuleks määrata iga konkreetse käitise puhul.

(14)  Sealhulgas As, Cr, Cu, Ni, Pb ja Zn.

(15)  Kui vool on esindusliku proovi võtmise jaoks ebapiisav, võib äravooluga võrdelise proovi asendada mõne muu standardse proovivõtmisega.

(16)  Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.1.

(17)  Neid PVT SHTsid ei kohaldata, kui peamise toorainena kasutatakse mändi.

(18)  Heitkoguseid alla 30 mg/Nm3 võib saavutada UTWS-kuivati kasutamisega.

(19)  Kui kasutatakse peaaegu ainult taaskasutuspuitu, võib heitkoguste ülemine piir ulatuda kuni 15 mg/Nm3.

(20)  Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.1.

(21)  Kui kottfiltrit või tsüklonfiltrit ei saa kasutada, võib heite ülemine piir olla kuni 10 mg/Nm3.

(22)  Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.1.

(23)  Palgi pindmisest osast saadud saematerjal, koorega või ilma, mis saadakse esimesel saagimisel, kui palk muudetakse prussiks.

(24)  Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.2.

(25)  Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.2.

(26)  Tehnikate kirjeldus on esitatud punktis 1.4.2.