14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/1

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lisaprotokollile, millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „lisaprotokoll”), kirjutati alla ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2013 kooskõlas nõukogu otsusega 2014/257/EL (1) kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(2)

Lisaprotokoll tuleks heaks kiita,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/3

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõikele 6. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/6

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõikele 6. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/8

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõikele 6. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/11

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/14

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/17

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/20

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 206/2010 (4) on muu hulgas sätestatud veterinaarsertifitseerimise nõuded teatavate elusloomi või värsket liha sisaldavate saadetiste liitu toomiseks. Määrusega on ette nähtud, et kabiloomade saadetisi võib liitu tuua ainult teatavate nõuete täitmise korral ning kui saadetistega on kaasas asjakohane veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt selles määruses sätestatud asjakohase veterinaarsertifikaadi näidisele.

(2)

Aretamiseks ja/või tootmiseks ning kohe tapmiseks ette nähtud kodusigade liitu importimisel kasutatavate veterinaarsertifikaatide näidised on sätestatud määruse (EL) nr 206/2010 I lisas, need näidised on tähistatud vastavalt „POR-X” ja „POR-Y”. Neis näidistes ei ole nõutud keeritsussi (Trichinella) esinemise kontrollimist.

(3)

Kodusigade värske liha liitu importimisel nõutava veterinaarsertifikaadi näidis „POR” on sätestatud määruse (EL) nr 206/2010 II lisas. See näidis sisaldab nõuet keeritsussi (Trichinella) esinemise kontrollimise kohta.

(4)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2075/2005 (5) on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt tuleb keeritsusside suhtes vastuvõtlike liikide rümpadelt võtta proove ja kindlaks määrata kodusigade pidamisega tegelevate põllumajandusettevõtete staatus.

(5)

Komisjoni määruses (EL) nr 216/2014, (6) millega muudeti määrust (EÜ) nr 2075/2005, on selliste põllumajandusettevõtete suhtes, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks ettevõtteks, kehtestatud erand tapmisel kehtivatest kontrollimiseeskirjadest. Lisaks on komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1114/2014 (7) sätestatud, et kodusigu pidava põllumajandusettevõtte võib tunnistada kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks ettevõtteks üksnes juhul, kui muu hulgas on täidetud tingimus, mille kohaselt võib toidukäitleja tuua põllumajandusettevõttesse uusi kodusigu ainult põllumajandusettevõttest, mis on samuti ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks ettevõtteks.

(6)

Selleks et järgida kodusigade ja nendest saadud värske liha impordi kohta määruses (EÜ) nr 2075/2005 (määrusega (EL) nr 216/2014 muudetud versioonis) sätestatud nõudeid, tuleks muuta määruse (EL) nr 206/2010 I lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidiseid POR-X ja POR-Y ning II lisas sätestatud näidist POR. Eelkõige tuleks kas lisada sertifikaadi näidisesse teave kodusigu pidava põllumajandusettevõttega seotud ametliku tunnistamise kohta või sertifikaadis selle kohta esitatud teavet muuta, et liikmesriigid saaksid loomade tapmisel kohaldada nõuetekohast keeritsussiproovide võtmise korda, et ei seataks ohtu aretamiseks ja/või tootmiseks ette nähtud kodusigu vastu võtva põllumajandusettevõtte staatust ja et tagataks värske liha ohutus.

(7)

Veterinaarjärelevalve ametnik peaks kontrollitud pidamistingimuste puhul märkima näidiste POR-X, POR-Y ja POR kohaselt koostatud veterinaarsertifikaatidesse keeritsussidega (Trichinella) seotud lisatagatised ja eritingimused.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 206/2010 vastavalt muuta.

(9)

Et vältida häireid kodusigade ja nende värske liha saadetiste liitu importimisel, tuleks määruse (EL) nr 206/2010 kohaselt enne käesoleva määrusega ette nähtud muudatuste tegemist väljastatud sertifikaate lubada teatud tingimuste täitmise korral kasutada üleminekuperioodi vältel.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

I lisa 1. osa eritingimuste juurde lisatakse järgmine kanne:

2)

I lisa 2. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist POR-X muudetakse järgmiselt:

3)

I lisa 2. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist POR-Y muudetakse järgmiselt:

4)

II lisa 2. osa punkti SG (lisatagatised) juurde lisatakse järgmine kanne K:

5)

II lisa 2. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist POR muudetakse järgmiselt:

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/23

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1160/2014 (2) kanti endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 998/2003 (3) II lisa C osas esitatud loetellu.

(2)

Pärast seda, kui jõustus määrus (EL) nr 576/2013, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 998/2003 alates 29. detsembrist 2014, on määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa C osas loetletud riigid ja territooriumid alates nimetatud kuupäevast loetletud rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 (4) II lisa 2. osas.

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik tuleks seega kanda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 2. osas esitatud loetellu.

(3)

Selguse huvides ja selleks, et võtta arvesse Horvaatia ühinemislepingu sätteid ning Euroopa Ülemkogu otsust 2012/419/EL, (5) on asjakohane muuta rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. ja 2. osa ning asendada kõnealuse määruse II lisa tervikuna.

(4)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 577/2013 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/27

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/29

(1)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele isikute vaba liikumist käsitlevale kokkuleppele (1) („kokkulepe”) kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Kokkuleppe artiklis 18 on sätestatud, et kokkuleppe artikli 14 alusel loodud ühiskomitee („ühiskomitee”) võib teha oma otsusega muudatusi kokkuleppe II lisasse, milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist.

(3)

Et tagada liidu õigusaktide ühtne kohaldamine ning vältida haldusalaseid ja võimalikke õiguslikke probleeme, tuleb kokkuleppe II lisa muuta, et lisada sellesse uued liidu õigusaktid, millele kokkuleppes praegu ei viidata.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses kokkuleppe II lisa muutmisega.

(5)

Liidu seisukoht ühiskomitees peaks seepärast tuginema lisatud otsuse eelnõule,

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/35

(1)

Komisjon sai 14. veebruari 2005. aasta kirjaga kaebuse ettevõtjalt Dopravní podnik Ústeckého kraje a.s. (edaspidi „DPÚK”) riigiabi kohta, mida anti väidetavalt Tšehhi Vabariigis Ústí piirkonnas piirkondlike bussiveoteenuste pakkujatele. DPÚK on aktsiaselts, kes osutab Ústí piirkonnas piirkondlikke bussiveoteenuseid.

(2)

Komisjon küsis Tšehhi ametiasutustelt teavet 11. mail 2005, 23. jaanuaril 2006, 5. oktoobril 2006 ja 19. juulil 2007.

(3)

Tšehhi ametiasutused vastasid 22. novembril 2005, 7. aprillil 2006, 21. detsembril 2006, 17. oktoobril 2007 ja 25. märtsil 2008.

(4)

DPÚK esitas lisateavet 21. veebruari 2006. aasta ja 31. oktoobri 2006. aasta kirjadega.

(5)

Komisjon pidas koosoleku DPÚKi esindajatega 26. juulil 2007 ja Tšehhi ametiasutuste esindajatega 28. augustil 2007.

(6)

16. aprilli 2008. aasta kirjaga teatas komisjon Tšehhi Vabariigile oma otsusest algatada aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus teatavate meetmete suhtes, mis kujutavad endast väidetavalt riigiabi (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Tšehhi Vabariik esitas menetluse algatamise otsuse kohta märkused 21. augustil 2008.

(7)

Komisjon kutsus seoses menetluse algatamise otsuse avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas  (2) huvitatud isikuid üles esitama väidetava abi kohta märkusi.

(8)

Komisjon sai 22. augustil 2008 märkused ühelt huvitatud isikult, DPÚKilt. Komisjon edastas need märkused Tšehhi Vabariigile, kellele anti võimalus vastata. Asjaomane vastus saabus 4. detsembri 2008. aasta kirjaga.

(9)

15. juulil 2010 palus komisjon Tšehhi Vabariigil esitada märkused komisjoni kavatsuse kohta kontrollida teatavate kaebuses käsitletud meetmete kokkusobivust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (3) alusel. Tšehhi Vabariik esitas oma märkused 12. augustil 2010.

(10)

DPÚKi sõnul maksid Ústí piirkonna ametiasutused teatavatele piirkondlike bussiveoteenuste pakkujatele hüvitist avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest ajavahemikus 2004–2007. Peale selle kohaldati kõnealuste bussiettevõtjate suhtes eri vormis — sooduslaenude, toetuste, garantiide, omakapitali suurendamise, sõidukite liisimise, bussijaamade rentimise ja parkimisautomaatide käitamise teel — mitmeid väidetavaid abimeetmeid.

(11)

Komisjon järeldas oma menetluse algatamise otsuses, et ta ei saa hinnata mitme meetme kokkusobivust aluslepinguga, sest neid meetmeid oli kohaldatud enne Tšehhi Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga. Teiste meetmete puhul oli komisjon leidnud juba menetluse algatamise otsuses, et nende puhul ei olnud tegemist riigiabiga.

(12)

Sellest tulenevalt väljendas komisjon kahtlust järgmiste meetmete suhtes:

(13)

Tšehhi Vabariigis võivad pakkuda avalikke bussiveoteenuseid vaid tegevusluba omavad ettevõtjad. Tšehhi Vabariigis on avalike bussiveoteenuste pakkumiseks kehtestatud kaks korda. Esimene neist on seotud veoteenustega, mida pakutakse ärilistel alustel tegevuslubade põhjal, mis väljastatakse ettevõtjatele, kellel on avalike bussiveoteenuste pakkumiseks üldine luba („koncese”). Teine kord on seotud veoteenustega, mida pakutakse avaliku teenindamise kohustuse täitmise raames tegevuslubade põhjal, mis on väljastatud konkreetsete liinide jaoks ettevõtjatele, kellel on avalike bussiveoteenuste pakkumiseks üldine luba („koncese”), ning i) avaliku teenindamise lepingu põhjal või ii) avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist käsitleva asjaomase ametiasutuse otsuse põhjal (4).

(14)

Tšehhi Vabariigis võivad pakkuda avalikke bussiveoteenuseid vaid tegevusluba omavad ettevõtjad. Tšehhi ametiasutuste sõnul on tegevusluba luba, mille ametiasutused on andnud avaliku regulaarveoteenuse osutamiseks. Tegevusloa eesmärk on tagada, et bussivedusid korraldavad vaid ettevõtjad, kes vastavad teatud kvaliteedinõuetele. Vastavalt maanteevedusid käsitleva seaduse nr 111/1994 (5) (edaspidi „maanteevedude seadus”) artiklile 18 hõlmavad need nõuded eeskätt kohustust pakkuda teenuseid kooskõlas heakskiidetud sõiduplaaniga, tagada reisijatele teataval tasemel turvalisus ning avaldada sõiduplaanid ja märkida bussile liini nimetus. Piirkondlikud bussiveoteenused olid vaatlusalusel perioodil Ústi piirkonnas täielikult liberaliseeritud — vaatlusalusel perioodil võis pakkuda Tšehhi Vabariigis piirkondlikke bussiveoteenuseid ükskõik milline teise liikmesriigi ettevõtja, kes vastas tegevusloa saamise tingimustele. Süsteem on olnud praegusel kujul paigas alates 2004. aastast.

(15)

Maanteevedude seaduse artiklis 19 on sätestatud, et avaliku teenindamise kohustust tuleb mõista kui ettevõtja poolt avalikes huvides täidetavat kohustust, mille täitmisega kõnealune ettevõtja majanduslikult ebasoodsamasse olukorda sattumise tõttu muidu ei nõustuks või nõustuks ainult osaliselt. Avaliku teenindamise kohustus antakse ettevõtjale asjakohase riigiasutusega sõlmitava kirjaliku lepingu alusel (6). Avaliku teenindamise kohustuse määratlemisel viidatakse otseselt nõukogu määruse (EMÜ) nr 1191/69 (7) artiklile 14, mille lõikes 1 on sätestatud, et „avaliku teenindamise leping võib hõlmata eelkõige: — veoteenuseid, mis vastavad kinnitatud jätkuvus-, regulaarsus-, veomahu- ja kvaliteedinormidele, — lisaveoteenuseid, — veoteenuseid, mida osutatakse kindlaksmääratud hinnaga ja kindlaksmääratud tingimustel, eriti reisijate teatavatele kategooriatele või teatavatel marsruutidel, — teenuste kohandamist tegelike nõuetega”.

(16)

Maanteevedude seaduse alusel on asjaomane riigiasutus kohustatud hüvitama tõendatava kahju, mida ettevõtja kannab avaliku teenindamise kohustuse täitmise tulemusel (8). Kõnealuse seaduse artikli 19b kohaselt on tõendatav kahju reisijate liinivedude valdkonnas määratletud kui ettevõtja avaliku teenindamise kohustuse täitmise majanduslikult põhjendatud kulude ja mõistliku kasumi (9) summa ning teenitud tulu vahe.

