18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/1

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Teavet ühe isiku kohta, kes on nimetatud määruses (EL) nr 269/2014, tuleks muuta.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/3

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Samuti on määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Toiduohutusamet peab pärast taotluse kättesaamist viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui Lactalis B&C oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, paluti toiduohutusametil esitada arvamus tervisealase väite kohta seoses „vähe rasva ja transrasvhappeid sisaldava ning palju küllastumata ja oomega-3-rasvhappeid sisaldava võiderasvaga” ja LDL-kolesterooli taseme alanemisega (küsimus nr EFSA-Q-2009-00458) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Palju küllastunud/transrasvhappeid sisaldava rasva asendamine palju küllastumata rasvhappeid sisaldava rasvaga aitab alandada LDL-kolesterooli taset. LDL-kolesterool on südame-veresoonkonna haiguste riskitegur.”

(6)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 25. mail 2011 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et põhjuslik seos toiduks kasutatavate küllastunud rasvhapete segude tarbimise ja vere LDL-kolesterooli taseme tõusu vahel on tõendatud ning et küllastunud rasvhapete segu grammipõhine asendamine cis-monoküllastumata ja/või cis-polüküllastumata rasvhapetega toidus või dieedis alandab LDL-kolesterooli taset. Seega tuleks lugeda seda järeldust kajastav tervisealane väide vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning lisada see liidu lubatud väidete nimekirja. Toiduohutusamet ei pidanud oma järelduse tegemiseks vajalikuks kliinilist sekkumisuuringut, mis on taotleja sõnul konfidentsiaalne. Seepärast leitakse, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõike 1 punktis c sätestatud nõue ei ole täidetud ning konfidentsiaalsete andmete kaitset ei tuleks tagada.

(7)

Toiduohutusamet on jõudnud oma arvamuses järeldusele, et kõnealuse väite tõesuse tagamiseks tuleks toitudes ja dieetides grammipõhiselt asendada märkimisväärne kogus küllastunud rasvhappeid monoküllastumata ja/või polüküllastumata rasvhapetega. Seepärast on kohane piirata kõnealuse väite kasutusala rasvade ja õlidega, et tagada märkimisväärse koguse monoküllastumata ja/või polüküllastumata rasvhapete olemasolu toidus, ning kehtestada selle kasutustingimused, mis vastaksid määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisas esitatud toitumisalase väite „SUURE KÜLLASTUMATA RASVHAPETE SISALDUSEGA” kasutustingimustele.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud, et tervisealase väite lubamist pooldav arvamus peab sisaldama teatavaid üksikasju. Seega tuleks kõnealuse lubatud väitega seotud üksikasjad esitada käesoleva määruse lisas ning need peaksid määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt ja kooskõlas toiduohutusameti arvamustega hõlmama vajaduse korral väite muudetud sõnastust, väite kasutamise eritingimusi, asjaomase toidu kasutamise tingimusi ja piiranguid ja/või lisaselgitust või hoiatust.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärke on tagada, et tervisealased väited oleks tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et sellega arvestataks väidete sõnastuse ja esitusviisi valikul. Seepärast peaksid väidete suhtes, mille sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui lubatud tervisealasel väitel, sest need väljendavad sama seost toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel, kehtima käesoleva määruse lisas osutatud samad kasutustingimused.

(10)

Komisjon on käesoleva määrusega ette nähtud meetmete sätestamisel võtnud arvesse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt laekunud märkusi.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/6

(1)

Komisjon võttis 21. märtsil 2014. aastal vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2014. kalendriaastaks (2). Euroopa Parlament ja nõukogu ei olnud kõnealust määra aga 30. juuniks 2014 kindlaks määranud. Seetõttu kehtestas komisjon kohandamise määra määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 3 kohaselt oma rakendusmäärusega (EL) nr 879/2014 (3).

