12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2494/95 on kehtestatud tarbijahindade harmoneeritud indeksite („THHI”) koostamiseks vajalikud statistilised alused.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1708/2005 (3) on kehtestatud üldeeskirjad THHI indeksi vaatlusperioodi kindlaksmääramiseks ning selleks on määratud 2005 = 100.

(3)

Muudatused THHI alagruppide indeksite klassifitseerimises ning pärast 2005 = 100 kehtestamist THHIga seotud alagruppide indeksite kooskõlla viimine on tinginud vajaduse muuta indeksi vaatlusperioodi. THHI võrreldavuse ja asjakohasuse tagamiseks tuleks seetõttu kehtestada indeksi vaatlusperioodiks 2015 = 100.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2494/95 artikli 13 kohaselt on käesoleva määruse vastuvõtmisel võetud arvesse kulutasuvust.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/3

(1)

Nende piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste nimekirjad, kelle vastu olevaid nõudeid käsitatakse vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ nõuetena keskvalitsuse vastu, on asjakohased solventsuskapitalinõude standardvalemi kohase tururiski mooduli ja vastaspoole makseviivituse riski mooduli arvutamiseks.

(2)

Vajaduse korral tuleks nendesse nimekirjadesse kantud piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused liigitada tüübi järgi, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (2) artiklis 85 sätestatud tingimusi.

(3)

Järelevalveasutused on esitanud asjakohase teabe nende jurisdiktsioonis asuvate piirkondlike valitsuste ja kohalike ametiasutuste teatavate maksukogumisõiguste ja siseriikliku õigusega ette nähtud institutsioonilise korra ning selle kohta, mil määral kõnealused valitsused ja ametiasutused täidavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 2 punktis a sätestatud nõudeid.

(4)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(5)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult,

1)

Austrias: mis tahes „Land” või „Gemeinde”;

2)

Belgias: mis tahes „communauté” või „gemeenschap”, „région” või „gewest”, „province” või „provincie”, või „commune” või „gemeente”;

3)

Taanis: mis tahes „region” või „kommune”;

4)

Soomes: mis tahes „kaupunki” või „stad”, „kunta” või „kommun”, või „Ahvenanmaan maakunta” või „Landskapet Åland”;

5)

Prantsusmaal: mis tahes „région”, „département” või „commune”;

6)

Saksamaal: mis tahes „Land”, „Gemeindeverband” või „Gemeinde”;

7)

Liechtensteinis: mis tahes „Gemeinde”;

8)

Leedus: mis tahes „savivaldybė”;

9)

Luksemburgis: mis tahes „commune”;

10)

Madalmaades: mis tahes „provincie”, „waterschap” või „gemeente”;

11)

Poolas: mis tahes „województwo”, „związek powiatów”, „powiat”, „związek międzygminny”, „gmina”, või „miasto stołeczne Warszawa”;

12)

Portugalis: „Região Autónoma dos Açores” või „Região Autónoma da Madeira”;

13)

Hispaanias: mis tahes „comunidad autónoma” või „corporación local”;

14)

Rootsis: mis tahes „region”, „landsting” või „kommun”;

15)

Ühendkuningriigis: Šoti parlament, Walesi rahvusassamblee või Põhja-Iirimaa assamblee.

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/5

(1)

Direktiivis 2009/138/EÜ on sätestatud, et järelevalveasutused võivad kindlustus- või edasikindlustusandjale kehtestada lisakapitalinõude. On vaja ette näha lisakapitalinõuete kehtestamist, arvutamist ja kaotamist käsitlevate otsuste tegemise kord.

(2)

Selleks et kindlustus- või edasikindlustusandja saaks esitada teavet ja põhjendusi, mis võivad lisakapitalinõude kehtestamise vajadust vähendada või seda vaidlustada, peaks järelevalveasutus enne kapitalinõude kehtestamist käsitleva otsuse tegemist andma kindlustus- või edasikindlustusandjale võimaluse esitada põhjused, mis räägivad lisakapitalinõude kehtestamise vastu.

(3)

Kindlustus- või edasikindlustusandja koostöö järelevalveasutusega on oluline, et tagada lisakapitalinõude tõhusus järelevalvemeetmena. Selleks et järelevalveasutus saaks lisakapitalinõude kehtestamise aluseks võtta täpse ja ajakohase teabe, peaks kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalveasutuse taotluse korral kõnealuse nõude arvutama.

(4)

Selleks et kindlustus- või edasikindlustusandja saaks kõrvaldada puudused, mille tõttu lisakapitalinõue kehtestati, tuleb täpsustada lisakapitalinõude kehtestamist käsitleva otsuse sisu.

(5)

Järelevalveasutus ning kindlustus- või edasikindlustusandja ei tohiks tugineda ainult lisakapitalinõude iga-aastasele läbivaatamisele, vaid nad peaksid vajalike meetmete võtmise eesmärgil aktiivselt jälgima asjaolusid, mille tõttu lisakapitalinõue kehtestati. Selleks peaks kindlustus- või edasikindlustusandja esitama järelevalveasutusele eduaruanded nende puuduste kõrvaldamise kohta, mille tõttu lisakapitalinõue kehtestati. Samuti tuleb ette näha lisakapitalinõuet käsitlevate otsuste läbivaatamise kord, mida kohaldatakse juhul, kui asjaolud, mille tõttu kehtestati lisakapitalinõue, on oluliselt muutunud.

(6)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(7)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult,

a)

põhjused, mille tõttu lisakapitalinõue kehtestati;

b)

lisakapitalinõude arvutamise metoodika ja lisakapitalinõude summa;

c)

lisakapitalinõude kohaldamise alguskuupäev;

d)

vajaduse korral tähtaeg, mille jooksul peab kindlustus- või edasikindlustusandja kõrvaldama puudused, mille tõttu lisakapitalinõue kehtestati;

e)

vajaduse korral artikli 5 kohaselt esitatava eduaruande sisu ja esitamise sagedus.

a)

teave, mille kindlustus- või edasikindlustusandja esitas lisakapitalinõude kehtestamise ja arvutamise ajal;

b)

teave, mida järelevalveasutus sai järelevalvemenetluse ja mis tahes hilisema järelevalvetegevuse raames;

c)

eduaruandes esitatud teave, kui järelevalveasutus seda vastavalt artiklile 5 nõuab;

d)

mis tahes muu asjakohane teave, mis viitab olulistele muutustele asjaoludes, mille tõttu lisakapitalinõue kehtestati.

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/9

(1)

Solventsuskapitalinõude standardvalemi alusel tervisekindlustuse mooduli arvutamiseks tuleks sätestada kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve seoses teatavate riiklike õigusmeetmetega, millega lubatakse terviseriskiga seotud väljamaksete jagamist kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel.

(2)

Sellised standardhälbed tuleks sätestada ainult seoses Madalmaade ravikindlustusseadusega (Zorgverzekeringswet), millega on ette nähtud kohustuslik tervise põhikindlustus (basisverzekering) (edaspidi „Madalmaade tervisekindlustuse riskide tasandussüsteem”). Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uuringu kohaselt on Madalmaade tervisekindlustuse riskide tasandussüsteem ainuke selline süsteem liidus, mis vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud standardhälvete kindlaksmääramisel on võetud arvesse De Nederlandsche Bank'i arvutusi.

(4)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(5)

EIOPA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult, mis asutati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (2) artiklile 37,

a)

2,7 % NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski puhul;

b)

5 % NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski puhul.

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/11

(1)

Menetlused ja vormid on vajalikud tõhusa ja ühtse teabevahetuse lihtsustamiseks järelevalvekolleegiumisse kuuluvate järelevalveasutuste vahel, kuna järelevalvekolleegium peaks olema peamine platvorm kindlustusgrupi järelevalveasutuste vaheliseks teabevahetuseks, ilma et see piiraks muid järelevalveasutustevahelisi kahe- või mitmepoolseid koostöö- ja teabevahetusvorme.

(2)

Need menetlused ja vormid on ette nähtud järelevalvekolleegiumisse kuuluvatele järelevalveasutustele, kes otsustavad koostöö korras, milline teave on järelevalvekolleegiumi tegevuse jaoks vajalik ja millistel tingimustel teavet vahetatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (2) artiklile 357.

(3)

Tulemuslik ja tõhus järelevalve eeldab, et järelevalveasutustevahelises teabevahetuses ja koostöös võetakse arvesse kindlustusgrupi laadi, ulatust ja keerukust, teabe kättesaadavust ja liiki ning kõige hilisemaid ja asjakohasemaid andmeid.

(4)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(5)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/16

(1)

Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 44 lõikes 4a osutatud väliste krediidikvaliteedi hinnangute asjakohasust käsitlevad täiendavad hindamised on keskne ja oluline osa riskijuhtimissüsteemist, kuna nende abil vähendatakse tehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude arvutamisega seotud riske.

(2)

Kuna täiendavad hindamised on osa riskijuhtimissüsteemist, peavad nendega seotud menetluslikud aspektid kajastuma kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskijuhtimise põhimõtetes, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 41 lõikes 3.

(3)

Kindlustus- ja edasikindlustusandjate tegevuse laadi, ulatust ja keerukust tuleks võtta arvesse, kui kõnealused kindlustus- ja edasikindlustusandjad integreerivad täiendavate hindamistega seotud menetluslikud aspektid riskijuhtimise põhimõtetesse ning dokumenteerivad täiendavate hindamiste tulemused ja nende läbiviimise viisi.

(4)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(5)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult,

a)

täiendavate hindamiste ulatus ja sagedus;

b)

viis, kuidas täiendavaid hindamisi tehakse, sealhulgas eeldused, millel need põhinevad;

c)

täiendavate hindamiste korrapärase läbivaatamise sagedus ja asjaolud, mis eeldavad täiendavate hindamiste eriotstarbelist läbivaatamist.

a)

viis, kuidas täiendavaid hindamisi tehakse, ja nende tulemused;

b)

selle, mil määral täiendavate hindamiste tulemusi võetakse arvesse tehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude arvutamisel.

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/18

(1)

Selleks et tagada, et aktsiaindeks mõõdab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (2) artikli 172 kohaselt sellise hajutatud aktsiaportfelli turuhinda, mis kajastab selliste omakapitaliinstrumentide laadi, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad tavapäraselt hoiavad, peaks see koosnema mitmest asjaomaste turgude olemasolevatest aktsiaindeksitest. Selleks et kõnealuste aktsiaindeksite tasemed oleksid võrreldavad, tuleks direktiivi 2009/138/EÜ artikli 106 lõikes 2 osutatud asjakohase perioodi alguses kehtestada iga indeksi tasemeks 100 protsendipunkti.

(2)

Aktsiaindeksi väärtus kõigub päeva jooksul. Seepärast on vaja täpsustada, millist väärtust konkreetse päeva jaoks kasutatakse. Kuna börsid ei ole kauplemiseks iga päev avatud, on vaja täpsustada ka see, milliste päevade kohta aktsiaindeksi tasemed tuleb arvutada. Sel põhjusel tuleks määratleda mõisted „viimane tase” ja „tööpäev”.

(3)

Aktsiaindeks peaks vastama kõigile delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklis 172 sätestatud nõuetele.

(4)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(5)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/21

(1)

Käesolevas määruses sätestatud kohanduste puhul võetakse arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (2) artikli 188 lõikes 5 esitatud üksikasjalikke kriteeriume.

(2)

Selleks et tagada euroga seotud valuutade järjepidev käsitlemine valuutariski kapitalinõude arvutamisel, tuleks sätestada valuutariski kohandamistegurid, mis on seotud euro ja sellega seotud valuutade ja euroga seotud kahe valuuta vahelise vahetuskursiga.

