ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 46

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
19. veebruar 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

19.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220,

3. veebruar 2015,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 esimest lõiku, artikli 5a lõikeid 2 ja 4, artikli 5b lõiget 7, artikli 7 lõiget 2, artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1318/2013 (2) muudetud määrust (EÜ) nr 1217/2009, et viia see vastavusse ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Selleks et tagada kõnealusest vastavusse viimisest tuleneva uue õigusraamistiku toimimine, tuleks delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega vastu võtta teatavad eeskirjad. Uute eeskirjadega tuleks asendada olemasolevad eeskirjad, mis komisjon on kehtestanud määruse (EÜ) nr 1217/2009 rakendamiseks. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 283/2012 (3) ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 730/2013 (4).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 kohaselt on vaja kindlaks määrata majandusliku suuruse künnis. Selline künnis peaks liikmesriigiti ja mõnel juhul isegi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonniti erinema, et võtta arvesse liikmesriikide eri põllumajandusstruktuure.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5a on sätestatud andmete kogumine aruandvate majapidamiste valikukavade (valimiplaani) alusel. Valikukava koostamiseks tuleks vaatlusala esitada kihtidena vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 I lisas loetletud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkondadele ning vastavalt põllumajandustootmise viisile ja majanduslikule suurusele.

(4)

Selleks et saada vaatlusala kihtide jaoks representatiivne valim aruandvatest majapidamistest, tuleks sätestada aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna kohta.

(5)

Valikukava tuleks koostada enne asjaomase aruandeaasta algust, et komisjon saaks kontrollida selle sisu enne, kui seda hakatakse kasutama aruandvate majapidamiste väljavalimiseks.

(6)

Tuleks kehtestada liidu liigituse rakenduseeskirjad, et saavutada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5b seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga seatud eesmärgid.

(7)

Põllumajandustootmise viis ja majanduslik suurus tuleks kindlaks määrata majandusliku kriteeriumi alusel. Seepärast tuleks kasutada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud standardtoodangut. Kõnealused standardtoodangud tuleb kehtestada toodete kaupa ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 (5) III lisas esitatud põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu karakteristikute loeteluga. Sellega seoses tuleks kehtestada vastavus põllumajanduslike majapidamiste karakteristikute ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku kuuluva põllumajandusaruande rubriikide vahel.

(8)

Võttes arvesse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse suurenevat tähtsust, tuleks liidu liigitusse lisada muutuv liigitus, mis kajastaks põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust.

(9)

Lisaks on vaja sätestada teatavad eeskirjad standardtoodangute ja nende arvutamiseks vajalike andmete komisjonile edastamise kohta.

(10)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1198/2014 (6) on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8 osutatud raamatupidamisandmete peamised rühmad ja andmete kogumise üldeeskirjad. Põllumajandusliku majapidamise tulude usaldusväärseks kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande raamatupidamisandmed peaksid vaatlusalasse kuuluvatest aruandvatest majapidamistest sõltumata olema tootmisviisi, mõistete ja esitusviisi poolest identsed. Seepärast on vaja kehtestada põllumajandusaruande vorm ja esitusviis ning komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad. Põllumajandusaruandega kogutud raamatupidamisandmete puhul tuleks arvesse võtta ka 2013. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 7 kohaselt liikmesriikide määratud kontaktasutused peaksid edastama nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded komisjonile õigel ajal, et saadud raamatupidamisandmeid saaks ühetaoliselt ja õigeaegselt hallata. Raamatupidamisandmete edastamine komisjonile peaks olema mugavam ja turvalisem. Seepärast tuleks ette näha, et kontaktasutus edastab asjaomase teabe otse komisjonile arvutisüsteemi kaudu, mille komisjon on loonud kõnealuse määruse kohaldamiseks, samuti tuleks sätestada sellega seotud täiendavad üksikasjad. Kõnealuste andmete komisjonile esitamise tähtaegade puhul tuleks võtta arvesse liikmesriikide varasemat võimekust selliste andmete esitamisel.

(12)

Kõik komisjonile esitatavad põllumajandusaruanded peaksid tüüpteenustasu saamiseks olema nõuetekohaselt täidetud.

(13)

Iga liikmesriigi kohta kehtestatud arvuline piirang selliste nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete esitamiseks, mis vastavad liidu toetuse saamise tingimustele, on sätestatud määruses (EÜ) nr 1217/2009. Iga andmevõrgupiirkonna kohta kindlaks määratud aruandvate majapidamiste arvu suhtes tuleks olla paindlikum, kui aruandvate majapidamiste üldarv asjaomases liikmesriigis vastab määruses (EÜ) nr 1217/2009 sätestatule.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 19 on sätestatud, et Euroopa Liidu üldeelarvega kaetavad assigneeringud peavad komisjoni eelarveosas hõlmama liikmesriikidele makstavat tüüpteenustasu komisjonile ettenähtud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete eest. Selliste nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete arv, mille eest makstakse tüüpteenustasu, ei tohi ületada aruandvate majapidamiste maksimumarvu.

(15)

Selleks et parandada põllumajandusaruannete andmehaldusprotsesse, tuleks maksta suuremat tüüpteenustasu liikmesriikidele, kes saadavad nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded aruannete esitamiseks ettenähtud tähtajast varem.

(16)

Kuna käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid kohaldatakse alates 2015. aruandeaastast, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates kõnealusest aruandeaastast.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

VAATLUSALA JA VALIKUKAVA

Artikkel 1

Majandusliku suuruse künnis

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus osutatud majandusliku suuruse künnis on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Aruandvate majapidamiste arv

Aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi kohta ja määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnad on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Valikukava

1.   Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmete vormi ja sisuga seotud näidised ja meetodid on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 1 osutatud valikukava, mille on heaks kiitnud kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud riiklik komitee hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse kavaga hõlmatud aruandeaasta algust.

2. PEATÜKK

LIIDU PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE LIIGITUS

Artikkel 4

Põllumajandustootmise eriviisid

Meetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 3 osutatud põllumajandustootmise eriviiside arvutamiseks ja meetod nende vastavuse kindlaksmääramiseks kõnealuse artikli kohastele üldistele ja peamistele põllumajandustootmise viisidele, on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 5

Põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 4 osutatud põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse ja kõnealuse määruse artikli 5b lõikes 1 osutatud majandusliku suuruse klasside arvutusmeetod on sätestatud käesoleva määruse V lisas.

Artikkel 6

Standardtoodang ja kogustandardtoodang

1.   Arvutusmeetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu kindlakstegemiseks ja vastavate andmete kogumise kord on sätestatud käesoleva määruse VI lisas.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud põllumajandusliku majapidamise eri tegevusalade standardtoodang määratakse kindlaks käesoleva määruse VI lisa punkti 2 alapunktis b osutatud iga geograafilise üksuse kohta ja määruse (EÜ) nr 1166/2008 III lisas loetletud põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu iga põllumajanduskultuuride ja -loomadega seotud karakateristiku kohta.

2.   Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu saamiseks korrutatakse iga põllumajanduskultuuride ja -loomadega seotud karakteristiku standardtoodang vastavate ühikute arvuga.

Artikkel 7

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 5 osutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus on määratud kindlaks käesoleva määruse VII lisa A osas. Sellise tegevuse osakaal esitatakse protsendivahemikuna. Kõnealune protsendivahemik on sätestatud käesoleva määruse VII lisa C osas.

Esimeses lõigus osutatud tulutoova tegevuse osakaalu hindamise meetod on sätestatud käesoleva määruse VII lisa B ja C osas.

Artikkel 8

Andmed standardtoodangu ja selle kindlaksmääramise kohta

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikele 6 esitavad liikmesriigid enne aasta N+3 31. detsembrit komisjonile (Eurostat) aasta N võrdlusperioodi standardtoodangu väärtuse ja andmed selle kindlaksmääramiseks.

2.   Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete esitamiseks komisjoni (Eurostat) poolt sel eesmärgil kättesaadavaks tehtud arvutisüsteeme.

3. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSARUANDE JA ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE

Artikkel 9

Põllumajandusaruande vorm ja esitusviis

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8 osutatud raamatupidamisandmete vorm ja esitusviis ja sellega seotud juhiseid on sätestatud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 10

Komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad

1.   Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 7 osutatud kontaktasutus edastab komisjonile põllumajandusaruanded määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi kaudu. Nõutavat teavet vahetatakse elektrooniliselt selle süsteemi kaudu kontaktasutusele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.

2.   Liikmesriike teavitatakse lõikes 1 osutatud arvutisüsteemi rakendamise üldtingimustest põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee kaudu.

3.   Põllumajandusaruanded edastatakse komisjonile 31. detsembriks pärast asjaomase aruandeaasta lõppu.

Liikmesriigid, kellel ei olnud võimalik 2012. aasta põllumajandusaruande andmeid esitada esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, võivad põllumajandusaruande esitada komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega.

4.   Põllumajandusaruanded loetakse komisjonile esitatuks pärast seda, kui artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed on sisestatud lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi, sellega seonduv arvutipõhine kontroll on tehtud ja kontaktasutus on kinnitanud, et andmeid saab süsteemi üles laadida.

4. PEATÜKK

TÜÜPTEENUSTASU

Artikkel 11

Nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punkti a kohaldamisel on põllumajandusaruanne nõuetekohaselt koostatud, kui selle sisu on faktiliselt täpne ja see sisaldab tõepäraseid andmeid, mis on kirjendatud ja esitatud vastavalt käesoleva määruse VIII lisas sätestatud vormile ja esitusviisile.

Artikkel 12

Rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete arv

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv liikmesriigi kohta, mille eest makstakse tüüpteenustasu, ei tohi ületada käesoleva määruse II lisaga kehtestatud aruandvate põllumajanduslike majapidamiste arvu asjaomase liikmesriigi kohta.

Kui liikmesriigil on mitu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonda, võib selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete arv, mille puhul makstakse tüüpteenustasu, olla andmevõrgu asjaomase piirkonna kohta määratud arvust kuni 20 % suurem, tingimusel et nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv kogu asjaomase liikmesriigi kohta ei ole suurem kui käesoleva määruse II lisas selle liikmesriigi kohta kindlaks määratud üldarv.

Artikkel 13

Tüüpteenustasu maksmine

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu makstakse kahes osas:

a)

makse, mis moodustab 50 % kogusummast, mis on arvutatud käesoleva määruse artikli 14 esimeses lõigus kindlaksmääratud summa alusel, tehakse iga aruandeaasta alguses sellisele hulgale aruandvatele põllumajanduslikele majapidamistele, nagu on kehtestatud käesoleva määruse II lisaga;

b)

ülejäänud summa makstakse pärast seda, kui komisjon on kontrollinud, kas esitatud põllumajandusaruanded on nõuetekohaselt täidetud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud ülejäänud summa arvutamiseks korrutatakse käesoleva määruse artikli 14 alusel arvutatud tüüpteenustasu raamatupidamisaruande kohta selliste põllumajandusaruannete arvuga, mis on nõuetekohaselt täidetud ja käesoleva määruse artikli 12 kohaselt rahastamiskõlblikud, lahutades sellest käesoleva artikli esimese lõigu punktis a osutatud makse.

Artikkel 14

Tüüpteenustasu suurus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu on 160 eurot ühe põllumajandusaruande kohta.

Kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnist ei ole täidetud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna tasandil ega asjaomase liikmesriigi tasandil, kohaldatakse kõnealuse sätte kohast vähendamist vaid siseriiklikul tasandil.

Kui liikmesriik esitab käesoleva määruse artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed hiljemalt üks kuu enne artikli 10 lõikes 3 osutatud asjaomast tähtaega, suurendatakse tüüpteenustasu viie euro võrra, kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnis on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi tasandil täidetud.

5. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärused (EL) nr 283/2012 ja (EL) nr 730/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Neid määrusi kohaldatakse siiski jätkuvalt 2015. aruandeaastale eelnevate aruandeaastate suhtes.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 2015. aruandeaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 328, 15.12.2009, lk 27.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1318/2013, 22. oktoober 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 340, 17.12.2013, lk 1).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 283/2012, 29. märts 2012, millega kehtestatakse kindlasummaline tasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga seotud põllumajandusaruande kohta alates 2012. aruandeaastast (ELT L 92, 30.3.2012, lk 15).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 730/2013, 29. juuli 2013, teatavate raamatupidamist käsitlevate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks (ELT L 203, 30.7.2013, lk 6).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 (ELT L 321, 1.12.2008, lk 14).

(6)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1198/2014, 1. august 2014, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 321, 7.11.2014, lk 2).


I LISA

VAATLUSALA JAOKS KEHTESTATUD MAJANDUSLIKU SUURUSE KÜNNIS (ARTIKKEL 1)

Liikmesriik/Andmevõrgu piirkond

Künnis eurodes

Belgia

25 000

Bulgaaria

2 000

Tšehhi Vabariik

8 000

Taani

15 000

Saksamaa

25 000

Eesti

4 000

Iirimaa

8 000

Kreeka

4 000

Hispaania

8 000

Prantsusmaa (v.a Martinique, Reunion, Guadeloupe)

25 000

Prantsusmaa (ainult Martinique, Reunion, Guadeloupe)

15 000

Horvaatia

4 000

Itaalia

8 000

Küpros

4 000

Läti

4 000

Leedu

4 000

Luksemburg

25 000

Ungari

4 000

Malta

4 000

Madalmaad

25 000

Austria

8 000

Poola

4 000

Portugal

4 000

Rumeenia

2 000

Sloveenia

4 000

Slovakkia

25 000

Soome

8 000

Rootsi

15 000

Ühendkuningriik (v.a Põhja-Iirimaa)

25 000

Ühendkuningriik (ainult Põhja-Iirimaa)

15 000


II LISA

ARUANDVATE MAJAPIDAMISTE ARV (ARTIKKEL 2)

Viitenumber

Andmevõrgu piirkonna nimi

Aruandvate majapidamiste arv aruandeaasta kohta

BELGIA

341

Vlaanderen

720

342

Bruxelles-Brussel

343

Wallonie

480

Belgia kokku

1 200

BULGAARIA

831

Северозападен (Severozapaden)

346

832

Северен централен (Severen tsentralen)

358

833

Североизточен (Severoiztochen)

373

834

Югозападен (Yugozapaden)

335

835

Южен централен (Yuzhen tsentralen)

394

836

Югоизточен (Yugoiztochen)

