ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 239

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
15. september 2015


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513, 9. september 2015, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/1514, 14. september 2015, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

30

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1515, 5. juuni 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 pensioniskeemidega seotud üleminekuperioodide pikendamise osas ( 1 )

63

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1516, 10. juuni 2015, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 kehtestatakse kindel määr Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavatele tegevustele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektoris

65

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1517, 11. september 2015, millega muudetakse 236. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

67

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1518, 14. september 2015, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

69

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1519, 14. september 2015, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplikud tasakaalustavad tollimaksud

99

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1520, 14. september 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

140

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1521, 14. september 2015, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/320/ÜVJP füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevuse toetamiseks, et vähendada Liibüas ja selle piirkonnas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseaduslikult kauplemise ohtu

142

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1522, 14. september 2015, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht, mis käsitleb Moldova Vabariigi ühinemist läbi vaadatud riigihankelepinguga

144

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1523, 14. september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks

146

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1524, 14. september 2015, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

157

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1513,

9. september 2015,

millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 ning artiklit 114 seoses käesoleva direktiivi artikli 1 lõigetega 3–13 ja artikli 2 lõigetega 5–7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (3) artikli 3 lõike 4 kohaselt tagab liikmesriik, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine. Direktiivis 2009/28/EÜ rõhutatakse ühtlasi, et transpordisektoris on energiatõhusus ülimalt vajalik, kuna taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustuslikku eesmärki on säästval moel tõenäoliselt järjest raskem püsivalt saavutada, kui transpordi üldine energianõudlus jätkuvalt kasvab. Arvestades nii seda kui ka energiatõhususe tähtsust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, innustatakse liikmesriike ja komisjoni lisama aruannetesse, mis tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (4) IV lisa ning muude transpordisektori energiatõhususe edendamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt, üksikasjalikumat teavet transpordisektoris võetavate energiatõhususmeetmete kohta.

(2)

Võttes arvesse liidu eesmärki vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja maanteetranspordi kütuste olulist osa nendes heitkogustes, peavad liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (5) artikli 7a lõikele 2 kütuse- või energiatarnijatelt nõudma, et nad vähendaksid 31. detsembriks 2020 elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 6 % kütuste puhul, mida kasutatakse liidus maanteesõidukites, väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites ning väikelaevades mujal kui merel. Biokütuste juurdesegamine on üks fossiilkütuste tarnijatele kättesaadavaid meetodeid tarnitavate fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamiseks.

(3)

Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestatakse säästlikkuse kriteeriumid, millele biokütused ja biopõlevvedelikud peavad vastama, et neid saaks võtta arvesse kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamisel ja hõlmata riiklike toetuskavadega. Kõnealuste kriteeriumidega on kehtestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaseme nõuded, millele biokütused ja biopõlevvedelikud peavad võrreldes fossiilkütustega vastama. Samasugused säästlikkuse kriteeriumid on kehtestatud biokütuste jaoks direktiivis 98/70/EÜ.

(4)

Kui varem toiduainete ja loomasööda tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võivad sellega kaasneda olulised kasvuhoonegaaside heitkogused. Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seepärast muuta, et nad sisaldaks sätteid, milles käsitletakse maakasutuse kaudse muutuse mõju, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest. Nendes sätetes tuleks arvesse võtta juba tehtud investeeringute kaitsmise vajadus.

(5)

Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja maakasutuse kaudsest muutusest tulenevatele hinnangulistele heitkogustele biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, on tõenäoline, et maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused on märkimisväärsed ja võivad osaliselt või täielikult muuta olematuks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise üksikute biokütuste puhul. Põhjuseks on see, et 2020. aastal saadakse eelduste kohaselt peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Selliste heitkoguste vähendamiseks on kohane teha vahet sellistel põllukultuurirühmadel nagu õlikultuurid, suhkrukultuurid, teravili ja muud tärkliserikkad kultuurid. Peale selle tuleks soodustada selliste uute täiustatud biokütuste uurimist ja arendamist, mis ei konkureeri toidukultuuridega, ning täpsemalt uurida eri põllukultuurirühmade mõju nii otsesele kui ka kaudsele maakasutuse muutusele.

(6)

Et vältida töötlemisjääkide tootmise teadliku suurendamise stimuleerimist põhitoote arvel, tuleks töötlemisjäägi määratlusest välja jätta jäägid, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mida on sel eesmärgil teadlikult muudetud.

(7)

Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest valmistatud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada nii, et sellega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse risk on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Seepärast on kohane soodustada selliste täiustatud biokütuste laialdasemat uurimist ja arendamist ning tootmist, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiatega.

(8)

Soovitav oleks saavutada täiustatud biokütuste võrreldes praegusega oluliselt kõrgem tarbimise tase liidus juba 2020. aastaks. Iga liikmesriik peaks edendama täiustatud biokütuste tarbimist ning püüdma oma territooriumil saavutada täiustatud biokütuste minimaalse tarbimise taseme, kehtestades riigi tasandil õiguslikult mittesiduva eesmärgi, mille poole ta püüdleb, täites kohustust tagada, et 2020. aastal moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides vähemalt 10 % nende lõpptarbimisest transpordisektoris kõnealuses liikmesriigis. Olemasolevad kavad, mille liikmesriigid on oma riiklike eesmärkide saavutamiseks koostanud, tuleks turul läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamiseks avaldada.

(9)

Samuti on asjakohane, et liikmesriigid esitavad komisjonile aruande riiklike eesmärkide seadmise ajal nende territooriumil täiustatud biokütuste tarbimise mahu kohta ning oma edusammudest selliste 2020. aastaks seatud riiklike eesmärkide suunas liikumisel, mille kohta tuleks avaldada kokkuvõttev aruanne, et hinnata käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tõhusust maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ohu vähendamisel täiustatud biokütuste edendamise teel. Täiustatud biokütused, mille mõju maakasutuse kaudsele muutusele on väike ja mis tekitavad üldiselt palju vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja nende edendamine etendab eeldatavalt jätkuvalt olulist osa transpordi süsinikusisalduse vähendamisel ja vähese CO2-heitega transporditehnoloogiate arendamisel pärast aastat 2020.

(10)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldustes, et kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 on oluline vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja fossiilkütustest sõltumisega seotud ohtusid transpordisektoris, ning kutsus komisjoni üles täiendavalt analüüsima vahendeid ja meetmeid tervikliku ja tehnoloogiliselt neutraalse lähenemisviisi jaoks, mis on mõeldud transpordis heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe edendamiseks, elektritranspordiks ning taastuvate energiaallikate kasutamiseks transpordis ka pärast aastat 2020.

(11)

Ühtlasi tuleb 2020. aasta järgse perioodi taastuvenergia tegevuskava, mille komisjon peab direktiivi 2009/28/EÜ artikli 23 lõike 9 kohaselt esitama 2018. aastal ja mis hõlmab ka transpordisektorit, koostada liidu energia ja kliimaga seotud tehnoloogia ja uuendustegevuse laiema strateegia raames, mis tuleb välja töötada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2015. aasta järeldustega. Seetõttu tuleb täiustatud biokütuste tehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks mõeldud stiimulite tulemuslikkus õigel ajal läbi vaadata, et neid järeldusi ja seda läbivaatamist võetaks 2020. aasta järgse perioodi tegevuskava koostamisel täiel määral arvesse.

(12)

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste erinevused tulenevad erinevatest sisendandmetest ja sellistest põllumajanduse arengut puudutavatest peamistest eeldustest nagu suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määrad, mis ei ole biokütuse tootjate kontrolli all. Ehkki enamik biokütuste lähteainetest kasvatatakse liidus, tekivad maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused eeldatavalt peamiselt väljaspool liitu piirkondades, kus lisatoodangut on tõenäoliselt võimalik saavutada madalaima kuluga. Eelkõige mõjutavad väljaspool liitu toimuvat troopiliste metsade kasutuse muutmist ja turbarabade kuivendamist puudutavad eeldused tugevalt maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid hinnangulisi heitkoguseid, mida seostatakse biodiisli tootmisega õlikultuuridest, ning seetõttu on äärmiselt oluline tagada selliste andmete ja eelduste läbivaatamine kooskõlas uusima kättesaadava teabega maakasutuse muutmise ja raadamise kohta, võttes arvesse ka kõnealustes piirkondades käimasolevate rahvusvaheliste programmide abil tehtud edusamme. Seetõttu peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta vaatab parimate teaduslike tõendite alusel läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel ning vaatab üle võimalused lisada asjakohastele säästlikkuse kriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid kohandatud hinnangulisi heitkoguseid arvestavad tegurid.

(13)

Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ning komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatisega „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”, millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks lähteainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena.

(14)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ulatuslikum kasutamine annab võimaluse lahendada paljud transpordisektori ja teiste energiasektorite probleemid. Seetõttu on vajalik pakkuda lisastiimuleid, et ergutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris, ning suurendada elektriliste raudteetranspordivahendite ja elektriliste maanteesõidukite tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia panuse arvutamiseks kasutatavaid kordajaid, et suurendada nende kasutamist ja turuosa. Peale selle tuleb kaaluda lisameetmeid, millega soodustada transpordisektoris energiatõhusust ja energiasäästu.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ (6) aitab liidul liikuda nn taaskasutusühiskonna suunas, kus püütakse vältida jäätmeteket ja kasutada jäätmeid ressursina. Jäätmehierarhiaga kehtestatakse üldjoontes jäätmeid käsitlevates õigusaktides ja jäätmepoliitikas esitatud võimaluste järjestus vastavalt sellele, milline neist kujutab endast parimat valikut keskkonna seisukohalt üldiselt. Liikmesriigid peaksid toetama ringlusse võetavate materjalide kasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga ja eesmärgiga saada taaskasutusühiskonnaks, ega tohiks, kui vähegi võimalik, toetada selliste jäätmete prügilasse ladestamist või põletamist. Mõned maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga lähteained võib lugeda jäätmeteks. Sellegipoolest võib neid kasutada mõnel sellisel otstarbel, millel on direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 kehtestatud jäätmehierarhia kohaselt kõrgem järjestus kui jäätmete energiakasutusel. Seetõttu on vaja, et liikmesriigid pööraksid jäätmehierarhia põhimõttele vajalikul määral tähelepanu maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste edendamiseks võetavate stimuleerivate meetmete puhul või selliste biokütuste tootmisega seotud pettuste vähendamiseks võetavate meetmete puhul, et stiimulid selliste biokütuse lähteainete kasutamiseks ei satuks vastuollu püüdlusega vähendada jäätmete hulka või suurendada taaskasutust ning kasutada olemasolevaid ressursse tõhusalt ja säästvalt. Liikmesriigid võivad need meetmed, mida nad selleks võtavad, lisada direktiivi 2009/28/EÜ alusel koostatavatesse aruannetesse.

(16)

Uutes käitistes toodetavate biokütuste ja biopõlevvedelike puhul tuleks tõsta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaset, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside taset ning samuti piirata edasist investeerimist kasvuhoonegaaside heitkoguste üksnes vähest vähendamist võimaldavatesse käitistesse. Selle tõstmisega tagatakse biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisvõimsustesse tehtud investeeringutele kindlus vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 6 teisele lõigule.

(17)

Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on kohane piirata selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogust, mida võib võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel, piiramata selliste biokütuste ja biopõlevvedelike üldist kasutamist. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 193 ei takista liidu tasandil piirmäära kehtestamine liikmesriike kehtestamast madalamaid piirmäärasid selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogusele, mida võib võtta riigi tasandil arvesse direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisel.

(18)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada kohaldada seda piirmäära selliste biokütuste kogusele, mis on toodetud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, ja seda saab arvesse võtta direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärkide saavutamisel.

(19)

Kooskõlas vajadusega piirata teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogust peaksid liikmesriigid püüdma järk-järgult loobuda selliste biokütuste ja biopõlevvedelike piirmäära ületava tarbimise toetamisest.

(20)

Selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike koguse piiramine, mida saab võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisel, ei mõjuta seda, kuidas liikmesriigid saavutavad üldise 10 % eesmärgi raames tavaliste biokütuste jaoks ettenähtud osa. Seega jääb enne 2013. aasta lõppu töötanud käitiste toodetud biokütuste jaoks turulepääs täielikult avatuks. Seepärast ei mõjuta käesolev direktiiv selliste käitiste käitajate õigustatud ootusi.

(21)

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgne keskmine väärtus tuleks lisada kütusetarnijate- ja komisjonipoolsesse biokütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevasse aruandlusse vastavalt direktiivile 98/70/EÜ ning komisjonipoolsesse biokütustest ja biopõlevvedelikest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevasse aruandlusse vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus.

(22)

Maakasutuse kaudse muutuse risk võib tekkida, kui peamiselt energia tootmiseks kasvatatavaid, muuks kui toiduks kasutatavaid eriotstarbelisi kultuure kasvatatakse olemasoleval põllumajandusmaal, mida kasutatakse toiduainete ja sööda tootmiseks. Sellest hoolimata võib sellistel eriotstarbelistel kultuuridel, mida kasvatatakse peamiselt energia tootmiseks, olla toidu- ja söödakultuuridest suurem saak ning need võivad aidata taastada tõsiselt rikutud ja tugevalt saastunud maad. Teavet sellistest eriotstarbelistest kultuuridest biokütuste ja biopõlevvedelike tootmise ning nende poolt maakasutuse kaudsele muutusele avaldatava tegeliku mõju kohta on aga vähe. Seetõttu peaks komisjon ühtlasi jälgima, milline on liidus sellistest eriotstarbelistest kultuuridest valmistatud biokütuste ja biopõlevvedelike tootmise ja tarbimise seis ja sellega kaasnev mõju ning andma nende kohta korrapäraselt aru. Tuleks kindlaks teha liidus elluviidavad projektid ning neid tuleks kasutada keskkonnasäästlikkusega seotud riskide ja kasu põhjalikuma analüüsi aluseks oleva teabe parandamiseks.

(23)

Maakasutuse kaudse muutuse leevendamisele võib kaasa aidata põllumajandussektorites tänu intensiivistunud teadustegevusele, tehnoloogia arengule ja teadmussiirdele toimunud saagikuse kasv üle taseme, mis oleks saavutatud ilma toidu- ja söödakultuuridest biokütuste valmistamisele suunatud tootlikkuse suurendamise kavadeta; samuti teise aastase saagi kasvatamine maa-aladel, kus varem teist aastast saaki ei kasvatatud. Eeldusel et sellest tulenevat maakasutuse kaudset muutust leevendavat mõju riikide või projektide tasandil on võimalik väljendada koguseliselt, võiks käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete puhul sellist tootlikkuse kasvu kajastada, seda nii maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste väiksemate väärtuste kaudu kui ka toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste panuse kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu saavutamiseks transpordis 2020. aastal.

(24)

Vabatahtlikud kavad on üha olulisemad direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sisalduvate säästlikkuse kriteeriumide järgimise tõendamisel. Seetõttu on asjakohane anda komisjonile õigus nõuda, et vabatahtlike kavade kohta, sealhulgas kavade kohta, mida komisjon juba tunnustab direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 kohaselt, antakse korrapäraselt aru nende tegevusest. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks eesmärgiga teha kindlaks parimad tavad ja asjakohasel juhul teha ettepanek parimate tavade edasiseks edendamiseks.

(25)

Siseturu tõrgeteta toimimise hõlbustamiseks on asjakohane täpsustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise tingimusi kõigi direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kohaselt kehtestatud kavade puhul, mille abil kontrollitakse biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse kriteeriumide järgimist.

(26)

Toiduga kindlustatuse poole püüdlemisel tuleb kõigil tasanditel tagada hea juhtimine ja õigustepõhine tegutsemisviis, mis hõlmab kõiki inimõigusi, ning toiduga kindlustatusele avalduva negatiivse mõju korral tuleks tagada eri meetmete sidusus. Seda arvestades on maaomandi ja maakasutuse õiguste haldamine ja kindlus eriti olulised. Seetõttu peaksid liikmesriigid järgima põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtteid, mille kiitis 2014. aasta oktoobris heaks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga kindlustatuse komitee. Liikmesriike ergutatakse ühtlasi toetama maailma toiduga kindlustatuse komitee poolt 2013. aasta oktoobris vastu võetud, riikliku toiduga kindlustatuse raames maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundlikku majandamist käsitlevate vabatahtlike suuniste rakendamist.

(27)

Ehkki toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuseid seostatakse üldiselt maakasutuse kaudse muutuse riskiga, on ka erandeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid edendama selliste kavade väljatöötamist ja kasutamist, mille abil on võimalik usaldusväärselt tõendada, et teatav konkreetse projekti raames toodetud biokütuste lähteainete kogus ei tõrjunud kõrvale muu eesmärgiga tootmist. Nii võib see olla näiteks juhul, kui biokütuste tootmine on mahult võrdne lisatoodanguga, mis saavutati tänu tootlikkuse suurendamiseks tehtud investeeringutele, mille abil saavutatud tootlikkuse tasemeni ilma kõnealuste tootlikkuse edendamise kavadeta ei oleks jõutud, või juhul, kui biokütuste tootmiseks kasutatakse maad, mille maakasutuse otsene muutus ei avaldanud olulist negatiivset mõju kõnealuse maa varasematele ökosüsteemi teenustele, sealhulgas süsinikuvarude kaitsele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid uurima, kas on võimalik sätestada kriteeriumid selliste kavade kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mille abil on võimalik usaldusväärselt tõendada, et teatav konkreetse projekti raames toodetud biokütuste lähteainete kogus ei tõrjunud kõrvale tootmist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine ja et sellised biokütuste lähteained toodeti kooskõlas biokütuseid käsitlevate liidu säästlikkuse kriteeriumidega. Arvesse võib võtta vaid kava abil saavutatud tegelikule tootmise kõrvaletõrjumise vähendamisele vastavat lähteainete kogust.

(28)

Vaikeväärtuste kasutamise reeglid tuleks ühtlustada, et tagada tootjate võrdne kohtlemine, olenemata tootmiskohast. Kui kolmandatel riikidel on lubatud kasutada vaikeväärtusi, siis liidu tootjatelt nõutakse tegelike väärtuste kasutamist, kui need on vaikeväärtustest suuremad või kui asjaomane liikmesriik ei ole aruannet esitanud, suurendades seega nende halduskoormust. Seepärast tuleks kehtivaid reegleid lihtsustada, nii et vaikeväärtuste kasutamine ei oleks piiratud liidu aladega, millele on osutatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 2.

(29)

Seoses ELi toimimise lepingu jõustumisega tuleb direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ kohaselt komisjonile antud volitused viia kooskõlla ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.

(30)

Selleks et tagada direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (7).

(31)

Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette biokütuse tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatud analüüsimeetodite ja bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erandi kohandamine, samuti kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtuste kindlaksmääramine muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning transpordi eesmärgil CO2 kogumise ja kasutamise puhul.

(32)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette selliste biokütuse lähteainete ja kütuste loetelu võimalik täiendamine, mille käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel tuleks nende energiasisaldus korrutada kahega, samuti biokütuse ja biopõlevvedeliku tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning direktiivi 2009/28/EÜ III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga.

(33)

On eriti oluline, et komisjon viiks direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kohaldamisel ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(34)

Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes läbi vaatama, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste mõju piiramisel, ning kaaluma võimalusi kõnealuse mõju vähendamiseks.

(35)

On oluline, et komisjon esitab viivitamata tervikliku ettepaneku kulutõhusa ja tehnoloogia suhtes neutraalse 2020. aasta järgse poliitika kohta, millega tagada pikaajaline perspektiiv investeeringutele, mis tehakse maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga säästvatesse biokütustesse ja muudesse transpordisektori CO2-heite vähendamise vahenditesse.

(36)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga (8) selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(37)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütuse ühtne turg ning tagada nimetatud kütuse kasutamisel keskkonnakaitse miinimumnõuete järgimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/70/EÜ muutmine

Direktiivi 98/70/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„10.   „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused”– vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;

11.   „tärkliserikkad põllukultuurid”– põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);

12.   „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused”– biokütused, mille lähteained on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 7b sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega;

13.   „töötlemisjääk”– aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;

14.   „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid”– otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke.”

2)

Artiklit 7a muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse pärast esimest lõiku järgmine lõik:

„Liikmesriik võib lennunduses kasutatavate biokütuste tarnijatel lubada osaleda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuse täitmisel, tingimusel et tarnitav biokütus vastab artiklis 7b kehtestatud säästlikkuse kriteeriumidele.”;

b)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad sätestada, et teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, toodetud biokütuste maksimaalne osakaal käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamiseks ei tohi ületada direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 teise lõigu punktis d kehtestatud maksimaalset osakaalu.”;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võtab kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, milles sätestatakse liikmesriikidele käesoleva artikli lõike 4 ühetaoliseks rakendamiseks üksikasjalikud reeglid.”;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„6.   Komisjonile antakse õigus võtta hiljemalt 31. detsembriks 2017 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused, kui neid ei ole kindlaks määratud juba enne 5. oktoobrit 2015, järgmise jaoks:

a)

muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused;

b)

CO2 kogumine ja kasutamine transpordis.

7.   Lõike 1 kohase aruandluse raames tagavad liikmesriigid, et kütusetarnijad esitavad igal aastal liikmesriigi määratud asutusele aruande biokütuse tootmisviiside ja V lisa A osas liigitatud lähteainetest valmistatud biokütuste mahtude kohta ning selle kohta, milline on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate biokütuste hinnanguliste heitkoguste esialgne keskmine väärtus. Liikmesriigid edastavad kõnealused andmed komisjonile.”

3)

Artiklit 7b muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on pärast 5. oktoobrit 2015 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste puhul vähemalt 60 %. Käitist käsitatakse tööd alustanuna, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 5. oktoobril 2015 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 7d lõikele 1.”;

b)

lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

4)

Artiklit 7c muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et koostada nimekiri käesoleva lõike esimeses kahes lõigus osutatud asjakohasest ja piisavast teabest. Komisjon tagab eelkõige, et nimetatud teabe esitamine ei tekitaks ülemäärast halduskoormust ettevõtjatele üldiselt või eelkõige väikemaapidajatele, tootjate organisatsioonidele ja kooperatiividele.”;

b)

lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade (edaspidi „vabatahtlikud kavad”) kohta avaldatakse korrapäraselt ning vähemalt üks kord aastas nende sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teostab selle üle järelevalvet.

Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon riskianalüüsi või käesoleva artikli lõike 6 teises lõigus osutatud aruannete alusel täpsustada sõltumatu auditi standardeid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul.”;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.

Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse hiljemalt 6. oktoobriks 2016 ja seejärel igal aastal 30. aprilliks komisjonile aruanne, milles on hõlmatud kõik käesoleva lõike kolmandas lõigus esitatud punktid. Üldjuhul hõlmab aruanne eelmist kalendriaastat. Esimene aruanne hõlmab vähemalt kuut kuud alates 9. septembrist 2015. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse ainult selliste vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.

Hiljemalt 6. aprilliks 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud aruandeid, vaadatakse läbi selliste lõikes 4 osutatud lepingute või vabatahtlike kavade toimimine, mille kohta on vastu võetud käesoleva artikli kohane otsus, ning tehakse kindlaks parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning asjaomaste lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes analüüsitakse järgmist:

 

üldiselt:

a)

auditite sõltumatus, meetod ja sagedus, võttes arvesse nii komisjoni poolt sellega seoses asjaomase kava heakskiitmise ajal kavaga seotud dokumentides esitatut kui ka võrdlust valdkonna parimate tavadega;

b)

rikkumiste tuvastamise ja nende menetlemise meetodite olemasolu, nende kohaldamise kogemused ja läbipaistvus, pöörates erilist tähelepanu kava osaliste poolt toime pandud või väidetavalt toime pandud tõsiste rikkumiste menetlemisele;

c)

läbipaistvus, eelkõige kava kättesaadavus, toorainete päritoluriikides või -piirkondades kohaldatavatesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu, asjaomaste sertifikaatide ning auditiaruannete kättesaadavus;

d)

sidusrühmade kaasamine, eelkõige konsulteerimine põlis- ja kohalike kogukondadega enne otsuse tegemist kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal, ning vastus nende panustele;

e)

kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

f)

kava ajakohastamine seoses turuga, sertifitseeritud lähteainete ja biokütuste kogus päritoluriigi ja liigi kaupa, osalejate arv;

g)

sellise süsteemi rakendamise lihtsus ja tõhusus, mille abil teostatakse järelevalvet kava puhul selles osalejatele säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kohta antavate tõendite üle ja mis on mõeldud pettuste vältimiseks, eelkõige võimalike pettusjuhtumite ja muu eeskirjade eiramise tuvastamiseks, menetlemiseks ja edasiseks uurimiseks, ning asjakohasel juhul tuvastatud pettuste või eeskirjade eiramise juhtumite arv,

 

ning eelkõige:

h)

üksuste võimalused saada luba sertifitseerimisasutuste tunnustamiseks ja järelevalveks;

i)

sertifitseerimisasutuste tunnustamise või akrediteerimise kriteeriumid;

j)

sertifitseerimisasutuste järelevalve eeskirjad;

k)

parimate tavade edendamise hõlbustamise või parandamise võimalused.

Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Kui otsus on positiivne, siis ei keelduta käesoleva artikliga kooskõlas kehtestatud kavade vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga, mis puudutab artikli 7b lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimist.”;

d)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 7b kohaldamist seoses biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biokütust arvesse artikli 7a kohaldamisel.”

5)

Artiklit 7d muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriikide puhul lõikes 2 osutatud aruannetes ning väljaspool liitu asuvate territooriumide puhul pädevate asutuste poolt koostatud, lõikes 2 osutatud aruannetega samaväärsetes aruannetes võidakse komisjonile esitada tüüpilised põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused.

4.   Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 7b lõike 2 kohaldamisel.

5.   Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.

Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et IV lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, siis esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”;

b)

lõige 6 jäetakse välja;

c)

lõike 7 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjon vaatab IV lisa korrapäraselt läbi, et lisada põhjendatud juhtudel väärtusi samast või muust toorainest biokütuste tootmise uute viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka IV lisa C osas sätestatud metoodika muutmist eelkõige järgmistes küsimustes:

jäätmete ja jääkide arvestamise meetod;

kaassaaduste arvestamise meetod;

koostootmise arvestamise meetod ning

põllumajanduskultuuride jääkidele antud kaassaaduste seisund.

Taimsete või loomsete õlide jäätmetest toodetud biodiisli vaikeväärtused vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik. Kui komisjoni läbivaatamise käigus järeldatakse, et IV lisa tuleks täiendada, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa A, B, D ja E osas hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamiseks selliste biokütuse tootmisviiside kohta, mille spetsiifilised tegurid ei ole nimetatud lisaga veel hõlmatud, kuid mitte väärtuste eemaldamiseks ega muutmiseks.”;

d)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Komisjon võib IV lisa C osa punkti 9 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja määratlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

6)

Artikli 7e lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 7b lõikes 7, artikli 7c lõikes 2, artikli 7c lõikes 9 ning artikli 7d lõigetes 4 ja 5 osutatud komisjoni aruanded, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ning artikli 7c lõike 3 esimese ja viienda lõigu ning artikli 7d lõike 2 kohaselt esitatavad aruanded ja teave koostatakse ja edastatakse nii käesolevat direktiivi kui ka direktiivi 2009/28/EÜ silmas pidades.”

7)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid teostavad bensiini ja diislikütuse puhul artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele vastavuse järelevalvet vastavalt I ja II lisas osutatud analüüsimeetodite alusel.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Iga aasta 31. augustiks esitavad liikmesriigid aruande riigi kütusekvaliteedi andmete kohta eelmisel kalendriaastal. Komisjon kehtestab riigi kütusekvaliteedi andmete kokkuvõtliku aruande esitamise ühtse vormi rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2002. Alates 1. jaanuarist 2004 peab kõnealuse aruande vorm vastama asjakohases Euroopa standardis kirjeldatule. Lisaks esitab liikmesriik aruande oma territooriumil turustatud bensiini ja diislikütuse üldkoguste ning maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg pliivaba bensiini ja diislikütuse turustatud koguste kohta. Lisaks esitab liikmesriik igal aastal aruande oma territooriumil turustatud maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg bensiini ja diislikütuse kättesaadavuse kohta asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel.”

8)

Artikli 8a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Võttes arvesse lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemusi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirangu kütuses komisjoni seadusandliku ettepaneku alusel läbi vaadata.”

9)

Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„k)

liidus tarbitud biokütuste tootmisviisid ja mahud ning elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgne keskmine väärtus ja V lisas sätestatud tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatus. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgse keskmise väärtuse ja tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatuse üldsusele kättesaadavaks.”

10)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Lubatud analüüsimeetodite ja lubatud aururõhu erandite kohandamise kord”;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, kui see on vajalik lubatud analüüsimeetodite kohandamiseks, et tagada nende vastavus seoses I või II lisas osutatud Euroopa standardite muutmisega. Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud piirides kohandada III lisas sätestatud bensiini etanoolisisalduse aururõhu (kPA) puhul lubatud erandeid. Kõnealused delegeeritud õigusaktid ei piira artikli 3 lõike 4 alusel antud erandeid.”

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 7a lõike 6, artikli 7d lõike 7 ja artikli 10 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

12)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kütusekvaliteedi komitee, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (9) tähenduses.

2.   Biokütuste säästlikkusega seotud küsimustes artiklite 7b, 7c ja 7d alusel abistab komisjoni direktiivi 2009/28/EÜ artikli 25 lõikes 2 osutatud biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

13)

IV lisa muudetakse ja lisatakse V lisa vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2009/28/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/28/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 teise lõiku lisatakse järgmised punktid:

„p)   „jäätmed”– määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (10) artikli 3 punktile 1; ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu käesoleva mõiste alla;

q)   „tärkliserikkad põllukultuurid”– põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);

r)   „lignotselluloosmaterjal”– ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;

s)   „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal”– lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist), ning biojäätmetest saadud materjali;

t)   „töötlemisjääk”– aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;

u)   „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused”– vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;

v)   „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid”– otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;

w)   „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja biopõlevvedelikud”– biokütused ja biopõlevvedelikud, mille lähteained on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste ja biopõlevvedelike valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 17 sätestatud biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse kriteeriumidega.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”"

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eesmärkidele vastavuse saavutamisel ei või teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, toodetud biokütuse ja biopõlevvedeliku suurim ühendatud panus olla suurem kui energiakogus, mis vastab lõike 4 punktis d osutatud suurimale panusele.”;

b)

lõike 4 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

nimetaja, see tähendab esimese lõigu kohaldamisel transpordisektoris tarbitud koguenergia arvutamiseks võetakse arvesse ainult bensiini, diislikütust, maantee- ja raudteetranspordis tarbitud biokütust ja elektrienergiat, kaasa arvatud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatud elektrienergiat;”

ii)

punkti b lisatakse järgmine lause:

„Käesoleva punkti kohaldamine ei piira käesoleva lõigu punkti d ega artikli 17 lõike 1 punkti a kohaldamist;”

iii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

punktide a ja b kohaldamisel taastuvatest energiaallikatest toodetud ja kõikides elektrisõidukite liikides tarbitud ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatud elektrienergia panuse arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada valikuliselt kas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu oma riigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja elektriliste raudteetranspordivahendite tarbitud elektrienergia arvutamiseks arvestatakse seda tarbimist 2,5 korda suuremana taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia sisendkogusest. Punktis b nimetatud elektriliste maanteesõidukite tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia arvutamiseks arvestatakse seda tarbimist viis korda suuremana taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia sisendkogusest.”;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„d)

biokütuste arvutamisel võib numeraatoris teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, toodetud biokütuse osakaal olla mitte suurem kui 7 % energia lõpptarbimisest liikmesriikide transpordisektoris aastal 2020.

IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuseid ei võeta käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud piirmääras arvesse.

Liikmesriigid võivad otsustada, et põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, välja arvatud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest, toodetud biokütuse energia osakaalu ei võeta käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud piirmääras arvesse, tingimusel et

i)

on kontrollitud vastavust artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavalt artiklile 18 ning

ii)

neid põllukultuure kasvatati maal, mis on hõlmatud V lisa C osa punktiga 8, ja V lisa C osa punktis 7 sätestatud vastav soodustustegur „eB” lisati kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutusse, et näidata vastavust artikli 17 lõikele 2.

e)

iga liikmesriik püüab saavutada eesmärki, et nende territooriumil oleks IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste tarbimine miinimumtasemel. Selleks püstitab iga liikmesriik 6. aprilliks 2017 riikliku eesmärgi, mida ta püüab saavutada. Sellise eesmärgi kontrollväärtuseks on energiasisalduse põhjal arvestatuna 0,5 protsendipunkti kõikides transpordiliikides kasutatava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalust 2020. aastal, millele on osutatud esimeses lõigus, mis tuleb katta IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste abil. Lisaks võib riikliku eesmärgi täitmisel arvesse võtta biokütuseid, mida valmistatakse IX lisas loetlemata lähteainetest, mille riiklikud pädevad asutused on määratlenud kui jäätmed, jäägid, toiduks mittekasutatavad tselluloosmaterjalid või lignotselluloosmaterjalid ja mida kasutatakse olemasolevates käitistes enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1513 (11) vastuvõtmist.