(17)

Maanteevedude seaduse artikli 19b lõikes 3 on sätestatud, et ettevõtja kohustus esitada tõendatava kahju kohta objektiivne hinnang, mis hõlmab kogu sõlmitavas avaliku teenindamise lepingus käsitletavat ajavahemikku, on nõue, mis tuleb täita avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. Piirkond hüvitab tõendatava kahju summas, mis ei ületa objektiivset hinnangut, millele lisanduvad üksnes ettenägematud kulud. Tõendatava kahju objektiivne hinnang on prognoositavat kahju käsitlev hinnang, mille koostab sõltumatu ekspert enne teenuse osutamist. Maanteevedude seaduse artikli 19b lõikes 3 on sätestatud, et isegi kui ettevõtja nõuab tekkinud kahju eest pärast lepingu täitmist suuremat hüvitist, jääb asjaomane riigiasutus kõnealuses hinnangus eelnevalt kindlaks määratud ülemmäära juurde. Seevastu, kui tegelik kahju on tõendatava kahju objektiivses hinnangus esitatust väiksem, hüvitatakse vaid tegelik kahju. Hüvitada võidakse ka lepingu täitmisel tekkinud ettenägematud kulud, mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal prognoosida.

(18)

Tõendatava kahju kindlaksmääramine, tõendatava kahju objektiivse hinnangu arvutusmeetod, asjakohastest eelarvetest rahaliste vahendite eraldamise eeskirjad, dokumendid, millele tuleb tugineda tõendatava kahju arvutamisel, ja viis, kuidas teostada veoteenuste rahastamise üle valitsuse järelevalvet, määratakse kindlaks rakendusmääruses (10).

(19)

Alates 1. jaanuarist 2003 vastutavad piirkondlikud ametiasutused, sealhulgas Ústí piirkonna ametiasutused, lepingute sõlmimise eest vedajatega piirkondlike avalike transporditeenuste osutamiseks Tšehhi Vabariigis. Üldiste bussiveoteenuste pakkumine on tagatud Tšehhi Vabariigis kahel võimalikul viisil. Esiteks põhiveoteenuste abil, mida vastavalt maanteevedude seaduse artiklitele 19a ja 19b tuleb mõista kui teenuseid, millega tagatakse piirkondlikud veod, ning mida haldavad asjakohased piirkondlikud ametiasutused. Tõendatava kahju katavad piirkonnad oma eelarvest. Teiseks muude veoteenuste abil, mida vastavalt maanteevedude seaduse artiklile 19c tuleb mõista kui teenuseid, millega kantakse hoolt omavalitsuste veovajaduste eest väljaspool piirkonna põhiveoteenuste pakkumist, ja mida haldavad omavalitsused. Nende muude veoteenuste puhul sõlmib omavalitsus ettevõtjaga avaliku teenindamise lepingu ja katab avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud tõendatava kahju oma eelarvest. Põhiveoteenuste ja muude veoteenuste eest makstav hüvitis ei tohi kattuda: kui konkreetse liini kahjud kannab piirkondlik ametiasutus, ei saa sama kahju hüvitada omavalitsus, ja vastupidi, nii et topelthüvitamine ei ole võimalik.

(20)

Tšehhi ametiasutuste sõnul proovis Ústí piirkond asendada olemasolevad mitmeaastased piirkondlike bussiveoteenuste osutamise lepingud 2004. aasta sügisel uute, võimaluse korral odavamate lepingutega. Selleks kuulutas Ústí piirkond välja teabekogumise, et saada piisavalt teavet nende teenuste pakkumise eeldatavate turuhindade kohta. Selle ettevõtmise tulemused ei toonud lõppkokkuvõttes kaasa uute lepingute sõlmimist.

(21)

Ústí piirkonna ametiasutused otsustasid hoopiski pikendada olemasolevaid lepinguid 30. aprillini 2005, sõlmides nende lisad järgmiste ettevõtjatega: ČSAD BUS Ústí nad Labem a.s. (edaspidi „ČSAD”), (11) Dopravní podnik města Ústí nad Labem a.s. (edaspidi „DP Ústí”), Dopravní podnik Teplice, s.r.o. (edaspidi „DP Teplice”), Dopravní podnik měst Chomutova a Jirkova a.s. (edaspidi „DP Chomutov”), Dopravní podnik města Děčín, a.s. (edaspidi „DP Děčín”), Dopravní podnik měst Mostu a Litvínova a.s. (edaspidi „DP Most”), Autobusová doprava, s.r.o., Podbořany (edaspidi „Podbořany”), Miroslav Ohem — SADO (edaspidi„Miroslav Ohem”), Petr Frommel — FOBUS (edaspidi „Petr Frommel”) ja Petr Stejskal — SPORTBUS (edaspidi „Petr Stejskal”).

(22)

2005. aasta kevadel sõlmiti täiendavad lisad, millega pikendati lepingute kehtivust 31. detsembrini 2005. Need lisad sõlmiti eelmises põhjenduses loetletud ettevõtjatega, v.a Petr Frommel, kes ei olnud enam huvitatud selles piirkonnas veoteenuste pakkumisest. Selle asemel sõlmiti uus leping ettevõtjaga Vilém Graupner, stroj. a stav. údržba (edaspidi „Vilém Graupner”)

(23)

Tabelis 1 on esitatud lepingulisades esitatud näitajad, mille alusel hinnati 2005. aasta puhul objektiivselt iga kõnealuse ettevõtja tõendatavat kahju.

Tabel 1  (12)

2005. aasta lepingute ülevaade

(parandatud näitajad, mille Tšehhi Vabariik esitas pärast menetluse algatamise otsust)

(24)

Veoteenuste eeldatavat koguhinda vähendatakse ettevõtja eeldatava tulu võrra, mis põhineb peamiselt piletimüügil ja muudel tuluallikatel. Tekkiv tõendatav kahju, mis hõlmab mõistlikku kasumit, kujutab endast objektiivset hinnangut tõendatava kahju kohta ehk avaliku teenindamise eest antava hüvitise kohustuslikku ja siduvat ülemmäära, mille piires võib Ústí piirkond ettevõtjale hüvitist maksta, nagu on selgitatud põhjenduses 17.

(25)

Tšehhi ametiasutuste sõnul maksti 2005. aasta puhul välja järgmised tegelikud hüvitised.

Tabel 2

Tegelikud hüvitised 2005. aastal

(26)

Vastavalt Tšehhi ametiasutuste esitatud teabele sai DP Ústí 2005. aasta eest täiendavad avaliku teenindamise hüvitised summas 7 335 000 Tšehhi krooni ja 4 591 200 Tšehhi krooni. Ent nagu Tšehhi ametiasutused selgitasid oma vastuses menetluse algatamise otsusele, oli nende hüvitiste andja Ústí nad Labemi omavalitsus ja need olid seotud üksnes omavalitsusesisese ühistranspordiga. Seepärast on need hüvitised erinevad ja selgelt lahus Ústí piirkonnas piirkondlike bussiveoteenuste jaoks antud avaliku teenindamise hüvitistest ning ei ole seotud käesolevas otsuses vaadeldavate meetmetega.

(27)

Vastavalt Tšehhi ametiasutuste esitatud teabele sai ka DP Teplice 2005. aasta eest täiendava avaliku teenindamise hüvitise summas 34 500 000 Tšehhi krooni. Peale selle sõlmiti 2003. aastal Teplice omavalitsuse ja DP Teplice vahel kaks liisingulepingut ning 5. mail 2006 ja 18. oktoobril 2006 kirjutati alla nende lisadele, et liisida avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks kaks uut trollibussi. Ent nagu Tšehhi ametiasutused selgitasid oma vastuses menetluse algatamise otsusele, oli see avaliku teenindamise hüvitis ja nende trollide liisimine seotud üksnes Teplice omavalitsuse omavalitsusesisese ühistranspordiga. Need meetmed on erinevad ja selgelt lahus Ústí piirkonnas piirkondlike bussiveoteenuste jaoks antud avaliku teenindamise hüvitistest ning ei ole seega seotud käesolevas otsuses vaadeldavate meetmetega.

(28)

2006. aastal sõlmisid Ústí piirkonna ametiasutused täiendavad lisad kõikide ettevõtjatega (v.a DPÚK), kes pakkusid maist kuni detsembrini 2005 veoteenuseid. Nende lisade sõlmimiseni viinud läbirääkimistel nõudis DPÚK hüvitise suurendamist, millega Ústí piirkonna ametiasutused ei nõustunud. Sellest tulenevalt lõpetas Ústí piirkond 31. jaanuaril 2006 oma lepingu DPÚKiga. Selle lepinguga ette nähtud kolme kuu pikkune etteteatamise aeg lõppes 1. mail 2006. Sel ajavahemikul pakkus DPÚK veoteenuseid, mille eest ta sai hüvitist.

(29)

Tšehhi ametiasutused edastasid komisjonile lepingulisades esitatud näitajad, mida võeti 2006. aastal arvesse tõendatava kahju hindamisel järgmiste ettevõtjate puhul:

Tabel 3  (15)

2006. aasta lepingute ülevaade

(parandatud näitajad, mille Tšehhi Vabariik esitas pärast menetluse algatamise otsust)

(30)

Tegelik hüvitis, mida maksti kõnealustele ettevõtjatele teenuste osutamise eest 2006. aastal, oli järgmine.

Tabel 4

Tegelikud hüvitised 2006. aastal

(31)

Vastavalt Tšehhi ametiasutuste esitatud teabele sai DP Teplice 2006. aasta eest Teplice omavalitsuselt täiendava avaliku teenindamise hüvitise summas 35 514 000 Tšehhi krooni. Ent nagu Tšehhi ametiasutused selgitasid oma vastuses menetluse algatamise otsusele, oli see hüvitis seotud üksnes kõnealuse omavalitsuse omavalitsusesisese ühistranspordiga. Seepärast on see hüvitis erinev ja selgelt lahus Ústí piirkonnas piirkondlike bussiveoteenuste jaoks antud avaliku teenindamise hüvitistest ning ei ole seega seotud käesolevas otsuses vaadeldavate meetmetega.

(32)

Nagu on selgitatud põhjenduses 28, sai DPÚK hüvitist avalike teenuste eest, mida ta pakkus ajavahemikus jaanuarist kuni aprillini 2006. Tšehhi ametiasutuste sõnul ulatus see hüvitis 92 172 509,24 Tšehhi kroonini. Selle summa arvutamisel võeti aluseks järgmised lepingulisas esitatud näitajad.

Tabel 5

DPÚKile ajavahemiku eest jaanuar kuni aprill 2006 makstud hüvitised

(33)

DPÚKi lepingust taganemise tõttu algatasid Ústí piirkonna ametiasutused hankemenetluse, mille eesmärk oli valida välja ettevõtjad, kes soovivad pakkuda piirkondlikke bussiveoteenuseid liinidel, kus varem tegutses DPÚK. Selle menetluse tulemusel valiti nendele liinidele tegutsema ČSAD Česká Lípa. DPÚK jätkas vahepeal ikkagi veoteenuste pakkumist, kuid kuna selle ajavahemiku eest hüvitist ei makstud, lõpetas ta Ústí piirkonnas teenuste pakkumise 1. augustil 2006. Kuna ČSAD Česká Lípa ei olnud võimeline alustama tegutsemist nendel liinidel kohe samal kuupäeval, määrasid ametiasutused DPÚKile ühepoolselt kohustuse jätkata veoteenuste pakkumist 8. augustist 2006 kuni 8. septembrini 2006, tuginedes määrusele (EMÜ) nr 1191/69. DPÚKile tehti ettemakse, et katta kehtestatud kohustuse täitmisel tekkiv kahju.

(34)

8. septembril 2006 lõpetas DPÚK lõplikult veoteenuste pakkumise Ústí piirkonnas. 9. septembril 2006 pidi ČSAD Česká Lípa alustama oma tegevust liinidel, kus varem oli tegutsenud DPÚK, kuid ei tulnud sellega taas toime. Nii otsustasid Ústí piirkonna ametiasutused sõlmida kõnealuste teenuste pakkumiseks lepingud nende ettevõtjatega, kelle pakkumisi ei oldud DPÚKi teenustele asenduse leidmiseks korraldatud menetluse raames välja valitud. Nende ettevõtjate väljavalimisel lähtuti kõige soodsamast pakkumisest, mis järgnes ČSAD Česká Lípa pakkumisele, ehk välja valiti paremuselt teine pakkumine. See oli võimalik üheksas piirkonnas kokku viieteistkümnest, kus Ústí piirkond oli algselt valinud DPÚKi asendajaks ČSAD Česká Lípa.

(35)

Tabelis 6 on loetletud ettevõtjad, kellega Ústí piirkond sõlmis avaliku teenindamise lepingud piirkondlike bussiveoteenuste pakkumiseks liinidel, kus varem oli tegutsenud DPÚK, ning näitajad, mida võeti arvesse hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, tuginedes objektiivsele hinnangule tõendatava kahju kohta, mis tekkis nende teenuste pakkumisel ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 2. juunini 2007.

