ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 215

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
14. august 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1389, 7. mai 2015, protokolli, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

1

 

 

Protokoll, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1390, 13. august 2015, millega muudetakse 233. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

6

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/1391, 13. august 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1200/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas ( 1 )

11

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1392, 13. august 2015, millega kiidetakse heaks põhiaine fruktoos vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

34

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1393, 13. august 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Καλαμάτα (Kalamata) (KPN)]

38

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1394, 13. august 2015, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 12 kohase absorptsiooni käsitleva kordusuurimise alusel määrust (EL) nr 470/2014 (muudetud määrusega (EL) 2015/588), millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

42

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1395, 13. august 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

50

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1389,

7. mai 2015,

protokolli, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 14. septembril 2012 komisjonile loa alustada liidu ja selle liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi nimel läbirääkimisi, et sõlmida protokoll, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, (1) et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „protokoll”).

(2)

Kõnealused läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 16. septembril 2014.

(3)

Protokoll tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastada, tingimusel et see hiljem sõlmitakse.

(4)

Protokolli tuleks kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Vastavalt protokolli artikli 3 lõikele 2 kohaldatakse protokolli ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste (2) poolt kuni selle jõustumiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 7. mai 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  Lepingu tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 292, 20.10.2012, lk 3).

(2)  Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/3


PROTOKOLL,

millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised ja Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid”), ning

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

MOLDOVA VABARIIK

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik on 26. juunil 2012 allkirjastatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi (1) vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu (edaspidi „leping”) osaline.

Artikkel 2

Lepingu horvaadikeelne tekst (2) on autentne samadel tingimustel kui teised keeleversioonid.

Artikkel 3

1.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Protokoll jõustub lepingu jõustumise kuupäeval. Kui lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks lepingu jõustumise kuupäevast hilisemal kuupäeval, siis kooskõlas lepingu artikli 29 lõikega 1 jõustub protokoll üks kuu pärast kuupäeva, mil lepinguosaliste vahel on vahetatud viimane diplomaatiline noot, millega kinnitatakse kõigi käesoleva protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist.

2.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allakirjutamisest lepinguosaliste poolt.

Allkirjastatud Brüsselis 22. juulil 2015 kahes eksemplaris kõigis lepinguosaliste ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Za države članice

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā –

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

För medlemsstaterna

Pentru statele membre

Image

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Pentru Uniunea Europeană

Image

3a Република Молдова

Por la República de Moldavia

Za Moldavskou republiku

For Republikken Moldova

Für die Republik Moldau

Moldova Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Μολδαβίας

For the Republic of Moldova

Pour la République de Moldavie

Za Republiku Moldovu

Per la Repubblica moldova

Moldovas Republikas vārdā –

Moldovos Respublikos vardu

A Moldovai Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Moldova

Voor de Republiek Moldavië

W imieniu Republiki Mołdawii

Pela República da Moldova

Pentru Republica Moldova

Za Moldavskú republiku

Za Republiko Moldavijo

Moldovan tasavallan puolesta

För Republiken Moldavien

Pentru Republica Moldova

Image


(1)  Lepingu tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 292, 20.10.2012, lk 3).

(2)  Horvaadikeelne eriväljaanne, peatükk 11, köide 102, lk 197.


MÄÄRUSED

14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1390,

13. august 2015,

millega muudetakse 233. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud (1), eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

2015. aasta 22. mai ja 15. juuni vahelisel ajavahemikul otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee 22. mail 2015, 15. juunil 2015, 26. juunil 2015 ja 10. juulil 2015 tehtud otsustega muuta kuut kannet nende füüsiliste isikute loetelus, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, ja viit kannet nende üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. 6. augustil 2015 otsustas sanktsioonide komitee lisada loetellu ühe üksuse.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(4)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhusus, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor


(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Pealkirja „Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmine kanne:

(a)

„Aiman Muhammed Rabi Al-Zawahiri (teiste nimedega a) Ayman Al-Zawahari, b) Ahmed Fuad Salim, c) Al Zawahry Aiman Mohamed Rabi Abdel Muaz, d) Al Zawahiri Ayman, e) Abdul Qader Abdul Aziz Abdul Moez Al Doctor, f) Al Zawahry Aiman Mohamed Rabi, g) Al Zawahry Aiman Mohamed Rabie, h) Al Zawahry Aiman Mohamed Robi, i) Dhawahri Ayman, j) Eddaouahiri Ayman, k) Nur Al Deen Abu Mohammed, l) Ayman Al Zawahari, m) Ahman Fuad Salim, n) Abu Fatma, o) Abu Mohammed). Tiitel: a) doktor, b) dr. Sünnikuupäev: 19.6.1951. Sünnikoht: Giza, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Passinumber: a) 1084010 (Egiptuse pass), b) 19820215. Muu teave: a) Egiptuse Islami Džihaadi endine operatiiv- ja sõjaväeline juht, nüüd Osama bin Ladeni lähedane isik, b) viibib arvatavalt Afganistani ja Pakistani piirialal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.” asendatakse pealkirja „Füüsilised isikud” all järgmisega:

„Aiman Muhammed Rabi Al-Zawahiri (teiste nimedega a) Ayman Al-Zawahari, b) Ahmed Fuad Salim, c) Al Zawahry Aiman Mohamed Rabi Abdel Muaz, d) Al Zawahiri Ayman, e) Abdul Qader Abdul Aziz Abdul Moez Al Doctor, f) Al Zawahry Aiman Mohamed Rabi, g) Al Zawahry Aiman Mohamed Rabie, h) Al Zawahry Aiman Mohamed Robi, i) Dhawahri Ayman, j) Eddaouahiri Ayman, k) Nur Al Deen Abu Mohammed, l) Ayman Al Zawahari, m) Ahman Fuad Salim, n) Abu Fatma, o) Abu Mohammed). Tiitel: a) doktor, b) dr. Sünniaeg: 19.6.1951. Sünnikoht: Giza, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Passinumber: a) 1084010 (Egiptuse pass), b) 19820215. Muu teave: a) Al-Qaida juht, b) Egiptuse Islami Džihaadi endine operatiiv- ja sõjaväeline juht, oli Osama bin Ladeni (surnud) lähedane isik, c) viibib arvatavalt Afganistani ja Pakistani piirialal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.”

(b)

Kanne „Yasser Mohamed Ismail Abu Shaweesh (teise nimega Yasser Mohamed Abou Shaweesh). Aadress: Saksamaa. Sünnikuupäev: 20.11.1973. Sünnikoht: Benghazi, Liibüa. Kodakondsus: kodakondsuseta palestiinlane. Passinumber: a) 939254 (Egiptuse reisidokument), b) 0003213 (Egiptuse pass), c) 981358 (Egiptuse pass), d) C00071659 (Saksamaa Liitvabariigi välja antud passi asendav dokument). Muu teave: a) vangis Saksamaal; b) tema vend on Ismail Mohamed Ismail Abu Shaweesh. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.12.2005.” asendatakse pealkirja „Füüsilised isikud” all järgmisega:

„Yasser Mohamed Ismail Abu Shaweesh (teise nimega Yasser Mohamed Abou Shaweesh). Aadress: Saksamaa (vangis). Sünnikuupäev: 20.11.1973. Sünnikoht: Benghazi, Liibüa Araabia Džamahirija. Kodakondsus: kodakondsuseta palestiinlane. Passinumber: a) 939254 (Egiptuse reisidokument), b) 0003213 (Egiptuse pass), c) 981358 (Egiptuse pass), d) C00071659 (Saksamaa Liitvabariigi välja antud passi asendav dokument). Muu teave: a) 6. detsembril 2007 mõistetud Saksamaal viieks aastaks ja kuueks kuuks vangi. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.12.2005.”

(c)

Kanne „Nasir 'Abd-Al-Karim 'Abdullah Al-Wahishi (teiste nimedega a) Nasir al-Wahishi, b) Abu Basir Nasir al-Wahishi, c) Naser Abdel Karim al-Wahishi, d) Nasir Abd al-Karim al-Wuhayshi, e) Abu Basir Nasir Al-Wuhayshi, f) Nasser Abdul- karim Abdullah al-Wouhichi, g) Abu Baseer al-Wehaishi, h) Abu Basir Nasser al-Wuhishi, i) Abdul Kareem Abdullah Al-Woohaishi, j) Nasser Abdelkarim Saleh Al Wahichi, k) Abu Basir, l) Abu Bashir). Sünnikuupäev: a) 1.10.1976, b) 8.10.1396 (Hijri kalendri järgi). Sünnikoht: Jeemen. Kodakondsus: Jeemeni. Passinumber: 40483 (5.1.1997 välja antud Jeemeni pass). Muu teave: viibis ajavahemikus 2003–2006 Jeemeni vanglas. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 19.1.2010.” asendatakse pealkirja „Füüsilised isikud” all järgmisega:

„Nasir 'Abd-Al-Karim 'Abdullah Al-Wahishi (teiste nimedega a) Nasir al-Wahishi, b) Abu Basir Nasir al-Wahishi, c) Naser Abdel Karim al-Wahishi, d) Nasir Abd al-Karim al-Wuhayshi, e) Abu Basir Nasir Al-Wuhayshi, f) Nasser Abdul- karim Abdullah al-Wouhichi, g) Abu Baseer al-Wehaishi, h) Abu Basir Nasser al-Wuhishi, i) Abdul Kareem Abdullah Al-Woohaishi, j) Nasser Abdelkarim Saleh Al Wahichi, k) Abu Basir, l) Abu Bashir). Sünnikuupäev: a) 1.10.1976, b) 8.10.1396 (Hijri kalendri järgi). Sünnikoht: Jeemen. Kodakondsus: Jeemeni. Passinumber: 40483 (5.1.1997 välja antud Jeemeni pass). Muu teave: a) alates 2007. aastast rühmituse Al-Qaida in Yemen (AQY) juht, b) alates 2009. aasta jaanuarist rühmituse Al-Qaida in the Arabian Peninsula juht, tegutseb Jeemenis ja Saudi Araabias, c) teda seostatakse Al-Qaida tippjuhtkonnaga, d) väidab, et oli enne 2003. aastat Osama bin Ladeni (surnud) sekretär. e) arreteeriti Iraanis ja anti 2003. aastal välja Jeemenile, kus ta põgenes 2006. aastal vangist, 2010. aasta jaanuari seisuga tagaotsitav. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 19.1.2010.”

(d)

Kanne „Ibrahim Hassan Tali Al-Asiri (teiste nimedega a) Ibrahim Hassan Tali Asiri, b) Ibrahim Hasan Talea Aseeri, c) Ibrahim Hassan al-Asiri, d) Ibrahim Hasan Tali Asiri, e) Ibrahim Hassan Tali Assiri, f) Ibrahim Hasan Tali'A 'Asiri, g) Ibrahim Hasan Tali al-'Asiri, h) Ibrahim al-'Asiri, i) Ibrahim Hassan Al Asiri, j) Abu Saleh, k) Abosslah, l) Abu-Salaah). Aadress: Jeemen. Sünnikuupäev: a) 19.4.1982, b) 18.4.1982, c) 24.6.1402 (Hijri kalendri järgi). Sünnikoht: Rijad, Saudi Araabia. Kodakondsus: Saudi Araabia. Passinumber: F654645 (Saudi Araabia pass, välja antud 30.4.2005, aegunud 7.3.2010; Hijri kalendri järgi välja antud 24.6.1426, aegunud 21.3.1431). Riiklik isikukood: 1028745097 (Saudi Araabia riiklik isikukood). Muu teave: a) Al-Qaida käsilane ja rühmituse Al-Qaida in the Arabian Peninsula peamine pommimeister; b) 2011. aasta märtsi seisuga varjab ennast arvatavasti Jeemenis; c) Saudi Araabia on kuulutanud ta tagaotsitavaks; d) INTERPOL on tema suhtes väljastanud oranži hoiatuse (toimik #2009/52/OS/CCC, #81); e) on seotud Nasir 'abd-al-Karim 'Abdullah Al-Wahishi, Said Ali al-Shihri, Qasim Yahya Mahdi al-Rimi ja Anwar Nasser Abdulla Al-Aulaqi'ga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.3.2011.” asendatakse pealkirja „Füüsilised isikud” all järgmisega:

„Ibrahim Hassan Tali Al-Asiri (teiste nimedega a) Ibrahim Hassan Tali Asiri, b) Ibrahim Hasan Talea Aseeri, c) Ibrahim Hassan al-Asiri, d) Ibrahim Hasan Tali Asiri, e) Ibrahim Hassan Tali Assiri, f) Ibrahim Hasan Tali'A 'Asiri, g) Ibrahim Hasan Tali al-'Asiri, h) Ibrahim al-'Asiri, i) Ibrahim Hassan Al Asiri, j) Abu Saleh, k) Abosslah, l) Abu-Salaah). Aadress: Jeemen. Sünnikuupäev: a) 19.4.1982, b) 18.4.1982, c) 24.6.1402 (Hijri kalendri järgi). Sünnikoht: Rijad, Saudi Araabia. Kodakondsus: Saudi Araabia. Passinumber: F654645 (Saudi Araabia pass, välja antud 30.4.2005, aegunud 7.3.2010; Hijri kalendri järgi välja antud 24.6.1426, aegunud 21.3.1431). Riiklik isikukood: 1028745097 (Saudi Araabia riiklik isikukood). Muu teave: a) Al-Qaida käsilane ja rühmituse Al-Qaida in the Arabian Peninsula peamine pommimeister; b) 2011. aasta märtsi seisuga varjab ennast arvatavasti Jeemenis; c) Saudi Araabia on kuulutanud ta tagaotsitavaks; d) seostatakse ka Nasir 'abd-al-Karim 'Abdullah Al-Wahishi, Qasim Yahya Mahdi al-Rimi ja Anwar Nasser Abdulla Al-Aulaqi'ga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.3.2011.”

