6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/1

(1)

Rõhutada tuleb vajadust vähendada kasvuhoonegaaside ja eelkõige süsinikdioksiidi (CO2) heitkogust, parandada liiklusohutust, kohandada asjaomaseid õigusakte tehnoloogia arengu ja muutuvate turuvajadustega ning lihtsustada ühendvedusid, tagades samal ajal moonutusteta konkurentsi ning kaitstes teetaristut.

(2)

Tehnoloogia areng võimaldab kinnitada sõiduki tagaosale sissetõmmatava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadme. Selle tulemusena ületaks maksimaalpikkus aga nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (3) kohaselt lubatut. Seepärast on vaja ette näha erand nimetatud maksimaalpikkusest. Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada selliste seadmete paigaldamist kohe, kui on üle võetud või kohaldatud vajalikud muudatused aerodünaamiliste seadmete tüübikinnituse tehnilistes nõuetes ning kui komisjon on vastu võtnud rakendusaktid, milles sätestatakse selliste seadmete kasutamiseeskirjad.

(3)

Mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine võimaldaks sõidukeid märkimisväärselt energiatõhusamaks muuta, võimaluse korral koostoimes selliste sissetõmmatavate või kokkuvolditavate aerodünaamiliste seadmetega, mis on kinnitatud sõiduki tagaosale. Direktiiviga 96/53/EÜ kehtestatud maksimaalpikkus ei võimalda aga sellist tõhustamist ilma, et väheneks sõidukite kandevõime, mis omakorda ohustaks maanteetranspordi sektori majanduslikku tasakaalu. Sel põhjusel on samuti vaja ette näha erand maksimaalpikkustest. Seda erandit ei tohiks kasutada sõiduki kandevõime suurendamiseks.

(4)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (4) raamistikule peaksid aerodünaamilised seadmed, mille pikkus ületab 500 mm, ja mootorsõidukid, millel on aerodünaamikat parandavad kabiinid, kui sellised sõidukid ületavad direktiiviga 96/53/EÜ ette nähtud teatud piirmõõtmeid, saama enne turuleviimist tüübikinnituse.

(5)

Sõidukitele uue kujuga kabiinide paigaldamise võimaldamine aitaks parandada liiklusohutust, sest juhi vaatevälja pimeala (sealhulgas tuuleklaasi all) väheneb, ning peaks aitama päästa paljude vähem kaitstud liiklejate, nagu jalakäijate või jalgratturite elu. Uue kujuga kabiin võimaldaks võtta kasutusele kokkupõrkel löögienergiat absorbeeriva struktuuri. Veelgi enam, kabiini mahu võimalik suurenemine peaks suurendama juhi ohutust ja mugavust. Kui pikemate kabiinide jaoks on välja töötatud täiendatud ohutusnõuded, võib kaaluda, kas neid on asjakohane kohaldada sõidukitele, mille pikkust ei ole lubatud suurendada.

(6)

Alternatiivsed jõuseadmed hõlmavad hübriidjõuseadmeid, mis mehaanilise liikumapaneva jõu tekitamiseks saavad energiat tarbitavast kütusest ja/või akust või muust elektrilisest või mehaanilisest energia salvestamise seadmest. Nende kasutamine raskeveokite või busside puhul võib kaasa tuua lisamassi, kuid vähendab saastet. Seda lisamassi ei tohiks arvestada sõiduki tegeliku lasti hulka, kuna see halvendaks maanteetranspordisektori majanduslikku olukorda. Lisamass ei tohiks siiski suurendada sõiduki kandevõimet.

(7)

Tulevaste alternatiivkütusega töötavate sõidukite puhul (mille jõuseadmed on raskemad kui tavakütusega töötavatel sõidukitel) võib samuti olla kasu lisamassi lubamisest. Seetõttu võib need alternatiivkütused lisada käesolevas direktiivis sätestatud alternatiivkütuste loetellu, kui nende kasutamine nõuab lisamassi lubamist.

(8)

Käesoleva direktiiviga nähakse ette erandid direktiivis 96/53/EÜ sätestatud sõidukite ja liidendsõidukite lubatud täismassist ja maksimaalmõõtmetest. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik piirata liiklusohutuse või taristu iseloomuga seotud põhjustel teatavate sõidukite liiklust oma teedevõrgu konkreetsetes osades.

