LISADE LOETELU

Lisa number	Lisa pealkiri	Lk nr
I	Piduriseadiste ja haagise piduriühenduste ehitus- ja paigaldusnõuded	10
II	Pidurisüsteemide ja haagise piduriühenduste ning nendega varustatud masinate katsetamis- ja tõhususnõuded	27
III	Reageerimisaja mõõtmise suhtes kohaldatavad nõuded	49
IV	Pidurisüsteemide ja haagise piduriühenduste energiaallikate ja energiasalvestite ning nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded	60
V	Vedruakuga pidurite ja nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded	67
VI	Pidurisilindri mehaanilise lukustusseadisega seisupidurisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded	70
VII	Alternatiivsed katsenõuded masinatele, mille puhul I, II ja III tüüpi katsed ei ole kohustuslikud	71
VIII	Pealejooksupidurisüsteemide, -seadiste ja haagise pealejooksupiduriühenduste ning nendega varustatud masinate pidurduskatsete suhtes kohaldatavad nõuded	83
IX	Hüdroajamiga masinate ning nende piduriseadiste ja -süsteemide suhtes kohaldatavad nõuded	98
X	Masinate komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusnõuded	104
XI	Blokeerumisvastaste pidurisüsteemide ja nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded ja katsemenetlused	105
XII	Õhkpidurisüsteemidega või standardi ISO 7638:2003 kohase pistmiku 6. ja 7. kontakti kaudu toimiva andmesidega masinate elektrooniliselt juhitavate pidurisüsteemide ja nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded	121
XIII	Ühe voolikuga hüdraulikaühenduste ja nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded	136

I LISA

Piduriseadiste ja haagise piduriühenduste ehitus- ja paigaldusnõuded

1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   „haakejõu kontrollimine”— süsteem või funktsioon, mille eesmärk on automaatselt tasakaalustada traktori ja haakeriista pidurdustegurit;

1.2.   „nimikoormusväärtus”— haakejõu kontrollimise näitaja, mis seostab ühenduspea signaali pidurdusteguriga ja mida on võimalik tüübikinnitusel näidata, lähtudes II lisa 1. liites esitatud kokkusobivusvahemikest;

1.3.   „roomikurattad”— süsteem, mis kannab masina ja alusvankri raskuse roomikute kaudu üle maapinnale, annab masina ajamisüsteemi jõumomendi edasi roomikutele ja võib panna roomikud suunda muutma;

1.4.   „roomikmasina alusvanker”— süsteem, mis koosneb vähemalt kahest kindla vahega roomikurattast, mis asuvad ühel tasapinnal reas, ja katkematust metall- või kummiroomikust, mis jookseb nende ümber;

1.5.   „roomik”— katkematu painduv lint, mis suudab neelata pikisuunalist tõmbejõudu.

2.   Konstruktsiooni- ja paigaldusnõuded

2.1.   Üldosa

Kui ei ole sõnaselgelt osutatud teisiti, mõeldakse selles lisas suurima valmistajakiiruse all masina suurimat tehniliselt lubatud edasiliikumiskiirust.

2.1.1.   Pidurisüsteemi osad ning eraldi seadised ja osad

2.1.1.1.   Pidurisüsteemi osad ning eraldi seadised ja osad peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et masina tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist kasutamise ajal, oleks tagatud selle vastavus allpool sätestatud nõuetele.

2.1.1.2.   Eelkõige peavad pidurisüsteemi osad ning eraldi seadised ja osad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et need oleksid korrosiooni- ja vananemiskindlad.

2.1.1.3.   Piduri hõõrdkatted ei tohi sisaldada asbesti.

2.1.1.4.   Ei tohi paigaldada eraldi seadiseid ega osi (nt klappe), mis võimaldavad masina kasutajal muuta pidurisüsteemi tõhusust nii, et see ei vasta kasutamise ajal käesoleva määruse nõuetele. Eraldi seadis või osa, mida saab eritööriista abil kasutada ainult tootja ja/või mis on lõhkumiskindla kaitsekattega, on lubatud, kui masina kasutaja ei saa seda eraldi seadist või osa muuta või kui kõik kasutaja tehtud muudatused on täitevvõimude jaoks lihtsalt tuvastatavad.

2.1.1.5.   Haakeriist tuleb varustada automaatse koormusanduriga, välja arvatud järgmistel juhtudel:

2.1.1.5.1.

kui haakeriista, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 30 km/h, ei saa tehnilistel põhjustel automaatse koormusanduriga varustada, võib selle varustada seadisega, millel on vähemalt kolm pidurdusjõu juhtimise seadistust;

2.1.1.5.2.

kui haakeriista ehituse eripära tõttu saab eristada ainult kahte koormusolekut – tühi ja koormatud –, võib masinal olla pidurdusjõu juhtimiseks vaid kaks seadistust;

2.1.1.5.3.

S-kategooria masinad, millel puudub täituvus (sh kulumaterjal).

2.1.2.   Pidurisüsteemi funktsioonid

Pidurisüsteemil peavad olema järgmised funktsioonid.

2.1.2.1.   Sõidupidurisüsteem

Sõidupidurisüsteemi toimet peab saama astmeliselt reguleerida. Juht peab saama pidurdada juhiistmelt nii, et ta ei peaks käsi roolilt/juhtkangilt eemaldama.

2.1.2.2.   Rikkepidurisüsteem

Rikkepidurisüsteem peab võimaldama masinat sõidupidurisüsteemi rikke korral peatada mõistliku peatumisteekonna piires. Traktoritel peab selle pidurisüsteemi toimet saama astmeliselt reguleerida. Juht peab saama kõnealusel viisil pidurdada juhiistmelt, hoides vähemalt ühte kätt roolil/juhtkangil. Kõnealuste nõuetega seoses eeldatakse, et sõidupidurisüsteemil ei teki korraga üle ühe rikke.

2.1.2.3.   Seisupidurisüsteem

Seisupidurisüsteem peab võimaldama masinat tõusul või langusel juhi abita paigal hoida, kusjuures pidurisüsteemi tööosad hoitakse lukustatud puhtmehaanilise seadise abil. Juht peab saama seda pidurit rakendada juhiistmelt, ent haagise puhul tuleb järgida punkti 2.2.2.11 nõudeid.

Haakeriista (pneumaatilise või hüdraulilise) sõidupidurisüsteemi ja traktori seisupidurisüsteemi võib rakendada korraga, kui juht saab alati kontrollida, kas masinrongi seisupidurisüsteemi puhtmehaaniliselt saavutatud pidurdustõhusus on piisav.

2.1.3.   II lisa 1. liite asjaomaseid nõudeid kohaldatakse masinatele ja nende pidurisüsteemidele.

2.1.4.   Õhkpidurisüsteemide ühendused traktori ja haakeriista vahel

2.1.4.1.   Õhkpidurisüsteemide ühendused traktori ja haakeriista vahel peavad punkti 2.1.4.1.1, 2.1.4.1.2 või 2.1.4.1.3 kohaselt koosnema järgmisest:

2.1.4.1.1.

ühest pneumosüsteemi toitevoolikust ja ühest pneumosüsteemi juhtvoolikust;

2.1.4.1.2.

ühest pneumosüsteemi toitevoolikust, ühest pneumosüsteemi juhtvoolikust ja ühest juhtkaablist;

2.1.4.1.3.

ühest pneumosüsteemi toitevoolikust ja ühest juhtkaablist. Seni, kuni ei ole kokku lepitud kokkusobivust ja ohutust tagavates ühtsetes tehnilistes standardites, ei ole käesolevale punktile vastavad ühendused traktori ja haagiste vahel lubatud.

2.1.5.   Hüdropidurisüsteemiga haakeriista ja traktori vahelised ühendused

2.1.5.1.   Ühenduste liigid

2.1.5.1.1.   Hüdrosüsteemi juhtvoolik – ühendusvoolik, mille haaratav liitmik on traktori küljes ja haarav liitmik haakeriista küljes. Liitmikud peavad vastama standardile ISO 5676:1983.

2.1.5.1.2.   Hüdrosüsteemi lisavoolik – ühendusvoolik, mille haaratav liitmik on traktori küljes ja haarav liitmik haakeriista küljes. Liitmikud peavad vastama standardile ISO 16028:2006 ja olema suurusega 10.

2.1.5.1.3.   ISO 7638:2003 kohane pistmik (valikuline). ISO 7638:2003 kohast pistmikku võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

Punktides 2.1.5.1.1 ja 2.1.5.1.2 kirjeldatud ühenduste paigutus traktoril peab vastama joonisel 1 kujutatule.

Joonis 1

Hüdrosüsteemi ühendusvoolikud

2.1.5.2.   Töötava mootori ja täielikult rakendatud seisupidurisüsteemiga traktoril:

2.1.5.2.1.

on lisavoolikus rõhk 0+100 kPa ja/või

2.1.5.2.2.

juhtvoolikus rõhk 11 500 – 15 000 kPa.

2.1.5.3.   Töötava mootori ja täiesti rakendamata seisupidurisüsteemiga traktoril peab lisavoolikus olema rõhk punktis 2.2.1.18.3 sätestatud vahemikus.

2.1.5.4.   Töötava mootori ja rakendamata piduriseadisega (sõidu- või ooteasendis) traktoril peab juhtvooliku ühenduspeas olema punktis 2.2.1.18.2 sätestatud rõhk.

2.1.5.5.   Töötava mootori ja täielikult rakendatud sõidupiduri juhtseadisega traktoril peab juhtvoolikus tekkima rõhk 11 500 – 15 000 kPa. Juhtvooliku survestamiseks sõidupiduri rakendamisel peab traktor vastama III lisa punkti 3.6 nõuetele.

2.1.6.   Traktorit ja haakeriista ühendavad elastsed voolikud ja kaablid peavad olema haakeriista osad.

2.1.7.   Sulgeseadised, mis ei rakendu automaatselt, ei ole lubatud.

2.1.8.   Rõhu kontrollventiilid

2.1.8.1.   Õhkpidurisüsteemiga masina iga telje pidurdusjõu kindlaksmääramiseks on vaja suruõhu rõhu kontrollventiile järgmistes kohtades:

2.1.8.1.1.

pidurisüsteemi igas teistest sõltumatus kontuuris III lisas kirjeldatud reageerimisaja seisukohast kõige ebasoodsama asendiga pidurisilindrile kõige lähemal kergesti ligipääsetaval kohal;

2.1.8.1.2.

pidurisüsteemis, millel on II lisa 1. liite punktis 6.2. osutatud piduriülekandes õhu- või vedelikusurve regulaator, selle seadise ees ja taga lähimas juurdepääsetavas kohas. Kui seadis on pneumaatiliselt juhitav, on täismassiga matkimiseks nõutav lisakontrollventiil. Kui sellist seadist ei ole paigaldatud, on vajalik üks rõhu kontrollventiil, mis on võrdväärne eespool osutatud regulaatori taga asuva ventiiliga. Kontrollventiilid peavad olema maapinnalt või masina seest hõlpsasti juurdepääsetavad;

2.1.8.1.3.

IV lisa A-osa punkti 2.4 tähenduses kõige ebasoodsama asendiga energiasalvestile võimalikult lähedal asuvas kohas, millele pääseb hõlpsasti ligi;

2.1.8.1.4.

pidurisüsteemi igas teistest sõltumatus kontuuris nii, et on võimalik kontrollida sisend- ja väljundrõhku kogu ülekande ulatuses.

2.1.8.1.5.

Rõhu kontrollventiilid peavad vastama standardi ISO 3583:1984 punktile 4.

2.2.   Pidurisüsteemidele esitatavad nõuded

2.2.1.   T- ja C-kategooria masinad

2.2.1.1.   Kõik masinas olevad pidurisüsteemid peavad vastama sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteemile ettenähtud nõuetele.

Juhitavuse huvides (põllul rataste sõltumatu pidurdamise võimaldamiseks) võib traktori sõidupidurisüsteem koosneda kahest üksteisest sõltumatust pidurikontuurist, mis on kumbki ühendatud kas vasaku või parema piduripedaaliga.

Kui rataste sõltumatu pidurdamise funktsioon on sisse lülitatud, ei tohi võimalik liikumiskiirus ületada 40 km/h, või peaks see funktsioon 40 km/h ületamisel välja lülituma. Need kaks nõuet peavad olema täidetud automaatse funktsiooni abil.

Kui rataste sõltumatu pidurdamise režiim on sisse lülitatud, ei ole haakeriista sõidupidurisüsteemi kuni kiiruseni 12 km/h vaja rakendada.

Traktorites, kus on võimalik kaht eraldi pedaali käsitsi ühendada, peab juht saama juhiistmelt lihtsalt kontrollida, kas need on ühendatud või mitte.

2.2.1.2.   Sõidu-, rikke- ja seisupiduriseadistel võivad olla ühised osad, kui on täidetud järgmised tingimused.

2.2.1.2.1.

Eri pidurisüsteemide jaoks on olemas vähemalt kaks teineteisest sõltumatut juhtseadist, millele pääseb juht tavapärases juhtimisasendis kergesti ligi. Kõigi masinakategooriate puhul peab iga piduri juhtseadis (v.a aeglustisüsteemi juhtseadis) olema projekteeritud nii, et see naaseb vabastamisel täielikult rakendamata asendisse. See nõue ei kohaldu seisupidurisüsteemi juhtseadisele (või kombineeritud juhtseadise asjaomasele osale), kui see on rakendatuna mehaaniliselt lukustatud, seda kasutatakse rikkepidurina või mõlemat.

2.2.1.2.2.

Sõidu- ja seisupidurisüsteemil peavad olema üksteisest sõltumatud juhtseadised.

2.2.1.2.3.

Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on ühine juhtseadis, siis ei tohi tekkida olukorda, kus ühenduse tõhusus kõnealuse juhtseadise ja ülekandesüsteemi eri osade vahel teatava kasutusaja jooksul väheneb.

2.2.1.2.4.

Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on ühine juhtseadis, siis peab seisupidurisüsteem olema projekteeritud nii, et seda saab rakendada masina liikumise ajal. Seda nõuet ei kohaldata, kui masina sõidupidurisüsteemi saab kas või osaliselt rakendada lisajuhtseadise abil.

2.2.1.2.5.

Mis tahes muu osa kui pidurite või punktis 2.2.1.2.7 nimetatud osade purunemisel või sõidupidurisüsteemi muu rikke korral (tõrge, energiavaru osaline või täielik ammendumine) peab sõidupidurisüsteemi rikkest mõjutamata osa või rikkepidurisüsteemi abil olema võimalik masin peatada rikkepidurduse jaoks ettenähtud tingimustel.

2.2.1.2.6.

Ühise juhtseadise ja ühise ülekandega rikke- ja sõidupidurisüsteemi korral tuleb eelkõige silmas pidada järgmisi nõudeid: 2.2.1.2.6.1. kui sõidupidurisüsteem rakendatakse juhi lihasejõu toimel, mida toetab üks või mitu energiaallikat, siis peab rikkepidurdus kõnealuse toe lakkamisel olema tagatav juhi lihasejõul, mida toetavad võimalikud rikkest puutumata energiaallikad. Seejuures ei tohi juhtseadisele rakendatav jõud ületada ettenähtud suurimaid väärtusi; 2.2.1.2.6.2. kui sõidupidurisüsteemi jõud ja ülekanne olenevad täielikult juhi kontrolli all oleva energiavaru kasutamisest, siis peab olema vähemalt kaks üksteisest täiesti sõltumatut energiavaru, millest kummalgi on oma sõltumatu ülekanne. Kumbki neist võib mõjutada ainult kahe või enama ratta pidureid, mis valitakse nii, et need suudavad iseseisvalt tagada ettenähtud rikkepidurdusvõime, ohustamata masina stabiilsust pidurdamise ajal. Peale selle peab iga kõnealune energiavaru olema varustatud hoiatusseadisega. Igas sõidupiduri kontuuris peab vähemalt ühes õhupaagis olema kondensaadi- ja tühjenduskraan, mis paikneb sobivas ja hõlpsalt juurdepääsetavas kohas; 2.2.1.2.6.3. kui sõidupiduri jõud ja ülekanne olenevad täielikult energiavaru kasutamisest, loetakse üht energiavaru ülekande jaoks piisavaks, juhul kui ettenähtud rikkepidurdus on tagatud sõidupiduri juhtseadise rakendamisega juhi lihasejõul ja täidetud on ka punkti 2.2.1.5 nõuded.

2.2.1.2.7.

Mõned osad, nt pedaal ja selle laager, piduri peasilinder ja selle kolb või kolvid (hüdrosüsteem), juhtklapp (hüdro- või pneumosüsteem), hoovastik pedaali ja piduri peasilindri või juhtklapi vahel, pidurisilindrid ja nende kolvid (hüdro- või pneumosüsteem) ning pidurite hoob- ja nukkagregaadid, tõenäoliselt ei purune, kui need on piisavate mõõtmetega, tehniliseks hoolduseks kergesti ligipääsetavad ning mille turvaomadused vastavad vähemalt samadele nõuetele, kui on ette nähtud muude masina oluliste osade puhul (nt roolihoovastik). Kui mõne nimetatud osa rikke tõttu on võimatu masina pidurdamine tõhususega, mis võrdub vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtuga, peab see osa olema tehtud metallist või metalliga samaväärsest materjalist ja see ei tohi pidurisüsteemide tavakasutusel märkimisväärselt moonduda.

2.2.1.3.   Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on eraldi juhtseadised, ei tohi nende kahe juhtseadise samaaegsel rakendamisel mõlemad süsteemid üles öelda; seda nii juhul, kui mõlemad pidurisüsteemid on heas töökorras, või kui ühes nendest on rike.

2.2.1.4.   Muu kui juhi lihasenergia kasutamisel ei pea selliseid energiaallikaid (hüdropump, õhukompressor jne) olema rohkem kui üks, kuid kõnealust allikat sisaldava seadise juhtimisviis peab olema võimalikult ohutu.

2.2.1.4.1.   Punkti 2.2.1.25 nõuetele vastavast kahest sõidupiduri kontuurist koosneva pidurisüsteemi ülekande osa rikke korral peab olema tagatud rikkest mõjutamata osa toide niivõrd, kui see on vajalik masina peatamiseks jääk- ja/või rikkepidurduseks ettenähtud tõhususega. Selle nõude täitmiseks kasutatakse seadiseid, mida saab seisval masinal kergesti rakendada või mis rakenduvad automaatselt.

2.2.1.4.2.   Lisaks on kõnealusest seadisest tagapool paiknevad energiasalvestid sellised, et energiavarustushäire korral on pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise neljandat täielikku rakendamist olenevalt pidurisüsteemi tüübist kas IV lisa A-osa, B-osa või C-osa punktiga 1.2 ette nähtud tingimuste kohaselt siiski võimalik masin juhtseadise viiendal täielikul rakendamisel peatada rikkepidurdusele ette nähtud tõhususega.

2.2.1.4.3.   Energiasalvestiga hüdropidurisüsteemid loetakse punktide 2.2.1.4.1 ja 2.2.1.4.2 nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse IV lisa C-osa punkti 1.2.2 nõuded.

2.2.1.4.4.   Sõidupidurisüsteemide puhul, milles on vaid üks sõidupiduri kontuur, peab energiaallika rikke või mittekättesaadavuse korral olema võimalik masin sõidupidurisüsteemi juhtseadisega peatada rikkepidurisüsteemile ette nähtud tõhususega.

2.2.1.5.   Punktide 2.2.1.2, 2.2.1.4 ja 2.2.1.25 nõuded tuleb täita sellise automaatseadiseta, mille toime puudumine võib jääda märkamata, sest tavaliselt puhkeasendis osad rakenduvad ainult pidurisüsteemi rikke korral.

2.2.1.6.   Kuni 30 km/h suurima valmistajakiirusega masinate sõidupidurisüsteem peab toimima vähemalt ühe telje kõigile ratastele. Kõigil muudel juhtudel peab sõidupidurisüsteem toimima masina kõigile ratastele. Kui tegu on masinaga, mille pidurisüsteem toimib ühele teljele ja pidurdamise ajal seotakse ajam automaatselt teiste telgedega, loetakse pidurdamine kõiki rattaid hõlmavaks.

C-kategooria masinate puhul on see tingimus täidetud siis, kui pidurdatakse kõiki masina roomikurattaid. Alla 30 km/h valmistajakiirusega C-kategooria masinate puhul loetakse see tingimus täidetuks, kui pidurdatakse vähemalt üht roomikuratast masina mõlemal küljel.

Sadulistme ja juhtraudadega masinatel võib sõidupidur rakenduda kas esi- või tagateljel, kui on täidetud kõik käesoleva määruse II lisa punktis 2 sätestatud tõhususnõuded.

Kui liigendraamiga Ta-kategooria traktori üht telge pidurdatakse ning diferentsiaal asub sõidupiduri ja rataste vahel, loetakse kõik selle telje rattad pidurdatuks, kui sõidupidurisüsteemi rakendumisel lukustatakse automaatselt ka selle telje diferentsiaal.

2.2.1.6.1.   Hüdrovoolikute ja nende liitmike tõhusus masinates, mille pidurisüsteem toimib ühele teljele ja pidurdamise ajal seotakse ajam automaatselt kõigi teiste telgedega

Hüdroülekande hüdrovoolikud peavad vastu pidama purunemisrõhule, mis on vähemalt neli korda suurem kui masina tootja määratud suurim töörõhk (T). Voolikud ja nende liitmikud peavad vastama standardite ISO 1402:1994, 6605:1986 ja 7751:1991 nõuetele.

2.2.1.7.   Kui sõidupidurisüsteem toimib kõigile masina ratastele (sh roomikuratastele), peab selle toime olema telgede vahel sobivalt jaotatud. Kui see saavutatakse piduriülekande rõhku reguleeriva seadise abil, peavad olema täidetud II lisa 1. liite punkti 6 ja käesoleva määruse punkti 2.1.8 nõuded.

2.2.1.7.1.   Et vältida rataste blokeerumist või piduri hõõrdkatete klaasistumist, võib rohkem kui kahe teljega masinate puhul tavapärasest oluliselt väiksema koormuse korral vähendada pidurdusjõudu teatavatel telgedel automaatselt nullini, kui masin vastab kõigile II lisaga ettenähtud tõhususnõuetele.

2.2.1.8.   Sõidupidurisüsteemi mõju peab jagunema ühe ja sama telje rataste (sh roomikurataste) vahel masina keskpikitasandi suhtes sümmeetriliselt.

2.2.1.9.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteem peavad toimima pidurduspindadele, mis on ratastega alaliselt ühendatud piisavalt tugevate osade abil. Ühenduse katkestamine pidurduspinna ja rataste vahel ei tohi olla võimalik; selline ühenduse katkestamine on lubatud seisupidurisüsteemi puhul, kui seda juhib ainult juht oma juhiistmelt süsteemi abil, mis lekke korral ise ei rakendu. Kui kuni 60 km/h suurima valmistajakiirusega T- ja C-kategooria masinate puhul toimib pidur tavaliselt mitmele teljele, võib ühe telje piduriühenduse katkestada eeldusel, et sõidupiduri rakendamine taasühendab telje automaatselt ja et ka energiavarustuse häire või taasühendamise juhtseadise juhtülekande rikke korral on automaatne taasühendamise tagatud.

2.2.1.10.   Sõidupidurite kulumist peab olema võimalik kompenseerida käsireguleerimisega. Tb- ja Cb-kategooria masinate sõidupidurite kulumist peab olema võimalik kompenseerida automaatreguleerimisega. Peale selle peab juhtseadisel ning pidurite ja ülekande osadel olema liikumisvaru ning vajaduse korral sobivad kompenseerimisvõimalused, mis tagavad pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumisastme korral tõhusa pidurdamise kohese reguleerimisvajaduseta.

Ta- ja Ca-kategooria masinatel ei pea olema automaatreguleerimissüsteemi, mis võimaldaks piduri kulumist kompenseerida. Kui nende kategooriate masinatel on see süsteem siiski olemas, peab see vastama samadele nõuetele, mis on sätestatud Tb- ja Cb-kategooria masinate selliste süsteemide jaoks.

2.2.1.10.1.   Paigaldatud automaatsed regulaatorid peavad pärast kuumenenud pidurite jahtumist, kui on tehtud II lisa punktis 1.3 kirjeldatud I tüüpi katse, võimaldama vabakäigul liikumist, nagu on sätestatud sama lisa punktis 2.3.4.

Sõidupiduri hõõrdkatete kulumist peab saama kergesti kontrollida väljaspool masinat või masina all, näiteks sobivate kontrollavade kaudu või muul viisil, kasutades selleks tavalisi masinaga kaasas olevaid tööriistu või seadmeid. Teise võimalusena on lubatud kasutada ka märgulampi või alarmi, mis teavitab juhiistmel asuvat juhti hõõrdkatete väljavahetamise vajadusest.

2.2.1.10.2.   Punktide 2.2.1.10 ja 2.2.1.10.1 nõuded ei kehti märgpidurite kohta, mis peaksid ilma hoolduseta vastu pidama kogu masina kasutusea.

2.2.1.11.   Hüdropidurisüsteemide korral

2.2.1.11.1.

Vedelikumahutite täiteavad peavad olema kergesti juurdepääsetavad; peale selle peavad varuvedeliku mahutid olema valmistatud nii, et varuvedeliku taset saaks kergesti kontrollida mahuteid avamata. Kui viimati nimetatud nõue ei ole täidetud, peab punktis 2.2.1.29.1.1 sätestatud punane märgulamp teavitama juhti varuvedeliku taseme langusest, mis võib põhjustada pidurisüsteemi rikke.

2.2.1.11.2.

Hüdroülekande rikkest, mille puhul ei ole võimalik saavutada sõidupiduri ettenähtud tõhusust, peab juhti teavitama punktis 2.2.1.29.1.1 sätestatud märgulamp. Teise võimalusena võib kõnealune märgulamp süttida siis, kui vedelikutase mahutis langeb alla tootja määratud taseme.

2.2.1.11.3.

Pidurisüsteemi hüdroülekandes kasutatava vedeliku tüüp tähistatakse standardi ISO 9128:2006 joonise 1 või 2 kohase tähisega. Tähis kinnitatakse kuni 100 mm kaugusele vedelikumahutite täiteavadest kooskõlas määruse (EL) nr 167/2013 artikli 17 lõike 2 punktis k ja lõikes 5 sätestatud nõuetega. Tootja võib esitada ka lisateavet. See nõue kehtib ainult nende masinate suhtes, millel on pidurisüsteemis kasutatava vedeliku jaoks eraldi täiteava.

2.2.1.12.   Hoiatusseadis

2.2.1.12.1.   Igal talletatud energia abil rakendatava sõidupidurisüsteemiga masinal peab juhul, kui ettenähtud rikkepidurdustõhusust ei ole selle pidurisüsteemi abil võimalik talletatud energiat kasutamata saavutada, olema hoiatusseadis (peale manomeetri, kui see on paigaldatud), mis märgulambi või alarmi abil teatab salvestatud energia vähenemisest süsteemi mis tahes osas tasemeni, mille puhul ei ole masina koormatusastmest olenemata mahutit laadimata võimalik rakendada sõidupiduri juhtseadist viiendat korda pärast nelja täielikku rakendamist ja saavutada ettenähtud rikkepidurdustõhusus (kui sõidupiduri ülekandes ei ole rikkeid ja pidurid on võimalikult täpselt reguleeritud). Hoiatusseadis peab olema otse ja püsivalt kontuuri ühendatud. Kui mootor töötab tavapäraselt ja pidurisüsteemis ei ole rikkeid, ei hakka hoiatusseadis tööle, välja arvatud ajal, mis kulub energiamahuti(te) laadimiseks pärast mootori käivitamist.

2.2.1.12.1.1.   Kuid masinate puhul, mida loetakse käesoleva määruse punkti 2.2.1.4.1 nõuetele vastavaks, sest need on kooskõlas IV lisa C-osa punkti 1.2.2 nõuetega, peab hoiatusseadis sisaldama nii märgulampi kui ka alarmi. Need ei pea töötama korraga, kui mõlemad vastavad eelmainitud nõuetele ja alarm ei hakka tööle enne märgulampi.

2.2.1.12.2.   Alarmi võib välja lülitada seisupiduri rakendamine ja/või (tootja äranägemisel) automaatkäigukastiga masinal käiguvalitsa seadmine seisuasendisse.

2.2.1.13.   Ilma et see piiraks punkti 2.1.2.3 nõuete kohaldamist, peab energiavaru pidurisüsteemi töötamiseks vajaliku lisaenergiaallika kasutamisel olema piisav, et mootori seiskumise või energiaallikat töös hoidva vahendi talitlushäire korral tagada piisav pidurdustõhusus, mis võimaldab seisata masina ettenähtud tingimustel. Kui seisupidurisüsteemi mõjutamisel kasutatakse juhi lihasenergia toetamiseks mingit abivahendit, peab abivahendi rikke korral olema tagatud seisupidurisüsteemi rakendumine, vajaduse korral abivahendit tavapäraselt varustavast energiaallikast eraldi seisva varuenergia abil. Selleks varuenergiaks võib olla sõidupidurisüsteemi jaoks ettenähtud energia.

2.2.1.14.   Sõidupidurisüsteem traktoril, millega on lubatud ühendada traktorijuhi juhitavate piduritega haakeriista, peab olema varustatud seadisega, mis on ehitatud nii, et kui haakeriista pidurisüsteem üles ütleb või traktori ja haakeriista vaheline toitevoolik (või muu ühendus) katki läheb, on võimalik peatada traktor rikkepidurisüsteemile ettenähtud pidurdustõhususega; see seadis peab olema paigaldatud eelkõige traktori sõidupidurisüsteemi, et traktori saaks sõidupidurisüsteemi abil peatada rikkepidurisüsteemi jaoks ettenähtud pidurdustõhususega.

2.2.1.15.   Pneumaatiline või hüdrauliline lisaseadis peab olema automaatse energiavarustusega, mis peab seadise töötamise ajal võimaldama saavutada ettenähtud pidurdustõhususe ja olema selline, et ka energiaallika kahjustumisel ei langeks pidurisüsteemide energiavaru lisaseadise kasutamise tõttu allapoole punktis 2.2.1.12 ettenähtud taset.

