ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 268

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
15. oktoober 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1844, 13. juuli 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2013 seoses Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega pärast 2012. aastat ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1845, 14. oktoober 2015, millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2016. eelarveaastaks

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1846, 14. oktoober 2015, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

9

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1847, 14. oktoober 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

26

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1848, 5. oktoober 2015, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

28

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1849, 13. oktoober 2015, kahjulike organismide liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta seoses teatavate Ghanast pärit köögiviljadega (teatavaks tehtud numbri C(2015) 6858 all)

33

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1844,

13. juuli 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2013 seoses Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega pärast 2012. aastat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõikeid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kyoto protokolli osaliste koosolekuna käsitataval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil võeti vastu Doha muudatus, millega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020 (edaspidi „Doha muudatus”). Liit kiitis Doha muudatuse nõukogu otsusega (EL) 2015/1339 (2) (edaspidi „ratifitseerimisotsus”) heaks.

(2)

Liidu registris ja riiklikes Kyoto protokolli registrites tuleks läbi viia Kyoto protokolli Doha muudatuse vajalik tehniline rakendamine. Samuti on vaja tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 406/2009/EÜ (4) ning rahvusvaheliselt kokku lepitud arvestamisnõuete ühetaoline rakendamine, optimaalne läbipaistvus ja täpse arvestuse pidamine lubatud koguse ühikute (LKÜ), heitkoguste neeldumise ühikute (HNÜ), heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ), tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (THV), ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (aTHV) ja pikaajaliste tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (pTHV) üle liidus ja liikmesriikides, ent hoiduda samal ajal võimalikult suurel määral halduskoormusest ja -kulutustest, sealhulgas tuluosaga ning infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja haldamisega seotud halduskoormusest ja -kulutustest.

(3)

Pärast Doha muudatuse jõustumist peavad liit ja liikmesriigid andma oma Kyoto protokolli registrites välja ratifitseerimisotsuse kohaselt neile määratud kogusele vastava arvu LKÜsid, lisades sellele Kyoto protokolli artikli 3 lõike 7a kohaldamisest tuleneva võimaliku koguse.

(4)

Pärast liikmesriigi aastase saastekvoodi võimalikku suurendamist otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 10 või määruse (EL) nr 525/2013 artikli 27 alusel võib liikmesriigil olla vaja soetada teise kohustusperioodi lõpus täiendav kogus LKÜsid, kui ta kasutab kõnealust täiendavat aastast saastekvooti otsuse nr 406/2009/EÜ kohaste heitkoguste jaoks või kannab selle üle teisele liikmesriigile. Kui liikmesriigi heitkogus on suurem kui talle määratud kvoot, võib asjaomane liikmesriik kasutada ka oma eelmisest perioodist üle jäänud reservi, millele on osutatud määruse (EL) nr 525/2013 artikli 3 punktis 13b. Sellest tuleneva LKÜde omandamise puhul tuleks kohaldada määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud esimesest rahvusvahelisest LKÜde ülekandmisest saadavat tuluosa. Teatud juhtudel võib selliseid olukordi käsitada arvepidamisega seotud lahknevusena liidu õigusaktide rakendamise ja Kyoto protokolli raames kokku lepitud eeskirjade järgimise vahel määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 7 tähenduses.

(5)

Tuleks sätestada Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpus rakendatav tasaarveldusprotsess, et näha ette otsuse nr 406/2009/EÜ kohaseid aastaste saastekvootide netoülekandeid hõlmav tasaarveldus LKÜdes.

(6)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 11a võivad paikse käitise või õhusõiduki käitajad vahetada THVsid ja HVÜsid saastekvootide vastu. Kyoto protokolli esimese kohustusperioodi vältel kehtinud vahetatud THVsid ja HVÜsid on võimalik kasutada ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) heitkoguste jaoks teisel kohustusperioodil. Kuna Doha muudatusega on kehtestatud ülempiirid Kyoto protokolli esimesest kohustusperioodist teise üle kantavatele THVdele ja HVÜdele, peaksid liikmesriigid kandma liidule üle asjaomasele võimalikule heitkogusele vastava arvu esimese kohustusperioodi vältel kehtinud LKÜsid ning liit peaks liikmesriikidele üle kandma vastava arvu Kyoto protokolli esimese kohustusperioodi vältel kehtinud THVsid ja HVÜsid, mis on saadud paikse käitise või õhusõiduki käitajatelt saastekvootide vastu vahetamisel.

(7)

Seepärast tuleks komisjoni määrust (EL) nr 389/2013 (5) vastavalt muuta.

(8)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, kuna üleminekuga seotud ülekanded on vaja teha enne, kui lõpeb Kyoto protokolli esimeseks kohustusperioodiks võetud kohustuste täitmiseks kehtestatud täiendav periood, millele osutatakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 11 lõikes 2.

(9)

Käesolevat määrust, välja arvatud üleminekuga seotud ülekandeid käsitlevaid sätteid, tuleks kohaldada alates Kyoto protokolli Doha muudatuse jõustumise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 389/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel 73a.

„Artikkel 73a

ELi HKSis vahetatud HNÜde ja HVÜde ülekandmine

1.   Põhihaldaja teavitab iga riiklikku haldajat esimese kohustusperioodi vältel kehtinud ning asjaomase liikmesriigi hallatavatelt käitajate arvelduskontodelt ja õhusõiduki käitajate arvelduskontodelt artikli 60 kohaselt üle kantud THVde ja HVÜde arvust. Põhihaldaja lisab sellele arvule esimese kohustusperioodi vältel kehtinud ning esimesel kohustusperioodil KP registrita liikmesriikide hallatavatelt käitajate arvelduskontodelt ja õhusõiduki käitajate arvelduskontodelt artikli 60 kohaselt üle kantud THVde ja HVÜde arvust teatava osa, mis on proportsionaalne liikmesriikide vastavate arvuliste ülempiiridega, mida kohaldatakse THVde ja HVÜde ülekandmisel esimesest kohustusperioodist teise.

2.   Enne Kyoto protokolli esimeseks kohustusperioodiks võetud kohustuste täitmiseks kehtestatud, määruse (EL) nr 525/2013 artikli 11 lõikes 2 osutatud täiendava perioodi lõppemist kannab põhihaldaja ELi rahvusvaheliste ühikute kontodelt igasse KP registrisse üle sellise arvu esimese kohustusperioodi vältel kehtinud THVsid ja HVÜsid, mis vastab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kindlaks määratud üldarvule.

3.   Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogis on takistatud igasuguste tehingute tegemine lõike 1 kohaselt üle kantud ühikutega, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohane ühikute tühistamine;

b)

määruse (EL) nr 525/2013 artikli 11 kohane ühikute kõrvaldamine;

c)

määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohane ühikute ülekandmine esimesest kohustusperioodist teise;

d)

ühikute ülekandmine ühe KP registri piires.

4.   Vahetult pärast lõike 2 kohaselt tehtud ülekannet kannab iga riiklik haldaja asjaomase osalise arvelduskontole liidu registris sellise arvu LKÜsid, mis vastab asjaomasele liikmesriigile lõike 2 kohaselt tagastatud ühikute arvule.”

2)

Lisatakse järgmised artiklid 73b–73g.

„Artikkel 73b

LKÜde väljaandmine ja hoiustamine

1.   Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (6) artikli 11 lõike 3 kohast kõrvaldamistehingut teeb põhihaldaja järgmist:

a)

annab liidu registris ELi LKÜde kontol välja sellise arvu LKÜsid, mis vastab liidu lubatud kogusele, mis on kindlaks määratud vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1339 (7);

b)

kannab liidu registris ELi LKÜde kontolt HKSi LKÜde hoiukontole kohe üle sellise arvu LKÜsid, mis vastab komisjoni otsuse 2010/634/EL (8) kohaselt loodud üldiste LHÜde arvule.

2.   Hiljemalt kolm kuud pärast JKO nõuete täitmise 2020. aasta konto sulgemist vastavalt artiklile 31 teeb iga riiklik haldaja järgmist:

a)

annab oma KP registris osalise arvelduskontol välja sellise arvu LKÜsid, mis vastab asjaomase liikmesriigi lubatud kogusele, mis on kindlaks määratud vastavalt ratifitseerimisotsusele;

b)

kannab oma KP registris osalise arvelduskontolt JKO LKÜde hoiukontole kohe sellise arvu LKÜsid, mis on võrdne AEHÜde üldarvuga, mis vastab otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 kohasele asjaomase liikmesriigi aastasele saastekvoodile kõikide aastate lõikes, nagu see on kindlaks määratud enne määruse (EL) nr 525/2013 artikli 27 lõike 2 kohaseid mis tahes muudatusi.