(9)

Konteinervedude valdkonnas kasutatakse üha enam 45-jalaseid konteinereid. Kõnealuseid konteinereid veetakse kõikide transpordiliikidega. Praegu kaasneb aga maanteetranspordi kasutamisega ühendvedude käigus nii liikmesriikide kui ka transpordiettevõtjate jaoks koormav haldusmenetlus; patenteeritud, faasitud nurkadega konteinerite kasutamist takistab aga ülemäärane hind. Kõnealuseid konteinereid vedavate sõidukite lubatud pikkuse suurendamine 15 cm võrra vabastaks veoettevõtjad haldusmenetluse järgimise kohustusest ja lihtsustaks ühendvedude korraldamist, seadmata ohtu muid liiklejaid või taristut ning tekitamata neile kahju. Käesolevas direktiivis esitatud ühendvedude määratlus ei mõjuta nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ (5) läbivaatamisel tehtavat tööd.

(10)

Selleks et edendada veelgi ühendvedude korraldamist ja võtta arvesse kuni 45 jala pikkuse tühja konteineri või vahetusveovahendi massi, tuleks lubada kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeliste mootorsõidukite kasutamist, kui lubatud täismass ei ületa 44 tonni. Ühendvedudes tuleks lubada kasutada kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljelisi mootorsõidukeid, millega veetakse kuni 45 jala pikkuseid konteinereid või vahetusveovahendeid, kui lubatud täismass ei ületa 42 tonni.

(11)

Pärast direktiivi 96/53/EÜ vastuvõtmist on bussireisijate ja nende pagasi keskmine kaal oluliselt suurenenud. Nimetatud direktiiviga kehtestatud kaalupiirangu tõttu on reisijakohtade arv järk-järgult vähenenud. Kehtivate tehniliste nõuete, nagu Euro VI täitmiseks vajalikud seadmed suurendavad veelgi neid kandvate sõidukite massi. Seoses vajadusega edendada energiatõhususe eesmärgil isikliku transpordivahendi asemel ühistransporti, tuleb taastada bussides varasem reisijakohtade arv, võttes arvesse reisijate ja nende pagasi suuremat kaalu. Seda saab teha, kui suurendada kahe teljega busside lubatud täismassi ulatuses, mis ei kahjusta maanteetaristut ega põhjusta selle kiiremat kulumist.

(12)

Mis tahes konkurentsimoonutuste vältimiseks ja liiklusohutuse tagamiseks peavad liikmesriigid piisaval määral tegelema ülekoormatud sõidukitega seotud rikkumistega.

(13)

Selleks et tagada moonutamata konkurents ettevõtjate vahel ja tõhustada rikkumiste kindlakstegemist, peaksid liikmesriigid 27. maiks 2021 võtma konkreetseid meetmeid selliste kasutuses olevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis tõenäoliselt ületavad lubatud täismassi ja mida peaks seetõttu kontrollima. Kõnealuseks tuvastamiseks võib kasutada teetaristusse paigaldatud kaalumissüsteeme või sõidukile paigaldatavaid andureid, mis edastavad teabe asjaomastele ametiasutustele kontaktivabalt. Sellised pardaseadmete andmed tuleks teha kättesaadavaks ka juhile. Iga liikmesriik peaks igal aastal viima läbi asjakohase arvu sõidukite massi kontrollimisi. Selliste kontrollimiste arv peaks olema proportsionaalne igal aastal asjaomase liikmesriigi territooriumil kontrollitavate sõidukite koguarvuga.

(14)

Käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama reeglid käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende kohaldamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(15)

Sõidukite või liidendsõidukite massi kontrollimise rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks muutmiseks ning kõnealuse kontrollimise sujuva läbiviimise lihtsustamiseks on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused vahetaksid teavet. Selline teabevahetus peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (6) kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.

(16)

Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks liikmesriikide pädevate asutuste teostatud maanteeliikluse kontrollidest regulaarselt teavitada. Liikmesriikide esitatud teave võimaldab komisjonil kontrollida, kas veoettevõtjad järgivad käesolevas direktiivis sätestatud reegleid, ja otsustada ka täiendavate sunnimeetmete väljatöötamise vajaduse üle.

(17)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(18)

Komisjon ei peaks võtma vastu rakendusakte seoses aerodünaamiliste seadmete kasutustingimustega ega sõidukitele paigaldatud kaalumisseadmete üksikasjalikke spetsifikatsioone, kui käesoleva direktiivi kohaselt asutatud komitee ei esita oma arvamust komisjoni esitatud rakendusakti eelnõu kohta.

(19)

Käesolevas direktiivis esitatud alternatiivkütuste loetelu ajakohastamiseks tehnoloogia arenguga peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas konsultatsioone liikmesriikide ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada, vaid neid saab nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Direktiivi 96/53/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).”"

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

—

—

a)

kombineeritud vedudest, mis on määratletud nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ (**) artiklis 1 ja mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga, või

b)

vedudest, mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga ja mille puhul kasutatakse veetransporti, tingimusel et maanteeveo alg- või lõppetapi pikkus liidu territooriumil ei ületa 150 km. Ülalmainitud 150 km vahemaad võib ületada, et jõuda ettenähtud teenuse seisukohast lähima sobiva transporditerminalini järgmistel juhtudel:

b)

teises lõigus asendatakse sõnad „direktiivi 70/156/EMÜ” järgmisega:

„direktiivi 2007/46/EÜ”.

