ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 48

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
20. veebruar 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/227, 9. jaanuar 2015, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

20.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 48/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/227,

9. jaanuar 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (1), eriti selle artikli 99 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 99 lõike 6 neljandat lõiku, artikli 101 lõike 4 kolmandat lõiku ja artikli 394 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 (2) on sätestatud nõuded, mille kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama määruse (EL) nr 575/2013 sätete järgmiseks vajaliku asjaomase teabe.

(2)

Ühtse, täpse ja võrreldava teabe esitamine krediidikahjude katteks tehtud eraldiste ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014 on esmatähtis selleks, et saada põhjalik ülevaade krediidiasutuste ja investeerimisasutuste riskiprofiilist ning nende poolt finantssektorile avaldatavast süsteemsest riskist. Seoses ebakindlusega varade kvaliteedi osas kogu liidus ja selleks, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja pädevad asutused saaksid põhjaliku ülevaate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse riskiprofiilist ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saaks teostada makrotasandi usaldatavusjärelevalvet, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud olema kohustatud esitama teavet makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete ja viivisnõuete kohta.

(3)

Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed ja viivisnõuded on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (3) ja nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (4) kohaste kehtivate raamatupidamisnõuetega, mis käsitlevad teabe avalikustamist laenude, võlaväärtpaberitega seotud riskipositsioonide ja nende krediidikvaliteedi kohta. Samas puuduvad terviklikud ja ühtsed makseraskuste tõttu restruktureerimise ja viivisnõuete määratlused ning konkreetsed ja üksikasjalikud järelevalvelise aruandluse nõuded.

(4)

Seepärast tuleks tehniliste standarditega kehtestada konkreetsed makseraskuste tõttu restruktureerimise ja viivisnõuete määratlused ning näha ette aruandevormid, mis võimaldavad EBA-l, pädevatel asutustel ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul tugineda varade kvaliteedi põhimõtetele, mis on praegu kehtivatest põhimõtetest veelgi ühtsemad. See muudaks esitatavad andmed veelgi paremini võrreldavaks, minimeerides erinevused, mis tulenevad makseraskuste tõttu restruktureerimise erinevatest käsitlustest ning makseviivituse ja varade väärtuse languse määratluste erinevast rakendamisest liidus. Sellega seoses peaks viivisnõuete määratlus toimima ühtse varade kvaliteedi indeksina ja klassifitseerimisvahendina, mitte makseviivituse ja varade väärtuse languse kehtivate määratluste asendajana.

(5)

Selleks et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning pädevatele asutustele piisavalt aega käesoleva määruse kohaste viivisnõudeid ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid käsitlevate nõuete rakendamiseks nii, et oleks tagatud andmete kõrge kvaliteet, tuleks kõnealuste aruandlusnõuete puhul kohaldada hilisemat aruannete esitamise kuupäeva.

(6)

Selleks et tagada rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud nõuete korrektne kohaldamine, tuleks täiendavalt täpsustada krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalveliseks aruandluseks kasutatavaid vorme, juhiseid ja määratlusi. Seepärast on õigusselguse huvides asjakohane asendada mitmed I, III ja IV lisa vormid ning muuta mõningaid II, V, VII ja IX lisas sätestatud juhiseid. Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA esitas komisjonile.

(7)

EBA on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja viivisnõudeid käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, millel käesolev määrus osaliselt põhineb, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(8)

Võttes arvesse, et rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 muud vajalikud muudatused ei ole sisulist laadi, ei ole EBA vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 lõike 1 teisele lõigule viinud läbi täiendavat avatud avalikku konsultatsiooni, kuna see oleks asjaomaste tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju arvestades ebaproportsionaalne.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 vastavalt muuta.

(10)

Tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järelevalvelised andmed pädevatele asutustele võimalikult aegsasti, et pädevad asutused saaksid krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta põhjaliku ülevaate, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 5 punkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

teave kõigi väärtpaberistamise positsioonide kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 14, vastavalt II lisa II osa punktis 3.9 sätestatud juhistele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud vabastatakse selliste väärtpaberistamist käsitlevate andmete esitamisest, kui nad kuuluvad konsolideerimisgruppi samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.”

2)

Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige:

„Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, on III lisa vormide 18 ja 19 esitamise esimene kuupäev 31. detsember 2014. III lisa vormide 6, 9.1, 20.4, 20.5, ja 20.7 read ja veerud, mis kajastavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid ja viivisnõudeid, tuleb täita aruande esitamise kuupäevaks, 31. detsembriks 2014.”

3)

I–V lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas oleva tekstiga.

4)

VII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas oleva tekstiga.

5)

IX lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(4)  Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


I LISA

I LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

COREP VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

Lühend

 

 

KAPITALI ADEKVAATSUS

CA

1

C 01.00

OMAVAHENDID

CA1

2

C 02.00

OMAVAHENDITE NÕUDED

CA2

3

C 03.00

OMAVAHENDITE SUHTARVUD

CA3

4

C 04.00

MEMOKIRJED:

CA4

 

 

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5

5.1

C 05.01

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5.1

5.2

C 05.02

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI

CA5.2

 

 

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME

GS

6.1

C 06.01

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU

GS Total

6.2

C 06.02

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA

GS

 

 

KREDIIDIRISK

CR

7

C 07.00

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT

CR SA

 

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB

8.1

C 08.01

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB 1

8.2

C 08.02

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (Jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)

CR IRB 2

 

 

GEOGRAAFILINE JAOTUS

CR GB

9.1

C 09.01

Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 1

9.2

C 09.02

Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 2

9.3

C 09.03

Tabel 9.3 – Asjakohaste krediidiriski positsioonide krediidiriski omavahendite kogunõuete jaotus riikide lõikes

CR GB 3

 

 

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB

10.1

C 10.01

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB 1

10.2

C 10.02

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

CR EQU IRB 2

11

C 11.00

ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

CR SETT

12

C 12.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC SA

13

C 13.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC IRB

14

C 14.00

ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA

CR SEC Details

 

 

OPERATSIOONIRISK

OPR

16

C 16.00

OPERATSIOONIRISK

OPR

17

C 17.00

OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL

OPR Details

 

 

TURURISK

MKR

18

C 18.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA TDI

19

C 19.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK

MKR SA SEC

20

C 20.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK

MKR SA CTP

21

C 21.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA EQU

22

C 22.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK

MKR SA FX

23

C 23.00

TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID

MKR SA COM

24

C 24.00

TURURISKI SISEMUDELI MEETODID

MKR IM

25

C 25.00

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

CVA


C 01.00 - OMAVAHENDID (CA1)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

OMAVAHENDID

 

015

1.1

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

020

1.1.1

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

030

1.1.1.1

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

040

1.1.1.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

050

1.1.1.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

060

1.1.1.1.3

Ülekurss

 

070

1.1.1.1.4

(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

080

1.1.1.1.4.1

(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

090

1.1.1.1.4.2

(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

091

1.1.1.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

092

1.1.1.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

130

1.1.1.2

Jaotamata kasum

 

140

1.1.1.2.1

Eelmiste aastate jaotamata kasum

 

150

1.1.1.2.2

Aktsepteeritav kasum või kahjum

 

160

1.1.1.2.2.1

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

 

170

1.1.1.2.2.2

(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

 

180

1.1.1.3

Muu akumuleeritud koondkasum

 

200

1.1.1.4

Muud reservid

 

210

1.1.1.5

Üldine pangandusreserv

 

220

1.1.1.6

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

230

1.1.1.7

Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

 

240

1.1.1.8

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

 

250

1.1.1.9

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

 

260

1.1.1.9.1

(-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

 

270

1.1.1.9.2

Rahavoogude riskimaandamise reserv

 

280

1.1.1.9.3

Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

 

285

1.1.1.9.4

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

290

1.1.1.9.5

(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

 

300

1.1.1.10

(-) Firmaväärtus

 

310

1.1.1.10.1

(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

 

320

1.1.1.10.2

(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

 

330

1.1.1.10.3

Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

340

1.1.1.11

(-) Muu immateriaalne vara

 

350

1.1.1.11.1

(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

360

1.1.1.11.2

Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

370

1.1.1.12

(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

380

1.1.1.13

(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

390

1.1.1.14

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

400

1.1.1.14.1

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

410

1.1.1.14.2

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

420

1.1.1.14.3

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

 

430

1.1.1.15

(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

440

1.1.1.16

(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

 

450

1.1.1.17

(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

460

1.1.1.18

(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

470

1.1.1.19

(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

471

1.1.1.20

(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

472

1.1.1.21

(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

480

1.1.1.22

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

490

1.1.1.23

(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

500

1.1.1.24

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

510

1.1.1.25

(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

 

520

1.1.1.26

Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

 

524

1.1.1.27

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

 

529

1.1.1.28

Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

530

1.1.2

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

540

1.1.2.1

Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

550

1.1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

560

1.1.2.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

570

1.1.2.1.3

Ülekurss

 

580

1.1.2.1.4

(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

590

1.1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

620

1.1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

621

1.1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

622

1.1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

660

1.1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

670

1.1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

680

1.1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

690

1.1.2.5

(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

700

1.1.2.6

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

710

1.1.2.7

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

720

1.1.2.8

(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

 

730

1.1.2.9

Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

 

740

1.1.2.10

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

 

744

1.1.2.11

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

748

1.1.2.12

Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

750

1.2

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

760

1.2.1

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

770

1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

780

1.2.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

790

1.2.1.3

Ülekurss

 

800

1.2.1.4

(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

810

1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

840

1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

841

1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

842

1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

880

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

 

890

1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

 

900

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

 

910

1.2.5

Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

 

920

1.2.6

Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

 

930

1.2.7

(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

940

1.2.8

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

950

1.2.9

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

960

1.2.10

Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

 

970

1.2.11

Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

 

974

1.2.12

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

 

978

1.2.13

Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 


C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

Rida

Kirje

Nimetus

Summa

010

1

KOGURISKIPOSITSIOON

 

020

1*

millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

 

030

1**

millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

 

040

1.1

RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

 

050

1.1.1

Standardmeetod

 

060

1.1.1.1

Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

 

070

1.1.1.1.01

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

080

1.1.1.1.02

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

090

1.1.1.1.03

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

100

1.1.1.1.04

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

110

1.1.1.1.05

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

120

1.1.1.1.06

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

130

1.1.1.1.07

Nõuded äriühingute vastu

 

140

1.1.1.1.08

Jaenõuded

 

150

1.1.1.1.09

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

160

1.1.1.1.10

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

170

1.1.1.1.11

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

180

1.1.1.1.12

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

190

1.1.1.1.13

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

200

1.1.1.1.14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

210

1.1.1.1.15

Omakapitali investeeringud

 

211

1.1.1.1.16

Muud kirjed

 

220

1.1.1.2

Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

 

230

1.1.1.2*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

240

1.1.2

Sisereitingute meetod

 

250

1.1.2.1

Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

260

1.1.2.1.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

270

1.1.2.1.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

280

1.1.2.1.03

Nõuded äriühingute vastu -VKEd

 

290

1.1.2.1.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

300

1.1.2.1.05

Nõuded äriühingute vastu - muud

 

310

1.1.2.2

Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

320

1.1.2.2.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

330

1.1.2.2.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

340

1.1.2.2.03

Nõuded äriühingute vastu -VKEd

 

350

1.1.2.2.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

360

1.1.2.2.05

Nõuded äriühingute vastu - muud

 

370

1.1.2.2.06

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

 

380

1.1.2.2.07

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

 

390

1.1.2.2.08

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

400

1.1.2.2.09

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

 

410

1.1.2.2.10

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

 

420

1.1.2.3

Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

 

430

1.1.2.4

Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

 

440

1.1.2.4*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

450

1.1.2.5

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

460

1.1.3

Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

 

490

1.2

KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL

 

500

1.2.1

Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk

 

510

1.2.2

Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk

 

520

1.3

KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

 

530

1.3.1

Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

540

1.3.1.1

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

550

1.3.1.2

Omakapitali instrumendid

 

560

1.3.1.3

Valuuta

 

570

1.3.1.4

Kaubad

 

580

1.3.2

Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

590

1.4

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

 

600

1.4.1

Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

610

1.4.2

Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

620

1.4.3

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

 

630

1.5

PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

 

640

1.6

KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

 

650

1.6.1

Täiustatud meetod

 

660

1.6.2

Standardmeetod

 

670

1.6.3

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

680

1.7

KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

 

690

1.8

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

710

1.8.2

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

 

720

1.8.2*

millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

 

730

1.8.2**

millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

 

740

1.8.2***

millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

 

750

1.8.3

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

 

760

1.8.4

millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

 


C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

020

2

Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

030

3

Esimese taseme omavahendite suhtarv

 

040

4

Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

050

5

Koguomavahendite suhtarv

 

060

6

Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

Memokirjed: II samba kohastest korrigeerimistest tulenevad omavahendite suhtarvud

070

7

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

080

8

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

 

090

9

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

 

100

10

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

 

110

11

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

 

120

12

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

 


C 04.00 - MEMOKIRJED (CA4)

Rida

ID

Kirje

Veerg

Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused

010

010

1

Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

 

020

1.1

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

 

030

1.2

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

040

1.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

050

2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

 

060

2.1

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

070

2.2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

080

2.2.1

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

090

2.2.2

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju

100

3

Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

110

3.1

Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

 

120

3.1.1

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

 

130

3.1.2

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

 

131

3.1.3

Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

 

140

3.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

145

4

Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

150

4.1

Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

 

155

4.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

160

5

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

 

170

6

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

 

180

7

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

 

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised

190

8

Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

200

9

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

 

210

10

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

 

220

11

Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

230

12

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

240

12.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

250

12.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

260

12.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

270

12.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

280

12.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

290

12.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

291

12.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

292

12.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

293

12.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

300

13

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

310

13.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

320

13.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

330

13.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

340

13.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

350

13.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

360

13.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

361

13.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

362

13.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

363

13.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

370

14

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

380

14.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

390

14.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

400

14.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

410

14.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

420

14.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

430

14.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

431

14.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

432

14.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

433

14.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

440

15

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

450

15.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

460

15.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

470

15.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

480

15.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

490

15.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

500

15.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

501

15.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

502

15.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

503

15.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

510

16

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

520

16.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

530

16.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

540

16.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

550

16.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

560

16.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

570

16.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

571

16.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

572

16.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

573

16.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

580

17

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

590

17.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

600

17.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

610

17.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

620

17.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

630

17.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

640

17.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

641

17.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

642

17.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

643

17.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:

650

18

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

 

660

19

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

670

20

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

 

Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

680

21

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

690

22

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

700

23

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

710

24

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

720

25

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

730

26

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

Kapitalipuhvrid

740

27

Kombineeritud puhvri nõue

 

750

 

Kapitali säilitamise puhver

 

760

 

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

 

770

 

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

 

780

 

Süsteemse riski puhver

 

790

 

Süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

800

 

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

810

 

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

II samba kohased nõuded

820

28

II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

 

Täiendav teave investeerimisühingute puhul

830

29

Algkapital

 

840

30

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

 

Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega

850

31

Riigivälised esmased riskipositsioonid

 

860

32

Esmane koguriskipositsioon

 

Basel I alampiir

870

 

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

 

880

 

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

 

890

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

 

900

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul - standardmeetodi alternatiiv

 


C 05.01 - ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

 

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Memokirjed

Ettenähtud osa

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

KORRIGEERIMISED KOKKU

 

 

 

 

 

 

020

1.1

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID

link: {CA1;r220}

link: {CA1;r660}

link: {CA1;r880}

 

 

 

030

1.1.1

Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

 

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

 

 

 

 

 

 

050

1.1.1.2

Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

 

 

 

 

 

 

060

1.1.2

Instrumendid, mis ei ole riigiabi

link: {CA5.2;r010;c060}

link: {CA5.2;r020;c060}

link: {CA5.2;r090;c060}

 

 

 

070

1.2

VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID

link: {CA1;r240}

link: {CA1;r680}

link: {CA1;r900}

 

 

 

080

1.2.1

Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

 

 

 

 

 

 

090

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

091

1.2.3

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

092

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

100

1.3

MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED

link: {CA1;r520}

link: {CA1;r730}

link: {CA1;r960}

 

 

 

110

1.3.1

Realiseerimata kasum ja kahjum

 

 

 

 

 

 

120

1.3.1.1

Realiseerimata kasum

 

 

 

 

 

 

130

1.3.1.2

Realiseerimata kahjum

 

 

 

 

 

 

133

1.3.1.3.

Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

 

 

 

 

 

 

136

1.3.1.4.

Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

 

 

 

 

 

 

138

1.3.1.5.

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

 

 

 

 

 

140

1.3.2

Mahaarvamised

 

 

 

 

 

 

150

1.3.2.1

Jooksva majandusaasta kahjum

 

 

 

 

 

 

160

1.3.2.2

Immateriaalne vara

 

 

 

 

 

 

170

1.3.2.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

 

 

 

 

 

180

1.3.2.4

Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

 

 

 

 

 

190

1.3.2.5

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

 

 

 

 

 

194

1.3.2.5*

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

198

1.3.2.5**

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

200

1.3.2.6

Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

210

1.3.2.6.1

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

211

1.3.2.6.1**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

212

1.3.2.6.1*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

220

1.3.2.6.2

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

221

1.3.2.6.2**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

222

1.3.2.6.2*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

230

1.3.2.6.3

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

231

1.3.2.6.3*

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

232

1.3.2.6.3**

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

240

1.3.2.7

Vastastikune ristosalus

 

 

 

 

 

 

250

1.3.2.7.1

Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

 

 

 

 

 

260

1.3.2.7.1.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

270

1.3.2.7.1.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

280

1.3.2.7.2

Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

290

1.3.2.7.2.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

300

1.3.2.7.2.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

310

1.3.2.7.3

Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

320

1.3.2.7.3.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

330

1.3.2.7.3.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

340

1.3.2.8

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

350

1.3.2.8.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

360

1.3.2.8.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

370

1.3.2.8.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

380

1.3.2.9

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

390

1.3.2.10

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

400

1.3.2.10.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

410

1.3.2.10.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

420

1.3.2.10.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

425

1.3.2.11

Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

 

 

 

 

 

 

430

1.3.3

Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

 

 

 

 

 

 


C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

CA 5.2 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Piirmäära arvutamise alus

Ettenähtud osa

Piirmäär

(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c010)

020

2.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c020)

030

2.1

Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

 

 

 

 

 

 

040

2.2.

Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

050

2.2.1

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

060

2.2.2

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

070

2.2.3

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

080

2.3

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

090

3

Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c030)

100

3.1

Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

 

 

 

 

 

 

110

3.2

Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

120

3.2.1

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

130

3.2.2

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

140

3.2.3

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

150

3.3

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 


C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

 

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

010

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

NIMI

KOOD

LEI Kood

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI)

ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

RIIGIKOOD

OSALUSE MÄÄR (%)

KOGURISKIPOSITSIOON

 

OMAVAHENDID

 

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

 

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMISETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

 

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

010

020

025

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 07.00 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

Standardmeetodi kohane riskipositsiooni klass

 

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

 

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE

(-) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)

0 %

20 %

50 %

100 %

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

 

MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE

010

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

215

220

230

240

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

020

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

140

0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

2 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

4 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

10 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

20 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

35 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

75 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

370 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1 250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Muud riskikaalud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.01 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

090

RISKIKAAL: 0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: 1. kategoorias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

90 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

115 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.02 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

010

020

040

050

055

060

070

075

080

090

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

075

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

085

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

095

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

OODATAV KAHJU

010

030

040

050

055

060

070

080

090

100

105

110

120

125

130

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: eriotstarbelised nõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Tagatud kinnisvaraga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE KOGUNÕUETE JAOTUS RIIKIDE LÕIKES (CR GB 3)

Riik:

 

Summa

010

010

Krediidiriskiriski omavahendite nõuded

 


C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR EQU IRB 1)

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUTE RISKIPOSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

070

RISKIKAAL: 190 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

290 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

370 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2)

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR

(%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS

(%)

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

 

ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

OMAVAHENDITE NÕUDED

ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

010

020

030

040

010

Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

030

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

040

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

050

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

060

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 

070

Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

080

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

090

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

100

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

110

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

120

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 


C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

 

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

RISKIGA KAALUTUD VARA

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

MEMOKIRJE:

RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

0 %

> 0 % ja <= 20 %

> 20 % ja <= 50 %

> 50 % ja <= 100 %

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

(KREDIIDIKVALITEEDI ASTE)

1 250 %

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

(-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL

ASTE 1

ASTE 2

ASTE 3

ASTE 4

KÕIK MUUD ASTMED

REITINGUTA

 

MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

250

ASTE 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

ASTE 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 13.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

 

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS KREDIIDIRISKI ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE

RISKIGA KAALUTUD VARA

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

0 %

> 0 % ja <=20 %

> 20 % ja <= 50 %

> 50 % ja <= 100 %

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

(-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL

ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1

ASTE 2

ASTE 3

ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2

ASTE 5

ASTE 6

ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3

ASTE 8

ASTE 9

ASTE 10

ASTE 11

KÕIK MUUD ASTMED

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

430

ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

ASTE 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

ASTE 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

ASTE 8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

ASTE 9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

ASTE 10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

ASTE 11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details)

REA NUMBER

SISEKOOD

VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS

VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK;

(TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: Kas väärtpaberistatud riskipositsioone kajastatakse bilansis või need arvatakse bilansist välja?

MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid?

VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

SÄILITAMINE

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL:

(VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR)

VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

KOGUSUMMA

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

LIIK

KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

RISKIPOSITSIOONIDE ARV

RIIK

NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)

BILANSILISED KIRJED

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

LÕPPTÄHTAEG

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

NETOPOSITSIOONID

STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

BILANSILISED KIRJED

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

OTSESED FINANTSGARANTIID

INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

AKTSEPTEERITUD LIKVIIDUSE TAGAMISE TEHINGUD

MUUD (sealhulgas mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud)

KOHALDATAV ÜMBERHINDLUSTEGUR

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PIKAD

LÜHIKESED

SPETSIIFILINE RISK

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

PANGANDUSTEGEVUS

ASJAOMANE NÄITAJA

LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)

OMAVAHENDITE NÕUDED

Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul

VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

AASTA-3

AASTA-2

EELMINE AASTA

AASTA-3

AASTA-2

EELMINE AASTA

MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OOTATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)

010

020

030

040

050

060

070

070

080

090

100

110

120

010

1.

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

 

 

 

 

 

020

2.

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

 

 

 

 

 

 

KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

FINANTSNÕUSTAMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

KAUPLEMINE JA MÜÜK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

JAEKLIENDIMAAKLERLUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

ÄRIPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

JAEPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

MAKSED JA ARVELDUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

HOIDMISTEENUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

VARAHALDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

ÄRIPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

JAEPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

3.

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

 

 

 

 

 


C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR Details)

KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE

JUHTUMILIIGID

JUHTUMILIIGID KOKKU

MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR

SISEPETTUS

VÄLISPETTUS

TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS

KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD

VARALINE KAHJU

MAJANDUSTEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED

TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE

MADALIAM

KÕRGEIM

Rida

 

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

FINANTSNÕUSTAMINE

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

KAUPLEMINE JA MÜÜK

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

JAEKLIENDIMAAKLERLUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

ÄRIPANGANDUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

JAEPANGANDUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

MAKSED JA ARVELDUSED

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

HOIDMISTEENUSED

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

VARAHALDUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810

ETTEVÕTTEÜLENE

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

ÄRILIINID KOKKU

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

Valuuta:

 

POSITSIOONID

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUPLEMISPORFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

011

Üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

012

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

013

Muud varad ja kohustused

 

 

 

 

 

 

 

020

Lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

030

Tsoon 1

 

 

 

 

 

 

 

040

0 ≤ 1 kuu

 

 

 

 

 

 

 

050

> 1 ≤ 3 kuud

 

 

 

 

 

 

 

060

> 3 ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

070

> 6 ≤ 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

080

Tsoon 2

 

 

 

 

 

 

 

090

> 1 ≤ 2 (1,9 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

100

> 2 ≤ 3 (gt; 1,9 ≤ 2,8 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

110

> 3 ≤ 4 (gt; 2,8 ≤ 3,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

120

Tsoon 3

 

 

 

 

 

 

 

130

> 4 ≤ 5 (gt; 3,6 ≤ 4,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

140

> 5 ≤ 7 (gt; 4,3 ≤ 5,7 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

150

> 7 ≤ 10 (gt; 5,7 ≤ 7,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

160

> 10 ≤ 15 (gt; 7,3 ≤ 9,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

170

> 15 ≤ 20 (gt; 9,3 ≤ 10,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

180

> 20 (gt; 10,6 ≤ 12,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

190

(gt; 12,0 ≤ 20,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

200

(gt; 20 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

210

Kestusel põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

220

Tsoon 1

 

 

 

 

 

 

 

230

Tsoon 2

 

 

 

 

 

 

 

240

Tsoon 3

 

 

 

 

 

 

 

250

Spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

251

Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul

 

 

 

 

 

 

 

260

Tabeli 1 esimese kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

270

Tabeli 1 teise kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

280

Järelejäänud kehtivusajaga ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

290

Järelejäänud kehtivusajaga > 6 kuud ja ≤ 24 kuud

 

 

 

 

 

 

 

300

Järelejäänud kehtivusajaga > 24 kuud

 

 

 

 

 

 

 

310

Tabeli 1 kolmanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

320

Tabeli 1 neljanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

321

Reitingu saanud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

325

Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul

 

 

 

 

 

 

 

330

Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul

 

 

 

 

 

 

 

340

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

 

 

 

 

 

 

350

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

360

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

370

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

380

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

390

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 


C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

 

KÕIK POSITSIOONID

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

NETOPOSITSIOONIDE (PIKAD) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

NETOPOSITSIOONIDE (LÜHIKESED) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

PIKAD

LÜHIKESED

(-) PIKAD

(-) LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

7–10 %

12–18 %

20–35 %

40–75 %

100 %

150 %

200 %

225 %

250 %

300 %

350 %

425 %

500 %

650 %

750 %

850 %

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

7–10 %

12–18 %

20–35 %

40–75 %

100 %

150 %

200 %

225 %

250 %

300 %

350 %

425 %

500 %

650 %

750 %

850 %

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

490

500

510

520

530

540

550

560

570

580

590

600

610

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lahter seotud: MKR SA TDI {325:060}

020

millest: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES:

120

1.

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

2.

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

3.

Krediitkaardinõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

4.

Liising

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

5.

Äriühingutele või VKEdele antud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

6.

Tarbimislaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

7.

Nõuded klientide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

8.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

9.

Pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

10.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

 

KÕIK POSITSIOONID

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

NETOPOSITSIOONI (PIKK) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

NETOPOSITSIOONI (LÜHIKE) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

PIKAD

LÜHIKESED

(-) PIKAD

(-) LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

7–10 %

12–18 %

20–35 %

40–75 %

100 %

250 %

350 %

425 %

650 %

Muud

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

7–10 %

12–18 %

20–35 %

40–75 %

100 %

250 %

350 %

425 %

650 %

Muud

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lahter seotud: MKR SA TDI {330:060}

 

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID:

020

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID:

110

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

Riigisisene turg:

 

POSITSIOONID

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

021

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

022

Muud varad ja kohustused

 

 

 

 

 

 

 

030

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

 

 

 

 

 

 

040

Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud

 

 

 

 

 

 

 

050

Spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

080

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

 

 

 

 

 

 

090

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

100

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

110

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

120

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

130

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 


C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

 

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

(sealhulgas selliste tasakaalustamata valuutapositsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust)

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

TASAKAALUSTATUD

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Tugeva korrelatsiooniga valuutad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Kõik muud valuutad (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Kuld

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGUPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

100

Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Bilansivälised kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID

130

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Lek

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Argentina peeso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Austraalia dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Brasiilia real

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Bulgaaria lev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Kanada dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Tšehhi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Taani kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Egiptuse nael

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Naelsterling

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Forint

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Jeen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Leedu litt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Dinaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Mehhiko peeso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Zlott

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Rumeenia leu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Vene rubla

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Serbia dinaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Rootsi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Šveitsi frank

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Türgi liir

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Grivna

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

USA dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Islandi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Norra kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Hongkongi dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Uus Taiwani dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Uus-Meremaa dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Singapuri dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Vonn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Renminbi-jüaan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

 

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUBAPOSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Väärismetallid (välja arvatud kuld)

 

 

 

 

 

 

 

030

Mitteväärismetallid

 

 

 

 

 

 

 

040

Põllumajanduskaubad

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud

 

 

 

 

 

 

 

060

Millest energiatooted (nafta, gaas)

 

 

 

 

 

 

 

070

Lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

080

Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

090

Lihtsustatud meetod: Kõik positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

100

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

110

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

120

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

130

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

140

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 


C 24.00 – TURURISKI SISEMUDELI MEETODID (MKR IM)

 

VaR RISKIVÄÄRTUS

STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS

TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE

KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

Ületamiste arv eelneva 250 tööpäeva jooksul

VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc)

Stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

VIIMANE VÄÄRTUS

ALAMPIIR

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

VIIMANE VÄÄRTUS

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

010

KOGUPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 

 

Memokirjed: TURURISKI JAOTUS

020

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Kaubeldavad võlainstrumendid – üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Kaubeldavad võlainstrumendid – spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Omakapitali instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Omakapitali instrumendid – üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapitali instrumendid – spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Valuutarisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kaubarisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Üldriski kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Spetsiifilise riski kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 25.00 - KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

VaR RISKIVÄÄRTUS

STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

MEMOKIRJED

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI MAANDUSE TINGLIK VÄÄRTUS

 

millest: börsivälised tuletisinstrumendid

millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

Vastaspoolte arv

millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat

KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

010

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r640;c010)

 

 

 

 

 

020

Täiustatud meetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r650;c010)

 

 

 

 

 

030

Standardmeetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r660;c010)

 

 

 

 

 

040

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r670;c010)

 

 

 

 

 

II LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

Sisukord

I OSA:

ÜLDISED JUHISED
127

1.

STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED 127

1.1.

STRUKTUUR 127

1.2.

NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED 127

1.3.

MÄRGI PÕHIMÕTTED 127

II OSA:

VORMIDE TÄITMISE JUHISED
127

1.

KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA) 127

1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 127

1.2.

C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1) 129

1.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 129

1.3.

C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2) 143

1.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 143

1.4.

C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3) 149

1.4.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 149

1.5.

C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4) 150

1.5.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 150

1.6.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5) 165

1.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 165

1.6.2.

C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1) 165

1.6.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 166

1.6.3.

C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2) 174

1.6.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 174

2.

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) 176

2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 176

2.2.

ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA 176

2.3.

TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES 176

2.4.

C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL) 177

2.5.

C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) 177

3.

KREDIIDIRISKI VORMID 185

3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 185

3.1.1.

SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU 185

3.1.2.

VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE 185

3.2.

C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA) 186

3.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 186

3.2.2.

VORMI CR SA ULATUS 186

3.2.3.

RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT 187

3.2.4.

SELGITUSED KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE ULATUSE KOHTA 190

3.2.4.1.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE VASTU” 190

3.2.4.2.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID” 190

3.2.4.3.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID” 191

3.2.5.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 191

3.3.

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB) 198

3.3.1.

VORMI CR IRB ULATUS 198

3.3.2.

VORMI CR IRB JAOTUS 199

3.3.3.

C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1) 200

3.3.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 200

3.3.4.

C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2) 208

3.4.

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB) 209

3.4.1.

C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1) 209

3.4.1.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 209

3.4.2.

C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2) 211

3.4.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 211

3.4.3.

C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE KOGUNÕUETE JAOTUS RIIKIDE LÕIKES (CR GB 3) 214

3.4.3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 214

3.4.3.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 214

3.5.

C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2) 214

3.5.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 214

3.5.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA) 215

3.6.

C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT) 218

3.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 218

3.6.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 219

3.7.

C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA) 221

3.7.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 221

3.7.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 221

3.8.

C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB) 228

3.8.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 228

3.8.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 228

3.9.

C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS) 235

3.9.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 235

3.9.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 236

4.

OPERATSIOONIRISKI VORMID 246

4.1.

C 16.00 – OPERATSIOONIRISK 246

4.1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 246

4.1.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 246

4.2.

C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS) 249

4.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 249

4.2.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 249

5.

TURURISKI VORMID 251

5.1.

C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI) 251

5.1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 251

5.1.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 252

5.2.

C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC) 254

5.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 254

5.2.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 254

5.3.

C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP) 256

5.3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 256

5.3.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 257

5.4.

C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU) 259

5.4.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 259

5.4.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 259

5.5.

C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX) 261

5.5.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 261

5.5.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 261

5.6.

C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM) 264

5.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 264

5.6.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 264

5.7.

C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM) 265

5.7.1.

ÜLDISED MÄRKUSED 265

5.7.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 265

5.8.

C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA) 267

5.8.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 267

I OSA:   ÜLDISED JUHISED

1.   STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1.   STRUKTUUR

1.

Raamistik koosneb kokku viiest vormide kogumist:

a)

kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon;

b)

konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad maksevõimenõudeid;

c)

krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);

d)

tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);

e)

operatsioonirisk.

2.

Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ning näited ja valideerimiseeskirjad on esitatud ühise aruandlusraamistiku rakendamise suunistes.

3.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks kasutatava lähenemisviisi seisukohast.

1.2.   NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

4.

Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmises tabelis kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

5.

Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}.

6.

Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

7.

Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm;rida}.

8.

Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.

1.3.   MÄRGI PÕHIMÕTTED

9.

Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.

II OSA:   VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.   KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

1.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

10.

CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ja üleminekusätete kohta ning koosnevad viiest vormist:

a)

Vormis CA1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab üleminekusätete kogumõju omavahendite liikide lõikes.

b)

Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikes 3).

c)

Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on kapitalinõuete määrusega ette nähtud miinimumtase, ja mõned muud nendega seotud andmed.

d)

Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti teave seoses kapitalinõuete direktiivi kohaste kapitalipuhvritega.

e)

Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.

11.

Vorme kohaldatakse kõigi aruandvate üksuste suhtes, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega.

12.

Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid.

13.

Üleminekusätteid käsitletakse CA vormides järgmiselt:

a)

Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga omavahendite liigi (st esimese taseme põhiomavahendid, täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

b)

Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.

c)

Vormi CA5 kasutatakse üksnes üleminekusätete mõju kajastamiseks.

14.

II samba nõudeid võib ELis kohaldada erinevalt (IV kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Kapitalinõuete määruse kohases maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta. Üksikasjalike aruannete esitamine II samba nõuete kohta ei ole kapitalinõuete määruse artikliga 99 ette nähtud.

a)

Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.

b)

Vormis CA3 kajastatakse II samba täiendavate nõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Ühes osas kajastatakse summade mõju suhtarvudele, samas kui teises osas kajastatakse suhtarvu ennast. Mõlemad suhtarvude osad ei ole täiendavalt seotud vormidega CA1, CA2 või CA5.

c)

Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses II samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud CA3 vormi omavahendite suhtarvudega ja kajastab kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõiget 2, milles on selgesõnaliselt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada ühe võimalusena II samba otsuste puhul.

1.2.   C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

1.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.   Omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.

015

1.1   Esimese taseme omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 25.

Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.

020

1.1.1   Esimese taseme põhiomavahendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 50.

030

1.1.1.1   Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

040

1.1.1.1.1   Sissemakstud kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt a ning artiklid 27–31

See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute ja samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute kapitaliinstrumente (kapitalinõuete määruse artiklid 27–29).

Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi.

Arvesse võetakse ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.

050

1.1.1.1.2*   Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m.

Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

060

1.1.1.1.3   Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b

Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

070

1.1.1.1.4   (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 42 sätestatud erandeid.

Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.

Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all.

080

1.1.1.1.4.1   (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.1.1 kohastes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 42 punktiga a.

090

1.1.1.1.4.2   (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

091

1.1.1.1.4.3   (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

092

1.1.1.1.5   (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha „enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus”.

130

1.1.1.2   Jaotamata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2

Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga.

140

1.1.1.2.1   Eelmiste aastate jaotamata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses”.

150

1.1.1.2.2   Aktsepteeritav kasum või kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused.

Teiselt poolt arvatakse vastavalt kapitalimääruse artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum.

160

1.1.1.2.2.1   Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a.

Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum.

170

1.1.1.2.2.2   (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

Kapitalinõuete määruse artikli 26 punkt 2

Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui aruandeperioodil on krediidiasutus või investeerimisühing kajastanud kahjumit. See tuleneb sellest, et kahjum arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid).

Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid.

180

1.1.1.3   Muu akumuleeritud koondkasum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4.

200

1.1.1.4   Muud reservid

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e

Kapitalinõuete määruses on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis”.

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

210

1.1.1.5   Üldine pangandusreserv

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f

Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt „üldise pangandusriski fond”) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib”.

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

220

1.1.1.6   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1–3 ja artiklid 484–487

Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

230

1.1.1.7   Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84

Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

240

1.1.1.8   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5.

250

1.1.1.9   Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

Kapitalinõuete määruse artiklid 32–35

260

1.1.1.9.1   (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

Kapitalinõuete määruse artikli 32 punkt 1

Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

270

1.1.1.9.2   Rahavoogude riskimaandamise reserv

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt a

Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

280

1.1.1.9.3   Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt b

Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

285

1.1.1.9.4   Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2

Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

290

1.1.1.9.5   (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artiklid 34 ja 105

Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 105 kohastest usaldusväärse hindamise rangematest nõuetest.

300

1.1.1.10   (-) Firmaväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37

310

1.1.1.10.1   (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b

Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje all kajastatav summa on sama kui bilansis kajastatav summa.

320

1.1.1.10.2   (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt b ja artikkel 43

330

1.1.1.10.3   Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a

Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

340

1.1.1.11   (-) Muu immateriaalne vara

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a

Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

350

1.1.1.11.1   (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b

Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale muu immateriaalse vara kui firmaväärtuse summale.

360

1.1.1.11.2   Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a

Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui muu immateriaalne vara kui firmaväärtus on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

370

1.1.1.12   (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

380

1.1.1.13   (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159

Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (kapitalinõuete määruse artikkel 40).

