ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 117

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
8. mai 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/733, 9. oktoober 2014, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

1

 

 

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokoll, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2015/734, 7. mai 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis

11

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2015/735, 7. mai 2015, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 748/2014

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/736, 7. mai 2015, millega keelatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu

25

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/737, 7. mai 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

45

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/738, 29. aprill 2015, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/017 FR/Mory-Ducros, Prantsusmaa)

47

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/739, 7. mai 2015, millega muudetakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

49

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/740, 7. mai 2015, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/449/ÜVJP

52

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/733,

9. oktoober 2014,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

24. septembril 2012 andis nõukogu komisjonile loa alustada Lõuna-Aafrika Vabariigiga läbirääkimisi liidu, selle liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi nimel, et sõlmida ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu (1) lisaprotokoll, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „protokoll”).

(2)

Kõnealused läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 19. mail 2014.

(3)

Protokollile tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Protokolli tuleks ajutiselt kohaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) allakirjutamiseks antakse liidu ja selle liikmesriikide nimel luba, eeldusel et protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu ja selle liikmesriikide nimel protokollile alla kirjutama.

Artikkel 3

Protokolli kohaldatakse ajutiselt kooskõlas selle artikli 6 lõikega 3.

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud esitama protokolli artikli 6 lõikes 3 ette nähtud teate.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 9. oktoober 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ALFANO


(1)  Lepingu tekst on avaldatud EÜT L 311, 4.12.1999, lk 3.


8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/3


Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu

LISAPROTOKOLL,

millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „Euroopa Liidu liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu,

ja

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK, edaspidi „Lõuna-Aafrika”,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

ARVESTADES, ET ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelisele kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule (edaspidi „KAKL”) kirjutati alla Pretorias 11. oktoobril 1999 ning see jõustus 1. mail 2004,

ARVESTADES, ET Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitlev leping allkirjastati 9. detsembril 2011 ning see jõustus 1. juulil 2013,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik ühineb käesolevaga KAKLiga ning võtab vastu KAKLi teksti, samuti selle lisade, protokollide ja deklaratsioonide teksti ning võtab kõnealuseid tekste arvesse sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

I PEATÜKK

KAKLI TEKSTI, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE MUUTMINE

Artikkel 2

Keeled ja originaaleksemplaride arv

1.   KAKLi artikkel 108 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 108

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning Lõuna-Aafrika ametlikes keeltes, välja arvatud inglise keel, täpsemalt pedi, sotho, tsvana, svaasi, venda, tsonga, afrikaani, ndebele, koosa ja suulu keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.”

2.   Euroopa Liit edastab Lõuna-Aafrikale lepingu horvaadikeelse versiooni.

Artikkel 3

Päritolureeglid

KAKLi protokolli nr 1 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 16 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Tagasiulatuvalt välja antud kaupade liikumissertifikaadile EUR.1 tehakse üks järgmistest märkustest:

BG

„ИЗДАДЕН ВПОСЛЕДСТВИЕ”

ES

„EXPEDIDO A POSTERIORI”

CS

„VYSTAVENO DODATEČNĚ”

DA

„UDSTEDT EFTERFØLGENDE”

DE

„NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”

ET

„TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD”

EL

„ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”

EN

„ISSUED RETROSPECTIVELY”

FR

„DÉLIVRÉ A POSTERIORI”

HR

„IZDANO NAKNADNO”

IT

„RILASCIATO A POSTERIORI”

LV

„IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI”

LT

„RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS”

HU

„KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL”

MT

„MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT”

NL

„AFGEGEVEN A POSTERIORI”

PL

„WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE”

PT

„EMITIDO A POSTERIORI”

RO

„EMIS A POSTERIORI”

SL

„IZDANO NAKNADNO”

SK

„VYDANÉ DODATOČNE”

FI

„ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”

SV

„UTFÄRDAT I EFTERHAND”.”

2)

Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Sel viisil välja antud duplikaadile tuleb teha üks järgmistest märkustest:

BG

„ДУБЛИКАТ”

ES

„DUPLICADO”

CS

„DUPLIKÁT”

DA

„DUPLIKAT”

DE

„DUPLIKAT”

ET

„DUPLIKAAT”

EL

„ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”

EN

„DUPLICATE”

FR

„DUPLICATA”

HR

„DUPLIKAT”

IT

„DUPLICATO”

LV

„DUBLIKĀTS”

LT

„DUBLIKATAS”

HU

„MÁSODLAT”

MT

„DUPLIKAT”

NL

„DUPLICAAT”

PL

„DUPLIKAT”

PT

„SEGUNDA VIA”

RO

„DUPLICAT”

SL

„DVOJNIK”

SK

„DUPLIKÁT”

FI

„KAKSOISKAPPALE”

SV

„DUPLIKAT”.”

3)

IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

ARVEDEKLARATSIOON

Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Bulgaariakeelne versioon

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение  (1)) декларира, че освен кьдето е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne versioon

El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no (1)] declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

Tšehhikeelne versioon

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne versioon

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

Saksakeelne versioon

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne versioon

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne versioon

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (1)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

Ingliskeelne versioon

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Prantsuskeelne versioon

L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (1)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).

Horvaadikeelne versioon

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br … (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne versioon

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (1)] dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

Lätikeelne versioon

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).

Leedukeelne versioon

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne versioon

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hianyában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

Maltakeelne versioon

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne versioon

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

Poolakeelne versioon

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne versioon

O abaixo assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (1)], declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

Rumeeniakeelne versioon

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențialā … (2).

Sloveenikeelne versioon

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Slovakikeelne versioon

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Soomekeelne versioon

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne versioon

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

Lõuna-Aafrika keelte versioonid

Bagwebi ba go romela ntle ditöweletöwa töeo di akaretöwago ke tokumente ye (Nomoro ya ditöwantle ya tumelelo … (1)) ba ipolela gore ntle le moo go laeditöwego, ditöweletöwa töe ke töa go töwa (2) ka tlhago.

Moromelli wa sehlahiswa ya sireleditsweng ke tokomane ena (tumello ya thepa naheng No … (1)) e hlalosa hore, ka ntle ha eba ho hlalositswe ka tsela e nngwe ka nepo, dihlahiswa tsena ke tsa …tshimoloho e kgethilweng (2).

Moromelantle wa dikuno tse di tlhagelelang mo lokwalong le (lokwalo lwa tumelelo ya kgethiso No … (1)) o tlhomamisa gore, ntle le fa go tlhagisitsweng ka mokgwa mongwe, dikuno tse ke tsa … dinaga tse di thokegang (2).

Umtfumeli ngaphandle walemikhicito lebalwe kulomculu (ngeligunya lalokutfunyelwa ngaphandle Nombolo … (1)) lophakamisa kutsi, ngaphandle kwalapho lekuboniswe khona ngalokucacile, lemikhicito … ngeyendzabuko lebonelelwako (2).

Muvhambadzi wa zwibveledzwa mashangoni a nnda, (zwibveledzwa) zwine zwa vha zwo ambiwaho kha ili linwalo (linwalo la u neamaanda la mithelo ya zwitundwannda kana zwirumelwannda la vhu … (1)), li khou buletshedza uri, nga nnda ha musi zwo ambiwa nga inwe ndila-vho, zwibveledzwa hezwi ndi zwa … vhubwo hune ha khou funeseswa kana u takaleleswa (2).

Muxavisela-vambe wa swikumiwa leswi nga eka tsalwa leri (Xibalo xa switundziwa xa Nomboro … (1)) u boxa leswaku, handle ka laha swi kombisiweke, swikumiwa leswi i swa ntiyiso swa xilaveko xa le henhla swinene (2).

Die uitvoerder van die produkte gedek deur hierdie dokument (doeanemagtiging No … (1)) verklaar dat, uitgesonderd waar andersins duidelik aangedui, hierdie produkte van … voorkeuroorsprong (2) is.

Umthumelli-phandle wemikhiqizo ebalwe kilencwadi (inomboro … (1)) egunyaza imikhiqizo ephumako) ubeka uthi, ngaphandle kobana kutjengiswe ngendlela ethileko butjhatjhalazi, lemikhiqizo ine … mwelaphi enconyiswako (2).

Umthumeli weempahla ngaphandle kwelizwe wemveliso equkwa lolu xwebhu (iirhafu zempahla zesigunyaziso Nombolo … (1)) ubhengeza ukuthi, ngaphandle kwalapho kuboniswe ngokucacileyo, ezi mveliso … zezemvelaphi eyamkelekileyo kunezinye (2).

Umthumeli wempahla ebhaliwe kulo mqulu iNombolo … yokugunyaza yentela yempahla … (1) uyamemezela ukuthi, ngaphandle kokuthi kukhonjisiwe ngokusobala, le mikhiqizo iqhamuka … endaweni ekhethekileyo (2).

 (3)

(Koht ja kuupäev)

 (4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsiooni allkirjastaja nimi)

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(1)  Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”."

(3)  Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas."

(4)  Vt protokolli artikli 19 lõige 5. Juhtudel, kui eksportija ei ole kohustatud alla kirjutama, kehtib allkirja väljajätmine ka dokumendile allakirjutanud isiku nime väljajätmise kohta.”"

II PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 4

Teel olevad või ajutiselt ladustatud kaubad

1.   Lepingu sätteid kohaldatakse kaupade suhtes, mida eksporditakse Lõuna-Aafrika Vabariigist Horvaatia Vabariiki või Horvaatia Vabariigist Lõuna-Aafrika Vabariiki ning mis on kooskõlas KAKLi protokolli nr 1 sätetega ja olid 1. juulil 2013 teel või ajutiselt ladustatud Lõuna-Aafrikas või Horvaatias asuvas tollilaos või vabatsoonis.

2.   Sellistel juhtudel on lubatud sooduskohtlemine tingimusel, et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates protokolli jõustumise kuupäevast päritolutõend, mille eksportiva riigi tolliasutus on tagasiulatuvalt väljastanud.

III PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 5

Käesolev protokoll on KAKLi lahutamatu osa.

Artikkel 6

1.   Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Lõuna-Aafrika Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teatavad teineteisele lõikes 1 nimetatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse protokolli ajutiselt ja see algab kümme päeva pärast Euroopa Liidult ajutise kohaldamise teate saamist või Lõuna-Aafrika Vabariigilt viimase ratifitseerimisteate saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Ajutisest kohaldamisest teatatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kaubandus- ja tööstusministrile või tema õigusjärglasele.

4.   Ajutise kohaldamise korral käsitatakse kõiki viiteid käesoleva protokolli jõustumiskuupäevale viidetena kuupäevale, mil hakkab kehtima ajutine kohaldamine.

Artikkel 7

1.   Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja registreerimisele järgneva kuu esimesel päeval.

2.   Olenemata lõikest 1 lepivad lepinguosalised kokku käesoleva protokolli artiklite 3 ja 4 kohaldamises alates 1. juulist 2013.

Artikkel 8

Käesolev protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning Lõuna-Aafrika ametlikes keeltes, välja arvatud inglise keel, täpsemalt pedi, sotho, tsvana, svaasi, tsivenda, tsonga, afrikaani, ndebele, koosa ja suulu keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Кейп Таун на дванадесети март и в Рига на двадесет и седми март две хиляди и петнадесета година.

Hecho en Ciudad del Cabo el doce de marzo y en Riga el veintisiete de marzo de dos mil quince.

V Kapském Městě dne dvanáctého března a v Rize dne dvacátého sedmého března dva tisíce patnáct.

Udfærdiget i Cape Town den tolvte marts og i Riga den syvogtyvende marts to tusind og femten.

Geschehen zu Kapstadt am zwölften März und zu Riga am siebenundzwanzigsten März zweitausendfünfzehn.

Sõlmitud kahe tuhande viieteistkümnenda aasta märtsikuu kaheteistkümnendal päeval Kaplinnas ja kahekümne seitsmendal päeval Riias.

Έγινε στο Κέιπ Τάουν τη δωδέκατη ημέρα του Μαρτίου και στη Ρίγα την εικοστή έβδομη ημέρα του Μαρτίου του έτους δύο χιλιάδες δεκαπέντε.

Done at Cape Town on the twelfth day of March and at Riga on the twenty-seventh day of March in the year two thousand and fifteen.

Fait au Cap, le douze mars, et à Riga, le vingt-sept mars deux mille quinze.

Sastavljeno u Cape Townu dana dvanaestog ožujka te u Rigi dana dvadeset sedmog ožujka godine dvije tisuće petnaeste.

Fatto a Città del Capo il dodici marzo e a Riga il ventisette marzo dell'anno duemilaquindici.

Keiptaunā, divi tūkstoši piecpadsmitā gada divpadsmitajā martā, un Rīgā, divi tūkstoši piecpadsmitā gada divdesmit septītajā martā.

Priimta Keiptaune du tūkstančiai penkioliktųjų metų kovo dvyliktą dieną ir Rygoje kovo dvidešimt septintą dieną.

Kelt Fokvárosban, a kétezer-tizenötödik év március havának tizenkettedik napján, illetve Rigában, március havának huszonhetedik napján.

Magħmul f'Cape Town fit-tnax-il jum ta' Marzu u f'Riga fis-sebgħa u għoxrin jum ta' Marzu tas-sena elfejn u ħmistax.

Gedaan te Kaapstad, de twaalfde maart, en te Riga, de zevenentwintigste maart tweeduizend vijftien.

Sporządzono w Cape Town dnia dwunastego marca oraz w Rydze dnia dwudziestego siódmego marca dwa tysiące piętnastego roku.

Feito na Cidade do Cabo aos doze dias do mês de março e em Riga aos vinte e sete dias do mês de março de dois mil e quinze.

Întocmit la Cape Town, la doisprezece martie și la Riga, la douăzeci și șapte martie, în anul două mii cincisprezece.

V Kapskom Meste dvanásteho marca a v Rige dvadsiateho siedmeho marca roku dvetisíc pätnásť.

V Cape Townu, dvanajstega marca, in v Rigi, sedemindvajsetega marca dva tisoč petnajst.

Tehty Kapkaupungissa kahdentenatoista päivänä maaliskuuta ja Riiassa kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.

Som skedde i Kapstaden den tolfte mars och i Riga den tjugosjunde mars år tjugohundrafemton.

 



MÄÄRUSED

8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/11


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/734,

7. mai 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2013. aasta otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 224/2014 (2) jõustatakse teatavad otsuses 2013/798/ÜVJP sätestatud meetmed.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu 5. detsembri 2013. aasta resolutsiooniga 2127 (2013), 28. jaanuari 2014. aasta resolutsiooniga 2134 (2014) ja otsusega 2013/798/ÜVJP nähakse Kesk-Aafrika Vabariigi suhtes ette relvaembargo ning selliste isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 22. jaanuaril 2015 vastu resolutsiooni 2196 (2015), millega laiendatakse isikute ja üksuste loetellu kandmise kriteeriume. Nõukogu otsustas oma otsuses (ÜVJP) 2015/739 (3) kriteeriume vastavalt laiendada.

(4)

Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(5)

Määrust (EL) nr 224/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 224/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Erandina artiklist 2 ei kohaldata kõnealuses artiklis sätestatud keelde tehnilise abi osutamise, rahastamise või finantsabi või vahendusteenuste osutamise suhtes:

a)

mis on mõeldud üksnes ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (MINUSCA), Aafrika Liidu piirkondliku rakkerühma (AU-RTF) ning Kesk-Aafrika Vabariiki lähetatud liidu missioonide ja Prantsuse vägede toetamiseks või nende poolt kasutamiseks;

b)

mis on seotud kaitseriietusega, sealhulgas kuulivestide ja kiivritega, mida eksporditakse ajutiselt Kesk-Aafrika Vabariiki üksnes ÜRO töötajate, meediaesindajate ning humanitaar- ja arendustöötajate ning nendega seotud personali isiklikuks kasutamiseks.”

2)

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   I lisas on loetletud füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle puhul sanktsioonide komitee on teinud kindlaks, et nad osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas tegevust, millega ohustatakse või rikutakse üleminekukokkuleppeid või millega ohustatakse või takistatakse poliitilist üleminekuprotsessi, sealhulgas liikumist vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste suunas, või millega õhutatakse vägivalda:

a)

rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punktis 54 kehtestatud relvaembargot või on kas otse või kaudselt müünud, tarninud või üleandnud relvi või nendega seotud materjali Kesk-Aafrika Vabariigis asuvatele relvastatud rühmitistele või kuritegelikele võrgustikele, või on saanud Kesk-Aafrika Vabariigis asuvate relvastatud rühmitiste või kuritegelike võrgustike vägivallategudega seotud relvi või nendega seotud materjali või tehnilist nõustamist, koolitust või abi, sealhulgas rahastamist ja finantsabi;

b)

tegelevad selliste tegevuste kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kesk-Aafrika Vabariigis, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutavad endast inimõiguste rikkumist, sealhulgas seksuaalne vägivald, tsiviilisikute vastu suunatud rünnakud, etnilise või usulise taustaga rünnakud, rünnakud koolidele ja haiglatele, inimröövid ja sunniviisiline ümberasustamine;

c)

värbavad või kasutavad lapsi Kesk-Aafrika Vabariigis toimuvas relvastatud konfliktis, rikkudes kohaldatavat rahvusvahelist õigust;

d)

toetavad relvastatud rühmitisi või kuritegelikke võrgustikke Kesk-Aafrika Vabariigis leiduvate loodusvarade, sealhulgas teemantide, kulla ning eluslooduse ja selle saaduste ebaseadusliku kasutamise või nendega ebaseadusliku kauplemise teel;

e)

takistavad humanitaarabi toimetamist Kesk-Aafrika Vabariiki või juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Kesk-Aafrika Vabariigis;

f)

tegelevad ÜRO missioonide või rahvusvaheliste rahuvalveüksuste, sealhulgas MINUSCA, liidu missioonide ja neid toetavate Prantsuse operatsioonide vastu suunatud rünnakute kavandamise, juhtimise, spondeerimise või toimepanemisega;

g)

juhivad sanktsioonide komitee poolt loetellu kantud üksust või on toetanud sanktsioonide komitee poolt loetellu kantud isikut, üksust või asutust või loetellu kantud isiku, üksuse või asutuse omanduses või kontrolli all olevat üksust või on tegutsenud tema huvides või nimel või tema juhiste kohaselt.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  ELT L 352, 24.12.2013, lk 51.