(2)

Otsetoetusi ja turuga seotud kulusid käsitlevad ajakohastatud prognoosid, mis lisati 2015. aasta eelarveprojekti kirjalikku muutmisettepanekusse nr 1, osutavad, et finantsdistsipliini kohandamise määra, mida võeti arvesse 2015. aasta eelarveprojekti puhul, on vaja muuta. Kõnealuse kirjaliku muutmisettepaneku koostamisel on võetud arvesse finantsdistsipliini 433 miljoni euro suurust põllumajandussektori kriisireservi, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 25. Selleks et võtta arvesse uut teavet, peaks komisjon muutma rakendusmääruses (EL) nr 879/2014 sätestatud kohandamise määra.

(3)

Üldjuhul makstakse ühe kalendriaasta (N) jaoks otsetoetuste saamise taotluse esitanud põllumajandustootjatele toetust eelarveaasta (N + 1) piiresse jääva kindlaksmääratud makseperioodi jooksul. Liikmesriikidel on siiski võimalus maksta põllumajandustootjatele toetust ilma ajaliste piiranguteta ka pärast kõnealuse makseperioodi lõppu. Nimetatud maksed võidakse teha hilisemal eelarveaastal. Kui asjaomase kalendriaasta suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, ei tohiks kohandamise määra kohaldada selliste maksete suhtes, mille jaoks esitati abitaotlused kalendriaastatel, mis ei ühti finantsdistsipliini kohaldamise aastatega. Seepärast on põllumajandustootjate võrdse kohtlemise tagamiseks asjakohane sätestada, et kohandamise määra kohaldatakse üksnes selliste maksete suhtes, mille kohta on abitaotlused esitatud finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaastal, olenemata sellest, millal makse põllumajandustootjatele tehti.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (4) artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 kohaselt kindlaks määratud kohandamise määra kohaldatakse üksnes 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes, mida antakse põllumajandustootjatele asjaomasel kalendriaastal. Lisaks on määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikes 2 sätestatud, et otsetoetuste järkjärgulise kehtestamise tulemusel kohaldatakse kohandamise määra üksnes Bulgaaria ja Rumeenia suhtes alates 1. jaanuarist 2016 ning Horvaatia suhtes alates 1. jaanuarist 2022. Seega ei tuleks käesoleva määrusega kindlaks määratavat kohandamise määra kohaldada nimetatud liikmesriikide põllumajandustootjate suhtes.

(5)

Selle tagamiseks, et muudetud kohandamise määra kohaldatakse alates kuupäevast, mil põllumajandustootjatele hakatakse maksma otsetoetusi vastavalt määrusele (EL) nr 1306/2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. detsembrist 2014.

(6)

Uut muudetud kohandamise määra tuleks võtta arvesse põllumajandustootjale 2014. kalendriaasta kohta esitatud abitaotluse alusel tehtavate kõigi maksete arvutamisel. Selguse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) nr 879/2014 seetõttu kehtetuks tunnistada,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/8

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Samuti on määruses (EÜ) nr 1924/2006 on sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Toiduohutusamet peab pärast taotluse kättesaamist viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui Abtei Pharma Vertriebs GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses kaltsiumi ja vitamiini D3 sisaldavate närimistablettidega ning luukaoga (küsimus nr EFSA-Q-2008-721) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavad närimistabletid parandavad luutihedust 50-aastastel ja vanematel naistel. Need tabletid võivad seega vähendada osteoporoosist tingitud luumurdude riski.”

(6)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 7. augustil 2009 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et põhjuslik seos üksnes kaltsiumi või kaltsiumi ja D-vitamiini kombinatsiooni manustamise ning menopausijärgses eas naistel esineva luu mineraalaine tiheduse vähenemise aeglustumise vahel on tõendatud. Luu mineraalaine tiheduse aeglasem vähenemine võib aidata vähendada luumurdude riski. Seega tuleks lugeda seda järeldust kajastavad kaks tervisealast väidet vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning lisada need liidu lubatud väidete nimekirja. Toiduohutusamet jõudis siiski järeldusele, et esitatud teave on nende väidete kasutustingimuste kehtestamiseks ebapiisav. Seepärast pöördus komisjon uuesti toiduohutusameti poole palvega anda nõu, mis võimaldaks riskijuhtijatel kehtestada asjaomaste tervisealaste väidete sobivad kasutustingimused. Toiduohutusamet jõudis 17. mail 2010 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses (küsimus nr EFSA-Q-2009-00940) (3) järeldusele, et väidetava mõju saavutamiseks tuleks igapäevaselt tarbida kõikidest allikatest kokku vähemalt 1 200 mg kaltsiumi või vähemalt 1 200 mg kaltsiumi ja 800 RÜ (20 μg) D-vitamiini.

