ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 360

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
17. detsember 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1334/2014, 16. detsember 2014, millega kiidetakse heaks toimeaine γ-tsühalotriin vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta, muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ning lubatakse liikmesriikidel pikendada seda toimeainet hõlmavaid ajutisi lube ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1335/2014, 16. detsember 2014, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega

6

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1336/2014, 16. detsember 2014, millega kehtestatakse piima ja piimatoodete sektori ajutised erakorralised meetmed või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemiku ettepoole tõstmisega 2015. aastal

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2014, 16. detsember 2014, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) nr 947/2014 ja (EL) nr 948/2014 seoses või ja lõssipulbri eraladustusabi taotluste esitamise viimase päevaga

15

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1338/2014, 16. detsember 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 439/2011, et pikendada määrusest (EMÜ) nr 2454/93 tehtud erandi kehtivusaega seoses üldise tariifsete soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratlusega, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda teatavate kalandustoodete Euroopa Liitu eksportimisel

17

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1339/2014, 16. detsember 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

20

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni delegeeritud direktiiv 2014/109/EL, 10. oktoober 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL II lisa tubakatoodetel kasutamiseks ette nähtud pilthoiatuste kogu kehtestamisega ( 1 )

22

 

 

OTSUSED

 

 

2014/911/EL

 

*

Nõukogu otsus, 4. detsember 2014, sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Lätiga

28

 

*

Nõukogu otsus 2014/912/ÜVJP, 15. detsember 2014, füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevuse toetamiseks, et vähendada Saheli piirkonnas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseaduslikult kauplemise ohtu

30

 

*

Nõukogu otsus 2014/913/ÜVJP, 15. detsember 2014, Haagi tegevusjuhendi ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

44

 

 

2014/914/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 15. detsember 2014, millega muudetakse Belize'i osas rakendusotsust 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

53

 

*

Nõukogu otsus 2014/915/ÜVJP, 16. detsember 2014, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia)

56

 

 

2014/916/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 15. detsember 2014, millega parandatakse komisjoni rakendusotsuse 2014/154/EL (millega antakse luba (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9452 all)

58

 

 

2014/917/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 15. detsember 2014, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ rakendamiseks seoses kahjulikest organismidest teatamise ja liikmesriikide võetud või kavandatavate meetmetega (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9460 all)

59

 

 

2014/918/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 16. detsember 2014, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist pärit polüesterstaapelkiu importi käsitlev subsiidiumivastane menetlus

65

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1334/2014,

16. detsember 2014,

millega kiidetakse heaks toimeaine γ-tsühalotriin vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta, muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ning lubatakse liikmesriikidel pikendada seda toimeainet hõlmavaid ajutisi lube

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. γ-tsühalotriini puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2004/686/EÜ (3).

(2)

Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 sai Ühendkuningriik 4. novembril 2003 äriühingult Cheminova A/S taotluse toimeaine γ-tsühalotriini kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2004/686/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andme- ja teabenõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik Ühendkuningriik esitas esialgse hindamisaruande 25. jaanuaril 2008. Komisjoni määruse (EL) nr 188/2011 (4) artikli 11 lõike 6 kohaselt nõuti taotlejalt täiendavat teavet. Ühendkuningriigi hinnang täiendavatele andmetele esitati esialgse hindamisaruande lisadena 13. septembril 2012.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”). Amet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine γ-tsühalotriini pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta (5)4. veebruaril 2014. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja ameti järeldused läbi alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees ning 10. oktoobril 2014 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne γ-tsühalotriini kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et γ-tsühalotriini sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside korral. Seepärast on asjakohane γ-tsühalotriin heaks kiita.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmisi meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud γ-tsühalotriini sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tühistama. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusviisi käsitleva, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohase täieliku toimiku esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (6) raames hinnatud toimeainete kandmisega direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse näitavad, et võib tekkida raskusi kehtiva loa hoidja kohustuste tõlgendamisel seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, kas loa hoidja on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loahoidjatele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või toimeainete heakskiitmist käsitlevate määrustega.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (7) lisa vastavalt muuta.

(11)

Samuti on asjakohane lubada liikmesriikidel pikendada γ-tsühalotriini sisaldavate taimekaitsevahendite ajutisi lube, et anda neile aega kõnealuste ajutiste lubadega seotud kohustuste täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas määratletud toimeaine γ-tsühalotriin kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Taimekaitsevahendite uuestihindamine

1.   Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena γ-tsühalotriini sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 30. septembriks 2015.

Liikmesriigid veenduvad nimetatud tähtpäevaks eelkõige selles, et käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud nimetatud lisa erisätete veerus esitatud tingimused, ning et loa hoidjal on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 62 ja direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele olemas kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2.   Erandina lõikest 1 hindavad liikmesriigid uuesti iga lubatud taimekaitsevahendit, mis sisaldab γ-tsühalotriini kas ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. märtsiks 2015 kantud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse, lähtudes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 sätestatud ühtsetest põhimõtetest, tuginedes direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavale toimikule ja võttes arvesse käesoleva määruse I lisa erisätete veergu. Kõnealuse hindamise alusel teevad liikmesriigid kindlaks, kas toode vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Pärast seda toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)

kui toode sisaldab γ-tsühalotriini ainsa toimeainena, muudavad liikmesriigid vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2016, või

b)

kui toode sisaldab γ-tsühalotriini ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2016 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 4

Kehtivate ajutiste lubade pikendamine

Liikmesriigid võivad pikendada γ-tsühalotriini sisaldavate taimekaitsevahendite ajutisi lube kuni 30. septembrini 2016.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2015.

Artiklit 4 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(3)  Komisjoni otsus 2004/686/EÜ, 29. september 2004, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks üksikasjaliku läbivaatuse jaoks esitatud toimikud, pidades silmas prokinasiidi, IKI-220 (flonikamiidi) ja gamma-tsühalotriini lisamist nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (ELT L 313, 12.10.2004, lk 21).

(4)  Komisjoni määrus (EL) nr 188/2011, 25. veebruar 2011, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ rakendamiseks seoses selliste toimeainete hindamismenetlusega, mis kaks aastat pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist ei olnud veel turule viidud (ELT L 53, 26.2.2011, lk 51).

(5)  Euroopa Toiduohutusamet, 2014. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance gamma-cyhalothrin („Järeldused toimeaine γ-tsühalotriini pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta”). EFSA Journal 2014; 12(2): 3560, 93 lk doi:10.2903/j.efsa.2014.3560.

(6)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3600/92, 11. detsember 1992, millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10).

(7)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).


I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

γ-tsühalotriin

CASi nr: 76703-62–3

CIPACi nr: 768

(S)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(1R,3R)-3-[(Z)-2-kloro-3,3,3-trifluoropropenüül]-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksülaat või

(S)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(1R)-cis-3-[(Z)-2-kloro-3,3,3-trifluoropropenüül]-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksülaat

≥ 980 g/kg

1. aprill 2015

31. märts 2025

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 10. oktoobril 2014 alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees γ-tsühalotriini kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

a)

käitlejate ja töötajate ohutusele;

b)

veeorganismidele avalduvale ohule.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendamismeetmete võtmist.

Taotleja esitab kinnitava teabe:

1)

analüüsimeetodite kohta jääkide seireks kehavedelikes, kudedes ja keskkonnamaatriksites;

2)

metaboliitide CPCA, PBA ja PBA(OH) toksilisuse kohta;

3)

looduslikele imetajatele avalduva pikaajalise ohu kohta;

4)

võimaliku kuhjumise kohta maismaa- ja veeorganismide toiduahelates.

Taotleja esitab kõnealuse teabe komisjonile, liikmesriikidele ja ametile 31. märtsiks 2017.


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud läbivaatamisaruandes.


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

„82

γ-tsühalotriin

CASi nr: 76703-62–3

CIPACi nr: 768

(S)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(1R,3R)-3-[(Z)-2-kloro-3,3,3-trifluoropropenüül]-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksülaat või

(S)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(1R)-cis-3-[(Z)-2-kloro-3,3,3-trifluoropropenüül]-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksülaat

≥ 980 g/kg

1. aprill 2015

31. märts 2025

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 10. oktoobril 2014 alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees γ-tsühalotriini kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

a)

käitlejate ja töötajate ohutusele;

b)

veeorganismidele avalduvale ohule.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendamismeetmete võtmist.

Taotleja esitab kinnitava teabe:

1)

analüüsimeetodite kohta jääkide seireks kehavedelikes, kudedes ja keskkonnamaatriksites;

2)

metaboliitide CPCA, PBA ja PBA(OH) toksilisuse kohta;

3)

looduslikele imetajatele avalduva pikaajalise ohu kohta;

4)

võimaliku kuhjumise kohta maismaa- ja veeorganismide toiduahelates.

Taotleja esitab kõnealuse teabe komisjonile, liikmesriikidele ja ametile 31. märtsiks 2017.”


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud läbivaatamisaruandes.


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1335/2014,

16. detsember 2014,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 187,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 (2) on ette nähtud 4. peatükis loetletud piimatoodete CN-koodidega seotud muudatused alates 1. jaanuarist 2015.

(2)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2535/2001 (3) on sätestatud üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega. Piimatoodete CN-koodidega seotud muudatuste kajastamiseks on vaja ajakohastada kõnealuse määruse I, II ja VIIa lisa.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 4 lõikes 2 on osutatud CN-koodidele, mis jäetakse alates 1. jaanuarist 2015 välja. Lisaks on Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe (4) (mis on heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni otsusega 2002/309/EÜ, Euratom) (5) 3. lisaga (juustusid käsitlevad soodustused) ette nähtud kahepoolse juustukaubanduse täielik liberaliseerimine alates 2007. aastast. Seepärast on kõnealune säte vananenud ja tuleks välja jätta.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 19a lõike 1 punktis c ja lõike 4 punktis c, mis on seotud kõnealuse määruse VIIa lisa 3. osaga, ning sama määruse artikli 20 lõike 1 punkti a alapunktis ii, mis on seotud kõnealuse määruse II lisa C osaga, käsitletakse vastavalt juustu tariifikvootide ja impordi sooduskorra kohaldamist vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule, (6) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/441/EÜ (7). Kõnealustes sätetes viidatakse CN-koodidele, mis jäetakse alates 1. jaanuarist 2015 välja. Kuna vastava kvoodi kehtivusaeg ja tollimaksu kaotamise periood on lõppenud, on asjakohane kõnealused sätted välja jätta.

(5)

Määrust (EÜ) nr 2535/2001 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2535/2001 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõige 2 jäetakse välja.

2)

Artikli 19a lõike 1 punkt c ja lõike 4 punkt c jäetakse välja.

3)

Artikli 20 lõike 1 punkti a alapunkt ii jäetakse välja.

4)

I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse I lisaga.

5)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

B osa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga;

b)

C osa jäetakse välja.

6)

VIIa lisa muudetakse järgmiselt:

a)

3. osa jäetakse välja;

b)

4. osa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1101/2014, 16. oktoober 2014, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 312, 31.10.2014, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2535/2001, 14. detsember 2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29).

(4)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132.

(5)  Nõukogu ja komisjoni otsus 2002/309/EÜ, Euratom teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe suhtes, 4. aprill 2002, Šveitsi Konföderatsiooniga seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1).

(6)  EÜT L 311, 4.12.1999, lk 3.

(7)  Nõukogu otsus 2004/441/EÜ, 26. aprill 2004, kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel (ELT L 127, 29.4.2004, lk 109).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I.A osa asendatakse järgmisega:

„I.A

PÄRITOLURIIKIDE KAUPA TÄPSUSTAMATA TARIIFIKVOODID

Kvoodi number

CN-kood

Kirjeldus (2)

Imporditollimaks

(eurodes netomassi 100 kg kohta)

Päritoluriik

Aastakvoot

(tonnides)

Kuue kuu kvoot

(tonnides)

09.4590

0402 10 19

Lõssipulber

47,50

Kõik kolmandad riigid

68 537

34 268,5

09.4599

0405 10 11

0405 10 19

0405 10 30

0405 10 50

0405 10 90

0405 90 10 (1)

0405 90 90 (1)

Või ja muud piimarasvad

94,80

Kõik kolmandad riigid

11 360

5 680

või ekvivalendina (1)

09.4591

ex 0406 10 30

ex 0406 10 50

ex 0406 10 80

Pitsajuust, külmutatud, lõigatud alla 1 g massiga tükkideks, pakendis netomassiga vähemalt 5 kg, veesisaldusega vähemalt 52 % massist ja rasvasisaldusega vähemalt 38 % kuivaine massist

13,00

Kõik kolmandad riigid

5 360

2 680

09.4592

ex 0406 30 10

Sulatatud Emmentali juust

71,90

Kõik kolmandad riigid

18 438

9 219

0406 90 13

Emmental

85,80

09.4593

ex 0406 30 10

Sulatatud Gruyère

71,90

Kõik kolmandad riigid

5 413

2 706,5

0406 90 15

Gruyère, Sbrinz

85,80

09.4594

0406 90 01 (3)

Juust töötlemiseks

83,50

Kõik kolmandad riigid

20 007

10 003,5

09.4595

0406 90 21

Cheddar

21,00

Kõik kolmandad riigid

15 005

7 502,5

09.4596

ex 0406 10 30

ex 0406 10 50

ex 0406 10 80

Toorjuust (valmitamata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim, v.a kvoodiga nr 09.4591 hõlmatud pitsajuust

92,60

92,60

106,40

Kõik kolmandad riigid

19 525

9 762,5

0406 20 00

Riivitud või pulbristatud juust

94,10

0406 30 31

Muu sulatatud juust,

riivimata, pulbristamata

69,00

0406 30 39

71,90

0406 30 90

102,90

0406 40 10

0406 40 50

0406 40 90

Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roquefort'i tekitatud hallitust

70,40

0406 90 17

Bergkäse ja Appenzell

85,80

0406 90 18

Fromage Fribourgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine

75,50

 

0406 90 23

Edam

75,50

 

0406 90 25

Tilsit

75,50

 

0406 90 29

Kashkaval

75,50

 

0406 90 32

Feta

75,50

 

0406 90 35

Kefalo-Tyri

75,50

 

0406 90 37

Finlandia

75,50

 

0406 90 39

Jarlsberg

75,50

 

0406 90 50

Juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

75,50

 

ex 0406 90 63

Pecorino

94,10

 

0406 90 69

Muud

94,10

 

0406 90 73

Provolone

75,50

 

0406 90 74

Maasdam

75,50

 

ex 0406 90 75

Caciocavallo

75,50

 

ex 0406 90 76

Danbo, Fontal, Fynbo, Havarti, Maribo, Samsø

75,50

 

0406 90 78

Gouda

75,50

 

ex 0406 90 79

Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Paulin

75,50

 

ex 0406 90 81

Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

75,50

 

0406 90 82

Camembert

75,50

 

0406 90 84

Brie

75,50

 

0406 90 86

Muud juustud, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 47 % massist, kuid mitte üle 52 % massist

75,50

 

0406 90 89

Muud juustud, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 52 % massist, kuid mitte üle 62 % massist

75,50

 

0406 90 92

Muud juustud, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 62 % massist, kuid mitte üle 72 % massist

75,50

 

0406 90 93

Muud juustud, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 72 % massist

92,60

 

0406 90 99

Muud juustud, rasvasisaldusega üle 40 % massist

106,40

 

2)

I.I osa asendatakse järgmisega.

„I.I

Tariifikvoodid otsusega 2007/138/EÜ heaks kiidetud Islandiga sõlmitud kokkuleppe II lisa alusel

Aastakvoot 1. juulist kuni 30. juunini

(Kogus tonnides)

Kvoodi number

CN-kood

Kirjeldus (4)

Kohaldatav tollimaks

Aastakogus

Poolaasta kogus alates 1.1.2008

09.4205

0405 10 11

0405 10 19

Naturaalne või

Vabastus

350

175

09.4206

ex 0406 10 50 (5)

„Skyr”

Vabastus

380

190


(1)  1 kg toodet = 1,22 kg võid

(2)  Kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise reeglitest olenemata tuleb toote kirjeldust käsitada üksnes selgitusena, sest sooduskorra kohaldatavus määratakse käesoleva lisa kontekstis kindlaks CN-koodi kohaldamisala alusel. Kui CN-koodi ees on märge „ex”, määratakse sooduskava kohaldatavus kindlaks nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse alusel.

(3)  Nimetatud juuste käsitatakse töödelduna, kui need on töödeldud kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 0406 30 kuuluvateks toodeteks. Kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikleid 291–300.”

(4)  Kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata tuleb toote kirjeldust käsitada üksnes selgitusena, sooduskava kohaldatavus määratakse käesoleva lisa kohaldamisel kindlaks CN-koodi kohaldamisala alusel. Kui CN-koodi ees on märge „ex”, määratakse sooduskava kohaldatavus kindlaks nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse alusel.

(5)  CN-kood võib muutuda, kuni saadakse kinnitus toote klassifitseerimise kohta.”


II LISA

„II.B

IMPORDI SOODUSKORD — TÜRGI

Seerianumber

CN-kood

Kirjeldus (1)

Päritoluriik

Imporditollimaks

(eurodes 100 kg netomassi kohta, ilma täiendava märkuseta)

1

0406 90 29

Kashkaval

Türgi

67,19

2

0406 90 50

Juustud lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

Türgi

67,19

3

ex 0406 90 86

ex 0406 90 89

ex 0406 90 92

Tulum Peyniri, lamba- või pühvlipiimast, alla 10 kg eraldi plast- või muus pakendis

Türgi

67,19


(1)  Kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata tuleb toote kirjeldust käsitada üksnes selgitusena, sooduskava kohaldatavus määratakse käesoleva lisa kohaldamisel kindlaks CN-koodi kohaldamisala alusel. Kui CN-koodi ees on märge „ex”, määratakse sooduskava kohaldatavus kindlaks nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse alusel.”


III LISA

„4.

TARIIFIKVOODID EÜ-TÜRGI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUSE NR 1/98 PROTOKOLLI NR 1 ALUSEL

Kvoodi number

CN-kood

Kirjeldus (1)

Päritoluriik

Aastakvoot ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

(tonnides)

Imporditollimaks

(eurodes 100 kg netomassi kohta)

09.0243

0406 90 29

Kashkaval

Türgi

2 300

0

0406 90 50

Juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

ex 0406 90 86

ex 0406 90 89

ex 0406 90 92

Tulum Peyniri, lamba- või pühvlipiimast, alla 10 kg eraldi plast- või muus pakendis


(1)  Kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata tuleb toote kirjeldust käsitada üksnes selgitusena, sooduskava kohaldatavus määratakse käesoleva lisa kohaldamisel kindlaks CN-koodi kohaldamisala alusel. Kui CN-koodi ees on märge „ex”, määratakse sooduskava kohaldatavus kindlaks nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse alusel.”


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/13


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1336/2014,

16. detsember 2014,

millega kehtestatakse piima ja piimatoodete sektori ajutised erakorralised meetmed või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemiku ettepoole tõstmisega 2015. aastal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)

7. augustil 2014 kehtestas Venemaa valitsus keelu teatavate toodete, sealhulgas piima ja piimatoodete importimisele liidust Venemaale. Kõnealune keeld on tekitanud turuhäireid, kuna hinnad on olulise ekspordituru äkilise kadumise tõttu märkimisväärselt langenud.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 12 punktis d on sätestatud, et või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemik on 1. märtsist 30. septembrini.

(3)

Seega on tekkinud olukord, kus määruse (EL) nr 1308/2013 alusel kättesaadavad meetmed näivad olevat ebapiisavad, et turuhäiretega toime tulla.

(4)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 949/2014 (2) pikendati või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2014.

(5)

Või ja lõssipulbri hinnad on veelgi langenud ja tõenäoliselt see tendents jätkub.

(6)

Selleks et olla valmis olukorraks, mil hinnad veelgi langevad ning turuhäired süvenevad, on oluline, et riiklik sekkumine on kättesaadav ka pärast 31. detsembrit 2014.

(7)

Seepärast on asjakohane alustada või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu 2015. aastal 1. jaanuaril.

(8)

Selleks et saavutada vahetu mõju turule ja aidata stabiliseerida hindu, peaks käesoleva määrusega ette nähtud ajutine meede jõustuma järgmisel päeval pärast määruse avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 12 punktist d on või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemik 2015. aastal 1. jaanuarist30. septembrini.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 949/2014, 4. september 2014, millega kehtestatakse piima ja piimatoodete sektori ajutised erakorralised meetmed või ja lõssipulbri suhtes kehtiva 2014. aasta riikliku sekkumise ajavahemiku pikendamise teel (ELT L 265, 5.9.2014, lk 21).


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/15


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1337/2014,

16. detsember 2014,

millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) nr 947/2014 ja (EL) nr 948/2014 seoses või ja lõssipulbri eraladustusabi taotluste esitamise viimase päevaga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 2, artikli 20 punkte c, f, l, m ja n ning artikli 223 lõike 3 punkti c,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed, (2) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (3) eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 947/2014 (4) ja (EL) nr 948/2014 (5) avati vastavalt või ja lõssipulbri eraladustamine, pidades silmas eriti keerulist turuolukorda, mis tuleneb Venemaa valitsuse kehtestatud keelust liidu piimatoodete importimisele Venemaale.

(2)

Kõnealuste määrustega nähakse ette, et abitaotlusi saab esitada kuni 31. detsembrini 2014.

(3)

Või ja lõssipulbri hinnad liidus on jätkuvalt langenud ning hindade alandamise surve tõenäoliselt jätkub.

(4)

Kujunenud turuolukorda arvestades on asjakohane pikendada või ja lõssipulbri eraladustamise abikava.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 947/2014 muutmine

Määruse (EL) nr 947/2014 artiklis 5 asendatakse kuupäev „31. detsember 2014” kuupäevaga „28. veebruar 2015”.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 948/2014 muutmine

Määruse (EL) nr 948/2014 artiklis 5 asendatakse kuupäev „31. detsember 2014” kuupäevaga „28. veebruar 2015”.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 12.

(3)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 947/2014, 4. september 2014, millega avatakse või eraladustamine ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa (ELT L 265, 5.9.2014, lk 15).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 948/2014, 4. september 2014, millega avatakse lõssipulbri eraladustamine ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa (ELT L 265, 5.9.2014, lk 18).


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/17


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1338/2014,

16. detsember 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 439/2011, et pikendada määrusest (EMÜ) nr 2454/93 tehtud erandi kehtivusaega seoses üldise tariifsete soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratlusega, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda teatavate kalandustoodete Euroopa Liitu eksportimisel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, (1) millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, eriti selle artiklit 247,

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (2) eriti selle artikli 89 lõike 1 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 815/2008 (3) kehtestati Cabo Verde suhtes erand määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud päritolureeglitest. Rakendusmäärusega (EL) nr 439/2011 (4) kehtestas komisjon Cabo Verde suhtes uue erandi kõnealustest päritolureeglitest. Viimati nimetatud erandi kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2014.

(2)

Cabo Verde esitas 4. juuni 2014. aasta kirjaga taotluse kõnealuse erandi kehtivusaja pikendamiseks määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2015 kuni Euroopa Liidu ja Cabo Verde vahel sõlmitud protokolli (mis tuleb avaldada ning millega määratakse kindlaks lepinguosalistevahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivuse lõppemiseni või liidu ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse vahel sõlmitava tulevase majanduspartnerluslepingu kohaste päritolureeglite kohaldamiskuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kõnealune taotlus käsitleb makrellifileest valmistatud toodete ja konservide 2 500 tonni suurust aastast kogust ning makrelltuuni või fregatt-makrelltuuni fileest valmistatud toodete ja konservide 875 tonni suurust kogust.

(3)

Alates 2008. aastast Cabo Verdele määratud aastased erandiga hõlmatud üldkogused on olulisel määral aidanud parandada Cabo Verde kalatöötlemissektori olukorda. Tänu kõnealustele kogustele on teataval määral taaselustatud Cabo Verde rannapüügilaevastikku, mis on kõnealuse riigi jaoks eluliselt tähtis. Cabo Verde laevastiku täielik taaselustamine ettenähtud määrani tähendab seda, et Cabo Verde kalatöötlemisettevõtteid tuleb jätkuvalt varustada piisavas koguses kohalikku päritolu toormaterjaliga.

(4)

Kõnealune taotlus näitab, et erandist ilmajäämine mõjutaks tunduvalt Cabo Verde kalatöötlemissektori võimet jätkata eksporti liitu, mis omakorda võib takistada Cabo Verde väikesemahuliseks pelaagiliste kalade püügiks ettenähtud laevastiku edasist arengut.

(5)

Lisaaega on vaja selleks, et Cabo Verde saaks kindlustada oma rannapüügilaevastiku taaselustamisel saavutatud tulemusi. Kõnealuse erandi mõte on anda Cabo Verdele piisavalt aega, et riik saaks teha ettevalmistusi sooduspäritolu omandamist käsitlevate reeglite täitmiseks.

(6)

Võttes arvesse päritolustaatusega toodete määratluse osas tehtud erandite ajutist laadi, ei ole võimalik Cabo Verde taotletud erandit kehtestada määramata ajaks. Selle asemel tuleks makrellifileest valmistatud toodete ja konservide 2 500 tonni suuruse aastase koguse ning makrelltuuni või fregatt-makrelltuuni fileest valmistatud toodete ja konservide 875 tonni suuruse koguse suhtes kehtestada erand kaheks aastaks, et Cabo Verdel oleks võimalik päritolureegleid täita.

(7)

Seetõttu tuleks rakendusmäärust (EL) nr 439/2011 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 439/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse toodete suhtes, mis eksporditakse Cabo Verdest ja deklareeritakse Euroopa Liidus vabasse ringlusesse lubamiseks ajavahemikel 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011, 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012, 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 ja 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 lisas loetletud kogustes, kui määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 74 kindlaks määratud tingimused on täidetud.”

2)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

1.   Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 815/2008, 14. august 2008, erandi kohta määrusest (EMÜ) nr 2454/93 seoses üldiste tariifsete soodustuste kava raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratlusega, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda teatavate kalandustoodete ühendusse eksportimisel (ELT L 220, 15.8.2008, lk 11).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 439/2011, 6. mai 2011, erandi kohta määrusest (EMÜ) nr 2454/93 seoses üldise tariifsete soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratlusega, et võtta arvesse Cabo Verde eriolukorda teatavate kalandustoodete Euroopa Liitu eksportimisel (ELT L 119, 7.5.2011, lk 1).


LISA

Jrk-nr

CN-kood

 

Kauba kirjeldus

Ajavahemik

Kogus (netokaal tonnides)

09.1647

1604 15 11

ex 1604 19 97

 

Makrelli (Scomber scombrus, Scomber japonicus, Scomber colias) fileed, toiduks valmistatud või konserveeritud

1.1.2011–31.12.2011

1.1.2012–31.12.2012

1.1.2013–31.12.2013

1.1.2014–31.12.2014

1.1.2015–31.12.2015

1.1.2016–31.12.2016

2 500 tonni

2 500 tonni

2 500 tonni

2 500 tonni

2 500 tonni

2 500 tonni

09.1648

ex 1604 19 97

 

Makrelltuuni või fregatt-makrelltuuni (Auxis thazard, Auxis rochei) fileed, toiduks valmistatud või konserveeritud

1.1.2011–31.12.2011

1.1.2012–31.12.2012

1.1.2013–31.12.2013

1.1.2014–31.12.2014

1.1.2015–31.12.2015

1.1.2016–31.12.2016

875 tonni

875 tonni

875 tonni

875 tonni

875 tonni

875 tonni


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/20


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1339/2014,

16. detsember 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

55,8

IL

97,8

MA

87,7

TN

139,2

TR

110,2

ZZ

98,1

0707 00 05

EG

191,6

TR

142,8

ZZ

167,2

0709 93 10

MA

80,9

TR

134,6

ZZ

107,8

0805 10 20

AR

35,3

MA

68,6

TR

59,8

UY

32,9

ZA

47,2

ZW

33,9

ZZ

46,3

0805 20 10

MA

64,8

ZZ

64,8

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

95,0

MA

75,3

TR

76,8

ZZ

82,4

0805 50 10

TR

77,1

ZZ

77,1

0808 10 80

BR

53,5

CL

80,2

NZ

90,6

US

94,0

ZA

143,5

ZZ

92,4

0808 30 90

CN

98,5

TR

174,9

US

173,2

ZZ

148,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/22


KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV 2014/109/EL,

10. oktoober 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL II lisa tubakatoodetel kasutamiseks ette nähtud pilthoiatuste kogu kehtestamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõike 3 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2014/40/EL artiklis 10 on sätestatud, et suitsetatava tubakatoote igale tarbijapakendile ja igale välispakendile kantakse terviseohu ühendhoiatused, välja arvatud artikli 11 kohaselt kehtestatud erandite puhul. Terviseohu ühendhoiatused peavad muu hulgas sisaldama ühte kõnealuse direktiivi I lisas loetletud teksthoiatustest ja sellele vastavat II lisa pildikogus esitatud värvifotot.

(2)

Direktiiviga 2014/40/EL antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte nimetatud direktiivi II lisa pildikogu kehtestamiseks ja kohandamiseks, võttes arvesse teaduse ja turu arengut.

(3)

Direktiivi 2014/40/EL II lisa tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/40/EL II lisa asendatakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. maiks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 20. maist 2016.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 127, 29.4.2014, lk 1.


LISA

„II LISA

Pildikogu (terviseohu ühendhoiatuste jaoks)

(millele on osutatud artikli 10 lõikes 1)

1. rühm

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

2. rühm

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

3. rühm

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


OTSUSED

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/28


NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2014,

sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Lätiga

(2014/911/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, (1) eelkõige selle artiklit 25,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK, (2) eriti selle artiklit 20 ja lisa 4. peatükki,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokollile üleminekusätete kohta säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühiseks tunnistamise või muutmiseni aluslepingute kohaldamisel.

(2)

Seega kohaldatakse otsuse 2008/615/JSK artiklit 25 ja nõukogu peab otsustama ühehäälselt, kas liikmesriigid on rakendanud nimetatud otsuse 6. peatüki sätteid.

(3)

Otsuse 2008/616/JSK artiklis 20 on sätestatud, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikes 2 osutatud otsused tuleb teha küsimustikul põhineva hindamisaruande alusel. Otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas peab hindamisaruanne põhinema hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel.

(4)

Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm iga andmekategooria puhul automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ja niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, peab ta küsimustiku täitma.

(5)

Läti on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku.

(6)

Läti on koos Austriaga sooritanud eduka katselise kasutamise.

(7)

Lätis on toimunud hindamiskülastus ning Austria hindamisrühm on koostanud hindamiskülastuse aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale.

(8)

Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Läti on sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsinguks täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 4. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ORLANDO


(1)  ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2)  ELT L 210, 6.8.2008, lk 12.


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/30


NÕUKOGU OTSUS 2014/912/ÜVJP,

15. detsember 2014,

füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevuse toetamiseks, et vähendada Saheli piirkonnas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseaduslikult kauplemise ohtu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 15. ja 16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks. Kõnealuses strateegias nendib Euroopa Ülemkogu, et väike- ja kergrelvade ning laskemoona suured varud teevad need relvad tsiviilisikutele, kurjategijatele, terroristidele ja võitlejatele kergesti kättesaadavaks ning rõhutab vajadust tegeleda ennetavalt tavarelvade ebaseadusliku pakkumise ja nõudlusega. Samuti tõstab ta esile Aafrikat kui kontinenti, mida mõjutavad enim sisekonfliktid, mida teravdab väike- ja kergrelvade destabiliseeriv sissevool.

(2)

Nõukogu kiitis 21. märtsil 2011 heaks Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva Euroopa Liidu strateegia, millega kehtestati integreeritud raamistik liidu tegevuseks Saheli piirkonnas. Strateegiaga on ette nähtud neli tegevusvaldkonda, millest ühe eesmärgiks on suurendada kõnealuses piirkonnas suutlikkust julgeoleku, õiguskaitse ja õigusriigi valdkondades, et tõhusamalt ja keskendatumalt võidelda ohtude, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning siduda need hea valitsemistava meetmetega.

(3)

Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) liikmesriigid võtsid 14. juunil 2006 Abujas Nigeerias vastu ECOWASi väike- ja kergrelvi, nende laskemoona ja muid seotud materjale käsitleva konventsiooni, mis jõustus 29. septembril 2009. Kesk-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECCAS) liikmesriigid ja Rwanda Vabariik võtsid 30. aprillil 2010 Kinshasas Kongo Demokraatlikus Vabariigis vastu Kesk-Aafrika Riikide konventsiooni väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona, osade ja nende tootmiseks, parandamiseks või koostamiseks kasutatavate lisaseadiste kontrolli kohta. Mõlema konventsiooni puhul kohustusid osalisriigid muu hulgas võtma vajalikke meetmeid, et kooskõlas asjakohaste standardite ja menetlustega tagada väike- ja kergrelvade riigisiseste varude turvaline ja tõhus haldamine, ladustamine ja julgeolek.