(2)  Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis (ELT L 70, 11.3.2014, lk 1).

(3)  Nõukogu 7. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/739, millega muudetakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 49).


8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/13


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/735,

7. mai 2015,

milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 748/2014

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 748/2014 (1) jõustatakse nõukogu otsus 2014/449/ÜVJP (2), millega nähakse ette riiki lubamise piirangud ning nende isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise või relvarahukokkulepete rikkumise teel, või vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumise eest.

(2)

3. märtsil 2015 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2206 (2015), milles nähakse ette riiki lubamise piirangud ning nende isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes on otseselt või kaudselt osalenud või olnud seotud tegevuse või poliitikaga, mis ohustab Lõuna-Sudaanis rahu, julgeolekut või stabiilsust.

(3)

Otsusega (ÜVJP) 2015/740 (3) otsustas nõukogu koondada ühte õigusakti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2206 (2015) ja otsuses 2014/449/ÜVJP ette nähtud piiravad meetmed.

(4)

Mõned kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende jõustamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, et tagada, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid meetmeid ühetaoliselt.

(5)

Käesolevas määruses austatakse põhiõiguseid ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nimelt õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega.

(6)

Nõukogu peaks olema volitatud muutma I ja II lisas esitatud loetelu, pidades silmas ohtu, mida olukord Lõuna-Sudaanis kujutab rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule selles piirkonnas ning et tagada kooskõla nõukogu otsuse (ÜVJP) 2015/740 lisade muutmise ja läbivaatamise protsessiga.

(7)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja selleks et tagada võimalikult suur õiguskindlus liidus, avalikustatakse nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste nimed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks külmutada kooskõlas käesoleva määrusega. Mis tahes isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

(8)

Määrus (EL) nr 748/2014 tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „vahendusteenused”

i)

selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki, või

ii)

kolmandates riikides asuvate kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki;

b)   „nõue”– enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige:

i)

nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)

nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)

lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)

vastunõue;

v)

nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

c)   „leping või tehing”– mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

d)   „pädevad asutused”– liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud III lisas loetletud veebisaitidel;

e)   „majandusressursid”– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

f)   „majandusressursside külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

g)   „rahaliste vahendite külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

h)   „rahalised vahendid”– igasugune finantsvara ja tulu, sealhulgas:

i)

sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseinstrumendid;

ii)

hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii)

avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv)

intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;

v)

krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi)

akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning

vii)

fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

i)   „tehniline abi”– igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas suulises vormis abi;

j)   „liidu territoorium”– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimuste alusel.

Artikkel 2

Keelatud on:

1)

osutada otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis sellist tehnilist abi või vahendusteenuseid, mis on seotud sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja neile mõeldud varuosade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

2)

anda otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis sõjalise tegevuse rahastamiseks vahendeid või rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, samuti kindlustust ja edasikindlustust relvade ja nendega seotud materjalide müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi osutamiseks.

Artikkel 3

1.   Erandina artiklist 2 võivad pädevad asutused anda loa rahastamiseks, finants- ja tehnilise abi ning vahendusteenuste osutamiseks, mis on seotud:

a)

mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaartarbeks, inimõiguste jälgimiseks või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks või ÜRO, Aafrika Liidu (AL), Euroopa Liidu (EL) institutsioonide või Ida-Aafrika Arenguühenduse (Intergovernmental Authority on Development – IGAD) institutsioonide ülesehitamise programmide jaoks;

b)

ELi, ÜRO ja ALi kriisiohjamisoperatsioonide jaoks mõeldud varustusega;

c)

demineerimistööde varustuse ja materjaliga;

d)

julgeolekusektori reformi toetamisega Lõuna-Sudaanis.

2.   Luba ei anta tegevusteks, mis on juba aset leidnud.

Artikkel 4

Artiklit 2 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite suhtes, mida ajutiselt eksporditakse Lõuna-Sudaani üksnes ELi või selle liikmesriikide, ÜRO või IGADi töötajate, meedia esindajate, humanitaar- ja arenguabitöötajate ning nendega seotud töötajate poolt nende isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 5

1.   Külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. I lisa hõlmab füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul on ÜRO Julgeolekunõukogu komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee”) teinud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punkti 16 kohaselt kindlaks, et nad on otseselt või kaudselt osalenud või olnud seotud tegevuse või poliitikaga, mis ohustab Lõuna-Sudaanis rahu, julgeolekut või stabiilsust vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktidele 6, 7, 8 ja 12.

2.   Külmutatakse kõik II lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. II lisa hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul on nõukogu teinud kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2015/740 artikli 6 lõike 1 punktiga b kindlaks, et nad takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise või relvarahukokkulepete rikkumise teel, ning isikuid, kes vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumiste eest, ning nendega seotud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi.

3.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I ja II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

Artikkel 6

Erandina artikli 5 lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

a)

asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on:

i)

vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

ii)

ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks või

iii)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest,

ning

b)

asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed punktis a nimetatud kindlakstegemisest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

Artikkel 7

Erandina artikli 5 lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks;

b)

asjaomane liikmesriik on kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja komitee on selle heaks kiitnud.

Artikkel 8

1.   Erandina artikli 5 lõikest 2 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)

vajalikud II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 9

Erandina artikli 5 lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes enne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) vastuvõtmise kuupäeva kasutanud kinnipidamisõigust või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)

kõnealuseid rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks selliseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu I või II lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga;

e)

liikmesriik on teavitanud kinnipidamisõigusest või otsusest sanktsioonide komiteed.

Artikkel 10

1.   Erandina artikli 5 lõikest 2 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artikli 5 lõikes 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti II lisas esitatud loetellu, või nende kohta on tehtud ELi liikmesriigi kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud I või II lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks;

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 11

Erandina artikli 5 lõikest 1 ning tingimusel et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kandis kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu, võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, tingimusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks kõik järgneva:

a)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks;

b)

makse ei ole vastuolus artikli 5 lõikega 3;

c)

asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed loa andmise kavatsusest kümme tööpäeva ette.

Artikkel 12

1.   Erandina artikli 5 lõikest 2 ning tingimusel et II lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti II lisasse, võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks kõik järgneva:

a)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab II lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks ning

b)

makse ei ole vastuolus artikli 5 lõikega 3.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 13

1.   Artikli 5 lõige 3 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandalt isikult loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus teatab asjaomasele pädevale asutusele sellistest ülekannetest viivitamata.

2.   Tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 1 ja artikli 5 lõikega 2, ei kohaldata artikli 5 lõiget 3 külmutatud kontodele kantud ühegi järgmise summa suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I või II lisasse.

3.   II lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul ei kohaldata artikli 5 lõiget 3 külmutatud kontodele lisatud maksete suhtes, mis kuuluvad tasumisele mõnes ELi liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel, tingimusel et kõik sellised maksed külmutatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 2.

Artikkel 14

1.   Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate normide kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

a)

esitama viivitamata mis tahes sellise teabe, mis hõlbustab käesoleva määruse järgimist, näiteks teave vastavalt artiklile 5 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, otse või liikmesriigi kaudu komisjonile, ning

b)

tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega nimetatud teabe kontrollimisel.

2.   Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 15

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklites 2 ja 5 osutatud meetmetest.

Artikkel 16

1.   Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene käesolevat määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 17

1.   Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)

I või II lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)

füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2.   Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 18

1.   Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele iga kolme kuu tagant käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige järgmisi aspekte käsitlevat teavet:

a)

artikli 5 alusel külmutatud rahaliste vahendid ning artiklite 3 ja 6 kuni 12 alusel antud load;

b)

rikkumise ja jõustamisega seotud probleemid ning liiikmesriikide kohtute tehtud otsused.

2.   Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 19

Komisjon on volitatud muutma III lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal.

Artikkel 20

1.   Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu ning esitab põhjendused loetellu kandmiseks, kannab nõukogu kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse ja esitatud põhjendused asjaomasele füüsilise või juriidilise isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab kõnealusele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

2.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.

3.   Kui ÜRO otsustab mõne isiku, üksuse või asutuse loetelust välja arvata või muuta loetellu kantud isikut, üksust või asutust identifitseerivaid andmeid, muudab nõukogu vastavalt I lisa.

Artikkel 21

I lisa sisaldab teavet (kui selline teave on kättesaadav), mille on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee ning mis on vajalik asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. I lisa sisaldab ka ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäeva.

Artikkel 22

1.   Kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 5 lõikes 2 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt II lisa.

2.   Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetelusse kandmise põhjused, lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.

3.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4.   II lisas esitatud loetelu vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel ning vähemalt iga 12 kuu järel.

Artikkel 23

1.   II lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2.   II lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 24

1.   Liikmesriigid kehtestavad normid käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad need normid komisjonile teatavaks kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile normide igast hilisemast muudatusest.