Liikmesriigid võivad püstitada madalama riikliku eesmärgi kui 0,5 protsendipunkti kontrollväärtus, tuginedes ühele või mitmele järgmistest põhjustest:

i)

objektiivsed tegurid, näiteks piiratud potentsiaal IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest säästlikult biokütuste tootmiseks või selliste biokütuste piiratud kättesaadavus turul kulutõhusa hinnaga;

ii)

riigi transpordikütuste turu tehniline või klimaatiline eripära, näiteks maanteesõidukipargi koosseis ja seisukord, või

iii)

riiklik poliitika, mille alusel eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et stimuleerida energiatõhusust ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris.

Riiklike eesmärkide püstitamisel esitavad liikmesriigid olemasoleva teabe IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste tarbitud koguste kohta.

IX lisas loetletud lähteainetest kütuste tootmise edendamise poliitika kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 4 kehtestatud jäätmehierarhiat, sealhulgas selle sätteid, mis käsitlevad olelusringil põhinevat lähenemist eri jäätmevoogude tekitamise ja käitlemise üldmõjule.

Komisjon avaldab vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 24:

liikmesriikide riiklikud eesmärgid,

võimaluse korral liikmesriikide kavad riiklike eesmärkide saavutamiseks,

kui see on kohaldatav, põhjused liikmesriigi poolt kontrollväärtusest erineva riikliku eesmärgi püstitamiseks, millest on teavitatud kooskõlas direktiivi (EL) 2015/1513 artikli 4 lõikega 2, ning

kokkuvõtva aruande liikmesriikide edusammudest nende riiklike eesmärkide saavutamisel;

f)

esimeses lõigus sätestatud eesmärgile vastavuse saavutamiseks loetakse IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste energiasisaldus tegelikust kaks korda suuremaks.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.9.2015, lk 1).”"

c)

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab asjakohasel juhul hiljemalt 31. detsembriks 2017 ettepaneku, milles lubatakse teatud tingimustel arvesse võtta kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, mida kasutatakse kõikide elektrisõidukite käitamiseks ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Minimeerimaks ohtu, et ühte saadetist deklareeritakse liidus rohkem kui üks kord, püüavad liikmesriigid ja komisjon tugevdada koostööd riiklike süsteemide vahel ning riiklike süsteemide ja artikli 18 kohaselt kehtestatud vabatahtlike kavade vahel, sealhulgas asjakohasel juhul teavet vahetades. Selleks et vältida materjalide kavatsuslikku muutmist või äraviskamist selleks, et neile kohalduks IX lisa, edendavad liikmesriigid niisuguste süsteemide väljatöötamist ja kasutamist, mis võimaldavad lähteainete ja nendest saadavate biokütuste kindlakstegemist ja jälgimist kogu väärtusahelas. Liikmesriigid tagavad, et pettuse avastamise korral võetakse asjakohased meetmed. Liikmesriigid esitavad nende poolt võetud meetmete kohta aruande hiljemalt 31. detsembriks 2017 ja seejärel iga kahe aasta tagant, juhul kui nad ei ole usaldusväärsuse ja pettustevastase kaitse kohta esitanud samaväärset teavet artikli 22 lõike 1 punkti d kohaselt koostatud aruannetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisa A osas esitatud lähteainete loetelu, lisades, ent mitte eemaldades lähteaineid. Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga IX lisa A osas esitatud loetelule lisatava lähteaine kohta. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, ning peab toetama järeldust, et konkreetne lähteaine ei tekita täiendavat nõudlust maa järele ega moonuta oluliselt (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turgu, et see võimaldab võrreldes fossiilsete kütustega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning et sellel puudub kahjuliku mõju oht keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.”

3)

Artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.”

4)

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise ja kehtestada vastava korra. Ülekantud kogus

a)

arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusest, mida võetakse arvesse ülekandva liikmesriigi artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete järgimise hindamisel, ja

b)

lisatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse ülekannet vastu võtva liikmesriigi artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete järgimise hindamisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkuleppeid artikli 3 lõigete 1, 2 ja 4 osas võib sõlmida üheks või mitmeks aastaks. Nendest teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad. Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda.”

5)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste ja biopõlevvedelike kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vähemalt 60 % pärast 5. oktoobrit 2015 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste ja biopõlevvedelike puhul. Käitist käsitatakse tööd alustanuna, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse või biopõlevvedeliku tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 5. oktoobril 2015 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste ja biopõlevvedelike kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste ja biopõlevvedelike kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 19 lõikele 1.”;

b)

lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

6)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et koostada nimekiri käesoleva lõike esimeses kahes lõigus osutatud asjakohasest ja piisavast teabest. Komisjon tagab eelkõige, et nimetatud teabe esitamine ei tekitaks ülemäärast halduskoormust ettevõtjatele üldiselt või eelkõige väikemaapidajatele, tootjate organisatsioonidele ja kooperatiividele.”;

b)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomasstoodete tootmise standardid, sisaldavad täpseid andmeid artikli 17 lõike 2 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tõestatakse, et biokütuste või biopõlevvedelike saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Komisjon võib otsustada, et nimetatud kavad sisaldavad täpseid andmeid, mis annavad teavet meetmete kohta, mida on võetud niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste kohta. Komisjon võib samuti tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse artikli 17 lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel.”;

c)

lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade (edaspidi „vabatahtlikud kavad”) kohta avaldatakse korrapäraselt ning vähemalt üks kord aastas nende sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teostab selle üle järelevalvet.

Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon riskianalüüsi või käesoleva artikli lõike 6 teises lõigus osutatud aruannete alusel täpsustada sõltumatu auditi standardeid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul.”;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.

Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse hiljemalt 6. oktoobriks 2016 ja seejärel igal aastal 30. aprilliks komisjonile aruanne, milles on hõlmatud kõik käesoleva lõike kolmandas lõigus esitatud punktid. Üldjuhul hõlmab aruanne eelmist kalendriaastat. Esimene aruanne hõlmab vähemalt kuut kuud alates 9. septembrist 2015. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse ainult selliste vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.

Hiljemalt 6. aprilliks 2017 ja seejärel artikli 23 lõike 3 kohaselt esitatavates aruannetes esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud aruandeid, vaadatakse läbi selliste lõikes 4 osutatud lepingute või vabatahtlike kavade toimimine, mille kohta on vastu võetud käesoleva artikli kohane otsus, ning tehakse kindlaks parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning asjaomaste lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes analüüsitakse järgmist:

 

üldiselt:

a)

auditite sõltumatus, meetod ja sagedus, võttes arvesse nii komisjoni poolt sellega seoses asjaomase kava heakskiitmise ajal kavaga seotud dokumentides esitatut kui ka võrdlust valdkonna parimate tavadega;

b)

rikkumiste tuvastamise ja nende menetlemise meetodite olemasolu, nende kohaldamise kogemused ja läbipaistvus, pöörates erilist tähelepanu kava osaliste poolt toime pandud või väidetavalt toime pandud tõsiste rikkumiste menetlemisele;

c)

läbipaistvus, eelkõige kava kättesaadavus, toorainete päritoluriikides või -piirkondades kohaldatavatesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu, asjaomaste sertifikaatide ning auditiaruannete kättesaadavus;

d)

sidusrühmade kaasamine, eelkõige konsulteerimine põlis- ja kohalike kogukondadega enne otsuse tegemist kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal, ning vastus nende panustele;

e)

kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

f)

kava ajakohastamine seoses turuga, sertifitseeritud lähteainete ja biokütuste kogus päritoluriigi ja liigi kaupa, osalejate arv;

g)

sellise süsteemi rakendamise lihtsus ja tõhusus, mille abil teostatakse järelevalvet kava puhul selles osalejatele säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kohta antavate tõendite üle ja mis on mõeldud pettuste vältimiseks, eelkõige võimalike pettusjuhtumite ja muu eeskirjade eiramise tuvastamiseks, menetlemiseks ja edasiseks uurimiseks, ning asjakohasel juhul tuvastatud pettuste või eeskirjade eiramise juhtumite arv,

 

ning eelkõige:

h)

üksuste võimalused saada luba sertifitseerimisasutuste tunnustamiseks ja järelevalveks;

i)

sertifitseerimisasutuste tunnustamise või akrediteerimise kriteeriumid;

j)

sertifitseerimisasutuste järelevalve eeskirjad;

k)

parimate tavade edendamise hõlbustamise või parandamise võimalused.

Komisjon avaldab vabatahtlike kavade kohta koostatud aruanded artiklis 24 osutatud läbipaistvusplatvormil kas kokkuvõtlikul kujul või vajaduse korral tervikuna.

Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Kui otsus on positiivne, siis ei keelduta käesoleva artikliga kooskõlas kehtestatud kava vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga, mis puudutab artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimist.”;

e)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 17 kohaldamist seoses biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biokütust arvesse artikli 17 lõike 1 kohaldamisel.”

7)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriikide puhul lõikes 2 osutatud aruannetes ning väljaspool liitu asuvate territooriumide puhul pädevate asutuste poolt koostatud, lõikes 2 osutatud aruannetega samaväärsetes aruannetes võidakse komisjonile esitada tüüpilised põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused.

4.   Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste ja biopõlevvedelike lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 17 lõike 2 kohaldamisel.

5.   Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande V lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.

Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et V lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, siis esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”;

b)

lõige 6 jäetakse välja;

c)

lõike 7 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjon vaatab V lisa korrapäraselt läbi, et lisada põhjendatud juhtudel väärtusi samast või muust toorainest biokütuste tootmise uute viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas sätestatud metoodika muutmist eelkõige järgmistes küsimustes:

jäätmete ja jääkide arvestamise meetod,

kaassaaduste arvestamise meetod,

koostootmise arvestamise meetod ning

põllumajanduskultuuride jääkidele antud kaassaaduste seisund.

Taimsete või loomsete õlide jäätmetest toodetud biodiisli vaikeväärtused vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik. Kui komisjoni läbivaatamise käigus järeldatakse, et V lisa tuleks täiendada, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte V lisa A, B, D ja E osas hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamiseks selliste biokütuse ja biopõlevvedeliku tootmisviiside kohta, mille spetsiifilised tegurid ei ole nimetatud lisaga veel hõlmatud, kuid mitte väärtuste eemaldamiseks ega muutmiseks.”;

d)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Komisjon võib V lisa C osa punkti 9 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja määratlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

8)

Artikkel 21 jäetakse välja.

9)

Artikli 22 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste väljatöötamine ja osakaal, sealhulgas ressursside hindamine, keskendudes toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise jätkusuutlikkusega seotud aspektidele, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;”

b)

lisatakse järgmine punkt:

„o)

biokütuste ja biopõlevvedelike kogused iga VIII lisa A osas loetletud lähteainerühmale vastava energiaühiku kohta, mida liikmesriik on arvesse võtnud artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud eesmärkidele vastavuse saavutamiseks.”

10)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 viimane lause jäetakse välja;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Biokütuste ja biopõlevvedelike kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevas aruandes kasutab komisjon liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 22 lõike 1 punktiga o teatatud koguseid, sealhulgas maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgseid keskmiseid väärtusi ja selle ulatust, võttes aluseks VIII lisas sätestatud tundlikkusanalüüsi. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgse keskmise väärtuse ja tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatuse üldsusele kättesaadavaks. Lisaks hindab komisjon, kas ja kuidas muutuks otsese heitkoguste vähenemise prognoos, kui kaassaadusi võetaks arvesse asendusmeetodi abil.”;

c)

lõike 5 punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste kättesaadavus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise mõju hindamine, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;

f)

teave kõigi tootmisviisidega seotud maakasutuse kaudset muutust käsitlevate olemasolevate teadusuuringute tulemuste kohta ja nende analüüs, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on võimalik vähendada maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste hinnanguliste väärtuste määramise aluseks oleva analüüsi juures täheldatud ebakindlust, ja kas on võimalik arvesse võtta liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju, ning

g)

tehnika areng ning muudest kui toiduks kasutatavatest eriotstarbelistest peamiselt energia tootmiseks kasvatatavatest kultuuridest liidus toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kasutust, majanduslikke ja keskkonnaalaseid mõjusid käsitlevate andmete kättesaadavus liidus.”;

d)

lõike 8 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

seoses artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärkidega ülevaade, milles käsitletakse järgmisi aspekte:

i)

eesmärgi saavutamiseks rakendatavate meetmete kulutõhusus;

ii)

hinnang eesmärkide saavutamise teostatavusele, tagades samas biokütuste säästva tootmise liidus ja kolmandates riikides, ja võttes arvesse majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid mõjusid, sealhulgas kaudset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ning teise põlvkonna biokütuste kaubanduslikku kättesaadavust;

iii)

eesmärkide rakendamise mõju toiduainete taskukohase hinnaga kättesaadavusele;

iv)

elektri-, hübriid- ja vesinikmootoriga sõidukite kaubanduslik kättesaadavus ning transpordisektoris kasutatava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks valitud metoodika;

v)

spetsiifiliste turutingimuste hindamine, võttes arvesse eelkõige turge, kus transpordis kasutatavad kütused moodustavad üle poole energia lõpptarbimisest, ning turge, mis täielikult sõltuvad biokütuste impordist;”.

11)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab taastuvate energiaallikate komitee, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (12) tähenduses.

2.   Biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkusega seotud küsimustes abistab komisjoni biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 3 lõike 5, artikli 5 lõike 5 ja artikli 19 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

13)

V lisa muudetakse ning lisatakse VIII ja IX lisa vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

Läbivaatamine

1.   Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab hinnangut muudest kui maakasutusest pärinevatest lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest pärinevate kulutõhusate biokütuste vajalike koguste kättesaadavuse kohta liidu turul aastaks 2020 ning nende keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta, käsitledes vajadust kehtestada lisakriteeriumid selliste kütuste jätkusuutlikkuse tagamiseks, ning parimatel kättesaadavatel teaduslikel andmetel põhinevat hinnangut biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. Aruandele lisatakse asjakohasel juhul ettepanekud edasiste meetmete võtmiseks, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande, milles vaatab parimate uusimate teaduslike tõendite alusel läbi

a)

käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete tõhususe biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel. Sellega seoses sisaldab aruanne ka uusimat kättesaadavat teavet peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste modelleerimise tulemusi, sealhulgas teavet, mis käsitleb mõõdetud suundumusi põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamist ning täheldatud üleilmset maakasutuse muutust ja raadamise määra ning liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju, kaasates sellesse läbivaatamisprotsessi sidusrühmad;

b)

selliste stiimulite tõhususe, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikele 4 kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest, sealhulgas selle, kas on oodata, et IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütused moodustavad 2020. aastal liidus tervikuna kõikides transpordiliikides tarbitava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalust energiasisalduse põhjal arvestatuna 0,5 protsendipunkti;

c)

biomassi kasvava nõudluse mõju biomassi kasutavatele valdkondadele;

d)

võimaluse koostada kriteeriumid niisuguste maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste ja biopõlevvedelike kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mida toodetakse kooskõlas direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, et ajakohastada vajaduse korral direktiivi 98/70/EÜ V lisa ja direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa;

e)

võimalikud majanduslikud ja keskkonnaalased eelised ja riskid, mis kaasnevad muude kui toiduks kasutatavate eriotstarbeliste kultuuride, mida kasvatatakse peamiselt energia tootmiseks, laialdasema tootmise ja kasutamisega, kasutades ka olemasolevate projektide andmeid;

f)

bioetanooli ja biodiisli suhtelise osakaalu liidu turul ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu bensiinis. Komisjon hindab ka tegureid, mis mõjutavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu bensiinis, nagu ka võimalikke kasutamistõkkeid. Nimetatud hindamises tuleks arvesse võtta kulusid, kütusestandardeid, infrastruktuuri ja ilmastikutingimusi. Vajaduse korral võib komisjon esitada soovitusi, kuidas tuvastatud tõkked kõrvaldada;

g)

millised liikmesriigid on otsustanud kohaldada piirmäära selliste biokütuste kogusele, mis on toodetud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, et saavutada direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärk, ning kas direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärgi rakendamise või saavutamisega on tekkinud probleeme. Komisjon hindab ka seda, millisel määral tarnitakse teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuseid, et täita direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärk sellistest tasemetest kõrgemal, mis võivad aidata saavutada direktiivi 2009/28/EÜ eesmärke. Nimetatud hindamine hõlmab liikmesriikide lähenemisviisi maakasutuse kaudse muutuse mõju ja kulutõhususe hindamist.

Aruandes esitatakse asjakohasel juhul ka teavet rahastamis- ja muude meetmete kättesaadavuse kohta, millega toetatakse liikumist selle poole, et saavutada liidus kõikides transpordiliikides tarbitava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalus IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütuste 0,5-protsendipunktine osakaal, arvestatuna energiasisalduse põhjal, nii pea kui võimalik, juhul kui see on tehniliselt teostatav ja majandusklikult tasuv.

Asjakohasel juhul lisatakse esimeses lõigus osutatud aruandele parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel põhinev seadusandliku akti eelnõu, millega

a)

lisatakse direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sobivatele säästlikkuse kriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kohandatud hinnangulist heidet arvestavad tegurid;

b)

esitatakse ettepanekud edasiste meetmete võtmiseks pettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, sealhulgas lisameetmete võtmiseks liidu tasandil;

c)

edendatakse säästvaid biokütuseid pärast 2020. aastat tehnoloogiliselt neutraalsel viisil 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus.

3.   Komisjon esitab juhul, kui see on direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 teise lõigu ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 teise lõigu kohaste vabatahtlike kavade kohta esitatud aruannete valguses kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta kõnealuste direktiivide vabatahtlikke kavasid puudutavaid sätteid, et edendada parimaid tavasid.

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. septembriks 2017. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike meetmete teksti. Sellega seoses teatavad liikmesriigid komisjonile oma direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punkti e kohaselt kehtestatud riiklikud eesmärgid ja, kui see on asjakohane, riikliku eesmärgi erinevuse võrreldes selles osutatud kontrollväärtusega ning selle põhjused.

2020. aastal esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma vastavatest edusammudest direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punkti e kohaste riiklike eesmärkide saavutamisel, põhjendades kõiki vajakajäämisi.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 9. september 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  ELT C 198, 10.7.2013, lk 56.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 9. detsembri 2014. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 50, 12.2.2015, lk 1). Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuli 2015. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


I LISA

Direktiivi 98/70/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

IV lisa C osa punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heitkoguse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB , (1)

kus

el

=

maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta); põllumaa (2) ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa (3) loetakse üheks maakasutuseks;

CSR

=

süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA

=

nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta 20 aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem;

P

=

põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas), ning

eB

=

soodustustegur 29 gCO2eq/MJ biokütuse korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud, punktis 8 sätestatud tingimustel.

(1)  Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol), on võrdne väärtusega 3,664."

(2)  Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust."

(3)  Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).”"

2)

Lisatakse järgmine lisa:

„V LISA

A osa. Maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva biokütuste hinnangulised heitkogused (gCO2eq/MJ) (4)

Lähteainerühm

Keskmine (5)

Tundlikkusanalüüsi abil leitud protsentiilide määr (6)

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid

12

8–16

Suhkrukultuurid

13

4–17

Õlikultuurid

55

33–66

B osa. Biokütused, mille puhul hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkogused loetakse võrdseks nulliga

Järgmistest lähteainerühmadest toodetud biokütuste puhul loetakse maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused võrdseks nulliga:

1)

lähteained, mida ei ole loetletud käesoleva lisa A osas;

2)

lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks (7). Sellisel juhul tuleks maakasutuse otsesest muutusest tingitud heitkoguse väärtus (el ) arvutada vastavalt IV lisa C osa punktile 7.

(4)

(+)

Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. Suur osa lisas esitatud väärtustest sõltub mitmesugustest selle prognoosimiseks väljatöötatud majanduslikes mudelites kasutatavatest eeldustest (näiteks kõrvalsaaduste töötlemine, saagikuse muutused, süsinikuvarud ja teiste saaduste kõrvaletõrjumine). Kuigi seetõttu ei ole võimalik täielikult kindlaks teha selliste hinnanguliste väärtuste ebakindluse määra, viidi põhiparameetrite juhuslikul varieeruvusel põhinevate tulemuste alusel läbi tundlikkusanalüüs, nn Monte Carlo analüüs.

(7)

(++)

Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).”


(5)  Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist.

(6)  Siin esitatud määr kajastab 90 % tulemustest, mis saadi, kasutades analüüsi 5. ja 95. protsentiili väärtusi. 5. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 5 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus alla 8, 4 ja 33 gCO2eq/MJ). 95. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 95 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus üle 16, 17 ja 66 gCO2eq/MJ).


II LISA

Direktiivi 2009/28/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

V lisa C osa punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heitkoguse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB, (1)

kus

el

=

maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse või biopõlevvedeliku energia ühiku (megadžaul) kohta); põllumaa (2) ja pikaajalise taimekultuuri all olev maa (3) loetakse üheks maakasutuseks;

CSR

=

nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA

=

nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta 20 aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem;

P

=

põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või biopõlevvedeliku energiana maaühiku pindala kohta aastas), ning

eB

=

soodustustegur 29 gCO2eq/MJ biokütuse või muu biopõlevvedeliku korral, kui biomass saadakse rikutud maalt, mis on taastatud, punktis 8 sätestatud tingimustel.

(1)  Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol), on võrdne väärtusega 3,664."

(2)  Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust."

(3)  Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).”"

2)

Lisatakse järgmine lisa:

„VIII LISA

A osa. Biokütuste ja biopõlevvedelike lähteainetega seotud hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkogused (gCO2eq/MJ) (4)

Lähteainerühm

Keskmine (5)

Tundlikkusanalüüsi abil leitud protsentiilide määr (6)

Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid

12

8–16

Suhkrukultuurid

13

4–17

Õlikultuurid

55

33–66

B osa. Biokütused ja biopõlevvedelikud, mille puhul hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkogused loetakse võrdseks nulliga

Järgmiste kategooriate lähteainetest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike puhul loetakse hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused võrdseks nulliga:

1)

lähteained, mida ei ole loetletud käesoleva lisa A osas;

2)

lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks (7). Sellisel juhul tuleks maakasutuse otsesest muutusest tingitud heitkoguste väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7.

(4)

(+)

Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. Suur osa lisas esitatud väärtustest sõltub mitmesugustest selle prognoosimiseks väljatöötatud majanduslikes mudelites kasutatavatest eeldustest (näiteks kõrvalsaaduste töötlemine, saagikuse muutused, süsinikuvarud ja teiste saaduste kõrvaletõrjumine). Kuigi seetõttu ei ole võimalik täielikult kindlaks teha selliste hinnanguliste väärtuste ebakindluse määra, viidi põhiparameetrite juhuslikul varieeruvusel põhinevate tulemuste alusel läbi tundlikkusanalüüs, nn Monte Carlo analüüs.

(7)

(++)

Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).”

3)

Lisatakse järgmine lisa:

„IX LISA

A osa. Lähteained ja kütused, mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

a)

Vetikad, kui need on kasvatatud tiikides oleval maal või fotosünteesil põhinevates bioreaktorites.

b)

Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud kodumajapidamisjäätmetes, millele kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu eesmärgid.

c)

Eramajapidamistest kogutud, direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 11 määratletud liigiti kogumist.

d)

Tööstusjäätmete biomassi osa, mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas, sealhulgas jae- ja hulgikaubandusest ning põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjal, välja arvatud käesoleva lisa B osas loetletud lähteained.

e)

Õled.

f)

Loomasõnnik ja reoveesete.

g)

Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

h)

Tallõli pigi.

i)

Toorglütserool.

j)

Suhkruroo pressimisjäätmed.

k)

Viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete.

l)

Pähklikoored.

m)

Teraviljakestad.

n)

Maisiteradest puhastatud maisitõlvikud.

o)

Metsanduse ja metsatööstuse jäätmete ja jääkainete biomassi osa, st puukoor, oksad, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadused, lehed, okkad, puuladvad, saepuru, puitlaastud, must leelis, pruun leelis, kiusetted, ligniin ja tallõli.

p)

Muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis s.

q)

Muu lignotselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis r, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

r)

Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused.

s)

Süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil, kui energiaallikas on taastuv vastavalt artikli 2 teise lõigu punktile a.

t)

Bakterid, kui energiaallikas on taastuv vastavalt artikli 2 teise lõigu punktile a.

B osa. Lähteained, mille artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega:

a)

Kasutatud toiduõli.

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (8) kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasv.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).”"


(5)  Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist.

(6)  Siin esitatud määr kajastab 90 % tulemustest, mis saadi, kasutades analüüsi 5. ja 95. protsentiili väärtusi. 5. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 5 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus alla 8, 4 ja 33 gCO2eq/MJ). 95. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 95 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus üle 16, 17 ja 66 gCO2eq/MJ).


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/30


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1514,

14. september 2015,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) eriti selle artikli 14 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Nõukogu teostatud läbivaatamise tulemusel tuleks lisas esitatud kandeid muuta ja üks surnud isikut käsitlev kanne kustutada.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. september 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.


LISA

I.

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetelust jäetakse välja järgmine isik:

Isikud

72.

Oleksiy Borisovych MOZGOVY

II.

Kanded määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud järgmiste isikute ja ühe üksuse kohta asendatakse alltoodud kannetega:

Isikud

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

Sergey Valeryevich AKSYONOV,

Sergei Valerievich AKSENOV (Сер Валерьевич AKCëHOB),

Serhiy Valeriyovych AKSYONOV (Сергiй Валерiйович Аксьонов)

Sünniaeg: 26.11.1972.

Sünnikoht: Beltsy (Bălți), Moldova Vabariik

Aksyonov valiti Krimmi Ülemraadas 27. veebruaril 2014 venemeelsete relvastatud isikute juuresolekul „Krimmi peaministriks”. Oleksandr Turchynov kuulutas 1. märtsil 2014 tema „valimise” põhiseaduse vastaseks. Aksyonov tegi aktiivselt lobitööd 16. märtsiks 2014 kavandatud „referendumi” toetuseks. Alates 9. oktoobrist 2014 on ta „Krimmi Vabariigi” nn juht.

Venemaa Riiginõukogu presiidiumi liige.

17.3.2014

2.

Vladimir Andreevich Konstantinov

(Владимир Андреевич Константинов)

Sünniaeg: 19.11.1956.

Sünnikoht: Vladimirovka (teise nimega Vladimirovca), Slobozia oblast, Moldova NSV (nüüdne Moldova Vabariik) või

Bogomol, Moldova NSV

Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemnõukogu spiikrina etendas Konstantinov olulist rolli Ülemraadas langetatud otsuste juures, mis käsitlesid Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustavat „referendumit”, ning kutsus valijaid hääletama Krimmi iseseisvuse poolt.

17.3.2014

3.

Rustam Ilmirovich Temirgaliev

(Рустам Ильмирович Темиргалиев)

Sünniaeg: 15.8.1976

Sünnikoht: Ulan-Ude, Burjaatia ANSV

(Vene NFSV)

Krimmi ministrite nõukogu endise aseesimehena etendas Temirgaliev olulist rolli Ülemraadas langetatud otsuste juures, mis käsitlesid Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustavat „referendumit”. Ta tegi aktiivselt lobitööd Krimmi ühendamiseks Venemaa Föderatsiooniga.

17.3.2014

4.

Denis Valentinovich Berezovskiy

(Денис Валентинович Березовский)

Sünniaeg: 15.7.1974

Sünnikoht: Harkov, Ukraina NSV

Berezovskiy nimetati 1. märtsil 2014 Ukraina mereväe ülemaks, kuid ta andis ametivande Krimmi relvajõududele, murdes oma eelnevat vannet Ukraina mereväele.

Seejärel nimetati ta Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku aseülemaks.

17.3.2014

5.

Aleksei Mikhailovich Chaliy

(Алексей Михайлович Чалый)

Sünniaeg: 13.6.1961

Sünnikoht: Moskva või Sevastopol

Chaliy sai 23. veebruaril 2014 rahva heakskiidul Sevastopoli linnapeaks ja võttis selle „mandaadi” vastu. Ta tegi aktiivselt kampaaniatööd selle nimel, et Sevastopolist saaks pärast 16. märtsiks 2014 kavandatud referendumit Venemaa Föderatsiooni eraldi üksus. Ta allkirjastas lepingu, mis käsitles Krimmi annekteerimist Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Sevastopoli linna seadusandliku kogu esimees.

17.3.2014

6.

Pyotr Anatoliyovych Zima

(Пётр Анатольевич Зима)

Sünniaeg: 29.3.1965

„Peaminister” Aksyonov nimetas Zima 3. märtsil 2014 Krimmi julgeolekuteenistuse uueks juhiks ja Zima võttis selle ametikoha vastu. Ta on andnud Venemaa luureteenistusele (SBU) olulist teavet, sealhulgas andmebaasi. See sisaldas teavet Euro-Maidani aktivistide ja Krimmi inimõiguste kaitsjate kohta. Ta etendas olulist rolli, et takistada Ukraina ametivõimudel Krimmi territooriumi kontrollida. 11. märtsil 2014 kuulutasid endised Krimmi julgeolekuteenistuse (SBU) ametnikud välja Krimmi sõltumatu julgeolekuteenistuse moodustamise.

17.3.2014

7.

Yuriy Gennadyevich Zherebtsov

(Юрий Геннадиевич Жеребцов)

Sünniaeg: 19.11.1969.

Sünnikoht: Izmail, Odessa oblast, Ukraina NSV või Odessa.

Krimmi Ülemraada spiikri nõunik, üks peamisi 16. märtsil 2014 toimunud Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastase „referendumi” korraldajaid. „Krimmi Vabariigi” ühiskondliku koja liige.

17.3.2014

8.

Sergey Pavlovych Tsekov

(Сергей Павлович Цеков)

Sünniaeg: 29.9.1953 või 23.9.1953.

Sünnikoht: Simferoopol

Ülemraada asespiiker; Tsekov algatas koos Sergey Aksyonoviga Krimmi Autonoomse Vabariigi valitsuse ebaseadusliku laialisaatmise. Ta kaasas sellesse aktsiooni Vladimir Konstantinovi, ähvardades teda ametist tagandamisega. Ta tunnistas avalikult, et kutse Vene sõduritele võtta üle Krimmi Ülemraada algatasid Krimmist pärit parlamendiliikmed. Ta oli üks esimesi Krimmi juhte, kes esitas avalikult üleskutse liita Krimm Venemaaga.

Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu liige „Krimmi Vabariigist”.

17.3.2014

9.

Ozerov, Viktor Alekseevich

(Виктор Алексеевич Озеров)

Sünniaeg: 5.1.1958

Sünnikoht: Abakan, Hakassia

Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees.

Ozerov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomisjoni nimel Vene vägede kasutamist Ukrainas.

17.3.2014

10.

Dzhabarov, Vladimir Michailovich

(Владимир Михайлович Джабаров)

Sünniaeg: 29.9.1952

Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni esimene aseesimees.

Dzhabarov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni nimel Vene vägede kasutamist Ukrainas.

17.3.2014

11.

Klishas, Andrei Aleksandrovich

(Андрей Александрович Клишас)

Sünniaeg: 9.11.1972

Sünnikoht: Sverdlovsk

Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu põhiseaduskomisjoni esimees.

Klishas toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas. Avalikes esinemistes püüdis Klishas õigustada Venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas, väites et „Ukraina president toetab Krimmi ametivõimude taotlust Venemaa Föderatsiooni presidendile saata Krimmi kodanike kaitseks igakülgset abi”.

17.3.2014

12.

Ryzhkov, Nikolai Ivanovich

(Николай Иванович Рыжков)

Sünniaeg: 28.9.1929.

Sünnikoht: Dulejevka, Donetski oblast, Ukraina NSV.

Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu föderatsiooniküsimuste, regionaalpoliitika ja põhjapoolsete alade komisjoni liige.

Ryzhkov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.

17.3.2014

13.

Bushmin, Evgeni Viktorovich

(Евгений Викторович Бушмин)

Sünniaeg: 4.10.1958

Sünnikoht: Lopatino, Sergachiisky oblast, Vene NFSV.

Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu asespiiker.

Bushmin toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.

17.3.2014

14.

Totoonov, Aleksandr Borisovich

(Александр Борисович Тотоонов)

Sünniaeg: 3.4.1957

Sünnikoht: Ordžonikidze, Põhja-Osseetia

Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu kultuuri-, teadus- ja infokomisjoni liige.

Totoonov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.

17.3.2014

15.

