2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/850,

30. jaanuar 2015,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 28 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Omavahendite vähenemine ei tohiks olla ebaproportsionaalne ei krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvalt mis tahes konkreetselt instrumendilt tehtavate väljamaksete ega koguomavahenditest tehtavate väljamaksete seisukohast. Seepärast tuleks kindlaks määrata omavahendite ebaproportsionaalse vähenemise mõiste, nähes ette eeskirjad, mis hõlmavad mõlemat kõnealust aspekti.

(2)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 5 punktiga b ette nähtud volitus seoses omavahendite võimaliku ebaproportsionaalse vähenemisega ei hõlma kõnealuse määruse artikli 27 alla kuuluvaid instrumente, kuna nende suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 28 lõike 1 punkti h alapunktile iii vabastust.

(3)

Eelisväljamaksete tähendus peaks põhinema instrumentide omadustel, mis kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti h alapunkti i nõudeid, mille kohaselt ei tohiks olla eeliskäsitlust seoses väljamaksete tegemise järjekorraga ega muid eelisõigusi, sealhulgas esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt võrreldes muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega tehtavate eelisväljamaksete puhul. Võttes arvesse, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti h alapunktis i tehakse vahet väljamaksetega seotud eelisõigustel ja väljamaksete tegemise järjekorraga seotud eeliskäsitlusel, peaksid eelisväljamakseid käsitlevad eeskirjad hõlmama mõlemat juhtu.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 27 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute (edaspidi „muud kui piiratud vastutusega äriühingud”) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes tuleks kohaldada erinevaid eeskirju, kui see on põhjendatud hääleõigusega ja hääleõiguseta instrumentide eripäraga. Kui hääleõiguseta aktsiaid võivad märkida ainult hääleõigusega instrumentide omanikud, ei kaasne sellega hääleõiguseta instrumentide omanike hääleõigustest ilmajätmist. Seepärast ei ole muude kui piiratud vastutusega äriühingute hääleõiguseta instrumentidelt tehtavate väljamaksete erinevus tingitud hääleõiguse puudumisest nagu piiratud vastutusega äriühingute puhul. Kui kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt on kehtestatud hääleõigusega instrumentidelt tehtavate väljamaksete ülempiir, tuleks piiratud vastutusega äriühingute suhtes kohaldatavad piirangud asendada muude eeskirjadega, mis tagavad väljamaksetega seotud eelisõiguse puudumise.

(5)

Muude kui piiratud vastutusega äriühingute erinev kohtlemine on põhjendatud ainult juhul, kui kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud ei emiteeri lepinguliselt või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirjas eelnevalt kindlaks määratud kordajapõhiste väljamaksetega kapitaliinstrumente. Kui nad selliseid instrumente emiteerivad, on väljamaksetega seotud eelisõigustest tulenevad probleemid samad nagu piiratud vastutusega äriühingute puhul, ning seepärast tuleks kohaldada sama käsitlust.

(6)

See ei tohiks takistada muudel kui piiratud vastutusega äriühingutel emiteerimast muid erinevate väljamaksetega kapitaliinstrumente, tingimusel et nad suudavad tõendada, et kõnealuste instrumentidega ei ole ette nähtud väljamaksetega seotud eelisõigust. Tõendamine peaks põhinema hääleõigusega instrumentidelt tehtavate väljamaksete taseme ja esimese taseme põhiomavahendite kogusummast tehtavate väljamaksete taseme hindamisel. Krediidiasutus või investeerimisühing peaks tõendama, et hääleõigusega instrumentidelt tehtavate väljamaksete tase on võrreldes muude kapitaliinstrumentidega madal ja et esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide väljamaksemäär on madal.

(7)

Selleks et muud kui piiratud vastutusega äriühingud saaksid hinnata, kas väljamaksemäär on madal, tuleks kehtestada võrdlusalus. Selleks et võtta arvesse, et väljamaksemäärad võivad sõltuvalt iga-aastastest tulemustest muutuda, peaks kõnealune võrdlusalus põhinema eelmise viie aasta keskmisel. Võttes arvesse, et kehtestatav õigusnorm on uus ja see võib mõnda neist krediidiasutustest ja investeerimisühingutest mõjutada, tuleks ette näha, et väljamaksemäära taseme arvutamist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse vajaduse korral järk-järgult. Väljamaksemäära piirangud võib kehtestada järk-järgult esimese viie aasta jooksul, kohaldades neid järk-järgult kuni 2017. aasta lõpuni, samal ajal kui 2018. aastal peaksid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud eeskirju täielikult rakendama.

(8)

Erakorralise rekapitaliseerimise korral, mil krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatakse varajase sekkumise meetmeid, ei suuda mõned muud kui piiratud vastutusega äriühingud emiteerida instrumente, mis on sama paindlikud kui lihtaktsiad. Sellisel juhul peavad kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud finantsseisundi taastamise hõlbustamiseks emiteerima kapitaliinstrumente. Seepärast peaks kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kus hääleõiguseta instrumente tavapäraselt hoiavad ainult hääleõigusega instrumentide omanikud, olema lubatud erandkorras müüa hääleõiguseta instrumente ka välistele investoritele. Erakorraliseks rekapitaliseerimiseks kasutatavad kapitaliinstrumendid peaksid sisaldama sätet, mille kohaselt saadakse asjakohane eelis pärast finantsseisundi taastamist. Seepärast peaks kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema lubatud ületada pärast finantsseisundi taastamist väljamaksemäära piiranguid, et tagada erakorraliseks rekapitaliseerimiseks kasutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele selline võimalik tulu.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 10 võivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õigusega osaliselt või täielikult loobuda kõnealuse määruse II–VIII osas sätestatud nõuete kohaldamisest krediidiasutuse suhtes, kes on seotud keskasutusega. Lisaks on samas artiklis sätestatud, et pädevad asutused võivad loobuda kõnealuse määruse II–VIII osa individuaalsest kohaldamisest keskasutuse suhtes, kui keskasutuse kohustused või võlgnevused on täielikult garanteeritud seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt. Kõnealuse artikli alusel peaks pädevatel asutustel olema võimalik teha erand käesoleva määruse kohaste nõuete kohaldamisest grupisiseste kapitaliinstrumentide suhtes. Samuti peaks pädevatel asutustel olema võimalik hinnata käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmist selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud finantsseisundi alusel, kelle suhtes kõnealust vabastust kohaldatakse, eelkõige seoses väljamaksemäära arvutamisega.

(10)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(11)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(12)	Seepärast tuleks komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 (3) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel 7a: „Artikkel 7a Kordajapõhised väljamaksed, millega kaasneb omavahendite ebaproportsionaalne vähenemine 1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 28 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksetega ei kaasne omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) kordajapõhine dividend on summa, mis leitakse teatava kordaja kohaldamisel hääleõigusega instrumentidelt tehtava väljamakse suhtes, mitte eelnevalt kindlaks määratud summa; b) kordajapõhine dividend on kindlaks määratud lepinguliselt või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirjas; c) kordajapõhist dividendi ei saa muuta; d) kõigi kordajapõhise dividendiga instrumentide suhtes kohaldatakse sama kordajapõhist dividendi; e) ühelt kordajapõhise dividendiga instrumendilt tehtava väljamakse summa ei ole suurem kui 125 % ühelt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvalt hääleõigusega instrumendilt tehtava väljamakse summast. Selle valem on järgmine: kus:   k tähistab ühelt kordajapõhise dividendita instrumendilt tehtava väljamakse summat;   l tähistab ühelt kordajapõhise dividendiga instrumendilt tehtava väljamakse summat; f) kõigilt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ühe aasta jooksul tehtud väljamaksete kogusumma ei ole suurem kui 105 % summast, mis oleks välja makstud juhul, kui väiksema hääleõigusega või hääleõiguseta instrumentidelt oleks tehtud sama suured väljamaksed kui hääleõigusega instrumentidelt. Selle valem on järgmine: kus:   k tähistab ühelt kordajapõhise dividendita instrumendilt tehtava väljamakse summat;   l tähistab ühelt kordajapõhise dividendiga instrumendilt tehtava väljamakse summat;   X tähistab hääleõigusega instrumentide arvu;   Y tähistab hääleõiguseta instrumentide arvu. Valemit kohaldatakse aastapõhiselt. 2.   Kui lõike 1 punktis f sätestatud tingimus ei ole täidetud, loetakse omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist põhjustavaks ainult kordajapõhise dividendiga instrumentide summat, mis ületab kõnealuses punktis kindlaks määratud künnist. 3.   Kui lõike 1 punktides a–e sätestatud mis tahes tingimus ei ole täidetud, loetakse omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist põhjustavaks kõiki lunastamata kordajapõhise dividendiga instrumente.”