3.   Enne artikli 73f kohaste tasaarveldusprotsesside lõpuleviimist tagab põhihaldaja, et ELi tehingulogis on takistatud kõik tehingud LKÜdega HKSi LKÜde hoiukontolt ja JKO LKÜde hoiukontodelt, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

sellise arvu LKÜde tühistamine või ülekandmine, mis ei ole suurem kui artikli 88 lõike 2 kohaselt JKO kustutamiskontole kantud AEHÜde arv;

b)

määruse (EL) nr 525/2013 artikli 11 lõike 3 kohane sellise arvu LKÜde kõrvaldamine, mis on võrdne käesoleva määruse artikli 31 lõike 4 kohaselt JKO kustutamiskontole kantud AEHÜde arvuga, mis vastab käesoleva määruse artikli 77 kohaselt JKO nõuete täitmise kontol kajastatud kasvuhoonegaaside heitkogusele;

c)

sellise arvu LKÜde tühistamine või ülekandmine, mis ei ole suurem kui artikli 31 lõike 4 kohaselt JKO kustutamiskontole kantud selliste AEHÜde arv, millega ületatakse artikli 77 kohaselt JKO nõuete täitmise kontol kajastatud kasvuhoonegaaside heitkogus;

d)

artikli 73f kohaste tasaarveldusprotsesside puhul vajalikud ülekanded;

e)

LKÜde ümbervahetamine HVÜdeks, tingimusel et JKO kustutamiskontole on käesoleva määruse artikli 31 lõike 4 kohaselt kantud selline arv AEHÜsid, mis on võrdne ümber vahetatavate LKÜde arvu ja määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud tuluosa maksu jaoks vajaliku HVÜde arvu summaga.

Artikkel 73c

Ühikute ülekandmine ja kasutamine

1.   Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogis on takistatud tehingud artikli 81 kohaselt kasutatud THVde, HVÜde, aTHVde ja pTHVdega, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

artikli 31 lõike 3 kohane ühikute ülekandmine JKO nõuete täitmise kontolt liidu registris asjaomase liikmesriigi KP registrisse;

b)

määruse (EL) nr 525/2013 artikli 11 kohane ühikute kõrvaldamine;

c)

määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohane ühikute ülekandmine esimesest kohustusperioodist teise.

2.   Pärast määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohase ühikute esimesest kohustusperioodist teise ülekandmise lõpuleviimist tagab põhihaldaja, et ELi tehingulogis on takistatud THVde, HVÜde, aTHVde ja pTHVde kasutamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 81, välja arvatud juhul, kui need ühikud on kehtivad Kyoto protokolli teise kohustusperioodi vältel.

Artikkel 73d

Ühikute tühistamine

1.   Pärast määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohase ühikute esimesest kohustusperioodist teise ülekandmise lõpuleviimist tühistab põhihaldaja kõik lennunduses tagastamise reservikontole jäänud THVd ja HVÜd.

2.   Pärast määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohase ühikute esimesest kohustusperioodist teise ülekandmise lõpuleviimist palub põhihaldaja riiklikel haldajatel tühistada liidu registris nende hallatavatel HKSi kontodel olevad Kyoto protokolli esimese kohustusperioodi vältel kehtinud THVd ja HVÜd või tühistab need.

Artikkel 73e

Ühikute kõrvaldamine

Põhihaldaja kõrvaldab ELi eelmise perioodi ülejäägi reservi kontolt sellisele kogusele vastava arvu LKÜsid, mille võrra direktiivi 2003/87/EÜ kohane heitkogus ületab liidu lubatud heitkogust, mis on kindlaks määratud vastavalt ratifitseerimisotsusele.

Artikkel 73f

Ühest kohustusperioodist teise ülekandmine liidu registris

Ühest kohustusperioodist teise ülekandmiseks kannab põhihaldaja kõik HKSi kesksel tasaarvelduskontol olevad LKÜd ja käesoleva määruse artikli 73a lõike 4 kohaselt üle kantud LKÜd määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohaselt loodud ELi eelmise perioodi ülejäägi reservi kontole.

Artikkel 73g

Tasaarveldusprotsessid

1.   Põhihaldaja arvutab kuue kuu jooksul pärast artikli 31 kohast JKO nõuete täitmise 2020. aasta konto sulgemist tasaarveldusväärtuse iga liikmesriigi puhul, lahutades liikmesriikide vahel perioodil 2013–2020 toimunud AEHÜde netoomandamisele vastavast väärtusest AEHÜde netoülekannetele vastava väärtuse.

2.   Kui liikmesriigi jaoks lõike 1 kohaselt arvutatud tasaarveldusväärtus on negatiivne, kannab asjaomane riiklik haldaja tasaarveldusväärtusele vastava arvu LKÜsid oma JKO LKÜde hoiukontolt JKO kesksele tasaarvelduskontole.

3.   Kui liikmesriigi jaoks lõike 1 kohaselt arvutatud tasaarveldusväärtus on positiivne, kannab põhihaldaja pärast seda, kui kõik lõike 2 kohased ülekanded on lõpule viidud, tasaarveldusväärtusele vastava arvu LKÜsid asjaomase liikmesriigi osalise arvelduskontole.

4.   Enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ülekande tegemist kannab asjaomane riiklik haldaja üle sellise arvu LKÜsid, mis on vajalik LKÜde esimeste rahvusvaheliste ülekandmiste puhul määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 1 kohaselt kohaldatava tuluosa katmiseks.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13)."

(7)  Nõukogu otsus (EL) 2015/1339, 13. juuli 2015, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja sellega võetavate kohustuste ühise täitmise kohta (ELT L 207, 4.8.2015, lk 1)."

(8)  Komisjoni otsus 2010/634/EL, 22. oktoober 2010, millega kohandatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt 2013. aastaks välja antud liidu saastekvootide üldkogust ja tühistatakse otsus 2010/384/EL (ELT L 279, 23.10.2010, lk 34).”"

3)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse siiski alates kuupäevast, mil komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise Kyoto protokolli Doha muudatuse jõustumise kohta.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 165, 18.6.2013, lk 13.

(2)  Nõukogu otsus (EL) 2015/1339, 13. juuli 2015, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja sellega võetavate kohustuste ühise täitmise kohta (ELT L 207, 4.8.2015, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

(5)  Komisjoni määrus (EL) nr 389/2013, 2. mai 2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1).


LISA

Määruse (EL) nr 389/2013 I lisa tabelis I-I lisatakse V jaotisesse „KP kontod Euroopa registrite konsolideeritud süsteemis” järgmised read.

Konto liik

Konto omanik

Konto haldaja

Sellist liiki kontode arv

Muud kui Kyoto ühikud

Kyoto ühikud

LHÜd

AEHÜd

LKÜ

THV

HVÜ

pTHV/aTHV

HNÜ/HVÜ HNÜst

Üldised LHÜd

Lennunduse LHÜd

V.   

KP kontod Euroopa registrite konsolideeritud süsteemis

„ELi LKÜde konto

EL

Põhihaldaja

1

Ei

Ei

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

HKSi LKÜde hoiukonto

Liikmesriik

KP registri haldaja

1 registri kohta

Ei

Ei

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Lennunduses tagastamise reservikonto

EL

Põhihaldaja

1

Ei

Ei

Ei

Jah

Jah

Jah

Ei

Ei

Eelmise perioodi ülejäägi reservi konto

Kyoto protokolli osaline

KP registri haldaja (liidu registris: põhihaldaja)

1 registri kohta

Ei

Ei

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

HKSi keskne tasaarvelduskonto

EL

Põhihaldaja

1

Ei

Ei

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei”


15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1845,

14. oktoober 2015,

millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2016. eelarveaastaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 1 ja 4,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (2) artikli 3 lõike 1 punktis a on sätestatud, et rahalised kulutused, mida liikmesriigid on teinud toodete ostmiseks ettenähtud fondide käivitamiseks, määratakse kindlaks vastavalt kõnealuse määruse I lisas esitatud meetoditele.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa punkti I alapunkti 1 kohaselt arvutatakse kõnealused rahastamiskulud liidu ühtse intressimäära põhjal, mille määrab kindlaks komisjon iga eelarveaasta alguses. See intressimäär vastab kõnealuse lisa I punkti alapunkti 2 esimeses lõigus osutatud liikmesriikide teate komisjoni poolt kindlaks määratud eelneva kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul fikseeritud kolme kuu ja 12 kuu Euribori keskmistele tähtpäevaintressidele paranduskoefitsiendiga vastavalt üks kolmandik ja kaks kolmandikku.

(3)

Kui liikmesriik ei esita delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunkti 2 teises lõigus osutatud teadet selle alapunkti esimeses lõigus osutatud vormis ja tähtajaks, loetakse kõnealuse liikmesriigi kantud intressimääraks 0 %. Kui liikmesriik deklareerib, et ta ei kandnud intressikulusid, kuna tal ei olnud võrdlusperioodil põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel, kehtestab komisjon kõnealuse intressimäära vastavalt selle alapunkti kolmandale lõigule.