Panteleev, Oleg Evgenevich

(Олег Евгеньевич Пантелеев)

Sünniaeg: 21.7.1952

Sünnikoht: Zhitnikovskoe, Kurgani oblast

Föderatsiooninõukogu parlamendiküsimuste komisjoni endine esimene aseesimees.

Panteleev toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.

17.3.2014

16.

Mironov, Sergei Mikhailovich

(Сергей Михайлович Миронов)

Sünniaeg: 14.2.1953

Sünnikoht: Puškin, Leningradi oblast

Riigiduuma nõukogu liige; Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma fraktsiooni „Õiglane Venemaa” juht.

Algatas seaduseelnõu, mis võimaldab Venemaa Föderatsioonil võtta Vene kodanike kaitsmise ettekäändel oma koosseisu välisriigi territooriume ilma vastava riigi nõusoleku või rahvusvahelise lepinguta.

17.3.2014

17.

Zheleznyak, Sergei Vladimirovich

(Сергей Владимирович Железняк)

Sünniaeg: 30.7.1970

Sünnikoht: Peterburi (endine Leningrad)

Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma asespiiker.

Toetab aktiivselt Vene relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Juhtis isiklikult meeleavaldust, millega toetati Venemaa relvajõudude kasutamist Ukrainas.

17.3.2014

18.

Slutski, Leonid Eduardovich

(Леонид Эдуардович Слуцкий)

Sünniaeg: 4.1.1968

Sünnikoht: Moskva

Riigiduuma Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) küsimuste komisjoni esimees (Venemaa liberaaldemokraatliku partei liige).

Toetab aktiivselt Vene relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.

17.3.2014

19.

Vitko, Aleksandr Viktorovich

(Александр Викторович Витко)

Sünniaeg: 13.9.1961

Sünnikoht: Vitebsk (Valgevene NSV)

Musta mere laevastiku ülem, viitseadmiral.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.

17.3.2014

20.

Sidorov, Anatoliy Alekseevich

(Анатолий Алексеевич Сидоров)

Sünniaeg: 2.7.1958.

Sünnikoht: Siva, Permi oblast, NSVL

Venemaa Lääne sõjaväeringkonna, mille üksused on Krimmi saadetud, ülem. Ta on vastutav Krimmis Venemaa sõjalise kohaloleku selle osa eest, mis õõnestab Ukraina suveräänsust, ja abistas Krimmi ametivõime „referendumi” ettevalmistuste ja Venemaa koosseisu liitmise vastaste avalike meeleavalduste takistamisel.

17.3.2014

21.

Galkin, Viktorovich Aleksandr

(Александр Викторович Галкин)

Sünniaeg: 22.3.1958.

Sünnikoht: Ordžonikidze, Põhja-Osseetia ANSV

Venemaa Lõuna sõjaväeringkond, mille üksused on Krimmi saadetud; Galkin on Musta mere laevastiku ülem; suur osa vägede liikumisest Krimmi on toimunud läbi Lõuna sõjaväeringkonna.

Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna ülem. Need relvajõud on saadetud Krimmi. Ta on vastutav Krimmis Venemaa sõjalise kohaloleku selle osa eest, mis õõnestab Ukraina suveräänsust, ja abistas Krimmi ametivõime „referendumi” ettevalmistuste ja Venemaa koosseisu liitmise vastaste avalike meeleavalduste takistamisel. Lisaks kuulub Musta mere laevastik Lõuna sõjaväeringkonna kontrolli alla.

17.3.2014

22.

Rogozin, Dmitry Olegovich

(Дмитрий Олегович Рогозин)

Sünniaeg: 21.12.1963

Sünnikoht: Moskva

Venemaa Föderatsiooni asepeaminister. Kutsus avalikult üles Krimmi annekteerima.

21.3.2014

23.

Glazyev, Sergey

(Сергей Юрьевич Глазьев)

Sünniaeg: 1.1.1961.

Sünnikoht: Zaporozhye, (Ukraina NSV)

Venemaa Föderatsiooni presidendi nõunik. Kutsus avalikult üles Krimmi annekteerima.

21.3.2014

24.

Matviyenko, Valentina Ivanova (neiupõlvenimega Tyutina)

(Валентина Ивановна Матвиенко (neiupõlvenimega Тютина))

Sünniaeg: 7.4.1949.

Sünnikoht: Shepetovka, Khmelnitsky (Kamenets-Podolsky) oblast (Ukraina NSV)

Föderatsiooninõukogu spiiker. Toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.

21.3.2014

25.

Naryshkin, Sergei Evgenevich

(Сергей Евгеньевич Нарышкин)

Sünniaeg: 27.10.1954

Sünnikoht: Peterburi (endine Leningrad)

Riigiduuma spiiker. Toetas avalikult Vene vägede kasutamist Ukrainas. Toetas avalikult Venemaa ja Krimmi taasühinemise lepingut ja seonduvat föderatsiooni põhiseadust.

21.3.2014

26.

Dmitry Konstantinovich KISELYOV,

Dmitrii Konstantinovich KISELEV

(Дмитрий Константинович Киселёв)

Sünniaeg: 26.4.1954

Sünnikoht: Moskva

Nimetatud presidendi 9. detsembri 2013. aasta määrusega Venemaa Föderatsiooni uudisteagentuuri Rossija Sevodnja juhiks.

Valitsuse propaganda keskne figuur, kes toetab Vene vägede kasutamist Ukrainas.

21.3.2014

27.

Nosatov, Alexander Mihailovich

(Александр Михайлович Носатов)

Sünniaeg: 27.3.1963

Sünnikoht: Sevastopol, (Ukraina NSV)

Musta mere laevastiku ülema asetäitja, kontradmiral.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.

21.3.2014

28.

Kulikov, Valery Vladimirovich

(Валерий Владимирович Куликов)

Sünniaeg: 1.9.1956

Sünnikoht: Zaporozhye, (Ukraina NSV)

Musta mere laevastiku ülema asetäitja, kontradmiral.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.

21.3.2014

29.

Surkov, Vladislav Yurievich

(Владислав Юрьевич Сурков)

Sünniaeg: 21.9.1964.

Sünnikoht: Solntsevo, Lipetski oblast

Venemaa Föderatsiooni presidendi abi. Osales aktiivselt Krimmis toimunud protsessi ettevalmistamisel ja organiseerimisel, mille käigus Krimmi kohalikud kogukonnad kaasati lavastama sündmusi, mis kahjustasid Ukraina ametivõime Krimmis.

21.3.2014

30.

Mikhail Grigorievich Malyshev

(Михаил Григорьевич Малышев)

Sünniaeg: 10.10.1955.

Sünnikoht: Simferopol, Krimm

Krimmi valimiskomisjoni esimees. Ta on vastutav Krimmi „referendumi” läbiviimise eest. Ta vastutab Venemaa süsteemi kohaselt „referendumi” tulemuste allkirjastamise eest.

21.3.2014

31.

Valery Kirillovich Medvedev

(Валерий Кириллович Медведев)

Sünniaeg: 21.8.1946.

Sünnikoht: Shmakovka, Primorski oblast

Sevastopoli valimiskomisjoni esimees. Ta on vastutav Krimmi „referendumi” läbiviimise eest. Ta vastutab Venemaa süsteemi kohaselt „referendumi” tulemuste allkirjastamise eest.

21.3.2014

32.

Kindralleitnant Igor Nikolaevich (Mykolayovich) Turchenyuk

(Игорь Николаевич Турченюк)

Sünniaeg: 5.12.1959.

Sünnikoht: Osh, Kõrgõzstan NSV

Krimmi saadetud Vene vägede (mida Venemaa nimetab jätkuvalt ametlikult „kohalikuks omakaitseks”) de facto ülem. Lõuna sõjaväeringkonna aseülem.

21.3.2014

33.

Elena Borisovna Mizulina (neiupõlvenimega Dmitriyeva)

(Елена Борисовна Мизулина (neiupõlvenimega Дмитриева)

Sünniaeg: 9.12.1954.

Sünnikoht: Bui, Kostroma oblast

Riigiduuma liige. Selliste Venemaal hiljuti tehtud seadusandlike ettepanekute algataja ja kaastoetaja, mis võimaldaks teiste riikide piirkondadel Venemaaga ühineda ilma nende keskvõimu eelneva nõusolekuta.

21.3.2014

34.

Dmitry Nikolayevich Kozak

(Дмитрий Николаевич Козак)

Sünniaeg: 7.11.1958. Sünnikoht: Bandurovo, Kirovogradi oblast,

Ukraina NSV

Asepeaminister. Vastutav kontrolli eest seoses annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimisega Venemaa Föderatsiooni koosseisu

29.4.2014

35.

Oleg Yevgenyvich Belaventsev

(Олег Евгеньевич Белавенцев)

Sünniaeg: 15.9.1949

Sünnikoht: Moskva

Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja nn Krimmi föderaalpiirkonnas, Venemaa julgeolekunõukogu mittealaline liige. Vastutav Venemaa riigipea põhiseaduslike õiguste jõustamise eest annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumil.

29.4.2014

36.

Oleg Genrikhovich Savelyev

(Олег Генрихович Савельев)

Sünniaeg: 27.10.1965

Sünnikoht: Leningrad

Krimmi asjade minister. Vastutav annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimise eest Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

29.4.2014

37.

Sergei Ivanovich Menyailo

(Сергей Иванович Меняйло)

Sünniaeg: 22.8.1960

Sünnikoht: Alagir, Põhja-Osseetia ANSV,

Vene NFSV

Ukraina annekteeritud Sevastopoli linna kuberner.

29.4.2014

38.

Olga Fedorovna Kovitidi

(Ольга Фёдоровна Ковитиди)

Sünniaeg: 7.5.1962

Sünnikoht: Simferopol, Ukraina NSV

Annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki esindav liige Venemaa Föderatsiooninõukogus.

29.4.2014

40.

Sergei Ivanovich Neverov

(Сергей Иванович Неверов)

Sünniaeg: 21.12.1961

Sünnikoht: Tashtagol, NSVL

Riigiduuma asespiiker (Ühtne Venemaa). Vastutav selliste õigusaktide algatamise eest, mille alusel integreeritakse annekteeritud Krimmi Autonoomne Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

29.4.2014

41.

Igor Dmitrievich SERGUN

(Игорь Дмитриевич Сергун)

Sünniaeg: 28.3.1957

Sünnikoht: Podolsk, Moskva oblast

GRU (luure peadirektoraat) juht, Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülemjuhataja asetäitja, kindralleitnant. Vastutav GRU ohvitseride tegevuse eest Ida-Ukrainas.

29.4.2014

42.

Valery Vasilevich Gerasimov

(Валерий Васильевич Герасимов)

Sünniaeg: 8.9.1955

Sünnikoht: Kaasan

Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülemjuhataja, Venemaa Föderatsiooni kaitseministri esimene asetäitja, armeekindral. Vastutav Venemaa vägede massilise saatmise eest Ukraina piirile ja olukorra leevendamata jätmise eest.

29.4.2014

43.

German Prokopiv

 

Nn Luganski vahtkonna aktiivne juht. Osales Ukraina julgeolekuteenistuse Luganski piirkonna büroo hoone hõivamises. Tihedates sidemetes nn Kaguarmeega.

29.4.2014

44.

Valeriy Dmitrievich Bolotov

(Валерий Дмитриевич Болотов)

Sünniaeg: 13.2.1970

Sünnikoht: Lugansk

Julgeolekuteenistuse Luganski piirkondliku büroo hoone hõivanud separatistliku rühmituse „Kaguarmee” üks juhtidest. Eruohvitser. Enne hoone hõivamist olid tema ja ta kaasosaliste omanduses relvad, mis olid ilmselt saadud ebaseaduslikul teel Venemaalt ja kohalikelt kuritegelikelt rühmitustelt.

29.4.2014

45.

Andriy Yevgenovych PURGIN

(Андрiй Eвгенович Пургiн),

Andrei Evgenevich PURGIN

(Андрей Евгеньевич Пургин)

Sünniaeg: 26.1.1972

Sünnikoht: Donetsk

„Donetski Rahvavabariigi” endine juht, osaleb aktiivselt separatistlikus tegevuses ja organiseerib seda, koordineerib „vene turistide” tegevust Donetskis. Üks isikutest, kes algatas „Donbassi kodanikualgatuse Euraasia Liidu moodustamiseks”. „Donetski Rahvavabariigi rahvusnõukogu” nn esimees.

29.4.2014

46.

Denys Volodymyrovych PUSHYLIN

(Денис Володимирович Пушилiн),

Denis Vladimirovich PUSHILIN

(Денис Владимирович Пушилин)

Sünniaeg: 9.5.1981 või 9.5.1982

Sünnikoht: Makijivka (Donetski oblast)

„Donetski Rahvavabariigi” üks juhtidest. Osales piirkondlike ametiasutuste hõivamises ja valdusse võtmises. Separatistide aktiivne kõneisik. Nn Donetski Rahvavabariigi „rahvusnõukogu” nn aseesimees.

29.4.2014

47.

Tsyplakov Sergey Gennadevich

Sünniaeg: 1.5.1983.

Sünnikoht: Khartsyzsk, Donetski oblast

Radikaalse ideoloogiaga organisatsiooni „Donbassi Omakaitse” üks juhtidest. Ta võttis aktiivselt osa Donetski piirkonna mitme riigiasutuse hoone hõivamisest.

29.4.2014

48.

Igor Vsevolodovich Girkin

(Игорь Всеволодович Гиркин) teise nimega Igor Strelkov (Ihor Strielkov)

Sünniaeg: 17.12.1970

Sünnikoht: Moskva

Tuvastatud kui Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi luure peadirektoraadi (GRU) üks töötajatest. Ta oli kaasatud Slovjanski vahejuhtumitesse. Ta on Krimmi isehakanud peaministri Sergey Aksionovi abi julgeolekuküsimustes. Rahvaliikumise „Novorossiya” juht.

29.4.2014

49.

Vyacheslav Viktorovich Volodin

(Вячеслав Викторович Володин)

Sünniaeg: 4.2.1964.

Sünnikoht: Aleksejevka, Saratovi oblast.

Venemaa presidendi kantselei ülema esimene asetäitja. Vastutav järelevalve eest Ukraina annekteeritud Krimmi piirkonna poliitilise integreerimise üle Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

12.5.2014

50.

Vladimir Anatolievich Shamanov

(Владимир Анатольевич Шаманов)

Sünniaeg: 15.2.1957

Sünnikoht: Barnaul.

Venemaa õhudessantväeüksuste ülem, kolonel-kindral. Oma kõrgema positsiooni tõttu vastutav Venemaa õhudessantväe kasutamise eest Krimmis.

12.5.2014

51.

Vladimir Nikolaevich Pligin

(Владимир Николаевич Плигин)

Sünniaeg: 19.5.1960

Sünnikoht: Ignatovo,

Vologodski oblast, NSVL.

Riigiduuma põhiseaduskomisjoni esimees. Vastutav nende õigusaktide vastuvõtmisele kaasaaitamise eest, mis käsitlevad Krimmi ja Sevastopoli annekteerimist Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

12.5.2014

52.

Petr Grigorievich JAROSH

(Петр Григорьевич Ярош)

Sünniaeg: 30.1.1971 või 16.3.1966

Sünnikoht: Skvortsovo küla, Simferopoli oblast, Krimm

Föderaalse migratsiooniameti Krimmi büroo juhataja. Vastutav Venemaa passide süstemaatilise ja kiirendatud väljastamise eest Krimmi elanikele.

12.5.2014

53.

Oleg Grigorievich Kozyura

(Олег Григорьевич Козюра)

Sünniaeg: 19.12.1962

Sünnikoht: Zaporozhye

Föderaalse migratsiooniameti Sevastopoli büroo juhataja. Vastutav Venemaa passide süstemaatilise ja kiirendatud väljastamise eest Sevastopoli elanikele.

12.5.2014

54.

Viacheslav PONOMARIOV,

Vyacheslav Volodymyrovich PONOMARYOV

(В'ячеслав Володимирович Пономарьов),

Viacheslav Vladimirovich PONOMAREV

(Вячеслав Владимирович Пономарëв)

Sünniaeg: 2.5.1965

Sünnikoht: Slovjansk (Donetski oblast)

Slavjanski endine isehakanud linnapea. Ponomariov kutsus Vladimir Putinit üles saatma Venemaa vägesid linna kaitsma ning palus temalt hiljem relvatarneid. Ponomariovi alluvad on seotud inimröövidega (nad võtsid kinni Irma Krati ja uudistekanali Vice News reporteri Simon Ostrovsky, kes mõlemad hiljem vabastati. Nad pidasid kinni OSCE Viini dokumendi alusel tegutsevaid sõjalisi vaatlejaid). Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust ja poliitikat.

12.5.2014

55.

Igor Nikolaevich Bezler

(Игорь Николаевич Безлер) teise nimega Bes (saatan)

Sünniaeg: 30.12.1965.

Sünnikoht: Simferopol, Krimm

Üks Gorlivka isehakanud miilitsa juhte. Ta võttis oma kontrolli alla Ukraina julgeolekuteenistuse Donetski rajooni büroo hoone ja hiljem siseministeeriumi osakonna Gorlivka linnas. Tal on Ukraina julgeolekuteenistuse andmetel sidemeid Ihor Strielkoviga, kelle juhtimisel ta oli seotud Gorlivka linnanõukogu saadiku Volodymyr Rybaki mõrvaga.

12.5.2014

57.

Oleg TSARIOV,

Oleh Anatoliyovych TSAROV

(Олег Анатолтович Царьов),

Oleg Anatolevich TSAREV

(Олег Анатольевич Цаpëв)

Sünniaeg: 2.6.1970

Sünnikoht: Dnepropetrovsk

Endine raada liige, esitas sellena avaliku üleskutse luua „Novorossija Föderaalne Vabariik”, mis koosneks Kagu-Ukraina piirkondadest. Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.5.2014

58.

Roman Viktorovich Lyagin

(Роман Викторович)

Sünniaeg: 30.5.1980.

Sünnikoht: Donetsk, Ukraina

„Donetski Rahvavabariigi” keskvalimiskomisjoni esimees. Korraldas aktiivselt 11. mai 2014 referendumit „Donetski Rahvavabariigi” enesemääramisõiguse küsimuses. Endine töö- ja sotsiaalminister.

12.5.2014

59.

Aleksandr Sergeevich MALYKHIN,

Alexander Sergeevich MALYHIN

(Александр Сергеевич Малнхин)

Sünniaeg: 12.1.1981

„Luganski Rahvavabariigi” keskvalimiskomisjoni esimees. Korraldas aktiivselt 11. mai 2014 referendumit „Luganski Rahvavabariigi” enesemääramisõiguse küsimuses.

12.5.2014

60.

Natalia Vladimirovna Poklonskaya

(Наталья Владимировна Поклонская)

Sünniaeg: 18.3.1980.

Sünnikoht: Mikhailovka, Vorošilovgradi oblast, Ukraina NSV või Jevpatorija, Ukraina NSV

Krimmi prokurör. Viib aktiivselt ellu Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.

12.5.2014

61.

Igor Sergeievich Shevchenko

(Игорь Сергеевич Шевченко)

Sünnikoht: Sevastopol, Krimm

Sevastopoli prokurör. Viib aktiivselt ellu Sevastopoli annekteerimist Venemaa poolt.

12.5.2014

62.

Aleksandr Yurevich BORODAI

(Александр Юрьевич Бородай)

Sünniaeg: 25.7.1972

Sünnikoht: Moskva

Endine „Donetski Rahvavabariigi peaminister”, sellena vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsustegevuse” eest (nt teatas ta 8. juulil 2014, et „meie sõjavägi viib läbi erioperatsiooni Ukraina” fašistide „vastu”). „Novorossija Liitu” käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastaja. Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.7.2014

63.

Alexander KHODAKOVSKY,

Oleksandr Serhiyovych KHODAKOVSKIY

(Олександр Сергiйович Ходаковський),

Aleksandr Sergeevich KHODAKOVSKII

(Александр Сергеевич Ходаковский)

Sünniaeg: 18.12.1972

Sünnikoht: Donetsk

Endine „Donetski Rahvavabariigi julgeolekuminister”, sellena vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku julgeolekualase tegevuse eest. Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.7.2014

64.

Alexandr Aleksandrovich KALYUSSKY,

(Александр Александрович Калюсский)

Sünniaeg: 9.10.1975

„Donetski Rahvavabariigi de facto asepeaminister sotsiaalküsimuste vallas”. Vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsemistegevuse” eest.

12.7.2014

65.

Alexander KHRYAKOV,

Aleksandr Vitalievich KHRYAKOV

(Александр Витальевич Хряков),

Oleksandr Vitaliyovych KHRYAKOV

(Олександр ВiTалiйович Хряков)

Sünniaeg: 6.11.1958

Sünnikoht: Donetsk

Endine „Donetski Rahvavabariigi info- ja massikommunikatsiooniminister”. Vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse” separatismimeelse propaganda eest.

12.7.2014

66.

Marat Faatovich BASHIROV

(Марат Фаатович Баширов)

Sünniaeg: 20.1.1964

Sünnikoht: Iževsk, Vene Föderatsioon

Endine „Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu peaminister”, ametisse kinnitatud 8. juulil 2014.

Vastutav „Luganski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsustegevuse” eest.

12.7.2014

67.

Vasyl NIKITIN,

Vasilii Aleksandrovich NIKITIN

(Василий Александрович Никитин)

Sünniaeg: 25.11.1971

Sünnikoht: Sharg' un (Usbekistan)

„Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu asepeaminister”, (varem „Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu peaminister”, endine „Kaguarmee kõneisik”).

Vastutav „Luganski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsustegevuse” eest.

Vastutav Kaguarmee avalduse eest, mille kohaselt Ukraina presidendivalimised ei saa toimuda „Luganski Rahvavabariigis” selle piirkonna „uue” staatuse tõttu.

12.7.2014

68.

Aleksey Vyacheslavovich KARYAKIN

(Алексей Вячеславович Карякин)

Sünniaeg: 7.4.1980 või 7.4.1979

Sünnikoht: Stahhanov (Luganski oblast)

„Luganski Rahvavabariigi ülemnõukogu esimees”.

Vastutav „ülemnõukogu” separatistliku „valitsustegevuse” eest, palus Venemaa Föderatsioonil tunnustada „Luganski Rahvavabariigi” iseseisvust.

„Novorossija Liitu” käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastaja.

12.7.2014

69.

Yuriy Volodymyrovych IVAKIN

(Юрiй Володимирович Iвакiн),

Iurii Vladimirovich IVAKIN

(Юрий Владимирович Ивакин)

Sünniaeg: 13.8.1954

Sünnikoht: Perevalsk (Luganski oblast)

Endine „Luganski Rahvavabariigi siseminister”, sellena vastutav „Luganski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsustegevuse” eest.

12.7.2014

70.

Igor PLOTNITSKY,

Igor Venediktovich PLOTNITSKII

(Игорь Венедиктович Плотницкий)

Sünniaeg: 24.6.1964 või 25.6.1964 või 26.6.1964

Sünnikoht: Lugansk (võimalik, et Kelmentsis, Tšernivtsi oblast)

Endine „Luganski Rahvavabariigi kaitseminister” ja praegune nn juht.

Vastutav „Luganski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsustegevuse” eest.

12.7.2014

71.

Nikolay KOZITSYN

Sünniaeg: 20.6.1956

Sünnikoht: Donetski oblast

Kasakaüksuste juht.

Vastutav Ukraina valitsusvägede vastu võitlevate Ida-Ukraina separatistide juhtimise eest

12.7.2014

73.

Mikhail Efimovich FRADKOV

(Михаил Ефимович Фрадков)

Sünniaeg: 1.9.1950

Sünnikoht: Kurumoch, Kuibyshevi oblast

Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu alaline liige; Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistuse direktor. Riigi julgeolekuküsimustes nõu andva ja neid küsimusi koordineeriva julgeolekunõukogu liikmena osales ta Vene valitsuse sellise poliitika kujundamises, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

74.

Nikolai Platonovich PATRUSHEV

(Николай Платонович Патрушев)

Sünniaeg: 11.7.1951.

Sünnikoht: Leningrad (Peterburi)

Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi julgeolekuküsimustes nõu andva ja neid küsimusi koordineeriva julgeolekunõukogu liikmena osales ta Vene valitsuse sellise poliitika kujundamises, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

75.

Aleksandr Vasilievich BORTNIKOV

(Александр Васильевич Бортников)

Sünniaeg: 15.11.1951

Sünnikoht: Perm

Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu alaline liige; föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) direktor. Riigi julgeolekuküsimustes nõu andva ja neid küsimusi koordineeriva julgeolekunõukogu liikmena osales ta Vene valitsuse sellise poliitika kujundamises, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

76.

Rashid Gumarovich NURGALIEV

(Рашид Гумарович Нургалиев)

Sünniaeg: 8.10.1956

Sünnikoht: Zhetikara, Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi julgeolekuküsimustes nõu andva ja neid küsimusi koordineeriva julgeolekunõukogu liikmena osales ta Vene valitsuse sellise poliitika kujundamises, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

77.

Boris Vyacheslavovich GRYZLOV

(Борис Вячеславович Грызлов)

Sünniaeg: 15.12.1950.

Sünnikoht: Vladivostok

Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi julgeolekuküsimustes nõu andva ja neid küsimusi koordineeriva julgeolekunõukogu liikmena osales ta Vene valitsuse sellise poliitika kujundamises, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

78.

Sergei Orestovoch BESEDA

(Сергей Орестович Беседа)

Sünniaeg: 17.5.1954

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) viienda osakonna juht.

FSB kõrge ametnikuna juhib ta osakonda, mille vastutusalasse kuulub luure- ja rahvusvaheline tegevus.

25.7.2014

79.

Mikhail Vladimirovich DEGTYAREV

(Михаил Владимирович Дегтярëв)

Sünniaeg: 10.7.1981.

Sünnikoht: Kuibyshev (Samara)

Riigiduuma liige.

23. mail 2014 kuulutas ta Moskvas välja tunnustamata Donetski Rahvavabariigi de facto saatkonna avamise; ta osaleb Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavas või ohustavas tegevuses.

25.7.2014

80

Ramzan Akhmadovitch KADYROV

(Рамзан Ахматович Кадыров)

Sünniaeg: 5.10.1976

Sünnikoht: Tsentaroy.

Tšetšeenia Vabariigi president. Kadyrov tegi avaldusi Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Ukrainas toimunud relvastatud mässu toetuseks. Muu hulgas märkis ta 14. juunil 2014, et ta teeb omalt poolt kõik võimaliku Krimmi elavdamise abistamiseks. Sellest tulenevalt andis Autonoomse Vabariigi juhina tegutsev isik talle medali „Krimmi vabastamise eest” seoses Krimmi ebaseaduslikuks annekteerimiseks antud toetusega. Lisaks väljendas ta 1. juunil 2014 valmisolekut saata vastava taotluse korral Ukrainasse 74 000 tšetšeeni vabatahtlikku.

25.7.2014

81.

Alexander Nikolayevich TKACHYOV

(Александр Николаевич Ткачëв)

Sünniaeg: 23.12.1960.

Sünnikoht: Vyselki, Krasnodari oblast

Endine Krasnodari krai kuberner.

Krimmi Autonoomse Vabariigi juhina tegutsev isik andis talle medali „Krimmi vabastamise eest” seoses Krimmi ebaseaduslikuks annekteerimiseks antud toetusega. Sel puhul ütles Krimmi Autonoomse Vabariigi juhina tegutsev isik, et Tkachyov oli üks esimestest, kes väljendas toetust Krimmi uutele „juhtidele”.

25.7.2014

82.

Pavel GUBAREV

(Павел Юрьевич Губарев)

Sünniaeg: 10.2.1983

Sünnikoht: Sievierodonetsk

Üks nn Donetski Rahvavabariigi isehakanud juhtidest. Ta nõudis Venemaa sekkumist Ida-Ukrainas, sealhulgas Vene rahuvalvajate lähetamist piirkonda. Ta on seotud Igor Strelkovi/Girkiniga, kes vastutab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest. Gubarev vastutab inimeste värbamise eest separatistide relvajõududesse.

Vastutab piirkondliku valitsushoone hõivamise eest Donetskis koos venemeelsete jõududega ning ta kuulutas end nn rahvakuberneriks.

Vaatamata sellele, et ta vahistati Ukraina territoriaalse terviklikkuse ohustamise eest ning seejärel vabastati, on ta jätkanud olulise rolli etendamist separatistide tegevuses, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

83.

Ekaterina Iurievna GUBAREVA

(Екатерина Юрьевна Губарева),

Katerina Yuriyovna GUBARIEVA

(Катерина Юрiйовнa Губарева)

Sünniaeg: 5.7.1983

Sünnikoht: Kakhovka (Hersoni oblast)

Endise „välisministrina” vastutas ta „Donetski Rahvavabariigi” kaitsmise eest, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Lisaks kasutatakse tema pangakontot ebaseaduslike separatistlike rühmade tegevuse rahastamiseks. Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust ja poliitikat.

25.7.2014

84.

Fedor Dmitrievich BEREZIN

(Фëдор Дмитриевич Березин),

Fedir Dmitrovych BEREZIN

(Федiр Дмитрович Березiн)

Sünniaeg: 7.2.1960

Sünnikoht: Donetsk

„Donetski Rahvavabariigi” endine „asekaitseminister”. Ta on seotud Igor Strelkovi/Girkiniga, kes vastutab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest. Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega on Berezin toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust ja poliitikat.

25.7.2014

85.

Valery Vladimirovich KAUROV

Валерий Владимирович Кауров

Sünniaeg: 2.4.1956

Sünnikoht: Odessa

Nn Novorossija Vabariigi isehakanud president, kes on kutsunud Venemaad üles lähetama vägesid Ukrainasse. Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

25.7.2014

86.

Serhii Anatoliyovych ZDRILIUK

Сергей Анатольевич Здрнлюкv

Sünniaeg: 23.6.1972

Sünnikoht: Vinnytsia oblast

Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse eest vastutava Igor Strelkovi/Girkini vanemnõunik. Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega on Zdriliuk toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

25.7.2014

87.

Vladimir ANTYUFEYEV

Владимир Антюфеев

(teise nimega Vladimir SHEVTSOV, Vladimir Iurievici ANTIUFEEV, Vladimir Gheorghievici ALEXANDROV, Vadim Gheorghievici SHEVTSOV)

Sünniaeg: 19.2.1951

Sünnikoht: Novosibirsk

Transnistria separatistliku piirkonna endine nn riigi julgeoleku minister. Endine Donetski Rahvavabariigi peaministri esimene asetäitja, kes vastutab julgeoleku- ja õiguskaitseküsimuste eest. Sellel ametikohal tegutsemisega vastutab ta nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku „valitsemistegevuse” eest.

25.7.2014

88.

Alexey Alexeyevich GROMOV

(Алексей Алексеевич Громов)

Sünniaeg: 31.5.1960

Sünnikoht: Zagorsk (Sergiev Posad)

Presidendi administratsiooni personalijuhi esimese asetäitjana vastutab ta juhiste andmise eest Venemaa meediaväljaannetele, et need võtaksid Ukraina separatiste ja Krimmi annekteerimist toetava hoiaku, toetades nii Ida-Ukraina destabiliseerimist ja Krimmi annekteerimist.

30.7.2014

90.

Boris Alekseevich LITVINOV

(Борис Алексеевич Литвинов)

Sünniaeg: 13.1.1954

Sünnikoht: Dzeržõnsk (Donetski oblast)

„Donetski Rahvavabariigi” nn rahvusnõukogu liige ja nn ülemnõukogu endine esimees, kes oli sellise poliitika algatajate ja sellise ebaseadusliku „referendumi” korraldajate hulgas, mis viis „Donetski Rahvavabariigi” väljakuulutamiseni, millega rikuti Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust.

30.7.2014

91.

Sergey Vadimovich ABISOV

(Сергей Вадимович Абисов)

Sünniaeg: 27.11.1967.

Sünnikoht: Simferopol, Krimm

Võttes vastu nn Krimmi Vabariigi nn siseministri ametikoha, millele Venemaa president nimetas ta 5. mail 2014 (dekreet nr 301), ning oma tegevusega nn siseministrina on ta kahjustanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust.

30.7.2014

92.

Arkady Romanovich ROTENBERG,

Arkadii Romanovich ROTENBERG

(Аркадий Романович Ротенберг)

Sünniaeg: 15.12.1951

Sünnikoht: Leningrad (Peterburi).

Arkady Rotenberg on president Putini kauaaegne tuttav ja endine sparringupartner džuudos.

Ta on president Putini ametiajal suurendanud oma vara. Tema majanduslik edu tuleneb oluliste otsustajate mõjuvõimust, kes teda soosivad, eelkõige riigihankelepingute sõlmimisel.

Ta on saanud kasu oma lähedastest isiklikest suhetest Venemaa otsustajatega, kuna Vene riik või riigile kuuluvad ettevõtjad on talle andnud olulisi lepinguid. Nimelt anti tema ettevõtetele mitu väga kasumlikku lepingut Sotši olümpiamängude ettevalmistamiseks.

