15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/1

(1)

Oma teatises „Ühtse turu akt — Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks — „Üheskoos uue majanduskasvu eest””, mis võeti vastu 13. aprillil 2011, tegi komisjon kindlaks, et kõigi sektorite ettevõtjate poolt esitatava sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe läbipaistvus tuleb tõsta kõikides liikmesriikides võrdselt kõrgele tasemele. See on täielikult kooskõlas liikmesriikide õigusega nõuda vajaduse korral, et ettevõtjad muudaksid muu kui finantsteabe veelgi läbipaistvamaks, mis on oma olemuselt eesmärk, mille saavutamiseks tuleb teha pidevaid jõupingutusi.

(2)

25. oktoobril 2011 vastu võetud komisjoni teatises „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” korrati, et sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe avalikustamist ettevõtjate poolt tuleb parandada ning selles valdkonnas tuleb esitada seadusandlik ettepanek.

(3)

Euroopa Parlament märkis kahes 6. veebruari 2013. aasta resolutsioonis, milleks olid „Ettevõtja sotsiaalne vastustus, usaldusväärne, läbipaistev ja vastutustundlik ettevõtlus ning jätkusuutlik majanduskasv” ning „Ettevõtja sotsiaalne vastutus, ühiskonna huvide edendamine ning suund säästvale ja kaasavale taastumisele”, et äriühingud peavad avalikustama säästva arengu kohta teabe, nagu sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid, et teha kindlaks jätkusuutlikkuse riskid ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Muu kui finantsteabe avalikustamine on oluline samm üleminekul säästvale maailmamajandusele, milles on pikaajaline kasumlikkus ühendatud sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Muu kui finantsteabe avalikustamine aitab mõõta, jälgida ja juhtida ettevõtjate tegevust ja nende mõju ühiskonnale. Seetõttu palus Euroopa Parlament, et komisjon esitaks ettevõtjate poolt muu kui finantsteabe avalikustamise kohta seadusandliku ettepaneku, mis võimaldaks meetmete suurt paindlikkust, et võtta arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse mitmemõõtmelist olemust ja seda, et ettevõtjad rakendavad sotsiaalse vastutuse põhimõtteid mitmel eri viisil, ja mis tagaks ka piisaval tasemel võrreldavuse, et võtta arvesse investorite ja muude sidusrühmade vajadusi ning vajadust anda tarbijatele kergesti kättesaadavat teavet äriühingute mõju kohta ühiskonnale.

(4)

Teatavate suurettevõtjate poolt muu kui finantsteabe avalikustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kooskõlastamine on tähtis ühtmoodi nii ettevõtjate kui ka aktsionäride ja muude sidusrühmade jaoks. Kooskõlastamine on neis valdkondades oluline, sest enamik neist ettevõtjatest tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis.

(5)

Vaja on kehtestada ka teatav õiguslik miinimumnõue selle teabe ulatuse kohta, mille ettevõtjad kogu liidus peaksid avalikkusele ja ametiasutustele kättesaadavaks tegema. Käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma õiglase ja tervikliku ülevaate oma põhimõtetest, tulemustest ja riskidest.

(6)

Kogu liidus avalikustatava muu kui finantsteabe järjepidevuse ja võrreldavuse suurendamiseks peaksid teatavad suurettevõtjad koostama muud kui finantsteavet kajastava aruande, mis sisaldab teavet vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta. See aruanne peaks sisaldama nende küsimustega seotud põhimõtete, tulemuste ja riskide kirjeldust ning see tuleks lisada asjaomase ettevõtja tegevusaruandesse. Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet ettevõtja poolt rakendatava hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta ja seda ka ettevõtja tarne- ning alltöövõtuahelaga seoses, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, et tuvastada, ennetada ja leevendada olemasolevaid ja võimalikke kahjulikke mõjusid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamise kohustusest vabastada, kui sama majandusaasta kohta esitatakse eraldi aruanne, mis sisaldab sama teavet.

(7)

Keskkonnaküsimuste osas peaks ettevõtjalt nõutav muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldama üksikasjalikku teavet ettevõtja tegevuse praeguste ja prognoositavate mõjude kohta keskkonnale ning vajaduse korral tervisele ja ohutusele, samuti taastuva ja taastumatu energia kasutamise, kasvuhoonegaaside heite, veekasutuse ja õhusaaste kohta. Sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes võib aruandes esitatud teave puudutada soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks võetud meetmeid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide rakendamist, töötingimusi, sotsiaaldialoogi, töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra järgimist, ametiühingute õiguste austamist, tööohutust ja -tervishoidu, dialoogi kohalike kogukondadega ja/või meetmeid, mida on võetud nende kogukondade kaitse ja arengu tagamiseks. Inimõiguste, korruptsioonivastase võitluse küsimustes võiks muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldada teavet inimõiguste kuritarvitamise vältimiseks ja/või korruptsiooni vastu võitlemise mehhanismide kohta.

(8)

Käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma piisavat teavet küsimuste kohta, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad peamiste olulise mõjuga riskide realiseerumist, samuti juba realiseerunud riskide kohta. Mõjude olulisust tuleks hinnata nende ulatuse ja raskusastme järgi. Olulise mõjuga riskid võivad tuleneda ettevõtja enda tegevusest või olla seotud selle tegevuse ning, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, toodete, teenuste ja ärisuhetega, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelatega. See ei tohiks tekitada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele liigset täiendavat halduskoormust.

(9)

Kõnealuse teabe esitamisel võivad käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad tugineda riigisisestele raamistikele, liidu raamistikele (nt keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS)) või rahvusvahelistele raamistikele, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Global Compact, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada”, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunised hargmaistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 26000, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, globaalne aruandlusalgatus (GRI), ja muudele tunnustatud rahvusvahelistele raamistikele.

