ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 74
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
18. märts 2015

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/445, 17. märts 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehniliste nõuete ja haldusmenetluste osas ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/446, 17. märts 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010 seoses toimeainega baariumselenaat ( 1 )

18

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/447, 17. märts 2015, millega kehtestatakse 2014/2015. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaks määratud piimatootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel

21

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/448, 17. märts 2015, millega kehtestatakse teatavad loomatervisealased erieeskirjad Jaapanist pärit teatavate toodete liitu sissetoomiseks Milanos toimuva maailmanäituse EXPO Milano 2015 jaoks ( 1 )

24

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/449, 17. märts 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

29

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/450, 16. märts 2015, millega kehtestatakse testimisnõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II) integreeruvatele või oma siseriiklikku süsteemi oluliselt muutvatele liikmesriikidele (teatavaks tehtud numbri C(2015) 1612 all)

31

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

18.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/445,

17. märts 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehniliste nõuete ja haldusmenetluste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6 ja artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 (2) on sätestatud tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused.

(2)

Mõned liikmesriigid on seisukohal, et määruse (EL) nr 1178/2011 teatavad sätted tekitavad neile või sidusrühmadele tarbetut ja ebaproportsionaalset haldus- või majanduskoormust, ja on teatanud oma kavatsusest lubada teha erand teatavate nõuete suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikele 6.

(3)

Euroopa Lennundusohutusamet on pärast kõnealuste kavandatavate erandilubade analüüsimist koostanud komisjonile asjakohase soovituse selle kohta, kas need load vastavad kohaldatavatele tingimustele.

(4)

Liikmesriigid ja üldlennunduse sidusrühmad on välja selgitanud ka teatavad nõuded, mis on nende arvates asjakohaste toimingute ja nendega seotud riskide seisukohalt ebaproportsionaalsed.

(5)

Peale selle on määruses (EL) nr 1178/2011 leitud ka mitu keelelist viga, mis tekitavad soovimatuid probleeme kõnealuse määruse rakendamisel.

(6)

Seega tuleks määrusega (EL) nr 1178/2011 kehtestatud nõudeid muuta, et sätestada erandid, millel on selge eeskirju kehtestav mõju, leevendada teatavaid üldlennundussätteid ja parandada mõned keelelised vead.

(7)

Lisaks on liikmesriikide ja sidusrühmade tagasiside põhjal jõutud järeldusele, et määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisas esitatud nõuded võivad selliste koolitusorganisatsioonide puhul, kes pakuvad vaid kergõhusõidukipiloodi loa, erapiloodiloa, õhupallipiloodiloa ja purilennukipiloodiloa saamiseks vajalikku koolitust, olla asjakohaste toimingute ja nendega seotud riski seisukohalt ebaproportsionaalsed.

(8)

Seepärast leiavad liikmesriigid ja sidusrühmad, et on vaja rohkem aega, et töötada üldlennundustoimingute jaoks välja asjakohasemad eeskirjad, mis oleksid paremini kooskõlas kõnealuse sektori tegevusega, leevendamata seejuures ohutusstandardeid.

(9)

Selleks et anda piisavalt aega eespool nimetatud eeskirjade väljatöötamiseks, tuleks määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa sätete kohaldamise tähtaega pikendada 2018. aasta 8. aprillini nende koolitusorganisatsioonide puhul, kes pakuvad koolitust vaid selliste siseriiklike lubade saamiseks, mille võib muuta FCL osa kohaseks kergõhusõidukipiloodi loaks, õhupallipiloodiloaks ja purilennukipiloodi loaks.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1178/2011 vastavalt muuta.

(11)

Kuna komisjoni määrus (EL) nr 290/2012, (3) millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, sisaldab autonoomset sätet määruse (EL) nr 1178/2011 VI ja VII lisa kohaldamise kohta, tuleks õiguskindluse ja selguse tagamiseks ka kõnealust sätet muuta.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 kohaselt asutatud Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 12 kohaldamist ning juhul, kui ELi ja kolmanda riigi vahel ei ole piloodilubade väljaandmist käsitlevaid lepinguid sõlmitud, võivad liikmesriigid tunnustada kolmandate riikide poolt või nende nimel välja antud lube, pädevusmärkeid või tõendeid/tunnistusi ja nendega seotud tervisetõendeid vastavalt käesoleva määruse III lisa sätetele.”

;

2)

artikli 10a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   JAR-nõuetele vastavatel koolitusorganisatsioonidel on lubatud pakkuda koolitust FCL osa nõuetele vastava erapiloodiloa (PPL) ja sellega seotud registreeritud pädevusmärgete ning kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) saamiseks kuni 8. aprillini 2018, ilma et nad peaksid vastama VI ja VII lisas sätestatud nõuetele, tingimusel et kõnealused koolitusorganisatsioonid on registreeritud enne 8. aprilli 2015.”

;

3)

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I lisa järgmisi sätteid kuni 8. aprillini 2015:

a)

vertikaalstardiga õhusõiduki ja õhulaeva piloodi lube käsitlevad sätted;

b)

punkti FCL.820 sätted;

c)

kopterite puhul J alajao 8. jao sätted;

d)

J alajao 11. jao sätted.”
;

b)

lisatakse lõige 2a:

„2a.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I lisa järgmisi sätteid kuni 8. aprillini 2018:

a)

purilennuki- ja õhupallipiloodi lube käsitlevad sätted;

b)

B alajao sätted;

c)

punktide FCL.800, FCL.805 ja FCL.815 sätted;

d)

J alajao 10. jao sätted.”
;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 8. aprillini 2016 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, mis on seotud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktis b või c täpsustatud õhusõiduki mitteärilise lennutegevusega.”

;

4)

I, II, III, VI ja VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisadele.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EL) nr 290/2012 artikli 2 lõike 2 punkt f jäetakse välja.

Artikkel 3

1.   Käesolev määrus jõustub 8. aprillil 2015.

2.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse I lisa punktide FCL.315.A, FCL.410.A ja FCL.725.A muudatusi alates 8. aprillist 2018.

3.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada kuni 8. aprillini 2018 käesoleva määruse VI ja VII lisa sätteid nende koolitusorganisatsioonide suhtes, kes pakuvad koolitust vaid selliste riiklike lubade saamiseks, mille võib kooskõlas määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 4 lõikega 3 muuta FCL osa kohaseks kergõhusõidukipiloodi loaks (LAPL), purilennukipiloodiloaks (SPL) või õhupallipiloodiloaks (BPL).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 290/2012, 30. märts 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 100, 5.4.2012, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt FCL.065 asendatakse järgmisega:

„FCL.065   60-aastaste ja vanemate loaomanike õiguste piiramine ärilises lennutranspordis

a)

Vanus 60–64 aastat. Lennukid ja kopterid. 60-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui ta on mitmepiloodimeeskonna liige.

b)

Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui tal on õhupalli- või purilennukipiloodi luba.

c)

Vanus 70 aastat. 70-aastane või vanem õhupalli- või purilennukipiloodi loa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhupalli või purilennuki piloodina.”

2)

Punkt FCL.105.B asendatakse järgmisega:

„FCL.105.B   Kergõhupalli piloodi luba (LAPL(B)) – õigused

Kergõhupalli piloodi loa omanikul on õigus kaptenina juhtida kuumaõhupalle või kuumaõhulaevu kesta mahuga kuni 3 400 m3 ja gaasiõhupalle kesta mahuga kuni 1 260 m3 ning võtta õhupalli pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.”

3)

Punkti FCL.210.A alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuki erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet lennukitel või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukitel ja sellest viis tundi võib olla läbitud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1)

25 tundi instruktoriga lennuõpet ja

(2)

10 tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväli.”