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Enne 1. jaanuari 1991 kasutusele võetud ning I lisa punktide 1.6 ja 4.4 spetsifikaatidele mittevastavaid liigendsõidukeid peetakse artikli 3 kohaldamisel nendele spetsifikaatidele vastavateks vaid siis, kui nende kogupikkus ei ületa 15,50 m.”

5)

Artiklid 8, 8a ja 9 jäetakse välja.

6)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8b

1.   Lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavate ja direktiivi 2007/46/EÜ sätetega kooskõlas olevate aerodünaamiliste seadmetega varustatud sõidukite või liidendsõidukite energiatõhususe parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust, et võimaldada lisada sellised seadmed sõidukite või liidendsõidukite tagaosale. Selliste seadmetega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite või liidendsõidukite laadimispikkuse suurenemine.

2.   Enne turule viimist peavad lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed, mille pikkus ületab 500 mm, saama direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse.

Komisjon hindab 27. maiks 2017 vajadust võtta vastu või muuta kõnealuses raamistikus sätestatud tehnilisi nõudeid aerodünaamiliste seadmete tüübikinnituse kohta, võttes arvesse vajadust tagada liiklusohutus ja ühendvedude ohutus ning eeskätt järgmist:

Sel eesmärgil esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku vastavate tüübikinnituse eeskirjade muutmiseks direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus.

3.   Lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed peavad vastama järgmistele kasutustingimustele:

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud sätted lõike 3 ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Lõiget 1 hakatakse kohaldama kas alates lõikes 2 osutatud õigusaktide vajalike muudatuste ülevõtmise või nende kohaldamise kuupäevast ning vajaduse korral pärast lõikes 4 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist.

Artikkel 9a

1.   Selleks et parandada sõidukite või liidendsõidukite energiatõhusust, eeskätt kabiinide paremate aerodünaamiliste omaduste abil, samuti liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele ja mis on kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ, olla pikemad kui käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus, kui nende kabiin on paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusam ja ohutum. Selliste kabiinidega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite kandevõime suurenemine.

2.   Enne turule viimist peavad lõikes 1 osutatud sõidukid saama direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse. Komisjon hindab 27. maiks 2017 vajadust töötada välja kõnealuses raamistikus sätestatud tehnilised nõuded selliste kabiinidega varustatud sõidukite tüübikinnitusele, võttes arvesse järgmist:

Sel eesmärgil esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku vastavate tüübikinnituse eeskirjade muutmiseks direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus.

3.   Lõiget 1 hakatakse kohaldama vastavalt vajadusele kas kolm aastat pärast lõikes 2 osutatud õigusaktide vajalike muudatuste ülevõtmise või nende kohaldamise kuupäeva.”

7)

Artikkel 10a jäetakse välja.

8)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10b

Alternatiivkütusega töötava sõiduki lubatud täismass on I lisa punktides 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 sätestatud mass.

Alternatiivkütusega töötavad sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele.

Alternatiivkütusega töötavate sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübi kinnitamisel asjaomase tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis eeldavad lisamassi. On eriti oluline, et enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja viiks läbi konsultatsioonid ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

Artikkel 10c

Tühje või koormaga 45-jalaseid konteinereid või 45-jalaseid vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite maksimaalpikkus võib ületada I lisa punktis 1.1 (kui see on kohaldatav, siis kooskõlas artikli 9a lõikega 1) sätestatud maksimaalpikkust ja punktis 1.6 sätestatud suurimat vahemaad 15 cm võrra, kui asjaomaste konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost.

Artikkel 10d

1.   27. maiks 2021 võtavad liikmesriigid konkreetseid meetmeid selliste kasutuses olevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis on tõenäoliselt ületanud lubatud täismassi ja mida nende pädevad ametiasutused peaks seetõttu kontrollima, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Kõnealuseid meetmeid võib võtta maanteetaristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 4 kohaselt sõidukile paigaldatava kaalumisseadmete abil.

Liikmesriik ei tohi nõuda sõidukile paigaldatavate kaalumisseadmete paigaldamist nendele sõidukitele või liidendsõidukitele, mis on registreeritud mõnes teises liikmesriigis.

Ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamist, peavad käesoleva direktiivi rikkumiste kindlakstegemiseks ja karistuste määramiseks kasutatavad automaatsüsteemid olema sertifitseeritud. Kui automaatsüsteeme kasutatakse üksnes tuvastamise eesmärgil, ei ole nende sertifitseerimine nõutav.

