ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 169

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
1. juuli 2015


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, 25. juuni 2015, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

1.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1017,

25. juuni 2015,

mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 173, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 182 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Majandus- ja finantskriisi tõttu on investeeringute maht liidus vähenenud. Pärast jõudmist haripunkti 2007. aastal on investeeringute maht vähenenud ligikaudu 15 %. Eelkõige on investeeringute nappus liidus tingitud liikmesriikide eelarvepiirangute ja aeglaselt taastuva majanduskasvu põhjustatud turu ebakindlusest majanduslike väljavaadete osas. Investeeringute nappus, mis on eriti tõsine kriisist kõige rohkem mõjutatud liikmesriikides, on pärssinud majanduse elavnemist, töökohtade loomist, kasvuväljavaateid pikaajalises perspektiivis ja konkurentsivõimet ning võib seega takistada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” sihtide ja eesmärkide saavutamist. Vaja on suurendada Euroopasse ja kaasaegse teadmistepõhise majanduse taristusse investeerimise atraktiivsust.

(2)

Investeeringute nappusest ja suurenevatest piirkondlikest erinevustest tingitud nõiaringist väljumiseks ning liidu majanduse vastu usalduse suurendamiseks tuleb võtta laiaulatuslikke meetmeid, kusjuures stiimulid investeeringuid soodustava keskkonna loomiseks liikmesriikides võiksid kiirendada majanduse elavnemist. Koos investeeringute rahastamise uue hooga on tulemuslikud ning majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud struktuurireformid ja eelarvepoliitiline vastutus vahend sellise positiivse mõjuringi loomiseks, mille puhul investeerimisprojektid aitavad toetada tööhõivet ja nõudlust ning tagavad SKP lõhe vähenemise ja kasvupotentsiaali jätkusuutliku suurenemise. Liidu konkurentsivõime suurendamise ja investeeringute ligitõmbamise üldstrateegiat peab täiendama liikmesriikide sissemaksetega tugevdatav Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (edaspidi „EFSI”).

(3)

EFSI tööhõivealase mõju suurendamiseks peaksid liikmesriigid jätkama tulemuslike ning majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlike struktuurireformide ja muude algatuste, nagu koolitusprogrammide ja aktiivse tööturupoliitika elluviimist, toetama kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomiseks vajalikke tingimuste teket ning investeerima sihipärasesse sotsiaalpoliitikasse kooskõlas 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketiga. Lisaks peaksid liikmesriigid pakkuma lisategevusi, nagu kohandatud koolitusprogrammid, et sobitada töötajate oskused EFSIst kasu saavate sektorite vajadustega, individuaalselt kohandatud äriteenused ettevõtjatele, et nad oleksid valmis laienema ja rohkem töökohti looma, ning idufirmade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamine.

(4)

G20 on ülemaailmse taristualgatuse raames tunnistanud investeeringute olulisust nõudluse elavdamisel ning majanduskasvu ja tootlikkuse suurendamisel ning on kohustunud looma tingimused investeeringute soodustamiseks.

(5)

Kogu majandus- ja finantskriisi ajal on liit võtnud meetmeid majanduskasvu soodustamiseks, eelkõige aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” algatuste kaudu ning majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kaudu. Ka Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP”) on suurendanud oma rolli investeeringute soodustamisel ja edendamisel liidus, osaliselt kapitali suurendamise teel 2013. aasta jaanuaris. Vaja on täiendavaid meetmeid, et tagada liidu investeerimis- ja makromajanduslike vajaduste piisav rahuldamine, turupõhise likviidsuse tõhus kasutamine ja sellise likviidsuse elujõuliste investeerimisprojektide rahastamisse suunamise ergutamine.

(6)

Ametisseastuv komisjoni president esitas 15. juulil 2014 Euroopa Parlamendile järgmise komisjoni koosseisu poliitikasuunised. Kõnealustes poliitkasuunistes kutsuti üles kaasama „järgmise kolme aasta jooksul avaliku ja erasektori investeeringuteks reaalmajandusse juurde kuni 300 miljardit eurot”, et soodustada investeeringuid töökohtade loomiseks.

(7)

Komisjon esitas 26. novembril 2014 teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (edaspidi „investeerimiskava”), millega kavandati luua EFSI, liidu tasandi läbipaistev portaal investeerimisprojektide jaoks (Euroopa investeerimisprojektide portaal, edaspidi „portaal”) ja investeerimisnõustamise keskus (edaspidi „Euroopa investeerimisnõustamise keskus”) ning milles rõhutati tegevuskava, mille abil kõrvaldada takistused investeerimisel ja kujundada välja siseturg.

(8)

Euroopa Ülemkogu märkis oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes, et „investeeringute suurendamine ja turutõrke käsitlemine Euroopas on suur poliitiline väljakutse” ja et „uus fookus investeeringutel, koos liikmesriikide pühendumusega intensiivistada struktuurireforme ja püüelda majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise suunas, loob aluse majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks Euroopas”. Euroopa Ülemkogu kutsus üles „looma EIP grupis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eesmärgiga mobiliseerida ajavahemikus 2015–2017 uusi investeeringuid summas 315 miljardit eurot” ning kutsus EIP gruppi üles „alustama tegevustega enda rahalisi vahendeid kasutades alates 2015. aasta jaanuarist”. Euroopa Ülemkogu rõhutas samuti, et „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on täienduseks ja lisaks käimasolevatele ELi programmidele ja EIP tavapärasele tegevusele”.

(9)

Komisjon esitas 13. jaanuaril 2015 teatise „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine”, milles täpsustatakse, kuidas ta kavatseb neid nõudeid kohaldada.

(10)

Komisjon teatas 24. juunil 2015, et „piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, tuleks liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas liikmesriigi poolt või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevate riigi tugipankade poolt – EFSIsse või investeerimiskava rakendamiseks loodud valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse käsitada põhimõtteliselt ühekordsete meetmetena nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (4) artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (5) artikli 3 tähenduses”.

(11)

EFSI peaks olema osa terviklikust strateegiast, mille eesmärk on lahendada avaliku ja erasektori investeeringute ebakindlusega seotud probleeme ja vähendada investeerimislünki liidus. Strateegia rajaneb kolmel alusel: mobiliseerida rahalised vahendid investeeringuteks, tagada investeeringute jõudmine reaalmajandusse ja parandada investeerimiskeskkonda liidus. Strateegia peaks stimuleerima konkurentsivõimet ja majanduse elavnemist ning täiendama majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamist kogu liidus. EFSIt tuleks pidada vahendiks, mis täiendab kõiki muid liidus investeerimislünkade vähendamiseks vajalikke meetmeid, ja uute investeeringute stiimuliks, kuna see toimib tagatisfondina.

(12)

Investeerimiskeskkonda tuleks liidus parandada, kõrvaldades investeerimiselt takistused, tagades, et ei esineks diskrimineerimist sõltuvalt sellest, kas tegemist on era- või avaliku sektori projektijuhtimisega, tugevdades siseturgu ja edendades regulatiivset prognoositavust. Teatises „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” tegi komisjon avalduse, et „regulatiivse koormuse kergendamine, säilitades samal ajal sotsiaalse, tervise- ja keskkonnakaitse ning tarbijate valiku kõrge taseme”, on poliitiline prioriteet ning lubas „eeskirjad ümber teha eesmärgiga tagada nende soodne mõju töökohtade loomise ja majanduskasvu kava elluviimisele”. Komisjon ja liikmesriigid peaksid selle ülesande viivitamata käsile võtma. Nii EFSI tegevus kui ka investeeringud kogu liidus tervikuna peaksid sellest täiendavast tööst kasu saama.

(13)

EFSI eesmärk peaks olema aidata lahendada probleeme, mis on seotud selliste strateegiliste, muutusi loovate ja tootlike investeeringute rahastamise ja elluviimisega, millel on suur majanduslik, keskkonnaalane ja ühiskondlik lisaväärtus ning mis aitavad saavutada liidu poliitikaeesmärke, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1287/2013 (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1291/2013 (7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (9). Selle eesmärk peaks olema liidu majanduse kohene hoogustamine ning rahastamisele juurdepääsu parandamine ja ettevõtjate ja teiste üksuste konkurentsivõime suurendamine, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eesmärgiga vähendada töötuse taset ja ergutada majanduskasvu liidus.

Seetõttu peaks EFSI toetama strateegilisi investeeringuid, nagu (kuid mitte ainult) ühist huvi pakkuvad projektid, mille eesmärk on kujundada välja siseturg transpordi, telekommunikatsiooni ja energiataristute sektorites, sealhulgas transpordi- ja energiaühenduste ja digitaristute valdkonnas; laiendada taastuvenergia kasutamist ning suurendada energia- ja ressursitõhusust; arendada ja ajakohastada energiasektorit kooskõlas energialiidu prioriteetidega (sh energiavarustuse kindlus) ning aidata kaasa nimetatud sektorite säästvale arengule ja kasutada ära nende sektorite vahelist võimalikku sünergiat. Need investeeringud peaksid samuti hõlmama ühist huvi pakkuvaid linna- ja maapiirkondade arengu ja sotsiaalvaldkondade projekte ning keskkonna ja loodusvarade valdkonna projekte, samuti projekte, mis tugevdavad liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendavad ühiskondlikku kasu ning innovatsiooni, teadust ja tehnoloogiaarengut käsitlevate poliitikavaldkondade majandusliku ja tööstusliku potentsiaali paremat kasutamist, sealhulgas teadustaristut ning katse- ja tutvustusrajatisi, samuti inimkapitali, kultuuri ja tervist. Turupõhised stiimulid ja EFSI pakutav täiendavus peaksid tagama selle, et EFSI keskendub ilma mingi eelneva sektoripõhise või piirkondliku jaotuseta ühiskondlikult ja majanduslikult elujõulistele projektidele, et eelkõige tegeleda suurte investeeringuvajaduste või turutõrgetega.

Samal ajal peaks EFSIst olema võimalik toetada keskkonnaalaselt mõistlikke projekte ning tuua kasu suure kasvupotentsiaaliga tööstusharudele ja tehnoloogiatele ning toetada üleminekut rohelisele, säästvale ja ressursitõhusale majandusele. Liidu praeguste investeerimisraskuste ületamisega ja piirkondlike erinevuste vähendamisega peaks EFSI aitama tugevdada liidu konkurentsivõimet, teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali, majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning toetada stabiilsete ja õiglaselt tasustatud töökohtade loomisega energia- ja ressursitõhusat üleminekut, sh üleminekut taristute puhul jätkusuutlikule, taastuvenergial põhinevale ringmajandusele. EFSI peaks keskenduma mis tahes suurusega projektidele, mis edendavad kvaliteetsete töökohtade loomist, lühiajalist, keskpikka ja pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet, eelkõige suurima täiendväärtusega projektide puhul, aidates nii kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 9 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 3. Käesolevas määruses sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peaks EFSI aitama kaasa ELi toimimise lepingu artiklites 170, 173 ja 179 ning artikli 194 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

(14)

EFSI peaks toetama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna projekte. EFSI raames toetatavate investeeringutega tuleks aidata edendada olemasolevaid liidu programme ja poliitikavaldkondi ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” sihtide ja eesmärkide saavutamist. Need peaksid toetama 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogu järelduste rakendamist.

(15)

EFSI peaks toetama energiasektori arendamise projekte. Oma teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” rõhutas komisjon energiatõhususe kui omaette energiaallika tähtsust ning märkis selgelt, et EFSI „võimaldab hoonete renoveerimisse tehtud suuri investeeringuid võimendada”. On mööndud, et investeeringud energiatõhususse loovad 2020. aastaks kuni kaks miljonit töökohta, ja võimalik, et 2030. aastaks veel kaks miljonit töökohta. Et tagada EFSI eesmärgi saavutamine, milleks on erainvesteeringute võimendamine, töökohtade loomine, vastupidava majandusarengu edendamine ja makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamine, on vaja eelkõige keskenduda energiatõhususele. EFSI peaks toetama projekte vastavalt liidu sihteesmärkidele energeetika, kliima ja tõhususe valdkonnas, mis sätestati strateegias „Euroopa 2020” ning kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 ja mille eesmärk on saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid.

(16)

EFSI peaks toetama transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamise projekte. EFSI toetus transporditaristule peaks aitama saavutada määruste (EL) nr 1315/2013 ja (EL) nr 1316/2013 eesmärke, luues uue või pakkudes puuduoleva taristu, aga ka kaasajastades ja taastades olemasolevaid rajatisi, võimaldades selles valdkonnas teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sünergiat andvatele projektidele, millega tugevdatakse seost transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite vahel, ning samuti aruka ja jätkusuutliku linnatranspordi projektidele.

(17)

EFSI peaks pakkuma rahalist toetust kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Paremast juurdepääsust rahastamisele peaksid saama kasu eelkõige VKEd, sealhulgas idufirmade ja akadeemiliste võrsefirmade loomiseks, sotsiaalmajandusettevõtted ja mittetulundusühendused.

(18)

EFSI peaks toetama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendamise ja kasutuselevõtmise projekte, sealhulgas ühist huvi pakkuvaid projekte, mille eesmärk on kujundada välja telekommunikatsiooni ja digitaristu siseturg.