2)

Lisatakse järgmine artikkel 7b: „Artikkel 7b Eelisväljamaksed seoses väljamaksete eelisõigusega 1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 28 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul loetakse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvalt instrumendilt tehtavat väljamakset eelisväljamakseks muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes, kui väljamaksete tase on erinev, välja arvatud juhul, kui on täidetud käesoleva määruse artikli 7a tingimused. 2.   Kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate väiksema hääleõigusega või hääleõiguseta instrumentide puhul, mille on emiteerinud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 27 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud, on väljamakse summa, mis leitakse teatava kordaja kohaldamisel hääleõigusega instrumentidelt tehtava väljamakse suhtes, ning kõnealune kordajapõhine väljamakse on kindlaks määratud lepinguliselt või põhikirjas, ei loeta väljamakseid eelisväljamakseteks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) kordajapõhine dividend on summa, mis leitakse teatava kordaja kohaldamisel hääleõigusega instrumentidelt tehtava väljamakse suhtes, mitte eelnevalt kindlaks määratud summa; b) kordajapõhine dividend on kindlaks määratud lepinguliselt või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirjas; c) kordajapõhist dividendi ei saa muuta; d) kõigi kordajapõhise dividendiga instrumentide suhtes kohaldatakse sama kordajapõhist dividendi; e) ühelt kordajapõhise dividendiga instrumendilt tehtava väljamakse summa ei ole suurem kui 125 % ühelt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvalt hääleõigusega instrumendilt tehtava väljamakse summast. Selle valem on järgmine: kus:   k tähistab ühelt kordajapõhise dividendita instrumendilt tehtava väljamakse summat;   l tähistab ühelt kordajapõhise dividendiga instrumendilt tehtava väljamakse summat; f) kõigilt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ühe aasta jooksul tehtud väljamaksete kogusumma ei ole suurem kui 105 % summast, mis oleks välja makstud juhul, kui väiksema hääleõigusega või hääleõiguseta instrumentidelt oleks tehtud sama suured väljamaksed kui hääleõigusega instrumentidelt. Selle valem on järgmine: kus:   k tähistab ühelt kordajapõhise dividendita instrumendilt tehtava väljamakse summat;   l tähistab ühelt kordajapõhise dividendiga instrumendilt tehtava väljamakse summat;   X tähistab hääleõigusega instrumentide arvu;   Y tähistab hääleõiguseta instrumentide arvu. Valemit kohaldatakse aastapõhiselt. 3.   Kui lõike 2 punktis f sätestatud tingimus ei ole täidetud, arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest välja ainult kordajapõhise dividendiga instrumentide summa, mis ületab kõnealuses punktis kindlaks määratud künnist. 4.   Kui lõike 2 punktis a–e sätestatud mis tahes tingimus ei ole täidetud, arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest välja kõik lunastamata kordajapõhise dividendiga instrumendid. 5.   Lõike 2 kohaldamisel, kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt hääleõigusega või hääleõiguseta instrumentidelt tehtavaid väljamakseid väljendatakse suhtena instrumendi emiteerimisel kehtinud ostuhinda, kohandatakse instrumendi või instrumentide puhul, mis on väljendatud suhtena emiteerimisel kehtinud ostuhinda, valemeid järgmiselt: a) l tähistab ühelt kordajapõhise dividendita instrumendilt tehtava väljamakse summat, mis on jagatud kõnealuse instrumendi emiteerimise ajal kehtinud ostuhinnaga; b) k tähistab ühelt kordajapõhise dividendiga instrumendilt tehtava väljamakse summat, mis on jagatud kõnealuse instrumendi emiteerimise ajal kehtinud ostuhinnaga. 6.   Kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate väiksema hääleõigusega või hääleõiguseta instrumentide puhul, mille on emiteerinud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 27 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud, ei ole väljamakse summa, mis leitakse teatava kordaja kohaldamisel hääleõigusega instrumentidelt tehtava väljamakse suhtes, ei loeta väljamakseid eelisväljamakseteks, kui täidetud on üks lõikes 7 osutatud tingimustest ja mõlemad lõikes 8 osutatud tingimused. 7.   Lõike 6 kohaldamisel kohaldatakse ühte järgmistest tingimustest a või b: a) mõlemad alapunktide i ja ii nõuded on täidetud: i) väiksema hääleõigusega või hääleõiguseta instrumenti võivad märkida ja hoida ainult hääleõigusega instrumentide omanikud; ii) mis tahes ühe omaniku hääleõiguste arv on piiratud; b) krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud hääleõigusega instrumentidelt tehtavate väljamaksete suhtes kohaldatakse kehtiva siseriikliku õigusega kindlaks määratud ülempiiri. 8.   Lõike 6 kohaldamisel kohaldatakse mõlemat järgmist tingimust: a) krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et hääleõigusega instrumentidelt eelmise viie aasta jooksul tehtud väljamaksete keskmine on võrreldes muude võrreldavate instrumentidega madal; b) kui väljamaksemäär on arvutatud vastavalt artiklile 7c, tõendab krediidiasutus või investeerimisühing, et väljamaksemäär on madal. Madalaks loetakse väljamaksemäära alla 30 %. 9.   Lõike 7 punkti a kohaldamisel loetakse mis tahes ühe omaniku hääleõiguste arvu piiratuks järgmistel juhtudel: a) kui iga omanik saab ainult ühe hääleõiguse, olenemata mis tahes omaniku hääleõigusega instrumentide arvust; b) kui hääleõiguste arvu suhtes kohaldatakse ülempiiri, olenemata mis tahes omaniku hoitavate hääleõigusega instrumentide arvust; c) kui mis tahes omaniku hoitavate hääleõigusega instrumentide arv on krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja või kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt piiratud. 10.   Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse üheaastase perioodi lõpuks krediidiasutuse või investeerimisühingu viimaste finantsaruannete kuupäeva. 11.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad vastavust lõigetes 7 ja 8 osutatud tingimustele ning teavitavad pädevat asutust hindamise tulemustest vähemalt järgmistel juhtudel: a) iga kord, kui tehakse otsus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksete summa kohta; b) iga kord, kui emiteeritakse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid väiksema hääleõigusega või hääleõiguseta instrumente. 12.   Kui lõike 8 punktis b sätestatud tingimus ei ole täidetud, loetakse eelisväljamakseks ainult hääleõiguseta instrumentide summat, mille puhul väljamaksed ületavad kõnealuses punktis kindlaks määratud künnist. 13.   Kui lõike 8 punktis a sätestatud tingimus ei ole täidetud, loetakse eelisväljamakseks kõigilt lunastamata hääleõiguseta instrumentidelt tehtavaid väljamakseid, välja arvatud juhul, kui need vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele. 14.   Kui kumbki lõikes 7 sätestatud tingimus ei ole täidetud, loetakse eelisväljamakseks kõigilt lunastamata hääleõiguseta instrumentidelt tehtavaid väljamakseid, välja arvatud juhul, kui need vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele. 15.   Lõike 7 punkti a alapunktis i osutatud nõudest või lõike 8 punktis b osutatud nõudest või vajaduse korral mõlemast nõudest võidakse loobuda, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused: a) krediidiasutus või investeerimisühing rikub või võib muu hulgas kiiresti halveneva finantsseisundi tõttu lähitulevikus tõenäoliselt rikkuda määruse (EL) nr 575/2013 mis tahes nõudeid; b) pädev asutus on nõudnud, et krediidiasutus või investeerimisühing suurendaks kiiresti oma esimese taseme põhiomavahendeid teatava aja jooksul, ja on hinnanud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda ilma käesoleva lõike kohase loobumiseta punktis a osutatud rikkumist kõnealuse aja jooksul parandada või ära hoida.”

3)

Lisatakse järgmine artikkel 7c: „Artikkel 7c Väljamaksemäära arvutamine artikli 7b lõike 8 punkti b kohaldamisel 1.   Artikli 7b lõike 8 punkti b kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väljamaksemäära punktis a või b kirjeldatud viisil. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab valitud meetodit aja jooksul järjepidevalt. a) Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt eelmise viie aasta jooksul tehtud väljamaksete summa jagatud eelmise viie aasta kasumi summaga. b) Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuni 31. detsembrini 2017: i) 2014. aastal kõigilt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt eelmisel aastal tehtud väljamaksete summa jagatud eelmise aasta kasumi summaga; ii) 2015. aastal kõigilt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt eelmise kahe aasta jooksul tehtud väljamaksete summa jagatud eelmise kahe aasta kasumi summaga; iii) 2016. aastal kõigilt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt eelmise kolme aasta jooksul tehtud väljamaksete summa jagatud eelmise kolme aasta kasumi summaga; iv) 2017. aastal kõigilt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt eelmise nelja aasta jooksul tehtud väljamaksete summa jagatud eelmise nelja aasta kasumi summaga. 2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab kasum komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (*) III lisa vormi 2 real 670 kajastatavat summat või, kui see on kohaldatav, kõnealuse rakendusmääruse IV lisa vormi 2 real 670 kajastatavat summat. (*)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).”"

