ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 157

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
23. juuni 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2015/960, 19. juuni 2015, millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 seoses teatavate kalapüügivõimalustega

1

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/961, 22. juuni 2015, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

20

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/962, 18. detsember 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumise osas ( 1 )

21

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/963, 22. juuni 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

32

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/964, 22. juuni 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 442/2009 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

34

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/965, 22. juuni 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

36

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/966, 22. juuni 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

38

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/967, 22. juuni 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

40

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/968, 22. juuni 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse rakendusmääruse (EL) nr 412/2014 alusel Ukrainast pärit munade, munatoodete ja ovoalbumiini jaoks avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

42

 

 

OTSUSED

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2015/969, 19. juuni 2015, millega pikendatakse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi

44

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/970, 22. juuni 2015, millega pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

45

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/971, 22. juuni 2015, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

50

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/972, 22. juuni 2015, millega käivitatakse Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED)

51

 

*

Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2015/973, 22. juuni 2015, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

52

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/974, 17. juuni 2015, millega liikmesriikidel lubatakse teha teatavaid erandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (teatavaks tehtud numbri C(2015) 4087 all)

53

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/975, 19. juuni 2015, Hispaania võetud meetme kohta keelata HIDALGO'S GROUPi (Hispaania) poolt Hispaaniasse imporditava lööktrelli turule laskmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/42/EÜ (teatavaks tehtud dokumendi C(2015) 4086 all)  ( 1 )

96

 

 

SOOVITUSED

 

*

Komisjoni soovitus (EL) 2015/976, 19. juuni 2015, tropaanalkaloidide toidus esinemise seire kohta ( 1 )

97

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu otsus nr 1/2014, 15. detsember 2014, millega võetakse vastu assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede töökorrad [2015/977]

99

 

*

ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu otsus nr 2/2014, 15. detsember 2014, kahe allkomitee moodustamise kohta [2015/978]

110

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/68/EL (surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) parandused ( ELT L 189, 27.6.2014 )

112

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/960,

19. juuni 2015,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 seoses teatavate kalapüügivõimalustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

2014. aasta juunis avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusliku nõuande Atlandi ookeani kirdeosa huntahvenavaru kohta, mis on alates 2012. aastast kiiresti vähenenud. Lisaks sellele on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnanud, millises ulatuses olemasolevad riiklikud meetmed huntahvenat kaitsevad ja leidnud, et need on üldiselt ebatõhusad. Huntahven on aeglaselt kasvav liik, mis saavutab suguküpsuse hilja. Huntahvena kalastussuremus Atlandi ookeani kirdeosas ületab praegu neljakordselt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) taseme.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 12 alusel vastuvõetud rakendusmäärusega (EL) 2015/111 (2) võttis komisjon kiireloomulisi meetmeid, et vähendada kalastussuremust, mille on põhjustanud huntahvena kudekogumite püügiga tegelevad pelaagilise püügi laevad. Nimetatud rakendusmäärus kaotas kehtivuse 30. aprillil 2015.

(3)

Nõukogu määrust (EL) 2015/104 (3) on muudetud nõukogu määrusega (EL) 2015/523, (4) et vähendada harrastuskalapüügi mõju kalastussuremusele.

(4)

Püüki on vaja veelgi vähendada ja seega tuleks tööndusliku kalapüügi sihtpüügi vähendamiseks kehtestada ICESi IVb ja IVc, samuti VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoonis igakuised püügi piirnormid. ICESi VIIa ja VIIg rajoonides tuleks igakuiseid püügi piirnorme kohaldada ainult Ühendkuningriigi territoriaalmeres. Selline püügi vähendamine peaks võimaldama kaluritel kohandada nende praegust püügitegevust, selleks et vältida huntahvena püüki, lubades jätkuvalt huntahvena püüki juhusliku kaaspüügi käigus.

(5)

Lisaks peaksid Iirimaa võetud kaitsemeetmed, nimelt keeld huntahvenat püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida, edasi kehtima ja neid tuleks laiendada kõigile liidu kalalaevadele, mis tegutsevad ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis. Neid meetmeid tuleks kohaldada ka ICESi VIIa ja VIIg rajoonis, erandiks veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal, kus kohaldatakse igakuist püügipiirangute kava.

(6)

Huntahvena püüki tuleks jälgida igakuiselt liikmesriikidelt kogutud andmete põhjal.

(7)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus (5) ning protokollis, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (6) on sätestatud, et liit saab 7,7 % moiva lubatud kogupüügist ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes.

(8)

Määruse (EL) 2015/104 kohaselt on liidu 2015. aasta moivapüügikvoot kõnealustes Gröönimaa vetes 0 tonni.

(9)

Gröönimaa ametiasutused teavitasid 13. mail 2015 liitu, et on kehtestatud moiva lubatud kogupüük ICES V ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes ajavahemikuks 20. juunist 2015 kuni 30. aprillini 2016, pakkudes liidule 23 100 tonnist kvooti. On asjakohane kehtestada ja eraldada vastavalt liidu kalapüügivõimalused.

(10)

Liidu ja Norra kalapüüki käsitlevate iga-aastaste nõupidamiste raames võttis liit kohustuse eraldada Norrale 20 000-tonnine lisakogus moiva püügiks ICES XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes 2015. aastal. Asjakohane on eraldada kõnealune kogus nimetatud vetes kasutada olevast liidu kvoodist. Käesolevas määruses sätestatud moivapüügi piirnorme tuleks kohaldada alates 20. juunist 2015.

(11)

Norra nõustus suurendama järgmiste kalavarude liidu kvooti: tursk I ja II püügipiirkonna Norra vetes – 1 512 tonni võrra, kilttursk I ja II püügipiirkonna Norra vetes – 88 tonni võrra, harilik molva IV püügipiirkonna Norra vetes – 150 tonni võrra ning kilttursk IV püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna liidu vetes – 250 tonni võrra. Vastavaid TAC tabeleid tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)

On vaja selgitada, et 5 % suurust piirkondadevahelist paindlikkust (eritingimus) musterrai suhtes kohaldatakse ainult musterrai kaaspüügikvoodi suhtes.

(13)

Supi-nugishai teatud püüki võib lubada, samas kui supi-nugishai õngejadadega püük jääks keelatuks.

(14)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) osalejad ei suutnud 2015. aastaks kokku leppida asjakohases majandamismeetmes meriahvena suhtes ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes, ning ICES soovitas, et kõikide osalejate püük kokku ei ületaks 30 000 tonni. Võttes arvesse, et kõnealuse kalavaru püük toimub rannikuäärsete riikide vetes ja rahvusvahelistes vetes, soovitas liit võtta NEAFC aastakoosolekul 2014. aasta novembris vastu meetme, millega piiratakse nimetatud püüki 19 500 tonnini. NEAFC majandamismeetme puudumisel, nagu 2014. aastal, tuleks kõigi NEAFC osaliste laevade, sealhulgas liidu laevade püüki rahvusvahelistes vetes 2015. aastal kõnealuses piirkonnas piirata 19 500 tonnini.

(15)

2015. aastal jätkatakse läbirääkimisi meriahvena varude püügivõimaluste üle I ja II püügipiirkonna Norra vetes. Nende läbirääkimiste tulemusi silmas pidades kehtestatakse kõnealustele varudele 2015. aasta jooksul püügipiirangud.

(16)

Selleks et kajastada õigesti Hispaania 2015. aasta hariliku tuuni püügi laevastiku püügivahendite jaotust, on vaja muuta määruse (EL) 2015/104 IV lisa, milles sätestatakse hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise piirangud.

(17)

Üks Prantsusmaa lipu all sõitev India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) konventsiooni alas troopikatuune püüdev laev registreeriti hiljuti ümber Itaalia lipu alla. Vastav määruse (EL) 2015/104 VI lisas Prantsusmaale eraldatud kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus tuleks seetõttu üle kanda Itaaliale. Nimetatud ülekandmine ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas Itaaliale kehtestatud püügivõimsuse ülempiiri ega mõjuta IOTC kehtestatud püügivõimsuse ülempiiri.

(18)

Määruses (EL) 2015/104 tuleks teha mõned parandused tagamaks, et ümardamisest tulenev liikmesriikide kvootide kogusumma ei ületaks liidu kasutada olevat kvooti, ning et parandada trükivigu või lisada aruandluskoode.

(19)

Seetõttu tuleks määrust (EL) 2015/104 vastavalt muuta.

(20)

Käesolevas määruses olevaid meetmeid on vaja hakata kohaldama võimalikult kiiresti. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusele (EL) 2015/104 lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Huntahvenat käsitlevad meetmed

1.   Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida huntahvenat koguses, mis ületab lõikes 2 sätestatud piirmäärad ning mis on püütud järgmistest piirkondadest:

a)

ICESi IVb, IVc, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoon;

b)

veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

2.   Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse järgmisi püügi piirnorme:

Püügivahendi kategooria ja kood (7)

Huntahvena suurim lubatud väljapüük laeva kohta kalendrikuus (kg)

Traallaudadega või paarispüügi pelaagilised traalid, sealhulgas OTM ja PTM

1 500

Igat liiki põhjatraalid, sealhulgas ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sealhulgas OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB

1 800

Kogu triivnakkevõrkude ja seisevvõrkudega (abarad) kalapüük, sealhulgas GTR, GNS, GND, FYK, FPN ja FIX

1 000

Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS)

1 300

Seinnoodad, püügivahendi koodid PS ja LA

3 000

3.   Liidu laevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

4.   Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühest kuust teise või ühelt laevalt teisele.

5.   Liidu laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida huntahvenat, mis on püütud ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetest, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal.

6.   Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva pärast iga kuu lõppu.”

Artikkel 2

1.   Määruse (EL) 2015/104 IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2.   Määruse (EL) 2015/104 IB lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

3.   Määruse (EL) 2015/104 IC lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

4.   Määruse (EL) 2015/104 ID lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

5.   Määruse (EL) 2015/104 IF lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

6.   Määruse (EL) 2015/104 IV lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas oleva tekstiga.

7.   Määruse (EL) 2015/104 VI lisa asendatakse käesoleva määruse VII lisas oleva tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 19. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. REIRS


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Komisjoni 26. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/111, millega kehtestatakse meetmed, et leevendada huntahvena (Dicentrarchus labrax) varude säilimisele avalduvat tõsist ohtu Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ELT L 20, 27.1.2015, lk 31).

(3)  Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/104, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

(4)  Nõukogu 25. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/523, millega muudetakse määrusi (EL) nr 43/2014 ja (EL) 2015/104 seoses teatavate kalapüügivõimalustega (ELT L 84, 28.3.2015, lk 1).

(5)  ELT L 172, 30.6.2007, lk 4.

(6)  ELT L 293, 23.10.2012, lk 5.

(7)  Püügivahendi koodid FAO alpha 3 kohta.


I LISA

1.

Tabel, milles on kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) püügivõimalused IV püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond, IIa püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

254

 

 

Taani

1 745

 

 

Saksamaa

1 111

 

 

Prantsusmaa

1 936

 

 

Madalmaad

190

 

 

Rootsi

176

 

 

Ühendkuningriik

28 785

 

 

Liit

34 197

 

 

Norra

6 514

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

40 711

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Liit

25 252

2.

Tabel, milles on hariliku molva (Molva molva) püügivõimalused IV püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

8

 

 

Taani

965

 

 

Saksamaa

27

 

 

Prantsusmaa

11

 

 

Madalmaad

2

 

 

Ühendkuningriik

87

 

 

Liit

1 100

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4

3.

Tabel, milles on railiste (Rajiformes) püügivõimalused VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIa, VIb ja VIIa-c, VIIe-k püügipiirkonna liidu veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

725 (1)  (2)  (3)

 

 

Eesti

4 (1)  (2)  (3)

 

 

Prantsusmaa

3 255 (1)  (2)  (3)

 

 

Saksamaa

10 (1)  (2)  (3)

 

 

Iirimaa

1 048 (1)  (2)  (3)

 

 

Leedu

17 (1)  (2)  (3)

 

 

Madalmaad

3 (1)  (2)  (3)

 

 

Portugal

18 (1)  (2)  (3)

 

 

Hispaania

876 (1)  (2)  (3)

 

 

Ühendkuningriik

2 076 (1)  (2)  (3)

 

 

Liit

8 032 (1)  (2)  (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

8 032 (3)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11

4.

Tabel, milles on railiste (Rajiformes) püügivõimalused VIId püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

72 (4)  (5)  (6)

 

 

Prantsusmaa

602 (4)  (5)  (6)

 

 

Madalmaad

4 (4)  (5)  (6)

 

 

Ühendkuningriik

120 (4)  (5)  (6)

 

 

Liit

798 (4)  (5)  (6)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

798 (6)

 

Ennetuslik TAC

5.

Tabel, milles on railiste (Rajiformes) püügivõimalused VIII ja IX püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

(SRX/89-C.)

Belgia

7 (7)  (8)

 

 

Prantsusmaa

1 298 (7)  (8)

 

 

Portugal

1 051 (7)  (8)

 

 

Hispaania

1 057 (7)  (8)

 

 

Ühendkuningriik

7 (7)  (8)

 

 

Liit

3 420 (7)  (8)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 420 (8)

 

Ennetuslik TAC

6.

Esimene joonealune märkus tabelis, milles on hariliku ogahai (Squalus acanthias) püügivõimalused IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes, ja esimene joonealune märkus tabelis, milles on hariliku ogahai (Squalus acanthias) püügivõimalused I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.”

7.

Tabel, milles on norra tursiku (Trisopterus esmarki) ja sellega seotud kaaspüügi püügivõimalused IIIa püügipiirkonnas ning IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond, IIa ja IVpüügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Taani

127 882 (9)

 

 

Saksamaa

24 (9)  (10)

 

 

Madalmaad

94 (9)  (10)

 

 

Liit

128 000 (9)  (11)

 

 

Norra

15 000

 

 

Fääri saared

7 000 (12)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4

8.

Tabel, milles on muude liikide püügivõimalused IV püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

40

 

 

Taani

3 624

 

 

Saksamaa

409

 

 

Prantsusmaa

168

 

 

Madalmaad

290

 

 

Rootsi

Ei kohaldata (13)

 

 

Ühendkuningriik

2 719

 

 

Liit

7 250 (14)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

(1)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(2)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), liivrai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

VIIe püügipiirkonna liidu veed

(RJU/67AKXD)

Belgia

9

 

 

Eesti

0

 

 

Prantsusmaa

41

 

 

Saksamaa

0

 

 

Iirimaa

13

 

 

Leedu

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Hispaania

11

 

 

Ühendkuningriik

26

 

 

Liit

100

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

100

 

Ennetuslik TAC

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(4)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) ja musterrai (Raja undulata) (RJU/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(5)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(6)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(RJU/07D.)

Belgia

1

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

2

 

 

Liit

11

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

11

 

Ennetuslik TAC

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(7)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(8)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIII püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/89-C.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

VIII püügipiirkonna liidu veed

(RJU/89-C.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

9

 

 

Portugal

8

 

 

Hispaania

8

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

25

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

25

 

Ennetuslik TAC

(9)  Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(10)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(11)  Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist31. oktoobrini 2015.

(12)  Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesoleva kvoodi hulka.

(13)  Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

(14)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.


II LISA

1.

Tabel, milles on heeringa (Clupea harengus) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

6 (1)

 

 

Taani

6 314 (1)

 

 

Saksamaa

1 105 (1)

 

 

Hispaania

21 (1)

 

 

Prantsusmaa

272 (1)

 

 

Iirimaa

1 634 (1)

 

 

Madalmaad

2 259 (1)

 

 

Poola

319 (1)

 

 

Portugal

21 (1)

 

 

Soome

98 (1)

 

 

Rootsi

2 339 (1)

 

 

Ühendkuningriik

4 036 (1)

 

 

Liit

18 424 (1)

 

 

Fääri saared

9 000 (2)  (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei ole kehtestatud

 

Analüütiline TAC

2.

Tabel, milles on tursa (Gadus morhua) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 663

 

 

Kreeka

330

 

 

Hispaania

2 970

 

 

Iirimaa

330

 

 

Prantsusmaa

2 444

 

 

Portugal

2 970

 

 

Ühendkuningriik

10 329

 

 

Liit

22 036

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4

3.

Tabel, milles on moiva (Mallotus villosus) püügivõimalused V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

2 635

 

 

Saksamaa

115

 

 

Rootsi

189

 

 

Ühendkuningriik

25

 

 

Kõik liikmesriigid

136 (4)

 

 

Liit

3 100 (5)

 

 

Norra

20 000

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4

4.

Tabel, milles on kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

276

 

 

Prantsusmaa

166

 

 

Ühendkuningriik

846

 

 

Liit

1 288

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4

5.

Tabel, milles on meriahvenate (Sebastes spp.) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Meriahven

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(RED/1/2AB.)

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

6.

Tabel, milles on meriahvenate (Sebastes spp.) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Ei kohaldata (6)  (7)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

19 500

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4


(1)  Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2)  Võib kala püüda ELi vetes põhja pool 62° N.

(3)  Arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormidest.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse kalanduspiirkonnas (HER/*2AJMN)

0

 

II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F))

Belgia

3

Taani

3 084

Saksamaa

540

Hispaania

10

Prantsusmaa

133

Iirimaa

798

Madalmaad

1 104

Poola

156

Portugal

10

Soome

48

Rootsi

1 143

Ühendkuningriik

1 971

(4)  Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.

(5)  Kalastamisperiood järgmise aasta 20. juunist kuni 30. aprillini.

(6)  Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi osalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(7)  Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.


III LISA

Tabel, milles on lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) püügivõimalused NAFO alapiirkondades 3 ja 4, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128 (1)

 

 

Läti

128 (1)

 

 

Leedu

128 (1)

 

 

Poola

227 (1)

 

 

Liit

Ei kohaldata (1)  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

34 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4


(1)  Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015.

(2)  Puudub liidu kindlaksmääratud osa. 29 458 tonni antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.


IV LISA

Tabel, milles on pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügivõimalused Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 510,64 (2)

 

 

Hispaania

17 690,59 (2)

 

 

Prantsusmaa

4 421,71 (2)

 

 

Ühendkuningriik

195,89 (2)

 

 

Portugal

2 120,3 (2)

 

 

Liit

26 939,13 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

28 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4


(1)  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253

[1]

Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(2)  Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Ühendkuningriik

12

Portugal

310


V LISA

1.

Tabel, milles on limapeade (Beryx spp.) püügivõimalused SEAFO püügipiirkonnas, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200 (1)

 

Ennetuslik TAC

2.

Tabel, milles on oranži karekala (Hoplostethus atlanticus) püügivõimalused SEAFO alarajoonis B1, asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (3)

 

Ennetuslik TAC

(1)  Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

(2)  Käesoleva TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

selle läänepiir on 0° idapikkust,

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(3)  Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni (ORY/*F47NA).


VI LISA

IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA  (1)

1.   Liidu söödalaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Prantsusmaa

37

Liit

37

2.   Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania

84

Prantsusmaa

94

Itaalia

30

Küpros

6 (2)

Malta

28 (3)

Liit

242

3.   Liidu laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Horvaatia

11

Itaalia

12

Liit

23

4.   Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv (4)

 

Küpros (5)

Kreeka (6)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (7)

Seinnooda-laevad

1

1

11

12

17

6

1

Õngejadaga laevad

6 (8)

0

0

30

8

59

28

Sööda-laevad

0

0

0

0

8

15

0

Käsiõnge-laevad

0

0

12

0

29 (9)

1

0

Traalerid

0

0

0

0

57

0

0

Muud väikese-mahulise kalapüügi laevad (10)

0

21

0

0

94

273

0


Tabel B

Püügivõimsus (GT)

 

Küpros

Horvaatia

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinnooda-laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Õngejadaga laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Sööda-laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Käsiõnge-laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Traalerid

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Muud väikese-mahulise kalapüügi laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

5.   Maksimaalne mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Mõrdade arv (11)

Hispaania

5

Itaalia

6

Portugal

2

6.   Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Tootmisvõimsus (tonnides)

Hispaania

14

11 852

Itaalia

15

13 000

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Horvaatia

7

7 880

Malta

8

12 300


Tabel B

Kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

5 855

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Horvaatia

2 947

Malta

8 768


(1)  1., 2. ja 3. jaos esitatud arvud võivad väheneda, et täita liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(2)  Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Küpros otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 5.

(3)  Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Malta otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 7.

(4)  4. jao tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(5)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(6)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne rannapüügilaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannapüügilaevaga.

(7)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(8)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(9)  Veoõngejadalaevad, mis püüavad Atlandi ookeani idaosas.

(10)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

(11)  Seda arvu võib veelgi suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.”


VII LISA

VI lisa asendatakse järgmisega:

„VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

1.

Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

27

45 383

Portugal

5

1 627

Itaalia

1

2 137

Liit

55

110 511

2.

Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41 (1)

7 882

Portugal

15

6 925

Ühendkuningriik

4

1 400

Liit

87

27 797

3.

Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.

Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.”


(1)  See number ei sisalda Mayottes registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte laevastiku arendamise kavale.


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/20


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/961,

22. juuni 2015,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011 (1), eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012.

(2)

Üks isik tuleks jätta välja määruse (EL) nr 36/2012 II lisas sätestatud loetelust füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 22. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisas sätestatud loetelust jäetakse välja järgmise isiku nimi ja temaga seotud kanne.

A.   Isikud

12.

Fawwaz (

Image

) Al-Assad (

Image

)

23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/21


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/962,

18. detsember 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2010/40/EL artikli 3 punktis b on spetsifikatsioonide ja standardite väljatöötamise puhul sätestatud prioriteetse meetmena reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumine kogu ELis.

(2)

Vastavalt direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõikele 1 peab komisjon vastu võtma spetsifikatsioonid, mida on vaja ühilduvuse, koostalitluse ja järjepidevuse tagamiseks intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu ja tööks kasutamise puhul, et pakkuda reaalajas saadava liiklusteabe teenuseid kogu ELis. Käesoleva määruse eesmärk on parandada reaalajas saadavate maantee- ja liiklusandmete kättesaadavust, vahetamist, taaskasutamist ning ajakohastamist kvaliteetsete ja pidevate liiklusteabe teenuste pakkumiseks kogu ELis.

(3)

Direktiivi 2010/40/EL artiklis 5 on sätestatud, et käesoleva direktiivi artikli 6 kohaselt vastu võetud spetsifikatsioone tuleks kohaldada intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste kasutuselevõtul, ilma et see piiraks iga liikmesriigi õigust otsustada selliste rakenduste ja teenuste kasutuselevõtu üle oma territooriumil.

(4)

Kõnealuseid spetsifikatsioone tuleks kohaldada kõikide reaalajas saadava maantee- ja liiklusteabe teenuste suhtes, ilma et see piiraks teistes direktiivi 2010/40/EL alusel vastu võetud õigusaktides, eelkõige komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 885/2013 (2) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 886/2013 (3) sätestatud konkreetsete spetsifikatsioonide kohaldamist.

