14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/1

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Nõukogu teostatud läbivaatamise alusel tuleks lisas viiekümne isiku kohta tehtud kandeid muuta ja üks surnud isiku kohta tehtud kanne kustutada.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks vastavalt muuta,

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/12

(1)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93, (2) mida on muudetud määrusega (EL) nr 1063/2010 (3) ja rakendusmäärusega (EL) nr 530/2013, (4) reformiti viisi, kuidas tõendada kauba päritolu liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames. Reformiga kehtestati süsteem, mille kohaselt soodustatud riigis või liikmesriigis selleks registreeritud eksportijad tõendavad kauba päritolu ise, kuid selle süsteemi rakendamine lükati edasi 1. jaanuarini 2017. Reformi aluspõhimõte on, et kuna eksportijatel on kõige rohkem teavet oma toodete päritolu kohta, on asjakohane nõuda, et eksportijad esitavad päritolukinnituse vahetult oma klientidele. Selleks et soodustatud riigid ja liikmesriigid saaksid eksportijaid registreerida, peab komisjon looma registreeritud eksportijate elektroonilise süsteemi (edaspidi „REX-süsteem”).

(2)

REX-süsteemi täiendavaid nõudeid on täpsustatud. Kõnealustest nõuetest tulenevalt on vaja muuta mitmeid sätteid, mis käsitlevad üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglid.

(3)

Ka Norra ja Šveits annavad ühepoolseid tariifseid soodustusi soodustatud riikidest imporditavatele toodetele. Nende arutelude käigus, mida komisjon on Norra ja Šveitsiga pidanud vastavalt volitusele, mille komisjon sai nõukogult, et pidada uuesti läbirääkimisi nende kahe riigi kehtivate kokkulepete üle, (5) mis käsitlevad asenduspäritolutõendite vastastikust tunnustamist ja Norrast või Šveitsist pärit materjalide kahepoolse kumulatsiooni laiendamist, on kokku lepitud, et Norra ja Šveits peavad ka kohaldama registreeritud eksportijate süsteemi ning kasutama REX-süsteemi. Samasugust võimalust tuleks pakkuda Türgile, kui riik täidab teatavad tingimused, mis on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93. Seega tuleks teha vajalikud kohandused, et tagada nõuetekohane koostöö liidu, Norra, Šveitsi ja Türgi vahel.

(4)

Päritolukinnitust kasutav importija peaks saama kontrollida päritolukinnituse koostanud registreeritud eksportijale väljastatud registreeritud eksportija numbri kehtivust. Seetõttu tuleks REX-süsteemi andmed avaldada avalikul veebilehel.

(5)

Registreeritud eksportijate süsteemi kohta kehtivaid reegleid hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2017. Käesoleva määrusega tehtud muudatused peaksid hakkama kehtima enne nimetatud kuupäeva, et vältida mis tahes mõju nendele reeglitele rakendamise etapis.

(6)

Kehtivate reeglite kohaselt saavad end registreerida üksnes soodustatud riikide ja liidu eksportijad. Kuna nii Norra ja Šveits kui ka Türgi, niipea kui see riik täidab teatud tingimused, hakkavad kohaldama registreeritud eksportijate süsteemi, peaks ka nende eksportijatel olema võimalik end registreerida, et neil oleks õigus koostada päritolukinnitusi kahepoolse kumulatsiooni raames või koostada asenduspäritolukinnitusi kauba edasisaatmise korral.

(7)

Praegused reeglid REX-süsteemi kasutuselevõtu tähtaegade kohta ei võta piisavalt arvesse soodustatud riikide suutlikkust hallata registreerimisprotsessi ja rakendada seda süsteemi alates 2017. aastast. Seetõttu tuleks ette näha üleminekumeetmed ja järkjärguline lähenemisviis kuni 31. detsembrini 2019 koos võimalusega pikendada seda perioodi kuue kuu võrra. Selleks et saada üldiste tariifsete soodustuste kava raames tariifset sooduskohtlemist, peab alates 30. juunist 2020 kõigi saadetistega, mis sisaldavad päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ületab 6 000 eurot, kaasas olema registreeritud eksportija koostatud päritolukinnitus.

(8)

Komisjonil, soodustatud riikide pädevatel asutustel ja liikmesriikide, samuti Norra, Šveitsi ja Türgi (niipea kui see riik täidab teatud tingimused) tolliasutustel peab olema juurdepääs süsteemis sisalduvatele andmetele. Selleks et tagada isikuandmete nõuetekohane kaitse, tuleks koostada üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad eelkõige juurdepääsu ulatust ja nende andmete töötlemise eesmärki, samuti eksportijate õigust saada neid andmeid muuta, kustutada või blokeerida neile juurdepääs.

(9)

Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil kahjustada üksikisikute kaitse taset andmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) sätete ja seda direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtvate sätete alusel ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses andmete töötlemisega direktiivi 95/46/EÜ alusel ega liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses andmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (7) alusel.

(10)

Tuleks kindlaks määrata selliste registreeritud eksportijate andmete säilitamise aeg, kelle registreering on tühistatud, ning võttes arvesse tegelikku vajadust neid andmeid säilitada ja liikmesriikide õigusega juba ette nähtud säilitamise aega.

(11)

Kaubasaadetiste osadeks jagamist käsitlevaid reegleid tuleks kohandada ja selgitada nii, et saadetiste jagamine võib aset leida ainult siis, kui seda viiakse läbi eksportijate poolt või nende vastutusel.

(12)

Päritolusertifikaadi vormi A tagasiulatuva väljaandmise tingimused peaksid hõlmama täiendavat juhtumit, kus toodete lõplik sihtkoht määratakse toodete veo või ladustamise ajal ja pärast toodete võimalikku jagamist.

(13)

Kuna mõnede riikide staatus üldiste tariifsete soodustuste kava raames muutus 1. jaanuaril 2015 soodustatud riigist abikõlblikuks riigiks, ei saa kõnealuste riikide pädevad asutused enam väljastada samasse piirkondlikku rühma kuuluvast teisest soodustatud riigist pärit toodete puhul sertifikaadi vormi A, mida nad varem tegid artikli 86 lõike 4 teise ja kolmanda lõigu kohaselt. Selleks et soodustatud riikidest kaupade eksportijad saaksid ilma katkestuseta ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2015 kuni käesoleva määruse jõustumiseni kauba vedamiseks jätkuvalt kasutada oma tavapäraseid kaubateid, mis läbivad muutunud staatusega riike, tuleks päritolusertifikaatide vormi A tagasiulatuva väljaandmise reeglite muudatusi kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2015.