(4)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa punkti I alapunktile 3 tuleb selle lisa punkti I alapunkti 2 kohaselt määratud intressimäära võrrelda ühise intressimääraga, mis on kehtestatud selle lisa punkti I alapunkti 1 alusel. Liikmesriigi suhtes kohaldatakse kõnealuse kahe intressimäära võrdlemisel väiksemaks osutunud määra.

(5)

Kuna liikmesriikidel ei olnud kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul, mis hõlmas ajavahemikku alates 2015. aasta jaanuarist kuni juunini ja mida komisjon pidas riikliku ladustamise toimingute seisukohalt esinduslikuks, põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel, ei nõutud neilt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunkti 2 esimese lõigu kohaste teadete edastamist.

(6)

Intressimäärade kehtestamisel EAGFi 2016. eelarveaastaks tuleks kõiki neid tegureid arvesse võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nende rahaliste kulutuste puhul, mida liikmesriigid on teinud sekkumistoodete ostmiseks ettenähtud fondidest ning mis kaetakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2016. aasta eelarvest, määratakse delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisaga ette nähtud intressimääraks kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kindlaks ühtne intressimäär 0,1 %.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 1).


15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1846,

14. oktoober 2015,

millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 703/2009 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit valtstraadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Kehtestatud meetmed seisnesid väärtuselistes tollimaksudes jääktollimaksumääraga 24 %, sellal kui ühele äriühingute rühmale (Valin Group) kehtestati individuaalne tollimaksumäär 7,9 %.

2.   Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(3)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (3) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine.

(4)

Kaebuse esitas 29. aprillil 2014 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer” või „kaebuse esitaja”) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu valtstraadi kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendeid, ning andis 2. augustil 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

4.   Uurimine

4.1.   Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisega hõlmatud ajavahemikud

(7)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

4.2.   Uurimisega seotud isikud ja valimi moodustamine

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja importijatele ning vaatlusaluse eksportiva riigi esindajatele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul. Üks huvitatud isik taotles ärakuulamist komisjoni talitustes ning see leidis aset 20. märtsil 2015.

(10)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(11)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral esindav valim moodustada, paluti Hiina eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(12)

Kokku võeti ühendust 45 teadaoleva Hiina eksportiva tootjaga, kuid ükski neist ei andnud endast teada ega vastanud uuringu vormile. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(13)

Võttes arvesse koostöö puudumist, teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võib kasutada parimaid kättesaadavaid fakte. Hiina ametiasutustelt ei laekunud komisjonile ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(14)

Kokku võeti ühendust üheksa sõltumatu importijaga. Ükski neist ei andnud endast teada ega vastanud uuringu vormile.

(15)

Uurimise algetapis tegi komisjoniga koostööd 28 liidu tootjat/tootjate kontserni, kelle toodang moodustab ligikaudu 70 % liidu valtstraaditoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Koostööd tegevate tootjate arvukust silmas pidades kasutas komisjon väljavõttelist uuringut. Komisjon moodustas valimi suurima representatiivse toodangumahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, pidades silmas ka geograafilist ulatust ja eri tooteliikide piisavat hõlmatust. Valim koosnes esialgselt kuuest äriühingust ja moodustas 44,2 % vabaturule suunatavast toodangust.

4.3.   Küsimustikud ja kontrollimine

(16)

Küsimustikud saadeti kuuele valimisse kuuluvale liidu tootjale ja kahele võimaliku võrdlusriigi tootjale, kes nõustusid koostööd tegema.

(17)

Küsimustikule vastasid kuus valimisse kaasatud liidu tootjat ja kaks võimaliku võrdlusriigi tootjat.

(18)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

liidu tootjad

ArcelorMittal Hamburg GmbH, Saksamaa;

Global Steel Wire SA, Hispaania;

Moravia Steel AS, Tšehhi Vabariik;

RIVA Acier SA, Prantsusmaa;

Saarstahl AG, Saksamaa;

Tata Steel UK Ltd, Ühendkuningriik.

b)

võrdlusriigi tootja

Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalri T.A.S., Türgi.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(19)

Vaatlusalune toode on sama, mida hõlmab esialgne uurimine, nimelt kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata või legeeritud terasest, välja arvatud roostevabast terasest, korrapäratult kokku keritud (edaspidi „valtstraat” või „vaatlusalune toode”), mis on pärit Hiinast ja kuulub praegu CN-koodide 7213 10 00, 7213 20 00, 7213 91 10, 7213 91 20, 7213 91 41, 7213 91 49, 7213 91 70, 7213 91 90, 7213 99 10, 7213 99 90, 7227 10 00, 7227 20 00, 7227 90 10, 7227 90 50 ja 7227 90 95 alla.

2.   Samasugune toode

(20)

Sarnaselt esialgse uurimisega leidis läbivaatamisega seotud uurimises kinnitust, et vaatlusalusel tootel ning Hiinas toodetud ja sealsel siseturul müüdaval valtstraadil, liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdaval valtstraadil ning võrdlusriigis (Türgi) toodetud ja müüdaval valtstraadil on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(21)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

1.   Sissejuhatavad märkused

(22)

Põhjenduse 12 kohaselt ei pakkunud koostööd ükski Hiina eksportiv tootja, mistõttu, nagu on sätestatud alusmääruse artiklis 18, tuli järeldused teha parimate kättesaadavate faktide põhjal, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe põhjal ja kättesaadava statistika alusel, mis pärines Eurostatilt ja Hiina ekspordiandmebaasist.

2.   Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumping

a)   Võrdlusriik

(23)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli normaalväärtus määrata kolmanda turumajandusriigi (edaspidi „võrdlusriigi”) siseturul makstud või makstava kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(24)

Esialgses uurimises kasutati Türgit võrdlusriigina normaalväärtuse määramiseks Hiina puhul. Läbivaatamise taotluses sisalduva teabe alusel teatas komisjon oma algatamisteates huvitatud isikutele, et kavatseb kasutada võrdlusriigina Brasiiliat, ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Algatamisteates lisati, et vaatluse alla võetakse ka teised riigid, eelkõige Türgi, Šveits, Norra ja Jaapan. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(25)

Lisaks Brasiiliale pöördus komisjon kõigi teadaolevate või võimalike valtstraadi tootjate poole Türgis, Šveitsis, Norras ja Jaapanis (neist riikidest pärineb märkimisväärne valtstraadi import liitu, mis viitab märkimisväärsele toodangule) ja USAs (suure omamaise tööstuse ja siseturuga riik).

(26)

Lõpuks nõustusid kaks valtstraadi tootjat, nimelt Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalri T.A.S. Türgist ja ArcelorMittal Brasil Brasiiliast, tegema uurimise käigus koostööd ja vastasid võrdlusriigi küsimustikule.

(27)

Käesoleva uurimise jaoks kõige sobivama võrdlusriigi valimisel võeti arvesse mitut tegurit, eelkõige võrdlusriigi siseturu suurust samasuguse toote rahuldava konkurentsitasemega, koostööd tegevate tootjate omamaise müügi representatiivsust (kogus ja kasumlikkus), koostööd tegevate tootjate suurust ja tootevalikut ning nende toodete ja tootmismeetodi võrreldavust Hiina toodete ja tootmismeetodiga.

(28)

Arvestades, et Türgi ja Türgi koostööd tegev eksportiv tootja vastasid kõigile peamistele võrdlusriigi/tootja kriteeriumidele, otsustati kasutada võrdlusriigina Türgit.

b)   Normaalväärtus

(29)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt, kas koostööd tegeva võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaine kogumüük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sõltumatutele klientidele oli representatiivne võrreldes koguekspordiga liitu, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % koostööd tegeva võrdlusriigi tootja samasuguse toote kogu eksportmüügist liitu.

(30)

Samuti uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisel turul toimunud müügist sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlik.

(31)

Kuna leiti, et kogu omamaine müük toimus piisavas koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati tegelikel omamaistel hindadel põhinev normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

c)   Ekspordihind

(32)

Koostöö puudumisel Hiina eksportivate tootjatega ja seega Hiina hindu käsitleva konkreetse teabe puudumisel määrati ekspordihind kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Selleks kasutati olemasolevaid statistilisi allikaid, nimelt Eurostati.

(33)

Eurostati andmetel imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast liitu vaid 696 tonni valtstraati, mis moodustab 0,04 % koguimpordist. See kogus on liidu kogutarbimist (17,8 miljonit tonni) arvestades tühine.

d)   Võrdlused ja kohandused

(34)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Selleks, et väljendada ekspordihinda tehasehindade tasandil, kohandas komisjon Eurostati andmetel põhinevat CIF-hinda vastavalt kaebuses esitatud veo- ja kindlustusandmetele. Omamaiseid hindu kohandati vastavalt veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laenukuludele, mis põhinesid võrdlusriigi tootjalt saadud andmetel.

e)   Dumpingumarginaal

(35)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemise teel. Eurostatilt saadud Hiina keskmine ekspordihind ei andnud võrdlusriigi normaalväärtusega võrreldes tunnistust dumpingu olemasolust.