(5)

Reaalajas saadava liiklusteabe teenuseid pakkuv turg on ELis juba olemas ning nii kasutajate ja klientide kui ka asjaomaste teenuste osutajate huvides on luua selle turu jaoks õiged raamtingimused, mis aitaksid kõnealust turgu säilitada ja seda tulevikus innovaatiliselt edasi arendada. Reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumise osas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/98/EÜ (4) sätestatud miinimumeeskirjad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamiseks kogu ELis. Maanteeametite ja teedehaldajate valduses oleva teabe suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud eeskirju, eelkõige andmete ajakohastamise eeskirju, ilma et see mõjutaks direktiivis 2003/98/EÜ sätestatut.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (5) luuakse Euroopa Liidu ruumiandmete taristu, mis võimaldaks kõnealuste andmete jagamist ja avalikkuse juurdepääsu kõnealustele andmetele (sh ruumiandmevaldkonnale „Transpordivõrk”) kogu ELis, et toetada ELi keskkonnapoliitikat ja poliitikasuundi või meetmeid, mis võivad keskkonda mõjutada. Käesolevas määruses sätestatud spetsifikatsioonid peaksid olema kooskõlas direktiivis 2007/2/EÜ ja selle rakendusaktides, eelkõige komisjoni määruses (EL) nr 1089/2010 (6) sätestatud spetsifikatsioonidega. Kõnealuste spetsifikatsioonide kasutuselevõtt kõikide staatiliste maanteeandmeliikide puhul võib kaasa aidata kõnealuse valdkonna täielikumale ühtlustamisele.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (7) määratakse kindlaks maanteetransporditaristu, mis on üleeuroopalise transpordivõrgu põhi- ja üldvõrgu lahutamatu osa. Käesolevat määrust tuleks kohaldada määruses (EL) nr 1315/2013 määratletud üleeuroopalise üldvõrgu suhtes, kus toimub suurem osa rahvusvahelisest maanteetranspordist. Kuna enamik kiirteedest juba kuulub sellesse võrku, peaks käesolev määrus hõlmama ka teisi kiirteid, et tagada maanteekasutajate jaoks järjepidevus. Liiklusega seotud korduvad välismõjud ja muud liikluskorraldusprobleemid, näiteks liiklusummikud, õhusaaste ja müra, ei ole ainult üleeuroopalise transpordivõrgu ja kiirteede probleem. Tegelikkuses tekivad sagedased liiklusummikud paljudel juhtudel just linnapiirkondades. Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada kõnealuseid spetsifikatsioone lisaks üleeuroopalisele transpordivõrgule ja kiirteedele ka liikmesriikide kindlaks määratud prioriteetsetes piirkondades asuvate valitud teede suhtes. Võttes arvesse liiklusskeemide pidevat muutumist, peaks liikmesriikidel olema lubatud kõnealuseid prioriteetseid piirkondi ajakohastada.

(8)

Nii staatilistel maanteeandmetel, teeoludest tulenevatel dünaamilistel andmetel kui ka liiklusandmetel on oma iseärasused ja kõik need andmeliigid peaksid olema kooskõlas asjakohaste nõuetega. Kuna andmeallikad on väga mitmekesised, ulatudes taristupõhistest anduritest kuni anduritena toimivate sõidukiteni, on oluline lähtuda sellest, et spetsifikatsioone kohaldatakse asjakohaste andmekategooriate suhtes, vaatamata sellele, kust andmed saadi või missugust tehnoloogiat asjaomaste andmete loomiseks või ajakohastamiseks kasutati.

(9)

Isikuandmete töötlemise puhul peaksid need võimaluse korral olema pöördumatult anonüümseks muudetud. Lisaks tuleks isikuandmete töötlemisel järgida ELi õigusakte, nagu on eelkõige kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ (9) ja kõnealuste direktiividega seotud siseriiklikes õigusaktides. Peale selle tuleks isikuandmete töötlemisel järgida otstarbe piiritlemise ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtteid.

(10)

Kui tulevikus hakatakse teabeteenuse puhul koguma andmeid, sealhulgas geograafilisi asukohaandmeid, lõppkasutajalt endalt või koostöösüsteemide kaudu, tuleb lõppkasutajatele anda sõnaselget teavet selliste andmete kogumise ja võimaliku jälgimise suhtes kehtestatud korra ning asjaomaste andmete säilitamise aja kohta. Era- ja avalik-õiguslikud andmekogujad, näiteks teedehaldajad, teenuseosutajad ja autotööstussektor peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi meetmeid, et tagada lõppkasutajatelt või nende sõidukitelt saadavate andmete anonüümsus.

(11)

Selleks et tagada reaalajas saadava liiklusteabe teenuste ühtlustatud ja sujuv pakkumine, peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt välja töötatud olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja standardeid, näiteks DATEX II-süsteemi (CEN/TS 16157 ja selle hilisemad ajakohastatud versioonid) ning ISO standardeid. Selliste andmeliikide puhul, millel standardvorm puudub, tuleks liikmesriike ja sidusrühmi innustada tegema koostööd, et leppida kokku andmete määratlus, vorm ja metaandmed.

(12)

ELis on välja töötatud mitmesuguseid dünaamilisi asukohamääramismeetodeid, mida liikmesriigid ka kohaldavad. Eri asukohamääramismeetodite kasutamine peaks olema jätkuvalt lubatud. Liikmesriike ja sidusrühmi tuleks siiski innustada tegema koostööd, et leppida kokku lubatud asukohamääramismeetodid, kasutades vajaduse korral Euroopa standardimisorganisatsioonide abi.

(13)

Juurdepääs staatilistele maanteeandmetele ja nende korrapärane ajakohastamine maanteeametite ja teedehaldajate poolt on ülimalt vajalik selleks, et tagada ajakohastatud ja täpsete digitaalkaartide olemasolu, mis on usaldusväärsete intelligentsete transpordisüsteemide toimimiseks üliolulised. Digitaalkaartide tootjaid tuleks innustada õigel ajal alustama staatiliste maanteeandmete ajakohastamise funktsiooni integreerimist olemasolevatesse kaartidesse ja kaartide ajakohastamise teenustesse. Selleks et olla kooskõlas avaliku poliitikaga, näiteks maanteeohutuse valdkonnas, peaks avaliku sektori asutustel olema õigus nõuda teenuseosutajatelt ja digitaalkaartide tootjatelt nende andmetes leiduvate ebatäpsuste kõrvaldamist.

(14)

Juurdepääs täpsetele ja ajakohastatud staatilistele maanteeandmetele, teeoludest tulenevatele dünaamilistele andmetele ja liiklusandmetele on ülimalt oluline reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumiseks kogu ELis. Asjakohaseid andmeid koguvad ja säilitavad maanteeametid, teedehaldajad ja reaalajas saadava liiklusteabe teenuse osutajad. Selleks et hõlbustada ja lihtsustada kõnealuste andmete vahetamist ja taaskasutamist teenuse osutamisel, peaksid maanteeametid, teedehaldajad ja reaalajas saadava liiklusteabe teenuse osutajad tegema andmed, vastavad metaandmed ja andmekvaliteeti käsitleva teabe riikliku või ühise juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks teistele maanteeametitele, teedehaldajatele, reaalajas saadava liiklusteabe teenuse osutajatele ja digitaalkaartide tootjatele. Juurdepääsupunkt võib sõltuvalt andmete liigist olla kas teabehoidla, register, veebiportaal vms. Liikmesriigid peaksid olemasolevad avaliku ja erasektori juurdepääsupunktid ümber kujundama üheks juurdepääsupunktiks, mis tagab juurdepääsu kõikidele olemasolevatele asjakohastele andmeliikidele, mis jäävad eespool nimetatud spetsifikatsioonide rakendusalasse. Liikmesriikidel peaks olema lubatud teha üksteisega koostööd, et luua osalevate liikmesriikide olemasolevaid andmeid hõlmavad ühised juurdepääsupunktid. Liikmesriikidel peaks olema õigus kasutada direktiivi 2010/40/EL alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt loodud teisi juurdepääsupunkte riiklike juurdepääsupunktidena käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele andmetele.

(15)

Selleks et aidata maanteeametitel, teedehaldajatel, teenuseosutajatel ja digitaalkaartide tootjatel asjakohaseid andmeid edukalt ja kulutõhusalt üles leida ja neid kasutada, peab kõnealuse teabe sisu ja struktuuri asjakohaste metaandmete abil nõuetekohaselt kirjeldama.

(16)

Need spetsifikatsioonid ei peaks kohustama maanteeameteid või teedehaldajaid alustama mis tahes selliste andmete kogumist, mida nad juba ei kogu, või digiteerima mis tahes andmeid, mis ei ole masinloetavas vormis juba kättesaadavad. Staatiliste maanteeandmete, teeoludest tulenevate dünaamiliste andmete ja liiklusandmete ajakohastamise üksikasjalikke nõudeid tuleks kohaldada ainult tegelikult kogutud andmete suhtes ja need andmed peaksid olema masinloetavas vormis kättesaadavad. Samal ajal tuleks liikmesriike innustada otsima kulutõhusaid võimalusi, mis oleksid kooskõlas nende vajadustega digiteerida olemasolevaid staatilisi maanteeandmeid.

(17)

Need spetsifikatsioonid ei peaks sundima maanteeameteid või teedehaldajaid kindlaks määrama või rakendama liiklusskeeme ja ajutisi liikluskorraldusmeetmeid. Kõnealused spetsifikatsioonid ei peaks kohustama teenuseosutajaid jagama oma andmeid teiste teenuseosutajatega. Teenuseosutajatel peaks olema õigus sõlmida omavahel ärikokkuleppeid asjakohase teabe taaskasutamise kohta.

(18)

Liikmesriike ja intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmi tuleks innustada tegema koostööd, et saavutada kokkulepe andmekvaliteedi ühises määratluses, et kasutada kogu liiklusandmete väärtusahelas ühiseid andmekvaliteedinäitajaid, nagu andmete täielikkus, üksikasjalikkus ja ajakohasus, nende hankimise ja asukoha määramise meetodid, samuti kohaldatud kvaliteedikontrollid. Lisaks tuleks neid innustada jätkama jõupingutusi selleks, et töötada välja eri andmetüüpide kvaliteedi mõõtmise ja seire asjakohased meetodid. Liikmesriike tuleks innustada jagama üksteisega oma sellekohaseid teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid.

(19)

On teada, et erasektori esindajate kogutud maantee- ja liiklusandmed ning reaalajas saadava liiklusteabe teenused võivad osutuda avaliku sektori asutuste jaoks kulutõhusaks võimaluseks parandada liikluskorraldust ning taristu haldamist ja hooldamist. Siiski tuleks selliste andmete ja asjaomaste teenuste kasutamise ja taaskasutamise suhtes kohaldatavad konkreetsed tingimused jätta asjaomaste isikute otsustada, ilma et see mõjutaks direktiivi 2003/98/EÜ sätete kohaldamist.

(20)

Erasektori teenusepakkujad võivad kasutada staatilisi maanteeandmeid, teeoludest tulenevaid dünaamilisi andmeid ning maanteeametite ja teedehaldajate kogutavaid liiklusandmeid reaalajas saadava liiklusteabe teenuste sisenditena. Selliste andmete ja nende taaskasutamise suhtes kohaldatavad konkreetsed tingimused tuleks jätta asjaomaste isikute otsustada, ilma et see mõjutaks direktiivi 2003/98/EÜ sätete kohaldamist.

(21)

Selleks et tagada kõnealuste spetsifikatsioonide nõuetekohane rakendamine, peaksid liikmesriigid hindama, kas maanteeametid, teedehaldajad, digitaalkaartide tootjad ja teenuseosutajad järgivad maantee- ja liiklusandmetele juurdepääsu, andmevahetuse, taaskasutamise ja ajakohastamise suhtes kehtestatud nõudeid. Selleks tuleks pädevatele asutustele anda võimalus tugineda maanteeametite, teedehaldajate, digitaalkaartide tootjate ja teenuseosutajate esitatud tõendipõhistele kinnitustele.

(22)

Kõnealused spetsifikatsioonid ei piira raadioringhäälinguorganisatsioonide sõnavabadust, kuna need ei kohusta neid organisatsioone võtma levitatava teabe suhtes mis tahes konkreetset seisukohta ja jätavad liikmesriikidele piisavalt ruumi, et arvestada raadioringhäälinguorganisatsioonide sõnavabaduse puhul asjaomase liikmesriigi põhiseaduslikke tavasid.

(23)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (10) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 17. juunil 2015,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse spetsifikatsioonid, mis on vajalikud selleks, et tagada maanteeametitele, teedehaldajatele ja teenuseosutajatele maantee- ja liiklusandmete kättesaadavus, vahetamine, taaskasutamine ning ajakohastamine reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumiseks kogu ELis.

Määrust kohaldatakse üleeuroopalise üldvõrgu ja kõnealuse võrguga hõlmamata kiirteede suhtes ning liikmesriikide ametiasutuste kindlaks määratud selliste prioriteetsete piirkondade suhtes, mille puhul käesoleva määruse kohaldamist peetakse asjakohaseks.

Määrust kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2010/40/EL artikliga 5.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2010/40/EL artiklis 4 esitatud mõisteid.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „üleeuroopaline põhivõrk”– maanteetransporditaristu, mis on osa määruses (EL) nr 1315/2013 kindlaks määratud põhivõrgust;

2)   „üleeuroopaline üldvõrk”– maanteetransporditaristu, mis on osa määruses (EL) nr 1315/2013 kindlaks määratud üldvõrgust;

3)   „kiirtee”– maantee, mida liikmesriik, kus asjaomane maantee asub, määratleb kiirteena;

4)   „prioriteetsed piirkonnad”– liikmesriikide ametiasutuste poolt prioriteetseks peetavad kindlaksmääratud maanteelõigud, eelkõige linnapiirkondades asuvad maanteelõigud, mis ei ole üleeuroopalise üldvõrgu osad ega kiirteed ja mis selgitatakse välja liiklusega seotud korduvate välismõjude või muude liikluskorraldusega seotud kaalutluste põhjal;

5)   „juurdepääs andmetele”– võimalus mis tahes ajal küsida ja saada masinloetavas vormis andmeid;

6)   „staatilised maanteeandmed”– maanteeandmed, mida ei muudeta sageli ega korrapäraselt ja mis on loetletud lisa punktis 1;

7)   „teeoludest tulenevad dünaamilised andmed”– teeoludest tulenevad maanteeandmed, mida muudetakse sageli või korrapäraselt ja mis on loetletud lisa punktis 2;

8)   „liiklusandmed”– maanteeliiklust käsitlevad andmed, mis on loetletud lisa punktis 3;

9)   „andmete ajakohastamine”– olemasolevates andmetes tehtavad mis tahes muudatused, kaasa arvatud asjaomase teabe kustutamine või uue või täiendava teabe lisamine;

10)   „reaalajas saadav liiklusteave”– teave, mille aluseks on mis tahes staatilised maanteeandmed, teeoludest tulenevad dünaamilised andmed, liiklusandmed või nende kombinatsioon ja mille on kasutajale või lõppkasutajale mis tahes teabevahendi kaudu edastanud mõni maanteeamet, teedehaldaja või teenuseosutaja;

11)   „reaalajas saadava liiklusteabe teenus”– intelligentse transpordisüsteemi teenus, millega kasutajale ja lõppkasutajale viivitamata edastatakse reaalajas saadavat liiklusteavet;

12)   „maanteeamet”– avaliku sektori asutus, kes vastutab tema territoriaalsesse pädevusse kuuluvate maanteede kavandamise, kontrolli või haldamise eest;

13)   „teedehaldaja”– avaliku või erasektori üksus, kes vastutab teede hooldamise ja haldamise eest;

14)   „teenuseosutaja”– avaliku või erasektori teenuseosutaja, v.a vaid teabeedastusteenuse osutaja, kes osutab kasutajatele ja lõppkasutajatele reaalajas saadava liiklusteabe teenust;

15)   „kasutaja”– kõik maanteeametid, teedehaldajad, teenuseosutajad ja digitaalkaartide tootjad;

16)   „lõppkasutaja”– füüsilisest või juriidilisest isikust maanteekasutaja, kellel on juurdepääs reaalajas saadava liiklusteabe teenustele;

17)   „juurdepääsupunkt”– digitaalliides, mille kaudu tehakse kasutajatele taaskasutamiseks kättesaadavaks staatilised maanteeandmed, teeoludest tulenevad dünaamilised andmed ja liiklusandmed koos vastavate metaandmetega või mille kaudu tehakse kasutajatele taaskasutamiseks kättesaadavaks eespool loetletud andmete allikad ja metaandmed;

18)   „metaandmed”– andmesisu struktureeritud kirjeldus, mis hõlbustab asjaomaste andmete otsimist ja kasutamist;

19)   „otsinguteenused”– teenused, mis võimaldavad vastava metaandmesisu abil vajalikke andmeid otsida ja nende sisu kuvada;

20)   „ajutised liikluskorraldusmeetmed”– ajutised meetmed, mille eesmärk on kõrvaldada teatav liiklushäire ning mis on ette nähtud näiteks liiklusvoogude kontrollimiseks ja juhtimiseks;

21)   „liiklusskeemid”– püsivad liikluskorraldusmeetmed, mille liikluskorraldajad on välja töötanud selleks, et püsivate või korduvate liiklushäirete korral liiklusvooge kontrollida ja juhtida.

Artikkel 3

Riiklikud juurdepääsupunktid

1.   Kõik liikmesriigid peavad looma riikliku juurdepääsupunkti. Riiklik juurdepääsupunkt on kasutajatele mõeldud ühtne juurdepääsupunkt, mille kaudu edastatakse maanteeametite, teedehaldajate ja teenuseosutajate esitatud ning asjaomase liikmesriigi territooriumi hõlmavaid maantee- ja liiklusandmeid, sh ajakohastatud andmeid.

2.   Riikliku juurdepääsupunktina võib kasutada direktiivi 2010/40/EL alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt loodud olemasolevaid juurdepääsupunkte, kui asjaomane liikmesriik peab seda asjakohaseks.

3.   Riiklikud juurdepääsupunktid osutavad kasutajatele nõuetekohaseid otsinguteenuseid.

4.   Maanteeametid ja teedehaldajad peavad koostöös digitaalkaartide tootjate ja teenuseosutajatega tagama, et nad edastavad asjakohaseid metaandmeid, mis võimaldavad kasutajatel otsida ja kasutada andmekogumeid, millele neil on juurdepääs riikliku juurdepääsupunkti kaudu.

5.   Kaks või enam liikmesriiki võivad luua ühise juurdepääsupunkti.

Artikkel 4

Juurdepääs statistilistele maanteeandmetele ning nende andmete vahetamine ja taaskasutamine

1.   Selleks et hõlbustada ühilduva, koostalitlusvõimelise ja pideva reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumist kogu ELis, peavad maanteeametid ja teedehaldajad edastama nende poolt kogutud ja ajakohastatud staatilisi maanteeandmeid artikli 8 kohases standardvormis, kui see on olemas, või mis tahes muus masinloetavas vormis.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed ja vastavad metaandmed, sh kõnealuste andmete kvaliteeti käsitlev teave, peavad olema andmevahetuseks ja taaskasutamiseks kättesaadavad kõikidele digitaalkaartide tootjatele või teenuseosutajatele kogu ELis järgmistel tingimustel:

a)

kõnealused andmed tuleb esitada mittediskrimineerival viisil;

b)

need tuleb esitada ajavahemikus, mis võimaldab reaalajas saadava liiklusteabe teenust õigel ajal osutada;

c)

need tuleb esitada artiklis 3 osutatud riikliku või ühise juurdepääsupunkti kaudu;

d)

maanteeametid, teedehaldajad, digitaalkaartide tootjad ja teenuseosutajad, kes kasutavad lõikes 1 osutatud staatilisi maanteeandmeid, peavad tegema koostööd, et tagada maanteeametite ja teedehaldajate viivitamata teavitamine kõikidest nende edastatud andmete ebatäpsustest.

3.   Kui teenuseosutajad kasutavad lõikes 1 osutatud staatilisi maanteeandmeid, mille on edastanud maanteeametid ja teedehaldajad, peavad nad võimalik palju võtma arvesse kõiki pädevate asutuste välja töötatud liiklusskeeme.

Artikkel 5

Juurdepääs teeoludest tulenevatele dünaamilistele andmetele ning nende andmete vahetamine ja taaskasutamine

1.   Selleks et hõlbustada ühilduva, koostalitlusvõimelise ja pideva reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumist kogu ELis, peavad maanteeametid ja teedehaldajad edastama teeoludest tulenevaid dünaamilisi maanteeandmeid, mida nad on artikli 9 kohaselt kogunud ja ajakohastanud, DATEX II süsteemis (CEN/TS 16157 ja selle hilisemad ajakohastatud versioonid) või mõnes muus masinloetavas vormis, mis on DATEX II süsteemiga täielikult ühilduv ja koostalitlusvõimeline.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed ja vastavad metaandmed, sh kõnealuste andmete kvaliteeti käsitlev teave, peavad olema andmevahetuseks ja taaskasutamiseks kättesaadavad kõikidele teenuseosutajatele kogu Euroopa Liidus järgmistel tingimustel:

a)

kõnealused andmed tuleb esitada mittediskrimineerival viisil;

b)

need tuleb esitada ajavahemikus, mis võimaldab reaalajas saadava liiklusteabe teenust õigel ajal osutada;

c)

need tuleb esitada artiklis 3 osutatud riikliku või ühise juurdepääsupunkti kaudu.

3.   Kui teenuseosutajad kasutavad lõike 1 kohaseid teeoludest tulenevaid dünaamilisi maanteeandmeid, mille on edastanud maanteeametid ja teedehaldajad, peavad nad võimalikult palju võtma arvesse kõiki pädevate asutuste võetud ajutisi liikluskorraldusmeetmeid.

Artikkel 6

Juurdepääs liiklusandmetele ning nende andmete vahetamine ja taaskasutamine

1.   Selleks et hõlbustada ühilduva, koostalitlusvõimelise ja pideva reaalajas saadava liiklusteabe teenuse osutamist kogu ELis, peavad maanteeametid ja teedehaldajad edastama nende poolt artikli 10 kohaselt kogutud ja ajakohastatud liiklusandmeid DATEX II süsteemis (CEN/TS 16157 ja selle hilisemad ajakohastatud versioonid) või mõnes muus masinloetavas vormis, mis on DATEX II süsteemiga täielikult ühilduv ja koostalitlusvõimeline.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed ja vastavad metaandmed, sh kõnealuste andmete kvaliteeti käsitlev teave, peavad olema andmevahetuseks ja taaskasutamiseks kättesaadavad kõikidele teenuseosutajatele kogu Euroopa Liidus järgmistel tingimustel:

a)

kõnealused andmed tuleb esitada mittediskrimineerival viisil;

b)

need tuleb esitada ajavahemikus, mis võimaldab reaalajas saadava liiklusteabe teenust õigel ajal osutada;

c)

need tuleb esitada artiklis 3 osutatud riikliku või ühise juurdepääsupunkti kaudu.