396

Bulgaaria kokku

2 202

745

TŠEHHI

1 417

370

TAANI

2 150

SAKSAMAA

010

Schleswig-Holstein

565

020

Hamburg

97

030

Niedersachsen

1 307

040

Bremen

050

Nordrhein-Westfalen

1 010

060

Hessen

558

070

Rheinland-Pfalz

887

080

Baden-Württemberg

1 190

090

Bayern

1 678

100

Saarland

90

110

Berlin

112

Brandenburg

284

113

Mecklenburg-Vorpommern

268

114

Sachsen

313

115

Sachsen-Anhalt

270

116

Thüringen

283

Saksamaa kokku

8 800

755

EESTI

658

380

IIRIMAA

900

KREEKA

450

Makedoonia-Traakia

2 000

460

Ípeiros-Peloponnesos-Joonia saared

1 350

470

Tessaalia

700

480

Kreeka mandriosa, Egeuse saared, Kreeta

1 450

Kreeka kokku

5 500

HISPAANIA

500

Galicia

450

505

Asturias

190

510

Cantabria

150

515

País Vasco

352

520

Navarra

316

525

La Rioja

244

530

Aragón

676

535

Cataluña

664

540

Illes Balears

180

545

Castilla y León

950

550

Madrid

190

555

Castilla-La Mancha

900

560

Comunidad Valenciana

638

565

Murcia

348

570

Extremadura

718

575

Andalucía

1 504

580

Canarias

230

Hispaania kokku

8 700

PRANTSUSMAA

121

Île-de-France

190

131

Champagne-Ardenne

370

132

Picardie

270

133

Haute-Normandie

170

134

Centre

410

135

Basse-Normandie

240

136

Bourgogne

340

141

Nord-Pas de Calais

280

151

Lorraine

230

152

Alsace

200

153

Franche-Comté

210

162

Pays de la Loire

460

163

Bretagne

480

164

Poitou-Charentes

360

182

Aquitaine

550

183

Midi-Pyrénées

480

184

Limousin

220

192

Rhône-Alpes

480

193

Auvergne

360

201

Languedoc-Roussillon

430

203

Provence-Alpes-Côte d'Azur

420

204

Corse

170

205

Guadeloupe

80

206

Martinique

80

207

La Réunion

160

Prantsusmaa kokku

7 640

860

HORVAATIA

1 251

ITAALIA

221

Valle d'Aosta

170

222

Piemonte

594

230

Lombardia

717

241

Trentino

282

242

Alto Adige

338

243

Veneto

707

244

Friuli-Venezia Giulia

451

250

Liguria

431

260

Emilia-Romagna

873

270

Toscana

577

281

Marche

452

282

Umbria

460

291

Lazio

587

292

Abruzzo

572

301

Molise

342

302

Campania

667

303

Calabria

510

311

Puglia

723

312

Basilicata

400

320

Sicilia

706

330

Sardegna

547

Itaalia kokku

11 106

740

KÜPROS

500

770

LÄTI

1 000

775

LEEDU

1 000

350

LUKSEMBURG

450

UNGARI

767

Alföld

1 016

768

Dunántúl

675

764

Észak-Magyarország

209

Ungari kokku

1 900

780

MALTA

536

360

MADALMAAD

1 500

660

AUSTRIA

2 000

POOLA

785

Pomorze ja Mazury

1 860

790

Wielkopolska ja Śląsk

4 350

795

Mazowsze ja Podlasie

4 490

800

Małopolska ja Pogórze

1 400

Poola kokku

12 100

PORTUGAL

615

Norte e Centro

1 233

630

Ribatejo e Oeste

351

640

Alentejo e Algarve

399

650

Açores e Madeira

317

Portugal kokku

2 300

RUMEENIA

840

Nord-Est

852

841

Sud-Est

1 074

842

Sud-Muntenia

1 008

843

Sud-Vest-Oltenia

611

844

Vest

703

845

Nord-Vest

825

846

Centru

834

847

București-Ilfov

93

Rumeenia kokku

6 000

820

SLOVEENIA

908

810

SLOVAKKIA

562

SOOME

670

Etelä-Suomi

461

680

Sisä-Suomi

251

690

Pohjanmaa

221

700

Pohjois-Suomi

167

Soome kokku

1 100

ROOTSI

710

Slättbyggdslän

637

720

Skogs- och mellanbygdslän

258

730

Län i norra Sverige

130

Rootsi kokku

1 025

ÜHENDKUNINGRIIK

411

England – North Region

420

412

England – East Region

650

413

England – West Region

430

421

Wales

300

431

Šotimaa

380

441

Põhja-Iirimaa

320

Ühendkuningriik kokku

2 500


III LISA

VALIKUKAVA ETTEVALMISTAMISE NÄIDISED JA MEETODID (ARTIKLI 3 LÕIGE 1)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt järgmisele struktuurile.

A.   TEABELEHT

1.

Üldine teave

1.1.

Aruandeaasta

1.2.

Liikmesriik

1.3.

Kontaktasutuse nimi

1.4.

Kas kontaktasutus on riiklike haldusorganite osa (jah/ei)?

 

2.

Valikukava alus

2.1.

Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi allikas

2.2.

Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi aasta

2.3.

Standardtoodangu aasta

2.4.

Vaatlusala definitsioon

 

3.

Vaatlusala kihtide moodustamise kord

3.1.

Klastrite moodustamine põllumajandustootmise viisi alusel

3.2.

Klastrite moodustamise põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse alusel

3.3.

Täiendavad riiklikud kriteeriumid vaatlusala kihtide moodustamise kohta

3.3.1.

Kas kohaldatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume vaatlusala kihtide moodustamise kohta?

3.3.2.

Kas riikliku valimi koostamisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.3.

Kas andmekogumi andmete kaalumisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.4.

Kas aruandvate põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamisel ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu jaoks kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.5.

Kui kasutate seda ELi valimi jaoks, palun selgitage oma valikut ja esitage üksikasjad selle esindatuse mõjust ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu vaatlusalale

3.4.

Klastrite moodustamise eeskirjad

3.5.

Valimi hõlmavus

 

4.

Meetodid, millega määratakse kindlaks iga kihi puhul valitud valikumäär ja valimi suurus

 

Proportsionaalne jaotamine

Optimaalne jaotamine

Proportsionaalne ja optimaalne jaotamine

Muu meetod

 

5.

Aruandvate majapidamiste väljavalimise kord

 

Juhuslik valik

Mittejuhuslik valik

Juhuslik ja mittejuhuslik valik

Muu meetod

 

6.

Valikukava edaspidise ajakohastamise kord

 

7.

Valikukava tõenäoline kehtivusaeg

 

8.

Vaatlusalasse kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse vastavalt liidu põllumajanduslike majapidamiste liigitusele (vähemalt peamiste tootmisviiside puhul)

 

9.

Iga kihi puhul valimisse võetavate aruandvate majapidamiste arv

 

10.

Lisateave täiendavalt eelmistele punktidele

 

11.

Valikukava on kinnitatud riiklikus komitees, kuupäev

B.   VALIKUKAVA TABELID

Üksikasjad võrdlusandmekogumi ja asjaomase aruandeaasta jaoks määratud valimi kohta tuleb esitada valikukava dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevate järgnevate tabelite kohaste näidete alusel.

Tabel 1   Klastrite moodustamise eeskirjad ELi andmevõrgu põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamiseks

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Andmevõrgu piirkonna kood (vt II lisa)

2

Klastrid põllumajandustootmise viisi alusel (vt IV lisa)

3

Klastrid majandusliku suuruse alusel (vt V lisa)


Tabel 2   Valimi hõlmavus

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Majandusliku suuruse klassid (sätestatud V lisas)

2

Majandusliku suuruse klasside alampiir (eurodes)

3

Majandusliku suuruse klasside ülempiir (eurodes)

4

Andmekogumis esitatud põllumajanduslike majapidamiste arv

5

Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus

6

Andmekogumis esindatud kasutatud põllumajandusmaa (ha)

7

Andmekogumis esindatud kasutud põllumajandusmaa kumulatiivse protsendi pöördväärtus

8

Andmekogumis esindatud kogustandardtoodang

9

Andmekogumis esindatud kogustandardtoodangu kumulatiivse protsendi pöördväärtus

10

Andmekogumis esindatud loomühikute arv

11

Andmekogumis esindatud loomühikute arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus


Tabel 3   Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste jaotus

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Kood – peamine põllumajandustootmise viis

2

Määratlus – peamine põllumajandustootmise viis

3

Majandusliku suuruse klass – 1

4

Majandusliku suuruse klass – 2

5

Majandusliku suuruse klass – 3

6

Majandusliku suuruse klass – 4

7

Majandusliku suuruse klass – 5

8

Majandusliku suuruse klass – 6

9

Majandusliku suuruse klass – 7

10

Majandusliku suuruse klass – 8

11

Majandusliku suuruse klass – 9

12

Majandusliku suuruse klass – 10

13

Majandusliku suuruse klass – 11

14

Majandusliku suuruse klass – 12

15

Majandusliku suuruse klass – 13

16

Majandusliku suuruse klass – 14

17

Majandusliku suuruse klass – kokku


Tabel 4   Valikukava

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Andmevõrgu piirkond – ELi andmevõrgu piirkonna kood

2

Andmevõrgu piirkond – nimi

3

Põllumajandustootmise viis – riiklik kood

4

Põllumajandustootmise viis –põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kood

5

Majandusliku suuruse klass – riiklik kood

6

Majandusliku suuruse klass – ELi andmevõrgu kood

7

Majandusliku suuruse klass – kirjeldus (suurus eurodes)

8

Valimisse koondatavate põllumajanduslike majapidamiste arv (A)

9

Põllumajanduslike majapidamiste arv andmekogumis (B)

10

Kaalutud keskmine (B)/(A)


IV LISA

PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID JA NENDE VASTAVUS ÜLDISTELE JA PEAMISTELE PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISIDELE (ARTIKKEL 4)

A.   PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID

Põllumajandustootmise eriviisid määratletakse kahe tunnuse põhjal:

a)   Asjaomaste tegevusalade laad

Tegevusalade aluseks on põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes 2016. aastal kindlaks tehtud tegevusalade loetelu: nende tähistamisel kasutatakse käesoleva lisa B osa I punkti vastavustabelis esitatud koode või mitme tegevusala ümberrühmitamisel käesoleva lisa B osa II punktis kehtestatud koode (1).

b)   Tingimused klassipiiride kindlaksmääramiseks

Kui ei ole ette nähtud teisiti, väljendatakse kõnealused tingimused põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu murdosadena.

Selleks et põllumajanduslikku majapidamist saaks liigitada põllumajandustootmise eriviisi alla, peavad kõik konkreetsele tootmisviisile spetsialiseerumise tingimused olema täidetud kumulatiivselt.

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – taimekasvatussaadused

Põllumajandustootmise viisid

(* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud vastavalt käesoleva lisa C osas)

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

Arvutuse kirjeldus

Tegevusalade kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1

(C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

1

Põllukultuuridele spetsialiseerunud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15

Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

151

Teravilja (v.a riis), õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud majapidamised

Teraviljad (v.a riis), õliseemned, kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. > 2/3

P151 + P16 + 2.01.02. > 2/3

 

 

 

 

152

Riisi tootmisele spetsialiseerunud majapidamised

Riis > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. > 2/3

2.01.01.07. > 2/3

 

 

 

 

153

Teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja riisi tootmisele spetsialiseerunud majapidamised

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 151 ja 152 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. > 2/3

 

 

 

16

Üldviljelusele spetsialiseerunud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

161

Juurvilja tootmisele spetsialiseerunud majapidamised

Kartul, suhkrupeet ning söödajuurvili ja -kapas > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3

P17 > 2/3

 

 

 

 

162

Teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja juurvilja tootmisele spetsialiseerunud majapidamised

Teraviljad, õliseemned, kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed > 1/3; juurvili > 1/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. > 1/3;

P17 > 1/3

 

 

 

 

163

Põlluköögiviljade tootmisele spetsialiseerunud majapidamised

Värske köögivili, melonid, avamaa maasikad > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3

2.01.07.01.01. > 2/3

 

 

 

 

164

Tubakakasvatus

Tubakas > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3

2.01.06.01. > 2/3

 

 

 

 

165

Puuvillakasvatus

Puuvill > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3

2.01.06.03. > 2/3

 

 

 

 

166

Mitmesuguste põllukultuuride kasvatus

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 161, 162, 163, 164 ja 165 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P1 > 2/3

P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3

 

2

Aiandusele spetsialiseerunud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

21

Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

211

Spetsialiseerunud köögiviljadele, sisetingimustes

Värske köögivili, melonid, maasikad – katmikalal > 2/3

P2 > 2/3

2.01.07.02. + 2.01.08.02. > 2/3

2.01.07.02. > 2/3

 

 

 

 

212

Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes

Lilled ja dekoratiivtaimed, katmikalal > 2/3

P2 > 2/3

2.01.07.02. + 2.01.08.02. > 2/3

2.01.08.02. > 2/3

 

 

 

 

213

Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 211 ja 212 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P2 > 2/3

2.01.07.02. + 2.01.08.02. > 2/3

 

 

 

22

Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

221

Spetsialiseerunud köögiviljadele, avamaal

Värske köögivili, melonid, maasikad aiamaal > 2/3

P2 > 2/3

2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. > 2/3

2.01.07.01.02. > 2/3

 

 

 

 

222

Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal

Lilled ja dekoratiivtaimed, avamaal > 2/3

P2 > 2/3

2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. > 2/3

2.01.08.01. > 2/3

 

 

 

 

223

Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 221 ja 222 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P2 > 2/3

2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. > 2/3

 

 

 

23

Muu aiandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

231

Spetsialiseerunud seentele

Seened > 2/3

P2 > 2/3

2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. ≤ 2/3; 2.01.07.02. + 2.01.08.02. ≤ 2/3

2.06.01. > 2/3

 

 

 

 

232

Spetsialiseerunud puukoolidele

Puukoolid > 2/3

P2 > 2/3

2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. ≤ 2/3; 2.01.07.02. + 2.01.08.02. ≤ 2/3

2.04.05. > 2/3

 

 

 

 

233

Erinevad aianduse liigid

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 231 ja 232 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P2 > 2/3

2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. ≤ 2/3; 2.01.07.02. + 2.01.08.02. ≤ 2/3

 

3

Spetsialiseerunud püsikultuuridele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

35

Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

351

Spetsialiseerunud kvaliteetveinile

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse kvaliteetveini > 2/3

P3 > 2/3

2.04.04. > 2/3

2.04.04.01. > 2/3

 

 

 

 

352

Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse muud veini kui kvaliteetveini > 2/3

P3 > 2/3

2.04.04. > 2/3

2.04.04.02. > 2/3

 

 

 

 

353

Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele

Viinamarjaistandikud, kus tavaliselt toodetakse lauaviinamarju > 2/3

P3 > 2/3

2.04.04. > 2/3

2.04.04.03. > 2/3

 

 

 

 

354

Muud viinamarjaistandused

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 351, 352 ja 353 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P3 > 2/3

2.04.04. > 2/3

 

 

 

36

Spetsialiseerunud puuviljale ja tsitruselistele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

361

Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitruselised, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid)

Parasvöötme puuviljad ja marjad > 2/3

P3 > 2/3

2.04.01. + 2.04.02. > 2/3

2.04.01.01.01. + 2.04.01.02. > 2/3

 

 

 

 

362

Spetsialiseerunud tsitruselistele

Tsitruselised > 2/3

P3 > 2/3

2.04.01. + 2.04.02. > 2/3

2.04.02. > 2/3

 

 

 

 

363

Spetsialiseerunud pähklitele

Pähklid > 2/3

P3 > 2/3

2.04.01. + 2.04.02. > 2/3

2.04.01.03. > 2/3

 

 

 

 

364

Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele

Subtroopilised puuviljad > 2/3

P3 > 2/3

2.04.01. + 2.04.02. > 2/3

2.04.01.01.02. > 2/3

 

 

 

 

