ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 128

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
23. mai 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave jõustumise kohta: protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2015/802, 19. mai 2015, millega peatatakse teatavatele rasketele õlidele ja sarnastele toodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine

2

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/803, 19. mai 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

4

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/804, 19. mai 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/805, 19. mai 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

10

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/806, 22. mai 2015, millega kehtestatakse ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi vormingu kirjeldus ( 1 )

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/807, 22. mai 2015, millega 232. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

16

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/808, 22. mai 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

18

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus 2015/809, 19. mai 2015, Euroopa 2019. aasta kultuuripealinna nimetamise kohta Bulgaarias ja Itaalias

20

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2015/810, 23. jaanuar 2015, riigiabi kava SA.20326 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Belgia on rakendanud (teatavaks tehtud numbri C(2015) 130 all)  ( 1 )

21

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/811, 27. märts 2015, üldsuse juurdepääsu kohta EKP dokumentidele riiklikes pädevates asutustes (EKP/2015/16)

27

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 37/2005 (temperatuuri järelevalve kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides) parandused ( ELT L 10, 13.1.2005 )

29

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/1


Teave jõustumise kohta: protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Euroopa Liit ja Gaboni Vabariik allkirjastasid 24. juulil 2013 Libreville'is protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Euroopa Liit teatas 15. aprillil 2014, et on lõpule viinud protokolli sõlmimiseks vajalikud sisemenetlused. Gaboni Vabariik esitas oma teavituse 8. mail 2015.

Vastavalt protokolli artiklile 15 jõustus protokoll seega 8. mail 2015.


MÄÄRUSED

23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/2


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/802,

19. mai 2015,

millega peatatakse teatavatele rasketele õlidele ja sarnastele toodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul on ühepoolselt peatatud ühise tollitariifistiku tollimaksude kohaldamine teatavatele õlidele ja sarnastele toodetele, milles mittearomaatsete komponentide mass on suurem kui aromaatsete komponentide mass, tingimusel et kõnealused õlid ja sarnased tooted on ette nähtud spetsiifiliseks töötluseks ning nende puhul rakendatakse komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (2) sätestatud eesmärgipärase kasutamise protseduuri (edaspidi „eesmärgipärase kasutamise protseduur”).

(2)

Teatavad õlid ja sarnased tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi (edaspidi „rasked õlid ja sarnased tooted”), klassifitseeriti kuni 2013. aasta 3. aprillini samuti rubriigi 2710 alla ning seeläbi kohaldati nende suhtes määramata ajaks tollimaksuvabastust.

(3)

Alates 4. aprillist 2013 on kõnealused rasked õlid ja sarnased tooted klassifitseeritud aga rubriigi 2707 alla ning nende suhtes ei kohaldata tollimaksuvabastust.

(4)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1387/2013 (3) peatati 1. juulist 2014 ajutiselt kõnealustele rasketele õlidele ja sarnastele toodetele kehtestatud ühepoolsete tollimaksude kohaldamine.

(5)

Kuna aga liidus ei tarnita raskeid õlisid ja sarnaseid tooteid, oleks kõnealust ühepoolsete tollimaksude ajutist peatamist tulnud rakendada katkematult 4. aprillist 2013 kuni 30. juunini 2014 tingimusel, et kõnealused rasked õlid ja sarnased tooted olid ette nähtud kasutamiseks rafineerimistehase toorainena ning et kohaldati eesmärgipärase kasutamise protseduure.

(6)

Seega, et tagada asjakohaselt CN-koodi 2707 99 99 alla kuuluvate raskete õlide ja sarnaste toodete puhul ühepoolsete tollimaksude ajutisest peatamisest saadav kasu, tuleks tollimaksude ajutist peatamist kohaldada tagasiulatuvalt 4. aprillist 2013 kuni 30. juunini 2014.

(7)

Ühepoolsete tollimaksude tagasiulatuva peatamise kohaldamiseks tuleks määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 294 lõikes 3 sätestatud vastava eesmärgipärase kasutamise luba pikendada 4. aprillini 2013,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tollimaksud rafineerimistehase toorainena kasutatavatele CN-koodi 2707 99 99 alla kuuluvatele rasketele õlidele ja sarnastele toodetele, mis on ette nähtud üheks spetsiifilistest töötlustest, mida on kirjeldatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuri teise osa grupi 27 lisamärkuses 5, on ühepoolselt peatatud 4. aprillist 2013 kuni 30. juunini 2014 tingimusel, et nende puhul rakendatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 291–300 sätestatud eesmärgipärase kasutamise protseduure.

Esimese lõigu kohaldamiseks võib määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 294 lõikes 3 sätestatud eesmärgipärase kasutamise loa tagasiulatuvat jõudu pikendada kuni 4. aprillini 2013, kui täidetud on kõik kõnealuse määruse artikli 294 lõikes 3 sätestatud tingimused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(3)  Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1344/2011 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 201).


23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/4


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/803,

19. mai 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Inimpealuukujuline plastese, mõõtmetega umbes 9 × 11 × 7 cm. Selle sees on patareitoitel töötavad vilkuvad valgusdioodid (LED), mis on paigutatud silmakoobastesse ja neid saab toote all osas oleva lüliti abil sisse ja välja lülitada.

(Vt foto) (*)

3926 40 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegliga 1, üldreegli 3 punktiga b ja üldreegliga 6 ning CN-koodide 3926 ja 3926 40 00 sõnastusega.