390

1.1.1.14   (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41

400

1.1.1.14.1   (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist”.

Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi).

410

1.1.1.14.2   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a

Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

420

1.1.1.14.3   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b

Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele.

Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal.

430

1.1.1.15   (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44

Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid.

440

1.1.1.16   (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j

Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid”. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.

450

1.1.1.17   (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ning artiklid 89–91

Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele”.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib selle alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

460

1.1.1.18   (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii, artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b, artikkel 258 ja artikli 266 lõige 3

Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

470

1.1.1.19   (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3

Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

471

1.1.1.20   (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

472

1.1.1.21   (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

480

1.1.1.22   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79

Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3).

490

1.1.1.23   (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 5 punktile b jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest).

500

1.1.1.24   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt i, artiklid 43, 45 ja 47, artikli 48 lõike 1 punkt b, artikli 49 lõiked 1–3 ja artikkel 79

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.

Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3).

510

1.1.1.25   (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 1 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesest ja kaudsest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.

520

1.1.1.26   Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 469–472, 478 ja 481.

Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

524

1.1.1.27   Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

529

1.1.1.28   Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat esimese taseme põhiomavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524.

Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

530

1.1.2   TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 61.

540

1.1.2.1   Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a, artiklid 52–54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

550

1.1.2.1.1   Sissemakstud kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a ning artiklid 52–54

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

560

1.1.2.1.2   (*) Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f

Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

570

1.1.2.1.3   Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt b

Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

580

1.1.2.1.4   (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 57 sätestatud erandeid.

Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.

Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all.

590

1.1.2.1.4.1   (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.2.1.1 kohastes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

620

1.1.2.1.4.2   (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

621

1.1.2.1.4.3   (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

622

1.1.2.1.5   (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a ja artikkel 57

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a tuleb maha arvata „enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.

660

1.1.2.2   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487, 489 ja 491

Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

670

1.1.2.3   Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 85 ja 86

Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.

Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

680

1.1.2.4   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikkel 480.

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

690

1.1.2.5   (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58

Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid.

700

1.1.2.6   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79

Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

710

1.1.2.7   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79

Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

720

1.1.2.8   (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e

Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)”.

730

1.1.2.9   Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 474, 475, 478 ja 481

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

740

1.1.2.10   Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j

Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest.

Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga.

744

1.1.2.11   Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

748

1.1.2.12   Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat täiendavate esimese taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 530–744.

Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

750

1.2   TEISE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 71.

760

1.2.1   Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

770

1.2.1.1   Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

780

1.2.1.2   (*) Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64

Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

790

1.2.1.3   Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt b ja artikkel 65

Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

800

1.2.1.4   (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 67 sätestatud erandeid.

Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.

Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all.

810

1.2.1.4.1   (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.2.1.1 kohastes teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

840

1.2.1.4.2   (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

841

1.2.1.4.3   (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

842

1.2.1.5   (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a ja artikkel 67

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a tuleb maha arvata „enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.

880

1.2.2   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491

Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

890

1.2.3   Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 87 ja 88

Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.

Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

900

1.2.4   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikkel 480.

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

910

1.2.5   Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

920

1.2.6   Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

930

1.2.7   (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68

Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid.

940

1.2.8   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79

Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, mis tuleb maha arvata.

950

1.2.9   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79

Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

960

1.2.10   Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 476–478 ja artikkel 481.

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

970

1.2.11   Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e

Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest.

Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arv vastupidise märgiga.

974

1.2.12   (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

978

1.2.13   Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat teise taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 750–974.

Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

1.3.   C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

1.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.   KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 3 ning artiklid 95, 96 ja 98

020

1*   millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul.

030

1**   millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul.

040

1.1   RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktid a ja f

050

1.1.1   Standardmeetod

Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel.

060

1.1.1.1   Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid.

070

1.1.1.1.01   Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Vt vorm CR SA.

080

1.1.1.1.02   Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Vt vorm CR SA.

090

1.1.1.1.03   Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Vt vorm CR SA.

100

1.1.1.1.04   Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Vt vorm CR SA.

110

1.1.1.1.05   Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Vt vorm CR SA.

120

1.1.1.1.06   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR SA.

130

1.1.1.1.07   Nõuded äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

140

1.1.1.1.08   Jaenõuded

Vt vorm CR SA.

150

1.1.1.1.09   Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

160

1.1.1.1.10   Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

170

1.1.1.1.11   Eriti suure riskiga seotud kirjed

Vt vorm CR SA.

180

1.1.1.1.12   Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

190

1.1.1.1.13   Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

200

1.1.1.1.14   Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

210

1.1.1.1.15   Omakapitali investeeringud

Vt vorm CR SA.

211

1.1.1.1.16   Muud kirjed

Vt vorm CR SA.

220

1.1.1.2   Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

230

1.1.1.2.*   millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

240

1.1.2

Sisereitingute meetod

250

1.1.2.1   Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

260

1.1.2.1.01   Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

270

1.1.2.1.02   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

280

1.1.2.1.03   Nõuded äriühingute vastu -VKEd

Vt vorm CR IRB.

290

1.1.2.1.04   Nõuded äriühingute vastu – Eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

300

1.1.2.1.05   Nõuded äriühingute vastu – Muud

Vt vorm CR IRB.

310

1.1.2.2   Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

320

1.1.2.2.01   Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

330

1.1.2.2.02   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

340

1.1.2.2.03   Nõuded äriühingute vastu -VKEd

Vt vorm CR IRB.

350

1.1.2.2.04   Nõuded äriühingute vastu – Eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

360

1.1.2.2.05   Nõuded äriühingute vastu – Muud

Vt vorm CR IRB.

370

1.1.2.2.06   Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

380

1.1.2.2.07   Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

390

1.1.2.2.08   Jaenõuded – Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

Vt vorm CR IRB.

400

1.1.2.2.09   Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

410

1.1.2.2.10   Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

420

1.1.2.3   Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

Vt vorm CR EQU IRB.

430

1.1.2.4   Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

440

1.1.2.4*   millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

450

1.1.2.5   Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156.

460

1.1.3   Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

Kapitalinõuete määruse artiklid 307–309

490

1.2   KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b

500

1.2.1   Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

510

1.2.2   Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

520

1.3   KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i ja punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b

530

1.3.1

Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

540

1.3.1.1   Kaubeldavad võlainstrumendid

Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel.

550

1.3.1.2   Omakapitali instrumendid

Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel.

560

1.3.1.3   Valuuta

Vt vorm MKR SA FX.

570

1.3.1.4   Kaubad

Vt vorm MKR SA COM.

580

1.3.2   Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

Vt vorm MKR IM.

590

1.4   KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga.

600

1.4.1   Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

610

1.4.2   Standardmeetodil/alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

620

1.4.3   Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

630

1.5   PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

Kohaldatakse ainult kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute suhtes. Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 97.

Kapitalinõuete määruse artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5 ga.

Kapitalinõuete määruse artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.

Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa, on kajastatav summa võrdne nulliga.

Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.

640

1.6   KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Vt vorm CVA.

650

1.6.1   Täiustatud meetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 383. Vt vorm CVA.

660

1.6.2   Standardmeetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 384. Vt vorm CVA.

670

1.6.3.   Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 385. Vt vorm CVA.

680

1.7   KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401

690

1.8   MUUD RISKIPOSITSIOONID

Kapitalinõuete määruse artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks.

Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 458 ja 459.

Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga.

710

1.8.2   millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 458.

720

1.8.2*   millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

730

1.8.2**   millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

740

1.8.2***   millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

750

1.8.3   millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 459

760

1.8.4   millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

Kajastatav täiendav riskipositsioon hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kapitalinõuete määruse artikli 3 põhjal riskikaalu 50 %, on kajastatav summa 30).

1.4.   C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

1.4.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

010

1   Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

020

2   Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

030

3   Esimese taseme omavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b

Esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

040

4   Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

050

5   Koguomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c

Koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

060

6   Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

070

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu.

080

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarvu.

090

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme omavahendite suhtarvu.

100

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme omavahendite sihtsuhtarvu.

110

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab koguomavahendite suhtarvu.

120

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat koguomavahendite sihtsuhtarvu.

1.5.   C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

1.5.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

010

1.   Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

020

1.1   Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

Kapitalinõuete määruse artikkel 39

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu.

030

1.2   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest).

040

1.3   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %.

050

2   Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

060

2.1   Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3 ja 4

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all.

070

2.2   Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikkel 38

080

2.2.1   Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

090

2.2.2   Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

100

3.   Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

110

3.1   Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

120

3.1.1   Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

130

3.1.2   Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

131

3.1.3   Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 110 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

140

3,2   Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

145

4   Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

150

4.1   Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

155

4,2   Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

160

5   Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d

Sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil.

Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

170

6   Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist.

Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.

180

7   Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast,

Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

190

8   Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõike 1 punkt a

Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

200

9   Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktid a ja b

Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

210

10   Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1

Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

220

11   Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul

Artikli 4 lõike 1 punkt 71

Väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul määratletakse „aktsepteeritud kapital” kui esimese taseme omavahendid, millele on liidetud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad.

230

12   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44–46 ja 49.

240

12.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49

250

12.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 46 ja 49

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)

summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

c)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

12.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikliga 45 on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

270

12.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

280

12.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

290

12.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

291

12.3.1   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

292

12.1.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

293

12.3.3   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

300

13   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58–60

310

13.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2

320

13.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

330

13.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

340

13.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

350

13.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

360

13.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

361

13.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

362

13.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

363

13.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

370

14.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68–70

380

14.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2

390

14.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

400

14.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

410

14.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

420

14.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

430

14.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

431

14.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

432

14.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

433

14.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

440

15   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

450

15.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

460

15.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)

summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

c)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

470

15.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

480

15.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

490

15.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

500

15.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

501

15.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

502

15.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

503

15.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

510

16   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

520

16.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

530

16.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 58

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 56 punkt d); ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

540

16.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

550

16.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

560

16.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

570

16.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

571

16.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

572

16.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

573

16.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

580

17   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

590

17.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

600

17.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 68

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 66 punkt d); ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

610

17.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

620

17.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

630

17.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

640

17.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

641

17.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

642

17.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

643

17.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

650

18   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 46 punkt 4

660

19   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 60 lõige 4

670

20   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 70 lõige 4

680

21   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12,1 all.

690

22   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15,1 all.

700

23   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all.

710

24   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all.

720

25   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14,1 all.

730

26   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17,1 all.

740

27   Kombineeritud puhvri nõue

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6

750

Kapitali säilitamise puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

760

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

770

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130 ja 135–140

780

Süsteemse riski puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134

790

Süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad süsteemselt olulise ettevõtja sellise puhvri summat, mida kohaldatakse konsolideeritud alusel.

800

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131

810

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131

820

28   II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

Kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles lahtris.

830

29   Algkapital

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 12 ja artiklid 28–31 ning kapitalinõuete määruse artikkel 93

840

30   Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

850

31   Riigivälised esmased riskipositsioonid

Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

860

32   Esmane koguriskipositsioon

Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

870

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4

880

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b ja lõige 4

890

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b

900

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul - standardmeetodi alternatiiv

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõiked 2 ja 3

1.6.   ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

1.6.1.   Üldised märkused

15.

Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaseid üleminekusätteid.

16.

Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:

a.

Vormis 5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse tabeli elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide „korrigeerimisena”, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.

b.

Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.

17.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama ettenähtud osa veerus 050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 060.

18.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt kapitalinõuete määruse X osale.

19.

Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.

1.6.2.   C 05.01 – Üleminekusätted (CA5.1)

20.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tabelis 5.1 teavet seoses kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega.

21.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 rea 060 veergudes 010–030 kajastatavad andmed saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest.

22.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 070–092 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 479 ja 480).

23.

Alates reast 100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi ning täiendavaid filtreid ja mahaarvamisi.

24.

Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.

1.6.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

020

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

030

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

040

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Veerus 050 kajastatakse asjaomast jääki, st enne kapitalinõuete määruse III osa 2. või 3. peatüki sätete kohaldamist.

Kui veerud 010–030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis riskiga kaalutud vara korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on riskiga kaalutud varas tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB või CR EQU IRB. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 040. Seega on need summad ainult memokirjed.

050

Ettenähtud osa

060

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Veerus 060 kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist, st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat asjakohast summat.


Rida

010

1.   Korrigeerimised kokku

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

020

1.1   Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artiklid 483–491

Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid.

030

1.1.1   Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

Kapitalinõuete määruse artikkel 483

040

1.1.1.1   Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 2, 4 ja 6.

050

1.1.1.2   Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 3, 5, 7 ja 8.

060

1.1.2   Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060.

070

1.2   Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid

Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480

Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena.

080

1.2.1   Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

Kapitalinõuete määruse artikkel 479

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena.

090

1.2.2   Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 84 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

091

1.2.3   Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 85 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

092

1.2.4   Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 87 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

100

1.3   Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 467–478 ja artikkel 481.

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

110

1.3.1   Realiseerimata kasum ja kahjum

Kapitalinõuete määruse artiklid 467 ja 468

Sellel real kajastatakse üleminekusätete kogumõju õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumile ja kahjumile.

120

1.3.1.1   Realiseerimata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõige 1

130

1.3.1.2   Realiseerimata kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 467 lõige 1

133

1.3.1.3   Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

136

1.3.1.4   Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

Kapitalinõuete määruse artikkel 467

138

1.3.1.5   Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

140

1.3.2   Mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõige 1 ning artiklid 469–478

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele.

150

1.3.2.1.   Jooksva majandusaasta kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt a, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a.

Kui ettevõtjad peavad maha arvama ainult olulise kahju:

kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma oli oluline, arvatakse kogu jääk maha esimese taseme omavahenditest või

kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma ei olnud oluline, ei arvata jääki maha.

160

1.3.2.2.   Immateriaalne vara

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt b, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 4 ja artikkel 478

Mahaarvamisele kuuluva immateriaalse vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 37 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b.

170

1.3.2.3.   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile c.

180

1.3.2.4.   Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 6 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva sisereitingute meetodil põhineva eraldiste puudujäägi võrreldes oodatava kahjuga kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 40 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d.

190

1.3.2.5.   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt e, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 7 ning artiklid 473 ja 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 41 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e.

194

1.3.2.5.*   millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

198

1.3.2.5.* *   millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

200

1.3.2.6.   Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

210

1.3.2.6.1   Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 42 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist, jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

211

1.3.2.6.1**   millest: otsesed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt a).

212

1.3.2.6.1*   millest: kaudsed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt b).

220

1.3.2.6.2   Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a, artikkel 474, artikli 475 lõige 2 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 57 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 475 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a.

221

1.3.2.6.2**   millest: otsesed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt a).

222

1.3.2.6.2*   millest: kaudsed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt b).

230

1.3.2.6.3   Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a, artikkel 476, artikli 477 lõige 2 ja artikkel 478

Mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 67 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 477 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a.

231

millest: otsesed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: Otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt a).

232

millest: kaudsed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt b).

240

1.3.2.7.   Vastastikune ristosalus

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt sellest, kas finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused on olulised või mitte (kapitalinõuete määruse artikli 472 lõige 9, artikli 475 lõige 3 ja artikli 477 lõige 3), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastastikused ristosalused oluliste investeeringute ja mitteoluliste investeeringute lõikes.

250

1.3.2.7.1   Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 9 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

1.3.2.7.1.1   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

270

1.3.2.7.1.2   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

280

1.3.2.7.2   Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

290

1.3.2.7.2.1   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

300

1.3.2.7.2.2   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

310

1.3.2.7.3   Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

320

1.3.2.7.3.1   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

330

1.3.2.7.3.2   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

340

1.3.2.8.

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

350

1.3.2.8.1   Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt h, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 10 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile h.

360

1.3.2.8.2   Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt c, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile c.

370

1.3.2.8.3   Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt c, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile c.

380

1.3.2.9   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõiked 2 ja 3

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõige 1

390

1.3.2.10

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

400

1.3.2.10.1   Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt i, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 11 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i.

410

1.3.2.10.2   Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt d, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile d.

420

1.3.2.10.2   Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt d, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile d.

425

1.3.2.11   Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 471

430

1.3.3   Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikkel 481

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele.

25.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 481 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ja mis ei ole ette nähtud II osaga.

1.6.3.   C 05.02 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi (CA5.2)

26.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (kapitalinõuete määruse artiklid 484–491).

1.6.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõiked 3–5

Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga.

020

Piirmäära arvutamise alus

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–4

030

Ettenähtud osa

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõige 5

040

Piirmäär

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

050

(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

060

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega.


Rida

010

1.   Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 3

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

020

2.   Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 4

030

2.1   Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

Kapitalinõuete määruse artikkel 489

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

040

2.2   Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikkel 489

050

2.2.1   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

060

2.2.2   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

070

2.2.3   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

080

2.3   Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 1

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse.

090

3.   Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 5

100

3.1   Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

Kapitalinõuete määruse artikkel 490

110

3.2   Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikkel 490

120

3.2.1   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

130

3.2.2   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

140

3.2.3   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

150

3.3   Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 2

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.

2.   KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

2.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

27.

Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Käesolev vorm koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sealhulgas aruandev krediidiasutus või investeerimisühing) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:

a)

konsolideerimise alla kuuluvad üksused;

b)

üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;

c)

teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;

d)

teave kapitalipuhvrite kohta.

28.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 010–060 ja 250–400.

2.2.   ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA

29.

Käesoleva vormi teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 070–210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid maksevõimenõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks.

30.

Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.

2.3.   TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

31.

Käesoleva vormi kolmanda osa (teave kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid maksevõimenõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 250–400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda.

32.

Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid.

33.

Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele”, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta.

34.

Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime” vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsest seost vormiga CA.

35.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju.

36.

On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS.

37.

Krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.

2.4.   C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

Veerg

Juhised

250–400

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

Vt vormis C 06.02 antud juhised.

410–480

KAPITALIPUHVRID

Vt vormis C 06.02 antud juhised.


Rida

Juhised

010

KOKKU

Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.

2.5.   C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

Veerg

Juhised

010–060

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükile.

010

NIMI

Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi.

020

KOOD

See kood on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu.

Konsolideerimise alla kuuluvale üksusele määratud kood.

Koodi tegelik ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist.

025

LEI KOOD

LEI kood ehk juriidilise isiku ülemaailmne tunnus on viitekood, mille on ette pannud finantsstabiilsuse nõukogu ja heaks kiitnud G20 ning mille eesmärk on tagada finantstehingute poolte kordumatu ülemaailmne identifitseerimine.

Kuni ülemaailmse LEI-süsteemi täieliku toimimiseni määrab regulatiivse järelevalve komitee (Regulatory Oversight Committee –ROC, mille kohta üksikasjalik teave on kättesaadav veebisaidil www.leiroc.org) poolt kinnitatud kohalik tegevusüksus vastaspooltele ajutised pre-LEI koodid.

Kui asjaomase vastaspoole puhul on juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI kood) olemas, kasutatakse seda kõnealuse vastaspoole identifitseerimiseks.

030

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS: JAH/EI

„JAH” märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega.

Muul juhul märgitakse „EI”.

Image Vähemusosalused:

Kapitalinõuete määruse artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii

Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, krediidiasutusi või investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kapitalinõuete määruse nõudeid.

040

ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

„SF” märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.

„SP” märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.

050

RIIGIKOOD

Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2.

060

OSALUSE MÄÄR (%)

See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtja tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada.

070–240

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 070–240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 030 märgitud „JAH”).

Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast.

Selles osas esitatakse teave vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad kapitalinõuete määruse kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest krediidiasutustest või investeerimisühingutest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju.

Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine

Investeerimisühingud võtavad kapitalinõuete määruse artiklite 95, 96, 97 ja 98 kohasel omavahendite suhtarvu arvutamisel arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid.

Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi 2. osa veerus 100.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Märgitakse veergude 080–110 summa.

080

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud vara, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL”, ja omavahendite nõuete, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL”, summale.

090

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL”.

100

OPERATSIOONIRISK

Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL”.

Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON”.

110

MUUD RISKIPOSITSIOONID

Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 640, 680 ja 690 summa.

120–240

ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS

Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

120

OMAVAHENDID

Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 010 „OMAVAHENDID”.

130

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 82

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.

Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

140

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

Kapitalinõuete määruse artikli 87 lõike 1 punkt b

150

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

Kapitalinõuete määruse artikkel 25

160

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 82

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.

Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

170

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

Kapitalinõuete määruse artikli 85 lõike 1 punkt b

180

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 50

190

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

Kapitalinõuete määruse artikkel 81

Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

200

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

Kapitalinõuete määruse artikli 84 lõike 1 punkt b

210

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 61

220

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

230

TEISE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 71

240

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 87 artiklis 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju, st see peab olema aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

250–400

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

250–290

OSA RISKIS

Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

250

KOGURISKIPOSITSIOON

Märgitakse veergude 260–290 summa.

260

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määrusele, välja arvatud mis tahes summa, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel.

270

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt kapitalinõuete määrusele. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma vastab konsolideeritud aruande real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL” kajastatud summale.

280

OPERATSIOONIRISK

Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju.

Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid.

290

MUUD RISKIPOSITSIOONID

Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud.

300–400

OSA OMAVAHENDITES

Selles vormi osas ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil.

Veergudes 300–350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites vähemusosaluse kaudu, samas kui veergudes 360–400 kajastatakse andmeid kõigi muude konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites.

Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites, st peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve.

Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

300–350

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

Kirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA” all kajastatakse kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad mis tahes omavahendid.

300

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 87

310

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 85

320

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 84

Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

330

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 86

Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.

340

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 89

Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.

350

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-)/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

360–400

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 18

Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID” all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad mis tahes omavahendid.

360

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

370

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

380

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

390

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (-)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi.

400

MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga.

410–480

KAPITALIPUHVRID

Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid pärast kapitalipuhvri nõuete arvutamist, st sõltuvalt sellest, kas nõuded arvutatakse konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasandil.

410

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2

420

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

430

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 7, artikkel 130 ja artiklid 135–140

Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat.

440

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

450

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artiklid 133 ja 134

Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat.

460

SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4

Selles lahtris kajastatakse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

470

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131

Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

480

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131

Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

3.   KREDIIDIRISKI VORMID

3.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

38.

Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.

3.1.1.   Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju

39.

Kapitalinõuete määruse artiklis 235 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega.

40.

Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul.

41.

Kapitalinõuete määruse artiklitega 196, 197 ja 200 reguleeritakse otsest krediidiriski kaitset.

42.

Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja krediidiriski kaitse andjate vastu olevaid selliseid nõudeid, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest.

43.

Riskipositsiooni liik ei muutu kaudsest krediidiriski kaitse tõttu.

44.

Kui riskipositsioon on kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu.

45.

COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.

3.1.2.   Vastaspoole krediidiriski kajastamine

46.

Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.

3.2.   C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

3.2.1.   Üldised märkused

47.

Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

a)

riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;

b)

krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.

3.2.2.   Vormi CR SA ulatus

48.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112 määratakse standardmeetodi kohaselt arvutatav iga riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded.

49.

Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu on kindlaks määratud standardmeetodi puhul. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes.

50.

Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:

a)

riskipositsioonid, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed”, mida kajastatakse vormides CR SEC;

b)

omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.

51.

Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

a)

kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

b)

kauplemisportfelli vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

c)

reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.

52.

Käesolevas vormis kajastatakse kõiki riskipositsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesolevas vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui nad kohaldavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis.

53.

Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 290–320), et koguda täiendavat teavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta.

54.

Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:

a)

nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a);

b)

nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b);

c)

nõuded avaliku sektori asutuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c);

d)

nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f);

e)

nõuded äriühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g);

f)

jaenõuded (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h).

55.

Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavat riskiga kaalutud vara arvutamist ei kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul.

56.

Memokirjed annavad täiendavat teavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Nende kirjete all kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu”, „nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu”, „nõuded avaliku sektori asutuste vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”, „nõuded äriühingute vastu” ja „jaenõuded”.

57.

Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid”. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu, kajastatakse seda teavet ka real 320 riskipositsiooni klassis „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”.

3.2.3.   Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt

58.

Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.

a)

Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse kapitalinõuete määruse artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

b)

Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.

59.

Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

60.

Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul.

61.

Kapitalinõuete määruse artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks lahutamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f) või „nõuded äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kapitalinõuete määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu”, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „nõuded äriühingute vastu” puhul. Vastasel korral on selge, et kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlaksmääramiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine krediidiasutuste või investeerimisühingute lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine.

62.

Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud kapitalinõuete määruses riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või järelevalveasutuse mis tahes otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega oleksid aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise protsessi tulemused kooskõlas kapitalinõuete määruse sätetega. See ei takista krediidiasutustel ja investeerimisühingutel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste kapitalinõuete määruse sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid.

63.

Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See oleks nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel oleks üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmelise protsessi raames.

64.

Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:

1.

väärtpaberistamise positsioonid;

2.

eriti suure riskiga seotud kirjed;

3.

omakapitali investeeringud;

4.

makseviivituses olevad riskipositsioonid;

5.

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid/pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);

6.

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

7.

muud kirjed;

8.

nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;

9.

kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõudeid avaliku sektori asutuste vastu; nõudeid mitmepoolsete arengupankade vastu; nõudeid rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu; nõudeid äriühingute vastu ja jaenõudeid.

65.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ja kapitalinõuete määruse artikli 132 lõigete 3–5 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamisel võetakse arvesse üksikuid aluspositsioone ja liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele, kuid kõik üksikud riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”.

66.

Kapitalinõuete määruse artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed”. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud” (kasutatav riskikaal on kapitalinõuete määruse artikli 134 lõikes 6 osutatud summa).

67.

Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT KAPITALINÕUETE MÄÄRUSELE STANDARDMEETODI KOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi?

JAH

Image

Väärtpaberistamise positsioonid

EI

Image

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi?

JAH

Image

Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka artikkel 128)

EI

Image

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi?

JAH

Image

Omakapitali investeeringud (vt ka artikkel 133)

EI

Image

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi?

JAH

Image

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

EI

Image

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse?

JAH

Image

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid.

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka artikkel 129).

Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

EI

Image

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi?

JAH

Image

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka artikkel 124)

EI

Image

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi?

JAH

Image

Muud kirjed

EI

Image

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi?

JAH

Image

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

EI

Image

 

 

Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Nõuded äriühingute vastu

Jaenõuded

3.2.4.   Selgitused kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside ulatuse kohta

3.2.4.1.   Riskipositsiooni klass „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”

68.

Grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 järgmiselt.

69.

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid.

70.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 „võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja”. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata krediidiasutused või investeerimisühingud, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi, nt krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjad või ettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses. Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.

3.2.4.2.   Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”

71.

Standardmeetodi kohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” järgmiselt.

72.

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mille puhul on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikest 6.

3.2.4.3.   Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”

73.

Kui kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 132 lõikega 5 ette nähtud võimalust, kajastatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.

3.2.5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Riskipositsiooni väärtus, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi kapitalinõuete määruse artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente.

Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid või kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti f, vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis sätestatud meetoditele.

Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7.

Kapitalinõuete määruse artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust vastavalt saadud rahalisele tagatisele.

Tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, võetakse veerus 010 arvesse kapitalinõuete määruse artikli 220 lõike 4 kohastest tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva otsese krediidiriski kaitse mõju. Seepärast kajastatakse tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, kapitalinõuete määruse artiklite 220 ja 221 kohaselt arvutatud E*-d vormi CR SA veerus 010.

030

(-) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Kapitalinõuete määruse artiklid 24 ja 110

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele.

040

Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Veergude 010 ja 030 summa.

050–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine”.

Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

Siin kajastatakse järgmiseid kirjeid:

tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;

aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.

Vt ka punktis 4.1.1 esitatud juhiseid.

050–060

Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtused (Ga)

Kapitalinõuete määruse artikkel 235

Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõikes 3 on määratletud kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtus Ga.

050

Garantiid

Kapitalinõuete määruse artikkel 203

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 määratletud kaudne krediidiriski kaitse, mis ei ole krediidituletisinstrumentide vormis.

060

Krediidituletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 204

070–080

Otsene krediidiriski kaitse

Nendes veergudes osutatakse otsesele krediidiriski kaitsele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 58 ning artiklitele 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist).

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

070

Finantstagatis: lihtmeetod

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõiked 1–2

080

Muu otsene krediidiriski kaitse

Kapitalinõuete määruse artikkel 232

090–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1–2 ja artikkel 236

Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

110

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

120–140

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

Kapitalinõuete määruse artiklid 223, 224, 225, 226, 227 ja 228. See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 223, 224, 225, 226, 227 ja 228.

120

Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõiked 2–3

Kajastatava summa puhul kajastatakse volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (EVA-E) = E*He.

130

(-) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam)

Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõige 2

Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see rahalist tagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f.

Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam = C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos.

140

millest: Volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2

Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva) = C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1].

150

Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*)

Kapitalinõuete määruse artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1

160–190

Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes

Kapitalinõuete määruse artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1.

200

Riskipositsiooni väärtus

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu

Selline riskipositsiooni väärtus, pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2 peatüki 2. jaole.

210

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, arvutatakse selles kirjes kajastatav vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditele.

215

Riskiga kaalutud vara enne VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 501.

220

Riskiga kaalutud vara pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 500.

230

millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga

240

millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga


Rida

Juhised

010

Koguriskipositsioon

020

millest: VKEd

Sellel real kajastatakse andmeid ainult vormi „Kokku” ning riskipositsiooni klasside „jaenõuded”, „nõuded äriühingute vastu” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” puhul.

Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu.

030

millest: VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

Sellel real kajastatakse andmeid ainult vormi „Kokku” ning riskipositsiooni klasside „jaenõuded”, „nõuded äriühingute vastu” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” puhul.

Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid VKEde vastu, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

Kapitalinõuete määruse artikkel 125

Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”.

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

Kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

Kapitalinõuete määruse artikli 148 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

070–130

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad vastaspoole krediidiriski positsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile f ja artikli 299 lõikele 2 määratakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.

Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 090, 110 ja 130 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.

Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 040 ja 060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud; ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.

Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid.

Pika arveldustähtajaga tehingud on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2.

Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 130, ei kajastata sellel real.

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.

Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

Sellel real kajastatakse lepingujärgsetest toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetest tulenevaid riskipositsioone (mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 11 ja mida ei saa määrata kirjete „tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud” või „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud” alla.

140–280

RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

140

0 %

150

2 %

Kapitalinõuete määruse artikli 306 lõige 1

160

4 %

Kapitalinõuete määruse artikli 305 lõige 3

170

10 %

180

20 %

190

35 %

200

50 %

210

70 %

Kapitalinõuete määruse artikli 232 lõike 3 punkt c

220

75 %

230

100 %

240

150 %

250

250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

260

370 %

Kapitalinõuete määruse artikkel 471

270

1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

280

Muud riskikaalud

Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu”, „nõuded äriühingute vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „jaenõuded” puhul.

Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid.

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5

Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (kapitalinõuete määruse artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed”.

Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b

290–320

Memokirjed

Vt ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos.

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

See on ainult memokirje. Sõltumata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga.

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

See on ainult memokirje. Sõltumata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga.

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

3.3.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB)

3.3.1.   Vormi CR IRB ulatus

74.

Vorm CR IRB hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

i.

kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:

kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;

ostetud nõuete lahjendusrisk;

ii.

kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;

iii.

kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.

75.

Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod).

76.

Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:

i.

omakapitali investeeringud, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;

ii.

väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB ja/või CR SEC Details;

iii.

„muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile g. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati riskikaal 100 %, välja arvatud raha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;

iv.

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk.

Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB.

77.

Selleks et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:

„EI”

kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod);

„JAH”

kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod);

Igal juhul tuleb jaenõuete portfellide puhul märkida „JAH”.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.

3.3.2.   Vormi CR IRB jaotus

78.

Vorm CR IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsiooni jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus. Vormid CR IRB 1 ja CR IRB 2 esitatakse eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside puhul:

1)

Koguriskipositsioon

(Vorm Total tuleb esitada eraldi sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul.)

2)

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

3)

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

4.1)

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

4.1)*

Nõuded äriühingute vastu – VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c koostoimes artikli 501 lõikega 2)

4.2)

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõige 8)

4.3)

Nõuded äriühingute vastu – muud

(Kõik artikli 147 lõike 2 punkti c kohased nõuded äriühingute vastu, mida ei kajastata punktide 4.1 ja 4.2 all).

5.1)

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 154 lõikega 3 kooskõlas olevad nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga).

5.1)*

Jaenõuded – tagatud selliste VKEde kinnisvaraga, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 154 lõikega 3 kooskõlas olevad nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga).

5.2)

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata punkti 5.1 all).

5.3)

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

5.4)

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.1 ja 5.3 all).

5.4)*

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 501 lõikega 2 koostoimes olevad nõuded, mida ei kajastata punktide 5.1 ja 5.3 all).

5.5)

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.2 ja 5.3 all).

Riskipositsiooni alamklasside 4.1*, 5.1* ja 5.4* puhul kajastatakse ainult rida 010 (koguriskipositsioon). Need on asjaomaste riskipositsiooni klasside alamklassid (st „millest”), mille andmeid võetakse arvesse ka riskipositsiooni klassides 4.1, 5.1 ja 5.4).

3.3.3.   C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (CR IRB 1)

3.3.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

Juhised

010

SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.

Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainulaadset reitingusüsteemi või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat.

Vastasel korral erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada võrreldes sisemiste reitinguklassidega erineval arvul reitinguklasse.

Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 010 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel (nt koguriskipositsiooni puhul) võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Makseviivituses olevate riskipositsioonidena käsitatakse riskipositsioone, mis on määratud viimas(t)esse reitinguklassi(desse), mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

020

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist.

Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 24 ning artikli 166 lõigetele 1, 2 ja 4–7.

Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni.

030

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

040–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE”.

040–050

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kaudne krediidiriski kaitse: määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.

Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

040

GARANTIID

Kui garantii krediidiriski maandamise tehnika mõju arvutatakse asendusmõju arvessevõtmise kaudu, esitatakse korrigeeritud väärus (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183, välja arvatud lõige 3) kajastatakse garantiide nimiväärtust.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 150.

050

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 216.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 160.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

060

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: Kapitalinõuete määruse artikkel 232

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse asjaomast summat veerus 060. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170.

070–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse.

Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu.

Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

090

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

100, 120

millest: Bilansivälised kirjed

Vt vormi CR SA juhised.

110

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohast väärtust.

I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid (kapitalinõuete määruse artikli 166 lõiked 8–10) sõltumata krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodist.

Ridade 040–060 puhul (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud ning lepingujärgsetes toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid), mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki, on riskipositsiooni väärtus sama kui vastaspoole krediidiriski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4., 5., 6. ja 7. jaos sätestatud meetoditele. Neid väärtusi kajastatakse selles veerus ja mitte veerus 130 „millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist”.

130

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

Vt vormi CR SA juhised.

140

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

150–210

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud kahjumäära.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 228 lõige 2, artikli 230 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 231

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:

kaudse krediidiriski kaitse korral keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete, krediidisasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul: kapitalinõuete määruse artikli 161 lõige 3. Jaenõuete puhul kapitalinõuete määruse artikli 164 lõige 2;

otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

150

GARANTIID

Vt juhised veerus 040.

160

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Vt juhised veerus 050.

170

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.

Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.

180

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jao kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 193 lõigetele 1–4 ja artikli 194 lõikele 1. Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam).

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: finantstagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.

190–210

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 199 lõiked 1–8 ja artikkel 229.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: muu tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

190

KINNISVARA

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 2–4 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 229.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus.

200

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6–8 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 229 lõige 3.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

210

NÕUDED

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 ja artikli 229 lõike 2 kohaseid väärtuseid.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

220

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 202 ja artikli 217 lõikele 1. Vt ka veerud 040 „Garantiid” ja 050 „Krediidituletisinstrumendid”.

230

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Arvesse võetakse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse hüpoteekide alampiiri).

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi” makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

Nõudeid suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjate vastu ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 230 andmete arvutamisel; neid võetakse arvesse ainult veeru 240 andmete arvutamisel.

240

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

250

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

Kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades.

Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded” puhul.

255

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.

Arvesse ei võeta kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

260

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.

Arvesse võetakse kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

270

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

280

OODATAV KAHJU

Oodatava kahju määr on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 158. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

290

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi eraldisi. Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.

300

VÕLGNIKE ARV

Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõiked 1 ja 2

Kõigi riskipositsiooni klasside puhul, välja arvatud jaenõuded, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste juriidiliste isikute/võlgnike arvu, kellele on eraldi määratud reiting, olenemata erinevate antud laenude või asjakohaste nõuete arvust.

Riskipositsiooni klassis „jaenõuded” kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste riskipositsioonide arvu, mis on eraldi määratud teatavasse reitinguklassi või kogumisse. Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi.

Kuna selles veerus käsitletakse reitingusüsteemide struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgnikku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju).


Rida

Juhised

010

KOGURISKIPOSITSIOON

020–060

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.

Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.

Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

040–060

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ja ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

Vt vormi CR SA juhised.

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c.

Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõige 6.

Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 180.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.

Põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala krediidiasutused ja investeerimisühingud ise.

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5 Kohaldatakse ainult äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul.

090–150

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

120

millest: 1. kategoorias

Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 5 tabel 1.

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

Kapitalinõuete määruse artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse riskikaalu 100 %. Sellel real kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real.

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

Lahjendusrisk on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskikaalu arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 157 lõikes 1.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 6 on ostetud nõuete riskipositsiooni väärtus võrdne tagasimaksmata nõuetega, millest on maha arvatud riskiga kaalutud vara lahjendusriski puhul enne krediidiriski maandamist.

3.3.4.   C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)

Veerg

Juhised

005

Võlgniku reitinguklass (rea tunnus)

See on rea tunnus ja see peab tabeli konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010–300

Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis tabeli CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude kohta.


Rida

Juhised

010–001 – 010-NNN

Nendes ridades kajastatavad väärtused tuleb järjestada väiksemast suuremani vastavalt võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosusele. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.

3.4.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB)

79.

Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnist ületavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe koduriigi ja mis tahes välisriigi kohta. Kõnealust künnist kohaldatakse ainult tabelite 1 ja 2 suhtes.

80.

Mõiste „võlgniku asukoht” osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „Muud riigid” alla, olenemata riskipositsiooni klassist, kuhu rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded on määratud.

81.

Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus” ja „riskiga kaalutud vara” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.

3.4.1.   C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 1)

3.4.1.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR SA veerus 010.

020

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla.

See memokirje annab täiendavat teavet riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid”.

Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j.

040

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

050

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

055

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

060

Mahakandmised

Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

070

Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

075

Riskipositsiooni väärtus

Määratletud vormi CR SA veerus 200.

080

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR SA veerus 215.

090

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR SA veerus 220.


Rida

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt d

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt e

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f

070

Nõuded äriühingute vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g

075

millest: VKEd

Määratletud vormi CR SA real 020.

080

Jaenõuded

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h

085

millest: VKEd

Määratletud vormi CR SA real 020.

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

095

millest: VKEd

Määratletud vormi CR SA real 020.

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

110

Eriti suure riskiga seotud kirjed

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt k

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt l

130

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt o

150

Omakapitali investeeringud

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt p

160

Muud kirjed

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt q

3.4.2.   C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)

3.4.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR IRB veerus 020.

030

Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Esmane riskipositsioon nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

040

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

050

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

055

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

060

Mahakandmised

Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

070

Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

080

SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

Määratletud vormi CR IRB veerus 010.

090

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Määratletud vormi CR IRB veerus 230. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.

Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

100

millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Riskipositsiooniga kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

105

Riskipositsiooni väärtus

Määratletud vormi CR IRB veerus 110.

110

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR IRB veerus 255.

120

Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

125

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR IRB veerus 260.

130

OODATAV KAHJU

Määratletud vormi CR IRB veerus 280.


Rida

010

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

030

Nõuded äriühingute vastu

(Nõuded mis tahes äriühingute vastu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile c)

040

millest: Eriotstarbelised nõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a)

Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

050

millest: VKEd

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

060

Jaenõuded

Mis tahes jaenõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile d.

070

Jaenõuded – tagatud kinnisvaraga

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

080

VKEd

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

090

muud kui VKEd

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

100

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

110

Muud jaenõuded

Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata ridades 070–100.

120

VKEd

Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded.

130

muud kui VKEd

Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded.

140

Omakapitali investeeringud

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti e kohased omakapitali investeeringud.

3.4.3.   C 09.03 – Asjakohaste krediidiriski positsioonide krediidiriski omavahendite kogunõuete jaotus riikide lõikes (CR GB 3)

3.4.3.1.   Üldised märkused

82.

Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktile 7 kooskõlas artikliga 130 ja artikli 140 lõikega 1 on vastutsüklilise kapitalipuhvri määr „selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides”. Kaalutud keskmine arvutatakse järgmiselt.

a)

Lugeja: krediidiriski omavahendite kogunõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotisele ja mis on seotud asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomasel territooriumil.

b)

Nimetaja: krediidiriski omavahendite kogunõuded, mis on seotud asjakohaste krediidiriski positsioonidega.

83.

Seda tabelit kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab omavahendite nõudeid, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotisele ning mis hõlmavad krediidiriski ja väärtpaberistamisi, mis on arvutatud riikide lõikes jaotatud asjakohaste krediidiriski positsioonide alusel.

84.

Teave esitatakse iga riigi kohta. Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnis ei ole oluline kõnealuse jaotuse kajastamisel.

3.4.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

010

Krediidiriskiriski omavahendite nõuded

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotis.

3.5.   C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

3.5.1.   Üldised märkused

85.

Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB” vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2.

86.

Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb sisereitingute meetodi (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk) kohast riskiga kaalutud vara arvutamist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt a).

87.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:

a)

muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule; või

b)

võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

88.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse artiklis 152 osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB.

89.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 151 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest kapitalinõuete määruse artiklis 155 osutatud meetodist:

lihtsustatud riskikaalu meetod,

riskiparameetritel põhinev meetod või

sisemudelitel põhinev meetod.

Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud riskikaal 250 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, vastavalt riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2)).

90.

Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.

Kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 94).

Omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikkel 150), sealhulgas:

omakapitali investeeringud, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 495 lõikele 1;

omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on standardmeetodi kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 % (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt g);

omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt h);

omakapitali investeeringud abiettevõtjasse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu „muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga” (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 1);

omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 46 ja 48.

3.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)

Veerg

005

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 1 sätetele.

Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.

Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060).

020

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 167 sätetele on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 ka kapitalinõuete määruse I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa).

Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (nagu on osutatud artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud tasakaalustavaid positsioone.

030–040

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 030 ja 040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

050

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

(-) KOGUVÄLJAVOOL

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

060

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167).

Meeldetuletuseks: bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (kapitalinõuete määruse artikkel 167).

070

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormi CR EQU IRB 2 veerus 070 selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele. Sama kehtib vormi CR EQU IRB rea 020 kohta. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060). Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 2 sätteid.

080

RISKIGA KAALUTUD VARA

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 sätetele.

Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole piisavalt teavet kapitalinõuete määruse artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3).

Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (kapitalinõuete määruse artikli 165 lõige 3).

090

MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9.

91.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad kõnealuseid erinevaid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR EQU IRB 1 riskiga kaalutud vara ka selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt).

Rida

Vormi CR EQU IRB 1 rida 020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 020.

Vormi CR EQU IRB 1 read 050–090

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

Lihtsustatud riskikaalu meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 2) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 050–090.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

Sisemudelitel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 4) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet real 100.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt). Näiteks:

finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, samuti

omakapitali investeeringuid, millele määratakse riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2, kajastatakse real 110.

Vorm CR EQU IRB 2

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2.

Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad ainulaadset reitingusüsteemi või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitingusüsteemi või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.

3.6.   C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

3.6.1.   Üldised märkused

92.

Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378.

93.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega.

94.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 ei võeta arveldus/ülekanderiski arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

95.

Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

96.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad selle hinnavahe kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et määrata kindlaks vastavad omavahendite nõuded.

97.

Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5 ga.

98.

Tuleb silmas pidada, et kapitalinõuete määruse artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT, vaid krediidiriski vormides (CR SA, CR IRB).

3.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavas kokkulepitud arveldushinnas.

Veerus 010 võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis.

020

ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 020 asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

Veerus 020 kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid.

030

OMAVAHENDITE NÕUDED

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 030 omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

040

ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5 ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.


Rida

010

Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 010 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

020–060

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.

Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

070

Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 070 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

080–120

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 080–120 teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.

Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

3.7.   C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

3.7.1.   Üldised märkused

99.

Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt. Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

100.

Vormis CR SEC SA kogutakse koondteavet kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta, mis on määratletud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

3.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

Väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuse tagamise tehingud, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud.

Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist vormides CR SEC SA ja CR SEC IRB arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks kapitalinõuete määruse artikli 242 punkti 12 kohaste uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavaid ennetähtaegse amortiseerimise klausleid.

020–040

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 249 ja 250 käsitatakse väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski kaitset nii, nagu ei oleks lõpptähtaegade mittevastavust.

020

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

030

(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

„Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.

Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

040

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.

Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

050

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele a, c ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning mis tahes krediidiriski korrigeerimisi ja eraldisi. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.

Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.

Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.

Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

060

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

070

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõigete 1 ja 2 kohased väärtpaberistamise positsioonid ilma ümberhindlustegurite kohaldamiseta.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 040.

080–110

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57

Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).

Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

080

(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)

Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 ja seda reguleeritakse artikliga 235.

Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

090

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja seda reguleeritakse artiklitega 195, 197 ja 200.

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse artiklite 218–236 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.

Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

100–110

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

100

(-) KOGUVÄLJAVOOL

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ning artikli 235 lõiked 1 ja 2

Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 090 [(-) koguväljavool].

110

KOGUSISSEVOOL

Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 100 (kogusissevool).

120

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 110.

130

(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veergudega 120 ja 130.

140

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 150.

150–180

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui kapitalinõuete määruses ei ole teisiti ette nähtud.

Vt vormi CR SA „Kokku” veerud 160–190.

Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].

190

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 200.

200

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikliga 258 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, millele on määratud riskikaal 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

210

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus.

220–320

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID, JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

220–260

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

Reitingu saanud positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 8.

Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikliga 251 (tabel 1).

270

RISKIKAAL 1 250 % (REITINGUTA POSITSIOONID)

Reitinguta positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 7.

280

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5

Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

290

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse teise või kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriasse kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide käsitlust varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 254.

Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 249 lõikes 9.

300

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

310

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõige 1 ja artikli 259 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt.

320

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL (%)

Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

330

RISKIGA KAALUTUD VARA

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

340

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

Sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel selles veerus ei võeta arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

350

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kõnealuse määruse artiklite 405, 406 või 409 teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, milleks on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Sellise täiendava riskikaalu võib kehtestada mitte ainult investorist krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, vaid ka väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja algsetele laenuandjatele.

360

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 330 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

370–380

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 370)/pärast (veerg 380) kapitalinõuete määruse artiklis 252 (praegu makseviivituses olevate või eriti suure riskiga seotud riskipositsioonide väärtpaberistamine) või artikli 256 lõikes 4 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul) sätestatud piirangute kohaldamist.

390

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

101.

Vorm CR SEC SA on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste lõikes.

102.

Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.

Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

040–060

BILANSILISED KIRJED

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis a on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (rida 050) ja edasiväärtpaberistamiste (rida 060) lõikes.

070–090

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.

Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.

Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”.

Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jaotatakse väärtpaberistamiste (veerg 080) ja edasiväärtpaberistamiste (veerg 090) lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 251 tabelile 1.

100

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

110

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.

Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

120–140

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

150–170

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

180

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

190–210

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

220–240

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

250–290

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES

Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 251 tabeliga 1). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.

Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 190–270 ja 330–340.

3.8.   C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

3.8.1.   Üldised märkused

103.

Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt.

104.

Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

105.

Vormi CR SEC IRB ulatus on sama kui vormi CR SEC SA puhul. Selles esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.

3.8.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

Bilansiliste kirjete kogusummat käsitleva rea puhul vastab selles veerus kajastatav summa väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummale aruandekuupäeva seisuga.

Vt vormi CR SEC SA veerg 010.

020–040

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kapitalinõuete määruse artiklid 249 ja 250

Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust.

020

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

030

(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

„Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on vormi CR SEC IRB veerus 030 kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.

Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

040

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.

Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

050

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele b, d ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.

Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.

Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.

Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

060–090

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57

Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).

060

(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)

Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.

Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud korrigeeritud väärtuse GA arvutamise korda täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veergudega 040 ja 050.

070

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58.

Kuna finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod ei ole kohaldatav, kajastatakse selles veerus ainult kapitalinõuete määruse artikli 200 kohast otsest krediidiriski kaitset.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 060.

080–090

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

080

(-) KOGUVÄLJAVOOL

Kapitalinõuete määruse artikkel 236

Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 070.

090

KOGUSISSEVOOL

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 080.

100

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 090.

110

(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

Kapitalinõuete määruse artiklid 218–222. See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

120

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.

130–160

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ümberhindlustegur on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 56.

Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].

170

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 110.

180

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 266 lõikega 3 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

190

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

200–320

VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 261

Sisereitingute meetodi kohaseid väärtpaberistamise positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 259 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena.

Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabeliga 4.

330

REGULATIIVNE MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 262 kohane regulatiivne meetod.

Väärtpaberistamise positsiooni riskikaal on kas 7 % või vastavalt ette nähtud valemitele kohaldatav riskikaal, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

340

REGULATIIVNE MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL

Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võidakse arvesse võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 264. Sel juhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing positsiooni tegelikku riskikaalu, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 2, kui ta on saanud täieliku krediidiriski kaitse (tegeliku riskikaalu arvutamiseks jagatakse positsiooni riskiga kaalutud vara positsiooni riskipositsiooni väärtusega ja korrutatakse tulemus 100 ga).

Kui positsioonil on osaline krediidiriski kaitse, peab krediidiasutus või investeerimisühing kohaldama regulatiivset meetodit, kasutades väärtpaberistamise seeria nö. paksust T, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 3.

Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

350

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi suurim riskikaal).

Kapitalinõuete määruse artikli 263 lõigetega 2 ja 3 on ette nähtud erikäsitlus, mida kohaldatakse juhul, kui Kirb-i ei saa arvutada.

Likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatud kasutamata likviidsuslimiite kajastatakse kirje „bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid” all.

Kuni väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatakse erikäsitlust, sest Kirb-i ei saa arvutada, tuleks veerus 350 kajastada sellist riskiga kaalumise käsitlust, mida kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 263 sätestatud käsitluse alla kuuluva likviidsuse tagamise tehingu riskipositsiooni väärtuse suhtes.

Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikega 5 ja artikliga 265.

360

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE: KESKMINE RISKIKAAL

Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

370

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõigetega 3 ja 4 on ette nähtud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatav sisemisel hinnangul põhinev meetod.

380

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL

Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

390

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE

Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kapitalinõuete määruse artikli 266 lõiget 1 (kohaldatakse ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate suhtes, kui riskipositsiooni ei ole omavahenditest maha arvatud) ja lõiget 2.

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

400

RISKIGA KAALUTUD VARA

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

410

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

420

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, milleks on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.

430

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 400 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

440–450

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 440)/pärast (veerg 450) kapitalinõuete määruse artiklis 260 sätestatud ülempiiri kohaldamist. Lisaks tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artiklit 265 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul).

460

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

106.

Vorm CR SEC IRB on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste riskikaalu rühmade lõikes.

107.

Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.

Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

040–090

BILANSILISED KIRJED

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis b on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus, võtmata arvesse mis tahes tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi.

Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 050–070) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 080–090) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

100–150

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.

Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.

Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”.

Bilansivälised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 110–130) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 140–150) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

160

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

170

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.

Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

180–230

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

240–290

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

300

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

310–360

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

370–420

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

430–540

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES

Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 tabeliga 4). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.

Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 170–320 ja 400–410.

3.9.   C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

3.9.1.   Üldised märkused

108.

Käesolevas vormis kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB, MKR SA SEC ja MKR SA CTP) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid, nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded.

109.

Käesolevat vormi täidetakse järgmistel juhtudel.

a.

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing hoiab vähemalt ühte väärtpaberistamise positsiooni. See tähendab, et olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida nad hoiavad. Hoitavad positsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse artikli 405 kohaselt säilitatud positsioone.

b.

Aruandeaasta jooksul (1) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kus asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole positsiooni.

c.

Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 160.

d.

Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja).

110.

Käesoleva vormi esitavad konsolideerimisgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused ja investeerimisühingud (2), mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes.

111.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 406 lõikele 1, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 010–040, 070–110, 160, 190, 290–400 ja 420–470.

112.

Algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.

3.9.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

005

REA NUMBER

Rea number on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010

SISEKOOD

Sisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega.

020

VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi)

Väärtpaberistamise ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamist turul tuntakse. Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus kaheksat tähemärki, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS (kood/nimi)

Selles veerus kajastatakse järelevalveasutuse poolt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud koodi või kui seda ei ole, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastab aruandev üksus kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud. Kui koodi ei ole või kui aruandev üksus ei tea seda, kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

040

VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK; (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

T

traditsiooniline väärtpaberistamine;

S

sünteetiline väärtpaberistamine.

Traditsioonilise väärtpaberistamise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlused on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

050

RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

K

kui kajastatakse täielikult;

P

kui arvatakse osaliselt välja;

R

kui arvatakse täielikult välja;

N

kui ei kohaldata.

Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu raamatupidamiskäsitlust.

Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul märgivad väärtpaberistamise tehingu algatajad, et väärtpaberistatud riskipositsioonid on bilansist välja arvatud.

Investorid märgivad igal juhul tähise N (ei kohaldata).

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IAS 39 punktidele 30–35.

060

MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID?

Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:

N

omavahendite nõudeid ei kohaldata;

B

kauplemisportfelliväline;

T

kauplemisportfelli kuuluv;

A

osaliselt nii kauplemisportfelliväline kui kauplemisportfelli kuuluv.

Kapitalinõuete määruse artiklid 109, 243 ja 244

Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline/kauplemisportfelli kuuluv).

Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (ei ole riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit.

Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormides CR SEC SA või CR SEC IRB. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid).

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

070

VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 61–64 sätestatud „väärtpaberistamise” ja „edasiväärtpaberistamise” määratlustele kajastatakse alusvara liiki järgmiste lühenditega:

S

väärtpaberistamine;

R

edasiväärtpaberistamine.

080–100

SÄILITAMINE

Kapitalinõuete määruse artiklid 404–410

080

KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast neto majandusliku huvi säilitamise liiki vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 405.

A

vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): „säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest”;

V

vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega.

B

uuenevad nõuded: „uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;

C

bilansilised: „säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100”;

D

esimese järjekoha kahju: „säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;

E

vabastatud: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 405 lõiget 3.

N

ei kohaldata: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 404.

U

nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.

090

SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab vähemalt 5 % olulise neto majandusliku huvi (väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga).

Olenemata kapitalinõuete määruse artikli 405 lõikest 1, võib väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmist tavapäraselt tõlgendada selle mõõtmisena riskipositsioonide esmasel väärtpaberistamisel ja mitte riskipositsioonide esmasel loomisel (nt mitte siis, kui alusvaraks olevad laenud esimest korda anti). Väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmine tähendab, et säilitamise määr 5 % peab olema täidetud sellise säilitamise taseme mõõtmise ajal (nt riskipositsioonide esmase väärtpaberistamise ajal). Säilitamise määra pidev taasmõõtmine ja korrigeerimine tehingu kehtivusajal ei ole ilmtingimata nõutud.

Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

100

SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

Kapitalinõuete määruse artikli 405 lõige 1

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

Y

jah;

N

ei.

Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

110

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA/SPONSOR/ALGNE LAENUANDJA/INVESTOR)

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

O

väärtpaberistamise tehingu algataja;

S

sponsor;

L

algne laenuandja;

I

investor.

Vt väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori määratlused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 13 ja 14. Investorina käsitatakse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 406 ja 407.

120–130

VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 9) erilaadist, mis on seotud asjaoluga, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 120 ja 130.

120

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)

Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäev) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk/aaaa.

Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

130

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (vastavalt esmastele riskipositsioonidele enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga.

Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

140–220

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

Veergudes 140–220 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta.

140

KOGUSUMMA

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

150

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 140 suhtelisest seisukohast).

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

160

LIIK

Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (numbrikoodid 1–8) või kohustuste (numbrikoodid 9 ja 10) liigi kohta. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ühte järgmistest numbrikoodidest:

1

elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

2

ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;

3

krediitkaardinõuded;

4

liising;

5

äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;

6

tarbimislaenud;

7

nõuded klientide vastu;

8

muud varad;

9

pandikirjad;

10

muud kohustused.

Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab krediidiasutus või investeerimisühing aluseks esmase alusvarakogumi. Liik numbrikoodiga 10 (muud kohustused) hõlmab riigivõlakirju ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju.

Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta.

170

KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

Selles veerus kogutakse teavet meetodi kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks.

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

S

standardmeetod;

I

sisereitingute meetod;

M

standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhinev kombineeritud meetod.

Kui standardmeetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC SA.

Kui sisereitingute meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC IRB.

Kui standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhineva kombineeritud meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist nii vormis CR SEC SA kui ka vormis CR SEC IRB.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sellest hoolimata ei kohaldata seda veergu kohustuste väärtpaberistamiste suhtes. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

180

RISKIPOSITSIOONIDE ARV

Kapitalinõuete määruse artikli 261 lõige 1

Selle veeru täitmine on kohustuslik ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Krediidiasutus või investeerimisühing esitab riskipositsioonide tegeliku arvu.

Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajastata andmeid investorid.

190

RIIK

Kajastatakse tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse lühend OT (muu).

200

NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad regulatiivset meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 262 lõikele 1.

Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Samuti ei kajastata selles veerus andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

210

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Vt vormi CR SEC SA veerg 060 ja vormi CR SEC IRB veerg 390.

Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

220

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)

Selles veerus kogutakse teavet selle kohta, millised oleksid väärtpaberistatud portfelli omavahendite nõuded, kui väärpaberistamist ei oleks toimunud, millele on liidetud kõnealuste riskidega seotud oodatav kahju (kirb), ja seda kajastatakse protsendina (kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud riskipositsioonide kogusummast väärtpaberistamise tehingu kuupäeva seisuga. kirb on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 4.

Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

230–300

VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

Selles kuues veerus kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale.

Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate puhul ainult aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavat või temale omistatavat summat.

230–250

BILANSILISED KIRJED

Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

230

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik väärtpaberistamise seeriad, mis ei kvalifitseeru mezzanine-seeriatena või esimese järjekoha kahju seeriatena.

240

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Vt kapitalinõuete määruse artikli 242 lõige 3 (traditsioonilised väärtpaberistamised) ja artikli 244 lõige 3 (sünteetilised väärtpaberistamised).

250

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 15.

260–280

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

290

VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:

i)

varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 2) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;

ii)

varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine.

Varaseima prognoositava lõpetamise kuupäeva kuu ja aasta kajastatakse järgmises vormingus: kk/aaaa.

300

LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil).

Lepingukohase lõpptähtaja kuu ja aasta kajastatakse järgmises vormingus: kk/aaaa.

310–400

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele ning väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga.

310–330

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

340–360

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiväliste kirjete puhul.

370–400

MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes veergudes kogutakse täiendavat teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 340–360) kogusumma kohta.

370

OTSESED FINANTSGARANTIID

Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega.

Vastavalt kapitalinõuete määruse I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:

finantsgarantiid;

finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.

380

INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD/VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

Kõnealused tuletisinstrumendid on loetletud kapitalinõuete määruse II lisas.

390

AKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD

Selleks et kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 3 määratletud likviidsuse tagamise tehinguid saaks aktsepteerida, peavad need vastama kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 sätestatud kuuele tingimusele (olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab standardmeetodit või sisereitingute meetodit).

400

MUUD (SEALHULGAS MITTEAKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD)

Selles veerus kajastatakse ülejäänud bilansiväliseid kirjeid, nt mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud (st likviidsuse tagamise tehingud, mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 loetletud tingimustele).

410

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE: KOHALDATAKSE ÜMBERHINDLUSTEGURIT

Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktiga 12 ja artikli 256 lõikega 5 (standardmeetod) ning artikli 265 lõikega 1 (sisereitingute meetod) on ette nähtud ümberhindlustegurid, mida kohaldatakse investoritele kuuluva osaluse suhtes (et arvutada riskiga kaalutud vara).

Selles veerus kajastatakse andmeid ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate väärtpaberistamise skeemide kohta (nt uuenevate nõuete väärtpaberistamised).

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikele 6 määratakse kohaldatav ümberhindlustegur kindlaks tegeliku kolme kuu keskmise ületulu taseme alusel.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. Kõnealune teave on seotud vormi CR SEC SA reaga 100 ja vormi CR SEC IRB reaga 160.

420

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kõnealune teave on tihedalt seotud vormi CR SEC SA veeruga 200 ja vormi CR SEC IRB veeruga 180.

Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

430

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

440

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

450–510

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

450

KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

C

korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;

N

mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.

460–470

NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE

Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 050ja 060.

480

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (STANDARDMEETOD) – SPETSIIFILINE RISK

Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 610 või vormi MKR SA CTP veerg 450.

4.   OPERATSIOONIRISKI VORMID

4.1.   C 16.00 – OPERATSIOONIRISK

4.1.1.   Üldised märkused

113.

Käesolevas vormis esitatakse teave, mis käsitleb kapitalinõuete määruse artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil.

114.

Baasmeetodit, standardmeetodit ja/või alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud auditeeritud andmeid, mis peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse” põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised.

115.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.

116.

Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele.

117.

Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul.

118.

Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.

4.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–030

ASJAOMANE NÄITAJA

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 010–030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja” elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 lõike 1 tabelis 1.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed tabeli vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse need veerus 030. Kui see on asjakohane, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 010 (ülejärgmise aasta prognoos).

Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada majandustegevuse prognoose.

040–060

LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)

Nendes veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat äriliinide „jaepangandus” ja „äripangandus” puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punktile b. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt a).

Äriliini „äripangandus” puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärpabereid.

070

OMAVAHENDITE NÕUDED

Omavahendite nõuded arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 070.

071

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 4. Veerus 070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.

080

MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST

Kapitalinõuete määruse artikli 18 lõige 1, milles on sätestatud, et kapitalinõuete määruse artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus peab sisaldama kirjeldust metoodikast, mida kasutatakse operatsiooniriski katvate omavahendite jaotamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, ning et selles tuleb näidata, kas ja kuidas kavatsetakse võtta ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate poolt ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju.

090–120

VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

090

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST

Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist.

100

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST

Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 2 punktile a).

110

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST

Veerus 110 kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mitte täielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet”, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega.

120

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)

Veerus 120 kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 323 lõigete 1–5 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju.


Rida

010

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT

Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316).

020

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317–319).

030–100

KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT

Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 030–100 kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse kapitalinõuete määruse artiklis 318 sätestatud põhimõtteid.

110–120

KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

Alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridades 030–050 ja 080–100 ning äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” kohta ridades 110 ja 120.

Ridades 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” lõikes (kapitalinõuete määruse artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridades 060 ja 070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridades 110–120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit.

130

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT

Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323).

Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

4.2.   C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS)

4.2.1.   Üldised märkused

119.

Käesolevas vormis esitatakse kokkuvõtlikult teave krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise aasta kahju kogusummade kohta juhtumiliikide ja äriliinide lõikes, võttes aluseks kahju esmase arvestuspäeva.

120.

Teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahju kogusummad kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülene” ja kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes, kusjuures ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel.

121.

Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära.

122.

Ridades esitatakse äriliinid ja iga äriliini puhul teave juhtumite arvu, kahju kogusumma, suurima ühekordse kahju ja viie suurima kahju kogusumma kohta (olenemata kahjude arvust).

123.

Käesolevas vormis kajastavad andmeid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad omavahendite nõuete arvutamiseks täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit või standardmeetodit/alternatiivset standardmeetodit.

124.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunkti ii, võivad vormi OPR Details veerus 080 kõigi juhtumiliikide summa puhul kajastada ainult järgmist teavet:

a)

juhtumite arv (rida 910);

b)

kahju kogusumma (rida 920);

c)

suurim ühekordne kahju (rida 930); ning

d)

viie suurima kahju kogusumma (rida 940).

4.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–070

JUHTUMILIIGID

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kahju vastavates veergudes 010–070 vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks määratud, veerus 080.

080

JUHTUMILIIGID KOKKU

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarvu ja kahju kogusummat, liites kokku veergudes 010–070 kajastatud kahjujuhtumite arvu ja kahju kogusummad. Veerus 080 kajastatav „suurim ühekordne kahju” võrdub veergudes 010–070 kajastatud „suurimate ühekordsete kahjusummade” suurima näitajaga. Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat.

090–100

MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 090 ja 100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 090. Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 100).


Rida

010–840

ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE

Kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud iga äriliini puhul, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülene”, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv, kahju kogusumma, suurim ühekordne kahju ja viie suurima kahju kogusumma. Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse kahju kogusumma kõigi asjaomaste äriliinide lõikes.

910–940

ÄRILIINID KOKKU

Iga juhtumiliigi (veerud 010–080) puhul kajastatakse äriliinide kohta kokku järgmist kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktide b, c ja e kohast teavet.

Juhtumite arv (rida 910): miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina.

Kahju kogusumma (rida 920): liidetakse kokku kõigi äriliinide kahju kogusummad.

Suurim ühekordne kahju (rida 930): miinimummäära ületav suurim kahju iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine.

Viie suurima kahju kogusumma (rida 940): kajastatakse viie suurima kahju kogusummat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust.

910–940/080

ÄRILIINID KOKKU – JUHTUMILIIGID KOKKU

Juhtumite arv: võrdub rea 910 juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina. See arv ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine.

Kahju kogusumma: võrdub nii rea 920 juhtumiliikide kahju kogusummade horisontaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega kui ka veeru 080 äriliinide kahju kogusummade vertikaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega.

Suurim ühekordne kahju: nagu eespool märgitud, võib mitut eri äriliini mõjutava juhtumi korral asjaomase juhtumiliigi puhul rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa olla suurem kui iga äriliini puhul real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa. Seega võrdub selles lahtris kajastatav summa rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatava suurima summaga, mis ei pruugi tingimata võrduda äriliinide puhul veerus 080 kajastatud suurima ühekordse kahjuga.

Viie suurima kahju kogusumma: kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi tingimata võrduda real „äriliinid kokku” kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega ega veerus 080 kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega.

5.   TURURISKI VORMID

125.

Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiapositsiooni riski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormis MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt.

126.

Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – see on asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 326–333.

5.1.   C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

5.1.1.   Üldised märkused

127.

Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1). Ridades kajastatakse erinevaid riske ja kapitalinõuete määruse kohaseid meetodeid. Vormides MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormis „Kokku”. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {325;060} (väärtpaberistamised) ja {330;060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell).

128.

Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HUF, ISK, JPY, LTL, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.

5.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

060

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


Rida

010–350

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse sõltuvalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist.

011

ÜLDRISK.

012

Tuletisinstrumendid

Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 328–331.

013

Muud varad ja kohustused

Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

020–200

LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes.

210–240

ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD

Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3.

250

SPETSIIFILINE RISK

Esitatakse ridades 251, 325 ja 330 kajastatud andmete kogusumma.

Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse spetsiifilise riski omavahendite nõuet, ja nende vastav omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile b, artiklile 335, artikli 336 lõigetele 1–3 ning artiklitele 337 ja 338. Samuti tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artikli 327 lõike 1 viimast lauset.

251–321

Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul

Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma.

Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e esimene ja teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine”). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321.

Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 336 lõiget 3:

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud riskikaal 10 %, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega kapitalinõuete määruse artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 280–300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale.

Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse artikleid 346 ja 347.

325

Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul

Vormi MKR SA SEC veerus 610 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.

330

Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul

Vormi MKR SA CTP veerus 450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.

340

ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT

Kapitalinõuete määruse artiklid 348–350. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis sätestatud meetodite kohaselt. Vajaduse korral võetakse arvesse omavahendite nõuete suhtes kohaldatavate ülempiiride mõju.

Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.

350–390

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.2.   C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

5.2.1.   Üldised märkused

129.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohase kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta.

130.

Vormis MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

131.

Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

5.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 kooskõlas artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 258

050–060

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

070–520

NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul.

230–240 ja 460–470

1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

250–260 ja 480–490

REGULATIIVNE MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262

Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset regulatiivset meetodit, millega määratakse omavahendite nõuded tagatise kogumi tunnuste ja väärtpaberistamise seeria lepingutingimuste põhjal.

270 ja 500

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Standardmeetod: kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5. Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

280–290/510–520

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõike 1 teine lause ja artikli 259 lõiked 3 ja 4.

Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisemisel hinnangul põhinevat meetodit, et määrata kindlaks omavahendite nõuded likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamiste puhul, mida pangad (sealhulgas kolmandast isikust pangad) võimaldavad varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentidele. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste metoodikal põhinevat sisemisel hinnangul põhinevat meetodit kohaldatakse ainult varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentide vastu olevate nõuete suhtes, kellel on sisereiting, mis on samaväärne alguses saadud investeerimisjärguga.

530–540

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 3 kooskõlas artikliga 407 Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõige 2

550–570

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.

580–600

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

610

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing 31. detsembril 2014 lõppeval üleminekuperioodil eraldi kokku oma kaalutud pikad netopositsioonid (veerg 580) ja kaalutud lühikesed netopositsioonid (veerg 590). Nendest summadest (pärast ülempiiri kohaldamist) suuremat käsitatakse omavahendite nõudena. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing alates 2015. aastast omavahendite nõuete arvutamiseks kokku kõik oma kaalutud netopositsioonid, olenemata sellest, kas need on pikad või lühikesed (veerg 600).


Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Avatud väärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks ja/või investoriks ja/või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

040, 070 ja 100

VÄÄRTPABERISTAMISED

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 61 ja 62

020, 050, 080 ja 110

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 63

030–050

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13

060–080

INVESTOR

Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

090–110

SPONSOR

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

120–210

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõike 4 viimane lause

Alusvara jaotuse puhul järgitakse vormis SEC Details (veerg „liik”) kasutatud klassifikatsiooni:

1 – elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

2 – ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;

3 – krediitkaardinõuded;

4 – liising;

5 – äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;

6 – tarbimislaenud;

7 – nõuded klientide vastu;

8 – muud varad;

9 – pandikirjad;

10 – muud kohustused.

Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri varaliike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing iga väärtpaberistamise puhul kõige olulisema varaliigi.

5.3.   C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

5.3.1.   Üldised märkused

132.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

133.

Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

134.

Selles vormis kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Seega kajastatakse väärtpaberistamise positsioone alati ridades 030, 060 või 090 (sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid” ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikes 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil). Seepärast määratakse need alamrubriiki „väärtpaberistamine” või „n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument”.

135.

Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

5.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 seoses positsioonidega, mis on määratud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetele 2 ja 3. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 258

050–060

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

070–400

NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (STANDARDMEETOD JA SISEREITINGUTE MEETOD)

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

160 ja 330

MUUD

Muud riskikaalud, mida ei ole eelmistes veergudes otseselt nimetatud.

Kohaldatakse ainult selliste n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei ole saanud välisreitingut. Välisreitinguga n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse vormi MKR SA TDI real 321 või juhul, kui need on kaasatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, määratakse need vastava riskikaalu veergu.

170–180 ja 360–370

1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

190–200 ja 340–350

REGULATIIVNE MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262

210/380

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Standardmeetod: Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5 Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

220–230 ja 390–400

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõiked 3 ja 4

410–420

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

430–440

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

450

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

Omavahendite nõudena käsitatakse suuremat järgmistest: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 440) suhtes.


Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

020–040

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 13

050–070

INVESTOR

Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

080–100

SPONSOR

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 14. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

030, 060 ja 090

VÄÄRTPABERISTAMISED

Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid”.

110

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Sellel real ei kajastata selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega.

N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes.

040, 070, 100 ja 120

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

Kajastatakse järgmisi positsioone:

väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;

korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 346;

muid positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõike 3 sätetele.

5.4.   C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

5.4.1.   Üldised märkused

136.

Käesolevas vormis kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta.

137.

Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Egiptus, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile.

5.4.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause).

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi.

060

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


Rida

010–130

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID

Positsiooniriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.

020–040

ÜLDRISK

Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk, (kapitalinõuete määruse artikkel 343) ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.

Mõlemad jaotused (read 021/022 ja 030/040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk.

Ridades 021 ja 022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes. Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridades 030 ja 040 esitatud jaotus.

021

Tuletisinstrumendid

Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 329 ja 332.

022

Muud varad ja kohustused

Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

030

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõigetele 1 ja 4. Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 050.

040

Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud

Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 343 ja artikli 344 lõikele 3.

050

SPETSIIFILINE RISK

Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 342 ja artikli 344 lõikele 4.

080

ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT

Kapitalinõuete määruses ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiapositsiooni riski alla kuuluvana. Aruandluse eesmärgid kajastatakse neid positsioone vormis MKR SA EQU.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevad positsioonid, kui omavahendite nõuded on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 kohaselt. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis (sisemudelite kasutamine omavahendite nõuete arvutamiseks) sätestatud meetodite kohaselt.

Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.

Kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 350 kohaseid erimeetodeid, järgitakse kõnealuste positsioonide kajastamisel alusvaraks olevaid investeeringuid. Seepärast kajastatakse kõnealuseid positsioone vormide MKR SA TDI või MKR SA EQU vastavates ridades.

090–130

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.5.   C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

5.5.1.   Üldised märkused

138.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe standardmeetodi kohase iga valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul. Käesoleva vormi ridades 100–470 esitatakse andmed isegi juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 351.

139.

Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

020–030

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikes 1. Vastavalt artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud.

040–050

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõige 3, lõike 4 esimene ja teine lause ning artikkel 353

Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul ja seega võivad samal ajal olla pikad ja lühikesed positsioonid.

060–080

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354

060–070

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED)

Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast.

Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid.

Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid.

Tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad.

080

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD)

Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid.

 

RISKI OMAVAHENDITE NÕUE (%)

Nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklites 351 ja 354; riski omavahendite nõuded protsentides.

090

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile.

100

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


Rida

010

MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU

Muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse).

020

TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD

Kapitalinõuete määruse artiklis 354 osutatud valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded.

030

KÕIK MUUD VALUUTAD (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

Selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kajastamine, keda käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 353 kohaselt eri valuutadena.

Omavahendite nõuete arvutamisel võidakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:

1.

kulla modifitseeritud käsitlus, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund ei ole teada (kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad lisatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu välisvaluuta netopositsioonile);

2.

kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, sõltuvalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suunast).

Omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid kajastatakse.

040

KULD

Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

050–090

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõiked 5 ja 6

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

100–120

Kogupositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes

Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes.

100

Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 110 või 120.

110

Bilansivälised kirjed

Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena.

120

Tuletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid.

130–470

MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID

Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.6.   C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

5.6.1.   Üldised märkused

140.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

5.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 357 lõigetele 1 ja 4 (vt ka kapitalinõuete määruse artikli 359 lõige 1).

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Määratletud kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikes 3.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

060

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


Rida

010

KAUBAPOSITSIOONID KOKKU

Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja III osa IV jaotise 4. peatükile.

020–060

POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES

Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad kapitalinõuete määruse artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja peamisesse kaubarühma.

070

LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit.

080

LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.

090

LIHTSUSTATUD MEETOD

Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit.

100–140

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 358 lõige 4

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.7.   C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

5.7.1.   Üldised märkused

141.

Käesolevas vormis esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ja muu omavahendite arvutamiseks vajalik teave.

142.

Üldiselt sõltub kajastamine krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatava mudeli struktuurist, st kas üldriski ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või koos. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, kaubarisk ja valuutarisk). Krediidiasutus või investeerimisühing võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.

5.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

030–040

VaR riskiväärtus

See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul.

030

Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

040

VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

050–060

Stressiolukorra VaR riskiväärtus

See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevatele varasematele andmetele.