365

Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitruselistele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 361, 362, 363 ja 364 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P3 > 2/3

2.04.01. + 2.04.02. > 2/3

 

 

 

37

Spetsialiseerunud oliividele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Spetsialiseerunud oliividele

Oliivid > 2/3

P3 > 2/3

2.04.03. > 2/3

 

 

 

38

Erinevad püsikultuurid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Erinevad püsikultuurid

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 351–370 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P3 > 2/3

 

 


Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatus

Põllumajandustootmise viisid

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

Arvutuse kirjeldus

Tegevusalade kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1

(C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

4

Spetsialiseerunud kariloomadele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

45

Spetsialiseerunud piimandusele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Spetsialiseerunud piimandusele

Lüpsilehmad > 3/4 kõikidest kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast

P4 > 2/3

3.02.06. > 3/4 GL; GL > 1/10 P4

 

 

 

46

Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

Kõik veised (st koduaiad vanused vasikad ja -mullikad; vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused veised (pull- ja lehmmullikad, lüpsilehmad ja muud lehmad)) > 2/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/10 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast

P4 > 2/3

P46 > 2/3 GL; 3.02.06. ≤ 1/10 GL; GL > 1/10 P4

 

 

 

47

Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

Kõik veised > 2/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/10 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast, v.a klassi 450 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P4 > 2/3

P46 > 2/3 GL; 3.02.06. > 1/10 GL; GL > 1/10 P4; v.a 450

 

 

 

48

Lambad, kitsed ja teised kariloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

481

Spetsialiseerunud lammastele

Lambad > 2/3 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

3.03.01. > 2/3 GL; GL > 1/10 P4

 

 

 

 

482

Spetsialiseerunud lammastele ja veistele

Kõik veised > 1/3 kariloomadest, lambad > 1/3 kariloomadest ning kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P46 > 1/3 GL; 3.03.01. > 1/3 GL; GL > 1/10 P4

 

 

 

 

483

Spetsialiseerunud kitsedele

Kitsed > 2/3 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

3.03.02. > 2/3 GL; GL > 1/10 P4

 

 

 

 

484

Erinevad kariloomad

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 481, 482 ja 483 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

 

5

Spetsialiseerunud teratoidulistele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

51

Spetsialiseerunud sigadele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

511

Spetsialiseerunud seakasvatusele

Suguemised > 2/3

P5 > 2/3

P51 > 2/3

3.04.02. > 2/3

 

 

 

 

512

Spetsialiseerunud sigade nuumamisele

Põrsad ja muud sead > 2/3

P5 > 2/3

P51 > 2/3

3.04.01. + 3.04.99. > 2/3

 

 

 

 

513

Sigade kasvatamine ja nuumamine

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 511 ja 512 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P5 > 2/3

P51 > 2/3

 

 

 

52

Spetsialiseerunud kodulindudele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

521

Spetsialiseerunud munakanadele

Munakanad > 2/3

P5 > 2/3

P52 > 2/3

3.05.02. > 2/3

 

 

 

 

522

Spetsialiseerunud kodulinnulihale

Broilerid ja muud kodulinnud > 2/3

P5 > 2/3

P52 > 2/3

3.05.01. + 3.05.03. > 2/3

 

 

 

 

523

Munakanad ja kodulinnuliha

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 521 ja 522 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P5 > 2/3

P52 > 2/3

 

 

 

53

Erinevad teratoidulised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Erinevad teratoidulised

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 511–523 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P5 > 2/3

 

 


Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajandustootmise viisid

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

Arvutuse kirjeldus

Tegevusalade kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1

(C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

6

Segakultuuride kasvatamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

61

Segakultuuride kasvatamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

611

Aiandus ja püsikultuurid

Aiandus > 1/3; püsikultuurid > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3

P2 > 1/3; P3 > 1/3

 

 

 

 

 

612

Põllukultuurid ja aiandus

Üldviljelus > 1/3; aiandus > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3; P2 > 1/3

 

 

 

 

 

613

Põllukultuurid ja viinamarjaistandused

Üldviljelus > 1/3; viinamarjaistandikud > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3; 2.04.04 > 1/3

 

 

 

 

 

614

Põllukultuurid ja püsikultuurid

Üldviljelus > 1/3; püsikultuurid > 1/3; viinapuud ≤ 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3; P3 > 1/3; 2.04.04 ≤ 1/3

 

 

 

 

 

615

Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid

Üldviljelus > 1/3; muud tegevusalad puuduvad > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3

 

 

 

 

 

616

Muud segakultuurid

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 611, 612, 613, 614 ja 615 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3

 

 

7

Erinevad põllumajandusloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

73

Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

731

Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt piimandus

Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/2 lüpsikarjast

P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3

P4 > P5

P45 > 1/3 GL; 3.02.06. > 1/2 P45

 

 

 

 

732

Erinevad põllumajandusloomad, muud kui lüpsikariloomad

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassi 731 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3

P4 > P5

 

 

 

74

Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

741

Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimandus

Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; teratoidulised > 1/3, lüpsilehmad > 1/2 lüpsikarjast

P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3

P4 ≤ P5

P45 > 1/3 GL; P5 > 1/3; 3.02.06. > 1/2 P45

 

 

 

 

742

Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad (v.a piimakari)

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassi 741 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3

P4 ≤ P5

 

8

Segakultuurid – põllumajandusloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

83

Põllukultuurid ja kariloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

831

Põllukultuurid koos piimandusega

Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/2 veistest, piimandus; veised, piimandus < üldviljelus

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

P1> 1/3; P4 > 1/3

P45 > 1/3 GL; 3.02.06. > 1/2 P45; P45 < P1

 

 

 

 

832

Piimandus koos põllukultuuridega

Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/2 veistest, piimandus; veised, piimandus ≥ üldviljelus

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

P1> 1/3; P4 > 1/3

P45 > 1/3 GL; 3.02.06. > 1/2 P45; P45 ≥ P1

 

 

 

 

833

Põllukultuurid ja muud kariloomad (v.a piimakari)

Üldviljelus > kariloomad ja söödamaa, v.a klassi 831 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

P1> 1/3; P4 > 1/3

P1 > P4; välja arvatud 831

 

 

 

 

834

Muud kariloomad (v.a piimakari) ja põllukultuurid

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832 ja 833 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

P1> 1/3; P4 > 1/3

 

 

 

84

Erinevad põllumajanduskultuurid ja -loomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

841

Põllukultuurid ja teratoidulised

Üldviljelus > 1/3; teratoidulised > 1/3

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P1> 1/3; P5 > 1/3

 

 

 

 

842

Püsikultuurid ja kariloomad

Püsikultuurid > 1/3; kariloomad ja söödamaa > 1/3

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P3 > 1/3; P4 > 1/3

 

 

 

 

843

Mesindus

Mesilased > 2/3

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

3.07. > 2/3

 

 

 

 

844

Erinevad segakultuurid ja põllumajandusloomad

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 841, 842 ja 843 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999)

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

 


Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

Arvutuse kirjeldus

Tegevusalade kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1

(C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

9

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

99

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

999

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

Kogustandardtoodang = 0

 

 

 

B.   VASTAVUSTABEL JA KOODIDE ÜMBERRÜHMITAMINE

I.   Määruses (EÜ) nr 1166/2008 osutatud põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringute rubriikide ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruannete vastavus

Samaväärsed rubriigid standardtoodangute kasutamiseks

Rubriigi jaoks kasutatav struktuuriuuringu kood

Standardtoodangu koefitsiendi kood

Liidu 2016. aasta põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring

(Määrus (EÜ) nr 1166/2008))

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruanne

(käesoleva määruse VIII lisa)

I.   

Põllukultuurid

2.01.01.01.

B_1_1_1

Pehme ja speltanisu

10110.

Pehme ja speltanisu

2.01.01.02.

B_1_1_2

Kõva nisu

10120.

Kõva nisu

2.01.01.03.

B_1_1_3

Rukis

10130.

Rukis

2.01.01.04.

B_1_1_4

Oder

10140.

Oder

2.01.01.05.

B_1_1_5

Kaer

10150.

Kaer

2.01.01.06.

B_1_1_6

Maisiterad

10160.

Maisiterad

2.01.01.07.

B_1_1_7

Riis

10170.

Riis

2.01.01.99.

B_1_1_99

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

10190.

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

2.01.02.

B_1_2

Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

10220.

Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

10290.

Muud valgurikkad taimed

2.01.02.01.

B_1_2_1

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

10210.

Hernes, põlduba ja maguslupiin lupiinid

2.01.03.

B_1_3

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

10300.

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

10310.

Tärklisekartulid

10390.

Muud kartulid

2.01.04.

B_1_4

Suhkrupeet (v.a seeme)

10400.

Suhkrupeet (v.a seeme)

2.01.05.

B_1_5

Söödajuurvili ja –kapsas (v.a seeme)

10500.

Söödajuurvili ja –kapsas (v.a seemned)

2.01.06.01.

B_1_6_1

Tubakas

10601.

Tubakas

2.01.06.02.

B_1_6_2

Humal

10602.

Humal

2.01.06.03.

B_1_6_3

Puuvill

10603.

Puuvill

2.01.06.04.

B_1_6_4

Raps ja rüps

10604.

Raps ja rüps

2.01.06.05.

B_1_6_5

Päevalill

10605.

Päevalill

2.01.06.06.

B_1_6_6

Soja

10606.

Soja

2.01.06.07.

B_1_6_7

Linaseemned (õlilina)

10607.

Linaseemned (õlilina)

2.01.06.08.

B_1_6_8

Muud õliseemnekultuurid

10608.

Muud õliseemnekultuurid

2.01.06.09.

B_1_6_9

Lina

10609.

Lina

2.01.06.10.

B_1_6_10

Harilik kanep

10610.

Harilik kanep

2.01.06.11.

B_1_6_11

Muud kiutaimed

10611.

Muud kiutaimed

2.01.06.12.

B_1_6_12

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

10612.

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

2.01.06.99.

B_1_6_99

Muud mujal nimetamata tehnilised kultuurid

10613.

Suhkruroog

10690.

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

2.01.07.

B_1_7

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad

 

2.01.07.01.

B_1_7_1

avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all

 

2.01.07.01.01.

B_1_7_1_1

põllul

10711.

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad põllul

2.01.07.01.02.

B_1_7_1_2

aiamaal

10712.

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – aiamaal

2.01.07.02.

B_1_7_2

Klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

10720.

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – katmikalal või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

2.01.08.

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

 

2.01.08.01.

B_1_8_1

avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all

10810.

Lilled ja dekoratiivtaimed – avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all

2.01.08.02.

B_1_8_2

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

10820.

Lilled ja dekoratiivtaimed – Klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

2.01.09.

B_1_9

Haljalt koristatud taimed

 

2.01.09.01.

B_1_9_1

Ajutine rohumaa

10910.

Ajutine rohumaa

2.01.09.02.

B_1_9_2

Muud haljalt koristatavad taimed

 

2.01.09.02.01.

B_1_9_2_1

Haljasmais

10921.

Haljasmais

2.01.09.02.02.

B_1_9_2_2

Liblikõielised taimed

10922.

Liblikõielised taimed

2.01.09.02.99.

B_1_9_2_99

Muud mujal nimetamata haljalt koristatud taimed

10923.

Muud mujal nimetamata haljalt koristatud taimed

2.01.10.

B_1_10

Viljelusmaa seemned ja seemikud

11000.

Viljelusmaa seemned ja seemikud

2.01.11.

B_1_11

Muud põllukultuurid

11100.

Muud põllukultuurid

2.01.12.

B_1_12

Kesa

11210.

Toetusteta kesa

2.02.

B_2

Koduaiad

20000.

Koduaiad

2.03.01.

B_3_1

Karja- ja heinamaa (v.a hooldamata karjamaa)

30100.

Karja- ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa

2.03.02.

B_3_2

Hooldamata karjamaa

30200.

Hooldamata karjamaa

2.03.03.

B_3_3

Püsirohumaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse toetusi

30300.

Püsirohumaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse toetusi

2.04.01.

B_4_1

Puuvilja- ja marjaistandikud

 

2.04.01.01.

B_4_1_1

Puuviljasordid

 

2.04.01.01.01.

B_4_1_1_1

Parasvöötme puuviljad

40111.

Õunad

40112.

Pirnid

40113.

Virsikud ja nektariinid

40114.

Muud parasvöötme puuviljad

2.04.01.01.02.

B_4_1_1_2

Lähistroopikavöötme puuviljad

40115.

Lähistroopika- või troopikavöötme puuviljad

2.04.01.02.

B_4_1_2

Marjasordid

40120.

Marjasordid

2.04.01.03.

B_4_1_3

Pähklid

40130.

Pähklid

2.04.02.

B_4_2

Tsitruseistandikud

40210.

Apelsinid

40220.

Tangeriinid, mandariinid, klementiinid ja muud samalaadsed väikesed puuviljad

40230.

Sidrunid

40290.

Muud tsitrusviljad

2.04.03.

B_4_3

Oliiviistandikud

 

2.04.03.01.

B_4_3_1

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

40310.

Lauaoliivid

2.04.03.02.

B_4_3_2

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

40320.

Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

40330.

Oliiviõli

2.04.04.

B_4_4

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse

 

2.04.04.01.

B_4_4_1

kvaliteetveine

40411.

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) veinid

40412.

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) veinid

40451.

Viinamarjad kaitstud päritolunimetustega (KPN) veini tootmiseks

40452.

Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) veini tootmiseks

2.04.04.02.

B_4_4_2

muid veine

40420.

Muud veinid

40460.

Viinamarjad muude veinide tootmiseks

2.04.04.03.

B_4_4_3

lauaviinamarju

40430.

Lauaviinamarjad

2.04.04.04.

B_4_4_4

rosinaid

40440.

Rosinad

2.04.05.

B_4_5

Puukoolid

40500.

Puukoolid

2.04.06.

B_4_6

Muud püsikultuurid

40600.

Muud püsikultuurid

40610.

Jõulupuud

2.04.07.

B_4_7

Püsikultuurid katmikalal

40700.

Püsikultuurid katmikalal

2.06.01.

B_6_1

Seened

60000.

Seened

II.   

Põllumajandusloomad

3.01.

C_1

Hobuslased

100.

Hobuslased

3.02.01.

C_2_1

Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad

210.

Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad

3.02.02.

C_2_2

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullmullikad

220.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullmullikad

3.02.03.

C_2_3

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad

230.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad

3.02.04.

C_2_4

Vähemalt kaheaastased pullid

240.

Vähemalt kaheaastased pullid

3.02.05.

C_2_5

Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

251.

Aretusmullikad

252.

Nuummullikad

3.02.06.

C_2_6

Lüpsilehmad

261.

Lüpsilehmad

262.

Pühvellehmad

3.02.99.

C_2_99

Muud lehmad

269.

Muud lehmad

3.03.01.

C_3_1

Lambad (igas vanuses)

 

3.03.01.01.

C_3_1_1

Emased aretusloomad

311.

Uted, emased aretusloomad

3.03.01.99.

C_3_1_99

Muud lambad

319.

Muud lambad

3.03.02.

C_3_2

Kitsed (igas vanuses)

 

3.03.02.01.

C_3_2_1

Emased aretusloomad

321.