Toodet ei või klassifitseerida lambina rubriiki 9405 , sest see ei ole esmajärjekorras kavandatud ruumi valgustama, samuti ei ole see spetsiaalne lamp (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9405 , I osa, punktid 1 ja 3).

Toote objektiivsete omaduste järgi ei ole toode kavandatud üksnes pühade esemeks (vt ka kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused, rubriik 9505 ). Seda saab kasutada dekoratiivelemendina aasta läbi. Ka seepärast ei saa toodet klassifitseerida rubriiki 9505 kuuluvaks pühade esemeks.

Toode koosneb klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b tähenduses erinevatest osadest. See koosneb inimpealuukujulisest plastist osast ja patareitoitel LED-valgustitest, mis koos moodustavad terviku (vt ka HSi selgitavad märkused üldreegli 3 punkti b kohta, IX selgitus).

Oma objektiivsete omaduste tõttu on toode kavandatud peamiselt dekoratiivseks elemendiks. Valgustus on üksnes täiendav efekt dekoratiivsuse tugevdamiseks. Järelikult annab inimpealuukujuline plastist osa tootele selle objektiivsed tunnused klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b tähenduses.

Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 3926 40 00 alla kui muu plastist dekoratiivese.

Image

(*)  Foto on üksnes illustratsiooniks.


23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/804,

19. mai 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 19. mai 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Tekstiiltoode, mis on tõstukiga tõstmise korral ette nähtud inimese hoidmiseks istuvas asendis.

Toode koosneb üldjoontes ristkülikukujulisest kootud riidest (polüester). Ühel kahest ristküliku lühikesest küljest on kaks klapilaadset pikendust, mis toimivad istmena. Ülejäänud riideosa toetab inimese selga ja külgi. Mõned riideosad on polsterdatud (polüpropüleenvahust vahetükid).

Riide servade külge on õmmeldud mitu tekstiilrihma toote tõstuki külge kinnitamiseks ja tõstmiseks.

(Vt fotod) (*)

6307 90 98

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XI jaotise märkusega 7 f ning CN-koodide 6307 , 6307 90 ja 6307 90 98 sõnastusega.

Toodet ei või klassifitseerida CN-koodi 8431 31 00 alla kuuluvaks osaks, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8428 masinates (liftid, tõstukid jne), kuna see ei ole tõstuki toimimiseks hädavajalik (vt kohtuasi C-152/10 Unomedical, ECLI:EU:2011:402, punktid 29, 34 ja 36.) Lisaks ei kuulu kanderihmad rubriiki 8431 ning need klassifitseeritakse XI jaotisesse (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 8431 , neljas lõik, punkt b).

Toode on valmistatud peamiselt tekstiilmaterjalist ja eri osad on omavahel ühendatud õmblemise teel.

Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 6307 90 98 alla kui muu valmistekstiiltoode.

Image

(*)  Fotod on üksnes illustreerivad.


23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/805,

19. mai 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Elektroninstrument (nn nurkkiirusgüroskoop) massiga 35 g, millel on korpuses mõõtmetega 24 × 24 × 28 mm kuni kolm nurkkiirusandurit. Korpus sisaldab ka temperatuuriandurit ja mitmesugust elektroonikat ning on varustatud kaabliga.

Instrument teeb kindlaks nurkkiiruse vahemikus umbes 50 – 1 200 °/s (kraadi sekundis) ja annab oma elektrooniliste komponentide abil elektrilise väljundsignaali, mis on proportsionaalne mõõdetud suurustega. Signaali instrumendil ei kuvata, vaid see edastatakse teistele kaabliga ühendatud seadmetele.

Temperatuuriandur annab teavet, mis võimaldab kompenseerida temperatuurimuutustest põhjustatud võimalikke erinevusi väljundsignaalis.

Instrument esitatakse tollile kui seade kasutamiseks mitmesugustes seadmetes, nagu tuuleturbiinid, mootorid või tööstusseadmed, andes informatsiooni ettenähtud tööasendis olemise kohta.

9031 80 38

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 90 märkusega 3 ning CN-koodide 9031 , 9031 80 ja 9031 80 38 sõnastusega.

Kuna instrument sisaldab nii nurkkiirusandureid kui ka temperatuuriandurit, on see liitmasin, mis on omavahel tervikuks ühendatud grupi 90 märkuse 3 tähenduses (XVI jaotise märkus 3). Kuna temperatuuriandurit kasutatakse peamiselt selleks, et anda teavet väljundsignaali muutumise kompenseerimiseks, täidavad instrumendi põhifunktsiooni nurkkiirusandurid.

Kuna instrumenti ei kasutata navigeerimiseks, ei või toodet klassifitseerida rubriiki 9014 kuuluvaks navigatsiooniinstrumendiks ega selle osaks ja tarvikuks.

Kuigi instrument mõõdab pöördumise kraadide arvu sekundis, ei ole see samalaadne rubriiki 9029 kuuluvate kiirusmõõdikutega, kuna mõõdetud suurusi ei kuvata instrumendil, vaid edastatakse elektrilise signaali kujul teistele seadmetele.

Seega tuleb artikkel klassifitseerida mujal grupis 90 nimetamata elektroonilise mõõte- või kontrollinstrumendi ja -seadmena CN-koodi 9031 80 38 alla.


