24.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 369/3

Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vaheline

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Kalandussektori partnerluslepingu artikli 5 alusel antakse Euroopa Liidu laevadele alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast ja kokku neljaks aastaks järgmised kalapüügivõimalused.

Pika rändega liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisa 2. liites kehtestatud mahus, välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud või keelustatud liigid:

—	tuunikülmutusseinerid: 28 laeva,

—	ritvõngedega tuunipüügilaevad: 13 laeva,

—	pinnaõngejadalaevad: 30 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse artiklites 4 ja 5 esitatud tingimustel.

3. Lepingu artikli 6 kohaselt võivad liidu liikmesriikide lipu all sõitvad kalalaevad (edaspidi „liidu laevad”) püüda kala Cabo Verde Vabariigi majandusvööndis üksnes juhul, kui neil on käesoleva protokolli raames Cabo Verde poolt välja antud kehtiv kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus — maksmise kord

1. Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on protokolli eeldatav kogumaksumus 3 300 000 eurot.

2. Lõikes 1 osutatud summa jaguneb järgmiselt:

—

2 100 000 eurot kui lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus, mis jaotatakse järgmiselt:

a)	275 000 euro suurune aastane toetus esimesel ja teisel aastal ning 250 000 eurot kolmandal ja neljandal aastal juurdepääsuks 5 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile aastas,

b)	275 000 euro suurune aastane eritoetus esimesel ja teisel aastal ning 250 000 eurot kolmandal ja neljandal aastal Cabo Verde kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks;

—	1 200 000 eurot, mis vastab laevaomanike makstavatele hinnangulistele tasudele kalapüügilubade eest, mis on välja antud lepingu artiklites 5 ja 6 ning protokolli lisa II peatüki punktis 3 sätestatud korras.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 4, 5, 7 ja 8 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

4. Kui liidu laevade kogupüük Cabo Verde vetes ületab lõike 2 punktis a osutatud võrdlustonnaaži, suurendatakse lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust iga täiendavalt väljapüütud tonni kohta esimesel kahel aastal 55 euro võrra ja kahel viimasel aastal 50 euro võrra. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

5. Lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt 90. päeval pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva esimesel aastal hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel järgmisel aastatel.

6. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Cabo Verde ametiasutuste pädevusse.

7. Rahaline toetus makstakse Cabo Verde ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa arveldusarvele.

Artikkel 3

Vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamine Cabo Verde vetes

1. Hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist lepivad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakendustingimustes, eelkõige järgmises:

a)	ühe ja mitme aasta lõikes seatud suunised artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale Cabo Verde vetes jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki, arvestades Cabo Verde riikliku kalanduspoliitikaga või muude poliitiliste suundadega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

3. Vajaduse korral võivad Cabo Verde ametiasutused igal aastal eraldada artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kaks kuud enne käesoleva protokolli aastapäeva.

4. Lepinguosalised annavad igal aastal ühiskomitee raames hinnangu mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemustele. Kui hinnangust selgub, et artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetusega otserahastatavate eesmärkide saavutamine ei ole rahuldav, jätab liit endale õiguse vähendada vastavat rahalise toetuse osa, et viia kava elluviimiseks suunatud summa tulemustega vastavusse.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Cabo Verde vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest. Kõikidele välismaistele tööstusliku püügiga tegelevatele laevadele, kes püüavad Cabo Verde kalapüügipiirkonnas liidu laevadega sarnastel tehnilistel tingimustel, kohaldatakse lisa 2. liites osutatud kõiki kalapüügilubade väljaandmist reguleerivad tehnilisi meetmeid, mis käsitlevad kalavarude säilitamist.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad liit ja Cabo Verde ametiasutused jälgida kõigi käesoleva protokolliga hõlmatud liikide puhul püügi, püügikoormuse ja kalavarude seisundi arengut Cabo Verde kalapüügipiirkonnas. Lepinguosalised lepivad eelkõige kokku tõhustada selliste andmete kogumist ja analüüsi, mis võimaldavad arendada riiklikku haide säilitamise ja haldamise tegevuskava Cabo Verde majandusvööndis.

3. Lepinguosalised järgivad ICCATi soovitusi ja resolutsioone ning kohustuvad edendama koostööd kalavarude vastutustundliku majandamise valdkonnas.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4, toetudes ICCATi soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest, peavad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitee raames üksteisega nõu ning võtavad vajaduse korral pärast teaduskohtumist ja vastastikuse kokkuleppeni jõudmist vajalikud meetmed, et tagada liidu laevade püügitegevusega seoses kalavarude jätkusuutlik majandamine.

5. Cabo Verde kohustab avalikustama kõik lepingud, millega lubatakse välismaiste lipuriikide laevadel püüda kala Cabo Verde jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, arvestades asjaolu, et teatavad andmed, näiteks finantstingimused, on tundlik teave.

6. Kuna liidu kalalaevad püüavad tuunipüügiga kaasneva liigina ka pelaagilisi haisid, ning arvestades, et ICCATi teaduslikust seisukohast tulenevalt on tegemist tundlike liikidega, on kõnealuste liikide püük õngejadalaevadega käesoleva protokolli raames erilise tähelepanu all. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada püütavate liikidega seotud teaduslike andmete kättesaadavust ja nendega arvestamist.

Sel eesmärgid töötavad lepinguosalised välja kõnealuse püügi eriti täpse järelevalve mehhanismi, millega tagada kõnealuse kalavaru säästev kasutamine. Järelevalvemehhanismi aluseks on haipüügiga seotud andmete vahetamine kord kvartalis. Kui aastane väljapüük on suurem kui 30 % artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud võrdlustonnaažist, hakatakse kohaldama suurendatud järelevalvet, st andmete vahetamist kord kuus, ja lepinguosaliste vahelist koostööd. Kui aastane väljapüük on suurem kui 40 % eespool osutatud võrdlustonnaažist, võtab ühiskomitee vajaduse korral täiendavad haldusmeetmed, mille abil õngejadalaevade tegevust paremini piiritleda.

Lisaks sellele otsustavad lepinguosalised võtta aluseks liidu poolt Cabo Verde teadusasutuste osalusel koostatud uurimuse, mille eesmärk on:

—	analüüsida haide olukorda ja nende püügi mõju kohalikele ökosüsteemidele,

—	koguda andmeid kõnealuste liikide rände kohta,

—	teha kindlaks Cabo Verde ja Atlandi ookeani troopilise piirkonna bioloogiliselt ja ökoloogiliselt tundlikud piirkonna.

Ühiskomitee võib otsustada kohandada eespool osutatud järelevalvemehhanismi vastavalt kõnealuse uurimuse tulemustele.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine ühiskomitees vastastikusel kokkuleppel

1. Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata ja neid vastastikusel kokkuleppel kohandada, kui ICCATi soovitused ja resolutsioonid toetavad seisukohta, mille kohaselt kõnealune kohandamine aitab tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude jätkusuutlikku majandamist. Sellisel juhul kohandatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused käesolevas protokollis ja selle lisas.

2. Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid kalapüügitingimuste kohta ning käesoleva protokolli ja selle lisade kohaldamiseeskirju.

Artikkel 6

Lossimise stiimulid ja ettevõtjatevahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada lossimisvõimalusi Cabo Verde sadamates.

2. Rakendatakse lossimise rahalist stimuleerimist, mida on täpsustatud lisas.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

Artikkel 7

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse esinemisel:

a)	Cabo Verde majandusvööndis takistavad püügitegevust luslepingu artikli 7 lõike 3 punktiga a kindlaks määratud erakorralised asjaolud;

b)	märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)	Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste oluliste osade ning põhiosa rikkumisega;

d)	kui käesoleva protokolli artiklis 8 nimetamata põhjustel tekib liidul tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;

e)	lepinguosaliste vahel on tõsised ja lahendamata vaidlused käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2. Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatus põhjustel, peab asjaomane lepinguosaline esitama kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine viivitamata pärast protokolli kohaldamise peatamise otsuse vastuvõtmist.

3. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsultatsioone, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluses. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, mil protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 8

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalist toetust võib muuta ja selle väljamaksmise võib peatada ühe või mitme järgmise tingimuse esinemisel:

a)	kui Cabo Verde majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)	Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste oluliste osade ning põhiosa rikkumisega.

2. Liit võib artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisumma maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt või kui ühiskomitee hindamine näitab, et selle tulemused ei vasta kavandatule.

3. Rahalise toetuse maksmist alustatakse uuesti pärast lepinguosaliste konsultatsioone ja kokkuleppele jõudmist, niipea kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud ja/või käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahakasutuse tulemused on sihipärased. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetust ei saa aga enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuuekuulise ajavahemiku lõppu.

Artikkel 9

Elektrooniline teabevahetus

1. Cabo Verde ja liit kohustuvad võimalikult kiiresti võtma kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada kogu lepingu rakendamisega seotud teavet ja kõiki sellekohaseid dokumentide elektrooniliselt.

2. Niipea kui lõikega 1 ettenähtud süsteemid on töökorras, loetakse dokumendi elektroonilist versiooni paberdokumendiga täielikult samaväärseks.

3. Kui teabesüsteem ei toimi, teavitavad Cabo Verde ja liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas kehtestatud tingimuste kohaselt automaatselt paberdokumentidega.

Artikkel 10

Satelliitseire

Käesoleva protokolliga ettenähtud liidu kalalaevade satelliitseire toimub vastavalt lisas kindlaks määratud sätetele.

Artikkel 11

Andmete konfidentsiaalsus

Cabo Verde tagab, et kõiki liidu laevade ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega seonduvaid isikuandmeid käsitatakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega. Kõnealuseid andmeid kasutatakse eranditult lepingu rakendamiseks.

Artikkel 12

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

1. Käesoleva protokolli raames Cabo Verde vetes kala püüdvad liidu laevad järgivad Cabo Verdes kohaldatavaid õigusakte, eelkõige Cabo Verde kalavarude haldamise kava sätteid, välja arvatud juhul, kui lepinguga või käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Cabo Verde ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit puudutavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

Artikkel 13

Kehtivus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 15, juhul kui ei teatata artikli 14 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 14

Lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2. Lõikes 1 osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Euroopa Liidu nimel

Cabo Verde Vabariigi nimel

LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED CABO VERDE KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu või Cabo Verde all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

—	liit: Euroopa Komisjon, vajadusel liidu Cabo Verdes asuva liidu delegatsiooni vahendusel;

—	Cabo Verde: Cabo Verde kalandusministeerium.