Emakitsed

3.03.02.99.

C_3_2_99

Muud kitsed

329.

Muud kitsed

3.04.01.

C_4_1

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

410.

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

3.04.02.

C_4_2

Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg

420.

Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg

3.04.99.

C_4_99

Muud sead

491.

Nuumsead

499.

Muud sead

3.05.01.

C_5_1

Broilerid

510.

Kodulinnud – broilerid

3.05.02.

C_5_2

Munakanad

520.

Munakanad

3.05.03.

3.05.03.01.

3.05.03.02.

3.05.03.03.

3.05.03.04.

3.05.03.99.

C_5_3

C_5_3_1

C_5_3_2

C_5_3_3

C_5_3_4

C_5_3_99

Muud kodulinnud

Kalkunid

Pardid

Haned

Jaanalinnud

Mujal nimetamata kodulinnud

530.

Muud kodulinnud

3.06.

C_6

Emaküülikud

610.

Emaküülikud

699.

Muud küülikud

3.07.

C_7

Mesilased

700.

Mesilased

II.   2016. aasta struktuuriuuringutes sisalduvate tegevusalade ümberrühmitamise koodid

P45.

Veised, piimandus = 3.02.01. (alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad) + 3.02.03. (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad) + 3.02.05. (vähemalt kaheaastased lehmmullikad) + 3.02.06. (lüpsilehmad)

P46.

Veised = P45 (veised, piimandus) + 3.02.02. (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullmullikad) + 3.02.04. (vähemalt kaheaastased pullid) + 3.02.99. (muud lehmad)

GL

Kariloomad d = 3.01. (hobuslased) + P46 (veised) + 3.03.01.01. (lambad – uted) + 3.03.01.99 (muud lambad) + 3.03.02.01. (kitsed, emased aretusloomad) + 3.03.02.99. (muud kitsed)

Kui GL=0 FCP1 Söödamaa müügiks = 2.01.05. (söödajuurvili ja -kapsas)+ 2.01.09. (haljalt koristatud taimed) + 2.03.01. (karja- ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + 2.03.02. (hooldamata karjamaa)

FCP4

Söödamaa kariloomade jaoks = 0

P17

Juurvili + 2.01.03. (kartulid) + 2.01.04. (suhkrupeet) + 2.01.05. (söödajuurvili ja -kapsas)

Kui GL > 0 FCP1 Söödamaa müügiks = 0

FCP4

Söödamaa kariloomade jaoks = 2.01.05. (söödajuurvili ja -kapsas) + 2.01.09. (haljalt koristatud taimed) + 2.03.01. (karja- ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaa) + 2.03.02. (hooldamata karjamaa)

P17

Juurvili + 2.01.03. (kartulid) + 2.01.04. (suhkrupeet)

P151.

Teravili, v.a riis = 2.01.01.01. (pehme nisu ja speltanisu) + 2.01.01.02. (kõva nisu) + 2.01.01.03. (rukis) + 2.01.01.04. (oder) + 2.01.01.05. (kaer) + 2.01.01.06. (teramais) + 2.01.01.99. (muu terade saamiseks kasvatatav teravili)

P15.

Teravili = P151 (teravili, v.a riis) + 2.01.01.07. (riis)

P16

Õliseemned = 2.01.06.04. (raps ja rüps) + 2.01.06.05. (päevalill) + 2.01.06.06. (soja) + 2.01.06.07. (kiulina (linaseeme)) + 2.01.06.08. (muud õliseemnekultuurid)

P51.

Sead = 3.04.01. (põrsad eluskaaluga alla 20 kg) + 3.04.02. (suguemised kaaluga vähemalt 50 kg) + 3.04.99. (muud sead)

P52.

Kodulinnud = 3.05.01. (broilerid) + 3.05.02. (munakanad) + 3.05.03. (muud kodulinnud)

P1.

Üldviljelus = P15 (teravili) + 2.01.02. (kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed) + 2.01.03. (kartulid) + 2.01.04. (suhkrupeet) + 2.01.06.01. (tubakas) + 2.01.06.02. (humalad) + 2.01.06.03. (puuvill) + P16 (õliseemned) + 2.01.06.09. (kiulina) + 2.01.06.10. (kiukanep) + 2.01.06.11. (muud kiutaimed) + 2.01.06.12. (aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed) + 2.01.06.99. (muud mujal nimetamata tehnilised kultuurid) + 2.01.07.01.01. (värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all avamaal) + 2.01.10. (põllumaa ja seemikud) + 2.01.11. (muu põllumaa) + 2.01.12. (kesa) + FCP1 (söödamaa müügiks)

P2.

Aiandus = 2.01.07.01.02. (värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all – aiamaal) + 2.01.07.02. (värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all) + 2.01.08.01. (lilled ja dekoratiivtaimed – avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all) + 2.01.08.02. (lilled ja dekoratiivtaimed – klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all) + 2.06.01. (seened) + 2.04.05. (puukoolid)

P3.

Püsikultuurid = 2.04.01. (puuvilja- ja marjaistandikud) + 2.04.02. (tsitruseliste istandikud) + 2.04.03. (oliiviistandikud) + 2.04.04. (viinamarjaistandused) + 2.04.06. (muud püsikultuurid) + 2.04.07. (katmikala püsikultuurid)

P4.

Kariloomad ja söödamaa = GL (kariloomad) + FCP4 (söödamaa kariloomade jaoks)

P5.

Teratoidulised = P51 (sead) + P52 (kodulinnud) + 3.06. (emaküülikud)

C.   A OSAS OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISID

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – põllumajanduskultuurid

Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

1.

Spetsialiseerunud põllukultuuridele

15.

Spetsialiseerunud teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele

151.

Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis), õlikultuuridele ja valgurikastele taimedele

152.

Spetsialiseerunud riisi tootmisele

153.

Spetsialiseerunud teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja riisi tootmisele

16.

Spetsialiseerunud üldviljelusele

161.

Spetsialiseerunud juurvilja tootmisele

162.

Spetsialiseerunud teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja juurvilja tootmisele

163.

Spetsialiseerunud põlluköögiviljade tootmisele

164.

Spetsialiseerunud tubakakasvatusele

165.

Spetsialiseerunud puuvillakasvatusele

166.

Mitmesugused põllukultuurid

2.

Spetsialiseerunud aiandusele

21.

Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes

211.

Spetsialiseerunud köögiviljadele, sisetingimustes

212.

Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes

213.

Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes

22.

Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal

221.

Spetsialiseerunud köögiviljadele, avamaal

222.

Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal

223.

Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal

23.

Muu aiandus

231.

Spetsialiseerunud seentele

232.

Spetsialiseerunud puukoolidele

233.

Erinevad aianduse liigid

3.

Spetsialiseerunud püsikultuuridele

35.

Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele

351.

Spetsialiseerunud kvaliteetveinile

352.

Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile

353.

Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele

354.

Muud viinamarjaistandused

36.

Spetsialiseerunud puuviljadele ja tsitruselistele

361.

Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitruselised, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid)

362.

Spetsialiseerunud tsitruselistele

363.

Spetsialiseerunud pähklitele

364.

Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele

365.

Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitruselistele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine

37.

Spetsialiseerunud oliividele

370.

Spetsialiseerunud oliividele

38.

Erinevad püsikultuurid

380.

Erinevad püsikultuurid


Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang

Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

4.

Spetsialiseerunud kariloomadele

45.

Spetsialiseerunud piimandusele

450.

Spetsialiseerunud piimandusele

46.

Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

460.

Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

47.

Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

470.

Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

48.

Lambad, kitsed ja teised kariloomad

481.

Spetsialiseerunud lammastele

482.

Spetsialiseerunud lammastele ja veistele

483.

Spetsialiseerunud kitsedele

484.

Erinevad kariloomad

5.

Spetsialiseerunud teratoidulistele

51.

Spetsialiseerunud sigadele

511.

Spetsialiseerunud seakasvatusele

512.

Spetsialiseerunud sigade nuumamisele

513.

Sigade kasvatamine ja nuumamine

52.

Spetsialiseerunud kodulindudele

521.

Spetsialiseerunud munakanadele

522.

Spetsialiseerunud kodulinnulihale

523.

Munakanad ja kodulinnuliha

53.

Erinevad teratoidulised

530.

Erinevad teratoidulised


Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised

Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

6.

Segakultuuride kasvatamine

61.

Segakultuuride kasvatamine

611.

Aiandus ja püsikultuurid

612.

Põllukultuurid ja aiandus

613.

Põllukultuurid ja viinamarjaistandused

614.

Põllukultuurid ja püsikultuurid

615.

Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid

616.

Muud segakultuurid

7.

Erinevad põllumajandusloomad

73.

Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad

731.

Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt piimandus

732.

Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimakari

74.

Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised

741.

Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimandus

742.

Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad, v.a piimakari

8.

Segakultuurid – põllumajandusloomad

83.

Põllukultuurid ja kariloomad

831.

Põllukultuurid koos piimandusega

832.

Piimandus koos põllukultuuridega

833.

Põllukultuurid ja kariloomad (v.a piimakari)

834.

Kariloomad (v.a piimakari) ja põllukultuurid

84.

Erinevad kultuurid ja kariloomad

841.

Põllukultuurid ja teratoidulised

842.

Püsikultuurid ja kariloomad

843.

Mesindus

844.

Erinevad segakultuurid ja põllumajandusloomad

9.

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

99.

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

999.

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised


(1)  Tegevusalad 2.01.05. (Söödajuurvili ja -kapsas), 2.01.09. (Haljalt koristatud taimed), 2.01.12. (Kesa), 2.02 (Koduaiad), 2.03.01. (Karja- ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa), 2.03.02. (Hooldamata karjamaa), 2.03.03. (Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume), 3.02.01. (Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad), 3.03.01.99. (Muud lambad), 3.03.02.99. (Muud kitsed) ja 3.04.01. (Põrsad eluskaaluga alla 20 kg) kasutatakse ainult teatavatel tingimustel (vt VI lisa punkt 5).


V LISA

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS JA MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID (ARTIKKEL 5)

A.   PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS

Põllumajandusliku majapidamise majanduslikku suurust mõõdetakse selle standardtoodangu koguväärtuse järgi ja väljendatakse eurodes.

B.   PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse.

Klassid

Piirangud eurodes

I

Alla 2 000

II

2 000 kuni alla 4 000

III.

4 000 kuni alla 8 000

IV

8 000 kuni alla 15 000

V

15 000 kuni alla 25 000

VI

25 000 kuni alla 50 000

VII

50 000 kuni alla 100 000

VIII

100 000 kuni alla 250 000

IX

250 000 kuni alla 500 000

X

500 000 kuni alla 750 000

XI

750 000 kuni alla 1 000 000

XII

1 000 000 kuni alla 1 500 000

XIII

1 500 000 kuni alla 3 000 000

XIV

üle 3 000 000

Suurusklasse II ja III või III ja IV, IV ja V või III kuni V, VI ja VII, VIII ja IX, X ja XI ja XII kuni XIV või X kuni XIV võib ühendada.


VI LISA

STANDARDTOODANG (ARTIKKEL 6)

1.   STANDARDTOODANGU MÕISTE JA ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED

a)   Standardtoodang tähendab iga artikli 6 lõikes 1 osutatud põllumajandusliku tegevusala toodangu väärtus lähtuvalt vastava piirkonna keskmisest olukorrast.

b)   Punktis a osutatud toodangu väärtus on põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga. S.t põhitoo(de)te ja teiseste toodete väärtuste summa.

Kõnealuste väärtuste arvutamiseks korrutatakse toodang ühiku kohta põllumajandustootja hinnaga. Ei sisalda käibemaksu, toodetelt makstavaid makse ega otsemakseid.

c)   Tootmisperiood

Standardtoodang vastab 12kuulisele tootmisperioodile (kalendriaasta või põllumajandusliku tootmise aasta).

Põllukultuuride ja loomsete saaduste puhul, mille tootmisperiood on pikem või lühem kui 12 kuud, arvutatakse 12 kuu kasvule või toodangule vastav standardtoodang.

d)   Põhiandmed ja võrdlusperiood

Standardtoodang on määratud kindlaks lähtuvalt ühikupõhisest toodangust ja eespool osutatud punktis b nimetatud põllumajandustootja hinnast. Selleks kogutakse liikmesriikides põhiandmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 artikliga 4 kindlaks määratud võrdlusperioodi kohta.

e)   Ühikud

1)

Füüsilised ühikud

a)

Põllumajanduskultuuridega seotud tegevusalade standardtoodang määratakse kindlaks hektarites väljendatud ala põhjal.

Seente puhul määratakse standardtoodang kindlaks siiski aasta kõikide järjestikuste saagikoristuste kogutoodangu ja erikulude põhjal ning seda väljendatakse 100 m2 haritava maa kohta. Sel viisil kindlaks määratud standardtoodang jagatakse kasutamiseks põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kontekstis aasta järjestikuste saagikoristuste arvuga, mis edastatakse komisjonile vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

b)

Põllumajandusloomadega seotud tegevusalade standardtoodang määratakse kindlaks loomühiku alusel, v.a kodulindude puhul, kus kindlaksmääramine toimub 100 linnu alusel, ja mesilaste puhul, kus kindlaksmääramine toimub taru alusel.

2)

Rahaühikud ja ümardamine

Standardtoodangu kindlaksmääramiseks vajalikud põhiandmed ja väljaarvutatud standardtoodang kehtestatakse eurodes. Liikmesriikide jaoks, kes ei osale majandus- ja rahaliidus, konverteeritakse standardtoodang eurodesse, kasutades võrdlusperioodi keskmist vahetuskurssi, nagu on määratletud käesoleva lisa punkti 1 alapunktis d. Kõnealused keskmised vahetuskursid on arvutatud komisjoni avaldatud ametlike vahetuskursside alusel (Eurostat).

Vajaduse korral võib standardtoodangut ümardada lähima 5 euroni.

2.   STANDARDTOODANGU JAOTUS

a)   Põllumajanduskultuuride ja -loomadega seotud tegevusalade standardtoodang

Standardtoodang määratakse kindlaks kõigi põllumajanduslike tegevusalade puhul, mis vastavad põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes kasutatavatele rubriikidele, kõnealustes uuringutes sätestatud viisil.

b)   Geograafiline liigitus

Standardtoodang määratakse kindlaks vähemalt selliste geograafiliste üksuste põhjal, mis on kooskõlas põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus kasutatavate üksustega. Geograafiliste üksuste aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 kindlaks määratud ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (1). Neid üksusi võib kirjeldada kui NUTS 3 piirkondade ümberrühmitamist. Vähem soodsaid või mägipiirkondi ei loeta geograafilisteks üksusteks.

Standardtoodangut ei määrata kindlaks nende tegevusalade puhul, mida asjaomases piirkonnas ei esine.