(10)

Liikmesriigid peaksid tagama nõuetekohaste ja tõhusate vahendite olemasolu, millega tagada muu kui finantsteabe avalikustamine ettevõtjate poolt vastavalt käesolevale direktiivile. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks on kehtestatud tõhusad siseriiklikud menetlused ning et need menetlused on kättesaadavad kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kel on kooskõlas siseriikliku õigusega õigustatud huvi tagada, et käesoleva direktiivi sätteid järgitaks.

(11)

ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi (Rio+20) lõppdokument „Soovitud tulevikuvisioon” („The Future We Want”) punktis 47 tunnistatakse ettevõtete säästvat arengut käsitleva aruandluse tähtsust ning soovitatakse ettevõtjatel kaaluda võimaluse korral säästva arengu teabe lisamist oma aruandlustsüklisse. Selles innustatakse ka majandusharu, huvitatud valitsusi ja asjaomaseid sidusrühmasid töötama — vajaduse korral ÜRO süsteemi abil — välja parimate tavade mudelid ning hõlbustama meetmeid finantsteabe ja muu kui finantsteabe integreerimiseks, võttes arvesse juba olevaolevate raamistikega saadud kogemusi.

(12)

Investorite juurdepääs muule kui finantsteabele on samm lähemale eesmärgile, milleks on 2020. aastaks selliste turu- ja poliitikastiimulite kehtestamine, millega ressursitõhusa Euroopa tegevuskava raames premeeritakse ettevõtete investeeringuid tõhususse.

(13)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 24. ja 25. märtsi 2011. aasta järeldustes üles vähendama üldist regulatiivset koormust, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKE”) puhul, nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, ning soovitati meetmeid, mille abil suurendada tootlikkust; samas on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärk parandada ärikeskkonda VKEde jaoks ning edendada nende rahvusvahelistumist. Seega tuleks kooskõlas põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldada uusi avalikustamisnõudeid ainult teatavate suurettevõtjate ja kontsernide suhtes.

(14)

Muu kui finantsteabe avalikustamise nõude reguleerimisala tuleks kindlaks määrata töötajate keskmise arvu, bilansi kogumahu ja netokäibe alusel. VKEd peaksid olema vabastatud täiendavatest nõuetest ning muud kui finantsteavet kajastava aruande avalikustamise kohustust tuleks kohaldada ainult nende suurettevõtjate suhtes, mis on avaliku huvi üksused, ja nende avaliku huvi üksuste suhtes, mis on suure kontserni emaettevõtjad, ning mille kontserni töötajate arv konsolideeritud alusel on mõlemal juhul keskmiselt üle 500. See ei tohiks takistada liikmesriike nõudmast muu kui finantsteabe avalikustamist ka sellistelt ettevõtjatelt ja kontsernidelt, millele käesolevat direktiivi ei kohaldata.

(15)

Paljud ettevõtjad, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) reguleerimisalasse, kuuluvad kontserni. Konsolideeritud tegevusaruanded tuleks koostada nii, et teavet selliste kontsernide kohta võib edastada kontserni liikmetele ja kolmandatele isikutele. Seepärast tuleks konsolideeritud tegevusaruandeid reguleeriv siseriiklik õigus kooskõlastada, et tagada selle teabe võrreldavus ja ühtsus, mida ettevõtjad peaksid liidus avaldama.

(16)

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid kontrollima ainult seda, kas muud kui finantsteavet kajastav aruanne või eraldi aruanne on esitatud. Peale selle peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda, et muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.

(17)

Et ettevõtjatel oleks muud kui finantsteavet lihtsam avalikustada, peaks komisjon koostama mittesiduvad suunised, mis hõlmavad peamisi üldisi ja valdkondlikke mitterahalisi tulemusnäitajaid. Komisjon peaks võtma arvesse praegu järgitavaid häid tavasid, rahvusvahelisi suundumusi ja asjaomaste liidu algatuste tulemusi. Komisjon peaks pidama asjakohaseid konsultatsioone, muu hulgas asjaomaste sidusrühmadega. Keskkonnaaspektidele osutamisel peaks komisjon käsitlema vähemalt maakasutust, veekasutust, kasvuhoonegaaside heidet ja materjalide kasutamist.

(18)

Ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete pädevuse ja seisukohtade mitmekesisus lihtsustab hea arusaama omandamist asjaomase ettevõtja organisatsioonilisest korraldusest ja tegevusest. See võimaldab nende organite liikmetel konstruktiivselt kritiseerida juhtkonna otsusteid ning olla avatum uudsetele ideedele, vähendades liikmete hulgas sarnaste seisukohtade, mis on tuntud ka kui rühmamõtlemine, tekkimist. See aitab kaasa tulemuslikule järelevalvele juhtkonna üle ja ettevõtja edukale üldjuhtimisele. Seepärast on oluline suurendada kohaldatava mitmekesisuspoliitika läbipaistvust. Sellega teavitataks turgu ettevõtja üldjuhtimise tavadest ning seega avaldataks ettevõtjatele kaudselt survet juhtorganite mitmekesistamiseks.

(19)

Kohustust avalikustada oma haldus-, juht- ja järelevalveorganitega seotud mitmekesisuspoliitika seoses näiteks selliste aspektidega nagu vanus, sugu, või hariduslik ja ametialane taust, tuleks kohaldada üksnes teatavate suurettevõtjate suhtes. Mitmekesisuspoliitika avalikustamine peaks olema ühingujuhtimise aruande osa, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 20. Kui mitmekesisuspoliitikat ei kohaldata, ei tohiks muuta selle kohaldamist kohustuslikuks, kuid ühingujuhtimise aruandes peaks olema selgelt põhjendatud, miks see nii on.

