ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 244 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
58. köide |
|
|
Parandused |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1555,
28. mai 2015,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad teabe avalikustamist seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustusega täita vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet vastavalt artiklile 440
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 440 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artikli 130 lõikele 1 peavad liikmesriigid nõudma, et krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitaksid krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri. |
(2) |
Selleks et tagada läbipaistvus ja võrreldavus kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, on määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud, et krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise peamised elemendid, mis hõlmavad nende asjakohaste krediidiriski positsioonide geograafilist jaotust ja nende krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri lõppsummat. |
(3) |
Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 130 lõikele 1 korrutatakse krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohane koguriskipositsioon krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määraga. |
(4) |
Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 1 koosneb krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmisest, mida kohaldatakse riikides, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad. Krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus riikide lõikes tuleks avalikustada standardvormis vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 (3) sätetele. Selleks et täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 440 lõike 1 punkti a nõudeid, millega ei ole ette nähtud minimaalset puhvri määra, tuleks asjakohaste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus avalikustada isegi juhul, kui riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on null. |
(5) |
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa arvutamiseks peaksid vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade suhtes kohaldatavad kaalud olema proportsionaalsed sellise krediidiriski omavahendite kogunõuetega, mis on seotud asjakohaste krediidiriski positsioonidega igas liikmesriigis ja kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Seepärast peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustama omavahendite nõuded kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul. |
(6) |
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 433 avaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet käsitleva teabe vähemalt kord aastas kooskõlas finantsaruannete avaldamise kuupäevaga. Kuna määratud asutused kehtestavad vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 136 lõikele 7 kord kvartalis, tuleks sellise teabe avalikustamisel, mis käsitleb krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastavust krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõudele, tugineda teabele eelmise kvartali vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta. Vastutsüklilise kapitalipuhvriga seotud teabe avalikustamine peaks põhinema vastutsüklilise kapitalipuhvri määradel, mida kohaldatakse sellise krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel, mille kohta teave avalikustatakse. |
(7) |
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 6 lõikele 1 ja kooskõlas artikli 440 lõikega 1 peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustama vastutsüklilist kapitalipuhvrit käsitleva teabe individuaalselt. Krediidiasutus või investeerimisühing, mis on emaettevõtja või tütarettevõtja, ja krediidiasutus või investeerimisühing, mis kuulub konsolideerimise alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 18, ei peaks olema kohustatud täitma kõnealuse määruse VIII osas sätestatud avalikustamisnõudeid individuaalselt, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 6 lõikega 3. ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud ning krediidiasutused ja investeerimisühingud, mida kontrollib ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, peaksid kõnealuse teabe avalikustama konsolideeritud alusel, samal ajal kui ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja olulised tütarettevõtjad ning need tütarettevõtjad, kellel on tähtsus oma kohalikul turul, peaksid kõnealuse teabe avalikustama individuaalselt või allkonsolideeritud alusel, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 13. |
(8) |
Direktiivi 2013/36/EL artikli 130 kohast nõuet säilitada krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver hakatakse järk-järgult kohaldama alates 1. jaanuarist 2016, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid kehtestavad kõnealuse direktiivi artikli 160 lõike 6 kohaselt lühema üleminekuaja. Tagamaks, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on piisavalt aega, et valmistuda teabe avalikustamiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada 1. jaanuarist 2016. |
(9) |
Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitas Euroopa Komisjonile. |
(10) |
Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artiklile 37 asutatud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 440 sätestatakse käesolevas määruses krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad avalikustamisnõuded seoses nende kohustusega täita direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükis osutatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet.
Artikkel 2
Krediidiriski positsioonide geograafilise jaotuse avalikustamine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 440 lõike 1 punkti a kohane krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased tema vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast, avalikustatakse I lisa tabelis 1 sätestatud standardvormis vastavalt II lisa I ja II osas esitatud juhistele ning delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 sätetele.
Artikkel 3
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa avalikustamine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 440 lõike 1 punktis b osutatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa avalikustatakse I lisa tabelis 2 sätestatud standardvormis vastavalt II lisa I ja III osas esitatud juhistele.
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. mai 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2014, 4. juuni 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad asjakohaste krediidiriski positsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemist krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks (ELT L 309, 30.10.2014, lk 5).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
I LISA
STANDARDVORM TEABE AVALIKUSTAMISEKS SEOSES KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE KOHUSTUSEGA TÄITA VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI NÕUET
Tabel 1
Selliste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast
Rida |
|
Üldised krediidiriski positsioonid |
Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid |
Väärtpaberistamise positsioonid |
Omavahendite nõuded |
Omavahendite nõuete kaalud |
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr |
||||||
Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul |
Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul |
Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide pikkade ja lühikeste positsioonide summa |
Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul |
Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul |
Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul |
Millest: üldised krediidiriski positsioonid |
Millest: kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid |
Millest: väärtpaberistamise positsioonid |
Kokku |
||||
|
|
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
010 |
Jaotus riikide lõikes |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riik: 001 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
002 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NNN |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 2
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa
Rida |
|
Veerg |
|
|
010 |
010 |
Koguriskipositsioon |
|
020 |
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr |
|
030 |
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue |
|
II LISA
AVALIKUSTAMISE STANDARDVORMIDE TÄITMISE JUHISED
I OSA
ÜLDISED JUHISED
Viitandmed
1) |
Lahtris „Kohaldamise tase” märgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldamise taseme, mis on tabelites 1 ja 2 esitatud andmete aluseks. Kõnealuse lahtri täitmisel valivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 6 ja 13 ühe järgmistest:
|
2) |
Teabe avalikustamiseks individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisele täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevate juhiste tabelid 1 ja 2 individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 1. peatükile. |
3) |
Teabe avalikustamiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisele täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevate juhiste tabelid 1 ja 2 konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile. |
II OSA
STANDARDVORMI 1 TÄITMISE JUHISED
Tabel 1
Selliste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast
Tabeli 1 ulatus on piiratud krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 4.
Viited õigussätetele ja juhised |
|
Rea number |
Selgitus |
010-01X |
Asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus riikide lõikes Selliste riikide loetelu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on krediidiriski positsioonid, mis on asjakohased krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014. Ridade arv võib erineda sõltuvalt selliste riikide arvust, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on krediidiriski positsioonid, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast. Vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014 võib krediidiasutus või investeerimisühing juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid või välismaised riskipositsioonid moodustavad vähem kui 2 % tema riskiga kaalutud vara kogusummast, määrata kõnealuste riskipositsioonide asukohaks krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha puhul avalikustatud riskipositsioonid hõlmavad muudes riikides asuvaid riskipositsioone, tuleks need selgelt kajastada teabe avalikustamise tabelile lisatud märkuses või tabeli joonealuses märkuses. |
020 |
Kokku Väärtus, nagu kirjeldatud tabeli veergude 010–120 selgitustes. |
Viited õigussätetele ja juhised |
|||||
Veeru number |
Selgitus |
||||
010 |
Üldiste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile a määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 111. Geograafiline jaotus tehakse vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile a määratletud kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 111. |
||||
020 |
Üldiste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile a määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 166. Geograafiline jaotus tehakse vastavalt EBA regulatiivsele tehnilisele standardile 2013/15. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile a määratletud kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 166. |
||||
030 |
Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide pikkade ja lühikeste positsioonide summa Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile b määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste positsioonide summa, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 327 kindlaks määratud pikkade ja lühikeste positsioonide summana. Geograafiline jaotus tehakse vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile b määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide kõikide pikkade ja lühikeste positsioonide summa, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 327 kindlaks määratud pikkade ja lühikeste positsioonide summana. |
||||
040 |
Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul Järgmiste summa.
Geograafiline jaotus tehakse vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014. Rida 020 („Kokku”): selliste sularahapositsioonide õiglase väärtuse, mis on direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid ja mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 104, ja selliste tuletisinstrumentide tingliku väärtuse, mis on direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid, summa. |
||||
050 |
Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile c määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 246 lõike 1 punktidele a ja c. Geograafiline jaotus tehakse vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile c määratletud kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 246 lõike 1 punktidele a ja c. |
||||
060 |
Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile c määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 246 lõike 1 punktidele b ja d. Geograafiline jaotus tehakse vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile c määratletud kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 246 lõike 1 punktidele b ja d. |
||||
070 |
Omavahendite nõuded: üldised krediidiriski positsioonid Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile a määratletud asjaomases riigis asuvate asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotisele. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile a määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide kõigi omavahendite nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotisele. |
||||
080 |
Omavahendite nõuded: kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile b määratletud asjaomases riigis asuvate asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile spetsiifilise riski puhul või vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski puhul. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile b määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide kõigi omavahendite nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile spetsiifilise riski puhul või vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski puhul. |
||||
090 |
Omavahendite nõuded: väärtpaberistamise positsioonid Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile c määratletud asjaomases riigis asuvate asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükile. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktile c määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide kõigi omavahendite nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükile. |
||||
100 |
Omavahendite nõuded – kokku Veergude 070, 080 ja 090 summa. Rida 020 („Kokku”): vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 4 määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide kõigi omavahendite nõuete summa. |
||||
110 |
Omavahendite nõuete kaalud Iga riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatava kaalu arvutamiseks jagatakse omavahendite kogunõuded, mis on seotud asjaomases riigis asuvate asjakohaste krediidiriski positsioonidega (rida 01X, veerg 100), omavahendite kogunõuetega, mis on seotud kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 4 (rida 020, veerg 100). See väärtus kajastatakse kahe kümnendkoha täpsusega absoluutarvuna. |
||||
120 |
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mida kohaldatakse asjaomases riigis ja mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 136, 137, 138 ja 139. Selles veerus ei kajastata vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis on kehtestatud, kuid mida veel ei kohaldata sellise krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise suhtes, millega avalikustamine on seotud. See väärtus kajastatakse protsendina sama kümnendkoha täpsusega, nagu on kehtestatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 136, 137, 138 ja 139. |
III OSA
STANDARDVORMI 2 TÄITMISE JUHISED
Tabel 2
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa
Krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad selles jaos esitatud juhiseid, et täita tabelit 2 „Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa”.
