ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 24

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
30. jaanuar 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2015/138, 29. jaanuar 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/139, 27. jaanuar 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/140, 29. jaanuar 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 häirimatu kabiinitööaja osas ja parandatakse nimetatud määrust

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/141, 29. jaanuar 2015, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo

11

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/142, 29. jaanuar 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

14

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/143, 29. jaanuar 2015, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

16

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/144, 28. jaanuar 2015, millega kehtestatakse toetus- ja maksetaotluste ning seonduva teabe esitamise kord seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 652/2014 osutatud loomataudide tõrjeks võetavate erakorraliste meetmetega (teatavaks tehtud numbri C(2015) 250 all)

17

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 78 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega [2015/145]

30

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/138,

29. jaanuar 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 208/2014 (2) jõustatakse teatavad otsuses 2014/119/ÜVJP sätestatud meetmed ning sätestatakse Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud teatavate isikute ja Ukrainas inimõiguste rikkumise eest vastutavate isikute ning nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine.

(2)

Nõukogu võttis 29. jaanuaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/143 (3), millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP ning selgitatakse kriteeriume, mille alusel külmutatakse Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikute rahalised vahendid.

(3)

Kõnealune muudatus kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid meedet ühetaoliselt. Määrust (EL) nr 208/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 208/2014 artiklile 3 lisatakse järgmine lõige:

„1a   Lõike 1 kohaldamise eesmärgil kuuluvad Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikute hulka isikud, kelle suhtes Ukraina ametiasutused on algatanud uurimise seoses järgmisega:

a)

Ukraina avaliku sektori vahendite või vara seadusevastane omastamine või sellele kaasaaitamine või

b)

ametiseisundi kuritarvitamine avaliku võimu kandjana eesmärgiga saavutada põhjendamatu eelis endale või kolmandale isikule ja põhjustades sellega Ukraina avaliku sektori vahendite või vara vähenemise või sellele tegevusele kaasaaitamine.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 66, 6.3.2014, lk 26.

(2)  Nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 66, 6.3.2014, lk 1).

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16


30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/3


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/139,

27. jaanuar 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1484/95 vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1484/95, 28. juuni 1995, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).


LISA

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(eurot/100 kg)

Artiklis 3 osutatud tagatis

(eurot/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

125,5

0

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

150,6

146,2

0

0

AR

BR

0207 14 10

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud

327,9

232,8

349,8

277,5

0

20

0

7

AR

BR

CL

TH

0207 14 50

Kana rinnatükid, külmutatud

213,4

0

BR

0207 14 60

Kanakoivad, külmutatud

134,5

3

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

372,2

516,1

0

0

BR

CL

1602 32 11

Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)

254,6

10

BR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/140,

29. jaanuar 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 häirimatu kabiinitööaja osas ja parandatakse nimetatud määrust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavate õhusõidukite käitajad ja käitamisega seotud töötajad peavad vastama määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 8.b esitatud asjakohastele olulistele nõuetele.

(2)

Komisjoni määrusega (EL) nr 965/2012 (2) on kehtestatud õhusõidukite ohutu käitamise tingimused.

(3)

Selleks et vähendada riske, mis on seotud võimalike vigadega, mis tulenevad lennumeeskonna häirimisest või nende tähelepanu kõrvale juhtimisest teatavates lennuetappides, tuleks käitajatelt nõuda selle tagamist, et kriitilistel lennuetappidel peavad meeskonnaliikmed sooritama üksnes selliseid toiminguid, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks käitamiseks.

(4)

Määrusega (EL) nr 965/2012 on kehtestatud ülemmäär nende isikute arvule, kes võivad olla pardal erilendude ajal. Selline piirang pole aga ohutusest lähtuvalt põhjendatud. Seepärast tuleks artikli 5 lõiget 7 kohandada.

(5)

Komisjoni määrusega (EL) nr 71/2014 (3) lisati määrusesse (EL) nr 965/2012 artikkel 9a. Seejärel lisati komisjoni määrusega (EL) nr 83/2014 (4) teine artikkel 9a, mis tegelikult oleks pidanud olema artikkel 9b. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrusega (EL) nr 83/2014 lisatud artikkel 9a asendada ja nummerdada õigesti.

(6)

Õiguskindluse saavutamiseks ja määruses (EÜ) nr 216/2008 kasutatud mõistetega kooskõla tagamiseks on mõnes keeles vaja parandada teatavaid määruse (EL) nr 965/2012 kasutatud mõisteid.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 965/2012 vastavalt muuta ja parandada.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti arvamusel, (5) mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 965/2012 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

ei puuduta eestikeelset teksti;

b)

ei puuduta eestikeelset teksti;

c)

lõike 7 teine lause asendatakse järgmisega:

„Pardal ei tohi peale eesmärgi saavutamiseks vajalike isikute olla muid isikuid, välja arvatud meeskonnaliikmed.”;

2)

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina artikli 5 lõikest 1 tuleb määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 5 osutatud õhusõidukite käitamise korral ärilise lennutranspordi lendudeks käitada lennukeid komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta otsuses K(2009) 7633 sätestatud tingimuste kohaselt.”

;

b)

lõikes 4a asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„4a.   Erandina artikli 5 lõigetest 1 ja 6 võib järgmisi muude kui keerukate mootorlennukite ja kopterite, samuti õhupallide ja purilennukite lende käitada vastavalt VII lisale:”

;

3)

määrusega (EL) nr 83/2014 lisatud artikkel 9a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9b

Kontrollimine

Amet kontrollib pidevalt II ja III lisas sisalduvate lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid käsitlevate sätete tõhusust. Hiljemalt 18. veebruaril 2019 esitab amet kõnealuse kontrollimise tulemuste kohta esimese aruande.

Kõnealusel kontrollimisel võetakse arvesse teaduslikku eksperditeavet ja see põhineb tegevusandmetel, mis on koostöös liikmesriikidega kogutud pikaajaliselt pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

Kontrollimise käigus hinnatakse, kuidas mõjutavad õhusõiduki meeskonna tähelepanu vähemalt järgmised tegurid:

a)

päeva sobivaimat aega hõlmav üle 13-tunnine tööaeg;

b)

päeva vähim sobivaimat aega hõlmav üle 10-tunnine tööaeg;

c)

üle 11-tunnine tööaeg nende meeskonnaliikmete puhul, kelle kohanemine ei ole teada;

d)

suurt arvu vahemaandumiseta lende (rohkem kui kuut lendu) hõlmav tööaeg;

e)

valveteenistus, nt valve- või reservaeg, millele järgnevad lennutööülesanded, ning

f)

puhkeaega häirivad töögraafikud.”

;

4)

I, III, IV, VI ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määrust (EL) nr 965/2012 parandatakse järgmiselt:

1)

ei puuduta eestikeelset teksti;

2)

II, III, IV, VII ja VIII lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 3 kohaldatakse alates 18. veebruarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 71/2014, 27. jaanuar 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 23, 28.1.2014, lk 27).

(4)  Komisjoni määrus (EL) nr 83/2014, 29. jaanuar 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 28, 31.1.2014, lk 17).

(5)  Euroopa Lennundusohutusameti arvamus nr 05/2013, 10. juuni 2013, komisjoni määruse kohta, millega kehtestatakse piloodikabiini häirimiskeelu protseduure käsitlevad rakenduseeskirjad.


I LISA

Määruse (EL) nr 965/2012 I, III, IV, VI ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

1.

I lisasse lisatakse järgmine punkt 109a:

„109a)   „häirimatu kabiinitööaeg”— mis tahes ajavahemik, kui lennumeeskonnaliikmeid ei segata ega häirita, v.a õhusõiduki ohutu käitamise või selles viibijate ohutuse seisukohast olulistes küsimustes;”

.

2.

III lisa (ORO-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti ORO.GEN.110 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Käitaja kehtestab iga õhusõidukitüübi ohutu käitamise protseduurid ja juhendid, mis hõlmavad maapealse personali ja meeskonnaliikmete kohustusi ja vastutust nii maa peal kui ka lennu ajal kõikide lennutegevuse liikide lõikes. Nende protseduuride ja juhenditega nõutakse meeskonnaliikmelt lennu kriitilistel etappidel vaid selliste toimingute sooritamist, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks käitamiseks. Lisatakse ka häirimatu kabiinitööajaga seotud protseduurid ja juhendid.”

;

b)

punkti ORO.MLR.105 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kehtestatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 8.a.3 sätestatud minimaalvarustuse loetelu (MEL), mille aluseks on vastav minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL), mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud andmetes. Kui käitussobivuse andmete ühe osana ei ole kehtestatud minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL), võib minimaalvarustuse loetelu (MEL) aluseks võtta minimaalvarustuse sellise asjakohase üldloetelu (MMEL), mille on vastavalt vajadusele heaks kiitnud kas lennuettevõtja asukohariik või registririik.”

3.

IV lisasse (CAT-osa) lisatakse järgmine punkt:

„CAT.GEN.MPA.124.   Õhusõiduki ruleerimine

Käitaja kehtestab õhusõiduki ruleerimise protseduurid, et tagada selle ohutu käitamine ja suurendada ohutust lennurajal.”

4.

VI lisasse (NCC-osa) lisatakse järgmine punkt:

„NCC.GEN.119.   Õhusõiduki ruleerimine

Käitaja kehtestab õhusõiduki ruleerimise protseduurid, et tagada selle ohutu käitamine ja suurendada ohutust lennurajal.”

5.

VIII lisasse (SPO-osa) lisatakse järgmine punkt:

„SPO.GEN.119.   Õhusõiduki ruleerimine

Käitaja kehtestab õhusõiduki ruleerimise protseduurid, et tagada selle ohutu käitamine ja suurendada ohutust lennurajal.”


II LISA

Määruse (EL) nr 965/2012 II, III, IV, VII ja VIII lisas tehakse järgmised parandused.

1.

II lisa:

ei puuduta eestikeelset teksti.

2.

III lisa:

a)

ei puuduta eestikeelset teksti;

b)

ei puuduta eestikeelset teksti;

c)

punkti ORO.FC.105 alapunkti d alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Ärilise lennutranspordi alla kuuluva sellise reisijateveo suhtes, mis toimub päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt, kui lend algab ja lõpeb ühel ja samal lennuväljal/samas tegevuskohas või toimub pädeva asutuse määratud kohalikus piirkonnas ühemootoriliste kopteritega, mis ei ole keerukad kopterid ja mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni viis.”

;

d)

punkti ORO.FC.230 alapunkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

Lennumeeskonna liige, kes osaleb päevastel lendudel visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel sellise kopteriga, mis ei ole keerukas kopter, võib käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli läbida vaid ühega asjaomastest kopteritüüpidest. Käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada selle tüübiga, millega sooritatud tasemekontrollist on möödunud kõige rohkem aega. Asjaomased kopteritüübid, mida võib käitaja korraldatavaks lennuoskuse tasemekontrolliks grupeerida, peavad olema märgitud lennutegevuskäsiraamatus.”