2.   Iga liikmesriik viib iga kalendriaasta jooksul läbi sobiva arvu kasutuses olevate sõidukite ja liidendsõidukite massi kontrolle; kontrollide arv peab olema proportsionaalne igal aastal liikmesriigi territooriumil kontrollitavate sõidukite koguarvuga.

3.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (1) artikliga 18, et pädevad asutused vahetavad teavet käesoleva artikliga seotud rikkumiste ja karistuste kohta.

4.   Lõikes 1 osutatud sõidukitele paigaldatavad kaalumisseadmed peavad olema täpsed ja usaldusväärsed, täielikult koostalitlusvõimelised ning ühilduvad kõikide sõidukitüüpidega.

5.   Komisjon võtab 27. maiks 2016 vastu rakendusaktid, millega nähakse ette üksikasjalikud sätted lõikes 4 sätestatud koostalitlusvõimet ja ühildumist käsitlevate reeglite ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks.

Koostalitlusvõime tagamiseks võimaldavad need üksikasjalikud sätted edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt nii pädevatele asutustele kui ka selle juhile. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Lisaks tagab niisugune teabevahetus selle, et liikmesriikide pädevad asutused saavad samal viisil hoida ühendust ja vahetada teavet mis tahes liikmesriigis registreeritud ja sõidukile paigaldatavaid kaalumisseadmeid kasutavate sõidukite ja liidendsõidukitega.

Selleks et tagada koostalitlusvõime kõikide sõidukitüüpidega, on mootorsõidukitele paigaldatud süsteem võimeline võtma vastu ja töötlema andmeid mootorsõiduki külge kinnitatud mis tahes liiki haagiselt või poolhaagiselt.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10e

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad eeskirjadest komisjoni.

Artikkel 10f

1.   Liikmesriigid sätestavad konteinerite ja vahetusveovahendite veoks eeskirjad, milles nõutakse järgmist:

2.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad nii ekspedeerija kui ka veoettevõtja vastutuse kohta, mida kohaldatakse juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave puudub või on vale ning sõiduk või liidendsõiduk on üle koormatud.

Artikkel 10g

Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel ning hiljemalt asjaomasele kaheaastasele perioodile järgneva aasta 30. septembriks komisjonile vajaliku teabe

See teave võib moodustada osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 (2) artikli 17 alusel esitatavast teabest.

Komisjon analüüsib käesoleva artikli alusel saadud teavet ning lisab sellise analüüsi määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatavale aruandele.

Artikkel 10h

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 10b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. maist 2015. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 10b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10i

1.   Komisjoni abistab maanteeveokomitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (3) artiklis 42. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (4) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 10j

8. maiks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral aruande, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/719 (5) käesolevasse direktiivi tehtud muudatuste rakendamist ja milles võetakse muu hulgas arvesse teatavate turusegmentide eriomadusi. Nimetatud aruande põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne mis tahes seadusandliku ettepaneku esitamist.

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

9)

I lisa muudetakse järgmiselt:

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/11

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ (4) võeti vastu selleks, et vältida või vähendada pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale. Kuigi plastkandekotid loetakse kõnealuse direktiivi tähenduses pakenditeks, ei sisalda see konkreetseid meetmeid selliste kottide tarbimise osas.

(2)

Plastkandekottide tarbimise praeguse taseme tõttu tekib palju prügi ja ressursse kasutatakse ebatõhusalt ning, kui meetmeid ei võeta, siis selliste kottide tarbimine ilmselt suureneb. Plastkandekottide äraviskamine saastab keskkonda ja süvendab laialtlevinud probleeme seoses prahiga veekogudes, ohustades vee ökosüsteeme kogu maailmas.

(3)

Lisaks mõjutab plastkandekottide kogunemine keskkonda ilmselgelt negatiivselt teatavaid majandustegevuse liike.

(4)

Kõige rohkem tarbitakse liidus plastkandekotte, mis on õhemad kui 50 mikronit (edaspidi „õhukesed plastkandekotid”) ja mida korduskasutatakse paksematest plastkandekottidest harvemini. Õhukesed plastkandekotid muutuvad kiiremini prahiks ja visatakse sagedamini ära, kuna need on õhukesed.

(5)

Praegune õhukeste plastkandekottide ringlussevõtu määr on väga väike ning mitmesuguste praktiliste ja majanduslike raskuste tõttu ei suurene see määr lähitulevikus tõenäoliselt oluliselt.

(6)

Jäätmehierarhias on kõige esimesel kohal vältimine. Plastkandekottidel on mitu otstarvet ning neid tarbitakse jätkuvalt ka edaspidi. Tagamaks, et vajalikud plastkandekotid prügina keskkonda ei satuks, tuleks kehtestada asjakohased meetmed ning tarbijaid tuleks teavitada nõuetekohasest jäätmekäitlusest.