(7)

Et tagada märkimisväärse koguse kaltsiumi olemasolu toidus, on üksnes kaltsiumit käsitleva tervisealase väite puhul kohane kehtestada kasutustingimused, mille kohaselt lubatakse kõnealust väidet kasutada üksnes toidu kohta, mis sisaldab vähemalt 400 mg kaltsiumi kindlaksmääratud suurusega portsjoni kohta.

(8)

Arvestades väidetava mõju saavutamiseks vajalikku suurt D-vitamiini kogust (20 μg), on kaltsiumi ja D-vitamiini kombinatsiooni käsitleva tervisealase väite puhul kohane piirata väite kasutusala toidulisanditega. Et tagada märkimisväärse koguse kaltsiumi ja D-vitamiini olemasolu toidulisandis, on kõnealuse väite puhul kohane kehtestada kasutustingimused, mille kohaselt lubatakse seda väidet kasutada üksnes toidulisandite kohta, mis sisaldavad vähemalt 400 mg kaltsiumi ja 15 μg D-vitamiini päevase portsjoni kohta.

(9)

Pärast seda, kui DSM Nutritional Products Europe AG oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses D-vitamiini mõjuga ning 60-aastaste ja vanemate meeste ja naiste kukkumisohuga (küsimus nr EFSA-Q-2010-01233) (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „D-vitamiin vähendab kukkumisohtu. Kukkumisega kaasneb luumurdude risk.”

(10)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 30. septembril 2011 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et põhjuslik seos D-vitamiini manustamise ning kehahoiaku ebastabiilsuse ja lihasnõrkusega seotud kukkumisohu vähenemise vahel on tõendatud. Kuuekümneaastaste ja vanemate meeste ja naiste kukkumisohu vähenemine on tervisele kasulik, kuna sellega väheneb luumurdude risk. Seega tuleks lugeda seda järeldust kajastav tervisealane väide vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning lisada see liidu lubatud väidete nimekirja.

(11)

Samuti jõudis toiduohutusamet oma arvamuses järeldusele, et väidetava mõju saavutamiseks tuleks igapäevaselt tarbida kõikidest allikatest kokku 800 RÜ (20 μg) D-vitamiini. Arvestades väidetava mõju saavutamiseks vajalikku suurt D-vitamiini kogust (20 μg), on kohane piirata kõnealuse väite kasutusala toidulisanditega. Et tagada märkimisväärse koguse D-vitamiini olemasolu toidulisandis, on kõnealuse väite puhul kohane kehtestada kasutustingimused, mille kohaselt lubatakse seda väidet kasutada üksnes toidulisandite kohta, mis sisaldavad vähemalt 15 μg D-vitamiini päevase portsjoni kohta.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud, et tervisealase väite lubamist pooldav arvamus peaks sisaldama teatavaid üksikasju. Seega tuleks kõnealuste lubatud väidetega seotud üksikasjad esitada käesoleva määruse I lisas ning need peaksid määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt ja kooskõlas toiduohutusameti arvamustega hõlmama vajaduse korral väite muudetud sõnastust, väite kasutamise eritingimusi, asjaomase toidu kasutamise tingimusi ja piiranguid ja/või lisaselgitust või hoiatust.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärke on tagada, et tervisealased väited oleks tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et sellega arvestataks väidete sõnastuse ja esitusviisi valikul. Seepärast peaksid väidete suhtes, mille sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui lubatud tervisealasel väitel, kuna need väljendavad sama seost toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel, kehtima käesoleva määruse I lisas osutatud samad kasutustingimused.

(14)

Pärast seda, kui GP International Holding B.V. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses glükoosamiinvesinikkloriidiga ja kõhre taandarengu aeglustumisega (küsimus nr EFSA-Q-2009-00412) (5). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Aeglustab skeleti-lihassüsteemi kõhre lagunemisprotsessi ja vähendab sellega osteoartriidi riski.”