;

e)

punkti ORO.FC.230 alapunkti b alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

Olenemata punkti ORO.FC.145 alapunkti a alapunktist 2 võib päevastel lendudel visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel sellise kopteri puhul, mis ei ole keerukas kopteri, ning B-suutlikkusklassi lennukite puhul teostatava kontrolli läbi viia käitaja määratud sobiva kvalifikatsiooniga kapten, kes on läbinud meeskonnatöö korraldamise (CRM) põhimõtteid ning meeskonnatöö korraldamise (CRM) oskuste hindamist käsitleva koolituse. Käitaja teavitab pädevat asutust määratud isikutest.”

3.

IV lisa:

ei puuduta eestikeelset teksti.

4.

VII lisa:

a)

ei puuduta eestikeelset teksti;

b)

punkt NCO.SPEC.100 asendatakse järgmisega:

„NCO.SPEC.100   Reguleerimisala

Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded, mida õhusõiduki kapten peab järgima muude kui keerukate mootorõhusõidukite käitamisel mitteäriliste erilendude korral.”

5.

VIII lisa:

a)

ei puuduta eestikeelset teksti;

b)

ei puuduta eestikeelset teksti;

c)

punkti SPO.IDE.A.160 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

muudes kui keerukates mootorlennukites igal lennumeeskonna liikme istmel õlarihmaga turvavöö, millel on üks avamispunkt;”

;

d)

punktis SPO.IDE.H.195 asendatakse pealkiri järgmisega:

„SPO.IDE.H.195 Lendamine veekogu kohal — muud kui keerukad mootorkopterid”

;

e)

punktis SPO.IDE.H.203 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„Keerukad mootorkopterid, mida käitatakse maandumiseks sobimatul alal veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel maast, ja mootorkopterid, mis ei ole keerukad kopterid, mida käitatakse maandumiseks sobimatul alal veekogu kohal rohkem kui 50 meremiili kaugusel maast, peavad olema:”

.

30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/11


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/141,

29. jaanuar 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 367/2014 (2) on sätestatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kuludeks eraldatud netosaldo, samuti Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (3) artikli 10c lõikele 2, artiklitele 136, 136a ja 136b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (4) artiklile 14 ja artikli 66 lõikele 1 eelarveaastateks 2014–2020 kättesaadavaks tehtud summad.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 7 lõikele 2 tuleb maaelu arengu programmitöö raames võetavate meetmete rahastamiseks teha liidu toetusena kättesaadavaks vähendamisest tekkivad hinnangulised summad, millest liikmesriigid on teatanud ja millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (5) kohaselt rahastatakse kõnealuseid meetmeid EAFRDst. Asjaomaseid riiklikke ülemmäärasid kohandati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1378/2014 (6).

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõike 1 kolmandale lõigule ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 kolmandale lõigule teatasid Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Madalmaad ja Rumeenia komisjonile 1. augustiks 2014, et nad on otsustanud kanda teatava protsendi kalendriaastateks 2015–2019 eraldatud iga-aastaste otsemaksete riiklike ülemmäärade all ette nähtud summadest üle selliste maaelu arengu programmitöö raames võetavate meetmete jaoks, mida rahastatakse EAFRDst, nagu on täpsustatud määruses (EL) nr 1305/2013. Asjaomaseid riiklikke ülemmäärasid kohandati delegeeritud määrusega (EL) nr 1378/2014.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõike 2 kolmandale lõigule ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 2 kolmandale lõigule teatas Ungari komisjonile 1. augustiks 2014, et ta on otsustanud kanda otsetoetusteks üle teatava protsendi summadest, mis on määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt ette nähtud EAFRD poolt aastatel 2016–2020 rahastatavateks maaelu arengu programmitöö raames võetavateks toetusmeetmeteks. Asjaomaseid riiklikke ülemmäärasid kohandati delegeeritud määrusega (EL) nr 1378/2014.

(5)

Vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (7) artikli 3 lõikele 1 kohandatakse kõnealuse määruse I lisas sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus turuga seotud kulude ja otsetoetuste vahe-ülemmäära pärast EAFRD ja otsetoetuste vahelisi ülekandeid kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 kohase tehnilise kohandamise raames.

(6)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 367/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 367/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kuludeks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 10c lõike 2, artiklite 136, 136a ja 136b ning määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 7 lõike 2, artikli 14 ja artikli 66 lõike 1 kohaselt eraldatud netosaldo on sätestatud käesoleva määruse lisas.”

2)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 367/2014, 10. aprill 2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo (ELT L 108, 11.4.2014, lk 13).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1378/2014, 17. oktoober 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa (ELT L 367, 23.12.2014, lk 16).

(7)  Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, 2. detsember 2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).


LISA

„LISA

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta

EAFRD-le kättesaadavaks tehtud summad

EAFRDst ülekantavad summad

EAGFi kuludeks eraldatud netosaldo

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 10b

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 136

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 136b

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 66

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõige 1 ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõige 1

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 7 lõige 2

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõige 2 ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõige 2

2014

296,3

51,6

 

4,0

 

 

 

43 778,1

2015

 

 

51,600

4,000

621,999

 

499,384

44 189,785

2016

 

 

 

4,000

1 138,146

109,619

573,047

43 949,282

2017

 

 

 

4,000

1 174,732

111,975

572,440

44 144,733

2018

 

 

 

4,000

1 184,257

111,115

571,820

44 161,448

2019

 

 

 

4,000

1 131,292

112,152

571,158

44 239,714

2020

 

 

 

4,000

1 132,133

112,685

570,356

44 262,538”


30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/142,

29. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EG

362,8

MA

89,9

TR

133,5

ZZ

195,4

0707 00 05

JO

229,9

TR

203,2

ZZ

216,6

0709 91 00

EG

107,0

ZZ

107,0

0709 93 10

EG

165,4

MA

225,0

TR

222,2

ZZ

204,2

0805 10 20

EG

47,9

IL

78,7

MA

68,5

TN

62,6

TR

76,4

ZZ

66,8

0805 20 10

IL

148,1

MA

91,9

ZZ

120,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

54,3

EG

74,4

IL

125,6

MA

130,8

TR

80,6

ZZ

93,1

0805 50 10

TR

42,1

ZZ

42,1

0808 10 80

BR

58,5

CL

89,9

MK

26,7

US

181,6

ZZ

89,2

0808 30 90

CL

316,1

US

243,1

ZA

93,7

ZZ

217,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/16


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/143,

29. jaanuar 2015,

millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 5. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/119/ÜVJP.

(2)

Tuleks selgitada kriteeriume, mille alusel külmutatakse nende isikute varalised vahendid, kes vastutavad Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2014/119/ÜVJP vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2014/119/ÜVJP artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad või mille kontroll või kasutusõigus kuulub Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja Ukrainas inimõiguste rikkumise eest vastutavatele isikutele ning nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, nii nagu on loetletud lisas.

Käesoleva otsuse kohaldamise eesmärgil kuuluvad Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikute hulka isikud, kelle suhtes Ukraina ametiasutused on algatanud uurimise seoses järgmisega:

a)

Ukraina avaliku sektori vahendite või vara seadusevastane omastamine või sellele kaasaaitamine või

b)

ametiseisundi kuritarvitamine avaliku võimu kandjana eesmärgiga saavutada põhjendamatu eelis endale või kolmandale isikule ja põhjustades sellega Ukraina avaliku sektori vahendite või vara vähenemise või sellele tegevusele kaasaaitamine.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 66, 6.3.2014, lk 26.


30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/17


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/144,

28. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse toetus- ja maksetaotluste ning seonduva teabe esitamise kord seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 652/2014 osutatud loomataudide tõrjeks võetavate erakorraliste meetmetega

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 250 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 652/2014 artikli 6 lõikele 1 võib liikmesriikidele anda toetust erakorraliste meetmete jaoks, mis on võetud, kui on kinnitust leidnud mõne selle määruse I lisas loetletud loomataudi esinemine.

(2)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja loomataudide tõrjemeetmeid käsitleva teabe kiire edastamine on vajalik kindlaks määrata toetus- ja maksetaotluste esitamise kuupäevad ning täpsustada nõutava teabe üksikasjad. Eelkõige tuleb liikmesriikidel esitada esialgsed ja ajakohastatud hinnangud kantavate kulutuste kohta.

(3)

Vajalik on täpsustada ümberarvestuskurss, mida kohaldatakse selliste liikmesriikide kuluhinnangute ja maksetaotluste suhtes, mille omavääring ei ole euro.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Esialgne teave

Liikmesriigid edastavad 30 päeva jooksul pärast seda, kui on kinnitust leidnud mõne selle määruse I lisas loetletud loomataudi esinemine, käesoleva otsuse I lisas sätestatud vormi kohast elektroonilist faili kasutades esialgse teabe asjaomaste loomaliikide ja toodete ning nende turuväärtuse kohta.

Samal ajal esitavad liikmesriigid käimasolevate ja kavandatud meetmete kirjelduse ning õigusnormid, mille alusel määratakse kindlaks hüvitatavate loomade ja toodete väärtus.

Artikkel 2

Teave hinnanguliste kulude kohta

Hiljemalt kaks kuud pärast ametlikku kinnitust taudi esinemise kohta esitavad liikmesriigid komisjonile määruse (EL) nr 652/2014 artikli 6 lõike 1 alusel toetustaotluse II lisas sätestatud vormi „Esialgne eelarve” kohast elektroonilist faili kasutades järgmise teabe:

a)

määruse (EL) nr 652/2014 artikli 8 lõike 1 punktides a ja c osutatud hinnangulised kulud, mis on seotud hüvitistega omanikele;

b)

määruse (EL) nr 652/2014 artikli 8 lõike 1 punktides b ja d–g osutatud hinnangulised tegevuskulud;

c)

vajaduse korral määruse (EL) nr 652/2014 artikli 8 lõike 1 punkti h kohased muud taudi likvideerimise jaoks olulised hinnangulised kulud.

Artiklis 1 osutatud toimingute kirjeldust käsitatakse toetustaotluse osana.

Pärast esimeses lõigus osutatud teabe esitamist esitavad liikmesriigid iga kahe kuu järel ajakohastatud teabe kõnealuses lõigus osutatud kulude kohta.

Artikkel 3

Maksetaotlused

Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt kuue kuu möödudes rahastamisotsuses kindlaks määratud kuupäevast või taudi likvideerimise kinnitusest, olenevalt sellest, kumb on varasem, järgmised dokumendid:

a)

maksetaotlus kantud rahastamiskõlblike kulude kohta, kasutades selleks käesoleva otsuse III lisas sätestatud vormi kohast elektroonilist faili;

b)

maksetaotlusega seotud üksikasjalikud kulud, täpsustades kantud kulud ja tehtud maksed rahastamiskõlblike kulude eri liikide kaupa, kasutades selleks käesoleva otsuse IV lisas sätestatud vormi kohast elektroonilist faili;

c)

tehniline aruanne vastavalt käesoleva otsuse V lisale.

Artikkel 4

Ümberarvestuskurss

Kui liikmesriik esitab kuluhinnangud või kantud kulud muus vääringus kui euro, arvestab ta need summad ümber eurodeks oma toetustaotluse esitamise kuu esimesele päevale eelneva Euroopa Keskpanga kõige hiljutisema vahetuskursi alusel.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev rakendusotsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.


