16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 359/1

NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/107/EL,

9. detsember 2014,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Viimastel aastatel on piiriüleste maksupettuste ja piiriülese maksudest kõrvalehoidumisega seotud probleemide hulk märgatavalt suurenenud ning see on muutunud suureks mureküsimuseks nii liidus kui üleilmsel tasandil. Deklareerimata ja maksustamata tulud vähendavad märkimisväärselt riikide maksutulusid. Seetõttu on äärmiselt oluline suurendada maksude kogumise tõhusust ja tulemuslikkust. Automaatne teabevahetus on selles valdkonnas oluline töövahend ning oma 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldas maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, rõhutas komisjon vajadust edendada jõuliselt automaatset teabevahetust kui tulevast Euroopa ja rahvusvahelist standardit maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal.

(2)

Automaatse teabevahetuse kui piiriüleste maksupettuste ja piiriülese maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise vahendi tähtsust on hiljuti tunnustatud ka rahvusvahelisel tasandil (G20 ja G8). Pärast Ameerika Ühendriikide ja mitme muu riigi (sh kõik liikmesriigid) vahel peetud läbirääkimisi kahepoolsete automaatse teabevahetuse lepingute üle Ameerika Ühendriikide välisarvetega seotud maksukohustuste täitmise seaduse (FATCA) rakendamiseks volitas G20 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) võtma need lepingud aluseks, et töötada välja automaatse maksualase teabevahetuse ühtne ülemaailmne standard.

(3)

22. mail 2013 väljendas Euroopa Ülemkogu soovi, et automaatset teabevahetust laiendataks nii liidu kui ka ülemaailmsel tasandil, pidades silmas maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust. Euroopa Ülemkogu väljendas heameelt ka G20, G8 ja OECD käimasolevate jõupingutuste üle arendada välja finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmne standard.

(4)

OECD avaldas 2014. aasta veebruaris finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ühtse ülemaailmse standardi põhielemendid, nimelt pädeva asutuse mudellepingu ja ühtse aruandluse standardi, mille kinnitasid hiljem G20 rahandusministrid ja keskpankade juhid. OECD nõukogu avaldas 2014. aasta juulis täieliku ülemaailmse standardi, sealhulgas selle ülejäänud elemendid, nimelt pädeva asutuse mudellepingu ja ühtse aruandluse standardi kommentaarid ning infotehnoloogiaga seotud korra ülemaailmse standardi rakendamiseks. G20 rahandusministrid ja keskpankade juhid kinnitasid kogu ülemaailmse standardite paketi 2014. aasta septembris.

(5)

Nõukogu direktiivis 2011/16/EL (2) on juba sätestatud kohustuslik liikmesriikidevaheline automaatne teabevahetus teatavate selliste peamiselt mittefinantsilist laadi tulu ja kapitali kategooriate puhul, mida maksumaksjad hoiavad muudes liikmesriikides kui nende elukohariik. Samuti kehtestatakse sellega järkjärguline lähenemisviis automaatse teabevahetuse tõhustamiseks, laiendades seda astmeliselt uutele tulu- ja kapitalikategooriatele ning jättes välja tingimuse, et teavet tuleb vahetada ainult siis, kui see on kättesaadav. Võttes arvesse üha suuremaid võimalusi investeerida välismaal paljudesse erinevatesse finantstoodetesse, on olemasolevad liidu ja rahvusvahelised maksustamisalase halduskoostöö vahendid praeguseks muutunud piiriüleste maksupettuste ja piiriülese maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel vähem tõhusaks.

(6)

Nagu Euroopa Ülemkogu taotluses rõhutatakse, on asjakohane direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõikes 5 juba ette nähtud automaatse teabevahetuse laiendamine seoses teiste liikmesriikide residentidega ajaliselt ettepoole tuua. Liidu algatus tagab sidusa, järjepideva ja kõikehõlmava üleliidulise lähenemisviisi automaatsele teabevahetusele siseturul, mis tooks kaasa kulude kokkuhoiu nii maksuametitele kui majandustegevuses osalejatele.

(7)

Asjaolu, et liikmesriigid on sõlminud või sõlmivad varsti Ameerika Ühendriikidega FATCAga seotud lepingu, tähendab, et nad näevad praegu või tulevikus ette direktiivi 2011/16/EL artikli 19 tähenduses laiema koostöö ning peavad praegu või edaspidi tegema sellist laiemat koostööd ka teiste liikmesriikidega.

(8)

Paralleelsete ja koordineerimata lepingute sõlmimine liikmesriikide poolt vastavalt direktiivi 2011/16/EL artiklile 19 võib tuua kaasa moonutusi, mis kahjustavad siseturu sujuvat toimimist. Automaatse teabevahetuse laiendamise korral üleliidulise õigusakti alusel ei oleks liikmesriikidel enam vaja seda artiklit rakendada, et sõlmida kahepoolseid või mitmepoolseid lepinguid, mida saab asjaomaste liidu õigusaktide puudumisel pidada samas valdkonnas asjakohaseks.

(9)

Kulude ja halduskoormuse vähendamiseks nii maksuametite kui ka ettevõtjate jaoks on ka väga oluline tagada, et automaatse teabevahetuse laiendatud kohaldamisala liidus oleks kooskõlas arengutega rahvusvahelisel tasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid nõudma oma finantsasutustelt, et nad rakendaksid aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirju, mis on täielikult kooskõlas OECD poolt välja töötatud ühtses aruandluse standardis sisalduvate eeskirjadega. Lisaks tuleks direktiivi 2011/16/EL artikli 8 kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks sama teavet, mis sisaldub OECD pädeva asutuse mudellepingus ja ühtses aruandluse standardis. Eeldatavalt oleks igal liikmesriigil ainult üks loetelu riigisiseselt määratletud mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja välistatud kontode kohta, mida ta kasutaks nii käesoleva direktiivi rakendamisel kui ka muude ülemaailmset standardit rakendavate lepingute kohaldamisel.

(10)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud aruandekohustuslike finantsasutuste ja avaldatavate kontode kategooriad on loodud eesmärgiga piirata maksumaksjate võimalusi vältida nende kohta andmete edastamist selliselt, et nad paigutavad oma vara ümber sellistesse finantsasutustesse või investeerivad sellistesse finantstoodetesse, mis käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu. Sellest hoolimata tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta teatavad finantsasutused ja kontod, mille puhul oht, et neid kasutatakse maksudest kõrvalehoidumiseks, on väike. Künnised tuleks käesolevast direktiivist üldiselt välja jätta, kuna nendest on võimalik kontode eri finantsasutustesse jaotamise abil hõlpsasti kõrvale hoida. Finantsteave, mille kohta tuleb aruanne esitada ja mida tuleb vahetada, ei peaks hõlmama mitte ainult kogu asjakohast tulu (intressid, dividendid ja muu sarnane tulu), vaid ka kontojääke ja finantsvarade müügist saadavat tulu, et lahendada olukordi, kus maksumaksja püüab peita kapitali, mis on iseenesest sissetulek, või vara, millelt maksude maksmisest on kõrvale hoidutud. Seetõttu on käesoleva direktiivi alusel toimuv andmete töötlemine vajalik ja proportsionaalne selleks, et võimaldada liikmesriikide maksuametitel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksumaksjad, hallata ja jõustada oma maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi.

(11)

Aruandekohustuslikud finantsasutused võivad täita oma teavitamiskohustusi füüsilisest isikust avaldatavate isikute suhtes, järgides teabe edastamist ja sealhulgas selle edastamise sagedust reguleerivat üksikasjalikku korda, mis on sätestatud nende finantsasutuste sise-eeskirjades kooskõlas siseriikliku õigusega.

(12)

Aruandekohustuslikud finantsasutused ning teavet saatvad ja teavet saavad liikmesriigid oma pädevuse ulatuses, mis neil vastutavate töötlejatena on, ei peaks säilitama käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavaid andmeid kauem, kui on vaja selle eesmärkide saavutamiseks. Võttes arvesse liikmesriikide õigusaktide erinevust, tuleks maksimaalne säilitamisperiood kehtestada vastavalt iga vastutava töötleja siseriiklikes maksualastes õigusaktides sätestatud aegumistähtaegadele.

(13)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid kasutama OECD poolt välja töötatud pädeva asutuse mudellepingu ja ühtse aruandluse standardi kommentaare näidete või tõlgenduste allikana ning selleks, et tagada ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides. Liidu meetmete võtmisel selles valdkonnas tuleks jätkuvalt eelkõige arvestada tulevast arengut OECD tasandil.

(14)	Tingimust, et automaatse teabevahetuse eelduseks võib olla taotletava teabe kättesaadavus, nagu nähakse ette direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõikes 1, ei tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga direktiivi 2011/16/EL lisatavatele uutele andmetele.

(15)	Viide künnisele direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõikes 3 tuleks välja jätta, sest tundub, et seda künnist pole võimalik praktikas rakendada.

(16)	Teabe kättesaadavuse tingimuse läbivaatamist, mis tehakse aastal 2017, tuleks laiendada kõigile direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõikes 1 nimetatud viiele kategooriale, nii et oleks võimalik käsitleda kõigi liikmesriikide teabevahetust kõigi nende kategooriate kohta.

(17)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele.

(18)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhusat liikmesriikidevaheliste halduskoostööd tingimustel, mis sobib kokku siseturu nõuetekohase toimimisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)	Olemasolevate struktuuriliste erinevuste tõttu peaks Austrial olema lubatud vahetada käesoleva direktiivi alusel esimest korda automaatselt teavet hiljemalt 30. septembril 2018, mitte 30. septembril 2017.

(20)	Direktiivi 2011/16/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9) „automaatne teabevahetus”— teiste liikmesriikide residente käsitleva eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine vastavale elukohaliikmesriigile eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant. Artikli 8 kontekstis tähendab kättesaadav teave teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus olevat teavet, mis on kättesaadav vastavalt kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevatele menetlustele. Artikli 8 lõike 3a, artikli 8 lõike 7a, artikli 21 lõike 2 ja artikli 25 lõigete 2 ja 3 kontekstis on mõistetel see tähendus, mis neil on I lisas esitatud vastavate määratluste kohaselt.”

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigi pädev asutus võib teatada mis tahes muu liikmesriigi pädevale asutusele, et ta ei soovi saada teavet ühe või mitme käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tulu- ja kapitalikategooria kohta. Liikmesriik teavitab sellest ka komisjoni.

Kui liikmesriik ei teavita komisjoni ühestki konkreetsest kategooriast, mille kohta tal on kättesaadavat teavet, siis võib eeldada, et ta ei soovi lõike 1 kohaselt teavet saada.”

;

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda oma aruandekohustuslikelt finantsasutustelt I ja II lisas esitatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjade täitmist ning tagada selliste eeskirjade tõhus rakendamine ja täitmine vastavalt I lisa IX jaole.

I ja II lisas esitatud rakendatavate aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjade kohaselt edastab iga liikmesriigi pädev asutus automaatset teabevahetust kasutades lõike 6 punktis b nimetatud tähtaja jooksul mis tahes teise liikmesriigi pädevale asutusele avaldatava kontoga seotud järgneva teabe 1. jaanuarist 2016 algavate maksustamisperioodide kohta:

iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast lisades sisalduvate hoolsusmeetmete eeskirjade kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ja sünnikoht ja -aeg;

b)	kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

c)	aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

mis tahes hoidmiskonto puhul:

i)	intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muude sissetulekute brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

ii)

finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

f)	hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma ning

punktis e või f kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

Kui käesolevas lõikes või lisades ei ole ette nähtud teisiti, määratakse avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liik käesoleva lõike kohaselt toimuva teabevahetuse puhul kindlaks kooskõlas teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega.

Käesoleva lõike esimene ja teine lõik on ülimuslikud lõike 1 punkti c ja mis tahes muude liidu õigusaktide, sealhulgas nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ (3) suhtes sellisel määral, mil kõnealune teabevahetus kuuluks lõike 1 punkti c või mis tahes muude liidu õigusaktide, sealhulgas direktiivi 2003/48/EÜ kohaldamisalasse.

(3) Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 38).”"

;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon esitab enne 1. juulit 2017 aruande, milles esitatakse ülevaade ja hinnang saadud statistika ja teabe kohta, mis on seotud selliste küsimustega nagu automaatsest teabevahetusest haldustegevuse ja muuga seoses saadav asjakohane tulu ja tehtav kulu ning nendega seotud praktilised aspektid. Kui see on asjakohane, esitab komisjon nõukogule ettepaneku lõikes 1 sätestatud kategooriate ja tingimuste kohta, sealhulgas tingimuse kohta, et teiste liikmesriikide residente käsitlev teave peab olema kättesaadav, või lõikes 3a nimetatud andmete kohta või mõlema kohta.

Komisjoni esitatud ettepaneku läbivaatamisel hindab nõukogu automaatse teabevahetuse tõhususe ja toimimise edasise täiustamise ning selle taseme tõstmise vajadust, eesmärgiga sätestada, et:

iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel mis tahes teise liikmesriigi pädevale asutusele teabe maksustamisperioodide kohta alates 1. jaanuarist 2017 seoses kõnealuse teise liikmesriigi residentidega kõigi lõikes 1 loetletud tulu ja kapitali kategooriate kohta, nagu neid mõistetakse teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel, ning

b)	lõigetes 1 ja 3a sätestatud kategooriate ja andmete loetelu laiendatakse nii, et see hõlmaks ka muid kategooriaid ja andmeid, sealhulgas litsentsitasusid.”

;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Teave edastatakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 sätestatud kategooriate puhul vähemalt kord aastas, kuue kuu jooksul pärast liikmesriigi selle maksustamisaasta lõppu, mil teave muutus kättesaadavaks;

b)	lõikes 3a sätestatud teabe puhul kord aastas, üheksa kuu jooksul pärast kalendriaasta või muu selle teabega seotud asjakohase aruandlusperioodi lõppu.”

;

lisatakse järgmine lõige:

„7a. I lisa VIII jao B jaotise punkti 1 alapunkti c ja VIII jao C jaotise punkti 17 alapunkti g kohaldamisel peab iga liikmesriik 31. juuliks 2015 teavitama komisjoni selliste ettevõtete ja kontode loetelust, mida tuleks käsitleda vastavalt mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena. Samuti teatab iga liikmesriik komisjonile, kui sellega seoses toimuvad mis tahes muudatused. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas saadud teabe koondloetelu ning ajakohastab seda vastavalt vajadusele.

Liikmesriigid tagavad, et seda liiki mittearuandekohustuslikud finantsasutused ja välistatud kontod vastavad kõigile I lisa VIII jao B jaotise punkti 1 alapunkti c ja VIII jao C jaotise punkti 17 alapunkti g nõuetele ja eelkõige nõudele, et finantsasutuse staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ja konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.”

Artikli 20 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Artikli 8 kohase automaatse teabevahetuse korral saadetakse teave elektroonilise tüüpvormiga, mille komisjon määrab kindlaks artikli 26 lõikes 2 osutatud korras ja mille eesmärk on lihtsustada automaatset teabevahetust ning mis põhineb direktiivi 2003/48/EÜ artikli 9 kohaldamisel kehtestatud elektroonilisel vormil, mida kasutatakse igat laadi automaatse teabevahetuse korral.”

Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon vastutab CCN-võrgu mis tahes edasiarenduste eest, mida on vaja, et võimaldada kõnealuse teabe vahetamist liikmesriikide vahel, ning CCN-võrgu turvalisuse tagamise eest.

Liikmesriigid vastutavad oma süsteemide mis tahes edasiarenduste eest, mida on vaja selleks, et kõnealust teavet saaks vahetada CCN-võrgu abil, ja nende süsteemide turvalisuse tagamise eest.

Liikmesriigid tagavad, et iga füüsilisest isikust avaldatavat isikut teavitatakse tema andmetega seonduvast julgeolekunõuete rikkumisest, kui on tõenäoline, et see rikkumine kahjustab tema isikuandmete või eraelu puutumatuse kaitset.

Liikmesriigid loobuvad kõikidest käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud vajaduse korral ekspertidele makstavate tasude osas.”

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)	senine tekst loetakse lõikeks 1;

lisatakse järgmised lõiked:

„2. Aruandekohustuslikud finantsasutused ja iga liikmesriigi pädevad asutused loetakse direktiivi 95/46/EÜ mõttes vastutavateks töötlejateks.

3. Olenemata lõikest 1 tagab iga liikmesriik, et iga tema jurisdiktsiooni all olev aruandekohustuslik finantsasutus teavitab iga asjaomast füüsilisest isikust avaldatavat isikut sellest, et teda puudutavat artikli 8 lõikes 3a osutatud teavet kogutakse ja edastatakse käesoleva direktiivi kohaselt, ning et asjaomane aruandekohustuslik finantsasutus esitab sellele isikule kogu teabe, mida tal on õigus saada direktiivi 95/46/EÜ rakendavate siseriiklike õigusaktide kohaselt, tehes seda piisavalt aegsasti, et asjaomane isik saaks kasutada oma andmekaitseõigusi, ning igal juhul enne, kui asjaomane aruandekohustuslik finantsasutus esitab artikli 8 lõikes 3a osutatud teabe oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

4. Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet ei säilitata kauem, kui on vaja käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ning seda säilitatakse igal juhul kooskõlas iga vastutava töötleja siseriiklikest normidest tulenevate aegumistähtaegadega.”

6)	Käesoleva direktiivi lisas ära toodud tekst lisatakse I ja II lisana.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2015. Liikmesriigid edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. jaanuarist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Olenemata artikli 1 punkti 2 alapunktist b ja käesolevast artiklist kohaldab Austria käesoleva direktiivi sätteid alates 1. jaanuarist 2017 nende maksustamisperioodide suhtes, mis algavad nimetatud kuupäevast.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 68.

(2) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

LISA

„

I LISA

ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD FINANTSKONTODE TEABE KOHTA

Käesolevas lisas on sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad, mida aruandekohustuslikud finantsasutused peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 3a osutatud teavet. Käesolevas lisas kirjeldatakse ka eeskirju ja haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada allpool esitatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine.

I JAGU

ÜLDISED ARUANDLUSEGA SEOTUD NÕUDED

Võttes arvesse jaotiseid C–E peab iga aruandekohustuslik finantsasutus edastama oma liikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe sellises aruandekohustuslikus finantsasutuses peetava iga avaldatava konto kohta:

iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, residentsuse liikmesriik(riigid), maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja VII jaole vastavate hoolsusmeetmete võtmist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, residentsuse liikmesriik(riigid) ja (olemasolu korral) muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id) ja maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, residentsuse liikmesriik(riigid), maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid), sünnikoht ja -aeg;

2)	kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

3)	aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

mis tahes hoidmiskonto puhul:

a)	intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muude sissetulekute brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

6)	hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma, ning

A jaotise punktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

B.	Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.

Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslase identifitseerimisnumbri(te) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist identifitseerimisnumbrit (identifitseerimisnumbreid) või sünniaega ning siseriiklike õigusaktide või liidu õigusaktidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt teisiti nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab aga tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslase identifitseerimisnumbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod.

D.	Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui asjaomane liikmesriik või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit väljastanud.

Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea sünnikohta teatama, välja arvatud juhul, kui:

1)	aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide kohaselt muul juhul kohustus see teada saada ja teatada, või aruandekohustuslikul finantsasutusel on või oli liidu mis tahes kehtiva või 5. jaanuaril 2015 kehtinud õigusakti kohaselt muu kohustus see teada saada ja teatada, ning

2)	see on kättesaadav aruandekohustuslikul finantsasutusel olemas olevate elektroonilist otsingut võimaldavate andmete kaudu.

II JAGU

ÜLDISED HOOLSUSMEETMED

Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse.

B.	Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimase päeva seisuga.

C.	Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.

Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku õigusega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused.

Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

III JAGU

FÜÜSILISE ISIKU OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

A.	Sissejuhatus. Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest isikust konto omanik on avaldatav isik.

Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda B jaotise punktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale kasutusel oleva elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus üle vaatama tema valduses olevad ja elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes järgmisi tunnuseid ja kohaldama B jaotise punkte 3–6:

a)	konto omaniku kindlakstegemine liikmesriigi residendina;

b)	kasutusel olev posti- või elukoha aadress liikmesriigis (sh postkontori postkast);

c)	üks või enam telefoninumbrit liikmesriigis ja mitte ühtegi telefoninumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;

d)	kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks liikmesriigis peetavale kontole;

e)	sel hetkel kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on liikmesriigis aadress, või

f)	posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress liikmesriigis, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi.

3)	Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust, ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena seostub kontoga üks või enam tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks.

Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle liikmesriigi maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama seda kontot oma liikmesriigi pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.

Olenemata B jaotise punkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku liikmesriigi residendina, kui:

teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi selles liikmesriigis, üht või enamat telefoninumbrit selles liikmesriigis (ja mitte ühtegi telefoninumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite kandmiseks liikmesriigis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i)	konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de) residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, ning

ii)	dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik;

teave konto omaniku kohta hõlmab sel hetkel kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis on antud isikule, kellel on liikmesriigis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i)	konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de) residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, või

ii)	dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

1)	Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus vaatama läbi aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuseid.

Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu C jaotise punktis 3 kirjeldatud teabe välju ning sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid kogu nimetatud teavet ei sisalda, siis kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus selle jao B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid:

a)	viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;

b)	viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta;

c)	viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud AML/KYC menetluskorra kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks;

d)	mis tahes kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid, ja

e)	mis tahes kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite ülekandmiseks.

Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus ei ole kohustatud tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut sellises ulatuses, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave sisaldab järgmist:

a)	konto omaniku residentsus;

b)	konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

c)	olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

d)	muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale kontole);

e)	teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse kohta, ning

f)	kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.

Kliendihalduri tegelik teadmine. Lisaks C jaotise punktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid (sealhulgas finantskontosid, mis on selle kontoga liidetud), kui kliendihaldur tegelikult teab, et konto omanik on avaldatav isik.

Tunnuste leidmise mõju.

Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus ei leita ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata C jaotise punkti 4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni, kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe või mitme tunnusega.

Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada selliselt konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot oma liikmesriigi pädevale asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona.

Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 31. detsembri 2015 seisuga kõrge väärtusega konto, kuid saab selleks mõne järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus korraldama sellise konto C jaotises kirjeldatud täiustatud läbivaatamise järgmise kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil konto muutub kõrge väärtusega kontoks. Kui läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega kontole C jaotises kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud kohaldama samale kõrge väärtusega kontole järgnevatel aastatel uuesti sellist menetlust (kohaldatakse ainult C jaotise punktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama neid igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata.

Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena seostatakse kontoga üks või mitu B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto omanikul on mõnes liikmesriigis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib B jaotise punkti 6 kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid.

D.	Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2016. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2017.

E.	Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

IV JAGU

FÜÜSILISE ISIKU UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus seoses konto avamisega on saanud, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt.

Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on liikmesriigi maksuresident, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises liikmesriigis (vastavalt I jao D jaotisele) ja sünniaega.

Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse, mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).

V JAGU

ETTEVÕTTE OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga mis tahes liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto kogujääk või väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga seda summat.

Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületab 31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata D jaotises ette nähtud menetlust järgides.

Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu avaldatavast isikust ettevõtte või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevatele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

Vaadata üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teave (sealhulgas AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutud teave), et teha kindlaks, kas teabest nähtub, et konto omanik on liikmesriigi resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, asutamis- või moodustamiskohta või aadressi liikmesriigis.

Kui teave viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise D punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

b)	Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt.

Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks, et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda:

i)	AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul, kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu NFEd ja konto kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või

ii)	konto omaniku või sellise liikmesriigi(riikide) või muu(de) jurisdiktsiooni(de) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on maksuresident.

Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg

1)	Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, peavad olema läbi vaadatud 31. detsembriks 2017.

Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid mis mõne järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab seda summat, peavad olema läbi vaadatud järgmise kalendriaasta jooksul pärast selle aasta lõppu, mil konto kogujääk või -väärtus ületab selle summa.

Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus konto staatuse D jaotises sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama.

VI JAGU

ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. Ettevõtte uutele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

Saada kinnitus (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt. Kui ettevõtte kinnitab, et tal ei ole maksuresidentsust, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile.

Kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele liikmesriigile avaldatav isik.

Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise A punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto omaniku staatuse teadasaamiseks tema kinnitusele, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

b)	Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt.

c)	Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku või sellise kontrolliva isiku kinnitusele.

VII JAGU

HOOLSUSMEETMETE ERIEESKIRJAD

Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.

Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.

Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedi grupilepingud Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust tulusaaja (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tulusaaja on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja tulusaajaga seostatud teave sisaldab III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju.

Aruandekohustuslik finantsasutus võib käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingus või annuiteedi grupilepingus finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale/tunnistuse omanikule või tulusaajale tuleb välja maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

i)	grupi rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedi grupileping on antud välja tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat/tunnistuse omanikku;

ii)	töötajatel/tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses mis tahes lepingulist tulu ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid, ning

iii)	mis tahes töötajale/tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav kogusumma ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

„Grupi rahalise väärtusega kindlustusleping” — rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja ii) nõuab rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest, kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja suitsetamisharjumused.

„Annuiteedi grupileping” — annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.

Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsiliste isikute kontode koguväärtuse või -jäägi kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogu jääk või väärtus.

Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik tegutseb teise isiku esindajana.

4)	Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide iga liikmesriigi vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud siseriiklike õigusaktidega.

VIII JAGU

MÄÄRATLETUD MÕISTED

Kohaldatakse järgmisi mõisteid:

A. Aruandekohustuslik finantsasutus

1) „Aruandekohustuslik finantsasutus”— mis tahes liikmesriigi finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus. „Liikmesriigi finantsasutus” — i) iga finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis.

2) „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus”— i) iga finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis.

3) „Finantsasutus”— hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või kindlaksmääratud kindlustusandja.

4) „Hoidmisasutus”— ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud.

5) „Hoiustamisasutus”— ettevõte, mis võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames.

6) „Investeerimisettevõte”— mis tahes ettevõte:

kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i)	kauplemine rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; võõrandatavate väärtpaberitega, või kaubafutuuridega;

ii)	individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine, või

iii)	finantsvarade või raha muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel,

või

b)	kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvarade investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

Eeldatakse, et ettevõtte äritegevuseks on eelkõige üks või enam A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või ettevõtte brutotulu on eelkõige saadud finantsvaradesse investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest A jaotise punkti 6 alapunkti b tähenduses, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on võrdne või ületab 50 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. Mõiste „investeerimisettevõte” ei hõlma ettevõtet, mis on aktiivne NFE seetõttu, et ettevõte vastab mõnele D jaotise punkti 8 alapunktide d–g kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustes finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega.

