ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 117 |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
58. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
* |
||
|
|
||
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/733,
9. oktoober 2014,
ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
24. septembril 2012 andis nõukogu komisjonile loa alustada Lõuna-Aafrika Vabariigiga läbirääkimisi liidu, selle liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi nimel, et sõlmida ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu (1) lisaprotokoll, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „protokoll”). |
(2) |
Kõnealused läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 19. mail 2014. |
(3) |
Protokollile tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval. |
(4) |
Protokolli tuleks ajutiselt kohaldada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) allakirjutamiseks antakse liidu ja selle liikmesriikide nimel luba, eeldusel et protokoll sõlmitakse.
Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu ja selle liikmesriikide nimel protokollile alla kirjutama.
Artikkel 3
Protokolli kohaldatakse ajutiselt kooskõlas selle artikli 6 lõikega 3.
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud esitama protokolli artikli 6 lõikes 3 ette nähtud teate.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 9. oktoober 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
A. ALFANO
(1) Lepingu tekst on avaldatud EÜT L 311, 4.12.1999, lk 3.
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/3 |
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu
LISAPROTOKOLL,
millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „Euroopa Liidu liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu,
ja
EUROOPA LIIT
ühelt poolt ning
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK, edaspidi „Lõuna-Aafrika”,
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised”,
ARVESTADES, ET ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelisele kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule (edaspidi „KAKL”) kirjutati alla Pretorias 11. oktoobril 1999 ning see jõustus 1. mail 2004,
ARVESTADES, ET Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitlev leping allkirjastati 9. detsembril 2011 ning see jõustus 1. juulil 2013,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Horvaatia Vabariik ühineb käesolevaga KAKLiga ning võtab vastu KAKLi teksti, samuti selle lisade, protokollide ja deklaratsioonide teksti ning võtab kõnealuseid tekste arvesse sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
I PEATÜKK
KAKLI TEKSTI, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE MUUTMINE
Artikkel 2
Keeled ja originaaleksemplaride arv
1. KAKLi artikkel 108 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 108
Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning Lõuna-Aafrika ametlikes keeltes, välja arvatud inglise keel, täpsemalt pedi, sotho, tsvana, svaasi, venda, tsonga, afrikaani, ndebele, koosa ja suulu keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.”
2. Euroopa Liit edastab Lõuna-Aafrikale lepingu horvaadikeelse versiooni.
Artikkel 3
Päritolureeglid
KAKLi protokolli nr 1 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 16 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Tagasiulatuvalt välja antud kaupade liikumissertifikaadile EUR.1 tehakse üks järgmistest märkustest:
|
2) |
Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Sel viisil välja antud duplikaadile tuleb teha üks järgmistest märkustest:
|
3) |
IV lisa asendatakse järgmisega: „IV LISA ARVEDEKLARATSIOON Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada. Bulgaariakeelne versioon Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен кьдето е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2). Hispaaniakeelne versioon El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no … (1)] declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2). Tšehhikeelne versioon Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2). Taanikeelne versioon Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2). Saksakeelne versioon Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind. Eestikeelne versioon Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti. Kreekakeelne versioon Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (1)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2). Ingliskeelne versioon The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin. Prantsuskeelne versioon L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (1)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2). Horvaadikeelne versioon Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br … (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog podrijetla. Itaaliakeelne versioon L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (1)] dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2). Lätikeelne versioon To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2). Leedukeelne versioon Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės produktai. Ungarikeelne versioon A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hianyában az áruk preferenciális … (2) származásúak. Maltakeelne versioon L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2). Hollandikeelne versioon De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2). Poolakeelne versioon Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie. Portugalikeelne versioon O abaixo assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (1)], declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2). Rumeeniakeelne versioon Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențialā … (2). Sloveenikeelne versioon Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo. Slovakikeelne versioon Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2). Soomekeelne versioon Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2). Rootsikeelne versioon Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2). Lõuna-Aafrika keelte versioonid Bagwebi ba go romela ntle ditöweletöwa töeo di akaretöwago ke tokumente ye (Nomoro ya ditöwantle ya tumelelo … (1)) ba ipolela gore ntle le moo go laeditöwego, ditöweletöwa töe ke töa go töwa (2) ka tlhago. Moromelli wa sehlahiswa ya sireleditsweng ke tokomane ena (tumello ya thepa naheng No … (1)) e hlalosa hore, ka ntle ha eba ho hlalositswe ka tsela e nngwe ka nepo, dihlahiswa tsena ke tsa …tshimoloho e kgethilweng (2). Moromelantle wa dikuno tse di tlhagelelang mo lokwalong le (lokwalo lwa tumelelo ya kgethiso No … (1)) o tlhomamisa gore, ntle le fa go tlhagisitsweng ka mokgwa mongwe, dikuno tse ke tsa … dinaga tse di thokegang (2). Umtfumeli ngaphandle walemikhicito lebalwe kulomculu (ngeligunya lalokutfunyelwa ngaphandle Nombolo … (1)) lophakamisa kutsi, ngaphandle kwalapho lekuboniswe khona ngalokucacile, lemikhicito … ngeyendzabuko lebonelelwako (2). Muvhambadzi wa zwibveledzwa mashangoni a nnda, (zwibveledzwa) zwine zwa vha zwo ambiwaho kha ili linwalo (linwalo la u neamaanda la mithelo ya zwitundwannda kana zwirumelwannda la vhu … (1)), li khou buletshedza uri, nga nnda ha musi zwo ambiwa nga inwe ndila-vho, zwibveledzwa hezwi ndi zwa … vhubwo hune ha khou funeseswa kana u takaleleswa (2). Muxavisela-vambe wa swikumiwa leswi nga eka tsalwa leri (Xibalo xa switundziwa xa Nomboro … (1)) u boxa leswaku, handle ka laha swi kombisiweke, swikumiwa leswi i swa ntiyiso swa xilaveko xa le henhla swinene (2). Die uitvoerder van die produkte gedek deur hierdie dokument (doeanemagtiging No … (1)) verklaar dat, uitgesonderd waar andersins duidelik aangedui, hierdie produkte van … voorkeuroorsprong (2) is. Umthumelli-phandle wemikhiqizo ebalwe kilencwadi (inomboro … (1)) egunyaza imikhiqizo ephumako) ubeka uthi, ngaphandle kobana kutjengiswe ngendlela ethileko butjhatjhalazi, lemikhiqizo ine … mwelaphi enconyiswako (2). Umthumeli weempahla ngaphandle kwelizwe wemveliso equkwa lolu xwebhu (iirhafu zempahla zesigunyaziso Nombolo … (1)) ubhengeza ukuthi, ngaphandle kwalapho kuboniswe ngokucacileyo, ezi mveliso … zezemvelaphi eyamkelekileyo kunezinye (2). Umthumeli wempahla ebhaliwe kulo mqulu iNombolo … yokugunyaza yentela yempahla … (1) uyamemezela ukuthi, ngaphandle kokuthi kukhonjisiwe ngokusobala, le mikhiqizo iqhamuka … endaweni ekhethekileyo (2). … (3) (Koht ja kuupäev) … (4) (Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsiooni allkirjastaja nimi) (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (1) Kui arvedeklaratsiooni koostab protokolli artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks." (2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”." (3) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas." (4) Vt protokolli artikli 19 lõige 5. Juhtudel, kui eksportija ei ole kohustatud alla kirjutama, kehtib allkirja väljajätmine ka dokumendile allakirjutanud isiku nime väljajätmise kohta.”" |
II PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 4
Teel olevad või ajutiselt ladustatud kaubad
1. Lepingu sätteid kohaldatakse kaupade suhtes, mida eksporditakse Lõuna-Aafrika Vabariigist Horvaatia Vabariiki või Horvaatia Vabariigist Lõuna-Aafrika Vabariiki ning mis on kooskõlas KAKLi protokolli nr 1 sätetega ja olid 1. juulil 2013 teel või ajutiselt ladustatud Lõuna-Aafrikas või Horvaatias asuvas tollilaos või vabatsoonis.
2. Sellistel juhtudel on lubatud sooduskohtlemine tingimusel, et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates protokolli jõustumise kuupäevast päritolutõend, mille eksportiva riigi tolliasutus on tagasiulatuvalt väljastanud.
III PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 5
Käesolev protokoll on KAKLi lahutamatu osa.
Artikkel 6
1. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Lõuna-Aafrika Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.
