11.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 184/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1125,

10. juuli 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 katsuobushi's (kuivatatud vööttuun) ja teatavas suitsuräimes sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormide osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormid toiduainetes.

(2)

Kõnealuse määruse kohaselt peavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormid olema ohutud ja nii väiksed, kui on mõistlikult võimalik saavutada hea tootmis-, kuivatamis- ja põllumajandus-/kalandustava abil. 2011. aasta andmetest nähtub, et suitsutatud kala puhul on võimalik järgida polütsükliliste aromaatsete süsivesinike väiksemaid piirnorme, ja need sätestati komisjoni määruses (EL) nr 835/2011 (3). Suitsutamistehnoloogiat oli siiski mõnel juhul vaja kohandada. Seepärast sätestati kolmeaastane üleminekuperiood kuni väiksemate piirnormide kehtima hakkamiseni 1. septembril 2014.

(3)

Katsuobushi on vööttuunist valmistatud traditsiooniline Jaapani toit. Selle valmistamise protsess hõlmab fileerimist, keetmist ja luude eemaldamist, millele järgneb suitsutamine/kuivatamine põleva puidu kohal. Jaapani ametiasutuste hiljuti esitatud tõenditest ilmneb, et kuigi head suitsutamistava kasutatakse nii palju kui võimalik, ei suudeta kõnealuse toote puhul järgida polütsükliliste aromaatsete süsivesinike väiksemaid piirnorme. Seepärast on asjakohane asendada katsuobushi puhul polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kehtivad piirnormid enne 1. septembrit 2014 kehtinud piirnormidega.

(4)

Traditsioonilise üldnimetusega „Sprotid” tähistatakse Eestis toodet, mis võib sõltuvalt hooajast ja kättesaadavusest sisaldada traditsiooniliselt nii kilu (Sprattus sprattus) kui ka räime (Clupea harengus membras). Need kalad on sarnase suurusega ja klassifitseeritakse väikekalade hulka. „Sprottide” etiketil on märgitud, kas toode sisaldab kilu või räime või nende segu, ja viimasel juhul kummagi kalaliigi osakaal selles. Räime suitsutatakse samal viisil kui kilu ja seega esineb suitsuräimes polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke samal tasemel kui suitsukilus. Seega on asjakohane kehtestada suitsuräime ja konserveeritud suitsuräime puhul sama piirnorm kui suitsukilu ja konserveeritud suitsukilu puhul.

(5)	Kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühist korraldust käsitlevad õigusaktid on asendatud ja seepärast on vaja muuta teatavaid lõppmärkuseid. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 835/2011, 19. august 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses toiduainetes sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormidega (ELT L 215, 20.8.2011, lk 4).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse järgmiselt.

6. jagu (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) asendatakse järgmisega:

„6. jagu: polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Toode		Piirnormid (μg/kg)
6.1.	Benso(a)püreen, bens(a)antratseen, benso(b)fluoranteen ja krüseen	Benso(a)püreen	Benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni summa (45)
6.1.1.	Õlid ja rasvad (välja arvatud kakaovõi ja kookosõli), mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana	2,0	10,0
6.1.2.	Kakaooad ja nendest saadud tooted	5,0 μg/kg rasva kohta alates 1.4.2013	35,0 μg/kg rasva kohta alates 1.4.2013 kuni 31.3.2015 30,0 μg/kg rasva kohta alates 1.4.2015
6.1.3.	Kookosõli, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana	2,0	20,0
6.1.4.	Suitsuliha ja suitsulihatooted	5,0 kuni 31.8.2014 2,0 alates 1.9.2014	30,0 alates 1.9.2012 kuni 31.8.2014 12,0 alates 1.9.2014
6.1.5.	Suitsukala lihaskude ja suitsutatud kalandustooted (25) (36), välja arvatud punktides 6.1.6 ja 6.1.7 nimetatud kalandustooted. Suitsutatud koorikloomade puhul kehtib piirnorm jäsemete ja tagakeha lihaskoe (44) kohta. Suitsutatud krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul kehtib see jäsemete lihaskoe kohta.	5,0 kuni 31.8.2014 2,0 alates 1.9.2014	30,0 alates 1.9.2012 kuni 31.8.2014 12,0 alates 1.9.2014
6.1.6.	Suitsutatud kilu (Sprattus sprattus) ja konserveeritud suitsutatud kilu (25) (47); suitsutatud räim (Clupea harengus membras) pikkusega ≤ 14 cm ja konserveeritud suitsutatud räim pikkusega ≤ 14 cm (25) (47); katsuobushi (kuivatatud vööttuun, Katsuwonus pelamis); kahepoolmelised molluskid (värsked, jahutatud või külmutatud) (26); lõpptarbijale müüdav kuumtöödeldud liha või kuumtöödeldud lihatooted (46)	5,0	30,0
6.1.7.	Kahepoolmelised molluskid (36) (suitsutatud)	6,0	35,0
6.1.8.	Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (3) (29)	1,0	1,0
6.1.9.	Imikutele ette nähtud piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikutele ette nähtud piim ja piimal põhinev jätkupiimasegu (8) (29)	1,0	1,0
6.1.10.	Meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud dieettoidud, (9) (29) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele	1,0	1,0”

Lõppmärkus (26) asendatakse järgmisega:

„(26)

Toiduained, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1)) I lisa loetelu kategooriatesse c ja i (liigid, nagu on loetletud vastavas kandes). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2. Pecten maximus'e puhul kohaldatakse piirnormi ainult lähendajalihase ja sugunäärmete suhtes.”

Lõppmärkus (36) asendatakse järgmisega:

„(36)

Need toiduained on määratletud määruse (EL) nr 1379/2013 I lisa loetelu kategooriates b, c ja i.”

