LISA

LISA

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas asendatakse Ameerika Ühendriike käsitlev kanne järgmisega:

---

(1)  Enne nimetatud kuupäeva toodetud kaupade, sealhulgas avamerel veetavate kaupade import liitu on lubatud 90 päeva jooksul alates nimetatud kuupäevast.

(2)  Liitu võib importida vaid kaupu, mis on toodetud pärast nimetatud kuupäeva.”

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	69,6
	MA	98,6
	MK	102,7
	ZZ	90,3
0707 00 05	AL	41,5
	MK	47,0
	TR	111,1
	ZZ	66,5
0709 93 10	TR	120,5
	ZZ	120,5
0805 10 20	EG	58,7
	IL	70,8
	MA	60,9
	ZZ	63,5
0805 50 10	BO	147,7
	BR	107,1
	MA	111,5
	TR	101,5
	ZZ	117,0
0808 10 80	AR	90,7
	BR	102,9
	CL	119,8
	NZ	157,8
	US	119,0
	UY	68,9
	ZA	117,0
	ZZ	110,9

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

1.   SISSEJUHATUS

Käesolev dokument on esimene sektori võrdlusdokument, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) artikli 46 kohaselt. Võrdlusdokumendi mõistmise hõlbustamiseks antakse sissejuhatuses ülevaade dokumendi õiguslikust taustast ja kasutamisest.

Võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel, (1) mille koostas Tulevikutehnoloogiate Instituut, üks Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) seitsmest instituudist.

Asjakohane õiguslik taust

Organisatsioonidele vabatahtlikuks osalemiseks mõeldud ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS) loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on see kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 761/2001 (3);

—	määrus (EÜ) nr 1221/2009.

Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni tähtis uus element on konkreetsete sektorite parimaid keskkonnajuhtimise tavasid kajastavate sektori võrdlusdokumentide väljatöötamine, mis sätestati määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikliga 46. Võrdlusdokumentides esitatakse parimad keskkonnajuhtimise tavad, konkreetsete sektorite keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ning asjakohasel juhul tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid tulemuste taseme kindlakstegemiseks.

Kuidas dokumenti mõista ja kasutada

EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt suurendada. Selles raamistikus pakub käesolev sektori võrdlusdokument sektoripõhiseid suuniseid jaekaubandussektorile ning juhib tähelepanu reale täiustamisvõimalustele ja parimatele tavadele. Võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnategevuse tulemuslikkust parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideesid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.

Võrdlusdokument on esmajärjekorras ette nähtud organisatsioonidele, kes on juba EMASi kohaselt registreeritud, seejärel organisatsioonidele, kes kaaluvad EMASi kohast registreerimist tulevikus, ja kolmandaks ka nendele, kes on rakendanud muud keskkonnajuhtimissüsteemi või ei kasuta ametlikku keskkonnajuhtimissüsteemi, kuid soovivad parimatest keskkonnajuhtimise tavadest rohkem teada saada, et suurendada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Lühidalt öeldes on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki jaekaubandussektoris tegutsevaid organisatsioone ja osalejaid nii otseste kui ka kaudsete parandamist vajavate keskkonnaaspektidega tegelemisel ja teabe leidmisel parimate tavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks, samuti teabe leidmisel tipptaseme võrdlusaluste kohta.

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt nõutakse EMASiga ühinenud organisatsioonidelt keskkonnaaruande esitamist (artikli 4 lõike 1 punkt d). Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamisel võetakse arvesse asjakohast võrdlusdokumenti. Komisjoni otsus 2013/131/EL, (4) millega kehtestatakse juhend EMASis osalemiseks vajalike sammude kohta (EMASi kasutusjuhend), viitab ka EMASi sektoripõhiste võrdlusdokumentide õiguslikule iseloomule. Nii EMASi kasutusjuhendis kui ka osutatud otsuses kinnitatakse, et EMASi kohaselt registreeritud organisatsioon on kohustatud keskkonnaaruandes selgitama, kuidas võrdlusdokumenti – kui see oli kättesaadav – arvesse võeti; täpsemalt, mil viisil võrdlusdokumenti kasutati meetmete ja tegevuse kindlaksmääramisel ja võimaluse korral ka prioriteetide määratlemisel, eesmärgiga (edaspidi) parandada keskkonnatoimet. Lisaks kinnitatakse otsusega, et määratletud tipptaseme võrdlusaluste saavutamine ei ole kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku iseloomu tõttu on võrdlusaluste teostatavuse kulude ja kasu hindamine jäetud organisatsioonide enda ülesandeks.

Käesolevas dokumendis esitatud teabe aluseks on sidusrühmade esitatud otsesed andmed, lisaks Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüs. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm rakendas oma ekspertteadmisi koos Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega ning lõpptulemusena töötati ühiselt välja ja kiideti heaks kirjeldatud võrdlusalused. See tähendab, et käesolevas dokumendis esitatud teave sektori asjakohaste keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate ja tipptaseme võrdlusaluste kohta on kooskõlas keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemetega, mida suudavad saavutada sektori kõige tõhusamalt tegutsevad organisatsioonid. Keskkonnaaruannete puhul viitab määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 4 lõike 1 punkt d määruse IV lisale, milles on sätestatud, et keskkonnaaruanne peab sisaldama ka andmeid põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta. Niinimetatud „muud asjakohased olemasolevad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad” (IV lisa C osa punkt 3) on seotud keskkonnaaruandes määratletud konkreetsemate keskkonnaaspektidega ja nende kohta esitatakse täiendav teave lisaks põhinäitajatele. Seetõttu võetakse arvesse ka võrdlusdokumendid (IV lisa C osa punkt 3). Kui see on tehniliselt põhjendatud, võib organisatsioon otsustada, et võrdlusdokumendis osutatud üks või mitu EMASi põhinäitajat ja üks või mitu sektoripõhist näitajat ei ole tema jaoks asjakohased ja jätta aruandes nende kohta andmed esitamata. Näiteks jaemüüjal, kes ei kauple toidukaupadega, ei ole vaja aru anda toiduainete kaubandusliku jahutuse energiatõhususe näitajate kohta, sest need ei ole tema puhul asjakohased. Asjakohaste näitajate valikul tuleks silmas pidada, et teatud näitajad on tihedalt seotud konkreetsete parimate tavade rakendamisega. Seetõttu on nende kohaldatavus piiratud organisatsioonidega, kes rakendavad niisuguseid parimaid keskkonnajuhtimise tavasid. Kui aga parim keskkonnajuhtimise tava on organisatsioonile sobiv, isegi kui seda ei kohaldata, on soovitatav, et organisatsioon esitaks teabe seonduva näitaja kohta, vähemalt võrreldava algseisu määratlemiseks.

Esitatud on sektori näidisorganisatsioonide kõige sagedamini kasutatud näitajad. Organisatsioonid võivad kontrollida, milline valitud keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajatest (või asjakohastest alternatiividest) on iga juhtumi puhul kõige sobivam.

EMASi tõendajad kontrollivad, kas ja kuidas organisatsioon võttis arvesse võrdlusdokumenti oma keskkonnaaruande koostamisel (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d). See tähendab, et akrediteeritud tõendajad vajavad oma tegevuse käigus organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil võrdlusdokumenti on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, kuid kontrollivad tõendeid selle kohta, kuidas võrdlusdokumenti kasutati suunisena, et määratleda nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks.

EMASi kohane registreerimine on pidev protsess. See tähendab, et iga kord, kui organisatsioon kavatseb oma keskkonnategevuse tulemuslikkust suurendada (ja vaatab oma keskkonnategevuse tulemuslikkust läbi), peab ta uurima võrdlusdokumendis konkreetseid teemasid, et saada ideesid probleemide kohta, mida järgmises etapis lahendada.

Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus

Dokument koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, teises peatükis määratletakse võrdlusdokumendi rakendusala. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lühidalt erinevaid parimaid keskkonnajuhtimise tavasid koos teabega nende kohaldatavuse kohta, peamiselt seoses uute ja olemasolevate seadmetega ja/või uute ja olemasolevate kauplustega, samuti VKEdega. Iga parima keskkonnajuhtimise tava kohta on esitatud sobivad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja seonduv tipptaseme võrdlusalus. Iga kirjeldatud meetme ja meetodi puhul on ära toodud rohkem kui üks keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja, et selgitada erinevate näitajate kasutamist praktikas.

Neljandas peatükis esitatakse ülevaatlik tabel kõige asjakohasemate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajatega, juurdekuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.

2.   RAKENDUSALA

Käesolevas võrdlusdokumendis käsitletakse jaekaubandussektori organisatsioonide keskkonnajuhtimist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (5) sätestatud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori kohaselt tähistatakse seda sektorit NACE koodiga 47 (NACE Revision 2): jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukid ja mootorrattad. Teenuste jaemüük, näiteks restoranid, juuksurisalongid ja reisibürood, on välja jäetud.

Määratlus hõlmab kogu jaekauplustes müüdavate toodete väärtusahelat, nagu on kirjeldatud järgmises sisendi/väljundi skeemis:

Peamised keskkonnaaspektid, millega jaekaubandussektorisse kuuluvad organisatsioonid tegelema peavad, on esitatud tabelis 2.1.

Tabelis on esitatud keskkonnaaspektide liigid ja iga liigi puhul käesolevas võrdlusdokumendis käsitletud aspektid. Jaemüüjate jaoks valiti välja kõige asjakohasemad keskkonnaaspektid. Siiski tuleks konkreetsete jaemüüjate hallatavaid keskkonnaaspekte hinnata juhtumipõhiselt. Sellised keskkonnaaspektid nagu heitvesi, ohtlikud jäätmed, elurikkus või muude kui loetletud valdkondade materjalid võivad samuti osutuda asjakohaseks.

Tabel 2.1

Käesolevas dokumendis käsitletud peamised keskkonnaaspektid

Liik	Mõju (6)	Käesolevas dokumendis käsitletud aspektid
Energiatõhusus	Otsene	Hooned, kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed, külmutus, valgustus, seadmed, taastuvenergia, energiaseire
Õhku eralduvad saasteained	Otsene	Külmaained
Tarneahel	Kaudne	Äristrateegiad, toodete tähtsusjärjestus, täiustamismehhanismid, valikuline kõrvaldamine, keskkonnakriteeriumid, teave ja levitamine, keskkonnaalane märgistamine (sealhulgas oma kaubamärki kandvad tooted (7))
Kaubavedu ja logistika	Otsene/kaudne	Seire, hanked, otsustamine, transpordiliigid, jaotusvõrk, planeerimine, pakendi kujundus
Jäätmed	Otsene	Toidujäätmed, pakend, tagastamissüsteemid
Materjalid ja ressursid	Otsene	Paberi tarbimine
Vesi	Otsene	Vihmavee kogumine ja töötlemine
Mõju tarbijatele	Kaudne	Tarbimisega seonduvad keskkonnaaspektid, näiteks kilekotid

Kokkuvõtlikult rühmitatakse kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimise tavad järgmiselt:

—	parimad keskkonnajuhtimise tavad energiatõhususe suurendamiseks, kaasa arvatud külmaainete haldamine;

—	parimad keskkonnajuhtimise tavad jaekaubanduse tarneahelate keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks;

—	parimad keskkonnajuhtimise tavad kaubaveo ja logistika täiustamiseks;

—	parimad keskkonnajuhtimise tavad jäätmekäitluse korraldamiseks;

—	muud parimad keskkonnajuhtimise tavad (paberi vähendatud tarbimine ja keskkonnasõbralikuma paberi kasutamine kaubanduslike trükiste jaoks, vihmavee kogumine ja taaskasutamine ning tarbija keskkonnaalase käitumise mõjutamine).

Parimad keskkonnajuhtimise tavad hõlmavad sektori kõige olulisemaid keskkonnaaspekte.

3.   PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISE TAVAD, SEKTORI KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED JAEKAUBANDUSSEKTORIS

3.1.   Energiatõhusus, kaasa arvatud külmaainete haldamine

3.1.1.   Hoone välispiirete projekteerimine ja renoveerimine optimaalse energiatõhususe saavutamiseks

Parim keskkonnajuhtimise tava on täiustada jaemüüjate olemasolevate hoonete välispiiret energiakao vähendamiseks vastuvõetava ja teostatava tasemeni, kasutades tabelis 3.1 esitatud erinevaid meetodeid. Selle kõrval on parimaks keskkonnajuhtimise tavaks optimeerida hoone välispiirde projekteerimist eesmärgiga saavutada vastavus olemasolevates määrustes sätestatud nõuetest rangematele standarditele, eriti uute hoonete puhul.