2. Lepinguosalised teatavad teineteisele lõikes 1 nimetatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse protokolli ajutiselt ja see algab kümme päeva pärast Euroopa Liidult ajutise kohaldamise teate saamist või Lõuna-Aafrika Vabariigilt viimase ratifitseerimisteate saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Ajutisest kohaldamisest teatatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kaubandus- ja tööstusministrile või tema õigusjärglasele.
4. Ajutise kohaldamise korral käsitatakse kõiki viiteid käesoleva protokolli jõustumiskuupäevale viidetena kuupäevale, mil hakkab kehtima ajutine kohaldamine.
Artikkel 7
1. Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja registreerimisele järgneva kuu esimesel päeval.
2. Olenemata lõikest 1 lepivad lepinguosalised kokku käesoleva protokolli artiklite 3 ja 4 kohaldamises alates 1. juulist 2013.
Artikkel 8
Käesolev protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning Lõuna-Aafrika ametlikes keeltes, välja arvatud inglise keel, täpsemalt pedi, sotho, tsvana, svaasi, tsivenda, tsonga, afrikaani, ndebele, koosa ja suulu keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Съставено в Кейп Таун на дванадесети март и в Рига на двадесет и седми март две хиляди и петнадесета година.
Hecho en Ciudad del Cabo el doce de marzo y en Riga el veintisiete de marzo de dos mil quince.
V Kapském Městě dne dvanáctého března a v Rize dne dvacátého sedmého března dva tisíce patnáct.
Udfærdiget i Cape Town den tolvte marts og i Riga den syvogtyvende marts to tusind og femten.
Geschehen zu Kapstadt am zwölften März und zu Riga am siebenundzwanzigsten März zweitausendfünfzehn.
Sõlmitud kahe tuhande viieteistkümnenda aasta märtsikuu kaheteistkümnendal päeval Kaplinnas ja kahekümne seitsmendal päeval Riias.
Έγινε στο Κέιπ Τάουν τη δωδέκατη ημέρα του Μαρτίου και στη Ρίγα την εικοστή έβδομη ημέρα του Μαρτίου του έτους δύο χιλιάδες δεκαπέντε.
Done at Cape Town on the twelfth day of March and at Riga on the twenty-seventh day of March in the year two thousand and fifteen.
Fait au Cap, le douze mars, et à Riga, le vingt-sept mars deux mille quinze.
Sastavljeno u Cape Townu dana dvanaestog ožujka te u Rigi dana dvadeset sedmog ožujka godine dvije tisuće petnaeste.
Fatto a Città del Capo il dodici marzo e a Riga il ventisette marzo dell'anno duemilaquindici.
Keiptaunā, divi tūkstoši piecpadsmitā gada divpadsmitajā martā, un Rīgā, divi tūkstoši piecpadsmitā gada divdesmit septītajā martā.
Priimta Keiptaune du tūkstančiai penkioliktųjų metų kovo dvyliktą dieną ir Rygoje kovo dvidešimt septintą dieną.
Kelt Fokvárosban, a kétezer-tizenötödik év március havának tizenkettedik napján, illetve Rigában, március havának huszonhetedik napján.
Magħmul f'Cape Town fit-tnax-il jum ta' Marzu u f'Riga fis-sebgħa u għoxrin jum ta' Marzu tas-sena elfejn u ħmistax.
Gedaan te Kaapstad, de twaalfde maart, en te Riga, de zevenentwintigste maart tweeduizend vijftien.
Sporządzono w Cape Town dnia dwunastego marca oraz w Rydze dnia dwudziestego siódmego marca dwa tysiące piętnastego roku.
Feito na Cidade do Cabo aos doze dias do mês de março e em Riga aos vinte e sete dias do mês de março de dois mil e quinze.
Întocmit la Cape Town, la doisprezece martie și la Riga, la douăzeci și șapte martie, în anul două mii cincisprezece.
V Kapskom Meste dvanásteho marca a v Rige dvadsiateho siedmeho marca roku dvetisíc pätnásť.
V Cape Townu, dvanajstega marca, in v Rigi, sedemindvajsetega marca dva tisoč petnajst.
Tehty Kapkaupungissa kahdentenatoista päivänä maaliskuuta ja Riiassa kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.
Som skedde i Kapstaden den tolfte mars och i Riga den tjugosjunde mars år tjugohundrafemton.
MÄÄRUSED
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/11 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/734,
7. mai 2015,
millega muudetakse määrust (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,
võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2013. aasta otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1),
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) nr 224/2014 (2) jõustatakse teatavad otsuses 2013/798/ÜVJP sätestatud meetmed. |
(2) |
ÜRO Julgeolekunõukogu 5. detsembri 2013. aasta resolutsiooniga 2127 (2013), 28. jaanuari 2014. aasta resolutsiooniga 2134 (2014) ja otsusega 2013/798/ÜVJP nähakse Kesk-Aafrika Vabariigi suhtes ette relvaembargo ning selliste isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut. |
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 22. jaanuaril 2015 vastu resolutsiooni 2196 (2015), millega laiendatakse isikute ja üksuste loetellu kandmise kriteeriume. Nõukogu otsustas oma otsuses (ÜVJP) 2015/739 (3) kriteeriume vastavalt laiendada. |
(4) |
Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt. |
(5) |
Määrust (EL) nr 224/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 224/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Erandina artiklist 2 ei kohaldata kõnealuses artiklis sätestatud keelde tehnilise abi osutamise, rahastamise või finantsabi või vahendusteenuste osutamise suhtes:
|
2) |
Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. I lisas on loetletud füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle puhul sanktsioonide komitee on teinud kindlaks, et nad osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas tegevust, millega ohustatakse või rikutakse üleminekukokkuleppeid või millega ohustatakse või takistatakse poliitilist üleminekuprotsessi, sealhulgas liikumist vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste suunas, või millega õhutatakse vägivalda:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
E. RINKĒVIČS
(1) ELT L 352, 24.12.2013, lk 51.
(2) Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis (ELT L 70, 11.3.2014, lk 1).
(3) Nõukogu 7. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/739, millega muudetakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 49).
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/13 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/735,
7. mai 2015,
milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 748/2014
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) nr 748/2014 (1) jõustatakse nõukogu otsus 2014/449/ÜVJP (2), millega nähakse ette riiki lubamise piirangud ning nende isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise või relvarahukokkulepete rikkumise teel, või vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumise eest. |
(2) |
3. märtsil 2015 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2206 (2015), milles nähakse ette riiki lubamise piirangud ning nende isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes on otseselt või kaudselt osalenud või olnud seotud tegevuse või poliitikaga, mis ohustab Lõuna-Sudaanis rahu, julgeolekut või stabiilsust. |
(3) |
Otsusega (ÜVJP) 2015/740 (3) otsustas nõukogu koondada ühte õigusakti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2206 (2015) ja otsuses 2014/449/ÜVJP ette nähtud piiravad meetmed. |
(4) |
Mõned kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende jõustamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, et tagada, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid meetmeid ühetaoliselt. |
(5) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõiguseid ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nimelt õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega. |
(6) |
Nõukogu peaks olema volitatud muutma I ja II lisas esitatud loetelu, pidades silmas ohtu, mida olukord Lõuna-Sudaanis kujutab rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule selles piirkonnas ning et tagada kooskõla nõukogu otsuse (ÜVJP) 2015/740 lisade muutmise ja läbivaatamise protsessiga. |
(7) |
Käesoleva määruse rakendamiseks ja selleks et tagada võimalikult suur õiguskindlus liidus, avalikustatakse nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste nimed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks külmutada kooskõlas käesoleva määrusega. Mis tahes isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5). |
(8) |
Määrus (EL) nr 748/2014 tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „vahendusteenused”–
i) |
selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki, või |
ii) |
kolmandates riikides asuvate kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki; |
b) „nõue”– enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige:
i) |
nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist; |
ii) |
nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine; |
iii) |
lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue; |
iv) |
vastunõue; |
v) |
nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud; |
c) „leping või tehing”– mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;
d) „pädevad asutused”– liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud III lisas loetletud veebisaitidel;
e) „majandusressursid”– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;
f) „majandusressursside külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;
g) „rahaliste vahendite külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;
h) „rahalised vahendid”– igasugune finantsvara ja tulu, sealhulgas:
i) |
sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseinstrumendid; |
ii) |
hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused; |
iii) |
avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud; |
iv) |
intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu; |
v) |
krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused; |
vi) |
akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning |
vii) |
fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid; |
i) „tehniline abi”– igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas suulises vormis abi;
j) „liidu territoorium”– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimuste alusel.