(e)

Kanne „Adil Muhammad Mahmud Abd Al-Khaliq (teiste nimedega a) Adel Mohamed Mahmoud Abdul Khaliq; b) Adel Mohamed Mahmood Abdul Khaled). Sünnikuupäev: 2.3.1984. Sünnikoht: Bahrein. Kodakondsus: Bahreini. Passinumber: 1632207 (Bahreini). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 10.10.2008.” asendatakse pealkirja „Füüsilised isikud” all järgmisega:

„Adil Muhammad Mahmud Abd Al-Khaliq (teiste nimedega a) Adel Mohamed Mahmoud Abdul Khaliq; b) Adel Mohamed Mahmood Abdul Khaled). Sünnikuupäev: 2.3.1984. Sünnikoht: Bahrein. Kodakondsus: Bahreini. Passinumber: 1632207 (Bahreini). Muu teave: a) tegutsenud Al-Qaida ja Liibüa islamistliku võitlusrühma nimel ning andnud neile rahalist, materiaalset ja logistilist abi; b) vahistatud Araabia Ühendemiraatides 2007. aasta jaanuaris, süüdistatuna Al-Qaidasse ja Liibüa islamistlikku võitlusrühma kuulumises; c) pärast süüdimõistmist Araabia Ühendemiraatides 2007. aasta lõpus viidi ta 2008. aasta alguses ülejäänud karistust kandma Bahreini; d) pärast vabanemist 2008. aastal jätkas Al-Qaida toetuseks rahaliste vahendite hankimist, vähemalt 2012. aasta lõpuni; e) kogus raha ka Talibani toetuseks. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 10.10.2008.”

(f)

Kanne „Ibrahim Ali Abu Bakr Tantoush (teiste nimedega a) Abd al-Muhsin, b) Ibrahim Ali Muhammad Abu Bakr, c) Abdul Rahman, d) Abu Anas, e) Ibrahim Abubaker Tantouche, f) Ibrahim Abubaker Tantoush, g) Abd al-Muhsi, h) Abd al- Rahman, i) Al-Libi). Aadress: Johannesburg, Lõuna-Aafrika. Sünnikuupäev: 1966. Sünnikoht: al Aziziyya, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Passinumber: 203037 (Tripolis välja antud Liibüa pass). Muu teave: a) seotud Afganistani toetuskomitee ja Islami Pärandi Taaselustamise Ühinguga ning Liibüa islamistliku võitlusrühmaga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.1.2002.” asendatakse pealkirja „Füüsilised isikud” all järgmisega:

„Ibrahim Ali Abu Bakr Tantoush (teiste nimedega a) Abd al-Muhsin, b) Ibrahim Ali Muhammad Abu Bakr, c) Abdul Rahman, d) Abu Anas, e) Ibrahim Abubaker Tantouche, f) Ibrahim Abubaker Tantoush, g) Abd al-Muhsi, h) Abd al- Rahman, i) Abdel Ilah Sabri (valeidentiteet, mis on seotud võltsitud Lõuna-Aafrika isikukoodiga 6910275240086 ja Lõuna-Aafrika passi numbriga 434021161, mõlemad dokumendid on konfiskeeritud)). Aadress: Tripoli, Liibüa (2014. aasta veebruari seisuga). Sünnikuupäev: 2.2.1966. Sünnikoht: al Aziziyya, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Passinumber: a) Liibüa passi number 203037, välja antud Tripolis, Liibüas, b) Liibüa pass number 347834, välja antud Ibrahim Ali Tantoush'i nimele, aegus 2014. aasta 21. veebruaril). Muu teave: a) seotud Afganistani toetuskomitee ja Islami Pärandi Taaselustamise Ühinguga ning Liibüa islamistliku võitlusrühmaga. Olemas on foto ja sõrmejäljed lisamiseks Interpoli ja ÜRO Julgeolekunõukogu teabelehte. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.1.2002.”

(g)

Kanne „Zulkifli Abdul Hir (teiste nimedega a) Musa Abdul Hir, b) Muslimin Abdulmotalib, c) Salim Alombra, d) Armand Escalante, e) Normina Hashim, f) Henri Lawi, g) Hendri Lawi, h) Norhana Mohamad, i) Omar Salem, j) Ahmad Shobirin, k) Bin Abdul Hir Zulkifli, l) Abdulhir Bin Hir, m) Hassan, n) Hogalu, o) Hugalu, p) Lagu, q) Marwan). Aadress: Seksyen 17, Shah Alam, Selangor, Malaisia. Sünnikuupäev: a) 5.1.1966, b) 5.10.1966. Sünnikoht: Muar Johor, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passinumber: A 11263265. Riiklik isikukood: 660105-01-5297. Muu teave: a) Ema nimi Minah Binto Aogist Abd Aziz, b) juhiloa nr: D2161572, välja antud Ameerika Ühendriikides Californias. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.” asendatakse pealkirja „Füüsilised isikud” all järgmisega:

„Zulkifli Abdul Hir (teiste nimedega a) Musa Abdul Hir, b) Muslimin Abdulmotalib, c) Salim Alombra, d) Armand Escalante, e) Normina Hashim, f) Henri Lawi, g) Hendri Lawi, h) Norhana Mohamad, i) Omar Salem, j) Ahmad Shobirin, k) Bin Abdul Hir Zulkifli, l) Abdulhir Bin Hir, m) Hassan, n) Hogalu, o) Hugalu, p) Lagu, q) (kõige laiemalt tuntud nime all) Marwan. Aadress: a) Seksyen 17, Shah Alam, Selangor, Malaisia (eelmine asukoht), b) Maguindanao, Filipiinid (alates 2015. aasta jaanuarist). Sünnikuupäev: a) 5.1.1966, b) 5.10.1966. Sünnikoht: Muar Johor, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passinumber: a) A 11263265, b) riiklik isikukood: 660105-01-5297, c) juhiloa nr: D2161572, välja antud Ameerika Ühendriikides Californias. Muu teave: a) Ameerika Ühendriikide California põhjaringkonna kohtus San Franciscos andis 1. augustil 2007 tema suhtes välja vahistamismääruse, b) on tõendatud, et suri Filipiinidel Maguindanaos 2015. aasta jaanuaris, c) ema nimi Minah Binto Aogist Abd Aziz. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.”

(2)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all muudetakse järgmisi kandeid:

(a)

Kanne „Revival of Islamic Heritage Society (teiste nimedega a) Jamiat Ihia Al-Turath Al-Islamiya, b) Revival of Islamic Society Heritage on the African Continent, c) Jamia Ihya Ul Turath, d) RIHS). Aadress: a) Pakistan; b) Afganistan. Muu teave: a) loetelus on ainult selle üksuse Pakistani ja Afganistani kontorid; b) seotud Abu Bakr al-Jaziri ja Afganistani toetuskomiteega (ASC). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.1.2002.” asendatakse pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all järgmisega:

„Revival of Islamic Heritage Society (teiste nimedega a) Revival of Islamic Society Heritage on the African Continent, b) Jamia Ihya ul Turath, c) RIHS, d) Jamiat Ihia Al-Turath Al-Islamiya, e) Al-Furqan Foundation Welfare Trust, f) Al-Furqan Welfare Foundation. Aadress: a) Pakistan, b) Afganistan. Muu teave: a) loetelus on ainult selle üksuse Pakistani ja Afganistani kontorid, b) seotud Abu Bakr al-Jaziri ja Afganistani toetuskomiteega (ASC). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.1.2002.”

(b)

Kanne „Al-Haramain Islamic Foundation (Somaalia). Aadress: Somaalia. Muu teave: asutaja ja endine juht on Aqeel Abdulaziz Aqeel al-Aqeel. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 13.3.2002.” asendatakse pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all järgmisega:

„Al-Haramain Islamic Foundation (Somaalia). Aadress: Somaalia. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 13.1.2002.”

(c)

Kanne „Al-Qaida in the Arabian Peninsula (teiste nimedega a) AQAP, b) Al-Qaida of Jihad Organization in the Arabian Peninsula, c) Tanzim Qa'idat al-Jihad fi Jazirat al-Arabm, d) Al-Qaida Organization in the Arabian Peninsula, e) Al-Qaida in the South Arabian Peninsula, f) Ansar al-Shari'a, g) AAS, h) Al-Qaida in Yemen, i) AQY). Muu teave: Asukoht: Jeemen või Saudi Araabia. Ansar al-Shari'a asutati 2011. aasta alguses AQAP poolt. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 19.1.2010.” asendatakse pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all järgmisega:

„Al-Qaida in the Arabian Peninsula (teiste nimedega a) AQAP, b) Al-Qaida of Jihad Organization in the Arabian Peninsula, c) Tanzim Qa'idat al-Jihad fi Jazirat al-Arabm, d) Al-Qaida Organization in the Arabian Peninsula, e) Al-Qaida in the South Arabian Peninsula, f) Ansar al-Shari'a, g) AAS, h) Al-Qaida in Yemen, i) AQY). Muu teave: a) asukoht: Jeemen või Saudi Araabia (2004 – 2006); b) loodi 2009. aasta jaanuaris, kui rühmitus Al-Qaida in Yemen ühines rühmitusega Saudi Arabian Al-Qaida, c) AQAPi juht on Nasir 'abd-al-Karim 'Abdullah Al-Wahishi, d) Ansar al-Shari'a loodi 2011. aasta alguses AQAPi poolt ja ta on võtnud vastutuse mitme Jeemenis valitsuse ja tsiviilsihtmärkide vastu toimunud rünnaku eest. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 19.1.2010.”

(d)

Kanne „Tehrik-e Taliban Pakistan (TTP) (teiste nimedega a) Tehrik-I-Taliban Pakistan, b) Tehrik-e-Taliban, c) Pakistani Taliban, d) Tehreek-e-Taliban). Muu teave: a) Tehrik-e Taliban asub kahel pool Afganistani ja Pakistani piiri olevates hõimupiirkondades; b) loodud 2007. aastal, juht Hakimullah Mehsud; c) Wali Ur Rehman on TTP Lõuna-Waziristani emiir. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 29.7.2011.” asendatakse pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all järgmisega:

„Tehrik-e Taliban Pakistan (TTP) (teiste nimedega a) Tehrik-I-Taliban Pakistan, b) Tehrik-e-Taliban, c) Pakistani Taliban, d) Tehreek-e-Taliban). Muu teave: a) Tehrik-e Taliban asub kahel pool Afganistani ja Pakistani piiri olevates hõimupiirkondades; b) loodud 2007. aastal, juht Maulana Fazlullah. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 29.7.2011.”

(3)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” alla lisatakse järgmine kanne:

(a)

„The Army Of Emigrants And Supporters (teiste nimedega: a) Battalion of Emigrants and Supporters, b) Army of Emigrants and Supporters organization, c) Battalion of Emigrants and Ansar, d) Jaysh al-Muhajirin wal-Ansar (JAMWA)). Aadress: Jabal Turkuman area, Lattakia Governorate, Syrian Arab Republic. Muu teave: loodud 2013. aastal terroristlike välisvõitlejate poolt. Asukoht: Süüria Araabia Vabariik. Ühinenud Islamiriigiga Iraagis ja Levanti Islamiriigis, loetelus nime all Al-Qaida in Iraq ja Al-Nusrah Front for the People of the Levant. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.8.2015.”


14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1391,

13. august 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1200/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1166/2008 on kehtestatud õiguslik raamistik võrreldava liidu statistika kogumiseks põllumajanduslike majapidamiste struktuuri ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu jaoks.

(2)

Komisjoni määruses (EL) nr 715/2014 (2) on sätestatud 2016. aastal läbiviidava põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuga kogutavate karakteristikute uus loetelu. Seepärast on vaja määratlusi muuta.

(3)

Võrreldavuse huvides tuleks põhjenduses 2 osutatud karakteristikute loetelus esitatud määratlusi tõlgendada ja rakendada kogu liidus ühtsel viisil. Seepärast on vaja muuta põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringus kasutatavate karakteristikute määratlusi.

(4)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1200/2009 (3) II lisa tuleks viia vastavusse põhjenduses 2 osutatud karakteristikute uue loeteluga.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1200/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (4) loodud alalise põllumajandusstatistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1200/2009 II lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 321, 1.12.2008, lk 16.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 715/2014, 26. juuni 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 (mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut) III lisa 2016. aastal läbiviidava põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuga kogutavate karakteristikute loetelu osas (ELT L 190, 28.6.2014, lk 8).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas (ELT L 329, 15.12.2009, lk 1).

(4)  Nõukogu otsus 72/279/EMÜ, 31. juuli 1972, millega luuakse alaline põllumajandusstatistika komitee (EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1).


LISA

„II LISA

Liidu põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused  (1)

I.   ÜLDKARAKTERISTIKUD

Majapidamise asukoht

Põllumajandusliku majapidamise asukoht on määratletud määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktis e.

NUTS 3 piirkond

NUTS 3 piirkond (komisjoni määruse (EL) nr 31/2011 (2) kohaselt), kus majapidamine asub.

Kas majapidamine asub vähem soodsas piirkonnas?

Teave vähem soodsa piirkonna kohta esitatakse kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) artikliga 32.

L– majapidamine asub vähem soodsas piirkonnas (v.a mägipiirkonnad), mida mõjutavad olulised looduslikust eripärast tingitud piirangud, või muus piirkonnas, mida mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud.

M– majapidamine asub vähem soodsas mägipiirkonnas.

N– tavaline piirkond (mitte vähem soodne piirkond).

Majapidamise õiguslik vorm

Põllumajandusliku majapidamise õiguslik vorm sõltub majapidamise valdaja seisundist.

Kas majapidamine on ühismaa üksus?

Spetsiaalne „ühismaa põllumajandusüksus”– virtuaalne üksus, mis on loodud andmete kogumise ja talletamise eesmärgil ja mis koosneb põllumajanduslike majapidamiste kasutatavast põllumajandusmaast, mis ei kuulu otseselt neile, st mille suhtes kehtivad ühised õigused.

Kas majapidamise eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

 

füüsiline isik, kes on ainuvaldaja, kui majapidamine on iseseisev?