2. Kalapüügipiirkond

Cabo Verde majandusvööndi andmed on esitatud 1. liites. Liidu laevad võivad kala püüda iga laevakategooria jaoks 2. liites kehtestatud lähtejoonest kaugemal.

Cabo Verde teatab laevaomanikele kalapüügiloa väljaandmisel navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad. Sellest teavitatakse ka liitu.

3. Kohaliku agendi määramine

Iga Cabo Verde sadamas lossida või ümberlaadida soovivat liidu laeva peab esindama Cabo Verdes asuv agent.

4. Pangakonto

Enne protokolli jõustumist edastab Cabo Verde liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, millele kantakse lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1. Kalapüügiloa saamise eeltingimus — laeva nõuetelevastavus

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud lkalalaevade registrisse ning kõik laevaomaniku, kapteni või laevaga seotud kohustused seoses lepingu raames toimuva kalapüügiga Cabo Verdes on täidetud.

2. Kalapüügiloa taotlemine

Liit esitab Cabo Verdele taotluse kalapüügiloa saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 15 päeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks 3. liites olevat vormi. Taotlus peab olema trükitud või kirjutatud loetavate trükitähtedega.

Iga kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloataotlusega või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud:

i)	maksekinnitus taotletava kalapüügiloa kehtivusperioodi eest nõutava kindlasummalise loatasu kohta ja kindlasummalise hüvitise kohta X peatükis osutatud vaatlejate eest;

ii)	laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent;

iii)	hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm × 10 cm;

iv)	lepingu raames eraldi nõutud mis tahes muu dokument.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu ja vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta.

3. Kindlasummalised loatasud ja ettemaksed

Laevaomaniku makstav kindlasummaline tasu kehtestatakse järgmiselt:

—	protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal 55 eurot Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud tonni eest;

—	protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal 65 eurot Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud tonni eest.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele asutustele on tasutud järgmised ettemakstavad kindlasummalised loatasud.

Tuunipüügiseinerid:

—	4 950 eurot protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal, st 55 eurot tonni kohta 90 tonni eest;

—	5 525 eurot protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal, st 65 eurot tonni kohta 85 tonni eest.

Ritvõngelaevad:

—	495 eurot protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal, st 55 eurot tonni kohta 9 tonni eest;

—	585 eurot protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal, st 65 eurot tonni kohta 9 tonni eest.

Pinnaõngejadalaevad:

—	3 190 eurot protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal, st 55 eurot tonni kohta 58 tonni eest;

—	3 250 eurot protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal, st 65 eurot tonni kohta 50 tonni eest.

c)	Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud. Esimesel ja viimasel aastal on kindlasummaline loatasu ja sellele vastav tonnaaž laeva kohta arvutatud pro rata temporis vastavalt loaga hõlmatud kuudele.

4. Püügiloaga laevade ajutine nimekiri

Pärast kalapüügiloa taotluste saamist koostab Cabo Verde kuni kolme kalendripäeva jooksul ajutise nimekirja iga laevakategooria all luba taotlenud laevadest. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

Liit edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui liidu ametiasutused on suletud, võib Cabo Verde edastada ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile, saates selle koopia liidule.

5. Kalapüügiloa väljastamine

Cabo Verde väljastab kalapüügiloa liidule 15 päeva jooksul pärast täieliku taotlustoimiku kättesaamist.

Kui käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul kalapüügiluba uuendatakse, peab uus kalapüügiluba sisaldama selget viidet esmasele kalapüügiloale.

Liit edastab kalapüügiloa laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui liidu ametiasutused on suletud, võib Cabo Verde edastada kalapüügiloa otse laevaomanikule või tema agendile, saates selle koopia liidule.

6. Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab Cabo Verde viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Cabo Verde püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule ning see asendab punktis 4 osutatud ajutist nimekirja.

7. Püügiloa kehtivusaeg

Püügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning seda võib pikendada.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

i)	protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii)	seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii)	käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

8. Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Kalapüügiluba peab olema alati laeva pardal.

Laevadel siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest punktis 4 osutatud ajutisse nimekirja. Kuni kalapüügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutine nimekiri.

9. Püügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse laevale ning seda ei saa edasi anda.

Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga.

Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Cabo Verdes asendamist vajava kalapüügiloa ja Cabo Verde annab võimalikult kiiresti välja asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja võimalikult kiiresti siis, kui asendamist vajav kalapüügiluba tagastatakse. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava kalapüügiloa tagastamise päeval.

Cabo Verde ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja võimalikult kiiresti. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

10. Abilaevad

Cabo Verde lubab abilaevadel kalalaevu assisteerida, tingimusel et Cabo Verde on võtnud vastu nende laevade tegevust reguleeriva õigusakti.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Kalapüügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa 2. liites olevas teabelehes.

Laevad järgivad kõiki ICCATi soovitusi.

ICCATi soovituste kohaselt teevad lepinguosalised jõupingutusi, et vähendada juhupüügina võrku sattuvate kilpkonnade, merelindude ja muude kui sihtliikide osakaalu. Liidu laevad vabastavad juhupüügina võrku sattunud isendid, et vastavate liikide eluvõimalusi suurendada.

IV PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1. Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud 4. liites.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi.

Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2. Püügiaruanded

Kapten annab püügist aru, esitades Cabo Verdele püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)	Cabo Verde sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Cabo Verde kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

ii)

kui Cabo Verde kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Cabo Verde sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Cabo Verde püügipiirkonnast lahkumist

a)	posti teel Cabo Verdesse,

b)	faksi teel Cabo Verde poolt edastatud numbrile või

c)	e-postiga.

Kohe kui Cabo Verde on valmis elektrooniliselt edastatud püügiaruandeid kätte saama, saadab kapten püügipäevikud Cabo Verde osutatud elektronposti aadressile. Cabo Verde saadab viivitamata elektronposti teel vastu kättesaamisteate.

Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)	Institut de recherche pour le développement (IRD)

ii)	Instituto Español de Oceanografia (IEO),

iii)	Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA) või

iv)	Instituto Nacional de Desenvolvimento das Pescas (INDP).

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Cabo Verde kalapüügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus püügiaruanne.

Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei ole täidetud, võib Cabo Verde peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Cabo Verde kalapüügiloa uuendamisest keelduda. Cabo Verde teavitab viivitamata liidu kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

3. Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügipäeviku ja püügitegevusega seotud andmete elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”) kasutuselevõtus kooskõlas 6. liites esitatud suunistega. Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks kõnealuse süsteemi kasutuselevõtu korra, eesmärgiga saada süsteem kasutusvalmis 1. septembriks 2015.

4. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude arvestus

Kuni punktis 3 osutatud elektroonilise süsteemi kasutusele võtmiseni edastavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks eelmise aasta väljapüügi tonnaaži, mille on kinnitanud punktis 2 osutatud teadusinstituudid. Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab liit iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Liit edastab lõpliku arvestuse Cabo Verdele ja laevaomanikule liikmesriikide vahendusel enne jooksva aasta 31. juulit.

Alates punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi tegeliku kasutuselevõtu kuupäevast määrab liit lipuriigi kalapüügiseirekeskuses arhiveeritud püügipäevikute alusel iga ritvõngedega tuunipüügilaeva, tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Liit edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Cabo Verdele ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. märtsi.

Mõlemal juhul ja kui edastamiskuupäevast on möödunud 30 päeva, on Cabo Verdel õigus esitada põhjendatud vastuväide lõpliku arvestuse kohta. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Cabo Verde ei ole 30 päeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlasummaline loatasu, mis maksti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Cabo Verdele hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui ettemaksuna tasutud kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

1. Teatamine

Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud saaki lossida või ümberlaadida sooviva liidu laeva kapten peab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Cabo Verdele järgmise teabe:

a)	lossida või ümberlaadida sooviva kalapüügilaeva nimi,

b)	lossimis- või ümberlaadimissadam;,

c)	lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg,

d)	iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna),

e)	ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi,

f)	vastuvõtva laeva sanitaartõend.

Ümberlaadimine peab toimuma Cabo Verde selleks ettenähtud sadama vetes. Ümberlaadimine merel on keelatud.

Kui kõnealusteid sätteid ei täideta, rakendatakse Cabo Verde kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

2. Lossimise stimuleerimine

Selleks et aidata kaasa Cabo Verde kalandussektori arengule ja tõhustada lepingust tulenevaid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid, eelkõige kalatoodete töötlemise ja väärtustamise valdkonnas, teevad lepinguosalised koostööd, et välja töötada strateegia, mille eesmärk on suurendada liidu laevade lossimistegevust.

Tuuni püüdvate laevade omanikud püüavad lossida osa oma Cabo Verde vetes püütud saagist. Lossitava püügi võib müüa kohalikele ettevõtjatele hinnaga, mis on määratud kindlaks majandustegevuses osalejate vahelistel läbirääkimistel.

Sellise strateegia rakendamist, mille eesmärk on lossimiste suurendamine, samuti sadama- ja töötlemistaristu tõhus töökorda seadmine, jälgib korrapäraselt ühiskomitee, olles konsulteerinud asjaomaste ettevõtjatega.

Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavatele liidu laevadele, mis lossivad tuunisaaki Cabo Verde sadamas, kohaldatakse loatasu soodustust 10 eurot lossitud tonni kohta. Täiendavat 10 euro suurust soodustust kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Cabo Verde töötlemistehasele. Nimetatud soodustuse ülemmäär on 50 % väljapüütud koguste lõplikust arvestusest.

Lossimist või müüki kinnitavad dokumendid edastatakse kalandusasjade peadirektoraadile. Pärast heakskiitmist teatatakse liidu vahendusel asjaomastele laevaomanikele summad, mis kuuluvad tagastamisele. Need summad arvatakse maha järgmiste lubade taotlemisel nõutavatest tasudest.

VI PEATÜKK

KONTROLL

1. Kalapüügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiluba omava liidu laeva Cabo Verde kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Cabo Verdet teavitada kuus tundi enne sisenemist või lahkumist.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

i)	kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

ii)	iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)	toodete esitusviisi.

Teavitatakse eelkõige elektrooniliselt või selle võimaluse puudumisel faksi või raadio teel Cabo Verde edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Cabo Verde teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana.