Artikkel 2
Keelatud on:
1) |
osutada otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis sellist tehnilist abi või vahendusteenuseid, mis on seotud sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja neile mõeldud varuosade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega; |
2) |
anda otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis sõjalise tegevuse rahastamiseks vahendeid või rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, samuti kindlustust ja edasikindlustust relvade ja nendega seotud materjalide müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi osutamiseks. |
Artikkel 3
1. Erandina artiklist 2 võivad pädevad asutused anda loa rahastamiseks, finants- ja tehnilise abi ning vahendusteenuste osutamiseks, mis on seotud:
a) |
mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaartarbeks, inimõiguste jälgimiseks või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks või ÜRO, Aafrika Liidu (AL), Euroopa Liidu (EL) institutsioonide või Ida-Aafrika Arenguühenduse (Intergovernmental Authority on Development – IGAD) institutsioonide ülesehitamise programmide jaoks; |
b) |
ELi, ÜRO ja ALi kriisiohjamisoperatsioonide jaoks mõeldud varustusega; |
c) |
demineerimistööde varustuse ja materjaliga; |
d) |
julgeolekusektori reformi toetamisega Lõuna-Sudaanis. |
2. Luba ei anta tegevusteks, mis on juba aset leidnud.
Artikkel 4
Artiklit 2 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite suhtes, mida ajutiselt eksporditakse Lõuna-Sudaani üksnes ELi või selle liikmesriikide, ÜRO või IGADi töötajate, meedia esindajate, humanitaar- ja arenguabitöötajate ning nendega seotud töötajate poolt nende isiklikuks kasutamiseks.
Artikkel 5
1. Külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. I lisa hõlmab füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul on ÜRO Julgeolekunõukogu komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee”) teinud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punkti 16 kohaselt kindlaks, et nad on otseselt või kaudselt osalenud või olnud seotud tegevuse või poliitikaga, mis ohustab Lõuna-Sudaanis rahu, julgeolekut või stabiilsust vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktidele 6, 7, 8 ja 12.
2. Külmutatakse kõik II lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. II lisa hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul on nõukogu teinud kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2015/740 artikli 6 lõike 1 punktiga b kindlaks, et nad takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise või relvarahukokkulepete rikkumise teel, ning isikuid, kes vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumiste eest, ning nendega seotud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi.
3. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I ja II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.
Artikkel 6
Erandina artikli 5 lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:
a) |
asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on:
ning |
b) |
asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed punktis a nimetatud kindlakstegemisest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest. |
Artikkel 7
Erandina artikli 5 lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) |
asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks; |
b) |
asjaomane liikmesriik on kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja komitee on selle heaks kiitnud. |
Artikkel 8
1. Erandina artikli 5 lõikest 2 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:
a) |
vajalikud II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks; |
b) |
ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks; |
c) |
ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või |
d) |
vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist. |
2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.
Artikkel 9
Erandina artikli 5 lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) |
kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes enne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) vastuvõtmise kuupäeva kasutanud kinnipidamisõigust või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse; |
b) |
kõnealuseid rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks selliseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires; |
c) |
kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu I või II lisas loetletud isikud, üksused või asutused; |
d) |
kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga; |
e) |
liikmesriik on teavitanud kinnipidamisõigusest või otsusest sanktsioonide komiteed. |
Artikkel 10
1. Erandina artikli 5 lõikest 2 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) |
vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artikli 5 lõikes 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti II lisas esitatud loetellu, või nende kohta on tehtud ELi liikmesriigi kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva; |
b) |
rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires; |
c) |
otsus ei ole tehtud I või II lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks; |
d) |
otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga. |
2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.
Artikkel 11
Erandina artikli 5 lõikest 1 ning tingimusel et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kandis kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu, võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, tingimusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks kõik järgneva:
a) |
rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks; |
b) |
makse ei ole vastuolus artikli 5 lõikega 3; |
c) |
asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed loa andmise kavatsusest kümme tööpäeva ette. |
Artikkel 12
1. Erandina artikli 5 lõikest 2 ning tingimusel et II lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti II lisasse, võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks kõik järgneva:
a) |
rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab II lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks ning |
b) |
makse ei ole vastuolus artikli 5 lõikega 3. |
2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.
Artikkel 13
1. Artikli 5 lõige 3 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandalt isikult loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus teatab asjaomasele pädevale asutusele sellistest ülekannetest viivitamata.
2. Tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 1 ja artikli 5 lõikega 2, ei kohaldata artikli 5 lõiget 3 külmutatud kontodele kantud ühegi järgmise summa suhtes:
a) |
nende kontode intressid või muud tulud või |
b) |
maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I või II lisasse. |
3. II lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul ei kohaldata artikli 5 lõiget 3 külmutatud kontodele lisatud maksete suhtes, mis kuuluvad tasumisele mõnes ELi liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel, tingimusel et kõik sellised maksed külmutatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 2.
Artikkel 14
1. Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate normide kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:
a) |
esitama viivitamata mis tahes sellise teabe, mis hõlbustab käesoleva määruse järgimist, näiteks teave vastavalt artiklile 5 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, otse või liikmesriigi kaudu komisjonile, ning |
b) |
tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega nimetatud teabe kontrollimisel. |
2. Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.
3. Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.
Artikkel 15
Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklites 2 ja 5 osutatud meetmetest.
Artikkel 16
1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene käesolevat määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.
2. Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.
Artikkel 17
1. Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:
a) |
I või II lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused; |
b) |
füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel. |
2. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.
3. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.
Artikkel 18
1. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele iga kolme kuu tagant käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige järgmisi aspekte käsitlevat teavet:
a) |
artikli 5 alusel külmutatud rahaliste vahendid ning artiklite 3 ja 6 kuni 12 alusel antud load; |
b) |
rikkumise ja jõustamisega seotud probleemid ning liiikmesriikide kohtute tehtud otsused. |
2. Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.
Artikkel 19
Komisjon on volitatud muutma III lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal.
Artikkel 20
1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu ning esitab põhjendused loetellu kandmiseks, kannab nõukogu kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse ja esitatud põhjendused asjaomasele füüsilise või juriidilise isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab kõnealusele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.
2. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.
3. Kui ÜRO otsustab mõne isiku, üksuse või asutuse loetelust välja arvata või muuta loetellu kantud isikut, üksust või asutust identifitseerivaid andmeid, muudab nõukogu vastavalt I lisa.
Artikkel 21
I lisa sisaldab teavet (kui selline teave on kättesaadav), mille on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee ning mis on vajalik asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. I lisa sisaldab ka ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäeva.
Artikkel 22
1. Kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 5 lõikes 2 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt II lisa.
2. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetelusse kandmise põhjused, lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.
3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.
4. II lisas esitatud loetelu vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel ning vähemalt iga 12 kuu järel.
Artikkel 23
1. II lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.
2. II lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.
Artikkel 24
1. Liikmesriigid kehtestavad normid käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Liikmesriigid teevad need normid komisjonile teatavaks kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile normide igast hilisemast muudatusest.
Artikkel 25
1. Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja märgivad need ära III lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast III lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.
3. Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada III lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.
Artikkel 26
Käesolevat määrust kohaldatakse:
a) |
liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis; |
b) |
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal; |
c) |
liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda; |
d) |
liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel; |
e) |
kõikide juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub ELi territooriumil. |
Artikkel 27
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
E. RINKĒVIČS
(1) Nõukogu 10. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 748/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (ELT L 203, 11.7.2014, lk 13).
(2) Nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsus 2014/449/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (ELT L 203, 11.7.2014, lk 100).