4)

Lisatakse järgmine artikkel 7d: „Artikkel 7d Eelisväljamaksed seoses väljamaksete tegemise järjekorraga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 kohaldamisel loetakse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvalt instrumendilt tehtavat väljamakset eelisväljamakseks muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes seoses väljamaksete tegemise järjekorraga, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) otsused väljamaksete kohta tehakse erineval ajal; b) väljamaksed tehakse erineval ajal; c) emitendil on kohustus teha esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt ühte liiki instrumentidelt väljamaksed enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt teist liiki instrumentidelt tehtavaid väljamakseid; d) väljamaksed tehakse mõnelt esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvalt instrumendilt, kuid mitte teistelt, välja arvatud juhul, kui täidetud on artikli 7b lõike 7 punkt a.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, 7. jaanuar 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).

---

2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/8

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/851,

27. märts 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) II, III ja VI lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (1), eriti selle artikli 6 lõiget 3, artikli 7 lõiget 3 ja artikli 20 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 20 lõike 1 kohaselt on Horvaatia teatanud komisjonile 31. jaanuariks 2015 demineeritud maa-ala taaskasutuselevõtust põllumajanduslikuks tegevuseks 2014. aastal, põllumajandustootjatele kättesaadavate toetusõiguste arvust 31. detsembril 2014 ja veel kasutamata jäänud summast demineerimise riiklikus erireservis samal kuupäeval.

(2)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 20 lõikes 2 on sätestatud, et summa, mis lisatakse kõnealuse määruse II lisas Horvaatia jaoks sätestatud ülemmääradele, arvutab komisjon Horvaatia poolt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt esitatud andmete põhjal ning Horvaatias asjaomasel aastal hektari kohta makstavate otsetoetuste hinnangulise keskmise alusel.

(3)

Keskmine otsetoetus hektari kohta 2015. aastal arvutatakse nii, et Horvaatia riiklik ülemmäär 2015. aastal, millest lahutatakse demineerimise erireservi 31. detsembril 2014. aastal kasutamata jäänud summa, jagatakse põllumajandustootjatele kättesaadavate toetusõiguste arvuga samal kuupäeval. Summa, mis lisatakse riiklikule ülemmäärale 2015. ja järgnevatel aastatel, arvutatakse, võttes aluseks ajakava, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 17, ja asjaolu, et 31. jaanuari 2015. aasta teate kohaselt jõutakse kõnealuse määruse VII lisas sätestatud maksimumsummadeni alates 2015. kalendriaastast.

(4)	Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 20 lõike 6 kohaselt tuleks kõnealuse määruse VI lisa kohandada, et võtta arvesse tagajärgi, mis kaasnevad Horvaatia teate kohaselt demineeritud maa-ala taaskasutuselevõtuga põllumajanduslikuks tegevuseks 2014. aastal.

(5)	Seepärast tuleks määruse (EL) nr 1307/2013 II, III ja VI lisa vastavalt muuta.

(6)

Kuna käesolev määrus on oluline määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõikes 1, artikli 36 lõikes 4, artikli 42 lõikes 2, artikli 47 lõikes 3, artikli 49 lõikes 2, artikli 51 lõikes 4 ja artikli 53 lõikes 7 osutatud rakendusaktide sujuvaks ja õigeaegseks vastuvõtmiseks, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1307/2013 II, III ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

---

---

2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/13

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/852,

27. märts 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise ja tõsise eiramise juhtumitega, mis võivad põhjustada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi maksete peatamise või maksetähtaja edasilükkamise

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011, (1) eriti selle artiklit 102,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ei tohiks ohustada liikmesriikidepoolne ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 41 kohaselt on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF”) finantsabi saamise eelduseks asjaolu, et liikmesriigid järgivad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Kui liikmesriik ei järgi ühise kalanduspoliitika eeskirju, võidakse maksed katkestada või peatada või teha finantskorrektsioon liidu ühise kalanduspoliitika raames antavas finantsabis.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (3) artikli 83 lõikes 1 ja artikli 142 lõikes 1 on sätestatud tingimused, mille kohaselt võib kohaldada vastavalt kas maksetähtaja edasilükkamist või maksete peatamist. Nimetatud kahe artikliga nähakse ette, et EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib sätestada konkreetsed alused maksete peatamiseks ja katkestamiseks ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise tõttu.

(3)

Selleks et kaitsta liidu ja maksumaksjate finantshuve juhul, kui liikmesriik ei ole täitnud oma kohustusi ühise kalanduspoliitika raames või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad eeskirjade eiramisele, on komisjonil lubatud lükata maksetähtaeg edasi ennetava meetmena vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 100.

(4)	Lisaks maksetähtaja edasilükkamisele ja selleks, et vältida riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, võib komisjon vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 101 peatada maksed ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise eiramise korral.

(5)	Ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise korral liikmesriikidele kehtestatavad finantstagajärjed peaksid olema proportsionaalsed rikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.

(6)

Selleks et tagada liikmesriikidele õiguskindlus rakenduskavade elluviimiseks EMKFi raames, on vaja määratleda ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise juhtumid, mis on olulised mere bioloogiliste ressursside kaitse seisukohast ja võivad põhjustada määruse (EL) nr 508/2014 kohast maksetähtaja edasilükkamist või maksete peatamist. Need juhtumid on aluseks määruse (EL) nr 508/2014 kohaldamisel ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 41 rakendamisel, ilma et see piiraks muude ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud sanktsioonide kohaldamist.

(7)	Mere bioloogiliste ressursside kaitse seisukohast oluliste ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise juhtumeid tuleks käsitada tõsiste rikkumistena, kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid maksetähtaja edasilükkamise tinginud olukorra parandamiseks.

(8)

Enne maksetähtaja edasilükkamist või maksete peatamist peab komisjon määruse (EL) nr 508/2014 artikli 100 lõike 2 ja artikli 101 lõike 2 kohaselt vastu võtma rakendusaktid, milles määratletakse täpsemalt liikmesriigile ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud kohustuste mittetäitmine, mis võib mõjutada kulusid, mille hüvitamiseks vahemakset taotletakse.

(9)	Võttes arvesse, kui oluline on tagada kõigis liikmesriikides ettevõtjate ühesugune ja võrdne kohtlemine alates programmiperioodi algusest, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eiramisjuhtumid

Liikmesriigile ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud kohustuste mittetäitmise juhtumid, mis võivad tingida vahemakse nõude maksetähtaja edasilükkamise vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 100, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Tõsise eiramise juhtumid

Liikmesriigile ühise kalanduspoliitika raames ette nähtud kohustuste tõsise eiramise juhtumid, mis võivad tingida maksete peatamise vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 101, on loetletud käesoleva määruse lisas, kui lisaks on täidetud järgmised tingimused:

a)	need põhjustavad vahemakse nõude maksetähtaja edasilükkamise vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 100 ning

b)	liikmesriik ei ole nende juhtumite puhul rakendanud maksetähtaja edasilükkamise ajavahemiku jooksul vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

---

---

2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/18

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/853,

1. juuni 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/20

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/854,

1. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse üheksateistkümnendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), (1) eriti selle artikli 48 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2013/493/EL (2) koosneb üheksateistkümnes piirkond, kus andmete kogumine ja edastamine VISi peaks kõigi taotluste puhul algama, Hiinast, Jaapanist, Mongooliast, Põhja-Koreast, Lõuna-Koreast ja Taiwanist.

(2)

Liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja nende VISi edastamiseks kõigi kõnealustes piirkondades esitatud taotluste puhul, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest.

(3)	Kuna määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõike 3 esimeses lauses sätestatud tingimus on täidetud, tuleb määrata kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse VIS tööle üheksateistkümnendas piirkonnas.

(4)

Kuna määrus (EÜ) nr 767/2008 põhineb Schengeni acquis'l, otsustas Taani rakendada määrust (EÜ) nr 767/2008 siseriiklikus õiguses kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 5. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(5)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (3). Seetõttu ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (4). Seetõttu ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(10)	Käesolev otsus on akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(11)	Võttes arvesse vajadust määrata lähimas tulevikus kindlaks VISi üheksateistkümnendas piirkonnas töölerakendamise kuupäev, peaks käesolev otsus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viisainfosüsteem rakendatakse rakendusotsusega 2013/493/EL kindlaksmääratud üheksateistkümnendas piirkonnas tööle 12. oktoobril 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

---

(1)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(2)  Komisjoni rakendusotsus 2013/493/EL, 30. september 2013, millega määratakse kindlaks kolmas ja viimane rühm piirkondi, kus viisainfosüsteem (VIS) tööle rakendatakse (ELT L 268, 10.10.2013, lk 13).