2. Inspekteerimine merel

Kalapüügiluba omavate liidu laevade inspekteerimist merel Cabo Verde kalapüügipiirkonnas teostavad Cabo Verde laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardale tulekut teavitavad Cabo Verde inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

Cabo Verde inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Inspekteerimisel püüavad nad avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Cabo Verde võib lubada liidul osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

Liidu laeva kapten aitab Cabo Verde inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Cabo Verde inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisraporti allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Cabo Verde inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Cabo Verde edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspekteerimist.

3. Inspekteerimine sadamas

Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud saaki Cabo Verde sadamas lossida või ümberlaadida sooviva liidu laeva inspekteerimist sadamas teostavad Cabo Verde inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama. Cabo Verde inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja inspekteerimisel püüavad nad avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Cabo Verde võib lubada liidul osaleda sadamas teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

Liidu laeva kapten aitab Cabo Verde inspektoreid inspekteerimise teostamisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostab Cabo Verde inspektor inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisraporti allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Cabo Verde inspektor annab inspekteerimise lõpus liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Cabo Verde edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspekteerimist.

VII PEATÜKK

SATELLIITSEIRESÜSTEEM (VMS)

1. Laevade asukohateated — VMS-süsteem

Kalapüügiluba omavad liidu laevad peavad olema Cabo Verde kalapüügipiirkonnas varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama:

a)	laeva tunnusandmeid;

b)	laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d)	laeva kiirust ja kurssi;

e)	esitatud 5. liites osutatud vormingus.

Esimene Cabo Verde kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Cabo Verde kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2. Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Cabo Verde kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Cabo Verde kalapüügipiirkonnas kala rikkis satelliitseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektrooniliselt, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3. Cabo Verde asukohateadete turvaline edastamine

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Cabo Verde vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Cabo Verde vahel elektrooniliselt vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Cabo Verde kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4. Teabevahetussüsteemi tõrked

Cabo Verde tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Kõigi erimeelsuste puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Cabo Verde õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5. Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui põhjendatud andmetega õnnestub tõendada rikkumist, võib Cabo Verde taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Cabo Verde peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Cabo Verdele viivitamata asukohateate kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Cabo Verde lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu võimalikust jätkuseirest.

VIII PEATÜKK

RIKKUMISED

1. Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva poolne iga rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2. Laeva peatamine — teavitamiskoosolek

Kui Cabo Verde kehtivate õigusaktidega on ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida mis tahes liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Cabo Verde sadamasse.

Cabo Verde teatab ühe tööpäeva jooksul liidule kalapüügiluba omava liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatele lisatakse peatamist selgitavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Cabo Verde korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3. Karistused rikkumiste eest — kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Cabo Verde kehtivate siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Cabo Verde ja liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

4. Kohtumenetlus — pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuasutusele, annab rikkumisega seotud laeva omanik Cabo Verde osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Cabo Verde, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)	täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Cabo Verde teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

IX PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Töölevõetavate meremeeste arv

Liidu laevad võivad püügihooaja jooksul Cabo Verde kalapüügipiirkonnas võtta tööle Cabo Verde meremehi vastavalt järgmistele arvudele:

a)	tuunipüügiseinerid: vähemalt kuus meremeest;

b)	ritvõngedega tuunipüügilaevad: vähemalt kaks meremeest;

c)	pinnaõngejadalaevad: vähemalt viis meremeest.

Liidu laevade omanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Cabo Verde meremeeste töölevõtmiseks.

2. Võimalus vabalt meremehi valida

Cabo Verdel on nimekiri Cabo Verde kvalifitseeritud meremeestest, keda võidakse liidu laevadele tööle võtta.

Laevaomanik või tema agent valib sellest nimekirjast oma laevale tööle võetavad Cabo Verde meremehed ja teavitab Cabo Verdet nende kandmisest munsterrolli.

3. Meremeeste lepingud

Cabo Verde meremeeste töölepingu koostavad laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab vajadusel ametiühing. Lepingu kinnitab Cabo Verde merendusamet. Merendusamet määrab ühtlasi kindlaks pardale võtmise kuupäeva ja sadama.

Töölepinguga tagatakse meremehele tema suhtes Cabo Verdes kohaldatav sotsiaalkindlustus. See hõlmab ka elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari.

Cabo Verde meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste põhiõiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. Meremeeste töötasu

Cabo Verde meremeeste töötasu maksab laevaomanik. Töötasu määratakse kindlaks enne püügioa väljastamist ning laevaomaniku või tema agendi ja Cabo Verde vastastikusel kokkuleppel.

Töötasu ei tohi olla madalam Cabo Verde laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

5. Meremehe kohustused

Meremees peab end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees loobub või töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei ilmu, loetakse meremehe tööleping tühiseks ja laevaomanik vabaneb automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. Sellisel juhul ei kanna laevaomanik mingit rahalist karistust ega pea tegema mingit täiendavat makset.

6. Cabo Verde meremeeste mittepalkamine

Nende laevade omanikud, kes ei võta tööle Cabo Verde meremehi, tasuvad enne jooksva aasta 30. septembrit iga käesoleva peatüki alguses kehtestatud arvu sisse jääva meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot iga päeva kohta, mil nende laevad viibivad Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

X PEATÜKK

CABO VERDE VAATLEJAD

1. Püügitegevuse vaatlemine

Kalapüügiluba omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

Vaatluskord vastab ICCATi vastuvõetud soovituste sätetele.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

Cabo Verde määrab kindlaks need liidu laevad, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning vastava ülesande saanud vaatleja hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmiseks ettenähtud kuupäeva.

Kalapüügiloa väljaandmisel teatab Cabo Verde liidule ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevad ja vaatlejad, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Cabo Verde teatab liidule ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

Cabo Verde püüab mitte määrata vaatlejaid nendele laevadele, mille pardal on juba vaatleja või mille puhul kehtib seoses nende laevade püügitegevusega muudes kalapüügi piirkondades kui Cabo Verde kalapüügipiirkond ametlik kohustus asjaomase püügihooaja jooksul vaatleja pardale võtta.

Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete täitmiseks vajalikku ajavahemikku.

3. Kindlasummaline rahaline toetus

Loatasu maksmisel tasub laevaomanik Cabo Verdele iga laeva eest kindla summa, mis on 200 eurot aastas.

4. Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksud tasub Cabo Verde.

5. Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Cabo Verde ühisel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal sõltub laeva tehnilisest ehitusest.

Majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

Vaatleja käsutuses on kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis on seotud tema ülesannete täitmisega.

6. Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja peab vaatleja:

a)	käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)	arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Cabo Verdele vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei ilmu, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

Kui vaatleja ei lahku laevalt Cabo Verde sadamas, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Cabo Verdesse tagasijõudmiseks.

8. Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib laeva püügitegevust;

b)	kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

c)	võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

d)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

e)	kontrollib pardapäevikusse kantud Cabo Verde kalapüügipiirkonna püügiandmeid;

f)	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

g)	edastab laeva Cabo Verde kalapüügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või elektronposti teel üks kord nädalas oma vaatlused, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Cabo Verdele, kes edastab selle koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

XI PEATÜKK

LAEVA KÄITAJA VASTUTUS

1. Laeva käitaja tagab, et laevad on merekõlblikus seisundis ning nende pardal on kõigi reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

2. Laeva käitaja on kaetud rahvusvaheliselt tunnustatud kindlustaja poolt pakutava asjakohase ja täieliku kindlustusega.

3. Kui liidu laevaga juhtub Cabo Verdes mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel reostatakse keskkonda või tekitatakse kahju keskkonnale, teavitavad laev ja laeva käitaja sellest kohe Cabo Verde ametiasutusi. Kui kindlakstehtud kahju põhjustaja on laeva käitaja laev, peab käitaja vastavalt kohaldatavatele riiklikele ja rahvusvaheliste sätetele ja menetlustele vastutust kandma.

LISA LIITED

1. liide —

Cabo Verde majandusvöönd

2. liide —

Tehnilised kaitsemeetmed

3. liide —

Kalapüügiloa taotluse vorm

4. liide —

Püügipäevik

5. liide —

VMS-teadete edastamine Cabo Verdele

6. liide —

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

1. liide

Cabo Verde majandusvöönd

Cabo Verde majandusvöönd ulatub 200 meremiili kaugusele järgmistest lähtejoontest

Punkt	Põhjalaius	Läänepikkus	Saar
A.	14° 48′ 43,17″	24° 43′ 48,85″	I. Brava
C-P1 a Rainha	14° 49′ 59,10″	24° 45′ 33,11″	—
C-P1 a Faja	14° 51′ 52,19″	24° 45′ 09,19″	—
D-P1 Vermelharia	16° 29′ 10,25″	24° 19′ 55,87″	S. Nicolau
E.	16° 36′ 37,32″	24° 36′ 13,93″	Ilhéu Raso
F-P1 a da Peça	16° 54′ 25,10″	25° 18′ 11,00″	Santo Antão
F.	16° 54′ 40,00″	25° 18′ 32,00″	—
G-P1 a Camarin	16° 55′ 32,98″	25° 19′ 10,76″	—
H-P1 a Preta	17° 02′ 28,66″	25° 21′ 51,67″	—
I-P1 a Mangrade	17° 03′ 21,06″	25° 21′ 54,44″	—
J-P1 a Portinha	17° 05′ 33,10″	25° 20′ 29,91″	—
K-P1 a do Sol	17° 12′ 25,21″	25° 05′ 56,15″	—
L-P1 a Sinagoga	17° 10′ 41,58″	25° 01′ 38,24″	—
M-Pta Espechim	16° 40′ 51,64″	24° 20′ 38,79″	S. Nicolau
N-Pta Norte	16° 51′ 21,13″	22° 55′ 40,74″	Sal
O-Pta Casaca	16° 50′ 01,69″	22° 53′ 50,14″	—
P-Ilhéu Cascalho	16° 11′ 31,04″	22° 40′ 52,44″	Boa Vista
P1-Ilhéu Baluarte	16° 09′ 05,00″	22° 39′ 45,00″	—
Q-Pta Roque	16° 05′ 09,83″	22° 40′ 26,06″	—
R-Pta Flamengas	15° 10′ 03,89″	23° 05′ 47,90″	Maio
S.	15° 09′ 02,21″	23° 06′ 24,98″	Santiago
T.	14° 54′ 10,78″	23° 29′ 36,09″	—
U-D. Maria Pia	14° 53′ 50,00″	23° 30′ 54,50″	I. de Fogo
V-Pta Pesqueiro	14° 48′ 52,32″	24° 22′ 43,30″	I. Brava
X-Pta Nho Martinho	14° 48′ 25,59	24° 42′ 34,92″	—
Y = A	14° 48′ 43,17″	24° 43′ 48,85″