Tabel 6

Ülevaade lepingutest ajavahemikus septembrist 2006 kuni juunini 2007  (16)

(parandatud näitajad, mille Tšehhi Vabariik esitas pärast menetluse algatamise otsust)

(36)

Tabelist 7 on näha, et ettevõtjatele tegelikult tehtud maksed ei ületanud tõendatava kahju objektiivse hindamise käigus kindlaks määratud summasid.

Tabel 7

Lepingute alusel ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 2. juunini 2007 eest makstud tegelikud kahjuhüvitised

(37)

Neist viieteistkümnest piirkonnast, mille ČSAD Česká Lípa oli algselt olnud nõus DPÚKilt üle võtma, kuues ei olnud paremuselt teist pakkujat, kellega Ústí piirkond oleks saanud sõlmida avaliku teenindamise lepingu. Nende piirkondade jaoks korraldas Ústí piirkond kontsessioonide andmise konkursi teise vooru, kuid selles osales vaid üks pakkuja. Seetõttu valiti ettevõtjad nendel liinidel tegutsemiseks välja läbirääkimismenetluse käigus ning nende ettevõtjatega sõlmiti lepingud üksnes ajavahemikuks, mis järgnes DPÚKi teenuste lõppemisele ja pärastisele ČSAD Česká Lípa ebaõnnestumisele, et tagada DPÚKi teenuste tõrgeteta jätkumine, (17) st kuni 2006. aasta lõpuni, eesmärgiga pakkuda piirkonna elanikele piisaval tasemel veoteenuseid (18).

(38)

Tabelis 8 on loetletud täiendavad ettevõtjad, kellega Ústí piirkond sõlmis lepingud, ja näitajad, mida võeti arvesse tõendatava kahju taseme hindamisel.

Tabel 8

Ülevaade lepingutest ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006  (19)

(parandatud näitajad, mille Tšehhi Vabariik esitas pärast menetluse algatamise otsust)

(39)

Tabelist 9 on näha, et kõnealuste ettevõtjate saadud tegelik hüvitis oli tõendatava kahju objektiivsest hinnangust väiksem.

Tabel 9

Lepingute alusel ajavahemiku 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 eest makstud tegelikud kahjuhüvitised

(40)

Ústí nad Labemi omavalitsus andis 23. juulil 2004 ja 11. aprillil 2005 DP Ústí kasuks kaks garantiid pangalaenudele, mille väärtus oli vastavalt 35 000 000 Tšehhi krooni ja 5 000 000 Tšehhi krooni. Need laenud oli andnud Komerční banka, a.s (20).. Tšehhi ametiasutused on teavitanud komisjoni, et need garantiid, mis katavad laenud 100 %liselt, anti laenude jaoks, mis olid mõeldud üksnes selleks, et rajada trolliliin, millega asendada Ústí nad Labemi omavalitsuse vähem kulukad, kuid saastavamad bussiteenused.

(41)

Ústí nad Labemi omavalitsus suurendas 2006. aastal DP Ústí omakapitali 160 000 000 Tšehhi krooni võrra. Kapitali suurendati vaid selleks, et rahastada DP Ústí trolliliini (Ústí nad Labem — Střekov) rajamist kooskõlas Ústí nad Labemi omavalitsuse pikaajalise strateegilise eesmärgiga transport elektrifitseerida. Selle kapitalisuurenduse vahendid hoiti eraldi arvel.

(42)

Komisjon hindas menetluse algatamise otsuses järgmisi meetmeid, mis kaebuse esitaja oli kahtluse alla seadnud:

(43)

Seoses põhjenduse 42 punktides i–o loetletud meetmetega leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et need meetmed põhinesid lepingutel, mis olid sõlmitud enne 1. maid 2004, st enne Tšehhi Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga. Seepärast järeldas komisjon, et tal puudus nende meetmete hindamiseks pädevus. Peale selle leidis komisjon, et põhjenduse 42 punktis p nimetatud meede võeti olemasoleva abikava raames.

(44)

Põhjenduse 42 punktis f nimetatud meetme puhul järeldas komisjon, et DP Chomutovile antud 3,5 miljoni Tšehhi krooni suurune laen ei kujuta endast riigiabi.

(45)

Samamoodi leidis komisjon põhjenduse 42 punktis g osutatud meetme puhul, et mis tahes võimalik eelis, mis tekkis DP Děčínile seoses parkimisautomaatide käitamisega, ei saa moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest see meede vastab kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 69/2001 (21) vähese tähtsusega abi tingimustele.

(46)

Mis puudutab põhjenduse 42 punktis h nimetatud meedet, siis komisjon järeldas, et tal puudub pädevus hinnata trollide liisimist DP Teplicele Teplice omavalitsuse poolt 10. detsembril 2003 sõlmitud algse lepingu põhjal. Ent kuna seda liisingulepingut on kaks korda muudetud — 5. mail 2006 ja 18. oktoobril 2006 –, et hõlmata täiendavate trollide liisingud, võiks komisjon hinnata nende muudatuste tulemusel toimunud liisimist. Komisjon selgitas menetluse algatamise otsuses, et kuna neid sõidukeid kasutati üksnes avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks, tuleks kõiki nendest liisingulepingutest tulenevaid kulusid käsitada avaliku teenindamise hüvitise osana. Nagu on märgitud põhjenduses 27, oli nende trollide liisimine seotud üksnes Teplice omavalitsuse sisese ühistranspordiga, nii on need meetmed erinevad ja selgelt lahus Ústí piirkonnas piirkondlike bussiveoteenuste jaoks antud avaliku teenindamise hüvitistest ning ei ole seotud käesolevas otsuses analüüsitavate meetmetega.

(47)

Seoses avaliku teenindamise hüvitistega, mis anti teatavatele veoettevõtjatele põhjenduse 42 punktides a, b ja c loetletud eri perioodide puhul, uuris komisjon menetluse algatamise otsuses seda, kas need meetmed kujutasid endast Euroopa Kohtu Altmarki kohtuotsuses (22) kindlaks määratud tingimuste alusel riigiabi. Kuna komisjon väljendas teise, kolmanda ja neljanda Altmarki tingimuse täitmise suhtes kahtlust, järeldas ta, et ei saa välistada, et hüvitised kujutavad endast aluslepingu tähenduses riigiabi.

(48)

Põhjenduse 42 punktides d ja e loetletud meetmete puhul analüüsis komisjon seda, kas garantiid ja DP Ústí omakapitali suurendamine kujutasid endast riigiabi, ning eelkõige seda, kas neid võis pidada turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega kooskõlas olevaks. Menetluse algatamise otsuses järeldas komisjon, et ei saa välistada, et need meetmed ei ole vastavuses turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega ja et seetõttu võivad nad kujutada endast riigiabi aluslepingu tähenduses.

(49)

Seejärel uuris komisjon seda, kas põhjenduse 42 punktides a–e loetletud meetmeid võib pidada kokkusobivaks siseturuga.

(50)

Põhjenduse 42 punktides a, b ja c nimetatud avaliku teenindamise hüvitiste kohta märkis komisjon, et tal ei olnud võimalik menetluse algatamise otsuse tegemise ajal väita, et hüvitise summa ei ületanud summat, mis oleks olnud vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud kulude katmiseks, võttes arvesse kõnealuste kohustuste täitmisel teenitavat asjakohast tulu ja mõistlikku kasumit.

(51)

Eeskätt väljendas komisjon kahtlust seoses ettenägematute kulude mõistega ja nende arvutamiseks kasutatud metoodikaga, eriti kuna see tõi kaasa maksed, mis ületasid 2005. ja 2006. aastal DP Teplice ja DP Ústí eeldatavat hüvitise ülemmäära. Lisaks väljendas komisjon kahtlust metoodika suhtes, mida kasutati selle kontrollimiseks, kas ettevõtjate eeldatud hinnatasemed vastasid pakutud teenuste eripäradele. Sellega seoses oli komisjon kahtlev ka küsimuses, kas need hinnad hõlmasid kasumit, mida ei saa pidada mõistlikuks.

(52)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et esineb kahtlusi, kas avaliku teenindamise hüvitised olid aluslepinguga kokkusobivad. Komisjon küsis lisateavet, eeskätt hüvitiste arvutamiseks kasutatud metoodika kohta (eeldatavate hindade taseme kindlaksmääramine, mõistliku kasumi arvutamine ja mõiste „ettenägematud kulud”).

(53)

Seoses põhjenduse 42 punktides d ja e nimetatud meetmetega selgitas komisjon menetluse algatamise otsuses, et Tšehhi ametiasutused ei olnud esitanud komisjonile piisavalt teavet, mis võimaldanuks komisjonil järeldada, kas kapitali suurendamine ja kaks garantiid olid ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed ega kujutanud endast seega tarbetut konkurentsi moonutamist. Seepärast väljendas komisjon kahtlust, kas neid meetmeid saab lugeda aluslepinguga kokkusobivaks.

(54)

Tšehhi ametiasutused esitasid koos vastusega menetluse algatamise otsusele järgmised kolm dokumenti: Ústí piirkonna seisukohavõtt, Teplice omavalitsuse seisukohavõtt ja DP Ústí (üks väidetav abisaaja) seisukohavõtt. Tšehhi ametiasutused kasutasid ka võimalust, et parandada menetluse algatamise otsuse tabelites 1, 3, 6 ja 7 esitatud teavet. Neis tabelites esinenud vead olid tingitud teatavate veoteenuste väljajätmisest ja andmete ebakorrektsest ümberkirjutamisest. Õiged andmed on esitatud nüüd eespool toodud tabelites 1, 3, 6 ja 8.

(55)

Tšehhi ametiasutuste sõnul vastavad põhjenduse 42 punktides a, b ja c loetletud avaliku teenindamise hüvitised, mille Ústí piirkond andis piirkondlikele veoettevõtjatele, neljale Altmarki kriteeriumile ega kujuta seega endast riigiabi.

(56)

Esimese Altmarki tingimuse kohta väitsid Tšehhi ametiasutused, et komisjon oli järeldanud juba menetluse algatamise otsuses, et see tingimus oli täidetud kõikide vaatlusaluste avaliku teenindamise lepingute puhul.

(57)

Mis puudutab teist Altmarki tingimust, siis Tšehhi ametiasutused selgitasid, et Ústí piirkond kattis kõikide vaatlusaluste avaliku teenindamise lepingute alusel ettevõtjate tõendatava kahju, mis arvutati kui a) avaliku teenindamise lepingust tuleneva veoteenuse kulude ja b) veoettevõtja saadud tulu vahe. Veoteenuste kulud sisaldasid i) veoettevõtja kulusid kooskõlas keskmise ettevõtja kuludega ja ii) mõistlikku kasumit. Need kriteeriumid pandi eelnevalt paika läbipaistval ja objektiivsel viisil ning hüvitise ülemmäär oli piiratud eksperdiarvamuse põhjal kohe algusest. Piirkondlikel ametiasutustel olid ka volitused kontrollida, et selliste hinnangute jaoks kasutatavad andmed on õiged ja vastavad konkreetse ettevõtja olukorrale.

(58)

Seoses ettevõtjate puhul kasutatud erinevate kilomeetrihindadega, mille suhtes komisjon oli väljendanud menetluse algatamise otsuses kahtlust, vastasid Tšehhi ametiasutused, et need hinnad on seotud eri bussiteenuste osutajate kulude, asjaomase liini ja käitamise aja ning muude konkreetse liini eripäradega. Lisaargumendina esitasid Tšehhi ametiasutused standardsete pikaajaliste kontsessioonide tulemused, mille puhul pakutud hind jääb vahemikku 25,48 Tšehhi krooni km kohta maapiirkondades ja 45,79 Tšehhi krooni km kohta linnalähedastes piirkondades.

(59)

Seepärast olid Tšehhi ametiasutused seda meelt, et teine Altmarki tingimus on täidetud kõikide avaliku teenindamise lepingute puhul.

(60)

Mis puudutab kolmandat Altmarki tingimust, siis Tšehhi ametiasutused tuletasid meelde, et Ústí piirkonna sõlmitud avaliku teenindamise lepingutes oli ette nähtud tõendatava kahju esialgne objektiivne hindamine. Vastavalt maanteevedude seaduse artikli 19b lõikele 3 peab piirkond hüvitama tõendatava kahju summas, mis ei ületa kõnealust objektiivset hinnangut, millele lisanduvad üksnes ettenägematud kulud. Seega — kui tegelik kahju on asjaomasel perioodil esialgselt hinnatust suurem, hüvitab Ústí piirkond kahju üksnes hinnangus esitatud summa piires, mis ei hõlma ettenägematuid kulusid.

