17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/1

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. γ-tsühalotriini puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2004/686/EÜ (3).

(2)

Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 sai Ühendkuningriik 4. novembril 2003 äriühingult Cheminova A/S taotluse toimeaine γ-tsühalotriini kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2004/686/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andme- ja teabenõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik Ühendkuningriik esitas esialgse hindamisaruande 25. jaanuaril 2008. Komisjoni määruse (EL) nr 188/2011 (4) artikli 11 lõike 6 kohaselt nõuti taotlejalt täiendavat teavet. Ühendkuningriigi hinnang täiendavatele andmetele esitati esialgse hindamisaruande lisadena 13. septembril 2012.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”). Amet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine γ-tsühalotriini pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta (5)4. veebruaril 2014. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja ameti järeldused läbi alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees ning 10. oktoobril 2014 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne γ-tsühalotriini kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et γ-tsühalotriini sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside korral. Seepärast on asjakohane γ-tsühalotriin heaks kiita.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmisi meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud γ-tsühalotriini sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tühistama. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusviisi käsitleva, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohase täieliku toimiku esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (6) raames hinnatud toimeainete kandmisega direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse näitavad, et võib tekkida raskusi kehtiva loa hoidja kohustuste tõlgendamisel seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, kas loa hoidja on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loahoidjatele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või toimeainete heakskiitmist käsitlevate määrustega.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (7) lisa vastavalt muuta.

(11)

Samuti on asjakohane lubada liikmesriikidel pikendada γ-tsühalotriini sisaldavate taimekaitsevahendite ajutisi lube, et anda neile aega kõnealuste ajutiste lubadega seotud kohustuste täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

kui toode sisaldab γ-tsühalotriini ainsa toimeainena, muudavad liikmesriigid vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2016, või

b)

kui toode sisaldab γ-tsühalotriini ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2016 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/6

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 (2) on ette nähtud 4. peatükis loetletud piimatoodete CN-koodidega seotud muudatused alates 1. jaanuarist 2015.

(2)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2535/2001 (3) on sätestatud üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega. Piimatoodete CN-koodidega seotud muudatuste kajastamiseks on vaja ajakohastada kõnealuse määruse I, II ja VIIa lisa.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 4 lõikes 2 on osutatud CN-koodidele, mis jäetakse alates 1. jaanuarist 2015 välja. Lisaks on Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe (4) (mis on heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni otsusega 2002/309/EÜ, Euratom) (5) 3. lisaga (juustusid käsitlevad soodustused) ette nähtud kahepoolse juustukaubanduse täielik liberaliseerimine alates 2007. aastast. Seepärast on kõnealune säte vananenud ja tuleks välja jätta.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 19a lõike 1 punktis c ja lõike 4 punktis c, mis on seotud kõnealuse määruse VIIa lisa 3. osaga, ning sama määruse artikli 20 lõike 1 punkti a alapunktis ii, mis on seotud kõnealuse määruse II lisa C osaga, käsitletakse vastavalt juustu tariifikvootide ja impordi sooduskorra kohaldamist vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule, (6) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/441/EÜ (7). Kõnealustes sätetes viidatakse CN-koodidele, mis jäetakse alates 1. jaanuarist 2015 välja. Kuna vastava kvoodi kehtivusaeg ja tollimaksu kaotamise periood on lõppenud, on asjakohane kõnealused sätted välja jätta.

(5)

Määrust (EÜ) nr 2535/2001 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

Artikli 4 lõige 2 jäetakse välja.

2)

Artikli 19a lõike 1 punkt c ja lõike 4 punkt c jäetakse välja.

3)

Artikli 20 lõike 1 punkti a alapunkt ii jäetakse välja.

4)

I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse I lisaga.

5)

II lisa muudetakse järgmiselt:

6)

VIIa lisa muudetakse järgmiselt:

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/13

(1)

7. augustil 2014 kehtestas Venemaa valitsus keelu teatavate toodete, sealhulgas piima ja piimatoodete importimisele liidust Venemaale. Kõnealune keeld on tekitanud turuhäireid, kuna hinnad on olulise ekspordituru äkilise kadumise tõttu märkimisväärselt langenud.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 12 punktis d on sätestatud, et või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemik on 1. märtsist 30. septembrini.

(3)

Seega on tekkinud olukord, kus määruse (EL) nr 1308/2013 alusel kättesaadavad meetmed näivad olevat ebapiisavad, et turuhäiretega toime tulla.

(4)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 949/2014 (2) pikendati või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2014.

(5)

Või ja lõssipulbri hinnad on veelgi langenud ja tõenäoliselt see tendents jätkub.

(6)

Selleks et olla valmis olukorraks, mil hinnad veelgi langevad ning turuhäired süvenevad, on oluline, et riiklik sekkumine on kättesaadav ka pärast 31. detsembrit 2014.

(7)

Seepärast on asjakohane alustada või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu 2015. aastal 1. jaanuaril.

(8)

Selleks et saavutada vahetu mõju turule ja aidata stabiliseerida hindu, peaks käesoleva määrusega ette nähtud ajutine meede jõustuma järgmisel päeval pärast määruse avaldamist,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/15

(1)

Komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 947/2014 (4) ja (EL) nr 948/2014 (5) avati vastavalt või ja lõssipulbri eraladustamine, pidades silmas eriti keerulist turuolukorda, mis tuleneb Venemaa valitsuse kehtestatud keelust liidu piimatoodete importimisele Venemaale.

(2)

Kõnealuste määrustega nähakse ette, et abitaotlusi saab esitada kuni 31. detsembrini 2014.

(3)

Või ja lõssipulbri hinnad liidus on jätkuvalt langenud ning hindade alandamise surve tõenäoliselt jätkub.

(4)

Kujunenud turuolukorda arvestades on asjakohane pikendada või ja lõssipulbri eraladustamise abikava.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/17

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 815/2008 (3) kehtestati Cabo Verde suhtes erand määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud päritolureeglitest. Rakendusmäärusega (EL) nr 439/2011 (4) kehtestas komisjon Cabo Verde suhtes uue erandi kõnealustest päritolureeglitest. Viimati nimetatud erandi kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2014.

(2)

Cabo Verde esitas 4. juuni 2014. aasta kirjaga taotluse kõnealuse erandi kehtivusaja pikendamiseks määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2015 kuni Euroopa Liidu ja Cabo Verde vahel sõlmitud protokolli (mis tuleb avaldada ning millega määratakse kindlaks lepinguosalistevahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivuse lõppemiseni või liidu ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse vahel sõlmitava tulevase majanduspartnerluslepingu kohaste päritolureeglite kohaldamiskuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kõnealune taotlus käsitleb makrellifileest valmistatud toodete ja konservide 2 500 tonni suurust aastast kogust ning makrelltuuni või fregatt-makrelltuuni fileest valmistatud toodete ja konservide 875 tonni suurust kogust.

(3)

Alates 2008. aastast Cabo Verdele määratud aastased erandiga hõlmatud üldkogused on olulisel määral aidanud parandada Cabo Verde kalatöötlemissektori olukorda. Tänu kõnealustele kogustele on teataval määral taaselustatud Cabo Verde rannapüügilaevastikku, mis on kõnealuse riigi jaoks eluliselt tähtis. Cabo Verde laevastiku täielik taaselustamine ettenähtud määrani tähendab seda, et Cabo Verde kalatöötlemisettevõtteid tuleb jätkuvalt varustada piisavas koguses kohalikku päritolu toormaterjaliga.

(4)

Kõnealune taotlus näitab, et erandist ilmajäämine mõjutaks tunduvalt Cabo Verde kalatöötlemissektori võimet jätkata eksporti liitu, mis omakorda võib takistada Cabo Verde väikesemahuliseks pelaagiliste kalade püügiks ettenähtud laevastiku edasist arengut.

(5)

Lisaaega on vaja selleks, et Cabo Verde saaks kindlustada oma rannapüügilaevastiku taaselustamisel saavutatud tulemusi. Kõnealuse erandi mõte on anda Cabo Verdele piisavalt aega, et riik saaks teha ettevalmistusi sooduspäritolu omandamist käsitlevate reeglite täitmiseks.