(4)

Burkina Faso, Mali ja Nigeeria on ratifitseerinud relvakaubanduslepingu, nagu seda on teinud ka 23 liikmesriiki, samal ajal kui Tšaad, Mauritaania ja Niger on kõnealuse lepingu allkirjastanud. Relvakaubanduslepingu artikli 16 lõike 1 kohaselt võib iga osalisriik paluda lepingu rakendamisel abi, sealhulgas õigus- või õigusloomealast abi, abi institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks ning tehnilist, materiaalset või rahalist abi. Selline abi võib hõlmata varude haldamist, desarmeerimist, demobiliseerimise ja taasintegreerimise programme, õigusaktide näidiseid ja tulemuslikke rakendamistavasid. Iga selleks võimeline osalisriik osutab taotluse korral sellist abi.

(5)

Burkina Faso, Mali, Mauritaania ja Nigeeria on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli (edaspidi „tulirelvade protokoll”) osalisriigid.

(6)

Kõik ÜRO liikmesriigid on kohustatud tulemuslikult rakendama väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava (edaspidi „ÜRO tegevuskava”) ning riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldavat rahvusvahelist vahendit.

(7)

ÜRO tegevuskava rakendamist käsitlenud riikide viiendal biennaalkohtumisel (New York, 16.–20. juuni 2014) kordasid kõik ÜRO liikmesriigid, et väike- ja kergrelvade varude nõuetekohane haldamine on eelkõige konflikti- ja konfliktijärgses olukorras ülioluline, et hoida ära õnnetusjuhtumeid, vähendada relvadega ebaseadusliku kauplemise ning ebaseaduslike relvarühmituste, terroristide ja teiste vastava loata saajate kätte sattumise ohtu. ÜRO liikmesriigid kutsusid üles tugevdama varude haldamise ja füüsilise julgeoleku alast rahvusvahelist ja piirkondlikku koostööd ja abi andmist ning kohustusid võimaluse korral kasutama tehnoloogilisi uuendusi, et tugevdada varude haldamist, sealhulgas füüsilise julgeoleku alaseid meetmeid.

(8)

2011. aasta veebruaris toimunud Liibüa rahva ülestõus ja sellele järgnenud relvakonflikt ning 2012. aasta poliitiline ja julgeolekualane kriis Malis on näidanud, kuidas valitsusvälised osalejad (sealhulgas terroristid) saavad oma huvides ära kasutada valitsuse varusid, mille julgeolek ja haldamine ei vasta nõuetele, ning toimetada väike- ja kergrelvi ning laskemoona kõrvale, ohustades sellega rahu ja julgeolekut. Võttes arvesse valitsusväliste osalejate suurenenud aktiivsust Saheli piirkonnas, sealhulgas Nigeeria põhjaosas, on prioriteediks muutunud relvade ja laskemoona julgeoleku suurendamine Saheli piirkonna riikides.

(9)

ÜRO desarmeerimisbüroo (UNODA) osaks olev ÜRO rahu ja desarmeerimise Aafrika piirkondlik keskus (UNREC) on pikaaegselt toetanud Saheli piirkonna riikide ja kodanikuühiskonna tegevust väike- ja kergrelvade kontrolli rahvusvaheliste ja piirkondlike vahendite rakendamisel, tegutsedes kooskõlas ÜRO Peaassamblee poolt talle antud volitustega (16. detsembri 1985. aasta resolutsioon 40/151 G).

(10)

ÜRO mitmemõõtmeline integreeritud stabiliseerimismissioon (MINUSMA) on ÜRO miinivastase tegevuse talituse (UNMAS) kaudu alates 2013. aastast aidanud Mali ametiasutustel läbi viia miinivastast tegevust ning hallata relvi ja laskemoona, tehes seda vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 2100(2013) ja 2164(2014).

(11)

Valitsusväline organisatsioon MAG (miine käsitlev nõuanderühm) algatas hiljuti piirkondliku projekti, millega käsitletakse tavarelvade ja laskemoona julgeoleku ja haldamise kiireloomulisi küsimusi Saheli-Magribi piirkonna sihtriikides.

(12)

Vastavalt nõukogu otsusele 2011/428/ÜVJP (1) on liit muu hulgas rahastanud märgistusvahendite soetamist mitme Lääne-Aafrika riigi õiguskaitseasutustele ning koolitust, mis käsitleb päritolu kindlakstegemise rahvusvahelist vahendit ja rahvusvahelisi laskemoona alaseid tehnilisi juhiseid.

(13)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/320/ÜVJP (2) toetab liit meetmeid, mille eesmärk on tagada Liibüa relvistu usaldusväärne füüsiline julgeolek ja varude haldamine, et vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikust levikust tulenevat ohtu Liibüa ja tema naaberriikide (sealhulgas Saheli piirkonnas) julgeolekule.

(14)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/698/ÜVJP (3) toetab liit seda, et luuakse ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning muudest ebaseaduslikest tavarelvadest ja laskemoonast teavitamise ülemaailmne mehhanism (iTrace), mis tugineb eelkõige kohapeal läbiviidavatel uuringutel konfliktidest mõjutatud piirkondades (sealhulgas Aafrikas) ringlevate väike- ja kergrelvade ja laskemoona kohta.

(15)

Liit on oma ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames käivitanud Saheli piirkonnas kolm missiooni: esiteks missioon EUCAP Sahel Niger, mis alustas tegevust 8. augustil 2012 ja millega toetatakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastast võitlust Nigeris; teiseks Euroopa Liidu koolitusmissioon Malis, mis alustas tegevust 18. veebruaril 2013 ja millega toetatakse koolitamise ja nõustamise abil Mali relvajõudude restruktureerimist ja ümberkorraldamist; ning kolmandaks missioon EUCAP Sahel Mali, mis alustas tegevust 15. aprillil 2014 ja millega osutatakse Mali sisejulgeolekujõududele strateegilist nõustamist ja väljaõpet.

(16)

Liit on alates 2011. aastast toetanud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo jõupingutusi, mille eesmärk on edendada tulirelvade protokolli ratifitseerimist ja rakendamist, eelkõige Lääne-Aafrikas. Liit on alates 2010. aastast kõnealuse rahastamisvahendi raames osutanud rahalist toetust Nairobis asuvale Ida-Aafrika järvede piirkonnas, Somaalia poolsaarel ja piirnevates riikides tegutsevale väikerelvade piirkondlikule keskusele (RECSA),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Liit toetab julgeolekut ja stabiilsust Saheli piirkonnas ning aitab piirkonna riikidel hoida ära riigile kuuluvate väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamist ja ebaseaduslikku kaubandust, parandades väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona füüsilist julgeolekut ja varude haldamist.

2.   Liidu toetatavatel tegevustel on järgmised konkreetsed eesmärgid:

a)

füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetluste tõhustamiseks vajaliku poliitilise osaluse loomine ning piirkondliku koostöö ja teadmiste vahetamise edendamine;

b)

sihtriikide tegevuse toetamine, mille eesmärk on vastavalt rahvusvaheliste parimate tavade standarditele luua ajakohastatud õigusloome, haldusmenetlused ja praktiline standardne töökord, mis on tõhustatud füüsilise julgeoleku ja varude haldamise aluseks;

c)

varude haldamise ja julgeolekualaste tegevuste otsene toetamine, sealhulgas relva- ja laskemoonaladude taastamise, liigsete, vananenud või ebaseaduslike väike- ja kergrelvade hävitamise ning uute tehnoloogiate katsetamise kaudu.

Nende tegevuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuste tehnilist rakendamist teostab UNODA, kes tegutseb UNRECi kaudu. UNODA täidab kõnealuseid ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Selleks lepib kõrge esindaja UNODA kokku vajaliku töökorra.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuste elluviimise lähtesumma on 3 561 257,06 eurot. Kogu projekti hinnanguline üldeelarve on 4 129 393,06 eurot, mis saadakse kaasrahastamise vahenditest.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele liidu menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Komisjon teostab järelevalvet lõikes 1 osutatud liidu rahalise panuse nõuetekohase rakendamise üle. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UNODA rahastamislepingu. Nimetatud lepingus sätestatakse, et UNODA tagab liidu abi nähtavuse määral, mis vastab abi suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast 15. detsembrit 2014. Komisjon teavitab nõukogu ja kõrget esindajat kõigist sellega seotud raskustest ja rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast kahe nädala jooksul lepingule allakirjutamisest.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes UNODA koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruanded on nõukogu poolt tehtava hindamise aluseks.

2.   Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuste elluviimise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 42 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest või juhul, kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest ei ole nimetatud lepingut sõlmitud.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/428/ÜVJP, millega toetatakse ÜRO desarmeerimisbüroo tegevusi, mille eesmärk on rakendada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava (ELT L 188, 19.7.2011, lk 37).

(2)  Nõukogu 24. juuni 2013. aasta otsus 2013/320/ÜVJP füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevuse toetamiseks, et vähendada Liibüas ja selle piirkonnas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseaduslikult kauplemise ohtu (ELT L 173, 26.6.2013, lk 54).

(3)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/698/ÜVJP ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning muudest ebaseaduslikest tavarelvadest ja laskemoonast teavitamise ülemaailmse mehhanismi toetamise kohta, et vähendada nendega ebaseaduslikult kauplemise riski (ELT L 320, 30.11.2013, lk 34).


LISA

Füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevus, et vähendada Saheli piirkonnas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseaduslikult kauplemise ohtu

1.   ÜVJP alusel antava toetuse taust ja põhjendus

1.1.   Taust

Saheli piirkonnas olevate tavarelva- ja laskemoonaladude füüsilise julgeoleku ja varude haldamise tulemuslikkuse puudumine ja mittevastavus rahvusvahelistele standarditele on tunnistatud tõsiseks takistuseks rahu ja julgeoleku saavutamisele nii kõnealuses piirkonnas kui sellest kaugemal. Relvastatud valitsusvälised osalejad, sealhulgas terroristlikud rühmitused, rüüstasid hiljuti valitsuse varusid Liibüas ja Malis. Kuna relva- ja terroristlikud rühmitused tegutsevad piiriüleselt ning osalevad väike- ja kergrelvade ebaseaduslikus kaubanduses, on selge oht, et sarnane olukord võib korduda Burkina Faso, Tšaadi, Mauritaania, Nigeri ja Nigeeria territooriumi osades. Relvade ja laskemoona füüsilise julgeoleku ja varude haldamise nõuetele mittevastavus suurendab ohtu, et need suunatakse varguste ja rünnakute kaudu ebaseaduslikule turule, ning suurendab ootamatute plahvatuste ohtu laskemoonaladudes. See võib kaasa tuua väike- ja kergrelvade destabiliseeriva kuhjumise ja ebaseadusliku kaubanduse, mis mõjutab rahu ja julgeolekut riigi, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Kõnealust ohtu tunnistatakse ka Saheli piirkonda käsitlevas ÜRO integreeritud strateegias, milles peetakse vajalikuks viia miinimumini oht, et väike- ja kergrelvad suunatakse valitsusvälistele osalejatele, milleks tuleb suurendada olemasolevate varude julgeolekut ja neid vajadusel ümber paigutada ning hävitada liigsed või ebaseaduslikud väike- ja kergrelvad ning laskemoon. Seda on võimalik saavutada seeläbi, et rakendatakse tulemuslikult väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse alast ÜRO tegevusprogrammi ja päritolu kindlakstegemise rahvusvahelist vahendit ning kasutatakse ÜRO raames väljatöötatud väikerelvade kontrolli rahvusvahelisi standardeid ja rahvusvahelisi laskemoona alaseid tehnilisi juhiseid.

1.2.   Põhjendus

ÜRO rahu ja desarmeerimise Aafrika piirkondlik keskus (UNREC), mis on ÜRO desarmeerimisbüroo (UNODA) piirkondlik esindus Aafrikas ja tegutseb talle ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 40/151 G antud volituste kohaselt, on ainulaadses positsioonis, mis võimaldab tal aidata Saheli piirkonna riike ning tugevdada nende suutlikkust ja võimet kõnealuseid standardeid ja parimaid tavasid tulemuslikult ära kasutada ning selle tulemusel teostada kontrolli oma väike- ja kergrelvade ning laskemoona varude üle, et hoida ära väike- ja kergrelvade destabiliseeriv kuhjumine ja ebaseaduslik kaubandus allpiirkondlikul tasandil ja mujal.

UNREC teeb ettepaneku rakendada projekt koostöös ÜRO miinivastase tegevuse talituse (UNMAS) ja valitsusvälise organisatsiooniga MAG (miine käsitlev nõuanderühm) ning kooskõlastades tegevust asjakohaste piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega, nagu ECOWAS ja ECCAS, ning valitsusväliste organisatsioonidega. UNMAS viib läbi tegevusi Malis läbiviidava ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni (MINUSMA) toetuseks, mis on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2100(2013) integreeritud komponent, koos Malis oleva ÜRO meeskonnaga. MAG teostab praegu projekti, millega käsitletakse tavarelvade ja laskemoona julgeoleku ja haldamise küsimusi Saheli-Magribi piirkonna sihtriikides. Kõnealuste tegevuste tulemusel saadud teavet kasutatakse projekti planeerimisel ja rakendamisel. Sünergia annab võimaluse suurendada projekti üldist mõju. Projekt saab täiendavat kasu ekspertteadmisest, mis UNODAl on ÜRO peakorteri ja piirkonna tasandil, ning lisaks ka täiendavatest ekspertteadmisest, mis on olemas ÜRO süsteemis.

Kõnealused tegevused tuginevad sünergiale ning täiendavad ja kasutavad sünergiat, mida loovad UNRECi ja teiste kahepoolsete partnerite, ÜRO agentuuride, allpiirkondlike organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide poolt piirkonnas juba läbi viidavad projektid, sealhulgas: projekt, millega toetatakse Mali väike- ja kergrelvade riikliku komisjoni tegevuse taastamist ning riikliku väike- ja kergrelvade tegevuskava väljatöötamist; otsus 2011/428/ÜVJP, mille kohaselt muu hulgas hangiti märgistamismasinad Burkina Fasole ja Nigerile; käimasolev projekt „Tulirelvade ebaseadusliku hankimise ja kaubanduse vastane võitlus Aafrikas”, mida rahastab Euroopa Komisjon stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu ning mille esimeses etapis (2010–2013) teostati muu hulgas relvade märgistamist ja anti üle elektroonilised märgistamismasinad, millele lisaks paigaldati individuaalselt koostatud arvestustarkvara Ida-Aafrika riikides; kõnealuse projekti käimasoleva etapi (2013–2016) käigus on ette nähtud sarnaste tegevuste läbiviimine teistes riikides (esialgne nimekiri: Burundi, Kamerun, Tšaad, Cote d'Ivoire, Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Ghana, Libeeria, Mali, Rwanda, Somaalia, Lõuna-Sudaan, Togo, Uganda); piirkondadevaheline projekt, mida rakendab ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo, tehes seda muu hulgas Lääne-Aafrikas (nt Benin, Burkina Faso, Gambia, Ghana, Mali, Mauritaania, Senegal, Togo), mida samuti rahastatakse ELi stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu ning mille eesmärk on edendada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle tulirelvade protokolli ratifitseerimist ja rakendamist, toetades selleks eelkõige õigusaktide läbivaatamist ja reformi; relvavarude haldamisega seonduv väljaõpe, mida viib läbi ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon EUCAP Sahel Niger; ning lisaks Mauritaanias läbiviidav NATO projekt, mida rakendab NATO tugiamet.

Lisaks tuleks käesoleva projekti raames teostatavate füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaste tegevuste läbiviimisel võtta arvesse ja asjakohastel juhtudel toetada kasusaavates riikides rakendatavaid üldisemaid julgeolekuprogramme, nagu desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise ning julgeolekusektori reformi protsessid. Igas riigis ja allpiirkonnas tehtavaid julgeolekusektori reformi alaseid jõupingutusi toetatakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaste õigusaktide ja haldusraamistike läbivaatamise, nende osas relvakontrolli rahvusvaheliste standardite täitmise eesmärgil täiendavate soovituste esitamise ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase riikliku standardse töökorra väljatöötamise kaudu. Projekti raames teostatavate tegevustega saab vajaduse korral samuti toetada desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise alaseid jõupingutusi (eelkõige praktilise desarmeerimisega seotud jõupingutusi), kuna relvakontrolli alase riikliku standardse töökorra väljatöötamise saab lisada desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise protsessidesse, näiteks kehtestades normid konfiskeeritud relvade märgistamisele ja registreerimisele või hävitamisele. Protsesside ühtlustamise tagamiseks tuleks kasutada olemasolevaid tavasid, mida edendatakse ka teiste asjakohaste ELi rahastatavate projektide kaudu.

Kuna käesoleva projektiga rakendatakse relvakontrolli alaste rahvusvaheliste parimate tavade standardeid, aidatakse sellega riikidel töötada välja sõltumatut tsiviilkontrolli riiklike füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaste tegevuste üle. Tsiviilkontrolli vajadus lisatakse projekti erinevatesse tegevustesse, eelkõige konsultatsioonidesse ja seminaridesse.

2.   Üldised eesmärgid

Käesolevas punktis kirjeldatud tegevusega toetatakse julgeolekut ja stabiilsust Saheli piirkonnas ning aidatakse kuuel Saheli piirkonna riigil (Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauritaania, Niger ja Nigeeria) hoida ära riigile kuuluvate väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamist ja ebaseaduslikku kaubandust, parandades väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona füüsilist julgeolekut ja varude haldamist.

Tegevusel on järgmised konkreetsed eesmärgid:

a)

füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetluste tõhustamiseks vajaliku poliitilise osaluse loomine ning piirkondliku koostöö ja teadmiste vahetamise edendamine;

b)

sihtriikide tegevuse toetamine, mille eesmärk on vastavalt rahvusvaheliste parimate tavade standarditele luua ajakohastatud õigusaktid, haldusmenetlused ja praktiline standardne töökord, mis on tõhustatud füüsilise julgeoleku ja varude haldamise aluseks;

c)

varude haldamise ja julgeolekualaste tegevuste otsene toetamine, sealhulgas relva- ja laskemoonaladude taastamise, liigsete, vananenud või ebaseaduslike väike- ja kergrelvade hävitamise ning uute tehnoloogiate katsetamise kaudu.

3.   Tulemused

Tegevusel on järgmised tulemused:

a)

kehtestatakse väike- ja kergrelvade füüsilist julgeolekut ja varude haldamist käsitlevad nõuetekohased õigus- ja haldusnormid;

b)

parandatakse väike- ja kergrelvade füüsilist julgeolekut ja varude haldamist, tehes seda ladustamiskohtade tõhustamise kaudu;

c)

vähendatakse liigsete, vananenud või ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona kõrvalesuunamise ning plahvatuste ohtu, tehes seda nende hävitamise kaudu;

d)

parandatakse väike- ja kergrelvade märgistamist, päritolu kindlakstegemist ja arvestuse pidamist;

e)

tugevdatakse piirkondlikku koostööd ja teabevahetust;

f)

tehakse kindlaks võimalused kasutada füüsilise julgeoleku ja varude haldamisel uusi tehnilisi vahendeid;

g)

kasusaavates riikides suurendatakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alast riigisisest suutlikkust ja isevastutust;

h)

suurendatakse teadlikkust füüsilise julgeoleku ja varude haldamise poolt antavast panusest piirkondlikule julgeolekule;

i)

vähendatakse piirkondliku destabiliseerimise ohtu, mille võivad põhjustada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona destabiliseeriv kuhjumine või väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamine valitsusvälistele osalejatele, sealhulgas terroristlikele rühmitusele.

4.   Tegevuse kirjeldus

4.1.   Wilton Parki konverents Saheli piirkonnas asuvate väike- ja kergrelvade kohta

Eesmärgid

Luua võimalus kogemuste vahetamiseks ja vajalik poliitiline osalus projekti raames läbiviidavates tegevustes.

Kirjeldus

Wilton Park ja UNREC korraldavad konverentsi, et arutada mõju, mida Liibüa turvamata varud omavad Saheli piirkonna julgeolekule, ning töötada välja strateegiad, et hoida ära riigile kuuluvate väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamist ja ebaseaduslikku kaubandust, parandades väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona füüsilist julgeolekut ja varude haldamist. Konverents annab samuti võimaluse teha kokkuvõte Saheli piirkonnas füüsilise julgeoleku ja varude haldamise osas tehtud edusammudest, seda eelkõige rahvusvahelise abi kontekstis, ning arutada riikide tegelikke vajadusi, kaardistada asjakohased käimasolevad tegevused ja teha kindlaks käsitlemist vajavad puudujäägid. Lisaks analüüsitakse konverentsil sünergiat teiste ELi poolt toetatavate väike- ja kergrelvade kontrollivahenditega, sealhulgas ülemaailmse järelevalvemehhanismiga iTrace (mida rahastatakse otsuse 2013/698/ÜVJP alusel), konsulteerides seejuures abisaavate riikidega. Konverentsil saab osaleda üksnes kutsetega ning kutsutakse kuue Saheli piirkonna riigi (Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauritaania, Niger ja Nigeeria), teiste asjakohaste Liibüa naaberriikide, ECOWASi, ECCASi ja Aafrika Liidu kõrgetasemelisi osalejaid.

Tulemus ja rakendamise näitajad

Wilton Parki konverents toimub kavandatu kohaselt ning sellel osalevad asjakohased sidusrühmad, sealhulgas kuue sihtriigi esindajad (kokku kuni 40 osalejat).

4.2.   Õigusaktide ja haldusmenetluste läbivaatamine ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alased konsultatsioonid

4.2.1.   Riigisisesed konsultatsioonid, mille käigus käsitletakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetlusi ning tehakse kindlaks katseprojektide läbiviimise kohad

Eesmärgid

a)

Omandada selge arusaamine igas riigis ja piirkonnas füüsilise julgeoleku ja varude haldamise osas kehtivast õigus- ja haldusraamistikust.

b)

Nendele riikidele, kellel puudub ajakohastatud reguleeriv raamistik, tehakse soovitusi õigusaktide ja menetluste kohta, mis on vajalikud, et täita rahvusvahelisi nõudeid, mis on sätestatud õiguslikult siduvates rahvusvahelistes õigusaktides (nt ÜRO tulirelvade protokoll, ECOWASi väike- ja kergrelvade konventsioon (1) ning väike- ja kergrelvade Kinshasa konventsioon (2)), väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse alases ÜRO tegevusprogrammis, päritolu kindlakstegemist käsitlevas rahvusvahelises vahendis, rahvusvahelistes laskemoona alastes tehnilistes juhistes, väikerelvade kontrolli rahvusvahelistes standardites ning teistes asjakohastes standardites ja vahendites.

c)

Teha kindlaks prioriteetsed laod, kus viiakse läbi katseprojektid, järgides seejuures riiklikke prioriteete ning võttes vajadusel arvesse kättesaadavat teavet kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku kaubanduse trendide kohta.

Kirjeldus

UNREC teeb koostööd kuue Saheli piirkonna riigi, s.t Burkina Faso, Tšaadi, Mali, Mauritaania, Nigeri ja Nigeeria ametiasutustega ning hindab kõiki füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonnas kehtivaid õigusakte, haldusmenetlusi ja standardseid töökordasid, kasutades täiel määral olemasolevaid hindamistulemusi ning suheldes väike- ja kergrelvade valdkonnas teostatavate seadusandlike reformide toetamiseks läbiviidavate piirkondlike ja kahepoolsete projektidega, et vältida töö dubleerimist ja kattumist.

UNRECi õiguseksperdid abistavad asjakohaseid ministeeriume, seadusandjaid ning kõrgeid õiguskaitse- ja kaitsevaldkonna ametnikke siseriiklike õigusaktide ja haldusmenetluste läbivaatamisel, et tagada rahvusvaheliste õiguslike kohustuste ja tehniliste standardite (eelkõige väikerelvade kontrolli rahvusvahelised standardid ja rahvusvahelised laskemoona alased tehnilised juhised) lisamine siseriiklikusse reguleerivasse raamistikku.

Kõnealuses valdkonnas tuleks toetust osutada riikide taotluste alusel ning see peaks eelkõige keskenduma ühtlustamisele füüsilise julgeoleku ja varude haldamise rahvusvaheliste standarditega, võttes arvesse teisi läbiviidavaid algatusi, millega antakse abi või nõu laiemates relvakontrolli või julgeolekusektori küsimustes.

UNREC korraldab piirkondlikke seminare, millel osalevad kõrged ametnikud kaitse-, õiguskaitse- ja teistest tsiviilasutustest, kes tegelevad väike- ja kergrelvadega seotud küsimustega. Osalejad arutavad ühiselt hindamistulemusi ja esitatud soovitusi, kiidavad heaks erinevad tulevikus võetavad meetmed ning teevad kindlaks soovitused, mida saab täita seadusandlike muudatuste või haldusaktide abil.

Riigisiseste konsultatsioonide ajal tehakse kindlaks prioriteetsed laod, kus viiakse läbi katseprojektid. Sellistest ladudest võiks üks asuda iga abisaava riigi pealinnas, üks suures piirkonnakeskuses, üks maapiirkonnas ja/või üks piirialal (maapiir, sadam või lennujaam) ning riigile kuuluvate väike- ja kergrelvade ning laskemoona peamistel transporditeedel. Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks prioriteetsete ladude valikul võtta arvesse kättesaadavat teavet kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku kaubanduse suundumuste kohta, mis võimaldab seada prioriteediks varud, mille panus piirkonna destabiliseerimisele on leidnud tõendamist.

UNREC koostab iga riigi kohta ühe lõpliku hindamisaruande, milles tuuakse esile rahvusvaheliste nõuete täitmise eesmärgil antud soovitused õigusaktide ja menetluste kohta. Need aruanded sisaldavad kuue sihtriigi ametiasutuste ja teiste sidusrühmade antud tagasisidet.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Riigipõhised aruanded (kokku kuus), mis käsitlevad füüsilise julgeoleku ja varude haldamise olemasolevat õigus- ja haldusraamistikku, sealhulgas soovitusi puudujääkide kõrvaldamiseks seoses rahvusvaheliste desarmeerimisvahenditega.

b)

Viiakse läbi kuus riiklikku seminari, igas sihtriigis toimub üks seminar.

c)

Tehakse kindlaks kuni 18 ladu (kolm ladu riigi kohta), kus viiakse läbi katseprojektid.

4.2.2.   Piirkondlikud konsultatsioonid seoses füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetlustega

Eesmärgid

a)

Lihtsustada füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetlustega seotud teabe ja kogemuste vahetamist piirkondlikul tasandil, tuginedes punkti 4.2.1 kohaselt läbiviidud riigisisestele hindamistele.

b)

Edendada riiklike ja piirkondlike sidusrühmade seas väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite ja rahvusvaheliste laskemoona alaste tehniliste juhiste kasutamist.

Kirjeldus

Kuue valitsuse esindajate osalusel viiakse läbi piirkondlikud konsultatsioonid, et riigi tasandil toimunud hindamise (punkt 4.2.1) alusel vahetada teavet hindamistulemuste kohta ning et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid. Oma kogemusi kutsutakse jagama ka asjakohaste piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide (Aafrika Liit, ECOWAS, ECCAS, RECSA) esindajad, ÜRO väikerelvade alaste meetmete koordineerimise projektis osalevate ÜRO agentuuride esindajad, liidu ja selle liikmesriikide asjakohased eksperdid (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidest) ning väljastpoolt piirkonda pärit kõrgel tasemel eksperdid.

UNREC koostab aruande, mis hõlmab piirkondliku konsultatiivseminari tulemusi.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Toimub üks piirkondlik konsulteerimine füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetluste küsimuses.

b)

Koostatakse aruanne piirkondliku konsultatiivseminari kohta.

4.3.   Füüsiline julgeolek ja varude haldamine

4.3.1.   Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise hindamine riigisisestes tavarelvade ladudes ning väike- ja kergrelvade ning laskemoona transpordi ajal

Eesmärgid

a)

Teostada valitud ladude üksikasjalik ja praktiline hindamine, et teha kindlaks praegused tegutsemisviisid, füüsilise julgeoleku olukord ning liigsed, vananenud või ebaseaduslikud relvad ja laskemoon.

b)

Edastada praktilisi teadmisi ja oskusi füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetluste kohta vastavalt rahvusvahelistele parimate tavade standarditele.

Kirjeldus

Tuginevad riigisiseste konsultatiivsete seminaride tulemustele ning koordineerides UNRECi ekspertidega viivad UNMASi eksperdid ja MAGi eksperdid läbi valitud ladude üksikasjaliku ja praktilise hindamise, et teha kindlaks praegused tegutsemisviisid ja probleemid, ning kasutavad oma tegevuse alusena väikerelvade kontrolli rahvusvahelisi standardeid ja rahvusvahelisi laskemoona alaseid tehnilisi juhiseid. Eksperdid kontrollivad kõnealustes ladudes praeguseid riigisiseseid tegutsemisviise, võttes samuti arvesse kehtivaid siseriiklikke õigusakte ja menetlusi ning teevad vajadusel ettepanekuid nende läbivaatamiseks.

UNMASi ja MAGi eksperdid töötavad riikides, kus kõnealused organisatsioonid praegu tegutsevad. UNMAS tegutseb Malis vastavalt talle kõnealuses riigis antud tegevusvolitustele ning MAG tegutseb Burkina Fasos, Tšaadis, Mauritaanias, Nigeris ja Nigeerias. Tegevus viiakse läbi koostöös väike- ja kergrelvade riiklike komisjonidega. Tegevuse käigus hinnatakse infrastruktuuri ja füüsilise julgeoleku nõuetekohasust, väike- ja kergrelvade ning laskemoona varude seisundit, praeguseid tegutsemisviise nende transpordi ajal ning riigi ametiasutuste toetusel ja nendega kokkuleppel tehakse kindlaks ladudes sisalduvad liigsed, vananenud või ebaseaduslikud tavarelvad ja laskemoon. Lisaks hinnatakse laotöötajate kvalifikatsiooni ja suutlikkust, et teha kindlaks võimalikud koolitusvajadused. Kõnealuste hindamiste läbiviimisel kasutatakse väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite hindamisvahendit ja MAGi relvade riskihindamisvahendit. Kasusaavate riikide taotlusel võib valitud ladudes läbi viia füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaseid ühekordseid koolitusi, et reageerida kiireloomulistele vajadustele.

Sihtriikide julgeolekualane olukord on erinev. Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaste käimasolevate tegevuste tase erineb riigiti, sõltuvalt riigi ressursside kättesaadavusest ja toetusest, mida nad saavad rahvusvahelistelt abiandjatelt ja partneritelt. Selleks, et kasutada ära käimasolevaid jõupingutusi ja teha kindlaks parimad tavad, alustatakse projekti füüsilise julgeoleku ja varude haldamise komponendi läbiviimist kahes riigis ning laiendatakse seejärel etapiviisiliselt teistele riikidele.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Kuues sihtriigis külastatakse ja hinnatakse kuni 18 ladu (igas riigis kolm ladu).

b)

Katseprojektide läbiviimiseks valitud ladudes korraldatakse kuni 18 koolituskursust (igas riigis kolm kursust) füüsilise julgeoleku ja varude haldamise parimate standardite kohta ning seda tehakse riikidele, kes soovivad suurendada oma suutlikkust füüsilise julgeoleku ja varude haldamise küsimuses.

4.3.2.   Katseprojektide läbiviimiseks valitud ladude taastamine ning väike- ja kergrelvade märgistamine

Eesmärgid

a)

Taastada katseprojektide läbiviimiseks valitud laod nii, et need oleksid kooskõlas väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite ja rahvusvaheliste laskemoona alaste tehniliste juhistega ning et vähendada relvade ja laskemoona kõrvalesuunamise ohtu.

b)

Teostada vajaduse korral madalate kulude, kuid suure mõjuga kohene sekkumine, et turvata katseprojektide läbiviimiseks valitud laod (nt uksed, lukud jne).

c)

Edendada relvade märgistamist ja registreerimist, tuginedes parimatele tavadele ning töö dubleerimise vältimise eesmärgil samuti ka suutlikkusele, mis on omandatud läbiviidud ja käimasolevate abiprogrammide tulemusel.

d)

Aidata luua või parandada riigisiseseid relvade andmebaase, kasutades olemasolevat UNRECi poolt väljatöötatud tarkvara, tegutsedes vastavalt asjakohastes rahvusvahelistes desarmeerimisvahendites esitatud rahvusvahelistele parimate tavade standarditele ning konsulteerides asjakohaste osapooltega, kes aitavad piirkonna riike kõnealuses valdkonnas, nagu näiteks ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) ja RECSA.