2.2.1.16.   Traktor, millel on lubatud vedada R2-, R3-, R4- ja S2-kategooria haakeriistu, peab vastama järgmistele tingimustele:

2.2.1.16.1.

traktori sõidupidurisüsteemi rakendamisel peab aktiveeruma ka haakeriista reguleeritav pidurdus (vt ka punkt 2.2.1.18.4);

2.2.1.16.2.

traktori rikkepidurisüsteemi rakendamisel peab ka haakeriist pidurduma. Tb- ja Cb-kategooria traktorite puhul peab see pidurdamine olema reguleeritav;

2.2.1.16.3.

kui traktori vähemalt kahest teineteisest sõltumatust osast koosnev sõidupidurisüsteem peaks üles ütlema, peab (peavad) rikkest mõjutamata osa(d) suutma osaliselt või täielikult rakendada haakeriista pidurid. See nõue ei kehti, kui nimetatud kahest teineteisest sõltumatust osast on üks mõeldud vasakpoolsete ja teine parempoolsete rataste pidurdamiseks, sest sellise ehituse eesmärk on võimaldada rataste sõltumatut pidurdamist maastikul pöörete sooritamiseks. Kui viimati nimetatud juhul ütleb traktori sõidupidurisüsteem üles, peab rikkepidurisüsteem suutma osaliselt või täielikult rakendada haakeriista pidurid. Kui selliseks pidurdamiseks kasutatakse tavaolukorras suletud klappi, siis võib sellise klapi paigaldada ainult siis, kui juht saab tööriistu kasutamata selle nõuetekohast toimimist kas juhikabiinist või masinast väljaspool kergesti kontrollida.

2.2.1.17.   Lisanõuded traktoritele, mis võivad vedada õhkpidurisüsteemiga haakeriistu

2.2.1.17.1.   Ühe pneumosüsteemi ühendusvooliku rikke (nt purunemise) või juhtkaabli katkemise või vea korral peab juht saama haakeriista pidureid sellegipoolest osaliselt või täielikult rakendada kas sõidu-, rikke- või seisupiduri juhtseadise abil, kui haakeriista ei pidurdata rikke korral automaatselt II lisa punktis 3.2.3 ettenähtud tõhususega.

2.2.1.17.2.   Punktis 2.2.1.17.1 sätestatud automaatpidurduse nõue loetakse täidetuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.2.1.17.2.1.

punktis 2.2.1.17.1 osutatud pidurisüsteemide juhtseadise täielikul rakendamisel langeb rõhk toitevoolikus järgmise kahe sekundi jooksul 150 kPa-ni; piduri juhtseadise vabastamisel taastub rõhk toitevoolikus;

2.2.1.17.2.2.

kui toitevoolik tühjeneb kiirusega vähemalt 100 kPa sekundis, rakendub haakeriista automaatpidurdus enne, kui rõhk toitevoolikus langeb 200 kPa-ni.

2.2.1.17.3.   Punkti 2.1.4.1.2 kohaselt paigaldatud kaht masinat ühendavast juhtvoolikust ja -kaablist ühe rikke korral peab rikkest puutumata voolik või kaabel automaatselt tagama haakeriista pidurdamise II lisa punktis 3.2.3 ettenähtud tõhususega.

2.2.1.17.4.   Kahest või enamast üksteisest sõltumatust osast koosneva pneumoajamiga sõidupidurisüsteemi korral tuleb igasugune leke nende osade vahel juhtseadise juures või sellest tagapool pidevalt atmosfääri ventileerida.

2.2.1.18.   Lisanõuded traktoritele, mis võivad vedada hüdropidurisüsteemiga haakeriistu

2.2.1.18.1.   Kui mootor ei tööta, peab rõhk mõlemas ühenduspeas olema alati 0 kPa.

2.2.1.18.2.   Töötava mootori ja rakendamata piduri juhtseadise korral peab rõhk juhtvooliku ühenduspeas olema 0+200 kPa.

2.2.1.18.3.   Kui mootor töötab, peab olema võimalik tekitada lisavooliku ühenduspea juures 1 500 – 3 500 kPa rõhk.

2.2.1.18.4.   Erandina punkti 2.2.1.16.1 nõudest peab haakeriistal olema reguleeritav pidurdus üksnes siis, kui traktori sõidupidurisüsteemi saab rakendada ainult töötava mootoriga.

2.2.1.18.5.   Lisavooliku rikke (nt purunemise või lekke) korral peab juht saama haakeriista pidureid sellegipoolest osaliselt või täielikult rakendada kas sõidu- või seisupiduri juhtseadise abil, kui haakeriista ei pidurdata rikke korral automaatselt II lisa punktis 3.2.3 ettenähtud tõhususega.

2.2.1.18.6.   Juhtvooliku rikke (nt purunemise või lekke) korral peab sõidupiduri juhtseadise täielikul rakendamisel langema lisavooliku rõhk järgmise kahe sekundi jooksul 1 000 kPa-ni; sõidupiduri juhtseadise vabastamisel peab rõhk lisavoolikus taastuma (vt ka punkt 2.2.2.15.3).

2.2.1.18.7.   Seisupiduri juhtseadise täielikul rakendamisel peab lisavooliku rõhk langema järgmise sekundi jooksul maksimumväärtuselt 0+300 kPa-ni.

Et kontrollida haakeriista lisavooliku tühjenemise aega, tuleb traktori lisavooliku külge ühendada III lisa punktis 3.6.2.1 kirjeldatud matkur.

Seejärel laetakse matkuri akud maksimumväärtuseni, kui traktori mootor töötab ja väljalaskeseadis (III lisa 2. liite punkt 1.1) on täielikult suletud.

2.2.1.18.8.   Traktorile tuleb paigaldada seadis, mis võimaldaks hüdrosüsteemi ühendusvoolikuid ühendada ja eraldada ka siis, kui mootor töötab ja seisupidurisüsteem on rakendatud.

See seadis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et rõhk ühendusvoolikutes taastuks seisurežiimi hiljemalt siis, kui selle seadise juhtseadis (nt nupp) automaatselt vabastatakse (nt klapp läheb automaatselt tavapärasesse tööasendisse).

2.2.1.18.9.   R- või S-kategooria masinat vedavatel traktoritel, mis suudavad täita sõidu-, seisu- ja/või automaatpidurisüsteemi tõhususnõudeid ainult hüdroenergiasalvestis salvestatud energia abil, peab olema standardile ISO 7638:2003 vastav pistmik, mille abil saab punkti 2.2.2.15.1.1 kohaselt eraldi märgulambiga punktis 2.2.1.29.2.2 sätestatud standardile ISO 7638:2003 vastava elektripistmiku 5. kontakti kaudu teada anda salvestatud energia ebapiisavusest haakeriista jaoks (vt ka punkt 2.2.2.15.1). ISO 7638:2003 kohast pistmikku võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

2.2.1.19.   Traktorite puhul, mis võivad vedada R3-, R4- või S2-kategooria haakeriista, peab haakeriista sõidupidurisüsteemi saama rakendada ainult koos traktori sõidu-, rikke- või seisupidurisüsteemiga. Üksnes haakeriista pidurite automaatne rakendumine on lubatud, kui traktor rakendab haakeriista pidurid automaatselt ainult masina stabiliseerimise eesmärgil.

2.2.1.19.1.   Et parandada masinrongi käitumist sõidu ajal, võivad erandina punktist 2.2.1.19 haakeriista pidurid traktori ja haakeriista vahelise haakejõu reguleerimise teel automaatselt rakenduda kuni viieks sekundiks, ilma et traktori sõidu-, rikke- või seisupidurisüsteemi oleks rakendatud.

2.2.1.20.   Kui II lisa punkti 3.1.3 saab täita ainult II lisa punktis 3.1.3.4.1.1 sätestatud tingimusi täites,

2.2.1.20.1.

peab rõhk õhkpidurisüsteemi juhtvoolikus (või samaväärne digitaalne koormusväärtus juhtkaablis) olema ka traktori seisupidurisüsteemi rakendava juhtseadise täielikul rakendamisel vähemalt 650 kPa. See peab olema tagatud ka siis, kui süütelüliti on välja lülitatud või süütevõti on eemaldatud;

2.2.1.20.2.

peab rõhk hüdropidurisüsteemi lisavoolikus olema ka ühe juhtseadise täielikul rakendamisel vähemalt 0+100 kPa.

2.2.1.21.   Tb-kategooria traktorite blokeerumisvastased pidurisüsteemid

2.2.1.21.1.   Tb-kategooria traktoritel, mille suurim valmistajakiirus on üle 60 km/h, peab olema 1. kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem, mis vastab XI lisa nõuetele.

2.2.1.21.2.   Tb-kategooria traktoritel, mille suurim valmistajakiirus on 40–60 km/h, peab olema 1. kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem, mis vastab XI lisa nõuetele,

a)	alates 1. jaanuarist 2020 uute masinatüüpide korral;

b)	alates 1. jaanuarist 2021 uute masinate korral.

2.2.1.22.   Traktoril, millega tohib vedada blokeerumisvastase pidurisüsteemiga haakeriista, peab elektrilise juhtülekande jaoks olema ka standardi ISO 7638:2003 kohane spetsiaalne elektripistmik. ISO 7638:2003 kohast pistmikku võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

2.2.1.23.   Kui punktides 2.2.1.21.1 ja 2.2.1.21.2 mainimata traktoritel on blokeerumisvastane pidurisüsteem, peab see vastama XI lisa nõuetele.

2.2.1.24.   X lisa nõudeid kohaldatakse masinate kõigi selliste komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusomaduste suhtes, mis moodustavad pidurdusfunktsiooni juhtülekande või osa sellest, sh nende suhtes, mis kasutavad pidurisüsteemi (pidurisüsteeme) automaatjuhtimisega või selektiivseks pidurduseks.

2.2.1.25.   Tb-kategooria traktoritel, mille suurim valmistajakiirus on üle 60 km/h, peab sõidupidurisüsteem, sõltumata sellest, kas see on kombineeritud rikkepidurisüsteemiga või mitte, olema selline, et tema ülekande osa rikke korral pidurduks sõidupiduri juhtseadise rakendamisel siiski piisav arv rattaid; need rattad peavad olema valitud nii, et sõidupidurisüsteemi säilinud pidurdustõhusus vastaks II lisa punkti 3.1.4 nõuetele.

Rikkest mõjutamata osa või osade abil peab olema võimalik rakendada haakeriista pidureid kas osaliselt või täielikult.

2.2.1.25.1.   Hüdroülekande osa rikkest peab juhti teavitama punktis 2.2.1.29.1.1 sätestatud märgulamp. Teise võimalusena võib kõnealune märgulamp süttida siis, kui vedelikutase mahutis langeb alla tootja määratud taseme.

2.2.1.26.   Seisupidurisüsteemi elektriülekandele esitatavad täiendavad erinõuded

2.2.1.26.1.   Traktorid, mille suurim valmistajakiirus on üle 60 km/h

2.2.1.26.1.1.   Elektriülekande rikke korral tuleb ära hoida seisupidurisüsteemi soovimatu rakendumine.

2.2.1.26.1.2.   Juhtseadise elektririkke korral või elektrilise juhtülekande juhtmestiku purunemisel väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), välja arvatud energiavarustuses, peab olema võimalik rakendada juhiistmelt seisupidurisüsteemi ja sel moel hoida täismassiga masinat paigal 8 % kaldega tõusul või langusel.

2.2.1.26.2.   Traktorid, mille suurim valmistajakiirus on kuni 60 km/h

2.2.1.26.2.1.   Juhtseadise elektririkke korral või elektrilise juhtülekande juhtmestiku purunemisel väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), välja arvatud energiavarustuses,

2.2.1.26.2.1.1.

tuleb ära hoida seisupidurisüsteemi soovimatu rakendumine 10 km/h-st suuremal kiirusel;

2.2.1.26.2.1.2.

peab olema võimalik rakendada juhiistmelt seisupidurisüsteemi ja sel moel hoida täismassiga masinat paigal 8 % kaldega tõusul või langusel.

2.2.1.26.3.   Punktides 2.2.1.26.1.2 ja 2.2.1.26.2.1 sätestatud seisupiduri tõhususnõuete asemel on lubatud seisupidurisüsteemi automaatne rakendumine, kui masin seisab ja saavutatakse eespool sätestatud pidurdustõhusus ning rakendunud seisupidurisüsteem jääb rakendunuks süütelüliti (käivituse) olekust sõltumatult. Sel juhul peab seisupidurisüsteem pidurid automaatselt vabastama kohe, kui juht paneb masina uuesti liikuma.

2.2.1.26.4.   Seisupidurisüsteemi peab olema võimalik vajaduse korral vabastada ka tööriistade ja/või masinas asuva või masinale paigaldatud lisaseadise abil.

2.2.1.26.5.   Seisupidurisüsteemi juhtseadise elektririkkest või elektriülekande juhtmestiku purunemisest peab juhile märku andma punktis 2.2.1.29.1.2 sätestatud kollane märgulamp. Seisupidurisüsteemi elektrilise juhtülekande juhtmestiku purunemisel peab kollane märgulamp süttima kohe purunemise hetkel või kuni 60 km/h suurima valmistajakiirusega traktorite puhul mitte hiljem kui asjaomase pidurdamise juhtseadise rakendamisel. Peale selle peab juhtseadise elektririkkest või juhtmestiku purunemisest väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), välja arvatud energiavarustuses, juhile märku andma ka punktis 2.2.1.29.1.1 sätestatud märgulambi vilkumine seni, kuni süütelüliti (käivitus) on sisselülitatud olekus, sh vähemalt kümme sekundit pärast seda, ja juhtseadis on aktiveeritud olekus.

Kui aga seisupidurisüsteem tuvastab seisupiduri õige haardumise, võib märgulambi vilkumine lõppeda ja seisupiduri rakendumisest teatamiseks kasutatakse pidevalt põlevat punast märgulampi.

Kui seisupiduri rakendumisest annab tavaliselt märku eraldi märgulamp, mis vastab kõigile punkti 2.2.1.29.3 nõuetele, võib seda märgulampi kasutada eespool punasele märgulambile esitatud nõude täitmiseks.

2.2.1.26.6.   Seisupidurisüsteemi elektriülekandest saadava energiaga võib varustada lisaseadiseid, kui energiavarustus on piisav, et varustada lisaks sõidupiduri rakendamisele ka masina elektrikasutust riketeta olukorras. Kui energiavaru kasutab ka sõidupidurisüsteem, kohaldatakse XII lisa punkti 4.1.7 nõudeid.

2.2.1.26.7.   Kui piduriseadiste elektrienergiaga varustamist juhtiv süütelüliti on välja lülitatud ja/või süütevõti eemaldatud, peab olema endiselt võimalik rakendada seisupidurisüsteemi ja selle vabastamine peab olema takistatud.

Seisupidurisüsteemi vabastamine on lubatud juhul, kui selleks tuleb seisupiduri juhtseadis mehaaniliselt sisse lülitada.

2.2.1.27.   XII lisa nõudeid kohaldatakse elektrooniliselt juhitava pidurisüsteemiga masinate ja masinate suhtes, mille andmeside toimub standardile ISO 7638:2003 vastava pistmiku 6. ja 7. kontakti kaudu.

2.2.1.28.   Haakejõu kontrollimisele esitatavad nõuded

2.2.1.28.1.   Haakejõu kontrollimise funktsioon tohib olla üksnes traktoril.

2.2.1.28.2.   Haakejõu kontrollimisega vähendatakse traktori ja haakeriista dünaamiliste pidurdustegurite erinevust. Haakejõu kontrollisüsteemi toimivust kontrollitakse tüübikinnituse andmisel. Kontrollimeetodi lepivad omavahel kokku masina tootja ja tehniline teenistus ning hindamismeetod ja tulemused lisatakse tüübikinnitustunnistusele.

2.2.1.28.2.1.   Haakejõu kontrollimine võimaldab reguleerida pidurdustegurit TM/FM (II lisa 1. liite punkt 2) ja/või haakeriista pidurduskoormust (-koormusi). Käesoleva lisa punkti 2.1.4.1.2 kohaselt juhtvooliku ja -kaabliga varustatud traktori puhul juhitakse mõlemaid signaale ühtmoodi.

2.2.1.28.2.2.   Haakejõu kontrollimine ei tohi takistada suurima võimaliku pidurdusrõhu kasutamist.

2.2.1.28.3.   Masin peab vastama II lisa 1. liite kohastele täismassiga masina kokkusobivusnõuetele, kuid punkti 2.2.1.28.2 eesmärkide täitmiseks võib masin haakejõu kontrollimise ajal nendest nõuetest kõrvale kalduda.

2.2.1.28.4.   Haakejõu kontrollisüsteemi rike tuleb avastada ja sellest peab juhile märku andma punkti 2.2.1.29.1.2 kohane kollane märgulamp. Rikke korral peavad olema täidetud II lisa 1. liite asjakohased nõuded.

2.2.1.28.5.   Haakejõu kontrollisüsteemi poolsest kompenseerimisest peab märku andma punkti 2.2.1.29.1.2 kohane kollane märgulamp, kui kompensatsioon ületab nimikoormusväärtuse (pm) vastavalt kas 150 kPa (pneumaatiline) või 2 600 kPa (hüdrauliline) võrra, ulatudes kuni 650 kPa-ni (või samaväärne digitaalne koormusväärtus) või 11 500 kPa-ni (hüdrauliline). Väärtuse 650 kPa (pneumaatiline) või 11 500 kPa (hüdrauliline) ületamisel tuleb hoiatusmärguanne anda juhul, kui tööpunkt on kompensatsiooni tõttu väljaspool traktoritele II lisa 1. liitega ettenähtud täismassiga seotud kokkusobivusvahemikku.

2.2.1.28.6.   Haakejõu kontrollisüsteem tohib kontrollida ainult traktori ja haakeriista sõidupidurisüsteemi tekitatud haakejõudu. Traktori ega haakeriista sõidupidurisüsteem ei tohi kompenseerida aeglustisüsteemi tööga tekitatud haakejõude. Aeglustisüsteemi ei loeta sõidupidurisüsteemi osaks.

2.2.1.29.   Piduririkke ja -tõrke märgulamp

Nõuded märgulampidele, mis peavad juhti teavitama teatud kindlaksmääratud riketest või tõrgetest traktori või haakeriista piduriseadmes, on sätestatud punktides 2.2.1.29.1–2.2.1.29.6.3. Punktis 2.2.1.29.6 kirjeldatud märgulampi võib lisaks kasutada ka veeremi riketest või tõrgetest teatamiseks.

2.2.1.29.1.   Traktoritel peavad piduri rikkest ja tõrkest teavitamiseks olema järgmised märgulambid:

2.2.1.29.1.1.

määruse (EL) nr 167/2013 artikli 18 lõike 2 punktide l, s ja q ning lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohane punane märgulamp, mis teavitab pidurisüsteemi tõrgetest, mida on kirjeldatud käesoleva lisa muudes punktides ja V, VII, IX ja XIII lisas, ja mis takistavad ettenähtud sõidupidurdustõhususe saavutamist või kahest sõltumatust sõidupiduriahelast vähemalt ühe talitlust.

2.2.1.29.1.2.

Vajaduse korral määruse (EL) nr 167/2013 artikli 18 lõike 2 punktide l, s ja q ning lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohane kollane märgulamp, mis teavitab pidurisüsteemis elektriliselt tuvastatud veast, millest punktis 2.2.1.29.1.1 nimetatud märgulamp ei teavita.

2.2.1.29.2.   Traktoritel, millel on juhtkaabel ja/või millel on lubatud vedada haakeriista, millel on elektriline juhtülekanne, peab olema määruse (EL) nr 167/2013 artikli 18 lõike 2 punktide l, s ja q ning lõike 4 alusel sätestatud nõuete kohane eraldi märgulamp, mis teavitab haakeriista piduriseadiste elektrilise juhtülekande veast. Märgulamp pannakse tööle haakeriistast standardi ISO 7638:2003 kohase elektripistmiku 5. kontakti kaudu saadud signaaliga ja traktor peab haakeriista edastatud signaali igal juhul esitama ilma olulise viivituse või muudatuseta. Märgulamp ei tohi süttida, kui traktor on ühendatud haakeriistaga, millel puudub juhtkaabel ja/või elektriline juhtülekanne, või kui haakeriist ei ole ühendatud. Kõnealune funktsioon peab olema automaatne.

2.2.1.29.2.1.   Juhtkaabliga traktoril, mis on juhtkaabli abil ühendatud haakeriistaga, kasutatakse punkti 2.2.1.29.1.1 kohast märgulampi ka haakeriista piduriseadiste teatavatest tõrgetest teavitamiseks, kui haakeriist edastab juhtkaabli andmesideosa kaudu sellesisulise rikketeate. See hoiatus on lisaks punkti 2.2.1.29.2 kohasele hoiatusele. Punkti 2.2.1.29.1.1 kohase märgulambi ja eelmainitud täiendava märgulambi asemel võib traktoris olla hoopis määruse (EL) nr 167/2013 artikli 18 lõike 2 punktide l, s ja q ning lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohane eraldi märgulamp, mis annab märku sellisest haakeriista pidurisüsteemi tõrkest.

2.2.1.29.2.2.   Traktoritel, millel on standardile ISO 7638:2003 vastav elektripistmik, peab olema haakeriista väikesest energiavarust juhile teada andmiseks (nagu nõutud punktides 2.2.2.15.1.1 ja 2.2.2.15.2) eraldi punkti 2.2.1.29.2 kohane kollane märgulamp, kui haakeriist edastab selle teate traktorile standardi ISO 7638:2003 kohase elektripistmiku 5. kontakti kaudu.

2.2.1.29.3.   Kui ei ole sätestatud teisiti:

2.2.1.29.3.1.

peab (peavad) eespool osutatud märgulamp (märgulambid) andma juhile teada asjaomasest rikkest või tõrkest hiljemalt asjaomase piduri juhtseadise rakendamisel;

2.2.1.29.3.2.

peab (peavad) märgulamp (märgulambid) jääma põlema nii kauaks, kuni rike või tõrge kestab ja süütelüliti on sisselülitatud olekus;

2.2.1.29.3.3.

põleb märgulamp pidevalt (ei vilgu).

2.2.1.29.4.   Märgulambid peavad olema nähtavad ka päevavalges; seda, kas märgulambi seisund on rahuldav, peab juhiistmel istuv juht saama hõlpsalt kontrollida ning hoiatusseadiste mõne osa rike ei tohi vähendada pidurisüsteemi tõhusust.

2.2.1.29.5.   Eespool nimetatud märgulamp (märgulambid) süttib (süttivad), kui masina elektriseadiseid (ja pidurisüsteemi) varustatakse energiaga. Seisva masina puhul teeb pidurisüsteem enne märgulambi väljalülitamist kindlaks, et süsteemis ei esine ühtegi kirjeldatud riket või tõrget. Need rikked või tõrked, mis peavad sisse lülitama eespool nimetatud märgulambid, ent mida staatilistes tingimustes ei tuvastata, tuleb tuvastamisel talletada ning märgulambid peavad süttima käivitamisel ja iga kord, kui süütelüliti (käivitus) on sisse lülitatud, nii kaua kui rike või tõrge püsib.

2.2.1.29.6.   Punkti 2.2.1.29.1.2 kohane märgulamp võib anda märku muudest riketest või tõrgetest või esitada muud teavet traktori pidurite või veeremi kohta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.2.1.29.6.1.

masin seisab paigal;

2.2.1.29.6.2.

pärast seda, kui piduriseadised on energiat saanud ja märgulamp on punktis 2.2.1.29.5 kirjeldatud toimingute järel näidanud, et kindlaksmääratud rikkeid (või tõrkeid) ei ole tuvastatud; ja

2.2.1.29.6.3.

muudest riketest antakse märku või muud teavet esitatakse üksnes märgulambi vilkumisega. Märgulamp kustub, kui masin ületab esimest korda kiiruse 10 km/h.

2.2.1.30.   Elektrilise juhtülekande rikke korral ei tohi pidurid rakenduda juhi tahte vastaselt.

2.2.1.31.   Hüdrostaatilise ajamiga traktorid peavad vastama kõigile käesoleva või IX lisa asjaomastele nõuetele.

2.2.2.   R- ja S-kategooria masinad

2.2.2.1.   R1a-, R1b-, S1a- ja S1b-kategooria masinatel (kui nende tehniliselt lubatud teljekoormus ei ületa ühtekokku 750 kg) ei pea olema sõidupidurisüsteemi. Kui nende kategooriate masinatel on sõidupidurisüsteem olemas, peab see vastama samadele nõuetele, nagu on sätestatud R2- või S2-kategooria masinate selliste süsteemide jaoks.

2.2.2.2.   R1b- ja S1b-kategooria masinatel (kui nende tehniliselt lubatud teljekoormus on ühtekokku üle 750 kg) ja R2-kategooria masinatel peab olema kas ahel-, osa- või pealejooksupidurdusega sõidupidurisüsteem. Kui nende kategooriate masinatel on ahel- või osapidurdusega sõidupidurisüsteem, peab see vastama samadele nõuetele, nagu on sätestatud R3-kategooria masinate selliste süsteemide jaoks.

2.2.2.3.   Kui haakeriist kuulub R3-, R4- või S2-kategooriasse, peab sõidupidurisüsteem olema ahel- või osapidurdusega.

2.2.2.3.1.   Erandina punkti 2.2.2.3 nõudest võib R3a- ja S2a-kategooria masinatel, mille suurim mass ei ületa 8 000 kg, olla pealejooksupidurisüsteem järgmistel tingimustel:

2.2.2.3.1.1.

valmistajakiirus kuni 30 km/h, kui ei pidurdata kõiki rattaid;

2.2.2.3.1.2.

valmistajakiirus kuni 40 km/h, kui pidurdatakse kõiki rattaid;

2.2.2.3.1.3.

pealejooksupiduritega R3a-kategooria haagistele paigaldatakse taha vastupidav 150 mm läbimõõduga plaat, kus on kirjas suurim valmistajakiirus. See peab olema vastavalt kas 30 või 40 km/h ning Briti mõõtühikusüsteemi kasutavates riikides 20 või 25 mph.

2.2.2.4.   Sõidupidurisüsteem:

2.2.2.4.1.

pidurdab Rb- või Sb-kategooria haakeriistal vähemalt kahte ratast igal teljel;

2.2.2.4.2.

jaotab pidurdamise sobivalt kõigi telgede vahel;

2.2.2.4.3.

peab vähemalt ühes õhupaagis (kui on paigaldatud) sisaldama kondensaadi- ja tühjenduskraani, mis paikneb sobivas ja hõlpsalt juurdepääsetavas kohas.

2.2.2.5.   Iga pidurisüsteemi mõju peab jagunema iga telje rataste vahel haakeriista keskpikitasandi suhtes sümmeetriliselt.

2.2.2.5.1.   Märkimisväärselt erineva vasak- ja parempoolsete rataste koormusega masinate puhul võib pidurisüsteemi mõju sümmeetrilisest pidurdusjõu jaotusest samavõrra erineda.

2.2.2.6.   Elektrilise juhtülekande rikke korral ei tohi pidur rakenduda juhi tahte vastaselt.

2.2.2.7.   Ettenähtud tõhususe saavutamiseks vajalikud pidurduspinnad peavad kas jäigalt või purunematute osade abil olema ratastega pidevas ühenduses.

2.2.2.8.   Pidurite kulumine peab olema kergesti kompenseeritav kas käsi- või automaatreguleerimisega. Peale selle peab juhtseadisel ning pidurite ja ülekande osadel olema liikumisvaru ning vajaduse korral sobivad kompenseerimisvõimalused, mis tagavad pidurite kuumenemisel või piduri hõõrdkatete teatava kulumisastme korral tõhusa pidurdamise kohese reguleerimisvajaduseta.

2.2.2.8.1.   Sõidupidurite kulumisega seotud reguleerimine peab olema automaatne. R1-, R2-, R3a-, S1- ja S2a-kategooria masinatel ei ole automaatsed regulaatorid siiski kohustuslikud. Automaatsete regulaatoritega pidurid peavad pärast kuumenenud pidurite jahtumist, kui on tehtud II lisas kirjeldatud I või III tüüpi katse, võimaldama vabakäigul liikumist, nagu on ette nähtud II lisa punktis 2.5.6.

2.2.2.8.1.1.   Järgmiste kategooriate haakeriistade puhul:

—	R3a, R4a ja S2a ning

—	R3b, R4b ja S2b, kui nende tehniliselt lubatud teljekoormus ei ületa ühtekokku 10 000 kg,

loetakse punkti 2.2.2.8.1 tõhususnõuded täidetuks, kui on täidetud II lisa punkti 2.5.6 nõuded. Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtsetes tehnilistes normides, millega piduri automaatse regulaatori talitlust õigesti hinnata, loetakse vabakäigunõue täidetuks, kui vabakäiku täheldatakse kõigis asjaomasele haagisele ettenähtud pidurikatsetes.

2.2.2.8.1.2.   R3b-, R4b- ja S2b-kategooria haakeriistade puhul, mille tehniliselt lubatud teljekoormus on ühtekokku üle 10 000 kg, loetakse punkti 2.2.2.8.1 tõhususnõuded täidetuks, kui on täidetud II lisa punkti 2.5.6 nõuded.

2.2.2.9.   Pidurisüsteem peab haakeriista automaatselt peatama, kui haakeühendus läheb haakeriista liikumise ajal lahti.

2.2.2.9.1.   Pidurisüsteemita R1- ja S1-kategooria haakeriistadel peab olema peale põhihaakeühenduse ka lisahaakeühendus (kett, tross vms), mis suudab põhihaakeühenduse lahtituleku korral ära hoida veotiisli mahakukkumise ja võimaldab haakeriista veidi juhtida.

2.2.2.9.2.   Pealejooksupidurisüsteemiga R1-, R2-, R3a-, S1- ja S2a-kategooria haakeriistadel peab olema haakeühendus (kett, tross vms), mis suudab põhihaakeühenduse lahtituleku korral rakendada haakeriista pidurid.

2.2.2.9.3.   Hüdropidurisüsteemiga haakeriistadel ei tohi punktides 2.1.5.1.1 ja 2.1.5.1.2 sätestatud ühendusvoolikutest haakeühenduse lahtituleku korral traktori või haakeriista küljest kuigi palju vedelikku välja voolata. Ühe ühendusvooliku lahtiühendamiseks vajalik jõud ei tohi olla suurem standardis ISO 5675:2008 ettenähtud väärtustest. Kui see siiski erineb käesoleva standardi punktis 4.2.4 ettenähtud väärtustest, ei tohi mõlema vooliku lahtiühendamiseks vajalik jõud ületada 2 500 N.

2.2.2.10.   Igal kohustusliku sõidupidurisüsteemiga haakeriistal peab olema tagatud seisupidurdus ka juhul, kui haakeriist ei ole traktoriga ühendatud. Seisupidurisüsteemi peab saama rakendada maas seisev inimene.