(6)

Võttes arvesse päritolustaatusega toodete määratluse osas tehtud erandite ajutist laadi, ei ole võimalik Cabo Verde taotletud erandit kehtestada määramata ajaks. Selle asemel tuleks makrellifileest valmistatud toodete ja konservide 2 500 tonni suuruse aastase koguse ning makrelltuuni või fregatt-makrelltuuni fileest valmistatud toodete ja konservide 875 tonni suuruse koguse suhtes kehtestada erand kaheks aastaks, et Cabo Verdel oleks võimalik päritolureegleid täita.

(7)

Seetõttu tuleks rakendusmäärust (EL) nr 439/2011 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse toodete suhtes, mis eksporditakse Cabo Verdest ja deklareeritakse Euroopa Liidus vabasse ringlusesse lubamiseks ajavahemikel 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011, 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012, 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 ja 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 lisas loetletud kogustes, kui määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 74 kindlaks määratud tingimused on täidetud.”

2)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/20

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/22

(1)

Direktiivi 2014/40/EL artiklis 10 on sätestatud, et suitsetatava tubakatoote igale tarbijapakendile ja igale välispakendile kantakse terviseohu ühendhoiatused, välja arvatud artikli 11 kohaselt kehtestatud erandite puhul. Terviseohu ühendhoiatused peavad muu hulgas sisaldama ühte kõnealuse direktiivi I lisas loetletud teksthoiatustest ja sellele vastavat II lisa pildikogus esitatud värvifotot.

(2)

Direktiiviga 2014/40/EL antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte nimetatud direktiivi II lisa pildikogu kehtestamiseks ja kohandamiseks, võttes arvesse teaduse ja turu arengut.

(3)

Direktiivi 2014/40/EL II lisa tuleks seepärast vastavalt muuta,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/28

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokollile üleminekusätete kohta säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühiseks tunnistamise või muutmiseni aluslepingute kohaldamisel.

(2)

Seega kohaldatakse otsuse 2008/615/JSK artiklit 25 ja nõukogu peab otsustama ühehäälselt, kas liikmesriigid on rakendanud nimetatud otsuse 6. peatüki sätteid.

(3)

Otsuse 2008/616/JSK artiklis 20 on sätestatud, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikes 2 osutatud otsused tuleb teha küsimustikul põhineva hindamisaruande alusel. Otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas peab hindamisaruanne põhinema hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel.

(4)

Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm iga andmekategooria puhul automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ja niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, peab ta küsimustiku täitma.

(5)

Läti on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku.

(6)

Läti on koos Austriaga sooritanud eduka katselise kasutamise.

(7)

Lätis on toimunud hindamiskülastus ning Austria hindamisrühm on koostanud hindamiskülastuse aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale.

(8)

Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/30

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 15. ja 16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks. Kõnealuses strateegias nendib Euroopa Ülemkogu, et väike- ja kergrelvade ning laskemoona suured varud teevad need relvad tsiviilisikutele, kurjategijatele, terroristidele ja võitlejatele kergesti kättesaadavaks ning rõhutab vajadust tegeleda ennetavalt tavarelvade ebaseadusliku pakkumise ja nõudlusega. Samuti tõstab ta esile Aafrikat kui kontinenti, mida mõjutavad enim sisekonfliktid, mida teravdab väike- ja kergrelvade destabiliseeriv sissevool.

(2)

Nõukogu kiitis 21. märtsil 2011 heaks Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva Euroopa Liidu strateegia, millega kehtestati integreeritud raamistik liidu tegevuseks Saheli piirkonnas. Strateegiaga on ette nähtud neli tegevusvaldkonda, millest ühe eesmärgiks on suurendada kõnealuses piirkonnas suutlikkust julgeoleku, õiguskaitse ja õigusriigi valdkondades, et tõhusamalt ja keskendatumalt võidelda ohtude, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning siduda need hea valitsemistava meetmetega.

(3)

Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) liikmesriigid võtsid 14. juunil 2006 Abujas Nigeerias vastu ECOWASi väike- ja kergrelvi, nende laskemoona ja muid seotud materjale käsitleva konventsiooni, mis jõustus 29. septembril 2009. Kesk-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECCAS) liikmesriigid ja Rwanda Vabariik võtsid 30. aprillil 2010 Kinshasas Kongo Demokraatlikus Vabariigis vastu Kesk-Aafrika Riikide konventsiooni väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona, osade ja nende tootmiseks, parandamiseks või koostamiseks kasutatavate lisaseadiste kontrolli kohta. Mõlema konventsiooni puhul kohustusid osalisriigid muu hulgas võtma vajalikke meetmeid, et kooskõlas asjakohaste standardite ja menetlustega tagada väike- ja kergrelvade riigisiseste varude turvaline ja tõhus haldamine, ladustamine ja julgeolek.

(4)

Burkina Faso, Mali ja Nigeeria on ratifitseerinud relvakaubanduslepingu, nagu seda on teinud ka 23 liikmesriiki, samal ajal kui Tšaad, Mauritaania ja Niger on kõnealuse lepingu allkirjastanud. Relvakaubanduslepingu artikli 16 lõike 1 kohaselt võib iga osalisriik paluda lepingu rakendamisel abi, sealhulgas õigus- või õigusloomealast abi, abi institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks ning tehnilist, materiaalset või rahalist abi. Selline abi võib hõlmata varude haldamist, desarmeerimist, demobiliseerimise ja taasintegreerimise programme, õigusaktide näidiseid ja tulemuslikke rakendamistavasid. Iga selleks võimeline osalisriik osutab taotluse korral sellist abi.

(5)

Burkina Faso, Mali, Mauritaania ja Nigeeria on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli (edaspidi „tulirelvade protokoll”) osalisriigid.

(6)

Kõik ÜRO liikmesriigid on kohustatud tulemuslikult rakendama väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava (edaspidi „ÜRO tegevuskava”) ning riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldavat rahvusvahelist vahendit.

(7)

ÜRO tegevuskava rakendamist käsitlenud riikide viiendal biennaalkohtumisel (New York, 16.–20. juuni 2014) kordasid kõik ÜRO liikmesriigid, et väike- ja kergrelvade varude nõuetekohane haldamine on eelkõige konflikti- ja konfliktijärgses olukorras ülioluline, et hoida ära õnnetusjuhtumeid, vähendada relvadega ebaseadusliku kauplemise ning ebaseaduslike relvarühmituste, terroristide ja teiste vastava loata saajate kätte sattumise ohtu. ÜRO liikmesriigid kutsusid üles tugevdama varude haldamise ja füüsilise julgeoleku alast rahvusvahelist ja piirkondlikku koostööd ja abi andmist ning kohustusid võimaluse korral kasutama tehnoloogilisi uuendusi, et tugevdada varude haldamist, sealhulgas füüsilise julgeoleku alaseid meetmeid.

(8)

2011. aasta veebruaris toimunud Liibüa rahva ülestõus ja sellele järgnenud relvakonflikt ning 2012. aasta poliitiline ja julgeolekualane kriis Malis on näidanud, kuidas valitsusvälised osalejad (sealhulgas terroristid) saavad oma huvides ära kasutada valitsuse varusid, mille julgeolek ja haldamine ei vasta nõuetele, ning toimetada väike- ja kergrelvi ning laskemoona kõrvale, ohustades sellega rahu ja julgeolekut. Võttes arvesse valitsusväliste osalejate suurenenud aktiivsust Saheli piirkonnas, sealhulgas Nigeeria põhjaosas, on prioriteediks muutunud relvade ja laskemoona julgeoleku suurendamine Saheli piirkonna riikides.

(9)

ÜRO desarmeerimisbüroo (UNODA) osaks olev ÜRO rahu ja desarmeerimise Aafrika piirkondlik keskus (UNREC) on pikaaegselt toetanud Saheli piirkonna riikide ja kodanikuühiskonna tegevust väike- ja kergrelvade kontrolli rahvusvaheliste ja piirkondlike vahendite rakendamisel, tegutsedes kooskõlas ÜRO Peaassamblee poolt talle antud volitustega (16. detsembri 1985. aasta resolutsioon 40/151 G).