(20)

Arvesse on võetud liidu tasandi algatusi, sh mitmes sektoris riikide kaupa toimuvat aruandlust, Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta ning 19. ja 20. detsembri 2013. aasta järeldustes nõutud suurte äriühingute ja kontsernide aruandlust riikide kaupa ja samasuguseid sätteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (4) ning finantsaruannete läbipaistvuse suurendamiseks tehtud rahvusvahelisi jõupingutusi. G8 ja G20 raames paluti OECD-l koostada hargmaiste ettevõtjate aruannete standardvorm, mille abil nad teataksid maksuasutusele, millistes maailma riikides nad kasumit teenivad ja makse maksavad. Need abinõud täiendavad käesolevas direktiivis tehtud ettepanekuid vastavate eesmärkide saavutamiseks sobivate meetmetena.

(21)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt suurendada teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt kogu liidus avalikustava teabe asjakohasust, ühtsust ja võrreldavust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas ettevõtlusvabadus, eraelu austamine ja isikuandmete kaitse. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(23)

Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL vastavalt muuta,

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne

1.   Suurettevõtjate puhul, mis on avaliku huvi üksused, mis täidavad oma bilansipäeval kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave:

Kui ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.

Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi iga-aastastes finantsaruannetes esitatud summade kohta.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et ettevõtjad võivad tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustavad ettevõtjad, millisele raamistikule nad on tuginenud.

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud ettevõtjate puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus.

3.   Ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune ettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile.

4.   Kui ettevõtja koostab sama majandusaasta kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle ettevõtja kohustusest esitada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne, tingimusel et eraldi aruanne:

Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel ettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande.

5.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud.

6.   Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.”

2)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne

1.   Avaliku huvi üksuste puhul, mis on suure kontserni emaettevõtjad, mis täidavad oma bilansipäeval konsolideeritult kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab konsolideeritud tegevusaruanne kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat konsolideeritud aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave:

Kui kontsernil puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.

Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi konsolideeritud finantsaruannetes esitatud summade kohta.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt kontserni äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et emaettevõtja võib tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustab emaettevõtja, millisele raamistikule ta on tuginenud.

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud emaettevõtja puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus ja artiklis 29 sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus.

3.   Emaettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune vabastatud emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile.

4.   Kui emaettevõtja koostab sama majandusaasta ja kogu kontserni kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks konsolideeritud aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle emaettevõtja kohustusest koostada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne, tingimusel et eraldi aruanne:

Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel emaettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande.

5.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud.

6.   Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.”

4)

Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed, kes toimivad neile siseriikliku õigusega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle eest, et

koostatakse ja avaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ning vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.”

5)

Artiklile 34 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 19a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava aruande ning artikli 29a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava konsolideeritud aruande suhtes ega artikli 19a lõikes 4 ja artikli 29a lõikes 4 osutatud eraldi aruannete suhtes.”

6)

Artiklisse 48 lisatakse enne viimaste lõiku järgmine lõik:

„Võttes arvesse OECD suundumusi ning asjaomaste Euroopa algatuste tulemusi, kaalutakse aruandes samuti võimalust kehtestada suurettevõtjatele kohustus esitada iga-aastaselt iga liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta, kus nad tegutsevad, riigipõhine aruanne, mis sisaldab teavet vähemalt teenitud kasumi, kasumi pealt makstud maksude ja saadud riiklike toetuste kohta.”

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/10

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2013/671/EL (1) allkirjastati 17. veebruaril 2014 Euroopa Liidu ja Prantsuse Vabariigi vaheline leping, millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes (edaspidi „leping”), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Lepingu eesmärk on tagada, et ka pärast staatuse muutust kohaldatakse Saint-Barthélemys nõukogu direktiivide 2011/16/EL (2) ja 2003/48/EÜ (3) mehhanisme, mis on suunatud piiriüleste pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu.

(3)

Leping tuleks sõlmida,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/12

(1)

Saint-Barthélemy territoriaalühendus on Prantsuse Vabariigi lahutamatu osa, kuid vastavalt nõukogu otsusele 2010/718/EL, (1) ei kuulu saar alates 1. jaanuarist 2012 enam Euroopa Liitu.

(2)

Et kaitsta jätkuvalt Euroopa Liidu huve ning võidelda piiriülese pettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, on vaja tagada maksustamisalast halduskoostööd ja hoiustest intressimaksetena saadavat tulu käsitlevate liidu õigusaktide jätkuv kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes. Samavõrd on vaja tagada nimetatud õigusakte muutvate sätete kohaldamine Saint Barthélemy territoriaalühenduse suhtes,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/16

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid, samuti nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Seepärast tuleks lubatud kogupüügid kehtestada kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ja võtta seejuures arvesse põhjenduses 2 märgitud põhimõtteid.

(5)

Väikeste pelaagiliste liikide (räim ja kilu), tursa ja lõhe püügil Läänemeres kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015. Kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal.

(6)

Kalavarudele, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastaseid kavasid, tuleks kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega tuleks kehtestada püügipiirangud vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1098/2007 (2) sätestatud eeskirjadele (Läänemere tursavarude majandamise kava).

(7)

Läänemere tursavarudega seonduvat püügikoormust käsitlevas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusnõuandes märgitakse, et kui konkreetsele kalavarule kohaldatakse lossimiskohustust, siis püügikoormuse väiksemate piirangute kehtestamine ei aitaks saavutada reformitud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seetõttu on asjakohane kehtestada ICESi alarajoonides 22–24 tursavarude püügikoormuse piirangud 2014. aasta tasemel. Püügikoormuse piirangute kehtestamine 2014. aasta tasemel hõlbustab lossimiskohustuse kehtestamist ja aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on määratletud määruses (EL) nr 1380/2013.