4)

Punkt FCL.230.B asendatakse järgmisega:

„FCL.230.B   õhupalli piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul ühes õhupalliklassis:

(1)

lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümmet starti ja maandumist, ja

(2)

teinud ühe instruktoriga õppelennu vastava klassi õhupallil;

(3)

kui pilootide kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peavad nad lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, sealhulgas teinud kolm starti ja maandumist.

b)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati õppelennuks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.

c)

Õhupalli piloodi loa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1)

sooritama kontrollpiloodi osavõtul lennuoskuse tasemekontrolli vastava klassi õhupallil või

(2)

sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi;

d)

alapunkti c alapunkti 1 puhul võib õhupalli piloodi loa omanik juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati tasemekontrolliks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.”

5)

2. jaos „Lennukite erinõuded” lisatakse D alajaole järgmine punkt „FCL.315.A Ametipiloodi luba – koolituskursus”:

„FCL.315.A   Ametipiloodi luba – koolituskursus

Ametipiloodi loa väljaandmiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja lennuõpe peavad sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.”

6)

Punkti FCL.410.A alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kursus. Teise piloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva osa 5. liitele. Teise piloodi loa väljaandmiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja lennuõpe peavad sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.”

7)

Punktile FCL.725.A lisatakse punkt c:

„c)

Mitmepiloodilennukid. Mitmepiloodilennukite tüübipädevuse saamiseks vajalik koolituskursus peab sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamisega seotud teooria- ja lennuõpet.”

8)

Punkti FCL.740.A alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärgete pikendamine.

(1)

Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärked ja fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärked. Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärgete või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

i)

pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

ii)

pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul lendama vastavas klassis 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab:

—

kuus tundi lendamist kaptenina;

—

12 starti ja 12 maandumist ning

—

vähemalt ühe lennutunni pikkust täienduskoolituslendu lennuinstruktoriga või klassipädevuse instruktoriga. Taotlejad vabastatakse kõnealuse täienduskoolituse sooritamise nõudest, kui nad on sooritanud klassi- või tüübipädevusega seotud lennuoskuse tasemekontrolli, lennueksami või atesteerimise mõnesse muusse klassi või tüüpi kuuluval lennukil.

(2)

Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis.

(3)

Ühe piloodi ja ühe mootoriga turbopropellerlennukid. Ühe mootoriga turbopropellerlennukite klassipädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama kontrollpiloodile vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

(4)

Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka ühe kolbmootoriga lennukite klassi merelennupädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 alapunkti ii nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Mõlema klassi puhul tuleb vähemalt üks tund nõutavast lennuajast lennata kaptenina ja mõlemas õhusõidukiklassis tuleb sooritada vähemalt kuus nõuetega ette nähtud 12-st stardist ja maandumisest.”

9)

Punkti FCL.825 alapunkti g alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)

Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks vajalik lennuoskuse tasemekontroll ja alapunkti g alapunkti 2 alapunkti ii kohane õppelend sooritada mitme mootoriga lennukil. Kui piloodil on ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, pikeneb või taastub kõnealuse lennuoskuse tasemekontrolliga ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge. Mitme mootoriga lennukil sooritatud õppelennuga täidetakse ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge nõue.”

10)

Punktile FCL.915 lisatakse alapunkt d:

„d)

Kui kogemuse arvestamist laiendatakse muudele õhusõidukitüüpidele, tuleb arvesse võtta asjakohaseid elemente, mis on kindlaks määratud osa 21 kohastes käitussobivuse andmetes.”

11)

Lisatakse punkt FCL.945:

„FCL.945   Kontrollpiloodi kohustused

Pärast õppelendu, mis sooritatakse ühe kolbmootoriga lennuki või fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki klassipädevusmärke pikendamiseks vastavalt punkti FCL.740 A. alapunkti b alapunktile 1, märgib kontrollpiloot juhul, kui kõik teised punkti FCL.740.A. alapunkti b alapunkti 1 kohased pikendamiskriteeriumid on täidetud, taotleja pädevusmärkele või tunnistusele kehtivuse uue lõppkuupäeva, kui asjaomase taotleja tunnistuse eest vastutav pädev asutus on teda selleks spetsiaalselt volitanud.”

12)

Punkti FCL.910.TRI muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor – TRI(A) ja TRI(PL). Tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukitüübi või vertikaalstardiga õhusõidukitüübi kohta, mida kasutati koolitusel ja millega sooritati lennueksam. Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, laiendatakse tüübipädevuse instruktori õigusi muudele tüüpidele, tingimusel et tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

(1)

ta on taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt 15 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest seitse võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS);

(2)

läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe osad;

(3)

sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K-alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.”

;

b)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„c)

Kopterite tüübipädevuse instruktor – TRI(H)

(1)

Kopterite tüübipädevuse instruktori loa õigused kehtivad ainult selle kopteritüübi kohta, mida kasutati tüübipädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks tehtud lennueksamil. Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, laiendatakse tüübipädevuse instruktori õigusi muudele tüüpidele, tingimusel et tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

i)

ta on läbinud tüübipädevuse instruktori kursuse vastava tüübi tehnilise osa asjakohasel kopteritüübil või seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel;

ii)

andnud asjakohasel kopteritüübil vähemalt kaks tundi lennuõpet nõuetekohase kvalifikatsiooniga kopterite tüübipädevuse instruktori järelevalve all ja

iii)

sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K-alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.”

13)

Punkti FCL.905.CRI alapunktile a lisatakse alapunkt 3:

„3)

kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.”

14)

Punkti FCL.1005 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„(1)

kellele nad on andnud sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks vajalikust lennuõppest rohkem kui 25 %, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse, või”

15)

Punktile FCL.1005.CRE lisatakse punkt c:

„c)

õppelennud kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.”

16)

1. liite A jagu muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„A.   

TEOREETILISTE TEADMISTE ARVESTAMINE PILOODILOA VÄLJAANDMISEL – SIDUSÕPE JA EKSAMINÕUDED”

;

b)

alapunkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti sätete kohaldamist, peab muu õhusõidukiliigi piloodiloa omanik kergõhusõiduki piloodi loa, erapiloodiloa, õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmiseks läbima teooriaõppe ning sooritama vastava taseme teooriaeksami järgmistes valdkondades:

—

aerodünaamika alused;

—

käitamisprotseduurid;

—

lennuki suutlikkusnäitajad planeerimine;

—

üldteadmised õhusõidukitest;

—

navigeerimine.”

;

c)

lisatakse järgmine alapunkt 1.4:

„1.4.

Ilma et see piiraks alapunkti 1.2 kohaldamist, peab taotleja, kellel on kergpurilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki lisaloaga, kerglennuki piloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga lennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A. alapunkti a alapunktile 2.”

17)

6. liite Aa jagu muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kompetentsuspõhise lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on koolitada era- või ametipiloodiloa omanikke instrumentaallennupädevuse omandamiseks, võttes arvesse varasemat instrumentaallennuõpet ja -kogemust. Kursus on koostatud nii, et anda piisavad oskused lendamiseks instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus tuleb läbida sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või peab koosnema instrumentaallennuõppest lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, ning lennuõppest sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.”

;

b)

punkti 6 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkti i alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B)

eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,”

;

ii)

alapunkti b alapunkti i alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B)

eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,”

.

18)

9. liite A jao punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.

Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peavad lennuõppekava, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll olema kooskõlas käesoleva liitega. Selleks et arvestada varasemat kogemust samasugustel õhusõidukitüüpidel, võib lennuõppekava, lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli mahtu vähendada vastavalt osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetele.

5.

Kui tegemist ei ole liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate lennueksamitega, võib arvestada ühiseid osi muude tüüpide või variantide lennueksamitest, milles piloot on kvalifitseeritud, kui see on konkreetse tüübi puhul ette nähtud osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega.”

II LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 II lisa A jao punkti 1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

vastab järgmises tabelis esitatud nõuetele:

Riiklik luba

Kogemus (lennutundide arv kokku)

Muud nõuded

FCL-osa kohane asendusluba ja tingimused (vajaduse korral)

Tingimuste tühistamine

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

 

Lennuki liinipiloodi luba

> 1 500 lennutundi kaptenina mitmepiloodilennukitel

Puuduvad

Lennuki liinipiloodi luba

Ei kohaldata

a)

Lennuki liinipiloodi luba

> 1 500 mitmepiloodilennukitel

Puuduvad

Vt punkt c alapunkt 4

Vt punkt c alapunkt 5

b)

Lennuki liinipiloodi luba

> 500 mitmepiloodilennukitel

Tõendada teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta vastavalt punkti FCL.515 nõuetele

Lennuki liinipiloodi luba, tüübipädevusmärge kehtib ainult teise piloodi õiguste kohta

Tõendada kaptenina tegutsemise oskust FCL-osa 9. liite kohaselt

c)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, ja loa välja andnud liikmesriigis on läbitud ICAO liinipiloodiloa teooriatest

 

i)

Tõendada teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta vastavalt punkti FCL.310 ja punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

ii)

Täita punkti FCL.720.A alapunkti c ülejäänud nõuded

Ametipiloodiluba/lennuki instrumentaallennupädevusmärge koos liinipiloodiloa teooriaosa arvestamisega

Ei kohaldata

d)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel või ühepiloodilennukite mitmepiloodilennul CS-23 lähiliini- või samaväärses kategoorias vastavalt CAT-osas ja ORO-osas sätestatud ärilise lennutranspordi asjakohastele nõuetele

i)

Sooritada loa välja andnud liikmesriigis (1) lennuki liinipiloodiloa teooriaeksam

ii)

Täita punkti FCL.720.A alapunkti c ülejäänud nõuded

Ametipiloodiluba/lennuki instrumentaallennupädevusmärge koos liinipiloodiloa teooriaosa arvestamisega

Ei kohaldata

(e)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Puuduvad

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, klassi- ja tüübipädevusmärge, mis kehtib ainult ühepiloodilennukite puhul

Omandada FCL-osa kohane mitmepiloodi tüübipädevusmärge

f)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Tõendada CPL/IR tasemel teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta

Vt punkti 4 alapunkt f

Vt punkti 5 alapunkt f

g)

Lennuki ametipiloodi luba

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Öölennupädevusmärge (vajaduse korral)

Lennuki ametipiloodi luba, tüübi-/klassipädevusmärge kehtib ainul ühepiloodilennukite kohta

 

h)

Lennuki ametipiloodi luba

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

i)

öölennupädevusmärge (vajaduse korral);

ii)

tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.310 nõuetele

Vt punkti 4 alapunkt h

 

i)

Lennuki erapiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

≥ 75 lennutundi instrumentaallennureeglite kohaselt

 

Lennuki erapiloodi luba/instrumentaallennupädevus (instrumentaallennupädevus kehtib ainult erapiloodiloa kohta)

Tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

j)

Lennuki erapiloodi luba

≥ 70 lennutundi lennukitel

Tõendada raadionavigatsioonivahendite kasutamise oskust

Lennuki erapiloodi luba

 

k)

(1)  Ametipiloodiloa (CPL) omanikud, kellel on mitmepiloodilennuki tüübipädevus, ei pea olema sooritanud lennuki liinipiloodiloa (ATPL(A) teooriaeksamit, kuni nad jätkavad sama tüüpi lennukite käitamist, kuid FCL-osa kohase loa väljaandmisel lennuki liinipiloodiloa teooriaosa nende puhul ei arvestata. Kui nad soovivad muud mitmepiloodilennuki tüübipädevusmärget, peavad nad täitma eespool esitatud tabeli 3. veeru punkti e alapunkti i nõuded.”

III LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A jao „LUBADE TUNNUSTAMINE” punkti 3 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

kopterite puhul vastama alljärgnevas tabelis kogemuste kohta esitatud nõuetele:

Luba

Kogemus (lennutundide arv kokku)

Õigused

 

(1)

(2)

(3)

 

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite kapten visuaal- ja instrumentaallendudel

a)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite kapten visuaallendudel

b)

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot visuaal- ja instrumentaallendudel

c)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot visuaallendudel

d)

Kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge (1)

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot

e)

Kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge (1)

> 1 000 lennutundi kaptenina ärilises lennutranspordis pärast instrumentaallennupädevusmärke saamist

Äriline lennutransport, ühepiloodikopterite kapten

f)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigustega või ilma, kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, kopteri ametipiloodi luba

> 700 lennutundi kopteritel, v.a CS-27/29 kohase või sellega samaväärse sertifikaadiga kopterid, sealhulgas 200 tundi rollis, mille tunnustamist taotletakse, ning 50 tundi selles rollis viimase 12 kuu jooksul

Õigus tegutseda kopteritel muus lennutegevuse valdkonnas kui äriline lennutransport

g)

2)

A jao „LUBADE TUNNUSTAMINE” punkti 6 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

töötab otseselt või kaudselt õhusõidukitootja või lennuameti heaks.”

3)

A jaole „LUBADE TUNNUSTAMINE” lisatakse punktid 7 ja 8:

„7.

Ilma et see piiraks eelmiste punktide kohaldamist, võivad liikmesriigid võistluslendude või piiratud kestusega demonstratsioonlendude puhul aktsepteerida kolmanda riigi poolt välja antud luba, mis võimaldab selle omanikul teostada erapiloodi loa, purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa kohaseid õigusi, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

võistlus- või demonstratsioonlendude korraldaja esitab enne üritust pädevale asutusele piisavad tõendid selle kohta, mil viisil tagatakse, et piloot tutvub asjakohase ohutusteabega ja juhib kõiki asjaomaste lendudega seotud riske ja

b)

taotlejal on nõuetekohane luba ja tervisetõend ning Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud asjakohased pädevusmärked või kvalifikatsioonid;

8.

Ilma et see piiraks eelmiste punktide kohaldamist, võivad liikmesriigid aktsepteerida erapiloodi luba, purilennuki piloodi luba või õhupalli piloodi luba, mille kolmandad riigid on Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja andnud teatavate mitteäriliste ülesannete täitmiseks maksimaalselt 28 päevaks kalendriaasta kohta, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotlejal on nõuetekohane luba ja tervisetõend ning Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud asjakohased pädevusmärked või kvalifikatsioonid ja

b)

taotleja on enne piiratud kestusega eriülesannete täitma asumist sooritanud vähemalt ühe aklimatiseerimislennu kvalifitseeritud kontrollipiloodiga.”

(1)  Mitmepiloodikopterite ametipiloodi loa/instrumentaallennupädevusmärke omanikud peavad tunnustamiseks olema tõendanud liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate teadmiste olemasolu ICAO tasemel.”

IV LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punktile ARA.GEN.305 lisatakse alapunkt ca:

„ca)

Ilma et see piiraks alapunkti c kohaldamist, kohaldatakse üksnes kergõhusõiduki piloodi loa, erapiloodiloa, purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste saamiseks vajalikku koolitust pakkuvate organisatsioonide suhtes kuni 48kuulist järelevalve planeerimistsüklit. Järelevalve planeerimistsüklit tuleb lühendada, kui on olemas tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutusalane suutlikkus on vähenenud.