(10)

ÜRO mitmemõõtmeline integreeritud stabiliseerimismissioon (MINUSMA) on ÜRO miinivastase tegevuse talituse (UNMAS) kaudu alates 2013. aastast aidanud Mali ametiasutustel läbi viia miinivastast tegevust ning hallata relvi ja laskemoona, tehes seda vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 2100(2013) ja 2164(2014).

(11)

Valitsusväline organisatsioon MAG (miine käsitlev nõuanderühm) algatas hiljuti piirkondliku projekti, millega käsitletakse tavarelvade ja laskemoona julgeoleku ja haldamise kiireloomulisi küsimusi Saheli-Magribi piirkonna sihtriikides.

(12)

Vastavalt nõukogu otsusele 2011/428/ÜVJP (1) on liit muu hulgas rahastanud märgistusvahendite soetamist mitme Lääne-Aafrika riigi õiguskaitseasutustele ning koolitust, mis käsitleb päritolu kindlakstegemise rahvusvahelist vahendit ja rahvusvahelisi laskemoona alaseid tehnilisi juhiseid.

(13)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/320/ÜVJP (2) toetab liit meetmeid, mille eesmärk on tagada Liibüa relvistu usaldusväärne füüsiline julgeolek ja varude haldamine, et vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikust levikust tulenevat ohtu Liibüa ja tema naaberriikide (sealhulgas Saheli piirkonnas) julgeolekule.

(14)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/698/ÜVJP (3) toetab liit seda, et luuakse ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning muudest ebaseaduslikest tavarelvadest ja laskemoonast teavitamise ülemaailmne mehhanism (iTrace), mis tugineb eelkõige kohapeal läbiviidavatel uuringutel konfliktidest mõjutatud piirkondades (sealhulgas Aafrikas) ringlevate väike- ja kergrelvade ja laskemoona kohta.

(15)

Liit on oma ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames käivitanud Saheli piirkonnas kolm missiooni: esiteks missioon EUCAP Sahel Niger, mis alustas tegevust 8. augustil 2012 ja millega toetatakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastast võitlust Nigeris; teiseks Euroopa Liidu koolitusmissioon Malis, mis alustas tegevust 18. veebruaril 2013 ja millega toetatakse koolitamise ja nõustamise abil Mali relvajõudude restruktureerimist ja ümberkorraldamist; ning kolmandaks missioon EUCAP Sahel Mali, mis alustas tegevust 15. aprillil 2014 ja millega osutatakse Mali sisejulgeolekujõududele strateegilist nõustamist ja väljaõpet.

(16)

Liit on alates 2011. aastast toetanud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo jõupingutusi, mille eesmärk on edendada tulirelvade protokolli ratifitseerimist ja rakendamist, eelkõige Lääne-Aafrikas. Liit on alates 2010. aastast kõnealuse rahastamisvahendi raames osutanud rahalist toetust Nairobis asuvale Ida-Aafrika järvede piirkonnas, Somaalia poolsaarel ja piirnevates riikides tegutsevale väikerelvade piirkondlikule keskusele (RECSA),

a)

füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetluste tõhustamiseks vajaliku poliitilise osaluse loomine ning piirkondliku koostöö ja teadmiste vahetamise edendamine;

b)

sihtriikide tegevuse toetamine, mille eesmärk on vastavalt rahvusvaheliste parimate tavade standarditele luua ajakohastatud õigusloome, haldusmenetlused ja praktiline standardne töökord, mis on tõhustatud füüsilise julgeoleku ja varude haldamise aluseks;

c)

varude haldamise ja julgeolekualaste tegevuste otsene toetamine, sealhulgas relva- ja laskemoonaladude taastamise, liigsete, vananenud või ebaseaduslike väike- ja kergrelvade hävitamise ning uute tehnoloogiate katsetamise kaudu.

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/44

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks.

(2)

EL viib strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle II ja III peatükis loetletud meetmeid, näiteks eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetuseks, mille tulemusel tugevnevad mitmepoolne massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteem ja mitmepoolsed usaldust suurendavad meetmed. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend (edaspidi „tegevusjuhend”) ja raketitehnoloogia kontrollirežiim (MTCR) on selle mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi lahutamatud osad. Tegevusjuhendi ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi eesmärk on ennetada ja ohjeldada massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnika levikut.

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1). Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti edasi arendama ja rakendama tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja ÜRO mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel.

(4)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused ja dokumendi „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas, et massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning et massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa. Arvestades tehtud edusamme ja käimasolevaid jõupingutusi uute tegevussuundade rakendamisel, leppis nõukogu 2010. aasta detsembris kokku pikendada nende rakendamise perioodi kuni 2012. aasta lõpuni.

(5)

Nõukogu võttis 18. detsembril 2008 vastu otsuse 2008/974/ÜVJP (2) tegevusjuhendi toetuseks strateegia rakendamise raames.

(6)

Nõukogu võttis 23. juulil 2012 vastu otsuse 2012/423/ÜVJP (3). See otsus võimaldas edukalt edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist. Liidu prioriteediks on tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumine, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti parandada selle rakendamist ja tõhustamist. Käesolev otsus peaks nimetatud protsessi toetama.

(7)

Üldisemalt põhjustab rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Kagu-Aasia, sealhulgas Iraani, Süüria ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) raketiprogrammid.

(8)

ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma resolutsioonis 1540 (2004) ja kordas resolutsioonis 1977 (2011), et tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning pani riikidele kohustuse muu hulgas hoiduda valitsusväliste osalejate mis tahes viisil toetamisest tuuma-, keemia ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide väljatöötamisel, omandamisel, tootmisel, omamisel, transportimisel, üleandmisel või kasutamisel. Tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatavat ohtu kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta. Lisaks sellele otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu oma resolutsioonis 1929 (2010) ja resolutsioonis 1718 (2006), lähtudes muu hulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest 1540 (2004), 1977 (2011) ja 1887 (2009), et Iraan ja KRDV ei peaks tegelema ühegi tegevusega, mis on seotud tuumarelvi kanda suutvate ballistiliste kanderakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutavate rakettide väljatulistamisega, ning riigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära selliste tegevustega seotud tehnoloogia üleandmine ja tehnilise abi andmine Iraanile ja KRDVle.

(9)

Käesolev otsus peaks üldiselt toetama mitmeid tegevusi, mille eesmärk on võidelda ballistiliste rakettide leviku vastu,

a)

toetab tegevusjuhendit ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi toetavaid tegevusi, eelkõige eesmärgiga:

b)

toetab üldiselt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatustele antava toetuse suurendamisele ning huvitatud riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide riigi tasandil tugevdamiseks.

a)

tegevusjuhendit toetavad tegevused:

b)

üldised ballistiliste rakettide leviku tõkestamist toetavad tegevused:

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/53

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, koostööd mittetegevate kolmandate riikidena kindlaksmääratud riikidele suunatud demaršide, koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete menetlus.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 32 teavitas komisjon 15. novembri 2012. aasta otsusega (2) („15. novembri 2012. aasta otsus”) kaheksat kolmandat riiki sellest, et nad võidakse kindlaks määrata riikidena, keda komisjon käsitab koostööd mittetegeva kolmanda riigina. Nende riikide hulgas oli ka Belize.

(4)

Komisjon esitas 15. novembri 2012. aasta otsuses sellise kindlaksmääramise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(5)

Samuti teavitas komisjon 15. novembril 2012 kaheksat kolmandat riiki eraldi kirjades, et ta peab võimalikuks nende kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina. Nende riikide hulgas oli ka Belize.

(6)

Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega (3) („26. novembri 2013. aasta rakendusotsus”) Belize'i, Kambodža Kuningriigi ja Guinea Vabariigi kindlaks ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikidena. Komisjon esitas kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1005/2008 põhjused, mille tõttu ta leidis, et nimetatud kolm riiki ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärsete riikidena neile rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(7)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 33 kandis nõukogu rakendusotsusega 2014/170/EL (4) Belize'i, Kambodža Kuningriigi ja Guinea Vabariigi ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja.