Cabo Verde Vabariigi ja Senegali Vabariigi vahel 17. veebruaril 1993 sõlmitud lepingu kohaselt on merepiir Senegaliga määratletud järgmiste punktidega:

Punkt	Põhjalaius	Läänepikkus
A	13° 39′ 00″	20° 04′ 25″
B	14° 51′ 00″	20° 04′ 25″
C	14° 55′ 00″	20° 00′ 00″
D	15° 10′ 00″	19° 51′ 30″
E	15° 25′ 00″	19° 44′ 50″
F	15° 40′ 00″	19° 38′ 30″
G	15° 55′ 00″	19° 35′ 40″
H	16° 04′ 05″	19° 33′ 30″

Cabo Verde Vabariigi ja Mauritaania Islamivabariigi vahel 19. septembril 2003 sõlmitud lepingu kohaselt on kahe riigi merepiir määratletud järgmiste punktidega:

Punkt	Põhjalaius	Läänepikkus
H	16° 04,0′	019° 33,5′
I	16° 17,0′	019° 32,5′
J	16° 28,5′	019° 32,5′
K	16° 38,0′	019° 33,2′
L	17° 00,0′	019° 32,1′
M	17° 06,0′	019° 36,8′
N	17° 26,8′	019° 37,9′
O	17° 31,9′	019° 38,0′
P	17° 44,1′	019° 38,0′
Q	17° 53,3′	019° 38,0′
R	18° 02,5′	019° 42,1′
S	18° 07,8′	019° 44,2′
T	18° 13,4′	019° 47,0′
U	18° 18,8′	019° 49,0′
V	18° 24,0′	019° 51,5′
X	18° 28,8′	019° 53,8′
Y	18° 34,9′	019° 56,0′
Z	18° 44,2′	020° 00,0′

2. liide

Tehnilised kaitsemeetmed

1. Kõikidele püügikategooriate puhul kohaldatavad meetmed

Keelatud liigid

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja ICCATi resolutsioonide kohaselt on hiid-sarvikrai (Manta birostris), hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud.

Cabo Verde siseriiklike õigusaktide kohaselt on vaalhai (Rhincondon typus) püük keelatud.

Hai uimepüügi keelamine.

Keelustatud on haiuimede eemaldamine laevade pardal ning nende pardale jätmine, ümberlaadimine või lossimine. Olenemata eespool sätestatust, võivad haiuimed laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.

Merel ümberlaadimise keelamine.

Ümberlaadimine merel on keelatud. Ümberlaadimine peab toimuma Cabo Verde selleks ettenähtud sadama vetes.

2. Erimeetmed

TEABELEHT 1: RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD

Kalapüügipiirkond: kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

Lubatud püügivahend: ritvõnged

Püügiliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TEABELEHT 2: TUUNIPÜÜGISEINERID

Kalapüügipiirkond: kaugemal kui 18 meremiili lähtejoonest, arvestades Cabo Verde kalapüügipiirkonna arhipelaagilist iseloomu

Lubatud püügivahend: noot

Püügiliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TEABELEHT 3: PINNAÕNGEJADALAEVAD

Kalapüügipiirkond: kaugemal kui 18 meremiili lähtejoonest

Lubatud püügivahend: pinnaõngejada

Püügiliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

3. Ajakohastamine

Lepinguosalised peavad ühiskomitees üksteisega nõu, kuidas teadusalaste nõuannete alusel tehnilisi kaitsemeetmeid ajakohastada.

3. liide

4. liide

Püügipäevik

5. liide

VMS-teadete edastamine Cabo Verdele

ASUKOHATEADE

Andmeelement	Kood	Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust
Saaja	AD	K	Sõnumiga seotud andmed — saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Saatja	FS	K	Sõnumiga seotud andmed — saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed — sõnumi tüüp „POS”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud andmed — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise siseviitenumber	IR	F	Laevaga seotud andmed -– lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO kolmetäheline kood, millele järgneb number)
Laeva pardatähis	XR	F	Laevaga seotud andmed — laeva küljele kantud number
Lipuriik	FS	F	Lipuriigiga seotud andmed
Laiuskraad	LA	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84)
Pikkuskraad	LO	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS-84)
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed — (UTC) asukoha registreerimise kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed — (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Registreerimise lõpetamine	ER	K	Süsteemiandmed — näitab aruande lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

topeltkaldjoon (//) ja väljakood SR tähistavad teate algust;

topeltkaldjoon (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

andmepaarid eraldatakse tühikuga;

väljakood ER ja topeltkaldjoon (//) lõpus tähistavad teate lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „registreerimise algus” ja „registreerimise lõpp” vahel.

6. liide

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

Üldsätted

Iga liidu kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

Kui liidu laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Cabo Verde kalapüügipiirkonda siseneda.

ERSi andmed edastatakse vastavalt käesolevatele suunistele lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes teeb nimetatud andmed automaatselt Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele kättesaadavaks.

Lipuliikmesriik ja Cabo Verde tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm], ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme aasta jooksul.

Punktis 3 osutatud vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue kuu möödumisel.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida liidu nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH — Data Exchange Highway).

Lipuriik ja Cabo Verde määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a)	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b)	Lipuriigi ja Cabo Verde kalapüügiseirekeskused edastavad teineteisele oma VMSi korrespondendi andmed (nimed, aadress, telefon, teleks, e-post).

c)	ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

ERSI ANDMETE KOOSTAMINE JA EDASTAMINE

Liidu kalalaev:

a)	edastab iga päev ERSi andmed iga Cabo Verde kalapüügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b)	registreerib iga nooda või õngejadaga püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	registreerib iga Cabo Verde väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d)	identifitseerib iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitab kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerib iga Cabo Verde väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused;

g)	registreerib iga Cabo Verde kalapüügipiirkonda sisenemise (COE) ja sellest lahkumise (COX) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Cabo Verde välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või kalapüügipiirkonnast lahkumise hetkel;

h)	edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed punktis 3 osutatud vormingus.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

10.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele.

11.

Cabo Verde kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

RIKE LAEVA PARDAL OLEVAS ERSIS JA/VÕI ERSI ANDMETE EDASTAMISES LAEVA JA LIPURIIGI KALAPÜÜGISEIREKESKUSE VAHEL

12.

Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

13.

Lipuriik teavitab Cabo Verdet avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

14.

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Cabo Verde kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Cabo Verde väljastatud eriloa puhul.

15.

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)	kui tema ERS on lipuriigi ja Cabo Verde vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	kui laev saab lipuriigilt loa, juhul kui laev ei kavatse uuesti alustada püügitegevust Cabo Verde kalapüügipiirkonnas. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Cabo Verdet oma otsusest enne laeva lahkumist.

16.

Iga rikkis ERSiga Cabo Verde kalapüügipiirkonnas kala püüdev liidu laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi mingi muu elektroonilise sidekanali abil, millele Cabo Verde kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

17.

ERSi andmed, mida ei ole võimalik Cabo Verdele ERSi abil edastada lõikes 12 osutatud rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

18.

Kui Cabo Verde kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Cabo Verde anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Cabo Verde määratud sadamasse.

KALAPÜÜGISEIREKESKUSE RIKE — CABO VERDE KALAPÜÜGISEIREKESKUS EI SAA ERSI ANDMEID KÄTTE

19.

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

20.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Cabo Verde kalapüügiseirekeskus lepivad kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

21.

Kui Cabo Verde kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Cabo Verde kalapüügiseirekeskust ja liidu võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

22.

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

23.

Cabo Verde teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et liidu laevad ei edasta ERSi andmeid Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

KALAPÜÜGISEIREKESKUSE HOOLDUS

24.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

25.

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

26.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27.

ERSI ANDMETE SUUNAMINE CABO VERDELE

28.

Lipuriigi ERSi andmete Cabo Verdele edastamiseks kasutatakse punktis 6 osutatud elektroonilisi sidevahendeid, mida Euroopa Komisjoni talitused liidu nimel haldavad, ja mis on identifitseeritavad kui „DEH” (Data Highway Exchange).

29.

Liidu kalalaevastiku kalapüügi haldamiseks need andmed säilitatakse ja nendega võivad liidu nimel tutvuda Euroopa Komisjoni talituste selleks volitatud töötajad.

24.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 369/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1388/2014,

16. detsember 2014,

millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkte i ja vi,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riiklik rahastamine on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjonile teatada. Vastavalt aluslepingu artiklile 109 võib nõukogu siiski määrata teavitamiskohustusest vabastatud abi liigid. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste abiliikidega.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 on komisjonile antud õigus kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 vabastada teavitamiskohustusest teatavatel tingimustel teatavat liiki abi. Kõnealuse määruse alusel võttis komisjon vastu komisjoni määruse (EÜ) nr 736/2008, (3) millega on ette nähtud, et teatavatel tingimustel sobib kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”) antav abi kokku siseturuga ega eelda aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmist. Määrust (EÜ) nr 736/2008 kohaldati kuni 31. detsembrini 2013.

(3)

Komisjon on kohaldanud aluslepingu artikleid 107 ja 108 kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate VKEde suhtes mitmetes otsustes. Samuti on ta sõnastanud oma poliitika selle valdkonna suunistes. Pidades silmas komisjoni kogemusi nende sätete kohaldamisel VKEde suhtes, on asjakohane, et komisjon kasutab jätkuvalt talle määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi, et vabastada teatavatel tingimustel kõnealust liiki ettevõtjatele antav abi aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmisest.

(4)

22. juulil 2013 muudeti määrust (EÜ) nr 994/98 nõukogu määrusega (EL) nr 733/2013, (4) et volitada komisjoni laiendama grupierandit uute abiliikide suhtes, mille puhul on võimalik määratleda selged kokkusobivuse tingimused. Kalandus- ja vesiviljelussektoris on see nii sellise abi puhul, mida antakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks, pidades silmas komisjoni kogemusi aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldamisel kõnealust liiki abi suhtes.