Ta on ka ettevõtte Stroygazmontazh omanik, millele anti riigihankeleping silla ehitamiseks Venemaalt ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi Autonoomsesse Vabariiki, seeläbi tugevdades Krimmi integreerimist Venemaa Föderatsiooni, mis omakorda kahjustab veelgi Ukraina territoriaalset terviklikkust.

Ta on kirjastuse Prosvescheniye juhatuse esimees, kõnealune kirjastus rakendas eelkõige projekti „Venemaa lastele: aadress – Krimm”, mis kujutas endast suhtekorralduskampaaniat eesmärgiga veenda Krimmi lapsi selles, et nad on nüüd Venemaa kodanikud, kes elavad Venemaal ning seega toetavad Venemaa valitsuse poliitikat integreerida Krimm Venemaaga.

30.7.2014

93.

Konstantin Valerevich MALOFEEV

(Константин Валерьевич Малофеев)

Sünniaeg: 3.7.1974

Sünnikoht: Puschin

Konstantin Valerevich Malofeev on tihedalt seotud Ukraina separatistidega Ida-Ukrainas ja Krimmis. Ta on nn Donetski Rahvavabariigi nn peaministri Aleksandr Borodai endine tööandja ning kohtus nn Krimmi Vabariigi nn peaministri Sergey Aksyonoviga Krimmi annekteerimise protsessi ajal. Ukraina valitsus on algatanud kriminaaluurimise seoses väidetavalt tema poolt separatistidele antava materiaalse ja rahalise toetusega. Lisaks tegi ta mitu avalikku avaldust, milles ta toetas Krimmi annekteerimist ja Ukraina liitmist Venemaaga ning nimelt väitis ta 2014. aasta juunis, et „ei ole võimalik liita Venemaaga kogu Ukrainat. Võib-olla (Ukraina) idaosa”.

Seetõttu toetab Konstantin Valerevich Malofeev oma tegevusega Ida-Ukraina destabiliseerimist.

30.7.2014

94.

Yuriy Valentinovich KOVALCHUK

(Юрий Валентинович Ковальчук)

Sünniaeg: 25.7.1951.

Sünnikoht: Leningrad (Peterburi)

Yuriy Valentinovich Kovalchuk on president Putini pikaajaline tuttav. Ta on samuti president Putini lähikondlastest koosneva mõjuka rühma, nn Ozero Dacha ühisettevõtte kaasasutaja. Ta saab kasu oma sidemetest Venemaa otsusetegijatega.

Ta on Bank Rossiya juhatuse esimees ja suurim aktsionär; 2013. aastal oli tema omanduses ligikaudu 38 % nimetatud pangast; Bank Rossiyat peetakse Venemaa Föderatsiooni kõrgemate ametnike personaalseks pangaks. Pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist on Bank Rossiya avanud filiaale Krimmis ja Sevastopolis, tugevdades seeläbi nende integreerimist Venemaa Föderatsiooni.

Lisaks on Bank Rossiyal oluline osalus riiklikus meediagrupis, mis omakorda kontrollib telekanaleid, mis toetavad aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat.

30.7.2014

95.

Nikolay Terentievich SHAMALOV

(Николай Терентьевич Шамалов)

Sünniaeg: 24.1.1950

Sünnikoht: Valgevene

Nikolay Terentievich Shamalov on president Putini pikaajaline tuttav. Ta on samuti president Putini lähikondlastest koosneva mõjuka rühma, nn Ozero Dacha ühisettevõtte kaasasutaja. Ta saab kasu oma sidemetest Venemaa otsusetegijatega.

Ta on Bank Rossiya suuruselt teine aktsionär; 2013. aastal oli tema omanduses ligikaudu 10 % nimetatud pangast; Bank Rossiyat peetakse Venemaa Föderatsiooni kõrgemate ametnike personaalseks pangaks. Pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist on Bank Rossiya avanud filiaale Krimmis ja Sevastopolis, tugevdades seeläbi nende integreerimist Venemaa Föderatsiooni.

Lisaks on Bank Rossiyal oluline osalus riiklikus meediagrupis, mis omakorda kontrollib telekanaleid, mis toetavad aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat.

30.7.2014

96.

Alexander Vladimirovich ZAKHARCHENKO

(Александр Владимирович Захарченко)

Sünniaeg: 26.6.1976

Sünnikoht: Donetsk

Asus 7. augustil 2014 Alexander Borodai asemel „Donetski Rahvavabariigi” nn peaministri ametisse. Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega on Zakharchenko toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

12.9.2014

97.

Vladimir KONONOV/teise nimega Tsaar

(Владимир Петровнч Кононов)

Sünniaeg: 14.10.1974

Sünnikoht: Gorsky

Asus 14. augustil Igor Strelkovi/Girkini asemel nn Donetski Rahvavabariigi nn kaitseministri ametisse. Ta on väidetavalt juhtinud alates aprillist separatistlikku võitlejate üksust Donetskis ja lubanud lahendada strateegilise ülesande tõrjuda Ukraina sõjalist agressiooni. Seetõttu on Konokov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

12.9.2014

98.

Miroslav Vladimirovich RUDENKO

(Мирослав Владимирович Руденко)

Sünniaeg : 21.1.1983

Sünnikoht: Debaltseve

Seotud „Donbassi Omakaitsega”. Ta on muu hulgas teatanud, et nad jätkavad võitlust ülejäänud riigis. Seetõttu on Rudenko toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. „Donetski Rahvavabariigi parlamendi” nn rahvasaadik.

12.9.2014

99.

Gennadiy Nikolaiovych TSYPKALOV,

Gennadii Nikolaevich TSYPKALOV

(Геннадий Николаевич ЦыПлаков)

Sünniaeg: 21.6.1973

Sünnikoht: Rostovi oblast (Venemaa)

Asus Marat Bashirovi asemel „Luganski Rahvavabariigi” nn peaministri ametisse. Varem tegutses nn Kaguarmees. Seetõttu on Tsyplakov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

12.9.2014

101.

Oleg Vladimirovich BEREZA

(Олег Владимирович Берëза)

Sünniaeg: 1.3.1977

„Donetski Rahvavabariigi” nn siseminister. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

12.9.2014

102.

Andrei Nikolaevich RODKIN

(Андрей Николаевич Родкин)

Sünniaeg: 23.9.1976

Sünnikoht: Moskva

„Donetski Rahvavabariigi” esindaja Moskvas. Oma avaldustes on ta muu hulgas rääkinud sellest, et omakaitse on valmis pidama partisanisõda ja on konfiskeerinud Ukraina relvajõududelt relvastussüsteeme. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

12.9.2014

103.

Aleksandr Akimovich KARAMAN

(Александр Акимович Караман),

Alexandru CARAMAN

Sünniaeg: 26.7.1956 või 26.6.1956

POB Cioburciu, Slobozia piirkond, Moldova Vabariik

„Donetski Rahvavabariigi” nn asepeaminister sotsiaalküsimustes. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse” separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Venemaa asepeaministri Dmitry Rogozini soosik. „Donetski Rahvavabariigi” ministrite nõukogu administratsiooni ülem.

12.9.2014

104.

Georgiy L'vovich MURADOV

(Георгий Львович Мурадов)

Sünniaeg: 19.11.1954

Sünnikoht: Kochmes, Komi ANSV

Krimmi „asepeaminister” ja Krimmi täievoliline esindaja president Vladimir Putini juures. Muradovil on olnud oluline roll Venemaa institutsionaalse kontrolli tugevdamisel Krimmi üle alates selle ebaseaduslikust annekteerimisest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

12.9.2014

105.

Mikhail Sergeyevich SHEREMET

(Михаил Сергеевич Шеремет)

Sünniaeg: 23.5.1971.

Sünnikoht: Dzhankoy

Krimmi nn esimene asepeaminister. Sheremetil oli tähtis roll Krimmi Venemaaga ühinemist käsitleva 16. märtsi referendumi korraldamisel ja läbiviimisel. Väidetavalt juhtis Sheremet referendumi ajal Moskva-meelseid omakaitsejõude Krimmis. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

12.9.2014

106.

Yuri Leonidovich VOROBIOV

(Юрий Леонидович Воробьев)

Sünniaeg: 2.2.1948.

Sünnikoht: Krasnojarsk

Venemaa Föderatsiooni föderatsiooninõukogu asespiiker. 1. märtsil 2014 toetas Föderatsiooninõukogus avalikult Vene vägede kasutamist Ukrainas. Seejärel hääletas ta asjaomase dekreedi poolt.

12.9.2014

107.

Vladimir Volfovich ZHIRINOVSKY

(Владимир Вольфович Жириновски)

Sünniaeg: 25.4.1946.

Sünnikoht: Alma-Ata, Kasahhi NSV

Riigiduuma nõukogu liige, Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei juht. Toetas aktiivselt Venemaa relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Ta on aktiivselt kutsunud üles Ukrainat jagama. Ta allkirjastas enda juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei nimel kokkuleppe nn Donetski Rahvavabariigiga.

12.9.2014

108.

Vladimir Abdualiyevich VASILYEV

(Васильев Владимир Абдуалиевич)

Sünniaeg: 11.8.1949

Sünnikoht: Klin

Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

109.

Viktor Petrovich VODOLATSKY

(Виктор Петрович Водолацкий)

Sünniaeg: 19.8.1957.

Sünnikoht: Stefanidin Dar, Rostovi oblast

Venemaa kasakate ja väliskasakate jõudude ühenduse juht („ataman”) ning riigiduuma saadik. Ta toetas Krimmi annekteerimist ja tunnistas, et Venemaa kasakad olid Moskvalt toetust saavate separatistide poolel Ukraina konflikti aktiivselt kaasatud. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

110.

Leonid Ivanovich KALASHNIKOV

(Леонид Иванович Калашников)

Sünniaeg: 6.8.1960

Sünnikoht: Stepnoy Dvorets

Riigiduuma välisasjade komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

111.

Vladimir Stepanovich NIKITIN

(Владимир Степанович Никитин)

Sünniaeg: 5.4.1948.

Sünnikoht: Opochka

Suhteid SRÜ riikidega, Euraasia integratsiooni ja seoseid kaasmaalastega käsitleva riigiduuma komisjoni endine esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

112.

Oleg Vladimirovich LEBEDEV

(Олег Владимирович Лебедев)

Sünniaeg: 21.3.1964.

Sünnikoht: Rudny, Kostanai oblast, Kasahhi NSV

Suhteid SRÜ riikidega, Euraasia integratsiooni ja seoseid kaasmaalastega käsitleva riigiduuma komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

113.

Ivan Ivanovich MELNIKOV

(Иван Иванович Мельников)

Sünniaeg: 7.8.1950

Sünnikoht: Bogoroditsk

Riigiduuma esimene asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

114.

Igor Vladimirovich LEBEDEV

(Игорь Владимирович Лебедев)

Sünniaeg: 27.9.1972

Sünnikoht: Moskva

Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

115.

Nikolai Vladimirovich LEVICHEV

(Николай Владимирович Левичев)

Sünniaeg: 28.5.1953

Sünnikoht: Pushkin

Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

116.

Svetlana Sergeevna ZHUROVA

(Светлана Сергеевна Журова)

Sünniaeg: 7.1.1972.

Sünnikoht: Pavlov-on-the-Neva

Riigiduuma välisasjade komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

117.

Aleksey Vasilevich NAUMETS

(Алексей Васильевич Haумец)

Sünniaeg: 11.2.1968

Venemaa armee  kindralmajor. 76. õhudiviisi komandör; see diviis on olnud kaasatud Venemaa sõjalisse kohalolekusse Ukraina territooriumil, eeskätt Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ajal.

12.9.2014

118.

Sergey Viktorovich CHEMEZOV

(Сергей Викторович Чемезов)

Sünniaeg: 20.8.1952

Sünnikoht: Cheremkhovo

Sergei Chemezov on üks president Vladimir Putini teadaolevaid lähikondlasi, mõlemad olid Dresdenisse lähetatud KGB ohvitserid ja Chemezov on Ühtse Venemaa ülemnõukogu liige. Ta kasutab oma sidemeid Venemaa presidendiga, et pääseda juhtivatele ametikohtadele riigi poolt kontrollitavates ettevõtetes. Ta juhib gruppi Rostec, mis on Venemaal tähtis riigi poolt kontrollitav kaitse- ja tööstusvaldkonna tootmisettevõte. Rosteci tütarettevõte Technopromexport kavatseb Venemaa valitsuse otsuse alusel ehitada Krimmi energiajaamu, toetades seega Krimmi integreerimist Venemaa Föderatsiooniga.

Lisaks on Rosteci tütarettevõte Rosoboronexport toetanud Krimmi kaitsevaldkonna ettevõtete integreerimist Venemaa kaitsetööstusega, tugevdades seega Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

12.9.2014

119.

Alexander Mikhailovich BABAKOV

(Aлександр Михайлович Бабаков)

Sünniaeg: 8.2.1963

Sünnikoht: Chișinău

Riigiduuma saadik, Venemaa Föderatsiooni sõjalis-tööstusliku kompleksi arenguga seotud seadusandlikke sätteid käsitleva riigiduuma komisjoni esimees. Ta on Ühtse Venemaa tähtis liige ja ärimees, kes on teinud Ukrainasse ja Krimmi suuri investeeringuid.

Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

12.9.2014

120.

Serhiy KOZYAKOV (teise nimega Sergey Kozyakov)

Сергей Козьяков

Sünniaeg: 29.9.1982

Nn Luganski keskvalimiskomisjoni juhina vastutab ta nn valimiste korraldamiste eest 2. novembril 2014 nn Luganski Rahvavabariigis. Nende nn valimistega rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmise ning ebaseaduslike valimiste korraldamisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

121.

Oleg Konstantinovich AKIMOV, teise nimega Oleh AKIMOV

(Олег Константинович Акимов)

Sünniaeg: 15.9.1981

Sünnikoht: Lugansk

„Luganski Rahvavabariigi” nn rahvusnõukogus „Luganski Majandusliidu” saadik. Kandideeris „valimistel”2. novembril 2014„Luganski Rahvavabariigi” nn juhi kohale. Nende nn valimistega rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmise ning ebaseaduslikel „valimistel” ametlikult kandideerimisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

122.

Larisa Leonidovna AIRAPETYAN, teise nimega. Larysa AYRAPETYAN, Larisa AIRAPETYAN või Larysa AIRAPETYAN

(Лариса Леонидовна Айрапетян)

Sünniaeg: 21.2.1970

„Luganski Rahvavabariigi” nn tervishoiuminister. Kandideeris „valimistel”2. novembril 2014„Luganski Rahvavabariigi” nn juhi kohale.

Nende nn valimistega rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmise ning ebaseaduslikel „valimistel” ametlikult kandideerimisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

123.

Yuriy Viktorovich SIVOKONENKO, teise nimega Yuriy SIVOKONENKO, Yury SIVOKONENKO, Yury SYVOKONENKO

(Юрий Викторович Сивоконенко)

Sünniaeg: 7.8.1957

Sünnikoht: Donetsk

„Donetski Rahvavabariigi” nn parlamendi liige, töötab Donbassi miilitsa eriüksuse veteranide liidus. Kandideeris „valimistel”2. novembril 2014„Donetski Rahvavabariigi” nn juhi kohale. Nende nn valimistega rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmise ning ebaseaduslikel „valimistel” ametlikult kandideerimisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

124.

Aleksandr Igorevich KOFMAN, teise nimega Oleksandr KOFMAN

(Александр Игоревич Кофман)

Sünniaeg: 30.8.1977

Sünnikoht: Makijivka (Donetski oblast)

„Donetski Rahvavabariigi” nn välisminister ja „parlamendi” nn esimene asespiiker. Kandideeris ebaseaduslikel „valimistel”2. novembril 2014„Donetski Rahvavabariigi” nn juhi kohale. Nende nn valimistega rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmise ning ebaseaduslikel „valimistel” ametlikult kandideerimisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

125.

Ravil Zakarievich KHALIKOV

(Равиль Закариевич Халиков)

Sünniaeg: 23.2.1969

Sünnikoht: Belozere küla, Romodanovskiy rajoon, NSVL

„Donetski Rahvavabariigi” nn peaministri esimene asetäitja ning endine nn peaprokurör.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

126.

Dmitry Aleksandrovich SEMYONOV,

Dmitrii Aleksandrovich SEMENOV

(Дмитрий Александрович Семенов)

Sünniaeg: 3.2.1963

Sünnikoht: Moskva

„Luganski Rahvavabariigi” nn peaministri asetäitja rahandusküsimustes.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

127.

Oleg BUGROV

(Олег Бугров)

Sünniaeg: 29.8.1969

Endine „Luganski Rahvavabariigi” nn kaitseminister.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

128.

Lesya LAPTEVA

(Леся Лаптева)

 

Endine nn Luganski Rahvavabariigi nn hariduse, teaduse, kultuuri ja religiooni minister.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

129.

Yevgeniy Eduardovich MIKHAYLOV

(teise nimega Yevhen Eduardovych Mychaylov)

(Евгений Здуардович Михайлов)

Sünniaeg: 17.3.1963. Sünnikoht:

Arhangelsk

Nn Donetski Rahvavabariigi nn valitsusküsimuste administratsiooni ülem.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

132.

Vladyslav Nykolayevych DEYNEGO teise nimega Vladislav Nykolayevich DEYNEGO

(Владислав Николаевич Дейнего)

Sünniaeg: 12.3.1964

„Luganski Rahvavabariigi” nn rahvusnõukogu „asejuhataja”.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

133.

Pavel DREMOV, teise nimega Batya

(Павел Леонидович ДРËМОВ),

Pavlo Leonidovych DRYOMOV

(Павло Леонщович Дрьомов)

Sünniaeg: 22.11.1976

Sünnikoht: Stahhanov

Ida-Ukrainas toimuvas võitluses osaleva relvastatud separatistliku rühmituse „Esimene kasakate rügement” komandör.

Selles ametis on ta aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

134.

Alexey MILCHAKOV, teise nimega Fritz,

Serblane (Алексей МИЛЬЧАКОВ)

Sünniaeg: 30.4.1991 või 30.1.1991

Sünnikoht: Peterburi

Ida-Ukrainas toimuvas võitluses osaleva relvastatud separatistliku rühmituse „Rusich” komandör.

Selles ametis on ta aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

135.

Arseny PAVLOV, teise nimega Motorola

ApcéHий Сергеевич ПÁВЛОВ (teise nimega Моторoла)

Sünniaeg: 2.2.1983

Sünnikoht: Ukhta, Komi

Ida-Ukrainas toimuvas võitluses osaleva relvastatud separatistliku rühmituse „Sparta pataljon” komandör.

Selles ametis on ta aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

136.

Mikhail Sergeevich TOLSTYKH, teise nimega Givi

(Михаил Сергеевич Толстых)

Sünniaeg: 19.7.1980

Sünnikoht: Ilovaisk

Ida-Ukrainas toimuvas võitluses osaleva relvastatud separatistliku rühmituse „Somali” komandör.

Selles ametis on ta aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

137.

Eduard Aleksandrovich BASURIN

(Здуард Александрович Басурин)

Sünniaeg: 27.6.1966 või 21.6.1966

Sünnikoht: Donetsk

„Donetski Rahvavabariigi” kaitseministeeriumi „asekomandör”.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

138.

Alexandr SHUBIN

Александр Васильевич ШУБИН

Sünniaeg: 20.5.1972 või 30.5.1972

Sünnikoht: Lugansk

Seadusevastase „Luganski Rahvavabariigi” nn justiitsminister.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

139.

Sergey Anatolievich LITVIN

(Сергей Анатольевич Литвин)

Sünniaeg: 2.7.1973

„Luganski Rahvavabariigi” nn ministrite nõukogu „aseesimees”.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

141.

Ekaterina FILIPPOVA

Екатерина Владимировна ФИЛИППОВА

Sünniaeg: 20.11.1988

Sünnikoht: Krasnoarmëisk

„Donetski Rahvavabariigi” nn justiitsminister.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

142.

Aleksandr TIMOFEEV

Александр ТИМОФЕЕВ

Sünniaeg: 27.1.1974

„Donetski Rahvavabariigi” nn eelarveminister.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

143.

Evgeny Vladimirovich MANUILOV

(Евгений Владимирович Мануйлов)

Sünniaeg: 5.1.1967

„Luganski Rahvavabariigi” nn eelarveminister.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

144.

Viktor YATSENKO

(Виктор ЯЦЕНКО)

Sünniaeg: 22.4.1985

Sünnikoht: Herson

„Donetski Rahvavabariigi” nn kommunikatsiooniminister.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

146.

Zaur ISMAILOV

(Заур Исмаилов Рауфович)

Sünniaeg: 25.7.1978 (või 23.3.1975)

Sünnikoht: Krasny Luch, Vorošilovgrad, Lugansk

„Luganski Rahvavabariigi” nn peaprokurör.

Nende ülesannete ülevõtmise ja täitmisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015

147.

Anatoly Ivanovich ANTONOV

(Анатолий Иванович Антонов)

Sünniaeg: 15.5.1955.

Sünnikoht: Omsk

Asekaitseminister, kes osaleb selles ametis Vene vägede Ukrainasse lähetamise toetamises.

Venemaa kaitseministeeriumi praeguse struktuuri kohaselt osaleb ta selles ametis Venemaa valitsuse poliitikate kujundamises ja rakendamises. Need poliitikad ohustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

16.2.2015

148.

Arkady Viktorovich BAKHIN

(Аркадий Викторович Бахин)

Sünniaeg: 8.5.1956

Sünnikoht: Kaunas, Leedu

Esimene asekaitseminister, kes osaleb selles ametis Vene vägede Ukrainasse lähetamise toetamises.

Venemaa kaitseministeeriumi praeguse struktuuri kohaselt osaleb ta selles ametis Venemaa valitsuse poliitikate kujundamises ja rakendamises. Need poliitikad ohustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

16.2.2015

149.

Andrei Valeryevich KARTAPOLOV

(Андрей Валерьевич Картaпoлoв)

Sünniaeg: 9.11.1963

Sünnikoht: GDR (DDR)

Põhioperatsioonide osakonna direktor ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi aseülem. Osaleb mõlemas ametis aktiivselt Ukrainas toimuva Vene vägede sõjalise kampaania kujundamises ja rakendamises.

Osaleb peastaabi kindlaksmääratud tegevuse kohaselt relvajõudude üle operatiivkontrolli teostades aktiivselt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavate Venemaa valitsuse poliitikate kujundamises ja rakendamises.

16.2.2015

150.

Iosif (Joseph) Davydovich KOBZON

(Иосиф Дaвьιдoвич Кобзон)

Sünniaeg: 11.9.1937

Sünnikoht: Tchassov Yar, Ukraina

Riigiduuma liige.

Ta külastas nn Donetski Rahvavabariiki ja tegi oma visiidi ajal separatiste toetavaid avaldusi. Samuti nimetati ta nn Donetski Rahvavabariigi aukonsuliks Venemaa Föderatsioonis.

Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

16.2.2015

151.

Valery Fedorovich RASHKIN

(Валерий Фëдoрoвич Рашкин)

Sünniaeg: 14.3.1955.

Sünnikoht: Zhilino, Kaliningradi oblast

Riigiduuma rahvusküsimuste komisjoni esimene aseesimees.

Asutas kodanikuliikumise „Krassnaya Moskva – punase Moskva patriootlik rindeabi”, mis korraldas separatiste toetavaid avalikke meeleavaldusi, toetades seeläbi Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid poliitikaid. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.

16.2.2015

Üksused:

33

Prizraki brigaad

(Бригада „Призрак”)

Relvastatud separatistid, kes on aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

16.2.2015


15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/63


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1515,

5. juuni 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 pensioniskeemidega seotud üleminekuperioodide pikendamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 85 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kesksed vastaspooled asuvad ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel. Nende vastaspoolte krediidiriski maandatakse selliste tagatiste andmisega, mis peaksid arvutuste kohaselt katma võimalikud kahjud kohustuste täitmata jätmise korral. Kesksed vastaspooled aktsepteerivad variatsioonitagatise nõuete täitmiseks tagatisena üksnes väga likviidset vara, üldiselt raha, et kohustuste täitmata jätmise korral oleks võimalik positsioonid kiiresti likvideerida.

(2)

Paljudes liikmesriikides osalevad pensioniskeemid aktiivselt börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel. Kuid pensioniskeemid minimeerivad tavaliselt oma rahapositsioone ja hoiavad selle asemel suurema tootlikkusega investeeringuid, nagu väärtpaberid, et tagada pensionäridele suuremat tulu. Selliseid pensioniskeeme haldavad üksused, mille põhieesmärk on pakkuda alates pensionile jäämise hetkest hüvitisi, mida makstakse tavaliselt elu lõpuni tehtavate väljamaksete kujul, ent ka ajutiselt tehtavate väljamaksete või ühekordse väljamakse vormis, viivad enda valduses olevad sularahakogused harilikult miinimumini, et maksimeerida oma tõhusust ja kindlustusvõtjate tulu. Kui sellised üksused oleksid kohustatud börsiväliseid tuletislepinguid keskselt kliirima, peaksid nad hoidma märkimisväärset osa varadest sularahas, et täita kesksete vastaspoolte võimendustagatise nõudeid.

(3)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 on seetõttu sätestatud, et kolme aasta jooksul nimetatud määruse jõustumisest alates ei kohaldata artiklis 4 kehtestatud kliiringukohustust selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil investeerimisriske, mis on otseselt seotud pensioniskeemi maksevõimega. Üleminekuperioodi kohaldatakse samuti nende üksuste puhul, mis on asutatud pensioniskeemi liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste täitmata jätmise korral.

(4)

Praeguse olukorra täielikuks hindamiseks koostas komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõikega 2 aruande, milles hinnatakse, kas kesksed vastaspooled on teinud vajalikke jõupingutusi, et töötada välja asjakohased tehnilised lahendused, mis võimaldavad pensioniskeemidel üle kanda mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena. Selle hindamiseks tellis komisjon alusuuringu, milles käsitletakse seda, kuidas pensioniskeemid saaksid anda kesksetele vastaspooltele mitterahalist tagatist ning milline oleks erandi kaotamise mõju, kui lahendust ei ole, ning arvutati välja, kui palju väheneksid sellest mõjutatud pensioniskeemidest hüvitist saavate pensionäride pensionid.

(5)

Komisjon leiab kooskõlas oma aruande järeldustega, et praeguseks ajaks ei ole kesksed vastaspooled teinud vajalikku pingutust töötamaks välja asjakohased tehnilised lahendused ja et tuletislepingute keskse kliirimise kahjulik mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele jääb muutumatuks.

(6)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 osutatud kolmeaastast üleminekuperioodi kahe aasta võrra pikendada.

(7)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et kehtivad üleminekuperioodid pikeneksid enne nende lõppu või võimalikult kiiresti pärast seda. Hilisem jõustumine võib põhjustada pensioniskeemide seisukohast õiguskindlusetust seoses sellega, kas nad peavad hakkama valmistuma tulevasteks kliiringukohustusteks või mitte,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kuni 16. augustini 2017 ei kohaldata artiklis 4 kehtestatud kliiringukohustust selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil investeerimisriske, mis on otseselt seotud artikli 2 punktis 10 esitatud määratlusele vastava pensioniskeemi maksevõimega. Üleminekuperioodi kohaldatakse samuti nende üksuste puhul, mis on asutatud pensioniskeemi liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste mittetäitmise korral.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.


15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/65


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1516,

10. juuni 2015,

millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 kehtestatakse kindel määr Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavatele tegevustele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 61 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 61 tuleb avaliku sektori toetuse arvutamisel võtta arvesse tegevustest saadud tulusid.

(2)

Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektori tegevustele kindla tulumäära kohaldamine, ilma et oleks vaja arvutada diskonteeritud puhastulu.

(3)

Varasemate perioodide andmete põhjal tuleks kehtestada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektoris tekitatud puhastulu kindlaks määraks 20 %, et vältida ülerahastamist ja turumoonutusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse kindel määr, mida kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektori tegevustele, et määrata eelnevalt kindlaks selliste tegevuste võimalik puhastulu, ning mille alusel on võimalik kehtestada tegevuste rahastamiskõlblikud kulud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikele 2.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktis a osutatud kindlamääralise puhastulu protsendi kohaldamiseks kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektori tegevustele kindel määr 20 %.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.


15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/67


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1517,

11. september 2015,

millega muudetakse 236. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

3. septembril 2015 kiitis ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee heaks ühe isiku lisamise Al-Qaida sanktsioonide komitee nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(4)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhusus, peaks see jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. september 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor


(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisasse lisatakse pealkirja „Füüsilised isikud” alla järgmine kanne:

„Sofiane Ben Goumo (teiste nimedega a) Sufyan bin Qumu b) Abou Fares al Libi). Sünniaeg: 26.6.1959. Sünnikoht: Derna, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Aadress: Liibüa. Muu teave: a) Rühmituse Ansar al Charia Derna juht. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 3.9.2015.”


15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/69


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1518,

14. september 2015,

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) (edaspidi „alusmäärus”) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EÜ) nr 599/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 0–198 eurot/tonn selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiisel) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuulusid sel ajal CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909787) alla (edaspidi „Ameerika Ühendriigid” või „asjaomane riik”). Selle määrusega kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule viidatakse edaspidi kui olemasolevatele meetmetele. Selle määrusega kehtestatavale dumpinguvastasele tollimaksule viidatakse edaspidi kui olemasolevatele meetmetele.

(2)

Pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 444/2011 (3) lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 599/2009 Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile Euroopa Liitu olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, v.a Kanadas Ontarios Oakville'is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel toodang. Sama määrusega pikendas nõukogu ühtlasi lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

1.2.   Muude kolmandate riikide suhtes kehtivad meetmed

(3)

Väljaspool seda menetlust kehtivad biodiislikütuse puhul dumpinguvastased meetmed praegu impordi suhtes Argentinast ja Indoneesiast (4).

1.3.   Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (5) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Taotluse esitas 9. aprillil 2014. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja” või EBB) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

1.4.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 järgi asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendeid, ning andis 10. juulil 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Samal päeval algatas komisjon Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise. See menetlus on paralleelne, kuid eraldiseisev menetlus, mida lahendatakse eraldi määruse alusel.

1.5.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(8)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

1.6.   Huvitatud isikud

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid Ameerika Ühendriikides ja Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(10)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.7.   Väljavõtteline uuring

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

a)   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud Euroopa Liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi kõige representatiivsema tootmis- ja müügimahu alusel, tagades geograafilise ulatuse. See esialgne valim koosnes liidu seitsmest tootjast seitsmes erinevas liikmesriigis, kelle osakaal liidu biodiislikütuse toodangust moodustas peaaegu 30 %. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(13)

Üks Itaalias asuv äriühing palus end valimisse lisada. Kõnealune äriühing alustas tegevust alles 2013. aasta lõpus, olles omandanud biodiislikütusetehase ühelt teiselt Itaalia biodiislikütuse tootjalt, kes oli esialgsesse valimisse lisatud. Otsustati, et kõnealust äriühingut valimisse ei lisata, kuna puudusid tagasivaatelised andmed vaatlusaluse perioodi asjakohaste suundumuste hindamiseks ning kuna esialgses valimis juba oli üks Itaalia äriühing.

(14)

Ameerika Ühendriikide riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) märkis, et esialgu moodustatud valim erines valimist, mis oli moodustatud eelmises biodiislikütust käsitlevas uurimises, viidates kahele märkimisväärse tootmis- ja müügimahuga äriühingule, mida valimis enam ei olnud. NBB mainitud kaks äriühingut olid kas seotud teise, suurema müügimahu ja valimisse arvatud äriühinguga, või oli nende müügimaht väiksem kui samast liikmesriigist esialgu valimisse valitud äriühingul. Seetõttu ei oleks ükskõik kumma äriühingu lisamine muutnud esialgselt moodustatud valimi representatiivsust. Seega kiideti esialgu moodustatud valim heaks kui liidu tootmisharu representatiivne valim.

(15)

Pärast avalikustamist väitis Ameerika Ühendriikide valitsus, et 30 % liidu tööstust esindavast valimist ei saa pidada kogu liidu biodiislikütuse tootmisharu seisukohast representatiivseks ja et mikronäitajaid oleks pidanud analüüsima laiemal alusel. Ameerika Ühendriikide valitsus viitas Maailma Kaubandusorganisatsiooni järeldusele juhtumis EC – Fasteners, kui 27 % valimit peeti kogumahuga võrreldes väikeseks ja leiti, et see oleks suur ainult killustatud tootmisharude puhul.