3.   STANDARDTOODANGU KINDLAKSMÄÄRAMISEKS KOGUTAVAD ANDMED

a)

Standardtoodangu kindlaksmääramiseks kogutavaid põhiandmeid uuendatakse vähemalt iga kord, kui tehakse põllumajandusliku majapidamise struktuuriuuring määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 6 kohase loenduse vormis.

b)

Kui põllumajandusliku majapidamise struktuuriuuring teostatakse valimipõhise uuringuna, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1166/2008 artiklis 6, ajakohastatakse standardtoodangu andmeid

uuendades põhiandmeid punktis a kindlaks määratud viisiga sarnasel viisil

või kohaldades muutmiskoefitsienti, kui standardtoodangut on ajakohastatud, et võtta arvesse muudatusi, mida liikmesriik on prognoosinud iga tegevusala ja piirkonna kaupa ühiku kohta toodetud koguste ja hindade osas, ja mis on toimunud alates viimasest võrdlusperioodist, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 artiklis 4.

4.   TÄIDEVIIMINE

Liikmesriigid vastutavad käesoleva lisa sätete kohaselt nende põhiandmete kogumise eest, mida kasutatakse standardtoodangu arvutamiseks, selle ümberarvestamiseks eurodesse ja vajaduse korral ajakohastamismeetodi kohaldamiseks.

5.   ERIJUHTUDE KÄSITLEMINE

Põllumajandusliku majapidamise teatavate tegevusalade standardtoodangu arvutamiseks ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamiseks kehtestatakse järgmised erieeskirjad.

a)   Kesa

Kesaga seotud standardtoodangut arvestatakse põllumajandusliku majapidamise kogu standardtoodangu arvutamisel üksnes juhul, kui põllumajandusliku majapidamise muu standardtoodang on positiivne.

b)   Koduaiad

Kuna koduaedade toodang on tavaliselt ette nähtud omaniku oma tarbeks ja mitte müügiks, on selle standardtoodanguks üldjuhul null.

c)   Põllumajandusloomad

Põllumajandusloomadega seotud tegevusalad on jaotatud loomade vanuserühma järgi. Toodang on vastavuses looma kasvuväärtusega selles vanuserühmas. Teisisõnu, see vastab looma väärtuse erinevusele vanuserühma liigitamise ja sealt väljaarvamise vahel (nimetatakse ka asendusväärtuseks).

d)   Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad

Alla ühe aasta vanuste vasikate ja mullikatega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises on alla üheaastaseid vasikaid ja mullikaid rohkem kui lehmi. Arvesse võetakse üksnes standardtoodangut, mis on seotud alla ühe aasta vanuste vasikate ja mullikatega.

e)   Muud lambad ja muud kitsed

Muude lammastega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises puuduvad uted.

Muude kitsedega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises puuduvad emakitsed.

f)   Põrsad

Põrsastega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises puuduvad suguemised.

g)   Söödamaa

Kariloomade (hobuslased, veised, lambad või kitsed) puudumisel põllumajanduslikus majapidamises käsitatakse söödamaad (s.o söödajuurvili ja -kapsas, haljalt koristatud taimed, karjamaa ja heinamaad) müügiobjektina ning see on osa üldviljeluse toodangust.

Kui põllumajanduslikus majapidamises on kariloomi, käsitatakse söödamaad kariloomade toitmisena ning see on osa kariloomade ja söödamaa toodangust.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).


VII LISA

PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOV TEGEVUS (ARTIKKEL 7)

A.   PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE MÄÄRATLUS

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus hõlmab kõiki muid tegevusi, v.a põllumajandustegevus, on otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud, ning sellel on majanduslik mõju kõnealusele põllumajanduslikule majapidamisele. Need on tegevused, mille puhul kasutatakse põllumajandusliku majapidamise ressursse (maa-ala, hooned, seadmed jne) või tooteid.

Muu tulutoov tegevus tähendab selles kontekstis aktiivset tööd; üksnes finantsinvesteeringud on seega välistatud. Maa või muude põllumajandusliku majapidamise põllumajandusressursside rendile andmist mitmesugusteks tegevusteks ise selles osalemata ei käsitata muu tulutoova tegevusena, vaid majapidamise põllumajandusliku tegevuse osana.

Muu tulutoov tegevus on igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Seetõttu ei kuulu siia kategooriasse veini töötlemine ja oliiviõli tootmine, v.a juhul, kui veini või oliiviõli sisseostetav kogus on suur.

Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemist kõrvalsaadusteks põllumajanduslikus majapidamises sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud, käsitatakse muu tulutoova tegevusena. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

B.   PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUSE HINNANG

Põllumajandusliku majapidamise toodanguga otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaalu hinnatakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaaluna põllumajandusliku majapidamise kogukäibe ja asjaomasele põllumajanduslikule majapidamisele määruse (EL) nr 1307/2013 (1) kohaselt makstud otsetoetuste summas:

Formula

C.   PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUST KAJASTAVAD KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse, mis kajastavad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust lõpptoodangus: Kohaldatakse järgmisi piiritlusi:

Klassid

Protsendivahemikud

I

0 % kuni 10 % (vähene osatähtsus)

II

Rohkem kui 10 %–50 % (keskmine osatähtsus)

III.

Rohkem kui 50 % kuni vähem kui 100 % (suur osatähtsus)


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).


VIII LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM (ARTIKKEL 9)

Kogutavad andmed liigitatakse tabelitesse ning jaotatakse rühmadesse, kategooriatesse ja veergudesse. Teatavale andmeväljale viidatakse järgmiselt:

<tabeli täht>_<rühm>_<kategooria>[_< kategooria >]_<veerg>_

Andmete konkreetsed väärtused esitatakse veeru tasandil. Alljärgnevalt esitatud tabelites võib andmeid sisestada tühjadesse lahtritesse; hallidel lahtritel, millel on tähis „—”, puudub rühma jaoks tähendus ja sinna ei või andmeid sisestada

Näited:

B.UT.20.A (veerg A, rühm UT, kategooria 20, tabel B) vastab „renditud kasutatava põllumajandusmaa”„pindalale”, mis tuleb märkida tabeli B lahtrisse „rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa”.

I.A.10110.1.0.TA (veerg TA, rühm A, kategooria 10110, tabel I) vastab põllukultuuri liiki koodiga 1 „Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur” kuuluva „Pehme nisu ja speltanisu” kogupindalale ning puuduvate andmete koodile 0 („Ei ole puuduvaid andmeid”).

Kui teatava põllumajandusliku majapidamise puhul ei ole asjaomane väärtus oluline või puudub, ei märgita väärtuseks „0”.

Tabelid on tähistatud ühe tähega, rühmad ühe või mitme tähega, kategooriad numbriliste koodidega ja veerud ühe või mitme tähega.

Tabelites A–M näitab esimene tabel kõrgetasemelist maatriksit rühmade ja veergude jaoks. Teises tabelis näidatakse jaotumist eri kategooriatesse ning igale kategooriale vastab üks või mitu koodi ja alamkoodi.

Põllumajandusaruande andmed tuleb esitada järgmise täpsusastmega:

—   rahalistes väärtustes: eurodes või omavääringus ilma kümnendkohtadeta. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad kõnealuse liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga tegelev komisjoni personal leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes;

—   füüsilistes kogustes: kaal tsentnerites (1 ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes, ning vein ja sellega seotud saadused, mille maht väljendatakse hektoliitrites

—   pindalad: aarides (1 a = 100 m2), v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites,

—   keskmine põllumajandusloomade arv: kahe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arv esitatakse kasutuses olevate tarude arvuna,

—   tööjõuühikud: kahe kümnendikkohani.

Asjaomase tabeli lõpus määratletakse täiendavad mõisted ja juhised iga tabeli kategooria ja veeru väärtuse kohta.

Tabel A

Üldandmed põllumajandusliku majapidamise kohta

Üldandmete kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Andmevõrgu piirkond

Alapiirkond

Põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber

Kraadid

Minutid

NUTS

Raamatupidamisbüroo number

Kuupäev

Põllumajandusliku majapidamise osakaal

Põllumajandustootmise viis

Majandusliku suuruse klass

Kood

R

S

H

DG

MI

N

AO

DT

W

TF

ES

C

ID

Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine

 

 

 

LO

Põllumajandusliku majapidamise asukoht

 

 

 

AI

Raamatupidamisandmed

 

 

 

TY

Liik

 

 

 

CL

Klassid

 

OT

Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamise kohta

 


Kood (*)

Kirjeldus

Rühm

R

S

H

DG

MI

N

AO

DT

W

TF

ES

C

10

Põllumajandusliku majapidamise number

ID

AID10R

AID10S

AID10H

20

Laiuskraad

LO

ALO20DG

ALO20MI

30

Pikkuskraad

LO

ALO30DG

ALO30MI

40

NUTS3

LO

ALO40N

50

Raamatupidamisbüroo number

AI

AAI50AO

60

Raamatupidamisarvestuse liik

AI

AAI60C

70

Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev

AI

AAI70DT

80

Liikmesriigi arvutatav osakaal riigis

TY

ATY80W

90

Liigitus valimise ajal

TY

ATY90TF

ATY90ES

100

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus

CL

ACL100C

110

Omandisuhte liik/majanduslik eesmärk

CL

ACL110C

120

Õiguslik staatus

CL

ACL120C

130

Põllumajandusliku majapidamise vastutuse tase

CL

ACL130C

140

Mahepõllumajandus

CL

ACL140C

141

Mahepõllumajanduse sektorid

CL

ACL141C

150

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode/kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode/garanteeritud traditsiooniline toode (GTT)/mägipiirkonna toode

CL

ACL150C

151

KPNi/KGTga seonduvad sektorid

CL

ACL151C

160

Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad

CL

ACL160C

170

Kõrgus merepinnast

CL

ACL170C

180

Struktuurifondide ala

CL

ACL180C

190

Natura 2000 ala

CL

ACL190C

200

Veedirektiivi (2000/60/EÜ) ala

CL

ACL200C

210

Kastmissüsteem

OT

AOT210C

220

Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal

OT

AOT220C

A.ID.   Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine

Igale aruandvale majapidamisele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajanduslik majapidamine kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajanduslikule majapidamisele.

Kui põllumajanduslikus majapidamises toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajanduslikuks majapidamiseks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusliku majapidamisega, võib kõnealust põllumajanduslikku majapidamist käsitada siiski uue põllumajandusliku majapidamisena. Sellisel juhul antakse põllumajanduslikule majapidamisele uus number. Põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui aruandval majapidamisel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aruandva majapidamisega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleb numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.

Põllumajandusliku majapidamise number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:

 

A.ID.10.R. Andmevõrgu piirkond: antakse koodnumber, mis vastab käesoleva määruse II lisas esitatud koodile.

 

A.ID.10.S. Alapiirkond: antakse koodnumber.

Valitud alapiirkondade aluseks peaks olema Eurostati ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuurina (NUTS).

Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna puhul vastavad NUTSi piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardse brutomarginaali konkreetsed väärtused.

 

A.ID.10.H. Põllumajandusliku majapidamise seerianumber.

A.LO.   Põllumajandusliku majapidamise asukoht

Põllumajandusliku majapidamise asukoht esitatakse kahe viitega: geograafilised andmed (laius- ja pikkuskraad) ning NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuste kood.

 

A.LO.20. Laiuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI.

 

A.LO.30. Pikkuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI.

 

A.LO.40.N. NUTS3 kood tähendab selle NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuse koodi, kus põllumajanduslik majapidamine asub. Tuleb esitada koodi uusim versioon, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003.

A.AI.   Raamatupidamisandmed

 

A.AI.50.AO. Raamatupidamisbüroo number: antakse koodnumber.

Igas liikmesriigis tuleb igale raamatupidamisbüroole anda kordumatu number. Esitada selle raamatupidamisbüroo number, kes on põllumajandusliku majapidamisega kõnealusel aruandeaastal tegelenud.

 

A.AI.60.C. Raamatupidamisarvestuse liik: tuleb märkida, millist tüüpi raamatupidamisarvestust põllumajanduslik majapidamine kasutab. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

Kahekordne kirjendamine.

2.

Ühekordne kirjendamine.

3.

Puuduvad.

 

A.AI.70.DT. Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev: sisestada vormingus „AAAA-KK-PP”, näiteks 2009-06-30 või 2009-12-31.

A.TY.   Liik

 

A.TY.80.W. Põllumajanduslike majapidamiste osakaal riigis: antakse liikmesriigi arvutatud ekstrapoleerimisfaktori väärtus. Väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega.

 

A.TY.90.TF. Põllumajandustootmise viis valimise ajal: käesoleva määruse IV lisa kohane põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

 

A.TY.90.ES. Majanduslik suurus valimi koostamise ajal: käesoleva määruse V lisa kohane põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse klassi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

A.CL.   Klassid

 

A.CL.100.C. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus: esitada protsendivahemikuna, mis märgib (1) põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muust muu tulutoova tegevusest tuleneva käibe osakaalu põllumajandusliku majapidamise kogukäibes. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

≥ 0 kuni ≤ 10 % (vähene osatähtsus)

2.

> 10 % kuni ≤ 50 % (keskmine osatähtsus)

3.

> 50 % kuni < 100 % (suur osatähtsus)

 

A.CL.110.C. Omandisuhte liik/majanduslik eesmärk: tuleb esitada andmed põllumajandusliku majapidamise omandisuhte ja majanduslike eesmärkide kohta. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

pereettevõte: põllumajanduslik majapidamine kasutab ettevõtja/juhataja ja tema pereliikmete tööjõudu ja kapitali ning nad saavad majanduslikust tegevusest tulu;

2.

ühisettevõte: põllumajanduslikku majapidamisse toovad tootmistegureid mitu partnerit, kusjuures vähemalt mõned partneritest osalevad põllumajandusliku majapidamise töös tasustamata tööjõuna. Tulu läheb ühisettevõttele;

3.

kasumit taotlev ettevõte tulu kasutatakse aktsionäridele dividendide/kasumi maksmiseks. Põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele;

4.

kasumitaotluseta ettevõte tulu kasutatakse peamiselt tööhõive säilitamiseks või sellelaadsel sotsiaalsel eesmärgil. Põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele.

 

A.CL.120.C. Õiguslik seisund: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine on juriidiline isik või mitte. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0.

ei ole juriidiline isik.

1.

on juriidiline isik.

 

A.CL.130.C. Valdaja/valdajate vastutuse tase: tuleb märkida (peamise) ettevõtja vastutuse tase (majanduslik vastutus). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

täielik.

2.

osaline.

 

A.CL.140.C. Mahepõllumajandus: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid määruses (EÜ) nr 834/2007 (2), eriti selle artiklites 4 ja 5 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid;

2.

põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid kõigi toodete puhul;

3.

põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid;

4.

põllumajanduslikus majapidamises toimub üleminek mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele.

 

A.CL.141.C. Mahepõllumajanduse sektorid kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid, tuleb märkida tootmissektorid, kus põllumajanduslik majapidamine kasutab üksnes mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid kõikides tootmissektorites, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”.

0.

ei kohaldata

31.

teravili

32.

õliseemned ja valgurikkad taimed

33.

puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid);

34.

oliivid

35.

viinamarjaistandused

36.

veiseliha

37.

lehmapiim

38.

sealiha

39.

lambad ja kitsed (piim ja liha)

40.

linnuliha

41.

munad

42.

muud sektorid

 

A.CL.150.C. Tooted, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega/kaitstud geograafilise tähisega/garanteeritud traditsioonilise toote/mägipiirkonna toote märgistusega: tuleb märkida, kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid ja/või toiduaineid, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetuse (KPN), kaitstud geograafilise tähise (KGT), garanteeritud traditsiooniliste toote (GTT) või mägipiirkonna toote märgistusega või kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 tähenduses. (3) Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

põllumajanduslikus majapidamises ei toodeta märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid ega toiduaineid, samuti ei toodeta seal tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” toiduainete tootmiseks;

2.

põllumajanduslikus majapidamises toodetakse ainult märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid ja toiduaineid või tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks;

3.

põllumajanduslikus majapidamises toodetakse teatavaid märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” toiduainete tootmiseks.