Kirjeldus

UNMASi eksperdid ja MAGi eksperdid viivad UNRECi ekspertidega koordineerides vajaduse korral läbi kohese sekkumise, koordineerides oma tegevust UNRECi,. Pärast sellist esialgset tegevust taastatakse hindamise läbinud laod (relva- ja laskemoonalaod) kooskõlas väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite ja rahvusvaheliste laskemoona alaste tehniliste juhistega, et kaitsta valitsuse varusid kõrvalesuunamise, varguste ja rünnete eest. Taastamise eesmärgil ettevalmistatud kavasid ja dokumente arendatakse nii, et need oleksid näidisdokumendid teiste relva- ja laskemoonaladude ehitamise ja taastamise jaoks. Katseprojektide läbiviimiseks valitud ladudes läbiviidava sekkumise ulatuse määramisel ning taastamis- või ehitamisotsuste tegemisel tuginetakse hindamistulemustele.

UNREC teeb riigi ametiasutustega koostööd, mille eesmärk on ladustatud väike- ja kergrelvade märgistamine ja registreerimine vastavalt väikerelvade kontrolli rahvusvahelistele standarditele, kasutades seejuures allpiirkonnas olemasolevat suutlikkust. Samuti töötab UNREC välja täpse ja põhjaliku relva- ja laskemoonaladude haldamissüsteemi, mis vastab asjaomaste riikide vajadustele, võtab arvesse olemasolevaid süsteeme ja väldib tehtavate jõupingutuste dubleerimist. See tegevus võimaldab usaldusväärselt hinnata tavarelvade ja laskemoona liike, registreerimist ja läbipaistvust, võttes arvesse infotehnoloogia olemasolevat infrastruktuuri, tagades kooskõla Interpoli iARMSi süsteemiga ning võimaldades riikidevahelist koostalitlusvõimet. Sellega lihtsustatakse piiriülest koostööd relvade päritolu kindlakstegemise ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmise valdkonnas.

Väike- ja kergrelvade märgistamine, registreerimine ja varude haldamine tugineb allpiirkonnas hiljuti teostatud ja praegu teostatavatele märgistamistegevustele, mida rahastatakse otsuse 2011/428/ÜVJP alusel ning ELi stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu. Kõnealust tegevust toetavad kogemused, mida UNREC on allpiirkonnas konfliktijärgses olukorras olevates riikides saanud sarnaste tegevuste läbiviimisel.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Kuni 18 katseprojektide läbiviimiseks valitud ladu vastavad füüsilise julgeoleku ja varude haldamise rahvusvahelistele parimate tavade standarditele.

b)

Märgistatakse ja registreeritakse katseprojektide läbiviimiseks valitud ladudes asuvad märgistamata relvad.

c)

Iga riigi kohta luuakse andmebaas (või parandatakse olemasolevat), et registreerida märgistatud ja muud relvad.

4.3.3.   Liigsete väike- ja kergrelvade ning laskemoona hävitamine

Eesmärgid

Aidata kaasa liigsete, vananenud või ebaseaduslike relvade hävitamisele.

Kirjeldus

Riigi pädevad ametiasutused hävitavad UNRECi koordineerimisel väike- ja kergrelvad ning laskemoona, mis on hindamise läbinud ladudes tunnistatud liigseteks, vananenuteks või ebaseaduslikeks; UNMAS ja MAG osutavad tehnilist abi (riikides, kus nad tegutsevad) vastavalt väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite punktile 05.50 ja rahvusvaheliste laskemoona alaste tehniliste juhiste punktile 10.10. Hävitamise läbiviimiseks antav varustus ja hävitamisele kuuluvate relvade kogus sõltuvad hindamistulemustest.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Hävitatakse kindlaksmääratud relvad.

b)

Sihtriikide ametiasutustele edastatakse praktilisi teadmisi hävitamistehnikate kohta.

4.3.4.   Uue tehnoloogia katsetamine

Eesmärgid

Hinnata uue tehnoloogia kasutamise võimalusi, et hoiustada turvaliselt väike- ja kergrelvi, mis on kooskõlas piirkonna vajadustega.

Kirjeldus

Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise infrastruktuuri puudujäägid muudavad riigid väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamise osas väga haavatavaks, seda juhul kui relvad on ladustatud väikestes relvaladudes, mis asuvad kõrvalistes piirkondades, sealhulgas rahututel piirialadel, ning relvade üleandmise ajal. Röövimise, varguse või rüüstamise tulemusel valitsusvälistele osalejatele kõrvalesuunatud relvad muutuvad väärkasutamiseks kättesaadavaks, juhul kui nende julgeolek ei ole individuaalselt tagatud.

Uued mobiilsed ja paindlikud tehnilised vahendid võivad pakkuda lahendusi väike- ja kergrelvade julgeoleku tulemuslikuks tagamiseks olukordades, mil kõrvalesuunamise oht on suurim. Tehnoloogia võib pakkuda asjakohaseid kulutõhusaid lahendusi nendele liikmesriikidele, kellel puudub ulatuslik relvade julgeoleku infrastruktuur.

Elektroonika võib luua täiendava väikerelvade julgeoleku ja turvalisuse taseme. Süsteem, millega tagatakse individuaalse relva julgeolek turvalise relvalao kogumiskohas, säilitab relva julgeoleku ka turvalisse sihtpunkti jõudmisele eelneva transpordi ja ajutise ladustamise ajal, ning võib märkimisväärselt vähendada relvade kõrvalesuunamise ohtu röövimise, varguse või rüüstamise korral. Elektroonilised süsteemid, mis relvade üleandmise ja ajutise ladustamise ajal lukustavad või deaktiveerivad individuaalse relva, võivad kasutada digitaalseid, raadiosagedus- või biomeetrilisi koode, mis parandaks füüsilist julgeolekut ja varude haldamist kõige haavatavamates asukohtades. Digitaalvõtmed ei oleks transpordi ajal kättesaadavad, sest neid on volitatud isikutele võimalik edastada teiste kommunikatsioonivahendite abil, nagu näiteks e-post või SMS-sõnumid. Sellised kaitsemoodused takistaksid selleks volitamata isikutel kasutada relvi, mis on suunatud ebaseaduslikule turule röövimise, varguse või rüüstamise tulemusel.

UNREC hindab, milline on uute tehniliste vahendite potentsiaal tagada piirkonna vajadustega kooskõlas olevat väike- ja kergrelvade julgeolekut, seejuures konsulteerib ta piirkondlike organisatsioonide ning väike- ja kergrelvade riiklike komisjonidega ning teeb koostööd tööstusega. Samuti võetakse arvesse kogemusi, mida allpiirkonna naaberriigid on saanud aruka tehnoloogia kasutamisel, et tagada relvade julgeolek desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise protsessi ajal; näiteks võib tuua Côte d'Ivoire juhtumianalüüsi.

Hindamise käigus tehakse samuti kindlaks, millise tehnoloogia kasutamist saaks katsetada ning Burkina Fasos ja Tšaadis asuvad rajatised ja transporditeed, kus seda saaks teha. Tavarelvade ja laskemoona varude ja relvade julgeoleku tehnoloogia (sealhulgas transpordi ajal) võetakse kasutusele kuni neljas laos.

Hindamistulemused ja katseprojektid on aluseks juhisdokumendile, milles esitatakse pikaajaline teekaart Aafrikas selliste uute tehniliste vahendite võimalikuks kasutamiseks ning mida tutvustatakse kõikidele riikidele Saheli piirkonnas, piirkondlikele ja allpiirkondlikele organisatsioonidele ning rahvusvahelistel tehnilistel konverentsidel ja kohtumistel.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Koostatakse hindamisaruanne uute tehniliste vahendite kasutamise kohta, milles on määratletud katsetatavad tehnilised vahendid ning nende katsetamiskohtadeks olevad neli rajatist ja transporditeed Burkina Fasos ja Tšaadis.

b)

Uusi tehnilisi vahendeid katsetatakse neljas rajatises, millest kaks asuvad Burkina Fasos ja kaks Tšaadis, ning transporditeedel.

c)

Koostatakse aruanne katsetustulemuste kohta.

4.4.   Rahvusvaheliste laskemoona alaste tehniliste juhiste ja väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standarditega kooskõlas olevate riiklike standardite kehtestamine

Eesmärgid

a)

Parandada relvade ja laskemoona haldamist.

b)

Luua ja valideerida füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonna riiklikud standardsed töökorrad, mis on kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavade standarditega, misläbi parandatakse tavarelvade ja laskemoona varude julgeolekut ja turvalisust.

Kirjeldus

UNREC tugineb hindamiste ja konsultatsioonide (vt punkt 4.2) tulemustele ning praktilise hindamise ja taastamistöö (vt punkt 4.3) käigus saadud kogemustele ning aitab kasusaavatel riikidel täiendavalt läbi vaadata või vajadusel välja töötada füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonna käsiraamatuid, juhiseid ja standardseid töökordasid, nii et need oleksid kooskõlas rahvusvaheliste laskemoona alaste tehniliste juhiste, väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite ning piirkondlike ja allpiirkondlike õigusaktidega. Standardsed töökorrad hõlmavad ka aruandluskohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest.

Enne standardsete töökordade riigisisest kasutuselevõtmist korraldab UNREC igas riigis standardsete töökordade valideerimisseminare, millest üks viiakse läbi kõrgemal tehnilisel tasandil ja teine kõrgemal poliitilisel tasandil. Seminaride programm sisaldab hindamiskomponenti, mille abil hinnatakse igas riigis juba läbiviidud erinevaid tegevusi. UNREC ja rakendusüksused viivad kasutuselevõtmise menetluse osana igas asjaomases riigis läbi koolitajate koolitamise seminarid, mille käigus tutvustatakse uusi standardseid töökordasid.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Sihtriikide jaoks töötatakse välja füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonna standardsed töökorrad.

b)

Kuues sihtriigis viiakse läbi seminarid kõrgemal tehnilisel ja poliitilisel tasandil.

c)

Igas riigis viiakse läbi üks koolitajate koolitamise seminar, millel käsitletakse standardseid töökordasid ja millel osaleb kuni 35 osalejat.

4.5.   Hindamine ja edasised meetmed

4.5.1.   Piirkondlik hindamine

Eesmärgid

a)

Analüüsida projekti rakendamisele järgnevat mõju või potentsiaalset mõju.

b)

Hinnata kõiki projekti raames võetud meetmeid, teha kindlaks head tavad, puudujäägid ja tulevased tegevusvaldkonnad.

Kirjeldus

UNREC külastab kogu projekti kestel järelmeetmete korras korrapäraselt rajatisi. Külastused võimaldavad aja jooksul hinnata tegevust ja tavasid ning ekspertidel hoida pidevat kontakti kõrgema tasandi töötajatega.

Riigisiseste hindamiste tulemusi arutatakse piirkondlikul kohtumisel, millel osalevad Saheli piirkonna kuue riigi, abiandjate, CASA agentuuride ja asjaomaste piirkondlike organisatsioonide (Aafrika Liit, ECOWAS, ECCAS, RECSA) esindajad, liidu ja selle liikmesriikide asjakohased eksperdid (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidest) ning kodanikuühiskonna esindajad. Tehakse kindlaks valdkonnad, milles Saheli piirkonna riigid saavad vahetada parimaid tavasid, sealhulgas algatused tsiviilkontrolli parandamiseks, ning esile tuuakse moodused, kuidas tulevikus teha piiriülest koostööd füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonnas.

Tulemus ja rakendamise näitajad

a)

Projekti töötajate poolt teiste tegevuste raames läbiviidavad riikide külastused ja missioonid sisaldavad hindamis- ja järelevalvekomponente.

b)

Iga kuue kuu järel viiakse läbi järelmissioone.

c)

Korraldatakse piirkondlik kohtumine, millel käsitletakse projekti tulemusi.

4.5.2.   Lõpparuanne

Eesmärgid

a)

Analüüsida projekti rakendamisele järgnevat mõju või potentsiaalset mõju ning lisada sidusrühmadelt ja riigi ametiasutustelt saadud tagasiside.

b)

Hinnata kõiki projekti raames võetud meetmeid, teha kindlaks head tavad, puudujäägid ja tulevased tegevusvaldkonnad.

Kirjeldus

UNREC koostab lõpparuande, mis sisaldab kokkuvõtet ning ülevaadet riigisiseste ja piirkondlike seminaride tulemustest, siseriiklikest õigusaktidest, haldusmenetlustest ja töökordadest ning tulemustest, mida andis katseprojekt uute tehnoloogiate kasutamisest relvade ja varude haldamisel. See sisaldab ka relva- ja laskemoonaladude taastamise näidiskavasid ja -dokumente.

Tulemus ja rakendamise näitajad

Koostatakse lõpparuanne ja seda levitatakse.

5.   Kestus

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 36 kuud.

6.   Kasusaajad

Projekti otsesteks kasusaajateks on riigi institutsioonid, mis vastutavad väike- ja kergrelvade kontrolli ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise eest Burkina Fasos, Tšaadis, Malis, Mauritaanias, Nigeris ja Nigeerias, nagu näiteks kaitse- ja julgeolekuministeeriumid ning väike- ja kergrelvade riiklikud komisjonid (või komiteed).

Kaudseteks kasusaajateks on Saheli piirkonna kuue riigi elanikud, naaberriigid ja nende elanikud, Aafrika Liit, Aafrika allpiirkondlikud organisatsioonid ning riigid, kes saavad kasu käesoleva projekti tulemusel saadud kogemustest.

7.   Rakendusüksus

Tegevusi viib ellu ÜRO desarmeerimisbüroo, kes tegutseb oma piirkondliku desarmeerimiskeskuse UNREC kaudu ja koostöös järgmiste osalejatega:

a)

väike- ja kergrelvade koordinatsioonikeskused ja riiklikud komisjonid Burkina Fasos, Tšaadis, Malis, Mauritaanias, Nigeris ja Nigeerias,

b)

ÜRO rahuoperatsioonide osakond/UNMAS,

c)

MAG,

d)

väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite agentuuridevaheline tugiüksus,

e)

Wilton Park.

ÜRO desarmeerimisbüroole kuulub komisjoni ees lõplik vastutus käesoleva tegevuse rakendamise eest.

8.   Partnerlused ja sünergia

UNREC korraldab projekti rakendamise ajal kohtumisi Saheli piirkonna kuues riigis asuvate ELi delegatsioonide ja liikmesriikide saatkondadega ning teavitab neid korrapäraselt igas riigis läbiviidud projekti tegevuste kohta. ELi delegatsioone ja liikmesriikide esindajaid teavitatakse eelnevalt projekti raames läbiviidavatest tegevustest (näiteks seminarid) ja neid kutsutakse neis osalema. Vajaduse korral konsulteerib UNREC ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidega EUCAP Sahel Niger ja EUCAP Sahel Mali ning teeb nendega koostööd.

Lisaks koordineerib UNREC oma tegevust teiste partneritega, et vältida jõupingutuste dubleerimist ning teha kindlaks koostöövaldkonnad ja vastastikused täiendavused, mis toetavad projekti eesmärkide täitmist. Nendeks partneriteks on: Aafrika Liit, Aafrika piirkondlikud organisatsioonid (sealhulgas ECOWAS, ECCAS, RECSA), NATO, riikides paiknevad ÜRO meeskonnad, UNODC, julgeolekuvaldkonnas tegutsevad tehnilised- ja finantspartnerid, rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid (sealhulgas väikerelvade ülevaate uurimisprojekt, organisatsioon Handicap International, väike- ja kergrelvade parlamentaarne foorum ning ülemaailmse tegevuse eest võitlevate parlamendisaadikute võrgustik), rahvusvaheline väikerelvade ja nende laskemoona grupp (MSAG) ning tööstus.

Lõpetuseks konsulteerivad UNREC ja teised rakenduspartnerid üksustega, kes uurivad relvade kõrvalesuunamist ja ebaseaduslikku kaubandust ning teevad seda muu hulgas Saheli piirkonnas ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona päritolu ja liikumismarsruutide kindlakstegemise abil, sealhulgas relvaembargode järelevalvet teostavate ÜRO ekspertide rühmade ekspertidega, ÜRO rahutagamisoperatsioonide juures tegutsevate relvaekspertidega, projektiga Small Arms Survey ja ettevõttega Conflict Armament Research (ülemaailmne järelevalvemehhanism iTrace, mida rahastatakse otsuse 2013/698/ÜVJP alusel). Samuti innustab UNREC kasusaavate riikide asjaomaseid ametiasutusi kasutama Interpoli ebaseaduslike relvade andmete ja päritolu kindlakstegemise haldamise süsteemi iARMS, mida rahastab EL.

9.   Rakendusüksus: valiku aluspõhimõte

ÜRO desarmeerimisbürool on tavarelvade, nagu väike- ja kergrelvade desarmeerimise alaste jõupingutuste edendamisel keskne roll. ÜRO desarmeerimisbüroo etendab võtmetähtsusega rolli mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusel kehtestatud normatiivsete raamistike nagu väike- ja kergrelvade alase ÜRO tegevusprogrammi ning päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi tulemusliku rakendamise edendamisel riigi, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil. Liit loodab jätkata tulemuslikku koostööd ÜRO desarmeerimisbürooga.

ÜRO desarmeerimisbüroo osaks oleval UNRECil on pikaajalised kogemused Saheli piirkonna riikide ja kodanikuühiskonna toetamisel väike- ja kergrelvade kontrolli rahvusvaheliste ja piirkondlike vahendite rakendamisel, tegutsedes kooskõlas ÜRO Peaassamblee poolt talle antud volitustega anda taotluse korral märkimisväärset toetust Aafrika piirkonna riikide algatustele ja teistele jõupingutustele, mille eesmärgiks on rakendada meetmed piirkonnas rahu, relvastuskontrolli ja desarmeerimise edendamiseks (16. detsembri 1985. aasta resolutsioon 40/151 G). UNREC on võimalike kasusaajate riikidega juba pidanud läbirääkimisi, et saada nende nõusolek, ning viib kolmes sihtriigiks olevas riigis läbi relvakontrolli projekte. Seetõttu on UNREC käesoleva otsuse rakendamiseks ainulaadses positsioonis.

10.   ELi nähtavus

UNREC võtab vajalikke meetmeid teadvustamaks avalikkusele asjaolu, et tegevus on täies ulatuses Euroopa Liidu rahastatud. Sellised meetmed viiakse ellu kooskõlas komisjoni sätestatud ja avaldatud Euroopa Liidu välistegevuse kommunikatsiooni ja nähtavuse käsiraamatuga ning mis tahes muude juhistega, mille komisjon ja ÜRO on omavahel heaks kiitnud.

Soovituslik ajakava

Kogukestus: 36 kuud

Tegevusvaldkond

Kavandatud ajakava

4.1

Wilton Parki konverents Saheli piirkonnas asuvate väike- ja kergrelvade kohta

Jaanuar — märts 2015 (konverents toimub 2015. aasta veebruaris)

4.2

Õigusaktide ja haldusmenetluste läbivaatamine ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alased konsultatsioonid

Jaanuar — detsember 2015

4.2.1

Riigisisesed konsultatsioonid, mille käigus käsitletakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetlusi ning tehakse kindlaks katseprojektide läbiviimise kohad

Jaanuar — september 2015

4.2.2

Piirkondlikud konsultatsioonid seoses füüsilise julgeoleku ja varude haldamise menetlustega

Oktoober — detsember 2015

4.3

Füüsiline julgeolek ja varude haldamine

Juuli 2015 — juuni 2017

4.3.1

Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise hindamine riiklikes tavarelvade ladudes ning väike- ja kergrelvade ning laskemoona transpordi ajal (hindamist alustatakse kahes riigis)

Juuli 2015 — juuni 2017

4.3.2

Katseprojektide läbiviimiseks valitud ladude taastamine ning väike- ja kergrelvade märgistamine

Juuli 2015 — juuni 2017

4.3.3

Liigsete väike- ja kergrelvade ning laskemoona hävitamine

Juuli 2015 — juuni 2017

4.3.4

Uute tehniliste vahendite katsetamine

Jaanuar — juuni 2017

4.4

Rahvusvaheliste laskemoona alaste tehniliste juhiste ja väikerelvade kontrolli rahvusvaheliste standarditega kooskõlas olevate riiklike standardite kehtestamine

Jaanuar — detsember 2017

4.5

Hindamine ja edasised meetmed

Juuli — detsember 2017

4.5.1

Piirkondlik hindamine

Juuli — detsember 2017

4.5.2

Lõpparuanne

Oktoober — detsember 2017


(1)  Burkina Faso, Mali, Niger ja Nigeeria on ECOWASi konventsiooni osalisriigid.

(2)  Tšaad ratifitseeris Kinshasa konventsiooni 8. augustil 2012.


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/44


NÕUKOGU OTSUS 2014/913/ÜVJP,

15. detsember 2014,

Haagi tegevusjuhendi ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks.

(2)

EL viib strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle II ja III peatükis loetletud meetmeid, näiteks eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetuseks, mille tulemusel tugevnevad mitmepoolne massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteem ja mitmepoolsed usaldust suurendavad meetmed. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend (edaspidi „tegevusjuhend”) ja raketitehnoloogia kontrollirežiim (MTCR) on selle mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi lahutamatud osad. Tegevusjuhendi ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi eesmärk on ennetada ja ohjeldada massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnika levikut.

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1). Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti edasi arendama ja rakendama tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja ÜRO mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel.

(4)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused ja dokumendi „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas, et massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning et massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa. Arvestades tehtud edusamme ja käimasolevaid jõupingutusi uute tegevussuundade rakendamisel, leppis nõukogu 2010. aasta detsembris kokku pikendada nende rakendamise perioodi kuni 2012. aasta lõpuni.

(5)

Nõukogu võttis 18. detsembril 2008 vastu otsuse 2008/974/ÜVJP (2) tegevusjuhendi toetuseks strateegia rakendamise raames.

(6)

Nõukogu võttis 23. juulil 2012 vastu otsuse 2012/423/ÜVJP (3). See otsus võimaldas edukalt edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist. Liidu prioriteediks on tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumine, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti parandada selle rakendamist ja tõhustamist. Käesolev otsus peaks nimetatud protsessi toetama.

(7)

Üldisemalt põhjustab rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Kagu-Aasia, sealhulgas Iraani, Süüria ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) raketiprogrammid.

(8)

ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma resolutsioonis 1540 (2004) ja kordas resolutsioonis 1977 (2011), et tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning pani riikidele kohustuse muu hulgas hoiduda valitsusväliste osalejate mis tahes viisil toetamisest tuuma-, keemia ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide väljatöötamisel, omandamisel, tootmisel, omamisel, transportimisel, üleandmisel või kasutamisel. Tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatavat ohtu kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta. Lisaks sellele otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu oma resolutsioonis 1929 (2010) ja resolutsioonis 1718 (2006), lähtudes muu hulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest 1540 (2004), 1977 (2011) ja 1887 (2009), et Iraan ja KRDV ei peaks tegelema ühegi tegevusega, mis on seotud tuumarelvi kanda suutvate ballistiliste kanderakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutavate rakettide väljatulistamisega, ning riigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära selliste tegevustega seotud tehnoloogia üleandmine ja tehnilise abi andmine Iraanile ja KRDVle.

(9)

Käesolev otsus peaks üldiselt toetama mitmeid tegevusi, mille eesmärk on võidelda ballistiliste rakettide leviku vastu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Strateegia teatavate lisas osutatud elementide jätkuva ja praktilise rakendamise tagamise eesmärgil liit:

a)

toetab tegevusjuhendit ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi toetavaid tegevusi, eelkõige eesmärgiga:

i)

edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja eelkõige sellele allakirjutamist nende riikide poolt, kel on võime kasutada ballistilisi rakette;

ii)

toetada tegevusjuhendi rakendamist ja suurendada selle nähtavust;

iii)

toetada raketitehnoloogia kontrollirežiimi suuniste ja selle lisa järgimist;

b)

toetab üldiselt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatustele antava toetuse suurendamisele ning huvitatud riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide riigi tasandil tugevdamiseks.

2.   Seda arvestades sisaldavad liidu toetatavad projektid järgmiseid konkreetseid tegevusi:

a)

tegevusjuhendit toetavad tegevused:

i)

tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele suunatud nn tutvustuspaketi koostamine ja avaldamine tutvustustegevusteks, milles tuletatakse samuti meelde allakirjutanud riikide kohustusi;

ii)

tegevusjuhendile alla kirjutanud riikide iga-aastase kohtumise kõrvalürituste korraldamine Viinis teavitustegevuseks;

iii)

ÜRO Peaassamblee esimese komitee kohtumiste kõrvalürituste korraldamine tegevusjuhendit toetavaks teavitustegevuseks;

iv)

kuni kolme piirkondliku ELi prioriteetidel põhineva teavitusseminari korraldamine (tõenäoliselt Aasia, Pärsia lahe ja Ladina-Ameerika riikidele);

v)

tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud arenguriikide esindajate ergutamine võtma osa tegevusjuhendi iga-aastastest koosolekutest ja teavitusseminaridest;

vi)

teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamine hiljuti tegevusjuhendiga ühinenud riikidele, et aidata neil täita oma kohustused, muu hulgas Viinis toimuva tegevusjuhendi iga-aastase kohtumise raames;

vii)

tegevusjuhendi edendamise jõupingutuste ÜRO 1540 komitee tegevustega kooskõlastamise toetamine, muu hulgas rahastades tegevusjuhendi ekspertide osalemist 1540 komitee läbiviidavatel riikide külastustel;

viii)

tegevusjuhendi turvalise internetipõhise teabe- ja sidesüsteemi (e-ICC) toetamine, muu hulgas veebilehe edasiarendamine tehnilisest aspektist;

b)

üldised ballistiliste rakettide leviku tõkestamist toetavad tegevused:

i)

kuni nelja seminari korraldamine, et suurendada mitmepoolsetel foorumitel teadlikkust ballistiliste rakettide levikust, võimalusel paralleelselt punktis a mainitud tegevusjuhendiga seotud teavitusüritustega, näiteks seminarid ÜRO Peaassamblee raames või tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistuskomitee kohtumisel;

ii)

kuni kolme piirkondliku seminari korraldamine, et suurendada teadlikkust ballistiliste rakettide levikust ja ergutada arutelude pidamist võimaluste üle, kuidas paremini käsitleda ballistiliste rakettide leviku ohtu piirkondlikul tasandil, tehes seda võimalusel paralleelselt muude tegevusjuhendi alaste ELi teavitustegevustega; asjaomaste riikidega koostöös võiksid seminarid toimuda Aasias ning Pärsia lahe ja Ladina-Ameerika riikides;

iii)

nelja aruteludokumendi koostamine võimalike edasiste mitmepoolsete sammude kohta, et ennetada ballistiliste rakettide leviku ohtu ja edendada ballistiliste rakettide valdkonnas tehtavaid desarmeerimise alaseid jõupingutusi, keskendudes eelkõige võimalikele usaldust suurendavatele meetmetele ning võimaluste uurimisele võtta esmalt vastu piirkondlik kava, näiteks liidule erilist huvi pakkuvates piirkondades ja/või piirkondades, kus lähitulevikus saab eeldatavalt edu saavutada;

iv)

kuni kolme teadlikkuse kujundamise ürituse korraldamine eelkõige teadus- ja/või kosmosetööstuse kogukonna ja tööstusharude ekspertidele, et ennetada kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmist varases etapis;

v)

rakettide leviku tõkestamise valdkonnas töötavate arenguriikide teadustöötajate juurdepääsu soodustamine ELi tippkeskuste projektidele;

vi)

kooskõlas ELi tippkeskustega sihipäraste ekspertide missioonide korraldamine kolmandatesse riikidesse, et jagada teavet ja omandatud kogemusi raketitehnoloogiaga ja kahesuguse kasutusega kaupadega seotud ekspordikontrolli kohta ning aidata neil kujundada vastav riiklik suutlikkus;

vii)

ekspertide koolitamise toetamine ballistiliste rakettide leviku tõkestamise vallas ELi programmides, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži läbiviidavad programmid, või liidu liikmesriikide (edaspidi „liikmesriigid”) programmides osalemise kaudu.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab La Fondation pour la Recherche Stratégique (FRS), kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja FRSiga kokku vajalike korralduste osas.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamiseks on 990 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud summa nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon FRSiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et FRS tagab ELi abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes FRSi poolt koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2.   Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Otsus kaotab kehtivuse 30 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingute sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ei ole nimetatud rahastamislepinguid sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 17. novembri 2003. aasta ühine seisukoht 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta (ELT L 302, 20.11.2003, lk 34).

(2)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsus 2008/974/ÜVJP ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 345, 23.12.2008, lk 91).

(3)  Nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/423/ÜVJP ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames (ELT L 196, 24.7.2012, lk 74).


LISA

1.   EESMÄRGID

Liit on rakettide leviku tõkestamise tugev toetaja. Liidu sellealaste jõupingutuste hulka kuuluvad strateegia ja ühine seisukoht 2003/805/ÜVJP. Lisaks on nõukogu kiitnud heaks „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses” ja EL toetas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004), mida on seejärel korratud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1977 (2010).

Liit leiab, et raketitehnoloogia kontrollirežiim on oluline mitmepoolne vahend, mille eesmärgiks on takistada ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnoloogiate levikut tundlike materjalide ekspordikontrolli eeskirjade sätestamise ja rakendamise abil. 19 liikmesriiki on raketitehnoloogia kontrollirežiimi liikmed ja kõik liikmesriigid rakendavad ekspordi kontrollinimekirja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (1) alusel.

Liit on samuti tugevalt toetanud tegevusjuhendit alates selle loomisest ning on regulaarselt väljendanud muret ballistiliste rakettide leviku pärast. Liit leiab, et tegevusjuhend on keskne läbipaistvust ja usaldust suurendav meede. Kõik liikmesriigid on tegevusjuhendile alla kirjutanud ning rakendavad tegevusjuhendit heas usus.

Liit on varem püüdnud lahendada järelejäänud lünki tegevusjuhendi rakendamisel ja selle ülemaailmsel kohaldamisel, korraldades selleks õpikodasid, ekspertide kohtumisi ja piirkondlikke teadlikkuse suurendamise seminare. Need otsuse 2011/871/ÜVJP alusel korraldatud ja FRSi elluviidud tegevused osutusid tõhusateks ja asjakohasteks.

Nimetatud tegevuste tulemustest innustatuna on liit selle algatusega tööd jätkanud ja toetanud tegevusjuhendi kolme aspekti järgmiselt:

a)

tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine,

b)

tegevusjuhendi rakendamine,

c)

tegevusjuhendi tõhustamine ja selle toimimise parandamine.

See tegevus viidi läbi otsuse 2012/423/ÜVJP alusel, mis võimaldas teha mitu algatust tegevuskava toetuseks, muu hulgas:

a)

loodi turvaline eriveebisait;

b)

korraldati mitu kõrvalüritust Viinis, Genfis ja New Yorgis eesmärgiga edendada tegevuskava sellele mitte alla kirjutanud riikides;

c)

Pariisis korraldati teadlikkuse suurendamise seminar Aafrika ja Lähis-Ida riikidele;

d)

korraldati piirkondlikke seminare Singapuris, Abu Dhabis and Limas;

e)

koostati aruteludokumente.

Otsusega 2012/423/ÜVJP aidati suurendada teadlikkust tegevusjuhendist ja edendada seda kolmandates riikides. Selle otsusega toetati Costa Rica, Jaapani, Peruu, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ungari tegevusi tegevusjuhendi eesistujariikidena. Tegevusjuhendi maine parandamisega soodustati tegevusjuhendi järgimist uute liikmete poolt.

Võttes arvesse saavutatud tulemusi ja kuna massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide jätkuv levik ning eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Kagu-Aasia, sealhulgas Iraani ja KRDV raketiprogrammid põhjustavad rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat mure, tehakse järgmist:

a)

projekt 1, teavitamine ja kommunikatsioon;

b)

projekt 2, ballistiliste rakettide leviku tõkestamise tugevdamine;

c)

projekt 3, tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine — tutvustustegevused.

Minnes kaugemale üksnes tegevusjuhendi ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi järgimise edendamisest, võimaldab käesolev otsus süvendada rahvusvahelisi arutelusid rakettide leviku üle ning kaasata uusi piirkondi ja uusi kogukondi.

2.   PROJEKTI KIRJELDUS

2.1.   Projekt 1: Teavitamine ja kommunikatsioon

2.1.1.   Projekti eesmärk

Tegevusjuhend on oluline vahend ballistiliste rakettide ja nendega seotud tehnoloogia leviku tõkestamiseks usaldust ja läbipaistvust suurendavate meetmete abil. Selle toetamiseks tuleb aga teha rohkem, eelkõige eesmärgiga:

a)

edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja eelkõige seda, et tegevusjuhendile kirjutaksid alla riigid, kel on võime kasutada ballistilisi rakette ja kosmosevahendeid;

b)

toetada tegevusjuhendi kõigi aspektide rakendamist;

c)

toetada tegevusjuhendi rakendamist.