2.2.2.11.   Kui haakeriistal on seadis, mis võimaldab jätta pidurisüsteemi (v.a seisupidurisüsteemi) toiteta, peab see seadis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et süsteem läheb puhkeasendisse hiljemalt siis, kui taastub haakeriista varustamine suruõhu, hüdroõli või elektriga.

2.2.2.12.   Igal haakeriistal, millel on hüdrauliline sõidupidurisüsteem, peab pidurisüsteem olema projekteeritud nii, et lisavooliku lahtiühendamisel rakendub automaatselt seisu- või sõidupidurisüsteem.

2.2.2.13.   R3-, R4- ja S2-kategooria haakeriistad peavad täitma vastavalt kas õhkpidurisüsteemide jaoks punktis 2.2.1.17.2.2 või hüdropidurisüsteemide jaoks punktis 2.2.2.15.3 sätestatud nõudeid.

2.2.2.14.   Kui lisaseadiseid varustatakse energiaga sõidupidurisüsteemist, peab sõidupidurisüsteem olema kaitstud, et rõhk sõidupiduri salvesti(te)s oleks vähemalt 80 % juhtvooliku koormuse nõutavast rõhust või juhtkaabli samaväärsest digitaalsest koormusväärtusest, mis on sätestatud vastavalt II lisa punktides 2.2.3.2 ja 2.2.3.3.

2.2.2.15.   Eelnimetatule lisaks peavad hüdropidurisüsteemiga haakeriistad vastama järgmistele nõuetele:

2.2.2.15.1.

kui haakeriist suudab täita sõidu- ja/või seisu- ja/või automaatpidurisüsteemi tõhususnõudeid ainult hüdroenergiasalvesti abiga, peavad haakeriista pidurid automaatselt rakenduma või jääma rakendunuks, kui puudub elektriühendus (traktoril on süüde sees) standardile ISO 7638:2003 vastava pistmiku kaudu (vt ka punkt 2.2.1.18.9). ISO 7638:2003 kohast pistmikku võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis; 2.2.2.15.1.1. kui rõhk hüdroenergiasalvestis langeb alla masina tootja poolt tüübikinnitustunnistusel märgitud taset, mistõttu ei ole ettenähtud pidurdustõhusus tagatud, tuleb sellest juhile standardile ISO 7638:2003 vastava elektripistmiku 5. kontakti kaudu teada anda punkti 2.2.1.29.2.2 kohase eraldi märgulambiga. Rõhk ei tohi ületata 11 500 kPa.

2.2.2.15.2.

Kui lisavoolikus on rõhk langenud 1 200 kPa-ni, peab rakenduma haakeriista automaatpidurdus (vt ka punkt 2.2.1.18.6).

2.2.2.15.3.

Haakeriistale võib paigaldada seadise, mis vabastab pidurid ajutiselt, kui sobivat traktorit ei ole. Sel juhul ühendatakse lisavoolik ajutiselt selle seadise külge. Kui lisavoolik seadise küljest lahti ühendada, rakenduvad pidurid taas automaatselt.

2.2.2.16.   R3b-, R4b- ja S2b-kategooria haakeriistadel, mille suurim valmistajakiirus on üle 60 km/h, peab olema XI lisa kohane blokeerumisvastane pidurisüsteem. Lisaks kui haakeriista suurim lubatud mass ületab 10 tonni, on lubatud ainult A-kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem.

2.2.2.17.   Kui punktis 2.2.2.16 mainimata haakeriistal on blokeerumisvastane pidurisüsteem, peab see vastama XI lisa nõuetele.

2.2.2.18.   Juhtkaabliga haakeriistadel ning blokeerumisvastase pidurisüsteemiga R3b- ja R4b-kategooria haakeriistadel peab olema spetsiaalne pidurisüsteemi ja/või blokeerumisvastase pidurisüsteemi ühendus, mis vastab standardile ISO 7638:2003. Haagise jaoks standardis ISO 7638:2003 ettenähtud juhtme läbilõikeid võib vähendada, kui haagisel on oma sõltumatu sulavkaitse. Kaitsme nimivõimsus ei tohi ületada juhtmete nimivoolu väärtust. See erand ei kehti teise haagise vedamiseks vajalike seadistega haagiste kohta. Käesoleva määrusega haakeriistale ettenähtud rikkehoiatused tuleb aktiveerida eespool osutatud pistmiku kaudu. Haakeriistade rikkehoiatuste edastamise suhtes kohaldatakse traktorite jaoks punktides 2.2.1.29.3, 2.2.1.29.4, 2.2.1.29.5 ja 2.2.1.29.6 sätestatud asjakohaseid nõudeid.

Nendele masinatele pannakse määruse (EL) nr 167/2013 artikli 17 lõike 2 punkti k ja lõike 5 kohane kustutamatu märgistus, mis tähistab pidurisüsteemi funktsioone, kui standardi ISO 7638:2003 kohane pistmik on ühendatud või eraldatud. Märgistus peab asuma kohas, kus see on pneumaatiliste ja elektriliste liitmike ühendamisel nähtav.

2.2.2.18.1.   Lisaks eespool nimetatud standardi ISO 7638:2003 kohase pistmiku kaudu ühendatud toiteallikale võib pidurisüsteemi ühendada ka muu toiteallikaga. Lisatoiteallika kasutamisel kehtivad aga järgmised nõuded:

2.2.2.18.1.1.

standardi ISO 7638:2003 kohane toiteallikas on ühendatud lisatoiteallikast olenemata igal juhul pidurisüsteemi esmane toiteallikas. Lisatoiteallika eesmärk on toimida varutoiteallikana standardi ISO 7638:2003 kohase toiteallika rikke korral;

2.2.2.18.1.2.

lisatoiteallikas ei tohi tavarežiimil ega rikke korral kahjustada pidurisüsteemi tööd;

2.2.2.18.1.3.

standardi ISO 7638:2003 kohase toiteallika rikke korral ei tohi pidurisüsteemi energiatarve ületada lisatoiteallika suurimat võimsust;

2.2.2.18.1.4.

haakeriistal ei tohi olla lisatoiteallika olemasolule viitavaid märgiseid või silte;

2.2.2.18.1.5.

haakeriistal ei tohi olla rikkest teavitamise seadist, mis annab märku haakeriista pidurisüsteemi rikkest, kui pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel;

2.2.2.18.1.6.

lisatoiteallika olemasolu korral peab saama kindlaks teha, kas pidurisüsteem töötab selle toiteallika toitel;

2.2.2.18.1.7.

standardi ISO 7638:2003 kohase pistmiku kaudu edastatava toite rikke korral kohaldatakse rikkest teatamise suhtes XII lisa punkti 4.2.3 ja XII lisa punkti 4.1, olenemata sellest, kas pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel või mitte.

2.2.2.19.   Punktide 2.2.1.17.2.2 ja 2.2.1.19 nõuetele lisaks võivad haakeriista pidurid rakenduda ka automaatselt, kui sellise signaali saadab haakeriista pidurisüsteem ise pärast masinas genereeritud teabe hindamist.

3.   Katsed

Pidurduskatseid, mille tüübikinnituse saamiseks esitatud masinad peavad läbima, ja neilt nõutavat pidurdustõhusust kirjeldatakse II lisas.

II LISA

Pidurisüsteemide ja haagise piduriühenduste ning nendega varustatud masinate katsetamis- ja tõhususnõuded

1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   „teljerühm”— mitu telge, mille vahe on kuni 2,0 m. Kui telgede vahe on üle 2,0 m, loetakse iga telge omaette teljerühmaks;

1.2.   „haardumiskõverad”— kõverad, mis näitavad konkreetsete koormustingimuste juures iga telje i haardumisvõimet olenevalt rakendatavast pidurdustegurist.

2.   Pidurduskatsed

2.1.   Üldist

Kui ei ole sõnaselgelt osutatud teisiti, mõeldakse selles lisas suurima valmistajakiiruse all masina suurimat tehniliselt lubatud edasiliikumiskiirust.

2.1.1.   Pidurisüsteemidele ettenähtud tõhusust näitab peatumisteekond ja/või täisaeglustuse keskmine väärtus. Pidurisüsteemi tõhusus määratakse peatumisteekonna ja/või keskmise täisaeglustuse mõõtmise ning masina algkiirusega võrdlemise teel. Sätestatakse peatumisteekond ja/või täisaeglustuse keskmine väärtus ning neid mõõdetakse katsega.

2.1.2.   Peatumisteekond on vahemaa, mille masin läbib alates hetkest, mil juht alustab pidurisüsteemi juhtseadise rakendamist, kuni hetkeni, mil masin peatub; masina algkiirus (v1) on kiirus hetkel, mil juht alustab pidurisüsteemi juhtseadise rakendamist; algkiirus ei tohi olla alla 98 % asjaomase katse jaoks ettenähtud kiirusest. Keskmine täisaeglustus (dm) on keskmine aeglustus kiirustel vb–ve läbitud tee pikkuse juures ning see arvutatakse järgmise valemi abil:

,

kus:

v1	=	masina algkiirus arvutatuna esimeses lõigus kirjeldatud viisil;
vb	=	masina kiirus 0,8 v1 juures (km/h);
ve	=	masina kiirus 0,1 v1 juures (km/h);
sb	=	v1 ja vb vahel läbitud tee pikkus (m);
se	=	v1 ja ve vahel läbitud tee pikkus (m).

Kiirus ja teepikkus määratakse mõõteriistade abil, mille täpsus on katses ette nähtud kiiruse juures ± 1 %. Keskmise täisaeglustuse määramisel võib kasutada muid meetodeid kui kiiruse ja teepikkuse mõõtmine; sel juhul peab keskmise täisaeglustuse täpsus olema ± 3 %.

2.1.3.   Iga masina tüübikinnituse andmisel mõõdetakse pidurdustõhusust teekatsetes järgmistel tingimustel:

2.1.3.1.

masina koormusolek peab vastama tüübikatseks ettenähtud nõuetele ja kajastuma katseprotokollis;

2.1.3.2.

katsetamine peab toimuma vastavaks tüübikatseks ettenähtud kiirustel; kui masina suurim valmistajakiirus on väiksem kui katse jaoks ettenähtud kiirus, tehakse katse masina suurimal valmistajakiirusel;

2.1.3.3.

katsetamise ajal ei tohi pidurisüsteemi juhtseadisele ettenähtud tõhususe saavutamiseks rakendatav jõud olla suurem kui 600 N piduripedaali puhul ja 400 N pidurihoova puhul;

2.1.3.4.

katsed tuleb teha hea haardumisega teel, kui ei ole sätestatud teisiti;

2.1.3.5.

katseid ei tohi teha sellise tuulega, mis võib mõjutada katsetulemusi;

2.1.3.6.

katse alguses peavad rehvid olema külmad ja rehvirõhk peab vastama seisva masina tegeliku koormuse puhul ratastele ettenähtud rõhule;

2.1.3.7.

ettenähtud tõhususe saavutamisel ei tohi rattad blokeeruda, masin kursilt kõrvale kalduda ega tekkida ebatavalist vibratsiooni. Rataste blokeerumine on lubatud ainult konkreetselt sätestatud juhul.

2.1.4.   Masina käitumine pidurdamisel

2.1.4.1.   Pidurduskatsetes, eelkõige suurel kiirusel tehtavates katsetes, tuleb kontrollida masina üldist käitumist pidurdamise ajal.

2.1.4.2.   Masina käitumine väikese haardeteguriga teel pidurdamisel

Tb-, R2b-, R3b-, R4b- ja S2b-kategooria masinate käitumine väikese haardeteguriga teel peab vastama 1. liite ja ABSiga masinate puhul ka XI lisa nõuetele.

2.2.   0 tüüpi pidurduskatse (tavaline tõhususkatse külmade piduritega)

2.2.1.   Üldist

2.2.1.1.   Pidurid peavad olema külmad. Pidur loetakse külmaks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

2.2.1.1.1.

kettal või trumli välispinnal mõõdetud temperatuur on alla 100 °C;

2.2.1.1.2.

täielikult suletud pidurite puhul, k.a märgpidurid, on temperatuur korpusest väljaspool alla 50 °C;

2.2.1.1.3.

pidureid ei ole tunni aja jooksul enne katset kasutatud.

2.2.1.2.   Kui piduriteta telje saab pidurduskatse ajaks pidurdatavast teljest sidurit lahutades eraldada, tuleb seda teha. Kui tegu on traktoriga, mille pidurisüsteem toimib ühele teljele ja pidurdamise ajal seotakse ajam automaatselt teiste telgedega, loetakse pidurdamine kõiki rattaid hõlmavaks.

2.2.1.3.   Katse tehakse järgmistes tingimustes.

2.2.1.3.1.

Masin peab olema koormatud tootja lubatud suurima massini ja ka piduriteta telg peab olema koormatud suurima lubatud teljekoormuseni. Pidurdataval teljel peavad olema suurima lubatud massi puhuks suurima lubatud läbimõõduga rehvid, mis on tootja poolt asjaomasele masinatüübile ette nähtud. Kõigi ratastega pidurdavate masinate puhul peab esiteljel olema suurim lubatud mass.

2.2.1.3.2.

Katset tuleb korrata tühimassiga masinaga; traktoris võib olla ainult juht, vajaduse korral ka katse tulemusi jälgiv isik.

2.2.1.3.3.

Iga masinakategooria vähima tõhususe piirväärtused nii tühi- kui ka täismassiga katseks on sätestatud allpool; masin peab vastama nii ettenähtud peatumisteekonna kui ka asjaomasele masinakategooriale ettenähtud keskmise täisaeglustuse nõuetele, kuid mõlema parameetri tegelik mõõtmine ei pruugi olla vajalik.

2.2.1.3.4.

Tee peab olema tasane.

2.2.2.   T- ja C-kategooria masinate 0 tüüpi katse

2.2.2.1.   Katse tehakse masina suurimal valmistajakiirusel, mootor ülekandest lahutatud. Kiirus võib veidi erineda. Igal juhul tuleb aga saavutada ettenähtud vähim tõhusus. Ettenähtud suurim peatumisteekond (peatumisteekonna valem) arvutatakse tegelikku katsekiirust kasutades.

2.2.2.2.   Vastavust I lisa punktis 2.2.1.2.4 ettenähtud nõuetele kontrollitakse 0 tüüpi katses algkiirusel vähemalt 98 % masina suurimast valmistajakiirusest, mootor ülekandest lahutatud. Keskmine täisaeglustus seisupidurisüsteemi juhtseadise rakendamisel või vähemalt osaliselt sõidupidurisüsteemi rakendamist võimaldava lisajuhtseadise rakendamisel ning aeglustus vahetult enne masina peatumist ei tohi kiirusel kuni 30 km/h olla alla 1,5 m/s2 ja kiirusel üle 30 km/h alla 2,2 m/s2. Katse tehakse täismassiga masinaga. Piduri juhtseadisele rakendatav jõud ei tohi olla ettenähtud väärtustest suurem.

2.2.2.3.   Masinad, millel on juhtraud ja saduliste või rool ja pinkiste või üks või mitu rida korvistmeid ning millel on ka astmeline jõuülekanne, mida tootja saab pidurduskatse ajal tõestada, peavad läbima 0 tüüpi katse ülekandega ühendatud mootoriga.

2.2.3.   R- ja S-kategooria masinate 0 tüüpi katse

2.2.3.1.   Haakeriista pidurdustõhusust saab arvutada kas traktori ja haakeriista pidurdusteguri ning haakeühendusel mõõdetud telgsurvejõu alusel või mõningatel juhtudel traktori ja haakeriista pidurdusteguri alusel, kui pidurdatakse ainult haakeriista. Traktori mootor on pidurduskatse ajal ülekandest lahutatud.

2.2.3.2.   Kui haakeriistal on õhkpidurisüsteem, ei tohi toitevooliku rõhk pidurduskatse ajal olla üle 700 kPa ning juhtvooliku/-kaabli signaal ei tohi olenevalt ehitusest ületada järgmisi väärtusi:

2.2.3.2.1.

pneumosüsteemi juhtvoolikus 650 kPa;

2.2.3.2.2.

juhtkaablis väärtusele 650 kPa vastavat digitaalset koormusväärtust (nagu on määratletud standardis ISO 11992:2003, sh standardis 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007).

2.2.3.3.   Kui haakeriistal on hüdropidurisüsteem:

2.2.3.3.1.

tuleb ettenähtud vähim pidurdustõhusus saavutada sellise rõhuga juhtvooliku ühenduspeas, mis ei ületa 11 500 kPa;

2.2.3.3.2.

ei tohi suurim rõhk juhtvooliku ühenduspeas ületada 15 000 kPa.

2.2.3.4.   Välja arvatud punktides 2.2.3.5 ja 2.2.3.6 nimetatud juhtudel, tuleb haakeriista pidurdusteguri määramiseks mõõta traktori ja haakeriista ühine pidurdustegur ning telgsurvejõud haakeühendusele. Traktor peab vastama 1. liite nõuetele seoses väärtuste TM/FM ja pm suhtega,

kus:

TM	=	pidurdusjõudude summa kõigi traktori rataste välispinnal;
FM	=	staatilistes tingimustes traktori ratastele mõjuv teepinna summaarne vastumõju;
pm	=	rõhk juhtvooliku ühenduspeas.

Haakeriista pidurdustegur arvutatakse järgmise valemi alusel:

zR = zR + M + D/FR,

kus:

zR	=	haakeriista pidurdustegur;
zR + M	=	traktori ja haakeriista ühine pidurdustegur;
D	=	telgsurvejõud haakeühendusele (tõmbejõud D > 0; survejõud D < 0);
FR	=	staatilistes tingimustes kõigile haakeriista ratastele mõjuv teepinna summaarne vastumõju.

2.2.3.5.   Kui haakeriistal on ahel- või osapidurdussüsteem, kus rõhk piduri täiturmehhanismides ei muutu pidurdamise ajal teljekoormuse dünaamilisest muutumisest hoolimata, võib pidurdada ainult haakeriista. Haakeriista pidurdustegur zR arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus:

R	=	veeretakistus: — 0,02 masinate puhul, mille suurim valmistajakiirus on kuni 40 km/h; — 0,01 masinate puhul, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h;
FM	=	staatilistes tingimustes traktori ratastele mõjuv teepinna summaarne vastumõju;
FR	=	staatilistes tingimustes kõigile haakeriista ratastele mõjuv teepinna summaarne vastumõju.

2.2.3.6.   Teise võimalusena võib haakeriista pidurdustegurit hinnata ainult haakeriista pidurdamisel. Sellisel juhul peab kasutatav rõhk vastama masinrongi pidurite täiturmehhanismides pidurdamise ajal mõõdetud rõhule.

2.3.   I tüüpi katse (pidurdustõhususe vähenemise katse)

Seda tüüpi katse tehakse kas punkti 2.3.1 või 2.3.2 nõuete kohaselt.

2.3.1.   Korduva pidurdamisega

T- ja C-kategooria traktorid peavad läbima korduva pidurdamisega I tüüpi katse.

2.3.1.1.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate traktorite sõidupidurisüsteemi tuleb katsetada pidurite korduva rakendamise ja vabastamisega. Masin peab olema täismassiga ja seda tuleb katsetada järgmises tabelis esitatud tingimustel.

Masinakategooria	Tingimused
	v1 [km/h]	v2 [km/h]	Δt [s]	n
T, C	80 % vmax	v1	60	20

kus:

v1	=	kiirus pidurdamise alguses;
v2	=	kiirus pidurdamise lõpus;
vmax	=	masina suurim valmistajakiirus;
n	=	piduri rakendamise kordade arv;
Δt	=	pidurdustsükli kestus (ajavahemik piduri kahe järjestikuse rakendamise alguse vahel).

2.3.1.1.1.   Traktorite puhul, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, võib punktis 2.3.1.1 esitatud tabelis näidatud katsetingimuste asemel rakendada järgmises tabelis esitatud tingimusi.

Masinakategooria	Tingimused
	v1 [km/h]	v2 [km/h]	Δt [s]	n
T, C	80 % vmax	0,05 v1	60	18

2.3.1.2.   Kui masina omadused ei võimalda kasutada Δt jaoks ettenähtud aega, võib seda aega pikendada; igal juhul peab masina pidurdamiseks ja kiirendamiseks vajalikule ajale lisaks jääma igas tsüklis 10 sekundit kiiruse v1 stabiliseerimiseks.

2.3.1.3.   Kõnealustes katsetes peab juhtseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et esimesel pidurite rakendamisel saavutatakse keskmine täisaeglustus 3 m/s2. See jõud peab jääma samaks kõigil järjestikustel pidurdamistel.

2.3.1.4.   Piduri rakendamise ajal tuleb püsivalt kasutada suurimat ülekandearvu (v.a kiirkäik jms).

2.3.1.5.   Kiirendamisel pärast pidurdamist tuleb käigukasti kasutada viisil, millega saadakse kiirus v1 võimalikult lühikese ajaga (suurim kiirendus, mida mootor ja käigukast võimaldavad).

2.3.1.6.   Piduri automaatse regulaatoriga masinate korral reguleeritakse pidurid enne I tüüpi katset järgmiselt:

2.3.1.6.1.

õhkpiduriga masinatel reguleeritakse pidurid nii, et piduri automaatne regulaator toimiks. Selleks reguleeritakse piduri täiturmehhanismi käik järgmiselt: so ≥ 1,1 × sre-adjust (ülempiir ei tohi ületada tootja soovitatud väärtust), kus: Sre-adjust on piduri automaatse regulaatori tootja spetsifikatsioonis ettenähtud ümberseadistuse käik, s.o käik, kui regulaator hakkab piduri vabakäiku reguleerima piduri täiturmehhanismi rõhul, mis on 15 % pidurisüsteemi töörõhust, aga mitte vähem kui 100 kPa. Kui kokkuleppel tehnilise teenistusega ei peeta piduri täiturmehhanismi käigu mõõtmist mõistlikuks, kooskõlastatakse algseadistus tehnilise teenistusega. Eespool sätestatud tingimusel rakendatakse pidurit 50 korda järjest piduri täiturmehhanismi rõhul, mis on 30 % pidurisüsteemi töörõhust, aga mitte alla 200 kPa. Seejärel pidurdatakse üks kord piduri täiturmehhanismi rõhul > 650 kPa.

2.3.1.6.2.

Hüdrosüsteemi abil töötavate ketaspiduritega masinate puhul ei ole seadistusnõuded vajalikud.

2.3.1.6.3.

Hüdrosüsteemi abil töötavate trummelpiduritega masinate puhul reguleeritakse pidurid tootja ettenähtud viisil.

2.3.2.   Ahelpidurdusega

2.3.2.1.   Sõidupidurisüsteem R1-, R2-, S1-, R3a-, R4a- ja S2a-kategooria masinatel ning R3b-, R4b- ja S2b-kategooria masinatel, mille tehniliselt lubatud teljekoormus ei ületa ühtekokku 10 000 kg

Kui R3a-, R4a- ja S2a-kategooria masinad ning R3b-, R4b- ja S2-kategooria masinad, mille tehniliselt lubatud teljekoormus ei ületa ühtekokku 10 000 kg, ei ole läbinud III tüüpi katset punkti 2.5 kohaselt, katsetatakse neid nii, et masin on koormatud täismassini, piduritesse saadetav energia on võrdväärne energiaga, mis salvestatakse sama aja jooksul siis, kui täismassiga masin sõidab ühtlaselt kiirusel 40 km/h 7 % langusel 1,7 km.

2.3.2.2.   Katse võib teha tasasel teel haakeriistaga, mida veab põllumajandusmasin; katses peab juhtseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et haakeriista avaldatav takistusjõud on kogu aeg ühesugune (7 % haakeriista suurimast staatilisest teljekoormusest). Kui katsetamisel ei jätku veoks vajalikku jõudu, võib kooskõlas järgmise tabeliga vähendada kiirust ja suurendada distantsi pikkust.

Kiirus (km/h)	Vahemaa (m)
40	1 700
30	1 950
20	2 500
15	3 100

2.3.2.3.   Piduri automaatse regulaatoriga haakeriistade korral reguleeritakse pidurid enne allpool kirjeldatud I tüüpi katset punktis 2.5.4 sätestatud viisil.

2.3.3.   Kuumade pidurite tõhusus

2.3.3.1.   I tüüpi katse (punktis 2.3.1 või punktis 2.3.2 kirjeldatud katse) lõpus mõõdetakse kuuma sõidupidurisüsteemi tõhusust samades tingimustes (eriti juhtseadisele rakendatava püsiva jõuga, mis ei ületa keskmist tegelikult kasutatavat jõudu) nagu 0 tüüpi katsel (temperatuuritingimused võivad erineda), mootor ülekandest lahutatud.

2.3.3.2.   Traktoritel ei tohi kuumade pidurite tõhusus olla alla 80 % kõnealuse kategooria puhul ettenähtud pidurdustõhususest ega väiksem kui 60 % arvulisest väärtusest, mis on registreeritud 0 tüüpi katses, mootor ülekandest lahutatud.

2.3.3.3.   Haakeriistade katsetamisel kiirusega 40 km/h peab kuumade pidurite pidurdusjõud rataste välispinnal olema vähemalt 36 % suurimale staatilisele rattakoormusele vastavast jõust, kui haakeriista vmax > 30 km/h, või 26 %, kui haakeriista vmax ≤ 30 km/h, ning vähemalt 60 % 0 tüüpi katsetes samal kiirusel registreeritud arvulisest väärtusest.

2.3.4.   Vabakäigukatse

Piduri automaatse regulaatoriga traktorite puhul peavad pidurid pärast punktis 2.3.3 kirjeldatud katseid jahtuma külma piduri temperatuurini (s.o ≤ 100 °C) ning tuleb kontrollida, kas masin suudab vabakäigul liikuda, täites ühe järgmistest tingimustest:

2.3.4.1.

rattad pöörlevad vabalt (st neid saab käega pöörata);

2.3.4.2.

tehakse kindlaks, et kui masin sõidab vabastatud piduritega püsival kiirusel v = 60 km/h, ei ületa asümptootiline temperatuur trumli/ketta temperatuuritõusu 80 °C; sel juhul loetakse säilinud pidurdusmoment vastuvõetavaks.

2.4.   II tüüpi katse (pidurduskatse langusel)

Lisaks I tüüpi katsele peavad Tb- ja Cb-kategooria traktorid, mille suurim lubatud mass on üle 12 tonni, läbima ka II tüüpi katse.

2.4.1.   Täismassiga traktori katsetamisel peab energiatoide vastama sama ajavahemiku jooksul registreeritud energiatoitele täismassiga masina puhul, mis liigub keskmise kiirusega 30 km/h 6 km pikkusel teel langusega 6 %, kusjuures katse ajal peab olema sisse lülitatud sobiv käik ja aeglustisüsteem, kui see on paigaldatud. Käigu valik peab olema selline, et mootori pöörlemiskiirus (min–1) ei ületaks tootja ettenähtud suurimat väärtust.

2.4.2.   Masinate puhul, milles energiat kulub üksnes mootori pidurdamiseks, on lubatud hälve ± 5 km/h keskmisest kiirusest ja kasutatakse käiku, mis võimaldab stabiliseerida kiiruse võimalikult lähedaseks kiirusele 30 km/h, kui tee langus on 6 %. Kui aeglustuse mõõtmise teel määratakse ainult mootori pidurdustõhusus, siis piisab, kui mõõdetud keskmine aeglustus on vähemalt 0,5 m/s2.

2.4.3.   Katse lõpus mõõdetakse kuumenenud sõidupidurisüsteemi tõhusust 0 tüüpi katsele vastavates tingimustes (temperatuuritingimused võivad olla erinevad), mootor ülekandest lahutatud. Kuumade pidurite tõhusus peab olema selline, et peatumisteekond ei ületaks järgmisi väärtusi, ja keskmine täisaeglustus ei tohi olla väiksem järgmistest väärtustest, kui juhtseadisele rakendatav jõud on alla 60 daN:

0,15 v + (1,33 v2/115)

(teine liige vastab keskmisele täisaeglustusele dm = 3,3 m/s2)

2.5.   III tüüpi katse (pidurdustõhususe vähenemise katse) järgmiste kategooriate täismassiga masinatele:

2.5.1.   R3b, R4b ja S2b, kui nende tehniliselt lubatud teljekoormus ületab ühtekokku 10 000 kg;

või

2.5.2.   R3a, R4a ja S2a, kui neid ei ole katsetatud punkti 2.3.2 kohaselt;

2.5.3.   R3b, R4b ja S2b, kui nende tehniliselt lubatud teljekoormus ei ületa ühtekokku 10 000 kg.

2.5.4.   Katsesõit

2.5.4.1.   Pidurid reguleeritakse enne III tüüpi katset järgmiselt:

2.5.4.1.1.

Õhkpiduriga haakeriistadel reguleeritakse pidurid nii, et piduri automaatne regulaator toimiks. Selleks reguleeritakse piduri täiturmehhanismi käik järgmiselt: so ≥ 1,1 × sre-adjust (ülempiir ei tohi ületada tootja soovitatud väärtust), kus: sre-adjust on piduri automaatse regulaatori tootja spetsifikatsioonis ettenähtud reguleerimise käik, s.o käik, kui regulaator hakkab piduri vabakäiku reguleerima piduri täiturmehhanismi rõhul 100 kPa. Kui kokkuleppel tehnilise teenistusega ei peeta piduri täiturmehhanismi käigu mõõtmist mõistlikuks, kooskõlastatakse algseadistus tehnilise teenistusega. Eespool kirjeldatud tingimustes ja täiturmehhanismi rõhul 200 kPa rakendatakse pidurit 50 korda järjest. Seejärel pidurdatakse üks kord täiturmehhanismi rõhuga ≥ 650 kPa.

2.5.4.1.2.

Hüdrosüsteemi abil töötavate ketaspiduritega haakeriistade puhul ei ole seadistusnõuded vajalikud.

2.5.4.1.3.

Hüdrosüsteemi abil töötavate trummelpiduritega haakeriistade puhul reguleeritakse pidurid tootja ettenähtud viisil.

2.5.4.2.   Katsesõidu tingimused peavad olema järgmised.

Piduri rakendamise kordade arv	20
Pidurdustsükli kestus	60 s
Algkiirus pidurdamise alguses	60 km/h
Juhtseadise rakendamine	Kõnealustes katsetes peab juhtseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et esimesel pidurdamisel saadakse keskmine täisaeglustus 3 m/s2 haakeriista massi PR suhtes; see jõud peab jääma samaks kõigil järjestikustel pidurdamistel

Haakeriista pidurdustegur arvutatakse punktis 2.2.3.5 esitatud valemi alusel.