Füüsiline isik, kes on sellise majapidamise valdaja, mis ei ole ühise juhtimise kaudu ega muul sellisel viisil seotud ühegi teise valdaja majapidamisega.

Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (valdaja) on ka majapidamise juht?

Kui kõnealune isik ei ole juht, siis kas majapidamise juht on valdaja pereliige?

Kui juht on valdaja pereliige, siis kas ta on valdaja abikaasa?

 

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on majapidamiste ühendusega?

Majapidamiste ühenduse osanikud on füüsilised isikud, kes omavad, rendivad või juhivad muul viisil ühiselt põllumajanduslikku majapidamist või kes juhivad ühiselt oma isiklikke majapidamisi, justkui oleks tegemist ühe majapidamisega. Koostöö aluseks peab olema seadus või kirjalik leping.

 

juriidiline isik?

Muu õigussubjekt kui füüsiline isik, kellel on üksikisiku tavapärased õigused ja kohustused, nt õigus olla kohtuasjades hagejaks ja kostjaks (üldine iseseisev õigusvõime).

Majapidamise valduse vorm (valdaja suhtes) ja põllumajandustootmise liik

Kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa on kogu põllumajandusliku majapidamise poolt haritav põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad sõltumata valdusvormist või sellest, kas maad kasutatakse ühismaa osana.

Omaniku kasutuses

Majapidamise poolt haritav põllumajandusmaa, mis on valdaja omanduses või mida ta kasutab kasutusvaldajana või pärandatava pikaajalise rendiõigusega rentnikuna või muude selliste tingimuste alusel.

Rendisuhte alusel

Kasutatav põllumajandusmaa, mida majapidamine rendib eelnevalt kindlaksmääratud renditasu eest (sularahas, loonustasuna või muul viisil) ja mille kohta on sõlmitud (kirjalik või suuline) rendileping. Kasutatav põllumajandusmaa loetakse ainult ühe põllumajandusliku majapidamise kasutuses olevaks. Kui kasutatav põllumajandusmaa on vaatlusaastal renditud rohkem kui ühele põllumajanduslikule majapidamisele, loetakse see tavaliselt selle majapidamise kasutuses olevaks, kes kasutab seda vaatluspäeval või kes on seda vaatlusaastal kõige kauem kasutanud.

Loonusrendisuhte või muul alusel

a)

Loonusrendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa (mis võib moodustada terve põllumajandusliku majapidamise) on põllumajandusmaa, mida maaomanik ning põllumajandusmaa loonusrentnik harivad üheskoos kirjaliku või suulise loonusrendilepingu alusel. Loonusrendilepingu alusel kasutatava maa toodang (kas majanduslik või füüsiline) jagatakse nende osapoolte vahel kokkulepitud tingimustel.

b)

Muude valdusvormide alusel kasutatav põllumajandusmaa on põllumajandusmaa, mida ei ole märgitud muude eeltoodud kategooriate all.

Ühine maa

Põllumajandusliku majapidamise poolt kasutatav põllumajandusmaa, mis ei kuulu otseselt sellele majapidamisele, st mille suhtes kehtivad ühised õigused.

Mahepõllumajandus

Põllumajandustegevus, mis vastab i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (4) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

Majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele

Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa osa, mille puhul tootmine vastab majapidamise tasandil täielikult i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

Majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele

Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa osa, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, kuid mille puhul ei ole veel lõppenud vajalik üleminekuperiood, et lugeda tootmine majapidamise tasandil täielikult vastavaks i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

Majapidamise maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele, või mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema selliste eeskirjade kohaselt sertifitseeritud

Majapidamise poolt kasutatav põllumajandusmaa, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele, mis on sertifitseeritud vastavalt i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, jagatuna põllumajanduskultuuride kategooriate kaupa.

Allpool on loetletud põllumajanduskultuuride kategooriad mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Põllumajanduskultuurid on määratletud jaotises „II. Maa”.

 

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

 

Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade (sh seemne ning teravilja ja kaunvilja segude) saamiseks

 

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

 

Õlikultuurid

 

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

 

Karja- ja heinamaa (v.a hooldamata karjamaa)

 

Puuvilja- ja marjaistandikud

 

Tsitruseistandikud

 

Oliiviistandikud

 

Viinamarjaistandikud

 

Muud põllumajanduskultuurid (kiutaimed jms), sh hooldamata karjamaa

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele

Loomade arv, keda kasvatatakse majapidamises, mille puhul kogu loomakasvatus või osa sellest vastab majapidamise tasandil täielikult i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele, jagatuna loomakategooriate kaupa.

Põllumajandusloomad on määratletud jaotises „III. Põllumajandusloomad”.

 

Veised

 

Sead

 

Lambad ja kitsed

 

Kodulinnud

 

Muud loomad

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht

Majapidamise valdaja kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % majapidamise lõpptoodangu väärtusest

Kodumajapidamine on valdaja perekond, mille liikmed elavad ühise katuse all, jagavad osa või kogu oma sissetulekust ja varast ning tarbivad üheskoos teatud kaupu ja teenuseid, peamiselt eluaset ja toitu.

Lõpptoodang selle karakteristiku mõistes on kasutuskõlblik toodang põllumajanduse arvepidamises (5).

Otsemüük lõpptarbijatele moodustab üle 50 % majapidamise kogumüügist

Otsemüük lõpptarbijatele tähendab põllumajandusliku majapidamise töödeldud või töötlemata omatoodangu müüki otse tarbijatele vahetuks tarbimiseks. Protsent arvutatakse rahas väljendatud väärtuses, olenemata sellest, kas müügi eest on makstud rahas, loonusena või muul viisil.

II.   MAA

Põllumajandusliku majapidamise maa koosneb kasutatavast põllumajandusmaast (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad) ja muust maast (kasutamata põllumajandusmaa, metsamaa ja muu maa).

Põllumaa

Korrapäraselt haritav maa (küntav või viljeletav maa), tavaliselt külvikorrasüsteemiga hõlmatud maa.

Külvikord on konkreetsel põllul üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata. Tavaliselt vahetatakse põllukultuure igal aastal, kuid ühte kultuuri võib maatükil harida ka mitu aastat. Eristamaks põllumaad püsikultuuride all olevast või püsirohumaast, rakendatakse viie aasta pikkust künnist. See tähendab, et kui maatükil viljeletakse ühte põllukultuuri järjest viis aastat või kauem ilma algset põllukultuuri uuega asendamata, ei loeta seda maad põllumaaks.

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivalt koristatavaid teravilju, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad teraviljad)

 

Pehme nisu ja speltanisu

Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L.

 

Kõva nisu

Triticum durum Desf.

 

Rukis

Secale cereale L., sh rukki ja teiste sügisel külvatavate põllukultuuride segud (meslin).

 

Oder

Hordeum vulgare L.

 

Kaer

Avena sativa L., sh kaera ja teiste kevadel külvatavate põllukultuuride segud.

 

Maisiterad

Mais (Zea mays L.), mida koristatakse terade saamiseks.

 

Riis

Oryza sativa L.

 

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

Eespool märkimata teravili, mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade (sh seemne ning teravilja ja kaunvilja segude) saamiseks

Valgusisalduse pärast külvatavad ja koristatavad põllumajanduskultuurid.

Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivatatud kaunvilju ja valgurikkaid taimi, mida koristatakse kuivalt terade saamiseks, hoolimata nende kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

Pisum sativum L., Vicia faba L., Lupinus spp., mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

Solanum tuberosum L.

Suhkrupeet (v.a seeme)

Beta vulgaris L., mis on ette nähtud suhkrutööstuse ja alkoholitootmise (k.a energiatootmise) jaoks.

Söödajuurvili ja -kapsas (v.a seeme)

Söödapeet (Beta vulgaris L.) ja Brassicae sugukonda kuuluvad taimed, mis on mõeldud sööda valmistamiseks, olenemata sellest, kas söödaks kasutatakse taime juuri või varsi, ning muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana ja mida ei ole mujal märgitud.

Tehnilised kultuurid

Taimed, mida tavaliselt ei müüda otsetarbimiseks, kuna neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda.

Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse tehnilisi kultuure, olenemata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

 

Tubakas

Nicotiana tabacum L.

 

Humal

Humulus lupulus L.

 

Puuvill

Gossypium spp., mida kasvatatakse kiu ja õliseemnete tootmiseks.

 

Raps ja rüps

Brassica napus L. (partim) ja Brassica rapa L. var. sylvestris (Lam.) Briggs, mida kasvatatakse õli tootmiseks ja koristatakse kuivalt.

 

Päevalill

Helianthus annuus L., mida koristatakse kuivalt.

 

Soja

Glycine max L. Merril, mida koristatakse kuivalt.

 

Linaseemned (õlilina)

Linum usitatissimum L., peamiselt õli valmistamiseks kasvatatavad sordid, mida koristatakse kuivalt.

 

Muud õlikultuurid

Mujal märkimata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt õlisisalduse pärast ja koristatakse kuivalt.

 

Lina

Linum usitatissimum L., peamiselt kiu tootmiseks kasvatatavad sordid.

 

Harilik kanep

Cannabis sativa L.

 

Muud kiutaimed

Muud peamiselt kiusisalduse pärast kasvatatavad taimed, mida ei ole mujal märgitud.

 

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

Ravimitööstuse, parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks kasvatatavad taimed või taimede osad.

Maitsetaimed erinevad köögiviljadest seeläbi, et neid kasutatakse väikestes kogustes ning pigem toidu maitsestamiseks kui otseselt toiduks.

 

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

Muud tehnilised kultuurid, mida ei ole mujal märgitud.

Siia alla kuuluvad ka maad, millel kasvatatakse üksnes taastuvenergia tootmiseks kasutatavaid kultuure.

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad:

avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

põllul

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse põllumaal külvikorra alusel vaheldumisi muude põllumajanduskultuuridega.

aiamaal

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse põllumaal külvikorra alusel vaheldumisi ainult muude aiakultuuridega.

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Põllukultuurid, mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

Haljalt koristatavad taimed

Kõik põllumajanduskultuurid, mida koristatakse haljalt ja mis on mõeldud peamiselt loomasöödaks, taastuvenergia (nt biomassi tootmine haljasmaisist) ja haljasväetise tootmiseks, eelkõige teravili, kõrrelised, liblikõielised taimed, tehnilised kultuurid ja muud põllumajanduskultuurid, mida koristatakse või kasutatakse haljalt.

Põllumajanduskultuure tuleks kasvatada külvikorrasüsteemi alusel vaheldumisi teiste kultuuridega samal maal vähem kui viis aastat (ühe- või mitmeaastased söödataimed).

Siia kuuluvad ka põllukultuurid, mida põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata, vaid mida müüakse teistele põllumajanduslikele majapidamistele vahetuks kasutamiseks või tööstusele.

Ajutine rohumaa

Tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad karjatamiseks mõeldud heintaimed, hein või silo, mida kasvatatakse vähemalt üks ning kõige enam viis viljelusaastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena. Enne uut külvi maa küntakse või haritakse muul viisil või hävitatakse taimed teisiti, nt herbitsiididega.

Siia kuuluvad peamiselt heintaimedest ja muudest söödataimedest (tavaliselt liblikõielistest taimedest) koosnevad segud, mida kasutatakse karjamaadel, koristatakse haljalt või kuiva heinana.

Muud haljalt koristatavad taimed

Muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viie-aastased) põllukultuurid, mida koristatakse haljalt, nagu on kirjeldatud punktis „Haljalt koristatavad taimed”.

Haljasmais

Igasugune silo saamiseks kasvatatav mais (Zea mays L.), mida ei koristata terade saamiseks (terve maisitõlvik, terve taim või selle osa).

Siia kuuluvad vahetult loomadele söötmiseks mõeldud (silostamata) haljasmais ja terved maisitõlvikud (tera, õisikutelg, terakest), mida kasvatatakse sööda või silo valmistamiseks või taastuvenergia tootmiseks.

Liblikõielised taimed

Liblikõielised taimed, mida kasvatatakse peamiselt söödaks, energia või haljasväetise tootmiseks ja mis koristatakse haljalt terve taimena.

Siia kuuluvad segud, mis koosnevad valdavalt liblikõielistest kultuuridest (tavaliselt > 80 %) ja heintaimedest ning mida koristatakse haljalt või kuiva heinana.

Muud haljalt koristatavad taimed, mujal nimetamata

Muud mujal nimetamata peamiselt loomasöödaks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida koristatakse haljalt.

Põllumaa seemned ja seemikud

Alad, millel kasvatatakse müügiks mõeldud seemneid ja seemikuid, v.a teravili, riis, kaunviljad, kartulid ja õlitaimede seemned. Siia alla kuuluvad ka seemneks koristatava haljassööda ja seemneks koristatavate juurtaimede all olevad alad, müügiks ette nähtud köögivilja- ja lilleseemned ja -seemikud.

Muud põllumajanduskultuurid

Mujal nimetamata põllumajanduskultuurid.

Kesa

Kogu külvikorrasüsteemis kasutatav või heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis (GAEC) (6) hoitav haritud või harimata põllumaa, millelt ei kavatseta viljelusaasta jooksul saaki koristada.

Kesa peamine tunnus on see, et maa on jäetud tavaliselt terveks viljelusaastaks puhkama.

Kesa võib olla:

1.

tühi maa, kus ei kasva mingeid põllumajanduskultuure;

2.

maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse;

3.

maa, mida kasutatakse ainult haljasväetise tootmiseks (haljaskesa).

Koduaiad

Koduaiad on põllumajandusliku majapidamise valdaja ja tema kodumajapidamise tarbeks mõeldud põllumajandustoodete kasvatamiseks kasutatavad maad, mis on tavaliselt ülejäänud põllumajandusmaast äratuntavalt eraldatud.