(5)

Komisjon hindab kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kokkusobivust siseturuga nii konkurentsipoliitika kui ka ühise kalanduspoliitika eesmärkidest lähtuvalt. Et tagada kooskõla liidu rahastatavate abimeetmetega, peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva riigiabi ülemmäär olema võrdne sama liiki abi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (5) artiklis 95 ja kõnealuse määruse alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud ülemmääraga.

(6)

On oluline, et abi ei antaks juhtudel, kus ei peeta kinni liidu õigusaktide sätetest ega eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest. Seega võib liikmesriik kalandus- ja vesiviljelussektoris abi anda ainult siis, kui rahastatavad meetmed ja nende mõju on kooskõlas liidu õigusega. Liikmesriigid peaksid tagama, et riigiabi saajad vastavad ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

(7)

Teatisega „ELi riigiabi ajakohastamine” (6) algatas komisjon laialdasema riigiabieeskirjade läbivaatamise. Ajakohastamise peamised eesmärgid on: i) saavutada jätkusuutlik, arukas ja kaasav majanduskasv konkurentsivõimelisel siseturul, aidates samas kaasa liikmesriikide jõupingutustele riigi raha tõhusamalt kasutada; ii) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal liikmesriikide koostööd riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel ning iii) ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremaid, teadlikumaid ja suuremaid otsuseid, mille aluseks on selge majanduslik põhjendatus, ühtne lähenemisviis ja selged kohustused. Käesolev määrus on riigiabi ajakohastamise programmi osa.

(8)

Käesolev määrus peaks võimaldama paremat prioriteetide seadmist riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel ja suuremat lihtsustamist, mis tuleks kombineerida suurema läbipaistvuse, tõhusa hindamise ja riigiabi eeskirjade täitmise kontrollimisega liikmesriigi ja liidu tasandil, säilitades samal ajal komisjoni ja liikmesriikide institutsionaalsed pädevused. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamise üldtingimused tuleks kindlaks määrata ühiste põhimõtete abil, mis tagavad, et abi täidab ühise huvi eesmärki, et abil on selge ergutav mõju ning see on asjakohane ja proportsionaalne, seda antakse täiesti läbipaistvalt ja selle suhtes kohaldatakse kontrollimehhanismi ja regulaarset hindamist ning abi ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(10)	Kõigile käesoleva määruse üldtingimustele ja asjaomaste abiliikide eritingimustele vastav abi tuleks lugeda siseturuga kokkusobivaks ja vabastada aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest.

(11)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud riigiabi suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse ega määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastu võetud muude määruste reguleerimisalasse, tuleks jätkata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse kohaldamist. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada abist, mis võib olla käesoleva määrusega hõlmatud. Sellise abi hindamisel tuleks lähtuda kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suunistest või neid asendavatest suunistest (7).

(12)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel, ega ekspordiga seotud tegevusele antava abi suhtes. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule laskmiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei peaks üldjuhul olema abi ekspordiga seotud tegevusele.

(13)

Komisjon peaks tagama, et lubatud abi ei moonuta kaubandustingimusi ühist huvi kahjustavas ulatuses. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta sellisele abisaajale antav abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Seda ei kohaldataks abikavade puhul, millega heastatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju.

(14)

Raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, sest sellist abi tuleks hinnata lähtuvalt raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suunistest, (8) et vältida neist kõrvalehoidmist. Erandiks on abikavad, millega heastatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju. Õiguskindluse huvides on asjakohane sätestada selged kriteeriumid, mille puhul ei ole vaja hinnata ettevõtja olukorra kogu eripära, et otsustada, kas ettevõtja on käesoleva määruse tähenduses raskustes.

(15)	Riigiabi eeskirjade täitmise tagamine sõltub suuresti liikmesriikide koostööst. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kooskõla käesoleva määrusega, sealhulgas üksikabi kooskõla grupierandi kavade korral.

(16)

Pidades silmas vajadust saavutada toetatavas valdkonnas vajalik tasakaal konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud toetuskava raames või mitte.

(17)	Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult abi suhtes, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada („läbipaistev abi”).

(18)

Käesolevas määruses tuleks määratleda tingimused, mille alusel saab teatavaid spetsiifilisi abimeetmeid, nagu laene, tagatisi, maksumeetmeid ja eelkõige tagasimakstavaid ettemakseid pidada läbipaistvaks. Garantiidena antavat abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemia, mis on ette nähtud vastavat tüüpi ettevõtja jaoks. VKEde puhul esitatakse komisjoni teatises (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (9) aastase garantiipreemia tasemed, millest alates ei käsitata riigigarantiid abina. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tuleks kapitalisüstidena ja riskikapitalimeetmetena antavat abi käsitada läbipaistva abina.

(19)

Tagamaks, et abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellisele tegevusele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks igal juhul ka abi puudumise korral. Abi tuleks käesoleva määruse alusel vabastada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest üksnes juhul, kui abi saav projekt või tegevus on alanud pärast seda, kui abisaaja on abi saamiseks esitanud kirjaliku taotluse.

(20)

Automaatsete maksusoodustuse vormis abikavade suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada ergutava mõjuga seotud eritingimust, sest sellise abi andmise kord erineb muud liiki abi andmise korrast. Sellised kavad peaksid olema vastu võetud enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist. Seda tingimust ei kohaldata järglaskavade puhul, eeldusel et tegevus oli hõlmatud juba eelnevate maksusoodustuse vormis kavadega. Selliste kavade ergutava mõju hindamise puhul on oluline moment see, kui maksumeede esimest korda sätestati esialgses kavas, mis seejärel asendati järglaskavaga.

(21)

Abi osakaalu arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult abikõlblikke kulusid. Käesoleva määrusega ei tohiks teavitamiskohustusest vabastada abi, mis ületab asjaomast abi osakaalu abikõlbmatute kulude kaasamise tõttu. Abikõlblike kulude identifitseerimiseks tuleks esitada selged, üksikasjalikud ja ajakohased dokumendid. Kõigi kasutatavate arvude puhul tuleks lähtuda summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Mitmes osas makstava abi väärtus tuleks diskonteerida vastavalt abi andmise ajal kehtivale väärtusele. Abikõlblike kulude väärtus tuleks samuti diskonteerida nende andmise kuupäeva väärtusele. Muus kui toetuse vormis antava abi korral tuleks diskonteerimisel ja abisumma arvutamisel intressimäärana kasutada vastavalt toetuse andmise ajal kehtivat diskontomäära või viitemäära kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (10). Juhul kui abi antakse maksusoodustuste vormis, tuleb abi osad diskonteerida diskontomäärade alusel, mis kehtivad eri kuupäevadel, mil maksusoodustused kehtima hakkavad. Tuleks edendada tagasimakstavate ettemaksete vormis antava abi kasutamist, sest sellised riskijagamisvahendid tõhustavad abi ergutavat mõju. Seepärast on asjakohane sätestada, et kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, võib käesoleva määruse kohast kohaldatavat abi osakaalu suurendada.

(22)

Juhul kui abi antakse tulevikus tasumisele kuuluvate maksude suhtes kehtivate maksusoodustuste vormis, ei pruugi kohaldatav diskontomäär ja abi osade täpne summa olla eelnevalt teada. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid abi osakaalust lähtudes eelnevalt kindlaks määrama abi diskonteeritud väärtuse ülemmäära. Sel juhul saab diskonteerimisel kohaldada diskontomäära, mis kehtib ajal, kui selgub asjaomasel kuupäeval antava abi osa summa. Ülemmäära üldsummat („ülemmäära summa”) tuleb vähendada abi iga osa diskonteeritud väärtuse võrra.

(23)

Selle kindlakstegemisel, kas käesolevas määruses sätestatud teavitamiskünniseid ja abi ülemmäära on järgitud, tuleks arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatavat avaliku sektori toetuse kogusummat. Lisaks tuleks käesolevas määruses täpsustada asjaolud, mille korral võib eri liiki abi olla kumulatiivne. Käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi ja mis tahes muude määruste alusel teavitamiskohustusest vabastatud, siseturuga kokkusobiva abi või komisjoni heaks kiidetud abi võib kumuleerida juhul, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni käesoleva määruse alusel kohaldatava abi ülemmäära või abisummani. Käesolevas määruses tuleks samuti sätestada kumuleerimise erieeskirjad vähese tähtsusega abi puhul. Vähese tähtsusega abi sageli ei anta konkreetsete kindlaksmääratavate abikõlblike kulude katteks või seda ei seostata selliste kuludega. Sellisel juhul peaks olema võimalik vähese tähtsusega abi vabalt kumuleerida käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabiga. Kui vähese tähtsusega abi antakse samade kindlaksmääratavate abikõlblike kulude jaoks kui käesoleva määruse alusel vabastatud riigiabi, peaks kumuleerimine olema lubatud ainult kuni abi ülemmäärani, millele on osutatud käesoleva määruse III peatükis.

(24)

Pidades silmas, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on riigiabi põhimõtteliselt keelatud, on oluline, et kõigil osapooltel oleks võimalik kontrollida, kas antav abi järgib kohaldatavaid eeskirju. Riigiabi läbipaistvus on seetõttu aluslepingu korrektse kohaldamise seisukohast ülimalt oluline ning toob endaga kaasa parema eeskirjade täitmise, suurema vastutuse ja vastastikuse hindamise ning suurendab seega riiklike kulutuste tõhusust. Läbipaistvuse tagamiseks peaksid liikmesriigid piirkondlikul või riiklikul tasandil looma põhjalikud riigiabi veebisaidid, kus esitatakse kokkuvõtlik teave iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta. Nimetatud kohustus peaks olema üksikabi siseturuga kokkusobivuse eeltingimus. Järgides teabe avaldamise standardmenetlust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/37/EL, (11) tuleks kasutada standardvormi, mis võimaldab teavet otsida, alla laadida ja hõlpsasti internetis avaldada. Lingid liikmesriikide riigiabi veebisaitidele tuleks avaldada komisjoni veebisaidil. Määruse (EÜ) nr 994/98 (muudetud määrusega (EL) nr 733/2013) artikli 3 kohaselt peab kokkuvõtliku teabe kõigi käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetmete kohta avaldama komisjoni veebisaidil.