(14)

Olemasolevate reeglitega, protseduuridega ja halduskoostöö meetoditega, mida kohaldatakse kuni registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamiseni, on ette nähtud, et eksportivad soodustatud riigid teevad omal algatusel või liikmesriikide tolliasutuste taotlusel asjakohaseid järelepärimisi, kui kontroll või mis tahes olemasolev teave tundub osutavat päritolureeglite rikkumisele. Sama nõuet tuleks täita ka pärast registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamist.

(15)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks registreeritud eksportijate kauba päritolu isesertifitseerimise süsteemi kohaldamist käsitlevad üleminekureeglid, mis on praegu sätestatud muutmismääruses (EL) nr 1063/2010, vahetult hõlmata määrusega (EMÜ) nr 2454/93.

(16)

Lisa 13a II osas tuleks kehtestada kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi uus rubriik koos selle reegliga, et võtta arvesse rõivamanuseid, mis ei ole silmkoelised ega heegeldatud (rubriik 62), kuid millel on silmkoelised või heegeldatud osad.

(17)

Pärast hispaania keele lisamist nende keelte hulka, milles võib päritolukinnituse koostada, tuleks muuta määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 95 lõikes 3 osutatud lisa 13d, et lisada päritolukinnituse hispaaniakeelne versioon.

(18)

Lisa 17 tuleks muuta, et kehtestada laiuse puhul lubatud kõrvalekalle, mille ulatuses võib päritolusertifikaadi vorm A erineda nõutud mõõtmetest. Lisaks tuleks muuta nende riikide loendit, kes võtavad vastu päritolusertifikaadi vormi A liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames, et lisada sellesse loendisse Horvaatia.

(19)

Artiklit 109 tuleks täiendada sättega, mis käsitleb liikumissertifikaadi EUR.1 lahtri 7 ja arvedeklaratsioonide märget, mis peaksid sisaldama täiendavaid andmeid selgitamaks õigusraamistikku, mille alusel sellised tõendid on välja antud või koostatud.

(20)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2454/93 vastavalt muuta.

(21)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1)

Lisatakse artikkel 66a:

„Artikkel 66a

1.   Artikleid 68–71 ja 90–97j kohaldatakse alates kuupäevast, mil soodustatud riikide ja liikmesriikide eksportijad kohaldavad kauba päritolu isesertifitseerimise süsteemi (edaspidi „registreeritud eksportijate süsteem”).

2.   Artikleid 97k–97w kohaldatakse seni, kuni soodustatud riigid ja liikmesriigid annavad välja päritolusertifikaadi vormi A ja kaupade liikumissertifikaate EUR.1 või nende eksportijad koostavad arvedeklaratsioone kooskõlas artiklitega 91 ja 91a.”

2)

Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 68 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Soodustatud riigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud kohustustest vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil nad kavatsevad alustada eksportijate registreerimist.”

4)

Artikkel 69 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 69

1.   Soodustatud riigid teavitavad komisjoni oma riigi territooriumil asuvatest asutustest, kes kuuluvad:

Nad teatavad komisjonile nende asutuste nimed ja aadressid ning kontaktandmed. Teatis saadetakse komisjonile hiljemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil soodustatud riigid kavatsevad alustada eksportijate registreerimist.

Soodustatud riigid teatavad komisjonile kohe mis tahes muudatustest esimese lõigu kohaselt esitatud teabes.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile nende tolliasutuste nimed ja aadressid ning kontaktandmed:

Teatis saadetakse komisjonile 30. septembriks 2016.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kohe mis tahes muudatustest esimese lõigu kohaselt esitatud teabes.”

5)

Lisatakse artiklid 69a, 69b ja 69c:

„Artikkel 69a

1.   Komisjon loob REX-süsteemi ja teeb selle kättesaadavaks hiljemalt 1. jaanuariks 2017.

2.   Soodustatud riikide pädevad asutused ja liikmesriikide tolliasutused annavad viivitamata pärast lisas 13c osutatud täieliku taotluse saamist eksportijale või vajaduse korral kauba edasisaatjale registreeritud eksportija numbri ning sisestavad REX-süsteemi registreeritud eksportija numbri, registreerimisandmed ja kuupäeva, millest alates registreering kehtib vastavalt artikli 92 lõikele 5.

Kui pädevad asutused on seisukohal, et taotluses esitatud andmed on puudulikud, teatavad nad sellest eksportijale viivitamata.

Soodustatud riikide pädevad asutused ja liikmesriikide tolliasutused peavad tagama nende poolt registreeritud andmete ajakohasuse. Nad muudavad neid andmeid kohe pärast seda, kui registreeritud eksportija on neid teavitanud vastavalt artiklile 93.

Artikkel 69b

1.   Komisjon tagab, et juurdepääs REX-süsteemile antakse kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Komisjonil on juurdepääs kõikidele andmetele.

3.   Soodustatud riigi pädevatel asutustel on juurdepääs nende poolt registreeritud eksportijate andmetele.

4.   Liikmesriikide tolliasutustel on juurdepääs oma riigi tolliasutuste, teiste liikmesriikide tolliasutuste ning soodustatud riikide, samuti Norra, Šveitsi ja Türgi pädevate asutuste poolt registreeritud andmetele. Kõnealuste andmete juurdepääsu eesmärk on kontrollida deklaratsioone tolliseadustiku artikli 68 või artikli 78 lõike 2 kohaselt.

5.   Komisjon tagab soodustatud riikide pädevatele asutustele turvalise juurdepääsu REX-süsteemile.

Kuivõrd Norra ja Šveits on artiklis 97g osutatud kokkuleppe ulatuses nõustunud jagama liiduga REX-süsteemi, tagab komisjon kõnealuste riikide tolliasutustele turvalise juurdepääsu REX-süsteemile. Turvaline juurdepääs REX-süsteemile tagatakse ka Türgile, kui kõnealune riik täidab teatavad tingimused.

6.   Kui riik või territoorium on eemaldatud määruse (EL) nr 978/2012 II lisast, säilib soodustatud riigi pädevate asutuste juurdepääs REX-süsteemile seni, kuni see on vajalik, et võimaldada neil täita oma kohustusi vastavalt artiklile 71.

7.   Komisjon teeb lisas 13c sätestatud vormi lahtri 6 eksportija poolt allkirjastamisega antud nõusolekuga üldsusele kättesaadavaks järgmised andmed:

Lahtri 6 allkirjastamisest keeldumine ei ole põhjus eksportija registreerimisest keeldumiseks.

8.   Komisjon teeb alati üldsusele kättesaadavaks järgmised andmed:

Artikkel 69c

1.   REX-süsteemi kantud andmeid töödeldakse üksnes kava kohaldamise eesmärgil, nagu on sätestatud käesolevas jaos.

2.   Registreeritud eksportijatele esitatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 11 lõike 1 punktides a–e ja direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10 sätestatud teave. Lisaks esitatakse neile ka järgmine teave:

Registreeritud eksportijatele esitatakse see teave lisa 13c kohasele registreeritud eksportijaks saamise taotlusele lisatud teates.