Majapidamisest väljapoole müüakse ainult juhuslikult ülejäävaid koduaia tooteid. Kõik need alad, millel kasvatatavaid tooteid müüakse pidevalt turul, kuuluvad teistesse kategooriatesse, seda isegi siis, kui neid tooteid tarbivad osaliselt ka majapidamise valdaja ja tema kodumajapidamine.

Püsirohumaa

Maa, mida kasutatakse püsivalt (viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede kasvatamiseks harimise (külvamise) läbi või looduslikul (isekülvamise) teel ning mis ei ole hõlmatud põllumajandusliku majapidamise külvikorrasüsteemiga.

Kõnealust maad võib kasutada karjamaana, silo ja heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks.

Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa

Püsikarjamaa hea või keskmise kvaliteediga pinnasel. Neid alasid võib tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks.

Hooldamata karjamaa

Väikese saagiga püsirohumaa tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel, nt mägisel maal ja suurtel kõrgustel, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, uuesti istutamise või kuivendamise teel parandatud.

Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks, tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt ning seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega.

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele.

Püsirohumaad ja heinamaad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (7) või vajaduse korral uuemates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele.

Püsikultuurid

Põllukultuurid, mida ei kasvatata külvikorrasüsteemi alusel (v.a püsirohumaad) ning mis kasvavad kaua ja annavad saaki mitu aastat.

Puuvilja- ja marjaistandikud

Alad, kus kasvavad puud, põõsad ja mitmeaastased marjataimed (v.a maasikad), mis on ette nähtud viljade saamiseks. Viljapuuaiad võivad olla istutatud tihedalt (puudel on väikesed vahed) või hõredalt (puudel on suured vahed).

Puuviljasordid, sellest

 

parasvöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt parasvöötmes.

 

lähistroopikavöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt lähistroopikavöötmes.

Marjasordid

Marjaistandikud, mida haritakse marjade saamiseks tavaliselt nii paras- kui ka lähistroopikavöötmes.

Pähklid

Pähkliistandikud, mida haritakse tavaliselt paras- ja lähistroopikavöötmes.

Tsitruseistandikud

Citrus spp. istandikud

Oliiviistandikud,

Olea europea L. istandikud

 

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt lauaoliivide tootmiseks sobivaid sorte.

 

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt oliiviõli tootmiseks sobivaid sorte.

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse

Vitis vinifera L. istandikud

 

kvaliteetveine

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud päritolunimetusega (PDO) veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 (8) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud geograafilise tähisega (PGI) veinide tootmiseks, mis vastavad i) määruses (EÜ) nr 479/2008 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ja ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

 

muid veine

Muude kui PDO ja PGI veinide tootmiseks kasvatatavad viinamarjasordid.

 

lauaviinamarju

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks.

 

rosinaid

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse rosinate tootmiseks.

Puukoolid

Noorte puittaimedega kaetud alad, kus puid kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks:

a)

viinapuu- ja -alustekoolid;

b)

viljapuukoolid ja marjaistikute kasvatamine;

c)

dekoratiivtaimeaiad;

d)

metsapuukoolid (v.a need, kus kasvatatakse metsamaal puid majapidamise enda vajadusteks);

e)

puud ja põõsad aedadesse, parkidesse, tee äärde ja mulletele istutamiseks (nt hekitaimed, roosipuud ja muud dekoratiivpõõsad, dekoratiivsed okaspuud), sealhulgas nende istikud ja seemikud.

Muud püsikultuurid

Muud eelmises jaotises nimetamata avamaal kasvatatavad püsikultuurid, eelkõige punumiseks või põimimiseks kasutatavad püsikultuurid, mida koristatakse tavaliselt igal aastal, ning kasutataval põllumajandusmaal tulunduse eesmärgil jõulupuudeks kasvatatavad puud.

Püsikultuurid katmikalal

Muu maa

Muu maa on kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud), metsamaa ja muu maa (hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa).

Kasutamata põllumajandusmaa

Maa, mida on varem kasutatud põllumajandusmaana, kuid mida majanduslikel, sotsiaalsetel või muudel põhjustel vaatlusaastal enam ei harita ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud, st maa, mida ei kasutata põllumajanduslikult.

Sellise maa võib uuesti harimisse võtta, kasutades selleks põllumajandusettevõttes tavapäraselt olemasolevaid vahendeid.

Metsamaad

Puude või metsapõõsastega kaetud alad, sh papli- ja muude selliste puude istandused metsamaadel ning väljaspool ning metsamaal majapidamise enda tarbeks kasvatatavad metsapuukoolid, samuti metsas asuvad objektid (metsateed, metsamaterjali hoidlad jne).

sellest lühikese raieringiga madalmets

Metsamaad, mida kasutatakse metsapuude kasvatamiseks ning mille raiering ei ületa 20 aastat.

Raiering on puude külvamise/istutamise ja metsaraie vahele jääv ajavahemik; raide alla ei kuulu tavapärane hooldustegevus, nagu harvendamine.

Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa)

Kõik põllumajandusliku majapidamise kogupinna hulka kuuluvad alad, mis ei ole kasutatav põllumajandusmaa, kasutamata põllumajandusmaa ega metsamaa.

Seened

Kultuurseened, mida kasvatatakse hoonetes, mis on selleks otstarbeks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud, ning maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites.

Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuva energia tootmiseks)

Selliste energiakultuuride viljelusala, mida ei kasutata muul eesmärgil kui energia tootmiseks ja mida kasvatatakse põllumajandusmaal.

Niisutatud ala

Kogu niisutatav ala

Kasutatava põllumajandusmaa maksimaalne kogupind, mida oleks võimalik vaatlusaastal põllumajanduslikus majapidamises tavapäraselt olemasolevate seadmete ja veekogusega niisutada.

Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku

Vaatluskuupäevale eelneva 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud põllukultuuride pindala.

Kasutatud niisutusmeetodid

 

Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)

Vee suunamine gravitatsiooni jõul mööda maapinda, kas kogu ala üleujutamise või vee suunamise teel läbi taimeridade vahel olevate vagude.

 

Vihmutus

Taimede niisutamine kõrgel rõhul vee maatükile pihustamise teel.

 

Tilkkastmine

Taimede niisutamine, suunates vee tilkhaaval taimede juurtele, kasutades mikrovihmuteid või tekitades udusarnaseid tingimusi.

Põllumajanduslikus majapidamises niisutamiseks kasutatava vee päritolu

Kogu või enamuse majapidamises kasutava niisutusvee päritolu.

 

Majapidamise territooriumi põhjavesi

Majapidamise maa-alal või selle läheduses asuvad veeallikad, mille vesi on pärit puur- või salvkaevust või vabalt voolavast looduslikust põhjaveeallikast või mõnest muust samalaadsest kohast.

 

Majapidamise territooriumi pinnavesi

Väiksed looduslikud tiigid või kunstlikud paisud, mis asuvad täielikult majapidamise maa-alal või mida kasutab ainult üks majapidamine.

 

Väljaspool majapidamise territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi

Mage pinnavesi (järved, jõed, muud veekogud), mis ei ole kunstlikult loodud niisutamise eesmärgil.

 

Väljaspool majapidamise territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi

Väljastpoolt põllumajanduslikku majapidamist pärinev vesi, v.a jaotises „Väljaspool majapidamise territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi” nimetatud vesi, mida saavad kasutada vähemalt kaks majapidamist.

 

Muud allikad

Mujal mainimata päritoluga niisutusvesi. Sellesse kategooriasse võib kuuluda väga soolane vesi (nt Atlandi ookeanist või Vahemerest), mida töödeldakse enne kasutamist soolakontsentratsiooni vähendamiseks (magestatakse), või (madala soolasusega) riimvesi (nt Läänemerest ja teatud jõgedest), mida on võimalik kasutada vahetult ilma töötlemata. Siia võib kuuluda ka puhastatud heitvesi, mis tarnitakse kasutajale taaskasutatava veena.

III.   PÕLLUMAJANDUSLOOMAD

Vaatluspäeval majapidamise otseses valduses või halduse all olevate produktiivloomade arv.

Need loomad ei pea tingimata olema valdaja omandis. Loomad võivad viibida majapidamise territooriumil (majapidamise kasutataval põllumajandusmaal või hoonetes) või väljaspool seda (ühiskarjamaadel või rände vahepeatusel jne).

Hobuslased

Hobuslaste sugukonna perekonda Equus kuuluvad koduloomad (hobused, eeslid jne).

Veised

Liikidesse Bos taurus ja Bubalus bubalus kuuluvad koduloomad, k.a hübriidid, nagu beefalo.

 

Alla ühe aasta vanused isas- ja emasveised

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullikud

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmikud

 

Vähemalt kaheaastased pullikud

 

Vähemalt kaheaastased lehmikud

Veel poegimata kaheaastased ja vanemad lehmmullikad.

 

Lüpsilehmad

Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks.

 

Muud lehmad

Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt vasikate tootmiseks ja kelle piim ei ole mõeldud inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks.

Lambad ja kitsed

Lambad (igas vanuses)

Liiki Ovis aries kuuluvad koduloomad.

 

Emased aretusloomad

Uted ja paaritatud utetalled

 

Muud lambad

Muud lambad, v.a aretusuted.

Kitsed (igas vanuses)

Alamliiki Capra aegagrus hircus kuuluvad koduloomad.

 

Emased aretusloomad

Poeginud kitsed ja paaritatud kitsed.

 

Muud kitsed

Muud kitsed, v.a emased aretusloomad.

Sead

Liiki Sus scrofa domesticus kuuluvad koduloomad.

 

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

Põrsad, kelle eluskaal jääb üldiselt alla 20 kg.

 

Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg

Tõuaretuseks mõeldud emised kaaluga vähemalt 50 kg, olenemata sellest, kas nad on poeginud või mitte.

 

Muud sead

Mujal nimetamata sead.

Kodulinnud

 

Broilerid

Liiki Gallus gallus kuuluvad kodulinnud, keda peetakse liha tootmiseks.

 

Munakanad

Liiki Gallus gallus kuuluvad munemisikka jõudnud kodulinnud, keda peetakse munade tootmiseks.

 

Muud kodulinnud

Broilerite ja munakanade all nimetamata kodulinnud.

 

Kalkunid

Liiki Meleagris kuuluvad kodulinnud.

 

Pardid

Liikidesse Anas ja Cairina moschata kuuluvad kodulinnud.

 

Haned

Liiki Anser anser dom. kuuluvad kodulinnud.

 

Jaanalinnud

Jaanalinnud (Struthio camelus).

 

Mujal nimetamata kodulinnud

Küülikud, emased aretusloomad

Emased küülikud (liik Oryctolagus), keda kasvatatakse nuumküülikute saamiseks ja kes on poeginud.

Mesilased

Mee tootmiseks peetavate mesilastega (Apis mellifera) tarude arv.

Mujal nimetamata põllumajandusloomad

Käesolevas jaotises mujal nimetamata tootmisloomad.

IV.   TÖÖJÕUD

i)   PÕLLUMAJANDUSTÖÖ MAJAPIDAMISES

Põllumajandusliku majapidamise tööjõud

Põllumajandusliku majapidamise tööjõu hulka kuuluvad kõik isikud, kes on omandanud kohustusliku koolihariduse (jõudnud ikka, mil lõpeb koolikohustus) ja kes on töötanud majapidamises vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul.

Kui siseriiklikes õigusaktides pole sätestatud täiskoormuse ja osakoormusega kohustusliku koolihariduse miinimumiga, loetakse koolikohustuse lõppemise eaks 15 aastat.

Ainuvaldajad, kes ei osale ise põllumajandustöös, registreeritakse küll uuringu käigus, kuid neid ei märgita kategooriasse „Majapidamise tööjõud kokku”.

Põllumajandusliku majapidamise tööjõu hulka arvatakse kõik pensioniikka jõudnud isikud, kes töötavad jätkuvalt majapidamises.

Siia hulka ei arvestata majapidamises töötavaid isikuid, kelle on palganud kolmas osapool või kes teevad tööd vastastikuse abi korras (nt alltöövõtjate või ühistute tööjõud).

Põllumajandustöö

Põllumajandustööna käsitatakse igasugust majapidamises tehtud tööd, mis on seotud i) määruse (EÜ) nr 1166/2008 I lisas määratletud tegevuste, ii) tootmisvahendite hoolduse või iii) nimetatud tootmistegevustest vahetult tulenevate tegevustega.

Majapidamises põllumajandustööle kulunud aeg

Põllumajanduslikus majapidamises põllumajandustööle kulunud aeg on põllumajandustööle tegelikult kulunud aeg (siia alla ei kuulu töö valdaja või juhi kodumajapidamises).

Aasta tööühik (ATÜ)

Täistööaja ekvivalent, st töötundide arv kokku, mis on jagatud täistööajaga töötaja aasta keskmise töötundide arvuga vastavas riigis.

Täistööaeg on töölepinguid reguleerivate siseriiklike õigusaktide alusel nõutav minimaalne tööaeg. Kui siseriiklikes õigusaktides pole ette nähtud töötundide arvu aasta kohta, loetakse miinimumiks 1 800 tundi (225 8-tunnist tööpäeva).

Valdaja

Põllumajandusliku majapidamise valdaja on füüsiline isik, füüsiliste isikute rühm või juriidiline isik, kelle kasuks ja nimel majapidamine tegutseb ning kes on majapidamise eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav, st isik, kes võtab enda kanda majapidamise majandusliku riski.

Valdajaks võib olla omanik, rentnik, pärandatava rendiõigusega rentnik, kasutusvaldaja või usaldusisik.

 

Sugu

 

Vanus

 

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

Juht

Põllumajandusliku majapidamise juht on asjaomase majapidamise rahaasjade ning tootmistöö igapäevase korraldamise eest vastutav füüsiline isik.

 

Sugu

 

Vanus

 

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

 

Juhi väljaõpe

 

Juhi põllumajanduslik väljaõpe

 

Ainult praktiline põllumajanduslik kogemus

Põllumajanduslikus majapidamises praktilise töö käigus omandatud kogemused.