(15)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 29. oktoobril 2009 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et glükoosamiinvesinikkloriidi tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(16)

Pärast seda, kui European Natural Soyfood Manufacturers Association (ENSA), European Vegetable Protein Federation (EUVEPRO) ja Soya Protein Association (SPA) olid esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses eraldatud sojavalgu mõjuga ja vere LDL-kolesterooli taseme alanemisega (küsimus nr EFSA-Q-2011-00784) (6). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „On tõendatud, et sojaoa valgurikas komponent alandab vere kolesteroolitaset, mis võib omakorda vähendada südamehaiguste, sealhulgas südame koronaartõve riski.”

(17)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 2. veebruaril 2012 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et taotleja määratlusele vastava eraldatud sojavalgu tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(18)

Pärast seda, kui Health Concern B.V. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses taimsete steroolide ja toote Cholesternorm®mix kombinatsiooniga ning vere LDL-kolesterooli taseme alanemisega (küsimused nr EFSA-Q-2009-00237 ja EFSA-Q-2011-01114) (7). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Alandab aktiivselt kolesteroolitaset.”

(19)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 17. juulil 2012 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et taimsete steroolide ja toote Cholesternorm®mix kombinatsiooni tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa taotletud kasutustingimuste puhul tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(20)

Pärast seda, kui Minami Nutrition Health BVBA oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses eikosapentaeenhappe mõjuga ning arahhidoonhappe ja eikosapentaeenhappe suhtarvu vähenemisega tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroomiga laste veres (küsimus nr EFSA-Q-2012-00573) (8). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „On tõendatud, et eikosapentaeenhape vähendab arahhidoonhappe ja eikosapentaeenhappe suhtarvu veres. Suur arahhidoonhappe ja eikosapentaeenhappe suhtarv on tähelepanuraskuste tekkimise riskitegur tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroomi meenutavate sümptomitega lastel. Sellistele lastele on iseloomulik ka väiksem hüperaktiivsus ja/või samaaegselt esinev tõrksus käitumises.”

(21)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 8. aprillil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et kõnealuse väite sihtrühm on haiged (st tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroomiga lapsed) ja et väidetav mõju on seotud haiguse raviga.

(22)

Määrusega (EÜ) nr 1924/2006 täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9) üldpõhimõtteid. Direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b on sätestatud, et märgistus ei tohi omistada toidule inimeste haigusi ära hoidvaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele omadustele viidata. Kuna toidule raviomaduste omistamine on keelatud, ei tohiks lubada esitada kõnealust väidet, mis on seotud eikosapentaeenhappe mõjuga arahhidoonhappe ja eikosapentaeenhappe suhtarvu vähenemisele tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroomiga laste veres.

(23)

Pärast seda, kui McNeil Nutritionals ja Raisio Nutrition Ltd olid esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses igapäevaselt 2 g taimsete stanoolide tarbimisega stanoolestrite kujul väikese küllastunud rasvhapete sisaldusega toidu koostises ning vere LDL-kolesterooli taseme kaks korda suurema alanemisega võrreldes üksnes väikese küllastunud rasvhapete sisaldusega toidu tarbimisega (küsimus nr EFSA-Q-2012-00915) (10). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Igapäevaselt 2 g taimsete stanoolide tarbimine stanoolestrite kujul väikese küllastunud rasvhapete sisaldusega toidu koostises vähendab LDL-kolesterooli taset kaks korda rohkem kui üksnes väikese küllastunud rasvhapete sisaldusega toidu tarbimine. Kõrge kolesteroolitase on südame isheemiatõve kujunemise riskitegur.”

(24)

Esitatud andmete alusel jõudis toiduohutusamet 8. aprillil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses järeldusele, et taotleja esitatud tõenditest ei nähtu, et igapäevaselt 2 g taimsete stanoolide tarbimine stanoolestrite kujul väikese küllastunud rasvhapete sisaldusega toidu koostises vähendab LDL-kolesterooli taset kaks korda rohkem kui üksnes väikese küllastunud rasvhapete sisaldusega toidu tarbimine. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(25)

Komisjon on käesoleva määrusega ette nähtud meetmete sätestamisel võtnud arvesse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt laekunud märkusi.