2.1.2.   Projekti kirjeldus

Projekt hõlmab kolme liiki tegevusi

a)

Kuni 1 500 infolehe, mis kirjeldavad liidu toetust tegevusjuhendile, ettevalmistamine, kujundamine, trükkimine ja levitamine. Infoleht sisaldab ka järgmist:

i)

tegevusjuhendi kirjeldus;

ii)

tegevusjuhendi eesmärgid;

iii)

iga-aastaste deklaratsioonide, rakettide heitmisele eelnevate teadete ja vabatahtlike vaatlusvisiitide kirjeldus;

iv)

tegevusjuhendit ja massihävitusrelvade kandesüsteemide levikut käsitlev Euroopa strateegia;

v)

demaršid, et tegevusjuhendile alla kirjutada;

vi)

kontaktandmed tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikide puhul.

b)

Tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele suunatud kuni tuhande trükisena ja USB mälupulgal esitatava tutvustuspaketi ettevalmistamine, kujundamine, trükkimine ja levitamine teavitustegevusteks, tuletades samuti meelde allakirjutanud riikide kohustusi. See on samuti kättesaadav interneti kaudu ning sisaldab kogu vajalikku teavet tegevusjuhendi ja asjaomaste kontaktpunktide kohta. Tutvustuspakett sisaldab punktis a kirjeldatud infolehte.

c)

Toetatakse ja ajakohastatakse tegevusjuhendi internetipõhist teabe- ja sidesüsteemi (electronic Immediate Central Contact — e-ICC), muu hulgas veebisaidi tehniliste aspektide edasiarendamisega, tehes tihedat koostööd Austria Föderaalse Välisministeeriumiga.

2.1.3.   Projekti oodatavad tulemused/näitajad

a)

Tutvustuspaketi ulatuslik levitamine erinevatel üritustel, partnerite suurem teadlikkus tegevusjuhendi lisaväärtusest ja liidu rollist.

b)

Turvalisem tegevusjuhendi veebisait, mis võimaldab paremat asjakohase teabe vahetust partnerite seas.

c)

Tegevusjuhendi eesistuja, Austria sekretariaat (Immediate Central Contact — ICC), EL ja muud partnerid kasutavad oma tutvustustegevuses vajadusel tutvustuspaketti.

2.1.4.   Projekti kasusaajad

Selle projekti kasusaajateks on nii tegevusjuhendile alla kirjutanud riigid kui ka tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riigid.

2.2.   Projekt 2: Ballistiliste rakettide leviku tõkestamise tugevdamine

2.2.1.   Projekti eesmärk

Rahvusvahelisele kogukonnale põhjustavad üha suuremat muret massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik ja tegelik kasutamine, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Kagu-Aasia, sealhulgas Iraani ja KRV raketiprogrammid.

Üldiselt toetab projekt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatuste toetamisele ning huvi osutavate riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide tugevdamiseks riigi tasandil.

2.2.2.   Projekti kirjeldus

Kahe aruteludokumendi avaldamine aastas (neli kogu projekti kestuse jooksul). Võimalikud teemad on järgmised:

a)

olemasolevate massihävitusrelvavabade tsoonide kasutamine ballistiliste rakettide keelustamise täiendavate algatuste jaoks näitena ja võimaliku raamistikuna;

b)

edasised mitmepoolsed sammud, et ennetada ballistiliste rakettide leviku ohtu ja edendada ballistiliste rakettide valdkonnas läbiviidavaid desarmeerimise alaseid jõupingutusi, keskendudes eelkõige võimalikele usaldust suurendavatele meetmetele;

c)

ekspordi- ja transiidikontrolli mehhanismid;

d)

immateriaalse tehnoloogiasiirde roll ballistiliste rakettide valdkonnas.

2.2.3.   Projekti oodatavad tulemused/näitajad

a)

edendatakse mitmepoolseid rakettide leviku tõkestamise alaseid jõupingutusi, sealhulgas tegevusjuhendit, ning raketitehnoloogia kontrollirežiimiga suureneb ELi mõju rakettide leviku tõkestamise valdkonnas;

b)

ergutatakse pidama arutelusid uute algatuste üle, mille eesmärk on tugevdada tegevusjuhendit ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi ning luua võimalusi edasiste algatuste jaoks;

c)

soodustatakse rakettide leviku tõkestamist;

d)

avaldatakse on vähemalt neli aruteludokumenti;

e)

kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmise küsimuste alase suurema teadlikkuse abil ennetatakse tahtmatut üleandmist liikmesriikide vahel ja parandatakse üleilmset teadlikkust ekspordikontrolli mehhanismi kohta.

2.2.4.   Projekti kasusaajad

Liit ja liikmesriigid saavad kasu koostatavatest aruteludokumentidest. Nende dokumentide ulatuslikuma levitamise üle otsustab kõrge esindaja, kes konsulteerib tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse rakendusüksuse esitatud ettepanekute alusel kooskõlas käesoleva otsuse artikli 2 lõikega 2.

2.3.   Projekt 3: Tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine — tutvustustegevused

2.3.1.   Projekti eesmärk

Projektiga suurendatakse teadlikkust nii rakettide leviku tõkestamisest kui ka tegevusjuhendist, korraldades mitmeid üritusi eesmärgiga luua sidemed tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidega. Selleks korraldatakse üritusi Viinis ja New Yorgis, et luua asjaomaste ürituste raames kontakte ÜRO delegatsioonidega.

2.3.2.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kolme tüüpi üritusi.

a)

Nelja teavitusürituse (kaks mõlemas linnas) korraldamise rahastamine nii tegevusjuhendi kui ka ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamiseks; üritused toimuvad kahes linnas:

i)

New Yorgis ÜRO Peaassamblee esimese komitee kohtumiste või tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistuskomitee kohtumiste raames;

ii)

Viinis tegevusjuhendi või muude asjakohaste ÜRO poolt Viinis läbi viidavate tegevuste raames.

Seminaride korraldus:

i)

iga seminar kestab pool päeva ja sellest võtab osa kuni 80 New Yorgis ja Viinis asuvasse ÜRO missiooni kuuluvat osalejat ja sellel esinevad valitud esinejad ja ELi ametnikud;

ii)

kutsutakse kuni kuus esinejat;

iii)

kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees;

iv)

käesoleva otsuse alusel korraldatakse ja rahastatakse kinnised lõuna- või õhtusöögid, et luua kontakte valitud riikide kõrgema tasandi ametnike ning ELi kõrgema tasandi esindajate ja ekspertide vahel.

Sel eesmärgil esitab rakendusüksus iga ürituse kohta loetelu riikidest, kellest mõned ei ole tegevusjuhendile alla kirjutanud. See võimaldab kutsuda kokku massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas tegutsevad kõrgema tasandi esindajad.

b)

Kolme piirkondliku teavitusseminari korraldamise rahastamine; seminarid võiksid toimuda Ladina-Ameerikas (nt Argentina, Brasiilia, Mehhiko, Tšiili või tegevusjuhendiga mitteühinenud Kariibi piirkonna riik), Lähis-Idas (nt Pärsia lahe riigid Bahrein, Katar või Saudi Araabia) ja Aasias (nt Indoneesia või Vietnam). Toimumiskohad valitakse välja kokkuleppel kõrge esindajaga, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Seminarid pühendatakse suundumustele rakettide levikus ning nendel keskendutakse piirkondlikele teemadele ja käsitletakse tegevusjuhendit ja antakse praktilist teavet tegevusjuhendile alla kirjutanud riigiks olemise kohta. Piirkonna tegevusjuhendile alla kirjutanud riikidele saadetakse kutsed valitsuse tasemel, et jagada nende kogemusi tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidega. Samuti kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees, kes esitab avalduse ja juhatab seminari. Kutsuda võiks ka ametnikke, diplomaate, sõjaväelasi, rahvusvaheliste organisatsioonide, ELi ja akadeemiliste ringkondade esindajaid jne.

Seminaride korraldus:

i)

iga seminar kestab ühe päeva;

ii)

kutseid saadetakse kuni 50 inimesele;

iii)

kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees, kes esitab avalduse.

c)

Korraldatakse kuni kümme sihipäraste ekspertide missiooni tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele. Nende sihtrühmaks on peamiselt asjaomased tööstus- ja teadusringkonnad, ekspordikontrolli eksperdid ja kodanikuühiskonna esindajad. Kaks ballistiliste rakettide leviku tõkestamise valdkonna eksperti rakendusasutusest ja üks ELi ekspert viivad läbi kohapealsed missioonid väljavalitud riikides, kooskõlastades oma tegevuse Euroopa Liidu tippkeskustega. Võimalikud sihtkohad võivad muu hulgas olla Alžeeria, Bahrein, Bolivia, Brasiilia, Egiptus, Hiina Iisrael, India, Indoneesia, Katar, Lõuna-Aafrika, Malaisia, Mehhiko, Saudi Araabia ja Tai. Riikide lõplik loetelu otsustatakse tihedas koostöös kõrge esindajaga ning samuti on võimalus esitada ÜRO 1540 komiteega teavitustegevuste käigus ühiselt demarše. Kutsuda võiks ka külastatava riigi ametnikke, diplomaate, sõjaväelasi, akadeemiliste, tööstus-, ja teadusringkondade esindajaid jne. Eelkõige kutsutakse ametnikke ja poliitikakujundajaid, diplomaate, asjaomaseid sõjaväelasi jne.

Seminaride korraldus:

i)

iga seminar kestab ühe päeva;

ii)

kutsutakse kuni 25 inimest;

iii)

kutsutakse kolm eksperti;

iv)

kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees.

2.3.3.   Projekti oodatavad tulemused/näitajad

a)

New Yorgis ja Viinis korraldatakse vähemalt neli teavitusüritust;

b)

kolme piirkondlikku üritust külastab oluline osa diplomaatilistest ja akadeemilistest ringkondadest ning need võimaldavad uusi väljavaateid liitumise suhtes;

c)

toimub kümme ekspertide missiooni tegevusjuhendi ülemaailmse kohaldamise edendamiseks. Nendel missioonidel osaleb vähemalt 20 otsusetegijat ja ametnikku ning sellega suurendatakse külastatud riikide otsusetegijate ja ametnike pühendumust;

d)

suurendatakse teadlikkust rakettide leviku suundumustest ja eelkõige tegevusjuhendist sellele mitte alla kirjutanud riikides ja edendatakse arutelusid rakettide leviku tõkestamise alaste täiendavate jõupingutuste üle;

e)

projektiga soodustatakse arutelude pidamist liidus ja väljaspool seda edasiste algatuste üle;

f)

projektiga suurendatakse rakettide leviku kui strateegilise probleemi nähtavust.

2.3.4.   Projekti kasusaajad

Kirjeldatud üritused on peamiselt suunatud tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele, kuid mõnedele üritustele võiks poliitilistel põhjustel kaasata tegevusjuhendile alla kirjutanud riike. Osalejad peaksid olema peamiselt valitsuste eksperdid ja kõrgema tasandi ametnikud.

Kasusaavate riikide lõplik valik tehakse rakendusüksuse ning kõrge esindaja vaheliste konsultatsioonide alusel, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames.

3.   KESTUS

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 30 kuud.

4.   RAKENDUSÜKSUS

a)

Projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks FRSile.

b)

Kaasrahastaja on sõltuv FRSist.

c)

Rakendusüksus koostab

i)

kvartaliaruanded projektide rakendamise kohta

ii)

lõpparuande hiljemalt ühe kuu jooksul alates projektide rakendamise lõpuleviimist.

d)

Aruanded saadetakse kõrgele esindajale.

e)

FRS tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

5.   KOLMANDATEST ISIKUTEST OSALEJAD

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide eksperte võib pidada kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt FRSi standardeeskirjadele.


(1)  Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/53


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

15. detsember 2014,

millega muudetakse Belize'i osas rakendusotsust 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

(2014/914/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999, (1) eriti selle artikli 34 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, koostööd mittetegevate kolmandate riikidena kindlaksmääratud riikidele suunatud demaršide, koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete menetlus.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 32 teavitas komisjon 15. novembri 2012. aasta otsusega (2) („15. novembri 2012. aasta otsus”) kaheksat kolmandat riiki sellest, et nad võidakse kindlaks määrata riikidena, keda komisjon käsitab koostööd mittetegeva kolmanda riigina. Nende riikide hulgas oli ka Belize.

(4)

Komisjon esitas 15. novembri 2012. aasta otsuses sellise kindlaksmääramise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(5)

Samuti teavitas komisjon 15. novembril 2012 kaheksat kolmandat riiki eraldi kirjades, et ta peab võimalikuks nende kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina. Nende riikide hulgas oli ka Belize.

(6)

Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega (3) („26. novembri 2013. aasta rakendusotsus”) Belize'i, Kambodža Kuningriigi ja Guinea Vabariigi kindlaks ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikidena. Komisjon esitas kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1005/2008 põhjused, mille tõttu ta leidis, et nimetatud kolm riiki ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärsete riikidena neile rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(7)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 33 kandis nõukogu rakendusotsusega 2014/170/EL (4) Belize'i, Kambodža Kuningriigi ja Guinea Vabariigi ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja.

(8)

Pärast seda, kui rakendusotsusega 2014/170/EL kehtestati ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri, pakkus komisjon sellistena kindlaksmääratud riikidele võimaluse jätkata dialoogi kooskõlas määruses (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. Komisjon kogus ja kontrollis jätkuvalt kogu tema arvates vajalikku teavet, sh suulisi ja kirjalikke märkusi, et kindlaksmääratud riikidel oleks võimalus lahendada nende nimekirja kandmise tinginud olukord ja võtta konkreetseid meetmeid, millega suudetakse väljaselgitatud puudused kõrvaldada. Selle protsessi tulemusel jõuti järeldusele, et Belize on olukorra lahendanud ja võtnud parandavaid meetmeid.

(9)

Seepärast peaks nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1 muutma rakendusotsust 2014/170/EL ja kustutama Belize'i koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast.

(10)

Kui võetakse vastu käesolev otsus Belize'i kustutamise kohta koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1, ei ole 26. novembri 2013. aasta rakendusotsus, millega Belize määrati kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina, enam asjakohane.

2.   BELIZE'i KUSTUTAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVATE KOLMANDATE RIIKIDE NIMEKIRJAST

(11)

Pärast 26. novembri 2013. aasta rakendusotsuse ja rakendusotsuse 2014/170/EL vastuvõtmist jätkas komisjon Belize'iga dialoogi. Eelkõige paistab Belize olevat rakendanud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja võtnud vastu asjakohase õigusraamistiku ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks. Ta on võtnud kasutusele asjakohase ja tõhusa seire- ja kontrollisüsteemi, loonud heidutava karistussüsteemi ning taganud püügisertifitseerimissüsteemi nõuetekohase rakendamise. Lisaks täidab Belize paremini rahvusvahelisi kohustusi, sh neid, mis tulenevad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovitustest ja resolutsioonidest, ning on kehtestanud uue süsteemi laevade registreerimiseks rahvusvahelise õiguse kohaselt. Belize järgib praegu asjakohaste organite soovitusi ja resolutsioone ning on vastu võtnud ETR-kalapüügi vastu võitlemise riikliku tegevuskava kooskõlas ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskavaga.

(12)

Võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses, 26. novembri 2013. aasta rakendusotsuses ja rakendusotsuses 2014/170/EL esitatud järeldusi ning Belize'ilt saadud asjakohast teavet, hindas komisjon, kuidas Belize täidab oma rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Ta hindas ka olukorra heastamiseks võetud meetmeid ja Belize'i pädevate asutuste antud tagatisi.

(13)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et Belize'i poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed on piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91, 94, 117 ja 118, ÜRO mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe artiklite 18, 19 ja 20 ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni meetmete järgimise kokkuleppe III artikli lõike 8 täitmiseks. Komisjon jõudis järeldusele, et Belize'i esitatud tõenditest nähtub, et Belize'i nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud ning et Belize on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

(14)

Neid asjaolusid arvestades ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1 teeb nõukogu järelduse, et Belize tuleks kustutada koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast. Rakendusotsust 2014/170/EL tuleks vastavalt muuta.

(15)

Nõukogu tehtud otsus ei välista võimalust, et nõukogu või komisjon võtab määruse (EÜ) nr 1005/2008 VI peatüki kohaselt edasisi meetmeid, kui faktidest ilmneb, et Belize ei ole täitnud lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina talle rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(16)

Arvestades koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kandmise negatiivseid tagajärgi, on asjakohane, et Belize'i sellest nimekirjast kustutamine jõustub viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belize kustutatakse rakendusotsuse 2014/170/EL lisast.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MARTINA


(1)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus, millega teatatakse kolmandatest riikidest, kelle puhul komisjon leiab, et vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, võidakse see riik liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks (ELT C 354, 17.11.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni 26. novembri 2013. aasta rakendusotsus, millega määratakse kindlaks kolmandad riigid, keda komisjon loeb koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT C 346, 27.11.2013, lk 2).

(4)  Nõukogu 24. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 91, 27.3.2014, lk 43).


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/56


NÕUKOGU OTSUS 2014/915/ÜVJP,

16. detsember 2014,

millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 12. augustil 2010 vastu otsuse 2010/452/ÜVJP, (1) millega pikendati ühismeetmega 2008/736/ÜVJP (2) moodustatud Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias (EUMM Georgia) („EUMM Georgia” või „missioon”). Otsus 2010/452/ÜVJP kaotab kehtivuse 14. detsembril 2014.

(2)

EUMM Georgiat tuleks praeguste volituste alusel täiendavalt pikendada kahe aasta võrra.

(3)

Missioon viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2010/452/ÜVJP vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/452/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kõik isikkoosseisu liikmed järgivad missioonile eriomaseid minimaalseid julgeolekustandardeid ning missiooni julgeolekukava, mis toetab liidu kohapealset julgeolekupoliitikat. Isikkoosseisu liikmetele nende ülesannete täitmisel usaldatud ELi salastatud teabe kaitse osas peavad kõik isikkoosseisu liikmed kinni julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, mis on kehtestatud nõukogu otsusega 2013/488/EL (3).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).”"

2)

Artikli 12 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt otsusele 2013/488/EL.”

3)

Artikli 14 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 15. detsember 2014 kuni 14. detsember 2015 on 18 300 000 eurot.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Projektiüksus

1.   EUMM Georgial on projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. EUMM Georgia volitustega seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks aitab EUMM Georgia asjakohaselt kaasa liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel rakendatavate projektide elluviimisele ja annab nendega seoses nõu.

2.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, on EUMM Georgia volitatud kasutama liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist toetust, et rakendada projekte, mille puhul on leitud, et need täiendavad järjekindlal moel EUMM Georgia teisi tegevusi, ning ta võib seda teha kahel järgmisel juhul:

a)

projekt on ette nähtud käesoleva otsuse finantsselgituses või

b)

projekt lisatakse missiooni juhi taotlusel volituste kestuse ajal muudatusena nimetatud finantsselgitusse.

EUMM Georgia sõlmib kõnealuste riikidega kokkuleppe, millega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses kolmandate osapoolte esitatud kaebuste lahendamisega, mis puudutavad kahju, mida EUMM Georgia on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega kõnealuste riikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel. Ühelgi juhul ei või toetavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks EUMM Georgia tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

3.   Projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise toetuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.”

5)

Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt missiooni vajadustele selle läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.

2.   Kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL ÜRO-le ja OSCE-le vastavalt missiooni operatiivvajadustele selle läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selleks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning ÜRO ja OSCE pädevate asutuste vahel.

3.   Konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL vastuvõtjariigile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selleks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.”

6)

Artikli 18 teine lõik asendatakse järgmisega:

„See kaotab kehtivuse 14. detsembril 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 2014.

Brüssel, 16. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI


(1)  Nõukogu 12. augusti 2010. aasta otsus 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 213, 13.8.2010, lk 43).

(2)  Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeede 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 248, 17.9.2008, lk 26).


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/58


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

15. detsember 2014,

millega parandatakse komisjoni rakendusotsuse 2014/154/EL (millega antakse luba (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9452 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2014/916/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/154/EL (2) on lubatud (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmine toidu uuendkoostisosana.

(2)

Rakendusotsuse 2014/154/EL lisas on kehtestatud (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola spetsifikatsioon. Lisas esitatud spetsifikatsioonides on viga. See viga tuleks parandada.

(3)

Seega tuleks rakendusotsust 2014/154/EL vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/154/EL lisa puhtusega seotud spetsifikatsioonides asendatakse kanne glükosamiini analüüsiväärtuse kohta järgmisega:

„Glükoosamiini analüüsiväärtus

34–46 % kuivas olekus”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Gnosis S.p.A., Via Lavoratori Autobianchi 1, 20832 Desio (MB), Itaalia.

Brüssel, 15. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusotsus 2014/154/EL, 19. märts 2014, millega antakse luba (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (ELT L 85, 21.3.2014, lk 10).


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/59


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

15. detsember 2014,

millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ rakendamiseks seoses kahjulikest organismidest teatamise ja liikmesriikide võetud või kavandatavate meetmetega

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9460 all)

(2014/917/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõikes 1 osutatud teatised kahjulike organismide esinemise kohta või artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus osutatud teatised kahjulike organismide tegeliku või oletatava ilmumise [varem tõlgitud „esinemise”] kohta peaksid sisaldama kogu teavet, mis võimaldaks komisjonil ja liikmesriikidel vajaduse korral kavandada ja rakendada kõige tõhusamaid meetmeid liidu või piirkonna tasandil. See on oluline, et tagada ELi territooriumi igakülgne kaitse kõigi võimalike fütosanitaarriski allikate eest.

(2)

Selleks, et võimaldada kiiret reageerimist, tuleks kõnealuste teatiste teatavad üksikasjad esitada kaheksa tööpäeva jooksul pärast seda, kui kahjulike organismide esinemine või ilmumine leiab kinnitust, pidades silmas selliste teatiste olulisust ja nende kiire esitamise teostatavust, ning kõik nõutavad üksikasjad tuleks esitada hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast kinnituse leidmist.

(3)

Selleks, et tagada komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamine kõigist muudatustest, ajakohastab teavitav liikmesriik kõnealuseid teatisi võimalikult kiiresti, kui talle saab teatavaks uus asjakohane teave või kui ta võtab asjakohased meetmed pärast nõutava teabe esitamist.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teatiste sisu

1.   Kui liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kahjuliku organismi esinemisest või ilmumisest, nagu on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus, või kahjuliku organismi tegelikust ilmumisest, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus, esitab liikmesriik lisas ette nähtud teabe.

2.   Kui liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kahjuliku organismi oletatavast ilmumisest, nagu on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus, esitab liikmesriik vajaduse korral lisas ette nähtud teabe.

Artikkel 2

Teatiste esitamise tähtajad

1.   Hiljemalt kaheksa tööpäeva jooksul pärast vastutava ametiasutuse ametlikku kinnitust kahjuliku organismi esinemise või tegeliku ilmumise kohta, nagu on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus, esitab liikmesriik teatise, mis sisaldab vähemalt lisa punktides 1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 4.1, 5.1, 5.2, 5.6, 6.4 ja 8 nimetatud teavet.

2.   Hiljemalt kolmekümne tööpäeva jooksul pärast vastutava ametiasutuse ametlikku kinnitust kahjuliku organismi esinemise või tegeliku ilmumise kohta, nagu on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus, esitab liikmesriik teatise, mis sisaldab nendes lisa punktides nimetatud teavet, mida ei ole nimetatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.   Hiljemalt kaheksa tööpäeva jooksul pärast seda, kui vastutav ametiasutus kahtlustab kahjuliku organismi ilmumist, nagu on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus, esitab liikmesriik teatise, mis sisaldab vähemalt lisa punktides 1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 4.1, 5.1, 5.2, 6.4 ja 8 nimetatud teavet.

4.   Hiljemalt kolmekümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui vastutav ametiasutus kahtlustab kahjuliku organismi ilmumist, nagu on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus, esitab liikmesriik teatise, mis sisaldab nendes lisa punktides nimetatud teavet, mida ei ole nimetatud käesoleva artikli lõikes 3.

5.   Liikmesriik ajakohastab lõigetes 1–4 osutatud teatisi niipea, kui talle on saanud kättesaadavaks uus teave ja ta on selle kinnitanud, või niipea, kui ta on võtnud uusi meetmeid.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.


LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD TEATISE SISU

1.   Üldteave teatise kohta

1.1.

Nimetus. Märkida asjaomase kahjuliku organismi teaduslik nimetus, selle asukoht ja kas see on esimene esinemine või mitte. Teaduslik nimetus peab olema üks järgmistest:

a)

direktiivis 2000/29/EÜ viidatud kahjuliku organismi teaduslik nimetus või nimetatud direktiivi artikli 16 lõike 3 kohaselt võetud meetmetes osutatud kahjuliku organismi teaduslik nimetus, sealhulgas vajaduse korral patotüüp, või

b)

kui punkt a ei ole kohaldatav, teaduslik nimetus, mille on heaks kiitnud rahvusvaheline organisatsioon, sealhulgas patotüüp, ning selle organisatsiooni nimi, või

c)

kui ei punkt a ega punkt b ei ole kohaldatav, teaduslik nimetus, mis on pärit kõige usaldusväärsemast teabeallikast, viitega allikale.

Võimalik selgitavate märkuste esitamine.

1.2.

Kokkuvõte. Punktides 3–7 osutatud teabe kokkuvõtlik esitus.

1.3.

Märkida üks järgmistest üksikasjadest: 1) osaline teatis artikli 2 lõike 1 või artikli 2 lõike 3 kohaselt; 2) teatis artikli 2 lõike 2 või artikli 2 lõike 4 kohaselt; 3) teatise ajakohastamine artikli 2 lõike 5 kohaselt; 4) lõppmärkus võetud meetmete lõpetamise kohta ja meetmete lõpetamise põhjus.

2.   Teave vastutava ametiasutuse ja vastutavate isikute kohta.

2.1.

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 1 lõikes 4 osutatud teatist esitava vastutava ametiasutuse nimi (edaspidi „vastutav asutus”). Märkida sõnad „Teatis järgmiselt asutuselt:”, millele järgneb vastutava asutuse nimi ja selle asutuse liikmesriigi nimi.

2.2.

Vastutava asutuse ametlikud kontaktandmed. Ametlike kontaktandmetena märkida asjaomase teatise puhul vastutava asutuse poolt nimetatud isiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress. Kui on nimetatud rohkem kui üks isik, märkida põhjused.

3.   Kahjuliku organismi esinemise asukoht.

3.1.

Märkida asjaomase kahjuliku organismi esinemise võimalikult täpne asukoht, osutades vajaduse korral vähemalt administratiivsele piirkonnale (nt omavalitsusüksus, linn, maakond).

3.2.

Lisaks punktile 3.1 esitatakse asjaomase asukoha kaart/kaardid. Märkuste kujul võib esitada teavet piiride kohta, viidates Eurostati territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) koodidele või geograafilistele koodidele (Geocodes), aerofotodele või GPSi koordinaatidele.

4.   Teave teatise põhjuse kohta ja kahjuri staatuse kohta asjaomases piirkonnas ja liikmesriigis.

4.1.

Märkida üks järgmistest valikutest: 1) kahjuliku organismi esimene kinnitatud või oletatav esinemine asjaomase liikmesriigi territooriumil; 2) kahjuliku organismi kinnitatud või oletatav esinemine asjaomase liikmesriigi territooriumi osas, kus selle esinemist ei olnud varem teada. Valiku 2 puhul ja, kui see on asjakohane, märge selle kohta, et kahjulikku organismi ilmus asjaomase liikmesriigi territooriumi osasse, kus kõnealune kahjulik organism on varem esinenud, kuid oli likvideeritud.

4.2.

Kahjuriga seotud hetkeolukord piirkonnas, kus kahjulik organism leiti esinevat, pärast ametliku kinnitust. Märkida selgitava märkusega üks või rohkem järgmistest valikutest: 1) esineb: asjaomase piirkonna kõigis osades; 2) esineb: üksnes asjaomase piirkonna konkreetsetes osades; 3) esineb: piirkonna konkreetsetes osades, kus peremeestaimi ei kasvatata; 4) esineb: likvideerimisel; 5) esineb: on ohjatud; 6) esineb: vähesel määral; 7) puudub: tuvastati kahjuri esinemine, kuid kahjur likvideeritud; 8) puudub: tuvastati kahjuri esinemine, kuid see kadus muudel põhjustel kui likvideerimine; 9) lühiajaline (kahjuliku organismi esinemine ei too eeldatavasti kaasa organismi kohanemist): meetmeid ei võeta; 10) lühiajaline: võetakse meetmed, kohaldatakse järelevalvet; 11) lühiajaline: võetakse meetmed, likvideerimisel; 12) muu.

4.3.

Kahjuriga seotud hetkeolukord asjaomases liikmesriigis enne kahjuliku organismi esinemise või oletatava esinemise ametlikku kinnitamist. Märkida selgitava märkusega üks või rohkem järgmistest valikutest: 1) esineb: asjaomase liikmesriigi kõigis osades; 2) esineb: üksnes asjaomase liikmesriigi mõnes osas; 3) esineb: liikmesriigi konkreetsetes osades, kus peremeestaime/peremeestaimi ei kasvatata; 4) esineb: hooajaliselt; 5) esineb: likvideerimisel; 6) esineb: on ohjatud, juhul kui likvideerimine ei ole võimalik; 7) esineb: vähesel määral; 8) puudub: kahjurit ei ole registreeritud; 9) puudub: kahjur on likvideeritud; 10) puudub: kahjurit enam ei esine muudel põhjustel kui likvideerimine; 11) puudub: kahjurite registreerimisandmed on vigased; 12) puudub: kahjurite registreerimisandmed ei ole usaldusväärsed; 13) puudub: üksnes tabatud; 14) esineb lühiajaliselt: meetmeid ei võeta; 15) esineb lühiajaliselt: võetakse meetmed, kohaldatakse järelevalvet; 16) esineb lühiajaliselt: võetakse meetmed, likvideerimisel; 17) muu.

4.4.

Kahjuriga seotud hetkeolukord asjaomases liikmesriigis pärast kahjuliku organismi esinemise ametlikku kinnitamist. Märkida selgitava märkusega üks või rohkem järgmistest valikutest: 1) esineb: asjaomase liikmesriigi kõigis osades; 2) esineb: üksnes asjaomase liikmesriigi mõnes osas; 3) esineb: liikmesriigi konkreetsetes osades, kus peremeestaime/peremeestaimi ei kasvatata; 4) esineb: hooajaliselt; 5) esineb: likvideerimisel; 6) esineb: on ohjatud, juhul kui likvideerimine ei ole võimalik; 7) esineb: vähesel määral; 8) puudub: kahjur on likvideeritud; 9) puudub: kahjurit enam ei esine muudel põhjustel kui likvideerimine; 10) puudub: kahjurite registreerimisandmed on vigased; 11) puudub: kahjurite registreerimisandmed ei ole usaldusväärsed; 12) puudub: üksnes tabatud; 13) esineb lühiajaliselt: meetmeid ei võeta; 14) esineb lühiajaliselt: võetakse meetmed, kohaldatakse järelevalvet; 15) esineb lühiajaliselt: võetakse meetmed, likvideerimisel; 16) muu.

5.   Teave kahjuliku organismi leidmise, tema proovide võtmise, analüüsimise ja kinnitamise kohta.

5.1.

Kuidas avastati kahjuliku organismi esinemine? Märkida üks järgmistest valikutest: 1) ametlik kahjurite vaatlus; 2) olemasoleva või likvideeritud kahjuliku organismi puhanguga seotud vaatlus; 3) igasugune fütosanitaarkontroll; 4) asjaomase kahjuliku organismi konkreetse esinemisega seotud tagasiulatuv ja järgnev kontroll; 5) muu ametlik kontroll kui fütosanitaarkontroll; 6) kutseliste käitajate, laborite või muude isikute edastatud teave; 7) teaduslik teave; 8) muu. Vabas vormis tekstina või lisatud dokumentidega võib esitada täiendavad märkusi. Valiku 8 puhul on vaja märkida kirjeldus. Vajaduse korral märkida kontrolli(de) kuupäev, kontrollimeetodi kirjeldus (sealhulgas vajaduse korral visuaalse või muu kontrolli üksikasjad) ning selle objekti lühikirjeldus, kus toimus kontrollimine, kontrolli leiud ja pilt/pildid. Valikute 3 ja 4 puhul märkida kontrolli(de) kuupäev, kontrollimeetodi kirjeldus (sealhulgas vajaduse korral visuaalse või muu kontrolli üksikasjad). Võib esitada selle objekti lühikirjelduse, kus toimus kontrollimine, kontrolli leiud ja pilt/pildid.