(19)

EFSI peaks toetama keskkonna- ja ressursitõhususe valdkonna projekte, sealhulgas loodusvarade valdkonnas.

(20)

EFSI peaks toetama inimkapitali, kultuuri ja tervise valdkonna projekte, sealhulgas hariduse, koolituse, IKT-oskuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamise valdkonna projekte ning kultuuri- ja loomemajanduse, turismi- ja sotsiaalvaldkonna projekte. Nendesse valdkondadesse investeerimine peaks toimuma tervikliku lähenemisviisi alusel, austades kõigil juhtudel asjakohaselt hariduse ja kultuuri olemuslikku väärtust.

(21)

Paljud VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad kogu liidus vajavad abi turupõhise rahastamise ligitõmbamisel, eelkõige suurema riskiga investeeringute puhul. EFSI peaks aitama kõnealustel üksustel lahendada probleeme, mis on seotud kapitalipuuduse ning turutõrgete ja finantsvaldkonna killustatusega, mis põhjustavad liidus ebavõrdseid konkurentsitingimusi, ning võimaldab seega EIP-l ja Euroopa Investeerimisfondil (edaspidi „EIF”) ning liikmesriikide tugipankadel või finantseerimisasutustel, investeerimisplatvormidel või -fondidel teha otseseid ja kaudseid kapitalisüste, samuti anda tagatisi kõrgekvaliteedilistele laenude väärtpaberistamistele ning muudele toodetele, mille puhul järgitakse EFSI eesmärke.

(22)

EFSI tuleb luua EIP raames. EFSI tegevus VKEde, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute ning muude üksuste rahastamisel peab toimuma peamiselt EIFi kaudu.

(23)

EFSI peaks toetama erinevaid finantstooteid, sealhulgas omakapitali, võlga ja tagatisi, et paremini vastata konkreetse projekti vajadustele. Selline lai tootevalik peaks võimaldama EFSI-l kohaneda turu vajadustega, edendades ühtlasi erainvesteeringuid projektidesse. EFSI ei tohiks asendada erasektoripoolset turupõhist rahastamist või liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste pakutavaid tooteid, vaid peaks soodustama erasektoripoolset rahastamist, kõrvaldades turutõrked, et tagada avaliku sektori rahaliste vahendite kõige tõhusam ja strateegilisem kasutamine, ning peaks toimima ühtekuuluvuse jätkuva edendamise vahendina kogu liidus.

(24)

Et kaitsta paremini liidu kaasrahastatud algatusi ning saada nendest kaubanduslikku ja majanduslikku kasu, peaksid EFSI projektides osalejad võimaluse korral järgima aastate 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020”, mis on loodud määrusega (EL) nr 1291/2013, sätestatud nõudeid projektitulemuste kasutamise ja levitamise kohta, sh nende intellektuaalomandiõigusliku kaitse kohta.

(25)

EFSI mõju töökohtade loomisele ja võimaluse korral nende kvaliteedile tuleks süstemaatiliselt jälgida iga-aastase koondhinnangu koostamisega käesoleva määruse alusel toetatavate EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemuste ja mõju kohta.

(26)

EFSI peaks tagama täiendavuse, aidates kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning toetades toiminguid, mida EIP ja EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil ei oleks üldse või samas ulatuses saadud ilma EFSI toetuseta ellu viia ajavahemikul, mil on võimalik kasutada käesoleva määrusega loodavat tagatist (edaspidi „ELi tagatis”). Selleks peaks EFSI keskenduma üldjuhul projektidele, mille riskiprofiil on kõrgem kui EIP tavatoimingutega toetatud projektidel.

(27)

EFSI peaks keskenduma investeeringutele, mis eeldatavalt on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised, nagu kinnitab liidu standarditele vastav kulude ja tulude analüüs. Samal ajal peaksid investeeringud vastama teatavatele EFSIst rahastamise nõuetele.

(28)

EFSI peaks keskenduma investeeringutele, mille tavaline risk on üldjuhul suurem kui EIP tavatoimingute puhul, kuid mis on samal ajal kooskõlas liidu poliitikaga, sealhulgas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga, ning vastavad samal ajal teatavatele EFSIst rahastamise nõuetele.

(29)

EFSI jaoks tuleks näha ette sobiv juhtimisstruktuur, mille toimivus peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine. Juhtimisstruktuur peaks koosnema juhatusest, tegevdirektorist ja investeeringute komiteest. See ei tohiks minna vastuollu EIP otsuste tegemisega ega seda häirida ning see ei tohiks asendada EIP juhtorganeid. Juhatus peaks eelkõige kehtestama EFSI strateegilised suunad ja EFSI toimimiseks vajalikud eeskirjad. Tegevdirektor peaks vastutama EFSI igapäevase juhtimise eest ja valmistama ette investeeringute komitee kohtumisi.

(30)

Investeeringute komitee peaks tegema otsuseid ELi tagatise kasutamise kohta võimalike projektide puhul ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste või investeerimisplatvormidega teostatavate toimingute puhul läbipaistval ja sõltumatul viisil. Investeeringute komiteesse peaksid kuuluma kaheksa sõltumatut eksperti, kellel on ulatuslikud eksperditeadmised, nagu on kirjeldatud käesolevas määruses, ning tegevdirektor. Investeeringute komitee peaks andma aru juhatusele, kes peaks teostama järelevalvet EFSI eesmärkide saavutamise üle ning pidevalt jälgima seda, et investeeringute komitee liikmed täidaksid neile käesoleva määrusega pandud kohustusi.

(31)

Selleks et EFSI saaks toetada investeeringuid, peaks liit andma ELi tagatise, mis ei tohiks kunagi ületada 16 000 000 000 eurot. Portfellipõhise andmise korral peaks sõltuvalt instrumendi liigist (nt võlg, omakapital või tagatised) kohaldama tagatise ulatuse suhtes ülempiiri, mida kajastatakse protsendina täitmata kulukohustuste portfelli mahust. Prognoositakse, et tagatise kombineerimisel EIP eraldatava 5 000 000 000 euroga peaks EFSI toetus võimaldama teha täiendavaid EIP ja EIFi investeeringuid 60 800 000 000 euro ulatuses. Kõnealused 60 800 000 000 eurot, millel on EFSI toetus, peaksid võimaldama teha kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast liidus täiendavaid investeeringuid kokku 315 000 000 000 euro ulatuses. Investeerimiskava mõju suurendamiseks on soovitatav liikmesriikide osalus selle rakendamises. Tagatised, mis on antud projektidele, mis on viidud lõpule ilma tagatist realiseerimata, peaksid olema kasutatavad uute toimingute tagamiseks.

(32)

Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandes tuleks täpsustada, kas EFSI saavutab oma eesmärke ja kas liidus investeeringute toetamise sihtotstarbeline kava on põhjendatud. Eelkõige tuleks aruandes anda hinnang käesolevas määruses sätestatud üldeesmärkide saavutamise kohta ja erakapitali mobiliseerimise kohta ning hinnata EFSI pakutavat täiendavust, EFSI toetatud toimingute riskiprofiili ja EFSI makromajanduslikku mõju, sealhulgas mõju majanduskasvule ja tööhõivele. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud, peaks komisjon, kui see on asjakohane, esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et määrata eelkõige kindlaks uus investeerimisperiood, mis tagab investeeringute jätkumise ja vajamineva rahastamise. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et EFSI ei saavuta talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine ei ole põhjendatud, peaks komisjon, kui see on asjakohane, esitama ettepaneku EFSI tegevuse tõrgeteta lõpetamise tagamiseks, säilitades samal ajal ELi tagatise käesoleva määruse kohaselt juba heaks kiidetud toimingutele.

(33)

EIP rahastab EFSI toiminguid oma turuemissioonide kaudu. Euroopa Keskpank on teatanud oma otsusest lisada EIP võlakirjad oma avaliku sektori ostukava kohaselt ostukõlblike võlakirjade nimekirja.

(34)

Selleks et võimalikult lühikese ajaga saavutada algseks eesmärgiks seatud 315 000 000 000 eurot, peaksid liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused ning investeerimisplatvormid ja -fondid ELi tagatise toel etendama olulist rolli elujõuliste projektide väljaselgitamisel, arendamisel ja, kui see on asjakohane, nende ühendamisel ning potentsiaalsete investorite kaasamisel. Sellega seoses peaks olema võimalik luua mitut riiki hõlmavaid platvorme piiriüleste projektide või mitut liikmesriiki hõlmava projektide rühma edendamiseks.

(35)

Investeerimisplatvormid võivad, kui see on asjakohane, koondada kaasinvesteerijaid, avaliku sektori asutusi, eksperte, haridus-, koolitus- ja teadusasutusi, asjaomaseid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna esindajaid ning muid liidu, liikmesriikide ja piirkondade tasandil tegutsevaid asjaosalisi isikuid.

(36)

Et veelgi suurendada EFSI vahendeid, peaks selles osalemine olema avatud kolmandatele isikutele, sealhulgas liikmesriikidele. Juhatuse nõusolekul peaksid ka muud kolmandad isikud, nagu piirkondade omavalitsused, liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused, liikmesriikide omandis olevad või nende kontrollitavad piirkondlikud pangad või avalik-õiguslikud asutused, erasektori üksused ja liiduvälised üksused saama teha otsese sissemakse EFSIsse. Kolmanda isiku osalemine EFSIs ei tohiks sellele kolmandale isikule anda kohta juhatuses ega mingit muud õigust seoses EFSI juhtimisstruktuuriga.

(37)

Käesolev määrus ei tohiks takistada liidus projekte haldavatel üksustel seada sisse või tõhustada koostööd kolmandatest riikidest partneritega.

(38)

EFSI-l peaks olema võimalus toetada erasektori fondistruktuure, nagu Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (edaspidi „ELTIFid”). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/760 (10) nõuetele vastavad ELTIFid keskenduvad pikaajalise vara liikidele, mis võimaldab neil mängida oma rolli, pakkudes täiendavat vahendit avaliku sektori või era- ja avaliku sektori investeeringute pakkumiseks majandusele laiemalt. Oma investeerimispoliitika tõttu on ELTIFitel võimalik täita neile ettenähtud rolli esmatähtsa vahendina investeerimiskava elluviimisel. Komisjon peaks pidama esmatähtsaks protsesse, mis on seotud ELTIFite poolt EIPst rahastamise saamise taotlustega, ja neid protsesse optimeerima.

(39)

Kolmandatel isikutel peaks olema võimalik kaasrahastada projekte koos EFSIga projektipõhiselt või investeerimisplatvormide kaudu.

(40)

Et mobiliseerida investeeringuid nii liikmesriikide kui ka piirkondade tasandil, peaks EIP-l olema võimalik anda ELi edasitagatise alusel tagatist liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele või -fondidele, püüdes võimaluse korral saavutada kapitalitoetust. Selliseid toiminguid tuleks käsitada EFSI toimingutena.

(41)

Võttes arvesse üldist eesmärki tagada investeeringuid soodustav regulatiivne keskkond ning arvestades, et taristuvara puhul esineb vähe probleeme makseviivituste ja sissenõudmisega ning et taristuprojektide rahastamist võib pidada võimaluseks mitmekesistada institutsionaalsete investorite varaportfelle, tuleks taristuinvesteeringute käsitlus, nagu see on usaldatavuse järelevalvet käsitlevates asjakohastes liidu õigusaktides praegu sätestatud, uuesti läbi vaadata.

(42)

EFSI peaks täiendama toimivaid piirkondlikke, riiklikke ja liidu programme ning EIP praegusi toiminguid ja tegevust. Selles kontekstis tuleks julgustada kõikide olemasolevate ja eraldatud liidu vahendite täielikku kasutamist vastavalt kehtivatele nõuetele. Tingimusel et täidetud on kõik asjaomased kõlblikkuskriteeriumid, peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada igat liiki liidu rahastamist, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, mis on kaetud ELi tagatisega, ja toetada oma tugipanku või finantseerimisasutusi, investeerimisplatvorme või -fonde. Kõnealuse lähenemisviisi paindlikkus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama ära investorite kaasamise potentsiaali EFSIst toetavate investeeringute valdkondades.

(43)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamiseks, millel on ELi tagatis, järgides nende fondide suhtes kohaldatava õigusraamistiku eesmärke, põhimõtteid ja nõudeid ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 (11) ning partnerluslepinguid. Komisjon peaks saama anda juhiseid selle tagamiseks, et liidu instrumentide ja EIP rahastamise kombineeritud kasutamine ELi tagatise raames võimaldaks asjakohasel määral täiendavust ja sünergiat.

(44)

Võttes arvesse kiireloomuliste meetmete vajadust liidus, võivad EIP ja EIF olla 2015. aastal ja kuni käesoleva määruse jõustumiseni, EFSI lepingu sõlmimiseni ning investeeringute komitee kõigi liikmete ja tegevdirektori esmakordse ametissenimetamiseni rahastanud täiendavaid projekte, mis jäävad väljapoole nende tavapärast profiili. Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud meetmetest saadav kasu oleks võimalikult suur, peaks olema võimalik kasutada ELi tagatist selliste täiendavate projektide puhul juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud sisulistele kriteeriumidele.