(26)

Ainete lisamist toiduainetesse või nende kasutamist toiduainetes ning toodete klassifitseerimist toiduaineteks või ravimiteks reguleeritakse liidu ja riikide eriõigusaktidega. Ükski määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohaselt tervisealase väite kohta tehtud otsus, näiteks otsus kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud lubatud väidete nimekirja lisamise kohta, ei kujuta endast väites käsitletava aine müügiloa andmist, otsust aine toiduaines kasutamise lubamise kohta ega teatava toote klassifitseerimist toiduaineks.

(27)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/14

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Samuti on määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks.

(3)

Toiduohutusamet peab esitama asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui Italsur s.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses lehtkapsa „Nero di Toscana”, kolmevärvilise lehtpeedi, kahevärvilise spinati ja sinise kähara peakapsa kombinatsiooni mõjuga ning vere lipiidide kaitsega oksüdatiivse kahjustuse eest (küsimus nr EFSA-Q-2013-00574) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Aitab kaitsta vere lipiide oksüdatiivse kahjustuse eest.”

(6)

Toiduohutusamet esitas 30. oktoobril 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et lehtkapsa „Nero di Toscana”, kolmevärvilise lehtpeedi, kahevärvilise spinati ja sinise kähara peakapsa kombinatsiooni tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(7)

Pärast seda, kui Italsur s.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses punase spinati, rohelise spinati, punase siguri, rohelise siguri, roheliselehelise lehtpeedi, punaselehelise lehtpeedi, punaserootsulise lehtpeedi, kuldserootsulise lehtpeedi ja valgerootsulise lehtpeedi kombinatsiooni mõjuga ning vere lipiidide kaitsega oksüdatiivse kahjustuse eest (küsimus nr EFSA-Q-2013-00575) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Aitab kaitsta vere lipiide oksüdatiivse kahjustuse eest.”

(8)

Toiduohutusamet esitas 30. oktoobril 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et punase spinati, rohelise spinati, punase siguri, rohelise siguri, roheliselehelise lehtpeedi, punaselehelise lehtpeedi, punaserootsulise lehtpeedi, kuldserootsulise lehtpeedi ja valgerootsulise lehtpeedi kombinatsiooni tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(9)

Pärast seda, kui Italsur s.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses lehtkapsa „Nero di Toscana”, kolmevärvilise lehtpeedi, kahevärvilise spinati ja sinise kähara peakapsa kombinatsiooni mõjuga ning vere LDL-kolesterooli tavapärase taseme säilimisega (küsimus nr EFSA-Q-2013-00576) (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Hoiab vere kolesterooli tavapärasel tasemel.”

(10)

Toiduohutusamet esitas 30. oktoobril 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et lehtkapsa „Nero di Toscana”, kolmevärvilise lehtpeedi, kahevärvilise spinati ja sinise kähara peakapsa kombinatsiooni tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(11)

Pärast seda, kui Italsur s.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses punase spinati, rohelise spinati, punase siguri, rohelise siguri, roheliselehelise lehtpeedi, punaselehelise lehtpeedi, punaserootsulise lehtpeedi, kuldserootsulise lehtpeedi ja valgerootsulise lehtpeedi kombinatsiooni mõjuga ning vere LDL-kolesterooli tavapärase taseme säilimisega (küsimus nr EFSA-Q-2013-00579) (5). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Hoiab vere kolesterooli tavapärasel tasemel.”

(12)

Toiduohutusamet esitas 30. oktoobril 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et punase spinati, rohelise spinati, punase siguri, rohelise siguri, roheliselehelise lehtpeedi, punaselehelise lehtpeedi, punaserootsulise lehtpeedi, kuldserootsulise lehtpeedi ja valgerootsulise lehtpeedi kombinatsiooni tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(13)

Pärast seda, kui Omikron Italia S.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses diosmiini, trokserutiini ja hesperidiini kombinatsiooni mõjuga ning veenide ja kapillaaride tavapärase läbilaskvuse säilimisega (küsimus nr EFSA-Q-2013-00353) (6). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Flavonoidide segu, mis sisaldab 300 mg diosmiini, 300 mg trokserutiini ja 100 mg hesperidiini, aitab lisaabiainena säilitada veenide ja kapillaaride füsioloogilist läbilaskvust.”