5.2.

Leiu kuupäev. Märkida kuupäev, millal vastutav asutus avastas kahjuliku organismi esinemise või sai esimese teate selle leidmise kohta. Kui kahjuliku organismi leidis muu isik kui vastutav asutus, märkida kuupäev, millal kõnealune isik kahjuliku organismi leidis, ning kuupäev, millal see isik vastutavat asutust teavitas.

5.3.

Proovide võtmine laboratoorsete analüüside jaoks. Kui on asjakohane, esitada teave proovide võtmise kohta laboratoorsete analüüside jaoks, sealhulgas kuupäev, meetod ja proovi suurus. Võib lisada pilte.

5.4.

Labor. Kui on asjakohane, märkida asjaomase kahjuliku organismi tuvastamisega tegelenud labori(te) nimi/nimed ja aadress(id).

5.5.

Diagnostiline meetod. Märkida üks järgmistest valikutest: 1) vastastikuse hindamise läbinud eeskirja kohaselt; 2) muu, kirjeldada asjaomast meetodit. Valiku 1 puhul esitada selge viide vastavale eeskirjale ja, kui see on asjakohane, mis tahes kõrvalekaldumine nimetatud eeskirjast.

5.6.

Kahjuliku organismi tuvastamise ametliku kinnitamise kuupäev.

6.   Teave saastunud piirkonna kohta ning puhangu raskusaste ja allikas selles piirkonnas.

6.1.

Saastunud piirkonna suurus ja piirjooned. Märkida üks või mitu järgmistest valikutest: 1) saastunud ala (m2, ha, km2); 2) kahjustatud taimede arv (tk); 3) kahjustatud taimsete saaduste kogus (tonni, m3); 4) saastunud piirkonna piirjoonte GPS-koordinaadid või muu konkreetne kirjeldus. Võib esitada umbkaudseid arve, kuid selgitusega, miks täpsed andmed puuduvad.

6.2.

Saastunud piirkonna ja selle ümbruse omadused. Märkida üks või mitu järgmistest valikutest.

1)

Avamaal — tootmisala

1.1)

põld (haritav maa, karjamaa);

1.2)

viljapuuaed/viinamarjaistandus;

1.3)

puukool;

1.4)

mets.

2)

Avamaal — muu

2.1)

eraaed;

2.2)

avalikud kohad;

2.3)

kaitseala;

2.4)

metsikud taimed mujal kui kaitsealadel;

2.5)

muu, kirjeldada konkreetselt.

3)

Füüsiliselt suletud tingimustes

3.1)

kasvuhoone;

3.2)

eravalduses olev ruum, muu kui kasvuhoone;

3.3)

avalik koht, muu kui kasvuhoone;

3.4)

muu, kirjeldada konkreetselt.

Iga valiku puhul märge selle kohta, kas vastav saastumine on seotud ühe või mitme järgmise elemendiga: istutamiseks ette nähtud taimed, muud taimed või taimsed saadused.

6.3.

Peremeestaimed saastunud piirkonnas ja selle ümbruses. Märkida kõnealuses piirkonnas kasvava peremeestaime teaduslik nimetus vastavalt punktile 6.4. Võib esitada täiendavat teavet seoses peremeestaime kasvutihedusega selles piirkonnas, viidates viljelustavadele, konkreetsetele elupaikade omadustele või teabele selles piirkonnas toodetavate vastuvõtlike taimsete saaduste kohta.

6.4.

Saastunud taim(ed), taimne saadus/taimsed saadused ja muu(d) ese(med). Märkida nakatunud peremeestaime(de) teaduslik nimetus.

Võib esitada sordi nimetuse ja taimsete saaduste puhul kauba tüübi, kui see on asjakohane.

6.5.

Piirkonnas esinevad edasikandjad (vektorid). Vajaduse korral märkida üks järgmistest valikutest:

a)

direktiivis 2000/29/EÜ viidatud edasikandjate teaduslik nimetus vähemalt perekonna tasandil või osutatud direktiivi artikli 16 lõike 3 kohaselt võetud meetmetes esitatud nimetus või

b)

kui punkt a ei ole kohaldatav, teaduslik nimetus, mille on heaks kiitnud rahvusvaheline organisatsioon, ja selle organisatsiooni nimi, või

c)

kui ei punkt a ega punkt b ei ole kohaldatav, teaduslik nimetus, mis on pärit kõige usaldusväärsemast teabeallikast, viitega allikale.

Võib esitada täiendavat teavet seoses edasikandjate asustustihedusega või nende jaoks oluliste taimede omadustega.

6.6.

Puhangu raskusaste. Saastatuse ulatuse, sümptomite ja tekitatud kahju kirjeldus ning vajaduse korral prognoosid niipea, kui selline teave on kättesaadav.

6.7.

Puhangu allikas. Kui see on asjakohane, märkida kahjuliku organismi piirkonda sattumise kinnitatud viis või kinnitamist ootav oletatav viis. Võib lisada teavet kahjuliku organismi kinnitatud või võimaliku päritolu kohta.

7.   Ametlikud fütosanitaarmeetmed

7.1.

Ametlike fütosanitaarmeetmete vastuvõtmine. Märkida üks järgmistest valikutest koos selgitavate märkustega: 1) on võetud ametlikud fütosanitaarmeetmed keemilise, bioloogilise või füüsilise töötlemise kujul; 2) on võetud muud ametlikud fütosanitaarmeetmed kui keemilise, bioloogilise või füüsilise töötlemise kujul; 3) võetakse ametlikud fütosanitaarmeetmed; 4) otsuse tegemine ametlike fütosanitaarmeetmete võtmise kohta on pooleli; 5) ametlikke fütosanitaarmeetmeid ei võeta. Piiritletud ala kehtestamise korral märkida valikute 1, 2 ja 3 puhul, kas meetmed võeti sees- või väljaspool seda ala. Valiku 5 puhul märkida põhjus, miks fütosanitaarmeetmeid ei võeta.

7.2.

Ametlike fütosanitaarmeetmete vastuvõtmise kuupäev. Ajutiste meetmete korral märkida nende eeldatav kestus.

7.3.

Märkida piirkond, kus rakendatakse ametlikke fütosanitaarmeetmeid. Märge selle kohta, millist meetodit kasutati, et määrata kindlaks fütosanitaarmeetmetega hõlmatud piirkond. Vaatluste tegemise korral märkida vaatluste tulemused.

7.4.

Ametlike fütosanitaarmeetmete eesmärk. Märkida üks järgmistest valikutest: 1) likvideerimine; 2) ohjamine, juhul kui likvideerimine ei ole võimalik.

7.5.

Meetmed, mis mõjutavad kaupade liikumist. Märkida üks järgmistest valikutest: 1) meetmed mõjutavad kaupade importi liitu või kaupade liikumist liidus; 2) meetmed ei mõjuta kaupade importi liitu ega kaupade liikumist liidus. Valiku 1 puhul kirjeldada meetmeid.

7.6.

Eriotstarbelised vaatlused. Kui fütosanitaarmeetmete osana tehakse vaatlusi, märkida nende metoodika, kestus ja ulatus.

8.   Kahjuriohu analüüs/hindamine. Märkida üks järgmistest valikutest: 1) kahjuriohu analüüs ei ole vajalik (kahjulik organism on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ I või II lisas või selle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 16 lõike 3 kohaselt vastu võetud meetmeid); 2) kahjuriohu analüüs või esialgne kahjuriohu analüüs on väljatöötamisel; 3) esialgne kahjuriohu analüüs on olemas; 4) kahjuriohu analüüs on olemas. Valikute 3 ja 4 puhul kirjeldada peamisi järeldusi ja lisada vastav analüüs või märkida allikas, kust seda analüüsi võib leida.

9.   Lingid asjaomastele veebisaitidele ja muudele teabeallikatele.

10.   Liikmesriik võib paluda komisjonil esitada ühe või mitme punktides 1.1, 1.3, 3.1, 4.1–4.4, 5.1–5.6, 6.1–6.7, 7.1–7.6 ja 8 esitatud üksikasjadega seotud teave Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioonile.


17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/65


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2014,

millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist pärit polüesterstaapelkiu importi käsitlev subsiidiumivastane menetlus

(2014/918/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   ALGATAMINE

(1)

19. detsembril 2013 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 10 alusel subsiidiumivastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit polüesterstaapelkiu impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Komisjon algatas uurimise pärast seda, kui Euroopa tehiskiuliit CIRFS (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 4. novembril 2013. aastal seitsme tootja nimel kaebuse. Kaebuse esitaja esindas rohkem kui 70 % liidu polüesterstaapelkiu kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise algatamiseks piisavaks.

(3)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt Hiina Rahvavabariigi valitsusele, India valitsusele ja Vietnami valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatav nendest riikidest pärit polüesterstaapelkiu subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Asjaomastel valitsustel paluti osaleda individuaalsetel konsultatsioonidel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda üksmeelsele lahendusele.

Hiina Rahvavabariik (Hiina)

(4)

Hiina valitsus ei olnud nõus konsultatsioonidel osalema, väites, et kaebuse esitamise kuupäeva puhul esineb arusaamatus. Hiina valitsus esitas siiski märkused seoses kaebuses esitatud väidetega kavade ebapiisava tasakaalustatavuse kohta.

India

(5)

India valitsus võttis vastu kutse osaleda konsultatsioonidel ja konsultatsioon toimus. Konsultatsioonide käigus üksmeelsele lahendusele ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse India valitsuse esitatud märkusi seoses kaebuses loetletud kavadega.

Vietnam

(6)

Vietnami valitsus võttis kutse osaleda konsultatsioonidel vastu ja konsultatsioonid toimusid. Konsultatsioonide käigus üksmeelsele lahendusele ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse Vietnami valitsuse esitatud märkusi kaebuses loetletud kavade kohta.

1.2.   HUVITATUD ISIKUD

(7)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajaid, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina, India ja Vietnami valitsust, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

a)   Valikuuring

(9)

Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu paluti kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed oma polüesterstaapelkiuga seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013. Seda teavet nõuti algmääruse artikli 27 alusel, et komisjon saaks otsustada, kas vajalik on valikuuring, ning vajaduse korral valimid moodustada. Konsulteeriti ka Hiina, India ja Vietnami valitsustega.

Liidu tootjate valikuuring

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et on moodustanud liidu tootjate esialgse valimi. Komisjon kasutas valimi moodustamise alusena polüesterstaapelkiu müügikoguseid ja tootmismahtu uurimisperioodil, võttes arvesse geograafilist jaotumist. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 54 % liidu polüesterstaapelkiu kogutoodangust.

(11)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

Importijate valikuuring

(12)

Selleks et otsustada, kas vajalik on valikuuring, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(13)

Kaheksa sõltumatut importijat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1 moodustas komisjon esialgse valimi, kuhu kuulus kolm kõige suurema impordimahuga sõltumatut importijat. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega.

(14)

Üks valimisse kaasatud importijatest loobus valimis osalemisest, teatades komisjonile, et ei vasta esitatud küsimustikule. Seejärel loobus komisjon valikuuringust, kuna valimisse mittekaasatud importijaid jäi alles piiratud arvul, ning neil kõigil paluti vastata küsimustikule. Kaks äriühingut, kes vaatlusalust toodet nii impordivad kui ka kasutavad, märkisid, et ei soovi osaleda importijate, vaid kasutajatena. Ülejäänud viielt sõltumatult importijalt laekus neli vastust küsimustikule.

Hiina eksportivate tootjate valikuuring

(15)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Algselt esitas küsitud teabe ja oli nõus enda kaasamisega valimisse 23 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Eksportivatelt tootjatelt/eksportivate tootjate rühmadelt saadud teabe alusel ja kooskõlas algmääruse artikliga 27 moodustas komisjon esialgse valimi, kuhu kuulus viis koostööd tegevat eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht liitu oli uurimisperioodil kõige suurem. Hiljem esitasid küsitud teabe veel kaks Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Nende kahe Hiina eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma suuruse tõttu ei oleks aga valimit muudetud isegi siis, kui nad oleksid esitanud küsitud teabe õigeaegselt.

(17)

Kaks Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma nõudsid, et valim moodustataks polüesterstaapelkiu tootmiseks kasutatava tooraine alusel. Seega väitsid nad, et valimisse tuleks kaasata võrdsel arvul selliseid polüesterstaapelkiu tootjaid, kes kasutavad puhast tereftaalhapet/monoetüleenglükooli (edaspidi „PTA/MEG”), ning selliseid polüesterstaapelkiu tootjaid, kes kasutavad plasthelbeid. Lisaks väitsid nad, et tootmisprotsessid erinevad sõltuvalt kasutatavast toorainest ning et eri toorainet kasutavad tootjad ei konkureeri ühel turul. Peale selle on väidetud, et polüesterstaapelkiu tootjad, kes ei kasuta toorainena PTAd/MEGd, ei saaks kasu tegelikust hinnast odavama hinnaga tarnitud PTAst/MEGst, mida on kirjeldatud kaebuses.

(18)

Komisjon moodustas valimi uurimisperioodiaegsete suurimate ekspordimahtude alusel kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1. Valimis võeti arvesse ka asjaolu, et mõnda kava ei pruugi kõik Hiina eksportivad tootjad kasutada. Lisaks märgiti, et valim sisaldab mõlemat tootmisprotsessi kasutavaid äriühinguid.

(19)

Valimi moodustamisel üksnes tootmisprotsessi liigile tuginemine tekitaks ohu, et uurimise tulemusse suhtutaks eelarvamusega, nagu esineksid tasakaalustatavad subsiidiumid üksnes seoses PTAd/MEGd toorainena kasutavate polüesterstaapelkiu tootjatega ning mitte plasthelbeid kasutavate polüesterstaapelkiu tootjatega. Lisaks leiti, et selline valikukriteerium oleks meelevaldne, kuna sellisel viisil moodustatud valim, mis sisaldaks võrdsel arvul eri liiki äriühinguid, ei oleks tüüpiline liitu eksporditavate mahtude seisukohast kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1, ning seetõttu seda nõuet ei arvestatud.

(20)

Üks Hiina eksportiv tootja/eksportivate tootjate rühm väitis, et valim peaks põhinema pigem ekspordiväärtusel kui ekspordimahul, ning palus end valimisse kaasata. Valimi moodustamine ekspordiväärtuse alusel ei annaks tulemuseks tüüpilist ja objektiivset valimit, kuna subsideerimine võib hindu moonutada. Komisjon valis välja viis suurima ekspordimahuga eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kes moodustavad koostööd tegevate Hiina eksportijate ekspordi kogumahust liitu 53 %. Seda peetakse suurimaks tüüpiliseks ekspordimahuks, mida on võimalik käsutuses oleva aja jooksul uurida kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

(21)

Sama isik väitis, et kogu tema tooraine koosneb ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest ja seega ei saa ta kasu subsiidiumidest, mida võidakse seostada PTA/MEG kasutamisega. See isik väitis, et tema suhtes ei tohiks kohaldada subsiidiumimarginaali, mis arvutati PTAd/MEGd toorainena kasutavate äriühingutega seotud andmete alusel. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 18, võeti valimis arvesse ka asjaolu, et mõnda kava ei pruugi kõik Hiina eksportivad tootjad kasutada. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

(22)

Seega jäi lõplikuks valimiks põhjenduses 16 kirjeldatud viiest eksportivast tootjast koosnev esialgne valim.

(23)

Pärast avalikustamist seadis kaebuse esitaja kahtluse alla valimi moodustamise meetodi, mida komisjon kasutas. Tal oli kahtlusi selle suhtes, kas põhjenduses 16 mainitud 23 koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma on tüüpilised Hiinast liitu eksporditava polüesterstaapelkiu üldkoguse seisukohast. Lisaks leidis ta, et viiest äriühingust koosnev valim ei ole piisav, arvestades et polüesterstaapelkiu tootjaid on Hiinas väidetavalt 150. Peale selle väitis ta, et valimi moodustamisel ei arvestatud Hiina tootjate geograafilist jaotumist ega asjakohaseid eri tootmisprotsesse kasutavate Hiina tootjate osakaalu. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei ole avalikustanud valimisse kaasatud Hiina äriühingute tegelikku polüesterstaapelkiu tootmismahtu ega seda, kas tootmismaht on tüüpiline Hiinas toodetud polüesterstaapelkiu kogumahu seisukohast.

(24)

23 koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma moodustasid 83 % Hiinast tuleva impordi kogumahust ja seetõttu peeti koostöö taset kõrgeks. Nagu on märgitud põhjenduses 16, valis komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 27 valimisse viis uurimises koostööd teinud eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht liitu oli uurimisperioodil kõige suurem. Selle alusel peeti valimit tüüpiliseks. Valitud äriühingutel paluti vastata kogu küsimustikule. Igal juhul ei saa kaasata valimisse selliseid eksportivaid tootjaid, kes ei soovi teha uurimises koostööd, kuna komisjon soovib toetuda järelduste tegemisel teabele, mis on kogutud koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt küsimustikule saadud ja kohapeal kontrollitud vastuste alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ei põhjendanud oma väidet, et eksportivate tootjate valimi moodustamisel oleks tulnud arvestada geograafilise jaotumisega Hiinas. Eelkõige ei selgitanud kaebuse esitaja, kuidas oleks geograafilise jaotumise kriteeriumil põhinev valim olnud kooskõlas algmääruse artikliga 27, milles on sätestatud võimalus moodustada valim suurima ekspordimahu alusel.

(26)

Väite kohta, et valimis ei arvestatud asjakohaseid eri tootmisprotsesse kasutavate Hiina tootjate osakaalu, rõhutatakse, et valim hõlmas mõlemat tootmisprotsessi kasutavaid äriühinguid, nagu on selgitatud põhjenduses 18. Pealegi kasutavad suurimad Hiina eksportijad liidu turule eksporditava polüesterstaapelkiu tootmiseks PTAd/MEGd.

(27)

Kuna kaebuse esitaja osutab pigem tootmisele kui liitu eksportimisele, on asjakohane märkida, et komisjon ei pea esitama valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmade polüesterstaapelkiu tootmismahtu, kuna käesoleva menetluse eesmärk on hinnata subsideerimist Hiinas toodetud ja liitu eksporditud polüesterstaapelkiu mahu puhul.

(28)

Seetõttu ei võetud kaebuse esitaja väiteid valimi moodustamise meetodi kohta arvesse.

India eksportivate tootjate valikuuring

(29)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(30)

Kaheksa India eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Komisjon koostas valimi algmääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt, valides neli suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli käsutuses olnud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ning India ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(31)

Pärast avalikustamist osutas kaebuse esitaja asjaolule, et Indias on 17 polüesterstaapelkiu tootjat, ning seadis kahtluse alla neljast eksportivast tootjast koosneva valimi tüüpilisuse. Komisjon kinnitab, et neljast India eksportivast tootjast moodustatud valimit peetakse tüüpiliseks, kuna see hõlmab umbes 90 % India koguekspordist liitu uurimisperioodil.

Vietnami eksportivate tootjate valikuuring

(32)

Komisjon palus kõigil teadaolevail Vietnami eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Vietnami esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(33)

Viis Vietnami eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma, kuid ühel neist äriühingutest ei olnud uurimisperioodil eksportmüüki liitu. Seetõttu otsustas komisjon seda äriühingut mitte uurida. Ülejäänud eksportivate tootjate vähest arvu arvestades otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

(34)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et Vietnami puhul vastas küsimustikule neljast eksportivast tootjast kolm ning et komisjon oleks pidanud üritama saavutada samaväärse taseme ka Hiinast ja Indiast pärit ekspordi puhul. Komisjon rõhutab, et Vietnamis on tootmisharu olukord üpris teistsugune, arvestades väga väikest koostööd tegevate eksportivate tootjate arvu (kolm), võrreldes Hiina ja India eksportivate tootjate suure arvuga. Seega oli valimi moodustamine vajalik vaid kahes viimases riigis. Lisaks selgitab komisjon, et kolm koostööd tegevat uurimisalust Vietnami eksportivat tootjat moodustavad üle 99 % Vietnamist liitu imporditava vaatlusaluse toote kogumahust.

b)   Individuaalne kontrollimine

(35)

Kolm Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma taotlesid algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Arvestades individuaalse kontrollimise taotluste arvu ja Hiina eksportivate tootjate valimi suurust, oleks selline kontrollimine olnud põhjendamatult koormav. Seetõttu neid taotlusi ei rahuldatud.

(36)

Üks India eksportiv tootja taotles algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Taotletud kontrollimine kiideti heaks. Eelkõige otsustati, et individuaalne kontrollimine ei ole kõnealusel juhul põhjendamatult koormav ega takista uurimise õigeaegset lõpetamist.

c)   Vastused küsimustikule

(37)

Komisjon saatis küsimustikud Hiina esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele ning PTA ja MEG tootjatele), India esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele) ja Vietnami esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele ning PTA ja MEG tootjatele). Seejärel saatis komisjon küsimustikud valimisse kaasatud viiele Hiina eksportivale tootjale, viiele India eksportivale tootjale (neli valimisse kuuluvat tootjat ja üks valimisse mittekuuluv tootja), neljale Vietnami eksportivale tootjale, neljale liidu tootjale, viiele sõltumatule importijale ja 105 kasutajale.

(38)

Hiinast vastas küsimustikule Hiina valitsus (kaubandusministeerium) ja viis valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Indiast vastas küsimustikule India valitsus (kaubandus- ja tööstusministeerium), neli valimisse kaasatud India eksportivat tootjat ning individuaalset kontrollimist taotlenud India eksportiv tootja. Vietnamist vastas Vietnami valitsus (Vietnami konkurentsiamet, tööstus- ja kaubandusministeerium ja mitu panka). Üks eksportiv tootja, kelle ekspordimaht liitu oli väga väike, loobus koostööst ega vastanud küsimustikule. Küsimustikule vastasid ülejäänud kolm Vietnami eksportivat tootjat (kaks neist kuulus samasse kontserni). Lisaks esitas vastused küsimustikule neli liidu tootjat, neli sõltumatut importijat ja kaksteist kasutajat.

(39)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustike arv ning importijatele ja kasutajatele saadetud küsimustike arv ei tundu olevat proportsionaalsed. Esmajoones tuleb märkida, et ühele äriühingute rühmale (liidu tootjad, eksportivad tootjad, importijad või kasutajad) saadetud küsimustike arv ei näita, millist kaalu omistab komisjon nende vastavale olukorrale. Ainus eesmärk on saada õigel tasemel ja koguses teavet, et analüüsida parimal võimalikul viisil subsiidiumi, kahju ja liidu huve.

(40)

Käesoleval juhul saadeti küsimustikud neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, viiele valimisse kaasatud Hiina eksportivale tootjale, viiele India eksportivale tootjale, neljale Vietnami eksportivale tootjale, viiele importijale ning kõigile teadaolevatele ja endast teada andnud kasutajatele. Algmääruse artiklis 27 ei ole kasutajate valikuuring tõepoolest sätestatud. Lisaks näitavad senised kogemused kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimistega, et kuigi teatud juhtudel võidakse kättesaadava teabe alusel võtta ühendust paljude kasutajatega, on tavaliselt vaid vähesed neist valmis küsimustikule vastama. Seetõttu üritas komisjon aktiivselt teha ka käesoleval juhul koostööd võimalikult paljude kasutajatega.

d)   Kontrollkäigud

(41)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Algmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud korraldati järgmistesse riigiametitesse ning finantseerimisasutustesse ja äriühingutesse:

 

Hiina valitsus

Hiina kaubandusministeerium, Peking, Hiina

 

India valitsus

kaubandus- ja tööstusministeerium, New Delhi

 

Vietnami valitsus

Vietnami konkurentsiamet, tööstus- ja kaubandusministeerium, Hanoi

rahandusministeerium, Hanoi (sealhulgas kontrollkäigud mitmesse panka)

Thái Bìnhi tolliamet, Thái Bình, Thái Bìnhi provints

 

Liidu tootjad

Trevira GmbH, Bobingen, Saksamaa

Wellman International Ltd., Kells, Iirimaa

Greenfiber International S.A., Buzău, Rumeenia

Silon s.r.o., Sezimovo Ústí, Tšehhi Vabariik

 

Importijad

Elias Enterprises Limited, Altrincham, Ühendkuningriik

 

Kasutajad

Sandler AG, Schwarzenbach/Saale, Saksamaa

 

Hiina eksportivad tootjad

Far Eastern Industries (Shanghai) Ltd, Shanghai

Jiangsu Huaxicun Co, Huaxi küla, Jiangyin

Jiangsu Xinsu Chemical Fibre Co, Suzhou

Xiamen Xianglu Chemical Fibre Co, Xiamen

Zhejiang Anshun Pettechs Fibre Co, Fuyang

 

India eksportivad tootjad

Bombay Dyeing and Manufacturing Co. Ltd., Mumbai

Ganesha Ecosphere Limited, Kānpur

Indo Rama Synthetics Ltd., Nāgpūr

Reliance Industries Limited, Mumbai

Polyfibre Industries Pvt. Ltd., Mumbai

 

Vietnami eksportivad tootjad

Vietnam New Century Polyester Fibre Co Ltd., Ha Long

Thai Binh Polyester Staple Fibre (piiratud vastusega osaühing), Thái Thuy, Thái Bìnhi provints ning Hop Than Co. Ltd., Thái Bình, Thái Bìnhi provints (edaspidi koos „Thái Bìnhi rühm”).

(42)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et enamik Hiina tootjatest on piirkondlikult koondunud Jiangsu ja Zhejiangi provintsi kagupoolsel rannikul ja et ükski viiest kontrollkäigust ei toimunud kummaski neist kahest provintsist. Selles küsimuses tuleb märkida, et Jiangsu Xinsu Chemical Fibre Co ja Jiangsu Huaxicun Co asuvad Jiangsu provintsis, samas kui Zhejiang Anshun Pettechs Fibre asub Zhejiangi provintsis. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(43)

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et valimisse ei olnud kaasatud kaks tootmisvõimsuse poolest suurt Hiina tootjat. Selles küsimuses tuletatakse meelde, et komisjon moodustas valimi liitu toimuva ekspordi mahu alusel ja valis viis suurimat liitu eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma kooskõlas algmääruse artikliga 27, nagu on selgitatud põhjendustes 16 ja 18. Ainuüksi asjaolu, et Hiinas on ka teisi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, ei sea iseenesest kahtluse alla valimi tüüpilisust.

(44)

Kaebuse esitaja esitas sarnase väite Vietnami kohta, osutades, et uurimisse ei olnud kaasatud Vietnami kaks suurt polüesterstaapelkiu tootjat. Nagu komisjon selgitas eespool põhjendustes 32–34, hõlmas uurimine kõiki Vietnami tootjaid, kes ekspordivad polüesterstaapelkiudu liitu, ning vastused saadi kolmelt eksportivalt tootjalt, kes moodustavad peaaegu kogu polüesterstaapelkiu ekspordi liitu. Asjaolu, et Vietnamis võib olla teisigi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, kes ei ekspordi vaatlusalust toodet liitu, ei mõjuta koostööd tegevate tootjate tüüpilisust.

1.3.   UURIMISPERIOOD JA VAATLUSALUNE PERIOOD

(45)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(46)

Pärast avalikustamist esitas kaebuse esitaja märkuse uurimisperioodi kestuse kohta, mida ta pidas liiga lühikeseks ning millel seetõttu oli kahjulik mõju komisjoni järeldustele. Kaebuse esitaja väitis, et 12-kuulise kestusega eirati asjaolu, et liidu tootmisharule tekitatud kahju oli väidetavalt kestnud mitu aastat. Peale selle arvas kaebuse esitaja, et kaebuses loetletud subsiidiume ei olnud kasutatud 12-kuulise uurimisperioodi alusel võimalik nõuetekohaselt analüüsida.

(47)

Kahju analüüsiga seoses tuleb rõhutada, et komisjon hindas 2010., 2011. ja 2012. aastat ning uurimisperioodi, mitte üksnes uurimisperioodi alla kuuluvat 12 kuud, nagu väidab kaebuse esitaja. Subsideerimise kindlaksmääramise puhul valis komisjon uurimisperioodiks 12 kuud, rakendades oma kaalutluspädevust kooskõlas algmääruse artiklitega 5 ja 11. Kuni avalikustamiseni ei esitanud kaebuse esitaja ega ükski huvitatud isik märkusi uurimisperioodi kestuse kohta, mis oli esitatud algatamisteates ja küsimustikes. Komisjon leiab, et 12-kuuline uurimisperiood on asjakohane uurimise seisukohast tüüpiliste järelduste tegemise tagamiseks. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

1.4.   AVALIKUSTAMINE

(48)

2. oktoobril 2014 avalikustas komisjon kõigile huvitatud isikutele olulised faktid ja tegurid, mille alusel ta kavatses menetluse lõpetada, ning kutsus kõiki huvitatud isikuid üles märkusi esitama. Märkusi esitasid üks kasutajate ühendus, kaebuse esitaja, üks Hiina eksportiv tootja ja tema tütarettevõtjad, neli India eksportivat tootjat, Hiina valitsus ja Vietnami valitsus. Komisjon võttis esitatud märkusi arvesse, kui see oli asjakohane.

(49)

Kasutajate ühenduselt saadud märkused olid seotud liidu huvide küsimusega, mida ei hinnatud, kuna meetmete kehtestamiseks ei ole alust.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   VAATLUSALUNE TOODE

(50)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist pärit polüestrist sünteesstaapelkiud, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata ning mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 5503 20 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(51)

Vaatlusalust toodet saab toota tavaliselt puhtast tereftaalhappest (PTA) ja monoetüleenglükoolist (MEG) või tootes ümbertöödeldud plasthelvestest ümbertöödeldud polüesterstaapelkiudu. Tootel on palju kasutusalasid, näiteks riide- ja rõivatööstuses ning sisustusesemete tootmisel, ent ka auto-, meditsiini- ja ehitustööstuses ning hügieenitoodete tootmisel.

2.2.   SAMASUGUNE TOODE

(52)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad peamised kasutusalad:

vaatlusalune toode;

toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul, ning

toode, mida toodab ja müüb liidus liidu tootmisharu.

(53)

Komisjon otsustas seega käsitada neid tooteid samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

2.3.   TOOTE MÄÄRATLUSEGA SEOTUD VÄITED

2.3.1.   PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiud ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiud

(54)

Kaks valitsusasutust ja ühe asjaomase riigi eksportivaid tootjaid esindav ühendus väitsid, et PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiudu ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiudu tuleks käsitada kahe eraldi tootena. Väide põhines kasutatava tooraine erinevuses, kuna teatavat liiki polüesterstaapelkiu korral kasutatakse PETd/MEGd, samas kui teist liiki polüesterstaapelkiu korral hoopis ümbertöödeldud plastpudeleid. Selles küsimuses märgiti olulise erinevusena kulu ja müügihinda. Lisaks väideti, et PTAst ja MEGst valmistatud polüesterstaapelkiu ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiu kvaliteedis esineb olulisi erinevusi, mis mõjutavad polüesterstaapelkiu kasutusala ja rakendust.

(55)

PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiud ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiud on tõepoolest kaks eri liiki polüesterstaapelkiudu, mis kuuluvad polüesterstaapelkiu toote määratluse alla. Sellegipoolest on neil kahel tooteliigil samad füüsikalised ja keemilised omadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad. Kuigi tunnistatakse, et kõik tooteliigid ei ole vastastikku asendatavad, on eelmiste uurimiste ja praeguse uurimisega tehtud kindlaks, et kõnealused eraldi tooteliigid on vähemalt osaliselt vastastikku asendatavad ja kattuvad. Seepärast seda väidet ei arvestatud.

(56)

Üks eksportiv tootja kordas, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helveste asemel ümbertöödeldud plastpudelite kasutamisel järgitakse teistsugust tootmisprotsessi ja et tegu on eraldi toorainega. Sama isik lisas ka, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiuga seotud kulu on väiksem ning selle müügihind ja kvaliteet on oluliselt madalamad kui tavalise polüesterstaapelkiu korral. Komisjon on endiselt seisukohal, et nii ümbertöödeldud plastpudelid kui ka ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helbed on sisuliselt sama tooraine. Plasthelvestega võrreldes lisanduvad plastpudelite kasutamise korral järgmised tootmisetapid: pudelite sortimine ja pesemine ning seejärel pudelite purustamine helvesteks. Kõik edasised tootmisetapid on samad. Lisaks on lõpptootel samad omadused, arvestades et ühe toote kontrollnumbri alla kuuluval tootel võib olla eri kvaliteediklasse. Seega on toote kontrollnumbri raames arvestatud ka eri kvaliteediklassidest tuleneva hinnaerinevusega (kui see esineb). Seetõttu ei võetud väidet arvesse.