(3)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(4)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult,

a)

0,39 %, kui muu valuuta on Taani kroon (DKK);

b)

1,81 %, kui muu valuuta on Bulgaaria leev (BGN);

c)

2,18 %, kui muu valuuta on Lääne-Aafrika CFA frank (BCEAO)(XOF);

d)

1,96 %, kui muu valuuta on Kesk-Aafrika CFA frank (BEAC) (XAF);

e)

2,00 %, kui muu valuuta on Komoori frank (KMF).

a)

2,24 %, kui asjaomased kaks valuutat on DKK ja BGN;

b)

2,62 %, kui asjaomased kaks valuutat on DKK ja XOF;

c)

2,40 %, kui asjaomased kaks valuutat on DKK ja XAF;

d)

2,44 %, kui asjaomased kaks valuutat on DKK ja KMF;

e)

4,06 %, kui asjaomased kaks valuutat on BGN ja XOF;

f)

3,85 %, kui asjaomased kaks valuutat on BGN ja XAF;

g)

3,89 %, kui asjaomased kaks valuutat on BGN ja KMF;

h)

4,23 %, kui asjaomased kaks valuutat on XOF ja XAF;

i)

4,27 %, kui asjaomased kaks valuutat on XOF ja KMF;

j)

4,04 %, kui asjaomased kaks valuutat on XAF ja KMF;

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/23

(1)

Määrusega (EL) nr 513/2013 (3) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite (edaspidi „moodulid”) ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) Euroopa Liitu (edaspidi „liit”) suunatud impordi suhtes.

(2)

Eksportivate tootjate rühm volitas Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „CCCME”) pakkuma komisjonile eksportivate tootjate nimel hinnakohustust, mida kaubanduskoda ka tegi. Hinnakohustuse tingimustest selgub, et see seisneb iga eksportiva tootja jaoks eraldi hinnakohustuses, mida koordineerib praktilistel põhjustel CCCME.

(3)

Otsusega 2013/423/EL (4) kiitis komisjon selle hinnakohustuse heaks ajutise dumpinguvastase tollimaksu osas. Määrusega (EL) nr 748/2013 (5) muutis komisjon määrust (EL) nr 513/2013, et teha hinnakohustuse heakskiitmisest tulenevad vajalikud tehnilised muudatused seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 (6) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud moodulite ja elementide liitu suunatud impordi suhtes („vaatlusalused tooted”). Rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 (7) kehtestas nõukogu ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu vaatlusaluste toodete liitu suunatud impordi suhtes.

(5)

Pärast seda, kui eksportivate tootjate rühm (edaspidi „eksportivad tootjad”) ning CCCME esitasid teatise hinnakohustuse muudetud versiooni kohta, kinnitas komisjon rakendusotsusega 2013/707/EL (8) muudetud hinnakohustuse (edaspidi „hinnakohustus”) heakskiitmise lõplike meetmete kohaldamise ajaks. Kõnealuse otsuse lisas on loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustus vastu võeti, sealhulgas:

(6)

Rakendusotsusega 2014/657/EL (9) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate rühma ja CCCME ettepaneku selgituste kohta seoses hinnakohustuste rakendamisega HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluse toote, nimelt moodulite ja elementide suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8541 40 90 alla (TARICi koodid 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039) ning mille on tootnud eksportivad tootjad (edaspidi „hõlmatud tooted”). Põhjenduses 4 osutatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning hinnakohustust nimetatakse koos „meetmeteks”.

(7)

Rakendusmäärusega (EL) 2015/866 (10) tühistas komisjon kõnealusele kolmele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(8)

Rakendusmäärusega (EL) 2015/1403 (11) tühistas komisjon kõnealusele veel ühele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(9)

Iga äriühing, kelle hinnakohustus heaks kiideti, kohustus müüma ainult enda toodetud hõlmatud toodet. Teiste äriühingute toodetud toodete müük ei ole lubatud.

(10)

Eksportivad tootjad nõustusid muu hulgas mitte müüma hõlmatud toodet esimesele sõltumatule liidu kliendile hinnakohustuses kehtestatud teatavast minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga hinnakohustuses kindlaks määratud aastase impordikoguse piires.

(11)

Hinnakohustuses on täpsustatud ka seda, mida peetakse hinnakohustuse rikkumiseks, kuigi see loetelu ei ole täielik. Loetelu kohaselt kohustuvad eksportivad tootjad mitte sõlmima klientidega kompenseerivaid kokkuleppeid ja mitte esitama asjaomase toote päritolu või eksportija kohta eksitavat teavet. Rikkumiseks peetakse ka osalemist kauplemissüsteemis, mis põhjustab kõrvalehoidmise ohu. Loetelus kuulub rikkumise alla ka sellise hinnakohustuses määratletud faktuurarve väljastamine, mille aluseks olev finantstehing ei vasta selle nimiväärtusele.

(12)

Peale selle võtsid eksportivad tootjad kohustuse, et nad ei müü samadele klientidele, kellele müüakse hinnakohustusega hõlmatud toodet, muid tooteid, mida äriühing on tootnud või millega ta on kaubelnud, koguses, mis ületab teatavat väikest protsendimäära hinnakohustusega hõlmatud toote kogu müügiväärtusest („paralleelmüügi limiit”).

(13)

Lisaks kohustab hinnakohustus eksportivaid tootjaid esitama komisjonile kord kvartalis kindlateks tähtaegadeks üksikasjalikku teavet kogu nende liitu suunduva eksportmüügi ja liidus toimuva edasimüügi kohta („kvartaliaruanded”). Sellistes kvartaliaruannetes esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged ning teatatud tehingud peavad täielikult vastama hinnakohustuse tingimustele. Teatada tuleb ka muude kui hõlmatud toote müügist samadele klientidele.

(14)

Hinnakohustusest kinnipidamise tagamiseks kohustusid eksportivad tootjad lubama ka kontrollkäike oma valdustesse, et kontrollida komisjonile saadetud kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja täielikkust, ning edastama komisjonile kogu vajamineva teabe.

(15)

Hinnakohustuses on ette nähtud, et komisjon võib hinnakohustuse kohaldamise ajal selle heakskiidu igal ajal tühistada, kui hinnakohustuse järelevalve ja selle täitmine osutuvad teostamatuks.

(16)

Hinnakohustuse täitmise kontrollimisel kontrollis komisjon teavet, mille oli komisjonile esitanud kaks põhjenduses 5 osutatud eksportivat tootjat ning mis on hinnakohustuse täitmise seisukohast asjakohane. Komisjon korraldas ka kontrollkäigud nende äriühingute valdustesse. Põhjendustes 17–27 käsitletakse äriühingute Chint Solar ja Sunny Energy puhul tuvastatud probleeme, mille tõttu peab komisjon kõnealusele kahele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu tühistama.

(17)

Põhjenduse 5 punktis a osutatud Chint Solariga seotud liidu äriühingud müüsid hõlmatud toodet liidu sõltumatutele klientidele aastatel 2013 ja 2014. Sellest müügist ei teatatud komisjonile hinnakohustuses esitatud tähtajaks. Mittetäielik aruanne esitati alles kontrollkäigu alguses. Seetõttu järeldas komisjon, et Chint Solar oli rikkunud aruandluskohustust.

(18)

Chint Solar müüs liitu ka mooduleid, mille tootjaks oli hinnakohustuses mitteosalev seotud äriühing. Komisjon analüüsis seda tava ning järeldas, et Chint Solar rikkus kohustust müüa üksnes neid mooduleid, mille on tootnud hinnakohustuses osalev äriühing.

(19)

Peale selle müüs seotud liidu moodulitootja neid tooteid muu hulgas kas ühele Chint Solari klientidest või Chint Solari kliendiga seotud klientidele. Märkimisväärne osa sellest müügist toimus minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga. Komisjon analüüsis seda ärimudelit. Komisjon järeldas, et müües minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga Chint Solari kliendile või tollega seotud kliendile, sõlmiti kompenseerivaid kokkuleppeid ja et Chint Solar ei täitnud hinnakohustuses antud lubadust mitte sõlmida kompenseerivaid kokkuleppeid.

(20)

Peale selle toodab Chint Solar mooduleid osaliselt algseadmete valmistaja lepingute alusel. Ühele tema algseadme valmistaja kliendirühmale lubavad lepingutingimused müüa selle rühma klientidele nii liitu kui ka liidust väljapoole. Chint Solar ei esitanud täielikku teavet, mida komisjon hinnakohustuse seire jaoks vajalikuks pidas. Tema teise algseadme valmistaja kliendirühma puhul tehti kontrollimisel kindlaks, et vähemalt ühel juhul toimetati mooduleid nii selle rühma liikmetele nii liidus kui ka liidust väljapoole.

(21)

See ärimudel tekitab kõrvalehoidmise ohu minimaalse impordihinna ristkompenseerimise kaudu. Täpsemalt oleks see siis, kui mooduleid müüdaks algseadme valmistaja kliendirühmadele Chint Solariga seotud äriühingu kaudu, kes hinnakohustuses ei osale.

(22)

Komisjon jõudis järeldusele, et tuvastatud kaubavahetuse struktuur muudab järelevalve Chint Solari hinnakohustuse üle teostamatuks.

(23)

Sunny Energy väljastas mitu faktuurarvet päikesemoodulite eest, mille nimiväärtus oli kooskõlas minimaalse impordihinnaga. Kuid uurides asjaomaseid arveid, mille Sunny Energy esitas Hiina käibemaksu kontrolliasutustele, selgus, et vastavad müügitehingud sisaldasid ka hinnakohustusega hõlmamata tooteid, nagu vaheldid ja kaablid, mis on hinnakohustuses määratletud „muude toodetena”, millest komisjoni ei teavitatud. Peale selle ületas selliste „muude toodete” müük samadele klientidele hinnakohustuses lubatud paralleelmüügi limiidi. Nimetatud tegevused on aruandluskohustuse ja samadele klientidele paralleelmüügi limiidi rikkumine.

(24)

Peale selle tuvastati kontrollkäigul, et päikesemoodulite müügihind arvetel, mille Sunny Energy esitas Hiina käibemaksu kontrolliasutustele, oli madalam kui hind kinnitusarvetel. Komisjon analüüsis seda tava ja järeldas, et Sunny Energy on rikkunud hinnakohustust, väljastades faktuurarveid, mille aluseks olevad finantstehingud ei vasta nende nimiväärtusele.

(25)

Sunny Energy on eksportinud ka „muid tooteid” pika aja jooksul liidus asuvasse tollilattu. Nende toodete tollivormistus toimub siis, kui klient need tooted tellib. See müük ei kuulu komisjoni järelevalvetegevuse alla.

(26)

Komisjon analüüsis sellise kaubandusstruktuuri mõju ja järeldas, et hõlmatud ja hõlmamata toodete müük tollilaost samadele klientidele põhjustab suurt minimaalse impordihinna ristkompenseerimise ohtu. Komisjon jõudis järeldusele, et tuvastatud kaubandusstruktuur muudab järelevalve Sunny Energy hinnakohustuse üle teostamatuks.

(27)

Peale selle selgus tehinguregistrite kohapealsel kontrollimisel, et üks klient ei olnud tasunud asjaomase müügitehingu kogu summat. Täiendava analüüsi käigus tuvastati, et selle osalise tasumise tagajärjeks oli minimaalsest impordihinnast madalam müügihind. Müük minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga on hinnakohustuse rikkumine.

(28)

Tähelepanekud hinnakohustuse rikkumise ja hinnakohustuse teostamatuse kohta, mis tehti kindlaks Chint Solari ja Sunny Energy puhul, õigustavad kahele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu tühistamist vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõigetele 7 ja 9, subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõigetele 7 ja 9 ning hinnakohustuse tingimustele.