Viited õigussätetele ja juhised |
|
Rea number |
Selgitus |
010 |
Koguriskipositsioon Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 arvutatud koguriskipositsioon. |
020 |
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on kindlaks määratud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 1. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr arvutatakse selliste vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kaalutud keskmisena, mida kohaldatakse riikides, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad, ja seda kajastatakse tabeli 1 veeru 120 ridades 010 kuni 01X. Iga riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on selliste omavahendite nõuete osakaal omavahendite kogunõuetes, mis on seotud asjaomases riigis asuvate asjakohaste krediidiriski positsioonidega, ja seda kajastatakse tabeli 1 veerus 110. See väärtus kajastatakse protsendina kahe kümnendkoha täpsusega. |
030 |
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude arvutamiseks kohaldatakse kõnealuse tabeli reas 020 kajastatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra reas 010 kajastatud omavahendite kogunõuete suhtes. |
Viited õigussätetele ja juhised |
|
Veeru number |
Selgitus |
010 |
Väärtus, nagu kirjeldatud tabeli ridade 010–030 selgitustes. |
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/9 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1556,
11. juuni 2015,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse omakapitali investeeringute üleminekukäsitlust sisereitingute meetodi puhul
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 495 lõike 3 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
On vaja täpsustada, mis tingimustel võivad pädevad asutused vabastada teatavad vastavas liikmesriigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute ELi tütarettevõtjate poolt 31. detsembri 2007. aasta seisuga hoitavate omakapitali investeeringute kategooriad sisereitingute meetodi kohasest käsitlusest. |
(2) |
Kõnealused tingimused tuleks sätestada ühtlustatult, et mitte avaldada ebaproportsionaalselt negatiivset mõju siseriikliku õiguskorra sujuvale üleminekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ (2) ja eelkõige selle artikli 154 lõike 6 ülevõtmisega kehtestatud korralt määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud korrale. |
(3) |
Kõnealuseid tingimusi ette nähes tuleks võimaluse piires nõuetekohaselt arvesse võtta õiguspäraseid ootuseid, mis on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kellele võimaldati vabastus endise korra alusel, mida kohaldati 31. detsembrini 2013. Seega tuleks pädevatel asutustel lubada kõnealuse vabastuse võimaldamist vastavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Kõnealust vabastust ei tohiks võimaldada muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. |
(4) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul. |
(5) |
Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Pädevad asutused võivad vabastada krediidiasutused ja investeerimisühingud ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute ELi tütarettevõtjad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 495 lõikes 1 osutatud sisereitingute meetodi kohasest käsitlusest üksnes selliste omakapitali investeeringute kategooriate puhul, mis olid 31. detsembri 2013. aasta seisuga juba vabastatud sisereitingute meetodi kohasest käsitlusest.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. juuni 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/11 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1557,
13. juuli 2015,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 543/2009 põllumajanduskultuuride statistika kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 543/2009 põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 543/2009 kehtestatakse raamistik võrreldava liidu statistika tegemiseks aasta põllumajanduskultuuride kohta. |
(2) |
Pärast määruse (EÜ) nr 543/2009 rakendamise korralist läbivaatamist peetakse võrreldavuse huvides vajalikuks mõningate muutujate nimetusi ja definitsioone ajakohastada, et neid kasutataks ja mõistetaks ühetaoliselt. |
(3) |
Loetelus olevad muutujad, mis on aegunud, tuleks sealt välja jätta. |
(4) |
Kuna riikide tootmisandmed peaksid olema võrreldavad, tuleks mõningate haljalt koristatavate taimeklasside andmetele lisada niiskusesisaldus. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 543/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 543/2009 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. juuli 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 167, 29.6.2009, lk 1.
LISA
Tabel 1
Põllumaakultuurid
A OSA
|
Haritav maa (1 000 ha) |
Koristatud saak (1 000 t) |
Saagikus (100 kg/ha) |
||||||||
Andmete edastamise tähtajad Muutujad |
31. jaan. |
30. juuni |
31. aug. |
30. sept. |
31. jaan. |
30. sept. |
30. sept. |
31. okt. |
31. jaan. |
30. sept. |
31. aug. |
aasta n |
aasta n |
aasta n |
aasta n |
aasta n + 1 |
aasta n + 1 |
aasta n |
aasta n |
aasta n + 1 |
aasta n + 1 |
aasta n |
|
Tähtaja nr |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
|
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
R |
— |
— |
x |
R |
— |
Teravili (välja arvatud riis) terade (sh seemne) saamiseks (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Pehme nisu ja speltanisu (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Talinisu ja talispelta (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kõva nisu (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Rukis ja taliviljasegud (meslin) (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Oder (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Talioder (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kaer (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Suviviljasegud (teraviljade segu, v.a meslin) (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Maisiterad ja maisitõlvikusegu (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Tritik (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sorgo (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Mujal liigitamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms) (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Riis (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Indica riis |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Japonica riis |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
B OSA
|
Haritav maa (1 000 ha) |
Koristatud saak (1 000 t) |
Saagikus (100 kg/ha) |
||||||||
Andmete edastamise tähtajad Muutujad |
31. jaan. |
30. juuni |
31. aug. |
30. sept. |
31. märts |
30. sept. |
30. sept. |
31. okt. |
31. märts |
30. sept. |
31. aug. |
aasta n |
aasta n |
aasta n |
aasta n |
aasta n + 1 |
aasta n + 1 |
aasta n |
aasta n |
aasta n + 1 |
aasta n + 1 |
aasta n |
|
Tähtaja nr |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
|
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Kõik liikmesriigid |
Piirmäära ületavad liikmesriigid |
Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) tootmiseks (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
R |
— |
— |
x |
x |
— |
Põldhernes (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Põlduba (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
x |
— |
x |
x |
x |
— |
Maguslupiin (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Mujal liigitamata muud kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Juurvili |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Kartul (sh seemnekartul) |
— |
x |
x |
x |
x |
x |
— |
x |
x |
x |
— |
Suhkrupeet (v.a seeme) |
— |
x |
x |
x |
x |
R |
— |
x |
x |
R |
— |
Mujal liigitamata muu juurvili |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Tehnilised kultuurid |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Rapsi- ja rüpsiseemned (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Talirapsi- ja -rüpsiseemned |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Päevalilleseemned (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Soja (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
R |
x |
x |
x |
R |
x |
Linaseemned (õlilina) (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
R |
— |
— |
x |
x |
— |
Puuvillaseemned (1) |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
Mujal liigitamata muud õliseemnekultuurid (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Kiulina |
— |
— |
— |
— |
x |
R |
— |
— |
x |
x |
— |
Harilik kanep |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Puuvillakiud |
— |
— |
— |
— |
x |
R |
— |
— |
x |
x |
— |
Tubakas |
— |
— |
— |
— |
x |
R |
— |
— |
x |
R |
— |
Humal |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Mujal liigitamata energiakultuurid |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
Põllumaalt haljalt koristatud taimed |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Lühiajaline rohumaa ja karjamaa |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Haljalt koristatud liblikõielised taimed |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
— |
— |
— |
Haljasmais (1) |
— |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muu haljalt koristatud teravili (v.a haljasmais) (1) |
— |
— |
— |
— |
x |
x |
— |
— |
x |
x |
— |
NB! Prognoosid tulpade 1, 2, 3 ja 11 kohta on kohustuslikud liikmesriikidele, mille aastane siseriiklik toodang viimase kolme aasta jooksul on rohkem kui:
|
3 000 000 tonni pehmet nisu ja speltanisu, |
|
1 000 000 tonni kõva nisu, |
|
9 000 000 tonni otra, |
|
100 000 tonni rukist ja taliviljasegusid (meslinit), |
|
1 500 000 tonni teramaisi ja maisitõlvikusegu, |
|
200 000 tonni tritikut, |
|
150 000 tonni kaera, |
|
150 000 tonni sorgot, |
|
150 000 tonni riisi, |
|
70 000 tonni põldhernest, |
|
50 000 tonni põlduba, |
|
300 000 tonni rapsi- ja rüpsiseemneid, |
|
200 000 tonni päevalilleseemneid, |
|
60 000 tonni soja, |
|
700 000 tonni kartulit (sh seemnekartulit), |
|
2 500 000 tonni suhkrupeeti (v.a seeme) |
|
ja 4 500 000 tonni haljasmaisi. |
Tabel 2
Värske köögivili (sh melonid ja arbuusid), maasikad ja kultuurseened
|
Koristuspind (1 000 ha) |
Koristatud saak (1 000 t) |
Andmete edastamise tähtajad Muutujad |
31. märts aasta n + 1 |
31. märts aasta n + 1 |
Tähtaja nr |
1 |
2 |
Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad |
x |
— |
Kapsasköögivili |
— |
— |
Lillkapsas ja spargelkapsas |
x |
x |
Peakapsas |
x |
x |
Leht- või varsköögiviljad (v.a kapsasköögivili) |
— |
— |
Porrulauk |
x |
x |
Seller |
x |
x |
Lehtsalat |
x |
x |
Lehtsalat klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all (2) |
x |
— |
Endiivia |
x |
x |
Spinat |
x |
x |
Spargel |
x |
x |
Sigur värskelt tarbimiseks |
x |
x |
Artišokid |
x |
x |
Viliköögiviljad (sh melonid ja arbuusid) |
— |
— |
Tomatid |
x |
x |
Tomatid värskelt tarbimiseks |
x |
x |
Tomatid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all (2) |
x |
— |
Kurgid |
x |
x |
Kurgid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all (2) |
x |
— |
Kornišonid |
x |
x |
Baklažaanid |
x |
x |
Kabatšokid ja kõrvitsad |
x |
x |
Melonid |
x |
x |
Arbuusid |
x |
x |
Paprikad (Capsicum) |
x |
x |
Paprikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all (2) |
x |
— |
Juur-, mugul- ja sibulköögiviljad |
— |
— |
Porgandid |
x |
x |
Sibulad |
x |
x |
Šalott |
x |
x |
Juurseller |
x |
x |
Redis |
x |
x |
Küüslauk |
x |
x |
Värske kaunvili |
x |
— |
Värsked herned |
x |
x |
Värsked oad |
x |
x |
Maasikad |
x |
x |
Maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all (2) |
x |
— |
Kultuurseened |
x |
x |
Tabel 3
Püsikultuurid inimtoiduks
|
Tootmispind (1 000 ha) |
Koristatud saak (1 000 t) |
|
Andmete edastamise tähtajad Muutujad |
31. märts aasta n + 1 |
31. märts aasta n + 1 |
30. sept. aasta n + 1 |
Tähtaja nr |
1 |
2 |
3 |
Püsikultuurid inimtoiduks |
x |
— |
— |
Parasvöötme puuviljad |
— |
— |
— |
Õunad |
x |
x |
— |
Õunad värskelt tarbimiseks |
— |
x |
— |
Pirnid |
x |
x |
— |
Virsikud |
x |
x |
— |
Nektariinid |
x |
x |
— |
Aprikoosid |
x |
x |
— |
Kirsid |
x |
x |
— |
Hapukirsid |
x |
x |
— |
Ploomid |
x |
x |
— |
Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad |
— |
— |
— |
Viigimarjad |
x |
x |
— |
Kiivid |
x |
x |
— |
Avokaadod |
x |
x |
— |
Banaanid |
x |
x |
— |
Marjad (v.a maasikad) |
— |
— |
— |
Mustad sõstrad |
x |
x |
— |
Vaarikad |
x |
x |
— |
Pähklid (3) |
— |
— |
— |
Kreeka pähklid |
x |
x |
— |
Sarapuupähklid |
x |
x |
— |
Mandlid |
x |
x |
— |
Kastanid |
x |
x |
— |
Tsitrusviljad (3) |
x |
— |
— |
Apelsinid |
x |
— |
x |
Väikesed tsitrusviljad |
x |
— |
x |
Satsumad |
x |
— |
x |
Klementiinid |
x |
— |
x |
Sidrunid ja hapud laimid |
x |
— |
x |
Pomelod ja greibid |
x |
— |
x |
Viinamarjad (3) |
x |
x |
— |
Veiniviinamarjad |
x |
x |
— |
Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad |
x |
x |
— |
Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad |
x |
x |
— |
Mujal liigitamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad |
x |
x |
— |
Lauaviinamarjad |
x |
x |
— |
Rosinaviinamarjad |
x |
x |
— |
Oliivid (3) |
— |
— |
— |
Lauaoliivid |
x |
x |
— |
Õlioliivid |
x |
x |
— |
Tabel 4
Põllumajandusmaa kasutamine
|
Põhikultuuri pind (1 000 ha) |
Andmete edastamise tähtaeg Muutujad |
30. sept. aasta n + 1 |
Kasutatav põllumajandusmaa |
R |
Põllumaa |
R |
Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili |
x |
Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud) |
x |
Kartul (sh seemnekartul) |
x |
Suhkrupeet (v.a seeme) |
x |
Tehnilised kultuurid |
x |
Põllumaalt haljalt koristatud taimed |
x |
Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad |
x |
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) |
x |
Mujal liigitamata muud põllumaakultuurid |
x |
Kesa |
R |
Püsirohumaa |
R |
Püsikultuurid |
x |
Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) |
R |
Viinamarjad |
R |
Oliivid |
R |
Puukoolid |
x |
(1) Nende saaduste toodangu andmed esitatakse keskmise niiskussisaldusega, mille liikmesriigid teatavad komisjonile aasta n + 1 jaanuaris/märtsis (9. veerg).