7) „Finantsvara”— hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku tulusaajana hajusa osanike ringiga või börsil noteeritud partnerluses või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust partnerluses, kaupa, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, partnerluses, kaubas, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara” ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras.

8) „Kindlaksmääratud kindlustusandja”— ettevõte, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.

B. Mittearuandekohustuslik finantsasutus

1) „Mittearuandekohustuslik finantsasutus”— mis tahes finantsasutus, mis on:

a)	valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud osas, mis puudutab makset, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus;

b)	suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond; valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond, või tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

mis tahes muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, kellel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes B jaotise punkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud ettevõtetega ning kes on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetelust, tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist;

d)	välistatud kollektiivne investeerimisüksus, või

e)	trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti kõikide avaldatavate kontodega.

2) „Valitsusüksus”— liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”). Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest.

Liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab mis tahes isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.

Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et:

i)	ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu;

ii)	ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni mis tahes eraisiku huve, ning

iii)	ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse valitsusüksusesse.

Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

3) „Rahvusvaheline organisatsioon”— mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab mis tahes valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis koosneb peamiselt valitsustest; ii) millel on liikmesriigiga kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping; ja ii) mille tulu ei teeni eraisikute huve.

4) „Keskpank”— institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse heakskiidetud põhiline asutus, välja arvatud liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on liikmesriigi valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt liikmesriigile või mitte.

5) „Suure liikmete arvuga pensionifond”— fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral või nende kombinatsiooni hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a)	fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui viiele protsendile fondi varadest;

b)	fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele ning

fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

i)	fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga, kuna fond kujutab endast pensioniplaani;

ii)	vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade ülekanded teistest B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise toetusena tööandjatelt;

iii)

fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga (välja arvatud raha ülekandmine teistesse B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud fondidesse ja C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele), või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis kohaldatakse trahvi, või

iv)

töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas ületada iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, kohaldades VII jao C jaotises nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

6) „Väikese liikmete arvuga pensionifond”— fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a)	fondil on alla 50 liikme;

b)	fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega passiivsed NFEd;

c)	töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d)	osalejatel, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust rohkem kui 20 protsendile fondi varadest, ning

e)	fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele.

7) „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond”— valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud) või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga kasuks osutatud isiklike teenuste eest.

8) „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja”— finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi:

a)	ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et ta on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata, ning

ta kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid.

9) „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus”— investeerimisettevõte, mida reguleeritakse kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne NFE, kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.

Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei takista tema kvalifitseerimist D jaotise punkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks investeerimisüksuseks, kui:

a)	kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 31. detsembrit 2015 füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b)	kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;

c)	kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaotises sätestatud hoolsusmeetmeid ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning

d)	kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul enne 1. jaanuari 2018.

C. Finantskonto

1) „Finantskonto”— finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja:

investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” mis tahes osalust või võlanõuet investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et ta i) annab kliendile investeerimisalast nõu ja tegutseb tema nimel, või ii) valitseb kliendi portfelle ja tegutseb tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;

b)	C jaotise punkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis tahes osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist, ning

finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt.

Mõiste „finantskonto” ei hõlma mis tahes kontot, mis on välistatud konto.

2) „Hoiusekonto”— hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, ja mida finantsasutus hooldab tavapärase panganduse või muu sellise tegevuse käigus. Hoiusekonto hõlmab ka summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi.

3) „Hoidmiskonto”— konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.

4) „Osalus”— finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto omaniku kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

5) „Kindlustusleping”— leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.

6) „Annuiteedileping”— leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni õigusaktide või praktika kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

7) „Rahalise väärtusega kindlustusleping”— kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus.

8) „Rahaline väärtus”— suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus” kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:

a)	ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b)	tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;

d)	kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud C jaotise punkti 8 alapunktis b, või

e)	sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset.

9) „Olemasolev konto”—

a)	finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus hoiab 31. detsembri 2015. aasta seisuga;

konto omaniku mis tahes finantskonto, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui:

i)	konto omanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses (või aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuvas seotud ettevõttes) ka finantskonto, mis on C jaotise punkti 9 alapunkti a kohaselt olemasolev konto;

ii)

aruandekohustuslik finantsasutus (ja vajaduse korral aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuv seotud ettevõte) käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes muid konto omaniku finantskontosid, mida käsitatakse alapunkti b kohaselt olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao A jaotises sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks mis tahes finantskontode jääk või väärtus;

iii)	sellise finantskonto puhul, millele rakendatakse AML/KYC menetluskorda, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud täita finantskonto suhtes AML/KYC menetluskorda, tuginedes C jaotise punkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud AML/KYC menetluskorda, ning

iv)	finantskonto avamine ei nõua konto omaniku poolt uue, täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva direktiivi eesmärkidel.

10) „Uus konto”— aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis avatakse 1. jaanuaril 2016 või hiljem, välja arvatud juhul, kui seda käsitatakse C jaotise punkti 9 alapunkti b kohaselt olemasoleva kontona.

11) „Füüsilise isiku olemasolev konto”— ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto.

12) „Füüsilise isiku uus konto”— ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.

13) „Ettevõtte olemasolev konto”— ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto.

14) „Madalama väärtusega konto”— füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

15) „Kõrge väärtusega konto”— füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga või mis tahes järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

16) „Ettevõtte uus konto”— ühe või mitme ettevõtte uus konto.

17) „Välistatud konto”— milline tahes järgmistest kontodest:

pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks (sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);

ii)	konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii)	maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet;

iv)	kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv, ning

kas i) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, või ii) elu jooksul kontole tehtavate sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades kõikidel juhtudel VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;

konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension;

ii)	konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii)	raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele; kui raha võetakse välja selliseid kriteeriume täitmata, määratakse trahv, ning

iv)	aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus nomineeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti b alapunkti iv nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;

elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele nõuetele:

i)	korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90-aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;

ii)	lepingus puudub lepinguline summa, mille mis tahes isik võiks kätte saada (väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata;

iii)

lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid, millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud mis tahes summad, ning

iv)	tulusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega;

d)	konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest:

i)	kohtumäärus või -otsus;

ii)

kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab järgmistele nõuetele:

—	kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas, mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega;

—	konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja või üürniku kohustus hüvitada mis tahes kahju seoses üüritud varaga üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt;

—	kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui üürileping lõpeb;

—	konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses finantsvara müügi või vahetusega, ning

—	konto ei ole seotud C jaotise punkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga.

iii)	kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või kindlustuse maksmist hiljem;

iv)	finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem;

hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat ning enammakset ei tagastata kohe kliendile, ning

ii)

finantsasutus kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse krediitsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid.

mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, millel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes C jaotise punkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud kontodega ning mis on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode loetellu, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

D. Avaldatav konto

1) „Avaldatav konto”— liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFEle, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII jagudes kirjeldatud hoolsusmeetmetele.

2) „Avaldatav isik”— liikmesriigi isik, kes ei ole: i) äriühing, mille osakutega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; ii) äriühing, mis on alapunktis i kirjeldatud äriühinguga seotud ettevõte; iii) valitsusüksus; iv) rahvusvaheline organisatsioon; v) keskpank, ega vi) finantsasutus.

3) „Liikmesriigi isik”— iga liikmesriigi puhul füüsiline isik või ettevõte, kes on mis tahes teise liikmesriigi resident selle teise liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt, või sellise surnud isiku pärandvara, kes oli mis tahes teise liikmesriigi resident. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet, nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

4) „Osalev jurisdiktsioon”— iga liikmesriigi suhtes:

a)	mis tahes muu liikmesriik;

b)	mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega asjaomasel liikmesriigil on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik ja millest teatatakse Euroopa Komisjonile;

c)	mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega liidul on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa Komisjon.

5) „Kontrollivad isikud”— füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud” tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.

6) „NFE”— mis tahes ettevõte, mis ei ole finantsasutus.

7) „Passiivne NFE”— mis tahes järgmistest: i) NFE, mis ei ole aktiivne NFE, või ii) A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

8) „Aktiivne NFE”— iga NFE, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile:

a)	alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks;

b)	NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või NFE on sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c)	NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

e)	NFEl ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; NFEle ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud NFE asutamisest;

f)	NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või

NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

ta on asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil, või on asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

ii)	ta on oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis tulumaksust vabastatud;

iii)	tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv)

NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavad õigusaktid või NFE asutamisdokumendid ei võimalda NFE tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud NFE heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks NFE ostetud vara eest, ja

NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavate õigusaktide või NFE asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et NFE likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

E. Muu

„Konto omanik” — isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas direktiivis konto omanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks mis tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele.

2)	„AML/KYC menetluskord” — aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.

3)	„Ettevõte” — juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trusti või fond.

Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui i) üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet; ii) nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile, või iii) nimetatud kaks ettevõtet on A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 protsendile ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes.

5)	„Maksukohustuslase identifitseerimisnumber” — maksukohustuslase identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslase identifitseerimisnumber puudub.

„Dokumentaalsed tõendid” — millised tahes järgmistest dokumentidest:

a)	residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle asutus või kohalik omavalitsus);

b)	füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on toodud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks;

ettevõtte puhul mis tahes ametlik dokument, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on esitatud ettevõtte nimi ja selle peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud;

d)	auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne, pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne.

Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad aruandekohustuslikud finantsasutused kasutada dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas oma normaalsete äritavadega AML/KYC menetluste läbiviimiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” — kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil.

IX JAGU

TÕHUS RAKENDAMINE

Käesoleva direktiivi artikli 8 lõike 3a kohaselt peavad liikmesriikides kehtima eeskirjad ja haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine, sealhulgas:

1)	eeskirjad, mis hoiavad ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise praktika kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks;

2)	eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud menetluste täitmisel ning piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3)	haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;

4)	haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena määratletud ettevõtete ja kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks, on jätkuvalt vähetõenäoline, ning

5)	tõhusad sunnimeetmed rikkumiste käsitlemiseks.

X JAGU

RAKENDAMISE TÄHTPÄEVAD SEOSES AUSTRIAS ASUVATE ARUANDEKOHUSTUSLIKE FINANTSASUTUSTEGA

Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „aastale 2016” ja „aastale 2017” käsitleda viidetena vastavalt „aastale 2017” ja „aastale 2018”.

Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste olemasolevate kontode puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „31. detsembrile 2015” käsitleda viidetena „31. detsembrile 2016”.

II LISA

TÄIENDAVAD ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD FINANTSKONTODE TEABE KOHTA

1. Asjaolude muutumine

„Asjaolude muutumine” hõlmab mis tahes muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud teave või mis on muudmoodi sellise isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine konto omaniku kontoga seotud mis tahes teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku lisandumine, asendumine või muu muutumine) või mis tahes sellise kontoga seotud kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao C jaotise punktides 1–3 kirjeldatud kontode liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao B jaotise punktis 1 kirjeldatud elukoha aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval, või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise asjaolude muutumise märkamist või avastamist, saama konto omaniku kinnituse ja uued dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid selliseks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao B jaotise punktides 2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust.

2. Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega

Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva isiku kinnitusele.

3. Finantsasutuse residentsus

Finantsasutus on liikmesriigi „resident”, kui ta allub sellise liikmesriigi jurisdiktsioonile (st liikmesriik saab kohaldada sunnimeetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui finantsasutus on liikmesriigi maksuresident, on ta sellise liikmesriigi jurisdiktsiooni all ja on seega liikmesriigi finantsasutus. Finantsasutusest trusti puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi maksuresident või mitte) loetakse, et trust on teatud liikmesriigi jurisdiktsiooni all, kui üks või enam selle haldajatest on sellise liikmesriigi residendid, välja arvatud juhul, kui trust edastab kogu teabe trusti peetavate avaldatavate kontode, mille kohta tuleb käesoleva direktiivi kohaselt esitada aruanne, teisele liikmesriigile, sest ta on sellise teise liikmesriigi maksuresident. Kui aga finantsasutusel (välja arvatud trust) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevaks ja ta on seega liikmesriigi finantsasutus, kui:

a)	ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt;

b)	tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis, või

c)	ta allub selle liikmesriigi finantsjärelevalvele.

Kui finantsasutus (välja arvatud trust) on kahe või enama liikmesriigi resident, kohaldatakse sellisele finantsasutusele selle liikmesriigi aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta hoiab oma finantskontot (finantskontosid).

4. Konto pidamine

Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:

a)	hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);

b)	hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid (välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);

c)	finantsasutuses mis tahes osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab endast finantskontot, peab seda selline finantsasutus;

d)	rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid.

5. Passiivsetest NFEdest trustid

Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII jao D jaotise punkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni residendiks, kus asub ettevõttetegeliku juhtimise koht. Sel eesmärgil loetakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist „sarnaseks” täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda ei loeta liikmesriigis selle liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks. Siiski ei või passiivsest NFEst trusti topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad isikud” laia ulatust trustide puhul) lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.

6. Ettevõtte peakontori aadress

Üks I lisa VIII jao E jaotise punkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud. Ettevõtte peakontori aadress on üldjuhul koht, kus asub selle tegeliku juhtimise koht. Sellise finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte peakontori aadress, kui selline aadress ei ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud aadress. Lisaks ei ole ettevõtte peakontori aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste kinnipidamise korralduse puhul.

”

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 359/97

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1333/2014,

26. november 2014,

rahaturgude statistika kohta

(EKP/2014/48)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) nõuab oma ülesannete täitmiseks rahaturutehingute statistika esitamist, st käesolevas määruses täpsustatud tagatud tehingute, tagamata tehingute ja teatavate tuletisinstrumenditehingute kohta, mille on sõlminud rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad ja rahaturufondid) omavahel või teiste finantseerimisasutuste, valitsemissektori asutuste või mittefinantsettevõtetega, kuid mitte kontsernisiseste tehingute kohta.

(2)

Niisuguse statistika kogumise peamine eesmärk on anda Euroopa Keskpangale (EKP) igakülgset, üksikasjalikku ja ühtlustatud statistilist teavet euroala rahaturgude kohta. Eespool mainitud turusegmentide kohta kogutud tehinguandmed annavad teavet rahapoliitikaotsuste ülekandemehhanismi kohta. Seega on see euroala rahapoliitika eesmärkideks vajalik statistikakogum.

(3)

Statistilisi andmeid on vaja koguda ka selleks, et EKP saaks anda ühtsele järelevalvemehhanismile analüütilist ja statistilist tuge vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (3). Selles raamistikus tuleb koguda statistilisi andmeid ka selleks, et toetada EKP ülesannete täitmist finantsstabiilsuse valdkonnas.

(4)	Kui riigi keskpank (RKP) otsustab mitte koguda käesoleva määrusega nõutavaid andmeid, peaks ta sellest EKP-le teatama ning sel juhul asub EKP ise koguma andmeid otse andmeesitajatelt.

(5)

EKP on aluslepingute ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „EKPS põhikiri”) sätestatud tingimuste kohaselt kohustatud andma määrusi niivõrd, kui see on vajalik EKPS ülesannete täitmiseks, mis on määratletud EKPS põhikirjas ja mõnel juhul sätestatud õigusaktides, mille on vastu võtnud nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 lõike 4 alusel.

(6)

Selleks et minimeerida rahaloomeasutuste aruandluskoormust ning samal ajal tagada õigeaegse ja kvaliteetse statistika kättesaadavus, nõuab EKP esialgu andmete esitamist euroala suurimatelt rahaloomeasutustelt, võttes aluseks nende põhibilansi koguvara, võrreldes kõikide euroala rahaloomeasutuste põhibilansi koguvaraga. Alates 1. jaanuarist 2017 võib EKP nõukogu suurendada aruandekohustuslike rahaloomeasutuste arvu, võttes arvesse ka muid kriteeriume, näiteks rahaloomeasutuse tegevuse olulisust rahaturgudel ja tema tähtsust finantssüsteemi stabiilsuse ja toimimise seisukohast. EKP tagab, et igas eurot vääringuna kasutavas liikmesriigis (edaspidi „euroala liikmesriik”) on aruandekohustus vähemalt kolmel rahaloomeasutusel, et tagada miinimumtasemel geograafiline representatiivsus. RKPd võivad koguda andmeid ka sellistelt rahaloomeasutustelt, mis ei kuulu riigisiseste statistikaaruandluse nõuete kohaselt tegeliku andmeid esitava üldkogumi hulka, ning sel juhul esitatakse ja kontrollitakse niisuguseid andmeid vastavalt käesolevale määrusele.

(7)

Selleks et veelgi minimeerida rahaloomeasutuste aruandluskoormust ning vältida nende suhtes topeltaruandluskohustuste kohaldamist, samas tagades õigeaegse ja kvaliteetse statistika kättesaadavuse, peaks EKP-l olema võimalus vabastada neid aruandlusest, mis on seotud väärtpaberite finantstehingute või tuletislepingute andmetega, kui need on juba esitatud kauplemisteabehoidlale, tingimusel et EKP-l on tulemuslik juurdepääs õigeaegsetele ja standarditud andmetele kooskõlas käesolevas määruses täpsustatud nõuetega.

(8)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et EKP võib vastu võtta määrusi selliste statistiliste andmete esitamise nõuete määratlemise ja kehtestamise kohta, mis on seotud euroala liikmesriikide tegeliku andmeid esitava üldkogumiga. Artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et EKP võib vastu võtta määrusi tingimuste kohta, mille kohaselt kasutatakse statistilise teabe kontrollimise ja kohustusliku kogumise õigust.

(9)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid peavad korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSga, et tagada EKPS põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(10)	Kui käesoleva määruse alusel kogutud andmed sisaldavad konfidentsiaalset statistilist teavet, kohaldatakse selle teabe kaitse ja kasutamise suhtes määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklites 8 ja 8c sätestatud nõudeid.

(11)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et EKP-l on õigus määrata sanktsioone andmeesitajatele, kes ei täida EKP määrustes või otsustes ette nähtud statistikaaruandluse nõudeid.

(12)

Kuigi määrustega, mida EKP võtab vastu EKPS põhikirja artikli 34 lõike 1 alusel, ei anta õigusi ega kehtestata kohustusi liikmesriikidele, mille vääring ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), kohaldatakse selle artiklit 5 nii euroala kui ka euroalaväliste liikmesriikide suhtes. Määruses (EÜ) nr 2533/98 on märgitud, et EKPS põhikirja artikkel 5 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 osutab kohustusele kavandada ja võtta riiklikul tasandil kõik meetmed, mida euroalavälised liikmesriigid peavad vajalikuks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigel ajal ettevalmistusi, et saada euroala liikmesriigiks.

(13)	Käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõuded ei piira teistes EKP õigusaktides ja dokumentides ette nähtud aruandlusnõuete kohaldamist, mis võivad vähemalt osaliselt hõlmata ka tehingute kaupa aruandlust või koondaruandlust, milles esitatakse statistilist teavet rahaturgude kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „andmeesitajad” ja „resident” või „resideeriv”— määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1;

2) „rahaloomeasutus”— määratletud Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (4) artiklis 1 ning mõistet käsitatakse nii, et see hõlmab kõiki rahaloomeasutuse liidus ja EFTAs asuvaid filiaale, kui käesoleva määruse mis tahes sättes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti;

3) „OFId” (other financial intermediaries)— muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide vastavalt muudetud Euroopa arvepidamissüsteemile (edaspidi „ESA 2010”), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (5);

4) „kindlustusseltsid”— kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul, vastavalt ESA 2010-le;

5) „pensionifondid”— kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus), vastavalt ESA 2010-le;

6) „mittefinantsettevõtted”— mittefinantsettevõtete sektor vastavalt ESA 2010-le;

7) „valitsemissektor”— institutsionaalsed üksused, mis on turuvälised tootjad, mille toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ning institutsionaalsed üksused, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine, vastavalt ESA 2010-le;

8) „põhibilansi koguvara”— koguvara miinus muu vara vastavalt sellele, kuidas need mõisted on määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) määratletud;

9) „rahaturgude statistika”— statistika rahaturuinstrumentidega sooritatud tagatud tehingute, tagamata tehingute ja tuletisinstrumenditehingute kohta, mille on vastaval aruandlusperioodil sõlminud rahaloomeasutused omavahel või OFIde, kindlustusseltside, pensionifondide, keskpankade, valitsemissektori ja mittefinantsettevõtetega, kuid mitte kontsernisiseste tehingute kohta;

10) „rahaturuinstrument”— I, II või III lisas osutatud instrument;

11) „rahaturufond”— ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja, mis peab saama tegevusloa eurofondina tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (6) alusel või on alternatiivne investeerimisfond Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (7) alusel ning investeerib lühiajalisse varasse eraldiseisval või kumulatiivsel eesmärgil pakkuda rahaturumääradele vastavat tootlust või säilitada investeeringu väärtust;

12) „keskpank”— mis tahes keskpank olenemata selle asukohast;

13) „riigi keskpank” või „riikide keskpangad” ehk „RKP(d)”— Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad;

14) „vaadeldav andmeid esitav üldkogum”— euroala residentidest rahaloomeasutused, v.a keskpangad ja rahaturufondid, mis võtavad vastu eurodes vääringustatud hoiuseid ja/või emiteerivad muid võlainstrumente ja/või annavad eurodes vääringustatud laene, mis on osutatud I, II ja III lisas, tehingutes teiste rahaloomeasutustega ja/või OFIde, kindlustusseltside, pensionifondide, valitsemissektori või keskpankadega investeerimise eesmärgil või mittefinantsettevõtetega;

15) „kontsern”— ettevõtjate grupp, seahulgas panganduskontsern, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest, mille finantsaruanded konsolideeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (8) tähenduses;

16) „filiaal”— tegevuskoht, mis on asutuse juriidiliselt sõltuv osa ja kus otseselt tehakse kõiki või mõningaid asutuse tegevusele omaseid tehinguid;

17) „liidus ja EFTAs asuvad filiaalid”— filiaalid, mis asuvad ja on registreeritud liidu liikmesriigis või EFTA riigis;

18) „Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon”— valitsustevaheline organisatsioon, mis on asutatud vabakaubanduse ja majandusintegratsiooni edendamiseks selle liikmesriikide huvides;

19) „kontsernisisene tehing”— rahaturuinstrumentidega sooritatav tehing, mille andmeesitaja sõlmib teise ettevõtjaga, kes on täielikult kaasatud temaga samasse konsolideeritud finantsaruandlusesse. Tehingu poolteks olevaid ettevõtjaid peetakse täielikult „samasse konsolideerimisse” kaasatuks, kui nad mõlemad kas:

on kaasatud konsolideerimisse vastavalt direktiivile 2013/34/EL või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (9) kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) või kontserni puhul, mille emaettevõtte peakontor asub kolmandas riigis, vastavalt selle kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida peetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1569/2007 (10) kohaselt samaväärseteks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (või kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mida selle määruse artikkel 4 lubab kasutada), või

kuuluvad ühe ja sama konsolideeritud järelevalve alla vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (11) või kontserni puhul, mille emaettevõtte peakontor asub kolmandas riigis, ühe ja sama konsolideeritud järelevalve alla, mida teostab kolmanda riigi pädev asutus ja mis on kontrollitult samaväärne direktiivi 2013/36/EL artiklis 127 sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega;

20) „tööpäev”— rahaturuinstrumendiga sooritatava tehingu lepingus või kinnituses nimetatud kuupäeva suhtes päev, mil kommertspangad ja valuutaturud on avatud üldiseks äritegevuseks (sealhulgas tehinguteks vastava rahaturuinstrumendiga) ja arveldavad makseid samas valuutas nagu kõnealune maksekohustus, mis tuleb tasuda sel kuupäeval või mis arvutatakse selle kuupäeva põhjal. Kui rahaturuinstrumendiga sooritatakse tehing vastavalt tüüplepingule, mille on avaldanud Euroopa Pangandusföderatsioon (EBF), Laenuturu Assotsiatsioon (Loan Market Association ehk LMA), Rahvusvaheline Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liit (International Swaps and Derivatives Association ehk ISDA) vm juhtivad Euroopa või rahvusvahelised turuorganisatsioonid, kasutatakse seal ette nähtud või sellesse inkorporeeritud määratlust. Kui rahaturuinstrumendiga sooritatav tehing tuleb arveldada läbi määratud arveldussüsteemi, tähendab see päeva, mil see arveldussüsteem on niisuguse tehingu arveldamiseks avatud;

21) „TARGET2 arvelduspäev”— päev, mil TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) on avatud;

22) „tagasiostuleping”— leping, mille kohaselt pooled võivad sõlmida tehinguid, milles üks pool („müüja”) kohustub müüma teisele poolele („ostjale”) peatsel kuupäeval ostuhinna eest teatavaid „varasid” („väärtpabereid”, „kaupu” või „muid finantsvarasid”), ostja aga kohustub need varad kindlaksmääratud tulevasel kuupäeval või nõudmise korral müüjale tagasiostuhinna eest tagasi müüma. Iga selline tehing võib olla tagasiostutehing (repotehing) või ostu-tagasimüügitehing (pöördrepotehing). Tagasiostuleping võib tähendada ka seda, kui võetakse kohustus pantida varad ja anda üldine taaskasutamise õigus peatsel kuupäeval rahas antava laenu eest ning laenu põhisumma ja intressi tagasimaksmist kaugemal tulevasel kuupäeval varade tagastamise eest. Repotehingud võidakse sõlmida ette kindlaks määratud tähtpäevaks („tähtajalised” repotehingud) või ette kindlaks määramata tähtpäevata, jättes mõlemale poolele võimaluse iga päev kokkulepe uuega asendada või lõpetada („avatud” repotehingud);

23) „kolmepoolne repo”— repotehing, milles tagatise valimise ja haldamise eest vastutab tehingu tähtaja jooksul kolmas isik;

24) „välisvaluuta vahetustehing”— vahetustehing, milles üks pool müüb teisele poolele teatava summa teatavat valuutat ja teine pool maksab selle eest kokkulepitud summa teatavas teises valuutas vastavalt kokkulepitud vahetuskursile (hetkekurss) ning kohustub müüdud valuuta tulevasel kuupäeval (tähtpäev) tagasi ostma, makstes samas valuutas, mida ta varem sai, kuid teistsuguse vahetuskursiga (tähtpäevakurss);

25) „indeksipõhine üleööintressi-vahetustehing” ehk „OIS” (overnight index swap)— intressimäära vahetustehing, milles perioodi ujuv intressimäär võrdub üleööintressimäära (või indeksipõhise üleööintressimäära) geomeetrilise keskmisega teatava tähtaja jooksul. Lõppmakse arvutatakse, lahutades fikseeritud intressimäärast OIS tähtaja jooksul kumuleerunud üleööintress ja rakendatakse saadud tulemus tehingu nominaalsummale. Kuna käesolev määrus keskendub üksnes eurodes vääringustatud OISidele, on üleööintressimääraks EONIA;

26) „Basel III LCR raamistik”— Baseli pangajärelevalve komitee ettepanek likviidsuskattekordaja (LCR) kohta, mille keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm, s.o Baseli komitee järelevalvekogu, 7. jaanuaril 2013 heaks kiitis kui ülemaailmse lühiajalise likviidsuse meetmete miinimumstandardi pangandussektoris.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi moodustavad euroala residentidest rahaloomeasutused, mille nõukogu määrab andmeesitajateks vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulgast lõike 2 või 3 alusel, või rahaloomeasutused, mille EKP nõukogu määrab andmeesitajateks lõike 4 alusel, sätestatud kriteeriumidest lähtudes, ja millele teatatakse nende aruandekohustusest vastavalt lõikele 5 (edaspidi „andmeesitajad”).