11.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 184/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1126,

10. juuli 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	181,3
	MK	43,8
	ZZ	112,6
0707 00 05	TR	116,3
0707 00 05	ZZ	116,3
0709 93 10	TR	119,7
0709 93 10	ZZ	119,7
0805 50 10	AR	98,0
	TR	108,0
	UY	76,8
	ZA	135,1
	ZZ	104,5
0808 10 80	AR	98,9
	BR	106,0
	CL	131,8
	NZ	147,1
	US	173,4
	ZA	122,1
	ZZ	129,9
0808 30 90	AR	114,9
	CL	127,1
	CN	86,2
	NZ	235,9
	ZA	124,0
	ZZ	137,6
0809 10 00	TR	239,3
0809 10 00	ZZ	239,3
0809 29 00	TR	239,3
0809 29 00	ZZ	239,3
0809 30 10, 0809 30 90	CL	181,4
0809 30 10, 0809 30 90	ZZ	181,4
0809 40 05	BA	95,4
	CL	126,8
	ZZ	111,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

11.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 184/13

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/1127,

10. juuli 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, (1) eriti selle artikli 38 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2008/98/EÜ II lisas on esitatud taaskasutamistoimingute mittetäielik loetelu.

(2)

Direktiivi 2008/98/EÜ II lisas esitatud taaskasutamistoimingut R1 kohaldatakse kütust asendavate jäätmete või muude energiatootmisviiside suhtes. See hõlmab tahkeid olmejäätmeid töötlevaid põletustehaseid üksnes juhul, kui nende energiatõhusus vastab direktiivi 2008/98/EÜ II lisas osutatud energiatõhususvalemi (R1-valem) abil saadud piirnormile.

(3)	Tehnilisest tõendusmaterjalist ilmneb, et liidus mõjutavad kohalikud ilmastikutingimused energiahulka, mida tahkeid olmejäätmeid töötlevad põletustehased saavad tehniliselt kasutada või toota elektrienergia, kütte, jahutuse või tööstusauruna.

(4)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest selgub, et võrdsete võimaluste tagamiseks liidus on otstarbekas kasutada kohalikest ilmastikutingimustest mõjutatud jäätmepõletustehastele makstava hüvitise arvutamisel R1-valemis ilmastikutingimustega seotud paranduskoefitsienti (edaspidi „CCF”). See koefitsient peaks põhinema jäätmete põletamise parimat võimalikku tehnikat käsitleval viitedokumendil.

(5)

CCFi kohaldamisel vastaks mõni jäätmepõletustehas R1-valemi kohasele piirnormile ja sellest tulenevalt muutuks automaatselt taaskasutuse otstarbel põletamise tehaseks. Sellest hoolimata peaks sellise paranduskoefitsiendi kohaldamine jätkuvalt stimuleerima jäätmepõletustehaseid tõhustama jäätmetest energia tootmist kooskõlas direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud eesmärkide ja jäätmehierarhiaga.

(6)	R1-valemis kasutatava CCFi väärtuse kindlaksmääramisel tuleks lähtuda jäätmepõletustehase asukohas valitsevatest ilmastikutingimustest.

(7)	Seepärast tuleks direktiivi 2008/98/EÜ vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/98/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesolevale lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. juuliks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

LISA

Direktiivi 2008/98/EÜ II lisas lisatakse joonealusesse märkusesse (*) järgmine tekst:

„Energiatõhususvalemi abil saadud väärtus korrutatakse ilmastikutingimustega seotud paranduskoefitsiendiga (CCF) järgmiselt:

1.	CCF selliste tegutsevate rajatiste puhul, mis vastavalt kohaldatavatele liidu õigusaktidele on saanud tegevusloa enne 1. septembrit 2015: CCF = 1, kui HDD ≥ 3 350 CCF = 1,25, kui HDD ≤ 2 150 CCF = – (0,25/1 200) × HDD + 1,698, kui 2 150 < HDD < 3 350

2.	CCF selliste rajatiste puhul, mis on saanud tegevusloa pärast 31. augustit 2015, ja punktis 1 osutatud rajatiste puhul pärast 31. detsembrit 2029: CCF = 1, kui HDD ≥ 3 350 CCF = 1,12, kui HDD ≤ 2 150 CCF = – (0,12/1 200) × HDD + 1,335, kui 2 150 < HDD < 3 350

(saadud väärtus ümardatakse kolme kohani pärast koma).

HDD (Heating Degree Days, küttekraadpäev) väärtus peaks olema jäätmepõletustehase asukoha keskmine aastane HDD, arvutatuna sellist perioodi hõlmava 20 järjestikuse aasta HDD põhjal, mis eelneb aastale, mille kohta CCF kindlaks määratakse. HDD väärtuse arvutamisel tuleks kasutada järgmist Eurostati kehtestatud meetodit: HDD = (18 °C – Tm) × d, kui Tm on kuni 15 °C (kütmispiirnorm), ja HDD = 0, kui Tm on üle 15 °C; Tm on keskmine välistemperatuur [(Tmin + Tmax)/2] d päeva jooksul. Väärtused arvututatakse iga päev (d = 1) ja liidetakse kokku, et saada HDD väärtus aasta kohta.”

11.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 184/18

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/1130,

10. juuli 2015,

millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP, (1) mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Ameerika Ühendriigid, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik jõudsid 24. novembril 2013 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja toetusel Iraaniga kokkuleppele ühises tegevuskavas, millega kehtestatakse lähenemisviis Iraani tuumaküsimusele pikaajalise laiaulatusliku lahenduse leidmiseks. Lepiti kokku, et selle laiaulatusliku lahenduseni viiva protsessi esimene samm sisaldab esialgseid vastastikku kokkulepitavaid meetmeid, mida mõlemad pooled peavad võtma kuueks kuuks ning mida saab vastastikusel nõusolekul uuendada.

(3)	7. juulil 2015 otsustas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/1099 (2) pikendada ühise tegevuskava meetmete rakendamist kuni 10. juulini 2015.

(4)

Ameerika Ühendriigid, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik jõudsid 10. juulil 2015 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja toetusel Iraaniga kokkuleppele pikendada ühise tegevuskava meetmete rakendamist kuni 13. juulini 2015, et anda juurde aega läbirääkimiste jätkamiseks, eesmärgiga jõuda kokkuleppele ühise laiahaardelise tegevuskava suhtes.

(5)	Ühises tegevuskavas täpsustatud liidu piiravate meetmete peatamist tuleks seetõttu pikendada kuni 13. juulini 2015. Asjaomased lepingud tuleks täita nimetatud kuupäevaks.