(2) Prognoosid on kohustuslikud liikmesriikidele, kelle koristuspind on 500 ha või rohkem.
(3) Prognoosid on kohustuslikud liikmes riikidele, kelle koristuspind on 500 ha või rohkem.
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/20 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1558,
22. juuli 2015,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/1017, kehtestades ELi tagatise rakendamise eesmärgil näitajate tulemustabeli
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, (1) ja eelkõige selle artikli 7 lõiget 14,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP”) projekte, mida toetatakse ELi tagatisega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (edaspidi „EFSI”) raames, tuleks hinnata vastavalt EIP hindamis- ja hoolsuskohustuse menetlustele, sealhulgas kolmel sambal põhineva lisaväärtuse hindamisraamistikule. |
(2) |
Selliste projektide hindamisel tuleks kasutada näitajate tulemustabelit, mis põhineb EIP kõnealusel hindamisraamistikul. Tulemustabeli kasutamine peaks võimaldama EFSI-t tõhusalt rakendada, tagades samal ajal kõrgetasemelised hindamisnormid. |
(3) |
Näitajate tulemustabelit tuleks kasutada tagamaks, et ELi tagatist kasutatakse projektide puhul, millel on suurem lisaväärtus. |
(4) |
Kui EIP juhtorganid otsustavad muuta EIP kolmel sambal põhinevat lisaväärtuse hindamisraamistikku, peaksid komisjon ja EIP viivitamata analüüsima vajadust näitajate tulemustabel läbi vaadata ja seda vajaduse korral muudetud kolmel sambal põhineva hindamisraamistiku alusel muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas on sätestatud näitajate tulemustabel, millele osutatakse määruse (EL) 2015/1017 artiklis 7 ja mida EFSI investeeringute komitee peab kasutama selleks, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
LISA
Näitajate tulemustabel
1. Üldpõhimõtted
Määruse (EL) 2015/1017 artikli 7 lõigete 7–12 kohaselt loodud investeeringute komitee kasutab näitajate tulemustabelit (edaspidi „tulemustabel”), et hinnata toimingute lisaväärtust, mida Euroopa Investeerimispank (EIP) võib ELi tagatise raames (1) toetada. Tulemustabeliga antakse investeeringute komitee käsutusse vahend, mis võimaldab tal seada kõrgema hindega ja lisaväärtust loovad toimingud prioriteetsele kohale ELi tagatise kasutamisel. EIP arvutab eelnevalt välja punktid ja näitajad ning jälgib tulemusi pärast projekti lõpetamist. Investeeringute komiteele teatatakse iga samba raames saadud punktid ja iga näitaja väärtus.
Tulemustabel koosneb neljast sambast:
— |
1. sammas: panus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) poliitikaeesmärkidesse |
— |
2. sammas: projekti kvaliteet ja usaldusväärsus |
— |
3. sammas: tehniline ja rahaline tugi |
— |
4. sammas: täiendavad näitajad |
Sammaste erineva kohaldamisala tõttu hinnatakse sambaid eraldi, koondamata neid ühte punktiarvestusse. Investeeringute komitee annab projektide prioriseerimisel igale sambale võrdse tähtsuse, sõltumata sellest, kas sambale antakse numbriline punktisumma või see koosneb hindeta kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest näitajatest. Vastavalt EFSI määruse artikli 7 lõikele 14 kasutab investeeringute komitee näitajate tulemustabelit selleks, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. Tulemustabeli kasutamine ei piira võimalike projektide läbivaatamist investeeringute komitee poolt vastavalt EFSI määruse artikli 7 lõikele 7, vaid täiendab seda.
2. Tulemustabel
Iga EFSI toimingut hinnatakse kõigi nelja samba alusel. Hinne arvutatakse iga samba näitajatest saadud punktide alusel vastavalt järgmisele tabelile:
Punktid |
2. samba hinne |
1. ja 3. samba hinne |
0–49 |
Nõrk |
Väike |
50–99 |
Rahuldav |
Mõõdukas |
100–149 |
Hea |
Märgatav |
≥ 150 |
Suurepärane |
Suur |
Neljas sammas hõlmab täiendavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, mida ei koondata eraldi hindeks.
1. sammas: panus EFSI poliitikaeesmärkidesse
Esimeses sambas hinnatakse toimingu kooskõla määruse (EL) 2015/1017 artikli 9 lõikes 2 sätestatud EFSI üldeesmärkidega ja selle panust nende saavutamisse. Meetod, mille alusel määratakse 1. samba hinne, põhineb toimingu panusel EFSI eesmärkidesse. Seda hinnatakse skaalal „väike, mõõdukas, märgatav, suur”.
Hindamisel lähtutakse järgmistest aspektidest.
— |
„Panus EFSI eesmärkidesse”. Kõik projektid peavad toetama vähemalt ühe EFSI üldeesmärgi saavutamist. Projektid, mis ei kuulu poliitiliste prioriteetide hulka (näiteks TENi mitteprioriteetne maanteeprojekt), saavad hinde „väike”. |
— |
„Põhieesmärgid”. Määruse (EL) 2015/1017 artikli 9 lõikes 2 on iga üldise poliitikaeesmärgi kohta määratud kindlaks mitu keskset poliitikavaldkonda, mida peetakse eriti tähtsaks. Nende kesksete poliitikavaldkondade projektid tõusevad hindamisskaalal ühe astme võrra. Hindamisel võetakse arvesse ka seda, kui projekti eripärast tulenevalt on projekti panus eesmärkidesse eriti suur (näiteks näidisprojektid ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärke oluliselt toetavad projektid). Mitut eesmärki toetavad projektid, näiteks ühtekuuluvust ja kliimaküsimusi käsitlevad horisontaalsed projektid, liiguvad skaalal ülespoole. |
Kasutatakse ühte näitajat, mida hinnatakse neljapallisüsteemis. Üldhinde arvutamiseks antakse iga hindamisastme kohta kuni 50 punkti. Punktide kokkuliitmisel (ilma kaalumiseta) saab projekt hindeks „väike” (vähem kui 50 punkti), „mõõdukas” (50–99 punkti), „märgatav” (100–149), „suur” (150 punkti ja üle selle).
2. sammas: projekti kvaliteet ja usaldusväärsus
Teine sammas põhineb mitmel näitajal, mis võimaldab hinnata toimingu kvaliteeti ja usaldusväärsust. Üksikutesse projektidesse tehtavate investeeringute ja mitut abisaajat hõlmavate vahendatavate laenude kaudu tehtavate investeeringute jaoks on ette nähtud erinev lähenemisviis.
Üksikute projektide hindamisel on kavas võtta arvesse järgmisi aspekte ja neist tulenevaid näitajaid.
— |
„Majanduskasv” (1. näitaja, punktiskaala 0–100). Projekti panus jätkusuutlikku majanduskasvu tuleneb selle sotsiaal-majanduslikust mõjust, mis põhineb kuludel ja tuludel. Võimaluse korral arvutatakse sisemine tulumäär, kasutades selleks parimaid tavasid majandusteaduses. Selle arvutamisel võetakse arvesse projekti sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid, sealhulgas ülekanduvat mõju (näiteks positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, pikaajaline kliimaalane kasu, mõju tööturule või negatiivne keskkonnamõju). Mõne projekti puhul on sisemise tulumäära hindamine keeruline. Näiteks mitmes valdkonnas, kus tuleb järgida ELi norme, on põhimureks tagada, et valitakse kõige väiksemate kuludega lahendus selle asemel, et hinnata üldist majanduslikku kasu (näiteks vee- ja jäätmekäitlus). Nende valdkondade projektide kvaliteedi hindamisel tuginetakse valdkonna võrdlusnäitajatele. Toimingute puhul, mis ühendavad raamlaene, põhineb hindamine valdavalt projektiedendaja kasutatud investeerimisstrateegial ja -kriteeriumidel. EIP-poolseks rahastamiseks vajalik minimaalne tulumäär on tavaliselt 5 %. Standardprojekti puhul peetakse 5–7 % sisemist tulumäära „rahuldavaks”, 7–10 % „heaks” ja üle 10 % „suurepäraseks”. Tulemuste liigitamine põhineb aga ka mõnel valdkonnapõhisel aspektil. Neid valdkondi, mida peetakse praegu keskkonna seisukohast vähem jätkusuutlikuks (näiteks teatavad transpordiliigid), rahastatakse vaid siis, kui need on majanduslikust vaatenurgast „head” ehk nende sisemine tulumäär on vähemalt 7 %. Seevastu valitud projektide puhul, millel on pikaajaline kliimaalane kasu, peetakse rahastamist võimalikuks, kui nende sisemine tulumäär on 3,5–5 % (andes sellele hinde „nõrk”). Erasektori projektidele antavad hinded on nende riski ja tootluse profiilist tulenevalt järgmised: „nõrk” (kui sisemine tulumäär on 5–7 %), „rahuldav” (7–10 %), „hea” (10–15 %) ja „suurepärane” (üle 15 %). Sisemise tulumäära arvutamisel võetakse arvesse kõiki positiivseid ja negatiivseid välismõjusid, sealhulgas keskkonna ja kliimamuutustega seotud aspekte. Juhatus võib minimaalset tulumäära kohandada, kui selgub, et see ei vasta majanduslikult põhjendatud tasemele. Seejuures tuleb arvesse võtta pikaajalist majandusolukorda. |
— |
„Projektiedendaja suutlikkus” (2. näitaja, punktiskaala 0–30). Suutlikkust hinnatakse, analüüsides projektiedendaja võimet viia projekt ellu õigel ajal ja tõhusalt. Samuti peetakse silmas asjakohast institutsioonilist keskkonda ja võimalikku tehnilist abi. See on eriti oluline raamlaenude puhul, kui hinnata tuleb prioriseerimiskriteeriume, projekti rakendamise ja kontrolli võimet, järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning keskkonna, konkurentsivõime ja riigihankega seotud nõuete haldamist. |
— |
„Jätkusuutlikkus” (3. näitaja, punktiskaala 0–30). EIP standardite kohaselt peavad projektid olema majanduslikult elujõulised ja aitama edendada majanduskasvu. Lisaks sellele peavad projektid olema jätkusuutlikud keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt. Oluline on säilitada kõrged keskkonna- ja sotsiaalnormid. Neid hinnatakse vastavalt keskkonna- ja sotsiaaltavade käsiraamatus (Environmental and Social Practices Handbook) (2) esitatud üksikasjalikele suunistele. |
— |
„Tööhõive” (4. näitaja, punktiskaala 0–40). Tööhõive näitaja hõlmab tööhõivet nii projekti väljatöötamise kui ka selle toimimise etapis. Projekti väljatöötamisel vajaminevat tööjõudu hinnatakse sektoripõhiste koefitsientide alusel. Projekti mõju tööhõivele selle toimimise etapis hindavad projekti analüütikud kõnealuses valdkonnas saadud kogemuste valguses. Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud hinde kujunemine lähtuvalt tööhõivest projekti väljatöötamise ja toimimise etapis. Näiteks projekti väljatöötamise ajal on väga tööjõumahukad mõned tsiviilehitustööd (eelkõige hajutatud taastamistööd), energiatõhususe ja metsandusega seotud projektid. Mõnes tööstusprojektis on tööhõive suurem aga projekti toimimise etapis.
|
Üksikute projektide teisele sambale vastav üldhinne saadakse eespool esitatud nelja alamkategooria punktide liitmise teel. Projektile antav üldhinne on „nõrk” (vähem kui 50 punkti), „rahuldav” (50–99 punkti), „hea” (100–149 punkti) või „suurepärane” (150 punkti või rohkem).