(7)

Plastkandekottide tarbimise tase on liidus väga kõikuv, kuna tarbimisharjumused ja keskkonnateadlikkus, samuti liikmesriikides võetud poliitikameetmete tõhusus on erinev. Mõned liikmesriigid on suutnud plastkandekottide tarbimist märkimisväärselt vähendada – seitsme edukama liikmesriigi tarbimise tase on vaid 20 % liidu keskmisest.

(8)

Õhukeste plastkandekottide praegust tarbimistaset käsitlevate andmete kättesaadavus ja täpsus on liikmesriigiti erinev. Täpsed ja võrreldavad andmed tarbimise kohta on olulised selleks, et hinnata vähendamismeetmete tulemuslikkust ja tagada nende ühtsed rakendamistingimused. Seetõttu tuleks välja töötada ühine meetod, mille abil arvutada õhukeste plastkandekottide aastast tarbimist inimese kohta, et jälgida nende kasutuse vähenemisel tehtud edusamme.

(9)

Samas on leidnud kinnitust, et igasuguse plastkandekottide kasutuse vähendamise eesmärgi saavutamisel on otsustav roll tarbijate teavitamisel. Seepärast on vaja teha institutsioonilisi jõupingutusi, et rohkem teadvustada plastkandekottide kasutamise keskkonnamõju ja muuta praegust arusaama, et plast on ohutu ja odav materjal.

(10)

Õhukeste plastkandekottide keskmise tarbimistaseme püsivaks vähendamiseks peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et oluliselt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist kooskõlas liidu jäätmepoliitika üldeesmärkide ja jäätmehierarhiaga, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ (5). Vähendamismeetmete puhul tuleks võtta arvesse plastkandekottide tarbimise praegust taset igas liikmesriigis ning seal, kus tarbimine on suurem, kehtestada rangemad meetmed, ja võtta arvesse juba saavutatud vähenemist. Selleks et jälgida, kuidas õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamine edeneb, hakkavad riigi ametiasutused esitama direktiivi 94/62/EÜ artikli 12 kohaselt andmeid nende tarbimise kohta.

(11)

Liikmesriikide võetavad meetmed võivad hõlmata majandushoobade kasutamist, näiteks hinnastamist, makse ja lõive, mis on osutunud eriti tõhusaks vahendiks plastkandekottide tarbimise vähendamisel, ning selliseid turustuspiiranguid nagu keelud erandina direktiivi 94/62/EÜ artiklist 18, tingimusel et need piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

(12)

Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt õhukeste plastkandekottide keskkonnamõjust nende taaskasutamisel ja kõrvaldamisel, nende omadustest ringlussevõtu ja kompostimise puhul, nende vastupidavusest või kottide konkreetsest kasutusotstarbest, ning võttes arvesse nende asendamise võimalikku negatiivset mõju.

(13)

Liikmesriigid võivad otsustada teha erandi selliste plastkandekottide puhul, mis on õhemad kui 15 mikronit (edaspidi „eriti õhukesed plastkandekotid”) ja mida kasutatakse lahtiste toidukaupade esmase pakendina, kui see on nõutav hügieeni eesmärgil või kui nende kasutamine aitab vältida toidu raiskamist.

(14)

Liikmesriigid võivad vabalt kasutada tulu, mida saadakse direktiivi 94/62/EÜ kohaselt võetud õhukeste plastkandekottide tarbimise püsivaks vähendamiseks võetud meetmetest.

(15)

Üldised tarbijate teadlikkust suurendavad programmid ja lastele suunatud harivad programmid võivad etendada olulist rolli plastkandekottide kasutamise vähendamisel.

(16)

Euroopa standardis EN 13432 („Kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavale pakendile esitatavad nõuded. Pakendi lõplikult kõlblikuks tunnistamisel kasutatava testimise kord ja hindamiskriteeriumid”) nähakse ette omadused, mis materjalil peavad olema, et seda saaks lugeda kompostitavaks, nimelt et seda saab ringlusse võtta orgaanilise taaskasutusprotsessi teel, mis koosneb kompostimisest ja anaeroobsest kääritamisest. Komisjon peaks paluma Euroopa Standardikomiteel töötada välja eraldi standardi kodukompostitavate pakendite jaoks.

(17)

Oluline on tagada biolagunevate ja kompostitavate plastkandekottide etikettide ja märgistuse tunnustamine kogu liidus.