(14)

Toiduohutusamet esitas 13. jaanuaril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et diosmiini, trokserutiini ja hesperidiini kombinatsiooni tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(15)

Pärast seda, kui Omikron Italia S.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses diosmiini, trokserutiini ja hesperidiini kombinatsiooni mõjuga ning veenide tavapärase toonuse säilimisega (küsimus nr EFSA-Q-2013-00354) (7). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Flavonoidide segu, mis sisaldab 300 mg diosmiini, 300 mg trokserutiini ja 100 mg hesperidiini, aitab lisaabiainena säilitada veenide füsioloogilist toonust.”

(16)

Toiduohutusamet esitas 13. jaanuaril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et diosmiini, trokserutiini ja hesperidiini kombinatsiooni tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(17)

Pärast seda, kui Italsur s.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses odrasupi „Orzotto” mõjuga ja vere lipiidide kaitsega oksüdatiivse kahjustuse eest (küsimus nr EFSA-Q-2013-00578) (8). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Aitab kaitsta vere lipiide oksüdatiivse kahjustuse eest.”

(18)

Toiduohutusamet esitas 10. jaanuaril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et odrasupi „Orzotto” tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(19)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/18

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus vaskbilüsinaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse vaskbilüsinaadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 3. juuli 2014. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda vaskbilüsinaat kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et seda võib pidada tõhusaks vase allikaks kõikide loomaliikide puhul. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Vaskbilüsinaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse aine kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/22

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/24

(1)

Nõukogu võttis 22. juulil 2014 vastu otsuse 2014/486/ÜVJP.

(2)

Nõukogu kiitis 20. oktoobril 2014 heaks EUAM Ukraine'i operatsiooniplaani.

(3)

Tsiviiloperatsiooni ülema soovituse kohaselt ja EUAM Ukraine'i esmase operatsioonivõime saavutamise järel tuleks EUAM Ukraine käivitada 1. detsembril 2014.

(4)

Otsuses 2014/486/ÜVJP nähti kuni 30. novembrini 2014 kestvaks ajavahemikuks ette lähtesumma 2 680 000 eurot. Tuleks sätestada uus lähtesumma 12 kuuks alates 1. detsembrist 2014. Otsust 2014/486/ÜVJP tuleks seetõttu muuta.

(5)

EUAM Ukraine viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/26

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP (1).

(2)

Teavet ühe isiku kohta, kes on nimetatud otsuses 2014/145/ÜVJP, tuleks muuta.

(3)

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/28

(1)

Komisjoni otsuse 2010/470/EL (2) IV lisa A osas on esitatud näidisveterinaarsertifikaat selliste lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste liidusiseseks kaubanduseks, mis on kogutud või toodetud pärast 31. augustit 2010.

(2)

Komisjoni otsuse 2010/472/EL (3) IV lisa 2. osas on esitatud näidisveterinaarsertifikaat lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste importimiseks liitu.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 (4) on sätestatud veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Kõnealuse määruse VIII lisa A peatükis on sätestatud elusloomade, sperma ja embrüote liidusisese kaubanduse tingimused. Lisaks on kõnealuse määruse IX lisas sätestatud tingimused elusloomade, embrüote, munarakkude ja loomsete saaduste Euroopa Liitu importimiseks kolmandatest riikidest.

(4)

Võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid, muudeti määrust (EÜ) nr 999/2001 komisjoni määrusega (EL) nr 630/2013 (5). Need skreipiga seotud muudatused viidi komisjoni rakendusotsuse 2010/470/EL IV lisa A osas esitatud, lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste liidusisese kaubanduse näidisveterinaarsertifikaati ja otsuse 2010/472/EL IV lisa 2. osas esitatud, lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste liitu importimise näidisveterinaarsertifikaati sisse rakendusotsusega 2013/470/EL, (6) kusjuures kehtestati üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2014.