(61)

Sellega seoses märkisid Tšehhi ametiasutused, et ükski veoteenuse osutaja ei saanud oma põhiveoteenuste eest hüvitist, mis oleks ületanud 2005. ja 2006. aasta avaliku teenindamise lepingutes ette nähtud tõendatava kahju esialgses objektiivses hinnangus kindlaks määratud taset. Peale selle kandsid 2006. aastal kolm veoettevõtjat, kes teenindasid Ústí piirkonnas viit regiooni, majanduslikku kahju. Tšehhi ametiasutuste esitatud dokumentidest on näha, et need kolm veoettevõtjat püüdsid saada Ústí piirkonnalt lisahüvitist. Ústí piirkond täiendavat hüvitist siiski ei andnud ja sundis seega kõnealuseid veoteenuste pakkujaid kandma oma äririske ise. Veel märkisid Tšehhi ametiasutused, et veoteenuste pakkuja ei saa teha ühepoolselt otsust lõpetada teatud liinidel veoteenuste osutamine või mõjutada pakutava teenuse ulatust ja sagedust. Kui veoteenuste pakkuja ei taga oma lepingus sätestatud põhiveoteenuseid, on Ústí piirkonnal õigus kohaldada lepingutrahve.

(62)

Tšehhi ametiasutused tunnistavad, et maanteevedude seaduses ei ole esitatud ettenägematute kulude üksikasjalikumat määratlust ja et selle mõiste määratlemine on jäetud konkreetsetele veoteenuste ostjatele. Mõiste „ettenägematud kulud” sätestati üksikasjalikumalt avaliku teenindamise lepingutes, mille Ústí piirkond sõlmis konkreetsete veoettevõtjatega. Ettenägematud kulud viitavad olukordadele, mis ei ole sõltuvuses ettevõtte juhtimisest; ettenägematute kulude hulka kuuluvad näiteks loodusõnnetused, riiklikud hinnameetmed, aktsiisimaksu- või käibemaksumuudatused jne. Tšehhi ametiasutused esitasid komisjonile asjakohased avaliku teenindamise lepingute väljavõtted.

(63)

Lõpetuseks, mis puudutab neljandat Altmarki tingimust, siis Tšehhi ametiasutuste selgitused kolme avaliku teenindamise hüvitamise meetme kohta olid pisut erinevad, mistõttu neid käsitletakse eraldi.

(64)

2005. ja 2006. aasta avaliku teenindamise lepingute kohta (põhjenduse 42 punktis a nimetatud meede) väitsid Tšehhi ametiasutused, et kui võrrelda veoteenuste hinda Ústí piirkonnas 2005. aastal ja kontsessioonihangete alusel alates 2007. aastast pakutud hindu, tuleks neid lepinguid lugeda kõnealusele tingimusele vastavaks. Kuna kontsessioonihanked olid 2007. aastal läbipaistvad, avatud ja mittediskrimineerivad, olid hinnad, mis nende hangete raames esitati, turuhinnad, mille puhul veoteenuse hind sisaldas üksnes keskmise ratsionaalse ettevõtja kulusid ja mõistlikku kasumit. Hinnaerinevuste analüüs näitab, et veoteenuste keskmine hind oli 2005. aastal 30,60 Tšehhi krooni km kohta ja 2007. aastal 30,24 Tšehhi krooni km kohta. 2005. aastal jäi piirkondlike veoteenuste hind vahemikku 21,50 Tšehhi krooni km kohta ja 37,16 Tšehhi krooni km kohta. 2007. aastal, pärast pikaajaliste kontsessioonide andmise menetluste lõppemist, jäid hinnad vahemikku 25,48 Tšehhi krooni km kohta ja 45,79 Tšehhi krooni km kohta. Tsehhi ametiasutuste väitel järeldub sellest võrdlusest, et hind märkimisväärselt ei erinenud ning et eri piirkondade hinnaerinevused olid 2007. aastal isegi suuremad kui 2005. aastal. Sama analüüs näitab, et märkimisväärseid kasumite erinevusi ei olnud ka 2005. ja 2007. aasta lepingutes. Seepärast tuleks veoettevõtjate vaatlusalusel ajavahemikul teenitud kasumit pidada neljanda Altmarki tingimusega kooskõlas olevaks.

(65)

Tšehhi ametiasutused esitasid lisaks Praha Tehnikaülikooli (České vysoké učení technické v Praze) professorite koostatud eksperdiarvamuse, millest nähtub, et teenuseosutajate kulud olid mõistlike ettevõtjate kulud. Ainsad erandid oli kaebuse esitaja DPÚK, kelle piirkondlike veoteenuste hind oli sobimatult kõrge, ja kaks kohalikku ettevõtjat, kelle hind leiti olevat liiga madal.

(66)

Lepingute kohta, mis hõlmasid ajavahemikku 9. septembrist 2006 kuni 2. juunini 2007 (põhjenduse 42 punktis b nimetatud meede) ja 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 (põhjenduse 42 punktis c nimetatud meede), väitsid Tšehhi ametiasutused, et Ústí piirkond määratles täpselt soovitud teenuste ulatuse ja esitas huvitatud veoettevõtjatele asjakohased varasematel andmetel põhinevad tuluhinnangud. Eksperdiarvamuse pidi esitama veoteenuse osutaja. Väljavalitud veoteenuse osutaja eksperdiarvamus on seejärel siduv kogu lepinguperioodi vältel. Seega oli otsuse tegemisel ainus kriteerium huvitatud veoteenuse osutajate pakutud hind.

(67)

Seoses avaliku teenindamise hüvitistega bussiteenuste eest ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 2. juunini 2007 (põhjenduse 42 punktis b nimetatud meede) väitsid Tšehhi ametiasutused, et avaliku teenindamise lepingud, mille alusel need hüvitised välja maksti, sõlmiti avatud, läbipaistva ja tingimusteta hankemenetluse tulemusel. Asjaolu, et hanke võitja keeldumise tõttu soovitud teenuseid pakkuda tuli lõppkokkuvõttes valida paremuselt teine pakkuja, ei sea kahtluse alla hankemenetluse avatust, läbipaistvust ja tingimusetust.

(68)

Esimeses valikuvoorus pakutud hind oli valikumenetluse käigus objektiivselt saavutatud hind ning seega vastab see kolmandale ja neljandale Altmarki tingimusele, kuna sellega on tagatud, et teenuse osutaja ei teeni teenuse pakkumisega põhjendamatut kasumit. Põhjenduse 42 punktis b nimetatud meetme kohased lepingud sõlmiti üheksa kuu pikkuseks üleminekuperioodiks viieteistkümnest Ústí piirkonna regioonist üheksa kohta.

(69)

Juhul kui komisjon peaks leidma, et neljanda Altmarki tingimuse esimene pool ei ole põhjenduse 42 punktis b nimetatud meetme puhul täidetud, siis tingimuse teine pool peaks olema Tšehhi ametiasutuste väitel täidetud, sest teenusepakkuja väljavalimisel analüüsiti mõistliku kasumiga tegutseva keskmise teenusepakkuja kulusid.

(70)

Lõpetuseks — seoses avaliku teenindamise hüvitistega, mis Ústí piirkond andis otseste läbirääkimiste tulemusel bussiteenuste eest ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 (põhjenduse 42 punktis c nimetatud meede), selgitasid Tšehhi ametivõimud, et Ústí piirkond kandis nii hästi kui võimalik hoolt selle eest, et viies piirkonnas, kus puudus paremuselt teine pakkuja, pakutaks avalikke veoteenuseid võimalikult madala hinnaga. Korraldati kontsessioonide andmise konkursi teine voor, et tagada kuni standardse (kiirendamata) kontsessioonide andmise menetluse korraldamiseni peamised avalikud veoteenused. Teade teise vooru kohta avaldati 16. augustil 2006 mitmes olulises Tšehhi päevalehes (23). Tšehhi ametiasutused esitasid teise vooru jaoks vajalikud dokumendid. Kuna need lepingud tuli sõlmida ČSAD Česká Lípa ootamatu taandumise tõttu kahe nädala jooksul ja võttes arvesse seda, et kõik kontsessioonid anti ajutiselt ajavahemikuks, mis oli lühem kui neli kuud, lisas Ústí piirkond kontsessionääride valimise menetlusse kriteeriumi, et võitjaks tulnud veoettevõtja peab tagama veoteenuste pakkumise alates 9. septembrist 2006, st kaks nädalat pärast kontsessioonide andmise menetluse väljakuulutamist.

(71)

Kuna kontsessiooni andmise konkursi teise vooru põhjal ei olnud võimalik lepinguid sõlmida — kuue piirkonna kohta saadi vaid üks pakkumine (24) –, sõlmis Ústí piirkond lepingud otse olemasolevate veoteenuse osutajatega. Tšehhi ametivõimude sõnul ei olnud nende lepingute sõlmimise erandlike asjaolude tõttu kolmanda kontsessioonide andmise menetluse korraldamiseks aega ja samas ei võimaldanud ajalised piirangud koostada eksperdiarvamust. Tšehhi ametiasutused rõhutasid veel ka seda, et igal juhul ei erinenud veoteenuse hind märkimisväärselt kontsessioonide andmise konkursi esimese ja teise vooru tulemusel saadud hinnast. Summa ligikaudu 7 % suurust erinemist võib pidada normikohaseks, võttes arvesse asjaolu, et inim- ja kapitaliressursside ajutine eraldamine neljaks kuuks oli kulukam kui nende eraldamine pikemaks perioodiks.

(72)

5 miljoni Tšehhi krooni ja 35 miljoni Tšehhi krooni suuruste garantiide kohta, mille Ústí nad Labemi omavalitsus andis DP Ústí saadud pangalaenude tagamiseks, väitsid Tšehhi ametiasutused, et DP Ústí oleks saanud need laenud ka ilma tagatisteta. Tšehhi ametiasutused märgivad, et DP Ústí sai 2007. aastal 40 miljoni Tšehhi krooni suuruse laenu trolliliini Ústí nad Labem — Střekov rajamise lõpetamiseks ja kahe bussi ostmiseks. Selle laenu andis Komerční banka, a.s. ehk sama finantsasutus, kes andis DP Ústíle 2004. ja 2005. aastal laenud, mille jaoks Ústí nad Labemi omavalitsus andis vaidlusalused garantiid. Selle 40 miljoni Tšehhi krooni suuruse laenu tagatise moodustasid DP Ústí varad. Laenuandja väljavalimiseks korraldati avalik hankemenetlus, mille tulemusel valiti välja parim pakkumine, tegemata vahet laenu tagamise viisil, st kas laen tagati Ústí nad Labemi omavalitsuse antud garantiiga või tagati seda ettevõtte varade kujul. Tšehhi ametiasutuste sõnul näitab see, et laenu tingimused ei sõltunud 2007. aastal tagatise vormist ja et DP Ústí oli suuteline saama samadel tingimustel laenu isegi ilma garantiita. Tšehhi ametiasutuste väitel oli see nii ka 2004. ja 2005. aasta laenude puhul ning seega ei toonud garantii DP Ústíle mingit majanduslikku eelist.

(73)

Laenude abil saadud vahendeid ei saanud igal juhul kasutada muul otstarbel kui trolliliini rajamiseks. Ústí on piirkond, kus keskkonna kvaliteet on madal, ja projekti eesmärk oli selles piirkonnas valitsevat olukorda parandada. Kui DP Ústíle ei oleks pangalaenu antud, oleks DP Ústí olnud kohustatud jätkama oma bussiveoteenusega. Tšehhi ametivõimude sõnul peeti meetmega seoses keskkonnakaitset tähtsamaks trolliliini rajamise suurtest kuludest ja seepärast tuleks meedet lugeda aluslepinguga kokkusobivaks.

(74)

Tšehhi ametiasutused selgitasid, et vahendid, millega suurendati DP Ústí omakapitali 160 miljoni Tšehhi krooni võrra, olid mõeldud kasutamiseks üksnes selleks, et rahastada trolliliini Ústí nad Labem — Střekov rajamist. Neid hoiti DP Ústí eraldi kontol, millelt tehti makseid trolliliini Ústí nad Labem — Střekov ehitamiseks.

(75)

See liin on Ústí nad Labemi omavalitsuse linnade ühistranspordisüsteemi „selgroo” lahutamatu lüli ehk osa suuremahulises ja keskkonnahoidlikus trolliliikluses seisnevast süsteemist, mida on omavalitsuses üles ehitatud alates 1984. aastast ja mis on võetud järk-järgult kasutusele alates 1988. aastast. Trolliliini rajamine on süsteemi ülesehitamise viimane etapp, mille lõpetamisel ühendatakse suur osa jõe paremkaldal asuvast omavalitsuse osast trollibussitranspordi põhisüsteemiga. Seda süsteemi laiendamist on kavandatud alates 1996. aastast.