050

Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

060

Viimane kättesaadav (SVaRt-1)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

070–080

TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE

See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punktile b kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

070

12 nädala keskmine väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt ii kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

080

Viimane väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt i kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

090–110

KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

090

ALAMPIIR

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt c

8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel.

100–110

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt b

110

VIIMANE VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt a

120

OMAVAHENDITE NÕUDED

Kapitalinõuete määruse artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõikele 2.

130

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.

140

Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul)

Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

150–160

VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)

Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

170–180

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kajastatavates summades, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.


Rida

010

KOGUPOSITSIOON

Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega.

Veergude 030–060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtus ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga. Seega on jaotatud näitajad memokirjed.

020

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega.

030

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

040

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

050

OMAKAPITALI INSTRUMENDID

Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud aktsiapositsiooni riski teguritega.

060

OMAKAPITALI INSTRUMENDID– ÜLDRISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

070

OMAKAPITALI INSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

080

VALUUTARISK

Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

090

KAUBARISK

Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

100

ÜLDRISKI KOGUSUMMA

Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

110

SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA

Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

5.8.   C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

5.8.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

Riskipositsiooni väärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikliga 382

Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.

020

millest: börsivälised tuletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 1

Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

030

millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 2

Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

040

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikkel 383 kooskõlas artikli 363 lõike 1 punktiga d

VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal.

050

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

Vt juhised veerus 040.

060

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

Vt juhised veerus 040.

070

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

Vt juhised veerus 040.

080

OMAVAHENDITE NÕUDED

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d.

Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded.

090

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b

Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.

 

Memokirjed

100

Vastaspoolte arv

Kapitalinõuete määruse artikkel 382

Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv.

Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on lihtsalt teiseks lepingupooleks.

110

millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat

Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat.

120

KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised.

130

ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt a

Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.

140

INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt b.

Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.


Rida

010

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku

Ridade 020–040 summa.

020

Täiustatud meetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod.

030

Standardmeetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod.

040

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

Summad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 385.

III LISA

FINANTSTEABE ESITAMINE IFRSi KOHASELT

FINREP VORMID IFRSi PUHUL

VORMI NUMBER

VORMI KOOD

VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI

 

 

1. OSA [KORD KVARTALIS]

Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1

F 01.01

Bilanss: varad

1.2

F 01.02

Bilanss: kohustused

1.3

F 01.03

Bilanss: omakapital

2

F 02.00

Kasumiaruanne

3

F 03.00

Koondkasumiaruanne

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1

F 04.01

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad

4.2

F 04.02

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

4.3

F 04.03

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad

4.4

F 04.04

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

4.5

F 04.05

Allutatud finantsvarad

5

F 05.00

Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

6

F 06.00

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

7

F 07.00

Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

Finantskohustuste jaotus

8.1

F 08.01

Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

8.2

F 08.02

Allutatud finantskohustused

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1

F 09.01

Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

9.2

F 09.02

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

10

F 10.00

Tuletisinstrumendid – Kauplemine

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

11.1

F 11.01

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

12

F 12.00

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

Saadud tagatised ja garantiid

13.1

F 13.01

Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

13.2

F 13.02

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

13.3

F 13.03

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

14

F 14.00

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

15

F 15.00

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1

F 16.01

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

16.2

F 16.02

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

16.3

F 16.03

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

16.4

F 16.04

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

16.5

F 16.05

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

16.6

F 16.06

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

16.7

F 16.07

Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

17.1

F 17.01

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Varad

17.2

F 17.02

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ning muud võetud siduvad kohustused

17.3

F 17.03

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Kohustused

18

F 18.00

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded

19

F 19.00

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

 

 

2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]

Geograafiline jaotus

20.1

F 20.01

Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.2

F 20.02

Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.3

F 20.03

Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.4

F 20.04

Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.5

F 20.05

Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.6

F 20.06

Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.7

F 20.07

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

21

F 21.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1

F 22.01

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

22.2

F 22.02

Osutatud teenustega seotud varad

 

 

3. OSA [KORD POOLAASTAS]

Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1

F 30.01

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.2

F 30.02

Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Seotud osapooled

31.1

F 31.01

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

31.2

F 31.02

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

 

 

4. OSA [KORD AASTAS]

Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1

F 40.01

Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

40.2

F 40.02

Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

Õiglane väärtus

41.1

F 41.01

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

41.2

F 41.02

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

41.3

F 41.03

Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

42

F 42.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

43

F 43.00

Eraldised

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1

F 44.01

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

44.2

F 44.02

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes

44.3

F 44.03

Memokirjed [personalikuludega seoses]

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1

F 45.01

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

45.2

F 45.02

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

45.3

F 45.03

Muud tegevustulud ja -kulud

46

F 46.00

Omakapitali muutuste aruanne

1.   Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1   Varad

 

Viited

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2.osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

V lisa 2.osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

V lisa 2.osa punkt 3

5

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

10

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

4

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 26 ja 27

4

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

4

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

4

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

140

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

4

 

150

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

4

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

180

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

4

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

4

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

240

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

11

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89A(a)

 

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

4, 40

 

270

Materiaalsed varad

 

 

 

280

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

21, 42

 

290

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.5; IAS 1.54(b)

21, 42

 

300

Immateriaalsed varad

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

310

Firmaväärtus

IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

 

320

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8,118

21, 42

 

330

Tulumaksu varad

IAS 1.54(n-o)

 

 

340

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

350

Edasilükkunud tulumaksu varad

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

 

360

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 5

 

 

370

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 6

 

 

380

VARAD KOKKU

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

1.2   Kohustused

 

Viited

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

8

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

10

 

030

Lühikesed positsioonid

IAS 39.AG 15(b)

8

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

8

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

8

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

8

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

8

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

8

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

8

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

8

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

8

 

120

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

8

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

8

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

8

 

150

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

8

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89 A(b)

 

 

170

Eraldised

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

43

 

180

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

43

 

190

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

43

 

200

Restruktureerimine

IAS 37.71, 84(a)

43

 

210

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

IAS 37 lisa C näited 6 ja 10

43

 

220

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

IAS 37 lisa C.9

43

 

230

Muud eraldised

 

43

 

240

Tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n-o)

 

 

250

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

260

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

 

270

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

 

 

280

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

 

 

290

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

IAS 1.54(p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11

 

 

300

KOHUSTUSED KOKKU

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

1.3   Omakapital

 

Viited

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kapital

IAS 1.54(r), BAD artikkel 22

46

 

020

Sissemakstud kapital

IAS 1.78(e)

 

 

030

Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital

IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14

 

 

040

Ülekurss

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

46

 

050

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2.osa punktid 15-16

46

 

060

Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent

IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15

 

 

070

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 16

 

 

080

Muu omakapital

IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

 

 

090

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

095

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

IAS 1.82A(a)

 

 

100

Materiaalne vara

IAS 16.39-41

 

 

110

Immateriaalne vara

IAS 38.85-87

 

 

120

Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

IAS 1.7

 

 

122

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

124

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

128

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

IAS 1.82A(a)

 

 

130

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 39.102(a)

 

 

140

Välisvaluuta ümberarvestamine

IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49

 

 

150

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101

 

 

160

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)

 

 

170

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

180

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

190

Jaotamata kasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

 

200

Ümberhindluse reservid

IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18

 

 

210

Muud reservid

IAS 1.54; IAS 1.78(e)

 

 

220

Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19

 

 

230

Muu

V lisa 2.osa punkt 19

 

 

240

(-) Omaaktsiad

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

46

 

250

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)

2

 

260

(-) Vahedividendid

IAS 32.35

 

 

270

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

 

280

Muu akumuleeritud koondkasum

IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

290

Muud kirjed

IAS 27.27-28

46

 

300

OMAKAPITAL KOKKU

IAS 1.9(c), IG 6

46

 

310

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

IAS 1.IG6

 

 

2.   Kasumiaruanne

 

Viited

Esitatud tabelis

Käesolev periood

010

010

Intressitulu

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

16

 

020

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

 

 

030

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

040

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9

 

 

050

Laenud ja nõuded

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39,46(a)

 

 

060

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b)

 

 

070

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

 

 

080

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 25

 

 

090

(Intressikulu)

IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

16

 

100

(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

 

 

110

(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

120

(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)

IFRS 7.20(b); IAS 39.47

 

 

130

(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

 

 

140

(Muud kohustused)

V lisa 2.osa punkt 26

 

 

150

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

IFRIC 2.11

 

 

160

Dividenditulu

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

 

 

170

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

180

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9

 

 

190

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

200

Teenus- ja vahendustasude tulu

IFRS 7.20(c)

22

 

210

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

IFRS 7.20(c)

22

 

220

Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a) (ii-v); V lisa 2.osa punkt 97

16

 

230

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

240

Laenud ja nõuded

IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56

 

 

250

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56

 

 

260

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56

 

 

270

Muu

 

 

 

280

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16

 

290

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16, 45

 

300

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

IFRS 7.24; V lisa 2.osa punkt 30

16

 

310

Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

IAS 21.28, 52 (a)

 

 

330

Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

IAS 1.34

45

 

340

Muud tegevustulud

V lisa 2.osa punktid 141-143

45

 

350

(Muud tegevuskulud)

V lisa 2.osa punktid 141-143

45

 

355

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

360

(Halduskulud)

 

 

 

370

(Personalikulud)

IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6

44

 

380

(Muud halduskulud)

 

 

 

390

(Kulum)

IAS 1.102, 104

 

 

400

(Materiaalsed põhivarad)

IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)

 

 

410

(Kinnisvarainvesteeringud)

IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)

 

 

420

(Muu immateriaalne vara)

IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)

 

 

430

(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

43

 

440

(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)

 

 

 

450

(Muud eraldised)

 

 

 

460

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

IFRS 7.20(e)

16

 

470

(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad)

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

480

(Müügivalmis finantsvarad)

IFRS 7.20(e); IAS 39.67

 

 

490

(Laenud ja nõuded)

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

500

(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

510

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

IAS 28.40-43

16

 

520

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

IAS 36.126(a)(b)

16

 

530

(Materiaalsed põhivarad)

IAS 16.73(e)(v-vi)

 

 

540

(Kinnisvarainvesteeringud)

IAS 40.79(d)(v)

 

 

550

(Firmaväärtus)

IFRS 3 lisa B B67(d)(v); IAS 36.124

 

 

560

(Muu immateriaalne vara)

IAS 38.118 (e)(iv)(v)

 

 

570

(Muu)

IAS 36.126 (a)(b)

 

 

580

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

IFRS 3 lisa B B64(n)(i)

 

 

590

Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

IAS 1.82(c)

 

 

600

Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

 

 

610

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A

 

 

620

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

630

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

IAS 1, IG 6

 

 

640

Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

650

Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum enne tulumaksu

IFRS 5.33(b)(i)

 

 

660

(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)

 

 

670

AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

IAS 1.81A (a)

 

 

680

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

IAS 1.83(a)(i)

 

 

690

Emaettevõtja omanikele omistatav

IAS 1.81B (b)(ii)

 

 

3.   Koondkasumiaruanne

 

Viited

Käesolev periood

010

010

Aasta kasum või (-) kahjum

IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6

 

020

Muu koondkasum

IAS 1.7, 81(b), IG6

 

030

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

IAS 1.82A(a)

 

040

Materiaalsed varad

IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40

 

050

Immateriaalsed varad

IAS 1.7; IAS 38.85-86

 

060

Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A

 

070

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

080

Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

090

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber

IAS 1.91(b); V lisa 2.osa punkt 31

 

100

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

IAS 1.82A(b)

 

110

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 39.102(a)

 

120

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 39.102(a)

 

130

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IAS 39.102(a)

 

140

Muud ümberliigitamised

 

 

150

Välisvaluuta ümberarvestamine

IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)

 

160

Omakapitalis kajastatav ümberarvestamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 21.32, 38-47

 

170

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49

 

180

Muud ümberliigitamised

 

 

190

Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)-96

 

200

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)-96

 

210

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95, IG6; IAS 39.97-101

 

220

Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud

IAS 1.IG6; IAS 39.97-101

 

230

Muud ümberliigitamised

 

 

240

Müügivalmis finantsvarad

IAS 1.7, IG 6 IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

250

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

260

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

270

Muud ümberliigitamised

IFRS 5 IG näide 12

 

280

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

290

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IFRS 5.38

 

300

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38

 

310

Muud ümberliigitamised

IFRS 5 IG näide 12

 

320

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

330

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse

IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2.osa punkt 31

 

340

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.7, 81A(a), IG6

 

350

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

IAS 1.83(b)(i), IG6

 

360

Emaettevõtja omanikele omistatav

IAS 1.83(b)(ii), IG6

 

4.   Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1   Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

 

Viited

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

4.2   Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

Viited

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

IFRS 7.9(c); V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

190

FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

4.3   Müügivalmis finantsvarad

 

Viited

Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus

IAS 39.58-62

V lisa 2.osa punkt 34

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

030

040

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

190

MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

4.4   Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

Viited

Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Bilansiline väärtus

 

IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58-59

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 36

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

V lisa 2.osa punkt 38

010

020

030

040

050

060

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

140

LAENUD JA NÕUDED

IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

 

 

 

 

150

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

210

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

220

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

230

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

240

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

250

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

270

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

280

LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

4.5   Allutatud finantsvarad

 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

030

[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD

V lisa 2.osa punktid 40 ja 54

 

5.   Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

 

 

Viited

Keskpangad

Valitsemissektor

Krediidiasutused

Muud finantssektori äriühingud

Finantssektorivälised äriühingud

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

010

020

030

040

050

060

Toote alusel

010

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2.osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

020

Krediitkaardivõlg

V lisa 2.osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded klientide vastu

V lisa 2.osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

040

Kapitalirent

V lisa 2.osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

050

Pöördrepolaenud

V lisa 2.osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

060

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2.osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

070

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2.osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

080

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

Tagatise alusel

090

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2.osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

100

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2.osa punkt 41(i)

 

 

 

 

 

 

Otstarbe alusel

110

millest: tarbimislaen

V lisa 2.osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

120

millest: eluasemelaen

V lisa 2.osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

Allutatuse alusel

130

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2.osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

6.   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

 

Viited

Finantssektorivälised äriühingud

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 45

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

010

012

020

010

A

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B

Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C

Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E

Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F

Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G

Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H

Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I

Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J

Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L

Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N

Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P

Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S

Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24, 27, 42, 43

 

 

 

7.   Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

 

Viited

Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Akumuleeritud mahakandmised

≤ 30 päeva

> 30 päeva ≤ 60 päeva

> 60 päeva ≤ 90 päeva

> 90 päeva ≤ 180 päeva

> 180 päeva ≤ 1 aasta

> 1 aasta

IFRS 7.37(a); IG 26-28; V lisa 2.osa punktid 47-48

IAS 39.58-70

IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.37(b); V lisa 2.osa punkt 36

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2.osa punktid 49-50

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa

200

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2.osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Krediitkaardivõlg

V lisa 2.osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Nõuded klientide vastu

V lisa 2.osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kapitalirent

V lisa 2.osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Pöördrepolaenud

V lisa 2.osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2.osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2.osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2.osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2.osa punkt 24(i)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

millest: tarbimislaen

V lisa 2.osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

millest: eluasemelaen

V lisa 2.osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2.osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.   Finantskohustuste jaotus

8.1   Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

 

Viited

Bilansiline väärtus

Krediidiriski muutusest tuleneva õiglase väärtuse kumulatiivse muutuse summa

Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa

Kauplemiseks hoitavad

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumus

Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14-15

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

CRRi artikkel 30(b), artikkel 424(1)(d)(i)

 

010

020

030

037

040

050

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

020

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

050

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

060

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

070

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

080

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

090

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

100

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

120

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

130

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

140

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

150

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

160

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

170

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

180

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

190

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

200

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

220

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

230

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

240

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

250

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

270

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

280

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

290

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

300

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

320

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

330

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

340

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

350

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

360

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52

 

 

 

 

 

 

370

Hoiusesertifikaadid

V lisa 2.osa punkt 52(a)

 

 

 

 

 

 

380

Varaga tagatud väärtpaberid

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

 

 

 

 

 

 

390

Pandikirjad

CRRi artikli 129 lõige 1

 

 

 

 

 

 

400

Hübriidlepingud

IAS 39.10-11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2.osa punkt 52(d)

 

 

 

 

 

 

410

Muud emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 2.osa punkt 52(e)

 

 

 

 

 

 

420

Vahetatavad liitfinantsinstrumendid

IAS 32.AG 31

 

 

 

 

 

 

430

Mittevahetatavad

 

 

 

 

 

 

 

440

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

 

 

 

 

450

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

8.2   Allutatud finantskohustused

 

Bilansiline väärtus

 

Viited

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumuses

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

010

020

010

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

020

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

030

ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED

V lisa 2.osa punktid 53-54

 

 

9.   Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

 

Viited

Nimiväärtus

IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 -57

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

030

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

080

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

090

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

101

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

110

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

120

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

130

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

140

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

150

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

160

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

170

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

181

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

190

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

200

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

210

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

220

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

230

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

240

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

9.2   Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

 

Viited

Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Nimiväärtus

IFRS 7.36 (b); V lisa 2.osa punkt 63

V lisa 2.osa punkt 63

010

020

010

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; V lisa 2.osa punktid 56 -57

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

070

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

080

Saadud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees

V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

210

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

10.   Tuletisinstrumendid – Kauplemine

Riski liigi / Toote või turu liigi alusel

Viited

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Kauplemine kokku

millest: müüdud

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punktid 70-71

V lisa 2.osa punkt 72

010

020

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

020

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

030

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

040

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

050

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

060

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

070

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

080

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

090

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

100

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

110

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

120

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

130

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

140

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

150

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

160

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

170

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

180

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

190

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

200

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

210

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

220

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

230

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

240

Muu

 

 

 

 

 

250

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

260

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

270

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

280

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

290

TULETISINSTRUMENDID

IAS 39.9

 

 

 

 

300

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a)

 

 

 

 

310

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b)

 

 

 

 

320

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2.osa punkt 75(c)

 

 

 

 

11.   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

11.1   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

Toote või turu liigi alusel

Viited

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Varad

Kohustused

Kogu riskimaandus

millest: müüdud

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punktid 70 ja 71

V lisa 2.osa punkt 72

010

020

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

020

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

030

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

040

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

050

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

060

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

070

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

080

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

090

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

100

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

110

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

120

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

130

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

140

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

150

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

160

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

170

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

180

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

190

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

200

Muu

 

 

 

 

 

210

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

220

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

230

ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a)

 

 

 

 

240

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

250

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

260

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

270

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

280

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

290

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

300

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

310

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

320

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

330

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

340

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

350

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

360

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

370

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

380

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

390

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

400

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

410

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

420

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

430

Muu

 

 

 

 

 

440

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

450

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

460

RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b)

 

 

 

 

470

VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c)

 

 

 

 

480

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IAS 39.89A, IE 1-31

 

 

 

 

490

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IAS 39 IG F6 1-3

 

 

 

 

500

TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

 

 

510

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a)

 

 

 

 

520

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b)

 

 

 

 

530

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2.osa punkt 75(c)

 

 

 

 

12.   Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

 

Viited

Algsaldo

Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul

Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud

Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest

Ülekandmised allahindluste vahel

Muud korrigeerimised

Lõppsaldo

Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised

 

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 78

 

 

 

 

V lisa 2.osa punkt 78

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Omakapitaliinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

IAS 39.63-70, AG 84-92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2.osa punkt 36

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 37

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 38

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.   Saadud tagatised ja garantiid

13.1   Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

 

Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Garantiid ja tagatised

Viited

Hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

Muud tagatisega laenud

Saadud finantsgarantiid

Eluasemelaenud

Ärikinnisvaralaenud

Raha [emiteeritud võlainstrumendid]

Ülejäänud

IFRS 7.36(b)

V lisa 2.osa punkt 81(a)

V lisa 2.osa punkt 81(a)

V lisa 2.osa punkt 81(b)

V lisa 2.osa punkt 81(b)

V lisa 2.osa punkt 81(c)

010

020

030

040

050

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 2.osa punkt 81

 

 

 

 

 

020

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

030

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

040

millest: kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

13.2   Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Müügiks hoitavad põhivarad

IFRS 7.38(a)

 

020

Materiaalsed põhivarad

IFRS 7.38(a)

 

030

Kinnisvarainvesteeringud

IFRS 7.38(a)

 

040

Omakapitali- ja võlainstrumendid

IFRS 7.38(a)

 

050

Muu

IFRS 7.38(a)

 

060

Kokku

 

 

13.3   Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Tagatise üleminek [materiaalne vara]

IFRS 7.38(a); V lisa 2.osa punkt 84

 

14.   Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

 

Viited

Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)

Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2.osa punkt 86

Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2.osa punkt 87

1. tase

2. tase

3. tase

2. tase

3. tase

1. tase

2. tase

3. tase

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

IFRS 13.81

IFRS 13.86, 93(f)

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

010

020

030

040

050

060

070

080

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

15.   Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

 

Viited

Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

Ülekantud varad

Seotud kohustused V lisa 2.osa punkt 89

Algsete varade tasumata põhisumma

Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

Seotud kohustuste bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

millest: väärtpaberistamised

millest: repolepingud

Bilansiline väärtus

millest: väärtpaberistamised

millest: repolepingud

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

IFRS 7.42D(e)

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

 

IFRS 7.42D(f)

IFRS 7.42D(f); V lisa 2.osa punkt 89

 

CRRi artikkel 109 V lisa 2.osa punkt 90

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16.   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1   Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

 

Käesolev periood

 

Viited

Tulud

Kulud

V lisa 2.osa punkt 95

V lisa 2.osa punkt 95

010

020

010

Tuletisinstrumendid – Kauplemine

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 96

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

030

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud varad

V lisa 1.osa punkt 51

 

 

160

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

 

170

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

180

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

190

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

200

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

210

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

250

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

V lisa 2.osa punkt 95

 

 

260

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

 

 

270

INTRESSID

IAS 18.35(b); IAS 1.97

 

 

16.2   Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

Viited

Käesolev periood

010

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

070

NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

IFRS 7.20(a)(v-vii); IAS 39.55(a)

 

16.3   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

 

Viited

Käesolev periood

 

010

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

050

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

060

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

090

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

IFRS 7.20(a)(i)

 

16.4   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

 

Viited

Käesolev periood

 

010

010

Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(a)

 

020

Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(b)

 

030

Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(c)

 

040

Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(d)

 

050

Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(e)

 

060

Muu

V lisa 2.osa punkt 99(f)

 

070

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

IFRS 7.20(a)(i)

 

16.5   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

 

Viited

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2.osa punkt 100

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

070

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

16.6   Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

 

Viited

Käesolev periood

010

010

Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]

IFRS 7.24(a)(i)

 

020

Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile

IFRS 7.24(a)(ii)

 

030

Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

IFRS 7.24(b)

 

040

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

IFRS 7.24(c)

 

050

RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

IFRS 7.24

 

16.7   Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

 

Käesolev periood

 

 

Viited

Lisandumine

V lisa 2.osa punkt 102

Tühistamine

V lisa 2.osa punkt 102

Kokku

Varade väärtuse akumuleeritud langus

010

020

030

040

010

Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(e)

 

 

 

 

020

Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

 

 

030

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(e); IAS 39.67-70

 

 

 

 

040

Laenud ja nõuded

IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

 

 

 

 

050

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

 

 

 

 

060

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

IAS 28.40-43

 

 

 

 

070

Tütarettevõtjad

IFRS 10 lisa A

 

 

 

 

080

Ühisettevõtjad

IAS 28.3

 

 

 

 

090

Sidusettevõtjad

IAS 28.3

 

 

 

 

100

Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

110

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.73(e)(v-vi)

 

 

 

 

120

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.79(d)(v)

 

 

 

 

130

Firmaväärtus

IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3 lisa B67(d)(v)

 

 

 

 

140

Muu immateriaalne vara

IAS 38.118 (e)(iv)(v)

 

 

 

 

145

Muu

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

150

KOKKU

 

 

 

 

 

160

Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu

IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93

 

 

 

 

17.   Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

17.1   Varad

 

Viited

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

IAS 1.54 (i)

 

020

Sularaha

V lisa 2.osa punkt 1

 

030

Nõuded keskpankadele

V lisa 2.osa punkt 2

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

V lisa 2.osa punkt 3

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

060

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

140

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

150

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

180

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

240

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89A(a)

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

 

270

Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad

IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2.osa punkt 105

 

280

Materiaalsed varad

 

 

290

Immateriaalsed varad

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

300

Firmaväärtus

IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

310

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8,118

 

320

Tulumaksu varad

IAS 1.54(n-o)

 

330

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

340

Edasilükkunud tulumaksu varad

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

350

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 5

 

360

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 6

 

370

VARAD KOKKU

IAS 1.9(a), IG 6

 

17.2   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

 

Viited

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Nimiväärtus]

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

 

020

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

040

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

 

 

17.3   Kohustused ja omakapital

 

Viited

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

030

Lühikesed positsioonid

IAS 39.AG 15(b)

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

120

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

150

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89A(b)

 

170

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused

IFRS 4.IG20(a); V lisa 2.osa punkt 106

 

180

Eraldised

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

190

Tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n-o)

 

200

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

210

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

220

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

 

230

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

 

240

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

IAS 1.54 (p); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 11

 

250

KOHUSTUSED

IAS 1.9(b);IG 6

 

260

Kapital

IAS 1.54(r), BAD artikkel 22

 

270

Ülekurss

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

 

280

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2.osa punktid 15-16

 

290

Muu omakapital

IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

 

300

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

 

310

Jaotamata kasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

320

Ümberhindluse reservid

IFRS 1.30, D5-D8

 

330

Muud reservid

IAS 1.54; IAS 1.78 (e)

 

340

(-) Omaaktsiad

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

 

350

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii)

 

360

(-) Vahedividendid

IAS 32.35

 

370

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

380

OMAKAPITAL KOKKU

IAS 1.9(c), IG 6

 

390

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

IAS 1.IG6

 

18.   Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta

 

Viited

Bilansiline brutoväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul

viivisnõuete puhul

 

Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva

Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva

Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Millest: makseviivituses

Millest: langenud väärtusega

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145–162

V lisa 2.osa punktid 145–162

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punktid 145–162

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

IAS 39. 58-70

V lisa 2.osa punkt 46

V lisa 2.osa punkt 161

V lisa 2.osa punkt 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

millest: ärikinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

millest: eluaseme hüpoteeklaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56–57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

V lisa 2.osa punkt 55

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19.   Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta

 

Viited

Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: makseviivituses

millest: langenud väärtusega

millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182

V lisa 2.osa punktid 145–162

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

V lisa 2.osa punktid 176(b),177, 180

V lisa 2.osa punktid 145–162

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180,182

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182

CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

IAS 39. 58-70

V lisa 2.osa punktid 172(a), 157

V lisa 2.osa punktid 46, 183

V lisa 2.osa punktid 145-183

V lisa 2.osa punktid 145-183

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180,182,183

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Millest: ärikinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Millest: eluaseme hüpoteeklaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56–57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20.   Geograafiline jaotus

20.1   Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

 

Viited

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2.osa punkt 107

V lisa 2.osa punkt 107

010

020

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2.osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

V lisa 2.osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

V lisa 2.osa punkt 3

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

140

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

150

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

180

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

240

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89 A(a)

 

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

 

 

270

Materiaalsed varad

 

 

 

280

Immateriaalsed varad

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

290

Tulumaksu varad

IAS 1.54(n-o)

 

 

300

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 5

 

 

310

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IAS 1.54(j); IFRS 5.38

 

 

320

VARAD

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

20.2   Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

 

Viited

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2.osa punkt 107

V lisa 2.osa punkt 107

010

020

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

030

Lühikesed positsioonid

IAS 39.AG 15(b)

 

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

120

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

150

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

 

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89 A(b)

 

 

170

Eraldised

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

 

180

Tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n-o)

 

 

190

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

 

 

200

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

 

 

210

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

IAS 1.54(p); IFRS 5.38

 

 

220

KOHUSTUSED

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

20.3   Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

 

Viited

Käesolev periood

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2.osa punkt 107

V lisa 2.osa punkt 107

010

020

010

Intressitulu

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

 

 

020

(Intressikulu)

IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

 

 

030

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

IFRIC 2.11

 

 

040

Dividenditulu

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude tulu

IFRS 7.20(c)

 

 

060

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

IFRS 7.20(c)

 

 

070

Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(ii-v)

 

 

080

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

090

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a)

 

 

100

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

IFRS 7.24

 

 

110

Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

IAS 21.28, 52(a)

 

 

130

Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

IAS 1.34

 

 

140

Muud tegevustulud

V lisa 2.osa punktid 141-143

 

 

150

(Muud tegevuskulud)

V lisa 2.osa punktid 141-143

 

 

155

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

160

(Halduskulud)

 

 

 

170

(Kulum)

IAS 1.102, 104

 

 

180

(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

 

 

190

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

IFRS 7.20(e)

 

 

200

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

IAS 28.40-43

 

 

210

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

IAS 36.126(a)(b)

 

 

220

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

IFRS 3 lisa B B64(n)(i)

 

 

230

Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

IAS 1.82(c)

 

 

240

Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

 

 

250

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A

 

 

260

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

270

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

IAS 1, IG 6

 

 

280

Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

290

AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

IAS 1.81A (a)

 

 

20.4   Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited

Bilansiline brutoväärtus

Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 109

V lisa 2.osa punktid 163-183

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

010

022

025

031

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

 

 

020

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

030

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

050

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

060

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

070

Millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

140

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

150

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

160

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

170

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

180

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

190

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

200

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

210

Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

230

Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

240

Millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

20.5   Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited

Nimiväärtus

millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

millest: viivisnõuded

Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised

V lisa 2.osa punkt 62

V lisa 2.osa punktid 163-183

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 61

010

022

025

030

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

 

 

 

 

020

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

20.6   Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited

Bilansiline väärtus

V lisa 1.osa punkt 28 ja 2.osa punkt 107

010

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

020

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

030

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

040

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

050

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

060

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

070

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

20.7   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

Finantssektorivälised äriühingud

Viited

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 109

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

010

012

020

010

A

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B

Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C

Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E

Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F

Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G

Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H

Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I

Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J

Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L

Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N

Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P

Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S

Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

21.   Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

 

Viited

Bilansiline väärtus

V lisa 2.osa punktid 110-111

010

010

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8, 118

 

080

Ümberhindluse mudel

IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

IAS 17.49; IAS 38.74

 

22.   Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1   Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

 

Viited

IFRS 7.20(c)

Käesolev periood

010

010

Teenus- ja vahendustasude tulu

V lisa 2.osa punktid 113-115

 

020

Väärtpaberid

 

 

030

Emiteerimised

V lisa 2.osa punkt 116(a)

 

040

Ülekandekorraldused

V lisa 2.osa punkt 116(b)

 

050

Muu

V lisa 2.osa punkt 116(c)

 

060

Kliiring ja arveldus

V lisa 2.osa punkt 116(d)

 

070

Varahaldus

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a)

 

080

Hoidmine [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

090

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

100

Muu

 

 

110

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c)

 

120

Usaldustehingud

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d)

 

130

Makseteenused

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e)

 

140

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(f)

 

150

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

160

Kindlustustooted

 

 

170

Muu

 

 

180

Struktureeritud rahastamine

V lisa 2.osa punkt 116(f)

 

190

Väärtpaberistamise teenindamine

V lisa 2.osa punkt 116(g)

 

200

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

 

210

Antud finantsgarantiid

IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

 

220

Muu

V lisa 2.osa punkt 116(j)

 

230

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

V lisa 2.osa punktid 113-115

 

240

(Kliiring ja arveldus)

V lisa 2.osa punkt 116(d)

 

250

(Hoidmine)

V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

260

(Väärtpaberistamise teenindamine)

V lisa 2.osa punkt 116(g)

 

270

(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

 

280

(Saadud finantsgarantiid)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

 

290

(Muu)

V lisa 2.osa punkt 116(j)

 

22.2   Osutatud teenustega seotud varad

 

Viited

Osutatud teenustega seotud varade summa

V lisa 2.osa punkt 117(g)

010

010

Varahaldus [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(a)

 

020

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

030

Pensionifondid

 

 

040

Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid

 

 

050

Muud investeerimisvahendid

 

 

060

Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

070

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

080

Muu

 

 

090

Millest: muudele üksustele hoidmiseks antud

 

 

100

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2.osa punkt 117(c)

 

110

Usaldustehingud

V lisa 2.osa punkt 117(d)

 

120

Makseteenused

V lisa 2.osa punkt 117(e)

 

130

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(f)

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

150

Kindlustustooted

 

 

160

Muu

 

 

30   Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1   Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

 

Viited

Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus

Millest: kasutatud likviidsustoetus

Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus

Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus

Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.29(a); V lisa 2.osa punkt 118

 

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.B26(e)

 

IFRS 12 B26(b)

010

020

030

040

050

060

070

010

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

30.2   Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Tegevuste laadi alusel

Viited

Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad

Varahaldus

Muud tegevused

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66

V lisa 2.osa punkt 117(a)

Bilansiline väärtus

IFRS 12.28, B6.(a)

010

020

030

010

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad

IFRS 12.29(a),(b)

 

 

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

 

 

030

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

070

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused

IFRS 12.29(a),(b)

 

 

 

080

Emiteeritud omakapitaliinstrumendid

IAS 32.4

 

 

 

090

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15 (a)

 

 

 

100

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

110

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

Nimiväärtus

120

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed

IFRS 12.B26.(e)

 

 

 

131

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

 

 

31.   Seotud osapooled

31.1   Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

 

Viited

Laekumata ja tasumata saldod

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

IAS 24.19(a),(b)

IAS 24.19(c); V lisa 2.osa punkt 120

IAS 24.19(d),(e); V lisa 2.osa punkt 120

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

V lisa 2.osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Valitud finantsvarad

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

050

millest: langenud väärtusega finantsvarad

 

 

 

 

 

 

060

Valitud finantskohustused

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

070

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

080

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

 

090

Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus

IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 62

 

 

 

 

 

100

millest: makseviivituses

IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 61

 

 

 

 

 

110

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punktid 63 ja 121

 

 

 

 

 

120

Tuletisinstrumentide tinglik väärtus

V lisa 2.osa punktid 70-71

 

 

 

 

 

130

Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste allahindlused ja eraldised [Kui viivisnõuete kajastamine on lõplik, asendatakse see kirjega „Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ning viivisnõuetega seotud eraldised” ]

IAS 24.18(c)

 

 

 

 

 

31.2   Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

 

Viited

Käesolev periood

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

IAS 24.19(a),(b)

IAS 24.19(c)

IAS 24.19(d),(e)

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

V lisa 2.osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Intressitulu

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

 

 

 

 

 

020

Intressikulu

IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

 

 

 

 

 

030

Dividenditulu

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

 

 

 

 

 

040

Teenus- ja vahendustasude tulu

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude kulu

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

060

Kasum või (-) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IAS 24.18(a)

 

 

 

 

 

070

Kasum või (-) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

IAS 24.18(a); V lisa 2.osa punkt 122

 

 

 

 

 

080

Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste väärtuse languse ja eraldiste suurenemine või (-) vähenemine perioodi jooksul

IAS 24.18(d)

 

 

 

 

 

40.   Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1   Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

LEI kood

Üksuse kood

Üksuse nimi

Sissearvamise kuupäev

Aktsia- või osakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (-) kahjum

Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

NACE kood

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Hääleõigus [%]

Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

Raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]

Raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b)

IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(g)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k)

IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l)

IFRS 12.21(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m)

CRRi artikkel 18 V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r)

010

020

030

040

050

060

070

080

090

095

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

40.2   Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

Väärtpaberi kood

Üksuse kood

Valdusettevõtja LEI kood

Valdusettevõtja kood

Valdusettevõtja nimi

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

V lisa 2.osa punkt 125(a)

V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c)

 

V lisa 2.osa punkt 125(b)

 

V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c)

010

020

030

040

050

060

070

080

 

 

 

 

 

 

 

 

41.   Õiglane väärtus

41.1   Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

VARAD

Viited

Õiglane väärtus

Õiglase väärtuse hierarhia

IFRS 13.93(b), BC216

IFRS 7.25-26

1. tase

IFRS 13.76

2. tase

IFRS 13.81

3. tase

IFRS 13.86

010

020

030

040

010

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

070

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

 

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

 

 

41.2   Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

 

Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Viited

Bilansiline väärtus

Arvestuse mittevastavus

Õiglase väärtuse alusel hindamine

Hübriidlepingud

IFRS 7.B5(a)

IAS 39.9b(i)

IAS 39.9b(ii)

IAS 39.11A-12

VARAD

010

020

030

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

050

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

 

 

060

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 24-34

 

 

 

41.3   Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud [mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande]

Viited

Bilansiline väärtus

FINANTSVARAD

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

 

020

Müügivalmis [Põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

030

Laenud ja nõuded [Põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [Põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

 

060

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [Põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

42.   Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

IAS 16.31, 73(a),(d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

IAS 16.30, 73(a),(d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

IAS 40.33-55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

IAS 40.56, 79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8, 118, 122; V lisa 2.osa punkt 132

 

080

Ümberhindluse mudel

IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

IAS 38.74

 

43.   Eraldised

 

Viited

Bilansiline väärtus

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

Restruktureerimine

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

Muud eraldised

Kokku

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

IAS 37.70-83

IAS 37 lisa C.6-10

IAS 37 lisa C.9 IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4

IAS 37.14

 

010

020

030

040

050

060

070

010

Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]

IAS 37.84(a)

 

 

 

 

 

 

 

020

Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine

IAS 37.84(b)

 

 

 

 

 

 

 

030

(-) Kasutatud summad

IAS 37.84(c)

 

 

 

 

 

 

 

040

(-) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad

IAS 37.84(d)

 

 

 

 

 

 

 

050

Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju

IAS 37.84 (e)

 

 

 

 

 

 

 

060

Muud muutused

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]

IAS 37.84(a)

 

 

 

 

 

 

 

44.   Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1   Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

 

Viited

Summa

010

010

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus

IAS 19.140(a)(i), 142

 

020

Millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid

IAS 19.143

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 19.142(b)

 

040

Võlainstrumendid

IAS 19.142(c)

 

050

Kinnisvara

IAS 19.142(d)

 

060

Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad

 

 

070

Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus

IAS 19.140(a)(ii)

 

080

Vara ülemmäära mõju

IAS 19.140(a)(iii)

 