3.   Liikluskorralduse optimeerimiseks võivad maanteeametid ja teedehaldajad nõuda teenuseosutajatelt nende poolt artikli 10 kohaselt kogutud ja ajakohastatud liiklusandmete edastamist. Kõnealused andmed tuleb edastada DATEX II süsteemis (CEN/TS 16157 ja selle hilisemad ajakohastatud versioonid) või mõnes muus masinloetavas vormis, mis on DATEX II süsteemiga täielikult ühilduv ja koostalitlusvõimeline, artiklis 3 osutatud juurdepääsupunkti kaudu ja need peavad sisaldama asjakohaseid metaandmeid, kaasa arvatud asjaomaste andmete kvaliteeti käsitlev teave.

Artikkel 7

Andmete ajakohastamine

Reaalajas saadava liiklusteabe teenused peavad põhinema ajakohastatud staatilistel maanteeandmetel, teeoludest tulenevatel dünaamilistel maanteeandmetel ja liiklusandmetel või nende kombinatsioonil. Maanteeametid, teedehaldajad ja teenuseosutajad peavad kõiki andmeid korrapäraselt ajakohastama kooskõlas artiklites 8–10 sätestatud nõuetega. Maanteeametid, teedehaldajad ja teenuseosutajad peavad õigel ajal kõrvaldama kõik nende edastatud andmete ebatäpsused, mille nad on ise kindlaks teinud või millest kasutajad ja lõppkasutajad neile on teatanud.

Artikkel 8

Staatiliste maanteeandmete ajakohastamine

1.   Staatiliste maanteeandmete ajakohastamine peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)

ajakohastatavate staatiliste andmete liik vastavalt lisa punktile 1;

b)

ajakohastatava tingimuse asukoht;

c)

ajakohastamise liik (muutmine, lisamine, kustutamine);

d)

ajakohastamise kirjeldus;

e)

ajakohastamise kuupäev;

f)

asjaomase tingimuse muutumise või kavandatava muutumise kuupäev ja kellaaeg;

g)

andmete ajakohastamise kvaliteet.

Ajakohastatava tingimuse asukoht määratakse kindlaks standarditud või mis tahes muu üldtunnustatud asukoha edastamise dünaamilise meetodi abil, mis võimaldab asjaomast asukohta üheselt mõistetavalt dekodeerida ja interpreteerida.

2.   Maanteeametid ja teedehaldajad tagavad staatiliste maanteeandmete õigeaegse ajakohastamise ning kui ajakohastamine on teada ja võimalik, edastavad selle kasutajatele juba varem.

3.   Digitaalkaartide tootjad ja teenuseosutajad, kes kasutavad ajakohastatud staatilisi maanteeandmeid, peavad tagama selliste ajakohastamiste õigeaegse töötlemise, et muuta asjaomane teave lõppkasutajale viivitamata kättesaadavaks.

Artikkel 9

Teeoludest tulenevate dünaamiliste maanteeandmete ajakohastamine

1.   Teeoludest tulenevate dünaamiliste maanteeandmete ajakohastamine peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)

ajakohastatavate teeoludest tulenevate dünaamiliste maanteeandmete liik vastavalt lisa punktile 2 ja vajaduse korral ajakohastamise lühikirjeldus;

b)

ajakohastatava sündmuse või tingimuse asukoht;

c)

ajakohastatava sündmuse või tingimuse kestus;

d)

andmete ajakohastamise kvaliteet.

Ajakohastatava sündmuse või tingimuse asukoht määratakse kindlaks standarditud või mis tahes muu üldtunnustatud asukoha edastamise dünaamilise meetodi abil, mis võimaldab asjaomast asukohta üheselt mõistetavalt dekodeerida ja interpreteerida.

2.   Maanteeametid ja teedehaldajad tagavad teeoludest tulenevate dünaamiliste maanteeandmete õigeaegse ajakohastamise ning kui ajakohastamine on teada ja võimalik, edastavad selle kasutajatele juba varem.

3.   Reaalajas saadavat liiklusteavet muudetakse vastavalt või see kustutatakse võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjakohaste teeoludest tulenevate dünaamiliste maanteeandmete staatus on muutunud.

4.   Teenuseosutajad, kes kasutavad teeoludest tulenevate dünaamiliste maanteeandmete ajakohastamisi, tagavad selliste ajakohastamiste õigeaegse töötlemise, et muuta asjaomane teave lõppkasutajale viivitamata kättesaadavaks.

Artikkel 10

Liiklusandmete ajakohastamine

1.   Liiklusandmete ajakohastamine peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)

ajakohastatavate liiklusandmete liik vastavalt lisa punktile 3 ja vajaduse korral ajakohastamise lühikirjeldus;

b)

ajakohastamisega seotud sündmuse või tingimuse asukoht;

c)

andmete ajakohastamise kvaliteet.

Ajakohastamisega seotud sündmuse või tingimuse asukoht määratakse kindlaks standarditud või mis tahes muu üldtunnustatud asukoha edastamise dünaamilise meetodi abil, mis võimaldab asjaomast asukohta üheselt mõistetavalt dekodeerida ja interpreteerida.

2.   Reaalajas saadavat liiklusteavet muudetakse sellele vastavalt või kustutatakse võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjakohaste liiklusandmete staatus on muutunud.

3.   Teenuseosutajad, kes kasutavad liiklusandmete ajakohastamisi, tagavad selliste ajakohastamiste õigeaegse töötlemise, et muuta asjaomane teave lõppkasutajale viivitamata kättesaadavaks.

Artikkel 11

Vastavushindamine

1.   Liikmesriigid hindavad artiklites 3–10 sätestatud nõuete täitmist maanteeametite, teedehaldajate, digitaalkaartide tootjate ja teenuseosutajate poolt vastavalt lõigetele 2–3.

2.   Hindamise alustamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused nõuda maanteeametitelt, teedehaldajatelt, digitaalkaartide tootjatelt ja teenuseosutajatelt järgmisi dokumente:

a)

maanteeametite, teedehaldajate, digitaalkaartide tootjate ja teenuseosutajate edastatavate maantee- ja liiklusandmete, digitaalkaartide või reaalajas saadava liiklusteabe teenuste, eespool nimetatud andmete kvaliteeti käsitleva teabe ning asjaomaste andmete taaskasutustingimuste kirjeldus;

b)

tõendipõhine kinnitus käesoleva määruse artiklites 3–10 sätestatud nõuetele vastavuse kohta.

3.   Liikmesriigid kontrollivad pisteliselt lõike 2 punktis b osutatud kinnituste õigsust.

Artikkel 12

Aruandlus

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 13. juuliks 2017 aruande, mis sisaldab meetmeid, mida on vajaduse korral võetud riikliku juurdepääsupunkti loomiseks, asjaomase juurdepääsupunkti tegevuse üksikasju ning, juhul kui see on asjakohane, nimekirja kiirteedest, mis ei kuulu üleeuroopalisse üldvõrku, ja liikmesriigi kindlaks määratud prioriteetsetest piirkondadest.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 13. juuliks 2018 ja pärast seda iga kahe kalendriaasta järel aruande, mis sisaldab järgmist:

a)

edusammud, mis on tehtud lisas loetletud maantee- ja liiklusandmeliikidele juurdepääsu, nende vahetamise ja taaskasutamise valdkonnas;

b)

reaalajas saadava liiklusteabe teenuste geograafiline kohaldamisala, maantee- ja liiklusteabe sisu ning kõnealuste teenuste kvaliteet, sh kvaliteedi kindlaksmääramiseks kasutatud kriteeriumid ja selle jälgimiseks kasutatud vahendid;

c)

artiklis 11 osutatud vastavushindamise tulemused, mille raames kontrollitakse artiklites 3–10 sätestatud nõuete täitmist;

d)

vajaduse korral riiklikus või ühises juurdepääsupunktis tehtud muudatuste kirjeldus;

e)

vajaduse korral prioriteetsete piirkondadega seotud muudatused.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. juulist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 885/2013, 15. mai 2013, millega täiendatakse intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamisega (ELT L 247, 18.9.2013, lk 1).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 886/2013, 15. mai 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, sätestades kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja korra (ELT L 247, 18.9.2013, lk 6).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ, 17. november 2003, avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(6)  Komisjoni määrus (EL) nr 1089/2010, 23. november 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (ELT L 323, 8.12.2010, lk 11).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013, 11. detsember 2013, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


LISA

ANDMELIIGID

(millele on osutatud artiklites 2, 8, 9, 10 ja 12)

1.

Staatiliste maanteeandmete liigid hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

maanteevõrgulingid ja nende füüsilised atribuudid, näiteks:

i)

geomeetria;

ii)

tee laius;

iii)

radade arv;

iv)

kalded;

v)

ristmikud;

b)

teede liigitus;

c)

liikluseeskirju kajastavad ja ohtude eest hoiatavad liiklusmärgid, näiteks:

i)

tunnelisse pääsu tingimused;

ii)

sildadele pääsu tingimused;

iii)

alalised juurdepääsupiirangud;

iv)

muud liikluseeskirjad;

d)

kiirusepiirangud;

e)

liiklusskeemid;

f)

kaubaveoeeskirjad;

g)

teemaksupunktide asukoht;

h)

tasulistest teedest teavitamine, kindlaksmääratud suurusega maanteekasutustasud ja võimalikud makseviisid;

i)

parkimis- ja teeninduskohad;

j)

elektrisõidukite laadimispunktide asukoht ja nende punktide kasutamise tingimused;

k)

surumaagaasi, veeldatud maagaasi ja veeldatud naftagaasi tanklate asukoht;

l)

ühissõidukite peatuste ja vahetuspunktide asukoht;

m)

kaubalaadimiskohtade asukoht.

2.

Teeoludest tuleneva dünaamilise teabe liigid, eelkõige:

a)

teede sulgemine;

b)

radade sulgemine;

c)

sildade sulgemine;

d)

raskeveokite möödasõidukeelud;

e)

teetööd;

f)

õnnetused ja intsidendid;

g)

dünaamilised kiirusepiirangud;

h)

muutsuunaliiklusega sõidurada;

i)

halvad teeolud;

j)

ajutised liikluskorraldusmeetmed;

k)

mitmesugused maanteekasutustasud ja võimalikud makseviisid;

l)

vabade parkimiskohtade olemasolu;

m)

kaubalaadimiskohtade olemasolu;

n)

parkimistasu suurus;

o)

elektrisõidukite laadimispunktide olemasolu;

p)

teepinda ja nähtavust mõjutavad ilmastikuolud.

Selliseid kiiresti muutuvaid andmeid ei ole digitaalkaartide ajakohastamisel vaja lisada, kuna neid ei käsitata püsivate muutustena.

3.

Liiklusandmete liigid hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

liiklussagedus;

b)

kiirus;

c)

liiklusummikute asukoht ja pikkus;

d)

sõiduajad;

e)

ooteaeg ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide piiril.


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/32


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/963,

22. juuni 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

141,5

MK

69,6

TR

82,4

ZZ

97,8

0707 00 05

TR

116,3

ZZ

116,3

0709 93 10

TR

112,4

ZZ

112,4

0805 50 10

AR

92,6

BO

147,3

BR

107,1

ZA

145,0

ZZ

123,0

0808 10 80

AR

168,8

BR

101,6

CL

135,7

NZ

159,8

US

148,3

ZA

125,0

ZZ

139,9

0809 10 00

TR

252,1

ZZ

252,1

0809 29 00

TR

331,3

ZZ

331,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/964,

22. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 442/2009 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 442/2009 (2) on avatud aastased tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks. Kõnealuse määruse I lisa B osas sätestatud kvootide haldamisel kohaldatakse üheaegse läbivaatamise meetodit.

(2)

Ajavahemikul 1. kuni 7. juunini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 442/2009 ja mis lisatakse alaperioodile 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 442/2009, 27. mai 2009, millega avatakse ühenduse tariifikvoodid sealihasektoris ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 129, 28.5.2009, lk 13).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 saada olevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4038

8 581 250

09.4170

1 230 500

09.4204

1 156 000


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/36


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/965,

22. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 536/2007 (2) on avatud aastane tariifikvoot Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. juunist kuni 7. juunini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 536/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 536/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris (ELT L 128, 16.5.2007, lk 6).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 saada olevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4169

5 336 250


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/38


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/966,

22. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 539/2007 (2) on avatud tariifikvoodid munasektori toodete ja ovoalbumiini importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. juunist kuni 7. juunini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 539/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul (ELT L 128, 16.5.2007, lk 19).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodil 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 saada olevatele kogustele

(kilogrammides ja koorega munade ekvivalendiks arvestatuna)

09.4015

27 000 000

09.4401

795 000

09.4402

3 100 000


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/967,

22. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1384/2007 (2) on avatud tariifikvoodid Iisraelist pärit kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. juunini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2015 on väiksemad kui saadaolevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1384/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1384/2007, 26. november 2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2398/96 rakendussätted Iisraelist pärit kodulinnulihasektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul (ELT L 309, 27.11.2007, lk 40).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 saadaolevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4091

420 000

09.4092

2 830 000


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/42


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/968,

22. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse rakendusmääruse (EL) nr 412/2014 alusel Ukrainast pärit munade, munatoodete ja ovoalbumiini jaoks avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 412/2014 (2) on avatud aastased tariifikvoodid Ukrainast pärit munasektori toodete ja ovoalbumiini importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. kuni 7. juunini 2015 esitatud impordilitsentsi taotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2015 on väiksemad kui ette nähtud kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 412/2014 ja mis lisatakse alaperioodile 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 412/2014, 23. aprill 2014, millega avatakse Ukrainast pärit munade, munatoodete ja ovoalbumiinide jaoks liidu imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 121, 24.4.2014, lk 32).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 saada olevatele kogustele

(kilogrammides ja koorega munade ekvivalendiks arvestatuna)

09.4275

1 087 500

09.4276

2 250 000


OTSUSED

23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/44


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2015/969,

19. juuni 2015,

millega pikendatakse Kosovos (1) läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO, (2) eriti selle artikli 12 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt ühismeetme 2008/124/ÜVJP artikli 12 lõikele 2 on poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas aluslepingu artikliga 38 volitatud tegema asjakohaseid otsuseid Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas otsuse missiooni juhi ametisse nimetamise kohta.

(2)

Nõukogu võttis 12. juunil 2014 vastu otsuse 2014/349/ÜVJP, (3) millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendatakse EULEX KOSOVO kehtivust kuni 14. juunini 2016.

(3)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse 2014/707/ÜVJP (EULEX KOSOVO/2/2014), (4) millega nimetatakse suursaadik Gabriele MEUCCI missiooni EULEX KOSOVO juhiks kuni 14. juunini 2015.

(4)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 15. juunil 2015 ettepaneku pikendada suursaadik Gabriele MEUCCI volitusi missiooni EULEX KOSOVO juhina kuni 14. juunini 2016,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi suursaadik Gabriele MEUCCI volitusi pikendatakse kuni 14. juunini 2016.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 15. juunist 2015.

Brüssel, 19. juuni 2015

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

W. STEVENS


(1)  Nimekasutus „Kosovo” ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  ELT L 42, 16.2.2008, lk 92.

(3)  Nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsus 2014/349/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (ELT L 174, 13.6.2014, lk 42).

(4)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 9. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/707/ÜVJP (EULEX KOSOVO/2/2014) Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni EULEX KOSOVO juhi ametisse nimetamise kohta (ELT L 295, 11.10.2014, lk 59).


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/45


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/970,

22. juuni 2015,

millega pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 15. detsembril 2014 vastu järeldused, milles sätestatakse liidu uuendatud lähenemisviis Bosniale ja Hertsegoviinale.

(2)

Nõukogu võttis 19. jaanuaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/77, (1) millega nimetati Lars-Gunnar WIGEMARK Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Bosnias ja Hertsegoviinas.

(3)

ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2015.

(4)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel nelja kuu võrra.

(5)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

ELi eriesindaja Lars-Gunnar WIGEMARKI volitusi pikendatakse kuni 31. oktoobrini 2015. Nõukogu võib poliitika ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad järgmistel liidu poliitilistel eesmärkidel Bosnias ja Hertsegoviinas: edusammude jätkumine stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis, mille eesmärgiks on stabiilne, elujõuline, rahumeelne ja paljurahvuseline ning ühtne Bosnia ja Hertsegoviina, kes teeb rahumeelset koostööd oma naabritega ja liigub pöördumatult liidu liikmelisuse suunas. Liit jätkab ka Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamise toetamist.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)

tagada liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus;

c)

soodustada edusamme poliitiliste, majanduslike ja Euroopa-alaste prioriteetide valdkonnas;

d)

jälgida valitsemise kõigi tasandite täidesaatvate asutuste ja seadusandja tööd Bosnias ja Hertsegoviinas ja neid nõustada ning teha koostööd Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste ja poliitiliste erakondadega;

e)

tagada liidu jõupingutuste elluviimine kõigi õigusriigi põhimõtte valdkonda kuuluvate tegevuste ja julgeolekusektori reformi alal, edendada liidu üldist koordineerimist ja anda poliitilisi juhiseid liidu jõupingutusteks piirkonnas organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tõkestamisel ning sellega seoses edastada vajaduse korral kõrgele esindajale ja komisjonile hinnanguid ja nõuandeid;

f)

toetada õigusemõistmise ja politsei vahelist tugevdatud ja tõhusamat koostööd kriminaalasjades Bosnias ja Hertsegoviinas;

g)

anda ELi vägede juhatajale sõjalist käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid sõjalistes küsimustes, millel on kohalik poliitiline mõõde, eelkõige seoses tundlike operatsioonidega ja suhtlemisel kohalike ametivõimude ning kohaliku meediaga. Konsulteerida ELi vägede juhatajaga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada julgeolekuolukorda;

h)

koordineerida ja viia ellu liidu jõupingutusi seoses Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse teavitamisega liiduteemalistest küsimustest;

i)

edendada ELi integreerimise protsessi sihipärase avaliku diplomaatia ja liidu teavitustegevuse abil, mille eemärk on tagada Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse parem informeeritus ja suurem toetus ELiga seotud küsimustes, sealhulgas kaasates kohalikke kodanikuühiskonna esindajaid;

j)

aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas inimõigusi käsitleva liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suunistega;

k)

olla kontaktis Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega eesmärgiga saavutada nende täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

l)

kooskõlas liidu integreerimise protsessiga nõustada, abistada, edendada ja jälgida vajalike põhiseaduslike muudatuste üle peetavat poliitilist dialoogi;

m)

teha tihedat koostööd ja konsulteerida kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas ning teiste riigis tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

n)

vajaduse korral nõustada kõrget esindajat seoses füüsiliste või juriidiliste isikutega, kelle suhtes võiks Bosnia ja Hertsegoviina olukorda arvestades kehtestada piiravad meetmed;

o)

kehtivat käsuliini rikkumata aidata tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid rakendataks ühtselt, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 31. oktoobrini 2015 on 1 700 000eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele. Lääne-Balkani piirkonna riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetluses.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Spetsiaalne isikkoosseis määratakse abistama ELi eriesindajat tema volituste täitmisel ning toetama kogu liidu tegevuse järjepidevust, nähtavust ja tõhusust Bosnias ja Hertsegoviinas. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad liikmed. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Selliste lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas logistilist abi, kui see on asjakohane.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otseses alluvuses olevate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale ELi eriesindaja vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette ka missiooni erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ja asjakohasel juhul piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega ning eelkõige teeb tihedat koostööd kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas.

3.   Liidu kriisiohjamisoperatsioonide toetamiseks parandab ELi eriesindaja koos teiste kohapeal viibivate liidu osalistega teabe levitamist ja jagamist kõnealuste liidu osaliste vahel, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamisele olukorrast ja sellele antavast hinnangust.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile enne 2015. aasta septembri lõppu aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2015.

Luxembourg, 22. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/77, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 13, 20.1.2015, lk 7).

(2)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/50


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/971,

22. juuni 2015,

millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1).

(2)

Euroopa Ülemkogu leppis 19. märtsil 2015 kokku, et võetakse vajalikud meetmed selleks, et seostada piiravate meetmete kestus selgelt Minski kokkulepete täieliku rakendamisega 31. detsembriks 2015.

(3)

Otsuse 2014/512/ÜVJP kehtivust tuleks pikendada veel kuue kuu võrra, et võimaldada nõukogul hinnata Minski kokkulepete rakendamist.

(4)

Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 22. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13).


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/51


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/972,

22. juuni 2015,

millega käivitatakse Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 18. mai 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/778 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED), (1) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2015. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2015/778.

(2)

ELi operatsiooni ülema soovituse põhjal tuleks EUNAVFOR MED käivitada 22. juunil 2015.

(3)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Sellest tulenevalt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ning seetõttu ei osale ta käesoleva operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vahemere lõunapiirkonna keskosas läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (EUNAVFOR MED) tegevusplaan ja jõukasutusreeglid on käesolevaga heaks kiidetud.

Artikkel 2

1.   EUNAVFOR MED käivitatakse 22. juunil 2015.

2.   Nõukogu hindab kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2015/778 artikli 2 lõikega 3, kas esimesest etapist edasi liikumise tingimused on täidetud, võttes arvesse mis tahes kohaldatavat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ja asjaomaste rannikuäärsete riikide nõusolekut. Lähtudes nõukogu antud hinnangust ja vastavalt otsuse (ÜVJP) 2015/778 artikli 6 lõikele 1 on poliitika- ja julgeolekukomiteel õigus otsustada, millal toimub üleminek operatsiooni eri etappide vahel.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 22. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 122, 19.5.2015, lk 31.


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/52


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2015/973,

22. juuni 2015,

millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP.

(2)

Üks isik tuleks jätta välja otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas sätestatud loetelust füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 22. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.


LISA

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas sätestatud loetelust jäetakse välja järgmise isiku nimi ja temaga seotud kanne:

A.   Isikud

12.

Fawwaz (

Image

) Al-Assad (

Image

)

23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/53


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/974,

17. juuni 2015,

millega liikmesriikidel lubatakse teha teatavaid erandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 4087 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 2 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotis I.3, II lisa jaotis II.3 ja III lisa jaotis III.3 sisaldavad liikmesriikide konkreetseid asjaolusid arvesse võtvate erandite loetelusid. Teatavad liikmesriigid taotlesid üht uut siseriiklikku erandit ja juba lubatud erandite mitut muudatust.

(2)

Need erandid tuleks heaks kiita.

(3)

Sellest tulenevalt on vaja kohandada I lisa jaotist I.3, II lisa jaotist II.3 ja III lisa jaotist III.3 ning selguse huvides on asjakohane need jaotised täielikult asendada.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 2008/68/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiiviga 2008/68/EÜ loodud ohtlike kaupade veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud liikmesriigid võivad rakendada lisas sätestatud erandeid seoses ohtlike kaupade veoga oma territooriumil.