(3) Nõukogu 7. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/740, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/449/ÜVJP (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 52).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
I LISA
Artikli 5 lõikes 1 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu
A. |
FÜÜSILISED ISIKUD |
B. |
JURIIDILISED ISIKUD, ÜKSUSED JA ASUTUSED |
II LISA
Artikli 5 lõikes 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu
|
Nimi |
Andmed |
Loetellu kandmise põhjused |
Loetellu kandmise kuupäev |
1. |
Santino DENG (teise nimega: Santino Deng Wol) |
Sudaani rahvavabastus-liikumise (SPLA) kolmanda jalaväediviisi komandör |
Santino Deng on 2014. aasta mais toimunud Bentiu tagasivallutamisel osalenud SPLA kolmanda jalaväediviisi komandör. Seega on Santino Deng vastutav 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppe rikkumise eest. |
11.7.2014 |
2. |
Peter GADET (teise nimega: Peter Gatdet Yaka; Peter Cadet; Peter Gadet Yak; Peter Gadet Yaak: Peter Gatdet Yaak; Peter Gatdet; Peter Gatdeet Yaka) |
Valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Sünnikoht: Mayom County, Unity osariik |
Peter Gadet on 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkulepet rikkudes 15.–17. aprillil 2014 Bentiule rünnaku korraldanud valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Rünnaku tulemusel sai surma üle 200 tsiviilisiku. Peter Gadet on seega vastutav vägivallalainele hoo andmise eest, takistades seeläbi Lõuna-Sudaani poliitilist protsessi, ja inimõiguste tõsiste rikkumiste eest. |
11.7.2014 |
III LISA
Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile
BELGIA
http://www.diplomatie.be/eusanctions
BULGAARIA
http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html
TŠEHHI VABARIIK
http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce
TAANI
http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/
SAKSAMAA
http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html
EESTI
http://www.vm.ee/est/kat_622/
IIRIMAA
http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519
KREEKA
http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html
HISPAANIA
http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Documents/ORGANISMOS%20COMPETENTES%20SANCIONES%20INTERNACIONALES.pdf
PRANTSUSMAA
http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/
HORVAATIA
http://www.mvep.hr/sankcije
ITAALIA
http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm
KÜPROS
http://www.mfa.gov.cy/sanctions
LÄTI
http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539
LEEDU
http://www.urm.lt/sanctions
LUKSEMBURG
http://www.mae.lu/sanctions
UNGARI
http://2010-2014.kormany.hu/download/b/3b/70000/ENSZBT-ET-szankcios-tajekoztato.pdf
MALTA
https://www.gov.mt/en/Government/Government%20of%20Malta/Ministries%20and%20Entities/Officially%20Appointed%20Bodies/Pages/Boards/Sanctions-Monitoring-Board-.aspx
MADALMAAD
http://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-sancties
AUSTRIA
http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=
POOLA
http://www.msz.gov.pl
PORTUGAL
http://www.portugal.gov.pt/pt/os-ministerios/ministerio-dos-negocios-estrangeiros/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx
RUMEENIA
http://www.mae.ro/node/1548
SLOVEENIA
http://www.mzz.gov.si/si/omejevalni_ukrepi
SLOVAKKIA
http://www.mzv.sk/sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu
SOOME
http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet
ROOTSI
http://www.ud.se/sanktioner
ÜHENDKUNINGRIIK
https://www.gov.uk/sanctions-embargoes-and-restrictions
AADRESS TEADETE SAATMISEKS EUROOPA KOMISJONILE:
European Commission |
Service for Foreign Policy Instruments (FPI) |
EEAS 02/309 |
B-1049 1049 Bruxelles/Brussel |
Belgium |
E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu |
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/25 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/736,
7. mai 2015,
millega keelatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 4 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon võib nimetatud lõike punktides a–d ettenähtud tingimustel kehtestada piiranguid teatavate liikide isendite sissetoomisele Euroopa Liitu. |
(2) |
Loetelu liikidest, kelle sissetoomine liitu on keelatud, on viimati kehtestatud augustis 2014 komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 888/2014 (2). |
(3) |
Teaduslik järelevalverühm on viimaste andmete põhjal jõudnud järeldusele, et teatavate täiendavate määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas loetletud liikide kaitsestaatus halveneks tunduvalt, kui nende sissetoomist liitu teatavatest päritoluriikidest ei keelata. Seepärast tuleks keelata järgmise perekonna isendite sissetoomine liitu:
|
(4) |
Lisaks on teaduslik järelevalverühm kõige värskemate andmete põhjal jõudnud järeldusele, et liitu sissetoomise keelamist ei tuleks enam nõuda järgmiste liikide puhul:
|
(5) |
Lisaks on teaduslik järelevalverühm kõige värskemate andmete põhjal jõudnud järeldusele, et liitu sissetoomise keelamist tuleks muuta järgmiste liikide puhul, nii et see keeld kehtiks üksnes eluskorallide suhtes, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid:
|
(6) |
Konsulteeritud on kõikide riikidega, kust on pärit liigid, kelle suhtes kehtestatakse uued liitu sissetoomise piirangud. |
(7) |
Seepärast tuleks ajakohastada selliste liikide loend, kelle sissetoomine liitu on keelatud, ning rakendusmäärus (EL) nr 888/2014 tuleks selguse huvides asendada. |
(8) |
Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 17 alusel moodustatud teadusliku järelevalverühmaga on konsulteeritud. |
(9) |
Impordilubade taotlusi selliste liikide isendite kohta, kelle import on piiratud vastavalt määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 4 lõikele 6, käsitlevad liikmesriigid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (3) artiklile 71. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 18 alusel moodustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine samas lisas loetletud päritoluriikidest liitu on keelatud.
Artikkel 2
Rakendusmäärus (EL) nr 888/2014 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusmäärusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 888/2014, 14. august 2014, millega keelatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu (ELT L 243, 15.8.2014, lk 21).
(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 865/2006, 4. mai 2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).
LISA
Selliste liikide isendid, kes on kantud määruse (EÜ) nr 338/97 A lisasse ja kelle sissetoomine liitu on keelatud
Liik |
Päritolu |
Isend(id) |
Päritoluriigid |
Alus artikli 4 lõike 6 punkt |
FAUNA |
||||
CHORDATA |
|
|
|
|
MAMMALIA |
||||
ARTIODACTYLA |
||||
Bovidae |
||||
Capra falconeri |
Looduses kasvanud |
Jahitrofeed |
Usbekistan |
a |
CARNIVORA |
||||
Canidae |
||||
Canis lupus |
Looduses kasvanud |
Jahitrofeed |
Valgevene, Mongoolia, Tadžikistan, Türgi |
a |
Ursidae |
||||
Ursus arctos |
Looduses kasvanud |
Jahitrofeed |
Kanada (Briti Columbia), Kasahstan |
a |
Ursus thibetanus |
Looduses kasvanud |
Jahitrofeed |
Venemaa |
a |
PROBOSCIDEA |
||||
Elephantidae |
||||
Loxodonta africana |
Looduses kasvanud |
Jahitrofeed |
Kamerun |
a |
AVES |
||||
FALCONIFORMES |
||||
Falconidae |
||||
Falco cherrug |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Bahrein |
a |
Selliste liikide isendid, kes on kantud määruse (EÜ) nr 338/97 B lisasse ja kelle sissetoomine liitu on keelatud
Liik |
Päritolu |
Isend(id) |
Päritoluriigid |
Alus artikli 4 lõike 6 punkt |
FAUNA |
||||
CHORDATA |
|
|
|
|
MAMMALIA |
||||
ARTIODACTYLA |
||||
Bovidae |
||||
Ovis vignei bocharensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Usbekistan |
b |
Saiga borealis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Venemaa |
b |
Cervidae |
||||
Cervus elaphus bactrianus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Usbekistan |
b |
Hippopotamidae |
||||
Hexaprotodon liberiensis (sünonüüm Choeropsis liberiensis) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Nigeeria |
b |
Hippopotamus amphibius |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Moschidae |
||||
Moschus moschiferus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Venemaa |
b |
CARNIVORA |
||||
Eupleridae |
||||
Cryptoprocta ferox |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Felidae |
||||
Panthera leo |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Etioopia |
b |
Profelis aurata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania, Togo |
b |
Mustelidae |
||||
Hydrictis maculicollis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
Odobenidae |
||||
Odobenus rosmarus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Gröönimaa |
b |
MONOTREMATA |
||||
Tachyglossidae |
||||
Zaglossus bartoni |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia, Paapua Uus-Guinea |
b |
Zaglossus bruijni |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
PHOLIDOTA |
||||
Manidae |
||||
Manis temminckii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
b |
Manis tricuspis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
PRIMATES |
||||
Atelidae |
||||
Alouatta guariba |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Ateles belzebuth |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Ateles fusciceps |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Ateles geoffroyi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Belize, Colombia, Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Panama |
b |
Ateles hybridus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Lagothrix lagotricha |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Lagothrix lugens |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Lagothrix poeppigii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Cercopithecidae |
||||
Cercopithecus dryas |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
b |
Cercopithecus erythrogaster |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Cercopithecus erythrotis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Cercopithecus hamlyni |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Cercopithecus mona |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Togo |
b |
Cercopithecus petaurista |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Togo |
b |
Cercopithecus pogonias |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Nigeeria |
b |
Cercopithecus preussi (sünonüüm C. lhoesti preussi) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Nigeeria |
b |
Colobus vellerosus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Nigeeria, Togo |
b |
Lophocebus albigena (sünonüüm Cercocebus albigena) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Nigeeria |
b |
Macaca cyclopis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Macaca sylvanus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Alžeeria, Maroko |
b |
Piliocolobus badius (sünonüüm Colobus badius) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Galagidae |
||||
Euoticus pallidus (sünonüüm Galago elegantulus pallidus) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Nigeeria |
b |
Galago matschiei (sünonüüm G. inustus) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Rwanda |
b |
Lorisidae |
||||
Arctocebus calabarensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Nigeeria |
b |
Perodicticus potto |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Togo |
b |
Pitheciidae |
||||
Chiropotes chiropotes |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guyana |
b |
Pithecia pithecia |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guyana |
b |
RODENTIA |
||||
Sciuridae |
||||
Callosciurus erythraeus |
Kõik |
Elusad |
Kõik |
d |
Sciurus carolinensis |
Kõik |
Elusad |
Kõik |
d |
Sciurus niger |
Kõik |
Elusad |
Kõik |
d |
AVES |
||||
ANSERIFORMES |
||||
Anatidae |
||||
Oxyura jamaicensis |
Kõik |
Elusad |
Kõik |
d |
CICONIIFORMES |
||||
Balaenicipitidae |
||||
Balaeniceps rex |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
FALCONIFORMES |
||||
Accipitridae |
||||
Accipiter erythropus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Accipiter melanoleucus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Accipiter ovampensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Aquila rapax |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Aviceda cuculoides |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Gyps africanus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Gyps bengalensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Gyps indicus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Gyps rueppellii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Gyps tenuirostris |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Hieraaetus ayresii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun, Guinea, Togo |
b |
Hieraaetus spilogaster |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea, Togo |
b |
Leucopternis lacernulatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Brasiilia |
b |
Lophaetus occipitalis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Macheiramphus alcinus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Polemaetus bellicosus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun, Guinea, Tansaania, Togo |