090

Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]

IAS 19.63; V lisa 2.osa punkt 136

 

100

Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [Bilansiline väärtus]

IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

 

110

Memokirje: Varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus

IAS 19.140(b)

 

44.2   Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes

 

Viited

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused

010

010

Algsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii)

 

020

Jooksva tööalase teenistuse kulutus

IAS 19.141(a)

 

030

Intressikulu

IAS 19.141(b)

 

040

Tehtud sissemaksed

IAS 19.141(f)

 

050

Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest

IAS 19.141(c)(ii)

 

060

Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest

IAS 19.141(c)(iii)

 

070

Valuutakursside tõus või (-) langus

IAS 19.141(e)

 

080

Makstud hüvitised

IAS 19.141(g)

 

090

Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt

IAS 19.141(d)

 

100

Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (-) vähenemine

IAS 19.141(h)

 

110

Muud suurenemised või (-) vähenemised

 

 

120

Lõppsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2.osa punkt 138

 

44.3   Memokirjed [personalikuludega seoses]

 

Viited

Käesolev periood

010

010

Pension ja sarnased kulud

V lisa 2.osa punkt 139(a)

 

020

Aktsiapõhised maksed

IFRS 2.44; V lisa 2.osa punkt 139(b)

 

45.   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

 

Viited

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

010

020

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

020

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

030

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEVAD KASUMID VÕI (-) KAHJUMID

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

45.2   Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

 

Viited

Käesolev periood

010

020

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d)

 

030

Immateriaalsed varad

IAS 38.113-115A; IAS 1.34(a)

 

040

Muud varad

IAS 1.34 (a)

 

050

KASUMID VÕI (-) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST

IAS 1.34

 

45.3   Muud tegevustulud ja -kulud

 

Viited

Tulud

Kulud

010

020

010

Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused

IAS 40.76(d); V lisa 2.osa punkt 141

 

 

020

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.75(f); V lisa 2.osa punkt 141

 

 

030

Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent

IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2.osa punkt 142

 

 

040

Muu

V lisa 2.osa punkt 143

 

 

050

MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD

V lisa 2.osa punktid 141-142

 

 

46.   Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste allikad

Viited

Kapital

Ülekurss

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

Muu omakapital

Muu akumuleeritud koondkasum

Jaotamata kasum

Ümberhindluse reservid

Muud reservid

(-) Omaaktsiad

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (-) kahjum

(-) Vahedividendid

Vähemusosalused

Kokku

Muu akumuleeritud koondkasum

Muud kirjed

IAS 1.106, 54(r)

IAS 1.106, 78(e)

IAS 1.106, V lisa 2 osa punktid 15-16

IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17

IAS 1.106

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

IFRS 1.30 D5-D8

IAS 1.106, 54(c)

IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2.osa punkt 20

IAS 1.106(a), 83 (a)(ii)

IAS 1.106; IAS 32.35

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

IAS 1.9(c), IG6

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

010

Algsaldo [enne korrigeerimist]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Vigade korrigeerimiste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 8.42

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Arvestusmeetodite muudatuste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Algsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Lihtaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Eelisaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Võla konverteerimine omakapitaliks

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kapitali vähendamine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Dividendid

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Omaaktsiate ostmine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Omaaktsiate müük või tühistamine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Aktsiapõhised maksed

IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised

IAS 1.106.(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Lõppsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IV LISA

FINANTSTEABE ESITAMINE SISERIIKLIKU RAAMATUPIDAMISTAVA KOHASELT

FINREP VORMID GAAPi PUHUL

VORMI NUMBER

VORMI KOOD

VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI

 

 

1. OSA [KORD KVARTALIS]

Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1

F 01.01

Bilanss: varad

1.2

F 01.02

Bilanss: kohustused

1.3

F 01.03

Bilanss: omakapital

2

F 02.00

Kasumiaruanne

3

F 03.00

Koondkasumiaruanne

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1

F 04.01

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad

4.2

F 04.02

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

4.3

F 04.03

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad

4.4

F 04.04

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

4.5

F 04.05

Allutatud finantsvarad

4.6

F 04.06

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemisel kasutatavad finantsvarad

4.7

F 04.07

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

4.8

F 04.08

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

4.9

F 04.09

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

4.10

F 04.10

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

5

F 05.00

Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

6

F 06.00

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

7

F 07.00

Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

Finantskohustuste jaotus

8.1

F 08.01

Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

8.2

F 08.02

Allutatud finantskohustused

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1

F 09.01

Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

9.2

F 09.02

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

10

F 10.00

Tuletisinstrumendid – Kauplemine

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

11.1

F 11.01

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

11.2

F 11.02

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel

12

F 12.00

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

Saadud tagatised ja garantiid

13.1

F 13.01

Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

13.2

F 13.02

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

13.3

F 13.03

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

14

F 14.00

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

15

F 15.00

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1

F 16.01

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

16.2

F 16.02

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

16.3

F 16.03

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

16.4

F 16.04

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

16.5

F 16.05

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

16.6

F 16.06

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

16.7

F 16.07

Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

17.1

F 17.01

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Varad

17.2

F 17.02

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

17.3

F 17.03

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Kohustused

18

F 18.00

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded

19

F 19.00

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

 

 

2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]

Geograafiline jaotus

20.1

F 20.01

Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.2

F 20.02

Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.3

F 20.03

Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.4

F 20.04

Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.5

F 20.05

Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.6

F 20.06

Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.7

F 20.07

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

21

F 21.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1

F 22.01

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

22.2

F 22.02

Osutatud teenustega seotud varad

 

 

3. OSA [KORD POOLAASTAS]

Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1

F 30.01

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.2

F 30.02

Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Seotud osapooled

31.1

F 31.01

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

31.2

F 31.02

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

 

 

4. OSA [KORD AASTAS]

Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1

F 40.1

Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

40.2

F 40.02

Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

Õiglane väärtus

41.1

F 41.01

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

41.2

F 41.02

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

41.3

F 41.03

Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

42

F 42.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

43

F 43.00

Eraldised

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1

F 44.01

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

44.2

F 44.02

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes

44.3

F 44.03

Memokirjed [personalikuludega seoses]

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1

F 45.01

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

45.2

F 45.02

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

45.3

F 45.03

Muud tegevustulud ja -kulud

46

F 46.00

Omakapitali muutuste aruanne

 

Osad, mida täidavad siseriikliku GAAPi alusel aruannete esitajad

 

Lahter, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei pea kohaldatava raamatupidamistava kohaselt täitma

1.   Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1   Varad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2.osa punkt 1

V lisa 2.osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2

V lisa 2.osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

 

V lisa 2.osa punkt 3

5

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

10

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

4

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

091

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1.osa punkt 15

 

 

 

092

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

 

 

 

093

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

4

 

094

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

4

 

095

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

4

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

4

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

4

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

140

Müügivalmis finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

4

 

150

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

4

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

171

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

 

4

 

172

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

4

 

173

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

4

 

174

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

4

 

175

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

 

4

 

176

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

4

 

177

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

4

 

178

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

4

 

180

Laenud ja nõuded

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

4

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

4

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

231

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

 

4

 

232

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

4

 

233

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

4

 

234

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17

 

4

 

235

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

4

 

236

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

4

 

237

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

4

 

240

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

11

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a)

IAS 39.89A(a)

 

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4

IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

4, 40

 

270

Materiaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

 

 

 

280

Materiaalsed põhivarad

 

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

21, 42

 

290

Kinnisvarainvesteeringud

 

IAS 40.5; IAS 1.54(b)

21, 42

 

300

Immateriaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

310

Firmaväärtus

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

 

320

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

IAS 38.8,118

21, 42

 

330

Tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n-o)

 

 

340

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

350

Edasilükkunud tulumaksu varad

Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

 

360

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 5

V lisa 2.osa punkt 5

 

 

370

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 6

 

 

380

VARAD KOKKU

BADi artikkel 4, aktiva

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

1.2   Kohustused

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

8

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

10

 

030

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39.AG 15(b)

8

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

8

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

8

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

8

 

061

Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

 

8

 

062

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

 

8

 

063

Lühikesed positsioonid

 

 

8

 

064

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

8

 

065

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

8

 

066

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

8

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

8

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

8

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

8

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

8

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

8

 

120

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

8

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

8

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

8

 

141

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

 

8

 

142

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

8

 

143

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

8

 

144

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

8

 

150

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

11

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b)

IAS 39.89A(b)

 

 

170

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

43

 

175

Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos kohustustega]

BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2.osa punkt 12

 

 

 

180

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

V lisa 2.osa punkt 7

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

43

 

190

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

V lisa 2.osa punkt 8

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

43

 

200

Restruktureerimine

 

IAS 37.71, 84(a)

43

 

210

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

 

IAS 37 lisa C näited 6 ja 10

43

 

220

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

BADi artiklid 24-25 ja artikli 33 lõige 1

IAS 37 lisa C punkt 9

43

 

230

Muud eraldised

 

 

43

 

240

Tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n-o)

 

 

250

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

260

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

 

270

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

 

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

 

 

280

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

V lisa 2.osa punkt 10

 

 

290

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

 

IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11

 

 

300

KOHUSTUSED KOKKU

 

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

1.3   Omakapital

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

IAS 1.54(r), BADi artikkel 22

46

 

020

Sissemakstud kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9

IAS 1.78(e)

 

 

030

Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9

IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14

 

 

040

Ülekurss

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

46

 

050

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2.osa punktid 15-16

V lisa 2.osa punktid 15-16

46

 

060

Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 5a; V lisa 2.osa punkt 15

IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15

 

 

070

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 16

V lisa 2.osa punkt 16

 

 

080

Muu omakapital

V lisa 2.osa punkt 17

IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

 

 

090

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

095

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

 

IAS 1.82A(a)

 

 

100

Materiaalsed varad

 

IAS 16.39-41

 

 

110

Immateriaalsed varad

 

IAS 38.85-87

 

 

120

Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

 

IAS 1.7

 

 

122

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

124

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

 

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

128

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

 

IAS 1.82A(a)

 

 

130

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

IAS 39.102(a)

 

 

140

Välisvaluuta ümberarvestamine

BADi artikli 39 lõige 6

IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49

 

 

150

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101

 

 

160

Müügivalmis finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)

 

 

170

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

180

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

 

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

190

Jaotamata kasum

BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

 

200

Ümberhindluse reservid

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18

 

 

201

Materiaalsed varad

Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

 

 

 

202

Omakapitaliinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

 

 

 

203

Võlaväärtpaberid

Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

 

 

 

204

Muu

Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

 

 

 

205

Õiglase väärtuse reservid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1

 

 

 

206

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt b

 

 

 

207

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a; CRRi artikli 30 punkt a

 

 

 

208

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Muu riskimaandus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a

 

 

 

209

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

 

 

 

210

Muud reservid

BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13

IAS 1.54; IAS 1.78(e)

 

 

215

Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos omakapitaliga]

BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 1.osa punkt 38

 

 

 

220

Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

Neljanda direktiivi artikli 59 lõige 4; V lisa 2.osa punkt 19

IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19

 

 

230

Muu

V lisa 2.osa punkt 19

V lisa 2.osa punkt 19

 

 

235

Esimese konsolideerimise vahe

Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c

 

 

 

240

(-) Omaaktsiad

Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

46

 

250

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)

2

 

260

(-) Vahedividendid

CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b

IAS 32.35

 

 

270

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

Seitsmenda direktiivi artikkel 21;

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

 

280

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

290

Muud kirjed

 

IAS 27.27-28

46

 

300

OMAKAPITAL KOKKU

 

IAS 1.9(c), IG 6

46

 

310

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

BADi artikkel 4, passiva

IAS 1.IG6

 

 

2.   Kasumiaruanne

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Käesolev periood

010

010

Intressitulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

16

 

020

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

 

 

030

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

040

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9

 

 

050

Laenud ja nõuded

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39,46(a)

 

 

060

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b)

 

 

070

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

 

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

 

 

080

Muud varad

 

V lisa 2.osa punkt 25

 

 

090

(Intressikulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21

IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

16

 

100

(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

 

 

110

(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

120

(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.47

 

 

130

(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)

 

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

 

 

140

(Muud kohustused)

 

V lisa 2.osa punkt 26

 

 

150

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

 

IFRIC 2.11

 

 

160

Dividenditulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

 

 

170

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

180

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9

 

 

190

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

200

Teenus- ja vahendustasude tulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

IFRS 7.20(c)

22

 

210

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

IFRS 7.20(c)

22

 

220

Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a) (ii-v); V lisa 2.osa punkt 97

16

 

230

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

240

Laenud ja nõuded

 

IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56

 

 

250

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56

 

 

260

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

 

IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56

 

 

270

Muu

 

 

 

 

280

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16

 

285

Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

16

 

290

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16, 45

 

295

Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

16

 

300

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

IFRS 7.24; V lisa 2.osa punkt 30

16

 

310

Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

BADi artikkel 39

IAS 21.28, 52(a)

 

 

320

Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

 

 

 

330

Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

 

IAS 1.34

45

 

340

Muud tegevustulud

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2.osa punktid 141-143

V lisa 2.osa punktid 141-143

45

 

350

(Muud tegevuskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2.osa punktid 141-143

V lisa 2.osa punktid 141-143

45

 

355

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

 

360

(Halduskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8

 

 

 

370

(Personalikulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt a

IAS 19.7; IAS 1,102, IG 6

44

 

380

(Muud halduskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt b;

 

 

 

390

(Kulum)

 

IAS 1.102, 104

 

 

400

(Materiaalsed põhivarad)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)

 

 

410

(Kinnisvarainvesteeringud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)

 

 

415

(Firmaväärtus)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

 

 

 

420

(Muu immateriaalne vara)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)

 

 

430

(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

 

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

43

 

440

(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 11 ja 12

 

 

 

450

(Muud eraldised)

 

 

 

 

455

(Üldise pangandusreservi suurenemised või (-) vähenemised, neto)

BADi artikli 38 lõige 2

 

 

 

460

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

BADi artiklid 35-37

IFRS 7.20(e)

16

 

470

(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad)

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

480

(Müügivalmis finantsvarad)

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.67

 

 

490

(Laenud ja nõuded)

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

500

(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

510

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 28.40-43

16

 

520

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

 

IAS 36.126(a)(b)

16

 

530

(Materiaalsed põhivarad)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 16.73(e)(v-vi)

 

 

540

(Kinnisvarainvesteeringud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 40.79(d)(v)

 

 

550

(Firmaväärtus)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IFRS 3 lisa B67(d)(v); IAS 36.124

 

 

560

(Muu immateriaalne vara)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 38.118 (e)(iv)(v)

 

 

570

(Muu)

 

IAS 36.126(a)(b)

 

 

580

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

Seitsmenda direktiivi artikkel 31

IFRS 3 lisa B64(n)(i)

 

 

590

Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 1.82(c)

 

 

600

Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

 

IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

 

 

610

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

 

IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A

 

 

620

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

630

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16

IAS 1, IG 6

 

 

632

Erakorraline kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21

 

 

 

633

Erakorraline kasum või (-) kahjum enne tulumaksu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 19

 

 

 

634

(Erakorralise kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 20

 

 

 

640

Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

 

IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

650

Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum enne tulumaksu

 

IFRS 5.33(b)(i)

 

 

660

(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

 

IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)

 

 

670

AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23

IAS 1.81 A(a)

 

 

680

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

 

IAS 1.83(a)(i)

 

 

690

Emaettevõtja omanikele omistatav

 

IAS 1.81B (b)(ii)

 

 

3.   Koondkasumiaruanne

 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Aasta kasum või (-) kahjum

IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6

 

020

Muu koondkasum

IAS 1.7, 81(b), IG6

 

030

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

IAS 1.82A(a)

 

040

Materiaalsed varad

IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40

 

050

Immateriaalsed varad

IAS 1.7; IAS 38.85-86

 

060

Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A

 

070

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

080

Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

090

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber

IAS 1.91(b); V lisa 2.osa punkt 31

 

100

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

IAS 1.82A(b)

 

110

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 39.102(a)

 

120

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 39.102(a)

 

130

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IAS 39.102(a)

 

140

Muud ümberliigitamised

 

 

150

Välisvaluuta ümberarvestamine

IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)

 

160

Omakapitalis kajastatav ümberarvestamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 21.32, 38-47

 

170

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49

 

180

Muud ümberliigitamised

 

 

190

Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)-96

 

200

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)-96

 

210

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95, IG6; IAS 39.97-101

 

220

Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud

IAS 1.IG6; IAS 39.97-101

 

230

Muud ümberliigitamised

 

 

240

Müügivalmis finantsvarad

IAS 1.7, IG 6; IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

250

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

260

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

270

Muud ümberliigitamised

IFRS 5, IG näide 12

 

280

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

290

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IFRS 5.38

 

300

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38

 

310

Muud ümberliigitamised

IFRS 5, IG näide 12

 

320

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

330

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse

IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2.osa punkt 31

 

340

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.7, 81A(a), IG6

 

350

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus]

IAS 1.83(b)(i), IG6

 

360

Emaettevõtja omanikele omistatav

IAS 1.83(b)(ii), IG6

 

4.   Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1   Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

4.2   Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

IFRS 7.9 (c); V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

190

FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

4.3   Müügivalmis finantsvarad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus

IAS 39.58-62

V lisa 2.osa punkt 34

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

030

040

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

190

MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

4.4   Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Bilansiline väärtus

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

 

IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58-59

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 36

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

V lisa 2.osa punkt 39

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

 

 

V lisa 2.osa punkt 36

V lisa 2.osa punkt 37

V lisa 2.osa punkt 38

V lisa 2.osa punkt 39

 

010

020

030

040

050

060

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

140

LAENUD JA NÕUDED

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

 

 

 

 

150

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

210

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

220

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

230

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

240

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

250

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

270

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

280

LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

4.5   Allutatud finantsvarad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

030

[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD

V lisa 2.osa punktid 40 ja 54

V lisa 2.osa punktid 40 ja 54

 

4.6   Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

020

millest: noteerimata

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

4.7   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

020

millest: noteerimata

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

190

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

 

 

4.8   Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

020

millest: noteerimata

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

190

OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

 

 

4.9   Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Langemata väärtusega varad

Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

Bilansiline väärtus

 

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

V lisa 2.osa punkt 39

010

020

030

040

050

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

140

SOETUSMAKSUMUSEPÕHISEL MEETODIL MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b;

 

 

 

 

 

4.10   Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

020

millest: noteerimata

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

190

MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

 

5.   Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

 

 

 

Keskpangad

Valitsemissektor

Krediidiasutused

Muud finantssektori äriühingud

Finantssektorivälised äriühingud

Kodumajapidamised

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

010

020

030

040

050

060

Toote alusel

010

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2.osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

020

Krediitkaardivõlg

V lisa 2.osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded klientide vastu

V lisa 2.osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

040

Kapitalirent

V lisa 2.osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

050

Pöördrepolaenud

V lisa 2.osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

060

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2.osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

070

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2.osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

080

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

Tagatise alusel

090

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2.osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

100

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2.osa punkt 41(i)

 

 

 

 

 

 

Otstarbe alusel

110

millest: tarbimislaen

V lisa 2.osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

120

millest: eluasemelaen

V lisa 2.osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

Allutatuse alusel

130

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2.osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

6.   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus

 

 

Finantssektorivälised äriühingud

 

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2.osa punkt 45

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2.osa punkt 45

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

 

010

012

020

010

A

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B

Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C

Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E

Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F

Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G

Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H

Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I

Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J

Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L

Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N

Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P

Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S

Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27, 2.osa punktid 42-43

 

 

 

7.   Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus

Akumuleeritud mahakandmised

≤ 30 päeva

> 30 päeva ≤ 60 päeva

> 60 päeva ≤ 90 päeva

> 90 päeva ≤ 180 päeva

> 180 päeva ≤ 1 aasta

> 1 aasta

IFRS 7.37(a); IG 26-28; V lisa 2.osa punktid 47-48

IAS 39.58-70

IAS 39 AG 84-92; IFRS 7.37(b); V lisa 2.osa punkt 36

IAS 39 AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

IAS 39 AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

 

IAS 39 AG 84-92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2.osa punktid 49-50

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punktid 47-48

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 36

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 37

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 38

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punktid 49-50

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

102

103

104

110

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa

200

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2.osa punkt 41(a)

V lisa 2.osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Krediitkaardivõlg

V lisa 2.osa punkt 41(b)

V lisa 2.osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Nõuded klientide vastu

V lisa 2.osa punkt 41(c)

V lisa 2.osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kapitalirent

V lisa 2.osa punkt 41(d)

V lisa 2.osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Pöördrepolaenud

V lisa 2.osa punkt 41(e)

V lisa 2.osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2.osa punkt 41(f)

V lisa 2.osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2.osa punkt 41(g)

V lisa 2.osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2.osa punkt 41(h)

V lisa 2.osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2.osa punkt 41(i)

V lisa 2.osa punkt 41(i)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

millest: tarbimislaen

V lisa 2.osa punkt 41(j)

V lisa 2.osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

millest: eluasemelaen

V lisa 2.osa punkt 41(k)

V lisa 2.osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2.osa punkt 41(l)

V lisa 2.osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.   Finantskohustuste jaotus

8.1   Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

 

 

 

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa

Kauplemiseks hoitavad

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumuses

Kauplemisel kasutatavad

Soetusmaksumusepõhisel meetodil

Riskimaandamise arvestus

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14-15

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

CRRi artikkel 33(1)(b), artikkel 33(1)(c)

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3; V lisa 1.osa punkt 15

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

CRRi artikkel 33(1)(b), artikkel 33(1)(c)

EKP/2008/32 artikli 7 lõige 2

 

010

020

030

034

035

037

040

050

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 1.osa punkt 51

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Repolepingud

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52

V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Hoiusesertifikaadid

V lisa 2.osa punkt 52(a)

V lisa 2.osa punkt 52(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Varaga tagatud väärtpaberid

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Pandikirjad

CRRi artikli 129 lõige 1

CRRi artikli 129 punkt 1

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Hübriidlepingud

V lisa 2.osa punkt 52(d)

IAS 39.10-11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2.osa punkt 52(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Muud emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 2.osa punkt 52(e)

V lisa 2.osa punkt 52(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Vahetatavad liitfinantsinstrumendid

 

IAS 32.AG 31

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Mittevahetatavad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

 

 

 

 

 

450

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.2   Allutatud finantskohustused

 

 

 

Bilansiline väärtus

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumuses

Soetusmaksumusepõhisel meetodil

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

Viited siseriiklikule GAAPile

 

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

 

010

020

030

010

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

020

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

030

ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED

V lisa 2.osa punktid 53-54

V lisa 2.osa punktid 53-54

 

 

 

9.   Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

 

Viited siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Nimiväärtus

IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

030

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

080

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

090

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

101

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

110

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

120

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

130

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

140

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

150

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

160

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

170

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

181

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

190

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

200

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

210

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

220

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

230

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

240

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

9.2   Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

 

Viited siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Nimiväärtus

IFRS 7.36 (b); V lisa 2.osa punkt 63

V lisa 2.osa punkt 63

V lisa 2.osa punkt 63

V lisa 2.osa punkt 63

010

020

010

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees

V lisa 2.osa punktid 56-57

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; V lisa 2.osa punktid 56-57

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

070

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

080

Saadud finantsgarantiid

V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees

V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

210

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

10.   Tuletisinstrumendid – Kauplemine

Riski liigi / Toote või turu liigi alusel

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Turuväärtus [mudelipõhine hindamine]

Tinglik väärtus

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Positiivne väärtus. Kauplemine

Negatiivne väärtus. Kauplemine

Kauplemine kokku

millest: müüdud

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punkt 69

 

 

V lisa 2.osa punktid 70-71

V lisa 2.osa punkt 72

 

 

CRRi artikkel 105

CRRi artikkel 105

V lisa 2.osa punktid 70-71

V lisa 2.osa punkt 72

010

020

022

025

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

 

 

020

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

030

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

 

 

080

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

090

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

 

 

140

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

150

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

 

 

200

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

210

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

 

 

260

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

270

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

 

 

280

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

290

TULETISINSTRUMENDID

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

300

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

 

 

 

 

 

 

310

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

 

 

 

 

 

 

320

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2.osa punkt 75(c)

V lisa 2.osa punkt 75(c)

 

 

 

 

 

 

11.   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

11.1   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

Toote või turu liigi alusel

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Varad

Kohustused

Kogu riskimaandus

millest: müüdud

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punktid 70 ja 71

V lisa 2.osa punkt 72

010

020

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

020

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

030

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

040

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

050

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

060

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

070

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

080

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

090

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

100

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

110

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

120

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

130

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

140

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

150

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

160

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

170

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

180

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

190

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

200

Muu

 

 

 

 

 

210

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

220

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

230

ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a)

 

 

 

 

240

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

250

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

260

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

270

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

280

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

290

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

300

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

310

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

320

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

330

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

340

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

350

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

360

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

370

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

380

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

390

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

400

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

410

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

420

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

430

Muu

 

 

 

 

 

440

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

450

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

460

RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b)

 

 

 

 

470

VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c)

 

 

 

 

480

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IAS 39.89A, IE 1-31

 

 

 

 

490

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IAS 39 IG F6 1-3

 

 

 

 

500

TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

 

 

510

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

 

 

 

 

520

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

 

 

 

 

530

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2.osa punkt 75(c)

 

 

 

 

11.2   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel

Toote või turu liigi alusel

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Tinglik väärtus

Kogu riskimaandus

millest: müüdud

V lisa 2.osa punktid 70 ja 71

V lisa 2.osa punkt 72

010

020

010

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

020

Börsivälised optsioonid

 

 

 

030

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

040

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

050

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

060

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

070

Börsivälised optsioonid

 

 

 

080

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

090

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

100

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

110

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

120

Börsivälised optsioonid

 

 

 

130

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

140

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

150

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

160

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

170

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

180

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

190

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

200

Muu

 

 

 

210

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

220

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

230

TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

 

 

 

240

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

 

 

250

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

 

 

260

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2.osa punkt 75(c)

 

 

12.   Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

 

Viited siseriiklikule GAAPile

CRRi artikli 428 punkt i

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IFRS 7.16, B5 (d); CRRi artikli 428 punkt i

Algsaldo

Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul

Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud

Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest

Ülekandmised allahindluste vahel

Muud korrigeerimised

Lõppsaldo

Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised

 

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 78

 

 

 

 

V lisa 2.osa punkt 78

 

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 78

 

 

 

 

V lisa 2.osa punkt 78

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Omakapitaliinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 36

IAS 39.63-70, AG 84-92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2.osa punkt 36

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 37

IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 37

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 38

IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 38

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

CRRi artikli 428 punkti g alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 17

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus

BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.   Saadud tagatised ja garantiid

13.1   Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

Garantiid ja tagatised

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Hüpoteeklaenud

[kinnisvaraga tagatud laenud]

Muud tagatisega laenud

Saadud finantsgarantiid

 

Eluasemelaenud

Ärikinnisvaralaenud

Raha [emiteeritud võlainstrumendid]

Ülejäänud

IFRS 7.36(b)

V lisa 2.osa punkt 81(a)

V lisa 2.osa punkt 81(a)

V lisa 2.osa punkt 81(b)

V lisa 2.osa punkt 81(b)

V lisa 2.osa punkt 81(c)

 

010

020

030

040

050

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 2.osa punkt 80

V lisa 2.osa punkt 81

 

 

 

 

 

020

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

030

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

040

millest: kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

13.1   Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Müügiks hoitavad põhivarad

 

IFRS 7.38(a)

 

020

Materiaalsed põhivarad

 

IFRS 7.38(a)

 

030

Kinnisvarainvesteeringud

 

IFRS 7.38(a)

 

040

Omakapitali- ja võlainstrumendid

 

IFRS 7.38(a)

 

050

Muu

 

IFRS 7.38(a)

 

060

Kokku

 

 

 

13.3   Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Tagatise üleminek [materiaalne vara]

V lisa 2.osa punkt 84

IFRS 7.38(a); V lisa 2.osa punkt 84

 

14.   Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)

Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2.osa punkt 86

Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2.osa punkt 87

1. tase

2. tase

3. tase

2. tase

3. tase

1. tase

2. tase

3. tase

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

IFRS 13.81

IFRS 13.86, 93(f)

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

010

020

030

040

050

060

070

080

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Müügivalmis finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 19

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

15.   Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

Ülekantud varad

Seotud kohustused

V lisa 2.osa punkt 89

Algsete varade tasumata põhisumma

Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

Seotud kohustuste bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

Millest: väärtpaberistamised

Millest: repolepingud

Bilansiline väärtus

Millest: väärtpaberistamised

Millest: repolepingud

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

IFRS 7.42D(e)

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

 

IFRS 7.42D(f)

IFRS 7.42D(f); V lisa 2.osa punkt 89

 

CRRi artikkel 109; V lisa 2.osa punkt 90

 

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

 

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

 

 

 

 

CRRi artikkel 109; V lisa 2.osa punkt 90

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

041

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1.osa punkt 15

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

042

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

043

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

044

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Müügivalmis finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

121

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

122

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

123

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

124

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; osa 1.14, osa 3.35

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

125

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

126

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

127

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

128

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; osa 1.14, osa 3.35

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja nõuded

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

181

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

182

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

183

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

184

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35-37

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

185

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

186

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

187

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16.   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1   Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Tulud

Kulud

V lisa 2.osa punkt 95

V lisa 2.osa punkt 95

010

020

010

Tuletisinstrumendid – Kauplemine

CRRi II lisa; V lisa 2.osa punkt 96

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 96

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

030

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud varad

V lisa 1.osa punkt 51

V lisa 1.osa punkt 51

 

 

160

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

 

170

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

180

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

190

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

200

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

210

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

250

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

V lisa 2.osa punkt 95

V lisa 2.osa punkt 95

 

 

260

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

V lisa 2.osa punkt 10

 

 

270

INTRESSID

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 1 ja 2

IAS 18.35(b); IAS 1.97

 

 

16.2   Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

V lisa 1.osa punkt 26

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

V lisa 1.osa punkt 27

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

070

NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(v-vii); IAS 39.55(a)

 

16.3   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

V lisa 1.osa punkt 26

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

V lisa 1.osa punkt 27

 

050

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

060

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

090

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

100

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

140

Lühikesed positsioonid

 

 

 

150

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

 

160

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

170

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

180

KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

16.4   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(a)

V lisa 2.osa punkt 99(a)

 

020

Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(b)

V lisa 2.osa punkt 99(b)

 

030

Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(c)

V lisa 2.osa punkt 99(c)

 

040

Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(d)

V lisa 2.osa punkt 99(d)

 

050

Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(e)

V lisa 2.osa punkt 99(e)

 

060

Muu

V lisa 2.osa punkt 99(f)

V lisa 2.osa punkt 99(f)

 

070

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

080

Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(a)

 

 

090

Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(b)

 

 

100

Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(c)

 

 

110

Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(d)

 

 

120

Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 99(e)

 

 

130

Muu

V lisa 2.osa punkt 99(f)

 

 

140

KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

16.5   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

V lisa 2.osa punkt 100

 

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

070

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

080

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

090

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

100

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

110

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

 

 

 

120

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

130

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

140

KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

 

16.6   Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

IFRS 7.24(a)(i)

 

020

Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

IFRS 7.24(a)(ii)

 

030

Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

IFRS 7.24(b)

 

040

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

IFRS 7.24(c)

 

050

RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

IFRS 7.24

 

16.7   Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

 

Lisandumine V lisa 2.osa punkt 102

Tühistamine V lisa 2.osa punkt 102

Kokku

Varade väärtuse akumuleeritud langus

010

020

030

040

010

Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artiklid 35-37

IFRS 7.20(e)

 

 

 

 

020

Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

 

 

030

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.67-70

 

 

 

 

040

Laenud ja nõuded

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

 

 

 

 

050

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

 

 

 

 

060

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 28.40-43

 

 

 

 

070

Tütarettevõtjad

 

IFRS 10 lisa A

 

 

 

 

080

Ühisettevõtjad

 

IAS 28.3

 

 

 

 

090

Sidusettevõtjad

Neljanda direktiivi artikkel 17

IAS 28.3

 

 

 

 

100

Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

 

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

110

Materiaalsed põhivarad

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 16.73(e)(v-vi)

 

 

 

 

120

Kinnisvarainvesteeringud

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 40.79(d)(v)

 

 

 

 

130

Firmaväärtus

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3, lisa B67(d)(v)

 

 

 

 

140

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 38.118(e)(iv)(v)

 

 

 

 

145

Muu

 

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

150

KOKKU

 

 

 

 

 

 

160

Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu

 

IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93

 

 

 

 

17.   Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

17.1   Varad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

IAS 1.54 (i)

 

020

Sularaha

V lisa 2.osa punkt 1

V lisa 2.osa punkt 1

 

030

Nõuded keskpankadele

BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2

V lisa 2.osa punkt 2

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

 

V lisa 2.osa punkt 3

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

060

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

091

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1.osa punkt 15

 

 

092

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

 

 

093

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

094

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

095

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

140

Müügivalmis finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

150

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

171

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

 

 

172

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

173

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

174

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

175

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

 

 

176

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

177

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

178

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

180

Laenud ja nõuded

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

231

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

232

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

233

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

234

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17

 

 

235

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

236

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

237

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

240

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a)

IAS 39.89A(a)

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4

IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

 

270

Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad

 

IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2.osa punkt 105

 

280

Materiaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

 

 

290

Immateriaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

300

Firmaväärtus

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

310

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

IAS 38.8,118

 

320

Tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n-o)

 

330

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

340

Edasilükkunud tulumaksu varad

Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

350

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 5

V lisa 2.osa punkt 5

 

360

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 6

 

370

VARAD KOKKU

BADi artikkel 4, aktiva

IAS 1.9(a), IG 6

 

17.2   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Nimiväärtus]

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

 

020

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

040

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

 

 

 

17.3   Kohustused ja omakapital

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

030

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39.AG 15(b)

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

061

Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

 

 

062

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

 

 

063

Lühikesed positsioonid

 

 

 

064

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

065

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

066

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

120

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

141

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

 

 

142

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

143

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

144

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

150

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b)

IAS 39.89A(b)

 

170

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused

 

IFRS 4.IG20(a); V lisa 2.osa punkt 106

 

180

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

190

Tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n-o)

 

200

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

210

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

220

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

 

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

 

230

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

V lisa 2.osa punkt 10

 

240

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

 

IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11

 

250

KOHUSTUSED

 

IAS 1.9(b);IG 6

 

260

Kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

IAS 1.54(r), BADi artikkel 22

 

270

Ülekurss

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

 

280

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2.osa punktid 15-16

V lisa 2.osa punktid 15-16

 

290

Muu omakapital

V lisa 2.osa punkt 17

IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

 

300

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

 

310

Jaotamata kasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

320

Ümberhindluse reservid

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

IFRS 1.30, D5-D8

 

325

Õiglase väärtuse reservid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1

 

 

330

Muud reservid

BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13

IAS 1.54; IAS 1.78(e)

 

335

Esimese konsolideerimise vahe

Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c

 

 

340

(-) Omaaktsiad

Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

 

350

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii)

 

360

(-) Vahedividendid

CRRi artikli 26 punkt 2

IAS 32.35

 

370

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

Seitsmenda direktiivi artikkel 21;

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

380

OMAKAPITAL KOKKU

 

IAS 1.9(c), IG 6

 

390

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

BADi artikkel 4, passiva

IAS 1.IG6

 

18.   Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline brutoväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul

viivisnõuete puhul

 

Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva

Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva

Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Millest: makseviivituses

Millest: langenud väärtusega

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145-162

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

IAS 39. 58-70

V lisa 2.osa punkt 46

V lisa 2.osa punkt 161

V lisa 2.osa punkt 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145-162

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punkt 158

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

V lisa 2.osa punkt 159

CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

V lisa 2.osa punkt 46

V lisa 2.osa punkt 161

V lisa 2.osa punkt 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Millest: ärikinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Millest: eluaseme hüpoteeklaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e)

V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c)

V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e)

V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

V lisa 2.osa punkt 55

V lisa 2.osa punkt 55

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19.   Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: makseviivituses

millest: langenud väärtusega

millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

V lisa 2.osa punktid 176 (b), 177, 180

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182

CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

IAS 39. 58-70

V lisa 2.osa punktid 172 (a), 157

V lisa 2.osa punktid 46, 183

V lisa 2.osa punktid 145-183

V lisa 2.osa punktid 145-183

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182, 183

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

V lisa 2.osa punktid 176 (b), 177, 180

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182

CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

V lisa 2.osa punktid 172 (a), 157

V lisa 2.osa punktid 46, 183

V lisa 2.osa punktid 145-183

V lisa 2.osa punktid 145-183

V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182, 183

V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183

V lisa 2.osa punkt 162

V lisa 2.osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Millest: ärikinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Millest: eluaseme hüpoteeklaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e)

V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c)

V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e)

V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20.   Geograafiline jaotus

20.1   Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2.osa punkt 107

V lisa 2.osa punkt 107

010

020

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2.osa punkt 1

V lisa 2.osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2

V lisa 2.osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

 

V lisa 2.osa punkt 3

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

091

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1.osa punkt 15

 

 

 

092

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

 

 

 

093

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

094

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

095

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

140

Müügivalmis finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

150

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

171

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

 

 

 

172

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

173

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

174

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

175

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

 

 

 

176

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

177

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

178

Laenud ja ettemaksed

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

180

Laenud ja nõuded

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

231

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

 

232

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

233

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

234

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17

 

 

 

235

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

 

 

 

236

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

237

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

240

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a)

IAS 39.89A(a)

 

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4

IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

 

 

270

Materiaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

 

 

 

280

Immateriaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

290

Tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n-o)

 

 

300

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 5

V lisa 2.osa punkt 5

 

 

310

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IAS 1.54(j); IFRS 5.38

 

 

320

VARAD

BADi artikkel 4, aktiva

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

20.2   Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2.osa punkt 107

V lisa 2.osa punkt 107

010

020

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

030

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39.AG 15(b)

 

 

040

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

061

Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

 

 

 

062

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

 

 

 

063

Lühikesed positsioonid

 

 

 

 

064

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

065

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

066

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

 

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

120

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

141

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

 

 

 

142

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

143

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

144

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

 

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b)

IAS 39.89A(b)

 

 

170

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

 

180

Tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n-o)

 