Artikkel 25

1.   Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja märgivad need ära III lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast III lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3.   Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada III lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 26

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)

liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)

liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)

kõikide juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub ELi territooriumil.

Artikkel 27

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  Nõukogu 10. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 748/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (ELT L 203, 11.7.2014, lk 13).

(2)  Nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsus 2014/449/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (ELT L 203, 11.7.2014, lk 100).

(3)  Nõukogu 7. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/740, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/449/ÜVJP (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 52).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


I LISA

Artikli 5 lõikes 1 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

A.

FÜÜSILISED ISIKUD

B.

JURIIDILISED ISIKUD, ÜKSUSED JA ASUTUSED


II LISA

Artikli 5 lõikes 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

 

Nimi

Andmed

Loetellu kandmise põhjused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

Santino DENG

(teise nimega: Santino Deng Wol)

Sudaani rahvavabastus-liikumise (SPLA) kolmanda jalaväediviisi komandör

Santino Deng on 2014. aasta mais toimunud Bentiu tagasivallutamisel osalenud SPLA kolmanda jalaväediviisi komandör. Seega on Santino Deng vastutav 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppe rikkumise eest.

11.7.2014

2.

Peter GADET

(teise nimega: Peter Gatdet Yaka; Peter Cadet; Peter Gadet Yak; Peter Gadet Yaak: Peter Gatdet Yaak; Peter Gatdet; Peter Gatdeet Yaka)

Valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Sünnikoht: Mayom County, Unity osariik

Peter Gadet on 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkulepet rikkudes 15.–17. aprillil 2014 Bentiule rünnaku korraldanud valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Rünnaku tulemusel sai surma üle 200 tsiviilisiku. Peter Gadet on seega vastutav vägivallalainele hoo andmise eest, takistades seeläbi Lõuna-Sudaani poliitilist protsessi, ja inimõiguste tõsiste rikkumiste eest.

11.7.2014


III LISA

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Documents/ORGANISMOS%20COMPETENTES%20SANCIONES%20INTERNACIONALES.pdf

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

HORVAATIA

http://www.mvep.hr/sankcije

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://2010-2014.kormany.hu/download/b/3b/70000/ENSZBT-ET-szankcios-tajekoztato.pdf

MALTA

https://www.gov.mt/en/Government/Government%20of%20Malta/Ministries%20and%20Entities/Officially%20Appointed%20Bodies/Pages/Boards/Sanctions-Monitoring-Board-.aspx

MADALMAAD

http://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.portugal.gov.pt/pt/os-ministerios/ministerio-dos-negocios-estrangeiros/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/omejevalni_ukrepi

SLOVAKKIA

http://www.mzv.sk/sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

https://www.gov.uk/sanctions-embargoes-and-restrictions

AADRESS TEADETE SAATMISEKS EUROOPA KOMISJONILE:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

EEAS 02/309

B-1049 1049 Bruxelles/Brussel

Belgium

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu


8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/25


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/736,

7. mai 2015,

millega keelatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 4 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon võib nimetatud lõike punktides a–d ettenähtud tingimustel kehtestada piiranguid teatavate liikide isendite sissetoomisele Euroopa Liitu.

(2)

Loetelu liikidest, kelle sissetoomine liitu on keelatud, on viimati kehtestatud augustis 2014 komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 888/2014 (2).

(3)

Teaduslik järelevalverühm on viimaste andmete põhjal jõudnud järeldusele, et teatavate täiendavate määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas loetletud liikide kaitsestaatus halveneks tunduvalt, kui nende sissetoomist liitu teatavatest päritoluriikidest ei keelata. Seepärast tuleks keelata järgmise perekonna isendite sissetoomine liitu:

Scolymia spp. Tongalt.

(4)

Lisaks on teaduslik järelevalverühm kõige värskemate andmete põhjal jõudnud järeldusele, et liitu sissetoomise keelamist ei tuleks enam nõuda järgmiste liikide puhul:

Hippopotamus amphibius Kamerunist, Gambiast, Nigerist, Nigeeriast, Sierra Leonest ja Togost;

Crocodylus niloticus Madagaskarilt;

Catalaphyllia jardinei, Euphyllia cristata, Plerogyra sinuosa, Plerogyra turbida, Eguchipsammia fistula, Heliofungia actiniformis, Hydnophora microconos, Blastomussa wellsi, Scolymia vitiensis ja Trachyphyllia geoffroyi Indoneesiast.

(5)

Lisaks on teaduslik järelevalverühm kõige värskemate andmete põhjal jõudnud järeldusele, et liitu sissetoomise keelamist tuleks muuta järgmiste liikide puhul, nii et see keeld kehtiks üksnes eluskorallide suhtes, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid:

Euphyllia divisa, Euphyllia fimbriata, Euphyllia paraancora, Euphyllia paradivisa ja Euphyllia yaeyamaensis Indoneesiast.

(6)

Konsulteeritud on kõikide riikidega, kust on pärit liigid, kelle suhtes kehtestatakse uued liitu sissetoomise piirangud.

(7)

Seepärast tuleks ajakohastada selliste liikide loend, kelle sissetoomine liitu on keelatud, ning rakendusmäärus (EL) nr 888/2014 tuleks selguse huvides asendada.

(8)

Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 17 alusel moodustatud teadusliku järelevalverühmaga on konsulteeritud.

(9)

Impordilubade taotlusi selliste liikide isendite kohta, kelle import on piiratud vastavalt määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 4 lõikele 6, käsitlevad liikmesriigid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (3) artiklile 71.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 18 alusel moodustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine samas lisas loetletud päritoluriikidest liitu on keelatud.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 888/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusmäärusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 888/2014, 14. august 2014, millega keelatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu (ELT L 243, 15.8.2014, lk 21).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 865/2006, 4. mai 2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).


LISA

Selliste liikide isendid, kes on kantud määruse (EÜ) nr 338/97 A lisasse ja kelle sissetoomine liitu on keelatud

Liik

Päritolu

Isend(id)

Päritoluriigid

Alus artikli 4 lõike 6 punkt

FAUNA

CHORDATA

 

 

 

 

MAMMALIA

ARTIODACTYLA

Bovidae

Capra falconeri

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Usbekistan

a

CARNIVORA

Canidae

Canis lupus

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Valgevene, Mongoolia, Tadžikistan, Türgi

a

Ursidae

Ursus arctos

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Kanada (Briti Columbia), Kasahstan

a

Ursus thibetanus

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Venemaa

a

PROBOSCIDEA

Elephantidae

Loxodonta africana

Looduses kasvanud

Jahitrofeed

Kamerun

a

AVES

FALCONIFORMES

Falconidae

Falco cherrug

Looduses kasvanud

Kõik

Bahrein

a


Selliste liikide isendid, kes on kantud määruse (EÜ) nr 338/97 B lisasse ja kelle sissetoomine liitu on keelatud

Liik

Päritolu

Isend(id)

Päritoluriigid

Alus artikli 4 lõike 6 punkt

FAUNA

CHORDATA

 

 

 

 

MAMMALIA

ARTIODACTYLA

Bovidae

Ovis vignei bocharensis

Looduses kasvanud

Kõik

Usbekistan

b

Saiga borealis

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Cervidae

Cervus elaphus bactrianus

Looduses kasvanud

Kõik

Usbekistan

b

Hippopotamidae

Hexaprotodon liberiensis (sünonüüm Choeropsis liberiensis)

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Hippopotamus amphibius

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Moschidae

Moschus moschiferus

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

CARNIVORA

Eupleridae

Cryptoprocta ferox

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Felidae

Panthera leo

Looduses kasvanud

Kõik

Etioopia

b

Profelis aurata

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania, Togo

b

Mustelidae

Hydrictis maculicollis

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Odobenidae

Odobenus rosmarus

Looduses kasvanud

Kõik

Gröönimaa

b

MONOTREMATA

Tachyglossidae

Zaglossus bartoni

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia, Paapua Uus-Guinea

b

Zaglossus bruijni

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

PHOLIDOTA

Manidae

Manis temminckii

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik

b

Manis tricuspis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

PRIMATES

Atelidae

Alouatta guariba

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Ateles belzebuth

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Ateles fusciceps

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Ateles geoffroyi

Looduses kasvanud

Kõik

Belize, Colombia, Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Panama

b

Ateles hybridus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Lagothrix lagotricha

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Lagothrix lugens

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Lagothrix poeppigii

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cercopithecidae

Cercopithecus dryas

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik

b

Cercopithecus erythrogaster

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cercopithecus erythrotis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cercopithecus hamlyni

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cercopithecus mona

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Cercopithecus petaurista

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Cercopithecus pogonias

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Cercopithecus preussi (sünonüüm C. lhoesti preussi)

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Colobus vellerosus

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria, Togo

b

Lophocebus albigena (sünonüüm Cercocebus albigena)

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Macaca cyclopis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Macaca sylvanus

Looduses kasvanud

Kõik

Alžeeria, Maroko

b

Piliocolobus badius (sünonüüm Colobus badius)

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Galagidae

Euoticus pallidus (sünonüüm Galago elegantulus pallidus)