3.   Artikli 69 lõike 1 punktis a osutatud soodustatud riigi iga pädevat asutust ja artikli 69 lõike 2 punktis a osutatud liikmesriigi iga tolliasutust, kes on sisestanud andmeid REX-süsteemi, käsitatakse kõnealuste andmete töötlemisel vastutava töötlejana.

Komisjoni käsitatakse kaasvastutava töötlejana kõigi selliste andmete töötlemisel, millega tagatakse, et registreeritud eksportija saab oma õigused.

4.   Registreeritud eksportijate õigusi seoses selliste andmete töötlemisega, mis on sisestatud REX-süsteemi ja mis on esitatud lisas 13c ning mida töödeldakse riiklikes süsteemides, kasutatakse vastavalt neid andmeid säilitava liikmesriigi andmekaitsealastele õigusaktidele, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

5.   Liikmesriigid, kes kopeerivad oma riiklikes süsteemides REX-süsteemis sisalduvaid andmeid, millele neil on juurdepääs, ajakohastavad kopeeritud andmeid.

6.   Õigusi, mis on seotud registreeritud eksportijate registreerimisandmete töötlemisega komisjoni poolt, kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

7.   Registreeritud eksportija mis tahes taotlus kasutada määruse (EÜ) nr 45/2001 kohast juurdepääsu, korrigeerimise, kustutamise või andmete blokeerimise õigust esitatakse seda töötlevale vastutavale töötlejale.

Kui registreeritud eksportija on esitanud komisjonile kõnealuse taotluse ilma, et ta oleks taotlenud vastutavalt töötlejalt sellekohast õigust, edastab komisjon taotluse registreeritud eksportija andmete töötlejale.

Kui vastutav töötleja ei anna registreeritud eksportijale kõnealust õigust, esitab registreeritud eksportija sellise taotluse komisjonile, kes tegutseb vastutava töötlejana. Komisjonil on õigus neid andmeid parandada, kustutada või blokeerida neile juurdepääs.

8.   Andmekaitsega tegelevad liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad koostööd ja tagavad registreerimisandmete koordineeritud järelevalve.

Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad vajaduse korral asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja suurendavad andmekaitseõiguste alast teadlikkust.”

6)

Artiklid 70 ja 71 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 70

Komisjon avaldab oma veebilehel kuupäevad, mil soodustatud riigid hakkavad registreeritud eksportijate süsteemi kohaldama. Komisjon ajakohastab seda teavet.

Artikkel 71

Kui riik või territoorium on määruse (EL) nr 978/2012 II lisast eemaldatud, jäävad kõnealuse riigi või territooriumi suhtes kolmeks aastaks alates riigi või territooriumi lisast eemaldamise kuupäevast kehtima artiklites 69, 69a, artikli 86 lõikes 10 ja artiklis 97g sätestatud halduskoostöö kohustused.”

7)

Artikkel 74 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 74

1.   Euroopa Liitu vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud tooted on samad tooted, mis eksporditi sellest soodustatud riigist, kust nad pärinevad. Tooteid ei ole enne nende vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nad ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja toodete hea seisundi säilitamiseks või selleks, et lisada või kinnitada tähiseid, etikette, tõkendeid või lisada muid dokumente, et tagada konkreetsete liidus kehtivate siseriiklike nõuete järgimine.

2.   Artiklite 84, 85 või 86 kohase kumulatsiooni eesmärgil soodustatud riiki imporditud tooted on samad tooted, mis eksporditi riigist, kust nad pärinevad. Tooteid ei ole enne nende vabasse ringlusse lubamiseks importiva riigi vastava tolliprotseduuri jaoks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nad ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja toodete hea seisundi säilitamiseks.

3.   Tooteid võib ladustada, kui need jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.

4.   Kaubasaadetisi võib jagada, kui seda teeb eksportija või tehakse eksportija vastutusel ja kui tooted jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.

5.   Lõigete 1–4 tingimused loetakse täidetuks, välja arvatud kui tolliasutustel on põhjus arvata vastupidist; sel juhul võivad tolliasutused paluda deklarandil nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või kaupadega seotud mis tahes muude tõenditega.”

8)

Artiklile 84 lisatakse teine lõik:

„2. ja 7. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis liidust soodustatud riiki toimuva sellise ekspordi suhtes, milles puhul kohaldatakse kahepoolset kumulatsiooni.”

9)

Artiklit 86 muudetakse järgmiselt:

10)

Artiklist 88 jäetakse välja lõige 1.

11)

I osa IV jaotise 2. peatüki 1. jaos asendatakse 5. alajao pealkiri järgmisega:

„5. alajagu

Soodustatud riigis ja Euroopa Liidus registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevast kehtivad protseduurid ekspordil”

12)

Artiklid 90–95 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 90

1.   Kava kohaldatakse järgmistel juhtudel:

2.   Kaubasaadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtus on eksportiva riigi koostatud päritolukinnitusega hõlmatud ühte kaubasaadetisse kuuluvate kõigi päritolustaatusega toodete väärtus.

Artikkel 91

1.   Soodustatud riigid hakkavad eksportijaid registreerima 1. jaanuaril 2017.

Kui soodustatud riik ei ole valmis alustama registreerimist sellel kuupäeval, teatab ta komisjonile kirjalikult 1. juuliks 2016, et ta lükkab eksportijate registreerimise edasi kuni 1. jaanuarini 2018 või 1. jaanuarini 2019.

2.   Kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil soodustatud riik hakkab eksportijaid registreerima, jätkavad kõnealuse soodustatud riigi pädevad asutused päritolusertifikaatide vormi A väljastamist nende eksportijate taotlusel, kes ei ole sertifikaadi taotlemise ajal veel registreeritud.

Ilma et see piiraks artikli 97k lõike 5 kohaldamist, aktsepteeritakse vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule välja antud päritolusertifikaatide vormi A liidus päritolutõendina, kui need on välja antud enne asjaomase eksportija registreerimist.

Kui soodustatud riigi pädevad asutused ei suuda registreerimisprotsessi lõpule viia kõnealuse kaheteistkümne kuu jooksul, võivad nad komisjonilt selle pikendamist taotleda. Selline pikendamine ei tohi ületada kuut kuud.

3.   Alates kuupäevast, mil soodustatud riik kavatseb alustada eksportijate registreerimist, koostavad soodustatud riigi eksportijad, olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, päritolukinnitusi päritolustaatusega tooteid sisaldavate selliste saadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

Pärast registreerimist koostavad eksportijad alates kuupäevast, mil nende registreering hakkab vastavalt artikli 92 lõikele 5 kehtima, päritolukinnitusi päritolustaatusega tooteid sisaldavate selliste kaubasaadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot.