 

A.CL.151.C. Märgistustega kaitstud päritolunimetus/kaitstud geograafiline tähis/garanteeritud traditsiooniline toode/mägipiirkonna toode seonduvad sektorid: kui suurema osa teatavate sektorite toodangust moodustavad tooted märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” või tooted, mida teadaolevalt kasutatakse märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” toiduainete tootmiseks, tuleb märkida kõnealused tootmissektorid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslik majapidamine toodab teatavaid märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks, kuid see ei moodusta suuremat osa iga sektori toodangust, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”.

0.

ei kohaldata

31.

teravili

32.

õliseemned ja valgurikkad taimed

33.

puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid);

34.

oliivid

35.

viinamarjaistandused

36.

veiseliha

37.

lehmapiim

38.

sealiha

39.

lambad ja kitsed (piim ja liha)

40.

linnuliha

41.

munad

42.

muud sektorid

Punktid A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetus/kaitstud geograafiline tähis/garanteeritud traditsiooniline toode/mägipiirkonna toode ning A.CL.151.C on liikmesriikide jaoks valikulised. Kui liikmesriik kohaldab kõnealuseid punkte, tuleb need täita kõikide liikmesriigi valimisse kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste puhul. Kui täidetakse punkt A.CL.150.C, tuleb täita ka punkt A.CL.151.C.

 

A.CL.160.C. Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1305/2013 (4) artikliga 32. Liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 tähenduses looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade määratlemine ei ole veel lõpule viidud, viidatakse aladele, mis olid toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii alusel programmiperioodil 2007–2013. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu looduslikust eripärast tingitud piirangutega alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 tähenduses ega piirkonnas, mis oli määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt toetuskõlblik programmiperioodil 2007–2013 nendes liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane määratlemine ei ole veel lõpule viidud;

21.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub looduslikust eripärast tingitud piirangutega alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 lõike 3 tähenduses;

22.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub oluliste looduslike piirangutega alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 lõike 4 tähenduses;

23.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis oli määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt toetuskõlblik 2007–2013 programmiperioodil nendes liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane määratlemine ei ole veel lõpule viidud;

3.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub mägialal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 lõike 2 tähenduses;

5.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub abi järkjärgulise kaotamise alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 31 lõike 5 tähenduses.

 

A.CL.170.C. Kõrgus merepinnast: kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:

1.

põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub kuni 300 m kõrgusel merepinnast;

2.

põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub 300–600 m kõrgusel merepinnast;

3.

põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub kuni 600 m kõrgusel merepinnast;

4.

andmed puuduvad.

 

A.CL.180.C. Struktuurifondide piirkond: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikli 90 lõike 2 punktidega a, b ja c. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub vähem arenenud piirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013, eriti selle artikli 90 lõike 2 punkti a tähenduses;

2.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub enamarenenud piirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013, eriti selle artikli 90 lõike 2 punkti c tähenduses;

3.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub üleminekupiirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punkti b tähenduses;

 

A.CL.190.C. Natura 2000 ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (6) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (7) (Natura 2000) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele;

2.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele.

 

A.CL.200.C. Veedirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (8) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele;

2.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele.

A.OT.   Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamisekohta

 

A.OT.210.C. Niisutussüsteem: tuleb märkida, milline on põllumajandusliku majapidamise kasutatav peamine niisutussüsteem:

0.

ei kohaldata (kui põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata niisutamist);

1.

pindniisutamine

2.

vihmutus

3.

tilkkastmine

4.

muu

 

A.OT.220.C. Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal: karjatamispäevade arv loomühiku kohta põllumajandusliku majapidamise kasutataval ühismaal.

TABELI A VEERUD

Veergu R märgitakse andmevõrgu piirkond, veergu S alapiirkond, veergu H põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber, veergu DG kraadid, veergu MI minutid, veergu N NUTSi piirkond, veergu AO raamatupidamisbüroo number, veergu DT kuupäev, veergu W põllumajanduslike majapidamiste osakaal, veergu TF põllumajandustootmise viis, veergu ES majandusliku suuruse klass ja veergu C kood.

Tabel B

Valduse liik

Kasutatava põllumajandusmaa kategooria

Kood (*)

 

Andmerühm

Kasutatav põllumajandusmaa

A

UO

Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

 

UT

Renditud kasutatav põllumajandusmaa

 

US

Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

 


Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

Rühm

A

10

Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

UO

 

20

Rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa

UT

 

30

Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa

US

 

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusliku majapidamise maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendisuhte alusel kasutatavana või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist. Põllumajandusliku majapidamise kasutatavat ühismaad ei võeta arvesse.

Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi ja -kategooriaid:

B.UO.   Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

B.UO.10.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on põllumajandustootja, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa. Sellesse kategooriasse kuulub ka rendile antud külvivalmis maa (põllukultuuri kood 11300).

B.UT.   Renditud kasutatav põllumajandusmaa

B.UT.20.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on omanik, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa.

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli H koodide 2020–2040 (sisseostetud sööt) all ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul koodi 3090 (muud põllukultuuridega seotud erikulud) all. Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada kõnealust maa-ala täpsustamata (tabel H).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitatakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

B.US.   Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

B.US.30.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.

TABELI B VEERUD

Veerg A osutab kasutatavale põllumajandusmaale.

Tabel C

Tööjõud

Tööjõu kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Üldine viis

Kogu tegevus põllumajanduslikus majapidamises (põllumajandustegevus ja muud otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud muud tulutoovad tegevused)

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal

Isikute arv

Sugu

Sünniaasta

Põllumajandusliku majapidamise juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Tööaeg aastas

Aasta tööühikute arv

% tööajast aastas

% aasta tööühikute arvust

P

G

B

T

Y1

W1

Y2

W2

Täisarv

Märkida kood

Neli numbrit

Märkida kood

(tundides)

(aasta tööühikud)

%

%

UR

Tasustamata alaline tööjõud

 

 

 

 

 

 

 

 

UC

Tasustamata ajutine tööjõud

 

 

PR

Tasustatud alaline tööjõud

 

 

 

 

 

 

 

 

PC

Tasustatud ajutine tööjõud

 

 


Kood (*)

Kirjeldus

Rühm

P

G

B

T

Y1

W1

Y2

W2

10

Valdaja/juhataja

UR

 

 

 

 

 

 

20

Valdaja/muu kui juhataja

UR

 

 

 

 

 

30

Juhataja/muu kui valdaja

UR

 

 

 

 

 

 

40

Valdaja abikaasa

UR

 

 

 

 

 

50

Muud

UR, PR

 

 

 

 

 

60

Ajutine

UC, PC

 

 

70

Juhataja

PR

 

 

 

 

 

 

Mõiste „tööjõud” hõlmab kõiki põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul töötanud isikuid. Siiski ei arvata tööjõu hulka kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad tabelis H koodi 1020 all).

Kui tegemist on põllumajanduslike majapidamiste vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusliku majapidamise tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abina (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuste vahetuse maht on piiratud, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusse andmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:

a)

tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud põllumajandustöö all (rühmad PR või PC olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajanduslikku majapidamisse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse nii vastavasse kategooriasse kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul tabeli L kategooria 2010 „Lepingulised tööd”) kui ka kuluna (tabeli H kategooria 1010 „Palgad ja sotsiaalkindlustus”);

b)

tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina teise tabeli vastavasse rühma (kõnealuse näite puhul tabeli H rühm 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine”).

Tuleb eristada järgmisi andmerühmi ja tööjõukategooriaid:

C.UR.    Tasustamata alaline tööjõud

Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusliku majapidamise kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (v.a tavaline puhkus) osalesid töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Alaliselt tööle võetud isik, kes konkreetsetel põhjustel on aruandeaasta jooksul töötanud põllumajanduslikus majapidamises piiratud aja jooksul, kirjendatakse (tegelikult töötatud tundide ulatuses) alalise tööjõuna.

Võivad esineda järgmised või nendega sarnased juhud:

a)

erilised tootmistingimused põllumajanduslikus majapidamises, milleks ei ole tööjõudu vaja kogu aasta jooksul: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ja põllumajanduslikud majapidamised, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögivilja tootmisele avamaal;

b)

töölt puudumine muul ajal kui tavalise puhkuse jooksul, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, rasedus ja sünnitus, pikaajaline puhkus vms;

c)

põllumajanduslikku majapidamisse saabumine või sealt lahkumine;

d)

põllumajandusliku majapidamise töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms).

Kategooriad on järgmised:

C.UR.10.   Valdaja/juhataja

põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse valdajaks/juhatajaks loonusrentnik.

C.UR.20.   Valdaja/muu kui juhataja

Põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.UR.30   Juhataja/muu kui valdaja

Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ega majanduslikult.

C.UR.40.   Valdaja(te) abikaasa(d)

C.UR.50.   Muu tasustamata alaline tööjõud

Eespool olevates kategooriates märkimata alaline tasustamata tööjõud, mis hõlmab eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.UC.    Tasustamata ajutine tööjõud

C.UC.60.

Käesolevasse kategooriasse märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötanud.

C.PR.    Tasustatud alaline tööjõud

Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise suurusega palka (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul on põllumajandusliku majapidamise töös osalenud vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas (v.a tavaline puhkus).

Tuleb märkida järgmised kategooriad:

C.PR.70.   Põllumajandusliku majapidamise juhataja

Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.PR.50.   Muud

Käesolevasse rühma märgitakse andmed kõigi alaliste tasustatud töötajate kohta (v.a põllumajandusliku majapidamise palgaline juhataja). See hõlmab ka eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.PC.    Tasustatud ajutine tööjõud

C.PC.60.

Käesolevasse kategooriasse märgitakse andmed tasustatud tööjõu kohta, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajanduslikus majapidamises (sh tükitöölised).

TABELI C VEERUD

Isikute arv (veerg P)

Mitme valdaja puhul võib abikaasasid olla rohkem kui üks. Abikaasade arv ja isikute arv tuleb märkida kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 40 ja 50).

Sugu (veerg G)

Sugu tuleb märkida üksnes valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70). Sugu tähistatakse koodnumbriga, st:

1.

mees;

2.

naine.

Sünniaasta (veerg B)

Sünniaasta tuleb märkida ainult valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70), kasutades aastaarvu nelja numbrit.

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe (veerg T)

Põllumajanduslik väljaõpe tuleb märkida üksnes juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10, 30 ja 70). Põllumajanduslikku väljaõpet tähistatakse koodnumbriga, st:

1.

ainult praktiline põllumajanduslik kogemus;

2.

põllumajanduslik baasväljaõpe;

3.

täielik põllumajanduslik väljaõpe.

Tööaeg aastas (veerg Y1)

Tööaeg tuleb märkida tundides kõikide rühmade ja kategooriate kohta. See peaks väljendama põllumajanduslikus majapidamises tegelikult töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul tuleks tööaega vähendada vastavalt nende võimetele. Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel tööle võetud töötaja tunnipalgaga.

Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg W1)

Alaliselt tööle võetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Aasta tööühikute arvu ei kirjendata ajutise tööjõu puhul (ei tasustamata ajutise tööjõu (UC) ega tasustatud ajutise tööjõu (PC) puhul). Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajanduslikus majapidamises täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusliku majapidamise liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajanduslikus majapidamises tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust”. Iga sellise isiku „aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajanduslikus majapidamises..

Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada vastavalt nende võimetele.

Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal, % tööajast aastas (veerg Y2)

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal tööajast on kohustuslik märkida üksnes ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata kui ka tasustatud ajutine tööjõud). Osakaalu märkimine on vabatahtlik valdaja(te) abikaasa(de), muu tasustamata alalise tööjõu ja muu tasustatud alalise tööjõu puhul. Osakaal märgitakse iga asjaomase kategooria puhul (40, 50, 60) protsentides aruandeaasta jooksul töötatud tundidest.

Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal, % aasta tööühikutest (veerg W2)

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal aasta tööühikutes on kohustuslik märkida kõikide tööjõukategooriate, v.a ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata ajutine tööjõud (UC) kui ka tasustatud ajutine tööjõud (PC)). Osakaal märgitakse iga kategooria puhul protsentides aasta tööühikutest.

Töö põllumajanduslikus majapidamises

Töö põllumajanduslikus majapidamises hõlmab põllumajanduslikus majapidamises tehtava põllumajandusliku tööga ning ettevõttega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduvat füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja juhtimist:

põllumajanduslikus majapidamises tehtav põllumajanduslik töö

rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusliku majapidamise müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne);

põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne);

põllumajandusloomade (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, põllumajandusloomade hooldamine jne);

toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine, põllumajandustoodete otsemüük, põllumajandustoodete töötlemine enda tarbeks, veini ja oliiviõli tootmine;

hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd;

põllumajandusliku majapidamise tööjõu teostatavad veod põllumajandusliku majapidamise heaks.

põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tarbeks tehtav töö

lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid);

turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused;

põllumajandustoodete töötlemine (kas põllumajanduslikus majapidamises toodetud või mujalt ostetud toorainest), nt juust, või, lihatooted;

taastuvenergia tootmine;

metsandus ja puidu töötlemine;

muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus (karusloomad, raviotstarbeline põllumajandus, käsitöö, vesiviljelus).

põllumajandusliku majapidamise tööde hulka ei kuulu:

töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);

töö valdaja või juhataja majapidamises.

Tabel D

Varad

Tabeli ülesehitus

Varade kategooria

Kood (*)

 

 

Veerg

Andmerühm

Väärtus

V

OV

Algseis

 

AD

Kogunenud kulum

 

DY

Käesoleva aasta kulum

 

IP

Investeeringud/Ostud, enne toetuste mahaarvamist

 

S

Toetused

 

SA

Müügitulud

 

CV

Lõppseis

 


Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

OV

AD

DY

IP

S

SA

CV

1010

Sularaha ja raha ekvivalendid

 

 

1020

Nõuded

 

 

1030

Muu käibevara

 

 

1040

Varud

 

 

 

 

 

2010

Bioloogilised varad – taimed

 

 

 

 

 

3010

Põllumajandusmaa

 

 

 

 

 

3020

Maaparandus

 

 

 

 

 

 

 

3030

Põllumajanduslikud tootmishooned

 

 

 

 

 

 

 

4010

Masinad ja seadmed

 

 

 

 

 

 

 

5010

Metsamaa, sh kasvav mets

 

 

 

 

 

7010

Immateriaalne vara, kaubeldav

 

 

 

 

 

7020

Immateriaalne vara, mittekaubeldav

 

 

 

 

 

 

 

8010

Muu põhivara

 

 

 

 

 

 

 

Varad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

1010.   Sularaha ja raha ekvivalendid

Sularaha ja muu vara, mida saab hõlpsasti sularahaks muuta.