2. Käesoleva määruse jõustumiskuupäeval võib EKP nõukogu otsustada, et rahaloomeasutus on andmeesitaja, kui selle rahaloomeasutuse põhibilansi koguvara on suurem kui 0,35 % kõikide euroala rahaloomeasutuste põhibilansi koguvarast vastavalt uusimatele EKP käsutuses olevatele andmetele, st:

a)	andmetele, mis põhinevad lõike 5 kohasele teatamisele eelneva kalendriaasta detsembrikuu lõpul, või

b)	kui punktis a nimetatud andmed ei ole kättesaadavad, andmetele, mis põhinevad eelneva aasta detsembrikuu lõpul.

Seda otsust kohaldades ei arvestata asjaomase rahaloomeasutuse põhibilansi koguvara väljaarvutamisel filiaale, mis asuvad väljaspool tema asukohariiki.

3. Alates 1. jaanuarist 2017 võib EKP nõukogu otsustada lugeda andmeesitajaks mis tahes muu rahaloomeasutuse, võttes aluseks tema põhibilansi koguvara, võrreldes kõikide euroala rahaloomeasutuste bilansi koguvaraga, selle, kui oluline on asjaomase rahaloomeasutuse tegevus kauplemisel rahaturuinstrumentidega, ning tema tähtsuse euroala ja/või eraldi liikmesriikide finantssüsteemi stabiilsuse ja toimimise seisukohast.

4. Alates 1. jaanuarist 2017 võib EKP nõukogu samuti otsustada, et igast euroala liikmesriigist määratakse andmeesitajateks vähemalt kolm rahaloomeasutust. Kui EKP nõukogu poolt lõike 2 või 3 kohaselt tehtud otsuste põhjal on valitud teatavast euroala liikmesriigist vähem kui kolm rahaloomeasutust, hõlmab tegelik andmeid esitav üldkogum sellest tulenevalt ka teisi selle euroala liikmesriigi rahaloomeasutusi, mida asjaomane RKP peab representatiivseteks (edaspidi „representatiivsed andmeesitajad”), nii et selle euroala liikmesriigi andmeesitajateks on määratud vähemalt kolm andmeesitajat.

Representatiivsed andmeesitajad valitakse suurimate asjaomases euroala liikmesriigis resideerivate krediidiasutuste hulgast, lähtudes nende asutuste põhibilansi kogumahust, välja arvatud juhul, kui RKPd pakuvad välja alternatiivsed kriteeriumid ja EKP nendega kirjalikult nõustub.

5. EKP või asjaomane RKP teatab asjaga seotud rahaloomeasutustele EKP nõukogu otsusest, mis on tehtud lõike 2, 3 või 4 alusel, ja nende kohustustest, mis tulenevad käesolevast määrusest. See teade saadetakse kirjalikult vähemalt neli kuud enne esimese aruandluse algust.

6. Olenemata lõike 2, 3 või 4 alusel tehtud EKP nõukogu otsustest võivad RKPd koguda rahaturgude statistikat ka asjaomases liikmesriigis resideerivatelt rahaloomeasutustelt, mis ei ole lõike 2, 3 ega 4 kohaselt andmeesitajad, võttes aluseks riigisisesed statistikaaruandluse nõuded (edaspidi „lisaandmeesitajad”). Kui RKP määrab sel viisil lisaandmeesitajaid, teatab ta neile sellest viivitamata.

Artikkel 3

Statistikaaruandluse nõuded

1. Rahaturgude statistika korrapärase koostamise huvides esitavad andmeesitajad oma residentsuse liikmesriigi RKP-le iga päev konsolideeritud statistilise teabe rahaturuinstrumentide kohta, hõlmates oma liidus ja EFTAs asuvad filiaalid. Nõutav statistiline teave on täpsustatud I, II ja III lisas. RKP edastab andmeesitajatelt saadud statistilise teabe EKP-le vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

2. RKPd määravad kindlaks ja rakendavad aruandluskorra, mida andmeesitajad peavad seoses rahaturuinstrumentidega järgima. See aruandluskord tagab nõutava statistilise teabe esitamise ning võimaldab täpselt kontrollida IV lisas sätestatud teabeedastuse, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise miinimumnõuete täitmist.

3. Olenemata lõikes 1 sätestatud aruandlusnõudest võib RKP otsustada, et asjaomases liikmesriigis resideerivad artikli 2 lõigete 2, 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajad esitavad I, II ja III lisas näidatud statistilise teabe EKP-le. Asjaomane RKP teatab sellest EKP-le ja andmeesitajatele, seejärel määratleb EKP aruandluskorra ja teeb selle andmeesitajatele kohustuslikuks ning asub ise koguma andmeid otse andmeesitajatelt.

4. Kui RKP on valinud lisaandmeesitajad ja neid artikli 2 lõike 6 kohaselt teavitanud, esitavad nad igapäevase statistilise teabe seoses rahaturuinstrumentidega RKP-le. EKP taotluse korral edastab RKP lisaandmeesitajatelt saadud statistilise teabe EKP-le vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

5. RKPd määratlevad aruandluskorra ja teevad selle täiendavatele andmeesitajatele kohustuslikuks, võttes arvesse riigisiseseid statistikaaruandluse nõudeid. RKPd tagavad, et nende siseriiklike aruandlusnõuete kohaselt peavad lisaandmeesitajad kinni pidama nõuetest, mis on samaväärsed käesoleva määruse artiklites 6 kuni 8, artikli 10 lõikes 3, artiklis 11 ja artiklis 12 sätestatutega. RKPd tagavad, et need aruandlusnõuded võimaldavad saada nõutava statistilise teabe ning täpselt kontrollida IV lisas sätestatud teabeedastuse, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise miinimumnõuete täitmist.

Artikkel 4

Tähtajad

1. Kui RKP otsustab vastavalt artikli 3 lõikele 3, et andmeesitajad esitavad I, II ja III lisas näidatud statistilise teabe otse EKP-le, edastavad andmeesitajad selle teabe EKP-le järgmiselt:

a)	artikli 2 lõike 2 alusel valitud andmeesitajate kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas ajavahemikus alates kella 18.00 tehingupäeval kuni 7.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

b)	Artikli 2 lõigete 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajate kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas ajavahemikus alates kella 18.00 tehingupäeval kuni 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

c)	Andmed, mille suhtes RKP kohaldab erandit vastavalt artiklile 5, edastatakse EKP-le kord nädalas ajavahemikus alates kella 18.00 tehingupäeval kuni 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad.

2. Kõikidel muudel juhtudel peale lõikes 1 nimetatute edastavad RKPd andmeesitajatelt I, II ja III lisa kohaselt saadud igapäevase statistilise teabe rahaturgude kohta EKP-le järgmiselt:

a)	artikli 2 lõike 2 alusel valitud andmeesitajatelt kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas enne kella 7.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

b)	Artikli 2 lõigete 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajatelt kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva.

Artikli 2 lõike 6 kohaselt lisaandmeesitajatelt kogutud andmed edastatakse EKP-le kord päevas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast tehingupäeva, kord nädalas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad, või kord kuus enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle kuu lõppu, mille kohta need andmed käivad. RKPd otsustavad aruandlussageduse ja teatavad sellest viivitamata EKP-le. RKPd võivad aruandlussagedust muuta kord aastas.

d)	Andmed, mille suhtes RKP kohaldab erandit vastavalt artiklile 5, edastatakse EKP-le kord nädalas enne kella 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad.

3. RKPd otsustavad, mis ajal nad peavad andmed andmeesitajatelt saama, et täita oma lõikes 2 sätestatud aruandluskohustust, ja teatavad sellest andmeesitajatele.

4. Kui lõikes 1 või 2 viidatud tähtaeg langeb päevale, mil TARGET2 on suletud, pikendatakse tähtaega järgmise päevani, mil TARGET2 on EKP veebilehel avaldatud teadete kohaselt avatud.

Artikkel 5

Erand

Kui andmeesitajad on valitud artikli 2 lõike 3 või 4 alusel, võib RKP otsustada, et need andmeesitajad võivad saata igapäevase rahaturgude statistika RKP-le kord nädalas enne kella 13.00 (Kesk-Euroopa aja järgi) esimesel TARGET2 arvelduspäeval pärast selle nädala lõppu, mille kohta need andmed käivad, kui nad ei saa oma tegevusega seotud põhjustel täita nõuet, mille kohaselt tuleb aruanded esitada kord päevas. EKP võib seada RKPdele tingimusi seoses selle erandi kohaldamisega.

Artikkel 6

Ühinemine, jagunemine, ümberkorraldamine ja maksejõuetus

1. Ühinemise, jagunemise, eraldamise (spin-off) või muu ümberkorraldamise korral, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikaalaste kohustuste täitmist, teatab andmeesitaja EKP-le ja asjaomasele RKP-le pärast sellise toimingu tegemise kavatsuse avalikuks saamist ja mõistliku aja jooksul enne selle tegemist sellest, kuidas kavatsetakse täita käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuded. Samuti teatab andmeesitaja EKP-le ja asjaomasele RKP-le selle toimingu lõpuleviimisest 14 päeva jooksul.

2. Kui andmeesitaja ühineb teise üksusega ühendamise teel vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/35/EL (12) ning üks ühinevatest üksustest oli andmeesitaja, jätkab ühinenud üksus käesoleva määruse kohaselt aruannete esitamist.

3. Kui andmeesitaja ühineb teise üksusega uue äriühingu asutamise teel vastavalt määratlusele direktiivis 2011/35/EL ning üks ühinevatest üksustest oli andmeesitaja, hakkab ühinemise tulemusel tekkinud üksus käesoleva määruse kohaselt aruandeid esitama, kui ta vastab andmeesitaja määratlusele.

4. Kui andmeesitaja jaguneb kaheks või enamaks üksuseks jaotumise teel või uue äriühingu asutamise teel vastavalt määratlustele kuuendas nõukogu direktiivis 82/891/EMÜ (13) ning üks uutest üksustest on andmeesitaja, hakkab see uus üksus käesoleva määruse kohaselt aruandeid esitama. Ettevõtete jagunemine hõlmab ka eraldamist, mille puhul andmeesitaja võõrandab oma varad ja kohustused tervikuna või osaliselt uuele äriühingule selle äriühingu aktsiate või osade eest.

5. Kui andmeesitaja muutub maksejõuetuks, kaotab krediidiasutuse tegevusloa või tema pangandustegevus muul viisil lakkab ning pädev järelevalveasutus seda kinnitab, ei ole sel andmeesitajal enam käesolevast määrusest tulenevat aruandekohustust.

6. Lõike 5 kohaldamisel loetakse andmeesitaja maksejõuetuks ühel või mitmel järgmisel asjaolul:

a)	ta loovutab oma vara võlausaldajatele või selleks, et ettevõte saneerida, sõlmida võlausaldajatega kohtulik kokkulepe või kompromiss;

b)	ta tunnistab kirjalikult, et ei suuda oma võlgu tähtaegselt ära maksta;

c)	ta esitab taotluse või annab nõusoleku pankrotihalduri, valitseja, likvideerija või muu seesuguse isiku määramiseks tema enda või kogu tema vara või selle olulise osa suhtes;

d)	tema suhtes esitatakse kohtus või muus pädevas ametiasutuses pankrotiavaldus (välja arvatud siis, kui seda teeb vastaspool seoses andmeesitaja kohustusega selle vastaspoole ees);

tema tegevus lõpetatakse või ta muutub maksejõuetuks (või on analoogses menetluses) või esitab taotluse või avalduse — või teine üksus või isik esitab taotluse või avalduse — tema saneerimiseks, võlausaldajatega kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimiseks, ümberkujundamiseks (readjustment), valitsemiseks kolmanda isiku poolt, likvideerimiseks, äriühingu lõppemiseks või muuks seesuguseks kohustustest vabastavaks lahenduseks vastavalt olemasolevatele või tulevastele õigusaktidele ning sellist taotlust või avaldust (välja arvatud tegevuse lõpetamise või analoogse menetluse taotlemisel, mille suhtes ei kohaldata 30-päevast tähtaega) ei peatata ega jäeta rahuldamata 30 päeva jooksul alates selle esitamisest;

f)	tema või kogu tema vara või selle olulise osa suhtes määratakse pankrotihaldur, valitseja, likvideerija või muu seesugune isik või

g)	kutsutakse kokku tema võlausaldajate koosolek eesmärgiga kaaluda vabatahtlikku likvideerimist (voluntary arrangement) (või muud seesugust menetlust).

Artikkel 7

Konfidentsiaalsussätted

1. Saades ja töödeldes käesoleva määruse alusel andmeid, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas niisuguseid andmeid teiste euroala RKPdega jagades, kohaldavad EKP ja RKPd määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklites 8 ja 8c sätestatud konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise standardeid.

2. Järgides lõiget 1, ei edastata ega jagata EKP või RKP poolt käesoleva määruse alusel kogutud statistilistes andmetes sisalduvat konfidentsiaalset teavet teistele asutustele ega kolmandatele isikutele peale EKP ja euroala RKPde, välja arvatud juhul, kui asjaomane andmeesitaja on andnud EKP-le või asjaomasele RKP-le selleks eelnevalt sõnaselge kirjaliku nõusoleku ning EKP või asjaomane RKP on vajaduse korral sõlminud sellise andmeesitajaga asjakohase konfidentsiaalsuslepingu.

Artikkel 8

Teabe kontrollimine ja sundkogumine

EKP-l ja RKPdel on õigus kontrollida ja vajaduse korral sundkoguda teavet, mida andmeesitajad esitavad artiklis 3 sätestatud statistilise aruandluse nõuete ning käesoleva määruse I, II ja III lisa alusel. Seda õigust võib kasutada eelkõige juhul, kui andmeesitaja ei täida IV lisas sätestatud teabeedastuse, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise nõudeid. Samuti kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklit 6.

Artikkel 9

Lihtsustatud kord muudatuste tegemiseks

EKPS statistikakomitee seisukohti arvestades võib EKP juhatus teha käesoleva määruse lisadesse tehnilisi muudatusi, kui nendega ei muudeta põhimõttelist alusraamistikku ega andmeesitajate aruandluskoormust. Juhatus teatab EKP nõukogule igast sellisest muudatusest ebakohase viivituseta.

Artikkel 10

Aruandluse algus

1. Artikli 2 lõike 2 alusel valitud andmeesitajate aruandlus vastavalt käesolevale määrusele algab artiklis 12 ette nähtud üleminekusätete kohaselt 1. aprilli 2016. aasta andmetega.

2. Artikli 2 lõigete 3 ja 4 alusel valitud andmeesitajate aruandlus vastavalt käesolevale määrusele algab kuupäeval, mille EKP või asjaomane RKP andmeesitajale artikli 2 lõike 5 kohaselt teatab, kuid igal juhul mitte enne 12 kuu möödumist artikli 2 lõikes 3 või 4 ette nähtud nõukogu otsuse vastuvõtmisest.

3. Peale selle võivad artikli 2 lõike 4 alusel valitud representatiivsed andmeesitajad esitada EKP-le või asjaomasele RKP-le kirjaliku põhjendatud taotluse aruandluse alguskuupäeva edasilükkamiseks. Edasilükkamise taotlus võidakse rahuldada kuni kuue kuu pikkuseks tähtajaks, mida võidakse hiljem pikendada kuni kuue kuu kaupa. EKP või asjaomane RKP võib nõustuda lükkama taotluse esitanud representatiivsete andmeesitajate aruandluse alguskuupäeva edasi, kui ta peab niisugust viivitust õigustatuks. Kui andmeesitajatel ei ole andmeid esitada või on ainult andmed, mis ei ole aruandluse alguskuupäeval nii EKP kui ka RKP arvates representatiivsed, võib RKP nõustuda vabastama ta aruandluse alguskuupäeva kohaldamisest. Vabastada võib ainult RKP koostöös EKPga, kui nii EKP kui ka RKP peavad taotlust õigustatuks ja see ei ohusta aruandlusvalimi representatiivsust.

4. Artikli 2 lõike 6 alusel lisaandmeesitajateks valitud rahaloomeasutuste aruandlus vastavalt käesolevale määrusele algab kuupäeval, mille RKP lisaandmeesitajale artikli 2 lõike 6 kohaselt teatab.

Artikkel 11

Korrapärane uuesti läbivaatamine

EKP vaatab käesoleva määruse toimimise uuesti läbi 12 kuu möödudes aruandluse alguskuupäevast ning esitab selle kohta aruande. Vastavalt aruandes antud soovitustele võib ta suurendada või vähendada andmeesitajate arvu ja/või statistikaaruandluse nõudeid. Pärast seda esmaläbivaatamist ajakohastatakse tegeliku andmeid esitava üldkogumi koosseisu korrapäraselt igal teisel aastal.

Artikkel 12

Üleminekusätted

Ajavahemikus alates 1. aprillist 2016 kuni 1. juulini 2016 on andmeesitajatel lubatud esitada EKP-le või asjaomasele RKP-le rahaturgude statistika aruandeid mõne, kuid mitte kõikide asjakohaste päevade kohta. EKP või asjaomane RKP võib ette näha päevad, mille kohta tuleb aruanded esitada.

Artikkel 13

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 26. november 2014

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) 14. novembri 2014. aasta arvamus (ELT C 407, 15.11.2014, lk 1).

(3) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(4) Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(10) Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel (ELT L 340, 22.12.2007, lk 66).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/35/EL, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist (ELT L 110, 29.4.2011, lk 1).

(13) Nõukogu 17. detsembri 1982. aasta kuues direktiiv 82/891/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47).

I LISA

Tagatud tehingutega seotud rahaturgude statistika aruandlusvorm

1. OSA

INSTRUMENDILIIK

Andmeesitajad teatavad Euroopa Keskpangale (EKP) või asjaomasele riigi keskpangale (RKP) kõik tagasiostulepingud ning nende alusel sõlmitud ja eurodes vääringustatud üheaastase või lühema tähtajaga (määratluse kohaselt tehingupäevast arvates kuni 397-päevase tähtajaga) repotehingud, sealhulgas kolmepoolsed repotehingud, mis andmeesitaja on sõlminud teiste rahaloomeasutustega, muude finantsvahendusettevõtetega (OFId), kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga või keskpankadega investeerimise eesmärgil või mittefinantsettevõtetega, mis on liigitatud Basel III LCR raamistiku kohaselt „hulgiettevõteteks”.

2. OSA

ANDMETE LIIGID

Iga tehingu kohta esitatavate tehingupõhiste andmete (1) liigid

Väli	Andmete kirjeldus	Alternatiivne esitusvõimalus (kui on) jm tingimused
Transaction identifier (tehingutunnus)	Sisemine kordumatu tehingutunnus, mida andmeesitaja iga tehingu kohta kasutab.	Igal vastaval aruandepäeval mis tahes rahaturusegmendi kohta teatatud tehingul on kordumatu tehingutunnus.
Reporting date (aruandepäev)	Kuupäev, mil andmed EKP-le või RKP-le esitatakse.
Electronic time stamp (ajatempel)	Tehingu sõlmimise või registreerimise kellaaeg.
Counterparty code (vastaspoole kood)	Tunnuskood, mida kasutatakse selleks, et tuvastada andmeesitaja vastaspool teatatavas tehingus.	Kui tehingud on sooritatud keskse vastaspoole (CCP) kaudu, tuleb esitada keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnus (LEI). Tehingute kohta, mis on sooritatud mittefinantsettevõtetega, OFIdega, kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga ja keskpankadega, ning kõikide muude teatatud tehingute kohta, mille suhtes vastaspoole juriidilise isiku tunnust ei esitata, tuleb näidata vastaspoole liik.
Counterparty code ID (vastaspoole koodi tunnus)	Tunnus, mis näitab teatatud vastaspoole koodi liiki.	Kasutada igal juhul. Esitatakse individuaalne vastaspoole kood.
Counterparty location (vastaspoole asukoht)	Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) riigikood, mis tähistab vastaspoole asukohariiki.	Kohustuslik, kui individuaalset vastaspoole koodi ei esitata. Muudel juhtudel ei ole kohustuslik.
Transaction nominal amount (tehingu nominaalsumma)	Algselt laenuks võetud või antud summa.
Collateral nominal amount (tagatise nimiväärtus)	Antud tagatise nimiväärtus.	Välja arvatud kolmepoolsete repotehingute jm tehingute puhul, kus antud tagatist ei näidata rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN-koodi) abil.
Trade date (tehingupäev)	Kuupäev, mil pooled finantstehingu sõlmivad.
Settlement date (arvelduskuupäev)	Ostukuupäev, st kuupäev, mil laenuandja peab laenuvõtjale raha ja laenuvõtja laenuandjale tagatise üle andma.	Avatud tagasiostutehingute puhul on selleks kuupäev, mil selgub, et tehingut edasi ei asendata (isegi kui raha üle ei anta).
Maturity date (tähtpäev)	Tagasiostukuupäev, st kuupäev, mil laenuvõtja peab laenuandjale raha tagasi maksma.	Avatud tagasiostutehingute puhul on selleks kuupäev, mil tuleb tagasi maksta võlgnetav põhisumma ja intress, kui tehingut edasi ei asendata.
Transaction sign (tehingu märk)	Repotehingu korral raha laenuks võtmine ja pöördrepotehingu korral raha laenuks andmine.
ISIN of the collateral (tagatise ISIN-kood)	Finantsturgudel emiteeritud väärtpaberitele määratud ISIN-kood, mis koosneb 12 tärgist ja võimaldab väärtpaberi eksimatult tuvastada (vastavalt ISO 6166 standardile).	Näidata, välja arvatud kolmepoolsete repotehingute ja kõigi muude repotehingute puhul, milles panditud väärtpabereid ei identifitseerita ühtse ISIN-koodiga.
Collateral type (tagatise liik)	Selleks, et tuvastada tagatiseks antud vara liik, kui individuaalne ISIN-kood puudub.	Näidata kõikidel juhtudel, mil individuaalset ISIN-koodi ei esitata.
Special collateral flag (eritagatise tähis)	Selleks, et tuvastada kõik üldtagatise vastu sõlmitud repotehingud ja eritagatise vastu sõlmitud repotehingud. Vabatahtlik väli, mis täidetakse üksnes siis, kui andmeesitajal on võimalik seda teha.	Selle välja täitmine ei ole kohustuslik.
Deal rate (tehingu intressimäär)	Rahaturu meetodil ACT/360 väljendatud intressimäär, millega repotehing sõlmiti ja millega laenuks antud rahasumma tagasi makstakse.
Collateral haircut (tagatise väärtuskärbe)	Riskiohjemeede, mille kohaselt arvestatakse tagatise väärtus vastava vara turuväärtusest teatava protsentuaalse osa (ehk väärtuskärpe) võrra väiksemaks. Aruandluses arvutatakse väärtuskärbe nii, et laenuks antud/võetud raha ja antud tagatise turuväärtuse, sealhulgas kogunenud intressi omavaheline suhe lahutatakse 100st.	Selle välja täitmine on nõutav üksnes üheainsa tagatisega tehingute korral.
Counterparty code of the tri-party agent (kolmepoolse agendi vastaspoolekood)	Kolmepoolse agendi vastaspoolekood.	Näidata kolmepoolsete repotehingute korral.
Tri-party agent code ID (kolmepoolse agendi vastaspoolekoodi tunnus)	Tunnus, mis näitab esitatud kolmepoolse agendi koodi liiki.	Kasutada igal juhul, kui esitatakse eraldi kolmepoolse agendi kood.
Beneficiary in case of transactions conducted via CCPs (kesksete vastaspoolte kaudu sooritatud tehingus esindatav isik)

2. Olulisuse künnis

Mittefinantsettevõtetega sõlmitud tehingute kohta tuleb aruanne esitada ainult siis, kui need mittefinantsettevõtted on liigitatud Basel III LCR raamistiku kohaselt hulgiettevõteteks (2).

3. Erandid

Aruandeid ei pea esitama kontsernisiseste tehingute kohta.

(1) Elektroonilised aruandlusstandardid ja andmete tehnilised spetsifikaadid avaldatakse eraldi. Need on avaldatud veebilehel www.ecb.int

(2) Vt dokument „Basel III: The liquidity coverage ratio and liquidity risk monitoring tools”, lk 23–27, avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org.

II LISA

Tagamata tehingutega seotud rahaturgude statistika aruandlusvorm

1. OSA

INSTRUMENTIDE LIIGID

Andmeesitajad teatavad Euroopa Keskpangale (EKP) või asjaomasele riigi keskpangale (RKP):

kõik järgmises tabelis loetletud instrumente kasutades sõlmitud ja eurodes vääringustatud üheaastase või lühema tähtajaga (määratluse kohaselt tehingupäevast arvates kuni 397-päevase tähtajaga) laenuvõtutehingud, mis andmeesitaja on sõlminud teiste rahaloomeasutustega, muude finantsvahendusettevõtetega (OFId), kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga või keskpankadega investeerimise eesmärgil või mittefinantsettevõtetega, mis on liigitatud Basel III LCR raamistiku kohaselt „hulgiettevõteteks”;

kõik teiste krediidiasutustega sõlmitud üheaastase või lühema tähtajaga (määratluse kohaselt tehingupäevast arvates kuni 397-päevase tähtajaga) laenuandmistehingud, mis seisnevad tagamata hoiustes või selles, et emiteerivatelt krediidiasutustelt on ostetud kuni üheaastase tähtajaga kommertspabereid, hoiusertifikaate, ujuva intressimääraga võlakirju või muid võlaväärtpabereid.

Järgmises tabelis on standardselt kirjeldatud nende instrumentide liike, millega hõlmatud tehingute kohta on andmeesitajad kohustatud EKP-le aruande esitama. Kui andmeesitajad on kohustatud esitama tehingute kohta aruandeid oma RKP-le, peab see RKP need instrumentide liikide kirjeldused siseriiklikul tasandil vastavalt käesolevale määrusele üle võtma.

Instrumendiliik

Kirjeldus

Deposits (hoiused)

Andmeesitaja poolt (laenuks) võetud või antud tagamata, intresse kandvad hoiused, mis on kas etteteatamisega lõpetatavad või mille tähtaeg ei ületa üht aastat.