(8)

Pärast seda, kui rakendusotsusega 2014/170/EL kehtestati ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri, pakkus komisjon sellistena kindlaksmääratud riikidele võimaluse jätkata dialoogi kooskõlas määruses (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. Komisjon kogus ja kontrollis jätkuvalt kogu tema arvates vajalikku teavet, sh suulisi ja kirjalikke märkusi, et kindlaksmääratud riikidel oleks võimalus lahendada nende nimekirja kandmise tinginud olukord ja võtta konkreetseid meetmeid, millega suudetakse väljaselgitatud puudused kõrvaldada. Selle protsessi tulemusel jõuti järeldusele, et Belize on olukorra lahendanud ja võtnud parandavaid meetmeid.

(9)

Seepärast peaks nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1 muutma rakendusotsust 2014/170/EL ja kustutama Belize'i koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast.

(10)

Kui võetakse vastu käesolev otsus Belize'i kustutamise kohta koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1, ei ole 26. novembri 2013. aasta rakendusotsus, millega Belize määrati kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina, enam asjakohane.

(11)

Pärast 26. novembri 2013. aasta rakendusotsuse ja rakendusotsuse 2014/170/EL vastuvõtmist jätkas komisjon Belize'iga dialoogi. Eelkõige paistab Belize olevat rakendanud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja võtnud vastu asjakohase õigusraamistiku ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks. Ta on võtnud kasutusele asjakohase ja tõhusa seire- ja kontrollisüsteemi, loonud heidutava karistussüsteemi ning taganud püügisertifitseerimissüsteemi nõuetekohase rakendamise. Lisaks täidab Belize paremini rahvusvahelisi kohustusi, sh neid, mis tulenevad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovitustest ja resolutsioonidest, ning on kehtestanud uue süsteemi laevade registreerimiseks rahvusvahelise õiguse kohaselt. Belize järgib praegu asjakohaste organite soovitusi ja resolutsioone ning on vastu võtnud ETR-kalapüügi vastu võitlemise riikliku tegevuskava kooskõlas ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskavaga.

(12)

Võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses, 26. novembri 2013. aasta rakendusotsuses ja rakendusotsuses 2014/170/EL esitatud järeldusi ning Belize'ilt saadud asjakohast teavet, hindas komisjon, kuidas Belize täidab oma rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Ta hindas ka olukorra heastamiseks võetud meetmeid ja Belize'i pädevate asutuste antud tagatisi.

(13)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et Belize'i poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed on piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91, 94, 117 ja 118, ÜRO mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe artiklite 18, 19 ja 20 ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni meetmete järgimise kokkuleppe III artikli lõike 8 täitmiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et Belize'i esitatud tõenditest nähtub, et Belize'i nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud ning et Belize on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

(14)

Neid asjaolusid arvestades ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1 teeb nõukogu järelduse, et Belize tuleks kustutada koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast. Rakendusotsust 2014/170/EL tuleks vastavalt muuta.

(15)

Nõukogu tehtud otsus ei välista võimalust, et nõukogu või komisjon võtab määruse (EÜ) nr 1005/2008 VI peatüki kohaselt edasisi meetmeid, kui faktidest ilmneb, et Belize ei ole täitnud lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina talle rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(16)

Arvestades koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kandmise negatiivseid tagajärgi, on asjakohane, et Belize'i sellest nimekirjast kustutamine jõustub viivitamata,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/56

(1)

Nõukogu võttis 12. augustil 2010 vastu otsuse 2010/452/ÜVJP, (1) millega pikendati ühismeetmega 2008/736/ÜVJP (2) moodustatud Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias (EUMM Georgia) („EUMM Georgia” või „missioon”). Otsus 2010/452/ÜVJP kaotab kehtivuse 14. detsembril 2014.

(2)

EUMM Georgiat tuleks praeguste volituste alusel täiendavalt pikendada kahe aasta võrra.

(3)

Missioon viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2010/452/ÜVJP vastavalt muuta,

1)

Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kõik isikkoosseisu liikmed järgivad missioonile eriomaseid minimaalseid julgeolekustandardeid ning missiooni julgeolekukava, mis toetab liidu kohapealset julgeolekupoliitikat. Isikkoosseisu liikmetele nende ülesannete täitmisel usaldatud ELi salastatud teabe kaitse osas peavad kõik isikkoosseisu liikmed kinni julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, mis on kehtestatud nõukogu otsusega 2013/488/EL (3).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).”"

2)

Artikli 12 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt otsusele 2013/488/EL.”

3)

Artikli 14 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 15. detsember 2014 kuni 14. detsember 2015 on 18 300 000 eurot.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Projektiüksus

1.   EUMM Georgial on projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. EUMM Georgia volitustega seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks aitab EUMM Georgia asjakohaselt kaasa liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel rakendatavate projektide elluviimisele ja annab nendega seoses nõu.

2.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, on EUMM Georgia volitatud kasutama liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist toetust, et rakendada projekte, mille puhul on leitud, et need täiendavad järjekindlal moel EUMM Georgia teisi tegevusi, ning ta võib seda teha kahel järgmisel juhul:

EUMM Georgia sõlmib kõnealuste riikidega kokkuleppe, millega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses kolmandate osapoolte esitatud kaebuste lahendamisega, mis puudutavad kahju, mida EUMM Georgia on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega kõnealuste riikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel. Ühelgi juhul ei või toetavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks EUMM Georgia tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

3.   Projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise toetuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.”

5)

Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt missiooni vajadustele selle läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.

2.   Kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL ÜRO-le ja OSCE-le vastavalt missiooni operatiivvajadustele selle läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selleks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning ÜRO ja OSCE pädevate asutuste vahel.

3.   Konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL vastuvõtjariigile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selleks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.”

6)

Artikli 18 teine lõik asendatakse järgmisega:

„See kaotab kehtivuse 14. detsembril 2016.”

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/58

(1)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/154/EL (2) on lubatud (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmine toidu uuendkoostisosana.

(2)

Rakendusotsuse 2014/154/EL lisas on kehtestatud (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola spetsifikatsioon. Lisas esitatud spetsifikatsioonides on viga. See viga tuleks parandada.

(3)

Seega tuleks rakendusotsust 2014/154/EL vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/59

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõikes 1 osutatud teatised kahjulike organismide esinemise kohta või artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus osutatud teatised kahjulike organismide tegeliku või oletatava ilmumise [varem tõlgitud „esinemise”] kohta peaksid sisaldama kogu teavet, mis võimaldaks komisjonil ja liikmesriikidel vajaduse korral kavandada ja rakendada kõige tõhusamaid meetmeid liidu või piirkonna tasandil. See on oluline, et tagada ELi territooriumi igakülgne kaitse kõigi võimalike fütosanitaarriski allikate eest.

(2)

Selleks, et võimaldada kiiret reageerimist, tuleks kõnealuste teatiste teatavad üksikasjad esitada kaheksa tööpäeva jooksul pärast seda, kui kahjulike organismide esinemine või ilmumine leiab kinnitust, pidades silmas selliste teatiste olulisust ja nende kiire esitamise teostatavust, ning kõik nõutavad üksikasjad tuleks esitada hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast kinnituse leidmist.

(3)

Selleks, et tagada komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamine kõigist muudatustest, ajakohastab teavitav liikmesriik kõnealuseid teatisi võimalikult kiiresti, kui talle saab teatavaks uus asjakohane teave või kui ta võtab asjakohased meetmed pärast nõutava teabe esitamist.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/65

(1)

19. detsembril 2013 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 10 alusel subsiidiumivastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit polüesterstaapelkiu impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Komisjon algatas uurimise pärast seda, kui Euroopa tehiskiuliit CIRFS (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 4. novembril 2013. aastal seitsme tootja nimel kaebuse. Kaebuse esitaja esindas rohkem kui 70 % liidu polüesterstaapelkiu kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise algatamiseks piisavaks.

(3)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt Hiina Rahvavabariigi valitsusele, India valitsusele ja Vietnami valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatav nendest riikidest pärit polüesterstaapelkiu subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Asjaomastel valitsustel paluti osaleda individuaalsetel konsultatsioonidel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda üksmeelsele lahendusele.