(18)

Mõned plastkandekotid on nende tootjate poolt tähistatud kui „oksüdantide toimel biolagunevad” või „oksüdantide toimel lagunevad”. Selliste kottide puhul lisatakse tavapärastesse plastidesse lisaaineid. Lisaainete tõttu laguneb plastmaterjal ajapikku väikesteks osakesteks, mis jäävad keskkonda. Seepärast võib selliste kottide nimetamine biolagunevateks olla eksitav, sest see ei pruugi lahendada jäätmeprobleemi ja võib saastamist hoopiski suurendada. Komisjon peaks analüüsima oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise mõju keskkonnale ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldaks asjakohasel juhul meetmeid, et piirata nende kottide tarbimist või vähendada nende kahjulikku mõju.

(19)

Liikmesriikide võetavad meetmed plastkandekottide tarbimise vähendamiseks peaksid viima õhukeste plastkandekottide kasutamise püsiva vähendamiseni ega tohiks pakendite tootmist üldiselt suurendada.

(20)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas komisjoni teatisega ressursitõhusa Euroopa tegevuskava kohta ning need peaksid toetama meetmeid, mida võetakse meresaaste vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ (6).

(21)

Direktiivi 94/62/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„1a.   „plast”– polümeer Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (*) artikli 3 punkti 5 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ning mis võib olla kandekottide peamiseks struktuurikomponendiks;

1b.   „plastkandekott”– plastist valmistatud sangadega või sangadeta kandekott, mille tarbija saab kaupade või toodete müügikohast;

1c.   „õhuke plastkandekott”– plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit;

1d.   „eriti õhuke plastkandekott”– plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit ning mis on nõutav hügieeni eesmärgil või mida kasutatakse esmase pakendina lahtiste toidukaupade puhul, kui see aitab vältida toidu raiskamist;

1e.   „oksüdantide toimel lagunev plastkandekott”– plastkandekott, mis on valmistatud plastist ja mis sisaldab mikroosakesteks lagunemist põhjustavaid lisaaineid;

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).”"

2)

Artiklisse 4 lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Liikmesriigid võtavad meetmeid, et püsivalt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist oma territooriumil.

Erandina artiklist 18 võivad need meetmed hõlmata riiklike vähendamiseesmärkide kehtestamist ning majandushoobade ja turustuspiirangute säilitamist või kehtestamist, tingimusel et sellised piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt õhukeste plastkandekottide keskkonnamõjust nende taaskasutamisel ja kõrvaldamisel, nende omadustest kompostimisel, vastupidavusest või konkreetsest kasutusotstarbest.

Liikmesriikide võetavad meetmed sisaldavad üht või mõlemat järgmistest:

Alates 27. maist 2018 esitavad liikmesriigid komisjonile koos artikli 12 kohaste andmetega pakendite ja pakendijäätmete kohta teavet õhukeste plastkandekottide aastase tarbimise kohta.

Komisjon võtab hiljemalt 27. mail 2016 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse meetod, mille abil arvutada õhukeste plastkandekottide aastast tarbimist inimese kohta, ning kohandatakse artikli 12 lõike 3 kohaselt vastu võetud aruandlusvorminguid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega.

1b.   Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta meetmeid (näiteks majandushoovad ja riiklikud vähendamiseesmärgid) igasuguste plastkandekottide kohta, olenemata nende paksusest.

1c.   Komisjon ja liikmesriigid innustavad vähemalt 27. novembrile 2016 järgneva esimese aasta jooksul aktiivselt õhukeste plastkandekottide liigse kasutamise kahjuliku keskkonnamõju teemaliste avalike teavitamis- ja teadvustamiskampaaniate korraldamist.”

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Biolagunevate ja kompostitavate plastkandekottide etikette või märgistust käsitlevad erimeetmed

Komisjon võtab hiljemalt 27. mail 2017 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse biolagunevate ja kompostitavate plastkandekottide etikettide ja märgistuse kirjeldused, et tagada nende tunnustamine kogu liidus ja anda tarbijatele täpset teavet selliste kottide omadustest kompostimisel. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega.

Liikmesriigid tagavad, et biolagunevad ja kompostitavad plastkandekotid märgistatakse vastavalt kõnealuses rakendusaktis sätestatud kirjeldustele hiljemalt 18 kuu möödumisel rakendusakti vastuvõtmisest.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Plastkandekotte käsitlev aruanne

1.   Komisjon esitab hiljemalt 27. novembril 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse artikli 4 lõikes 1a osutatud meetmete tulemuslikkust liidu tasandil seoses prahistamise ohjamise, tarbijate käitumise muutmise ja jäätmetekke vältimise edendamisega. Kui sellest hinnangust ilmneb, et võetud meetmed ei ole olnud tulemuslikud, uurib komisjon muid võimalusi õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise saavutamiseks, sealhulgas realistlike ja saavutatavate eesmärkide seadmist liidu tasandil, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

2.   Komisjon esitab hiljemalt 27. mail 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise mõju keskkonnale, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

3.   Komisjon hindab hiljemalt 27. mail 2017 eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise eri võimaluste mõju olelustsüklile ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.”