I LISA

ESIALGNE TEAVE ARTIKLIS 1 OSUTATUD LOOMALIIKIDE JA TOODETE KOHTA

Image


II LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD ESIALGNE EELARVE

Image

Image


III LISA

ARTIKLI 3 PUNKTIS a OSUTATUD MAKSETAOTLUS

Image

Image


IV LISA

ARTIKLI 3 PUNKTIS b OSUTATUD ÜKSIKASJALIK TEAVE KULUDE KOHTA

Image

Image

Image

Image

Image


V LISA

ARTIKLI 3 PUNKTIS c OSUTATUD TEHNILISE ARUANDE SISU

Lõplik tehniline aruanne sisaldab vähemalt järgmist.

1.

Meetmete rakendamise alg- ja lõppkuupäevad.

2.

Rakendatud tehniliste meetmete kirjeldus koos peamiste arvnäitajatega.

3.

Epidemioloogilised kaardid.

4.

Eesmärkide saavutamise määr ja tehnilised raskused.

5.

Epidemioloogiliste uuringute tulemused.

6.

Muu asjakohane epidemioloogiline teave: suremus, haigestumus, surnud loomade ja positiivse leiuga loomade vanuseline jagunemine, tuvastatud vigastused/kahjustused, edasikandjate olemasolu jne.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

30.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/30


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 78 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega [2015/145]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

03-seeria muudatuste 2. parandus — jõustumiskuupäev: 23. juuni 2010. a

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnituse andmine

5.

Spetsifikatsioonid

6.

Katsed

7.

Sõidukitüübi või pidurisüsteemi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.

Toodete vastavus

9.

Üleminekusätted

10.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

11.

Tootmise lõpetamine

12.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa.

Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübi kinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või L-kategooria sõidukitüübi tootmise lõpetamist seoses pidurdamisega kooskõlas eeskirjaga nr 78

2. lisa.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa.

Katsetingimused, menetlused ja tõhususnõuded

1.   RAKENDUSALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite suhtes (1).

Need kategooriad ei hõlma järgmist:

a)

sõidukid maksimumkiirusega Vmax < 25 km/h;

b)

sõidukid, mis on kohandatud puudega inimeste jaoks.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.

    „Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)” — süsteem, mis tajub ratta libisema hakkamist ning muudab automaatselt ratastele rakendatavat pidurdusjõudu, et vähendada rataste libisemist.

2.2.

    „Sõiduki tüübikinnitus” — sõiduki tüübikinnitus seoses pidurisüsteemiga.

2.3.

    „Põhikatse” — sõiduki peatamine või korduv peatamine, et leida kinnitust pidurite toimimisele enne edasisi katseid, näiteks kuumenemismenetluse ja märgade piduritega pidurdamise katsed.

2.4.

    „Pidur” — pidurisüsteemi need osad, milles kujunevad välja sõiduki liikumisele vastumõju avaldavad jõud.

2.5.

    „Pidurisüsteem” — osade kombinatsioon, mis koosneb juhtseadisest, piduriajamist ja pidurist; välja arvatud mootor, mille ülesanne on järk-järgult vähendada liikuva sõiduki kiirust või see peatada või hoida juba peatatud sõiduk seisvana.

2.6.

   „Kombineeritud pidurisüsteem (CBS)”

L1- ja L3-kategooria sõidukite puhul: sõidupidurisüsteem, mille puhul vähemalt kaks pidurit eri ratastel aktiveeruvad ühe juhtseadise käitamisega.

L2- ja L5-kategooria sõidukite puhul: sõidupidurisüsteem, mille puhul kõikide rataste pidurid aktiveeruvad ühe juhtseadise käitamisega.

L4-kategooria sõidukite puhul: sõidupidurisüsteem, mille puhul vähemalt esi- ja tagaratta pidurid aktiveeruvad ühe juhtseadise käitamisega. (Kui tagaratast ja külghaagise ratast pidurdatakse sama pidurisüsteemiga, käsitatakse seda tagapidurina.)

2.7.

    „Pidurisüsteemi osad” — üks üksikosadest, mis kokkumonteerituna moodustavad pidurisüsteemi.

2.8.

    „Juhtseadis” — juhi poolt vahetult käitatav osa, mille abil varustatakse ajam pidurdamiseks või selle reguleerimiseks vajaliku energiaga.

2.9.

   „Pidurisüsteemide eri tüübid” — seadmed, mis erinevad järgmiste oluliste näitajate poolest:

a)

osad, millel on erinevad omadused;

b)

osa, mis on valmistatud erinevate omadustega materjalidest või millel on erinev kuju või suurus;

c)

erinevatest osadest komplekt.

2.10.

    „Juhi mass” — juhi nimimassiks loetakse 75 kg (selle moodustavad sõitja mass 68 kg ja pagasi mass 7 kg).

2.11.

    „Lahutatud mootor” — kui mootor ei ole veorattaga (veoratastega) enam ühendatud.

2.12.

    „Sõiduki täismass” või „maksimaalne mass” — tootja kindlaksmääratud suurim tehniliselt lubatud tegelik mass.

2.13.

    „Piduri algtemperatuur” — kuumima piduri temperatuur enne mis tahes pidurduse algust.

2.14.

    „Koormatud sõiduk” — sõiduk on koormatud sõiduki täismassini vastavalt punktile 2.12.

2.15.

    „Kergelt koormatud sõiduk” — töökorras sõiduki mass, millele lisandub 15 kg katsevarustust, või koormatud sõiduk, sõltuvalt sellest, kumb mass on väiksem. ABS-katsete puhul väikese hõõrdeteguriga kokkupuutepinnal (3. lisa, punktid 9.4–9.7) suurendatakse katsevarustuse massi 30 kg-ni, et võtta arvesse tugiseadmeid.

2.16.

    „Töökorras sõiduki mass” — koormamata sõiduki mass pluss juhi mass.

2.17.

    „Suurim pidurdustegur” (PBC) — näitaja, mis kajastab rehvi käitumist pinnahõõrdumise suhtes veereva rehvi suurima aeglustamise põhjal.

2.18.

    „Võimendiga pidurisüsteem” — pidurisüsteem, milles pidurdusjõu tekkimiseks vajalik energia tagatakse juhi lihasjõu toimel, mida toetab üks või enam muud energiaallikat, nt vaakumiga töötav (vaakumvõimendiga) pidurisüsteem.

2.19.

    „Rikkepidurisüsteem” — kombineeritud pidurisüsteemiga varustatud sõiduki teine sõidupidurisüsteem.

2.20.

    „Sõidupidurisüsteem” — pidurisüsteem, mida kasutatakse liikuva sõiduki aeglustamiseks.

2.21.

    „Ühe ahelaga pidurisüsteem” — pidurisüsteem, mis rakendub vaid ühel teljel.

2.22.

    „Kahe ajamiharuga pidurisüsteem (SSBS)” — pidurisüsteem, mille puhul rakenduvad kõikide rataste pidurid ja mis koosneb kahest või enamast allsüsteemist, mida saab aktiveerida ühe selliselt ehitatud juhtseadisega, et mis tahes allsüsteemi tõrge (nt leke hüdraulika allsüsteemis) ei takista teiste allsüsteemide toimimist.

2.23.

    „Peatumisteekond” — vahemaa, mis kulub sõiduki peatamiseks alates piduri juhtseadise aktiveerimisest kuni sõiduki täieliku peatamiseni. Katsete puhul, kus on ette nähtud kahe juhtseadise samaaegne aktiveerimine, arvutatakse peatumisteekond alates esimese juhtseadise aktiveerimise hetkest.

2.24.

    „Katsekiirus” — sõiduki kiirus hetkel, mil juht alustab piduri juhtseadis(t)e aktiveerimist. Katsete puhul, kus samaaegselt kasutatakse kahte juhtseadist, arvutatakse sõiduki kiirus alates esimese juhtseadise aktiveerimise hetkest.

2.25.

    „Piduriajam” — juhtseadise ja piduri vahel paiknev ning nende toimet ühendav osade kombinatsioon.

2.26.

    „Sõiduki tühimass” — tootja kindlaksmääratud sõiduki nimimass, sealhulgas sõiduki tavapäraseks kasutamiseks tehases paigaldatud seadmed (nt tulekustuti, tööriistad, tagavaratas), jahutusvedelik, õlid, 90 % kütuse ja 100 % muude gaaside või vedelike massist, mille on kindlaks määranud sõiduki tootja.

2.27.

   „Sõidukitüüp” — allkategooria L-kategooria sõidukite puhul, mis ei erine sellistes olulistes aspektides nagu:

a)

sõidukikategooria, nagu on määratletud konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3);

b)

sõiduki täismass, nagu on määratletud punktis 2.12;

c)

massi jaotumine telgede vahel;

d)

Vmax;

e)

eri tüüpi piduriseade;

f)

telgede arv ja paigutus;

g)

mootoritüüp;

h)

käikude arv ja nende ülekandearvud;

i)

peaülekande ülekandearv;

j)

rehvi mõõtmed.

2.28.

    „Vmax” — kiirus, mille saavutab kergelt koormatud sõiduk paigaltstardist alustades maksimaalsel kiirendamisel 1,6 km pikkusel lõigul tasasel pinnal, või kiirus, mida mõõdetakse kooskõlas ISO 7117:1995 standardiga.

2.29.

    „Rataste lukustumine” — esineb siis, kui libisemistegur on 1,00.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses pidurisüsteemiga esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Sellele peavad olema lisatud allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus koos punktis 2.27 osutatud andmetega. Esitatakse mootori- ja sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või tähised;

3.2.2.

pidurisüsteemi kuuluvate ja nõuetekohaselt identifitseeritud osade loetelu;

3.2.3.

kokkupandud pidurisüsteemi joonis, millel on näidatud süsteemi osade asukoht sõidukil;

3.2.4.

iga osa detailne joonis, et seda oleks lihtne paigaldada ja identifitseerida.

3.3.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk.

4.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 03, mis tähistavad 03-seeria muudatusi) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suuri tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teist tüüpi pidurisüsteemiga varustatud samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

4.3.   Teade sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse laiendamise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.   Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, kinnitatakse hästi nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.4.2.

punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis sõidukitüübile, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt ühele või mitmele kokkuleppele lisatud muule eeskirjale, ei pea punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid kõigi eeskirjade kohta, mille alusel on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, vertikaalsete tulpadena punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk asub tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadi läheduses või selle peal.

4.8.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   NÕUDED

5.1.   Pidurisüsteemi nõuded

5.1.1.   Iga sõiduk peab vastama asjaomasele sõiduki kategooriale ettenähtud kõigile katsetingimustele ja pidurite parameetritele.

5.1.2.   Sõidupidurisüsteemi kasutamine

Iga sõiduki konfiguratsioon peab võimaldama normaalses juhtimisasendis ja mõlemad käed roolil istuval juhil kasutada sõidupidurisüsteemi.

5.1.3.   Rikkepidurisüsteemi kasutamine

Iga sõiduki konfiguratsioon peab võimaldama normaalses juhtimisasendis ja vähemalt üks käsi roolil istuval juhil kasutada rikkepidurisüsteemi.