(29)

Hinnakohustuses on sätestatud, et ühe eksportiva tootja toime pandud rikkumine ei tähenda automaatselt kõigi eksportivate tootjate hinnakohustusele antud heakskiidu tühistamist. Sellisel juhul hindab komisjon konkreetse rikkumise mõju hinnakohustuse täidetavusele, võttes arvesse selle mõju kõigile eksportivatele tootjatele ja CCCME-le.

(30)

Komisjon on vastavalt hinnanud äriühingute Chint Solar ja Sunny Energy rikkumiste mõju hinnakohustuse täidetavusele, võttes arvesse selle mõju kõigile eksportivatele tootjatele ja CCCME-le.

(31)

Nende rikkumiste eest vastutavad ainuisikuliselt kõnealused eksportivad tootjad; järelevalve ei ole tuvastanud süsteemseid rikkumisi, mis oleks toime pandud suurema hulga eksportivate tootjate või CCCME poolt.

(32)

Seepärast leiab komisjon, et see ei mõjuta hinnakohustuse üldist toimimist ning et ei ole põhjust tühistada kõigi eksportivate tootjate ja CCCME hinnakohustusele antud heakskiitu.

(33)

Huvitatud isikutele anti võimalus saada ära kuulatud ja esitada oma märkused vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9. Nii Chint Solar kui ka Sunny Energy esitasid oma märkused ning nad on ära kuulatud. Märkusi esitas ka üks teine huvitatud isik.

(34)

Ärakuulamiste ajal kinnitasid nii Chint Solar kui ka Sunny Energy, et teatavaid rikkumisi toimus, kuid kohustusid tulevikus täitma hinnakohustust ja rõhutasid, et nende arvates olid rikkumised väiksed.

(35)

Chint Solar väitis, et põhjenduses 18 osutatud seotud tootja esialgse uurimise käigus antud vastustest hoolimata ei lisanud komisjon seda tootjat ei valimiettepanekusse ega ka koostööd teinud tootjate nimekirja enne esialgse uurimise lõplikku kinnitamist. Chint Solari arvates ei saanud ta nimetatud väljajätmiste tõttu mõista oma tootjate erinevat staatust.

(36)

Komisjon ei nõustu kõnealuse väitega. Esiteks käsitles valimiettepanek nii üksiktootjaid kui ka kontserne. Sõnastusest ja valimiettepanekule lisatud äriühingute nimekirjast on ilmne, et iga kontserni kohta on nimetatud üks äriühing. Tegelikult oli enamik valimisse pakutud äriühinguid seotud mitme äriühinguga Hiinas, kuid valimiettepanekus oli loetletud vaid üks äriühing kontserni kohta.

(37)

Teiseks (ja erinevalt valimiettepanekust) sisaldab koostööd teinud tootjate nimekiri, millele on osutatud rakendusmäärustes, millega kehtestati vaatlusaluse toote suhtes ajutised ja lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, kõiki kontserni kuuluvaid äriühinguid. Komisjon on seisukohal, et Chint Solarile anti esialgsete uurimiste vahe- ja lõplike järelduste avalikustamise järel piisavalt aega juhtida tähelepanu kõigile ebatäpsustele koostööd teinud eksportivate tootjate nimekirjas. Chint Solarilt ei laekunud aga ühtki märkust.

(38)

Chint Solar väitis, et ei olnud teadlik põhjenduse 5 punktis a osutatud temaga seotud liidu äriühingute aruandluskohustusest, sest teda ei teavitatud nende seotud äriühingute pakutud hinnakohustuse heakskiitmisest. Peale selle väitis Chint Solar, et neile liidus asuvatele seotud äriühingutele ei antud sõltumatut juurdepääsu aruandlussüsteemile, mis muutis kvartaliaruannete esitamise nende jaoks võimatuks.

(39)

Komisjon lükkab need väited tagasi, kuna Chint Solar oli kohustatud aru andma edasimüügitehingutest sõltumatutele klientidele liidus, kuid ei teinud seda järgmistel põhjustel:

(40)

Chint Solar väitis ka seda, et olulist rikkumist ei toimunud, sest tehingud, mille kohta aru ei antud, olid võrreldes müügitehingute koguarvuga tühised.

(41)

Komisjon ei saa selle väitega nõustuda. Chint Solar ei ole alates hinnakohustuse jõustumisest esitanud ühtki kvartaliaruannet oma põhjenduse 5 punktis a osutatud seotud äriühingu edasimüügitehingute kohta. See ei ole seotud tehingute arvuga, mille kohta aru ei antud. Seepärast jääb komisjon oma järelduse juurde, et Chint Solar rikkus hinnakohustuse kohast aruandluskohustust.

(42)

Chint Solar vaidlustas ka asjaolu, et ta ei täitnud hinnakohustuse raames võetud kohustust mitte sõlmida kompenseerivaid kokkuleppeid, järgmistel põhjustel.

(43)

Komisjon ei saa nende väidetega nõustuda. Esiteks ei kritiseerinud komisjon Chint Solarit hankest teatamata jätmise pärast, vaid põhjenduses 19 kirjeldatud paralleelse müügi pärast.

(44)

Teiseks tsiteerib Chint Solar komisjoni talituste vastuseid, mida loetakse igal juhul mittesiduvateks, kontekstiväliselt. Osutatud vastused ei ole seotud kohustusega mitte sõlmida kompenseerivaid kokkuleppeid.

(45)

Kolmandaks on selge, et liidu tootja müügi suhtes ei saa kehtida hinnakohustus. Kuid komisjoni avastatud kompenseerivad kokkulepped toimusid kõnealuse liidu seotud tootja paralleelse müügi tõttu Chint Solari kliendile või Chint Solari kliendiga seotud klientidele. Tootespetsifikatsioonide erinevus on ristkompenseerimise seisukohast ebaoluline. Peale selle on ebaoluline ka see, kui müük toimus turuhindadega, kuna need hinnad olid minimaalsest impordihinnast väiksemad.

(46)

Komisjon analüüsis ka Chint Solari täiendavalt võetud kohustusi ja järeldas, et need on suunatud üksnes nende kompenseerivate kokkulepete ohu vastu, mis on seotud ühe konkreetse kliendiga. Peale selle asetavad need täiendava koormuse järelevalvele hinnakohustuse üle, nimelt täiendavate kvartaliaruannete lisakontrollid.

Seepärast jääb komisjon seisukohale, et Chint Solar ei täitnud hinnakohustuse raames võetud kohustust mitte sõlmida kompenseerivaid kokkuleppeid.

(47)

Chint Solar teatas ka, et ta ei müünud ühtki moodulit põhjenduses 20 osutatud algseadme valmistaja kliendi väljaspool liitu asuvatesse sihtkohtadesse. Lisaks kordas Chint Solar, et oli esitanud komisjonile kogu teabe konkreetse algseadme valmistaja lepingulise kokkuleppe kohta.

(48)

Chint Solar selgitas ka, et ta saatis korra erilistel asjaoludel kogemata kaupa ühe teise, põhjenduses 20 osutatud algseadme valmistaja kliendirühma liidus ja väljaspool liitu asuvatele liikmetele. Chint Solar võttis kohustuse, et selliseid juhtumeid tulevikus ei juhtu.

(49)

Komisjon lükkab need väited tagasi. Esiteks on komisjon seisukohal, et sellise ärimudeli olemasolu tekitab kõrvalehoidmise ohu minimaalsete impordihindade ristkompenseerimise läbi. Asjaolu, et müüki ei toimunud, ei vähenda tuvastatud ristkompenseerimise ohtu. Peale selle ei esitanud Chint Solar mingeid üksikasju selle kohta, kuidas tagada selliste soovimatute müükide vältimine tulevikus.

(50)

Chint Solar väitis veel, et talle tuleks anda aegsasti juhised ja tagada võrdsed võimalused teha parandusi hinnakohustuse rakendamise ajal. Tema teadmist mööda on komisjon muude hinnakohustuse alla kuuluvate äriühingute puhul tuvastanud aruannete esitamata jätmist ja muid rikkumisi, millele ei ole järgnenud hinnakohustuse tühistamist.

(51)

Komisjon ei nõustu selle väitega, sest ühegi teise äriühingu puhul ei tuvastatud hinnakohustuse rikkumist samadel põhjustel kui Chint Solari puhul.

(52)

Seepärast lükkab komisjon tagasi need Chint Solari väited kui põhjendamatud.

(53)

Chint Solar väitis ka, et komisjon peaks hindama muutusi liidu päikeseenergiaturul, eelkõige dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete väidetavat negatiivset mõju liidu päikeseenergiasektorile, enne kui otsustab tühistada Chint Solari hinnakohustuse.

(54)

Komisjon lükkab selle argumendi tagasi, kuna see on Chint Solari hinnakohustuse rikkumise hindamise seisukohast ebaoluline.

(55)

Sunny Energy vaidlustas aruandluskohustuse rikkumise, kuna vähemalt mõnest „muude toodete” müügist anti komisjonile aru ühes kvartaliaruandes ja vähemalt veel üks aruanne koostati, kuid jäeti komisjonile esitamata.

(56)

Komisjon ei saa selle väitega nõustuda. Sunny Energy esitas „muude toodete” kvartaliaruande esimesel kvartalil pärast hinnakohustuse jõustumist. Kuid Sunny Energy ei esitanud hiljem enam „muude toodete” kvartaliaruandeid ega lisanud väljajäetud tehinguid järgnevatesse kvartaliaruannetesse.

(57)

Sunny Energy väitis ka, et enamikul juhtudel ei toimunud mingit olulist hinnakohustuse rikkumist ja et „muude toodete” müügiväärtus ületas paralleelse müügi limiiti tühise summa võrra.

(58)

Komisjon ei nõustu kõnealuse väitega. Paralleelse müügi limiidi ületamine ei sõltu konkreetsest summast, isegi juhul, kui see on tühine. Seepärast jääb komisjon oma järelduse juurde, et Sunny Energy rikkus hinnakohustusest tulenevat aruandluskohustust.

(59)

Sunny Energy teatas, et tema klientidele saadetud kinnitusarved on õiged ja neid kasutatakse tehingute kirjendamiseks Sunny Energy raamatupidamisarvestuses. Konkreetse tehingu eest tasumine põhineb samuti kinnitusarvel. Sunny Energy arvates on hinnakohustuse täitmiseks oluline järgida üksnes käibemaksuarve koguväärtust, mitte aga seda, millest see kogusumma koosneb. Seega vastasid aluseks olevad finantstehingud nende nimiväärtusele. Pealegi olevat summade erinevused kinnitusarvetel ja käibemaksuarvetel tühised.

(60)

Komisjon ei nõustu kõnealuse väitega. Esiteks sisaldas käibemaksuarve vaatlusaluse toote ja aruandlusse kaasamata „muude toodete” hindu, kusjuures viimati nimetatute müügihind erines kinnitusarvel esitatust. Teiseks ei esitanud Sunny Energy veenvaid argumente erinevate finants- ja haldusdokumentide erinevuste põhjendamiseks.

(61)

Sunny Energy teatas ka, et võttis ühendust põhjenduses 27 osutatud kliendiga ja see arve tasuti täies ulatuses.

(62)

Komisjon võtab Sunny Energy astutud sammud teadmiseks, ehkki need toimusid pärast seda, kui komisjon oli probleemi märganud.

(63)

Sunny Energy teatas ka, et on valmis lõpetama „muude toodete” müügi põhjenduses 25 osutatud liidus asuvast tollilaost, et vältida võimalikku ristkompenseerimise ohtu.

(64)

Komisjon järeldas, et ehkki see kohustus vähendaks ristkompenseerimise ohtu, ei oleks võimalik selle täitmist kontrollida. Peale selle ei võimalda need kohustused lahendada tuvastatud kaubandusstruktuuri probleemi, mis on kestnud pikka aega.