b |
Spizaetus africanus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Stephanoaetus coronatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Côte d'Ivoire, Guinea, Tansaania, Togo |
b |
Terathopius ecaudatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
Torgos tracheliotus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun, Sudaan, Tansaania |
b |
Trigonoceps occipitalis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Côte d'Ivoire, Guinea |
b |
Urotriorchis macrourus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Falconidae |
||||
Falco chicquera |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea, Togo |
b |
Sagittariidae |
||||
Sagittarius serpentarius |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun, Guinea, Tansaania, Togo |
b |
GRUIFORMES |
||||
Gruidae |
||||
Balearica pavonina |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea, Mali, Lõuna-Sudaan, Sudaan |
b |
Balearica regulorum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Botswana, Burundi, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kenya, Rwanda, Lõuna-Aafrika, Tansaania, Sambia, Zimbabwe |
b |
Bugeranus carunculatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Lõuna-Aafrika, Tansaania |
b |
PSITTACIFORMES |
||||
Loriidae |
||||
Charmosyna diadema |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Psittacidae |
||||
Agapornis fischeri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
Agapornis nigrigenis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Agapornis pullarius |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Guinea, Mali, Togo |
b |
Aratinga auricapillus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Coracopsis vasa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Deroptyus accipitrinus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Suriname |
b |
Hapalopsittaca amazonina |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Hapalopsittaca pyrrhops |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Leptosittaca branickii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Poicephalus gulielmi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun, Côte d'Ivoire, Kongo, Guinea |
b |
Poicephalus robustus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Guinea, Mali, Nigeeria, Togo, Uganda |
b |
Psittacus erithacus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Ekvatoriaal-Guinea, Libeeria, Nigeeria |
b |
Psittacus erithacus timneh |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea, Guinea-Bissau |
b |
Psittrichas fulgidus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Pyrrhura caeruleiceps |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Colombia |
b |
Pyrrhura pfrimeri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Brasiilia |
b |
Pyrrhura subandina |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Colombia |
b |
STRIGIFORMES |
||||
Strigidae |
||||
Asio capensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Bubo lacteus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Bubo poensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Glaucidium capense |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Rwanda |
b |
Glaucidium perlatum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun, Guinea |
b |
Ptilopsis leucotis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
Scotopelia bouvieri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Scotopelia peli |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guinea |
b |
REPTILIA |
||||
CROCODYLIA |
||||
Alligatoridae |
||||
Palaeosuchus trigonatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guyana |
b |
SAURIA |
||||
Agamidae |
||||
Uromastyx dispar |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Alžeeria, Mali, Sudaan |
b |
Uromastyx geyri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mali, Niger |
b |
Chamaeleonidae |
||||
Brookesia decaryi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma ambreense |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma capuroni |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma cucullatum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma furcifer |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma guibei |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma hilleniusi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma linota |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma peyrierasi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma tarzan |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma tsaratananense |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Calumma vatosoa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Chamaeleo africanus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Niger |
b |
Chamaeleo gracilis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Ghana, Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Benin |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Pikkus ninamikust pärakuni üle 8 cm |
Togo |
b |
Chamaeleo senegalensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Ghana, Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Pikkus ninamikust pärakuni üle 6 cm |
Benin, Togo |
b |
Furcifer angeli |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Furcifer balteatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Furcifer belalandaensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Furcifer labordi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Furcifer monoceras |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Furcifer nicosiai |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Furcifer tuzetae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Trioceros camerunensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Trioceros deremensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
Trioceros eisentrauti |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Trioceros feae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Ekvatoriaal-Guinea |
b |
Trioceros fuelleborni |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
Trioceros montium |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Trioceros perreti |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Trioceros serratus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Trioceros werneri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
Trioceros wiedersheimi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Cordylidae |
||||
Cordylus mossambicus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Cordylus rhodesianus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Cordylus tropidosternum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Cordylus vittifer |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Gekkonidae |
||||
Phelsuma abbotti |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma antanosy |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma barbouri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma berghofi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma breviceps |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma comorensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Komoorid |
b |
Phelsuma dubia |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Komoorid, Madagaskar |
b |
Phelsuma flavigularis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma guttata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma hielscheri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma klemmeri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma laticauda |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Komoorid |
b |
Phelsuma malamakibo |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma masohoala |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma modesta |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma mutabilis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma pronki |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma pusilla |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma seippi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma serraticauda |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma standingi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Phelsuma v-nigra |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Komoorid |
b |
Uroplatus ebenaui |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus fimbriatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus guentheri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus henkeli |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus lineatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus malama |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus phantasticus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus pietschmanni |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus sameiti |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Uroplatus sikorae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Scincidae |
||||
Corucia zebrata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Saalomoni Saared |
b |
Varanidae |
||||
Varanus albigularis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tansaania |
b |
Varanus beccarii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Varanus dumerilii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Varanus exanthematicus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Pikemad kui 35 cm (kogupikkus) |
Benin, Togo |
b |
Varanus jobiensis (sünonüüm V. karlschmidti) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Varanus niloticus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Pikemad kui 35 cm (kogupikkus) |
Benin |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Togo |
b |
Varanus ornatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Togo |
b |
Varanus salvadorii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Varanus spinulosus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Saalomoni Saared |
b |
SERPENTES |
||||
Boidae |
||||
Boa constrictor |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Honduras |
b |
Calabaria reinhardtii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Benin, Togo |
b |
Candoia carinata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Elapidae |
||||
Naja atra |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Laos |
b |
Naja kaouthia |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Laos |
b |
Naja siamensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Laos |
b |
Pythonidae |
||||
Liasis fuscus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Morelia boeleni |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Python bivittatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Hiina |
b |
Python molurus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Hiina |
b |
Python natalensis |
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Python regius |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Guinea |
b |
Python reticulatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Malaisia (poolsaarel asuv osa) |
b |
Python sebae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mauritaania |
b |
TESTUDINES |
||||
Emydidae |
||||
Chrysemys picta |
Kõik |
Elusad |
Kõik |
d |
Trachemys scripta elegans |
Kõik |
Elusad |
Kõik |
d |
Geoemydidae |
||||
Batagur borneoensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Cuora amboinensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia, Malaisia |
b |
Cuora galbinifrons |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Hiina, Laos |
b |
Heosemys annandalii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Laos |
b |
Heosemys grandis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Laos |
b |
Heosemys spinosa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Leucocephalon yuwonoi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Malayemys subtrijuga |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Notochelys platynota |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Siebenrockiella crassicollis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Podocnemididae |
||||
Erymnochelys madagascariensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Peltocephalus dumerilianus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Guyana |
b |
Podocnemis lewyana |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Podocnemis unifilis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Suriname |
b |
Testudinidae |
||||
Geochelone sulcata |
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Benin, Togo |
b |
Gopherus agassizii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Ameerika Ühendriigid |
b |
Gopherus berlandieri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Indotestudo forstenii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Indotestudo travancorica |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kõik |
b |
Kinixys belliana |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Ghana, Mosambiik |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Suuremad kui 5 cm seljakilbi pikkusega |
Benin |
b |
Kinixys erosa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kongo Demokraatlik Vabariik, Togo |