5.1.4.   Seisupidur

Seisupidursüsteem peab olema paigaldatud nii, et see hoiab sõiduki paigal kallakul, mis on kindlaks määratud 3. lisa punktis 8.2.

Seisupidurisüsteemil peab olema:

a)

sõidupidurisüsteemist eraldiseisev juhtseadis ning

b)

seda hoitakse lukustusasendis puhtmehaanilise seadme abil.

Iga sõiduki konfiguratsioon peab võimaldama normaalses juhtimisasendis istuval juhil seisupidurisüsteemi kasutada.

5.1.5.   L1- ja L3-kategooria kaherattalised sõidukid varustatakse kas kahe eraldi sõidupidurisüsteemiga või kahe ajamiharuga pidurisüsteemiga, millest vähemalt üks pidur peab rakenduma esirattale ja üks tagarattale.

5.1.6.   L4-kategooria kolmerattalised sõidukid peavad vastama punktis 5.1.5 ette nähtud pidurisüsteemi nõuetele. Külghaagise rattal ei ole pidur nõutav, kui sõiduk vastab 3. lisas ette nähtud tõhususnõuetele.

5.1.7.   L2-kategooria kolmerattalised sõidukid peavad olema varustatud seisupidurisüsteemiga ja ühega järgmistest sõidupidurisüsteemidest:

a)

kaks eraldiseisvat sõidupidurisüsteemi, välja arvatud kombineeritud pidurisüsteem CBS, mis koos kasutamise korral rakenduvad kõikide rataste piduritel, või

b)

kahe ajamiharuga pidurisüsteem või

c)

kombineeritud pidurisüsteem CBS, mis rakendub kõikide rataste piduritel, ja rikkepidurisüsteem, mis võib olla seisupidurisüsteem.

5.1.8.   L5-kategooria sõidukid peavad olema varustatud järgmisega:

5.1.8.1.

seisupidurisüsteem ning

5.1.8.2.

jalaga aktiveeritav sõidupidurisüsteem, mis rakendub kõikide rataste piduritel, kasutades kas:

a)

kahe ajamiharuga pidurisüsteemi või

b)

kombineeritud pidurisüsteemi CBS, mis rakendub kõikide rataste piduritel, ja rikkepidurisüsteemi, mis võib olla seisupidurisüsteem.

5.1.9.   Kahe eraldi sõidupidurisüsteemi paigaldamise korral võivad need jagada ühist pidurit, kui tõrge ühes süsteemis ei mõjuta teise süsteemi toimimist.

5.1.10.   Sõidukite puhul, milles kasutatakse pidurdusjõu ülekandmiseks hüdraulilist vedelikku, on peasilindril:

a)

iga pidurisüsteemi jaoks eraldi paak, mis on plommitud ja suletud;

b)

paak, mille mahutavus on vähemalt 1,5 korda kogu vedeliku väljasurvest, mis on vajalik uue kuni täiesti kulunud hõõrdkattega piduri toimimiseks reguleerimata pidurite korral, ning

c)

paak, mille vedelikutaset saab kontrollida ilma kaant avamata.

5.1.11.   Kõik märgulambid paigaldatakse juhi vaatevälja.

5.1.12.   Sõidukid, millel on kahe ajamiharuga pidurisüsteem, varustatakse punase märgulambiga, mis aktiveeritakse:

a)

kui ≤ 90 N suuruse jõu rakendamisel juhtseadisele esineb hüdrauliline rike või

b)

kui pidurit aktiveerimata väheneb pidurivedeliku tase piduri peasilindri paagis alla järgmise taseme:

i)

tase, mille on kindlaks määranud tootja ning

ii)

tase, mis on alla poole või kuni pool vedelikupaagi mahust.

Et funktsiooni saaks kontrollida, süttib süütelüliti sisselülitamisel märgulamp, mis kustub kontrollimise lõppedes. Märgulamp jääb rikketingimustes põlema, kui süütelüliti on sisse lülitatud.

5.1.13.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga ABS varustatud sõidukitele paigaldatakse kollane märgulamp. Lamp süttib mis tahes rikke korral, mis mõjutab signaalide tootmist ja edastamist sõiduki ABS-süsteemis.

Et funktsiooni saaks kontrollida, süttib süütelüliti sisselülitamisel märgulamp, mis kustub kontrollimise lõppedes.

Märgulamp jääb rikketingimustes põlema, kui süütelüliti on sisse lülitatud.

5.2.   Kulumiskindlus

5.2.1.   Pidurite kulumine on kompenseeritav automaatse või manuaalse reguleerimissüsteemi abil.

5.2.2.   Hõõrdematerjali paksus peab olema nähtav ilma pidurit lahti monteerimata. Kui hõõrdematerjal ei ole nähtav, hinnatakse kulumist spetsiaalse eriseadmega.

5.2.3.   Kõigi käesolevas eeskirjas nõutavate katsete jooksul ja pärast nende katsete lõppemist ei tohi eralduda hõõrdematerjali ega lekkida pidurivedelikku.

5.3.   Dünaamiliste tõhususparameetrite mõõtmine

Tõhususe mõõtmiseks kasutatav metoodika on kindlaks määratud 3. lisa asjaomastes katsetes. Sõidupidurisüsteemi tõhususe mõõtmiseks on kolm võimalust:

5.3.1.

MFDD (keskmine täisaeglustus):

keskmise täisaeglustuse arvutamine:

Formula m/s2

kus:

dm

=

keskmine täisaeglustus

V1

=

sõiduki kiirus, kui juht aktiveerib juhtseadise

Vb

=

sõiduki kiirus 0,8 V1 (km/h)

Ve

=

sõiduki kiirus 0,1 V1 (km/h)

Sb

=

V1 ja Vb vahel läbitud tee pikkus meetrites

Se

=

V1 ja Ve vahel läbitud tee pikkus meetrites

5.3.2.

Peatumisteekond:

Liikumise põhivõrrandite alusel:

S = 0,1 · V + (X) · V2

kus:

S

=

peatumisteekond (m)

V

=

sõiduki kiirus (km/h)

X

=

katsenõuetest sõltuv muutuja

Parandatud peatumisteekonna arvutamiseks sõiduki tegeliku katsekiiruse alusel kasutatakse järgmist valemit:

Ss = 0,1 · Vs + (Sa – 0,1 · Va) · Vs2/Va2

kus:

s

=

parandatud peatumisteekond (m)

Vs

=

sõiduki kindlaksmääratud katsekiirus (km/h)

Sa

=

tegelik peatumisteekond (m)

Va

=

sõiduki tegelik katsekiirus (km/h)

Märkus. See valem kehtib vaid siis, kui tegelik katsekiirus (Va) on kindlaksmääratud katsekiiruse (Vs) puhul vahemikus ± 5 km/h.

5.3.3.

Pideva aeglustumise mõõtmine:

Sissesõitmismenetluse ja selliste katsete puhul nagu märgade piduritega pidurdamise katse ja pidurdustõhususe vähenemise kuumuskatse (kuumenemismenetlus) mõõdetakse pidevalt sõiduki hetkelist aeglustamist alates jõu rakendumisest piduri juhtseadisele kuni lõpliku peatumiseni.

5.4.   Piduri hõõrdkatte materjalid:

piduri hõõrdkatted ei sisalda asbesti.

6.   KATSED

Pidurdamiskatseid (katsetamistingimused ja menetlused), mis tuleb teha tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitega, ja nõutavat pidurdustõhusust on kirjeldatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

7.   SÕIDUKITÜÜBI VÕI PIDURISÜSTEEMI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Kõigist sõidukitüübis või selle pidurisüsteemis tehtavatest muudatustest teavitatakse sõidukitüübile kinnituse andnud ametiasutust. Seejärel võib asutus kas:

7.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

7.2.   Muudatusi täpsustav kinnitus tüübikinnituse andmise kohta või teade tüübikinnitusest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 ettenähtud korras.

7.3.   Tüübikinnituse kehtivusaega pikendanud pädev asutus annab igale niisuguse pikendamise kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8.   TOODANGU VASTAVUS

8.1.   Iga käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukit (süsteemi) tuleb toota nii, et see vastaks kinnitatud tüübile, täites ülaltoodud punktis 5 sätestatud nõudeid.

8.2.   Punkti 8.1 nõuete täitmise kontrollimiseks viiakse läbi asjakohane tootmise kontroll.

8.3.   Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.3.1.

tagama protseduuride olemasolu toodete kvaliteedi efektiivseks kontrollimiseks;

8.3.2.

pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

8.3.3.

tagama katsetulemuste andmete registreerimise ning sellega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel ametiasutusega;

8.3.4.

analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida ja tagada tooteomaduste stabiilsust, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud varieerumist;

8.3.5.

tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 3. lisas ettenähtud katsed;

8.3.6.

tagama, et kui nimetatud katses ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele.

8.4.   Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

8.4.1.   Igal kontrollimisel tuleb kontrollijale esitada katsetulemused ja toodangu ülevaatuse tulemused.

8.4.2.   Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

8.4.3.   Kui kvaliteet ei ole piisav või kui tundub, et tuleb kontrollida punkti 8.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija välja näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatsed teinud tehnilisele teenistusele.

8.4.4.   Pädev asutus võib teha käesolevas eeskirjas ettenähtud mis tahes katseid.

8.4.5.   Pädev asutus lubab kontrolle teostada tavaliselt korra kahe aasta jooksul. Kui sellise kontrolli käigus saadakse negatiivsed tulemused, tagab pädev asutus, et võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimalikult kiiresti taastada toodangu vastavus nõuetele.

9.   ÜLEMINEKUSÄTTED

9.1.   Alates käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei keeldu ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 03-seeria muudatustega. Tootja taotlusel võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kokku leppida muudatuste kohaldamises enne nende ametlikku jõustumiskuupäeva.

9.2.   24 kuud pärast punktis 9.1 osutatud ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse üksnes siis, kui sõidukitüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

9.3.   Tüübikinnitused, mis anti enne 24 kuu möödumist alates punktis 9.1 osutatud ametlikust jõustumiskuupäevast, kaotavad kehtivuse 48 kuud pärast punktis 9.1 osutatud jõustumiskuupäeva, kui tüübikinnituse andnud kokkuleppeosaline ei teavita käesolevat eeskirja kohaldavaid teisi kokkuleppeosalisi, et tüübikinnituse saanud sõiduk vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

9.4.   Olenemata eespool toodud üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast viimase seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

10.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui seda tüüpi sõiduk ei ole punktis 8.3 ettenähtud kontrolli edukalt läbinud.

10.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta varem on andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

11.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse valdaja lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ja allkirjaga.

12.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.


(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3), dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt.2.

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).


1. LISA (*)

Image

Image

LIIDE

SÕIDUKI ANDMETE LOETELU EESKIRJA nr 90 KOHASTE TÜÜBIKINNITUSTE JAOKS

1.

Sõidukitüübi kirjeldus:

1.1.

Sõiduki kaubanimi või -märk olemasolu korral:

1.2.

Sõiduki kategooria:

1.3.

Sõidukitüüp vastavalt eeskirja nr 78 tüübikinnitusele:

1.4.