 

190

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

 

IAS 32.IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

 

 

200

Muud kohustused

V lisa 2.osa punkt 10

V lisa 2.osa punkt 10

 

 

210

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

 

IAS 1.54(p); IFRS 5.38

 

 

220

KOHUSTUSED

 

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

20.3   Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2.osa punkt 107

V lisa 2.osa punkt 107

010

020

010

Intressitulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

 

 

020

(Intressikulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21

IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

 

 

030

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

 

IFRIC 2.11

 

 

040

Dividenditulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude tulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

IFRS 7.20(c)

 

 

060

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

IFRS 7.20(c)

 

 

070

Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(ii-v)

 

 

080

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

085

Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

 

090

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a)

 

 

095

Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

 

100

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

IFRS 7.24

 

 

110

Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

BADi artikkel 39

IAS 21.28, 52(a)

 

 

120

Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

 

 

 

130

Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

 

IAS 1.34

 

 

140

Muud tegevustulud

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2.osa punktid 141-143

V lisa 2.osa punktid 141-143

 

 

150

(Muud tegevuskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2.osa punktid 141-143

V lisa 2.osa punktid 141-143

 

 

155

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

 

160

(Halduskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8

 

 

 

170

(Kulum)

 

IAS 1.102, 104

 

 

175

(Üldise pangandusreservi suurenemised või (-) vähenemised, neto)

BADi artikli 38 lõige 2

 

 

 

180

(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

 

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

 

 

190

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

BADi artiklid 35-37

IFRS 7.20(e)

 

 

200

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 28.40-43

 

 

210

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

 

IAS 36.126(a)(b)

 

 

220

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

Seitsmenda direktiivi artikkel 31

IFRS 3 lisa B64(n)(i)

 

 

230

Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 1.82(c)

 

 

240

Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

 

IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

 

 

250

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

 

IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A

 

 

260

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

270

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16

IAS 1, IG 6

 

 

275

Erakorraline kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21

 

 

 

280

Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

 

IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

290

AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23

IAS 1.81 A(a)

 

 

20.4   Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline brutoväärtus

Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 109

V lisa 2.osa punktid 163-183

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

010

022

025

030

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

IAS 39.9

 

 

 

 

020

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

030

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

050

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

060

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

070

Millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

140

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

150

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

160

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

170

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

180

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

190

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

200

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

210

Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

230

Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

240

Millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

20.5   Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Nimiväärtus

Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

Millest: viivisnõuded

Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised

V lisa 2.osa punkt 62

V lisa 2.osa punktid 163-183

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

010

022

025

030

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

 

 

 

 

020

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

20.6   Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

V lisa 1.osa punkt 28, 2.osa punkt 107

010

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

020

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

030

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

040

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

050

Millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

060

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

070

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

20.7   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

z-telg

Vastaspoole asukohariik

 

 

 

 

Finantssektorivälised äriühingud

 

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2.osa punkt 109

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2.osa punkt 109

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

 

010

012

020

010

A

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B

Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C

Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E

Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F

Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G

Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H

Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I

Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J

Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L

Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N

Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P

Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S

Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

21.   Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

V lisa 2.osa punktid 110-111

010

010

Materiaalsed põhivarad

 

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

 

IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

 

IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

IAS 38.8, 118

 

080

Ümberhindluse mudel

 

IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 38.74

 

22.   Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1   Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 4 ja 5

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IFRS 7.20(c)

Käesolev periood

010

010

Teenus- ja vahendustasude tulu

 

2. osa punktid 10-12

 

020

Väärtpaberid

 

 

 

030

Emiteerimised

V lisa 2.osa punkt 116(a)

V lisa 2.osa punkt 116(a)

 

040

Ülekandekorraldused

V lisa 2.osa punkt 116(b)

V lisa 2.osa punkt 116(b)

 

050

Muu

V lisa 2.osa punkt 116(c)

V lisa 2.osa punkt 116(c)

 

060

Kliiring ja arveldus

V lisa 2.osa punkt 116(d)

V lisa 2.osa punkt 116(d)

 

070

Varahaldus

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a)

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a)

 

080

Hoidmine [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b)

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

090

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

100

Muu

 

 

 

110

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c)

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c)

 

120

Usaldustehingud

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d)

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d)

 

130

Makseteenused

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e)

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e)

 

140

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(f)

V lisa 2.osa punkt 117(f)

 

150

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

160

Kindlustustooted

 

 

 

170

Muu

 

 

 

180

Struktureeritud rahastamine

V lisa 2.osa punkt 116(f)

V lisa 2.osa punkt 116(f)

 

190

Väärtpaberistamise teenindamine

V lisa 2.osa punkt 116(g)

V lisa 2.osa punkt 116(g)

 

200

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

V lisa 2.osa punkt 116(h)

IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

 

210

Antud finantsgarantiid

V lisa 2.osa punkt 116(h)

IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

 

220

Muu

V lisa 2.osa punkt 116(j)

V lisa 2.osa punkt 116(j)

 

230

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

 

2. osa punktid 10-12

 

240

(Kliiring ja arveldus)

V lisa 2.osa punkt 116(d)

V lisa 2.osa punkt 116(d)

 

250

(Hoidmine)

V lisa 2.osa punkt 117(b)

V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

260

(Väärtpaberistamise teenindamine)

V lisa 2.osa punkt 116(g)

V lisa 2.osa punkt 116(g)

 

270

(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

 

280

(Saadud finantsgarantiid)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

 

290

(Muu)

V lisa 2.osa punkt 116(j)

V lisa 2.osa punkt 116(j)

 

22.2   Osutatud teenustega seotud varad

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Osutatud teenustega seotud varade summa

V lisa 2.osa punkt 117(g)

010

010

Varahaldus [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(a)

V lisa 2.osa punkt 117(a)

 

020

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

030

Pensionifondid

 

 

 

040

Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid

 

 

 

050

Muud investeerimisvahendid

 

 

 

060

Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(b)

V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

070

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

080

Muu

 

 

 

090

Millest: muudele üksustele hoidmiseks antud

 

 

 

100

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2.osa punkt 117(c)

V lisa 2.osa punkt 117(c)

 

110

Usaldustehingud

V lisa 2.osa punkt 117(d)

V lisa 2.osa punkt 117(d)

 

120

Makseteenused

V lisa 2.osa punkt 117(e)

V lisa 2.osa punkt 117(e)

 

130

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(f)

V lisa 2.osa punkt 117(f)

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

150

Kindlustustooted

 

 

 

160

Muu

 

 

 

30.   Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1   Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

 

 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus

Millest: kasutatud likviidsustoetus

Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus

Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus

Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.29(a); V lisa 2.osa punkt 118

 

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.B26(e)

 

IFRS 12 B26(b)

010

020

030

040

050

060

070

010

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

30.2   Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Tegevuste laadi alusel

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad

Varahaldus

Muud tegevused

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66

V lisa 2.osa punkt 117(a)

Bilansiline väärtus

 

IFRS 12.28, B6.(a)

010

020

030

010

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad

 

IFRS 12.29(a),(b)

 

 

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 145-163

 

 

 

030

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 6

IAS 39.9

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

070

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused

 

IFRS 12.29(a),(b)

 

 

 

080

Emiteeritud omakapitaliinstrumendid

 

IAS 32.4

 

 

 

090

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

100

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

110

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

Nimiväärtus

120

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed

 

IFRS 12.B26(e)

 

 

 

131

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

 

 

31.   Seotud osapooled

31.1   Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

 

 

 

Laekumata ja tasumata saldod

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IAS 24.19(a),(b)

IAS 24.19(c); V lisa 2.osa punkt 120

IAS 24.19(d),(e); V lisa 2.osa punkt 120

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

 

V lisa 2.osa punkt 120

V lisa 2.osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Valitud finantsvarad

 

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

050

millest: langenud väärtusega finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

060

Valitud finantskohustused

 

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

070

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

 

080

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

 

090

Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus

V lisa 2.osa punkt 62

IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 62

 

 

 

 

 

100

millest: makseviivituses

V lisa 2.osa punkt 61

IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 61

 

 

 

 

 

110

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

V lisa 2.osa punktid 63 ja 121

IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punktid 63 ja 121

 

 

 

 

 

120

Tuletisinstrumentide tinglik väärtus

V lisa 2.osa punktid 70-71

V lisa 2.osa punktid 70-71

 

 

 

 

 

130

Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste allahindlused ja eraldised

 

IAS 24.18(c)

 

 

 

 

 

31.2   Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

 

 

 

Käesolev periood

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IAS 24.19(a),(b)

IAS 24.19(c)

IAS 24.19(d),(e)

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

 

 

 

 

 

 

V lisa 2.osa punkt 120

V lisa 2.osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Intressitulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

 

 

 

 

 

020

Intressikulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21

IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

 

 

 

 

 

030

Dividenditulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

 

 

 

 

 

040

Teenus- ja vahendustasude tulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude kulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

060

Kasum või (-) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IAS 24.18(a)

 

 

 

 

 

070

Kasum või (-) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

V lisa 2.osa punkt 122

IAS 24.18(a); V lisa 2.osa punkt 122

 

 

 

 

 

080

Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste väärtuse languse ja eraldiste suurenemine või (-) vähenemine perioodi jooksul

 

IAS 24.18(d)

 

 

 

 

 

40.   Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1   Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

LEI kood

Üksuse kood

Üksuse nimi

Sissearvamise kuupäev

Aktsia- või osakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (-) kahjum

Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

NACE kood

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Hääleõigus [%]

Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

Raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]

Raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b)

IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(g)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k)

IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l)

IFRS 12.21(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m)

CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m)

CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r)

010

020

030

040

050

060

070

080

090

095

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

40,2.   Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

Väärtpaberi kood

Üksuse kood

Valdusettevõtja LEI kood

Valdusettevõtja kood

Valdusettevõtja nimi

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

V lisa 2.osa punkt 125(a)

V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c)

 

V lisa 2.osa punkt 125(b)

 

V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c)

V lisa 2.osa punkt 125(a)

V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c)

 

V lisa 2.osa punkt 125(b)

 

V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c)

010

020

030

040

050

060

070

080

 

 

 

 

 

 

 

 

41.   Õiglane väärtus

41.1   Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

VARAD

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Õiglane väärtus

Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93(b), BC216

IFRS 7.25-26

1. tase IFRS 13.76

2. tase IFRS 13.81

3. tase IFRS 13.86

010

020

030

040

010

Laenud ja nõuded

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

070

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

 

 

080

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

 

41.2   Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

 

Bilansiline väärtus

Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Arvestuse mittevastavus

Õiglase väärtuse alusel hindamine

Hübriidlepingud

IFRS 7.B5(a)

IAS 39.9b(i)

IAS 39.9b(ii)

IAS 39.11A-12; V lisa 2.osa punkt 127

VARAD

010

020

030

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

IAS 32.11

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

050

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

 

 

060

Hoiused

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

 

 

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 31

V lisa 1.osa punkt 31

 

 

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1.osa punktid 32-34

V lisa 1.osa punktid 32-34

 

 

 

41.3   Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud [mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande]

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

FINANTSVARAD

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

 

020

Müügivalmis [Põhilepingud]

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

030

Laenud ja nõuded [Põhilepingud]

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [Põhilepingud]

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

 

060

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [Põhilepingud]

Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

 

42.   Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

IAS 16.31, 73(a),(d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

IAS 16.30, 73(a),(d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

IAS 40.33-55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

IAS 40.56, 79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8, 118, 122; V lisa 2.osa punkt 132

 

080

Ümberhindluse mudel

IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

IAS 38.74

 

43.   Eraldised

 

 

 

Bilansiline väärtus

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

Restruktureerimine

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

Muud eraldised

Kokku

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

IAS 37.70-83

IAS 37 lisa C.6-10

IAS 37 lisa C.9; IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4

IAS 37.14

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

V lisa 2.osa punkt 7

V lisa 2.osa punkt 8

 

 

BADi artiklid 24-25 ja artikli 33 lõige 1

 

 

 

010

020

030

040

050

060

070

010

Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]

 

IAS 37.84(a)

 

 

 

 

 

 

 

020

Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine

 

IAS 37.84(b)

 

 

 

 

 

 

 

030

(-) Kasutatud summad

 

IAS 37.84(c)

 

 

 

 

 

 

 

040

(-) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad

 

IAS 37.84(d)

 

 

 

 

 

 

 

050

Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju

 

IAS 37.84(e)

 

 

 

 

 

 

 

060

Muud muutused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]

 

IAS 37.84(a)

 

 

 

 

 

 

 

44   Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1   Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Summa

010

010

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus

IAS 19.140(a)(i), 142

 

020

Millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid

IAS 19.143

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 19.142(b)

 

040

Võlainstrumendid

IAS 19.142(c)

 

050

Kinnisvara

IAS 19.142(d)

 

060

Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad

 

 

070

Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus

IAS 19.140(a)(ii)

 

080

Vara ülemmäära mõju

IAS 19.140(a)(iii)

 

090

Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]

IAS 19.63; V lisa 2.osa punkt 136

 

100

Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [Bilansiline väärtus]

IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

 

110

Memokirje: Varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus

IAS 19.140(b)

 

44.2   Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes

 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused

010

010

Algsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii)

 

020

Jooksva tööalase teenistuse kulutus

IAS 19.141(a)

 

030

Intressikulu

IAS 19.141(b)

 

040

Tehtud sissemaksed

IAS 19.141(f)

 

050

Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest

IAS 19.141(c)(ii)

 

060

Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest

IAS 19.141(c)(iii)

 

070

Valuutakursside tõus või (-) langus

IAS 19.141(e)

 

080

Makstud hüvitised

IAS 19.141(g)

 

090

Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt

IAS 19.141(d)

 

100

Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (-) vähenemine

IAS 19.141(h)

 

110

Muud suurenemised või (-) vähenemised

 

 

120

Lõppsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2.osa punkt 138

 

44.3   Memokirjed [personalikuludega seoses]

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Pension ja sarnased kulud

V lisa 2.osa punkt 139(a)

V lisa 2.osa punkt 139(a)

 

020

Aktsiapõhised maksed

V lisa 2.osa punkt 139(b)

IFRS 2.44; V lisa 2.osa punkt 139(b)

 

45   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

010

020

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

020

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

030

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEVAD KASUMID VÕI (-) KAHJUMID

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

45.2   Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

020

Kinnisvarainvesteeringud

 

IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d)

 

030

Immateriaalsed varad

 

IAS 38.113-115A; IAS 1.34(a)

 

040

Muud varad

 

IAS 1.34(a)

 

050

KASUMID VÕI (-) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST

 

IAS 1.34

 

45.3   Muud tegevustulud ja -kulud

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Tulud

Kulud

010

020

010

Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused

V lisa 2.osa punkt 141

IAS 40.76(d); V lisa 2.osa punkt 141

 

 

020

Kinnisvarainvesteeringud

V lisa 2.osa punkt 141

IAS 40.75(f); V lisa 2.osa punkt 141

 

 

030

Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent

V lisa 2.osa punkt 142

IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2.osa punkt 142

 

 

040

Muu

V lisa 2.osa punkt 143

V lisa 2.osa punkt 143

 

 

050

MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD

V lisa 2.osa punktid 141-142

V lisa 2.osa punktid 141-142

 

 

46.   Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste allikad

 

 

Kapital

Ülekurss

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

Muu omakapital

Muu akumuleeritud koondkasum

Jaotamata kasum

Ümberhindluse reservid

Õiglase väärtuse reservid

Muud reservid

Esimese konsolideerimise vahe

(-) Omaaktsiad

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (-) kahjum

(-) Vahedividendid

Vähemusosalused

Kokku

Muu akumuleeritud koondkasum

Muud kirjed

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IAS 1.106, 54(r)

IAS 1.106, 78(e)

IAS 1.106, V lisa 2.osa punktid 15-16

IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17

IAS 1.106

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

IFRS 1.30 D5-D8

 

IAS 1.106, 54(c)

 

IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2.osa punkt 20

IAS 1.106(a), 83(a)(ii)

IAS 1.106; IAS 32.35

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

IAS 1.9(c), IG6

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

V lisa 2.osa punktid 15-17

V lisa 2.osa punkt 17

Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

 

Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c

Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b

Seitsmenda direktiivi artikkel 21

Seitsmenda direktiivi artikkel 21

 

 

010

020

030

040

050

060

070

075

080

085

090

100

110

120

130

140

010

Algsaldo [enne korrigeerimist]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Vigade korrigeerimiste mõju

 

IAS 1.106(b); IAS 8.42

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Arvestusmeetodite muudatuste mõju

 

IAS 1.106(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Algsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Lihtaktsiate emiteerimine

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Eelisaktsiate emiteerimine

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Võla konverteerimine omakapitaliks

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kapitali vähendamine

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Dividendid

 

IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Omaaktsiate ostmine

 

IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Omaaktsiate müük või tühistamine

 

IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

 

IAS 1.106(d)(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Aktsiapõhised maksed

 

IAS 1.106(d)(iii); IFRS 2.10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised

 

IAS 1.106(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Aasta koondkasum kokku

 

IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Lõppsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

V LISA

FINANTSTEABE ARUANDLUS

Sisukord

ÜLDISED JUHISED 581

1.

Viited 581

2.

Põhimõtted 582

3.

Konsolideerimine 583

4.

Arvestusportfellid 583

4.1.

Varad 583

4.2.

Kohustused 584

5.

Finantsinstrumendid 584

5.1.

Finantsvarad 584

5.2.

Finantskohustused 585

6.

Vastaspoolte liigitus 585
VORMIDE TÄITMISE JUHISED 586

1.

Bilanss 586

1.1.

Varad (1.1) 586

1.2.

Kohustused (1.2) 586

1.3.

Omakapital (1.3) 587

2.

Kasumiaruanne (2) 587

3.

Koondkasumiaruanne (3) 588

4.

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa (4) 588

5.

Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa (5) 589

6.

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel (6) 590

7.

Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust (7) 590

8.

Finantskohustuste jaotus (8) 591

9.

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused (9) 591

10.

tuletisinstrumendid (10 ja 11) 593

10.1.

Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel 593

10.2.

Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad 594

10.3.

„Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid 595

10.4.

Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa 595

11.

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes (12) 595

12.

Saadud tagatised ja garantiid (13) 596

12.1.

Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1) 596

12.2.

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2) 596

12.3.

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3) 596

13.

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid (14) 596

14.

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused (15) 597

15.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (16) 597

15.1.

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1) 597

15.2.

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2) 598

15.3.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3) 598

15.4.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4) 598

15.5.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5) 598

15.6.

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6) 598

15.7.

Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7) 598

16.

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine (17) 599

17.

Geograafiline jaotus (20) 599

18.

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad (21) 599

19.

Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid (22) 599

19.1.

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1) 599

19.2.

Osutatud teenustega seotud varad (22.2) 600

20.

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes (30) 601

21.

Seotud osapooled (31) 601

21.1.

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1) 601

21.2.

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2) 602

22.

Konsolideerimisgrupi struktuur (40) 602

22.1.

Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1) 602

22.2.

Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2) 603

23.

Õiglane väärtus (41) 603

23.1.

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1) 603

23.2.

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2) 603

23.3.

Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3) 603

24.

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel (42) 604

25.

Eraldised (43) 604

26.

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele (44) 604

26.1.

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1) 604

26.2.

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2) 604

26.3.

Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3) 604

27.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (45) 604

27.1.

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2) 604

27.2.

Muud tegevustulud ja -kulud (45.3) 605

28.

Omakapitali muutuste aruanne (46) 605

29.

Viivisnõuded (18) 605

30.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded (19) 607
RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE 610

1.   OSA

ÜLDISED JUHISED

1.   VIITED

1.

Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP”) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid.

2.

Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele.

3.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud;

b)

bilansivälised riskipositsioonid ja tegevused, milles krediidiasutus või investeerimisühing osaleb;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu teostatavad tehingud;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavad hindamiseeskirjad, sealhulgas krediidiriski puhul tehtavate allahindluste hindamise meetodid.

4.

III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:

a)

„IASi määrus” – määrus (EÜ) nr 1606/2002;

b)

„IAS” või „IFRS” – IASi määruse artiklis 2 määratletud „rahvusvahelised raamatupidamisstandardid”, mille on komisjon vastu võtnud;

c)

„EKP bilansikirjete määrus” või „EKP/2008/32” – Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009 (3);

d)

„NACE määrus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 (4);

e)

„BAD” – nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ (5);

f)

„Neljas direktiiv” – nõukogu neljas direktiiv 78/660/EMÜ (6);

g)

„Siseriiklik GAAP” – BADi kohaselt väljatöötatud siseriiklik üldtunnustatud arvestustava;

h)

„VKE” – komisjoni soovituses K(2003)1422 (7) määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; „ISIN kood” – 12 tähtnumbrilisest märgist koosnev rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis antakse väärtpaberitele ja mis on väärtpaberiemissiooni kordumatu tunnus;

i)

„LEI kood” – üksustele antud ülemaailmne juriidilise isiku tunnus, mis on finantstehingu osapoole kordumatu tunnus.

2.   PÕHIMÕTTED

5.

III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas viidete must varjund teataval real või veerus tähendab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma.

6.

III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest.

7.

Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena.

8.

Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(-)”, näiteks pealkirjas „(-) Omaaktsiad”.

9.

III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis” (Data Point Model, „DPM”) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje” (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet” täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid” ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet” täiendit.

10.

Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1.

Tabel 1.

Kreedit/deebet põhimõtted, positiivsed ja negatiivsed märgid

Element

Kreedit/Deebet

Saldo/Muutus

Esitatud arv

Varad

Deebet

Varade saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Varade kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Varade negatiivne saldo

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Varade vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Kulud

Kulude saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kulude kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Kulude vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Kohustused

Kreedit

Kohustuste saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kohustuste kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kohustuste negatiivne saldo

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Kohustuste vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Omakapital

Omakapitali saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Omakapitali kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Omakapitali negatiivne saldo

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Omakapitali vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Tulud

Tulude saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Tulude kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Tulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

Tulude vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

3.   KONSOLIDEERIMINE

11.

Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREP vormide täitmisel usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate ja ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised”) kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise puhul:

a)

krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud või nad võivad olla kohustatud rakendama kapitaliosaluse meetodit kindlustusvaldkonna ja muu kui finantsvaldkonna tütarettevõtjatesse tehtud investeeringute suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 5;

b)

krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud kasutada finantsvaldkonna tütarettevõtjate puhul proportsionaalset konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 2;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad olla kohustatud kasutama proportsionaalset konsolideerimist ühisettevõtjatesse tehtud investeeringute puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 4.

4.   ARVESTUSPORTFELLID

4.1.   Varad

12.

„Arvestusportfellid” tähendab hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused” liigitatud nõudeid ning ka „müügiks hoitavaks” liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse”.

13.

Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

a)

„kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

b)

„finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

c)

„müügivalmis finantsvarad”;

d)

„laenud ja nõuded”;

e)

„lõpptähtajani hoitavad investeeringud”.

14.

Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

a)

„kauplemisel kasutatavad finantsvarad”;

b)

„õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

c)

„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

d)

„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ning

e)

„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

15.

Kirjel „kauplemisel kasutatavad finantsvarad” on sama tähendus kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb sel kirjel kajastada tuletisinstrumendid, mida ei hoita riskimaandamise arvestuse eesmärgil, ilma et võetaks arvesse nende lepingute mõõtmiseks kasutatud meetodit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tuletislepinguid bilansis ainult juhul, kui neid lepinguid kajastatakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

16.

Finantsvarade puhul hõlmavad „soetusmaksumusepõhised meetodid” neid hindamiseeskirju, mille alusel finantsvarade väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud varade väärtuse langus.

17.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida on mõõdetud kas nende esialgse kirjendamise väärtuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam (nn „LOCOM” varad või „Lower Of Cost Or Market” varad ehk varad, mis on mõõdetud kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam).

18.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

19.

„Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” hõlmab tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil.

4.2.   Kohustused

20.

Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

a)

„kauplemiseks hoitavad finantskohustused”;

b)

„finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

c)

„amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused”.

21.

Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

a)

„kauplemisel kasutatavad finantskohustused” ja

b)

„soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

22.

Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

23.

Nii IFRSi kui ka siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab kirje „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil.

5.   FINANTSINSTRUMENDID

5.1.   Finantsvarad

24.

Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus”) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel. Finantsvarade bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi.

25.

Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha”, „tuletisinstrumendid”, „omakapitaliinstrumendid”, „võlaväärtpaberid” ning „laenud ja ettemaksed”.

26.

„Võlaväärtpaberid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.

27.

„Laenud ja ettemaksed” on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab nii EKP bilansikirjete määruse kohaseid „laene” kui ka ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud” kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 1. osa punkti 41 alapunktis g. Sellest tulenevalt hõlmavad „võlainstrumendid”„laene ja ettemakseid” ning „võlaväärtpabereid”.

5.2.   Finantskohustused

28.

Bilansiline väärtus on summa, mis kajastatakse bilansi passiva poolel. Finantskohustuste bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi.

29.

Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid”, „lühikesed positsioonid”, „hoiused”, „emiteeritud võlaväärtpaberid” ja „muud finantskohustused”.

30.

„Hoiused” on määratletud samal viisil kui EKP bilansikirjete määruses.

31.

„Emiteeritud võlaväärtpaberid” on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena ning mis ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt hoiused.

32.

„Muud finantskohustused” hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid.

33.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt võivad „muud finantskohustused” hõlmata finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega [IAS 39 paragrahvi 47 punkt a] või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt ii]. Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse „muude finantskohustustena” juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena [IAS 39 punkt 4(a)] või need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga [IAS 39 punkt 4(b), punkt 47(d)]. Nendest lepingutest tulenevad eraldised [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt i ja punkti d alapunkt i] kajastatakse eraldistena kirje all „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid”.

34.

„Muud finantskohustused” võivad hõlmata ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid (tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad, mis kajastatakse enne makse kuupäeva).

6.   VASTASPOOLTE LIIGITUS

35.

Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:

a)

keskpangad;

b)

valitsemissektor: keskvalitsus, osariikide/liidumaade või piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus, sealhulgas haldusorganid ja mittetulunduslikud ettevõtted, kuid välja arvatud nende valitsemisasutuste hallatavad avalikud ja mitteavalikud äriühingud, mis tegelevad äritegevusega (need kajastatakse „finantssektorivälised äriühingud” all); sotsiaalkindlustusfondid; ning rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Ühendus, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

c)

krediidiasutused: mis tahes krediidiasutused, mis on hõlmatud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 esitatud määratlusega („ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine”) ja mitmepoolsed arengupangad;

d)

muud finantssektori äriühingud: kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtjad;

e)

finantssektorivälised äriühingud: äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega vastavalt EKP bilansikirjete määrusele;

f)

kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid üksnes oma lõpptarbimiseks, ning kui turustatavate kaupade tootjad ja finants- ja mittefinantsteenuste osutajad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiäriühingute tegevusvaldkonnale. Sellesse sektorisse kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade tootmise ja teenuste osutamisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele.

36.

Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peaks ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.

2.   OSA

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.   BILANSS

1.1.   Varad (1.1)

1.

„Sularaha” hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks.

2.

„Nõuded keskpankadele” hõlmavad keskpankade vastu olevaid nõudmiseni hoitavaid rahalisi nõudeid.

3.

„Muud nõudmiseni hoiused” hõlmavad krediidiasutustes olevaid nõudehoiuseid.

4.

„Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” hõlmab investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust.

5.

Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad”. Muud varad võivad hõlmata kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid ei hoita kauplemise eesmärgil.

6.

Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

1.2.   Kohustused (1.2)

7.

Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste” jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat.

8.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele” IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste [IAS 19 paragrahvi 11 punkt a], kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide [IAS 19 paragrahvi 51 punkt a] ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad [IAS 19 paragrahvi 169 punkt a] kajastatakse kirjel „muud kohustused”.

9.

„Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või omakapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele.

10.

Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused”.

11.

Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

12.

„Üldine pangandusreserv” (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond”) on summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised” või omakapitalina kirjel „muud reservid”.

1.3.   Omakapital (1.3)

13.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid.

14.

Kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud.

15.

Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad).

16.

„Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid” hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital” ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent”.

17.

„Muu omakapital” sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid [IFRS 2 paragrahv 10].

18.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid” reserve, mis tulenevad IASi või ühilduva siseriikliku GAAPi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse.

19.

„Muud reservid” jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ja „muu”. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud. „Muu” hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi.

20.

„Omaaktsiad” hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused.

2.   KASUMIARUANNE (2)

21.

Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse kauplemiseks hoitavatest finantsinstrumentidest ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu” ja „intressikulu” (nn „puhashind”(„clean price”)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn „turuhind”(„dirty price”)).

22.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised kirjed arvestusportfellide lõikes:

a)

„intressitulu”;

b)

„intressikulu”;

c)

„dividenditulu”;

d)

„netokasum või -kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

e)

„selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”.

23.

Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” hõlmavad summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski. Need tuleb esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, et kajastada maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu.

24.

Summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, võib kajastada intressitulu ja -kuluna, et esitada maandatud finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu. Kõnealused summad kajastatakse kirjete „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad” ning „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused” osana.

25.

Kirje „Intressitulu – muud varad” hõlmab intressitulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata nii raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu kui ka netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast.

26.

Kirje „Intressikulu – muud kohustused” hõlmab intressikulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest.

27.

Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele.

28.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsvaradest saadav dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna” eraldi muust nende kategooriate kasumist ja kahjumist või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumi osana. Dividenditulu, mis saadakse konsolideerimise ulatusest väljajäävatest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest, kajastatakse kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ning vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nende puhul, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil. IFRSi kohaselt esitatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamise kasum või kahjum kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest”.

29.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „soetusmaksumuses mõõdetud finantsvara” väärtuse langus vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on põhjustatud IAS 39 paragrahvi 66 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest.

30.

Kirjel „riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum” kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskimaandamisinstrumentide ning maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused, sealhulgas rahavoo riskimaanduste ja välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaanduste ebaefektiivsuse.

3.   KOONDKASUMIARUANNE (3)

31.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber” ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse” [IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6] eraldi kirjetena.

4.   FINANTSVARA JAOTUS INSTRUMENTIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE KAUPA (4)

32.

Finantsvarad esitatakse instrumentide lõikes, ja kui nõutud, vastaspoolte lõikes.

33.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult soetusmaksumuses mõõdetud instrumendid ja konkreetsed vastaspoole sektorid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult noteerimata ja konkreetsed vastaspoole sektorid.

34.

Müügivalmis finantsvara puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama vastavalt langenud väärtusega vara ja langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ning kasumiaruandes kajastatud vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kumulatiivse summa aruandekuupäeva seisuga. Langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ja langenud väärtusega vara õiglase väärtuse summa on nende varade bilansiline väärtus.

35.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „laenudeks ja nõueteks” või „lõpptähtajani hoitavaks” liigitatud finantsvara puhul langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus. Allahindlused jaotatakse kategooriatesse „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”, „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” ning „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb kirjele „soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” liigitatud finantsvarade puhul kajastada langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus.

36.

Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud” hõlmab eraldi hinnatud finantsvaradega seotud vara väärtuse languse kumulatiivset summat.

37.

Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” hõlmab vara väärtuse kogumipõhise languse kumulatiivset summat, mis on arvutatud selliste ebaoluliste laenude põhjal, mille väärtus on langenud eraldi ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing otsustab kasutada (portfellipõhist) statistilist meetodit. See meetod ei takista tegemast individuaalselt ebaoluliste laenude väärtuse languse eraldi hindamist ning seega kajastamast neid kui „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”.

38.

„Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” hõlmab sellist kogumipõhise varade väärtuse languse kumulatiivset summat, mis on määratud kindlaks finantsvarade puhul, mille väärtust ei ole langetatud eraldi. Kirje „allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” suhtes võib kohaldada IAS 39 paragrahvi 59 punkti f ning paragrahve AG87 ja AG90.

39.

Langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade summa peab pärast kõigi allahindluste lahutamist olema võrdne bilansilise väärtusega.

40.

Vorm 4.5 sisaldab käesoleva osa punktis 54 esitatud „allutatud võla” määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete” ja „võlaväärtpaberite” bilansilist väärtust.

5.   LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS TOODETE KAUPA (5)

41.

Laenude ja ettemaksete „bilansiline väärtus” kajastatakse vara väärtuse langusest tulenevate allahindluste mahaarvamiste järel tooteliikide kaupa. Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused”, jaotatuna järgmisteks toodeteks sõltumata sellest, millisesse „arvestusportfelli” need kuuluvad:

a)

kirje „nõudmisel väljamakstavad (nõudmiseni) ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad (arvelduskonto)” hõlmab nõudmiseni hoiuseid, lühikese etteteatamisega väljamakstavaid hoiuseid, arvelduskontosid ja muid sarnaseid hoiuseid, mis võivad hõlmata laene, mis on laenuvõtja jaoks üleööhoiused, sõltumata nende õiguslikust vormist. See hõlmab ka „arvelduskrediiti”, mis on arvelduskonto deebetjääk;

b)

„krediitkaardivõlg” hõlmab deebetkaardi viivituse või krediitkaardi kaudu antud laenu [EKP bilansikirjete määrus];

c)

„nõuded klientide vastu” hõlmab laene, mis on antud muudele võlgnikele vekslite või muude selliste dokumentide alusel, mis annavad õiguse saada kaupade müügi või teenuste osutamise tehingutest tulusid. See kirje hõlmab kõiki faktooringtehinguid (nii regressiõigusega kui ka ilma);

d)

„kapitalirent” hõlmab kapitalirendi nõuete bilansilist väärtust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt on „kapitalirendi nõuded” määratletud IAS 17-s;

e)

„pöördrepolaenud” hõlmavad rahastamist, mis on antud repolepingute alusel ostetud väärtpaberite vastu või võetud laenuks väärtpaberite laenuks andmise lepingute alusel;

f)

„muud tähtajalised laenud” hõlmab võlgasid, millel on lepingus kindlaksmääratud lõpptähtaeg või tingimused ning mis ei sisaldu muudel kirjetel;

g)

„ettemaksed, mis ei ole laenud” hõlmab ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. See kirje hõlmab muu hulgas vahekirjetega (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) ja siirdekirjetega (nt tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks) seoses saadaolevaid brutosummasid;

h)

„hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud kinnisvaraga, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui „laenusumma ja tagatise väärtuse suhe” (loan-to-value));

i)

„muud tagatisega laenud” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud tagatisega, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (nn laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest), ning mis ei kuulu kirjetele „kinnisvaraga tagatud laenud”, „kapitalirent” ega „pöördrepolaenud”. Need tagatised hõlmavad panditud väärtpabereid, sularaha ja muid tagatisi;

j)

„tarbimislaen” hõlmab laenusid, mis on peamiselt antud isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks [EKP bilansikirjete määrus];

k)

„eluasemelaen” hõlmab kodumajapidamistele antud laenu, mille eesmärk on investeerida isiklikus kasutuses või renditud eluasemetesse, sh ehituseks ja renoveerimiseks [EKP bilansikirjete määrus];

l)

„projekti rahastamise laenud” hõlmavad laene, mis makstakse tagasi üksnes nendega rahastatud projektide tuludest.

6.   FINANTSSEKTORIVÄLISTELE ÄRIÜHINGUTELE ANTUD LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS NACE KOODIDE ALUSEL (6)

42.

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE määruses sätestatud koode („NACE koodid”), vastaspoole peamise tegevusala põhjal.

43.

Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas 1. osa punktiga 36.

44.

NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

45.

Võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud kas amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „varade väärtuse akumuleeritud langust”. Võlainstrumentide puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutuseid”.

46.

„Varade väärtuse akumuleeritud langus” kajastatakse finantsvarade puhul amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse finantsvarade puhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” hõlmab eraldi ja ühiselt hinnatud finantsvarade spetsiifilisi allahindlusi, nagu on määratletud punktides 36 ja 37, ning punktis 38 määratletud kirjet „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, kuid see ei hõlma punktis 49 määratletud „akumuleeritud mahakandmisi”.

7.   TÄHTAJAKS TASUMATA VÕI LANGENUD VÄÄRTUSEGA FINANTSVARAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST (7)

47.

Sellised võlainstrumendid, mis on aruandekuupäeva seisuga tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega, kajastatakse arvestusportfellides, võttes arvesse vara väärtuse langust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid kategooriaid „müügivalmis”, „laenud ja nõuded” ning „lõpptähtajani hoitav”. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid ka kirjeid „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ja „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

48.

Vara on tähtajaks tasumata, kui vastaspool on jätnud makse lepinguga ettenähtud tähtajaks sooritamata. Selliste finantsvarade kogusummad esitatakse ja eristatakse vastavalt sellele, mitu päeva on vanim tähtaega ületanud osamakse ületanud tähtaega. Tähtajaks tasumata varade analüüsis ei võeta arvesse langenud väärtusega varasid. Langenud väärtusega finantsvarade bilansiline väärtus esitatakse tähtajaks tasumata varadest eraldi.

49.

Veerg „akumuleeritud mahakandmised” hõlmab mis tahes selliste võlainstrumentide põhisumma tagasimakse ja tasumata intressi kumulatiivset summat, mida krediidiasutus või investeerimisühing enam ei kajasta, sest neid käsitatakse ebatõenäoliselt laekuvatena, sõltumata sellest, millisesse portfelli need instrumendid kuulusid. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni (hagiõiguse aegumise, kustutamise või muul põhjusel) või kuni summade tagasisaamiseni.

50.

„Mahakandmised” võivad tuleneda nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest.

8.   FINANTSKOHUSTUSTE JAOTUS (8)

51.

Kuna „hoiused” on määratletud samuti nagu EKP bilansikirjete määruses, liigitatakse reguleeritavad säästuhoiused vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid, ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.

52.