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Galago matschiei (sünonüüm G. inustus)

Looduses kasvanud

Kõik

Rwanda

b

Lorisidae

Arctocebus calabarensis

Looduses kasvanud

Kõik

Nigeeria

b

Perodicticus potto

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

Pitheciidae

Chiropotes chiropotes

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

Pithecia pithecia

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

RODENTIA

Sciuridae

Callosciurus erythraeus

Kõik

Elusad

Kõik

d

Sciurus carolinensis

Kõik

Elusad

Kõik

d

Sciurus niger

Kõik

Elusad

Kõik

d

AVES

ANSERIFORMES

Anatidae

Oxyura jamaicensis

Kõik

Elusad

Kõik

d

CICONIIFORMES

Balaenicipitidae

Balaeniceps rex

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

FALCONIFORMES

Accipitridae

Accipiter erythropus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Accipiter melanoleucus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Accipiter ovampensis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Aquila rapax

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Aviceda cuculoides

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Gyps africanus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Gyps bengalensis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Gyps indicus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Gyps rueppellii

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Gyps tenuirostris

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Hieraaetus ayresii

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea, Togo

b

Hieraaetus spilogaster

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Togo

b

Leucopternis lacernulatus

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Lophaetus occipitalis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Macheiramphus alcinus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Polemaetus bellicosus

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea, Tansaania, Togo

b

Spizaetus africanus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Stephanoaetus coronatus

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d'Ivoire, Guinea, Tansaania, Togo

b

Terathopius ecaudatus

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Torgos tracheliotus

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Sudaan, Tansaania

b

Trigonoceps occipitalis

Looduses kasvanud

Kõik

Côte d'Ivoire, Guinea

b

Urotriorchis macrourus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Falconidae

Falco chicquera

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Togo

b

Sagittariidae

Sagittarius serpentarius

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea, Tansaania, Togo

b

GRUIFORMES

Gruidae

Balearica pavonina

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Mali, Lõuna-Sudaan, Sudaan

b

Balearica regulorum

Looduses kasvanud

Kõik

Botswana, Burundi, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kenya, Rwanda, Lõuna-Aafrika, Tansaania, Sambia, Zimbabwe

b

Bugeranus carunculatus

Looduses kasvanud

Kõik

Lõuna-Aafrika, Tansaania

b

PSITTACIFORMES

Loriidae

Charmosyna diadema

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Psittacidae

Agapornis fischeri

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Agapornis nigrigenis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Agapornis pullarius

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Guinea, Mali, Togo

b

Aratinga auricapillus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Coracopsis vasa

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Deroptyus accipitrinus

Looduses kasvanud

Kõik

Suriname

b

Hapalopsittaca amazonina

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Hapalopsittaca pyrrhops

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Leptosittaca branickii

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Poicephalus gulielmi

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Côte d'Ivoire, Kongo, Guinea

b

Poicephalus robustus

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Guinea, Mali, Nigeeria, Togo, Uganda

b

Psittacus erithacus

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Ekvatoriaal-Guinea, Libeeria, Nigeeria

b

Psittacus erithacus timneh

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea, Guinea-Bissau

b

Psittrichas fulgidus

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Pyrrhura caeruleiceps

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

Pyrrhura pfrimeri

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Pyrrhura subandina

Looduses kasvanud

Kõik

Colombia

b

STRIGIFORMES

Strigidae

Asio capensis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Bubo lacteus

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Bubo poensis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Glaucidium capense

Looduses kasvanud

Kõik

Rwanda

b

Glaucidium perlatum

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun, Guinea

b

Ptilopsis leucotis

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

Scotopelia bouvieri

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Scotopelia peli

Looduses kasvanud

Kõik

Guinea

b

REPTILIA

CROCODYLIA

Alligatoridae

Palaeosuchus trigonatus

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

SAURIA

Agamidae

Uromastyx dispar

Looduses kasvanud

Kõik

Alžeeria, Mali, Sudaan

b

Uromastyx geyri

Looduses kasvanud

Kõik

Mali, Niger

b

Chamaeleonidae

Brookesia decaryi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma ambreense

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma capuroni

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma cucullatum

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma furcifer

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma guibei

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma hilleniusi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma linota

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma peyrierasi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma tarzan

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma tsaratananense

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Calumma vatosoa

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Chamaeleo africanus

Looduses kasvanud

Kõik

Niger

b

Chamaeleo gracilis

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Ghana, Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin

b

 

Farmis kasvatatud

Pikkus ninamikust pärakuni üle 8 cm

Togo

b

Chamaeleo senegalensis

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Ghana, Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Pikkus ninamikust pärakuni üle 6 cm

Benin, Togo

b

Furcifer angeli

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer balteatus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer belalandaensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer labordi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer monoceras

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer nicosiai

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Furcifer tuzetae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Trioceros camerunensis

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Trioceros deremensis

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Trioceros eisentrauti

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Trioceros feae

Looduses kasvanud

Kõik

Ekvatoriaal-Guinea

b

Trioceros fuelleborni

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Trioceros montium

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Trioceros perreti

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Trioceros serratus

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Trioceros werneri

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Trioceros wiedersheimi

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Cordylidae

Cordylus mossambicus

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Cordylus rhodesianus

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Cordylus tropidosternum

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Cordylus vittifer

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Gekkonidae

Phelsuma abbotti

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma antanosy

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma barbouri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma berghofi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma breviceps

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma comorensis

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Phelsuma dubia

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid, Madagaskar

b

Phelsuma flavigularis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma guttata

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma hielscheri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma klemmeri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma laticauda

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Phelsuma malamakibo

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma masohoala

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma modesta

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma mutabilis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma pronki

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma pusilla

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma seippi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma serraticauda

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma standingi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Phelsuma v-nigra

Looduses kasvanud

Kõik

Komoorid

b

Uroplatus ebenaui

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus fimbriatus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus guentheri

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus henkeli

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus lineatus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus malama

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus phantasticus

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus pietschmanni

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus sameiti

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Uroplatus sikorae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Scincidae

Corucia zebrata

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Varanidae

Varanus albigularis

Looduses kasvanud

Kõik

Tansaania

b

Varanus beccarii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus dumerilii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus exanthematicus

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Pikemad kui 35 cm (kogupikkus)

Benin, Togo

b

Varanus jobiensis (sünonüüm V. karlschmidti)

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus niloticus

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Pikemad kui 35 cm (kogupikkus)

Benin

b

 

Farmis kasvatatud

Kõik

Togo

b

Varanus ornatus

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Kõik

Togo

b

Varanus salvadorii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Varanus spinulosus

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

SERPENTES

Boidae

Boa constrictor

Looduses kasvanud

Kõik

Honduras

b

Calabaria reinhardtii

Looduses kasvanud

Kõik

Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin, Togo

b

Candoia carinata

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Elapidae

Naja atra

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Naja kaouthia

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Naja siamensis

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Pythonidae

Liasis fuscus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Morelia boeleni

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Python bivittatus

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Python molurus

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Python natalensis

Farmis kasvatatud

Kõik

Mosambiik

b

Python regius

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Guinea

b

Python reticulatus

Looduses kasvanud

Kõik

Malaisia (poolsaarel asuv osa)

b

Python sebae

Looduses kasvanud

Kõik

Mauritaania

b

TESTUDINES

Emydidae

Chrysemys picta

Kõik

Elusad

Kõik

d

Trachemys scripta elegans

Kõik

Elusad

Kõik

d

Geoemydidae

Batagur borneoensis

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Cuora amboinensis

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia, Malaisia

b

Cuora galbinifrons

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, Laos

b

Heosemys annandalii

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Heosemys grandis

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Heosemys spinosa

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Leucocephalon yuwonoi

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Malayemys subtrijuga

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Notochelys platynota

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Siebenrockiella crassicollis

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Podocnemididae

Erymnochelys madagascariensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Peltocephalus dumerilianus

Looduses kasvanud

Kõik

Guyana

b

Podocnemis lewyana

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Podocnemis unifilis

Looduses kasvanud

Kõik

Suriname

b

Testudinidae

Geochelone sulcata

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin, Togo

b

Gopherus agassizii

Looduses kasvanud

Kõik

Ameerika Ühendriigid

b

Gopherus berlandieri

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Indotestudo forstenii

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Indotestudo travancorica

Looduses kasvanud

Kõik

Kõik

b

Kinixys belliana

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Ghana, Mosambiik

b

 

Farmis kasvatatud

Suuremad kui 5 cm seljakilbi pikkusega

Benin

b

Kinixys erosa

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik, Togo

b

Kinixys homeana

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Ghana, Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin

b

 