Järelevalve planeerimistsüklit võib pikendada kuni 72 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 48 kuu jooksul on tehtud järgmist:

1)

punkti ORA.GEN.200 alapunkti c kohaselt tehtud iga-aastase läbivaatuse tulemused tõendavad, et organisatsioon on tõhusalt välja selgitanud lennuohutusohte ja juhtinud sellekohaseid riske;

2)

punkti ORA.GEN.200 alapunkti c kohaselt tehtud iga-aastase läbivaatuse tulemused tõendavad, et organisatsioon on kooskõlas punktiga ORA.GEN.130 pidevalt näidanud, et omab kontrolli kõikide muutuste üle;

3)

ei ole avastatud esimese astme puudusi ja

4)

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punkti ARA.GEN.350 alapunkti d alapunktile 2.”

2)

Punktile ARA.FCL.200 lisatakse punkt d:

„d)

Loa kinnitamine instruktori poolt. Enne seda, kui pädev asutus annab teatavatele instruktoritele selge volituse ühe kolbmootoriga lennukite või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks, töötab ta selleks välja asjakohase protseduuri.”

3)

Lisatakse punkt ARA.MED.330:

„ARA.MED.330   Meditsiinilised eritingimused

a)

Kui tehakse kindlaks uus meditsiinitehnoloogia, ravim või protseduurid, mis võiksid anda põhjust taotlejate hindamiseks viisil, mis nõuetele ei vasta, on lubatud korraldada uuring, mille käigus kogutakse teavet loaga kaasnevate õiguste ohutu kasutamise kohta.

b)

Uuringu alustamiseks võib pädev asutus koostöös vähemalt ühe muu pädeva asutusega töötada välja ja hinnata meditsiinilise hindamise protokolli, mille alusel asjaomased pädevad asutused võivad välja anda kindlaksmääratud arvu pilooditervisetõendeid koos asjakohaste piirangutega.

c)

Lennundusmeditsiinikeskused ja lennundusarstid võivad uuringuprotokolli alusel tervisetõendeid välja anda ainult siis, kui pädev asutus on andnud neile vastava volituse.

d)

Uuringuprotokoll peab olema pädevate asutuste vahel kokku lepitud ning see peab sisaldama vähemalt järgmist:

1)

riski hindamine;

2)

kokkuvõte kasutatud kirjandusest ja hinnang selle tõendamiseks, et uuringuprotokollil põhineva tervisetõendi väljaandmine ei takista ohutut tegutsemist asjaomase loaga kaasnevate õiguste piires;

3)

üksikasjalikud kriteeriumid selliste pilootide valimiseks, kelle suhtes protokolli võib kohaldada;

4)

tervisetõendisse märgitavad piirangutingimused;

5)

asjaomaste pädevate asutuste rakendatavad kontrollimenetlused;

6)

protokolli lõpetamisega seotud punktide kindlaksmääramine.

e)

Protokoll peab olema kooskõlas asjakohaste eetikapõhimõtetega.

f)

Protokolli alusel välja antud tervisetõendi omanikud võivad kasutada loaõigusi ainult lendudel, mida teostatakse uuringuprotokolliga seotud liikmesriikides registreeritud õhusõidukitega. See piirang tuleb märkida tervisetõendile.

g)

Protokolliga seotud pädevad asutused peavad tegema järgmist:

1)

esitama ametile järgmised dokumendid:

i)

uuringuprotokolli enne selle rakendamist;

ii)

protokolliga seotud pädevate asutuste nimetatud koordinatsioonikeskuste üksikasjalikud andmed ja kvalifikatsioon;

iii)

kirjalikud aruanded protokolli tõhususe korrapärase hindamise kohta;

2)

esitama protokolli enne selle rakendamist tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatele lennundusmeditsiinikeskustele ja lennundusarstidele tutvumiseks.”

4)

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Lennumeeskonnaliikme luba

Liikmesriigi poolt FCL-osa kohaselt välja antav lennumeeskonnaliikme luba peab vastama järgmistele spetsifikatsioonidele.

a)

Sisu. Esitatud punktide numbrid tuleb alati ära trükkida koos vastavate pealkirjadega. Punktid I–XI on püsipunktid ning XII–XIV muutuvad punktid, mille võib esitada põhivormist eraldi või põhivormist eraldatavas osas. Eraldi või eraldatavate osade kuulumine loa juurde peab olema selgelt arusaadav.

1)

Püsipunktid:

I)

loa välja andnud riik;

II)

loa nimetus;

III)

loa seerianumber, mis algab loa väljaandjariigi ÜRO-riigitähisega, millele järgneb tähis „FCL” ning araabia numbritest ja/või ladina tähtedest koosnev kood;

IV)

loaomaniku nimi (ladina tähestikus, isegi kui asjaomase riigi keel(t)es ei kasutata ladina tähestikku);

IVa)

sünnikuupäev;

V)

loaomaniku aadress;

VI)

loaomaniku kodakondsus;

VII)

loaomaniku allkiri;

VIII)

pädev asutus ning vajaduse korral loa väljaandmise tingimused;

IX)

kehtivuse kinnitus ning omistatud õiguste kirjeldus;

X)

loa välja andnud ametniku allkiri ja loa väljastamise kuupäev ja

XI)

pädeva asutuse pitser või tempel.

2)

Muutuvad punktid

XII)

pädevusmärked ja tunnistused: klassi-, tüübipädevuse-, instruktoritunnistused jne koos kehtivusaegadega. Raadiotelefoniõigused võib märkida loavormile või eraldi tunnistusele

XIII)

märkused: st piirangute ja õigustega seotud erimärked, sealhulgas keeleoskusmärge, II lisas nimetatud õhusõidukite pädevusmärked, kui kõnealuseid õhusõidukeid kasutatakse ärilises transpordis, ja

XIV)

pädeva asutuse nõutavad muud andmed (nt sünnikoht/päritolukoht).

b)

Materjal. Kasutatav paber või muu materjal peab takistama või selgelt näitama mis tahes muutmist ja kustutamist. Kõik kanded ja kustutamised peavad olema pädeva asutuse poolt selgelt kinnitatud.

c)

Keel. Load koostatakse riigikeel(t)es ja inglise keeles ning muudes keeltes, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Esileht

Image

lehekülg 2

Image

lehekülg 3

Image

Lisalehed – nõuded

Loa leheküljed 1, 2 ja 3 peavad olema kooskõlas käesolevas punktis esitatud näidisvormiga. Pädev asutus lisab täiendavad kohandatud leheküljed tabelitega, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

—

pädevusmärked, tunnistused, märked ja õigused;

—

pädevusmärgete ning instruktori ja kontrollpiloodi tunnistuste kehtivuse lõppkuupäev;

—

eksami või tasemekontrolli toimumise kuupäev;

—

märkused ja piirangud (käitamispiirangud);

—

kontrollpiloodi ja/või instruktori (vastavalt vajadusele) tunnistuse number ja allkiri;

—

lühendid.

Need lisalehed on ette nähtud kasutamiseks pädevale asutusele või konkreetselt volitatud instruktoritele või kontrollpilootidele.

Esmase pädevusmärke või tunnistuse peab loale kandma pädev asutus. Pädevusmärgete või tunnistuste pikendamise või nende kehtivuse taastamise võib sisse kanda pädev asutus või selleks konkreetselt volitatud instruktor või kontrollpiloot.

Piiratud õiguse kõrvale märkuste ja piirangute ossa tuleb märkida käitamispiirangud, nt instrumentaallennupädevuse lennueksam sooritatud koos teise piloodiga, instruktoriõigused piiratud ühe õhusõidukitüübiga..

Pädev asutus võib loalt kustutada pädevusmärked, mida ei ole kehtivaks tunnistatud.”

5)

II liite punkt 9, mis sisaldab juhiseid salongitöötaja tunnistuse EASA standardvormi täitmiseks, asendatakse järgmisega:

„Punkt 9: kui tunnistuse on välja andnud pädev asutus, lisatakse märge „pädev asutus” koos ametliku pitseri, templi või logoga. Sel juhul võib pädev asutus otsustada, kas ametlik pitser, tempel või logo tuleb märkida ka punkti 8.”

V LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa punktile ORA.GEN.200 lisatakse punkt c:

„c)

Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib selliste organisatsioonide puhul, mis pakuvad üksnes kergõhusõidukipiloodi-, erapiloodi-, purilennukipiloodi- või õhupallipiloodiloa ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste saamiseks vajalikku koolitust, alapunkti a alapunktides 3 ja 6 kindlaksmääratud ohutusalase riskijuhtimise ja nõuetelevastavuse jälgimiseks kohaldada iga-aastast organisatsioonisisest kontrolli. Pädevat asutust teavitatakse kõnealuse kontrolli tulemustest viivitamata.”

18.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/446,

17. märts 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010 seoses toimeainega baariumselenaat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ette nähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)

Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisas.

(3)

Baariumselenaat on lisatud määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelisse 1 lubatud toimeainena veiste ja lammaste puhul ning selle aine puhul ei ole jääkide piirnormid nõutud.

(4)

Euroopa Ravimiametile on määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 11 kohaselt esitatud taotlus baariumselenaati käsitleva arvamuse läbivaatamiseks.

(5)

Veterinaarravimite komitee (edaspidi „komitee”) kinnitas oma esialgset soovitust, et veiste ja lammaste puhul ei ole vaja kehtestada baariumselenaadi jääkide piirnormi. Komitee jõudis siiski järeldusele, et kuna asjaomase aine ja selle jäägi seleeni vähenemine süstimiskohast on ülimalt aeglane, on oht, et süstimiskoha tarbimine võib tuua kaasa seleeni tarbimise suuremal määral kui on kehtestatud ohutu tase. Seepärast, tagamaks tarbijate seleeniga kokkupuute jäämise lubatud päevadoosi piiresse, soovitas komitee vältida veterinaarravimites kasutatava baariumselenaadi manustamist süstimise teel.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 peab Euroopa Ravimiamet kaaluma võimalust kasutada teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme liigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi muude liikide puhul. Veterinaarravimite komitee soovitas ekstrapoleerida baariumselenaadi kehtivat staatust, et veiste ja lammaste puhul jääkide piirnorme ei nõuta, kõigile toiduloomade liikidele.

(7)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 kannet baariumselenaadi kohta vastavalt muuta.

(8)

On asjakohane ette näha mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid kõnealuse määruse nõuete järgimiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 17. maist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse toimeainet baariumselenaati käsitlev kanne järgmisega.

Farmakoloogiline toimeaine

Markerjääk

Loomaliik

Jääkide piirnorm

Sihtkoed

Muud sätted (vastavalt määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 14 lõikele 7)

Terapeutiline liigitus

„Baariumselenaat

EI KOHALDATA

Kõik toiduloomade liigid

Piirnorme ei nõuta

EI KOHALDATA

Ei manustata süstimise teel

Seedetrakt ja ainevahetus/mineraalsed lisandid”

18.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/447,

17. märts 2015,

millega kehtestatakse 2014/2015. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaks määratud piimatootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 69 lõiget 1 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 (2) on määrus (EÜ) nr 1234/2007 kehtetuks tunnistatud ja asendatud alates 1. jaanuarist 2014. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 230 lõike 1 punktis a on siiski sätestatud, et piima tootmise piiramise süsteemi osas jätkatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki III jao sätete ning artiklite 55 ja 85 ning IX ja X lisa kohaldamist kuni 31. märtsini 2015.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 67 lõikes 2 on sätestatud, et tootjatel võib olla üks või kaks individuaalset kvooti – üks tarneteks ja teine otseturustamiseks, ning et koguseid võib ühest kvoodist teise ümber muuta üksnes liikmesriigi pädev asutus tootja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

(3)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 266/2014 (3) on sätestatud piimatootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel ajavahemikus 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 kõigi liikmesriikide jaoks.

(4)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 595/2004 (4) artikli 25 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid teatama komisjonile kogused, mis on tootjate taotlusel individuaalsete tarne- ja otseturustuskvootide vahel lõplikult ümber arvestatud.

(5)

Seetõttu on asjakohane kehtestada määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisa punktis 1 kindlaks määratud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel ajavahemikuks 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 69 lõikele 1 koostoimes artikliga 4 peab komisjon tegutsema kõnealuse määruse artikli 195 lõikes 2 osutatud korras. Määruses (EL) nr 1308/2013 vastab sellele korrale artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlus.

(7)

Arvestades asjaolu, et jaotust tarnete ja otseturustamise vahel kasutatakse määruse (EÜ) nr 595/2004 artiklite 19–22 kohaste kontrollide võrdlusalusena ja kõnealuse määruse I lisas sätestatud iga-aastase küsimustiku koostamisel, on asjakohane määrata kindlaks käesoleva määruse kehtivuse lõpptähtaeg pärast kõnealuste kontrollide viimast võimalikku tähtaega.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaks määratud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel ajavahemikuks 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus kehtib kuni 30. septembrini 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 266/2014, 14. märts 2014, millega kehtestatakse 2013/2014. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaks määratud piimatootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel (ELT L 76, 15.3.2014, lk 31).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 595/2004, 30. märts 2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad (ELT L 94, 31.3.2004, lk 22).

LISA

Liikmesriigid

Tarned (tonnides)

Otseturustamine (tonnides)

Belgia

3 566 075,994

36 038,916

Bulgaaria

981 934,239

67 583,377

Tšehhi Vabariik

2 910 127,559

25 017,298

Taani

4 847 759,582

149,891

Saksamaa

30 229 156,242

89 772,508

Eesti

687 975,699

4 950,350

Iirimaa

5 782 858,891

1 563,345

Kreeka

878 297,757

1 317,000

Hispaania

6 491 200,263

66 355,182

Prantsusmaa

26 043 679,756

327 551,521

Horvaatia

698 376,994

66 623,006

Itaalia

10 921 420,936

367 121,930

Küpros

155 022,240

636,552

Läti

770 138,701

10 993,997

Leedu

1 753 855,868

73 783,113

Luksemburg

292 166,310

588,000

Ungari

1 967 795,932

165 608,590

Malta

52 205,729

0,000

Madalmaad

11 972 757,363

77 735,292

Austria

2 911 286,952

81 441,536

Poola

9 923 889,074

131 907,982

Portugal (1)

2 080 193,719

8 710,827

Rumeenia

1 571 952,247

1 705 244,231

Sloveenia

597 453,865

20 719,515

Slovakkia

1 075 927,489

39 828,732

Soome (2)

2 615 170,922

4 657,981

Rootsi

3 589 229,658

4 800,000

Ühendkuningriik

15 755 730,218

140 974,348

(1)  Välja arvatud Madeira.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas osutatud Soome riiklik kvoot ja käesoleva määruse lisas esitatud Soome riikliku kvoodi kogumaht on erinev, sest Soome kvooti suurendati 784,683 tonni võrra, et anda Soome nn SLOM-tootjatele (piima ja piimatoodete tootjad, kellel on ajutiselt keelatud tegutseda) hüvitist vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 67 lõikele 4.

18.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/448,

17. märts 2015,

millega kehtestatakse teatavad loomatervisealased erieeskirjad Jaapanist pärit teatavate toodete liitu sissetoomiseks Milanos toimuva maailmanäituse „EXPO Milano 2015” jaoks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 lõike 5 kolmandat taanet, artikli 9 lõike 2 punkti b ja artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Itaalia korraldab 1. maist kuni 31. oktoobrini 2015 Milanos maailmanäituse „EXPO Milano 2015”. Näituse keskne teema on „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine”.