(6)	Otsust 2010/413/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/413/ÜVJP artikkel 26a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26a

1. Artikli 3a lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamine peatatakse kuni 13. juulini 2015 ulatuses, mis puudutab Iraani toornafta transportimist.

2. Artikli 3a lõikes 2 sätestatud keelu kohaldamine peatatakse kuni 13. juulini 2015 ulatuses, mis puudutab Iraani toornafta impordi, ostu või transportimisega seotud kindlustuse ja edasikindlustuse pakkumist.

3. Artiklis 3b sätestatud keelu kohaldamine peatatakse kuni 13. juulini 2015.

4. Artiklis 4c sätestatud keelu kohaldamine peatatakse kuni 13. juulini 2015 ulatuses, mis puudutab kulda ja väärismetalle.

5. Artikli 10 lõike 3 punktid a, b ja c asendatakse järgmiste punktidega kuni 13. juulini 2015:

„a)

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevad alla 1 000 000 euro suurused ülekanded ning isiklike rahaülekannetega seotud tehingutest tulenevad alla 400 000 euro suurused ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta. Ülekandest teavitatakse asjaomase liikmesriigi pädevat asutust, kui see on üle 10 000 euro;

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevate üle 1 000 000 euro suurused ülekanded ning isiklike rahaülekannetega seotud tehingutest tulenevate üle 400 000 euro suuruste ülekannete korral on vaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõigist antud lubadest;

c)	muud üle 100 000 euro suurused ülekanded nõuavad asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõigist antud lubadest.”

6. Artikli 10 lõike 4 punktid b ja c asendatakse järgmiste punktidega kuni 13. juulini 2015:

„b)	muud alla 400 000 euro suurused ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta. Ülekandest teavitatakse asjaomase liikmesriigi pädevat asutust, kui see on üle 10 000 euro;

muud üle 400 000 euro suurused ülekanded nõuavad asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba. Luba loetakse antuks pärast nelja nädala möödumist, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul teinud negatiivset otsust. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõigist loa andmisest keeldumistest.”

7. Artiklis 18b sätestatud keeldude kohaldamine peatatakse kuni 13. juulini 2015.

8. Artikli 20 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 20 lõikes 2 sätestatud keeldude kohaldamine II lisa loetelus esitatud naftaministeeriumi suhtes peatatakse kuni 13. juulini 2015 ulatuses, mida on vaja Iraani naftakeemiatööstuse toodete impordi- või ostulepingute täitmiseks kuni 13. juulini 2015.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 10. juuli 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, 27.7.2010, lk 39).

(2) Nõukogu 7. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1099, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 180, 8.7.2015, lk 4).

11.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 184/22

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/1132,

10. juuli 2015,

millega kiidetakse heaks Porsche AG vabakäigufunktsioon kui uudne tehniline lahendus sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tootja Porsche AG (edaspidi „taotleja”) esitas 13. oktoobril 2014 taotluse vabakäigufunktsiooni kui uudse tehnilise lahenduse heakskiitmiseks. Taotluse täielikkust hinnati kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 (2) artikliga 4. Leiti, et taotlus on täielik ning ajavahemik taotluse hindamiseks komisjonis algas 14. oktoobril 2014, mis oli taotluse ametliku kättesaamise kuupäevale järgnev päev.

(2)	Taotlust hinnati kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 12, rakendusmäärusega (EL) nr 725/2011 ja tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse taotlused uudsete tehniliste lahenduste heakskiitmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 (edaspidi „tehnilised suunised”) (3).

(3)

Taotluses käsitletakse Porsche AG vabakäigufunktsiooni. Uudne tehniline lahendus on automaatkäigukasti arukas kontrollistrateegia, mis võimaldab kasutada sõidurežiimi ja sõidukil liikuda, samal ajal kui mootor on ratastest lahti ühendatud (st sidur on lahutatud). Vabakäigurežiimis on mootor tühikäigul, kuid abiseadmed (nt generaator, kompressor, veepump) töötavad. Lisaks kasutatakse vabakäigurežiimis sõiduki kineetilist ja potentsiaalset energiat otse liikumistakistuse ületamiseks ja sellest tulenevalt väheneb kütuse tarbimine.

(4)	Taotleja on tõendanud, et selliste sõiduautode osakaal, millel oli kasutatud kõnealuses taotluses kirjeldatud tüüpi vabakäigufunktsiooni, ei ületanud 3 % võrdlusaastal 2009 registreeritud uutest sõiduautodest.

(5)

Rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 4 lõike 2 punkti f alapunkti iii ja artikli 9 lõike 3 kohaste tingimustele vastavuse kriteeriumide alusel tuleb tõendada, et tehnilise lahendusega saavutatav CO2-heite vähenemine ei sõltu juhi käitumisest ega seadetest või valikutest, mis ei ole taotleja kontrolli all. Võttes arvesse taotleja esitatud teavet ning ka muudest avalikest allikatest saadud teavet, leiab komisjon, et see tingimus ei oleks täidetud, kui vabakäigufunktsiooni oleks võimalik välja lülitada ja seda tuleks uuesti käsitsi sisse lülitada. See on nii näiteks juhul, kui teeolud või sõiduki tingimused ei võimalda vabakäigufunktsiooni kasutada, kui tee läheb järsult allamäge ja kui juht vajutab piduripedaali või aktiveerib püsikiirusehoidja või sport-režiimi, lülitab välja stopp-start-süsteemi või vahetab käiku käsitsi. Taotleja on esitanud analüüsi järgmiste eespool nimetatud küsimuste kohta: kui teeolud või sõiduki tingimused ei võimalda vabakäigufunktsiooni kasutada, kui juht vajutab piduripedaali või vahetab käiku käsitsi. Muid juhi käitumise aspekte seoses vabakäigufunktsiooni käsitsi sisselülitamisega ei ole uuritud. Komisjon leiab, et tuleks seada konkreetsed tingimused selleks, et vabakäigufunktsioon vastaks rakendusmääruse kohastele tingimustele vastavuse kriteeriumidele. Kõnealuste tingimustega tuleks tagada, et juht ei saa vabakäigufunktsiooni välja lülitada, või kui see lülitatakse välja muul viisil, nt automaatkäigukasti aruka kontrollistrateegia või muu seadmega, lülitatakse see kohe pärast väljalülitamist automaatselt uuesti sisse. Eespool öeldut silmas pidades ning juhul, kui nimetatud tingimus on täidetud, leiab komisjon, et taotluses esitatud teabe põhjal on tõendatud, et määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 ja rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklites 2 ja 4 osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud.