(65)

Üks huvitatud isik väitis, et Chint Solar ja Sunny Energy on müünud vaatlusalust toodet süstemaatiliselt minimaalsest impordihinnast odavamalt või sellest muul viisil kõrvale hoidnud. See huvitatud isik kutsus üles nende äriühingute hinnakohustust tühistama.

(66)

Peale selle väitis see huvitatud isik, et hinnakohustusest välja jäetud äriühingute arv kinnitab turu kogemust, et hinnakohustust on suures ulatuses rikutud.

(67)

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et huvitatud isiku esildis sisaldab põhjendamata oletusi. Komisjoni järelevalve ei ole tuvastanud süsteemseid rikkumisi, mis oleks toime pandud suurema hulga eksportivate tootjate või CCCME poolt.

(68)

Seepärast jääb komisjon oma järelduste juurde, et Chint Solari ja Sunny Energy on hinnakohustust rikkunud.

(69)

Seega on komisjon kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõigetega 7 ja 9, subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõigetega 7 ja 9 ning hinnakohustuse tingimustega jõudnud järeldusele, et äriühingute Chint Solar ja Sunny Energy hinnakohustusele antud heakskiit tuleb tühistada.

(70)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9 kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu automaatselt HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluse sellise toote impordi suhtes, mille tootja on Chint Solar (TARICi lisakood: B810) ja Sunny Energy (TARICi lisakood: B825) alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

(71)

Teavitamise eesmärgil on käesoleva määruse lisas esitatud tabelis loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustusele rakendusotsusega 2014/657/EL antud heakskiit ei muutu,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/39

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/42

(1)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 235 lõikele 4 ja artikli 240 lõike 2 esimesele lõigule peab nõukogu peasekretariaat abistama nii Euroopa Ülemkogu kui ka Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Vastavalt protokolli nr 7 artikli 6 esimesele lõigule on Euroopa Ülemkogu eesistuja ja ametis oleva nõukogu eesistuja ülesanne väljastada reisilube oma institutsioonide liikmetele ja ametnikele ning oma institutsioonide muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (1) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes.

(3)

Nõukogu määruses (EL) nr 1417/2013 (2) sätestatakse liidu institutsioonide liikmetele, ametnikele ja muudele liidu teenistujatele ning kõnealuse määruse II lisas osutatud eritaotlejatele reisiloa väljastamise vorm, kohaldamisala ja tingimused.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 1417/2013 artikli 1 lõikele 1 võib kõnealuse määruse II lisa kohastele eritaotlejatele väljastada reisiloa üksnes liidu huvides erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(5)

Euroopa Ülemkogu eesistuja ja ametis olev nõukogu eesistuja peaksid delegeerima oma vastavad volitused nõukogu peasekretärile.

(6)

Nõukogu otsus 2005/682/EÜ, Euratom (3) tuleks kehtetuks tunnistada,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/44

(1)

13. juunil 2007. aastal esitas Libeeria Vabariigi valitsus Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu („Marrakechi leping”) XII artikli kohaselt taotluse kõnealuse lepinguga ühinemiseks.

(2)

18. detsembril 2007. aastal moodustati Libeeria Vabariigi ühinemist käsitlev töörühm, et jõuda kokkuleppele ühinemistingimustes, mis oleksid vastuvõetavad nii Libeeria Vabariigile kui ka kõigile Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetele.

(3)

Komisjon pidas liidu nimel läbirääkimisi turu avamisega seotud mitmesuguste Libeeria Vabariigi võetavate kohustuste üle, mis on kooskõlas WTO peanõukogu suunistega vähim arenenud riikide ühinemise kohta ja mis rahuldaksid liidu nõudmisi, võttes arvesse kahepoolseid kaubandussuhteid Libeeria Vabariigiga ELi-AKV partnerluse raames.

(4)

Nimetatud kohustused on nüüd kirja pandud Libeeria Vabariigi WTOga ühinemise protokolli („ühinemise protokoll”).

(5)

Ühinemisel WTOga on eeldatavasti positiivne ja kestev mõju Libeeria Vabariigi majandusreformidele ja jätkusuutlikule arengule.

(6)

Seepärast tuleks ühinemisprotokoll heaks kiita.

(7)

Marrakechi lepingu XII artiklis on sätestatud, et ühinemistingimustes lepivad kokku ühinev riik ja WTO ning WTO poolt kiidab ühinemistingimused heaks WTO ministrite konverents. Nimetatud lepingu IV artikli lõikes 2 on ette nähtud, et ministrite konverentsi istungite vaheaegadel täidab selle ülesandeid WTO peanõukogu.

(8)

Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel WTO ministrite konverentsil võetav seisukoht Libeeria Vabariigi ühinemise kohta WTOga,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/45

(1)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud põhimõtted, mis käsitlevad toitu ja sööta üldiselt ning eelkõige toidu ja sööda ohutust liidus ja liikmesriikides. Sellega on ette nähtud kiireloomulised meetmed juhuks, kui ilmneb, et kolmandast riigist imporditud toit või sööt võib tõsiselt ohustada inimeste või loomade tervist või keskkonda ning seda riski ei saa rahuldavalt ohjata asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)

Komisjoni otsus 2008/866/EÜ (2) võeti vastu pärast A-hepatiidi puhangut inimestel seoses Peruust imporditud ning A-hepatiidi viirusesse nakatunud kahepoolmeliste molluskite tarbimisega. Kõnealust otsust kohaldati esialgu kuni 31. märtsini 2009, kuid komisjoni rakendusotsusega 2014/874/EL (3) pikendati kohaldamisaega kuni 30. novembrini 2015.

(3)

Peruu pädeval asutusel paluti esitada piisav garantii, et puudused, mis tehti kindlaks elusatel kahepoolmelistel molluskitel viiruse avastamiseks loodud seiresüsteemis, on kõrvaldatud. Kaitsemeetmete kohaldamist tuleb pikendada, kuni Peruu pädevate asutuste võetud parandusmeetmete tõhusus on välja selgitatud. Seireprogrammi tulemuste põhjal ei saa komisjon praegu järeldada, et teatavate kahepoolmeliste molluskite puhul praegu Peruus kehtiv kontrollisüsteem ja seirekava suudab pakkuda liidu õigusaktidega nõutud garantiid.

(4)

Seepärast tuleks otsuse 2008/866/EÜ kohaldamisaega vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/47

(1)

2012. aasta oktoobri lõpus teatasid Norra, Taani ja Rootsi (edaspidi kõik koos „asjaomased riigid”) ametile ja Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) mitteametlikult oma kavatsusest osaleda uues korduvkasutusega laenulimiidis (edaspidi „uus laenulimiit”) Scandinavian Airlinesi (edaspidi „SAS”, „SASi kontsern” või „ettevõtja”) kasuks. 12. novembril 2012 otsustasid asjaomased riigid uues laenulimiidis osaleda, ehkki nad ei olnud ametit sellest meetmest ametlikult teavitanud.

(2)

5. veebruaril 2013 sai amet odavlennufirmasid esindava assotsiatsiooni (European Low Fares Airline Association – ELFAA) kaebuse asjaomaste riikide osalemise kohta uues korduvkasutusega laenulimiidis. 18. veebruari 2013. aasta kirjaga palus amet Norra ametiasutustel esitada oma märkused kaebuse ja ebaseaduslikku riigiabi käsitlevate väidete kohta.

(3)

Norra ametiasutused vastasid 25. märtsi 2013. aasta kirjaga. 6. juuni 2013. aasta kirjaga esitasid nad täiendavat teavet.

(4)

19. juuni 2013. aasta otsusega nr 259/13/COL algatas amet ametliku uurimismenetluse SASile uue laenulimiidi kaudu võimaliku ebaseadusliku abi andmise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle juurde kuuluvas EMP kaasandes (1). Otsuse kohta esitasid märkusi Norra ametiasutused, SASi kontsern ja Foundation Asset Management Sweden AB (edaspidi „FAM”) (2). 6. novembril 2013 edastas amet SASi kontserni ja FAMi tähelepanekud Norra ametiasutustele, andes neile võimaluse vastata. 6. detsembri 2013. aasta kirjas märkisid Norra ametiasutused, et neil ei ole SASi kontserni ja FAMi tähelepanekute kohta märkusi.

(5)

25. veebruari 2014. aasta kirjaga palus amet Norra ametiasutustelt lisateavet. See esitati 27. märtsi 2014. aasta kirjaga.

(6)

6. märtsi 2014. aasta kirjaga teatasid Norra ametiasutused ametile, et SAS oli otsustanud uue laenulimiidi tühistada ja uurida omakapitali suurendamiseks muid võimalusi. Tühistamine jõustus 4. märtsil 2014.

(7)

Vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) artikli 109 lõikele 1 koostoimes EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu artikliga 24 on ameti pädevuses hinnata, kas Norra on täitnud EMP lepingu tingimusi. Teisalt on komisjonil ainupädevus hinnata, kas Taani ja Rootsi on järginud Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid. Peale selle peavad amet ja komisjon EMP lepingu artikli 109 lõike 2 ja protokolli nr 27 alusel tegema dokumentide ühtse kohaldamise tagamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas koostööd, vahetama teavet ja pidama teineteisega nõu järelevalvepoliitika küsimustes ja üksikjuhtude teemal.

(8)

Võttes arvesse esitatud asjaolusid ja mõlema institutsiooni paralleelset pädevust käesolevas juhtumis, tegi amet enne käesoleva otsuse vastuvõtmist koostööd ja pidas nõu komisjoniga.

(9)

Ajavahemikul 2001–2011 kasvas Skandinaavia lennutransporditurg, mis hõlmab Taanit, Rootsit, Soomet ja Norrat, pakutavate istekohtkilomeetrite (3) arvestuses teadaolevalt 126 %. Peaaegu kogu Skandinaavia lühilennuturu kasvu taga olid odavlennuettevõtjad, eeskätt Norwegian Air Shuttle ja Ryanair. Odavlennuettevõtjad tagasid vaadeldaval ajavahemikul hinnanguliselt lausa 90 % kasvust (4).

(10)

Vaatamata odavlennuettevõtjate osatähtsuse kasvule on kõige suurem lennuettevõtja Skandinaavia turul endiselt SAS, kelle turuosa moodustas 2011. aastal hinnanguliselt 35,6 %, mis on kaugelt väiksem kui üle 50 % küündinud kümne aasta tagune tippnäitaja. Norwegian Air Shuttle ja Ryanair hõlmasid asjaomasel aastal turust vastavalt 18,7 % ja 6,8 %.

(11)

SAS on asjaomaste riikide juhtiv lennutranspordiettevõtja, suurim lennuettevõtja Skandinaavias ja suuruselt kaheksas lennuettevõtja Euroopas. Ta kuulub ka Star Alliance'i asutajaliikmete hulka. Scandinavaian Airlinesi, Widerøed (5) ja Blue 1 hõlmava lennunduskontserni peakontor asub Stockholmis ning selle peamine Euroopa ja mandritevaheliste lendude keskus on Kopenhaageni lennujaam. 2013. aastal vedas SAS umbes 28 miljonit reisijat ja sai tulu ligikaudu 42 miljardit Rootsi krooni.

(12)

SAS kuulub praegu 50 % ulatuses järgmistele asjaomastele riikidele: Rootsi (21,4 %), Taani (14,3 %) ja Norra (14,3 %). Suurim eraaktsionär on Knut ja Alice Wallenbergi fond (edaspidi „KAW”) 7,6 % aktsiaosalusega, ülejäänud aktsionäride omanduses on kuni 1,5 % aktsiakapitalist.

Tabel 1

SAS AB suurimad aktsionärid 31. märtsi 2012. aasta seisuga  (6)

(13)

SASi finantsseisund on olnud mitu aastat halb ja ajavahemikul 2008–2013 on kantud pidevalt kahju. 2012. aasta novembris langetas Standard and Poor's ettevõtja krediidireitingut tasemelt B– tasemele CCC+ (7). Majandusraskusi süvendasid suured kütusekulud ja ebakindel nõudlus turul.

