ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 271

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
16. oktoober 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1850, 13. oktoober 2015, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1851, 15. oktoober 2015, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 948/2014 lõssipulbri lepingulise ladustamisperioodi ja eraladustamiseks eraldatud abi summa osas

12

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1852, 15. oktoober 2015, millega avatakse ajutine erakorraline eraladustusabikava teatavate juustude puhul ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa

15

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1853, 15. oktoober 2015, millega antakse loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele ajutist erakorralist toetust

25

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1854, 15. oktoober 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

31

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1855, 13. oktoober 2015, millega määratakse kindlaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogus ja peanõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses vähim arenenud liikmesmaade taotlusega pikendada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 66 lõike 1 kohast üleminekuperioodi seoses teatavate ravimeid puudutavate kohustustega ja anda vabastus kõnealuse lepingu artikli 70 lõigetest 8 ja 9 tulenevatest kohustustest

33

 

 

III   Muud aktid

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 321/14/COL, 10. september 2014, millega sajandat korda muudetakse riigiabi valdkonna menetlus- ja sisulisi eeskirju, võttes vastu uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta [2015/1856]

35

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

16.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1850,

13. oktoober 2015,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1007/2009 on teatavatel tingimustel lubatud turule lasta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest saadud hülgetooteid. Määrusega on ka lubatud hülgetooteid turule lasta siis, kui hülgetoodete import on juhuslikku laadi ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks.

(2)

Komisjoni määruses (EL) nr 737/2010 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad hülgetoodete turule laskmiseks määruse (EÜ) nr 1007/2009 artikli 3 alusel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1775 (3) muudeti määruse (EÜ) nr 1007/2009 artiklit 3 ja tunnistati määrus (EL) nr 737/2010 kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Seepärast on vaja kehtestada meetmed, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1007/2009 muudetud artiklit 3.

(4)

On asjakohane sätestada, et teatavatele nõuetele vastavad asutused tuleb lisada selliste tunnustatud asutuste nimekirja, mis annavad välja hülgetoodete turule laskmise nõuetele vastavust kinnitavaid tõendeid.

(5)

Tõendite haldamise ja kontrollimise lihtsustamiseks tuleks ette näha kõnealuste tõendite ja nende koopiate näidised.

(6)

Sätestada tuleks tõendite kontrollimise kord. Kõnealune kord peaks olema nii lihtne ja praktiline kui võimalik, ilma et see kahjustaks kontrollisüsteemi usaldusväärsust ja järjepidevust.

(7)

Pädevate asutuste, komisjoni ja tunnustatud asutuste vahelise andmevahetuse hõlbustamiseks tuleks lubada elektrooniliste süsteemide kasutamist.

(8)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks isikuandmete töötlemine, eelkõige tõendites sisalduvate isikuandmete töötlemine, toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

(9)

Kuna käesolevas määruses sätestatakse 18. oktoobrist 2015 kohaldatava määrusega (EL) 2015/1775 muudetud määruse (EÜ) nr 1007/2009 artikli 3 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (6) artikli 18 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad hülgetoodete turule laskmiseks ja määruse (EÜ) nr 1007/2009 artikli 3 kohaselt selliste hülgetoodete impordiks, mis on ette nähtud reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 2

Reisijate või nende perekonnaliikmete isiklik kasutamine

1.   Reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks võib hülgetooteid importida ainult siis, kui on täidetud järgmised nõuded:

a)

hülgetooted moodustavad osa reisija rõivastusest või need on tema isiklikus pagasis;

b)

hülgetooted kuuluvad oma alalist elukohta kolmandas riigis alalise elukoha vastu Euroopa Liidus vahetava füüsilise isiku isikliku vara hulka;

c)

reisija on hülgetooted soetanud kolmandas riigis kohapeal ja need hiljem importinud, esitades ELi territooriumile saabudes asjaomase liikmesriigi tolliasutusele järgmised dokumendid:

i)

kirjaliku imporditeate;

ii)

tõendava dokumendi selle kohta, et tooted soetati asjaomases kolmandas riigis.

2.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel kinnitab toll kirjaliku teate ja tõendava dokumendi ning annab need reisijale tagasi. Importides esitab reisija teate ja tõendava dokumendi koos asjaomaste kaupade tollideklaratsiooniga tolliasutusele.

Artikkel 3

Tunnustatud asutused

1.   Asutus lisatakse tunnustatud asutuste nimekirja, kui ta näitab, et ta vastab järgmistele tingimustele:

a)

on juriidiline isik;

b)

suudab tõendada, et määruse (EÜ) nr 1007/2009 artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud;

c)

suudab välja anda ja hallata artikli 4 lõikes 1 nimetatud tõendeid ning töödelda ja arhiveerida andmeid;

d)

suudab täita oma ülesandeid nii, et hoitakse ära huvide konflikt;

e)

suudab jälgida, et määruse (EÜ) nr 1007/2009 artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuded oleksid täidetud;

f)

suudab artikli 4 lõikes 1 osutatud tõendid tühistada või piirata nende kehtivust, kui käesoleva määruse nõuded ei ole täidetud, ning võtta meetmeid asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ja tolliasutuste teavitamiseks;

g)

teda auditeerib sõltumatu kolmas osaline;

h)

tegutseb riiklikul või piirkondlikul tasandil.

2.   Lõikes 1 osutatud nimekirja lisamiseks esitab asutus komisjonile taotluse, millele on lisatud tõend, et ta vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3.   Tunnustatud asutus esitab komisjonile iga aruandetsükli lõpus lõike 1 punktis g nimetatud sõltumatu kolmanda isiku koostatud auditeerimisaruande.

Artikkel 4

Tõendid

1.   Kui määruse (EÜ) nr 1007/2009 artikli 3 lõikes 1 sätestatud turule laskmise tingimused on täidetud, annab tunnustatud asutus taotluse korral välja käesoleva määruse lisas esitatud näidisele vastavad tõendid.

2.   Tunnustatud asutus annab tõendi taotlejale ja säilitab selle koopiat andmete säilitamise eesmärgil kolm aastat.

3.   Kooskõlas artikli 5 lõikega 2 antakse hülgetoote turule laskmise korral tõendi originaaleksemplar üle turule laskmise ajal. Taotleja võib jätta endale tõendi koopia.

4.   Edaspidi viidatakse kõigil arvetel tõendi numbrile.

5.   Hülgetoodet, millele on lisatud vastavalt lõikele 1 välja antud tõend, loetakse määruse (EÜ) nr 1007/2009 artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks.

6.   Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (7) artikli 79 kohaseks hülgetoote vabasse ringlusse laskmise tollideklaratsiooni vastuvõtmiseks tuleb esitada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt välja antud tõend. Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 77 lõike 2 kohaldamist, säilitavad tolliasutused oma registrites tõendi koopia.

7.   Juhul kui tekib kahtlus lõike 1 kohaselt välja antud tõendi ehtsuses või täpsuses või kui on vaja täiendavat nõustamist, võtavad tolliametnikud või muud kontrolli teostavad ametnikud ühendust liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 6 määratud pädeva asutusega. Pädev asutus, kellega ühendust võeti, otsustab võetavate meetmete üle.

Artikkel 5

Tõendite vorm

1.   Artikli 4 lõikes 1 nimetatud tõend on paber- või elektrooniline dokument.

2.   Elektroonilise dokumendi korral lisatakse hülgetootele toote turule laskmisel dokumendi väljatrükk.

3.   Tõendi kasutamine ei piira muid formaalsusi, mis on seotud turule laskmisega.

4.   Vastavalt artiklile 6 määratud pädev asutus võib nõuda tõendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus toode turule lastakse.

Artikkel 6

Pädevad asutused

1.   Liikmesriigid võivad määrata vähemalt ühe pädeva asutuse, kellel on järgmised ülesanded:

a)

kolmandatest riikidest imporditud hülgetoodete tõendite kontrollimine tolliasutuste nõudel vastavalt artikli 4 lõikele 7;

b)

liikmesriigis asuva ja tegutseva tunnustatud asutuse tõendite väljaandmise kontrollimine;

c)

liikmesriigis peetud hülgejahil saadud hülgetoodete kohta välja antud tõendi koopia säilitamine.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevatest asutustest.

3.   Komisjon võimaldab oma veebisaidil juurdepääsu lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirjale. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 7

Elektroonilised süsteemid andmete vahetamiseks ja salvestamiseks

1.   Pädevad asutused võivad tõendis olevate andmete vahetamiseks ja salvestamiseks kasutada elektroonilisi süsteeme.

2.   Liikmesriigid võtavad arvesse lõikes 1 viidatud elektrooniliste süsteemide vastastikust täiendavust, ühilduvust ja koostalitlusvõimet.

Artikkel 8

Kaitse seoses isikuandmete töötlemisega

Käesolev määrus ei piira üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu see on ette nähtud Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega, ning see ei muuda direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud kohustusi ja õigusi. Seoses isikuandmete töötlemisega tagatakse üksikisikute kaitse, eelkõige mis puudutab tõendis sisalduvate isikuandmete avalikustamist ja edastamist.

Artikkel 9

Üleminekusätted

Tõendid, mille tunnustatud asutus on välja andnud vastavalt määrusele (EL) nr 737/2010 enne 18. oktoobrit 2015, jäävad kehtima ka pärast seda kuupäeva.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 18. oktoobrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 286, 31.10.2009, lk 36.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 737/2010, 10. august 2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 216, 17.8.2010, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1775, 6. oktoober 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 737/2010 (ELT L 262, 7.10.2015, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001,18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97, 9. detsember 1996, looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).

(7)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Juhised

Üldine:

täitke trükitähtedega

Tekstikast 1.

Väljaandev asutus

Märkige tõendit välja andva tunnustatud asutuse nimi ja aadress.

Tekstikast 2.

Täidab väljaandev riik

Lahtri täidab väljaandev riik.

Tekstikast 3.

Tõendi number

Märkige tõendi väljaandmisnumber.

Tekstikast 4.

Turulelaskmisriik

Märkige riik, kus hülgetoode kavatsetakse esimest korda turule lasta.

Tekstikast 5.

ISO kood

Märkige tekstikastis 4 osutatud riigi kahetäheline kood.

Tekstikast 6.

Hülgetoodete kaubanduslik kirjeldus

Märkige hülgetoote (-toodete) kaubanduslik kirjeldus. Kirjeldus peab vastama tekstikasti 7 kandele.

Tekstikast 7.

Teaduslik nimetus

Märkige tootes kasutatud hülgeliigi (hülgeliikide) teaduslik nimi (teaduslikud nimed). Kui liittootes on kasutatud rohkem kui ühte liiki, märkige iga liik eraldi reale.

Tekstikast 8.

HS-i rubriik

Märkige kauba neljakohaline või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.

Tekstikast 9.

Küttimisriik

Märkige riik, kus tootes kasutatud hülged vabas looduses kütiti.

Tekstikast 10.

ISO kood

Märkige tekstikastis 9 osutatud riigi kahetäheline kood.

Tekstikast 11.

Netomass

Märkige kogumass kilogrammides. Netomassi määratletakse hülgetoodete kaaluna ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a alused, eraldajad, kleepmärgid jne.

Tekstikast 12.

Ühikute arv

Vajaduse korral märkige ühikute arv.

Tekstikast 13.

Eristusmärgid

Vajaduse korral märkige eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number.

Tekstikast 14.

Kordumatu tunnus

Märkige kõik jälgitavuse huvides tootele lisatud tunnused.

Tekstikast 15.

Allkiri ja väljaandva tunnustatud asutuse tempel

Volitatud ametnik kirjutab sellesse tekstikasti oma allkirja ja paneb tõendeid väljastava asutuse ametliku templi ning märgib ka koha ja kuupäeva.

Tekstikast 16.

Tolli kinnitus

Tolliasutus märgib tollideklaratsiooni numbri ning lisab allkirja ja templi.


16.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1851,

15. oktoober 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 948/2014 lõssipulbri lepingulise ladustamisperioodi ja eraladustamiseks eraldatud abi summa osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 2, artikli 20 punkte c, l ja m ning artikli 223 lõike 3 punkti c,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 948/2014 (3) avati lõssipulbri eraladustamine, pidades silmas eriti keerulist turuolukorda, mis tuleneb Venemaa kehtestatud impordikeelust liidu piimatoodetele.

(2)

Pärast lõssipulbri hinna jätkuvat langust pikendati eraladustuskava komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1337/2014 (4)28. veebruarini 2015, komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/303 (5)30. septembrini 2015 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1548 (6)29. veebruarini 2016.

(3)

Pidades silmas lõssipulbri hinna jätkuvat langustrendi, mis tuleneb piima olulisest ülepakkumisest siseturul ja ülemaailmse nõudluse jätkuvatest piirangutest, on asjakohane ette näha täiendavad meetmed, millega innustada ettevõtjaid ladustama suuremaid koguseid. Seeläbi saaks leevendada survet turule. Kui tooted ladustatakse pikemaks lepinguliseks ajavahemikuks, peaks ka abisumma olema suurem.

(4)

Siiski peaks selleks, et ettevõtjad saaksid paindlikumalt reageerida tulevastele turusignaalidele, olema võimalik sellised tooted pärast minimaalset võimalikku ladustamisperioodi (üheksa kuud) vähendatud abimääraga laost vabastada.

(5)

Võttes arvesse pikendatud lepingulise ladustusaja kestust, tuleks komisjoni määruse (EÜ) nr 826/2008 (7) artiklis 31 osutatud ettemakset muuta.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 35 lõikele 3 ja selleks, et jälgida tähelepanelikult meetme kasutamist, on asjakohane määrata kindlaks kõnealuse määruse artikli 35 lõike 1 punktis a sätestatud teabe esitamise tähtaeg.

(7)

Selleks et saavutada vahetu mõju turule ja aidata stabiliseerida hindu, peaks käesoleva määrusega ette nähtud meede jõustuma järgmisel päeval pärast määruse avaldamist.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 948/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1.   Artiklis 1 osutatud toodete puhul antakse abi järgmiselt.

a)

Juhul, kui lepinguline ladustusaeg on 90–210 päeva:

1)

8,86 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest,

2)

0,16 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

b)

Juhul, kui lepinguline ladustusaeg on 365 päeva:

1)

8,86 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest,

2)

0,36 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

Erandina määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 34 lõikest 6, kui lepingulise koguse võib eemaldada pärast 270-päevast minimaalset võimalikku ladustamisperioodi, vähendatakse abisummasid 10 %.

2.   Taotlused kehtivad ainult juhul, kui neis on märgitud taotletud abimäärad.

Käesoleva määruse alusel 90–210-päevaseks ladustusperioodiks sõlmitud lepinguid ei saa muuta artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohasteks lepinguteks.

3.   Lepinguline ladustamine lõpeb laost väljaviimisele eelneval päeval.”

2)

Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Erandina määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 31 lõikest 2 ei ületa käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaste lepingute ettemakse abisummat, mis vastab 270-päevasele ladustusajale.”

3)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Liikmesriigid teatavad komisjonile

a)

igal teisipäeval eelmise nädala kohta eraldi kogused, millele osutatakse vastavalt artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b, ning kogused, mille kohta on sõlmitud lepingud, ning ka nende toodete kogused, mille kohta on esitatud lepingute sõlmimise taotlused, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 35 lõike 1 punktis a;

b)

hiljemalt iga kuu lõpus eelmise kuu kohta varusid käsitleva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 35 lõike 1 punktile b.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 12.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 948/2014, 4. september 2014, millega avatakse lõssipulbri eraladustamine ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa (ELT L 265, 5.9.2014, lk 18).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2014, 16. detsember 2014, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) nr 947/2014 ja (EL) nr 948/2014 seoses või ja lõssipulbri eraladustusabi taotluste esitamise viimase päevaga (ELT L 360, 17.12.2014, lk 15).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/303, 25. veebruar 2015, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) nr 947/2014 ja (EL) nr 948/2014 seoses või ja lõssipulbri eraladustusabi taotluste esitamise viimase päevaga (ELT L 55, 26.2.2015, lk 4).

(6)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1548, 17. september 2015, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) nr 947/2014 ja (EL) nr 948/2014 seoses või ja lõssipulbri eraladustusabi taotluste esitamise viimase päevaga (ELT L 242, 18.9.2015, lk 26).

(7)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 826/2008, 20. august 2008, millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused (ELT L 223, 21.8.2008, lk 3).


16.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/15


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1852,

15. oktoober 2015,

millega avatakse ajutine erakorraline eraladustusabikava teatavate juustude puhul ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ülemaailmne nõudlus piima ja piimatoodete järele vähenes kogu 2014. aasta jooksul ja vähenemine jätkus ka 2015. aasta esimesel poolel. Põhjuseks võib eelkõige tuua maailma peamise piimatoodete importija Hiina impordi vähenemise.

(2)

Pakkumine on suurenenud nii ELis kui ka maailma peamistes piimatootmispiirkondades ning seetõttu on täheldatud survet langetada piimatoodete hinda.

(3)

Lisaks teatas Venemaa valitsus 25. juunil 2015, et pikendab EList pärit põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu veel üheks aastaks, see tähendab kuni 6. augustini 2016.

(4)

Kuna piimaturul on pakkumine ja nõudlus tugevasti tasakaalust väljas, seisab sektor silmitsi turuhäiretega.

(5)

Selle tulemusena on toorpiima ja piimatoodete hinnad ELis veelgi langenud ja tõenäoliselt langevad edaspidigi, mis tekitab paljudele põllumajandusettevõtjatele probleeme rahavoogude ja riigimaksudega, nii et nende tegevus ei ole enam jätkusuutlik. Põhiliste juustusortide hinnad olid ELis 2015. aastaks langenud 17 %.

(6)

Määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turusekkumismeetmed ei tundu hiljuti tekkinud olukorras piisavad olevat, kuna need on suunatud teistele toodetele, nagu või ja lõssipulber, või piiratud geograafilise tähisega juustudega.

(7)

Juustuturu tõsise tasakaalustamatuse ohtu võib vähendada või selle kõrvaldada juustu ladustamisega. Seepärast on asjakohane anda abi juustu eraladustamiseks ja määrata abi suurus eelnevalt kindlaks.

(8)

On asjakohane sätestada kavaga hõlmatava maksimumkoguse ülempiir ja üldkoguse jaotus liikmesriikide kaupa nende juustutootmismahu põhjal.

(9)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 on sätestatud, et eraladustamisabi võib anda vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (2) kohaste kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustude puhul. Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustud moodustavad aga vaid väikese osa kogu ELi juustutoodangust. Operatiivse tegutsemise ja haldustõhususe huvides on asjakohane kehtestada ühtne kõiki juustusorte hõlmav eraladustusabikava.

(10)

On asjakohane jätta välja juustud, mis ei sobi ladustamiseks.

(11)

Üldreeglina tuleks juhtimise ja kontrolli hõlbustamiseks anda eraladustusabi ainult ettevõtjatele, kes asuvad liidus ja on seal käibemaksukohustuslasena registreeritud.