Farmis kasvatatud

Suuremad kui 8 cm seljakilbi pikkusega

Togo

b

Kinixys spekii

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Manouria emys

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Manouria impressa

Looduses kasvanud

Kõik

Vietnam

b

Stigmochelys pardalis

Looduses kasvanud

Kõik

Kongo Demokraatlik Vabariik, Mosambiik, Uganda

b

Testudo horsfieldii

Looduses kasvanud

Kõik

Kasahstan

b

Trionychidae

Amyda cartilaginea

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Chitra chitra

Looduses kasvanud

Kõik

Malaisia

b

Pelochelys cantorii

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

AMPHIBIA

ANURA

Conrauidae

Conraua goliath

Looduses kasvanud

Kõik

Kamerun

b

Dendrobatidae

Hyloxalus azureiventris

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Ranitomeya variabilis

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Ranitomeya ventrimaculata

Looduses kasvanud

Kõik

Peruu

b

Mantellidae

Mantella aurantiaca

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella bernhardi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella cowani

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella crocea

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella expectata

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella milotympanum (sünonüüm. M. aurantiaca milotympanum)

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella pulchra

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Mantella viridis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Microhylidae

Scaphiophryne gottlebei

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Ranidae

Lithobates catesbeianus

Kõik

Elusad

Kõik

d

ACTINOPTERYGII

PERCIFORMES

Labridae

Cheilinus undulatus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

SYNGNATHIFORMES

Syngnathidae

Hippocampus barbouri

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus comes

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus erectus

Looduses kasvanud

Kõik

Brasiilia

b

Hippocampus histrix

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus kelloggi

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Hippocampus kuda

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, Indoneesia, Vietnam

b

Hippocampus spinosissimus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

ARTHROPODA

 

 

 

 

ARACHNIDA

SCORPIONES

Scorpionidae

Pandinus imperator

Looduses kasvanud

Kõik

Benin, Ghana, Togo

b

 

Farmis kasvatatud

Kõik

Benin, Togo

b

INSECTA

LEPIDOPTERA

Papilionidae

Ornithoptera croesus

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Ornithoptera victoriae

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

 

Farmis kasvatatud

Kõik

Saalomoni Saared

b

MOLLUSCA

 

 

 

 

BIVALVIA

VENEROIDA

Tridacnidae

Hippopus hippopus

Looduses kasvanud

Kõik

Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna crocea

Looduses kasvanud

Kõik

Kambodža, Fidži, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna derasa

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži, Uus-Kaledoonia, Filipiinid, Palau, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna gigas

Looduses kasvanud

Kõik

Marshalli Saared, Saalomoni Saared, Tonga, Vietnam

b

Tridacna maxima

Looduses kasvanud

Kõik

Kambodža, Fidži, Marshalli Saared, Mikroneesia, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna rosewateri

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Tridacna squamosa

Looduses kasvanud

Kõik

Kambodža, Fidži, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam

b

Tridacna tevoroa

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

GASTROPODA

MESOGASTROPODA

Strombidae

Strombus gigas

Looduses kasvanud

Kõik

Grenada, Haiti

b

CNIDARIA

 

 

 

 

ANTHOZOA

HELIOPORACEA

Helioporidae

Heliopora coerulea

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

SCLERACTINIA

Scleractinia spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Ghana

b

Agariciidae

Agaricia agaricites

Looduses kasvanud

Kõik

Haiti

b

Caryophylliidae

Catalaphyllia jardinei

Looduses kasvanud

Kõik

Saalomoni Saared

b

Euphyllia divisa

Looduses kasvanud

Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Euphyllia fimbriata

Looduses kasvanud

Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Euphyllia paraancora

Looduses kasvanud

Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Euphyllia paradivisa

Looduses kasvanud

Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Euphyllia yaeyamaensis

Looduses kasvanud

Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Plerogyra discus

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Plerogyra simplex (Plerogyra taisnei)

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Faviidae

Favites halicora

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Platygyra sinensis

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Mussidae

Acanthastrea hemprichii

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Blastomussa merleti

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Cynarina lacrymalis

Looduses kasvanud

Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid

Indoneesia

b

Scolymia spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Tonga

b

Pocilloporidae

Seriatopora stellata

Looduses kasvanud

Kõik

Indoneesia

b

Trachyphylliidae

Trachyphyllia geoffroyi

Looduses kasvanud

Kõik

Fidži

b

FLORA

Amaryllidaceae

Galanthus nivalis

Looduses kasvanud

Kõik

Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits, Ukraina

b

Apocynaceae

Pachypodium inopinatum

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Pachypodium rosulatum

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Pachypodium sofiense

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Cycadaceae

Cycadaceae spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Euphorbiaceae

Euphorbia ankarensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia banae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia berorohae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia bongolavensis

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia bulbispina

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia duranii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia fianarantsoae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia guillauminiana

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia iharanae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia kondoi

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia labatii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia lophogona

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia millotii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia neohumbertii

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia pachypodioides

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia razafindratsirae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia suzannae-marnierae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Euphorbia waringiae

Looduses kasvanud

Kõik

Madagaskar

b

Orchidaceae

Anacamptis pyramidalis

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Barlia robertiana

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cypripedium japonicum

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina, Põhja-Korea, Jaapan, Lõuna-Korea

b

Cypripedium macranthos

Looduses kasvanud

Kõik

Lõuna-Korea, Venemaa

b

Cypripedium margaritaceum

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Cypripedium micranthum

Looduses kasvanud

Kõik

Hiina

b

Dactylorhiza romana

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Dendrobium bellatulum

Looduses kasvanud

Kõik

Vietnam

b

Dendrobium nobile

Looduses kasvanud

Kõik

Laos

b

Dendrobium wardianum

Looduses kasvanud

Kõik

Vietnam

b

Myrmecophila tibicinis

Looduses kasvanud

Kõik

Belize

b

Ophrys holoserica

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Ophrys pallida

Looduses kasvanud

Kõik

Alžeeria

b

Ophrys tenthredinifera

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Ophrys umbilicata

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis coriophora

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Orchis italica

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis mascula

Looduses kasvanud/farmis kasvatatud

Kõik

Albaania

b

Orchis morio

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis pallens

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Orchis punctulata

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis purpurea

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis simia

Looduses kasvanud

Kõik

Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Türgi

b

Orchis tridentata

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Orchis ustulata

Looduses kasvanud

Kõik

Venemaa

b

Phalaenopsis parishii

Looduses kasvanud

Kõik

Vietnam

b

Serapias cordigera

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Serapias parviflora

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Serapias vomeracea

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Primulaceae

Cyclamen intaminatum

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cyclamen mirabile

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cyclamen pseudibericum

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Cyclamen trochopteranthum

Looduses kasvanud

Kõik

Türgi

b

Stangeriaceae

Stangeriaceae spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b

Zamiaceae

Zamiaceae spp.

Looduses kasvanud

Kõik

Mosambiik

b


8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/45


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/737,

7. mai 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

83,5

TN

392,6

TR

94,0

ZZ

190,0

0707 00 05

AL

49,4

TR

109,0

ZZ

79,2

0709 93 10

MA

112,6

TR

138,9

ZZ

125,8

0805 10 20

EG

48,2

IL

75,0

MA

48,6

MO

59,6

ZA

60,1

ZZ

58,3

0805 50 10

BR

107,1

MA

73,0

TR

56,0

ZZ

78,7

0808 10 80

AR

99,8

BR

100,9

CL

124,4

MK

32,8

NZ

157,4

US

234,9

ZA

118,4

ZZ

124,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/47


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/738,

29. aprill 2015,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/017 FR/Mory-Ducros, Prantsusmaa)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, (1) ning eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (2) eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 546/2009 (3) käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4) artikli 12 kohaselt on fondi jaoks eraldatava summa ülemmäär 150 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades).

(3)

Prantsusmaa esitas 6. oktoobril 2014. aastal taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega Prantsusmaal asuvas ettevõttes Mory-Ducros SAS ning täiendas taotlust lisateabega vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)

Seega tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Prantsusmaa esitatud taotluse alusel rahalist toetust summas 6 052 200 eurot,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 6 052 200 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 29. aprill 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. KALNIŅA-LUKAŠEVICA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

(4)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).


8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/49


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/739,

7. mai 2015,

millega muudetakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) vastuvõtmist võttis nõukogu 23. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/798/ÜVJP (1).

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 22. jaanuaril 2015 vastu resolutsiooni 2196 (2015).

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2196 (2015) sätestatakse, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punkti 57 kohaselt moodustatud komitee poolt loetellu kantud isikute või üksuste suhtes kehtestatud riiki lubamise piirangute ning rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kriteeriume muudetakse teataval määral.

(4)

Teatavate muudatuste rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(5)

Otsust 2013/798/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/798/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 1a

Avastamise korral peavad liikmesriigid kinni, registreerivad ja kõrvaldavad (näiteks hävitavad, muudavad kasutamiskõlbmatuks, ladustavad või edastavad kõrvaldamiseks muusse riiki kui esemete päritolu- või sihtriik) esemed, mille tarnimine, müümine, üleandmine või eksportimine on artikli 1 alusel keelatud.”

2)

Artikli 2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

selliste relvade ja nendega seotud materjali müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes ning nendega seotud tehnilise abi või rahastamise ja finantsabi osutamise suhtes, mis on mõeldud üksnes ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (MINUSCA), Aafrika Liidu piirkondliku rakkerühma (AU-RTF) ning Kesk-Aafrika Vabariiki lähetatud liidu missioonide ja Prantsuse vägede toetamiseks või nende poolt kasutamiseks;”

.