Kiirus pidurdamise lõpus:

,

kus:

zR	=	haakeriista pidurdustegur;
zR + M	=	masinrongi (traktori ja haakeriista) pidurdustegur;
R	=	veeretakistus = 0,01;
FM	=	staatilistes tingimustes teepinna ja traktori rataste vahel mõjuv summaarne vastumõju (N);
FR	=	staatilistes tingimustes teepinna ja haakeriista rataste vahel mõjuv summaarne vastumõju (N);
F1	=	staatilistes tingimustes piduriteta teljele (telgedele) langeva haakeriista massiosa vastumõju (N);
F2	=	staatilistes tingimustes pidurdava(te)le teljele (telgedele) langeva haakeriista massiosa vastumõju (N);
PR	=	PR = FR/g;
v1	=	algkiirus (km/h);
v2	=	lõppkiirus (km/h).

2.5.5.   Kuumade pidurite tõhusus

Punkti 2.5.4 kohase katse lõpus mõõdetakse kuuma sõidupidurisüsteemi tõhusust samadel tingimustel nagu 0 tüüpi katses, aga erinevatel temperatuuritingimustel ja algkiirusel 60 km/h. Kuumade pidurite pidurdusjõud rataste välispinnal ei tohi olla alla 40 % suurimast staatilisest rattakoormusest ega alla 60 % 0 tüüpi katses samal kiirusel registreeritud väärtusest.

2.5.6.   Vabakäigukatse

Pärast punktis 2.5.5 kirjeldatud katseid peavad pidurid jahtuma külma piduri temperatuurini (s.o < 100 °C) ning tuleb kontrollida, kas haakeriist suudab liikuda vabakäigul, täites ühe järgmistest tingimustest:

2.5.6.1.

rattad pöörlevad vabalt (st neid saab käega pöörata);

2.5.6.2.

tehakse kindlaks, et kui haakeriist sõidab vabastatud piduritega püsival kiirusel v = 60 km/h, ei ületa asümptootiline temperatuur trumli/ketta temperatuuritõusu 80 °C; sel juhul loetakse säilinud pidurdusmoment vastuvõetavaks.

3.   Pidurisüsteemide tõhusus

3.1.   T- ja C-kategooria traktorid

3.1.1.   Sõidupidurisüsteemid

3.1.1.1.   0 tüüpi katse tingimuste korral katsetatakse sõidupidurisüsteemi järgmises tabelis esitatud tingimustel.

	vmax ≤ 30 km/h	vmax > 30 km/h
v	= vmax	= vmax
s (m)	≤ 0,15 v + v2/92	≤ 0,15 v + v2/130
dm	≥ 3,55 m/s2	≥ 5 m/s2
F (pedaal)	≤ 600 N	≤ 600 N
F (hoob)	≤ 400 N	≤ 400 N

kus:

vmax	=	masina suurim valmistajakiirus;
v	=	ettenähtud katsekiirus;
s	=	peatumisteekond;
dm	=	keskmine täisaeglustus;
F	=	juhtseadisele rakendatav jõud.

3.1.1.2.   Traktoriga, mis võib vedada R- või S-kategooria piduriteta haakeriista, tuleb saavutada vastavale traktorile (0 tüüpi katses mootor ülekandest lahutatud) ettenähtud minimaalne pidurdustõhusus koos piduriteta haakeriistaga, mis on koormatud traktori tootja ettenähtud täismassini.

Masinrongi pidurdustõhusust kontrollitakse arvutuste abil, mis annavad täismassi ja tühimassiga traktori tegeliku suurima pidurdustõhususe 0 tüüpi katses, mootor ülekandest lahutatud (lisaks võib teha katse traktori tootja määratletud osaliselt koormatud masinaga), kasutades järgmist valemit (tegelikke katseid ühendatud piduriteta haakeriistaga ei nõuta):

kus:

dM + R	=	piduriteta haakeriistaga ühendatud traktori arvutuslik keskmine täisaeglustus (m/s2);
dM	=	traktori suurim keskmine täisaeglustus (m/s2), mis on saadud 0 tüüpi katses, mootor ülekandest lahutatud;
PM	=	traktori mass (sh ballast ja/või täiendav koorem, kui asjakohane);
PM_laden	=	traktori täismass;
PM_par_laden	=	osaliselt koormatud traktori mass;
PM_unladen	=	traktori tühimass;
PR	=	osa täismassist, mida kannab (kannavad) haakeriista sõidupidurita telg (teljed), mida saab ühendada (traktori tootja sõnul);
„PM + R”	=	masinrongi mass (PM-mass + tootja deklareeritud piduriteta haakeriista mass PR).

3.1.1.2.1.   Masinrongi vähim lubatud pidurdustõhusus

Masinrongi vähim pidurdustõhusus ei tohi täis- ega tühimassiga olla alla 4,5 m/s2, kui traktori vmax > 30 km/h, ja alla 3,2 m/s2, kui traktori vmax ≤ 30 km/h. Et teha kindlaks suurim lubatud piduriteta haakeriista mass, millega suudetakse täita masinrongi vähima pidurdustõhususe nõuded, võib tehniline teenistus traktori tootja äranägemisel teha ka 0 tüüpi lisakatse osaliselt koormatud traktoriga (osaliselt koormatud massi määrab tootja).

Eelnimetatud koormatusega mõõdetud dm-näitajad ja vastavad arvutuslikud dM + R-näitajad kantakse katseprotokolli.

Piduriteta haakeriista suurim tootja deklareeritud mass ei tohi ületada 3 500 kg.

3.1.2.   Rikkepidurisüsteem

Rikkepidurisüsteemi abil tuleb isegi juhul, kui seda rakendavat juhtseadist kasutatakse ka muude pidurdusfunktsioonide täitmiseks, saavutada peatumisteekond, mis ei ületa järgmisi väärtusi, ja keskmise täisaeglustuse, mis vastab vähemalt järgmistele väärtustele:

traktorid, mille vmax ≤ 30 km/h:	0,15 v + (v2/39)
(teine liige vastab keskmisele täisaeglustusele dm = 1,5 m/s2)

traktorid, mille vmax > 30 km/h:	0,15 v + (v2/57)
(teine liige vastab keskmisele täisaeglustusele dm = 2,2 m/s2)

Katsetamise ajal ei tohi ettenähtud tõhususe saavutamiseks pidurisüsteemi juhtseadisele rakendatav jõud olla suurem kui 600 N piduripedaali puhul või 400 N pidurihoova puhul. Juhtseadis peab olema paigutatud nii, et juht saab seda lihtsalt ja kiiresti rakendada.

3.1.3.   Seisupidurisüsteem

3.1.3.1.   Seisupidurisüsteem peab ka juhul, kui see on kombineeritud ühega muudest piduriseadistest, võimaldama täismassiga traktorit paigal hoida 18 % tõusul või langusel. Seda nõuet tuleb täita ka jahtumisperioodil. Jahtumisperiood lõpeb, kui pidurite temperatuur on langenud temperatuurini, mis on 10 °C keskkonnatemperatuurist kõrgem.

3.1.3.2.   T4.3-kategooria sõidukite seisupidurisüsteem peab ka juhul, kui see on kombineeritud ühega muudest piduriseadistest, võimaldama täismassiga traktorit paigal hoida 40 % tõusul või langusel. Seda nõuet tuleb täita ka jahtumisperioodil. Jahtumisperiood lõpeb, kui pidurite temperatuur on langenud temperatuurini, mis on 10 °C keskkonnatemperatuurist kõrgem.

3.1.3.3.   Kuuma ja külma seisupiduri tõhususe katse

Et veenduda seisupiduri võimes hoida täismassiga traktor tõusul või langusel paigal, nagu nõutud punktides 3.1.3.1 ja 3.1.3.2, tuleb mõõtmised teha järgmistel tingimustel:

—	pidurite soojendamine temperatuurini ≥ 100 °C (mõõdetud ketta hõõrdepinnal või trumli välispinnal);

—	seisva masina kuuma seisupidurisüsteemi katse temperatuuril ≥ 100 °C;

—	seisva masina külma seisupidurisüsteemi katse temperatuuril ≤ keskkonnatemperatuur + 10 °C.

Märgpidurite korral lepivad kõnealuse kontrollimise meetodi omavahel kokku masina tootja ja tehniline teenistus. Hindamismeetod ja tulemused lisatakse tüübikinnitustunnistusele.

3.1.3.4.   Traktoritel, millel on lubatud haakeriista ühendus, peab seisupidurisüsteem suutma hoida traktori tootja määratud suurima lubatud massiga masinrongi paigal 12 % tõusul või langusel.

Kui seda nõuet ei saa täita füüsiliste piirangute tõttu (nt traktoril ei ole piisavat pidurdusjõudu olemasolevate rehvide/teekatte ebapiisava haardeteguri tõttu), loetakse see täidetuks, kui on täidetud punktis 3.1.3.4 sätestatud alternatiivne nõue koos I lisa punktiga 2.2.1.20.

3.1.3.4.1.   Punkti 3.1.3.4 nõue loetakse täidetuks, kui on täidetud punkti 3.1.3.4.1.1 või punkti 3.1.3.4.1.2 tingimus:

3.1.3.4.1.1.

isegi kui traktori mootor ei tööta, jääb suurima lubatud massiga masinrong ettenähtud kallakul paigale, kui juht on ühe juhtseadisega rakendanud juhiistmel traktori seisupidurisüsteemi ja haakeriista sõidupidurisüsteemi või ainult ühe neist;

3.1.3.4.1.2.

traktori seisupidurisüsteem suudab hoida paigal traktorist ja piduriteta haakeriistast koosneva masinrongi, millel on katseprotokollis nimetatud suurim lubatud masinrongi mass (PM + R). PM + R = masinrongi mass (PM-mass + tootja teatises esitatud piduriteta haakeriista mass PR) punkti 3.1.1.2 ja katseprotokolli kohaselt PM = traktori mass (sh ballast ja/või täiendav koorem, kui asjakohane)

3.1.3.5.   Lubatud on ka ettenähtud tõhususe saavutamiseks mitut rakendamist vajav seisupidurisüsteem.

3.1.4.   Ülekande rikke korral säilinud pidurdustõhusus

3.1.4.1.   Üle 60 km/h suurima valmistajakiirusega Tb-kategooria traktorite sõidupidurisüsteemi säilinud pidurdustõhusus peab ülekande osa rikke korral andma peatumisteekonna, mis juhtseadisele rakendatava kuni 70 daN suuruse jõu korral ei ületa järgmisi väärtusi, ning keskmise täisaeglustuse, mis katsetamisel 0 tüüpi katses ülekandest lahutatud mootoriga vastab asjaomase sõidukikategooria järgmiste algkiiruste juures vähemalt järgmistele väärtustele:

v [km/h]	Peatumisteekond TÄISMASSI korral [m]	dm [m/s2]	Peatumisteekond TÜHIMASSI korral [m]	dm [m/s2]
40		1,3		1,3

Kõnealust nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena rikkepidurdusele kohaldatavatest nõuetest.

3.1.4.2.   Säilinud pidurdustõhususe katses matkitakse sõidupidurisüsteemi tegeliku rikke tingimusi.

3.2.   R- ja S-kategooria masinad

3.2.1.   Sõidupidurisüsteem

3.2.1.1.   R1- ja S1-kategooria haakeriistade katsenõue

Kui R1- või S1-kategooria haakeriistadel on sõidupidurisüsteem, peab selle tõhusus vastama R2- või S2-kategooria masinatele kehtestatud nõuetele.

3.2.1.2.   R2-kategooria haakeriistade katsenõue

Ahel- või osapidurdusega sõidupidurisüsteemi puhul peab pidurdatud rataste välispinnale mõjuvate jõudude summa olema vähemalt X % suurimast staatilisest rattakoormusest.

X	=	50 (haakeriistad, mille suurim valmistajakiirus on üle 30 km/h);
X	=	35 (haakeriistad, mille suurim valmistajakiirus on kuni 30 km/h).

Õhkpidurisüsteemiga haakeriista puhul ei tohi rõhk juhtvoolikus piduri katsetamise ajal olla üle 650 kPa (ja/või standardis ISO 11992:2003, sh standardis 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007, kindlaks määratud vastav digitaalne koormusväärtus juhtkaablis) ja rõhk toitevoolikus üle 700 kPa.

Hüdropidurisüsteemiga haakeriista puhul ei tohi rõhk juhtvoolikus piduri katsetamise ajal olla üle 11 500 kPa ja rõhk lisavoolikus peab olema vahemikus 1 500 – 1 800 kPa.

Katse tehakse kiirusel 60 km/h või haakeriista suurimal valmistajakiirusel, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Pealejooksupidurisüsteem peab vastama VIII lisas sätestatud tingimustele.

3.2.1.3.   R3-, R4- ja S2-kategooria haakeriistade katsenõue

Pidurdatud rataste välispinnale mõjuvate jõudude summa peab olema vähemalt X % suurimast staatilisest rattakoormusest.

X	=	50 (R3-, R4- ja S2-kategooria haakeriistad, mille suurim valmistajakiirus on üle 30 km/h)
X	=	35 (R3a-, R4a- ja S2a-kategooria haakeriistad, mille suurim valmistajakiirus on kuni 30 km/h).

Õhkpidurisüsteemiga haakeriista puhul ei tohi juhtvooliku rõhk piduri katsetamise ajal olla üle 650 kPa ja toitevooliku rõhk üle 700 kPa.

Katse tehakse kiirusel 60 km/h või haakeriista suurimal valmistajakiirusel, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Hüdropidurisüsteemiga haakeriista puhul ei tohi rõhk juhtvoolikus piduri katsetamise ajal olla üle 11 500 kPa ja rõhk lisavoolikus peab olema vahemikus 1 500 – 1 800 kPa.

3.2.1.4.   Teljerühmas võivad 0 tüüpi katse ajal ühe telje rattad blokeeruda. Kõnealust nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena XI lisa punkti 6.3.1 nõudest, milles käsitletakse otsemoduleeritavate rataste blokeerumist.

3.2.2.   Seisupidurisüsteem

3.2.2.1.   Haakeriista seisupidurisüsteem peab suutma hoida traktoriga ühendamata täismassiga haakeriista paigal 18 % tõusul ja langusel.

3.2.2.2.   Punktis 3.2.2.1 sätestatud nõuet tuleb täita ka jahtumisperioodil. Jahtumisperiood lõpeb, kui pidurite temperatuur on langenud temperatuurini, mis on 10 °C keskkonnatemperatuurist kõrgem.

3.2.2.3.   Kuuma ja külma seisupiduri tõhususe katse

Kohaldatakse punktis 3.1.3.3 sätestatud katsenõuet.

3.2.3.   Automaatpidurdussüsteem

Automaatpidurduse tõhusus I lisa punktides 2.2.1.17 ja 2.2.1.18 kirjeldatud rikke korral ei tohi täismassiga masina katsetamisel kiirusega 40 km/h või 0,8 vmax (kumb on väiksem) olla alla 13,5 % suurimast staatilisest rattakoormusest. Kui tõhusus on üle 13,5 %, on rataste blokeerumine lubatud.

3.3.   T-, C-, R- ja S-kategooria masinate reageerimisaeg

3.3.1.   Masinatel, mille sõidupidurisüsteem sõltub täielikult või osaliselt muust energiaallikast kui juhi lihasenergia, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

3.3.1.1.

kiirpidurduse puhul ei tohi ajavahemik juhtseadise rakendamise alguse ja hetke vahel, mil pidurdusjõud kõige ebasoodsama paigutusega teljel jõuab ettenähtud tõhususeni, olla pikem kui 0,6 sekundit;

3.3.1.2.

õhkpidurisüsteemiga masinate, hüdropidurisüsteemiga haakeriistade või hüdrosüsteemi juhtvoolikuga traktorite puhul loetakse punkti 3.3.1 nõuded täidetuks, kui masin vastab III lisa nõuetele;

3.3.1.3.

hüdropidurisüsteemidega traktorite puhul loetakse punkti 3.3.1 nõuded täidetuks, kui masina aeglustus või kõige ebasoodsamas asendis pidurisilindri rõhk jõuab kiirpidurduse korral ettenähtud tõhususeni 0,6 sekundi jooksul;

3.3.1.4.

traktorite puhul, millel on üks pidurdatav telg ja teiste telgede jaoks lülitatakse pidurdamise ajal automaatselt sisse sidur, loetakse punkti 3.3.1 nõuded täidetuks, kui traktor vastab nii ettenähtud peatumisteekonna kui ka asjaomasele masinakategooriale ettenähtud keskmise täisaeglustuse nõuetele (punkt 3.1.1.1), aga sel juhul tuleb mõlemad parameetrid ka tegelikult ära mõõta.

III LISA

Reageerimisaja mõõtmise suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Üldnõuded

1.1.   Sõidupidurisüsteemi reageerimisaeg määratakse paigal seisval masinal, mõõtes rõhku kõige ebasoodsama asukohaga piduri ava juures. Koormuse regulaatoriga masinatel tuleb need panna koormatud asendisse.

1.2.   Katsetamise ajal peab eri telgede pidurisilindrite käigupikkus vastama kõige täpsemini reguleeritud pidurite käigupikkusele.

1.3.   Punktide 2.2, 2.3, 2.4, 2.6, 3.3, 3.4, 3.5, 3.6.5, 4.1, 4.5.1, 4.5.2, 4.5.3, 5.3.6 ja 6.2 kohaselt saadud reageerimisajad ümardatakse kümnendiksekundini. Kui sekundi sajandikosale vastav arv on 5 või suurem, ümardatakse reageerimisaeg järgmise suurima kümnendikosani.

1.4.   1. ja 2. liite graafikutel on esitatud asjaomaste matkurite õige konfiguratsiooni ja kasutamise näide.

2.   Õhkpidurisüsteemidega traktorid

2.1.   Iga katse alguses peab rõhk energiasalvestis olema võrdne rõhuga, mille juures rõhuregulaator lülitab süsteemi toite uuesti sisse. Rõhuregulaatorita süsteemides (nt rõhupiirikuga kompressor) peab iga selles lisas sätestatud katse alguses olema rõhk salvestis 90 % tootja ettenähtud ja IV lisa A-osa punktis 1.2.2.1 kindlaks määratud rõhust.

2.2.   Aktiveerimisaja (tf) funktsioonina väljendatud reageerimisajad arvutatakse täieliku rakendamise seeriast, alustades võimalikult lühikesest aktiveerimisajast ja suurendades seda ligikaudu 0,4 sekundini. Mõõdetud väärtuste alusel koostatakse graafik.

2.3.   Katses võetakse arvesse reageerimisaeg, mis vastab aktiveerimisaja väärtusele 0,2 sekundit. Kõnealuse reageerimisaja saab leida graafikult interpoleerimise abil.

2.4.   0,2-sekundilise aktiveerimisaja puhul ei tohi pidurisüsteemi juhtseadise käitamise algusest kuni hetkeni, mil rõhk pidurisilindris moodustab 75 % asümptootilisest väärtusest, kuluda üle 0,6 sekundi.

2.5.   Haakeriista pneumosüsteemi juhtvoolikuga traktoritel mõõdetakse punkti 1.1 nõuetele lisaks reageerimisaega 2,5 m pikkuse ja 13 mm siseläbimõõduga toru otsas, mis ühendatakse sõidupidurisüsteemi juhtvooliku ühenduspeaga. Kõnealuse katse ajal ühendatakse toitevooliku ühenduspeaga 385 ± 5 cm3 mahutavusega mahuti (mis loetakse samaväärseks 2,5 m pikkuse, 13 mm siseläbimõõduga ja 650 kPa rõhu all oleva toru mahuga). Torude pikkus ja siseläbimõõt tuleb kanda katseprotokolli punkti 2.4.

2.6.   Aeg, mis kulub piduripedaali rakendamise algusest kuni hetkeni, kui:

2.6.1.

rõhk pneumosüsteemi juhtvooliku ühenduspea juures ja

2.6.2.

standardi ISO 11992:2003 (sh ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuse 1:2007) kohaselt juhtkaablis mõõdetud digitaalne koormusväärtus jõuab x %ni oma asümptootilisest ja vastavalt lõplikust väärtusest, ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud aegu. x [%] t [s] 10 75 0,2 0,4

2.7.   Traktoritel, mis võivad vedada õhkpidurisüsteemidega R3- või R4-kategooria haakeriistu, kontrollitakse lisaks punktis 2.6 sätestatud nõuete täitmisele ka I lisa punkti 2.2.1.17.2.1 nõuete täitmist järgmise katse abil:

2.7.1.

mõõdetakse rõhk toitevooliku ühenduspeaga ühendatud 2,5 m pikkuse ja 13 mm siseläbimõõduga toru otsa juures;

2.7.2.

matkitakse riket juhtvooliku ühenduspea juures;

2.7.3.

rakendatakse sõidupidurisüsteemi juhtseadis 0,2 sekundi jooksul, nagu on kirjeldatud punktis 2.3.

3.   Hüdropidurisüsteemidega traktorid

3.1.   Reageerimisaja katsed tehakse ümbritseva keskkonna temperatuuril 15–30 °C.

3.2.   Iga katse alguses peab rõhk energiasalvestis olema võrdne rõhuga, mille juures rõhuregulaator lülitab süsteemi toite uuesti sisse. Rõhuregulaatorita süsteemides (nt rõhupiirikuga hüdropumbad) peab iga selles lisas sätestatud katse alguses olema rõhk salvestis 90 % tootja ettenähtud ja IV lisa C-osa punktis 1.2.1.2 kindlaks määratud rõhust.

3.3.   Aktiveerimisaja (tf) funktsioonina väljendatud reageerimisajad arvutatakse täieliku rakendamise seeriast, alustades võimalikult lühikesest aktiveerimisajast ja suurendades seda ligikaudu 0,4 sekundini. Mõõdetud väärtuste alusel koostatakse graafik.

Energia abita või väga vähese energia abil rakendatavate sõidupidurisüsteemide puhul tuleb rakendada juhtseadisele jõudu, mis tagab vähemalt sõidupiduri ettenähtud tõhususe.

3.4.   Katses võetakse arvesse reageerimisaeg, mis vastab aktiveerimisaja väärtusele 0,2 sekundit. Kõnealuse reageerimisaja saab leida graafikult interpoleerimise abil.

3.5.   0,2-sekundilise aktiveerimisaja puhul ei tohi pidurisüsteemi juhtseadise rakendamise algusest kuni hetkeni, mil rõhk pidurisilindris moodustab 75 % oma suurimast väärtusest, kuluda üle 0,6 sekundi.

Täisvõimendusega toimiva sõidupidurisüsteemi korral, kus rõhk piduri täiturmehhanismis jõuab ajutiselt suurima väärtuseni ja langeb seejärel keskmise stabiliseeritud väärtuseni, tuleb rõhu 75 % väärtus arvutada selle keskmise stabiliseeritud rõhu alusel.

3.6.   Haakeriista hüdrosüsteemi juhtvoolikuga traktorid

3.6.1.   Lisaks punkti 1.1 nõuetele mõõdetakse reageerimisaega ka haakeriistamatkuriga (vt 2. liite punkt 1), mis ühendatakse traktori hüdrosüsteemi juhtvooliku ja lisavooliku ühenduspea külge.

3.6.2.   Haakeriistamatkur peab olema järgmiste osade ja omadustega.

3.6.2.1.   Lisavoolikuga haakeriista matkur

3.6.2.1.1.   Lisavoolik standardile ISO 16028:2006 vastava haarava ühenduspeaga, millel on 0,6+0,2 mm diameetriga ava, et piirata katse ajal vooluhulka.

3.6.2.1.2.   Kolbaku (või samaväärne seadis), millel on järgmised omadused ja katsetingimused:

3.6.2.1.2.1.

nimimaht 1 000 cm3,

3.6.2.1.2.2.

laadimiseelne algrõhk 1 000±100 kPa väljasurvemahul 0 cm3,

3.6.2.1.2.3.

suurim rõhk 1 500 kPa väljasurvemahul 500±5 cm3.

3.6.2.1.3.   Kolbaku (või samaväärne seadis) on ühendatud lisavoolikuga standardile EN 853:2007 vastava ühendusvooliku abil, mille siseläbimõõt on 12,5 mm ja pikkus 1,0 m.

3.6.2.1.4.   Kontrollventiil peab olema standardi ISO 16028:2006 kohasele haaravale ühenduspeale võimalikult lähedal.

3.6.2.1.5.   Matkuri tühjendamiseks enne ja pärast katset peab sellel olema väljalaskeseadis.

3.6.2.2.   Juhtvoolikuga haakeriista matkur

3.6.2.2.1.   Standardi ISO 5676:1983 kohane haarava ühenduspeaga juhtvoolik.

3.6.2.2.2.   Kolviga energiasalvesti (või samaväärne seadis), millel on järgmised omadused ja katsetingimused:

3.6.2.2.2.1.

laadimiseelne algrõhk 500±100 kPa väljasurvemahul 0 cm3,

3.6.2.2.2.2.

katseaegne vaherõhk 2 200±200 kPa väljasurvemahul 100±3 cm3,

3.6.2.2.2.3.

lõpprõhk 11 500±200 kPa väljasurvemahul 140±5 cm3.

3.6.2.2.3.   Kolviga energiasalvesti (või samaväärne seadis) on ühendatud juhtvoolikuga standardile EN 853:2007 vastava ühenduse abil, mis koosneb 10 mm siseläbimõõduga 3,0 m pikkusest voolikust ja 4,5 m pikkusest torust.

3.6.2.2.4.   Kontrollventiilid peavad olema kolviga energiasalvestile (või samaväärsele seadisele) ja standardile ISO 5676:1983 vastavale haaravale ühenduspeale võimalikult lähedal.

3.6.2.2.5.   Vooliku ja toru tühjendamiseks õhust enne katset peab neil olema väljalaskeseadis.

3.6.3.   Katse tehakse järgmistes tingimustes:

3.6.3.1.

ühendusvoolik ja -toru lastakse enne katset õhust tühjaks;

3.6.3.2.

traktori mootor peab töötama tühikäigust 25 % suurematel pööretel;

3.6.3.3.

lisavoolikuga haakeriista matkuri väljalaskeseadis tuleb täielikult avada.

3.6.4.   Reageerimisaja mõõtmiseks punktide 3.3 ja 3.4 kohaselt peab piduri juhtseadisele avaldatav jõud olema selline, et tühikäigust 25 % suurematel pööretel töötava mootoriga saavutatakse juhtvooliku ühenduspeas 11 500 kPa rõhk.

3.6.5.   0,2-sekundilise aktiveerimisaja puhul ei tohi pidurisüsteemi juhtseadise rakendamise algusest kuni hetkeni, mil rõhk kolviga energiasalvesti (või samaväärse seadise) juures asuvas kontrollventiilis on 75 % oma suurimast väärtusest vastavalt punktile 3.5, kuluda üle 0,6 sekundi.

Siin viitab suurim väärtus aga kontrollventiilis mõõdetud rõhule, mitte pidurdusrõhule, nagu punktis 3.5.

4.   Õhkpidurisüsteemidega haakeriistad

4.1.   Haakeriista reageerimisaegu mõõdetakse ilma traktorita. Traktori jäljendamiseks tuleb kasutada matkurit, millega ühendatakse toitevooliku, pneumosüsteemi juhtvooliku ja/või juhtkaabli ühenduspead.

4.2.   Rõhk toitevoolikus peab olema 650 kPa.

4.3.   Pneumosüsteemi juhtvooliku matkuril peavad olema järgmised omadused.

4.3.1.

Sellel peab olema 30-liitrine mahuti, mis laaditakse enne igat katset rõhuni 650 kPa ja mida katse ajal uuesti ei laadita. Matkuril on piduri juhtseadise väljalaskeava juures 4,0–4,3 mm läbimõõduga avaus. Vooliku maht koos ühenduspeaga, mõõdetuna avausest ülespoole, on 385 ± 5 cm3 (mis loetakse samaväärseks 2,5 m pikkuse, 13 mm siseläbimõõduga ja 650 kPa rõhu all oleva toru mahuga). Punktis 4.3.3 nimetatud juhtvoolikurõhkusid mõõdetakse vahetult avause taga.

4.3.2.

Juhtseadis peab olema selline, et katse tegija ei mõjuta selle tõhusust.

4.3.3.

Matkur tuleb, nt avause valiku abil punkti 4.3.1 kohaselt, reguleerida nii, et rõhu tõusule 65 kPa-lt 490 kPa-le (vastavalt 10 % ja 75 % nimirõhust 650 kPa) kuluv aeg oleks 0,2 ± 0,01 sekundit, kui matkuriga ühendatakse 385 ± 5 cm3 mahuti. Kui 1 155 ± 15 cm3 mahuti asendatakse eespool nimetatud mahutiga, peab aeg, mis kulub rõhu tõusule 65 kPa-lt 490 kPa-le, olema lisareguleerimiseta 0,38 ± 0,02 sekundit. Kõnealuse kahe väärtuse vahel peab rõhk tõusma peaaegu lineaarselt. Mahutid ühendatakse ühenduspeaga voolikuid kasutamata ja ühenduse siseläbimõõt peab olema vähemalt 10 mm.

4.3.4.

1. liite graafikutel on esitatud matkuri õige konfiguratsiooni näide seadistamise ja kasutamise jaoks.

4.4.   Matkuril, mille abil kontrollitakse juhtkaabli kaudu edastatavatele signaalidele reageerimise aega, peavad olema järgmised omadused:

4.4.1.

matkur annab juhtkaablis standardile ISO 11992-2:2003 ja selle muudatusele 1:2007 vastava digitaalse koormuse signaali ning edastab andmed haakeriistale standardi ISO 7638:2003 kohase pistmiku 6. ja 7. kontakti kaudu. Reageerimisaja mõõtmiseks võib matkur tootja soovil edastada haakeriistale info selle kohta, et pneumosüsteemi juhtvoolik puudub ja juhtkaabli koormussignaal antakse kahest eraldi ahelast (vt standardi ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuse 1:2007 punktid 6.4.2.2.24 ja 6.4.2.2.25).

4.4.2.

Pidurisüsteemi juhtseadis peab olema selline, et katse tegija ei mõjuta selle tõhusust.

4.4.3.

Reageerimisaja mõõtmiseks peab elektrilise matkuri antav signaal vastama suruõhu rõhu lineaarsele tõusule 0,0 kPa-lt 650 kPa-le 0,2 ± 0,01 sekundi jooksul.