2.3.2.   Tavapärane polüesterstaapelkiud ja erikasutusega polüesterstaapelkiud

(57)

Üks valitsusasutus ja neli eksportivat tootjat väitsid, et tavapärast polüesterstaapelkiudu ja erikasutusega polüesterstaapelkiudu tuleks käsitada tootmiskulu, müügihinna ja kasutusala erinevuste tõttu eri toodetena. Lisaks väideti, et liidu tootmisharus keskendutakse erikasutusega polüesterstaapelkiule kui polüesterstaapelkiu põhiliigile, samas kui asjaomased riigid tarnivad peamiselt tavapärast polüesterstaapelkiudu.

(58)

Põhjenduses 57 kirjeldatud väite esitanud valitsusasutus ja neli eksportivat tootjat ei esitanud erikasutusega polüesterstaapelkiu määratlust.

(59)

Valimisse kaasatud liidu tootjate määratluse kohaselt hõlmab erikasutusega polüesterstaapelkiud polüesterstaapelkiudu, mis on valmistatud polüestri ja polüetüleeni kombinatsioonist kasutamiseks hügieenitoodetes, värvitud polüesterstaapelkiudu, konkreetse tugevusega polüesterstaapelkiudu, tule levikut aeglustavat polüesterstaapelkiudu, tehniliseks kasutamiseks ette nähtud polüesterstaapelkiudu (nt geotekstiilid ja lausriie ehituses kasutamiseks), koostöös kliendiga erirakenduse jaoks määratletavat, välja töötatavat ja kohandatavat polüesterstaapelkiudu ning autotööstuses kasutatavat polüesterstaapelkiudu (eriti auto nähtav vooderdus peab olema ühtlase värviga).

(60)

Tavapärane polüesterstaapelkiud hõlmab valimisse kaasatud liidu tootjate kohaselt sellist polüesterstaapelkiudu, mille tehnilised kirjeldused on väga paindlikud.

(61)

Erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu kohta väljapakutud määratluse kohaselt on neil kahel tooteliigil samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Asjaolu, et saadaval on eri liiki, sorti või eri kvaliteediga polüesterstaapelkiudu, ei välista selle käsitamist ühe tootena. Tavapärasel polüesterstaapelkiul tundub olevat rohkem võimalikke kasutusalasid kui erikasutusega polüesterstaapelkiul, kuid need erinevused ei olnud piisavad, et liigitada need kaheks eraldi tooteks. Kuigi polüesterstaapelkiu liikidel on erinevad omadused vastavalt nende konkreetsele eesmärgile, on nende füüsikalised põhiomadused ning peamised rakendus- ja kasutusalad samad.

(62)

Lisaks tuleb selgitada, et uurimisperioodil ei olnud erikasutusega polüesterstaapelkiud liidu tootjate toodetud polüesterstaapelkiu põhiliik. Keskmiselt moodustas see valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud kõigist polüesterstaapelkiu liikidest 40 %, kui kasutada nende enda määratlust tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu kohta.

(63)

Pärast avalikustamist teatas üks eksportiv tootja taas, et erikasutusega polüesterstaapelkiud ja tavapärane polüesterstaapelkiud ei ole samasugused tooted ja seega ei saa neid koos uurida. Sama isik märkis, et erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu puhul erinevad lõppkasutus, tootmiskulu ja müügihind. Seetõttu arvas see eksportiv tootja, et komisjon oleks pidanud uurima erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu erinevusi seoses kulu ja müügihinnaga. Ta märkis, et ei ole selge, kuidas on uurimisaluse toote tootmiskulu ja müügihind kindlaks määratud, ning palus komisjonil vaadata turuhinnast madalama hinnaga müümise analüüs läbi pärast tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu andmete lahutamist.

(64)

Komisjon kinnitab, et polüesterstaapelkiudu müüakse eraldi tooteliikidena ketruseks või lausmaterjalist toodete valmistamiseks. Näiteks võib polüesterstaapelkiul olla mono- või bikomponentne koostis ning erinevad näitajad, nagu denjee/detsideks, tugevus, läige, kvaliteediklass jne. Sellised näitajad olid esitatud toote kontrollnumbris, mille kohta ei saanud komisjon ühtegi märkust. Tunnistatakse, et tavapärane ja erikasutusega polüesterstaapelkiud ei ole kõikidel võimalikel kasutusaladel vastastikku asendatavad, kuid nad on osaliselt vastastikku asendatavad ja nende kasutusalad osaliselt kattuvad. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 61 ja tehtud kindlaks varasemate samasugust toodet käsitlenud menetlustega, on nende tooteliikide füüsikalised ja keemilised omadused ning lõppkasutusalad üldiselt samad. Kõik liigid põhinevad samadel toorainetel (PTA/MEG või ümbertöödeldud polüetüleentereftalaat), mis moodustavad üle 60 % tootmiskulust. Kiu teatavate kindlate omaduste tagamiseks saab kasutada lisandeid või lisakoostisosi. Toote kontrollnumber hõlmab tooraine päritolu ja muid elemente, mis võivad mõjutada tootmiskulu ja müügihinda. Tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu tootmisprotsess siiski oluliselt ei erine. See on ilmne ka valimisse kaasatud liidu tootjate puhul, kuna ükski neist ei tootnud üksnes tavapärast polüesterstaapelkiudu või üksnes erikasutusega polüesterstaapelkiudu. Lisaks ei tundu erikasutusega polüesterstaapelkiu jaoks olevat järjekindlat ja ühiselt kokkulepitud määratlust. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 59, peab osa liidu tootjaid näiteks hügieenitoodete tööstuses kasutatavat polüesterstaapelkiudu erikasutusega liigiks. Seevastu on paljud kasutajad ja kasutajate ühendused märkinud, et hügieenitoodete tööstuses – näiteks niiskete salvrätikute tootmisel – kasutatav polüesterstaapelkiud on tavapärast liiki, kuigi eelistatavalt ei tohiks see tervist ja ohutust silmas pidades olla ümbertöödeldud toorainest. Lisaks peab osa liidu tootjaid kliendi erinõuetele vastavat polüesterstaapelkiudu (mis on näiteks konkreetset värvi) erikasutusega polüesterstaapelkiuks, kuigi sellist liiki polüesterstaapelkiu korral võidakse kasutada täpselt sama tootmisprotsessi, mida kasutatakse mis tahes muu (tavapärase) tooteliigi korral. Seega ei saanud komisjon tugineda tavapärase ja erikasutusega polüesterstaapelkiu seose omavolilisele määratlusele ning seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

2.3.3.   Muud väited toote määratluse kohta

(65)

Üks kasutaja ja kasutajate ühendus väitsid, et Hiinast imporditud polüesterstaapelkiud on kõrgema kvaliteediga kui liidus toodetud polüesterstaapelkiud. Ühe esitatud väite kohaselt ei sisalda Hiina Rahvavabariigist pärit polüesterstaapelkiud kõvasid polümeeritükke. Teine väide käsitles Hiina polüesterstaapelkiu heledust, samas kui liidus toodetud polüesterstaapelkiud pidi väidetavalt sisaldama halle varjundeid, kuna enamik liidu polüesterstaapelkiust toodetakse ümbertöödeldud plastpudelitest.

(66)

Esimese väite kohta, mille kohaselt on liidus toodetud polüesterstaapelkius kõvasid polümeeritükke, ei esitatud tõendeid. Lisaks on teiste kasutajate esitatud teabes ja küsimustikele esitatud vastustes väidetud vastupidist (on väidetud, et liidus toodetud polüesterstaapelkiud on tavaliselt kõrgema kvaliteediga kui asjaomastes riikides toodetud polüesterstaapelkiud).

(67)

Teise väite puhul, mis käsitles heledust, kinnitab uurimise käigus esitatud teave, et PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiud on tavaliselt heledam kui ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiud (kui tootmise käigus ei lisata värvaineid või valgendeid). Sellegipoolest on mõlemat liiki polüesterstaapelkiul samad füüsikalised ja keemilised omadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad. Lisaks tuleb märkida, et kahju arvutamisel võeti ühe tegurina arvesse peamist toorainet. See tähendab, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud imporditud polüesterstaapelkiudu võrreldi üksnes sellise liidus toodetud polüesterstaapelkiuga, mis oli valmistatud ümbertöödeldud plastpudelitest. Samuti võrreldi PTAst ja MEGst valmistatud imporditud polüesterstaapelkiudu üksnes sellise liidus toodetud polüesterstaapelkiuga, mis oli valmistatud PTAst ja MEGst.

(68)

Ühe kasutajate ühenduse, eksportiva tootja ja valitsusasutuse väite kohaselt nõuavad allkasutajad tihti, et tooteid valmistataks asjaomastest riikidest (eriti Hiinast) pärit polüesterstaapelkiust.

(69)

Selle väite kinnitamiseks ei esitatud ühtegi tõendit ega selgitatud täpsemalt põhjuseid, miks nõutakse asjaomasest kolmest riigist pärit polüesterstaapelkiu kasutamist (kui allkasutajad tõepoolest selliseid nõudmisi esitavad).

(70)

Kasutajate ühendus väitis konkreetsemalt, et eriti liidu autotööstus lubab kasutada üksnes Hiina päritolu polüesterstaapelkiudu.

(71)

Seda väidet ei suudetud aga tõendada ega näidata, et liidu tootjate toodetud polüesterstaapelkiudu ei saa liidu autotööstuses kasutada. Lisaks on kontrollitud andmed näidanud, et liidu tootjad müüvad olulistes kogustes polüesterstaapelkiudu ka liidu autotööstusele, mis osutab vastupidisele.

(72)

Üks eksportiv tootja väitis, et tema valmistatud polüesterstaapelkiud ja liidu tootjate valmistatud polüesterstaapelkiud on eraldi tooted, kuigi mõlemaid toodetakse ümbertöödeldud plastpudelitest. Selle eksportiva tootja kohaselt valmistab tema polüesterstaapelkiudu (peamiselt) ümbertöödeldud plastpudelitest (mitte helvestest), kasutades teistsugust tootmisprotsessi ja seega teistsugust toorainet kui polüesterstaapelkiu tootjad, kes kasutavad ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helbeid.

(73)

Seda väidet ei võetud samuti arvesse, kuna plastpudelid ja plasthelbed (ehk helvesteks purustatud plastpudelid) on sisuliselt sama tooraine, kuigi nende vorm on erinev.

2.3.4.   Järeldus

(74)

Seega järeldati, et kõigil uurimisega hõlmatud polüesterstaapelkiu liikidel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad.

3.   SUBSIDEERIMINE

3.1.   HIINA

3.1.1.   Üldosa

(75)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saadud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmasid Hiina valitsusasutuste antud subsiidiume.

A.

Riigile kuuluvate pankade sooduslaenud polüesterstaapelkiu tootjatele ning valitsuse määratud kohustused erapankadele ja nende suunamine.

B.

Valitsuselt kaupade ja teenuste saamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest ning valitsuse määratud kohustused eratarnijatele ja nende suunamine:

valitsusepoolsed PTA ja MEG tarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

maa ja maakasutusõiguse saamine valitsuselt tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

valitsusepoolsed elektritarned;

odavate veetarnete kava.

C.

Tekstiilisektori arendustoetused ja intressitoetused

erifond „Go Global”;

põllumajanduse, kerge- ja tekstiilitööstuse kaubanduse edendamise fond.

D.

Otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

välismaiste (investeerimis)ettevõtete tulumaksuvabastused;

dividendide tulumaksuvabastused nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul;

tulumaksuvähendused tunnustatud kõrgtehnoloogilistele või uue tehnoloogia ettevõtetele;

tulumaksuvähendused erimajanduspiirkondades;

tulumaksuvähendused ekspordile suunatud ettevõtetele;

kuni 40 % maksukrediit kodumaal toodetud seadmete ostmisel.

E.

Kaudsed maksu- ja imporditollimaksude kavad

käibemaksuvabastused ja imporditollimaksude vähendamine imporditud seadmete kasutamise eest;

välisinvesteeringutel põhinevate äriühingute puhul Hiinast ostetud seadmete käibemaksu vähendamine.

F.

Muud piirkondlikud/provintside kavad

maksuvabastused jms Jiangsu provintsi arenduspiirkondades;

maksustiimulid Changzhou linnas;

soodusrendid Changzhou linnas;

ekspordistiimuli kavad Zhejiangi provintsis;

tehnoloogilise innovatsiooni toetused Zhejiangi provintsis;

maksu- ja tollimaksustiimulid Guangdongi provintsi arenduspiirkondades;

ekspordistiimulid Guangdongi provintsis;

õigusabikulude hüvitamine Guangdongi provintsis;

väliskaubandustegevuse (eri)fondide programm Guangdongi provintsis;

laenuintressi subsiidiumid tehnoloogilise innovatsiooni projektide toetamiseks Guangdongi provintsis;

soodusmaksumäärad Shanghai provintsi arenduspiirkondades;

soodusinfrastruktuur Shanghai provintsis;

ekspordile suunatud ettevõtete laenu- ja maksupoliitika Shanghai provintsis.

(76)

Komisjon uuris kõiki kaebuses esitatud väidetavaid kavasid. Iga kava puhul uuriti, kas algmääruse artikli 3 alusel on võimalik kindlaks teha Hiina valitsuse rahalist toetust ja sellest tulenevat kasu valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Uurimine näitas, et kõnealusel juhul jääb uuritud kavadest tulenenud võimalik kasu alla algmääruse artikli 14 lõikes 5 (3) sätestatud miinimumkünnise. Seega ei peeta vajalikuks hinnata individuaalsete kavade tasakaalustatavust.

Kavade andmed ja iga äriühingu vastavad kasumäärad on esitatud allpool.

3.1.2.   Konkreetsed kavad

Kavad, mida valimisse kuulunud Hiina eksportivad tootjad uurimisperioodil ei kasutanud

(77)

Leiti, et valimisse kuulunud Hiina eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad ei kasutanud uurimisperioodil järgmisi kavasid ning seega ei saanud teha kindlaks tulenenud kasu:

PTA ja MEG tarnimine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

valitsuse korraldatud elektritarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

valitsuse korraldatud veetarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

erifond „Go Global”;

põllumajanduse, kerge- ja tekstiilitööstuse kaubanduse edendamise fond;

välismaiste (investeerimis)ettevõtete tulumaksuvabastused;

tulumaksuvähendused tunnustatud kõrgtehnoloogilistele või uue tehnoloogia ettevõtetele;

tulumaksuvähendused erimajanduspiirkondades;

tulumaksuvähendused ekspordile suunatud ettevõtetele;

kuni 40 % maksukrediit kodumaal toodetud seadmete ostmisel;

muud piirkondlikud/provintside kavad.

(78)

PTA ja MEG tegelikust maksumusest väiksema tasu eest tarnimise kohta väideti kaebuses, et Hiina valitsusele kuuluvad teatavad varustavad tööstusharud ja lähtematerjalid, mistõttu saab ta tarnida soodsa hinnaga sisendit polüesterstaapelkiu tootjatele, st PTAd ja MEGd. Selle alusel saavad polüesterstaapelkiu tootjad tasakaalustatavaid subsiidiume riigile kuuluvatelt ettevõtetelt avalikus sektoris toodetud PTA ja MEG ostmisega turuhinnast odavama hinna eest ja seega tegelikust maksumusest soodsama tasu eest.

(79)

Uurimisega tehti aga kindlaks, et Hiina polüesterstaapelkiudu eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad impordivad enamiku eksporditava polüesterstaapelkiu tootmiseks kasutatavast PTA ja MEG sisendist seestöötlemissüsteemi raames.

(80)

Seetõttu ei õnnestunud teha kindlaks, et valimisse kaasatud äriühingud oleksid saanud kõnealuse väidetava kava alusel subsiidiume.

(81)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et komisjon esitas osalise analüüsi vaid ühe sellise subsiidiumikava kohta, mida valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad uurimisperioodil ei kasutanud, st PTA/MEG tarnete kohta subsideeritud hinnaga. Selle kava puhul väitis kaebuse esitaja, et viis, kuidas valim oli moodustatud, ja asjaolu, et uurimisse ei olnud kaasatud üht Hiina peamist polüesterstaapelkiu tootjat, mõjutas selle kavaga seotud subsideerimise kindlaksmääramist.

(82)

Nagu on selgitatud põhjendustes 16 ja 18, valis komisjon 23 uurimises koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma seast valimisse viis suurimat eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma ning valimit peeti tüüpiliseks algmääruse artikli 27 tähenduses. Hiina tootja, kellele kaebuse esitaja osutas ja kes ei olnud valimisse kaasatud, ei eksportinud uurimisperioodil polüesterstaapelkiudu liitu olulistes kogustes. Seetõttu ei mõjutanud selle tootja kaasamata jätmine valimi tüüpilisust ning sellel ei olnud olulist mõju kõnealuse subsiidiumikava kohta tehtud järeldustele.

(83)

Komisjon kinnitab, et kogus teavet ja vastuseid seoses kõigi kaebuses väidetud subsiidiumikavadega, sealhulgas nendega, mida kaebuse esitaja mainis pärast avalikustamist esitatud märkustes, kuid nende kavade kohta leiti, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad ei olnud neid kasutanud. Põhjenduses 78 esitas komisjon täiendavaid üksikasju PTA/MEG tarnimise kohta tavalisest maksumusest väiksema tasu eest, kuna see subsiidiumikava oli esitatud kaebuses põhiväitena, millega võis olla seotud oluline tasakaalustatav subsiidium.

Kavad, mida valimisse kuulunud Hiina eksportivad tootjad uurimisperioodil kasutasid

3.1.3.   Sooduslaenud polüesterstaapelkiu tootmisharule

(84)

Kaebuse esitaja väitis, et polüesterstaapelkiu tootjad said madala (subsideeritud) intressimääraga laene arengupankadelt ja riigile kuuluvatelt kommertspankadelt vastavalt Hiina valitsuse poliitikale anda finantsabi tekstiili- ja keemilise kiu tootmisharu kasvu ning arengu edendamiseks ja toetamiseks.

a)   Õiguslik alus

(85)

Sooduslaenud on Hiinas ette nähtud järgmiste õigusnormidega: Hiina Rahvavabariigi kommertspanganduse seadus (edaspidi „pangandusseadus”), Hiina Rahvapanga laenude üldeeskirjad (kehtestatud 28. juunil 1996) ja riiginõukogu otsus nr 40.

b)   Subsiidiumisumma arvutamine

(86)

Algmääruse artikli 6 punktis b on sätestatud, et sooduslaenudest saadav kasu tuleks arvutada kui vahe makstud intressisumma ja selle summa vahel, mida äriühing maksaks võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada. Komisjon tegi kindlaks võrreldavate kommertslaenude võrdlusaluse (võrreldava intressisumma).

(87)

Võrdlusalus määrati Hiina intressimäärade alusel, mida kohandati tavalise tururiski kajastamiseks (st arvestati, et kõigi Hiina äriühingute jaoks määratakse kõrgeim mitteinvesteeringu tüüpi investeeringuklass (Bloombergis BB) ainult võlakirjade puhul ja äriühingute väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid asjakohaseid riskipreemiaid kohaldatakse selle reitingu alusel Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära suhtes).

(88)

Eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmade saadud kasu arvutati järgmiselt: aluseks võeti intressimäära erinevus (väljendatud protsendina) ja see korrutati laenusumma tagastamata osaga, st intressidega, mis ei olnud uurimisperioodil veel makstud. Seejärel jaotati see summa koostööd tegevate eksportivate tootjate kogukäibele.

c)   Järeldus

(89)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,5 %.

3.1.4.   Maakasutusõiguse andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

a)   Õiguslik alus

(90)

Hiina maakasutusõigusi reguleerivad Hiina Rahvavabariigi maahalduse seadus ja Hiina Rahvavabariigi kinnisvaraõiguse seadus.

b)   Rakendamine

(91)

Maahaldusseaduse artikli 2 kohaselt kuulub kogu maa riigile, sest kooskõlas Hiina põhiseaduse ja asjaomaste õigussätetega on maa kollektiivne omanik Hiina rahvas. Maad ei saa müüa, kuid vastavalt seadusele saab anda maakasutusõigust. Riigi ametiasutused võivad õiguse anda pakkumiskutsete, noteeringute või enampakkumiste tulemusena.

c)   Uurimise järeldused

(92)

Koostööd teinud eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad on esitanud andmeid nende kasutuses oleva maa kohta ja asjaomaseid maakasutusõiguse lepinguid/tunnistusi, kuid Hiina valitsus ei esitanud mingit teavet maakasutusõiguse hindade kohta.

d)   Subsiidiumisumma arvutamine

(93)

Võttes arvesse järeldust, et maakasutusõigusega seotud tehinguid Hiinas ei suuna turg, ei ole ilmselt Hiinast võimalik leida üldse mingeid erasektori võrdlusaluseid. Seepärast ei ole kulude või hindade kohandamine Hiinas võimalik. Sellises olukorras järeldatakse, et Hiinas puudub vastav turg ning kooskõlas algmääruse artikli 6 lõike d punktiga ii on põhjendatud välise võrdlusaluse kasutamine saadud kasu suuruse mõõtmiseks. Kuna Hiina valitsus ei esitanud ühtegi ettepanekut välise võrdlusaluse kohta, pidi komisjon asjakohase välise võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Sellega seoses peetakse põhjenduses 94 esitatud põhjustel asjakohaseks kasutada sobiva võrdlusalusena Taiwani omaette tolliterritooriumilt saadud teavet.

(94)

Komisjoni arvates sobivad maa hinnad Taiwanis kõige paremini Hiina nende piirkondade iseloomustamiseks, kus koostööd teinud eksportivad tootjad tegutsevad. Enamik eksportivaid tootjaid asub Hiina idaosas suure elanikkonna tihedusega ja kõrge SKPga (sisemajanduse koguproduktiga) provintsides.

(95)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saajate saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga äriühingu poolt maakasutusõiguse eest makstud summa ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Taiwani võrdlushinna alusel.

(96)

Arvutuste tegemisel kasutas komisjon Taiwani puhul kindlaks tehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt valuuta odavnemisele ja SKP kasvule alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Tööstusmaa hinda käsitlev teave saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstuse osakonna veebisaidilt. Taiwani valuuta odavnemise ja SKP kasvu arvutustes võeti aluseks inflatsiooni määr ja SKP kasv elaniku kohta jooksevhindades (USA dollarites) Taiwanil (Rahvusvahelise Valuutafondi 2011. aasta aruande „World Economic Outlook” („Maailmamajanduse väljavaade”) andmed). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 on subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud uurimisperioodile, kasutades maakasutusõiguse tavapärast kasutusaega Hiinas tööstusmaa puhul, st 50 või 70 aastat. See summa on seejärel jagatud valimisse kuulunud eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

e)   Järeldus

(97)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0,02–0,82 %.

3.1.5.   Otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

3.1.5.1.   Dividendide tulumaksuvabastused nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul

a)   Õiguslik alus

(98)

Dividendide tulumaksuvabastuse õiguslikud alused on ettevõtte tulumaksu seaduse artiklid 25–26 ja ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 83.

b)   Rakendamine

(99)

See kava seisneb maksusoodustustes Hiina residentidest ettevõtetele, kes on teiste Hiina residentidest ettevõtete aktsionärid, maksuvabastustena teatavatest dividendidest saadud tulude, boonuste ning muude omakapitaliinvesteeringute pealt residentidest emaettevõtetele.

c)   Uurimise järeldused

(100)

Kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma tulumaksudeklaratsioonides on esitatud tulumaksust vabastatud summa. See summa on kirjendatud abikõlblike residentide ja ettevõtete dividendidena, boonustena ja muu omakapitalilt saadud tuluna kooskõlas tulude deklareerimise tingimuste 5. lisaga (iga-aastane maksusoodustuste deklaratsioon). Vaatlusalused äriühingud ei maksnud neilt summadelt tulumaksu.

d)   Subsiidiumisumma arvutamine

(101)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse tasumisele kuuluvate kõigi maksude summat, mille hulka on arvestatud teistelt Hiina residentidest ettevõtetelt saadud dividenditulu ja millest on maha arvatud summa, mis dividendide maksuvabastuse kohaselt tegelikult maksti. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegevate eksportivate tootjate äriühingute kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

e)   Järeldus

(102)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,06 %.

3.1.6.   Kaudsed maksu- ja imporditollimaksude kavad

3.1.6.1.   Käibemaksuvabastused ja imporditollimaksude vähendamine imporditud seadmete kasutamise eest

a)   Õiguslik alus

(103)

Kava õiguslik alus on riiginõukogu ringkiri Guo Fa nr 37/1997 imporditud seadmete maksustamise põhimõtete kohandamise kohta; rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teatis nr 43 (2008); riikliku arengu- ja reformikomisjoni 22. veebruari 2006. aasta märgukiri nr 316 (2006) riigi või välisinvestorite rahastatavate ja riigi soodustatavate projektide kinnituskirjade menetlemisega seotud oluliste küsimuste kohta ning välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete või kohalike ettevõtete imporditavate tollimaksuvabastuseta kaupade kataloog (2008).

b)   Rakendamine

(104)

Selle kava raames pakutakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele või kohalikele ettevõtetele vabastust käibemaksust ja imporditollimaksust nende tootmises kasutamiseks mõeldud oluliste seadmete impordi korral. Vabastuse saamiseks ei tohi vastavad seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima Hiina riigiasutuste või riikliku arengu- ja reformikomisjoni väljastatava riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega.

c)   Uurimise järeldused

(105)

Neli valimisse kaasatud eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma teatas imporditud seadmete käibemaksu- ja imporditollimaksuvabastusest.

d)   Subsiidiumisumma arvutamine

(106)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse imporditud seadmete käibemaksu ja tollimaksu vabastuse summat. Saadud kasu amortiseeriti tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt seadmete elueale. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegevate eksportivate tootjate äriühingute kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

e)   Järeldus

(107)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,45 %.

3.1.6.2.   Välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete puhul Hiinast ostetud seadmete käibemaksu vähendamine

a)   Õiguslik alus

(108)

Selle kava õiguslik alus on riikliku maksuameti 20. septembri 1999. aasta ringkiri nr 171, 199 esialgsete meetmete tühistamise kohta seoses oma riigis valmistatud seadmete soetamisel välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete tasutud maksude tagastuste haldamisega; rahandusministeeriumi dokument nr 176 (2008): rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti märgukiri Hiinas valmistatud seadmete soetamisel tasutud maksude välisinvestorite rahastatud ettevõtetele tagastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta.

b)   Rakendamine

(109)

Selle kava raames võimaldatakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele soodustusi kodumaal valmistatud seadmete soetamisel tasutud käibemaksu tagastamise kujul. Need seadmed ei tohi olla kantud selliste kaupade kataloogi, mille suhtes maksuvabastust ei kohaldata, ning seadmete väärtus ei tohi ületada välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete suhtes kohaldatavat koguinvesteeringute piirmäära vastavalt oma riigis toodetud seadmete soetamise suhtes rakendatavatele katselistele haldusmeetmetele.

c)   Uurimise järeldused

(110)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma esitas kava kohta üksikasjaliku teabe, sealhulgas saadud kasu summa.

d)   Subsiidiumisumma arvutamine

(111)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saaja saadud kasuks peetakse kodumaal valmistatud seadmete soetamisel tasutud käibemaksu tagastuse summat. Saadud kasu amortiseeriti vastavalt seadmete elueale kooskõlas tootmisharu tavapraktikaga.

e)   Järeldus

(112)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,01 %.

3.1.7.   Muud piirkondlikud/provintside kavad

(113)

Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud äriühingud põhjenduses 75 nimetatud kavade raames uurimisperioodi jooksul kasu ei saanud.

3.1.8.   Subsiidiumisumma

(114)

Subsiidiumivastase algmääruse kohaselt arvutatud subsiidiumide summa jääb väärtuselt Hiina eksportivate tootjate puhul vahemikku 0,76–1,77 %.

(115)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et ei olnud selge, kuidas komisjon arvutas subsiidiumi kogumarginaali vahemiku. Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühma kõigi subsiidiumide väärtuseline vahemik, mis on esitatud põhjenduses 114, näitab väikseimat ja suurimat subsiidiumi kogumarginaali viie valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma puhul.

3.1.9.   Järeldus Hiina kohta

(116)

Arvestades, et Hiina eksportivatele tootjatele antud tasakaalustatavate subsiidiumide summad on minimaalsed, ei tuleks Hiinast pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes meetmeid kehtestada. Järeldatakse, et uurimine seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga tuleks kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 3 lõpetada.

3.2.   INDIA

3.2.1.   Üldosa

(117)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saadud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmasid India valitsusasutuste antud subsiidiume:

1)

sihtturgude kava;

2)

sihttoodete kava;

3)

eellubade kava;

4)

tollimaksu tagastamise kava;

5)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava;

6)

maksu- ja tollimaksuvabastused ja -vähendused erimajandustsoonides/ekspordisuunitlusega üksustele;

7)

ekspordikrediidi kava;

8)

tulumaksuvabastuse kava;

9)

ekspordi edendamise toetuskava;

10)

tollimaksuvaba impordi lubade kava;

11)

turgude arendamise abikava ja laenugarantiid;

12)

Gujarāti valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava;

13)

Gujarāti müügimaksuvabastuse kava ja elektrimaksust vabastamise kava;

14)

Lääne-Bengali subsiidiumikavad — stiimulid ja maksusoodustused, sh toetused ja müügimaksuvabastus;

15)

Mahārāshtra ergutussüsteem, sealhulgas Mahārāshtra elektrimaksust vabastamise kava ja tööstuse edendamise subsiidium.

Subsiidiumikavad, mida uuritud India eksportivad tootjad uurimisperioodil kasutasid

(118)

Uurimisega tehti kindlaks, et uurimisperioodil said kontrollitud eksportivad tootjad kasu järgmiste kavade raames:

1)

sihtturgude kava

2)

sihttoodete kava

3)

tollimaksu tagastamise kava

4)

eellubade kava

5)

tollimaksuvaba impordi lubade kava

6)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava

7)

Mahārāshtra ergutussüsteem

(119)

Põhjenduse 118 punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud kavad põhinevad väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) 1992. aasta seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva uurimisega seotud uurimisperioodi jaoks oluline väliskaubanduspoliitika dokument on väliskaubanduspoliitika kava aastateks 2009–2014 (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele on India valitsus sätestanud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra menetlusjuhendi I köites (edaspidi „HOP 2009–2014 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse samuti korrapäraselt.

(120)

Põhjenduse 118 punktis 3 osutatud tollimaksu tagastamise kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta keskse aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93 A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, keskse aktsiisimaksu ja teenusemaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt.

(121)

Punktis 7 osutatud Mahārāshtra ergutussüsteemi kava põhineb Mahārāshtra valitsuse 2007. aasta ergutussüsteemil (30. märtsi 2007. aasta resolutsioonid nr PSI-1707/(CR-50)/IND-8).

3.2.2.   Sihtturgude kava

a)   Õiguslik alus

Sihtturgude kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.8.

b)   Kõlblikkuskriteeriumid

(122)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c)   Rakendamine

(123)

Selle kava alusel on õigus saada tollimaksukrediiti 3 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete, sealhulgas polüesterstaapelkiu ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP 2009–2014 I köite lisa 37C tabelites 1 ja 2. Alates 1. aprillist 2011 on õigus taotleda tollimaksukrediiti 4 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on märgitud lisa 37C tabelis 3 (sihtturgude kava). Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad, nagu teemandid, väärismetallid, maagid, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(124)

Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade järgneva impordi tollimaksude tasumiseks.

(125)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimus. Kui kaebuse esitaja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt eksporditellimus, faktuurarved, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitsusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(126)

Seda kava kasutas uurimisperioodil neli kontrollitud eksportivat tootjat.

(127)

Pärast avalikustamist väitis kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat, et kuigi neil oli õigus soodustust saada, ei olnud nad seda seoses eksportmüügiga liitu üldse taotlenud, ning seega ei saa teha järeldust kasu olemasolu kohta. Lisaks väitsid nad, et sihtturgude kava on geograafiliselt seotud liitu mittekuuluvate riikidega ja seega ei saa liit seda tasakaalustada. Selles küsimuses kinnitasid kontrollkäigud, et sihtturgude kavaga saadud kasu oli seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse, kuna kava on peamiselt seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse. Kõnealused eksportivad tootjad ei suutnud siiski vaidlustada ei kava rakendamist, mida on kirjeldatud põhjendustes 123–125, ega asjaolu, et sihtturgude kava alusel saadud soodustust saab kasutada vaatlusaluse toote jaoks, täpsemalt seda, et sihtturgude kava alusel saadud tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja seda saab kasutada mis tahes sisendi või kauba, sealhulgas kapitalikauba edasise impordi tollimaksude tasumiseks. Eelkõige ei suutnud nad vaidlustada asjaolu, et tingimustele vastavatesse kolmandatesse riikidesse toimuva ekspordi puhul sihtturgude kava alusel saadud tollimaksukrediiti saab kasutada liitu eksporditud vaatlusaluses tootes kasutatud sisendite imporditollimaksude tasumiseks.