(45)

EFSI toetatavaid EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid tuleks jätkuvalt teha EIP kehtestatud nõuete ja korra, sh asjakohaste kontrollimeetmete ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks võetud meetmete kohaselt, kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) asjaomaste nõuete ja menetlustega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel 27. oktoobril 2003 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega.

(46)

Tuletades meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 319 kohaselt rajaneb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus oluliselt kontrollikoja audititel, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tagada ELi toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud kontrollikoja auditeerimisõiguse täielik järgimine.

(47)

EIP peaks korrapäraselt hindama EFSI toetatavaid toiminguid ning nendest aru andma, et hinnata nende asjakohasust, tulemusi ja mõju, sealhulgas nende täiendavust ja lisaväärtust, ning teha kindlaks aspektid, millega saab tulevasi tegevusi tõhustada. Sellised hindamised ja aruanded tuleks avalikustada ning need peaksid toetama vastutust ja jätkusuutlikkuse analüüsi.

(48)

Investeeringute komitee peaks investeerimissuuniste ja muude käesoleva määruse kohaste nõuete rakendamisel võtma täielikult arvesse vajadust hoida ära igasugune diskrimineerimine, eelkõige seoses juurdepääsu tagamisega puudega inimeste jaoks. Investeeringute komitee peaks eelkõige võtma arvesse soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamist.

(49)

EFSI kaudu tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kõrval tuleks luua Euroopa investeerimisnõustamise keskus. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks andma olulist tuge projektide arendamiseks ja ettevalmistamiseks kogu liidus, kasutades ära komisjoni, EIP, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi. Tuleks luua ühtne kontaktpunkt küsimustes, mis on seotud investeeringute tehnilise abiga liidus, ja tõhustada tuleks projektide arendajatele kohalikul tasandil antavat tehnilist abi. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse uusi teenuseid tuleks osutada lisaks liidu muude programmide raames juba pakutavatele teenustele, mõjutamata mingilgi viisil kõnealuste programmide raames antava toetuse taset ja mahtu. Kõnealuste täiendavate teenuste jaoks tuleks ette näha piisavad rahalised vahendid. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks andma avaliku sektori projektide arendajatele tasuta ekspertnõu, et tagada õiglane juurdepääs EFSI rahastamisele kogu liidus. Võimaluse korral peaks Euroopa investeerimisnõustamise keskus tegema tihedat koostööd sarnaste riigi, piirkonna või riigi tasandist madalama tasandi struktuuridega. Tasudele, mida võetakse VKEdelt tehnilise abi eest, mida Euroopa investeerimisnõustamise keskus osutab lisaks olemasolevatele liidu programmidele, tuleks seada ülemmäär, milleks on üks kolmandik nende kuludest. Samuti peaks EIP esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile 1. septembriks 2016 ja seejärel igal aastal aruande Euroopa investeerimisnõustamise keskuse saadud tasude ja osutatud teenuste kohta, et võimaldada tulemuslikult hinnata rahastamisvajadusi 20 000 000 euro suuruse iga-aastase ülemmäära piires.

(50)

Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks eelkõige tuginema niisuguste olemasolevate programmide headele tavadele nagu ELENA (Euroopa kohaliku energia abivahend), EEEF (Euroopa energiatõhususe fond), JEREMIE (ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks), JASPERS (Euroopa piirkondades ühisabi projektide toetamise algatus), JESSICA (Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele) ja JASMINE (Euroopa mikrokrediidiasutuste toetamise ühisalgatus).

(51)

EIP-le antava ELi tagatisega seotud riskide katmiseks tuleks luua tagatisfond (edaspidi „tagatisfond”). Tagatisfond tuleks luua järkjärguliste maksetega liidu üldeelarvest. Lisaks tuleks tagatisfondi täiendada ka selliste projektide tuludest, mis on saanud EFSI toetust, ja summadest, mis on sisse nõutud makseviivitusega võlgnikelt, kui tagatisfond on juba EIP-le tagatise välja maksnud. Kõik tagatisfondi ülejäägid, mis tulenevad sihtsumma korrigeerimisest või tasudest, mis ületavad sihtsummat pärast ELi tagatise täielikku taastamist kuni selle algse summani, milleks on 16 000 000 000 eurot, tuleks sihtotstarbelise sisetuluna tagastada liidu üldeelarvesse, et täiendada kõiki eelarveridasid, mida võidi kasutada vahendite tagatisfondi ümberpaigutamise allikana.

(52)

Tagatisfond peaks tagama liidu üldeelarvele likviidsuspuhvri EFSI eesmärkide saavutamisel tekkinud kahjumi katteks. Kogemused seoses EFSIst toetatavate investeeringute laadiga osutavad, et tagatisfondis olevad vahendid peaksid moodustama 50 % ELi tagatiste kui kohustuste kogumahust.

(53)

Kõik tagatisfondi tehtavad maksed ja EFSI tegevusega seotud eelarvealased otsused peaksid olema täiel määral kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku tingimustega ning Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid need heaks kiitma iga-aastase eelarvemenetluse raames.

(54)

Toetuse osaliseks rahastamiseks liidu üldeelarvest tuleks vähendada raamprogrammi „Horisont 2020” ja määrusega (EL) nr 1316/2013 ette nähtud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketti.

(55)

Liidus on märkimisväärne arv majanduslikus ja tehnilises mõttes potentsiaalselt elujõulisi projekte, mida ei ole rahastatud selliste projektidega seotud kindlusetuse ja läbipaistmatuse tõttu. Sageli on see tingitud sellest, et erainvestorid ei ole projektidest teadlikud või neil ei ole piisavalt teavet investeerimisriskide, sh regulatiivsete riskide hindamiseks. Komisjon peaks EIP toetusel aitama kaasa praeguste ja tulevaste, investeerimiseks sobilike projektide läbipaistva portaali loomisele liidus (edaspidi „Euroopa investeerimisprojektide portaal”). Portaal peaks tagama, et teave investeerimisprojektide kohta avalikustatakse korrapäraselt ja struktureeritud viisil, et tagada investoritele juurdepääs läbipaistvale ja usaldusväärsele teabele, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladuste kaitset.

(56)

Liikmesriikidel peaks koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutustega olema võimalik osaleda portaali loomises ja haldamises, sealhulgas edastades komisjonile teavet nende territooriumil teostatavate investeerimisprojektide kohta. Enne portaali töö alustamist peaks komisjon EIP osalusel pidama asjakohaseid konsultatsioone liikmesriikide, ekspertide ja sidusrühmadega projektide portaali kandmise põhimõtete ja suuniste üle, sealhulgas viisi üle, kuidas hoida ära riigi julgeolekut ohustada võivate projektide avalikustamine, ning avalikustamiseks kasutatava üksikprojekti käsitleva teabe vormi üle.

(57)

Portaal peaks kogu liidust hõlmama projekte investorite tähelepanu äratamise ja teabe jagamise eesmärgil. Võimalik peaks olema hõlmata projekte, mida saab täielikult rahastada erasektorist või muude liidu või riigi tasandi instrumentide abil. Projekti lisamine portaali ei peaks tähendama selle toetamist avalikust sektorist liidu või riigi tasandil, kuid ei peaks seda ka välistama.

(58)

Selleks et tagada aruandekohustus Euroopa kodanike ees, peaks EIP korrapäraselt esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid EFSI edusammude, mõju ja toimingute kohta, eelkõige seoses EFSI raames tehtud toimingute täiendavusega, võrreldes EIP tavatoimingute, sh eritegevusega. Euroopa Parlamendi taotluse korral peaksid juhatuse eesistuja ja tegevdirektor osalema kuulamistel ja vastama kindlaksmääratud aja jooksul küsimustele. Komisjon peaks andma regulaarselt aru tagatisfondi olukorra kohta.

(59)

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse II lisas sätestatud investeerimissuuniste mitteolemuslike osade kiiret ja paindlikku kohandamist liidu või selle osade turutingimuste ja investeerimiskeskkonnaga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuste investeerimissuuniste asjakohaseid osasid ühtki suuniste punkti tervikuna välja jätmata. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse näitajate tulemustabel, mida investeeringute komitee peab kasutama selleks, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. Võttes arvesse EFSI ainulaadset olemust ja EIP keskset rolli selle ülesehituses, on asjakohane, et komisjon peab EIPga tihedat dialoogi tulemustabeli vastuvõtmise ning investeerimissuuniste ja tulemustabeli mis tahes kohandamise kontekstis. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(60)

EFSI ainulaadsed omadused nõuavad erakordsete jõupingutuste tegemist niisuguste delegeeritud õigusaktide jõustamiseks, millega esimest korda kehtestatakse tulemustabel. Samal ajal tuleks tagada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 290 lõikega 2 käesolevas määruses ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuväidete esitamise õiguse tulemuslikkus. Seetõttu peaks tulemustabelit esimest korda kehtestavale delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaeg olema erandkorras kolm nädalat, mida saab Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada kolme nädala võrra. Delegeeritud õigusakti edastamise kuupäeva puhul peaks komisjon võtma arvesse kõnealust vastuväidete esitamise tähtaega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu menetlusi.

(61)

EIP tasude põhimõtteid järgides tuleks EFSI toimingute tasude suuruse puhul võtta nõuetekohaselt arvesse turutõrkeid ja -lünki ning vajadust stimuleerida täiendavaid investeeringuid. EFSI tulud, mis on seotud ELi tagatisega, peaksid aitama kaasa ELi tagatise eelarvelisele toetamisele.

(62)

Komisjon ja EIP peaksid sõlmima lepingu, milles täpsustatakse käesolevas määruses EFSI haldamiseks sätestatud tingimusi. Kõnealune leping ei tohiks riivata liidu seadusandja, eelarvepädevate institutsioonide ega EIP pädevust vastavalt aluslepingutes sätestatule ning peaks seetõttu piirduma küsimustega, mis on peamiselt tehnilist ja halduslikku laadi ning mitteolemuslikud, kuid on siiski vajalikud EFSI tõhusaks rakendamiseks.

(63)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt toetada investeeringuid liidus ja tagada üksustele parem juurdepääs rahastamisele, ei suuda liikmesriigid piiratud rahastamise tõttu investeeringute puhul piisavalt saavutada, sest liikmesriikide fiskaalvõimekus investeeringute rahastamiseks on erinev, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), ELi tagatis ja ELi tagatisfond. Lisaks luuakse käesoleva määrusega Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks nähakse käesoleva määrusega ette, et komisjon sõlmib Euroopa Investeerimispangaga (EIP) EFSIt ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse toimimist käsitlevad lepingud.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „EFSI leping”– õiguse instrument, millega komisjon ja EIP täpsustavad EFSI haldamiseks käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

2)   „Euroopa investeerimisnõustamise keskuse leping”– õiguse instrument, millega komisjon ja EIP täpsustavad Euroopa investeerimisnõustamise keskuse haldamiseks käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

3)   „liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused”– kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt kesksel, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegeleda arenguga või edendustegevusega;

4)   „investeerimisplatvormid”– eriotstarbelised vahendid, hallatavad kontod, lepingupõhised kaasrahastamise või riskijagamise kokkulepped või mis tahes muud kokkulepped, mille kaudu üksused suunavad finantsvahendeid mitmesuguste investeerimisprojektide rahastamiseks ning mis võivad hõlmata järgmist:

a)

riigi tasandi või sellest madalama tasandi platvormid, mis koondavad eri investeerimisprojekte teatava liikmesriigi territooriumil;

b)

mitut riiki hõlmavad või piirkondlikud platvormid, mis koondavad teatava geograafilise piirkonna projektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist;

c)

valdkondlikud platvormid, mis koondavad teatava sektori investeerimisprojekte;

5)   „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” või „VKEd”– komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (12) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

6)   „väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad”– ettevõtjad, kellel on kuni 499 töötajat ja kes ei ole VKEd;

7)   „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad”– ettevõtjad, kellel on kuni 3 000 töötajat ja kes ei ole VKEd ega väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad;

8)   „täiendavus”– täiendavus vastavalt artikli 5 lõike 1 kohasele määratlusele.