(14)

Eeskätt nähtub ettevõtja aastaaruannetest, et ajavahemikul 2008–2012 oli SASil igal aastal märkimisväärne kahjum ja suur netofinantsvõlg.

Tabel 2

SASi peamised finantsnäitajad ajavahemikul 2007–2012 (miljonites Rootsi kroonides)  (8)

(15)

Halveneva finantsseisundi tõttu rakendas SAS 2009. ja 2010. aastal ulatuslikku kulukärpeprogrammi (strateegia „Core SAS”). Programmi elluviimise ajal oli SAS sunnitud oma kapitali aktsionäride abil suurendama, korraldades kaks eelisostuemissiooni: i) 6 miljardi Rootsi krooni ulatuses 2009. aasta aprillis ja ii) 5 miljardi Rootsi krooni ulatuses 2010. aasta mais (9).

(16)

SASi finantsraskused jõudsid haripunkti 2012. aastal, kui ettevõtja tutvustas uue põlvkonna äriplaani „4 Excellence Next Generation” (edaspidi „4XNG plaan”), mida lennuettevõtja juhtkond pidas SASi viimaseks võimaluseks (10). Lisaks anti 2012. aasta novembris meedias teada SASi võimalikust pankrotti minekust (11).

(17)

Nagu teisedki lennuettevõtjad maailmas, on SAS kasutanud oma minimaalse likviidsustaseme säilitamiseks väliseid krediidivõimalusi. Alates 20. detsembrist 2006 tugines SAS korduvkasutusega laenulimiidile, mille kehtivus pidi lõppema 2013. aasta juunis (edaspidi „eelmine laenulimiit”). Eelmise laenulimiidi maht oli 366 miljonit eurot ja seda pakkusid vaid mõned pangad […]. Limiit hõlmas ka mitmesuguseid finantstingimusi, […].

(18)

2011. aasta detsembris otsustas SASi juhtkond ettevõtja äritulemuste halvenemise tõttu eelmise laenulimiidi täies mahus kasutusele võtta. Pärast seda, kui SASi tütarettevõtja (Spanair) esitas 2012. aasta jaanuaris pankrotiavalduse, alustas SAS pankadega läbirääkimisi ja jõudis 15. märtsil 2012 tingimuste muutmises kokkuleppele. Tingimuste muutmine suurendas eelmise laenulimiidi kasutamise kulu, karmistas krediidi väljavõtmise tingimusi ning kohustas SASi tagama kogu kasutatud summa viivitamatu tagasimaksmise. Lisaks oli SAS kohustatud esitama kreeditoridele rekapitaliseerimiskava, mille pidid kinnitama nõukogu ning põhiaktsionärid, s.o asjaomased riigid ja KAW.

(19)

Rekapitaliseerimiskava tugines nn 4XNG plaanile, mida hakati välja töötama juba 2012. aasta alguses. 4XNG plaanis pakuti lahendusi ka muredele, mida […] oli väljendanud 2012. aasta mais SASi senise äriplaani „4 Excellence” („4X plaan”) kohta. SASi sõnul võimaldaks 4XNG äriplaan positsioneerida tal ennast majanduslikult iseseisva lennuettevõtjana. Plaanis esitati mitu finantseesmärki, mille SAS pidi majandusaastal 2014/2015 saavutama. Nende hulka kuulusid 8 % ületav intressi- ja maksueelne kasum, 20 % ületav finantsvalmiduse määr ja 35 % ületav omakapitali määr (omakapital/varad). 4XNG plaan pidi võimaldama SASil suurendada oma maksueelset kasumit umbes 3 miljardi Rootsi krooni võrra aastas, selle elluviimine oleks aga nõudnud ümberkorraldus- ja ühekordseid kulusid umbes 1,5 miljardi Rootsi krooni ulatuses.

(20)

4XNG plaani lisaeesmärk oli valmistada ettevõtja ette alates 2013. aasta novembrist kehtima hakkavateks uuteks pensioniarvestuseeskirjadeks, mille puhul eeldati negatiivset mõju SASi kontserni omakapitalile. Lisaks sisaldas plaan kohustust viia lõpule varade võõrandamis- ja rahastamiskava, mis hõlmas kokku ligikaudu 3 miljardi Rootsi krooni ulatuses võimalikku netorahatulu. Varade võõrandamine hõlmas: (12) i) tütarettevõtja, Norras tegutseva piirkondliku lennuettevõtja Widerøe müüki; (13) ii) […] tehtud vähemusosalusega investeeringu müüki; lennujaamaga seotud kinnisvara omandiõiguste müüki; iv) maapealse teeninduse allhanget; (14) v) lennukimootorite müüki; (15) vi) […] seotud müügi- ja tagatisrenditehingut või muud finantstehingut; vii) juhtimissüsteemide ja kõnekeskuste allhanget (16) ning viii) kolme Q400 tüüpi õhusõiduki müüki või tagatud rahastamist.

(21)

Norra rõhutas 4XNG plaani puhul selle isemajandavat iseloomu, mis tähendab, et SAS teeniks oma tehingute ja mittepõhivara võõrandamisega piisavalt, et rahastada 4XNG plaani elluviimise algkulusid. Siiski oli SAS mures selle pärast, milline on investorite suhtumine 4XNG plaani elluviimise suurte algkulude tõttu nõrgenevasse likviidsuspositsiooni. Seepärast palus SAS eelmise laenulimiidi pikendamist koos uue, asjaomaste riikide ja KAWi toetatud laenulimiidi kehtestamisega. Ta väitis sealjuures, et ei eelmist (pikendatud) laenulimiiti ega ka uut laenulimiiti ei hakata kasutama.

(22)

Uue laenulimiidi teemalisi arutelusid alustati 4. juunil 2012 (17). Esialgu nõudsid eelmise laenulimiidi raames laenu andnud pangad kooskõlas rekapitaliseerimiskavaga (vt punkt 18), et asjaomased riigid pakuksid veel kord omakapitali, nt korraldaksid eelisostuemissiooni, sest nad ei soovinud uut laenulimiiti ise toetada. Asjaomased riigid lükkasid aga selle idee tagasi.

(23)

Pärast mõningaid läbirääkimisi kiitsid pangad heaks uue laenulimiidi, mille pidid sisse seadma asjaomased riigid ja KAW ning mis pidi olema struktureeritud rangelt võrdsetel alustel ilma allutatuseta ja ebaproportsionaalsete õigusteta tagatisele. Tuleb märkida, et uue laenulimiidi maht pidi esialgu olema [3–6] miljardit Rootsi krooni, samal ajal kui olemasoleva tagatise maht oli üksnes [1–4] miljardit Rootsi krooni. 22. oktoobril 2012 vähendati uue laenulimiidi mahtu lõpuks 3,5 miljardile Rootsi kroonile (umbes 400 miljonit eurot).

(24)

Asjaomaste riikide ja KAWi kõrval eraldasid uue laenulimiidi jaoks vahendeid samad pangad, kes tegid seda eelmise laenulimiidi raames (v.a üks pank) (18). 50 % uuest laenulimiidist tagasid asjaomased riigid võrdeliselt oma aktsiaosalusega SASis ning ülejäänud 50 % pangad ja KAW. Asjaomased riigid ja KAW osalesid uues laenulimiidis pankadega samadel alustel (tasud, intressimäärad, tingimused).

(25)

Uut laenulimiiti iseloomustasid järgmised põhijooned.

(26)

Uue laenulimiidi tingimustes lepiti kokku 25. oktoobril 2012. See vajas muu hulgas aga iga asjaomase riigi parlamendi heakskiitu ning kollektiivlepingute sõlmimist lennu- ja salongipersonaliga.

(27)

Asjaomased riigid esitasid CITI koostatud 7. novembri 2012. aasta aruande (edaspidi „CITI aruanne”), mille eesmärk oli hinnata, kas asjaomaste riikidega võimalikult sarnases olukorras olev erainvestor oleks samasugustel tingimustel uues laenulimiidis osalenud. CITI aruandes, kus on eeldatud 4XNG plaani aluspõhimõtete edukat rakendamist, on jõutud järeldusele, et asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis tooks kaasa [90–140 %] suuruse sisemise tulumäära, umbes [4–9]kordse rahalise tulu ning omakapitali väärtuse ligikaudu [700–1 200 %] kasvu (2012. aasta novembrist kuni 2015. aasta märtsini). CITI aruandes on järeldatud, et asjaomaste riikide nõutav tulu oleks seega vähemalt sama suur kui sarnases olukorras olevate erainvestorite nõutav tulu. CITI aruandes ei analüüsitud aga 4XNG plaani aluspõhimõtete eduka järgimise tõenäosust ega nendest kõrvalekaldumise (näiteks mittepõhivara realiseerimise ebaõnnestumise) mõju.

(28)

19. detsembril 2012 teatas SAS, et kõik vajalikud tingimused uue laenulimiidi kehtima hakkamiseks (vt punkt 26) on täidetud, sealhulgas on saadud asjaomaste riikide parlamentide heakskiit. Uus laenulimiit jõustus samal kuupäeval kehtivusajaga kuni 3. märtsini 2014, vahetades välja eelmise laenulimiidi (20).

(29)

6. juuni 2013. aasta kirjas selgitas Norra, et Widerøe aktsiakapitalist 80 % aktsiate müümise tulemusena (punkt 20) on asjaomased riigid ja krediidipangad leppinud SASiga kokku uue laenulimiidi tingimuste muutmises, ehkki muutmislepingut ei olnud veel ametlikult allkirjastatud. Ametliku uurimise käigus esitatud märkustes teatasid Norra ametiasutused ametile, et uue laenulimiidi muutmise lepingu allkirjastasid kõik pooled ning see pidi jõustuma Widerøe tehingu lõpuleviimisel, st 30. septembril 2013. Muudatused hõlmasid järgmist.

(30)

Menetluse algatamise otsuses väljendas amet kahtlust, kas asjaomased riigid, KAW ja pangad osalesid uues laenulimiidis samaväärsetel tingimustel, arvestades eeskätt järgmisi asjaolusid.

(31)

Ühtlasi tõstatas amet küsimuse, kas asjaomaste riikide osalemist uues laenulimiidis saab pidada aktsionäri vaatenurgast mõistlikuks või mitte ning kas see vastaks turumajandusliku investeerimise põhimõttele, kui jätta kõrvale samaväärsete tingimuste kriteerium. Seoses sellega hindas amet, kas 4XNG plaan põhineb piisavalt kindlatel eeldustel, et ärgitada erainvestorit uues laenulimiidis osalema, ning kas plaani raames tehtud tundlikkusanalüüsid ei ole ehk liiga optimistlikud.

(32)

Näiteks viitas amet muu hulgas plaanis esitatud optimistlikele arvnäitajatele, mis kajastasid turumahu kasvu istekohtkilomeetrite ja SKP arvestuses, aga ka nullinflatsioonile aastatel 2015–2017. Samuti kahtles amet, kas uue laenulimiidi lepingu allkirjastamise ajal oli võimalik ette näha kõikide kokkuhoiu- ja varade võõrandamise algatuste edukat elluviimist.

(33)

Mis puudutab laenulimiidi tingimusi ja CITI hinnangut asjaomaste riikide uues laenulimiidis osalemisest tuleneva oodatava tasuvuse kohta, siis rõhutas amet tõsiasja, et CITI aruandes ei hinnatud 4XNG plaani ega koostatud finantsmudeli tundlikkusanalüüsi, vaid usaldati üksnes esitatud teavet. Samuti toonitas amet, et CITI aruandes ei hinnatud uue laenulimiidi tagatise väärtust turutingimustes tegutseva erainvestori seisukohast ega vaadeldud võimalike ebasoodsamate eeldustega alternatiivsete stsenaariumide (sealhulgas kohustuste täitmata jätmine) mõju tasuvusanalüüsile. Seoses sellega märkis amet, et CITI aruandes ei peetud tõenäoliseks, et SAS jätab kohustused kolme järgmise aasta jooksul täitmata, mis tundub riski alahindamisena.