(25)

Et tagada abimeetmete tõhus järelevalve kooskõlas määrusega (EÜ) nr 994/98 (muudetud määrusega (EL) nr 733/2013), on asjakohane kehtestada nõuded liikmesriikide aruandluseks seoses abimeetmetega, mis on käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud, ning seoses käesoleva määruse kohaldamisega. Lisaks sellele on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriikidel tuleks säilitada käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatud abi kohta, pidades silmas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (12) artiklis 15 sätestatud aegumistähtaega. Iga üksikabi korral tuleks selgelt viidata käesolevale määrusele.

(26)

Selleks et suurendada käesoleva määruse siseturuga kokkusobivuse tingimustega seotud sätete tõhusust, peaks komisjonil olema võimalik juhul, kui kõnealuseid nõudeid ei täideta, grupierand edaspidiste meetmete puhul tühistada Komisjonil peaks olema võimalik piirata grupierandi tühistamist teatavate abiliikide, teatavate abisaajate või teatavate asutuste poolt vastu võetud meetmetega, kui käesoleva määruse järgimata jätmine mõjutab ainult väheseid meetmete liike või teatavaid asutusi. Selline suunatud tühistamine oleks proportsionaalne karistus, mis on otseselt seotud käesoleva määruse tuvastatud mittejärgimisega. Kui I ja III peatükis sätestatud tingimusi ei täideta, ei kuulu antav abi käesoleva määruse reguleerimisalasse ning sellest tulenevalt on tegemist ebaseadusliku abiga, mida komisjon kontrollib määruses (EÜ) nr 659/1999 sätestatud asjakohase menetluse raames. Kui ei täideta II peatüki nõudeid, siis ei mõjuta grupierandi tühistamine tulevaste abimeetmete puhul asjaolu, et eelnevate meetmete puhul, mis on kooskõlas käesoleva määrusega, kohaldati grupierandit.

(27)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, hõlbustamaks VKEdega seonduvate erinevate liidu ja liikmesriikide algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides peaks käesolevas määruses kasutatav VKEde määratlus põhinema määratlusel, mis on esitatud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (13).

(28)	Käesolev määrus peaks hõlmama kalandus- ja vesiviljelussektoris antava abi liike, mille komisjon on juba aastaid süstemaatiliselt heaks kiitnud. Komisjon ei peaks igal üksikjuhul hindama abi kokkusobivust siseturuga, kui abi vastab tingimustele, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr 508/2014.

(29)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b on sätestatud, et loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib kokku siseturuga. Õiguskindluse tagamiseks on vaja määratleda need sündmuste liigid, mida võib lugeda loodusõnnetuseks, mille puhul abi on käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatud. Käesoleva määruse kohaldamisel peetakse loodusõnnetusteks maavärinaid, maalihkeid, üleujutusi (eelkõige seoses jõgede või järvede üle kallaste tulemisega), laviine, tornaadosid, orkaane, vulkaanipurskeid ja looduslikke metsapõlenguid. Kahju, mille on põhjustanud tavapärasemad ebasoodsad ilmastikutingimused, nagu torm, külm, rahe, jää, vihm või põud, ei tohiks käsitada loodusõnnetusena aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkt b tähenduses. Tagamaks, et erand hõlmab tõesti loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antud abi, tuleks käesolevas määruses sätestada väljakujunenud tava kohaselt tingimused, mille alusel saavad sellised abikavad kasu grupierandist. Kõnealused tingimused peaksid eelkõige seonduma sündmuse ametliku tunnustamisega loodusõnnetusena liikmesriikide pädevate asutuste poolt ja otsese põhjusliku seosega loodusõnnetuse ja abi saava ettevõtja (mis võib hõlmata ka raskustes olevaid ettevõtjaid) kantud kahju vahel ning nendega tuleks tagada ülemäärase hüvitamise vältimine. Hüvitis ei tohi ületada summat, mis on vajalik abisaaja õnnetuseelse olukorra taastamiseks.

(30)

Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (14) artikli 15 lõike 1 punkti f ja artikli 15 lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada maksuvabastused või -vähendused sisevete kalapüügi ja kalakasvatuse puhul. Seepärast on asjakohane endiselt mitte kohaldada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust nende meetmete suhtes, kui kõnealuse direktiiviga ette nähtud tingimused on täidetud. Maksuvabastused, mida kohaldatakse ELi vetes toimuva kalapüügi suhtes ja mida liikmesriigid peavad kehtestama kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt, ei ole seostatavad riigiabiga ja neid ei tuleks seega käsitada riigiabina.

(31)

Pidades silmas komisjoni kogemusi kõnealuses valdkonnas, tuleks riigiabi põhimõtted korrapäraselt läbi vaadata. Seepärast peaks käesoleva määruse kohaldamise periood olema ajaliselt piiratud ja tuleks sätestada üleminekusätted. Võttes arvesse seda, et käesoleva määruse kohased abi andmise tingimused on viidud vastavusse määruse (EL) nr 508/2014 (15) kohaldamiseks sätestatud tingimustega, on asjakohane tagada kooskõla käesoleva määruse kohaldamisaja ja määruse (EL) nr 508/2014 kohaldamisaja vahel. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud toetuskavade suhtes jätma vabastuse kehtima veel kuueks kuuks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) antava abi suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka sellise abi suhtes, mida antakse kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevatele ettevõtjatele loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas artikliga 44, sõltumata abisaaja suurusest.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a)	abi, mille summa on kindlaks määratud turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;

(b)	abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

(c)	abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

(d)	abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele, välja arvatud loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;

(e)

abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju;

(f)	sihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis e;

(g)	abi selliste toimingute puhul, mis oleksid määruse (EL) nr 508/2014 artikli 11 kohaselt olnud rahastamiskõlbmatud;

(h)	abi ettevõtjatele, kes ei saa taotleda abi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõigetes 1–3 sätestatud põhjustel.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi meetmete suhtes, kui meetme enda, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult ELi õiguse rikkumine, eelkõige järgneva puhul:

(a)	abi, mille andmise tingimus on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või abisaaja tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis. Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal;

(b)	abi, mille andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riiklikke teenuseid;

(c)	abi, millega piiratakse abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.

Artikkel 2

Teavitamiskünnised

1. Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, mida antakse mis tahes projekti jaoks, mille rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad 2 miljonit eurot või mille abisumma ületab 1 miljonit eurot abisaaja kohta aastas.

2. Lõikes 1 sätestatud ülemmäärasid ei tohi eirata abikavade või abiprojektide kunstliku osadeks jaotamise teel.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „abi”— meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

(2) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” ehk „VKEd”— I lisas sätestatud kriteeriumidele vastavad ettevõtjad;

(3) „kalandus- ja vesiviljelustooted”— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 (16) I lisas määratletud tooted;

(4) „loodusõnnetused”— maavärinad, laviinid, maalihked ja üleujutused, tornaadod, orkaanid, vulkaanipursked ja looduslikku päritolu metsapõlengud;

(5) „raskustes olev ettevõtja”— ettevõtja, kellel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

(a)

piiratud vastutusega äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist. Selle sätte kohaldamisel mõistetakse termini „piiratud vastutusega äriühing” all eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (17) I lisas mainitud äriühinguliike ning „osa- ja aktsiakapital” hõlmab mis tahes ülekurssi;

(b)

äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest” eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas;

(c)	kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele;

(d)	kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava;

(6) „sihtotstarbeline üksikabi”— abi, mida ei anta abikava alusel;

(7) „abikava”— mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale kindlaksmääramata ajaks ja/või kindlaksmääramata ulatuses;

(8) „üksikabi”—

(a)	sihtotstarbeline üksikabi ning

(b)	abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;

(9) „brutotoetusekvivalent”— abi summa, kui see on antud toetusena abisaajale, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(10) „tagasi makstav ettemakse”— projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

(11) „tööde alustamine”— kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;

(12) „maksumeetme kava järglaskava”— maksusoodustuse vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuse vormis kava muudatust ja millega asendatakse eelnev kava;

(13) „abi osakaal”— abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(14) „abi andmise kuupäev”— kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada.

Artikkel 4

Teatamiskohustusest vabastamise tingimused

1. Abikavad, selliste kavade raames antav üksikabi ja sihtotstarbeline üksikabi on siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 tähenduses ja nende suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et kõnealune abi vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse III peatükis sätestatud asjaomase abikategooria eritingimustele.

2. Abimeetmed vabastatakse käesoleva määruse kohaldamisest üksnes juhul, kui nendes on selgelt sätestatud, et ajavahemiku jooksul, mil abi antakse, peavad abisaajad vastama ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, ja juhul, kui kõnesoleva ajavahemiku jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusastmega.

Artikkel 5

Abi läbipaistvus

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”).

2. Läbipaistvaks loetakse järgmisi abiliike:

(a)	toetuste ja intressitoetustena antav abi;

(b)	laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;

(c)

garantiidena antav abi:

i)	kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või

ii)

kui enne meetme rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod heaks kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena (18) antava riigiabi suhtes või mis tahes järgnevast teatisest, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki garantiisid ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;

(d)	maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;

(e)	tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata läbipaistvana järgmisi abiliike:

(a)	kapitalisüstidena antav abi;

(b)	riskifinantseerimismeetmetena antav abi.

Artikkel 6

Ergutav mõju

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju.

2. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)	ettevõtja nimi ja suurus;

(b)	projekti või tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;

(c)	projekti või tegevuse asukoht;

(d)	rahastamiskõlblike kulude loetelu;

(e)	projekti/tegevuse jaoks vajaliku abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse vms) ning riikliku rahastamise liik ja summa.

3. Erandina lõikest 2 loetakse maksusoodustuste vormis meetmetel olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)	meetmega antakse abi saamiseks õigus objektiivsete kriteeriumide alusel ning ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada ning

(b)	meede on vastu võetud ja jõustunud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist, v.a maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.

4. Erandina lõigetest 1 ja 2 ei nõuta järgmist liiki abi puhul ergutava mõju olemasolu:

(a)	abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 44 sätestatud tingimused;

(b)	abi maksuvabastuste või -vähenduste vormis, mille liikmesriigid on kehtestanud vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punktile f ja artikli 15 lõikele 3, kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 45 sätestatud tingimused.