23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/13


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/806,

22. mai 2015,

millega kehtestatakse ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi vormingu kirjeldus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ), (1) eriti selle artikli 23 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 910/2014 on sätestatud, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad võivad kasutada kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärki, et suurendada kasutajate usaldust ja kasutamismugavust. Usaldusmärk eristab kvalifitseeritud usaldusteenuseid selgelt muudest usaldusteenustest, suurendades seega turu läbipaistvust. Seeläbi edendatakse usaldust internetipõhiste teenuste vastu ja nende kasutamise mugavust, mis on üliolulised selleks, et kasutajad saaksid e-teenustest täielikku kasu ja neid teadlikult kasutada.

(2)

Komisjon korraldas liikmesriikide kunsti- ja disainiüliõpilastele suunatud konkursi, et saada ettepanekuid uue logo kohta. Ekspertidest koosnev žürii valis välja kolm parimat ettepanekut, tuginedes konkursi „e-Mark U Trust” tehnilistes ja disaininõuetes täpsustatud kriteeriumidele. 14. oktoobrist kuni 14. novembrini 2014 toimus veebipõhine konsultatsioon. Sellel ajavahemikul veebisaiti külastanute enamuse poolt välja valitud ja žürii lõpliku otsusega heaks kiidetud logo tuleks nüüd kinnitada ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse uueks usaldusmärgiks.

(3)

Et logo saaks kasutada niipea, kui see on liidu õigusaktide kohaselt kohaldatav, ning siseturu tõhusa toimimise ja õiglase konkurentsi tagamiseks ja tarbijate huvide kaitsmiseks registreeriti ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse uus usaldusmärk kollektiivkaubamärgina Ühendkuningriigi intellektuaalomandi büroos ning see on järelikult kehtiv, kasutatav ja kaitstud. Logo registreeritakse ka liidu ja rahvusvahelistes registrites.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 910/2014 artikli 48 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärk peab olema I ja II lisas esitatud vormingus, ilma et see piiraks artikli 2 sätete kohaldamist.

Artikkel 2

1.   ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi etalonvärvid on Pantone nr 654 ja nr 116; või neljavärvitrüki kasutamisel sinine (100 % tsüaan + 78 % magentapunane + 25 % kollane + 9 % must) ja kollane (19 % magentapunane + 95 % kollane). RGB värvide kasutamisel on etalonvärvid sinine (43 punane + 67 roheline + 117 sinine) ja kollane (243 punane + 202 roheline + 18 sinine).

2.   ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärki võib mustvalgena, nagu on näidatud II lisas, kasutada üksnes siis, kui värvide kasutamine ei ole otstarbekas.

3.   Kui ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärki kasutatakse tumedal taustal, võib seda kasutada negatiivis, kasutades sama taustavärvi, nagu on näidatud I ja II lisas.

4.   Kui värvilist ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärki kasutatakse värvilisel taustal, mistõttu seda on raske eristada, võib ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi ümbritseda joonega, et suurendada selle kontrasti taustavärvidega.

Artikkel 3

ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi miinimumsuurus peab tagama visuaalsete tunnuste ja põhikuju säilimise, kuid selle suurus ei tohi olla väiksem kui 64 × 85 pikslit, eraldusvõimega 150 dpi.

Artikkel 4

ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärki kasutatakse viisil, mis võimaldab selgelt osutada usaldusmärgiga seotud kvalifitseeritud teenustele. Usaldusmärki võib kombineerida graafiliste või tekstielementidega, mis osutavad selgelt kvalifitseeritud usaldusteenustele, mille puhul seda kasutatakse, tingimusel et need ei muuda ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi olemust ega seost määruse (EL) nr 910/2014 artikli 23 lõikes 2 osutatud kohaldatavate usaldusnimekirjadega.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.


I LISA

ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärk värvilisena

Image

LISA II

ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärk mustvalgena

Image

23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/16


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/807,

22. mai 2015,

millega 232. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

18. mail 2015 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks külmutada.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor


(1)  ELT L 139, 29.5.2002, lk 9.


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisast pealkirja „Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmine kanne:

„Abdul Rahim Al-Talhi (teiste nimedega a) 'Abdul-Rahim Hammad al-Talhi, b) Abd' Al-Rahim Hamad al-Tahi, c) Abdulrheem Hammad A Altalhi, d) Abe Al-Rahim al-Talahi, e) Abd Al-Rahim Al Tahli, f) 'Abd al-Rahim al-Talhi, g) Abdulrahim Al Tahi, h) Abdulrahim al-Talji, i) 'Abd-Al-Rahim al Talji, j) Abdul Rahim Hammad Ahmad Al-Talhi, k) Abdul Rahim, l) Abu Al Bara'a Al Naji, m) Shuwayb Junayd. Aadress: Buraydah, Saudi Araabia. Sünniaeg: 8.12.1961. Sünnikoht: Al-Shefa, Al-Taif, Saudi Araabia. Pass nr: F275043 (Saudi Araabia pass, välja antud 29.5.2004, aegus 5.4.2009). Kodakondsus: Saudi Araabia. Muu teave: seotud Abu Sayyafi rühmituse rahastamise ja relvadega varustamisega ning andis sellele muul viisil abi. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.10.2007.”