(34)

Eelnimetatut arvesse võttes ei saanud amet välistada, et asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis võib olla eelis SASi kasuks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(35)

Lõpuks tõstatas amet küsimuse, et kui uue laenulimiidiga anti riigiabi EMP lepingu tähenduses, siis kas uut laenulimiiti võib sel juhul pidada nimetatud lepinguga kokkusobivaks. Sellest lähtudes hindas amet, kas saab kohaldada mõnda EMP lepingus kehtestatud kokkusobivuse kriteeriumi. Meetme laadi ja SASi raskusi arvesse võttes märkis amet, et ainsad asjakohased kriteeriumid tunduvad olevat raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kriteeriumid, mis on sätestatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c, võttes aluseks ameti suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (22) (edaspidi „suunised”). Amet jõudis siiski esialgsele järeldusele, et suunistes sätestatud päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi tingimused ei näi olevat täidetud.

(36)

Norra väitel osales ta uues laenulimiidis turutingimustel, st pankade ja KAWiga samaväärsetel alustel, mis välistab seega riigiabi olemasolu.

(37)

Norra väitis, et SAS ei kasutanud eelmist laenulimiiti kordagi ajal, mil olid käimas läbirääkimised uue laenulimiidi üle. Norra märkis, et 2012. aasta märtsis tehtud eelmise laenulimiidi muudatustega kehtestati veelgi rangemad krediidi väljavõtmise tingimused, ning kinnitab, et alates 2012. aasta juuni lõpust oli pankadel seetõttu võimalus lükata tagasi kõik SASi esitatud krediidi väljavõtmise taotlused. 2012. aasta märtsis maksis SAS laenulimiidist kasutusele võetud summa täielikult tagasi ega ole sestsaadik eelmist laenulimiiti kasutanud. Seepärast võib neid panku pidada põhjendatult nn välisteks investoriteks, kes osalevad uues laenulimiidis asjaomaste riikidega võrdsetel alustel, (23) ilma et neil oleks SASiga seotud olulisi tagamata riske (24).

(38)

Seoses KAWi ja pankade ühise osalemisega uues laenulimiidis olid Norra ametiasutused arvamusel, et KAWi majanduslik seotus SEBga oli piiratud ning see ei saanud mõjutada tema otsust osaleda uues laenulimiidis.

(39)

Lisaks on Norra endiselt seisukohal, et 4XNG plaan on realistlik ja seda on võimalik edukalt ellu viia. Norra väitel uuriti põhjalikult kõiki aspekte ja eeldusi – sealhulgas neid, mis olid seotud tuluprognooside (edaspidi „RASK” ehk tulu pakutava istekohtkilomeetri kohta), (25) kulude kokkuhoidmise meetmete ja kavandatava võõrandamisega –, et saavutada 4XNG plaani 2014.–2015. aasta finantseesmärgid. Lisaks kontrollisid 4XNG plaani ja kõiki selle aluseks olevaid eeldusi tähelepanelikult mõlema asjaomase riigi välised finantsnõustajad (Goldman Sachs) ja pangad […], kelle märkuste ja soovituste abil plaani kohandati. Veel rõhutas Norra, et uues laenulimiidis osalemise otsustamisel toetas plaani eduka elluviimise eeldust ka asjaolu, et uue laenulimiidi eeltingimus oli uute kollektiivlepingute sõlmimine. Norra sõnul näitas asjade käik 2012. aasta detsembrist kuni uue laenulimiidi tühistamiseni 4. märtsil 2014, et plaan hakkas andma oodatud tulemusi (26).

(40)

Uue laenulimiidi tingimused olid Norra väitel kooskõlas tavaliste turutingimustega, sest need sarnanesid võrreldavate tehingute omadega ning lisaks olid uuel laenulimiidil suuremad ettemaksed ja karmimad väljavõtutingimused kui enamikul analüüsitud tehingutest. Tagatispaketi kohta nentis Norra, et krediidipankade tegelikud finantsriskid olid tähtsusetud, sest tagatiste hinnanguline väärtus ületas märgatavalt instrumendi A mahtu. Seepärast oleksid likvideerimise korral kõik krediidipankade nõuded kaetud tagatispaketiga või SASi muude müüdavate varadega, näiteks […], tema aktsiaosalus ettevõtjas […] jne. Eespool loetletule lisandub ka instrumendi A kohustustest suure osa tühistamine 2013. aasta esimesel poolel. Norra sõnul näitab see, et kui pangad otsustasid uues laenulimiidis koos asjaomaste riikide ja KAWiga osaleda, lähtusid nad kommertshuvidest ja tegutsesid ettevaatlikult.

(41)

Lõpuks teatab Norra, et osalemine uues laenulimiidis on toonud laenulimiidi kreeditoridele suurt tulu, ilma et SAS oleks pidanud instrumenti kasutama. See peaks toetama seisukohta, et asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis koos KAWi ja pankadega oli täielikult kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega.

(42)

SASi kontserni väitel osalesid asjaomased riigid uues laenulimiidis aktsionäride, mitte avaliku sektori asutustena. Sellest tulenevalt eelistati niisuguses vahendis osalemist omakapitali sissemaksele, arvestades aktsionäride/kreeditoride märgatavat tulu tasude näol ja aktsia väärtuse oodatavat kasvu.

(43)

Samaväärsete tingimustega seoses märgib SASi kontsern, et need olid täidetud, sest pankadel ei olnud SASiga seotud riske, ja seetõttu tuleks neid käsitleda nn väliste investoritena. Lisaks ei mõjutanud asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis pankade käitumist, sest aktsionäride ühinemist uue laenulimiidiga ei taotlenud mitte pangad, vaid SAS. SASi kontsern kinnitab ka, et pankade otsus osaleda uues laenulimiidis asjaomaste riikidega ja KAWiga võrdsetel alustel tugines väga headele riski-/tasuvusanalüüsi näitajatele.

(44)

Veel toetas SASi kontsern Norra väidet, et 4XNG plaan põhines kindlatel eeldustel, mis hõlmasid väga realistlikke prognoose kolme põhinäitaja kohta: turumahu kasv pakutavate istekohtkilomeetrite arvestuses, SKP kasv ajavahemikul 2015–2017 ning eeldatav nullinflatsioon. Peale selle kontrollisid plaani elluviimisega kaasnevaid riske väga tähelepanelikult ka kõik krediidipangad, keskendudes eeskätt RASKile, mis on lennuettevõtja kasumlikkuse põhinäitaja.

(45)

Samal ajal väidab SASi kontsern, et tagatispaketti hinnati piisavalt ja oht, et SAS jätab 4XNG plaani elluviimise kohustused täitmata, oli maandatud. Seda toetab asjaolu, et kreeditoride eeltingimus uue laenulimiidiga ühinemisel oli kulude kokkuhoid ja plaani eduka elluviimise alus oli uute kollektiivlepingute sõlmimine 2012. aasta novembris.

(46)

Lisaks heitis SASi kontsern ametile ette, et viimane ei arvestanud pankrotivõimalusega ega asjaoluga, et asjaomased riigid oleksid kaotanud oma ühisosaluse väärtuse, kui uut laenulimiiti ei oleks kättesaadavaks tehtud. Sellega seoses rõhutab SASi kontsern, et asjaomased riigid osalesid uues laenulimiidis SASi põhiaktsionäridena, kelle eesmärk oli saada oma investeeringu eest mõistlikku tulu.

(47)

Viimaks annab SASi kontsern teada, et 4XNG plaani elluviimisega kaasnenud maksueelne kasum oli 3 miljardit Rootsi krooni, mis tähendas SASi jaoks häid majandustulemusi 2012. aasta novembrist kuni 2013. aasta juulini.

(48)

KAWi varade haldamise eest vastutava ettevõtja FAMi sõnul tegi KAW uues laenulimiidis osalemise otsuse sõltumata oma huvidest SEBs ja SEB riskidest SASis. FAMi väitel ei olnud KAWil SEBs enamusosalust, samuti ei saa öelda, et KAWil on SEB üle kontroll.

(49)

FAM analüüsis 4XNG plaani, kaasnevaid finantsriske ja tagatispaketti ning leidis, et uues laenulimiidis osalemine teenib KAWi huve. Sellest lähtudes võrdles ta väljavaadet kaitsta KAWi pikaajalist investeeringut SASis, selle investeeringu võimalikku edaspidist tasuvust ja suuri tasusid, mida SAS maksaks uue laenulimiidi raames, SASi likvideerimise stsenaariumiga, mida ta ei pidanud majanduslikult kasulikuks lahenduseks.

(50)

FAM nõustub ka Norra ja SASi kontserni arvamusega, et kõik aktsionärid osalesid uues laenulimiidis võrdsetel alustel, ilma allutatuse, ebaproportsionaalsete õigusteta tagatistele või muul viisil ebasümmeetriliste tingimusteta. Uues laenulimiidis osalemise otsuse aluseks oli põhjalik analüüs kasumlikkuse väljavaadete kohta, mida tugev ja konkurentsivõimeline SAS edaspidi pakub.

(51)

Lõpuks jagab FAM Norra seisukohta, et krediidipankade otsus uues laenulimiidis osaleda tugines ärilistele kaalutlustele, sest nende risk eelmise laenulimiidi raames oli üksnes teoreetiline. FAMi väitel olid pangad uues laenulimiidis osalemiseks veel vähem innustunud kui asjaomased riigid ja KAW, sest viimased said loota aktsiahinna tõusule. Seepärast leiab FAM, et samaväärsuse tingimused tuleb lugeda täidetuks.

(52)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust”.

(53)

Seega laieneb riigiabi mõiste mis tahes otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi vahenditest ja mille annab kas riik ise või mõni vahendaja talle antud volituste alusel.

(54)

Meetme puhul on tegemist riigiabiga, kui see pärineb riigi vahenditest ja on seostatav riigiga. Põhimõtteliselt on riigi vahendid liikmesriigi ja selle avaliku sektori asutuste, aga ka selliste riigi osalusega äriühingute vahendid, keda avaliku sektori asutustel on õigus otseselt või kaudselt kontrollida.

(55)

Vaieldamatult hõlmas kõnealune meede riigi vahendeid, sest seda rahastati asjaomaste riikide eelarvetest ja see on seostatav riigiga. Eeskätt võib märkida, et Norra parlament kiitis heaks valitsuse osalemise uues laenulimiidis (vt punkt 28).

(56)

Kõnealune meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning eeldatavasti mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust.

(57)

Väljakujunenud kohtupraktikas on sedastatud, et kui liikmesriigi antud finantstoetus tugevdab teatava ettevõtja positsiooni võrreldes muude liidusiseses kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega, on sel liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile vähemalt potentsiaalne mõju (27). Amet leiab seepärast, et riigi vahendite kaudu SASile antud võimalik majanduslik eelis vastab sellele tingimusele. SAS konkureerib muude lennuettevõtjatega Euroopa Liidus ja EMPs, eeskätt alates lennutranspordi liberaliseerimise kolmanda etapi (edaspidi „kolmas pakett”) kehtima hakkamisest 1. jaanuaril 1993 (28). EMP-siseste suhteliselt lühikese vahemaaga reiside puhul konkureerib lennutranspordisektor ka maantee- ja raudteetranspordisektoriga, mistõttu võib see mõjutada ka maantee- ja raudteeveo ettevõtjaid.

(58)

Riigiabi mõiste ainus kriteerium on seega küsimus, kas meetmega anti SASile valikuline põhjendamatu majanduslik eelis.