(36)

Samal ajal on tähtis rõhutada, et vastavalt põhjendusele 33 oli vaatlusaluse toote impordimaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike. Samuti märgiti, et enamiku CN-koodide puhul kõikusid hinnad suuresti, mõnel juhul koguni 30-kordselt kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Selliseid kõikumisi on raske põhjendada nn harilike turujõududega ja kõige tõenäolisemalt on need tingitud vähesest müügikogusest.

(37)

Hiina eksportijate koostööst keeldumise tõttu puudus ka teave Hiinast eksporditava tootevaliku kohta, mistõttu sai võrdlusriigi normaalväärtusega võrdlemist teha üksnes koondandmete põhjal.

(38)

Seega võib järeldust dumpingu puudumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pidada ebaoluliseks väikeste impordikoguste, hindade ebakorrapärase kõikumise ja imporditud tootevalikut käsitleva teabe puudumise koosmõju tõttu.

3.   Tõendid dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(39)

Põhjendustes 35–38 esitatud kaalutlusi arvesse võttes analüüsis komisjon lisaks dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Selle käigus analüüsiti järgmisi näitajaid: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksportijate käitumine teistel turgudel ja liidu turu atraktiivsus.

3.1.   Tootmine ja vaba tootmisvõimsus Hiinas

(40)

Maailma Teraseassotsiatsiooni teabe (5) põhjal näitas Hiina valtstraaditootmine tervikuna viimasel kümnel aastal tugevat kasvutrendi, moodustades 2013. aastal enam kui 150 miljonit tonni (6).

(41)

Teisisõnu toodab Hiina 77 % kogu maailma valtstraadist, mis tähendab, et see riik võib oma müügiotsustega avaldada turutingimustele tugevat mõju. Tähtis on rõhutada, et Hiina aastatoodang ületab liidu kogutoodangu enam kui seitsmekordselt. Lisaks ületab Hiina valtstraaditoodangu kogukasv alates 2011. aastast (26 miljonit tonni) juba iseenesest liidu kogutarbimise, mis on hinnanguliselt 17 miljonit tonni.

(42)

Läbivaatamise taotluses hinnati Hiina vaba tootmisvõimsust ligikaudu 50 miljonile tonnile. Hiina koostööst keeldumise tõttu oli raske saada sellekohast lisateavet. Põhjendustes 40 ja 41 osutatud ning Euroopa ja maailmaga võrreldes kõrget tootmistaset arvestades võib aga Hiina oma müügiotsustega kergesti põhjustada suuri turumoonutusi isegi oma vaba tootmisvõimsust kasutamata.

3.2.   Hiina müük kolmandatesse riikidesse

(43)

Hiina ekspordiandmebaasi kohaselt eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle maailma enam kui 9 tonni valtstraati, mis moodustab üle 50 % liidu kogutarbimisest samal perioodil. Järgmisse tabelisse on koondatud arvandmed kuue Hiina ekspordimahu poolest suurima riigi ja võrdlusriik Türgi kohta, mis kokku moodustavad enam kui 53 % Hiina koguekspordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 1

Hiina valtstraadi eksport maailma (mahud ja hinnad eurodes)

Riik

Maht, 2012

Keskmine hind, 2012

Maht, 2013

Keskmine hind, 2013

Maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

Keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

Tai

756 919

484

1 009 662

423

1 152 561

394

Lõuna-Korea

1 153 833

498

1 109 207

430

1 134 587

404

Vietnam

390 995

483

684 193

418

774 175

389

Indoneesia

381 893

487

554 034

432

615 982

401

Ameerika Ühendriigid

301 523

458

628 111

408

588 047

391

Malaisia

333 185

488

447 220

433

469 895

405

Türgi

2 937

645

6 931

477

30 717

392

Hiina eksport kokku

5 539 649

 

7 943 297

 

9 073 220

 

Allikas: Hiina ekspordiandmebaas

(44)

Keskmine ekspordihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi iga eespool nimetatud riigi puhul tunduvalt alla normaalväärtuse. Seega jäid Hiina kolmandatesse riikidesse müügi keskmiste hindade suhtes kehtestatud dumpingumarginaalid (nagu võib näha tabelist) vahemikku 14–24 % (7).

(45)

Andmetest selgub ühtlasi, et Hiina ekspordimaht näitab kasvutrendi samaaegselt hindade alanemisega. Olemasoleva statistika põhjal jätkasid hinnad alanemist ka pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Mitu mõjutatud riiki tajusid neid suundumusi kui ohtu nende oma tootmisharule ja kehtestasid kaitsemeetmed (nende seas olid Malaisia ja Indoneesia ning hiljem, pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ka Türgi, (8) USA ja Pakistan).

(46)

Lisaks osutavad hiljutised pressiteated (9) sellele, et Hiina siseturg ja eriti ehitussektor (10) on jahtumas. Seega jäävad Hiina müügivõimalused väiksemaks – tema peamised eksporditurud sulguvad ja peamine omamaine müük aeglustub. Kui liidus kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, valitseb seega suur tõenäosus, et Hiina suunab viivitamata oma madala hinnatasemega (dumpinguhinnaga) müügi suurtes kogustes liidu turule.

3.3.   Liidu turu atraktiivsus

(47)

Tulenevalt liidu turu kõrgest hinnatasemest võrreldes muude kolmandate riikidega (vt tabel 1) peetakse liidu turgu Hiina tootjate jaoks atraktiivseks. Paljudel eksporditurgudel kehtestatud kaitsemeetmed suurendavad veelgi liidu turu atraktiivsust. Seetõttu on alust eeldada, et meetmete tühistamise korral taastub Hiina eksport liidu turul märkimisväärses mahus. Väärib märkimist, et enne esialgsete meetmete kehtestamist 2008. aastal oli Hiina müügimaht liidu turul 1,1 miljonit tonni, kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 700 tonni.

3.4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(48)

Võttes arvesse valtstraadi hiiglaslikku tootmismahtu Hiinas ja sealset dumpingut kolmandatesse riikidesse, samuti eespool kirjeldatud liidu turu atraktiivsust, valitseb suur tõenäosus, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine tooks viivitamata kaasa dumpingu kordumise Hiinast liitu.

D.   LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(49)

Samasugust toodet tootis liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 72 tootjat, kes moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Keegi neist ei olnud algatamise vastu.

(50)

Kõik tundlike andmetega seotud arvulised näitajad tuli konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

E.   OLUKORD LIIDU TURUL

1.   Liidu tarbimine

(51)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks olemasoleva impordistatistika, koostööd tegevate liidu tootjate tegeliku müügi, välja arvatud eksportmüügi, ja koostööst keeldunud liidu tootjate hinnangulise müügi põhjal. Tarbimise mõiste on seotud müügiga vabaturul, kaasa arvatud tootmisharusisene müük, kuid välja arvatud sisekasutus. Sisekasutus, st samasuguse toote teisaldamine integreeritud liidu tootjate vahel edasiseks töötlemiseks, ei sisaldu liidu tarbimisnäitajas, kuna tootmisharusisene teisaldamine ei konkureeri sõltumatute tarnijate müügiga vabaturul. Tootmisharusisene müük, st müük seotud äriühingutele, sisaldub liidu tarbimisnäitajas, kuna uurimise käigus kogutud andmete põhjal oli liidu tootjatega seotud äriühingutel vabadus osta valtstraati ka muudest allikatest. Samuti leiti, et liidu tootjate keskmised müügihinnad müügi puhul seotud äriühingutele on sarnased keskmiste müügihindadega neile äriühingutele, kellega ühenduse tootmisharul sidemed puuduvad.

(52)

Sellest lähtuvalt kujunes liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Maht (tonnides)

18 522 439

16 024 244

17 134 056

17 826 678

Indeks (2011 = 100)

100

87

93

96

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused

(53)

Liidu tarbimine vähenes 4 % võrra, 18,5 miljonilt tonnilt 2011. aastal 17,8 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tarbimine vaatlusalusel perioodil oli väiksem kui 23,6 miljoni tonni suurune tarbimine esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil (2007. aasta aprillist 2008. aasta märtsini). Tarbimise vähenemine oli tingitud majanduskriisi negatiivsest mõjust, mis põhjustas valtstraadi tarbimise üleüldise languse, eelkõige autotööstuses ja ehitustööstuses.

2.   Vaatlusalusest riigist pärit import

a)   Vaatlusalusest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(54)

Hiinast pärit impordi maht ja turuosa selgitati välja Eurostati andmete põhjal.