(16)

Vastupidiselt Fastenersi uurimisele määratles komisjon liidu tootmisharu uurimise eesmärgil kogu tootmisharuna, mitte ainult valimisse kaasatud äriühingutena (põhjendus 93 allpool). Lisaks hinnati kõiki makronäitajaid kogu tootmisharu põhjal, vaid osa mikronäitajatest analüüsiti valimisse kaasatud äriühingute tasandil. Liidu tootmisharu olukorra üldanalüüsi alus oli siiski nii mikro- kui ka makronäitajate hindamine. Igal juhul peetakse liidu tootmisharu killustatud tootmisharuks, kuna see hõlmab rohkem kui 200 tootjat, kes asuvad üle kogu liidu ja on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Seega järeldab komisjon, et valim, mis esindab 30 % liidu tootmisharust, on representatiivne, ja lükkab väite ümber.

b)   Importijate väljavõtteline uuring

(17)

Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring oleks vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, palus komisjon mitteseotud importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(18)

Nõutud teabe esitasid vaid mõned sõltumatud importijad, kes nõustusid kuuluma valimisse. Seda oli nii vähe, et komisjon otsustas, et valikuuringut ei ole mõtet teha.

c)   Ameerika Ühendriikide eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(19)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring oleks vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Ameerika Ühendriikide esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Komisjonile vastas 27 Ameerika Ühendriikide tootjat, kuid ainult üheksa esitas algatamisteate I lisas valikuuringu läbiviimiseks nõutavad andmed ekspordi ja/või omamaise müügi kohta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei eksportinud ükski neist toodangut liitu. Komisjon moodustas valimi kolmest eksportivast tootjast, kelle omamaine ja eksportkäive oli kõige suurem. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja Ameerika Ühendriikide ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(21)

Mitte ükski valimisse kuulunud tootja ei vastanud küsimustikule tähtaegselt. Komisjon teatas 7. oktoobril 2014 kolmele valimisse kaasatud eksportivale tootjale, et ühtegi vastust ei olnud laekunud.

(22)

10. oktoobril 2014 teatas üks valimisse kaasatud eksportiv tootja komisjonile otsusest küsimustikule vastamata jätta. Ülejäänud kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat taotlesid erinevaid tähtaja pikendusi, mis neile anti, ent täielikke vastuseid ei laekunud.

(23)

10. novembril 2014 saatis komisjon kirja, milles teavitas kolme valimisse kaasatud äriühingut kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest. Kavatsusest teatati ka Ameerika Ühendriikide ametiasutustele. Kirjale vastamise tähtaeg oli 21. november 2014.

(24)

21. novembriks 2014 ei olnud kaks valimisse kaasatud äriühingut reageerinud ja kolmas selgitas, et tähtaeg ei olnud nende jaoks piisav, et oma vastus esitada.

(25)

Komisjon järeldas seega, et ükski valimisse kaasatud Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja ei teinud aegumise läbivaatamise uurimises koostööd. Seetõttu otsustas komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja teha nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(26)

Äriühing Cargill Inc. märkis, et määruses (EÜ) nr 599/2009 sätestati minimaalne dumpingumarginaal ja seega kehtestati Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse toodangule ja ekspordile lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 0 %. Lisaks märkisid nad, et vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu järeldustele aruandes „Mehhiko riis” (7) tuleb eksportiv tootja, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei avastatud, jätta välja dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisest.

(27)

Seega taotles Cargill Inc. jätkuvalt vabastust dumpinguvastastest tollimaksudest sõltumata aegumise läbivaatamise tulemustest. See taotlus võeti vastu.

1.8.   Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(28)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjatele ja asjaga mitteseotud importijatele, kaubandusettevõtjatele ja kasutajatele, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootjad:

Bio-Oils Huelva S.L., Huelva, Hispaania;

Biometrol Rotterdam BV, Rotterdam, Madalmaad;

Diester Industries SAS, Rouen, Prantsusmaa;

Novaol S.R.L., Milano, Itaalia;

Preol A.S., Lovosice, Tšehhi Vabariik;

Rafineria Trzebinia S.A., Trzebinia, Poola;

Verbio Vereinigte BioEnergie AG, Leipzig, Saksamaa.

1.9.   Järelduste avalikustamine

(30)

3. juunil 2015 tegi komisjon kõigile huvitatud isikutele teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta, ja palus kõikidel huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada. Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane.

(31)

Pärast lõplikku avalikustamist taotles NBB ärakuulamist kaubandusmenetluste ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ja tema taotlus rahuldati.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(32)

Vaatlusalune toode on sama mis uurimises, mis viis olemasolevate meetmete kehtestamiseni (edaspidi „algne uurimine”), st mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ja mis on pärit Ameerika Ühendriikidest ning mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, ex 2710 20 11, ex 2710 20 15, ex 2710 20 17, ex 3824 90 92, ex 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(33)

Biodiislikütus on transpordisektoris diiselmootorites kasutatav taastuvkütus. Tavapärased mootorid ei tööta siiski puhtal biodiislikütusel, vaid mineraaldiisli- ja piiratud koguse biodiislikütuse segul.

(34)

Ameerika Ühendriikides toodetud biodiisel on eelkõige „rasvhappe metüülester” (FAME), mida saadakse mitmesugustest taimeõlidest (sojaõli, palmiõli, rapsiõli) ja kasutab praadimisõlisid, loomseid rasvu või biomassi, mis on biodiislikütuse lähteaine. Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga. Mõiste „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile, kuigi tootmisprotsessis on võimalik kasutada ka etanooli, mis annab tulemuseks „rasvhappe etüülestrid”.

(35)

Olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud erinevused ei muuda selle põhidefinitsiooni, selle omadusi ega erinevate isikute arusaama selle kohta. Eelkõige diislikütuse lõppkasutaja seisukohast ei ole vahet, kas pumbast tulev segu sisaldab konkreetset biodiislikütuse lähteainet.

2.2.   Samasugune toode

(36)

Nagu algses uurimises on Ameerika Ühendriikides kohalikul turul müüdaval biodiislikütusel ja ekspordiks müüdaval Ameerika Ühendriikide biodiislikütusel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning otstarbed. Samamoodi on liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval biodiislikütusel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused nagu Ameerika Ühendriikidest liitu eksporditavatel toodetel. Seetõttu käsitatakse neid selle uurimise käigus alusmääruse artikli 1 lõike 4 kohaselt samasuguste toodetena.

2.3.   Toote määratlusega seotud väited

(37)

Ameerika Ühendriikide valitsus väitis, et biomassist toodetav diiselkütus (8) on laiem tootekategooria kui vaatlusalune toode. Ent nagu sätestatud määruses, millega kehtestati ajutised tasakaalustavad tollimaksud algses uurimises, (9) biodiislikütusteks loetakse igat liiki biodiislit ja biodiisli segusid, sh biomassist toodetud diislikütuseid, ning need on osa õigusaktide paketist, mis käsitleb energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja alternatiivkütuseid. Selle põhjus on see, et biomassist toodetud biodiislil on samasugused või väga sarnased füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja otstarbed kui muudest lähtematerjalidest toodetud kütustel. Ükski huvitatud isik algses uurimises tehtud järeldusi ei vaidlustanud ning need kehtivad ka selles aegumise läbivaatamise menetluses. Seetõttu lükkab komisjon Ameerika Ühendriikide valitsuse selle väite ümber.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(38)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Eelmärkused

(39)

Eespool põhjenduses 25 mainitud valimisse kaasatud tootjate koostöö puudumisel ei olnud võimalik analüüsida Ameerika Ühendriikide tootjate esitatud kontrollitud andmeid. Seetõttu kasutas komisjon teabe saamiseks järgmiseid allikaid: algetapis valimi moodustamiseks koostatud küsimustikele mõne Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootja antud vastused, Eurostat, aegumise läbivaatamise taotlus, taotlejate seejärel esitatud taotlused, Ameerika Ühendriikide riiklik biodiislikütuse amet, Ameerika Ühendriikide energiateabe ameti ja Ameerika Ühendriikide energiadepartemangu veebilehed ning Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise kaubanduse komisjon.

3.2.   Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(40)

Pärast meetmete kehtestamist 2009. aastal vähenes biodiislikütuse import Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu peaaegu olematuks ning 2013. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi vaid väga väikeseid koguseid. Neil asjaoludel ei peetud oluliseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnata dumpingu taset. Seega võib järeldada, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal dumping ei jätkunud.

3.3.   Tõendid dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(41)

Komisjon analüüsis, kas oli tõendeid dumpingu kordumise tõenäosuse kohta, juhul kui meetmel lastakse aeguda. Eelkõige analüüsiti järgmist: Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides toodetud ja müüdud toote hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja Ameerika Ühendriikide hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja Euroopa Liidu hinnataseme vaheline seos, kasutamata tootmisvõimsused ning kõrvalehoidmise ja absorptsiooni tavad.

3.3.1.   Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides toodetud ja müüdud toote hindade vaheline seos

(42)

Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjate koostöö puudumisel kasutasid komisjoni talitused kolme teabeallikat, et määrata biodiislikütuse omamaine müügihind Ameerika Ühendriikides läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal: i) väljavõttelise uuringu algetapis saadetud küsimustiku vastused, mille mitmed Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad algetapis esitasid; ii) NBB esitatud teave, mis põhines turuvaatleja Jacobseni kogutud teabel, ja iii) taotleja esitatud teave, mis põhines Naftahindade Teabetalituse (OPIS) kogutud teabel.

(43)

Andmed neist kolmest allikast hõlmavad eri tasandite kommertshindu ja Incotermsi tingimusi. Väärtused on üksteisele siiski väga lähedal. Kolmest allikast pärinevate väärtuste keskmine väärtus on 1 196,93 USA dollarit tonni kohta. Arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil euro ja dollari keskmist vahetuskurssi (1 euro = 1,356 USA dollarit), vastab sellele summale Ameerika Ühendriikide omamaises käibes 883 eurot tonni kohta (10).

(44)

Euroopa Liidus liidu tootjate müüdud biodiisli keskmine tehasehind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on näidatud allpool olevas tabelis 8, oli 905 eurot tonni kohta (1 227,18 USA dollarit).

(45)

Kui Ameerika Ühendriikide tootjad soovivad Euroopa Liidu turule uuesti siseneda, siis peavad nad müüma väiksema hinnaga kui 905 eurot tonni kohta. Lõpphind peab ühtlasi katma veotasu üle ookeani, kindlustuskulud ja biodiislikütusele kehtiva tollimaksu (6,5 %). Vastavalt uurimise ajal hangitud andmetele oleks see ligikaudu 100 eurot tonni kohta. Komisjon lähtus selle summa puhul NBB arvutatud tollimaksudest, transpordikuludest ja veotasudest (umbes 94 eurot) ja ümardas selle 100 euroni, et hõlmata ka mõned täiendavad impordijärgsed kulud.

(46)

Seega kui Ameerika Ühendriikide tootjad taasalustavad eksporti Euroopa Liitu, siis peavad nad seda tegema tehasehinnaga (vähem kui 805 eurot tonni kohta), mis oleks väiksem kui nende omamaine müügihind Ameerika Ühendriikides, ehk siis dumpinguhind. Põhjendustes 63 ja 71 detailsemalt kirjeldatud, kolmandatesse riikidesse eksportimise hindade ja vaba tootmisvõimsusega seotud asjaolude põhjal taastavad Ameerika Ühendriikide tootjad tõenäoliselt ekspordi liitu, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, kuna see võimaldab neil tootmise ühikuhindu vähendada, nagu allpool põhjenduses 72 põhjalikumalt selgitatud.

(47)

Pärast lõplikku avalikustamist seadis NBB kahtluse alla komisjoni kindlaks tehtud keskmise omamaise müügihinna ja tuletas meelde, et ühes varem esitatud dokumendis oli näidatud madalamat hinda (789,36 eurot tonni kohta), lähtudes Ameerika Ühendriikide energiaministeeriumi avalikustatud hindadest.

(48)

Komisjon lükkab selle väite järgmistel põhjustel ümber.

(49)

Mis puutub NBB viidatud keskmisse hinda, siis ei saa seda täpseks pidada, kuna tegu oli jaehinna ja mitte tehasehinnaga. Konkreetselt esitas NBB Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse keskmise igakuise jaehinna (pumba juures) juulis 2014, mõõdetuna bensiini galloni ekvivalendis (GGE) ja kasutades ainult ühe ajahetke, 19. septembri 2014. aasta vahetuskurssi.

(50)

Mis puutub komisjoni arvutatud keskmist hinda, siis on tegemist põhjendatud summaga, võttes arvesse, et see arvutati Ameerika Ühendriikide tootjate koostöö puudumisel parimate saadaolevate faktide põhjal. See on algetapis mõnede Ameerika Ühendriikide tootjate teatatud hindade, NBB enda esitatud turuvaatleja Jacobseni kogutud hindade ja EBB esitatud OPISe kogutud hindade keskmine. Tegemist on lihtsa keskmisega, kuna puudus teave koguste kohta, mis oleks võimaldanud kaalutud keskmise arvutamist. Kolm väärtust olid siiski väga sarnased. Incotermsi tingimused ja kaubandustase ei olnud teada ja neid ei saanud arvesse võtta. OPISe hindasid siiski korrigeeriti, et võtta arvesse mõistlikke transpordikulusid Ameerika Ühendriikides. Arvestades omamaise ja ekspordihinna märkimisväärset erinevust, ei oleks Incotermsi tingimuste ja kaubandustaseme alusel korrigeerimine muutnud järeldust, et kui Ameerika Ühendriikide tootjad tahavad liidus uuesti müüma hakata, siis peavad nad seda tegema dumpinguhindadega.

(51)

NBB seadis kahtluse alla ka summa 100 eurot tonni kohta, mida kasutati usaldusväärse keskmise ekspordihinna arvutamiseks, alustades biodiislikütuse liidu keskmisest hinnast, ja soovitas selle asemel võtta aluseks 110,49 eurot. Nagu eespool põhjenduses 45 mainitud, kasutas komisjon tollimaksude, transpordi ja veotasude arvutamiseks NBB esitatud summasid. Komisjon kasutas madalamat summat kui NBB nõutav 16,69 eurot üksnes täiendavate impordijärgsete kulude arvutamiseks, kuna NBB ei tõendanud, et impordijärgsete kulude summa peaks olema 2 % CIF-väärtusest tollipiiril. Igal juhul on komisjoni ja NBB hinnangute erinevus tühine ega muuda järeldust dumpingu tõenäosuse kohta, võttes ühtlasi arvesse seda, et sellega seoses ei nõutud täpseid dumpinguarvutusi.

(52)

NBB väitis, et nagu algses uurimises, oleks tulnud lubada korrigeerimist füüsiliste erinevuste arvesse võtmiseks, kuna Ameerika Ühendriikides on biodiislikütuse tootmisel kasutatav peamine lähteaine sojauba, samal ajal kui liidus kasutatakse peamiselt rapsiseemet, mis on parema kvaliteediga ja seetõttu kallima hinnaga.

(53)

See väide tuleb tagasi lükata. Algses uurimises lubati korrigeerimist Ameerika Ühendriikide ja liidu tootjate kontrollitud andmete võrdlemise alusel. Kuna Ameerika Ühendriikide tootjad ei ole aegumise läbivaatamises koostööd teinud, siis ei saanud komisjon esiteks kindlaks teha, kas korrektsiooni peaks lubama. Teiseks ei saa komisjon isegi korrektsiooni lubamisel teha kindlaks korrektsiooni taset. Algse uurimise aegne olukord on muutunud ja eelkõige lähteainete segu, mida kasutatakse nii ELis kui ka Ameerika Ühendriikides biodiisli tootmiseks, ei ole enam sama. Lisaks nõudis NBB 10 % korrektsiooni, kuid ei ole sellist määra põhjendanud.

(54)

NBB ja Ameerika Ühendriikide valitsus väitsid, et kuna Ameerika Ühendriikide omamaine hind on kõrgem kui tõenäoline liitu eksportimise hind, siis Ameerika Ühendriikide tootjad pigem suurendavad omamaist müüki kui ekspordivad liitu, eriti kui arvestada Ameerika Ühendriikides suurenenud tarbimist.

(55)

See väide ei ole põhjendatud ja tuleb tagasi lükata. Ameerika Ühendriikides on tarbimine viimastel aastatel suurenenud, eelkõige selliste riiklike meetmete tulemusel nagu stiimulid, taastuvkütuste kavas ette nähtud kohustuslikud eesmärgid ning biodiislikütuse tootmise ja segamise edendamiseks mõeldud subsideerimiskavad. Kuid lähtudes NBB enda esitatud andmetest, vähenes 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes biodiislikütuse tarbimine Ameerika Ühendriikides. Pole mingeid tõendeid selle kohta, et tarbimine 2015. ja 2016. aastal suureneb. Vastupidi, avalikult kättesaadav teave (11) viitab sellele, et taastuvkütuste kohustusliku kasutamise eesmärgid jäävad Ameerika Ühendriikides aastateks samaks. Selle tagajärjel jääb praegune tarbimistase Ameerika Ühendriikides tõenäoliselt stabiilseks, mitte ei tõuse. Kuna Ameerika Ühendriikides on liigset tootmisvõimsust (vt põhjendus 69 ja sellele järgnevad põhjendused), siis on Ameerika Ühendriikide tootjad motiveeritud liitu eksportima ka omamaisest hinnast väiksema hinnaga, kusjuures nende muutuvkulud on kaetud.

(56)

NBB väitis, et komisjon oleks pidanud selgitama, kuidas suurem tootmismaht vähendab Ameerika Ühendriikide tootjate tootmiskulusid. Selles osas tulnuks algusest peale sedastada, et koostöö puudumise tõttu ei saanud komisjon esitada täpseid arvutusi selle kohta, kuidas suurem tootmismaht mõjutab Ameerika Ühendriikide tootjate kulusid. Majanduslikust vaatevinklist on siiski selge, et kui püsikulud jagatakse suurema tootmismahu vahel, siis tootmise ühikuhind väheneb. See on tõsi ka siis, kui biodiislikütuse tootmisel on enamik kuludest muutuvkulud ja sõltuvad kasutatavatest toormaterjalidest, nagu väidab NBB. Püsikulud tuleb siiski jagada kogu tootmismahu peale. Liidu tootmisharult saadud teabest nähtus tõesti, et lähteainete maksumus moodustab suure osa tootmiskuludest, kuid täpne osakaal sõltub kasutatavast lähteainest, äriühingu vertikaalsest integratsioonist ning äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest. Selles olukorras ei saanud komisjon põhjendatult eeldada, et suurem tootmismaht vähendab Ameerika Ühendriikide tootjate tootmiskulusid. Olukord oleks teistsugune ainult siis, kui ekspordihind oleks nii madal, et see ei kataks isegi lähteainete kulusid, kuid NBB ei esitanud ühtegi märkust sellise stsenaariumi toetamiseks.

3.3.2.   Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Ameerika Ühendriikides kehtivate hindade vaheline seos

(57)

Veel üks komponent, mis õigustab järeldust, et dumping tõenäoliselt kordub, põhineb Ameerika Ühendriikide läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal biodiislikütuse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi struktuuri analüüsil. Komisjon uuris Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni andmebaasi ja võttis sealt välja biodiislikütuse ekspordi mahud ja väärtused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt HTS-koodile 382600. Ekspordimahud (tonnides) kõigisse riikidesse (sh EL) olid kokku 567 018 tonni. Keskmine väärtus tonni kohta oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 753,34 eurot franko laeva kõrval. Komisjon arvutas keskmise müügihinna USA dollarites tonni kohta ja võrdles seda keskmise omamaise hinnaga Ameerika Ühendriikides (mis määrati vastavalt eespool olevale põhjendusele 42). Tulemuste kokkuvõte on esitatud allpool.

Tabel 1

Ameerika Ühendriikide ekspordimahud ja ekspordihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

Sihtriigid

Ekspordimahud (tonnides)

Protsent ekspordist kõigisse riikidesse

Keskmine väärtus (USD) tonni kohta

Keskmine väärtus (EUR) tonni kohta

Dumpingu osakaal ekspordihinnast

Kokku Gibraltar (12)

76 266

13

753,19

555,45

59

Kokku Kanada

247 959

44

1 167,33

860,86

3

Kokku Austraalia

4 267

1

1 019,77

752,04

17

Kokku Malaisia

103 773

18

891,44

657,41

34

(58)

Tabelist nähtub, et Ameerika Ühendriigid tunduvad praegu kolmandatesse riikidesse müüma dumpinguhindadega, kusjuures ekspordihinnad on omamaistest hindadest 3 % kuni 59 % odavamad. Seetõttu järeldas komisjon, et kuna Ameerika Ühendriikide tootjad müüvad praegu kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega, siis tõenäoliselt hakkaksid nad ka Euroopa Liitu eksportima dumpinguhindadega, suunates siia osa praegu teistele turgudele orienteeritud ekspordist.

(59)

Pärast lõplikku avalikustamist seadis NBB kahtluse alla ekspordiandmete täpsuse, kuna ekspordimahu hindamiseks kasutatud HTS-kood (38 26 00) hõlmab muid tooteid ja seega ei saa ekspordihinda võrrelda biodiislikütuse omamaise hinnaga.

(60)

Komisjon kasutas seda koodi, sest Ameerika Ühendriikide valitsus ise sedastas küsimustikule 19. detsembril 2014 antud teises täiendavas vastuses, et seda koodi on kasutatud alates 2012. aastast, et esitada Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse ekspordi kohta täpset statistilist teavet. Kuigi see kood näitab asjaomase eksporditud toote väärtust suuremana, on see suuremana näitamine siiski väiksem kui varem kasutatud koodide puhul. Ameerika Ühendriikide ametiasutused järeldasid, et esitatud kood esindab ekspordiväärtust suhteliselt täpselt.

(61)

NBB väitis, et komisjoni arvutatud omamaiseid hindu ei saa võrrelda ITC andmebaasis olevate hindadega ja seega ei ole komisjoni arvutatud dumpingumarginaale võimalik kasutada.

(62)

Aegumise läbivaatamisel ei ole vaja uusi dumpingumarginaale arvutada. Antud juhtumil lõppes meetmete kehtestamise järel dumpinguhinnaga eksport ja seega keskenduti analüüsis dumpinguhinnaga ekspordi kordumise tõenäosusele. Kuna Ameerika Ühendriikide tootjad koostööd ei teinud, siis kasutas komisjon saadaolevaid andmeid. Selles stsenaariumis on kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad asjakohased ja neid võib kasutada näitajana selle hindamisel, mis võib pärast meetmete aegumist juhtuda. Konkreetsemalt ei ole omamaiste ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade võrdlemise eesmärk arvutada täpseid dumpingumarginaale, vaid saada aimu dumpingu kordumise tõenäosusest, kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda.

3.3.3.   Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos

(63)

Euroopa Liidu turg on Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse ekspordile atraktiivne turg. Eespool põhjenduses 57 viidatud Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni andmebaasi põhjal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmine ekspordihind kõikidesse sihtriikidesse 1 021,52 USA dollarit (753,34 eurot) tonni kohta. Kõrgeim keskmine hind oli ekspordil Kanadasse (1 167,33 USA dollarit ehk 860,86 eurot tonni kohta) ja madalaim keskmine hind oli ekspordil Gibraltarile (753,19 USA dollarit ehk 555,45 eurot tonni kohta).

(64)

See keskmine ekspordihind on väiksem kui Euroopa Liidus liidu tootjate müüdud biodiislikütuse keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (905 eurot tonni kohta). Isegi kui Ameerika Ühendriikide tootjad peaksid müüma väiksema hinnaga kui 905 eurot tonni kohta, et Euroopa Liidu turule siseneda, vajaksid nad siiski stiimulit, et suunata osa praegusest ekspordist kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule, kuna see on atraktiivsem kui mõned kolmandate riikide turud.

(65)

NBB ja Ameerika Ühendriikide valitsus väitsid, et praegu kolmandatesse riikidesse suunduvat eksportmüüki ei suunata liitu, sest suurim eksporditurg on Kanada, kus hinnad on kallimad kui tehasehind liitu eksportimisel.

(66)

Komisjon viitas siiski osale praegusest eksportmüügist, mitte kogu eksportmüügile. Komisjon ei väitnud, et Ameerika Ühendriikide tootjad lakkavad Kanadasse eksportimast ja suunavad müügi liitu. Tõepoolest, ehkki Kanadat võib Ameerika Ühendriikide tootjate jaoks atraktiivseks turuks pidada, on selle suurus piiratud võrreldes liidu turuga, (13) mis jääb suurimaks biodiislikütuse turuks maailmas.

(67)

NBB väitis ka seda, et praegust eksporti Malaisiasse ei suunata Euroopa Liitu, kuna sealne tarbimine on kasvuteel ning biodiislikütuse importimisel ei pea maksma tollimaksu.

(68)

Kuid lähtudes ITC andmebaasis olevatest Ameerika Ühendriikide Malaisiasse suunduva ekspordi keskmistest ekspordihindadest, ilmneb, et Ameerika Ühendriikide tootjate jaoks on liitu müümine Malaisiaga võrreldes kasumlikum, isegi kui arvestada tavapäraseid tollimakse. Nagu nähtub eespool olevast tabelist 1, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Malaisiasse suunduva ekspordi hinnad oluliselt väiksemad kui liidu hinnad. Malaisias võib tarbimine küll kasvada, kuid seda võib teha ka tootmine, mis põhineb eelkõige palmiõlil. Lisaks võib põhjendatult eeldada, et naaberriik Indoneesia, kus on märkimisväärne biodiislitööstus, suurendab tarbimise kasvamise korral eksporti Malaisiasse. See väide tuleb seega tagasi lükata.

3.3.4.   Kasutamata tootmisvõimsused

(69)

Ameerika Ühendriikide tootjate märkimisväärsed vabad tootmisvõimsused on stiimul suurendamaks tootmist ja müüa biodiislikütust Euroopa Liidu turul dumpinguhindadega. Ameerika Ühendriikide tootjate koostöö puudumisel tegi komisjon Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsused kindlaks Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) ja Ameerika Ühendriikide Energiateabe Administratsiooni (EIA) veebilehtedel oleva kättesaadava teabe põhjal.

(70)

Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad esitavad neile kahele asutusele aruanded (vastavalt igal aastal ja igal kuul) olemasolevate ja kavandatud tootmisvõimsuste kohta, samuti tootmise, sisendite, varude ja biodiislikütuse müügi kohta.

(71)

EIA andmete järgi oli Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjate tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 128 000 tonni. See maht on väga lähedal NBB teatatud mahule, mis lähtus liikmete EPA-le esitatud teabel, s.o 6 963 000 tonni.

(72)

Ameerika Ühendriikide tegelik biodiislikütuse tootmine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 4 450 000 tonni (EIA andmed), mis vastab 62,4 %-le kasutatud tootmisvõimsusele ja vabale tootmisvõimsusele 37,6 %, mis on 2 678 000 tonni. Seda vaba tootmisvõimsust kasutatakse tõenäoliselt Euroopa Liidu turu varustamiseks, kui meetmetel lastakse aeguda. Tõepoolest – Ameerika Ühendriikide tootjad saavad tootmist lihtsalt suurendada ja eksportida Euroopa Liitu, saades majanduslikku tulu tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemisest ja tootmise ühikuhindade alanemisest. Euroopa Liidu turul Ameerika Ühendriikide vabade tootmisvõimaluste vabanemisel oleks oluline mõju, kuna see moodustab peaaegu 22 % Euroopa Liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(73)

NBB esitas sellega seoses mitu märkust. Esiteks viitas NBB sellele, et Ameerika Ühendriikide reaalne tootmisvõimsus oleks väiksem, kui komisjon arvestas. Tõepoolest – vastavalt NBB andmetele mitmed Ameerika Ühendriikides asuvad tehased on küll registreeritud, kuid tegelikult seisavad ja seega on tegelik tootmisvõimsus 5 409 000 tonni. NBB teatas ka suuremast biodiislikütuse tootmisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kokku 5 084 000 tonni. Selle tagajärjel oli tootmisvõimsuste rakendusaste NBB väitel umbes 94 % ja vabu tootmisvõimsusi Euroopa Liitu eksportimiseks meetmete tühistamisel oleks vähe.

(74)

See väide lükati tagasi. NBB esitatud andmed ei langenud kokku ametlikult kättesaadavate andmetega. Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad on kohustatud EIA-le iga kuu esitama vormi (EIA-22M „Igakuine biodiislikütuse tootmise ülevaade”) ning muude andmete seas näitama aastase tootmisvõimsuse ja selle rakendusoleku, näiteks aktiivne, ajutiselt mitteaktiivne või püsivalt lõpetatud. Alates jaanuarist 2013 on registreeritud tootmisvõimsused kuude lõikes veidi erinenud, kuid jäänud üldjuhul suhteliselt stabiilseks.

(75)

Lisaks on Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad kohustatud igal aastal EPA-le muu teabe hulgas esitama teavet eeldatavalt toodetava või imporditava taastuvkütuse liigi või liikide kohta ning olemasolevate ja kavandatud tootmisvõimsuste kohta.

(76)

Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse deklareeritud registreeritud tootmisvõimsusi uuendatakse seega korrapäraselt ja seetõttu võib seda pidada täpseks allikaks. Isegi kui registreeritud tootmisvõimsused on praegu kasutusele võtmata või seisavad, siis tuleb arvutamisel arvestada olemasolevaid vabu tootmisvõimsusi tootmise ja ekspordi suurendamiseks.

(77)

Lisaks ei sisaldanud NBB esitatud tootmisvõimsuste väärtused püsivalt suletud tootmisvõimsuseid, mida nad oma esitatud andmetes tunnistasid. Tehased, kus tootmist ei ole püsivalt lõpetatud, võivad määratluse järgi jälle tootma hakata, kui tingimused turul muutuvad (näiteks Euroopa Liidu turu avanemine). Nn kordumise tõenäosuse katse aegumise läbivaatamine nõuab ettepoole vaatavat käsitlust sellest, mis toimub tulevikus, kui meetmetel lasta aeguda, ja mitte lihtsalt olukorra analüüsimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(78)

Seetõttu leiab komisjon, et praegu registreeritud tootmisvõimsused on täpne alus, millelt arvutada Ameerika Ühendriikide kogu tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, ning komisjon lükkab NBB väited ümber.

(79)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis NBB, et tootmisvõimsuse puhul ei peaks arvestama rakendamata võimsust, isegi kui sellest ei ole teavitatud Ameerika Ühendriikide ametiasutusi kui lammutatud või püsivalt suletud tehastest.

(80)

Vastavalt NBB tsiteeritud EIA juhistele on iga-aastane tootmisvõimsus biodiisli kogus, mida tehas suudab kalendriaastas toota, arvestades normaalseid seisakuid hooldamiseks. See hõlmab seisva tehase võimsust kuni tehase lammutamise või mahajätmiseni. Eespool öeldust on selge, et EIA arvestab kõiki tehaseid, mis võivad jälle tegutsema hakata. Seega vastupidiselt NBB väidetele võivad tehased, mis ei ole lammutatud või püsivalt suletud, jälle tootmist alustada, kui tingimused tulevikus muutuvad.

(81)

Seetõttu leidis komisjon, et praegu registreeritud tootmisvõimsus on täpne alus, millelt arvutada Ameerika Ühendriikide kogu tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus.

(82)

NBB väitis ühtlasi, et Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu ei ole mõeldud toimima eksportiva tootmisharuna, kuna enamik Ameerika Ühendriikide biodiislikütuserajatisi toodavad vähem kui 15 000 000 gallonit (55 000 tonni) aastas. Väidetavalt ei tasu majanduslikult ära mitmenädalase biodiislikütuse varu kogumine, et see ühes ekspordisaadetises välja vedada.

(83)

Ka see väide lükati tagasi. Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu suudab eksportida ja enne praegu kehtivate meetmete võtmist eksportisid Ameerika Ühendriikide tootjad Euroopa Liidu turule suuri koguseid biodiislikütust, kuni 1 137 000 tonni esialgsel uurimisperioodil (1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008). Sellest nähtub, et Ameerika Ühendriikides on piisava tootmisvõimsusega tootjaid, kes on võimelised toodangut eksportima. Ameerika Ühendriikide tootjad, kellel eraldi võttes ei ole piisavalt tootmisvõimsust toodangu vedamiseks Euroopa Liitu, jätkavad kohaliku turu teenindamist, ja kauplejad võivad liita kokku mitme tehase toodangu ja selle eksportida.

(84)

Kokkuvõttes on Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharul olulised vabad tootmisvõimsused ja seega on tootjad väga huvitatud sellest, et taastada eksport Euroopa Liidu turule, kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda.

3.3.5.   Meetmetest kõrvalehoidmise ja absorptsiooni tavad

(85)

Nagu põhjenduses 2 mainitud, on leitud, et 2009. aastal kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades transporti läbi Kanada ning muutes segu koostist. Selliste tavade olemasolu näitab, et osad Ameerika Ühendriikide tootjad on huvitatud Euroopa Liidu turule sisenemisest ka pärast meetmete kehtestamist ja seda võib seega pidada näitajaks selle kohta, et tulevikus kasutatakse tõenäoliselt dumpingut.

(86)

Pärast lõplikke järelduste avalikustamist väitis NBB, et need sündmused toimusid neli aastat enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja neid ei saa kasutada käsiloleva juhtumi kohta järelduste tegemiseks.