(3)  Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4)  Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8)  Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10)  Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

---

2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/23

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/855,

12. märts 2015,

millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted ja tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2002/6 miinimumnõuete kohta Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel (EKP/2015/11)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 127 ja 128,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1 ja 14.3 koosmõjus artiklitega 3.1, 5 ja 16,

ning arvestades järgmist:

(1)	Eurosüsteem peab äärmiselt oluliseks juhtimismeetodit, mis seab eurosüsteemis kesksele kohale demokraatliku vastutuse, läbipaistvuse ja kõrgeimad eetikastandardid. Nende põhimõtete järgimine on eurosüsteemi usaldusväärsuse põhielement, mis on oluline Euroopa kodanike usalduse tagamisel.

(2)

Seetõttu peetakse oluliseks kehtestada eurosüsteemi eetikaraamistik, mis sätestaks eetikastandardid, mille järgimine tagaks selle usaldusväärsuse ja maine, samuti üldsuse usalduse Euroopa Keskpanga (EKP) ning euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpankade (RKPd) organite liikmete ja töötajate usaldusväärsuse ja erapooletuse vastu (edaspidi „eurosüsteemi eetikaraamistik”). Eurosüsteemi eetikaraamistik peaks kajastuma käesolevas suunises, millega sätestatakse põhimõtted, hea tava kogum nende põhimõtete rakendamiseks ja kõikide keskpankade poolt vastu võetud siseeskirjad ja tavad.

(3)

Suunis EKP/2002/6 (1) kehtestab eetika miinimumstandardid Euroopa keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel. EKP nõukogu peab vajalikuks laiendada neid miinimumstandardeid kõikide eurosüsteemile pandud ülesannete täitmisele, et tagada ühesuguste eetikastandardite kohaldamine eurosüsteemi ülesannete täitmises osalevate organite liikmete ja töötajate suhtes ning tagada eurosüsteemi kui terviku maine. Seega tuleb suunis EKP/2002/6 asendada käesoleva suunisega.

(4)

Lisaks tuleb täiendada suunises EKP/2002/6 sätestatud kehtivat miinimumstandardit siseteabe kuritarvitamise vältimise kohta, et tugevdada selle kuritarvituse vältimist EKP või RKPde organite liikmete või töötajate poolt ning vältida isiklikest finantstehingutest tulenevaid võimalikke huvide konflikte. Selleks peab eurosüsteemi eetikaraamistik selgelt määratlema põhimõisted ja asjaomaste organite rollid ja vastutuse. Lisaks tuleb täpsustada täiendavad piirangud siseteabele juurdepääsu omavatele isikutele siseteabe kuritarvituse üldist keeldu ületavas osas. Eurosüsteemi eetikaraamistik peab sätestama nõuded õiguskuulekuse jälgimiseks ja rikkumise juhtude aruandluseks.

(5)	Eurosüsteemi eetikaraamistik peab sätestama miinimumstandardid huvide konflikti vältimiseks ning kingituste ja võõrustamise vastuvõtmiseks.

(6)	Eurosüsteemi eetikaraamistikku tuleb kohaldada euroüsteemi ülesannete täitmisel. On soovitav, et eurosüsteemi keskpangad kohaldaksid eurosüsteemiväliste ülesannete täitmisel osalevate töötajate või välistöövõtjate suhtes samaväärseid standardeid.

(7)

Käesoleva suunise sätted ei mõjuta riigi kehtivaid õigusakte. Juhul kui RKP ei saa riigis kehtivate õigusaktide tõttu käesoleva suunise sätteid rakendada, peab ta sellest EKP-le teatama. Lisaks peavad asjaomased RKPd kaaluma riigisisese õigusakti takistuse käsitlemiseks nende käsutuses olevaid mõistlikke meetmeid.

(8)	Käesoleva suunise sätted ei mõjuta EKP nõukogu tegevusjuhendit (2).

(9)	Eurosüsteemi eetikaraamistik hõlmab eurosüsteemi ülesannete täitmise, kuid EKP nõukogu on vastu võtnud samaväärse eetikaraamistiku ka EKP ja riiklike pädevate asutuste järelevalveülesannete teostamise osas ühtse järelevalvemehhanismi raames (3),

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „eurosüsteemi keskpank”– EKP ja keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro;

2)   „eurosüsteemi ülesanded”– eurosüsteemile aluslepingu ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga pandud ülesanded;

3)   „siseteave”– turutundlik teave, mis on seotud eurosüsteemi ülesannete täitmisega eurosüsteemi keskpankade poolt ja mida ei ole avaldatud või millele puudub üldsuse juurdepääs;

4)   „turutundlik teave”– detailse olemusega teave, mille avaldamisel on tõenäoliselt oluline mõju varahindadele või hindadele finantsturgudel;

5)   „insaider”– organi liige või töötaja, kellel on siseteabele süstemaatiline juurdepääs;

6)   „töötaja”– isik, kellel on eurosüsteemi keskpangaga töölepinguline suhe, v.a need, kelle on pandud ainult ülesandeid, mis ei ole seotud eurosüsteemi ülesannete täitmisega;

7)   „organite liikmed”– eurosüsteemi otsuseid tegevate organite ja muude majasiseste organite liikmed, v.a töötajad;

8)   „finantsinstitutsioon”– määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (4) punktis 2.55;

9)   „huvide konflikt”– olukord, mille puhul organite liikmetel või töötajatel esinevad isiklikud huvid, mis võivad mõjutada või näivad mõjutavat nende kohustuste täitmise sõltumatust ja objektiivsust;

10)   „isiklikud huvid”– organite liikmete või töötajate, nende pereliikmete, muude sugulaste või sõprade ja lähedaste tuttavate ringi mis tahes rahaline või mitterahaline hüve või selle võimalus;

11)   „eelis”– mis tahes rahaline või mitterahaline kingitus, võõrustamine või muu hüve, mis objektiivselt parandab saaja või mis tahes muu isiku rahalist, õiguslikku või isiklikku olukorda, millele saajal puudub juriidiline õigus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse eurosüsteemi keskpankadele nende eurosüsteemi ülesannete täitmisel. Sellega seoses eurosüsteemi keskpankade poolt käesoleva suunise sätete järgimiseks vastu võetud sise-eeskirju kohaldatakse nende organite liikmete ja töötajate suhtes.

2.   Eurosüsteemi keskpankade eesmärk peab olema õiguslikult võimalikus ulatuses laiendada käesoleva suunise sätete rakendamiseks määratletud kohustusi isikutele, kes osalevad eurosüsteemi ülesannete täitmisel, kuid ei ole eurosüsteemi keskpankade töötajad.

3.   Käesoleva suunise sätted ei piira eurosüsteemi keskpanku rangemate eetikareeglite kohaldamisel oma organite liikmetele või töötajatele.

Artikkel 3

Rollid ja ülesanded

1.   EKP nõukogu sätestab käesolevas suunises eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted ja kehtestab hea tava nende põhimõtete rakendamiseks, võttes arvesse oma vastutust määratleda organisatsiooni- ja eetikakultuur eurosüsteemi tasandil.

2.   Eurosüsteemi eetikaraamistiku rakendamises ja jälgimises osalevad auditikomitee, siseaudiitorite komitee ja organisatsioonilise arengu komitee kooskõlas oma vastava pädevusega.

3.   Eurosüsteemi keskpangad määratlevad kohalikul tasandil eurosüsteemi eetikaraamistiku rakendamises, kohaldamises ja jälgimises osalevate organite, üksuste ja töötajate rollid ja vastutused.

Artikkel 4

Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine

1.   Eurosüsteemi keskpangad koostavad käesoleva suunise rakendamiseks sise-eeskirjad selges ja läbipaistvas vormis, teatavad sellest oma organite liikmetele ja töötajatele ning tagavad neile lihtsa juurdepääsu.

2.   Eurosüsteemi keskpangad võtavad kohased meetmed organite liikmete ja töötajate teadlikkuse suurendamiseks, et võimaldada arusaamist kohustustest eurosüsteemi eetikaraamistiku alusel.

Artikkel 5

Õiguskuulekuse jälgimine

1.   Eurosüsteemi keskpangad jälgivad käesoleva suunise rakendusreeglite järgimist. Jälgimine hõlmab kohastel juhtudel regulaarse või juhtumipõhise õiguskuulekuse kontrolli. Eurosüsteemi keskpangad kehtestavad piisava menetluse, et viivitamata reageerida rikkumise juhtudele.

2.   Õiguskuulekuse jälgimine ei piira sise-eeskirju, mille alusel võib teostada siseuurimist, kui organi liiget või töötajat kahtlustatakse käesoleva suunise rakendusreeglite rikumises.

Artikkel 6

Rikkumise juhtude aruandlus ja tagajärjed

1.   Eurosüsteemi keskpangad kehtestavad sisemenetluse käesoleva suunise rakendusreeglite rikkumise juhtude aruandluseks, sh vilistamise (whistleblowing) reeglid kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

2.   Eurosüsteemi keskpangad võtavad vastu meetmed, et tagada rikkumise juhtudest teavitavate isikute kohane kaitse.

3.   Eurosüsteemi keskpangad tagavad, et rikkumise juhtudel on tagajärjed, sh proportsionaalsete distsiplinaarmeetmete kohane kohaldamine kooskõlas distsiplinaarmeetmete ja -menetlustega.