Sõidukitüübi sõidukite mudelid või kaubanimed, kui need on kättesaadavad:

1.5.

Tootja nimi ja aadress:

2.

Piduri hõõrdkatete mark ja tüüp:

3.

Sõiduki tühimass:

3.1.

Massi jagunemine igale teljele (maksimumväärtus):

4.

Sõiduki täismass:

4.1.

Massi jagunemine igale teljele (maksimumväärtus):

5.

Vmax km/h

6.

Rehvi ja ratta mõõtmed:

7.

Iga eraldiseisva pidurisüsteemi konfiguratsioon:

8.

Piduriventiilide spetsifikatsioonid (vajaduse korral):

8.1.

Koormuse regulaatori reguleerimisspetsifikatsioonid:

8.2.

Rõhuventiili reguleerimine:

9.

Piduri spetsifikatsioon:

9.1.

Ketaspiduri tüüp (nt kolbide arv ja läbimõõt (läbimõõdud), õhkjahutusega või õhkjahutuseta ketas):

9.2.

Trummelpiduri tüüp (nt ühepoolne, kolvi suurus ja trumli mõõtmed):

10.

Piduri peasilindri tüüp ja suurus (kui see on asjakohane):


2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

Image

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud seoses pidurisüsteemiga tüübikinnituse Ühendkuningriigis (E11) kooskõlas eeskirjaga nr 78 ja tüübikinnitusnumbri 032439 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et eeskiri nr 78 sisaldas tüübikinnituse väljastamise ajal juba 03-seeria muudatusi.

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

Image

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on tüübikinnituse saanud Ühendkuningriigis (E11) eeskirjade nr 78 ja 40 (1) kohaselt. Tüübikinnitusmärgi esimesed kaks kohta näitavad, et asjaomaste tüübikinnituste andmise ajal hõlmas eeskiri nr 78 muudatuste seeriat 03, kuid eeskiri nr 40 oli algsel kujul.


(1)  See viimane number on esitatud näitena.


3. LISA

KATSETINGIMUSED, MENETLUSED JA TÕHUSUSNÕUDED

1.   ÜLDTINGIMUSED

1.1.   Katsepinnad

1.1.1.   Suure hõõrdeteguriga pind:

a)

kohaldatav kõigi dünaamiliste pidurikatsetuste puhul, välja arvatud ABS-katsed, kus on ette nähtud väikese hõõrdeteguriga pind;

b)

katsetusala on puhas ja tasane pind kaldega ≤ 1 protsenti;

c)

pinna suurim pidurdustegur (PBC) on 0,9, kui ei ole ette nähtud teisiti.

1.1.2.   Väikese hõõrdeteguriga pind:

a)

kohaldatav kõigi dünaamiliste pidurikatsetuste puhul, kus on ette nähtud väikese hõõrdeteguriga pind;

b)

katsetusala on puhas, kuiv ja tasane pind kaldega ≤ 1 protsenti;

c)

pinna suurim pidurdustegur on ≤ 0,45.

1.1.3.   Pinna suurima pidurdusteguri mõõtmine:

Pinna suurima pidurdusteguri määrab kindlaks tüübikinnitusasutus, kasutades kas:

a)

USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardi E1136 — 93 (uuesti heaks kiidetud 2003. aastal) kohast standardset võrdlusrehvi kooskõlas ASTMi meetodiga E1337-90 (uuesti heaks kiidetud 2002. aastal) kiirusel 40 miili tunnis või

b)

käesoleva lisa liites osutatud meetodit.

1.1.4.   Seisupiduri katsed:

ettenähtud katsenõlv on puhta ja kuiva pinnaga, mis sõiduki raskusjõu all ei deformeeru.

1.1.5.   Katseraja laius:

Kaherattaliste sõidukite puhul (L1- ja L3-kategooria sõidukid) on katseraja laius 2,5 m.

Kolmerattaliste sõidukite puhul (L2-, L5- ja L4-kategooria sõidukid) on katseraja laius 2,5 m pluss sõiduki laius.

1.2.   Ümbritseva keskkonna temperatuur

Ümbritseva õhu temperatuur on 4 °C – 45 °C.

1.3.   Tuule kiirus

Tuule kiirus ei ületa 5 m/s.

1.4.   Katsekiiruse lubatud hälve:

Katsekiiruse lubatud hälve on ± 5 km/h.

Kui tegelik katsekiirus erineb kindlaksmääratud katsekiirusest, korrigeeritakse tegelikku peatumisteekonda, kasutades käesoleva eeskirja punktis 5.3.2 esitatud valemit.

1.5.   Automaatkäigukast

Automaatkäigukastiga sõidukid peavad läbima kõik „mootor ühendatud”- ja „mootor lahutatud”-katsed.

Kui automaatkäigukastil on vabakäiguasend, valitakse vabakäiguasend „mootor lahutatud”-katseteks.

1.6.   Sõiduki asend ja rataste lukustumine:

a)

sõiduk asub iga pidurduse alguses katseraja keskel;

b)

pidurdused tehakse sõiduki rataste katserajalt väljumiseta ja rataste lukustumiseta.

1.7.   Katsejärjestus

Järjestus

Punkt

1.

Kuivade piduritega pidurdamine — aktiveeritakse üks piduri juhtseadis

3

2.

Kuivade piduritega pidurdamine — aktiveeritakse kõik sõidupidurisüsteemi juhtseadised

4

3.

Suurel kiirusel pidurdamine

5

4.

Märgade piduritega pidurdamine

6

5.

Pidurdustõhususe vähenemise kuumuskatse (1)

7

6.

Kui on paigaldatud:

 

6.1.

Seisupidur

8

6.2.

Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS)

9

6.3.

Kahe ajamiharuga pidurisüsteemi osaline rike

10

6.4.

Võimendiga pidurisüsteemi rike

11

2.   ETTEVALMISTAMINE

2.1.   Mootori tühikäigukiirus

Mootori tühikäigukiirus seadistatakse vastavalt tootja spetsifikatsioonile.

2.2.   Rehvirõhk

Rehvid pumbatakse katse jaoks täis vastavalt tootja spetsifikatsioonile täismassiga sõiduki puhul.

2.3.   Pidurdusjõu rakendamise punktid ja suund

Manuaalse juhtkangi sisendjõud (F) kantakse juhtkangi esipinnale risti juhthoova tugipunktiga ja selle välimise punktiga pinnal, mida mööda juhtkang pöörleb (vt joonis allpool).

Sisendjõudu rakendatakse punktile, mis asub 50 mm kaugusel juhtkangi kõige välimisest punktist, mõõdetuna piki telge juhtkangi keskse telje ja kangi kõige välimise punkti vahel.

Image

Pedaaliga jalgjuhtseadme puhul rakendatakse sisendjõudu jalgjuhtseadme keskele täisnurga all.

2.4.   Piduri temperatuuri mõõtmine

Tüübikinnitusasutus on määranud kindlaks, et piduri temperatuuri mõõdetakse ketta või trumli ligikaudses keskmes, kasutades:

a)

hõõrdekattega termoelementi, mis on kontaktis ketta või trumli pinnaga, või

b)

termoelementi, mis juba sisaldub hõõrdematerjalis.

2.5.   Lihvimismenetlus

Enne tõhususe hindamist lihvitakse sõiduki pidureid. Lihvimismenetluse võib läbi viia tootja:

a)

kergelt koormatud sõiduk;

b)

mootor lahutatud;

    algkiirus: 50 km/h või 0,8 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

    lõppkiirus = 5–10 km/h;

c)

katsekiirus:

i)

ii)

d)

pidurdamine:

iga sõidupidurisüsteem aktiveeritakse eraldi;

e)

sõiduki aeglustus:

i)

ainult üks esipidurisüsteem:

 

L3- ja L4-kategooria sõidukite puhul 3,0–3,5 m/s2;

 

L1- ja L2-kategooria sõidukite puhul 1,5–2,0 m/s2;

ii)

ainult üks tagapidurisüsteem: 1,5–2,0 m/s2;

iii)

kombineeritud pidurisüsteemi CBS või kahe ajamiharuga pidurisüsteem: 3,5–4,0 m/s2;

f)

aeglustuste arv: 100 aeglustust pidurisüsteemi kohta;

g)

piduri algtemperatuur enne iga pidurdust ≤ 100 °C;

h)

esimese pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis vastavalt kindlaksmääratud tingimustele kuni lõppkiiruse saavutamiseni. Seejärel kiirendage taas esialgse kiiruseni ja hoidke kiirust seni, kuni piduri temperatuur langeb kindlaksmääratud esialgse väärtuseni. Kui need tingimused on täidetud, vajutage uuesti pidurile, nagu on kindlaks määratud. Korrake menetlust kindlaksmääratud arvu aeglustuste puhul. Pärast pidurite lihvimist kohandage pidureid kooskõlas tootja soovitustega.

3.   KATSE KUIVADE PIDURITEGA — AKTIVEERITAKSE ÜKS PIDURI JUHTSEADIS

3.1.   Sõiduki seisund:

a)

katset kohaldatakse kõigi sõidukikategooriate suhtes;

b)

koormatud sõiduk:

kombineeritud pidurisüsteemiga (CBS) ja kahe ajamiharuga pidurisüsteemiga varustatud sõidukite puhul: lisaks koormatud seisundile katsetatakse sõidukit ka kergelt koormatud seisundis;

c)

mootor lahutatud.

3.2.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

piduri algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

b)

katsekiirus:

i)

L1- ja L2-kategooria sõidukid: 40 km/h või 0,9 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

ii)

L3-, L5- ja L4-kategooria sõidukid: 60 km/h või 0,9 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

c)

pidurdamine:

iga sõidupidurisüsteem aktiveeritakse eraldi;

d)

pidurdusjõud:

i)

:

käsijuhtseade

:

≤ 200 N;

ii)

:

jalgjuhtseade

:

L1-, L2-, L3- ja L4-kategooria sõidukite puhul ≤ 350 N;

L5-kategooria sõidukite puhul ≤ 500 N;

e)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetele, kõige rohkem kuus pidurdust;

f)

iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis vastavalt käesolevas punktis määratletud tingimustele.