(12)

Tagamaks, et selle korralduse üle on võimalik teostada nõuetekohast järelevalvet, tuleks käesolevas määruses ette näha, millist teavet on vaja ladustuslepingu sõlmimiseks ning millised on lepinguosaliste kohustused.

(13)

Kava tõhustamiseks tuleks lepingud sõlmida teatavate miinimumkoguste kohta ja täpsustada lepinguosaliste kohustused, eriti need, mis võimaldavad ladustustoimingute kontrolli eest vastutaval asutusel ladustamistingimusi tulemuslikult kontrollida.

(14)

Lepingulise koguse ladustamine lepingulise ladustusaja jooksul on üks eraladustusabi andmise nõudeid. Kaubandustavasid silmas pidades ja praktilistel põhjustel võiksid abiga hõlmatud koguse osas olla lubatud teatavad kõikumised.

(15)

Kindlustamaks, et taotlus on mõeldud tõsiselt, ning tagamaks, et meede avaldaks turul soovitud mõju, on vaja tagatist. Seepärast tuleks vastu võtta sätted tagatise andmise, vabastamise ja sellest ilmajäämise kohta.

(16)

Tagamaks, et ladustamist juhitakse nõuetekohaselt, on kohane võtta vastu sätted tasutava abisumma vähendamiseks, kui lepingulise ladustusaja jooksul ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud.

(17)

Eraladustusabi suurus tuleks määrata ladustamiskulude ja/või muude asjakohaste turunäitajate põhjal. Asjakohane on määrata kindlaks asjaomaste toodete lattu paigutamise ja laost väljaviimise kulude katteks antav abi ning ladustamispäeva kohta külmhoones ladustamise kulude ja rahastamise katteks antav abi.

(18)

On vaja sätestada tingimused, mille alusel võib teha ettemakseid, muuta abisummat juhtudel, mil lepingulisest kogusest ei peeta täielikult kinni, kontrollida vastavust abi saamise tingimustele, sätestada võimalikud sanktsioonid ning määrata kindlaks teave, mille liikmesriigid peavad edastama komisjonile.

(19)

Kuna kõik liikmesriigid ei pruugi meedet kasutada täies ulatuses, on asjakohane ette näha koguste ümberjaotamine pärast meetme kolmekuulist kohaldamist. Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajaduse korral vastu rakendusakt, milles sätestatakse kasutamata koguste ümberjaotamine liikmesriikide kaupa ja taotluste esitamise tähtaeg.

(20)

Samuti tuleks kehtestada eeskirjad dokumenteerimise, aruandluse ning kontrollimissageduse ja kontrolli iseloomu kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette ajutine erakorraline eraladustusabikava CN-koodi 0406 alla kuuluvate juustude puhul (välja arvatud juustud, mis ei sobi pikaajaliseks säilitamiseks üle laagerdumisaja, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1).

Maksimaalne tootekogus liikmesriikide kaupa, mille suhtes käesolevat kava kohaldatakse, on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel on „liikmesriikide pädevad asutused” liikmesriikide poolt makseasutustena akrediteeritud asutused või organid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (3) artiklis 7 sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

Toodete abikõlblikkus

1.   Artiklis 1 osutatud eraladustusabi (edaspidi „abi”) saamiseks peab juust olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga, ELi päritolu ning selle miinimumvanus peab ladustuslepingu alguspäeval vastama laagerdumisajale, mis on kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustude puhul kehtestatud vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 nende tootespetsifikaadis ning muude juustude puhul vastama liikmesriikide poolt kehtestatud tavapärasele laagerdumisajale.

2.   Juust peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

iga juustupartii kaalub vähemalt 0,5 tonni;

b)

juustud kannavad tootjaettevõtte kustumatut märgist (mis võib olla kodeeritud) ja valmistamiskuupäeva;

c)

juustudele on kantud lattu saabumise kuupäev;

d)

juustude suhtes ei kehti varasemad ladustusabilepingud;

e)

juust ladustatakse liikmesriigis, kus see on toodetud.

3.   Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse lõike 2 punktis b osutatud andmed, ei tule lõike 2 punktis c osutatud lattu saabumise kuupäeva juustule märkida.

Artikkel 4

Abitaotlused

1.   Ettevõtja, kes abi taotleb, esitab taotluse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus tooteid ladustatakse.

2.   Ettevõtjad, kes esitavad taotluse eraladustusabi saamiseks, peavad asuma liidus ja olema seal käibemaksukohustuslasena registreeritud.

3.   Eraladustusabi taotlusi võib esitada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Taotluste esitamise viimane kuupäev on 15. jaanuar 2016.

4.   Abitaotlused peavad olema seotud toodetega, mis on täielikult lattu paigutatud.

5.   Taotlused tuleb esitada, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid.

Liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et elektroonilistele taotlustele lisataks täiustatud elektrooniline allkiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (4) artikli 2 punkti 2 tähenduses või elektrooniline allkiri, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse osas, kohaldades samu nõudeid ja tingimusi, nagu on määratud kindlaks elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevates komisjoni eeskirjades, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2004/563/EÜ, Euratom (5) ja selle rakenduseeskirjades.

6.   Taotlus on nõuetekohane üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

selles on viide käesolevale määrusele;

b)

selles on märgitud taotleja andmed: nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber;

c)

selles on märgitud toode ja vastav kuuenumbriline CN-kood;

d)

selles on märgitud tootekogus taotluse esitamise ajal;

e)

selles on märgitud ladustamiskoha nimi ja aadress, laopartii number ning loanumber tootjaettevõtte kindlakstegemiseks;

f)

taotlus ei sisalda muid taotlejapoolseid tingimusi peale käesolevas määruses sätestatud tingimuste;

g)

taotlus on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus taotlus esitatakse;

h)

taotleja on vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (6) IV peatüki 2. jaole andnud asjaomasele makseasutusele tagatise 20 eurot tonni kohta.

7.   Pärast taotluse esitamist selle sisu ei muudeta.

Artikkel 5

Tagatisest ilmajäämine ja selle vabastamine

1.   Artikli 4 lõike 6 punktis h sätestatud tagatist ei tagastata, kui:

a)

lepingu sõlmimise taotlus võetakse tagasi;

b)

artikli 16 lõike 2 kohaste kontrollidega tuvastatud kogus on väiksem kui 95 % artikli 4 lõike 6 punktis d osutatud taotluses esitatud kogusest. Sellisel juhul lepingut ei sõlmita;

c)

lepinguosalise vastutusel artikli 6 tähenduses ja artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tingimustel paigutatakse lepinguliseks ladustusajaks lattu ja hoitakse seal alla 95 % lepingulisest kogusest.

2.   Kui lepingu sõlmimise taotlusi vastu ei võeta, vabastatakse tagatised viivitamata.

3.   Tagatised vabastatakse koguste osas, millega seoses on lepingulised kohustused täidetud.

Artikkel 6

Lepingute sõlmimine

1.   Lepingud sõlmitakse selle liikmesriigi pädeva asutuse, kelle territooriumil tooteid ladustatakse, ja taotleja vahel (edaspidi „lepinguosaline”).

2.   Lepingud sõlmitakse 30 päeva jooksul alates artikli 4 lõike 6 punktis e osutatud teabe kättesaamise kuupäevast, vajaduse korral eeldusel, et seejärel esitatakse artikli 16 lõike 2 teise lõigu kohane kinnitus toodete abikõlblikkuse kohta. Kui abikõlblikkust ei kinnitata, tunnistatakse asjaomane leping õigustühiseks.

Artikkel 7

Lepinguosalise kohustused

1.   Lepingus nähakse lepinguosalisele ette vähemalt järgmised kohustused:

a)

ladustada lepinguline tootekogus ja hoida seda laos lepingulise ladustusaja jooksul omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad toote omaduste säilimise, ilma ladustatud tooteid asendamata ja teise ladustamiskohta üle viimata. Lepinguosalise põhjendatud taotluse korral võib pädev asutus lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist;

b)

säilitada ladustamiskohta saabumisel koostatud kaalumisdokumendid;

c)

võimaldada pädeval asutusel igal ajal kontrollida kõikide lepingus sätestatud kohustuste täitmist;

d)

ladustada tooted selliselt, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja eristatavad: iga eraldi ladustatud kaubaühik peab olema märgistatud nii, et oleks näidatud lattu paigutamise kuupäev, lepingu number, toote nimetus ja mass. Liikmesriigid võivad siiski loobuda lepingu numbri märkimise nõudest, kui lao juhataja kohustub sisestama lepingu numbri artikli 3 lõikes 3 osutatud registrisse.

2.   Lepinguosaline annab kontrollimise eest vastutava asutuse käsutusse iga lepingu kohta kogu dokumentatsiooni, mis võimaldab kontrollida eraladustatud toodete kohta eelkõige järgmist teavet:

a)

loa number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)

toodete päritolu ja valmistamise kuupäev;

c)

lattu paigutamise kuupäev;

d)

pakkeühikute mass ja arv;

e)

nende olemasolu laos ja lao aadress;

f)

lepingulise ladustamisaja eeldatav lõppkuupäev ja lõpuks tegelik laost väljaviimise kuupäev.

3.   Lepinguosaline või vajaduse korral laopidaja peab laoarvestust, mis on laos kättesaadav ja sisaldab lepingunumbrite kaupa järgmist teavet:

a)

eraladustatud toodete märgistus partiide kaupa;

b)

lattu saabumise ja laost väljaviimise kuupäev;

c)

kogus iga ladustuskoha kohta partiides;

d)

toodete asukoht laos.

Artikkel 8

Lepinguline ladustamisaeg

1.   Lepinguline ladustamisaeg algab päeval, mis järgneb päevale, mil pädev asutus saab artikli 4 lõike 6 punktis e nimetatud teabe.

2.   Lepinguline ladustamine lõpeb laost väljaviimisele eelneval päeval.

3.   Abi võib anda ainult juhul, kui lepinguline ladustusaeg on vahemikus 60–210 päeva.

Artikkel 9

Laost väljaviimine

1.   Laost väljaviimine võib alata päeval, mis järgneb lepingulise ladustusaja viimasele päevale.

2.   Laost väljaviimine toimub tervete laopartiide kaupa või pädeva asutuse loal väiksemate kogustena. Artikli 16 lõike 5 punktis a osutatud juhul võib laost välja võtta üksnes pitseeritud koguse.

3.   Kui lepinguosaline kavatseb hakata tooteid laost välja viima, teatab ta sellest pädevale asutusele kooskõlas artikli 16 lõike 6 sätetega.

4.   Kui lõikes 3 sätestatud nõuet ei ole täidetud, kuid pädev asutus on veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, vähendatakse abi 15 % ja seda makstakse üksnes selle ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline esitab pädevale asutusele rahuldavad tõendid, et toodet on hoitud lepingujärgses laos.

5.   Kui lõikes 3 sätestatud nõuet ei ole täidetud ja pädev asutus ei ole veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, siis asjaomase lepinguga seotud abi ei maksta ning vajaduse korral jäädakse asjaomase lepingu suhtes ilma kogu tagatisest.

Artikkel 10

Abi suurus

Abi suurus on järgmine:

15,57 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest,

0,40 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

Artikkel 11

Abi ettemaksmine

1.   Pärast ladustamise 60. päeva võib lepinguosalise taotlusel teha abi ühekordse ettemakse, tingimusel et lepinguosaline esitab tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 10 % ettemaksest.

2.   Ettemakse ei ole suurem kui 90-päevasele ladustusajale vastava toetuse summa. Lõikes 1 osutatud tagatis vabastatakse kohe pärast abi jääksumma tasumist.

Artikkel 12

Abi maksmine

1.   Abi või artikli 11 alusel tehtud ettemakse korral abi jääksumma makstakse lepinguosalise abitaotluse alusel, mis tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lepingulise ladustamisaja lõppu.

2.   Kui lepinguosaline ei suutnud tõendavaid dokumente hoolimata kiirest tegutsemisest kolmekuulise tähtaja jooksul esitada, võib nende esitamiseks anda ajapikendust, mis ei tohi olla kokku pikem kui kolm kuud.

3.   Abi või abi jääksumma makstakse 120 päeva jooksul alates abitaotluse esitamise päevast eeldusel, et lepingutingimused on täidetud ning lõplik kontroll teostatud. Kui aga abi saamise õiguse ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne õiguse tunnustamist.

4.   Kui lepingujärgsel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on lepingujärgsest kogusest väiksem, aga vähemalt 95 % sellest, makstakse abi tegelikult ladustatava koguse kohta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

5.   Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui lõikes 4 esitatud protsent, kuid ei ole väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, vähendatakse tegelikult ladustatava koguse kohta antavat abi poole võrra, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

6.   Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, abi ei maksta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

7.   Kui ladustamise või väljaviimise ajal toimunud kontrollimisel ilmnevad ebakvaliteetsed tooted, ei maksta nende koguste eest abi. Abi saamiseks kõlbliku laopartii allesjääv osa peab olema vähemalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud miinimumkogus. Sama reegel kehtib, kui osa laopartiist kõrvaldatakse sel põhjusel enne minimaalse ladustusaja lõppu.

Ebakvaliteetseid tooteid ei võeta arvesse lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud tegelikult ladustatava koguse arvutamisel.

Artikkel 13

Teatamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisipäeval eelmise nädala kohta kogused, mille kohta on sõlmitud lepingud, ning ka nende toodete kogused, mille kohta on esitatud abitaotlused.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga kuu lõpuks järgmise teabe eelmise kuu kohta:

a)

asjaomase kuu jooksul lattu paigutatud ja laost väljaviidud toodete kogused;

b)

asjaomase kuu lõpus laos olevate toodete kogused;

c)

toodete kogused, mille lepinguline ladustusaeg on lõppenud.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriikide teated edastatakse komisjonile kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (7).

Artikkel 14

Maksimumkogusest kinnipidamise meetmed

Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhinev süsteem, et lisas osutatud liikmesriigipõhiseid maksimumkoguseid ei ületataks.

Artikkel 15

Kasutamata kogustega seonduvad meetmed

Vajaduse korral muudetakse kasutamata kogused pärast 15. jaanuari 2016 kättesaadavaks liikmesriikidele, kes hiljemalt 31. detsembriks 2015 teatavad komisjonile oma soovist eraladustusabikava ulatuslikumalt kasutada. Jaotus liikmesriikide kaupa, mille korral võetakse arvesse liikmesriikide poolt kuni 15. jaanuarini 2016 taotletud koguseid, ning taotluste esitamise tähtaeg otsustatakse rakendusaktiga, mis võetakse vastu ilma kontrollimenetluseta, millele osutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõigetes 2 ja 3.

Artikkel 16

Kontrollimine

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Kõnealused meetmed hõlmavad abitaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud lõigetes 2–9.

2.   Kontrollimise eest vastutav asutus kontrollib lattu saabuvaid tooteid 30 päeva jooksul alates artikli 4 lõike 6 punktis e osutatud teabe kättesaamisest.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 esimese lõigu punkti a kohaldamist, tuleb ladustatud toodete abikõlblikkuse füüsiliseks kontrollimiseks võtta representatiivne proov vähemalt 5 % ladustatud kogustest, et teha kindlaks, kas kõik partiid vastavad muu hulgas toodete massi, märgistuse ja omaduste poolest lepingu sõlmimise taotluses esitatud andmetele.

Abi maksmise kindlaksmääramiseks kasutatakse lepinguperioodi alguses kindlaks määratud toodete kaalu. Abi ei tohi siiski maksta koguse eest, mis ületab artikli 4 lõike 6 punkti d kohaselt taotletud kogust.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriik pikendada lõikes 2 ettenähtud 30-päevast tähtaega viieteistkümne päeva võrra.

4.   Kui kontrollimisel selgub, et ladustatud tooted ei vasta artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ega ole kooskõlas artikli 4 lõike 6 punktiga c, siis artikli 4 lõike 6 punktis h sätestatud tagatist ei tagastata.

5.   Kontrollimise eest vastutav asutus:

a)

pitseerib lõikes 2 sätestatud kontrolli toimumise ajal kõik lepinguga, laopartiiga või väiksema kogusega seotud tooted või

b)

kontrollib ette teatamata lepingulise koguse olemasolu ladustamiskohas.

Esimese lõigu punktis b osutatud kontroll peab vastama vähemalt 10 protsendile lepingulisest üldkogusest ning olema representatiivne. Kontrolli käigus uuritakse artikli 7 lõikes 3 osutatud laoarvestust ning tõendavaid dokumente, nagu kaalumis- ja üleandmisdokumendid, ning võimaluse korral kontrollitakse toodete olemasolu laos ja liiki ning nende märgistamist vähemalt 5 % ette teatamata kontrollitava koguse puhul.

6.   Lepingulise ladustusaja lõpus peab kontrollimise eest vastutav asutus juhuslike proovidega kontrollima ladustatud toodete massi ja märgistust vähemalt poolte lepingute puhul. Kontrollimise eesmärgil teatab lepinguosaline pädevale asutusele asjaomastest laopartiidest vähemalt viis tööpäeva enne

a)

lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu või

b)

väljaviimise algust, kui tooted viiakse välja enne lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu.

Liikmesriigid võivad nõustuda lühema ajavahemikuga kui viis tööpäeva.

7.   Kui toodete olemasolu kontrollimiseks lepingulisel ladustusajal ja selle lõppedes kontrollitakse toodete kaalu, ei too võimalik loomulik kaalu vähenemine kaasa abi vähendamist ega tagatisest ilmajäämist.

8.   Kui kohaldatakse lõike 5 punktis a esitatud võimalust, siis kontrollitakse pitserite olemasolu ja rikkumatust lepingulise ladustamisaja lõpus. Pitseerimis- ja käitlemiskulud kannab lepinguosaline.

9.   Kõik toodete kvaliteedi ja koostise tõendamiseks võetavad proovid võetakse kontrolli eest vastutava asutuse ametnike poolt või nende juuresolekul.

Kaalumisel toimub nende ametnike juuresolekul füüsiline kontroll ja massi kindlakstegemine.

Kontrolljälje jätmiseks tuleb kõik ametnike kontrollitud lao- ja finantsdokumendid ning muud dokumendid kontrolli käigus tembeldada või initsiaalidega kinnitada. Elektrooniliste dokumentide tõendamisel tuleb neist teha koopia, mida säilitatakse kontrollkäigu kaustas.

Artikkel 17

Kontrolliaruanne

1.   Kontrollimise eest vastutav asutus koostab kontrolliaruande iga kohapealse kontrolli kohta. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud punkti.

Aruanne sisaldab järgmist:

a)

kontrolli alguse kuupäev ja kellaaeg;

b)

etteteatamise üksikasjad;

c)

kontrolli kestus;

d)

kohalviibivad vastutavad isikud;

e)

teostatud kontrolli laad ja ulatus, esitades eelkõige uuritud dokumentide ja toodete üksikasjad;

f)

tulemused ja järeldused;

g)

järelkontrolli vajadus.