(87)

Komisjon väitis, et samade turuosaliste kehtestatud tavade olemasolu ei ole iseenesest otsustava tähtsusega, kuid seda võib kasutada selleks, et saada aimu, kui suur on Ameerika Ühendriikide tootjate huvi liidu turule tuleku vastu.

3.3.6.   Muud elemendid

(88)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli biodiislikütuse tootmine Ameerika Ühendriikides (4 450 000 tonni) väiksem kui tarbimine (4 896 000 tonni). Selle tagajärjel importisid Ameerika Ühendriigid rohkem biodiislikütust, kui eksportisid. Selle põhjus on taastuvkütuse standardprogrammis kehtestatud kohustusliku biodiislikütuse tootmise eesmärkidega (1,28 miljardit gallonit, mis vastab 4 238 000 tonnile 2014. aastal, mis 2013. aastaga võrreldes ei olnud muutunud) seonduv ebakindlus ja võimalus, et imporditud biodiislikütus osaleb taastuvkütuse standardprogrammis, ja võimalus saada Ameerika Ühendriikides biodiislikütusele kehtivaid maksukrediite. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kokku 1 072 000 tonni ning eksport kokku 567 000 tonni. Kuid kui olemasolevat tootmisvõimsust ei kasutatud vaatlusalusel perioodil omamaise nõudluse rahuldamiseks, on ebatõenäoline, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse tulevikus samal eesmärgil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsus (7 128 000 tonni) siiski oluliselt suurem kui omamaine tarbimine. See tähendab, et ekspordituru võimaluste avanedes on Ameerika Ühendriikide tootjad motiveeritud kasutama vabu tootmisvõimsusi ja tõenäoliselt teevad seda. Kui nad oleksid saanud kasutada vaba tootmisvõimsust omamaise tarbimise rahuldamiseks, siis oleksid nad seda juba teinud.

(89)

Selle taustal tuleks märkida, et Euroopa Liidu turg on väga atraktiivne, kuna tegemist on maailma suurima turuga ning eksisteerivad märkimisväärsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide stiimulid biodiislikütuse tarbimiseks. Seetõttu oleks Ameerika Ühendriikide tootjatel lihtne kasutada vabasid tootmisvõimsusi täiel määral ja suunata osa ekspordikäibest teistelt vähemkasumlikelt turgudelt kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NBB, et asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli biodiislikütuse tarbimine Ameerika Ühendriikides tootmisest suurem, näitab, et Ameerika Ühendriikide tootjatel ei ole vaba tootmisvõimsust, mida kasutada liidu turule tulekuks, kui meetmetel lastakse aeguda.

(91)

Komisjon leidis, et Ameerika Ühendriikides kindlaks tehtud vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada kogu Ameerika Ühendriikide tarbimisvajaduste rahuldamiseks, kuid mida selleks eesmärgiks praegu ei kasutata, kasutatakse tõenäoliselt teiste turgude olemasoleva nõudluse rahuldamiseks, eelkõige liidu turul, kus Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad praegu ei tegutse. Komisjon rõhutas, et tootmisvõimsus on Ameerika Ühendriikides tarbimisest oluliselt suurem ja seega saab kasutamata võimsust kasutada liitu eksportimiseks, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

3.3.7.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(92)

Arvestades Ameerika Ühendriikide tootmisharu märkimisväärseid vabu tootmisvõimsusi ning Euroopa Liidu atraktiivsust selle suuruse ja müügihindade tõttu, eriti arvestades Ameerika Ühendriikide hinnataset kolmandatesse riikidesse eksportimisel ja minevikus toimunud meetmetest kõrvalehoidmist, järeldas komisjon, et Ameerika Ühendriikidest lähtuv impordidumping tõenäoliselt kordub, kui kehtivatel meetmetel aeguda lasta.

4.   KAHJU

4.1.   Euroopa Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(93)

Uurimisperioodil valmistas Euroopa Liidus samasugust toodet 200 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(94)

Tehti kindlaks, et Euroopa Liidu kogutoodang läbivaatamise perioodil oli ligikaudu 11 600 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu olemasoleva teabe põhjal, mis oli Euroopa Liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks taotluses esitatud info ja Euroopa Liidu tootjatelt uurimise ajal kogutud andmete abil. Nagu on märgitud eespool toodud põhjendustes 12–13, kaasati valimisse neli Euroopa Liidu tootjat, kelle toodang moodustab peaaegu 30 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.2.   Euroopa Liidu tarbimine

(95)

Komisjon tegi Euroopa Liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu kogutoodangu mahu, millest lahutati eksport, ja kolmandatest riikidest impordi mahu. Eurostati andmetest saadi impordi- ja ekspordimahud.

(96)

Euroopa Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Kokku tarbimine Euroopa Liidus

(tonnides)

11 130 119

11 856 626

11 382 324

12 324 479

Indeks

100

107

102

111

Allikas: Euroopa tootmisharu andmed, Eurostat.

(97)

Lähtudes eespool toodud andmetest, kasvas Euroopa Liidus biodiislikütuse tarbimine vaatlusalusel perioodil 11 %.

4.3.   Vaatlusaluse toote import asjaomasest riigist

4.3.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(98)

Nagu eespool mainitud (põhjendus 40), on Eurostati andmetel biodiislikütuse import Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu langenud peaaegu nullini alates meetmete kehtestamisest 2009. aastal.

(99)

Asjaomasest riigist Euroopa Liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 3

Ameerika Ühendriikide impordi maht ja turuosa

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ameerika Ühendriigid (tonnides)

2 442

803

7

13

Indeks

100

33

0

1

Turuosa

0

0

0

0

Allikas: Eurostat.

4.3.2.   Hinnad ja hindade allalöömine

(100)

Uurimisperioodil olid Euroopa Liitu tarnitud Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse kogused tühised ja nende alusel ei saanud hindade allalöömist arvutada.

(101)

Seega analüüsiti Euroopa Liidus liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdud biodiislikütuse keskmist hinda ja Ameerika Ühendriikide kolmandatesse riikidesse eksporditud biodiislikütuse keskmist hinda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, lähtudes Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni statistilistest andmetest. Nagu eespool mainitud (põhjendus 63), oli keskmine ekspordihind kõigisse riikidesse umbes 753 eurot tonni kohta tarnetingimusel FAS (vaba laeva kõrval). Tõenäolise ja põhjendatud Euroopa Liidu ekspordihinna arvutamiseks on vaja sellele keskmisele ekspordihinnale lisada transpordi- ja kindlustuskulud ning 6,5 % tollimaks ja impordijärgsed maksud, mis on hinnanguliselt umbes 100 eurot tonni kohta (vt eespool põhjendus 45). Siit järeldub, et Euroopa Liidu jaoks hinnangulise ekspordihinnaga lüüakse liidu hind, mis uurimisperioodil oli 905 eurot, alla.

(102)

NBB väitis, et komisjon ei selgitanud, miks ta kasutas liidu tõenäolise ekspordihinna arvutamisel Ameerika Ühendriikide kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi keskmisi hindasid ja mitte Kanadasse suunduva ekspordi hindasid, mis on kõrgemad. Samuti väidavad nad, et komisjon ei ole selgitanud hinnangulise liitu eksportimise hinna 100-eurost korrektsiooni ega arvestanud impordijärgseid kulusid ning väidetavaid erinevast lähteainest tingitud hinnaerinevusi. Seetõttu on kogu analüüs vigane.

(103)

Nagu eespool põhjenduses 57 kirjeldatud, näitas uurimine, et Ameerika Ühendriikide ekspordihinnad erinevad sihtkohast sõltuvalt olulisel määral. Seega määras komisjon mõistliku ja tõenäolise liitu eksportimise hinna kindlaks kõigi ekspordisihtide keskmise hinna põhjal. Lihtsalt kõrgeima ekspordihinna kasutamine, nagu pakkus NBB, ei oleks olnud asjakohane, nagu ei oleks olnud asjakohane ka madalaima ekspordihinna kasutamine. Mis puutub 100-eurose korrektsiooni komponentidesse ja allikasse, siis impordijärgsete kulude ja lähteainete põhjustatud hinnaerinevuste lisamisega esitas NBB sisuliselt samasugused väited kui dumpingut käsitlevate arvutuste puhul. Eespool põhjendustes 51 ja 53 mainitud põhjustel lükatakse need väited ümber ka hindade allalöömise analüüsi osas.

4.3.3.   Import muudest kolmandatest riikidest

(104)

Muudest kolmandatest riikidest tuleva impordi maht kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Malaisia (tonnides)

16 622

36 543

211 430

314 494

Indoneesia (tonnides)

1 087 517

1 133 946

394 578

204 086

Argentina (tonnides)

1 422 142

1 475 824

425 239

153 607

Muud (tonnides)

139 580

153 529

177 889

206 592

Kokku (tonnides)

2 665 861

2 799 842

1 209 136

878 779

Indeks

100

105

45

33

Turuosa

24,0 %

23,6 %

10,6 %

7,1 %

Indeks

100

99

44

30

Keskmine hind

(eurot/tonn)

927

932

779

786

Indeks

100

100

84

85

Allikas: Eurostat.

(105)

Kolmandatest riikidest, välja arvatud Ameerika Ühendriikidest, imporditud biodiislikütuse maht on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt kahanenud, mis peegeldub sarnases turuosa vähenemises. Impordimahu vähenemine alates 2013. aastast langeb kokku dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega Indoneesiast ja Argentinast imporditud biodiislikütusele. Samal perioodil langes ka keskmine hind 15 % võrra. Hinnasuundumus sarnaneb suundumusega Euroopa Liidu tootmisharu hindades liidu turul (allpool tabel 8) ja selle peamiseks põhjuseks võib pidada söödavarude hindade vähenemist. Kuigi hinnatase on umbes 13 % Euroopa Liidu keskmisest hinnast väiksem, on nende impordi turuosa väike ega mõjuta märkimisväärselt liidu tootmisharu.

4.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1.   Üldised märkused

(106)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 järgi uuriti vaatlusalusel perioodil liidu kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(107)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid, lähtudes kõigilt Euroopa Liidu tootjatelt saadud andmetest ja mikromajanduslikest näitajatest valimisse kaasatud liidu tootjate kohta esitatud andmete alusel. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(108)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust.

(109)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(110)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

8 547 884

9 138 558

10 528 886

11 596 824

Indeks

100

107

123

136

Tootmisvõimsus (tonnides)

16 072 000

16 190 288

16 997 288

16 746 869

Indeks

100

101

106

104

Tootmisvõimsuse rakendamine

53 %

56 %

62 %

69 %

Indeks

100

106

116

130

Allikas: EBB (taotluse esitaja) esitatud andmed.

(111)

Kuigi tootmisvõimsused olid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed (+ 4 %), suurenes tootmisvõimsus märkimisväärselt alates 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Tootmisvõimsuste suurenemist saab osaliselt selgitada Euroopa Liidus sel perioodil suurenenud tarbimisega, kui see langes kokku ka Indoneesiast ja Argentinast imporditud biodiislikütusele dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega, millel oli selgelt kasulik mõju Euroopa Liidu tootmisharu tootmisvõimsusele.

(112)

Stabiilsete tootmisvõimsuste ja väiksemate tootmismahtude tulemusel suurenes tootmisvõimsuste rakendusaste vaatlusalusel perioodil 30 % võrra ja oli uurimisperioodi lõpuks 69 %.

(113)

NBB väidab, et osa valimisse kaasatud äriühingute mittekonfidentsiaalsed vastused küsimustikule näitavad kõrget võimsuse kasutamise määra (vahemikus 78 % kuni vähemalt 93 %). Seega väidetakse, et kogu tootmisharu madalam võimsuse kasutamise määr peab olema tingitud struktuurilistest teguritest ja mitte impordist. Sellises olukorras ei peaks võimsuse kasutamist väidetavalt arvestama näitajana, mis näitab, et liidu biodiisli tootmisharu alles taastub varasemast dumpingust.

(114)

Seda väidet ei saa aktsepteerida. Võimsuse kasutamine on ainult üks paljudest makronäitajatest, mida komisjon kaalub liidu tootmisharu üldise olukorra analüüsimisel. Asjaolu, et osal valimisse kaasatud äriühingutel on suurem kasutamismäär, on normaalne, kuna makronäitajad põhinevad liidu kogu tootmisharu kaalutud keskmisel. See, et osad liidu biodiisli tootjad on taastunud kiiremini või paremini kui teised, eriti väga killustunud tootmisharus, ei tähenda, et see näitaja on liidu tootmisharu olukorrale üldhinnangu andmisel kasutu.

4.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(115)

Euroopa Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht Euroopa Liidu turul (tonnides)

8 497 073

8 863 191

9 741 548

10 966 576

Indeks

100

104

115

129

Turuosa

76,3 %

74,8 %

85,6 %

89,0 %

Indeks

100

98

112

117

Allikas: EBB (taotluse esitaja) esitatud andmed.

(116)

Euroopa Liidu tootmisharu müügimahud on olulisel määral suurenenud ja seda kooskõlas suurema tootmisega vaatlusalusel perioodil. Selle tulemusel on kasvanud ka selle turuosa Euroopa Liidu turul 76 %-lt vaatlusaluse perioodi alguses 89 %ni vaatlusaluse perioodi lõpus. Müügimahtude ja turuosa positiivne areng näitab, et kehtivatel dumpinguvastastel ja subsiidiumivastastel meetmetel on Euroopa Liidu tootmisharule olnud kasulik mõju.

4.4.2.3.   Kasv

(117)

Euroopa Liidus kasvas biodiislikütuse tarbimine vaatlusalusel perioodil 11 %, samal ajal kui tootmismaht ja käive suurenesid umbes 30 %. Ka tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes umbes 30 % võrra, samas kui võimsus jäi suhteliselt stabiilseks ja toimus vaid väike kasv. Samal ajal suurenes vaatlusalusel perioodil tööhõive (allpool tabel 7) ja vähenes investeeringute tase (allpool tabel 11). Üldiselt võib järeldada, et Euroopa Liidu tootmisharu on kasvuperioodis.

4.4.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(118)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

2 123

2 125

2 351

2 326

Indeks

100

100

111

110

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

4 021

4 301

4 479

4 986

Indeks

100

107

111

124

Allikas: EBB (taotluse esitaja) esitatud andmed.

(119)

Töötajate arv Euroopa Liidu biodiislikütuse tootmisharus jäi vaatlusaluse perioodi alguses stabiilseks, kuid suurenes seejärel 10 % võrra alates 2012. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni. See suundumus on täiel määral kooskõlas muude kahjunäitajatega, nagu tootmismaht ja käive, ning see viitab sellele, et Euroopa Liidu tootmisharu on taastumas mineviku dumpingutest ja subsiidiumitest, mida tootmisharus praegu kogetakse.

(120)

Kuna tööhõive suurenemine on proportsionaalselt väiksem kui biodiislikütuse tootmise suurenemine, siis on vastavalt paranenud tootlikkus töötaja kohta – peaaegu 25 % vaatlusalusel perioodil, mis näitab, et Euroopa Liidu tootmisharu on muutumas tõhusamaks.

4.4.2.5.   Dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine

(121)

Nagu eespool põhjenduses 40 mainitud, diislikütuse import Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu peaaegu lakkas alates meetmete kehtestamisest 2009. aastal ja uurimisperioodil dumpingut ei toiminud. Seetõttu ei saa dumpingu suurusjärku hinnata. Kahjunäitajate analüüs näitab siiski, et Ameerika Ühendriikide vastu kehtestatud meetmetel ja hiljem Argentina ja Indoneesia impordile kehtestatud meetmetel oli Euroopa Liidu tootmisharule positiivne mõju ja tootmisharu peetakse taastuvat varasematest dumpingutest.

4.4.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(122)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad (tehasehinnad) Euroopa Liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind Euroopa Liidus

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind Euroopa Liidus (eurot tonni kohta)

1 105

1 079

964

905

Indeks

100

98

87

82

Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)

1 107

1 153

969

868

Indeks

100

104

88

78

Allikas: valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(123)

Keskmine müügihind on Euroopa Liidus vaatlusalusel perioodil stabiilselt langenud, samal ajal on ühiku tootmiskulu järginud samalaadset suundumust. Kuna biodiislikütusega kaubeldakse kui kaubaga, siis ei ole Euroopa Liidu tootmisharu suutnud hoida kõrgemat müügihinda, vaid on pigem seda tootmiskulude vähenemisega paralleelselt langetanud. Seega ei ole Euroopa Liidu tootmisharul olnud võimalik täielikult ära kasutada väiksemate toormaterjalide hindade eelist. Teisest küljest on tootmiskulu ühiku kohta vähenenud veidi rohkem kui keskmine ühikuhind, mis viitab Euroopa Liidu tootmisharu suuremale tõhususele.

4.4.3.2.   Tööjõukulud

(124)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

60 866

59 081

60 802

61 807

Indeks

100

97

100

102

Allikas: valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(125)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed.

4.4.3.3.   Laovarud

(126)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

84 734

118 256

92 825

91 202

Indeks

100

140

110

108

Lao lõppseis protsendina toodangust

4 %

5 %

4 %

3 %

Indeks

100

125

100

75

Allikas: valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(127)

Varud on vaatlusalusel perioodil jäänud suhteliselt stabiilseks normaalsel tasemel.

4.4.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(128)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2011

2012

2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügi kasumlikkus Euroopa Liidus sõltumatutele klientidele

(% müügikäibest)

2,0

– 1,4

1,1

3,8

Indeks

100

– 70

55

190

Rahavoog (eurodes)

67 930 517

1 004 296

135 656 898

66 832 681

Indeks

100

1

200

98

Investeeringud (eurodes)

12 122 366

9 859 293

9 133 725

8 314 180

Indeks

100

81

75

69

Investeeringutasuvus

(% netokäibest)

14,0

– 14,2

12,5

44,2

Indeks

100

– 101

89

315

Allikas: valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(129)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus on 2011. aastal suurenenud 2,0 %-lt 3,8 %-ni uurimisperioodi lõpuks. Kasumlikkus muutus siiski 2012. aastal kahjumiks (– 1,4 %), mis oli tõenäoliselt põhjustatud suures koguses Indoneesiast ja Argentinast dumpinguhinnaga impordist, mis asendas varem Ameerika Ühendriikidest lähtunud impordi.

(130)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Ehkki vaatlusalusel perioodil ei saa määratleda selget suundumust, säilitasid valimisse kaasatud äriühingud perioodil positiivse rahavoo.

(131)

Vaatlusalusel perioodil investeeringud vähenesid. Arvestades positiivset rahavoogu ja märkimisväärselt kasvanud investeeringutasuvust, mis on toodud eespool olevas tabelis, puuduvad viited selle kohta, et Euroopa Liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali leidmise ja lisainvesteeringute tegemiseks, kui sellised investeeringud olid vaatlusalusel perioodil vajalikud.

(132)

NBB väidab, et 3,8 % kasumlikkus ei vasta nende arvutustele, mille aluseks olid valimisse kaasatud ELi tootjate poolt küsimustikule antud vastuste mittekonfidentsiaalsete versioonide andmed ja mis näitasid 8,5 % kasumimarginaali.

(133)

Komisjon analüüsis seda väidet ja leidis, et NBB sai teistsuguse tulemuse, kasutades meetodit/arvutuskäiku, mis oli mitmel põhjusel vigane. Esiteks ei põhinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitlevad kasumlikkuse arvutused küsimustiku vastustel, nagu väideti, vaid väljavõttelise uuringu andmetel, mis ei sisalda teavet läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, vaid muu perioodi kohta. Teiseks põhinevad tootmiskulud, mida NBB kasutas kasumlikkuse arvutamiseks, erineva äriühingute valimi tootmiskuludel, mida kasutati teises uurimises, ja neid ei saa lihtsalt sellesse uurimisse üle kanda. Lisaks lähtus komisjon valimisse kaasatud äriühingute keskmise kasumimarginaali kindlaksmääramisel nende äriühingute usaldusväärsetest ja kontrollitud andmetest. Seega lükatakse NBB väide tagasi.

4.4.4.   Järeldus kahju kohta

(134)

Majandusnäitajate analüüsist nähtub, et tootmis- ja müügimahud on vaatlusalusel perioodil kasvanud, samal ajal kui tarbimine vähenes Euroopa Liidus väiksemal määral. Selle tulemusel on Euroopa Liidu tootmisharu suurendanud turuosa liidu turul. Samal ajal vähenesid sarnasel määral nii müügihinnad kui ka tootmiskulud. See takistas Euroopa Liidul täielikult suurenenud müügimahtu ja oluliselt vähenenud kolmandatest riikidest impordiga kaasnenud eeliseid ära kasutamast.

(135)

Teisest küljest on kasumlikkus vaatlusalusel perioodil püsinud madalal tasemel ja Euroopa Liidu tootmisharu kannatas 2012. aastal isegi kahjumit. Isegi uurimisperioodil teenitud kasum (alla 4 %) oli oluliselt väiksem kui kasum, mida Euroopa Liidu tootmisharu peaks mõistlikult normaalsetes turutingimustes teenima. Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et algses uurimises, mis viis olemasolevate meetmete kehtestamiseni, tegi nõukogu kindlaks (siht)kasumi, mida Euroopa Liidu tootmisharu peaks mõistlikult teenima dumpingu puudumiseks, on 15 % (14). Järgnenud uurimises, milles käsitleti Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse importi, alandati kasumitaset, mida Euroopa Liidu tootmisharu võiks mõistlikult eeldada, põhiliselt liidu turul suurenenud konkurentsi tõttu ja biodiislikütuse tootmisharu küpsuse tõttu biodiislikütuse turul, ja see kehtestati tasemel 11 % (15).

(136)

Mitmed Euroopa Liidu praeguse seisundi analüüsimiseks vajalikud majandusnäitajad näitavad positiivset suundumust ja seega viitavad sellele, et kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel on Euroopa Liidu tootmisharule olnud kasulik mõju. Euroopa Liidu kasumlikkus on siiski ikka veel liiga madal ja oluliselt väiksem kui sihtkasum, nagu varasemates uurimistes tuvastatud. Lisaks on madal investeeringute tase, mis samuti vähenes vaatlusalusel perioodil 30 %, ja tootmisvõimsuste rakendusaste, mis küll suureneb, kuid on ikka väiksem kui 70 %, võrreldes rakendusastmega umbes 90 %, kui Euroopa Liidu turul dumpingimporti ei olnud (2004–2006) ja Euroopa Liidu tootmisharu peeti heas seisundis olevaks (16).

(137)

Komisjon järeldas kõigi majandusnäitajate üldise analüüsi põhjal, et Euroopa Liidu tootmisharu ei ole veel täielikult taastunud mineviku dumpingu mõjudest. Tegemist on ikka majanduslikult ja rahaliselt hapra olukorraga ja praegune positiivne suundumus võib pöörduda, kui Ameerika Ühendriikidest lähtub olulises mahus dumpingimporti.

5.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(138)

Et hinnata Euroopa Liidu tootmisharule kahju kordumise tõenäosust olemasolevate meetmete aeguda laskmisel, analüüsis komisjon Ameerika Ühendriikidest impordi tõenäoliseid mõjusid Euroopa Liidu turule ja liidu tootmisharule vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Komisjon analüüsis eelkõige dumpingimpordi kordumise tõenäosust, selle mahtu ja tõenäolist hinnataset, vabu tootmisvõimsuseid, Euroopa Liidu turu atraktiivsust ja Ameerika Ühendriikide tootjate hinnakäitumist.

(139)

Nagu eespool (põhjendus 92) järeldatud, on tõenäoline, et dumpingimport Ameerika Ühendriikidest kordub, kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda. Komisjon tegi kindlaks, et biodiislikütuse tootjad Ameerika Ühendriikides kasutavad praegu teistel kolmandate riikide turgudel dumpinghindu, mis on Euroopa Liidu hindadest väiksemad. Kuna Euroopa Liidu hinnad on veidi kõrgemad kui kolmandate riikide turgudel, siis on tõenäoline, et vähemalt osa sellest ekspordist võidakse suunata liidu turule, kui olemasolevad meetmed aeguvad.

(140)

Komisjon tegi kindlaks, et Ameerika Ühendriikide tootjatel on suured vabad tootmisvõimsused umbes 2 678 000 tonni ulatuses, mis võrdub umbes 22 % liidu kogutarbimisest.

(141)

Ameerika Ühendriikides olevaid vabu tootmisvõimsusi tõenäoliselt omamaiselt ära ei kasutata. Juba praegu ei rahulda Ameerika Ühendriikide tootjad kogu nõudlust Ameerika Ühendriikide turul, ehkki võimsust on piisavalt. Samuti on ebatõenäoline, et olemasolevaid vabu tootmisvõimsusi kasutatakse kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, välja arvatud Euroopa Liitu. Nagu eespool põhjendustes 42–63 detailselt kirjeldatud, on Ameerika Ühendriikide ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse keskmiselt 15 % väiksemad keskmistest hindadest Ameerika Ühendriikide koduturul ja väiksemad ka Euroopa Liidu keskmisest hinnast, isegi kui arvestada transpordikulusid Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu. Seega on tõenäoline, et Ameerika Ühendriikide tootjad otsivad vabadele tootmisvõimsustele uut väljundit.

(142)

Arvestades, et Euroopa Liidu turg on maailma suurim biodiislikütuse turg ja biodiislikütuse hinnad on võrdsed Ameerika Ühendriikide turu hinnatasemega või sellest kõrgemad, siis on Euroopa Liidu turg Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjatele väga atraktiivne.

(143)

Seetõttu on väga tõenäoline, et Ameerika Ühendriikide tootjad kasutavad suurt osa oma vabadest tootmisvõimsustest, et siseneda uuesti Euroopa Liidu turule, kui olemasolevatel meetmetel aeguda lasta. Nagu eespool (põhjendus 46)) sedastatud, on tõenäoline, et Ameerika Ühendriikide tootjad ekspordivad biodiislikütust Euroopa Liitu dumpinguhindadega, et konkureerida liidu turul liidu tootjatega. Arvestades nende hinnakäitumist teistel eksporditurgudel (eespool põhjendused 57–58) ja olemasolevaid vabasid tootmisvõimsusi, on väga tõenäoline, et Ameerika Ühendriikidest siseneb märkimisväärne kogus uuesti Euroopa Liidu turule dumpinguhinnaga, mis on võrdne liidu hindadega või neist väiksem.

(144)

Selline import avaldaks märkimisväärset survet ja lööks isegi hinnad Euroopa Liidu tootmisharus alla, kus praeguste hindadega teenitakse vaid väga väikest kasumit, mis on oluliselt väiksem kui sihtkasum. Selle tulemus oleks väga tõenäoliselt tootmise ja müügimahu vähenemine, väiksem kasumlikkus ja turuosa kaotamine.

(145)

Arvestades Euroopa Liidu tootmisharu habrast majandusolukorda, on sellel tõenäolisel stsenaariumil märkimisväärselt kahjulik mõju Euroopa Liidu majanduse taastumisele ja see võib tõenäoliselt põhjustada materiaalse kahju kordumise.

5.1.   Järeldus

(146)

Lähtudes eespool toodust, järeldas komisjon, et materiaalne kahju Euroopa Liidu tootmisharule tõenäoliselt kordub, kui Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütusele kehtestatud olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda.

6.   LIIDU HUVID

(147)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas oleks Euroopa Liidu huvide vastane säilitada meetmed vaatamata eespool tehtud järeldustele kahjuliku dumpingu tõenäolise kordumise kohta. Euroopa Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja biodiislikütuse kasutajate huvide hindamisest.

6.1.   Euroopa Liidu tootmisharu huvid

(148)

Olemasolevad meetmed on aidanud kaasa sellele, et Ameerika Ühendriikidest lähtuv dumpingimport on peaaegu täielikult vähenenud ja on pakkunud kergendust Euroopa Liidu tootmisharule. Kuigi Euroopa Liidu tootmisharu on andnud positiivseid märke mineviku dumpingust taastumisel, näiteks tootmise ja müügimahu suurenemine, on biodiislikütuse hinnad liidu turul oluliselt vähenenud ja kasumlikkus on jäänud väga väikseks, pannes sellega tootmisharu haprasse ja kaitsetusse majandusolukorda.

(149)

Kui olemasolevatel meetmetel aeguda lasta, siis seisab Euroopa Liidu tootmisharu kindlasti silmitsi ebaausa konkurentsiga Ameerika Ühendriikidest lähtuva märkimisväärse dumpingimpordi mahu tõttu. See peataks Euroopa Liidu taastumise, mida liidu biodiislikütuse tootmisharu praegu kogeb, ja selle tagajärjeks oleks väga tõenäoliselt materiaalse kahju kordumine. Seega ei ole meetmete aegumine liidu tootmisharu huvides.

6.2.   Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid

(150)

Ainult kolm importijat/kauplejat tegid oma seisukohad teatavaks. Kuigi üks äriühing väitis, et praeguste maksude tase on ebaproportsionaalne ja et pikendamine moonutaks ja piiraks turgu, mille tõttu hinnad kerkiksid, siis teised kaks äriühingut väitsid, et olemasolevad meetmed ei ole nende tegevust mõjutanud, ja jäid olemasolevate dumpinguvastaste meetmete võimaliku pikendamise suhtes neutraalsele seisukohale.

(151)

Selle uurimise järeldused ei toeta argumenti, et olemasolevate meetmetega jätkamine piirab turgu ja põhjustab kõrgemaid hindu. Vastupidi – Euroopa Liidu hinnad on vaatlusalusel perioodil langenud vaatamata kehtestatud meetmetele. Lisaks on Euroopa Liidu tootmisharul hetkel piisavalt tootmisvõimsust, et rahuldada liidu nõudlust biodiislikütuse järele, ning ka vaba tootmisvõimsust, et rahuldada tulevikus suurenevat nõudlust. Lisaks ei sisalda argumendid tõendeid selle kohta, et olemasolevate meetmete jätkumine on importijate ja/või kauplejate huvide vastu.

6.3.   Kasutajate huvid

(152)

Ainult üks kasutaja, naftafirma, kes ostab biodiislikütust, et seda mineraalõlidega segada, tegi oma seisukoha komisjonile teatavaks. Äriühing pooldas otsustavalt olemasolevate meetmete säilitamist ja väitis, et meetmete lõpetamisel võib olla Euroopa Liidu biodiislikütuse turule laastav mõju ja liitu võib hakata sisse tulema märkimisväärses koguses dumpingbiodiislikütust, mille tagajärjel korduks ränk kahju liidu biodiislikütuse tootmisharule.

(153)

Puuduvad viited sellele, et olemasolevad meetmed on mõjutanud kahjulikult Euroopa Liidus biodiislikütuse kasutajaid, ning märkimisväärselt puuduvad tõendid selle kohta, et olemasolevatel meetmetel on olnud halb mõju nende kasumlikkusele või tegevusele. Igal juhul on stabiilse või veidi suurenenud biodiislikütuse tarbimise tõttu Euroopa Liidus tootmisharul piisavalt võimsust, et rahuldada praegust ja tulevast nõudlust, kui nõudlus peaks veelgi suurenema. Meetmete säilitamine ei vii puudujääkidele varustuses.

(154)

Seega võib järeldada, et meetmete säilitamine ei ole kasutajate huvide vastu.

6.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(155)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad mõjuvad põhjused arvata, et meetmete säilitamine Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ei ole Euroopa Liidu huvides.

7.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(156)

Võttes arvesse järeldusi dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosuse kohta, järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed (kehtestatud määrusega (EÜ) nr 599/2009, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 444/2011) säilitada veel viie aasta jooksul.

(157)

Nagu eespool põhjenduses 2 mainitud, kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse jätkuvalt Ameerika Ühendriikidest lähetatud biodiislikütuse impordile, et hõlmata ka sama kütuse import Kanadast, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mittepärinevana, ning Ameerika Ühendriikidest pärinevale segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(158)

Dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse jätkuvalt Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mittepärinevana, ning Ameerika Ühendriikidest pärinevale segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(159)

Kanada eksportivad tootjad, kes vabastati rakendusmäärusega (EL) nr 444/2011 laiendatud meetmetest, vabastatakse ka selle määrusega rakendatud meetmetest.

(160)

Selle määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209829), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009129), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009929), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194329), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194629), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194729), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201129), ex 2710 20 15 (TARICi kood 2710201529), ex 2710 20 17 (TARICi kood 2710201729), ex 3824 90 92 (TARICi kood 3824909212), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001029, 3826001039, 3826001049, 3826001099) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009019) alla.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised fikseeritud summad:

Äriühing

Dumpinguvastase tollimaksu määr (eurot tonni kohta)

TARICi lisakood

Archer Daniels Midland Company, Decatur

68,6

A933

Cargill Inc., Wayzata

0

A934

Green Earth Fuels of Houston LLC, Houston

70,6

A935

Imperium Renewables Inc., Seattle

76,5

A936

Peter Cremer North America LP, Cincinnati

198,0

A937

World Energy Alternatives LLC, Boston

82,7

A939

I lisas loetletud äriühingud

115,6

Vt I lisa

Kõik teised äriühingud

172,2

A999

Segude suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (biodiislikütus) kogusisaldusele segu massist.