„Mitme abisaajaga vahendatavate laenude” puhul hinnatakse 2. sambas finantsasutuste ja muude üksuste (sealhulgas tugipangad) suutlikkust ja tõhusust toimida vahendajatena. Hindamise aluseks on kolm järgmist sõltumatut näitajat.
— |
Vahendaja suutlikkus ja usaldusväärsus ning tegevuskeskkonna kvaliteet. |
— |
Rahastamisele juurdepääsu ja rahastamistingimuste parandamine, sealhulgas lõpliku abisaaja jaoks. |
— |
Tööhõive lõpliku abisaaja tasandil. |
Iga kategooria näitajatele antud punktid liidetakse kokku (ilma kaalumiseta). Projektile antav üldhinne on „nõrk” (vähem kui 50 punkti), „rahuldav” (50–99 punkti), „hea” (100–149 punkti) või „suurepärane” (150 punkti või rohkem).
3. sammas: projekti tehniline ja rahaline toetamine
Kolmandas sambas keskendutakse EIP kaasamisest ja EFSI toest saadavale väärtusele, mis koosneb nii rahalisest kui ka mitterahalisest kasust. Seda panust hinnatakse kolme näitaja kaudu, millest igaüks mõõdab lisaväärtuse täiendavat mõõdet.
— |
„Rahaline panus”. Parandada vastaspoole rahastamistingimusi muude rahastamisallikatega võrreldes (madalam intressimäär ja/või pikem tagasimaksetähtaeg). |
— |
„Rahastuse kättesaadavamaks tegemine”. Suurendada teistelt sidusrühmadelt saadava toetuse tõhusust; võimendada kolmandate isikute, eelkõige erasektori vahendite mõju; positiivsed signaalid teistele laenuandjatele. |
— |
„EIP panus ja nõustamistegevus”. Osutada muid kui finantsteenuseid ekspertide panuse ja teadmussiirde vormis, et hõlbustada projektide rakendamist, parandada institutsioonilist suutlikkust ja nõustada finantskorralduse küsimustes. Seda võiks pakkuda Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja muude olemasolevate nõustamissüsteemide (näiteks JASPERS, ELENA või programmi „Horisont 2020” alla kuuluv InnovFin) kaudu või muul asjakohasel viisil (näiteks projekti rakendamise toetusena). |
Kõiki näitajaid hinnatakse sõltumatult, kasutades selleks olemasolevat EIP sidusat ja hästi dokumenteeritud metoodikat, mida võidakse vajaduse korral muuta. Nii nagu esimese samba puhul, kasutatakse hindeid „väike” kuni „suur”. Igale näitajale antud punktid liidetakse kokku (ilma kaalumiseta). Selle samba raames on projektile antav üldhinne „väike” (vähem kui 50 punkti), „mõõdukas” (50–99 punkti), „märgatav” (100–149 punkti) või „suur” (150 punkti või rohkem).
4. sammas: täiendavad näitajad
Tulemustabelit täiendatakse järgmiste näitajatega, millest tuleb iga toimingu puhul teatada, et võtta arvesse EFSI raames tehtavate EIP toimingute peamisi valdkonnaüleseid aspekte.
— |
Täiendavus. Selle puhul tuleb täpsustada, kas tegemist on eritegevuse või tavatoiminguga. Kui tegemist on tavatoiminguga, põhjendatakse määruse (EL) 2015/1017 artiklis 5 määratletud täiendavust üksikasjalikumalt. |
— |
Projekti elluviimise makromajandusliku keskkonnaga seotud näitajad, mis võimaldavad investeeringute komitee liikmetel muu hulgas hinnata projekti võimalikku mõju majanduslikule ebavõrdsusele liidus ja pikaajalist kasvupotentsiaali: i) investeerimisolukorraga seotud näitajad; ii) SKP lõhe, mis arvutatakse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu poolt heaks kiidetud toodangu funktsioonil põhineva meetodi alusel; iii) SKP potentsiaalne kasv; iv) töötusega seotud näitajad: töötuse määr, töötuse määra aastane muutus ja võrdlus ELi keskmisega; v) mittefinantsettevõtete laenuvõtmise kulude koondnäitaja või selle puudumisel mittefinantsettevõtete pangaintressid. Selle teabe alusel pöörab investeeringute komitee erilist tähelepanu projektidele, mis aitavad vähendada majanduslikku ebavõrdsust ELis. |
— |
EFSI sekkumise oodatav mitmekordistav mõju. |
— |
Kaasatud erasektori rahaliste vahendite määr. |
— |
Koostöö riiklike tugipankadega ja toetus investeerimisplatvormidele. |
— |
Kaasrahastamine koos Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. |
— |
Kaasrahastamine koos muude ELi vahenditega (nt programm „Horisont 2020”, Euroopa ühendamise rahastu jne). |
— |
Saavutatud energiatõhusus (asjakohaste toimingute puhul). |
— |
Kliimameetmete näitaja (asjakohaste toimingute puhul). |
(1) Tulemustabel ei hõlma määruse (EL) 2015/1017 artikli 10 lõike 2 punkti b kohaseid toiminguid.
(2) http://www.eib.org/attachments/strategies/environmental_and_social_practices_handbook_en.pdf
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/25 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1559,
18. september 2015,
millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 7 lõiget 4,
pärast konsulteerimist liikmesriikidega
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Algatamine
(1) |
20. detsembril 2014 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) algmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade”). |
(2) |
Komisjon algatas uurimise vastavalt kaebusele, mille esitas 10. novembril 2014 Saint-Gobain PAM Group (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu keragrafiitmalmist torude kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks. |
(3) |
11. märtsil 2015 algatas komisjon subsiidiumidevastase uurimise Indiast pärit keragrafiitmalmist torude liitu importimise suhtes ning alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas algatamisteate (3) Euroopa Liidu Teatajas. See uurimine kestab veel. |
1.2. Huvitatud isikud
(4) |
Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning India ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema. |
(5) |
Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks. Ükski huvitatud isikutest ei taotlenud ärakuulamist algatamise kohta märkuste esitamiseks. |
1.2.1. Väljavõtteline uuring
(6) |
Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu vastavalt algmääruse artiklile 17. |
Liidu tootjate ja importijate väljavõtteline uuring
(7) |
Liidu tootjate väljavõtteline uuring ei olnud vajalik. Vaatlusalust toodet toodavad liidus ainult kolm äriühingut või äriühingute rühma ja uurimisega tegid koostööd nendest kaks, kelle toodang moodustab ligikaudu 96 % liidu kogutoodangust. |
(8) |
Selleks et otsustada seoses importijatega, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning kui on, siis moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei teatanud endast ükski sõltumatu importija. |
India eksportivate tootjate väljavõtteline uuring
(9) |
Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning kui on, siis moodustada valim, palus komisjon kõigil India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon India Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
(10) |
Nõutud teabe esitasid kaks vaatlusaluse riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Nende arvele langes uurimisperioodil 100 % India ekspordist. Seetõttu otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha. |
1.2.2. Küsimustiku vastused
(11) |
Komisjon saatis küsimustikud kahele koostööd tegevale India eksportivale tootjale, kolmele liidu tootjale, samuti kasutajatele, kes olid endast teatanud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
(12) |
Vastused küsimustikule saadi kahelt India eksportivalt tootjalt, kahelt liidu tootjalt ja mitmekümnelt kasutajalt. |
1.2.3. Kontrollkäigud
(13) |
Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Algmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse: liidu tootjad:
Seotud müügiettevõtted
India eksportivad tootjad
Seotud importijad/kauplejad
|
1.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood
(14) |
Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Vaatlusalune toode
(15) |
Vaatlusalune toode on keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud, mis on pärit Indiast ja mille CN-koodid on praegu ex 7303 00 10 and ex 7303 00 90. Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil. |
(16) |
Keragrafiitmalmist torusid kasutatakse joogiveega varustamiseks, reovee käitlemiseks ning põllumajandusmaa niisutamiseks. Vee transportimine keragrafiitmalmist torudes võib põhineda survel või lihtsalt gravitatsioonil. Torud jäävad vahemikku 60 mm kuni 2 000 mm ja on 5,5, 6,7 või 8 meetrit pikad. Torude sisepind on üldjuhul kaetud tsemendi või muude materjalidega ning välispind tsingi, värvi või lindist mähisega. Peamised lõppkasutajad on kommunaalettevõtted. |
2.2. Samasugune toode
(17) |
Uurimine näitas, et Indias toodetaval ja müüdaval tootel ning liidus toodetaval ja müüdaval tootel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused. |
(18) |
Seetõttu otsustas komisjon selles etapis käsitada neid tooteid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
3.1. Normaalväärtus
(19) |
Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Sellest lähtuvalt oli iga eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline. |
(20) |
Seejärel selgitas komisjon välja need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu nende eksportivate tootjate puhul, kelle omamaine müük oli tüüpiline. |
(21) |
Järgmisena uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellel alusel tegi komisjon kindlaks, et mõnede tooteliikide omamaine müük ei olnud tüüpiline, kuna nad moodustasid vähem kui 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. |
(22) |
Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. |
(23) |
Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui
|
(24) |
Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine. |
(25) |
Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui
|
(26) |
Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja normaalväärtuse leidmiseks kasutatud omamaine müük toimus otse sõltumatutele tarbijatele. Omamaise müügi analüüs näitas, et osa omamaist müüki oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seetõttu arvutati nende tooteliikide puhul, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu, normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena või vajaduse korral ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena. |
(27) |
Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote identse või võrreldava tooteliigi müüki või oli see ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6. |
(28) |
Normaalväärtus arvutati, liites iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:
|
(29) |
Kaebuse esitaja väitis, et India rauamaagi ekspordimaks, mis oli uurimisperioodil 30 %, surus rauamaagi omamaise müügi hinnad alla ja vähendas peamise toormaterjali kulu eksportivate tootjate jaoks 40 %ni maailmaturu hinnast, samas kui mõju keragrafiitmalmist torude ELi CIF-ekspordihindadele on väidetavalt 40–100 eurot tonni kohta või 8–17 % ekspordihinnast. Kaebuse esitaja nõudis, et nendel asjaoludel tuleb normaalväärtust vastavalt kohandada. |
(30) |
Eksportivad tootjad väitsid, et hinnad, millega nad Indias rauamaaki ostavad, on sarnased hinnale, millega rauamaaki Indiast eksporditakse. Lisaks väitis üks eksportivatest tootjatest, seda aga alles pärast kontrollkäikude toimumist Indias, et ta hakkas pärast uurimisperioodi ostma rauamaaki kolmandatest riikidest. |
(31) |