4.5.   Tõhususnõuded

4.5.1.   Pneumosüsteemi juhtvoolikuga haakeriistade puhul ei tohi hetkest, mil matkuri poolt juhtvoolikus tekitatav rõhk jõuab 65 kPa-ni, kuni hetkeni, mil rõhk haakeriista piduri täiturmehhanismis jõuab 75 %ni selle asümptootilisest väärtusest, kuluda üle 0,4 sekundi.

4.5.1.1.   Pneumosüsteemi juhtvooliku ja elektrilise juhtülekandega haakeriistadele antakse kontrollimisel elektrienergiat standardi ISO 7638:2003 kohase pistmiku kaudu (viie või seitsme kontaktiga).

4.5.2.   Juhtkaabliga haakeriistade puhul ei tohi hetkest, mil matkuri tekitatav signaal ületab 65 kPa-le vastava väärtuse, kuni hetkeni, mil rõhk haakeriista piduri täiturmehhanismis jõuab 75 %ni selle asümptootilisest väärtusest, kuluda üle 0,4 sekundi.

4.5.3.   Kui haakeriistal on pneumosüsteemi juhtvoolik ja -kaabel, määratakse kummagi reageerimisaeg eraldi punktides 4.5.1.1 ja 4.5.2 sätestatud meetodil.

5.   Hüdropidurisüsteemidega haakeriistad

5.1.   Katsed tehakse keskkonnatemperatuuril 15–30 °C.

5.2.   Haakeriista reageerimisaega mõõdetakse ilma traktorita. Traktori jäljendamiseks tuleb kasutada matkurit, millega ühendatakse juht- ja lisavooliku ühenduspead. Kui haakeriistal on I lisa punktis 2.1.5.1.3 määratud elektripistmik, ühendatakse see traktorimatkuriga (vt 2. liite punkt 2).

5.3.   Traktorimatkuril peavad olema järgmised omadused.

5.3.1.

Traktorimatkuril peavad olema I lisa punktides 2.1.5.1.1 ja 2.1.5.1.3 kirjeldatud traktoriühendused.

5.3.2.

Kui traktorimatkur pannakse tööle (nt elektrilüliti abil): 5.3.2.1. peab rõhk juhtvooliku ühenduspeas olema 11 500+500 kPa; 5.3.2.2. peab rõhk lisavooliku ühenduspeas olema 1 500+300 kPa.

5.3.3.

Kui haakeriista juhtvoolik ei ole ühendatud, peab traktorimatkur suutma tekitada juhtvooliku ühenduspeas 0,2 sekundi jooksul pärast käivitamist (nt elektrilüliti abil) 11 500 kPa rõhu.

5.3.4.

Traktorimatkuris kasutatava hüdrovedeliku viskoossus peab olema temperatuuril 40± 3 °C 60± 3 mm2/s (nt standardile SAE 10W30 vastav hüdrovedelik). Traktorimatkuri katse ajal ei tohi hüdrovedeliku temperatuur ületada 45 °C.

5.3.5.

Kui haakeriistal on sõidupidurisüsteemi nõuete täitmiseks hüdroenergiasalvestid, tuleb need enne reageerimisaja mõõtmist laadida tootja poolt katseprotokollis nimetatud rõhuni, mis on vajalik sõidupidurisüsteemi miinimumtõhususe saavutamiseks.

5.3.6.

Kui traktorimatkur on ühendatud haakeriistamatkuri juhtvooliku külge (nagu kirjas punktis 3.6.2), tuleb traktorimatkur kalibreerida nii, et selle käivitamisest kuni hetkeni, mil rõhk haakeriista juhtvooliku kolviga energiasalvestis (või samaväärses seadises) jõuab 11 500 kPa-ni, ei kulu rohkem kui 0,6± 0,1 sekundit. Sellise tulemuseni jõudmiseks tuleb voolukiirust traktorimatkuri puhul reguleerida (nt kuluregulaatori abil). Haakeriista juhtvooliku ühendusvoolikud tühjendatakse enne kalibreerimist.

5.3.7.

Traktorimatkuri juhtseadis peab olema selline, et katse tegija ei mõjuta selle tõhusust.

5.4.   Tõhususnõuded

5.4.1.   Kui kalibreeritud traktorimatkur (vt punkt 5.3.6) on ühendatud haakeriistaga, ei tohi traktorimatkuri käivitamisest (nt elektrilüliti abil) hetkeni, mil rõhk kõige ebasoodsama paigutusega piduri täiturmehhanismis jõuab 75 %ni oma suurimast väärtusest, kuluda rohkem kui 0,6 sekundit.

Sõidupidurisüsteemi puhul, kus piduri täiturmehhanismi pidurdusrõhk jõuab ajutiselt suurima väärtuseni ja langeb seejärel keskmise stabiliseeritud väärtuseni, tuleb 75 % rõhk leida keskmise stabiliseeritud rõhu alusel.

6.   Vedruakudega sõidupidurisüsteemiga traktorid

6.1.   Reageerimisaega tuleb mõõta võimalikult täpselt reguleeritud vedruakudega. Sellele katsenõudele vastava vedruakuga pidurikambri algrõhu nimetab tootja.

6.2.   Sõidupiduri juhtseadise rakendamisest (täiesti vabade piduritega) kuni hetkeni, mil rõhk kõige ebasoodsama paigutusega vedruakuga pidurisilindris jõuab 75 %ni ettenähtud pidurdamisrõhust, ei tohi kuluda rohkem kui 0,6 sekundit.

IV LISA

Pidurisüsteemide ja haagise piduriühenduste energiaallikate ja energiasalvestite ning nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   „salvestatud energiat kasutav hüdro- või õhkpidurisüsteem”— pidurisüsteem, mille puhul saadakse energia surve all oleva hüdrovedeliku või õhu abil, mis on kogutud ühte või mitmesse energiasalvestisse, mida toidavad üks või mitu surupumpa või kompressorit, millest igaühel on seadis, mis ei lase rõhul ületada suurimat väärtust (mille on määranud tootja).

A.   ÕHKPIDURISÜSTEEMID

1   Energiasalvestite (energiamahutite) mahutavus

1.1.   Üldnõuded

1.1.1.   Suruõhu abil töötava pidurisüsteemiga masinatele tuleb paigaldada õhupaagid, mille mahutavus vastab punktides 1.2 ja 1.3 ettenähtud nõuetele.

1.1.2.   Ettenähtud mahutavus ei ole siiski vajalik sellise pidurisüsteemi puhul, mis võimaldab energiavaru puudumise korral saavutada sõidupiduri juhtseadise abil vähemalt rikkepidurisüsteemi jaoks ettenähtud pidurdustõhususe.

1.1.3.   Punktide 1.2 ja 1.3 nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb pidurid reguleerida võimalikult täpselt.

1.2.   T-kategooria masinad

1.2.1.   Masinate õhupaagid peavad olema sellised, et pärast kaheksat sõidupidurisüsteemi juhtseadise täielikku rakendamist ei oleks rõhk õhupaagis väiksem rõhust, mis on vajalik rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususe saavutamiseks.

1.2.2.   Katse ajal tuleb täita järgmisi nõudeid.

1.2.2.1.

Algrõhk paakides peab vastama tootja kindlaksmääratud rõhule. Kõnealune rõhk peab võimaldama saavutada sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhususe. Algne rõhk määratakse kindlaks teatises.

1.2.2.2.

Paaki (paake) ei tohi katse ajal täiendavalt täita; peale selle peab (peavad) lisaseadiste paak (paagid) olema isoleeritud.

1.2.2.3.

Masinatel, mis võivad vedada haakeriista, suletakse toitevoolik ja juhtvoolikuga ühendatakse 0,5-liitrine õhupaak. Selles paagis viiakse enne iga pidurdamist rõhk nullini. Pärast punktis 1.2.1 nimetatud katset ei tohi rõhk juhtvoolikus olla alla poole pidurite esimesel rakendamisel saadud rõhu väärtusest.

1.3.   R- ja S-kategooria masinad

1.3.1.   Haakeriistadele paigaldatavad õhupaagid peavad olema sellised, et töötavate osade toiterõhk ei langeks pärast traktori sõidupidurisüsteemi kaheksat täielikku rakendamist allapoole pärast esimest pidurdamist mõõdetud rõhust haakeriista automaat- või seisupidurisüsteemi rakendamata.

1.3.2.   Katse ajal tuleb täita järgmisi nõudeid.

1.3.2.1.

Katse alguses peab rõhk paakides olema 850 kPa.

1.3.2.2.

Toitevoolik peab olema suletud; peale selle peavad lisaseadiste paagid olema isoleeritud.

1.3.2.3.

Paaki ei tohi katse ajal uuesti täita.

1.3.2.4.

Igal pidurite rakendamisel peab rõhk juhtvoolikus olema 750 kPa.

1.3.2.5

Igal pidurite rakendamisel peab digitaalne koormusväärtus juhtkaablis vastama pneumosüsteemi rõhule 750 kPa.

2.   Energiaallikate mahutavus

2.1.   Üldsätted

Kompressorid peavad vastama järgmistes punktides ette nähtud nõuetele.

2.2.   Selles jaotises kasutatavad tähised:

2.2.1.   p1 — rõhk, mis moodustab 65 % punktis 2.2.2 osutatud rõhust p2;

2.2.2.   p2 — tootja kindlaksmääratud rõhk, millele osutatakse punktis 1.2.2.1;

2.2.3.   t1 — aeg, mis kulub suhtelise rõhu tõusmiseks 0-st p1-ni; t2 – aeg, mis kulub suhtelise rõhu tõusmiseks 0-st p2-ni.

2.3.   Mõõtmistingimused

2.3.1.   Kõigil juhtudel peab kompressori kiirus vastama kiirusele, mis saadakse mootori töötamisel suurimal võimsusel või mis vastab pöörlemissageduse regulaatori lubatud pöörete arvule.

2.3.2.   Ajavahemike t1 ja t2 määramiseks peavad lisaseadiste mahutid olema katse ajal isoleeritud.

2.3.3.   Haakeriistade vedamiseks mõeldud masinate puhul esindab haakeriista õhupaak, mille suurim suhteline rõhk p (kPa/100) vastab traktori toitekontuuri kaudu edastatavale rõhule ja mille maht V (liitrites) saadakse valemist p × V = 20 R (R on haakeriista tonnides väljendatud suurim lubatud teljekoormus).

2.4.   Tulemuste tõlgendamine

2.4.1.   Kõige väiksema mahutavusega energiasalvesti puhul mõõdetud aeg t1 ei tohi ületada:

2.4.1.1.

3 minutit masinate puhul, millel ei ole haakeriistaühendus lubatud;

2.4.1.2.

6 minutit masinate puhul, millel on haakeriistaühendus lubatud.

2.4.2.   Ajavahemik t2 ei tohi kõige väiksema võimsusega mahuti puhul ületada järgmisi väärtusi:

2.4.2.1.

6 minutit masinate puhul, millel ei ole haakeriistaühendus lubatud;

2.4.2.2.

9 minutit masinate puhul, millel on haakeriistaühendus lubatud.

2.5.   Lisakatse

2.5.1.   Masinate puhul, millel on lisaseadiste paak (paagid) kogumahutavusega üle 20 % õhupaakide kogumahutavusest, tuleb teha lisakatse, mille kestel ei tohi esineda lisaseadiste paagi (paakide) täitmist reguleerivate ventiilide segavat toimet. Selle katse ajal tuleb kontrollida, et ajavahemik t3, mis kulub rõhu tõstmiseks õhupaakides 0-st kuni väärtuseni p2, oleks väiksem kui:

2.5.1.1.

8 minutit masinate puhul, millel ei ole haakeriistaühendus lubatud;

2.5.1.2.

11 minutit masinate puhul, millel on haakeriistaühendus lubatud.

2.5.2.   Katse tehakse punktides 2.3.1 ja 2.3.3 ette nähtud tingimustel.

2.6.   Traktorid

2.6.1.   Masinad, mis võivad vedada haakeriista, peavad samuti vastama eespool esitatud nõuetele, mis kehtivad nimetatud loata masinate kohta. Sellisel juhul tuleb punktides 2.4.1, 2.4.2 ja 2.5.1 sätestatud katsed teha ilma punktis 2.3.3 nimetatud paagita.

3.   Rõhu kontrollventiilid

3.1.   Rõhu kontrollventiil paigaldatakse punkti 2.4 tähenduses kõige väiksema mahutavusega paagile kõige lähemal olevale kõige paremini juurdepääsetavale kohale.

3.2.   Rõhu kontrollventiilid peavad vastama standardi ISO 3583:1984 punktile 4.

B.   VAAKUMPIDURISÜSTEEMID

1.   Energiasalvestite (energiamahutite) mahutavus

1.1.   Üldist

1.1.1.   Vaakumiga töötava pidurisüsteemiga masinad varustatakse mahutitega, mille mahutavus vastab punktide 1.2 ja 1.3 nõuetele.

1.1.2.   Ettenähtud mahutavus ei ole siiski vajalik sellise pidurisüsteemi puhul, mis võimaldab energiavaru puudumise korral saavutada vähemalt rikkepidurisüsteemi jaoks ettenähtud pidurdustõhususe.

1.1.3.   Punktide 1.2 ja 1.3 nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb pidurid reguleerida võimalikult täpselt.

1.2.   T- ja C-kategooria masinad

1.2.1.   Põllumajandusmasinate mahutid peavad olema sellised, et oleks võimalik saavutada rikkepidurisüsteemi jaoks ettenähtud pidurdustõhusus:

1.2.1.1.

pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kaheksat täielikku rakendamist, kui energiaallikas on vaakumpump, ja

1.2.1.2.

pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise nelja täielikku rakendamist, kui energiaallikas on mootor.

1.2.2.   Katsetamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid.

1.2.2.1.

Algne energiatase mahuti(te)s peab vastama tootja kindlaksmääratud väärtusele. See peab võimaldama saavutada sõidupiduri ettenähtud tõhususe ja vastama vaakumile, mis ei ole üle 90 % energiaallika toodetavast maksimaalsest vaakumist. Algne energiatase määratakse kindlaks tootja teatises.

1.2.2.2.

Mahutit (mahuteid) ei tohi täita; peale selle peab (peavad) lisaseadiste mahuti(d) olema isoleeritud.

1.2.2.3.

Põllumajandusmasinatel, mis võivad vedada haakeriista, suletakse toitevoolik ja juhtvoolikuga ühendatakse 0,5-liitrine mahuti. Pärast punktis 1.2.1 nimetatud katset ei tohi vaakumit olla juhtvoolikus vähem kui pool esimesel pidurdusel saadud väärtusest.

1.3.   R1-, R2- ja S1-kategooria masinad

1.3.1.   Haakeriistade mahuti(d) peab (peavad) olema selline (sellised), et pärast katset, mis koosneb haakeriista sõidupidurisüsteemi juhtseadise neljast täielikust rakendamisest, ei ole vaakumit kasutuspunktides vähem kui pool esimesel pidurdusel saadud väärtusest.

1.3.2.   Katsetamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid.

1.3.2.1.

Algne energiatase mahuti(te)s peab vastama tootja kindlaksmääratud väärtusele. See peab võimaldama saavutada sõidupiduri ettenähtud tõhususe. Algne energiatase määratakse kindlaks tootja teatises.

1.3.2.2.

Mahutit (mahuteid) ei tohi täita; peale selle peab (peavad) lisaseadiste mahuti(d) olema isoleeritud.

2.   Energiaallikate mahutavus

2.1.   Üldist

2.1.1.   Energiaallikas peab alates keskkonna õhurõhust suutma saavutada mahuti(te)s punktis 1.2.2.1 kindlaksmääratud algtaseme 3 minuti jooksul. Masina puhul, mis võib vedada haakeriista, ei tohi kõnealuse taseme saavutamiseks kuluv aeg punktis 2.2 kindlaks määratud tingimustel olla pikem kui 6 minutit.

2.2.   Mõõtmistingimused

2.2.1.   Vaakumitekitaja kiirus peab võrduma:

2.2.1.1.

kui vaakumitekitajaks on masina mootor, seisval masinal saadud mootori pöörete arvuga, kui käik on väljas ja mootor töötab tühikäigul;

2.2.1.2.

kui vaakumitekitajaks on pump, töötaval mootoril saadud pöörete arvuga, mis moodustab 65 % suurimale võimsusele vastavast pöörete arvust;

2.2.1.3.

kui vaakumitekitajaks on pump ja mootor on varustatud pöörlemissageduse regulaatoriga, töötaval mootoril saadud pöörete arvuga, mis moodustab 65 % pöörlemissageduse regulaatori võimaldatavast suurimast pöörete arvust.

2.2.2.   Masina puhul, mis on mõeldud ühendamiseks vaakumil töötava sõidupidurisüsteemiga haakeriistaga, esindab haakeriista energiasalvesti, mille liitrites väljendatud mahutavus V määratakse järgmise valemi abil:

V = 15 R,

kus R on haakeriista suurim lubatud teljekoormus tonnides.

C.   SALVESTATUD ENERGIAT KASUTAVAD HÜDROPIDURISÜSTEEMID

1.   Energiasalvestite mahutavus

1.1.   Üldist

1.1.1.   Masinatel, mille pidurisüsteem töötab rõhu all oleva hüdrovedeliku tekitatud ja salvestatud energia abil, peavad olema punktide 1.2 ja 1.3 nõuetele vastava mahutavusega energiasalvestid.

1.1.2.   Energiasalvestid ei pea olema ettenähtud mahutavusega sellise pidurisüsteemi puhul, mille sõidupidurisüsteemi juhtseadisega on energiavaru puudumisel võimalik saavutada vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud pidurdustõhusus.

1.1.3.   Punktide 1.2.1, 1.2.2 ja 2.1 nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb pidurid reguleerida võimalikult täpselt.

1.2.   T- ja C-kategooria masinad

1.2.1.   Salvestatud energiat kasutava hüdropidurisüsteemiga masinad peavad vastama järgmistele nõuetele.

1.2.1.1.

Pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kaheksat täielikku rakendamist peab üheksandal rakendamisel olema võimalik saavutada vähemalt rikkepidurisüsteemile ettenähtud tõhusus.

1.2.1.2.

Katsetamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid. 1.2.1.2.1. Katsetamist alustatakse rõhul, mis võib vastata tootja kindlaksmääratud rõhule, kuid see ei tohi olla kõrgem kui sisselülitamisrõhk. 1.2.1.2.2. Energiasalvestit (-salvesteid) ei varustata toitega; peale selle peab (peavad) lisaseadiste energiasalvesti(d) olema isoleeritud.

1.2.2.   Salvestatud energiat kasutava hüdropidurisüsteemiga traktorid, mis ei vasta I lisa punkti 2.2.1.4.1 nõuetele, loetakse kõnealusele punktile vastavaks, kui on täidetud järgmised nõuded.

1.2.2.1.

Pärast üht piduriülekandega seotud riket peab siiski olema võimalik pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kaheksat täielikku rakendamist üheksandal rakendamisel saavutada vähemalt rikkepidurisüsteemile ettenähtud tõhusus, või kui salvestatud energiat kasutava rikkepidurdussüsteemi puhul ette nähtud rikkepidurdustõhusus saavutatakse eraldi juhtseadise abil, peab pärast kaheksat täielikku rakendamist olema üheksandal rakendamisel siiski võimalik saavutada käesoleva määruse II lisa punktis 3.1.4 ettenähtud jääktõhusus.

1.2.2.2.

Katsetamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid. 1.2.2.2.1. Seisva energiaallika või töötava mootori tühikäigule vastaval kiirusel töötava energiaallika puhul võib tekitada mis tahes ülekanderikke. Enne sellise rikke tekitamist peab energiasalvesti(te) rõhk vastama tootja kindlaksmääratud rõhule, kuid ei tohi olla suurem kui sisselülitamisrõhk. 1.2.2.2.2. Lisaseadis ja selle energiasalvestid, kui need on olemas, peavad olema isoleeritud.

1.3.   R- ja S-kategooria masinad

1.3.1.   Kui haakeriistal on energiasalvestid (energiamahutid), peavad need olema sellised, et energiat kasutavate töötavate osade energiavarustus ei langeks pärast traktori sõidupidurisüsteemi juhtseadise kaheksat täielikku rakendamist madalamale kui pool väärtusest, mis saadakse esimesel pidurdusel, rakendamata haagise automaat- või seisupidurisüsteemi.

1.3.2.   Katse ajal tuleb täita järgmisi nõudeid.

1.3.2.1.

Katse alguses peab rõhk energiasalvestites olema 15 000 kPa.

1.3.2.2.

Lisavoolik suletakse; peale selle peab (peavad) lisaseadiste energiasalvesti(d) olema eraldatud.

1.3.2.3.

Energiasalvestit (-salvesteid) ei tohi katse ajal laadida.

1.3.2.4.

Igal pidurite rakendamisel peab rõhk hüdrosüsteemi juhtvoolikus olema 13 300 kPa.

2.   Hüdroauliliste energiaallikate mahutavus

Energiaallikad peavad vastama järgmistes punktides sätestatud nõuetele.

2.1.   T- ja C-kategooria masinad

2.1.1.   Tähised:

2.1.1.1.   p1 — tootja kindlaksmääratud suurim töörõhk (väljalülitamisrõhk) energiasalvestites;

2.1.1.2.   p2 — rõhk pärast sõidupiduri juhtseadise nelja täielikku rakendamist rõhul p1 energiasalvesteid laadimata;

2.1.1.3.   t— aeg, mis kulub energiasalvestite rõhu tõusuks p2-lt p1-le sõidupidurisüsteemi juhtseadist rakendamata.

2.1.2.   Mõõtmistingimused

2.1.2.1.   Aja t määramiseks peab energiaallika toitekiirus vastama kiirusele, mis saavutatakse mootori töötamisel suurimale võimsusele vastaval pöörete arvul või pöörlemissageduse regulaatori lubataval suurimal pöörete arvul.

2.1.2.2.   Aja t määramiseks ei tohi lisaseadise energiasalvestid olla katse ajal isoleeritud muul viisil kui automaatselt.

2.1.3.   Tulemuste tõlgendamine

Traktorite puhul ei tohi aeg t ületada 30 sekundit.

2.2.   Haakeriista hüdrosüsteemi juhtvoolikuga traktorid

2.2.1.   Energiaallika toitekiiruse määramiseks tuleb käesoleva määruse III lisa punktis 3.6.2.1 ettenähtud lisavoolikuga haakeriista matkur ühendada traktori hüdrosüsteemi lisavooliku ühenduspeaga.

2.2.2.   Katse tehakse järgmistes tingimustes.

2.2.2.1.

Katse tehakse ümbritseva keskkonna temperatuuril 15–30 °C.

2.2.2.2.

Lisavoolikuga haakeriista matkur ühendatakse enne katset, kui mootor seisab, lisavooliku ühenduspeaga.

2.2.2.3.

Traktori mootor peab katse ajal töötama tühikäigust 25 % suurematel pööretel.

2.2.2.4.

Traktori seisupiduri juhtseadis peab katse ajal olema täielikult vaba.

2.2.3.   Kui mootor töötab ja väljalaskeseadis on täielikult suletud, ei tohi rõhk standardi ISO 16028:2006 kohase haarava ühenduse juures asuvas kontrollventiilis tõusta 300 kPa-lt 1 500 kPa-ni aeglasemalt kui 2,5 sekundiga.

2.3.   R- ja S-kategooria masinad

Kui haakeriist kasutab sõidupidurisüsteemi toetamiseks energiasalvestit ja seda laaditakse juhtvooliku rõhuga sõidupiduri rakendamise ajal ja/või haakeriistale paigaldatud energiaallikaga, peavad olema täidetud järgmised nõuded.

2.3.1.   Energiaallika toide peab tulema III lisa 2. liite kohasest traktorimatkurist standardile ISO 7638:2003 vastava elektripistmiku kaudu.

2.3.2.   Tähised:

2.3.2.1.   pR1 — tootja kindlaks määratud suurim töörõhk (väljalülitamisrõhk) energiasalvestis;

2.3.2.2.   pR2 — rõhk pärast traktori sõidupidurisüsteemi juhtseadise nelja täielikku rakendamist;

2.3.2.3.   tR — aeg, mis kulub energiasalvesti rõhu tõusuks pR2-lt pR1-le traktori sõidupidurisüsteemi juhtseadist rakendamata.

2.3.3.   Mõõtmistingimused

Aja tR määramise katse ajal tuleb täita järgmisi nõudeid.

2.3.3.1.

Katse alguses peab energiasalvestis olema rõhk pR1.

2.3.3.2.

Traktorimatkuri juhtvoolik peab sõidupidurisüsteemi rakendama neli korda.

2.3.3.3.

Igal pidurite rakendamisel peab rõhk juhtvoolikus olema 13 300 kPa.

2.3.3.4.

Lisaseadise energiasalvestid ei tohi katse ajal olla isoleeritud muul viisil kui automaatselt.

2.3.3.5.

Klapp, mis toidab energiasalvestit juhtvooliku rõhuga, peab katse ajal olema suletud.

2.3.4.   Tulemuste tõlgendamine

Aeg tR ei tohi ületada 4 minutit.

3.   Hoiatusseadiste omadused

Seisva mootori ja rõhuga, mille võib olla kindlaks määranud tootja, kuid mis ei ületa sisselülitamisrõhku, ei tohi hoiatusseadis pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kahte täielikku rakendamist tööle hakata.

V LISA

Vedruakuga pidurite ja nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Ehituse, paigaldamise ja kontrollimise nõuded

1.1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.1.   „vedruakudega pidurisüsteemid”— pidurisüsteemid, mis saavad pidurdamiseks vajaliku energia ühelt või mitmelt energiasalvestina toimivalt vedrult;

1.1.2.   „rõhk”— negatiivne rõhk, kui vedru surutakse kokku vaakumseadise abil.

2.   Üldnõuded

Kui ei ole sõnaselgelt osutatud teisiti, peetakse käesolevas lisas suurima valmistajakiiruse all silmas masina suurimat tehniliselt lubatud edasiliikumiskiirust.

2.1.   Vedruakudega pidurisüsteemi ei kasutata sõidupidurisüsteemina, välja arvatud punktis 2.2 sätestatud tingimustel. Kuid sõidupidurisüsteemi ülekandeosa rikke korral võib vedruakudega pidurisüsteemi kasutada II lisa punktis 3.1.4 ettenähtud jääktõhususe saavutamiseks, kui juht saab pidurdusjõudu reguleerida.

2.1.1.   Vedruakuga pidureid võib kasutada rikkepidurisüsteemina masina suurimast valmistajakiirusest olenemata, kui juht saab pidurdusjõudu reguleerida ja on täidetud II lisa tõhususnõuded.

Kui aga masinal, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 30 km/h, on rikkepidurisüsteemiks vedruakuga pidurid, mida saab sisse ja välja lülitada (nt lülitiga), aga mille pidurdusjõudu ei saa reguleerida, peavad olema täidetud järgmised nõuded.

2.1.1.1.

Juht peab saama vedruakuga pidurite juhtseadist rakendada juhiistmelt, hoides vähemalt ühte kätt roolil/juhtkangil.

2.1.1.2.

Saavutada tuleb käesoleva määruse II lisas ettenähtud pidurdustõhusus.

2.1.1.3.

Ettenähtud tõhususe saavutamisel ei tohi rattad blokeeruda, masin kursilt kõrvale kalduda ega tekkida ebatavalist vibratsiooni.

2.1.2.   Haakeriistadel ei tohi olla vaakumvedruakuga pidureid.

Energiat, mida on vaja vedru kokkusurumiseks, et pidur vabastada, saadakse ja juhitakse juhi rakendatava juhtseadise abil.

2.2.   Kuni 30 km/h suurima valmistajakiirusega masinatel võib sõidupidurisüsteem toimida vedruakudel, kui juht saab pidurdusjõudu reguleerida.

Kui vedruakudega pidurisüsteemi kasutatakse sõidupidurisüsteemina, peavad olema täidetud järgmised lisanõuded:

2.2.1.

III lisa punktis 5 sätestatud reageerimisaja nõuded;

2.2.2.

võimalikult täpselt reguleeritud vedruakupidurite puhul peab saama rakendada: 2.2.2.1. pidureid tühikäigul töötava mootoriga minuti jooksul kümme korda (ühesuguse intervalliga); 2.2.2.2. sõidupidurisüsteemi kuus korda, kui esimene pidurdus toimub rõhul, mis ei ole energiaallika sisselülitamisrõhust suurem. Energiasalvestite toide peab katse ajal olema välja lülitatud. Lisaks sellele peavad lisaseadiste energiasalvestid olema isoleeritud.

2.2.3.

Vedruakuga pidurid peavad olema sellise ehitusega, et nad väsides üles ei ütleks. Sellepärast peab tootja esitama tehnilisele teenistusele asjakohase kestvuskatse protokolli.

2.3.   Rõhutaseme väike varieerumine, mis vedruakuga pidurikambri toitekontuuris võib esineda, ei tohi tekitada märkimisväärset pidurdusjõu muutust.

2.4.   Vedruakuga piduritega traktorite suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

2.4.1.

Vedruakuga pidurikambri toitekontuuris on kas oma energiavaru või toidetakse seda vähemalt kahest üksteisest sõltumatust energiaallikast. Haakeriista pneumosüsteemi toitevoolik või hüdrosüsteemi lisavoolik võib sellest toitevoolikust hargneda, kui rõhulangus eelnimetatud voolikutes ei kutsu esile vedruakuga piduri täiturmehhanismi rakendumist.

2.4.2.

Lisaseadis võib võtta energiat vedruakuga pidurite täiturmehhanismi toitevoolikust, kui selle töötamine ka kahjustada saanud energiaallika puhul ei põhjusta vedruakuga pidurite täiturmehhanismide energiavaru langust alla taset, mis võimaldab ühekordset vedruakuga pidurite täiturmehhanismide rakendumist.

2.4.3.

Pidurisüsteemi uuesti laadimisel rõhu nullväärtusest peavad vedruakuga pidurid juhtseadise asendist olenemata jääma täielikult rakendatuks, kuni sõidupidurisüsteemi rõhk on piisav, et sõidupidurisüsteemi juhtseadist kasutades saavutada vähemalt täismassiga masina rikkepidurisüsteemi jaoks ettenähtud pidurdustõhusus.

2.4.4.

Rakendatud vedruakuga pidurid ei või vabaneda enne, kui sõidupidurisüsteemi rõhk on piisav, et sõidupiduri juhtseadist kasutades saavutada vähemalt selline jääktõhusus, mis on II lisa punktis 3.1.4 ette nähtud täismassiga masina puhul.