(76)

Tšehhi ametiasutuste sõnul parandab investeering märkimisväärselt omavalitsuse keskkonnatingimusi, peamiselt vähendades jõe paremkaldal asuvas linna osas õhusaastet, vähendades tänu busside asendamisele trollidega kõikidel mõjutatud liinidel transpordi põhjustatud mürataset (eelkõige öösel), vähendades mõjutatud liinidel heidet ja vähendades Střekovi piirkonnas fotokeemilise sudu tekkimise riski.

(77)

Sellest tulenevalt väitsid Tšehhi ametiasutused, et kapitali suurendamine on hõlmatud määruse (EMÜ) nr 1107/70 (25) artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud erandiga. Tšehhi ametiasutuste väitel on tingimused artikli 3 lõike 1 punkti b kohaldamiseks täidetud, sest i) trollivõrgustiku rajamise eesmärk on transpordi koordineerimine ja optimeerimine; ii) sellega kaasnevad infrastruktuurikulutused, mida teised ettevõtjad, kes korraldavad muud liiki maanteevedusid, ei pea kandma; ning iii) ühise poliitikaeesmärgi (transpordi koordineerimine ja CO2-heite vähendamine) saavutamiseks ei ole olemas muud, rahaliselt vähem koormavat alternatiivi.

(78)

2005. aastal sai DP Ústí oma avaliku teenindamise kohustuse täitmise raames kaks lisahüvitist, mille suurus oli 4 591 200 Tšehhi krooni ja 7 335 000 Tšehhi krooni. Tšehhi ametiasutused selgitasid, et need Ústí nad Labemi omavalitsuse antud hüvitised puudutasid üksnes asjaomase omavalitsuse sisevedusid ja need ei ole seotud Ústí piirkonna piirkondlike transpordihüvitistega, millele on keskendutud menetluse algatamise otsuses.

(79)

Seoses DP Teplice suhtes võetud meetmetega selgitasid Tšehhi ametiasutused, et Teplice omavalitsuse antud hüvitised, nagu ka sõidukite liisimine, olid seotud üksnes asjaomase omavalitsuse piires toimuvate vedude valdkonnas täidetava avaliku teenindamise kohustusega. Seega ei olnud need seotud Ústí piirkonna antud piirkondlike transpordihüvitistega, millele on keskendutud menetluse algatamise otsuses. Tänu sellele, et DP Teplice hoidis kontod lahus, ei olnud igal juhul mingit ohtu, et nende hüvitistega oleks ükskõik millisel moel ristsubsideeritud DP Teplice piirkondlikke veoteenuseid. Ja veel — trolle ei saa tulenevalt nende ehitusest kasutada piirkondlike veoteenuste pakkumiseks Teplice omavalitsuses väljaspool trolliliine.

(80)

DPÚK oli ainus huvitatud isik, kes esitas vastusena menetluse avamise otsusele märkuseid.

(81)

DPÚK esitas üldised märkused õigusraamistiku kohta, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigi piirkondlike bussiteenuste sektoris avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise maksmisel. DPÚK väitis, et Tšehhi Vabariigis ei ole toimunud ühistranspordisektoris mingit liberaliseerimist. DPÚKi sõnul tähendas see seda, et ettevõtjate kohustused olid haldusotsustes, millega anti ettevõtjatele tegevusload, selgelt paika pandud, sest Tšehhi õigusaktid põhinevad avaliku teenindamise kohustuse süsteemil määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 2 tähenduses, mitte avaliku teenindamise lepingutel kõnealuse määruse artikli 14 tähenduses. DPÚK väidab, et menetluse algatamise otsuses antud hinnangut avaliku teenindamise hüvitistele mõjutab asjaomase õigusraamistiku väär tõlgendamine. Veel väidab DPÚK, et Altmarki kohtuotsust ei saa antud juhul kohaldada, sest selles otsuses käsitleti süsteemi, mis põhines avaliku teenindamise lepingutel, mitte avaliku teenindamise kohustusel, nagu praegune juhtum.

(82)

Selle põhjal väitis DPÚK, et piirkondlikud ametiasutused ja ettevõtjad ei oleks tohtinud pidada läbirääkimisi avaliku teenindamise kohustuse ja hüvitise taseme üle. Ettevõtjad ei oleks tohtinud selles küsimuses konkureerida, kuna avaliku teenindamise kohustusel põhinevas süsteemis on see võimatu. Lisaks ei kajastanud hüvitis pakutud veoteenuse lepingulist hinda, vaid õigusaktide kohaldamisest tulenevate asjaomaste kohustuste täitmisel tekkinud kahju. Ka ei sõltunud hüvitis ettevõtja ja ametiasutuste tahtest ning seetõttu ei saanud sel teemal läbirääkimisi pidada. Edasi väitis DPÚK, et Ústí piirkond rikkus olemasolevaid õigusakte, sõlmides avaliku teenindamise lepingud osaliste pakkumismenetluste põhjal välja valitud ettevõtjatega. DPÚKi sõnul on sellised katsed kohaldada konkurentsipõhimõtteid vastuolus avaliku teenindamise kohustustel põhineva süsteemiga ja seega ebaseaduslikud. DPÚK väitis, et värskelt välja valitud ettevõtjad said tegevusload ja avaliku teenindamise hüvitised ebaseaduslikult, sest samade bussiliinide esmalitsentside omanik on DPÚK. Ústí piirkonna ametiasutuste lähenemisviis oli ajendatud nende soovimatusest maksta turgu valitsevatele ettevõtjatele hüvitisi, millele neil on seaduse alusel õigus, mille tulemusel turgu valitsevad ettevõtjad, kes ei ole valmis leppima väiksema tegevustoetusega, asendatakse ebaseaduslike pseudohangete abil uute ettevõtjatega. DPÚK nõudis, et olukord heastataks ning et tal lubataks praegustelt ebaseaduslikult välja valitud ettevõtjatelt bussid ja töötajad üle võtta ning naasta algselt talle määratud avaliku teenindamise kohustuse täitmise juurde, mis pidi lõppema alles 2011. aastal. Peale selle väitis DPÚK, et 2006.–2008. aasta andmed kinnitasid tema väidet, et piirkondlike bussiteenuste tagamise lõppkulud on uute ettevõtjate puhul suuremad.

(83)

Lõpetuseks märkis DPÚK, et värskelt välja valitud ettevõtjad on mitmel juhul omavalitsuste bussiettevõtjad, mis kuuluvad asjaomastele omavalitsustele ja saavad neilt toetust, nii et nende ettevõtjate ja piirkondike reisijatevedude turul tegutsevate ettevõtjate vahel valitseb ebaõiglane konkurents. DPÚKi väitel on vastuvõetamatu, et kohalikel bussiettevõtjatel lubatakse tegutseda piirkondlikel liinidel väljaspool oma omavalitsust.

(84)

Garantii kohta ja selle kohta, et Ústí nad Labemi omavalitsus suurendas DP Ústí omakapitali, väitis DPÚK, et ta oli pakkunud ametiasutustele oluliselt odavamat alternatiivi keskkonnahoidliku kohaliku veoteenuse osutamiseks liinil Ústí nad Labem — Střekov (pakkudes DP Ústí trollide asemel surumaagaasil sõitvaid busse), aga see alternatiiv lükati tagasi.

(85)

Meetmete kohta, mis vastavalt menetluse algatamise otsusele võeti enne Tšehhi Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, väitis DPÚK, et neil kõigil on pikaajaline mõju, mis ulatub ühinemiskuupäevast tublisti kaugemale.

(86)

Seoses komisjoni hinnanguga parkimisautomaatide käitamise ülemineku kohta DP Děčínile väitis DPÚK, et menetluse algatamise otsuses esitatud analüüs on ebaõige, kuna vähese tähtsusega abi künnis ei olnud ühistranspordisektoris kohaldatav.

(87)

DPÚK ei kommenteerinud ettenägematute kulude mõistet. Ka ei esitanud ta ühtki märkust selle kohta, et hüvitise maksimumsumma eelnev kindlaksmääramine riikliku statistilise analüüsi alusel võiks ära hoida ettevõtjate ülekompenseerimise.

(88)

Tšehhi ametiasutused ei olnud nõus sellega, kuidas DPÚK tõlgendas õigusraamistikku, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigis piirkondlike bussiteenuste sektoris avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise andmisel. Tšehhi ametiasutused ei olnud nõus ka DPÚKi väitega, et avalikke veoteenuseid ei ole Tšehhi Vabariigis veel liberaliseeritud.

(89)

Tšehhi ametiasutuste väitel sisaldas riiklik õigusraamistik avalike bussivedude korraldamiseks avaliku teenindamise korra raames kaht võimalust: i) maanteevedude seaduse artiklil 19 ja määruse (EMÜ) nr 1191/69 artiklil 14 põhineva avaliku teenindamise lepingu alusel ning ii) otsuse põhjal, millega kehtestatakse ühepoolselt avaliku teenindamise kohustus. Teist võimalust kasutatakse siiski väga harva. Ústí piirkonnas põhinevad kõik piirkondlikud avalikud bussiveod praegu avatud, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate hankemenetluste tulemusel sõlmitud lepingutel. Tšehhi ametiasutused väitsid, et ehkki kasutatud mõistetes esines teatavaid erinevusi, vastasid avaliku teenindamise lepingud avaliku teenindamise lepingutele määruse (EMÜ) nr 1191/69 tähenduses. See ilmnes nii maanteevedude seaduse lugemisel kui ka selle tõlgendamisel asjaomaste ametiasutuste erinevates otsustes.

(90)

Tšehhi ametiasutused selgitasid ka seda, et bussiveoteenuste osutamiseks antud tegevusluba võimaldas ettevõtjal pakkuda konkreetsetel liinidel bussiveoteenuseid, aga ei tähendanud avaliku teenindamise kohustuse määramist. See kohustus anti ettevõtjale asjaomase ettevõtja ja asjaomase ametiasutuse (antud juhul Ústí piirkond) vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga. Ühe bussiliini kohta võisid omada tegevusluba mitu ettevõtjat, ent avaliku teenindamise hüvitis määrati vaid sellele ettevõtjale, kes oli sõlminud asjaomase liini puhul piirkondliku ametiasutusega lepingu või kellele oli määratud avaliku teenindamise kohustus ametiasutuste otsusega. Peale selle ei saanud tegevusluba kujutada endast otsust avaliku teenindamise kohustuse määramise kohta määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 1 tähenduses, kuna sellega ei nähtud ette avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tuleneva finantskohustusega seotud hüvitist, nagu nõutakse kõnealuse määruse artiklis 6.

(91)

Veel leidsid Tšehhi ametiasutused, et avaliku teenindamise lepingute alusel makstud hüvitised vastasid Altmarki kriteeriumidele ja seepärast neist komisjonile ei teatatud.

(92)

Tšehhi ametiasutused väitsid, et tänu avatud, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele valikumenetlustele oli bussiveoteenuseid osutatud Ústí piirkonnas avaliku teenindamise kohustuse raamistikus hinnaga, mis oli varasemast märksa soodsam. See võimaldas Ústí piirkonnal kasutada oma vahendeid tõhusamalt, kui ta oleks saanud teha siis, kui oleks pidanud maksma hüvitist kahju eest, mida nõudis ühepoolselt DPÚK.

(93)

Seoses DPÚKi väidetega, mis puudutasid Ústí nad Labemi omavalitsuse antud garantiid ja omakapitali suurendamist, selgitasid Tšehhi ametiasutused, et selles omavalitsuses oli juba olemas trollivõrgustik ning et neid meetmeid kasutati selleks, et ühendada omavahel kaks olemasolevat olulist trollivõrgustikku. Seepärast uued trolliliinid vaid täiendasid olemasolevat trollivõrgustikku, mida oli järk-järgult üles ehitatud alates 1988. aastast. Lõpetuseks väitsid Tšehhi ametiasutused, et selle kohta, et DPÚK oleks ametlikult esitanud omavalitsuses keskkonnahoidlike vedude tagamiseks alternatiivse projekti, ei ole mingit ametlikku märget. DPÚKi seisukohavõtule lisatud projekti kuupäev oli juuni 2001 ning seega ei olnud see hinnatud meetmete võtmise ajal asjakohane.

(94)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(95)

Seepärast peab selleks, et meede liigituks abiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, olema täidetud järgmised kumuleeruvad tingimused: i) meede peab olema omistatav riigile ja rahastatav riigi ressurssidest; ii) meede peab andma abisaajale eelise; iii) see eelis peab olema valikuline ning iv) meede peab moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi ja võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(96)

Komisjon uurib, kas kõik need tingimused on järgmiste meetmete puhul täidetud:

(97)

Avaliku teenindamise hüvitised maksti veoteenuste osutamise eest välja Ústí piirkonna ametiasutuste ning põhjenduse 96 punktides a, b ja c loetletud ettevõtjate vahel sõlmitud lepingute põhjal asjaomaste ametiasutuste eelarvest. Seepärast on need hüvitised omistatavad riigile ja antud riigi ressurssidest.

(98)

Altmarki kohtuotsusest järeldub, et hüvitis, mille on ettevõtjatele andnud riik või mis on antud riigi ressurssidest seoses avaliku teenindamise kohustuse täitmisega, ei anna asjaomastele ettevõtjatele eelist ega kujuta seega endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui on täidetud neli kumuleeruvat tingimust:

(99)

Selleks et vältida majandusliku eelise olemasolu ettevõtjatele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise andmisel, nõutakse Altmarki kohtuotsuses, et kõik neli tingimust peavad olema täidetud kumuleeruvalt.

(100)

Esimene tingimus — avaliku teenindamise kohustuse olemasolu maismaatranspordi valdkonnas — on mõeldud selliste üldist huvi pakkuvate veoteenuste tagamiseks, mida ettevõtja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvitiseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel (26). Neis piirides on liikmesriikidel lõppkasutajate vajadustega kooskõlas olevate avaliku teenindamise kohustuste määratlemisel ulatuslik kaalutlusõigus. Komisjoni ülesanne on sellistel juhtudel tagada, et kaalutlusõiguse kohaldamisel avaliku teenindamise kohustuse määratlemisel ei tehtaks ilmset viga.

(101)

Komisjon märkis juba menetluse algatamise otsuses, et Tšehhi ametiasutused olid esitanud talle lepingud, mille põhjal Ústí piirkonna ametiasutused korraldasid avaliku teenindamise kohustuste määramise ettevõtjatele. Nendes lepingutes on määratletud veoteenuste pakkumiseks määratud avaliku teenindamise kohustuse ulatus. Konkreetsemalt on nendes lepingutes esitatud liinid, kus bussiveoteenuste pakkujad tegutsevad, sõiduplaanid ja objektiivne hinnang tõendatava kahju kohta. Näitamaks, et neid liine ei ole võimalik käigus hoida ärilistel alustel, võrreldakse nende liinide puhul tekkivat eeldatavat tõendatavat kahju ja tegelikku kahju, mis on esitatud eespool tabelites 1–9. Lisaks ei saa ettevõtjad teha ühepoolselt otsust lõpetada tegutsemine ebatulusal liinil. Ka ei saa nad mõjutada teenuste ulatust ja sagedust liinidel, kus nad tegutsevad. Seepärast seisavad nad silmitsi teatava äririskiga, mis tuleneb sellest, et neil võib tulla kanda majanduslikku kahju, kui nende tegevuskahjum osutub tõendatava kahju objektiivse hindamise käigus eelnevalt kindlaks määratust suuremaks. Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et põhjenduse 96 punktides a, b ja c loetletud meetmete puhul on olemas tõelised ja eelnevalt täpselt määratletud avaliku teenindamise kohustused. Esimene Altmarki tingimus on seega täidetud.

(102)

Mis puudutab teist Altmarki tingimust, siis hüvitise arvutamisel aluseks võetavad näitajad tuleb eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määrata selle tagamiseks, et hüvitis ei annaks abi saavale ettevõtjale võrreldes konkureerivate ettevõtjatega majanduslikku eelist. Vajadus hüvitise näitajad eelnevalt kindlaks määrata ei tähenda seda, et hüvitis tuleb arvutada konkreetse valemi põhjal. Tähtis on pigem see, et kohe algusest peale on selge hüvitise kindlaksmääramise viis.

(103)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et avaliku teenindamise hüvitise lepingukohasel arvutamisel võeti aluseks eeldatav kilomeetrihind ja prognoositav tulu. Komisjon tunnistas, et selline metoodika võib tagada hüvitise eelneva objektiivse ja läbipaistva arvutamise. Komisjon polnud aga siiski saanud piisavalt teavet metoodika kohta, mida kasutati antud juhul eeldatavate kilomeetrihindade taseme kindlaksmääramisel, ning ei saanud seetõttu teha veel järeldust selle kohta, kas teine Altmarki tingimus oli täidetud.

(104)

Tšehhi ametiasutused on pärast seda selgitanud, et kohaldatavates Tšehhi õigusaktides on sätestatud kõik näitajad, mille põhjal hüvitised tuleks arvutada, eelkõige teenustega seotud kulud, tulu ja mõistlik kasum. Peale selle sisaldas iga Ústí piirkonna ja ettevõtja vahel sõlmitud leping asjaomaseid näitajaid, mida kasutati tõendatava kahju objektiivsel hindamisel. See hinnang põhineb erinevusel a) lepingus kokku lepitud kilomeetrihinna ja b) asjaomaste teenuste osutamisel ettevõtja teenitud tulu vahel. Kilomeetrihind sisaldas i) tegevuskulusid ja ii) mõistlikku kasumit.

(105)

Seoses erinevustega ettevõtjate kilomeetrihindades selgitasid Tšehhi ametiasutused, et need kajastavad ettevõtjate erinevaid olusid (kilomeetrihind on linnapiirkondades ja linnalähedastes piirkondades mõistagi erinev). Kõikide ettevõtjate hindade arvutamiseks vajalikud näitajad olid igal juhul konkreetsetes lepingutes eelnevalt selgelt paika pandud. Piirkondlikel ametiasutustel olid ka volitused kontrollida, et selliste hinnangute jaoks kasutatavad andmed on õiged ja vastavad konkreetse ettevõtja olukorrale.

(106)

Seepärast leiab komisjon, et hüvitise arvutamise näitajad olid iga ettevõtja puhul eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud. Seega on teine Altmarki tingimus põhjenduse 96 punktides a, b ja c loetletud meetmete puhul täidetud.

(107)

Kolmanda Altmarki tingimuse kohta märgib komisjon, et hüvitise lõplik kindlaksmääramine ja väljamaksmine toimub alles pärast seda, kui konkreetne ettevõtja on esitanud dokumentaalsed tõendid teenuse pakkumisel tegelikult tekkinud kahju kohta Samal ajal on hüvitise maksimumsumma piiratud juba ette tõendatava kahju objektiivse hinnanguga, mis sisaldub lepingus.

(108)

Maanteevedude seaduse artikli 19b lõike 3 kohaselt sisaldab tõendatava kahju objektiivne hinnang eelnevalt kindlaks määratud ülemmäära, mida ületavaid tegelikke kulusid ei saa pädev asutus hüvitada (27). Seega — kui ettevõtja nõuab pärast lepingu täitmist kahjude eest suuremat hüvitist, ei saa asjaomased ametiasutused seda kahju katta. Samas, kui tegelik kahju on eeldatud hinnangulisest kahjust väiksem, hüvitatakse vaid tegelik kahju.

(109)

Seda tõestab asjaolu, et ettevõtjatele makstav tegelik hüvitis on paljudel juhtudel (nagu on näha tabelites 2 („Tegelikud hüvitised 2005. aastal”), 4 („Tegelikud hüvitised 2006. aastal”), 7 („Lepingute alusel ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 2. juunini 2007 eest makstud tegelikud kahjuhüvitised”) ja 9 („Lepingute alusel ajavahemiku 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 eest makstud tegelikud kahjuhüvitised”)) lepingus prognoositud kahjust väiksem, nagu on näha tabelite 1 („2005. aasta lepingute ülevaade”), 3 („2006. aasta lepingute ülevaade”), 6 („Ülevaade lepingutest ajavahemikus septembrist 2006 kuni juunini 2007”) ja 8 („Ülevaade lepingutest ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006”) veerus „tõendatav kogukahju”.

(110)

Nende ülemmäärade suurendamine on võimalik üksnes ettenägematute kulude korral, mida ühegi käesoleva otsuse raames vaadeldud piirkondlike vedude lepingu puhul siiski ei esinenud. Mis puudutab mõistet „ettenägematud kulud”, mille suhtes komisjon väljendas oma menetluse algatamise otsuses kahtlust, siis see mõiste hõlmab kulusid, mis ei ole sõltuvuses ettevõtte juhtimisega seotud otsustest; ettenägematud on kulud, mis on seotud loodusõnnetuste, riiklike hinnameetmete, aktsiisimaksu- või käibemaksumuudatustega jms. Hüvitise nõudmiseks peavad ettevõtjad tõendama, et need kulud tekkisid tõesti avaliku teenindamise kohustuse täitmisel. Selle erandi kohaldamine hüvitise ülemmäära suhtes ei kahjusta siiski hüvitamismehhanismi võimet tagada, et lõplik hüvitis, mille ettevõtja saab, ei ületa ettevõtja tegelikke kulusid.

(111)

Mis puudutab mõistliku kasumi kindlaksmääramist, mis moodustab osa kulude arvutamisest ja mille suhtes komisjon väljendas oma menetluse algatamise otsuses samuti kahtlust, siis Tšehhi ametiasutused tõendasid, et keskmine kasum oli 2005. aastal 1,53 Tšehhi krooni kilomeetri kohta. Kuivõrd keskmine kilomeetri hind oli 2005. aastal 30,60 Tšehhi krooni, tuleb keskmiseks kasumimarginaaliks ligikaudu 5 %, mis on komisjoni meelest mõistlik. 2007. aastal oli keskmine kasum 0,97 Tšehhi krooni kilomeetri kohta ja keskmine kilomeetri hind 30,24 Tšehhi krooni. Keskmine kasumimarginaal oli seega ligikaudu 3,2 %. Tšehhi ametiasutused ei esitanud keskmiseid kasuminäitajaid 2006. aasta kohta. Keskmine kasumimarginaal jääb 2006. aasta puhul tõenäoliselt siiski samasse vahemikku kui 2005. ja 2007. aasta puhul, sest muud asjakohased näitajad (nt keskmine kilomeetri hind oli 2007. aastal 31,72 Tšehhi krooni ja keskmine tõendatav kahju 17,49 Tšehhi krooni kilomeetri kohta) jäid samasse vahemikku ja mõistliku kasumi arvutamise meetod oli sama (vt joonealune märkus 9).

(112)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et kolmas Altmarki tingimus on põhjenduse 96 punktides a, b ja c loetletud meetmete puhul täidetud.

(113)

Ja lõpetuseks — neljanda Altmarki tingimuse kohaselt tuleb avalike teenuste pakkuja välja valida avaliku hankemenetluse käigus või tuleb nende teenuste pakkuja kulud piirata võrdlusanalüüsi põhjal keskmise suurusega ja hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kuludega.

(114)

Lähtudes teabest, mille Tšehhi ametiasutused esitasid põhjenduse 96 punktides a ja c loetletud meetmete kohta, loodi Ústí piirkonna ja ettevõtjate lepinguline suhe 2005. ja 2006. aastaks lihtsalt olemasolevate lepingute pikendamise teel ning ajavahemikku 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 hõlmavad lepingud sõlmiti läbirääkimismenetluse käigus. Kummagi menetluse puhul ei lastud teistel ettevõtjatel teha kõnealusel ajavahemikul veoteenuste osutamiseks oma pakkumisi ning kumbki menetlus ei kujutanud endast avalikku hankemenetlust, mis võimaldanuks välja valida turuolukorda kajastavad pakkumised, nagu on nõutud neljanda Altmarki tingimuse esimeses pooles (28).

(115)

Seetõttu peab komisjon uurima, kas ajaomaste lepingute puhul on täidetud neljandas Altmarki tingimuses ette nähtud teine alternatiiv. Selle kohaselt tuleb hüvitise tase kindlaks määrata keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja sobivalt varustatud ettevõtja kulude analüüsimise põhjal (võrdlusanalüüs).

(116)

Tšehhi ametiasutused väidavad, et ettevõtjatele 2005. ja 2006. aastal makstud hüvitise tase on vastavuses keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja sobivalt varustatud ettevõtja kuludega. Tšehhi ametiasutuste väitel tõestab seda 2005. ja 2006. aasta hindade võrdlemine hindadega, mis saadi teenuste jaoks alates 2007. aastast avatud ja läbipaistvate pakkumismenetluste tulemusel. Kui 2005. aastal oli keskmine kilomeetri hind 30,60 Tšehhi krooni (keskmised kulud kilomeetri kohta olid 29,06 Tšehhi krooni), siis 2007. aasta hangete tulemusel saadud keskmine hind oli 30,24 Tšehhi krooni kilomeetri kohta (keskmised kulud kilomeetri kohta olid 29,22 Tšehhi krooni). Peale selle — kui eri ettevõtjate hinnad jäid 2005. aastal vahemikku 21,50–37,16 Tšehhi krooni kilomeetri kohta, siis 2007. aastal oli see vahemik 25,48–45,79 Tšehhi krooni. Tšehhi ametiasutused väidavad, et kuna kilomeetrihinna keskmine tase ja eri ettevõtjate hindade vahemik 2005. ja 2007. aastal oluliselt ei erinenud, tuleks lugeda 2005. aasta hindu vastavuses olevaks keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtjate kuludega. Lisaks esitasid Tšehhi ametiasutused eksperdiarvamuse, mis tõendas, et kui kaebuse esitaja erandlikult suured kulud kõrvale jätta, siis kõikide teiste ettevõtjate kulud vastasid keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtjate kuludele.

(117)

Komisjon märgib, et eelmises põhjenduses kirjeldatud statistiliste andmete kasutamise eesmärk on kinnitada, et hinna kindlaksmääramisel lähtuti keskmise ettevõtja kuludest. Ent nagu on märgitud juba menetluse algatamise otsuses, ei vii statistiliste varasemate kulude kasutamine järelduseni, et ettevõtjaid, kes nõustusid osutama teenuseid 2005. aasta kulude tasemel, tuleks lugeda hästi korraldatud juhtimisega ettevõtjateks. Kulude taseme varasem kindlaksmääramine ilmselgelt ei innusta veoettevõtjaid tõhustama oma kulude haldamist. Lisaks, kui mõni oluline kulude parameeter muutub (nt kütuse hind), aeguvad varasemad kuluandmed viivitamata. Peale selle ei ole Tšehhi ametiasutused kohaldanud võrdlusanalüüsis kasutatavate ettevõtjate kindlaksmääramisel ühtki tunnustatud objektiivset majanduslikku kriteeriumi, mis kajastaks ettevõtte rahuldavat juhtimist, ning see analüüs ei põhinenud ühelgi analüütilisel näitajal, mis oleks väljendanud tootlikkust või oleks olnud seotud tarnete kvaliteediga (29).

(118)

Mis puudutab põhjenduse 96 punktis c nimetatud meedet, siis Tšehhi ametiasutused ei ole esitanud komisjonile mingit teavet, mis näitaks, et hüvitise tase määrati ajavahemikku 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 hõlmavate lepingute puhul kindlaks keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja sobivalt varustatud ettevõtja kulude analüüsi põhjal.

(119)

Seega, kuna kõik neljanda Altmarki tingimuse teise alternatiivi nõuded ei ole täidetud, ei saa komisjon järeldada, et põhjenduse 96 punktides a ja c nimetatud meetmete tulemusel antud hüvitise summa tehti kindlaks tasemel, mis tagab, et teatavatele ettevõtjatele ei antud eelist. Seepärast leiab komisjon, et põhjenduse 96 punktides a ja c nimetatud meetmete tulemusel makstud avaliku teenindamise hüvitistega on antud samas põhjenduses nimetatud piirkondlikele veoettevõtjatele majanduslik eelis.

(120)

Mis puudutab põhjenduse 96 punktis b nimetatud meedet, siis ajavahemikku 9. septembrist 2006 kuni 2. juunini 2007 hõlmavad avaliku teenindamise lepingud sõlmiti pärast hankemenetluse läbiviimist. Selle hankemenetlusega jagati Ústí piirkond viieteistkümneks piirkonnaks, mille kohta ettevõtjad said teha eraldi pakkumisi. Hanketeade avaldati veebilehel, Ústí piirkonna avalikul teadetetahvlil ja kahes Tšehhi Vabariigi üleriigilises päevalehes. Hankedokumendid võtsid kakskümmend kolm huvitatud isikut. Hüvitise eraldamise kriteeriumid tehti eelnevalt teatavaks: valik tehakse vaid hinna põhjal, kvalitatiivseid näitajaid hindamata, ja hanke võidab ettevõtja, kes pakub madalaimat kilomeetrihinda. Hankemenetlust oli seega piisavalt hästi reklaamitud ning see oli avatud ja läbipaistev.

(121)

Tšehhi ametiasutuste sõnul jäi pakutud hind vahemikku 27,57–43,73 Tšehhi krooni/km. Kui DPÚKi tehtud pakkumine kõrvale jätta, jääksid pakutud hinnad vahemikku 27,57–33,50 Tšehhi krooni/km. Ettevõtjad esitasid oma kilomeetrihinnad piirkondade kohta, kus nad kavatsesid teha oma pakkumise. ČSAD Česká Lípa võitis kõik viisteist hankemenetlust. Kuna kõnealune ettevõtja ei suutnud lõppkokkuvõttes siiski teenust pakkuda, sõlmis Ústí piirkond võimaluse korral (üheksa piirkonna puhul) avaliku teenindamise lepingud paremuselt teise pakkujaga. Paremuselt teise pakkuja väljavalimine juhul, kui parima pakkumise esitanu ei suuda teenust osutada, ei tühista järeldust, et pakkumine, mille kasuks sai neis üheksas piirkonnas lõpuks otsustatud, valiti välja piisavalt hästi reklaamitud, avatud ja läbipaistva hankemenetluse tulemusel kooskõlas neljanda Altmarki tingimuse esimese poolega.

(122)

Seetõttu leiab komisjon, et avaliku teenindamise hüvitisega, mille Ústí piirkond andis põhjenduse 96 punktis b nimetatud meetme tulemusel, ei anta kõnealuses põhjenduses loetletud ettevõtjatele eelist ning seepärast ei ole tegemist riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kuna järeldus riigiabi olemasolu kohta tehakse kõnealuse sätte alusel üksnes siis, kui täidetud on kõik neli põhjenduses 95 loetletud tingimust, ei ole eelise puudumise korral mingit vajadust jätkata põhjenduse 96 punktis b loetletud meetme vaatlemist.

(123)

Põhjenduse 96 punktides a ja c loetletud meetmete tulemusel antud eelis on valikuline, sest kõnealustest hüvitistest saavad kasu vaid teatavad ettevõtjad.

(124)

Riigi võetud meedet käsitatakse meetmena, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see võib parandada abisaaja konkurentsiolukorda võrreldes temaga konkureerivate ettevõtjatega (30). Praktilistel kaalutlustel eeldatakse konkurentsi moonutamist aluslepingu artikli 107 tähenduses kohe, kui riik annab ettevõtjale rahalise eelise liberaliseeritud sektoris, kus esineb või võib esineda konkurentsi (31).

(125)

Abi, mis antakse ettevõtjatele turul või sektoris, mis ei ole veel läbinud asjaomase turu väljastpoolt tulevale konkurentsile avamise kaudu liberaliseerimisprotsessi, ei peeta riigiabiks artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest see ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Nagu on märgitud Altmarki kohtuotsuses, on mitmed liikmesriigid alates 1995. aastast hakanud avama teatud veoteenuste turgusid teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjate konkurentsile, tänu millele osutavad paljud ettevõtjad juba praegu linna- ja linnalähi- või piirkondliku transpordi teenuseid nende päritoluriigist erinevas liikmesriigis. Nagu on selgitatud põhjenduses 14, võis 2004. aastani kehtinud Tšehhi õigusakti alusel tagada avaliku teenindamise lepingu kohased piirkondlikud bussiveoteenused ükskõik milline ettevõtja, kellel oli konkreetse liini jaoks tegevusluba, kes oli saanud kaubanduslubade seaduse alusel avalike bussivedude jaoks üldise loa („koncese”) ja kes pidas kinni kokkulepitud sõiduplaanist. Nagu selles põhjenduses on veel märgitud, olid piirkondlikud bussiveoteenused vaatlusalusel perioodil Ústi piirkonnas täielikult liberaliseeritud — vaatlusalusel perioodil võis pakkuda Tšehhi Vabariigis piirkondlikke bussiveoteenuseid ükskõik milline teise liikmesriigi ettevõtja, kes vastas tegevusloa saamise tingimustele.

(126)

Seepärast tuleb ükskõik millist piirkondlike bussiveoteenuste pakkujatele antavat hüvitist lugeda hüvitiseks, mis võib moonutada bussiga reisijateveoteenuste pakkumisel konkurentsi.

(127)

Peale selle kahjustab eelis, mis antakse konkurentsile avatud turul tegutsevale ettevõtjale, üldjuhul eeldatavasti liikmesriikidevahelist kaubandust. Tõepoolest, kui riigi rahaline abi tugevdab ühendusesiseses kaubanduses ühe ettevõtja positsiooni konkureerivate ettevõtjate suhtes, mõjutab kõnealune abi ühendusesisest kaubandust (32). Seepärast tuleks põhjenduse 96 punktides a ja c nimetatud meetmeid käsitada meetmetena, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest nad kahjustavad teistes liikmesriikides asuvate veoettevõtjate suutlikkust pakkuda oma teenuseid Tšehhi Vabariigis ja tugevdavad avaliku teenindamise hüvitise saajate turupositsiooni.

(128)

DP Ústí sai Ústí nad Labemi omavalitsuselt garantiid, millega tagati 2004. ja 2005. aastal 35 miljoni Tšehhi krooni ja 5 miljoni Tšehhi krooni suurused laenud. Need laenud saadi Ústí nad Labem — Střekov trolliliini rajamise lõpuleviimiseks.

(129)

Selleks et sellised garantiid kujutaksid endast abi, peavad nad andma abisaajale eelise. Sellega seoses tuleks viidata komisjoni teatisele EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (33).

(130)

Teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes on sätestatud, et teatud asjaolude kumuleeruval esinemisel ei saa riigi antavaid garantiisid lugeda riigiabiks.

(131)

Esiteks ei tohi laenajal olla rahalisi raskusi. Komisjon analüüsis DP Ústí kontosid ja järeldas, et ettevõtja ei olnud 2004. ja 2005. aastal, st garantiide saamise ajal, raskustes.

(132)

Teiseks peab garantii ulatus olema selle andmise ajal korralikult mõõdetav. See tähendab, et garantii peab olema seotud konkreetse finantstehinguga ning olema antud kindlaksmääratud maksimumsumma kohta ja piiratud ajaks. Komisjon märgib, et käesoleval juhul oli garantii tõepoolest korralikult mõõdetav, sest see oli otseselt seotud kahe pangalaenuga, mille suurus oli 35 miljonit Tšehhi krooni ja 5 miljonit Tšehhi krooni. Peale selle olid need laenud saadud rangelt ühistranspordi infrastruktuuri rahastamiseks — Ústí nad Labemisse täiendava trolliliini rajamiseks. Garantiid olid ajaliselt piiratud, sest need anti laenu tagasimaksmise ajaks (35 miljoni Tšehhi krooni suuruse laenu puhul 30. juunini 2009 ja 5 miljoni Tšehhi krooni suuruse laenu puhul 31. märtsini 2010).

(133)

Kolmandaks ei tohiks garantii üldjuhul katta enam kui 80 % tagasimaksmata laenust. Ehkki selle nõude täitmatajätmine ei tähenda seda, et garantii loetakse automaatselt riigiabiks (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes käsitleva teatise punkt 4.4), peab komisjon sellegipoolest kontrollima kõiki garantiisid, mis katavad kogu (või peaaegu kogu) finantstehingu, nagu garantii, mille andis Ústí nad Labemi omavalitsus.

(134)

Komisjon märgib, et DP Ústí, täielikult Ústí nad Labemi omavalitsusele kuuluva tütarettevõtja tulust enam kui 95 % oli saadud avalike teenuste pakkumisel omavalitsuse bussi- ja trammivedude sektoris. Nende avalike teenuste pakkumise usaldas DP Ústíle Ústí nad Labemi omavalitsus avaliku teenindamise lepingu alusel. Peale selle olid kaks garantiidega hõlmatud laenu mõeldud vaid selleks, et rahastada DP Ústí avaliku teenindamise kohustuse raames käigus hoitava trolliliini rajamist. Seepärast olid kaetud laenud eraldatud üksnes DP Ústí avaliku teenindamisega seotud tegevuse tarvis. Lisaks on DP Ústí ettevõtja, kelle tegevus seisneb peaaegu täielikult nõuetekohaselt määratud avaliku teenindamise kohustuse täitmises.

(135)

Neil põhjustel leiab komisjon, et garantiide 100 protsendiline katvus on kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes käsitleva teatise punktiga 3.4.

(136)

Neljandaks tuleks garantii eest maksta turupõhist hinda. Riski võtmine tuleks tavaliselt mõistagi hüvitada asjakohase preemiaga sõltuvalt garantiina antavast summast. Kui garantii eest tasutud hind võrdub vähemalt finantsturgudel leitava vastava garantiipreemia viitemääraga, ei ole garantii puhul tegemist abiga.

(137)

Käesoleval juhul oli garantii eest makstav tasu 2,3 %. Kuna abisaaja on väike piirkondlik bussiettevõtja, ei ole võimalik leida asjakohast garantiipreemia viitemäära. Tšehhi ametiasutused on siiski esitanud tõendid selle kohta, et garantii eest makstud hüvitis määrati kindlaks sõltumatu eksperdiarvamuse põhjal ja see kajastas tavapäraseid turutingimusi.

(138)

Lõpetuseks peab laenaja põhimõtteliselt olema võimeline saama finantsturgudel turutingimustel laenu ilma igasuguse riigi sekkumiseta. Sellega seoses esitasid Tšehhi ametiasutused ühe teise laenupakkumise, milles sama pank oli pakkunud 2008. aasta augustis DP Ústíle 40 miljoni Tšehhi krooni suurust laenu kahe võimaliku tagatise vastu: kas Ústí nad Labemi omavalitsuse garantii või DP Ústí varadele pandi seadmine. Laenu tingimused olid mõlema alternatiivi puhul samad, mida kinnitatakse sõnaselgelt ka pangalt saadud kirjas. See näitab, et DP Ústí oleks saanud samadel tingimustel laenu ka ilma garantiita.