b |
Kinixys homeana |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Ghana, Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Benin |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Suuremad kui 8 cm seljakilbi pikkusega |
Togo |
b |
Kinixys spekii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Manouria emys |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Manouria impressa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Vietnam |
b |
Stigmochelys pardalis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kongo Demokraatlik Vabariik, Mosambiik, Uganda |
b |
Testudo horsfieldii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kasahstan |
b |
Trionychidae |
||||
Amyda cartilaginea |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Chitra chitra |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Malaisia |
b |
Pelochelys cantorii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
AMPHIBIA |
||||
ANURA |
||||
Conrauidae |
||||
Conraua goliath |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kamerun |
b |
Dendrobatidae |
||||
Hyloxalus azureiventris |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Peruu |
b |
Ranitomeya variabilis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Peruu |
b |
Ranitomeya ventrimaculata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Peruu |
b |
Mantellidae |
||||
Mantella aurantiaca |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Mantella bernhardi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Mantella cowani |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Mantella crocea |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Mantella expectata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Mantella milotympanum (sünonüüm. M. aurantiaca milotympanum) |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Mantella pulchra |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Mantella viridis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Microhylidae |
||||
Scaphiophryne gottlebei |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Ranidae |
||||
Lithobates catesbeianus |
Kõik |
Elusad |
Kõik |
d |
ACTINOPTERYGII |
||||
PERCIFORMES |
||||
Labridae |
||||
Cheilinus undulatus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
SYNGNATHIFORMES |
||||
Syngnathidae |
||||
Hippocampus barbouri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Hippocampus comes |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Hippocampus erectus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Brasiilia |
b |
Hippocampus histrix |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Hippocampus kelloggi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Hippocampus kuda |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Hiina, Indoneesia, Vietnam |
b |
Hippocampus spinosissimus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
ARTHROPODA |
|
|
|
|
ARACHNIDA |
||||
SCORPIONES |
||||
Scorpionidae |
||||
Pandinus imperator |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Benin, Ghana, Togo |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Benin, Togo |
b |
INSECTA |
||||
LEPIDOPTERA |
||||
Papilionidae |
||||
Ornithoptera croesus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Ornithoptera victoriae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Saalomoni Saared |
b |
|
Farmis kasvatatud |
Kõik |
Saalomoni Saared |
b |
MOLLUSCA |
|
|
|
|
BIVALVIA |
||||
VENEROIDA |
||||
Tridacnidae |
||||
Hippopus hippopus |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam |
b |
Tridacna crocea |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kambodža, Fidži, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam |
b |
Tridacna derasa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Fidži, Uus-Kaledoonia, Filipiinid, Palau, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam |
b |
Tridacna gigas |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Marshalli Saared, Saalomoni Saared, Tonga, Vietnam |
b |
Tridacna maxima |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kambodža, Fidži, Marshalli Saared, Mikroneesia, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam |
b |
Tridacna rosewateri |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Tridacna squamosa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Kambodža, Fidži, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Saalomoni Saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam |
b |
Tridacna tevoroa |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tonga |
b |
GASTROPODA |
||||
MESOGASTROPODA |
||||
Strombidae |
||||
Strombus gigas |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Grenada, Haiti |
b |
CNIDARIA |
|
|
|
|
ANTHOZOA |
||||
HELIOPORACEA |
||||
Helioporidae |
||||
Heliopora coerulea |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Saalomoni Saared |
b |
SCLERACTINIA |
||||
Scleractinia spp. |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Ghana |
b |
Agariciidae |
||||
Agaricia agaricites |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Haiti |
b |
Caryophylliidae |
||||
Catalaphyllia jardinei |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Saalomoni Saared |
b |
Euphyllia divisa |
Looduses kasvanud |
Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Euphyllia fimbriata |
Looduses kasvanud |
Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Euphyllia paraancora |
Looduses kasvanud |
Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Euphyllia paradivisa |
Looduses kasvanud |
Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Euphyllia yaeyamaensis |
Looduses kasvanud |
Eluskorallid, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Plerogyra discus |
Looduses kasvanud |
Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Plerogyra simplex (Plerogyra taisnei) |
Looduses kasvanud |
Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Faviidae |
||||
Favites halicora |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tonga |
b |
Platygyra sinensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tonga |
b |
Mussidae |
||||
Acanthastrea hemprichii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tonga |
b |
Blastomussa merleti |
Looduses kasvanud |
Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Cynarina lacrymalis |
Looduses kasvanud |
Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnitunud meres kasvatatud isendid |
Indoneesia |
b |
Scolymia spp. |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Tonga |
b |
Pocilloporidae |
||||
Seriatopora stellata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Indoneesia |
b |
Trachyphylliidae |
||||
Trachyphyllia geoffroyi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Fidži |
b |
FLORA |
||||
Amaryllidaceae |
||||
Galanthus nivalis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits, Ukraina |
b |
Apocynaceae |
||||
Pachypodium inopinatum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Pachypodium rosulatum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Pachypodium sofiense |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Cycadaceae |
||||
Cycadaceae spp. |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Euphorbiaceae |
||||
Euphorbia ankarensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia banae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia berorohae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia bongolavensis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia bulbispina |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia duranii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia fianarantsoae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia guillauminiana |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia iharanae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia kondoi |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia labatii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia lophogona |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia millotii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia neohumbertii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia pachypodioides |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia razafindratsirae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia suzannae-marnierae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Euphorbia waringiae |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Madagaskar |
b |
Orchidaceae |
||||
Anacamptis pyramidalis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Barlia robertiana |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Cypripedium japonicum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Hiina, Põhja-Korea, Jaapan, Lõuna-Korea |
b |
Cypripedium macranthos |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Lõuna-Korea, Venemaa |
b |
Cypripedium margaritaceum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Hiina |
b |
Cypripedium micranthum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Hiina |
b |
Dactylorhiza romana |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Dendrobium bellatulum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Vietnam |
b |
Dendrobium nobile |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Laos |
b |
Dendrobium wardianum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Vietnam |
b |
Myrmecophila tibicinis |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Belize |
b |
Ophrys holoserica |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Ophrys pallida |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Alžeeria |
b |
Ophrys tenthredinifera |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Ophrys umbilicata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Orchis coriophora |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Venemaa |
b |
Orchis italica |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Orchis mascula |
Looduses kasvanud/farmis kasvatatud |
Kõik |
Albaania |
b |
Orchis morio |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Orchis pallens |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Venemaa |
b |
Orchis punctulata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Orchis purpurea |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Orchis simia |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Türgi |
b |
Orchis tridentata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Orchis ustulata |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Venemaa |
b |
Phalaenopsis parishii |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Vietnam |
b |
Serapias cordigera |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Serapias parviflora |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Serapias vomeracea |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Primulaceae |
||||
Cyclamen intaminatum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Cyclamen mirabile |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Cyclamen pseudibericum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Cyclamen trochopteranthum |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Türgi |
b |
Stangeriaceae |
||||
Stangeriaceae spp. |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
Zamiaceae |
||||
Zamiaceae spp. |
Looduses kasvanud |
Kõik |
Mosambiik |
b |
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/45 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/737,
7. mai 2015,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. mai 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
83,5 |
TN |
392,6 |
|
TR |
94,0 |
|
ZZ |
190,0 |
|
0707 00 05 |
AL |
49,4 |
TR |
109,0 |
|
ZZ |
79,2 |
|
0709 93 10 |
MA |
112,6 |
TR |
138,9 |
|
ZZ |
125,8 |
|
0805 10 20 |
EG |
48,2 |
IL |
75,0 |
|
MA |
48,6 |
|
MO |
59,6 |
|
ZA |
60,1 |
|
ZZ |
58,3 |
|
0805 50 10 |
BR |
107,1 |
MA |
73,0 |
|
TR |
56,0 |
|
ZZ |
78,7 |
|
0808 10 80 |
AR |
99,8 |
BR |
100,9 |
|
CL |
124,4 |
|
MK |
32,8 |
|
NZ |
157,4 |
|
US |
234,9 |
|
ZA |
118,4 |
|
ZZ |
124,1 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/47 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/738,
29. aprill 2015,
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/017 FR/Mory-Ducros, Prantsusmaa)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, (1) ning eriti selle artikli 15 lõiget 4,
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (2) eriti selle punkti 13,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 546/2009 (3) käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. |
(2) |
Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4) artikli 12 kohaselt on fondi jaoks eraldatava summa ülemmäär 150 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades). |
(3) |
Prantsusmaa esitas 6. oktoobril 2014. aastal taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega Prantsusmaal asuvas ettevõttes Mory-Ducros SAS ning täiendas taotlust lisateabega vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13. |
(4) |
Seega tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Prantsusmaa esitatud taotluse alusel rahalist toetust summas 6 052 200 eurot, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 6 052 200 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Strasbourg, 29. aprill 2015