2.5.   Traktoritel peab süsteem olema selline, et pidureid oleks võimalik rakendada ja vabastada vähemalt kolm korda, kui algrõhk vedruakuga pidurikambris on suurim ettenähtud rõhk. Õhkpidurisüsteemiga haakeriistade puhul peab olema võimalik pidurid vabastada vähemalt kolm korda pärast haakeriista lahtiühendamist, kusjuures enne lahtiühendamist peab rõhk toitetorustikus olema 750 kPa. Enne kontrollimist tuleb siiski vabastada rikkepidur. Kõnealuseid tingimusi tuleb täita, kui pidurid on võimalikult täpselt reguleeritud. Ühtlasi peab olema võimalik rakendada ja vabastada seisupidurisüsteemi I lisa punkti 2.2.2.10 kohaselt, kui haagis on traktoriga ühendatud.

2.6.   Traktorite puhul ei tohi vedruakuga pidurikambris olev rõhk, mille juures vedrud hakkavad tööle rakendama võimalikult täpselt reguleeritud pidureid, olla üle 80 % tavapäraselt kasutatava rõhu minimaalsest tasemest.

2.7.   Õhkpidurisüsteemiga haakeriistade puhul ei tohi vedruakuga pidurikambris olev rõhk, mille juures vedrud hakkavad pidureid tööle rakendama, olla suurem rõhust, mis saadakse pärast sõidupidurisüsteemi nelja täielikku rakendamist IV lisa A-osa punkti 1.3 kohaselt. Algrõhk peab olema 700 kPa.

2.8.   Hüdropidurisüsteemiga haakeriistade puhul, kus vedruakuga pidurikambris rõhu tekitamiseks ei kasutata salvestatud energiat, ei tohi rõhk, mille juures vedrud hakkavad pidureid tööle rakendama, olla suurem kui 1 200 kPa.

2.9.   Hüdropidurisüsteemiga haakeriistade puhul, kui vedruakuga pidurikambris kasutatakse rõhu tekitamiseks salvestatud energiat, ei tohi rõhk, mille juures vedrud hakkavad pidureid tööle rakendama, olla suurem rõhust, mis saadakse pärast sõidupidurisüsteemi nelja täielikku rakendamist IV lisa C-osa punkti 1.3 kohaselt. Algrõhk peab olema 12 000 kPa. Peale selle ei tohi lisavooliku rõhk, mille juures vedrud hakkavad pidureid tööle rakendama, olla suurem kui 1 200 kPa.

2.10.   Kui vedruakuga pidurikambrit energiaga varustavas voolikus (v.a rõhu all olevat voolist kasutavates lisavabastusseadise voolikutes) langeb rõhk alla taset, mille juures hakkavad piduriosad liikuma, peab tööle hakkama märgulamp või alarm. Kui see tingimus on täidetud, võib hoiatusseadisena kasutada I lisa punktis 2.2.1.29.1.1 kirjeldatud märgulampi. See säte ei kehti haakeriistade kohta.

2.11.   Kui traktoritel, mis võivad vedada ahel- või osapidurdusega R- või S-kategooria haakeriistu, on vedruakudega pidurisüsteem, peab selle automaatne rakendumine esile kutsuma ka haakeriista pidurite rakendumise.

2.12.   Haakeriistad, mis kasutavad II lisa punktis 3.2.3 sätestatud automaatpidurdusnõuete täitmiseks suruõhul töötava sõidupidurisüsteemi energiavarusid, peavad samuti vastama ühele järgmistest nõuetest, kui haakeriist on traktorist lahti ühendatud ja haakeriista seisupiduri juhtseadis on vabastatud (vedruakuga pidurid ei ole rakendatud).

2.12.1.

Kui sõidupidurisüsteemi energiavarud ei vähene alla 280 kPa, peab rõhk vedruakuga pidurikambris vähenema 0 kPa-ni, et vedruakuga pidurid täielikult tööle rakendada. Selle nõude täitmist kontrollitakse nii, et sõidupidurisüsteemi energiavaru rõhk püsiks 280 kPa juures.

2.12.2.

Sõidupidurisüsteemi energiavaru rõhu vähenemisega kaasneb rõhu samaväärne vähenemine vedruakuga pidurikambris.

3.   Lisavabastussüsteem

3.1.   Vedruakudega pidurisüsteem peab olema selline, et süsteemi rikke korral oleks siiski võimalik pidurid vabastada. Selleks otstarbeks võib olla lisavabastusseadis (pneumaatiline, hüdrauliline, mehaaniline vms).

Lisavabastusseadised, mis kasutavad vabastamiseks varuenergiat, peavad vajaliku energia saama energiavarust, mis on vedruakudega pidurisüsteemis tavapäraselt kasutatavast energiavarust sõltumatu. Pneumaatiline või hüdrauliline voolis sellises lisavabastusseadises võib toimida samal vedruakuga pidurikambri kolvi põhjal, mida kasutatakse tavapärases vedruakudega pidurisüsteemis, aga siis peab lisavabastusseadisel olema eraldi voolik. Liitmik, mis ühendab kõnealust voolikut tavapärase voolikuga, mis ühendab juhtseadist vedruakuga piduri täiturmehhanismidega, peab iga vedruakuga piduri täiturmehhanismi puhul asuma vahetult vedruakuga pidurikambri sisselaskeava ees, kui see ei ole täiturmehhanismi korpusesse integreeritud. Liitmikus peab olema seadis, mis ei lase voolikutel üksteist mõjutada. I lisa punkti 2.2.1.5 nõuded kehtivad ka kõnealuse seadise kohta.

3.1.1.   Punkti 3.1 nõude kohaldamisel ei peeta tõenäoliseks rikke tekkimist pidurisüsteemi ülekandeosades, kui need loetakse I lisa punkti 2.2.1.2.7 kohaselt purunematuteks, st kui need on valmistatud metallist või samalaadsete omadustega materjalist ega deformeeru tavapärasel pidurdamisel märkimisväärselt.

3.2.   Kui punktis 3.1 nimetatud lisaseadise töölepanekuks on vaja kasutada tööriista või mutrivõtit, tuleb sellist riista või mutrivõtit masinas hoida.

3.3.   Kui lisavabastusseadis kasutab vedruakuga pidurite vabastamiseks salvestatud energiat, kehtivad järgmised lisanõuded.

3.3.1.

Kui vedruakuga pidurite lisavabastusseadise juhtseadis on sama mis rikke- või seisupiduril, kehtivad kõigil juhtudel punkti 2.4 nõuded.

3.3.2.

Kui vedruakuga pidurite lisavabastusseadisel on rikke- või seisupidurist eraldi juhtseadis, kohalduvad mõlema juhtseadise suhtes punkti 2.3 nõuded. Punkti 2.4.4 nõuded ei kehti siiski vedruakuga pidurite lisavabastusseadise puhul. Peale selle peab lisavabastusseadise juhtseadis olema sellises kohas, et juht ei saa seda kasutada tavapärases sõiduasendis.

3.4.   Kui lisavabastusseadises kasutatakse suruõhku, peab saama süsteemi rakendada eraldi juhtseadise abil, mis ei ole ühendatud vedruakuga pidurite juhtseadisega.

VI LISA

Pidurisilindri mehaanilise lukustusseadisega seisupidurisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   „pidurisilindri mehaaniline lukustusseadis”— seadis, mis tagab seisupidurisüsteemi pidurdusfunktsiooni pidurikolvivarre mehaanilise lukustamise teel. Mehaaniliseks lukustamiseks lastakse lukustuskambris rõhu all olev vedelik välja. Seadis on projekteeritud nii, et rõhu taastamine lukustuskambris lõpetaks lukustuse.

2.   Nõuded

2.1.   Pidurisilindri mehaaniline lukustusseadis peab olema projekteeritud nii, et seda saab vabastada lukustuskambris uuesti rõhu tekitamise teel.

2.2.   Kui lukustuskambri rõhk läheneb tasemele, mis vastab pidurisilindri mehaanilisele lukustusele, peab tööle hakkama märgulamp või alarm. See säte ei kehti haakeriistade kohta. Haakeriistade puhul võib pidurisilindri mehaanilisele lukustumisele vastav rõhk olla kuni 4 kPa. Seisupidurisüsteemi peab olema võimalik rakendada pärast mis tahes üht riket haakeriista sõidupidurisüsteemis. Lisaks peab olema võimalik pidurid vabastada vähemalt kolm korda, kui haakeriist on lahti ühendatud ja lahtiühendamise hetkel on toitevoolikus rõhk 650 kPa. Kõnealuseid tingimusi tuleb täita, kui pidurid on võimalikult täpselt reguleeritud. Ühtlasi peab saama rakendada ja vabastada seisupidurisüsteemi I lisa punkti 2.2.2.10 kohaselt, kui haakeriist on ühendatud traktoriga.

2.3.   Pidurisilindri mehaanilise lukustusseadisega täiturmehhanismi puhul peab olema võimalik piduri täiturmehhanismi käivitada ükskõik kumma energiavaru abil.

2.4.   Lukustatud pidurisilindrit peab saama vabastada ainult juhul, kui pidurit saab pärast sellist vabastamist kindlasti kasutada.

2.5.   Lukustuskambri energiaallika rikke korral tuleb kasutada lisavabastusseadist (nt mehaanilist või pneumaatilist), milles kasutatakse nt masina ühes rehvis olevat õhku.

2.6.   Juhtseadis peab pärast rakendamist sooritama järgmised üksteisele järgnevad toimingud: rakendama pidurid, tekitades seisupidurduseks vajaliku pidurdustõhususe, lukustama pidurid kõnealuses asendis ja võtma seejärel ära pidurite rakendamise jõu.

VII LISA

Alternatiivsed katsenõuded masinatele, mille puhul I, II ja III tüüpi katsed ei ole kohustuslikud

1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   „katsetatav haakeriist”— haakeriist, mis esindab haakeriista tüüpi, millele soovitakse saada tüübikinnitust;

1.2.   „identne”— samade geomeetriliste ja mehaaniliste omadustega (süsteem, eraldi seadis või osa) ning samadest materjalidest (masina osad);

1.3.   „võrdlustelg”— telg, mille kohta on koostatud katseprotokoll;

1.4.   „võrdluspidur”— pidur, mille kohta on koostatud katseprotokoll.

2.   Üldnõuded

Tüübikinnituse saamiseks esitatud masin ning selle süsteemid, osad ja eraldi seadised ei vaja II lisas sätestatud I ja/või II või III tüüpi katset järgmistel juhtudel.

2.1.

Tegemist on traktori või haakeriistaga, mis on rehvide, nende paigaldusviisi, piduriseadiste ja pidurdusenergia telgedes neeldumise määra alusel pidurdamise seisukohast identne traktori või haakeriistaga, mis: 2.1.1. on läbinud I ja/või II või III tüüpi katse; ning 2.1.2. on saanud kinnituse seoses pidurdusenergia neeldumisega, kui iga telje mass ei ole asjaomase masina omast väiksem.

2.2.

Tegemist on traktori või haakeriistaga, mille telg või teljed on rehvide, rehvide paigaldusviisi, piduriseadiste ja pidurdusenergia telgedes neeldumise määra alusel pidurdamise seisukohast identne või identsed telje või telgedega, millest igaüks on läbinud I ja/või II või III tüüpi katse seoses igale teljele rakenduva massiga, mis ei ole väiksem kui asjaomasel masinal, tingimusel et igasse telge neelduv pidurdusenergia ei ole suurem energiast, mis neeldus kõnealusesse telge võrdluskatse või -katsete ajal, mis tehti eraldi ühel teljel.

2.3.

Tegemist on traktoriga, millel on aeglustisüsteem (v.a mootorpidur), mis on identne järgmistel tingimustel katsetatud aeglustisüsteemiga. 2.3.1. Aeglustisüsteem on suutnud vähemalt 6 % kaldel tehtud katses (II tüüpi katse) omal jõul stabiliseerida masina, mille suurim mass oli katse ajal vähemalt sama suur kui tüübikinnituse saamiseks esitatud masina suurim mass. 2.3.2. Eespool osutatud katses on tehtud kindlaks, et kui tüübikinnituse saamiseks esitatud masin saavutab teel liikumiskiiruse 30 km/h, on aeglustisüsteemi pöörlevate osade pöörlemissagedus selline, et aeglustusmoment on vähemalt sama suur kui punktis 2.3.1 osutatud katses.

2.4.

Tegemist on haakeriistaga, millel on suruõhuga töötav pööravõll või ketaspidurid ning mis vastab 1. liites esitatud omaduste kontrollimise nõuetele võrreldes võrdlustelje katse protokollis esitatud omadustega. Muud kui suruõhuga töötava pööravõlliga pidurid või ketaspidurid võivad saada tüübikinnituse, kui esitatakse samaväärne teave.

3.   Haakeriistadele esitatavad erinõuded

Haakeriistade puhul loetakse need nõuded seoses punktidega 2.1 ja 2.2 täidetuks, kui katsetatava haakeriista telje või piduri tunnused, millele on osutatud 1. liite punktis 3.7, on kirjas võrdlustelje/-piduri katseprotokollis.

4.   Tüübikinnitustunnistus

Eespool esitatud nõuete kohaldamisel peab tüübikinnitustunnistus sisaldama järgmisi andmeid.

4.1.	Punktis 2.1 osutatud juhul esitatakse I ja/või II või III tüüpi katseks esitatud võrdlusmasina tüübikinnitusnumber.

4.2.	Punktis 2.2 osutatud juhul täidetakse määruse (EL) nr 167/2013 artikli 25 lõikes 2 sätestatud vormis tabel I.

4.3.	Punktis 2.3 osutatud juhul täidetakse määruse (EL) nr 167/2013 artikli 25 lõikes 2 sätestatud vormis tabel II.

4.4.	Punktis 2.4 osutatud juhul täidetakse määruse (EL) nr 167/2013 artikli 25 lõikes 2 sätestatud vormis tabel III.

5.   Dokumentatsioon

Kui ühes liikmesriigis tüübikinnitust taotlev isik viitab osutab liikmesriigis antud tüübikinnitusele, peab ta esitama teises liikmesriigis antud tüübikinnitusega seotud dokumendid.

VIII LISA

Pealejooksupidurisüsteemide, -seadiste ja haagise pealejooksupiduriühenduste ning nendega varustatud masinate pidurduskatsete suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Üldsätted

1.1.   Haakeriista pealejooksupidurisüsteem koosneb juhtseadisest, ülekandest ja pidurist.

1.2.   Juhtseadise moodustavad veoseadise (ühenduspea) juurde kuuluvad osad.

1.3.   Ülekande moodustavad ühenduspea viimase ja piduri esimese osa vahel paiknevad osad.

1.4.   Pidurisüsteemid, mille puhul salvestatud energia (nt elektri-, pneumo- või hüdroenergia) kantakse üle traktorilt haakeriistale ja seda juhitakse ainult ühendusele mõjuva telgsurvejõuga, ei ole pealejooksupidurisüsteemid selle määruse tähenduses.

1.5.   Katsed

1.5.1.   Piduri põhiomaduste kindlakstegemine

1.5.2.   Juhtseadise põhiomaduste kindlakstegemine ja juhtseadise vastavuse kontrollimine käesoleva määruse sätetele

1.5.3.   Masinal kontrollitakse:

1.5.3.1.

juhtseadise ja piduri kokkusobivust ning

1.5.3.2.

ülekannet.

2.   Tähised

2.1.   Kasutatud ühikud:

2.1.1.

mass: kg;

2.1.2.

jõud: N;

2.1.3.

raskuskiirendus: g = 9,81 m/s2;

2.1.4.

jõumoment ja moment: Nm;

2.1.5.

pindala: cm2;

2.1.6.

rõhk: kPa;

2.1.7.

pikkus: mõõtühik täpsustatakse igal üksikjuhul.

2.2.   Kõigi piduritüüpide puhul kehtivad tähised (vt 1. liite joonis 1)

2.2.1.   GA : tootja teatise kohane haakeriista suurim tehniliselt lubatud mass;

2.2.2.   G'A : tootja teatise kohane haakeriista suurim lubatud mass, mille juhtseadis suudab pidurdada;

2.2.3.   GB : haakeriista suurima lubatud massi osa, mille suudavad pidurdada kõik haakeriista pidurid üheskoos:

GB = n × GBo

2.2.4.   GBo : tootja teatise kohane haakeriista suurim lubatud mass, mille suudab pidurdada üks pidur;

2.2.5.   B*: nõutav pidurdusjõud;

2.2.6.   B: nõutav pidurdusjõud veeretakistusjõudu arvestades;

2.2.7.   D*: ühenduse jaoks lubatud telgsurvejõud;

2.2.8.   D: ühendusele avalduv telgsurvejõud;

2.2.9.   P′: juhtseadise väljundjõud;

2.2.10.   K: juhtseadise lisajõud, mida tavaliselt määratletakse jõuna D, mis vastab ekstrapolatsioonikõvera ja abstsisside telje lõikepunktile, mis väljendab jõudu P' jõuna D, mõõdetuna juhtseadise käigupikkuse keskasendis (vt 1. liite joonised 2 ja 3);

2.2.11.   KA : juhtseadise jõulävi, s.o ühenduspeale avalduv suurim telgsurvejõud, millega saab juhtseadise väljundjõudu tekitamata ühenduspead lühikest aega mõjutada. Tavaliselt tähistatakse tähisega KA jõudu, mis mõõdetakse siis, kui ühenduspea liigub pesa poole kiirusega 10–15 mm/s ja juhtseadise ülekanne on lahti ühendatud;

2.2.12.   D1 : ühenduspeale mõjuv suurim jõud ühenduspea surumisel pesa poole kiirusega s mm/s + 10 %, kui ülekanne on lahti ühendatud;

2.2.13.   D2 : ühenduspeale mõjuv suurim jõud maksimaalse kokkusurutuse asendist väljatõmbamisel kiirusega s mm/s + 10 %, kui ülekanne on lahti ühendatud;

2.2.14.   ηHo : pealejooksujuhtseadise tõhusus;

2.2.15.   ηH1 : ülekandesüsteemi tõhusus;

2.2.16.   ηH : juhtseadise ja ülekande kogutõhusus ηH = ηHo × ηH1;

2.2.17.   s: juhtseadise käigupikkus millimeetrites;

2.2.18.   s′: juhtseadise efektiivne (kasulik) käigupikkus millimeetrites, mis pannakse kirja katseprotokolli;

2.2.19.   s′′: piduri peasilindri liikumisvaru, mõõdetuna millimeetrites ühenduspea juures;

2.2.19.1.   sHz : piduri peasilindri käik millimeetrites vastavalt 1. liite joonisele 8;

2.2.19.2.   s′′Hz : piduri peasilindri liikumisvaru millimeetrites kolvivarre juures vastavalt 1. liite joonisele 8;

2.2.20.   so : käigupikkuse kadu ehk ühenduspea käigupikkus millimeetrites, kui ühenduspea pannakse liikuma 300 mm horisontaaltasandist ülalpool asuvast punktist 300 mm allpool asuvasse punkti, kusjuures ülekanne jääb liikumatuks;

2.2.21.   2sB : piduriklotsi töökäik millimeetrites, mõõdetuna rakendusseadisega paralleelsel läbimõõdul; katse ajal pidureid ei reguleerita;

2.2.22.   2sB*: piduriklotsi keskme vähim töökäik millimeetrites trummelpiduritega rattapiduritel:

;

2r on piduritrumli läbimõõt millimeetrites (vt 1. liite joonis 4).

Hüdroülekandega ketaspiduritega rattapiduritel:

kus:

V60 = ühe rattapiduri kasutatava voolise maht pidurdusjõule 1,2 B* = 0,6 × GBo ja rehvi suurimale raadiusele vastava rõhu puhul

ning

2rA = piduriketta välisdiameeter (V60: cm3, FRZ: cm2, rA: mm).

2.2.23.   M*: käesoleva lisa 3. liite punkti 5 kohane tootja esitatud pidurdusmoment. See pidurdusmoment peab tagama vähemalt ettenähtud pidurdusjõu B*;

2.2.23.1.   MT : katsepidurdusmoment juhul, kui ei ole paigaldatud ülekoormuskaitset (punkti 6.2.1 kohaselt);

2.2.24.   R: rehvitootja määratud rehvi dünaamiline veereraadius meetrites; selle teabe puudumisel järgmise valemi alusel arvutatud väärtus: „ETRTO üldläbimõõt/2”;

2.2.25.   n: pidurite arv;

2.2.26.   Mr : suurimast lubatud käigupikkusest sr või suurimast lubatud voolise mahust Vr tulenev suurim pidurdusmoment, kui haakeriist liigub tahapoole (sh veeretakistusjõud = 0,01 × g × GBo);

2.2.27.   sr : piduri juhthoova suurim lubatud käigupikkus, kui haakeriist liigub tahapoole;

2.2.28.   Vr : suurim lubatud ühe pidurdava ratta kasutatav voolise maht, kui haakeriist liigub tahapoole.

2.3.   Mehaanilise ülekandega pidurisüsteemide puhul kehtivad tähised (vt 1. liite joonis 5):

2.3.1.   iHo : ülekandesuhe ühenduspea käigupikkuse ja juhtseadise väljundipoolel asuva hoova käigupikkuse vahel;

2.3.2.   iH1 : ülekandesuhe juhtseadise väljundipoolel asuva hoova käigupikkuse ja pidurihoova käigupikkuse vahel (ülekande aeglustamine);

2.3.3.   iH : ülekandesuhe ühenduspea käigupikkuse ja pidurihoova käigupikkuse vahel:

iH = iHo × iH1

2.3.4.   ig : ülekandesuhe pidurihoova käigupikkuse ja piduriklotsi keskme töökäigu vahel (vt 1. liite joonis 4);

2.3.5.   P: piduri juhthoovale rakendatav jõud (vt 1. liite joonis 4);

2.3.6.   Po : piduri tagasitõmbamise jõud, kui haakeriist liigub ettepoole, st graafikul M = f(P) jõu P väärtus selle funktsiooni ekstrapolatsiooni ja abstsisstelje lõikepunktis (vt 1. liite joonis 6);

2.3.6.1.   Por : piduri tagasitõmbamise jõud, kui haakeriist liigub tahapoole (vt 1. liite joonis 6);

2.3.7.   P*: piduri juhthoovale pidurdusjõu B* tekitamiseks rakendatav jõud;

2.3.8.   PT : punkti 6.2.1 kohane katsejõud;

2.3.9.   ρ: pidurit iseloomustav suurus haakeriista liikumisel ettepoole, arvutatuna järgmise valemi alusel:

M = ρ (P – Po)

2.3.9.1.   ρr : pidurit iseloomustav suurus haakeriista liikumisel tahapoole, arvutatuna järgmise valemi alusel:

Mr = ρr (Pr – Por)

2.3.10.   scf : tagumise kaabli või varda käigupikkus kompensaatori juures, kui pidurid töötavad ettepoole liikudes (1);

2.3.11.   scr : tagumise kaabli või varda käigupikkus kompensaatori juures, kui pidurid töötavad tahapoole liikudes;

2.3.12.   scd : erinev käigupikkus kompensaatori juures, kui üks pidur töötab ettepoole ja teine tahapoole liikudes;

kus: scd = scr – scf (vt 1. liite joonis 5A).

2.4.   Hüdroülekandega pidurisüsteemide puhul kehtivad tähised (vt 1. liite joonis 8):

2.4.1.   ih : ülekandesuhe ühenduspea käigupikkuse ja piduri peasilindri kolvi käigupikkuse vahel;

2.4.2.   i′g : ülekandesuhe silindri telgsurvejõu rakenduspunkti käigupikkuse ja piduriklotsi keskme töökäigu pikkuse vahel;

2.4.3.   FRZ : trummelpiduri(te) puhul ühe rattasilindri kolvi põhja pindala; ketaspiduri(te) puhul ketta ühe poole sadulakolvi (-kolbide) põhja pindalade summa;

2.4.4.   FHZ : peasilindri kolvi põhja pindala;

2.4.5.   p: hüdrauliline rõhk pidurisilindris;

2.4.6.   po : tagasitõmberõhk pidurisilindris, kui haakeriist liigub ettepoole, st graafikul M = f(p) rõhu p väärtus selle funktsiooni ekstrapolatsiooni ja abstsisstelje lõikepunktis (vt 1. liite joonis 7);

2.4.6.1.   por : piduri tagasitõmbamise rõhk, kui haakeriist liigub tahapoole (vt 1. liite joonis 7);

2.4.7.   p*: pidurdusjõu B* tekitamiseks vajalik hüdrauliline rõhk pidurisilindris;

2.4.8.   pT : katserõhk punkti 6.2.1 kohaselt;

2.4.9.   ρ′: pidurit iseloomustav suurus haakeriista liikumisel ettepoole, arvutatuna järgmise valemi alusel:

M = ρ′ (p – po)

2.4.9.1.   ρ'r : pidurit iseloomustav suurus haakeriista liikumisel tahapoole, arvutatuna järgmise valemi alusel:

Mr = ρ′r (pr – por)

2.5.   Ülekoormuskaitsmetega seotud pidurdusnõuete puhul kasutatavad tähised:

2.5.1.   Dop : juhtseadise sisendipoolele mõjuv rakendusjõud, mille puhul hakkab tööle ülekoormuskaitse;

2.5.2.   Mop : tootja teatises esitatud pidurdusmoment, mille puhul hakkab tööle ülekoormuskaitse;

2.5.3.   MTop : vähim katsepidurdusmoment juhul, kui on paigaldatud ülekoormuskaitse (punkti 6.2.2.2 kohaselt);

2.5.4.   Pop_min: pidurile rakendatav jõud, mille puhul hakkab tööle ülekoormuskaitse (punkti 6.2.2.1 kohaselt);

2.5.5.   Pop_max: suurim jõud (kui ühenduspea on täielikult pessa surutud), mida ülekoormuskaitse avaldab pidurile (punkti 6.2.2.3 kohaselt);

2.5.6.   pop_min: pidurile rakendatav rõhk, mille puhul hakkab tööle ülekoormuskaitse (punkti 6.2.2.1 kohaselt);

2.5.7.   pop_max: suurim hüdrauliline rõhk (kui ühenduspea on täielikult pessa surutud), mida ülekoormuskaitse avaldab piduri täiturmehhanismile (punkti 6.2.2.3 kohaselt);

2.5.8.   PTop : vähim katsepidurdusjõud juhul, kui on paigaldatud ülekoormuskaitse (punkti 6.2.2.2 kohaselt);

2.5.9.   pTop : vähim katsepidurdusrõhk juhul, kui on paigaldatud ülekoormuskaitse (punkti 6.2.2.2 kohaselt).

2.6.   Pealejooksupidurisüsteemiga seotud masinatüüpide klassid

2.6.1.   A-masinaklass

A-masinaklassi kuuluvad R1-, R2- ja S1-kategooria masinad.

2.6.2.   B-masinaklass

B-masinaklassi kuuluvad R3- ja S2-kategooria masinad, mille mass on üle 3 500 kg ja alla 8 000 kg.

2.6.3.   C-masinaklass

C1-masinaklassi kuuluvad R- ja S-kategooria masinad, mille suurim valmistajakiirus on kuni 30 km/h.

C2-masinaklassi kuuluvad R- ja S-kategooria masinad, mille suurim valmistajakiirus on kuni 40 km/h.

C3-masinaklassi kuuluvad R- ja S-kategooria masinad, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h.

3.   Üldnõuded

3.1.   Jõu ülekanne ühenduspealt haakeriista piduritele toimub ühendushoovastiku või ühe või mitme voolise abil. Ülekande osana võib kasutada ka mantelkaablit (kõritrossi), mis peab olema võimalikult lühike. Juhtvardad ja -trossid ei tohi puutuda kokku haakeriista raami ega teiste pindadega, mis võivad mõjutada piduri rakendamist või vabastamist.

3.2.   Kõik poldid liitekohtades peavad olema piisavalt kaitstud. Peale selle peavad liitekohad olema isemäärivad või õlitamiseks kergesti ligipääsetavad.

3.3.   Pealejooksupiduriseadised peavad olema paigaldatud nii, et ühenduspea täispikal liikumisel ei kiiluks ükski ülekande osa kinni, ei deformeeruks püsivalt ega murduks. Selle kontrollimiseks tuleb ülekande ots piduri juhthoovastikust lahti ühendada.

3.4.   Pealejooksupidurisüsteem peab võimaldama traktoriga haakeriista tagurdada nii, et ei rakendata püsivat üle 0,08 g × GA takistusjõudu. Selleks kasutatavad seadised peavad töötama automaatselt ja lõpetama töö automaatselt, kui haakeriist liigub ettepoole.

3.5.   Ükski punktis 3.4 nimetatud eesmärgil paigaldatud eriseadis ei tohi tõusul halvendada seisupidurite tõhusust.

3.6.   Pealejooksupidurisüsteemid võivad sisaldada ülekoormuskaitsmeid. Need ei tohi tööle hakata alla Dop = 1,2 × D* (kui ülekoormuskaitse on paigaldatud juhtseadisele) ega alla Pop = 1,2 × P* jõu rakendamisel või rõhul alla pop = 1,2 × p* (kui ülekoormuskaitse on paigaldatud pidurile), kus jõud P* või rõhk p* vastab pidurdusjõule B* = 0,5 × g × GBo (C2- ja C3-klassi masinad) või B* = 0,35 × g × GBo (C1-klassi masinad).

4.   Nõuded juhtseadistele

4.1.   Juhtseadise liugurid peavad olema piisavalt pikad, et võimaldada täielikku käigupikkust ka ühendatud haakeriista puhul.

4.2.   Liugureid kaitstakse lõõtsa või muu samaväärse seadise abil. Need on kas määritavad või valmistatud isemäärivast materjalist. Hõõrdepinnad tehakse materjalist, mis ei lase liuguritel elektrokeemilise reaktsiooni või mehaanilise kokkusobimatuse tõttu kinni kiiluda.

4.3.   Juhtseadise koormuslävi (KA) peab olema vähemalt 0,02 g × G′A ja mitte üle 0,04 g × G′A. C1- ja C2-klassi masinate puhul võib juhtseadise koormuslävi (KA) olla vahemikus 0,01 g × G′A kuni 0,04 g × G′A.

4.4.   Suurim survejõud D1 ei tohi jäiga veotiisliga haakeriistade puhul olla üle 0,10 g × GA ja liigendtiisliga mitmeteljelistel haakeriistadel üle 0,067 g × G'A.

4.5.   Suurim tõmbejõud D2 peab olema vähemalt 0,1 g × G′A ja mitte üle 0,5 g × G′A.

B-klassi masinatel on lubatud ka D2 ≥ 1 750 N + 0,05 g × G'A, kui D2 ≤ 0,5 g × G′A.