(128)

Lisaks kajastatakse kõnealust soodustust äriühingu raamatupidamisaruannetes tekkepõhiselt eksporditehingu toimumise kuupäeval, mis näitab, et õigus soodustusele saadakse eksporditehingu ajal ning ei ole kahtlust, et saadud tollimaksukrediiti kasutatakse hiljem. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

d)   Järeldus sihtturgude kava kohta

(129)

Sihtturgude kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks imporditollimaksude korvamiseks ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu kui ta saama peaks. Lisaks on sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(130)

Lisaks sõltub sihtturgude kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(131)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist sisendit eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada sihtturgude kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on sihtturgude kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada sihtturgude kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastussüsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(132)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti subsiidiumi saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti ning mille koostööd teinud eksportiv tootja kirjendas eksporditehingu hetkel tekkepõhise sissetulekuna. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jaotatakse see subsiidiumisumma (lugeja) kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(133)

Uurimisperioodil olid vaatlusaluse nelja äriühingu puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad vastavalt 0,15 %, 0,19 %, 0,42 %, 0,63 %.

3.2.3.   Sihttoodete kava

a)   Õiguslik alus

(134)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 3.15–3.17 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 3.9–3.11.

b)   Kõlblikkuskriteeriumid

(135)

Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punkti 3.15.2 kohaselt on selle kava alusel toetuskõlblikud HOP 2009–2014 I köite lisas 37D nimetatud toodete eksportijad.

c)   Rakendamine

(136)

Kõik HOP 2009–2014 I köite lisas 37D loetletud toodete eksportijad saavad taotleda sihttoodete kava alusel tollimaksukrediiti, mis vastab 2 protsendile või 5 protsendile ekspordi FOB-väärtusest. Vaatlusalune toode on loetletud lisa 37D tabelis 1 ja sellega seoses on õigus 2-protsendilisele tollimaksukrediidile.

(137)

Sihttoodete kava on ekspordijärgne kava, st et olla toetuskõlblik selle kava alusel, peab äriühing eksportima. Äriühing esitab asjaomasele asutusele elektroonilisel teel taotluse ning järgmiste dokumentide koopiad: eksporditellimus ja -arve, panga kinnitus taotluse esitamise lõivu maksmise kohta, saatearved ja panga kinnitus (Bank Realization Certificate) makse saamise kohta või sertifikaat (Inward Remittance Certificate) välismaalt Indiasse tehtud ülekande kohta juhul, kui ei ole kasutatud vahendajaid. Juhul kui originaalsaatearve ja/või panga kinnitus on esitatud toetuste taotlemiseks mõne muu kava alusel, võib äriühing esitada enda kinnitatud koopiad, millele on märgitud asjaomane asutus, kellele originaaldokumendid on esitatud. Sihttoodete kava kohase krediidi saamiseks elektrooniliselt esitatud taotlus võib hõlmata kuni 50 saatearvet.

(138)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab sihtoodete kava kohast krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. Sihtoodete kava kohane krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(139)

Seda kava kasutasid uurimisperioodil kõik viis kontrollitud eksportivat tootjat.

(140)

Pärast avalikustamist väitis kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat, et kuigi neil oli õigus soodustust saada, ei olnud nad seda vähemalt teatud eksportmüügi puhul taotlenud, ning seega ei saa teha järeldust kasu olemasolu kohta. Kõnealused eksportivad tootjad ei suutnud siiski vaidlustada ei kava rakendamist, mida on kirjeldatud põhjendustes 123–125, ega asjaolu, et sihttoodete kava alusel saadud soodustust saab kasutada vaatlusaluse toote jaoks, täpsemalt seda, et sihttoodete kava alusel saadud tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja seda saab kasutada mis tahes sisendi või kauba, sealhulgas kapitalikauba edasise impordi tollimaksude tasumiseks. Tasub korrata, et asjaomane soodustus kajastatakse äriühingu raamatupidamisaruannetes tekkepõhiselt eksporditehingu toimumise kuupäeval, mis näitab, et õigus soodustusele saadakse eksporditehingu ajal ning ei ole kahtlust, et saadud tollimaksukrediiti kasutatakse hiljem.

d)   Järeldus sihttoodete kava kohta

(141)

Sihttoodete kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihttoodete kava kohane krediit on India valitsuse rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on sihttoodete kava kohane krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(142)

Lisaks sõltub sihttoodete kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(143)

Kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist sisendit eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada sihttoodete kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on sihttoodete kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(144)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5 lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide arvutamisel subsiidiumi saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Seejuures võeti arvesse, et subsiidiumi saaja sai kasu selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava sihttoodete kava kohase krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda. Eespool esitatut arvestades peetakse õigeks hinnata sihttoodete kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest antud krediidi summat.

(145)

Põhjendatud taotluse esitamise korral arvati krediidisummast vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud ja saadi nii subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jaotati see subsiidiumi summa kogu uurimisperioodi vältel toimunud ekspordi käibele (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(146)

Uurimisperioodil olid vaatlusaluse viie äriühingu puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad vastavalt 1,59 %, 1,75 %, 1,77 %, 1,85 % ja 1,95 %.

3.2.4.   Tollimaksu tagastamise kava

a)   Õiguslik alus

(147)

Tollimaksu tagastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teatistega.

b)   Kõlblikkuskriteeriumid

(148)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c)   Rakendamine

(149)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad reale toodetele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Tagastamist kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Tollimaksu tagastamise kava kohane tagastusmäär oli vaatlusaluse toote korral uurimisperioodil järgmine: 9. oktoobrini 2012 3 %, 10. oktoobrist 2012 kuni 20. septembrini 2013 2,1 % ja 21. septembrist alates 1,7 % FOB-väärtusest.

(150)

Kõnealuse kava raames soodustuste saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks tollimaksu tagastamise kava alusel ja tollimaksu tagastamise kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest) ja tolliasutus ei ole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on kõik tingimused täidetud, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangaarvele või käskveksliga.

(151)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu teostamise tõendi (Bank Realisation Certificate). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastussumma maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu teostamise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(152)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(153)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab tollimaksu tagastamise summa pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(154)

Tollimaksu tagastamise kava kasutasid uurimisperioodil kaks kontrollitud eksportivat tootjat.

d)   Järeldused tollimaksu tagastamise kava kohta

(155)

Tollimaksu tagastamise kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Nn tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otseselt üle. Lisaks sellele on tollimaksutagastus eksportijale kasulik, sest see parandab tema likviidsust viisil, mis ei ole turul kättesaadav.

(156)

Ekspordi pealt tagastatava tollimaksu suuruse määrab India valitsus iga toote kohta eraldi. Kuigi subsiidiumit nimetatakse tollimaksu tagastussüsteemiks, ei vasta kava lubatava tagastussüsteemi ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi tunnustele algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollikrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks.

(157)

Seda kinnitab India valitsuse ringkiri nr 24/2001, milles on selgelt öeldud, et tollimaksu tagastamise määradel ei ole seost tooraine tegeliku tarbimise ega tollimaksuga, mida konkreetsed eksportijad maksavad või mida tuleb maksta üksikute kaubapartiide eest, ning milles soovitatakse piirkondlikel ametiasutustel mitte nõuda eksportijatelt tõendeid imporditud või kodumaiste toorainete pealt tegelikult makstud tollimaksude kohta, kui eksportijad esitavad tagasimakse nõude dokumendid.

(158)

Makset, mis tehakse otsese rahaülekandena India valitsuselt pärast eksportija tehtud eksporditehinguid, tuleb käsitada India valitsuse antava otsetoetusena, mis sõltub eksporditegevusest, ning seega peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(159)

Arvestades eespool esitatud andmeid, järeldatakse, et tollimaksu tagastamise kava on tasakaalustatav.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(160)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5 lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide arvutamisel subsiidiumi saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tagastatava summa välja maksma, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul antav tagasimakse summa, pole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Eespool kirjeldatut arvesse võttes peetakse õigeks hinnata tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summat.

(161)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati need subsiidiumisummad kogu uurimisperioodiaegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(162)

Võttes arvesse eespool esitatut, olid vaatlusaluse kahe ettevõtte puhul selle kava alusel saadud subsiidiumi määrad vastavalt 0,24 % ja 2,12 %.

3.2.5.   Eellubade kava

a)   Õiguslik alus

(163)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30.

b)   Kõlblikkuskriteeriumid

(164)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 165. Need allkavad erinevad muu hulgas toetuse saamise kriteeriumide poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Põhitöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade allkava raames toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

c)   Rakendamine

(165)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel.

a)

Tegelik eksport: see on peamine allkava. See võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali tollimaksuvabalt importida. „Tegelik” selles kontekstis tähendab, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote liik, on loal kirjas.

b)

Iga-aastane vajadus: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib — kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel — importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete valmistamiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad toodete rühma, mille tootmiseks ta sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutas.

c)

Vahetarned: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollimaksuvabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete jaoks eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima.

d)

Ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava võimaldab põhitöövõtjal importida tollimaksuvabalt neid sisendmaterjale, mis on vajalikud kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärselt väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud klientide kategooriatele. India valitsuse sõnul on ekspordiga samaväärsed toimingud sellised tehingud, mille käigus tarnitud kaubad ei välju riigist. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks kaubatarned ekspordisuunitlusega üksusele või erimajandustsoonis asuvale ettevõttele.

e)

Eelnev vabastusotsus: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelneva vabastusotsuse üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tagasi tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaiste kui ka imporditud sisendite puhul.

f)

Sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab taas omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank kinnitab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(166)

Eellubade kava alusel said uurimisperioodil vaatlusaluse tootega seoses toetust kolm kontrollitud äriühingut. Need äriühingud kasutasid eespool kirjeldatud allkavade punkte a, d ja e. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(167)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud/kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud vormis (HOP 2009–2014 I köite peatükid 4.26 ja 4.30 ning 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu audiitor/kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud vormis esitatud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(168)

Põhjenduse 165 punktis a osutatud tegeliku ekspordi eellubade kava puhul, mida kaks kontrollitud äriühingut uurimisperioodil kasutasid, on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud eelloale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima eelloal vastavad tehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel; need normid on kehtestatud enamiku toodete, sh vaatlusaluse toote suhtes.

(169)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole ülekantavad ja neid tuleb kasutada saadava eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(170)

Uurimisega tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid tegelikult ei rakendatud.

(171)

Vaid üks kahest kõnealust allkava kasutanud äriühingust pidas tootmis- ja tarbimisregistrit. Paraku ei saa tarbimisregistrist kontrollida, milliseid sisendeid ja millistes kogustes eksporditud toote valmistamiseks kasutati. Võttes arvesse eespool kirjeldatud kontrollinõudeid, ei olnud äriühingutel ühtki tõendit selle kohta, et tarbimisregistri suhtes oleks läbi viidud välisaudit. Kokkuvõttes leiti, et uurimisalused eksportijad ei suutnud tõendada asjakohaste väliskaubanduspoliitika sätete täitmist.

(172)

Põhjenduse 165 punktis e osutatud eelneva vabastusotsuse eellubade kava puhul, mida kasutas uurimisperioodil üks kontrollitud äriühing, on India valitsus määranud kindlaks selle kava alusel lubatud impordi koguse protsendina eksporditava valmistoote kogusest. Eellubadele märgitakse lubatud impordi kogus või väärtus. Mõlemal juhul kehtestatakse lubatud tollimaksuvabade tehingute kindlaksmääramiseks kasutatavad määrad enamiku toodete, sealhulgas uurimisaluse toote korral standardsete sisend- ja väljundnormide alusel. Eellubadel näidatud sisendid on kaubad, mida kasutatakse asjakohase eksporditava valmistoote valmistamisel.

(173)

Eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale. Eelneva vabastusotsuse üleandmine annab tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu tollimaksu tagastamine ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine.

(174)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid tegelikult ei rakendatud.

(175)

Põhjenduse 165 punktis d osutatud ekspordiga samaväärsete toimingute eellubade kava puhul, mida uurimisperioodil kasutas üks kontrollitud äriühing, on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse ning see on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima loal vastavad tehingud. Selle kava alusel lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel.

(176)

Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud aja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(177)

Tehti kindlaks, et imporditud sisendite ja eksporditud lõpptoodete vahel puudus igasugune seos. Peale selle tehti kindlaks, et kohustusele vaatamata ei pidanud toetuse taotleja põhjenduses 167 osutatud, välisaudiitori kontrollitavat tarbimisregistrit. Hoolimata selle nõude täitmata jätmisest sai taotluse esitaja eellubade kava alusel toetusi.

d)   Järeldused eellubade kava kohta

(178)

Imporditollimaksuvabastus on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida annab India valitsus, kellel seetõttu vähenevad tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks, ning sellest saavad kasu uurimisalused eksportijad, sest see parandab nende likviidsust.

(179)

Kõik käsitletud allkavad sõltuvad selgelt juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse neid konkreetseteks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel soodustusi ei saa.

(180)

Ühtegi kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Lisaks arvatakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(181)

Pärast avalikustamist väitis üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja, et kava ei tohiks tasakaalustada, kuna äriühing täitis oma õigusliku kohustuse seoses sisendite tarbimise registri sõltumatute audititega ning seda tuleks pidada India valitsuse poolseks piisavaks kontrolliks. Selline põhjendus ei ole vastuvõetav. India valitsuse kontrolli käsitatakse eraldi kõikidest äriühingute suhtes kohaldatavatest kohustustest. Kontrollkäik kinnitas, et India valitsuse kasutatav kontrollisüsteem ei vasta algmääruse II lisa II jao punktis 4 sätestatud eeskirjadele. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(182)

Sama isik väitis, et litsentside koondamine on Indias seaduslik ning äriühingut ei tohi seada ebasoodsasse olukorda, kasutades subsiidiumimarginaali arvutamisel vaatlusaluse toote käibe asemel ekspordi kogukäivet. Litsentside koondamise seaduslikkus Indias oli aga kõnealusel juhul ebaoluline. Uurimine näitas, et koondamise tulemusena ei saanud mõistlikult eraldada polüesterstaapelkiuga seotud litsentse. Subsiidiumimarginaali arvutustes kasutati jaotustasandil ja mitte polüesterstaapelkiu tasandil saadud kasu, kuna kontrollitud teave ei võimaldanud nõuetekohaselt eraldada üksnes polüesterstaapelkiu puhul kasutatavat sisendit (kasutatakse teiste toodete tootmisel). Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(183)

Seega on põhjenduse 165 punktides a, d ja e osutatud allkavad tasakaalustatavad.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(184)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui sobiva kontrollimenetluse rakendamist ei ole tõendatud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja üksnes leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(185)

Subsiidiumisummad äriühingutele, kes kasutasid eellubade kava, arvutati uurimisperioodi jooksul allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati põhjendatud taotluse esitamise korral subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(186)

Vaatlusaluse kolme äriühingu puhul olid kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil vastavalt 0,11 %, 1,89 % ja 4,31 %.

3.2.6.   Tollimaksuvaba impordi lubade kava

a)   Õiguslik alus

(187)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.2.1–4.2.47 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.31–4.36.

b)   Kõlblikkuskriteeriumid

(188)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c)   Rakendamine

(189)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava on kava, mida rakendatakse nii enne kui ka pärast eksporditoiminguid, ja selle raames saab importida standardsete sisend- ja väljundnormide kohaselt määratletud kaupa, mida edasiantavate tollimaksuvaba impordi lubade puhul ei pea tingimata kasutama eksportkauba tootmiseks.

(190)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava katab ainult standardsete sisend- ja väljundnormide kohast sisendite importi. Importida tohib standardsetes sisend- ja väljundnormides määratletud koguste ning summa ulatuses, kuid piirkondlikud ametiasutused võivad taotluse alusel need normid läbi vaadata.

(191)

Ekspordikohustusega kaasneb kohustus toota vähemalt 20 % ulatuses lisandväärtust. Eksport võib toimuda enne tollimaksuvaba impordi loa väljastamist, ning sel juhul on impordiõigus määratud proportsionaalselt kavandatud ekspordiga.

(192)

Kui ekspordikohustus on täidetud, võib eksportija taotleda tollimaksuvaba impordi lubade ülekandmist, mis praktikas tähendab luba tollimaksuvaba impordi litsentsi müümiseks turul.

(193)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava kasutas uurimisperioodil üks kontrollitud eksportiv tootja.

d)   Järeldus tollimaksuvaba impordi lubade kava kohta

(194)

Imporditollimaksuvabastus on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tegu on India valitsuse rahalise toetusega, kuna sellega vähenevad tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks, ning sellest saavad kasu uurimisalused eksportijad, sest see parandab nende likviidsust.

(195)

Lisaks sõltub tollimaksuvaba impordi lubade kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(196)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eelkõige: i) see võimaldab hüvitada või tagastada tagantjärele impordimakse nendelt sisenditelt, mida tarbitakse teise toote tootmisprotsessis; ii) kehtestatud ei ole kontrollisüsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, kas ja millist sisendit eksporditud toote tootmisprotsessis kasutatakse ja kas esineb ülemääraseid hüvitisi algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses; iii) tõendite/lubade ülekantavus näitab, et eksportijal, kellele on antud tollimaksuvaba impordi luba, ei ole kohustust luba sisendmaterjalide importimisel tegelikult kasutada.

(197)

Pärast avalikustamist väitis üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja, et Indias kehtestatud kontrollisüsteem on mõistlik, tõhus ja kooskõlas India äritavadega ning seega kava tasakaalustamise peamine põhjus ei kehti. Vastupidiselt väidetule ei leitud uurimisega, et Indias kehtestatud kontrollisüsteem oleks võimaldanud kontrollida, kas ja milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas tollimakse on tagastatud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks ei vaidlustanud tootja ei seda, et süsteem võimaldab hüvitada või tagastada imporditollimakse nende sisendite pealt, mida kasutatakse teise toote tootmisel, ega seda, et sertifikaatide/lubade ülekantavus tähendab, et tollimaksuvaba impordi loa saanud eksportijal ei ole kohustust sertifikaati tegelikult sisendite importimiseks kasutada. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(198)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus.

(199)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui sobiva kontrollimenetluse rakendamist ei ole tõendatud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja üksnes leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(200)

Subsiidiumisummad äriühingutele, kes kasutasid tollimaksuvaba impordi lubasid, arvutati uurimisperioodi jooksul allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati põhjendatud taotluse esitamise korral subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(201)

Ainsa kava kasutanud äriühingu puhul oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil 4,95 %.

3.2.7.   Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava

a)   Õiguslik alus

(202)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 5. peatükis, samuti HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

b)   Kõlblikkuskriteeriumid

(203)

Selle kava raames saavad toetust taotleda toetavate tootjate ja teenuseosutajatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c)   Rakendamine

(204)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (3 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks. Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(205)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanikule.

(206)

Tehti kindlaks, et kolm valimisse kuulunud äriühingut said kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava alusel soodustusi, mida oli võimalik seostada uurimisperioodil vaatlusaluse tootega.

d)   Järeldused kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohta

(207)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu kui ta saama peaks. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks suurendab äriühingu likviidsust.

(208)

Peale selle sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(209)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(210)

Subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jaotati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Seejärel arvutati subsiidiumisumma uurimisperioodi kohta, milleks jagati maksmata tollimaksu kogusumma amortisatsiooniajaga. Sellisel moel uurimisperioodi kohta arvutatud summale liideti selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Põhjendatud taotluse esitamise korral arvestati subsiidiumisumma (lugeja) leidmiseks vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a sellest summast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

(211)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu uurimisperioodi asjaomase ekspordi käibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(212)

Pärast avalikustamist taotles kaks valimisse kaasatud India eksportivat tootjat subsiidiumisumma arvutamise läbivaatamist. Nad väitsid, et kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsents võidakse tunnistada kehtetuks ja selle tulemusena võidakse hankida kapitalikaubad koduturult, mille suhtes kohaldatakse keskset aktsiisi. Sellegipoolest ei esitatud ühtegi selget viidet konkreetsetele kehtetuks tunnistatud litsentsidele. Seda küsimust ei tõstatatud ka uurimise käigus, mil oleks olnud võimalik väidet nõuetekohaselt kontrollida. Igal juhul lähtuti subsiidiumisumma kindlaksmääramisel kontrollitud äriühingu andmetest kõnealuse kava alusel ostetud sisendite kohta. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(213)

Vaatlusaluse kolme äriühingu puhul olid kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil vastavalt 0,37 %, 0,40 % ja 0,46 %.

3.2.8.   Ergutussüsteem

a)   Õiguslik alus

(214)

Selleks et soodustada tootmisettevõtete levikut vähem arenenud piirkondadesse, on Mahārāshtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele stiimuleid kava raames, mida üldiselt tuntakse ergutussüsteemi nimetuse all. Kava on pärast kasutusele võtmist mitu korda muudetud ja käesoleva uurimise seisukohast on asjakohased 2001. ja 2007. aasta versioonid. 2001. aasta kava võeti vastu 31. märtsil 2001 (resolutsioon nr IDL-1021/(CR-73)/IND-8). 2007. aasta kava võeti vastu 30. märtsil 2007 (resolutsioon nr PSI-1707/(CR-50)/IND-8).

b)   Kõlblikkuskriteeriumid

(215)

Nimetatud resolutsioonides on loetletud ergutussüsteemi alusel toetuskõlblikud tootmisharud ja äriühingud.

c)   Rakendamine

(216)

Selleks et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Mahārāshtra osariigi valitsus pakkunud stiimuleid uute tootmisüksuste rajamiseks ja olemasolevate üksuste laiendamiseks osariigi arenevatesse piirkondadesse. Resolutsiooni I lisas on klassifitseeritud osariigi piirkonnad, millele on lubatud kava raames stiimuleid pakkuda. 2007. aasta kava raames antavaid stiimuleid ei saa aga taotleda, kui 2007. aasta kava alusel ei ole väljastatud toetuskõlblikkussertifikaati ning kui abisaaja ei ole täitnud toetuskõlblikkussertifikaadis sätestatud nõudeid/tingimusi. Sertifikaate väljastab rakendusasutus (riigiamet) ning sertifikaat jõustub päeval, mil abisaaja (nimetatakse ka toetuskõlblikuks üksuseks) alustab kaubanduslikku tootmist.

(217)

Ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast ning kaks kontrollitud eksportivat tootjat said uurimisperioodil kasu järgmisest kahest:

elektriaktsiisist vabastamine,

tööstuse edendamise toetus.

(218)

Elektriaktsiisist vabastatakse uusi kindlaksmääratud piirkondades asutatud toetuskõlblikke üksusi toetuskõlblikkussertifikaadis määratud ajaks. Käesoleval juhul on asjaomased kaks eksportivat tootjat elektriaktsiisi maksmisest vabastatud vastavalt üheksaks ja seitsmeks aastaks. Osariigi muudes piirkondades on 100-protsendilise ekspordisuunitlusega, infotehnoloogia- ja biotehnoloogiaüksused vabastatud elektriaktsiisist kümneks aastaks.

(219)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodil sai elektriaktsiisist vabastamise allkava alusel kasu üks Mahārāshtras asuv eksportiv tootja.

(220)

Tööstuse edendamise toetuse allkava kohaselt on abisaajal õigus saada subsiidiumi, mis vastab 75–100 protsendile toetuskõlblike investeeringute summast, millest on maha arvatud teiste ergutussüsteemi allkavade, näiteks elektriaktsiisist vabastamise alusel saadud toetused. Kasu jaotatakse toetuskõlblikkussertifikaadis määratud ajavahemikule ja see ei tohi ületada samal perioodil Mahārāshtra osariigile makstud käibemaksu kogusummat. Toetuskõlblikud investeeringud on ehitustegevuse, tehase ja seadmetega seotud kapitalikulud.

(221)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul sai tööstuse edendamise toetuse allkava alusel toetust kaks Mahārāshtras asuvat eksportivat tootjat.

(222)

Pärast avalikustamist väitsid kaks valimisse kaasatud India eksportivat tootjat, et Mahārāshtra valitsuse pakutavat ergutussüsteemi allkava ei kohaldata polüesterstaapelkiu valmistamise, tootmise ja ekspordi etappide suhtes ei otseselt ega kaudselt ning et sellest saadav kasu sõltub makstud riiklike maksude summast. Lisaks väitsid nad, et kava eesmärk ei ole võimaldada eksportivatel tootjatel saada kasu, vaid hüvitada piirkonna mahajäämusest tulenevad kulud, ning et seega ei saa kava tasakaalustada. Peale selle väitsid nad, et kava tuleks käsitada pigem kapitalitoetuse kui korduva subsiidiumina ning et kokku saadud kasu tuleks jaotada subsideeritud kapitali tavapärasele amortisatsiooniajale. Selles küsimuses näitas uurimine, et toetust makstakse kord aastas toetuskõlblike investeeringute eest, milleks on ehitustegevuse, tehase ja seadmetega seotud kulud, nagu on märgitud põhjenduses 220. Sellised investeeringud on otseselt seotud polüesterstaapelkiuga. Ainuüksi see, et iga-aastane summa, mida saab taotleda, on piiratud Mahārāshtra valitsusele samal perioodil makstud riiklike maksude summaga, ei muuda asjaolu, et Mahārāshtra valitsuse iga-aastane toetus on India valitsuse rahaline toetus, millest uurimisalused eksportivad tootjad saavad kasu. Lisaks ei vasta iga-aastane toetus kapitalitoetuse kriteeriumidele, isegi kui sellise toetuse alus on investeering kapitalikaupadesse. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

d)   Järeldus elektriaktsiisist vabastamise ja tööstuse edendamise toetuse kohta

(223)

Mõlema allkavaga anti subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna need on India valitsuse rahalised toetused, millest uurimisalused eksportijad said kasu.

(224)

Subsideerimise allkavad on konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes piiratud arvule kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas asuvatele ettevõtetele.

(225)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

e)   Subsiidiumisumma arvutamine

(226)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutatakse tasakaalustatav subsiidium subsiidiumi saajale seoses vaatlusaluse tootega antud hüvitisena, mille olemasolu uurimisperioodi jooksul on uurimise käigus kindlaks tehtud. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotatakse subsiidiumisumma (lugeja) eksportiva tootja vaatlusaluse toote kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(227)

Elektriaktsiisist vabastamise allkavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli sellist toetust saanud ainsa äriühingu puhul 0,31 %.

(228)

Tööstuse edendamise toetuse allkavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad olid uurimisperioodil asjaomaste äriühingute puhul vastavalt 1,03 % ja 1,91 %.

3.2.9.   Tasakaalustatavate subsiidiumide summa

(229)

Nende tulemuste (kokkuvõte allpool tabelis) põhjal leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide kogusumma kontrollitud eksportivate tootjate puhul jääb väärtuselt vahemikku 4,16–7,65 %.

Tabel 1

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa — India

(%)

Abikava

Sihtturgude kava

Sihttoodete kava

Tollimaksu tagastamise kava

Eellubade kava

Tollimaksuvaba impordi lubade kava

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava

Ergutussüsteem / Elektriaktsiisist vabastamine

Ergutussüsteem / Tööstuse edendamise toetus

Kokku

Ettevõte

Bombay Dyeing and Manufacturing Co. Ltd.

0,42

1,77

0,31

1,91

4,41

Ganesha Ecosphere Ltd.

1,95

0,24

0,11

4,95

0,40

7,65

Indo Rama Synthetics Ltd.

0,15

1,75

1,89

0,37

1,03

5,19

Polyfibre Industries Pvt. Ltd.

0,19

1,85

2,12

4,16

Reliance Industries Limited

0,63

1,59

4,31

0,46

6,99

3.3.   VIETNAM

3.3.1.   Üldosa

(230)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saadud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmasid Vietnami valitsusasutuste antud subsiidiume:

A.

riigile kuuluvate pankade sooduslaenud polüesterstaapelkiu tootjatele ning valitsuse määratud kohustused erapankadele ja nende suunamine; intressitoetus;

B.

riigile kuuluvate ettevõtete kaubatarned polüesterstaapelkiu tootjatele tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

C.

valitsuselt maa saamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest ning muud maaga seotud soodustused;

D.

otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad;

E.

kaudsed maksu- ja imporditollimaksude kavad;

F.

põhivara kiirendatud amortiseerimine;

G.

muud subsiidiumikavad, sealhulgas riiklikud, piirkondlikud ja kohalike omavalitsuste kavad.

(231)

Komisjon uuris kõiki kaebuses esitatud väidetavaid kavasid. Iga kava puhul uuriti, kas algmääruse artikli 3 alusel on võimalik kindlaks teha Vietnami valitsuse rahalist toetust ja sellest tulenevat kasu eksportivatele tootjatele. Uurimine näitas, et kõnealusel juhul jääb uuritud kavadest tulenenud võimalik kasu alla algmääruse artikli 14 lõikes 5 (4) sätestatud miinimumkünnise. Seega ei peeta vajalikuks hinnata individuaalsete kavade tasakaalustatavust.

(232)

Sellegipoolest esitatakse selguse ja läbipaistvuse huvides kavade üksikasjad ja iga äriühingu vastavad subsiidiumimäärad, olenemata sellest, kas subsiidiume peetakse tasakaalustatavateks või mitte. Saadud kasu on arvutatud kooskõlas algmääruse artikliga 6.

3.3.2.   Konkreetsed subsiidiumikavad

Subsiidiumikavad, mida Vietnami eksportivad tootjad uurimisperioodil ei kasutanud

(233)

Uurimisega tehti kindlaks, et Vietnami eksportivad tootjad ei kasutanud uurimisperioodil järgmisi kavu:

a)

riigile kuuluvate ettevõtete kaubatarned polüesterstaapelkiu tootjatele tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

b)

põhivara kiirendatud amortiseerimine;

c)

muud subsiidiumikavad, sealhulgas riiklikud, piirkondlikud ja kohalike omavalitsuste kavad.

(234)

Seoses eelkõige riigile kuuluvate ettevõtete kaubatarnetega polüesterstaapelkiu tootjatele tegelikust maksumusest väiksema tasu eest väideti kaebuses, et Vietnami tootjad said PTAd/MEGd, mida saab kasutada polüesterstaapelkiu peamise toorainena, subsideeritud hinnaga. Uurimisega tehti siiski kindlaks, et ükski uuritud eksportivatest tootjatest ei kasutanud PTAd/MEGd peamise toorainena, vaid nad kõik kasutasid hoopis ümbertöödeldud plastpudeleid või plasthelbeid.

(235)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et komisjon esitas osalise analüüsi neist vaid ühe kohta, st PTA/MEG tarne kohta subsideeritud hinnaga. Selle kavaga seoses väitis kaebuse esitaja, et valimi moodustamise viis ning asjaolu, et uurimisse ei olnud kaasatud teatavad suured Vietnami polüesterstaapelkiu tootjad, mõjutas selle kava kohta tehtud otsust. Kaebuse esitaja loetles ka muud Vietnami väidetavad subsiidiumikavad, mille kohta oli kaebuses teavet esitatud.

(236)

Nagu komisjon selgitas põhjendustes 32–34 ja põhjenduses 42, ei olnud Vietnamis valikuuring vajalik, kuna kõik Vietnami eksportivad tootjad olid valmis koostööd tegema ja vastused saadi kolmelt koostööd tegevalt tootjalt, kes moodustasid kokku 99 % Vietnamist pärit impordist. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja väited valimi moodustamise kohta uurimise järelduste seisukohast asjakohased. Peale selle ei sea ainuüksi asjaolu, et Vietnamis on teisigi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, kahtluse alla koostööd tegevate eksportivate tootjate tüüpilisust. Komisjon kinnitab, et kogus teavet ja vastuseid kõigi kaebuses esitatud väidetavate subsiidiumide kohta, sealhulgas nende kohta, mida kaebuse esitaja on maininud avalikustamise kohta esitatud märkustes, kuid leiti, et koostööd tegevad eksportijad ei olnud neid kavasid kasutanud. Komisjon esitas andmeid PTA/MEG tarnimise kohta, kuna see kava oli kaebuses esitatud põhiväitena seoses võimaliku olulise tasakaalustatava subsiidiumiga.

Subsiidiumikavad, mida uuritud Vietnami eksportivad tootjad uurimisperioodil kasutasid

(237)

Tehti kindlaks, et Vietnami eksportivad tootjad kasutasid uurimisperioodil järgmisi kavasid.