„Emiteeritud võlaväärtpaberid” liigendatakse järgmist liiki toodeteks:

a)

„hoiusesertifikaadid” on väärtpaberid, mis võimaldavad nende omanikel arvelt välja võtta rahalisi vahendeid;

b)

„varaga tagatud väärtpaberid” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 61;

c)

„pandikirjad” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 1;

d)

„hübriidlepingud” hõlmavad lepinguid tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitega;

e)

„muud emiteeritud võlaväärtpaberid” hõlmavad võlaväärtpabereid, mis ei ole kajastatud eelnevatel kirjetel, ning eristatakse vahetusinstrumente ja mittevahetusinstrumente.

53.

Emiteeritud „allutatud finantskohustusi” käsitatakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks” ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks”.

54.

Vorm 8.2 sisaldab arvestusportfellide alusel liigitatud bilansilist väärtust „hoiuste” ja „emiteeritud võlaväärtpaberite” puhul, mis vastavad allutatud võla määratlusele. „Allutatud võla” instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud [EKP bilansikirjete määrus].

9.   SIDUVAD LAENUANDMISKOHUSTUSED, FINANTSGARANTIID JA MUUD SIDUVAD KOHUSTUSED (9)

55.

Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Bilansivälised riskipositsioonid jaotatakse võetud siduvateks laenuandmiskohustusteks, antud finantsgarantiideks ning muudeks võetud siduvateks kohustusteks.

56.

Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi.

57.

„Siduvad laenuandmiskohustused” on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

a)

„kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus”;

b)

„kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste alusel.

58.

„Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 ning IFRS 4 lisas A esitatud finantsgarantiilepingu määratlusele. „Finantsgarantiideks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

a)

„finantsgarantiid”;

b)

„krediidituletisinstrumendid”, mis vastavad finantsgarantii määratlusele;

c)

„finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid”.

59.

„Muud siduvad kohustused” hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:

a)

„osaliselt tasutud aktsiate ja osade ning väärtpaberite tasumata osa”;

b)

„väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed”;

c)

kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed;

d)

„dokumentaalmaksed, mille puhul kaubasaadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud”;

e)

„tagatised ja kahjuhüvitised” (sh pakkumus- ja täitmisgarantiid) ning „mittefinantsgarantiid”;

f)

„saatelehe tagatised (shipping guarantees), tolli- ja maksugarantiid”;

g)

võlakirjade emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF);

h)

„kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” juhul, kui tingimused ei ole eelnevalt kindlaks määratud;

i)

„kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad „väärtpaberite ostu” või „garantiide andmist” käsitlevaid lepinguid;

j)

„pakkumus- ja täitmisgarantiide kasutamata krediidilimiidid”;

k)

„muud bilansivälised kirjed” kapitalinõuete direktiivi I lisas.

60.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:

a)

„krediidituletisinstrumendid”, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele, on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

b)

„käskvekslite aktseptid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused maksta lõpptähtajal tavaliselt kaupade müüki katva käskveksli nimiväärtus. Seepärast liigitatakse need bilansis kui „nõuded klientide vastu”;

c)

„vekslite käendus”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

d)

„regressiõigusega tehingud”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

e)

„lihtforvardi põhised vara ostmise kohustused” on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

f)

„direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud vara müügi- ja tagasiostulepingud”. Nendes lepingutes on vastuvõtjal võimalus, kuid mitte kohustus, tagastada vara eelnevalt kokkulepitud hinnaga kindlaksmääratud (või kindlaksmäärataval) kuupäeval. Seega vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 kohasele tuletisinstrumentide määratlusele.

61.

„millest: makseviivituses” hõlmab nende võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mille vastaspoolel on tekkinud makseviivitus vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

62.

Bilansiväliste riskipositsioonide puhul on „nimiväärtus” summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni ilma, et võetaks arvesse mis tahes hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata limiit, mida krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist.

63.

Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata limiit, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” maksimaalne summa, mis vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantii andja, kajastatakse vormis tagatud summa ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantii andjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem.

10.   TULETISINSTRUMENDID (10 JA 11)

64.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse alusriski liikide, turu liikide (börsiväline vs reguleeritud turg) ja tooteliikide kaupa.

65.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid riskimaanduse liikide alusel.

66.

Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Siiski juhul, kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna kauplemiseks hoitavate või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade kategoorias (ja seega ei kajastata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid vormides 10 ja 11).

10.1.   Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

67.

Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse järgmistesse riskikategooriatesse:

a)

intressimäär: intressimäära tuletisinstrumendid on intressi kandva finantsinstrumendiga seotud lepingud, mille rahavood on kindlaks määratud viiteintressimääradega või muu intressimäära lepinguga, näiteks futuurioptsiooni leping riigivõlakirjade ostmiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad üksnes need kokkulepped, mille kõigi poolte riskipositsioon tuleneb vaid ühe valuutaga seotud intressimäärast. Sellest kategooriast jäävad välja lepingud, millega kaasneb ühe või enama välisvaluuta vahetus, näiteks eri valuutade intressimäära vahetuslepingud ja valuutaoptsioonid, ning muud lepingud, mille peamine riskitunnus on valuutarisk; need kajastatakse valuutakursside lepingutena. Intressimäärade lepingud hõlmavad intressiforvardeid, ühe valuuta intressimäära vahetuslepinguid, intressimäärafutuure, intressimääraoptsioone (sealhulgas ülempiirid, alampiirid, intressivahemikud (collars), intressikoridorid), intressimäära vahetusoptsioone ning intressimäära ostutähti;

b)

aktsiad: aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud konkreetse aktsia hinna või aktsiaindeksiga;

c)

valuutad ja kuld: nende tuletisinstrumentide hulka kuuluvad lepingud, mis on seotud valuutade vahetusega forvardite turul ja kulla väärtusega. Seega hõlmavad need lihtforvardeid, välisvaluuta vahetustehinguid, valuuta vahetustehinguid (sh eri valuutade intressimäära vahetuslepingud), valuutafutuure, valuutaoptsioone, valuuta vahetusoptsioone ja valuuta ostutähti. Välisvaluuta tuletisinstrumendid hõlmavad kõiki kokkuleppeid, millega kaasneb riskipositsioon rohkem kui ühes valuutas, kas seoses intressimäärade või vahetuskurssidega. Kullalepingud hõlmavad kõiki lepinguid, millega kaasneb riskipositsioon selle kauba suhtes;

d)

krediit: krediidituletisinstrumendid on lepingud, mis ei vasta finantsgarantiide määratlusele ja mille väljamaksed on seotud eelkõige konkreetse aluseks oleva krediidi krediidikvaliteedi mõne mõõdikuga. Lepingutes määratakse kindlaks maksete vahetamine, mille puhul kahest poolest vähemalt üks määratakse kindlaks aluseks oleva krediidi tulemusnäitajate alusel. Väljamaksete tegemise võivad käivitada mitu sündmust, sealhulgas makseviivitus, reitingu langetamine või alusvara krediidiriski marginaali kindlaksmääratud muutus;

e)

kaup: need tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud sellise kauba nagu väärismetalli (muu kui kuld), nafta, puidu või põllumajandustoodete hinna või hinnaindeksiga;

f)

muud: need tuletisinstrumendid on mis tahes muud tuletislepingud, millega ei kaasne riskipositsiooni välisvaluutas, intressimääras, aktsiates, kaubas ega krediidiriskis, sealhulgas klimaatiliste muutujatega seotud tuletisinstrumendid või kindlustuse tuletisinstrumendid.

68.

Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:

a)

kaubad: kõik tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud kaubast või kauba indeksist tuleneva riskipositsiooniga, kajastatakse selles kategoorias sõltumata sellest, kas need on seotud või mitte ühise riskipositsiooni võtmisega kaupades ja muus riskikategoorias, mis võib hõlmata välisvaluutat, intressimäära või aktsiaid;

b)

aktsiad: võtmata arvesse selliseid tuletislepinguid, millega kaasneb ühine riskipositsioon kaupades ja aktsiates ning mida kajastatakse kaupadena, kajastatakse aktsiate kategoorias kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid, mis on seotud aktsiate või aktsiaindeksite tulemusnäitajatega. Aktsiatehingud, millega kaasneb riskipositsioon välisvaluutas või intressimäärades, tuleks kajastada siin kategoorias;

c)

valuutad ja kuld: see kategooria hõlmab kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid (välja arvatud need, mis on kajastatud juba kauba või aktsiate kategoorias), millega kaasneb riskipositsioon rohkemas kui ühes valuutas, olgu see siis seotud kas intressi kandvate finantsinstrumentidega või vahetuskurssidega.

10.2.   Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

69.

Kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus” on nende õiglane väärtus. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad” ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused”. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad”) „bilansiline väärtus” esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused”) „bilansilisest väärtusest”. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks” või „finantskohustuseks” vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused muutuvad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks”) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks”).

70.

„Tinglik väärtus” (IFRSi kohaselt „nominaalsumma”) on kõigi sõlmitud kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a)

lepingute puhul, mille põhisumma nimi- või tinglik väärtus on muutuv, on kajastamise aluseks põhisummade nimiväärtus või tinglik väärtus aruandekuupäeval;

b)

kordajat sisaldava tuletislepingu puhul on kajastatav tinglik väärtus lepingu tegelik tinglik väärtus või nimiväärtus;

c)

vahetuslepingud: vahetuslepingu tinglik väärtus on intressimaksete, välisvaluuta või muu tulu või kulu vahetuse aluseks olev põhisumma;

d)

aktsiate ja kaupadega seotud lepingud: aktsia- või kaubalepingu kajastatav tinglik väärtus on lepingu kohaselt ostmiseks või müümiseks ette nähtud kauba või aktsiatoote kogus, mis on korrutatud ühiku lepingulise hinnaga. Põhimakse mitut vahetust sisaldava kaubalepingu puhul kajastatav tinglik väärtus on lepinguline summa, mis on korrutatud põhimakse järelejäänud vahetuste arvuga lepingus;

e)

krediidituletisinstrumendid: krediidituletisinstrumentide puhul kajastatav lepinguväärtus on aluseks oleva asjaomase krediidi nimiväärtus;

f)

digitaaloptsioonidel ehk „kõik või mitte midagi” optsioonidel on eelnevalt kindlaks määratud väljamakse, mis võib olla kas rahaline summa või alusvaraga seotud lepingute arv. Digitaaloptsioonide tinglik väärtus määratletakse kui eelnevalt kindlaks määratud rahaline summa või alusvara õiglane väärtus aruandekuupäeval.

71.

Tuletisinstrumentide „tinglikku väärtust” käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse bilansis varade või kohustustena. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud.

72.

„Tinglik väärtus” kajastatakse kogusummana („kokku”) ja osadena („millest: müüdud”) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid”, „reguleeritud turu optsioonid”, „kaup” ja „muu”. Kirje „millest müüdud” hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostja) kaitset.

10.3.   „Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid

73.

Tuletisinstrumendid, mis ei ole IAS 39 kohaselt efektiivsed riskimaandamisinstrumendid, tuleks kajastada portfellis „kauplemiseks hoitavad”. Seda kohaldatakse ka nende tuletisinstrumentide suhtes, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta IAS 39 kohastele efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele, ning tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud noteerimata omakapitaliinstrumentidega, mille õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta.

74.

„Kauplemiseks hoitavad” tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse” määratlusele, kajastatakse iga riski liigi puhul eraldi. Kirje „majanduslik riskimaandus” hõlmab neid tuletisinstrumente, mis on liigitatud „kauplemiseks hoitavaks”, kuid mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfelli. See kirje ei sisalda oma arvel kauplemise tuletisinstrumente.

10.4.   Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

75.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoole lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:

a)

„krediidiasutused”;

b)

„muud finantssektori äriühingud” ja

c)

„ülejäänud” ehk kõik muud vastaspooled.

76.

Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, sõltumata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel. Krediidiriski tuletisinstrumentide vastaspoolte jaotus osutab sektorile, kuhu on liigitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu lepingus sätestatud vastaspool (krediidiriski kaitse ostja või müüja).

11.   MUUTUSED KREDIIDIKAHJU JA OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE VÄÄRTUSE LANGUSEGA SEOTUD ALLAHINDLUSTES (12)

77.

„Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemised.

78.

Nagu selgitatud käesoleva osa punktis 50, võib „mahakandmisi” teha kas kajastades finantsvara väärtuse vähenemise otse kasumiaruandes (ilma allahindluse kontot kasutamata) või vähendades finantsvaraga seotud allahindluse kontode summat. „Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest” tähendab selliseid allahindluste akumuleeritud summa vähenemisi, mis tulenevad perioodi jooksul tehtud „mahakandmistest” olukordades, kus nendega seotud võlainstrumente on käsitatud ebatõenäoliselt laekuvatena. „Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised” on „mahakandmised”, mis on tehtud perioodi jooksul otse nendega seotud finantsvara summa vastu.

12.   SAADUD TAGATISED JA GARANTIID (13)

12.1.   Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1)

79.

Laene ja ettemakseid tagavad pandid ja garantiid kirjendatakse pandi liigi alusel hüpoteeklaenudena ja muude tagatisega laenudena ning finantsgarantiide alusel. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte alusel.

80.

Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta”. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust.

81.

Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)

„hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad „eluasemelaene”, kuhu kuuluvad elamukinnisvaraga tagatud laenud, ja „ärikinnisvaralaene”, mis on tagatud ärikinnisvarast pandiga. Mõlemal juhul kohaldatakse kapitalinõuete määruses esitatud määratlust;

b)

„muud tagatisega laenud” hõlmavad „raha [emiteeritud võlainstrumendid]”, kuhu kuuluvad panditud hoiuseid krediidiasutuses või investeerimisühingus või krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, ning „ülejäänut”, kuhu kuuluvad muude väärtpaberite või vara pandid. Mõiste krediidiasutus või investeerimisühing osutab siin krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes pakub võlaväärtpaberit, mida kasutatakse tagatisena (mille ta tegelikult emiteerib), ning saab laenu ja ettemakse; mitte aga aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on see, kes saab tagatise ning annab laenu ja teeb ettemakse;

c)

„saadud finantsgarantiid” hõlmab lepinguid, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada krediidiasutusele või investeerimisühingule tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele.

82.

Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt rohkem kui üht liiki tagatis või garantii, jaotatakse kirje „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” summa vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist.

12.2.   Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

83.

See vorm sisaldab sellise tagatise bilansilist väärtust, mis on saadud aruandlusperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis.

12.3.   Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

84.

„Tagatise üleminek [materiaalne vara]” on selle materiaalse vara kumulatiivne bilansiline väärtus, mis on saadud, võttes valdusse tagatise, mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis, võtmata arvesse tagatisi, mis liigitatakse kirjel „materiaalsed põhivarad”.

13.   ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA: ÕIGLASES VÄÄRTUSES FINANTSINSTRUMENDID (14)

85.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale.

86.

„Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul” hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist.

87.

„Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist” sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani.

14.   KAJASTAMISE LÕPETAMINE JA ÜLEKANTUD FINANTSVARADEGA SEOTUD FINANTSKOHUSTUSED (15)

88.

Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused.

89.

Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles olid seotud ülekantud finantsvarad kajastatud aktiva poolel ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel.

90.

Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil” hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 109, sest oluline osa krediidiriskist on üle kantud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 243 ja 244.

91.

„Repolepingud” („repod”) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud” („repod”). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud” juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:

a)

summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

b)

summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

92.

Kirjed „repolepingud” („repod”) ja „pöördrepolaenud” („pöördrepod”) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha.

93.

Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele „arvestusportfellile”, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati.

15.   KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (16)

94.

Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus.

15.1.   Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

95.

Intressid jaotatakse finants- ja muudest varadest saadud intressituluks ning finants- ja muudest kohustustest tulenevaks intressikuluks. Finantsvarade intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite ning laenude ja ettemaksete intressitulu. Finantskohustuste intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ning muude finantskohustuste intressikulu. Vormi 16.1 täitmisel käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks.

96.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress sisaldab nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada „majandusliku riskimaandusena”, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast.

15.2.   Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

97.

Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet.

15.3.   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3)

98.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).

15.4.   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4)

99.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel; jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumentidega, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Varadest ja kohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse järgmisel viisil:

a)

intressimäära instrumendid: sealhulgas laenude ja ettemaksete, hoiuste ja võlaväärtpaberitega (hoitavad või emiteeritud) seotud kauplemine;

b)

omakapitaliinstrumendid: sealhulgas aktsiatega, eurofondide noteeringute ja muude omakapitaliinstrumentidega seotud kauplemine;

c)

välisvaluutatehingud: sealhulgas tehingud üksnes välisvaluutaga;

d)

krediidiriski instrumendid: sealhulgas krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjadega seotud kauplemine;

e)

kaubad: see kirje hõlmab ainult tuletisinstrumente, sest kauplemise eesmärgil hoitavad kaubad tuleb kajastada kirjel „muud varad” ja mitte kirjel „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

f)

muu: kaasa arvatud kauplemine finantsinstrumentidega, mida ei saa liigitada muudesse jaotistesse.

15.5.   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5)

100.

Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kajastama realiseeritud ja realiseerimata netosummad ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud õiglase väärtuse muutuse summa.

15.6.   Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

101.

Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum jaotatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum jaguneb riskimaandamisinstrumendi ja maandatavate instrumentide vahel.

15.7.   Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

102.

„Lisandumine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu. „Tühistamine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu.

16.   RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KOHASE JA KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE KOHASE KONSOLIDEERIMISE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE (17)

103.

„Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine” hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestuse kohasele konsolideerimisele; seega hõlmab konsolideerimine ka kindlustusandjaid ja finantssektoriväliseid äriühinguid.

104.

Selle vormi kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestuse kohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud.

105.

Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad” hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka mis tahes varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega.

106.

Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused” hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi.

17.   GEOGRAAFILINE JAOTUS (20)

107.

Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis iv kirjeldatud künnise. Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi „riigisisesed tegevused” ja „riigivälised tegevused”. „Asukoht” tähendab selle juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse; filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. Sel eesmärgil hõlmavad „riigisisesed” tegevused tegevusi, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis.

108.

Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusüleste organisatsioonide vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid” alla.

109.

Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20.4 „bilansiline brutoväärtus” vastavalt 2. osa punktis 45 määratletule. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Kirjel „millest: viivisnõuded” kajastatakse laenusid ja ettemakseid vastavalt käesoleva lisa punktides 145–157 määratletule. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki „võla” lepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva lisa punktides 163–179. Vormi 20.7 andmed esitatakse riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

18.   MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: KASUTUSRENDIL OLEVAD VARAD (21)

110.

Artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandale isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga.

111.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kasutusrendi alusel rendile andnud, liigitatuna mõõtmismeetodi alusel.

19.   VARAHALDUS, HOIDMINE JA MUUD TEENUSTE OSUTAMISE FUNKTSIOONID (22)

112.

Artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu” summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu” ning „teenus- ja vahendustasude kulu” vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi” summa kirjete „intressitulu” ja „intressikulu” vahe absoluutväärtus.

19.1.   Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1)

113.

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi lõikes. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud järgmine tulu ja kulu:

a)

summad, mida võetakse arvesse finantsinstrumentide efektiivse intressimäära arvutamisel [IFRS 7 paragrahvi 20 punkt c] ning

b)

summad, mis tulenevad finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [IFRS 7 paragrahvi 20 punkti c alapunkt i].

114.

Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; need kulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära [vt IAS 39 paragrahv 43].

115.

Tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kirjel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum” või kirjel „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum”. Need kulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes.

116.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

kirje „Väärtpaberid. Emiteerimised” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud sellise väärtpaberiemissiooni algatamises või selliste väärtpaberite emiteerimises osalemise eest, mida ta ise ei ole algatanud või emiteerinud;

b)

kirje „Väärtpaberid. Ülekandekorraldused” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna ta on klientide nimel võtnud vastu, edastanud ja täitnud väärtpaberite ostu- või müügikorraldusi;

c)

kirje „Väärtpaberid. Muu” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna on osutanud muid teenuseid seoses väärtpaberitega, mille emiteerimist ta ei ole ise algatanud ja mida ta ei ole ise emiteerinud;

d)

kirje „kliiring ja arveldus” sisaldab teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osalenud vastaspoole-, kliiringu- ja arveldussüsteemides;

e)

kirjed „varahaldus”, „hoidmine”, „kesksed haldusteenused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele”, „usaldustehingud” ja „makseteenused” sisaldavad selliseid teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osutanud kõnealuseid teenuseid;

f)

kirje „struktureeritud rahastamine” sisaldab teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on saanud osalemise eest selliste finantsinstrumentide emissiooni algatamises või emiteerimisel, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu enda algatatud või emiteeritud väärtpaberid;

g)

kirje „teenindustasud väärtpaberistamisest” sisaldab tulude poolel teenus- ja vahendustasude tulu, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud laenu teenindamise teenuste osutamise eest, ning kulude poolel teenus- ja vahendustasudest tulenevat kulu, mida krediidiasutus või investeerimisühing on tasunud laenu teenindamise teenuse osutajatele;

h)

kirjed „võetud siduvad laenuandmiskohustused” ja „antud finantsgarantiid” sisaldavad perioodi jooksul tuluna kirjendatud nende tegevuste eest saadud teenus- ja vahendustasude amortiseeritud summat, mis algselt kirjendati kirjel „muud finantskohustused”;

i)

kirjed „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees” ja „saadud finantsgarantiid” sisaldavad teenus- ja vahendustasudest tulenevaid kulusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on kirjendanud laenuandmiskohustuse võtnud või finantsgarantii andnud vastaspoole poolt võetud tasu tulemusena;

j)

kirje „muud” sisaldab ülejäänud teenus- ja vahendustasude tulu (kulu), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), näiteks see, mis on tulenenud „muudest siduvatest kohustustest”, valuutavahetusteenustest (nt välismaiste pangatähtede või müntide vahetus) või muude tasupõhiste nõuannete või teenuste osutamisest (saamisest).

19.2.   Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

117.

Varahalduse, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:

a)

„varahaldus” osutab varadele, mis kuuluvad otseselt klientidele ja mida krediidiasutus või investeerimisühing haldab. „Varahaldus” esitatakse kliendi liigi alusel: ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, pensionifondid, kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid ning muud investeerimisvahendid;

b)

„hoidmisel olevad varad” osutab krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavatele kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise teenustele ning deponeerimisega seotud teenustele, nt raha ja tagatiste haldamine. „Hoidmisel olevad varad” tuleb kajastada nii, et kliendid, kelle vara krediidiasutus või investeerimisühing hoiab, eristatakse liikide lõikes ning eristatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid ja teisi. Kirjel „millest: muudele üksustele hoidmiseks antud” kajastatakse nende hoidmisel olevates varades sisalduvate varade summa, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tegeliku hoidmise andnud teistele üksustele;

c)

„kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul” osutab haldusteenustele, mida krediidiasutus või investeerimisühing osutab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas väärtpaberiregistrite teenuseid; arvestusdokumentide koostamise teenuseid; prospektide, finantsaruannete ja kõigi muude investoritele suunatud dokumentide koostamise teenuseid; teabevahetuse teenuseid, levitades finantsaruandeid ja kõiki muid investoritele suunatud dokumente; emiteerimiste ja tagasivõtmiste teostamise ning investorite registri pidamise teenuseid; ning ka vara puhasväärtuse arvutamise teenuseid;

d)

„usaldustehingud” on tegevused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb enda nimel, kuid oma klientide eest ja kliendid kannavad riski. Usaldustehingute puhul osutab krediidiasutus või investeerimisühing struktureeritud üksusele sageli teenuseid, näiteks hoidmisel oleva vara halduse teenuseid, või portfellide valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Kõik usaldustehingud esitatakse üksnes sellel kirjel sõltumata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab täiendavalt muid teenuseid või mitte;

e)

„makseteenused” osutab selliste võlainstrumentidest tulenevate maksete sissenõudmisele klientide nimel, mida ei ole kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ning mida ei ole ta ise välja andnud;

f)

„klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad” osutab toodetele, mille on emiteerinud konsolideerimisgruppi mittekuuluvad üksused ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on jaotanud oma olemasolevatele klientidele. See kirje esitatakse toote liigi alusel;

g)

„osutatud teenustega seotud varade summa” hõlmab nende õiglases väärtuses kajastatud varade summat, millega krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus on seotud. Kui õiglane väärtus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka muid mõõtmisaluseid, sealhulgas nimiväärtust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid sellistele üksustele nagu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või pensionifondid, võib asjaomaseid varasid näidata väärtuses, millega need üksused kajastavad need varad enda bilansis. Esitatud summad sisaldavad vajaduse korral kogunenud intressi.

20.   OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD ÜKSUSTES (30)

118.

„Kasutatud likviidsustoetus” tähendab konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat.

21.   SEOTUD OSAPOOLED (31)

119.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade ja/või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool.

120.

Arvesse ei võeta grupisiseseid tehinguid ja grupisiseseid laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused” need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad” esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodi kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud.

21.1.   Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

121.

Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees” esitab krediidiasutus või investeerimisühing summa, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste „nimiväärtuse”, saadud finantsgarantiide „tagatise või garantii maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta” ning aruande esitaja ees võetud muude siduvate kohustuste „nimiväärtuse” summa.

21.2.   Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

122.

„Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest” hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on „kasumiaruande” järgmiste kirjete osa:

a)

„kasumid või kahjumid, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest”;

b)

„kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest”;

c)

„kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” ning

d)

„lõpetatud tegevuste kasum või kahjum pärast tulumaksu”.

22.   KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR (40)

123.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta aruandekuupäeva seisuga. Andmed esitatakse kõigi tütarettevõtjate kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast. Käesolev vorm ei hõlma väärtpabereid, mis on liigitatud kui „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”, „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”, „müügivalmis finantsvarad” ja omaaktsiad, st aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavad omaaktsiad.

22.1.   Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1)

124.

Järgmine teave esitatakse eraldi iga üksuse kohta:

a)

„LEI kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse LEI koodi;

b)

„üksuse kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse tunnuskoodi. Üksuse kood on rea tunnus ning on vormi 40.1 iga rea puhul kordumatu;

c)

„üksuse nimi” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse nime;

d)

„sissearvamise kuupäev” tähendab alguskuupäeva, millal investeerimisobjektiks olev üksus hakkas kuuluma „konsolideerimisgruppi”;

e)

„aktsia- või osakapital” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse emiteeritud kapitali kogusummat aruandekuupäeva seisuga;

f)

kirjed „investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital”, „investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad” ning „investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum (või kahjum)” hõlmavad nende kirjete summasid investeerimisobjektiks oleva üksuse viimases raamatupidamisaruandes;

g)

„investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse asukoha riiki;

h)

„investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor” tähendab 1. osa punktis 35 määratletud vastaspoole sektorit;

i)

„NACE kood” esitatakse investeerimisobjektiks oleva üksuse põhitegevusala alusel. Finantssektoriväliste äriühingute puhul toimub NACE koodide esitamine esimese eristustaseme (st „jagude” taseme) alusel; finantssektori äriühingute puhul esitatakse NACE koodid kahe eristustaseme (st „osad” taseme) alusel;

j)

„akumuleeritud osalus omakapitalis (%)” on krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses olevate omandiõiguse instrumentide osakaal aruandekuupäeva seisuga;

k)

„hääleõigus (%)” tähendab krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses aruandekuupäeva seisuga olevate omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõiguste osakaalu;

l)

„konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]” osutab emaettevõtja ja investeerimisobjektis oleva üksuse vahelisele suhtele (tütarettevõtja, ühisettevõtja või sidusettevõtja);

m)

„raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]” tähendab raamatupidamisarvestuse kohase konsolideerimise kohaldamisala kohast raamatupidamiskäsitlust (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine või kapitaliosaluse meetod);

n)

„raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]” tähendab raamatupidamiskäsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kohaldamisalale (täielik integreerimine, proportsionaalne integreerimine või kapitaliosaluse meetod);

o)

„bilansiline väärtus” tähendab summasid, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis selliste investeerimisobjektiks olevate üksuste puhul, kes ei ole täielikult ega proportsionaalselt konsolideeritud;

p)

„soetusmaksumus” tähendab investorite makstud summat;

q)

„investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus” tähendab firmaväärtuse summat, mis investeerimisobjektiks oleva üksuse kohta on esitatud krediidiasutuse konsolideeritud bilansis kirjetel „firmaväärtus” või „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud”;

r)

„nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud” tähendab hinda aruandekuupäeval; see teave esitatakse ainult noteeritud finantsinstrumentide korral.

22.2.   Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2)

125.

Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:

a)

„väärtpaberi kood” tähendab väärtpaberi ISIN koodi. Väärtpaberite puhul, millele ei ole ISIN koodi määratud, esitatakse muu kood, mis on väärtpaberi kordumatu tunnus; „Väärtpaberi kood” ja „valdusettevõtja kood” moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on vormi 40.2 iga rea puhul kordumatu;

b)

„valdusettevõtja kood” on selle üksuse tunnuskood, kes konsolideerimisgrupi siseselt hoiab investeeringut;

c)

„üksuse kood”, „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)”, „bilansiline väärtus” ning „soetusmaksumus” on määratletud eespool. Summad vastavad vastava valdusettevõtja hoitavale väärtpaberile.

23.   ÕIGLANE VÄÄRTUS (41)

23.1.   Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

126.

Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 7 paragrahvis 27 A osutatud õiglase väärtuse hierarhiat.

23.2.   Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

127.

Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul. „Hübriidlepingud” hõlmab nendesse arvestusportfellidesse tervikuna liigitatud hübriidinstrumentide bilansilist väärtust; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

23.3.   Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3)

128.

Selles vormis esitatakse teave hübriidinstrumentide kohta, välja arvatud nende hübriidlepingute kohta, mis on mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande „õiglase väärtuse võimalus” all vormis 41.2.

129.

Kirje „kauplemiseks hoitav” hõlmab nende hübriidinstrumentide bilansilist väärtust, mis on tervikuna liigitatud kirjetele „kauplemiseks hoitavad finantsvarad” või „kauplemiseks hoitavad finantskohustused”; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

130.

Ülejäänud read sisaldavad nende põhilepingute bilansilist väärtust, mis on eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Nendest põhilepingutest eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite bilansiline väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

24.   MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: BILANSILINE VÄÄRTUS MÕÕTMISMEETODI ALUSEL (42)

131.

Kirjed „materiaalsed põhivarad”, „kinnisvarainvesteeringud” ja „muu immateriaalne vara” kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele.

132.

Kirje „muu immateriaalne vara” hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus.

25.   ERALDISED (43)

133.

See vorm sisaldab kirjel „eraldised” perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel.

26.   KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISEGA SKEEMID JA HÜVITISED TÖÖTAJATELE (44)

134.

Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma.

26.1.   Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

135.

„Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid” esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused [IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b].

136.

„Kindlaksmääratud hüvitiste netovara” sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 63 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus”, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad”.

26.2.   Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

137.

„Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes” näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastavat võrdlust. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi.

138.

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo [nüüdisväärtus]” summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus”.

26.3.   Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

139.

Personalikuludega seotud memokirjete puhul kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)

Kirje „pension ja sarnased kulud” sisaldab summat, mis on perioodi jooksul kajastatud personalikuluna mis tahes töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuse puhul (nii kindlaksmääratud sissemaksega skeemid kui ka kindlaksmääratud hüvitistega skeemid), ning sissemakseid sotsiaalkindlustusfondidesse.

b)

„Aktsiapõhised maksed” hõlmavad summat, mis perioodil on kajastatud kui personalikulud seoses aktsiapõhiste maksetega.

27.   KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (45)

27.1.   Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

140.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad sellise mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest, mida ei hoita müügiks, jaotatakse vara liigi alusel; iga kirje peab sisaldama sellest varast (nt kinnisvara, tarkvara, riistvara, kuld, investeeringud) tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud.

27.2.   Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

141.

Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud.

142.

Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent” hõlmab veerus „tulud” saadud tulu ning veerus „kulud” kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja”) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud”.

143.

Kasum või kahjum, mis tuleneb selliste väärismetallide ja muude kaupade investeeringute uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on lahutatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu” või „Muud tegevuskulud. Muu”.

28.   OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (46)

144.

Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus.

29.   VIIVISNÕUDED (18)

145.

Vormi 18 eesmärgil on viivisnõuded need nõuded, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest:

a)

olulised nõuded, mille tasumise tähtaega on ületatud üle 90 päeva;

b)

hinnangu kohaselt ei tasu võlgnik tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, kui tagatist ei realiseerita, hoolimata mis tahes tähtaja ületanud summa olemasolust või sellest, mitu päeva see on ületanud tähtaega.

146.

Nõude liigitamist viivisnõueteks kohaldatakse hoolimata sellest, kas nõue on regulatiivsel eesmärgil vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses või raamatupidamisarvestuslikul eesmärgil kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega.

147.

Nõudeid, mida kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt käsitatakse olevat makseviivituses, ja nõudeid, mis kohaldatava raamatupidamistava kohaselt on langenud väärtusega, käsitatakse alati viivisnõuetena. Nõudeid, millel on käesoleva lisa punktis 38 osutatud „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, ei käsitata viivisnõuetena, välja arvatud juhul, kui need vastavad viivisnõuete kriteeriumidele.

148.

Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse mis tahes tagatise olemasolu. Olulisust hinnatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

149.

Vormi 18 eesmärgil hõlmab kirje „nõuded” kõiki võlainstrumente (laenud ja ettemaksed ning võlaväärtpaberid) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:

a)

võetud siduvad laenuandmiskohustused;

b)

antud finantsgarantiid;

c)

muud võetud siduvad kohustused.

150.

Vormi 18 eesmärgil on nõue „tähtajaks tasumata”, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud.

151.

Vormi 18 eesmärgil tähendab „võlgnik” võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses.

152.

Siduvat kohustust käsitatakse viivisnõudena nimiväärtuses, kui selle kasutusse võtmise või muu kasutamise korral kaasneksid sellega nõuded, mille puhul võib esineda risk, et neid ei maksta täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata.

153.

Antud finantsgarantiisid käsitatakse viivisnõuetena nimiväärtuses, kui finantsgarantii puhul on risk, et vastaspool („garantii saanud pool”) realiseerib garantii, sealhulgas eelkõige juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab punktis 145 osutatud kriteeriumidele, mille põhjal seda nõuet käsitatakse viivisnõudena. Kui garantii saanud pool on finantsgarantiilepingu alusel tasumisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätnud, hindab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kas sellest tulenev nõue vastab viivisnõude kriteeriumidele.

154.

Nõuded, mis on liigitatud punkti 145 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt”) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt”). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:

a)

viivisnõuete puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses olevaks, kasutatakse artiklis 178 esitatud liigitust;

b)

nõuete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks tulenevalt väärtuse langusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, kasutatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse kajastamise kriteeriume;

c)

muude viivisnõuete suhtes, mida ei ole liigitatud makseviivituses ega langenud väärtusega olevaks, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 sätteid, mis käsitlevad makseviivituses olevaid nõudeid.

155.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, kui neid juba ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega.

156.

Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega ja makseviivituses olevana liigitamise lõpetamiseks;

b)

võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et tõenäoliselt tehakse tagasimakse täies mahus vastavalt algsetele või vajaduse korral muudetud tingimustele;

c)

võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

Nõuet liigitatakse jätkuvalt viivisnõudeks seni, kuni need tingimused on täidetud, isegi kui nõue vastab juba viivisnõudena liigitamise lõpetamise kriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega või makseviivituses olevana liigitamiseks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

157.

Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena ei kajastata väärtuse langust ega makseviivitust;

b)

makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamisest on möödas üks aasta;

c)

pärast makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat ega kahtlust seoses nõude täieliku tagasimaksmisega vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist. Kahtluste puudumine tehakse kindlaks pärast seda, kui krediidiasutus või investeerimisühing on analüüsinud võlgniku finantsseisundit. Kahtlused võidakse lugeda lõppenuks, kui võlgnik on tasunud (oma korrapäraste maksete kaudu vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist) kokku summa, mis on võrdne summaga, mis eelnevalt oli tähtajaks tasumata (kui oli tähtajaks tasumata summasid) või mis on maha kantud (kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud) makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete alusel või kui võlgnik on muul viisil tõendanud oma suutlikkust täita pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist kohaldatavaid tingimusi.

Neid konkreetseid väljumistingimusi kohaldatakse lisaks kriteeriumidele, mida aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad langenud väärtusega ja makseviivituses olevate nõuete suhtes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

158.

Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi. Nõuetekohaselt teenindatavad nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud vähem kui 90 päeva, kajastatakse nende kogusummas eraldi.

159.

Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud.

160.

Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:

a)

nõuded, mida käsitatakse olevat langenud väärtusega vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, välja arvatud nõuded, mille puhul on kahjum küll tekkinud, kuid arvestuses seda kahjumit ei ole kajastatud;

b)

nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

161.

Kirjete „varade väärtuse akumuleeritud langus” ja „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. Viivisnõuete puhul kajastatud varade väärtuse akumuleeritud langus ei hõlma tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete väärtuse akumuleeritud languses. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

162.

Teave seoses viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud finantsgarantiide koha esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud finantsgarantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas punktidega 79–82. Seepärast on nii tagatise kui ka finantsgarantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus.

30.   MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)

163.

Vormi 19 eesmärgil on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad järelandemiste tegemist võlgniku suhtes, kel on raskusi või tekkimas raskused oma siduvate finantskohustuste täitmisel (edaspidi „finantsraskused”).

164.

Vormi 19 eesmärgil osutab järeleandmine ühele järgmistest tegevustest:

a)

lepingu selliste varasemate tingimuste muutmine, mille puhul leitakse, et võlgnik ei ole võimeline neid täitma oma finantsraskuste tõttu (edaspidi „probleemne võlg”), mis põhjustab võla teenindamise ebapiisava suutlikkuse, ja neid muudatusi ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes;

b)

probleemse võlalepingu täielik või osaline refinantseerimine, mida ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes.

Järelandmisega võib laenuandja jaoks kaasneda kahju.

165.