5.   Juhtseadiste katsetamine ja mõõtmine

5.1.   Kontrollitakse, kas katseid tegevale tehnilisele teenistusele esitatud juhtseadised vastavad punktide 3 ja 4 nõuetele.

5.2.   Kõigi piduritüüpide puhul mõõdetakse alljärgnevat:

5.2.1.

käigupikkus s ja kasulik käigupikkus s';

5.2.2.

lisajõud K;

5.2.3.

jõulävi KA;

5.2.4.

survejõud D1;

5.2.5.

tõmbejõud D2.

5.3.   Mehaanilise ülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul määratakse:

5.3.1.

ülekandesuhe iHo, mõõdetuna juhtseadise käigupikkuse keskasendis;

5.3.2.

juhtseadise väljundjõud P' veotiislile mõjuva telgsurvejõu D funktsioonina; lisajõud K ja tõhusus tuletatakse kõnealuste mõõtmiste põhjal saadud kõvera abil: (vt 1. liite joonis 2).

5.4.   Hüdroülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul määratakse:

5.4.1.

ülekandesuhe ih, mõõdetuna juhtseadise käigupikkuse keskasendis;

5.4.2.

piduri peasilindri väljundrõhk p veotiislile mõjuva telgsurvejõu D ja tootja kindlaksmääratud peasilindri kolvi põhja pindala FHZ funktsioonina; lisajõud K ja tõhusus tuletatakse kõnealuste mõõtmiste põhjal saadud kõvera abil: (vt 1. liite joonis 3).

5.4.3.

Peasilindri liikumisvaru s′′, nagu on sätestatud punktis 2.2.19;

5.4.4.

peasilindri kolvi põhja pindala FHZ;

5.4.5.

peasilindri käik sHz millimeetrites;

5.4.6.

peasilindri liikumisvaru s″Hz millimeetrites.

5.5.   Mitmeteljeliste liigendtiisliga haakeriistade pealejooksupidurisüsteemi puhul mõõdetakse katseprotokollis nimetatud käigupikkuse kadu so.

6.   Piduritele esitatavad nõuded

6.1.   Tootja esitab katseid tegevale tehnilisele teenistusele lisaks katsetatavatele piduritele ka pidurite joonised, millel on näidatud pidurite tüüp ja mõõtmed, põhiosade materjal ning hõõrdkatete mark ja tüüp. Hüdropidurite puhul peab kõnealustele joonistele olema märgitud pidurisilindrite pindala FRZ. Tootja peab märkima ka punktis 2.2.4 esitatud pidurdusmomendi M* ja massi GBo.

6.2.   Katsetingimused

6.2.1.   Kui pealejooksupidurisüsteemi ei ole ülekoormuskaitset paigaldatud ega selle paigaldamist ette nähtud, katsetatakse rattapidurit järgmiste katsejõudude või -rõhkudega:

vajaduse järgi kas PT = 1,8 P* või pT = 1,8 p* ja MT = 1,8 M*.

6.2.2.   Kui pealejooksupidurisüsteemi on paigaldatud või ette nähtud ülekoormuskaitse, katsetatakse rattapidurit järgmiste katsejõudude või -rõhkudega.

6.2.2.1.

Ülekoormuskaitsme ettenähtud miinimumnäitajad määrab kindlaks tootja ja need peavad olema vähemalt: Pop = 1,2 P* või pop= 1,2 p*

6.2.2.2.

Vähima katsejõu PTop või vähima katserõhu pTop vahemik ja vähim katsemoment MTop on: PTop = 1,1–1,2 P* või pTop = 1,1–1,2 p* ja MTop = 1,1–1,2 M*

6.2.2.3.

Ülekoormuskaitsme maksimumväärtused (Pop_max või pop_max) määrab kindlaks tootja ja need ei tohi olla suuremad kui vastavalt PT või pT.

7.   Pidurite katsetamine ja mõõtmine

7.1.   Kontrollitakse, kas katseid tegevale tehnilisele teenistusele esitatud pidurid ja osad vastavad punkti 6 nõuetele.

7.2.   Määratakse:

7.2.1.

piduriklotsi vähim töökäik 2sB*;

7.2.2.

piduriklotsi keskme töökäik 2sB (mis peab olema suurem kui 2sB*).

7.3.   Mehaaniliste pidurite puhul määratakse:

7.3.1.

ülekandesuhe ig (vt 1. liite joonis 4);

7.3.2.

jõud P* pidurdusmomendi M* puhul;

7.3.3.

pidurdusmoment M* mehaanilise ülekandega süsteemide juhthoovale avaldatud jõu P* funktsioonina. Pidurdavate pindade pöörlemiskiirus peab vastama masina algkiirusele 30 km/h C1-klassi masinate, 40 km/h C2-klassi masinate ja 60 km/h C3-klassi masinate puhul, kui haakeriist liigub ettepoole, ning 6 km/h, kui haakeriist liigub tahapoole. Nende mõõtmete põhjal saadud kõverast tuletatakse järgmised näitajad (vt 1. liite joonis 6): 7.3.3.1. piduri tagasitõmbamise jõud Po ja näitaja ρ, kui haakeriist liigub ettepoole; 7.3.3.2. piduri tagasitõmbamise jõud Por ja näitaja ρr, kui haakeriist liigub tahapoole; 7.3.3.3. suurim pidurdusmoment Mr kuni suurima lubatud käigupikkuseni sr, kui haakeriist liigub tahapoole (vt 1. liite joonis 6); 7.3.3.4. piduri juhthoova suurim lubatud käigupikkus, kui haakeriist liigub tahapoole (vt 1. liite joonis 6).

7.4.   Hüdropidurite puhul määratakse:

7.4.1.

ülekandesuhe i′g (vt 1. liite joonis 8);

7.4.2.

rõhk p* pidurdusmomendi M* puhul;

7.4.3.

pidurdusmoment M* pidurisilindrile avaldatud rõhu p* funktsioonina hüdroülekandega süsteemides. Pidurdavate pindade pöörlemiskiirus peab vastama masina algkiirusele 30 km/h C1-klassi masinate, 40 km/h C2-klassi masinate ja 60 km/h C3-klassi masinate puhul, kui haakeriist liigub ettepoole, ning 6 km/h, kui haakeriist liigub tahapoole. Nende mõõtmete põhjal saadud kõverast tuletatakse järgmised näitajad (vt 1. liite joonis 7): 7.4.3.1. tagasitõmberõhk po ja näitaja ρ′, kui haakeriist liigub ettepoole; 7.4.3.2. tagasitõmberõhk por ja näitaja ρ′r, kui haakeriist liigub tahapoole; 7.4.3.3. suurim pidurdusmoment Mr kuni suurima lubatud voolise mahuni Vr, kui haakeriist liigub tahapoole (vt 1. liite joonis 7); 7.4.3.4. ühe pidurdava ratta kasutatav suurim lubatud voolise maht Vr, kui haakeriist liigub tahapoole (vt 1. liite joonis 7);

7.4.4.

pidurisilindri kolvi põhja pindala FRZ.

7.5.   Alternatiivne I tüüpi katse

7.5.1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud masinaga ei pea tegema II lisa punkti 2.3 kohast I tüüpi katset, kui pidurisüsteemi osade vastavust II lisa punktide 2.3.2 ja 2.3.3 nõuetele katsetatakse inertsjõu määramiseks kasutataval katsestendil.

7.5.2.   Alternatiivne I tüüpi katse tehakse VII lisa 1. liite punkti 3.5.2 kohaselt (kohaldatakse analoogia põhjal ka ketaspidurite suhtes).

8.   Seisupidurisüsteemi jõu diferentsiaal matkitud kaldel

8.1.   Arvutusviis

8.1.1.   Kompensaatori pöördepunktid peavad asuma sirgjoonel, kui seisupidur on puhkeasendis.

Võib kasutada ka teisi seadeid, kui on tagatud mõlema tagumise kaabli võrdne pinguldatus hoolimata nende käigupikkuse erinevusest.

8.1.2.   Joonisele tuleb kanda andmed, mis näitavad kompensaatori piisavat liigendatust, mis tagab mõlema tagumise kaabli võrdse pinguldatuse. Kompensaatoril peab kogu laiuses olema piisavalt liikumisruumi, et võimaldada erinevas ulatuses liikumist vasakult paremale. Samuti peab harkide pikkus olema laiusega võrreldes piisavalt suur, et liigendi liikumine ei oleks takistatud, kui kompensaator on nurga all.

Erinev käigupikkus kompensaatori juures (scd) saadakse järgmise valemi alusel:

,

kus:

Sc' = S'/iH	(kompensaatori liikumine ettepoole) ja Sc' = 2 × SB/ig
Scr = Sr/iH	(kompensaatori liikumine tahapoole)

9.   Katseprotokollid

Koos pealejooksupidurisüsteemiga haakeriistade tüübikinnitustaotlusega esitatakse juhtseadise ja pidurite katsetamise protokollid ning inertsjuhtseadise, ülekandeseadise ja haakeriista pidurite kokkusobivuskatsete protokoll; kõnealused protokollid peavad sisaldama vähemalt määruse (EL) nr 167/2013 artikli 27 lõikes 1 alusel ette nähtud andmeid.

10.   Juhtseadise ja masina pidurite kokkusobivus

10.1.   Võttes arvesse katseprotokollis nimetatud juhtseadise, pidurite ja haakeriista omadusi, kontrollitakse haakeriista pealejooksupidurisüsteemi vastavust ettenähtud nõuetele.

10.2.   Kõigi piduritüüpide üldkontroll

10.2.1.   Traktoril kontrollitakse ülekande osi, mida ei ole kontrollitud koos juhtseadise või piduritega. Kontrolli tulemused kantakse katseprotokolli (nt iH1 ja ηH1).

10.2.2.   Mass

10.2.2.1.   Haakeriista suurim lubatud mass GA ei tohi olla suurem juhtseadise jaoks lubatud suurimast massist G'A.

10.2.2.2.   Haakeriista suurim lubatud mass GA ei tohi olla suurem lubatud massist GB, mida on võimalik pidurdada kõigi haakeriista pidurite rakendamisel.

10.2.3.   Jõud

10.2.3.1.   Jõulävi KA on vähemalt 0,02 g × GA ja mitte üle 0,04 g × GA.

10.2.3.2.   Suurim survejõud D1 ei või jäiga veotiisliga haakeriistadel ja kesktelg-haakeriistadel olla üle 0,10 g × GA ja mitmeteljelistel liigendtiisliga haakeriistadel üle 0,067 g × GA.

10.2.3.3.   Suurim tõmbejõud D2 peab olema vahemikus 0,1 g × GA kuni 0,5 g × GA.

10.3.   Pidurdustõhususe kontrollimine

10.3.1.   Haakeriista rataste välisringjoonele mõjuvate pidurdusjõudude summa peab olema vähemalt B* = 0,50 g × GA (C2- ja C3-klassi masinad) või B* = 0,35 × g × GA (C1-klassi masinad), kaasa arvatud veeretakistus 0,01 g × GA; see vastab pidurdusjõule B = 0,49 g × GA (C2- ja C3-klassi masinad) või B* = 0,34 × g × GA (C1-klassi masinad). Sellisel juhul on suurim ühendusele lubatud telgsurvejõud:

D* = 0,067 g × GA mitmeteljeliste veotiisliga haakeriistade puhul ja

D* = 0,10 g × GA jäiga veotiisliga haakeriistade ja kesktelg-haakeriistade puhul.

Kõnealustele tingimustele vastavuse kontrollimisel kasutatakse järgmisi võrratusi:

10.3.1.1.   Mehaanilise ülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul:

10.3.1.2.   Hüdroülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul:

10.4.   Juhtseadise käigupikkuse kontrollimine

10.4.1.   Mitmeteljeliste veotiislitega haakeriistade juhtseadiste puhul, mille pidurihoovastik sõltub haakeseadise asendist, peab juhtseadise käigupikkus s olema pikem kui juhtseadise efektiivne (kasulik) käigupikkus s', kusjuures erinevus peab olema vähemalt võrdväärne käigupikkuse kaoga so. Käigupikkuse kadu so ei tohi ületada 10 % efektiivsetest käigupikkustest s′.

10.4.2.   Juhtseadise efektiivne (kasulik) käigupikkus s' määratakse ühe- ja mitmeteljeliste haakeriistade puhul järgmiselt:

10.4.2.1.

kui pidurihoovastikku mõjutab haakeseadise nurgaasend: s′ = s – so

10.4.2.2.

kui käigupikkuse kadu ei ole: s′ = s

10.4.2.3.

hüdropidurisüsteemide korral: s′ = s – s′′

10.4.3.   Juhtseadise käigupikkuse piisavuse kontrollimisel kasutatakse järgmisi võrratusi:

10.4.3.1.

mehaanilise ülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul:

10.4.3.2.

hüdroülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul:

10.5.   Lisakontroll

10.5.1.   Mehaanilise ülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul kontrollitakse, kas pidurihoovastik, mida kasutatakse juhtseadiselt jõudude ülekandmiseks piduritele, on õigesti paigaldatud.

10.5.2.   Hüdroülekandega pealejooksupidurisüsteemide puhul kontrollitakse, kas piduri peasilindri käigupikkus on vähemalt s/ih. Lühem käigupikkus ei ole lubatud.

10.5.3.   Masina üldist käitumist pidurdamisel kontrollitakse teekatsel eri kiirustel ning eri pidurdusjõu ja erinevate pidurduskordade juures. Summutamata isevõnkumine ei ole lubatud.

11.   Üldised märkused

Eespool esitatud nõudeid kohaldatakse kõige tavalisemate mehaanilise või hüdroülekandega pealejooksupidurisüsteemide suhtes, eelkõige nende suhtes, mille puhul on kõik haakeriista rattad varustatud sama tüüpi pidurite ja rehvidega. Vähem tavaliste süsteemide kontrollimisel kohandatakse eespool esitatud nõudeid konkreetsele olukorrale.

---

(1)  Punktid 2.3.10, 2.3.11 ja 2.3.12 kehtivad ainult seisupidurisüsteemi diferentsiaalkäigu arvutamise puhul.

IX LISA

Hüdroajamiga masinate ning nende piduriseadiste ja -süsteemide suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   „hüdropidurisüsteem”— pidurisüsteem (kas sõidu- ja/või rikkepidur), kus kasutatakse ainult hüdroajami pidurdusjõudu;

1.2.   „kombineeritud hüdropidurisüsteem”— pidurisüsteem, mis kasutab nii hüdrostaatilist kui ka hõõrdpidurdust, kuid kus suurema osa pidurdusjõust tekitab siiski hüdroajam. Hõõrdpiduri vähim ettenähtud osakaal pidurdusjõus on sätestatud punktis 6.3.1.1;

1.3.   „kombineeritud hõõrdpidurisüsteem”— pidurisüsteem, mis kasutab nii hõõrd- kui ka hüdrostaatilist pidurdust, kuid kus suurema osa pidurdusjõust tekitavad siiski hõõrdpidurid. Hõõrdpiduri vähim ettenähtud osakaal pidurdusjõus on sätestatud punktis 6.3.1.2;

1.4.   „hõõrdpidurisüsteem”— pidurisüsteem, kus pidurdusjõu tekitavad ainult hõõrdpidurid ja hüdropidurisüsteemi mõju pidurdusele ei arvestata;

1.5.   „reguleeritav hüdrostaatiline pidurdus”— hüdrostaatiline pidurdamine, mille kaudu saab juht masina liikumiskiirust juhtseadise järkjärgulise liigutamisega kas suurendada või vähendada;

1.6.   „hüdroajami juhtseadis”— seadis (nt hoob või pedaal), mille abil reguleeritakse masina kiirust;

1.7.   „sõidupiduri juhtseadis”— juhtseadis, mille kasutamisega saavutatakse nõutav sõidupiduri tõhusus;

1.8.   „nügimisseadis”— seadis, mis mõjutab masina liikumiskiirust hüdroajami juhtseadisest sõltumatult.

2.   Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse masinate suhtes, mille suurim valmistajakiirus on kuni 40 km/h ja millel on hüdroajam, mida ei saa liikumise ajal välja lülitada ja mis masina tootja väitel toimib pidurisüsteemi või -seadisena, mis võib olla kas:

2.1.

sõidu- ja/või rikkepidurisüsteem. Sõidupidurisüsteemina võib toimida üks alljärgnevatest pidurisüsteemidest, kui on täidetud punktis 6.3.1 sätestatud sõidupidurisüsteemi tõhususe nõuded: 2.1.1. hüdropidurisüsteem, 2.1.2. kombineeritud hüdropidurisüsteem, 2.1.3. kombineeritud hõõrdpidurisüsteem, 2.1.4. hõõrdpidurisüsteem või

2.2.	osa punktis 2.1 nimetatud pidurisüsteemidest.

3.   Eriotstarbelised masinad

Eriotstarbelisteks töödeks võib mõnel masinal olla hüdroajam, mida kasutatakse nii masina aeglustamiseks kui ka kiirendamiseks. Seetõttu võib sellist ajamit käsitleda pidurisüsteemina, olenemata sellest, kas ta on eraldi või koos hõõrdpiduriga.

4.   Masinate klassifikatsioon

4.1.   I klass: masinad, mille suurim valmistajakiirus on ≤ 12 km/h;

4.2.   II klass: masinad, mille suurim valmistajakiirus on > 12 km/h ja ≤ 30 km/h;

4.3.   III klass: masinad, mille suurim valmistajakiirus on > 30 km/h ja ≤ 40 km/h.

5.   Nõuded

5.1.   Üldist

5.1.1.   Ajami juhtseadis peab olema selline, et teel liikudes ei oleks võimalik panna kogemata sisse tagasikäiku.

5.1.2.   Et soodustada masina viimist lähteolekusse, peab olema seadis, mis lahutab mootori ja vedavad rattad.

Seda seadist ei tohi olla võimalik kasutada sõidu ajal juhikohalt.

Kui seadise rakendamiseks on vaja tööriista, peab see olema masinas.

5.2.   Pidurisüsteemide konstruktsiooninõuded

5.2.1.   Sõidupidurisüsteem

5.2.1.1.   Sõidupidurisüsteemi peab olema võimalik rakendada järk-järgult. Juht peab saama seda teha oma istmelt, seejuures peab tal olema võimalik vähemalt ühe käega kontrollida traktori rooli/juhtkangi.

5.2.1.2.   Määruses nõutav sõidupidurisüsteemi tõhusus tuleb saavutada ühe juhtseadise rakendamisega.

5.2.1.2.1.   See nõue on täidetud ka siis, kui jalg pannakse sõidupedaalilt piduripedaalile või kui pidurdamise alguses vabastatakse ajami juhtseadis või viiakse see jala või käega neutraalsesse asendisse.

5.2.1.2.2.   Sõidupidurisüsteemi juhtseadis peab naasma vabastamisel automaatselt algasendisse.

See ei kehti pidurisüsteemi hüdrostaatilisele osale, kui pidurdus toimub hüdrostaatilise ajami juhtseadise vabastamisel.

5.2.1.3.   Erinevalt punktist 5.2.1.1 võib sõidupidurisüsteemiga pidurdamisel I ja II klassi masinate puhul kasutada kallakul masina peatamiseks jääkroome korral ka teist pidurisüsteemi (rikke- või seisupidurisüsteemi).

5.2.2.   Rikkepidurisüsteem

5.2.2.1.   Rikkepidurisüsteem peab vastama I lisa punkti 2.1.2.2 asjakohastele nõuetele.

5.2.2.2.   Kui hüdroajami puhul ei saa masinat kaldel peatada, võib jääkroome kaotamiseks kasutada seisupidurisüsteemi. Selleks peab seisupidurisüsteem olema selline, et seda saab rakendada ka sõidu ajal.

5.2.3.   Seisupidurisüsteem

Seisupidurisüsteem peab vastama I lisa punkti 2.1.2.3 nõuetele.

5.3.   Pidurisüsteemide omadused

5.3.1.   Masina pidurisüsteemide kogum peab olema kooskõlas sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteemidele ettenähtud nõuetega.

5.3.2.   Mis tahes muu osa kui piduri või I lisa punktis 2.2.1.2.7 nimetatud osa purunemisel või sõidupidurisüsteemi muu rikke korral peab sõidupidurisüsteemi rikkest mõjutamata osa või rikkepidurisüsteemi abil olema võimalik masin peatada rikkepidurduse jaoks ettenähtud tingimustel, eriti kui rikke- ja sõidupidurisüsteemil on ühine juhtseadis ja ülekanne; nt kui pidurdus sõltub jõuülekande (st konverteri, hüdropumpade, survevoolikute, hüdromootorite vms) õigest toimimisest.

5.3.3.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteemidel võivad olla ühised osad juhul, kui on täidetud I lisa punktis 2.2.1.2 sätestatud tingimused.

5.3.4.   Sõidupidurisüsteemi pidurdusjõu jaotus peab olema selline, et pidurdamise ajal ei oleks masina vertikaalteljel märkimisväärset jõumomenti, kui ühtlase kattega teel jääb rehvide ja teepinna vaheline haardetegur piirväärtusest väiksemaks.

5.3.5.   Sõidupidurisüsteemi pidurdusjõu jaotus peab olema selline, et pidurdamisel erineva haardeteguriga (μ-split 0,2/0,8) pindadel oleks võimalik saavutada vähemalt 55 % asjaomase masinaklassi sõidupidurisüsteemi jaoks ettenähtud keskmisest täisaeglustusest dm (vt punkt 6.3). Seda saab tõestada arvutustega; sel juhul ei tohi arvestada veeretakistust.

5.3.6.   Erandina punkti 5.3.2 nõuetest peab hüdrostaatilise ajami pumba juhtseadise rikke korral olema võimalik peatada masin rikkepidurisüsteemile ettenähtud tõhususega. Sellise rikke korral võib rakendada ka lisaseadise, mida on juhiistmelt alati lihtne kasutada (nt mootori pöörlemissagedust reguleeriv seadis, sh seadis mootori seiskamiseks).

5.3.7.   Nügimisseadise vms korral, kui seda saab kasutada sõidu ajal, võetakse meetmeid, et kõik selle lisa nõuded (eriti pidurdustõhusus) oleksid sellise seadise rakendamisel ikkagi täidetud.

5.3.8.   Hoiatussignaalid ja hoiatusseadised

Täita tuleb I lisa punktide 2.2.1.29 ja 2.2.1.12 asjakohaseid nõudeid.

5.3.9.   Traktorite energiasalvestid (energiamahutid) peavad olema sellised, et pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kaheksat täielikku rakendamist ei oleks rõhk energiasalvesti(te)s väiksem rõhust, mis on vajalik rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususe saavutamiseks.

5.3.10.   Pneumaatilise/hüdraulilise lisaseadise varustamine energiaga peab seadise töötamise ajal võimaldama saavutada ettenähtud aeglustuse ja olema selline, et ka kahjustatud energiaallika korral ei langeks lisaseadise kasutamise tõttu pidurisüsteemide energiavaru alla I lisa punktis 2.2.1.12 ettenähtud taset.

5.3.11.   Pidurite kulumine

Täita tuleb I lisa punkti 2.2.1.10 asjakohaseid nõudeid.

5.3.12.   Kui traktoril on X lisa kohane kompleksne elektrooniline juhtsüsteem, kohaldatakse nimetatud lisa nõudeid ning magnet- või elektriväljad ei tohi selle süsteemi tööd häirida. Seda tõendatakse määruse (EL) nr 167/2013 artikli 17 lõike 2 punkti g ja lõike 5 asjaomaste sätete alusel kehtestatud tehniliste nõuete täitmisega.

5.3.13.   Kui hüdroajamiga traktoril on lubatud vedada R2-, R3-, R4- või S2-kategooria masinaid, peab see vastama I lisa punktide 2.1.4, 2.1.5, 2.2.1.16, 2.2.1.17 ja 2.2.1.18 asjaomastele nõuetele.

5.3.14.   Reageerimisaeg

Traktoritel, mille sõidupidurisüsteem sõltub täielikult või osaliselt muust energiaallikast kui juhi lihasenergia, peavad olema sõidupidurisüsteemi mittehüdrostaatilise osa puhul täidetud II lisa punkti 3.3 nõuded.

6.   Pidurduskatsed

6.1.   Üldist

6.1.1.   Täita tuleb II lisa punkti 2.1 asjakohaseid nõudeid.

6.1.2.   Pidurduskatse ajal hinnatakse juhitavust (nt kalduvust kergitada sõidupiduri rakendamise tõttu tagatelge).

6.1.2.1.   III klassi masinatel ei tohi telg õhku tõusta.

6.1.2.2.   Telg võib õhku tõusta ainult I ja II klassi masinatel, kui aeglustus on üle 4,5 m/s2, aga stabiilne juhitavus peab siiski säilima.

Arvestada tuleb ka hüdrostaatilise ajami mõju pidurdusele.

6.2.   0-tüüpi katse

6.2.1.   Üldist

6.2.1.1.   Pidurid peavad olema külmad. Pidur loetakse külmaks, kui on täidetud II lisa punkti 2.2.1.1 tingimused.

6.2.1.2.   Katse tehakse II lisa punktis 2.2.1.3 sätestatud tingimustel.

6.2.1.3.   Tee peab olema tasane.

6.2.2.   Käsitsi juhitava juhtseadisega ajami puhul (I ja II klassi masinad) hinnatakse sõidupiduri tõhusust nii, et pannakse ajami hoob vahetult enne sõidupiduri rakendamist neutraalsesse asendisse, et mitte töötada pidurdamisega hüdrostaatilise süsteemi tööle vastu. III klassi masinate puhul peab see toimuma automaatselt, kasutades ainult sõidupiduri juhtseadist.

6.2.3.   Sõidupidurisüsteem

Iga masinaklassi vähima pidurdustõhususe piirväärtused nii tühi- kui ka täismassiga katse puhul on sätestatud punktis 6.3.

Sõidupidurisüsteem peab vastama punkti 6.3.1 nõuetele.

Sõidupidurisüsteemina kasutatav

6.2.3.1.   kombineeritud hüdrostaatiline pidurisüsteem peab vastama ka punktis 6.3.1 sätestatud hõõrdpiduri(te) vähima pidurdusosakaalu nõuetele;

6.2.3.2.   kombineeritud hõõrdpidurisüsteem peab vastama ka punktis 6.3.1 sätestatud hõõrdpiduri(te) vähima pidurdusosakaalu nõuetele.

Tehakse kindlaks ka hõõrdpiduri tõhusus. Sellises katses kõrvaldatakse hõõrdpiduri ja veeretakistuse hindamiseks hüdrostaatilise ülekande mõju.

Kui hüdropidurit ei saa tehnilistel põhjustel lahti ühendada, võib hõõrdpiduri osakaalu teada saamiseks kasutada teist meetodit, nt

6.2.3.3.   järjestikused pidurduskatsed

6.2.3.3.1.   kombineeritud hüdropidurisüsteemiga, kui hõõrdpiduri(d) on ühendatud;

6.2.3.3.2.   kombineeritud hüdropidurisüsteemiga, kui hõõrdpiduri(d) on lahti ühendatud (ainult hüdrostaatiline pidurdus).

Seejärel kasutatakse alljärgnevat valemit:

zF = zHy+F – zHy + R

zF	:	hõõrdpidurisüsteemi keskmine täisaeglustus, sh veeretakistus;
zHy	:	ainult hüdropidurisüsteemiga saavutatud keskmine täisaeglustus, sh veeretakistus;
zHy+F	:	kombineeritud hüdropidurisüsteemiga saavutatud keskmine täisaeglustus;
R	:	veeretakistus = 0,02.

6.2.4.   Rikkepidurisüsteem

6.2.4.1.   Rikkepidurdustõhususe katses matkitakse kas sõidupidurisüsteemi tegeliku rikke tingimusi või tehakse katse sõidupidurisüsteemist sõltumatu rikkepidurisüsteemiga.

6.2.4.2.   Süsteemi katsetatakse sobiva juhtseadisega.

Ettenähtud tõhusus saavutatakse, rakendades juhtseadisele jõudu, mis ei tohi olla suurem kui 600 N piduripedaali puhul või 400 N pidurihoova puhul. Juhtseadis peab olema paigutatud nii, et juht saab seda lihtsalt ja kiiresti rakendada.

6.2.4.3.   Iga masinaklassi vähima pidurdustõhususe piirväärtused nii tühi- kui ka täismassiga katse puhul on sätestatud punktis 6.3.2.

6.3.   Sõidu- ja rikkepidurisüsteemi tõhususkatsed (0 tüüp)

	Tühi- ja täismass		I klass	II klass	III klass
	(v: km/h; s: m; dm: m/s2)	v	≤ 12	≤ 30	≤ 40
6.3.1.	Sõidupidurisüsteem	s	≤ 0,15v + v2/78	≤ 0,15v + v2/92	≤ 0,15v + v2/130
		dm	≥ 3,0	≥ 3,55	≥ 5,0
6.3.1.1.	Hõõrdpiduri(te) vähim pidurdusosakaal kombineeritud hüdrostaatilises pidurisüsteemis	s	≤ 0,15v + v2/26	≤ 0,15v + v2/40	≤ 0,15v + v2/40
		dm	≥ 1,0	≥ 1,5	≥ 1,5
6.3.1.2.	Hõõrdpiduri(te) vähim pidurdusosakaal kombineeritud hõõrdpidurisüsteemis	s	≤ 0,15v + v2/52	≤ 0,15v + v2/52	≤ 0,15v + v2/78
		dm	≥ 2,0	≥ 2,0	≥ 3,0
6.3.2.	Rikkepidurisüsteem	s	≤ 0,15v + v2/40	≤ 0,15v + v2/40	≤ 0,15v + v2/57
		dm	≥ 1,5	≥ 1,5	≥ 2,2

6.4.   I tüüpi pidurikatse (tõhususe vähenemine)

6.4.1.   Sõidupidureid katsetatakse täismassiga masinal nii, et piduritele rakendatav energia on võrdväärne energiaga, mis on registreeritud sama ajavahemiku jooksul täismassiga sõiduki korral, mis liigub püsiva kiirusega 40 km/h 1,7 km pikkusel 7 % langusega teel.

6.4.2.   Katse võib teha ka tasasel teel traktoriga, mida veab traktor; katses peab juhtseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et veetava masina takistusjõud on kogu aeg ühesugune (7 % traktori suurimast summaarsest staatilisest teljekoormusest). Kui katsetamisel ei jätku veoks vajalikku jõudu, võib kooskõlas järgmise tabeliga vähendada kiirust ja suurendada distantsi pikkust.