4.   Kõik soodustatud riigid kohaldavad registreeritud eksportijate süsteemi alates hiljemalt 30. juunist 2020.

Artikkel 91a

1.   1. jaanuaril 2017 hakkavad liikmesriikide tolliasutused registreerima oma territooriumil asutatud eksportijaid ja kauba edasisaatjaid.

2.   Alates 1. jaanuarist 2018 lõpetavad kõigi liikmesriikide tolliasutused liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise artikli 84 kohase kumulatsiooni eesmärgil.

3.   Kuni 31. detsembrini 2017 väljastavad liikmesriikide tolliasutused liikumissertifikaate EUR.1 või päritolusertifikaadi vormi A asendussertifikaate veel registreerimata eksportijate või kauba edasisaatjate taotluse korral. See kehtib ka siis, kui liitu saadetavate päritolustaatusega toodetega on kaasas päritolukinnitus, mille on koostanud soodustatud riigis registreeritud eksportija.

4.   Alates 1. jaanuarist 2017 koostavad liidu eksportijad, olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, päritolukinnitusi päritolustaatusega tooteid sisaldavate selliste saadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

Pärast registreerimist koostavad eksportijad alates kuupäevast, mil nende registreering hakkab vastavalt artikli 92 lõikele 5 kehtima, päritolukinnitusi päritolustaatusega tooteid sisaldavate selliste kaubasaadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot.

5.   Kauba edasisaatjad, kes on registreeritud, võivad koostada asenduspäritolukinnitusi alates kuupäevast, mil nende registreering kehtib vastavalt artikli 92 lõikele 5. See kehtib olenemata sellest, kas kaubaga on kaasas soodustatud riigis väljastatud päritolusertifikaadi vorm A või eksportija koostatud arvedeklaratsioon või päritolukinnitus.

Artikkel 92

1.   Registreeritud eksportijaks saamiseks esitab eksportija taotluse selle soodustatud riigi pädevale asutusele, kust kaup kavatsetakse eksportida ja kust tooted pärinevad või kus need on läbinud töötluse, mis ei vasta artikli 86 lõike 4 esimese lõigu või artikli 86 lõike 6 punkti a tingimustele.

Taotlus esitatakse kasutades lisas 13c sätestatud vormi ja sisaldab selles nõutud kogu teavet.

2.   Registreeritud eksportijaks saamiseks esitab liikmesriigis asutatud eksportija või kauba edasisaatja taotluse kõnealuse liikmesriigi tolliasutusele lisas 13c esitatud vormil.

3.   Liidu, Norra ja Šveitsi ning Türgi, kui see riik täidab teatudtingimused, üldiste tariifsete soodustuste kava raames eksportimiseks registreeritakse eksportijad ühiselt.

Soodustatud riigi pädevad asutused annavad registreeritud eksportijale registreeritud eksportija numbri toodete eksportimiseks liidu, Norra ja Šveitsi ning Türgi, kui see riik täidab teatud tingimused, üldiste tariifsete soodustuste kava alusel, kuivõrd kõnealused riigid on tunnistanud registreeringu teinud riiki soodustatud riigina.

4.   Registreeritud eksportijaks saamise taotlus peab sisaldama kõiki lisas 13c osutatud andmeid.

5.   Registreering kehtib alates kuupäevast, mil soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused saavad täieliku taotluse registreerimiseks kooskõlas lõikega 4.

6.   Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused teatavad kõnealusele eksportijale või asjakohasel juhul kauba edasisaatjale antud registreeritud eksportija numbri ja kuupäeva, alates millest registreering kehtib.

Artikkel 92a

Kui riik lisatakse määruse (EL) nr 978/2012 II lisas esitatud soodustatud riikide loendisse, aktiveerib komisjon automaatselt oma kava jaoks selles riigis registreeritud kõigi eksportijate registreeringu tingimusel, et registreerimisandmed on REX-süsteemis kättesaadavad ja kehtivad vähemalt Norra, Šveitsi või Türgi, kui see riik täidab teatud tingimused, üldiste tariifsete soodustuste kava jaoks.

Sel juhul ei pea eksportija, kes on juba registreeritud vähemalt Norra, Šveitsi või Türgi, kui see riik täidab teatud tingimused, üldiste tariifsete soodustuste kava raames, esitama oma pädevatele asutustele taotlust liidu kava jaoks registreerimiseks.

Artikkel 93

1.   Registreeritud eksportijad teavitavad koheselt soodustatud riigi pädevaid asutusi või liikmesriikide tolliasutusi registreerimise eesmärgil esitatud andmete muutusest.

2.   Registreeritud eksportijad, kes enam ei täida kava alusel kaupade eksportimiseks vajalikke tingimusi või kes enam ei kavatse kava alusel eksportida, teavitavad sellest vastavalt soodustatud riigi pädevaid asutusi või liikmesriikide tolliasutusi.

3.   Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused tühistavad registreeringu, kui registreeritud eksportija:

4.   Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused võivad tühistada registreeringu, kui registreeritud eksportija ei ajakohasta tema registreeringut puudutavaid andmeid.

5.   Registreeringu tühistamine hakkab kehtima alles tulevikus, st päritolukinnituste suhtes, mis koostatakse pärast tühistamiskuupäeva. Registreeringu tühistamine ei mõjuta nende päritolukinnituste kehtivust, mis on koostatud enne registreeritud eksportijale tühistamise teatamist.

6.   Soodustatud riigi pädev asutus või liikmesriigi tolliasutused teatavad registreeritud eksportijale tema registreeringu tühistamisest ja kuupäeva, mil tühistamine jõustub.

7.   Eksportijal või kauba edasisaatjal on registreeringu tühistamise korral võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid.

8.   Registreeritud eksportija registreeringu mittenõuetekohane tühistamine loetakse kehtetuks. Eksportijal või kauba edasisaatjal on õigus kasutada registreeritud eksportija numbrit, mis anti talle registreerimise ajal.

9.   Eksportijad või kauba edasisaatjad, kelle registreering on tühistatud, võivad esitada uue taotluse registreeritud eksportijaks saamiseks vastavalt artiklile 92. Eksportijaid või kauba edasisaatjaid, kelle registreering on tühistatud vastavalt lõike 3 punktile d ja lõikele 4, võib uuesti registreerida üksnes siis, kui nad tõendavad neid registreerinud soodustatud riigi pädevale asutusele või liikmesriigi tolliasutustele, et nad on lahendanud olukorra, mille tõttu nende registreering tühistati.

10.   Soodustatud riigi pädev asutus või selle liikmesriigi tolliasutused, kes nad süsteemi sisestas, säilitavad tühistatud registreeringut käsitlevaid andmeid REX-süsteemis maksimaalselt kümme kalendriaastat alates tühistamise kalendriaastast. Pärast nimetatud kümmet kalendriaastat kustutab soodustatud riigi pädev asutus või liikmesriikide tolliasutused kõnealused andmed.