Nimetatud aruandele peab alla kirjutama vastutav ametnik ja lepinguosaline või vajaduse korral laojuhataja ning see tuleb lisada maksedokumentidele.

2.   Kui vähemalt 5 % ühe lepinguga hõlmatud kontrollitavate tootekoguste puhul on eiratud olulisi eeskirju, kontrollitakse suuremat valimit, mille määrab kontrolli eest vastutav asutus.

3.   Kontrolli eest vastutav asutus registreerib kõik mittevastavused selliste tõsiduse, ulatuse, kestvuse ja korduvuse kriteeriumide alusel, mis vastavalt artikli 18 lõikele 1 võivad põhjustada abi välistamise ja/või vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 alusetult makstud abi tagasimaksmise, vajaduse korral koos intressidega.

Artikkel 18

Karistused

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et taotleja poolt käesolevast määrusest tulenevate õiguste saamiseks esitatud dokument sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on kõnealuse õiguse saamiseks määrav, välistavad liikmesriigi pädevad asutused taotleja osalemise selle toote abi andmiseks korraldatavas pakkumismenetluses, mille kohta esitati valeandmeid, ühe aasta jooksul alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmisest.

2.   Lõike 1 kohast välistamist ei kohaldata juhul, kui taotleja esitab pädevat asutust rahuldavad tõendid, et kõnealuses lõikes osutatud olukord tekkis vääramatu jõu või ilmse vea tagajärjel.

3.   Alusetult makstud abi nõutakse asjaomaselt ettevõtjalt tagasi koos intressidega. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (8) artiklis 7 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasimaksmine, nagu käesolevas artiklis ette nähtud, ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (9).

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(5)  Komisjoni otsus 2004/563/EÜ, Euratom, 7. juuli 2004, millega muudetakse komisjoni kodukorda (ELT L 251, 27.7.2004, lk 9).

(6)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(7)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(8)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, 17. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(9)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2006, 14. detsember 2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).


LISA

Liikmesriik

Maksimumkogus

(t)

Belgia

1 243

Bulgaaria

696

Tšehhi Vabariik

1 421

Taani

3 334

Saksamaa

23 626

Eesti

454

Iirimaa

1 835

Kreeka

1 880

Hispaania

3 635

Prantsusmaa

20 830

Horvaatia

348

Itaalia

12 015

Küpros

199

Läti

348

Leedu

1 163

Luksemburg

33

Ungari

827

Malta

30

Madalmaad

8 156

Austria

1 968

Poola

7 859

Portugal

704

Rumeenia

797

Sloveenia

164

Slovakkia

426

Soome

1 210

Rootsi

945

Ühendkuningriik

3 854

Kokku

100 000


16.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/25


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1853,

15. oktoober 2015,

millega antakse loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele ajutist erakorralist toetust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ülemaailmne nõudlus piima ja piimatoodete järele vähenes kogu 2014. aasta jooksul ja vähenemine jätkus ka 2015. aasta esimesel poolel, seda eelkõige põhjusel, et vähenenud on eksport Hiinasse, mis on maailma peamine piimatoodete importija.

(2)

Olukord liidu sealihaturul on halvenenud nii 2014. kui ka 2015. aastal. Liidusisene tootmine oli suurenenud, kuid hästi toimiv eksport vähenes Venemaa ekspordituru äralangemisel märgatavalt. Sealihasektori eripäraks on see, et aretussektor suudab kohanduda aeglasemalt, kui väheneb nõudlus tapasigade järele, ning seetõttu ulatuvad turul tekkind kriitiline ületootmine ja pidev hinnasurve perioodi tavalisest tsüklilisusest kaugemale.

(3)

Venemaa valitsus teatas 25. juunil 2015, et pikendab liidust pärit põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu veel üheks aastaks, see tähendab kuni 6. augustini 2016.

(4)

Kuna piimaturul on pakkumine ja nõudlus tugevasti tasakaalust väljas, seisab piimasektor praegu silmitsi turuhäiretega.

(5)

Selle tulemusena on toorpiima ja sealiha hinnad liidus veelgi langenud ja tõenäoliselt langevad veelgi, mis tekitab paljudele põllumajandusettevõtjatele probleeme rahavoogude ja riigimaksudega, nii et nende tegevus ei ole enam jätkusuutlik. Võrreldes juuli keskmise hinnaga aastatel 2010–2014, oli juuliks 2015 liidu keskmine toorpiimahind langenud 12 % võrra, eelmise aastaga võrreldes oli hind langenud 20 % võrra. Võrreldes keskmiste hindadega juulis 2014, oli searümpade hind langenud juulis 2015 13 % võrra ja põrsaste hind 23 % võrra. Lisaks on nominaalhinnad erakordselt madalal tasemel, jäädes alla viimase viie aasta keskmise.

(6)

Mitmes liikmesriigis sai kannatada ka kevad- ja suvivilja saak, kuna juuli ja augusti temperatuurinäitajad olid väga kõrged ja sademeid oli vähe. Veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, lamba- ja kitselihasektorit on rängalt mõjutanud söödakultuuride ja karjamaade varude nappusest tulenev tootmiskulude suurenemine.

(7)

Turu sekkumismeetmed riikliku sekkumise ja eraladustamisena või ja lõssipulbri puhul on olnud katkestusteta kättesaadavad alates septembrist 2014. Osutatud meetmed on küll leevendanud hindade languse kahjulikku mõju, kuid need ei ole olnud takistuseks piimatoodete ja toorpiima hindade jätkuvale langusele. Sealiha eraladustusabi aitas stabiliseerida sealiha hindu märtsis ja aprillis 2015, kuid mitte panna hindu märkimisväärselt taastuma. Kuna sealiha tootmine on tsükliline protsess, ei aita eraladustusabi kava avamine praegusel ajahetkel vajalikul määral kaasa käesolevate turutõrgete lahendamisele. Määrusega (EL) nr 1308/2013 muude loomakasvatussektorite jaoks kehtestatud vahendid ei ole samuti ette nähtud regionaalselt piiritletud majanduslike probleemide leevendamiseks. Mis tahes täiendavad turusekkumismeetmed, mida võib kehtestada eraladustusabi kujul ja mis on täienduseks sihtotstarbelisele rahalisele toetusele, ei lahenda viivitamatut likviidsusvajadust loomakasvatussektoris, kuna meetmete mõju avalduks põllumajandusettevõtja tasandil alles keskpikas perspektiivis.

(8)

Seega on tekkinud olukord, kus määruse (EL) nr 1308/2013 alusel kättesaadavad meetmed tunduvad olevat ebapiisavad, et turuhäiretega toime tulla.

(9)

Selleks et olla valmis olukorraks, mil hinnad veelgi langevad ja turuhäired süvenevad, on oluline, et loomakasvatussektorid, mida turuhäired eriti mõjutavad, saaksid sihtotstarbelist rahalist toetust.

(10)

Et olemasolevatele turuhäiretele tõhusalt ja tulemuslikult vastu astuda ning ära hoida osutatud häiretest põhjustatud olukorda või selle mõju turule, samuti et ära hoida jätkuvast või süvenevast halvenemisest tulenevat olukorda, on asjakohane anda liikmesriikidele ühekordset rahalist toetust, mis on mõeldud loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele, kelle tegevust sügav hinnalangus, Venemaa impordikeelu otsene mõju ja söödakultuure hävitanud põud on kõige enam kahjustanud.

(11)

Igale liikmesriigile antav rahaline toetus tuleks arvutada 2014/2015. aasta riiklike piimakvootide ja riigi sigade arvu alusel ning proportsionaalselt piima keskmise tootjahinna ja searümpade hinnalangusega, samuti tuleks võtta arvesse sõltuvusmäära Venemaa turust ning põua mõju söödakultuuride tootmisele ja hinnale. Et suunata piiratud eelarvevahendeid arvestades toetus kõige enam turuhäiretest mõjutatud põllumajandusettevõtjatele, peaksid asjaomased liikmesriigid jaotama kõnealuse summa paindlikult ja kõige tõhusamal viisil, mis põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, nagu hinnalangus asjaomastes sektorites, tagades samal ajal, et sihtotstarbelise toetuse lõppsaajad on loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjad ning vältides turu- ja konkurentsimoonutusi.

(12)

Kuna igale liikmesriigile eraldatava rahalise toetusega hüvitatakse ainult piiratud osa põllumajandusettevõtjate kantud tegelikust kahjust, tuleks liikmesriikidel lubada anda kõnealustele põllumajandusettevõtjatele täiendavat toetust, lähtudes samadest objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsimoonutusest hoidumise kriteeriumidest.

(13)

Selleks, et liikmesriigid saaksid sihtotstarbelist rahalist toetust paindlikult jaotada nagu on turuhäiretega toimetuleku puhul nõutud, peaks neil olema lubatud kumuleerida kõnealune toetus muude Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavate toetustega.

(14)

Kuna kõigile asjaomastele liikmesriikidele antav rahaline toetus kehtestatakse eurodes, tuleb meetme ühetaolise ja samaaegse kohaldamise tagamiseks määrata kindlaks Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Taanile, Horvaatiale, Ungarile, Poolale, Rumeeniale, Rootsile ja Ühendkuningriigile määratud summa omavääringusse konverteerimise kuupäev. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks vahetuskursi rakendusjuhu kuupäev vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (2) artiklile 106. Et võtta arvesse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 106 lõike 2 punktis b osutatud põhimõtet ning kõnealuse määruse artikli 106 lõike 5 punktis c sätestatud kriteeriume, peaks rakendusjuhu kuupäev olema käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud toetus on meede põllumajandusturgude toetuseks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses.

(16)

Eelarvelistel põhjustel peaks liit rahastama liikmesriikide kulutusi seoses loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele antavate rahaliste toetustega ainult juhul, kui sellised maksed on tehtud kindlaks tähtajaks.

(17)

Läbipaistvuse ja kontrolli ning saada oleva summa nõuetekohase haldamise tagamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid komisjoni teavitama toetuse andmise meetodite valiku objektiivsetest kriteeriumidest ning konkurentsimoonutuse vältimiseks kehtestatud sätetest.

(18)

Et anda loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele toetust võimalikult ruttu, peaks liikmesriikidel olema võimalus rakendada käesolevat määrust võimalikult kiiresti. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Liikmesriikidele eraldatakse liidu toetust kogusummas 420 000 000 eurot, et liikmesriigid saaksid anda sihtotstarbelist toetust veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori („loomakasvatussektor”) põllumajandusettevõtjatele.

Liikmesriigid kasutavad neile lisa kohaselt eraldatud summasid meetmete võtmiseks objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, tingimusel et maksed ei moonuta konkurentsi.

Liikmesriikide võetud meetmete eesmärk on leevendada majanduslikke tagajärgi, mis tulenevad loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjaid mõjutavatest turuhäiretest.

Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui toetuse saajaks ei ole loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjad otse, jõuab toetusest tulenev majanduslik kasu täies ulatuses nendeni.

Liikmesriikide kulud seoses käesoleva määruse kohaste maksetega on liidu rahalise toetuse tingimustele vastavad üksnes siis, kui need on välja makstud hiljemalt 30. juuniks 2016.

2.   Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriigi puhul on lisas sätestatud summade konverteerimisel vahetuskursi rakendusjuhu kuupäevaks käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

3.   Käesoleva määrusega ette nähtud toetust võib kumuleerida Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatava muu toetusega.

Artikkel 2

Liikmesriigid võivad anda täiendavat toetust artikli 1 alusel võetud meetmetele summa ulatuses, mis ületab lisas esitatud vastavat summat kuni 100 % ulatuses, ning lähtudes samadest objektiivsusetingimustest, mis on sätestatud artiklis 1.

Liikmesriigid maksavad täiendava toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2016.

Artikkel 3

Liikmesriigid teatavad komisjonile

a)

võimalikult kiiresti ja hiljemalt 31. detsembriks 2015 objektiivsed kriteeriumid, millest lähtudes valitakse sihtotstarbelise toetuse andmise meetodid, ning konkurentsimoonutuse vältimiseks võetud meetmed;

b)

hiljemalt 30. septembriks 2016 makstud toetuste kogusumma ning andmed toetusesaajate arvu ja liigi kohta.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).


LISA

Liikmesriik

EUR

Belgia

13 049 568

Bulgaaria

6 004 009

Tšehhi Vabariik

11 155 561

Taani

11 103 077

Saksamaa

69 233 789

Eesti

7 561 692

Iirimaa

13 734 230

Kreeka

2 258 253

Hispaania

25 526 629

Prantsusmaa

62 899 543

Horvaatia

1 812 383

Itaalia

25 017 897

Küpros

354 997

Läti

8 452 333

Leedu

12 631 869

Luksemburg

669 120

Ungari

9 505 286

Malta

119 570

Madalmaad

29 937 209

Austria

7 004 590

Poola

28 946 973

Portugal

4 764 178

Rumeenia

11 145 958

Sloveenia

1 368 433

Slovakkia

2 464 247

Soome

8 985 522

Rootsi

8 220 625

Ühendkuningriik

36 072 462


16.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/31


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1854,

15. oktoober 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. oktoober 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

84,4

MA

132,6

MK

46,1

TR

56,6

ZZ

79,9

0707 00 05

AL

36,9

TR

116,7

ZZ

76,8

0709 93 10

TR

136,8

ZZ

136,8

0805 50 10

AR

161,3

CL

149,0

TR

110,2

UY

78,7

ZA

104,7

ZZ

120,8

0806 10 10

BR

252,3

EG

198,3

MA

56,6

MK

97,5

TR

169,2

ZZ

154,8

0808 10 80

AR

122,1

CL

86,3

MK

23,1

NZ

155,0

US

86,4

ZA

144,4

ZZ

102,9

0808 30 90

CN

65,9

TR

135,5

XS

95,1

ZA

218,5

ZZ

128,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

16.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/33


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1855,

13. oktoober 2015,

millega määratakse kindlaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogus ja peanõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses vähim arenenud liikmesmaade taotlusega pikendada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 66 lõike 1 kohast üleminekuperioodi seoses teatavate ravimeid puudutavate kohustustega ja anda vabastus kõnealuse lepingu artikli 70 lõigetest 8 ja 9 tulenevatest kohustustest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu („TRIPS-leping”) artikli 66 lõikele 1 pikendab Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu („TRIPS-nõukogu”) kõnealust üleminekuperioodi vähim arenenud liikmesmaa nõuetekohaselt motiveeritud taotluse korral.

(2)

14. novembril 2001 Dohas toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverents võttis vastu TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitleva deklaratsiooni („Doha deklaratsioon”). Selles märgiti, et TRIPS-lepingu artikli 66 lõikes 1 ette nähtud üleminekuperioodi pikendamine ei piira vähim arenenud liikmesmaade õigust taotleda muid pikendamisi.

(3)

Kooskõlas Doha deklaratsiooni lõike 7 ja TRIPS-lepingu artikli 66 lõikega 1 pikendas TRIPS-nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsusega üleminekuperioodi, mille jooksul vähim arenenud liikmesmaad ei ole kohustatud kuni 1. jaanuarini 2016 andma ravimitele patendikaitset.

(4)

8. juulil 2002 võttis WTO peanõukogu vastu küsimusega tihedalt seotud otsuse, millega vabastati vähim arenenud liikmesmaad TRIPS-lepingu artikli 70 lõikes 9 sätestatud turustamise ainuõiguste andmisest. Nimetatud vabastust kohaldatakse kuni 1. jaanuarini 2016.

(5)

23. veebruaril 2015 taotles Bangladesh vähim arenenud liikmesmaade rühma nimel TRIPS-lepingu artikli 66 lõikes 1 ette nähtud üleminekuperioodi pikendamist määramata ajaks ja määramata ajaks vabastuse andmist nimetatud lepingu artikli 70 lõigetest 8 ja 9 tulenevatest kohustustest niikauaks, kuni kõik vähim arenenud liikmesmaad on jätkuvalt vähim arenenud riigid.

(6)

Kuna alates 2002. aastast kohaldatakse ravimitega seotud intellektuaalomandi õiguste suhtes eraldi vabastust, on asjakohane, et liit nõustuks selle üleminekuperioodi pikendamisega, et mitte takistada vähim arenenud liikmesmaade juurdepääsu ravimitele.

(7)

Kuna paljud WTO liikmed on valmis andma kõnealuse pikendamise ja vabastuse määramata ajaks, peaks liit ühinema konsensusega, mis on kooskõlas tema jätkuva toetusega Doha deklaratsioonile. Kui aga WTO liikmed lepivad kokku siiski pigem uues ajutises pikendamises ja uues ajutises vabastuses, peaks ka liit sellise lahendusega nõustuma.

(8)

On asjakohane määrata kindlaks WTO TRIPS-nõukogus ja peanõukogus liidu nimel võetav seisukoht seoses vähim arenenud liikmesmaade taotlusega pikendada TRIPS-lepingu artikli 66 lõike 1 kohast üleminekuperioodi seoses teatavate ravimeid puudutavate kohustustega ja anda vabastus kõnealuse lepingu artikli 70 lõigetest 8 ja 9 tulenevatest kohustustest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maailma Kaubandusorganisatsiooni („WTO”) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogus ja peanõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht on järgmine:

a)

nõustuda:

i)

vähim arenenud liikmesmaade taotlusega pikendada kehtivat üleminekuperioodi vastavalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu („TRIPS-leping”) artikli 66 lõikele 1 seoses teatavate ravimeid puudutavate kohustustega, ja

ii)

taotlusega vabastada vähim arenenud liikmesmaad TRIPS-lepingu artikli 70 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kohustustest, ja

b)

nõustuda:

i)

taotlusega, mille kohaselt käesoleva artikli punkti a alapunktis i osutatud pikendamist või käesoleva artikli punkti a alapunktis ii osutatud vabastust või mõlemat kohaldatakse niikaua, kuni kõik vähim arenenud liikmesmaad on jätkuvalt vähim arenenud riigid, või

ii)

taotlusega ajutise pikendamise või ajutise vabastuse või mõlema kohta, kui ka teised WTO liikmed nimetatud taotlusega nõustuvad.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 13. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


III Muud aktid

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

16.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/35


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 321/14/COL,

10. september 2014,

millega sajandat korda muudetakse riigiabi valdkonna menetlus- ja sisulisi eeskirju, võttes vastu uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta [2015/1856]

EFTA JÄRELEVALVEAMET (edaspidi „järelevalveamet”),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist lepingut järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta (edaspidi „järelevalveameti- ja kohtuleping”), eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b, artiklit 24 ja nimetatud lepingu protokolli nr 3 I osa artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt annab järelevalveamet välja teateid või suuniseid EMP lepingus käsitletud küsimuste kohta, kui kõnealuse lepingu või järelevalve- ja kohtulepinguga on nii sõnaselgelt ette nähtud või kui järelevalveamet peab seda vajalikuks,

9. juulil 2014 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (1). Neis suunistes sätestati tingimused, mille kohaselt võib raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi tunnistada siseturuga kokkusobivaks. Suuniseid kohaldatakse alates 1. augustist 2014,

nimetatud suunised on olulised ka Euroopa Majanduspiirkonna jaoks,

EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas kooskõlas EMP lepingu artiklis 1 sätestatud ühtsuse tagamise eesmärgiga,

EMP lepingu XV lisa peatüki „ÜLDIST” II punkti kohaselt peab järelevalveamet pärast Euroopa Komisjoniga konsulteerimist vastu võtma uued suunised, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega,

olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

olles kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 1. augustil 2014 saadetud kirja kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi valdkonna sisulisi eeskirju muudetakse sellega, et neile lisatakse uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Uued suunised on lisatud käesolevale otsusele ja on selle lahutamatu osa.