(6)

Selleks et määrata kindlaks, kui palju sõiduki CO2-heide tänu uudse tehnilise lahenduse kasutamisele väheneb, on vaja määratleda kontrollsõiduk, millega võrrelda uudse tehnilise lahendusega sõiduki kasutegurit vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklitele 5 ja 8. Komisjon leiab, et kontrollsõidukiks on asjakohane pidada vabakäigufunktsiooniga sõidukit, millel see on välja lülitatud. Kui vabakäigufunktsiooni ei ole võimalik välja lülitada, tuleks tagada, et katse ajal seda funktsiooni ei kasutata.

(7)

Taotleja on esitanud meetodi vabakäigufunktsiooni kasutamisega saavutatava CO2-heite vähenemise mõõtmiseks. Mitu valemites kasutatud tegurit tulenevad vabakäigufunktsioonile juhi käitumisega avaldatava mõju analüüsist. Komisjon leiab, et andmebaasi on lisatud piisav arv sõite, mille põhjal võib järeldada, et uudse tehnilise lahenduse abil on võimalik CO2-heidet vähendada. Selleks et vähendada määramatust seoses uudsest tehnilisest lahendusest tuleneva CO2-heite vähenemisega, oleks siiski vaja rohkem usaldusväärseid sõltumatuid andmeid, sealhulgas täiendavat analüüsi selle kohta, kui palju kasutatakse mootori tööd siis, kui mootori jõuülekannet ja akut kasutatakse asjakohasel kasutustemperatuuril, ning kui palju aega kasutatakse mootorit siis, kui sõidetakse allamäge ja vabakäigufunktsioon on välja lülitatud.

(8)

Valemis, mille põhjal arvutatakse CO2-heite võimalik vähenemine, tuleb kasutada muundustegurit, mis väljendab kontrollsõiduki CO2-heite erinevust Euroopa uue sõidutsükli (NEDC) standardkatse ja muudetud NEDC-katse tingimustes. Ettevõtjatega peetud arutelude käigus on saadud vaid piiratud hulk andmeid simulatsioonil põhinevate muundusteguri c väärtuste kohta. Simulatsioonid andsid erinevaid tulemusi, mis sõltuvad sõiduki jõuülekandest ja muudest parameetritest. Saadud andmetest ilmneb, et muundusteguri c väärtus on vahemikus 0,96–0,99. Taotleja ei ole esitanud veenvaid tõendeid muundusteguri c konkreetse väärtuse kasutamise toetuseks. Sellest lähtuvalt tuleks kasutada muundusteguri c väikseimat väärtust kõnealuses vahemikus, et tagada kindlus CO2-heite tõenäolise vähenemise määra suhtes. Seepärast määratakse muundusteguri c väärtuseks 0,96 (taotluses oli see arv 0,97, kuid selle kohta ei esitatud ühtegi põhjendust).

(9)

CO2-heite vähenemise määrab peamiselt see, millise osa teest läbib sõiduk vabakäigufunktsiooni kasutades. Seepärast määratakse kasutustegur, mis võimaldab taotleja tehtud katsetel vabakäigufunktsiooni kasutades läbitud vahemaa ümber arvutada muudetud NEDC-katse tingimustes vabakäigul läbitud vahemaaks. Taotleja pakkus selle teguri väärtuseks 1. Komisjoni analüüs näitab, et esitatud andmetest lähtuvalt ei ole see arv põhjendatud. Taotleja esitatud andmete põhjal peaks kasutusteguri väärtus olema 0,87. Taotleja ei ole esitanud piisavalt andmeid, mille põhjal võiks olla kindel, et muid tegureid, mis võivad põhjustada vabakäigufunktsiooni väljalülitumist, on täielikult arvesse võetud. Seepärast on asjakohane määramatuse vähendamiseks kasutustegurit veelgi proportsionaalselt kohandada ja määrata selle väärtuseks 0,8. Leitakse, et see annab piisava varu kõnealuse määramatuse ja sellega seotud statistilise olulisuse arvessevõtmiseks. Selle järelduse võiks uuesti läbi vaadata, kui oleks piisav hulk usaldusväärseid ja sõltumatuid andmeid.

(10)

Kuna püsikiirusehoidja kasutamisel on vabakäigufunktsioon välja lülitatud, leiab komisjon kokkuleppel taotlejaga, et on asjakohane kasutustegurit veelgi kohandada ja kõrvaldada sellega praeguste eelduste puudused seoses püsikiirusehoidja kasutamisega. Taotleja ei ole selle aspekti kohta taotluses mingit teavet esitanud. Komisjon on tutvunud püsikiirusehoidja kasutamist käsitlevate USA teadusuuringute andmetega. Nendest nähtub, et püsikiirusehoidjat kasutatakse umbes poolel läbitud vahemaast. See tähendab, et kasutustegur peaks püsikiirusehoidjaga sõidukite puhul olema poole väiksem. Taotleja on seda järeldust kinnitanud ning seepärast vähendatakse püsikiirusehoidjaga sõidukite puhul kasutustegurit poole võrra väärtuseni 0,4. Selle järelduse võiks uuesti läbi vaadata, kui oleks piisav hulk usaldusväärseid ja sõltumatuid andmeid.

(11)	Seda silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune meetod annab täpseid ja usaldusväärseid tulemusi, mida kolmandal isikul on taotluses osutatud Porsche sportautode (kupee) puhul võimalik korrata.

(12)	Lisaks leiab komisjon, et taotleja on piisavalt tõendanud, et uudse tehnilise lahenduse abil väheneb taotluses osutatud Porsche sportautode CO2-heide vähemalt 1 g CO2 võrra kilomeetri kohta.

(13)

Kuna vabakäigufunktsiooni mõju ei võeta arvesse CO2-heitega seotud tüübikinnituskatsetel, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (4) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008, (5) on komisjon nõus, et Porsche vabakäigufunktsiooni suhtes ei kohaldata standardset katsetsüklit.

(14)	Komisjon märgib, et kontrolliaruande on koostanud asutus nimega TÜV Nord ning aruanne toetab taotluses esitatud järeldusi.