Artikkel 93a

1.   Komisjon tühistab kõigi soodustatud riigi registreeritud eksportijate registreeringu, kui soodustatud riik eemaldatakse määruse (EL) nr 978/2012 II lisas esitatud soodustatud riikide loendist või kui soodustatud riigi suhtes on sooduskorra kohaldamine ajutiselt peatatud vastavalt määrusele (EL) nr 978/2012.

2.   Kui riik lisatakse uuesti kõnealusesse loendisse või kui soodustatud riigi suhtes on sooduskorra kohaldamise ajutine peatamine lõpetatud, aktiveerib komisjon uuesti kõigi kõnealuses riigis registreeritud eksportijate registreeringu, tingimusel et eksportijate registreerimisandmed on REX-süsteemis kättesaadavad ja kehtivad vähemalt Norra, Šveitsi ja Türgi, kui see riik vastab teatavatele tingimustele, üldiste tariifsete soodustuste kava raames. Vastasel juhul registreeritakse eksportijad uuesti vastavalt artiklile 92.

3.   Kui vastavalt esimesele lõigule tühistatakse kõigi soodustatud riigi registreeritud eksportijate registreering, säilitatakse tühistatud registreeringut käsitlevaid andmeid REX-süsteemis vähemalt kümme kalendriaastat pärast kalendriaastat millal tühistamine aset leidis. Komisjon kustutab tühistatud registreeringute andmed REX-süsteemist pärast kümne aastast perioodi ja kui soodustatud riik ei ole olnud üldiste tariifsete soodustuste kava alusel soodustatud riik Norra, Šveitsi ega Türgi (kui riik täidab teatavad tingimused) kava puhul rohkem kui kümme aastat.

Artikkel 94

1.   Olenemata sellest, kas eksportijad on registreeritud või mitte, täidavad nad järgmisi kohustusi:

Kõnealused dokumendid ja päritolukinnitused võivad olla säilitatud elektrooniliselt, kuid nende alusel peab olema võimalik jälgida eksporditud toodete valmistamiseks kasutatud materjale ja tõendada nende päritolustaatust.

2.   Lõikega 1 ette nähtud kohustusi kohaldatakse ka tarnijate suhtes, kes esitavad eksportijatele tarnija deklaratsioone, milles nad kinnitavad enda tarnitavate toodete päritolustaatust.

3.   Kauba edasisaatjad, olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, kes annavad välja artikli 97d kohaseid asenduspäritolukinnitusi, säilitavad nende poolt asendatud esialgseid päritolukinnitusi vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolukinnitus koostati, või kauem, kui see on riikliku õigusega nõutav.

Artikkel 95

1.   Eksportija koostab päritolukinnituse, kui ta ekspordib vastavaid tooteid, mida saab käsitada asjaomase soodustatud riigi või mõne teise soodustatud riigi päritolustaatusega toodetena kooskõlas artikli 86 lõikega 4 või artikli 86 lõike 6 esimese lõigu punktiga b.

2.   Asjaomaste toodete päritolukinnituse võib koostada ka pärast eksporti („tagasiulatuv kinnitus”). Sellist tagasiulatuvat kinnitust aktsepteeritakse juhul, kui see esitatakse mitte hiljem kui kaks aastat pärast importi selle liikmesriigi tolliasutustele, kus kaubad vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse.

Kui saadetis jagatakse osadeks vastavalt artiklile 74 ja tingimusel, et järgitakse esimese lõigu kohast kahe aasta pikkust tähtaega, võib tooteid eksportiva riigi eksportija päritolukinnituse koostada ka tagantjärele. Seda kohaldatakse mutatis mutandis, kui saadetis jagatakse osadeks teises soodustatud riigis, Norras, Šveitsis või asjakohasel juhul Türgis.

3.   Eksportija esitab päritolukinnituse liidus asuvale kliendile ja see sisaldab lisas 13d esitatud üksikasju. See koostatakse inglise, prantsuse või hispaania keeles.

Selle võib koostada mis tahes äridokumendile, mis võimaldab identifitseerida asjaomase eksportija ja hõlmatud kaubad.

4.   Lõikeid 1–3 kohaldatakse mutatis mutandis liidus kahepoolse kumulatsiooni eesmärgil koostatud päritolukinnituste suhtes.

Artikkel 95a

1.   Selleks et teha kindlaks kahepoolse või piirkondliku kumulatsiooni alusel kasutatud materjalide päritolu, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit kumulatsiooniga hõlmatud riigist, sellisele päritolukinnitusele, mille esitab kõnealuste materjalide tarnija. Sel juhul on eksportija koostatud päritolukinnitusel olenevalt olukorrast märge „EU cumulation”, „regional cumulation”, „Cumul UE”, „cumul regional” või „Acumulación UE” või „Acumulación regional”.

2.   Selleks et teha kindlaks artikli 85 kohase kumulatsiooni raames kasutatud materjalide päritolu, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit kumulatsiooniga hõlmatud riigist, sellisele päritolutõendile, mille esitab kõnealuste materjalide tarnija, tingimusel et see tõend on väljastatud kooskõlas Norra, Šveitsi või asjakohasel juhul Türgi suhtes kehtivate üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglite sätetega. Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „Norway cumulation”, „Switzerland cumulation”, „Turkey cumulation”, „Cumul Norvège”, „Cumul Suisse”, „Cumul Turquie” või „Acumulación Noruega”, „Acumulación Suiza” või „Acumulación Turquía”.

3.   Selleks et teha kindlaks artikli 86 lõigete 7 ja 8 kohase laiendatud kumulatsiooni raames kasutatud materjalide päritolu, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit laiendatud kumulatsiooniga hõlmatud riigist, sellisele päritolutõendile, mille esitab kõnealuste materjalide tarnija, tingimusel et see tõend on väljastatud kooskõlas liidu ja vastava osalisriigi vahelise asjakohase vabakaubanduslepingu sätetega.

Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „extended cumulation with country x”, „cumul étendu avec le pays x” või „Acumulación ampliada con el país x”.”

13)

Artikli 96 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Päritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates selle koostamise kuupäevast.”

14)

6. alajaos lisatakse artikli 97 ette artikkel 96a:

„Artikkel 96a

Selleks et importijatel oleks õigus päritolukinnituse esitamisel kavakohaseid soodustusi nõuda, peab kaup olema eksporditud kuupäeval, mil soodustatud riik, kust kaup eksporditakse, alustas eksportijate registreerimist vastavalt artiklile 91, või pärast seda kuupäeva.”