23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/18


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/808,

22. mai 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

69,6

MA

93,5

MK

102,7

ZZ

88,6

0707 00 05

AL

41,5

MK

41,2

TR

111,1

ZZ

64,6

0709 93 10

TR

127,8

ZZ

127,8

0805 10 20

EG

43,7

IL

70,8

MA

56,2

ZA

61,0

ZZ

57,9

0805 50 10

BO

147,7

BR

103,9

MA

111,5

TR

98,3

ZA

178,1

ZZ

127,9

0808 10 80

AR

176,7

BR

105,1

CL

135,3

NZ

157,6

US

232,9

UY

68,9

ZA

110,0

ZZ

140,9

0809 29 00

US

413,6

ZZ

413,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/20


NÕUKOGU OTSUS 2015/809,

19. mai 2015,

Euroopa 2019. aasta kultuuripealinna nimetamise kohta Bulgaarias ja Itaalias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse 2014. aasta oktoobris ja novembris esitatud valikukomisjoni aruandeid Euroopa kultuuripealinna valimise kohta Bulgaarias ja Itaalias

ning arvestades järgmist:

otsuse nr 1622/2006/EÜ artiklis 4 osutatud tingimused on täielikult täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bulgaaria linn Plovdiv ja Itaalia linn Matera nimetatakse 2019. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. mai 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SEILE


(1)  ELT L 304, 3.11.2006, lk 1.


23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/21


KOMISJONI OTSUS (EL) 2015/810,

23. jaanuar 2015,

riigiabi kava SA.20326 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Belgia on rakendanud

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 130 all)

(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, (1) eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud artiklitele (2) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

7. oktoobri 2011. aasta kirjas teatas Euroopa Komisjon Belgia ametiasutustele, et on algatanud uurimismenetluse seoses kavaga nr 649/2005 – „Teadus- ja arendustegevuse valdkonna töötajatele makstavalt töötasult tasutavatest maksudest osalise vabastamise meetmed” („kava”).

(2)

7. oktoobri 2011, 2. veebruari 2012 ja 6. jaanuari 2013. aasta kirjas taotles komisjon teavet kava rakendamise kohta. Eelkõige paluti Belgia ametiasutustel esitada nimekiri ettevõtjatest, kes on aastatel 2009 ja 2010 saanud toetust rohkem kui 200 000 eurot. Belgia ametiasutused esitasid oma vastused 17. novembril 2011, 2. mail ja 4. juunil 2012 ning 23. mail 2013.

(3)

Korraldati ka komisjoni talituste ja Belgia ametiasutuste koosolek, mis toimus 13. juunil 2013.

(4)

4. detsembri 2013. aasta kirjas teatas komisjon Belgiale oma otsusest algatada menetlus („menetluse algatamise otsus”) (3) vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 („ametlik uurimismenetlus”).

(5)

Belgia ametiasutused esitasid oma kommentaarid ja vastused menetluse algatamise otsuses esitatud küsimustele 3. märtsi, 1. aprilli ning 4. ja 27. juuli 2014. aasta kirjades. Nad täiendasid andmeid 17. septembril, 17. oktoobril ja 21. novembril 2014. saadetud e-kirjades. 21. novembriks 2014. oli komisjonil olemas kogu vajalik teave, et uurida kava kokkusobivust siseturuga.

(6)

Ettevõtja D39S SPRL esitas oma märkused 9. aprillil 2014. 16. mai 2014 kirjas edastas komisjon need märkused Belgia ametiasutustele. Ametiasutused märkusi ei kommenteerinud.

2.   MEETME KIRJELDUS

2.1.   Meetme eesmärk

(7)

Kava kiideti heaks komisjoni 4. juuli 2006. aasta otsusega K (2006) 2941 (lõplik) (4) („otsus”).

(8)

Kavaga nähti ette järgmise kolme meetme rakendamine:

a)

vabastus töötasult tasutavatest maksudest nende teadlaste puhul, kes tegelevad ülikoolide või gümnaasiumidega seotud teadusalaste koostööprojektidega („1. meede”). Meetmega nähti ette, et ettevõtjatel on lubatud vähendada Euroopa Majanduspiirkonna ülikoolide või gümnaasiumidega seotud teadusalaste koostööprojektidega tegelevatele teadlastele makstavalt töötasult tasutavat maksu 50 % võrra (5). 1. meetme eelarve oli hinnanguliselt 34 miljonit eurot;

b)

vabastus töötasult tasutavatest maksudest teatava väljaõppega teadlaste puhul („2. meede”). Meetmega nähti ette, et ettevõtjatel on lubatud vähendada teatava väljaõppega teadlastele makstavalt töötasult tasutavat maksu 25 % võrra (6). 2. meetme eelarve oli hinnanguliselt 62 miljonit eurot;

c)

maksuvabastus uutele innovaatilistele ettevõtjatele („3. meede”), Meetmega nähti ette, et uute innovaatiliste ettevõtjate (7) kategooriasse liigituvatel ettevõtjatel on lubatud vähendada oma teadustöötajatele makstavalt töötasult tasutavat maksu 50 % võrra 3. meetme eelarve oli hinnanguliselt 20 miljonit eurot;

(9)

Kinnipeetav maks on töötajale makstavalt töötasult riigile tasutav maks, mille peab kinni tööandja. Põhjenduses 8 osutatud kolme meetmega vabastatakse asjakohased ettevõtjad osaliselt põhjenduse 8 punktides a ja b määratletud teadlaste ning punktis c määratletud teadustöötajatele makstavalt töötasult tasutavast maksust.

(10)

Komisjoni otsuse kohaselt oli 1. ja 2. meetme puhul tegemist üldmeetmetega ja need ei kujuta seega endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(11)

Seevastu osutati 3. meetme puhul, et tegemist on riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning pärast läbivaatamist tunnistati meede siseturuga kooskõlas olevaks, võttes arvesse komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001 sätestatud tingimusi (8).