Certificate of deposit (hoiusertifikaat)

Rahaloomeasutuse emiteeritud tähtajaline võlainstrument, mis annab valdajale õiguse konkreetsele fikseeritud intressimäärale kuni üheaastase fikseeritud tähtaja jooksul.

Commercial paper (kommertspaber)

Tagamata või emitendi tagatiseta kuni üheaastase tähtajaga võlainstrument, mis kannab intresse või on diskonteeritud.

Floating rate note (ujuva intressimääraga võlakiri)

Kuni üheaastase tähtajaga võlainstrument, mille puhul perioodilisi intressiväljamakseid arvutatakse väärtuse põhjal, st fikseerides baasmäära, nagu nt Euribor, ette kindlaks määratud kuupäevadel (fikseerimispäevadel).

Puttable instruments (tagasimüüdavad instrumendid)

Võlainstrument, mis annab valdajale müügioptsiooni, s.o võimaluse taotleda emitendilt ennetähtaegset tagasimakset, mille lubatud kasutamisaeg algab emiteerimiskuupäevast arvates kuni ühe aasta jooksul või mille etteteatamistähtaeg on emiteerimiskuupäevast arvates kuni üks aasta.

Callable instruments (sissenõutavad instrumendid)

Võlainstrument, mis annab valdajale ostuoptsiooni, s.o võimaluse lunastada instrument välja ennetähtaegselt, ja mille tagasimaksmise lõpptähtpäev saabub emiteerimiskuupäevast arvates kuni ühe aasta jooksul.

Other short-term debt securities (muud lühiajalised võlaväärtpaberid)

Andmeesitajate emiteeritud kuni üheaastase tähtajaga allutamata väärtpaberid, v.a omandiväärtpaberid, mis on harilikult vabalt kaubeldavad ja millega kaubeldakse järelturgudel või mis on turul tasaarvestatavad ega anna valdajale omandiõigust väärtpaberi emiteerinud ettevõttes. Siia kuuluvad:

väärtpaberid, mis annavad valdajale tingimusteta õiguse fikseeritud või lepinguliselt kindlaks määratavale tulule, mis seisneb kupongimaksetes ja/või ettenähtud fikseeritud summas, mis makstakse välja kindlal kuupäeval (või kindlatel kuupäevadel) või alates emiteerimise ajal kindlaks määratud kuupäevast;

b)	andmeesitajate emiteeritud mittekaubeldavad instrumendid, mis muutuvad hiljem vabalt kaubeldavaks ja liigitatakse ümber „võlaväärtpaberiteks”.

2. OSA

ANDMETE LIIGID

Iga tehingu kohta esitatavate tehingupõhiste andmete (1) liigid

Väli	Andmete kirjeldus	Alternatiivne esitusvõimalus (kui on) jm tingimused
Transaction identifier (tehingutunnus)	Sisemine kordumatu tehingutunnus, mida andmeesitaja iga tehingu kohta kasutab.	Igal vastaval aruandepäeval mis tahes rahaturusegmendi kohta teatatud tehingul on kordumatu tehingutunnus.
Reporting date (aruandepäev)	Kuupäev, mil andmed EKP-le või RKP-le esitatakse.
Electronic time stamp (ajatempel)	Tehingu sõlmimise või registreerimise kellaaeg.
Counterparty code (vastaspoole kood)	Tunnuskood, mida kasutatakse selleks, et tuvastada andmeesitaja vastaspool teatatavas tehingus.	Kui tehingud on sooritatud keskse vastaspoole (CCP) kaudu, tuleb esitada keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnus (LEI). Tehingute kohta, mis on sooritatud mittefinantsettevõtetega, OFIdega, kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga ja keskpankadega, ning kõikide muude teatatud tehingute kohta, mille suhtes vastaspoole juriidilise isiku tunnust ei esitata, tuleb näidata vastaspoole liik.
Counterparty code ID (vastaspoole koodi tunnus)	Tunnus, mis näitab teatatud vastaspoole koodi liiki.	Kasutada igal juhul. Esitatakse individuaalne vastaspoole kood.
Counterparty location (vastaspoole asukoht)	Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) riigikood, mis tähistab vastaspoole asukohariiki.	Kohustuslik, kui individuaalset vastaspoole koodi ei esitata. Muudel juhtudel ei ole kohustuslik.
Trade date (tehingupäev)	Kuupäev, mil pooled finantstehingu sõlmivad.
Settlement date (arvelduskuupäev)	Kuupäev, mil laenuandja laenuvõtjale raha laenab või mil arveldatakse võlainstrumendi ost.	Nõudekontode (call accounts) ja muu tagamata, etteteatamisega lõpetatava laenuvõtmise/laenuandmise korral kuupäev, mil hoius aegub (s.o kuupäev, mil see oleks tagasi makstud, kui see oleks sisse nõutud/asendamata jäetud).
Maturity date (tähtpäev)	Kuupäev, mil laenuvõtja peab laenuandjale raha tagasi maksma või mil võlainstrumendi tähtaeg lõpeb ja tuleb täita tagasimaksekohustus.	Sissenõutavate instrumentide (callable instruments) kohta tuleb näidata lõpptähtpäev. Tagasimüüdavate instrumentide (puttable instruments) kohta tuleb näidata varaseim kuupäev, mil müügioptsiooni võib kasutada. Nõudekontode ja muu tagamata, etteteatamisega lõpetatava laenuvõtmise/laenuandmise kohta tuleb näidata varaseim kuupäev, mil instrumendi võib lunastada.
First call/put date (varaseim ostu või müügi kuupäev)	Varaseim kuupäev, mil ostu- või müügioptsiooni saab kasutada.	Näidata üksnes sissenõutavate või tagasimüüdavate instrumentide kohta, millel on määratud varaseim ostu- või müügioptsiooni kasutamise kuupäev.
Call/put notice period (ostu- või müügioptsiooni kasutamise etteteatamistähtaeg)	Sissenõutavate või tagasimüüdavate instrumentide puhul see, mitu kalendripäeva varem peab optsioonivaldaja instrumendi valdajale/emitendile optsiooni kasutamisest ette teatama. Etteteatamisega lõpetatavate hoiuste puhul see, mitu kalendripäeva varem peab hoiuse valdaja laenuvõtjale hoiuse lõpetamisest ette teatama.	Näidata üksnes sissenõutavate või tagasimüüdavate instrumentide kohta, millel on määratud etteteatamistähtaeg, ja hoiuste kohta, mida saab lõpetada varem kokku lepitud etteteatamistähtajaga.
Call/put (ostuoptsioon või müügioptsioon)	Tähis, mis näitab, kas instrument annab ostu- või müügioptsiooni.
Transaction sign (tehingu märk)	Osutab sellele, kas tehingu nominaalsummas näidatud raha on laenuks võetud või antud.
Transaction nominal amount (tehingu nominaalsumma)	Hoiustena laenuks antud või võetud raha summa. Võlaväärtpaberite korral on selleks emiteeritud/ostetud väärtpaberi nimiväärtus.
Transaction price (tehingu kurss)	Kurss, millega väärtpaber emiteeritakse, st algse rahalise tulu ja nimiväärtuse suhe protsentides väljendatuna.	Tagamata hoiuste puhul näidata väärtusel 100.
Instrument type (instrumendi liik)	Selleks, et näidata, millise instrumendi kaudu laenu võetakse või antakse: nt tagamata hoiused, muud tagamata lühiajalised fikseeritud intressimääraga võlainstrumendid, muud tagamata lühiajalised muutuva intressimääraga võlainstrumendid, varadega tagatud kommertspaberid vms.
Type of rate (intressimäära liik)	Selleks, et näidata, kas instrumendil on fikseeritud või ujuv intressimäär.
Deal rate (tehingu intressimäär)	(Rahaturu meetodil ACT/360 väljendatud) intressimäär, millega hoiusetehing sõlmiti ja millega laenuks antud rahasumma tagasi makstakse. Võlainstrumentide puhul on selleks (rahaturu meetodil ACT/360 väljendatud) tegelik intressimäär, millega instrument emiteeriti/osteti.	Näidatakse ainult fikseeritud intressimääraga instrumentide kohta.
Reference rate (baasintressimäär)	Baasintressimäär, mille põhjal arvutatakse perioodilisi intressimakseid.	Näidata ainult ujuva intressimääraga instrumentide kohta.
Spread (intressimäärade vahe)	Vastava perioodi suhtes tegelikult kohaldatava intressimäära arvutamisel baasintressimäärale lisatud (positiivne) või sellest maha arvatud (negatiivne) baaspunktide arv.	Näidata ainult ujuva intressimääraga instrumentide kohta.

2. Olulisuse künnis

Mittefinantsettevõtetega sõlmitud tehingute kohta tuleb aruanded esitada ainult siis, kui need mittefinantsettevõtted on liigitatud Basel III LCR raamistiku kohaselt hulgiettevõteteks.

3. Erandid

Aruandeid ei pea esitama kontsernisiseste tehingute kohta.

(1) Elektroonilised aruandlusstandardid ja andmete tehnilised spetsifikaadid avaldatakse eraldi. Need on avaldatud veebilehel www.ecb.int.

III LISA

Tuletisinstrumenditehingutega seotud rahaturgude statistika

1. OSA

INSTRUMENTIDE LIIGID

Andmeesitajad peaksid teatama Euroopa Keskpangale (EKP) või asjaomasele riigi keskpangale (RKP):

kõik välisvaluuta vahetustehingud, milles eurot ostetakse/müüakse välisvaluuta eest hetkekursiga ning müüakse või ostetakse tulevasel kuupäeval välisvaluuta eest tagasi eelnevalt kokku lepitud tähtpäevakursiga ja mis andmeesitaja on sõlminud teiste rahaloomeasutustega, muude finantsvahendusettevõtetega (OFId), kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga või keskpankadega investeerimise eesmärgil või mittefinantsettevõtetega, mis on liigitatud Basel III LCR raamistiku kohaselt „hulgiettevõteteks”;

eurodes vääringustatud indeksipõhised üleööintressi-vahetustehingud (OISd), mis andmeesitaja on sõlminud teiste rahaloomeasutustega, OFIdega, kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga või keskpankadega investeerimise eesmärgil või mittefinantsettevõtetega, mis on liigitatud Baseli III LCR raamistiku kohaselt „hulgiettevõteteks”.

2. OSA

ANDMETE LIIGID

Iga välisvaluuta vahetustehingu kohta esitatavate tehingupõhiste andmete (1) liigid

Väli	Andmete kirjeldus	Alternatiivne esitusvõimalus (kui on) jm tingimused
Transaction identifier (tehingutunnus)	Sisemine kordumatu tehingutunnus, mida andmeesitaja iga tehingu kohta kasutab.	Igal vastaval aruandepäeval mis tahes rahaturusegmendi kohta teatatud tehingul on kordumatu tehingutunnus.
Reporting date (aruandepäev)	Kuupäev, mil andmed EKP-le või RKP-le esitatakse.
Electronic time stamp (ajatempel)	Tehingu sõlmimise või registreerimise kellaaeg.
Counterparty code (vastaspoole kood)	Tunnuskood, mida kasutatakse selleks, et tuvastada andmeesitaja vastaspool teatatavas tehingus.	Kui tehingud on sooritatud keskse vastaspoole (CCP) kaudu, tuleb esitada keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnus (LEI). Tehingute kohta, mis on sooritatud mittefinantsettevõtetega, OFIdega, kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga ja keskpankadega, ning kõikide muude teatatud tehingute kohta, mille suhtes vastaspoole juriidilise isiku tunnust ei esitata, tuleb näidata vastaspoole liik.
Counterparty code ID (vastaspoole koodi tunnus)	Tunnus, mis näitab teatatud vastaspoole koodi liiki.	Kasutada igal juhul. Esitatakse individuaalne vastaspoole kood.
Counterparty location (vastaspoole asukoht)	Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) riigikood, mis tähistab vastaspoole asukohariiki.	Kohustuslik, kui individuaalset vastaspoole koodi ei esitata. Muudel juhtudel ei ole kohustuslik.
Trade date (tehingupäev)	Kuupäev, mil pooled finantstehingu sõlmivad.
Spot value date (hetkekursi kuupäev)	Kuupäev, mil üks pool müüb teisele poolele teatava summa teatavat valuutat ja teine pool maksab selle eest kokkulepitud summa teatavas teises valuutas vastavalt kokkulepitud vahetuskursile, mida nimetatakse hetkekursiks.
Maturity date (tähtpäev)	Kuupäev, mil välisvaluuta vahetustehingu tähtaeg lõpeb ja hetkekursi kuupäeval müüdud valuuta ostetakse tagasi.
Transaction sign (tehingu märk)	Osutab sellele, kas tehingu nominaalsummas näidatud eurod on hetkekursi kuupäeval ostetud või müüdud.	See peaks viitama hetketehingule euro seisukohast, st sellele, kas hetkekursi kuupäeval osteti või müüdi eurosid.
Transaction nominal amount (tehingu nominaalsumma)	Hetkekursi kuupäeval ostetud või müüdud eurode summa.
Foreign currency code (välisvaluuta kood)	Eurode eest ostetud/müüdud välisvaluuta rahvusvaheline kolmekohaline ISO kood.
Foreign exchange spot rate (vahetuse hetkekurss)	Vahetuskurss euro ja välisvaluuta vahel selles välisvaluuta vahetustehingu osas, milles rakendatakse hetkekurssi.
Foreign exchange forward points (tähtpäevakursi erinevus hetkekursist)	Vahetustehingus rakendatava hetkekursi ja tähtpäevakursi vahe baaspunktides väljendatuna valuutapaari suhtes valdavalt kasutatavate turutavade kohaselt.
Beneficiary in case of transactions conducted via CCPs (kesksete vastaspoolte kaudu sooritatud tehingus esindatav isik)

Iga OIS kohta esitatavate tehingupõhiste andmete liigid

Väli	Andmete kirjeldus	Alternatiivne esitusvõimalus (kui on) jm tingimused
Transaction identifier (tehingutunnus)	Sisemine kordumatu tehingutunnus, mida andmeesitaja iga tehingu kohta kasutab.	Igal vastaval aruandepäeval mis tahes rahaturusegmendi kohta teatatud tehingul peab olema kordumatu tehingutunnus.
Reporting date (aruandepäev)	Kuupäev, mil andmed EKP-le või RKP-le esitatakse.
Electronic time stamp (ajatempel)	Tehingu sõlmimise või registreerimise kellaaeg.	Ei ole kohustuslik.
Counterparty code (vastaspoole kood)	Tunnuskood, mida kasutatakse selleks, et tuvastada andmeesitaja vastaspool teatatavas tehingus.	Kui tehingud on sooritatud keskse vastaspoole (CCP) kaudu, tuleb esitada keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnus (LEI). Tehingute kohta, mis on sooritatud mittefinantsettevõtetega, OFIdega, kindlustusseltsidega, pensionifondidega, valitsemissektoriga ja keskpankadega, ning kõikide muude teatatud tehingute kohta, mille suhtes vastaspoole juriidilise isiku tunnust ei esitata, tuleb näidata vastaspoole liik.
Counterparty code ID (vastaspoole koodi tunnus)	Tunnus, mis näitab teatatud vastaspoole koodi liiki.	Kasutada igal juhul. Esitatakse individuaalne vastaspoole kood.
Counterparty location (vastaspoole asukoht)	ISO riigikood, mis tähistab vastaspoole asukohariiki.	Kohustuslik, kui individuaalset vastaspoole koodi ei esitata. Muudel juhtudel ei ole kohustuslik.
Trade date (tehingupäev)	Kuupäev, mil pooled finantstehingu sõlmivad.
Start date (alguspäev)	Kuupäev, mil arvutatakse tehingu perioodiline ujuv üleööintressimäär.
Maturity date (tähtpäev)	Viimane kuupäev tähtajas, mille suhtes arvutatakse kumuleeruv üleööintress.
Fixed interest rate (fikseeritud intressimäär)	OIS väljamakse arvutamisel kasutatav fikseeritud intressimäär.
Transaction sign (tehingu märk)	Näitab, kas andmeesitaja maksab või saab fikseeritud intressimäära.
Transaction nominal amount (tehingu nominaalsumma)	OIS nominaalsumma.

3. Olulisuse künnis

Mittefinantsettevõtetega sõlmitud tehingute kohta tuleb aruanne esitada ainult siis, kui need mittefinantsettevõtted on liigitatud Basel III LCR raamistiku kohaselt hulgiettevõteteks.

4. Erandid

Aruandeid ei pea esitama kontsernisiseste tehingute kohta.

(1) Elektroonilised aruandlusstandardid ja andmete tehnilised spetsifikaadid avaldatakse eraldi. Need on avaldatud veebilehel www.ecb.int.

IV LISA

Miinimumnõuded, mida peab täitma tegelik andmeid esitav üldkogum

Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

Edastamise miinimumnõuded:

i)	andmed tuleb saata õigel ajal ning EKP ja asjaomase riigi keskpanga (RKP) seatud tähtaegade jooksul;

ii)	statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab EKP ja asjaomase RKP kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

iii)	andmeesitaja peab esitama EKP-le ja asjaomasele RKP-le ühe või mitme kontaktisiku andmed;

iv)	tuleb järgida tehnilisi spetsifikaate, mis käsitlevad andmete saatmist EKP-le ja asjaomasele RKP-le.

Täpsuse miinimumnõuded:

i)	statistiline teave peab olema õige;

ii)	andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengu kohta, millele esitatud andmed viitavad;

iii)	statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvate andmete kohta tuleb anda EKP-le ja asjaomasele RKP-le teade ja selgitus ning kui see on asjakohane, tuleb puuduvad andmed esitada niipea kui võimalik;

iv)	andmeesitajad peavad kinni pidama proportsioonidest, ümardamispõhimõtetest ja kümnendkohtadest, mis EKP ja asjaomased RKPd on andmete esitamise tehnilise osa suhtes ette näinud.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

i)	statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sisalduvatele määratlustele ja liigitustele;

ii)	kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, peavad andmeesitajad vajaduse korral korrapäraselt kontrollima kasutatud meetme ja käesolevas määruses ette nähtud meetme vahelist erinevust ja selle mõõtma;

iii)	andmeesitajad peavad suutma selgitada lahknevusi, mis ilmnevad esitatud andmete võrdlemisel varasemate perioodide andmetega.

4.	Andmete parandamise miinimumnõuded Tuleb järgida andmete parandamise põhimõtteid ja korda, mille on kehtestanud EKP ja asjaomane RKP. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvale kalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 359/117

KOMISJONI DIREKTIIV 2014/108/EL,

12. detsember 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/43/EÜ kohaldatakse kõigi kaitseotstarbeliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Liidu ühisele sõjaliste kaupade nimekirjale, mille nõukogu võttis vastu 19. märtsil 2007.

(2)	17. märtsil 2014 võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu ajakohastatud ühise sõjaliste kaupade nimekirja (2).

(3)	Seepärast tuleks direktiivi 2009/43/EÜ vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/43/EÜ lisa tekst asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 16. märtsiks 2015. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 24. märtsist 2015.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.

(2) ELT C 107, 9.4.2014, lk 1.

LISA

Kaitseotstarbeliste toodete nimekiri

Märkus 1:

Jutumärkides („…”) esitatud mõisted on määratletud mõisted. Vt käesolevale nimekirjale lisatud „Käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted”.

Märkus 2:

Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (kaasa arvatud hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnedel vormidel on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

ML1
Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või alla selle, ning lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid:

Märkus

Kategooria ML1 ei hõlma järgmist:

a.	tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud paukpadrunite kasutamiseks ning ei ole võimelised lendkehasid tulistama;

b.	tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud lennutama laskekehi, millel ei ole lõhkelaengut või sideliini, mitte kaugemale kui 500 m;

c.	tulirelvad, mille puhul kasutatakse ääretulepadruneid ja mis ei ole täisautomaatsed.

vintpüssid ja kombineeritud relvad, käsitulirelvad, kuulipildujad, püstolkuulipildujad ja kogupaukrelvad (mitmeraudsed relvad);

Märkus

Punkt ML1.a. ei hõlma järgmist:

a.	vintpüssid ja kombineeritud relvad, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

b.	vintpüsside ja kombineeritud relvade reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

c.	käsirelvad, mitmeraudsed püssid ja kuulipildujad, mis on valmistatud enne 1890. aastat, ja nende reproduktsioonid. d.

d.	vintpüssid ja käsirelvad, mis on spetsiaalselt loodud suruõhu või CO2 abil tulistama inertseid lendkehasid.

sileraudsed tulirelvad:

1.	sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

muud sileraudsed tulirelvad:

a.	täisautomaatsed tulirelvad;

b.	poolautomaatsed tulirelvad või pumppüssid;

Märkus

Punkt ML1.b.2. ei hõlma vintpüsse ja käsirelvi, mis on spetsiaalselt loodud suruõhu või CO2 abil tulistama inertseid lendkehasid.

Märkus

Punkt ML1.b. ei hõlma järgmist:

a.	sileraudsed tulirelvad, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

b.	sileraudsete tulirelvade reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

c.	sileraudsed jahi- ja sportrelvad. Need relvad ei tohi olla loodud spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks ega olla täisautomaatsed;

sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud:

1.	koduloomade tapmiseks;

2.	loomade uinutamiseks;

3.	seismiliste katsete läbiviimiseks;

4.	tööstuslike laskekehade tulistamiseks; või

isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks.

NB.	Isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks spetsiaalselt loodud sileraudsete tulirelvade osas vt kategooriat ML4 ja punkti 1A006 ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas.

c.	relvad, milles kasutatakse hülsivaba (kestavaba) lahingumoona;

Punktides ML1.a., ML1.b. või ML1.c. osutatud relvade eemaldatavad padrunisalved, helisummutid, spetsiaalsed relvaalused, optilised sihikud ja püssirohuvälgatuse summutid

Märkus

Punkt ML1.d. ei hõlma relvade optilisi sihikuid, millel puudub elektrooniline pilditöötluse funktsioon ning millel on kuni 9-kordne suurendusvõime, eeldusel, et need ei ole spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks ega sisalda spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud võrgustikke.

ML2
Sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või üle selle, muud relvad või relvastus kaliibriga üle 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli), nende laskekehad ja lisaseadmed ning spetsiaalselt neile loodud komponendid: a.

tulirelvad, haubitsad, suurtükid, mortiirid, tankitõrjevahendid, mürsuheitjad, leegiheitjad, vintpüssid, tagasilöögita relvasüsteemid, sileraudsed tulirelvad ja nende varjestamise seadmed;

Märkus 1

Punkt ML2.a. hõlmab vedela paiskelaengu kasutamiseks spetsiaalselt loodud pihusteid, mõõteseadmeid, mahuteid ja teisi spetsiaalseid komponente, mida kasutatakse punktis ML2.a. loetletud varustusega.

Märkus 2

Punkt ML2.a. ei hõlma järgmisi relvi:

a.	vintpüssid, sileraudsed relvad ja kombineeritud relvad, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

b.	vintpüsside, sileraudsete relvade ja kombineeritud relvade reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

c.	tulirelvad, haubitsad, suurtükid ja mortiirid, mis on valmistatud enne 1890. aastat.

d.	sileraudsed jahi- ja sportrelvad. Need relvad ei tohi olla loodud spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks ega olla täisautomaatsed;

sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud:

1.	koduloomade tapmiseks;

2.	loomade uinutamiseks;

3.	seismiliste katsete läbiviimiseks;

4.	tööstuslike laskekehade tulistamiseks; või

isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks.

NB.	Isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks spetsiaalselt loodud sileraudsete tulirelvade osas vt kategooriat ML4 ja punkti 1A006 ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas.

f.	käeskantavad heiteseadmed, mis on spetsiaalselt loodud lennutama laskekehi, millel ei ole lõhkelaengut või sideliini, mitte kaugemale kui 500 m.

sõjaliseks kasutuseks spetsiaalselt loodud või kohandatud suitsu- ja gaasiheitjad või -generaatorid ja pürotehniliste toodete heitjad;

Märkus

Punkt ML2.b. ei hõlma signaalraketipüstoleid.

relvade sihikud ja relvade sihikute kinnitusalused, millel on kõik järgmised omadused:

1.	nad on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; ja

2.	nad on loodud spetsiaalselt punktis ML2.a nimetatud relvadele;

d.	relvaalused ja vahetatavad padrunisalved, mis on loodud spetsiaalselt punktis ML2.a. nimetatud relvadele.

ML3
Laskemoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:

a.	kategooriasse ML1, ML2 või ML12 kuuluvate tulirelvade lahingumoon;

spetsiaalselt punktis ML3.a nimetatud lahingumoona jaoks loodud sütikuseadevahendid.

Märkus 1

Kategooriasse ML3 kuuluvad spetsiaalselt loodud komponendid hõlmavad:

a.	metallist või plastist tooted nagu sütikualasid, sütiku kapslid, padrunilindi lülid (cartridge link), kuuli, mürsu või miini juhtvööd (rotating band) ja laskemoona metallist osad;

b.	laengute aktiveerimise ja deaktiveerimise seadmed, sütikud, sensorid ja initsieerivad seadised;

c.	energiaallikad, mis võimaldavad väljastada ühekordse võimsa energialaengu;

d.	ärapõlevad laengukestad;

e.	kassettpommide, -miinide ja soojusjuhitavate laskekehade osislõhkekehad.

Märkus 2

Punkt ML3.a. ei hõlma järgmist:

a.	ilma laskekehata tähekujuliselt suletud kestasuudmega (blank star) laskemoon;

b.	läbipuuritud kestaga õppelaskemoon (dummy ammunition);

c.	muu suletud kestasuudmega laskemoon ja õppelaskemoon, mis ei sisalda lahinglaskemoona jaoks loodud komponente; või

d.	komponendid, mis on spetsiaalselt loodud suletud kestasuudmega laskemoona või õppelaskemoona jaoks ning mis on täpsustatud käesoleva märkuse punktides a, b või c.

Märkus 3

Punkti ML3.a ei kohaldata padrunite suhtes, mis on spetsiaalselt loodud:

a.	signaliseerimiseks;

b.	lindude hirmutamiseks; või

c.	naftapuurkaevude gaasieraldiste läitmiseks.

ML4
Pommid, torpeedod, reaktiivmürsud, raketid, muud lõhkekehad ja lõhkelaengud ning nendega seotud seadmed ja lisavarustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

NB 1:

Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

NB 2:

Lennukite raketitõrjesüsteemide (AMPS) kohta vt punkti ML4.c.

pommid, torpeedod, granaadid, suitsukanistrid, reaktiivmürsud, miinid, raketid, süvaveepommid, lõhkelaengud, lõhkeseadmed ja lõhkepaketid, „pürotehnilised” tooted, lahingumoon ja matkeseadmed (s.o varustus, mis matkib loetletud varustuse omadusi), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

Märkus

Punkt ML4.a hõlmab järgmist:

a.	suitsugranaadid, süütepommid ja lõhkeseadmed;

b.	raketidüüsid ja kosmiku naasiku otsakud.

seadmed, millel on kõik järgmised omadused:

1.	nad on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; ja

nad on spetsiaalselt loodud tegevuseks, mis on seotud mis tahes järgmiste kaupadega:

a.	punktis ML4.a. nimetatud kaubad; või

b.	isetehtud lõhkekehad.