(15)	Seega leiab komisjon, et kõnealuse uudse tehnilise lahenduse heakskiitmisele ei tohiks olla vastuväiteid eeldusel, et eespool nimetatud tingimused (tagada arvestatavus ja kohandada meetodit) on täidetud.

(16)

Selleks et määrata ökoinnovatsiooni üldkood, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (6) I, VIII ja IX lisale vastavates asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, tuleks määrata individuaalne kood, mida kasutatakse käesoleva otsusega heakskiidetud uudse tehnilise lahenduse tähistamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Porsche M1-kategooria sportautodes (kupee) kasutamiseks ette nähtud Porsche AG vabakäigufunktsioon kiidetakse heaks kui uudne tehniline lahendus määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 tähenduses, eeldusel, et üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)	vabakäigufunktsiooni ei saa välja lülitada,

b)	kui funktsioon lülitub muul viisil välja, peab see automaatselt kohe pärast väljalülitumist uuesti sisse lülituma.

2. CO2-heite vähenemine, mis saavutatakse tänu lõikes 1 osutatud vabakäigufunktsiooni kasutamisele, tehakse kindlaks lisas sätestatud meetodi alusel. Heite vähenemine arvutatakse eraldi püsikiirusehoidjaga ning püsikiirusehoidjata sõidukite puhul.

3. Tüübikinnitusdokumentidesse kantav individuaalne ökoinnovatsiooni kood, mida kasutatakse käesolevas otsuses heakskiidetud uuendusliku tehnoloogia tähistamiseks, on „13”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 725/2011, 25. juuli 2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 194, 26.7.2011, lk 19).

(3) http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/cars/docs/guidelines_en.pdf

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, 18. juuli 2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

LISA

1. KATSEMETOODIKA – SISSEJUHATUS

Selleks et teha kindlaks, kui palju väheneb CO2-heide tänu Porsche AG vabakäigufunktsiooni kasutamisele, tuleb kindlaks määrata järgmine:

1)	katsesõidukid;

2)	katsemeetod, millega määratletakse muudetud katsetingimused (muudetud NEDC kiirusprofiil);

3)	katsemeetod, millega määratakse kindlaks ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide muudetud katsetingimustes;

4)	katsemeetod, millega määratakse kindlaks kontrollsõiduki CO2-heide muudetud katsetingimustes;

5)	valemid CO2-heite vähenemise määra arvutamiseks;

6)	valemid CO2-heite vähenemise määra statistilise vea arvutamiseks.

1.1. KATSESÕIDUKID

Tuleb kasutada järgmisi sõidukeid:

a) ökoinnovatiivne sõiduk: sõiduk, millel on uudne tehniline funktsioon sisse lülitatud;

b) kontrollsõiduk: sõiduk, millel on uudne tehniline funktsioon välja lülitatud. Kui tehnilist funktsiooni ei ole võimalik välja lülitada, tuleb tagada, et vabakäigufunktsiooni ei lülitata katse ajal sisse.

1.2. KATSEMEETOD, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS ÖKOINNOVATIIVSE SÕIDUKI CO2-HEIDE MUUDETUD KATSETINGIMUSTES (MUUDETUD NEDC KIIRUSPROFIIL) (EMC)

Mõõtmistingimused ja -meetod

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heidet ja kütusekulu mõõdetakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 (1) lisale 6 (Method of measuring emissions of carbon dioxide and fuel consumption of vehicles powered by an internal combustion engine only). Muudetakse kõiki järgmisi aspekte:

1.2.1.

sõiduki ettevalmistamine;

1.2.2.

vabakäigukõvera määramine;

1.2.3.

muudetud NEDC kiirusprofiili loomine;

1.2.4.

katsete arv.

1.2.1. Sõiduki ettevalmistamine

Tehakse üks või mitu ettevalmistavat täielikku NEDC-katset, mille ajal uudne tehniline funktsioon on välja lülitatud (või kui see ei ole võimalik, siis tagatakse, et vabakäigufunktsioon katse ajal ei tööta), et saavutada vajalikud tingimused mootori, generaatori ja aku katsetamiseks sooja mootoriga.

1.2.2. Vabakäigukõvera määramine

Vabakäigukõver määratakse vabakäigurežiimis ühe rulliga dünamomeetri abil järgmiste kohustuslike etappide kaudu:

a)	määratakse sõidutakistus dünamomeetriga vastavalt standardmeetodile;

b)	sõiduk viiakse töötemperatuurile, nagu on ette nähtud sõiduki ettevalmistamiseks;

c)	sooritatakse vabakäigufunktsiooni kasutades vabakäiguga sõit alates kiirusest 120 km/h kuni paigalseisuni või väikseima võimaliku kiiruseni vabakäigul.

1.2.3. Muudetud NEDC kiirusprofiili (mNEDC) loomine

1.2.3.1. Eeldused

a)	katseseeria koosneb neljast linnasõidu põhitsüklist koosnevast linnasõidutsüklist ja ühest maanteesõidutsüklist;

b)	kõik kiirenduslõigud on identsed NEDC-profiili kiirenduslõikudega;

c)	kõik püsikiirusetasemed on identsed vastava tasemega NEDC-profiilis;

d)	aeglustamine aeglustusfaasis vastab aeglustamisele NEDC-profiilis;

e)	kiiruse ja aja lubatud hälbed peavad olema kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 lisa 7 punktiga 1.4.

1.2.3.2. Piirangud

a)	kõrvalekalle NEDC-profiilist peab olema võimalikult väike ja üldteepikkus peab jääma NEDC raames kindlaks määratud lubatud hälbe piiresse;

b)	vahemaa mNEDC-profiili iga aeglustusfaasi lõpus peab olema sama kui vahemaa NEDC-profiili iga aeglustusfaasi lõpus;

c)	kõigi kiirendus-, püsikiiruse-, ja aeglustusfaaside suhtes kohaldatakse NEDC standardhälbeid;

d)	vabakäigufaasides on sisepõlemismootor lahti ühendatud ja sõiduki kiiruse trajektoori aktiivne muutmine ei ole lubatud.