(12)

Määruse (EÜ) nr 70/2001 artiklis 5a on sätestatud uurimis- ja arendustegevuseks antava abi suhtes kohaldatavad eeskirjad. 3. meedet käsitati teadus- ja arendusprojektidele antava abina, mille abikõlblik kulu on teadusprojektiga seotud personalikulu (9). Abi sätestatud ülemmäär (35 %) on ühtlasi konkurentsieelse arendustegevuse projektide puhul abi suurim lubatud osatähtsus (10).

2.2.   Ametliku uurimismenetluse algatamise põhjused

(13)

Uurimise käigus ilmnes, et 3. meetme ja selle rakendamisega seotud Belgia siseriikliku õiguse sätted on puudulikud. Seetõttu algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, võttes arvesse järgmist:

a)

Belgia ei olnud võtnud vajalikke meetmeid, et viia oma õigusaktid vastavusse liidu õigusega. Asjaomastes siseriiklikes õigusaktides ei olnud ühtegi viidet liidu õiguses sätestatud teadusvaldkondadele. Õigusaktid viidi vastavusse alles 2013. aasta juunis (11);

b)

Belgia ei astunud enne 1. jaanuari 2008 samme, et viia kava vastavusse komisjoni pakutud ja Belgia poolt heaks kiidetud asjakohaste meetmetega (12).

c)

Belgia ei teatanud komisjonile muudatustest ega ka meetmete pikendamisest ning andis seega ebaseaduslikku abi (13) ning

d)

kontrollimenetluse käigus ei esitanud Belgia piisavalt teavet eraldi makstud abi kohta.

(14)

Komisjon osutas menetluse algatamise otsuses ka kahtlustele seoses õigusliku alusega, mida kohaldati kava raames ebaseaduslikult antud abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel. Kõnealuse otsuse põhjenduses 40 jõudis komisjon järeldusele, et on asjakohane hinnata abi vastavust ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta („teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik”) (14).

3.   BELGIA AMETIASUTUSTE KOMMENTAARID

(15)

Kontrollimenetluse käigus tunnistasid Belgia ametiasutused, et siseriiklikku õigust ei muudetud selliselt, et see hõlmaks viidet põhjenduse 13 punktis a osutatud teadusvaldkondadele, samuti ei teatatud komisjonile kavasse tehtud muudatustest (lähtudes seisukohast, et muudatused olid otsusega kooskõlas) ega ka kava pikendamisest pärast 4. juulit 2011.

(16)

3. märtsi ja 1. aprilli 2014. aasta kirjades esitasid Belgia ametiasutused nende ettevõtjate loetelu, kes ajavahemikul 2006–2013 olid vabastatud töötasudelt tasutavatest maksudest (uusimad saadaolevad maksuandmed). Kava rakendamisperioodi jooksul oli selliseid ettevõtteid 231.

(17)

Lisaks teatasid Belgia ametiasutused 3. märtsi 2014. aasta kirjas, et nad hindasid kava vastavust komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 (15) ja eriti selle artiklile 25, milles käsitletakse teadus- ja arendusprojektidele antavat abi. Belgia ametiasutused ei esitanud komisjonile hindamise tulemusi.

4.   KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(18)

Ettevõtja D39S (teadus- ja arenduskeskus elektroonika ja telekommunikatsiooni sektoris) märkis et vabastus töötasudelt tasutavatest maksudest on oluline toetus, mis võimaldab uutel innovaatilistel ettevõtjatel palgata rohkem töötajaid. Vabastus võimaldas ettevõtjal laiendada oma teadus- ja arendustegevust ning reageerida jätkuvalt kiiresti turu nõudmistele.

5.   ABI HINDAMINE

5.1.   Riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel

(19)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(20)

Et riiklikku meedet võiks käsitada riigiabina, peavad olema korraga täidetud järgmised tingimused: i) asjaomane meede annab abi saajale majandusliku eelise, ii) eelis saavutatakse riigi vahendite abil, iii) eelis on valikuline ja iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning meede võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(21)

Uutele innovaatilistele ettevõtjatele antud vabastus töötasudelt tasutavatest maksudest on maksumeede, mida rahastatakse riigi ressurssidest. Meede hõlmab ainult uue innovaatilise ettevõtja määratluse alla kuuluvaid ettevõtjaid, olles seega valikuline. Toetades ettevõtjate teadus- ja arenduskulude rahastamist, tagab meede neile majandusliku eelise. Abi saavad ettevõtjad tegutsevad Euroopa-sisesel avatud kaubaturul ning seega mõjutab meede tõenäoliselt konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(22)

Otsuse kohaselt on kava puhul tegemist riigiabiga (16). Kontrollimenetluse käigus ei vaidlustanud Belgia ametiasutused seda käsitlust.

5.2.   Abi õiguspärasus

(23)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et töötasudelt tasutavatest maksudest vabastamise määra suurendamisest teatamata jätmisega (27. märtsi 2009. aasta seadusega, mis käsitles majanduse elavdamist, suurendati kõnealust määra 50 protsendilt 75 protsendini ning 17. juuni 2013. aasta seadusega, mis sisaldas fiskaal- ja finants- ning jätkusuutliku arenguga seonduvaid sätteid, suurendati kõnealust määra 75 protsendilt 80 protsendini) ning kava pikendamisega alates 4. juulist 2011 (otsuses oli kava esialgseks kestuseks kehtestatud viis aastat) on Belgia andnud ebaseaduslikku abi. Belgia ei vaidlustanud seda arvamust ning esitas ametliku uurimismenetluse käigus andmed, mis kajastasid kava raames ettevõtjatele antud abi ning olid komisjonile vajalikud, et hinnata abi kokkusobivust siseturuga.