3.   Kui kaup hävib enne vabasse ringlusse lubamist ja seega müüja kohandab tegelikult makstud või makstava hinna ostja kasuks (komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (17) artikli 145 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel), vähendatakse lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendiosa võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna korrigeeritavale osale.

4.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalse tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks on liikmesriigi tolliasutusele kehtiva faktuurarve esitamine, mis peab vastama II lisas sätestatud nõuetele. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” tollimaksu.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1.   Käesolevaga laiendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu selliste Kanadast lähetatud mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordile, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194321), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194621), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194721), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201121), ex 2710 20 15 (TARICi kood 2710201521), ex 2710 20 17 (TARICi kood 2710201721), ex 3824 90 92 (TARICi kood 3824909210), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001020, 3826001030, 3826001040, 3826001089) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009011) alla, v.a allpool loetletud äriühingute toodang:

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Kanada

BIOX Corporation, Oakville, Ontario, Kanada

B107

Kanada

Rothsay Biodiesel, Guelph, Ontario, Kanada

B108

Laiendatav tollimaks on artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatav lõplik dumpinguvastane tollimaks summas 172,2 eurot netotonni kohta.

Segude suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (biodiislikütus) kogusisaldusele segu massist.

2.   Kui kaup hävib enne vabasse ringlusse lubamist ja seega müüja kohandab tegelikult makstud või makstava hinna ostja kasuks (määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 145 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel), vähendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendiosa võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna korrigeeritavale osale.

3.   Lõikes 1 nimetatud äriühingutele antud vabastuse kohaldamise tingimuseks on liikmesriigi tolliasutusele kehtiva faktuurarve esitamine, mis peab vastama II lisas sätestatud nõuetele. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” tollimaksu vastavalt artikli 1 lõikes 1 sätestatud määrale.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

1.   Käesolevaga laiendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu selliste USA-st pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordile, mis esinevad osana segust, mis sisaldab kuni 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009130), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009930), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194330), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194630), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194730), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201130), ex 2710 20 15 (TARICi kood 2710201530), ex 2710 20 17 (TARICi kood 2710201730), ex 3824 90 92 (TARICi kood 3824909220) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009030) alla.

Segude suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (biodiislikütus) kogusisaldusele segu massist.

2.   Kui kaup hävib enne vabasse ringlusse lubamist ja seega müüja kohandab tegelikult makstud või makstava hinna ostja kasuks (määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 145 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel), vähendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendiosa võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna korrigeeritavale osale.

3.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalse tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks on liikmesriigi tolliasutusele kehtiva faktuurarve esitamine, mis peab vastama III lisas sätestatud nõuetele. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” tollimaksu.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 4

1.   Artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused tuleb esitada kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Rue de la loi 170, CHAR 04/034

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: TRADE-TDI-INFORMATION@ec.europa.eu

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega oma otsusega vabastada artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 14. september 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 599/2009, 7. juuli 2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 26).

(3)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, 5. mai 2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 12).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1194/2013, 19. november 2013, millega kehtestatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 315, 26.11.2013, lk 2).

(5)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 289, 4.10.2013, lk 12).

(6)  Teade Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 217, 10.7.2014, lk 14).

(7)  „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiselihale ja riisile”, WT/DS 295/AB/R, 29. november 2005.

(8)  Vastavalt Ameerika Ühendriikide õigusaktidele, 26 USA koodeksi paragrahvi 45K lõike c punktile 3 tähendab mõiste „biomass” mis tahes orgaanilist materjali, v.a a) õli ja maagaas (või nende produktid) ja b) kivisüsi (sh pruunsüsi) või selle produktid.

(9)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 194/2009, 11. märts 2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes ajutine tasakaalustav tollimaks (ELT L 67, 12.3.2009, lk 50), põhjendus 20.

(10)  Tüpograafilise vea tõttu mainiti avalikustamise dokumendis ekslikult hinda 884 eurot.

(11)  Vt näiteks http://biodiesel.org/news/news-display/2014/05/14/biodiesel-producers-hit-hard-by-policy-uncertainty, viimati kuvatud 6. juulil 2015.

(12)  Gibraltar ei kuulu tolliliitu ja Gibraltarisse toimuvat importi ei loeta toodete liidus vabasse ringlusse laskmiseks.

(13)  Biodiislikütuse tarbimine Kanadas saavutab 2015. aastal natuke üle 300 000 tonni piiri. Vt näiteks http://gain.fas.usda.gov/Recent%20GAIN%20Publications/Biofuels%20Annual_Ottawa_Canada_11-24-2014.pdf, viimati kuvatud 6. juulil 2015.

(14)  Määrus (EÜ) nr 599/2009, põhjendused 181–183.

(15)  Rakendusmäärus (EL) nr 1194/2013, põhjendused 202–208.

(16)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 193/2009, 11. märts 2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes (ELT L 67, 12.3.2009, lk 22).

(17)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).


I LISA

Äriühingu nimi

Linn

TARICi lisakood

American Made Fuels, Inc.

Canton

A940

AG Processing Inc.

Omaha

A942

Alabama Clean Fuels Coalition Inc.

Birmingham

A940

Arkansas SoyEnergy Group

DeWitt

A940

Arlington Energy, LLC

Mansfield

A940

Athens Biodiesel, LLC

Athens

A940

Beacon Energy

Cleburne

A940

Biodiesel of Texas, Inc.

Denton

A940

BioDiesel One Ltd

Southington

A940

Buffalo Biodiesel, Inc

Tonawanda

A940

BullDog BioDiesel

Ellenwood

A940

Carbon Neutral Solutions, LLC

Mauldin

A940

Central Iowa Energy, LLC

Newton

A940

Chesapeake Custom Chemical Corp.

Ridgeway

A940

Community Fuels

Stockton

A940

Delta BioFuels, Inc.

Natchez

A940

Diamond Biofuels

Mazon

A940

Direct Fuels

Euless

A940

Eagle Creek Fuel Services, LLC

Baltimore

A940

Earl Fisher Bio Fuels

Chester

A940

East Fork Biodiesel, LLC

Algona

A940

ECO Solutions, LLC

Chatsworth

A940

Ecogy Biofuels, LLC

Tulsa

A940

ED & F Man Biofuels Inc.

New Orleans

A940

Freedom Biofuels, Inc.

Madison

A940

Fuel & Lube, LLC

Richmond

A940

Fuel Bio

Elizabeth

A940

FUMPA Bio Fuels

Redwood Falls

A940

Galveston Bay Biodiesel, LP (BioSelect Fuels)

Houston

A940

Geo Green Fuels, LLC

Houston

A940

Georgia Biofuels Corp.

Loganville

A940

Green River Biodiesel, Inc.

Moundville

A940

Griffin Industries, Inc.

Cold Spring

A940

High Plains Bioenergy

Guymon

A940

Huish Detergents, Inc.

Salt Lake City

A940

Incobrasa Industries, Ltd.

Gilman

A940

Independence Renewable Energy Corp.

Perdue Hill

A940

Indiana Flex Fuels

LaPorte

A940

Innovation Fuels, Inc.

Newark

A940

Iowa Renewable Energy, LLC

Washington

A940

Johann Haltermann Ltd.

Houston

A940

Lake Erie Biofuels, LLC

Erie

A940

Leland Organic Corporation

Leland

A940

Louis Dreyfus Agricultural Industries, LLC

Wilton

A940

Louis Dreyfus Claypool Holdings LLC

Claypool

A940

Memphis Biofuels, LLC

Memphis

A942

Middle Georgia Biofuels

East Dublin

A940

Middletown Biofuels, LLC

Blairsville

A940

Musket Corporation

Oklahoma City

A940

New Fuel Company

Dallas

A940

North Mississippi Biodiesel

New Albany

A940

Northern Biodiesel, Inc.

Ontario

A940

Northwest Missouri Biofuels, LLC

St. Joseph

A940

Nova Biofuels Clinton County, LLC

Clinton

A940

Nova Biosource

Senaca

A940

Organic Fuels, Ltd

Houston

A940

Owensboro Grain Company LLC

Owensboro

A940

Paseo Cargill Energy, LLC

Kansas City

A940

Peach State Labs, Inc.

Rome

A940

Perihelion Global, Inc.

Opp

A940

Philadelphia Fry-O-Diesel Inc.

Philadelphia

A940

Pinnacle Biofuels, Inc.

Crossett

A940

PK Biodiesel

Woodstock

A940

Pleasant Valley Biofuels, LLC

American Falls

A940

RBF Port Neches LLC

Houston

A940

Red Birch Energy, Inc.

Bassett

A940

Red River Biodiesel Ltd.

New Boston

A940

REG Ralston, LLC

Ralston

A940

Renewable Energy Products, LLC

Santa Fe Springs

A940

Riksch BioFuels LLC

Crawfordsville

A940

Safe Renewable Corp.

Conroe

A940

Sanimax Energy Inc.

DeForest

A940

Scott Petroleum

Itta Bena

A942

Seminole Biodiesel

Bainbridge

A940

Soy Solutions

Milford

A940

SoyMor Biodiesel, LLC

Albert Lea

A940

Sunshine BioFuels, LLC

Camilla

A940

TPA Inc.

Warren

A940

Trafigura AG

Stamford

A940

U.S. Biofuels, Inc.

Rome

A940

United Oil Company

Pittsbourgh

A940

Valco Bioenergy

Harlingen

A940

Vanguard Synfuels, LLC

Pollock

A940

Vinmar Overseas, Ltd

Houston

A938

Vitol Inc.

Houston

A940

Walsh Bio Diesel, LLC

Mauston

A940

Western Dubque Biodiesel, LLC

Farley

A940

Western Iowa Energy, LLC

Wall Lake

A940

Western Petroleum Company

Eden Prairie

A940


II LISA

Artikli 1 lõikes 4 ja artikli 2 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine deklaratsioon:

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis [ettevõtte nimi ja aadress] [täiendav TARICi kood] [asjaomas(t)es riigis (riikides]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja täpne.”


III LISA

Artikli 3 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine deklaratsioon:

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab kuni 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis [ettevõtte nimi ja aadress] [täiendav TARICi kood] Ameerika Ühendriikides. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja täpne.”


15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/99


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1519,

14. september 2015,

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplikud tasakaalustavad tollimaksud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 18 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EÜ) nr 598/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku tasakaalustava tollimaksu vahemikus 211,2–237 eurot netotonni kohta selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiisel) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga sünteesi, ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ning mis kuulusid sel ajal CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909787 alla (edaspidi „Ameerika Ühendriigid” või „asjaomane riik”). Selle määrusega kehtestatud tasakaalustavale tollimaksule osutatakse edaspidi kui olemasolevatele meetmetele.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 443/2011 (3) laiendas nõukogu pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile Euroopa Liitu olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, v.a Kanadas Ontarios Oakville'is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel toodang. Sama määrusega laiendas määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid

1.2.   Muude kolmandate riikide suhtes kehtivad meetmed

(3)

Väljaspool seda menetlust kehtivad biodiislikütuse puhul dumpinguvastased meetmed praegu ekspordi suhtes Argentinast ja Indoneesiast (4).

1.3.   Läbivaatamistaotlus

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (5) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) alusmääruse artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Taotluse esitas 9. aprillil 2014. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja”) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tingi tõenäoliselt subsideerimise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

1.4.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(6)

Pärast konsulteerimist nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (6) artikli 15 lõike 1 järgi asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendeid, ning andis 10. juulil 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade”) (7) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artiklile 18. Samal päeval algatas komisjon Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise (8). See on paralleelne, kuid eraldiseisev menetlus, mis toimub eri määruse alusel.

(7)

Enne meetmete aegumise läbivaatamise menetluse algatamist ja kooskõlas alusmääruse artikli 22 lõikega 1 ja artikli 10 lõikega 7 teatas komisjon Ameerika Ühendriikide valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus Ameerika Ühendriikide valitsust konsultatsioonidele eesmärgiga tuua taotluse sisu asjus selgust ja jõuda vastastikku kooskõlastatud lahenduseni. Ameerika Ühendriikide valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis peeti 3. juulil 2014. Konsulteerimise käigus ei jõutud vastastikku kooskõlastatud lahenduseni. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse Ameerika Ühendriikide valitsuse esitatud märkusi.

1.5.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(8)

Subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise ja kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju kordumise tõenäosuse hindamise jaoks asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

1.6.   Huvitatud isikud

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid Ameerika Ühendriikides ja Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(10)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.7.   Väljavõtteline uuring

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

a)   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi kõige representatiivsema tootmis- ja müügimahu alusel, tagades geograafilise ulatuse. See esialgne valim koosnes seitsmes eri liikmesriigis asuvast seitsmest liidu tootjast, kelle osakaal liidu biodiislikütuse toodangust moodustas peaaegu 30 %. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(13)

Üks Itaalias asuv äriühing palus end valimisse lisada. Kõnealune äriühing alustas tegevust alles 2013. aasta lõpus, olles omandanud biodiislikütusetehase ühelt teiselt Itaalia biodiislikütuse tootjalt, kes oli esialgsesse valimisse lisatud. Otsustati, et kõnealust äriühingut valimisse ei lisata, kuna puudusid tagasivaatelised andmed vaatlusaluse perioodi asjakohaste suundumuste hindamiseks ning esialgses valimis juba oli üks Itaalia äriühing.

(14)

Ameerika Ühendriikide riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) märkis, et esialgselt moodustatud valim erines valimist, mis oli moodustatud eelmises biodiislikütust käsitlevas uurimises, viidates kahele märkimisväärse tootmis- ja müügimahuga äriühingule, mida valimisse ei olnud kaasatud. NBB mainitud kaks äriühingut olid kas seotud teise, suurema müügimahu ja valimisse arvatud äriühinguga, või oli nende müügimaht väiksem kui samast liikmesriigist esialgselt valimisse valitud äriühingul. Seetõttu ei oleks ükskõik kumma äriühingu lisamine muutnud esialgselt moodustatud valimi representatiivsust. Seega kiideti esialgselt moodustatud valim heaks kui liidu tootmisharu representatiivne valim.

(15)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Ameerika Ühendriikide valitsus, et 30 % liidu tööstust esindavat valimit ei saa pidada kogu liidu biodiislikütuse tootmisharu seisukohast representatiivseks ja et mikronäitajaid oleks pidanud analüüsima laiemal alusel. Ameerika Ühendriikide valitsus viitas Maailma Kaubandusorganisatsiooni järeldusele juhtumis EC – Fasteners, kus 27 % valimit peeti kogumahuga võrreldes väikeseks ja leiti, et see oleks suur ainult killustatud tootmisharude puhul.

(16)

Vastupidiselt Fasteners'i uurimisele määratles komisjon liidu tootmisharu uurimise eesmärgil kogu tootmisharuna, mitte ainult valimisse kaasatud äriühingutena (põhjendus 151 allpool). Lisaks hinnati kõiki makronäitajaid kogu tootmisharu põhjal, vaid osa mikronäitajatest analüüsiti valimisse kaasatud äriühingute tasandil. Liidu tootmisharu olukorra üldanalüüsi alus oli siiski nii mikro- kui ka makronäitajate hindamine. Igal juhul peetakse liidu tootmisharu killustatud tootmisharuks, kuna see hõlmab rohkem kui 200 tootjat, kes asuvad üle kogu liidu ja on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Seega järeldab komisjon, et valim, mis esindab 30 % liidu tootmisharust, on representatiivne, ja lükkab väite ümber.

b)   Importijate väljavõtteline uuring

(17)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral valimi, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(18)

Nõutud teabe esitasid vaid mõned sõltumatud importijad, kes nõustusid kuuluma valimisse. Neid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõttelise uuringut ei ole mõtet teha.

c)   Ameerika Ühendriikide eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(19)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Ameerika Ühendriikide esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Komisjonile vastas 27 Ameerika Ühendriikide tootjat, kuid ainult üheksa esitas algatamisteate I lisas väljavõttelise uuringu korraldamiseks nõutavad andmed ekspordi ja/või omamaise müügi kohta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei eksportinud ükski neist toodangut liitu. Komisjon moodustas valimi kolmest eksportivast tootjast, kelle omamaise ja eksportmüügi maht oli kõige suurem. Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja Ameerika Ühendriikide ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(21)

Mitte ükski valimisse kuulunud tootja ei vastanud küsimustikule tähtaegselt. Komisjon teavitas 7. oktoobril 2014 kolme valimisse kaasatud eksportivat tootjat, et ühtegi vastust ei olnud laekunud.

(22)

10. oktoobril 2014 teatas üks valimisse kaasatud eksportiv tootja komisjonile otsusest küsimustikule vastamata jätta. Ülejäänud kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat taotlesid erinevaid tähtaja pikendusi, mis neile anti, ent täielikke vastuseid ei laekunud.

(23)

10. novembril 2014 saatis komisjon kirja, milles teavitas kolme valimisse kaasatud äriühingut kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28. Komisjoni kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 teatati ka Ameerika Ühendriikide ametiasutustele. Kirjale vastamise tähtaeg oli 21. november 2014.

(24)

21. novembriks 2014 ei olnud kaks valimisse kaasatud äriühingut reageerinud ja kolmas selgitas, et tähtaeg ei olnud nende jaoks piisav, et oma vastus esitada.

(25)

Komisjon järeldas seega, et ükski valimisse kaasatud Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja ei teinud aegumise läbivaatamise uurimises koostööd. Seetõttu otsustas komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 28 ja teha nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

1.8.   Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(26)

Komisjon sai Ameerika Ühendriikide ametiasutustelt, valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjatelt ja neljalt kasutajalt/kauplejalt vastused küsimustele.

(27)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(28)

Kontrollkäigud tehti järgmistesse Ameerika Ühendriikide ametiasutuste valdustesse:

 

Ameerika Ühendriikide föderaalasutused

Rahandusministeerium (Department of Treasury, DOT)

Põllumajandusministeerium (Department of Agriculture, USDA)

 

Osariikide asutused:

Florida osariigi asutused, Tallahassee

Iowa osariigi asutused, Des Moines

Kansase osariigi asutused, Topeka

Kentucky osariigi asutused, Frankfort

(29)

Kontrollkäigud tehti järgmiste Euroopa Liidu tootjate valdustesse:

Bio-Oils Huelva S.L., Huelva, Hispaania

Biometrol Rotterdam BV, Rotterdam, Holland;

Diester Industries SAS, Rouen, Prantsusmaa;

Novaol S.R.L., Milano, Itaalia;

Preol A.S., Lovosice, Tšehhi Vabariik;

Rafineria Trzebinia S.A., Trzebinia, Poola;

Verbio Vereinigte BioEnergie AG, Leipzig, Saksamaa.

1.9.   Järelduste avalikustamine

(30)

3. juunil 2015 tegi komisjon kõigile huvitatud isikutele teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad subsideerimisvastased meetmed jõusse jätta, ja palus kõikidel huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada. Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles NBB ärakuulamist kaubandusmenetluste ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ja tema taotlus rahuldati pärast lõplike järelduste avalikustamist.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(32)

Vaatlusalune toode on sama, mis uurimises, mis viis olemasolevate meetmete kehtestamiseni (edaspidi „algne uurimine”), st mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ja mis on pärit Ameerika Ühendriikidest ning mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, ex 2710 20 11, ex 2710 20 15, ex 2710 20 17, ex 3824 90 92, ex 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(33)

Biodiislikütus on transpordisektoris diiselmootorites kasutatav taastuvkütus. Tavapärased mootorid ei tööta siiski puhtal biodiislikütusel, vaid mineraaldiisli- ja piiratud koguse biodiislikütuse segul.

(34)

Ameerika Ühendriikides toodetud biodiislikütus on eelkõige „rasvhappe metüülester” (FAME), mida saadakse mitmesugustest taimeõlidest (sojaõli, palmiõli, rapsiõli), kasutatud praadimisõlidest, loomsetest rasvadest või biomassist, mis on biodiislikütuse lähteained. Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga. Mõiste „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile, kuigi tootmisprotsessis on võimalik kasutada ka etanooli, mis annab tulemuseks „rasvhappe etüülestrid”.

(35)

Olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud erinevused ei muuda selle põhidefinitsiooni, selle omadusi ega erinevate isikute arusaama selle kohta. Eelkõige diislikütuse lõppkasutaja seisukohast ei ole vahet, kas pumbast tulev segu sisaldab konkreetset biodiislikütuse lähteainet.

2.2.   Samasugune toode

(36)

Nagu algses uurimises, on Ameerika Ühendriikides omamaisel turul müüdaval biodiislikütusel ja ekspordiks müüdaval Ameerika Ühendriikide biodiislikütusel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning otstarve. Samamoodi on Euroopa Liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval biodiislikütusel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused nagu Ameerika Ühendriikidest liitu eksporditavatel toodetel. Seetõttu käsitatakse neid selle uurimise käigus alusmääruse artikli 2 lõike c järgi samasuguste toodetena.

2.3.   Toote määratlusega seotud väited

(37)

Ameerika Ühendriikide valitsus väitis, et biomassist toodetav diislikütus (9) on laiem tootekategooria kui vaatlusalune toode. Ent nagu sätestatud määruses, millega kehtestati ajutised tasakaalustavad tollimaksud algses uurimises, (10) loetakse biodiislikütusteks igat liiki biodiislit ja biodiisli segusid, sh biomassist toodetud diislikütuseid, ning need kuuluvad õigusaktide paketti, mis käsitleb energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja alternatiivkütuseid. Selle põhjus on see, et biomassist toodetud biodiislil on samasugused või väga sarnased füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja otstarbed kui muudest lähtematerjalidest toodetud kütustel. Ükski huvitatud isik algses uurimises tehtud järeldusi ei vaidlustanud ning need kehtivad ka selles aegumise läbivaatamise menetluses. Seetõttu lükkas komisjon Ameerika Ühendriikide valitsuse selle väite ümber.

3.   SUBSIDEERIMISE JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(38)

Vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine. Kordumise mõiste viitab sellele, et algatamise või meetmete säilitamise otsuse tegemise ajal ei pea subsiidium jõus olema. Järelikult kontrollis komisjon ka seda, kas on tõenäoline pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu aegunud subsiidiumide kordumine.

(39)

Komisjon analüüsis kõiki läbivaatamistaotluses nimetatud subsiidiumikavasid ja palus Ameerika Ühendriikide ametiasutustel esitada teavet muude võimalike subsiidiumikavade kohta. Ameerika Ühendriikide ametiasutuste poolt komisjoni küsimustikule antud vastustes sisalduva teabe põhjal analüüsis komisjon järgmiseid kavasid, mis kehtisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal.

 

Riiklikud kavad

a)

Biodiislisegu krediit ja biodiisli krediit

b)

Agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediit

c)

Tselluloosbiodiisli tootmise krediit

d)

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi edasiarendatud biokütuste bioenergia programm

 

Osariikide kavad

a)

Florida: Florida biokütuste investeeringute maksukrediit

b)

Iowa: Iowa biodiislikütuse tootja maksutagastus

c)

Kansas: Kansase biodiislikütuse tootjate toetusfond

d)

Kentucky: Kentucky biodiislikütuse tootmise maksukrediit

(40)

Järgmisi kavasid edaspidi ei analüüsita, kuna Ameerika Ühendriikide ametiasutuste esitatud teabe järgi on need kas mitteaktiivsed, lõppenud enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi või ei pakkunud Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjatele läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal eeliseid.

 

Riiklik kava

Edasiarendatud biokütuste laenutagatised

 

Osariikide kavad

i)

Alabama biokütuste tootmisrajatiste maksukrediit

ii)

Arkansase alternatiivkütuste toetused ja mahahindlused

iii)

Illinoisi taastuvkütuste arenduskava

iv)

Indiana biodiislikütuse tootmise maksukrediit

v)

Kentucky alternatiivkütuste tootmise maksusoodustused

vi)

Louisiana biodiislikütuse seadmete ja kütuse maksuvabastus

vii)

Maine'i biodiislikütuse tootmise maksukrediit

viii)

Marylandi biokütuste tootmise stiimul

ix)

Mississippi biokütuste tootmise stiimul

x)

Missouri kvaliteetse biodiislikütuse tootjate toetusfond

xi)

Montana alternatiivkütuste tootmise maksusoodustus

xii)

Montana biokütuste tootmisrajatiste maksukrediit

xiii)

Nebraska biodiislikütuse tootmisse investeerimise maksukrediit

xiv)

New Yorgi biokütuste tootmise maksukrediit

xv)

Lõuna-Carolina krediit biodiislikütuste rajatistele

xvi)

Texase kütuse- ja biodiislikütuse tootmist ergutav programm

xvii)

Virginia biokütuste tootmise toetused

xviii)

Washingtoni alternatiivkütuste laenud ja toetused

xix)

Washingtoni osariigi biokütuste tootmise maksuvabastus

3.2.   Impordi subsideerimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – riiklikud kavad

3.2.1.   Biodiislisegu krediit ja biodiisli krediit

3.2.1.1.   Õiguslik alus

(41)

USA seadustiku (US Code – U.S.C.) 26. jaotise lõige 40 A ja lõiked 6426 ja 6427 on biodiisli segajate, jaemüüjate ja lõpptarbijate maksukrediitide kava õiguslik alus. Nendes nimetatakse järgmisi biodiislikütuse krediite:

i)

biodiisli segu krediit (nn USD/galloni kava);

ii)

biodiisli krediit;

iii)

agrobiodiisli väiketootja krediit.

(42)

Agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediit on tulumaksukrediit, mida kohaldatakse ainult agrobiodiisli väiketootjate suhtes. Seda kava käsitletakse põhjendustes 59–63.

3.2.1.2.   Abikõlblikkus

(43)

Et põhjenduse 41 punktis i nimetatud biodiisli segu toetuse saamise tingimusele vastata, peab äriühing valmistama biodiisli ja diislikütuse segu, mida müüakse või kasutatakse kütusena.

(44)

Kõnealust toetust taotlev isik peab biodiisli tootjalt või importijalt hankima sertifikaadi, millega määratakse kindlaks toode ning biodiisli ja agrobiodiisli protsent (11) tootes. Krediit realiseeritakse aktsiisimaksukrediidina või juhul, kui äriühingu aktsiisimaksukohustus on väiksem kui kogu aktsiisimaksukrediit, võib äriühing oma krediidi jääki taotleda ka tagastamisele kuuluva tulumaksukrediidina. Tagastamisele kuuluv tulumaksukrediit on maksumaksja tulumaksukrediit või otsetoetus. See on tagasimakstav, kuna ülemäärast krediiti on võimalik maksumaksjale rahalise otsetoetusena välja maksta, kui krediit on suurem kui üksikisiku maksukohustus.

(45)

Põhjenduse 41 alapunktis ii nimetatud biodiisli krediit on mittetagastatav tulumaksukrediit puhta biodiisli jaemüüjatele või lõpptarbijatele. Puhta biodiisli krediiti saab ainult isik, kes tangib sõidukit galloni puhta biodiisliga või kasutab seda kütusena. Tuleks märkida, et ka biodiisli tootjatel, kes ise oma biodiislit toodavad, on võimalik kõnealust krediiti saada. Seega peab biodiisli tootja kõnealuse krediidi saamiseks täitma kas jaemüüja (paneb galloni biodiislit lõpptarbija kütusepaaki) või lõpptarbija (nt tangib biodiisliga oma sõidukeid) ülesandeid.

3.2.1.3.   Praktiline rakendamine

(46)

Mineraaldiislikütusega segatud biodiisel annab õiguse saada biodiisli segu aktsiisimaksu- või tulumaksukrediiti. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli domineeriv krediit 1 USA dollar galloni kohta kõigi biodiislikütuse liikide puhul, sh agrobiodiislikütus ja biomassist saadud diislikütus.

(47)

Segatud kütuse lõplik maksukrediit sõltub selles oleva biodiisli osakaalust. Miinimumnõudeks ja ühtlasi ka kõige levinumaks tavaks on lisada 0,1 % mineraaldiislit 99,9 % biodiislile (segatud toote nimi Ameerika Ühendriikides on B99), kuna see kindlustab maksimaalse maksukrediidi saamise. Biodiisli osakaal segatud tootes mõjutab maksukrediiti (nt 100 gallonit B99 sisaldab 99,9 gallonit biodiislit ning annab õiguse saada 99,90 USA dollari ulatuses maksukrediiti). Puhta toote (B100) muutmine segatud tooteks (B99) on lihtne protsess. Selle all mõistetakse puhtale biodiislile 0,1 % mineraaldiisli lisamist ja sellega ei kaasne vaatlusaluse toote oluline muutmine. Segamine annab õiguse krediidi saamiseks.

(48)

Biodiislikütuse tootjad saavad toetust taotleda juhul, kui nad teevad segamisprotsessi ise. Tootja peab segama puhta biodiisli mineraaldiislikütusega. Sellel, kas segatud biodiislit müüakse omamaiselt või ekspordiks, ei ole toetuse saamise õigusele mingit mõju.

(49)

Äriühingutel, mis biodiislit ise ei tooda, vaid ostavad puhast biodiislit ja segavad selle biodiisli seguks, on samuti õigus saada maksukrediiti. Sellised äriühingud peavad saama biodiisli tootjalt või importijalt (ning vajaduse korral ka vahepealsetelt edasimüüjatelt) sertifikaadi, millega tootja tõendab, et ei ole maksukrediiti taotlenud. Sertifikaat on edasiantav, andes omanikule õiguse 1 USA dollarile maksukrediidile puhta biodiisli galloni kohta.

(50)

Toetust on võimalik taotleda aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina või otsetoetusena. Toetuse kogusumma jääb samaks (1 USA dollar galloni kohta) olenemata sellest, kas toetust taotletakse aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina, maksumaksja otsetoetusena või kombinatsioonina eespool nimetatutest.

(51)

U.S.C. näeb ette, et biodiisli segu krediiti antakse ainult juhul, kui biodiisli ja mineraaldiisli segu valmistav äriühing (segu valmistaja) saab biodiisli tootjalt sertifikaadi (edaspidi „biodiisli sertifikaat”), milles tootja muu hulgas kinnitab sertifikaadiga seonduva biodiisli kogust ning seda, kas kõnealune biodiisel on agrobiodiisel või muud tüüpi biodiisel. Kui biodiislit tootev äriühing segab selle biodiisli hiljem mineraaldiisliga ja taotleb maksukrediiti, peab kõnealune äriühing krediidi taotlemiseks esitama biodiisli sertifikaadi koos vajalike dokumentidega. Isik, kes biodiisli sertifikaadi vastu võtab ning hiljem biodiisli ilma biodiisli segu valmistamata edasi müüb, peab esitama ostjale biodiisli sertifikaadi ning biodiisli edasimüüja teatise. Teisisõnu võib segu valmistav ja maksukrediiti taotlev äriühing saada biodiisli sertifikaadi otse biodiisli tootjalt või kaudselt biodiisli edasimüüjalt. Seega on kõnealune sertifikaat edasiantav, andes omanikule õiguse 1 USA dollari suurusele maksukrediidile galloni kohta igalt gallonilt biodiislilt, mida taotleja kasutab biodiisli segu tootmiseks.

(52)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei laekunud uut teavet, mis oleks kahtluse alla seadnud algse uurimise järelduse, et kõiki biodiislikütuseid subsideeritakse selle maksukrediidi abil.

(53)

Segamata biodiisli jaemüüja (või biodiisli tootja, kes tegutseb jaemüüjana) või lõpptarbija saab erinevalt eelmisest uurimisest, kus domineeriv krediit oli 1 USA dollar segamata (puhta) agrobiodiisli galloni kohta või 0,50 USA dollarit kõigi teiste segamata biodiislite galloni kohta, taotleda nüüd 1,00 USA dollarit segamata (puhta) agrobiodiisli galloni kohta või muu segamata (puhta) biodiisli kohta mittetagastatava ettevõtte tulumaksukrediidina. Mittetagastatav ettevõtte tulumaksukrediit on ettevõtte tulumaksu ümberarvutus. See on mittetagastatav, kuna juhul, kui ettevõtte krediidid on suuremad kui tema maksukohustus, ei ole üleliigset krediiti võimalik ettevõttele rahalise otsetoetusena välja maksta. Vastavalt Ameerika Ühendriikide ametiasutuste edastatud teabele saab üheks aastaks antud tulumaksukrediiti kanda tagasi kahe aasta võrra ja edasi 20 aastaks.

(54)

Ameerika Ühendriikide ametiasutused tunnistasid, et mõned biodiislikütuse tootjad võisid saada sellest krediidist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasu, tegutsedes jaemüüjate või kasutajatena, kuid ei saanud mahuliselt täpselt määratleda läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal saadud kasu.