II   PEATÜKK

EUROOPA STRATEEGILISTE INVESTEERINGUTE FOND

Artikkel 3

Eesmärk

EFSI eesmärk on EIP riskivõtmisvõime suurendamise teel toetada liidus

a)

investeeringuid;

b)

paremat juurdepääsu rahastamisele kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Artikkel 4

EFSI lepingu tingimused

1.   Komisjon sõlmib kooskõlas käesoleva määruse nõuetega EIPga lepingu EFSI haldamiseks ja ELi tagatise andmiseks.

2.   EFSI leping sisaldab eelkõige järgmise sisuga sätteid:

a)

EFSI moodustamine, sealhulgas:

i)

EFSI moodustamine EIP hallatava, ent eraldiseisva, selgelt identifitseeritava ja läbipaistva rahastuna, mida peetakse erikontona, mille toimingud on selgelt eristatavad EIP muudest toimingutest;

ii)

EIP poolt EFSI kaudu antava rahalise toetuse suurus, mis ei ole väiksem kui 5 000 000 000 eurot tagatiste või rahana, ning selle andmise tingimused;

iii)

EIP poolt EFSI kaudu EIFile antavate rahaliste vahendite või tagatiste tingimused;

iv)

ELi tagatise raames toimingutega seotud tasud, mis peavad olema kooskõlas EIP üldise tasude poliitikaga;

b)

EFSI juhtimise korraldus vastavalt artiklile 7, ilma et see piiraks kohaldamast ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 5) Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta (edaspidi „EIP põhikiri”), sealhulgas:

i)

juhatuse koosseis ja liikmete arv;

ii)

säte, mille kohaselt juhatab juhatuse koosolekuid komisjoni esindaja;

iii)

säte, mille kohaselt teeb juhatus otsuseid konsensuse alusel;

iv)

tegevdirektori ja tema asetäitja ametissenimetamise kord, nende töötasu ja töötingimused kooskõlas EIP personalieeskirjaga ning nende ametikohal nende asendamise tingimused ja kord ning aruandluse kord, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist;

v)

investeeringute komitee liikmete ametissenimetamise ja ametist vabastamise kord, nende töötasu ja töötingimused ning investeeringute komitees toimuva hääletamise kord, täpsustades kvoorumi ja eraldades igale liikmele ühe hääle;

vi)

nõue, et juhatus ja investeeringute komitee võtaksid vastu oma töökorra;

vii)

nõue, et käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad lõplikult heaks kiitma EIP juhtorganid vastavalt EIP põhikirjale;

viii)

sätted võimalike huvide konfliktide vältimise ja lahendamise kohta;

c)

ELi tagatis, mis on tingimusteta ja tagasivõetamatu EIP-le antav tagatis, mis realiseeritakse esimesel nõudmisel, sealhulgas:

i)

kooskõlas artikliga 11 üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta, sealhulgas tagatise ulatuse reguleerimine ja eri liiki finantsinstrumentide portfellidele antava tagatise kindlaksmääratud ulatus;

ii)

nõuded, mille kohaselt riskide võtmise eest saadav tasu tuleb jaotada EFSI osamakseid tegevate isikute vahel proportsionaalselt nende osakaaluga riskide võtmisel ning et liidule riskitasu maksmine ja ELi tagatiste väljamaksmine toimub õigeaegselt ja alles pärast riskitasude ja toimingutest tekkinud kahjumi tasaarvestamist;

iii)

kooskõlas artikliga 9 ELi tagatise kasutamist reguleerivad nõuded, sealhulgas maksete tegemise tingimused, nagu täpne ajakava, maksmisele kuuluvatelt summadelt arvestatavad intressid ja vajalikud likviidsusnõuded;

iv)

sätted ja menetlus, mis on seotud nõuete sissenõudmisega, mis artikli 11 lõike 5 kohaselt usaldatakse EIP-le;

d)

investeeringute komitees sellise ELi tagatise kasutamise heakskiitmise kord, mis antakse üksikutele projektidele või investeerimisplatvormide või -fondide või liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste toetuseks kooskõlas käesoleva määrusega ja eelkõige selle artikli 7 lõikega 12 ja artikli 9 lõikega 5, selle II lisaga ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

e)

investeerimisettepanekute esitamise ja nende jaoks ELi tagatise kasutamise heakskiitmise kord, sealhulgas:

i)

investeeringute komiteele investeerimisettepanekute edastamise kord;

ii)

sätted teabe kohta, mis tuleb esitada investeerimisettepanekute esitamisel investeeringute komiteele;

iii)

nõue, mille kohaselt ELi tagatise kasutamiseks tehtud investeerimisettepanekute esitamise ja heakskiitmise kord ei mõjuta EIP otsuste tegemise korda, mis on sätestatud EIP põhikirjas ning eelkõige selle artiklis 19;

iv)

sätted, mis täpsustavad käesoleva määruse artiklile 24 vastavaid üleminekusätteid, eelkõige seda, kuidas kaetakse EIP poolt selles artiklis osutatud ajavahemikul heakskiidetud toimingud ELi tagatisega;

f)

EFSIt käsitlev aruandlus, seire ja vastutus, sealhulgas:

i)

EIP-le pandud kohustus anda asjakohasel juhul koostöös EIFiga aru oma toimingutest vastavalt artiklile 16;

ii)

EFSIga seotud finantsaruandluskohustused;

iii)

auditeerimisnormid ja pettusevastased normid vastavalt artiklitele 20 ja 21;

iv)

peamised tulemusnäitajad, eelkõige ELi tagatise kasutamise, artiklites 6 ja 9 ning II lisas sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmise, erakapitali kaasamise ja EFSI makromajandusliku mõju kohta, sealhulgas mõju kohta investeeringute toetamisele;

g)

vastavalt artiklile 18 EFSI toimimise hindamine;

h)

EFSI kommunikatsiooni- ja edendusstrateegia;

i)

kord ja tingimused EFSI lepingu muutmiseks komisjoni või EIP algatusel, sealhulgas kohustus anda lepingu muutmisest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

j)

muud haldus- või organisatsioonilised tingimused, mida on vaja EFSI haldamiseks, tingimusel et need võimaldavad ELi tagatise nõuetekohast kasutamist;

k)

liikmesriikide poolt tagatiste või raha vormis, või muude kolmandate isikute puhul üksnes raha vormis, EFSIsse sissemaksete tegemise kord, millega ei anta kõnealustele liikmesriikidele või muudele kolmandatele isikutele õigust osaleda juhatuse otsuste tegemises ega hääletustel.

3.   EFSI lepinguga nähakse samuti ette, et

a)

EIFi poolt läbiviidavaid EFSI tegevusi juhivad EIFi juhtorganid;

b)

EIFi poolt läbiviidavate EFSI tegevuste suhtes kohaldatakse artikli 16 kohaseid aruandlusnõudeid;

c)

käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute pealt liidule ette nähtud tasu makstakse välja pärast seda, kui ELi tagatise realiseerimise tõttu toimuvad maksed ning järgnevad kulud on maha arvatud, kooskõlas artikli 9 lõikega 6 ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse lepinguga.

Artikkel 5

Täiendavus

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „täiendavus” EFSI toetust toimingutele, millega kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mida EIP või EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil ei oleks üldse või samas ulatuses saavutatud ilma EFSI toetuseta ajavahemikul, mil on võimalik kasutada ELi tagatist. EFSIst toetatud projektidel on üldjuhul EIP tavatoimingutega toetatud projektidega võrreldes kõrgem riskiprofiil ning EFSI portfelli üldine riskiprofiil on kõrgem EIP tavapärase investeerimispoliitika kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist toetatud investeeringute portfelli riskiprofiilist.

EFSIst toetatud projekte, millega püütakse luua töökohti ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, peetakse täiendavateks, kui nad kätkevad endas riske, mis on iseloomulikud EIP eritegevusele, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõtetes.

EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks.

2.   Kooskõlas II lisas esitatud investeerimissuunistega kohandab juhatus projektide koosseisu sektorite ja liikmesriikide järgi, olles selleks pidevalt jälginud liikmesriikide turutingimuste ja investeerimiskeskkonna arengut, et aidata kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, sealhulgas finantsvaldkonna killustatusest põhjustatud probleeme. Kõnealuse kohandamise käigus väldib juhatus vajalikust riskantsemat lähenemisviisi.

Kui riskitase seda nõuab, kasutatakse EIP eritegevust käesoleva määruse raames ulatuslikumalt kui enne selle jõustumist. See kehtib eelkõige niisuguste liikmesriikide suhtes, kus EIP eritegevust ei ole kasutatud või on kasutatud ainult erandkorras enne käesoleva määruse jõustumist, et võimaldada täiendavate toimingute ja projektide elluviimist ning täiendavat rahastamist EIP ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste või rahastamisplatvormide poolt.

Artikkel 6

Kõlblikkuskriteeriumid ELi tagatise kasutamiseks

1.   EFSI lepingus sätestatakse, et EFSI toetab projekte, mis

a)

on liidu standardite alusel koostatud kulude-tulude analüüsi kohaselt majanduslikult elujõulised, võttes arvesse projekti era- ja avaliku sektori partnerite poolset võimalikku toetust ja kaasrahastamist;

b)

on kooskõlas liidu poliitikaga, sealhulgas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

c)

võimaldavad täiendavust;

d)

kaasavad võimaluse korral maksimaalselt erasektori kapitali ning

e)

on tehniliselt elujõulised.

2.   Piiranguid ei kehtestata niisuguste projektide suurusele, mis kvalifitseeruvad EFSI toetusele EIP või EIFi poolt finantsvahendajate kaudu toimingute tegemiseks.

Artikkel 7

EFSI juhtimine

1.   Juhatus, investeeringute komitee ja tegevdirektor juhinduvad neile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmisel üksnes käesoleva määrusega seatud eesmärkidest.

2.   EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSIt juhib juhatus, kes määrab ELi tagatise kasutamise eesmärgil kooskõlas artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidega kindlaks

a)

EFSI strateegilise suuna, sealhulgas tagatise jaotuse taristu- ja innovatsioonikomponentide raames ning võimalikud otsused, mis tuleb teha artikli 11 lõike 3 ning II lisa punkti 7 alapunkti b alusel;

b)

tegevuspõhimõtted ja -korra, mis on vajalikud EFSI toimimiseks;

c)

sätted, mida kohaldatakse toimingutele, mida tehakse investeerimisplatvormide ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega;

d)

EFSI riskiprofiili.

3.   Juhatus koosneb neljast liikmest: nendest kolm nimetab komisjon ja ühe EIP. Juhatus valib oma liikmete hulgast eesistuja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Juhatus teeb oma otsuseid konsensuse alusel.

Juhatuse koosolekute protokollid avaldatakse kohe, kui juhatus on need kinnitanud.

Juhatus korraldab korrapäraselt asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kaasinvesteerijate, avaliku sektori asutuste, ekspertide, haridus-, koolitus- ja teadusasutuste, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega konsultatsioone käesoleva määruse alusel EIP poolt ellu viidava investeerimispoliitika suuna ja rakendamise teemal.

Instrumendid, mida EIF kasutab käesoleva määrusega hõlmatud toimingute tegemiseks, kiidavad ühiselt heaks juhatus ja tegevdirektor pärast investeeringute komiteega konsulteerimist.

4.   Liikmesriigid ja muud kolmandad isikud võivad, kusjuures muud kolmandad isikud üksnes juhatuse nõusolekul, teha EFSIsse sissemakseid tagatiste või rahana (liikmesriikide puhul) või üksnes rahana (muude kolmandate isikute puhul). Liikmesriikidele ega muudele kolmandatele isikutele ei anta kohta juhatuses ega rolli muude EFSI töötajate, sealhulgas investeeringute komitee liikmete ametisse nimetamisel ning neil ei ole mingeid käesolevas määruses sätestatud fondi juhtimise muude aspektidega seotud õigusi.

5.   EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l on tegevdirektor, kes vastutab EFSI igapäevase juhtimise ja lõikes 6 osutatud investeeringute komitee koosolekute ettevalmistamise ja juhatamise eest.

Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Tegevdirektor esitab kord kvartalis juhatusele EFSI tegevusaruande.

6.   Avatud ja läbipaistva ning EIP menetlustega kooskõlas oleva valikumenetluse põhjal valib juhatus välja kandidaadi tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohale.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu hoitakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides nõuetekohaselt ja õigeaegselt kursis valikumenetluse kõikide etappidega. See kehtib sõltumata sellest, kas Euroopa Parlament ja EIP on sõlminud artikli 17 lõikes 5 osutatud lepingu.

Euroopa Parlament korraldab võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja nädala jooksul pärast väljavalitud kandidaadi nime teatavaks tegemist iga ametikoha kandidaadi ärakuulamise.

Pärast Euroopa Parlamendi heakskiidu saamist nimetab EIP president tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra.

7.   EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l peab olema investeeringute komitee, kes vastutab võimalike projektide analüüsimise eest kooskõlas EFSI investeerimispoliitikaga ja ELi tagatise vormis toetuse andmise heakskiitmise eest EIP toimingute puhul projektidele, mis vastavad artiklite 6 ja 9 nõuetele, olenemata projektide elluviimise geograafilisest asukohast vastavalt artiklile 8. Peale selle on investeeringute komitee pädev organ, kes kiidab heaks investeerimisplatvormide ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega tehtavad toimingud.

8.   Investeeringute komiteesse kuuluvad kaheksa sõltumatut eksperti ja tegevdirektor. Investeeringute komitee eksperdid nimetab ametisse juhatus avatud ja läbipaistva valikumenetluse tulemusel kuni kolmeaastaseks ametiajaks. Nende ametiaega võib pikendada, kuid see ei tohi kokku ületada kuut aastat. Sõltumatutel ekspertidel peab olema asjassepuutuv kõrgel tasemel turukogemus projektide struktureerimise ja rahastamise valdkonnas ning mikro- ja makromajanduslikud eksperditeadmised.