5.3.   Abi siseturuga kokkusobivuse hindamine

(24)

Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 40 jõudis komisjon järeldusele, et kava siseturuga kokkusobivuse hindamisel tuleks lähtuda teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistikust, kuid ei määranud kindlaks, kas kohaldada tuleb sätteid, mis käsitlevad teadus- ja arendusprojektidele antavat abi (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punkt 5.1) või uutele innovaatilistele ettevõtjatele antavat abi (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punkt 5.4), võttes arvesse, et kava on suunatud nendele spetsiifilistele ettevõtjate kategooriatele.

5.3.1.   Metoodika

(25)

Nagu on märgitud põhjenduses 16, teatasid Belgia ametiasutused, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul sai kava raames abi 231 ettevõtjat. Andmete analüüsimisel selgus, et

a)

kogu vaatlusaluse perioodi jooksul said 183 ettevõtjat kolme aasta jooksul abi, mille summa oli väiksem kui 200 000 eurot. Lähtudes vähese tähtsusega abi käsitlevast komisjoni määrusest (EÜ) 1998/2006, (17) ei hõlmanud hinnang kirjeldatud abi.

b)

ülejäänud 48 ettevõtja kohta, kelle abisummad oli suuremad kui 200 000 eurot, koostati põhjalik hinnang. Nende ettevõtjate kohta esitasid Belgia ametiasutused järgmised andmed:

teadustöö valdkond, mida abi saanud ettevõtjate projektid hõlmasid (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.1 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks);

abi osakaalu arvutamise meetod, koos näidetega (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.1 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks);

ettevõtja asutamise kuupäev (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.4 sätestatud 1. tingimuse täitmise kontrollimiseks);

teadus- ja arendustegevusega seotud kulude protsentuaalne osakaal (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.4 sätestatud 2. tingimuse täitmise kontrollimiseks);

igale ettevõtjale antud abisumma osa, mis oli seotud 3. meetmega (määratletud kui riigiabi) ning osa, mis oli seotud 1. ja 2. meetmega (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.4 sätestatud 3. tingimuse täitmise kontrollimiseks).

(26)

Viimati osutatud andmete analüüsimine (3. meetmega seotud abi osakaal abi kogusummast) võimaldas vähendada analüüsi ulatust, sest 3. meetme raames antud abi oli seega väiksem kui kogu kava raames antud abi kogusumma, millest Belgia ametiasutused teatasid. Põhjenduse 25 punktis b osutatud 48 ettevõtjast said 14 ettevõtjat kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 3. meetme raames abi rohkem kui 200 000 eurot.

5.3.2.   Analüüs teadus- ja arendusprojektidele antavat abi käsitlevate sätete alusel (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punkt 5.1)

(27)

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.1 on sätestatud kriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et teadus- ja arendusprojektidele antava abi saaks tunnistada ühisturuga kokkusobivaks.

a)

punktis 5.1.1 on täpsustatud, et „Projekti osa, millele abi on eraldatud, peab kuuluma täielikult ühe või mitme järgmise kategooria teadustegevuse alla: alusuuring, rakendusuuring, tootearendus.”

Kuningliku määruse (18) (23.3.2014) kohaselt on edaspidi teaduspoliitika kavandamise ameti (Service public fédéral de Programmation Politique scientifique) ülesanne kontrollida taotluse läbivaatamise raames „teadus- ja arendusprojektide või -programmide kirjeldust, mille kohta arvamust taotletakse” ning seda, kas projektid sobituvad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistikus ning õigusaktides määratletud teadusuuringute kategooriasse. Belgia ametiasutused esitasid kõigi põhjalikult kontrollitud 48 ettevõtja teadus- ja arendustegevuse kirjelduse ning täpsustasid, millisesse teadusuuringute kategooriasse nende projektid kuulusid. Komisjon leidis, et elluviidud projektid kuulusid teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistikus määratletud kolme kategooriasse ja jõudis järeldusele, et punktis 5.1.1 nimetatud tingimused olid täidetud;

b)

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.1.2 on kindlaks määratud abi osakaal (25 % tootearenduse puhul). Seda summat võib teatavatel juhtudel suurendada, eelkõige siis, kui abi on suunatud VKEdele (Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punkti 5.1.3 alapunkt a).

Belgia ametiasutused esitasid 3. märtsi 2014. aasta kirjas lisateabe kahe juhtumi kohta, kus kohaldatav maksuvabastus ulatus 80 protsendini, selgitades, kas otsusega ettenähtud abi osakaalust on kinni peetud. Lähtudes komisjoni otsusega kehtestatud arvutusmeetodist, selgitasid Belgia ametiasutused, et 80 % vabastuse puhul töötasudelt tasutavatest maksudest, on abi osakaal maksimaalselt 28,28 %. Ametiasutused esitasid andmed ka nende ettevõtjatega seotud abi osakaalu kohta, keda kontrolliti põhjalikumalt. Komisjon leidis, et kõnealune abi osakaal on kooskõlas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktiga 5.1.3, mille kohaselt on tootearenduseks antava abi osakaalu ülemmäär keskmise suurusega ettevõtete puhul 35 % ja väikeste ettevõtete puhul 45 %. Abi osakaalu võib suurendada, kui tegemist on rakendus- ja alusuuringutega;

c)

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.1.4 on täpsustatud rahastamiskõlblikud kulud. Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 16 märkis komisjon, et siseriiklike õigusaktide asjaomastes sätetes on määratletud töötajate kategooriad, kelle suhtes maksuvabastust võib kohaldada, kuid ei ole täpsustanud, kuidas saab maksuamet kontrollida asjaomaste töötajate seotust teadus-ja arendusprojektiga.