Artikkel 2

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 10. september 2014

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

eesistuja

Helga JÓNSDÓTTIR

kolleegiumi liige


(1)  ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.


LISA

SUUNISED RASKUSTES OLEVATE MITTEFINANTSETTEVÕTJATE PÄÄSTMISEKS JA ÜMBERKORRALDAMISEKS ANTAVA RIIGIABI KOHTA

III OSA

HORISONTAALSED EESKIRJAD

Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta  (1)

Sisukord

1.

SISSEJUHATUS 38

2.

SUUNISTE REGULEERIMISALA 41

2.1.

Valdkondlik ulatus 41

2.2.

Sisuline reguleerimisala: raskustes oleva ettevõtja mõiste 41

2.3.

Päästmisabi, ümberkorraldusabi ja ajutine ümberkorraldustoetus 42

2.4.

Ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks antav abi 42

3.

KOKKUSOBIVUS EMP LEPINGUGA 43

3.1.

Ühishuvides oleva eesmärgi saavutamisele kaasaaitamine 44

3.1.1.

Sotsiaalprobleemide ja turutõrgete tõendamine 44

3.1.2.

Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine 45

3.2.

Vajadus riigi sekkumise järele 46

3.3.

Asjakohasus 46

3.3.1.

Päästmisabi 46

3.3.2.

Ümberkorraldusabi 47

3.4.

Ergutav mõju 47

3.5.

Abi proportsionaalsus/võimalikult minimaalne abi 47

3.5.1.

Päästmisabi 47

3.5.2.

Ümberkorraldusabi 47

3.6.

Negatiivne mõju 49

3.6.1.

Ainukordse abi põhimõte 49

3.6.2.

Konkurentsimoonutuste piiramise meetmed 50

3.6.3.

Varasema ebaseadusliku abi saajad 52

3.6.4.

Abi heakskiitmisega seotud eritingimused 52

3.7.

Läbipaistvus 52

4.

ABISTATAVATES PIIRKONDADES ANTAV ÜMBERKORRALDUSABI 53

5.

ABI RASKUSTES OLEVATELE ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE TEENUSTE OSUTAJATELE 53

6.

ABIKAVAD VÄIKSEMATE SUMMADE JA ABISAAJATE PUHUL 54

6.1.

Üldtingimused 54

6.2.

Ühist huvi pakkuv eesmärk 55

6.3.

Asjakohasus 55

6.4.

Abi proportsionaalsus/võimalikult minimaalne abi 55

6.5.

Negatiivne mõju 56

6.6.

Ajutine ümberkorraldustoetus 56

6.7.

Kestus ja hindamine 57

7.

MENETLUSED 57

7.1.

Päästmisabi andmise kiirendatud menetlus 57

7.2.

Ümberkorralduskavadega seotud menetlused 58

7.2.1.

Ümberkorralduskava rakendamine 58

7.2.2.

Ümberkorraldamiskava muutmine 58

7.2.3.

Kohustus teavitada järelevalveametit igasugusest abisaajale ümberkorraldusperioodil antud abist 58

8.

ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 59

9.

PROTOKOLLI NR 3 I OSA ARTIKLI 1 LÕIKES 1 OSUTATUD ASJAKOHASED MEETMED 59

10.

KOHALDAMISE ALGUSKUUPÄEV JA KEHTIVUS 59

1.   Sissejuhatus

(1)

Käesolevate suunistega kehtestab EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) tingimused, mille kohaselt võib raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi lugeda Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) artikli 61 lõike 3 punkti c alusel kokkusobivaks EMP lepingu toimimisega.

(2)

Oma esimesed suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (2) võttis järelevalveamet vastu 1994. aastal. Suuniste uus versioon võeti vastu 1999. aastal (3). 2004. aastal võttis järelevalveamet vastu uued suunised, (4) mille kehtivusaega pikendati esmalt kuni 30. novembrini 2012, (5) seejärel aga kuni ajani, mil need asendatakse uute eeskirjadega (6).

(3)

8. mai 2012. aasta teatises „ELi riigiabi ajakohastamine” (7) kuulutas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) välja riigiabi kontrollimenetluste ajakohastamise kolm eesmärki:

a)

edendada konkurentsivõimelisel siseturul jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu;

b)

keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal koostööd liikmesriikidega riigiabi eeskirjade järgimise tagamisel;

c)

ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist.

(4)

Eelkõige kutsuti teatises lähtuma eri suuniste ja raamistike läbivaatamisel ühisest lähenemisviisist, mille aluseks oleks siseturu tugevdamine ja avaliku sektori kulutuste tulemuslikkuse suurendamine selle kaudu, et riigiabi annaks suurema panuse ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisse ja ergutavat mõju kontrollitaks tähelepanelikumalt, abi piiramine vajaliku miinimumiga ja abi võimalike konkurentsile ja kaubandusele avalduvate negatiivsete mõjude kaalumine. Sellisest lähenemisviisist lähtub ka järelevalveamet.

(5)

Järelevalveamet on suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks läbi vaadanud, lähtudes kehtivate eeskirjade kohaldamisel saadud kogemustest ja kooskõlas eespool kirjeldatud ühise lähenemisviisiga. Läbivaatamisel võetakse arvesse ka komisjoni vastu võetud strateegiat „Euroopa 2020” (8) ning asjaolu, et riigiabi negatiivne mõju võib takistada tootlikkuse ja majanduskasvu suurendamist, ettevõtjatele võrdsete võimaluste säilitamist ning võitlust riikide protektsionismi vastu.

(6)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi kuuluvad kõige moonutavamat liiki riigiabi hulka. On veenvalt välja selgitatud, et edukates majandusharudes ei kasva tootlikkus mitte seetõttu, et kõigi turul olevate ettevõtjate tootlikkus kasvab, vaid pigem seetõttu, et tõhusamad ja tehnoloogiliselt arenenumad ettevõtjad kasvavad nende arvel, mis on vähem tõhusad või mille tooted on ajale jalgu jäänud. Vähem tõhusate ettevõtjate väljumine turult võimaldab nende tõhusamatel konkurentidel kasvada ja suunata vara tagasi turule, kus seda saab rakendada tootlikumalt. Sellesse protsessi sekkudes võib päästmis- ja ümberkorraldusabi asjaomaste sektorite majanduskasvu märkimisväärselt aeglustada.

(7)

Kui raskustes oleva ettevõtja osad jäävad põhimõtteliselt elujõuliseks, võib ettevõtja olla võimeline viima läbi ümberkorralduse, mille tulemusel ta lõpetab teatava kahjumliku tegevuse ja korraldab allesjäänud tegevusvaldkonnad selliselt, et see tagab mõistliku pikaajalise elujõulisuse väljavaate. Selline ümberkorraldamine peaks tavaliselt olema võimalik ilma riigiabita, kasutades kreeditoridega sõlmitavaid lepinguid või maksejõuetus- või reorganiseerimismenetlusi. Ajakohastatud maksejõuetusalased õigusnormid peaksid aitama usaldusväärsetel ettevõtjatel ellu jääda, aitama säilitada töökohti, võimaldama tarnijatel hoida oma kliente ja omanikel hoida alles elujõuliste äriühingute väärtust (9). Maksejõuetusmenetlused võivad aidata elujõulistel ettevõtjatel ka turule naasta (kolmanda isiku poolt omandatuna), kas siis ettevõtja tegevuse jätkamise või erinevate tootmisaktivate omandamise kaudu.

(8)

Sellest tuleneb, et ettevõtjatel peaks olema õigus riigiabile vaid juhul, kui nad on ammendanud kõik turuvõimalused ja kui abi on vajalik selleks, et saavutada konkreetselt määratletud ühishuve täitev eesmärk. Ettevõtjatel peaks olema õigus saada käesolevate suuniste kohast abi vaid üks kord kümne aasta jooksul (ainukordse abi põhimõte).

(9)

Täiendavaks probleemiks on riigiabiga tekitatud moraalirisk. Ettevõtjad, kes eeldavad, et raskuste korral nad tõenäoliselt päästetakse, võivad kasutada ülemäära riskantset ja jätkusuutmatut äristrateegiat. Lisaks võib konkreetse ettevõtja väljavaade saada päästmis- ja ümberkorraldusabi kunstlikult vähendada tema kapitalikulu, andes talle turul põhjendamatu konkurentsieelise.

(10)

Raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav riigiabi võib kahjustada ka siseturgu, suunates ebaõiglase osa struktuurilise kohandusega seotud koormast ning kaasnevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest teistele lepinguosalistele. See on olemuslikult ebasoovitav ja võib lepinguosaliste vahel käivitada raiskava subsideerimisralli. Selline abi võib kaasa tuua ka sisenemistõkete püstitamise ja kahjustada piiriülese tegevuse stiimuleid, mis on vastuolus siseturu eesmärkidega.

(11)

Seetõttu on oluline tagada, et abi lubataks üksnes tingimustel, mis leevendavad selle võimalikku negatiivset mõju ning suurendavad avaliku sektori kulutuste tõhusust. Ümberkorraldusabi puhul on elujõulisuse taastamise, omapanuse olemasolu ning konkurentsimoonutuste piiramise meetmete nõuded tõendanud oma väärtust sellise abi võimaliku negatiivse mõju leevendamisel. Käesolevate suuniste raames jäävad need kehtima ja vajaduse korral neid kohandatakse, et võtta arvesse järelevalveameti viimatisi kogemusi. Kasutusele on võetud mõiste „koormuse jagamine”, muu hulgas selleks, et paremini lahendada moraaliriski küsimust. Päästmisabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse puhul leevendatakse võimalikku negatiivset mõju piirangutega abi kestusele ja vormile.

(12)

Kui abi antakse nii mahuliselt kui ka ajaliselt piiratud likviidsusabina, on mure selle võimaliku negatiivse mõju pärast palju väiksem ja seda võib heaks kiita leebematel tingimustel. Kuigi sellist abi võiks põhimõtteliselt kasutada terve ümberkorraldamisprotsessi toetamiseks, tähendab päästmisabi saamise perioodi pikkuse piiramine kuue kuuga, et seda juhtub harva; selle asemel järgneb päästmisabile tavaliselt ümberkorraldusabi.

(13)

Selleks et innustada vähem moonutavate abivormide kasutamist, tuuakse käesolevatesse suunistesse sisse uus mõiste: „ajutine ümberkorraldustoetus”. Sarnaselt päästmisabiga antakse ajutist ümberkorraldustoetust üksnes mahuliselt ja ajaliselt piiratud likviidsusabina. Et ümberkorraldustoetus toetaks tervet ümberkorraldamisprotsessi, kehtestatakse ajutise ümberkorraldustoetuse maksimaalseks kestuseks 18 kuud. Ajutist ümberkorraldustoetust võib anda üksnes VKEdele (10) ja väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele, (11) kellel on suurettevõtjatega võrreldes suuremaid probleeme likviidsusele juurdepääsul.

(14)

Kui raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antav abi kuulub käesolevate suuniste reguleerimisalasse, tuleks seda hinnata suuniste standardpõhimõtete alusel. Vajaduse korral tuleks kõnealuste põhimõtete konkreetset kohaldamisala aga muuta, et võtta arvesse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste erilist laadi ja eelkõige vajadust tagada EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaselt teenuste osutamise järjepidevus.

(15)

Praeguses olukorras, kus Euroopas ja kogu maailmas on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus, ei ole raskustes olevate teraseettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks riigiabi andmine õigustatud. Terasesektor tuleks seetõttu käesolevate suuniste reguleerimisalast välja jätta.

(16)

Euroopa Liidus on nõukogu otsusega 2010/787/EL (12) kehtestatud tingimused, mille alusel võib anda tegevus-, sotsiaal- ja keskkonnaabi kuni 2027. aastani söesektori konkurentsivõimetule tootmisele (13). Kehtivad eeskirjad järgivad varasemaid valdkondlikke eeskirju, mida kohaldati 2002–2010 (14) ja 1993–2002 (15) ning mis hõlbustasid söesektoris tegutsevate konkurentsivõimetute ettevõtjate ümberkorraldamist. Selle tulemusel ning võttes arvesse pidevat vajadust toetada liidu söetootmise struktuurset kohandamist, on praegused eeskirjad varasematest rangemad: neis nõutakse riigiabi kasutades toodetud söe tootmise ja müügi pöördumatut lõpetamist ja konkurentsivõimetute tootmisrajatiste lõplikku sulgemist hiljemalt 31. detsembriks 2018. Neid eeskirju rakendades on mitu Euroopa Liidu liikmesriiki võtnud vastu kavad selle sektori ettevõtjate käitatavate söekaevanduste lõplikuks sulgemiseks (16) ja rakendavad neid kavasid. Järelevalveamet märgib, et otsus 2010/787/EL ei kehti EMP/EFTA riikide suhtes. Järelevalveamet on otsustanud jätta söesektori käesolevate suuniste reguleerimisalast välja, arvestades tema eriomadusi.

(17)

Järelevalveameti kogemused finantsasutuste päästmisel ja ümberkorraldamisel finants- ja majanduskriisi tingimustes on näidanud, et arvestades finantsasutuste ja -turgude eriomadusi, võib olla kasu finantssektori suhtes kohaldatavatest erieeskirjadest. Ettevõtjad, mille suhtes kohaldatakse finantssektori erieeskirju, on seetõttu käesolevate suuniste reguleerimisalast välja jäetud.

2.   Suuniste reguleerimisala

2.1.   Valdkondlik ulatus

(18)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid abi suhtes, mida antakse kõikidele raskustes olevatele ettevõtjatele, välja arvatud söesektori (17) ja terasesektori (18) ettevõtjad ja sellised ettevõtjad, mille suhtes kohaldatakse finantsasutuste erieeskirju, (19) ilma et see piiraks konkreetsesse sektorisse kuuluvate raskustes olevate ettevõtjatega seotud erieeskirjade kohaldamist (20).

2.2.   Sisuline reguleerimisala: raskustes oleva ettevõtja mõiste

(19)

Lepinguosaline, kes teeb kooskõlas käesolevate suunistega ettepaneku ettevõtjale abi andmiseks, peab objektiivselt tõendama, et kõnealune ettevõtja on raskustes käesoleva jao tähenduses, kui punktis 29 esitatud erisätetest päästmisabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse kohta ei tulene teisiti.

(20)

Käesolevate suuniste tähenduses peetakse ettevõtjat raskustes olevaks siis, kui riigi mittesekkumine viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti ettevõtja tegevuse lõpetamiseni. Seepärast loetakse ettevõtja raskustes olevaks eelkõige vähemalt ühel järgmistest asjaoludest:

a)

kui tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, (21) mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist (22). Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poolt märgitud osa- või aktsiakapitalist;

b)

kui tegemist on äriühinguga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (23) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist;

c)

kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele;

d)

kui tegemist on ettevõtjaga, mis ei ole VKE, ja viimase kahe aasta jooksul:

i.

on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja

ii.

on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0.

(21)

Vastasutatud ettevõtja ei vasta käesolevate suuniste alusel abi saamise tingimustele isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus ettevõtja tekib eelmise ettevõtja likvideerimisel või võtab sellise ettevõtja varad üle. Põhimõtteliselt loetakse ettevõtjat vastasutatuks esimese kolme aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. Alles pärast seda on ta käesolevate suuniste tähenduses abikõlblik järgmistel tingimustel:

a)

ta vastab käesolevates suunistes esitatud raskustes oleva ettevõtja mõistele ja

b)

ta ei moodusta suurema kontserni osa, (24) välja arvatud punktis 22 sätestatud tingimustel.

(22)

Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav ettevõtja ei ole tavaliselt käesolevate suuniste tähenduses abikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Kui raskustes olev ettevõtja loob tütarettevõtja, loetakse tütarettevõtja koos teda kontrolliva raskustes oleva ettevõtjaga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel.

(23)

Kuna raskustes oleva ettevõtja eksistents on sattunud ohtu, ei või teda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud. Seega leiab järelevalveamet, et raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi võib aidata kaasa majandustegevuse arengule, ilma et see kahjustaks kaubandust määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ainult siis, kui on täidetud käesolevates suunistes kehtestatud tingimused, isegi kui sellist abi antakse juba heaks kiidetud kava kohaselt.

(24)

Seetõttu on mitme riigiabi käsitleva määruse ja teatisega ning muude õigusaktidega keelatud abi andmine raskustes olevatele ettevõtjatele. Selliste määruste ja teatiste kohaldamisel kehtib järgmine, kui neis ei ole määratletud teisiti:

a)

„raskustes olevad ettevõtjad” või „raskustes olevad äriühingud” on ettevõtjad, mis on raskustes käesolevate suuniste punkti 20 tähenduses, ja

b)

VKEd ei loeta esimese kolme aasta jooksul pärast tema asutamist raskustes olevaks, välja arvatud juhul, kui ta vastab punkti 20 alapunkti c tingimusele.

2.3.   Päästmisabi, ümberkorraldusabi ja ajutine ümberkorraldustoetus

(25)

Käesolevates suunistes käsitletakse kolme liiki abi: päästmisabi, ümberkorraldusabi ja ajutist ümberkorraldustoetust.

(26)

Päästmisabi on oma laadilt kiire ja ajutine abi. Selle esmaeesmärk on hoida põdurat ettevõtjat pinnal lühikest aega, seni kui ümberkorraldus- või likvideerimiskava välja töötatakse. Üldpõhimõtte kohaselt võimaldab päästmisabi ajutiselt toetada ettevõtjat, mille finantsseisund on tõsiselt halvenenud ja mis on teravas likviidsuskriisis või tehniliselt maksejõuetu. Selline ajutine abi peab andma aega analüüsida asjaolusid, mis olid raskuste põhjuseks, ning võimaldama välja töötada asjakohase plaani nende raskuste kõrvaldamiseks.

(27)

Ümberkorraldusabi tähendab sageli pikemat abi, millega tuleb taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus, tuginedes realistlikule, ühtsele ja laiaulatuslikule ümberkorralduskavale, ent samas võimaldada ettevõtjal anda oma asjakohane panus ja jagada koormust ning piirata võimalikke konkurentsimoonutusi.