(4)

Hiina valitsus ei olnud nõus konsultatsioonidel osalema, väites, et kaebuse esitamise kuupäeva puhul esineb arusaamatus. Hiina valitsus esitas siiski märkused seoses kaebuses esitatud väidetega kavade ebapiisava tasakaalustatavuse kohta.

(5)

India valitsus võttis vastu kutse osaleda konsultatsioonidel ja konsultatsioon toimus. Konsultatsioonide käigus üksmeelsele lahendusele ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse India valitsuse esitatud märkusi seoses kaebuses loetletud kavadega.

(6)

Vietnami valitsus võttis kutse osaleda konsultatsioonidel vastu ja konsultatsioonid toimusid. Konsultatsioonide käigus üksmeelsele lahendusele ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse Vietnami valitsuse esitatud märkusi kaebuses loetletud kavade kohta.

(7)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajaid, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina, India ja Vietnami valitsust, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(9)

Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu paluti kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed oma polüesterstaapelkiuga seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013. Seda teavet nõuti algmääruse artikli 27 alusel, et komisjon saaks otsustada, kas vajalik on valikuuring, ning vajaduse korral valimid moodustada. Konsulteeriti ka Hiina, India ja Vietnami valitsustega.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et on moodustanud liidu tootjate esialgse valimi. Komisjon kasutas valimi moodustamise alusena polüesterstaapelkiu müügikoguseid ja tootmismahtu uurimisperioodil, võttes arvesse geograafilist jaotumist. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 54 % liidu polüesterstaapelkiu kogutoodangust.

(11)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(12)

Selleks et otsustada, kas vajalik on valikuuring, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(13)

Kaheksa sõltumatut importijat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1 moodustas komisjon esialgse valimi, kuhu kuulus kolm kõige suurema impordimahuga sõltumatut importijat. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega.

(14)

Üks valimisse kaasatud importijatest loobus valimis osalemisest, teatades komisjonile, et ei vasta esitatud küsimustikule. Seejärel loobus komisjon valikuuringust, kuna valimisse mittekaasatud importijaid jäi alles piiratud arvul, ning neil kõigil paluti vastata küsimustikule. Kaks äriühingut, kes vaatlusalust toodet nii impordivad kui ka kasutavad, märkisid, et ei soovi osaleda importijate, vaid kasutajatena. Ülejäänud viielt sõltumatult importijalt laekus neli vastust küsimustikule.

(15)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Algselt esitas küsitud teabe ja oli nõus enda kaasamisega valimisse 23 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Eksportivatelt tootjatelt/eksportivate tootjate rühmadelt saadud teabe alusel ja kooskõlas algmääruse artikliga 27 moodustas komisjon esialgse valimi, kuhu kuulus viis koostööd tegevat eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht liitu oli uurimisperioodil kõige suurem. Hiljem esitasid küsitud teabe veel kaks Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Nende kahe Hiina eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma suuruse tõttu ei oleks aga valimit muudetud isegi siis, kui nad oleksid esitanud küsitud teabe õigeaegselt.

(17)

Kaks Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma nõudsid, et valim moodustataks polüesterstaapelkiu tootmiseks kasutatava tooraine alusel. Seega väitsid nad, et valimisse tuleks kaasata võrdsel arvul selliseid polüesterstaapelkiu tootjaid, kes kasutavad puhast tereftaalhapet/monoetüleenglükooli (edaspidi „PTA/MEG”), ning selliseid polüesterstaapelkiu tootjaid, kes kasutavad plasthelbeid. Lisaks väitsid nad, et tootmisprotsessid erinevad sõltuvalt kasutatavast toorainest ning et eri toorainet kasutavad tootjad ei konkureeri ühel turul. Peale selle on väidetud, et polüesterstaapelkiu tootjad, kes ei kasuta toorainena PTAd/MEGd, ei saaks kasu tegelikust hinnast odavama hinnaga tarnitud PTAst/MEGst, mida on kirjeldatud kaebuses.

(18)

Komisjon moodustas valimi uurimisperioodiaegsete suurimate ekspordimahtude alusel kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1. Valimis võeti arvesse ka asjaolu, et mõnda kava ei pruugi kõik Hiina eksportivad tootjad kasutada. Lisaks märgiti, et valim sisaldab mõlemat tootmisprotsessi kasutavaid äriühinguid.

(19)

Valimi moodustamisel üksnes tootmisprotsessi liigile tuginemine tekitaks ohu, et uurimise tulemusse suhtutaks eelarvamusega, nagu esineksid tasakaalustatavad subsiidiumid üksnes seoses PTAd/MEGd toorainena kasutavate polüesterstaapelkiu tootjatega ning mitte plasthelbeid kasutavate polüesterstaapelkiu tootjatega. Lisaks leiti, et selline valikukriteerium oleks meelevaldne, kuna sellisel viisil moodustatud valim, mis sisaldaks võrdsel arvul eri liiki äriühinguid, ei oleks tüüpiline liitu eksporditavate mahtude seisukohast kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1, ning seetõttu seda nõuet ei arvestatud.

(20)

Üks Hiina eksportiv tootja/eksportivate tootjate rühm väitis, et valim peaks põhinema pigem ekspordiväärtusel kui ekspordimahul, ning palus end valimisse kaasata. Valimi moodustamine ekspordiväärtuse alusel ei annaks tulemuseks tüüpilist ja objektiivset valimit, kuna subsideerimine võib hindu moonutada. Komisjon valis välja viis suurima ekspordimahuga eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kes moodustavad koostööd tegevate Hiina eksportijate ekspordi kogumahust liitu 53 %. Seda peetakse suurimaks tüüpiliseks ekspordimahuks, mida on võimalik käsutuses oleva aja jooksul uurida kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

(21)

Sama isik väitis, et kogu tema tooraine koosneb ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest ja seega ei saa ta kasu subsiidiumidest, mida võidakse seostada PTA/MEG kasutamisega. See isik väitis, et tema suhtes ei tohiks kohaldada subsiidiumimarginaali, mis arvutati PTAd/MEGd toorainena kasutavate äriühingutega seotud andmete alusel. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 18, võeti valimis arvesse ka asjaolu, et mõnda kava ei pruugi kõik Hiina eksportivad tootjad kasutada. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

(22)

Seega jäi lõplikuks valimiks põhjenduses 16 kirjeldatud viiest eksportivast tootjast koosnev esialgne valim.

(23)

Pärast avalikustamist seadis kaebuse esitaja kahtluse alla valimi moodustamise meetodi, mida komisjon kasutas. Tal oli kahtlusi selle suhtes, kas põhjenduses 16 mainitud 23 koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma on tüüpilised Hiinast liitu eksporditava polüesterstaapelkiu üldkoguse seisukohast. Lisaks leidis ta, et viiest äriühingust koosnev valim ei ole piisav, arvestades et polüesterstaapelkiu tootjaid on Hiinas väidetavalt 150. Peale selle väitis ta, et valimi moodustamisel ei arvestatud Hiina tootjate geograafilist jaotumist ega asjakohaseid eri tootmisprotsesse kasutavate Hiina tootjate osakaalu. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei ole avalikustanud valimisse kaasatud Hiina äriühingute tegelikku polüesterstaapelkiu tootmismahtu ega seda, kas tootmismaht on tüüpiline Hiinas toodetud polüesterstaapelkiu kogumahu seisukohast.

(24)

23 koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma moodustasid 83 % Hiinast tuleva impordi kogumahust ja seetõttu peeti koostöö taset kõrgeks. Nagu on märgitud põhjenduses 16, valis komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 27 valimisse viis uurimises koostööd teinud eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht liitu oli uurimisperioodil kõige suurem. Selle alusel peeti valimit tüüpiliseks. Valitud äriühingutel paluti vastata kogu küsimustikule. Igal juhul ei saa kaasata valimisse selliseid eksportivaid tootjaid, kes ei soovi teha uurimises koostööd, kuna komisjon soovib toetuda järelduste tegemisel teabele, mis on kogutud koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt küsimustikule saadud ja kohapeal kontrollitud vastuste alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ei põhjendanud oma väidet, et eksportivate tootjate valimi moodustamisel oleks tulnud arvestada geograafilise jaotumisega Hiinas. Eelkõige ei selgitanud kaebuse esitaja, kuidas oleks geograafilise jaotumise kriteeriumil põhinev valim olnud kooskõlas algmääruse artikliga 27, milles on sätestatud võimalus moodustada valim suurima ekspordimahu alusel.