Investeeringute komitee ekspertide ametisse nimetamisel tagab juhatus investeeringute komitee mitmekülgse koosseisu, et tagada selle laiapõhjalised teadmised artiklis 9 osutatud majandussektoritest ja liidu geograafilistest turgudest.

Investeeringute komitee koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud. Juhatus püüab valida eksperdid, kellel on investeerimisalased kogemused ühes või rohkemas järgmistest valdkondadest:

a)

teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;

b)

transporditaristud ja innovatiivsed transporditehnoloogiad;

c)

energiataristud, energiatõhusus ja taastuvenergia;

d)

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristud;

e)

keskkonnakaitse ja -juhtimine;

f)

haridus ja koolitus;

g)

tervishoid ja ravimid;

h)

VKEd;

i)

kultuuri- ja loomemajandus;

j)

linnaline liikumiskeskkond;

k)

sotsiaalsed taristud ning sotsiaal- ja solidaarne majandus.

9.   Investeeringute komitee tegevuses osaledes täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ja EFSI huvides. II lisas esitatud investeerimissuuniste rakendamisel ja ELi tagatise kasutamise otsuste tegemisel ei taotle nad ega võta vastu juhiseid EIP-lt, liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult asutuselt või organilt. Ilma et see piiraks investeeringute komiteele analüütilise, logistilise ja haldustoe osutamist EIP töötajate poolt, luuakse investeeringute komitee tegevuse sõltumatuse tagamiseks asjakohane organisatsiooniline korraldus ja rakendatakse seda. EIP töötajate tehtud projektide hindamised ei ole investeeringute komitee jaoks ELi tagatise andmisel siduvad.

10.   Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse pidevalt. Investeeringute komitee liikmed edastavad juhatusele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

11.   Juhatuse nõudmisel lõpetatakse kooskõlas kohaldatavate tööhõive- ja tööõiguse normidega leping investeeringute komitee liikmega, kes rikub lõigetes 9 ja 10 sätestatud kohustusi.

12.   Investeeringute komitee teeb otsuse ELi tagatise kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määrusega, sealhulgas II lisas esitatud investeerimissuunistega.

Investeeringute komitee otsused tehakse lihthäälteenamusega. Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad.

EIP esitab rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile kaks korda aastas investeeringute komitee kõikide selliste otsuste loetelu, millega keelduti ELi tagatise andmisest.

13.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse II lisas sätestatud investeerimissuuniste punktide 6–8 mitteolemuslikke osi ühtki neist punktidest tervikuna välja jätmata. Sellised delegeeritud õigusaktid valmistatakse ette tihedas dialoogis EIPga.

14.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 23 lõigetega 1–3 ja lõikega 5 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust niisuguse näitajate tulemustabeli kehtestamisega, mida investeeringute komitee peab kasutama, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. Sellised delegeeritud õigusaktid valmistatakse ette tihedas dialoogis EIPga.

III   PEATÜKK

ELI TAGATIS JA ELI TAGATISFOND

Artikkel 8

ELi tagatis

Liit annab EIP-le käesoleva määrusega ja EFSI lepinguga hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele tagasivõtmatu ja tingimusteta tagatise (edaspidi „ELi tagatis”), kui need toimingud

a)

tehakse liidus või

b)

hõlmavad ühes või mitmes liikmesriigis asutatud või asuvaid üksusi ning mis ulatuvad ühte või mitmesse Euroopa naabruspoliitika, sh strateegilise partnerluse, laienemispoliitika, Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kohaldamisalasse jäävasse kolmandasse riiki, või mõnesse ülemeremaasse või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, olenemata sellest, kas neis kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on olemas partner.

ELi tagatis antakse nõudmisel tagatisena artiklis 10 osutatud finantsinstrumentidele.

Artikkel 9

ELi tagatise kasutamise nõuded

1.   ELi tagatise andmiseks peab jõustuma EFSI leping.

2.   ELi tagatis antakse EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mille on heaks kiitnud artikli 7 lõikes 7 osutatud investeeringute komitee, või rahalisteks vahenditeks või tagatisena EIFile, et teha EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid kooskõlas artikli 11 lõikega 3. Asjaomased toimingud peavad ühilduma liidu poliitikaga ja toetama mis tahes järgmist üldeesmärki:

a)

teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

projektid, mis on kooskõlas programmiga „Horisont 2020”;

ii)

teadusuuringute taristud;

iii)

näidisprojektid ja -programmid ning nendega seotud taristud, tehnoloogiate ja protsesside kasutuselevõtmine;

iv)

toetus teadusringkondadele, sh koostöö tööstusega;

v)

teadmus- ja tehnosiire;

b)

energeetikasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sh energiavarustuse kindlus, ning aastate 2020, 2030 ja 2050 kliima- ja energiaraamistikega, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

taastuvenergia kasutamise või tootmise edendamine;

ii)

energiatõhusus ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

iii)

energiataristute arendamine ja kaasajastamine, eelkõige energiaühenduste, jaotustasandi nutivõrkude, energia salvestamise ning võrkude sünkroniseerimise valdkondades;

c)

transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

määruste (EL) nr 1315/2013 ja (EL) nr 1316/2013 kohastele toetuse saamise tingimustele vastavad projektid ja horisontaalsed prioriteedid;

ii)

aruka ja säästva linnalise liikumiskeskkonna projektid, mis on suunatud juurdepääsuvõimalustele, kasvuhoonegaaside heite, energiatarbimise ja õnnetuste vähendamisele;

iii)

projektid, mis ühendavad transpordisõlmi üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T taristutega;

d)

rahaline toetus EIFi ja EIP kaudu kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

käibekapitali ja investeeringute pakkumine;

ii)

VKEde, idufirmade, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate riskirahastamine alates seemnestaadiumist kuni laienemisstaadiumini, et tagada tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ning jätkusuutlikes valdkondades;

e)

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtmine, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

digitaalne infosisu;

ii)

digitaalteenused;

iii)

kiired telekommunikatsioonitaristud;

iv)

lairibavõrgud;

f)

keskkonna- ja ressursitõhusus, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

projektid ning taristud keskkonnakaitse ja -juhtimise valdkonnas;

ii)

ökosüsteemi teenuste tugevdamine;

iii)

säästev linna- ja maaelu areng;

iv)

kliimamuutustega seotud meetmed;

g)

inimkapital, kultuur ja tervis, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

haridus ja koolitus;

ii)

kultuuri- ja loomemajandus;

iii)

uuenduslikud tervishoiulahendused;

iv)

uued tõhusad ravimid;

v)

sotsiaalsed taristud, sotsiaal- ja solidaarne majandus;

vi)

turism.

3.   Esialgne investeerimisperiood, mille jooksul võidakse anda ELi tagatis käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute toetuseks, kestab kuni

a)

5. juulini 2019 EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 30. juuniks 2020;

b)

5. juulini 2019 EIF toimingute puhul, mille kohta EIF ja finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 30. juuniks 2020.

4.   Uue investeerimisperioodi võib kindlaks määrata vastavalt artiklis 18 sätestatud menetlusele.

5.   EIP kasutab pärast investeeringute komiteelt heakskiidu saamist ELi tagatist selliste sihtotstarbeliste investeerimisplatvormide või -fondide ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste toetuseks, kes investeerivad toimingutesse („kõlblikud instrumendid”), mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Juhatus määrab kooskõlas artikli 7 lõikega 2 kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kõlblikke instrumente käsitleva poliitika. Investeeringute komitee hindab kõlblikke instrumente ja nende konkreetsete, EFSI toetust taotlevate finantsinstrumentide vastavust juhatuse poolt kindlaks määratud poliitikale.

Investeeringute komitee võib otsustada jätta endale õiguse kiita heaks uusi projekte, mis on esitatud heakskiidetud kõlblike instrumentide raames.

6.   Kooskõlas EIP põhikirja artikliga 17 nõuab EIP, et rahastamis- ja investeerimistoimingutest kasusaajad kataksid kõik EFSIga seotud kulud. Ilma et see piiraks käesoleva lõike teise ja kolmanda lõigu kohaldamist, ei kaeta liidu üldeelarvest EIP halduskulusid ega muid käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega seonduvaid tasusid.

EIP võib ELi tagatist kasutada kumulatiivse piirmäärani, mis vastab 1 %-le ELi tagatisega võetud kohustuste summast, et katta kulusid, mille oleksid pidanud katma rahastamis- ja investeerimistoimingutest kasusaajad, kuid mida ei saadud nendelt sisse nõuda pärast nende makseviivitusse jäämist.

Lisaks võib EIP kasutada ELi tagatist sissenõudmiskulude asjakohase osa katmiseks, välja arvatud juhul, kui need arvatakse maha sissenõutud summast, ning likviidsuse juhtimisega seotud kulude katmiseks.

Kui EIP annab EFSI nimel EIFile rahalisi vahendeid või tagatisi, mis on kaetud ELi tagatisega kooskõlas artikli 11 lõikega 3, võib EIFi tasud katta liidu üldeelarvest, juhul kui neid ei arvata maha artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud riskitasudest või muudest EIFile laekunud tuludest, tagasimaksetest või maksetest.

7.   Liikmesriigid võivad kasutada mis tahes liidu rahastamisallikat, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja üleeuroopaliste võrkude ning liidu tööstuspoliitika raames loodud instrumente, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, millesse EIP ise või EIFi kaudu ELi tagatise toetusel investeerib, tingimusel et projektid vastavad asjaomaste instrumentide ja EFSI õigusraamistiku kohastele kõlblikkuskriteeriumidele, eesmärkidele ja põhimõtetele.

Kooskõla, täiendavuse ja koostoime tagamiseks annab komisjon, kui see on asjakohane, juhiseid, kuidas kombineerida liidu instrumentide kasutamist ja ELi tagatisega kaetud EIP rahastamist.

Artikkel 10

Kõlblikud instrumendid

1.   Artikli 9 lõike 2 kohaldamisel ja kooskõlas artikliga 11 kasutab EIP ELi tagatist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud instrumentide riski katmiseks.

2.   ELi tagatise saamiseks on kõlblikud järgmised instrumendid:

a)

EIP laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid ja mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks.

b)

EIP poolne EIFi rahastamine või tagatised, mis võimaldavad EIFil anda laene, tagatisi ja edasitagatisi ja kasutada mis tahes muud liiki krediidikvaliteedi parandamise instrumente, kapitalituru instrumente ning omandada omakapitali- või kvaasiomakapitali osalusi, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks.

c)

EIP tagatised liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele või -fondidele ELi tagatise edasitagatisena.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud instrumente antakse, omandatakse või emiteeritakse artiklis 8 osutatud selliste toimingute tarvis, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele, ning kui EIP või EIFi poolne rahastamine on toimunud EIP või EIFi poolt allkirjastatud rahastamislepingu või sõlmitud tehingu alusel, mis ei ole lõppenud ja mida ei ole tühistatud.

3.   EIP tagatisega, mis antakse ELi tagatise edasitagatisena liikmesriigi tugipangale või finantseerimisasutusele, püütakse võimaluse korral saavutada kapitalitoetust.

4.   EIF võib käesoleva määruse raames tehtavate toimingute puhul anda tagatise liikmesriigi tugipangale või finantseerimisasutusele või investeerimisplatvormile või investeerida investeerimisplatvormi.

Artikkel 11

ELi tagatise ulatus ja tingimused

1.   ELi tagatis ei tohi kunagi ületada 16 000 000 000 eurot, millest osa võib vastavalt lõikele 3 eraldada EIP poolt EIFi rahastamiseks või EIFile antavateks tagatisteks. Liidu üldeelarvest ELi tagatise alusel tehtavate netomaksete kogusumma ei tohi ületada 16 000 000 000 eurot.

2.   Portfelli riskitasu jaotatakse sissemaksete tegijate vahel proportsionaalselt nende vastava osakaaluga riski võtmises. ELi tagatist võib anda portfellipõhise omavastutusega tagatisena või täieliku tagatisena. ELi tagatis võidakse anda pari passu muude sissemaksete tegijatega.

3.   Kui EIP rahastab EIFi EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks või annab EIFile selleks tagatisi, antakse ELi tagatisega sellisele rahastamisele või tagatistele täielik tagatis, tingimusel et EIP tagab samas summas rahastamise või tagatised ilma ELi tagatiseta, esialgses piirsummas 2 500 000 000 eurot. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib juhatus piirsummat vajaduse korral suurendada maksimaalselt 3 000 000 000 euroni, ilma et sellega kaasneks EIP-le kohustus suurendada omapoolset rahastamist üle esialgse piirsumma.

4.   Kui EIP realiseerib ELi tagatise vastavalt EFSI lepingule, maksab liit nõudmise korral vastavalt kõnealuse lepingu tingimustele.

5.   Kui liit teeb ELi tagatise realiseerimisel EIP-le makse, astub liit EIP õigustesse seoses kõigi käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- või investeerimistoimingutega ning EIP jätkab, liidu nimel, makstud summade sissenõudmist ja maksab liidule sissenõutud summadest tagasi vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis iv osutatud sätetele ja menetlustele.