3)

Artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid vältimaks, et nende territooriumile ei sisene ning seda ei läbi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punkti 57 kohaselt moodustatud komitee („komitee”) poolt loetellu kantud isikud, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas tegevust, millega ohustatakse või rikutakse üleminekukokkuleppeid, või millega ohustatakse või takistatakse poliitilist üleminekuprotsessi, sealhulgas liikumist vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste suunas, või millega õhutatakse vägivalda, sealhulgas isikud, kes:

a)

rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punktis 54 ja käesoleva otsuse artiklis 1 kehtestatud relvaembargot või on kas otse või kaudselt tarninud, müünud või üleandnud relvi või nendega seotud materjali Kesk-Aafrika Vabariigis asuvatele relvastatud rühmitistele või kuritegelikele võrgustikele, või on saanud Kesk-Aafrika Vabariigis asuvate relvastatud rühmitiste või kuritegelike võrgustike vägivallategudega seotud relvi või nendega seotud materjali või tehnilist nõustamist, koolitust või abi, sealhulgas rahastamist ja finantsabi;

b)

tegelevad selliste tegevuste kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kesk-Aafrika Vabariigis, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutavad endast inimõiguste rikkumist, sealhulgas seksuaalne vägivald, tsiviilisikute vastu suunatud rünnakud, etnilise või usulise taustaga rünnakud, rünnakud koolidele ja haiglatele, inimröövid ja sunniviisiline ümberasustamine;

c)

värbavad või kasutavad lapsi Kesk-Aafrika Vabariigis toimuvas relvastatud konfliktis, rikkudes kohaldatavat rahvusvahelist õigust;

d)

toetavad relvastatud rühmitisi või kuritegelikke võrgustikke Kesk-Aafrika Vabariigis leiduvate loodusvarade, sealhulgas teemantide, kulla ning eluslooduse ja selle saaduste ebaseadusliku kasutamise või nendega ebaseadusliku kauplemise teel;

e)

takistavad humanitaarabi toimetamist Kesk-Aafrika Vabariiki või juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Kesk-Aafrika Vabariigis;

f)

tegelevad ÜRO missioonide või rahvusvaheliste rahuvalveüksuste, sealhulgas MINUSCA, liidu missioonide ja neid toetavate Prantsuse operatsioonide vastu suunatud rünnakute kavandamise, juhtimise, spondeerimise või toimepanemisega;

g)

juhivad komitee poolt loetellu kantud üksust või on toetanud komitee poolt loetellu kantud isikut või üksust või komitee poolt loetellu kantud isiku või üksuse omanduses või kontrolli all olevat üksust või on tegutsenud tema huvides või nimel või tema juhiste kohaselt

ning on loetletud käesoleva otsuse lisas.”

4)

Artikli 2b lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida otse või kaudselt omavad või kontrollivad komitee poolt loetellu kantud isikud või üksused, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas tegevust, millega ohustatakse või rikutakse üleminekukokkuleppeid, või millega ohustatakse või takistatakse poliitilist üleminekuprotsessi, sealhulgas liikumist vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste suunas, või millega õhutatakse vägivalda, sealhulgas isikud ja üksused, kes:

a)

rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punktis 54 ja käesoleva otsuse artiklis 1 kehtestatud relvaembargot või on kas otse või kaudselt tarninud, müünud või üleandnud relvi või nendega seotud materjali Kesk-Aafrika Vabariigis asuvatele relvastatud rühmitistele või kuritegelikele võrgustikele, või on saanud Kesk-Aafrika Vabariigis asuvate relvastatud rühmitiste või kuritegelike võrgustike vägivallategudega seotud relvi või nendega seotud materjali või tehnilist nõustamist, koolitust või abi, sealhulgas rahastamist ja finantsabi;

b)

tegelevad selliste tegevuste kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kesk-Aafrika Vabariigis, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutavad endast inimõiguste rikkumist, sealhulgas seksuaalne vägivald, tsiviilisikute vastu suunatud rünnakud, etnilise või usulise taustaga rünnakud, rünnakud koolidele ja haiglatele, inimröövid ja sunniviisiline ümberasustamine;

c)

värbavad või kasutavad lapsi Kesk-Aafrika Vabariigis toimuvas relvastatud konfliktis, rikkudes kohaldatavat rahvusvahelist õigust;

d)

toetavad relvastatud rühmitisi või kuritegelikke võrgustikke Kesk-Aafrika Vabariigis leiduvate loodusvarade, sealhulgas teemantide, kulla ning eluslooduse ja selle saaduste ebaseadusliku kasutamise või nendega ebaseadusliku kauplemise teel;

e)

takistavad humanitaarabi toimetamist Kesk-Aafrika Vabariiki või juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Kesk-Aafrika Vabariigis;

f)

tegelevad ÜRO missioonide või rahvusvaheliste rahuvalveüksuste, sealhulgas MINUSCA, liidu missioonide ja neid toetavate Prantsuse operatsioonide vastu suunatud rünnakute kavandamise, juhtimise, spondeerimise või toimepanemisega;

g)

juhivad komitee poolt loetellu kantud üksust või on toetanud komitee poolt loetellu kantud isikut või üksust või komitee poolt loetellu kantud isiku või üksuse omanduses või kontrolli all olevat üksust või on tegutsenud tema huvides või nimel või tema juhiste kohaselt.

Käesolevas lõikes osutatud isikud ja üksused on loetletud lisas.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 7. mai 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  Nõukogu 23. detsembri 2013. aasta otsus 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 352, 24.12.2013, lk 51).


8.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/52


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/740,

7. mai 2015,

milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/449/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Olles jätkuvalt sügavas mures Lõuna-Sudaani olukorra pärast võttis nõukogu 10. juulil 2014 vastu otsuse 2014/449/ÜVJP (1).

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 3. märtsil 2015 vastu resolutsiooni 2206 (2015), pidades silmas oma tõsist muret Lõuna-Sudaani Vabariigi valitsuse ja opositsioonijõudude vahel 2013. aasta detsembrist kestnud konflikti ning selle põhjustatud suurte inimkannatuste pärast, ning oma karmi hukkamõistu seoses senitoimunud ja praeguste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste, rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste ning inimeste ulatusliku ümberasustamise ja humanitaarkriisi süvenemisega. ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas, et Lõuna-Sudaani elanike kannatuste eest vastutavad konflikti kõik osapooled. Samuti leidis ÜRO Julgeolekunõukogu, et olukord Lõuna-Sudaanis kujutab endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja piirkonna julgeolekule.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktides 9 ja 12 sätestatakse piiravad meetmed (reisipiirangud ja vara külmutamine), mida võidakse kohaldada isikute ja üksuste suhtes, kelle on loetellu kandnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punkti 16 kohaselt asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee (edaspidi „komitee”). ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktides 6, 7 ja 8 sätestatakse samuti kriteeriumid, mille alusel kantakse loetellu isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse resolutsiooni punktides 9 ja 12 sätestatud piiravaid meetmeid.

(4)

Selguse huvides tuleks otsusega 2014/449/ÜVJP kehtestatud piiravad meetmed ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2206 (2015) kehtestatud piiravad meetmed koondada ühte õigusakti.

(5)

Otsus 2014/449/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt kehtetuks tunnistada.

(6)

Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Keelatakse relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -seadmete, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatuile ettenähtud varuosade müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine Lõuna-Sudaani liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või nende lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid kasutades, ning seda olenemata sellest, kas asjaomased tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2.   Samuti on keelatud:

a)

otse või kaudselt osutada tehnilist abi, vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud lõikes 1 osutatud toodetega või nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis;

b)

otse või kaudselt rahastada või osutada rahalist abi, mis on seotud lõikes 1 osutatud toodetega, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustused, samuti kindlustus ja edasikindlustus, kõnealuste toodete müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud vahendus- või muude teenuste osutamiseks füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis;

c)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvale hoida punktis a või b osutatud meetmetest.

Artikkel 2

1.   Artiklit 1 ei kohaldata:

a)

sellise mittesurmava sõjalise varustuse müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis on ette nähtud üksnes humanitaartarbeks, inimõiguste jälgimiseks või kaitsmiseks või ÜRO, Aafrika Liidu (AL), ELi või Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) institutsioonide ülesehitamise programmide jaoks või sellise materjali müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis on ette nähtud ÜRO, ALi ja ELi kriisiohjamisoperatsioonides kasutamiseks;

b)

selliste sõidukite müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis ei ole lahingumasinad ja mis on valmistatud kuulikindlatena või niisuguseks kohandatud ning mis on mõeldud üksnes ELi või selle liikmesriikide või ÜRO, ALi või IGADi töötajate kaitseks Lõuna-Sudaanis;

c)

punktis a osutatud varustuse või programmide ja operatsioonidega seotud tehnilise abi, vahendus- ja muude teenuste osutamise suhtes;

d)

punktis a osutatud varustuse või programmide ja operatsioonide rahastamise ja nendega seotud finantsabi suhtes;

e)

demineerimisvarustuse ja demineerimistöödel kasutatava materjali müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes;

f)

üksnes Lõuna-Sudaani julgeolekusektori reformi toetuseks ettenähtud mittesurmava sõjalise varustuse müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes ning sellise varustusega seotud rahastamise ning rahalise või tehnilise abi osutamise suhtes,

tingimusel, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus on sellised toimingud eelnevalt heaks kiitnud.