Artikkel 7

Abi osakaal ja abikõlblikud kulud

1. Abi osakaalu ja rahastamiskõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste kirjalike tõenditega.

2. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

3. Mitmes osas makstav abi diskonteeritakse vastavalt abi andmise ajal kehtivale väärtusele. Abikõlblikud kulud diskonteeritakse samuti nende väärtusele abi andmise kuupäeval. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

4. Kui abi antakse maksusoodustuste näol, siis diskonteeritakse abi osad diskontomäärade alusel, mis kehtivad maksusoodustuse jõustumise erinevatel kuupäevadel.

5. Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise kuupäeval kohaldatud diskontomääraga, võib III peatükis sätestatud abi ülemmäära suurendada 10 protsendipunkti võrra.

6. Rahastamiskõlblikud kulud peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (19) artiklite 67–69 nõuetele.

Artikkel 8

Kumuleerimine

1. Selleks et teha kindlaks, kas artiklis 2 sätestatud teavitamiskünniseid ning III peatükis sätestatud abi ülemmäära on järgitud, võetakse arvesse abi saavale tegevusele või projektile või ettevõtjale eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohaliku omavalitsuse, piirkondlikest, riiklikest või liidu allikatest.

2. Abi, mis käesoleva määruse kohaselt ei kuulu teavitamiskohustuse alla, võib kumuleerida järgnevaga:

(a)	mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaks tehtavate abikõlblike kuludega;

(b)	mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata abi ülemmäära või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

3. Käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, millele on osutatud III peatükis.

Artikkel 9

Avaldamine ja teavitamine

1. Liikmesriigid tagavad riigi või piirkondliku tasandi riigiabisaidil järgmise teabe avaldamise:

(a)	artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;

(b)	iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;

(c)	III lisas osutatud teave iga 30 000 eurot ületava üksikabi kohta.

2. Maksusoodustuse vormis kavade puhul loetakse lõike 1 punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriik avaldab nõutava teabe üksikute abisummade kohta järgmises suurusjärgus (miljonites eurodes):

(a)

0,03-0,2

(b)

0,2-0,4

(c)

0,4-0,6

(d)

0,6-0,8

(e)

0,8-1

3. Lõike 1 punktis c osutatud teave esitatakse ning see on kättesaadav standardvormis, nagu on kirjeldatud III lisas, ning selle haldamiseks peab saama kasutada tõhusat otsingu- ja allalaadimisfunktsiooni. Lõikes 1 osutatud teave avaldatakse kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuse vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast ning see jääb kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks alates abi andmise kuupäevast.

4. Iga abikava ja sihtotstarbeline abi peab sisaldama sõnaselget viidet käesolevale määrusele, tsiteerides selle pealkirja ja selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viidet, ja viidet III peatüki konkreetsetele sätetele, mis on asjakohased kõnealuse akti puhul, või kui on kohaldatav, liikmesriigi õigusaktidele, mis tagavad, et käesoleva määruse asjakohased sätted on täidetud. Sellele lisatakse määruse rakendussätted ja muudatused.

5. Komisjon avaldab oma veebisaidil:

(a)	lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigiabi veebisaitidele;

(b)	artiklis 11 osutatud kokkuvõtliku teabe.

6. Liikmesriigid täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõuded hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

II PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 10

Grupierandi tühistamine

Kui liikmesriik annab abi, mis on käesoleva määruse alusel väidetavalt teavitamiskohustusest vabastatud, kuid ei vasta I, II ja III peatükis sätestatud tingimustele, võib komisjon pärast asjaomasele liikmesriigile oma seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, et asjaomase liikmesriigi kõigist või osast edaspidistest abimeetmetest tuleb komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teavitada. Teatatavad meetmed võivad piirduda meetmetega, millega antakse teatavat liiki abi teatavatele abisaajatele, või asjaomase liikmesriigi teatavate ametiasutuste poolt vastu võetud meetmetega.

Artikkel 11

Aruandlus

Liikmesriigid edastavad komisjonile:

(a)

komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumiskuupäevast;

(b)	komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 (20) osutatud iga-aastase elektroonilises vormingus aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, mis sisaldab määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse.

Artikkel 12

Järelevalve

Selleks et komisjon saaks kontrollida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe ja tõendavad dokumendid, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.

III PEATÜKK

ERINEVATE ABILIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Kalanduse säästev areng

Artikkel 13

Innovatsiooniks antav abi

Kalanduse innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 26 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 14

Nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi

Nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 sätestatud tingimustele; ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 15

Teadlaste ja kalurite partnerlusteks antav abi

Teadlaste ja kalurite partnerlusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 28 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 16

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks antav abi

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 29 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 17

Sissetulekute mitmekesistamise ja uute tululiikide toetuseks antav abi

Sissetulekute mitmekesistamise ja uute tululiikide toetuseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 30 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 18

Noorte kalurite starditoetuseks antav abi

Noorte kalurite starditoetuseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 31 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 19

Tervishoiu ja ohutuse parandamiseks antav abi

Tervishoiu ja ohutuse parandamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 32 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 32 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 20

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondide loomiseks antav abi

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondide loomiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 35 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 21

Kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks antav abi

Kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 36 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 22

Abi kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamiseks

Kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 37 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 23

Abi, millega piiratakse kalanduse mõju merekeskkonnale ja kohandatakse kalapüüki liikide kaitsega

Abi, millega piiratakse kalanduse mõju merekeskkonnale ja kohandatakse kalapüüki liikide kaitsega ja mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 38 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 24

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsiooniks antav abi

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 39 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 25

Abi, mida antakse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus

Abi, mida antakse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus ja mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 40 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 40 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 26

Energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks antav abi

Energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, v.a mootorite asendamiseks või ajakohastamiseks antav abi, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 41 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 41 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 27

Seoses lisandväärtuse, tootekvaliteedi ja soovimatu püügi kasutamisega antav abi

Seoses lisandväärtuse, tootekvaliteedi ja soovimatu püügi kasutamisega antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 42 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 28

Seoses kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualustega antav abi

Seoses kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualustega antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selles suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 43 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 29

Seoses kalapüügiga sisevetel ning sisevete fauna ja flooraga antav abi

Seoses kalapüügiga sisevetel ning sisevete fauna ja flooraga antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 44 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

2. JAGU

Vesiviljeluse säästev areng

Artikkel 30

Vesiviljeluse innovatsiooniks antav abi

Vesiviljeluse innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 47 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 31

Vesiviljelusse tootlikuks investeerimiseks antav abi

Vesiviljeluse tootlikuks investeerimiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teatamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 48 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 32

Vesiviljelusettevõtete juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenusteks antav abi

Vesiviljelusettevõtete haldus-, asendus- ja nõuandeteenusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 49 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 33

Vesiviljelussektoris inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamiseks antav abi

Vesiviljelussektoris inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 50 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 34

Vesiviljelusrajatiste potentsiaali suurendamiseks antav abi

Vesiviljelusrajatiste potentsiaali suurendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 51 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 35

Abi uutele vesiviljelusettevõtjatele säästva vesiviljelusega tegelemiseks

Abi, mida antakse uutele vesiviljelusettevõtjatele säästva vesiviljelusega tegelemiseks, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 52 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 36

Keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele üleminekuks antav abi

Keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele üleminekuks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 53 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 37

Vesiviljeluse keskkonnateenusteks antav abi

Vesiviljeluse keskkonnateenusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 54 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 38

Rahvatervishoiu meetmeteks antav abi

Rahvatervishoiu meetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 55 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 39

Loomade tervist ja heaolu käsitlevateks meetmeteks antav abi

Loomade tervist ja heaolu käsitlevateks meetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 56 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 40

Vesiviljeluse varude kindlustamiseks antav abi

Vesiviljeluse varude kindlustamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 57 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

3. JAGU

Turustuse ja töötlemisega seotud meetmed

Artikkel 41

Turustusmeetmeteks antav abi

Turustusmeetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 68 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 42

Kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks antav abi

Kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 69 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

4. JAGU

Muud abi liigid

Artikkel 43

Andmete kogumiseks antav abi

Andmete kogumiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)	abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 77 sätestatud tingimustele ning

(b)	abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 44

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi

1. Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Käesoleva artikli alusel antava abi suhtes kehtivad järgmised tingimused:

(a)	liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et antud juhtumi puhul oli tegemist loodusõnnetusega ning

(b)	loodusõnnetuse ja ettevõtjale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

3. Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale.

4. Konkreetse loodusõnnetusega seotud abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast. Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

5. Abikõlblikud on kulud seoses loodusõnnetuse otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga, mida hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse poolt tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja. Kõnealune kahju võib hõlmata järgmist:

(a)	varaline kahju sellisele varale nagu hooned, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid;

(b)	saamata jäänud tulu tegevuse täieliku või osalise peatamise tõttu kuni kuueks kuuks alates loodusõnnetuse toimumisest.

6. Materiaalse kahju arvutamine põhineb remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne õnnetust. See ei ületa remondikulu või õiglase turuväärtuse vähenemist õnnetuse tagajärjel, st vahet vara väärtuse vahel vahetult enne ja vahetult pärast loodusõnnetuse toimumist.

7. Kõnealuse saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse

(a)	loodusõnnetuse aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalandus- ja vesiviljelustoodete koguse ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

(b)	loodusõnnetusele eelneval kolmel aastal toodetud kalandus- ja vesiviljelustoodete keskmise aastakoguse või loodusõnnetusele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.

8. Kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi.

9. Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 45

Direktiivi 2003/96/EÜ kohased maksuvabastused ja -vähendused

1. Liikmesriikides direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti f ja artikli 15 lõike 3 kohaselt kehtestatud maksuvabastuste või -vähenduste vormis antav abi on siseuruga kokkusobiv artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses ja selle suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohane teavitamiskohustus tingimusel, et on täidetud direktiivis 2003/96/EÜ ja käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimused.

2. Maksuvabastuste või -vähenduste saajad valitakse läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Vajaduse korral maksavad nad makse vastavalt vähemalt direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud vastavale madalaimale maksustamistasemele.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud üksikabi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artiklile 9.

2. Mis tahes abi, mida anti enne 1. juulit 2014 vastavalt varem kehtinud määrustele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt, on siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust.

3. Mis tahes abi, mida ei vabastata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vastavalt käesolevale määrusele või mõnele muule varem jõus olnud määrusele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt, hindab komisjon asjaomaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

4. Käesoleva määruse kohaldamisaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abikavad vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks.

Artikkel 47

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2015.

Määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 994/98, 7. mai 1998, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1)

(2) ELT C 258, 8.8.2014, lk 1.