3.3.3.   Sooduslaenud

3.3.3.1.   Investeerimisjärgne intressitoetus Vietnami arengupangalt

(238)

Vietnami arengupank on riigile kuuluv arengupank, mis asutati 2006. aastal otsusega nr 108/2006/QD-TTg riigi arengupoliitika ning investeerimis- ja ekspordikrediiti käsitleva poliitika rakendamiseks. Uurimisperioodil juhtis Vietnami arengupank programmi, millega anti teatavate kommertspankade antud laenude puhul intressitoetust. Selle raames oli Thái Bìnhi rühm sõlminud Vietnami arengupangaga lepingud BIDV-lt ja Vietcom Bankilt saadud laenude tagasimaksmise toetamiseks.

(239)

Selle kava õiguslik alus on 30. augusti 2011. aasta dekreet nr 75/2011/ND-CP, millega asendatakse dekreet nr 151/2006/ND-CP, dekreet nr 106/2008/ND-CP ja dekreet nr 106/2004/ND-CP. Enne dekreedi nr 75/2011 jõustumist sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse varasemaid dekreete.

(240)

Selle kava alusel saadud kasu vastab asjaomasele kahele äriühingule antud laenude puhul Vietnami arengupanga pakutud intressimäärade ja kommertspankade pakutud intressimäärade vahele. Kava kohaldatakse kommertspankade antavate pikaajaliste ja keskmise tähtajaga laenude suhtes, mida kasutatakse investeerimisprojektide rahastamiseks.

(241)

Kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0–0,28 %.

3.3.3.2.   Madala intressiga laenud teatavatelt riigile kuuluvatelt kommertspankadelt

(242)

Uurimisega tehti kindlaks, et oluline osa Vietnami pangandussektorist kuulub riigile; peaaegu 50 % laenudest Vietnami majanduses andsid uurimisperioodil viis suuremat riigile kuuluvat panka (5). Selle suhtes, kui suur osa Vietnami pankadest võib kuuluda välisomanikele, kehtivad teatavad piirangud (6). Kommertspankadele on antud juhtnöörid pakkuda äriühingutele intressitoetust (7). Vietnami riigipank on määranud kindlaks maksimaalsed intressimäärad, mida kommertspangad võivad teatud üksustele laenude andmisel kasutada (8). Kogutud teave näitab, et riigile kuuluvad kommertspangad pakuvad madalamaid intressimäärasid kui teised pangad.

(243)

Sooduslaenudele osutatakse mitmes Vietnami õigusaktis pangandussektori ja laenude andmise kohta. Näiteks 2001. aasta määruses nr 1627 osutatakse klientidele antavatele laenudele, mille suhtes kohaldatakse sooduskrediidipoliitikat (artiklid 20 ja 26), ning krediidiasutuste seaduses osutatakse sooduskrediidile (artikkel 27).

(244)

Subsiidiumisumma arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Algmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: summa, mis äriühing maksab sooduslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta turul reaalselt saada oleva võrreldava kommertslaenu eest.

(245)

Põhjendustes 242 ja 243 esitatud teave osutab olulistele moonutustele Vietnami finantssektoris. Seetõttu kasutas komisjon sooduslaenudega saadud kasu arvutamisel välist võrdlusalust. Nagu on märgitud põhjenduses 231, ei mõjuta see sooduslaenudega saadud subsiidiumi tasakaalustatavust. Kuna subsiidiumid olid allpool miinimumkünnist, ei teinud komisjon lõplikke järeldusi selle kohta, kas asjaomased pangad on avalik-õiguslikud asutused ja kas nende tehtav krediidiriski hindamine on piisav.

(246)

Välist võrdlusalust oli vaja üksnes Vietnami dongides antud laenude jaoks, kuna tõendeid USA dollarites antud laenude subsideerimise kohta ei leitud. Koostööd tegevatest äriühingutest sai Vietnami dongides laene üksnes Thái Bìnhi rühm. Võrdlusaluse arvutamisel lähtuti 48 väiksema keskmise sissetulekuga (SKP) riigi laenude intressimääradest viimasel kättesaadavate andmetega perioodil (2012). Sellised riigid valiti lähtuvalt asjaolust, et nende SKP oli sarnane Vietnami SKPga. Seejärel korrigeeriti neid määrasid uurimisperioodi inflatsioonimääraga, et saada reaalintressimäärad, ning 48 riigi keskmine arvutati nende riikide lõikes, mille kohta olid andmed olemas. Riikide intressi- ja inflatsioonimäärad pärinesid Maailmapangalt. Keskmine reaalintressimäär kõnealustes väiksema keskmise sissetulekuga riikides oli uurimisperioodil 8,23 %. Seda näitajat võrreldi kõikide uurimisalustele äriühingutele Vietnami dongides antud, inflatsiooniga korrigeeritud laenude intressimääradega.

(247)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0–1,34 %.

(248)

Pärast avalikustamist vaidlustas Vietnami valitsus järeldused Vietnami finantssüsteemi moonutuste kohta ning teatas, et komisjon oleks pidanud hindama, kas riigile kuuluvad kommertspangad on avalik-õiguslikud asutused ja kas nende tehtav krediidiriski hindamine on piisav. Vietnami valitsuse arvates oleks selline analüüs mõjutanud järeldust rahalise toetuse olemasolu kohta ning kõnealuse kava puhul saadud kasu kindlakstegemisel välise võrdlusaluse kasutamise kohta.

(249)

Nagu on märgitud põhjendustes 242–243, osutavad uurimise käigus kogutud teave ja tõendid olulistele moonutustele Vietnami pangandussüsteemis. Nende moonutuste tõttu tuleb kooskõlas algmääruses sätestatud eeskirjadega kasutada (võimaliku) kasu summa kindlaksmääramiseks välist võrdlusalust. Kuna Vietnami eksportivate tootjate saadud kasu on minimaalne, ei pea komisjon vajalikuks uurida, kas pangad on avalik-õiguslikud asutused ja/või kas riskihindamine on piisav, nagu on selgitatud põhjendustes 231 ja 232.

3.3.4.   Maakasutusõiguse andmine

(250)

Mõlemale koostööd tegevale eksportivale tootjale anti maakasutusõigusi tööstuslikes eripiirkondades. Thái Bìnhi rühm sai maakasutusõiguse otse riigilt, kuid Vietnam New Century Polyester Fibre Co Ltd. (edaspidi „VNC”) rentis maad osaliselt riigile kuuluva ettevõtte kaudu.

(251)

Thái Bìnhi rühmal on tööstuspiirkonnas kolm maatükki. Uurimisperioodil oli rühm täielikult vabastatud kahe maatüki renditasu maksmisest. Rühm vabastati renditasust dekreedi nr 121/2010/ND-CP ja dekreedi nr 142/2005/ND-CP alusel. Äriühingud ei maksnud renti ka kolmanda maatüki eest, kuna selle puhul on renditasust vabastamise taotlemise haldusmenetlus pooleli. Renditasud, millest rühm on vabastatud, on tunduvalt väiksemad kui need, mida rühm maksab tööstuspiirkonna lähedal asuvate teiste sarnaste maatükkide eest, ja palju väiksemad kui selles piirkonnas tavaks.

(252)

VNC ei saanud täielikku vabastust maakasutusõiguse eest tasu maksmisest, kuid selge oli see, et nad said uurimisperioodil kasu. VNC rendib kolme maatükki osaliselt riigile kuuluvalt ettevõttelt. Kuigi Vietnami valitsus väitis, et tegu on eraettevõtjate vaheliste tehingutega, näitab kogutud teave vastupidist. VNC investeerimislitsentsis on maa rent loetletud soodustusena. Litsentsi kohaselt kohustab Quang Ninhi rahvakomitee VNCd rentima maad sellelt äriühingult. Lisaks on osaliselt riigile kuuluva äriühingu, mis rendib maatükki VNC-le, ja kohaliku maa-ameti vahelise algse lepingu kohaselt maa edasine üleandmine lubatud üksnes teatud kindlatel tingimustel, mille on kindlaks määranud kohalik maa-amet. See tõendab, et riik on kahe poole vahelise maatehinguga seotud.

(253)

Kasu hindamiseks võrdles komisjon tööstuspiirkondades tehtud tehingutega seotud väikseid maahindu sarnase maa võrdlushinnaga. Uurimisel avastati märke selle kohta, et maamüügiturgu Vietnamis tundub reguleerivat ja moonutavat valitsuse sekkumine, kuna maakasutusõigustega esineb kindlaksmääratud tööstuspiirkondades ja/või toetatud ärivaldkondades renditasust vabastamist või soodustasusid. Kõnealusel juhul leidis komisjon piisavalt usaldusväärse maakasutusõigustega seotud tehingu, kuna asjaomane maa asub väljaspool toetatud piirkondi ja kuna asjaomane äriühing tegutseb polüesterstaapelkiuga mitteseotud valdkonnas ja ta ei saa toetust valitsuse poliitika alusel. Selle tehingu hindu kasutatakse võrdlusalusena kasu hindamisel; see ei mõjuta mingil viisil järeldust Vietnami maamüügituru üldise olukorra kohta.

(254)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0,17–0,37 %.

3.3.5.   Otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

(255)

Koostööd tegevate tootjate investeerimislitsentsis loetletud maksuvabastuste alusel on näha, et mõlemad said kasu mitmest otsesest maksusoodustuskavast. Selliste maksuvabastuste õiguslik alus on dekreet nr 164/2003/ND-CP, mis on asendatud dekreetidega nr 124/2008/ND-CP ja 122/2011/ND-CP, ringkiri nr 140/2012, dekreet nr 164/2003/ND-CP, mida on muudetud ja täiendatud dekreediga nr 152/204/ND-CP seadmete impordi tollimaksust ja käibemaksust vabastamise kohta.

(256)

Eespool nimetatud õigusaktide kohaselt on otseseid maksuvabastusi ja -vähendusi õigus saada muu hulgas äriühingutel, mis asuvad teatud tööstuspiirkonnas/-pargis, või äriühingutel, kus on palju töötajaid, või teatud majandusvaldkonnas tegutsevatel äriühingutel.

(257)

Subsiidiumisumma arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saaja saadud kasuks peetakse maksude kogusummat, mis kuulunuks tasumisele tavapärase maksumäära alusel, millest on maha arvatud soodusmääraga makstud maksude summa, või kogu maksust vabastatud summa. Subsiidiumiks peetavad summad põhinevad viimasel iga-aastasel maksudeklaratsioonil. Subsiidium jagati äriühingute kogukäibele ja esitati protsendina CIF-ekspordikäibest liidus.

(258)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0,11–0,36 %.

3.3.6.   Imporditud tooraine imporditollimaksuvabastus

(259)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad olid uurimisperioodil vabastatud imporditud tooraine pealt tasutavate tollimaksude maksmisest. Sellise maksuvabastuse õiguslik alus on impordi- ja ekspordimaksu seadus nr 45/2005/QH11, mida rakendatakse dekreediga nr 87/2010/ND-CP. Kontrolli- ja järelevalvesüsteemi ning -menetluste eeskirjad on sätestatud ringkirjas nr 194/2010TT.

(260)

Vietnami valitsus teatas küsimustikule esitatud vastustes, et kasutab tollimaksu tagastus-/kinnipidamissüsteemi. Õigusaktide kohaselt kohaldatakse sellist vabastust eksporditavate toodete tootmiseks kasutatava imporditud tooraine suhtes. Tollimaksu saab tagastada vastavalt sellele, millises ulatuses imporditud toorainet eksporditava lõpptoote valmistamiseks kasutatakse.

(261)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil ei saanud kumbki eksportivatest tootjatest selle kava alusel majanduslikku kasu. Kuigi nad olid vabastatud tooraine pealt imporditollimaksu maksmisest, ei leitud, et uurimisperioodil oleks makse tagastatud ülemäära. Mõlemad äriühingud müüsid vaatlusalust toodet koduturul suhteliselt vähe. Lisaks hankisid nad suure osa peamisest toorainest kodumaistelt tarnijatelt, kuna kogused, mida nad importisid vaatlusaluse eksporditava toote tootmiseks, ei olnud piisavad.

(262)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ei peeta vajalikuks välja selgitada, kas teatatud tollimaksu tagastussüsteem on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega ja algmääruse II ja III lisa punktidega.

(263)

Pärast avalikustamist toetas Vietnami valitsus komisjoni järeldusi kõnealuse kava kohta. Ta soovis siiski lisaks rõhutada, et Vietnami tollimaksu tagastussüsteem on täielikult kooskõlas algmääruse II ja III lisa eeskirjadega, hoolimata sellest, et selle kohta ei tehtud järeldusi. Komisjon võtab Vietnami valitsuse selle seisukoha teadmiseks. Arvestades aga asjaolu, et Vietnami eksportivate tootjate saadud kasu on minimaalne, jääb komisjon arvamusele, et ei pea käesoleva uurimise seisukohast vajalikuks uurida, kas tollimaksu tagastussüsteem on kooskõlas algmääruse II ja III lisas sätestatud eeskirjadega, nagu on selgitatud põhjendustes 231–232.

3.3.7.   Imporditud seadmete imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastus

(264)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad olid uurimisperioodil vabastatud imporditud seadmete pealt tasutava tollimaksu ja käibemaksu maksmisest. Sellise maksuvabastuse õiguslik alus on impordi- ja ekspordimaksu seadus nr 45/2005/QH11, mida rakendatakse dekreediga nr 87/2010/ND-CP. Kontrolli- ja järelevalvesüsteemi ning -menetluste eeskirjad on sätestatud valitsuse dekreedis nr 154/2005/N-CP, ringkirjas nr 194/2010TT ja ringkirjas nr 117/2011.

(265)

Äriühingutel paluti teatada seadmete import kümneaastase ajavahemiku jooksul. Kuigi oli selge, et koostööd tegevad eksportivad tootjad said selle kava alusel kasu, ei olnud asjaomane kasu suur. See on tingitud asjaolust, et äriühingute seadmete impordi maht ei olnud võrreldes polüesterstaapelkiu müügikäibega ELis kuigi suur. Lisaks vähendas kasu asjaolu, et seadmed amortiseeriti mitme (tavaliselt kümne) aasta jooksul ja seega oli kasu uurimisperioodil veelgi väiksem.

(266)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0,08–0,1 %.

3.3.8.   Subsiidiumisumma

(267)

Subsiidiumivastase algmääruse kohaselt arvutatud subsiidiumisumma jääb väärtuselt Vietnami eksportivate tootjate puhul vahemikku 0,6–2,31 %. Üleriigiline subsiidiumimarginaal on nende kahe marginaali kaalutud keskmine ehk 1,25 %. Eespool kirjeldatud subsiidiumid jagati äriühingute kogukäibele ja esitati protsendina CIF-ekspordikäibest liidus.

(268)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et ei ole selge, kuidas komisjon arvutas subsiidiumimarginaali vahemiku ja miks ei kasutatud nende marginaalide suuremaid väärtusi, mis oleksid jäänud üle miinimumkünnise. Nagu komisjon selgitas eelmises põhjenduses, jäävad Vietnami koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumid kokku väärtuselt minimaalselt 0,6 % ja maksimaalselt 2,31 % vahele. Nende marginaalide kaalutud keskmise arvutamisega saadakse riigi keskmiseks subsiidiumimarginaaliks aga 1,25 %, mis jääb alla miinimumkünnist. Seda meetodit kasutatakse pidevalt riigi keskmise subsiidiumimarginaali arvutamiseks kooskõlas algmääruse asjakohaste eeskirjadega.

3.3.9.   Järeldus Vietnami kohta

(269)

Kogu Vietnami subsiidiumimäär on 1,25 %. Kuna see määr on minimaalne, järeldatakse, et Vietnamist pärit impordi uurimine tuleks kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 3 lõpetada.

4.   KAHJU

4.1.   LIIDU TOOTMISHARU JA LIIDU TOODANGU MÄÄRATLUS

(270)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 18 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(271)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 401 000 tonni. Komisjon kasutas selle arvutamiseks kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, nagu kontrollitud tootmisandmed koostööd tegevate liidu tootjate kohta ning kaebuse esitaja esitatud andmed. Nagu on märgitud põhjenduses 10, kaasati valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab 54 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.2.   LIIDU TARBIMINE

(272)

Komisjon lähtus liidu tarbimise kindlakstegemisel liidu tootmisharu müügimahust liidu turul, kasutades kaebuse esitaja esitatud andmeid ja Eurostati andmeid impordi kohta kolmandatest riikidest.

(273)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

838 397

869 025

837 066

890 992

Indeks

100

104

100

106

Allikas: kaebuse esitaja, Eurostat.

(274)

Liidu tarbimise kõrgaeg oli 2011. aastal tingituna puuvillahindade tõusust, mis tulenes probleemidest 2010. aasta puuvillasaagiga. Selle tulemusena suurenes nõudlus polüesterstaapelkiu kui puuvilla aseaine järele, kuid see vähenes taas järgmisel aastal. Uurimisperioodil suurenes liidu tarbimine taas 6 %.

4.3.   IMPORT ASJAOMASTEST RIIKIDEST

4.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(275)

Komisjon uuris, kas vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 3 on asjaomastest riikidest pärit polüesterstaapelkiu importi vaja hinnata kumulatiivselt.

(276)

Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit impordi puhul kindlaks tehtud subsiidiumimarginaal jäi alla miinimumkünnist, nagu see on sätestatud algmääruse artikli 8 lõike 3 punktis a.

(277)

Seetõttu ei ole kumulatiivsuse tingimused täidetud ning põhjusliku seose analüüs piirdub seega Indiast pärit impordi mõjuga.

4.3.2.   Indiast pärit impordi maht ja turuosa

(278)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa kindlaksmääramisel lähtuti Indiast pärit impordi mahu osakaalust liidu kogutarbimises (viimase kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootjate kogumüük liidus, millele liideti polüesterstaapelkiu koguimport liitu).

(279)

Indiast pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Indiast pärit impordi maht (tonnides)

51 258

59 161

63 191

60 852

Indeks

100

115

123

119

Turuosa

6,1 %

6,8 %

7,5 %

6,8 %

Indeks

100

111

123

112

Allikas: Eurostat.

(280)

Üldiselt püsis import Indiast küllaltki stabiilsena ning moodustas vaatlusalusel perioodil liidu turust 6–7,5 %.

4.3.3.   Indiast pärit impordi hinnad ja hindade allalöömine

(281)

Komisjon tegi impordi hinnad kindlaks Eurostati statistika ning koostööd tegevate eksportijate esitatud kontrollitud andmete alusel. Impordist tulenev hindade allalöömine tehti kindlaks koostööd tegevate eksportijate ja koostööd tegevate liidu tootjate esitatud kontrollitud andmete alusel.

(282)

Indiast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

India

1 025

1 368

1 239

1 212

Indeks

100

134

121

118

Allikas: Eurostat ja koostööd tegevate eksportijate esitatud kontrollitud andmed.

(283)

Polüesterstaapelkiu hind tõusis 2011. aastal, langedes kokku eespool mainitud puuvillakriisiga. Järgmistel aastatel hind vähenes, kuid püsis kõrgemal kui 2010. aastal. Uurimisperioodil oli polüesterstaapelkiu hind 2010. aasta tasemega võrreldes 18 % suurem.

(284)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi iga tooteliigi puhul kaalutud keskmisi impordihindu (korrigeerituna tollimaksude ja impordijärgsete kuludega), millega valimisse kaasatud koostööd tegevad India eksportivad tootjad müüsid imporditud toodet esimesele sõltumatule kliendile liidu turul, asjaomaste tooteliikide kaalutud keskmiste müügihindadega (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul.

(285)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrigeerimised ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas, et Indiast pärit impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal liidu turul oli vahemikus 4,1–43,7 %.

4.4.   LIIDU TOOTMISHARU MAJANDUSLIK OLUKORD

4.4.1.   Üldised märkused

(286)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 4 hõlmas subsideeritud impordiga liidu tootmisharule avaldatud mõju uurimine kõigi majandusnäitajate hindamist, mis kujundasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda.

(287)

Nagu on märgitud põhjenduses 10, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju väljaselgitamiseks valikuuringut.

(288)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuses sisalduvate andmete, menetluse käigus kaebuse esitaja esitatud lisateabe ning Eurostati andmete alusel. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid nende nõuetekohaselt kontrollitud andmete alusel, mida valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid vastustes küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(289)

Makromajanduslikud näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive ja tootlikkus.

(290)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(291)

Liidu kogutootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

362 195

355 240

361 159

401 119

Indeks

100

98

100

111

Tootmisvõimsus (tonnides)

492 059

451 310

468 115

466 744

Indeks

100

92

95

95

Tootmisvõimsuse rakendamine

73,6 %

78,7 %

77,2 %

85,9 %

Indeks

100

107

105

117

Allikas: kaebuse esitaja (CIRFS).

(292)

Tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil 11 %. Selline suurenemine toimus üksnes uurimisperioodil (hõlmab vaatlusaluse perioodi viimast 12 kuud). Uurimisperioodile eelnenud ajavahemikul vaatlusalusest perioodist (st 2011. ja 2012. aastal) liidu tootmisharu tootmismaht vähenes või püsis samal tasemel.

(293)

Tootmisvõimsus seevastu vähenes uurimisperioodil 5 %. Koos põhjenduses 292 kirjeldatud tootmismahu suurenemisega suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 17 %. Tuleb siiski rõhutada, et tootmisvõimsuse rakendamine 2010. aastal, mida kasutatakse suundumuse analüüsi alusena, oli sellise kapitalimahuka tootmisharu nagu polüesterstaapelkiu tootmise seisukohast väike ning uurimisperioodil oli tootmisvõimsuse rakendusaste 85,9 %.

4.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(294)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Müügi kogumaht liidu turul (tonnides)

379 840

366 341

344 134

358 130

Indeks

100

96

91

94

Turuosa

45,3 %

42,2 %

41,1 %

40,2 %

Indeks

100

93

91

89

Allikas: Eurostat, kaebuse esitaja (CIRFS).

(295)

Müügimaht liidu turul vähenes 2011. ja 2012. aastal, kuid taastus pisut uurimisperioodil. 2010. aasta mahuga võrreldes võis üldiselt siiski täheldada 6 %-list vähenemist.

(296)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Kõige rohkem vähenes turuosa 2011. aastal, kuid langustrend püsis 2012. aastal ja uurimisperioodil, mille tõttu kaotati turuosa vaatlusperioodil kokku 11 % ulatuses.

4.4.2.3.   Kasv

(297)

Hoolimata liidu tarbimise teatavast kasvust (6 %) vaatlusalusel perioodil ja liidu tootjate tootmismahu suurenemisest (11 %) vähenes liidu tootjate müük 6 %.

4.4.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(298)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Töötajate arv

1 914

1 935

2 000

2 036

Indeks

100

101

105

106

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

189,3

183,6

180,6

197,0

Indeks

100

97

95

104

Allikas: kaebuse esitaja (CIRFS).

(299)

Töötajate arv suurenes koos põhjenduses 292 kirjeldatud tootmise suurenemisega vaatlusperioodil pidevalt, kokku 6 %.

(300)

Tootlikkus vähenes 2011. ja 2012. aastal, kuna töötajate arv suurenes, aga tootmismaht püsis neil aastatel muutumatuna. Kokkuvõttes oli kasv vaatlusalusel perioodil 4 %.

4.4.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(301)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidu kogu turul (eurodes tonni kohta)

1 283

1 608

1 509

1 489

Indeks

100

125

118

116

Ühiku tootmiskulu (eurodes tonni kohta)

1 453

1 666

1 629

1 542

Indeks

100

115

112

106

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(302)

Kõige rohkem tõusis müügihind liidus 2011. aastal, kui polüesterstaapelkiudu müüdi 2010. aasta keskmise müügihinnaga võrreldes 25 % kallima hinnaga. See oli tingitud 2011. aasta puuvillakriisist, mil nõudlus polüesterstaapelkiu kui puuvilla aseaine järele suurenes tingituna 2010. aasta väikesest puuvillasaagist. Kokkuvõttes tõusid liidus müügihinnad vaatlusalusel perioodil 16 %.

(303)

Ühiku tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil samuti, kõige rohkem 15 % 2011. aastal, kuna sel aastal tõusis bensiinihind, mis on oluline kulude suurendaja. Kokkuvõttes suurenes ühiku tootmiskulu vaatlusalusel perioodil 6 %.

4.4.3.2.   Tööjõukulud

(304)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

31 561

31 080

31 661

32 356

Indeks

100

98

100

103

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(305)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 2011. aastal ja seejärel järgmistel aastatel pisut suurenes. Vaatlusalusel perioodil suurenesid kulud 3 %.

4.4.3.3.   Varud

(306)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

15 731

16 400

15 039

19 108

Indeks

100

104

96

121

Lõppvarud protsendina toodangust

7,3 %

7,8 %

7,1 %

8,8 %

Indeks

100

107

97

120

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(307)

Lõppvarud suurenesid, välja arvatud 2012. aastal, ning uurimisperioodil suurenesid varud kokku 21 %. See langeb kokku tootmismahu suurenemisega (kokku 11 %), samas kui müügimaht vaatlusalusel perioodil vähenes (kokku 6 %). Need suundumused kajastusid ka protsendina toodangust arvestatud lõppvarudes.

4.4.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(308)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Müügi kasumlikkus liidus sõltumatute klientide puhul (% müügikäibest)

– 5,4 %

1,0 %

– 0,8 %

0,3 %

Indeks

– 100

18

– 14

5

Rahavoog (eurodes)

– 12 068 770

12 017 353

13 048 405

10 725 084

Indeks

– 100

100

108

89

Investeeringud (eurodes)

5 240 603

7 671 607

4 488 296

4 145 991

Indeks

100

146

86

79

Investeeringutasuvus

– 25,1 %

5,5 %

– 4,5 %

1,5 %

Indeks

– 100

22

– 18

6

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmed.

(309)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumimarginaalid kõikusid vaatlusalusel perioodil. Kokkuvõttes kasumlikkus paranes, kuna 2010. aastal teenitud oluline kahjum asendus uurimisperioodil nullkasumiga.

(310)

Netorahavoog on liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil arenesid netorahavood positiivselt.

(311)

Investeeringute haripunkt oli 2011. aastal, mil investeeringud suurenesid 2010. aastaga võrreldes 46 %, kuid sellele järgnes langus järgmistel aastatel. Vaatlusalusel perioodil vähenesid investeeringud 21 %.

(312)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust puhasväärtusest. Vaatlusalusel perioodil investeeringutasuvus suurenes.

(313)

Ükski valimisse kaasatud liidu tootjatest ei teatanud raskustest kapitali hankimisel vaatlusalusel perioodil.

4.4.4.   Järeldus kahju kohta

(314)

Import Indiast püsis stabiilsena (moodustades vaatlusalusel perioodil liidu turust 6–7 %). Hindade allalöömine oli ulatuslik (kuni 43,7 %).

(315)

Enamik kahjunäitajatest paranes. Liidu tootjate kasumlikkus suurenes peaaegu 6 protsendipunkti, kuid keskmine kasumimarginaal oli endiselt ebapiisav, jäädes uurimisperioodil 0,3 % tasemele. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes 74 protsendilt 86 protsendile. See oli siiski tingitud liidu tootmismahu suurenemisest ja tootmisvõimsuse vähenemisest. Keskmine müügihind saavutas liidus haripunkti 2011. aastal ning see tulenes puuvilla- ja bensiinihindade järsust tõusust. Kokkuvõttes suurenes keskmine müügihind liidus vaatlusalusel perioodil 16 %. Investeeringutasuvus ja rahavood arenesid samuti positiivselt. Tööhõive vaatlusalusel perioodil suurenes. Seega täheldati liidu tootmisharule tekitatud kahjust taastumise märke.

(316)

Järgmised kahjunäitajad arenesid vaatlusalusel perioodil negatiivselt: liidu tootjate turuosa liidus vähenes 45,3 protsendilt 40,2 protsendile ning liidu müügimaht vähenes 6 %. Investeeringute tase kokkuvõttes vähenes, välja arvatud 2011. aastal. Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %, nagu on mainitud põhjenduses 293.

(317)

Kokkuvõttes võib liidu tootmisharu olukorda pidada siiski kahjustatuks, kuigi see on viimastel aastatel selgelt paranenud. Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(318)

Pärast avalikustamist esitatud märkustes märkis kaebuse esitaja, et pidas India turuosa stabiilsust liidu turul olulise subsideerimise tulemuseks. Komisjon tegi tõepoolest kindlaks tasakaalustatavad subsiidiumid (vt põhjendus 229), kuid põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahjuga ei õnnestunud kindlaks teha (vt põhjendused 319–323).

5.   PÕHJUSLIK SEOS

(319)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 5 uuris komisjon, kas subsideeritud import Indiast põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Algmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud tegurid. Komisjon jälgis, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui Indiast pärit subsideeritud import, ei omistataks subsideeritud impordile. Sellised tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus ja tarbimine.

5.1.   SUBSIDEERITUD IMPORDI MÕJU

(320)

Kuna Hiina ja Vietnami puhul leiti, et subsideerimine on minimaalne (vt põhjendused 76 ja 231), ei ole kumulatiivsuse tingimused täidetud. Seetõttu piirduti põhjusliku seose analüüsis Indiast pärit impordi mõjuga.

(321)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 45,3 protsendilt 40,2 protsendile, samas kui India impordi turuosa püsis küllaltki stabiilsena 6–7 % vahel. Tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Seega ei saanud liidu tootmisharu tarbimise suurenemisest kasu, pidades silmas nende turuosa vähenemist, kuid see ei tulenenud tõenäoliselt India turuosast, mis püsis muutumatuna.

(322)

Eurostati andmetel oli Indiast pärit polüesterstaapelkiu keskmine hind väiksem kui enamikust teistest riikidest pärit polüesterstaapelkiu keskmine hind, kuid oluline on võtta arvesse suuri erinevusi kvaliteedis ja tooteliikides. Igal juhul ilmnes tooteliikide kaupa võrdlemisel, et Indiast pärit import tekitas ulatusliku hindade allalöömise.

(323)

Hoolimata ulatuslikust hindade allalöömisest ei saa järeldada, et Indiast pärit import tekitas kahju. Liidu tootmisharu turuosa vähenemist (5,1 protsendipunkti) ei saa omistada Indiast pärit impordi mahu muutustele, kuna nende turuosa püsis küllaltki stabiilsena (suurenes vaatlusalusel perioodil üksnes 0,7 protsendipunkti). Lisaks tõusis Indiast pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil 18 %. Indiast pärit impordi hind ei tundu olevat hinnalanguse põhjustajaks, kuna liidu tootmisharu rahaline olukord, mis oli uurimisperioodil küll endistviisi kahjustatud, on vaatlusalusel perioodil oluliselt paranenud.

5.2.   MUUDE TEGURITE MÕJU

5.2.1.   Import kolmandatest riikidest

(324)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2010

2011

2012

Uurimisperiood

Korea Vabariik

Maht (tonnides)

129 918

165 365

163 540

181 540

 

Indeks

100

127

126

140

 

Turuosa

15,5 %

19,0 %

19,5 %

20,4 %

 

Indeks

100

123

126

131

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

1 116

1 367

1 361

1 300

 

Indeks

100

123

122

116

Taiwan

Maht (tonnides)

121 656

108 645

100 072

92 423

 

Indeks

100

89

82

76

 

Turuosa

14,5 %

12,5 %

12,0 %

10,4 %

 

Indeks

100

86

82

71

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

1 131

1 416

1 383

1 369

 

Indeks

100

125

122

121

Hiina

Maht (tonnides)

5 198

8 980

23 209

44 651

 

Indeks

100

173

446

859

 

Turuosa

0,6 %

1,0 %

2,8 %

5,0 %

 

Indeks

100

167

447

808

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

1 065

1 279

1 265

1 209

 

Indeks

100

120

119

113

Türgi

Maht (tonnides)

32 921

29 969

34 303

36 908

 

Indeks

100

91

104

112

 

Turuosa

3,9 %

3,4 %

4,1 %

4,1 %

 

Indeks

100

88

104

105

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

1 133

1 466

1 383

1 382

 

Indeks

100

129

122

122

Vietnam

Maht (tonnides)

24 884

25 487

26 410

29 717

 

Indeks

100

102

106

119

 

Turuosa

3,0 %

2,9 %

3,2 %

3,3 %

 

Indeks

100

99

106

112

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

978

1 182

1 175

1 096

 

Indeks

100

121

120

112

Indoneesia

Maht (tonnides)

25 902

30 285

24 032

24 699

 

Indeks

100

117

93

95

 

Turuosa

3,1 %

3,5 %

2,9 %

2,8 %

 

Indeks

100

113

93

90

 

Keskmine hind

1 055

1 329

1 267

1 167

 

Indeks

100

126

120

111

Tai

Maht (tonnides)

17 548

23 510

17 103

18 952