6.   ELi tagatis antakse nõudmisel tagatisena artiklis 10 osutatud instrumentidele ja see katab

a)

artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võlainstrumentide puhul põhisumma ja kogu ulatuses intressid ning muud summad, mis kuuluvad EIP-le tasumisele kuni makseviivituse tekkeni asjaomase rahastamistoimingu puhul kehtinud tingimuste kohaselt;

b)

artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud omakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud;

c)

artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud toimingute puhul kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud.

ELi tagatisega kaetakse ka artikli 9 lõike 6 teises ja kolmandas lõigus osutatud kulud.

Artikkel 12

ELi tagatisfond

1.   Moodustatakse ELi tagatisfond (edaspidi „tagatisfond”), mis on likviidsuspuhver, millest tehakse EIP-le väljamakseid ELi tagatise realiseerimise korral.

2.   Tagatisfondi rahastatakse

a)

liidu üldeelarvest tehtavate sissemaksetega;

b)

tagatisfondi investeeritud vahenditest saadud tulust;

c)

summadest, mis on sisse nõutud makseviivitusega võlgnikelt vastavalt EFSI lepingus sätestatud sissenõudmismenetlusele, nagu on ette nähtud artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis iv;

d)

tuludest ja muudest maksetest, mida liit on saanud vastavalt EFSI lepingule.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktide b, c ja d kohast tagatisfondi rahastamist käsitletakse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (13) artikli 21 lõikele 4.

4.   Lõike 2 kohaselt tagatisfondile eraldatud rahalisi vahendeid haldab vahetult komisjon ja neid investeeritakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ning järgides asjakohaseid usaldatavusnõudeid.

5.   Lõikes 2 osutatud tagatisfondi rahastamist kasutatakse selleks, et saavutada vajaminev tase (sihtsumma), mis peegeldaks ELi tagatisega võetud kohustuste summat. Sihtsummaks seatakse 50 % ELi tagatisega võetud kohustuste summast.

Sihtsumma saavutatakse algselt lõike 2 punktis a osutatud vahendite järk-järgulise sissemaksmisega. Kui tagatisfondi algse moodustamise ajal toimub ELi tagatise realiseerimine, kasutatakse sihtsumma saavutamiseks lõike 2 punktide b, c ja d kohast tagatisfondi rahastamist kuni summani, mis võrdub realiseeritud ELi tagatise summaga.

6.   Pärast tagatisfondi taseme piisavuse hindamist kooskõlas artikli 16 lõikes 6 osutatud aruandega tehakse järgmised maksed:

a)

igasugune ülejääk kantakse sihtotstarbelise sisetuluna liidu üldeelarvesse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 kõigi eelarveridade osas, millelt võidi vahendeid tagatisfondi ümber paigutada;

b)

igasugune tagatisfondi täiendamine tehakse iga-aastaste osamaksetena kuni kolme aasta jooksul alates aastast n + 1.

7.   Alates 1. jaanuarist 2019 esitab komisjon juhul, kui ELi tagatise realiseerimise tulemusel langeb tagatisfondi tase allapoole 50 % sihtsummast, aruande erakorraliste meetmete kohta, mida võib olla vaja tagatisfondi täiendamiseks.

8.   Pärast ELi tagatise realiseerimist kasutatakse sihtsummat ületavat lõike 2 punktide b ja d kohast tagatisfondi rahastamist artiklis 9 sätestatud investeerimisperioodi jooksul ELi tagatise taastamiseks kuni algse summani.

9.   Lõike 2 punkti c kohast tagatisfondi rahastamist kasutatakse ELi tagatise taastamiseks kuni selle algse summani.

10.   Juhul kui ELi tagatis on täielikult taastatud kuni algse maksimumsummani 16 000 000 000 eurot, kantakse igasugune sihtsummat ületav summa tagatisfondis liidu üldeelarvesse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 kõigi eelarveridade osas, millelt võidi vahendeid tagatisfondi ümber paigutada.

Artikkel 13

Tagatisfondi rahastamine liidu üldeelarvest

Määrust (EL) nr 1291/2013 ja määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatule.

Artikli 12 lõike 5 teisest lõigust tulenevate kohustuste täitmiseks võidakse maksete assigneeringuid kanda liidu üldeelarvesse vajaduse korral pärast 2020. aastat kuni eelarveaastani 2023 (kaasa arvatud).

Iga-aastased assigneeringud liidu üldeelarvest eraldisteks tagatisfondi kinnitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt iga-aastase eelarvemenetluse raames ja täielikus kooskõlas nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (14).

IV   PEATÜKK

EUROOPA INVESTEERIMISNÕUSTAMISE KESKUS

Artikkel 14

Euroopa investeerimisnõustamise keskus

1.   Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärk on anda olemasolevatele EIP ja komisjoni nõustamisteenustele tuginedes nõuandvat tuge investeerimisprojektide väljaselgitamiseks, ettevalmistamiseks ja arendamiseks ning tegutseda ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus. Selline tugi hõlmab sihipärase toetuse andmist tehnilise abi kasutamiseks projekti struktureerimisel, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks, avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks ning, kui see on asjakohane, nõuandeid liidu õigusega seotud asjaomastes küsimustes, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide eripära ja vajadusi.

Euroopa investeerimisnõustamise keskus peab olema suuteline andma tehnilist abi artikli 9 lõikes 2 loetletud valdkondades, eelkõige energiatõhususe, TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna küsimustes.

2.   Euroopa investeerimisnõustamise keskus osutab teenuseid lisaks neile, mis on juba kättesaadavad muude liidu programmide raames, sealhulgas:

a)

annab ametiasutustele ja projektide arendajatele tehnilist abi ühest kohast;

b)

abistab projektide arendajaid, kui see on asjakohane, projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidega;

c)

võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus;

d)

on platvormiks vastastikuse kogemuste vahetamise ja projektide arendamisega seotud oskusteabe jagamisel;

e)

annab nõu investeerimisplatvormide loomise kohta.

3.   Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenused on kättesaadavad avaliku ja erasektori projektiarendajatele, sh liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ning investeerimisplatvormidele või -fondidele ning piirkondlikele või kohalikele avaliku sektori asutustele.

4.   EIP poolt lõike 2 kohaste Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenuste eest võetavaid tasusid kasutatakse Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuskulude katmiseks ja nimetatud teenuste osutamiseks. VKEdelt võetavatele tasudele kehtestatakse ülemmäär, mis on üks kolmandik neile antud tehnilise abi kuludest. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenused, mida osutatakse avaliku sektori projektide arendajatele lisaks liidu programmide kohaselt osutatavatele teenustele, on tasuta.

5.   Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.

6.   Et tagada lai kaetus Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osutatavate teenustega üle kogu liidu, teeb Euroopa investeerimisnõustamise keskus võimaluse korral koostööd sarnaste teenuseosutajatega liidu, piirkondade, riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil. Koostöö Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ning liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse või samaväärse finantseerimisasutuse või korraldusasutuse, sealhulgas riigisisese nõustajana tegutsevate asutuste vahel võib toimuda lepingulise partnerluse vormis.

7.   Liit toetab 31. detsembrini 2020 igal aastal kuni 20 000 000 euroga Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuskulude katmist lõike 2 kohaselt osutatavate Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenuste eest, mis lisanduvad muude liidu programmide raames juba osutatavatele teenustele, juhul kui neid kulusid ei kaeta lõikes 4 osutatud tasudest ülejäävatest summadest.

8.   Komisjon sõlmib EIPga lepingu Euroopa investeerimisnõustamise keskuse haldamiseks EIPs (edaspidi „investeerimisnõustamise keskuse leping”).

Investeerimisnõustamise keskuse leping sisaldab eelõige sätteid keskuse jaoks vajaliku rahastamise kohta vastavalt lõikele 7.

9.   EIP esitab 1. septembriks 2016 ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande lõike 2 kohaselt Euroopa investeerimisnõustamise keskuse poolt osutatud teenuste ja eelarve täitmise kohta. Nimetatud aruanne sisaldab teavet laekunud tasude ja nende kasutamise kohta.

V   PEATÜKK

EUROOPA INVESTEERIMISPROJEKTIDE PORTAAL

Artikkel 15

Euroopa investeerimisprojektide portaal

1.   Komisjon loob EIP toel läbipaistva Euroopa investeerimisprojektide portaali (edaspidi „portaal”), kuhu koondatakse liidus praegu ja tulevikus teostatavad investeerimisprojektid. Portaal kujutab endast avalikkusele kättesaadavat ning kasutajasõbralikku projektiandmebaasi, kust on võimalik saada asjakohast teavet iga projekti kohta.

2.   Portaali eesmärk on eelkõige teha projektid investoritele nähtavaks ja anda teavet. Projektide lisamine portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust käesoleva määruse, mõne teise liidu rahastamisvahendi või avalik-õigusliku rahastamise raames.

3.   Liikmesriigid võivad toetada portaali loomist ja haldamist.

4.   Eraõiguslikelt projektide arendajatelt võidakse võtta tagastamatut tasu portaali sisestatavate projektitaotluste menetlemise eest. Tasudest saadavat tulu käsitatakse portaali sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4.

VI   PEATÜKK

ARUANDLUS, ARUANDEKOHUSTUS JA HINDAMINE

Artikkel 16

Aruandlus ja raamatupidamisarvestus

1.   EIP esitab iga kuue kuu tagant, asjakohasel juhul koos EIFiga, komisjonile aruande käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. Aruandes hinnatakse vastavust ELi tagatise kasutamise nõuetele ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamistele tulemusnäitajatele. Aruanne peab samuti sisaldama statistilisi, finants- ja raamatupidamisandmeid iga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta ning agregeeritult.

2.   EIP esitab kord aastas, asjakohasel juhul koos EIFiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. See aruanne avalikustatakse ja see hõlmab järgmist:

a)

hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele toimingu, sektori, riigi ja piirkonna tasandil ning nende toimingute käesolevale määrusele, eelkõige täiendavuse pakkumise kriteeriumile vastavuse kohta koos hinnanguga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute jaotuse kohta artikli 9 lõikes 2 esitatud üldeesmärkide lõikes;

b)

koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse, erasektori vahendite kaasamise, hinnanguliste ja tegelike väljundite ning tulemuste ja mõju, sh töökohtade loomisele avalduva mõju kohta;

c)

hinnang selle kohta, mil määral aitavad käesoleva määrusega hõlmatud toimingud kaasa artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele, sh hinnang EFSI investeeringute taseme kohta teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja transpordi (sh TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna), telekommunikatsiooni, energiataristute ning energiatõhususe valdkonnas;

d)

hinnang ELi tagatise kasutamise nõuetele ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamistele tulemusnäitajatele vastavuse kohta;

e)

hinnang EFSI toetatud projektidega saavutatud finantsvõimenduse kohta;

f)

nende projektide kirjeldus, mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ühendatud EFSI toetusega, ning mõlemast rahastamisallikast tehtavate sissemaksete kogusumma;

g)

kasusaajatele üle kantud rahasumma ja koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele;

h)

hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse ning nimetatud toimingutega seotud koguriski kohta;

i)

üksikasjalik teave ELi tagatise realiseerimise, kahju, tulude, sissenõutud summade ja muude laekunud maksete kohta;

j)

käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamistoiminguid käsitlevad finantsaruanded, mille on auditeerinud sõltumatu välisaudiitor.

3.   Komisjoni raamatupidamisarvestuse eesmärgil ning ELi tagatisega kaetud riskide ja tagatisfondi valitsemise kohta aru andmise eesmärgil esitab EIP, asjakohasel juhul koostöös EIFiga, komisjonile ja kontrollikojale igal aastal järgmise teabe:

a)

EIP ja EIFi riskihinnang ja reitingualane teave seoses käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutega;

b)

liidu võetud ja tasumata finantskohustused tulenevalt käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks antud ELi tagatisest toimingute kaupa;

c)

EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest tulenev kasum või kahjum kokku artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud portfellide lõikes.

4.   EIP esitab – asjakohasel juhul koostöös EIFiga – komisjonile taotluse korral igasuguse lisateabe, mida on vaja komisjoni kohustuste täitmiseks käesoleva määruse alusel.

5.   EIP ja asjakohasel juhul EIF esitab lõigetes 1–4 osutatud teabe enda kulul.

6.   Komisjon esitab iga aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale komisjoni finantsaruannete raames nõutava teabe tagatisfondi olukorra kohta. Lisaks esitab komisjon iga aasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aastaaruande tagatisfondi valitsemise kohta eelmisel kalendriaastal, sealhulgas hinnangu sihtsumma asjakohasuse, tagatisfondi taseme ja selle täiendamise vajaduse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab ülevaadet tagatisfondi finantsseisundist eelmise kalendriaasta lõpu seisuga, eelmise kalendriaasta rahavoogude aruannet ning oluliste tehingute ülevaadet ja muud asjakohast teavet finantskontode kohta. Aruanne sisaldab ka teavet finantsjuhtimise ning tagatisfondi tulemuste ja riski kohta eelmise kalendriaasta lõpu seisuga.

Artikkel 17

Aruandekohustus

1.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annavad juhatuse esimees ja tegevdirektor taotluse esitanud institutsioonile aru EFSI tulemustest, sealhulgas Euroopa Parlamendis toimuval ärakuulamisel osalemise kaudu.