Tehniline märkus

Punktis ML4.b.2 nimetatud „tegevus” hõlmab käsitsemist, õhkulennutamist, asetamist, juhtimist, üleskorjamist, lõhkamist, aktiveerimist, ühekordse võimsa energialaengu andmist, peibutamist, segamist, otsimist, avastamist, häirimist ja kõrvaldamist.

Märkus 1

Punkt ML4.b hõlmab järgmist:

a.	mobiilne gaasiveeldamisvarustus, mis võimaldab toota 1 000 kg või enam veeldatud gaasi päevas;

b.	ujuv elektriliselt pingestatud kaabel, mis võimaldab leida magnetmiine.

Märkus 2

Punkti ML4.b ei kohaldata selliste käeskantavate seadmete suhtes, mis on mõeldud üksnes metallesemete avastamiseks ning mis ei ole võimelised eristama miine muudest metallesemetest.

Lennukite raketitõrjesüsteemid (AMPS).

Märkus

Punkti ML4.c. ei kohaldata AMPSide suhtes, millel on kõik järgmised omadused:

üks järgmistest raketitõrjeanduritest:

1.	passiivsed andurid, mis töötavad lainepikkustel vahemikus 100–400 nm; või

2.	aktiivsed doppler-tüüpi impulssandurid raketitõrjeks;

b.	vastumeetmete vallandamise süsteemid;

c.	peibutusraketid, mis annavad nii nähtava kui infrapunasignaali pind-õhk-tüüpi rakettide peibutamiseks; ja

„tsiviilõhusõidukitele” paigaldatud süsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

AMPS on üksnes toimiv selles konkreetses „tsiviilõhusõidukis”, millesse see konkreetne AMPS on paigaldatud ja mille kohta on antud välja:

a.	tsiviilõhusõiduki tüübisertifikaat; või

b.	samaväärne dokument, mida tunnustab Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO);

2.	AMPS on kaitstud, et hoida ära lubamatu juurdepääs „tarkvarale”; ja

3.	AMPS sisaldab aktiivset mehhanismi, mis muudab süsteemi mittetoimivaks, kui see eemaldatakse „tsiviilõhusõidukilt”, millele see paigaldati.

ML5
Tulejuhtimisvarustus, sellega seotud häire- ja hoiatusvarustus, ning juurdekuuluvad süsteemid, testimis-, seadistamis- ja vastumeetmete varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed:

a.	relvade sihikud, tulejuhtimis- ja positsioneerimisseadmed (gun laying equipment) ning relvakontrollisüsteemid;

b.	sihtmärgi tuvastamise, määramise, sihitamise ja seire või jälgimise varustus; avastamise, andmeühildamise ning äratundmise või identifitseerimise varustus; ning andurite ühildamise varustus;

vastumeetmete rakendamise seadmed punktis ML5.a või ML5.b nimetatud varustuse jaoks;

Märkus

Punktis ML5.c. nimetatud vastumeetmete rakendamise seadmed hõlmavad avastamise seadmeid.

d.	välitingimustes testimise ja varustuse seadistamise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML5.a, ML5.b või ML5.c nimetatud varustuse jaoks.

ML6
Maismaasõidukid ja nende komponendid:

NB.	Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

a.	maismaatranspordivahendid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks; Tehniline märkus Punktis ML6.a. hõlmab maismaasõiduki mõiste ka treilereid.

muud maismaasõidukid ja nende komponendid:

sõidukid, millel on kõik järgmised omadused:

mis on valmistatud vastavatest materjalidest või komponentidest või millele on paigaldatud vastavad materjalid või komponendid, et tagada III kaitseastmele (NIJ 0108.01, september 1985, või võrreldava tasemega siseriiklik standard) vastav või sellest parem kaitse ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest;

b.	mis on samaaegse esi- ja tagasillaveoga, sealhulgas sõidukid, millel on täiendavad rattad kandevõime suurendamiseks sõitmise või seismise ajal;

c.	mille täismass on suurem kui 4 500 kg; ja

d.	mis on loodud või kohandatud maastikusõiduks;

komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	mis on loodud spetsiaalselt punktis ML6.b.1. nimetatud sõidukitele; ja

b.	mille kaitse ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest vastab III kaitseastmele (NIJ 0108.01, september 1985, või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või on sellest parem

NB.	Vt samuti punkti ML13.a.

Märkus 1

Punkt ML6.a hõlmab järgmist:

a.	tankid ja muud sõjaväe relvastatud sõidukid ning sõjaväe sõidukid, millele on paigaldatud relvaalused või varustus miinide mahapanekuks või kategooriasse ML4 kuuluva lahingumoona õhkulennutamiseks;

b.	soomusmasinad;

c.	amfiibsed sõidukid ja sõidukid, mis on võimelised forsseerima sügavat veetõket;

d.	pioneerveokid (recovery vehicles) ning laskemoona ja relvasüsteemide transpordisõidukid ja seonduvad veose käitlemise seadmed.

Märkus 2

Punktis ML6.a nimetatud sõjalise maismaatranspordivahendi modifikatsioon hõlmab transpordivahendi struktuuriliste, elektriliste või mehaaniliste omaduste muutust, millega kaasneb ühe või enama spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendi lisamine. Sellised komponendid hõlmavad järgmist:

a.	pneumaatiliste rehvide seadised, mis on spetsiaalselt loodud rehvide kuulikindlaks muutmiseks;

b.	sõiduki oluliste osade (näiteks kütusepaagid või kabiin) soomustamine;

c.	spetsiaalsed tugevdused või alused relvade kinnitamiseks sõidukile;

d.	voolukatkestuse korral kasutatav valgustussüsteem.

Märkus 3

Kategooria ML6 ei hõlma selliseid tsiviilsõidukeid, mis on loodud raha ja väärtesemete transpordiks.

Märkus 4

Kategooria ML6 ei hõlma sõidukeid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	sõidukid on valmistatud enne 1946. aastat;

b.	sõidukitel ei ole sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupu, mis on toodetud pärast 1945. aastat, välja arvatud sõiduki originaalkomponentide või — seadmete reproduktsioonid; ja

c.	sõidukitel ei ole kategooriates ML1., ML2. või ML4. nimetatud relvi, välja arvatud kui nad on kasutuskõlbmatud ning ei ole võimelised laskekehasid tulistama.

ML7
Keemilised või bioloogilised toksilised toimeained, „mässuohje toimeained”, radioaktiivsed materjalid, nendega seotud varustus, komponendid ja materjalid:

a.	biotoimeained ja radioaktiivsed materjalid, mida on „kohandatud sõjas kasutamiseks” inim- või loomkaotuste põhjustamise ja seadmete, põllukultuuride või keskkonna kahjustamise eesmärgil;

kemoründemürgid, sealhulgas:

närvimürgid:

O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-)alküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonofluoridaadid, näiteks:

O-isopropüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 107-44-8) ning ja

O-pinakolüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 96-64-0);

b.	O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-)alküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonofluoridaadid, näiteks: O-etüül-N,N-dimetüülfosforamidotsüanidaat (CAS 77-81-6);

O-alküül- (H või alküülid kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) S-2-dialküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) aminoetüülalküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonotiolaadid ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad, näiteks:

VX: O-etüül-S-(2-diisopropüülaminoetüül)metüülfosfonotiolaat (CAS 50782-69-9);

sööbemürgid:

väävel-sinepigaasid, näiteks:

1.	2-kloroetüülklorometüülsulfiid (CAS 2625-76-5);

2.	bis(2-kloroetüül)sulfiid (CAS 505-60-2);

3.	bis(2-kloroetüültio)metaan (CAS 63869-13-6);

4.	1,2-bis(2-kloroetüültio)etaan (CAS 3563-36-8);

5.	1,3-bis(2-kloroetüültio)-n-propaan (CAS 63905-10-2);

6.	1,4-bis(2-kloroetüültio)-n-butaan (CAS 142868-93-7);

7.	1,5-bis(2-kloroetüültio)-n-pentaan (CAS 142868-94-8);

8.	bis(2-kloroetüültiometüül)eeter (CAS 63918-90-1);

9.	bis(2-kloroetüültioetüül)eeter (CAS 63918-89-8);

ljuisiidid, näiteks:

1.	2-klorovinüüldikloroarsiin (CAS 541-25-3);

2.	tris(2-klorovinüül)arsiin (CAS 40334-70-1);

3.	bis(2-klorovinüül)kloroarsiin (CAS 40334-69-8);

lämmastik-sinepigaasid, näiteks:

1.	HN1: bis(2-kloroetüül)etüülamiin (CAS 538-07-8);

2.	HN2: bis(2-kloroetüül)metüülamiin (CAS 51-75-2);

3.	HN3: tris(2-kloroetüül)amiin (CAS 555-77-1);

halvavad toimeained, näiteks:

a.	3-kinuklindinüülbensülaat (BZ) (CAS 6581-06-2);

defoliandid, näiteks:

a.	butüül-2-kloro-4-fluorofenoksüatsetaat (LNF);

b.	2,4,5-triklorofenoksüäädikhape (CAS 93-76-5) segus 2,4-diklorofenoksüäädikhappega (CAS 94-75-7) (Agent Orange (CAS 39277-47-9)); c.

keemiarelva binaarsed ja põhilised lähteained:

1.	alküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonüüldifluoriidid, näiteks: DF: metüülfosfonüüldifluoriid (CAS 676-99-3);

QL: O-etüül O-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniit (CAS 57856-11-8);

3.	klorosariin: O-isopropüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 1445-76-7);

4.	klorosomaan: O-pinakolüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 7040-57-5);

„mässuohje toimeained”, toimeainete koostisse kuuluvad aktiivsed kemikaalid ja nende kombinatsioonid, sealhulgas:

1.	α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79-8);

2.	[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

3.	2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532-27-4);

4.	dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257-07-8);

5.	10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578-94-9);

6.	N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64-9);

Märkus 1

Punkti ML7.d. ei kohaldata enesekaitseks ettenähtud ja eraldi pakendatud „massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemiliste ühendite” suhtes.

Märkus 2

Punkti ML7.d. ei kohaldata toimeainete koostisse kuuluvate selliste aktiivsete kemikaalide ja nende kombinatsioonide suhtes, mis on määratud ja pakendatud toiduainetööstuses või meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks.

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud mis tahes alljärgnevalt loetletud materjalide, ainete või seadmete ja spetsiaalselt neile loodud komponentide levitamiseks:

1.	punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d nimetatud materjalid või toimeained; või

2.	punktis ML7.c nimetatud lähteainetest valmistatud kemoründemürgid;

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud kaitsevarustus ja saaste eemaldamise varustus, komponendid ning keemilised segud:

1.	varustus, mis on loodud või kohandatud kaitseks punktides ML7.a, ML7.b või ML7.d nimetatud materjalide eest, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid;

2.	varustus, mis on loodud või kohandatud saaste eemaldamiseks punktides ML7.a. või ML7.b. nimetatud materjalidega saastatud esemetelt, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid;

3.	keemilised segud, mis on välja töötatud või koostatud spetsiaalselt punktis ML7.a. või ML7.b. nimetatud materjalidega saastunud esemetelt saaste eemaldamiseks;

Märkus

Punkt ML7.f.1 hõlmab järgmist:

a.	õhu konditsioneerimise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud tuuma-, bioloogilise või keemilise saaste filtreerimiseks;

b.	kaitseriietus.

NB.	Tsiviilotstarbeliste gaasimaskide ja kaitsevarustuse ja saaste eemaldamiseks kasutatava varustuse kohta vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkt 1A004. g.

Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d nimetatud materjalide avastamiseks ja kindlaksmääramiseks, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid;

Märkus

Punkti ML7.g. ei kohaldata personaalsete kiirgusseire dosimeetrite suhtes.

NB.	Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkt 1A004.

h.	„biopolümeerid”, mis on spetsiaalselt loodud või mida on töödeldud punktis ML7.b. nimetatud kemoründemürkide avastamiseks või kindlaksmääramiseks, ning spetsiaalsed rakukultuurid, mida kasutatakse nende valmistamiseks;

„biokatalüsaatorid” saaste eemaldamiseks või kemoründemürkide mõju vähendamiseks, ja selleks vajalikud biosüsteemid:

1.	laboratoorse selektsiooni või biosüsteemide geneetilise manipulatsiooni tulemusel saadud „biokatalüsaatorid”, mis on loodud spetsiaalselt punktis ML7.b. nimetatud kemoründemürkide mõju vähendamiseks või nendest põhjustatud saaste eemaldamiseks;

alljärgnevad bioloogilised süsteemid, mis sisaldavad punktis ML7.i.1 nimetatud „biokatalüsaatorite” valmistamiseks vajalikku geneetilist eriteavet:

a.	„ekspressioonivektorid”;

viirused;

c.	rakukultuurid.

Märkus 1

Punkte ML7.b. ja ML7.d ei kohaldata järgmise suhtes:

a.	tsüanogeenkloriid (CAS 506-77-4). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.5.;

b.	vesiniktsüaniidhape (CAS 74-90-8);

c.	kloor (CAS 7782-50-5);

d.	karbonüülkloriid (fosgeen) (CAS 75-44-5). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.4.;

e.	difosgeen (triklorometüülkloroformaat) (CAS 503-38-8);

f.	ei kasutata alates 2004. aastast;

g.	ksülüülbromiid, orto-: (CAS 89-92-9), meta-: (CAS 620-13-3), para-: (CAS 104-81-4);

h.	bensüülbromiid (CAS 100-39-0);

i.	bensüüljodiid (CAS 620-05-3);

j.	bromoatsetoon (CAS 598-31-2);

k.	tsüanogeenbromiid (CAS 506-68-3);

l.	bromometüületüülketoon (CAS 816-40-0);

m.	kloroatsetoon (CAS 78-95-5);

n.	etüüljodoatsetaat (CAS 623-48-3);

o.	jodoatsetoon (CAS 3019-04-3);

p.	kloropikriin (CAS 76-06-2). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.7.

Märkus 2

Punktides ML7.h ja ML7.i.2 esitatud rakukultuuride ja biosüsteemide loetelu on ammendav ja neid alapunkte ei kohaldata tsiviilotstarbel, näiteks põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses ja toiduainetööstuses kasutatavate rakkude või biosüsteemide suhtes.

ML8
„Kõrge siseenergiaga materjalid” ja nendega seotud ained:

N.B. 1.

Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.

N.B. 2.

Laengute ja seadmete kohta vt kategooriat ML4 ja ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A008.

Tehnilised märkused

1.	Kategoorias ML8 nimetatakse seguks kompositsiooni kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on loetletud kategooria ML8 alapunktides.

2.	Nimekiri hõlmab kõiki kategooria ML8 alapunktides loetletud aineid, isegi kui neid kasutatakse muul kui näidatud otstarbel. (Nt kasutatakse triaminoguanidiinnitraati (TAGN) peamiselt lõhkeainena, kuid seda võidakse kasutada ka kütuse või oksüdeerijana.)

3.	Kategoorias ML8 võrdub osakeste suurus osakese keskmise läbimõõduga massi või mahu järgi. Osakeste suuruse proovide võtmisel ja kindlaksmääramisel kasutatakse rahvusvahelisi või samaväärseid siseriiklikke standardeid.

„lõhkeained” ja nende segud:

1.	ADN.B.F (aminodinitrobensofuroksaan või 7-amino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 97096-78-1);

2.	BNCP (cis-bis(5-nitrotetrasolato)tetraammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 117412-28-9);

3.	CL-14 (diaminodinitrobensofuroksaan või 5,7-diamino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 117907-74-1);

4.	CL-20 (HNIW või heksanitroheksaasaisovürtsitaan) (CAS 135285-90-4); CL-20 klatraadid (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktides ML8.g.3. ja ML8.g.4.);

5.	CP (2-(5-tsüanotetrasolato)pentaammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 70247-32-4);

6.	DADE (1,1-diamino-2,2-dinitroetüleen, FOX7) (CAS 145250-81-3);

7.	DATB (diaminotrinitrobenseen) (CAS 1630-08-6);

8.	DDFP (1,4-dinitrodifurasanopiperasiin);

9.	DDPO (2,6-diamino-3,5-dinitropürasiin-1-oksiid, PZO) (CAS 194486-77-6);

10.	DIPAM (3,3'-diamino-2,2',4,4'',6,6'-heksanitrobifenüül või dipikramiid) (CAS 17215-44-0);

11.	DNGU (DINGU või dinitroglükooluriil) (CAS 55510-04-8);

12.

järgmised furasaanid:

a.	DAAOF (DAAF, DAAFox või diaminoasoksüfurasaan);

b.	DAAzF (diaminoasofurasaan) (CAS 78644-90-3);

13.

HMX ja selle derivaadid (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.5):

a.	HMX (tsüklotetrametüleentetranitramiin, oktahüdro-1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetrasiin, 1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan, oktogeen) (CAS 2691-41-0);

b.	HMXi difluoroamiinitud analoogid;

c.	K-55 (2,4,6,8-tetranitro-2,4,6,8-tetraasabitsüklo[3,3,0]oktaanoon-3, tetranitrosemiglükouriil või ketobitsüklo-HMX) (CAS 130256-72-3);

14.	HNAD (heksanitroadamantaan) (CAS 143850-71-9);

15.	HNS (heksanitrostilbeen) (CAS 20062-22-0);

16.

järgmised imidasoolid:

a.	BNNII (oktahüdro-2,5-bis(nitroimino)imidaso[4,5-d]imidasool);

b.	DNI (2,4-dinitroimidasool) (CAS 5213-49-0);

c.	FDIA (1-fluoro-2,4-dinitroimidasool);

d.	NTDNIA (N-(2-nitrotriasolo)-2,4-dinitroimidasool);

e.	PTIA (1-pikrüül-2,4,5-trinitroimidasool);

17.	NTNMH (1-(2-nitrotriasolo)-2-dinitrometüleenhüdrasiin);

18.	NTO (ONTA või 3-nitro-1,2,4-triasool-5-oon) (CAS 932-64-9);

19.	polünitrokubaanid enam kui nelja nitrorühmaga;

20.	PYX (2,6-bis(pikrüülamino)-3,5-dinitropüridiin) (CAS 38082-89-2);

21.

RDX ja selle järgmised derivaadid:

a.	RDX (tsüklotrimetüleentrinitramiin, tsükloniit, T4, heksahüdro-1,3,5-trinitro-1,3,5-triasiin, 1,3,5-trinitro-1,3,5-triasa-tsükloheksaan, heksogeen) (CAS 121-82-4);

b.	Keto-RDX (K-6 või 2,4,6-trinitro-2,4,6-triasatsükloheksanoon) (CAS 115029-35-1);

22.	TAGN (triaminoguanidiinnitraat) (CAS 4000-16-2);

23.	TATB (triaminotrinitrobenseen) (CAS 3058-38-6) (vt ka vastavaid „lähteained” punktis ML8.g.7.);

24.	TEDDZ (3,3,7,7-tetrabis(difluoroamiin)oktahüdro-1,5-dinitro-1,5-diasotsiin);

25.

järgmised tetrasoolid:

a.	NTAT (nitrotriasoolaminotetrasool);

b.	NTNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-4-nitrotetrasool);

26.	tetrüül (trinitrofenüülmetüülnitramiin) (CAS 479-45-8);

27.	TNAD (1,4,5,8-tetranitro-1,4,5,8-tetraasadekaliin) (CAS 135877-16-6) (vt ka vastavaid „lähteained” punktis ML8.g.6);

28.	TNAZ (1,3,3-trinitroasetidiin) (CAS 97645-24-4) (vt ka vastavaid „lähteained” punktis ML8.g.2);

29.	TNGU (SORGUYL või tetranitroglükooluriil) (CAS 55510-03-7);

30.	TNP (1,4,5,8-tetranitro-püridasino[4,5-d]püridasiin) (CAS 229176-04-9);

31.

järgmised triasiinid:

a.	DNAM (2-oksü-4,6-dinitroamino-s-triasiin) (CAS 19899-80-0);

b.	NNHT (2-nitroimino-5-nitro-heksahüdro-1,3,5-triasiin) (CAS 130400-13-4);

32.

järgmised triasoolid:

a.	5-asido-2-nitrotriasool;

b.	ADHTDN (4-amino-3,5-dihüdrasino-1,2,4-triasooldinitramiid) (CAS 1614-08-0);

c.	ADNT (1-amino-3,5-dinitro-1,2,4-triasool);

d.	BDNTA (bis(dinitrotriasool)amiin); e.

e.	DBT (3,3′-dinitro-5,5-bi-1,2,4-triasool) (CAS 30003-46-4);

f.	DN.B.T (dinitrobistriasool) (CAS 70890-46-9); g.

g.	ei kasutata alates 2010. aastast;

h.	NTDNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-3,5-dinitrotriasool);

i.	PDNT (1-pikrüül-3,5-dinitrotriasool);

j.	TACOT (tetranitrobensotriasolobensotriasool) (CAS 25243-36-1);

33.

punktis ML8.a loetlemata lõhkeained, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

a.	detonatsioonikiirus kõrgeimal tihedusel on suurem kui 8700 m/s või b.

b.	detonatsioonisurve on suurem kui 34 GPa (340 kbar);

34.	ei kasutata alates 2013. aastast;

35.	DNAN (2,4-dinitroanisool) (CAS 119-27-7);

36.	TEX (4,10-dinitro-2,6,8,12-tetraoxa-4,10-diazaisovürtsitaan);

37.	GUDN (Guanylurea dinitramiid) FOX-12 (CAS 217464-38-5);

38.

järgmised tetrasiinid:

a.	BTAT (Bis(2,2,2-trinitroetüül)-3,6-diaminotetrasiin);

b.	LAX-112 (3,6-diamino-1,2,4,5-tetrasiin-1,4-dioksiid);

39.	kõrge siseenergiaga ioonmaterjalid, mis sulavad vahemikus 343 K (70 °C) ja 373 K (100 °C) ning mille detonatsioonikiirus on suurem kui 6800 m/s või detonatsioonisurve suurem kui 18 GPa (180 kbar);

järgmised „raketikütused”:

kõik tahked „raketikütused” teoreetilise eriimpulsiga (standardtingimustel) üle:

a.	240 s mittemetallilise, mittehalogeense „raketikütuse” korral;

b.	250 s mittemetallilise, halogeense „raketikütuse” korral; või

c.	260 s metallilise „raketikütuse” korral;

2.	ei kasutata alates 2013. aastast;

3.	„raketikütused” jõukonstandiga üle 1 200 kJ/kg;

4.	„raketikütused” püsiva lineaarse põlemiskiirusega üle 38 mm/s, mõõdetuna ühe inhibeeritud ribaga, standardtingimustel — rõhk 6,89 MPa (68,9 bar) ja temperatuur 294 K (21 °C);

5.	elastomeer-kohandatud valatud kahealuselised „raketikütused” (EMCDB) venivusega rohkem kui 5 % temperatuuril 233 K (– 40 °C) maksimaalse pinge korral;

6.	mis tahes „raketikütus”, mis sisaldab punktis ML8.a nimetatud aineid;

7.	sõjaliseks kasutuseks spetsiaalselt loodud „raketikütused”, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas;

pürotehnika, kütused ja nendega seotud ained ning nende segud:

spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud lennukikütused;

Märkus

Punktis ML8.c.1 nimetatud lennukikütuste alla kuuluvad ainult lõpptooted, mitte nende koostisosad.

2.	alane (alumiiniumhüdriid) (CAS 7784-21-6);

3.	karboraanid; dekaboraan (CAS 17702-41-9); pentaboraanid (CAS 19624-22-7 ja 18433-84-6) ja nende derivaadid;

hüdrasiin ja selle järgmised derivaadid (vt ka hüdrasiini oksüdeerivaid derivaate punktides ML8.d.8. ja ML8.d.9.):

a.	hüdrasiin (CAS 302-01-2) kontsentratsioonis 70 % või üle selle;

b.	monometüülhüdrasiin (CAS 60-34-4);

c.	sümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 540-73-8);

asümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 57-14-7);

Märkus

Punkt ML8.c.4.a. ei hõlma spetsiaalselt korrosioonitõrjeks koostatud hüdrasiinisegusid.

kerakujulistest, pihustatud, kerajatest, helbelistest või peenestatud osakestest koosnevad metallilised kütused, kütuste segud või „pürotehnika” segud, mis on valmistatud materjalist, mis sisaldab 99 % või enam ükskõik mida järgnevast:

järgmised metallid ja nende segud:

1.	berüllium (CAS 7440-41-7), osakeste suurusega alla 60 μm;

2.	rauapulber (CAS 7439-89-6), osakeste suurusega 3 μm või alla selle, mis on saadud raudoksiidi redutseerimisel vesinikuga;

segud, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

1.	tsirkoonium (CAS 7440-67-7), magneesium (CAS 7439-95-4) ja nende sulamid osakeste suurusega alla 60 μm; või

2.	boorist (CAS 7440-42-8) või boorkarbiidist (CAS 12069-32-8) kütused puhtusega 85 % või rohkem ja osakeste suurusega alla 60 μm;

Märkus 1

Punkti ML8.c.5. kohaldatakse lõhkeainete ja kütuse suhtes, sõltumata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis või mitte.

Märkus 2

Punkti ML8.c.5.b. kohaldatakse ainult selliste osakestest koosnevate metalliliste kütuste suhtes, mis on segatud muude ainetega, et moodustada sõjaliseks otstarbeks koostatud segu, näiteks vedelad suspensioonilaadsed raketikütused, tahked raketikütused või pürotehnilised segud.

Märkus 3

Punkti ML8.c.5.b.2. ei kohaldata boori ja boorkarbiidi suhtes, mida on rikastatud boor-10-ga (boor-10 sisaldus 20 % või rohkem).