4.   Eurosüsteemi keskpangad teatavad käesoleva suunise rakendusreeglite rikkumise suurematest juhtudest viivitamata EKP nõukogule organisatsioonilise arengu komitee kaudu kooskõlas kehtivate sise-eeskirjadega. Kiireloomulistel juhtudel teatab eurosüsteemi keskpank rikkumisega seotud suuremast juhtumist vahetult EKP nõukogule. Samas teavitab eurosüsteemi keskpank ka auditikomiteed.

II PEATÜKK

SISETEABE KURITARVITAMISE VÄLTIMISE REEGLID

Artikkel 7

Siseteabe kuritarvitamise üldine keeld

1.   Eurosüsteemi keskpangad tagavad, et nende organite liikmetel ja töötajatel on keelatud kuritarvitada siseteavet.

2.   Siseteabe kuritarvitamise keeld hõlmab vähemalt järgmist: a) siseteabe kasutamine isiklike tehingute jaoks enda või kolmanda isiku nimel; b) siseteabe avaldamine kolmandale isikule, v.a juhul, kui avaldamine toimub ametialaste kohustuste täitmisel teadmisvajaduse põhjal, ja c) siseteabe kasutamine kolmandatele isikutele soovituse või motiivi andmiseks isikliku finantstehingu tegemiseks.

Artikkel 8

Konkreetsed piirangud insaideritele

1.   Eurosüsteemi keskpangad tagavad, et juurdepääs siseteabele on ainult nendel organite liikmetel ja töötajatel, kellel on seda teavet vaja oma kohustuste täitmiseks.

2.   Eurosüsteemi keskpangad tagavad, et kõikide insaiderite suhtes kohaldatakse konkreetseid piiranguid kriitiliselt tähtsate isiklike finantstehingute osas. Isiklik finantstehing loetakse kriitiliselt tähtsaks, kui see on tihedalt seotud eurosüsteemi ülesannete täitmisega või võib sellisena näida. Eurosüsteemi keskpangad kehtestavad oma sise-eeskirjades kriitiliselt tähtsate tehingute niekirja, mis peab hõlmama eelkõige järgmist:

a)	tehingud liidus asutatud finantsinstitutsioonide poolt emiteeritud aktsiate ja võlakirjadega;

b)	välisvaluutatehingud, tehingud kullaga, euroala valitsemisssektori väärtpaberitega kauplemine;

c)	lühiajaline kauplemine, st sama finantsinstrumendi ost ja sellele järgnev müük või müük ja sellele järgnev ost konkreetsel vaatlusperioodil;

d)	tehingud derivatiividega, mis on seotud punktides a–c osutatud instrumentidega ja investeerimisfondidega, mille peamine eesmärk on nendesse finantsinstrumentidesse investeerimine.

3.   Eurosüsteemi keskpangad võtavad vastu sise-eeskirjad, milles sätestatakse konkreetsed piirangud insaideritele, võttes arvesse tulemuslikkust, tõhusust ja proportsionaalsust. Nende piirangute hulka võib kuuluda üks või enam järgmist meedet:

a)	konkreetsete finantstehingute keeld;

b)	konkreetsete finantstehingute eelneva loa nõue;

c)	eelneva või tagantjärele aruandluse nõue konkreetsete finantstehingute osas ja/või

d)	konkreetsete finantstehingute teostamise keeluperioodid.

4.   Eurosüsteemi keskpangad võivad otsustada kohaldada neid konkreetseid piiranguid töötajate suhtes, kes ei ole insaiderid.

5.   Eurosüsteemi keskpangad tagavad, et nende kriitiliselt tähtsate finantstehingute nimekirju saab kohandada lühikese etteteatamistähtajaga, et võtta arvesse EKP nõukogu otsuseid.

6.   Eurosüsteemi keskpangad sätestavad oma sise-eeskirjades tingimused ja tagatised, mille alusel vabastatakse käesolevas artiklis sätestatud kohustustest organite liikmed ja töötajad, kes annavad oma isiklike finantstehingute juhtimise üle sõltumatule kolmandale isikule kirjaliku varahalduse lepingu alusel.

III PEATÜKK

HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMISE REEGLID

Artikkel 9

Huvide konflikt

1.   Eurosüsteemi keskpangad peavad looma mehhanismi olukorra vältimiseks, mille puhul kaalutakse töölevõtmiseks kandidaati, kellel esineb eelneva töötegevuse või isikliku suhte tõttu huvide konflikt.

2.   Eurosüsteemi keskpangad kehtestavad sise-eeskirjad, milles nõutakse organite liikmetelt ja töötajatelt töösuhte kestel olukorra vältimist, millest võiks tuleneda huvide konflikt, ning sellisest olukorrast teatamist. Eurosüsteemi keskpangad tagavad, et huvide konfliktist teatamise korral saab kasutada kohaseid meetmeid konflikti vältimiseks, sh asjaomases küsimuses kohustustest vabastamine.

3.   Eurosüsteemi keskpangad peavad looma mehhanismi võimalike huvide konfliktide hindamiseks ja vältimiseks, mis tulenevad töösuhtele järgnevast töötegevusest, mida alustavad nende organite liikmed ja kõrgema astme töötajad, kelle aruandlus toimub vahetult juhtkonnale.

4.   Eurosüsteemi keskpangad peavad asjakohastel juhtudel looma mehhanismi võimalike huvide konfliktide hindamiseks ja vältimiseks, mis tulenevad töötajate töötegevusest tasustamata puhkuse kestel.

IV PEATÜKK

KINGITUSTE JA VÕÕRUSTAMISE VASTUVÕTMISE REEGLID

Artikkel 10

Eeliste saamise keeld

1.   Eurosüsteemi keskpangad võtavad vastu sise-eeskirjad, millega keelatakse nende organite liikmetel ja töötajatel taotleda, saada või vastu võtta lubadust, millega nad ise või mis tahes muu isik saaksid eelise, mis on mis tahes viisil seotud nende ametlike kohustuste täitmisega.

2.   Eurosüsteemi keskpangad võivad oma sise-eeskirjades sätestada erandid lõikes 1 sätestatud keelust seoses eelistega, mida pakuvad keskpangad, liidu institutsioonid, organid või asutused, rahvusvahelised organisatsioonid või valitsusasutused, ja tavapäraste või tähtsusetute eelistega, mida pakub erasektor, kui need ei ole sagedased ega samast allikast. Eurosüsteemi keskpangad tagavad, et need erandid ei mõjuta organite liikmete ja töötajate sõltumatust ja erapooletust ega näi sellistena.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2002/6 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 12

Jõustumine ja rakendamine

1.   Suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.

2.   Eurosüsteemi keskpangad võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks ja rakendamiseks, ja kohaldavad neid alates 18. märtsist 2016. RKPd teavitavad EKPd mis tahes takistustest käesoleva suunise rakendamisel ja teavitavad EKPd nende meetmetega seotud dokumentidest ja meetmetest hiljemalt 18. jaanuariks 2016.

Artikkel 13

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   RKPd esitavad EKP-le kord aastas aruande käesoleva suunise rakendamise kohta.

2.   EKP nõukogu vaatab käesoleva suunise läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

---

(1)  26. septembri 2002. aasta suunis EKP/2002/6 miinimumnõuete kohta Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel (EÜT L 270, 8.10.2002, lk 14).

(2)  European Central Bank Code of Conduct for the members of the Governing Council (EÜT C 123, 24.5.2002, lk 9).

(3)  Euroopa Keskpanga 12. märtsi 2015. aasta suunis (EL) 2015/856, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2015/12) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 29).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

---

2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/29

---

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/856,

12. märts 2015,

millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2015/12)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1) (edaspidi „SSM määrus”), eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 koosmõjus artikli 6 lõikega 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

EKP peab äärmiselt oluliseks juhtimismeetodit, mis seab ühtses järelevalvemehhanismis kesksele kohale demokraatliku vastutuse, läbipaistvuse ja kõrgeimad eetikastandardid. Nende põhimõtete järgimine on ühtse järelevalvemehhanismi usaldusväärsuse põhielement, mis on oluline Euroopa kodanike usalduse tagamisel.

(2)

Seetõttu peetakse oluliseks kehtestada ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistik, mis sätestaks eetikastandardid, mille järgimine tagaks selle usaldusväärsuse ja maine, samuti üldsuse usalduse Euroopa Keskpanga (EKP) ning ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste organite liikmete ja töötajate usaldusväärsuse ja erapooletuse vastu (edaspidi „SSM eetikaraamistik”). SSM eetikaraamistik peaks kajastuma käesolevas suunises, millega sätestatakse põhimõtted, hea tava kogum nende põhimõtete rakendamiseks ning EKP ja riiklike pädevate asutuste poolt vastu võetud sise-eeskirjad ja tavad.