Neid erandeid kohaldatakse diskrimineerimiseta.

Artikkel 2

Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.3, II lisa jaotist II.3 ja III lisa jaotist III.3 muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.


LISA

Direktiivi 2008/68/EÜ I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa jaotis I.3 asendatakse järgmisega:

„I.3.   Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RO-a/bi/bii-LR-nr

RO= autovedu

a/bi/bii= artikli 6 lõike 2 punkt a/punkti b alapunkt i/punkti b alapunkt ii

LR= liikmesriigi tähtlühend

nr= järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

BE Belgia

RO–a–BE-1

Teema: klass 1 – väikesed kogused.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6

Direktiivi lisa sisu: punkti 1.1.3.6 kohaselt on tavasõidukiga veetava kaevanduslõhkeaine maksimaalne lubatud kogus 20 kg.

Liikmesriigi õigusakti sisu: varustuspunktidest kaugemal asuvate hoidlate operaatoritel on lubatud tavalises mootorsõidukis vedada kuni 25 kg dünamiiti või tugevatoimelisi lõhkeaineid ja kuni 300 detonaatorit vastavalt lõhkeaineteenistuse poolt sätestatud tingimustele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Article 111 de l'arrêté royal 23 septembre 1958 sur les produits explosifs.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–a–BE-2

Teema: eri klassidesse kuuluvaid tooteid sisaldanud tühjade puhastamata konteinerite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6

Liikmesriigi õigusakti sisu: veokirjal on märge „puhastamata tühjad pakendid, mis on sisaldanud eri klassidesse kuuluvaid tooteid”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Dérogation 6–97.

Märkused: komisjonis registreeritud erandina nr 21 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–a–BE-3

Teema: RO–a–UK-4 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–a–BE-4

Teema: ADRi kõigi nõuete erand, et vedada riigisiseselt kodumajapidamistest pärit kuni 1 000 kasutatud ioonsuitsuandurit Belgias asuvasse töötlemiskohta suitsuandurite valikkogumise süsteemiga ette nähtud kogumispunktide kaudu.

Viide ADRile: kõik nõuded.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1:

Liikmesriigi õigusakti sisu: ioonsuitsuandurite koduse kasutamise suhtes ei kohaldata radioloogilisest seisukohast reguleerivat kontrolli, kui suitsuandur on saanud tüübikinnituse. Selliste suitsuandurite lõppkasutajatele vedamise suhtes ei kohaldata samuti ADRi nõudeid. (Vt 2.2.7.1.2.d)

Direktiiviga 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta on nõutav kasutatud suitsuandurite valikkogumine, et töödelda trükkplaate ja ioonsuitsuandurite puhul eemaldada nendest radioaktiivsed ained. Sellise valikkogumise võimaldamiseks on loodud süsteem, et soodustada kodumajapidamisi viima kasutatud suitsuandurid kogumispunkti, kust andureid on võimalik vedada – mõnikord teise kogumispunkti või vaheladustuskoha kaudu – töötlemiskohta.

Kogumispunktides on saadaval metallpakendid, kuhu on võimalik pakkida kuni 1 000 suitsuandurit. Kõnealustest kogumispunktidest on võimalik selline suitsuandureid sisaldav pakend vedada koos muude jäätmetega vaheladustuskohta või töötlemiskohta. Pakendil on märgis „suitsuandur”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: suitsuandurite valikkogumise süsteem on osa kuninga 20. juuli 2001. aasta dekreedi (üldise kiirguskaitse määrus) artiklis 3.1.d.2 sätestatud heakskiidetud vahendite kõrvaldamise tingimustest.

Märkused: see erand on vajalik, et võimaldada kasutatud ioonsuitsuandurite valikkogumist.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

DE Saksamaa

RO–a–DE-1

Teema: 1.4G liigitusega autoosade segapakendid ja segaveosed koos teatavate ohtlike kaupadega (n4).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10 ja 7.5.2.1.

Direktiivi lisa sisu: segapakendeid ja segaveoseid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbritega 0431 ja 0503 tähistatud aineid võib laadida koos teatavate ohtlike kaupadega (autotootmisega seotud tooted) teatavates kogustes, mis on erandis loetletud. Väärtust 1 000 (võrreldav punktiga 1.1.3.6.4) ei ületata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung – GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl.I S. 4350); Ausnahme 28.

Märkused: erand on vajalik, et tagada autode turvaosade kiire kohaletoimetamine vastavalt kohalikule nõudlusele. Kuna kõnealuste toodete valik on väga lai, ei hoita tavaliselt kohalikes töökodades nende varusid.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DE-2

Teema: erand nõudest veokirja või veodeklaratsiooni omamiseks ohtlike kaupade teatavate koguste puhul, nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (n1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1 ja 5.4.1.1.6.

Direktiivi lisa sisu: veokirja sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõigi klasside puhul, v.a klass 7: veokirja ei ole tarvis, kui veetavate kaupade kogus ei ületa punktis 1.1.3.6 esitatud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung – GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl.I S. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: pakendite tähistustel ja märgistusel esitatud teave loetakse riigisiseste vedude puhul piisavaks, kuna veokirjad pole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Komisjonis registreeritud erandina nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DE-3

Teema: etalonide ja kütusepumpade (tühjad, puhastamata) vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: sätted ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 kohta.

Direktiivi lisa sisu: pakendamine, märgistus, dokumendid, veo- ja käsitsemisjuhised, juhised sõidukimeeskondadele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kohaldatavate eeskirjade ja lisasätete kindlaksmääramine erandi kohaldamiseks; kuni 1 000 l: võrreldav tühjade, puhastamata pakenditega; üle 1 000 l: vastavus teatavatele paake käsitlevatele eeskirjadele; vedu üksnes tühjalt ja puhastamata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-AusnahmeverordnungGGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl.I S. 4350); Ausnahme 24.

Märkused: loend nr 7, 38, 38a.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DE-5

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10.4 MP2

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO tunnusnumbrid) kuuluvate puhastus- ja viimistlusmaterjalide kombineeritud pakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendirühma kuuluvates kombineeritud pakendites ning väikestes kogustes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-AusnahmeverordnungGGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl.I S. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30 g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

DK Taani

RO–a–DK-2

Teema: lõhkeaineid sisaldavate pakendite ja detonaatoreid sisaldavate pakendite vedu samas sõidukis.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.2.2

Direktiivi lisa sisu: segapakendeid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike ainete autoveo puhul tuleb täita kõiki ADRi eeskirju.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 of 15. august 2001 om vejtransport of farligt gods § 4, stk. l.

Märkused: lõhkematerjalide paigutamiseks detonaatoritega samasse veokisse on praktiline vajadus, kui neid kaupu veetakse ladustamiskohast töökohta ja tagasi.

Kui ohtlike kaupade vedu käsitlevaid Taani õigusakte muudetakse, lubavad Taani ametiasutused neid vedusid järgmistel tingimustel:

1)

veetakse kuni 25 kg D-rühma lõhkematerjale;

2)

veetakse kuni 200 B-rühma detonaatorit;

3)

detonaatorid ja lõhkematerjalid peavad olema eraldi pakitud ÜRO sertifitseeritud pakenditesse vastavalt direktiivi 2000/61/EÜ (millega muudetakse direktiivi 94/55/EÜ) eeskirjadele;

4)

detonaatoreid sisaldavate pakendite ja lõhkematerjale sisaldavate pakendite vahe peab olema vähemalt üks meeter. Kõnealune vahe peab säilima ka järsul pidurdamisel. Lõhkematerjalide pakendid ja detonaatorite pakendid peavad olema paigutatud nii, et neid on võimalik sõidukist kiiresti eemaldada;

5)

tuleb täita kõiki muid ohtlike ainete autoveo eeskirju.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–DK-3

Teema: kodumajapidamistest ja ettevõtetest kõrvaldamise eesmärgil kogutud teatavatesse klassidesse kuuluvate ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavate pakendite ja toodete autovedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: osad ja peatükid 2, 3, 4.1, 5.1, 5.2, 5.4, 6, 8.1 ja 8.2.

Direktiivi lisa sisu: liigitamissätted, erisätted, pakendeid käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded, veoühikuid ja sõidukite varustust käsitlevad üldnõuded ning koolitusnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest või ettevõtetest kogutud ning teatavatesse klassidesse kuuluvate ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavad sisepakendid ja tooted võivad olla pakitud koos teatavate välispakendite ja/või ümbrispakenditega ning nende vedamise suhtes kohaldatakse kaubasaatmise erimenetlust, mis muu hulgas hõlmab pakkimis- ja märgistamispiiranguid. Ohtlike kaupade kogus sise- ja välispakendite ja/või veoühiku kohta on piiratud.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 818 af 28. juni 2011 om vejtransport af farligt gods § 4, stk. 3.

Märkused: jäätmekäitlejal ei ole võimalik kohaldada kõiki direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid, kui kõrvaldamise eesmärgil kogutud ohtlike ainete jäätmed või jäägid on kogutud kodumajapidamistest või ettevõtetest. Jäätmed sisalduvad üldjuhul jaemüügipakendites.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2019

FI Soome

RO–a–FI-1

Teema: teatavate koguste ohtlike kaupade vedu bussidega ja madala aktiivsusega radioaktiivsete materjalide väikeste koguste vedu tervishoiu ja teadusuuringute eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: pakendamist käsitlevad sätted, dokumendid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: selliste teatavate koguste ohtlike kaupade vedu, mis ei ületa punkti 1.1.3.6 piirangut ja mille netomass on kuni 200 kg, on lubatud bussidega ilma veokirjata ja kõiki pakendamisnõudeid täitmata. Kuni 50 kg madala aktiivsusega radioaktiivsete materjalide veo korral tervishoiu ja teadusuuringute eesmärgil ei pea sõiduk olema ADRi kohase märgistuse ja varustusega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003; 312/2005).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–FI-2

Teema: tühjade paakide kirjeldamine veokirjas.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6

Direktiivi lisa sisu: erisätted tühjade puhastamata pakendite, sõidukite, konteinerite, paakide, anumakogumiga sõidukite ja mitmeelemendiliste gaasikonteinerite kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjade, puhastamata paaksõidukite puhul, millega on veetud kaht või enamat ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvat ainet, võib veokirjas kirjelduseks märkida sõnad „viimane veos” koos selle toote nimega, mille leekpunkt on madalaim; „Tühi paaksõiduk, 3, viimane veos: ÜRO 1203 autobensiin, II”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–FI-3

Teema: veoüksuse tähistamine ja märgistamine lõhkeainete puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.2.1.1

Direktiivi lisa sisu: oranži tähisega märgistamise üldsätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veoüksused, millega (üldjuhul väikebussides) veetakse lõhkeaineid (netomass kuni 1 000 kg) kaevandustesse ja tööplatsidele, võib esi- ja tagaküljel tähistada 1. näidisele vastava tähisega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

FR Prantsusmaa

RO–a–FR-2

Teema: selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete vedu, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi nõuetest, mis on seotud selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete veoga, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route – Article 12.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–FR-5

Teema: ohtlike ainete vedu ühissõidukites (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.1.

Direktiivi lisa sisu: reisijate ja ohtlike ainete vedu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete veo lubamine ühissõidukites käsipagasina: kohaldatakse üksnes pakendamist, pakkide tähistamist ja märgistamist käsitlevaid sätteid, millele on osutatud peatükkides 4.1, 5.2 ja 3.4.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres, annexe I paragraphe 3.1.

Märkused: käsipagasis võivad olla üksnes oma tarbeks või isiklikuks ametialaseks kasutamiseks ette nähtud ohtlikud ained. Kantavad gaasimahutid on lubatud hingamishäiretega patsientidele üheks reisiks vajalikus koguses.

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

RO–a–FR-6

Teema: ohtlike ainete väikeste koguste transport omal kulul (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja omamise kohustus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui veetakse omal kulul väikesi muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete koguseid, mis ei ületa punktis 1.1.3.6 sätestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veokiri kohustuslik.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres annexe I, paragraphe 3.2.1.

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

RO–a–FR-7

Teema: keemiliste ainete näidiste, ohtlikke aineid sisaldavate segude ja toodete autovedu turujärelevalve eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted, liigitamine, erisätted ja piiratud kogustena pakitud ohtlike kaupade veoga seotud erandid, pakendite ja paakide kasutamist käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni käsitlevad nõuded, veotingimusi, käitlemist, peale- ja mahalaadimist käsitlevad sätted, veovahendeid ja veoteenuseid käsitlevad nõuded, sõidukite konstrueerimist ja heakskiitmist käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: keemiliste ainete näidised ning ohtlikke kaupu sisaldavad ja turujärelevalve raames analüüside tegemiseks veetavad segud ja tooted pakitakse kombineeritud pakenditesse. Kõnealuste kombineeritud pakendite puhul tuleb järgida asjaomase ohtliku kauba sisepakendi suhtes kohaldatavat maksimumkogust käsitlevaid eeskirju. Välispakend peab vastama tugevate plastmasskastide suhtes kohaldatavatele nõuetele (4H2, direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatükk 6.1). Välispakendil peab olema direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktis 3.4.7 sätestatud märgistus ja tekst „Analüüsiks ette nähtud näidised” (prantsuse keeles „Echantillons destinés à l'analyse”). Kui eespool nimetatud nõuded on täidetud, ei kohaldata asjaomase veo suhtes direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 12 décembre 2012 modifiant l'arrêté du 29 mai 2009 relatif aux transports de marchandises dangereuses par voies terrestres

Märkused: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktis 1.1.3 sätestatud erandit ei kohaldata selliste ohtlike kaupade näidiste veo suhtes, mis on analüüsimiseks võetud kas pädevate asutuste poolt või nende nimel. Prantsusmaal on tulemusliku turujärelevalve tagamiseks kasutusele võetud menetlus, kus ohtlikke aineid sisaldavate kaupade transpordi ohutuse tagamiseks järgitakse korda, mis põhineb piiratud koguste suhtes kohaldataval süsteemil. Kuna tabelis A esitatud sätteid ei ole alati võimalik kohaldada, määratakse sisepakendite suhtes kohaldatav koguseline piirang kindlaks sobivamal viisil.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2019

HU Ungari

RO–a–HU-1

Teema: RO–a–DE-2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

RO–a–HU-2

Teema: RO-a –UK-4 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

IE Iirimaa

RO–a–IE-1

Teema: erand ADRi punktis 5.4.0. sätestatud nõudest veokirja kohta juhul, kui veetakse ADRi ohuklassi 3 liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.3.3. märgitud FT2 pestitsiidide hulka, (leekpunkt < 23°C) ja ADRi ohuklassi 6.1. liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.61.3. märgitud T6 vedelate pestitsiidide hulka (leekpunkt vähemalt 23 °C), tingimusel, et ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6. sätestatud koguseid.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ADRi ohuklassidesse 3 ja 6.1 kuuluvate pestitsiidide veo puhul ei pea kaasas olema veokirja, kui ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(9) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004”.

Märkused: selliste pestitsiidide kohaliku veo ja tarnimise puhul oleks kõnesolev nõue üleliigne ja koormav.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–IE-4

Teema: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses (jookide) serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3, 5.4, 7 ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: sõidukite märgistus, saatedokumendid ning veovahendeid ja vedusid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses jookide serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: põhitegevus on ADRi reguleerimisalasse mittekuuluvate joogisaadetiste turustamine koos väikese koguse väikeste balloonidega, mis sisaldavad serveerimiseks kasutatavaid gaase.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–IE-5

Teema: riigisiseseks veoks Iirimaa piires erand ADRi peatükkides 6.2 ja 4.1 anumate ehitus- ja katsetusnõuete kohta sätestatust ning kõnealuste anumate kasutamise sätetest klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide puhul, mida on kasutatud merevedu hõlmavates mitmeliigilistes vedudes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud, katsetatud ja kasutusel vastavalt IMDG koodeksile, ii) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi ühendveo lähteriiki ning iii) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes kogustes.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.4.2, 4.1 ja 6.2.

Direktiivi lisa sisu: sätted merevedu hõlmava mitmeliigilise veo kohta, ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide kasutamise ning ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide ehitamise ja katsetamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatükkide 4.1 ja 6.2 sätteid ei kohaldata klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide suhtes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud ja katsetatud vastavalt IMDG koodeksile, ii) kõnealuseid balloone ja survevaate kasutatakse vastavalt IMDG koodeksile, iii) kaubasaatja kasutas nende balloonide ja survevaatide veoks mitmeliigilist transporti, mis hõlmas ka meretransporti, iv) nende balloonide ja survevaatide vedu lõppkasutajale koosneb üksnes ühest veoetapist, mis algab punktis iii osutatud mitmeliigilist vedu kasutavast kaubasaatjast ja lõpetatakse samal päeval, v) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi punktis iii osutatud mitmeliigilise veo lähteriiki ning vi) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes koguses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: algviide liikmesriigi õigusaktile: kõnealustes balloonides ja survevaatides sisalduvad gaasid vastavad lõppkasutaja nõutud spetsifikaatidele, seepärast tuleb neid importida väljastpoolt ADRi piirkonda. Pärast kasutamist tuleb nominaalselt tühjad balloonid ja survevaadid tagastada lähteriiki täitmiseks igal erijuhul kindlaksmääratud gaasiga — neid ei täideta uuesti Iirimaal ega mõnes muus ADR-piirkonna osas. Kuigi kõnealused balloonid ei vasta ADRile, on need kooskõlas IMDG koodeksiga ja selle eesmärkide alusel heaks kiidetud. On ette nähtud, et väljaspool ADRi piirkonda algav mitmeliigiline vedu lõpeb importija valduses, kust kavatsetakse need balloonid ja survevaadid turustada kohapeal väikestes kogustes Iirimaal asuvatele lõppkasutajatele. Kõnealune Iirimaa-sisene vedu kuuluks direktiivi 94/55/EÜ muudetud artikli 6 lõike 9 reguleerimisalasse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–IE-6

Teema: erand teatavatest direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotises I.1 sätestatud nõuetest pakendamise, tähistamise ja märgistamise koha juhul, kui direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 ohuklassi 1 koodide 1.3G, 1.4G ja 1.4S alla kuuluvaid ning ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404, 0453, 0505, 0506 või 0507 kandvaid kasutusaja ületanud pürotehnilisi kaubaartikleid veetakse väikestes kogustes (alla punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud piirnormide) sõjaväerajatisse või tiiru asjaomaste kaubaartiklite kõrvaldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1., 2., 4., 5. ja 6. osa

Direktiivi lisa sisu: Üldsätted. Liigitus. Pakendamist käsitlevad sätted. Kaubasaadetisi käsitlevad sätted. Pakendite konstrueerimine ja katsetamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid lähimasse sõjaväerajatisse või tiiru veetavate kasutusaja ületanud ja ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404, 0453 0505, 0506 või 0507 kandvate pürotehniliste kaubaartiklite pakendamise, märgistamise ja tähistamise kohta ei kohaldata, kui järgitakse direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 üldisi sätteid pakendamise kohta ja kui veokirjas on esitatud vajalik lisateave. Kõnealust erandit kohaldatakse ainult juhul, kui on tegemist kasutusaja ületanud pürotehniliste toodete kohaliku veoga väikestes kogustes sõjaväerajatisse või tiiru asjaomaste kaubaartiklite ohutuks kõrvaldamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S.I. 349 of 2011 Regulation 57(f) and (g)

Märkused: kasutusaja ületanud merehädarakettide väikeste koguste vedu sõjaväerajatisse või tiiru kõnealuste rakettide ohutuks kõrvaldamiseks, eelkõige lõbusõidulaevade omanike ja laevaettevõtjate poolt, on põhjustanud probleeme, eriti seoses pakendamisnõuetega. Erand hõlmab väikeste koguste (alla punktis 1.1.3.6 sätestatud piirnormide) kohalikku vedu ja kõiki ÜRO tunnusnumbrite alla liigitatud merehädarakette.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

UK Ühendkuningriik

RO–a–UK-1

Teema: teatavate vähe ohtlike radioaktiivsete esemete (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) vedu (E1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: enamik ADRi nõuetest.

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjali veoga seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktide sätete täielik erand teatavate kaupade puhul, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivset materjali. (Inimestele kandmiseks ette nähtud helendav seade; ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni 500 kodumajapidamistes kasutatavat suitsuandurit, millest ühegi aktiivsus ei ületa 40 kBq; ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni viis gaasilist triitiumi sisaldavat valgustit, millest ühegi aktiivsus ei ületa 10 GBq.)

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002: Regulation 5(4)(d). The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(10).

Märkused: kõnealune erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui ADRi võetakse üle samalaadsed Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) määruste muudatused.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-2

Teema: veokirja omamise nõude erand ohtlike kaupade (välja arvatud klass 7) teatavate koguste puhul, nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (E2).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.2 ja 1.1.3.6.3.

Direktiivi lisa sisu: teatavatest nõuetest erandid teatavatele kogustele veoühiku kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: piiratud koguste puhul ei ole veokiri nõutav, välja arvatud juhul, kui need moodustavad osa suuremast veosest.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(a).

Märkused: see erand on sobiv riigisisese veo puhul, kuna veokirjad ei ole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-3

Teema: erand madalradioaktiivseid aineid vedavate sõidukite tuletõrjevahendite nõudest (E4).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.1.4.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et sõidukites peavad olema tuletõrjevahendid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühistatakse nõue tulekustutite kohta, kui veetakse üksnes erisaadetisi (ÜRO tunnusnumbrid 2908, 2909, 2910 ja 2911).

Kõnealust nõuet piiratakse, kui veetakse väikest arvu pakendeid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002: Regulation 5(4)(d).

Märkused: tegelikkuses ei ole tuletõrjevahendid olulised ÜRO tunnusnumbrite 2908, 2909, 2910, 2911 alla kuuluvate kaupade vedudel, mis võivad sageli toimuda väikeste sõidukitega.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-4

Teema: sisepakendites kaupade (v.a klassid 1, 4.2, 6.2 ja 7) turustamine jaemüüjatele või kasutajatele: kohalikust laost jaemüüjatele või kasutajatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele (N1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite märgistamist RID/ADR-, ÜRO või muu märgisega ei nõuta, kui need sisaldavad loetelus 3 nimetatud kaupu.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(4) and Regulation 36 Authorisation Number 13.

Märkused: ADR-nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil laost jaemüüjale või kasutajale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Selle erandi eesmärk on võimaldada jaemüügiks ette nähtud kaupade siseanumaid vedada kohaliku turustamise viimasel etapil ilma välispakendita.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-5

Teema: võimaldada 1. ja 2. kategoorias ning punkti 1.1.3.6.3 tabelis esitatud klassi 1 kaupade erinevat maksimaalset üldkogust veoühiku kohta (N10).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6.3 ja 1.1.3.6.4.