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
Z. KALNIŅA-LUKAŠEVICA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).
(4) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/49 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/739,
7. mai 2015,
millega muudetakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) vastuvõtmist võttis nõukogu 23. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/798/ÜVJP (1). |
(2) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 22. jaanuaril 2015 vastu resolutsiooni 2196 (2015). |
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2196 (2015) sätestatakse, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punkti 57 kohaselt moodustatud komitee poolt loetellu kantud isikute või üksuste suhtes kehtestatud riiki lubamise piirangute ning rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kriteeriume muudetakse teataval määral. |
(4) |
Teatavate muudatuste rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid. |
(5) |
Otsust 2013/798/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2013/798/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
1) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 1a Avastamise korral peavad liikmesriigid kinni, registreerivad ja kõrvaldavad (näiteks hävitavad, muudavad kasutamiskõlbmatuks, ladustavad või edastavad kõrvaldamiseks muusse riiki kui esemete päritolu- või sihtriik) esemed, mille tarnimine, müümine, üleandmine või eksportimine on artikli 1 alusel keelatud.” |
2) |
Artikli 2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
. |
3) |
Artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid vältimaks, et nende territooriumile ei sisene ning seda ei läbi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punkti 57 kohaselt moodustatud komitee („komitee”) poolt loetellu kantud isikud, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas tegevust, millega ohustatakse või rikutakse üleminekukokkuleppeid, või millega ohustatakse või takistatakse poliitilist üleminekuprotsessi, sealhulgas liikumist vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste suunas, või millega õhutatakse vägivalda, sealhulgas isikud, kes:
ning on loetletud käesoleva otsuse lisas.” |
4) |
Artikli 2b lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida otse või kaudselt omavad või kontrollivad komitee poolt loetellu kantud isikud või üksused, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas tegevust, millega ohustatakse või rikutakse üleminekukokkuleppeid, või millega ohustatakse või takistatakse poliitilist üleminekuprotsessi, sealhulgas liikumist vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste suunas, või millega õhutatakse vägivalda, sealhulgas isikud ja üksused, kes:
Käesolevas lõikes osutatud isikud ja üksused on loetletud lisas.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 7. mai 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
E. RINKĒVIČS
(1) Nõukogu 23. detsembri 2013. aasta otsus 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 352, 24.12.2013, lk 51).
8.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 117/52 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/740,
7. mai 2015,
milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/449/ÜVJP
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Olles jätkuvalt sügavas mures Lõuna-Sudaani olukorra pärast võttis nõukogu 10. juulil 2014 vastu otsuse 2014/449/ÜVJP (1). |
(2) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 3. märtsil 2015 vastu resolutsiooni 2206 (2015), pidades silmas oma tõsist muret Lõuna-Sudaani Vabariigi valitsuse ja opositsioonijõudude vahel 2013. aasta detsembrist kestnud konflikti ning selle põhjustatud suurte inimkannatuste pärast, ning oma karmi hukkamõistu seoses senitoimunud ja praeguste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste, rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste ning inimeste ulatusliku ümberasustamise ja humanitaarkriisi süvenemisega. ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas, et Lõuna-Sudaani elanike kannatuste eest vastutavad konflikti kõik osapooled. Samuti leidis ÜRO Julgeolekunõukogu, et olukord Lõuna-Sudaanis kujutab endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja piirkonna julgeolekule. |
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktides 9 ja 12 sätestatakse piiravad meetmed (reisipiirangud ja vara külmutamine), mida võidakse kohaldada isikute ja üksuste suhtes, kelle on loetellu kandnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punkti 16 kohaselt asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee (edaspidi „komitee”). ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktides 6, 7 ja 8 sätestatakse samuti kriteeriumid, mille alusel kantakse loetellu isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse resolutsiooni punktides 9 ja 12 sätestatud piiravaid meetmeid. |
(4) |
Selguse huvides tuleks otsusega 2014/449/ÜVJP kehtestatud piiravad meetmed ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2206 (2015) kehtestatud piiravad meetmed koondada ühte õigusakti. |
(5) |
Otsus 2014/449/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt kehtetuks tunnistada. |
(6) |
Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Keelatakse relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -seadmete, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatuile ettenähtud varuosade müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine Lõuna-Sudaani liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või nende lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid kasutades, ning seda olenemata sellest, kas asjaomased tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.
2. Samuti on keelatud:
a) |
otse või kaudselt osutada tehnilist abi, vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud lõikes 1 osutatud toodetega või nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis; |
b) |
otse või kaudselt rahastada või osutada rahalist abi, mis on seotud lõikes 1 osutatud toodetega, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustused, samuti kindlustus ja edasikindlustus, kõnealuste toodete müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud vahendus- või muude teenuste osutamiseks füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis; |
c) |
osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvale hoida punktis a või b osutatud meetmetest. |
Artikkel 2
1. Artiklit 1 ei kohaldata:
a) |
sellise mittesurmava sõjalise varustuse müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis on ette nähtud üksnes humanitaartarbeks, inimõiguste jälgimiseks või kaitsmiseks või ÜRO, Aafrika Liidu (AL), ELi või Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) institutsioonide ülesehitamise programmide jaoks või sellise materjali müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis on ette nähtud ÜRO, ALi ja ELi kriisiohjamisoperatsioonides kasutamiseks; |
b) |
selliste sõidukite müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis ei ole lahingumasinad ja mis on valmistatud kuulikindlatena või niisuguseks kohandatud ning mis on mõeldud üksnes ELi või selle liikmesriikide või ÜRO, ALi või IGADi töötajate kaitseks Lõuna-Sudaanis; |
c) |
punktis a osutatud varustuse või programmide ja operatsioonidega seotud tehnilise abi, vahendus- ja muude teenuste osutamise suhtes; |
d) |
punktis a osutatud varustuse või programmide ja operatsioonide rahastamise ja nendega seotud finantsabi suhtes; |
e) |
demineerimisvarustuse ja demineerimistöödel kasutatava materjali müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes; |
f) |
üksnes Lõuna-Sudaani julgeolekusektori reformi toetuseks ettenähtud mittesurmava sõjalise varustuse müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes ning sellise varustusega seotud rahastamise ning rahalise või tehnilise abi osutamise suhtes, |
tingimusel, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus on sellised toimingud eelnevalt heaks kiitnud.
2. Artiklit 1 ei kohaldata ka kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite, suhtes, mida ajutiselt eksporditakse Lõuna-Sudaani üksnes ELi või selle liikmesriikide või ÜRO või IGADi töötajate, meedia esindajate, humanitaar- ja arenguabitöötajate ning nendega seotud töötajate poolt nende isiklikuks kasutamiseks.
3. Liikmesriigid vaatavad käesolevas artiklis käsitletud toimingud läbi juhtumipõhiselt, võttes täiel määral arvesse nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (2) sätestatud kriteeriume. Liikmesriigid nõuavad piisavaid kaitsemeetmeid käesoleva artikli kohaselt antud volituste kuritarvitamise vastu ja võtavad asjakohasel juhul kasutusele meetmeid asjaomase varustuse tagasisaatmiseks.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende territooriumile ei saaks siseneda ega seda läbida isikud:
a) |
kelle julgeolekunõukogu või komitee on loetellu kandnud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktidele 6, 7, 8 ja 9 nagu on loetletud käesoleva otsuse I lisas; |
b) |
kes ei ole hõlmatud punktiga a, kuid kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise ja relvarahukokkulepete rikkumise teel, ning kes vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumiste eest, ning nendega seotud isikud, nagu on loetletud II lisas. |
2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.