Tabel 3.1

Hoone välispiirde elemendid ja seonduvad meetodid

Välispiirde element	Meetod
Sein/fassaad/katus/põrand – keldri lagi	Soojustusmaterjalide vahetamine
	Soojustuskihi paksuse suurendamise meetodid
Aknad/klaaspinnad	Tõhusamate klaaside kasutamine
	Asendamine tõhusamate aknaklaasiümbriste ja aknaraamidega
Päikesevarje	Väliste ja sisemiste varjevahendite kasutamine
Õhupidavus	Uste täiustamine
	Kiiresti liikuvad uksed
	Tihendid
	Puhveralade moodustamine
Üldised välispiirded	Paigutus
	Hooldus

Kohaldatavus

Tehniliselt on see teostatav iga uue ja olemasoleva hoone või hoone osa puhul. Rentnikud saavad omanikke mõjutada erinevate vahenditega ja peaksid olema teadlikud hoone välispiirete tähtsusest oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse jaoks. Hoone välispiirete renoveerimine nõuab olulisi investeeringuid. Üldiselt võimaldab see parim keskkonnajuhtimise tava kulusid kokku hoida, kuid pika tasuvusajaga, seetõttu on soovitatav kohaldada seda tava koos kaupluse muude ulatuslike renoveerimistöödega (nt kaupluse kujundus, valgustus, ohutus, liigendus, laiendused jms), et vähendada kaasnevaid kulutusi.

Selle parima keskkonnajuhtimise tava kohaldatavus väikeettevõtjatele  (8) on tavaliselt üsna piiratud, kuna vaja on suuri investeeringuid ja puudub mõju hoone omadustele.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i1) kaupluse konkreetne energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta; i2) kaupluse konkreetne energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta, väljendatud primaarenergiana.	b1) konkreetne energiatarbimine müügipinna m2 kohta kütte-, jahutus- ja kliimaseadmete puhul on kuni 0 kWh/m2 aastas, kui toodete külmas hoidmise jääksoojust on võimalik taaskasutada. Muul juhul kuni 40 kWh/m2 aastas uute hoonete puhul ja 55 kWh/m2 aastas olemasolevate hoonete puhul (9).

3.1.2.   Projekteerimiseeldused olemasolevate ja uute kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete korral

Parim keskkonnajuhtimise tava on renoveerida olemasolevad tehnosüsteemid (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed) eesmärgiga vähendada energiatarbimist ja parandada siseruumi õhukvaliteeti. Parim keskkonnajuhtimise tava on optimeerida tehnosüsteemide projekteerimine uutes hoonetes, kasutades primaarenergianõudluse vähendamiseks ja tõhususe suurendamiseks innovaatilisi süsteeme.

Parimate projekteerimistavade rakendamine peaks võimaldama parima terviku moodustamist ehitise välispiirete siseselt, vältides liiga suuri mõõtmeid ja kasutades hoone paigutust energia kogutarbimise minimeerimiseks. Järgmised asjaolud võivad asjakohaseks osutuda eriti uute kaupluste puhul: klaaspindade kasutamine, külmutuse jääksoojus, taastuvenergia, soojuspumbad ja muud uuenduslikud süsteemid. Tehnosüsteemide hoolduse seisukohast peetakse parimateks tavadeks siseruumide õhukvaliteedi seiret ja energiajuhtimissüsteemide kasutamist.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimise tava on täies ulatuses kohaldatav uute hoonete puhul. Olemasolevates hoonetes on energiatarbimise vähendamiseks võimalik tehnosüsteeme renoveerida, ehkki hoone omadused võivad mõjutada süsteemi renoveerimise tulemusi. Kliimatingimuste mõjuga arvestamine on rakendatavate meetodite valikul väga asjakohane. Uute tehnosüsteemide kasutamine olemasolevas hoones, näiteks koostootmisjaamade või soojuse taaskasutussüsteemide paigaldamine ja terviklikud projekteerimislahendused, nagu passiivmaja standard, on vastuvõetavate majanduslike tulemustega võimalik osaliselt. Kaupluse kujundusel on tugev mõju tehnosüsteemide tõhususele, eriti külmutusprotsessi puhul, mille tehnilised omadused võimaldavad taaskasutada väga suuri jääksoojuse koguseid.

Väikeettevõtjate puhul võib projekteerimise mõju tehnosüsteemidele jääda tähtsusetuks, ehkki väikeettevõtjad peaksid kirjeldatud parimat keskkonnajuhtimise tava rakendama ja soovitama.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i1) kauplusele iseloomulik energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta; i2) kauplusele iseloomulik energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta, väljendatuna primaarenergiana.	b1) konkreetne energiatarbimine müügipinna m2 kohta kütte-, jahutus- ja kliimaseadmete puhul on kuni 0 kWh/m2, kui toodete külmas hoidmise jääksoojust on võimalik taaskasutada. Muul juhul kuni 40 kWh/m2 aastas uute hoonete puhul ja 55 kWh/m2 aastas olemasolevate hoonete puhul .

3.1.3.   Terviklike projekteerimislahenduste kasutamine hoonete kavandamisel

Parim keskkonnajuhtimise tava on kasutada terviklikke projekteerimislahendusi kogu hoone või selle osade kavandamisel, et vähendada kaupluse energianõudlust. Terviklikud lahendused hoiavad hoone energiatarbimise ja seonduvad kulud võimalikult madalal, tagades hoones asujatele head soojustingimused ja mugavused. Tabelis 3.2 on esitatud mõned näidisnõuded.

Tabel 3.2

Terviklike projekteerimislahenduste näidisnõuded

Nõuded

Nõuete täitmiseks vajalike meetmete näited

Hoone ruumide kütmise ja jahutamise energiavajadus peab olema madalam kui 15 kWh/m2 aastas. Konkreetne soojendamisvõimsus ei tohi ületada 10 W/m2. Hoone õhuleke tunnis ei tohi ületada selle 0,6 kordset mahtu. Primaarenergia kogutarbimine ei tohi ületada 120 kWh/m2 aastas.

Täiustada soojustust. Soovituslik soojajuhtivus (u-väärtus) on madalam kui 0,15 W/m2K. Projekt ilma külmasildadeta. Akende u-väärtus on madalam kui 0,85 W/m2K. Õhukindlus. Mehhaaniline ventilatsioon koos heitõhu soojuse taaskasutamisega kütteks. Paigaldada päikesesoojusenergia süsteemid või soojuspumbad (energia lõppnõudlus ei sisalda päikese- ja ümbritseva keskkonna energia osa, mis kasutatakse kohapeal soojuse tootmiseks).

Kohaldatavus

Terviklahendusi rakendatakse tavaliselt uute hoonete projekteerimisel. Lähenemisviis sobib osaliselt ka olemasolevatele hoonetele, sest mitmeid elemente on võimalik ühitada ilma suurte investeerimiskuludeta. Ka kliimatingimused võivad kallutada otsuse selle lähenemisviisi kohaldamise kasuks. Näiteks passiivmaja standardi töötasid välja peamiselt Saksa ja Rootsi teadurid, kuid seda on võimalik rakendada ka soojemates kliimatingimustes. Eeskujuks toodud terviklike lähenemisviiside kohaselt projekteeritud hoone investeerimiskulud ei ületa võrreldes tavapärase ehitusviisiga 10–15 %. Olelusringi kuluanalüüs näitab, et passiivmaja olelusringi kulu on minimaalne, sest vajalik küttesüsteem on suhteliselt lihtne ja paigaldatud küttevõimsus piiratud.

Väikeettevõtjate puhul võib terviklike projekteerimislahenduste kasutamist uute hoonete energianõudluse minimeerimiseks käsitleda kulutõhusa hanketegevusena, mille puhul on ainus konkreetne piirang täiendav alginvesteering.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i1) kaupluse konkreetne energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta; i2) kaupluse konkreetne energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta, väljendatud primaarenergiana.	b1) konkreetne energiatarbimine müügipinna m2 kohta kütte-, jahutus- ja kliimaseadmete puhul on kuni 0 kWh/m2 aastas, kui toodete külmas hoidmise jääksoojust on võimalik taaskasutada. Muul juhul kuni 40 kWh/m2 aastas uute hoonete puhul ja 55 kWh/m2 aastas olemasolevate hoonete puhul.

3.1.4.   Toodete külmas hoidmise ühitamine kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmetega (tehnosüsteemid)

Parim keskkonnajuhtimise tava on külmashoidmistsükli jääksoojuse võimalikult tõhus taaskasutamine. Toidukaupade jaemüüjatel on teatud tingimustes võimalik isegi pärast seda, kui soojust on kasutatud ruumide kütmiseks, toota vabanevat soojust, mida saab suunata sama hoone teistesse osadesse või muudesse hoonetesse.

Kohaldatavus

Kirjeldatud meetmeid on võimalik võtta toidukaupade jaemüüjate uute või olemasolevate hoonete puhul ja nende süsteemide käitamise tulemused erinevad sõltuvalt mitmesugustest teguritest.

—   Hoone mõõtmed ja kasutamine: suured jaekauplused ei tegutse tavaliselt oma hoonetes üksi. Seetõttu on „naabruskond” (nt väike kauplus kaubanduskeskuses) ülejääva soojuse potentsiaalne tarbija. Üldreeglina toodab tüüpilise külmashoidmiskoormusega ja optimeeritud välispiiretega toidukauplus taaskasutamiseks nii palju energiat, et sellest piisaks kaupluse pindalast kaks korda suurema pinna kütmiseks.

—   Tehnosüsteemide projekteerimine ja hooldus: kõik kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete elemendid tuleb nõuetekohaselt projekteerida ja hooldada. Tungivalt soovitatavad meetodid on heitõhu soojuse taaskasutus, ventilatsiooni vajaduspõhine juhtimine CO2-andurite abil ning õhupidavuse ja siseruumide õhukvaliteedi seire.

—   Külmashoidmiskoormus: väiksemates kauplustes pakutakse rohkem jahutatud kaupu müügipinna ruutmeetri kohta ja külmas hoidmise tõhusus on väiksem. Selle kõrval on oluline ka suundumus, et pakutavate jahutatud kaupade kogus suureneb. Kaupluse suurus ei mõjuta terviklike lähenemisviiside tehnilist kohaldatavust, kuid kogu süsteemi kulutõhusus on väikeste kaupluste puhul väiksem.

—   Kliimatingimused: külmas kliimavööndis on külmashoidmiskoormus väiksem kui soojemates piirkondades. Samal ajal on Põhja-Euroopa hoonete soojusvajadus suur, seetõttu sõltuvad terviklahendused hoone välispiirete kvaliteedist. Kõige soojema kliimaga aladel, näiteks Euroopa Vahemere piirkonna riikides, võib jahutamisvajadus olla väga oluline ja hoone õhupidavus võib sisemist soojuseraldumist suurendada. Seetõttu on optimeeritud ventilatsiooni projekt vajalik. Mehhaaniline jahutamine öösel ja muutuv siseruumi temperatuur (nt 21–26 °C) on samuti soovitatavad meetodid.

—   Ümbritseva keskkonna temperatuur: külmashoidmistsükli integreerimise korral on ümbritseva keskkonna temperatuuril süsteemi projektist tulenev piir, mille puhul jääksoojust ei toodeta piisavalt, et tagada mugav temperatuur hoone sees. Vajalikuks võib osutuda täiendava kütteallika kasutamine, kuid see oleneb jällegi hoone välispiirete kvaliteedist.

—   Hoone omandiõigus: paljud kauplused asuvad kolmandale isikule kuuluvas elumajas või ärihoones. Seetõttu tuleb soojuse taaskasutuse paremasse integreerimisse kaasata hoone tegelikud omanikud.

See parim keskkonnajuhtimise tava on kohaldatav kõikide uute ja olemasolevate külmashoidmissüsteemide puhul, mis paigaldatakse uutesse või renoveeritud kauplustesse, ja on täies ulatuses kohaldatav väikeettevõtjatele (eespool kirjeldatud tingimustel). Siiski on võimalik, et väikeettevõtjad peavad tehnilise abi sisse ostma.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i1) kaupluse konkreetne energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta; i3) külmashoidmissüsteemi taaskasutatud soojus m2 (müügipind) ja aasta kohta.	b2) energiatarbimine ruumide kütmiseks 0 kWh/m2 aastas (küttesüsteemi puudumine), kui toodete külmas hoidmise jääksoojust on võimalik taaskasutada.

3.1.5.   Kaupluste energiatõhususe seire

Parim keskkonnajuhtimise tava on teha seiret energiat tarbivate protsesside üle kaupluse sees (vähemalt kõige rohkem energiat tarbivate protsesside puhul, nagu küte, toodete külmashoidmine, valgustus jms), samuti kaupluse ja/või organisatsiooni tasandil. Parimate keskkonnajuhtimise tavade hulka kuulub ka energiatarbimise võrdlemine (protsesside kaupa) ning ennetus- ja parandusmeetmete rakendamine.

Kohaldatavus

Seiresüsteemi on võimalik rakendada iga müügilahenduse puhul. Nõuetekohase ärijuhtimisstruktuuri puudumise korral on vaja eraldada täiendavaid vahendeid. Selle tava kohaldamine võib olemasolevates kauplustes tekitada lisatööd.