Direktiivi lisa sisu: veoühikus veetavate koguste erandid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätestatakse eeskirjad seoses eranditega lõhkeainete piiratud koguste ja segaveoste puhul.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13 and Schedule 5; reg. 14 and Schedule 4.

Märkused: võimaldada klassi 1 kaupade erinevate piirkoguste lubamine, nimelt 1. kategooria puhul 50 ja 2. kategooria puhul 500. Segaveoste arvutamisel on korrutustegur veoliigi 1 puhul 20 ja veoliigi 2 puhul 2.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-6

Teema: EX/II-sõidukites lubatava lõhkeainete maksimaalse netomassi suurendamine (N13).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.5.2.

Direktiivi lisa sisu: veetavate lõhkeainete ja -toodete koguste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veetavate lõhkeainete ja -toodete koguste piirangud.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13, Schedule 3.

Märkused: Ühendkuningriigi õigusaktidega lubatakse II tüübi sõidukites vedada sobivusrühmade 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1J lõhkeaineid netomassiga kuni 5 000 kg.

Paljud 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1J klassi kuuluvad ja Euroopa Liitu viidavad tooted on suured või mahukad ja pikemad kui 2,5 meetrit. Peamiselt on need sõjaliseks otstarbeks kasutatavad lõhkeseadeldised. Piirangud EX/III-sõidukite (mis peavad olema kinnised sõidukid) konstruktsioonile teevad kõnealuste toodete peale- ja mahalaadimise väga keeruliseks. Mõne toote jaoks on vaja spetsiaalseid peale- ja mahalaadimisseadmeid veo algus- ja sihtpunktis. Tegelikkuses on sellised seadmed olemas väga harva. Ühendkuningriigis on kasutusel vähe EX/III-sõidukeid ning nõue ehitada täiendavaid EX/III-sõidukeid seda tüüpi lõhkeainete veoks oleks tööstusele äärmiselt kulukas.

Ühendkuningriigis veavad sõjaväe lõhkeainet peamiselt veoettevõtjad ning seetõttu ei saa nad ära kasutada direktiivis 2008/68/EÜ sõjaväeveokitele sätestatud erandit. Selle probleemi lahendamiseks on Ühendkuningriik alati lubanud kõnealuseid tooteid massiga kuni 5 000 kg vedada EX/II-sõidukites. Praegune piirmäär ei ole alati piisav, sest mõni toode võib sisaldada üle 1 000 kg lõhkeainet.

Alates 1950. aastast on olnud ainult kaks õnnetusjuhtumit (mõlemad 1950. aastatel) üle 5 000 kg kaaluvate lõhkeainetega. Õnnetusjuhtumid põhjustasid süttinud rehvid ja heitgaasisüsteemi ülekuumenemine, millest süttis koormakate. Need tulekahjud oleksid võinud juhtuda ka väiksema veose puhul. Surmajuhtumeid ega vigastusi ei ole olnud.

Kogemuste põhjal ei ole kuigi tõenäoline korralikult pakitud lõhkeseadeldiste süttimine välismõjul, nt sõiduki kokkupõrkel. Sõjaväeraportite tõendid ja rakettide löökkatsete andmed näitavad, et sütikute rakendumiseks on tarvis kokkupõrkekiirust, mis võrdub 12 meetri pikkuse langemiskatse kiirusega.

See ei mõjutaks praeguseid ohutusnorme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-7

Teema: teatavate klassi 1 kuuluvate kaupade väikeste koguste (N12) järelevalve nõuete erand.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.4 ja 8.5 S1(6).

Direktiivi lisa sisu: järelevalvenõuded teatavaid ohtlike kaupade koguseid vedavate sõidukite kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätestatakse ohutu parkimine ja järelevalveseadmed, kuid ei nõuta teatavate klassi 1 veoste pidevat järelevalvet, nagu nõutakse ADRi peatükis 8.5 S1(6).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 24.

Märkused: ADRi järelevalvenõuded ei ole liikmesriigi kontekstis alati rakendatavad.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-8

Teema: lõhkeainete segaveoste ning lõhkeainete koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites vedamise piirangute leevendamine (N4/5/6).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: teatavate segaveoste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes leebemad tingimusel, et kõnealused veod on ohutult teostatavad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, Regulation 18.

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada mõningaid eeskirjade muudatusi lõhkeainete vedamisel koos muude lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamisel koos muude ohtlike kaupadega. Kõikide variantide puhul on kehtestatud koguselised piirangud veose ühe või mitme koostisosa suhtes ja seda lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik teostatavad meetmed selleks, et lõhkeained ei puutuks kaupadega kokku ega ohustaks kaupu muul viisil, või selleks, et kaubad ei ohustaks lõhkeaineid”.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi muudatusi:

1)

ÜRO tunnusnumbrite 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 ja 0361 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO tunnusnumbri 1942 alla liigitatud ohtlike kaupadega. ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse sel viisil, et kõnesolevat ainet käsitatakse klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena;

2)

ÜRO tunnusnumbrite 0191, 0197, 0312, 0336, 0403, 0431 ja 0453 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos veoliiki 2 või 3 kuuluvate ohtlike kaupadega (v.a tuleohtlikud gaasid, nakkusohtlikud ained ja mürgised ained) või nende kõikide kombinatsioonidena, tingimusel et veoliigi 2 ohtliku kauba kogumass ei ületa 500 kg või kogumaht 500 liitrit ning et kõnealuste lõhkeainete netomass kokku ei ületa 500 kg;

3)

Klassi 1.4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos veoliiki 2 kuuluvate tuleohtlike vedelike ja gaasidega või veoliiki 3 kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena, tingimusel et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg või kogumaht 200 liitrit ning lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg;

4)

ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks kõnealused tooted on. ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-9

Teema: alternatiivne oranžide tähistega märgistamise võimalus radioaktiivse materjali väikeste koguste veo puhul väikestes sõidukites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.2.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et radioaktiivset materjali vedavatel väikestel sõidukitel peavad olema oranžid tähised.

Liikmesriigi õigusakti sisu: lubatakse kõiki käesoleva protsessi kohaselt heaks kiidetud erandeid. Taotletud erand:

sõidukid peavad:

a)

olema märgistatud vastavalt ADRi punkti 5.3.2 sätetele või

b)

võib olla alternatiivne liikmesriigi õigusaktides sätestatud märgis sõidukite puhul, mis veavad kuni kümmet erandi alla kuuluva mittelõhustuva või lõhustuva radioaktiivse materjali pakendit ja kui nende pakendite transpordiindeksite summa ei ole suurem kui 3.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002, Regulation 5(4)(d).

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–a–UK-10

Teema: selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete vedu, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: kõik sätted.

Riikliku õigusakti sisu: erand I lisa jaotise I.1 nõuetest, mis on seotud selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete veoga, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: selle erandi tegemine on ette nähtud õigusaktiga The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2011.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2017

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

BE Belgia

RO–bi–BE-4

Teema: ohtlike kaupade paakides vedu hävitamiseks põletamise teel.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.2.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatükis 3.2 esitatud tabelist erandina on lubatud kasutada paagikoodiga L4DH paakkonteineri asemel paakkonteinerit koodiga L4BH, et teatavatel tingimustel vedada veega reageerivaid mürgiseid vedelikke (III).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Dérogation 01 – 2002.

Märkused: seda erandit võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete lühimaaveoks.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–bi–BE-5

Teema: jäätmete vedu jäätmekäitlusettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.2, 5.4, 6.1 (vanad eeskirjad: A5, 2X14, 2X12).

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon, märgistus ja pakendamisnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmeid ei klassifitseerita ADRi alusel, vaid jaotatakse eri rühmadesse (tuleohtlikud lahustid, värvid, happed, akud jne), et vältida ohtlikke reaktsioone rühmade piires. Pakendite konstruktsiooninõuded on leebemad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Märkused: neid eeskirju võib kohaldada üksnes väikeste koguste ohtlike ainete veoks käitlemisettevõtetesse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–bi–BE-6

Teema: RO–bi–SE–5 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–bi–BE-7

Teema: RO–bi–SE–6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–bi–BE-8

Teema: RO–bi–UK–2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2020

RO–bi–BE-9

Teema: RO–bi–SE–3 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Kehtivusaja lõpp: 15. jaanuar 2018

RO–bi–BE-10

Teema: vedu tööstusalade vahetus läheduses, sealhulgas vedu avalikel teedel.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite dokumenteerimist, tähistamist ja märgistamist ning juhitõendeid käsitlevad erandid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Märkused: järgnevas loendis esitatakse erandi number siseriiklikus õigusaktis, lubatud kaugus ja asjaomased ohtlikud kaubad.

erand 2-2001

:

300 m (klassid 3, 6.1 ja 8) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 6-2004

:

maksimaalselt 5 km (pakendites kemikaalid) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 7-2005

:

avalikult kasutatava maantee ületamine (ÜRO tunnusnumber 1202) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 1-2006

:

600 m (pakendites kemikaalid) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 13-2007

:

8 km (pakendites kemikaalid) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 2-2009

:

350 m (pakendites kemikaalid) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 3-2009

:

maksimaalselt 4,5 km (pakendites kemikaalid) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 5-2009

:

maksimaalselt 4,5 km (pakendites kemikaalid) – kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2015

erand 9-2009

:

maksimaalselt 20 km (klassi 2 kuuluvad ained pakendites) – kehtivusaja lõpp: 9. september 2015

erand 16-2009

:

200 m (mahtlastikonteiner) – kehtivusaja lõpp: 15. jaanuar 2018

Kehtivusaja lõpp: 15. jaanuar 2018

DE Saksamaa

RO–bi–DE-1

Teema: loobumine teatavatest märgetest veokirjas (n2).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: transpordidokumendi sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kehtib kõigi klasside puhul, välja arvatud klassid 1 (v.a 1.4S), 5.2 ja 7.

Veokirja ei ole tarvis teha märkusi:

a)

kaubasaaja kohta kohaliku turustamise puhul (v.a täiskoorma ja kindla marsruudi puhul);

b)

pakendite koguse ja liigi kohta, kui punkti 1.1.3.6 ei kohaldata ja kui sõiduk vastab kõigile A ja B lisa sätetele;

c)

tühjade puhastamata paakide puhul piisab viimase veo veokirjast.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-AusnahmeverordnungGGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl.I S. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: kõigi sätete kohaldamine ei pruugi teatavat liiki liikluse puhul olla võimalik.

Komisjonis registreeritud erand nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DE-3

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 2–6.1, 8 ja 9: ohtlike jäätmete kombineeritud pakendamine ja vedu pakkides ja mahtlastikonteinerites; jäätmed tuleb pakendada sisepakenditesse (kogumisel) ning liigitada konkreetsetesse jäätmerühmadesse (et vältida jäätmerühmas ohtlikke reaktsioone); kasutatakse jäätmerühmi käsitlevat kirjalikku erijuhendit, mis on ühtlasi saateleht; olme- ja laborijäätmete kogumine jne.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-AusnahmeverordnungGGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl.I S. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DE-4

Teema: RO-bi-BE–1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: —

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2017

RO–bi–DE-5

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 3343 (nitroglütseriini segu, desensibiliseeritud, vedel, kergestisüttiv, N.O.S., sisaldab mitte üle 30 massiprotsenti nitroglütseriini) hõlmatud aine kohalik vedu paakkonteineritega, erand direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 4.3.2.1.1 nõuetest.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.2, 4.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: paakkonteinerite kasutamist käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sätete sisu: nitroglütseriini (ÜRO tunnusnumber 3343) kohalik vedu paakkonteineritega, hõlmab lühikesi vahemaid ja tuleb täita järgmised tingimused.

1.   Paakkonteinerite suhtes kehtestatud nõuded.

1.1.

Kasutada võib üksnes selleks eriloa saanud paakkonteinereid, mis muus osas vastavad direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatüki 6.8 kohastele ehitust, seadmeid, konstruktsiooni mudeli heakskiitmist, katsetamist, märgistamist ja käitamist käsitlevatele sätetele.

1.2.

Paakkonteinerite sulgurmehhanismil peab olema kaitseventiil, mis hakkab tööle, kui siserõhk tõuseb 300 kPa (3 baari) üle normaalrõhu, tööle hakates vabastatakse laes olev gaasi väljalaskeava pindalaga vähemalt 135 cm2 (diameeter 132 mm). Ava ei tohi pärast aktiveerimist uuesti sulguda. Ohutusseadmena võib kasutada ühte või mitut ühtemoodi aktiveeruvat ohutuselementi ning vastavat gaasi väljalaskeava pindala. Ohutusseadme konstruktsiooni tüüp peab olema läbinud piisava arvu tüübikatsetusi ja sellel peab olema pädeva asutuse tüübikinnitus.

2.   Märgistamine

Iga paakkonteiner tuleb mõlemalt poolt märgistada ohusiltidega vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 5.2.2.2.2 kohasele 3. näidisele.

3.   Käitamist käsitlevad sätted

3.1.

Tuleb tagada, et nitroglütseriin on veo ajal desensibilisaatoris ühtlaselt jaotunud ja püsib segunenult.

3.2.

Peale- ja mahalaadimise ajal ei ole sõidukis ega selle peal olemine lubatud, v.a selleks, et käitada peale- ja mahalaadimiseks kasutatavaid seadmeid.

3.3.

Mahalaadimiskohas tuleb paakkonteinerid täielikult tühjendada. Kui neid ei ole võimalik täielikult tühjendada, tuleb nad pärast mahalaadimist kuni täitmiseni tihedalt sulgeda.

Algviide liikmesriigi õigusakti sätetele: Nordrhein-Westfaleni liidumaa erand.

Märkused: see kehtib paakkonteineritega tehtavate selliste kohalike maanteevedude kohta, mis hõlmavad lühikesi vahemaid ja on kahe tootmiskoha vahelise tootmisprotsessi osa. Farmaatsiatoodete tootmiseks tarnib tootmiskoht A eeskirjade kohaselt 600-liitristes paakkonteinerites II pakendirühma kuuluvat kergesti süttivat vaigulahust (ÜRO tunnusnumber 1866) tootmiskohta B. Seal lisatakse nitroglütseriinilahus ja toimub segamine, mille tulemusel saadakse edasiseks kasutamiseks liimjas nitroglütseriini segu, desensibiliseeritud, vedel, kergesti süttiv, N.O.S., ei sisalda üle 30 massiprotsendi nitroglütseriini (ÜRO tunnusnumber 3343). Kõnealune aine veetakse tagasi tootmiskohta A samade paakkonteineritega, mis on läbinud pädeva asutuse vastava kontrolli ja saanud kõnealuse konkreetse veo jaoks heakskiidu ning millel on konteinerikood L10DN.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2017

RO–bi–DE-6

Teema: RO–bi–SE-6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: § 1 Absatz 3 Nummer 1 der Gefahrgutverordnung Straße, Eisenbahn und Binnenschifffahrt (GGVSEB)

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DE-7

Teema: RO–bi–BE-10 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 20. märts 2021

DK Taani

RO–bi–DK-1

Teema: ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1203, 1223 ja klass 2 – veokirja ei nõuta.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui klassi 3 mineraalõlitooteid ÜRO tunnusnumbritega 1202, 1203 ja 1223 ning klassi 2 gaase transporditakse seoses turustamisega (kaubad tarnitakse kahele või rohkemale kaubasaajale ning tagastatud kaubad kogutakse samamoodi), ei ole veokiri vajalik tingimusel, et kirjalikud juhised sisaldavad peale ADRis nõutud teabe ka ÜRO tunnusnumbrit, nime ja klassi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 af 15.8.2001 om vejtransport af farligt gods.

Märkused: selle riikliku erandi põhjuseks on elektroonikaseadmete areng, mis võimaldab näiteks kõnealuseid seadmeid kasutavatel naftaettevõtjatel edastada sõidukitesse pidevalt teavet klientide kohta. Kuna kõnealune teave ei ole kättesaadav veo alguses, vaid edastatakse sõidukisse veo ajal, ei ole võimalik enne veo algust veokirja koostada. Kõnesolevat liiki veod on lubatud vaid teatavates piirkondades.

Taani sarnase sätte erand direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DK-2

Teema: RO–bi–SE-6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods, muudetud

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DK-3

Teema: RO–bi–UK-1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods, muudetud.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–DK-4

Teema: teatavasse klassi kuuluvate ohtlike kaupade autovedu kodumajapidamistest ja ettevõtetest lähedal asuvatesse kogumispunktidesse ja vahetöötlemisrajatistesse kõrvaldamise eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted, liigitamissätted, erisätted, pakendeid käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded, veotingimusi käsitlevad sätted, peale- ja mahalaadimist ning käitlemist käsitlevad sätted, sõiduki meeskonna, varustuse, käitamise ja dokumentatsiooni suhtes kohaldatavad nõuded ning sõidukite konstrueerimist ja heakskiitmist käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit ohtlikke kaupu võib teatavatel tingimustel vedada kõrvaldamise eesmärgil lähedal asuvatesse kogumispunktidesse või vahetöötlemisrajatistesse. Järgida tuleb eri sätteid, sõltuvalt veo iseloomust ja sellest tulenevatest ohtudest, näiteks ohtlike kaupade kogus sisepakendi kohta, välispakendi ja/või transpordiühiku kohta ning sellest, kas ohtlike kaupade vedu teostatakse lisaks ettevõtja põhitegevusele või mitte.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 818 af 28. juni 2011 om vejtransport af farligt gods § 4, stk. 3.

Märkused: jäätmekäitlejal ja ettevõtjal ei ole võimalik kohaldada kõiki direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid, kui jäätmed, mis võivad sisaldada ohtlike ainete jääke, veetakse kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest ja/või ettevõtetest lähedal asuvasse kogumispunkti. Jäätmed koosnevad üldjuhul pakenditest, mida algselt veeti vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 1.1.3.1 alapunktis c sätestatud erandile ja/või mida müüdi jaemüügivõrgus. Siiski ei kohaldata punkti 1.1.3.1 alapunktis c sätestatud erandit kogumispunktidesse veetavate jäätmete suhtes ning direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatüki 3.4 sätteid ei kohaldata ohtlike ainete jäätmeid sisaldavate sisepakendite veo suhtes.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2019

EL Kreeka

RO–bi–EL-1

Teema: erand enne 31. detsembrit 2001 registreeritud püsipaakide (paaksõidukite) ohutusnõuetest teatavate kategooriate ohtlike ainete väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.6.3.6, 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, 6.8.2.1.17–6.8.2.1.22, 6.8.2.1.28, 6.8.2.2, 6.8.2.2.1, 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded metallist paagiga püsipaakide (paaksõidukite), eemaldatavate paakide, paakkonteinerite ja paak-vahetuskerede ning anumakogumiga sõidukite ja MEGCde ehituse, seadmete, tüübikinnituse, kontrolli, katsetamise ja märgistuse kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: üleminekusäte: kasutada võib siiski püsipaake (paaksõidukeid), eemaldatavaid paake ja paakkonteinereid, mis esimest korda registreeriti Kreekas ajavahemikul 1. jaanuarist 1985 kuni 31. detsembrini 2001. Kõnealune üleminekusäte kehtib sõidukite puhul, mida kasutatakse järgmiste ohtlike ainete veoks: ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1268, 1223, 1863, 2614, 1212, 1203, 1170, 1090, 1193, 1245, 1294, 1208, 1230, 3262, 3257). Säte on ette nähtud väikeste koguste jaoks või kohalikuks veoks sõidukitega, mis on registreeritud kõnealusel ajavahemikul. Üleminekusäte kehtib paaksõidukite kohta, mida on kohandatud järgmiselt:

1)

ADRi punktid kontrolli ja katsetamise kohta: 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, (ADR 1999: 211.151, 211.152, 211.153, 211.154).

2)

kuni 3 500-liitriste kambritega paakide minimaalne paagi seina paksus peab olema 3 mm ja 6 000-liitriste kambritega väikese süsinikusisaldusega terasest paakide seina paksus vähemalt 4 mm, olenemata vaheseinte liigist või paksusest;

3)

kui paagid on alumiiniumist või muust metallist, peaksid need vastama paksusnõuetele ja muudele tehnilistele näitajatele, mis tulenevad eelneva registreerimise järgse riigi kohalike asutuste heakskiidetud tehnilistest joonistest. Tehniliste jooniste puudumise korral peavad paagid vastama punkti 6.8.2.1.17 (211.127) nõuetele;

4)

paagid peavad vastama järgmistes äärenumbrites ja punktides esitatud tingimustele: 211.128, 6.8.2.1.28 (211.129), punkt 6.8.2.2 ja selle alapunktid 6.8.2.2.1 ja 6.8.2.2.2 (211.130, 211.131).

Täpsemalt juhul, kui üksnes gaasiõli (ÜRO tunnusnumber 1202) kohalikuks veoks mõeldud ja enne 31. detsembrit 2002 esimest korda registreeritud paaksõidukitel massiga alla 4 tonni on paagi seina paksus alla 3 mm, võib neid kasutada üksnes juhul, kui nad on ümber ehitatud vastavalt äärenumbrile 211.127 (5)b4 (6.8.2.1.20).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές κατασκευής, εξοπλισμού και ελέγχων των δεξαμενών μεταφοράς συγκεκριμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων για σταθερές δεξαμενές (οχήματα-δεξαμενές), αποσυναρμολογούμενες δεξαμενές που βρίσκονται σε κυκλοφορία. (Nõuded ringluses olevate teatavate ohtlike kaupade kategooriate jaoks ette nähtud püsipaakide (paaksõidukite) ja eemaldatavate paakide ehituse, seadmete, kontrolli ja katsetamise kohta.)

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2016

RO–bi–EL-2

Teema: ohtlike kaupade kohalikuks veoks ette nähtud ja enne 31. detsembrit 2001 esimest korda registreeritud baassõiduki ehituse nõuete erand.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: ADR 2001: 9.2, 9.2.3.2, 9.2.3.3.

Direktiivi lisa sisu: nõuded baassõidukite ehituse kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erandit kohaldatakse sõidukite suhtes, mis on ette nähtud ohtlike kaupade (ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1268, 1223, 1863, 2614, 1212, 1203, 1170, 1090, 1193, 1245, 1294, 1208, 1230, 3262 ja 3257) kohalikuks veoks ja on esimest korda registreeritud enne 31. detsembrit 2001.

Sõidukid peavad vastama direktiivi 94/55/EÜ B lisa 9. osa (punktid 9.2.1–9.2.6) nõuetele järgmiste eranditega.

Vastavus punkti 9.2.3.2 nõuetele on vajalik üksnes juhtudel, kui tootja on sõidukile paigaldanud mitteblokeeruva piduriseadme; sellele tuleb lisada punktis 9.2.3.3.1 määratletud aeglustisüsteem, mis ei pea vastama punktidele 9.2.3.3.2 ja 9.2.3.3.3.