2.   Juhatuse esimees ja tegevdirektor vastavad Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt EFSI-le esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult, kuid igal juhul viie nädala jooksul küsimuse saamise kuupäevast.

3.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral esitab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

4.   Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb EIP president Euroopa Parlamendis toimuval kuulamisel, kus käsitletakse käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid. EIP president vastab EIP-le Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul küsimuse saamise kuupäevast.

5.   Euroopa Parlamendi ja EIP vahel sõlmitakse leping Euroopa Parlamendi ja EIP vahelise käesoleva määruse kohase teabevahetuse üksikasjaliku korra kohta, sh tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja valimismenetluse kohta.

Artikkel 18

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Hiljemalt 5. jaanuariks 2017 hindab EIP EFSI toimimist. EIP esitab oma hinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

2.   Hiljemalt 5. jaanuariks 2017 hindab komisjon ELi tagatise kasutamist ja tagatisfondi toimimist. Komisjon esitab kõnealuse hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hinnangule lisatakse kontrollikoja arvamus.

3.   30. juuniks 2018 ja pärast seda iga kolme aasta järel:

a)

avaldab EIP EFSI toimimise kohta põhjaliku aruande, milles esitatakse hinnang EFSI mõju kohta investeeringutele liidus, töökohtade loomisele ja rahastamise kättesaadavusele VKEde ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks;

b)

avaldab komisjon põhjaliku aruande ELi tagatise kasutamise ja tagatisfondi toimimise kohta.

4.   EIP, asjakohasel juhul koostöös EIFiga, aitab kaasa ja esitab vajaliku teabe vastavalt lõigete 2 ja 3 kohase komisjoni hindamise ja aruande jaoks.

5.   EIP ja EIF esitavad Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt kõik oma sõltumatud hindamisaruanded, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaste EIP ja EIFi tegevustega saavutatud mõju ja praktilisi tulemusi.

6.   Hiljemalt 5. juuliks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut käesoleva määruse kohaldamise kohta.

7.   Juhul kui lõikes 6 osutatud aruandes jõutakse järeldusele, et EFSI

a)

saavutab talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud, esitab komisjon, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks eesmärgiga määrata kindlaks uus investeerimisperiood, tagada investeeringute jätkumine ja asjakohane rahastamine;

b)

ei saavuta talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud, esitab komisjon, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks eesmärgiga kõrvaldada väljaselgitatud puudused, määrata kindlaks uus investeerimisperiood, tagada investeeringute jätkumine ja asjakohane rahastamine;

c)

ei saavuta talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine ei ole põhjendatud, esitab komisjon, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku EFSI tegevuse tõrgeteta lõpetamise tagamiseks, säilitades samal ajal ELi tagatise käesoleva määruse kohaselt juba heaks kiidetud toimingutele.

8.   Komisjon esitab viivitamata lõikes 6 osutatud aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut, kui kinnitatud projektid ammendavad enne 5. juulit 2018 kogu ELi tagatiseks kasutada oleva summa.

VII   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 19

Läbipaistvus ja teabe avalikustamine

EIP teeb kooskõlas oma läbipaistvuse põhimõtetega ja liidu üldiste põhimõtetega, mis käsitlevad dokumentidele ja teabele juurdepääsu, oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sh finantsvahendajate rolli ning selle kohta, kuidas need toimingud aitavad kaasa artikli 9 lõikes 2 osutatud üldeesmärkide saavutamisele.

Artikkel 20

Kontrollikoja audit

1.   Käesoleva määruse kohase tegevuse välisauditeerimist viib läbi kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 287.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 juurdepääs kõikidele dokumentidele või teabele, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.

Artikkel 21

Pettuse- ja kelmusevastased meetmed

1.   Kui EIP-il on käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute ettevalmistamise, tegemise või lõpetamise etapis põhjust kahtlustada pettust või kelmust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teatab ta sellest viivitamata OLAFile ning esitab talle kogu vajaliku teabe.

2.   OLAF võib korraldada uurimise, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (15), nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (16) ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (17) sätetele ja menetlustele, et kaitsta liidu finantshuve eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul on esinenud pettust, kelmust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. OLAF võib edastada uurimise käigus saadud teabe asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui selline ebaseaduslik tegevus on tõendatud, astub EIP samme väljamakstud summade sissenõudmiseks käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, mida selline ebaseaduslik tegevus puudutab.

3.   Käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega seoses allkirjastatavad rahastamislepingud peavad sisaldama sätteid, mis võimaldavad kooskõlas EFSI lepingu, EIP põhimõtete ja kohaldatavate regulatiivsete nõuetega arvata toimingud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest välja ja astuda vajaduse korral asjakohaseid samme väljamakstud summade sissenõudmiseks, kui on esinenud pettust, kelmust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust. Otsus käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest välja arvamise kohta tehakse kooskõlas asjaomase rahastamis- või investeerimislepinguga.

Artikkel 22

Välistatud tegevused ja koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid

1.   EIP, EIF ega ükski finantsvahendaja ei toeta oma käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega ühtegi ebaseaduslikul eesmärgil toimuvat tegevust, sealhulgas rahapesu, terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni ning liidu finantshuve kahjustava pettuse või kelmuse eesmärgil toimuvat tegevust. Eelkõige ei osale EIP üheski rahastamis- ega investeerimistoimingus vahendi kaudu, mis asub koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, vastavalt EIP poliitikale nõrgalt reguleeritud või koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, mis põhineb liidu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni või rahapesuvastase töökonna põhimõtetel.

2.   EIP kohaldab oma käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul liidu õiguses ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/847 (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (19) finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamiseks sätestatud põhimõtteid ja standardeid. Eelkõige seab EIP nii otse kui ka vahendajate kaudu toimuva käesoleva määruse kohase rahastamise tingimuseks teabe avalikustamise tegelikult kasu saavate omanike kohta vastavalt direktiivile (EL) 2015/849.

Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõigetes 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates 4. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõigetes 13 ja 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Artikli 7 lõike 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

5.   Artikli 7 lõike 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt, mis esmakordselt kehtestab tulemustabeli, jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme nädala jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme nädala võrra.

Muude artikli 7 lõike 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide puhul kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4 mutatis mutandis.

VIII   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Üleminekusätted

1.   EIP ja EIF võivad komisjonile esitada rahastamis- ja investeerimistoimingud, mille nad kiidavad heaks ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni EFSI lepingu sõlmimiseni ning investeeringute komitee kõigi liikmete ja tegevdirektori esmakordse ametissenimetamiseni pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

2.   Komisjon hindab lõikes 1 osutatud toiminguid ning juhul, kui need vastavad artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele ning artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidele ning II lisale, otsustab, et need on kaetud ELi tagatisega.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. REIRS


(1)  19. märtsi 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 195, 12.6.2015, lk 41.

(3)  Euroopa Parlamendi 24. juuni 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta otsus.

(4)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

(5)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(12)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(14)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(16)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(17)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).


I LISA

MÄÄRUSE (EL) NR 1291/2013 JA MÄÄRUSE (EL) NR 1316/2013 MUUTMINE

1)

Määrust (EL) nr 1291/2013 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Rahastamispakett programmi „Horisont 2020” rakendamiseks on 74 828,3 miljonit eurot jooksevhindades, millest kuni 72 445,3 miljonit eurot eraldatakse ELi toimimise lepingu XIX jaotise kohase tegevuse jaoks.

Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

2.   ELi toimimise lepingu XIX jaotise kohase tegevuse jaoks ette nähtud summa jaotatakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide vahel järgmiselt:

a)

tipptasemel teadus: 24 232,1 miljonit eurot jooksevhindades;

b)

juhtpositsioon tööstuses: 16 466,5 miljonit eurot jooksevhindades;

c)

ühiskondlikud väljakutsed: 28 629,6 miljonit eurot jooksevhindades.

Maksimaalne kogusumma, mille liit eraldab programmist „Horisont 2020” artikli 5 lõikes 3 sätestatud erieesmärkidele ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestele meetmetele väljaspool tuumaenergeetikavaldkonda, on järgmine:

i)

tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine: 816,5 miljonit eurot jooksevhindades;

ii)

teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks: 444,9 miljonit eurot jooksevhindades;

iii)

Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergeetikavaldkonda: 1 855,7 miljonit eurot jooksevhindades.

Artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud prioriteetidele ja erieesmärkidele eraldatud vahendite soovituslik jaotus on kindlaks määratud II lisas.

3.   Programmist „Horisont 2020” eraldatakse EIT-le kuni 2 383 miljonit eurot jooksevhindades, nagu on sätestatud II lisas.”

b)

II lisa asendatakse järgmise tekstiga:

„II LISA

Eelarve jaotus

Programmi „Horisont 2020” vahendite soovituslik jaotus, mille suhtes kohaldatakse iga-aastast eelarvemenetlust, on järgmine:

 

Miljonit eurot jooksevhindades

I.

Tipptasemel teadus, millest:

24 232,1

1.

Euroopa Teadusnõukogu

13 094,8

2.

Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad

2 585,4

3.

Marie Skłodowska-Curie meetmed

6 162,3

4.

Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid

2 389,6

II.

Juhtpositsioon tööstuses, millest:

16 466,5

1.

Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas (1), (4)

13 035

2.

Riskikapitali kättesaadavus (2)

2 842,3

3.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonitegevus (3)

589,2

III.

Ühiskondlikud väljakutsed, millest (4)

28 629,6

1.

Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu

7 256,7

2.

Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus

3 707,7

3.

Turvaline, puhas ja tõhus energia

5 688,1

4.

Nutikas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport

6 149,4

5.

Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained

2 956,5

6.

Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond

1 258,5

7.

Turvaline ühiskond – Euroopa ja tema kodanike vabaduse ja turvalisuse kaitsmine

1 612,7

IV.

Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine

816,5

V.

Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks

444,9

VI.

Teadusuuringute Ühiskeskuse otsesed meetmed väljaspool tuumaenergeetikavaldkonda

1 855,7

VII.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

2 383

KOKKU

74 828,3

2)

Määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 30 442 259 000 eurot jooksevhindades. See summa jaotatakse järgnevalt:

a)

transpordisektor: 24 050 582 000 eurot, millest 11 305 500 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

b)

telekommunikatsioonisektor: 1 041 602 000 eurot;

c)

energiasektor: 5 350 075 000 eurot.

Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (5) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.

(5)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).”"

b)

Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kokku ei või liidu eelarvest rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 8,4 % Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketist, mis on ette nähtud artikli 5 lõikes 1.”

c)

Artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et suurendada artikli 14 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kuni 10 %ni, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)

projektivõlakirjade algatuse katseetapi 2015. aasta hindamine on positiivne ning

ii)

rahastamisvahendite kasutusmäär on suurem kui 6,5 % projekti lepingulistest kohustustest.”


(1)  Sealhulgas 7 423 miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, millest 1 549 miljonit eurot fotoonikale ning mikro- ja nanoelektroonikale, 3 741 miljonit eurot nanotehnoloogiale, kõrgtehnoloogilistele materjalidele ning kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja töötlemisele, 501 miljonit eurot biotehnoloogiale ja 1 403 miljonit eurot kosmosevaldkonnale. Selle tulemusena on 5 792 miljonit eurot kättesaadav progressi võimaldavate tehnoloogiate rahastamiseks.

(2)  Ligikaudu 994 miljonit eurot sellest summast võib kasutada energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) projektide rakendamiseks. Ligikaudu üks kolmandik sellest võib minna VKEdele.

(3)  Eesmärgi raames anda erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” jaoks ette nähtud toetuste kogueelarvest vähemalt 20 % VKEdele, eraldatakse esialgu VKEde vahendile vähemalt 5 % nende toetuste kogueelarvest. VKEde vahendile eraldatakse programmi „Horisont 2020” kestuse jooksul keskmiselt vähemalt 7 % erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” jaoks ette nähtud toetuste kogueelarvest.

(4)  Innovatsiooni kiirtee katsemeetmeid rahastatakse erieesmärgist „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” asjaomastest erieesmärkidest. Algatatakse piisav arv projekte, et võimaldada innovatsiooni kiiree katsemeetmete täielikku hindamist.”


II LISA

EFSI INVESTEERIMISSUUNISED

1.   Kohaldamisala

Investeerimissuuniste eesmärk on koos käesoleva määrusega aidata põhistada investeeringute komiteel otsuste tegemist läbipaistval ja sõltumatul viisil ELi tagatise kasutamise üle EIP toimingute puhul, mis on EFSI mõttes kõlblikud ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjaomaste nõuetega.

Investeerimissuunised põhinevad käesolevas määruses kehtestatud põhimõtetel, mis laienevad üldeesmärkidele, kõlblikkuskriteeriumidele, kõlblikele instrumentidele ja täiendavusele. Nendega täiendatakse käesolevat määrust, i) andes kõlblikkuse kohta lisasuuniseid, ii) luues toimingute jaoks riskiraamistiku, iii) määrates kindlaks piirväärtused sektoripõhise ja geograafilise mitmekesisuse tagamiseks ning iv) määrates kindlaks kriteeriumid, mille abil hinnata panust EFSI eesmärkide saavutamisse, et hõlbustada prioriseerimist.