Seni kogutud tõendid ei võimaldanud komisjonil esialgu välja selgitada, kas India rauamaagi omamaised hinnad on teiste turgudega võrreldes alla surutud. |
(32) |
Seetõttu ei olnud võimalik selles uurimisetapis kontrollida liidu tootmisharu ja eksportivate tootjate väiteid ja nende uurimist jätkatakse uurimise lõplikus etapis ning paralleelses subsiidiumidevastases uurimises. |
3.2. Ekspordihind
(33) |
Eksportivad tootjad eksportisid liitu peamiselt importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu. Eksport otse sõltumatutele tarbijatele moodustas nende koguekspordist liitu ainult ligikaudu 1 %. |
(34) |
Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hinna põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks. |
(35) |
Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi. Käesoleval juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude suhtes, arvestades ka müügi-, üld-, ja halduskulusid ning kasumit. Kui sõltumatud importijad koostööd ei teinud, arvestati kaebuse esitajalt saadud andmete põhjal keskmiseks kasumiks 3,7 %. |
(36) |
Üks eksportivatest tootjatest väitis, et algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamise asemel tuleks ekspordihinna aluseks võtta siirdehinnad eksportiva tootja ja temaga seotud äriühingute vahel ELis. Ta väitis, et need hinnad on usaldusväärsed, kuna mõnede liikmesriikide tolli- ja maksuasutused nõustusid (käibe- ja tulumaksuga seotud põhjustel), et kauplejate ja emaettevõtte vahelised tehingud toimuvad turutingimustel. |
(37) |
Komisjon lükkas selle taotluse esialgu järgmistel põhjustel tagasi. Esiteks erineb tolliasutuste teostatav kontroll oluliselt kontrollist, mida komisjon teostab dumpinguvastase uurimise raames. Käesoleval juhul puudus tolliasutustel stiimul deklareeritud ekspordihindade kahtluse alla seadmiseks, kuna tollimaksud võrduvad nulliga. Lisaks ei saanud komisjon piisavaid tõendeid, mis näitavad, et maksuasutused nõustusid sõnaselgelt ekspordihindadega eksportiva tootja ja temaga seotud äriühingute vahel ELis. |
(38) |
Teiseks ei olnud võimalik nõustuda ka väitega, et käibemaksuga tegelevad asutused on nõustunud turuväärtusele vastava hinnaga, kuna imporditud kaupade edasimüümise korral saab äriühing kogutud käibemaksu niikuinii tagasi. |
(39) |
Lõpuks viitas eksportiv tootja kahele nõukogu määrusele, milles siirdehinnad olid tunnistatud vastuvõetavaks (4). Kahel vaatlusalusel juhtumil oli komisjonil aga võimalik võrrelda seotud importijate kaudu toimunud müüki sõltumatute importijate kaudu toimunud müügiga, mis käesoleval juhul on võimatu, kuna sõltumatute importijate kaudu toimunud müük ei olnud tüüpiline (ligikaudu 1 % ELi suunatud kogumüügist). |
(40) |
Teise eksportiva tootja puhul ei müüdud osa eksportmüügi kogumahust (ligikaudu 10–17 %) siiski edasi tingimustel, mille alusel seda imporditi, kuna seda töötles seotud äriühing Itaalias. Seotud äriühing importis lõpuni töötlemata (katmata) torusid, mida seejärel töödeldi edasi torudele väliskihi (tsink) ja sisekihi (tsement) lisamise teel. Vaatlusalune toode on nii imporditud katmata torud kui ka valmis torud. Torude sise- ja väliskiht nõuab märkimisväärseid investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, toormaterjalidesse ning palju konkreetse kvalifikatsiooniga töötajaid. |
(41) |
Stsenaariumi puhul, kus tooteid ei müüda edasi sellisel kujul, nagu neid imporditi, võib komisjon arvutada ekspordihinna algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt mis tahes põhjendatud alusele tuginedes. Käesoleval juhul otsustas komisjon esialgselt kohandada hinda, millega töödeldud toode liidus esimest korda sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi, kõikide importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude (v.a töötlemiskulud), müügi-, üld-, ja halduskulude ja kasumi suhtes. Seoses ELis tekkinud töötlemiskuludega jätkab komisjon uurimist, et teha kindlaks, kas kohandamine on asjakohane ja mis tasemel. Muude mõistlike võrdlustasemete puudumisel kasutati kaebuse esitajalt saadud andmete põhjal sõltumatu importija kasumi tasemena 3,7 % suurust keskmist kasumit. Põhjused ekspordihinna arvutamiseks sellel alusel on järgmised:
|
(42) |
Teiste imporditud toodete puhul oli mõlemal eksportival tootjal Ühendkuningriigis seotud importija, kes jätkas imporditud toodete töötlemist, lisades äärikuid ja lõigates torusid väiksemateks. |
(43) |
Komisjon arvutas kõnealuste teiste toodete ekspordihinna esialgselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, kohandades hinda, millega imporditud toodet liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi, kõikide importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude, kaasa arvatud liidus tekkinud töötlemiskulude, müügi-, üld-, ja halduskulude ja kasumi suhtes, eesmärgiga viia hind tagasi töötlemata (lõikamata ja/või ilma äärikuteta) tasemele. Muude mõistlike võrdlustasemete puudumisel kasutati kaebuse esitajalt saadud andmete põhjal sõltumatu importija kasumi tasemena 3,7 % suurust keskmist kasumit. |
(44) |
Üks eksportiv tootja väitis, et nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud edasi sellisel kujul nagu neid imporditi, kuna neid töötles seotud äriühing, peab komisjon arvutama ekspordihinna mitte esimestele sõltumatutele tarbijatele arvestatud hindade alusel, vaid pigem eksportiva tootja liitu suunatud otsemüügi alusel, mida võib täiendada äriühingu ekspordihindadega kolmandate riikide sõltumatute tarbijate jaoks. |
(45) |
Komisjon jõudis esialgselt seisukohale, et soovitatud lähenemisviis tuleb tagasi lükata. Esiteks oli eksportiva tootja otsemüük liitu uurimisperioodil nii koguseliselt kui ka väärtuse alusel väga väike ja ei ole seega tüüpiline. Teiseks ei ole müük kolmandatesse riikidesse mõistlik alus, kuna see ei kajasta piisavalt eksportiva tootja majanduslikku positsiooni ja käitumist liidu turul, eelkõige silmas pidades asjaolu, et eksportiv tootja müüs samal perioodil seotud kauplejate kaudu liitu suuri koguseid. |
(46) |
Eksportiv tootja väitis samuti, et kohandused peaksid piirduma „importimise ja edasimüügi vahel kantud kuludega” ning olema seega mõistlikult seotud edasimüügiprotsessiga. Seega ei saa kõnealused kulud sisaldada näiteks müügi-, üld-, ja halduskulusid, mida tavaliselt tasub tootja, töötleja või eksportija. ELis asuvate seotud äriühingute müügi-, üld-, ja halduskulud ei oleks lihtsalt importija jaoks mõistlikud kulud. Eksportiv tootja ja temaga seotud äriühingud ELis moodustavad väidetavalt ühtse majandusüksuse, millel oleks mõju seda liiki kohandustele, mida on võimalik ekspordihinna arvutamiseks teha. |
(47) |
Äriühing väitis lisaks, et ekspordihinna arvutamiseks kasutatavad müügi-, üld-, ja halduskulud ja kasum tuleks uuesti arvutada, nii et need oleksid seotud ainult importija tegevusega. |
(48) |
Seoses väitega, et kohandused peaksid piirduma „importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud” kuludega, osutab komisjon Euroopa kohtute väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt algmääruse artikli 2 lõige 9 ei välista seda, et kohandamisi tehakse enne importi tekkinud kulude osas, kui neid kulusid peab tavapäraselt tasuma importija. Kõnealusest kohtupraktikast järeldub samuti, et ühtse majandusüksuse olemasolu ei mõjuta algmääruse artikli 2 lõikes 9 ette nähtud kohaldatavust ja kohandusi. Kõnealuse kohtupraktika kohaselt ei ole asjaolu, et seotud äriühingud täidavad üksnes teatavaid ülesandeid, takistuseks algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamisele, ent tingib selle, et vaatlusaluse toote esmakordse sõltumatule ostjale edasimüügi hinnast lahutatud müügi-, üld- ja halduskulud on väiksemad. Igal juhul on tõendamiskohustus huvitatud isikul, kes kavatseb algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohanduste ulatuse vaidlustada. Kui kõnealune isik peab kohandusi ülemääraseks, peab ta esitama oma väidete põhjenduseks konkreetseid tõendeid ja arvutusi ja eelkõige alternatiivse määra. Kuna komisjon on arvamusel, et ekspordihinna arvutamiseks esialgselt kasutatud müügi-, üld-, ja halduskulude tase kajastab seotud äriühingute täidetavaid ülesandeid, lükkas ta kõnealused väited esialgu tagasi. |
3.3. Võrdlus
(49) |
Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal. |
(50) |
Kaebuse esitaja taotles, et komisjon kohaldaks dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 11 teises lauses ette nähtud suunatud dumpingut käsitlevat erandlikku metoodikat, kuna „ekspordihindade struktuuris esinevad olulised erinevused seoses eri ostjate ja piirkondadega, mille tulemuseks on märkimisväärselt kõrgemad dumpingumarginaalid, [kuna] India eksportijad on sihiks seadnud […] Ühendkuningriigi, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa ja teatavad suured tarbijad”. |
(51) |
Komisjon jättis väited suunatud dumpingu kohta esialgu kõrvale, kuna kaebuse esitaja ei esitanud oma väite toetuseks piisavalt tõendeid. Ainuke esitatud tõend oli Eurostati andmed, mis näitavad, et põhiosa eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordist tuleb ainult nelja liikmesriigi kaudu. Kõnealune eksport võidakse seejärel vedada siiski ka teistesse liikmesriikidesse. Peale selle väärib igati esiletõstmist asjaolu, et liikmesriikidevaheliste hinnaerinevuste tõendamiseks ei esitatud mingeid andmeid. |
(52) |
Peale selle ei suutnud komisjon kindlaks teha, et ekspordihindade struktuuris esinevad olulised erinevused seoses eri ostjate või piirkondadega. Uurimine näitas, et mõnes liikmesriigis müüvate liidu tootjate hinnad olid liidu keskmisest madalamad, aga seda ei saanud siduda suunatud dumpinguga eelkõige seetõttu, et see oli nii juba enne seda, kui India eksportivad tootjad hakkasid liitu eksportima. |
(53) |
Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti veo-, kindlustus-, käitlemis-, pakendamis-, krediidi-, panga-, vahenduskulude, impordimaksude ja müügijärgsete kulude suhtes. Kohandusi ei tehtud siiski ekspordisoodustuste suhtes, kuna eksportivad tootjad ei tõestanud, et eksportmüügi pealt tasumata või tagastamata maks sisaldub omamaises hinnas. |
(54) |
India eksportivad tootjad esitasid väga hilises uurimisetapis väite, et toote kontrollnumbrites esineb olulisi füüsilisi erinevusi, mis õigustaks kohandusi õiglase hinnavõrdluse eesmärgil või kaebuse esitaja müüdavate teatud konkreetsete toodete väljajätmist. Füüsiliste omaduste erinevusi tõendav teave ja kohanduste võimalik väärtus ei olnud selles uurimisetapis seisukoha võtmiseks piisavalt põhjendatud. Seetõttu lükatakse taotlus esialgu tagasi. |
3.4. Dumpingumarginaalid
(55) |
Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12. |
(56) |
Koostöö määr on käesoleval juhul suur, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas 100 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon võtta dumpingu jääkmarginaali aluseks selle koostööd tegeva äriühingu, kelle dumpingumarginaal on suurim. |
(57) |
Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.