(55)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

Riik

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina

Maht (tonnides)

3 108

911

88

696

Indeks (2011 = 100)

100

29

3

22

Turuosa (%)

0,02

0,01

0,00

0,00

Indeks (2011 = 100)

100

34

3

23

Allikas: Eurostat

(56)

Kui esialgsel uurimisperioodil moodustas import Hiinast 5 % turuosast ehk 1,1 miljonit tonni, siis nüüdseks on see Eurostati andmetel liidu turult praktiliselt kadunud. Täpsemalt vähenes import Hiinast vaatlusalusel perioodil 3 108 tonnilt 696 tonnile.

(57)

7,9 % tollimaksumääraga äriühing on seotud ArcelorMittali grupiga ega tooda kaebuse esitajate sõnul enam märkimisväärses koguses valtstraati. Teised Hiina eksportivad tootjad lõpetasid aga samuti müügi liitu. Valtstraadi turg näib olevat väga hinnatundlik ja kehtiva dumpinguvastase tollimaksu põhjustatud 24 % kasvu tõttu kaotasid Hiina eksportijad huvi liidu turu vastu.

b)   Vaatlusalusest riigist pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(58)

Impordihind määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal. Tulenevalt tühisest impordimahust Hiinast ELi, Hiina tootjate koostööst keeldumisest ja tühiste impordikoguste tooteliigiti eristatud hinnaandmete puudumisest ei olnud võimalik hinna allalöömist täpselt kindlaks määrata. Vastavalt tabelile 1 lõid Hiina ekspordihinnad kolmandates riikides liidu tootmisharu hindu alla siiski keskmiselt enam kui 25 % võrra. Seega võib meetmete aeguda laskmise korral oodata sama märkimisväärset hinna allalöömise taset liidu turul.

3.   Import muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud

(59)

Peamised liitu eksportivad riigid on Moldova, Norra, Venemaa, Ukraina ja Šveits. Vaatlusaluse toote koguimport kolmandatest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 19,2 % võrra (1,22 miljonilt tonnilt 1,45 miljonile tonnile), mis moodustab 7,5 % liidu tarbimisest. Samal perioodil langes jätkuvalt ühiku keskmine impordihind, nimelt 592 eurolt tonni kohta 506 eurole tonni kohta, mis tähendab 14,6 % langust.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Moldova

Maht (tonnides)

47 084

99 126

86 083

185 982

Indeks (2011 = 100)

100

211

183

395

Turuosa (%)

0,25

0,62

0,50

1,04

Keskmine hind (eurot/tonn)

528

483

445

438

Indeks (2011 = 100)

100

91

84

83

Norra

Maht (tonnides)

130 614

128 439

125 267

134 313

Indeks (2011 = 100)

100

98

96

103

Turuosa (%)

0,71

0,80

0,73

0,75

Keskmine hind (eurot/tonn)

552

538

495

486

Indeks (2011 = 100)

100

97

90

88

Venemaa

Maht (tonnides)

47 185

89 236

91 037

112 748

Indeks (2011 = 100)

100

189

193

239

Turuosa (%)

0,25

0,56

0,53

0,63

Keskmine hind (eurot/tonn)

494

486

436

425

Indeks (2011 = 100)

100

98

88

86

Ukraina

Maht (tonnides)

379 216

193 955

256 928

307 276

Indeks (2011 = 100)

100

51

68

81

Turuosa (%)

2,05

1,21

1,50

1,72

Keskmine hind (eurot/tonn)

505

507

457

443

Indeks (2011 = 100)

100

100

90

88

Šveits

Maht (tonnides)

290 689

293 352

297 980

298 104

Indeks (2011 = 100)

100

101

103

103

Turuosa (%)

1,57

1,83

1,74

1,67

Keskmine hind (eurot/tonn)

694

632

607

596

Indeks (2011 = 100)

100

91

87

86

Muud kolmandad riigid kokku

Maht (tonnides)

1 220 464

1 086 787

1 250 867

1 454 411

Indeks (2011 = 100)

100

89

102

119

Turuosa (%)

6,59

6,78

7,30

8,16

Keskmine hind (eurot/tonn)

591

564

522

506

Indeks (2011 = 100)

100

95

88

86

Kolmandad riigid kokku

Maht (tonnides)

1 223 572

1 087 698

1 250 955

1 455 107

Indeks (2011 = 100)

100

89

102

119

Turuosa (%)

6,61

6,79

7,30

8,16

Keskmine hind (eurot/tonn)

592

564

522

506

Indeks (2011 = 100)

100

95

88

85

Allikas: Eurostat

4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(60)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt olulisi majandustegureid ja -näitajaid.

(61)

Seejuures eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Vaatlusaluse perioodi makromajanduslikud näitajad tehti kindlaks, neid analüüsiti ja uuriti liidu tootmisharu kohta esitatud andmete põhjal. Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud ja kontrollitud andmete põhjal.

(62)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk, varasemast dumpingust taastumine. Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja tööjõukulud.

a)   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(63)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht

(tonnides)

21 502 127

18 565 812

19 742 360

20 236 339

Tootmismaht

Indeks

100

86

92

94

Tootmisvõimsus

(tonnides)

28 147 358

28 001 765

28 051 425

28 061 036

Tootmisvõimsus

Indeks

100

99

100

100

Tootmisvõimsuse rakendusaste

(%)

76

66

70

72

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused

(64)

Vaatlusalusel perioodil vähenes toodang 6 % võrra, tootmisvõimsus jäi stabiilseks ja tootmisvõimsuse rakendamine langes 76 %-lt 72 %-le.

b)   Müügimaht ja turuosa

(65)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht liidu turul

(tonnides)

17 298 867

14 936 546

15 883 101

16 371 571

Müügimaht liidu turul, indeks

100

86

92

95

Turuosa

(%)

93,4

93,2

92,7

91,8

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused

(66)

Liidu tootmisharu müük liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 5 % võrra.

c)   Kasv

(67)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kahanes 5 %, mis tähendas turuosa vähenemist 1,6 protsendipunkti võrra.

d)   Tööhõive ja tootlikkus

(68)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

8 888

8 851

8 849

8 991

Töötajate arv

Indeks

100

100

100

101

Tootlikkus (ühikut töötaja kohta)

2 419

2 098

2 231

2 251

Tootlikkus (ühikut töötaja kohta)

Indeks

100

87

92

93

Allikas: küsimustiku vastused

(69)

Tööhõive püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena. Samal ajal vähenes tootlikkus 7 % võrra, mis oli tingitud tootmise vähenemisest, nagu võib näha põhjenduses 68 esitatud tabelist 7.

5.   Dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine

(70)

Hiina puhul esialgsel uurimisel tuvastatud dumpingumarginaal oli selgelt üle miinimumtaseme, samal ajal jäi Hiinast pärit impordi maht kogu vaatlusalusel perioodil tühiseks. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks aga oodatava dumpingu mõju liidu tootmisharule märkimisväärne, arvestades Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi suurenevat mahtu ja alanevat hinda, nagu märgitud põhjendustes 45 ja 46. Liidu tootmisharu oli endiselt toibumas Hiinast pärit valtstraadi varasema dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, mida on kirjeldatud põhjenduses 83.

a)   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(71)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidus

(eurot/tonn)

638

588

545

539

Keskmine ühiku müügihind liidus

Indeks

100

92

85

85

Tootmise ühikukulu

(eurot/tonn)

606

581

533

514

Ühiku tootmiskulu

Indeks

100

96

88

85

Allikas: küsimustiku vastused

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ning tootmiskulud langesid vaatlusalusel perioodil mõlemad 15 %. Seega oli keskmine müügihind kooskõlas kulude arenguga.

b)   Tööjõukulud

(72)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

51 320

53 514

52 366

51 814

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

Indeks

100

104

102

101

Allikas: küsimustiku vastused

(73)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Peamiselt saab seda selgitada liidu tootmisharu üha suuremate pingutustega tootmiskulude kontrolli all hoidmiseks ja sel viisil konkurentsivõime säilitamiseks.

c)   Laovarud

(74)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud

(tonnides)

400 531

400 256

429 765

471 135

Lõppvarud

Indeks

100

100

107

118

Lao lõppseis protsendina toodangust

(%)

1,9

2,2

2,2

2,3

Allikas: küsimustiku vastused

(75)

Liidu tootmisharu varud suurenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 18 %. Märkimisväärne osa valtstraaditoodangust koosneb standardsetest toodetest ning liidu tootmisharu peab seetõttu hoidma teatavat varude taset, et vajaduse korral kiiresti täita tellijate nõudmisi. Lao lõppseis protsendina toodangust jäi suhteliselt stabiilseks, järgides liidu tootmisharu tootmist.

d)   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(76)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu sees sõltumatutele tarbijatele müügi kasumlikkus (protsent müügikäibest)

5,1

1,2

2,3

4,7

Rahavoog (eurodes)

179 540 905

82 626 580

107 291 306

159 860 366

Investeeringud (eurodes)

103 206 819

81 357 885

62 499 682

42 831 235

Investeeringutasuvus

3,8

– 0,1

0,8

3,0

Allikas: küsimustiku vastused

(77)

Komisjon kasutas liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks liidu sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelset netokasumit protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes 5,1 %-lt 4,7 %-le. Seda on vähem kui esialgsel uurimisel kehtestatud plaanitav kasum 9,9 %.