(3)

Miinimumstandardid siseteabe kuritarvitamise vältimise kohta peavad tugevdama selle kuritarvituse vältimist EKP või riiklike pädevate asutuste organite liikmete või töötajate poolt ning vältima isiklikest finantstehingutest tulenevaid võimalikke huvide konflikte. Selleks peab SSM eetikaraamistik selgelt määratlema põhimõisted ja asjaomaste organite rollid ja vastutuse. Lisaks tuleb täpsustada täiendavad piirangud siseteabele juurdepääsu omavatele isikutele siseteabe kuritarvituse üldist keeldu ületavas osas. SSM eetikaraamistik peab sätestama nõuded õiguskuulekuse jälgimiseks ja rikkumise juhtude aruandluseks.

(4)	SSM eetikaraamistik peab sätestama miinimumstandardid huvide konflikti vältimiseks ning kingituste ja võõrustamise vastuvõtmiseks.

(5)	SSM eetikaraamistikku tuleb kohaldada järelevalveülesannete täitmisel. On soovitav, et EKP ja riiklikud pädevad asutused kohaldaksid muude ülesannete täitmisel osalevate töötajate või välistöövõtjate suhtes samaväärseid standardeid.

(6)

Käesoleva suunise sätted ei mõjuta riigi kehtivaid õigusakte. Juhul kui riiklik pädev asutus ei saa riigis kehtivate õigusaktide tõttu käesoleva suunise sätteid rakendada, peab ta sellest EKP-le teatama. Lisaks peavad asjaomased riiklikud pädevad asutused kaaluma riigisisese õigusakti takistuse käsitlemiseks nende käsutuses olevaid mõistlikke meetmeid.

(7)	Käesoleva suunise sätted ei mõjuta EKP nõukogu liikmete tegevusjuhendit (2) ega EKP järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhendit (3).

(8)	SSM eetikaraamistik piirdub järelevalveülesannete täitmisega, kuid EKP nõukogu on vastu võtnud samaväärse eetikaraamistiku ka eurosüsteemi ülesannete teostamise osas EKP ja riikide keskpankade poolt (4),

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „riiklik pädev asutus”– riiklik pädev asutus SSM määruse artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses. See määratlus ei mõjuta riigisiseste õigusaktidega kehtestatud korda, mille kohaselt antakse teatavad järelevalveülesanded riigi keskpangale (RKP), mis ei ole määratletud kui riiklik pädev asutus. Käesoleva suunise viited riiklikule pädevale asutusele hõlmavad sellisel juhul kohastel juhtudel ka RKPd ülesannete osas, mis on talle pandud riigisiseste õigusaktidega;

2)   „siseteave”– turutundlik teave, mis on seotud järelevalveülesannete täitmisega EKP poolt ja mida ei ole avaldatud või millele puudub üldsuse juurdepääs;

3)   „turutundlik teave”– detailse olemusega teave, mille avaldamisel on tõenäoliselt oluline mõju varahindadele või hindadele finantsturgudel;

4)   „insaider”– organi liige või töötaja, kellel on siseteabele süstemaatiline juurdepääs;

5)   „töötaja”– isik, kellel on EKPga või riikliku pädeva asutusega töölepinguline suhe, v.a need, kellele on pandud ainult ülesandeid, mis ei ole seotud järelevalveülesannete täitmisega SSM määruse alusel;

6)   „organite liikmed”– EKP või riiklike pädevate asutuste otsuseid tegevate organite ja muude majasiseste organite liikmed, v.a töötajad;

7)   „finantsinstitutsioon”– määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (5) 2. peatüki punktis 2.55;

8)   „huvide konflikt”– olukord, mille puhul organite liikmetel või töötajatel esinevad isiklikud huvid, mis võivad mõjutada või näivad mõjutavat nende kohustuste täitmise sõltumatust ja objektiivsust;

9)   „isiklikud huvid”– organite liikmete või töötajate, nende pereliikmete, muude sugulaste või sõprade ja lähedaste tuttavate ringi mis tahes rahaline või mitterahaline hüve või selle võimalus;

10)   „eelis”– mis tahes rahaline või mitterahaline kingitus, võõrustamine või muu hüve, mis objektiivselt parandab saaja või mis tahes muu isiku rahalist, õiguslikku või isiklikku olukorda, millele saajal puudub juriidiline õigus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja riiklike pädevate asutuste suhtes EKP-le pandud järelevalveülesannete täitmisel. Sellega seoses EKP ja riiklike pädevate asutuste poolt käesoleva suunise sätete järgimiseks vastu võetud sise-eeskirju kohaldatakse nende organite liikmete ja töötajate suhtes.

2.   EKP ja riiklike pädevate asutuste eesmärk peab olema õiguslikult võimalikus ulatuses laiendada käesoleva suunise sätete rakendamiseks määratletud kohustusi isikutele, kes osalevad järelevalveülesannete täitmisel, kuid ei ole töötajad.

3.   Käesoleva suunise sätted ei piira EKPd ja riiklikke pädevaid asutusi rangemate eetikareeglite kohaldamisel nende organite liikmetele või töötajatele.

Artikkel 3

Rollid ja ülesanded

1.   EKP nõukogu sätestab käesolevas suunises SSM eetikaraamistiku põhimõtted ja kehtestab hea tava nende põhimõtete rakendamiseks, võttes arvesse oma vastutust määratleda organisatsiooni- ja eetikakultuur ühtse järelevalvemehhanismi tasandil.

2.   SSM eetikaraamistiku rakendamises ja jälgimises osalevad auditikomitee, siseaudiitorite komitee ja organisatsioonilise arengu komitee kooskõlas oma vastava pädevusega.

3.   EKP ja riiklikud pädevad asutused määratlevad kohalikul tasandil SSM eetikaraamistiku rakendamises, kohaldamises ja jälgimises osalevate organite, üksuste ja töötajate rollid ja vastutused.

Artikkel 4

Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused koostavad käesoleva suunise rakendamiseks sise-eeskirjad selges ja läbipaistvas vormis, teatavad sellest oma organite liikmetele ja töötajatele ning tagavad neile lihtsa juurdepääsu.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad kohased meetmed organite liikmete ja töötajate teadlikkuse suurendamiseks, et võimaldada arusaamist kohustustest SSM eetikaraamistiku alusel.

Artikkel 5

Õiguskuulekuse jälgimine

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused jälgivad käesoleva suunise rakendusreeglite järgimist. Jälgimine hõlmab kohastel juhtudel regulaarse või juhtumipõhise õiguskuulekuse kontrolli. EKP ja riiklikud pädevad asutused kehtestavad piisava menetluse, et viivitamata reageerida rikkumise juhtudele.

2.   Õiguskuulekuse jälgimine ei piira sise-eeskirju, mille alusel võib teostada siseuurimist, kui organi liiget või töötajat kahtlustatakse käesoleva suunise rakendusreeglite rikumises.

Artikkel 6

Rikkumise juhtude aruandlus ja tagajärjed

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused kehtestavad sisemenetluse käesoleva suunise rakendusreeglite rikkumise juhtude aruandluseks, sh vilistamise (whistleblowing) reeglid kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vastu meetmed, et tagada rikkumise juhtudest teavitavate isikute kohane kaitse.

3.   EKP ja riiklikud pädevad asutused tagavad, et rikkumise juhtudel on tagajärjed, sh proportsionaalsete distsiplinaarmeetmete kohane kohaldamine kooskõlas distsiplinaarmeetmete ja -menetlustega.

4.   EKP ja riiklikud pädevad asutused teatavad käesoleva suunise rakendusreeglite rikkumise suurematest juhtudest viivitamata EKP nõukogule organisatsioonilise arengu komitee ja EKP järelevalvenõukogu kaudu kooskõlas kehtivate sise-eeskirjadega. Kiireloomulistel juhtudel teatavad EKP ja riiklikud pädevad asutused rikkumisega seotud suuremast juhtumist vahetult EKP nõukogule. Samas teavitavad EKP ja riiklikud pädevad asutused ka auditikomiteed.

II PEATÜKK

SISETEABE KURITARVITAMISE VÄLTIMISE REEGLID

Artikkel 7

Siseteabe kuritarvitamise üldine keeld

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused tagavad, et nende organite liikmetel ja töötajatel on keelatud kuritarvitada siseteavet.

2.   Siseteabe kuritarvitamise keeld hõlmab vähemalt järgmist: a) siseteabe kasutamine isiklike tehingute jaoks enda või kolmanda isiku nimel; b) siseteabe avaldamine kolmandale isikule, v.a juhul, kui avaldamine toimub ametialaste kohustuste täitmisel teadmisvajaduse põhjal; ja c) siseteabe kasutamine kolmandatele isikutele soovituse või motiivi andmiseks isikliku finantstehingu tegemiseks.