Väikeettevõtjatel, kes haldavad ühte kauplust või väheseid kauplusi, võib asjakohase seiresüsteemi sisseseadmiseks ja käigus hoidmiseks tekkida vajadus hea ärijuhtimisstruktuuri ja jagatud vastutuse lähenemisviisi järele. Selle parima keskkonnajuhtimise tava kohaldamisel olemasolevates kauplustes võib probleemiks saada taskukohasus.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i4) seiresüsteemi rakendamine (jah/ei); i5) kontrollitud kaupluste protsent; i6) kontrollitud protsesside arv.	b3) seiret tehakse 100 % kaupluste ja protsesside üle ning energiatarbimise arvandmed esitakse igal aastal (aasta energiaauditi tulemuste alusel) (*); b4) võrdlusmehhanismid on rakendatud.

3.1.6.   Toodete tõhus külmas hoidmine, kaasa arvatud külmaainete kasutamine

Parim keskkonnajuhtimise tava on rakendada energiasäästu meetmeid toidukaupluses kasutatava külmashoidmissüsteemi puhul, eriti külmlettide katmine klaaskaantega, kui võimalik energiasääst toob asjakohast kasu keskkonnale.

Parim keskkonnajuhtimise tava toidukauplustes on kasutada looduslikke külmaaineid, sest nii väheneb oluliselt keskkonnamõju, lisaks ka vältida lekkeid seadmete korraliku tihenduse ja hea hoolduse abil.

Kohaldatavus

Seda tava võivad kohaldada olulise külmashoidmiskoormusega toidukaubajaemüüjad. Lettide kaanega katmise tasuvusaeg võib olla lühike (alla kolme aasta), kui eeldatav sääst on 20 % või suurem. Külmlettide kaanega katmine võib avaldada mõju ka kaupluste soojusetarbimisele, samuti sisekeskkonna niiskusele. Looduslike külmaainete kasutamine võib keskkonnale kasu toomise kõrval vähendada ka energiatarbimist, kui toidukaupade jaemüüja tegevus vastab teatud tingimustele.

Kohaldatavus väikeettevõtjatele võib piirduda äriühingutega, kes kasutavad kaubanduslikke külmashoidmissüsteeme (pistikühendusega ja kaugsüsteemid).

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i1) kaupluse konkreetne energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta; i7) külmas hoidmise konkreetne (lineaarne) energiatarbimine külmleti meetri ja aasta kohta; i8) kaupluste protsent, kus kasutatakse looduslikke külmaaineid; i9) lekete kontroll (% külmaainest).

b5) 100 % ulatuses kasutatakse kaetud madala temperatuuriga lette; b6) 100 % ulatuses külmkambrite kasutamine (näiteks selvekauplustes) või 100 % ulatuses kaantega katmine keskmise temperatuuriga külmashoidmissüsteemide puhul, kui see võimaldab energiat säästa rohkem kui 10 %; b7) külmas hoidmise konkreetne (lineaarne) energiatarbimine 3 000 kWh/m aastas; b8) üldine looduslike külmaainete kasutamine.

3.1.7.   Tõhus valgustus

Parimaks keskkonnajuhtimise tavaks optimaalse valgustustaseme tagamisel on töötada välja arukad valgustusstrateegiad, mis näevad ette suurema tõhususe ja vähendatud energiatarbimise ning kasutada päevavalgust ilma müügilahendusi kahjustamata, samuti arukaid juhtimissüsteeme, nõuetekohast süsteemi kavandamist ja kõige tõhusamaid valgustusseadmeid.

Kohaldatavus

See meetod on kohaldatav kõikide müügilahenduste suhtes ning puudutab ka turunduseesmärgiga erivalgustust. Siiski tuleks põhjalikult kaaluda päevavalguse pikemat kasutamist võimaldavate klaaspindade suurendamise mõju kaupluse soojusbilansile. Optimaalse valgustusstrateegia määratlemine ja kõige tõhusamate seadmete kasutamine võib anda 50 % suurema kokkuhoiu võrreldes varasemate tulemustega.

Arukate valgustussüsteemide ja tõhusate seadmete kasutamine on väikeettevõtjatele teostatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i1) kaupluse konkreetne energiatarbimine müügipinna m2 ja aasta kohta; i10) paigaldatud valgustuse võimsustihedus m2 kohta.	b9) paigaldatud valgustuse võimsustihedus alla 12 W/m2 selvehallides ja 30 W/m2 erikauplustes (10).

3.1.8.   Energiatõhususe suurendamise teisesed meetmed

Parim keskkonnajuhtimise tava on rakendada energiasäästu meetmeid jaotuskeskustes, viia korrapäraselt läbi energiatarbimise audit keskkonnajuhtimissüsteemi raames, koolitada töötajaid energiasäästu alal ja teavitada energia säästmiseks tehtavatest jõupingutustest nii organisatsioonis kui ka sellest väljaspool.

Kohaldatavus

Jaemüüja suurus, tüüp või geograafiline asukoht ei sea mingeid piiranguid kõikehõlmava energiajuhtimissüsteemi kasutuselevõtmiseks, milles võetakse arvesse seadmeid, jaotuskeskusi, energia konkreetset kasutusviisi või teabevahetust ja koolitust.

Väikeettevõtjate puhul on teostatavateks ning taskukohasteks meetmeteks tõhus seadmete hange ning töötajate koolitamine ja teavitamine.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i1) kaupluse konkreetne energiatarbimine m2 (müügipind) ja aasta kohta; i10) paigaldatud valgustuse ja/või seadme võimsus m2 kohta; i11) energiajuhtimissüsteem (11) paigas pideva täiustamise toetamiseks (jah/ei).	b10) 100 % ulatuses seire ainult jaemüüjaid teenindavate jaotuskeskuste üle.

3.1.9.   Alternatiivsete energiaallikate kasutamine

Energianõudluse võimalikult madalale viimise järel on parim keskkonnajuhtimise tava taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmine kauplustes. Energianõudluse rahuldamine taastuvenergia abil on keskkonna jaoks väga kasulik. Siiski on äärmiselt oluline esmalt vähendada energianõudlust ja suurendada tõhusust, nii nagu selgitatakse punktides 3.1.1–3.1.8, ja seejärel rahuldada ülejäänud energianõudlus taastuvate energiaallikate abil. Kaaluda tuleks ka soojuspumpade ning kombineeritud kütte- ja elektrisüsteemide kasutamist.

Kohaldatavus

Põhimõtteliselt on tava kohaldatav iga poetüübi puhul. Olulisteks piiranguteks on taastuvate energiaallikate kättesaadavus, juurdepääs maapinnale või katusele paigaldatavatele seadmetele ning kombineeritud kütte- ja elektrisüsteemide järele oleva nõudluse stabiilsus.

Keskkonnasäästlik ostupoliitika võib olla hea lahendus mikroettevõtetele. Väikeettevõtete jaoks on taastuvenergia või muude alternatiivsete energiaallikate kasutamine saavutatav eesmärk.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i12) konkreetne alternatiivenergia tootmine kohapeal või lähiümbruses müügipinna m2 kohta energiaallikate kaupa; i13) kohapeal või lähiümbruses toodetud taastuvenergia protsent kaupluses tarbitavast energiast (12).	b11) liginullenergiahoonete kasutamine (kauplused või jaotuskeskused), kus kohalikud tingimused võimaldavad toota taastuvenergiat kohapeal või lähiümbruses.

3.2.   Jaekaubanduse tarneahel

3.2.1.   Tarneahela keskkonnasäästlikkuse ühitamine äristrateegia ja majandustegevusega

Parim keskkonnajuhtimise tava on suunatud kõrgemale juhtkonnale tarneahela keskkonnasäästlikkuse ühitamiseks äristrateegiaga ning küsimusega spetsiaalselt tegelevatele juhtivtöötajatele (ideaaljuhul selleks loodud üksuses) vajalike meetmete rakendamise kooskõlastamiseks kogu jaekaubandustegevuse raames. Tegevus tuleks kooskõlastada vähemalt hangete, tootmise, kvaliteedi tagamise, kaubaveo ja logistika ning turustamise eest vastutavate isikute või osakondade vahel. Eriti oluline on seada laialdaselt teatavaks tehtud ja organisatsiooni otsustamisprotsessis kõrgel tasemel kaalutud arvuliselt väljendatud keskkonnasäästlikkuse eesmärgid, mis täidavad nii tarneahela keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks ette võetud tegevuse näitaja kui ka liikumapaneva jõu ülesannet. Toodete tarneahelate järjepideva täiustamise parimaid tavasid käsitlev meetmete skeem, mis töötati välja ajalise järjestuse ja keskkonnatoime tõhususe alusel, on esitatud joonisel 3.1. Parim keskkonnajuhtimise tava on nende järjestikuste meetmete rakendamine (võttes arvesse ka järgmisi parimate keskkonnajuhtimise tavade kirjeldusi).

Kohaldatavus

Keskkonnasäästliku tarneahela strateegia sisseviimine jaekaubanduse juhtimisstruktuuri ja äritegevusse on võimalik iga jaemüüja puhul. Suurte jaemüüjate jaoks on selle parima keskkonnajuhtimise tava rakendamine keerulisem ning nõuab ulatuslikku koolitust ja ümberkorraldusi tarneallikate keskkonnasäästliku kasutamise prioriteetide määratlemiseks. Tarneahela keskkonnasäästlikkuse juhtimise juurutamine jaekaubandusorganisatsioonides võib parandada pikaajalisi majandustulemusi lisandväärtust andva tugeva identiteediga kaubamärgi loomise kaudu ning tagada tõhusa ja jätkusuutliku toodetega varustamise tulevikus.

Väikeettevõtjatele võib selliste abinõude rakendamine suhteliselt lihtsaks kujuneda ja seda saab siduda turupositsiooni muutmisega, et rõhutada jätkusuutlikumat lisandväärtusega tootevalikut.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i14) avalikkuse teavitamine ettevõtte arvuliselt väljendatud eesmärkidest, mis on konkreetselt seotud esmatähtsate toodete tarneahelate keskkonnasäästlikkuse suurendamisega; i15) sellise kõrgetasemelise üksuse olemasolu ettevõttes, mille ülesanne on juhtida ja kooskõlastada keskkonnasäästlikkuse meetmete rakendamist tarneahelas; i16) ettevõttesisesed arvuliselt väljendatud tulemuseesmärgid (nt konkreetsete töötajate jaoks), mis on spetsiaalselt seotud tarneahela keskkonnasäästlikkusega.

b12) tarneahela täiustamise kavade järjepidev rakendamine kõikides esmatähtsates tooterühmades.

3.2.2.   Põhitoodete tarneahelate hindamine esmatähtsate toodete, tarnijate ja täiustamisvõimaluste kindlakstegemiseks ning toote tarneahela tõhusate täiustamismehhanismide määratlemiseks

Jaekaubanduse tarneahela keskkonnaalase täiustamise parima keskkonnajuhtimise tavade järjestust arvestades (joonis 3.1) peaksid jaemüüjad tegema toodete tarneahelate keskkonnahindamise abil kindlaks esmatähtsad tooted, protsessid ja tarnijad, kasutades olemasolevaid teaduslikke andmeid, asjatundjate (nt vabaühendused) nõuandeid ja olelusringi hindamise vahendeid. Seejärel peavad jaemüüjad kindlaks tegema esmatähtsate tooterühmade jaoks asjakohased teostatavad täiustamisvõimalused. Selle tegevuse tähtis aspekt on teha kindlaks asjakohased laialt tunnustatud kolmanda isiku keskkonnastandardid, mida saab kasutada tarnija ja/või tootega seotud keskkonnategevuse tulemuslikkuse kõrgematele tasemetele osutamiseks. Kõnealustele standarditele vastava keskkonnakaitse kohaldatavus ja ulatus on väga erinev.

Teatud standardid on laialt kohaldatavad (tabel 3.4 kuni tabel 3.7) ja nende puhul on parimaks tavaks tagada, et kõik tarnijad/tooted vastavad neile standarditele. Energiamärgistuse direktiiviga 2010/30/EL kehtestati õiguslik raamistik, mis võimaldab tarbijatel, aga ka jaemüüjatel lähtuda oma tooteportfelli koostamisel kõrgeimast energiatõhususklassist. Teatud standardid ei põhine kriteeriumidel, mida saab laialdaselt kasutada kõigi toodete ja tarnijate keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks, see-eest aitavad need kindlaks teha uuenduslikke tooteid (tabel 3.3). Näiteks ELi ökomärgis antakse toodetele, millega seotud keskkonnategevuse tulemuslikkus olelusringi jooksul on samaväärne asjakohase kategooria 10–20 % kõige parema toote näitajatega. Rangete nõuetega standardite puhul, nagu näiteks ISO I tüübi keskkonnamärgised (14) ja mahepõllumajanduslikud standardid, on parimaks tavaks õhutada tarbijaid selliseid tooteid valima.