(8)

Arvestades saadud teadusnõuandeid, saab Läänemere ICESi alarajoonide 22–24 tursavarude suhtes kohaldatava püügikoormuse reguleerimise muuta paindlikuks, ohustamata Läänemere tursavarude majandamise kava eesmärkide saavutamist ja põhjustamata kalastussuremuse suurenemist. Selline paindlikkus võimaldaks püügikoormust tõhusamalt reguleerida, kui kvoote ei jaotata liikmesriigi laevastiku vahel võrdselt, ning see hõlbustaks kvoodivahetuste korral kiiret reageerimist. Seetõttu peaks liikmesriigil olema lubatud eraldada tema lipu all sõitvale kalalaevale sadamast äraoleku lisapäevi, kui sama arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära teistelt asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatelt kalalaevadelt.

(9)

Hiljutistest teadusnõuannetest nähtub, et ICES ei suutnud kindlaks määrata ICESi alarajoonide 25–32 tursavaru bioloogilisi võrdluspunkte ning tegi selle asemel ettepaneku määrata kõnealuse tursavaru lubatud kogupüük kindlaks väheste andmetega kalavarude puhul kasutatava lähenemisviisi põhjal. Bioloogiliste võrdluspunktide puudumine muudab võimatuks järgida ICESi alarajoonide 25–32 tursavaru püügivõimaluste kindlaksmääramise eeskirju. Kuna püügivõimaluste kindlaksmääramata jätmine võiks kujutada tõsist ohtu kõnealuse kalavaru jätkusuutlikkusele, on asjakohane määrata selle tursavaru lubatud kogupüük kindlaks tasemel, mis vastab ICESi väljatöötatud ja soovitatud lähenemisviisile, ja kehtestada püügikoormuse piirangud 2014. aasta tasemel. Püügikoormuse piirangute kehtestamine 2014. aasta tasemel hõlbustab lossimiskohustuse kehtestamist, aitab kaasa selektiivsemale kalapüügile ja aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on määratletud määruses (EL) nr 1380/2013.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning teavet kalapüügivõimaluste ammendumise andmete kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(11)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati paindlik ühest aastast teise ülekandmise mehhanism kõigi selliste kalavarude jaoks, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(12)

Teaduslik nõuanne Põhjamere kilu kohta hõlmab ajavahemikku juulist kuni järgmise aasta juunini, kuigi lubatud kogupüük on kehtestatud jaanuarist detsembrini. Viimasest teaduslikust nõuandest ajavahemiku kohta 2014. aasta juulist kuni 2015. aasta juunini nähtub, et lubatud kogupüüki saab märkimisväärselt suurendada. Seetõttu on kilu 2014. aasta teises pooles prognoositust kättesaadavam. Kuna kõnealuse kalavaru suhtes rakendatakse analüütilist hinnangut ja see varu on ohututes bioloogilistes piirides, on täidetud tingimused, et rakendada määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4, millega lubatakse kvootide aastatevahelist paindlikkust, ning seda tuleks lubada, et võimaldada kaluritel kilu suuremat kättesaadavust kõige tõhusamalt ära kasutada. Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 43/2014 vastavalt muuta.

(13)

Määrus (EL) nr 43/2014 lubab praegu teatavate kalavarude suhtes liikmesriikidel 2015. aastal kasutada kasutamata koguseid, mis moodustavad kuni 10 % 2014. aastal kasutada olevast kvoodist. Venemaa Föderatsioon kehtestas 6. augustil 2014 teatavate liidu põllumajandus- ja kalandustoodete impordikeelu. Seetõttu muutus osa ekspordist, mida tootjad kavatsesid 2014. aasta sügisel Venemaale saata, võimatuks, ja mõnel juhul pole alternatiivset turgu võimalik lühikese aja jooksul leida. Arvestades nimetatud erandlikke asjaolusid ja küsimuse kiireloomulisust, on vaja lubada 2014. aasta püügihooaja suhtes teatud kohandusi. Võttes arvesse positiivset teaduslikku nõuannet ja asjaomaste rannikuriikide positiivset lähenemisviisi, on asjakohane lubada, erandkorras ja ainult nende kalavarude puhul, mida Venemaa embargo kõige raskemalt või otseselt mõjutab, suurendada 2014. aastal kasutamata koguste protsenti, mida saab üle kanda 2015. aastasse. Kõnealune erandlik meede on piiratud 2014. aasta püügihooajaga. Eeldatavalt võimaldab kõnealune meede leida uusi turge või kohandada püüki, kui embargo peaks 2015. aastal jätkuma. Samadel põhjustel peaks lisama nõukogu määrusesse (EL) nr 1180/2013 (5) vastava võimaluse kanda üle kasutamata kalapüügivõimalusi. Seetõttu tuleks määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013 vastavalt muuta.

(14)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, peaks käesolev määrus kohalduma alates 1. jaanuarist 2015. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist. Põhjenduses 13 esitatud põhjustel peaks 2014. aastal kasutamata jäänud kalapüügivõimaluste ülekandmise võimalust käsitlevad sätted kohalduma alates 1. jaanuarist 2014,

i)

püüda aasta jooksul, kui on tegemist püügiga, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohane lossimiskohustus, või

ii)

lossida aasta jooksul, kui on tegemist püügiga, mille suhtes ei kehti määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohane lossimiskohustus;

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamisi;

c)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

1)

Artiklit 18a muudetakse järgmiselt:

2)

IA lisa kanne kilu ja seotud kaaspüügi kohta IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Paindlikkus teatavate kalavarude püügivõimaluste kehtestamisel

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste kalavarude suhtes:

2.   2014. aastal kasutamata kogused, mis moodustavad kuni 25 % lõikes 1 määratud kalavarude liikmesriigi kvoodist, lisatakse asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2015. aasta kvoodile. Käesoleva lõike kohaselt kasutatud ja kasutamata koguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse koguseid, mis on antud üle teistele liikmesriikidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (9) artikli 16 lõikele 8, ning koguseid, mis arvatakse maha vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 37, 105 ja 107.

3.   Asjaomastele liikmesriikidele ei kohaldata lõikes 1 määratud kalavarude suhtes määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).”"

2)

I lisale lisatakse järgmine joonealune märkus kannete kohta, mis käsitlevad järgmisi kalavarusid: räim alarajoonides 30–31; räim alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu vetes; räim alarajoonis 28.1; kilu alarajoonide 22–32 liidu vetes:

„Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.”

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/27

(1)

Direktiiviga 2013/36/EL antakse liikmesriikide pädevatele või määratud asutustele õigus kehtestada globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele suuremad omavahendite nõuded, et kompenseerida suuremat riski, mida nad endast finantssüsteemile kujutavad, ning nende maksejõuetuse potentsiaalset mõju maksumaksjatele. Kõnealuses direktiivis on sätestatud teatavad aluspõhimõtted, mida tuleb globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja nende süsteemse olulisuse põhjal alakategooriatesse liigitamise metoodikas järgida. Vastavalt kõnealusele liigitusele määratakse neile täiendav esimese taseme põhiomavahendite nõue, st globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja liigitamise metoodika põhineb viiel kategoorial, millega mõõdetakse panga süsteemset olulisust ülemaailmse finantsturu seisukohast, ja seda täpsustatakse käesoleva määrusega veelgi.

(2)

Direktiivi 2013/36/EL lähenemisviisi järgimiseks tuleks käesolevas määruses võtta arvesse Baseli pangandusjärelevalve komitee standardeid globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamise metoodika kohta ja kahju katmise võime suurema nõude kohta, mis põhinevad globaalsete süsteemselt oluliste finantsasutuste raamistikul, mille on kehtestanud finantsstabiilsuse nõukogu aruande „Süsteemselt oluliste finantsasutuste moraaliriski vähendamine — finantsstabiilsuse nõukogu soovitused ja ajakava” põhjal.

(3)

Direktiivis 2013/36/EL on selgelt sätestatud, et kindlaksmääramise ja liigitamise metoodika ühtlustamiseks kõigis liikmesriikides kasutatakse ühtseid ja läbipaistvaid parameetreid, mille alusel määratakse kindlaks üksuse üldpunktisumma, et mõõta tema süsteemset olulisust. Tagamaks, et liidu pankade ja pangagruppide ning kolmandates riikides tegevusloa saanud pankade ja pangagruppide valim, mida kasutatakse ülemaailmset finantssüsteemi kajastava võrdlusalusena, on kogu liidus ühtne, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) kõnealuse valimi kindlaks määrama. Usaldusväärse järelevalvealase otsusega kõnealusest valimist välja arvamine või sellesse lisamine peaks rangelt põhinema sellel, et see kajastab kontrollväärtust, mitte muudel kaalutlustel.

(4)

Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise kord peaks põhinema võrreldavatel andmetel ja võtma arvesse, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks peaks olema selge, kas ja millises summas kohaldatakse nende suhtes puhvri nõuet, ning seepärast tuleks metoodikaga ette näha kõnealuse korra tähtajad ja menetlused. Kuna globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramine peaks põhinema suurte ülemaailmsete pangagruppide (kellest mõni on saanud tegevusloa kolmandates riikides) valimi ajakohastatud andmetel, ei ole vajalikud andmed kättesaadavad enne iga aasta teist poolt. Selleks et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleks võimalik täita globaalse süsteemselt olulise ettevõtja staatusest tulenevaid nõudeid, peaks puhvri nõue jõustuma ligikaudu üks aasta pärast seda, kui nad määrati kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad.

(5)

Direktiivis 2013/36/EL on sätestatud viis kategooriat, mis mõõdavad süsteemset olulisust ja koosnevad kvantitatiivsetest näitajatest. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ametiasutuste halduskoormuse vähendamiseks on kõnealused kategooriad samad nagu need, mida kasutab Baseli pangandusjärelevalve komitee. Kvantitatiivsete näitajate täiendaval määratlemisel tuleks käesolevas määruses järgida sama lähenemisviisi. Näitajad tuleks valida nii, et need kajastaksid üksuse maksejõuetuse võimaliku negatiivse välismõju erinevaid aspekte ja tema olulisi funktsioone finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast. Süsteemse olulisuse hindamise võrdlussüsteemiks peaksid olema ülemaailmsed finantsturud ja maailmamajandus.

(6)

Selleks et sätestada täpne metoodika globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramiseks ja liigitamiseks vastavalt direktiivis 2013/36/EL sätestatud põhieeskirjadele, on oluline selgelt sõnastada mõisted „asjaomane üksus”, „näitaja väärtus”, „nimetaja” ja „piiritlev punktisumma”, määratledes need käesolevas määruses.

(7)

Iga pangagrupi süsteemset olulisust, mida mõõdetakse näitajatega konsolideeritud alusel, tuleks kajastada asjaomase aasta individuaalse üldpunktisummana, mis mõõdab tema seisundit teiste valimisse kuuluvate üksuste suhtes. Kõnealuse üldpunktisumma alusel tuleks pangad määrata kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ja liigitada need alakategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse erinevaid kapitalipuhvri nõudeid. Kategooriate punktisummade keskmise arvutamisel peaks viiest kategooriast iga kategooria kaal olema 20 %. Üldpunktisumma arvutamisel tuleks asendatavuse kategooria suhtes kohaldada ülempiiri, võttes arvesse, et 2013. aasta ja sellele eelnenud aastate andmete analüüsi põhjal selgus, et kõnealusel kategoorial on ebaproportsionaalselt suur mõju selliste pankade punktisummale, mis on domineerival positsioonil makse-, väärtpaberite emissiooni tagamise ja varade hoidmise teenuste osutamisel.

(8)

Asjaomastel asutustel peaks olema võimalus määrata usaldusväärse järelevalvealase otsusega globaalne süsteemselt oluline ettevõtja madalamast alakategooriast kõrgemasse alakategooriasse või määrata globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana kindlaks üksus, mille üldpunktisumma on väiksem kui madalaima alakategooria piiritlev punktisumma. Kuna kõnealusel järelevalvealase otsuse kohasel kindlakstegemisel on sama eesmärk mis punktisumma tavapärase kindlaksmääramise puhul, peaks kõnealuse otsuse tegemise kriteerium olema samuti panga süsteemne olulisus ülemaailmse finantsturu ja maailmamajanduse seisukohast, kooskõlas Baseli pangandusjärelevalve komitee kasutatava metoodikaga. Panga maksejõuetuse risk ei tohiks olla kriteerium, kuna seda on juba arvesse võetud muudes usaldatavusnõuetes, sealhulgas koguriskipositsioonis ja vajaduse korral täiendatavates omavahendite nõuetes nagu süsteemse riski puhver.

(9)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(10)

EBA on läbi viinud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(11)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, kuna direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 4 kohast globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri hoidmise nõuet hakatakse järk-järgult kohaldama 1. jaanuarist 2016. Sellega seoses ja selleks, et teatada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele õigeaegselt globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kohaldamisest nende suhtes ja anda neile piisavalt aega nõutava kapitali kaasamiseks, tuleks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad kindlaks määrata hiljemalt 2015. aasta alguses.

(12)

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõue tuleks kehtestada järk-järgult kolme aasta jooksul vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 162 lõikele 5: direktiivi 2013/36/EL artikli 162 lõike 5 punktis a osutatud nõude esimest etappi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2016 selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes, mille on kindlaks määranud asjaomased asutused 2015. aasta alguses, kasutades andmeid enne 2014. aasta juulit lõppenud majandusaastate lõpu seisuga. Direktiivi 2013/36/EL artikli 162 lõike 5 punkti b kohast globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõude teist etappi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2017 selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes, mille on kindlaks määranud asjaomased asutused 2015. aasta lõpuks või hiljemalt 2016. aasta alguses, kasutades andmeid enne 2015. aasta juulit lõppenud majandusaastate lõpu seisuga,

a)

alakategooria 1 hõlmab punktisummasid 130–229 baaspunkti;

b)

alakategooria 2 hõlmab punktisummasid 230–329 baaspunkti;

c)

alakategooria 3 hõlmab punktisummasid 330–429 baaspunkti;

d)

alakategooria 4 hõlmab punktisummasid 430–529 baaspunkti;

e)

alakategooria 5 hõlmab punktisummasid 530–629 baaspunkti.

a)

finantssüsteemisisesed varad;

b)

finantssüsteemisisesed kohustused;

c)

lunastamata või tagasiostmata väärtpaberid.

a)

hoiul olevad varad;

b)

maksetegevus;

c)

võlakirja- ja aktsiaturgudel tehtud emissiooni tagamise tehingud.

a)

börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus;

b)

vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1255/2012 (4) õiglase väärtuse mõõtmisel 3. tasemesse kaasatud varad;

c)

kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid.

a)

jurisdiktsiooniülesed nõuded;

b)

jurisdiktsiooniülesed kohustused.

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/37

(1)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (2) artikliga 544 on ette nähtud seestöötlemise protseduuri lihtsustatud lõpetamine. Lihtsustamise raames käsitletakse teatavaid importkaupu reeksporditud või eksporditud kaupadena, kuigi need toodi tegelikult liidu turule ilma vastava tollideklaratsioonita ja imporditollimaksu tasumata.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 544 punkt c hõlmab tsiviilõhusõidukite üleandmist. Seestöötlemise protseduuri lihtsustatud lõpetamise kohaldamine tsiviilõhusõidukite puhul suurendab lennundussektori konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa lisandväärtuse loomisele Euroopa Liidus.

(3)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 544 punkt c kohaldamisala tuleks laiendada sõjalistele õhusõidukitele, nii et viimaste puhul saaks kohaldada seestöötlemise protseduuri lihtsustatud lõpetamist samuti nagu tsiviilõhusõidukite puhul.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2454/93 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/38

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/40

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (1) („leping”) kirjutati alla 6. oktoobril 2010. Leping sisaldab kultuurikoostöö protokolli („protokoll”), mis kehtestab artikliga 1 raamistiku, mille raames lepinguosalised teevad kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste vahetamise hõlbustamiseks koostööd, sealhulgas audiovisuaalsektoris.

(2)

Vastavalt lepingu artikli 15.10 lõikele 5 on osa lepingust alates 1. juulist 2011 ajutiselt kohaldatud nõukogu otsusega 2011/265/EL (2) („otsus”) kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(3)

Otsuse artikli 6 kohaselt määrab liidu seisukoha kultuurikoostöö komitees („komitee”) õiguslike tagajärgedega otsuste suhtes kindlaks nõukogu, toimides vastavalt aluslepingule.

(4)

Protokolli artiklis 3bis on sätestatud, et komitee koostab pärast moodustamist viivitamata nimekirja 15 isikust, kes hakkavad tegutsema vahekohtunikena.

(5)

Liit peaks kindlaks määrama seisukoha, mis võetakse komitees seoses vahekohtunike nimekirja koostamisega.

(6)

Liidu seisukoht komitees peaks seepärast tuginema lisatud otsuse eelnõule,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/44

(1)

Komisjoni peasekretariaadis 16. mail 2014 registreeritud kirjas taotles Leedu luba kohaldada erandit käibemaksudirektiivi artikli 287 punktist 11, et jätkata maksuvabastuse kohaldamist teatavate maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas Leedu liiduga ühinemise kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa 45 000 eurot (edaspidi „meede”). Nimetatud meede vabastaks kõnealused maksukohustuslased jätkuvalt teatavatest või kõikidest käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud käibemaksudirektiivi XI jaotise 2.–6. peatükis.

(2)

Komisjon teavitas teisi liikmesriike Leedu taotlusest 6. juuni 2014. aasta kirjaga. Komisjon teatas 12. juuni 2014. aasta kirjas Leedule, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Liikmesriikidele on juba kättesaadav käibemaksudirektiivi XII jaotise kohane väikeettevõtjate erikord. Pikendatud kohaldamisajaga meede teeb käibemaksudirektiivi XII jaotisest erandi ainult sel määral, kuivõrd maksukohustuslase erikorra kohane aastakäibe ülempiir on kõrgem kui käibemaksudirektiivi artikli 287 punkti 11 kohaselt Leedus lubatud 29 000 eurot.

(4)

Nõukogu rakendusotsusega 2011/335/EL (2) lubati Leedul kuni 31. detsembrini 2014 kohaldada erandmeetmena käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 45 000 eurot. Arvestades, et kõnealune piirmäär on vähendanud väiksemate ettevõtete käibemaksukohustusi, tuleks Leedul lubada pikendada meetme kohaldamisaega veel ühe piiratud ajavahemiku võrra. Maksukohustuslased võivad endiselt valida tavapärased käibemaksureeglid.

(5)

Leedu esitatud teabe kohaselt avaldab erandi kohaldamisaja pikendamine üksnes tühist mõju lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummale.

(6)

Erandi kohaldamine ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/46

(1)

Komisjoni peasekretariaadis 1. juulil 2014 registreeritud kirjas taotles Läti luba kohaldada erandina käibemaksudirektiivi artikli 287 punktist 10 maksuvabastust selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 50 000 eurot (edaspidi „meede”). Nimetatud meede vabastaks kõnealused maksukohustuslased teatavatest või kõigist käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud käibemaksudirektiivi XI jaotise 2.–6. peatükis. Nõukogu rakendusotsusega 2010/584/EL, (2) mis kehtis kuni 31. detsembrini 2013, on Lätile juba antud luba kohaldada sellist meedet.

(2)

Komisjon teavitas teisi liikmesriike Läti taotlusest 7. augusti 2014. aasta kirjaga. Komisjon teatas 11. augusti 2014. aasta kirjas Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Liikmesriikidele on juba kättesaadav käibemaksudirektiivi XII jaotise kohane väikeettevõtjate erikord. Käesolev meede teeb käibemaksudirektiivi XII jaotisest erandi ainult sel määral, kuivõrd maksukohustuslase erikorra kohane aastakäibe ülemmäär on kõrgem kui käibemaksudirektiivi artikli 287 punkti 10 kohaselt Lätis lubatud 17 200 eurot.

(4)

Erikorraga kehtestatud määrast kõrgem ülemmäär on lihtsustamismeede, kuna see võib kõige väiksemate ettevõtjate käibemaksukohustusi oluliselt vähendada; samas on selline erikord maksukohustuslastest ettevõtjatele vabatahtlik ja võimaldab neil valida ka tavapärased käibemaksureeglid.

(5)

Läti esitatud teabe kohaselt avaldab erandi kehtestamine üksnes tühist mõju lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummale.

(6)

Erandi kohaldamine ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/48

(1)

Komisjonis 26. mail 2014 registreeritud kirjas taotles Eesti erandi tegemist direktiivi 2006/112/EÜ sätetest, millega reguleeritakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses sõiduautodega.

(2)

Komisjon teatas Eesti taotlusest teistele liikmesriikidele 11. juuni 2014. aasta kirjaga. Komisjon teatas 12. juuni 2014. aasta kirjas Eestile, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 168 ja 168a on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida ta kasutab maksustatavate tehingute tarbeks. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse maksukohustuslaselt käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(4)

Muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamist on raske täpselt määratleda ja isegi kui see on võimalik, on selline mehhanism tihti koormav. Taotletud loa kohaselt tuleks mitte üksnes ettevõtluse eesmärgil kasutatavate sõiduautode kuludest maha arvatav käibemaks kehtestada ühtse protsendimäärana koos mõnede eranditega. Praegu olemas oleva teabe alusel on Eesti ametiasutused seisukohal, et 50 % määr on põhjendatud. Selleks et vältida topeltmaksustamist, tuleks ajutiselt mitte kohaldada nõuet arvestada käibemaksu sõiduautode muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise korral, kui kõnealuste sõiduautode suhtes kohaldatakse käesoleva otsusega lubatud käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangut. Kõnealuse lihtsustamismeetmega kaotatakse vajadus pidada arvet ametiautode muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise kohta ning samal ajal välditakse ebaõigest arvepidamisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist.

(5)

Taotletud loa kohast mahaarvamisõiguse piirangut tuleks kohaldada sellise käibemaksu suhtes, mida on makstud ostetud, liisitud, ühendusesiseselt omandatud või imporditud konkreetsetelt sõiduautodelt ja nendega seotud kuludelt, sealhulgas ostetud kütuselt.

(6)

Taotletud luba tuleks kohaldada üksnes selliste sõiduautode suhtes, mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta. Kõikide selliste sõiduautode, mille mass ületab 3 500 kilogrammi ning milles on lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta, muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamine on ebaoluline tulenevalt nende autode omadustest või ettevõtluse liigist, milleks neid kasutatakse. Samuti tuleks esitada üksikasjalik loetelu loaga hõlmamata sõiduautode kategooriatest, võttes aluseks nende sõiduautode konkreetse kasutuse.

(7)

Luba peaks olema ajaliselt piiratud ning kehtima kuni 31. detsembrini 2017, et võimaldada läbi vaadata selle vajalikkus ja tõhusus ning selle aluseks olev jaotusmäär ettevõtluse ja muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise vahel.

(8)

Kui Eesti hinnangul on vaja, et luba kehtiks kauem kui 2017. aastani, peaks ta hiljemalt 31. märtsiks 2017 esitama komisjonile kohaldatud protsendimäära läbivaatamise aruande ning loa pikendamise taotluse.

(9)

Erandi kohaldamine avaldab üksnes tühist mõju lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummale ning see ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

a)

edasimüümiseks, rentimiseks või liisimiseks ostetavad sõidukid;

b)

tasu eest reisijateveoks, sealhulgas taksoteenuseks, kasutatavad sõidukid;

c)

õppesõiduteenuseks kasutatavad sõidukid.

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/50

(1)

Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud liidusisest veiste ja sigadega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Sellega on muu hulgas ette nähtud, et veistel ja sigadel peavad sihtkohta vedamisel olema kaasas veterinaarsertifikaadid, mis vastavad F lisas sätestatud 1. või 2. näidisele.

(2)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 599/2004 (2) artiklis 1 on sätestatud, et liidusiseses kaubanduses nõutavad eri veterinaarsertifikaadid tuleb esitada kõnealusele määrusele lisatud ühtlustatud näidise alusel.

(3)

Kõnealuseid veterinaarsertifikaatide näidiseid on vaja kohandada, kuna kohandatakse direktiivi 64/432/EMÜ F lisas esitatud veterinaarsertifikaatide 1. ja 2. näidise sisu.

(4)

Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 6 lõike 2 punkti e ja lõike 3 sätete kehtivus lõppes 31. detsembril 2000 ning neid ei tuleks enam kõnealuse direktiivi F lisas esitatud veterinaarsertifikaadi 1. näidises pidada sertifitseerimisvõimalusteks.

(5)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2075/2005 (3) on sätestatud eeskirjad, mille alusel määratakse kindlaks kodusigu pidava põllumajandusettevõtte staatus.

(6)

Komisjoni määruses (EL) nr 216/2014, (4) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005, on sätestatud nõuded, mida toidukäitlejad peavad täitma, et saada kontrollitud pidamistingimustega põllumajandusettevõtte ametlik tunnustus, ja kehtestatud kõnealuste ettevõtete suhtes erand tapmisel kehtivatest kontrollimiseeskirjadest.

(7)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1114/2014, (5) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005, täpsustatakse, millistel tingimustel võib aretamiseks ja tootmiseks ette nähtud kodusigu viia ühest põllumajandusettevõttest teise kogumiskeskuste kaudu.

(8)

Et liikmesriigid saaksid loomade tapmisel kohaldada nõuetekohast keeritsussiproovide võtmise korda ja et ei seataks ohtu aretamiseks ja tootmiseks ette nähtud kodusigu vastu võtva põllumajandusettevõtte staatust, tuleb direktiivi 64/432/EMÜ F lisas olevasse sigade liidusese kaubanduse puhul kasutatava veterinaarsertifikaadi 2. näidisesse lisada teave kaubeldavate loomade päritoluettevõtte ametliku tunnustamise kohta kontrollitud pidamistingimusi rakendava põllumajandusettevõttena vastavalt määruse (EÜ) nr 2075/2005 artiklile 8.

(9)

Seega tuleks vastavalt muuta direktiivi 64/432/EMÜ F lisa.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/61

(1)

AKV-ELi partnerluslepingu III lisa artikli 2 lõike 6 punkti d kohaselt peab AKV-ELi suursaadikute komitee teostama järelevalvet EAKi üldstrateegia järgimise ja EAKi juhatuse tegevuse üle.

(2)

EAKi juhatus peab teostama järelevalvet EAKi tegevuse üle (artikli 2 lõike 7 punkt b), võtma vastu EAKi tegevuskava ja eelarve (artikli 2 lõike 7 punkt c) ning esitama AKV-ELi suursaadikute komiteele korrapäraselt aruandeid ja hinnanguid (artikli 2 lõike 7 punkt d).

(3)

AKV-EÜ suursaadikute komitee otsusega nr 8/2005 vastu võetud EAKi põhikirjas ja töökorras (edaspidi „EAKi põhikiri”) ning AKV-EÜ suursaadikute komitee otsusega nr 5/2004 vastu võetud EAKi finantsmääruses (edaspidi „EAKi finantsmäärus”) nähakse ette AKV-ELi suursaadikute komitee teabega ja komitee poolt teostatava järelevalvega seonduvad kaitsemeetmed.

(4)

AKV-ELi ministrite nõukogu leppis oma 19.–20. juunil 2014. aastal Nairobis toimunud 39. istungjärgul vastu võetud ühisavalduses kokku jätkata tööd EAKi tegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks ja AKV-ELi partnerluslepingu III lisa muutmiseks ning volitada selleks AKV-ELi suursaadikute komiteed jätkama vajalike otsuste vastuvõtmise eesmärgil selle küsimuse käsitlemist.

(5)

Eespool nimetatud AKV-ELi ministrite nõukogu ühisavaldusega loodi AKV-ELi ühine töörühm (edaspidi „ühine töörühm”), mille eesmärk on tagada EAKi tegevuse lõpetamine optimaalsetel tingimustel,