(59)

Võttes arvesse uue laenulimiidi tühistamist 4. märtsil 2014, on amet hinnanud, kas selle instrumendiga anti alates selle kasutuselevõtmisest 2012. aastal kuni tühistamiseni 2014. aastal SASile valikuline põhjendamatu majanduslik eelis või mitte.

(60)

Et teha kindlaks, kas SASile anti riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab amet hindama, kas lennuettevõtja sai majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavalistes turumajanduslikes tingimustes. Selle küsimuse uurimisel juhindub amet turumajandusliku investeerimise põhimõttest, mille kohaselt ei ole tegemist riigiabiga, kui turumajanduse tavatingimustes tegutsev erainvestor, kelle suurus on võrreldav avaliku sektori asutustega, oleks sarnastes oludes olnud valmis pakkuma abisaajale kõnealust meedet.

(61)

Turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt peab amet seega hindama, kas erainvestor oleks sooritanud kõnealuse tehingu samadel tingimustel. Lähtutakse eeldusest, et hüpoteetiline erainvestor tegutseb ettevaatliku investorina, kes sooviks saada maksimaalset kasumit, võtmata siiski saadaoleva tuluga võrreldes liiga suuri riske (29).

(62)

Põhimõtteliselt ei ole riigi vahenditest tehtud sissemakse riigiabi juhul, kui see on tehtud erainvestori olulise sissemaksega samaaegselt ning viimasega sarnastel asjaoludel ja samasugustel tingimustel (samaväärsuse põhimõte) (30).

(63)

Amet märgib, et uue laenulimiidiga seotud krediidipangad osalesid ka eelmises laenulimiidis. Uue laenulimiidi puhul aga suurendasid asjaomased riigid oma SASiga seotud riske, samal ajal kui pangad vähendasid oma osalust ümmarguselt poole võrra (366 miljonilt eurolt umbes 200 miljonile eurole), kärpides seega kehtiva laenulimiidi raames SASile antud üldist krediiti umbes 50 % võrra. Selle taustal väljendas amet menetluse algatamise otsuses kahtlust samaväärsuse tingimuse täidetuse suhtes, sest asjaomased riigid ja pangad ei tundunud olevat võrreldavas olukorras.

(64)

Norra ametiasutused ja SASi kontsern väitsid ametliku uurimismenetluse käigus, et krediidipankadel ei olnud uues laenulimiidis osalemise üle peetavate läbirääkimiste ajal eelmise laenulimiidi raames enam mingeid riske. Seega tuleks panku lugeda nn välisteks investoriteks, kes on asjaomaste riikide ja KAWiga võrreldavas olukorras.

(65)

Amet märgib, et 2012. aasta jaanuaris oli SAS eelmise laenulimiidi täielikult ammendanud (vt punkt 18). 2012. aasta märtsis eelmisse laenulimiiti tehtud muudatuste hulgas oli kasutatud summa täieliku ja viivitamatu tagasimaksmise tingimus. 2012. aasta märtsis maksti summad täies mahus tagasi ja samal kuul eelmisesse laenulimiiti tehtud muudatuste tõttu oli SASil seejärel väga keeruline instrumenti kasutada (31). Lisaks oli SAS kohustatud esitama 2012. aasta juuniks rekapitaliseerimiskava, mille pidid kinnitama nõukogu ja põhiaktsionärid, s.o asjaomased riigid ja KAW. Pangad lükkasid selle kava esialgu tagasi. Alles 2012. aasta novembris otsustasid asjaomased riigid pärast läbivaadatud 4XNG plaani hoolikat analüüsimist uues laenulimiidis osaleda, misjärel tegid sama ka pangad.

(66)

Seepärast väitsid Norra ametiasutused ja SASi kontsern ametliku uurimismenetluse ajal, et SASil takistati tulemuslikult eelmise laenulimiidi vahendite väljavõtmise taotlemist. Neist asjaoludest teadlikuna pidid pangad otsustama, kas jätkata eelmise laenulimiidiga kuni selle kehtivuse lõppemiseni 2013. aasta juunis või osaleda uues laenulimiidis võrdsetel alustel asjaomaste riikide ja KAWiga, vaatamata tõsiasjale, et asjaomased riigid ja KAW olid aktsionäridena osalemiseks rohkem motiveeritud, sest pärast 4XNG plaani rakendamist võis nende aktsiate väärtus kasvada.

(67)

Ehkki amet peab tõenäoliseks, et pankadel – vähemalt nendel, millel puudusid muud SASiga seotud tagamata kahepoolsed riskid –, ei olnud uues laenulimiidis osalemise otsustamise ajal eelmise laenulimiidiga seotud suuri riske, oli tema arvates endiselt olemas oht, et SAS oleks täitnud krediidi väljavõtmise tingimused enne uue laenulimiidi kasutuselevõttu. Asjaolu, et seda ei tehtud ja et eelmist laenulimiiti ei kasutatud pärast selle täielikku tagasimaksmist 2012. aasta märtsis, ei ole siinkohal oluline. Seepärast näib, et eelmise laenulimiidi raames olid pankadel teatavad SASiga seotud riskid, mida asjaomastel riikidel (ja KAWil) ei olnud. Seega ei saa amet nõustuda Norra ametiasutuste väitega, et pangad osalesid uues laenulimiidis nn väliste investoritena, jättes tähelepanuta eelmise laenulimiidiga seotud riskid.

(68)

Lisaks ei saa amet nõustuda Norraga selles, et mõne panga riskid eelmise laenulimiidiga seotud kahepoolsete instrumentide vormis (32) ei kätkenud uut laenulimiiti käsitlevate läbirääkimiste ajal pankade jaoks mingeid finantsriske, kuna neid instrumente ei saanud kasutada enne eelmise laenulimiidi täielikku ammendamist. Nagu eespool öeldud, esines oht – isegi kui see oli väidetavalt väike –, et krediidi väljavõtmise tingimused täidetakse, olenemata tõsiasjast, et pärast 2012. aasta märtsis tehtud muudatusi ja kehtestatud rangemaid tingimusi oli väga vähetõenäoline, et SAS eelmist laenulimiiti kasutab.

(69)

Lisaks näib, et mõnel pangal olid ka muud SASiga seotud riskid. Näiteks oli […] peale eelmises laenulimiidis osalemise (30. septembri 2012. aasta seisuga) [200–600] miljoni Rootsi krooni ulatuses SASiga seotud tagamata (ja kasutamata laenuvõimalustest tulenevaid) kahepoolseid riskipositsioone, samuti [500–900] miljoni Rootsi krooni ulatuses krediitkaartidega seotud tagamata riske. Seega oleks ta pidanud katma kõik kliendihüvitistest tulenevad kulud, kui SAS oleks vastavad lennud tühistanud. Kuigi krediitkaartidega seotud tagamata risk moodustas [0–2] % […] kogu krediidiportfellist (umbes [1 000–3 000] miljardit Rootsi krooni), tähendas see sellegipoolest finantsriski ja seepärast ei saa nõustuda väitega, et […] oli uues laenulimiidis osalemise otsustamise ajal asjaomaste riikidega võrreldavas olukorras.

(70)

Pealegi olid kolmel muul pangal riskid õhusõidukiga seotud tagasimaksmata rahastamisvahendite kujul (nt […]). Kuigi asjaomased riigid väitsid, et rahastus oli tagatud õhusõidukiga ja see ei kujutanud endast pankadele finantsriski, sest õhusõidukid oleks saanud turul kergesti maha müüa, ei ole selle kohta faktilisi tõendeid. Jääb selgusetuks, kas õhusõiduki kiirmüügi korral oleks kogusumma tõepoolest tagasi saadud.

(71)

Menetluse algatamise otsuses tõstatas amet küsimuse, kas pankade käitumist võis mõjutada asjaomaste riikide tegevus, võttes arvesse nende riikide püsivat finantstoetust lennuettevõtjale eelnenud aastatel (nt 2009. ja 2010. aasta eelisostuemissioonid). Samuti olid pangad valmis osalema uues laenulimiidis üksnes tingimusel, et selles osalevad asjaomased riigid, nagu on selgitatud punktides 21 ja 22.

(72)

Põhimõtteliselt leiab amet, et samaväärsuse tingimust ei saa kohaldada juhtudel, kui riikide osalemine on range eeldus, mille alusel eraettevõtjad tehingus osalevad.

(73)

Ametliku uurimise käigus väitsid Norra ametiasutused ja SASi kontsern, et uue laenulimiidi üle peetavate läbirääkimiste üheski etapis ei leidnud pangad, et asjaomaste riikide varasem käitumine ja jätkuv valmisolek SASi toetada oleks neid mõjutanud, ehkki riikide tuluprognoosid 2009. ja 2010. aasta eelisostuemissioonide kohta ei täitunud.

(74)

Amet ei saa välistada võimalust, et erainvestorid ei oleks olnud valmis investeerima selliste tulemuste ja ettearvamatute väljavaadetega ettevõtmisse ilma asjaomaste riikide osaluseta. Teisalt ei saa amet ka välistada, et asjaomased riigid, kes olid keeldunud pakkumast uut omakapitali ja osalemast allutatud laenulimiidis, ei soovinud enam SASi lisavahendeid paigutada. Neist kaalutlustest olenemata on amet endiselt kahtleval seisukohal, kas asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis toimus krediidipankadega samaväärsetel tingimustel, arvestades et riikide osalemisest johtuvalt piirasid pangad oma üldist SASiga seotud krediidiriski ligikaudu 50 % võrra, samal ajal kui asjaomased riigid suurendasid oma SASiga seotud riske.

(75)

Selle kohta, kas KAWi käitumist saab pidada võrdlusaluseks erainvestori tegevuse kindlaksmääramisel või mitte, näitas ametlik uurimine, et KAWi seotus SASiga SEBs oleva aktsiaosaluse kaudu oli väiksem, kui oli osutatud menetluse algatamise otsuses. Arvestades, et KAWil on SEBs vaid vähemusosalus ja et SEB SASiga seotud risk oli piiratud, võib väita, et KAWi osalemist uues laenulimiidis tõukasid tagant investeeringu kasumlikkuse väljavaated.

(76)

Eelnevat arvesse võttes ei ole ametlik uurimine võimaldanud ametil kindlalt järeldada, et asjaomane tehing toimus samaväärsetel tingimustel.

(77)

Samaväärsuse hindamise kõrval uuris amet ka seda, kas asjaomaste riikide osalemist uues laenulimiidis saab pidada aktsionäride seisukohast mõistlikuks ja kas see vastaks turumajandusliku investeerimise põhimõttele, kui jätta kõrvale samaväärsete tingimuste kriteerium.

(78)

Käsitletav küsimus on järgmine: kas erainvestor oleks asjaomaste riikidega samades oludes (st kui SASi olemasolev aktsionär, kes on samas olukorras kui asjaomased riigid 2012. aastal) uues laenulimiidis sarnastel tingimustel osalenud (33).

(79)

Siinkohal osutuvad õpetlikuks väliste finantsnõustajate (Goldman Sachs International, CITI asjaomaste riikide nõustajana ja […] kreeditoride nõustajana) sõltumatud analüüsid, mis koostati enne uue laenulimiidi lõplikku väljatöötamist. Menetluse algatamise otsusele saadetud vastuses väljendasid Norra ametiasutused arvamust, et asjaomased riigid tegid uues laenulimiidis osalemise otsuse alles pärast seda, kui nende välisnõustajad olid 4XNG plaani tähelepanelikult uurinud ja seejärel oli uue laenulimiidi tingimusi kohandatud.

(80)

Kuigi amet väljendas menetluse algatamise otsuses mõningaid kahtlusi CITI koostatud aruande käsitlusulatuse suhtes, selgitas Norra, et uues laenulimiidis osalemise otsuse tegemisel lähtus ta kõikidest finantsnõustajate koostatud analüüsidest ja et seega ei tohiks CITI aruannet eraldiseisvalt hinnata.