1.2.3.3. Süsteemipiiride määratlemine

a)	väikseim vabakäigukiirus; vabakäigurežiim tuleb kiirusel 15 km/h välja lülitada, vajutades selleks pidurit. Selles etapis järgneb vabakäigukõverale aeglustuslõik vastavalt NEDC-profiilis kirjeldatule (vmin joonisel 1);

b)	minimaalne peatumisaeg; minimaalne aeg vabakäigul aeglustumisest kuni peatumiseni või püsikiiruse saavutamiseni on kaks sekundit ( joonisel 1);

c)	minimaalne aeg püsikiirusel; Minimaalne aeg püsikiirusel pärast kiirendamist või vabakäigul aeglustamist on kaks sekundit ( joonisel 1). Tehnilistel põhjustel võib kõnealust väärtust suurendada.

1.2.4. Katsete arv

Kogu katset korratakse katsestendil vähemalt kolm korda. Arvutatakse ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heite aritmeetiline keskmine (EMC) ning vastav aritmeetilise keskmise standardhälve Formula .

1.3. KATSEMEETOD, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS KONTROLLSÕIDUKI CO2-HEIDE MUUDETUD KATSETINGIMUSTES (NEDC SOOJA MOOTORIGA)

Formula

1.3.1. Mõõtmistingimused ja -meetod

Kontrollsõiduki CO2-heidet ja kütusekulu mõõdetakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 lisale 6 (Method of measuring emissions of carbon dioxide and fuel consumption of vehicles powered by an internal combustion engine only). Muudetakse kumbagi järgmist aspekti:

1.3.1.1.

sõiduki ettevalmistamine;

1.3.1.2.

katsete arv.

1.3.1.1. Sõiduki ettevalmistamine

Tehakse üks või mitu ettevalmistavat täielikku NEDC-katset, mille ajal uudne tehniline funktsioon on välja lülitatud (või kui see ei ole võimalik, siis tagatakse, et vabakäigufunktsioon katse ajal ei tööta), et saavutada vajaliku temperatuuritingimused mootori, generaatori ja aku katsetamiseks sooja mootoriga.

1.3.1.2. Katsete arv

Kogu katset korratakse katsestendil vähemalt kolm korda. Arvutatakse ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heite aritmeetiline keskmine Formula ning vastav aritmeetilise keskmise standardhälve Formula .

1.4. VALEMID CO2-HEITE VÄHENEMISE ARVUTAMISEKS

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heite vähenemise arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit.

Valem 1

Formula

kus:

	:	CO2-heite vähenemise määr [g CO2/km];
c	:	muundustegur väärtusega 0,96;
	:	kontrollsõiduki CO2-heite aritmeetiline keskmine muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
EMC	:	ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heite aritmeetiline keskmine muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
UF	:	Porsche vabakäigufunktsiooni kasutustegur väärtusega 0,8; see väärtus kehtib üksnes Porsche sportautode (kupee) puhul; kui sõiduk on varustatud püsikiirusehoidjaga, on see väärtus 0,4.

1.5. TULEMUSTE STATISTILISE OLULISUSE MÄÄRAMINE

CO2-heite vähenemise summaarse määra standardviga ei tohi olla suurem kui 0,5 g CO2/km ning see arvutatakse vastavalt järgmisele valemile.

Valem 2

Formula

CO2-heite vähenemise summaarse määra standardviga [g CO2/km].

Kui see nõue ei ole täidetud, tuleb mõõtemääramatuse vähendamiseks teha täiendavaid või täpsemaid mõõtmisi.

Standardviga arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 3

Formula

kus:

	:	CO2-heite vähenemise summaarse määra standardviga [g CO2/km];
c	:	muundustegur väärtusega 0,96;
	:	kontrollsõiduki CO2-heite aritmeetiline keskmine muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
	:	kontrollsõiduki CO2-heite aritmeetilise keskmise standardhälve muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
EMC	:	ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heite aritmeetiline keskmine muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
	:	ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heite aritmeetilise keskmise standardhälve muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
UF	:	Porsche vabakäigufunktsiooni kasutustegur väärtusega 0,8; see väärtus kehtib üksnes Porsche sportautode (kupee) puhul; kui sõiduk on varustatud püsikiirusehoidjaga, on see väärtus 0,4;
sUF	:	kasutusteguri aritmeetilise keskmise standardhälve, mis on 0,024.

1.6. MINIMAALSE LÄVIVÄÄRTUSE 1 g CO2/km STATISTILISELT OLULISE ÜLETAMISE TÕENDAMINE

Läviväärtuse 1,0 g CO2/km statistiliselt olulise ületamise tõendamiseks kasutatakse järgmist valemit.

Valem 4

Formula

kus:

MT	:	minimaalne läviväärtus (g CO2/km);
	:	CO2-heite vähenemise määr [g CO2/km];
	:	CO2-heite vähenemise summaarse määra standardviga [g CO2/km].

Kui CO2-heite vähenemise määr on valemi 4 kohaselt väiksem kui rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 sätestatud miinimummäär, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 teist lõiku.

(1) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1435246393829&uri=CELEX:42007X0619(02)

11.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 184/31

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/478 (impordi ühiste eeskirjade kohta) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 83, 27. märts 2015 )

1)	Leheküljel 17 põhjenduses 12

asendatakse

„(12)

WTO liikme vastu saab kaitsemeetmete kasutamist kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet on liitu imporditud sel määral suurenenud kogustes või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju, välja arvatud juhul, kui liidu rahvusvahelised kohustused lubavad nendest eeskirjadest erandi teha.”

järgmisega:

„(12)

WTO liikme vastu saab kaitsemeetmete kasutamist kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet on liitu imporditud sel määral suurenenud kogustes või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile olulist kahju, välja arvatud juhul, kui liidu rahvusvahelised kohustused lubavad nendest eeskirjadest erandi teha.”

2)	Leheküljel 17 põhjenduses 13

asendatakse

„(13)

Tuleks määratleda mõisted „märgatav kahju”, „märgatava kahju oht” ja „liidu tootjad” ning tuleks kehtestada kahju määratlemise täpsed kriteeriumid.”

järgmisega:

„(13)

Tuleks määratleda mõisted „oluline kahju”, „olulise kahju oht” ja „liidu tootjad” ning tuleks kehtestada kahju määratlemise täpsed kriteeriumid.”