6.	sõjalised materjalid, mis sisaldavad spetsiaalselt leegiheitjates või süütelaskemoonas kasutamiseks koostatud süsivesinikpõletusaine paksendeid, nagu metallstearaate (näiteks oktopalmitaate (CAS 637-12-7)) või metallpalmitaate;

7.	perkloraadid, kloraadid ja kromaadid segus pulbriliste metallidega või teiste kõrge energiasisaldusega kütusekomponentidega;

8.	kerakujulistest või kerajatest osakestest alumiiniumipulber (CAS 7429-90-5), osakeste suurusega 60 μm või alla selle ning mis on valmistatud materjalist alumiiniumisisaldusega 99 % või rohkem;

9.	titaani alahüdriid (TiHn) stöhhiomeetriaga n = 0,65–1,68;

10.

järgmised punktis ML8.c.1. märkimata suure energiatihedusega vedelad kütused:

a.	segatud kütus, mis sisaldab nii tahket kui ka vedelat kütust (nt boorisuspensioon), mille massipõhine energiatihedus on 40MJ/kg või suurem;

muud suure energiatihedusega kütused ja kütuselisandid (näiteks kubaan, ioonlahused, JP-7, JP-10), mille mahupõhine energiatihedus on 37,5 GJ/m3 või suurem, mõõdetuna 293 K (20 °C) ja üheatmosfäärilise (101,325 kPa) rõhu juures;

Märkus

Punkt ML8.c.10.b. ei hõlma JP-4, JP-8, rafineeritud fossiilkütuseid või biokütuseid või tsiviillennunduses kasutatavaks tunnistatud mootorite kütuseid.

11.

järgmised „pürotehnilised” ja pürofoorsed ained:

a.	„pürotehnilised” ja pürofoorsed ained, mis on spetsiaalselt loodud, et tõhustada või kontrollida kiirgava energia tootmist kogu infrapunaspektris;

b.	magneesiumi, polüetrafluoroetüleeni (PTFE) ning vinülideendi fluoriid-hexafluoropropüleen kopolümeeride segud (nt MTV);

12.

kategoorias ML8 täpsustamata kütuste segud, „pürotehnilised” segud või „kõrge siseenergiaga materjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

sisaldavad rohkem kui 0,5 % mis tahes järgmistest osakestest:

1.	alumiinium;

2.	berüllium;

boor;

4.	tsirkoonium;

5.	magneesium; või

titaan;

b.	punktis ML8.c.12.a. täpsustatud osakesed, mille suurus on mis tahes suunas väiksem kui 200 nm; ja

c.	punktis ML8.c.12.a. täpsustatud osakesed, mille metallisisaldus on 60 % või rohkem;

järgmised oksüdeerijad ja nende segud:

1.	ADN (ammooniumdinitramiid või SR 12) (CAS 140456-78-6);

2.	AP (ammooniumperkloraat) (CAS 7790-98-9);

ühendid, mis sisaldavad fluori ja mis tahes järgmist:

a.	muud halogeenid;

b.	hapnik; või

c.	lämmastik;

Märkus 1

Punkti ML8.d.3 ei kohaldata kloortrifluoriidi suhtes (CAS 7790-91-2).

Märkus 2

Punkti ML8.d.3. ei kohaldata gaasilises olekus lämmastiktrifluoriidi (CAS 7783-54-2) suhtes.

4.	DNAD (1,3-dinitro-1,3-diasetidiin) (CAS 78246-06-7);

5.	HAN (hüdroksüülammooniumnitraat) (CAS 13465-08-2);

6.	HAP (hüdroksüülammooniumperkloraat) (CAS 15588-62-2);

7.	HFN (hüdrasiiniumnitroformiaat) (CAS 20773-28-8);

8.	hüdrasiinnitraat (CAS 37836-27-4);

9.	hüdrasiinperkloraat (CAS 27978-54-7);

10.

vedelad oksüdeerijad, mis koosnevad inhibiitoriga punasest suitsevast lämmastikhappest (IRFNA) (CAS 8007-58-7) või sisaldavad seda;

Märkus

Punkt ML8.d.10 ei hõlma inhibiitorita suitsevat lämmastikhapet.

järgmised sideained, plastifikaatorid, monomeerid ja polümeerid:

1.	AMMO (asidometüülmetüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 90683-29-7) (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.1);

2.	BAMO (bisasidometüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 17607-20-4) (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.1);

3.	BDNPA (bis(2,2-dinitropropüül)atsetaal) (CAS 5108-69-0);

4.	BDNPF (bis(2,2-dinitropropüül)formaal) (CAS 5917-61-3);

5.	BTTN (butaantriooltrinitraat ) (CAS 6659-60-5) (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.8.);

kõrge siseenergiaga spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud monomeerid, plastifikaatorid või polümeerid, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

a.	nitrorühmad;

b.	asidorühmad;

c.	nitraatrühmad;

d.	nitrasatrühmad; või

e.	difluoroaminorühmad;

7.	FAMAO (3-difluoroaminometüül-3-asidometüüloksetaan) ja selle polümeerid;

8.	FEFO (bis(2-fluoro-2,2-dinitroetüül)formaal) (CAS 17003-79-1);

9.	FPF-1 (polü-2,2,3,3,4,4-heksafluoropentaan-1,5-dioolformaal) (CAS 376-90-9);

10.	FPF-3 (polü-2,4,4,5,5,6,6-heptafluoro-2-trifluorometüül-3-oksaheptaan-1,7-dioolformaal);

11.	GAP (glütsidülasiid-polümeer) (CAS 143178-24-9) ja selle derivaadid;

12.	HTPB (hüdroksüül-termineeritud polübutadieen), mille hüdroksüülfunktsionaalsus jääb vahemikku 2,2–2,4, hüdroksüülarv on väiksem kui 0,77 meq/g ja viskoossus 30 °C juures väiksem kui 47 puaasi (CAS 69102-90-5);

13.

alkohol-funktsionaalne polüepikloorhüdriin, mille molekulmass on alla 10 000:

a.	polüepikloorhüdriindiool;

b.	polüepikloorhüdriintriool;

14.	NENA-d (nitratoetüülnitramiinühendid) (CAS 17096-47-8, 85068-73-1, 82486-83-7, 82486-82-6 ja 85954-06-9);

15.	PGN (polü-GLYN, polüglütsidüülnitraat või polü(nitratometüüloksiraan)) (CAS 27814-48-8);

16.	polü-NIMMO (polünitratometüülmetüüloksüetaan), polü-NMMO või polü(3-nitratometüül-3-metüüloksüetaan) (CAS 84051-81-0);

17.	polünitroortokarbonaadid;

18.	TVOPA (1,2,3-tris[1,2-bis(difluoroamino)etoksü]propaan või tris-vinoksüpropaanadukt) (CAS 53159-39-0);

19.	4,5-diasiidmetüül-2-metüül-1,2,3-triasool (iso-DAMTR);

20.	PNO (polü(3-nitratooksüetaan));

järgmised „lisaained”:

1.	aluseline vasksalitsülaat (CAS 62320-94-9);

2.	BHEGA (bis(2-hüdroksüetüül)glükoolamiid) (CAS 17409-41-5);

3.	BNO (butadieennitriiloksiid);

järgmised ferrotseeni derivaadid:

a.	butatseen (CAS 125856-62-4);

b.	katotseen (2,2-bis-etüülferrotsenüülpropaan) (CAS 37206-42-1);

c.	ferrotseenkarboksüülhapped ja ferrotseenkarboksüülhapete estrid;

d.	n-butüülferrotseen (CAS 31904-29-7);

e.	muud ML8.f.4 punktis täpsustamata polümeerse ferrotseeni adukt-derivaadid;

f.	etüülferrotseen (CAS 1273-89-8);

g.	propüülferrotseen;

h.	pentüülferrotseen (CAS 1274–00–6);

i.	ditsüklopentüülferrotseen;

j.	ditsükloheksüülferrotseen;

k.	dietüülferrotseen (CAS 1273-97-8);

l.	dipropüülferrotseen;

m.	dibutüülferrotseen (CAS 1274-08-4);

n.	diheksüülferrotseen (CAS 93894–59–8);

o.	atsetüülferrotseen (CAS 1271-55-2)/1,1'-diatsetüülferrotseen (CAS 1273-94-5);

5.	plii-ß-resortsülaat (CAS 20936-32-7);

6.	pliitsitraat (CAS 14450-60-3);

7.	ß-resortsilaadi või salitsülaatide plii-vaskkelaadid (CAS 68411-07-4);

8.	pliimaleaat (CAS 19136-34-6);

9.	pliisalitsülaat (CAS 15748-73-9);

10.	pliistannaat (CAS 12036-31-6);

11.	MAPO (tris-1-(2-metüül)asiridinüülfosfiinoksiid) (CAS 57-39-6); BOBBA 8 (bis(2-metüülasiridinüül)-2-(2-hüdroksüpropaanoksü)propüülaminofosfiinoksiid); ja teised MAPO derivaadid;

12.	metüül-BAPO (bis(2-metüülasiridinüül)metüülaminofosfiinoksiid) (CAS 85068-72-0);

13.	n-metüül-p-nitroaniliin (CAS 100-15-2);

14.	3-nitrasa-1,5-pentaandiisotsüanaat (CAS 7406-61-9);

15.

järgmised metallorgaanilised sidusreaktiivid:

a.	(CAS 103850-22-2), samuti tuntud kui titaan IV, 2,2[bis(2-propenolatometüül)butanolatotris(dioktüül)fosfaat] (CAS 110438-25-0); või LICA 12 (CAS 103850-22-2);

b.	titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)pürofosfaat ehk KR 3538;

c.	titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)pürofosfaat;

16.	polütsüanodifluoroaminoetüleenoksiid;

17.

järgmised sideained: a.

a.	1,1R,1S-trimesüül-tris(2-etüülasiridiin) (HX-868, BITA) (CAS 7722-73-8);

polüfunktsionaalsed asiridiinamiidid isoftaal-, trimesüül-, isotsüanuur- või trimetüüladipiinskelettidega, mis sisaldavad ka 2-metüül- või 2-etüül asiridiinrühma;

Märkus

Punkt ML.8.f.17.b. i hõlmab:

a.	1,1H-Isophthaloyl-bis (2-metüülasiridiin) (HX-752) (CAS 7652-64-4);

b.	2,4,6-tris(2-etüül-1-asiridinüül)-1,3,5-triasiin (HX874) (CAS 18924-91-9);

c.	1,1'-trimetüülpolü-bis(2-etüülasiridiin) (HX-877) (CAS 71463-62-2).

18.	polüpropüleenimiin (2-metüülasiridiin) (CAS 75-55-8);

19.	ülipeen raudoksiid (Fe2O3) (CAS 1317-60-8) eripinnaga üle 250 m2/g ja keskmise osakeste suurusega 3,0 nm või vähem;

20.	TEPAN (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriil) (CAS 68412-45-3); tsüanoetüleeritud polüamiinid ja nende soolad;

21.	TEPANOL (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriilglütsidool) (CAS 68412-46-4); tsüanoetüleeritud polüamiinide aduktid glütsidooliga ja nende soolad;

22.	TPB (trifenüülvismut) (CAS 603-33-8);

23.	TEPB (tris (etoksüfenüül) vismut) (CAS 90591-48-3);

järgmised „lähteained”:

N.B.	Punktis ML8.g viidatakse nimetatud „kõrge siseenergiaga materjalidele”, mida neist ainetest valmistatakse.

1.	BCMO (bis-klorometüüloksetaan) (CAS 142173-26-0) (vt samuti punkte ML8.e.1. ja ML8.e.2.);

2.	dinitroasetidiin-t-butüülsool (CAS 125735-38-8) (vt samuti punkti ML8.a.28.);

3.	heksanitroheksaasaisovürtsitaani derivaadid, sealhulgas HBIW (heksabensüülheksaasaisovürtsitaan) (CAS 124782-15-6) (vt samuti punkt ML8.a.4.) ning TAIW (tetraatsetüüldibensüülheksaasaisovürtsitaan) (CAS 182763-60-6) (vt samuti punkt ML8.a.4.);

4.	ei kasutata alates 2013. aastast;

5.	1,3,5,7-tetraatsetüül-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan (TAT) (CAS 41378-98-7) (vt samuti punkti ML8.a.13.);

6.	1,4,5,8-tetraasadekaliin (CAS 5409-42-7) (vt samuti punkti ML8.a.27.);

7.	1,3,5-triklorobenseen (CAS 108-70-3) (vt samuti punkti ML8.a.23.);

8.	1,2,4-trihüdroksübutaan (butaan-1,2,4-triool) (CAS 3068-00-6) (vt samuti punkti ML8.e.5.);

9.	DADN (1,5-diatsetüül-3,7-dinitro-1, 3, 5, 7-tetraasatsüklooktaan) (vt samuti punkt ML8.a.13).

Märkus 1

Kategooriat ML8 ei kohaldata järgmiste ainete suhtes, välja arvatud juhul, kui need ained esinevad ühendites punktis ML8.a. nimetatud „kõrge siseenergiaga materjalide” või punktis ML8.c. nimetatud pulbriliste metallidega, või on nendega segatud:

a.	ammooniumpikraat (CAS 131-74-8);

b.	must püssirohi;

c.	heksanitrodifenüülamiin (CAS 131-73-7);

d.	difluoroamiin (CAS 10405-27-3);

e.	nitrotärklis (CAS9056-38–6);

f.	kaaliumnitraat (CAS 7757-79-1);

g.	tetranitronaftaleen;

h.	trinitroanisool;

i.	trinitronaftaleen;

j.	trinitroksüleen;

k.	n-pürrolidinoon; 1-metüül-2-pürrolidinoon (CAS 872-50-4);

l.	dioktüülmaleaat (CAS 142-16-5);

m.	etüülheksüülakrülaat (CAS 103-11-7);

n.	trietüülalumiinium (TEA) (CAS 97-93-8), trimetüülalumiinium (TMA) (CAS 75-24-1) ja muud pürofoorsed liitiumi-, naatriumi-, magneesiumi-, tsingi- või booripõhised heteroalküülid ja -arüülid;

o.	nitrotselluloos (CAS 9004-70–0);

p.	nitroglütseriin (ehk glütserooltrinitraat, trinitroglütseriin, NG) (CAS 55-63-0);

q.	2,4,6- trinitrotolueen (TNT) (CAS 118-96-7);

r.	etüleendiamiindinitraat (EDDN) (CAS 20829-66-7);

s.	pentaerütritooltetranitraat (PETN) (CAS 78-11-5);

t.	pliiasiid (CAS 13424-46-9), neutraalne pliistüfnaat (CAS 15245-44-0) ja aluseline pliistüfnaat (CAS 12403-82-6), ja asiide või asiidkomplekse sisaldavad initsieerivad lõhkeained ja löökpadrunisegud;

u.	trietüleenglükooldinitraat (TEGDN)(CAS 111-22-8);

v.	2,4,6- trinitroresortsinool (stüfniinhape) (CAS 82-71-3);

w.	dietüüldifenüüluurea (CAS 85-98-3); dimetüüldifenüüluurea (CAS 611-92-7); metüületüüldifenüüluurea [tsentraliidid];

x.	N,N-difenüüluurea (asümmeetriline difenüüluurea) (CAS 603-54-3);

y.	metüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline metüüldifenüüluurea) (CAS 13114-72-2);

z.	etüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline etüüldifenüüluurea) (CAS 64544-71-4);

aa.	2-nitrodifenüülamiin (2-NDPA)(CAS 119-75-5);

bb.	4-nitrodifenüülamiin (4-NDPA)(CAS 836-30-6);

cc.	2,2-dinitropropanool (CAS 918–52-5);

dd.	nitroguanidiin (CAS 556-88-7) (vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.d.).

Märkus 2

Kategooriat ML8. ei kohaldata ammooniumperkloraadi (ML8.d.2.) ja NTO (ML8.a.18.) suhtes ega katotseeni (ML8.f.4.b.), millel on kõik järgmised omadused:

a.	need on spetsiaalselt koostatud tsiviilotstarbeliste gaasi tootmisseadmete jaoks;

b.	need esinevad ühendites mitteaktiivsete temperatuurikindlate sideainete või plastifikaatoritega või on nendega segatud ning nende mass on alla 250 g;

c.	ammooniumperkloraat (ML8.d.2) moodustab maksimaalselt 80 % nende aktiivsest massist;

d.	NTO (ML8.a.18.) sisaldus on kuni 4 g; ja

e.	katotseeni (ML8.f.4.b.) sisaldus on kuni 1 g.

ML9
Sõjalaevad (pealvee- või allveelaevad), spetsiaalne merenduslik varustus, lisaseadmed, komponendid ja muud pealveelaevad:

N.B.	Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

järgmised laevad ja komponendid:

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud laevad (pealvee- või allveelaevad), olenemata nende tehnilisest seisundist ning sellest, kas nad kannavad relvasüsteeme, soomustust või mitte, samuti selliste laevade kered ja kerede osad, ning nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid;

punktis ML9.a.1. nimetamata pealveelaevad, millele on kinnitatud või millega on integreeritud mis tahes järgmine:

a.	kategoorias ML1 nimetatud automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm või rohkem või kategooriates ML2, ML4, ML12 või ML19 nimetatud relvad või selliste relvade „relvaalused” või kinnituskohad; Tehniline märkus „Relvaalused” on relvade paigaldamiseks ette nähtud alused või struktuuri tugevdused.

b.	kategoorias ML5 nimetatud tulejuhtimissüsteemid,

millel on kõik järgmised omadused:

1.	„kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute vastu (CBRN-kaitse)”; ja

2.	’eelmärgamise või uhtmise süsteem’ saaste eemaldamiseks; või

Tehnilised märkused

1.	’CBRN-kaitse’ on autonoomne siseruum, mis võimaldab näiteks ruumi ülesurvestamist, ventilatsioonisüsteemide isoleerimist ning millel on piiratud arv CBRN-filtritega ventilatsiooniavasid ja piiratud arv õhukindlaid juurdepääsupunkte.

2.	’Eelmärgamise või uhtmise süsteem’ on merevee piserdamise süsteem, mis võimaldab samaaegselt kasta märjaks nii laeva tekid kui laevakere pealmise konstruktsiooni.

punktides ML4.b., ML5.c. või ML11.a. nimetatud aktiivsed vastumeetmete rakendamise süsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.	’CBRN-kaitse’;

2.	kere ja tekiehitised, mis on spetsiaalselt loodud radariristlõike (RCS) vähendamiseks;

3.	soojusvarjestuse seadmed (nt heitgaasi jahutamise süsteem), välja arvatud seadmed, mis on spetsiaalselt loodud elektrijaamade üldise tõhususe suurendamiseks või keskkonnamõju vähendamiseks; või

4.	demagneetimise süsteem, mis on loodud laeva magnetvälja mõju vähendamiseks;

järgmised spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud mootorid ja tõukejõusüsteemid ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid:

diiselmootorid, mis on spetsiaalselt loodud allveelaevadele ja millel on kõik järgmised omadused:

a.	väljundvõimsus 1,12 MW (1500 hj) või rohkem; ja

b.	pöörete arv 700 p/min või enam;

elektrimootorid, mis on spetsiaalselt loodud allveelaevadele ja millel on kõik järgmised omadused:

a.	väljundvõimsus enam kui 0,75 MW (1000 hj);

b.	kiire tagasikäik;

c.	vedelikjahutus; ja

d.	täielikult kinnine masin;

mittemagnetiseeruvad diiselmootorid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	väljundvõimsus 37,3 kW (50 hj) või rohkem; ja

b.	mittemagnetiseeruv osa ületab 75 % kogumassist;

spetsiaalselt allveelaevade jaoks kavandatud ’välisõhu juurdelisamisest sõltumatud tõukejõusüsteemid’;

Tehniline märkus

’Välisõhu juurdelisamisest sõltumatu tõukejõusüsteem’ võimaldab veeliinist allpool oleval allveelaeval, millel ei ole juurdepääsu atmosfäärihapnikule, kasutada oma tõukejõusüsteemi kauem, kui see akude abil võimalik oleks. Punkti ML9.b.4. kohaldamisel ei hõlma sellised tõukejõusüsteemid tuumaenergiat.

c.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud veealused avastamisseadmed, nende kontrollseadmed ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid;

d.	allveelaeva- ja torpeedovastased võrgud, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

e.	ei kasutata alates 2003. aastast;

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud laevakere läbindused ja läbivad ühendused, mis võimaldavad koostoimimist laevavälise varustusega, ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid;

Märkus

Punkt ML9.f. hõlmab ühe- ja mitmejuhtmelisi, koaksiaal- ning lainejuhtühendusi ja laevakere läbindusi, mis on võimelised säilitama lekkekindluse ning ettenähtud omadused sügavustel üle 100 m; ja kiudoptilisi konnektoreid ja optilisi laevakere läbindusi, mis on spetsiaalselt loodud „laser”kiire ülekandeks, sügavusest sõltumata. Punkti ML9.f. ei kohaldata harilike võlli ja roolivarda läbinduste suhtes.

mis tahes järgmiste omadustega müratud laagrid, nende komponendid ning selliseid laagreid sisaldavad seadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks:

1.	gaas- või magnethõljukhõõre;

2.	juhtseadmed tunnusmüra aktiivsummutamiseks; või

3.	juhtseadmed vibratsiooni summutamiseks.

ML10
„Õhusõidukid”, „õhust kergemad õhusõidukid”, mehitamata õhusõidukid, „õhusõidukite” mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks:

N.B.	Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

a.	mehitatud „õhusõidukid” ja „õhust kergemad õhusõidukid” ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

b.	ei kasutata alates 2011. aastast;

mehitamata õhusõidukid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

1.	mehitamata õhusõidukid, kaugjuhtimisega õhusõidukid, autonoomse programmjuhtimisega õhusõidukid ja mehitamata „õhust kergemad õhusõidukid”;

2.	stardiseadmed, pioneerseadmed (recovery equipment) ja maapealse hooldamise seadmed;

3.	juhtimis- või kontrolliseadmed;

d.	õhusõidukite mootorite tõukejõusüsteemid ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

õhus kütuse tankimise varustus, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud mis tahes järgmisele õhusõidukile, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

1.	punktis ML10.a. nimetatud „õhusõidukid”; või

2.	punktis ML10.c.nimetatud mehitamata õhusõidukid;

maapealsed seadmed, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks punktis ML10.a. nimetatud õhusõidukitega või punktis ML10.d. nimetatud õhusõidukite mootoritega;

Tehniline märkus

Maapealsed seadmed hõlmavad survetankimise varustust ja seadmeid, mis on spetsiaalselt loodud piiratud tingimustes töötamiseks.

õhusõiduki meeskonna elutoetusseadmed, ohutusvarustus ja muu varustus hädaolukorras evakueerimiseks, mida ei ole nimetatud punktis ML10.a. ning mis on loodud kasutamiseks punktis ML10.a. nimetatud õhusõidukitega;

Märkus

Punkt ML10.g. ei hõlma õhusõiduki meeskonna kiivreid, mis ei sisalda ühises ELi nimekirjas nimetatud sõjalisi kaupu ega oma paigaldus- ja kinnitusdetaile nende paigaldamiseks või kinnitamiseks.

N.B.	Kiivrite osas vt ka punkt ML13.c.

langevarjud, paraglaiderid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

1.	langevarjud, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas;

2.	paraglaiderid;

3.	varustus, mis on spetsiaalselt loodud ülikõrgetel kõrgustel langevarjuhüppeks (näiteks ülikonnad, spetsiaalsed kiivrid, hingamissüsteemid ja navigeerimisvarustus);

i.	juhitav langevarju avamisvarustus või langevarju automaatpiloteerimise süsteemid lastidele.

Märkus 1

Punkti ML10.a. ei kohaldata spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „õhusõidukite” ja „õhust kergemate õhusõidukite” või nende „õhusõidukite” variantide suhtes, millel on kõik järgmised omadused:

a.	nad ei ole lahingotstarbelised õhusõidukid;

b.	nad ei ole konfigureeritud sõjaliseks kasutuseks ja ei ole varustatud seadmete või varustusega, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; ja

c.	ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennundusamet on nad tunnistanud tsiviilotstarbelisteks.

Märkus 2

Punkti ML10.d. ei kohaldata järgmise suhtes:

a.	sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud õhusõidukite mootorid, mis on ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennundusameti poolt tunnistatud „tsiviilõhusõidukil” kasutatavateks, või spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

b.	kolbmootorid või spetsiaalselt nendele loodud komponendid, välja arvatud spetsiaalselt mehitamata õhusõidukite jaoks loodud kolbmootorid.

Märkus 3

Punktide ML10.a ja ML10.d kohaldamisel käsitatakse mittesõjalistele „õhusõidukitele” või õhusõidukite mootoritele, mis on kohandatud sõjaliseks kasutuseks, spetsiaalselt loodud komponentide ja varustusena ainult selliseid sõjalise otstarbega komponente ja seotud varustust, mis on vajalikud sõjaliseks kasutuseks kohandamiseks.

Märkus 4

Punkti ML10.a kohaldamisel käsitatakse sõjalise kasutusena lahingtegevust, sõjalist luuret, rünnet, sõjalist treeningut, logistilist tuge ning vägede või sõjaliste kaupade transporti ja lennupildumist.

Märkus 5

Punkti ML10.a. ei kohaldata „õhusõidukite” suhtes, millel on kõik järgmised omadused:

a.	esmaselt toodetud enne 1946. aastat;

b.	ei sisalda sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud esemeid, välja arvatud kui need on vajalikud, et täita ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi turvalisus- või lennukõlblikkusstandardeid; ja

c.	ei sisalda sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud relvi, välja arvatud kui need on kasutuskõlbmatud ja nende kasutuskõlblikkust ei ole võimalik taastada.

ML11
Elektrooniline varustus, „kosmosesõidukid” ja komponendid, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas:

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud elektrooniline varustus ja spetsiaalselt sellele loodud komponendid; Märkus

Märkus

Punkt ML11.a hõlmab järgmist:

elektrooniliste vastumeetmete seadmed ja nende vastased seadmed (näiteks varustus, mis on loodud radarisüsteemide või raadiovastuvõtjate eksitamiseks kõrvaliste või valesignaalidega või muul viisil vastase elektrooniliste vastuvõtuseadmete või vastumeetmete seadmete vastuvõtu, toimimise või nende efektiivsuse takistamiseks), kaasa arvatud summutusseadmed ja summutamise vastased seadmed;

b.	sageduse kiirhäälestusega lambid;

c.	elektroonilised süsteemid või varustus, mis on loodud kas elektromagnetilise spektri järelevalveks ja seireks sõjalise luure või julgeoleku tagamise eesmärkidel või sellise järelevalve ja seire vastumeetmeteks;

d.	veealused vastumeetmed, mis hõlmavad akustilist ja magnetilist summutamist ja peibutamist; varustus, mis on loodud sonarite eksitamiseks kõrvaliste ja valesignaalidega;

e.	andmetöötluse turvaseadmed, andmete turvamise seadmed ning andmeedastus- ja signaliseerimisliinide turvaseadmed, mis kasutavad krüpteerimist;

f.	identifitseerimise, autentimise ja võtmesisestuse varustus ning võtmehalduse, -tootmise ja levitamise varustus;

g.	juhtimis- ja navigatsiooniseadmed;

h.	troposfäärihajumise põhise digitaalse raadioside edastusseadmed;

i.	spetsiaalselt teabesignaalide jaoks kavandatud digitaalsed demodulaatorid;

j.	„automaatsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid”

N.B.	Sõjalise tarkvaral põhineva raadioga (SDR) seotud tarkvara kohta vt punkti ML21.

b.	globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) segamise seadmed ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

c.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud „kosmosesõidukid” ja spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „kosmosesõidukite” komponendid.