 

Põllumajanduslik baaskoolitus

Põllumajanduskoolis ja/või teatavatele valdkondadele (s.h aiandus, viinamarjakasvatus, metsamajandus, kalakasvatus, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia jms) spetsialiseerunud koolitusasutuses läbitud koolitus. Baaskoolituse alla loetakse ka põllumajandusalane õppepraktika.

 

Täielik põllumajanduslik väljaõpe

Igasugune pärast kohustuslikku kooliharidust läbitud vähemalt kaheaastasele täiskoormusega koolitusele vastav väljaõpe, mis on läbitud põllumajanduskoolis, ülikoolis või muus kõrgkoolis, mis annab hariduse põllumajanduse, aianduse, viinamarjakasvatuse, metsamajanduse, kalakasvatuse, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia vms alal.

 

Põllumajandusliku majapidamise juhi kutsekoolitus viimase 12 kuu jooksul

Kutsekoolitus on koolitaja või koolitusasutuse pakutav koolitusmeede või -tegevus, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse põllumajandusettevõtte tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine või täiendamine.

Ainuvaldaja pereliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid

Ainuvaldaja pereliikmed, kaasa arvatud abikaasa, kes teevad majapidamises põllumajandustöid, kuid võivad elada ka mujal.

Üldiselt on valdaja pereliikmeteks abikaasa, sugulased ülenevas või alanevas liinis (sh sugulased abielu ja lapsendamise kaudu) ning valdaja või tema abikaasa vennad ja õed.

Abikaasadena käsitletakse ka elukaaslasi, kes ei ole omavahel abielus.

Ainuvaldaja pereliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid: meessoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

Ainuvaldaja pereliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid: naissoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

Alalised töötajad väljastpoolt perekonda

Kõik majapidamises põllumajandustööd tegevad isikud, kes saavad selle eest tasu (palka, töötasu, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu), välja arvatud valdaja ja tema pereliikmed.

Alaliste töötajatena käsitatakse vaatlusaluses majapidamises vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajandustööd teinud isikuid sõltumata nende töönädala pikkusest.

Siia kuuluvad ka isikud, kes on töötanud regulaarselt vähem kui 12 kuu jooksul, kuid ei ole saanud töötada terve ajavahemiku jooksul järgmistel põhjustel:

1.

majapidamise erilised tootmistingimused (nt avamaal oliivide või viinamarjade või puu- ja köögiviljade või karjamaal nuumkarja kasvatamisele spetsialiseerunud ettevõtted, kus vajatakse tööjõudu üksnes mõneks kuuks);

2.

töölt puudumine puhkuse, sõjaväeteenistuse, haiguse, õnnetusjuhtumi või surma tõttu;

3.

majapidamises töö alustamise või lõpetamise tõttu (siia kuuluvad ka töölised, kes on vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul lõpetanud töö ühes majapidamises ning asunud tööle teises);

4.

kogu majapidamise töö seiskumine õnnetuse (üleujutus, tulekahju jms) tagajärjel.

Alalised töötajad väljastpoolt perekonda: meessoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

Alalised töötajad väljastpoolt perekonda: naissoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

Ajutised töötajad väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Ajutised töötajad on töötajad, kes ei ole töötanud vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal majapidamises mõnel muul põhjusel kui eelmises jaotises „Alalised töötajad väljastpoolt perekonda” loetletud.

Väljastpoolt perekonda pärit ajutiste töötajate tööpäevade hulka arvestatakse iga päev, mil töötajale on makstud palka või tasu (palka, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu) täistööpäeva eest ning mille jooksul ta on teinud tööd, mida tavaliselt teeb täiskohaga põllumajandustöötaja. Tööpäevade hulka ei loeta puhkuse- ja haiguspäevi.

Täistööpäevaks loetakse täisajaga töötavate alaliste töötajate tavapärane tööpäev.

ii)   MUU TULUTOOV TEGEVUS: MITTEPÕLLUMAJANDUSLIK (MAJAPIDAMISEGA OTSESELT MITTE SEOTUD) TÖÖ MAJAPIDAMISES JA TÖÖ VÄLJASPOOL MAJAPIDAMIST

Muu tulutoov tegevus on mis tahes tegevus, mida tehakse tasu eest (palk, töötasu, kasum või muu väljamakse, sh loonustasu, sõltuvalt osutatud teenusest) ja mis ei kuulu IV jaotise punktis i nimetatud põllumajandustöö ega V jaotise punktis i nimetatud muu otseselt majapidamisega seotud tulutoova tegevuse alla.

Siia alla kuulub ka ühe põllumajandusliku majapidamise töötajate poolt teise põllumajandusliku majapidamise heaks tehtud töö.

Andmeid kogutakse ainult nende majapidamiste kohta, kus ainuvaldaja on füüsiline isik (st kus valdaja on ühtlasi ka juht) ning majapidamiste ühenduse kohta. Andmeid ei koguta selliste majapidamiste kohta, kus ainuvaldaja ei ole majapidamise juht, ega juhul, kui valdaja on juriidiline isik.

Andmed muu tulutoova tegevuse kohta märgitakse valdaja ja ainuvaldaja muude perekonnaliikmete puhul. Andmed märgitakse juhul, kui nimetatud isikud tegelevad põllumajandustööga või otseselt majapidamisega seotud tööga.

Sellesse kategooriasse ei kuulu põllumajanduslikust tööst lahutamatu mittepõllumajanduslik tulutoov kõrvaltegevus majapidamises, kuna see loetakse põllumajandustöö alla kuuluvaks.

Sellesse kategooriasse kuuluvad tegevused on järgmised:

põhitegevus (tegevus, milleks kulub rohkem või sama palju aega kui majapidamise heaks tehtavale põllumajandustööle);

kõrvaltegevus (tegevus, milleks kulub vähem aega kui majapidamise heaks tehtavale põllumajandustööle).

Majapidamise juhiks oleva valdaja muu tulutoov tegevus

Kogu muu tulutoov tegevus, mis ei ole majapidamisega otseselt seotud ja mida majapidamise juhiks olev valdaja teeb oma põhi- või kõrvaltegevusena.

Ainuvaldaja muude pereliikmete muu tulutoov tegevus:

 

Põhitegevus

Isikute arv (ainuvaldaja abikaasa või ainuvaldaja muud pereliikmed), kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole majapidamisega seotud.

 

Kõrvaltegevus

Isikute arv (ainuvaldaja abikaasa või ainuvaldaja muud pereliikmed), kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole majapidamisega seotud.

V.   MAJAPIDAMISE MUU TULITOOV TEGEVUS (OTSESELT SEOTUD MAJAPIDAMISEGA)

i)   MUUDE TULUTOOVATE TEGEVUSTE LOETELU

Majapidamise muu tulutoov tegevus hõlmab kõiki tegevusi, mis ei kuulu põllumajandustöö hulka, kuid mis on otseselt seotud majapidamisega ja millel on majanduslik mõju majapidamisele.

Majapidamisega otseselt seotud tegevus tähendab tegevust, mille puhul kasutatakse majapidamise vahendeid (maa, hooned, seadmed vms) või tooteid. Kui kasutatakse ainult majapidamise tööjõudu (pereliikmed ja tööjõud väljastpoolt perekonda) ega kaasata muid majapidamise vahendeid, loetakse see töötamiseks kahe erineva korra alusel ning seda tegevust ei käsitata majapidamisega otseselt seotud tegevusena.

Sellesse kategooriasse kuuluvad mittepõllumajanduslik töö ja põllumajandustöö teiste majapidamiste heaks.

Kõnealuses kontekstis käsitatakse tulutoova tegevusena aktiivset tööd, seega ei kuulu siia finantsinvesteeringud. Siia ei kuulu ka maa rentimine tegevusteks, milles ise ei osaleta.

 

Tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamine

Kõik tegevused, mis on seotud tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamisega ja/või sotsiaalvaldkonnaga seotud äritegevusega, kus kasutatakse majapidamise vahendeid või esmatooteid.

 

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

Kõik turismi, majutusteenuste, turistidele või teistele rühmadele majapidamise tutvustamise, spordi ja puhketegevusega jne seotud tegevused, mille käigus kasutatakse majapidamise maad, hooneid vm ressursse.

 

Käsitöö

Käsitööesemed, mis on valmistatud majapidamise valdaja või pereliikmete või väljastpoolt perekonda palgatud tööjõu poolt, tingimusel et viimased teevad ka põllumajandustööd, sõltumata sellest, kuidas neid esemeid müüakse.

 

Põllumajandussaaduste töötlemine

Põllumajanduslike esmatoodete töötlemine kõrvaltoodeteks majapidamises, sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

Sellesse kategooriasse kuulub igasugune põllumajandustoodete töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Seetõttu ei kuulu siia kategooriasse veini töötlemine ja oliiviõli tootmine, v.a juhul, kui sisseostetava veini või oliiviõli osakaal on märkimisväärne.

 

Taastuvenergia tootmine

Turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmine tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest.

Siia ei kuulu majapidamise oma tarbeks toodetud taastuvenergia.

 

Puidutöötlemine (nt saagimine)

Toorpuidu töötlemine majapidamises turustamise eesmärgil (puidu saagimine jms).

 

Vesiviljelus

Kalade, vähkide jms tootmine majapidamises. Siia ei kuulu üksnes kalapüügiga seotud tegevused.

 

Lepinguline töö (kasutades majapidamise tootmisseadmeid)

Majapidamise seadmeid kasutades tehtud lepinguline töö, mille puhul eristatakse tegevusi põllumajandussektoris ja väljaspool seda, nagu lumekoristus, transporditööd, maastikuhooldus, põllumajandus- ja keskkonnateenused jms.

 

Põllumajanduslik (teistele majapidamistele)

 

Mittepõllumajanduslik

 

Metsandus

Metsatöö, milleks kasutatakse majapidamise tööjõudu, masinaid ja seadmeid, mida tavaliselt rakendatakse põllumajanduses.

 

Muu

Muu majapidamisega otseselt seotud tulutoov tegevus, mujal nimetamata.

Kes on tegevusse kaasatud?

Sellesse kategooriasse kuuluvad tegevused on järgmised:

põhitegevus (tegevus, milleks kulub rohkem või sama palju aega kui majapidamise heaks tehtavale põllumajandustööle);

kõrvaltegevus (tegevus, milleks kulub vähem aega kui majapidamise heaks tehtavale põllumajandustööle).

Valdaja, kes on ka majapidamise juht

Ainuvaldaja muud pereliikmed, põhitegevusena

Ainuvaldaja muud pereliikmed, kõrvaltegevusena

Majapidamises regulaarselt töötavad isikud, kes ei ole pereliikmed, põhitegevusena

Majapidamises regulaarselt töötavad isikud, kes ei ole pereliikmed, kõrvaltegevusena

ii)   MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE OSAKAAL

Protsent majapidamise lõpptoodangust

Majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaal majapidamise lõpptoodangust arvutatakse majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käibe osana majapidamise kogukäibest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (9) kohastest majapidamise otsetoetustest.

Formula

VI.   MAAELU ARENGU TOETUS

Majapidamine on saanud viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames toetusi

Määruse (EÜ) nr 1305/2013 III jaotise I peatükis ette nähtud meetmed, mille alusel majapidamine on toetust saanud.

Kogutakse andmeid selle kohta, kas majapidamine on viimase kolme aasta jooksul saanud ühe või mitme alljärgneva maaelu arengu meetme raames toetusi vastavalt uuemates õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

 

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 16: põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

 

Natura 2000 toetused ja vee raamdirektiiviga  (10) seotud toetused

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 30: Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused

 

Põllumajanduslikud keskkonnatoetused – kliimatoetused

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28: põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

 

Mahepõllumajandus

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 29: mahepõllumajandus

 

Loomade heaolu toetused

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 33: loomade heaolu

 

Investeeringud materiaalsesse varasse

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 17: investeeringud materiaalsesse varasse

 

Loodusõnnetustest ja katastroofidest tingitud põllumajandusliku tootmise potentsiaali kahjustumise ennetamine ja kõrvaldamine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 18: loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

 

Põllumajanduslike majapidamiste ja äritegevuse arendamine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 19: põllumajanduslike majapidamiste ja äritegevuse arendamine

 

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 21: investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

 

Metsastamine ja metsaalade loomine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 22: metsastamine ja metsaalade loomine

 

Agrometsandussüsteemide loomine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 23: agrometsandussüsteemide loomine

 

Metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 24: metsapõlengutest ja loodusõnnetustest ning katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine

 

Investeeringud metsade vastupidavuse ja keskkonnaväärtuse parandamisse

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 25: investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamisse

 

Investeeringud metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse, mobiliseerimisse ja turustamisse

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 26: investeeringud metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse, mobiliseerimisse ja turustamisse

 

Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 31: toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

 

Metsakeskkonna- ja kliimateenused ning metsakaitse

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 34: metsakeskkonna- ja kliimateenused ning metsakaitse

 

Riskijuhtimine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 36: riskijuhtimine

VII.   PÕLLUMAJANDUSLIKUS MAJAPIDAMISES RAKENDATAVAD PINNASE- JA SÕNNIKUKÄITLUSMEETODID

Maaharimismeetodid avapõllumaal

Traditsiooniline maaharimine

Viljelusmaa harimine traditsiooniliste meetoditega – kõigepealt mulla ümberpööramine hõlm- või ketasadraga ning seejärel randaaliga äestamine.

Pindharimine

Viljelusmaa harimine kaitsvalt (madalkünniga) – maaharimismeetodi või -meetodite süsteemiga, mille puhul taimejäägid (vähemalt 30 %) jäetakse erosiooni takistamiseks ja niiskuse säilitamiseks mulla pinnale ning mille puhul mulda ümber ei pöörata.

Otsekülv (v.a avapõllumaa mitmeaastaste taimedega)

Viljelusmaa, mida lõikuse ja külvamise vahel ei harita.