(78)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada ja vaatlusalusel perioodil oli see positiivne. Siiski langes kõnealune näitaja tervelt 11 % võrra. See tekitab muret liidu tootmisharu suutlikkuse suhtes jätkata vajalikul määral oma majandustegevuse omafinantseerimist.

(79)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk 58 %. Peamiselt koosnesid need investeeringutest, mida oli vaja moderniseerimiseks, hoolduseks ning õigusaktidest tulenevate ohutusnõuete täitmiseks. Asjaolu, et tootmisvõimsuse suurendamisse ei investeeritud, võib osutada võimalikule pikaajalisele negatiivsele turusuundumusele.

(80)

Investeeringutasuvus on puhaskasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust koguväärtusest. See näitaja langes vaatlusalusel perioodil 3,8 %-lt 3 %-le kasumi vähenemise tõttu.

(81)

Võttes arvesse kasumlikkuse vähenemist ja kahanevat rahavoogu, avaldus negatiivne mõju ka äriühingu võimele kapitali kaasata.

e)   ELi tootmisharu enda tarbeks tootmine

(82)

Uurimise käigus kogutud teabe põhjal leiti, et enda tarbeks tootmise osakaal ei ole märkimisväärne, sest vaid 11 % liidu tootmisharu toodangust kasutatakse grupisiseselt. Suurema toodangu mahuga kaasneb üldiselt mastaabisääst, mis on kasulik asjaomasele tootjale. Liidu tootmisharu on suures osas vertikaalselt integreeritud ning enda tarbeks kasutatavad tooted töödeldakse järgtööstuses edasi lisandväärtusega toodeteks. Uurimise käigus ei kerkinud esile ühtegi järgmise etapi toodetega seotud tootmisprobleemi. Enda tarbeks tootmine püsis vaatlusalusel perioodil tõepoolest stabiilsena. Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et liidu tootmisharu enda tarbeks tootmisel ei olnud negatiivset mõju liidu finantsolukorrale.

f)   Järeldus kahju kohta

(83)

Kõik liidu tootmisharu kahjunäitajad olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega. Täpsemalt vähenes liidu tootmine 6 % võrra, tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 76 %-lt 72 %-le, turuosa vähenes 1,6 protsendipunkti võrra 93,4 %-lt 91,8 %-le ja lao lõppseis suurenes 18 %. Peale selle olid negatiivse suundumusega ka muud kahjunäitajad, nagu müügimaht mitteseotud äriühingutele liidus (– 6 %) ja eksport mitteseotud äriühingutele (– 22 %). Ühiku müügihind mitteseotud äriühingutele ja tootmiskulud kasvasid mõlemad 15 %. Kasumlikkus vähenes 5,1 %-lt 4,7 %-le, mida on vähem kui esialgsel uurimisel kehtestatud plaanitav kasum 9,9 %. Investeeringud vähenesid märkimisväärselt ehk 58 % ja rahavoog vähenes 11 % võrra. Arvestades, et tööhõive jäi üsna stabiilseks, vähenes tootlikkus 7 %.

(84)

Need negatiivsed suundumused ei saa aga olla tingitud Hiinast pärit impordist, kuna viimaste maht ja turuosa olid piiratud. Seega tuleb analüüsida mõju, mida Hiinast pärit impordi jätkumine võib avaldada liidu tootmisharule, mis ei ole Hiina varasemast dumpingust veel täielikult taastunud.

F.   KAHJU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

1.   Sissejuhatav märkus

(85)

Ehkki Hiinast pärit impordi maht vähenes pärast 2009. aastal kehtestatud meetmeid märkimisväärselt, võib arvata, et Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust on meetmete aeguda laskmise korral kergesti võimalik suunata liidu turule.

2.   Hiinast pärit impordi eeldatava mahu ja hindade mõju meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(86)

Nagu märgitud põhjendustes 40–42, on valtstraadi kogu tootmisvõimsus üle 150 miljoni tonni, samal ajal kui vaba tootmisvõimsus on hinnanguliselt ligikaudu 50 miljonit tonni. Mõlemad neist kogustest ületavad suuresti valtstraadi kogutarbimist liidus. Peale selle, nagu selgub Hiina statistikast, suutis Hiina varasematel aastatel suunata oma toodangu ülejäägid liidust teistesse riikidesse, kus kaubanduspiiranguid oli vähem. See olukord on aga muutunud, kuna osa kolmandatest riikidest on hiljuti kehtestanud kaitsemeetmeid, mis tulemuslikult takistavad või vähemalt piiravad Hiinast pärit impordi juurdepääsu. Igal juhul on liidu turg jätkuvalt atraktiivne vaatlusaluse toote suhteliselt kõrgete müügihindade tõttu võrreldes muude kolmandate riikide turgudega. Seega on alust eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks märkimisväärne osa Hiina praegusest toodangust ümber liidu turule, kuna liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hinnataseme tõttu. Võttes arvesse olemasoleva kahju ulatust ja Hiina eksportijate dumpingutavasid, selgitas uurimine välja, et meetmete peatamine põhjustaks väga tõenäoliselt Hiina dumpinguhinnaga ekspordi märkimisväärse kasvu, tekitades seega olulist kahju liidu tootmisharule.

3.   Kokkuvõte

(87)

Eelnevast järeldub, et meetmete tühistamine Hiinast pärit impordi suhtes tooks väga tõenäoliselt kaasa kahju kordumise liidu tootmisharus.

G.   LIIDU HUVID

(88)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(89)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(90)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu ja kahju kordumise kohta tehtud järeldustest leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

1.   Liidu tootmisharu huvid

(91)

Liidu tootmisharu on pidevalt oma turuosa kaotanud ning kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju. Kui meetmed tunnistataks kehtetuks, satuks liidu tootmisharu ilmselt veel halvemasse olukorda.

(92)

Seepärast jõuti järeldusele, et Hiina suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

2.   Importijate/kauplejate huvid

(93)

Ükski importija ega kaupleja ei andnud endast käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus teada. Miski ei viita sellele, et meetmete jätkumine avaldaks kõnealuste importijate tegevusele mis tahes märkimisväärset mõju.

3.   Kasutajate huvid

(94)

Ükski kasutaja ei andnud endast käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus teada. Seoses kasutajatega järeldati esialgsel uurimisel, et meetmete kehtestamise võimalik üldine mõju kasutajate tegevusele oleks väga piiratud. Esiteks ostab valdav enamik kasutajaid oma valtstraadi mitte Hiinast, vaid muudest allikatest, mida on arvukalt. Teiseks tuleks meetmete kehtestamise võimaliku mõju puhul võtta arvesse järgmise etapi tooteid, millel on suur lisandväärtus. Sellest lähtuvalt järeldatakse, et meetmete säilitamine ei avaldaks negatiivset mõju kasutajate praegusele olukorrale.

4.   Järeldus liidu huvide kohta

(95)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu huvide seisukohalt ei ole Hiina suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(96)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad meetmed tuleks säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Üks huvitatud isik esitas märkusi, mis kinnitasid komisjoni järeldusi.

(97)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks säilitada Hiinast pärit valtstraadi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 703/2009.

(98)

Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse käesoleval juhtumil vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealuseid erimeetmeid kohaldatakse üksnes äriühingu suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, ning need meetmed hõlmavad järgmist: käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõikide teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(99)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (11). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(100)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ning tavapäraselt CN-koodide 7213 10 00, 7213 20 00, 7213 91 10, 7213 91 20, 7213 91 41, 7213 91 49, 7213 91 70, 7213 91 90, 7213 99 10, 7213 99 90, 7227 10 00, 7227 20 00, 7227 90 10, 7227 90 50 ja 7227 90 95 all deklareeritavate rauast, legeerimata või legeeritud terasest, välja arvatud roostevabast terasest, kuumvaltsitud ja korrapäratult kokku keritud varraste ja lattide impordi suhtes.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool tabelis loetletud äriühingute toodetud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks (%)

TARICi lisakood

Valin Group

7,9

A930

Kõik teised äriühingud

24,0

A999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingu suhtes kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud ning töötaja nime, ametinimetuse ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et Euroopa Liitu eksportimiseks müüdud ja käesoleva arvega hõlmatud [maht] valtstraadi valmistaja on Hiina Rahvavabariigi äriühing [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood]. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja õige.” Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 703/2009, 27. juuli 2009, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit valtstraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Moldova Vabariigist ja Türgist pärit valtstraadi impordi suhtes (ELT L 203, 5.8.2009, lk 1).