Artikkel 8

Konkreetsed piirangud insaideritele

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused tagavad, et juurdepääs siseteabele on ainult nendel organite liikmetel ja töötajatel, kellel on seda teavet vaja oma kohustuste täitmiseks.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused tagavad, et kõikide insaiderite suhtes kohaldatakse konkreetseid piiranguid kriitiliselt tähtsate isiklike finantstehingute osas. Isiklik finantstehing loetakse kriitiliselt tähtsaks, kui see on tihedalt seotud järelevalveülesannete täitmisega või võib sellisena näida. EKP ja riiklikud pädevad asutused kehtestavad oma sise-eeskirjades kriitiliselt tähtsate tehingute nimekirja, mis peab hõlmama eelkõige järgmist:

a)	tehingud liidus asutatud finantsinstitutsioonide poolt emiteeritud aktsiate ja võlakirjadega;

b)	lühiajaline kauplemine, st sama finantsinstrumendi ost ja sellele järgnev müük või müük ja sellele järgnev ost konkreetsel ajavahemikul;

c)	tehingud derivatiividega, mis on seotud punktis a osutatud instrumentidega ja investeerimisfondidega, mille peamine eesmärk on nendesse finantsinstrumentidesse investeerimine.

3.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vastu sise-eeskirjad, milles sätestatakse konkreetsed piirangud insaideritele, võttes arvesse tulemuslikkust, tõhusust ja proportsionaalsust. Nende piirangute hulka võib kuuluda üks või enam järgmist meedet:

a)	konkreetsete finantstehingute keeld;

b)	konkreetsete finantstehingute eelneva loa nõue;

c)	eelneva või tagantjärele aruandluse nõue konkreetsete finantstehingute osas; ja/või

d)	konkreetsete finantstehingute teostamise keeluperioodid.

4.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võivad otsustada kohaldada neid konkreetseid piiranguid töötajate suhtes, kes ei ole insaiderid.

5.   EKP ja riiklikud pädevad asutused tagavad, et nende kriitiliselt tähtsate finantstehingute nimekirju saab kohandada lühikese etteteatamistähtajaga, et võtta arvesse EKP nõukogu otsuseid.

6.   EKP ja riiklikud pädevad asutused sätestavad oma sise-eeskirjades tingimused ja tagatised, mille alusel vabastatakse käesolevas artiklis sätestatud kohustustest organite liikmed ja töötajad, kes annavad oma isiklike finantstehingute juhtimise üle sõltumatule kolmandale isikule kirjaliku varahalduse lepingu alusel.

III PEATÜKK

HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMISE REEGLID

Artikkel 9

Huvide konflikt

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused peavad looma mehhanismi olukorra vältimiseks, mille puhul kaalutakse töölevõtmiseks kandidaati, kellel esineb eelneva töötegevuse või isikliku suhte tõttu huvide konflikt.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused kehtestavad sise-eeskirjad, milles nõutakse organite liikmetelt ja töötajatelt töösuhte kestel olukorra vältimist, millest võiks tuleneda huvide konflikt, ning sellisest olukorrast teatamist. EKP ja riiklikud pädevad asutused tagavad, et huvide konfliktist teatamise korral saab kasutada kohaseid meetmeid konflikti vältimiseks, sh asjaomases küsimuses kohustustest vabastamine.

3.   EKP ja riiklikud pädevad asutused peavad looma mehhanismi võimalike huvide konfliktide hindamiseks ja vältimiseks, mis tulenevad töösuhtele järgnevast töötegevusest, mida alustavad nende organite liikmed ja kõrgema astme töötajad, kelle aruandlus toimub vahetult juhtkonnale.

4.   EKP ja riiklikud pädevad asutused peavad asjakohastel juhtudel looma mehhanismi võimalike huvide konfliktide hindamiseks ja vältimiseks, mis tulenevad töötajate töötegevusest tasustamata puhkuse kestel.

IV PEATÜKK

KINGITUSTE JA VÕÕRUSTAMISE VASTUVÕTMISE REEGLID

Artikkel 10

Eeliste saamise keeld

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vastu sise-eeskirjad, millega keelatakse nende organite liikmetel ja töötajatel taotleda, saada või vastu võtta lubadust, millega nad ise või mis tahes muu isik saaks eelise, mis on mis tahes viisi seotud nende ametlike kohustuste täitmisega.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võivad oma sise-eeskirjades sätestada erandid lõikes 1 sätestatud keelust seoses eelistega, mida pakuvad keskpangad, liidu institutsioonid, organid või asutused, rahvusvahelised organisatsioonid või valitsusasutused, ja tavapäraste või tähtsusetute eelistega, mida pakub erasektor, kui need ei ole sagedased ega samast allikast. EKP ja riiklikud pädevad asutused tagavad, et need erandid ei mõjuta organite liikmete ja töötajate sõltumatust ja erapooletust ning ei näi sellistena.

3.   Erandina lõikest 2 ei tehta erandeid eeliste osas, mida pakuvad EKP-le või riiklikele pädevatele asutustele krediidiasutused kohapealse kontrolli ajal või auditi läbiviimisel, v.a tähtsusetu väärtusega võõrustamine töökoosolekute ajal.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Jõustumine ja rakendamine

1.   Suunis jõustub päeval, mil sellest riiklikele pädevatele asutustele teatatakse.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks ja rakendamiseks, ja kohaldavad neid alates 18. märtsist 2016. Riiklikud pädevad asutused teavitavad EKPd mis tahes takistustest käesoleva suunise rakendamisel ja teavitavad EKPd nende meetmetega seotud dokumentidest ja meetmetest hiljemalt 18. jaanuariks 2016.

Artikkel 12

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   Riiklikud pädevad asutused esitavad EKP-le kord aastas aruande käesoleva suunise rakendamise kohta.

2.   EKP nõukogu vaatab käesoleva suunise läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud EKP-le ja riiklikele pädevatele asutustele.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  European Central Bank Code of Conduct for the members of the Governing Council (EÜT C 123, 24.5.2002, lk 9).

(3)  EKP järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend (ELT C 93, 20.3.2015, lk 2).

(4)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/855, 12. märts 2015, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted ja tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2002/6 miinimumnõuete kohta Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel (EKP/2015/11) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

---

2.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/35

---

EUROOPA LIIDU JA SERBIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1,

21. oktoober 2013,

millega võetakse vastu nimetatud nõukogu töökord [2015/857]

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi (edaspidi „Serbia”) vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut (edaspidi „leping”), eriti selle artikleid 119, 120, 122 ja 124,

ning arvestades, et nimetatud leping jõustus 1. septembril 2013,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesistuja

Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on 12 kuu pikkuste ajavahemike kaupa vaheldumisi Euroopa Liidu välisasjade nõukogu eesistuja Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ning Serbia valitsuse esindaja. Esimene ajavahemik algab stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu esimese istungi päeval ja lõpeb 31. detsembril 2013.

Artikkel 2

Koosolekud

Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu ministrite tasandi istungid toimuvad kord aastas. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu erakorralisi istungeid võidakse poolte kokkuleppel korraldada ükskõik kumma poole taotlusel. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, toimuvad kõik stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu istungid poolte vahel kokkulepitud kuupäeval Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu istungid kutsuvad kokkuleppel eesistujaga ühiselt kokku stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu sekretärid.

Artikkel 3

Esindamine

Kui stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu liikmed ei saa istungil osaleda, võidakse neid esindada. Kui nõukogu liige soovib olla sellisel viisil esindatud, peab ta eesistujale teatama oma esindaja nime enne istungit, millel teda esindatakse. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu liikme esindajal on kõik asjaomase liikme õigused.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale mõlema poole delegatsiooni kavandatav koosseis. Euroopa Investeerimispanga esindaja osaleb vaatlejana neil stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu istungitel, mille päevakorras on panka käsitlevad küsimused. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu võib kutsuda oma istungitele teatavates küsimustes teabe saamiseks isikuid, kes ei ole nõukogu liikmed.

Artikkel 5

Sekretariaat

Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu sekretäridena tegutsevad ühiselt üks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja üks Euroopa Liidu juures asuva Serbia esinduse ametnik.

Artikkel 6

Kirjavahetus

Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule adresseeritud kirjad saadetakse stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu eesistuja nimele Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Sekretäride ülesanne on kirjade edastamine stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu eesistujale ja vajaduse korral nende saatmine teistele stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu liikmetele. Laiali saadetavad kirjad adresseeritakse komisjoni peasekretariaadile, liikmesriikide alalistele esindustele ja Serbia esindusele Euroopa Liidu juures.

Sekretärid saadavad stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu eesistuja kirjad adressaatidele ja vajaduse korral ka teistele stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu liikmetele, nagu on osutatud teises lõigus.

Artikkel 7

Avalikustamine

Kui ei ole otsustatud teisiti, ei ole stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu istungid avalikud.

Artikkel 8

Koosolekute päevakord

1.   Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 6 nimetatud adressaatidele hiljemalt 15 päeva enne istungi algust. Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille päevakorda võtmise taotluse on eesistuja saanud hiljemalt 21 päeva enne istungi algust, kuid need võetakse esialgsesse päevakorda ainult juhul, kui sekretärid on asjaomased alusdokumendid enne päevakorra laialisaatmist kätte saanud. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kinnitab päevakorra iga istungi algul. Poolte kokkuleppel võidakse päevakorda võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole.