Pinnakate avapõllumaal

Viljelusmaa katmine talveks taimede või taimejääkidega või maa paljaks jätmine.

Tavaline talivili

Viljelusmaa, kuhu sügisel külvatakse põllukultuurid, millel lastakse talvel kasvada (tavaline talivili, nt talinisu) ning koristatakse tavapärasel moel või kasutatakse karjatamiseks.

Haljasväetistaimed või eelvili

Viljelusmaa, kuhu põllukultuure külvatakse eelkõige selleks, et vähendada mulla, toitainete ja taimekaitsevahendite kadu talvel või teistel perioodidel, mil maa oleks muidu söötis või kadudele vastuvõtlik. Nende kultuuride majanduslik väärtus on väike ja peamine eesmärk on mulla ja toitainete kaitse.

Tavaliselt küntakse need kultuurid kevadel enne mõne muu põllukultuuri külvamist sisse ning neid ei koristata ega kasutata karjatamiseks.

Taimejäägid

Viljelusmaa, mis on talvel kaetud eelmise hooaja taime- ja koristusjääkidega. Siia alla ei kuulu eelvili ega haljasväetistaimed.

Paljas muld

Viljelusmaa, mida sügisel küntakse või haritakse muul viisil, kuid mida ei külvata ega kaeta talvel taimejääkidega, vaid mis jääb paljaks kuni järgmise kevadhooaja külvieelsete agrotehniliste tegevuste või külvini.

Avapõllumaa mitmeaastaste taimedega

Avapõllumaa mitmeaastaste taimedega, mida ei külvata ega harita vaatlusaastal.

Põllumaa külvikord

Külvikord on konkreetsel põllul kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata.

Külvikorrale allutatud põllumaa osakaal

Põllumaa on osa plaanijärgsest külvikorrasüsteemist.

Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala – põlluservade, puhverribade, hekkide, puude, kesa, biotoopide, metsastatud maa-ala ja maastikuelementide kogupindala

Maa-ala, mille puhul majapidamise juht tagab ökoloogilise kasutuseesmärgi vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artiklile 46. Põlluservade, puhverribade, hekkide, puude, kesa, biotoopide, metsastatud maa-ala ja maastikuelementide kogupindala

Märkida ainult selliste põllumajanduslike majapidamiste puhul, kus põllumaad on üle 15 ha.

Sõnnikulaotamise meetodid

Protsent majapidamise sõnniku koguhulgast (kohapeal toodetud ja sisseveetud sõnnik, v.a väljaveetud sõnnik), mida laotatakse põllumajandusmaale eri laotamismeetodeid kasutades.

Paisklaotus

Sõnnik laotatakse maa- või põllumajanduskultuuride pinnale lohis- või sisestuslaotuse tehnikat kasutamata.

 

Mullaga segamata

Protsent kogu laotatud sõnnikust, mida mullaga ei segata. Kui sõnnikut ei segata mullaga 24 tunni jooksul pärast paisklaotamist, kuulub ta siia kategooriasse.

 

Mullaga segamine 4 tunni jooksul pärast laotamist

Protsent kogu laotatud sõnnikust, mis segatakse mehhaaniliselt mullaga 4 tunni jooksul pärast laotamist.

 

Mullaga segamine hiljem kui 4 tundi pärast laotamist

Protsent kogu laotatud sõnnikust, mis segatakse mehhaaniliselt mullaga hiljem kui 4 tundi pärast laotamist. Kui sõnnikut ei segata mullaga 24 tunni jooksul pärast paisklaotamist, ei märgita teda siia kategooriasse, vaid kategooriasse „Mullaga segamata”.

Lohislaotus

Virts või läga laotatakse maapinnale paralleelsete ridadena, jättes vahepealse rea sõnnikust vabaks, kasutades virtsa või läga maapinnale laotamiseks paakauto või traktori taha kinnitatud seadet (vedelsõnniku laoturit).

 

Lohisvoolik

Vedelsõnniku laoturi tüüp, mis koosneb mitmest vardale kinnitatud voolikust, kuid milles ei kasutata seadet põllukultuuride või rohu lehtede eraldamiseks.

 

Lohisking

Vedelsõnniku laoturi tüüp, mis koosneb mitmest vardale kinnitatud jala- või kingakujulisest seadmest, mille eesmärk on põllukultuuride või rohu lehtede eraldamine, et laotada sõnnik maapinnale ridadena, vähendades seejuures põllukultuuride ja rohu saastamist.

Sisestuslaotus

Virtsa või läga laotamine, sisestades selle mullapinda lõigatud erineva sügavusega lõhedesse, sõltuvalt sisesti tüübist.

 

Madal/avalõhedega

Lõhed on madalad, tavaliselt ligikaudu 50 mm sügavused. Pärast sõnniku laotamist jäävad need avatuks.

 

Sügav/sulglõhedega

Lõhed on sügavamad, tavaliselt ligikaudu 150 mm sügavused. Pärast sõnniku laotamist need suletakse.

Sõnniku sissevedu majapidamisse ja väljavedu majapidamisest

Majapidamisest väljaveetud toodetud sõnniku koguhulk

Majapidamisest väljaveetud sõnniku hulk

Majapidamisse sisseveetud sõnnik

Majapidamisse põllumajanduses kasutamiseks sisseveetud sõnniku hulk, olenemata sellest, kas selle eest on makstud või see on tasuta saadud.”


(1)  Põllumajandusliku majapidamise (edaspidi ka „majapidamise”) ja loomühiku põhimõisted on esitatud määruse (EÜ) nr 1166/2008 artiklis 2.

(2)  Komisjoni määrus (EL) 31/2011, 17. jaanuar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 13, 18.1.2011, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(7)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(8)  Nõukogu määrus (MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE OSAKAALEÜ) nr 479/2008, 29. aprill 2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999 (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).


14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1392,

13. august 2015,

millega kiidetakse heaks põhiaine fruktoos vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes kõnealuse määruse artikli 13 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon sai 12. märtsil 2014 mahepõllunduse tehnoloogia instituudilt (Institut Technique de l'Agriculture Biologique, ITAB) määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse algatada fruktoosi heakskiitmine põhiainena. Taotlusele oli lisatud artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet”) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande (2) asjaomase aine kohta 24. oktoobril 2014. Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 20. märtsil 2015 ning vormistas need lõplikult komitee 14. juuli 2015. aasta koosoleku ajaks.

(3)

Taotleja esitatud dokumentidest ilmneb, et fruktoos vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit” kriteeriumidele. Kõnealust ainet ei kasutata küll valdavalt taimekaitsevahendina, kuid seda on taimekaitses võimalik kasutada nimetatud ainest ja veest koosnevas tootes. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet.

(4)

Uuringutest on ilmnenud, et fruktoos võib eeldatavalt üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seepärast on asjakohane fruktoos põhiainena heaks kiita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut on siiski vaja lisada teatavad heakskiitmise tingimused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva määruse I lisas.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhiaine heakskiitmine

I lisas kirjeldatud põhiaine fruktoos kiidetakse heaks vastavalt I lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Toiduohutusamet, 2014; Outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for fructose for use in plant protection on apple trees with indirect action in the control of insects. („Liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusametiga peetud konsultatsioonide tulemused seoses fruktoosi kasutamisega õunapuude taimekaitsevahendina ning kaudse meetmena putukatõrjes”). EFSA supporting publication 2014:EN-684, 27 lk

(3)  http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).


I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmine

Erisätted

Fruktoos,

CASi nr: 57-48-7

β-D-fruktofuranoos

Toiduks kasutatav

1. oktoober 2015

Lubatud kasutada ainult põllukultuuride enesekaitsemehhanisme esile kutsuva põhiainena.

Fruktoosi kasutatakse vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud fruktoosi kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANCO/12680/2014) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.


(1)  Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa C osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmine

Erisätted

„8

Fruktoos,

CASi nr: 57-48-7

β-D-fruktofuranoos

Toiduks kasutatav

1. oktoober 2015

Lubatud kasutada ainult põllukultuuride enesekaitsemehhanisme esile kutsuva põhiainena.

Fruktoosi kasutatakse vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud fruktoosi kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANCO/12680/2014) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.”


(1)  Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.


14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/38


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1393,

13. august 2015,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Καλαμάτα (Kalamata) (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõike 3 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EL) nr 1151/2012 jõustus 3. jaanuaril 2013. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 (2).

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõikele 1 vaatas komisjon läbi Kreeka taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1065/97 (3) registreeritud kaitstud päritolunimetuse (edaspidi „KPN”) „Καλαμάτα” (Kalamata) spetsifikaadi muudatustele.

(3)

Kuna asjaomased muudatused ei ole väikesed määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas, (4) nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikes 2.

(4)

Komisjon sai viis vastuväidet vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 (5) artikli 7 lõigetele 1 ja 2. Esimene vastuväide saadi 14. detsembril 2012 Šveitsi äriühingult NECTRA FOOD SA. Teine vastuväide saadi 17. detsembril 2012 Egiptuse äriühingult FAR TRADING CO. Kolmas vastuväide saadi 17. detsembril 2012 Norra äriühingult Oluf Lorentzen AS. Neljas vastuväide saadi 20. detsembril 2012 Ühendkuningriigilt. Viies vastuväide saadi 17. detsembril 2012 Taani äriühingult CARL B.FELDTHUSEN.

(5)

Viimane vastuväide oli vastuvõetamatu, kuna vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 2 ei tohi liikmesriigis asutatud juriidilised isikud komisjonile vastuväidet otse esitada. Ülejäänud vastuväited loeti vastuvõetavaks.

(6)

Komisjon kutsus oma 15. veebruari 2013. aasta kirjas huvitatud isikuid üles pidama asjakohaseid läbirääkimisi, et kuue kuu jooksul jõuda omavahelisele kokkuleppele vastavalt nende riigis kehtivatele menetlustele.

(7)

Kehtestatud tähtaja jooksul osaliste vahel kokkulepet ei saavutatud.

(8)

Kuna kokkuleppele ei jõutud, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b osutatud menetlusele.

(9)

Oponendid väidavad, et muudatusest tingitud geograafiline piirkond ei ole homogeenne, sest muutmistaotlusega täiendavalt hõlmatud geograafilise piirkonna osas ei valitse samasugused ainulaadsed mikroklimaatilised tingimused nagu praegu KPNiga hõlmatud piirkonnas; et muutmistaotlusega hõlmatud piirkonnas toodetud oliiviõli keemilised ja organoleptilised omadused ning seega õli kvaliteet ei ole samal tasemel kui praegu KPNiga hõlmatud piirkonnas toodetud oliiviõli vastavad näitajad; et kõnealuste omaduste halvenemine tähendaks toote kuvandi ja maine kadu; et piirkonna laiendamine oleks tarbijat eksitav, kuna toote tootmispiirkond ei oleks enam Kalamata provints, vaid Messeenia maakonna ala ning toode võib olla isegi villitud väljaspool seda piirkonda; et uus geograafiline piirkond ei ole määratletud toote ja geograafilise piirkonna seose alusel; asjaolu, et villimist ei piirata geograafilise piirkonnaga, vähendab seost toote ja piirkonna vahel, tekitades jälgitavuse probleeme ning põhjustades tootega seotud võimalikke pettusi ja toote kvaliteedi halvenemist; et muutmistaotluse toetuseks esitatud andmete statistiline väärtus ja representatiivsus on küsitav; et avaldatud koonddokumendis esitatud veebilink, millelt suunatakse toote muudetud spetsifikaadile, ei toiminud nõuetekohaselt.

(10)

Hoolimata oponendi esitatud väidetest, on asjakohane kiita heaks KPNiga toote „Καλαμάτα” (Kalamata) spetsifikaadi muudatus järgmistel põhjustel.

(11)

Messeenia maakonna looduslike ja inimfaktorite homogeensust on põhjalikult kirjeldatud muutmistaotluses, koonddokumendis ja tootespetsifikaadis. Oponent ei esitanud tõendeid selle kohta, et muutmistaotlusega täiendavalt hõlmatud geograafilise piirkonna osas oleks mullastiku- ja kliimatingimused oluliselt erinevad praegu KPNiga hõlmatud geograafilise piirkonna vastavatest tingimustest. Lisaks sellele on Messeenia maakond praegu kaitstud päritolunimetusega toote „Elia Kalamatas” (Kalamata oliiv) määratletud geograafiline piirkond. Kokkuvõtteks – Messeenia maakond, nagu on määratletud muutmistaotluses, võib olla kaitstud päritolunimetusega toote „Καλαμάτα” (Kalamata) määratletud geograafiline piirkond, mis hõlmab oliiviõli.

(12)

Toote kvaliteedi vähenemist ja maine kaotust käsitlevat väidet ei toetanud konkreetsed üksikasjad, mis oleks sellist kvaliteedilangust tõendanud. Mõlemas piirkonnas toodetud oliiviõli organoleptilisi ja keemilisi omadusi käsitlevate andmete analüüs, mis on esitatud vastuväitesse lisatud uuringus, ei ole määrav tõendamaks, et muutmistaotlusega hõlmatud piirkonnas toodetud oliiviõli omadused ei ole samal tasemel kui praegu KPNiga hõlmatud piirkonnas toodetud oliiviõli vastavad näitajad. Kreeka ametiasutuste esitatud andmetest nähtub seevastu, et mõlemal oliiviõlil on üldjoontes samasugused, üksnes väikeste erinevustega organoleptilised ja keemilised omadused.

(13)

Lisaks sellele ei ole määruses (EL) nr 1151/2012 ühtegi sätet, mille alusel tuleks toote määratud kvaliteeti või mainet saavutada või säilitada. Kui on võimalik kontrollida, et muudetud geograafilises piirkonnas valmistatud toote omadused, mis on samasugused nagu praegu KPNiga hõlmatud piirkonnas toodetud toote omadused, on peamiselt tingitud muudetud geograafilise piirkonna looduslikest ja inimteguritest, vastab muutmistaotlus määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele.