|
4. KAHJU
4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
(58) |
Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kolm tootjat. Nemad moodustavad „liidu tootmisharu” algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. |
(59) |
Kuna liidu tootjaid on ainult kolm ja SG PAM Group esitas andmed oma tütarettevõtete kohta ja on hinnanguliselt ainuke koostööd mittetegev liidu tootja, on kõik näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta liidu teise tootja konfidentsiaalsust, kes tegi koostööd. |
(60) |
Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt 550 000 – 650 000 tonni. Komisjon tegi liidu kogutoodangu kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks koostööd mittetegeva tootja kaebuses esitatud teave ja koostööd tegevatelt liidu tootjatelt uurimise käigus saadud andmed. Nagu on märgitud põhjenduses 7, on liidus ainult kolm tootjat ja kaks koostööd tegevat tootjat annavad ligikaudu 96 % liidu kogutoodangust. |
4.2. Liidu tarbimine
(61) |
Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese müügi kogumahu alusel, millele liideti liitu suunatud kolmandate riikide import. Komisjon tegi liidu tootmisharu kogumüügi kindlaks koostööd tegevatelt liidu tootjatelt kogutud andmete ja koostööd mittetegeva tootja kaebuses esitatud teabe alusel. Impordimahud võeti Eurostati andmetest. |
(62) |
Liidu tarbimine muutus järgmiselt. Liidu tarbimine
|
(63) |
Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 3,3 %. Liidu tarbimine oli U-kujuline – vähenes märkimisväärselt aastatel 2011 kuni 2012 (üle 16 %), kuid suurenes oluliselt uurimisperioodil. Keragrafiitmalmist torude lõpptarbijad on veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevad äriühingud. Nad on enamasti riiklikust rahastamisest sõltuvad avaliku sektori asutused. Aastatel 2011 ja 2012 muutus majanduskriis täielikuks riigivõla kriisiks. See sundis liidu valitsusi riiklikke investeeringuid ja kulutusi järsult vähendama, mis selgitab nõudluse olulist vähenemist keragrafiitmalmist torude järele, eelkõige sellistes riikides nagu Hispaania, Portugal ja Itaalia. |
4.3. Import Indiast
4.3.1. Indiast pärit impordi maht ja turuosa
(64) |
Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Eurostati andmed olid kooskõlas India eksportivate tootjate esitatud andmetega. Samamoodi tehti kindlaks impordi turuosa. |
(65) |
Vaatlusaluse riigi import liitu muutus järgmiselt. Impordi maht (tonnides) ja turuosa
|
(66) |
India impordi maht suurenes kahanevale turule vaatamata vaatlusalusel perioodil oluliselt, enam kui 22 %. India eksportivad tootjad kasvatasid samal perioodil turuosa 3,5 protsendipunkti. |
4.3.2. Indiast pärit impordi hinnad ja hindade allalöömine
(67) |
Komisjon määras impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi hindade allalöömine tehti kindlaks India eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu esitatud andmete alusel. |
(68) |
Indiast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt. Impordihinnad (eurodes tonni kohta)
|
(69) |
Kogu vaatlusalusel perioodil India hinnad mõnevõrra vähenesid. 2012. aastal India hinnad kasvasid (5,7 % võrra), kuid vähenesid 2013. aastal isegi rohkem (– 6,2 % võrra). |
(70) |
Komisjon tegi kindlaks hindade allalöömise uurimisperioodil, võrreldes selleks:
|
4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.4.1. Üldised märkused
(71) |
Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid. |
(72) |
Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid nende andmete alusel, mida koostööd tegevad liidu tootjad esitasid vastuseks küsimustikule ja koostööd mittetegeva tootja kaebuses esitatud hinnangute alusel. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid nende andmete alusel, mida koostööd tegevad liidu tootjad esitasid vastuseks küsimustikule. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks. |
(73) |
Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust. |
(74) |
Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
4.4.2. Makromajanduslikud näitajad
4.4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste
(75) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste
|
(76) |
Liidu tootmisharu üldtoodang oli uurimisperioodil veidi suurem kui 2011. aastal, kuigi müük ELis oli uurimisperioodil palju väiksem. Toodangu suurenemine on selgitatav eksportmüügi suurenemisega. |
(77) |
Tootmisvõimsus jäi kogu vaatlusaluse perioodi kestel samaks. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral kooskõlas toodangu suurenemisega. Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi sellele vaatamata madalaks [53–58 %]. Keragrafiitmalmist torude tootmine on tootmisharu, mida iseloomustavad suhteliselt suured püsikulud. Tootmisvõimsuse madal rakendusaste halvendab püsikulude katmist, mis on üks liidu tootmisharu madala kasumlikkuse põhjusi. |
4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa
(78) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa
|
(79) |
Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes müük liidu tootmisharus 6,4 % 450 000 – 500 000ni uurimisperioodil. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes tarbimismahu vähenemisest oluliselt rohkem. |
4.4.2.3. Kasv
(80) |
Kokkuvõttes vähenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus uurimisperioodil peaaegu 3,3 %. 2012. aastal vähenes tarbimine järsult enam kui 16 %, jäädes 2013. aastal madalseisu ja hakkas taastuma uurimisperioodil. Vaatlusaluse perioodi alguses langes müük liidu tootmisharus, import kolmandatest riikidest ja import Indiast koos tarbimisega. 2013. aastal, kui tarbimine oli endiselt madalseisus ja liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne, suutsid India tootjad siiski nii oma müüki kui ka turuosa märkimisväärselt suurendada. Indiast toodete müügi selline edukas laienemine kahaneval turul oli võimalik hindade agressiivse allalöömise ja dumpingu tõttu. Agressiivsed müügi- ja hinnastrateegiad jätkusid uurimisperioodil. Selle tulemusena langes müügimaht liidu tootmisharus palju rohkem kui tarbimine ja liidu tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil turuosa 2,5 protsendipunkti, samas kui India tootjad suurendasid oma turuosa samal perioodil 3,5 protsendipunkti. |
4.4.2.4. Tööhõive ja tootlikkus
(81) |
Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tööhõive ja tootlikkus
|
(82) |
Tööhõive ja tootlikkus olid uurimisperioodil samal tasemel, nagu need olid olnud 2011. aastal. Asjaolu, et tööhõive ei vähenenud, tuleneb peamiselt müügi märkimisväärsest suurenemisest väljaspool liitu, nagu märgitud põhjenduses 77. |
4.4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust
(83) |
Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtu ja hindu. |
(84) |
See on esimene dumpinguvastane uurimine, milles käsitletakse vaatlusalust toodet. Seetõttu puudusid andmed, mille abil hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju. |
4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad
4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid
(85) |
Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Müügihinnad liidus
|
(86) |
Ühiku keskmine müügihind liikus üldjoontes kooskõlas tootmiskuludega. See kasvas 2012. aastal, kui tootmiskulud suurenesid ja alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini see langes kooskõlas tootmiskulude vähenemisega. Tootmiskulud vähenesid peamiselt põhilise toormaterjali – rauamaagi ja vanametalli – hinna vähenemise tõttu. |
4.4.3.2. Tööjõukulud
(87) |
Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Keskmised tööjõukulud töötaja kohta
|
(88) |
Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 4 %. Kasv jäi alla liidu üldisele palgakasvule, nagu näitavad Eurostati andmed. |
4.4.3.3. Laovarud
(89) |
Koostööd tegevate liidu tootjate varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Laovarud
|
(90) |
Lõppvarude tase vaatlusalusel perioodil langes. Varude taseme languse põhjus on peamiselt liidu tootmisharu juhtide kehtestatud rangemad käibekapitali nõuded. |
4.4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime
(91) |
Koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt: Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
(92) |
Komisjon määras koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes 2,5–3,0 %lt 2011. aastal 1,5–2,0 %ni uurimisperioodil ja oli aastatel 2012 ja 2013 negatiivne. Enamik vaatlusaluse toote müügist liidus toimus koostööd tegevate liidu tootjate müügiga tegelevate tütarettevõtete laudu ja nende kulusid ja kasumlikkust võeti arvesse. |
(93) |
Netorahavoog näitab koostööd tegevate liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli 2011. aastal ja uurimisperioodil sarnasel tasemel. |
(94) |
Investeeringute tase oli uurimisperioodil kõrgem kui see oli olnud 2011. aastal. Aastatel 2012 ja 2013 oli investeeringute tase siiski palju madalam ja uurimisperioodil toimunud kasv ei tasakaalustanud eelnenud aastatel aset leidnud vähenemist. Investeeringutasuvust väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus oli uurimisperioodil oluliselt madalam kui 2011. aastal. |
4.4.4. Järeldus kahju kohta
(95) |
Liidu tootmisharu turuosa vähenes kahaneval turul 2,5 protsendipunkti, samas kui selle müük liidu turul vähenes peaaegu 6,4 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi kogu vaatlusalusel perioodil madalaks 53–58 %, mõjutades liidu tootmisharu suutlikkust püsikulusid katta. Kuigi liidu tootmisharu kasumlikkus oli alates 2012. aastal madalaimasse punkti jõudmisest põhja läbinud, oli see uurimisperioodil endiselt väga madal 1,5–2,0 %, jäädes sihtkasumist kaugele allpoole. Samal perioodil suurenes import Indiast 22,6 % ja selle turuosa kasvas 3,5 protsendipunkti. |
(96) |
Ülejäänud näitajad jäid suhteliselt stabiilseks. Nende halvenemise hoidis suures osas siiski ära liidu tootmisharu müügi oluline suurenemine väljaspool liitu. Ainuke näitaja, mille suundumus oli vaatlusalusel perioodil selgelt positiivne, oli investeeringud, mis kasvasid 20 %. Aastatel 2012 ja 2013 oli investeeringute tase siiski palju madalam ja uurimisperioodil toimunud kasv isegi ei tasakaalustanud eelnenud aastatel aset leidnud vähenemist. |
(97) |
Väga madal kasumlikkus, millega kaasneb müügi ja turuosa jätkuv vähenemine liidus, asetab liidu tootmisharu väga raskesse majanduslikku olukorda. |
(98) |
Eelneva põhjal jõudis komisjon esialgu seisukohale, et liidu tootmisharu kandis materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
5. PÕHJUSLIK SEOS
(99) |
Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 6 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import vaatlusalusest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 7 uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada teised teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Kõnealused tegurid on majanduskriis ja nõudluse vähenemine, import kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüük ja asendustoodetest, näiteks plasttorudest lähtuv konkurents. |
5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju
(100) |
India eksportivate tootjate müügimaht liidus oli juba vaatlusaluse perioodi alguses peaaegu kaks korda nii suur 75 000 – 85 000 kui kogu muu import kokku (45,8 kt). Indiast lähtuv müük vähenes 2012. aastal kooskõlas tarbimisega, kuid säilitas ligikaudu 10–15 % suuruse turuosa. 2013. aastal, kui tarbimine oli endiselt madalseisus ja liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne, suutsid India tootjad siiski nii oma müüki kui ka turuosa märkimisväärselt suurendada. Indiast lähtuva müügi selline edukas laienemine kahaneval turul oli võimalik hindade agressiivsete dumpinguhindade tõttu – India impordi hinnad langesid aasta-aastalt, 2013. aastal 6,2 %. Agressiivne hinnakujundus jätkus uurimisperioodil. Uurimisperioodil ületas India eksportivate tootjate müügimaht 100 000 ja nende turuosa jõudis 15–20 %ni. Selline kiire laienemine oli võimalik liidu tootjate hindade olulise allalöömise tulemusena. Hindade allalöömise tasemeks määrati hinnanguliselt 34 % ja 42,4 %. Samal ajal kui India toodete müük ja turuosa oluliselt kasvasid, langes liidu tootmisharu müügimaht palju rohkem kui tarbimine ja liidu tootmisharu müük vähenes 6,4 % ja tema turuosa langes 2,5 protsendipunkti. |
(101) |
Võttes arvesse selget ajalist kokkulangevust liidu tootjate hindade märkimisväärse allalöömise vahel dumpinguhinnaga India impordi poolt ning liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemise vahel, mille tulemuseks oli väga madal kasumlikkus, võib järeldada, et liidu tootmisharule kahjuliku olukorra põhjustas dumpinguhinnaga import. |