Tõendid järelandmise kohta hõlmavad järgmist:

a)

muudetud lepingutingimuste ja varasemate lepingutingimuste erinevus, mis on võlgniku kasuks;

b)

muudetud lepingusse soodsamate tingimuste lisamine, kui need tingimused, mida oleks pakutud sarnase riskiprofiiliga muudele võlgnikele sama krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt samal ajal.

166.

Selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid”), käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused.

167.

„Refinantseerimine” tähendab võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille kehtivaid tingimusi võlgnik ei suuda täita.

168.

Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlgnik” kõiki võlgniku konsolideerimisgruppi kuuluvaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on kaasatud raamatupidamisarvestuse kohasesse konsolideerimisse.

169.

Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlg” laenusid, võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, kuid mitte kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.

170.

Vormi 19 eesmärgil on mõistel „võlg” sama tähendus nagu punktis 169 esitatud mõistel „võlg”.

171.

Vormi 19 eesmärgil tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing” seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

172.

Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine, olenemata sellest, kas tähtajaks on tasumata mõni summa või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. Sellest olenemata käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetena järgmist:

a)

muudetud leping, mis on liigitatud viivisnõudeks enne muudatust või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui muudatust ei oleks tehtud;

b)

lepingusse tehtud muudatus sisaldab võla osalist või täielikku tühistamist võla mahakandmise kaudu;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgniku puhul, kelle vastu on viivisnõuded või kelle vastu oleks viivisnõuded, kui kõnealuseid klausleid ei kasutataks;

d)

samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli viivisnõue või mis ilma refinantseerimiseta oleks liigitatud viivisnõudeks.

173.

Muudatust, mis hõlmab tagasimakseid, mis on tehtud tagatise enda valdusesse võtmisega, käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena, kui muudatus on järeleandmine.

174.

Järgmistel juhtudel tekib ümberlükatav eeldus, et on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine:

a)

muudetud leping oli täies ulatuses või osaliselt tähtajaks tasumata rohkem kui 30 päeva (ilma, et see oleks viivisnõue) vähemalt korra kolme kuu jooksul enne selle muutmist või oleks ilma muutmiseta tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata rohkem kui 30 päeva;

b)

samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli refinantseerimisele eelneva kolme kuu jooksul vähemalt korra tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata 30 päeva;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgnike puhul, kes on ületanud tasumise tähtaega 30 päeva, või võlgnike puhul, kes ületaksid tasumise tähtaega 30 päeva, kui neid klausleid ei kasutataks.

175.

Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasemel, nagu on osutatud punktis 168. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

176.

Makseraskuste tõttu restruktureerituks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

lepingut käsitatakse nõuetekohaselt teenindatavana, sealhulgas juhul, kui see on ümber liigitatud viivisnõuete kategooriast pärast seda, kui võlgniku finantsseisundi analüüsist nähtus, et see enam ei vastanud tingimustele, mille alusel saaks seda käsitada viivisnõudena;

b)

möödunud on vähemalt kahe aasta pikkune katseaeg alates kuupäevast, mil makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue käsitati olevat nõuetekohaselt teenindatav;

c)

katseajast vähemalt poole ajal tehti korrapäraselt põhisumma või intressi makseid rohkem kui mittemärkimisväärse kogusumma ulatuses;

d)

ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole katseaja lõpuks rohkem kui 30 päeva üle tähtaja tasumata.

177.

Kui punktis 176 osutatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.

178.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a)

kõnealuste meetmete rakendamine ei ole põhjustanud nõude liigitamist viivisnõudeks;

b)

nõuet ei käsitatud viivisnõudena kuupäeval, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

179.

Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuse tõttu restruktureeritud lepingu suhtes rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või selle tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see viivisnõudeks.

180.

Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele. Katseajal olevaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on kategooriast „makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded” ümber liigitatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded”. Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:

a)

nõuded, mis on muutunud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks;

b)

nõuded, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded;

c)

nõuded, mille puhul on täidetud punktis 157 osutatud tingimused;

d)

makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast ümber liigitatud, sealhulgas katseajal olevad nõuded, mis on uuesti makseraskuste tõttu restruktureeritud või mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 30 päeva.

Nõuded, mis vastavad punktis 157 esitatud tingimustele, esitatakse eraldi veerus „millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine”.

181.

Veerg „Refinantseerimine” sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruva refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine”) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele.

182.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud” või veergu „Refinantseerimine”, vastavalt sellele, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine” kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana.

183.

Varade väärtuse akumuleeritud langus ja krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused kajastatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. „Varade väärtuse akumuleeritud languse” summa, mis esitatakse viivisnõuete kohta veerus „viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”, ei sisalda tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse veerus „nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

3.   OSA

RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE

1.

Järgnevates tabelites esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREP tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest.

Tabel 2.

Standardmeetod

Standardmeetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 112)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

1)

Keskpangad

2)

Valitsemissektor

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

2)

Valitsemissektor

 

c)

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

2)

Valitsemissektor

 

d)

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

3)

Krediidiasutused

 

e)

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

2)

Valitsemissektor

 

f)

Nõuded

krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

g)

Nõuded äriühingute vastu

2)

Valitsemissektor

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

 

h)

Jaenõuded

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

i)

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

2)

Valitsemissektor

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

j)

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

1)

Keskpangad

2)

Valitsemissektor

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

ja)

Eriti suure riskiga seotud kirjed

1)

Keskpangad

2)

Valitsemissektor

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

k)

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

l)

Väärtpaberistamise positsioonid

2)

Valitsemissektor

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid tuleks määrata FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamisega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

m)

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

n)

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Omakapitaliinstrumendid

Investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse tuleb liigitada FINREP aruannetes omakapitaliinstrumentideks, olenemata sellest, kas kapitalinõuete määruse kohaselt on arvessevõtmine lubatud.

o)

Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

p)

Muud kirjed

Bilansi eri kirjed

FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.

Tabel 3.

Sisereitingute meetod

Sisereitingute meetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 147)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

1)

Keskpangad

2)

Valitsemissektor

3)

Krediidiasutused

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

(st krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning mõnede valitsemissektori üksuste ja mitmepoolsete pankade vastu)

2)

Valitsemissektor

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

c)

Nõuded äriühingute vastu

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

d)

Jaenõuded

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

e)

Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

f)

Väärtpaberistamise positsioonid

2)

Valitsemissektor

3)

Krediidiasutused

4)

Muud finantssektori äriühingud

5)

Finantssektorivälised äriühingud

6)

Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamise positsioonidega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

g)

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Bilansi eri kirjed

FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.


(1)  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selles vormis kajastama andmeid kumulatiivsel alusel aruande kalendriaasta kohta (st alates jooksva aasta 1. jaanuarist).

(2)  Eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi ning teda ei konsolideerita samas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.

(3)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009, 19. detsember 2008, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (EKP/2008/32) (ELT L 15, 20.1.2009, lk 14).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(5)  Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(6)  Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11).

(7)  Komisjoni soovitus, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (K(2003)1422) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).


II LISA

„VII LISA

KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND

1.

Käesolev lisa sisaldab täiendavaid juhiseid seoses käesoleva määruse VI lisas esitatud tabelitega. Käesolev lisa täiendab VI lisa tabelites viidete kujul esitatud juhiseid.

2.

Samuti kohaldatakse kõiki II lisa I osas esitatud üldjuhiseid.

1.   Aruandluse ulatus

3.

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaldamisel esitavad kõik kinnisvara kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma aruandes kapitalinõuete määruse artikli 101 lõikes 1 sätestatud andmed.

4.

Vorm hõlmab kõiki siseriiklikke turgusid, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul/krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupil on riskipositsioone (vt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõige 1). Artikli 101 lõike 2 kolmanda lause kohaselt tuleb andmed esitada eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu kohta.

2.   Mõisted ja üldjuhised

5.

„Kahju” – majanduslik kahju, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 2. Muudest allikatest (nt pangagarantiid, elukindlustus jms) sisse nõutud vahendite sissevoolu kinnisvarast saadud kahjude arvutamisel arvesse ei võeta. Ühe positsiooni kahjusid ei tasaarvestata mõne teise positsiooni edukast sissenõudmisest saadud kasumiga.

6.

Elamu- või ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul peab majandusliku kahju arvestus algama tagasimaksmata nõuete väärtusest aruandekuupäeva seisuga ning sisaldama vähemalt järgmist: i) laekumised tagatise realiseerimisest; ii) otsesed kulud (sealhulgas intressimaksed ja tagatise realiseerimisega seotud realiseerimiskulud) ning iii) kaudsed kulud (sealhulgas realiseerimisega tegeleva üksuse tegevuskulud). Kõik komponendid tuleb diskonteerida aruandekuupäeva seisuga.

7.

Riskipositsiooni väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju (standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul vt 2. peatükk ning sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul 3. peatükk).

8.

Vara väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju.

9.

Aruandevaluuta puhul kasutatakse aruandekuupäeva vahetuskurssi. Samuti tuleb vahetuskursi mõju majanduskahjude prognoosis arvesse võtta juhul, kui riskipositsioon või tagatis on nomineeritud muus valuutas.

3.   Geograafiline jaotus

10.

Vastavalt aruandluse ulatusele koosneb kinnisvaraga tagatud laenudega seotud riskipositsioonide ja kõnealustest laenudest saadud kahjude aruandlus („CR IP Losses”) järgmistest vormidest:

a)

üks koondvorm;

b)

üks vorm liidu iga siseriikliku turu kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone, ning

c)

üks vorm, milles on agregeeritud andmed kõigi väljaspool liitu asuvate siseriiklike turgude kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone.

4.   Riskipositsioonide ja kahjude kajastamine

11.

Riskipositsioonid: kõik riskipositsioonid, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt ning mille puhul tagatist kasutatakse omavahendite nõuete vähendamiseks, kajastatakse kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjude aruandes. See tähendab ka seda, et juhul kui kinnisvaraga seotud riski maandamise mõju kasutatakse ainult sisemistel eesmärkidel (s.o 2. samba all) või riskide kontsentreerumise puhul (vt kapitalinõuete määruse IV osa), ei ole vastavaid riskipositsioone ega kahjusid tarvis kajastada.

12.

Kahjud: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama. Kahjud kajastatakse niipea, kui raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb teha eraldised. Samuti tuleb kajastada hinnangulised kahjud. Kahjude andmeid kogutakse üksiklaenude kaupa, s.o agregeerides kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidest saadud üksikkahjude andmed.

13.

Aluskuupäev: kahjude kajastamisel aruandes tuleb kasutada riskipositsiooni väärtust makseviivituse kuupäeval.

a)

Aruandes tuleb kajastada kahjud kõigi vastaval aruandeperioodil esinenud makseviivituste puhul, mis on seotud kinnisvaraga tagatud laenudega (st sõltumata sellest, kas realiseerimine on vastaval perioodil lõpule viidu või mitte). Kuna makseviivituse tekkimise ja kahju realiseerimise vahel võib olla pikk ajaline viivitus, tuleb juhul, kui realiseerimine ei ole aruandeperioodi jooksul lõpule viidud, kajastada aruandes hinnanguline kahju (mis hõlmab ka lõpule viimata realiseerimisprotsesse).

b)

Kõigi aruandeperioodi jooksul täheldatud makseviivituste puhul võib olla tegu ühega kolmest stsenaariumist: i) makseviivituses oleva laenu saab restruktureerida nii, et seda ei käsitleta enam makseviivituses olevana (kahju ei täheldata); ii) kogu tagatise realiseerimine on lõpule viidud (realiseerimine on lõpule viidud, tegelik kahju on teada) või iii) realiseerimine ei ole lõpule viidud (tuleb kasutada kahjude hinnanguid). Kahjude aruandes tuleb kajastada ainult punktiga ii (tagatis realiseeritud – kindlakstehtud kahjud) ja punktiga iii (realiseerimine lõpule viimata – hinnangulised kahjud) seotud kahjud.

c)

Kuna kahjud tuleb kajastada ainult nende riskipositsioonide puhul, mis on olnud makseviivituses vastava aruandeperioodi jooksul, ei kajastata aruandes esitatavates andmetes eelnevatel aruandeperioodidel makseviivituses olnud riskipositsioonide kahjude muutusi. See tähendab, et laekumisi tagatise realiseerimisest hilisemal aruandeperioodil ega väiksemaid realiseerimiskulusid, kui oli eelnevalt prognoositud, aruandes ei kajastata.

14.

Vara hindamise eesmärk: vara hiliseima hindamise kuupäeva enne riskipositsiooni makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutatakse aluskuupäevana, et kajastada aruandes see osa riskipositsioonist, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Pärast makseviivituse tekkimist võidakse vara ümber hinnata. See uus väärtus ei peaks aga olema asjakohane, et määrata kindlaks see osa riskipositsioonist, mis oli algselt täielikult (ja terviklikult) tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Samas tuleb vara uut väärtust arvesse võtta majandusliku kahju kajastamisel (vara väärtuse vähenemine on osa majanduslikest kuludest). Teisisõnu tuleb vara hiliseimat hindamist enne makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutada selleks, et määrata kindlaks, milline osa kahjust tuleb kajastada lahtris 010 (täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonide väärtuse kindlaksmääramine) ja milline on ümberhinnatud vara väärtus, et leida summa, mis tuleb kajastada (tagatise realiseerimisest saadava võimaliku tulu hindamine) lahtrites 010 ja 030.

15.

Aruandeperioodi jooksul müüdud laenude käsitlemine: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama, kuid ainult juhul, kui selle riskipositsiooni puhul on kindlaks tehtud makseviivitus.

5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud

010

Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summa

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid a ja d.

Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.

Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt täielikult ja terviklikult tagatuna.

020

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

030

Kogukahju summa

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid b ja e.

Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.

Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõke 1 kohaselt täielikult tagatuna.

040

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

050

Riskipositsioonide summa

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid c ja f.

Kajastatavaks väärtuseks on ainult see osa riskipositsiooni väärtusest, mida käsitatakse kinnisvaraga täielikult tagatuna, s.o osa, mida käsitletakse mittetagatuna, ei ole kahjude kajastamise seisukohast asjakohane.


Read

010

Elamukinnisvara

020

Ärikinnisvara


III LISA

„IX LISA

RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUSE JUHISED

Sisukord

I OSA: ÜLDISED JUHISED 617

1.

Struktuur ja põhimõtted 617
II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED 617

1.

Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase 617

2.

Vormi LE ülesehitus 618

3.

LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised 619

4.

C 26.00 - Piirmäärasid käsitlev LE-vorm 620

4.1.

Juhised konkreetsete ridade kohta 620

5.

C 27.00 - Vastaspoole andmed (vorm LE1) 620

5.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta 620

6.

C 28.00 - Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2) 622

6.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta 622

7.

C 29.00 - Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3) 628

7.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta 628

8.

C 30.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4) 629

8.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta 629

9.

C 31.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5) 630

9.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta 630

I OSA:   ÜLDISED JUHISED

1.   Struktuur ja põhimõtted

1.

Riskide kontsentreerumise („LE”) aruandluse raamistik koosneb kuuest vormist, mis hõlmavad järgmist teavet:

a)

riskide kontsentreerumise piirmäärad;

b)

vastaspoole andmed (vorm LE1);

c)

kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2);

d)

andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3);

e)

tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4);

f)

tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5).

2.

Juhised sisaldavad viiteid õigussätetele ning üksikasjalikku teavet andmete kohta, mis tuleb igas vormis esitada.

3.

Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on juhistes ja valideerimise eeskirjades järgitud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtteid.

4.

Üldiselt on juhistes ja valideerimise eeskirjades kasutatud järgmist tähistust: {vorm;rida;veerg}. Märkimaks, et kõik aruandes esitatud read on valideeritud, tuleb kasutada tärni.

5.

Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

6.

ABS (väärtus): absoluutväärtus ilma märgita. Kõik summad, mis suurendavad riskipositsioone, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Ja vastupidi: kõik summad, mis vähendavad riskipositsioone, kajastatakse negatiivse arvuga. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje all positiivset arvu.

II OSA:   VORMIDE TÄITMISE JUHISED

Käesolevas lisas esitatud juhiseid seoses riskide kontsentreerumise aruandlusega kohaldatakse ka artiklites 9 ja 11 nõutud märkimisväärsete riskipositsioonide aruandluse suhtes vastavalt kõnealustes artiklites määratletud ulatusele.

1.   Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase

1.

Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 394 lõikele 1 soolo alusel tuleb krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

2.

Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõikele 1 konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

3.

Aruandes tuleb kajastada kõik kapitalinõuete määruse artiklis 392 määratletud mõiste alla kuuluvad riskide kontsentreerumised, kaasa arvatud riskide kontsentreerumised, mida ei võeta arvesse otsustamisel, kas kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäär on ületatud või mitte.

4.

Teabe esitamiseks 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 viimasele lausele konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükki, kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse riskipositsiooni väärtust, mis saadakse vormi LE2 veeru 320 („Vabastatud summad”) lahutamisel sama vormi veeru 210 („Kokku”) summast.

5.

Teabe esitamiseks kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes või kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktidele a kuni d konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Teabe esitamiseks nende riskipositsioonide tähtajastruktuuri kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktile e tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE4 ja LE5. Nende 20 suurima riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku”) arvutatud riskipositsiooni väärtust.

6.

Andmed riskide kontsentreerumiste kohta ning vastavate suurimate riskide kontsentreerumiste kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes ja üksikklientide suhtes, kes ei kuulu omavahel seotud klientide rühma, esitatakse vormil LE2, millel omavahel seotud klientide rühm kajastatakse üheainsa riskipositsioonina.

7.

Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormil LE2. Kui riskipositsioon üksikkliendi suhtes on kajastatud vormil LE2, siis vormile LE3 seda teist korda enam ei märgita.

2.   Vormi LE ülesehitus

8.

Vormi LE1 veergudesse märgitakse üksikklientide või omavahel seotud klientide rühmade, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas riskipositsioon, andmed.

9.

Vormide LE2 ja LE3 veergudes esitatakse järgmised teabeblokid:

a)

riskipositsiooni väärtus enne vabastuste kohaldamist ja enne krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist, sealhulgas otsesed ja kaudsed riskipositsioonid ning täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes;

b)

vabastuste kohaldamise ja krediidiriskide maandamise tehnikate rakendamise mõju;

c)

kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste kohaldamist ja pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

10.

Vormide LE4 ja LE5 veergudes esitatakse teave tähtajaklasside kohta, millesse jaotatakse eeldatavad tähtaeguvad summad, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes.

3.   LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised

11.

„Omavahel seotud klientide rühm” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 39.

12.

„Reguleerimata finantssektori ettevõtja” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktis 5.

13.

„Krediidiasutused ja investeerimisühingud” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 3.

14.

Aruandes tuleb välja tuua nõuded „tsiviilõiguslike ühingute” vastu. Lisaks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud liitma tsiviilõiguslike ühingute krediidisummad iga partneri võlgnevusele. Nõuded tsiviilõiguslike ühingute vastu, mis kätkevad kvoote, tuleb jagada või eraldada partneritele nende vastavate kvootide järgi. Teatavad struktuurid (nt ühiskontod, pärijate ühendused, variisikute laenud), mis toimivad tegelikes tsiviilõiguslikes ühendustes, tuleb aruandes esitada samamoodi kui tsiviilõiguslikud ühendused.

15.

Vara ja bilansiväliseid kirjeid kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.

16.

„Riskipositsioonid” on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 389:

a)

kõik kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas kapitalinõuete määruse artiklis 400 sätestatud kirjed, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktide a kuni d alla kuuluvad kirjed;

b)

„kaudsed riskipositsioonid” on riskipositsioonid, mis omistatakse garantii andjale või tagatise väljastajale - ja mitte vahetule laenuvõtjale - kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 403. Siinsed määratlused ei või ühelgi võimalikul moel erineda alusaktis sätestatud määratlustest.]

Riskipositsioonid omavahel seotud klientide rühmade suhtes arvutatakse artikli 390 lõike 5 kohaselt.

17.

Riskide kontsentreerumiste riskipositsioonide väärtuste arvutamisel on lubatud võtta arvesse „tasaarvestuskokkuleppeid”, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõigetes 1, 2 ja 3. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükile. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 296 esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus LE vormides kui „muud siduvad kohustused”.

18.

„Riskipositsiooni väärtus” arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 kohaselt.

19.

Vabastuste täieliku või osalise kohaldamise ning krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate rakendamise mõju riskipositsioonide arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on kirjeldatud kõnealuse määruse artiklites 399–403.

20.

Pöördrepolepingud, mis kuuluvad seoses riskide kontsentreerumisega aruandes kajastamisele, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kohaselt. Tingimusel et kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kriteeriumid on täidetud, esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskide kontsentreerumiste kohta kõigi kolmandate isikute suhtes nõude summas, mida tehingu vastaspool omab selle kolmanda isiku vastu, ja mitte nõude summas vastaspoole vastu.

4.   C 26.00 - Piirmäärasid käsitlev LE-vorm

4.1.   Juhised konkreetsete ridade kohta

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b.

Aruandes tuleb esitada muude vastaspoolte kui krediidiasutused ja investeerimisühingud suhtes kohaldatava piirmäära summa. Selleks summaks on 25 % aktsepteeritud kapitalist, mis märgitakse I lisa vormi 4 reale 220, juhul kui siseriiklike meetmete kohaldamise tõttu vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ei kehti rangem protsendimäär.

020

Krediidiasutused ja investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b.

Aruandes tuleb esitada krediidiasutustest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on see summa järgmine:

kui 25 % aktsepteeritud kapitalist on suurem summa kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär kui 150 miljonit eurot, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga), tuleb aruandes esitada summa, mis on 25 % aktsepteeritud kapitalist;

kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga) on suurem kui 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, tuleb aruandes esitada 150 miljonit eurot (või pädeva asutuse kehtestatud väiksem piirmäär). Kui krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kindlaks madalama piirmäära oma aktsepteeritud kapitaliga seoses, nagu nõutud kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikega 1, esitatakse aruandes see piirmäär.

Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 6 või artikli 458 kohaste siseriiklike meetmete või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise korral võivad need piirmäärad olla rangemad.

030

Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-des

Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1 ja artikli 459 punkt a.

Summa, mis tuleb aruandes esitada, on absoluutne piirmäär (mis on esitatud real 020), mis on väljendatud protsendina aktsepteeritud kapitalist.

5.   C 27.00 - Vastaspoole andmed (vorm LE1)

5.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–070

Vastaspoole andmed:

Krediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandes kõigi vastaspoolte andmed, kelle kohta ta teavet esitab. See hõlmab kõiki koode, nagu esitatud vastavalt vormide LE2 kuni LE5 veerule 010.

Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil esineb riskide kontsentreerumine, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 392.

Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on kõige suurem riskide kontsentreerumine (juhul kui vastaspooleks on krediidiasutus või investeerimisühing või reguleerimata finantssektori ettevõtja).

010

Kood

Kood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu.

Alati, kui on olemas omavahel seotud klientide rühm, peab kood vastama rühma koodile. Igal muul juhul peab kood vastama üksiku vastaspoole koodile.

Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui liidus on olemas ühtne kodeerimissüsteem.

Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks koodiks emaettevõtja kood. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Seda koodi tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.

020

Nimi

Alati, kui on olemas omavahel seotud klientide rühm, peab nimi vastama rühma nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele.

Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks nimeks emaettevõtja nimi ning juhul, kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on selleks nimeks rühma ärinimi.

030

LEI kood

Vastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood.

Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks juriidilise isiku tunnuskoodiks emaettevõtja kood. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Seda koodi tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.

040

Vastaspoole residentsus

Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).

Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole residentsust vaja märkida.

050

Vastaspoole sektor

Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:

i) keskpangad; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutused; iv) muud finantsettevõtjad; v) mittefinantsettevõtjad; vi) kodumajapidamised.

Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole majandussektorit vaja märkida.

060

NACE kood

Majandussektorite tähistamiseks kasutatakse NACE koode (Nomenclature statistique des activités économiques dans l’Union européenne - Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator).

See veerg täidetakse ainult „muudest finantsettevõtjatest” ja „mittefinantsettevõtjatest” vastaspoolte puhul. „Mittefinantsettevõtjate” puhul märgitakse NACE kood üheelemendilise täpsusega (nt „F - Ehitus”) ning „muude finantsettevõtjate” puhul kaheelemendilise täpsusega, mis kajastab eraldi teavet kindlustustegevuse kohta (nt „K65 - Kindlustus, edasikindlustus ja kogumispension, välja arvatud kohustuslik sotsiaalkindlustus”).

„Muude finantsettevõtjate” ja „mittefinantsettevõtjate” majandussektorid määratakse kindlaks vastavalt FINREPi vastaspoolte liigitusele.

Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole NACE koodi vaja märkida.

070

Vastaspoole liik

Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõige 2.

Kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes seotud vastaspoole ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes seotud vastaspoole liigi märkimiseks kasutatakse krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul tähist „I” ning reguleerimata finantssektori ettevõtjate puhul tähist „U”.

6.   C 28.00 - Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)

6.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Kood

Vt vormi LE1 veerg 010.

020

Rühm või üksikklient

Andmete esitamisel riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes märgib krediidiasutus või investeerimisühing selle numbriga „1” ning andmete esitamisel riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes märgib ta selle numbriga „2”.

030

Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7.

Kooskõlas riiklike pädevate asutuste täiendavate tehniliste spetsifikatsioonidega, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon aruandes märgitud vastaspoole suhtes tehingu kaudu, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes, märgib ta aruandesse sõna „jah” vaste, vastasel korral sõna „ei” vaste.

040–180

Esmased riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artiklid 24, 389, 390 ja 392.

Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes, tulenevate otseste riskipositsioonide, kaudsete riskipositsioonide ja täiendavate riskipositsioonide esmased riskipositsioonid.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 kasutatakse vara ja bilansiväliseid kirjeid ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.

Nendesse veergudesse märgitakse esmased riskipositsioonid, s.o riskipositsioonide väärtused, milles ei ole arvesse võetud väärtuste korrigeerimisi ega eraldisi, mis arvatakse maha veerus 210.

Riskipositsiooni mõiste ja selle väärtuse arvutamise viis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 389 ja 390. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 24.

Nendesse veergudesse märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis ei ole artikli 390 lõike 6 punkti e kohased riskipositsioonid. Need riskipositsioonid arvatakse maha veerus 200.

Neisse veergudesse ei märgita kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktides a kuni d osutatud riskipositsioone.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 400 hõlmavad esmased riskipositsioonid kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikes 1 sätestatud vabastatud summad arvatakse maha veerus 320.

Märgitakse nii kauplemisportfelli mittekuuluvad kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid.

Kui riskipositsioonid tuleb esitada finantsinstrumentide kaupa ja eri tasaarvestuskokkulepetest tulenevad eri riskipositsioonid moodustavad üheainsa riskipositsiooni, liigitatakse see riskipositsioon vastavalt finantsinstrumendile, mis vastab tasaarvestuskokkuleppes märgitud peamisele varale (vt lisaks sissejuhatav osa).

040

Esmane riskipositsioon kokku

Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing järgmiste komponentide summa: otsesed riskipositsioonid ja kaudsed riskipositsioonid pluss täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad riskipositsioonist tehingute suhtes, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.

050

Millest: makseviivituses olevad

Kapitalinõuete määruse artikkel 178.

Siin kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selle osa kogu esmasest riskipositsioonist, mis vastab makseviivituses olevatele riskipositsioonidele.

060–110

Otsesed riskipositsioonid

Otseste riskipositsioonide all mõistetakse „vahetu laenuvõtjaga” seonduvaid riskipositsioone.

060

Võlainstrumendid

Määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32), II lisa 2. osa, tabel, liigid 2 ja 3.

Võlainstrumendid hõlmavad võlaväärtpabereid ning laenusid ja ettemakseid.

Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Laenud algtähtajaga kuni üks aasta/üle ühe aasta ja kuni viis aastat/üle viie aasta” või „Väärtpaberid, välja arvatud aktsiad” alla.

Selles veerus kajastatakse repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) ning võimenduslaenu tehingud.

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2008/32, II lisa 2. osa, tabel, liigid 4 ja 5.

Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Aktsiad ja muud osakud” või „Rahaturufondide aktsiad/osakud” alla.

080

Tuletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 2 ja II lisa.

Selles veerus esitatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendid ning kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud.

Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mis on seotud vastaspoole krediidiriskiga.

090–110

Bilansivälised kirjed

Kapitalinõuete määruse I lisa.

Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist ja ilma ümberhindlustegureid kohaldamata

090

Siduvad laenuandmiskohustused

Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid c ja h, punkti 2 alapunkti b alapunkt ii, punkti 3 alapunkti b alapunkt i ning punkti 4 alapunkt a.

Siduvad laenuandmiskohustused on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi.

100

Finantsgarantiid

Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid a, b ja f.

„Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mida ei ole märgitud veergu „tuletisinstrumendid”.

110

Muud siduvad kohustused

Muud siduvad kohustused on kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, mis ei ole eraldi välja toodud eelnevates kategooriates. Selles veerus kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus.

120–180

Kaudsed riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikkel 403.

Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus kapitalinõuete määruse artikli 403 kohaselt rakendada asendamise meetodit.

Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing nende otseste riskipositsioonide summad, mis on ümber omistatud garantii andjale või tagatise väljastajale, tingimusel et viimasele antakse võrdne või madalam riskikaal kui see, mida kohaldataks kolmanda isiku suhtes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt. Tehingu tingimuste aluseks olev, kaitstud esmane riskipositsioon (otsene riskipositsioon) lahutatakse riskipositsioonist algse laenuvõtja suhtes veergudes „Aktsepteeritud krediidiriski maandamise tehnikad”. Kaudne riskipositsioon suurendab riskipositsiooni garantii andja või tagatise väljastaja suhtes asendamise mõju kaudu. See kehtib ka tagatiste suhtes, mis on antud omavahel seotud klientide rühma siseselt.

Krediidiasutus või investeerimisühing märgib kaudsete riskipositsioonide algse summa veergu, mis vastab garanteeritud või tagatisega tagatud otsese riskipositsiooni liigile: näiteks kui tagatud otseseks riskipositsiooniks on võlainstrument, märgitakse garantii andjale omistatud kaudse riskipositsiooni summa veergu „Võlainstrumendid”.

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest tulenevad riskipositsioonid kajastatakse samuti selles veergude rühmas, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 399.

120

Võlainstrumendid

Vt veerg 060.

130

Omakapitaliinstrumendid

Vt veerg 070.

140

Tuletisinstrumendid

Vt veerg 080.

150–170

Bilansivälised kirjed

Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist või ümberhindlustegurite kohaldamist.

150

Siduvad laenuandmiskohustused

Vt veerg 090.

160

Finantsgarantiid

Vt veerg 100.

170

Muud siduvad kohustused

Vt veerg 110.

180

Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7.

Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.

190

(-) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 34, 24, 110 ja 111.

Kohaldatava raamatupidamistavaga (direktiiv 86/635/EMÜ või määrus (EÜ) nr 1606/2002) kehtestatud väärtuste korrigeerimised ja eraldised, mis mõjutavad riskipositsioonide väärtuse hindamist kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 24 ja 110.

Selles veerus kajastatakse väärtuste korrigeerimised ja eraldised võrreldes brutoriskipositsiooniga, mis on esitatud veerus 040.

200

(-) Omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punkt e.

Siia märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis kajastatakse „Esmane riskipositsioon kokku” veergudes.

210–230

Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt b.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtuse enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

210

Kokku

Selles veerus kajastatavaks riskipositsiooni väärtuseks on summa, mida kasutati tegemaks kindlaks, kas riskipositsiooni puhul on tegu kapitalinõuete määruse artiklis 392 sätestatud mõiste kohase riskide kontsentreerumisega.

See hõlmab esmast riskipositsiooni pärast väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste mahaarvamist ning omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide summat.

220

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

Kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide summa riskipositsioonide summast kokku enne vabastuste kohaldamist ja krediidiriskide maandamist.

230

% aktsepteeritud kapitalist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 71 ja artikkel 395.

Siia tuleb märkida riskipositsiooni protsendiline väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitali, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 71.

240–310

(-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikad

Kapitalinõuete määruse artiklid 399 ja 401–403.

Krediidiriski maandamise tehnikad, nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57.

Käesolevas aruandluses rakendatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis tunnustatud krediidiski maandamise tehnikaid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 401 kuni 403 sätestatule.

Krediidiriski maandamise tehnikatel võib olla riskide kontsentreerumise tingimustes kolm erinevat mõju: asendamise mõju; otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju; ning käsitlemine kinnisvarana.

240–290

(-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju

Kapitalinõuete määruse artikkel 403.

Nendes veergudes kajastatava otsese ja kaudse krediidiriski kaitse summa peab vastama kolmanda isiku poolt garanteeritud või kolmanda isiku poolt väljastatud tagatisega tagatud riskipositsioonidele, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab käsitleda seda riskipositsiooni riskipositsioonina, mille eest garantii andja või tagatise väljastaja on vastutav.

240

(-) Võlainstrumendid

Vt veerg 060.

250

(-) Omakapitaliinstrumendid

Vt veerg 070.

260

(-) Tuletisinstrumendid

Vt veerg 080.

270–290

(-) Bilansivälised kirjed

Nendes veergudes kajastatud väärtustesse ei tohi olla sisse arvestatud ümberhindlustegurit.

270

(-) Siduvad laenuandmiskohustused

Vt veerg 090.

280

(-) Finantsgarantiid

Vt veerg 100.

290

(-) Muud siduvad kohustused

Vt veerg 110.

300

(-) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju

Kapitalinõuete määruse artikkel 401.

Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing otsese krediidikaitse summad, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58, mis on kapitalinõuete määruse artikli 401 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud.

310

(-) Kinnisvara

Kapitalinõuete määruse artikkel 402.

Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 402 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud summad.

320

(-) Vabastatud summad

Kapitalinõuete määruse artikkel 400.

Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing summad, mille võrra kohaldatakse riskide kontsentreerumise tingimuses vabastusi.

330–350

Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt d.

Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

330

Kokku

Sellesse veergu märgitakse summa, mis võetakse arvesse, et järgida kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäära.

340

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

Krediidiasutus või investeerimisühing märgib riskipositsiooni kogusumma pärast seda, kui on kohaldatud vabastusi ja võetud arvesse kauplemisportfelli mittekuuluva krediidiriski maandamise mõju.

350

% aktsepteeritud kapitalist

Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni protsendilise väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalisse, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 71.

7.   C 29.00 - Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)

7.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–360

Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikklientide kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE2 ridadel.

010

Kood

Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

Esitatakse üksiku vastaspoole kood, kes kuulub omavahel seotud klientide rühmadesse.

Vt vormi LE1 veerg 010.

020

Rühma kood

Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

Vt vormi LE1 veerg 010.

Juhul kui klient kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse ta kõigi nende omavahel seotud klientide rühmade liikmena.

030

Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

Vt vormi LE2 veerg 030.

040

Seotuse liik

Üksiküksuse ja omavahel seotud klientide rühma vahelise seotuse liik tähistatakse ühega järgmistest tähistest:

 

„a”, kui esineb kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 39 alapunktis a sätestatud olukord (kontroll) või

 

„b”, kui esineb kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 39 alapunktis b sätestatud olukord (vastastikune seotus).

050–360

Kui vormi LE2 kohased finantsinstrumendid esitatakse kogu omavahel seotud klientide rühma kohta, siis jaotatakse need vormis LE3 iga üksikvastaspoole kaupa vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärikriteeriumidele.

Ülejäänud juhised on samad, mis vormi LE2 puhul.

8.   C 30.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4)

8.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Kood

Kood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu.

Vt vormi LE1 veerg 010.

020–250

Riskipositsioonide tähtajaklassid

Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punkt e.

Krediidiasutus või investeerimisühing esitab selle teabe kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes.

Tähtajaklassid määratakse kindlaks kuni aastase tähtaja puhul ühekuuse intervalliga, ühe kuni kolme aastase tähtaja puhul kvartaalse intervalliga ning kolmest aastast pikema tähtaja puhul suuremate intervallidega.

Enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist (vormi LE2 veerg 210) kirjutatakse iga riskipositsiooni väärtuse puhul eeldatavalt tähtaeguvad summad vastavasse tähtajaklassi. Selle tulemusena võib üks ja seesama riskipositsioon olla jaotatud erinevate veergude vahel. Instrumendid, millel ei ole kindlaksmääratud lõpptähtaega, nagu omavahendid, kajastatakse veerus „Määramata lõpptähtaeg”.

Riskipositsiooni eeldatav lõpptähtaeg kajastatakse nii otsese kui ka kaudse riskipositsiooni puhul.

Otseste riskipositsioonide puhul tuleb omakapitali instrumentide, võlainstrumentide ja tuletisinstrumentide eeldatavate summade jaotamisel erinevatesse selle vormi tähtajaklassidesse lähtuda lõpptähtajal põhinevale meetodile tugineva täiendavate likviidsuse näitajate vormi juhistest (vt 23.5.2013 avaldatud konsulteerimise dokument CP18).

Bilansiväliste kirjete puhul kasutatakse eeldatavate summade jaotamisel tähtajaklassidesse seotud riski lõpptähtaega. Täpsemalt tähendab see tuleviku hoiustamistehingute puhul hoiuse tähtaja struktuuri, finantsgarantiide puhul alusvaraks oleva finantsinstrumendi tähtaja struktuuri, siduvate laenuandmiskohustuste kasutamata vahendite puhul laenu tähtaja struktuuri ning muude siduvate kohustuste puhul siduva kohustuse tähtaja struktuuri.

Kaudsete riskipositsioonide puhul lähtutakse tähtajaklassidesse jaotamisel otsest riskipositsiooni genereerivate tagatud tegevuste tähtajast.

9.   C 31.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5)

9.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–260

Vormil LE5 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikvastaspoolte kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE4 ridadel.

010

Kood

Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

Vt vormi LE3 veerg 010.

020

Rühma kood

Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

Vt vormi LE3 veerg 020.

030–260

Riskipositsioonide tähtajaklassid

Vt vormi LE4 veerud 020–250.”