5)

Artikli 22 lõike 3a esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3a.   Kui artiklites 4 ja 6 püstitatud eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid artikli 4 lõike 1a ja artikli 7 sätted üle võtta pädevate asutuste ja asjaomaste majandussektorite vaheliste lepingute abil.”

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/16

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Belgia taotlus registreerida nimetus „Vlaamse laurier” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Vlaamse laurier” registreerida,

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/18

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused. Nimetatud määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Direktiivi 70/524/EMÜ alusel anti tähtajatu luba tauriini kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see aine seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes artikliga 7 on esitatud taotlus tauriini ja sellest saadud valmististe uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ja vastavalt nimetatud määruse artiklile 7 kõnealuse söödalisandi kasutamiseks uuel viisil joogivees. Taotleja taotles kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) jõudis oma 22. mai 2012. aasta arvamuses (3) järeldusele, et sünteetilist tauriini peetakse tõhusaks kasside, koerte ja lihatoiduliste kalade söödalisandiks. Kuna varem on kasutatud sööta, milles loomsete koostisosade osakaal on kuni 20 %, jõuti järeldusele, et täissöödas sisalduv tauriin on kontsentratsioonis kuni 0,2 % talutav kõikidele loomaliikidele. Amet soovitab mitte enam lubada kasutada tauriini kodulindude, sigade ja mäletsejate puhul. Amet jõudis järeldusele, et kavandatud tingimuste juures ei avalda tauriin söödas ja joogivees kasutamisel kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale.

(5)

Samuti jõudis amet järeldusele, et tauriini kasutamine on tarbijate jaoks ohutu. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Kasse ja koeri käsitlevaid järeldusi võib laiendada sama sugukonna teistele liikidele ehk kaslastele ja koerlastele, kuna need liigid on seedekulgla talitluse poolest üksteisega füsioloogiliselt sarnased.

(7)

Kärplased kuuluvad sarnaselt kaslaste ja koerlastega kiskjaliste seltsi. Kärplaste sugukonna liigid on lihatoidulised ja paljud neist on obligatoorsed karnivoorid. Nad vajavad oma toidus tauriini ja selle lähteaineid metioniini või tsüsteiini, et säilitada organismis tavapärane tauriinisisaldus. Traditsioonilised tauriiniallikad on lihaskude, aju ja sisikond. Kuna kuumtöötlus ja seda aminohapet vähe sisaldavate alternatiivsete valguallikate kasutamine vähendavad tauriini ja selle lähteainete kättesaadavust söödas, on seni kasutatud sööta, mis sisaldab tauriini söödalisandina, et tagada kärplaste tauriinivajaduse rahuldamine.

(8)

Tauriini hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba nimetatud aine kasutamiseks käesoleva määruse lisas määratletud viisil.

(9)

Kuna ohutusnõuded ei eelda loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/22

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused. Nimetatud määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Direktiivi 70/524/EMÜ alusel anti tähtajatu luba biotiini kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see aine seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud kaks taotlust biotiini ja sellest saadud valmististe uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide puhul ning vastavalt nimetatud määruse artiklile 7 kõnealuse söödalisandi kasutamiseks uuel viisil joogivees. Taotlejad taotlesid kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) jõudis oma 16. oktoobri 2012. aasta ja 17. oktoobri 2012. aasta arvamustes (3) järeldusele, et kavandatud tingimuste juures ei avalda biotiin söödas ja joogivees kasutamisel kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti jõudis amet järeldusele, et sünteetilist biotiini peetakse tõhusaks biotiiniallikaks ja selle kasutamine on tarbijate jaoks ohutu. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas ja joogivees sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)

Biotiini hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba nimetatud aine kasutamiseks käesoleva määruse lisas määratletud viisil.

(6)

Kuna ohutusnõuded ei eelda loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/25

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused. Nimetatud määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Direktiivi 70/524/EMÜ alusel anti tähtajatu luba A-vitamiini kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see aine seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlus A-vitamiini uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina retinüülatsetaadi, retinüülpalmitaadi ja retinüülpropionaadi ning neist saadud valmististe kujul ning vastavalt nimetatud määruse artiklile 7 kõnealuste söödalisandite kasutamiseks uuel viisil joogivees. Taotleja taotles kõnealuste söödalisandite liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) jõudis oma 12. detsembri 2012. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud tingimuste juures ei avalda retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat ega retinüülpropionaat söödas kasutamisel kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale.