1020.   Nõuded

Lühiajalised varad, põllumajandusettevõttele tagastamata summad, mis tulenevad enamasti äritegevusest.

1030.   Muu käibevara

Mis tahes muu vara, mida saab hõlpsasti müüa või mis kavatsetakse tasuda ühe aasta jooksul.

1040.   Varud

Põllumajandusliku majapidamise tootevarud, mida on võimalik kasutada sisenditena või mida hoitakse müügiks, kusjuures tooted võivad olla nii koha peal toodetud kui ka ostetud.

2010.   Bioloogilised varad – taimed

Kõikide selliste taimede väärtus, mida ei ole veel koristatud (kõik püsi- ja kasvavad kultuurid).

3010.   Põllumajandusmaa

Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluv põllumajandusmaa.

3020.   Maaparandus

Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) valdajale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse veerus DY esitatud kulumit.

3030.   Põllumajanduslikud tootmishooned

Valdajale kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

4010.   Masinad ja seadmed

Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajanduslikus majapidamises kasutatavad suur- ja väikeseadmed. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

5010.   Metsamaa, sh kasvav mets

Põllumajandusliku majapidamise alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa.

7010.   Immateriaalne vara – kaubeldav

Kogu immateriaalne vara, mida saab hõlpsasti osta või müüa (nt kvoodid ja õigused, kui need on kaubeldavad ilma maata ja kui on olemas aktiivne turg).

7020.   Immateriaalne vara – mittekaubeldav

Kogu muu immateriaalne vara (nt tarkvara, litsentsid jne). Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

8010.   Muu põhivara

Muud pikaajalised varad. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning vajaduse korral tuleb kulumi summad märkida veergu DY.

Andmerühmad tabelis D

Andmerühmad on järgmised: (OV) algseis, (AD) kogunenud kulum, (DY) käesoleva aruandeaasta kulum, (IP) investeeringud või ostud enne toetuste mahaarvamist, (S) toetused, (SA) müük, (CV) lõppseis. Alljärgnevalt täpsustatakse andmerühmade sisu.

Veerul (V) on ainult üks väärtus.

Hindamismeetodid

Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid:

Õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud

summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus ning millest on maha arvatud müügiga seotud hinnanguline kulu

2010, 3010, 5010, 7010

Soetusmaksumus

vara nominaal- või algne hind ostmisel

3020, 3030, 4010, 7020

Arvestuslik väärtus

väärtus, millega varad esinevad bilansis

1010, 1020, 1030, 1040, 8010

D.OV.   Algseis

Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajanduslike majapidamiste puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisule.

D.AD.   Kogunenud kulum

Varade kulumi summa alates vara kasuliku eluea algusest kuni eelmise perioodi lõpuni.

D.DY.   Käesoleva aasta kulum

Vara amortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.

Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile õigeaegselt artikli 10 lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi ajakohastamiseks.

D.IP.   Investeeringud/Ostud

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud abi või toetusi, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist veergu IP.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse.

Kapitaalremondid, mis suurendavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kantakse samuti käesolevasse veergu kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.

Toodetud põhivara väärtust tuleb hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita tabelis D „Varad” koodide 2010–8010 all esitatud põhivara väärtusele.

D.S.   Investeeringutoetused

Kõikide (eelmisel või käesoleval aruandeaastal) saadud toetuste lühiajaline osa nimetatud tabelisse kantud varadest.

D.SA.   Müügitulud

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

D.CV.   Lõppseis

Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus.

Märkused

Punktide 2010, 3010, 5010 ja 7010 puhul käsitatakse vahet andmerühmade OV + IP-SA ja CV vahel aruandeaastal kõnealustest varadest tuleneva tulu või kahjumina (mis tuleneb nii ühikuhinna kui ka mahu muutusest).

Andmed bioloogiliste varade kohta (loomad) kirjendatakse tabelisse J „Põllumajandusloomade kasvatus”.

Tabel E

Kvoodid ja muud õigused

Kvoodi või õiguse kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Omatav kvoot

Rendile võetud kvoot

Rendile antud kvoot

Maksud

N

I

O

T

QQ

Kogus aruandeaasta lõpus

 

 

 

QP

Ostetud kvoot

 

QS

Müüdud kvoot

 

OV

Algseis

 

CV

Lõppseis

 

PQ

Liisitud või rendile võetud kvoodi maksed

 

RQ

Kvoodi liisimisest või rendile andmisest saadud tulu

 

TX

Maksud

 


Kood (*)

Kirjeldus

40

Suhkrupeet

50

Orgaaniline väetis

60

Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele

Kvootide (omatav kvoot, rendile võetud kvoot ja rendile antud kvoot) kogused on kohustuslikud andmed. Kirjendatakse üksnes aruandeaasta lõpu kogus.

Selliste kvootidega seotud kogused, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse käesolevasse tabelisse. Kvoodid, millega ei või teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse üksnes tabelisse D „Varad”. Märkida tuleb ka kvoodid, mis on algselt omandatud tasuta, ning hinnata neid kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondtulemuste osadena tabelite D „Varad”, H „Sisendid” ja/või I „Põllumajanduskultuurid” muudesse rühmadesse või kategooriatesse.

Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:

40.

Suhkrupeet

50.

Orgaaniline väetis

60.

Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele

Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi:

E.QQ.   Kogus (märkida üksnes veergudesse N, I, O)

Kasutatakse järgmisi ühikuid:

—   Kategooria 40 (suhkrupeet): tsentnerid;

—   kategooria 50 (orgaaniline väetis): loomade arv konverteerituna standardühikutesse;

—   kategooria 60 (põhitoetuskava): õiguste/aaride arv;

E.QP.   Ostetud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul makstud summa selliste kvootide või õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.QS.   Müüdud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul saadud summa selliste kvootide või õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.OV.   Algseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtus algseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.CV.   Lõppseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtus lõppseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.PQ.   Liisitud või rendile võetud kvoodi maksed (märkida üksnes veergu I)

Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka tabeli H „Sisendid” kategoorias 5070 esitatud makstud renditasus.

E.RQ.   Liisitud või rendile antud kvoodist saadud tulu (märkida üksnes veergu O)

Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli I „Põllumajanduskultuurid” kategoorias 90900 (Muu).

E.TX.   Maksud, lisamaks (veerg T)

Makstud summa.

TABELI E VEERUD

Veerg N on seotud omatava kvoodiga, veerg I rendile võetud kvoodiga, veerg O rendile antud kvoodiga ja veerg T maksudega.

Tabel F

Võlad

Tabeli ülesehitus

Võlgade kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Lühiajalised

Pikaajalised

S

L

OV

Algseis

 

 

CV

Lõppseis

 

 


Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

S

L

1010

Tavapärane ärilaen

 

 

1020

Spetsiifiline ärilaen

 

 

1030

Perelaenud/eralaenud

 

 

2010

Võlgnevused

 

3000

Muud kohustused

 

 

Märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed.

Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:

1010. Võlg – tavapärane ärilaen – laenud, mida ei toetata ühegi laenu võtmist käsitleva avaliku poliitilise strateegiaga.

1020. Võlg – spetsiifiline ärilaen – laenud, millele antakse avaliku poliitilise strateegia raames toetust (intressitoetused, tagatised jne).

1030. Võlg – perelaenud/eralaenud – laenud, mis on võetud füüsilise isiku käest, kuna tal on pere- või isiklikud sidemed võlgnikuga.

2010. Võlgnevused – tarnijatele tagastamata summad.

3000. Muud kohustused – kohustused, mis ei ole laenud ega võlgnevused.

Tuleb märkida kaks andmerühma: algseis (OV) ja lõppseis (CV).

On kaks veergu: lühiajalised kohustused (S) ja pikaajalised kohustused (L).

Lühiajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud alla aastase tähtajaga võlad ja muud kohustused.

Pikaajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud aastase ja pikema tähtajaga võlad ja muud kohustused.

Tabel G.

Käibemaks

Tabeli ülesehitus

Käibemaksusüsteemi kategooria

Kood (*)

 

Andmerühm

Käibemaksusüsteem

Muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo

Investeeringutega seotud tehingute saldo

C

NI

I

VA

Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemid

 

 

 


Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

1010

Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem

1020

Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem


Mõlema kategooria käibemaksusüsteemide loetelu

C

NI

I

Tavapärane käibemaksusüsteem

1

Osalise tasaarvestuse süsteem

2

 

 

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse ilma käibemaksuta.

Järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed tuleb esitada kategooriatena:

1010.   Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem

1.

Tavapärane käibemaksusüsteem – käibemaksusüsteem, mille puhul tagatakse, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuna maksuametile teatatakse käibemaksu jääk.

2.

Osalise tasaarvestuse süsteem käibemaksusüsteem, mille puhul ei tagata, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuigi see võib sisaldada teatavat ligikaudset mehhanismi makstud ja saadud käibemaksu tasaarvestuseks.

1020.   Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem

Peamise käibemaksusüsteemi jaoks kindlaksmääratud koodid.

Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemi jaoks on ainult üks andmerühm (VA). Veerge on kolm: käibemaksusüsteemi kood (C), muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo (NI) ja investeeringutega seotud tehingute saldo (I).

Tavapärase käibemaksusüsteemi kohta tehakse üksnes vastav märge. Kui põllumajanduslikus majapidamises kohaldatakse käibemaksu osalise tasaarvestuse süsteemi, tuleb esitada ka muude kui investeeringutega seotud tehingute ja investeeringutega seotud tehingute käibemaksu bilanss.

Kui käibemaksu kogukäive suurendab asjaomase põllumajandusliku majapidamise tulusid, on eespool osutatud käibemaksu bilanss positiivne. Tulude vähenemise puhul on bilanss negatiivne.

Tabel H.

Sisendid

Tabeli ülesehitus

Sisendi kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Väärtus

Kogus

V

Q

LM

Tööjõu ja seadmetega seotud kulud ja sisendid

 

 

SL

Põllumajandusloomadega seotud erikulud

 

 

SC

Põllukultuuridega seotud erikulud ja -sisendid

 

 

OS

Erikulud, mis on seotud muu tulutoova tegevusega

 

 

FO

Põllumajandustootmise üldkulud

 

 


Kood (*)

Rühm

Kategooriate kirjeldus

V

Q

1010

LM

Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

 

1020

LM

Lepinguline töö ja masinate rentimine

 

1030

LM

Masinate ja seadmete korrashoid

 

1040

LM

Mootorikütus ja määrdeained

 

1050

LM

Autokulud

 

2010

SL

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt

 

2020

SL

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt

 

2030

SL

Sigade ostusööt

 

2040

SL

Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

 

2050

SL

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

 

2060

SL

Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

 

2070

SL

Kodulindudele ja muude väikeloomade põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

 

2080

SL

Veterinaarkulud

 

2090

SL

Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

 

3010

SC

Ostetud seemned ja seemikud

 

3020

SC

Põllumajanduslikus majapidamises ja kasutatud seemned ja seemikud

 

3030

SC

Väetised ja mullaparandusained

 

3031

SC

Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus

 

3032

SC

Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus

 

3033

SC

Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus

 

3034

SC

Ostetud sõnnik

 

3040

SC

Taimekaitsevahendid

 

3090

SC

Muud põllukultuuridega seotud erikulud

 

4010

OS

Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud

 

4020

OS

Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud

 

4030

OS

Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud

 

4040

OS

Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud

 

4050

OS

Lambapiima töötlemisega seotud erikulud

 

4060

OS

Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud

 

4070

OS

Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud

 

4090

OS

Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud

 

5010

FO

Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

 

5020

FO

Elektrienergia

 

5030

FO

Kütteained

 

5040

FO

Vesi

 

5051

FO

Põllumajanduskindlustus

 

5055

FO

Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused

 

5061

FO

Maksud ja muud tasud

 

5062

FO

Maa- ja hoonetemaksud

 

5070

FO

Makstud renditasu kokku

 

5071

FO

Maa eest tasutud rent

 

5080

FO

Makstud intressid ja finantskulud

 

5090

FO

Muud põllumajandustootmise üldkulud

 

Koodide 3031–3033 kohaste 2015. kuni 2017. aasta andmete edastamine on vabatahtlik liikmesriikidele, kes kasutasid seni komisjoni rakendusmääruse (EL) 385/2012 (9) artikli 3 kohaseid võimalusi. Osutatud võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komiteed sellest, kuidas nad on rakendanud oma kava teha ettevalmistusi koodide all osutatud andmete kogumiseks ja edastamiseks.

Põllumajandusliku majapidamise sisendid (kulud sularahas ja mitterahalisena ning valitud sisendite kogused) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusliku majapidamise toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist” (sh majapidamises toodetud sisendite majapidamisesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatav kasutamine on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusliku majapidamise kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusliku majapidamise kulud. Samuti esitatakse isiklike autode kasutamise kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh majapidamisesisene tarbimine) kohandada väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja majapidamisesisese tarbimise maksumus eraldi.

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutumine (kaasa arvatud saagikulud) märkida käibevahendeid käsitleva asjakohase koodi all.

Kui põllumajandusliku majapidamise tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusliku majapidamise tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajanduslikule majapidamisele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda tabelisse I „Põllukultuurid” põllukultuurikategooria koodiga 90900„Muud”.

Põhivara „tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetamise kulusid käsitada põllumajandusliku majapidamise kuludena. Kulumiga seotud juhised on esitatud tabelis D „Varad”.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta põllumajandusliku majapidamise kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest sisenditest maha arvata.

Kuludega seotud abi ja toetusi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse asjakohaste koodidega 4100–4900 tabelisse M „Toetused” (vt kõnealuste koodidega seotud juhised). Investeerimisabi ja -toetused esitatakse tabelis D „Varad”.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Sisendid liigitatakse järgmiselt:

1010.   Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik valdajale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu);

töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, põllumajandustoodang jne);

tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa;

muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud);

tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed;

tööõnnetuskindlustus.

Valdaja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusliku majapidamise kuludena.

Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Põllumajanduslikus majapidamises töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse koodi „Muud põllumajandustootmise üldkulud” alla.

1020.   Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

põllumajanduslikus majapidamises lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulu(tuse)d. See sisaldab üldjuhul seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, tuleks kõnealuste materjalide kulu maha arvata. Kõnealune summa (vajaduse korral selle hinnanguline suurus) tuleks kanda vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda koodi 3040„Taimekaitsevahendid” alla);

põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda koodi 1040„Mootorikütus ja määrdeained” alla;

põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud tuleks kirjendada asjaomaste koodide alla (koodid 1030„Masinate ja seadmete korrashoid” ja 1040„Mootorikütus ja määrdeained”).

1030.   Masinate ja seadmete korrashoid

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle punkti alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks vajalike kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks vajalike detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse koodi 2090„Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.

Kapitaalremont, mis suurendab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesoleva koodi alt välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis D „Varad”).

1040.   Mootorikütus ja määrdeained

Käesoleva punkti alla kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050).

Toodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe koodi vahel:

1040.

„Mootorikütus ja määrdeained”

5030.

„Kütteained”.

1050.   Autokulud

Põllumajandusliku majapidamise isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesoleva koodi alla.