(14)

On mitmeid registreeritud päritolunimetuse juhtumeid, mille puhul nimetus ei vasta geograafilise piirkonna nimele. Seega asjaolu, et muutmistaotluse kohaselt toodetakse kaitstud päritolunimetusega toodet ka Messeenia maakonnas, ei ole määrusega (EL) nr 1151/2012 vastuolus.

(15)

Tootespetsifikaadis sisalduv täpsustus, et toodet võib villida väljaspool määratletud geograafilist piirkonda, ei ole vastuolus määrusega (EL) nr 1151/2012 ega mõjuta toote ja geograafilise piirkonna vahelist seost. Määruse (EL) nr 1151/2012 raames moodustab kohustus pakendada toodet tootmispiirkonnas erandi standardeeskirjadest ning see peab olema põhjendatud vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktile e. Kui erand on põhjendatud, siis on taotleja ülesanne lisada seda laadi piirang tootespetsifikaati. Käesoleval juhul ei ole taotlejad sellist piirangut nõudnud. Lisaks sellele ei andnud oponendid piisavalt tootepõhiseid põhjendusi selle kohta, miks pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas peaks olema kohustuslik.

(16)

Oponendid väidavad, et kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas toodetud ja ülejäänud, muudetud geograafilises piirkonnas toodetud oliiviõli organoleptilisi ja keemilisi omadusi käsitlevate andmete analüüs, mis on esitatud vastuväitele lisatud uuringus, näitab selgelt, et uus geograafiline piirkond ei ole piiritletud toote ja geograafilise piirkonna vahelisest seosest tingitult. Komisjon leiab, et kõnealuse analüüsi alusel ei ole mõistlik järeldada, et muudetud piirkond ei ole määratletud toote ja geograafilise piirkonna vahelise seose alusel. Analüüsis ei tõendata, et muutmistaotlusega hõlmatud piirkonnas toodetud oliiviõli ja praegu KPNiga hõlmatud piirkonnas toodetud oliiviõli organoleptilised ja keemilised omadused ei ole sarnased. Oponentidel ei õnnestunud täpsustada oma järeldust, et muudetud piirkond ei ole määratletud toote ja geograafilise piirkonna vahelise seose alusel.

(17)

Oponendid kritiseerivad ka muutmistaotlust toetavaid andmeid, mille alusel tõendatakse, et Messeenia maakonnas toodetud oliiviõli omadused on sarnased praegu KPNiga hõlmatud piirkonnas toodetud oliiviõli omadustega. Oponendid väidavad, et kõnealused andmed on statistiliselt kasutuskõlbmatud ega anna teadusliku tähtsusega tulemusi. Need andmed ei ole geograafilises tähenduses esinduslikud ning proovide arvu ja tootmisaastate poolest on need ebapiisavad.

(18)

Koostöös Kreeka ametiasutustega kontrollis komisjon eespool nimetatud andmete usaldusväärsust. Samuti esitati täiendavaid arvnäitajaid. Proovide arvu ja geograafilise jagunemise osas põhinevad kõnealused arvud vaatlusalustel aastatel ning usaldusväärsetel statistilistel alustel. Kõnealustest andmetest nähtub, et KPNiga toote „Καλαμάτα” (Kalamata) määratletud geograafilises piirkonnas toodetud oliiviõlil ja ülejäänud, muudetud geograafilises piirkonnas toodetud oliiviõlil on samasuguste, üksnes väikeste erinevustega organoleptilised ja keemilised omadused.

(19)

Muutmistaotluses esitatud tabeli punktis 3.2 avastati trükiviga: „Messeenia ülejäänud piirkonna” keskmine happesus ei ole mitte 0,49, vaid 0,37. Kõnealune trükiviga ei mõjuta mõlemas piirkonnas toodetud õli sarnasuse lõplikku hinnangut ning see ei kujuta endast olulist muudatust, mille tõttu oleks taotlus vaja uuesti avaldada.

(20)

Lõpuks väitsid oponendid, et KPNiga toote „Καλαμάτα” (Kalamata) muutmistaotlusele lisatud koonddokumendis sisalduv internetiaadress, mis suunab tootespetsifikaadi kõige uuemale versioonile, ei toiminud nõuetekohaselt. Väidetavalt takistas see oponentide jaoks uuringu koostanud uurijate juurdepääsu spetsifikaadi mis tahes avaldamisviitele.

(21)

Kreeka ametiasutused kinnitasid, et kogu vastuväite esitamise perioodi jooksul toimis link nõuetekohaselt. Oponendid ei suutnud anda üksikasjalikku teavet selliste olude (st kuupäev, mitu katset tehti veebisaidile pääsemiseks jne) kohta, mille puhul ei toiminud link nõuetekohaselt. Kokkuvõtteks, ning arvestades ka saadud nelja üksikasjalikku ja hästi välja töötatud vastuväidet, millest nähtuvad põhjalikud teadmised spetsifikaadi kohta ja spetsifikaati käsitlev põhjalik analüüs, on komisjon seisukohal, et õigust esitada vastuväiteid kaitstud päritolunimetusega toote „Καλαμάτα” (Kalamata) spetsifikaadi muudatuse heakskiitmise kohta ei ole rikutud.

(22)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Καλαμάτα” (Kalamata) (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 12).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1065/97, 12. juuni 1997, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa (EÜT L 156, 13.6.1997, lk 5).

(4)  ELT C 186, 26.6.2012, lk 18.

(5)  Vahepeal asendatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikega 1.


14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/42


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1394,

13. august 2015,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 12 kohase absorptsiooni käsitleva kordusuurimise alusel määrust (EL) nr 470/2014 (muudetud määrusega (EL) 2015/588), millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 12 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Algsed meetmed

(1)

Kehtivad meetmed (edaspidi „algsed meetmed”) hõlmavad komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 470/2014 (2) kehtestatud dumpinguvastase lõpliku tollimaksu määrasid vahemikus 0,4–36,1 %. Kõnealuse määruse artikli 1 lõiget 2 muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/588 (3). Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 471/2014 (4) on komisjon kehtestanud ka tasakaalustavad tollimaksumäärad vahemikus 3,2–17,1 %.

2.   Absorptsiooni käsitleva kordusuurimise algatamise taotlus

(2)

12. novembril 2014 esitati vastavalt alusmääruse artiklile 12 taotlus algsete dumpinguvastaste meetmete absorptsiooni käsitlevaks kordusuurimiseks. Taotluse esitas ühendus EU ProSun Glass (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu solaarklaasi kogutoodangust.

(3)

Taotluse esitaja esitas piisavalt teavet, mille kohaselt pärast algset uurimisperioodi ning enne ja pärast algsete meetmete kehtestamist on ekspordihinnad langenud. Selle tagajärjel on dumpingumarginaal väidetavalt suurenenud, mis on pidurdanud algsete meetmete kavandatud parandava mõju avaldumist. Taotluse esitaja esitas ka tõendid selle kohta, et solaarklaasi import liitu on jätkunud märkimisväärses mahus.

(4)

19. detsembril 2014. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate Hiina Rahvavabariigist pärineva solaarklaasi impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaste meetmete absorptsiooni käsitleva kordusuurimise algatamise kohta alusmääruse artikli 12 alusel (5).

3.   Kordusuurimisega seotud isikud

(5)

Teates uurimise taasalustamise kohta kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon isiklikult taotluse esitajat, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina RV eksportivaid tootjaid, importijaid, kauplejaid, kasutajaid, tarnijaid ja Hiina RV ametiasutusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise taasalustamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Pärast järelduste teatavakstegemist taotles üks isik komisjonilt sellist ärakuulamist ning esitas oma seisukoha 23. juunil 2015.

4.   HRV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(7)

Teates uurimise taasalustamise kohta märkis komisjon, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(8)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada teates uurimise taasalustamise kohta nimetatud andmed. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(9)

Viis Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate gruppi, kelle toodang moodustas praeguse uurimise ajal üle 70 % Hiina koguekspordist liitu, esitasid taotletud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kaks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingute gruppi, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kaks valitud äriühingute gruppi moodustavad üle 60 % Hiina koguekspordist liitu ja 94 % nende äriühingute ekspordist, kes tegid uurimise raames koostööd.

(10)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud. Seetõttu otsustas komisjon jääda kavandatud valimi juurde, kuhu kuulub kaks äriühingute gruppi, ning kõiki huvitatud isikuid teavitati moodustatud lõplikust valimist.

(11)

Solaarklaasi eksportivate tootjate valim on seepärast järgmine:

Flat Solar Glass Group Co., Ltd (edaspidi „Flat Glass Group”)

Xinyi PV Products (Anhui) Holdings (edaspidi „Xinyi Group”).

5.   Küsimustiku vastused

(12)

Komisjon saatis küsimustikud mõlemale väljavalitud Hiina eksportivate tootjate grupile ja nendest sõltumatutele importijatele, samuti kasutajatele, kes olid endast teatanud uurimise taasalustamise teates sätestatud tähtaja jooksul.

(13)

Küsimustikule vastasid kaks Hiina eksportivat tootjat ja kolm nendest sõltumatut liidu importijat/kasutajat.

6.   Kontrollkäigud

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta asjaomase kordusuurimise raames vajalikuks pidas. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Flat Glass Group, Jiaxing, Zhejiang, Hiina RV

Xinyi Group, Wuhu, Anhui, Hiina RV.

7.   Järelduste teatavakstegemine

(15)

Kõikidele huvitatud isikutele saadeti teavet avalikustav dokument, mis sisaldas olulisemaid fakte ja kaalutlusi, mille põhjal komisjon oli teinud ettepaneku muuta Hiina RVst pärit solaarklaasi suhtes kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Kõigile isikutele teatati ajavahemik, mille jooksul nad võivad avalikustamise kohta märkusi esitada.

(16)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

8.   Uurimisperiood

(17)

Kõnealuse kordusuurimise absorptsiooni käsitlev uurimine kestis 1. detsembrist 2013 kuni 30. novembrini 2014. Absorptsiooni käsitleva kordusuurimise ajal kehtinud ekspordihindu võrreldi algse uurimisperioodi hindadega, mis tingis algsete meetmete kehtestamise ja mis kestis 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „algne uurimisperiood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(18)

Kordusuurimise alune toode on sama kui algses uurimises. Tegu on Hiina RVst pärit solaarklaasiga (edaspidi „asjaomane toode”), mis koosneb karastatud sooda-lubi-lehtklaasist, mille rauasisaldus on alla 300 ppm, päikese läbitustegur üle 88 % (mõõdetud vastavalt AM1.5 300–2 500 nm), kuumuskindlus kuni 250 °C (mõõdetud EN 12150 kohaselt), vastupidavus termolöökidele Δ 150 K (mõõdetud EN 12150 kohaselt), mehaaniline tugevus vähemalt 90 N/mm2 (mõõdetud EN 1288-3 kohaselt) ning praegu on see liigitatud CN-koodi ex 7007 19 80 alla.

(19)

Uurimine näitas, et asjaomasel tootel, Hiina RV omamaisel turul toodetaval ja müüdaval tootel, Türgi (mida kasutati algses uurimises võrdlusriigina) omamaisel turul toodetaval ja müüdaval tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavatel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   JÄRELDUSED

(20)

Aluslepingu artikli 12 kohase absorptsiooni käsitleva kordusuurimise eesmärk on teha kindlaks, kas ekspordihinnad on langenud või kas pärast algsete meetmete kehtestamist on Hiina RVst pärineva solaarklaasi edasimüügihinnad või hilisemad müügihinnad liidus muutunud ebapiisavalt. Kui järeldatakse, et absorptsioon on toimunud, tuleb arvutada uus dumpingumarginaal.

1.   Ekspordihindade langus

(21)

Absorptsiooni käsitleva uurimise ajal eksporditi asjaomast toodet ELis otse sõltumatutele klientidele.

(22)

Komisjon võrdles mõlema valimigrupi puhul absorptsiooni käsitleva uurimise ajal müüdud tooteliikide hindu algse uurimisperioodil müüdud tooteliikidega ning arvutas mõlema grupi absorptsiooni kaalutud keskmise taseme.

(23)

Esmasel uurimisel valimisse kaasatud äriühingud eksportisid peamiselt pindamata solaarklaasi ja väiksemates kogustes pinnatud klaasi. Leiti, et pindamata ja pinnatud klaasi keskmine hinnaerinevus oli esmase uurimise ajal ligikaudu 20 %. Sellest ajast peale on solaarpaneelide tootmisel liigutud kogu maailmas pindamata klaasi kasutamiselt pinnatud klaasile, kuna see on tõhusam toode. Tänaseks on saanud pinnatud klaasist standard ja pindamata solaarklaasi paigaldatakse peamiselt keskkonnas, kus valitsevad ebasoodsad ja rasked ilmastikutingimused. Seda muutust kajastab ka ekspordikäitumine valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kelle pindamata ja pinnatud solaarklaasi ekspordimahu suhe muutus täiesti vastupidiseks.

(24)

Uurimisperioodi ja absorptsiooni käsitleva uurimise ajal kehtinud ekspordihindade võrdlus näitab, et absorptsiooni käsitleva uurimise ajal langesid asjaomase toote puhul Flat Groupi ekspordihinnad keskmiselt 17,6 % ja Xinyi Groupi omad 30,4 %. Seega saab absorptsiooni kinnitada mõlema äriühingute grupi puhul.

(25)

Alusmääruse artikli 12 lõike 2 kohaselt anti importijatele, kasutajatele ja eksportijatele võimalus esitada tõendeid, mis näitaksid, et ekspordihinnad langesid ja edasimüügihinnad liidus ei tõusnud pärast meetmete kehtestamist muudel põhjustel kui dumpinguvastase tollimaksu absorptsioon.

(26)

Üks eksportiv tootja väitis, et ekspordihindade langemine ei olnud tingitud absorptsioonist, vaid tõhusatest tootmismeetoditest, mastaabisäästust ja konkurentsi suurenemisest asjaomase toote valdkonnas, ning kordas sama väidet pärast järelduste teatavakstegemist.. Selle tulemusena olevat vähenenud nii tootmiskulu kui ka ekspordihinnad.