(5)

Samuti jõudis amet järeldusele, et retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat ja retinüülpropionaat on tõhusad A-vitamiini allikad ning nende kasutamine on tarbijate jaoks ohutu. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduvate kõnealuste söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Retinüülatsetaadi, retinüülpalmitaadi ja retinüülpropionaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud, välja arvatud joogivee puhul. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste ainete kasutamiseks söödas käesoleva määruse lisas määratletud viisil. Tuleks kehtestada mis tahes kujul esineva A-vitamiini suurim lubatud sisaldus. A-vitamiini ei tohiks manustada otse joogivee kaudu, sest täiendava manustamisviisi kasutamine suurendaks ohtu tarbijatele. Seepärast tuleks keelduda loa andmisest retinüülatsetaadi, retinüülpalmitaadi ja retinüülpropionaadi kasutamiseks funktsionaalrühma „vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained” kuuluva söödalisandina seoses nende ainete kasutamisega vees. Kõnealust keeldu ei kohaldata selliste segasöödas sisalduvate söödalisandite suhtes, mida manustatakse veega.

(7)

Kuna ohutusnõuded ei eelda loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/32

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/360 (2) kohaselt antav eraladustusabi on sealihaturule hästi mõjunud. Eeldatakse, et hinnad stabiliseeruvad veelgi.

(2)

Seetõttu tuleks sealiha eraladustamiseks antava abi andmine lõpetada ja määrata kindlaks sealiha eraladustamiseks antava abi taotluste esitamise lõppkuupäev.

(3)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks määrus (EL) 2015/360 kehtetuks tunnistada.

(4)

Spekulatsioonide vältimiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(5)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/34

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/36

(1)

Euroopa Keskpank (EKP) peab määrama iga-aastase järelevalvetasu kogusumma, mida kohaldatakse, saates tasu maksmise teated kõikidele järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide liikidele, ning avaldama selle teabe oma veebilehel 30. aprillil asjaomasel tasuperioodil.

(2)

Tasu maksmise teade esimesel tasuperioodil, st november ja detsember 2014, tuleb esitada koos tasu maksmise teatega 2015. aasta tasuperioodi kohta. Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma, mida kohaldatakse 2015. aastal, peab kajastama EKP poolt tema järelevalveülesannetega seoses kantud kulusid alates novembrist 2014.

(3)

Kulud hõlmavad eelkõige EKP järelevalveülesannetega otseselt seotud kulusid, näiteks oluliste üksuste järelevalve, vähem oluliste üksuste järelevalve järelevaatamine, horisontaalsete ülesannete täitmine ja eriteenuste osutamine. See hõlmab ka EKP järelevalveülesannetega kaudselt seotud kulusid, näiteks EKP tugiteenused, sh ruumid, personalijuhtimine ja infotehnoloogia teenused.

(4)

Iga järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi poolt maksmisele kuuluva iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks jagatakse kogukulu kahte ossa: järelevalve alla kuuluvad olulised üksused ja grupid ning järelevalve alla kuuluvad vähem olulised üksused ja grupid. Kulud jagatakse kulude jaotuse põhjal asjaomaste funktsioonide vahel, s.o järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste otsene järelevalve ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste kaudne järelevalve.

(5)

Panganduse järelevalve ülesannetega seotud kulud, mis EKP kandis esimesel tasuperioodil ja mis hüvitatakse järelevalvetasudega, on osutatud EKP 2014. aasta finantsaruandes (2).

(6)

2015. aasta tasuperioodi aastakulu prognoos on tuletatud EKP heakskiidetud eelarvest, võttes arvesse EKP aastakulu prognoosi muutusi, mis olid käesoleva otsuse koostamise ajal teada,

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/39

1.

Leheküljel 49 I lisas

2.

Leheküljel 50 I lisas

3.

Leheküljel 64 II lisas

4.

Leheküljel 69 II lisas

5.

Leheküljel 69 II lisas

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/40

1.

I lisas leheküljel 27

2.

I lisas leheküljel 27

3.

I lisas leheküljel 27

4.

I lisas leheküljel 27

5.

I lisas leheküljel 27

6.

I lisas leheküljel 27

7.

I lisas leheküljel 27

8.

I lisas leheküljel 27

9.

I lisas leheküljel 27

10.

I lisas leheküljel 28

11.

I lisas leheküljel 28

12.

I lisas leheküljel 28

13.

I lisas leheküljel 28

14.

II lisas leheküljel 29

15.

II lisas leheküljel 29

16.

II lisas leheküljel 29

17.

II lisas leheküljel 29

18.

II lisas leheküljel 30

19.

II lisas leheküljel 30

20.

II lisas leheküljel 30

21.

II lisas leheküljel 30

22.

II lisas leheküljel 30

23.

II lisas leheküljel 30

6.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/43