Sööt

Kasutatud sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajanduslikus majapidamises toodetud söödaks.

Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajanduslikku majapidamisse tagastatud) ning tooted sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.

Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Koodi 2010„Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt” alla kuuluvad eelkõige õlikoogid, segajõusööt, teravili, rohukuivised, kuivatatud suhkrupeedilõigud, kalajahu, piim ja piimasaadused, mineraalained ning sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooted.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse koodi 1020„Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusliku majapidamise müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). põllumajanduslikus majapidamises toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad asjaomase piirkonna ja asjaomase aasta müügitoodete hulka.

Kasutatakse järgmisi alamkategooriaid:

Ostusööt:

2010.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt

2020.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt

2030.

Sigade ostusööt

2040.

Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööt:

2050.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2060.

Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2070.

Kodulindudele ja muude väikeloomadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2080.   Veterinaarkulud

Veterinaartasude ja ravimitega seotud kulud.

2090.   Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu tabeli H eraldi koodide alla: paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal, loomakasvatustoodangu ettevõttevälised ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise loomakasvatustoodangu turustamise kulud, liigse sõnniku kõrvaldamise kulud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist. See ei hõlma loomakasvatustoodangu töötlemise erikulusid, mis on kantud tabeli H koodide 4030–4070 alla.

3010.   Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas tabelisse D koodi 2010„Bioloogilised varad – taimed” alla või koodi 5010„Metsamaa, sh kasvav mets” alla. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesoleva koodi all, v.a põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsadega seotud kulud, mis kantakse koodi 4010„Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

Selle koodi alla kantakse ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulud.

3020.   Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

3030.   Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajanduslikus majapidamises toodetud sõnnik).

Põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse koodi 4010„Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3031.   Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus

Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku üldkogus (kaal), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende lämmastikusisalduse põhjal.

3032.   Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus

Mineraalväetistes kasutatud fosfori üldkogus (kaal) (P2O5-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende fosforisisalduse (P2O5) põhjal.

3033.   Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus

Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi üldkogus (kaal) (K2O-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende kaaliumisisalduse (K2O) põhjal.

3034.   Ostetud sõnnik

Ostetud sõnniku väärtus.

3040.   Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, metsloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma koodi 1020„Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

põllumajandusliku majapidamisejuurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse koodi 4010„Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3090.   Muud põllukultuuridega seotud erikulud

Kõik taimekasvatusega (sh püsirohumaad ja rohumaad) otseselt seotud kulud, mis ei kuulu muude kuluartiklite alla: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitusvahendid, saagi ettevõttevälise ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise taimsete toodete turustamise kulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajanduslikus majapidamises töödeldavate viinamarjade ja oliivide varud jne. See ei hõlma muude põllukultuuride kui viinamarjade ja oliivide töötlemise kulusid, mis tuleb kanda koodi 4020 alla. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

4010.   Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4020.   Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud taimekasvatussaaduste töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4030.   Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud lehmapiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4040.   Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4050.   Lambapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4060.   Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud kitsepiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4070.   Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ning muud liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud, mida ei ole märgitud koodide 4030–4060 all (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4090.   Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud toorained ja muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

5010.   Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete ja rajatiste korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesoleva koodi alla.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda tabeli D „Varad” andmerühma „Investeeringud/Ostud” asjakohaste koodide alla.

Hoonete väärtust suurendavate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesoleva koodi alla. Kõnealused kulud märgitakse investeeringuna tabeli D koodi 3030„Põllumajanduslikud tootmishooned” alla.

5020.   Elektrienergia

Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.

5030.   Kütteained

Põllumajandusettevõttes kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

5040.   Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohaste koodide alla: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.

5051.   Põllumajanduskindlustus

Kindlustuskulu, mis hõlmab põllumajanduslikust tootmisest saadavat tulu või selle osi, sealhulgas kindlustus loomade surma ning saagikadude jne vastu.

5055.   Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused

Kõik põllumajanduslikus majapidamises esinevaid muid riske (v.a põllumajandusega seotud) katvad kindlustusmaksed, mis hõlmavad valdaja tsiviilvastutuskindlustust ning tulekahju- ja üleujutuskindlustust, v.a käesoleva tabeli koodi 1010 alla kuuluv tööõnnetuskindlustus. See hõlmab ka hoonete kindlustusmakseid.

5061.   Põllumajandusliku majapidamise maksud ja muud tasud

Kõik põllumajandusliku majapidamisega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, (kuid) välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Valdaja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusliku majapidamise kulude hulka.

5062.   Kinnisasjamaksud ja muud sellega seotud koormatised

Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete eest makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.

5070.   Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusliku majapidamise õiguste eest. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse E.

5071.   Sealhulgas maa eest tasutud rent

5080.   Makstud intressid ja finantskulud

Põllumajandusliku majapidamise tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.

Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabelisse M koodi 3550 alla.

5090.   Muud põllumajandustootmise üldkulud

Kõik muud eespool osutatud koodide all nimetamata põllumajandustootmise kulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenuste- ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja liikmemaksud jne).

Tabel 1

Põllumajanduskultuurid

Tabeli ülesehitus

 

Põllumajanduskultuuri kategooria

Kood (*)

 

Põllumajanduskultuuri tüüp

Kood (**)

Puuduvad andmed

Kood (***)

Andmerühm

Veerud

Kogupindala

sh niisutatav ala

sh energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala

sh GMOde viljelemiseks kasutatav ala

Kogus

Väärtus

TA

IR

ET

GM

Q

V

A

Pindala

 

 

 

 

OV

Algseis

 

CV

Lõppseis

 

PR

Tootmine

 

SA

Müügitulud

 

 

FC

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

 

FU

Majapidamisesisene tarbimine

 

Põllukultuuri kategooria jaoks tuleb kasutada järgmisi koode:

Kood (*)

Kirjeldus

Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili

10110

Pehme ja speltanisu

10120

Kõva nisu

10130

Rukis

10140

Oder

10150

Kaer

10160

Maisiterad

10170

Riis

10190

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

10210

Hernes, põlduba ja maguslupiin

10220

Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

10290

Muud valgurikkad taimed

10300

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

10310

Tärklisekartulid

10390

Muud kartulid

10400

Suhkrupeet (v.a seeme)

10500

Söödajuurvili ja -kapsas (v.a seeme)

Tehnilised kultuurid

10601

Tubakas

10602

Humal

10603

Puuvill

10604

Raps ja rüps

10605

Päevalill

10606

Soja

10607

Linaseemned (õlilina)

10608

Muud õliseemnekultuurid

10609

Lina

10610

Harilik kanep

10611

Muud kiutaimed

10612

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

10613

Suhkruroog

10690

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

Värske köögivili, melonid ja maasikad, millest

värske köögivili, melonid ja maasikad – avamaal või madala kaitsekatte all (ligipääsmatu)

10711

värske köögivili, melonid ja maasikad – avamaal

10712

värske köögivili, melonid ja maasikad – aiamaal

10720

värske köögivili, melonid ja maasikad – klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Kõigi koodi „Värske köögivili, melonid ja maasikad” alla kuuluvate alamkategooriate üksikasjad:

10731

Lillkapsas ja spargelkapsas

10732

Aedsalat

10733

Tomatid

10734

Suhkrumais

10735

Sibulad

10736

Küüslauk

10737

Porgandid

10738

Maasikad

10739

Melonid

10790

Muu köögivili

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

10810

Lilled ja dekoratiivtaimed – avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all

10820

Lilled ja dekoratiivtaimed – klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Kõigi koodi „Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)” alla kuuluvate alamkategooriate üksikasjad:

10830

Lillesibulad, juure- ja varremugulad

10840

Lõikelilled ja lillepungad

10850

Õis- ja dekoratiivtaimed

Haljalt koristatud taimed

10910

Ajutine rohumaa

Muud haljalt koristatud taimed:

10921

Haljasmais

10922

Liblikõielised taimed

10923

Muud mujal nimetamata taimed, mis on koristatud haljalt

11000

Viljelusmaa seemned ja seemikud

11100

Muud põllukultuurid

Kesa

11210

Toetusteta kesa

11220

Kesa, mille suhtes kohaldatakse toetusi ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

11300

Külvivalmis rendile antav maa, sh töötajatele mitterahalise tasuna kasutamiseks antav maa.

20000

Koduaiad

Püsirohumaa

30100

Karja- ja heinamaa (v.a hooldamata karjamaa)

30200

Hooldamata karjamaa

30300

Püsirohumaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse toetusi

Püsikultuurid

Puuviljasordid, sellest

40111

õunad

40112

pirnid

40113

virsikud ja nektariinid

40114

muud parasvöötme puuviljad

40115

lähistroopika- või troopikavöötme puuviljad

40120

Marjad

40130

Pähklid

Tsitruseistandikud

40210

Apelsinid

40220

Tangeriinid, mandariinid, klementiinid ja muud samalaadsed väikesed puuviljad

40230

Sidrunid

40290

Muud tsitrusviljad

Oliiviistandikud

40310

Lauaoliivid

40320

Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

40330

Oliiviõli

40340

Oliivikasvatuse kõrvalsaadused

Viinamarjaistandikud

40411

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

40412

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

40420

Muud veinid

40430

Lauaviinamarjad

40440

Rosinad

40451

Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) veini tootmiseks

40452

Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) veini tootmiseks

40460

Viinamarjad muude veinide tootmiseks

40470

Mitmesugused viinamarjatooted: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajandusettevõttes valmistatud tooted

40480

Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete)

40500

Puukoolid

40600

Muud püsikultuurid

40610

sellest jõulupuud

40700

Püsikultuurid katmikalal

40800

Noorte istandike kasv

Muu maa

50100

Kasutamata põllumajandusmaa

50200

Metsamaad

50210

sellest lühikese raieringiga madalmets

50900

Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide, kivimurdude, viljatu maa, kaljude jms all olev maa)

60000

Seened

Muud tooted ja tulud

90100

Põllumajandusmaa rentimisest saadud tulu

90200

Ühegi põllukultuuriga sidumata saagikindlustusest saadud hüvitis

90300

Põllukultuuride kõrvalsaadused, v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused

90310

Põhk

90320

Suhkrupeedi pealsed

90330

Muud kõrvalsaadused

90900

Muud

Põllukultuuriliikide koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)

Kirjeldus

0

Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse töödeldud toodete, varude ja kõrvalsaaduste puhul.

1

Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur: põllul kasvatatavad põhikultuurid ja kombineeritud kultuurid hõlmavad järgmist:

üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid;

segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu,

kultuurid, mis jäävad teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavatest kultuuridest põllule kõige pikemaks ajaks;

teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga;

avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad.

2

Põllul kasvatatavad kultuurid – järelkultuur(id): põllul kasvavad järelkultuurid on aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitata põhikultuuridena.

3

Avamaal kasvatatavad aiakultuurid ja -lilled: avamaa aiakultuurid ja -lilled on värske köögivili, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse aias avamaal, ning avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed.

4

Ligipääsetava kaitsekatte all kasvatatavad kultuurid: ligipääsetava kaitsekatte all kasvatavad kultuurid on katmikalal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) ning püsikultuurid.

Puuduvate andmete koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)

Kirjeldus

0

Ei ole puuduvaid andmeid.

1

Pindala kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada, näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt.

2

Toodangu (lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut.

3

Toodangu (muud kui lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut ning tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega.

4

Pindala ja toodangu kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui puudu on pindala ja tegelik toodang.

Aruandeaasta taimekasvatusega seotud teave tuleb sisestada tabeli I „Põllukultuurid” vormingus. Teave iga põllukultuuri kohta tuleb kirjendada eraldi kirjena. Tabeli sisu määratakse kindlaks valitud põllukultuuri kategooria koodi, põllukultuuri liigi koodi ja puuduvate andmete koodiga.

Üksikasjalik teave kartulite (koodid 10310, 10390), värske köögivilja, melonite ja maasikate (koodid 10731, 10732, 10733, 10734, 10735, 10736, 10737, 10738, 10739, 10790), lillede ja dekoratiivtaimede (koodid 10830, 10840, 10850) ning muude põllukultuuride kui oliivide ja viinamarjade kõrvalsaaduste (koodid 90310, 90320, 90330) kohta tuleb esitada üksnes siis, kui asjaomane teave on olemas põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestuses.

TABELI I ANDMERÜHMAD

Tabelis I on seitse andmerühmi käsitlevat rida: pindala (A), algseis (OV), lõppseis (CV), toodang (PR), müük (SA), põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (FC) ning majapidamisesisene tarbimine (FU).

Tabelis I on kuus veergu, millesse tuleb iga kultuuri kohta märkida kogupindala (TA), ala, mida niisutatakse (IR), ala, mida kasutatakse energiakultuuride viljelemiseks (EN), ala, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks (GM), toodangu kogus ja müügi maht (Q) ja väärtus (V). Järgnevalt on iga andmerühma kohta märgitud, millised veerud tuleb täita.

I.A   Maa-ala

Pindala (A) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida kogupindala (TA), niisutatav ala (IR), energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala (EN), ning geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks kasutatav ala (GM). Pindala väljendatakse kõikidel juhtudel aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul, mille pindala esitatakse ruutmeetrites.

I.OV   Algseis

Algseisu (OV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguse laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.CV   Lõppseis

Lõppseisu (CV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.PR   Toodang

Toodangut (PR) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta jooksul toodetud taimsete toodete kogused (Q) (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajanduslikus majapidamises). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamisepõhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud veini ja veiniga seotud toodete puhul, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta puuduvate andmete kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.

I.SA   Müügi kogumaht

Müügi kogumahtu (SA) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos oleva või selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi maht (Q) ja müügi väärtus (V). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid kogusummast maha, vaid märgitakse tabelisse H „Sisendid”.

I.FC   Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimist ja mitterahalisi hüvitisi (FC) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida selliste toodete, mida tarbiti valdaja majapidamises ja/või kasutati mitterahalise tasuna kauba või teenuste eest tasumiseks (sh loonuspalk), väärtus (V). Kõnealuste toodete maksumus põllumajandustootja hindade alusel.

I.FU   Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Põllumajandusliku majapidamise sisest tarbimist (FU) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus põllumajandustootja hindade alusel (V). See hõlmab järgmist:

loomasööt:

põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Talumajapidamisest pärit, talus (söödaks ja allapanuks) kasutatud õlgede maksumus määratakse ainult juhul, kui need õled kuuluvad selles piirkonnas ja kõnealusel aastal turustatavate toodete hulka. Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks põllumajandustootja hindade alusel;

seemned:

põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud, aasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus põllumajandustootja hindades;

muu majapidamisesisene tarbimine (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted).

Tabel J.

Loomakasvatus

Tabeli ülesehitus

Põllumajandusloomade kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Keskmine arv

Arv

Väärtus

A

N

V

AN

Keskmine arv

 

OV

Algseis

 

 

CV

Lõppseis

 

 

PU

Ostud

 

 

SA

Müügi kogumaht

 

 

SS

Tapaloomade müük

 

 

SR

Müük edasiseks kasvatamiseks/tõuaretuseks

 

 

SU

Müük teadmata eesmärgil

 

 

FC

Põllumajandusettevõtte omatarbimine

 

 

FU

Majapidamisesisene tarbimine