2.   Erijuhtudel ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema poole nõusolekul lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada.

Artikkel 9

Koosolekute protokoll

Sekretärid koostavad iga istungi protokolli kavandi. Üldjuhul märgitakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta:

stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule esitatud dokumendid;

seisukohad, mille stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu liige on palunud protokolli kanda;

vastuvõetud otsused ja esitatud soovitused, kokkulepitud seisukohad ja tehtud järeldused.

Protokolli kavand esitatakse kinnitamiseks stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule. Pärast kinnitamist kirjutavad eesistuja ja mõlemad sekretärid protokollile alla. Protokolle säilitatakse stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu dokumentide hoiulevõtjana tegutseva Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis. Kõigile artiklis 6 viidatud adressaatidele edastatakse protokolli tõestatud koopia.

Artikkel 10

Otsused ja soovitused

1.   Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused võetakse vastu poolte kokkuleppel. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu võib vastu võtta otsuseid või teha soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui pooled selles kokku lepivad.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 121 tähenduses vastu võetud otsuste või tehtud soovituste pealkirjas on kas sõna „otsus” või „soovitus” ning sellele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja sisu kirjeldus. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused allkirjastab eesistuja ja kinnitavad mõlemad sekretärid. Otsused ja soovitused edastatakse kõigile artiklis 6 osutatud adressaatidele. Kumbki pool võib otsustada, kas avaldada stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 11

Keeled

Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu ametlikeks keelteks on mõlema poole ametlikud keeled. Kui ei otsustata teisiti, toimuvad arutelud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogus neis keeltes koostatud dokumentide alusel.

Artikkel 12

Kulud

Euroopa Liit ja Serbia kannavad ise oma stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu istungitel osalemisega seotud personali-, reisi- ja ülalpidamiskulud, samuti posti- ja telekommunikatsioonikulud. Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab Euroopa Liit, välja arvatud serbia keelde või serbia keelest toimuva suulise või kirjaliku tõlkimisega seotud kulud, mis jäävad Serbia kanda. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav pool.

Artikkel 13

Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee

1.   Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee moodustatakse stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu abistamiseks tema kohustuste täitmisel. See koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajatest ning teiselt poolt Serbia valitsuse esindajatest, kelleks on üldjuhul kõrgemad riigiteenistujad.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee valmistab ette stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu istungeid ja arutelusid, rakendab vajaduse korral stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsieerimissuhte järjepidevuse ja stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuetekohase toimimise. Komitee tegeleb kõigi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogult talle suunatud küsimuste ja mis tahes muude küsimustega, mis võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu täitmise käigus jooksvalt üles kerkida. Komitee esitab stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule vastuvõtmiseks ettepanekuid või otsuste või soovituste eelnõusid.

3.   Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus viidatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitees. Poolte kokkuleppel võivad konsultatsioonid jätkuda stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogus.

4.   Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee töökord on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 14

Ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad

1.   Käesolevaga moodustatakse ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad ning mille ülesanne on abistada stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu, edendades dialoogi ja koostööd Euroopa Liidu ja Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Dialoog ja koostöö hõlmavad Euroopa Liidu ja Serbia suhete kõiki asjakohaseid aspekte, mis on seotud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamisega. Sellise dialoogi ja koostöö peamine eesmärk on:

a)	valmistada Serbia sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone ette tööks pärast ühinemist Euroopa Liiduga;

b)	valmistada Serbia sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone ette osalemiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töös pärast Serbia ühinemist;

c)	vahetada teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige ühinemisprotsessi seisu ning selle kohta, kuidas valmistatakse ühinemiseks ette Serbia sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone;

d)

õhutada kogemuste ja heade tavade vahetust ning struktureeritud dialoogi a) Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ning b) liikmesriikide sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, sealhulgas kujundada võrgustikke sellistes valdkondades, kus vahetud kontaktid ja otsene koostöö võivad olla kõige tõhusam viis lahendada konkreetseid probleeme;

e)	arutada ükskõik kumma poole ettepanekul kõiki muid asjakohaseid küsimusi, mis võivad tekkida seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise ja ühinemiseelse strateegiaga.

2.   Lõikes 1 osutatud ühisesse nõuandekomiteesse kuulub üheksa Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajat ning üheksa Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat. Ühine nõuandekomitee võib samuti kutsuda osalema vaatlejaid.

3.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee täidab oma ülesandeid pärast konsulteerimist stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukoguga, või omal algatusel, kui tema tegevuse eesmärk on edendada majandus- ja sotsiaalringkondade dialoogi.

4.   Liikmed valitakse selliselt, et lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee esindaks võimalikult hästi Euroopa Liidu ja Serbia erinevaid sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone. Serbia liikmed nimetab ametlikult Serbia valitsus, kes teeb oma otsuse sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekute põhjal. Need ettepanekud põhinevad sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide hulgas võimalikult ulatuslikult ja läbipaistvalt korraldatud valikumenetlustel.

5.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee tööd juhivad ühiselt üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ning üks Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

6.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee võtab vastu oma töökorra.

7.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Serbia valitsus katavad ise personali-, sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud nende esindajate osalemisega ühise nõuandekomitee ja selle töörühmade koosolekutel.

8.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee töökorras sätestatakse tõlke- ja tõlkimiskulude jagamise üksikasjalik kord. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see pool, kes koosoleku korraldab.

Artikkel 15

Ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajad

1.   Käesolevaga moodustatakse ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajad ning mille ülesanne on abistada stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu, edendades dialoogi ja koostööd Euroopa Liidu ja Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel. Sellise dialoogi ja koostöö peamine eesmärk on:

a)	valmistada Serbia piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette tööks pärast ühinemist Euroopa Liiduga;

b)	valmistada Serbia piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette osalemiseks Regioonide Komitee töös pärast Serbia ühinemist;

c)

vahetada teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige ühinemisprotsessi seisu ning selliste poliitikavaldkondade kohta, mille puhul on aluslepingutes sätestatud kohustus konsulteerida Regioonide Komiteega, samuti selle kohta, kuidas valmistatakse Serbia piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette tööks kõnealustes poliitikavaldkondades;

d)

õhutada mitmepoolset struktureeritud dialoogi a) Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning b) liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, sealhulgas kujundada võrgustikke sellistes valdkondades, kus vahetud kontaktid ja otsene koostöö Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel võib olla kõige tõhusam viis tegeleda vastastikust huvi pakkuvate konkreetsete küsimustega;

e)	võimaldada vahetada korrapäraselt teavet Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tehtava piirkondadevahelise koostöö kohta;

f)

õhutada teadmiste ja kogemuste vahetust a) Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning b) liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel sellistes valdkondades, mille puhul on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kohustus konsulteerida Regioonide Komiteega, eelkõige piirkondlike ja kohalike arengukavade ja -strateegiate väljatöötamiseks, ning ühinemiseelsete vahendite ja struktuurifondide kõige tõhusamaks kasutamiseks vajaliku oskusteabe ja tehnika vahetamist;

g)	aidata teabevahetuse kaudu Serbia piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel tegelikult rakendada subsidiaarsuse põhimõtet kõigis eluvaldkondades nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil;

h)	arutada ükskõik kumma poole ettepanekul kõiki muid asjakohaseid küsimusi, mis võivad tekkida seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise ja ühinemiseelse strateegiaga.

2.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee koosseisu kuulub seitse Regioonide Komitee esindajat ja seitse Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste valitud esindajat. Samuti nimetatakse võrdsel arvul asendusliikmeid.

3.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee täidab oma ülesandeid pärast konsulteerimist stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukoguga, või omal algatusel, kui tema tegevuse eesmärk on edendada piirkondlike ja kohalike ametiasutuste dialoogi.

4.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee võib anda stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

5.   Liikmed valitakse selliselt, et lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee esindaks võimalikult hästi Euroopa Liidu ja Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste eri tasandeid. Serbia liikmed nimetab ametlikult Serbia valitsus, kes teeb oma otsuse piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi esindavate organisatsioonide ettepanekute põhjal. Need ettepanekud põhinevad piirkondlikel või kohalikel valimistel valitud isikute hulgas võimalikult ulatuslikult ja läbipaistvalt korraldatud valikumenetlustel.

6.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee võtab vastu oma töökorra.

7.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee tööd juhivad ühiselt Regioonide Komitee liige ja Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindaja.

8.   Regioonide Komitee ühelt poolt ning Serbia valitsus teiselt poolt katavad sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud nende esindajate ja abipersonali osalemisega lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee koosolekutel.

9.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee töökorras sätestatakse tõlke- ja tõlkimiskulude jagamise üksikasjalik kord. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see pool, kes koosoleku korraldab.

---

---