5.2. Muude tegurite mõju
5.2.1. Majanduskriis ja nõudluse vähenemine
(102) |
Vaatlusaluse toote tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 3,3 %, samas kui Indiast pärit import suurenes samal ajal 22,6 %. Tarbimise suurima vähenemise (15 % 2011. aastast 2012. aastani) põhjustas majanduskriis ja kahanevad avaliku sektori kulutused. Tarbimise vähenemine tundus vaatlusaluse perioodi alguses kahju tekkimisele kaasa aitavat ja võis avaldada mõju ka 2013. aastal. 2013. aastal ja eelkõige uurimisperioodil on Indiast pärit dumpinguhinnaga import peamine kahjustav tegur, mis avaldas liidu tootmisharu müügile liidus survet hindade vähendamise suunas ja takistas uuesti jätkusuutlikku kasumlikkuse saavutamist. |
5.2.2. Import kolmandatest riikidest
(103) |
Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides)
|
(104) |
Indiast pärit import moodustas uurimisperioodil kogu liitu suunatud impordist enamiku (üle 70 %). Samal ajal kui Indiast pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil üle 22 %, vähenes muu import samal perioodil üle 20 %. Samal ajal kui Indiast pärit import kasvatas turuosa 2,5 protsendipunkti, vähenes muu impordi turuosa rohkem kui 1 protsendipunkti. Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit impordi väikest mahtu ning asjaolu, et vähenes nii selle maht kui ka turuosa, ei ole ühtki viidet sellele, et see põhjustas liidu tootmisharule kahju. |
(105) |
Eksportivad tootjad väitsid, et üks liidu tootjatest importis vaatlusalust toodet oma Hiina tootmistehastest, tekitades kahju iseendale. Nende väidete toetuseks ei leitud mingeid tõendeid. Kontrollitud tõendid näitasid, et liidu tootjaga seotud Hiina tehastest liitu suunatud import oli väga väike. Lisaks vähenes Hiinast pärit import vaatlusalusel perioodil oluliselt ja selle turuosa kahanes rohkem kui 2 protsendipunkti, mis jätab selle kahju põhjustajana selgelt kõrvale. |
5.2.3. Liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus
(106) |
Koostööd tegevate liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Koostööd tegevate liidu tootjate ekspordisuutlikkus
|
(107) |
Liidu tootmisharu müük väljaspool liitu suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt, 30 %, samal ajal kui keskmine müügihind jäi suhteliselt stabiilseks. Seetõttu on müük väljaspool liitu tegelikult kahju leevendav tegur. Kui müük väljaspool liitu ei suureneks, oleks liidu tootmisharu veelgi kahjulikumas olukorras. |
5.2.4. Asendustoodetest lähtuv konkurents
(108) |
Huvitatud isikud väitsid, et kahju põhjustas asendustoodetest, eelkõige plasttorudest (polüetüleen (PE), polüvinüülkloriid (PVC) ja polüpropüleen (PP)) lähtuv karm konkurents. Väiksema diameetriga plasttorude ühikuhind on esialgu palju odavam. Võttes arvesse hoolduskulusid ja toote eluiga, on vaatlusalusel tootel pikas perspektiivis siiski kulueeliseid. Plasttorud avaldavad vaatlusalusele tootele mõningast konkurentsisurvet, eelkõige väiksemate diameetrite puhul. Vaatlusalusel perioodil keragrafiitmalmist torud plasttorudele turuosa siiski ei kaotanud ja mõnedel juhtudel suutsid keragrafiitmalmist torud plasttorudelt vaatlusalusel perioodil isegi turuosa mõnevõrra tagasi võita. Seetõttu ei põhjustanud plastist asendustoodetest lähtuv konkurents tõenäoliselt vaatlusalusel perioodil olulist kahju. |
5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta
(109) |
Põhjuslik seos tehti esialgselt kindlaks liidu tootjate poolt kantud kahju ja vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Liidu tootmisharu hindade allalöömise vahel dumpinguhinnaga impordi poolt ja liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemise vahel liidus on selge ajaline kokkulangevus. Indiast pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil 34 % ja 42,4 % alla. Selle tagajärjeks on liidu tootmisharu väga madal kasumlikkus. |
(110) |
Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Majanduskriis ja nõudluse vähenemine aitasid kahju tekkimisele vaatlusalusel perioodil kaasa ja võisid avaldada mõju ka 2013. aastal. Kui dumpinguhinnaga import ei oleks liidu tootmisharus hindasid märkimisväärselt alla löönud, ei oleks liidu tootmisharu kindlasti sellises ulatuses kahju kandnud. Eelkõige ei langeks müük nii palju, tootmisvõimsuse rakendusaste oleks suurem ja kasumlikkus jätkusuutlikum. Seetõttu võib esialgu järeldada, et tarbimise vähenemine ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel. |
(111) |
Teisi kindlakstehtud tegureid, nagu import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksportmüügi tulemused ja asendustoodetest lähtuv konkurents, ei peetud eespool kindlaks tehtud põhjuslikku seost kõrvaldavaks, arvestades isegi nende võimalikku ühismõju. |
(112) |
Eelneva põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Indiast pärit dumpinguhinnaga import ning et muud individuaalselt või kollektiivselt arvestatud tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost. Kahju seisneb peamiselt liidu müügi languses, liidu tootmisharu turuosa vähenemises, tootmisvõimsuse madalas rakendusastmes ja madalas kasumlikkuses. |
6. LIIDU HUVID
(113) |
Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Komisjon pööras erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, turustajate ja lõppkasutajate, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevate kommunaalettevõtete huvide hindamisest. |
6.1. Liidu tootmisharu huvid
(114) |
Liidu tootmisharu tootmistehased asuvad Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Austrias. Liidu tootmisharu andis seoses vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga otse tööd enam kui 2 400 töötajale. Kolmest tootjast kaks tegid uurimise käigus koostööd. Koostööd mittetegev tootja ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool näidatud, said kaks koostööd tegevat äriühingut olulist kahju ja dumpinguhinnaga import mõjutas neid negatiivselt. |
(115) |
Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kauplemistingimused ja võimaldab liidu tootjatel müüki ja tootmisvõimsuse madalat rakendusastet suurendada. Selle tulemusena jõuaks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks ja töökohtade kadumise ärahoidmiseks vajalikuks. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi. |
(116) |
Seetõttu jõuti esialgu seisukohale, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. |
6.2. Sõltumatute importijate, turustajate, kasutajate ja muude huvitatud isikute huvid
(117) |
Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei teatanud endast ükski sõltumatu importija. Paljud turustajad andsid endast teada ja väljendasid oma seisukohti. Väga vähesed neist esitasid siiski põhjalikumaid andmeid, mis võimaldaksid süvaanalüüsi. Uurimises osales väga vähe lõppkasutajaid. |
(118) |
Mitmed huvitatud isikud (peamiselt liidu tootmisharu toodete turustajad ja metallitööstuse töötajate ühendused) suhtusid uurimisse positiivselt, nõudes ausa konkurentsi taastamist, taunides liidu tootmisharu kahjulikku olukorda ja väites, et kui tollimakse ei kehtestata, siis tootmisvõimsus ja töökohad liidu tootmisharus vältimatult kaovad. |
(119) |
Indiast imporditud vaatlusaluse toote turustajad ning mitu lõppkasutajat, st veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevad kommunaalettevõtted olid meetmete kehtestamise vastu. Nad väljendasid muret, et SG PAM Group saab liidu turul sisuliselt monopoolse seisundi, kui India import meetmete kehtestamise tagajärjel väheneb, mis viib hindade languseni. SG PAM Groupil on liidu turul väga tugev turupositsioon. On siiski mitmeid tegureid, mis tunduvad tema turujõudu tõkestavat. Esiteks on olemas kaks vabade tootmisvõimsustega liidu tootjat, kes suudavad tagada tõhusa konkurentsi, kui SG PAMi hinnad muutuvad ülemäära suureks. |
(120) |
Teiseks on mitu kolmandates riikides asuvat tootjat (Hiina, Türgi, Venemaa ja Šveits), kes juba müüvad liidu turule. Vaatlusalusel perioodil oli nende müügimaht väike ja vähenev. Teiste importijate müügi vähenemise peamine põhjus tundub olevat India tootjate agressiivne konkurents. India dumpinguhinnad olid kõigi teiste peamiste importivate riikide (v.a Venemaa) hindadest palju väiksemad. Juhul kui liidu tootmisharu hindasid ühepoolselt suurendab, võib import muudest riikidest lühi- ja keskpikaajaliselt kasvada, võttes arvesse, et need eksportijad juba tegutsevad liidus. Keskmine impordihind eurodes
|
6.3. Järeldus liidu huvide kohta
(121) |
Eelneva põhjal järeldas komisjon, et selles uurimisetapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et Indiast pärit keragrafiitmalmist torude impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides. Uurimise lõppjärgus jätkab komisjon siiski esitatava täiendava teabe alusel võimaliku mõju uurimist konkurentsile liidu turul. |
7. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED
(122) |
Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatavat edasist kahju liidu tootmisharule. |
7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase (kahjumarginaal)
(123) |
Meetmete taseme kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon kõigepealt, millist tollimaksu summat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju. |
(124) |
Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel. |
(125) |
Kaebuses väidetakse, et tootmisharu eeldab dumpinguhinnaga impordi puudumisel 12 % ületavat kasumlikkust, kuna vaatlusalusele perioodile eelnevatel aastatel saavutas ta sellise kasumlikkuse taseme. Tuleb märkida, et vaatlusalusele perioodile eelnevatel aastatel oli liidu tootmisharu müük erandlikult kõrge 2007.–2008. aasta majandusbuumi tõttu ja seetõttu, et liidu valitsused tegid 2009. aastal stimuleerivaid eelarvekulutusi majanduskriisi leevendamiseks. Seetõttu ei saa neid aastaid käsitleda liidu tootmisharu kasumlikkuse jaoks tüüpilistena. Kaebuse esitaja väidab samuti, et kahekohalist kasumlikkust õigustavad kõrgetasemelised kulutused teadus- ja arendustegevuseks. Uurimise käigus leiti hoogsa teadus- ja arendustegevuse kohta vähe tõendeid – kulutused teadus- ja arendustegevuseks moodustasid 2011. aastal alla 2 % käibest ja kõige kõrgemate teadus- ja arendustegevusse tehtavate kulutustega liidu tootjal uurimisperioodil isegi vähem. |
(126) |
Eelmiste uurimiste käigus, mis käsitlesid sarnaseid tooteid – teatavaid roostevabast terasest õmblusteta torusid (5) ja teatavaid rauast või legeerimata terasest keevistorusid (6) – jõuti seisukohale, et 5 % kasumimarginaal on kohane tase, mida liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel saavutada. Keragrafiitmalmist torud on terasest õmblusteta torude ja rauast või legeerimata terasest keevistorudega paljuski sarnased – raud toormaterjalina moodustab suure osa nende tootmiskuludest ja neid on võimalik kasutada ka vee edasitoimetamiseks. Seetõttu jõuti esialgu seisukohale, et 5 % kasumimarginaal on mõistlik ka keragrafiitmalmist torude tootmisel. |
(127) |
Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega koostööd tegevad liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. |
7.2. Ajutised meetmed
(128) |
Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt väiksema tollimaksu reeglile algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaks tuleks kehtestada dumpingu- ja kahjumarginaalide madalama marginaali tasemel. |
(129) |
Eelneva põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.
|
(130) |
Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist, st Indiast ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest. |
(131) |
Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (7). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta. |
(132) |
Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile teistele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu. |
(133) |
Dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohase rakendamise tagamiseks, kohaldatakse kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus. |
8. LÕPPSÄTTED
(134) |
Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks. |
(135) |
Järeldused, mis on seotud ajutise tollimaksu kehtestamisega, on ajutised, ning neid võidakse muuta uurimise lõppjärgus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes, mis praegu kuulub CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 (TARIC-koodid 7303001010, 7303009010) alla.
2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.