(28)

Ajutine ümberkorraldustoetus on likviidsusabi, mis on ette nähtud ettevõtja ümberkorraldamise toetamiseks, luues tingimused, mida abisaaja vajab asjakohaste pikaajalise elujõulisuse taastamise meetmete väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Ajutist ümberkorraldustoetust võib anda üksnes VKEdele ja väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele.

(29)

Erandina punktist 19 võib päästmisabi ning VKEdele ja väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele ette nähtud ajutist ümberkorraldustoetust anda ka ettevõtjatele, mis ei ole raskustes punkti 20 tähenduses, kuid millel on erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu terav sularahavajadus.

2.4.   Ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks antav abi

(30)

Ümberkorraldamisega kaasneb tavaliselt raskustest mõjutatud tegevuse vähendamine või sellest loobumine. Selline tegevuse kokkutõmbamine on sageli vajalik ratsionaliseerimise ja tõhususe huvides, olenemata tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla abi andmise tingimus. Selliste meetmete põhjusest olenemata on nende tagajärg tavaliselt abisaaja tööjõu koondamine.

(31)

Lepinguosaliste tööõigusnormid võivad hõlmata üldisi sotsiaalkindlustuskavasid, mille kohaselt koondatud töötajatele makstakse otse teatavaid toetusi. Selliseid kavasid ei loeta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvaks riigiabiks.

(32)

Lisaks töötajate sotsiaalkindlustushüvitistele peab valitsus üldiste sotsiaaltoetuskavade kohaselt sageli katma selliste hüvitiste kulu, mida ettevõtja maksab koondatud töötajatele ning mis lähevad kaugemale äriühingu seadus- või lepingujärgsetest kohustustest. Kui selliseid kavasid kohaldatakse üldiselt ilma valdkondlike piiranguteta kõigi töötajate suhtes, kes vastavad eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis annavad automaatselt abi saamise õiguse, ei loeta neid kavasid ümberkorraldamist teostavatele ettevõtjatele EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel antavat abi sisaldavaks. Kui neid kavasid kasutatakse aga konkreetsetes tegevusvaldkondades ümberkorraldamise toetamiseks, võivad need kavad nende kasutamise valikulisuse tõttu siiski abi sisaldada (25).

(33)

Ettevõtjal endal tööõigusaktidest või ametiühingutega sõlmitud kollektiivlepingutest tulenevalt lasuv kohustus anda koondatavatele töötajatele teatavaid toetusi, näiteks maksta koondamistasusid või võtta meetmeid nende töö leidmise hõlbustamiseks, on osa ettevõtja normaalsetest kuludest, mida ettevõtja peab maksma omavahenditest. Seetõttu tuleb nende kulude katmiseks ettenähtud riigipoolset rahastamist lugeda abiks, olenemata sellest, kas need maksed tehakse otse ettevõtjale või valitsusasutuse kaudu töötajatele.

(34)

Järelevalveamet ei ole a priori sellise abi vastu, kui seda antakse raskustes olevatele ettevõtjatele, sest selle majanduslik kasu on asjaomase ettevõtja huvidest suurem ning ulatub kaugemale, hõlbustades struktuuriliste muutuste tegemist ja vähendades raskusi.

(35)

Lisaks otsese finantstoetuse andmisele võib sellist abi anda konkreetse ümberkorralduskava raames väljaõppeks, nõustamiseks, uue töökoha otsimiseks, kolimisabiks ning erialaseks ettevalmistuseks uut ettevõtet alustavatele töötajatele. Arvestades, et meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, teenivad sotsiaalsete probleemide vähendamise eesmärki, suhtub järelevalveamet sellisesse abisse alati positiivselt, kui seda antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

3.   Kokkusobivus EMP lepinguga

(36)

Asjaolud, mille puhul võib raskustes olevale ettevõtjale antavat riigiabi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, on esitatud EMP lepingu artikli 61 lõigetes 2 ja 3. Artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt on järelevalveametil volitused lubada „abi teatud majandustegevuse […] soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Eelkõige võib abi olla vajalik turutõrgetest tingitud erinevuste vähendamiseks või majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

(37)

Abimeetmetest suurettevõtjatele tuleb järelevalveametile teatada eraldi. Teatavatel tingimustel võib järelevalveamet lubada rakendada väiksemaid abisummasid hõlmavaid kavasid VKEde ja väiksemate riigiosalusega ettevõtjate suhtes; need tingimused on esitatud 6. peatükis (26).

(38)

Hinnates, kas teatatud abi võib tunnistada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kaalub järelevalveamet, kas on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

a)

see aitab kaasa täpselt määratletud ühishuvides oleva eesmärgi saavutamisele: riigiabimeede peab EMP lepingu artikli 61 lõike 3 kohaselt (jagu 3.1) teenima ühishuvides olevat eesmärki;

b)

vajadus riigi sekkumise järele: riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: näiteks võimaldab abi kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse puudumisega seotud probleemi (jagu 3.2);

c)

abimeetme asjakohasus: abimeedet ei peeta kokkusobivaks, kui sama eesmärki on võimalik saavutada muude, vähem moonutavate meetmetega (jagu 3.3);

d)

ergutav mõju: tuleb tõendada, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või likvideeritud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud ühishuvides oleva eesmärgi saavutamisele (jagu 3.4);

e)

abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi ei tohi ületada miinimumi, mis on vajalik ühishuvides oleva eesmärgi saavutamiseks (jagu 3.5);

f)

konkurentsile ja lepinguosalistevahelisele kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi negatiivne mõju peab olema piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne (jagu 3.6);

g)

abi läbipaistvus: lepinguosalistel, järelevalveametil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele (jagu 3.7).

(39)

Kui mõni eespool esitatud kriteeriumidest ei ole täidetud, ei loeta abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

(40)

Nagu on kirjeldatud käesolevate suuniste punktides 118, 119 ja 120, võib teatavat liiki kavade üldise mõju uurimiseks kehtestada ka järelhindamise nõude.

(41)

Pealegi kui abimeede või selle tingimused (sh rahastamisviis, kui see on meetme lahutamatu osa) kujutavad endast EMP õiguse vältimatut rikkumist, ei saa nimetatud abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (27).

(42)

Käesolevas peatükis sätestab järelevalveamet tingimused, mille alusel ta hindab iga punktis 38 osutatud kriteeriumi.

3.1.   Ühishuvides oleva eesmärgi saavutamisele kaasaaitamine

(43)

Võttes arvesse turult väljumise tähtsust tootlikkuse kasvu protsessi seisukohast, ei ole pelk ettevõtja turult väljumise takistamine veel piisav põhjendus abi andmiseks. Tuleks esitada konkreetsed tõendid, et abiga taotletakse ühishuvides olevat eesmärki: hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid (jagu 3.1.1), taastades ettevõtja pikaajalise elujõulisuse (jagu 3.1.2).

3.1.1.   Sotsiaalprobleemide ja turutõrgete tõendamine

(44)

Lepinguosalised peavad tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid; eelkõige peavad nad näitama järgmist:

a)

töötuse määr on piirkonnas või asjaomastes piirkondades (NUTS II tasandil) kas:

i.

EMP keskmisest kõrgem, püsiv ja sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomastes piirkondades, või

ii.

riigi keskmisest kõrgem, püsiv ja sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomastes piirkondades;

b)

tekib risk, et katkeb raskesti asendatava olulise teenuse osutamine, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda (nt riikliku taristuettevõtja puhul);

c)

olulise süsteemse rolliga ettevõtja lahkumine turult võib tekitada konkreetses piirkonnas või sektoris negatiivseid tagajärgi (näiteks olulise sisendi tarnija puhul);

d)

on olemas risk, et katkeb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevus;

e)

krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti;

f)

asjaomase ettevõtja turult lahkumine tooks kaasa olulise tehnilise teabe või oskusteabe pöördumatu kadumise või

g)

võivad tekkida sarnased tõsised raskused ja asjaomane lepinguosaline suudab seda nõuetekohaselt põhjendada.

3.1.2.   Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine

(45)

Käesolevate suuniste reguleerimisalasse kuuluv ümberkorraldusabi ei või piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata. Seetõttu nõuab järelevalveamet ümberkorraldusabi puhul, et asjaomane lepinguosaline esitaks abisaaja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks realistliku, ühtse ja laiaulatusliku ümberkorralduskava (28). Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine selle tõhustamiseks, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstide ja olemasolevatele kreeditoridele võlgnetava summa vähendamise näol.

(46)

Abi andmine peab seega sõltuma sellest, kuidas rakendatakse ümberkorralduskava, mille komisjon kinnitab iga erakorralise abi puhul.

(47)

Ümberkorralduskava peab võimaldama taastada ettevõtja pikaajalise elujõulisuse mõistliku aja jooksul, lähtudes realistlikest eeldustest tulevaste tegutsemistingimuste kohta, mis peaksid välistama igasuguse edasise riigiabi, mida ümberkorraldamiskava ei hõlma. Ümberkorraldamisperiood peaks olema võimalikult lühike. Üksikasjalik ümberkorralduskava tuleb esitada järelevalveametile ja see peab sisaldama eelkõige käesolevas jaos (3.1.2) nõutud teavet.

(48)

Ümberkorralduskavas tuleb esitada abisaaja raskuste põhjused ja abisaaja nõrgad küljed ning osutada, kuidas abisaaja probleemid kavandatavate ümberkorraldusmeetmetega lahendatakse.

(49)

Ümberkorralduskavas tuleb esitada teave abisaaja ärimudeli kohta ja näidata, kuidas kavaga aidatakse kaasa abisaaja pikaajalisele elujõulisusele. Eelkõige tuleks anda teavet abisaaja organisatsioonilise struktuuri, rahastamise, juhtimistava ja kõigi muude asjakohaste aspektide kohta. Ümberkorralduskavas tuleks hinnata, kas abisaaja raskusi olnuks võimalik vältida asjakohaste ja õigeaegsete juhtimismeetmetega, ja kui see on nii, siis näidata, et juhtimises on tehtud vajalikud muudatused. Kui abisaaja raskused tulenevad ärimudeli või juhtimissüsteemi vigadest, tuleb teha asjakohaseid muudatusi.

(50)

Kavandatava ümberkorraldamise oodatavad tulemused tuleks esitada nii lähte- kui ka pessimistliku (või halvima) stsenaariumina. Selleks tuleks ümberkorralduskava puhul muu hulgas arvesse võtta asjaomase tooteturu praegust olukorda ning tulevasi pakkumise ja nõudluse väljavaateid, samuti tööstusharu peamisi kulutegureid, näidates ära nii lähte- kui ka pessimistliku stsenaariumi eeldused ning abisaaja konkreetsed tugevused ja nõrkused. Eeldusi tuleks võrrelda asjakohaste sektoriüleste võrdlusalustega ning vajaduse korral tuleks eeldusi muuta, et võtta arvesse riigi- ja sektorispetsiifilisi tingimusi. Abisaaja peaks esitama turu-uuringu ja tundlikkusanalüüsi, milles ta teeb kindlaks oma tulemusi enim mõjutanud parameetrid ja peamised edaspidised riskifaktorid.

(51)

Abisaaja elujõulisuse taastamine peaks tulenema peamiselt sisemeetmetest, hõlmates eelkõige loobumist tegevusest, mis jääks keskpikas perspektiivis struktuurselt kahjumlikuks. Elujõulisuse taastamine ei tohi sõltuda optimistlikest eeldustest välisfaktorite, näiteks haruldaste toorainete hindade, nõudluse või pakkumise muutumise suhtes, samuti ei või seda siduda turu või konkurentide ületrumpamisega abisaaja poolt või sisenemise ja laienemisega uutesse valdkondadesse, kus abisaajal puuduvad kogemus ja tulemused (välja arvatud juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ning vajalik mitmekesistamiseks ja elujõulisuseks).

(52)

Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi oma kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.

3.2.   Vajadus riigi sekkumise järele

(53)

Lepinguosalised, kes kavatsevad anda ümberkorraldusabi, peavad esitama võrdluse usaldusväärse alternatiivstsenaariumiga, mis ei sisalda riigiabi, ja näitama ära, kuidas nimetatud alternatiivstsenaariumiga ei saavutataks jaos 3.1.1 nimetatud asjakohaseid eesmärke või need saavutataks piiratumas ulatuses. Sellised stsenaariumid võivad näiteks hõlmata võlgade ümberkujundamist, varade võõrandamist, erakapitali kaasamist, müüki konkurendile või osadeks jaotamist, mis võivad igal üksikjuhul toimuda kas maksejõuetus- või ümberkorraldamismenetluse raames või muul viisil.

3.3.   Asjakohasus

(54)

Lepinguosaline peab tagama, et abi antakse vormis, mis võimaldab eesmärki saavutada kõige vähem moonutaval viisil. Raskustes olevate ettevõtjate puhul on võimalik seda saavutada sel teel, et abi antakse sobivas vormis, mis aitab leevendada abisaaja raskusi, ja et selle eest makstakse väärilist tasu. Käesolevas jaos on esitatud nõuded, mis tuleb täita, tõendamaks, et abimeede on asjakohane.

3.3.1.   Päästmisabi

(55)

Et järelevalveamet päästmisabi heaks kiidaks, peab see vastama järgmistele tingimustele:

a)

see peab moodustuma ajutisest likviidsustoetusest laenugarantiide või laenude vormis;

b)

laenu finantskulu või (laenutagatiste puhul) tagatud laenu kogu finantskulu, sealhulgas laenuintress ja garantiipreemia, peavad olema kooskõlas punktiga 56;

c)

kui punktis d ei ole märgitud teisiti, tuleb kõik laenud tagasi maksta ja kõik garantiid peavad lõppema hiljemalt kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist abisaajale;

d)

lepinguosalised peavad võtma endale kohustuse esitada hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme heakskiitmist või (teatamata abi puhul) kuus kuud pärast ettevõtjale esimese väljamakse tegemist järelevalveametile:

i.

tõendid, et laen on täielikult tagasi makstud ja/või et garantii on lõpetatud, või

ii.

tingimusel, et abisaaja kvalifitseerub raskustes olevaks ettevõtjaks (ja tegemist ei ole pelgalt terava sularahavajadusega punktis 29 ettenähtud asjaolude tõttu), on tema jaoks koostatud ümberkorralduskava, nagu on sätestatud jaos 3.1.2; ümberkorralduskava esitamisel pikendatakse päästmisabi luba automaatselt seniks, kuni järelevalveamet langetab lõpliku otsuse ümberkorralduskava kohta, välja arvatud juhul, kui järelevalveamet otsustab, et pikendamine ei ole õigustatud või peaks olema ajaliselt või ulatuselt piiratud; kui ümberkorralduskava, mille tarvis abi on taotletud, on koostatud ja seda rakendatakse, loetakse igasugune edasine abi ümberkorraldusabiks; või

iii.

likvideerimiskava, milles on koos põhjendustega ära näidatud etapid, mis viivad täiendava abita ja mõistliku aja jooksul abisaaja likvideerimiseni;

e)

päästmisabi ei tohi kasutada selleks, et rahastada struktuurimeetmeid, näiteks oluliste ettevõtjate või varade omandamist, välja arvatud juhul, kui abisaaja vajab neid päästmisperioodil ellujäämiseks.

(56)

Tasumäär, mida abisaaja peab tasuma päästmisabi eest, peaks olema kooskõlas abisaaja krediidivõimelisusega, jättes kõrvale nii likviidsusprobleemide kui ka riigiabi ajutise mõju; samuti peaks see abisaajat motiveerima abi nii kiiresti kui võimalik tagasi maksma. Seepärast nõuab järelevalveamet, et tasumäär oleks seatud tasemele, mis ei ole väiksem kui määr, mis on esitatud viitemäärade suunistes (29) tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja jaoks (praegu ühe aasta IBOR pluss 400 baaspunkti) (30), ja seda suurendatakse vähemalt 50 baaspunkti võrra päästmisabi puhul, mille luba on punkti 55 alapunkti d alapunkti ii kohaselt pikendatud.

(57)

Kui on tõendeid, et punktis 56 nimetatud määr ei kujuta endast asjakohast võrdlusalust, näiteks kui see erineb märkimisväärselt abisaaja poolt hiljuti emiteeritud sarnaste instrumentide turuhinnast, võib järelevalveamet nõutavat tasumäära vastavalt muuta.

3.3.2.   Ümberkorraldusabi

(58)

Lepinguosalised võivad valida ümberkorraldusabi vormi. Seejuures peaksid nad aga tagama, et valitud vahend oleks kooskõlas probleemiga, mida sellega kavatsetakse lahendada. Eelkõige peaksid lepinguosalised hindama, kas abisaajate probleemid seonduvad likviidsuse või maksevõimega, ja valima tuvastatud probleemide lahendamiseks asjakohased vahendid. Näiteks maksevõimega seonduvate probleemide puhul võib olla asjakohane suurendada varasid rekapitaliseerimise teel, samas kui olukorras, milles probleemid seonduvad peamiselt likviidsusega, võib piisata laenude või laenutagatistena antud abist.

3.4.   Ergutav mõju

(59)

Lepinguosaline, kes kavatseb anda ümberkorraldusabi, peab tõendama, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud jaos 3.1.1 nimetatud ühishuvides oleva eesmärgi saavutamisele. Selline tõendamine võib kuuluda punkti 53 kohaselt esitatava analüüsi hulka.

3.5.   Abi proportsionaalsus/võimalikult minimaalne abi

3.5.1.   Päästmisabi

(60)

Päästmisabi peab piirduma summaga, mis on vajalik abisaaja tegevuse jätkamiseks kuue kuu jooksul. Selle summa kindlakstegemisel võetakse arvesse I lisas esitatud valemi rakendamise tulemusi. Selle arvutuse tulemust ületavat abisummat võib lubada üksnes siis, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud likviidsuskavas, mis esitatakse ja milles näidatakse abisaaja likviidsusvajadus eelseisva kuue kuu jooksul.

3.5.2.   Ümberkorraldusabi

(61)

Ümberkorraldusabi summa ja osakaal peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas abisaaja, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Eelkõige tuleb tagada abisaaja piisav omapanus ümberkorralduse kuludesse ja koormuse jagamine, mida käsitletakse täpsemalt käesolevas jaos (3.5.2). Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi.

3.5.2.1.   Omapanus

(62)

Märkimisväärne panus (31) ümberkorraldamisse peab tulema abisaaja, selle osanike või kreeditoride või seda hõlmava kontserni omavahenditest või uutelt investoritelt. Selline omapanus peaks oma mõju poolest abisaaja maksevõimele või likviidsusseisundile olema reeglina võrreldav antava abiga. Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel. Kui järelevalveamet hindab, millises ulatuses on vaja võtta meetmeid, et piirata konkurentsimoonutusi vastavalt punktile 90, võtab ta arvesse seda, mil määral on omapanuse mõju võrreldav antava toetusega.