(3)  ELT C 318, 1.11.2013, lk 6.

(4)  ELT C 252, 2.8.2014, lk 7.

(5)  Maailma Teraseassotsiatsiooni väljaanne „Steel Statistical Yearbook 2014”, http://www.worldsteel.org/dms/internetDocumentList/statistics-archive/yearbook-archive/Steel-Statistical-Yearbook-2014/document/Steel-Statistical-Yearbook-2014.pdf.

(6)  See hõlmab nii süsinikterasest kui ka roostevabast terasest valtstraati (roostevaba teras ei kuulu vaatlusaluse toote alla). Rahvusvahelise roostevaba terase foorumi liikme Eurofer hinnangul moodustas roostevabast terasest valtstraadi toodang kogu vaatlusalusel perioodil, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 5 % Hiina valtstraadi kogutoodangust.

(7)  Konfidentsiaalsuse tõttu ei saa konkreetseid kehtestatud dumpingumarginaale avalikustada ja seega on need esitatud vahemikena.

(8)  Türgi tõstis oma regulaarse tollimaksumäära valtstraadile 40 %-ni 2014. aasta novembris, st pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, moonutamata seega võrdlusriigi kohta tehtud järeldusi.

(9)  South China Morning Post, 20. jaanuar 2015; Le Figaro, 26. märts 2015; The Australian Financial review, 20. aprill 2015; CNBC, 7. mai 2015.

(10)  Valtstraati kasutatakse laialdaselt ehitussektoris.

(11)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.


15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/26


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1847,

14. oktoober 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. oktoober 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

45,0

MA

141,5

MK

46,1

TR

56,6

ZZ

72,3

0707 00 05

AL

36,9

TR

115,3

ZZ

76,1

0709 93 10

TR

137,2

ZZ

137,2

0805 50 10

AR

163,5

CL

149,0

TR

110,0

UY

81,3

ZA

112,5

ZZ

123,3

0806 10 10

BR

274,5

EG

187,8

MA

56,6

MK

97,5

TR

177,1

ZZ

158,7

0808 10 80

AR

258,5

CL

127,9

MK

23,1

NZ

169,4

ZA

145,4

ZZ

144,9

0808 30 90

CN

65,9

TR

134,2

XS

95,1

ZA

218,5

ZZ

128,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/28


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1848,

5. oktoober 2015,

liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 148 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid ja liit püüavad välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegiat ja eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduse arengule reageerivaid tööturge, pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid peavad käsitama tööhõive edendamist ühist huvi pakkuva valdkonnana ja kooskõlastama nõukogus oma sellealased meetmed, võttes samas arvesse tööturu osapoolte kohustustega seotud riigisiseseid tavasid.

(2)

Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja sotsiaalkaitset ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel peab liit arvesse võtma nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõivemäära edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse ja koolituse kõrge tasemega.

(3)

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised on kooskõlas liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega, mis on esitatud nõukogu soovituses (EL) 2015/1184 (4). Koos moodustavad need strateegia „Euroopa 2020” rakendamise koondsuunised (edaspidi „strateegia” Euroopa 2020 „koondsuunised”), mille peab vastu võtma nõukogu, et suunata liikmesriikide ja liidu poliitikat.

(4)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) on liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarve-, makromajandus- ja struktuuripoliitika jaoks. Euroopa poolaasta koondab need eri vahendid majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika mitmepoolse jälgimise üldiseks raamistikuks ning püüdleb strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide, eriti nõukogu otsuses 2010/707/EL (5) toodud tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamise poole. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile aitab eeldatavalt veelgi tõhustada selle toimimist.

(5)

Finants- ja majanduskriis tõi pinnale tõsised kitsaskohad liidu majanduses ja selle liikmesriikide majanduses ning juhtis neile tähelepanu. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise seotuse. Praegu on peamine ülesanne soodustada liidus tugevat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning töökohtade loomist. Selleks tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud, ulatuslikke ja tõhusaid poliitilisi meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu sätetega ja liidu majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad poliitilised meetmed peaksid muu hulgas elavdama investeeringuid, kinnitama struktuurireformide elluviimise kohustust ja täitma eelarvepoliitilisi kohustusi, võttes samal ajal arvesse tööhõivealast ja sotsiaalset mõju. Nõukogu ja komisjoni vastu võetud 2015. aasta ühise tööhõivearuande peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabel on sellega seoses iseäranis kasulik vahend, mis aitab õigel ajal tuvastada peamisi tööhõive- ja sotsiaalprobleeme ja lahknevusi ning teha kindlaks valdkonnad, kus poliitilist sekkumist on kõige enam vaja.

(6)

Tööturureformid, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformid peaksid järgima riigi sotsiaaldialoogi pidamise tavasid ja võimaldama vajalikku poliitilist mänguruumi sotsiaal-majanduslike küsimuste põhjalikuks käsitlemiseks.

(7)

Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka kriisi mõju ühiskonnale ja seadma eesmärgiks ehitada üles sidus ühiskond, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskondlikus elus ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada juurdepääs ja võimalused ning vähendada tuleks vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige toimiva tööturu ja sotsiaalkaitsesüsteemid ning kõrvaldades tööturul osalemise takistused. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike ja piirkondadeni.

(8)

Strateegia „Euroopa 2020” koondsuunistega kooskõlas olevate meetmete võtmine on oluline aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” (edaspidi „strateegia” Euroopa 2020„”) eesmärkide saavutamiseks. Strateegia „Euroopa 2020” peaks tuginema Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne ülekanduv mõju, et üldine majanduspoliitika oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse.

(9)

Olgugi et strateegia „Euroopa 2020” koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.

(10)

Strateegia „Euroopa 2020” koondsuunistes antakse liikmesriikidele nõu reformide elluviimiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust liikmesriikide vahel. Need koondsuunised on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga ja kehtivate Euroopa õigusaktidega. Need koondsuunised peaksid olema aluseks riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada.

(11)

Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee peaksid kooskõlas oma vastavate aluslepingust lähtuvate volitustega jälgima, kas tööhõivepoliitika suuniseid võetakse arvesse nende vastutusvaldkonna poliitika elluviimisel. Nimetatud komiteed ning teised majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimises osalevad nõukogu ettevalmistavad organid peaksid tegema omavahel tihedat koostööd,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, mis on esitatud lisas. Suunised on osa strateegia „Euroopa 2020” koondsuunistest.

Artikkel 2

Lisas esitatud suuniseid peavad liikmesriigid arvesse võtma oma tööhõivepoliitikas ja reformikavades, millest antakse aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 3.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 5. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  8. juuli 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  27. mai 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  4. juuni 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27).

(5)  Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).


LISA

LIIKMESRIIKIDE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA SUUNISED

STRATEEGIA „EUROOPA 2020” KOONDSUUNISTE II OSA

Suunis 5. Tööjõunõudluse suurendamine

Liikmesriigid peaksid hõlbustama kvaliteetsete töökohtade loomist, vähendama ettevõtjate takistusi inimeste palkamisel, edendama ettevõtlust ja eelkõige soodustama väikeettevõtete loomist ja arendamist. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni.

Maksukoormuse peaks suunama tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju on tööhõivele ja majanduskasvule vähem kahjulik, tagades samas tulu säilimise asjakohase sotsiaalkaitse pakkumiseks ja majanduskasvu soodustavate kulutuste tegemiseks. Tööjõu maksustamise vähendamisel tuleks keskenduda tööturul osalemist takistavate asjaolude kõrvaldamisele, eelkõige tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud isikute puhul.

Liikmesriigid peaksid koos sotsiaalpartneritega ja kooskõlas riikide tavadega soodustama palgakujundusmehhanisme, mis võimaldavad viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga. Tuleks arvesse võtta kvalifikatsioonide ja majandustulemuste erinevust piirkondade, majandussektorite ja ettevõtete lõikes. Miinimumpalga kehtestamisel peaksid liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid võtma arvesse selle mõju palgavaesusele, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele.

Suunis 6. Tööjõupakkumise ning töötajate oskuste ja pädevuste parandamine

Liikmesriigid peaksid koostöös sotsiaalpartneritega edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava asjakohaste teadmiste, oskuste ja pädevuste pakkumisega. Liikmesriigid peaksid tegema vajalikke investeeringuid kõikidesse haridus- ja koolitussüsteemidesse, et suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust tööjõu oskuste ja pädevuste suurendamisel, võimaldades seeläbi töötajatel paremini muutusteks ette valmistuda ja kohaneda dünaamilise tööturu kiiresti muutuvate vajadustega üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes ning tehnoloogiliste, keskkonnaga seotud ja demograafiliste muutuste olukorras. Liikmesriigid peaksid tegema rohkem jõupingutusi, et parandada kõigi juurdepääsu kvaliteetsele elukestvale õppele, ning rakendama aktiivsena vananemise strateegiaid, mis võimaldavad pikemat töövõimelist iga.