Sõidumeeriku vooluallikas ühendatakse läbi kaitsme otse akuga (äärenumber 220 514) ning tandemtelje tõstemehhanismi elektriseadmed peavad asuma seal, kuhu valmistaja oli need algselt paigaldanud, ja olema kaitstud nõuetekohase suletud kattega (äärenumber 220 517).

Paakautod täismassiga alla 4 tonni, mis on ette nähtud diisliõli (ÜRO tunnusnumber 1202) kohalikeks vedudeks, peavad vastama punktide 9.2.2.3, 9.2.2.6, 9.2.4.3 ja 9.2.4.5 nõuetele, kuid ei pea vastama muudele punktidele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές ήδη κυκλοφορούντων οχημάτων που διενεργούν εθνικές μεταφορές ορισμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων. (Nende juba kasutuses olevate sõidukite tehnilised nõuded, mis on ette nähtud teatavate kategooriate ohtlike kaupade kohalikuks veoks.)

Märkused: võrreldes juba registreeritud sõidukite koguarvuga on asjaomaste sõidukite arv väike ning pealegi on need ette nähtud üksnes kohalikuks veoks. Taotletava erandi vorm, kõnealuste sõidukite koguarv ja veetavate kaupade liik ei tekita liiklusohutuse probleeme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2016

ES Hispaania

RO–bi–ES-2

Teema: veevaba ammoniaagi turustamise eriseadmed.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: selleks et vältida ammoniaagi leket välisseadmete (torud, külgmised sulgemisseadmed) vigastuse korral, peavad sisemine sulgemisventiil ja selle paigalduspind olema kaitstud lahtiväänamise eest välise jõu mõjul või konstrueeritud nii, et need oleksid välisele survele vastupidavad. Täite- ja tühjendusseadmed (sh äärikud ja keermestatud sulgurid) ning kaitsekorgid (kui need on olemas) peavad olema kindlustatud juhusliku avanemise vastu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajanduses kasutatavatele paakidele, mis on ette nähtud veevaba ammoniaagi turustamiseks ja selle muldaviimiseks ning mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1997, võivad olla paigaldatud sisemiste ohutusseadmete asemel välised ohutusseadmed, tingimusel et need tagavad vähemalt sama tõhusa kaitse kui paagi sein.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Real Decreto 97/2014. Anejo 1. Apartado 3.

Märkused: enne 1. jaanuari 1997 kasutati põllumajanduses veevaba ammoniaagi otseseks muldaviimiseks ainult väliste ohutusseadmetega varustatud paake. Kõnealust tüüpi paake kasutatakse senini. Neid veetakse täislaadituna maanteedel väga harva ning need on kasutusel üksnes väetise laotamiseks suurtes põllumajandusettevõtetes.

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

FI Soome

RO–bi–FI-1

Teema: lõhkematerjalide veokirjas sisalduvate andmete muutmine.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.2.1(a)

Direktiivi lisa sisu: klassi 1 erisätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veokirjas võib lõhkematerjalide tegeliku netomassi asemel märkida detonaatorite arvu (1 000 detonaatorit vastab 1 kg lõhkeainele).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

Märkused: kõnesolevat teavet peetakse riigisisese veo puhul piisavaks. Erandit rakendatakse peamiselt lõhketöödega seotud väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Komisjoni registreeritud erand nr 31.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–FI-2

Teema: RO–bi–SE-10 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–FI-3

Teema: RO–bi–DE–1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

FR Prantsusmaa

RO–bi–FR-1

Teema: mereveodokumendi kasutamine veokirjana lühimaavedudel pärast laeva lossimist.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veokirjana kasutatavasse dokumenti märgitav teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: mereveodokumenti võib kasutada veokirjana 15 km raadiuses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par routeArticle 23–4.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–FR-3

Teema: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahutite vedu (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahuteid veetakse erieeskirjade alusel. Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse üksnes lühikeste vahemaade suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route – Article 30.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

HU Ungari

RO–bi–HU-1

Teema: RO-bi-SE-3 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

IE Iirimaa

RO–bi–IE-3

Teema: erand, millega lubatakse erisätete 7.5.11 CV1 või 8.5 S1 alla kuuluvaid ohtlikke kaupu avalikus kohas peale ja maha laadida pädevate asutuste eriloata.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5 ja 8.5.

Direktiivi lisa sisu: lisasätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erandina punktide 7.5.11 ja 8.5 nõuetest on ohtlike kaupade peale- ja mahalaadimine avalikus kohas lubatud pädeva asutuse eriloata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(5) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: riigisiseste vedude korral toob kõnealune säte pädevatele asutustele kaasa väga suure töökoormuse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–IE-6

Teema: erand punkti 4.3.4.2.2 nõudest, et paakauto korpusega püsivalt ühendamata elastsed täite- ja tühjendustorud peavad veo ajal tühjad olema.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.3

Direktiivi lisa sisu: paakautode kasutamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ainete ÜRO tunnusnumbrite 1011, 1202, 1223, 1863 ja 1978 alla kuuluvate naftasaaduste jaetarneteks kasutatavate paakautode külge kinnitatud trumlitele keritavad voolikud (kaasa arvatud nendega ühendatud püsitorud) ei pea olema veo ajal tühjad, kui on võetud asjakohased meetmed nende sisu väljavoolamise takistamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(8) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: kodumajapidamiste varustamiseks kasutatavate paakautode voolikud peavad olema täidetud kogu veo jooksul. Paagi tühjendusseade kujutab endast vedelikuga täidetud liini, mille puhul peavad paaksõiduki mõõdik ja voolik olema täidetud, et klient saaks õige koguse toodet.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–IE-7

Teema: teatavate ADRi punktide 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11 nõuete erand seoses ÜRO tunnusnumbrit 2067 kandva ammooniumnitraatväetise mahtlastina veoga sadamatest kaubasaajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et iga veo jaoks peab olema eraldi veokiri, millele on märgitud konkreetse laadungi täpne üldkogus, nõue, et sõidukit tuleb enne ja pärast vedu puhastada.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kavandatava erandiga lubatakse muuta ADRi nõudeid veokirja ja sõiduki puhastamise kohta, et võtta arvesse mahtlastina kauba sadamast kaubasaajale vedamise tegelikke asjaolusid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004”.

Märkused: ADRis on kindlaks määratud järgmised nõuded: a) eraldi veokirja olemasolu, milles märgitakse veosesse kuuluvate ohtlike kaupade üldmass, ja b) erisäte CV24 selle kohta, et puistlastilaeva lossimise käigus tuleb sõiduk puhastada iga kaubaveose veo jaoks sadamast kaubasaajale. Kuna vedu on kohalik ning seotud puistlastilaeva lossimisega ning ühe ja sama aine veoste korduva transpordiga puistlastilaevalt kaubasaajatele (ühel või mitmel järjestikusel päeval), piisab ühest veokirjast, kuhu märgitakse iga laadungi umbkaudne üldmass, ning ei ole vaja järgida erisätet CV24.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–IE-8

Teema: ohtlike kaupade vedu eravalduse ja selle vahetus läheduses asuva teise sõiduki või üksteise vahetus läheduses asuvate, kuid üldkasutatava maanteega eraldatud eravalduste vahel.

Viide direktiivi lisale: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotis 1.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade autovedu käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: eeskirju ei kohaldata ohtlike kaupade autoveo suhtes järgmistel juhtudel:

a)

kui kaupu veetakse eravalduse ja selle vahetus läheduses asuva teise sõiduki vahel või

b)

kui kaupu veetakse kahe eravalduse vahel, mis asuvad üksteise vahetus läheduses, ja mis võivad olla üksteisest üldkasutatava maanteega eraldatud,

tingimusel et transpordiks kasutatakse kõige lühemat teed.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: European Communities (Carriage of Dangerous Goods by Road and Use of Transportable Pressure Equipment) Regulations 2011 and 2013, Regulation 56.

Märkused: ette võib tulla eri olukordi, kus kaupu veetakse eravalduse eri osade või eravalduse ja teisel pool üldkasutatavat maanteed asuva asjaomase sõiduki vahel. Selline transpordiviis ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu tavalises tähenduses ja seega ei ole ohtlike kaupade vedu käsitlevaid eeskirju vaja kohaldada. Vt ka RO-bi-SE-3 ja RO-bi-UK-1.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020

NL Madalmaad

RO–bi–NL-13

Teema: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2015.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6, 3.3, 4.1.4, 4.1.6, 4.1.8, 4.1.10, 5.1.2, 5.4.0, 5.4.1, 5.4.3, 6.1, 7.5.4, 7.5.7, 7.5.9, 8 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: erandid teatavate koguste puhul; erisätted; pakendite kasutamine; ülepakkimine; dokumenteerimine, pakendite konstrueerimine ja katsetamine; peale- ja mahalaadimine ning käitlemine; mehitamine; seadmed; käitamine; sõidukid ja dokumendid; sõidukite konstrueerimine ja heakskiitmine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätted kogutud ohtlike väikeste majapidamisjäätmete veo ja ettevõtjate poolt kuni 60-liitristes sobivates pakendites üleantud ohtlike majapidamisjäätmete veo kohta. Arvestades iga juhtumiga seotud väikeseid koguseid ja eri ainete erinevaid omadusi, ei ole võimalik vedusid sooritada täielikus kooskõlas ADRi eeskirjadega. Seega on eespool osutatud kavaga ette nähtud lihtsustatud variant, mis kaldub kõrvale ADRi mitmest sättest.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2015.

Märkused: kava kehtestati selleks, et üksikisikutel ja ettevõtjatel oleks võimalik tuua väikeses koguses keemilisi jäätmeid ühte ja samasse kohta. Seega koosnevad kõnealused ained sellistest jäätmetest nagu värvijäägid. Oht on väike tänu veoks vajalike abinõude valikule, kaasa arvatud eriveovahendid ja märgised „suitsetamine keelatud” ning kollased vilkuvad tuled, mis on elanikele selgelt nähtavad. Veo puhul on oluline see, et ohutus on tagatud. Ohutust on võimalik tagada näiteks nii, et aineid veetakse suletud pakendites, et vältida nende levikut või ohtu, et mürgised aurud lekiksid või koguneksid sõidukis. Sõidukites on mahutid, kuhu saab paigutada eri liiki jäätmeid ja mis pakuvad kaitset manööverdamise, juhusliku nihkumise ja ootamatu avanemise korral. Samas peab vedajal jäätmete väikesest kogusest hoolimata olema kutseoskuse tunnistus, arvestades ainete erinevaid omadusi. Kuna eraisikutel puudub teave kõnealuste ainete ohtlikkuse taseme kohta, tuleks esitada kirjalikud juhendid, nagu on sätestatud kava lisas.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

PT Portugal

RO–bi–PT-1

Teema: veokiri ÜRO 1965 puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjade nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: saadetise pärisnime, mis märgitakse veokirja õigusakti RPE (Regulamento Nacional de Transporte de Mercadorias Perigosas por Estrada) jaotise 5.4.1 kohaselt, võib üldpealkirja „ÜRO nr 1965 gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, n.o.s” alla kuuluva balloonides veetava kaubandusliku butaani ja propaani puhul asendada järgmiste kaubanimedega:

 

„ÜRO 1965 butaan” balloonides veetavate RPE alajaotises 2.2.2.3 kirjeldatud segude A, A01, A02 ja A0 puhul;

 

„ÜRO 1965 propaan” balloonides veetava RPE alajaotises 2.2.2.3 kirjeldatud segu C puhul.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 7560/2004, de 16 de Abril de 2004, ao abrigo do n.o 1 do artigo 5.o do Decreto-Lei n.o 267-A/2003, de 27 de Outubro.

Märkused: tunnistatakse oluliseks, et ohtlike kaupade veokirjade täitmine tuleb teha ettevõtjatele hõlpsamaks, kui see ei mõjuta kõnealuste toimingute ohutust.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–PT-2

Teema: tühjade puhastamata paakide ja konteinerite veokirjad.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu vedanud tühjade paakide ja konteinerite tagasitoimetamisel võib RPE jaotises 5.4.1 osutatud veokirja asendada tagasitoimetamisele vahetult eelnenud, kõnealuse kauba kohaleveoks välja antud veokirjaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 15162/2004, de 28 de Julho de 2004, ao abrigo do n.o 1 do artigo 5.o do Decreto-Lei n.o 267-A/2003, de 27 de Outubro.

Märkused: RPE sätete kohase veokirja olemasolu kohustus ohtlikke kaupu sisaldanud tühjade paakide ja konteinerite veol võib teatavatel juhtudel tekitada praktilisi raskusi, mida saab ohutult miinimumini vähendada.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

SE Rootsi

RO–bi–SE-1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid pakendite vedu peab olema kooskõlas ADRi sätetega, millest võib lubada üksnes mõnda erandit. Kõikide aine- ja kaubaliikide suhtes erandeid teha ei tohi.

Põhilised erandid on:

jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid (kuni 30 kg) väikepakendeid võib omakorda pakendada, sh mahtlastikonteineritesse ja suurpakenditesse, ilma et oleks vaja järgida direktiivi I lisa jaotise I.1 alajaotiste 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 sätteid. Pakendites, sh mahtlastikonteinerites ja suurpakendites sisalduvate väikepakendite esindavat valimit ei ole suurpakendi veoks ettevalmistamisel vaja katsetada.

See on lubatud järgmistel tingimustel:

pakendid, mahtlastikonteinerid ja suurpakendid vastavad direktiivi I lisa jaotise I.1 alajaotiste 6.1, 6.5 või 6.6 asjakohastes sätetes nimetatud pakendirühmale I või II vastavalt katsetatud ja heakskiidetud pakendiliigile;

väikepakendid on pakendatud imava materjaliga, mis hoiab kinni mis tahes vedeliku, mis võiks veo jooksul sattuda välispakendisse, mahtlastikonteinerisse või suurpakendisse; ning

veoks ettevalmistatud pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite brutomass ei tohi olla suurem kui lubatud brutomass, mis nende pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite I või II rühmale on kehtestatud ÜRO konstruktsioonitüübi märgistuseeskirjades, ning

veodokumenti lisatakse järgmine lause: „Pakendatud vastavalt ADR-Si 16. osale”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riikliku autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: direktiivi I lisa jaotise I.1 alajaotisi 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 on keeruline järgida, sest pakendeid, mahtlastikonteinereid ja suurpakendeid tuleb katsetada esindava jäätmevalimiga, mida on raske ette prognoosida.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-2

Teema: saatja nimi ja aadress veokirjas.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktis sätestatakse, et kui seoses kaubaveoga klientidele tagastatakse tühje puhastamata pakendeid, ei ole vaja märkida saatja nime ja aadressi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: tühjad puhastamata pakendid sisaldavad tagastamisel enamasti siiski väikesi koguseid ohtlikke kaupu.

Erandit kasutavad peamiselt tööstused, tagastades tühjad puhastamata gaasianumad täis anumate vastu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-3

Teema: ohtlike kaupade vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veo nõuded üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise. Erand on seotud pakendite märgistamise, veokirjade, juhitõendite ja 9. osa kohase vastavustunnistusega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: ohtlikke kaupu tuleb teatavatel juhtudel viia ettevõtte ühest osast teise, mis asub teisel pool üldkasutatavat teed. Kõnealune veoliik ei ole ohtlike kaupade vedu mööda erateed ning tuleks seetõttu seostada asjakohaste nõuetega. Võrdle ka direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikega 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-4

Teema: ametiasutuste kinni peetud ohtlike kaupade vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade autoveo kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: määrustest lubatakse kõrvale kalduda, kui see on põhjendatud töötajate kaitsmise vajadusega, ohuga mahalaadimise ajal, tõendite esitamisega jne.

Määrustest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui tavalised veotingimused vastavad nõuetekohasele ohutustasemele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: kõnealuseid erandeid võivad kohaldada üksnes ohtlikke kaupu kinni pidanud ametiasutused.

Kõnealune erand on ette nähtud näiteks politsei kinnipeetud kaupade, nagu lõhkeainete ja varastatud omandi kohalikuks veoks. Selliste kaupade puhul on probleemiks, et nende liigituses ei saa kindel olla. Lisaks ei ole need kaubad tihti ADRile vastavalt pakendatud, tähistatud ega märgistatud. Politsei teeb igal aastal mõnisada kõnealust vedu. Salakaubana sisse toodud kange alkohol tuleb vedada kinnipidamise kohast asitõendite hoiustamise kohta ning seejärel selle kõrvaldamiseks sobivasse rajatisse; kusjuures kõnesolevad rajatised võivad teineteisest üsna kaugel asuda. Lubatud on järgmised erandid: a) iga pakend ei pea olema märgistatud ja b) ei pea kasutama heakskiidetud pakendeid. Iga kõnealuseid pakendeid sisaldav kaubaalus tuleb siiski nõuetekohaselt märgistada. Kõik muud nõuded peavad olema täidetud. Igal aastal toimub ligikaudu 20 niisugust vedu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-5

Teema: ohtlike kaupade vedu sadamates ja nende vahetus läheduses.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.1.2, 8.1.5, 9.1.2

Direktiivi lisa sisu: dokumendid, mis peavad veoühikuga kaasas olema; kõik ohtlikke kaupu vedavad veoühikud peavad olema varustatud eriseadmetega; sõiduki vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu:

veoühikuga ei pea dokumente kaasas olema (v.a juhitunnistus).

Veoühik ei pea olema varustatud punktis 8.1.5 määratletud seadmetega.

Vedukitel ei pea olema vastavustunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõige 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-6

Teema: inspektorite ADR-koolituse tunnistus.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sõidukite iga-aastast tehnoülevaatust tegevad inspektorid ei pea osalema peatükis 8.2 osutatud koolitusel ning neil ei pea olema ADR-koolituse tunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: teatavatel juhtudel võib tehnoülevaatusele esitatavas sõidukis olla ohtlikku kaupa, näiteks tühje puhastamata paake.

Alajaotiste 1.3 ja 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusel juhul.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-7

Teema: ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvate kaupade kohalik turustamine paaksõidukites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6, 5.4.1.4.1.

Direktiivi lisa sisu: tühjade puhastamata paakide ja paakkonteinerite kirjeldus peab vastama punktile 5.4.1.1.6. Juhul kui kaubasaajaid on mitu, võib nende nimed ja aadressid märkida muudesse dokumentidesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjade puhastamata paakide või paakkonteinerite puhul ei ole vaja esitada veokirjas punkti 5.4.1.1.6 kohast kirjeldust, kui laadimiskavasse on asjaomase aine koguseks märgitud 0. Kaubasaaja nimi ega aadress ei ole üheski sõidukiga kaasas olevas dokumendis nõutav.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-9

Teema: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikud veod.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4, 6.8 ja 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: veokiri; paakide ehitus; vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikel vedudel ei nõuta järgmiste eeskirjade järgimist:

a)

ei nõuta ohtlike kaupade deklaratsiooni;

b)

võib jätkata personalihaagistele paigaldatud vanemate paakide/konteinerite kasutamist, mille ehitus ei vasta peatükile 6.8, kuid vastab vanematele liikmesriigi õigusaktidele;

c)

kohalikeks vedudeks ja teetööde vahetus läheduses võib jätkata ÜRO tunnusnumbritega 1268, 1999, 3256 ja 3257 ainete veoks ette nähtud vanemate paaksõidukite kasutamist, mis ei vasta peatükkide 6.7 või 6.8 nõuetele ning on või ei ole varustatud tee pindamisseadmetega;

d)

personalihaagiste ja paaksõidukite puhul, mis on või ei ole varustatud tee pindamise seadmetega, ei nõuta vastavustunnistusi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: personalihaagis on selline teatavat tüüpi haagiselamu tööliste jaoks, millel on meeskonnaruum ja mis on varustatud vastavustunnistuseta paagiga/konteineriga metsatöötraktorite tööks ette nähtud diislikütuse hoidmiseks.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-10

Teema: lõhkeainete vedu paakides.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.4.

Direktiivi lisa sisu: lõhkeaineid võib pakendada üksnes punkti 4.1.4 kohastesse pakenditesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pädev riigiasutus annab vastavustunnistuse sõidukitele, mis on ette nähtud lõhkeainete veoks paakides. Paakides on lubatud vedada üksnes määruses loetletud või pädeva asutuse eriloaga lõhkeaineid.

Paaki tangitud lõhkeainete veosega sõiduk tuleb märgistada ja tähistada vastavalt punktidele 5.3.2.1.1, 5.3.1.1.2 ja 5.3.1.4. Ühes veoüksuses võib olla ainult üks ohtlikke kaupu vedav sõiduk.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: kohaldatakse üksnes riigisiseste vedude suhtes, mis on enamasti kohalikud veod. Kõnealused määrused kehtisid enne Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga.

Lõhkeainete vedu paakautodes teostavad üksnes kaks ettevõtet. Lähiajal on kavas üleminek emulsioonilõhkeainetele.

Endine erand nr 84.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-11

Teema: juhitunnistus.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded sõiduki meeskonna väljaõppe kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: juhtide väljaõppeks ei tohi kasutada punktis 8.2.1.1 osutatud sõidukeid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riikliku autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: kohalikud veod.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–SE-12

Teema: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: B lisa punkt 7.2.4, V2 (1).

Direktiivi lisa sisu: sätted EX/II ja EX/III sõidukite kasutamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedamisel kohaldatakse punkti 7.2.4 erisätet V2 (1) üksnes juhul, kui ilutulestike lõhkeainesisaldus kokku on üle 3 000 kg (haagise puhul 4 000 kg), tingimusel et ilutulestikuvahendid on ÜRO tunnusnumbri 0335 alla liigitatud vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste neljateistkümnenda muudetud väljaande punkti 2.1.3.5.5 kohasele ilutulestikuvahendite liigituse tabelile.

Soovitused ohtlike kaupade veo kohta.

Liigitamiseks on vajalik pädeva asutuse heakskiit. Liigitust kontrollitakse veoühikus.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: ilutulestikuvahendite vedu piirdub igal aastal kahe lühikese ajavahemikuga – aastavahetus ja aprilli lõpp – mai algus. Vedusid saatjatelt terminalidesse saab olemasolevate EX-tunnistusega sõidukitega teha suuremate probleemideta. Ilutulestikuvahendite vedu terminalidest müügikohtadesse ja müümata koguste tagasivedu terminalidesse on aga raskendatud, kuna EX-tunnistusega sõidukeid ei ole piisavalt. Vedajad ei soovi tunnistuste saamiseks investeeringuid teha, kuna neil ei ole võimalik kulutusi tagasi teenida. Kõnealune olukord ohustab ilutulestikutarnijate püsimajäämist, kuna neil ei ole võimalik tooteid turule viia.

Kõnesoleva erandi kohaselt tuleb uusima võimaliku klassifikatsiooni saamiseks liigitada ilutulestikuvahendid ÜRO soovituste üldnimekirja alusel.