(81)

Finantsnõustajatele anti muu hulgas ülesanne esitada 4XNG plaani ja uue laenulimiidi ning nendega seotud tundlike ja nõrkade kohtade kriitiline analüüs. Selleks uuriti järjestikuseid aruandeid, võttes aluseks SASi varasemad tulemused ja muud tööstusharu sihtnäitajad. Nõustajad esitasid hulga soovitusi, mis olid seotud riskimaandamisstrateegiatega nii 4XNG plaani kui ka uue laenulimiidi jaoks. Kooskõlas saadud nõuannetega soovisid asjaomased riigid teha 4XNG plaani mitmesuguseid parandusi (et tõhustada kulude kokkuhoidmise meetmeid ja kaasata lisaalgatusi) ning kohandada ka uue laenulimiidi tingimusi eesmärgiga vähendada krediidi väljavõtmise tõenäosust.

(82)

4XNG plaani analüüsimisel tegid välisnõustajad kindlaks ja võtsid erilise tähelepanu alla peamised võimalikud riskivaldkonnad, sealhulgas kulude kokkuhoidmise eesmärgid, võõrandamise ning RASKiga seotud surve. Riskihinnangu tulemuseks olid muu hulgas järgmised tähelepanekud.

(83)

Menetluse algatamise otsuses väljendas amet kahtlust 4XNG plaanis esitatud konkreetsete tegurite optimistlikkuse suhtes (nt turumahu kasv pakutavate istekohtkilomeetrite arvestuses, SKP prognoosid ja nullinflatsioon ajavahemikul 2015–2017). Ametliku uurimise käigus Norra ametiasutuste ja SASi kontserni esitatud teabest nähtub, et nendes hinnangutes võeti arvesse eeskätt peamisi turge, kus SAS aktiivselt tegutseb. Teave kajastas ettevõtte suuremat seotust pigem Põhja- kui Lõuna-Euroopaga ning seotust USA ja Aasia turgudega. Esitatud teabest selgub veel, et arvestuslik nullmääraga aastane hinnainflatsioon ajavahemikul 2015–2017 on netomõju, mis tuleneb alusintressimäärast 2 % aastas (vastavalt hinnangulisele ELi inflatsioonitasemele) ning eeldusest, et seda on võimalik neutraliseerida uute kokkuhoiumeetmetega.

(84)

Kuna CITI aruandes esitatud sisemise tulumäära analüüsis puudusid tundlikkustestid (vt punkt 33) ja amet oli esialgu mures ebasoodsamate stsenaariumide võimaliku mõju pärast, saatsid Norra ametiasutused menetluse algatamise otsust käsitlevates märkustes ametile lisateavet korraldatud tundlikkusanalüüsi ulatuse kohta. Seoses sellega esitas Goldman Sachs 4XNG plaani väljatöötamise ajal 2012. aasta juunist septembrini mitu tundlikkusanalüüsi. 2012. aasta septembri läbivaadatud analüüs näitas, et SASi rahalised vahendid ei lõpe ka halbade stsenaariumide korral, st kõikidel analüüsitud juhtudel jäi SASi likviidsuspositsioon laenulimiidi madalaimast tasemest kõrgemale. Turu usalduse säilitamiseks peeti siiski vajalikuks likviidsuse kaitsemehhanismi ja leiti, et laenulimiit on selliste varuvahendite jaoks jätkuvalt kõige realistlikum valik.

(85)

Seepärast märgib amet ära 4XNG plaani käsitlevad järjestikused finantsülevaated (sh plaani laiaulatuslik analüüs ja plaani erinevate korduvväidete kontrollimine). Samuti tõstab amet esile asjaomaste riikide nõuded vähendada rakendamisega kaasnevaid riske ja viia konsolideeritud ümberkorralduskava ellu enne uues laenulimiidis osalemist. Sellised meetmed näivad olevat kooskõlas turutingimustes tegutseva mõistliku erainvestori meetmetega. Sellegipoolest on vaja siiski kaaluda, kas uue laenulimiidi tingimused olid kooskõlas tingimustega, millega asjaomaste riikidega samas olukorras olev (st ettevõtte olemasoleva aktsionärina) turutingimustes tegutsev erainvestor oleks nõustunud.

(86)

Norra ametiasutused ja SASi kontsern on selgitanud, et lennundussektorile on iseloomulik vajadus säilitada kõrgetasemeline finantsvalmidus, mis aitab hoida klientide ja aktsionäride usku ettevõtte suutlikkusse tegevust jätkata. Võttes arvesse SASi finantsraskusi 2012. aastal ja tollast likviidsusolukorda, pani asjaomaseid riike kui SASi aktsionäre uues laenulimiidis osalema tõenäoliselt soov hoida ära suuremad kahjud või pankrot ettevõtja likviidsuse väljavoolu korral.

(87)

Sellega seoses paistab, et asjaomased riigid on uue laenulimiidi tingimuste lõplikul väljatöötamisel tuginenud eelkõige sõltumatute finantsnõustajate soovitustele. Näib, et uue laenulimiidi tingimuste ühine eesmärk oli maandada peamisi tuvastatud äririske. Nagu on märgitud punktis 82, tuli näiteks uue laenulimiidi rakendamise peamise eeltingimusena sõlmida lennumeeskondadega uued kollektiivlepingud. Lisaks oli instrumendi B suhtes kohaldatavate krediidi väljavõtmise tingimuste tõttu väga ebatõenäoline, et see enne 2015. aasta märtsi ammendatakse (35). Samuti olid uue laenulimiidiga seotud tingimused struktureeritud nii, et kui SAS ei oleks suutnud täita 4XNG plaanis esitatud peamisi finantsprognoose, ei oleks ta laenulimiidile ligi pääsenud või ta oleks pidanud kõik sel ajal laenulimiidist kasutusele võetud summad tagasi maksma (36).

(88)

Lisaks ülalloetletud tähelepanekutele on ametile laekunud lisateavet uue laenulimiidi aluseks oleva tagatise adekvaatsuse kohta. 2012. aasta maikuises aruandes esitas […] sõltumatu hinnangu Widerøe ja teatavate materiaalsete varade (sealhulgas varumootorid, asjaomane õhusõiduk, teatav hulk väiksemaid kinnistuid ja mõned seadmed) kohta, mida kasutati hiljem uue laenulimiidi tagatisena. Ehkki põhirõhk oli Widerøel kui tagatispaketi kõige olulisemal varal ning muude varade hindamine põhines piiratumal teabel, näitas üldine hinnang, et varade koguväärtus on umbes [1–4]–[3–6] miljardit Rootsi krooni. Tagatisvarade hinnanguline koguväärtus ületas seega instrumendi A mahu. Norra sõnul peeti seda uue laenulimiidi kreeditoride jaoks piisavaks kinnituseks, sest nagu eespool märgitud, peeti tõenäosust, et SAS kunagi instrumendi B vahendeid kasutab, väga väikeseks.

(89)

Uue laenulimiidiga seotud tegelikke finantsriske leevendasid ka tingimused kohustuslike ettemaksete kohta ja/või uuest laenulimiidist tulenevate kohustuste tühistamise kohta, kui SAS müüb teatavad varad või seob end muude rahastamisvõimalustega. Niisuguste ettemakse- ja tühistamistingimuste eesmärk oli vähendada ajapikku võimalikku kahju. Widerøe müügi tulemusena ja vastavalt kokkuleppele, mis jõustus 2013. aasta septembris toimunud müügi järel (vt punkt 29), vähendati uue laenulimiidi mahtu 3,5 miljardilt Rootsi kroonilt 2 miljardile kroonile.

(90)

Seepärast näib, et võetud on laiaulatuslikke ja järjekindlaid meetmeid, millega püüti eeskätt tagada SASi jätkuv elujõulisus ajavahemikul 2012–2015 ning piirata uue laenulimiidiga seotud peamisi finantsriske.

(91)

Peale selle tunnistab amet vajadust hinnata, kas asjaomaste riikidega sarnastes turutingimustes (st SASi olemasoleva aktsionärina) tegutsenud samaväärne erainvestor oleks võinud pakkuda abisaajale asjaomast meedet. Seepärast on kasulik kaaluda ka pakutava meetme puudumisel tekkivaid võimalikke võrdlusolukordi.

(92)

Seoses sellega väidavad Norra ametiasutused ja SASi kontsern menetluse algatamise otsust käsitlevates märkustes, et kui uut laenulimiiti ei oleks 2012. aastal kättesaadavaks tehtud, oleks ettevõte tõenäoliselt pankrotti läinud. Norra sõnul oleks see tähendanud asjaomastele riikidele kogukahju mahus 1 044,6 miljonit Rootsi krooni, mis on nende aktsiaosaluse koguväärtus. Lisaks vaeti edasisest võimalikust kapitalikasumist loobumise väljavaadet, kui 4XNG plaani rakendamine õnnestub. Võrdluseks leiab Norra oma märkustes, et kui SAS oleks uue laenulimiidi raames oma kohustused täitmata jätnud, oleks asjaomaste riikide ühisosalusest ja laenulimiiti tehtud sissemaksetest tulenev võimalik kogukahju olnud kõige halvemal juhul ligikaudu [1 000–3 000] miljonit Rootsi krooni (37).

(93)

Seega näib, et SASi pankroti korral oleks asjaomaste riikide uues laenulimiidis osalemisega kaasnev võimalik lisakahju (st ligikaudu 447,5 miljonit Rootsi krooni Norra illustratiivse näite alusel) suhteliselt väike võrreldes kahjuga, mis oleks asjaomaste riikide osalusega seoses sellegipoolest tekkinud. Võrreldes asjaomaste riikide halvimas (pankroti)stsenaariumis ilmnevat suhteliselt piiratud muutust võimaliku kasuga, mida need riigid 4XNG plaani eduka elluviimise tulemusel oleksid saanud, tundub asjaomaste riikide otsus uues laenulimiidis osaleda veelgi õigustatum. Kõige optimistlikuma põhistsenaariumi korral on asjaomaste riikide võimalik kapitalikasum CITI aruande antud hinnangu kohaselt kokku [7 000–12 000] miljonit Rootsi krooni. Menetluse algatamise otsuses väljendas amet küll mõningast kahtlust teatavate kasvuprognooside optimistlikkuse suhtes, kuid tunnistas võimalust, et isegi kõige konservatiivsemates tingimustes oleks võimalik kapitalikasum positiivse stsenaariumi korral ületanud siiski märkimisväärselt halvima stsenaariumi kohast võimalikku kahjumit.

(94)

Seepärast võtab amet teadmiseks eespool esitatud riski ja tasuvuse hinnangu, 4XNG plaani ulatusliku läbivaatamise ja kontrollimise, alustagatise lisakontrollimise, (38) tühistamis- ja ettemaksutingimused, millega vähendati ajapikku võimalikku kahju (39) ning mitu muud uue laenulimiidi tingimustesse lisatud riskimaandamismeedet (40). Eelnevat arvesse võttes näib, et asjaomaste riikide otsus uues laenulimiidis osaleda on kooskõlas eraettevõtja tegevusega, mille eesmärk on saada turutingimustele vastavat tulu, võttes arvesse ettevõtja tolleaegset konkreetset olukorda.

(95)

Eelneva põhjal järeldab amet, et kui asjaomased riigid tegid otsuse osaleda SASi olemasolevate aktsionäridena koos KAWi ja krediidipankadega 2012. aasta detsembrist 2014. aasta märtsini uues laenulimiidis, lähtusid nad mõistlikest ja realistlikest kasumlikkuse väljavaadetest. Seega ei kaasnenud sellise osalemisega SASile mingeid eeliseid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(96)

Ülalnimetatut arvesse võttes järeldab amet, et Norra osalemine uues laenulimiidis ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses,

12.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/63