(2)

Kolmandatele riikidele loomsete saaduste liitu eksportimiseks loa andmine põhineb mitmetel liidu õigusaktidega kehtestatud nõuetel, kus võetakse arvesse loomade ja inimeste tervisega seotud küsimusi. Siiski ei ole kõik loomsed tooted, mis on pärit Milanos toimuval maailmanäitusel „EXPO Milano 2015” osalevatest riikidest, saanud liitu sissetoomiseks luba.

(3)

Seepärast kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/329 (2) teatavad erandid liitu importimisel kehtivatest tervishoiunõuetest, et lubada teatavate selliste loomsete toodete sissetoomist, mis on ette nähtud üksnes Milanos toimuval maailmanäitusel „EXPO Milano 2015” kasutamiseks.

(4)

Jaapan ei ole loetletud komisjoni määruse (EL) nr 206/2010 (3) II lisas kolmanda riigina, kust lubatakse liitu sisse tuua värsket kodusealiha.

Jaapan on loetletud komisjoni otsuse 2007/777/EÜ (4) II lisa 2. osas kolmanda riigina, kust lubatakse liitu tuua teatavaid kodusigadelt saadud lihatooteid ja töödeldud magusid, põisi ja sooli tingimusel, et need on läbinud kõnealuse lisa 4. osas määratletud eritöötlemisviisi „B”.

(5)

Jaapan on taotlenud luba viia üksnes Milanos toimuvale maailmanäitusele „EXPO Milano 2015” kodusigade värsket liha ja kodusigadelt saadud teatavaid lihatooteid ning töödeldud magusid, põisi ja sooli, mis on läbinud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osas määratletud muu kui eritöötluse „A”.

(6)

Järgmistel põhjustel ollakse arvamusel, et kõnealuste loomsete toodete puhul pakutakse piisavaid loomatervisealaseid garantiisid nende toomiseks „EXPO Milano 2015” näitusepaika vastavalt määrusele (EL) 2015/329. Jaapan teatab loomataudide puhangutest nõuetekohaselt Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile. Sigade Aafrika katku esinemisest Jaapanis ei ole kunagi teatatud, veiste katku esinemisest Jaapanis ei ole teatatud alates 1922. aastast, sigade vesikulaarhaigusest alates 1975. aastast, sigade klassikalisest katkust alates 1992. aastast ja suu- ja sõrataudist alates 2010. aastast. Peale selle vastavad kõnealused tooted Jaapani tervishoiunõuetele ja on Jaapanis inimtoiduks kõlblikud. Peale selle on „EXPO Milano 2015” ajutine üritus ja määruses (EL) 2015/329 on selliste loomsete toodete suhtes, mis ei ole täielikult vastavuses liitu importimisel kohaldatavate tervishoiunõuetega, sätestatud ranged kontrollimeetmed. Kõnealuse määrusega on ka tagatud, et kõnealused tooted on jälgitavad transpordi, ladustamise, tarnimise ja ülejäägi või jäätmete kõrvaldamise kõigis etappides ning et neid kasutatakse üksnes maailmanäituse jaoks.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada erand määruses (EL) 2015/329 sätestatud transiidi- ja ladustamisnõuetest. Kõnealuste toodete sissetoomiseks tuleks seega kehtestada importimisel nõutava veterinaarsertifikaadi näidis. Muid kõnealuse määruse nõudeid tuleks siiski kohaldada.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/329 ja määruse (EÜ) nr 178/2002 (5) artiklite 53 või 54 kohaselt vastu võetud kiireloomulisi meetmeid, mis kehtivad käesoleva määruse kohaldamise ajal.

2.   Erandina määruse (EL) 2015/329 artikli 2 punkti c alapunktidest i ja ii peab järgmistel Jaapanist pärit toodetel olema kaasas käesoleva määruse lisas sätestatud veterinaarsertifikaat:

a)

kodusigade värske liha;

b)

kodusigade värske liha ja kodusigadelt saadud teatavad lihatooted ning töödeldud maod, põied ja sooled, mis on läbinud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osas määratletud muu kui eritöötluse „A”.

c)

punktides a ja b osutatud tooteid sisaldav toit.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse 1. aprillist 2015 kuni 31. oktoobrini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/329, 2. märts 2015, millega tehakse erand loomade ja inimeste tervist käsitlevatest liidu õigusaktidest seoses sellise loomset päritolu toidu toomisega Euroopa Liitu, mis on ette nähtud Itaalias Milanos toimuvale maailmanäitusele „EXPO Milano 2015” viimiseks (ELT L 58, 3.3.2015, lk 52).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 206/2010, 12. märts 2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).

(4)  Komisjoni otsus 2007/777/EÜ, 29. november 2007, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ (ELT L 312, 30.11.2007, lk 49).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

LISA

Näidis Jap POR EXPO Milano 2015

Image

Image

Image

18.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/29

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/449,

17. märts 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EG

65,8

IL

94,1

MA

88,9

TR

87,7

ZZ

84,1

0707 00 05

JO

229,9

MA

179,7

TR

183,2

ZZ

197,6

0709 93 10

MA

106,7

TR

184,0

ZZ

145,4

0805 10 20

EG

46,7

IL

71,3

MA

54,4

TN

57,0

TR

68,2

ZZ

59,5

0805 50 10

TR

48,1

ZZ

48,1

0808 10 80

AR

94,0

BR

70,9

CA

81,0

CL

107,2

CN

97,0

MK

27,7

US

176,0

ZZ

93,4

0808 30 90

AR

108,2

CL

146,7

US

124,8

ZA

99,5

ZZ

119,8

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

OTSUSED

18.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/31

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/450,

16. märts 2015,

millega kehtestatakse testimisnõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II) integreeruvatele või oma siseriiklikku süsteemi oluliselt muutvatele liikmesriikidele

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 1612 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artikli 20 lõiget 3, artikli 22 punkti a, artikli 36 lõiget 4 ja artikli 37 lõiget 7,

võttes arvesse nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsust (EÜ) nr 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artikli 20 lõiget 4, artikli 22 punkti a, artikli 51 lõiget 4 ja artikli 52 lõiget 7,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)

Schengeni infosüsteem on loodud 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) IV jaotise sätete alusel (3). See süsteem oli tähtis vahend liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätete kohaldamiseks.

(2)

9. aprillil 2013, kui hakati kohaldama määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK, asendati Schengeni infosüsteem teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II). Sarnaselt oma eelkäijale on SIS II-l oluline roll piirikontrolli kaotamises sisepiiridel ning süsteem aitab otsustavalt kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

(3)

SIS II tehniline ülesehitus hõlmab keskinfosüsteemi (edaspidi „keskne SIS II”), siseriiklikke rakendusi ning keskse SIS II ja siseriiklike rakenduste vahelist sideinfrastruktuuri.

(4)

Selleks et hinnata, kas SIS II töötab vastavalt määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK kindlaks määratud tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele, on praegu ja ka tulevikus vaja teha testid.

(5)

SIS II tehnilise arendamise peamistes testimisetappides kohaldatavad testimisnõuded on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (4) ja nõukogu otsuses 2008/173/JSK (5) ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1104/2008 (6) ja nõukogu otsuses 2008/839/JSK (7). Kõnealustes õigusaktides määrati kindlaks keskse SIS II, SIS II siseriiklike süsteemide, nendevahelise suhtluse toimimise ning sideinfrastruktuuriga seotud testide põhinõuded ja korraldamine. Kuna nimetatud õigusaktid olid seotud SIS II tehnilise arendamisega, puudub neil õiguslik toime pärast SIS II kasutuselevõttu 9. aprillil 2013. 8. mail 2013 kaotasid kehtivuse määrus (EÜ) nr 1104/2008, mis tunnistati kehtetuks nõukogu määrusega (EL) nr 1273/2012, (8) ja otsus 2008/839/JSK, mis tunnistati kehtetuks nõukogu määrusega (EL) nr 1272/2012 (9). 2014. aastal tehti ettepanek tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 189/2008 ja otsus 2008/173/JSK (10).