Tabel 3.3

Selgitavad ja mitteammendavad näited uuendusliku „keskkonnatoote” sertifitseerimise standarditest ning tooterühmadest, mille suhtes neid kohaldatakse

Standard	Tooterühmad
Blue Angel (sinine ingel) ELi ökomärgis Nordic Swan (Põhjamaade luik) ELi energiamärgistus (kõrgeim tõhususklass)	Muud kui toidutooted
Mahetooted (komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (15) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (16) mõistes). Hõlmab standardeid GOTS, KRAV, Soil Association, BioSuisse jms.	Toidutooted ja looduslikust kiust tooted

Laialdaselt kohaldatavate standardite puhul soovitatakse lihtsat liigitusskeemi, tuues näiteks teatud kõige sagedamini kasutatavad standardid. Tabelis 3.4 esitatakse üksikasjalikumalt toodete ja nende valmistamise suhtes kohaldatavate standardite kriteeriumid, mille alusel standardid liigitatakse „põhistandardiks”, „täiustatud standardiks” või „kõrgstandardiks”.

Tabel 3.4

Jaemüüjate turustatavate toodete suhtes kohaldatavate põhi-, täiustatud või kõrgstandardite liigitamise soovituslikud kriteeriumid

Põhistandard	Täiustatud standard	Kõrgstandard
— vastavus kohalikele õigusaktidele; — oluliste keskkonnaaspektide kohta säilitatavad andmed; — üldise juhtimiskava rakendamine; — teatud juhtudel kõige kahjustavamate tavade või toodete kõrvaldamine; — teatud juhtudel võrdlusalused oluliste keskkonnaaspektide väiksema osa jaoks.	— konkreetsed juhtimistavad, mis on seotud keskkonnatoime olulise parandamisega — vastavuse keskkonnategevuse tulemuslikkuse arvuliselt väljendatud võrdlusalustele; — tõendatud pidev täiustamine konkreetselt määratletud raamistikus.	— konkreetsed nõuded, mis käsitlevad olulisi keskkonnaaspekte piisavalt põhjalikult ja täielikult, võimaldamaks sertifitseeritud tooteid määratleda kui keskkonnasäästlikke.

Näited keskkonnaalaste põhi-, täiustatud ja kõrgstandardite ning tooterühmade kohta, mille suhtes neid kohaldatakse, on esitatud vastavalt tabelis 3.5, tabelis 3.6 ja tabelis 3.7.

Tabelites 3.5, 3.6, 3.7 ja 3.8 esitatud illustreerivad ja mitteammendavad näited ei kujuta endast tooterühmade ametlikult kinnitatud põhi-, täiustatud ja kõrgstandardit.

Tabel 3.5

Selgitavad ja mitteammendavad näited keskkonnaalastest „põhistandarditest” ning tooterühmadest, mille suhtes neid kohaldatakse

Standard	Tooterühmad
GlobalGAP (hea põllmajandustava) ja võrdlusalustena kehtivad standardid	Põllukultuurid ja loomakasvatus
Oeko-Tex 1000	Tekstiilitooted
Riiklikud/piirkondlikud tootesertifikaadid (nt Briti päritoluga sertifikaat Red Tractor)	Kõik tooted
Ohustatud kalaliik (valikust kõrvaldamine)	Kalatooted

Tabel 3.6

Selgitavad ja mitteammendavad näited keskkonnaalastest „täiustatud” standarditest ja algatustest ning tooterühmadest, mille suhtes neid kohaldatakse

Standardid ja algatused	Tooterühmad
BCI (Better Cotton Initiative (parema puuvilla algatus))	Puuvillatooted
BCRSP (Basel Criteria on Responsible Soy Production (vastutustundliku sojatootmise Baseli kriteeriumid))	Soja (piima, munade ja liha tootmist toetav sööt)
BSI (Better Sugarcane Initiative (parema suhkruroo algatus))	Suhkrutooted
4C (Common Code for the Coffee Community Association (kohvitootjate liidu ühised tegevusjuhised))	Kohv
Õiglane kaubandus	Põllumajandustooted arenevatest piirkondadest
RA (Rainforest Alliance (vihmametsa liit))	Põllumajandustooted troopilistelt aladelt
RSPO (Round Table on Sustainable Palm Oil (jätkusuutliku palmiõli ümarlaud))	Palmiõlitooted
PEFC (Programme for the Endorsement of Forestry Certification (metsanduse sertifitseerimise tunnustamise programm))	Puit ja paber
RTRS (Round Table on Responsible Soy (vastutustundliku sojakasvatuse ümarlaud))	Soja (piima, munade ja liha tootmist toetav sööt)
UTZ	Kakao, kohv, palmiõli, tee

Tabel 3.7

Selgitavad ja mitteammendavad näited keskkonnaalastest „kõrgstandarditest” ja algatustest ning tooterühmadest, mille suhtes neid kohaldatakse

Standard	Tooterühmad
FSC (Metsahoolekogu)	Puit ja paber
MSC (Merendusnõukogu)	Loodusest püütud mereannid toiduks

Kui laialdaselt kohaldatavad keskkonnastandardid puuduvad, on jaemüüja parim tava täpsustada sõlmitavates lepingutes tarneahela keskkonnakriitiliste punktidega seotud keskkonnakriteeriumid või sekkuda tarneahela tõhustamiseks parima tava levitamise ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse võrdlusaluste kasutamise kaudu.

Kohaldatavus

Iga jaemüüja suudab kindlaks teha kõige mõjusamad tarneahela täiustamise mehhanismid. Oma kaubamärki kandvaid tooteid pakkuvad suured jaemüüjad saavad rakendada selle parima keskkonnajuhtimise tava kõiki aspekte.

Väikeettevõtjate puhul on see meetod piiratud esmatähtsate toodete kindlakstegemisega valikuliseks kõrvaldamiseks või kolmanda isiku sertifitseerimisel põhinevaks keskkonnasäästlikuks hankeks. Järjepideva ja kindla eesmärgiga lähenemisviisi järgimine aja jooksul ei too kaasa olulisi kulutusi.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i17) sertifitseerimise või jaemüüja standardite kohaldamise või sekkumise teel keskkonnasäästlikumaks muudetud tarneahelatest pärinevate toodete kogumüügi protsent; i18) parima tava meetodite rakendamise teel oluliselt keskkonnasäästlikumaks muudetud esmatähtsate toodete tarneahelate arv (täiustatud toodete osakaal vähemalt 50 % rühmasisese müügi väärtusest).	b13) põhitoodete tarneahelate järjepidev hindamine (sõltumatu või konsortsiumi kaudu).

3.2.3.   Valikuline kõrvaldamine ja esmatähtsate tooterühmade keskkonnasäästlik hange kolmanda isiku sertifitseerimise alusel

Parim keskkonnajuhtimise tava on välja jätta kõige jätkusuutmatumad tooted (nt ohustatud liigid) ja nõuda laialdast (eesmärgiks on 100 % müügist) kolmanda isiku keskkonnastandardite kohast sertifitseerimist toodete puhul, mis on keskkonnasäästlikumaks muutmise seisukohast määratletud kui prioriteetsed. Keskkonnastandardeid kohaldatakse toodete ja/või tarnijate suhtes ja need on üldjoontes liigitatud põhi-, täiustatud või kõrgstandardiks vastavalt keskkonnanõuete rangusele ja üldisusele (vt illustratiivsed ja mitteammendavad näited tabelis 3.8). Parim keskkonnajuhtimise tava on kohaldada laialdaselt tunnustatud kättesaadavaid kõrgeima tasemega keskkonnastandardeid.

Tabel 3.8

Selgitavad ja mitteammendavad näited parimast tavast, millel põhineb käesoleva parima keskkonnajuhtimise tava kohane tooterühmade tipptaseme võrdlusalus

Tooterühm	Parima tava näited (tegelik või taotletav müügiosa erinevate standardite puhul)
Kohv, tee	100 % õiglane kaubandus; 100 % 4C
Puuvili ja köögivili	100 % vastavus standardile Global GAP
Rasvad ja õlid	100 % RSPO; 100 % RTRS
Mereannid	100 % MSC
Suhkur	100 % õiglane kaubandus
Tekstiilitooted	100 % BCI
Puit ja paber	100 % FSC

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimise tava on kohaldatav kõikide jaemüüjate suhtes. Tipptaseme võrdlusalus avaldatakse suuremate jaemüüjate müüdud oma kaubamärgiga toodete suhtes.

Väikeettevõtjad, kellel puudub oma kaubamärki kandvate toodete valik, peaksid vältima kõige rohkem keskkonda kahjustavaid tooteid (nt ohustatud kalaliigid) ja varuma kvaliteetkaupu, mis on sertifitseeritud asjakohaste keskkonnastandardite alusel (nt tabel 3.3).

Kolmanda isiku keskkonnastandardid ei tarvitse hõlmata tarneahela kõiki asjakohaseid keskkonnaaspekte ja protsesse ning laialdaselt kohaldatavaid rangete keskkonnanõuetega standardeid ei ole kehtestatud kõikide tooterühmade jaoks. Tabelis 3.8 kajastamata tooterühmade tarneahelat saab täiustada tootele/tarnijale esitatavate nõuete jõustamise kaudu, jaemüüja sekkumise kaudu (nt tarnijate võrdlusaluste kasutamine) ja uuenduslike mahetoodete edendamise kaudu, nagu kirjeldatakse järgmiste parimate keskkonnajuhtimise tavade raames.

Kui keskkonnaalane sertifitseerimine on määratletud kriteeriumina, mis peab toote tellimiseks olema täidetud, kannavad vastavustõendamise ja sertifitseerimise kulud tarnijad ja kulusid ei kanta üle jaemüüjatele. Kui aga parim tava näeb ette, et jaemüüjad toetavad olemasolevaid tarnijaid sertifitseerimise saavutamisel, kulud jagatakse. Tarnijate vastavustõendamise kulusid võib vaadelda kui investeeringut nende toodete turule vastuvõetavuse suurendamiseks ja võimaluse korral kõrgema hinnaga müümiseks. Jaemüüjate puhul on võimalik selle meetodiga seonduvad lisakulud tasakaalustada tarneahela riski vähendamisega ning hinnakujunduse ja turustamise võimalike eelistega.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i19) konkreetses tooterühmas müüdud, kolmanda isiku keskkonnastandardite kohaselt sertifitseeritud toodete protsent, vastavalt müügiväärtusele; i20) kolmanda isiku standardite keskkonnanõuete rangus ja täielikkus, mida üldjoontes näitab liigitus põhi-, täiustatud või kõrgstandardiks; i21) tooterühmade arv, milles üle poole müügist moodustavad kolmanda isiku keskkonnastandardi kohaselt sertifitseeritud tooted.

b14) jaemüüja tõendab üksikasjalikule ajakavale vastavat järjepidevat tegevust oma kaubamärki kandvate toodete täiustatud keskkonnastandardi kohase 100 % sertifitseerimise saavutamiseks (tabel 3.6) teatud tooterühmades, nagu näiteks kohv, tee, rasvad ja õlid, suhkur ja tekstiilitooted; b15) jaemüüja tõendab üksikasjalikule ajakavale vastavat järjepidevat tegevust teatud keskkonnaalase kõrgstandardi kohase 100 % sertifitseerimise saavutamiseks (tabel 3.7) sellistes tooterühmades nagu näiteks mereannid, puit ja paber.

3.2.4.   Esmatähtsate tooterühmade tarnijate suhtes kehtivate keskkonnanõuete jõustamine

Parim keskkonnajuhtimise tava on kehtestada esmatähtsatele toodetele ja nende tarnijatele keskkonnanõuete kriteeriumid, mis on suunatud kindlaksmääratud keskkonnaohtlikele punktidele, ning täita ja jõustada neid kriteeriume toote ja tarnija auditeerimise kaudu.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimise tava on kohaldatav suurtele jaemüüjatele ja esmatähtsatele oma kaubamärki kandvatele toodetele. Tarnija keskkonnategevuse tulemuslikkuse kontrollimise võib ühendada sotsiaalse auditeerimise ja tootekvaliteedi kontrollisüsteemidega, et muuta lisakulud võimalikult väikeseks. Tarnijatel on võimalik vastavuskulud tasakaalustada suurenenud nõudluskindluse ning oma toodete suurenenud turustatavuse ja kõrgema hinna kaudu, millega saab toodet tänu sellele müüa. Jaemüüjatel on võimalik kulud tasakaalustada jätkusuutmatute tavadega seotud mainelanguse ja keskpika perspektiiviga tarneahela ärialaste riskide vähendamisega ning edaspidi saadava kõrgema hinna ja turustamislisatasu arvel.

See parim keskkonnajuhtimise tava ei ole väikeettevõtjate suhtes kohaldatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i22) täpsustatud keskkonnanõuetele vastavate oma kaubamärki kandvate toodete müügi protsent tooterühmas; i23) nende nõuetega seotud keskkonnategevuse tulemuslikkus; i24) vastavusnõuete täitmise protsent tooterühmade puhul, mille suhtes on rakendatud ulatusliku vastavuse programm; i25) tooterühmade arv, mille puhul rohkem kui pool müüdud toodetest vastab konkreetsetele keskkonnanõuetele.	b16) 100 % tooterühmas müüdud oma kaubamärki kandvatest toodetest vastab jaemüüja määratletud konkreetsetele keskkonnanõuetele.