(27)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nimetatud väide viitab tootmiskuludele ning seda saab arvesse võtta ainult normaalväärtuse uuesti läbivaatamise korral. Alusmääruse artikli 12 lõike 5 kohaselt saab normaalväärtuse väidetavaid muutusi arvesse võtta ainult siis, kui komisjonile esitatakse täielik teave kohandatud normaalväärtuste kohta. Seda aga ei tehtud, kuna ükski valimisse kuuluv äriühingute grupp ei olnud taotlenud normaalväärtuste uuesti läbivaatamist, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 12 lõikega 5 ja märgitud uurimise taasalustamise teate punkti 5.1.1 alapunktis a. Seega absorptsiooni käsitleva uurimise ajal tootmiskulu ei kontrollitud ja uurimine piirdub ekspordihinna kontrollimisega. Taotlusi, mis on seotud tootmiskulude ja/või normaalväärtuse muutumisega, on võimalik käsitleda üksnes alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise käigus.

(28)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks eksportiv tootja, et tema ekspordihinnad ei ole langenud või et see ei ole igatahes toimunud samas ulatuses nagu valimisse kaasatud äriühingute ekspordihindade puhul. Lisaks väitis ta, et kahe valimisse kaasatud Hiina eksportija ekspordihindade ilmset langust ning nende dumpingu- ja kahjumarginaali ümberarvutamist ei saa võtta aluseks tema individuaalse dumpinguvastase tollimaksu uuel läbivaatamisel. Seetõttu taotles ta individuaalset hindamist vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 2 ja artikli 17 lõikele 3.

(29)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kõnealune eksportiv tootja ei teinud käesolevas uurimises koostööd ega esitanud vajalikku teavet algatamisteates ettenähtud tähtaegade jooksul. Alusmääruse artikli 12 lõike 4 kohaselt tehakse kordusuurimine kiiresti ja see tuleb lõpule viia tavaliselt kuue kuu jooksul alates kordusuurimise algatamise kuupäevast. Igal juhul tuleb kõik niisugused kordusuurimised lõpule viia üheksa kuu jooksul alates kordusuurimise algatamisest. Individuaalne uurimine, mida taotletakse pärast järelduste teatavakstegemist alles menetluse hilises etapis, takistaks seepärast uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(30)

Üks importija/kasutaja väitis, et ELi solaarklaasitootjad ei tarninud piisavalt eriti kvaliteetset solaarklaasi, et rahuldada ELi solaarmoodulite tootjate vajadusi, ja oli seepärast lisameetmete kehtestamise vastu. Peale selle väitis ta, et täiendavad dumpinguvastased meetmed tingiksid solaarmoodulite tootmise väljaviimise EList.

(31)

Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi. Esiteks tuleks kõnealuste väidete puhul analüüsida liidu huve, mida absorptsiooni käsitleva kordusuurimise käigus ei tehta. Teiseks sai kasutaja küsimustikus antud vastuse põhjal hankida 100 % oma solaarklaasi tarnetest absorptsiooni käsitleva uurimise ajal EList ja kolmanda riigi solaarklaasitootjatelt. Seega ei onud see väide piisavalt põhjendatud. Sama kehtib väite kohta, et lisameetmete kehtestamisega sunnitaks ELi solaarmoodulite tootjaid tellima oma tooted väljastpoolt ELi. See stsenaarium tundub vähetõenäoline. Nagu tehti algse uurimise käigus kindlaks, on solaarklaasi osa solaarmoodulite tootmise kuludes piiratud, st 6–8 %. Seega on meetmete tugevdamisel ainult piiratud mõju solaarmoodulite kogukuludele, suurusjärgus 2–3 %.

2.   Dumpinguhinnaga müük

(32)

Olles teinud mõlema äriühingute grupi puhul absorptsiooni olemasolu kindlaks, arvutati dumpingumarginaalid uuesti.

2.1.   Ekspordihinnad

(33)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kogu müük toimus liidus otse sõltumatutele klientidele. Ekspordihinnad põhinesid seepärast alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

2.2.   Võrdlus

(34)

Komisjon võrdles algse uurimise ajal kindlaks määratud normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Dumpingumarginaalide määramiseks võrreldi valimisse kaasatud eksportijate individuaalseid tehasehindu võrdlusriigi tootja omamaise müügi hindadega või vajaduse korral arvestusliku normaalväärtusega.

(35)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tegemiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(36)

Sellest lähtuvalt võeti kõikidel juhtudel, kus ilmnes, et see hindade võrreldavust mõjutas, arvesse transpordi-, mereveo- ja kindlustuskulusid, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, eksporditollimakse ja vahendustasusid.

2.3.   Dumpingumarginaal

(37)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrreldi valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks Türgis algsel uurimisperioodil kindlaks määratud samasuguse toote iga liigi arvestusliku normaalväärtuse kaalutud keskmist iga äriühingu vaatlusalusele tootele vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(38)

Selle tulemusena suurenes absorptsiooni käsitleva uurimise käigus Xinyi Groupi puhul dumpingumarginaal algse uurimisperioodi 83,1 %-lt 122,2 %-le ja Flat Groupi puhul 90,1 %-lt 122,4 %-le.

3.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(39)

Vastavalt alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohasele väiksema tollimaksu reeglile ja kuna algsed meetmed põhinesid kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel, arvutati kahjumarginaal uuesti.

(40)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase määrati kindlaks, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate absorptsiooni käsitleva uurimise ajal kehtinud impordihindade kaalutud keskmisi kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet algsel uurimisperioodil liidu turul. Seejärel väljendati kõiki võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(41)

Pärast järelduste teatavakstegemist seadis üks eksportiv tootja kahtluse alla komisjoni kasutatud meetodi täpsuse. Näiteks tõi ta väite, et isegi kui ekspordihinnad oleksid võrreldes algse uurimisperioodi hindadega jäänud absorptsiooni käsitleva uurimise ajal samaks, oleks kahju kõrvaldamist võimaldav tase kerkinud.

(42)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Eksportiv tootja kinnitas, et absorptsiooni käsitleva uurimise ajal tema ekspordihinnad langesid. Seega oli võimalik absorptsiooni kinnitada, mille tulemusena oli vaja dumpingu- ja kahjumarginaalid uuesti arvutada.

(43)

Selle alusel suurenes kahjumarginaal Xinyi Groupil 39,3 %-lt 107,00 %-le ja Flat Groupil 42,1 %-lt 112,5 %-le.

D.   JÄRELDUS

(44)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal järeldas komisjon, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad absorbeerisid kehtiva dumpinguvastase tollimaksu. Seepärast tuleks Hiina RVst pärineva solaarklaasi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid muuta vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 3.

Meetme uus ulatus

(45)

Vastavalt alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohasele väiksema tollimaksu reeglile võrdles komisjon kõigepealt kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksude summa tuleks määrata kahjumarginaali tasemel. Samas ei tohi uus dumpinguvastane tollimaks vastavalt alusmääruse artikli 12 lõike 3 viimasele lausele ületada algselt kehtestatud tollimaksu kahekordset summat.

(46)

Kuna praegune uurimine subsiidiumivastast uurimist ei mõjuta, tuleb tasakaalustav tollimaks maha arvata, et määrata kindlaks uus dumpinguvastane tollimaks.

(47)

Seepärast on Flat Groupi uus dumpinguvastane tollimaks 71,4 % (st praegu kohaldatav kahjumarginaal 42,1 % korrutatud kahega miinus tasakaalustav tollimaks 12,8 %) ja Xinyi Groupi puhul 75,4 % (st praegu kohaldatav kahjumarginaal 39,3 % korrutatud kahega miinus tasakaalustav tollimaks 3,2 %).

(48)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati „kõigi teiste äriühingute” tollimaks samale tasemele kui valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. „Kõigi teiste äriühingute” puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd, välja arvatud äriühingud, kes tegid koostööd algses uurimises ja kelle suhtes kohaldatakse individuaalset tollimaksu. Nende suhtes kehtestatakse uus tollimaks, milleks on praegu kohaldatava kahjumarginaali topeltväärtus, millest on maha arvatud kohaldatav tasakaalustav tollimaks.

(49)

Koostööd tegevate ja valimiväliste äriühingute puhul, kes on allpool tabelis loetletud, arvutati dumpingu- ja kahjumarginaal valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmisena. Uue dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks määrati piirväärtuseks praegu kohaldatava kahjumarginaali topeltväärtus, millest on maha arvatud kohaldatav tasakaalustav tollimaks.

(50)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja, kes tegi algses uurimises koostööd, väitis, et tema kehtiva dumpinguvastase tollimaksu tõstmiseks ei ole piisavat õiguslikku alust või et ei ole piisavat õiguslikku alust tollimaksu tõstmiseks nii suures ulatuses, nagu komisjon soovitab.

(51)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kehtivate meetmete muutmise õiguslik alus on alusmääruse artikli 12 lõige 3, mille kohaselt kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu suurus võib olla kuni kahekordne esialgselt kehtestatud tollimaksu suurus. Kõnealune tootja ei teinud käesolevas uurimises koostööd ning seetõttu tuleks üldjuhul tema suhtes kohaldada jääktollimaksu. Nagu märgitud põhjenduses 48, kehtestatakse alusmääruse artikli 12 lõike 3 kohaselt tema uue dumpinguvastase tollimaksuna praegu kohaldatava kahjumarginaali topeltväärtus, millest on maha arvatud kohaldatav tasakaalustav tollimaks.

(52)

Kehtiva dumpinguvastase tollimaksu muudetud määr, mida kohaldatakse netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Uus dumpingumarginaal

Uus kahjumarginaal

Alusmääruse artikli 12 lõike 3 kohane ülempiir (vt põhjendus 45)

Tasakaalustav tollimaks

(muutmata)

Läbivaadatud lõplik dumpinguvastane tollimaks

Zhejiang Jiafu Glass Co., Ltd; Flat Solar Glass Group Co., Ltd; Shanghai Flat Glass Co., Ltd

122,4 %

112,5 %

84,2 %

12,8 %

71,4 %

Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd

122,2 %

107,0 %

78,6 %

3,2 %

75,4 %

Zhejiang Hehe Photovoltaic Glass Technology Co., Ltd

122,4 %

112,5 %

52,4 %

17,1 %

35,3 %

Henan Yuhua New Material Co., Ltd

122,4 %

112,5 %

34,2 %

16,7 %

17,5 %

Wuxi Haida Safety Glass Co., Ltd

122,4 %

112,0 %

73 %

12,4 %

60,6 %

Avic Sanxin Sol-Glass Co. Ltd and Avic (Hainan) Special Glass Material Co., Ltd

122,4 %

112,5 %

73 %

12,4 %

60,6 %

Dongguan CSG Solar Glass Co., Ltd

122,4 %

112,0 %

73 %

12,4 %

60,6 %

Novatech Glass Co., Ltd

122,4 %

112,5 %

73 %

12,4 %

60,6 %

Pilkington Solar Taicang, Limited

122,4 %

112,0 %

73 %

12,4 %

60,6 %

Henan Ancai Hi-Tech Co., Ltd

122,4 %

112,5 %

73 %

17,1 %

55,9 %

Henan Succeed Photovoltaic Materials Corporation

122,4 %

112,5 %

73 %

17,1 %

55,9 %

Zibo Jinxing Glass Co., Ltd

122,4 %

112,5 %

73 %

17,1 %

55,9 %

Kõik teised äriühingud

122,4 %

112,5 %

84,2 %

17,1 %

67,1 %

(53)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 470/2014 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2015/588) artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

Zhejiang Jiafu Glass Co., Ltd; Flat Solar Glass Group Co., Ltd; Shanghai Flat Glass Co., Ltd

71,4 %

B945

Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd

75,4 %

B943

Zhejiang Hehe Photovoltaic Glass Technology Co., Ltd

35,3 %

B944

Henan Yuhua New Material Co., Ltd

17,5 %

B946

Henan Ancai Hi-Tech Co., Ltd

55,9 %

B947

Henan Succeed Photovoltaic Materials Corporation

55,9 %

B948

 

 

 

Avic Sanxin Sol-Glass Co. Ltd and Avic (Hainan) Special Glass Material Co., Ltd

60,6 %

B949

Wuxi Haida Safety Glass Co., Ltd

60,6 %

B950

Dongguan CSG Solar Glass Co., Ltd

60,6 %

B951

Pilkington Solar Taicang, Limited

60,6 %

B952

Zibo Jinxing Glass Co., Ltd

55,9 %

B953

Novatech Glass Co., Ltd

60,6 %

B954

Kõik teised äriühingud

67,1 %

B999”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 13. august 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 470/2014, 13. mai 2014, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 142, 14.5.2014, lk 1).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/588, 14. aprill 2015, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 470/2014, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 98, 15.4.2015, lk 6).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 471/2014, 13. mai 2014, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes (ELT L 142, 14.5.2014, lk 23).

(5)  ELT C 457, 19.12.2014, lk 9.


14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 215/50


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1395,

13. august 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

144,2

MK

51,2

ZZ

97,7

0709 93 10

TR

116,3

ZZ

116,3

0805 50 10

AR

134,3

BO

146,4

CL

160,0

UY

119,5

ZA

147,5

ZZ

141,5

0806 10 10

EG

224,6

IL

390,7

MA

158,2

TR

154,6

US

342,9

ZZ

254,2

0808 10 80

AR

108,9

BR

94,3

CL

136,5

NZ

136,2

US

147,0

ZA

130,9

ZZ

125,6

0808 30 90

AR

132,0

CL

140,7

MK

62,9

NZ

146,7

TR

139,3

ZA

120,2

ZZ

123,6

0809 30 10, 0809 30 90

MK

76,3

TR

136,1

ZZ

106,2

0809 40 05

BA

47,1

IL

141,4

MK

39,3

XS

57,7

ZZ

71,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.