3.2.1.4.   Järeldus

(55)

Biodiislikütuse segu krediiti ja ka biodiisli krediiti tuleb vaadelda fiskaaltoetusena sellest olenemata, kas seda antakse rahalise toetuse (võimalik vaid biodiisli segu krediidi puhul) või maksukohustuste tasaarvestamise vormis (kehtib mõlema maksukrediidi suhtes).

(56)

Komisjon käsitas kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähendusele, kuna kava pakub Ameerika Ühendriikide valitsuse rahalist toetust otsetoetustena (sularahamaksed, võimalik ainult biodiisli segu krediidi puhul) ja saamatajäänud tuluna, mis vastasel juhul maksmisele kuuluks (maksude tasaarvestus), mis kehtib mõlema maksukrediidi puhul. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(57)

Skeemide raames võivad toetusi saada äriühingud, kes on osa biodiisli tööstusest, ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a järgi konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

(58)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna biodiisli segu krediidikavaga võimaldatakse subsiidiumit 1 USA dollar galloni kohta kõigi biodiislikütuse liikide puhul, siis leiab komisjon, et selle kavaga pakuti Ameerika Ühendriikide biodiislikütust eksportivatele tootjatele märkimisväärses summas subsiidiumeid ja seega oli see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõige olulisem kava.

3.2.2.   Agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediit

3.2.2.1.   Õiguslik alus

(59)

U.S.C. 26. jaotise lõikega 40 A on ette nähtud ka agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediiti.

3.2.2.2.   Abikõlblikkus

(60)

Kõnealust kava saavad kasutada ainult puhta agrobiodiisli väiketootjad. Segajad või müüjad, kes ostavad biodiislit, kuid ei tooda seda, ei ole krediidi saamiseks kõlblikud. Väiketootja on iga isik, kelle tootmisvõimsus ei ületa 60 miljonit gallonit agrobiodiislit aastas. Agrobiodiisli väiketootja võib taotleda iga toodetud agrobiodiisli galloni kohta 0,10 USA dollarit mittetagastatavat ettevõtte tulumaksukrediiti. Tootja nõuetele vastava toodangu hulk ei tohi ühelgi maksustamisaastal ületada 15 miljonit gallonit. Krediidi taotlemiseks peab toodetud agrobiodiislit kasutama kütusena, müüma kütusena kasutamise eesmärgil või kasutama sellise biodiisli ja diislikütuse segu loomiseks, mida kasutatakse kütusena või müüakse kütusena kasutamise eesmärgil. Seega saavad agrobiodiisli väiketootjad kombineerida seda kava biodiislikütuse segu krediidikavaga ja saada seega kokku 1,10 USA dollarit galloni eest. Agrobiodiisli suurtootjad seevastu võivad saada toetusi ainult biodiisli segu kavast.

3.2.2.3.   Praktiline rakendamine

(61)

Ettevõtte mittetagastatavate tulumaksukrediitide taotlused esitatakse igal aastal, kui taotleja esitab oma tuludeklaratsiooni. Asjaomase maksuaasta jooksul taotleja toodetud iga biodiisli galloni, maksimaalselt 15 miljoni galloni eest saadav krediit tasaarvestatakse taotleva ettevõtte tulumaksukohustusega. Kui taotleja maksukohustus on väiksem kui taotletud krediidi suurus, saab ülemäärase summa järgmistesse maksuaastatesse edasi kanda.

3.2.2.4.   Järeldus

(62)

Komisjon käsitab kõnealust kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii, kuna kava alusel pakub Ameerika Ühendriikide valitsus rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis tuleks vastasel juhul maksta. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu.

(63)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislit tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a järgi konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

3.2.3.   Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi edasiarendatud biokütuste bioenergia programm

3.2.3.1.   Õiguslik alus

(64)

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi edasiarendatud biokütuste bioenergia programmis juhindutakse 2002. aasta põllumajandusettevõtete turvalisuse ja maakohtadesse investeerimise seaduse IX jaotise paragrahvist 9005 (edaspidi „2002. aasta põllumajandusettevõtete seadus”). Programm pidi kavakohaselt lõppema 2012. aastal, kuid seda pikendati 2013. aastal ja veel üks kord 2014. aastal. 2014. aasta põllumajandusseadusega pikendati programmi veel viieks aastaks 2018. aasta lõpuni.

3.2.3.2.   Abikõlblikkus

(65)

Selles programmis nähakse ette otsetoetused selliste edasiarendatud biokütuste tootjatele, mida määratletakse üldiselt kui „biomassist, välja arvatud maisiterade tärklisest saadud kütust”. Määratlus hõlmab biomassist toodetud kütust (12) Programmi rahalistest vahenditest võib viis protsenti jagada abikõlblikele tootjatele, kelle rafineerimisvõimsus ületab 150 000 000 gallonit edasiarendatud biokütust aastas. Segud ei ole abikõlblikud selles programmis.

3.2.3.3.   Praktiline rakendamine

(66)

Osalejad saavad valitsuselt otsetoetust, kui nad on programmist seda taotlenud. Tootjad peavad kõigepealt ametiasutuses registreeruma ja allkirjastama lepingu. Tootjad peavad majandusaasta igas kvartalis esitama taotlused toetuse saamiseks, et saada selles kvartalis toodetud edasiarendatud biokütuse eest toetust. Toetust antakse nii tegeliku tootmise kui ka tootmise kasvu eest. Tegeliku tootmise alusel tehtavad maksed arvutatakse iga kvartali jaoks kvartalis tegelikult toodetud edasiarendatud biokütuse koguse kohta.

(67)

Tootmise kasvuga seotud maksed tehakse majandusaastal toodetud abikõlbliku edasiarendatud biokütuse koguse alusel, mis on suurem kui eelmisel majandusaastal toodetud kogus (alates 2009. aastast).

(68)

Rahalised vahendid jagatakse kõigi tootjate vahel, kes taotluse esitavad, (13) lähtudes BTU-tootmisväärtusest. Toetus jaotatakse vastavalt BTU-väärtusele kõigi tootjate vahel ühtlaselt.

3.2.3.4.   Järeldus

(69)

Komisjon käsitab kõnealust kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i, kuna kava alusel pakub Ameerika Ühendriikide valitsus rahalist toetust otsetoetuse vormis. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu.

(70)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislit tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a järgi konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

3.2.4.   Tselluloosbiodiisli tootmise krediit

3.2.4.1.   Õiguslik alus

(71)

Programm on eksisteerinud alates 1. jaanuarist 2009 ja see loodi 2008. aasta toiduainete, keskkonnakaitse- ja energiaseaduse alusel. Programmi pikendati pärast 1. jaanuari 2011 samamoodi nagu ülejäänud kolme eespool mainitud kava (vt üksikasjade kohta punkti 3.4.1 allpool). 19. detsembril 2014 vastu võetud seadus taastas kava tagasiulatuvalt kogu 2014. aasta kohta, (14) kuid ettevõtted võivad kava alusel saadud maksukrediiti kuni 20 aastat ette kanda.

3.2.4.2.   Abikõlblikkus

(72)

Selles kavas nähakse ette mittetagastavat üldist ettevõtlustulu maksukrediiti 1,01 USA dollarit galloni kohta teise põlvkonna biokütuse eest, mida kasutatakse kütusena või müüakse kütusena kasutamiseks. Abikõlblikud on tootjad, teiste seas taastuvast või korduvalt esinevast lignotselluloossest või hemitselluloossest materjalist või vetikatest saadud biokütuste tootjad.

3.2.4.3.   Praktiline rakendamine

(73)

Ameerika Ühendriikide ametiasutused ei esitanud detailseid andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal määratud toetuste kohta. Nad väitsid, et nad teavad ainult toetusi perioodil 2013 kuni oktoober 2015 ja perioodil 2014–2016. Tundub siiski, et kavaga ei ole toetatud tootjaid, kes toodavad teise põlvkonna kütusena kvalifitseeruvat kütust. Selle põhjus on, et sellist diislikütust ei toodeta kommertsalusel, ja toodetud ning turul müüdud kogused on tühised.

3.2.4.4.   Järeldus

(74)

Eespool toodut arvestades ei arva komisjon, et selle kavaga anti biodiislikütuse tootjatele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toetusi ja komisjon ei analüüsinud selle mõju subsideerimise võimalikule pikendamisele ja/või kordamisele.

3.3.   Impordi subsideerimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – osariikide kavad

3.3.1.   Florida biokütuste investeeringute maksukrediit

3.3.1.1.   Õiguslik alus

(75)

Florida põllumajandus- ja tarbijateenuste ministeeriumi kava õiguslik alus on Florida põhimääruse § 220.192.

3.3.1.2.   Abikõlblikkus

(76)

Taastuvenergia tehnoloogia investeeringute maksukrediidi programmiga määratakse kõigile abikõlblikele üksustele iga-aastane ettevõtte maksukrediit selliste kapitali-, tegevus- ja hoolduskulude ning uurimis- ja arenduskulude katmiseks, mis on tekkinud perioodil 1. juuli 2012 – 30. juuni 2016 seoses investeeringutega biodiislikütuse, etanooli ja muude taastuvkütuste tootmisse, ladustamisse ja turustamisse Florida osariigis.

3.3.1.3.   Praktiline rakendamine

(77)

Maksukrediidi taotlused peavad ministeeriumile laekuma igal aastal enne 1. novembrit ja need vaadatakse läbi põhimõttel „kes ees, see mees”. Taotlused peavad sisaldama toetavat dokumentatsiooni kõigi abikõlblike kulude kohta. Taotlejad peavad esitama ka ülevaate, mis kirjeldab, kuidas materjale kasutatakse seoses investeeringutega biodiislikütuse (B10–B100), etanooli (E10–E100) ja muude taastuvkütuste tootmisse, ladustamisse ja turustamisse Floridas. Lisaks peab taotleja esitama koos täidetud taotlusega kirjelduse projekti majandusliku mõju kohta Floridas.

(78)

Selle kava alusel antakse igal aastal ettevõtte maksukrediiti, mis on 75 % (kuni 1 miljon USA dollarit maksumaksja kohta ja kokku 10 miljonit USA dollarit osariigi majandusaasta kohta) kapitali-, käitus- ja hoolduskuludest ning uurimis- ja arendamiskuludest seoses investeeringutega, muu hulgas biodiislikütuse ja muude taastuvate kütuste tootmisesse, ladustamisse ja turustamisse osariigis. Krediit on kuni 1 miljonit USA dollarit maksumaksja kohta ja kasutamata summa võib edasi kanda ja kasutada maksustamisperioodidel 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2018, mille järel krediidi edasikandmisvõimalus aegub ja seda ei tohi kasutada.

3.3.1.4.   Järeldus

(79)

Komisjon käsitab kõnealust kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii, kuna kava alusel pakub Florida osariik rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis tuleks vastasel juhul tasuda. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu.

(80)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislit ja muid kütuseliike tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a järgi konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

3.3.2.   Iowa biodiislikütuse tootja maksutagastus

3.3.2.1.   Õiguslik alus

(81)

Iowa põllumajandus- ja tarbijateenuste ministeeriumi kava õiguslik alus on Iowa koodeksi § 423.4(9).

3.3.2.2.   Abikõlblikkus

(82)

Tootja peab olema biodiislikütuse tootja, registreeritud Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuuris vastavalt 40 CFR § 79.4. Biodiislikütus peab olema mõeldud kasutamiseks biodiisliga segatud kütustes vastavalt Iowa koodeksi paragrahvile 214 A.2. Biodiislikütus peab olema toodetud Iowas.

3.3.2.3.   Praktiline rakendamine

(83)

Abikõlblikud biodiisli tootjad peavad esitama tagastamisnõude, millel näitavad andmeid selle kohta, mitu gallonit biodiislikütust kvartalis toodeti. Maksuamet vaatab tagastamisnõuded läbi ja heakskiitmise korral väljastab igale biodiislikütuse tootjale tagastustšeki.

(84)

Tagastamisnõuded esitatakse igal aastal aprillis, juulis, oktoobris ja jaanuaris ning tagastustšekid väljastatakse igal aastal mais, augustis, novembris ja veebruaris.

(85)

Programmi alusel anti toetust 0,03 USA dollarit Iowas toodetud biodiislikütuse galloni kohta (0,03 USA dollarit 2012. aastal, 0,025 USA dollarit 2013. aastal ja 0,02 USA dollarit perioodil 2014–2017). Tagastus piirdub esimese 25 miljoni galloniga, mis igas rajatises toodetakse.

3.3.2.4.   Järeldus

(86)

Komisjon käsitab kõnealust kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii, kuna kava alusel pakub Iowa osariik rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis tuleks vastasel juhul maksta. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu.

(87)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislit ja muid kütuseliike tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a järgi konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

3.3.3.   Kansase biodiislikütuse tootjate toetusfond

3.3.3.1.   Õiguslik alus

(88)

Kansase maksuameti kava õiguslik alus on Kansase annoteeritud põhimääruse (KSA) punktid 79–34,155 ja KSA 79–34,159 ning Kansase halduseeskirjade (KAR) punktid 92–27-1 kuni 92–27-5. Kava kehtivus lõpeb 1. juulil 2016.

3.3.3.2.   Abikõlblikkus

(89)

Kansase biodiislikütuse tootjate toetusfond annab otsetoetust 0,30 USA dollarit galloni kohta Kansase osariigis tegutsevatele biodiislikütuse tootjatele. Toetuse maksmine sõltub olemasolevatest rahalistest vahenditest ja seda jagatakse vajaduse korral proportsionaalselt.

(90)

Kava on viimastel aastatel olnud alarahastatud ja praegu ei kavandata selle rahastamist kuni 1. juulini 2015. Kavale ei eraldatud rahalisi vahendeid ka pärast 1. juulit 2014. Sellegipoolest toetati kavast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mitut Ameerika Ühendriikide tootjat. Lisaks ei saa välistada, et osa või kõik õigusaktides ettenähtud rahalised vahendid (875 000 USA dollarit kvartalis) eraldatakse kavale pärast 1. juulit 2015.

3.3.3.3.   Järeldus

(91)

Komisjon käsitab kõnealust kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i, kuna kava alusel pakub Kansase osariik rahalist toetust otsetoetuse vormis. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu.

(92)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislit ja muid kütuseliike tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a järgi konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

3.3.4.   Kentucky biodiislikütuse tootmise maksukrediit

3.3.4.1.   Õiguslik alus

(93)

Kentucky maksuameti kava õiguslik alus on Kentucky läbivaadatud põhimääruse (KRS) punkt 154.27 ja Kentucky halduseeskirjade (KAR) 307 punkt 1:040.

3.3.4.2.   Abikõlblikkus

(94)

Kõigil biodiislikütuse, biodiisli segude või taastuvdiisli tootjatel, kes asuvad füüsiliselt Kentuckys, on õigus saada tootmiselt maksukrediiti.

3.3.4.3.   Praktiline rakendamine

(95)

Abikõlblik taotleja peab maksuametile taotluse esitama eelmise kalendriaasta 15. jaanuaril või enne seda. Taotleja peab tõendama, et toodetud biodiisel vastab teatavatele spetsifitseerimisnõuetele.

(96)

Maksukrediiti taotlev taotleja peab maksudeklaratsioonile, millega maksukrediiti taotletakse, lisama maksuameti väljastatud krediidisertifikaadi.

(97)

Krediidimäär on üks dollar (1 USD) biodiislikütuse tootja toodetud biodiislikütuse galloni kohta, üks dollar (1 USD) biodiislikütuse segu segamisel kasutatud biodiislikütuse kohta ja üks dollar (1 USD) taastuvdiislikütuse tootja toodetud taastuvdiislikütuse (st biomassist saadud diislikütuse) galloni kohta, välja arvatud kui kõigile biodiislikütuse tootjatele, biodiislikütuse segajatele ja taastuvdiislikütuse tootjatele kinnitatud krediidi kogusumma on suurem kui iga-aastase biodiislikütuse ja taastuvdiislikütuse maksimaalne maksukrediit.

(98)

Vastavalt KRSi paragrahvi 141.422 lõike 1 punktile c oli biodiislikütuse ja taastuvbiodiislikütuse maksukrediidi kombineeritud iga-aastane ülempiir 2013. ja 2014. aastal 10 miljonit USA dollarit.

(99)

Kui kõigile biodiislikütuse tootjatele, biodiislikütuse segajatele ja taastuvdiislikütuse tootjatele kinnitatud krediidi kogusumma on suurem kui iga-aastane biodiislikütuse ja taastuvdiislikütuse maksukrediidi ülempiir, siis määrab maksuamet iga biodiislikütuse tootja, biodiislikütuse segaja ja taastuvdiislikütuse tootja krediidisumma, korrutades taastuvdiislikütuse maksukrediidi ülempiiri murdarvuga, mille lugeja on kõigile biodiislikütuse tootjale, biodiislikütuse segajale ja taastuvdiislikütuse tootjale kinnitatud krediidi summa ja nimetaja on biodiislikütuse tootjatele, biodiislikütuse segajatele ja taastuvdiislikütuse tootjatele kinnitatud krediidi kogusumma.

3.3.4.4.   Järeldus

(100)

Komisjon käsitab kõnealust kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii, kuna kava alusel pakub Kentucky osariik rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis tuleks vastasel juhul maksta. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu.

(101)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislit ja muid kütuseliike tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a järgi konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

3.4.   Subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosus

(102)

Peamine kava, nagu esialgses uurimises, on jätkuvalt biodiisli segu krediidi kava. See kava kehtis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid aegus 31. detsembril 2014. Selle õiguslikku arengut ja selle taaskasutamisele võtmise tõenäosust analüüsitakse allpool koos biodiislikütuse krediidi ja väiketootjate tulumaksukrediidiga.

3.4.1.   Kolme föderaalse kava aegumised ja pikendamised

(103)

Kolm föderaalset kava (biodiisli segu krediit, biodiisli krediit ja agrobiodiisli väiketootjate krediit) kutsuti ellu 2004. aasta Ameerikas töökohtade loomise seadusega, (15) mis jõustus esimest korda 1. jaanuaril 2005. Need pidid aeguma 31. detsembril 2008. Sellest ajast on nad aegunud ja neid on pikendatud neljal korral:

i)

esimene pikendamine oli 31. detsembrini 2009 ning see jõustus avalik-õigusliku seadusega 110–343, mis allkirjastati 3. oktoobril 2008 (2008. aasta majanduse stabiliseerimise erakorraline seadus: jaotis B – 2008. aasta energia täiustamise ja pikendamisseadus);

ii)

teine pikendamine oli 31. detsembrini 2011 ning see jõustus avalik-õigusliku seadusega 111–312, mis allkirjastati 17. detsembril 2010 (2010. aasta maksuvabastuse, töötukindlustuse uuesti lubamise ja töökohtade loomise seadus);

iii)

kolmas pikendamine oli kuni 31. detsembrini 2013 (laienes tagasiulatuvalt 2012. aastale) ja kehtestati avalik-õigusliku seadusega 112–240, mis allkirjastati 2. jaanuaril 2013 (2012. aasta Ameerika maksumaksja maksuvabastuse seadus);

iv)

neljas ja viimane pikendamine oli 31. detsembrini 2014 ja see kehtestati 2014. aasta maksukasvu ennetamise seadusega, mille Ameerika Ühendriikide president allkirjastas 19. detsembril 2014.

(104)

Seega ei ole kolme föderaalset kava kogu nende eksisteerimise ajal mitte ainult pidevalt uuesti kasutusele võetud, vaid kahel korral (2013. ja 2014. aastal) võeti need isegi uuesti kasutusele tagasiulatuvalt 11 kuud pärast nende aegumist. Seega alates kavade kasutuselevõtust 2005. aastal kuni 2014. aasta lõpuni kas kava pikendamise või tagasiulatuva pikendamise teel on Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad saanud neid kolme föderaalset kava pidevalt kasutada.

(105)

2014. aasta rahalised vahendid makstakse toetuse saajatele välja 2015. aasta teises pooles, (16) kuna tagasiulatuvalt pikendatud programmist toetuse taotlemise tähtaega pikendati 8. augustini 2015.

3.4.2.   Kolme föderaalse kava subsideerimise kordumise tõenäosus

(106)

Komisjon leiab, et on suur tõenäosus, et kolm föderaalset kava taastatakse lähiajal, sealhulgas tagasiulatuvalt alates 31. detsembrist 2014, järgmistel põhjustel:

(107)

Esiteks, eespool punktis 3.4.1 kirjeldatud neli pikendust näitavad kavade taastamise juurdunud tava.

(108)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NBB, et puudub väljakujunenud tava kavade taastamiseks, kuna kaks viimast kava taastamist olid suunatud minevikku ja mitte tulevikku. Sellest tulenevalt väidab NBB, et kui eksisteerib tava, mida saaks 2015. aastal korrata, siis on võimalik kava taastada 2015. aastaks, kuid mitte 2016. aastaks. Väidetavalt ei ole võimalik ennustada piisava tõenäosusega, et Ameerika Ühendriikides toodetav biodiisel saaks kasu biodiisli segu krediidist, kui seda müüakse 2016. aastal.

(109)

NBB väide on faktiliselt vale ja tuleks seega tagasi lükata. Ainult kõige viimane kava taastamine hõlmas üksnes minevikku (2014. aastat), kõik varasemad taastamised hõlmasid ka tulevasi perioode. Näiteks hõlmas 2. jaanuari 2013. aasta taastamine tagasiulatuvalt 2012. aastat, kuid ka kogu 2013. aastat. Sarnaselt hõlmasid 2008. ja 2010. aasta pikendamised vastavalt 2009. ja 2011. aastat. Seega eksisteerib kavade tagasiulatuva mõjuga taastamise tava ja lisaks sellele hõlmasid ka kõik minevikus toimunud taastamised, v.a 2014. aastal, kava kasutamise tulevasi perioode. Igal juhul ei oma tähtsust, kas kava järgmine taastamine hõlmab ainult 2015. aastat või ka 2016. aastat. Siiani on varasemate taastamiste tulemus olnud subsideerimise jätkamine ning miski ei viita selle tava lõppemisele. Seega on tõenäoline, et 2016. aasta (ja järgnevad aastad) hõlmatakse tagasiulatuvalt tulevaste taastamistega, võttes arvesse järgmisi elemente:

i)

väljakujunenud tava kavasid taastada;

ii)

põhjendustes 116–120 allpool on tõestatud, et biodiislikütuse hind Ameerika Ühendriikide omamaisel turul ei ole pärast varasemate kavade kohaldamise lõpetamist muutunud;

iii)

varasemate kavade rahastamise jätkamine ja mittetühistamine, ja

iv)

asjaolu, et isegi kui kavad tühistatakse, tuleks neid vähendada järk-järgult.

(110)

NBB esitas ka mitu argumenti, et toetada seisukohta, et kolme föderaalse kava taastamine on võimalik, kuid mitte tõenäoline. Esiteks tsiteeris NBB Rahvusvahelise Puhta Transpordi Nõukogu (ICCT) deklaratsiooni, milles on väidetavalt sedastatud, et puuduvad tõendid selle kohta, et biodiisel vajab endiselt maksukrediiti.

(111)

Teiseks juhtis NBB tähelepanu sellele, et hiljutine 2014. aasta biodiislikütuse maksusoodustuste reformi ja pikendamise seaduses (tuntud ka kui 2021. aasta eelnõu) tehtud ettepanekut pikendada biodiisli tulu- ja aktsiisimaksukrediite kuni 31. detsembrini 2017 ei võtnud kongress vastu. NBB väitis, et väidetavalt ei eeldata, et esindajatekoda käsitleb eelnõu või võtab selle vastu 2015. aastal, mille tagajärjel kehtiks biodiisli (segu) krediit edasi.

(112)

Esimene väide puudutab ICCT 31. juuli 2014. aasta deklaratsiooni. Ameerika Ühendriikide ametiasutused ei võtnud aga nõuannet kuulda ning pikendasid kava sama aasta lõpus. Seega ei peaks ICCT deklaratsioonile tulevaste taastamiste tõenäosuse hindamisel erilist tähelepanu pöörama.

(113)

Mis puudutab teist avaldust, siis 2021. aasta eelnõu (17) ei võtnud 2013–2014 kongress vastu ning esindajatekoda ei ole kinnitanud maksusoodustuste pikendust. 21. mail 2015 tutvustati kongressile uut eelnõu, milles tehakse ettepanek pikendada kolme subsiidiumikava perioodiks 31. detsember 2014 – 31. detsember 2016 (18). Seega on faktiliselt vale, et Ameerika Ühendriikide seadusandlikus süsteemis ei ole praegu seadusandlikku ettepanekut arutatud. Isegi kui uut seadust vastu ei võeta, siis kogemused on näidanud, et Ameerika Ühendriikide seadusandlikus süsteemis on võimalik, et pärast seaduse vastuvõtmise ettepaneku tegemist võetakse seadus vastu kõigest 18 päevaga. Vastavalt Ameerika Ühendriikide valitsuse esitatud informatsioonile tutvustati 2014. aasta maksutõusu vältimise seadust Ameerika Ühendriikide esindajatekojas alles 1. detsembril 2014, samal ajal kui seadusandliku menetluse viimane etapp toimus vaid 18 päeva hiljem, kui president Obama eelnõu allkirjastas ja see 19. detsembril seadusena vastu võeti. Lisaks, arvestades tõsiasja, et Ameerika Ühendriikide õigussüsteemis saab selliseid pikendusi kohaldada tagasiulatuvalt, nt 2013. aasta taastamine, mis hõlmas tagasiulatuvalt ka 2012. aastat, siis võib uus pikendamine toimuda ka pärast 2015. aastat.

(114)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NBB ka seda, et komisjoni hinnang (vt põhjendus 107) ei vasta alusmääruse artikli 18 lõike 1 õigusnõuetele, mis nende arvates nõuab, et komisjon peab näitama, et tasakaalustavate tollimaksude lõppemine viib subsideerimise kordumiseni.

(115)

Alusmääruse artikli 18 lõikes 1 nõutakse, et subsideerimise kordumise tõenäosust tuleb tõendada, mis tähendab seda, et kui meetmeid ei võeta, alustatakse jälle subsideeritud importi Euroopa Liitu. Nagu allpool punktis 3.5 detailselt analüüsitud, tegi komisjon kindlaks, et on tõenäoline, et Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad hakkavad uuesti eksportima liidu turule suurtes kogustes subsideeritud hinnaga biodiislikütust, kui meetmetel lastakse aeguda.

(116)

Teiseks ei ole Ameerika Ühendriikide siseturul täheldatud biodiislikütuse hindade muutuseid, mida võib seostada kavade aegumisega minevikus või nende aegumisega pärast 31. detsembrit 2014. Vastavalt NBB esitatud andmetele (19) langesid biodiislikütuse omamaised hinnad finantskriisi ajal 2008. aastal, kasvasid 2010. aasta teises ja kolmandas kvartalis ning püsisid üsna stabiilsed 2013. aasta lõpuni. 2014. aasta esimesel poolel langesid hinnad umbes 30 %, kuigi oleks võinud eeldada nende kasvamist, kui tootjad nägid ette, et kavasid ei taastata. See näitab, et nii biodiislikütuse tootjad kui ka teised turul osalejad olid veendunud, et kavad võetakse tulevikus tagasiulatuvalt uuesti kasutusele, arvestades:

i)

subsiidiumide olulisust võrreldes biodiislikütuse müügihinnaga;

ii)

asjaolu, et esialgsest uurimisest nähtus, et mõned biodiislikütuse tootjad lisavad oma hindadele 1-dollar-galloni-kohta kava alusel antud ostjate krediidi (20).

(117)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NBB, et biodiislikütuse hinnad kõiguvad vastavalt mineraaldiisli ja lähteainete hindadele. Seega väitis NBB, et biodiisli hinnaarengu alusel ei saa teha järeldusi subsideerimise kordumise tõenäosuse kohta, v.a kui võtta arvesse lähteainete kulu ja mineraaldiisli hindade mõju.

(118)

Vaatamata mõjule, mida mineraaldiisli hinnad ja lähteainete kulu avaldavad biodiisli hindade kõikumisele, järeldab komisjon, et biodiislikütuse tootjate saadud subsiidiumid iga toodetud biodiisli galloni kohta vähendasid oluliselt tootmiskulusid. See kajastus ka biodiislikütuse lõplikus hinnamääramises. Kuna Ameerika Ühendriikide äriühingud koostööd ei teinud, ei ole võimalik kindlaks teha subsiidiumide täpset mõju tootmiskuludele. Komisjoni hinnangul moodustas üks dollar (1 USD) iga toodetud biodiislikütuse galloni eest umbes ühe kolmandiku biodiislikütuse Ameerika Ühendriikide omamaisest lõpphinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega kordab komisjon järeldust, et oleks võinud eeldada biodiislikütuse hinna kasvamist minevikus, kui tootjad nägid ette, et kavasid ei taastata. Ameerika Ühendriikide omamaisel turul ei ole siiski täheldatud biodiislikütuse hindade muutust, mida võiks seostada kavade aegumisega minevikus või nende aegumisega pärast 31. detsembrit 2014.

(119)

Kolmandaks, Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu ei ole mitte üksnes pidevalt kasutanud subsiidiumeid kõigi kolme föderaalse kava alusel, vaid toetusi ei ole ka kunagi konkreetseks ajaperioodiks katkestatud. Kava ei ole kunagi olnud alarahastatud ega selle alusel toetust saajate hulka ja antud toetusi vähendatud. Vastupidi 2008. aastal (21) laiendati 1-dollar-galloni-kohta kava kõigile biodiislikütuse tootjatele, mitte ainult agrobiodiisli tootjatele. Tõepoolest, 2013. aastal toetused võrreldes 2012. aastaga peaaegu kahekordistusid, kusjuures 2014. aasta esimesel poolel anti toetusi rohkem kui terve 2013. aasta jooksul kokku (22)

Rahastamine miljonites USA dollarites

2011

2012

2013

1.6.2013 – 31.12.2013

2014 (kuni 30. juunini 2014)

Biodiislikütuse segu aktsiisikrediidid

760,7

847,0

1 603,2

1 427,8

1 830,2

(120)

Neljandaks, arvestades kavade tähtsust Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharule ja turul osalejate eeldust, et kavad jätkuvad, siis isegi kui Ameerika Ühendriigid otsustaksid kavad tulevikus lõpetada, ei ole seda võimalik teha lihtsalt kavade aeguda laskmise teel. Selle asemel tuleks toetusi järk-järgult vähendada, st mitme aasta jooksul, ja/või abikõlblike toetuse saajate arvu tuleks piirata. Vastasel juhul oleks oht tõsiselt kahjustada omamaist biodiislikütuse tootmisharu, mis tooks kaasa märkimisväärse töökohtade kadumise (tootmisharu annab tööd umbes 60 000 inimesele), (23) sõltuvuse diislikütuse impordist ja valitsuse seatud biodiislikütuse kasutamisega seotud keskkonnaeesmärkide täitmata jätmise (24).

(121)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NBB, et asjaolu, et minevikus oli saadaval piisavalt rahalisi vahendeid ja et minevikus toetuse saajate toetuste ulatust ei vähendatud, ei ole aegunud subsiidiumide kava kordumise tõenäosuse kindlakstegemisel oluline. Lisaks väitis NBB, et asjaolu, et Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu annab tööd umbes 60 000 inimesele, ei tähenda automaatselt, et subsiidiumikavad tuleb taastada või neid aja jooksul vähendada. Lisaks ei tähenda asjaolu, et taastuvkütuse standardis 2 (RFS-2) nõutakse, et vähemalt 1 miljard gallonit biomassipõhist diislikütust tuleb perioodil 2011–2021 igal aastal ära kasutada, et seda eesmärki ei ole võimalik saavutata, kui subsideerimiskavasid ei taastata.

(122)

Komisjon järeldab, et arvestades kolme föderaalse kavaga pakutavate rahaliste vahendite suurusjärku ja kõigi turuosaliste ootust, et kavad jäävad kehtima, oleks Ameerika Ühendriikide ametiasutustel väga keeruline kavadel lihtsalt aeguda lasta. Tootmisharu tööhõive ning selle keskkonna- ja majanduseesmärgid on olulised näitajad selle kohta, mis pannakse kaalule, kui Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu sunnitakse toodangut ja tootmisvõimsusi vähendama, kui föderaalseid subsiidiumeid ei oleks või kui need oleksid väiksemad. Lisaks tähendaks see stsenaarium seda, et keskkonnaeesmärk (sisaldub RFS-2s) kasutada aastaks 2022 vähemalt 22 miljardit gallonit edasiarendatud biokütuseid, (25) milleks biodiisel samuti kvalifitseerub, satub samuti ohtu.

(123)

Seetõttu leiab komisjon, et on suur tõenäosus, et biodiisli segu krediidi, biodiisli krediidi ja agrobiodiisli väiketootjate krediidi kavad võetakse tagasiulatuvalt uuesti kasutusele ja Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad saavad sellest tulevikus jätkuvalt kasu. Varasema põhjal võib järeldada, et kolm föderaalset kava hõlmavad tõenäoliselt tagasiulatuvalt perioodi pärast 31. detsembrit 2014.