3.2.5.   Tarnija suunamine tulemuslikkuse suurendamisele võrdlusaluste kasutamise ja parimate tavade levitamise kaudu

Parim keskkonnajuhtimise tava on suunata tarnijat tulemuslikkuse suurendamisele teabevahetussüsteemide loomisega, mida saab kasutada tarnijate võrdlemiseks, ja paremate juhtimistavade levitamisega. Viimane aspekt võib aidata tarnijatel täita kolmanda isiku standardite nõudeid ja jaemüüja määratletud tingimusi.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimise tava on kohaldatav suurte jaemüüjate ja esmatähtsate oma kaubamärki kandvate toodete suhtes. Jaemüüjad võivad pakkuda tarnijatele väikest hinnalisa, et innustada neid parandamiskavas osalema, ja maksta parema juhtimistava meetodeid käsitlevate andmete võrdlemise ja levitamise eest. Need kulud tuleks tasakaalustada jätkusuutmatute tavadega seotud mainelanguse ja keskpika perspektiiviga tarneahela äriliste riskide vähendamisega ning kõrgemate hindadega, mida jaemüüjad edaspidi saada võivad. Kindlaks tehtud tõhususe kasvu tulu võib jaemüüjatega jagada lepinguliste kokkulepete kaudu.

See parim keskkonnajuhtimise tava ei ole väikeettevõtjate suhtes kohaldatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i26) jaekaubanduse keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurendamiseks rakendatavates programmides osalevatelt tarnijatelt pärinevate oma kaubamärki kandvate toodete müügi protsent; i27) nende programmidega hõlmatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse tase; i28) osalevate tarnijate protsentides väljendatud eesmärgid tooterühmade puhul, mille suhtes rakendatakse tarnija täiustamise programmi; i29) tooterühmade arv, mille puhul üle poole müügist moodustavad jaekaubanduse keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurendamise programmides osalevatelt tarnijatelt pärinevad tooted.

b17) 100 % tooterühma oma kaubamärki kandvatest toodetest on hangitud jaekaubanduse keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurendamiseks rakendatavates programmides osalevatelt tarnijatelt.

3.2.6.   Teadus- ja arenduskoostöö tarneahela ulatusliku täiustamise ja uuendamise suunamiseks

Parim keskkonnajuhtimise tava on strateegiline koostöö teiste sidusrühmadega, et määratleda ja arendada innovaatilisi tarneahela täiustamise võimalusi ja välja töötada laialdaselt tunnustatavad keskkonnastandardid.

Kohaldatavus

Kõik suured, oma kaubamärki kandvate toodete tarneahelatega jaemüüjad võivad tarneahela säästlikkuse suurendamiseks teha koostööd teaduslike uurimisasutustega või konsultatsiooniettevõtetega. Jaemüüjad võiksid keskenduda tooterühmade teaduslikule uurimisele ja arendamisele sellistes valdkondades, kus praegu puuduvad kaubanduslikult elujõulised ja laialdaselt kohaldatavad täiustamisvõimalused. Seda tava võib vaadelda kui investeeringut säästvate ja majanduslikult konkurentsivõimeliste tarneahelate kindlustamiseks.

See parim keskkonnajuhtimise tava ei ole väikeettevõtjatele kohaldatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i30) kulutused säästva tarneahela teaduslikule uurimisele (käibe suhtes); i31) kvalitatiivne hinnang teadusuuringu kohta: kas selle eesmärk on innovaatilised, laiendamiskõlblikud ja kõrge potentsiaaliga täiustamisvõimalused; i32) konkreetsed näited keskkonnaseisundi paranemise kohta, mis on seostatavad teadusuuringute tulemuste rakendamisega.	—

3.2.7.   Uuenduslike mahetoodete edendamine

Parim keskkonnajuhtimise tava on edendada uuenduslikke sertifitseeritud mahetooteid. Selle meetodi tähtsad komponendid on teadlikkuse suurendamise kampaaniad, tarneallikate valik, hinnakujunduspoliitika, väljapanek kaupluses ja reklaamimine, mida saab mõjusalt rakendada oma kaubamärki kandvate mahetoodete valiku täiustamise kaudu.

Kohaldatavus

Kõik jaemüüjad saavad uuenduslikke mahetooteid varuda ja nende tarbimist ergutada. Suured jaemüüjad saavad seda meetodit ulatuslikumalt rakendada oma kaubamärki kandvate mahetoodete valiku täiustamise kaudu. Uuendusliku toote sertifitseerimisega seonduvad tarnija kulud on võimalik kanda edasi jaemüüjatele. Sertifitseeritud uuenduslikud mahetooted on seotud oluliste hinnalisadega ja kõrgemate kasumimarginaalidega. Oma kaubamärki kandvate mahetoodete valikud suurendavad eeldatavalt ka jaemüüja märgiga toodete üldist müüki positiivse „haloefekti” tõttu.

See parim keskkonnajuhtimise tava on väikeettevõtjatele kohaldatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i33) müügi protsent edumeelsete kõrgstandardite kohaselt sertifitseeritud tooterühmas; i34) tooterühmade arv, milles pakutakse uuenduslikke mahetooteid; i35) ulatusliku oma kaubamärki kandvate mahetoodete valiku olemasolu (jah/ei).	b18) 10 % müügist mahetoodetena sertifitseeritud toiduainete tooterühmades; b19) 50 % müüdavast puuvillast on sertifitseeritud kui mahepõllumajanduslik toode; b20) 10 % müügist toiduks mittekasutatavate toodete rühmades on sertifitseeritud ametliku, kolmanda isiku kinnitatud keskkonnamärgise raames, vastavalt ISO I tüübi määratlusele.

3.3.   Kaubavedu ja logistika

3.3.1.   Keskkonnasäästlik hange ja keskkonnanõuded veoteenuse osutajatele

Parim keskkonnajuhtimise tava on lisada kolmanda isiku pakutavate veo- ja logistikateenuste hanke tingimustesse keskkonnategevuse tulemuslikkus ja vastavad aruandluskriteeriumid, kaasa arvatud käesolevas dokumendis kirjeldatud parimate keskkonnajuhtimise tavade rakendamise nõuded.

Kohaldatavus

Kõik jaemüüjad ostavad vähemalt osa oma veo- ja logistikateenustest kolmandast isikust teenusepakkujatelt ning võivad teha ostuotsuseid tõhususe või keskkonnakriteeriumide alusel. Sealjuures vähendab veo- ja logistikateenuste tõhususe suurendamine tegevuskulusid ning nõuab toimivat seiret ja aruandlust. Tõhusad kolmandast isikust veoteenuse osutajad võivad pakkuda jaemüüjatele madalamate kuludega teenuseid.

Väikesed jaemüüjad sõltuvad tavaliselt kolmandast isikust teenusepakkujatest.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i36) keskkonnaalaste standardite kohaselt sertifitseeritud veoteenuse osutajate protsent (hõlmab registreerimist aruandlusprogrammidesse); i37) selliste veoteenuse osutajate protsent, kes täidavad konkreetseid keskkonnanõudeid või järgivad käesolevas dokumendis kirjeldatud parimaid keskkonnajuhtimise tavasid.	b21) 100 % veo- ja logistikateenuste pakkujatest järgib: i) kolmanda isiku kinnitatud keskkonnaalaseid standardeid; ii) konkreetseid keskkonnanõudeid; iii) käesolevas dokumendis kirjeldatud parimaid keskkonnajuhtimise tavasid.

3.3.2.   Veo- ja logistikategevuse tõhususe üleüldine seire ja aruandlus

Parim keskkonnajuhtimise tava on aruandlus kogu esmatasandi tarnijate, jaotuskeskuste, jaemüüjate ja jäätmekäitlusrajatiste vahel toimuva veo- ja logistikategevuse tõhususe ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, võttes aluseks ettevõttesisese tegevuse seire ja kolmandate isikute tegevuse kohta saadud andmed.

Kohaldatavus

See tava on kohaldatav kõikide jaemüüjate suhtes. Ettevõttesisese veo- ja logistikategevuse aruandluse nõuet kohaldatakse ainult suurematele jaemüüjatele. Tõhus seire ja aruandlus nõuab väikesi investeeringuid vajalikesse infotehnoloogilistesse süsteemidesse ja haldusesse, kuid aitab kindlaks teha veo- ja logistikategevuse tõhususe suurendamise võimalused.

Väikeettevõtjate jaoks on heitkoguste hindamiseks saadaval põhiandmed erinevate transpordiliikide keskmiste heitekoefitsientide kohta.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i38) transpordi- ja logistikategevuse põhjustatud heitkogused, tonni CO2 ekvivalenti aasta kohta; i39) kg CO2 ekvivalenti tarnitud m3 või kaubaaluse kohta; i40) kas aruanne esitatakse kogu asjakohase veo- ja logistikategevuse järgmiste parameetrite kohta: i) erinevate transpordiliikide km/tonnkilomeetri (tkm) arv ja protsent; ii) kg CO2 ekvivalenti tarnitud tonni, m3 või kaubaaluse kohta; i41) kas aruanne esitatakse kogu ettevõttesise transpordi- ja logistikategevuse järgmiste näitajate kohta: i) veoki koormustegur (massi- või mahuprotsent); ii) kg CO2 ekvivalenti tkm kohta.

b22) 100 % esmatasandi tarnijate, jaekaupluste ja jäätmekäitlusrajatiste vahelise veo- ja logistikategevuse kohta, kaasa arvatud kolmanda isiku osutatud veoteenused, teatatakse järgmised andmed: i) erinevate transpordiliikide protsent; ii) kg CO2 ekvivalenti tarnitud m3 või kaubaaluse kohta; b23) kõikide esmatasandi tarnijate, jaekaupluste ja jäätmekäitlusrajatiste vaheliste ettevõttesiste transpordi- ja logistikatoimingute kohta teatatakse järgmised andmed: i) veoki koormustegur (massi- või mahuprotsent); ii) kg CO2 ekvivalenti tkm kohta.

3.3.3.   Vedude tõhususega arvestamine allhankeotsuste tegemisel ja pakendi kavandamisel

Parim keskkonnajuhtimise tava on kaasata vedude tõhusus hankeotsuste tegemisse ja pakendi kavandamisse, võttes aluseks erinevatest piirkondadest hangitud toodete olelusringi hindamise ja kujundades tootepakendid nii, et saavutataks veoühikute võimalikult suur tihedus.

Kohaldatavus

See tava on kohaldatav suurtele, oma kaubamärki kandvate toodete valikuga jaemüüjatele. Kohaldamine sõltub suurel määral toote ja tarneallika asukohast, olenevalt mitmesugustest hankimisega seotud teguritest. Seoses pakendiga võib pakendatud kaupade tiheduse suurendamine märgatavalt suurendada kaubaveo tõhusust ja sel viisil vähendada veokulusid.

See parim keskkonnajuhtimise tava ei ole väikeettevõtjatele kohaldatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i39) kg CO2 ekvivalenti tarnitud m3 (või kaubaaluse) kohta; i42) vedude jaotus transpordiliikide vahel; i43) selliste tooterühmade arv, mille puhul on spetsiaalselt muudetud tarneallikaid või pakendit veo- ja logistikategevuse ning olelusringi keskkonnamõju vähendamise eesmärgil; i44) pakendi järjepidev täiustamine suurima tiheduse saavutamiseks ning veo- ja logistikategevuse tõhustamiseks (jah/ei).

b24) pakendi järjepidev täiustamine suurima tiheduse saavutamiseks ning veo- ja logistikategevuse tõhustamiseks.

3.3.4.   Üleminek tõhusamatele transpordiliikidele

Parim keskkonnajuhtimise tava on üleminek tõhusamate transpordiliikide, eriti raudteevedude, veetranspordi ja suuremate veokite kasutamisele ning õhuvedude osa võimalikult suur vähendamine nii suure veokauguse puhul kui võimalik. Selliste üleminekute teostatavus võib piirduda esmase kaubaveoga tarnija jaotuskeskustest jaemüüja jaotuskeskustesse, arvestades, et alg- ja lõppkilomeetritel on sageli vaja kasutada maanteetransporti. Seetõttu nõuab üleminek teistele transpordiliikidele jaotusvõrkude optimeerimist, et võimaldada ümberlaadimist ühelt transpordiliigilt teisele (nt rajada jaotuskeskused juurdepääsuga raudtee- ja veeteevõrgustikele). Üleminekut väikestelt veokitelt suurematele, kaasa arvatud kahekorruseliste haagistega veokid, soovitatakse selle meetodi raames seepärast, et suured veokid on väikestest palju tõhusamad. Muude transpordiliikide kasutamine võib mõjutada ka toodete hankeotsuste tegemist, kui veoteenus moodustab toote olelusringi keskkonnamõju suure osa (võttes arvesse kõik olelusringi asjakohased mõjud).