15)

I osa IV jaotise 2. peatüki 1. jao 6. alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

„6. alajagu

Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubamise protseduurid, mida kohaldatakse alates registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevast”

16)

I osa IV jaotise 2. peatüki 1. jao 7. alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

„7. alajagu

Päritolu kontrollimine, mida kohaldatakse alates registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevast”

17)

I osa IV jaotise 2. peatüki 1. jao 8. alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

„8. alajagu

Muud sätted, mida kohaldatakse alates registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevast”

18)

Artikkel 97 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 97

1.   Kui deklarant taotleb kavakohast sooduskohtlemist, teeb ta viite päritolukinnitusele vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis. Päritolukinnituse viiteks on selle väljastamiskuupäev vormingus „aaaakkpp”, kus „aaaa” on aasta, „kk” kuu ja „pp” päev. Kui kaubasaadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot, märgib deklarant ka registreeritud eksportija numbri.

2.   Kui deklarant on taotlenud kava kohaldamist vastavalt lõikele 1 ilma vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajaks päritolukinnitust omamata, loetakse see deklaratsioon artikli 253 lõike 1 tähenduses mittetäielikuks ja seda käideldakse sellele vastavalt.

3.   Enne kaupade vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist tagab deklarant nõuetekohaselt, et kaubad vastavad käesoleva jao reeglitele, kontrollides eelkõige:

19)

Artikkel 97d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 97d

1.   Kui tooteid ei ole veel vabasse ringlusse lubatud, võib päritolukinnituse asendada ühe või mitme asenduspäritolukinnitusega, mille on koostanud kaupade edasisaatja selleks, et saata kõik või osa tooteid mujale liidu tolliterritooriumil või vajadusel Norrasse, Šveitsi või Türki, kui see riik vastab teatud tingimustele).

Asenduspäritolukinnitused võib koostada üksnes juhul, kui esialgne päritolukinnitus on koostatud kooskõlas artiklitega 95 ja 96 ning lisaga 13d.

2.   Kauba edasisaatja registreeritakse asenduspäritolukinnituste koostamise eesmärgil seoses mujale liidu piires saadetavate päritolustaatusega toodetega, kui päritolustaatusega toodete koguväärtus esialgse saadetise jagamisel ületab 6 000 eurot.

Kauba edasisaatjatel, kes ei ole registreeritud, on siiski lubatud koostada asenduspäritolukinnitusi, kus päritolustaatusega toodete koguväärtus esialgse saadetise jagamisel ületab 6 000 eurot, kui nad lisavad koopia soodustatud riigis koostatud esialgsest päritolukinnitusest.

3.   Ainult REX-süsteemis registreeritud edasisaatjad võivad koostada asenduspäritolukinnitusi seoses Norrasse, Šveitsi või Türki, kui see riik vastab teatud tingimustele, saadetavate päritolustaatusega toodetega. See kehtib olenemata esialgses saadetises sisaldunud pärinevate toodete väärtusest ja hoolimata sellest, kas päritoluriik on loetletud määruse (EL) nr 978/2012 II lisas.

4.   Asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates esialgse päritolukinnituse koostamise kuupäevast.

5.   Kui päritolukinnitus asendatakse, märgib kauba edasisaatja esialgsele päritolukinnitusele järgmise:

Esialgsele päritolukinnitusele tehakse märge „Replaced”, „Remplacée” või „Sustituida”.

6.   Kauba edasisaatja märgib asenduspäritolukinnitusele järgmise:

Asenduspäritolukinnitusele märgitakse „Replacement statement”, „Attestation de remplacement” või „Comunicación de sustitución”.

7.   Lõikeid 1–6 kohaldatakse kinnituste suhtes, millega asendatakse asenduspäritolukinnitusi.

8.   Käesoleva jao 7. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis asenduspäritolukinnituste suhtes.

9.   Kui tooted on hõlmatud artikli 89 kohase erandi alusel antavate tariifisoodustustega, võib selles artiklis sätestatud asendusi teha ainult sellistele toodetele, mis on ette nähtud liidu jaoks.”

20)

Artiklile 97h lisatakse lõige 3:

„3.   Kui lõike 1 kohane kontroll või mis tahes olemasolev teave osutab, et päritolureegleid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordiriik omal algatusel või liikmesriikide tolliasutuste või komisjoni nõudmisel asjakohase kiirusega uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused võivad kõnealustes uurimistes osaleda.”

21)

Artikkel 97i kustutatakse.

22)

I osa IV jaotise 2. peatüki 1A jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„1A jagu

Halduskoostööprotseduurid ja -meetodid seoses ekspordiga, mille puhul kasutatakse päritolusertifikaatide vormi A, arvedeklaratsioone ja liikumissertifikaate EUR.1.”

23)

Artiklis 97l

24)

Artikli 97p lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui tooted on hõlmatud artikli 89 kohase erandi alusel antavate tariifisoodustustega, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud protseduure ainult siis, kui sellised tooted on ette nähtud liidu jaoks.”

25)

Artiklile 109 lisatakse teine lõik:

„Kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 lahter 7 või arvedeklaratsioonid sisaldavad märget „Autonomous trade measures” või „Mesures commerciales autonomes”.”

26)

Lisa 13a muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

27)

Lisad 13c ja 13d asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

28)

Lisa 17 muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

1)

Artikkel 2 kustutatakse.

2)

Artikli 3 lõiked 3, 4 ja 5 kustutatakse.

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/36

(1)

Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (2) on märgitud, et 10 % Euroopa elanikkonnast kannatab märkimisväärse mürasaaste all, mis tuleneb raudteetranspordist ning eelkõige kaubaveost. Müra puhul on tegemist eelkõige raudteeliinide lähedal elavatele inimestele lokaalselt avalduva välismõjuga. Kõige kulutõhusam on vähendada müra kohas, kus see tekib. Valumalmist piduriklotside asendamine liitmaterjalist piduriklotsidega võib vähendada müra kuni 10 dB. Seepärast tuleks toetada ja soodustada kaubavagunite varustamist majanduslikult kõige tasuvamate madala müratasemega pidurisüsteemidega.

(2)

Käesoleva määruse eesmärk on ergutada rongide moderniseerimist, võimaldades liitmaterjalidest piduriklotsidega seotud asjakohaste kulude hüvitamist.

(3)

Direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikega 5 anti komisjonile õigus võtta vastu rakendusmeetmed, millega kehtestatakse müraga seotud kulude puhul kasutustasude määramise kord (sealhulgas selliste tasude kohaldamise aeg) ning tagatakse, et taristukasutustasude diferentseerimisel võetakse vajaduse korral arvesse mõjutatud piirkonna tundlikkust, eelkõige mürast mõjutatud inimeste arvu ja mürataset mõjutavaid rongikoosseise (müra järgi diferentseeritud raudteekasutustasud ehk NDTAC).