3.3.   Tõhususnõuded

Kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 3.2 ette nähtud katsemenetlusega: peatumisteekond on ette nähtud järgmise tabeli veerus 2 ja keskmine täisaeglustus on ette nähtud veerus 3:

Veerg 1

Veerg 2

 

Veerg 3

Sõiduki kategooria

PEATUMISTEEKOND (S)

(V on kindlaksmääratud katsekiirus km/h ja S on vajalik peatumisteekond meetrites)

 

KESKMINE TÄISAEGLUSTUS

Ühe ahelaga pidurisüsteem, ainult esirattapidur(id):

L1

S ≤ 0,1 V + 0,0111 V2

 

≥ 3,4 m/s2

L2

S ≤ 0,1 V + 0,0143 V2

≥ 2,7 m/s2

L3

S ≤ 0,1 V + 0,0087 V2

≥ 4,4 m/s2

L5

Ei kohaldata

Ei kohaldata

L4

S ≤ 0,1 V + 0,0105 V2

 

≥ 3,6 m/s2

Ühe ahelaga pidurisüsteem, ainult tagarattapidur(id):

L1

S ≤ 0,1 V + 0,0143 V2

 

≥ 2,7 m/s2

L2

S ≤ 0,1 V + 0,0143 V2

≥ 2,7 m/s2

L3

S ≤ 0,1 V + 0,0133 V2

≥ 2,9 m/s2

L5

Ei kohaldata

Ei kohaldata

L4

S ≤ 0,1 V + 0,0105 V2

 

≥ 3,6 m/s2

Kombineeritud pidurisüsteemi (CBS) või kahe ajamiharuga pidurisüsteemiga varustatud sõidukite puhul: koormatud ja kergelt koormatud seisundis:

L1 ja L2

S ≤ 0,1 V + 0,0087 V2

 

≥ 4,4 m/s2

L3

S ≤ 0,1 V + 0,0076 V2

≥ 5,1 m/s2

L5

S ≤ 0,1 V + 0,0077 V2

≥ 5,0 m/s2

L4

S ≤ 0,1 V + 0,0071 V2

 

≥ 5,4 m/s2

Kombineeritud pidurisüsteemiga (CBS) sõidukid — rikkepidurisüsteemid:

KÕIK

S ≤ 0,1 V + 0,0154 V2

 

≥ 2,5 m/s2

4.   KATSE KUIVADE PIDURITEGA — AKTIVEERITAKSE KÕIK SÕIDUPIDURISÜSTEEMI JUHTSEADISED

4.1.   Sõiduki seisund:

a)

katset kohaldatakse L3-, L5- ja L4-kategooria sõidukite suhtes;

b)

kergelt koormatud sõiduk;

c)

mootor lahutatud.

4.2.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

pidurite algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

b)

katsekiirus: 100 km/h või 0,9 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

c)

pidurdamine:

mõlema sõidupidurisüsteemi juhtseadise samaaegne rakendamine, kui need on olemas, või ühe sõidupidurisüsteemi juhtseadise rakendamine sõidupidurisüsteemi puhul, mis toimib kõikidel ratastel;

d)

pidurdusjõud:

käsijuhtseade

:

≤ 250 N;

jalgjuhtseade

:

L3- ja L4-kategooria sõidukite puhul ≤ 400 N;

L5-kategooria sõidukite puhul ≤ 500 N;

e)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetele, kõige rohkem kuus pidurdust;

f)

iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadised vastavalt käesolevas punktis määratletud tingimustele.

4.3.   Tõhususnõuded

Kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 4.2 ette nähtud katsemenetlusega: peatumisteekond (S) on ≤ 0,0060 V2 (V on kindlaksmääratud katsekiirus km/h ja S on vajalik peatumisteekond meetrites).

5.   KATSE SUUREL KIIRUSEL

5.1.   Sõiduki seisund:

a)

katset kohaldatakse L3-, L5- ja L4-kategooria sõidukite suhtes;

b)

katset ei nõuta sõidukite puhul, mille Vmax on ≤ 125 km/h;

c)

kergelt koormatud sõiduk;

d)

mootor ühendatud kõrgeima käiguga.

5.2.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

piduri algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

b)

katsekiirus

:

0,8 Vmax sõidukite puhul, mille Vmax on > 125 km/h ja < 200 km/h;

160 km/h sõidukite puhul, mille Vmax on ≥ 200 km/h;

c)

pidurdamine:

mõlema sõidupidurisüsteemi juhtseadise samaaegne aktiveerimine, kui need on olemas, või ühe sõidupidurisüsteemi juhtseadise aktiveerimine sõidupidurisüsteemi puhul, mis toimib kõikidel ratastel;

d)

pidurdusjõud:

käsijuhtseade

:

≤ 200 N;

jalgjuhtseade

:

L3- ja L4-kategooria sõidukite puhul ≤ 350 N;

L5-kategooria sõidukite puhul ≤ 500 N;

e)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetele, kõige rohkem kuus pidurdust;

f)

iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis(ed) vastavalt käesolevas punktis määratletud tingimustele.

5.3.   Tõhususnõuded:

kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 5.2 ette nähtud katsemenetlusega:

a)

peatumisteekond (S) on ≤ 0,1 V + 0,0067 V2

(V on kindlaksmääratud katsekiirus km/h ja S on vajalik peatumisteekond meetrites) või

b)

keskmine täisaeglustus on ≥ 5,8 m/s2.

6.   KATSE MÄRGADE PIDURITEGA

6.1.   Üldine:

a)

katse koosneb kahest osast, mis viiakse iga pidurisüsteemi puhul läbi üksteise järel:

i)

kuivade piduritega katsele tuginev põhikatse — aktiveeritakse üks piduri juhtseadis (käesoleva lisa 3. osa);

ii)

üks märgade piduritega pidurdus, kasutades samu katseparameetreid kui punktis i, kuid pidurit (pidureid) pritsitakse katse käigus pidevalt veega, et mõõta pidurite tõhusust märjas seisundis.

b)

katset ei kohaldata seisupidurisüsteemi puhul, välja arvatud juhul, kui tegemist on rikkepiduriga;

c)

seda katset ei kohaldata trummelpidurite või täielikult suletud ketaspidurite puhul, välja arvatud ventilatsiooni- ja lahtiste vaateavade olemasolu korral;

d)

selle katse puhul peab sõiduk olema varustatud seadmega, mis salvestab pidevalt piduri juhtseadisele avalduvat jõudu ja sõiduki aeglustust. Keskmise täisaeglustuse ja peatumisteekonna mõõtmised ei ole siin aga asjakohased.

6.2.   Sõiduki seisund:

a)

katset kohaldatakse kõigi sõidukikategooriate suhtes;

b)

koormatud sõiduk:

kombineeritud pidurisüsteemiga (CBS) ja kahe ajamiharuga pidurisüsteemiga varustatud sõidukite puhul: lisaks koormatud seisundile katsetatakse sõidukit ka kergelt koormatud seisundis,

c)

mootor lahutatud;

d)

iga pidur varustatakse veepihustusseadmega:

i)

ketaspidurid: veepihustusseadmete joonis:

Image

Mõõtmed millimeetrites

Ketaspiduri veepihustusseadmed paigaldatakse järgmiselt:

a)

vett pihustatakse igale pidurile voolukiirusel 15 liitrit tunnis. Vesi jaotatakse võrdselt ketta igale küljele;

b)

kui kettal on mis tahes kate, pihustatakse vett 45° nurga all enne katet;

c)

kui pihustit ei ole võimalik vastavalt joonisele paigaldada või kui pihusti kattub piduri ventilatsiooniava või muu sellisega, võib pihustusdüüsi piduriklotsi servast veel maksimaalselt 90° keerata, kasutades sama raadiust;

ii)

ventilatsiooni- ja lahtiste vaateavadega trummelpidurid

Veepihustusseadmed paigaldatakse järgmiselt:

a)

vett pihustatakse võrdselt trummelpiduriseadme mõlemale küljele (seisvale pidurikilbile ja pöörlevale trumlile) voolukiirusel 15 liitrit tunnis;

b)

pihustusdüüsid asetsevad kahel kolmandikul vahemaast pöörlevast trumlist rattarummu keskmeni;

c)

pihustusdüüs asub > 15° trumli pidurikilbi mis tahes ava servast.

6.3.   Põhikatse

6.3.1.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

käesoleva lisa 3. osa katse (katse kuivade piduritega — aktiveeritakse üks piduri juhtseadis) viiakse läbi iga pidurisüsteemi puhul ja piduri juhtseadisele avaldatav jõud peab tagama sõiduki aeglustumise 2,5–3,0 m/s2, ning katse käigus määratakse kindlaks järgmine:

i)

piduri juhtseadisele avaldatavat keskmist jõudu mõõdetakse selliselt, et sõiduk liigub vahemikus 80 protsenti kuni 10 protsenti ettenähtud katsekiirusest;

ii)

sõiduki keskmine aeglustumine vahemikus 0,5–1 sekundit pärast jõu avaldamist piduri juhtseadisele;

iii)

sõiduki maksimaalne aeglustumine täieliku peatumise jooksul, välja arvatud viimased 0,5 sekundit;

b)

kolm pidurdust ja punktide i, ii ja iii väärtuste keskmine.

6.4.   Märgade piduritega pidurdamine

6.4.1.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

sõiduk liigub punktis 6.3 osutatud põhikatses kasutatud kiirusel ning katsetatavatele piduritele pihustatakse piduri veepihustusseadmetest vett, kusjuures pidurisüsteemi ei rakendata;

b)

pärast ≥ 500 m vahemaa läbimist avaldage katsetatava pidurisüsteemi piduri juhtseadisele põhikatses ettenähtud keskmist jõudu;

c)

mõõtke sõiduki keskmine aeglustumine vahemikus 0,5–1 sekundit pärast jõu avaldamist piduri juhtseadisele;

d)

mõõtke sõiduki maksimaalne aeglustumine täieliku peatumise jooksul, välja arvatud viimased 0,5 sekundit.

6.5.   Tõhususnõuded

Kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 6.4.1 ette nähtud katsemenetlusega, peab märja piduriga pidurdamise aeglustus olema:

a)

väärtus, mis mõõdeti punkti 6.4.1 alapunktis c ≥ 60 protsenti keskmistest aeglustusväärtustest, mis saadi punkti 6.3.1 alapunkti a alapunktis ii osutatud põhikatsest; st ajavahemikus 0,5–1 sekundit pärast piduri juhtseadise rakendamist, ning

b)

väärtus, mis mõõdeti punkti 6.4.1 alapunktis d ≥ 120 protsenti keskmistest aeglustusväärtustest, mis saadi punkti 6.3.1 alapunkti a alapunktis iii osutatud põhikatsest; st täieliku peatumise jooksul, välja arvatud viimased 0,5 sekundit.

7.   PIDURDUSTÕHUSUSE VÄHENEMISE KUUMUSKATSE

7.1.   Üldine:

a)

katse koosneb kolmest osast, mis viiakse iga pidurisüsteemi puhul läbi üksteise järel:

i)

kuivade piduritega pidurdamise katsele tuginev põhikatse — aktiveeritakse üks piduri juhtseadis (käesoleva lisa 3. osa);

ii)

kuumenemismenetlus, mis koosneb korduvatest pidurdustest piduri(te) kuumendamiseks;

iii)

kuivade piduritega pidurdamise katsele tuginev kuumenenud piduritega pidurdamine — aktiveeritakse üks piduri juhtseadis (käesoleva lisa 3. osa), et mõõta piduri tõhusust pärast kuumenemismenetlust;

b)

katset kohaldatakse L3-, L5- ja L4-kategooria sõidukite suhtes;

c)

katset ei kohaldata seisupidurisüsteemide ja rikkepidurisüsteemide puhul;

d)

kõik pidurdused tehakse koormatud sõidukiga;

e)

kuumenemismenetluse puhul peab sõiduk olema varustatud seadmega, mis salvestab pidevalt piduri jõudu ja sõiduki aeglustust. Keskmise täisaeglustuse ja peatumisteekonna mõõtmised ei ole kuumenemismenetluse puhul asjakohased. Põhikatse ja kuumenenud piduritega pidurdamise katse puhul tuleb mõõta kas keskmist täisaeglustust või peatumisteekonda.