Tabel 3.9

Transpordiliikide järjestus keskkonnasõbralikkuse alusel (kõige sõbralikum esimesena)

Koht järjestuses	Transpordiliik
1	Kaubarong
2	Ookeanilaev
3	Siseveetee
4	Suur veok
5	Keskmine veok
6	Väike veok
7	Kaubalennuk

Kohaldatavus

Kõik jaemüüjad saavad võtta meetmeid toodete veo ümbersuunamiseks vähem saastavatele transpordiliikidele, vähemalt sõiduki suuruse alusel, ja kõige suuremad jaemüüjad saavad vähemalt osa esmasest kaubajaotusest suunata maanteelt raudteele või siseveeteedele. Siiski nõuab jaekaubanduse kaubavedude ulatuslik ümbersuunamine maanteelt raudteele ja siseveeteedele riiklike raudtee- ja veeteede taristute täiustamist ning vedusid tegevate äriühingute suuremat piiriülest koordineerimist. Seetõttu võib riiklik transporditaristu ja -poliitika (nt teede maksustamine) oluliselt mõjutada jaemüüjate võimalusi parandada transpordiliikide kasutamist ja langetada sellega seotud otsuseid.

Tava ei ole väikeettevõtjatele kohaldatav, välja arvatud juhul, kui olemasolevad hankealased valikud võimaldavad valida konkreetsete toodete jaoks tõhusamat transpordiliiki.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i45) esmatasandi tarnijatelt kauplustesse toimuvas toodete koguveos kasutatud konkreetsete tõhusamate transpordiliikide protsent (tkm); i46) konkreetsete tõhusamate transpordiliikide protsent rahvusvahelisest kaubaveost (tkm).	b25) üle 50 % esmatasandi tarnijate ja jaemüügi jaotuskeskuste vahelisest sisekaubaveost –müügiväärtuse alusel – toimub veeteel/raudteel (kui taristu seda võimaldab); b26) üle 99 % ülemere kaubaveost –müügiväärtuse alusel – toimub laevaga.

3.3.5.   Jaotusvõrgu optimeerimine

Parim keskkonnajuhtimise tava on optimeerida jaotusvõrku, rakendades järjepidevalt järgmistest alternatiividest kõige tõhusamat: i) strateegilised tsentraliseeritud terminalid, mis ühendavad raudtee- ja veetranspordi, ii) konsolideeritud platvormid ja iii) otsemarsruudid.

Kohaldatavus

Tava on kohaldatav suurtele jaemüüjatele, kellel on ettevõttesisene veo- ja logistikategevus, ja kolmandast isikust veoteenuse osutajatele, eriti kui tooted hangitakse pikkade vahemaade tagant. See tava ei nõua suuri investeeringuid. Küll aga nõuab olulisi investeeringuid uute tsentraalsete terminalide ehitamine, mis oleksid ühendatud raudtee- ja veetranspordi võrgustikega. Mõlemal juhul võib veokite koormamise suurenenud tõhusus ja tõhusamate transpordiliikide kasutamine pikematel marsruutidel oluliselt vähendada tegevuskulusid.

See tava ei ole väikeettevõtjate suhtes kohaldatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i39) kg CO2 ekvivalenti tarnitud m3 (või kaubaaluse) kohta; i47) kasutatavate konsolideeritud platvormide arv või kasutatavate strateegiliste tsentraalsete terminalide arv või kasutatavate otsemarsruutide arv; i48) veo- ja logistikategevuse käigus tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise protsent, mis on saavutatud tänu konkreetse jaotusvõrgu täiustamise võimaluste rakendamisele; i49) veo- ja logistikateenuste sisseostmine kolmandast isikust teenusepakkujalt, kelle jaotusvõrk on optimeeritud (jah/ei); i50) jaotusvõrkude järjepidev optimeerimine strateegiliste terminalide asukohtade valiku, konsolideeritud platvormide ja otsemarsruutide rakendamise abil (jah/ei).

b27) jaotusvõrkude järjepidev optimeerimine strateegiliste terminalide asukohtade valiku, konsolideeritud platvormide ja otsemarsruutide abil.

3.3.6.   Marsruudi kavandamise optimeerimine telemaatika kasutamise ja veokijuhtide koolitamise abil

Parim keskkonnajuhtimise tava on optimeerida tegevuse tõhusust säästva marsruutide kavandamise, telemaatika kasutamise ja veokijuhtide koolitamise abil. Säästev marsruudi kavandamine hõlmab kauplustesse kaupa tarnivate veokite laadimist tagasiteel jäätmetega ja tarnijatele tagastatavate jaotuskeskustesse veetavate kaupadega ning vedude sooritamist öisel ajal, et vältida liiklusummikuid

Kohaldatavus

Tava on kohaldatav kõikide toodete puhul, mida tarnitakse suurtele jaemüüjatele ettevõttesisese veo- ja logistikategevuse raames, ja kolmandast isikust veoteenuse osutajate suhtes. Veokijuhtide koolitamine aitab tavaliselt säästa 5 % kütust. Marsruudi optimeerimine võib nõuda olulisi investeeringuid infotehnoloogiasse, kuid see vähendaks kapitaliinvesteeringute kulusid (vajatakse vähem veokeid) ja alandaks märgatavalt käitamiskulusid (kütus).

Tava on kohaldatav väikeettevõtjatele, kellel on oma veokid (nt kaubikud).

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i39) kg CO2 ekvivalenti tarnitud m3 (või kaubaaluse) kohta; i51) veokipargi keskmine koormatuse protsent (mahu- või massivõimsus) või veokipargi keskmine tühisõitude protsent (veoki km), või veokipargi keskmine g CO2 ekvivalenti/tkm; i52) pidevalt säästva sõidustiili alal koolitatavate veokijuhtide protsent; i53) veokijuhte säästvale sõidustiilile ergutamise kava rakendamine (jah/ei); i54) veo- ja logistikategevuse käigus tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise protsent, mis on saavutatud tänu täpsustatud võimaluste rakendamisele (st jäätmevedu või kaupade tagastamine tarnijale tagasiteel kauba tarnimiselt kauplusesse, telemaatika, veokijuhtide koolitus ja ergutuskavad, tarned töövälisel ajal); i55) marsruutide järjepidev optimeerimine läbi jäätmete veo ja kaupade tagastamise tarnijale tagasiteel kauba tarnimiselt kauplusesse ning tänu telemaatika ja suuremate kättetoimetamise ajavahemike kasutamisele (jah/ei).

b28) 100 % veokijuhtidest koolitatakse pidevalt säästva sõidustiili alal või juhtidele rakendatakse säästva sõidustiili kasutamisele ergutamise kava; b29) marsruutide järjepidev optimeerimine läbi jäätmete veo ja kaupade tagastamise tarnijale tagasiteel kauba tarnimiselt kauplusesse ning tänu telemaatika ja suuremate kättetoimetamise ajavahemike kasutamisele.

3.3.7.   Maanteesõidukite keskkonnamõju võimalikult ulatuslik vähendamine ostuotsuste ja moderniseerimise kaudu

Parim keskkonnajuhtimise tava on maanteesõidukite keskkonnamõju võimalikult ulatuslik vähendamine ostuotsuste ja moderniseerimise kaudu. See hõlmab alternatiivse energiaallikaga sõidukite, säästlike ja vähesaastavate sõidukite ning madala müratasemega sõidukite soetamist, aerodünaamilisi täiendusi ja väikese veeretakistusega rehvide kasutamist.

Kohaldatavus

Tava on kohaldatav kõikide toodete suhtes, mida tarnitakse suurtele, ettevõttesiseseid veo- ja logistikateenuseid kasutavatele jaemüüjatele, ja kolmandast isikust veoteenuse osutajate suhtes. Pikkadel vahemaadel suurematel kiirustel (> 80 km/h) vedusid tegevate sõidukite puhul on aerodünaamilisteks täiendusteks tehtavate väikeste investeeringute ning vedukite ja haagiste aerodünaamilisemaks muutmiseks tehtavate suuremate investeeringute tasuvusaeg kuni kaks aastat. Sama pikk on väikese veeretakistusega rehvide kasutuselevõtmise tasuvusaeg. Alternatiivse energiaallikaga sõidukite puhul on investeerimiskulud oluliselt suuremad.

Tava on väikeettevõtjatele kohaldatav, kui neil on oma veokid (näiteks kaubikud).

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i56) l/100 km (sõiduki kütusekulu) või kg CO2 ekvivalenti tkm kohta; i57) erinevate EURO klasside nõuetele vastavate sõidukite protsent veokipargist; i58) PIEKi müranormidele või samaväärsetele, öist tarnimist võimaldavatele normidele vastavate sõidukite, haagiste ja laadimisseadmete protsent; i59) alternatiivkütustel, kaasa arvatud maagaas, biogaas või elekter, töötavate veokipargi sõidukite protsent; i60) selliste veokipargi sõidukite protsent, millele on paigaldatud väikese veeretakistusega rehvid; i61) selliste veokipargi sõidukite ja haagiste protsent, mis on kavandatud või mida on täiendatud aerodünaamiliste omaduste parandamise eesmärgil.

b30) 100 % veokitest vastavad EURO V (17) nõuetele ja raskeveoki kütusekulu on alla 30 l/100 km; b31) 100 % veokitest, haagistest ja laadimisseadmetest vastab PIEKi müranormidele või samaväärsetele, öist tarnimist võimaldavatele standarditele; b32) alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutamine (maagaas, biogaas, elekter); b33) 100 % sõidukitele on paigaldatud väikese veeretakistusega rehvid; b34) 100 % sõidukitest ja haagistest on kavandatud või täiendatud aerodünaamiliste omaduste parandamise eesmärgil.

3.4.   Jäätmekäitlus

3.4.1.   Toidujäätmete tekke minimeerimine

Parim keskkonnajuhtimise tava on kasutada toidujäätmete tekke ärahoidmiseks selliseid keskkonnasõbralikke tavasid nagu seire, auditeerimine, tähtsusjärjekorda seadmine, logistilised lahendused, paremad säilitusmehhanismid, kaupluste temperatuuri ja niiskuse kontroll, jaotuskeskused ja tarneveokid, töötajate koolitus, annetamine, tarbijate nõustamine jms ning toidujäätmete prügilasse ladestamise või kääritamisprotsesse hõlmava põletamise vältimine.

Kohaldatavus

Tegemist on kulutõhusa meetmega, mida saab kohaldada mis tahes suurusega toiduainete jaemüüjate suhtes ja igas liikmesriigis. Siiski võivad kehtida toidu annetamist takistavad meetmed.

Kõik väikeettevõtjad saavad kohaldada ennetavaid meetmeid toidujäätmete tekke vältimiseks. Käitluskulud hüvitatakse kulude kokkuhoiuga, mis saavutatakse tootekadude vähenemise ja väiksema jäätmekoguse arvelt.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad

Tipptaseme võrdlusalus

i62) kg või tonni toidujäätmeid, absoluutväärtuses, m2 kohta või käibe (miljonit eurot) kohta; i63) tekkinud toidujäätmete protsent kogu ostetud toidukogusest; i64) kg või tonni heategevusorganisatsioonidele annetatud toitu, mis on ületanud müügitähtaja, kuid mitte kasutamistähtaja; i65) kg toidujäätmeid, mis on saadetud sellisele taaskasutustoimingule nagu kääritamine; i66) kg toidujäätmeid, mis on saadetud prügilasse või põletustehastesse.

b35) prügilatesse või põletustehastesse saadetakse nullkogus toidujäätmeid.

3.4.2.   Jäätmekäitluse ühitamine jaemüüjate tegevusega

Parim keskkonnajuhtimise tava on kasutada jäätmekäitlustavasid, mille puhul seatakse esikohale ennetamine. Parimate tavade hulgas on:

—

ettevõttesised juhtimistavad: — jäätmete sorteerimine ja eritöötlus taaskasutamiseks: paber- ja plastjäätmete kokkusurumine ja briketiks pressimine, toidujäätmete külmutamine jms; — jäätmetekke seire; — valmisolek pakkematerjalide taaskasutamiseks, nagu kaubaalused ja plastkastid tarnijatele, jaotuskeskustele, kaupluste vitriinide jaoks ja kojutoimetamiseks; — töötajate koolitus;

—

organisatsiooni juhtimistavad: — kauplustes tekkinud jäätmete liigi ja lõppsihtkoha seire; — tagastuslogistika rakendamine (taaskasutatavate või ringlussevõetavate) pakkematerjalide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude jäätmete (nagu ohtlikud jäätmed) käitlemisel toimetamiseks tarnijatele, töötlemisrajatistesse ja/või jaotuskeskustesse; — kohalike ja/või piirkondlike partnerluste loomine jäätmete käitlemiseks; — tarbijate teavitamine vastutustundlikust jäätmekäitlusest kodumajapidamistes.