Samalaadne erand on ÜRO tunnusnumbri 0336 alla kuuluvatele ilutulestikuvahenditele ette nähtud ka ADR 2005 punkti 3.3.1 erisättega 651.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

UK Ühendkuningriik

RO–bi–UK-1

Teema: üldkasutatavate teede ületamine ohtlikke kaupu vedavate sõidukitega (N8).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade veo kohta üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike kaupade autoveo eeskirju ei kohaldata eravalduses oleval tootmisterritooriumil, mida läbib maantee. Kõnealust erandit ei kohaldata klassi 7 „Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002” sätete suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 3 Schedule 2(3)(b); Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 3(3)(b).

Märkused: sageli tekib olukord, kus kaupu veetakse kahel pool maanteed paiknevate eravalduste vahel. Kõnealune olukord ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu mööda üldkasutatavat teed selle tavapärases tähenduses ning selle suhtes ei kohaldata ohtlikke kaupu käsitlevate eeskirjade sätteid.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK-2

Teema: erand keelust, et kohaliku turustamise puhul ei tohi juht ega juhi abi avada ohtlike ainete pakendeid (v.a klassi 7 kuuluvad kaubad) teel kohalikust laost jaemüüja või kasutaja juurde või jaemüüja juurest lõppkasutaja juurde (N11).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.3.

Direktiivi lisa sisu: juht ega juhi abi ei tohi avada ohtlike kaupade pakendeid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite avamise keeld on kvalifitseeritud tingimusega „v.a juhul, kui veoettevõtja on seda lubanud”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 12 (3).

Märkused: lisas esitatud kõnesoleva keelu järgimine sõna-sõnalt võib tekitada jaekaubanduses tõsiseid probleeme.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK-3

Teema: alternatiivsed veosätted puuvaatide kohta, mis sisaldavad ÜRO tunnusnumbri 3065 alla kuuluvaid aineid III pakendirühma pakendites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.4, 4.1, 5.2 ja 5.3.

Direktiivi lisa sisu: pakendamis- ja märgistusnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: alkohoolseid jooke, mille alkoholi mahuprotsent on 24–70 % (III pakendirühm), lubatakse vedada ÜRO heakskiiduta puuvaatides ohusiltideta, kui laadimise ja sõiduki suhtes kehtivad rangemad nõuded.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7 (13) and (14).

Märkused: tegemist on riikliku aktsiisimaksu alla kuuluvate hinnaliste toodetega, mida veetakse tehasest tolliladudesse riigi maksupitseritega pitseeritud sõidukites. Pakendamis- ja märgistusnõuete leebemaks muutmist on arvesse võetud ohutuse tagamise lisanõuetes.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK-4

Teema: RO–bi–SE–12 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2007 Part 1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RO–bi–UK-5

Teema: kasutatud akude kogumine kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: erisäte 636.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatüki 3.3 erisätte 636 puhul lubatakse järgmisi alternatiivseid tingimusi:

kogumispunkti ja vahetöötlemisrajatise vahel veetavate kõrvaldamiseks kogutud ja esitatud kasutatud liitiumelementide ja -akude (ÜRO tunnusnumbrid 3090 ja 3091) ning muude mitteliitiumelementide ja -akude (ÜRO tunnusnumbrid 2800 ja 3028) suhtes ei kohaldata teisi ADRi sätteid, kui kõnealused elemendid ja akud vastavad järgmistele tingimustele:

 

need pakendatakse tahkete ainete II pakendamisgrupi kohastesse IH2 vaatidesse või 4H2 kastidesse;

 

üks pakend ei sisalda üle 5 % liitium- ja -ioonakusid;

 

ühe pakendi suurim brutomass on kuni 25 kg;

 

pakendite üldkogus veoühiku kohta on kuni 333 kg;

 

teisi ohtlikke kaupu ei veeta.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment 2007 part 1.

Märkused: kogumispunktid asuvad tavaliselt jaemüügikohtades ja seepärast ei ole otstarbekas õpetada suurt hulka inimesi sorteerima ja pakendama kasutatud akusid vastavalt ARD nõuetele. Ühendkuningriigi süsteem toimiks vastavalt Ühendkuningriigi tegevuskavas „Waste and Resources” sätestatud suunistele ning hõlmaks ARD nõuetele vastavate pakendite ja asjakohaste juhistega varustamist.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021”

2)

II lisa jaotis II.3 asendatakse järgmisega:

„II.3.   Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RA-a/bi/bii-LR-nr

RA= raudteevedu

a/bi/bii= artikli 6 lõike 2 punkt a/punkti b alapunkt i/punkti b alapunkt ii

LR= liikmesriigi tähtlühend

nr= järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

DE Saksamaa

RA–a–DE-2

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 4.1.10.4 MP2.

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klass 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO tunnusnumbrid) kuuluvate puhastus- ja viimistlusmaterjalide kombineeritud pakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendirühma kuuluvates kombineeritud pakendites ning väikestes kogustes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-AusnahmeverordnungGGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl.I S. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30 g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

FR Prantsusmaa

RA–a–FR-3

Teema: vedu raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: kaubasaateleht peab sisaldama andmeid ohtlike materjalide kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: koormat ei pea deklareerima, kui raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks toimuva veo raames ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de ferArticle 20.2.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–FR-4

Teema: teatavate postivagunite vabastamine märgistamise nõudest.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: kohustus kinnitada hoiatusmärgised vaguni seintele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: märgistada tuleb üksnes postivagunid, milles veetakse üle kolme tonni samasse klassi kuuluvaid materjale (välja arvatud klassid 1, 6.2 ja 7).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de ferArticle 21.1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

SE Rootsi

RA–a–SE-1

Teema: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: ohtlikke kaupu vedavatel raudteevagunitel peavad olema hoiatusmärgised.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: RIDis kehtestatakse ekspress-saadetistena käsitatavatele kaupadele koguselised piirangud. Seetõttu on kogused väikesed.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

UK Ühendkuningriik

RA–a–UK-1

Teema: teatavate väikese riskiteguriga radioaktiivsete esemete (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: enamik RIDi nõuetest.

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjali veoga seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktide sätete täielik erand teatavate kaupade puhul, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivset materjali.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Packaging, Labelling and Carriage of Radioactive Material by Rail Regulations 1996, reg. 2(6) (as amended by Schedule 5 of the Carriage of Dangerous Goods (Amendment) Regulations 1999).

Märkused: kõnesolev erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui RIDi võetakse üle IAEA eeskirjade muudatused.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK-2

Teema: lõhkeainete segaveoste ning lõhkeainete koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites vedamise piirangute leevendamine (N4/5/6).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: teatavate segaveoste piirangud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes leebemad tingimusel, et kõnealused veod on ohutult teostatavad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Packaging, Labelling and Carriage of Radioactive Material by Rail Regulations 1996, reg. 2(6) (as amended by Schedule 5 of the Carriage of Dangerous Goods (Amendment) Regulations 1999).

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada muuta mõningaid eeskirju, mis käsitlevad lõhkeainete vedamist koos teiste lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamist koos teiste ohtlike kaupadega. Kõikidele variantidele on kehtestatud koguselised piirangud ühe või mitme veose koostisosa suhtes ja seda lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik rakendatavad meetmed selleks, et lõhkeained ei puutuks kaupadega kokku või ei ohustaks kaupu muul viisil, või selleks, et kaubad ei ohustaks lõhkeaineid”.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi muudatusi:

1)

ÜRO tunnusnumbrite 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 ja 0361 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO tunnusnumbri 1942 alla liigitatavate ohtlike kaupadega. ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse sel viisil, et kõnealust ainet käsitatakse klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena;

2)

ÜRO tunnusnumbrite 0191, 0197, 0312, 0336, 0403, 0431 ja 0453 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos veoliiki 2 või 3 kuuluvate ohtlike kaupadega (v.a tuleohtlikud gaasid, nakkusohtlikud ained ja mürgised ained) või nende kõikide kombinatsioonidena, tingimusel et veoliigi 2 ohtliku kauba kogumass ei ületa 500 kg või kogumaht 500 liitrit ning et kõnealuste lõhkeainete netomass kokku ei ületa 500 kg;

3)

klassi 1.4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos veoliiki 2 kuuluvate tuleohtlike vedelike ja gaasidega või veoliiki 3 kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena, tingimusel et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg ja kogumaht 200 liitrit ning lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg;

4)

ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks kõnealused tooted on. ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK-3

Teema: lubada erinevat maksimumkogust veoüksuse kohta klassi 1 kaupadele, mis kuuluvad punkti 1.1.3.1 tabelis veoliikide 1 ja 2 alla.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 1.1.3.1.

Direktiivi lisa sisu: veoliigi erandid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: võetakse vastu eeskirjad, mis lubavad teha erandeid lõhkeainete segaveose ja piiratud koguste suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(b).

Märkused: klassi 1 kaupadele lubatakse erinevaid kogusepiiranguid ja segaveose korrutustegureid, mis veoliigi 1 puhul on 50 ja veoliigi 2 puhul 500. Segaveoste arvutamisel on veoliigi 1 korrutustegur 20 ja veoliigi 2 korrutustegur 2.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK-4

Teema: RA–a–FR–6 vastuvõtmine.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.3.2.

Direktiivi lisa sisu: tähistusnõude leevendamine haagistega ühendveo puhul.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tähistusnõuet ei kohaldata juhul, kui sõiduki tähised on selgelt nähtavad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(12).

Märkused: Ühendkuningriigis on kõnealune liikmesriigi säte kogu aeg kehtinud.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–a–UK-5

Teema: sisepakendites kaupade (v.a klassid 1, 4.2, 6.2 ja 7) turustamine jaemüüjatele või kasutajatele: kohalikust laost jaemüüjatele või tarbijatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite märgistamist RID/ADRi või ÜRO märgisega ei nõuta.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2007: Regulation 26.

Märkused: RID-nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil, mis hõlmab vedu laost jaemüüjale või tarbijale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Kõnealuse erandi eesmärk on võimaldada kohalike vedude raudtee-etapil vedada jaemüügiks mõeldud kaupade sisemahuteid ilma välispakendita.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

DE Saksamaa

RA–bi–DE-2

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 2–6.1, 8 ja 9: ohtlike jäätmete kombineeritud pakendamine ja vedu pakkides ja mahtlastikonteinerites; jäätmed tuleb pakendada sisepakenditesse (kogumisel) ning liigitada konkreetsetesse jäätmerühmadesse (et vältida jäätmerühmas ohtlikke reaktsioone); kasutatakse jäätmerühmi käsitlevat kirjalikku erijuhendit, mis on ühtlasi saateleht; olme- ja laborijäätmete kogumine jne.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-AusnahmeverordnungGGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–bi–DE-3

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1381 (fosfor, kollane, vee all), klassi 4.2, I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu paakvagunitega.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 6.8, 6.8.2.3.

Direktiivi lisa sisu: mahutite ja paakvagunite ehitust käsitlevad sätted. Peatüki 6.8 alajaotises 6.8.2.3 nõutakse ÜRO tunnusnumbriga 1381 ainet (fosfor, kollane, vee all) vedavate mahutite korral tüübikinnitust.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1381 (fosfor, kollane, vee all), klassi 4.2, I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu Vene standardite kohaselt ehitatud paakvagunitega lühikeste vahemaade taha (Sassnitz-Mukranist Lutherstadt Wittenberg-Piesteritzi ja Bitterfeldi). Kaubavedu toimub vastavalt pädevate ohutuse eest vastutavate asutuste sätestatud täiendavatele käitamiseeskirjadele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Ausnahme Eisenbahn-Bundesamt Nr. E 1/92.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2020 (heakskiitu on pikendatud).

DK Taani

RA–bi–DK-1

Teema: ohtlike kaupade vedu tunnelites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5

Direktiivi lisa sisu: peale- ja mahalaadimine ning ohutu vahemaa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: õigusaktiga on ette nähtud alternatiivsed sätted võrreldes direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisega II.1 seoses Suur-Beldi väina püsiühenduse (raudteetunneli) kaudu toimuvate vedudega. Kõnealused alternatiivsed sätted on seotud üksnes ohtlike kaupade koormate kaalu ja vahemaaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bestemmelser om transport af eksplosiver i jernbanetunnelerne på Storebælt og Øresund, 15. februar 2005.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

RA–bi–DK-2

Teema: ohtlike kaupade vedu tunnelites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5

Direktiivi lisa sisu: peale- ja mahalaadimine ning ohutu vahemaa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: õigusaktiga on ette nähtud alternatiivsed sätted võrreldes direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisega II.1 seoses Øresundi väina püsiühenduse (raudteetunneli) kaudu toimuvate vedudega. Kõnealused alternatiivsed sätted on seotud üksnes ohtlike kaupade koormate kaalu ja vahemaaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bestemmelser om transport af eksplosiver i jernbanetunnelerne på Storebælt og Øresund, 15. februar 2005.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 28. veebruar 2022

SE Rootsi

RA–bi–SE-1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid pakendite vedu peab olema kooskõlas direktiivi sätetega, millest võib lubada üksnes mõnda erandit. Kõikide aine- ja kaubaliikide suhtes erandeid teha ei tohi.

Põhilised erandid on:

jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid (kuni 30 kg) väikepakendeid võib omakorda pakendada, sh mahtlastikonteineritesse ja suurpakenditesse, ilma et oleks vaja järgida direktiivi II lisa jaotise II.1 alajaotiste 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 sätteid. Pakendites, sh mahtlastikonteinerites ja suurpakendites sisalduvate väikepakendite esindavat valimit ei ole suurpakendi veoks ettevalmistamisel vaja katsetada.

See on lubatud järgmistel tingimustel:

pakendid, mahtlastikonteinerid ja suurpakendid vastavad direktiivi II lisa jaotise II.1 alajaotiste 6.1, 6.5 või 6.6 asjakohastes sätetes nimetatud pakendirühmale I või II vastavalt katsetatud ja heakskiidetud pakendiliigile;

väikepakendid on pakendatud imava materjaliga, mis hoiab kinni mis tahes vedeliku, mis võiks veo jooksul sattuda välispakendisse, mahtlastikonteinerisse või suurpakendisse; ning

veoks ettevalmistatud pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite brutomass ei tohi olla suurem kui lubatud brutomass, mis on kehtestatud nende pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite I või II rühmale ÜRO konstruktsioonitüübi märgistuseeskirjades, ning

veodokumenti lisatakse järgmine lause: „Pakendatud vastavalt ADR-Si 16. osale”.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riikliku autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: direktiivi II lisa jaotise II.1 alajaotisi 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 on keeruline järgida, sest pakendeid, mahtlastikonteinereid ja suurpakendeid tuleb katsetada esindava jäätmevalimiga, mida on raske ette prognoosida.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2021

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti ii alusel

DE Saksamaa

RA–bii–DE-1

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1051 hõlmatud aine (vesiniktsüaniid, stabiliseeritud, vedel, sisaldab kuni 1 massiprotsenti vett) kohalik vedu paakvagunitega, erand direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotise II.1 punktist 4.3.2.1.1.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 3.2, 4.3.2.1.1

Direktiivi lisa sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1051 aine (vesiniktsüaniid, stabiliseeritud, vedel, sisaldab kuni 1 massiprotsenti vett) vedamise keeld.

Liikmesriigi õigusakti sätete sisu: konkreetsetel kindlaksmääratud marsruutidel toimuvad kohalikud raudteeveod, mis moodustavad osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel. Vedu toimub paakvagunitega, mis on selleks eriloa saanud ning mille konstruktsiooni ja seadmeid kohaldatakse vastavalt uusimale ohutustehnikale (nt kaitsepuhvrite paigaldamine kooskõlas TE 22-ga). Vedu reguleeritakse üksikasjalikult täiendavate kasutamisohutust käsitlevate sätetega ja kokkuleppel asjaomaste ohutuse ja turvalisuse eest vastutavate asutustega ning seda jälgivad asjaomased järelevalveasutused.

Algviide liikmesriigi õigusakti sätetele: erand nr E 1/97 (neljas muudetud versioon), föderaalne raudteeamet

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2017

RA–bii–DE-2

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1402 (kaltsiumkarbiid), I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu määratud marsruudil, vagunitele paigaldatud konteinerites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 3.2, 7.3.1.1

Direktiivi lisa sisu: üldsätted mahtlastina veetava kauba kohta. Peatüki 3.2 tabeli A kohaselt on kaltsiumkarbiidi vedu mahtlastina keelatud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1402 (kaltsiumkarbiid), I pakendirühma kuuluva aine konkreetsel kindlaksmääratud marsruudil toimuv kohalik raudteevedu, mis moodustab osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel. Kaupa veetakse sel otstarbel ehitatud, vagunitele paigaldatud konteinerites. Kaubavedu toimub vastavalt pädevate ohutuse eest vastutavate asutuste sätestatud täiendavatele käitamiseeskirjadele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Ausnahme Eisenbahn-Bundesamt Nr. E 3/10.

Kehtivusaja lõpp: 15. jaanuar 2018”

3)

III lisa jaotis III.3 asendatakse järgmisega:

„III.3.   Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: IW-a/bi/bii-MS-nn

IW= Siseveetransport

a/bi/bii= artikli 6 lõike 2 punkt a/punkti b alapunkt i/punkti b alapunkt ii

LR= liikmesriigi tähtlühend

nr= järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

BG Bulgaria

IW–bi–BG-1

Teema: punkerlaevade klassifitseerimine ja kontrollimine

Viide direktiivi 2008/68/EÜ III lisa jaotisele III.1: peatükk 1.15

Direktiivi lisa sisu: punkti 1.15 (Klassifitseerimisühingute tunnustamine) sätete kohaselt peab klassifitseerimisühingu tunnustamine toimuma punktis 1.15.2 täpsustatud menetluse kohaselt.

Liikmesriigi õigusakti sisu: Bulgaaria jõesadamates või muudes kõnealuste sadamate otsesesse vastutusalasse kuuluvates piirkondades tegutsevaid, naftatoodete veoks ettenähtud punkerlaevu võib klassifitseerida ja kontrollida klassifitseerimisühing, mida ei ole tunnustatud direktiivi 2008/68/EÜ III lisa jaotise III.1 punkti 1.15 kohaselt, eeldusel et see ei kahjusta ohutust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Наредба № 16 от 20 юни 2006 г. за обработка и превоз на опасни товари по море и по вътрешни водни пътища; Наредба № 4 от 9 януари 2004 г. за признаване на организации за извършване на прегледи на кораби и корабопритежатели (20. juuni 2006. aasta määrus nr 16 ohtlike kaupade käitlemise ja nende veo kohta mere- ja siseveeteid pidi; 9. jaanuari 2004. aasta määrus nr 4 laevade ülevaatuse ja laevaomanike kontrollimise ühingute kohta).

Märkused: erandit kohaldatakse üksnes sadamaaladel või muudes kõnealuste sadamate otsesesse vastutusalasse kuuluvates piirkondades tegutsevate laevade suhtes.

Kehtivusaja lõpp: 15. jaanuar 2018”


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/96


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/975,

19. juuni 2015,

Hispaania võetud meetme kohta keelata HIDALGO'S GROUPi (Hispaania) poolt Hispaaniasse imporditava lööktrelli turule laskmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/42/EÜ

(teatavaks tehtud dokumendi C(2015) 4086 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Hispaania teatas komisjonile meetmest, millega keelatakse HIDALGO'S GROUPi (Hispaania) poolt Hispaaniasse imporditava Dayron/70000 tüüpi lööktrelli turule laskmine.

(2)

Lööktrell kandis CE-märgist vastavalt direktiivile 2006/42/EÜ.

(3)

Meede võeti põhjusel, et lööktrell ei vastanud direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.3.2 („Purunemisoht töötamise ajal”), 1.7.3 („Masina märgistus”) ja 1.7.4.2 („Kasutusjuhendi sisu”) esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kuna masin ei läbinud vastupidavuskatset, karkass lagunes ning selle tagajärjel tekkis sisselõikamise oht ja/või võimalus pääseda ligi aktiivsetele osadele.

(4)

Hispaania teavitas levitajat ja importijat nimetatud puudustest. Importija võttis vabatahtlikult vajalikud meetmed mittevastavate toodete turult kõrvaldamiseks.

(5)

Olemasolevad dokumendid, esitatud märkused ja asjaomaste poolte võetud meetmed näitavad, et Dayron/70000 tüüpi lööktrell ei vasta direktiivi 2006/42/EÜ olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Seega on asjakohane pidada Hispaania võetud meedet põhjendatuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hispaania võetud meede, millega keelatakse HIDALGO'S GROUPi (Hispaania) poolt Hispaaniasse imporditava Dayron/70000 tüüpi lööktrelli turule laskmine, on põhjendatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. juuni 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA


(1)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.


SOOVITUSED

23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/97


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2015/976,

19. juuni 2015,

tropaanalkaloidide toidus esinemise seire kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet”) teaduskomisjon (CONTAM-komisjon) võttis vastu arvamuse toidus ja söödas esinevate tropaanalkaloidide kohta (1).

(2)

Tropaanalkaloididest on kõige paremini uuritud (–)-hüostsüamiini ja (–)-skopolamiini. Atropiin on (–)-hüostsüamiini ja (+)-hüostsüamiini ratseemiline segu, millest üksnes (–)-hüostsüamiin-enantiomeeril on antikolinergiline toime.

(3)

Tropaanalkaloidide esinemine ogaõuna (Datura) perekonna taimedes on hästi teada. Harilik ogaõun (Datura stramonium) on laialdaselt levinud parasvöötmes ja troopikas ning seetõttu on ogaõuna seemneid leitud lisandina linaseemnete, sojaubade, sorgo, päevalilleseemnete, hirsi ja tatra hulgas ning nendest valmistatud toodetes. Sorteerimise ja puhastamisega ei ole ogaõuna seemneid sorgost, hirsist ega tatrast võimalik kergesti eemaldada.

(4)

On vaja rohkem andmeid tropaanalkaloidide esinemise kohta toidus. Samuti on vaja mõista põllumajandustingimusi, mille puhul tropaanalkaloidid satuvad põllumajandustoodetesse.

(5)

Seepärast on asjakohane soovitada teha tropaanalkaloidide toidus esinemise seiret,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriigid peaksid toidukäitlejate aktiivsel kaasabil teostama tropaanalkaloidide toidus esinemise seiret; eelkõige tuleks kontrollida järgmisi tooteid:

teraviljad ja eelkõige teraviljatooted (tähtsuse järjekorras):

tatar, sorgo, hirss, mais ja nendest saadud jahu;

teraviljapõhine imiku- ja väikelapsetoit;

hommikusöögihelbed;

jahvatatud teraviljasaadused;

inimtoiduks ettenähtud terad;

gluteenivabad tooted;

toidulisandid, teed ja taimeteed;

kaunviljad (kaunadeta), kuivatatud kaunviljad, õliseemned ja neist saadud tooted.

2.

Määratavate tropaanalkaloidide hulka peavad kuuluma vähemalt atropiin ja skopolamiin ning võimaluse korral tuleks hüostsüamiini enantiomeerid määrata eraldi, samuti tuleks määrata muid tropaanalkaloide.