Kiirus [km/h]	Vahemaa [m]
40	1 700
30	1 950
20	2 500
15	3 100

6.4.3.   Punktides 6.4.1 ja 6.4.2 kirjeldatud ahelpidurdusmeetodi alternatiivina võib kasutada ka II lisa punktis 2.3.1 kirjeldatud korduva pidurduse katsemeetodit.

6.4.4.   Kuumade pidurite tõhusus

I tüüpi katse lõpus mõõdetakse kuuma sõidupidurisüsteemi tõhusust samades tingimustes (eriti juhtseadisele rakendatava püsiva jõuga, mis ei ületa keskmist tegelikult kasutatavat jõudu) nagu 0 tüüpi katses (temperatuuritingimused võivad erineda).

6.4.4.1.   Kuumenenud sõidupidurisüsteemi pidurdustõhusus ei tohi olla punkti 6.4.4.2 tabelis esitatud piirväärtustest väiksem.

6.4.4.2.   Kuumade pidurite vähim lubatud tõhusus (I tüüpi katse)

Sõidupidurisüsteem	Kuumade pidurite tõhususe protsent ettenähtud väärtusest	Kuumade pidurite tõhususe protsent 0 tüüpi katses saadud väärtusest
Hüdropidurisüsteem	90	90
Kombineeritud hüdropidurisüsteem	90	80
Kombineeritud hõõrdpidurisüsteem	80	60
Hõõrdpidurisüsteem	75	60

6.4.5.   I tüüpi katse võib jätta tegemata, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:

6.4.5.1.

sõidupidurisüsteemi 0 tüüpi katses (vt punkt 6.2.3) on hüdroajami osakaal kogu pidurdusjõus vähemalt 60 %:

6.4.5.2.

tootja suudab tõestada, et pidurid ei kuumene pideva kasutamise korral üle.

6.5.   Seisupidurisüsteem

6.5.1.   Seisupidurisüsteem peab vastama II lisa punkti 3.1.3 nõuetele.

6.5.2.   Vastavust I lisa punkti 2.2.1.2.4 nõudele kontrollitakse 0 tüüpi katses täismassiga masinal algkiirusel v ≥ 0,8 vmax. Keskmine täisaeglustus seisupidurisüsteemi juhtseadise rakendamisel ja aeglustus vahetult enne masina peatumist ei tohi olla alla 1,5 m/s2. Piduri juhtseadisele rakendatav jõud ei tohi olla ettenähtud väärtustest suurem.

Käsitsi juhitava juhtseadisega ajami puhul (I ja II klassi masinad) hinnatakse seisupidurisüsteemi tõhusust liikumisel nii, et ajami juhtseadise hoob pannakse vahetult enne seisupiduri rakendamist neutraalsesse asendisse, et mitte töötada pidurdamisega hüdrostaatilise süsteemi tööle vastu. III klassi masinate puhul peab see toimuma automaatselt, kasutades ainult sõidupiduri juhtseadist.

X LISA

Masinate komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusnõuded

1.   Üldist

Käesolevas lisas sätestatakse tüübikinnituskatsete, veastrateegia ja kontrollimise suhtes kohaldatavad nõuded seoses põllu- ja metsamajandusmasinate pidurite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektidega.

2.   Nõuded

Kõik masinate komplekssed elektroonilised juhtsüsteemid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 13 18. lisa sätetele (vt alljärgnev tabel).

UNECE eeskiri nr	Teema	Muudatuste seeria	ELT viide
13	M-, N- ja O-kategooria masinate tüübikinnitus seoses pidurdamisega	10. muudatuste seeria 5. täiendus 11. muudatuste seeria	L 257, 30.9.2010, lk 1 L 297, 13.11.2010, lk 183

XI LISA

Blokeerumisvastaste pidurisüsteemide ja nendega varustatud masinate suhtes kohaldatavad nõuded ja katsemenetlused

1.   Mõisted

Selles lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   „integreeritud aeglustisüsteem”— aeglustisüsteem, mille juhtseadis on ühendatud sõidupidurisüsteemi juhtseadisega nii, et kombineeritud juhtseadise kasutamisel rakenduvad nii aeglusti- kui ka sõidupidurisüsteem samal ajal või sobiva ajanihkega;

1.2.   „andur”— osa, mille abil tuvastatakse ja edastatakse kontrollerile andmed ratta (rataste) pöörlemise ja masina dünaamilise seisundi kohta;

1.3.   „kontroller”— osa, mida kasutatakse anduri(te) edastatud andmete hindamiseks ja signaali edastamiseks modulaatorisse;

1.4.   „modulaator”— osa, mille abil muudetakse kontrollerilt saadud signaali alusel pidurdusjõudu (-jõude);

1.5.   „kaudselt moduleeritav ratas”— ratas, mille pidurdusjõudu muudetakse teise ratta (teiste rataste) anduri(te)lt saabuvate andmete alusel;

1.6.   „täismoduleerimine”— blokeerumisvastase pidurisüsteemi korduv pidurdusjõu moduleerimine, et välistada otsemoduleeritavate rataste blokeerimine ja piduri rakendumine, kui moduleerimine toimub peatumise ajal ainult korra;

1.7.   „täisjõud”— selles määruses ettenähtud suurim jõud pidurduskatsete ja pidurisüsteemi tõhususe jaoks.

Blokeerumisvastased pidurisüsteemid koos suurima pidurdusjõu valiku seadisega loetakse sisaldavat nii otse kui ka kaudselt moduleeritavaid rattaid; vähima pidurdusjõu valiku seadisega süsteemide korral käsitletakse kõiki anduriga rattaid otsemoduleeritavatena.

2.   Üldist

2.1.   Selles lisas sätestatakse blokeerumisvastase pidurisüsteemiga varustatud põllumajandusmasinate pidurdustõhususe nõuded.

Kui ei ole sõnaselgelt mainitud teisiti, mõeldakse selles lisas suurima valmistajakiiruse all, mille jaoks nõuded kehtestatakse, masina edasiliikumiskiirust.

2.2.   Praegu kasutusel olevad blokeerumisvastased pidurisüsteemid koosnevad anduri(te)st, kontrolleri(te)st ja modulaatori(te)st. Mis tahes teistsuguse konstruktsiooniga seadis, mis võidakse kasutusele võtta tulevikus, või mõni muu blokeerumisvastast pidurdusfunktsiooni sisaldav süsteem on käesoleva lisa kohaselt blokeerumisvastane pidurisüsteem, kui see tagab selle lisaga ettenähtud pidurdustõhususe.

2.3.   Kõrvalekalded ettenähtud katsemeetoditest on lubatud, kui neist ei ole võimalik kinni pidada traktori väikese valmistajakiiruse tõttu. Sel juhul tuleb näidata nõutud tõhususega samaväärse tõhususe saavutamist ning lisada hindamismeetod ja tulemused tüübikinnitustunnistusele.

3.   Blokeerumisvastaste pidurisüsteemide tüübid

3.1.   Traktor on varustatud blokeerumisvastase pidurisüsteemiga, kui tal on üks järgmistest süsteemidest:

3.1.1.

1. kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem: 1. kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga traktor peab vastama kõigile selle lisa asjakohastele nõuetele.

3.1.2.

2. kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem: 2. kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga traktor peab vastama kõigile selle lisa asjakohastele nõuetele, välja arvatud punkt 5.3.5.

3.1.3.

3. kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem: 3. kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga traktor peab vastama kõigile selle lisa asjakohastele nõuetele, välja arvatud punktid 5.3.4 ja 5.3.5. Sellistel traktoritel peavad igale ühegi otsemoduleeritava rattata teljele (või veermikule) mõjuv pidurdustegur ja koormus vastama II lisa 1. liites ettenähtud haardumisvõime ja rataste blokeerumisjärjestuse nõuetele. Vastavust nendele nõuetele võib kontrollida suure ja väikse haardeteguriga teepindadel (u 0,8 ning max 0,3) sõidupidurit reguleeriva jõu muutmise teel.

3.2.   Haakeriist on varustatud blokeerumisvastase pidurisüsteemiga, kui blokeerumisvastane pidurisüsteem reguleerib otse vähemalt kaht ratast masina vastaskülgedel ja kõik ülejäänud rattad on kas otse või kaudselt moduleeritavad. Veotiisliga haakeriistadel peavad vähemalt kaks ühe esitelje ratast ja kaks ühe tagatelje ratast olema otse moduleeritavad nii, et igal nendest telgedest on vähemalt üks teistest sõltumatu modulaator, ja kõik ülejäänud rattad peavad olema kas otse või kaudselt moduleeritavad. Peale selle peab blokeerumisvastase pidurisüsteemiga haakeriist vastama ühele järgmistest tingimustest.

3.2.1.

A-kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem: A-kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga haakeriist peab vastama kõigile selle lisa asjakohastele nõuetele.

3.2.2.

B-kategooria blokeerumisvastane pidurisüsteem: B-kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga haakeriist peab vastama kõigile selle lisa asjakohastele nõuetele, välja arvatud punkt 6.3.2.

4.   Üldnõuded

4.1.   Kõigist blokeerumisvastase pidurisüsteemi elektrilise juhtülekande riketest, mis mõjutavad selles lisas ettenähtud toimimis- ja tõhususnõuete täitmist, teatatakse juhile spetsiaalse märgulambi abil. Selleks kasutatakse I lisa punktis 2.2.1.29.1.2 sätestatud kollast märgulampi.

Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtset katsemenetlust, esitab tootja tehnilisele teenistusele juhtülekande võimalike rikete ja nende mõju analüüsi. Tehniline teenistus ja masina valmistaja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.

4.1.1.   Anduririkked, mida ei suudeta avastada staatilistes tingimustes, tuleb avastada hiljemalt siis, kui masina sõidukiirus ületab 10 km/h. Et vältida valenäitu, kui andur ei registreeri seisva ratta tõttu kiirust, võib kontrollimise edasi lükata hetkeni, mil masina sõidukiirus ületab 15 km/h. Märgulamp võib seisval masinal uuesti süttida juhul, kui see kustub enne kiiruse jõudmist vastavalt 10 km/h või 15 km/h, kui riket ei esine.

4.1.2.   Kui blokeerumisvastane pidurisüsteem saab energiat ka masina paigalseisu ajal, peab (peavad) elektriliselt reguleeritav(ad) pneumaatilise modulaatori ventiil(id) läbima vähemalt ühe töötsükli.

4.2.   Blokeerumisvastase pidurisüsteemiga traktoritel, millel on lubatud vedada sellise süsteemiga haakeriista, peab olema eraldi haakeriista blokeerumisvastase pidurisüsteemi märgulamp, mis vastab punkti 4.1 nõuetele. Selleks kasutatakse I lisa punktis 2.2.1.29.2 kirjeldatud eraldi märgulampe, mis lülitatakse sisse standardi ISO 7638:2003 kohase elektripistmiku viienda kontakti kaudu. ISO 7638:2003 kohast pistmikku võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

4.2.1.   Märgulamp ei tohi süttida, kui traktor ei ole haakeriistaga ühendatud või on ühendatud blokeerumisvastase pidurisüsteemita haakeriistaga. See funktsioon peab olema automaatne.

4.3.   Punktis 4.1 kirjeldatud rikke korral peavad olema täidetud järgmised nõuded.

Traktorid: sõidupidurisüsteemi ülekande osa rikke puhul peab säilinud pidurdustõhusus olema 1,3 m/s2. Seda nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena rikkepidurdusega seotud nõuetest.

Haakeriistad: säilinud pidurdustõhusus peab olema vähemalt 30 % asjaomase haakeriista sõidupidurisüsteemi nõuetekohasest pidurdustõhususest.

4.4.   Magnet- või elektriväljad ei tohi süsteemi tööd häirida. Selle nõude täitmist näidatakse määruse (EL) nr 167/2013 artikli 17 lõike 2 punkti g ja lõike 5 alusel sätestatud tehniliste nõuete täitmisega.

4.5.   Blokeerumisvastast pidurisüsteemi ei tohi olla võimalik lahti ühendada või selle juhtrežiimi muuta käsiseadise abil, välja arvatud T- või C-kategooria traktoritel. Kui seadis on paigaldatud T- või C-kategooria traktoritele, peavad olema täidetud järgmised nõuded.

4.5.1.

Märgulamp peab teavitama juhti blokeerumisvastase pidurisüsteemi väljalülitamisest või juhtrežiimi muutmisest; selleks võib kasutada I lisa punktis 2.2.1.29.1.2 kirjeldatud märgulampi. Märgulamp peab pidevalt põlema või vilkuma.

4.5.2.

Blokeerumisvastane pidurisüsteem lülitatakse automaatselt uuesti sisse/teerežiimile, kui süüde pannakse sisse (masin käivitatakse) või kui masina kiirus ületab 30 km/h.

4.5.3.

Tootja koostatud masina kasutusjuhend peab hoiatama juhti blokeerumisvastase pidurisüsteemi manuaalse väljalülitamise või selle režiimi muutmise tagajärgede eest.

4.5.4.

Punktis 4.5 nimetatud seadise abil võib koos traktori blokeerumisvastase pidurisüsteemiga välja lülitada ka haakeriista vastava süsteemi või muuta selle juhtrežiimi. Eraldi seadis ainult haakeriista jaoks ei ole lubatud.

4.5.5.

Punkti 4.5 sätteid ei kohaldata blokeerumisvastase pidurisüsteemi juhtrežiimi muutvate seadiste suhtes juhul, kui muudetud juhtrežiimis on täidetud kõik masina blokeerumisvastase pidurisüsteemi kategooriale ettenähtud nõuded. Sellisel juhul peavad siiski olema täidetud punktide 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3 nõuded.

4.6.   Blokeerumisvastase pidurisüsteemi ja integreeritud aeglustisüsteemiga masinatel peab blokeerumisvastane pidurisüsteem toimima vähemalt aeglustisüsteemi juhitava telje sõidupiduritele ja aeglustisüsteemile endale ning vastama käesoleva lisa asjakohastele nõuetele.

4.7.   Pneumopidurisüsteemiga haakeriistade puhul on blokeerumisvastase pidurisüsteemi täismoduleerimine tagatud ainult siis, kui rõhk otsemoduleeritava ratta mis tahes piduri täiturmehhanismi juures on kogu katse ajal rohkem kui 100 kPa üle suurima moduleerimisrõhu. Rõhk toitevoolikus ei tohi tõusta üle 800 kPa.

Hüdropidurisüsteemiga haakeriistade puhul on blokeerumisvastase pidurisüsteemi täismoduleerimine tagatud ainult siis, kui rõhk otsemoduleeritava ratta mis tahes piduri täiturmehhanismi juures on kogu katse ajal rohkem kui 1 750 kPa üle suurima moduleerimisrõhu. Blokeerumisvastasele pidurisüsteemile mõjuv rõhk ei tohi tõusta üle 14 200 kPa.

5.   Traktoritega seotud erinõuded

5.1.   Energiatarve

Blokeerumisvastaste pidurisüsteemidega traktorite pidurdustõhusus peab säilima, kui sõidupidurisüsteemi juhtseadis on pikka aega täielikult rakendatud. Nõuetele vastavust kontrollitakse punktides 5.1.1, 5.2.3, 5.2.4, 5.2.5, 5.3, 6.1.1, 6.1.3, 6.1.4 ja 6.3 sätestatud viisil.

5.1.1.   Katse käik

5.1.1.1.   Algse energiataseme energiasalvesti(te)s määrab kindlaks tootja. Tase peab tagama täismassiga masina sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhususe. Pneumaatiliste lisaseadiste energiasalvesti(d) peab (peavad) olema eraldatud.

5.1.1.2.   Täismassiga masina pidurid rakendatakse täielikult algkiirusel vähemalt 50 km/h või vmax (olenevalt sellest, kumb on väiksem) pinnal, mille haardetegur on 0,3 või sellest väiksem, ajavahemiku t kestel ja võetakse arvesse ka kaudselt moduleeritavate rataste tarbitav energia, kusjuures kõik otsemoduleeritavad rattad jäetakse kogu nimetatud ajaks blokeerumisvastase pidurisüsteemi moduleerida.

Selliste katsepindade üldkättesaadavaks muutumiseni on tehnilise teenistuse nõusolekul lubatud kulumispiirini kasutatud rehvid ja suuremad haardetegurid (kuni 0,4). Saadud tegelik väärtus ning rehvide ja pinna tüüp tuleb kirja panna.

5.1.1.3.   Seejärel tuleb traktori mootor seisata või ühendus energiasalvesti(te)ga katkestada.

5.1.1.4.   Seisva traktori sõidupidurisüsteemi juhtseadist tuleb täielikult rakendada neli korda järjest.

5.1.1.5.   Juhtseadise viiendal rakendamisel peab saama traktori pidurdada vähemalt täismassiga traktori rikkepidurdusele ettenähtud tõhususega.

5.1.1.6.   Traktoril, millel on lubatud vedada õhkpidurisüsteemiga haakeriista, suletakse katsete ajal toitevoolik ja juhtvoolikuga ühendatakse 0,5-liitrine energiasalvesti (IV lisa A osa punkti 1.2.2.3 kohaselt). Pidurite viiendal rakendamisel selle lisa punkti 5.1.1.5 kohaselt ei tohi rõhk pidurivoolikus olla alla poole väärtusest, mis saadi piduri täielikul rakendamisel energia lähtetaseme juures.

5.1.2.   Lisanõuded

5.1.2.1.   Teepinna haardetegurit mõõdetakse asjaomase masinaga 2. liite punktis 1.1 kirjeldatud meetodil.

5.1.2.2.   Pidurduskatse tehakse täismassiga masinaga, mille mootor on ülekandest lahutatud ja töötab tühikäigul.

5.1.2.3.   Pidurdusaeg t peab olema 15 sekundit.

5.1.2.4.   Kui aeg t ei ole saavutatav ühe pidurdusfaasi jooksul, siis võib kasutada kuni nelja lisafaasi.

5.1.2.5.   Mitmest faasist koosneva katse puhul ei tohi katsefaaside vahel energiat juurde anda. Alates teisest faasist saab arvesse võtta piduri esialgsele rakendamisele vastavat energiakulu, lahutades vajaduse korral punktis 5.1.1 ettenähtud katse igas teises, kolmandas ja neljandas faasis punktides 5.1.1.4, 5.1.1.5, 5.1.1.6 ja 5.1.2.6 ettenähtud neljast täisrakendamisest ühe täieliku rakendamise.

5.1.2.6.   Punktis 5.1.1.5 ettenähtud pidurdustõhusus loetakse saavutatuks, kui neljanda rakendamise lõpus on seisva masina energiasalvesti(te) energiatase võrdne täismassiga masina rikkepidurisüsteemi puhul nõutaval tasemega või sellest kõrgem.

5.2.   Haardumisvõime

5.2.1.   Blokeerumisvastane pidurisüsteem arvestab haarduvuse kasutamisel pidurdusteekonna tegeliku suurenemisega üle teoreetilise miinimumi. Blokeerumisvastane pidurisüsteem vastab nõuetele, kui on täidetud tingimus

ε ≥ 0,75,

kus ε tähistab haardumisvõimet, nagu on kirjeldatud 2. liite punktis 1.2.

5.2.2.   Haardumisvõime ε mõõdetakse teepinnal, mille haardetegur on kõige rohkem 0,3 ja ligikaudu 0,8 (kuiv tee) algkiirusel 50 km/h või vmax (olenevalt sellest, kumb on väiksem). Piduri temperatuuride vahe mõju kõrvaldamiseks soovitatakse ZAL (vt 1. liide) määrata enne k määramist.

Selliste katsepindade üldkättesaadavaks muutumiseni on tehnilise teenistuse nõusolekul lubatud kulumispiirini kasutatud rehvid ja suuremad haardetegurid (kuni 0,4). Saadud tegelik väärtus ning rehvide ja pinna tüüp tuleb kirja panna.

5.2.3.   Katsemeetod haardeteguri (k) määramiseks ja valemid, mille abil arvutatakse haardumisvõime (ε), on esitatud 2. liites.

5.2.4.   Blokeerumisvastase pidurisüsteemi haardumisvõimet kontrollitakse komplektsetel masinatel, mis on varustatud 1. või 2. kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga. 3. kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga masinate puhul peab (peavad) sellele nõudele vastama ainult see telg (need teljed), millel on vähemalt üks otsemoduleeritav ratas.

5.2.5.   Tingimust ε ≥ 0,75 kontrollitakse täis- ja tühimassiga masinal. Täismassiga katse suure haardeteguriga pinnal võib jätta tegemata, kui juhtseadisele ettenähtud rakendusjõuga ei saavutata blokeerumisvastase pidurisüsteemi täismoduleerimist. Tühimassiga masinal tehtavas katses võib juhtseadisele rakendatavat jõudu suurendada väärtuseni 1 000 N, kui täisjõuga moduleerimist ei saavutata. Vajaduse korral võib blokeerumisvastase pidurisüsteemi rakendamiseks kasutada täisjõust suuremat jõudu. Kui jõust 1 000 N süsteemis moduleerimise tekitamiseks ei piisa, võib jätta katse tegemata. Õhkpidurisüsteemides ei tohi selles katses suruõhu rõhk ületada väljalülitamisrõhu väärtust.

5.3.   Lisakontroll

Järgmine lisakontroll tehakse täis- ja tühimassiga masinal, mootor ülekandest lahutatud.

5.3.1.

Blokeerumisvastase pidurisüsteemiga otsemoduleeritavad rattad ei tohi täisjõu järsul rakendamisel juhtseadisele punktis 5.2.2 mainitud teepindadel blokeeruda, kui algkiirus on 40 km/h või suurem, nagu esitatud järgmises tabelis. Tingimused Suurim katsekiirus Suure haardeteguriga pind 0,8 vmax ≤ 80 km/h Väikese haardeteguriga pind 0,8 vmax ≤ 70 km/h

5.3.2.

Kui telg siirdub suure haardeteguriga (kH) pinnalt väikese haardeteguriga (kL) pinnale (kH ≥ 0,5 ja kH/kL ≥ 2) ja juhtseadisele rakendatakse täisjõudu, ei tohi otsemoduleeritavad rattad blokeeruda. Sõidukiirus ja pidurite rakendamise hetk tuleb välja arvutada nii, et täismoduleeriva blokeerumisvastase pidurisüsteemiga toimuks üleminek suure haardeteguriga pinnalt teistsugusele pinnale suurel ja väikesel kiirusel punktis 5.3.1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

5.3.3.

Kui masin siirdub väikese haardeteguriga pinnalt (kL) suure haardeteguriga pinnale (kH) (kui kH ≥ 0,5 ja kH/kL ≥ 2) ja juhtseadisele rakendatakse täisjõudu, peab masina aeglustus kasvama sobiva suure väärtuseni mõistliku aja jooksul ning masin ei tohi algsuunast kõrvale kalduda. Sõidukiirus ja pidurite rakendamise hetk tuleb välja arvutada nii, et täismoduleeriva blokeerumisvastase pidurisüsteemiga toimuks üleminek väikese haardeteguriga pinnalt teistsugusele pinnale kiirusel ligikaudu 50 km/h või 0,8 vmax (olenevalt sellest, kumb on väiksem).

5.3.4.

1. ja 2. kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga masinatel, mille parem- ja vasakpoolsed rattad asuvad erinevate haardeteguritega (kH ja kL) pindadel (kH ≥ 0,5 ja kH/kL ≥ 2), ei tohi otsemoduleeritavad rattad blokeeruda, kui kiirusel 50 km/h või 0,8 vmax (olenevalt sellest, kumb on väiksem) rakendatakse juhtseadisele äkki täisjõudu.

5.3.5.

Peale selle peavad 1. kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga varustatud täismassiga masinad saavutama punkti 5.3.4 tingimustel 3. liites ettenähtud pidurdusteguri.

5.3.6.

Punktides 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3, 5.3.4 ja 5.3.5 ettenähtud katsetes on siiski lubatud rataste lühiajaline blokeerumine. Lisaks on rataste blokeerumine lubatud juhul, kui masina kiirus on alla 15 km/h; samuti on kaudselt moduleeritavate rataste blokeerumine lubatud igal kiirusel, kuid see ei tohi mõjutada masina stabiilsust ja juhitavust.

5.3.7.

Punktides 5.3.4 ja 5.3.5 ettenähtud katsete ajal on lubatud korrigeerida rooli, kui selle liikumisnurk on esimese kahe sekundi jooksul kuni 120° ja kokku mitte üle 240°. Peale selle peab masina pikisuunaline kesktasand asuma katsete alguses suure ja väikese haardeteguriga pindade piirjoonel ning katsete ajal ei tohi ükski (välimise) rehvi osa seda ületada.

5.3.8.

Arvestada tuleb alljärgnevaga: 5.3.8.1. väärtusi kH ja kL mõõdetakse käesoleva lisa 2. liite kohaselt. 5.3.8.2. Punktides 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3 ja 5.3.4 kirjeldatud katsete eesmärk on kontrollida, ega otsemoduleeritavad rattad ei blokeeru ja kas masin säilitab stabiilsuse. Vajaduse korral võib katsetes blokeerumisvastase pidurisüsteemi rakendamiseks kasutada täisjõust suuremat jõudu. 5.3.8.3. Punktidega 5.3.1 ja 5.3.2 seoses ei ole seetõttu vaja masinat väikese haardeteguriga pinnal täielikult peatada.

6.   Haakeriistu käsitlevad erisätted

6.1.   Energiatarve

Blokeerumisvastase pidurisüsteemiga haakeriistad peavad olema sellised, et isegi pärast seda, kui sõidupidurisüsteemi juhtseadist on mõne aja jooksul täielikult rakendatud säiliks masinal piisav energiavaru, et peatumisteekond oleks mõistliku pikkusega.

6.1.1.   Vastavust eespool nimetatud nõudele kontrollitakse allkirjeldatud meetodil tühimassiga masinaga sirgel ja tasasel hea haardeteguriga teel, kusjuures masina pidurid peavad olema võimalikult täpselt reguleeritud ja pidurikoormuse andur (kui see on paigaldatud) peab kogu katse ajal olema täismassi asendis.

Kui katseraja haardetegur on liiga suur ega võimalda blokeerumisvastase pidurisüsteemi moduleerimist, võib katse teha väiksema haardeteguriga pinnal.

6.1.2.   Õhkpidurisüsteemi puhul peab algne energiatase energiasalvesti(te)s võrduma rõhu väärtusega 800 kPa haakeriista toitevooliku ühenduse juures.

6.1.3.   Masina algkiirusel vähemalt 30 km/h rakendatakse pidurid täielikult ajavahemikuks t = 15 s, mille kestel võetakse arvesse kaudselt moduleeritavate rataste energiatarvet ja kõik otsemoduleeritavad rattad jäetakse blokeerumisvastase pidurisüsteemi reguleerida. Katse ajal lülitatakse energiasalvesti(te) toitega varustamine välja. Kui aeg t = 15 s ei ole saavutatav ühe pidurdusfaasiga, võib kasutada lisafaase. Faaside kestel ei anta energiasalvesti(te)le energiat juurde ja alates teisest faasist tuleb arvesse võtta täiturmehhanismide täitmise lisaenergiakulu (nt järgmise katsemeetodiga). Esimese faasi alguses peab rõhk mahuti(te)s vastama punktis 6.1.2 nimetatule. Järgmis(t)e faasi(de) alguses ei tohi rõhk mahuti(te)s pidurite rakendamise järel olla väiksem kui eelmise faasi lõpus mahuti(te)s olnud rõhk. Järgneva(te)s faasi(de)s tuleb arvesse võtta vaid aega, mis kulub hetkest, mil rõhk mahuti(te)s on võrdne rõhuga eelmise faasi lõpus.

6.1.4.   Pidurdamise lõpus rakendatakse seisva masina sõidupidurisüsteemi juhtseadist täielikult neli korda. Viienda pidurduse kestel peab rõhk töökontuurides olema piisav selleks, et tekitada rataste välispinnal kogupidurdusjõud, mis on vähemalt 22,5 % suurimast staatilisest rattakoormusest ja mis ei põhjusta ühegi sellise pidurisüsteemi automaatset rakendumist, mida ei kontrolli blokeerumisvastane pidurisüsteem.

6.2.   Haardumisvõime

6.2.1.   Blokeerumisvastase pidurisüsteemiga haakeriistad vastavad nõuetele, kui on täidetud tingimus ε ≥ 0,75, kus ε tähistab haardumisvõimet, nagu on määratletud 2. liite punktis 2. Vastavust sellele tingimusele kontrollitakse tühimassiga masinaga sirgel ja tasasel hea haardeteguriga teel.

Kui katseraja haardetegur on liiga suur ega võimalda blokeerumisvastase pidurisüsteemi moduleerimist, võib katse teha väiksema haardeteguriga pinnal.

Pidurikoormuse anduritega haagiste puhul võib rõhuseadistust suurendada, et tagada täismoduleerimine.

6.2.2.   Piduri temperatuuride vahe mõju kõrvaldamiseks soovitatakse ZRAL määrata enne väärtuse kR määramist.

6.3.   Lisakontroll

6.3.1.   Kiirusel üle 15 km/h ei tohi blokeerumisvastase pidurisüsteemiga otsemoduleeritavad rattad blokeeruda, kui traktori pidurisüsteemi juhtseadisele rakendatakse äkki täisjõudu. Seda kontrollitakse punktis 6.2 ettenähtud tingimustel algkiirustel 40 km/h ja 60 km/h.

6.3.2.   Selle punkti sätteid kohaldatakse ainult A-kategooria blokeerumisvastase pidurisüsteemiga varustatud haakeriistade suhtes. Kui parem- ja vasakpoolsed rattad asuvad pindadel, mis annavad erineva suurima pidurdusteguri väärtuse (ZRALH ja ZRALL), kus

ja

ei tohi otsemoduleeritavad rattad blokeeruda, kui kiirusel 50 km/h rakendatakse traktori pidurisüsteemi juhtseadisele äkki jõudu. Suhte zRALH/zRALL võib kindlaks teha 2. liite punktis 2 esitatud meetodil või arvutamise teel. Selle tingimuse kohaselt peab tühimassiga masin saavutama 3. liites ettenähtud pidurdusteguri.

Pidurikoormuse anduriga haakeriistadel võib rõhuseadistust suurendada, et tagada täismoduleerimine.

6.3.3.   Kiirustel ≥ 15 km/h võivad otsemoduleeritavad rattad lühikeseks ajaks blokeeruda, kuid kiirustel < 15 km/h on mis tahes blokeerumine lubatud. Kaudselt moduleeritavad rattad võivad blokeeruda igal kiirusel. See ei tohi aga ühelgi juhul mõjutada stabiilsust.