Kohaldatavus

Kirjeldatud meetodid on kohaldatavad iga jaemüüja suhtes. Parimad tavad peaksid sobima jaemüüjatele, kes haldavad suurt arvu kauplusi ja jaotuskeskusi. Vahendite eraldamine jäätmete hulga tõhusaks vähendamiseks oleks majanduslikult põhjendatud. Pakendamata kujul tagasivedu jaotuskeskustesse võimaldab vähendada töötlemiskulu, kui seda võrreldakse kokkulepitud kuludega kohalikul või kaupluse tasandil.

Väikeettevõtted, kus toodetakse suuri jäätmekoguseid, peaksid eraldama vahendeid ja koolitama töötajaid jäätmekäitluse heade tavade alal.

Seonduv keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja	Tipptaseme võrdlusalus
i67) ringlussevõtu ja taaskasutamise määrad.	b36) jäätmekäitlussüsteem on ühitatud kaupluse käitamisega ja selle eesmärk on teisesed pakkematerjalid ringlusse võtta või taaskasutada 100 % ulatuses.

3.4.3.   Plastpudelite ning kasutatud toodete tagastamise süsteemid

Parim keskkonnajuhtimise tava on luua tagastamissüsteemid ja need ühitada ettevõtte logistikaga, nagu näiteks plastpudelite (PET või PE) puhul.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saavad rakendada toidukaupade jaemüüjad, eriti suured ketid. See nõuab vahendite eraldamist, hooldust ja seadmeid. Teatud riikides on tava juba kohustuslik (nt Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal).

Väikeettevõtjatelt nõuab tagastamissüsteemi igapäevane käigushoidmine täiendavaid vahendeid.

Seonduv keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja	Tipptaseme võrdlusalus
i68) tarbijatelt ringlussevõtmise protsent tagastatavate pudelite müügist.	b37) tarbijad tagastavad 80 % tagatisrahata või 95 % tagatisrahaga pudelitest.

3.5.   Väiksemas koguses ja sertifitseeritud/ringlussevõetud paberi kasutamine trükiste valmistamiseks

Parim keskkonnajuhtimise tava on vähendada keskkonnamõju tarbitava materjalikoguse vähendamisega, nagu paberi tarbimise optimeerimine kaubanduslike trükiste valmistamiseks või keskkonnasõbralikuma paberi kasutamine.

Kohaldatavus

Selle parima keskkonnajuhtimise tava rakendamisest võivad kasu saada kõik jaemüüjad, eriti suured ketid, kes valmistavad väga suurtes kogustes kaupu tutvustavaid pabertrükiseid. Paberi tarbimist vähendav hästi rakendatud tava võib aidata kulusid kokku hoida.

See parim keskkonnajuhtimise tava on väikeettevõtjatele kohaldatav.

Seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
i69) sertifitseeritud paberi kasutamise protsent; i70) kasutatava paberi tihedus; i71) kaetud paberi protsent; i72) EMASi või ISO14001 kohaselt sertifitseeritud trükikodade protsent.	b38) 100 % ulatuses sertifitseeritud/ringlussevõetud paberi kasutamine; b39) tihedus alla 49 g/m2; b40) kaetud paberi kasutamine alla 10 %; b41) 100 % trükikodadest sertifitseeritud EMASi/ISO 14001 kohaselt.

3.6.   Vihmavee kogumine ja taaskasutamine

Parim keskkonnajuhtimise tava on koguda ja taaskasutada ja/või imada vihmavett katustelt ja parklatest kohapeal.

Kohaldatavus

Seda tava saavad rakendada jaemüüjad, kellel on oma hooned ja/või parklaid ja sobivad tingimused kohapeal. Ilmastikutingimused ja kohalikus omavalitsuses kasutatav standardne vihmavee kogumise süsteem võivad mõjutada selle meetodi kasutamist. Tegemist on kulumahuka meetmega.

See parim keskkonnajuhtimise tava on väikeettevõtjatele kohaldatav.

Seonduv keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja	Tipptaseme võrdlusalus
i73) vihmavee kogumine ja/või imamine kohapeal on ühitatud veekäitlemissüsteemiga (jah/ei).	b42) vihmavee kogumine ja/või imamine kohapeal on ühitatud veekäitlemissüsteemiga.

3.7.   Ühekordselt kasutatavate kilekottide vältimine või muud tarbija käitumist mõjutavad meetmed

Parim keskkonnajuhtimise tava on suunata tarbijaid oma keskkonnamõju vähendama, korraldades kilekottide kasutusest kõrvaldamise ja vastutustundliku reklaamimise kampaaniaid ning pakkudes tarbijatele parimaid tegevusjuhiseid.

Kohaldatavus

Kõik jaemüüjad saavad seda tava rakendada. Tavaliselt on rakendamise peamisteks ajenditeks õigusaktid.

See parim keskkonnajuhtimise tava on väikeettevõtjatele kohaldatav.

Seonduv keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja ja tipptaseme võrdlusalus

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitaja	Tipptaseme võrdlusalus
i74) kassades kättesaadavate ühekordselt kasutatavate kottide arv.	b43) ühekordselt kasutatavad kotid ei ole kassades kättesaadavad.