(63)

Panus peab olema tegelikult olemasolev ning nii suur kui võimalik ega tohi sisaldada tulevast oodatavat kasumit (nt rahavood). Riigi või avalik-õigusliku äriühingu panust võib arvesse võtta üksnes tingimusel, et see ei sisalda abi. See nõue võib olla täidetud eelkõige siis, kui panuse teeb abi andvast asutusest sõltumatu majandusüksus (nt riigile kuuluv pank või riigi osalusega valdusettevõtja), kes teeb investeerimisotsuse, lähtudes oma ärihuvidest (32).

(64)

Omapanust peetakse tavaliselt piisavaks, kui selle summa moodustab ümberkorralduskuludest vähemalt 50 %. Erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul, mida lepinguosaline peab ka tõendama, võib järelevalveamet nõustuda panusega, mis on väiksem kui 50 % ümberkorralduskuludest, kuid tingimusel, et omapanuse summa jääb siiski oluliseks.

3.5.2.2.   Koormuse jagamine

(65)

Kui riigi toetust antakse viisil, mis suurendab abisaaja omakapitali, näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu, võib see kaitsta osanikke ja allutatud võlausaldajaid tagajärgede eest, mida on toonud kaasa otsus investeerida abisaajasse. See võib tekitada moraaliriski ja kahjustada turudistsipliini. Nii tohiks kahjumi korvamiseks anda abi üksnes tingimustel, mis tagavad koormuse õige jagamise olemasolevate investorite vahel.

(66)

Koormuse õige jagamine tähendab tavaliselt seda, et olemasolevad osanikud ja allutatud võlausaldajad peavad täielikult katma oma kahjud. Allutatud võlausaldajad peaksid osalema kahjumi katmises kas asjaomaste instrumentide omakapitaliks konverteerimise või põhisumma allahindamise teel. Riigi sekkumine peaks seega toimuma alles pärast seda, kui kahjum on täielikult arvesse võetud ja jagatud olemasolevate osanike ja allutatud võlakirjade omanike vahel (33). Igal juhul tuleb ümberkorraldusperioodil vältida sularaha väljavoolu abisaajalt põhiomavahendite või allutatud võlakirjade omanikele kõigi võimalike seaduslike vahenditega, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks ebaproportsionaalselt neid, kes on lisanud uut omakapitali.

(67)

Õige koormuse jagamine tähendab ka, et igasugust riigiabi, mis tugevdab abisaaja omakapitali, tuleks anda tingimustel, mis võimaldavad riigile mõistliku osa abisaaja tulevasest väärtuse kasvust, arvestades riigi omakapitalisüsti suurust võrdluses äriühingu ülejäänud omakapitali suurusega pärast kahjude katmist.

(68)

Järelevalveamet võib lubada erandeid punktis 66 sätestatud meetmete täielikust rakendamisest, kui need meetmed tooksid kaasa ebaproportsionaalseid tagajärgi. Selliste olukordade hulka võivad kuuluda juhtumid, kus abisumma on omapanusega võrreldes väike või kus asjaomane lepinguosaline tõendab, et allutatud võlausaldajad saavad majanduslikus mõttes vähem kui tavalise maksejõuetusmenetluse korral ja juhul, kui riigiabi ei oleks antud.

(69)

Järelevalveamet ei nõua alati kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade omanikelt sissemakseid abisaaja omakapitali seisundi taastamisse. Siiski võib järelevalveamet käsitleda selliseid sissemakseid punkti 90 kohaselt konkurentsimoonutuste piiramiseks võetavate meetmete vajaliku taseme vähendamise alusena.

3.6.   Negatiivne mõju

3.6.1.   Ainukordse abi põhimõte

(70)

Selleks et vähendada moraaliriski, stiimuleid liiga riskantsete otsuste tegemiseks ja võimalikke konkurentsimoonutusi, võib abi anda ainult ühe ümberkorraldusprotsessi jaoks. Seda nimetatakse ainukordse abi põhimõtteks. Päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust juba saanud ettevõtja vajadus saada edasist abi näitab, et ettevõtja raskused on püsiva iseloomuga või et neid ei ole varasema abi andmise ajal adekvaatselt lahendatud. Korduv riigi sekkumine võib tõenäoliselt põhjustada moraaliriski ja konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(71)

Teatades järelevalveametile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldusabist, peab lepinguosaline täpsustama, kas asjaomane ettevõtja on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, kaasa arvatud abi, mis on antud enne käesolevate suuniste jõustumist, või muud abi, millest ei ole teatatud (34). Kui ta on seda saanud ning kui abi andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei luba järelevalveamet käesolevate suuniste kohaselt enam edasist abi anda.

(72)

Sellest reeglist on lubatud teha erandeid järgmistel juhtudel:

a)

kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile ühe ja sama ümberkorraldusprotsessi osana;

b)

kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgne ümberkorraldusabi, kui:

i.

käesolevate suuniste alusel abi andmise ajal oli põhjust arvata, et abisaaja saab pikemas perspektiivis elujõuliseks, ja

ii.

uus päästmis- ja ümberkorraldusabi osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, (35) mille eest abisaaja ei vastuta;

c)

erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.

(73)

Ainukordse abi põhimõtte rakendamist ei mõjuta kuidagi abi andmisele järgnevad muutused abisaaja omandisuhetes või mis tahes kohtu- või haldusmenetlus, mis tugevdab ettevõtja bilanssi, vähendab tema kohustusi või kustutab varasemad võlad, kui tegemist on ikkagi sama ettevõtja tegevuse jätkamisega.

(74)

Kui kontsern on saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, ei luba järelevalveamet tavaliselt edasist päästmis- või ümberkorraldusabi ei kontsernile endale ega samasse kontserni kuuluvatele üksustele enne 10 aasta möödumist abi andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest, olenevalt sellest, mis on hiliseim. Kui kontserni kuuluv üksus on saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, on kontsernil tervikuna ja selle muudel üksustel, välja arvatud varasemal abisaajal, õigus saada päästmis- või ümberkorraldusabi, kui on täidetud käesolevate suuniste muud tingimused. Lepinguosalised peavad tõendama, et kontsern või kontserni kuuluvad teised üksused ei anna abi edasi varasemale abisaajale.

(75)

Kui ettevõtja võtab üle mõne teise ettevõtja varad, eriti sellise ettevõtja omad, kelle suhtes on kohaldatud punktis 73 loetletud menetlusi või siseriikliku õiguse kohast kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja kes on juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, ei kohaldata ostja suhtes ainukordse abi põhimõtet tingimusel, et vana ettevõtja ja ostja vahel ei ole majanduslikku järjepidevust (36).

3.6.2.   Konkurentsimoonutuste piiramise meetmed

(76)

Ümberkorraldusabi andmisel tuleb võtta meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks, et minimeerida negatiivset mõju kaubandustingimustele nii palju kui võimalik ja tagada positiivsete mõjude ülekaal. Järelevalveamet hindab kõnealuste meetmete sobivat vormi ja ulatust käesoleva jao (3.6.2) kohaselt.

3.6.2.1.   Konkurentsimoonutuste piiramise meetmete olemus ja vorm

(77)

Ilma et see piiraks punkti 84 kohaldamist, piiratakse konkurentsimoonutusi tavaliselt struktuurimeetmetega. Et võidelda konkurentsimoonutustega konkreetsete juhtumite korral, võib järelevalveamet vajaduse korral aktsepteerida muid käitumuslikke meetmeid kui need, mis on sätestatud punktis 84, või olemasolevaid turu avamise meetmeid mõnede või kõigi struktuurimeetmete asemel, mis olnuksid vastasel korral nõutavad.

Struktuurimeetmed: üksuste võõrandamine ja äritegevuse piiramine

(78)

Lähtudes hinnangust, mis põhineb jaos 3.6.2.2 sätestatud konkurentsimoonutuste piiramise meetmete kaliibrimise kriteeriumidel, võidakse ümberkorraldusabi saavatelt ettevõtjatelt nõuda varade võõrandamist või tootmisvõimsuste või turuosa vähendamist. Sellised meetmed peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus ettevõtjal on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuseisund, eelkõige juhul, kui on olemas märkimisväärne liigne tootmisvõimsus. Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi selle võõrandamisel, (37) ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivusaja jooksul. Võõrandamisi, mahakandmisi ja kahjumlikust tegevusest loobumist, mis on elujõulisuse taastamiseks igal juhul vajalikud, ei peeta üldiselt konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks piisavaks, kui võtta arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud jaos 3.6.2.2.

(79)

Selleks et kõnealused meetmed aitaksid tugevdada konkurentsi ja tõhustada siseturu toimimist, peaksid nad soosima uute konkurentide turule sisenemist, olemasolevate väikeste konkurentide laienemist või piiriülest tegevust. Äritegevuse tagasitõmbumist koduriigi piiresse ja siseturu killustumist tuleks vältida.

(80)

Konkurentsimoonutuste piiramise meetmed ei tohiks põhjustada turustruktuuri halvenemist. Struktuurimeetmed peaksid seetõttu üldjuhul kujutama endast iseseisvate elujõuliste üksuste võõrandamist tegevuse jätkuvuse põhimõttel, nii et nad sobiva ostja poolt käitatuna suudaksid pikas perspektiivis tulemuslikult konkureerida. Kui sellist üksust ei ole, võib abisaaja eraldada ja seejärel võõrandada olemasoleva ja asjakohaselt rahastatud tegevuse, luues uue ja elujõulise majandusüksuse, mis peaks olema suuteline turul konkureerima. Struktuurimeetmed, mis seisnevad üksnes varade võõrandamises ega too kaasa elujõulise, turul konkurentsivõimelise majandusüksuse loomist, on konkurentsi säilitamise seisukohast vähem tulemuslikud ning seega võib neid heaks kiita üksnes erandjuhtudel, kui asjaomane lepinguosaline tõendab, et struktuurimeetmed ei oleks ühelgi muul kujul teostatavad või et muud struktuurimeetmed võiksid tõsiselt ohustada ettevõtja elujõulisust.

(81)

Abisaaja peaks hõlbustama võõrandamisi, näiteks tegevuste eraldamise kaudu ning nõustudes võõrandatava ettevõtja kliente mitte üle meelitama.

(82)

Kui ilmneb, et abisaaja võõrandatavatele varadele ostja leidmine osutub keerukaks, peab abisaaja otsekohe, kui see selgub, määrama kindlaks alternatiivsed võõrandamised või meetmed, mis tuleb võtta seoses asjaomase turu või turgudega, kui esmane võõrandamine nurjub.

Käitumuslikud meetmed

(83)

Käitumuslike meetmete eesmärk on tagada, et abi kasutatakse ainult pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ning seda ei kuritarvitata tõsiste ja püsivate turu struktuuri moonutuste pikendamiseks või abisaaja kaitsmiseks eluterve konkurentsi eest.

(84)

Järgmisi käitumuslikke meetmeid tuleb kohaldada kõikidel juhtudel, et vältida struktuurimeetmete mõju kahjustamist, ja neid tuleks põhimõtteliselt kohaldada ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.

a)

Abisaajad peavad ümberkorralduste läbiviimise ajal vältima mis tahes äriühingu aktsiate omandamist, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik abisaaja pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Selle eesmärk on tagada, et abi kasutatakse elujõulisuse taastamiseks, mitte aga selleks, et rahastada investeeringuid või laiendada oma tegevust olemasolevatel või uutel turgudel. Kui järelevalveametile sellisest omandamisest teatatakse, võib ta seda siiski lubada ümberkorralduskava osana.

b)

Abisaajad peavad oma tooteid ja teenuseid turundades vältima riigi toetuse reklaamimist konkurentsieelisena.

(85)

Erandjuhul võib abisaajatelt nõuda sellise äritegevuse vältimist, mille eesmärk on kasvatada kiiresti oma turuosa konkreetse tootega seotud või geograafilisel turul, pakkudes tingimusi (näiteks hinnad ja muud äritingimused), mida ei saa endale lubada konkurendid, kes riigiabi ei saa. Selliseid piiranguid rakendatakse üksnes juhul, kui ükski teine struktuurne ega käitumuslik parandusmeede ei võimalda kindlaks tehtud konkurentsimoonutusi adekvaatselt ära hoida ning kui selline meede ise ei piira konkurentsi asjaomasel turul. Sellise nõude rakendamiseks võrdleb järelevalveamet abisaaja pakutavaid tingimusi tingimustega, mida pakuvad märkimisväärset turuosa omavad usaldusväärsed konkurendid.

Turuavamismeetmed

(86)

Oma üldhinnangus kaalub järelevalveamet võimalikke lepinguosalise võetavaid kohustusi selliste meetmete rakendamiseks (kas liikmesriigi enda või abisaaja poolt), mille eesmärk on edendada avatud, usaldusväärseid ja konkurentsivõimelisi turge, näiteks soodustades turule tulekut ja turult väljumist. See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad turud, mis on otseselt või kaudselt seotud abisaaja tegevusega, teistele EMP ettevõtjatele, järgides EMP õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.

3.6.2.2.   Konkurentsimoonutusi piiravate meetmete kaliibrimine

(87)

Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed peaksid olema suunatud niihästi moraaliriskile kui ka võimalikele konkurentsimoonutustele turgudel, kus abisaaja tegutseb. Nende meetmete ulatus sõltub mitmest tegurist, eelkõige: abi suurus ja laad ning tingimused ja asjaolud, mille alusel abi antakse; abisaaja suurus (38) ja osatähtsus turul ning asjaomase turu omadused; samuti see, millisel määral jääb moraalirisk püsima pärast omapanuse tegemist ja koormuse jagamise meetmeid.

(88)

Eelkõige kaalub järelevalveamet abi suurust, vajaduse korral kasutades lähendusi, ja abi laadi nii absoluutväärtuses kui ka võrdluses abisaaja varadega ja turu kui terviku suurusega.

(89)

Järelevalveamet hindab abisaaja suurust ja osatähtsust kõnealusel turul või kõnealustel turgudel nii enne kui ka pärast ümberkorraldamist, et hinnata abi tõenäolist mõju sellistele turgudele, võrreldes tõenäolise olukorraga, kui riigiabi ei antaks. Meetmeid kavandatakse vastavalt konkreetse turu omadustele, (39) et tagada tõhusa konkurentsi säilimine.

(90)

Seoses moraaliriskiga hindab järelevalveamet ka omapanuse suurust ja osalemist koormuse jagamises. Kui omapanus ja osalemine koormuse jagamises on suurem kui jaos 3.5.2 nõutud, võidakse vähendada konkurentsimoonutuste piiramise meetmete ulatust, sest selline tegevus piirab abisummat ja vähendab moraaliriski.

(91)

Kuna ümberkorraldustegevus võib siseturgu kahjustada, hinnatakse positiivselt konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, millega aidatakse kaasa riiklike turgude püsimisele avatuna ja konkurentsialtina.

(92)

Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed ei tohiks ohustada abisaaja elujõulisuse taastamise väljavaateid, mis võib juhtuda, kui meede on väga kulukas või (asjaomase lepinguosalise poolt nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel) vähendaks abisaaja tegevust sellisel määral, et selle elujõulisuse taastamine oleks ohustatud, samuti ei tohiks meetmed mõjutada tarbijaid ega konkurentsi.

(93)

Abi, mis on suunatud punktides 32–35 kirjeldatud ümberkorraldusega seotud sotsiaalkulude hüvitamiseks, tuleb ümberkorralduskavas selgesti täpsustada, sest koondatavate töötajate heaks võetavaid sotsiaalmeetmeid ei võeta arvesse konkurentsimoonutusi piiravate meetmete ulatuse kindlaksmääramisel. Ühist huvi silmas pidades tagab järelevalveamet ümberkorralduskava raames, et muudes lepinguosalistes kui abi andvas lepinguosalises piiratakse ümberkorraldamise sotsiaalseid mõjusid miinimumini.

3.6.3.   Varasema ebaseadusliku abi saajad

(94)

Kui raskustes olev ettevõtja on varem saanud ebaseaduslikku abi, mille suhtes on järelevalveamet teinud negatiivse otsuse koos sissenõudekorraldusega, ning protokolli nr 3 (40) II osa artiklit 14 on rikutud, st sissenõudmist ei ole toimunud, võetakse samale ettevõtjale käesolevate suuniste kohaselt abi andmise üle otsustamisel arvesse esiteks vana ja uue abi kumulatiivset mõju ning teiseks tõsiasja, et vana abi ei ole tagasi makstud (41).

3.6.4.   Abi heakskiitmisega seotud eritingimused

(95)

Järelevalveamet võib kehtestada tingimused ja kohustused, mida ta peab vajalikuks, tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, kui asjaomane lepinguosaline ei ole võtnud endale kohustust sellised sätted vastu võtta. Näiteks võib järelevalveamet nõuda, et lepinguosaline võtaks ise teatavad meetmed, kehtestaks abisaajale teatavad kohustused või hoiduks andmast abisaajale ümberkorraldusperioodil muud liiki abi.

3.7.   Läbipaistvus

(96)

Lepinguosalised tagavad järgmise teabe avaldamise ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil:

heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele,

abi andva(te) asutus(t)e nimi,

individuaalsete abisaajate nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil), ja peamine majandussektor, milles ettevõtja tegutseb (NACE grupi tasandil) (42).

Sellest nõudest võib loobuda alla 500 000 euro suuruse üksikabi puhul. Maksusoodustusena antava abi korral võidakse teave üksikabi summade (43) kohta esitada järgmistes vahemikes (miljonites eurodes): [0,5–1], [1–2], [2–5], [5–10], [10–30], [30 ja enam].

Selline teave tuleb avaldada pärast abi andmise otsuse tegemist, seda tuleb säilitada vähemalt kümme aastat ja see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav (44). Lepinguosalistelt ei nõuta eespool toodud teabe avaldamist enne 1. juulit 2016 (45).

4.   Abistatavates piirkondades antav ümberkorraldusabi

(97)

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktidele a ja c võib järelevalveamet teatavate ebasoodsas olukorras olevate EMP piirkondade majandusarengu edendamiseks antavat riigiabi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Seepärast võtab järelevalveamet abistatavates piirkondades antava ümberkorraldusabi hindamisel arvesse ka regionaalarengu vajadusi. Raskustes oleva ettevõtja paiknemine abistatavas piirkonnas ei ole siiski küllaldane põhjus, et ümberkorraldusabi õigustada: äriühingute kunstlik toetamine ei aita piirkonda keskmises või pikas perspektiivis. Peale selle on regionaalarengu edendamiseks piirkonna enda huvides see, kui ta kasutab omaenda ressursse selleks, et arendada kiiresti välja elujõulised ja püsivad tegevusvaldkonnad. Ühtlasi tuleb konkurentsi moonutamist minimeerida isegi sel juhul, kui abi antakse abistatavates piirkondades tegutsevatele ettevõtjatele. Sel taustal tuleb arvesse võtta ka võimalikku kaasnevat kahjulikku toimet, mis võib esineda asjaomases piirkonnas ja muudel abistatavatel aladel.