3.

Kontrollitavast partiist võetud proovide esindavuse tagamisel peaksid liikmesriigid järgima proovivõtu korda, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 401/2006 (2).

4.

Analüüsimeetoditest tuleks eelistada kõrgefektiivset vedelikkromatograafiat koos massispektromeetriaga (HPLC-MS/(MS)) või, kui see ei ole võimalik, gaaskromatograafiat koos massispektromeetriaga (GC-MS).

Atropiini (hüostsüamiini enantiomeeride ratseemiline segu) ja skopolamiini määramispiir (LOQ) peaks põllumajandustoodete, toidu koostisosade, toidulisandite ja taimeteede puhul olema eelistatavalt alla 5 μg/kg ja mitte üle 10 μg/kg ning kasutamisvalmis toitude (nt hommikusöögihelbed) puhul peaks see eelistatavalt olema madalam kui 2 μg/kg ning teraviljapõhise imiku- ja väikelapsetoidu puhul 1 μg/kg.

5.

Olulise tropaanalkaloidisisalduse kindlakstegemise korral peaksid liikmesriigid toidukäitlejate aktiivse kaasabiga uurima, milliste põllumajandustingimuste puhul võivad tropaanalkaloidid sattuda toidusse.

6.

Liikmesriigid peaksid tagama, et analüüsitulemusi esitatakse ametile korrapäraselt ning hiljemalt 2016. aasta oktoobriks ameti andmevormil kooskõlas ameti juhistega toidu ja sööda standardproovi kirjelduse kohta (3) ning ameti täiendavate erinõuetega aruannete esitamise kohta.

Brüssel, 19. juuni 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduslik komisjon (CONTAM-komisjon), 2013. Scientific Opinion on Tropane alkaloids in food and feed (Toidus ja söödas leiduvaid tropaanalkaloide käsitlev teaduslik arvamus). EFSA Journal 2013;11(10):3386, 113 lk doi:10.2903/j.efsa.2013.3386.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).

(3)  http://www.efsa.europa.eu/en/datex/datexsubmitdata.htm


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/99


ELI-UKRAINA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2014,

15. detsember 2014,

millega võetakse vastu assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede töökorrad [2015/977]

ELi-UKRAINA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 462,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 486 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. novembrist 2014.

(2)

Lepingu artikli 462 lõike 2 kohaselt kehtestab assotsieerimisnõukogu oma töökorra.

(3)

Lepingu artikli 464 lõike 1 kohaselt abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee ja lepingu artikli 465 lõike 1 kohaselt määrab assotsieerimisnõukogu oma töökorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede töökorrad, mis on esitatud vastavalt I ja II lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 15. detsember 2014

Assotsieerimisnõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.


I LISA

ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU TÖÖKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 461 lõike 1 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogu täidab lepingu artiklites 461 ja 463 sätestatud ülesandeid.

2.   Lepingu artikli 5 lõike 1 kohaselt korraldavad lepinguosalised korrapäraselt tippkohtumisi poliitilise dialoogi pidamiseks. Lepingu artikli 5 lõike 2 kohaselt peetakse poliitilist dialoogi ministrite tasandil lepingu artiklis 460 osutatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste välisministrite tasandil lepinguosaliste esindajate korrapäraste kohtumistena.

3.   Lepingu artikli 462 lõike 1 kohaselt kuuluvad assotsieerimisnõukogusse ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Ukraina valitsuse liikmed. Assotsieerimisnõukogu koosseisu määramisel võetakse arvesse asjaomasel koosolekul arutlusele tulevaid konkreetseid küsimusi. Assotsieerimisnõukogu koosolekud toimuvad ministrite tasandil.

4.   Lepingu artikli 463 lõike 1 kohaselt on assotsieerimisnõukogul lepingu eesmärkide saavutamiseks õigus teha otsuseid, mis on lepinguosalistele siduvad. Assotsieerimisnõukogu võtab oma otsuste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas volitades vajaduse korral lepinguga asutatud organeid enda nimel tegutsema. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Assotsieerimisnõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel pärast nende vastuvõtmiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Assotsieerimisnõukogu võib oma volitused delegeerida assotsieerimiskomiteele.

5.   Töökorras nimetatud lepinguosalised on määratletud lepingu artiklis 482.

Artikkel 2

Eesistuja

Assotsieerimisnõukogu eesistujaks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene periood algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 3

Koosolekud

1.   Assotsieerimisnõukogu koguneb vähemalt kord aastas ning vajaduse korral lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad assotsieerimisnõukogu koosolekud Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas.

2.   Assotsieerimisnõukogu kõik koosolekud peetakse lepinguosaliste vahel kokku lepitud kuupäeval.

3.   Assotsieerimisnõukogu koosolekuid kutsuvad ühiselt kokku assotsieerimisnõukogu sekretärid kokkuleppel assotsieerimisnõukogu eesistujaga hiljemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

Artikkel 4

Esindamine

1.   Kui assotsieerimisnõukogu liige ei saa ise koosolekul osaleda, võib ta kasutada esindajat. Kui liige soovib, et keegi teda esindaks, teatab ta kirjalikult assotsieerimisnõukogu eesistujale oma esindaja nime enne koosolekut, millel teda esindatakse.

2.   Assotsieerimisnõukogu liikme esindajal on kõik kõnealuse liikme õigused.

Artikkel 5

Delegatsioonid

1.   Assotsieerimisnõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse assotsieerimisnõukogu eesistujale assotsieerimisnõukogu sekretariaadi kaudu iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

2.   Assotsieerimisnõukogu võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.

Artikkel 6

Sekretariaat

Üks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja üks Ukraina valitsuse ametnik tegutsevad ühiselt assotsieerimisnõukogu sekretäridena.

Artikkel 7

Kirjavahetus

1.   Assotsieerimisnõukogule adresseeritud kirjavahetus suunatakse kas liidupoolsele sekretärile või Ukraina-poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Assotsieerimisnõukogu sekretärid tagavad, et kirjavahetus edastatakse assotsieerimisnõukogu eesistujale ja asjakohasel juhul ka assotsieerimisnõukogu liikmetele.

3.   Sellisel viisil edastatavad kirjad saadetakse asjakohasel juhul Euroopa Komisjoni peasekretariaadile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide alalistele esindustele Euroopa Liidu juures, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Ukraina esindusele Euroopa Liidu juures.

4.   Sekretärid saadavad eesistuja teatised adressaatidele eesistuja nimel. Asjakohasel juhul edastatakse kõnealused teatised assotsieerimisnõukogu liikmetele vastavalt lõikele 3.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole assotsieerimisnõukogu koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab assotsieerimisnõukogule konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitab teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.

Artikkel 9

Koosolekute päevakorrad

1.   Assotsieerimisnõukogu eesistuja koostab iga koosoleku kohta esialgse päevakorra. Assotsieerimisnõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 7 osutatud adressaatidele hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

2.   Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse on eesistuja saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku algust. Esialgsesse päevakorda ei panda kirja selliseid punkte, mille kohta ei ole sekretariaadile enne päevakorra väljasaatmise kuupäeva edastatud asjakohaseid kaasdokumente.

3.   Assotsieerimisnõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.

4.   Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Artikkel 10

Koosoleku protokoll

1.   Assotsieerimisnõukogu sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2.   Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:

a)

assotsieerimisnõukogule esitatud dokumendid;

b)

avaldused, mille assotsieerimisnõukogu liige on palunud protokolli kanda, ja

c)

lepinguosaliste kokku lepitud küsimused, näiteks vastuvõetud otsused, kokkulepitud avaldused ja järeldused.

3.   Protokolli kavand esitatakse assotsieerimisnõukogule heakskiitmiseks. Assotsieerimisnõukogu kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult.

Artikkel 11

Otsused ja soovitused

1.   Assotsieerimisnõukogu võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.

2.   Lepinguosaliste kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi ka kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab assotsieerimisnõukogu eesistuja ettepaneku teksti artikli 7 kohaselt liikmetele ning neile antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul nad peavad tegema teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja nimetatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

3.   Assotsieerimisnõukogu aktide (lepingu artikli 463 lõike 1 tähenduses) pealkirjaks on vastavalt kas „otsus” või „soovitus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Kõnealustele assotsieerimisnõukogu otsustele ja soovitustele kirjutab alla eesistuja ja assotsieerimisnõukogu sekretärid kinnitavad need. Kõnealused otsused ja soovitused saadetakse edasi kõigile käesoleva töökorra artiklis 7 osutatud adressaatidele. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada assotsieerimisnõukogu otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.

4.   Assotsieerimisnõukogu otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 12

Keeled

1.   Assotsieerimisnõukogu ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.

2.   Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsieerimisnõukogu oma aruteludes kõnealustes keeltes koostatud dokumentidele.

Artikkel 13

Kulud

1.   Iga lepinguosaline kannab ise kulud, mis talle tekivad assotsieerimisnõukogu koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.

2.   Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab liit. Juhul kui Ukraina taotleb suulist või kirjalikku tõlget artiklis 12 sätestamata keeltest või keeltesse, kannab sellega seonduvad kulud Ukraina.

3.   Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 14

Assotsieerimiskomitee

1.   Kooskõlas lepingu artikli 464 lõikega 1 abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee. Assotsieerimiskomiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

2.   Assotsieerimiskomitee valmistab ette assotsieerimisnõukogu koosolekuid ja arutelusid, asjakohasel juhul rakendab assotsieerimisnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsiatsioonisuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Assotsieerimiskomitee käsitleb kõiki assotsieerimisnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu rakendamise käigus. Assotsieerimiskomitee esitab ettepanekud või otsuste või soovituste eelnõud assotsieerimisnõukogule heakskiitmiseks. Vastavalt lepingu artikli 465 lõikele 2 võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteed võtma vastu otsuseid.

3.   Assotsieerimiskomitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi, kui teda on selleks lepingu alusel volitatud.

4.   Kui lepingus osutatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele või kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel üksteisega konsulteerida, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda assotsieerimiskomitees, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Konsultatsioonid võivad lepinguosaliste kokkuleppel jätkuda assotsieerimisnõukogus.

Artikkel 15

Töökorra muutmine

Käesolevat töökorda võib muuta kooskõlas artikliga 11.


II LISA

ASSOTSIEERIMISKOMITEE JA ALLKOMITEEDE TÖÖKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 464 lõike 1 alusel moodustatud assotsieerimiskomitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel ning täidab lepingus sätestatud ning talle assotsieerimisnõukogu poolt määratud ülesandeid. Assotsieerimisnõukogu määratleb lepingu artikli 465 lõike 1 kohaselt oma töökorras assotsieerimiskomitee ülesanded ja toimimise.

2.   Assotsieerimiskomitee valmistab ette assotsieerimisnõukogu koosolekuid ja arutelusid, rakendab asjakohasel juhul assotsieerimisnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsieerimissuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Assotsieerimiskomitee käsitleb kõiki assotsieerimisnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu igapäevase rakendamise käigus. Assotsieerimiskomitee esitab assotsieerimisnõukogule vastuvõtmiseks ettepanekuid või otsuste või soovituste eelnõusid.

3.   Vastavalt lepingu artikli 464 lõikele 2 moodustatakse assotsieerimiskomitee lepinguosaliste esindajatest tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, kes vastutavad konkreetsete küsimuste eest, mida asjaomasel koosolekul käsitletakse.

4.   Lepingu artikli 465 lõikes 4 on sätestatud, et kui assotsieerimiskomitee täidab lepingu artikli 465 lõikes 4 sätestatud kaubanduse erikoosseisus („assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseis”) talle lepingu IV jaotise alusel määratud ülesandeid, koosneb see Euroopa Komisjoni ja Ukraina kõrgetest ametnikest, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Euroopa Komisjoni või Ukraina esindaja, kes vastutab kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, täidab kooskõlas käesoleva töökorra artikliga 2 assotsieerimiskomitee eesistuja ülesandeid. Koosolekutel osaleb ka Euroopa välisteenistuse esindaja.

5.   Vastavalt lepingu artikli 465 lõikele 3 on assotsieerimiskomiteel õigus võtta vastu otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.

6.   Käesolevas töökorras nimetatud lepinguosalised määratletakse vastavalt lepingu artiklile 482.

Artikkel 2

Eesistuja

Assotsieerimiskomitee eesistujaks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene periood algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 3

Koosolekud

1.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb assotsieerimiskomitee kokku korrapäraselt, vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda assotsieerimiskomitee erikoosolekuid, kui üks lepinguosaline seda taotleb.

2.   Assotsieerimiskomitee kõik koosolekud kutsub kokku selle eesistuja lepinguosaliste kokku lepitud kohas ja kuupäeval. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab assotsieerimiskomitee sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseis tuleb kokku vähemalt kord aastas ning kui see vajalikuks osutub. Kõik koosolekud kutsub kokku assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu eesistuja lepinguosaliste kokku lepitud kohas, kuupäeval ja vahenditega. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

4.   Võimaluse korral kutsutakse assotsieerimiskomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne assotsieerimisnõukogu korralist koosolekut.

5.   Erandjuhul, ja kui lepinguosalised sellega nõustuvad, võib assotsieerimiskomitee koosolekuid pidada tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks videokonverentsina.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teavitatakse lepinguosalisi assotsieerimiskomitee sekretariaadi vahendusel kummagi koosolekul osaleva delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

Artikkel 5

Sekretariaat

1.   Assotsieerimiskomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt üks liidu ja üks Ukraina ametnik, kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus, kui käesolevas töökorras ei ole sätestatud teisiti.

2.   Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Ukraina ametnik, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, tegutsevad ühiselt assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu sekretäridena.

Artikkel 6

Kirjavahetus

1.   Assotsieerimiskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe lepinguosalise poolsele assotsieerimiskomitee sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Assotsieerimiskomitee sekretariaat tagab, et assotsieerimiskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse assotsieerimiskomitee eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.

3.   Sekretärid saadavad eesistuja kirjavahetuse lepinguosalistele eesistuja nimel. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus assotsieerimiskomitee liikmetele edasi vastavalt artiklile 7.

Artikkel 7

Dokumendid

1.   Dokumente saadavad edasi assotsieerimiskomitee sekretärid.

2.   Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3.   Liidupoolne sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Ukraina-poolsele sekretärile.

4.   Ukraina-poolne sekretär saadab dokumendid edasi Ukraina asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt liidupoolsele sekretärile.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole assotsieerimiskomitee koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab assotsieerimiskomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.

Artikkel 9

Koosolekute päevakorrad

1.   Assotsieerimiskomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklile 10 lepinguosaliste ettepanekute põhjal assotsieerimiskomitee iga koosoleku kohta esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta assotsieerimiskomitee sekretariaat on vähemalt 21 kalendripäeva enne koosolekut saanud koos asjaomaste dokumentidega taotluse need päevakorda võtta.

2.   Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse edasi vastavalt artiklile 7 vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Assotsieerimiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.

4.   Assotsieerimiskomitee koosoleku eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda oma koosolekutele vastavalt vajadusele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusega seotud nõudeid.

5.   Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib assotsieerimiskomitee koosoleku eesistuja lühendada lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Artikkel 10

Protokollid ja operatiivjäreldused

1.   Assotsieerimiskomitee sekretärid koostavad ühiselt assotsieerimiskomitee iga koosoleku protokolli kavandi.

2.   Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:

a)

koosolekul osalejate nimekiri, osalejaid saatvate ametnike nimekiri ja koosolekul osalevate vaatlejate või ekspertide nimekiri;

b)

assotsieerimiskomiteele esitatud dokumendid;

c)

avaldused, mille assotsieerimiskomitee on palunud protokolli kanda, ja

d)

koosolekul tehtud operatiivjäreldused vastavalt lõikele 4.

3.   Koosoleku protokolli kavand esitatakse assotsieerimiskomiteele heakskiitmiseks. Assotsieerimiskomitee kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult. Assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu protokolli kavand kiidetakse heaks 28 kalendripäeva jooksul pärast iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli koopia.

4.   Assotsieerimiskomitee eesistuja ülesandeid täitva lepinguosalise sekretariaat koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi, mis saadetakse lepinguosalistele edasi koos päevakorraga tavaliselt hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab assotsieerimiskomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste kokku lepitud järelmeetmed. Pärast operatiivjäreldustes kokkuleppimist lisatakse need protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi assotsieerimiskomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab assotsieerimiskomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.

Artikkel 11

Otsused ja soovitused

1.   Konkreetsetel juhtudel, kui lepinguga antakse assotsieerimiskomiteele volitused võtta vastu otsuseid või kui sellised volitused on talle andnud assotsieerimisnõukogu, võtab otsuseid vastu assotsieerimiskomitee. Assotsieerimiskomitee annab ka soovitusi. Otsused ja soovitused võetakse vastu lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Kõigile otsustele ja soovitustele kirjutab alla assotsieerimiskomitee eesistuja ja assotsieerimiskomitee sekretärid kinnitavad need.

2.   Lepinguosaliste kokkuleppel võib assotsieerimiskomitee võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning tähtajaks antakse vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teha teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Pärast seda, kui tekstis on kokku lepitud, allkirjastab eesistuja otsuse või soovituse ning sekretärid kinnitavad selle.

3.   Assotsieerimiskomitee aktide pealkirjaks on vastavalt kas „otsus” või „soovitus”. Otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui selles ei ole sätestatud teisiti.

4.   Otsused ja soovitused saadetakse edasi lepinguosalistele.

5.   Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada assotsieerimiskomitee otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.

Artikkel 12

Aruanded

Assotsieerimiskomitee annab igal assotsieerimisnõukogu korralisel koosolekul assotsieerimisnõukogule aru enda ja oma allkomiteede, töörühmade ja muude organite tegevusest.

Artikkel 13

Keeled

1.   Assotsieerimiskomitee ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.

2.   Assotsieerimiskomitee töökeelteks on inglise ja ukraina keel. Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsieerimiskomitee oma aruteludes nimetatud keeltes koostatud dokumentidele.

Artikkel 14

Kulud

1.   Iga lepinguosaline kannab ise kulud, mis talle tekivad assotsieerimiskomitee koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.

2.   Koosolekute korraldamisest ja dokumentide paljundamisest tulenevad kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

3.   Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja ukraina keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.

4.   Juhul, kui dokumendid tuleb tõlkida mõnda liidu ametlikku keelde, kannab kulud liit.

Artikkel 15

Töökorra muutmine

Käesolevat töökorda võib muuta assotsieerimisnõukogu otsusega vastavalt lepingu artikli 465 lõikele 1.

Artikkel 16

Allkomiteed, erikomiteed või eriorganid

1.   Vastavalt lepingu artikli 466 lõigetele 1 ja 3 võib assotsieerimiskomitee otsustada luua lepingu rakendamiseks vajalikes konkreetsetes valdkondades lepingus ettenähtust erinevaid allkomiteesid, mis aitaksid tal täita tema ülesandeid. Assotsieerimiskomitee võib otsustada saata sellised allkomiteed laiali ning kehtestada nende töökorrad või neid muuta. Kui ei otsustata teisiti, töötavad sellised allkomiteed assotsieerimiskomitee alluvuses ning annavad talle aru pärast iga oma koosolekut.

2.   Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või assotsieerimisnõukogus ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse käesolevat töökorda mutatis mutandis lõikes 1 osutatud allkomiteede suhtes.

3.   Allkomiteede koosolekuid võib pidada paindlikult vastavalt vajadusele kas Brüsselis, Ukrainas või näiteks videokonverentsi vahendusel. Allkomiteed toimivad platvormina konkreetsetes valdkondades ühtlustamisel tehtud edusammude jälgimiseks, sellest protsessist tekkivate teatavate küsimuste ja probleemide arutamiseks ning soovituste ja operatiivjärelduste sõnastamiseks.

4.   Assotsieerimiskomitee sekretariaadile saadetakse koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest, dokumentidest ja teatistest, mis on seotud allkomitee, erikomitee või -organi tegevusega.

5.   Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või lepinguosaliste vahel ei ole assotsieerimisnõukogus teisiti kokku lepitud, on allkomiteel, erikomiteel või -organil üksnes õigus anda assotsieerimiskomiteele soovitusi.

Artikkel 17

Kui ei ole teisiti kokku lepitud, kohaldatakse käesolevat töökorda assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu suhtes mutatis mutandis.


23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/110


ELI-UKRAINA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 2/2014,

15. detsember 2014,

kahe allkomitee moodustamise kohta [2015/978]

ELi-UKRAINA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 466,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 486 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. novembrist 2014.

(2)

Lepingu artikli 466 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetsetes valdkondades erikomitee või -organi, kes aitab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel, kui see on vajalik lepingu rakendamiseks.

(3)

Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu ajutiselt kohaldatavate sätete kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, tuleks moodustada kaks allkomiteed.

(4)

Lepinguosaliste kokkuleppel peaks olema võimalik muuta nii allkomiteede loetelu kui ka iga allkomitee pädevust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Moodustatakse lisas loetletud allkomiteed.

Artikkel 2

Lisas loetletud allkomiteede töökorda reguleeritakse ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu otsusega nr 1/2014 vastu võetud assotsieerimiskomitee ja allkomiteede töökorra artikliga 16.

Artikkel 3

Lepinguosaliste kokkuleppel võib muuta nii lisas loetletud allkomiteede loetelu kui ka iga lisas loetletud allkomitee pädevust.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 15. detsember 2014

Assotsieerimisnõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.


LISA

ALLKOMITEEDE LOETELU

1)

Vabaduse, turvalisuse ja õiguse allkomitee

2)

Majanduse ja muu valdkondliku koostöö allkomitee


Parandused

23.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/112


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/68/EL (surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 189, 27. juuni 2014 )

Leheküljel 184 artiklis 14

asendatakse

„7.   Kui see on põhjendatud, võivad pädevad asutused erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 lubada kõnealuses liikmesriigis turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta artiklis 2 osutatud surveseadmeid ja -seadmestikke, mille suhtes ei ole kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi ja mille kasutamine toimub katsetamise huvides.”

järgmisega:

„7.   Kui see on põhjendatud, võivad pädevad asutused erandina käesoleva artikli lõigetest 1–6 lubada kõnealuses liikmesriigis turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta artiklis 2 osutatud surveseadmeid ja -seadmestikke, mille suhtes ei ole kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1–6 osutatud menetlusi ja mille kasutamine toimub katsetamise huvides.”

Leheküljel 200 artiklis 48

asendatakse

„2.   Liikmesriigid ei takista direktiiviga 97/23/EÜ hõlmatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, kui need vastavad kõnealuse direktiivi nõuetele ning lasti turule enne 1. juunit 2015.”

järgmisega:

„2.   Liikmesriigid ei takista direktiiviga 97/23/EÜ hõlmatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, kui need vastavad kõnealuse direktiivi nõuetele ning lasti turule enne 19. juulit 2016.”