Artikkel 4
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse I lisas loetletud isikute suhtes.
2. Artikli 3 lõiget 1 ei kohaldata, kui
a) |
reisimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega, mille komitee määrab kindlaks igal üksikjuhul eraldi; |
b) |
territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluse läbiviimiseks; |
c) |
reisimine edendaks rahu ja rahvuslikku leppimist Lõuna-Sudaanis ning piirkonna stabiilsust, mille komitee määrab kindlaks igal üksikjuhul eraldi. |
Artikkel 5
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse II lisas loetletud isikute suhtes.
2. Artikli 3 lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, kus liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, nimelt:
a) |
rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina; |
b) |
ÜRO kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina; |
c) |
privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või |
d) |
Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt) alusel. |
3. Lõiget 2 käsitletakse kohalduvana ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) võõrustajariik.
4. Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõigete 2 või 3 kohaselt tehtud eranditest.
5. Liikmesriigid võivad teha erandeid artikli 3 lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel, ELi toel toimuvatel või ELi võõrustatavatel kohtumistel või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi võõrustatavatel kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitika eesmärke, sealhulgas demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Lõuna-Sudaanis.
6. Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 5 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse antuks, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks nõukogu liige esitab kirjaliku vastuväite kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Juhul, kui üks või mitu nõukogu liiget peaks esitama vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatud erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.
7. Juhul kui liikmesriik lubab lõigete 2, 3, 5 ja 6 alusel II lisas loetletud isikute sisenemist oma territooriumile või neil selle läbimist, kehtib luba ainult sel eesmärgil, milleks see on antud ning üksnes isikute suhtes, keda see otseselt puudutab.
Artikkel 6
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on otseselt või kaudselt järgmiste isikute ja üksuste omandis, valduses või kontrolli all:
a) |
isikud ja üksused, kelle ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee on loetellu kandnud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) punktidele 6, 7, 8 ja 12 nagu on loetletud käesoleva otsuse I lisas; |
b) |
isikud, kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise ja relvarahukokkulepete rikkumise teel, ning kes vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumiste eest, ning nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, nagu on loetletud II lisas. |
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I või II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.
Artikkel 7
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse I lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes.
2. Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta asjakohasteks peab, lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:
a) |
vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavateks kulutusteks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ja kommunaalkulude eest tasumiseks; |
b) |
üksnes ekspertidele mõistlike töötasude maksmiseks ja õigusabiteenuste osutamisega seotud kulude hüvitamiseks; |
c) |
tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest. |
Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt oma kavatsusest lubada vajadusel vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid. Loa võib anda komitee eitava vastuse puudumisel viie tööpäeva jooksul alates teatamisest.
3. Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta asjakohasteks peab, lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane liikmesriik teavitas komiteed sellisest kindlakstegemisest ning komitee on selle heaks kiitnud.
4. Erandina artikli 6 lõikest 1 võivad liikmesriigi pädevad asutused samuti lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, kui asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust või on teinud nende kohta otsuse, ning rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks, tingimusel et kinnipidamisõigus jõustus või otsus tehti enne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2206 (2015) vastuvõtmise kuupäeva, nimelt 3. märtsi 2015, ning et kinnipidamisõigust ei ole kasutatud või otsus ei ole tehtud I või II lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning et asjaomane liikmesriik on sellest komiteed teavitanud.
5. Artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:
a) |
nende kontode intressid või muud tulud või |
b) |
maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmeid, |
tingimusel, et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmeid.
6. Artikkel 6 ei takista loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole I või II lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, ning mille kohta asjaomane liikmesriik on teatanud komiteele kavatsusest teha või saada selliseid makseid või kavatsusest lubada vajadusel vabastada rahalised vahendid, muud finantsvarad või majandusressursid, millisel juhul teavitavad liikmesriigid komiteed 10 tööpäeva enne sellise loa andmist.
Artikkel 8
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse II lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes.
2. Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta asjakohasteks peab, lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:
a) |
vajalikud II lisas loetletud isikute ja neist sõltuvate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks; |
b) |
ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks; |
c) |
ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või |
d) |
vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist. |
Asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.
3. Erandina artikli 6 lõikest 1 võib liikmesriigi pädev asutus lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artikli 6 lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti II lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva; |
b) |
rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks selliseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires; |
c) |
otsus ei ole tehtud I või II lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning |
d) |
otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga. |
Asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.
4. Artikli 6 lõige 1 ei takista loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse II lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole I või II lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.
5. Artikli 6 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele kantud järgmiste summade suhtes:
a) |
nende kontode intressid või muud tulud; |
b) |
maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama artiklis 6 sätestatud meetmeid, või |
c) |
maksed liidus tehtud kohtu-, haldus- või vahekohtu või asjaomases liikmesriigis kohaldatava otsuse alusel, |
tingimusel, et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmeid.
Artikkel 9
1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee kannab loetellu isiku või üksuse, kannab nõukogu selle isiku või üksuse I lisasse.
2. Nõukogu teeb liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul otsuse II lisas esitatud loetelu koostamise ja selles muudatuste tegemise kohta.
3. Nõukogu edastab oma lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused, sealhulgas loetellu kandmise põhjused asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.
4. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.
Artikkel 10
1. I ja II lisas on esitatud artikli 3 lõikes 1 ning artikli 6 lõikes 1 osutatud isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjused, mille ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee on esitanud seoses I lisaga ning nõukogu seoses II lisaga.
2. I ja II lisas on võimalusel esitatud ka olemasolev asjaomaste isikute ja üksuste kindlakstegemiseks vajalik teave, mille ÜRO Julgeolekunõukogu või komitee on esitanud seoses I lisaga ning nõukogu seoses II lisaga. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas varjunimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. Samuti esitatakse I ja II lisas loetellu kandmise kuupäev.
Artikkel 11
Käesoleva otsusega sätestatud meetmete võimalikult suure mõju tagamiseks julgustab liit kolmandaid riike võtma sarnaseid piiravaid meetmeid.
Artikkel 12
1. Käesolevat otsust vaadatakse jooksvalt läbi. Vajaduse korral pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud ning kui ÜRO Julgeolekunõukogu teeb asjakohaseid otsuseid.
2. Artikli 3 lõike 1 punktis b ning artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud meetmed vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike ning vähemalt iga 12 kuu järel. Meetmed kaotavad asjaomaste isikute ja üksuste suhtes kehtivuse, kui nõukogu teeb artiklis 9 osutatud korra kohaselt kindlaks, et kõnealuste meetmete kohaldamise tingimusi enam ei esine.
Artikkel 13
Otsus 2014/449/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 14
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 7. mai 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
E. RINKĒVIČS
(1) Nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsus 2014/449/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (ELT L 203, 11.7.2014, lk 100).
(2) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).
I LISA
Artikli 3 lõike 1 punktis a ja artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud isikute ja üksuste loetelu
II LISA
Artikli 3 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud isikute ja üksuste loetelu
|
Nimi |
Andmed |
Loetellu kandmise põhjused |
Loetellu kandmise kuupäev |
1. |
Santino DENG (teise nimega: Santino Deng Wol) |
Sudaani rahvavabastus-liikumise (SPLA) kolmanda jalaväediviisi komandör |
Santino Deng on 2014. aasta mais toimunud Bentiu tagasivallutamisel osalenud SPLA kolmanda jalaväediviisi komandör. Seega on Santino Deng vastutav 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppe rikkumise eest. |
11.7.2014 |
2. |
Peter GADET (teise nimega: Peter Gatdet Yaka; Peter Cadet; Peter Gadet Yak; Peter Gadet Yaak: Peter Gatdet Yaak; Peter Gatdet; Peter Gatdeet Yaka) |
Valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Sünnikoht: Mayom County, Unity osariik |
Peter Gadet on 23. jaanuaril sõlmitud vaenutegevuse lõpetamise kokkulepet rikkudes 15.–17. aprillil 2014 Bentiule rünnaku korraldanud valitsusvastaste nueri võitlejate juht. Rünnaku tulemusel sai surma üle 200 tsiviilisiku. Peter Gadet on seega vastutav vägivallalainele hoo andmise eest, takistades seeläbi Lõuna-Sudaani poliitilist protsessi, ja inimõiguste tõsiste rikkumiste eest. |
11.7.2014 |