(6)

Määrusega (EÜ) nr 189/2008, otsusega 2008/173/JSK, määrusega (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusega 2008/839/JSK muudeti sideinfrastruktuuri testid, siseriiklike süsteemide vastavustestid, igakülgne testimine ning täiendava teabe vahetamise test kohustuslikuks nendele liikmesriikidele, kes olid migreerunud süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II. Igakülgse testimise alustamise eeltingimuseks olid piisavalt edukad keskse SIS II testid, siseriiklike süsteemide vastavustestid ja sideinfrastruktuuri testid. Määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK hakatakse kohaldama alles siis, kui komisjon on teatanud igakülgse testimise edukast lõpuleviimisest.

(7)

Arvestades liidu laienemist ning eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala laienemist, on vaja määrata kindlaks testid, mis osutavad liikmesriigi tehnilisele valmisolekule integreeruda süsteemiga SIS II. Õiguskindluse tagamiseks tuleb määrata kindlaks testimisnõuded. Testid peaksid näitama, et liikmesriik suudab vahetada täiendavat teavet, et tema siseriiklik süsteem on täielikult kooskõlas keskse SIS II-ga, et ta suudab andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja otsida, et ta suudab üles laadida nõutava kvaliteediga fotosid ja sõrmejälgi ning et ta suudab töödelda identiteedi väärkasutamisega seotud andmeid.

(8)

Liikmesriigid, kes kavatsevad oma siseriiklikus süsteemis (N.SIS II) või Sirene rakenduses teha olulise muudatuse, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK, peaksid samuti tegema korraldusasutuse määratud testid, et tõendada täielikku kooskõla keskse SIS II-ga või näidata suutlikkust vahetada täiendavat teavet. Euroopa ametile vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks anti määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (11) korraldusasutuse volitused.

(9)

Arvestades asjaolu, et samu tehnilisi nõudeid tuleks kohaldada kõikides liikmesriikides, on vajalik kohaldada süsteemi SIS II integreeruda kavatseva liikmesriigi suhtes samu testimise etappe, mida pidid läbima need liikmesriigid, kes migreerusid süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

(10)

Samuti on vajalik kasutada SIS II arendamise käigus saadud kogemusi ja lisada testid, mida ei olnud ette nähtud ühegi õigusaktiga, kuid mille lisasid liikmesriigid nõukogu ettevalmistavate organite tegevuse raames, eelkõige Sirene vormide vahetamise test.

(11)

Testid peaks kindlaks määrama, ette valmistama ja tegema korraldusasutus, keda abistab liikmesriik.

(12)

Kuna määruse (EÜ) nr 1987/2006 aluseks on Schengeni acquis, teatas Taani Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt 15. juuni 2007. aasta kirjas kõnealuse acquis' ülevõtmisest oma õigusaktidesse. Taani on otsuse 2007/533/JSK osaline. Seetõttu on ta kohustatud käesolevat otsust rakendama.

(13)

Ühendkuningriik osaleb käesoleva otsuse rakendamises niivõrd, kuivõrd see ei seondu täiendava teabe vahetamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklitele 24 ja 25, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) artiklile 5 ja nõukogu otsuse 2000/365/EÜ (12) artikli 8 lõikele 2.

(14)

Iirimaa osaleb käesoleva otsuse rakendamises niivõrd, kuivõrd see ei seondu täiendava teabe vahetusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklitele 24 ja 25, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) artiklile 5 ja nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (13) artikli 6 lõikele 2.

(15)

Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(16)

Horvaatia puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2012. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(17)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (14) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (15) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(18)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (16) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2004/860/EÜ (17) artikli 4 lõikega 1.

(19)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (18) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (19) artikliga 3.

(20)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 51 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 67 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

(1)   Enne teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II) integreerumist teevad liikmesriigid käesoleva otsuse lisas kirjeldatud testid ja läbivad testimise.

(2)   Liikmesriigid, kes kavatsevad oma siseriiklikus süsteemis (N.SIS II) või SIRENE rakenduses teha olulise muudatuse, esitavad korraldusasutusele taotluse määrata kindlaks need käesoleva otsuse lisas kirjeldatud testid, mille nad peavad tegema, ja läbivad käesoleva otsuse lisas kirjeldatud testimise. Asjaomased liikmesriigid ei rakenda muudatusi enne, kui testid on edukalt tehtud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. märts 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dimitris AVRAMOPOULOS

(1)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(2)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(3)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 189/2008, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta (ELT L 57, 1.3.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu otsus 2008/173/EÜ, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta (ELT L 57, 1.3.2008, lk 14).

(6)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

(7)  Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

(8)  Nõukogu määrus (EL) nr 1273/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 32).

(9)  Nõukogu määrus (EL) nr 1272/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 21).

(10)  COM(2014) 713 (final) ja COM(2014) 714 (final).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(12)  Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(13)  Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(14)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(15)  Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(16)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(17)  Nõukogu otsus 2004/860/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

(18)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(19)  Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

LISA

„SIS II TESTID

1.   EESMÄRGID

Allpool loetletud testide eesmärk on näidata, kas siseriiklik süsteem (N.SIS II), sideinfrastruktuur ning keskse SIS II (C.SIS II) ja N.SIS II vaheline suhtlus toimivad määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud tehniliste ja funktsionaalsusnõuete kohaselt.

Lisaks näitavad need SIS II testid, kas N.SIS II, sideinfrastruktuur ning C.SIS II ja N.SIS II vaheline suhtlus vastavad sellistele määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud funktsionaalsusega mitteseotud nõuetele nagu töökindlus, käideldavus ja jõudlus.

2.   SIS II TESTIDE LÄBIVIIMINE, ÜKSIKASJALIK ULATUS JA KORRALDUS

Allpool kirjeldatakse testide järjestust, nende eesmärki, ulatust (sõltuvalt rakendamisest liikmesriikides) ja korraldust.

2.1.   Ühenduvustestid tehakse testimise esimeses etapis ja nende käigus testitakse SIS II sideinfrastruktuuri ühenduvust ja vastupidavust.

2.2.   Siseriiklike süsteemide vastavustestid tehakse testimise teises etapis ja nende käigus testitakse N.SIS II vastavust liidese juhenddokumendi alusversioonis (ICD) kindlaks määratud spetsifikatsioonidele.

2.3.   Siseriiklike kohalike liideste (LNI)/varuliideste (BLNI) testid tehakse testimise kolmandas etapis ja nende käigus kontrollitakse SIS II sideinfrastruktuuri ühenduvust ja vastupidavust eesmärgiga testida LNI ja BLNI (juhul, kui liikmesriigil on varuliides) taustal oleva N.SIS II õiget toimimist ja vastupidavust.

2.4.   Üldtestid tehakse testimise neljandas etapis ja nende käigus kontrollitakse N.SIS II nõuetekohast toimimist, võrreldes seda kehtiva ICD spetsifikatsiooniga samalaadsetes tingimustes ja kaasates teised SIS II ühendatud riigid, nagu igapäevatöös nõutud. Need on jagatud kahte etappi.

2.4.1.   Liikmesriikide testid

Selle testimisetapi jooksul peavad kõik juba SIS II ühendatud liikmesriigid näitama oma suutlikkust võtta vastu ühineva liikmesriigi sõnumeid. Ühineva liikmesriigi sõnumite saatmiseks võib kasutada imitaatoreid.

2.4.2.   Igakülgsed testid

Selles etapis toimub testitavas süsteemis (SUT) sõnumite saatmine nii, nagu võib eeldada süsteemi harilike toimingute ajal. Liikmesriigid (v.a SUT) asendatakse imitaatoritega. Selle etapi eesmärk on tagada, et SUT suudab vastu võtta ja töödelda kõik sissetulevad sõnumid ning teostada harilikke toiminguid, sealhulgas testida vastupidavust.