(5)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 asjakohaseid sätteid muudeti komisjoni määrusega (EL) nr 1148/2014 (7) kooskõlas EFSA teadusliku arvamusega, mis võeti vastu 24. jaanuaril 2013 ja milles käsitletakse klassikalise skreipi edasikandumise ohtu in vivo saadud embrüote lammastele siirdamise kaudu ning milles jõuti järeldusele, et klassikalise skreipi edasikandumise ohtu homosügootsete või heterosügootsete lammaste ARR embrüote implanteerimise teel võib pidada väheoluliseks, tingimusel, et embrüote siirdamisel järgitakse OIE soovitusi ja menetlusi.

(6)

Lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste liidusisese kaubanduse näidisveterinaarsertifikaati, mis on esitatud otsuse 2010/470/EL IV lisa A osas, ning lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste liitu importimise näidisveterinaarsertifikaati, mis on sätestatud otsuse 2010/472/EL IV lisa 2. osas, tuleks seega muuta, et võtta arvesse nõudeid, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 999/2001, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1148/2014.

(7)

Peale selle tuleb otsuse 2010/470/EL IV lisa A osas esitatud lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste liidusisese kaubanduse näidisveterinaarsertifikaadis muuta teatavaid viiteid määrusele (EÜ) nr 999/2001, et kõrvaldada ebaselgus.

(8)

Lisaks tuleb muuta täpsemaks sõnastust otsuse 2010/472/EL IV lisa 2. osas esitatud lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote saadetiste liitu importimise näidisveterinaarsertifikaadis, et oleks selge, et episootilise hemorraagia diagnoosimise korda kohaldatakse emaste doonorlammaste või -kitsede suhtes.

(9)

Seepärast tuleks otsuseid 2010/470/EL ja 2010/472/EL vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/38

(1)

Lepingu eesmärk on säilitada kontrolli ja formaalsuste lihtsustatud kord kaupade piiriülesel liikumisel ja lepinguosaliste vahelise kaubanduse sujuv toimimine, tagades samas tarneahela kõrgetasemelise turvalisuse.

(2)

Lepinguosalised on võtnud kohustuse tagada oma tolliterritooriumil selline turvalisuse tase, mis vastab Euroopa Liidus kehtivatel õigusaktidel põhinevate meetmetega kehtestatud tasemele.

(3)

Kui kaup viiakse ühe lepinguosalise tolliterritooriumilt kolmandasse riiki läbi teise lepinguosalise tolliterritooriumi, siis edastab esimese lepinguosalise pädev asutus talle esitatud väljumise ülddeklaratsiooni turvalisust käsitlevad andmed teise lepinguosalise pädevale asutusele.

(4)

Ühiskomitee võib määrata kindlaks, millistel juhtudel ei ole nimetatud andmete edastamine vajalik, kui see ei mõjuta käesoleva lepinguga tagatud turvalisuse taset.

(5)

Euroopa Liit ja Šveitsi Konföderatsioon on Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lepinguosalised; kõnealuse konventsiooni lisas 17 on sätestatud, et rahvusvahelise lennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest peavad lennuettevõtjad esitama kogu lasti enne õhusõidukile laadimist selle turvalisuse kontrollimiseks.

(6)

Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon on seotud 21. juunil 1999. aastal sõlmitud õhutranspordialase kokkuleppega, millega reguleeritakse eelkõige lennuohutuse ja lennundusjulgestusega seotud küsimusi,

a)

lennufirma võtab kauba vastu selle transportimiseks väljapoole lepinguosaliste tolliterritooriume;

b)

kauba väljavedu teise lepinguosalise tolliasutuse kaudu toimub õhutranspordiga;

c)

kauba eksportimise koha eest vastutavale tolliasutusele on esitatud väljumise ülddeklaratsioon või ekspordi tollideklaratsioon, mis vastab ülddeklaratsioonile kehtestatud nõuetele;

d)

kui kaup jõuab teise lepinguosalise tolliterritooriumilt väljumise kohas asuvasse tolliasutusse, esitab vedaja kõnealusele tolliasutusele taotluse korral asjaomase kauba kohta liidu ekspordi saatedokumendi või Šveitsi tolli poolt väljastatud sarnase dokumendi, mis sisaldab turvalisust käsitlevaid andmeid.

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/40

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/40

18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/41