Kuningliku määruse (23.3.2014) kohaselt on edaspidi teaduspoliitika kavandamise ameti (Service public fédéral de Programmation Politique scientifique) ülesanne kontrollida taotluse läbivaatamise raames „asjaolusid, mis tõendavad, et töötaja on seotud teadus- ja arendusprojekti või -programmiga”, lähtudes abi taotleva ettevõtja esitatud selgitustest. Komisjon leidis, et asjaomane siseriiklik õigusakt ja selle rakendamine Belgia ametiasutuste poolt vastavad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktile 5.1.4.

Põhjalikult kontrollitud 48 ettevõtja puhul kirjeldasid Belgia ametiasutused ettevõtjate teadusprojekte ning esitasid andmed nende töötajate arvu ja kategooria kohta, kelle suhtes oli antud luba maksusoodustust kohaldada.

(28)

Eelnevast lähtudes on komisjon seisukohal, et 3. meetme raames makstav abi on kooskõlas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktiga 5.1.

5.3.3.   Analüüs uutele innovaatilistele ettevõtjatele antavat abi käsitlevate sätete alusel (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punkt 5.4)

(29)

Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et „Noorte innovaatiliste ettevõtjate abimeetmete puhul on nende ühisturuga kokkusobivuse hindamine ette nähtud ka teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktiga 5.4, milles käsitletakse uutele innovaatilistele ettevõtjatele antavat abi.” (põhjendus 46). Komisjon avaldas kahtlust, kas kava raames abi saavad ettevõtjad vastavad kõigile punktis 5.4 sätestatud tingimustele (väikeettevõtja kvalifikatsioon, vanus, teadus- ja arendustegevusega seotud kulutuste osakaal, abisumma).

(30)

Belgia ametiasutuste esitatud andmete analüüsimisel selgus, et 2013. aasta lõpus vastasid vaid kaks ettevõtjat kõigile teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punktis 5.4 sätestatud tingimustele (ning samas ka punktis 5.1 sätestatud tingimustele).

(31)

Komisjon järeldab et kohaldatav õiguslik alus on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku punkt 5.1, milles käsitletakse teadus- ja arendusprojektidele antavat abi.

5.3.4.   Abikava kokkusobivus pärast 1. juulit 2014

(32)

Kava õigusliku aluse – teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi raamistiku kehtivusaeg lõppes 30. juunil 2014.

(33)

Kui 1. peatükis ning artiklis 25 (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi) sätestatud tingimused on täidetud, võiks abikava kuuluda alates 1. juulist 2014 üldise grupierandi määruse alla. Belgia ametiasutustel palutakse esitada komisjonile oma hindamistulemused ja teatada vajaduse korral kava pikendamisest.

6.   KOKKUVÕTE

(34)

Komisjon leiab, et Belgia on rakendanud kõnealust abi ebaseaduslikult, rikkudes sellega EÜ asutamislepingu artikli 108 lõiget 3. Siiski leiab komisjon eelnevat arvesse võttes, et kava pikendamine Belgia ametiasutuste poolt pärast 4. juulit 2011 ja kavas tehtud muudatused olid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel kuni 30. juunini 2014 siseturuga kokkusobivad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia poolt uute innovaatiliste ettevõtjate suhtes kohaldatud osaline vabastus töötasult tasutavatest maksudest oli ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel kuni 30. juunini 2014 siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 23. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER


(1)  Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 87 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 ja EÜ asutamislepingu artiklist 88 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 108. Mõlemal juhul on artiklid sisult identsed. Käesoleva otsuse puhul võib viitamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitleda samasena viitamisele vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 87 ja 88. Euroopa Liidu toimimise lepinguga tehti terminoloogiasse teatavaid muudatusi: „ühendus” asendati „liiduga”, „ühisturg”„siseturuga” ja „esimese astme kohus”„üldkohtuga”. Käesolevas otsuses kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu terminoloogiat.

(2)  ELT C 69, 7.3.2014, lk 122.

(3)  Vt joonealune märkus 2.

(4)  ELT C 209, 31.8.2006, lk 10.

(5)  Vt 4. juuli 2006. aasta otsuse põhjendus 5.

(6)  Vt 4. juuli 2006. aasta otsuse põhjendus 8.

(7)  Vt 4. juuli 2006. aasta otsuse põhjendus 12.

(8)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001, 12. jaanuar 2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33–42).

(9)  Vt ülalnimetatud otsuse põhjendus 26.

(10)  Vt artikli 5a lõike 3 punkt c määruses (EÜ) nr 70/2001, mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

(11)  Vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 17 jj.

(12)  Brüsseli piirkonna valitsuse 22. veebruari 2008. aasta kiri, Valloonia piirkonna valitsuse 17. märtsi 2008. aasta kiri ja Flandria piirkonna valitsuse 3. juuli 2007. aasta kiri.

(13)  Vt algatamisotsuse põhjendused 22–27.

(14)  ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(15)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(16)  Vt 4. juuli 2006. aasta otsuse põhjendus 21.

(17)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1998/2006, 15. detsember 2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5).