2.   Artiklit 1 ei kohaldata ka kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite, suhtes, mida ajutiselt eksporditakse Lõuna-Sudaani üksnes ELi või selle liikmesriikide või ÜRO või IGADi töötajate, meedia esindajate, humanitaar- ja arenguabitöötajate ning nendega seotud töötajate poolt nende isiklikuks kasutamiseks.

3.   Liikmesriigid vaatavad käesolevas artiklis käsitletud toimingud läbi juhtumipõhiselt, võttes täiel määral arvesse nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (2) sätestatud kriteeriume. Liikmesriigid nõuavad piisavaid kaitsemeetmeid käesoleva artikli kohaselt antud volituste kuritarvitamise vastu ja võtavad asjakohasel juhul kasutusele meetmeid asjaomase varustuse tagasisaatmiseks.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende territooriumile ei saaks siseneda ega seda läbida isikud:

a)

kelle julgeolekunõukogu või komitee on loetellu kandnud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktidele 6, 7, 8 ja 9 nagu on loetletud käesoleva otsuse I lisas;

b)

kes ei ole hõlmatud punktiga a, kuid kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise ja relvarahukokkulepete rikkumise teel, ning kes vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumiste eest, ning nendega seotud isikud, nagu on loetletud II lisas.

2.   Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

Artikkel 4

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse I lisas loetletud isikute suhtes.

2.   Artikli 3 lõiget 1 ei kohaldata, kui

a)

reisimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega, mille komitee määrab kindlaks igal üksikjuhul eraldi;

b)

territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluse läbiviimiseks;

c)

reisimine edendaks rahu ja rahvuslikku leppimist Lõuna-Sudaanis ning piirkonna stabiilsust, mille komitee määrab kindlaks igal üksikjuhul eraldi.

Artikkel 5

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse II lisas loetletud isikute suhtes.

2.   Artikli 3 lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, kus liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, nimelt:

a)

rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;

b)

ÜRO kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina;

c)

privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

d)

Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt) alusel.

3.   Lõiget 2 käsitletakse kohalduvana ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) võõrustajariik.

4.   Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõigete 2 või 3 kohaselt tehtud eranditest.

5.   Liikmesriigid võivad teha erandeid artikli 3 lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel, ELi toel toimuvatel või ELi võõrustatavatel kohtumistel või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi võõrustatavatel kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitika eesmärke, sealhulgas demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Lõuna-Sudaanis.

6.   Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 5 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse antuks, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks nõukogu liige esitab kirjaliku vastuväite kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Juhul, kui üks või mitu nõukogu liiget peaks esitama vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatud erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

7.   Juhul kui liikmesriik lubab lõigete 2, 3, 5 ja 6 alusel II lisas loetletud isikute sisenemist oma territooriumile või neil selle läbimist, kehtib luba ainult sel eesmärgil, milleks see on antud ning üksnes isikute suhtes, keda see otseselt puudutab.

Artikkel 6

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on otseselt või kaudselt järgmiste isikute ja üksuste omandis, valduses või kontrolli all:

a)

isikud ja üksused, kelle ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee on loetellu kandnud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktidele 6, 7, 8 ja 12 nagu on loetletud käesoleva otsuse I lisas;

b)

isikud, kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise ja relvarahukokkulepete rikkumise teel, ning kes vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumiste eest, ning nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, nagu on loetletud II lisas.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I või II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

Artikkel 7

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse I lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes.

2.   Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta asjakohasteks peab, lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)

vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavateks kulutusteks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ja kommunaalkulude eest tasumiseks;

b)

üksnes ekspertidele mõistlike töötasude maksmiseks ja õigusabiteenuste osutamisega seotud kulude hüvitamiseks;

c)

tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest.

Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt oma kavatsusest lubada vajadusel vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid. Loa võib anda komitee eitava vastuse puudumisel viie tööpäeva jooksul alates teatamisest.

3.   Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta asjakohasteks peab, lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane liikmesriik teavitas komiteed sellisest kindlakstegemisest ning komitee on selle heaks kiitnud.

4.   Erandina artikli 6 lõikest 1 võivad liikmesriigi pädevad asutused samuti lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, kui asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust või on teinud nende kohta otsuse, ning rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks, tingimusel et kinnipidamisõigus jõustus või otsus tehti enne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) vastuvõtmise kuupäeva, nimelt 3. märtsi 2015, ning et kinnipidamisõigust ei ole kasutatud või otsus ei ole tehtud I või II lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning et asjaomane liikmesriik on sellest komiteed teavitanud.

5.   Artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmeid,

tingimusel, et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

6.   Artikkel 6 ei takista loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole I või II lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, ning mille kohta asjaomane liikmesriik on teatanud komiteele kavatsusest teha või saada selliseid makseid või kavatsusest lubada vajadusel vabastada rahalised vahendid, muud finantsvarad või majandusressursid, millisel juhul teavitavad liikmesriigid komiteed 10 tööpäeva enne sellise loa andmist.

Artikkel 8

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse II lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes.

2.   Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta asjakohasteks peab, lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)

vajalikud II lisas loetletud isikute ja neist sõltuvate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

Asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

3.   Erandina artikli 6 lõikest 1 võib liikmesriigi pädev asutus lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artikli 6 lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti II lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks selliseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud I või II lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

Asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

4.   Artikli 6 lõige 1 ei takista loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse II lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole I või II lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.

5.   Artikli 6 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele kantud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud;

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama artiklis 6 sätestatud meetmeid, või

c)

maksed liidus tehtud kohtu-, haldus- või vahekohtu või asjaomases liikmesriigis kohaldatava otsuse alusel,

tingimusel, et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 9

1.   Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee kannab loetellu isiku või üksuse, kannab nõukogu selle isiku või üksuse I lisasse.

2.   Nõukogu teeb liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul otsuse II lisas esitatud loetelu koostamise ja selles muudatuste tegemise kohta.

3.   Nõukogu edastab oma lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused, sealhulgas loetellu kandmise põhjused asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

4.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

Artikkel 10

1.   I ja II lisas on esitatud artikli 3 lõikes 1 ning artikli 6 lõikes 1 osutatud isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjused, mille ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee on esitanud seoses I lisaga ning nõukogu seoses II lisaga.

2.   I ja II lisas on võimalusel esitatud ka olemasolev asjaomaste isikute ja üksuste kindlakstegemiseks vajalik teave, mille ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee on esitanud seoses I lisaga ning nõukogu seoses II lisaga. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas varjunimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. Samuti esitatakse I ja II lisas loetellu kandmise kuupäev.

Artikkel 11

Käesoleva otsusega sätestatud meetmete võimalikult suure mõju tagamiseks julgustab liit kolmandaid riike võtma sarnaseid piiravaid meetmeid.

Artikkel 12

1.   Käesolevat otsust vaadatakse jooksvalt läbi. Vajaduse korral pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud ning kui ÜRO Julgeolekunõukogu teeb asjakohaseid otsuseid.

2.   Artikli 3 lõike 1 punktis b ning artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud meetmed vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike ning vähemalt iga 12 kuu järel. Meetmed kaotavad asjaomaste isikute ja üksuste suhtes kehtivuse, kui nõukogu teeb artiklis 9 osutatud korra kohaselt kindlaks, et kõnealuste meetmete kohaldamise tingimusi enam ei esine.

Artikkel 13

Otsus 2014/449/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 14

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 7. mai 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  Nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsus 2014/449/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (ELT L 203, 11.7.2014, lk 100).

(2)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).


I LISA

Artikli 3 lõike 1 punktis a ja artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud isikute ja üksuste loetelu

 


II LISA

Artikli 3 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud isikute ja üksuste loetelu

 

Nimi

Andmed

Loetellu kandmise põhjused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

Santino DENG

(teise nimega: Santino Deng Wol)

Sudaani rahvavabastus-liikumise (SPLA) kolmanda jalaväediviisi komandör

Santino Deng on 2014. aasta mais toimunud Bentiu tagasivallutamisel osalenud SPLA kolmanda jalaväediviisi komandör. Seega on Santino Deng vastutav 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppe rikkumise eest.

11.7.2014

2.

Peter GADET

(teise nimega: Peter Gatdet Yaka; Peter Cadet; Peter Gadet Yak; Peter Gadet Yaak: Peter Gatdet Yaak; Peter Gatdet; Peter Gatdeet Yaka)

Valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Sünnikoht: Mayom County, Unity osariik

Peter Gadet on 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkulepet rikkudes 15.–17. aprillil 2014 Bentiule rünnaku korraldanud valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Rünnaku tulemusel sai surma üle 200 tsiviilisiku. Peter Gadet on seega vastutav vägivallalainele hoo andmise eest, takistades seeläbi Lõuna-Sudaani poliitilist protsessi, ja inimõiguste tõsiste rikkumiste eest.

11.7.2014