7.2.   Põhikatse

7.2.1.   Sõiduki seisund:

mootor lahutatud.

7.2.2.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

pidurite algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

b)

katsekiirus: 60 km/h või 0,9 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

c)

pidurdamine:

iga sõidupidurisüsteemi juhtseadis aktiveeritakse eraldi;

d)

pidurdusjõud:

käsijuhtseade

:

≤ 200 N;

jalgjuhtseade

:

L3- ja L4-kategooria sõidukite puhul ≤ 350 N;

L5-kategooria sõidukite puhul ≤ 500 N;

e)

kiirendage sõidukit katsekiiruseni, aktiveerige piduri juhtseadis vastavalt kindlaksmääratud tingimustele ja salvestage juhtseadisele avalduv jõud, mis on vajalik käesoleva lisa punkti 3.3 tabelis ette nähtud sõiduki pidurdustõhususe saavutamiseks.

7.3.   Kuumenemismenetlus

7.3.1.   Sõiduki seisund:

mootori jõuülekanne:

i)

kindlaksmääratud katsekiirusest kuni 50 protsenti kindlaksmääratud katsekiiruseni: mootor ühendatud kõrgeima käiguga selliselt, et mootori pöörlemissagedus on suurem kui tootja poolt kindlaksmääratud mootori tühikäigukiirus;

ii)

kindlaksmääratud 50-protsendiselt katsekiiruselt kuni peatumiseni: mootor lahutatud.

7.3.2.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

piduri algtemperatuur enne esimest pidurdust: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

b)

katsekiirus:

 

ühe ahelaga pidurisüsteem, ainult esirattapidurid: 100 km/h või 0,7 V max, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

 

ühe ahelaga pidurisüsteem, ainult tagarattapidurid: 80 km/h või 0,7 V max, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

 

kombineeritud pidurisüsteemi CBS või kahe ajamiharuga pidurisüsteem: 100 km/h või 0,7 V max, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

c)

pidurdamine:

iga sõidupidurisüstemi juhtseadis aktiveeritakse eraldi;

d)

pidurdusjõud:

i)

esimese pidurduse puhul:

 

juhtseadisele rakendatav püsiv jõud, millega saavutatakse sõiduki aeglustusmäär vahemikus 3,0–3,5 m/s2, kui sõiduk aeglustab vahemikus 80 protsenti kuni 10 protsenti kindlaksmääratud kiirusest;

 

kui sõiduk ei suuda kindlaksmääratud aeglustusmäära saavutada, tehakse see pidurdus käesoleva tabeli lõike 3.3 tabelis esitatud aeglustusnõuete täitmiseks;

ii)

ülejäänud pidurduste puhul:

a)

sama juhtseadisele rakendatav püsiv jõud, mida kasutati esimese pidurduse puhul;

b)

pidurduste arv: 10;

c)

pidurdustevaheline vahemaa: 1 000 m;

e)

tehke pidurdus vastavalt käesolevas lõikes kindlaksmääratud tingimustele ja seejärel kasutage suurimat võimalikku kiirendust, et saavutada kindlaksmääratud kiirus ja hoida seda kuni järgmise pidurduseni.

7.4.   Kuumenenud piduritega pidurdamine

7.4.1.   Katsetingimused ja -menetlused:

tehke üks pidurdus vastavalt põhikatses kindlaksmääratud tingimustele (punkt 7.2) pidurisüsteemiga, mida on menetluse käigus kuumendatud kooskõlas punktiga 7.3. Pidurdus tehakse ühe minuti jooksul alates punktis 7.3 ettenähtud menetluse lõpetamisest, kusjuures piduri juhtseadisele avaldatav jõud on väiksem jõust, mida kasutati punktis 7.2 ettenähtud katses, või on sellega võrdne.

7.5.   Tõhususnõuded

Kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 7.4.1 ette nähtud katsemenetlusega:

a)

peatumisteekond: S2 ≤ 1,67 S1 – 0,67 × 0,1 V

kus:

S1

=

parandatud peatumisteekond (m), mis saavutati punktis 7.2 osutatud põhikatses;

S2

=

parandatud peatumisteekond (m), mis saavutati punktis 7.4.1 osutatud kuumenenud piduritega pidurdamisel;

V

=

ettenähtud kiirus (km/h), või

b)

keskmine täisaeglustus ≥ 60 protsenti keskmisest täisaeglustusest, mis mõõdeti lõikes 7.2 ettenähtud katses.

8.   SEISUPIDURISÜSTEEMI KATSE — SEISUPIDURIGA VARUSTATUD SÕIDUKITE PUHUL

8.1.   Sõiduki seisund:

a)

katset kohaldatakse L2-, L5- ja L4-kategooria sõidukite suhtes;

b)

koormatud sõiduk;

c)

mootor lahutatud.

8.2.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

piduri algtemperatuur: ≤ 100 °C;

b)

katsetusala kalle = 18 protsenti;

c)

pidurdusjõud:

käsijuhtseade

:

≤ 400 N;

jalgjuhtseade

:

≤ 500 N;

d)

katse esimeses osas asetage sõiduk katseala tõusu suunas, rakendades seisupidurisüsteemi vastavalt käesolevas lõikes ettenähtud tingimustele. Kui sõiduk püsib paigal, alustage katseperioodi mõõtmist;

e)

katse lõpetamisel katseala tõusu suunas asetatud sõidukiga korrake sama katsemenetlust katseala languse suunas asetatud sõidukiga.

8.3.   Tõhususnõuded:

kui katsetamine toimub kooskõlas punktis 8.2 ette nähtud katsemenetlusega, peab seisupidurisüsteem hoidma sõiduki paigal viis minutit nii tõusul kui langusel.

9.   ABS-KATSED

9.1.   Üldine:

a)

neid katseid tehakse vaid ABS-pidurite puhul, mis on paigaldatud L1- ja L3-kategooria sõidukitele;

b)

katsed peavad kinnitama ABSiga varustatud pidurisüsteemide tõhusust ja nende toimimist ABSi elektririkke korral;

c)

„täistsükkel” — mitteblokeeruv pidurisüsteem muudab korduvalt pidurdusjõudu, et otse reguleeritavad rattad ei blokeeruks;

d)

ratta blokeerumine on lubatud, kui see ei mõjuta sõiduki stabiilsust selliselt, et juht peab juhtseadise vabastama või sõiduki ratas väljub katserajalt.

Katseseeria koosneb järgmistest üksikutest katsetest, mida võib teha mis tahes järjekorras:

ABS-KATSED

PUNKT

a)

Pidurdused suure hõõrdeteguriga pinnal — kindlaks määratud punktis 1.1.1.

9.3

b)

Pidurdused väikese hõõrdeteguriga pinnal — kindlaks määratud punktis 1.1.2.

9.4

c)

Rataste blokeerumise kontroll suure ja väikese hõõrdeteguriga pindadel.

9.5

d)

Rataste blokeerumise kontroll üleminekul suure hõõrdeteguriga pinnalt väikese hõõrdeteguriga pinnale.

9.6

e)

Rataste blokeerumise kontroll üleminekul väikese hõõrdeteguriga pinnalt suure hõõrdeteguriga pinnale.

9.7

f)

Pidurdused ABSi elektririkke korral.

9.8

9.2.   Sõiduki seisund:

a)

kergelt koormatud sõiduk;

b)

mootor lahutatud.

9.3.   Pidurdused suure hõõrdeteguriga pinnal:

9.3.1.   katsetingimused ja -menetlused:

a)

pidurite algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

b)

katsekiirus: 60 km/h või 0,9 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

c)

pidurdamine:

mõlema sõidupidurisüsteemi juhtseadiste samaaegne rakendamine, kui need on olemas, või ühe sõidupiduri juhtseadise rakendamine sõidupidurisüsteemi puhul, mis toimib kõikidel ratastel;

d)

pidurdusjõud:

rakendatav jõud on see, mis on vajalik ABSi täieliku toimimise tagamiseks kõigi kuni 10 km/h tehtavate pidurduste puhul;

e)

kui üks ratas ei ole ABSiga varustatud, käivitatakse selle ratta sõidupiduri juhtseade jõuga, mis on väiksem ratta blokeerumist põhjustavast jõust;

f)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetetele, kõige rohkem kuus pidurdust;

g)

iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis vastavalt käesolevas punktis määratletud tingimustele.

9.3.2.   Tõhususnõuded

Kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 9.3.1 ette nähtud katsemenetlusega:

a)

peatumisteekond (S) on ≤ 0,0063V2 (V on kindlaksmääratud katsekiirus km/h ja S on vajalik peatumisteekond meertites) või keskmine täisaeglustus on ≥ 6,17 m/s2 ning

b)

rattad ei blokeeru ja need peavad püsima katserajal.

9.4.   Pidurdused väikese hõõrdeteguriga pinnal:

9.4.1.   katsetingimused ja -menetlused:

punktis 9.3.1 ette nähtud tingimused, kuid suure hõõrdeteguriga pinna asemel kasutatakse väikese hõõrdeteguriga pinda;

9.4.2.   tõhususnõuded:

kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 9.4.1 ette nähtud katsemenetlusega:

a)

peatumisteekond (S) on ≤ 0,0056 V2 (V on kindlaksmääratud katsekiirus km/h, P on pinna suurim pidurdustegur ja S on vajalik peatumisteekond meertites) või keskmine täisaeglustus on ≥ 6,87 × P m/s2 ning

b)

rattad ei blokeeru ja need peavad püsima katserajal.

9.5.   Rataste blokeerumise kontroll suure ja väikese hõõrdeteguriga pindadel:

9.5.1.   katsetingimused ja -menetlused:

a)

katsepinnad:

i)

suure hõõrdeteguriga pind ning

ii)

väikese hõõrdeteguriga pind;

b)

piduri algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

c)

katsekiirus:

i)

suure hõõrdeteguriga pinnal: 80 km/h või 0,8 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

ii)

väikese hõõrdeteguriga pinnal: 60 km/h või 0,8 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

d)

pidurdamine:

i)

iga sõidupidurisüsteemi juhtseadis aktiveeritakse eraldi;

ii)

kui mõlemad pidurisüsteemid on varustatud ABSiga, aktiveeritakse samaaegselt mõlemad piduri juhtseadised lisaks punktile i;

e)

piduri pidurdusjõud:

rakendatav jõud on see, mis on vajalik ABSi täieliku toimimise tagamiseks kõigi kuni 10 km/h tehtavate pidurduste puhul;

f)

pidurite rakendusmäär:

pidurdusjõudu rakendatakse 0,2–0,5 sekundit;

g)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetele, kõige rohkem kolm pidurdust;

h)

iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis vastavalt käesolevas punktis määratletud tingimustele;

9.5.2.   tõhususnõuded:

kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 9.5.1 ette nähtud katsemenetlusega, ei tohi sõiduki rattad blokeeruda ja need peavad püsima katserajal.