3)	Leheküljel 17 põhjenduse 19 teises lauses

asendatakse

„Vaatamata sellele peaks nimetatud reeglitest olema võimalik teha erandeid, juhul kui on tegemist märgatava kahju ja impordi ebaproportsionaalse kasvuga, tingimusel et toimuvad nõuetekohased konsultatsioonid WTO kaitsemeetmete komitee egiidi all.”

järgmisega:

„Vaatamata sellele peaks nimetatud reeglitest olema võimalik teha erandeid, juhul kui on tegemist olulise kahju ja impordi ebaproportsionaalse kasvuga, tingimusel et toimuvad nõuetekohased konsultatsioonid WTO kaitsemeetmete komitee egiidi all.”

4)	Leheküljel 19 artikli 4 lõigetes 2 ja 3

asendatakse

„2. Uurimise eesmärgiks on määrata artiklis 9 osutatud tegurite alusel, kas kõnealuse toote import põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju asjaomastele liidu tootjatele.

3. Kehtivad järgmised määratlused:

a) „märgatav kahju”– liidu tootjate seisundi märkimisväärne halvenemine;

b) „märgatava kahju oht”– märgatav kahju on ilmselt tekkimas;

c) „liidu tootjad”– liidu territooriumil samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid valmistavad tootjad või tootjad, kelle samasuguste või otseselt konkureerivate toodete toodang kokku moodustab suurema osa vastavate toodete liidu kogutoodangust.”

järgmisega:

„2. Uurimise eesmärgiks on määrata artiklis 9 osutatud tegurite alusel, kas kõnealuse toote import põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju asjaomastele liidu tootjatele.

3. Kehtivad järgmised määratlused:

a) „oluline kahju”– liidu tootjate seisundi märkimisväärne halvenemine;

b) „olulise kahju oht”– oluline kahju on ilmselt tekkimas;

5)	Leheküljel 20 artikli 7 lõike 1 teise lõigu punktis b

asendatakse

„b)	kui on kindlaks tehtud, et impordi kasv on põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju.”

järgmisega:

„b)	kui on kindlaks tehtud, et impordi kasv on põhjustanud või ähvardab põhjustada olulist kahju.”

6)	Leheküljel 20 artikli 7 lõigetes 2 ja 4

asendatakse

„2. Ajutised kaitsemeetmed seisnevad hetkel kehtiva tollimaksu tõstmises (olenemata, kas see on null või üle selle), kui sellega on tõenäoliselt võimalik märgatavat kahju vältida või tekkinud olukorda parandada.

[…]

4. Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, kuna märgatavat kahju või märgatava kahju ohtu ei ole, tagastatakse ajutiste meetmete raames kogutud tollimaks ilma eritoiminguteta niipea kui võimalik. Kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (1) artiklis 235 ja sellele järgnevates artiklites kehtestatud korda.”

järgmisega:

„2. Ajutised kaitsemeetmed seisnevad hetkel kehtiva tollimaksu tõstmises (olenemata, kas see on null või üle selle), kui sellega on tõenäoliselt võimalik olulist kahju vältida või tekkinud olukorda parandada.

[…]

4. Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, kuna olulist kahju või olulise kahju ohtu ei ole, tagastatakse ajutiste meetmete raames kogutud tollimaks ilma eritoiminguteta niipea kui võimalik. Kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (1) artiklis 235 ja sellele järgnevates artiklites kehtestatud korda.”

7)	Leheküljel 21 artikli 8 lõikes 3

asendatakse

„3. Igas konfidentsiaalsustaotluses tuleb märkida põhjus, miks teave on konfidentsiaalne.

Kui siiski selgub, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabeandja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.”

järgmisega:

„3. Igas teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotluses tuleb märkida põhjus, miks teave on konfidentsiaalne.

Kui siiski selgub, et teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabeandja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.”

8)	Leheküljel 21 artikli 9 lõike 1 sissejuhatavas lauses

asendatakse

„1. Impordisuundumuste, impordi toimumise tingimuste ja sellisest impordist tingitud liidu tootjatele tekitatud märgatava kahju või niisuguse kahju tekitamise ohu uurimine hõlmab eelkõige järgmisi tegureid:”

järgmisega:

„1. Impordisuundumuste, impordi tingimuste ja sellisest impordist tingitud liidu tootjatele tekitatud olulise kahju või niisuguse kahju tekitamise ohu uurimine hõlmab eelkõige järgmisi tegureid:”

9)	Leheküljel 21 artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus

asendatakse

„2. Märgatava kahju ohu korral uurib komisjon, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kahjustavaks on selgesti prognoositav.”

järgmisega:

„2. Olulise kahju ohu korral uurib komisjon, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kahjustavaks on selgesti prognoositav.”

10)	Leheküljel 22 artikli 11 lõike 1 teises lauses

asendatakse

„Selle dokumendi annab välja liikmesriigi määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu liidu mistahes importija taotluse, olenemata tema tegevuskohast liidus.”

järgmisega:

„Selle dokumendi annab välja liikmesriigi määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta hiljemalt viiendal tööpäeval pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud liidu mistahes importija taotluse, olenemata tema tegevuskohast liidus.”

11)	Leheküljel 23 artikli 13 lõike 1 teises lauses

asendatakse

„Selle dokumendi kinnitab asjaomas(t)e liikmesriigi (liikmesriikide) määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud liidu importija deklaratsiooni, olenemata tema tegevuskohast liidus.”

järgmisega:

„Selle dokumendi kinnitab asjaomas(t)e liikmesriigi (liikmesriikide) määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta hiljemalt viiendal tööpäeval pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud liidu importija deklaratsiooni, olenemata tema tegevuskohast liidus.”

12)	Leheküljel 24 artikli 15 lõike 1 sissejuhatavas lauses

asendatakse

„1. Kui toodet imporditakse liitu sel määral suurenenud kogustes ja/või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju, võib komisjon liidu huvide kaitseks kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel”

järgmisega:

„1. Kui toodet imporditakse liitu sel määral suurenenud kogustes ja/või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile olulist kahju, võib komisjon liidu huvide kaitseks kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel”.