(98)

Seega kohaldatakse abistatavate piirkondade suhtes 3. peatükis loetletud kriteeriume ka siis, kui võetakse arvesse regionaalarengu vajadusi. Ent kui konkreetse sektori riigiabi eeskirjad ei näe ette teisiti, rakendab järelevalveamet jaos 3.6.2 sätestatud konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid abistatavates piirkondades siiski nii, et süsteemne kahjulik mõju tervele piirkonnale jääks piiratuks. See võib tähendada eelkõige leebemaid nõudeid võimsuse või turupositsiooni vähendamise alal. Tehakse vahet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblike piirkondade ja artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblike piirkondade vahel, et võtta arvesse esimesena nimetatud piirkondade sügavamaid regionaalprobleeme. Kui abistatava piirkonna eriolukord seda nõuab (nt on abisaajal abistatavas piirkonnas paiknemise tõttu väga keeruline saada turult finantseeringuid), võib järelevalveamet lubada omapanust, mis on vähem kui 50 % ümberkorralduskuludest punkti 64 tähenduses.

5.   Abi raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele

(99)

Raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antava riigiabi puhul võtab järelevalveamet arvesse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste erilist iseloomu ja eelkõige vajadust tagada teenuse järjepidevus vastavalt EMP lepingu artikli 59 lõikele 2.

(100)

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajad võivad vajada riigiabi, et jätkata kõnealuste teenuste osutamist tingimustel, mis on kooskõlas nende pikaajalise elujõulisusega. Punkti 47 kohaldamisel võib pikaajalise elujõulisuse taastamine seepärast põhineda eeldusel, et iga riigiabi, mis vastab kokkusobivusnõuetele, mis on sätestatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistikus, (46) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuses, (47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, (48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008, (49) lennunduse riigiabisuunistes (50) või nõukogu määruses (EMÜ) nr 3577/92 (51) ja meretranspordi riigiabisuunistes (52), on kättesaadav iga enne ümberkorraldusperioodi või selle ajal sõlmitud lepingu kohaldamisajal.

(101)

Kui järelevalveamet hindab raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi käesolevate suuniste alusel, siis võetakse arvesse kogu riigiabi, mida kõnealune teenuste osutaja on saanud, sealhulgas hüvitisi avalike teenuste osutamise eest. Kuna üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajad võivad suure osa oma tavatuludest saada avaliku teenuse hüvitistena, võib niimoodi kindlaks määratav abisumma olla väga suur võrreldes abisaaja suurusega ning seega võidakse üle hinnata riigi koormust seoses abisaaja ümberkorraldamisega. Jaos 3.5.2.1 nõutava omapanuse kindlaksmääramisel ei võta järelevalveamet seetõttu arvesse avalike teenuste hüvitisi, mis vastavad kokkusobivusnõuetele, mis on sätestatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistikus, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuses, määruses (EÜ) nr 1370/2007, määruses (EÜ) nr 1008/2008, lennunduse riigiabisuunistes, nõukogu määruses (EMÜ) nr 3577/92 või meretranspordi riigiabisuunistes.

(102)

Niivõrd, kui varad on vajalikud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, ei pruugi olla otstarbekas nõuda jaos 3.6.2 sätestatud konkurentsimoonutusi piiravate meetmetena selliste varade võõrandamist. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet nõuda alternatiivsete meetmete võtmist, tagamaks, et konkurentsi ei moonutata sellises ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, eelkõige kindlustades seoses kõnealuse üldist majandushuvi pakkuva teenusega nii kiiresti kui võimalik ausa konkurentsi.

(103)

Kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ei suuda täita käesolevate suuniste tingimusi, ei saa kõnealust abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet siiski lubada sellise abi väljamaksmist, mis on vajalik üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevuse tagamiseks, kuni teenuse osutamine antakse üle uuele teenusepakkujale. Järelevalveamet lubab abi anda üksnes juhul, kui asjaomane lepinguosaline tõendab objektiivsetel alustel, et abi suurus ja kestus piirduvad rangelt hädavajalikuga uue teenusepakkuja leidmiseks.

6.   Abikavad väiksemate summade ja abisaajate puhul

6.1.   Üldtingimused

(104)

Kui lepinguosaline soovib anda käesolevate suuniste kohaselt abi VKEdele või väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele, tuleks sellist abi tavaliselt anda kavade alusel. Kavade kasutamine aitab piirata konkurentsi moonutamist, mis on seotud moraaliriskiga, ning võimaldab lepinguosalisel teha eelnevalt selge avalduse tingimuste kohta, mille alusel ta võib otsustada anda abi raskustes olevatele ettevõtjatele.

(105)

Kavades tuleb täpsustada ühele ettevõtjale päästmis- ja ümberkorraldusabina või ajutise ümberkorraldustoetusena antava abi maksimaalne suurus, kaasa arvatud ümberkorralduskava muutmise korral. Ühele ettevõtjale antava abi maksimaalne suurus, kaasa arvatud muudest allikatest või muude kavade raames antav abi, võib olla kuni 10 miljonit eurot.

(106)

Selliste kavade kokkusobivust EMP lepingu toimimisega hinnatakse üldiselt 3., 4. ja 5. peatükis sätestatud tingimuste järgi, kuid teatavates aspektides on asjakohane ette näha lihtsustatud tingimused, et võimaldada lepinguosalistel kohaldada neid tingimusi ilma järelevalveameti poole täiendavalt pöördumata ning vähendada VKEde ja väiksemate riigiosalusega ettevõtjate koormust, mida tingib nõutava teabe esitamine. Arvestades asjaomaste abisummade ja abisaajate väiksust, on järelevalveamet seisukohal, et oht konkurentsi oluliselt moonutada on selliste juhtumite puhul väiksem. Seepärast kohaldatakse selliste kavade suhtes 3., 4. ja 5. peatükki mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui jagudes 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.5 on ette nähtud teisiti. Käesolevas peatükis on esitatud ka sätted ajutise ümberkorraldustoetuse kohta ning kavade kestuse ja hindamise kohta.

6.2.   Ühist huvi pakkuv eesmärk

(107)

Üksiku VKE maksejõuetus (53) ei too tõenäoliselt kaasa selliseid sotsiaalprobleeme ega turutõrkeid, mida on nimetatud punktis 44, aga suuremat muret teeb VKEde puhul see, et väärtused võivad hävida, kui VKEdele, kes on suutelised end ümber korraldama pikaajalise elujõulisuse taastamiseks, ei anta selleks võimalust likviidsusprobleemide tõttu. Seoses abi andmisega abikavade alusel on seepärast piisav, kui lepinguosaline teeb kindlaks, et abisaaja maksejõuetus tooks tõenäoliselt kaasa sotsiaalprobleeme või turutõrkeid, eelkõige, et:

a)

innovatiivse VKE või suurte kasvuvõimalustega VKE turult lahkumisel võib olla negatiivseid tagajärgi;

b)

muude kohalike või piirkondlike ettevõtjatega, eriti VKEdega tihedaid sidemeid omava ettevõtja turult väljumisel võib olla negatiivseid tagajärgi;

c)

krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti; või

d)

võib tekkida muid sarnaseid raskusi, mida abisaaja peab nõuetekohaselt põhjendama.

(108)

Erandina punktist 50 ei pea kavade alusel abi saajad esitama turuülevaadet.

6.3.   Asjakohasus

(109)

Punkti 55 alapunktis d sätestatud nõue loetakse täidetuks, kui päästmisabi antakse kõige rohkem kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida abisaaja seisundit. Enne selle ajavahemiku lõppu:

a)

peab lepinguosaline kiitma heaks ümberkorralduskava või likvideerimiskava või

b)

abisaaja peab esitama lihtsustatud ümberkorralduskava vastavalt punktile 115 või

c)

laen tuleb tagastada või garantii lõpetada.

(110)

Erandina punktist 57 ei ole lepinguosalised kohustatud hindama, kas tasu, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 56, on sobiv võrdlusalus.

6.4.   Abi proportsionaalsus/võimalikult minimaalne abi

(111)

Erandina punktist 64 võib lepinguosaline lugeda omapanuse piisavaks, kui see moodustab keskmise suurusega ettevõtja puhul vähemalt 40 % ümberkorralduskuludest ja väikeettevõtja puhul vähemalt 25 % ümberkorralduskuludest.

6.5.   Negatiivne mõju

(112)

Lepinguosaline, kes kavatseb anda päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, peab kontrollima, kas ainukordse abi põhimõte, mis on sätestatud jaos 3.6.1, on täidetud. Selleks peab lepinguosaline kindlaks tegema, kas asjaomane ettevõtja on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, kaasa arvatud abi, mis on antud enne käesolevate suuniste jõustumist, või muud abi, millest ei ole teatatud. Kui ta on seda saanud ning kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud:

a)

juhul kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile ühe ja sama ümberkorraldusprotsessi osana;

b)

juhul kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele ühe ja sama ümberkorraldusprotsessi osana;

c)

juhul kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgne ümberkorraldusabi, kui:

i.

käesolevate suuniste alusel abi andmise ajal oli põhjust arvata, et abisaaja saab pikemas perspektiivis elujõuliseks, ja

ii.

uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta;

d)

erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.

(113)

Konkurentsimoonutuste piiramiseks võetavatel meetmetel on tõenäoliselt ebaproportsionaalne mõju väikeettevõtjatele, arvestades eelkõige selliste meetmete rakendamisega seotud koormust. Erandina punktist 76 ei ole lepinguosalistel seepärast kohustust nõuda selliseid meetmeid väikeettevõtjatelt, välja arvatud juhul, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevates eeskirjades on ette nähtud teisiti. Väikeettevõtjad ei tohiks oma võimsust ümberkorraldamise käigus üldjuhul siiski suurendada.

6.6.   Ajutine ümberkorraldustoetus

(114)

Teatavatel juhtudel võib olla võimalik, et ettevõtja viib ümberkorralduse lõpule ilma ümberkorraldusabi vajamata tingimusel, et ta saab hankida pikema kestusega likviidsustoetust kui päästmisabi korral. Lepinguosalised võivad kehtestada kavad, millega antakse likviidsusabi kauem kui kuus kuud (edaspidi „ajutine ümberkorraldustoetus”) allpool sätestatud tingimustel.

(115)

Ajutine ümberkorraldustoetus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

toetus peab moodustuma laenugarantiide või laenudena antavast abist;

b)

laenu finantskulu või laenugarantiide puhul garanteeritud laenu kogu finantskulu, sealhulgas laenuintress ja garantiipreemia, peavad olema kooskõlas punktiga 116;

c)

ajutine ümberkorraldustoetus peab vastama käesolevate suuniste 3. peatüki sätetele, mida on muudetud käesoleva peatükiga;

d)

ajutist ümberkorraldustoetust võib anda kuni 18 kuuks, lahutades sellele vahetult eelnenud päästmisabi perioodi. Enne selle ajavahemiku lõppu:

i.

peab lepinguosaline heaks kiitma ümberkorralduskava, nagu on ette nähtud punkti 55 alapunkti d alapunktis ii, või likvideerimiskava või

ii.

laen tuleb tagastada või garantii lõpetada;

e)

hiljemalt kuus kuud pärast abisaajale esimese väljamakse tegemist, kusjuures sellest ajavahemikust arvatakse maha vahetult eelnenud päästmisabi periood, peab lepinguosaline heaks kiitma lihtsustatud ümberkorralduskava. Kava ei pea sisaldama kõiki punktides 47–52 osutatud elemente, kuid selles tuleb ära näidata vähemalt meetmed, mida abisaaja peab võtma oma pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ilma riigi toetuseta.

(116)

Ajutise ümberkorraldustoetuse puhul kehtestatav tasumäär ei tohiks olla väiksem kui viitemäär, mis on sätestatud viitemäärade suunistes tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja jaoks (praegu ühe aasta IBOR pluss 400 baaspunkti) (54). Väljumisstiimulite pakkumiseks tuleks määra suurendada vähemalt 50 baaspunkti võrra pärast 12 kuu möödumist esimese väljamakse tegemisest abisaajale (millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood).

(117)

Ajutine ümberkorraldustoetus peab piirduma summaga, mis on vajalik abisaaja tegevuse jätkamiseks 18 kuu jooksul; summa kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta I lisas esitatud valemi rakendamise tulemusi; mis tahes abi, mis ületab kõnealuse arvutuse tulemust, võib anda üksnes juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud likviidsuskavas, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadus eelseisva 18 kuu jooksul.

6.7.   Kestus ja hindamine

(118)

Järelevalveamet võib nõuda, et lepinguosalised piiraksid teatavate kavade kestust (tavaliselt nelja aastani või alla selle) ja viiksid läbi nende kavade hindamise.

(119)

Hindamine on nõutav kavade puhul, millega võivad kaasneda eriti suured moonutused, st mis võivad konkurentsi märkimisväärselt piirata, kui nende rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

(120)

Võttes arvesse hindamise eesmärke ja vältimaks lepinguosaliste ülemäärast koormamist väiksemate abiprojektide korral, kohaldatakse seda üksnes selliste abikavade suhtes, millel on suur eelarve või uudseid omadusi, või kui on ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või õigusraamistikus. Hindamise peab läbi viima riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika (55) alusel ja hindamise tulemused avalikustatakse. Hindamise tulemused esitatakse järelevalveametile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abikava võimalikku pikendamist, ent igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja selle läbiviimise viis määratakse kindlaks abimeetme heakskiitmise otsusega. Kõigi edaspidiste samalaadse eesmärgiga abimeetmete puhul tuleb arvesse võtta kõnealuse hindamise tulemusi.

7.   Menetlused

7.1.   Päästmisabi andmise kiirendatud menetlus

(121)

Võimaluse korral püüab järelevalveamet ühe kuu jooksul langetada otsuse päästmisabi kohta, mis vastab kõikidele 3. peatükis sätestatud tingimustele ja järgmistele kumuleeruvatele nõuetele:

a)

päästmisabi piirdub I lisas esitatud valemi rakendamisel saadud summaga ega ületa 10 miljonit eurot;

b)

abi ei anta juhtudel, mida on nimetatud punkti 72 alapunktis b või c.

7.2.   Ümberkorralduskavadega seotud menetlused

7.2.1.   Ümberkorralduskava rakendamine

(122)

Abisaaja peab ümberkorralduskava täielikult rakendama ning täitma kõik muud järelevalveameti abiandmise otsuses ettenähtud kohustused. Järelevalveamet loeb kõik kava rakendamata jätmised ja muude kohustuste täitmata jätmised abi kuritarvitamiseks, ilma et see piiraks protokolli nr 3 II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2.

(123)

Kui ümberkorraldamistoimingud kestavad mitu aastat ja hõlmavad suuri abisummasid, võib järelevalveamet nõuda ümberkorraldamisabi jaotamist osamakseteks ning seada iga osamakse tasumise tingimuseks, et:

a)

enne iga osamakse tegemist peab olema kinnitus selle kohta, et ümberkorralduskava iga etapp on rahuldavalt rakendatud vastavalt koostatud ajakavale; või

b)

järelevalveamet annab enne iga osamakse tegemist sellele kinnituse, olles eelnevalt kindlaks teinud, et kava rakendatakse rahuldavalt.

7.2.2.   Ümberkorraldamiskava muutmine

(124)

Kui ümberkorraldamisabi on heaks kiidetud, võib asjaomane lepinguosaline ümberkorraldamisperioodil paluda järelevalveametil nõustuda ümberkorraldamiskavas ja abi suuruses tehtavate muudatustega. Järelevalveamet võib selliseid muudatusi lubada, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a)

muudetud kava peab siiski võimaldama elujõulisuse taastamist mõistliku aja jooksul;

b)

kui ümberkorraldamise kulud suurenevad, tuleb omapanust samuti vastavalt suurendada;

c)

kui abi suurendatakse, peavad nõutavad konkurentsimoonutusi piiravad meetmed olema ulatuslikumad, kui esialgu kehtestatud;

d)

kui kavandatavad konkurentsimoonutusi piiravad meetmed on piiratumad, kui esialgu kehtestatud, tuleb ka abisummat vastavalt vähendada;

e)

konkurentsimoonutusi piiravate meetmete rakendamise uue ajakava võib kasutusele võtta esialgu vastuvõetud ajakavast hiljem ainult abisaajast või lepinguosalisest sõltumatutel põhjustel; muudel juhtudel tuleb vastavalt vähendada ka abisummat.

(125)

Kui järelevalveameti seatud tingimusi või lepinguosalise võetud kohustusi leevendatakse, tuleb vastavalt vähendada abisummat või võib seada muid tingimusi.

(126)

Kui asjaomane lepinguosaline teeb heakskiidetud ümberkorralduskavasse muudatusi ilma järelevalveametile nõuetekohaselt teatamata või abisaaja kaldub heakskiidetud ümberkorralduskavast kõrvale, algatab järelevalveamet protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõike 4 alusel menetluse, mis on sätestatud protokolli nr 3 II osa artiklis 16 (abi kuritarvitamine), ilma et see piiraks protokolli nr 3 II osa artikli 23 kohaldamist ja võimalust anda asi protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 kohaselt EFTA kohtusse.

7.2.3.   Kohustus teavitada järelevalveametit igasugusest abisaajale ümberkorraldusperioodil antud abist

(127)

Käesolevate suuniste alusel antud ümberkorraldusabi hindamisel võib iga muu ümberkorraldusperioodil antav abi, isegi kui seda saadakse juba lubatud kava alusel, mõjutada järelevalveameti hinnangut vajalike konkurentsimoonutusi piiravate meetmete ulatuse kohta.

(128)

Seepärast tuleb ümberkorraldusabi käsitlevates teatistes täpsustada kogu muu abi, mida kavatsetakse abisaajale ümberkorraldusperioodil anda, kui selle suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi reeglit või erandimäärusi. Järelevalveamet võtab sellist abi arvesse ümberkorraldamisabi hindamisel.

(129)

Järelevalveametile tuleb eraldi teatada igasugusest ümberkorraldusperioodil tegelikult antud abist, kaasa arvatud heakskiidetud kava kohaselt antud abist, juhul kui ümberkorraldusabi andmise otsuse tegemise ajaks ei ole järelevalveametile sellest teatatud.

(130)

Järelevalveamet tagab, et heakskiidetud kavade alusel antava abi puhul ei hoiduta kõrvale käesolevate suuniste nõuetest.

8.   Aruandlus ja järelevalve

(131)

Vastavalt protokollile nr 3 peavad lepinguosalised esitama järelevalveametile aastaaruande. Nimetatud aastaaruanded avaldatakse järelevalveameti veebisaidil.