Investeerimissuuniseid kohaldatakse üksnes EFSI toimingutele, mis seonduvad käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võla- ja omakapitaliinstrumentidega, ning seega ei kohaldata neid EFSI toimingutele, mis seonduvad artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega.

2.   Kõlblikud üksused, projektide liigid ja instrumendid

a)

ELi tagatise võib anda järgmistele kõlblikele üksustele:

mis tahes suurusega üksused, sh kommunaalettevõtted, eriotstarbelised ettevõtjad või projektiettevõtted, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad,

liikmesriigi tugipangad, finantseerimisasutused ja vahendusega tegelevad finantseerimisasutused,

omakapitali- ja võlafondid ning kõik muud kollektiivse investeerimise vahendid,

investeerimisplatvormid,

avaliku sektori üksused (territoriaalsed või mitte, aga jättes välja selliste üksustega tehtavad toimingud, mis põhjustavad otsest riski liikmesriigile) ning avaliku sektori tüüpi üksused.

b)

ELi tagatis antakse uute toimingute rahastamise otseseks või kaudseks toetamiseks. Taristute valdkonnas tuleks ergutada greenfield-investeeringuid (vara loomine). Samuti võib toetada brownfield-investeeringuid (olemasoleva vara kasvatamine ja ajakohastamine). Üldreeglina ei anta ELi tagatist refinantseerimistoimingute toetamiseks (näiteks olemasolevate laenulepingute asendamine või muud liiki rahaline toetus projektidele, mis on juba osaliselt või tervenisti ellu viidud), välja arvatud erandkorras ja hästi põhjendatud asjaoludel, kui tõendatakse, et selline tehing võimaldab teha uue investeeringu, mis on vähemalt samaväärne tehingu summaga ning mis vastab artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidele.

c)

ELi tagatisega toetatakse laia tootevalikut, et võimaldada EFSI-l kohaneda turu vajadustega, ergutades ühtlasi erainvesteeringuid projektidesse ning tõrjumata välja erasektoripoolset turupõhist rahastamist. Seejuures eeldatakse, et EIP pakub EFSI raames rahastamist, et saavutada algne eesmärk, milleks on vähemalt 315 000 000 000 eurot avaliku sektori või erainvesteeringuid, sh rahalised vahendid, mis võetakse artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega seonduvate EFSI toimingute raames kasutusele EIFi ning liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu. Kõlblike toodete hulka kuuluvad muu hulgas (1) laenud, tagatised/edasitagatised, vahefinantseerimine ja allutatud rahastamine, kapitalituru instrumendid, sh krediidikvaliteedi parandamine, ning omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste, investeerimisplatvormide või -fondide kaudu. Seejuures on EIP-l lubatud asjaomaseid portfelle struktureerida, et võimaldada EFSI projektidesse investeerida võimalikult erinevatel investoritel.

d)

EIP tagatise võib anda liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ning investeerimisplatvormidele või -fondidele kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga c ELi tagatise edasitagatise alusel. Sellise EIP tagatise andmise otsuse eesmärk on mobiliseerida investeeringuid nii riigi kui ka piirkonna tasandil ning kasutada EFSI algatuse hüvanguks ära asjaomaste üksuste täiendavat asjatundlikkust, konkreetseid suhtelisi eeliseid ja mahukust.

3.   Täiendavus

ELi tagatis antakse selliste toimingute toetuseks, mis vastavad käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 määratletud täiendavuse pakkumise kriteeriumile.

Kohaldatakse ka järgmisi üldpõhimõtteid:

a)

olemasolevate rahastamisvahendite dubleerimise vältimiseks võib ELi tagatisega täiendada, kombineerida, tugevdada või tõhustada olemasolevaid liidu programme või muid liidu rahaliste vahendite allikaid või ühiseid instrumente;

b)

EFSI investeerimisperioodi jooksul ei tõrju EFSI toetatud investeeringud põhimõtteliselt välja muude liidu rahastamisvahendite kasutamist;

c)

tähelepanu pööratakse sellele, et taristu- ja innovatsioonikomponendi uued tooted, mis keskenduvad olemasolevate ELi rahastamisvahenditega VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, täiendaksid VKEde komponendi alla kuuluvaid EFSI rahastamisvahendeid, nii et vahendeid kasutataks võimalikult tõhusalt. Vahendite kumulatiivne kasutamine on võimalik siiski eelkõige juhtudel, kus tavaline toetus ei ole investeeringute voo käivitamiseks piisav.

4.   Lisaväärtus: EFSI eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine

Projektid, millele antakse ELi tagatis, peavad vastama kõlblikkuskriteeriumidele ja üldeesmärkidele, mis on sätestatud vastavalt artiklis 6 ja artikli 9 lõikes 2.

5.   Tulemustabel

Investeeringute komitee kasutab artiklis 7 osutatud tulemustabelit, et tagada ELi tagatise võimaliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine.

6.   Investeerimiskomponendid

a)

Artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võla- ja omakapitaliinstrumente rahastatakse taristu- ja innovatsioonikomponendi raames, mis koosneb omakorda võlakomponendist ja omakapitali komponendist. Toimingute (2) määramine ühte kahest komponendist toimub EIP laenureitingu süsteemi ja EIP tavapärase riskihindamise alusel ning lähtuvalt juhatuse suunistest.

b)

Taristu- ja innovatsioonikomponent – võlakomponent

Võlaga seotud toimingute puhul viib EIP läbi tavapärase riskihindamise, mis hõlmab makseviivituse tõenäosuse ja sissenõudmismäära prognoose. Nende näitajate alusel määrab EIP kindlaks iga toimingu riskimäära. Selliste prognooside koostamisel ei võeta arvesse ELi tagatist, et kajastada tehingu üldist riskimäära.

Igale võlatüüpi toimingule määratakse aeg-ajalt muudetava EIP laenureitingu süsteemi kohaselt riskiklass (tehingu laenureiting). Teave laenureitingu kohta esitatakse investeeringute komiteele projektidokumentides. Tehinguid, mille riskiprofiil on kõrgem kui EIP tavatoimingute raames toetatavatel projektidel, käsitletakse eritegevustena, mis on määratletud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõtetes. ELi tagatisega toetatud toimingute riskiprofiil on tavaliselt EIP tavatoimingute omast kõrgem ning seetõttu on tegemist eritegevustega. Parema laenureitinguga tehinguid võib EFSI portfelli võtta tingimusel, et selgelt on tõendatud tehingu suur lisaväärtus ning tehingu lisamine portfelli on kooskõlas täiendavuse pakkumise nõudega.

Projektid peavad olema majanduslikult ja tehniliselt elujõulised ning EIP finantseerimine peab toimuma struktureeritult kooskõlas usaldusväärsete pangandustavadega ning vastavalt kõrgetasemelistele riskijuhtimispõhimõtetele, mis EIP on kindlaks määranud oma sisesuunistes, mida aeg-ajalt muudetakse. Kogu asjakohane teave tehakse juhatuse ja investeeringute komitee liikmetele kättesaadavaks.

Võlatüüpi toodete hinnakujundus toimub vastavalt EIP laenuhindamismetoodikale.

c)

Taristu- ja innovatsioonikomponent – omakapitali komponent

Omakapitaliga seotud toimingute puhul võib ELi tagatist kasutada konkreetsetesse ettevõtetesse või projektidesse tehtavate otseinvesteeringute (omakapitali otseinvesteeringud) toetamiseks või fondide või analoogsete portfelliriskide rahastamiseks (omakapitaliportfell), tingimusel et EIP investeerib pari passu oma riskiga. See, kas toimingut mõjutavad omakapitaliriskid või mitte, määratakse toimingu õiguslikust vormist ja liigendusest olenemata kindlaks EIP tavapärase hindamise põhjal.

EIP omakapitaliga seotud toiminguid viiakse ellu vastavalt EIP sise-eeskirjale ja -korrale. Kogu toimingu hindamiseks asjakohane teave tehakse juhatuse ja investeeringute komitee liikmetele kättesaadavaks.

Omakapitaliinvesteeringute hinnakujundus toimub vastavalt turule või turu-uuringute või võrdlusaluste põhjal.

7.   Riskipositsiooni piirmäärad riskikategooriate kaupa

a)

Eritegevuse kategooriate riskipositsiooni piirmäärad alanevad igal kõrgemal riskiastmel ning seda näitab tehingu laenureiting. Piirmäär on seega üldiselt võlariskide puhul kõrgem kui omakapitaliriskide puhul.

b)

EIP kehtestab ELi tagatisega kaasnevat krediidikvaliteedi parandamise kättesaadavust arvestades EFSI jaoks kõrgemad riskipositsiooni piirmäärad kui EIP oma tegevuse riskide võrreldavad piirmäärad. Juhatuse ja investeeringute komitee liikmed saavad EFSI riskide piirmäärade kohta üksikasjaliku ülevaate. Juhatus kontrollib korrapäraselt EFSI portfelli riskiprofiili muutumist ning võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

c)

EFSI konkreetseid piirmäärasid ületavaid tehinguid võib EFSI portfelli võtta erandjuhtudel ja kokkuleppel juhatusega, tingimusel et selgelt on tõendatud tehingu täiendavus ja lisaväärtus ning tehingu lisamine portfelli ei ohusta tõenäoliselt kogu portfellile seatud sihtriskitaset algse investeerimisperioodi lõpus.

8.   Sektoripõhine ja geograafiline mitmekesisus

EFSI lähtub nõudlusest, kuid selle eesmärk on toetada kõlblikke projekte kogu liidus ja ka piiriüleseid projekte, mis on hõlmatud käesoleva määruse artikliga 8, järgimata seejuures mingeid eelnevalt kindlaks määratud sektoripõhiseid või geograafilisi kvoote. Sellegipoolest antakse endast parim, et tagada algse investeerimisperioodi lõpul võimalikult ulatusliku sektorite ja piirkondade ringi hõlmamine ja vältida ülemäärast sektoripõhist või geograafilist kontsentratsiooni.

a)   Sektoripõhine kontsentratsioon

Selleks et hallata EFSI portfelli sektoripõhist mitmekesisust ja kontsentratsiooni, kehtestab juhatus ELi tagatisega toetatavate toimingute mahu suhtes suunavad kontsentratsiooni piirmäärad algse investeerimisperioodi lõpus. Suunavad kontsentratsiooni piirmäärad avalikustatakse.

Juhatus võib otsustada neid suunavaid piirmäärasid pärast investeeringute komiteega konsulteerimist muuta. Sellisel juhul esitab juhatus oma otsuse kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku põhjenduse.

b)   Geograafiline kontsentratsioon

EFSIst toetatud toimingud ei või koonduda algse investeerimisperioodi lõpus ühelegi konkreetsele territooriumile. Selle tagamiseks võtab juhatus vastu suunavad geograafilise mitmekesisuse ja kontsentratsiooni juhised. Juhatus võib otsustada neid suunavaid piirmäärasid pärast investeeringute komiteega konsulteerimist muuta. Juhatus esitab suunavaid piirmäärasid käsitlevate otsuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku põhjenduse. EFSI peaks püüdma hõlmata kõiki liikmesriike.


(1)  Tegemist on EFSI kaudu pakutavate toodete mitteammendava loeteluga.

(2)  Mõistet „toiming” kasutatakse nii projekti (võlg või omakapital) kui ka toimingusse (projektid, programmid või mehhanismid) tehtavate otseinvesteeringute puhul, millega on seotud finantsvahendaja või muu vahendaja, kuid mõistet ei kasutata nende aluseks olevate projektide kohta, mida sellise vahendatud toimingu abil toetatakse.


 

1.   Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus programmi „Horisont 2020” vahendite jaotuse kohta

„Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et järgmisi eelarveridu ei kasutata EFSI rahastamiseks: „Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu, Marie Skłodowska-Curie meetmed” ning „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine”. Ülejäänud summa, mis tuleneb varu täiendavast kasutamisest võrrelduna komisjoni ettepanekuga, kantakse tagasi muudele programmi „Horisont 2020” eelarveridadele proportsionaalselt komisjoni poolt kavandatud vähendamistega. Vahendite soovituslik jaotus on esitatud EFSI määruse I lisas.”

2.   Komisjoni avaldus 2016. aasta eelarveprojekti kohta

„Komisjon analüüsib programmi „Horisont 2020” eri eelarveridadelt EFSIsse tehtavate sissemaksete võimalikku mõju vastavate programmide tulemuslikule rakendamisele ning esitab asjakohasel juhul liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku, et kohandada programmi „Horisont 2020” eelarveridade vahendite jaotust.”

3.   Komisjoni avaldus oma hinnangu kohta EFSI algatuse raames tehtavatele ühekordsetele sissemaksetele stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimiseks

„Piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, tuleks liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas liikmesriigi poolt või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevate riigi tugipankade poolt – EFSIsse või investeerimiskava rakendamiseks loodud valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse käsitada põhimõtteliselt ühekordsete meetmetena nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 tähenduses.”