ML12
Kineetilise energia relvasüsteemid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

a.	kineetilise energia relvasüsteemid, mis on spetsiaalselt määratud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks;

b.	spetsiaalselt loodud testimise ja hindamise seadmed ja katsemudelid, kaasa arvatud diagnostikaseadmed ja sihtmärgid kineetilise energia lendkehade ja relvasüsteemide dünaamiliseks katsetamiseks.

N.B.	Allakaliibrilaskemoona kasutavate ja ainult keemilisel tõukejõul põhinevate relvasüsteemide ning nende laskemoona kohta vt kategooriad ML1–ML4.

Märkus 1

Kategooria ML12 hõlmab järgnevat, kui see on spetsiaalselt loodud kineetilise energia relvasüsteemidele:

a.	tõukejõusüsteemid, mis võimaldavad üksik- või kiirtulena kiirendada 0,1 g-st suuremaid masse kiirustele, mis ületavad 1,6 km/s;

primaarenergia tootmise, elektrilise kaitsekilbi, energia salvestamise (nt suure energiaga kogumiskondensaatorid), termoregulatsiooni-, lülitus- ja kütusekäsitlusseadmed; ning elektrilised liidesed toiteallika, relva ja muude relvatorni toiteallikafunktsioonide vahel;

N.B.	Suure energiaga kogumiskondensaatorite osas vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkt 3A001.e.2.

c.	sihtmärgi leidmise, jälgimise, tulejuhtimise või kahjustuste hindamise süsteemid;

d.	lendkehade isesihituse, juhtimise või külgkiirenduse jõusüsteemid.

Märkus 2

Kategooriat ML12 kohaldatakse relvasüsteemide suhtes, mis kasutavad mõnda järgnevat tõukejõudu:

a.	elektromagnetiline;

b.	elektrotermiline;

plasma;

d.	kergegaas; või

e.	keemiline (kui seda kasutatakse koos mõnega ülalnimetatutest).

ML13
Soomus- või kaitsevarustus ja -konstruktsioonid ning nende komponendid:

soomusplaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.	valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele; või

2.	sobivad sõjaliseks kasutuseks;

N.B.	Soomusvestide osas vt punkt ML13.d.2.

b.	metallilistest või mittemetallilistest materjalidest või nende kombinatsioonidest koosnevad konstruktsioonid, mis on loodud spetsiaalselt sõjaliste süsteemide ballistiliseks kaitseks, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

c.	kiivrid, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele või võrreldavatele siseriiklikele standarditele, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid (nt kiivri kest, vooderdis ja mugavuspadjad);

soomusvestid või kaitseriietus ning nende komponendid, mis on loetletud alljärgnevalt:

Pehmed soomusvestid või kaitseriietus, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele (või nendega võrdväärsetele standarditele), ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

Märkus

Punkti ML13.d.1. kohaldamisel hõlmavad sõjalised standardid või spetsifikatsioonid vähemalt killukindla varustuse spetsifikatsioone.

2.	Soomusplaadiga soomusvestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, III kaitseaste (NIJ 0101.06, juuli 2008 või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või parem.

Märkus 1

Punkt ML13.b hõlmab materjale, mis on spetsiaalselt loodud aktiivsoomuse valmistamiseks või sõjaliste varjendite ehitamiseks.

Märkus 2

Punkti ML13.c. ei kohaldata konventsionaalsete teraskiivrite suhtes, millele ei ole paigaldatud mis tahes tüüpi lisavarustust ning mis ei ole kohandatud või loodud mis tahes tüüpi lisavarustuse paigaldamiseks.

Märkus 3

Punkte ML13.c ja ML13.d ei kohaldata kiivrite, soomusvestide ega kaitseriietuse suhtes, mida kasutaja kannab kasutaja enda isiklikuks kaitseks.

Märkus 4

Kategooria ML13 hõlmab üksnes selliseid spetsiaalselt pommide kahjutukstegemisega tegelevatele töötajatele loodud kiivreid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks.

N.B. 1

Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A005.

N.B. 2

Soomusvestide ja kiivrite valmistamisel kasutatud „kiud- või niitmaterjalide” kohta vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkt 1C010.

ML14
’Spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks’ või sõjaliste stsenaariumite simuleerimiseks ja simulaatorid, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1 või ML2 nimetatud relvadega treeningute läbiviimiseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed.

Tehniline märkus

Mõiste ’spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks’ hõlmab sõjalisi ründe-, lahinglennu-, radari sihtmärgi treeningsüsteeme, radari sihtmärgi genereerijaid, suurtüki treeningseadmeid, allveelaevade vastase sõjapidamise treeningsüsteeme, lennusimulaatoreid (kaasa arvatud pilootide ja astronautide tsentrifuugtreeningsüsteemid), radarite, instrumentaallennu, navigatsiooni, raketistardi, sihtmärgi varustuse, droon-„õhusõiduki”, relvastuse ja piloodita „õhusõiduki” treeningsüsteeme, mobiilseid treeningsüsteeme ja treeningvarustust maapealseteks sõjalisteks operatsioonideks.

Märkus 1

Kategooria ML14 hõlmab simulaatorite kujutiseprojektoreid ja interaktiivse keskkonna süsteeme, kui need on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks.

Märkus 2

Kategooriat ML14 ei kohaldata spetsiaalselt jahi- ja sportrelvade kasutamise treenimiseks loodud varustuse suhtes.

ML15
Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud pildistamise ja vastumeetmete seadmed ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisavarustus:

a.	salvestuse ja pilditöötluse seadmed;

b.	kaamerad, fotovarustus ja filmitöötlusseadmed;

c.	kujutise võimendusseadmed;

d.	infrapuna- või soojuskujutise varustus;

e.	kujutist edastavate radarite andurseadmed;

f.	vastumeetmete seadmed või vastumeetmete vastased seadmed kasutamiseks punktides ML15.a.–ML15.e. nimetatud varustusega.

Märkus

Punkt ML15.f hõlmab varustust, mis on loodud halvendama sõjaliste kujutise tekitamise seadmete toimimist või efektiivsust või vähendama selliseid halvendavaid mõjusid.

Märkus 1

Kategoorias ML15 hõlmab spetsiaalselt loodud komponentide mõiste järgmist, kui need on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks:

a.	infrapunakujutise elektronoptilised muundurid;

b.	fotokordistid (v.a esimese põlvkonna omad);

c.	mikrokanalplaadid;

d.	kõrge valgustundlikkusega telekaamera saatetorud;

e.	detektormassiivid (sh elektrooniliselt ühendatud või vahetu väljundiga süsteemid);

f.	püroelektrilised telekaamera saatetorud;

g.	pildistamis- ja jälgimisseadmete jahutussüsteemid;

h.	elektrilise päästikuga fotokroomsed või elektrooptilised katikud kiirusega alla 100 μs, v.a katikud, mis on kiirkaamera põhikomponendiks;

i.	kiudoptilised kujutise inverterid;

j.	liitpooljuht-fotokatoodid.

Märkus 2

Kategooriat ML15 ei kohaldata „esimese põlvkonna kujutisvõimendite” suhtes või seadmete suhtes, mis on spetsiaalselt loodud ühilduma „esimese põlvkonna kujutisvõimenditega”.

N.B.	„Esimese põlvkonna kujutisvõimendeid” sisaldavate relvasihikute klassifikatsiooni kohta vt kategooriaid ML1 ja ML2 ning punkti ML5.a.

N.B.	Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkte 6A002.a.2 ja 6A002.b.

ML16
Sepistused, valandid ja muud lõpetamata kaubad, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1–ML4, ML6, ML9, ML10, ML12 või ML19 nimetatud varustuse jaoks.

Märkus

Kategooriat ML16 kohaldatakse lõpetamata kaupade suhtes, kui need on kindlaks määratavad materjali koostise, geomeetria või funktsiooni järgi.

ML17
Mitmesugused seadmed, materjalid ja ’andmekogud’ ning spetsiaalselt neile loodud komponendid:

sõltumatud sukeldumisaparaadid ja veealuse ujumise aparaadid:

1.	suletud või poolsuletud ahelaga (hingamisõhu uuendamistsükliga) hingamisaparaadid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks (st spetsiaalselt loodud mittemagnetiseeruvatena);

2.	komponendid, mis on spetsiaalselt loodud avatud ahelaga hingamisaparaatide muutmiseks sõjaliselt kasutatavaks;

3.	kaubad, mis on loodud eranditult sõjaliseks kasutamiseks koos sõltumatute sukeldumisaparaatidega ja veealuse ujumise aparaatidega;

N.B.	Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkt 8A002.q.

b.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud ehitusseadmed;

c.	abidetailid, pindkatted või töötlus, mis võimaldab muuta objekti radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (signature suppression) ning mis on loodud sõjaliseks kasutamiseks;

d.	pioneertehniline varustus, mis on loodud kasutamiseks sõjategevuse piirkonnas;

„robotid” ja nende kontrollerid ning „robotite”„tööorganid”, millel on mõni järgmine omadus:

1.	nad on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

2.	nad sisaldavad vahendeid hüdrauliliste joonte kaitseks ballistiliste kildude väljastpoolt põhjustatud läbilöökide vastu (näiteks omavad iselukustuvaid jooni) ning on mõeldud kasutama hüdraulilisi fluidumeid leekpunktiga, mis on kõrgem kui 839 K (566 °C); või

nad on spetsiaalselt loodud tööoperatsioonide täitmiseks elektromagnetilise impulsi (EMP) keskkonnas;

Tehniline märkus

Elektromagnetilise impulsi (EMP) all ei mõelda lähedalasuvatest seadmetest (nt masinad, seadmed või elektroonika) või äikesest tuleneva elektromagnetkiirguse poolt põhjustatud tahtmatuid häireid. f.

f.	’andmebaasid’ (parameetrilised tehnilised andmebaasid), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks koos sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas nimetatud varustusega;

g.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud tuumaenergia tootmisseadmed või tuumajõuseadmed, kaasa arvatud „tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nendele sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud komponendid;

h.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud varustus ja materjalid, mille pindkate või töötlus võimaldab need muuta radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (siganture suppression) ja mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas;

i.	matkeseadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjalise otstarbega „tuumareaktoritele”;

j.	mobiilsed töökojad, mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjalise varustuse teenindamiseks;

k.	välitingimustes kasutatavad elektrigeneraatorid, mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjaliseks kasutuseks;

l.	konteinerid, mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjaliseks kasutuseks;

m.	parved, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas, sillad ning pontoonid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

n.	kategooriates ML4, ML6, ML9 ja ML10 nimetatud toodete „arendamiseks” spetsiaalselt loodud katsemudelid;

o.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud laserkaitsevarustus (silma- ja sensorikaitse).

p.	kütuseelemendid mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas ja mis on spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud.

Tehnilised märkused

1.	Kategoorias ML17 tähendab mõiste ’andmebaas’ (parameetriline tehniline andmebaas — parametric technical database) militaarse sisuga tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada sõjalise varustuse või seadmete jõudlust.

2.	Kategoorias ML17 tähendab mõiste ’kohandatud’ mis tahes struktuurilist, elektrilist, mehaanilist või muud muudatust, mis annab mittesõjalise otstarbega objektile sõjalise võimekuse, mis on võrdväärne spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud objekti sõjalise võimekusega.

ML18
Tootmisvarustus ja selle komponendid:

a.	„tootmisseadmed”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade „tootmiseks”, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

b.	spetsiaalselt loodud katsekeskkonna rajatised ja spetsiaalselt nendele loodud varustus sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade sertifitseerimiseks, kvaliteedi hindamiseks või katsetamiseks.

Tehniline märkus

Kategoorias ML18 tähendab mõiste ’tootmine’ väljatöötamist, ülevaatust, valmistamist, katsetamist ja kontrolli.

Märkus

Punktid ML18.a ja ML18.b hõlmavad järgmisi seadmeid:

a.	pideva töörežiimiga nitraatorid;

tsentrifugaalkatseaparatuur või -seadmed, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.	ajami või ajamite summaarne nimivõimsus üle 298 kW (400 hj);

2.	võime taluda kasulikku koormust 113 kg või üle selle; või

3	võime anda tsentrifugaalkiirendus 8 g või üle selle kasuliku koormuse puhul 91 kg või üle selle;

c.	kuivatuspressid;

d.	spetsiaalselt sõjalise otstarbega lõhkeainete ekstrudeerimiseks loodud või kohandatud tiguekstruuderid;

e.	lõikeseadmed ekstrudeeritud paiskelõhkeainete mõõtu lõikamiseks;

f.	katmistrumlid (sweetie barrels) diameetriga 1,85 m või üle selle ja kasuliku koormusega üle 227 kg;

g.	pidevvoolusegajad tahkete paiskelõhkeainete jaoks;

h.	hüdromehaanilised veskid sõjalise otstarbega lõhkeainete peenestamiseks või jahvatamiseks;

i.	seadmed punktis ML8.c.8 loetletud metallipulbri osakeste kerakujulisuse ja ühtlase osakeste suurusjaotuse saavutamiseks;

j.	konvektsioonvoolukonverterid punktis ML8.c.3. loetletud materjalide konversiooniks.

ML19
Suunatud energia relvasüsteemid, nendega seotud varustus või nende vastumeetmete varustus ja katsemudelid ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

a.	„laserit” kasutavad süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks;

b.	elementaarosakeste kiirtesüsteemid, mis on võimelised sihtmärgi hävitama või eesmärgist kõrvale juhtima;

c.	suure võimsusega raadiosagedussüsteemid (RF), mis on võimelised sihtmärgi hävitama või selle tegevuse katkestama;

d.	varustus, mis on spetsiaalselt loodud punktides ML19.a.–ML19.c. nimetatud varustuse avastamiseks, identifitseerimiseks ja sellise varustuse vastaseks kaitseks;

e.	kategoorias ML19 nimetatud süsteemide, varustuse ja nende komponentide füüsilised katsemudelid;

f.	„laseri”süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud põhjustama püsivat nägemise kaotust, st kahjustama nägemist palja silmaga või nägemist korrigeerivate seadmetega vaatamisel.

Märkus 1

Kategoorias ML19 nimetatud suunatud energia relvasüsteemide hulka kuuluvad süsteemid, mille võimekus tuleneb järgmiste seadmete kontrollitud kasutamisest:

a.	„laserid”, mis on piisava võimsusega tavalaskemoonaga võrreldava hävitusvõimsuse saavutamiseks;

b.	osakeste kiirendid, mis tekitavad laetud või neutraalsete osakeste hävitava toimega voo;

c.	kõrge impulsi või keskmise võimsusega raadiosagedusliku voo allikad, mille tekitatav väli on küllaldase tugevusega eemal asetseva sihtmärgi elektroonika töökõlbmatuks muutmiseks.

Märkus 2

Kategooria ML19 hõlmab järgmisi seadmeid, kui need on spetsiaalselt loodud suunatud energia relvasüsteemidele:

a.	primaarenergia tootmise, energia salvestamise, lülitus-, toite regulatsiooni ja kütusekäsitlusseadmed;

b.	sihtmärgi otsimise ja jälgimise süsteemid;

c	süsteemid, mis on võimelised hindama sihtmärgi kahjustusi, hävitamist või tegevuse katkestamist;

d.	varustus kiirte käsitlemiseks, levitamiseks ja suunamiseks;

e.	kiire kiirejuhtimisvõimega varustus kiireks töötamiseks mitme sihtmärgiga;

f.	adaptiivoptika ja faasikonjugaatorid;

g.	negatiivsete vesinikioonide voo allikad;

h.	„kosmosekindlad” kiirendiosad;

i.	negatiivsete ioonivoogude kombineerimise seadmed;

j.	seadmed kõrge energiaga ioonivoo juhtimiseks ja suunamiseks;

k.	„kosmosekindlad” metallikiled vesiniku isotoopide negatiivsete ioonide voogude neutraliseerimiseks.

ML20
Krüogeenne ja „ülijuhtiv” varustus ning spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid ja lisaseadmed:

varustus, mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele selle sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimeline töötama sõiduki liikumise ajal ning tootma või säilitama temperatuuri alla 103 K (– 170 °C);

Märkus

Punkt ML20.a hõlmab mobiilseid süsteeme, mis sisaldavad või kasutavad mittemetallilisest või mitteelektrilisest juhtivatest materjalist valmistatud lisaseadmeid või komponente, nagu plastid või epoksüüdimmutusega materjalid.

„ülijuhtivad” elektriseadmed (pöördmehhanismid ja transformaatorid), mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele nende sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimelised töötama liikumise ajal.

Märkus

Punkti ML20.b ei kohaldata hübriidsete unipolaarsete alalisvoolugeneraatorite suhtes, millel on tavalised ühe poolusega metallrootorid, mis pöörlevad ülijuhtiva mähise tekitatud magnetväljas, kui need mähised on generaatori ainus ülijuhtiv osa.

ML21
„Tarkvara”:

a.	„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud varustuse, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”;

punktis ML21.a. nimetamata muu spetsiaalne „tarkvara”:

1.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud sõjaliste relvasüsteemide modelleerimiseks, simuleerimiseks või hindamiseks;

2.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud sõjaliste operatsioonide stsenaariumite modelleerimiseks või simuleerimiseks;

3.	„tarkvara”, mis võimaldab kindlaks määrata konventsionaalse, tuuma-, keemia- või bioloogilise relva kasutamisest tulenevaid mõjusid;

4.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud käsu, kommunikatsiooni, kontrolli ja luure (C3I) või käsu, kommunikatsiooni, kontrolli, andmetöötluse ja luure (C4I) rakendustes kasutamiseks;

c.	punktis ML21.a. või ML21.b. nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et võimaldada sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetlemata varustusel täita sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud varustuse sõjalisi funktsioone.

ML22
„Tehnoloogia”:

a.	punktis ML22.b. nimetamata „tehnoloogia”, mis on „vajalik” sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks”, toimimiseks, paigalduseks, hoolduseks (kontrolliks), remondiks, kapitaalremondiks või renoveerimiseks;

„Tehnoloogia”:

1.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas loetletud kaupade tootmisseadmete projekteerimiseks, kokkupanekuks, tööshoidmiseks, hooldamiseks ning parandamiseks, isegi kui selliste tootmisseadmete komponendid ei ole sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetletud;

2.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” väikerelvade „arendamiseks” ja „tootmiseks”, isegi kui seda kasutatakse antiiksete väikerelvade reproduktsioonide tootmiseks;

ei kasutata alates 2013. aastast;

N.B.	Eelnevalt punktis ML22.b.3. täpsustatud „tehnoloogia” osas vt punkt ML22.a.

ei kasutata alates 2013. aastast;

N.B.	Eelnevalt punktis ML22.b.4. täpsustatud „tehnoloogia” osas vt punkt ML22.a.

5.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” punktis ML7.i.1. nimetatud „biokatalüsaatorite” inkorporeerimiseks sõjalistesse kandeainetesse või sõjalisse materjali.

Märkus 1

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks”, toimimiseks, paigalduseks, hoolduseks (kontrolliks), remondiks, kapitaalremondiks või renoveerimiseks, kuulub sõjaliste kaupade ühise nimekirja reguleerimisalasse ka siis, kui seda kohaldatakse sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetlemata kaupade suhtes.

Märkus 2

Kategooriat ML22 ei kohaldata järgmise suhtes:

a.	„tehnoloogia”, mis on minimaalselt vajalik sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetlemata kaupade või kaupade, mille eksport on lubatud, paigaldamiseks, käitamiseks, hooldamiseks (kontrollimiseks) või remondiks;

b.	„tehnoloogia”, mis on „üldkasutatav”, „baasteadusuuring” või minimaalne vajalik teave patenditaotlusteks;

c.	„tehnoloogia”, mida kasutatakse tsiviiltranspordivahendite jõusüsteemide magnetilises induktsioonis.

KÄESOLEVAS NIMEKIRJAS KASUTATUD MÕISTED

Järgnevalt on toodud käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted tähestikulises järjekorras.

Märkus 1

Mõisteid kasutatakse nimekirjas läbivalt. Viited on puhtalt soovituslikku laadi ning need ei mõjuta määratletud mõistete üldist kasutamist nimekirjas.

Märkus 2

Mõistete loetelus sisalduvad sõnad ja mõisted omandavad toodud tähenduse ainult siis, kui nad on esitatud jutumärkides („…”). Kaksisülakomadega (’…’) märgitud terminite definitsioonid on antud tehnilises märkuses vastava kauba juures. Mujal omandavad sõnad ja mõisted nende üldiselt heakskiidetud (sõnaraamatujärgse) tähenduse.

ML7
„Kohandatud sõjas kasutamiseks”

Iga muudatus või eesmärgipärane valik (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamise, seadmete kahjustamise või viljasaagi või keskkonna kahjustamise efektiivsuse tõstmine.

ML8
„Lisaained”

Ained, mida kasutatakse plahvatavates formulatsioonides nende omaduste parandamiseks.

ML8, 10, 14
„Õhusõiduk”:

Jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

ML11
„Automaatsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid”

Elektroonilised süsteemid, mille kaudu sisestatakse, töödeldakse ja edastatakse teavet, mis on oluline juhitavate vägede, suurte formeeringute, taktikaliste formeeringute, väeüksuste, laevade, allüksuste või relvade tõhusaks toimimiseks. See saavutatakse arvuti ja muu spetsiaalriistvara abil, mis on ette nähtud toetama sõjalist juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Automaatse juhtimis- ja kontrollisüsteemi peamised funktsioonid on: teabe tõhus automaatne kogumine, säilitamine ja töötlemine; olukorrast ning lahinguoperatsiooni ettevalmistamist ja läbiviimist mõjutavatest asjaoludest ülevaate andmine; operatiivsete ja taktikaliste kalkulatsioonide tegemine ressursside eraldamiseks väegrupeeringute või operatiivse lahingukorra elementide või lahingupaigutuse vahel kooskõlas missiooniga või operatsiooni etapiga; andmete ettevalmistamine olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks igal ajal operatsiooni või lahingu käigus; operatsioonide arvutisimulatsioonid.

ML22
„Baasteadusuuringud”

Eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

ML7, 22
„Baasteadusuuringud”

Ensüümid spetsiaalseteks keemilisteks või biokeemilisteks reaktsioonideks või muud bioloogilised koostisosad, mis seovad end kemoründemürkidega ja kiirendavad nende degradatsiooni.

Tehniline märkus

„Ensüümid” –

spetsiaalsete keemiliste või biokeemiliste reaktsioonide „biokatalüsaatorid”.

ML7, 22
„Biopolümeerid”

Bioloogilised makromolekulid:

a.	ensüümid spetsiaalsete keemiliste või biokeemiliste reaktsioonide jaoks;

b.	monoklonaalsed, polüklonaalsed või anti-idiotüüpsed antikehad;

c.	spetsiaalselt loodud või spetsiaalselt töödeldud retseptorid.

Tehnilised märkused

1. „Anti-idiotüüpsed antikehad” –

antikehad, mis seovad end teiste antikehade konkreetsete antigeeni sidumiskohtadega;

2. „monoklonaalsed antikehad” –

valgud, mis seovad end ühe antigeeni sidumiskohaga ning mida toodab üksainus rakukloon;

3. „polüklonaalsed antikehad” –

valkude segu, mis seob end konkreetse antigeeniga ning mida toodab rohkem kui üks rakukloon;

4. „retseptorid” –

bioloogilised makromolekulaarsed struktuurid, mis on suutelised siduma ligandeid, mille sidumine mõjutab füsioloogilisi funktsioone.

ML4, 10
„Tsiviilõhusõiduk”

Need „õhusõidukid”, mis on loetletud kasutusotstarbe järgi tsiviillennundusameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviil-kaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

ML21, 22
„Arendamine”

On seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate etappidega, nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

ML17
„Tööorganid”

Haaratsid, aktiivsed tööriistühikud ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud roboti manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

Tehniline märkus

’Aktiivsed tööriistühikud’ –

seadmed, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

ML 8
„Kõrge siseenergiaga materjalid”

Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained”, „pürotehnika” ja „raketikütus” on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

ML8, 18
„Lõhkeained”

Tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

ML7
„Ekspressioonivektorid”

Kandjad (nt plasmiid või viirus), mida kasutatakse geneetilise materjali viimiseks peremeesrakkudesse.

ML13
„Kiud- või niitmaterjalid”

Hõlmavad järgmist:

a.	pidevad monokiud;

b.	pidev lõng ja heie;

c.	paelad, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d.	tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e.	mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f.	aromaatse polüamiidi pulp.

ML15
„Esimese põlvkonna kujutisvõimendid”

Elektrostaatiliselt fokuseeritud võimendustorud, milles kasutatakse kiudoptilisi või klaasplaadist sisendit ja väljundit, multileelisfotokatoode (S-20 või S-25), kuid ei kasutata mikrokanalplaatvõimendeid.

ML 17
„Kütuseelement”

Elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

ML22
„Üldkasutatav”

„Tehnoloogia” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes.

Märkus: Autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”.

ML9, 19
„Laser”

Komponentide koost, mis toodab nii ruumiliselt kui ka ajaliselt koherentset valgust, mida võimendab stimuleeritud kiirgusemissioon.

ML10
„Õhust kergemad õhusõidukid”,

Õhupallid ja õhulaevad, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

ML17
„Tuumareaktor”

Reaktorianumas paiknevad või vahetult selle külge kinnitatud osad, seadmed, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponendid, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

ML8
„Lähteained”

Lõhkeainete tootmises kasutatavad erikemikaalid.

ML18, 21, 22
„Tootmine”

Kõik tootmisetapid, nagu näiteks toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanek (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

ML8
„Raketikütused”

Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada kontrollitud kiirusel suurel hulgal mehhaanilise töö tegemiseks vajalikku kuuma gaasi.

ML4, 8
„Pürotehnika”

Tahkete või vedelate kütuste ja oksüdeerijate segud, mille süttimisel toimub kontrollitud kiirusel energeetiline keemiline reaktsioon, et tekitada teatavaid ajalisi viivitusi või teatud koguses kuumust, müra, suitsu, nähtavat valgust või infrapunakiirgust. Pürofoorsed ained on pürotehnika alamklass, mis ei sisalda oksüdeerijaid, kuid mis süttivad õhuga kokku puutudes spontaanselt.

ML22
„Vajalik”

Kasutatuna koos sõnaga „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis peab tagama reguleeritud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või ületamise. Sellist „vajalikku”„tehnoloogiat” võivad jagada erinevad tooted.

ML7
„Massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilised ühendid”

Ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist. (Pisargaasid on „mässuohje toimeainete” alarühm.)

ML17
„Robot”

Manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a.	multifunktsionaalsus;

b.	selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c.	koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid; ja

d.	tal on „kasutaja juurdepääsetav programmeeritavus” kas õpetamine/kordamine-meetodit kasutades või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise vahelesegamiseta.

Märkus

Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1.	manipulatsioonimehhanismid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

c. koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid; ja Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

Mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5.	virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartes'i koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

ML21
„Tarkvara”

Ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

ML 11
„Kosmosesõiduk”

Aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid

ML19
„Kosmosekindlad”

Esemed, mis on loodud, valmistatud või edukate katsete tulemusel töökindlaks tunnistatud, et kasutada neid maapinnast kõrgemal kui 100 km.

Märkus

Kui konkreetne ese on katsete tulemusel tunnistatud „kosmosekindlaks”, ei tähenda see, et teised esemed, mis on valmistatud samas tootmisvahetuses või mis kuuluvad samasse mudeliseeriasse, on samuti „kosmosekindlad”, kui nende osas ei ole tehtud individuaalseid katseid.

ML20
„Ülijuhtiv”

Kasutatakse seoses materjalidega (nt metallid, sulamid või ühendid), mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

„Kriitiline temperatuur” (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) on temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv” aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

Tehniline märkus

Aine ülijuhtivat olekut iseloomustavad individuaalselt kriitiline temperatuur, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

ML22
„Tehnoloogia”

Spetsiifiline teave, mis on vajalik toote „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb ’tehniliste andmete’ või ’tehnilise abi’ kujul.

Tehnilised märkused

’Tehnilised andmed’ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või muudele andmekandjatele või seadmetele, nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud, salvestatuna.

2	’Tehniline abi’ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis. ’Tehniline abi’ võib hõlmata ’tehniliste andmete’ üleandmist.

ML10
„Mehitamata õhusõiduk”

Igasugune „õhusõiduk”, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

ML21, 22
„Kasutamine”

Toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 359/164

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

12. detsember 2014,

ELi rahalise toetuse kohta, mida antakse 2014. aastal Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Austrias taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9478 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, itaalia-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)

(2014/910/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta, (1) eriti selle artikli 45 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (2) eriti selle artikli 84 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 652/2014 artikli 16 lõike 1 punktidele a–c võib liikmesriikidele anda ELi toetust kulude katmiseks, mis seonduvad otseselt nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (3) artikli 16 lõike 1 või lõike 3 alusel vastu võetud meetmetega taimekahjustajate likvideerimiseks või nende leviku piiramiseks või nende leviku takistamiseks. Üleminekusättena on kõnealuse määruse artikli 45 lõikes 3 sätestatud, et liikmesriikide taotlustele eespool osutatud erakorraliste meetmete ELi-poolseks rahastamiseks, mis on esitatud komisjonile hiljemalt 30. aprillil 2014, kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2000/29/EÜ artikleid 22–24.

(2)	Saksamaa esitas kaheksa taotlust ELi rahalise toetuse saamiseks. Esimene taotlus esitati 12. detsembril 2013 ning selles käsitletakse 2012. aastal Baden-Württembergis Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2012. aastal.

(3)	Teine taotlus esitati 18. detsembril 2013 ning selles käsitletakse 2012. ja 2013. aastal Saksimaal Diabrotica virgifera tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2012. aastal.

(4)	Kolmas taotlus esitati 19. detsembril 2013 ning selles käsitletakse 2012. ja 2013. aastal Baierimaal Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2012. aastal.

(5)	Neljas taotlus esitati 3. aprillil 2014 ning selles käsitletakse 2013. aastal Baden-Württembergis Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2012. aastal (sama puhang, millele osutatakse punktis 2).

(6)	Viies taotlus esitati 16. aprillil 2014 ning selles käsitletakse 2013. aastal Rheinland-Pfalzis Diabrotica virgifera tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2011. ja 2012. aastal.

(7)	Kuues taotlus esitati 16. aprillil 2014 ning selles käsitletakse 2013. aastal Baden-Württembergis Diabrotica virgifera tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhangud avastati selle liidumaa mitmes maa- ja linnapiirkonnas 2010., 2011., 2012. ja 2013. aastal.

(8)	Seitsmes taotlus esitati 28. aprillil 2014 ning selles käsitletakse 2012. aasta augustist kuni 2013. aasta augustini Nordrhein-Westfalenis Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2009. aastal.

(9)	Kaheksas taotlus esitati 30. aprillil 2014 ning selles käsitletakse 2012. ja 2013. aastal Hessenis Diabrotica virgifera tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2011. aastal.

(10)

Hispaania esitas 16. aprillil 2014 viis taotlust ELi rahalise toetuse saamiseks. Esimeses taotluses käsitletakse 2013. aastal neljas Portugaliga piirnevas autonoomses piirkonnas Bursaphelenchus xylophilus'e tõrjeks võetud tihendatud kontrolli meetmeid. Need kontrollid viidi läbi kõnealuse kahjuliku organismi jätkuva esinemise tõttu Portugalis asuvais naaberpiirkondades ega olnud põhjustatud konkreetsest kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhangust Hispaania territooriumil.

(11)	Teises taotluses käsitletakse Galiitsias Bursaphelenchus xylophilus'e tõrjeks võetud või 2014. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati As Nevesi piirkonnas 2010. aastal.

(12)	Kolmandas taotluses käsitletakse Kataloonias Pomacea insularum'i tõrjeks võetud või 2014. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2010. aastal.

(13)	Neljandas taotluses käsitletakse Extremaduras Bursaphelenchus xylophilus'e tõrjeks võetud või 2014. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati Valverde del Fresno piirkonnas 2012. aastal.

(14)	Viiendas taotluses käsitletakse Castilla y Leónis Bursaphelenchus xylophilus'e tõrjeks võetud või 2014. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati Sancti-Spirituse piirkonnas 2013. aastal.

(15)

Prantsusmaa esitas 30. aprillil 2014 kaks taotlust ELi rahalise toetuse saamiseks. Esimeses taotluses käsitletakse Alsace'is Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud või 2014. aastaks kavandatud meetmeid. Prantsusmaal võeti meetmeid seoses kõnealuse kahjuliku organismi puhanguga Saksamaal asuvas naaberpiirkonnas 2011. aasta juulis.

(16)	Teises taotluses käsitletakse Korsikal Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud või 2013. ja 2014. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2013. aastal.

(17)	Itaalia esitas kolm taotlust ELi rahalise toetuse saamiseks. Esimene taotlus esitati 29. aprillil 2014 ning selles käsitletakse 2014. aastal Marches Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud või kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2013. aastal.

(18)	Teine taotlus esitati 29. aprillil 2014 ning selles käsitletakse 2013. ja 2014. aastal Apuulias Xylella fastidiosa tõrjeks võetud või kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2013. aastal.

(19)	Kolmas taotlus esitati 30. aprillil 2014 ning selles käsitletakse alates 2014. aasta septembrist kuni 2015. aasta septembrini võetud või kavandatud meetmeid citrus tristeza virus'e tõrjeks Sitsiilias, kus 2013. aastal leidis kinnitust ohtliku haigustüve esinemine.

(20)	Madalmaad esitasid kolm taotlust ELi rahalise toetuse saamiseks. Esimene taotlus esitati 31. detsembril 2013 ja selles käsitletakse 2012. ja 2013. aastal Westlandi piirkonnas Anthonomus eugenii tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2012. aastal.

(21)	Teine ja kolmas taotlus esitati 30. aprillil 2014. Teises taotluses käsitletakse 2013. ja 2014. aastal Winterswijki piirkonnas Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2012. aastal.

(22)	Kolmandas taotluses käsitletakse 2013. ja 2014. aastal Lõuna-Hollandi piirkonnas Potato Spindle Tuber Viroid'i tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2013. aastal.

(23)

Austria esitas 30. aprillil 2014 kaks taotlust ELi rahalise toetuse saamiseks, milles käsitletakse Anoplophora glabripennis'e tõrjeks võetud meetmeid. Esimeses taotluses käsitletakse meetmeid, mis võeti 2012. ja 2013. aastal Sankt Georgen bei Obernberg am Inni piirkonnas, kus 2012. aastal tuvastati kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang. Taotlus sisaldab 2013. aasta mais esitatud täiendusi 2012. aastal võetud ja tollal 2013. aastaks kavandatud meetmete kohta.

(24)	Teises taotluses käsitletakse meetmeid, mis võeti 2013. ja 2014. aastal Gallspachi piirkonnas, kus 2013. aastal tuvastati kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang.

(25)

Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad ja Austria on oma taotlustes esitanud ka meetmete programmid oma territooriumile toodud eespool nimetatud kahjulike organismide likvideerimiseks või, kui õigusaktid lubavad, nende leviku piiramiseks. Kõnealustes programmides kirjeldatakse seatud eesmärke, võetud meetmeid ning meetmete kestust ja maksumust.

(26)

Kõik eespool nimetatud meetmed koosnevad mitmesugustest fütosanitaarmeetmetest, nagu nakatunud puude ja põllukultuuride hävitamine, taimekaitsetoodete kasutamine, puhastamine, ametlikud või ametliku taotluse alusel tehtud kontrollimised ja analüüsid asjaomase kahjuliku organismiga saastumise esinemise ja ulatuse jälgimiseks ning hävitatud taimede asendamine direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 2 punktide a, b ja c tähenduses.

(27)

Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria esitatud tehniline teave on võimaldanud komisjonil olukorda täpselt ja igakülgselt analüüsida. Komisjon on jõudnud järeldusele, et tingimused ELi rahalise toetuse andmiseks, mis on sätestatud eelkõige direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 23, on täidetud. Seega on asjakohane anda ELi rahalist toetust kõnealuste taotlustega seonduvate kulutuste katmiseks.

(28)	ELi rahalise toetuse saamise tingimustele vastavad meetmed ja kulutused on täpsustatud komisjoni 25. mai 2012. aasta kirjas liikmesriikide juhtivatele taimeterviseametnikele.

(29)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 5 teise lõigu kohaselt võib liidu rahaline toetus katta kuni 50 % abikõlblikest kulutustest tingimusel, et need meetmed on võetud hiljemalt kahe aasta jooksul pärast kahjuliku organismi esinemise avastamise kuupäeva või nende võtmine on kavandatud selleks ajavahemikuks. Kõnealuse artikli kolmanda lõigu kohaselt võib seda perioodi pikendada, kui jõutakse järeldusele, et võetud meetmete eesmärk saavutatakse mõistliku lisaaja jooksul; sel juhul liidu rahalise toetuse määr asjaomastel aastatel väheneb.

(30)

Võttes arvesse komisjoni taimetervise hindamise nõukogu 30. juunist4. juulini 2014 toimunud kohtumise järeldusi vastavate toetusetaotluste hindamise kohta, on asjakohane pikendada asjaomaste programmide kaheaastast perioodi veel kahe aasta võrra, vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1040/2002 (4) artikli 1 lõike 2 punktile b. Samas on järkjärgulise vähendamise põhimõtte kohaselt asjakohane vähendada kõnealuste meetmete puhul antava ELi rahalise toetuse määra nende programmide kolmandaks aastaks 45 protsendini abikõlblikest kulutustest ja neljandaks aastaks 40 protsendini.

(31)

ELi rahalist toetust kuni 50 % ulatuses abikõlblikest kulutustest tuleks järelikult kohaldada järgmiste taotluste suhtes: Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Alb-Donau-Kreisi ja Karlsruhe maapiirkonnad (2013), Saksamaa, Baden-Württemberg, Anoplophora glabripennis (2012 ja 2013), Saksamaa, Baierimaa, Anoplophora glabripennis (2012 ja 2013), Saksamaa, Hessen, Diabrotica virgifera (2012), Saksamaa, Rheinland-Pfalz, Diabrotica virgifera (2013), Saksamaa, Saksimaa, Diabrotica virgifera (2012 ja 2013), Hispaania, Castilla y León, Bursaphelenchus xylophilus (2014), Prantsusmaa, Korsika, Anoplophora glabripennis (2013 ja 2014), Itaalia, Marche, Anoplophora glabripennis (2014), Itaalia, Sitsiilia, Citrus Tristeza Virus (2014 ja 2015), Itaalia, Apuulia, Xylella fastidiosa (2013 ja 2014), Madalmaad, Winterswijki piirkond, Anoplophora glabripennis (2013), Madalmaad, Lõuna-Holland, Potato Spindle Tuber Viroid (2013 ja 2014), Madalmaad, Westland, Anthonomus eugenii (2012 ja 2013), Austria, Sankt Georgen bei Obernberg am Inn, Anoplophora glabripennis (2012 ja 2013) ning Austria, Gallspach, Anoplophora glabripennis (2013 ja 2014).

(32)

ELi rahalist toetust kuni 45 % ulatuses abikõlblikest kulutustest tuleks järelikult kohaldada järgmiste taotluste suhtes: Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Rastatti maapiirkonnad (2013), Saksamaa, Hessen, Diabrotica virgifera (2013), Hispaania, Extremadura, Valverde del Fresno, Bursaphelenchus xylophilus (2014), Prantsusmaa, Alsace, Anoplophora glabripennis (2014) ja Madalmaad, Winterswijki piirkond, Anoplophora glabripennis (2014), kuna asjaomaseid meetmeid on juba rahastatud ELi vahenditest vastavalt komisjoni rakendusotsustele 2012/789/EL (5) (Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa) ning 2013/800/EL (6) (Saksamaa, Baden-Württemberg, Hispaania, Prantsusmaa ja Madalmaad) meetmete rakendamise esimesel kahel aastal.

(33)

Lisaks peaks kuni 40 % toetusmäär kehtima järgmiste programmide neljanda aasta suhtes: Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Breisgau-Hochschwarzwaldi maapiirkonnad (2013), Saksamaa, Anoplophora glabripennis, Nordrhein-Westfalen (2012. aasta august kuni 2013. aasta august), Hispaania, Kataloonia, Pomacea insularum (2014) ning Hispaania, Galiitsia, Bursaphelenchus xylophilus (2014), kuna kõnealuse nelja juhtumi puhul on asjaomased meetmed juba saanud ELi rahalist toetust komisjoni rakendusotsuse 2011/868/EL (7) ning rakendusotsuste 2012/789/EL ja 2013/800/EL alusel nende meetmete kolmel esimesel rakendusaastal.

(34)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 6 esimese ja teise lõigu kohaselt võib seoses olukorra arenguga ELis võtta edasisi meetmeid ja otsustada nende jaoks eraldatava liidu rahalise toetuse suuruse. Edasiste meetmete suhtes kohaldatakse teatavaid nõudeid või lisatingimusi, kui need on vajalikud kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on artikli 23 lõike 6 kolmandas lõigus sätestatud, et kui kõnealune edasine tegevus on sisuliselt kavandatud kaitsma muud ELi territooriumi kui kõnealuse liikmesriigi territooriumi, võidakse otsustada, et liidu rahaline toetus katab rohkem kui 50 % kulutustest.

(35)

Hispaania on teinud tihedat Bursaphelenchus xylophilus'e kontrolli Portugaliga piirnevatel aladel — Andaluusia, Castilla y Leóni, Extremadura ja Galiitsia autonoomses piirkonnas, kontrollides ka sellest kahjulikust organimist puutumata alasid. Eesmärgiks on range järelevalve haiguse varaseks avastamiseks ja kõrvaldamiseks konkreetsetes piirkondades, et kaitsta ELi ülejäänud territooriumi. Hispaania on juba eraldanud olulisi ressursse kolme eraldiseisva, Castilla y Leónis, Extremaduras ja Galiitsias esinenud Bursaphelenchus xylophilus'e puhangu tõrjeks. Arvestades Bursaphelenchus xylophilus'e ohtlikku mõju okaspuudele ja okaspuupuidule, kahjuliku organismi kiiret levikut ning selle võimalikku mõju ELi metsatööstusele ja rahvusvahelisele puidukaubandusele, on see tegevus sisuliselt kavandatud kaitsma nii Hispaania territooriumi kui ka muud ELi territooriumi. Seepärast on asjakohane kohaldada selle taotluse suhtes ELi rahalise toetuse kõrgemat määra, käesoleval juhul 75 %.

(36)

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 84 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (8) artikliga 94 on kehtestatud rahastamisotsuste suhtes kehtivad üksikasjalikud eeskirjad.

(37)	Käesolev otsus on rahastamisotsus kulutuste jaoks, mille liikmesriigid on esitanud ELi rahastamistaotlustes.

(38)	Käesoleva otsuse kohaldamiseks on asjakohane määratleda mõiste „oluline muudatus” delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 94 lõike 4 tähenduses.

(39)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

ELi rahaline toetus

1. Liikmesriikide esitatud ja komisjoni analüüsitud taotluste alusel kiidetakse heaks ELi rahalise toetuse eraldamine 2014. aastaks, et katta Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria tehtud kulutused, mis on seotud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud vajalike meetmetega, mis on võetud käesoleva otsuse I lisas loetletud taotlustes käsitletud organismide tõrjeks.

Hispaania esitatud ja komisjoni analüüsitud taotluse alusel kiidetakse heaks ELi rahalise toetuse eraldamine 2014. aastaks, et katta nimetatud liikmesriigi tehtud kulutused, mis on seotud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõikes 6 nimetatud täiendavate meetmetega, mis on võetud käesoleva otsuse II lisas loetletud taotluses käsitletud Bursaphelenchus xylophilus'e tõrjeks.

2. Lõikes 1 osutatud ELi rahalise toetuse kogusumma on 5 715 000 eurot. ELi rahalise toetuse ülemmäärad iga taotluse kohta on sätestatud vastavalt käesoleva otsuse I või II lisas.

3. Kõnealust ELi rahalist toetust rahastatakse järgmisest Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve eelarvereast: 17 04 04.

4. Käesolev otsus ja selle lisad kujutavad endast rahastamisotsust määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 84 tähenduses.

Artikkel 2

ELi rahalise toetuse väljamaksmine

1. Käesoleva otsuse I ja II lisas käsitletud ELi rahalist toetust antakse tingimusel, et asjaomased liikmesriigid

a)	rakendavad meetmeid kooskõlas ELi asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega;

b)	esitavad vastavalt määrusele (EÜ) nr 1040/2002 asjakohased dokumendid võetud meetmete tõendamiseks;

c)	esitavad komisjonile rahalise toetuse väljamakse taotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1040/2002 artiklile 5, millele on lisatud rakendatud meetmete tehniline kirjeldus.

2. ELi rahalise toetuse väljamakset ei tehta, kui lõike 1 punktis c nimetatud maksetaotlus esitatakse pärast 31. oktoobrit 2015.

Artikkel 3

Paindlikkusklausel

Konkreetsete meetmete toetuse summa kumulatiivseid muudatusi, mis ei ületa 15 % käesoleva otsuse artiklis 1 sätestatud toetuse summa ülempiirist, ei käsitata oluliste muudatustena delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 94 lõike 4 tähenduses, kui need muudatused ei mõjuta märkimisväärselt meetmete olemust ega programmi eesmärki. Käesoleva otsuse artiklis 1 sätestatud toetuse summa ülempiiri ei suurendata rohkem kui 15 %.

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vastu võtta esimeses lõigus osutatud muudatusi.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile ja Austria Vabariigile.

Brüssel, 12. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1040/2002, 14. juuni 2002, milles sätestatakse ühenduse fütosanitaarkontrolliks ettenähtud rahalise toetuse jaotamist käsitlevate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2051/97 (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 38).

(5) Komisjoni rakendusotsus 2012/789/EL, 14. detsember 2012, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt 2012. aastal Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal ja Saksamaal taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (ELT L 348, 18.12.2012, lk 22).

(6) Komisjoni rakendusotsus 2013/800/EL, 18. detsember 2013, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse 2013. aastal Prantsusmaal, Madalmaades, Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (ELT L 352, 24.12.2013, lk 58).

(7) Komisjoni rakendusotsus 2011/868/EL, 19. detsember 2011, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse 2011. aastal Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Maltal, Madalmaades ja Portugalis taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (ELT L 341, 22.12.2011, lk 57).

(8) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

I LISA

DIREKTIIVI 2000/29/EÜ ARTIKLI 23 LÕIKE 5 ALUSEL ESITATUD TAOTLUSED, MILLELE ON OTSUSTATUD ANDA ELI RAHALIST TOETUST

I jaotis

Taotlused, mille puhul ELi rahaline toetus on 50 % abikõlblikest kulutustest

Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed	Aasta	a	ELi toetuse ülemmäär (eurodes)
Saksamaa, Baden-Württemberg, Alb-Donau-Kreisi ja Karlsruhe maapiirkonnad	Diabrotica virgifera	Zea mays	2013	2	12 000
Saksamaa, Baden-Württemberg	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2012 ja 2013	1 ja 2	79 000
Saksamaa, Baierimaa	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2012 ja 2013	1 ja 2	388 000
Saksamaa, Hessen	Diabrotica virgifera	Zea mays	2012	2	11 500
Saksamaa, Rheinland-Pfalz	Diabrotica virgifera	Zea mays	2013	2	31 000
Saksamaa, Saksimaa	Diabrotica virgifera	Zea mays	2012 ja 2013	1 ja 2	27 000
Hispaania, Castilla y León, Sancti Spiritu	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2014	1	279 000
Prantsusmaa, Korsika	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	7.2013–7.2014	1	109 000
Itaalia, Marche	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2014	1	178 000
Itaalia, Sitsiilia	Citrus tristeza virus	Tsitruspuud	9.2014–9.2015	1	891 000
Itaalia, Apuulia	Xylella fastidiosa	Oliivipuud ja muud peremeestaimed	2013 ja 2014	1 ja 2	751 000
Madalmaad, Winterswijki omavalitsus	Anoplophora glabripennis	Acer pseudoplatanus	2013	2	23 000
Madalmaad, Lõuna-Holland	Potato Spindle Tuber Viroid	Dahlia sp.	2013 ja 2014	1 ja 2	72 000
Madalmaad, Westland	Anthonomus eugenii	Capsicum annuum	2012 ja 2013	1 ja 2	280 000
Austria, Sankt Georgen bei Obernberg am lnn	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2012 ja 2013	1 ja 2	80 000
Austria, Gallspach	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2013 ja 2014	1 ja 2	60 000
Selgitus: a = taotluses kirjeldatud meetmete rakendusaasta.

II jaotis

Taotlused, mille puhul ELi rahaline toetus varieerub vastavalt järkjärgulise vähendamise põhimõtte kohaldamisele

Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed	Aasta	a	Kaasrahastamise määr (%)	ELi toetuse ülemmäär (eurodes)
Saksamaa, Baden-Württemberg, Rastatti maapiirkond	Diabrotica virgifera	Zea mays	2013	3	45	5 000
Saksamaa, Baden-Württemberg, Breisgau-Hochschwarzwaldi maapiirkond	Diabrotica virgifera	Zea mays	2013	4	40	33 000
Saksamaa, Hessen	Diabrotica virgifera	Zea mays	2013	3	45	10 000
Saksamaa, Nordrhein-Westfalen	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	8.2012–8.2013	4	40	108 000
Hispaania, Kataloonia	Pomacea insularum	Oryza sativa	2014	4	40	235 000
Hispaania, Galiitsia, As Neves	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2014	4	40	1 186 000
Hispaania, Extremadura, Valverde del Fresno	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2014	3	45	397 000
Prantsusmaa, Alsace	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2014	3	45	75 000
Madalmaad, Winterswijk	Anoplophora glabripennis	Acer pseudoplatanus	2014	3	45	22 500
Selgitus: a = taotluses kirjeldatud meetmete rakendusaasta.

II LISA

DIREKTIIVI 2000/29/EÜ ARTIKLI 23 LÕIKE 6 ALUSEL ESITATUD TAOTLUSED, MILLELE ON OTSUSTATUD ANDA ELI RAHALIST TOETUST

Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed või taimsed saadused	Aasta	a	Kaasrahastamise määr (%)	ELi toetuse ülemmäär (eurodes)
Hispaania, tihendatud kontrolli programm Portugaliga piirneval alal	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2013	2	75	372 000
Selgitus: a = taotluses kirjeldatud meetmete rakendusaasta.

ELi toetus kokku (eurodes)

5 715 000

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 359

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 16. detsember 2014

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2014/107/EL, 9. detsember 2014, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1329/2014, 9. detsember 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist, nimetatud vormid	30
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1330/2014, 15. detsember 2014, millega kiidetakse heaks toimeaine meptüüldinokap vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	85
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1331/2014, 15. detsember 2014, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanilt pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes registreerimisnõue	90
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1332/2014, 15. detsember 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	95
*	Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1333/2014, 26. november 2014, rahaturgude statistika kohta (EKP/2014/48)	97
	DIREKTIIVID
*	Komisjoni direktiiv 2014/108/EL, 12. detsember 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta ( 1 )	117
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus 2014/906/ÜVJP, 15. detsember 2014, millega muudetakse otsust 2013/726/ÜVJP, millega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) täitevnõukogu otsust ECM-33/Dec 1	151
	2014/907/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 11. detsember 2014, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 lasta toidu uuendkoostisosana turule Clostridium butyricum (CBM 588) (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9345 all)	153
	2014/908/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 12. detsember 2014, milles käsitletakse teatavate kolmandate riikide ja territooriumite järelevalve- ja regulatiivsete nõuete samaväärsust seoses riskipositsioonide käsitlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 ( 1 )	155
	2014/909/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 12. detsember 2014, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses väikese tarumardika esinemise kinnitatud juhtumitega Itaalias (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9415 all) ( 1 )	161
	2014/910/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 12. detsember 2014, ELi rahalise toetuse kohta, mida antakse 2014. aastal Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Austrias taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9478 all)	164

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	60,4
	IL	97,8
	MA	77,7
	TN	139,2
	TR	97,9
	ZZ	94,6
0707 00 05	AL	63,5
	EG	191,6
	TR	147,2
	ZZ	134,1
0709 93 10	MA	63,4
	TR	128,9
	ZZ	96,2
0805 10 20	AR	35,3
	MA	68,6
	TR	61,9
	UY	32,9
	ZA	31,0
	ZW	33,9
	ZZ	43,9
0805 20 10	MA	67,5
0805 20 10	ZZ	67,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	88,5
	TR	79,4
	ZZ	84,0
0805 50 10	TR	83,3
0805 50 10	ZZ	83,3
0808 10 80	BR	51,7
	CL	79,9
	NZ	90,6
	US	93,8
	ZA	143,5
	ZZ	91,9
0808 30 90	CN	82,7
	TR	174,9
	US	173,2
	ZZ	143,6

Elujõuliste aeroobsete organismide arv kokku	Mitte üle 103 CFU/g
Escherichia coli	Ei leidu 1 g-s
Staphylococcus aureus	Ei leidu 1 g-s
Pseudomonas aeruginosa	Ei leidu 1 g-s
Pärm- ja hallitusseened	Mitte üle 102 CFU/g

Liikmesriik	Kaitsemeetmetega hõlmatud piirkonnad
Itaalia	Calabria maakond: kogu maakond
Itaalia	Sitsiilia maakond: kogu maakond