(26)

Väite kohta, et valimis ei arvestatud asjakohaseid eri tootmisprotsesse kasutavate Hiina tootjate osakaalu, rõhutatakse, et valim hõlmas mõlemat tootmisprotsessi kasutavaid äriühinguid, nagu on selgitatud põhjenduses 18. Pealegi kasutavad suurimad Hiina eksportijad liidu turule eksporditava polüesterstaapelkiu tootmiseks PTAd/MEGd.

(27)

Kuna kaebuse esitaja osutab pigem tootmisele kui liitu eksportimisele, on asjakohane märkida, et komisjon ei pea esitama valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmade polüesterstaapelkiu tootmismahtu, kuna käesoleva menetluse eesmärk on hinnata subsideerimist Hiinas toodetud ja liitu eksporditud polüesterstaapelkiu mahu puhul.

(28)

Seetõttu ei võetud kaebuse esitaja väiteid valimi moodustamise meetodi kohta arvesse.

(29)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(30)

Kaheksa India eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Komisjon koostas valimi algmääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt, valides neli suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli käsutuses olnud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ning India ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(31)

Pärast avalikustamist osutas kaebuse esitaja asjaolule, et Indias on 17 polüesterstaapelkiu tootjat, ning seadis kahtluse alla neljast eksportivast tootjast koosneva valimi tüüpilisuse. Komisjon kinnitab, et neljast India eksportivast tootjast moodustatud valimit peetakse tüüpiliseks, kuna see hõlmab umbes 90 % India koguekspordist liitu uurimisperioodil.

(32)

Komisjon palus kõigil teadaolevail Vietnami eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Vietnami esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(33)

Viis Vietnami eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma, kuid ühel neist äriühingutest ei olnud uurimisperioodil eksportmüüki liitu. Seetõttu otsustas komisjon seda äriühingut mitte uurida. Ülejäänud eksportivate tootjate vähest arvu arvestades otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

(34)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et Vietnami puhul vastas küsimustikule neljast eksportivast tootjast kolm ning et komisjon oleks pidanud üritama saavutada samaväärse taseme ka Hiinast ja Indiast pärit ekspordi puhul. Komisjon rõhutab, et Vietnamis on tootmisharu olukord üpris teistsugune, arvestades väga väikest koostööd tegevate eksportivate tootjate arvu (kolm), võrreldes Hiina ja India eksportivate tootjate suure arvuga. Seega oli valimi moodustamine vajalik vaid kahes viimases riigis. Lisaks selgitab komisjon, et kolm koostööd tegevat uurimisalust Vietnami eksportivat tootjat moodustavad üle 99 % Vietnamist liitu imporditava vaatlusaluse toote kogumahust.

(35)

Kolm Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma taotlesid algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Arvestades individuaalse kontrollimise taotluste arvu ja Hiina eksportivate tootjate valimi suurust, oleks selline kontrollimine olnud põhjendamatult koormav. Seetõttu neid taotlusi ei rahuldatud.

(36)

Üks India eksportiv tootja taotles algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Taotletud kontrollimine kiideti heaks. Eelkõige otsustati, et individuaalne kontrollimine ei ole kõnealusel juhul põhjendamatult koormav ega takista uurimise õigeaegset lõpetamist.

(37)

Komisjon saatis küsimustikud Hiina esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele ning PTA ja MEG tootjatele), India esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele) ja Vietnami esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele ning PTA ja MEG tootjatele). Seejärel saatis komisjon küsimustikud valimisse kaasatud viiele Hiina eksportivale tootjale, viiele India eksportivale tootjale (neli valimisse kuuluvat tootjat ja üks valimisse mittekuuluv tootja), neljale Vietnami eksportivale tootjale, neljale liidu tootjale, viiele sõltumatule importijale ja 105 kasutajale.

(38)

Hiinast vastas küsimustikule Hiina valitsus (kaubandusministeerium) ja viis valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Indiast vastas küsimustikule India valitsus (kaubandus- ja tööstusministeerium), neli valimisse kaasatud India eksportivat tootjat ning individuaalset kontrollimist taotlenud India eksportiv tootja. Vietnamist vastas Vietnami valitsus (Vietnami konkurentsiamet, tööstus- ja kaubandusministeerium ja mitu panka). Üks eksportiv tootja, kelle ekspordimaht liitu oli väga väike, loobus koostööst ega vastanud küsimustikule. Küsimustikule vastasid ülejäänud kolm Vietnami eksportivat tootjat (kaks neist kuulus samasse kontserni). Lisaks esitas vastused küsimustikule neli liidu tootjat, neli sõltumatut importijat ja kaksteist kasutajat.

(39)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustike arv ning importijatele ja kasutajatele saadetud küsimustike arv ei tundu olevat proportsionaalsed. Esmajoones tuleb märkida, et ühele äriühingute rühmale (liidu tootjad, eksportivad tootjad, importijad või kasutajad) saadetud küsimustike arv ei näita, millist kaalu omistab komisjon nende vastavale olukorrale. Ainus eesmärk on saada õigel tasemel ja koguses teavet, et analüüsida parimal võimalikul viisil subsiidiumi, kahju ja liidu huve.

(40)

Käesoleval juhul saadeti küsimustikud neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, viiele valimisse kaasatud Hiina eksportivale tootjale, viiele India eksportivale tootjale, neljale Vietnami eksportivale tootjale, viiele importijale ning kõigile teadaolevatele ja endast teada andnud kasutajatele. Algmääruse artiklis 27 ei ole kasutajate valikuuring tõepoolest sätestatud. Lisaks näitavad senised kogemused kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimistega, et kuigi teatud juhtudel võidakse kättesaadava teabe alusel võtta ühendust paljude kasutajatega, on tavaliselt vaid vähesed neist valmis küsimustikule vastama. Seetõttu üritas komisjon aktiivselt teha ka käesoleval juhul koostööd võimalikult paljude kasutajatega.

(41)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Algmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud korraldati järgmistesse riigiametitesse ning finantseerimisasutustesse ja äriühingutesse:

(42)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et enamik Hiina tootjatest on piirkondlikult koondunud Jiangsu ja Zhejiangi provintsi kagupoolsel rannikul ja et ükski viiest kontrollkäigust ei toimunud kummaski neist kahest provintsist. Selles küsimuses tuleb märkida, et Jiangsu Xinsu Chemical Fibre Co ja Jiangsu Huaxicun Co asuvad Jiangsu provintsis, samas kui Zhejiang Anshun Pettechs Fibre asub Zhejiangi provintsis. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(43)

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et valimisse ei olnud kaasatud kaks tootmisvõimsuse poolest suurt Hiina tootjat. Selles küsimuses tuletatakse meelde, et komisjon moodustas valimi liitu toimuva ekspordi mahu alusel ja valis viis suurimat liitu eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma kooskõlas algmääruse artikliga 27, nagu on selgitatud põhjendustes 16 ja 18. Ainuüksi asjaolu, et Hiinas on ka teisi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, ei sea iseenesest kahtluse alla valimi tüüpilisust.

(44)

Kaebuse esitaja esitas sarnase väite Vietnami kohta, osutades, et uurimisse ei olnud kaasatud Vietnami kaks suurt polüesterstaapelkiu tootjat. Nagu komisjon selgitas eespool põhjendustes 32–34, hõlmas uurimine kõiki Vietnami tootjaid, kes ekspordivad polüesterstaapelkiudu liitu, ning vastused saadi kolmelt eksportivalt tootjalt, kes moodustavad peaaegu kogu polüesterstaapelkiu ekspordi liitu. Asjaolu, et Vietnamis võib olla teisigi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, kes ei ekspordi vaatlusalust toodet liitu, ei mõjuta koostööd tegevate tootjate tüüpilisust.