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2008, 22. juuli 2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (ELT L 201, 30.7.2008, lk 16).

(4) Nõukogu määrus (EL) nr 733/2013, 22. juuli 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 204, 31.7.2013, lk 11).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(6) COM(2012)209, 8.5.2012.

(7) ELT C 84, 3.4.2008, lk 10.

(8) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(9) ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

(10) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1).

(12) Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(13) Commission Recommendation 2003/361/EC of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium sized enterprises (Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36)).

(14) Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(18) ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(20) Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

I LISA

VKE MÕISTE

Artikkel 1

Ettevõtja

Ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

Artikkel 2

Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille järgi määratakse kindlaks ettevõtja kategooria

1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Artikkel 3

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid

1. „Autonoomne ettevõtja” — iga ettevõtja, mis ei ole partnerettevõtja lõike 2 tähenduses ega sidusettevõtja lõike 3 tähenduses.

2. „Partnerettevõtjad” — kõik ettevõtjad, mis ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.

Ettevõtjat võib lugeda autonoomseks ettevõtjaks ja seega mitte partnerettevõtjaks siiski ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud:

(a)	riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtted, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad („äriinglid”), kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse, tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1 250 000 eurot;

(b)	ülikoolid või mittetulunduslikud teadusuuringute keskused;

(c)	institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

(d)	autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

3. „Sidusettevõtjad” — ettevõtjad, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

(a)	ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust;

(b)	ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

(c)	ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

(d)	ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionärina.

Ettevõtjaid, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, käsitatakse samuti sidusettevõtjana.

Ettevõtjaid, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

4. Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtjat käsitada VKEna, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

5. Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtjana, lisades andmed artiklis 2 sätestatud ülemmäära kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või enam ühele ettevõtjale või omavahel seotud ettevõtjatele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või liidu sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.

Artikkel 4

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood

1. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

2. Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtja staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemmäärasid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

3. Äsja asutatud ettevõtjate puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

Artikkel 5

Töötajate arv

Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:

(a)	koosseisulised töötajad;

(b)	ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;

(c)	omanikud-tegevjuhid;

(d)	ettevõtte korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.

Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.

Artikkel 6

Ettevõtja andmete kindlakstegemine

1. Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.

2. Partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtja raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtja konsolideeritud aruanded või nende ettevõtjate konsolideeritud aruanded, millega ettevõtja on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal.

Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtja andmetest, mis on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

3. Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele liidetakse 100 % partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtjaga seotud ettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.

4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtja töötajate arvu kohta, arvutatakse töötajate arv partnerettevõtja andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, liites neile andmed ettevõtjate kohta, millega asjaomane ettevõtja on seotud.

II LISA

Teave sellise riigiabi kohta, mille suhtes käesoleva määruse tingimuste alusel teavitamiskohustust ei kohaldata, esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu, nagu on sätestatud artiklis 11

III LISA

Sätted artikli 9 lõikes 1 osutatud teabe avaldamise kohta

Liikmesriigid loovad ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, kus tuleb avaldada artikli 9 lõikes 1 osutatud teave viisil, mis tagab teabele lihtsa juurdepääsu.

Teave peab olema kättesaadav tabeli kujul vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus. Veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda kasutaja eelnevat registreerimist.

Üksikabi kohta avaldatakse artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt järgmine teave:

—	Abisaaja nimi

—	Abisaaja tunnus

—	Ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja) abi andmise kuupäeval

—	Abisaaja asukoha piirkond (NUTS II tasandil) (1)

—	Tegevusvaldkond NACE rühma tasandil (2)

—	Abi element (täissumma omavääringus) (3)

—	Abiinstrument (4) (toetus/intressitoetus, laen/tagasimakstav ettemakse/tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, muu (täpsustada)).

—	Abi andmise kuupäev

—	Abi eesmärk

—	Abi andev asutus

(1) NUTS — statistiliste territoriaalüksuste liigitus (Nomenclature of Territorial Units for Statistics). Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.

(2) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1).

(3) Brutotoetusekvivalent. Maksumeetme kavade puhul võib see summa olla artikli 9 lõikes 2 sätestatud vahemikes.

(4) Kui abi antakse mitme abiinstrumendi kaudu, tuleb esitada abisumma iga instrumendi kaupa eraldi.

24.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 369/71

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2014,

mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 10135 all)

(Ainult inglis-, kreeka- ja sloveenikeelne tekst on autentsed)

(2014/950/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 31,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt teeb komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)	Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruanded.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1258/1999 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on tehtud kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega.

(4)	Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et osa liikmesriikide deklareeritud kulutustest ei vasta kõnealusele tingimusele, ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst.

(5)	Tuleks ära märkida summad, mida ei kaeta EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on tehtud rohkem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teatist liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta.

(6)	Käesolevas otsuses osutatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande nende summade hinnangu kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

(7)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha asjaomast teemat käsitlevatele 1. septembril 2014. aastal pooleli olevatele Euroopa Kohtu otsustele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on deklareerinud EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi või EAFRD raames, kuna kõnealused kulud ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale, Kreeka Vabariigile ja Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 19. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

LISA

Eelarvepunkt: 6701

LR	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GR	Eksporditoetused — I lisas nimetamata	2008	Määrusega (EÜ) nr 952/2006 seotud juhendite puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 13 507,00	0,00	– 13 507,00
	Eksporditoetused — suhkur ja isoglükoos	2008	Määrusega (EÜ) nr 952/2006 seotud juhendite puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 47 747,49	0,00	– 47 747,49
	_Sissenõuded	2009	Määrusega (EÜ) nr 952/2006 seotud juhendite puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 872 542,52	0,00	– 872 542,52
	_Sissenõuded	2010	Määrusega (EÜ) nr 952/2006 seotud juhendite puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 845 323,17	0,00	– 845 323,17
	Viinapuud — istutusõigused		Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	21 336 120,00	0,00	21 336 120,00
GR	Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Regulatiivse kontrolli määra täitmata jätmine, puudused kontrollide ajastamises ning lammaste ja kitsede toetuse kohapealsete kontrollide regulatiivse miinimummäära täitmata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 476 400,54	0,00	– 476 400,54
GR	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 34 622 028,32	– 68 359,28	– 34 553 669,04
	Muud otsetoetused	2009	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 11 294 787,52	– 97 073,53	– 11 197 713,99
	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 32 548 736,62	– 64 265,67	– 32 484 470,95
	Muud otsetoetused	2009	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	100,00 %	EUR	0,00	– 132 067,09	132 067,09
	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	6 274,63	12,55	6 262,08
	Muud otsetoetused	2010	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	27,37	0,05	27,32
	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	5 898,88	11,80	5 887,08
GR	Finantsaudit — ületamine	2011	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 21 940,77	– 21 940,77	0,00
	Finantsaudit — hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2011	Hilinenud maksed	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 1 617 403,78	– 1 751 757,38	134 353,60
					GR kokku:	EUR	– 61 012 096,85	– 2 135 439,32	– 58 876 657,53
LR	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IE	Puu- ja köögivili — rakenduskavad	2009	Tunnustamiskriteeriumide täitmise kontrollide puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 477 165,20	0,00	– 477 165,20
	Puu- ja köögivili — rakenduskavad	2010	Tunnustamiskriteeriumide täitmise kontrollide puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 578 539,13	0,00	– 578 539,13
					IE kokku:	EUR	– 1 055 704,33	0,00	– 1 055 704,33
LR	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
SI	Suhkruvaldkond — ümberkorraldusfond	2009	Silohoidlad endiselt suhkruvabriku territooriumil	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 8 700 815,25	0,00	– 8 700 815,25
					SI kokku:	EUR	– 8 700 815,25	0,00	– 8 700 815,25

Kogusummad eelarvepunkti 6701 kohta:

Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
– 70 768 616,43	– 2 135 439,32	– 68 633 177,11

Eelarvepunkt: 6711

LR	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GR	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 5 007 867,36	– 2 318 055,75	– 2 689 811,61
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	LPIS-e ja kohapealsete kontrollide puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 5 496 524,54	– 270 175,45	– 5 226 349,09
					GR kokku:	EUR	– 10 504 391,90	– 2 588 231,20	– 7 916 160,70

Kogusummad eelarvepunkti 6711 kohta:

Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
– 10 504 391,90	– 2 588 231,20	– 7 916 160,70

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 369

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 24. detsember 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/948/EL
	*	Nõukogu otsus, 15. detsember 2014, Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1385/2014, 15. detsember 2014, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise protokolli alusel, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	31
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1386/2014, 19. august 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) III lisa	33
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1387/2014, 14. november 2014, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus) I lisa	35
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, 16. detsember 2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks	37
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1389/2014, 16. detsember 2014, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Beaufort (KPN)]	64
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1390/2014, 19. detsember 2014, millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 lisa toimeaine eprinomektiini osas ( 1 )	65
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1391/2014, 23. detsember 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	68
		OTSUSED
		2014/949/EL, Euratom
	*	Euroopa Parlamendi otsus, 16. detsember 2014, Euroopa Ombudsmani valimise kohta	70
		2014/950/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2014, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2014) 10135 all)	71
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2014/951/EL
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUFOR RCA/6/2014, 16. detsember 2014, Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (EUFOR RCA) ELi vägede juhataja nimetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EUFOR RCA/1/2014	76
		2014/952/EL
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUMM Georgia/1/2014, 19. detsember 2014, Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu vaatlusmissiooni (EUMM Georgia) juhi ametisse nimetamise kohta	78

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	78,3
	EG	176,9
	IL	69,8
	MA	93,5
	TN	214,0
	TR	80,0
	ZZ	118,8
0707 00 05	IL	241,9
	TR	154,7
	ZZ	198,3
0709 93 10	MA	74,4
	TR	130,5
	ZZ	102,5
0805 10 20	MA	68,6
	TR	57,7
	UY	32,5
	ZA	56,1
	ZW	33,9
	ZZ	49,8
0805 20 10	MA	62,7
0805 20 10	ZZ	62,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	94,1
	JM	156,9
	TR	80,7
	ZZ	110,6
0805 50 10	TR	70,8
	US	236,5
	ZZ	153,7
0808 10 80	BR	59,0
	CA	135,9
	CL	80,2
	NZ	90,6
	US	93,7
	ZA	54,1
	ZZ	85,6
0808 30 90	CN	98,8
	US	141,4
	ZZ	120,1