4.   SEKTORI SOOVITUSLIKUD OLULISED KESKKONNANÄITAJAD

Näitaja	Mõõtühikud	Lühikirjeldus	Soovituslik seire miinimumtase	Seonduv põhinäitaja määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisa kohaselt (punkti C alapunkt 2)	Tipptaseme võrdlusalus ja seonduv parim keskkonnajuhtimise tava
ENERGIATÕHUSUS
1. Konkreetne energiatarbimine	kWh/m2 aastas	Energiatarbimine (elekter, soojus, muud kütused) müügipinna ühiku ja aasta kohta. Soovitused — Taastuvenergia kasutamine tuleks jätta maha arvamata. — Korrektsioonitegureid võib kasutada müügipinna määratlemisel (seoses kõrguse ja muude tehniliste parameetritega). „Müügipinna” peaks määratlema jaemüüja. — Lahtioleku ajaga seoses ei soovitata korrektsioone kasutada. Esitada tuleks aasta energiatarbimise andmed.	Kauplus (kohapeal), jaotuskeskus või muu ning organisatsiooni tasand (liidetud väärtus) Peamiste energiat tarbivate protsesside kaupa: küte, jahutamiseks kasutatav elekter (kui kohaldatakse) ja muul viisil kasutatav elekter	Energiatõhusus	Konkreetne energiatarbimine müügipinna m2 kohta kütte-, jahutus- ja kliimaseadmetes on kuni 0 kWh/m2 aastas, kui toodete külmashoidmise jääksoojust on võimalik taaskasutada. Muul juhul kuni 40 kWh/m2 aastas uute hoonete puhul ja 55 kWh/m2 aastas olemasolevate hoonete puhul. (Vt parimad keskkonnajuhtimise tavad 3.1.1, 3.1.2, 3.1.3, 3.1.4)
2. Konkreetne (lineaarne) külmashoidmisenergia tarbimine	kWh/m aastas	Külmashoidmissüsteemi energiatarbimine külmleti jooksva meetri ja aasta kohta. Soovitused — Ei kohaldata kaupluste suhtes, kus puuduvad jahutuskapid, näiteks muid kui toidukaupu müüvad jaemüüjad.	Kauplus (kohapeal)	Energiatõhusus	Tsentraalse toodete külmas hoidmise konkreetne (lineaarne) energiatarbimine 3 000 kWh/m aastas. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.6)
3. Valgustuse võimsustihedus	W/m2	Paigaldatud valgustusvõimsus valgustusvajaduse rahuldamiseks (põhitegevuseks ja toodete väljapanekuks) müügipinna ühiku ja aasta kohta. Soovitused — Tegemist on projekteerimis- ja müügilahendusega seotud näitajaga, mida kohaldatakse iga suurusega ja igat tüüpi jaemüüjatele. — Korrektsioonitegureid võib kasutada müügipinna määratlemisel (seoses kõrguse ja muude tehniliste parameetritega). „Müügipinna” peaks määratlema jaemüüja. — Luumenit m2 kohta on sobiv tehniline näitaja, kuid keskkonnategevuse tulemuslikkust tuleks mõõta ühikutes W/m2. — Näitaja võib varieeruda kaupluses (tsooni kohta) ja päeva jooksul (perioodi kohta).	Kauplus (kohapeal), jaotuskeskus või muu Kauplusepind ja päevaajad, asjakohasel juhul	Energiatõhusus	Paigaldatud valgustuse võimsustihedus on alla 12 W/m2 selvehallides ja alla 30 W/m2 erikauplustes. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.7)
4. Energiatarbimise seire	%	Kaupluste protsent, mida energiajuhtimissüsteemis seiratakse. Soovitused — Seire peaks hõlmama kõik kauplused ja kõik kõige asjakohasemad protsessid. — Esitada tuleks andmed võrdlusmehhanismide kohta, kui neid kasutatakse.	Kauplus (kohapeal) Protsess	Energiatõhusus	Seire 100 % jaekaupluste ja protsesside üle. Rakendatakse võrdlusmehhanisme. (Vt parimad keskkonnajuhtimise tavad 3.1.5, 3.1.8)
5. Külmaaine lekete protsent	%	Külmaainete kadu seadme külmaaine kogukoormuse kohta. Soovitused — Asjakohane suurte toidu külmas hoidmise seadmete korral (tsentraalsed süsteemid). — Näitaja on soovitatav arvutada külmaaine aasta ostuandmete põhjal. — Näitaja ei ole keskkonnaalaselt asjakohane looduslikke külmaaineid kasutavate seadmete puhul.	Kauplus (kohapeal), jaotuskeskus või muu ning organisatsiooni tasand (liidetud väärtus) Külmaaine liik	Heitkogused	— (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.6)
6. Selliste kaupluste protsent, kus kasutatakse looduslikke külmaaineid	%	Selliste kaupluste protsent, kus kasutatakse looduslikke külmaaineid, jahutuskappidega kaupluste koguarvust. Soovitused — Asjakohane jahutuskappe kasutavate toiduainejaemüüjate puhul.	Organisatsiooni tasand	Heitkogused	Üldine looduslike külmaainete kasutamine. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.6)
TARNEAHELA TULEMUSLIKKUS
7. Tarneahela täiustamise kavade järjepidev rakendamine esmatähtsates tooterühmades	(jah/ei)	See näitaja osutab, kas tarneahela täiustamise kavasid rakendatakse järjepidevalt esmatähtsates tooterühmades. Soovitused: — Kohaldatav igas suuruses jaemüüjate suhtes. — Väikeettevõtjate puhul tähendab see keskkonnasäästlike hangete kasutamist ja keskkonnasõbraliku tarbimise edendamist. — Oma kaubamärki kandvaid tooteid pakkuvatel suurtel jaemüüjatel on võimalik tarneahela säästlikkus äristrateegiaga rohkem lõimida.	Organisatsiooni tasand, toote tarneahel	Tarneahela keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurendamine hõlmab järgmisi aspekte:   energiatõhusus,   materjalitõhusus,   vesi,   jäätmed,   elurikkus,   heitkogused.	Tarneahela täiustamise kavade järjepidev rakendamine esmatähtsates tooterühmades. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.1)
8. Põhitoodete tarneahelate järjepidev hindamine (sõltumatu või konsortsiumi kaudu)	(jah/ei)	See näitaja viitab tarneahela keskkonnamõju hindamisele ja tõhusate toote tarneahela täiustamise mehhanismide määratlemisele. Soovitused: — Kättesaadavuse korral andmed olelusringi keskkonnakoormuse kohta (CO2 ekvivalent, kg SOx ekvivalent, kg LOÜ ekvivalent, kg 1,4-DCB ekvivalent, kg Sb ekvivalent, vesi m3, kg PO4 ekvivalent), surve elurikkusele, asukohaga seotud surve veeressurssidele, väljendatud toote massi kohta või andmed hinnatava toote funktsionaalse üksuse kohta, kui need on täpsemad. — Suure müügimahuga tooteid tuleks pidada põhitoodeteks ja valida hindamiseks esmajärjekorras.	Organisatsiooni tasand, toote tarneahel	Tarneahela keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurendamine hõlmab järgmisi aspekte:   energiatõhusus,   materjalitõhusus,   vesi,   jäätmed,   elurikkus,   heitkogused.	Põhitoodete tarneahelate järjepidev hindamine (sõltumatu või konsortsiumi kaudu). (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.2)
9. Toote täiustamise määr	Täpsustatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemel sertifitseeritud toodete müügi protsent	Kaaluda tuleks järgmisi määrasid. Müügi protsent: — kolmanda isiku keskkonnasertifikaadiga tooted; — jaemüüja määratletud keskkonnanõuetele vastavad oma kaubamärki kandvad tooted; — mahetootena sertifitseeritud toidutooted; — mahetootena sertifitseeritud puuvill; — muud kui toiduks kasutatavad ökomärgisega tooted.	Organisatsioon tasand, tooterühm	Keskkonnastandardid hõlmavad järgmisi aspekte:   energiatõhusus,   materjalitõhusus,   vesi,   jäätmed,   elurikkus,   heitkogused.	100 % tooteid tooterühma piires sertifitseeritud kolmanda isiku keskkonnastandardite kohaselt. 100 % tooterühmas müüdud oma kaubamärki kandvatest toodetest vastab jaemüüja määratletud keskkonnastandarditele. 10 % toiduainete tooterühmades müüdud toodetest on sertifitseeritud mahetootena. 50 % müüdud puuvillast on sertifitseeritud mahetootena. 10 % muudes kui toiduks kasutatavate toodete rühmades müüdud toodetest on sertifitseeritud ametlike (ISO I tüüpi) ökomärgiste nõuete kohaselt (Vt parimad keskkonnajuhtimise tavad 3.2.2, 3.2.3, 3.2.4, 3.2.5, 3.2.6, 3.2.7)
KAUBAVEO JA LOGISTIKA TULEMUSLIKKUS
10. Kaubaveoga seotud energiatarbimine	MJ/tkm	Otsene kütuseenergia tarbimine kaubaveo tonnkilomeetri kohta, kogu kaubaveo arvestuses ja transpordiliigi arvestuses, et võrrelda transpordiliikide valiku võimalusi. Soovitused — Kütuse energiasisalduse alusel. — Elektrijõuallika puhul elektri tootmiseks kasutatava primaarenergia alusel (nt korrutada teguriga 2,7).	Organisatsiooni tasand Transpordiliik ja peamine marsruut	Energiatõhusus Materjalitõhusus	— (Vt parimad keskkonnajuhtimise tavad 3.3.1, 3.3.2, 3.3.3, 3.3.4, 3.3.5, 3.3.6, 3.3.7)
11. Kaubaveoga seotud kasvuhoonegaaside eriheide (toote koguse ja vahemaa kohta)	kg CO2 ekvivalenti/tkm	Näitab veotegevuse keskkonnatõhusust. Soovitused — Fossiilkütuste puhul otsese põletamise pluss kaevandamise ja töötlemise kaudsete heitkoguste alusel. — Elektri puhul elektri tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside riikliku keskmise eriheite alusel. — Biokütuste puhul asjakohase kütuseallika olelusringi heitkoguste hindamise alusel.	Organisatsiooni tasand Transpordiliik ja peamine marsruut Kütuse tüüp	Materjalitõhusus Heitkogused	— (Vt parimad keskkonnajuhtimise tavad 3.3.1, 3.3.2, 3.3.3, 3.3.4, 3.3.5, 3.3.6, 3.3.7)
12. Kaubaveoga seotud kasvuhoonegaaside eriheide (toote koguse kohta)	kg CO2 ekvivalenti/tarnitud m3 (või kaubaaluse) kohta kg CO2 ekvivalenti/tarnitud toote tonni kohta	Kajastab veotegevuse lõplikku keskkonnamõju. Kajastab toote veokaugust. Näitaja on väiksem, kui tooted hangitakse samast paikkonnast/piirkonnast. Soovitused — Fossiilkütuste puhul otsese põletamise pluss kaevandamise ja töötlemise kaudsete heitkoguste alusel. — Elektri puhul elektri tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside riikliku keskmise eriheite alusel. — Biokütuste puhul asjakohase kütuseallika olelusringi heitkoguste hinnangu alusel.	Organisatsiooni tasand Transpordiliik ja peamine marsruut Tooterühm	Materjalitõhusus Heitkogused	— (Vt parimad keskkonnajuhtimise tavad 3.3.1, 3.3.2, 3.3.3, 3.3.4, 3.3.5, 3.3.6, 3.3.7)
13. Veeteevedude/raudteevedude protsent esmatasandi tarnijate ja jaemüügi jaotuskeskuste vahelistes vedudes	%	Näitaja kajastab tõhusamate transpordiliikide osakaalu jaemüüja kogu veotegevuses. Soovitused — Transpordiliigi osakaalu võib arvutada tkm või müügiväärtuse alusel. — Jaemüüjad peaksid eraldi käsitlema maismaatransporti (maanteed, raudtee, siseveeteed) ja ülemere kaubavedu (mere- ja õhutransport). — Näitaja on kohaldatav pikemate vahemaade tagant tarnitud toodete suhtes.	Organisatsiooni tasand Peamine marsruut või vähemalt maismaatransport ja ülemere kaubavedu eraldi	Energiatõhusus Materjalitõhusus	Üle 50 % kaupade maismaatranspordist esmatasandi tarnijate ja jaemüügi jaotuskeskuste vahel (tkm või müügiväärtuse alusel) toimub siseveeteel/raudteel (kui taristu seda võimaldab). Üle 99 % ülemere kaubaveost müügiväärtuse alusel toimub laevaga. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.4)
14. Marsruudi kavandamise järjepidev optimeerimine	(jah/ei)	Näitaja osutab, kas jaemüüja on oma jaotusvõrku järjepidevalt optimeerinud terminalide strateegiliste asukohtade valiku, konsolideeritud platvormide ja otsemarsruutide abil. See hõlmab jäätmete vedu ja kauba tagastamist tarnijale tagasiteel pärast kauba kauplusse tarnimist, telemaatika kasutamist ning suuremaid kättetoimetamise ajavahemikke.	Organisatsiooni tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus	Marsruudi kavandamise järjepidev optimeerimine. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.5, 3.3.6)
15. EURO V standarditele vastavate veokite protsent	%	Soovitused — Kohaldatav suurtele jaemüüjatele, kellel on ettevõttesisene veo- ja logistikategevus, ja kolmandast isikust veoteenuse osutajatele. — Võimaluse korral tuleks teha seiret ka veokite kütusesäästu (l/100 km) üle.	Organisatsiooni tasand	Heitkogused	100 % veokitest vastab EURO V standarditele. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.7)
JÄÄTMEKÄITLUS
16. Jäätmete teke	kg/aastas tonni/aastas kg/m2 aastas	Aastas tekkinud jäätmete kaal. Soovitused — Näitajat võib väljendada müügipinna ühiku kohta. — Teket tuleks seirata erinevat liiki jäätmete kaupa eraldi.	Organisatsiooni tasand Jäätmeliikide kaupa: näiteks toidujäätmed, plast, paber ja papp, puit, metall, ohtlikud materjalid jms. Lõppsihi alusel: taaskasutamine, ettevõtteväline ringlussevõtt, kääritamine, annetamine jms.	Jäätmed	— (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.1, 3.4.2)
17. Prügilasse või põletamiseks saadetud toidujäätmete protsent	%	Taaskasutamistoimingule (nt kääritamine) mitte saadetavate toidujäätmete protsent kõikidest tekkinud toidujäätmetest.	Organisatsiooni tasand	Jäätmed	0 % toidujäätmetest on saadetud prügilasse või põletamiseks. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.1)
18. Teisese pakendi ringlussevõtu määr	%	Ringlussevõetud materjalide kaal jagatud kogu tekkinud jäätmekogusega. Soovitused — Teatud jaemüüjad võtavad arvesse ka taaskasutatavate materjalide kogust. See asjaolu tuleks selle näitaja kohta andmete esitamisel selgesti ära märkida.	Organisatsiooni tasand	Materjalitõhusus Jäätmed	Jäätmekäitlussüsteem on ühitatud kaupluse käitamisega ja selle eesmärk on ringlusse võtta või taaskasutada 100 % teisestest pakendamismaterjalidest. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.2)
19. Pakendi ja kasutatud toodete tagastamise määr	%	Tarbijate tagastatavate tootepakendite (nt plastpudelid) ning kasutatud toodete (nt patareid ja elektroonikaseadmed), osakaal selliste toodete kogumüügis. Soovitused — PET- ja PE-pudelite tagastamise süsteemide puhul tuleks tagastatavuse määra mõõta müüdud tagastatavate pudelite suhtes.	Tagastatava pakendi liik/toote liik	Materjalitõhusus Jäätmed	Tarbijad tagastavad 80 % tagatisrahata pakenditest. Tarbijad tagastavad 95 % tagatisrahaga pakenditest. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.3)
MATERJALIDE TARBIMINE, VÄLJA ARVATUD KÜLMAAINED
20. Sertifitseeritud või ringlussevõetud paber kaubanduslike trükiste avaldamiseks	%	Kaubanduslike trükiste valmistamiseks kasutatud sertifitseeritud paberi (nt metsahoolekogu märgisega) või ringlussevõetud paberi protsent	—	Materjalitõhusus Jäätmed	100 % ulatuses sertifitseeritud või ringlussevõetud paber. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.5)
VEEMAJANDUS
21. Vihmavett koguvad kauplused	%	Selliste kaupluste protsent, millel on vihmavee kogumise süsteem ja/või vihmavee imamise süsteemid	—	Vesi	Vihmavee kogumine ja/või imamine kohapeal on ühitatud veemajandussüsteemiga. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.6)
TARBIJA KÄITUMINE
22. Kottide arv	#	Kassades jagatavate või müüdavate kilekottide arv. Soovitused — Kontrollida tuleks tasuta jagatavate ühekordselt kasutatavate kilekottide arvu, samuti tasuliste või müügiedenduse eesmärgil jagatud kottide ning korduvkasutatavate kilekottide arvu. — Näitaja võib esitada kliendi või 1 000 kliendi kohta või käibeühiku kohta.	Tasuta ühekordselt kasutatavad kilekotid, tasuta ühekordselt kasutatavad biolagunevad kilekotid, tasulised ühekordselt kasutatavad kilekotid, tasulised korduvkasutatavad kotid	Materjalitõhusus Jäätmed	Kassades kättesaadav null ühekordselt kasutatavat kotti. (Vt parim keskkonnajuhtimise tava 3.7)

---

(1)  Teadus- ja poliitikaaruanne on üldsusele kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse/Tulevikutehnoloogiate Instituudi kodulehel järgmisel aadressil: http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/RetailTradeSector.pdf. Käesolevas sektori võrdlusdokumendis esitatud järeldused parimate keskkonnajuhtimise tavade ja nende kohaldatavuse kohta, samuti kindlaksmääratud konkreetsed keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad selles teadus- ja poliitikaaruandes avaldatud tulemustel. Dokumendis on ära toodud ka kogu taustateave ja tehnilised üksikasjad.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1836/93, 29. juuni 1993, tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 761/2001, 19. märts 2001, organisatsioonidele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

(4)  Komisjoni otsus 2013/131/EL, 4. märts 2013, millega kehtestatakse juhend keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis osalemiseks vajalike sammude kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (ELT L 76, 19.3.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(6)  See on keskkonnaaspektide üldistav liigitus määruses (EÜ) nr 1221/2009 esitatud määratluste alusel. Keskkonnaaspekti otsest või kaudset mõju tuleks hinnata igal konkreetsel juhul eraldi.

(7)  Ühe ettevõtte valmistatud tooted, mida müüakse teise ettevõtte (nt jaemüüja) kaubamärgi all. Oma kaubamärki kandvaid tooteid kutsutakse ka jaekaupmehe märgiga toodeteks.

(8)  Väikeettevõtja all mõistetakse ettevõtet, millel on alla 50 töötaja ja mille aastakäive ja/või aasta kogubilanss ei ületa 10 miljonit eurot (komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36)).

(9)  Selle võrdlusaluse puhul võiks arvesse võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13) ja liginullenergiahoonete mõiste riiklikke määratlusi. Selle näiteks on künnisväärtus 20 kWh/m2 aastas (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013DC0483).

(*)  

Märkus: energiatõhususe direktiivi kohaselt on suured ettevõtted kohustatud korraldama energiaauditid, mida kvalifitseeritud eksperdid viivad läbi iga nelja aasta järel, esimest korda 5. detsembriks 2015.

(10)  Selle võrdlusaluse puhul tuleks arvesse võtta ka ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume jaekaupluste siseruumide valgustuse jaoks, mis on 3,5 W/m2/100 lx (põhikriteerium) või 3,2 W/m2/100 lx (täielik kriteerium). Vt http://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/criteria/indoor_lighting.pdf.

(11)  Energiajuhtimissüsteem võib olla EMASi osa.

(12)  Teise võimalusena kohapeal või lähiümbruses toodetud taastuvenergia suhtarv vastavalt standardile prEN15603.

(13)  Põhitoodete all mõistetakse suure müügimahuga (väärtuse alusel) tooteid.

Esmatähtsatel toodetel seevastu on nii kõrge müügimaht (väärtuse alusel) kui ka keskkonnamõju: niipea kui jaemüüja on kindlaks määranud oma põhitooted, hinnatakse nende keskkonnajalajälge ning kaalutakse ainult kõige asjakohasemaid tooteid.

(14)  I tüüpi keskkonnamärgised: kolmanda isiku sertifitseeritud keskkonnamärgistus (ISO 14024).

(15)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(16)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(17)  Sõidukite heitele kehtestatud EURO VI standard jõustus 2012. aasta lõpus, seetõttu võib seda pidada eelseisvate aastate tipptaseme võrdlusaluseks.