Tuleks kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, et tagada kvaliteetsed õpitulemused ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkunud noorte arvu. Liikmesriigid peaksid tõstma elanikkonna haridustaset, toetama töölõppimise süsteeme, näiteks duaalset õpet, ajakohastama kutsealast koolitust ning parandama võimalusi väljaspool formaalharidust omandatud oskuste ja pädevuste tunnustamiseks ja valideerimiseks.

Tuleks tegeleda töötuse ja tööturul mitteosalemise kõrge määraga. Pikaajalist ja struktuurset tööpuudust tuleks oluliselt vähendada ja ennetada terviklike ja üksteist toetavate strateegiatega, mis hõlmavad individuaalset aktiivset abi tööturule naasmiseks. Noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) suure arvuga tuleks terviklikult tegeleda, parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas noortegarantii täieliku rakendamisega.

Tuleks vähendada tõkkeid tööhõives, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade jaoks.

Tuleks suurendada naiste osalemist tööturul ja tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus, sealhulgas võrdse tasustamise kaudu. Tuleks edendada töö ja pereelu ühitamist, eelkõige juurdepääsu taskukohase hinnaga kvaliteetsele alusharidusele, hooldusteenustele ja pikaajalisele hooldusele.

Liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muid liidu vahendeid, et edendada tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, elukestvat õpet ja haridust ning parandada avalikku haldust.

Suunis 7. Tööturu toimimise parandamine

Liikmesriigid peaksid võtma arvesse paindlikkuse ja turvalisuse põhimõtteid („turvalise paindlikkuse põhimõtted”). Nad peaksid vähendama ja ennetama tööturu killustatust ja võitlema deklareerimata tööga. Töösuhteid kaitsvad reeglid, tööõigus ja asutused peaksid kõik tagama sobiva värbamiskeskkonna, pakkudes samal ajal piisavat kaitset kõigile töötajatele ja tööotsijatele. Tuleks tagada kvaliteetne tööhõive, mis hõlmaks nii sotsiaal-majanduslikku kaitset, töökorraldust, haridus- ja koolitusvõimalusi, töötingimusi (sh tervis ja ohutus) ning töö ja eraelu ühitamist.

Kooskõlas riiklike tavadega ning selleks, et parandada sotsiaalse dialoogi toimimist ja tõhusust riigi tasandil, peaksid liikmesriigid aktiivselt kaasama oma parlamendid ja sotsiaalpartnerid asjakohaste reformide ja poliitika kujundamisse ja elluviimisesse.

Liikmesriigid peaksid tugevdama aktiivset tööturupoliitikat, parandades selle tõhusust, otstarbekohasust, sihtrühmadega tehtavat tööd, ulatust ning koosmõju passiivsete meetmetega, millega kaasneb töötute õigus ja kohustus aktiivselt tööd otsida. Selle poliitika eesmärk peaks olema viia pakkumine ja nõudlus tööjõuturul omavahel paremini vastavusse ning toetada jätkusuutlikke üleminekuid.

Liikmesriikide eesmärk peaks olema avalike tööturuasutuste tulemuslikum tegevus, et vähendada ja lühendada töötuse perioode, pakkudes tööotsijatele nende vajadustele kohandatud teenuseid, toetades tööturu nõudlust ja rakendades tulemuste mõõtmise süsteeme. Liikmesriigid peaksid tõhusalt „aktiveerima” inimesi, kes saavad tööturul osaleda ja pakkuma neile võimalusi, kaitstes samal ajal neid, kes seal osaleda ei saa. Liikmesriigid peaksid edendama kõigile naistele ja meestele avatud kaasavat tööturgu, sätestades tõhusad diskrimineerimisvastased meetmed, ning edendama inimkapitali investeerides töötajate konkurentsivõimet.

Tuleks edendada töötajate liikuvust, et kasutada täiel määral ära Euroopa tööturu võimalused. Tuleks kõrvaldada liikuvusega seotud tööandjapensionide ülekandmise ja kvalifikatsioonide tunnustamise takistused. Liikmesriigid peaksid samal ajal ära hoidma kehtivate reeglite kuritarvitamist ning tunnistama võimalikku nn ajude äravoolu teatavatest piirkondadest.

Suunis 8. Sotsiaalse kaasatuse toetamine, vaesuse vastu võitlemine ja võrdsete võimaluste edendamine

Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese kõigis eluetappides, edendades sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, sealhulgas naiste ja meeste võrdseid võimalusi, ja käsitledes ebavõrdsuse küsimusi. Üldiste lähenemisviiside täiendamine valikulistega parandab tõhusust, samas kui lihtsustamine peaks parandama juurdepääsu ja kvaliteeti. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ennetavatele ja integreeritud strateegiatele. Sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid edendama sotsiaalset kaasatust, julgustades inimesi aktiivselt osalema tööturul ja ühiskonnas. Olulised on sellised taskukohased, kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused nagu lastehoid, koolipäevajärgne lastehoid, haridus-, koolitus-, eluaseme- ja tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata põhiteenustele ning meetmetele haridussüsteemist varakult lahkumise ärahoidmiseks ja palgavaesuse vähendamiseks ning võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Selleks tuleks kasutada mitmesuguseid vahendeid üksteist toetaval viisil, kooskõlas aktiivse kaasamise põhimõtetega; nende vahendite hulka kuuluvad tööjõu aktiveerimist võimaldavad teenused, kättesaadavad kvaliteetsed teenused ning piisav sissetulekutoetus, mis põhineb individuaalsetel vajadustel. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks kujundada viisil, mis aitaks hõlmata kõiki õigustatud isikuid, toetaks inimkapitali kaitset ja investeerimist inimkapitali ning aitaks kogu eluea jooksul vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ära hoida, seda vähendada ja selle eest kaitsta.

Eluea pikenemise ja demograafiliste muutuste kontekstis peaksid liikmesriigid tagama pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse naiste ja meeste jaoks. Liikmesriigid peaksid parandama juurdepääsu tervishoiusüsteemile ja pikaajalise hoolduse süsteemile ning muutma need kvaliteetsemaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks, tagades samas nende jätkusuutlikkuse.


15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/33


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/1849,

13. oktoober 2015,

kahjulike organismide liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta seoses teatavate Ghanast pärit köögiviljadega

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 6858 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 kolmandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikide poolt teatavate Ghanast pärit taimede ja taimsete saaduste saadetiste suhtes tehtud taimetervise kontrollide käigus selgus, et väga paljud kõnealused taimed ja taimsed saadused olid nakatunud kahjulike organismidega, peamiselt putukatega Tephritidae (muud kui Euroopa liigid), nt Ceratitis cosyra (Walker), Thrips palmi Karny või Bemisia tabaci (Genn). Selliste Ghanast pärit saadetiste arv, mis on liidus kinni peetud kahjulike organismide esinemise tõttu, on alates 2009. aastast suurenenud. Enamasti on tegemist taimedega Capsicum L., Lagenaria Ser., Luffa Mill., Momordica L. ja Solanum L. (v.a seemned), v.a taim S. lycopersicum L. (edaspidi „kindlaksmääratud kaubad”).

(2)

Komisjoni poolt eelkõige 2012. ja 2015. aastal Ghanas tehtud kontrollide käigus ilmnesid eksportimisel kasutatava taimepuhtuse sertifitseerimise süsteemi puudused. Ghana pädevate asutuste kinnitustest ja meetmetest hoolimata suurenes jätkuvalt kinnipeetud saadetiste hulk.

(3)

Nende kontrollide tulemuste ning kinnipeetud saadetiste arvu põhjal leidis komisjon, et Ghana praegused taimekaitsemeetmed ei ole piisavad, et tagada kahjulike organismide puudumine Ghanast pärit taimede ja taimsete saaduste saadetistes või et vältida kahjulike organismide liitu sissetoomise ohtu, mis tuleneb kindlaksmääratud kaupade impordist.

(4)

On vaja võtta meetmeid, et käsitleda ohtu, mida kujutab endast kindlaksmääratud kaupade import liitu. Seega tuleks kindlaksmääratud kaupade sissetoomine liitu keelata.

(5)

Kõnealused meetmed peaksid kehtima 31. detsembrini 2016, et kõrvaldada jätkuv kahjulike organismide sissetoomise oht ja võimaldada Ghanal oma sertifitseerimissüsteemi uuendada.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ghanast pärit taimede Capsicum L., Lagenaria Ser., Luffa Mill., Momordica L. ja Solanum L. (v.a seemned), v.a taim S. lycopersicum L. toomine liidu territooriumile tuleb keelata.

Artikkel 2

Artiklit 1 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2016.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. oktoober 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.