13)	Leheküljel 24 artikli 15 lõike 3 teises lõigus

asendatakse

„Ükski kvoot ei või olla väiksem kui impordi keskmine tase viimase kolme tüüpilise aasta jooksul, mille kohta statistika on kättesaadav, välja arvatud juhul, kui teistsuguse suurusega kvooti on vaja märgatava kahju ärahoidmiseks või parandamiseks.”

järgmisega:

„Ükski kvoot ei või olla väiksem kui impordi keskmine tase viimase kolme tüüpilise aasta jooksul, mille kohta statistika on kättesaadav, välja arvatud juhul, kui teistsuguse suurusega kvooti on vaja olulise kahju ärahoidmiseks või parandamiseks.”

14)	Leheküljel 24 artikli 15 lõike 4 kolmandas lõigus

asendatakse

„Liit võib sellest jaotusviisist siiski kõrvale kalduda märgatava kahju korral, kui ühest või mitmest tarnijariigist pärit import on kasvanud ebaproportsionaalselt, võrreldes kõnealuse toote impordi üldise kasvuga eelmise vaatlusperioodi vältel tingimusel, et ta arvestab oma kohustust jälgida, et konsultatsioonid toimuksid WTO kaitsemeetmete komitee egiidi all.”

järgmisega:

„Liit võib sellest jaotusviisist siiski kõrvale kalduda olulise kahju korral, kui ühest või mitmest tarnijariigist pärit import on kasvanud ebaproportsionaalselt, võrreldes kõnealuse toote impordi üldise kasvuga eelmise vaatlusperioodi vältel, tingimusel et ta arvestab oma kohustust jälgida, et konsultatsioonid toimuksid WTO kaitsemeetmete komitee egiidi all.”

15)	Leheküljel 24 artikli 15 lõikes 6

asendatakse

„6. Kui liikmesriik on taotlenud komisjoni sekkumist, võtab komisjon kooskõlas artikli 3 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega või kiireloomulistel juhtudel kooskõlas artikli 3 lõikega 4 otsuse selle kohta vastu kõige rohkem viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.”

järgmisega:

„6. Kui liikmesriik on taotlenud komisjoni sekkumist, võtab komisjon kooskõlas artikli 3 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega või kiireloomulistel juhtudel kooskõlas artikli 3 lõikega 4 otsuse selle kohta vastu hiljemalt viiendal tööpäeval alates taotluse saamise kuupäevast.”

16)	Leheküljel 24 artikli 16 esimeses lõigus

asendatakse

„Kui liidu huvid seda nõuavad, võib komisjon, toimides artikli 3 lõikes 3 sätestatud korras ja III peatüki tingimuste alusel, võtta vastu asjakohased meetmed takistamaks mingi toote importi liitu sel määral suurenenud kogustes ja/või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju.”

järgmisega:

17)	Leheküljel 25 artikli 19 lõikes 1

asendatakse

„1. Kaitsemeetmete kestus peab piirduma ajaga, mis on vajalik märgatava kahju ärahoidmiseks või parandamiseks ja liidu tootjate kohanemise hõlbustamiseks. See aeg ei või olla pikem kui neli aastat, kaasa arvatud ajutiste meetmete kestus.”

järgmisega:

„1. Kaitsemeetmete kestus peab piirduma ajaga, mis on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks või parandamiseks ja liidu tootjate kohanemise hõlbustamiseks. See aeg ei või olla pikem kui neli aastat, kaasa arvatud ajutiste meetmete kestus.”

18)	Leheküljel 25 artikli 19 lõike 2 punktis a

asendatakse

„a)	kaitsemeedet on jätkuvalt vaja märgatava kahju ärahoidmiseks või parandamiseks;”

järgmisega:

„a)	kaitsemeedet on jätkuvalt vaja olulise kahju ärahoidmiseks või parandamiseks;”.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 184

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 11. juuli 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1122, 8. juuli 2015, millega Taani lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tobiapüük tobiavarude majandamispiirkonna 1 liidu vetes	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1123, 8. juuli 2015, millega Taani lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tobiapüük tobiavarude majandamispiirkonna 6 liidu vetes	3
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1124, 8. juuli 2015, millega Taani lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tobiapüük tobiavarude majandamispiirkonna 2 liidu vetes	5
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1125, 10. juuli 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 katsuobushi's (kuivatatud vööttuun) ja teatavas suitsuräimes sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormide osas ( 1 )	7
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1126, 10. juuli 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	11
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1127, 10. juuli 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) II lisa ( 1 )	13
		OTSUSED
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2015/1128, 7. juuli 2015, Rafah piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhi ametisse nimetamise kohta (EU BAM Rafah/1/2015)	16
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2015/1129, 7. juuli 2015, Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) juhi volituste pikendamise kohta (EUPOL COPPS/2/2015)	17
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1130, 10. juuli 2015, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	18
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1131, 10. juuli 2015, millega muudetakse rakendusotsust 2013/505/EL, millega lubatakse kohaldada Prantsuse Vabariigi võetud ajutist meedet ammooniumsoolade kasutamise piiramise kohta tselluloosvatist isolatsioonimaterjalides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artiklile 129 (teatavaks tehtud numbri C(2015) 4470 all) ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1132, 10. juuli 2015, millega kiidetakse heaks Porsche AG vabakäigufunktsioon kui uudne tehniline lahendus sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 ( 1 )	22

Nr	05/TQ104
Liikmesriik	Taani
Kalavaru	SAN/234_1
Liik	Tobiad (Ammodytes spp.)
Piirkond	Tobiavarude majandamispiirkonna 1 liidu veed
Kuupäev	21.5.2015

Nr	06/TQ104
Liikmesriik	Taani
Kalavaru	SAN/234_6
Liik	Tobiad (Ammodytes spp.)
Piirkond	Tobiavarude majandamispiirkonna 6 liidu veed
Kuupäev	6.6.2015

Nr	07/TQ104
Liikmesriik	Taani
Kalavaru	SAN/234_2
Liik	Tobiad (Ammodytes spp.)
Piirkond	Tobiavarude majandamispiirkonna 2 liidu veed
Kuupäev	12.6.2015

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/478 (impordi ühiste eeskirjade kohta) parandused ( ELT L 83, 27.3.2015 )	31


	(1) EMPs kohaldatav tekst