9.6.   Rataste blokeerumise kontroll üleminekul suure hõõrdeteguriga pinnalt väikese hõõrdeteguriga pinnale:

9.6.1.   katsetingimused ja -menetlused:

a)

katsepinnad:

suure hõõrdeteguriga pinnale järgneb kohe väikese hõõrdeteguriga pind;

b)

pidurite algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

c)

katsekiirus:

kiirus 50 km/h või 0,5 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem selles punktis, kui sõiduk liigub suure hõõrdeteguriga pinnalt väikese hõõrdeteguriga pinnale;

d)

pidurdamine:

i)

iga sõidupidurisüsteemi juhtseadis aktiveeritakse eraldi;

ii)

kui mõlemad pidurisüsteemid on varustatud ABSiga, aktiveeritakse samaaegselt mõlemad piduri juhtseadised lisaks punktile i;

e)

pidurdusjõud:

rakendatav jõud on see, mis on vajalik ABSi täieliku toimimise tagamiseks kõigi kuni10 km/h tehtavate pidurduste puhul;

f)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetele, kõige rohkem kolm pidurdust;

g)

iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis enne sõiduki üleminekut ühelt hõõrdeteguriga pinnalt teisele;

9.6.2.   tõhususnõuded:

kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 9.6.1 ette nähtud katsemenetlusega, ei tohi rattad blokeeruda ja need peavad püsima katserajal.

9.7.   Rataste blokeerumise kontroll üleminekul väikese hõõrdeteguriga pinnalt suure hõõrdeteguriga pinnale:

9.7.1.   katsetingimused ja -menetlused:

a)

katsepinnad:

väikese hõõrdeteguriga pinnale järgneb kohe suure hõõrdeteguriga pind, mille suurim pidurdustegur on 0,8;

b)

piduri algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

c)

katsekiirus:

kiirus 50 km/h või 0,5 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem selles punktis, kui sõiduk liigub väikese hõõrdeteguriga pinnalt suure hõõrdeteguriga pinnale;

d)

pidurdamine:

i)

iga sõidupidurisüsteemi juhtseadist rakendatakse eraldi;

ii)

kui mõlemad pidurisüsteemid on varustatud ABSiga, rakendatakse samaaegselt mõlemaid piduri juhtseadiseid lisaks punktile i;

e)

pidurdusjõud:

rakendatav jõud on see, mis on vajalik ABSi täieliku toimimise tagamiseks kõigi kuni 10 km/h tehtavate pidurduste puhul;

f)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetele, kõige rohkem kolm pidurdust;

g)

iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis enne sõiduki üleminekut ühelt hõõrdeteguriga pinnalt teisele;

h)

salvestage sõiduki pidev aeglustumine;

9.7.2.   tõhususnõuded:

a)

kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 9.7.1 ette nähtud katsemenetlusega, ei tohi rattad blokeeruda ja need peavad püsima katserajal;

b)

sõiduki aeglustus suureneb ühe sekundi jooksul, mil tagaratas läbib ülemineku väikese ja suure hõõrdeteguriga pinna vahel.

9.8.   Pidurdused ABSi elektririkke korral:

9.8.1.   katsetingimused ja -menetlused:

lülitage ABSi elektrisüsteem välja ja tehke käesoleva lisa 3. osas ette nähtud katse (katse kuivade piduritega — aktiveeritud on üks piduri juhtseadis), kohaldades katsetatavale pidurile ja sõidukile asjakohaseid tingimusi;

9.8.2.   tõhususnõuded:

kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 9.8.1 ette nähtud katsemenetlusega:

a)

süsteem peab vastama käesoleva eeskirja punktis 5.1.13 osutatud rikkehoiatuse nõuetele ning

b)

peatumisteekonna või keskmise täisaeglustuse puhul järgitakse käesoleva lisa punktis 3.3 esitatud tabeli veergudes 2 ja 3 pealkirja „Ühe ahelaga pidurisüsteem, ainult tagarattapidur(id)” all esitatud miinimumnõudeid.

10.   OSALISE RIKKE KATSE KAHE AJAMIHARUGA PIDURISÜSTEEMI PUHUL

10.1.   Üldteave:

a)

katset kohaldatakse ainult selliste sõidukite puhul, mis on varustatud kahe ajamiharuga pidurisüsteemiga;

b)

katse peab kinnitama ülejäänud allsüsteemi toimimist hüdraulikasüsteemi lekke korral.

10.2.   Sõiduki seisund:

a)

katset kohaldatakse L3-, L5- ja L4-kategooria sõidukite suhtes;

b)

kergelt koormatud sõiduk;

c)

mootor lahutatud.

10.3.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

piduri algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C;

b)

katsekiirused: 50 km/h ja 100 km/h või 0,8 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

c)

pidurdusjõud:

käsijuhtseade

:

≤ 250 N;

jalgjuhtseade

:

≤ 400 N;

d)

pidurduste arv: kuni sõiduk vastab tõhususnõuetele, kõige rohkem kuus pidurdust iga katsekiiruse kohta;

e)

reguleerige sõidupidurisüsteem selliseks, et mis tahes allsüsteemis kaoks pidurdumine täielikult. Iga pidurduse puhul kiirendage seejärel sõiduk katsekiiruseni ja aktiveerige piduri juhtseadis vastavalt käesolevas punktis määratletud tingimustele;

f)

korrake katset iga allsüsteemi puhul.

10.4.   Tõhususnõuded:

Kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 10.3 ette nähtud katsemenetlusega:

a)

süsteem peab vastama käesoleva eeskirja punktis 5.1.11 osutatud rikkehoiatuse nõuetele ning

b)

peatumisteekond (S) on ≤ 0,1 V + 0,0117 V2 (V on kindlaksmääratud katsekiirus km/h ja S on vajalik peatumisteekond meetrites) või keskmine täisaeglustus on ≥ 3,3 m/s2.

11.   ELEKTRIVÕIMENDIGA PIDURISÜSTEEMI RIKKE KATSE

11.1.   Üldteave:

a)

katset ei tehta, kui sõidukile on paigaldatud veel üks eraldi sõidupidurisüsteem;

b)

kaste peab kinnitama sõidupidurisüsteemi toimimist elektrivõimendi rikke korral.

11.2.   Katsetingimused ja -menetlused:

iga sõidupidurisüsteemi puhul tehke käesoleva lisa 3. osas ette nähtud katse (katse kuivade piduritega — aktiveeritud on üks piduri juhtseadis), lülitades välja elektrivõimendi.

11.3.   Tõhususnõuded

Kui pidureid katsetatakse kooskõlas punktis 11.2 ette nähtud katsemenetlusega: peatumisteekond on ette nähtud järgmise tabeli veerus 2 ja keskmine täisaeglustus on ette nähtud veerus 3:

Veerg 1

Veerg 2

 

Veerg 3

Sõiduki kategooria

PEATUMISTEEKOND (S)

(V on kindlaksmääratud katsekiirus km/h ja S on vajalik peatumisteekond meetrites)

 

KESKMINE TÄISAEGLUSTUS

Ühe ahelaga pidurisüsteem

L1

S ≤ 0,1 V + 0,0143 V2

 

≥ 2,7 m/s2

L2

S ≤ 0,1 V + 0,0143 V2

≥ 2,7 m/s2

L3

S ≤ 0,1 V + 0,0133 V2

≥ 2,9 m/s2

L4

S ≤ 0,1 V + 0,0105 V2

 

≥ 3,6 m/s2

Kombineeritud pidurisüsteemiga (CBS) ja kahe ajamiharuga sõidupidurisüsteemiga (SSBS) varustatud sõidukid

KÕIK

S ≤ 0,1 V + 0,0154 V2

 

≥ 2,5 m/s2

Pidage meeles, et kui elektrivõimendi saab aktiveerida rohkem kui ühe juhtseadise abil, saavutatakse eespool osutatud tõhususnäitajad siis, kui iga juhtseadis aktiveeritakse eraldi.


(1)  Viimasena tehakse alati pidurdustõhususe vähenemise kuumuskatse.

LIIDE

ALTERNATIIVNE MEETOD PINNA SUURIMA PIDURDUSTEGURI (PBC) KINDLAKSMÄÄRAMISEKS

(vt käesoleva lisa punkti 1.1.3)

1.1.   Üldine:

a)

Katse eesmärk on kindlaks määrata pinna suurim pidurdustegur, kui pidurdamine toimub 3. lisa punktides 1.1.1 ja 1.1.2 kirjeldatud katseradadel.

b)

Katse koosneb tervest reast pidurdustest, mille puhul piduri juhtseadisele avaldatav jõud on erinev. Mõlemaid rattaid pidurdatakse samaaegselt kuni rataste blokeerumise punktini, et saavutada asjaomasel katserajal suurim aeglustusmäär.

c)

Sõiduki suurim aeglustusmäär on kõigi katsepidurduste jooksul salvestatud suurim väärtus.

d)

Pinna suurim pidurdustegur (PBC) arvutatakse katsepidurduse põhjal, mille tulemusena saavutatakse sõiduki suurim aeglustusmäär:

Formula

kus:

t

=

aeg sekundites, mis kulub sõiduki aeglustamiseks kiiruselt 40 km/h kiiruseni 20 km/h.

Märkus. Sõidukite puhul, mis ei suuda saavutada katsekiirust 50 km/h, arvutatakse pinna suurim pidurdustegur (PBC) järgmiselt:

Formula

kus:

t

=

aeg sekundites, mis kulub sõiduki aeglustamiseks kiiruselt 0,8 Vmax kiiruseni 0,8 Vmax – 20, kus Vmax mõõdetakse km/h.

e)

PBC väärtus ümardatakse kolme kümnendkohani.

1.2.   Sõiduki seisund:

a)

Katset kohaldatakse L1- ja L3-kategooria sõidukite suhtes.

b)

Mitteblokeeruv pidurisüsteem ühendatakse kas lahti või see ei toimi kiirusel vahemikus 40 km/h ja 20 km/h.

c)

Kergelt koormatud sõiduk.

d)

Mootor lahutatud.

1.3.   Katsetingimused ja -menetlused:

a)

Pidurite algtemperatuur: ≥ 55 °C ja ≤ 100 °C.

b)

Katsekiirus: 60 km/h või 0,9 Vmax, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

c)

Pidurdamine:

 

Mõlema sõidupidurisüsteemi juhtseadiste samaaegne rakendamine, kui need on olemas, või ühe sõidupidurisüsteemi juhtseadise rakendamine sõidupidurisüsteemi puhul, mis rakendub kõikidele ratastele.

 

Sõidukite puhul, mis on varustatud ühe sõidupidurisüsteemi juhtseadisega, võib olla vajalik pidurisüsteemi muuta, kui üks ratastest ei saavuta suurimat aeglustumist.

d)

Pidurdusjõud:

 

Juhtseadisele rakenduv jõud, mille tulemusena saavutatakse punkti 1.1 alapunktis c osutatud suurim sõiduki aeglustusmäär.

 

Juhtseadisele rakendatav jõud peab olema pidurdamise ajal konstantne.

e)

Pidurduste arv: kuni sõiduk saavutab maksimaalse aeglustusmäära.

f)

Iga pidurduse puhul kiirendage sõidukit katsekiiruseni ja seejärel aktiveerige piduri juhtseadis(ed) vastavalt käesolevas punktis määratletud tingimustele.