(18)  Kuninglik määrus, 23. märts 2014, millega muudetakse seoses töötasudelt tasutavatest maksudest vabastamisega õigusakti AR/CIR 92 1992, millega rakendatakse 1992. aasta tulumaksukoodeksi artikli 275 paragrahve 2 ja 3. Moniteur Belge, 31.3.2014.


23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/27


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/811,

27. märts 2015,

üldsuse juurdepääsu kohta EKP dokumentidele riiklikes pädevates asutustes (EKP/2015/16)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 34,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 koosmõjus artikli 6 lõikega 7,

võttes arvesse järelvalvenõukogu ettepanekut, mis on koostatud konsulteerides riiklike pädevate asutustega,

ning arvestades järgmist:

(1)

üldsuse juurdepääsu kord Euroopa Keskpanga (EKP) dokumentidele on sätestatud otsuses EKP/2004/3 (2).

(2)

EKP dokumendid võivad asuda riiklikes pädevates asutustes seoses nende kohustusega abistada EKPd, teha heauskset koostööd ja vahetada EKPga teavet määruse (EL) nr 1024/2013 alusel. EKP-le pandud järelevalveülesannete teostamine ja ühtse järelevalvemehhanismi toimimine oleks häiritud, kui EKPga ei konsulteerita juurdepääsu ulatuse osas EKP dokumentidele riiklikes pädevastes asutustes või juhul kui neid dokumentidele juurdepääsu taotlusi EKP-le ei edastata. Seetõttu tuleks dokumentidele juurdepääsu taotlused edastada EKP-le või EKPga konsulteerida enne mis tahes otsust avaldamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „dokument” ja „EKP dokument”– mis tahes sisu olenemata andmekandjast (paberile kirjutatud või elektrooniliselt salvestatud või heliline, visuaalne või audiovisuaalne salvestus), mille on koostanud või mida hoiab EKP ja mis seondub tema poliitika, tegevuse või otsustega määruse (EL) nr 1024/2013 alusel;

2)   „riiklik pädev asutus”– tähendus määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 2. See määratlus ei mõjuta riigisiseste õigusaktidega kehtestatud korda, mille kohaselt antakse teatavad järelevalveülesanded riigi keskpangale (RKP), mis ei ole määratletud kui riiklik pädev asutus. Sellise korra puhul tähendab käesoleva otsuse osutus riiklikule pädevale asutusele ka osutust RKP-le talle riiklike õigusaktidega pandud järelevalveülesannete osas.

Artikkel 2

Riiklikes pädevates asutustes asuvad dokumendid

Kui riiklik pädev asutus saab taotluse seoses EKP dokumendiga, mis on tema valduses, peab riiklik pädev asutus EKPga konsulteerima lubatava juurdepääsu ulatuse osas enne otsuse tegemist avaldamise kohta, v.a juhul, kui on selge, et dokumendi avaldamine on kohustuslik või keelatud.

Teise võimalusena võib riiklik pädev asutus taotluse edastada EKP-le.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub päeval, mil sellest adressaatidele teatatakse.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud riiklikele pädevatele asutustele.

Frankfurt Maini ääres, 27. märts 2015

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Otsus EKP/2004/3, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (ELT L 80, 18.3.2004, lk 42).


Parandused

23.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/29


Komisjoni 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 37/2005 (temperatuuri järelevalve kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 10, 13. jaanuar 2005 )

Leheküljel 18 pealkirjas

asendatakse

„temperatuuri järelevalve kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides”

järgmisega:

„temperatuuri jälgimise kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides”

Leheküljel 18 põhjenduses 2

asendatakse

„Komisjoni direktiivi 92/1/EMÜ vastuvõtmise ajal ei olnud veel kehtestatud Euroopa standardit temperatuuri järelevalve vahenditele inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides.”

järgmisega:

„Komisjoni direktiivi 92/1/EMÜ vastuvõtmise ajal ei olnud veel kehtestatud Euroopa standardit temperatuuri jälgimise vahenditele inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides.”

Leheküljel 18 põhjenduses 3

asendatakse

„järelevalveks”

järgmisega:

„jälgimiseks”.

Leheküljel 18 artiklis 1

asendatakse

„Käesolev määrus käsitleb temperatuuri järelevalvet inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites ning nende lao- ja säilitusruumides.”

järgmisega:

„Käesolev määrus käsitleb temperatuuri jälgimist inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites ning nende lao- ja säilitusruumides.”

Leheküljel 18 artikli 2 lõikes 2

asendatakse

„Lõike 1 sätete kohaselt peavad kõik temperatuuri järelevalveks kasutatavad mõõtevahendid alates 1. jaanuarist 2006 vastama standarditele ET 12830, ET 13845 ja ET 13846. Toidukäitlejad säilitavad kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad eespool osutatud vahendite vastavust asjakohasele ET standardile.”

järgmisega:

„Lõike 1 sätete kohaselt peavad kõik temperatuuri jälgimiseks kasutatavad mõõtevahendid alates 1. jaanuarist 2006 vastama standarditele EN 12830, EN 13485 ja EN 13486. Toidukäitlejad säilitavad kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad eespool osutatud vahendite vastavust asjakohasele EN standardile.”

Leheküljel 19 artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus

asendatakse

„ühe nähtavas kohas asuva”

järgmisega:

„ühe selgesti nähtava”.

Leheküljel 19 artikli 3 lõikes 2

asendatakse

„ühe nähtavas kohas oleva”

järgmisega:

„ühe selgesti nähtava”.