(132)

Käesolevate suuniste alusel otsust tehes võib järelevalveamet kehtestada täiendava aruandluskohustuse seoses antava abiga, et kontrollida, kas abimeetme heakskiitmise otsust on järgitud. Teatavatel juhtudel võib järelevalveamet nõuda seirehalduri, võõrandamise eest vastutava isiku või mõlema määramist, et tagada abi heakskiitmisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

9.   Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 1 osutatud asjakohased meetmed

(133)

Vastavalt EMP lepingu artikli 62 lõikele 1 ja protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 1 teeb järelevalveamet ettepaneku, et lepinguosalised vajaduse korral muudaksid oma olemasolevaid abikavasid, et viia need vastavusse käesolevate suunistega hiljemalt 1. veebruariks 2015. Järelevalveamet seab igasuguse edaspidise abikava lubamise tingimuseks neile sätetele vastavuse.

(134)

Lepinguosalisi kutsutakse üles väljendama oma selget ja tingimusteta nõusolekut punktis 133 esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesolevate suuniste avaldamisest järelevalveameti veebisaidil. Kui mõni lepinguosaline ei vasta, eeldab järelevalveamet, et ta ei ole kavandatud meetmetega nõus.

10.   Kohaldamise alguskuupäev ja kehtivus

(135)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid alates nende vastuvõtmise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2020.

(136)

Teatised, mis järelevalveamet registreerib enne käesolevate suuniste vastuvõtmise kuupäeva, vaadatakse läbi teatise esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

(137)

Järelevalveamet uurib igasuguse ilma tema loata antud ning seetõttu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldusabi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist järelevalveameti veebisaidil.

(138)

Ülejäänud juhtudel lähtub järelevalveamet uurimisel abi andmise ajal kehtinud suunistest.

(139)

Olenemata punktide 136, 137 ja 138 sätetest kohaldab järelevalveamet 5. peatüki sätteid alates käesolevate suuniste vastuvõtmise kuupäevast, kui uuritakse raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi, sõltumata sellest, millal abist on teatatud või millal see on antud.

(140)

Kui järelevalveamet uurib vastavalt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punktile 9 käesolevate suuniste alusel abi, mis on antud raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajale enne 31. jaanuari 2012, loeb ta sellise abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui see on kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku sätetega, välja arvatud punktid 9, 14, 19, 20, 24, 39 ja 60.

I LISA

VALEM,  (56) MILLE ALUSEL ARVUTATAKSE PÄÄSTMISABI VÕI AJUTISE ÜMBERKORRALDUSTOETUSE ÜLEMMÄÄR KUUEKUUSEKS AJAVAHEMIKUKS

Formula

Valem põhineb abisaaja tegevustulemustel (EBIT – intressi- ja maksueelne kasum) abi andmisele/abist teatamisele eelneval aastal (mida tähistab t). Sellele on liidetud kulum. Saadud summast tuleb lahutada käibekapitali muutus. Käibekapitali muutus arvutatakse viimaste lõppenud aruandeperioodide käibevara ja lühiajaliste kohustuste (57) vahe muutusena. Samuti tuleb tegevustulemuse tasandil esinevad eraldised selgelt välja tuua ning lõpptulemus ei tohi selliseid eraldisi sisaldada.

Valemi eesmärk on hinnata abisaaja tegevuse negatiivset rahavoogu abi taotlemisele eelnenud aastal (või teatamata abi puhul abi andmisele eelnenud aastal). Pool sellest summast peaks hoidma abisaajat töös kuue kuu vältel. Seega jagatakse punkti 60 kohaldamisel valemi tulemus kahega. Punkti 117 kohaldamisel korrutatakse valemi tulemus 1,5-ga.

Valemit saab rakendada vaid siis, kui tulemus on negatiivne. Kui valem annab positiivse tulemuse, tuleb esitada üksikasjalik selgitus, mis näitab, et abisaajal on punktis 20 määratletud raskused.

Näide:

Maksu- ja intressieelne kasum (mln eurot)

(12)

Kulum (mln eurot)

2

Bilansimaht (mln eurot)

31. detsember t

31. detsember t – 1

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid

10

5

Saadaolevad arved

30

20

Varud

50

45

Ettemakstud kulud

20

10

Muu käibevara

20

20

Käibevara kokku

130

100

Lühiajalised kohustused

Kreditoorne võlgnevus

20

25

Kumuleerunud kulud

15

10

Ettemakstud tulud

5

5

Lühiajalised kohustused kokku

40

40

Käibekapital

90

60

Käibekapitali muutus

30

[– 12 + 2 – 30]/2 = – 20 miljonit eurot.

Kuna valemi tulemus on suurem kui 10 miljonit eurot, ei saa kasutada punktis 121 kirjeldatud kiirendatud menetlust. Kui selle näite puhul ületab päästmisabi summa 20 miljonit eurot või ajutise ümberkorraldustoetuse summa 60 miljonit eurot, tuleb abisummat nõuetekohaselt põhjendada, esitades likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused.

II LISA

Ümberkorralduskava näidis

Käesolevas lisas esitatakse ümberkorralduskava soovituslik sisukord, et aidata lepinguosalistel ja järelevalveametil võimalikult tõhusalt ümberkorralduskavasid ette valmistada ja läbi vaadata.

Allpool esitatud teave ei piira üksikasjalikumaid nõudeid, mis on sätestatud suunistes, milles käsitletakse ümberkorralduskava sisu ja muid elemente, mida asjaomane lepinguosaline peab tõendama.

1.

Abisaaja kirjeldus

2.

Turu või turgude kirjeldus, kus abisaaja tegutseb

3.

Näidata ära sotsiaalprobleemid, mida abiga tahetakse ennetada, või turutõrge, mida abiga tahetakse lahendada, esitada võrdlus usutava alternatiivse stsenaariumiga, mis ei sisalda riigiabi, näidata ära, kuidas sellise alternatiivse stsenaariumiga ei saavutataks neid eesmärke või need saavutataks piiratumas ulatuses

4.

Kirjeldada abisaaja raskuste põhjusi (sealhulgas hinnata, kuivõrd olid raskuste tekkimises süüdi abisaaja ärimudeli puudused või juhtimisvead ning kui suures ulatuses oleks asjakohaste ja õigeaegsete juhtimisotsustega suudetud raskusi vältida) ja esitada SWOT-analüüs

5.

Kirjeldada võimalikke kavasid abisaaja probleemide lahendamiseks ning võrrelda neid kavasid vajamineva riigiabi summa seisukohast ja oodatavate tulemuste seisukohast

6.

Kirjeldada riigi sekkumist, esitada täielikud andmed iga riigipoolse meetme kohta (sealhulgas iga meetme liik, abisumma ja selle eest makstav tasu) ning tõendada, et valitud riigiabimeetmed on lahendatavate probleemide seisukohast asjakohased

7.

Anda ülevaade eelistatud kava rakendamise protsessist, mille eesmärk on taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus mõistliku aja jooksul (põhimõtteliselt ei tohi ületada kolme aastat), sealhulgas esitada meetmete ajakava ning iga meetme kulude kalkulatsioon

8.

Esitada äriplaan, milles sätestatakse finantsprognoosid järgmiseks viieks aastaks ning milles tõendatakse pikaajalise elujõulisuse taastamist

9.

Näidata elujõulisuse taastamist nii põhistsenaariumi kui ka pessimistliku stsenaariumi alusel, esitada kasutatavad eeldused ja põhjendada neid turu-uuringu alusel ning esitada tundlikkusanalüüs

10.

Märkida kavandatav omapanus ja koormuse jagamise meetmed

11.

Märkida konkurentsimoonutuste piiramiseks kavandatavad meetmed


(1)  Need suunised on kooskõlas Euroopa Komisjoni suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, mida rakendatakse alates 9. juulist 2014 (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

(2)  Otsus nr 4/94/COL (EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasanne nr 32, 3.9.1994, lk 1). Nende suuniste kehtivusaega pikendati esmalt kuni 31. detsembrini 1998, seejärel kuni 31. detsembrini 1999.

(3)  Otsus nr 329/99/COL (EÜT L 274, 26.10.2000, lk 1, ja EMP kaasanne nr 48, 26.10.2000, lk 14).

(4)  Otsus nr 305/04/COL (ELT L 107, 28.4.2005, lk 28, ja EMP kaasanne nr 21, 28.4.2005, lk 1).

(5)  Otsus nr 433/09/COL (ELT L 48, 25.2.2010, lk 27, ja EMP kaasanne nr 9, 25.2.2010, lk 12).

(6)  Otsus nr 438/12/COL (ELT L 190, 11.7.2013, lk 91, ja EMP kaasanne nr 40, 11.7.2013, lk 15).

(7)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine” (COM(2012) 209 final).

(8)  Komisjoni teatis: „EUROOPA 2020. AASTAL. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010) 2020 (lõplik)).

(9)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Ettevõtte ebaõnnestumise ja maksejõuetuse juhtumite uus käsitlusviis Euroopas” (COM(2012) 742 final). Vt ka komisjoni 12. märtsi 2014. aasta soovitus äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta (C(2014) 1500 final), eelkõige selle põhjendus 12.

(10)  Käesolevates suunistes kasutatakse mõisteid „VKE”, „väikeettevõtja” ja „keskmise suurusega ettevõtja” komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) määratletud tähenduses. Otsusega 94/06/COL (ELT L 36, 5.2.2009, lk 62) vastuvõetud järelevalveameti suunistes riigiabi andmise kohta mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) kasutatakse sama määratlust kui komisjoni soovituses. „Suurettevõtja” on ettevõtja, mis ei ole VKE.

(11)  Selleks et vältida käesolevates suunistes avaliku ja erasektori omandi diskrimineerimist, tähendab mõiste „väiksem riigiosalusega ettevõtja” sõltumatu otsustusõigusega majandusüksust, mis kvalifitseeruks väike- või keskmise suurusega ettevõtjaks vastavalt soovitusele 2003/361/EÜ, kui puuduks asjaolu, et 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otse või kaudselt, üksi või ühiselt ühe või mitme avaliku sektori asutuse kontrolli all.

(12)  Nõukogu otsus 2010/787/EL, 10. detsember 2010, konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).

(13)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 24.

(14)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1407/2002, 23. juuli 2002, söetööstusele antava riigiabi kohta (EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1).

(15)  Komisjoni otsus nr 3632/93/ESTÜ, 28. detsember 1993, millega kehtestatakse söetööstusele antavat riigiabi käsitlevad ühenduse eeskirjad (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 12).

(16)  Vt komisjoni otsused juhtumites N 175/10 – Sloveenia, SA 33013 – Poola, N 708/07 – Saksamaa, SA 33033 – Rumeenia ja SA 33861 – Ungari.

(17)  Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses.

(18)  Nagu on määratletud aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste II lisas otsuses nr 407/13/COL (ELT L 166, 5.6.2014, lk 44, ja EMP kaasanne nr 33, 5.6.2014, lk 1).

(19)  Suunised riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes alates 1. detsembrist 2013 („2013. aasta pangandussuunised”), otsus nr 464/13/COL (ELT L 264, 4.9.2014, lk 6).

(20)  Sedalaadi erieeskirjad on olemas raudtee-kaubaveosektoris: vt suunised raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta, otsus nr 788/08/COL (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32, ja EMP kaasanne nr 23, 21.4.2011, lk 1).

(21)  See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.

(22)  Vajaduse korral kuulub osa- või aktsiakapitali hulka ülekurss.

(23)  See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.

(24)  Et teha kindlaks, kas äriühing on iseseisev või moodustab kontserni osa, võetakse arvesse kriteeriume, mis on esitatud soovituse 2003/361/EÜ I lisas.

(25)  Oma otsuses kohtuasjas C-241/94 (Prantsusmaa vs. komisjon, EU:C:1996:353 (Kimberly Clark Sopalin)) kinnitas kohus, et Prantsusmaa siseriikliku tööhõivefondi kaudu Prantsusmaa ametiasutuste poolt diskretsiooni alusel teostatud rahastamine võis asetada teatavad ettevõtjad muudest ettevõtjatest soodsamasse olukorda, olles seega abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kohtuotsuses ei seatud kahtluse alla komisjoni järeldust, milles abi loeti siseturuga kokkusobivaks.

(26)  Selguse huvides: lepinguosalised võivad VKEdele ja väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele antud abist alati eraldi teatada. Sellistel juhtudel hindab järelevalveamet abi vastavust käesolevates suunistes esitatud põhimõtetele.

(27)  Vt näiteks kohtuasi C-156/98: Saksamaa Liitvabariik vs. komisjon (EU:C:2000:467, punkt 78) ja kohtuasi C-333/07: Régie Networks vs. Rhone Alpes Bourgogne (EU:C:2008:764, punktid 94–116).

(28)  Ümberkorralduskava soovituslik näidis on esitatud II lisas.

(29)  Eeskirjad kohaldatavate määrade kohta: viite- ja diskontomäärad („Viitemäärade suunised”), otsus nr 788/08/COL.

(30)  Selguse huvides olgu märgitud, et nimetatud teatises laenumarginaalide tabeli juures olevat märget päästmisabi tasude kohta ei kohaldata abi suhtes, mida hinnatakse käesolevate suuniste järgi.

(31)  See panus ei tohi sisaldada abi. See nõue ei ole täidetud näiteks juhul, kui laenu korral on saadud intressitoetust või laenule on antud valitsuse garantii, mis sisaldab abi elemente.

(32)  Vt näiteks komisjoni otsus asjas SA.32698 Air Åland.

(33)  Selleks tuleb abi osutamise ajal kindlaks teha äriühingu bilansi seis.

(34)  Teatamata jäetud abi osas võtab järelevalveamet oma analüüsis arvesse võimalust, et abi oleks võidud tunnistada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks muul viisil kui päästmis- või ümberkorraldamisabina.

(35)  Ettenägematuteks asjaoludeks loetakse selliseid asjaolusid, mida abisaaja juhtkonnal ei olnud ümberkorralduskava koostamise ajal võimalik kuidagi ette näha ning mis ei tulene abisaaja juhtkonna hooletusest ega eksimustest ega kontserni otsustest, millesse abisaaja kuulub.

(36)  Vt otsus liidetud kohtuasjades Itaalia ja SIM 2 Multimedia vs. komisjon, C-328/99 ja C-399/00, EU:C:2003:252; liidetud kohtuasjad Kreeka ja teised vs. komisjon, T-415/05, T-416/05 ja T-423/05, EU:T:2010:386; kohtuasi Ryanair vs. komisjon, T-123/09, EU:T:2012:164 (kinnitatud apellatsiooniastmes Euroopa Kohtus kohtuasjas C-287/12 P, EU:C:2013:395).

(37)  Näiteks portfelli või üksikute varade müük võib olla võimalik – ja peaks seetõttu ka toimuma – märkimisväärselt kiiremini kui tegevust jätkava ettevõtja müük, eriti kui see ettevõtja tuleb kõigepealt eraldada laiemast majandusüksusest.

(38)  Järelevalveamet võib arvesse võtta ka asjaolu, kas abisaaja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

(39)  Eelkõige võidakse arvesse võtta koondumiste taset, võimsuspiiranguid, kasumlikkuse taset ning turuletuleku ja turuosa laiendamise tõkkeid.

(40)  Järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva EFTA riikide vahelise lepingu protokoll nr 3.

(41)  Kohtuasi Textilwerke Deggendorf vs. komisjon ja teised, C-355/95 P, EU:C:1997:241.

(42)  Välja arvatud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja järelevalveameti nõusolekul (vt otsuse nr 15/04/COL peatükk ametisaladuse kohta riigiabi otsustes (ELT L 154, 8.6.2006, lk 27 ja EMP kaasanne nr 29, 8.6.2006, lk 1)).

(43)  Avaldada tuleb maksimaalselt lubatav maksusoodustus, mitte iga-aastaselt mahaarvatav summa (nt maksukrediidi puhul avaldatakse pigem maksimaalselt lubatav maksukrediit, mitte tegelik summa, mis võib sõltuda maksustatavast tulust ja igal aastal varieeruda).

(44)  See teave avaldatakse kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast (või maksusoodustuse kujul antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast). Ebaseadusliku abi korral nõutakse, et lepinguosalised tagaksid kõnealuse teabe avaldamise tagantjärele hiljemalt kuue kuu jooksul alates järelevalveameti otsuse kuupäevast. Teave peab olema kättesaadav vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus.

(45)  Teavet ei pea avaldama abi kohta, mis on antud enne 1. juulit 2016, ega maksualase riigiabi kohta, mida on taotletud või mis on antud enne 1. juulit 2016.

(46)  Raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena („üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik”), otsus nr 12/12/COL (ELT L 161, 13.6.2013, lk 12, ja EMP kaasanne nr 34, 13.6.2013, lk 1).

(47)  Riigiabi eeskirjade kohaldamine üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes („üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsus”), otsus nr 12/12/COL.

(48)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1), mis on ühiskomitee otsusega nr 85/2008 (ELT L 280, 23.10.2008, lk 20, ja EMP kaasanne nr 64, 23.10.2008, lk 13) inkorporeeritud EMP lepingu XIII lisa punkti 4 alapunkti a.

(49)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2011, lk 3), artiklid 16, 17 ja 18, mis on ühiskomitee otsusega nr 90/2011 (ELT L 262, 6.10.2008, lk 62, ja EMP kaasanne nr 54, 6.10.2011, lk 78) inkorporeeritud EMP lepingu XIII lisa punkti 64 alapunkti a.

(50)  Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta, otsus 216/14/COL.

(51)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92, 7. detsember 1992, teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7), mis on ühiskomitee otsusega nr 70/1997 (EÜT L 30, 5.2.1998, lk 42, ja EMP kaasanne nr 5, 5.2.1998, lk 175) inkorporeeritud EMP lepingu XIII lisa punkti 53 alapunkti a.

(52)  Suunised meretranspordile osutatava riigiabi kohta, otsus nr 62/04/COL (ELT L 240, 13.9.2007, lk 9, ja EMP kaasanne nr 43, 13.9.2007, lk 1).

(53)  6. peatüki kohaldamisel tähendab termin „VKE” ka väiksemaid riigiosalusega ettevõtjaid.

(54)  Selguse huvides olgu märgitud, et nimetatud teatises laenumarginaalide tabeli juures olevat märget päästmisabi tasude kohta ei kohaldata abi suhtes, mida hinnatakse käesolevate suuniste järgi.

(55)  Sellise ühise metoodika võib välja pakkuda järelevalveamet.

(56)  EBITile tuleb liita sama perioodi kulumi ja käibekapitali muutus kahe aasta jooksul (aasta enne taotluse esitamist ja sellele eelneval aastal), mis on jagatud kahega, et määrata kindlaks summa kuue kuu kohta.

(57)  Käibevara: likviidsed vahendid, debitoorne võlgnevus (kliendi- ja võlgnikukontod), muu käibevara ja ettemakstud kulud, varud. Lühiajalised kohustused: rahaline võlgnevus, maksmisele kuuluvad kaubaarved (tarnijate ja võlausaldajate kontod) ning muud lühiajalised kohustused, ettemakstud tulud, muud eraldised, maksukohustused.