(45)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(46)

Pärast avalikustamist esitas kaebuse esitaja märkuse uurimisperioodi kestuse kohta, mida ta pidas liiga lühikeseks ning millel seetõttu oli kahjulik mõju komisjoni järeldustele. Kaebuse esitaja väitis, et 12-kuulise kestusega eirati asjaolu, et liidu tootmisharule tekitatud kahju oli väidetavalt kestnud mitu aastat. Peale selle arvas kaebuse esitaja, et kaebuses loetletud subsiidiume ei olnud kasutatud 12-kuulise uurimisperioodi alusel võimalik nõuetekohaselt analüüsida.

(47)

Kahju analüüsiga seoses tuleb rõhutada, et komisjon hindas 2010., 2011. ja 2012. aastat ning uurimisperioodi, mitte üksnes uurimisperioodi alla kuuluvat 12 kuud, nagu väidab kaebuse esitaja. Subsideerimise kindlaksmääramise puhul valis komisjon uurimisperioodiks 12 kuud, rakendades oma kaalutluspädevust kooskõlas algmääruse artiklitega 5 ja 11. Kuni avalikustamiseni ei esitanud kaebuse esitaja ega ükski huvitatud isik märkusi uurimisperioodi kestuse kohta, mis oli esitatud algatamisteates ja küsimustikes. Komisjon leiab, et 12-kuuline uurimisperiood on asjakohane uurimise seisukohast tüüpiliste järelduste tegemise tagamiseks. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(48)

2. oktoobril 2014 avalikustas komisjon kõigile huvitatud isikutele olulised faktid ja tegurid, mille alusel ta kavatses menetluse lõpetada, ning kutsus kõiki huvitatud isikuid üles märkusi esitama. Märkusi esitasid üks kasutajate ühendus, kaebuse esitaja, üks Hiina eksportiv tootja ja tema tütarettevõtjad, neli India eksportivat tootjat, Hiina valitsus ja Vietnami valitsus. Komisjon võttis esitatud märkusi arvesse, kui see oli asjakohane.

(49)

Kasutajate ühenduselt saadud märkused olid seotud liidu huvide küsimusega, mida ei hinnatud, kuna meetmete kehtestamiseks ei ole alust.

(50)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist pärit polüestrist sünteesstaapelkiud, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata ning mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 5503 20 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(51)

Vaatlusalust toodet saab toota tavaliselt puhtast tereftaalhappest (PTA) ja monoetüleenglükoolist (MEG) või tootes ümbertöödeldud plasthelvestest ümbertöödeldud polüesterstaapelkiudu. Tootel on palju kasutusalasid, näiteks riide- ja rõivatööstuses ning sisustusesemete tootmisel, ent ka auto-, meditsiini- ja ehitustööstuses ning hügieenitoodete tootmisel.

(52)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad peamised kasutusalad:

(53)

Komisjon otsustas seega käsitada neid tooteid samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(54)

Kaks valitsusasutust ja ühe asjaomase riigi eksportivaid tootjaid esindav ühendus väitsid, et PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiudu ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiudu tuleks käsitada kahe eraldi tootena. Väide põhines kasutatava tooraine erinevuses, kuna teatavat liiki polüesterstaapelkiu korral kasutatakse PETd/MEGd, samas kui teist liiki polüesterstaapelkiu korral hoopis ümbertöödeldud plastpudeleid. Selles küsimuses märgiti olulise erinevusena kulu ja müügihinda. Lisaks väideti, et PTAst ja MEGst valmistatud polüesterstaapelkiu ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiu kvaliteedis esineb olulisi erinevusi, mis mõjutavad polüesterstaapelkiu kasutusala ja rakendust.

(55)

PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiud ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiud on tõepoolest kaks eri liiki polüesterstaapelkiudu, mis kuuluvad polüesterstaapelkiu toote määratluse alla. Sellegipoolest on neil kahel tooteliigil samad füüsikalised ja keemilised omadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad. Kuigi tunnistatakse, et kõik tooteliigid ei ole vastastikku asendatavad, on eelmiste uurimiste ja praeguse uurimisega tehtud kindlaks, et kõnealused eraldi tooteliigid on vähemalt osaliselt vastastikku asendatavad ja kattuvad. Seepärast seda väidet ei arvestatud.

(56)

Üks eksportiv tootja kordas, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helveste asemel ümbertöödeldud plastpudelite kasutamisel järgitakse teistsugust tootmisprotsessi ja et tegu on eraldi toorainega. Sama isik lisas ka, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiuga seotud kulu on väiksem ning selle müügihind ja kvaliteet on oluliselt madalamad kui tavalise polüesterstaapelkiu korral. Komisjon on endiselt seisukohal, et nii ümbertöödeldud plastpudelid kui ka ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helbed on sisuliselt sama tooraine. Plasthelvestega võrreldes lisanduvad plastpudelite kasutamise korral järgmised tootmisetapid: pudelite sortimine ja pesemine ning seejärel pudelite purustamine helvesteks. Kõik edasised tootmisetapid on samad. Lisaks on lõpptootel samad omadused, arvestades et ühe toote kontrollnumbri alla kuuluval tootel võib olla eri kvaliteediklasse. Seega on toote kontrollnumbri raames arvestatud ka eri kvaliteediklassidest tuleneva hinnaerinevusega (kui see esineb). Seetõttu ei võetud väidet arvesse.

(57)

Üks valitsusasutus ja neli eksportivat tootjat väitsid, et tavapärast polüesterstaapelkiudu ja erikasutusega polüesterstaapelkiudu tuleks käsitada tootmiskulu, müügihinna ja kasutusala erinevuste tõttu eri toodetena. Lisaks väideti, et liidu tootmisharus keskendutakse erikasutusega polüesterstaapelkiule kui polüesterstaapelkiu põhiliigile, samas kui asjaomased riigid tarnivad peamiselt tavapärast polüesterstaapelkiudu.

(58)

Põhjenduses 57 kirjeldatud väite esitanud valitsusasutus ja neli eksportivat tootjat ei esitanud erikasutusega polüesterstaapelkiu määratlust.

(59)

Valimisse kaasatud liidu tootjate määratluse kohaselt hõlmab erikasutusega polüesterstaapelkiud polüesterstaapelkiudu, mis on valmistatud polüestri ja polüetüleeni kombinatsioonist kasutamiseks hügieenitoodetes, värvitud polüesterstaapelkiudu, konkreetse tugevusega polüesterstaapelkiudu, tule levikut aeglustavat polüesterstaapelkiudu, tehniliseks kasutamiseks ette nähtud polüesterstaapelkiudu (nt geotekstiilid ja lausriie ehituses kasutamiseks), koostöös kliendiga erirakenduse jaoks määratletavat, välja töötatavat ja kohandatavat polüesterstaapelkiudu ning autotööstuses kasutatavat polüesterstaapelkiudu (eriti auto nähtav vooderdus peab olema ühtlase värviga).

(60)

Tavapärane polüesterstaapelkiud hõlmab valimisse kaasatud liidu tootjate kohaselt sellist polüesterstaapelkiudu, mille tehnilised kirjeldused on väga paindlikud.

(61)

Erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu kohta väljapakutud määratluse kohaselt on neil kahel tooteliigil samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Asjaolu, et saadaval on eri liiki, sorti või eri kvaliteediga polüesterstaapelkiudu, ei välista selle käsitamist ühe tootena. Tavapärasel polüesterstaapelkiul tundub olevat rohkem võimalikke kasutusalasid kui erikasutusega polüesterstaapelkiul, kuid need erinevused ei olnud piisavad, et liigitada need kaheks eraldi tooteks. Kuigi polüesterstaapelkiu liikidel on erinevad omadused vastavalt nende konkreetsele eesmärgile, on nende füüsikalised põhiomadused ning peamised rakendus- ja kasutusalad samad.

(62)

Lisaks tuleb selgitada, et uurimisperioodil ei olnud erikasutusega polüesterstaapelkiud liidu tootjate toodetud polüesterstaapelkiu põhiliik. Keskmiselt moodustas see valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud kõigist polüesterstaapelkiu liikidest 40 %, kui kasutada nende enda määratlust tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu kohta.