(4)

Käesolevas määruses sätestatakse kõnealune kord ja asjakohane õigusraamistik, mille alusel peaksid taristuettevõtjad kehtestama ja kohaldama müra järgi diferentseeritud raudteekasutustasude süsteemi. Kõnealune õigusraamistik peaks tagama raudteeveo-ettevõtjatele, vagunite valdajatele ja teistele sidusrühmadele õiguskindluse ja stimuleerima vagunite moderniseerimist. Seepärast hõlmab käesolevas määruses sätestatud kord süsteemi kestust, stiimulite taset ja seonduvat töökorraldust.

(5)

Vajalike kogemuste jagamiseks ja abi andmiseks moodustas komisjon 2011. aastal NDTACi ekspertide töörühma. Rühm koosnes huvitatud liikmesriikide, taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, vagunite valdajate ja kodanikuühiskonna esindajatest, kes andsid väärtusliku panuse.

(6)

Liikmesriigid peaksid saama vabalt otsustada, kas taristuettevõtja peaks taristukasutustasusid vastavalt käesolevale määrusele muutma, et võtta arvesse müraga seotud kulusid.

(7)

Vagunid, mis vastavad komisjonile määrusele (EL) nr 1304/2014, (3) milles käsitletakse allsüsteemi „veerem – müra” koostalitluse tehnilist kirjeldust ja selle hilisemaid muudatusi („müra KTK”), tuleks lugeda „vaikseks”. Vagunid, mis ei vasta müra KTK-le, tuleks lugeda „mürarikkaks”. Kui vaguni ümberehitamise või uuendamise käigus paigaldatakse vagunile liitmaterjalist piduriklotsid ja kui hinnatavale vagunile ei lisata müraallikaid, siis eeldatakse, et müra KTK nõuded on täidetud.

(8)

Teatavaid vaguneid ei ole nende tehniliste näitajate tõttu võimalik liitmaterjalist piduriklotsidega varustada. Need vagunid ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(9)

Raudteesektori konkurentsivõime säilitamiseks peaks süsteem kujutama endast kohustuslikku hinnaalandust või bonus-süsteemi, mida pakutakse moderniseeritud vaguneid kasutavatele raudteeveo-ettevõtjatele. Samal eesmärgil tuleks haldusmenetluste puhul piirduda vaid kõige hädavajalikumaga.

(10)

Selleks et võtta arvesse mürast mõjutatud piirkonna tundlikkust, eelkõige mõjutatud inimeste arvu, peaks taristuettevõtjatel olema võimalik kehtestada mürarikkaid ronge kasutavatele raudteeveo-ettevõtjatele lisamaks (malus). Malus-süsteemi on võimalik kehtestada vaid siis, kui bonus-süsteem on juba kasutusel. Malus-süsteem võib eri raudteeliinide ja -lõikude puhul olla nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel erinev, sõltudes eelkõige sellest, milline on mõjutatud inimeste kokkupuude müraga. Selleks et malus-süsteem ei mõjutaks raudteesektori üldist konkurentsivõimet, peaks selle suurus olema piiratud ega tohiks mingil juhul olla suurem kui bonus-süsteem. Kui aga autokaubavedude suhtes kohaldatakse liidu õiguse kohaselt mürakuludega seotud tasusid, siis ei tuleks sellist suuruspiirangut kohaldada.

(11)

Moderniseerimisest tulenev tõhus müra vähendamine on märgatav üksnes siis, kui peaaegu kõik rongi vagunid on vaiksed. Lisaks sellele tuleks soodustada nõutavast miinimumtasemest väiksema mürataseme saavutamist ja innovatsiooni müra vähendamiseks. Seepärast tuleks lubada täiendavaid bonus-tasusid vaiksetele rongidele ja väga vaiksele veeremile.

(12)

Kuna käesoleva määruse üks põhieesmärk on stimuleerida vagunite kiiret moderniseerimist, tuleks bonus-süsteemi ajaliselt piirata ja samas peaks see kestma piisavalt kaua, et tagada asjakohane rahaline toetus. Seepärast peaks süsteemi kohaldamine algama võimalikult kiiresti ja lõppema 2021. aastal. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik otsustada, kas taristuettevõtjad peaksid süsteemi pärast kavandatavat alguskuupäeva kohaldama. Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivate süsteemide mõju tuleks tunnustada ja arvesse võtta, kehtestades asjakohased üleminekusätted. Selliste süsteemide kohaldamine ei tohiks mingil juhul põhjustada raudteeveo-ettevõtjate vahelist diskrimineerimist.

(13)

Kui moderniseerimine ei edene soovitud määral, tuleks liikmesriikidel lubada kohaldada pärast süsteemi kehtivuse lõppu malus-süsteemi, tingimusel, et autokaubavedude sektoris kohaldatakse samasugust meedet. Malus-süsteemi ülesehitus peab olema kooskõlas kõikide kaubaveoliikide, eelkõige autokaubavedude tekitatud müra väliskulude arvessevõtmise põhimõttega.

(14)

Kuna vagunite valdajad saavad tavaliselt vaguneid moderniseerida, samas kui raudteeveo-ettevõtjad saavad kasu bonus-süsteemist, tuleks stiimulid suunata nendele, kes kannavad moderniseerimiskulud.

(15)

Mitmete uuringutega on hinnatud moderniseerimiskulusid ja vajalikke stiimuleid, mis võimaldaksid moderniseerimist muude rahastamisvõimaluste raames. Komisjoni mõjuhinnangut toetava uuringu alusel peaks minimaalne ühtlustatud bonus-tase olema 0,0 035 eurot telgkilomeetri kohta. Selline bonus-summa peaks ergutama kuue aasta jooksul 45 000 kilomeetrit aastas läbiva vaguni moderniseerimist, kattes 50 % vastavatest kuludest. Kuna leitakse, et liitmaterjalist piduriklotsidega vaguni käitamisega kaasnevad suuremad tegevuskulud, ning teades, et vagun võib tegelikult sõita aastas vähem kui 45 000 kilomeetrit, võiks eelneva arvesse võtmiseks bonus-summat suurendada.

(16)

Selleks et kiirendada moderniseerimist ja vähendada võimalike negatiivsete tagajärgede mõju raudteesektori konkurentsivõimele, tuleks vagunite valdajaid ja raudteeveo-ettevõtjaid julgustada kasutama ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (4) (millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu) moderniseerimiseks Euroopa avaliku sektori vahenditest pakutavaid rahastamisvõimalusi. Samal eesmärgil tuleks neid liikmesriike, kes otsustavad, et taristuettevõtjad kohaldavad kõnealust süsteemi, ergutada tegema asjakohased riiklikud rahastamisvõimalused kättesaadavaks.

(17)

Selleks et tagada kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele mittediskrimineerivad tingimused ning vältida bonus-tasude maksmist selliste vagunite kasutamise eest, mille puhul ei ole õigust bonus-tasu saada, tuleks taristuettevõtjatele edastada andmed vagunite asjakohaste müranäitajate kohta. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks kasutada võimaluse korral olemasolevaid registreid ja muid allikaid.

(18)

Süsteemi kohaldavad taristuettevõtjad peaksid tegema koostööd, et lihtsustada ja ühtlustada süsteemi toimimisega seotud menetlusi eesmärgiga vähendada kõikide raudteeveo-ettevõtjate haldus- ja finantskoormust.

(19)

Käesolev määrus ei tohiks piirata direktiivi 2012/34/EL sätete kohaldamist seoses taristu rahastamise, taristuettevõtja tulude ja kulude tasakaalu ning võrdse, mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsuga taristule.

(20)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõikes 3 osutatud komitee arvamusega,

a)

vagunid, mille suhtes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (5) artikliga 9 tehtud erand müra KTKst;

b)

vagunid, mille jaoks ei ole müra KTK-le vastavaid liitmaterjalist piduriklotse, mida saaks vagunile otse paigaldada, ilma et pidurisüsteemi peaks täiendavalt muutma või põhjalikult testima;

c)

kolmandatest riikidest pärit vagunid, mida kasutatakse 1 520 või 1 524 mm rööpmelaiusega võrgus ja mida loetakse müra KTK raames erijuhtumiks või mis on selle kohaldamisalast välja jäetud.

a)

nende vagunite arv, mille suhtes kohaldati artiklis 4 osutatud bonus-süsteemi;

b)

vajaduse korral nende vagunite ja vedurite arv, mille suhtes kohaldati artiklis 6 osutatud bonus-süsteemi;

c)

vajaduse korral nende rongide arv, mille suhtes kohaldati artiklis 5 osutatud bonus-süsteemi;

d)

vajaduse korral nende rongide arv, mille suhtes kohaldati malus-süsteemi;

e)

moderniseeritud vagunite läbisõit asjaomastes liikmesriikides;

f)

vaiksete ja mürarikaste rongide arvatav läbisõit asjaomastes liikmesriikides.

a)

moderniseeritud vagunitele, vaiksetele rongidele ning väga vaiksetele vagunitele ja veduritele antud bonus-summad kokku;

b)

kogutud malus-summad kokku;

c)

keskmine bonus- ja malus-summa telgkilomeetri kohta.

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/43

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/45

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Nõukogu otsuse 2014/509/EL (2) artikli 1 kohaselt täidab Leedu euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ning 2003. aasta ühinemisakti (3) artiklis 4 osutatud erand Leedu suhtes tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

(3)

EKP nõukogu soovitas määrata Lietuvos bankas'e välisaudiitoriks majandusaastateks 2015–2017 UAB „PricewaterhouseCoopers”.

(4)

On asjakohane järgida EKP nõukogu soovitust ning muuta vastavalt nõukogu otsust 1999/70/EÜ (4),

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/47

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1).

(2)

Nõukogu võttis 8. septembril 2014 vastu otsuse 2014/658/ÜVJP, (2) millega pikendatakse meetmete kehtivust täiendavalt kuue kuu võrra.

(3)

Välisasjade nõukogu leppis 29. jaanuaril 2015 kokku, et meetmete kehtivust tuleks pikendada. Nõukogu vaatas läbi iga loetellu tehtud kande ning. kandeid viiekümne isiku kohta tuleks muuta ja üks surnud isikut käsitlev kanne tuleks kustutada.

(4)

Otsust 2014/145/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

1)

Artiklis 6 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 15. septembrini 2015.”

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/58

(1)

EKP nõukogu eesmärk Euroopa Keskpanga eetikakomisjoni (edaspidi „eetikakomisjon”) asutamisel on tugevdada kehtivaid eetikareegleid ja veelgi tõhustada Euroopa Keskpanga (EKP), Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS), eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi üldjuhtimist.

(2)

Üldine arusaamine üldjuhtimisest ja eetikareeglitest on viimastel aastatel suurenenud. Ühtse järelevalvemehhanismi asutamisega on juhtimisküsimused muutunud EKP jaoks üha olulisemaks. Suurenenud üldisest arusaamisest ja tähelepanust tulenevalt peab EKP kehtestama tõhusaimad eetikareeglid ja neist rangelt kinni pidama, et tagada EKP usaldusväärsus ja vältida maineriski.

(3)

EKP otsustamismenetluses osalevate organite liikmete (edaspidi „adressaadid”) eetikareeglid peavad lähtuma samadest EKP töötajate suhtes kohaldatavatest põhimõtetest, olles proportsioonis adressaatide vastutusega. Seetõttu tuleb reegleid, mis moodustavad EKP eetikaraamistiku, st EKP nõukogu liikmete tegevusjuhend, (2) EKP juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks, (3) EKP järelevalvenõukogu tegevusjuhend ja EKP ametieeskirjad, tõlgendada ühtselt.

(4)

Eetikareeglitega peab kaasnema toimiv jälgimis- ja aruandlusmehhanism ning kord, mis tagaks piisava ja ühetaolise rakendamise, milles eetikakomiteel on keskne roll.

(5)

Selleks et tagada tõhus koostoime eetikareeglite aspektide osas, mis ühelt poolt on seotud rakendusega ning teiselt poolt institutsiooniliste ja raamistiku küsimustega, peaks vähemalt üks EKP auditikomitee (edaspidi „auditikomitee”) liikmetest olema ka eetikakomitee liige.

(6)

Eetikakomiteesse peaks kuuluma auditikomitee väline liige. Auditikomitee välised liikmed valitakse kõrgel ametikohal olevate ametnike hulgast, kellel on keskpanganduse kogemus,

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/61

1. a)

Leheküljel 12 III lisa tabeli „I. Horisontaalsed kohustused” pealkirjas

b)

Lehekülgedel 13–25 III lisa tabeli „I. Horisontaalsed kohustused” pealkirjas

2. a)

Leheküljel 26 III lisa tabeli „II. Sektoripõhised kohustused” pealkirjas

b)

Lehekülgedel 27–111 III lisa tabeli „II. Sektoripõhised kohustused” pealkirjas

3. a)

Leheküljel 115 IV lisa tabeli „I. Horisontaalsed kohustused” pealkirjas

b)

Lehekülgedel 116–125 IV lisa tabeli „I. Horisontaalsed kohustused” pealkirjas

4. a)

Leheküljel 126 IV lisa tabeli „II.1. Finantsteenustega seotud erikohustused (esimene osa) (1)” pealkirjas

b)

Lehekülgedel 127–142 IV lisa tabeli „II.1. Finantsteenustega seotud erikohustused (esimene osa)” pealkirjas

5. a)

Leheküljel 143 IV lisa tabeli „II.2. Finantsteenustega seotud erikohustused (teine osa)” pealkirjas

b)

Lehekülgedel 144–155 IV lisa tabeli „II.2. Finantsteenustega seotud erikohustused (teine osa)” pealkirjas

14.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/65