Äriühing |
Ajutine dumpinguvastane tollimaks |
TARICi lisakood |
Jindal Saw Ltd |
31,2 % |
C054 |
Electrosteel Casting Ltd |
15,3 % |
C055 |
Kõik teised äriühingud |
31,2 % |
C999 |
3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele peab olema lisatud kuupäeva ja faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjaga (märgitud peab olema töötaja nimi ja amet) deklaratsioon järgmise tekstiga: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdavad keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud [kogus] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] Indias. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.” Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.
4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.
5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Huvitatud isikud võivad 25 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest
a) |
taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud; |
b) |
esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi; |
c) |
taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. |
2. Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 21 lõikes 4 osutatud isikud võivad 25 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitada märkusi ajutiste meetmete kohaldamise kohta.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu vältel.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. september 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) Teade dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes. ELT C 461, 20.12.2014, lk 35.
(3) Teade subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes ELT C 83, 11.3.2015, lk 4.
(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 930/2003, 26. mai 2003, millega lõpetatakse dumpinguvastane ja subsiidiumidevastane menetlus Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud atlandi lõhe suhtes ja dumpinguvastane menetlus Tšiilist ja Fääri saartelt pärit tehistingimustes kasvatatud atlandi lõhe suhtes (ELT L 133, 29.5.2003, lk 1), ja nõukogu määrus (EÜ) nr 954/2006, 27. juuni 2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetatakse muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ja muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised (ELT L 175, 29.6.2006, lk 4).
(5) ELT L 336, 20.12.2011, lk 6.
(6) ELT L 343, 19.12.2008, lk 1.
(7) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/45 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1560,
18. september 2015,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. september 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
158,0 |
MK |
49,2 |
|
TR |
78,0 |
|
XS |
48,7 |
|
ZZ |
83,5 |
|
0707 00 05 |
AR |
98,4 |
TR |
126,8 |
|
ZZ |
112,6 |
|
0709 93 10 |
TR |
128,2 |
ZZ |
128,2 |
|
0805 50 10 |
AR |
140,7 |
BO |
144,3 |
|
CL |
134,2 |
|
UY |
138,2 |
|
ZA |
129,0 |
|
ZZ |
137,3 |
|
0806 10 10 |
EG |
170,8 |
TR |
132,2 |
|
ZZ |
151,5 |
|
0808 10 80 |
AR |
104,4 |
BR |
70,7 |
|
CL |
171,9 |
|
NZ |
134,3 |
|
US |
113,3 |
|
ZA |
135,2 |
|
ZZ |
121,6 |
|
0808 30 90 |
AR |
132,1 |
CL |
148,3 |
|
CN |
96,7 |
|
TR |
120,0 |
|
ZA |
106,4 |
|
ZZ |
120,7 |
|
0809 30 10, 0809 30 90 |
MK |
68,9 |
TR |
157,6 |
|
ZZ |
113,3 |
|
0809 40 05 |
BA |
53,5 |
MK |
53,6 |
|
XS |
61,9 |
|
ZZ |
56,3 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/47 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1561,
18. september 2015,
millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 kehtestatud kogustele
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 536/2007 (2) on avatud aastane tariifikvoot Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnulihatoodete importimiseks. |
(2) |
Ajavahemikul 1. septembrist kuni 7. septembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele. |
(3) |
Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 536/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016, on esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. september 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 536/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris (ELT L 128, 16.5.2007, lk 6).
LISA
Järjekorranumber |
Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides) |
09.4169 |
10 672 500 |
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/49 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1562,
18. september 2015,
millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 kehtestatud kogustele
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 539/2007 (2) on avatud tariifikvoodid munasektori toodete ja ovoalbumiini importimiseks. |
(2) |
Ajavahemikul 1.–7. septembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele. |
(3) |
Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016, on esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. september 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 539/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul (ELT L 128, 16.5.2007, lk 19).
LISA
Järjekorranumber |
Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodil 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides ja koorega munade ekvivalendiks arvestatuna) |
09.4015 |
67 500 000 |
09.4401 |
1 815 000 |
09.4402 |
6 005 000 |
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/51 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1563,
18. september 2015,
millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. septembrini 2015 impordiõiguste taotlused rakendusmääruse (EL) nr 413/2014 alusel Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks avatud tariifikvootide raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 413/2014 (2) on avatud aastased tariifikvoodid Ukrainast pärit kodulinnulihasektori toodete importimiseks. |
(2) |
Ajavahemikul 1.–7. septembrini 2015 esitatud impordiõiguste taotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 ületavad kvootide puhul järjekorranumbriga 09.4273 ette nähtud koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordiõigusi võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatavad jaotuskoefitsiendid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 6 lõikele 3 ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2. |
(3) |
Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 413/2014 kohaselt esitatud impordiõiguste taotlustega hõlmatud koguste suhtes alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. september 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 413/2014, 23. aprill 2014, millega avatakse Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks liidu imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 121, 24.4.2014, lk 37).
(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).
LISA
Järjekorranumber |
Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 esitatud taotlused (%) |
09.4273 |
2,712456 |
09.4274 |
— |
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/53 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1564,
18. september 2015,
millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 442/2009 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 kehtestatud kogustele
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 442/2009 (2) on avatud aastased tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks. Kõnealuse määruse I lisa B osas sätestatud kvootide haldamisel kohaldatakse üheaegse läbivaatamise meetodit. |
(2) |
Ajavahemikul 1.–7. septembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele. |
(3) |
Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 442/2009 ja mis lisatakse alaperioodile 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016, on esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. september 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 442/2009, 27. mai 2009, millega avatakse ühenduse tariifikvoodid sealihasektoris ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 129, 28.5.2009, lk 13).
LISA
Järjekorranumber |
Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides) |
09.4038 |
17 097 500 |
09.4170 |
2 461 000 |
09.4204 |
2 312 000 |
OTSUSED
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/55 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1565,
14. september 2015,
millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevatele liidu õiguslikult siduvatele aktidele vastavad Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvad kalalaevad on püüdnud mitme aastakümne jooksul kala liidu vetes Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis. |
(2) |
Prantsuse Guajaanas asuv töötlev tööstus sõltub kõnealuste kalalaevade lossitavast saagist ja seepärast tuleks tagada kõnealuse kalapüügi jätkumine. |
(3) |
Käesolev otsus peaks asendama nõukogu otsuse 2012/19/EL, (1) mis tühistati Euroopa Kohtu 26. novembri 2014. aasta otsusega (2) ning mille õigusmõju jäi kehtima kuni uue otsuse jõustumiseni mõistliku aja jooksul. Kuna avaldusest on Venezuela Bolívari Vabariigile juba teatatud, ei ole vaja sellest uuesti teatada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Venezuela Bolívari Vabariigile adresseeritud avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (edaspidi „avaldus”), kiidetakse käesolevaga Euroopa Liidu nimel heaks.
Avalduse tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 14. september 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ASSELBORN
(1) Nõukogu 16. detsembri 2011. aasta otsus 2012/19/EL, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 6, 10.1.2012, lk 8).
(2) Liidetud kohtuasjad C-103/12 ja 165/12, Euroopa Parlament ja komisjon vs. nõukogu.
Venezuela Bolívari Vabariigile adresseeritud avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis
1. |
Vastavalt käesoleva avalduse tingimustele annab Euroopa Liit Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele piiratud hulgale kalalaevadele loa püüda kala Prantsuse Guajaana majandusvööndi rannikulähedases osas, mis asub rohkem kui 12 meremiili kaugusel lähtejoontest. |
2. |
Vastavalt nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) (1) artiklile 22 järgivad Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvad püügiloaga kalalaevad punktis 1 osutatud piirkonnas kala püüdes Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika sätteid kaitse- ja kontrollimeetmete kohta ning muid Euroopa Liidu sätteid, mis reguleerivad püügitegevust asjaomases piirkonnas. |
3. |
Eelkõige järgivad Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvad püügiloaga kalalaevad kõiki asjaomaseid Euroopa Liidu eeskirju ja õigusakte, milles määratakse muu hulgas kindlaks, milliseid kalavarusid võib püüda, milline on püügiloaga kalalaevade maksimaalne arv ja kui suur osa saagist tuleb lossida Prantsuse Guajaana sadamates. |
4. |
Ilma et see piiraks üksikutele Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele antud lubade tühistamist asjakohaste Euroopa Liidu eeskirjade ja õigusaktide rikkumise korral, võib Euroopa Liit käesoleva konkreetse kalapüügivõimaluste andmise lubaduse igal ajal ühepoolse avaldusega tagasi võtta. |
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/58 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, EURATOM) 2015/1566,
16. september 2015,
millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu neli kohtunikku ja üks kohtujurist
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 253 ja 255,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Neljateistkümne Euroopa Kohtu kohtuniku ja nelja kohtujuristi ametiaeg lõppeb 6. oktoobril 2015. Lisaks suurendati nõukogu otsusega 2013/336/EL (1) Euroopa Kohtu kohtujuristide arvu alates 7. oktoobrist 2015 üheteistkümneni. Uued kohtunikud ja kohtujuristid tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks 7. oktoobrist 2015 kuni 6. oktoobrini 2021. |
(2) |
Marko ILEŠIČ ja Camelia TOADER soovitati Euroopa Kohtu kohtuniku ametisse tagasi nimetada. Euroopa Kohtu kohtuniku ametikohale esitati Eugene REGANI ja Michail VILARASE kandidatuur. Lisaks esitati Euroopa Kohtu kohtujuristi ametikohale Manuel CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA kandidatuur. |
(3) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse Marko ILEŠIČI, Camelia TOADERI, Eugene REGANI ja Michail VILARASE sobivuse kohta Euroopa Kohtu kohtuniku ametikohale ning Manuel CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA sobivuse kohta Euroopa Kohtu kohtujuristi ametikohale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Kohtu kohtunikeks nimetatakse ajavahemikuks 7. oktoobrist 2015 kuni 6. oktoobrini 2021:
— |
Marko ILEŠIČ, |
— |
Eugene REGAN, |
— |
Camelia TOADER, |
— |
Michail VILARAS. |
Artikkel 2
Manuel CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA nimetatakse Euroopa Kohtu kohtujuristiks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2015 kuni 6. oktoobrini 2021.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 16. september 2015
Eesistuja
C. BRAUN
(1) Nõukogu 25. juuni 2013. aasta otsus 2013/336/EL Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristide arvu suurendamise kohta (ELT L 179, 29.6.2013, lk 92).
Parandused
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/60 |
Komisjoni 5. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 518/2014 (millega muudetakse komisjoni delegeeritud määruseid (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1061/2010, (EL) nr 1062/2010, (EL) nr 626/2011, (EL) nr 392/2012, (EL) nr 874/2012, (EL) nr 665/2013, (EL) nr 811/2013 ja (EL) nr 812/2013 seoses energiamõjuga toodete märgistamisega internetis) parandused
( Euroopa Liidu Teataja L 147, 17. mai 2014 )
Leheküljel 23 VIII lisas
asendatakse
„Lisatakse VII lisa:
„VII LISA
Teave, mis tuleb esitada juhul, kui toodet müüakse, antakse rendile või müüakse järelmaksuga interneti kaudu”
järgmisega:
„Lisatakse VIII lisa:
„VIII LISA
Teave, mis tuleb esitada juhul, kui toodet müüakse, antakse rendile või müüakse järelmaksuga interneti kaudu”
19.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 244/60 |
Komisjoni 4. juuni 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/880 (millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 143, 9. juuni 2015 )
Leheküljel 7 põhjenduses 5
asendatakse
„Ühtki olemasolevat kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt, kes on juba taotlenud tunnustamist, ei ole veel tunnustatud.”
järgmisega:
„Nende olemasolevate kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte puhul, kes on juba taotlenud tunnustamist, on tunnustamise protsess pooleli, kuid sellega ei jõuta lõpule 15. juuniks 2015”.