2.5.   ITSM (IT-teenuste haldamise) testid tehakse testimise viiendas etapis ja nende käigus kontrollitakse IT-teenuste haldamise korraldust, sealhulgas nende toimimist ja teabe edastamise menetlusi selliste sidesüsteemide kaudu nagu SIS II SPoC mail, eOPM ja SM7.

2.6.   Sirene ühenduvustestid tehakse testimise kuuendas etapis ja nende käigus kontrollitakse Sirene Maili infrastruktuuri ühenduvust ja vastupidavust ning tavapärase sõnumite vahetamise kaudu postkastide põhifunktsioone.

2.7.   Sirene funktsionaalsustestid tehakse testimise seitsmendas etapis ja nende käigus kontrollitakse siseriiklike Sirene tehniliste lahenduste toimimist ning Sirene büroode vahelist teabe vahetamist Sirene Maili infrastruktuuri kaudu saadetud vormide teel vastavalt komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/219 (1) sätestatud Sirene käsiraamatus esitatud spetsifikatsioonidele, vastavate hoiatusteadete sisestamist, muutmist, neile lipu lisamist ja nende kustutamist SIS II-s ning SIS II hoiatusteadetele vajaliku lisateabe lisamist või selle eemaldamist.

Sõltuvalt SIS II-ga integreeruda kavatseva liikmesriigi õigusraamistikust võib ette näha muud liiki teste.

2.8.   Testimise koordineerimine

Korraldusasutus on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (edaspidi „eu-LISA”), kes koordineerib kõiki teste, eu-LISA koostab testide spetsifikatsioonid, testide ajakava ja esitab ülevaate testide tulemustest. Lisaks sellele teeb ta kindlaks ja liigitab iga tuvastatud probleemi, kirjeldab seda ning teeb ettepanekuid võimalike lahenduste kohta.

Liikmesriigid aitavad eu-LISA testide korraldamisega seotud kõikide ülesannete üldisel täitmisel.

2.9.   Testimise dokumentatsioon

Eu-LISA koostab üksikasjalikud testide spetsifikatsioonid. Ta teeb asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks testide spetsifikatsioonide kavandid ja lõplikud versioonid.

2.10.   Testide läbiviimine

Eu-LISA korraldab testid koos liikmesriigi ja muude asjaomaste sidusrühmadega vastavate spetsifikatsioonide alusel ja vastavalt liikmesriigi ekspertidega kokkulepitud ajakavale ning tõendab, et testide tulemused vastavad spetsifikatsioonidele. Testide läbiviimiseks, kaasa arvatud Sirene funktsionaalsustestide jaoks, loob eu-LISA C.SIS II-s keskkonna, kus on võimalik teha Sirene funktsionaalsusteste ja muuta nendega seotud hoiatusteateid.

2.11.   Testitulemuste heakskiitmine

Liikmesriigi testile antakse üks järgmistest hinnangutest „läbitud”, „läbitud märkusega”, „tulemus ebaselge”, „ei läbinud” või „ei testitud/ei kohaldata”.

a)

„Läbitud”:

i)

tegelikud tulemused vastavad oodatud tulemustele („Expected result”);

ii)

kõikidest testitingimustest ja testi kavast peeti kinni;

iii)

ühegi kriteeriumiga seoses ei ole tulemus ebaselge.

b)

„Läbitud märkusega”

Punktis a loetletud tingimused on täidetud, kuid eritingimuste ja/või hästi põhjendatud asjaolude tõttu oli tulemus ootamatu või testi käigus ilmnes ettearvamatu sündmus, mille tõttu läbiti test märkusega.

c)

„Tulemus ebaselge”: testi ajal ilmnesid SUTist sõltumatud ootamatud asjaolud.

d)

„Ei läbinud”: täidetud ei ole vähemalt üks testi läbimiseks nõutud kriteerium.

e)

„Ei testitud/ei kohaldata”.

Eu-LISA koostab SIS II testide tulemuste kohta aruande. Ta teeb kindlaks ja liigitab iga tuvastatud probleemi, kirjeldab seda ning teeb ettepanekuid võimalike lahenduste kohta. Liikmesriigi eksperdid edastavad testi koordineerimisrühmale kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe.

Kui testidokumentides on testid jagatud etappidesse, teavitab eu-LISA liikmesriiki iga etapi tulemustest enne järgmise etapi algust.

Testide tulemuste heakskiitmisel võetakse aluseks aruanne, mis sisaldab testitulemuste üksikasjalikku analüüsi ja järeldusi liikmesriigi siseriiklike süsteemide (N.SIS II või Sirene rakendus) valideerimise kohta. Juhul kui liikmesriik, kus testimine toimub, või eu-LISA leiab, et testide edukas lõpuleviimine ei olnud võimalik, tuleb see märkida aruandesse. Eu-LISA avaldab arvamuse SIS II testide eduka lõpuleviimise kohta, võttes arvesse liikmesriigi ekspertide seisukohti, ning eu-LISA esitab testitulemused koos oma arvamusega lõpliku heakskiidu saamiseks Sisvisi komitee asjaomastele koosseisudele.

3.   TESTIMISE ALUSEKS OLEV LIIDESE JUHENDDOKUMENT (ICD) JA ÜKSIKASJALIK TEHNILINE SPETSIFIKATSIOON (DTS)

Iga liikmesriigi N.SIS II, mis integreeritakse SIS II, testitakse viimaste spetsifikatsioonide põhjal.

Eu-LISA koostatud üksikasjalikes tehnilistes spetsifikatsioonides (DTS) määratakse kindlaks C.SIS II funktsionaalsus- ja funktsionaalsusega mitteseotud nõuded.

Eu-LISA koostatud ICDs määratakse kindlaks süsteemide C.SIS II ja N.SIS II vaheline liides. Dokument sisaldab kahe süsteemi vahelise suhtluse tehnilisi spetsifikatsioone seoses edastatavate andmete ja sõnumite, kasutatavate protokollide ning sündmuste ajastamise ja järjestusega.

Liidese juhenddokumendi ja üksikasjaliku tehnilise spetsifikatsiooniga kehtestatud spetsifikatsioonid kehtivad teatava ajavahemiku jooksul ning mõlema süsteemi ajakohastamise ajakava sätestatakse redaktsioonide kavas, millega määratakse kindlaks konkreetses testimisetapis kasutatav alusversioon. Testimise käigus tuvastatud probleemidest teatatakse, neid analüüsitakse ja need lahendatakse kehtiva korra kohaselt, võttes arvesse selle liikmesriigi ekspertide arvamust, kus testimine toimub.

4.   TESTIMISETAPPIDE TULEMUSTE VAHE- JA LÕPPARUANNE

Eu-LISA koostab korrapäraselt aruandeid testimise hetkeseisu kohta. Aruannetes märgitakse, millist testimisetappi käsitletakse ning kas liikmesriik on mõne etapi lõpule viinud, testimist alustanud või ei ole seda veel teinud. Kui ilmnevad asjaolud, mis seavad ohtu testimise ajakavast kinnipidamise, tuleb neid ja nende põhjuseid aruandes kajastada.

Pärast iga testimisetappi koostab eu-LISA aruande tulemuste, tuvastatud probleemide ja võimalike lahenduste kohta. Juhul kui liikmesriik, kus testimine toimub, või eu-LISA leiab, et testide edukas lõpuleviimine ei olnud võimalik, koostab ta selle kohta protokolli kantava märkuse, milles nimetab ka ebaõnnestumise põhjused.”

(1)  Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/219, 29. jaanuar 2015, millega asendatakse rakendusotsuse 2013/115/EL (milles käsitletakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatut ja muid rakendusmeetmeid) lisa (ELT L 44, 18.2.2015, lk 75).