(63)

Pärast avalikustamist teatas üks eksportiv tootja taas, et erikasutusega polüesterstaapelkiud ja tavapärane polüesterstaapelkiud ei ole samasugused tooted ja seega ei saa neid koos uurida. Sama isik märkis, et erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu puhul erinevad lõppkasutus, tootmiskulu ja müügihind. Seetõttu arvas see eksportiv tootja, et komisjon oleks pidanud uurima erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu erinevusi seoses kulu ja müügihinnaga. Ta märkis, et ei ole selge, kuidas on uurimisaluse toote tootmiskulu ja müügihind kindlaks määratud, ning palus komisjonil vaadata turuhinnast madalama hinnaga müümise analüüs läbi pärast tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu andmete lahutamist.

(64)

Komisjon kinnitab, et polüesterstaapelkiudu müüakse eraldi tooteliikidena ketruseks või lausmaterjalist toodete valmistamiseks. Näiteks võib polüesterstaapelkiul olla mono- või bikomponentne koostis ning erinevad näitajad, nagu denjee/detsideks, tugevus, läige, kvaliteediklass jne. Sellised näitajad olid esitatud toote kontrollnumbris, mille kohta ei saanud komisjon ühtegi märkust. Tunnistatakse, et tavapärane ja erikasutusega polüesterstaapelkiud ei ole kõikidel võimalikel kasutusaladel vastastikku asendatavad, kuid nad on osaliselt vastastikku asendatavad ja nende kasutusalad osaliselt kattuvad. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 61 ja tehtud kindlaks varasemate samasugust toodet käsitlenud menetlustega, on nende tooteliikide füüsikalised ja keemilised omadused ning lõppkasutusalad üldiselt samad. Kõik liigid põhinevad samadel toorainetel (PTA/MEG või ümbertöödeldud polüetüleentereftalaat), mis moodustavad üle 60 % tootmiskulust. Kiu teatavate kindlate omaduste tagamiseks saab kasutada lisandeid või lisakoostisosi. Toote kontrollnumber hõlmab tooraine päritolu ja muid elemente, mis võivad mõjutada tootmiskulu ja müügihinda. Tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu tootmisprotsess siiski oluliselt ei erine. See on ilmne ka valimisse kaasatud liidu tootjate puhul, kuna ükski neist ei tootnud üksnes tavapärast polüesterstaapelkiudu või üksnes erikasutusega polüesterstaapelkiudu. Lisaks ei tundu erikasutusega polüesterstaapelkiu jaoks olevat järjekindlat ja ühiselt kokkulepitud määratlust. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 59, peab osa liidu tootjaid näiteks hügieenitoodete tööstuses kasutatavat polüesterstaapelkiudu erikasutusega liigiks. Seevastu on paljud kasutajad ja kasutajate ühendused märkinud, et hügieenitoodete tööstuses – näiteks niiskete salvrätikute tootmisel – kasutatav polüesterstaapelkiud on tavapärast liiki, kuigi eelistatavalt ei tohiks see tervist ja ohutust silmas pidades olla ümbertöödeldud toorainest. Lisaks peab osa liidu tootjaid kliendi erinõuetele vastavat polüesterstaapelkiudu (mis on näiteks konkreetset värvi) erikasutusega polüesterstaapelkiuks, kuigi sellist liiki polüesterstaapelkiu korral võidakse kasutada täpselt sama tootmisprotsessi, mida kasutatakse mis tahes muu (tavapärase) tooteliigi korral. Seega ei saanud komisjon tugineda tavapärase ja erikasutusega polüesterstaapelkiu seose omavolilisele määratlusele ning seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(65)

Üks kasutaja ja kasutajate ühendus väitsid, et Hiinast imporditud polüesterstaapelkiud on kõrgema kvaliteediga kui liidus toodetud polüesterstaapelkiud. Ühe esitatud väite kohaselt ei sisalda Hiina Rahvavabariigist pärit polüesterstaapelkiud kõvasid polümeeritükke. Teine väide käsitles Hiina polüesterstaapelkiu heledust, samas kui liidus toodetud polüesterstaapelkiud pidi väidetavalt sisaldama halle varjundeid, kuna enamik liidu polüesterstaapelkiust toodetakse ümbertöödeldud plastpudelitest.

(66)

Esimese väite kohta, mille kohaselt on liidus toodetud polüesterstaapelkius kõvasid polümeeritükke, ei esitatud tõendeid. Lisaks on teiste kasutajate esitatud teabes ja küsimustikele esitatud vastustes väidetud vastupidist (on väidetud, et liidus toodetud polüesterstaapelkiud on tavaliselt kõrgema kvaliteediga kui asjaomastes riikides toodetud polüesterstaapelkiud).

(67)

Teise väite puhul, mis käsitles heledust, kinnitab uurimise käigus esitatud teave, et PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiud on tavaliselt heledam kui ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiud (kui tootmise käigus ei lisata värvaineid või valgendeid). Sellegipoolest on mõlemat liiki polüesterstaapelkiul samad füüsikalised ja keemilised omadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad. Lisaks tuleb märkida, et kahju arvutamisel võeti ühe tegurina arvesse peamist toorainet. See tähendab, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud imporditud polüesterstaapelkiudu võrreldi üksnes sellise liidus toodetud polüesterstaapelkiuga, mis oli valmistatud ümbertöödeldud plastpudelitest. Samuti võrreldi PTAst ja MEGst valmistatud imporditud polüesterstaapelkiudu üksnes sellise liidus toodetud polüesterstaapelkiuga, mis oli valmistatud PTAst ja MEGst.

(68)

Ühe kasutajate ühenduse, eksportiva tootja ja valitsusasutuse väite kohaselt nõuavad allkasutajad tihti, et tooteid valmistataks asjaomastest riikidest (eriti Hiinast) pärit polüesterstaapelkiust.

(69)

Selle väite kinnitamiseks ei esitatud ühtegi tõendit ega selgitatud täpsemalt põhjuseid, miks nõutakse asjaomasest kolmest riigist pärit polüesterstaapelkiu kasutamist (kui allkasutajad tõepoolest selliseid nõudmisi esitavad).

(70)

Kasutajate ühendus väitis konkreetsemalt, et eriti liidu autotööstus lubab kasutada üksnes Hiina päritolu polüesterstaapelkiudu.

(71)

Seda väidet ei suudetud aga tõendada ega näidata, et liidu tootjate toodetud polüesterstaapelkiudu ei saa liidu autotööstuses kasutada. Lisaks on kontrollitud andmed näidanud, et liidu tootjad müüvad olulistes kogustes polüesterstaapelkiudu ka liidu autotööstusele, mis osutab vastupidisele.

(72)

Üks eksportiv tootja väitis, et tema valmistatud polüesterstaapelkiud ja liidu tootjate valmistatud polüesterstaapelkiud on eraldi tooted, kuigi mõlemaid toodetakse ümbertöödeldud plastpudelitest. Selle eksportiva tootja kohaselt valmistab tema polüesterstaapelkiudu (peamiselt) ümbertöödeldud plastpudelitest (mitte helvestest), kasutades teistsugust tootmisprotsessi ja seega teistsugust toorainet kui polüesterstaapelkiu tootjad, kes kasutavad ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helbeid.

(73)

Seda väidet ei võetud samuti arvesse, kuna plastpudelid ja plasthelbed (ehk helvesteks purustatud plastpudelid) on sisuliselt sama tooraine, kuigi nende vorm on erinev.

(74)

Seega järeldati, et kõigil uurimisega hõlmatud polüesterstaapelkiu liikidel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad.

(75)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saadud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmasid Hiina valitsusasutuste antud subsiidiume.

(76)

Komisjon uuris kõiki kaebuses esitatud väidetavaid kavasid. Iga kava puhul uuriti, kas algmääruse artikli 3 alusel on võimalik kindlaks teha Hiina valitsuse rahalist toetust ja sellest tulenevat kasu valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Uurimine näitas, et kõnealusel juhul jääb uuritud kavadest tulenenud võimalik kasu alla algmääruse artikli 14 lõikes 5 (3) sätestatud miinimumkünnise. Seega ei peeta vajalikuks hinnata individuaalsete kavade tasakaalustatavust.

Kavade andmed ja iga äriühingu vastavad kasumäärad on esitatud allpool.

(77)

Leiti, et valimisse kuulunud Hiina eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad ei kasutanud uurimisperioodil järgmisi kavasid ning seega ei saanud teha kindlaks tulenenud kasu: