9.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 352/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1286/2014,

26. november 2014,

mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Investeerimissooviga jaeinvestoritele pakutakse üha laiemat valikut kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiseid investeerimistooteid (packaged retail and insurance-based investment product (PRIIP)). Mõned neist pakuvad investeerimislahendusi, mis on suunatud jaeinvestorite konkreetsetele vajadustele, on tihti koos kindlustuskattega või võivad olla keerukad ja raskelt arusaadavad. Praegu on jaeinvestoritele selliste PRIIPide kohta avaldatav teave kooskõlastamata ning sageli ei aita see jaeinvestoritel eri tooteid võrrelda või nende omadustest aru saada. Selle tagajärjel on jaeinvestorid tihti teinud investeeringuid mõistmata seonduvaid riske ja kulusid ning on seetõttu kandnud ettenägematuid kahjusid.

(2)

Jaeinvestoritele pakutavate PRIIPide läbipaistvuse parandamine on oluline meede investorite kaitsmiseks ning eeldus selleks, et taastada jaeinvestorite usaldus finantsturu vastu, eriti pärast finantskriisi. Esimesed sammud selles suunas on liidu tasandil juba astutud investoritele esitatava põhiteabe korra kehtestamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ (3).

(3)

Erinevad eeskirjad PRIIPe pakkuvates sektorites ning erinev siseriiklik reguleerimine kõnealuses valdkonnas loovad eri toodetele ja turustuskanalitele ebavõrdsed võimalused ning seavad lisatõkkeid finantsteenuste ja -toodete siseturule. Liikmesriigid on juba võtnud erinevaid ja kooskõlastamata meetmeid investorite kaitses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selline areng tõenäoliselt jätkub. Erinev lähenemisviis PRIIPe käsitleva teabe avaldamisele takistab võrdsete võimaluste loomist eri PRIIPide koostajate, tootenõustajate või müüjate jaoks ning moonutab seega konkurentsi ja toob kaasa investorite kaitse ebaühtlase taseme liidus. Selline erinevus takistab siseturu loomist ja sujuvat toimimist.

(4)

Et vältida erinevusi, on vaja liidu tasandil kehtestada läbipaistvuse ühtsed eeskirjad, mida kohaldada PRIIPide turu kõigile osalistele ja mis seega tugevdavad investorite kaitset. Selleks, et tagada põhiteabedokumentidele ühise standardi kehtestamine ühtsel viisil, mis võimaldaks ühtlustada kõnealuste dokumentide vormi ja sisu, on vaja vastu võtta määrus. Määruse vahetult kohaldatavad sätted peaksid tagama, et kõigi PRIIPide tootenõustajate või müüjate suhtes kohaldatakse ühtseid põhiteabedokumendile esitatavaid nõudeid. Käesolev määrus ei mõjuta järelevalvet reklaamialase dokumentatsiooni üle. Samuti ei mõjuta see muid toodetesse sekkumise meetmeid kui kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seotud meetmed.

(5)

Samal ajal kui PRIIPe käsitleva teabe avaldamine on väga oluline jaeinvestorite usalduse taastamiseks finantsturgude vastu, on sama oluline ka kõnealuste toodete müügiprotsessi tõhus reguleerimine. Käesoleva määrusega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (4) sätestatud turustamismeetmeid. Samuti täiendatakse sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/92/EÜ (5) sätestatud kindlustustoodete turustamismeetmeid.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi finantsteenuste sektoris koostatud ja jaeinvestoritele investeerimisvõimalusena kavandatud toodete suhtes, olenemata nende vormist või ülesehitusest, kui jaeinvestorile tagasi makstav summa kõigub, sest see sõltub alusväärtuse kõikumisest või ühe või mitme sellise vara tootlusest, mida ei ole ostnud jaeinvestor otse. Kõnealuseid tooteid tuleks nimetada käesolevas määruses PRIIPideks ning need peaks muu hulgas hõlmama selliseid investeerimistooteid nagu investeerimisfondid, investeerimiskomponendiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused. Eriotstarbeliste varakogumite poolt emiteeritud finantsinstrumendid, mis vastavad PRIIPi määratlusele, peaksid samuti kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Kõikide kõnealuste toodete puhul ei ole tegemist otseste investeeringutega, mis põhinevad vara ostmisel või valdamisel. Need tooted kujutavad endast jaeinvestori ja turu vahendamist, mis põhineb mitme vara kombineerimisel või kokkusidumisel, nii et tulemuseks on vara otsese valdamisega võrreldes mitmekesisem risk, erinevad tooteomadused või erinev kulustruktuur. Selline kombineerimine võimaldab jaeinvestoritel kasutada investeerimisstrateegiaid, mis oleksid muidu neile kättesaamatud või ebaotstarbekad; samas võib sellega kaasneda vajadus täiendava teabe järele, eelkõige selleks, et võimaldada investeeringute erinevaid kombineerimisviise võrrelda.

(7)

Selleks et käesolevat määrust kohaldada üksnes selliste PRIIPide suhtes, tuleks määruse kohaldamisalast välja jätta kindlustustooted, millega ei kaasne investeerimisvõimalust, ning hoiused, millega seotud risk sõltub ainult intressimääradest. Elukindlustustoodete puhul tähendab termin „kapital” jaeinvestori taotlusel investeeritud kapitali. Lisaks tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta hoiused ja hoiusesertifikaadid, mis kujutavad endast traditsioonilisi hoiuseid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud investeerimishoiused. Otseselt vallatav vara, näiteks äriühingute aktsiad või riigivõlakirjad, ei ole PRIIPid ning see tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta institutsioonilistele investoritele suunatud investeerimisfondid, kuna neid ei turustata jaeinvestoritele. Era- ja tööandjapensionitooted, mille siseriikliku õiguse kohane esmane eesmärk on tagada investorile pensionipõlves sissetulek, tuleks oma eripära ja eesmärkide tõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, samas kui käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma muud investeerimisvõimalusi pakkuvad individuaalsed kindlustusalased kogumis- või hoiustamistooted.

(8)

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust reguleerida põhiteabe esitamist käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate toodete kohta. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artiklis 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (7) artiklis 9 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (8) artiklis 9 sätestatud volitustele tarbijakaitse valdkonnas peaksid kõnealuste määrustega asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) („Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) („Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) („Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) (koos „Euroopa järelevalveasutused”) teostama järelevalvet käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate toodete üle ning vajaduse korral andma suuniseid kindlakstehtud probleemide lahendamiseks. Selliseid suuniseid tuleks arvesse võtta neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist teostatavas läbivaatamises, milles käsitletakse kohaldamisala võimalikku laiendamist ja teatavate erandite kaotamist.

(9)

Et tuua selgemalt välja seos käesoleva määrusega ette nähtud kohustuste ning nende kohustuste vahel, mis on sätestatud muudes seadusandlikes aktides, milles nõutakse investorite teavitamist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/71/EÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ, (10) on vaja ette näha, et nimetatud seadusandlikke akte kohaldatakse jätkuvalt kõrvuti käesoleva määrusega.

(10)

Selleks et tagada korrapärane ja tõhus järelevalve käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle, peaksid liikmesriigid määrama kõnealuse järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Paljudel juhtudel on pädevad asutused juba määratud teostama järelevalvet PRIIPide koostajate, müüjate või tootenõustajate muude kohustuste täitmise üle, mis tulenevad muudest siseriiklikest või liidu õiguse sätetest.

(11)	Pädevatele asutustele tuleks esitada nende nõudmisel ja sealhulgas eelteatise kaudu kogu vajalik teave, et kontrollida põhiteabedokumentide sisu, hinnata vastavust käesolevale määrusele ning tagada klientide ja investorite kaitse finantsturgudel.

(12)

PRIIPi koostaja, näiteks fondivalitseja, kindlustusandja, krediidiasutus või investeerimisühing, peaks koostama põhiteabedokumendi enda koostatud PRIIPi kohta, kuna tema tunneb oma toodet kõige paremini. Samuti peaks ta vastutama põhiteabedokumendi täpsuse eest. PRIIPi koostaja peaks põhiteabedokumendi koostama enne seda, kui toodet saab jaeinvestoritele müüma hakata. Kui toodet jaeinvestoritele ei müüda, ei peaks põhiteabedokumendi koostamine olema kohustuslik ning kui kõnealuse dokumendi koostamine PRIIPi koostaja poolt ei ole otstarbekas, peaks olema võimalik delegeerida see ülesanne teistele. Käesolevast määrusest tulenevad kohustused, mis on sätestatud põhiteabedokumendi koostamist ja muutmist käsitlevates sätetes, peaksid kohalduma üksnes PRIIPi koostajale ning seni, kuni PRIIPiga kaubeldakse järelturgudel. Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et PRIIPi koostaja avaldab põhiteabedokumendid oma veebisaidil.

(13)

Jaeinvestorite vajadusi silmas pidades tuleb tagada, et PRIIPe käsitlev teave oleks täpne, aus ja selge ega eksitaks jaeinvestorit. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada põhiteabedokumendi koostamise ühised standardid, mis aitaksid tagada, et see teave oleks jaeinvestoritele arusaadav. Arvestades seda, et paljudele jaeinvestoritele valmistab raskusi finantsterminitest arusaamine, tuleks erilist tähelepanu pöörata dokumendis kasutatavale sõnavarale ja kirjutamisstiilile. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad keele kohta, milles põhiteabedokument koostatakse. Lisaks peaks jaeinvestoritel olema võimalik põhiteabedokumendist aru saada ainuüksi sellele toetudes, ilma vajaduseta tutvuda turustusega mitteseotud muu teabega.

(14)

Kui Euroopa järelevalveasutused töötavad välja sellise põhiteabedokumendi sisu käsitlevaid tehnilisi standardeid, mis kajastaks täpselt toote investeerimispoliitikat ja selle eesmärke vastavalt käesolevale määrusele, peaksid nad seejuures tagama selle, et PRIIPi koostaja kasutaks selget ja mõistetavat sõnastust, mis on jaeinvestorile arusaadav, ning et investeerimiseesmärkide saavutamise viiside, sealhulgas kasutatavate finantsinstrumentide kirjeldamisel välditaks finantsvaldkonna erikeelt ja termineid, mis ei ole jaeinvestorile koheselt mõistetavad.

(15)

Jaeinvestoritele tuleks anda teavet, mida nad vajavad teadliku investeerimisotsuse tegemiseks ning eri PRIIPide võrdlemiseks, kuid kui selline teave ei ole lühike ja kokkuvõtlik, on oht, et investorid ei hakka seda kasutama. Seepärast peaks põhiteabedokument hõlmama ainult põhiteavet, esmajoones toote olemuse ja omaduste kohta, sealhulgas selle kohta, kas tootega kaasneb kapitali kaotamise võimalus, teavet tootega seotud kulude ja toote riskiprofiili, samuti toote tootluse kohta ning teatavat muud teavet, mis võib osutuda vajalikuks üksikute tooteliikide omaduste mõistmiseks.

(16)

Investeerimistoodete kalkulaatorid on liikmesriikides juba väljaarendamisel. Selleks aga, et kalkulaatorid oleksid tarbijatele võimalikult suureks abiks, peaksid need hõlmama ka eri PRIIPide koostajate kulusid ja tasusid koos vahendajate ja muude investeerimisahelas osalejate täiendavate kulude ja tasudega, mida PRIIPide koostajad ei ole juba sisse arvestanud. Komisjon peaks esitama aruande selle kohta, kas need vahendid on igas liikmesriigis veebipõhiselt kättesaadavad ning kas need annavad usaldusväärse ja täpse arvestuse kulude ja tasude kogusumma kohta kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul.

(17)

Põhiteabedokument tuleks koostada standardvormis, mis võimaldab jaeinvestoritel erinevaid PRIIPe võrrelda, kuna tarbijate käitumine ja suutlikkus nõuavad seda, et teabe vorm, esitusviis ja sisu on vaja hoolikalt läbi mõelda, et maksimeerida teabest arusaamist ja selle kasutamist. Iga dokumendi puhul peaks jaotiste järjekord ja pealkirjad olema samad. Lisaks tuleks erinevaid PRIIPe käsitlevate põhiteabedokumentide üksikasju ja teabe esitusviisi veelgi ühtlustada regulatiivsete tehniliste standardite kaudu, mille koostamisel võetakse arvesse läbiviidud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, milles käsitletakse tarbijatele teabe esitamise eri viiside tõhusust. Lisaks pakuvad mõned PRIIPid jaeinvestorile võimaluse valida paljude alusinvesteeringute, näiteks kindlustusandjate valduses olevate ettevõtjasiseste fondide vahel. Põhiteabe vormi käsitlevates sätetes tuleks arvesse võtta ka kõnealuseid tooteid.

(18)

Kuna mõned käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad investeerimistooted on keerukad ning jaeinvestoritel võib olla raske neist aru saada, peaks põhiteabedokument asjakohasel juhul sisaldama jaeinvestorite teavitamiseks sellekohast hoiatust. Toodet tuleks käsitada keeruka ja raskesti arusaadavana eelkõige siis, kui sellega investeeritakse alusvarasse, millesse jaeinvestorid tavaliselt ei investeeri, kui selles kasutatakse lõpliku investeeringutasuvuse arvutamiseks mitut eri mehhanismi, mis suurendab jaeinvestoripoolse vääritimõistmise ohtu, või kui investeeringu väljamaksmisel kasutatakse ära jaeinvestorite käitumuslikke kalduvusi, näiteks pakkudes peibutavat intressi, millele järgneb palju kõrgem tingimustega seotud ujuv intress, või iteratiivset valemit.

(19)

Investeeringu rahalise tasuvuse kõrval lähtuvad jaeinvestorid aina rohkem täiendavatest sotsiaalsetest või keskkonnaga seotud eesmärkidest. Ent teavet PRIIPi koostaja taotletavate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tulemuste kohta võib olla keeruline võrrelda või selline teave võib puududa. Seetõttu võiks finantsinvesteeringutega seotud eeldatav jätkusuutlik keskkonnaalane ja sotsiaalne areng ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 (11) kohaldamine võimaldama selliseid aspekte liidu õigusesse asjakohasemalt integreerida ja neid liidu õigusega veelgi edendada. Samas ei ole erinevalt toiduainete valdkonnast siinkohal kehtestatud kriteeriume ega ametlikku menetlust, et selliseid sotsiaalseid või keskkonnaalaseid kriteeriume objektiivselt hinnata. Seetõttu on soovitav, et käesoleva määruse läbivaatamisel kaaluks komisjon põhjalikult arengusuundumusi seoses investeerimistoodetega, millel on sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid, ning määruse (EL) nr 346/2013 läbivaatamise tulemusi.

(20)	Põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud reklaamteadetest.

(21)

Selleks et tagada põhiteabedokumendis sisalduva teabe usaldusväärsus, tuleks PRIIPi koostajatelt nõuda kõnealuse dokumendi ajakohastamist. Sel eesmärgil on vaja, et komisjon võtaks vastu regulatiivsed tehnilised standardid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad teabe läbivaatamise tingimuste ja sageduse ning põhiteabedokumendi muutmise kohta.

(22)

Põhiteabedokumendid on jaeinvestorite investeerimisotsuste alus. Seetõttu on PRIIPide koostajatel jaeinvestorite ees suur vastutus selle tagamisel, et põhiteabedokument ei oleks eksitav, ebatäpne ega PRIIPi lepingudokumentide asjaomaste osadega vastuolus. Sellest tulenevalt on oluline tagada, et jaeinvestoritel oleks õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Samuti peaks olema tagatud, et kõigil jaeinvestoritel üle liidu oleks samasugune õigus nõuda neile käesoleva määruse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seepärast tuleks ühtlustada PRIIPide koostajate tsiviilõiguslikku vastutust reguleerivaid eeskirju. Jaeinvestoril peaks olema võimalik esitada PRIIPi koostaja vastu käesoleva määruse rikkumisest tulenev nõue, kui ta on kahju kandnud sellisele põhiteabedokumendile tuginemise tõttu, mis on vastuolus PRIIPi koostaja kontrolli all olevate lepingueelsete dokumentide või lepingudokumentidega või mis on eksitav või ebatäpne.

(23)

PRIIPi koostaja tsiviilõigusliku vastutusega seotud küsimustele, mida käesolev määrus ei hõlma, tuleks kohaldada kohaldatavat siseriiklikku õigust. Jaeinvestori esitatud tsiviilõigusliku vastutuse hagi läbivaatamiseks tuleks pädev kohus määrata vastavalt rahvusvahelise eraõiguse kohtualluvuse normidele.

(24)

Käesoleva määrusega ei kehtestata passi, mis võimaldab jaeinvestoritel PRIIPe piiriüleselt müüa või turustada, ega muudeta mis tahes olemasolevat passide korda PRIIPide piiriüleseks müügiks või turustamiseks. Käesolev määrusega ei muudeta senise passe reguleeriva korra kohast pädevuste jaotust olemasolevate pädevate asutuste vahel. Seetõttu peaksid käesoleva määruse raames liikmesriikide poolt määratavad pädevad asutused tegutsema kooskõlas nende pädevate asutustega, kelle pädevusse kuulub turustamine olemasoleva PRIIPi passi alusel. PRIIPide turustamise üle järelevalve teostamise eest peaks vastutama selle liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomast PRIIPi turustatakse. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse korral peaks selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus PRIIPi turustatakse, olema alati õigus oma territooriumil asjaomase toote turustamine peatada.

(25)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning asjaomaste pädevate asutuste volitusi tuleks täiendada selge korraga, mis võimaldaks neil keelata selliste kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine ja müük või selliste toodete turustamist, levitamist ja müüki piirata, mis tekitavad tõsist muret seoses investorite kaitse, finantsturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega või finantssüsteemi kui terviku või mõne selle osa stabiilsusega, ning koos selle korraga tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele anda asjakohased koordineerimise ja eriolukordade lahendamise volitused. Kõnealused volitused peaksid võtma arvesse ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 (12) antud volitusi, et tagada selliste sekkumismehhanismide kohaldatavus kõikide investeerimistoodete suhtes sõltumata nende õiguslikust vormist. Õigus selliseid volitusi rakendada peaks pädevatel asutustel ja erandjuhtudel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema juhul, kui on täidetud teatavad tingimused. Kui kõnealused tingimused on täidetud, peaks pädeval asutusel või erandjuhtudel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema võimalik kehtestada ettevaatusabinõuna keeld või piirang enne seda, kui kindlustuspõhist investeerimistoodet hakatakse turustama, levitama või investoritele müüma. Nimetatud volitustega ei kaasne pädevale asutusele või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele nõuet võtta kasutusele toodete heakskiitmise või litsentsimise kord või seda kohaldada ning need ei vabasta kindlustuspõhiste investeerimistoote koostajat kohustusest järgida kõiki käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Lisaks tuleks kõnealuseid volitusi kasutada ainult avalikes huvides ning nende alusel ei peaks pädevatel asutustel tekkima tsiviilõiguslikku vastutust.

(26)

Selleks et jaeinvestor saaks teha teadliku investeerimisotsuse, tuleks isikutelt, kes PRIIPide osas nõustavad või neid müüvad, nõuda põhiteabedokumendi esitamist aegsasti enne tehingu tegemist. Seda nõuet tuleks kohaldada olenemata tehingu toimumise kohast või viisist. Kui tehing tehakse sidevahendite kaudu, võib põhiteabedokumendi esitada siiski vahetult pärast tehingu tegemist tingimusel, et enne tehingut ei ole seda dokumenti võimalik esitada ning jaeinvestor on sellega nõus. PRIIPi tootenõustaja või müüja mõiste hõlmab nii vahendajaid kui ka PRIIPi koostajat ennast, kui PRIIPi koostaja otsustab jaeinvestoreid nõustada või neile toodet müüa otse. Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (13) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ (14) kohaldamist.

(27)

Tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad, et PRIIPi tootenõustajal või müüjal oleks teatav valik teabekandja osas, mille abil jaeinvestoritele suunatud põhiteabedokument esitada ning et oleks võimalik kasutada ka elektroonilist sidet, kui see on tehingu asjaolusid arvestades asjakohane. Jaeinvestorile tuleks siiski anda võimalus saada kõnealune dokument paberil. Tarbijale teabe kättesaadavuse tagamiseks tuleks põhiteabedokument alati esitada tasuta.

(28)	PRIIPide ja kogu finantsturu usaldusväärsuse tagamiseks jaeinvestorite silmis tuleks kehtestada nõuded asjakohaste sisemenetluste jaoks, millega tagatakse, et jaeinvestorid saavad PRIIPi koostajalt kaebustele sisulise vastuse.

(29)

Kuna PRIIPi käsitleva põhiteabedokumendi peaksid esitama finantsturgude pangandus-, kindlustus-, väärtpaberi- ja fondisektorites tegutsevad üksused, on väga oluline sujuv koostöö PRIIPi koostajate, tootenõustajate või müüjate eri järelevalveasutuste vahel, et neil oleks ühine arusaam käesoleva määruse kohaldamisest.

(30)

Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris” ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, millega nähakse ette, et käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid. Tagamaks karistuste hoiatavat mõju ning tugevdamaks investorite kaitset, hoiatades neid PRIIPide eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks karistused ja meetmed tavaliselt avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud asjaoludel.

(31)

Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda eeskirjade kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes on kohaldatav siseriiklik kriminaalõigus. Kooskõlas siseriikliku õigusega ei ole liikmesriigid kohustatud määrama sama rikkumise suhtes nii haldus- kui ka kriminaalkaristusi, kuid nad peaksid saama seda teha, kui siseriiklik õigus seda võimaldab. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumise korral ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(32)

Selleks et täita käesoleva määruse eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse menetluse üksikasjad, et teha kindlaks, kas PRIIPil on konkreetsed keskkonnaalased või sotsiaalsed eesmärgid, ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevate asutuste sekkumisvolituste teostamise tingimused. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33)

Komisjon peaks võtma vastu Euroopa järelevalveasutuste poolt ühiskomitee kaudu välja töötatavad regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis puudutavad järgmist: põhiteabedokumendi esitusviis ja sisu, põhiteabedokumendi standardvorm, riski ja tootluse esitamise meetodid ning kulude arvutamise meetodid, samuti põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused ja sagedus ning jaeinvestoritele põhiteabedokumendi esitamise nõude täitmise tingimused kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. Komisjon peaks Euroopa järelevalveasutuste tehnilist tööd täiendama, viies läbi Euroopa järelevalveasutuste ettepandud põhiteabedokumendi esitusviisi tarbijauuringuid.

(34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (15) reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (16) reguleeritakse isikuandmete töötlemist Euroopa järelevalveasutuste poolt käesoleva määruse alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning teabe vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(35)

Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) osakud on käesoleva määruse tähenduses küll investeerimistooted, kuid direktiiviga 2009/65/EÜ hiljuti kehtestatud nõuded investoritele esitatava põhiteabe kohta tähendavad, et proportsionaalsuse huvides oleks asjakohane kohaldada eurofondide osakute suhtes pärast käesoleva määruse jõustumist viieaastast üleminekuperioodi, mille jooksul käesolevat määrust kõnealuste toodete suhtes ei kohaldata. Nimetatud üleminekuperioodi möödumisel ning kui üleminekuperioodi ei pikendata, tuleks eurofondide suhtes kohaldada käesolevat määrust. Kõnealust üleminekuperioodi tuleks kohaldada ka fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide suhtes ning isikute suhtes, kes müüvad muude kui eurofondide osakuid või kes nende osas nõustavad, kui liikmesriigid kohaldavad põhiteabedokumendi vormi ja sisu käsitlevaid eeskirju, nagu on selliste fondide kohta sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81.

(36)

Käesolev määrus tuleks läbi vaadata neli aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse turu arengut, näiteks uut laadi PRIIPide turule tulekut, ning samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi. Samuti tuleks läbivaatamisel hinnata sotsiaalsete ja keskkonnaalaste investeeringute märgistuse kehtestamise teostatavust, kulusid ja võimalikku kasu. Lisaks tuleks hinnata, kas võetud meetmed on parandanud keskmise jaeinvestori arusaamist PRIIPidest ning PRIIPide võrreldavust. Samuti tuleks kaaluda, kas eurofondide või teatavate muude kui eurofondide suhtes kohaldatavat üleminekuperioodi tuleks pikendada või kas selliste fondide käsitlemisel võiks tulla kõne alla ka muud võimalused. Lisaks tuleks hinnata, kas teatavad tooted tuleks endiselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, pidades silmas tarbijakaitse häid standardeid, sealhulgas finantstoodete võrdlemist. Samuti peaks komisjon läbivaatamise käigus tegema turu-uuringu, et teha kindlaks, kas turul on olemas veebipõhised kalkulaatorid, mis võimaldavad jaeinvestoritel arvutada PRIIPide kogukulusid ja -tasusid, ning kas need kalkulaatorid on tasuta kättesaadavad. Kõnealuse läbivaatamise põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(37)

Võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käimasolevat tööd seoses tooteinfo avalikustamise nõuetega erapensioni toodete puhul ning nende toodete eripära, peaks komisjon nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist hindama, kas jätta käesoleva määruse kohaldamisalast endiselt välja pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele. Hindamise käigus peaks komisjon kaaluma, kas käesolev määrus on parim õiguslik vahend, et tagada pensionitooteid puudutava teabe avalikustamine, või oleks teistsugune avalikustamise kord asjakohasem.

(38)	Et anda PRIIPide koostajatele, tootenõustajatele või müüjatele piisavalt aega valmistada ette käesoleva määruse nõuete praktikas rakendamist, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kaks aastat pärast selle jõustumise kuupäeva.

(39)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(40)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada jaeinvestorite kaitset ja suurendada jaeinvestori usaldust PRIIPide, sealhulgas piiriüleselt müüdavate PRIIPide vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)	Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ja ta on esitanud oma arvamuse (17),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad PRIIPi koostaja esitatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta ning ühtsed eeskirjad põhiteabedokumendi esitamiseks jaeinvestoritele, et aidata jaeinvestoreid PRIIPide peamiste omaduste ja riskide mõistmisel ning võrdlemisel.

Artikkel 2

1. Käesolevat määrust kohaldatakse PRIIPi koostajale, tootenõustajale ja müüjale.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmistele toodetele:

a)	direktiivi 2009/138/EÜ I lisas loetletud kahjukindlustustooted;

b)	elukindlustuslepingud, kui lepingu kohased hüvitised on makstavad üksnes surma korral või vigastusest, haigusest või jõuetusest tingitud töövõimetuse tõttu;

c)	hoiused, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud investeerimishoiused;

d)	direktiivi 2003/71/EÜ artikli 1 lõike 2 punktides b–g, i ja j osutatud väärtpaberid;

e)	pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele;

f)	ametlikult tunnustatud tööandjapensioni skeemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (18) või direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse;

g)	erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida.

Artikkel 3

1. Kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv PRIIPi koostaja kuulub ka direktiivi 2003/71/EÜ kohaldamisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2003/71/EÜ.

2. Kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv PRIIPi koostaja kuulub ka direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse, kohaldatakse nii käesolevat määrust kui ka direktiivi 2009/138/EÜ.

Artikkel 4

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kombineeritud jaeinvesteerimistoode”– investeering, sealhulgas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 26 määratletud eriotstarbeliste varakogumite või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (19) artikli 4 lõike 1 alapunktis an on määratletud eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste poolt emiteeritud instrumendid, mille puhul jaeinvestorile tagasi makstav summa kõigub investeeringu õiguslikust vormist olenemata, sest see sõltub alusväärtuse kõikumisest või ühe või mitme sellise vara tootlusest, mida ei ole ostnud jaeinvestor otse;

2) „kindlustuspõhine investeerimistoode”– investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagastusväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel;

3) „kombineeritud jae- ja kindlustuspõhine investeerimistoode” ehk „PRIIP”– toode, mis on kas üks või mõlemad järgmisena nimetatutest:

a)	kombineeritud jaeinvesteerimistoode;

b)	kindlustuspõhine investeerimistoode;

4) „kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja” ehk „PRIIPi koostaja”–

a)	üksus, kes koostab PRIIPi;

b)	üksus, kes muudab olemasolevat PRIIPi, sealhulgas muudab selle riski ja tootluse profiili või PRIIPi investeerimisega seotud kulusid;

5) „PRIIPi müüja”– isik, kes pakub jaeinvestorile PRIIPi lepingut või sõlmib temaga PRIIPi lepingu;

6) „jaeinvestor”–

a)	direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient;

b)	klient direktiivi 2002/92/EÜ tähenduses, kui ta ei kvalifitseeru direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 10 määratletud kutseliseks kliendiks;

7) „püsiv andmekandja”– direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis m määratletud püsiv andmekandja;

8) „pädevad asutused”– riiklikud asutused, kelle liikmesriigid on määranud teostama järelevalvet käesoleva määrusega PRIIPi koostajale, tootenõustajale või müüjale pandud nõuete täitmise üle.

II PEATÜKK

PÕHITEABEDOKUMENT

I JAOTIS

Põhiteabedokumendi koostamine

Artikkel 5

1. Enne PRIIPi jaeinvestoritele kättesaadavaks tegemist koostab PRIIPi koostaja kõnealuse toote kohta kooskõlas käesoleva määruse nõuetega põhiteabedokumendi ja avaldab selle oma veebisaidil.

2. Liikmesriik võib nõuda, et PRIIPi koostaja või PRIIPi müüja esitaks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus PRIIPe turustatakse, põhiteabedokumendi kohta eelteatise.

II JAOTIS

Põhiteabedokumendi vorm ja sisu

Artikkel 6

1. Põhiteabedokument kujutab endast lepingueelset teavet. See peab olema täpne, õiglane ja selge ega tohi olla eksitav. Selles esitatakse põhiteave ja see peab olema kooskõlas võimalike muude siduvate lepingudokumentidega, pakkumisdokumentide asjaomaste osadega ning PRIIPi tingimustega.

2. Põhiteabedokument on eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatud turustusmaterjalist. See ei tohi sisaldada ristviiteid turustusmaterjalile. See võib sisaldada ristviiteid muudele dokumentidele, sealhulgas prospektidele, kui see on asjakohane ja ainult siis, kui ristviide on seotud teabega, mida põhiteabedokument käesoleva määruse kohaselt peab sisaldama.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui PRIIP pakub jaeinvestorile mitmesuguseid investeerimisvõimalusi, nii et kogu artikli 8 lõikes 3 nõutavat teavet iga aluseks oleva investeerimisvõimaluse kohta ei ole võimalik esitada ühes kokkuvõtlikus eraldiseisvas dokumendis, esitatakse põhiteabedokumendis vähemalt aluseks olevate investeerimisvõimaluste üldkirjeldus ning märgitakse, kust ja kuidas võib leida põhjalikumat lepingueelset teavet aluseks olevatele investeerimisvõimalustele tuginevate investeerimistoodetega seotud dokumentide kohta.

4. Põhiteabedokument on lühike dokument, mis koostatakse kokkuvõtlikult ja trükituna maksimaalselt kolmel A4 lehel, mis võimaldab võrdlemist. Põhiteabedokument:

a)	esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)	keskendub jaeinvestorite jaoks vajalikule põhiteabele;

c)	koostatakse selges keeles, kasutades sõnastust ja väljendusviisi, mis aitab teavet mõista, eeskätt tähendab see selget, täpset ja arusaadavat keelekasutust.

5. Kui põhiteabedokumendis kasutatakse värve, ei tohi need piirata teabe arusaadavust juhul, kui põhiteabedokument trükitakse või kopeeritakse must-valgelt.

6. Kui põhiteabedokumendis kasutatakse PRIIPi koostaja või sellise kontserni, millesse PRIIPi koostaja kuulub, korporatiivse identiteedi tunnust või logo, ei tohi see jaeinvestori jaoks dokumendis sisalduvat teavet ja teksti hägustada.

Artikkel 7

1. Põhiteabedokument koostatakse liikmesriigi ametlikes keeltes või ühes nendest ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus PRIIPi levitatakse, või muus keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte kõnealustest keeltest.

Tõlge peab tõeselt ja täpselt kajastama algupärase põhiteabedokumendi sisu.

2. Kui PRIIPi reklaamitakse liikmesriigis turustusdokumentidega, mis on kirjutatud selle liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles, peab põhiteabedokument olema vähemalt asjaomastes ametlikes keeltes.

Artikkel 8

1. Põhiteabedokumendi esilehe ülaossa märgitakse selgesti eristatavalt pealkiri „Põhiteabedokument”.

Põhiteabedokumendi sisu esitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud järjekorras.

2. Vahetult põhiteabedokumendi pealkirja all esitatakse selgitus. Selle sõnastus on järgmine:

„Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave käesoleva investeerimistoote kohta. See ei ole turustusmaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata Teil mõista käesoleva toote olemust, sellega seotud riske ja kulusid ning toote potentsiaalset kasumlikkust ja kahjumlikkust ning aidata Teil võrrelda seda muude toodetega.”

3. Põhiteabedokument sisaldab järgmist teavet:

a)	dokumendi alguses PRIIPi nimetus, selle koostaja nimi ja kontaktandmed, teave PRIIPi koostaja pädeva asutuse kohta ning dokumendi kuupäev;

b)	kui see on asjakohane, hoiatus arusaadavuse kohta: „Te olete ostmas keerukat toodet, mis võib olla raskesti mõistetav.”;

jaotises pealkirjaga „Mis toode see on?” kirjeldatakse PRIIPi olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:

i)	PRIIPi liik;

ii)

selle eesmärgid ja nende saavutamise vahendid, eelkõige see, kas eesmärkide saavutamine on alusvaraga seotud otseselt või kaudselt, sealhulgas alusvara või alusväärtuste kirjeldus, sealhulgas nende turgude kirjeldus, millesse asjaomane PRIIP investeerib, sealhulgas, kui see on asjakohane, toote abil taotletavad keskkonnaalased või sotsiaalsed eesmärgid ning tulemi kindlaksmääramise viis;

iii)	selle kirjeldus, millist liiki jaeinvestorile on asjaomane PRIIP suunatud, eelkõige seoses investeerimiskahjumi kandmise võime ja investeerimiseesmärkidega;

iv)	kui PRIIP pakub kindlustushüvitisi, nende hüvitiste üksikasjad, sealhulgas nende maksmise tingimused;

v)	PRIIPi tähtaeg, kui see on teada;

jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?” riski ja tootluse profiili lühike kirjeldus, mis sisaldab järgmisi elemente:

i)	riski koondnäitaja, koos kirjeldava selgitusega kõnealuse näitaja ja selle peamiste piirangute kohta ning nende riskide kirjeldav selgitus, mis on PRIIPi puhul olulised ja mida ei ole riski koondnäitajas piisavalt arvesse võetud;

ii)

investeeritud kapitaliga kaasneda võiv maksimaalne kahjum, sealhulgas teave:

—	selle kohta, kas jaeinvestor võib kaotada kogu investeeritud kapitali, või

—	kas jaeinvestoril on risk võtta täiendavaid finantskohustusi, sealhulgas tingimuslikke kohustusi, lisaks PRIIPi investeeritud kapitalile, ja

—	kui see on asjakohane, kas PRIIP hõlmab kapitalikaitset tururiski vastu, selle ulatuse ja piiride üksikasjad, eelkõige seoses selle kohaldatavuse ajaga;

iii)	asjaomased tootluse stsenaariumid ja nende aluseks olevad eeldused;

iv)	kui see on asjakohane, teave tootluse saamise tingimuste kohta jaeinvestorite jaoks või ettemääratud tootluse alam- ja ülempiir;

v)	teave selle kohta, et jaeinvestori päritoluliikmesriigi maksuõigusaktid võivad mõjutada tegeliku väljamakse suurust;

jaotises pealkirjaga „Mis juhtub, kui [PRIIPi koostaja nimi] ei saa väljamakset teha?” kirjeldatakse lühidalt seda, kas tekitatav kahju on hõlmatud mõne investeeringute hüvitamise või tagamise skeemiga ning kui see on nii, siis millise skeemiga on tegemist, tagatise andja nimi ning see, millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte;

jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse PRIIPi investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed jaeinvestori poolt kantavad kulud, sealhulgas ühekordsed ja korduvkulud, esitatuna nende kulude koondnäitajate vormis, ning võrreldavuse eesmärgil rahaliselt ja protsentidena väljendatud kogukulud, et näidata kogukulude tervikmõju investeeringule.

Põhiteabedokumendis osutatakse selgelt, et tootenõustajad, levitajad või muud isikud, kes PRIIPi kohta nõu annavad või seda müüvad, annavad üksikasjalikku teavet levitamiskulude kohta, mis ei ole eespool kirjeldatud kuludesse juba sisse arvestatud, et aidata jaeinvestoril mõista kogukulude kumulatiivset mõju investeeringu tasuvusele;

jaotises pealkirjaga „Kui kaua peaksin ma seda investeeringut hoidma ning kas ma saan raha varem välja võtta?”

i)	kui see on asjakohane, teave selle kohta, kas PRIIPi puhul on ette nähtud järelemõtlemisperiood või lepingust taganemise tähtaeg;

ii)	märge soovitatava ja, kui see on asjakohane, nõutava minimaalse hoidmisaja kohta;

iii)	investeeringu ennetähtaegse lõpetamise võimalus ja tingimused, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja karistused, võttes arvesse PRIIPi riski ja tootluse profiili ja selle objektiks olevat turu arengut;

iv)	teave võimalike tagajärgede kohta, kui vahetada investeerimistoode rahaks enne tähtaja või soovitatava hoidmisaja lõppu, näiteks kapitalikaitse kaotuse või täiendavate tingimuslike tasude kohta;

h)	jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan esitada kaebuse?” antakse teavet selle kohta, kuidas ja kellele saab jaeinvestor esitada kaebuse toote kohta või PRIIPi koostaja, tootenõustaja või müüja käitumise kohta;

i)	jaotises pealkirjaga „Muu asjakohane teave” viidatakse lühidalt lepingueelselt ja/või -järgselt jaeinvestorile esitatavatele täiendavatele teabedokumentidele, välja arvatud turustusmaterjal.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse menetluse üksikasjad, et määrata kindlaks, kas asjaomasel PRIIPil on sellele eriomased keskkonnaalased või sotsiaalsed eesmärgid.

5. Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel kohaldamine, töötavad Euroopa järelevalveasutused Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee („ühiskomitee”) kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:

a)	iga lõikes 3 osutatud teabeelemendi esitusviisi ja sisu üksikasjad;

b)	lõike 3 punkti d alapunktides i ja iii osutatud riski ja tootluse esitamise meetodid ning

c)	lõike 3 punktis f osutatud kulude arvutamise, sealhulgas koondnäitajate täpsustamise meetodid.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse mitmesuguseid PRIIPide liike, nendevahelisi erinevusi ja jaeinvestorite suutlikkust ning PRIIPide omadusi, et võimaldada jaeinvestoril valida eri alusinvesteeringute vahel või toote pakutavate muude võimaluste vahel, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajahetkedel või edaspidi muuta.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 9

Turustusteates, mis sisaldab konkreetset teavet PRIIPi kohta, ei tohi olla väiteid, mis oleksid vastuolus põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendaksid põhiteabedokumendi olulisust. Turustusteadetes märgitakse ära põhiteabedokumendi olemasolu ning antakse teavet selle kohta, kuidas ja kust kõnealust dokumenti saada, sealhulgas PRIIPi koostaja veebisaidil.

Artikkel 10

1. PRIIPi koostaja vaatab põhiteabedokumendis sisalduva teabe korrapäraselt läbi ning muudab seda, kui läbivaatamine viitab vajadusele teha sellesse muudatusi. Muudetud versioon tehakse kiiresti kättesaadavaks.

2. Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel kohaldamine, töötavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:

a)	põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused;

b)	tingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokument läbi vaadata;

c)	eritingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokumendis sisalduv teave läbi vaadata või seda dokumenti muuta, kui PRIIP ei ole jaeinvestoritele pidevalt kättesaadav;

d)	asjaolud, mille korral tuleb jaeinvestoreid teavitada nende ostetud PRIIPi põhiteabedokumendi muutmisest ning jaeinvestorite teavitamise viisid.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2015.

Artikkel 11

1. PRIIPi koostaja suhtes ei kohaldata tsiviilõiguslikku vastutust ainuüksi põhiteabedokumendi, kaasa arvatud selle tõlgete alusel, välja arvatud juhul kui see on eksitav, ebatäpne või vastuolus õiguslikult siduvate lepingueelsete dokumentide ja lepingudokumentide asjaomaste osadega või artiklis 8 sätestatud nõuetega.

2. Kui jaeinvestor tõendab, et ta on kannatanud kahju lõikes 1 osutatud asjaoludel, kuna tugines sellisesse PRIIPi investeerimisel põhiteabedokumendile, mille jaoks see põhiteabedokument oli koostatud, võib ta nõuda PRIIPi koostajalt kõnealuse kahju hüvitamist vastavalt siseriiklikule õigusele.

3. Lõikes 2 osutatud, kuid määratlemata jäetud mõistet „kahju” tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega, nagu on kindlaks määratud rahvusvahelise eraõiguse asjaomaste normidega.

4. Käesolev artikkel ei välista muude tsiviilõiguslikust vastutusest tulenevate nõuete esitamist vastavalt siseriiklikule õigusele.

5. Käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi ei saa lepinguga piirata ega välistada.

Artikkel 12

Kui põhiteabedokument puudutab kindlustuslepingut, on kindlustusandjal käesoleva määruse kohaselt kohustused üksnes kindlustusvõtja, mitte soodustatud isiku suhtes.

III JAOTIS

Põhiteabedokumendi esitamine

Artikkel 13

1. PRIIPi tootenõustaja või müüja esitab jaeinvestorile põhiteabedokumendi aegsasti enne seda, kui PRIIPiga seotud leping või pakkumine on kõnealuse jaeinvestori jaoks siduvaks muutunud.

2. PRIIPi tootenõustaja või müüja võib lõikes 1 sätestatud nõuded täita sel teel, et esitab põhiteabedokumendi isikule, kellel on kirjalik volitus teha jaeinvestori nimel investeerimisotsuseid kõnealuse kirjaliku volituse alusel tehtud tehingute puhul.

3. Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 1, artikli 3 lõike 3 punktist a ja artiklist 6 ei tulene teisiti, võib PRIIPi müüja esitada jaeinvestorile põhiteabedokumendi põhjendamatu viivituseta pärast tehingu tegemist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	jaeinvestor otsustab omal algatusel kontakteeruda PRIIPi müüjaga ning teha tehingu sidevahendi teel;

b)	põhiteabedokumendi esitamine kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ei ole võimalik;

c)	PRIIPi tootenõustaja või müüja on jaeinvestorile teatanud, et põhiteabedokumendi esitamine ei ole võimalik ning on selgelt öelnud, et jaeinvestor võib tehingu edasi lükata selleks, et saada põhidokument kätte ja lugeda see enne tehingu tegemist läbi;

d)	jaeinvestor on nõus saama põhiteabedokumendi põhjendamatu viivituseta pärast tehingu tegemist, selle asemel et lükata tehingu tegemine edasi selleks, et kõnealune dokument enne tehingu tegemist kätte saada.

4. Kui sama PRIIPi suhtes tehakse jaeinvestori nimel järjestikused tehingud vastavalt juhistele, mida kõnealune jaeinvestor on PRIIPi müüjale enne esimest tehingut andnud, kohaldatakse lõike 1 kohast põhiteabedokumendi esitamise kohustust üksnes esimesele tehingule ning esimesele tehingule, mis järgneb kõnealuse dokumendi muutmisele kooskõlas artikliga 10.

5. Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel kohaldamine, töötavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles on täpsustatud põhiteabedokumendi esitamise nõude täitmise tingimused kooskõlas lõikega 1.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2015.

Artikkel 14

1. PRIIPi tootenõustaja või müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestorile tasuta.

2. PRIIPi tootenõustaja või müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestorile ühel järgmisel andmekandjal:

a)	paberil, mis peaks olema vaikimisi määratud valik juhul, kui PRIIPi pakutakse silmast silma kohtumisel, kui jaeinvestor ei nõua esitamist muul andmekandjal;

b)	mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, või

c)	veebisaidi kaudu, kui lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

3. Kui põhiteabedokument esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber või veebisaidi kaudu, esitatakse jaeinvestorile tasuta paberkoopia, kui ta seda nõuab. Jaeinvestorit teavitatakse tema õigusest nõuda tasuta paberkoopiat.

4. Põhiteabedokumendi võib esitada mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	püsiva andmekandja kasutamine on PRIIPi tootenõustaja või müüja ning jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane ning

b)	jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teavet paberil või asjaomasel muul püsival andmekandjal, ja ta on tõendataval viisil valinud muu andmekandja.

5. Põhiteabedokumendi võib esitada veebisaidi kaudu, mis ei vasta püsiva andmekandja mõistele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	põhiteabedokumendi esitamine veebisaidi kaudu on PRIIPi tootenõustaja või müüja ning jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane;

b)	jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teabe esitamist paberil või veebisaidi vahendusel, ja ta on tõendataval viisil valinud veebisaidi;

c)	jaeinvestorit on elektrooniliselt või kirjalikus vormis teavitatud veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust põhiteabedokumendile juurde pääseb;

d)	põhiteabedokument jääb veebisaidil ligipääsetavaks, seda on võimalik alla laadida ning püsivale andmekandjale salvestada sellise ajavahemiku jooksul, kui jaeinvestoril võib olla vajadus sellega tutvumiseks.

Kui põhiteabedokumenti on artikli 10 kohaselt muudetud, esitatakse jaeinvestori taotlusel talle ka eelmised versioonid.

6. Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel loetakse põhiteabe esitamist muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidi kaudu PRIIPi tootenõustaja või müüja ja jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohaseks, kui on tõendeid, et jaeinvestoril on olemas pidev juurdepääs internetile. Sellise tõendina käsitatakse seda, kui jaeinvestor annab kõnealuseks äritegevuseks oma e-posti aadressi.

III PEATÜKK

TURUSEIRE JA TOODETESSE SEKKUMISE VOLITUSED

Artikkel 15

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikele 2 liidus turustatavate, levitatavate või müüdavate kindlustuspõhiste investeerimistoodete turgu.

2. Pädevad asutused jälgivad selliste kindlustuspõhiste investeerimistoodete turgu, mida turustatakse, levitatakse või müüakse asjaomases liikmesriigis või asjaomasest liikmesriigist.

Artikkel 16

1. Kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikega 5 võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud, liidu piires järgneva keelata või seda ajutiselt piirata:

a)	teatavate kindlustuspõhiste investeerimistoodete või teatavate konkreetsete eriomadustega kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müümine, või

b)	kindlustus- või edasikindlustusandja teatavat liiki finantstegevus või tava.

Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada või selle suhtes võidakse kohaldada erandeid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt kindlaks määratud asjaoludel.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb lõike 1 kohase otsuse ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	väljapakutud meede tegeleb märkimisväärse probleemiga investorikaitse vallas või ohuga finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele;

b)	vastava kindlustuspõhise investeerimistoote või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei tegele selle ohuga;

c)	pädev asutus või pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või meetmed, mida on rakendatud, ei maanda seda ohtu piisavalt.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 1 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui kindlustuspõhist investeerimistoodet hakatakse jaeinvestoritele turustama või müüma.

3. Käesoleva artikli kohase meetme võtmisel tagab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, et meede:

a)	ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne, ning

b)	ei põhjusta õigusliku arbitraaži riski.

Kui pädev asutus või pädevad asutused on võtnud meetme vastavalt artiklile 17, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud meetme, ilma et ta peaks esitama oma arvamuse, nagu on sätestatud artiklis 18.

4. Enne kui ta otsustab võtta käesoleva artikli kohaselt meedet, teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevaid asutusi tema poolt ettepandavast meetmest.

5. Otsuse korral võtta käesoleva artikli kohane meede avaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve oma veebisaidil sellekohase teate. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad ning määratakse kindlaks ajavahemik pärast teate avaldamist, mille möödumisel meede jõustub. Keeldu või piirangut kohaldatakse üksnes tegevuste suhtes, mis toimuvad pärast meetme jõustumist.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab lõike 1 kohase keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt iga kolme kuu tagant. Keeld või piirang kaotab kehtivuse, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.

7. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt käesoleva artikli alusel võetud meede on ülimuslik pädeva asutuse poolt võetud varasema meetme üle.

8. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, millega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab arvestama, kui ta teeb kindlaks, kas esineb lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud märkimisväärne probleem investorikaitse vallas või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Kõnealused kriteeriumid ja tegurid hõlmavad järgmist:

a)	kindlustuspõhise investeerimistoote keerukuse aste ja selle suhe sellist tüüpi investoritega, kellele seda toodet turustatakse ja müüakse;

b)	kindlustuspõhise investeerimistoote maht või nimiväärtus;

c)	kindlustuspõhise investeerimistoote, tegevuse või tava uuenduslikkus ning

d)	finantsvõimendus, mida toode või tava annab.

Artikkel 17

1. Pädev asutus võib oma liikmesriigi piires või liikmesriigist väljumisel järgneva keelata või seda piirata:

a)	kindlustuspõhiste investeerimistoodete või teatavate konkreetsete eriomadustega kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müümine, või

b)	kindlustus- või edasikindlustusandja teatavat liiki finantstegevus või tava.

2. Pädev asutus võib võtta lõikes 1 osutatud meetme, kui ta on põhjendatud alustel veendunud, et:

a)	kindlustuspõhine investeerimistoode või tegevus või tava tekitab märkimisväärseid probleeme seoses investorite kaitsega või kujutab endast ohtu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis;

b)	vastava kindlustuspõhise investeerimistoote või teenuse või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguses kehtivad reguleerivad nõuded ei käsitle punktis a osutatud riske piisavalt ning seda probleemi ei aitaks paremini lahendada kehtivate nõuete täitmise tõhusam järelevalve ega täitmise tagamine;

meede on proportsionaalne, võttes arvesse tuvastatud riskide olemust, kõnealuste investorite või turuosaliste struktuuri keerukuse astet ning meetme tõenäolist mõju investoritele ja turuosalistele, kes võivad kõnealust kindlustuspõhist investeerimistoodet omada, kasutada või selle pealt kasu teenida või kasutada kõnealust tegevust või tava või selle pealt kasu teenida;

d)	pädev asutus on nõuetekohaselt konsulteerinud pädevate asutustega teistest liikmesriikidest, kellele meede võib olulist mõju avaldada, ning

e)	meede ei mõju diskrimineerivalt mõnest teisest liikmesriigist pakutavate teenuste või tegevuste suhtes.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib pädev asutus ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 1 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui kindlustuspõhist investeerimistoodet hakatakse investoritele turustama või müüma. Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning selle osas võidakse kohaldada erandeid pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel.

3. Pädev asutus võib kehtestada käesoleva artikli kohase keelu või piirangu üksnes juhul, kui ta on teavitanud kõiki teisi asjassepuutuvaid pädevaid asutusi ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet kirjalikult või muul asutuste vahel kokku lepitud viisil vähemalt üks kuu enne meetme kavandatavat jõustamist järgmistest üksikasjadest:

a)	ettepandava meetmega seotud kindlustuspõhine investeerimistoode või tegevus või tava;

b)	ettepandava keelu või piirangu täpne olemus ning millal see peaks kava kohaselt jõustuma ja

c)	tõendid, millele ta otsus tugineb ja millest tulenevalt ta on veendunud, et kõik lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

4. Erandjuhtudel, kui pädev asutus peab vajalikuks võtta käesoleva artikli alusel kiireloomulisi meetmeid, et vältida lõikes 1 osutatud kindlustuspõhistest investeerimistoodetest, tegevustest või tavast tulenevat kahju, võib ta võtta ajutisi meetmeid juhul, kui ta on teavitanud kõiki teisi pädevaid asutusi ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet kirjalikult vähemalt 24 tundi enne meetme kavandatud jõustumist, tingimusel et kõik käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumid on täidetud ning lisaks on selgelt kindlaks tehtud, et ühekuuline etteteatamisperiood ei võimalda asjaomase probleemi või ohuga asjakohaselt tegeleda. Pädev asutus ei võta ajutisi meetmeid, mille kestus ületab kolme kuud.

5. Otsuse korral kehtestada lõikes 1 osutatud keeld või piirang avaldab pädev asutus oma veebisaidil sellekohase teate. Kõnealuses teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad, ajavahemik pärast teate avaldamist, mille möödumisel meetmed jõustuvad, ning tõendid, mille alusel pädev asutus on veendunud, et kõik lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Keeldu või piirangut kohaldatakse ainult tegevuse suhtes, mis toimub pärast teate avaldamist.

6. Pädev asutus tunnistab keelu või piirangu kehtetuks, kui lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

7. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, millega pädevad asutused peavad arvestama, kui nad teevad kindlaks, kas esineb lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis.

Kõnealused kriteeriumid ja tegurid hõlmavad järgmist:

a)	kindlustuspõhise investeerimistoote keerukuse aste ja selle suhe sellist tüüpi investoritega, kellele toodet turustatakse ja müüakse;

b)	kindlustuspõhise investeerimistoote, tegevuse või tava uuenduslikkus;

c)	finantsvõimendus, mida toode või tava annab;

d)	seoses finantsturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega kindlustuspõhise investeerimistoote maht või nimiväärtus.

Artikkel 18

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on seoses pädevate asutuste poolt artikli 17 alusel võetavate meetmetega soodustaja ja koordineerija ülesanne. Eelkõige tagab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, et pädevate asutuste võetavad meetmed oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning pädevad asutused järgiksid asjakohasel juhul järjekindlat lähenemisviisi.

2. Pärast artikli 17 kohase teate saamist meetme kohta, mida kavandatakse võtta nimetatud artikli alusel, võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastu arvamuse selle kohta, kas vastav keeld või piirang on põhjendatud ja proportsionaalne. Juhul kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on seisukohal, et kõnealuse riski maandamiseks on tarvis, et meetmeid võtaksid ka teised pädevad asutused, toob ta selle oma arvamuses välja. Arvamus avaldatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve veebisaidil.

3. Kui pädev asutus teeb ettepaneku võtta või võtab meetmeid, mis on vastuolus lõike 2 kohaselt vastu võetud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamusega, või ei võta meetmeid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamusest hoolimata, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil vastava teate, selgitades põhjalikult, miks ta nii käitub.

IV PEATÜKK

KAEBUSED, ÕIGUSKAITSE, KOOSTÖÖ JA JÄRELEVALVE

Artikkel 19

PRIIPi koostaja ja PRIIPi tootenõustaja või müüja kehtestavad asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et:

a)	jaeinvestoritel on tõhus võimalus esitada PRIIPi koostaja vastu kaebusi;

b)	jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse, ja

c)	jaeinvestoritele on kättesaadavad tõhusad õiguskaitsemenetlused ka piiriüleste vaidluste korral, eriti juhul, kui PRIIPi koostaja asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

Artikkel 20

1. Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil teevad pädevad asutused üksteisega koostööd ning annavad põhjendamatu viivituseta üksteisele teavet, mida nad vajavad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja oma volituste kasutamiseks.

2. Kooskõlas siseriikliku õigusega on pädevatel asutustel kõik nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

Artikkel 21

1. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel direktiivi 95/46/EÜ.

2. Isikuandmete töötlemisel Euroopa järelevalveasutuste poolt kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

V PEATÜKK

HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED

Artikkel 22

1. Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi ja liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid eeskirjad, millega kehtestatakse asjakohased halduskaristused ja -meetmed, mis on kohaldatavad käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kõnealused karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võivad jätta esimeses lõigus osutatud halduskaristusi käsitlevaid eeskirjad sätestamata õigusrikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse nende siseriiklikus õiguses kriminaalkaristusi.

Hiljemalt 31. detsembriks 2016 teavitavad liikmesriigid esimeses lõigus osutatud eeskirjadest komisjoni ja ühiskomiteed. Nad teavitavad komisjoni ja ühiskomiteed viivitamata kõnealuste eeskirjade hilisematest muudatustest.

2. Pädevad asutused teevad artiklis 24 osutatud volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused ja -meetmed annaksid käesoleva määrusega taotletava tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel piiriülestel juhtudel.

Artikkel 23

Pädevad asutused kasutavad oma õigust määrata karistusi kooskõlas käesoleva määruse ning siseriikliku õigusega mis tahes järgmisel viisil:

otse;

b)	koostöös teiste asutustega;

c)	omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;

d)	suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

Artikkel 24

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste sätete rikkumise korral: artikli 5 lõige 1, artiklid 6 ja 7, artikli 8 lõiked 1–3, artikkel 9, artikli 10 lõige 1, artikli 13 lõiked 1, 3 ja 4 ning artiklid 14 ja 19.

2. Pädevatel asutustel on õigus kehtestada kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmised halduskaristused ja -meetmed:

a)	ettekirjutus PRIIPi turustamise keelustamiseks;

b)	ettekirjutus PRIIPi turustamise peatamiseks;

c)	avalik hoiatus, milles märgitakse ära õigusrikkumise eest vastutava isiku nimi ja õigusrikkumise olemus;

d)	ettekirjutus, millega keelatakse põhiteabedokumendi esitamine, kui see ei vasta artiklites 6, 7, 8 või 10 sätestatud nõuetele, ning nõutakse põhiteabedokumendi uue versiooni avaldamist;

haldustrahvid vähemalt järgmises suuruses:

juriidilise isiku puhul:

—

kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus 30. detsembri 2014. aasta seisuga, või kuni 3 % kõnealuse juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille juhtorgan on heaks kiitnud, või

—	summa, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise õigusrikkumise tulemusel, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise õigusrikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata;

ii)

füüsilise isiku puhul:

—	kuni 700 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus 30. detsembri 2014. aasta seisuga;

—	summa, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise õigusrikkumise tulemusel, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise õigusrikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata.

Kui esimese lõigu punkti e alapunktis i osutatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL, (20) on asjaomane kogukäive vastavalt asjakohasele liidu õigusele raamatupidamise valdkonnas aasta kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

3. Liikmesriigid võivad kehtestada lisakaristusi või -meetmeid või suuremaid haldustrahve võrreldes käesolevas määruses sätestatuga.

4. Kui pädevad asutused on kooskõlas lõikega 2 määranud või võtnud ühe või mitu halduskaristust või -meedet, on pädevatel asutustel õigus saata asjaomasele jaeinvestorile otse teade või nõuda, et PRIIPi koostaja, tootenõustaja või müüja saadaks jaeinvestorile teate, milles investorit teavitatakse halduskaristusest või -meetmest ning antakse talle teada, kuhu ta saab esitada kaebusi või kahju hüvitamise nõudeid.

Artikkel 25

Pädevad asutused võtavad artikli 24 lõikes 2 osutatud halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul:

a)	õigusrikkumise raskust ja kestust;

b)	õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse astet;

c)	õigusrikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

d)	õigusrikkumise eest vastutava isiku koostöövalmidust;

e)	õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemaid õigusrikkumisi;

f)	pärast õigusrikkumist õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise kordumise ärahoidmiseks võetud meetmeid.

Artikkel 26

Käesoleva määruse kohaseid karistuse määramise või meetme võtmise otsuseid saab vaidlustada.

Artikkel 27

1. Kui pädev asutus on avalikustanud halduskaristused või -meetmed, teatab ta kõnealustest halduskaristustest või -meetmetest samaaegselt pädevale Euroopa järelevalveasutusele.

2. Pädev asutus esitab pädevale Euroopa järelevalveasutusele igal aastal koondteabe kõigi artikli 22 ja artikli 24 lõike 2 kohaselt määratud halduskaristuste ja võetud haldusmeetmete kohta.

3. Euroopa järelevalveasutused avaldavad käesolevas artiklis osutatud teabe oma iga-aastastes aruannetes.

Artikkel 28

1. Pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, mille abil on võimalik neile käesoleva määruse tegelikest või võimalikest õigusrikkumistest teada anda.

2. Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	tegelikke või võimalikke õigusrikkumisi puudutavate teadete vastuvõtmise erimenetlused ja teadete järelkontroll;

b)	nende töötajate, kes teatavad oma tööandja toimepandud õigusrikkumisest, asjakohane kaitse vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest;

nii selle isiku, kes õigusrikkumisest teatab, kui ka füüsilise isiku, kes on väidetavalt õigusrikkumise eest vastutav, identiteedi kaitse menetluse kõikides etappides, välja arvatud juhul, kui nende andmete avaldamine on siseriiklikust õigusest tulenevalt nõutav edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames.

3. Liikmesriigid võivad siseriikliku õigusega anda pädevatele asutustele õiguse kehtestada lisamehhanisme.

4. Liikmesriigid võivad nõuda tööandjatelt, kelle tegevusala reguleeritakse finantsteenuseid käsitlevate normidega, asjakohase korra kehtestamist, mille alusel nende töötajad peavad tegelikest või võimalikest õigusrikkumistest teatama organisatsioonisiseselt eraldiseisva sõltumatu ja autonoomse kanali kaudu.

Artikkel 29

1. Pädevad asutused avaldavad oma ametlikul veebisaidil otsused, millega on artikli 24 lõikes 1 osutatud õigusrikkumiste eest määratud halduskaristus või võetud haldusmeede ja mida ei ole edasi kaevatud, põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui isikut, kellele karistus määrati või kelle suhtes meedet võeti, on kõnealusest otsusest teavitatud.

Avaldatakse vähemalt järgmine teave:

a)	õigusrikkumise liik ja laad;

b)	õigusrikkumise eest vastutavate isikute andmed.

Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, mis käsitlevad uurimise käigus võetavaid meetmeid.

Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks või kui andmete avaldamine võib ohustada finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis pädevad asutused:

a)	lükkavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamise edasi, kuni vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad eksisteerimast;

b)	avaldavad karistust või meedet käsitleva otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas siseriikliku õigusega, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse, või

jätavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

i)	et finantsturgude stabiilsust ei seataks ohtu;

ii)	sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähemoluliseks peetava meetme puhul.

2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa järelevalveasutusi kõikidest määratud halduskaristustest või võetud haldusmeetmetest, mida lõike 1 kolmanda lõigu punkti c kohaselt ei ole avaldatud, sealhulgas nendega seotud kaebustest ja nende lahendamise tulemustest.

Kui karistuse või meetme kohta otsustatakse avaldada anonüümsed andmed, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümsete andmete avaldamise põhjused kaovad.

3. Kui siseriiklikus õiguses on sätestatud, et avaldatakse karistust või meedet käsitlev otsus, mis on asjaomasesse õigus- või muusse asutusse edasi kaevatud, avaldavad pädevad asutused põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebisaidil sellekohase teabe ning kogu edasise teabe esitatud kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsus, millega tühistatakse varasem karistust või meedet käsitlev avaldatud otsus.

4. Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil kättesaadavad vähemalt viis aastat alates nende avaldamisest. Avaldatud andmete hulgas esinevad isikuandmed esitatakse üksnes pädeva asutuse ametlikul veebisaidil sellise aja jooksul, mis on vajalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 4, artikli 16 lõikes 8 ning artikli 17 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates 30. detsembrist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4, artikli 16 lõikes 8 ning artikli 17 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 8 lõike 4, artikli 16 lõike 8 või artikli 17 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 31

Kui komisjon võtab artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 2 või artikli 13 lõike 5 kohaselt vastu Euroopa järelevalveasutuste esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudega samased regulatiivsed tehnilised standardid, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu erandina määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 13 lõike 1 teisest lõigust ja selleks, et võtta arvesse standardites käsitletavate küsimuste keerukust ja mahtu, esitada vastuväiteid kõnealustele regulatiivsetele tehnilistele standarditele kahe kuu jooksul pärast teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra. Kõnealust tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel ühe kuu võrra pikendada.

Artikkel 32

1. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitsejad, kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud äriühinguna asutatud fondid ning kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud eurofondide osakute osas nõustajad ja nende müüjad on käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisest vabastatud kuni 31. detsembrini 2019.

2. Kui liikmesriik kohaldab jaeinvestoritele pakutavatele muudele kui eurofondidele põhiteabedokumendi vormi ja sisu käsitlevaid eeskirju, nagu on sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81, kehtib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vabastus fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide ning eurofondide osakute osas jaeinvestoreid nõustavate või neid jaeinvestoritele müüvate isikute kohta.

Artikkel 33

1. Hiljemalt 31. detsembriks 2018 vaatab komisjon käesoleva määruse läbi. Läbivaatamine hõlmab Euroopa järelevalveasutustelt saadud teabel põhinevat üldist ülevaadet arusaadavuse hoiatuse toimimisest, võttes arvesse kõiki juhiseid, mida pädevad asutused on selle kohta välja töötanud. Läbivaatamine hõlmab samuti ülevaadet määruses sätestatud eeskirjade kohaldamisest praktikas, võttes arvesse jaeinvesteerimistoodete turu arengut, sotsiaalsete ja keskkondlike investeeringute märgise kehtestamise teostatavust ja kulusid ning sellest tulenevat võimalikku kasu. Osana läbivaatamisest viib komisjon läbi tarbijauuringud ja analüüsib mitteseadusandlikke võimalusi ning määruse (EL) nr 346/2013 läbivaatamise tulemusi nimetatud määruse artikli 27 lõike 1 punktide c, e ja g osas.

Seoses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondidega hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesoleva määruse artikli 32 kohast üleminekukorda tuleb pikendada või kas pärast vajalike kohandamiste kindlakstegemist saab direktiivi 2009/65/EÜ sätted investorile esitatava põhiteabe kohta asendada käesoleva määruse kohase põhiteabedokumendiga või pidada neid samaväärseks. Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse kohaldamisala võimalikku laiendamist muudele finantstoodetele ning hinnatakse seda, kas teatavad tooted tuleks endiselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, pidades silmas tarbijakaitse häid standardeid, sealhulgas finantstoodete võrdlemist. Samuti hinnatakse läbivaatamisel seda, kas on asjakohane kehtestada ühised õigusnormid, mis kohustavad kõiki liikmesriike kehtestama käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristusi.

2. Tuginedes Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tööle tooteinfo avalikustamise nõuete valdkonnas hindab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2018, kas esitada uue seadusandliku akti ettepanek, millega kõnealuste toodete puhul tagatakse asjakohased tooteinfo avalikustamise nõuded, või kas lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse pensionitooted, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis e.

Selle hindamisel tagab komisjon, et sellised meetmed ei nõrgenda avalikustamise nõudeid nendes liikmesriikides, kus juba on olemas selliste pensionitoodete avalikustamise kord.

3. Komisjon esitab pärast konsulteerimist ühiskomiteega Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõigetega 1 ja 2 seonduva aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.

4. Hiljemalt 31. detsembriks 2018 viib komisjon läbi turu-uuringu, et teha kindlaks, kas turul on olemas veebipõhised kalkulaatorid, mis võimaldavad jaeinvestoritel arvutada PRIIPi kulude ja tasude kogusumma, ning kas need kalkulaatorid on tasuta kättesaadavad. Komisjon annab aru, kas kõnealused kalkulaatorid võimaldavad teha usaldusväärseid ja täpseid arvutusi kõigi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kohta.

Kui uuringus jõutakse järeldusele, et selliseid kalkulaatoreid ei ole või et olemasolevad kalkulaatorid ei võimalda jaeinvestoritel mõista PRIIPi kulude ja tasude kogusummat, hindab komisjon, kas see on teostatav, et Euroopa järelevalveasutused töötaksid ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse liidu tasandil juurutatavatele kalkulaatoritele kohaldatavad spetsifikatsioonid.

Artikkel 34

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 31. detsembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 26. november 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT C 70, 9.3.2013, lk 2.

(2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 59.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (EÜT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(17) ELT C 100, 6.4.2013, lk 12.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 352

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 9. detsember 2014

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014, 26. november 2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente ( 1 )	1


	(1) EMPs kohaldatav tekst