(139)

Kuigi seda laenu pakuti hiljem, kui anti käesoleval juhul hinnatavate garantiidega hõlmatud laenud, ei ole mingeid märke sellest, et DP Ústí finantsolukord oleks neil kahel perioodil märkimisväärselt erinenud. DP Ústí 31. detsembri 2004. aasta bilansiaruande kohaselt oli DP Ústí omakapitali suurus 668 miljonit Tšehhi krooni ja koguvõla suurus vaid 122 miljonit Tšehhi krooni (sh 35 miljoni Tšehhi krooni suurune tagatud laen). DP Ústí finantsolukorda silmas pidades oleks DP Ústí olnud seega võimeline andma piisava tagatise isegi 2004./2005. aastal.

(140)

Eelöeldut arvesse võttes leiab komisjon, et ehkki garantii kattis laenud 100 protsendiliselt, esitasid Tšehhi ametiasutused piisavalt tõendeid selle kohta, et DP Ústíle ei antud garantiiga majanduslikku eelist. Sellest tulenevalt on komisjon jõudnud järeldusele, et DP Ústí kasuks antud garantiid ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(141)

DP Ústí omakapitali suurendas Ústí nad Labemi omavalitsus. Seega kasutati selle toimingu puhul riigi ressursse.

(142)

Kapitali suurendamise kohta väidavad Tšehhi ametiasutused, et selle eesmärk oli anda vahendid alates 1984. aastast rajatud trollivõrgustiku viimase etapi väljaehitamiseks. See täiendav investeering Ústí nad Labemi omavalitsuse transpordivõrgu elektrifitseerimisse parandaks Tšehhi ametiasutuste sõnul omavalitsuse keskkonnatingimusi.

(143)

Tõendite puudumisel selle kohta, et DP Ústíl oleks olnud võimalik saada sarnaseid rahalisi vahendeid muudest allikatest või et kapitali oleks võinud sel moel suurendada ka võimalik erainvestor, tuleks kapitali suurendamist lugeda DP Ústíle eelise andmiseks.

(144)

Kapitali suurendamine on valikuline, sest suurendati vaid ühe ettevõtja, DP Ústí kapitali.

(145)

Riigi võetud meedet käsitatakse meetmena, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see võib parandada abisaaja konkurentsiolukorda võrreldes konkureerivate ettevõtjatega. Praktilistel kaalutlustel eeldatakse konkurentsi moonutamist aluslepingu artikli 107 tähenduses kohe, kui riik annab ettevõtjale rahalise eelise liberaliseeritud sektoris, kus esineb või võib esineda konkurentsi.

(146)

Peale selle kahjustab eelis, mis antakse konkurentsile avatud turul tegutsevale ettevõtjale, üldjuhul eeldatavasti liikmesriikidevahelist kaubandust. Isegi avalik-õiguslik toetus, mis on antud vaid kohalikke või piirkondlikke teenuseid osutavale ettevõtjale, kes ei osuta ühtki teenust väljaspool oma päritoluriiki, võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kui selliseid teenuseid võivad pakkuda ka teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjad. Kui riigiasutus suurendab veoteenuseid pakkuva ettevõtja kapitali, aitab see ettevõtjal teenuste pakkumist jätkata või teenuste mahtu suurendada, mille tagajärjel väheneb muudes liikmesriikides asuvate ettevõtjate võimalus pakkuda veoteenuseid kõnealuse liikmesriigi turul (34).

(147)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et DP Ústí kapitali suurendamine võib moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(148)

Eespool öeldut silmas pidades on komisjoni jõudnud järeldusele, et DP Ústí omakapitali suurendamine Ústí nad Labemi omavalitsuse poolt on riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(149)

Nagu on selgitatud põhjendustes 26, 27 ja 31, on lisahüvitised, mille Ústí nad Labemi omavalitsus andis DP Ústíle, ning lisahüvitised ja kolm trollibusside liisingut, mille Teplice omavalitsus võimaldas DP Teplicele, seotud üksnes kõnealuste omavalitsuste siseste avalike veoteenustega, nii et need meetmed on erinevad ja selgelt lahus Ústí piirkonnas piirkondlike bussiveoteenuste jaoks antud avaliku teenindamise hüvitistest, mida vaadeldakse menetluse algatamise otsuses ja käesolevas otsuses.

(150)

Ehkki komisjon jõudis menetluse algatamise otsuses sõnaselgelt järeldusele, et mis tahes võimalik eelis, mis kaasnes parkimisautomaatide käitamise usaldamisega DP Děčínile, ei saa moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest see vastab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 69/2001 vähese tähtsusega abi tingimustele, vaidles DPÚK sellele järeldusele vastu väitega, et vähese tähtsusega abi künnis ei ole ühistranspordisektoris kohaldatav.

(151)

Selle väite peale märgib komisjon, et parkimisautomaatide käitamist ei saa pidada transporditegevuseks. Kuigi DP Děčín pakub reisijatele bussiteenuseid ja tegutseb transpordisektoris, ei tähenda asjaolu, et ta käitas muu tegevuse kõrval ka parkimisautomaate, seda, et parkimisautomaatide käitamine peaks liigituma transporditegevuseks, mille suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi künnist. Seepärast jääb komisjon kindlaks oma järeldusele, et maksed, mille DP Děčín sai parkimisautomaatide käitamise eest, jäävad määruse (EÜ) nr 69/2001 reguleerimisalasse.

(152)

Aluslepingu artiklis 93 on sätestatud, et „[t]oetused ei ole vastuolus aluslepingutega, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist”. See artikkel on võrreldes aluslepingu artiklitega 106 ja 107 erinorm. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale (35) võib maismaatranspordile antavat abi pidada aluslepingu artikli 93 alusel kokkusobivaks üksnes selgelt kindlaks määratud juhtudel, mis ei kahjusta liidu üldisi huve.

(153)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et põhjenduse 96 punktides a, c ja e loetletud meetmed kujutavad endast abi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Mis puudutab nende meetmete kokkusobivust siseturuga, siis komisjon vaatleb põhjenduse 96 punktides a ja c loetletud meetmeid koos, sest mõlemad meetmed on seotud hüvitisega, mida Ústí piirkond andis avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest, samal ajal kui punktis e nimetatud meede on seotud DP Ústí kapitali suurendamisega Ústí nad Labemi omavalitsuse poolt.

(154)

Kuna avaliku teenindamise hüvitis tuleneb põhjenduse 96 punktides a ja c loetletud meetmete puhul avaliku teenindamise lepingute sõlmimisest Ústí piirkonna ja väljavalitud ettevõtjate vahel, mitte avaliku teenindamise kohustuse ühepoolsest määramisest, ei saa Tšehhi ametiasutused tugineda määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 17 lõikes 2 sätestatud erandile komisjoni eelneva teavitamise kohustusest. Combuse kohtuasjas tehtud otsusest järeldub, et mõistet „avaliku teenindamise hüvitis” tuleb tõlgendada kõnealuse sätte tähenduses väga kitsalt (36). Artikli 17 lõikes 2 sätestatud teavitamise puhul tehtav erand hõlmab üksnes hüvitisi avaliku teenindamise kohustuste eest, mis pandi ettevõtjale kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt ühepoolselt ja mille arvutamisel kasutatakse kõnealuse määruse artiklites 10–13 kirjeldatud meetodit (ühine hüvitamiskord). Seda erandit ei kohaldata kõnealuse määruse artiklis 14 määratletud avaliku teenindamise lepingute suhtes. Seevastu määruse (EMÜ) nr 1191/69 artiklis 14 määratletud avaliku teenindamise lepingu alusel antud hüvitisest, mis kujutab endast riigiabi, oleks tulnud teatada enne hüvitise väljamaksmist komisjonile. Selle tegematajätmise korral loetakse kõnealune hüvitis ebaseaduslikult antud abiks (37).

(155)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et avaliku teenindamise hüvitiste kokkusobivust tuleks vaadelda määruse (EÜ) nr 1370/2007 alusel (38). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on riigiabi kokkusobivuse hindamise reeglid, põhimõtted ja kriteeriumid, mis kehtivad komisjoni otsuse tegemise kuupäeval, konkurentsiolukorra hindamiseks põhimõtteliselt sobivamad (39). Määrust (EMÜ) nr 1191/69 ei kohaldata enam pärast seda, kui see 3. detsembril 2009 määrusega (EÜ) nr 1370/2007 kehtetuks tunnistati, maanteedel pakutavate reisijateveoteenuste suhtes. Meetme kokkusobivust tuleb seepärast hinnata eeskirjade põhjal, mis kehtivad ajal, mil komisjon teeb oma otsuse selle kohta, kas abi tuleb siseturuga kokkusobimatuse tõttu tagasi nõuda, (40) ehk käesoleval juhul kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1370/2007, mis reguleerib avaliku teenindamise lepingute sõlmimist raudteel ja maanteel toimuva avaliku reisijateveo valdkonnas.

(156)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et „[sise]turuga on kokkusobivad üksnes need avaliku teenindamise hüvitised, mida käesoleva määruse kohaselt makstakse avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks või üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmiseks. Need hüvitised on vabastatud [alus]lepingu artikli [108] lõikega 3 sätestatud eelneva teatamise kohustusest”. Selleks et avaliku teenindamise hüvitist loetaks makstuks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007, tuleb täita hulk tingimusi. Kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et avaliku teenindamise otselepingu korral peab hüvitis olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 4 sätetega ja kõnealuse määruse lisas esitatud sätetega, kindlustamaks, et hüvitis ei oleks suurem kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks.

(157)

Nagu on selgitatud 2.2 ja 2.4 jaos, ei sõlmitud avaliku teenindamise lepingud põhjenduse 96 punktides a ja c loetletud meetmete puhul hanke tulemusel, vaid otse asjaomaste ettevõtjatega (41). Seega — selleks et nendest lepingutest tulenevat hüvitist loetaks hüvitiseks, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1370/2007 ning sellest tulenevalt kokkusobiv siseturuga ja vabastatud komisjoni eelneva teavitamise kohustusest, peab see hüvitis vastama kõnealuse määruse artiklis 4 ja lisas esitatud sätetele.

(158)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklis 4 on sätestatud avaliku teenindamise lepingute kohustuslik sisu ja üldeeskirjad.

Nende tähelepanekute valguses on komisjon jõudnud järeldusele, et põhjenduse 96 punktides a ja c loetletud meetmete kohta sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul peeti kinni kõikidest määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 4 kohustuslikest sätetest.

(159)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisas on sätestatud, et hüvitis ei tohi ületada järgmistest teguritest koosnevat summat: avaliku teenindamise kohustuse täitmisega kaasnevad kulud, miinus piletitulu, miinus mis tahes positiivne finantsmõju, mis on saadud avaliku teenindamise kohustusega seonduvas võrgus, pluss mõistlik kasum (lisa punkt 2). Lisa punktis 6 on sätestatud, et „[m]õistliku kasumina peab käsitlema selle sektori tavapärast kapitali tootlust antud liikmesriigis, mis võtab arvesse ametivõimude sekkumise läbi avaliku teenuse osutajale põhjustatavaid riske või riskide puudumist”.

(160)

Põhjenduse 96 punktides a ja c loetletud meetmete puhul hoiti ülekompenseerimine ära tegelike kulude ja saadud tulu hilisema kontrollimisega. Juhul kui tegelik kahju oli objektiivselt hinnatud tõendatavast kahjust väiksem, maksti ettevõtjatele hüvitist vaid tegeliku kahju ulatuses. Kui tegelik kahju oli objektiivselt hinnatud tõendatavast kahjust suurem, piirdus hüvitis tõendatava kahju algses objektiivses hinnangus esitatud summaga, millele lisandusid võimalikud ettenägematud kulud. Hüvitis ei saanud igal juhul olla suurem kui ettevõtja tegelikult kantud kahju.

(161)

Mis puudutab mõistlikku kasumit, siis selle arvutamine maanteevedude seaduse (43) alusel on seotud vajadusega, et bussiettevõtjad investeeriksid oma veeremisse. Konkreetsemalt on mõistlik kasum määratletud kui „summa, mis pärast maksustamist […] ei ületa 1/8 selliste busside hinnast, mida tavaliselt kasutatakse avaliku teenindamise kohustuse täitmisel reisijate liiniveoteenuste osutamiseks; sellest summast lahutatakse busside tegeliku amortisatsiooni summa ja reisijate liiniveoteenuste osutamiseks tehtud investeeringute summa eeldusel, et pädev asutus on investeeringu lisamise tõendatava kahju arvutamisse heaks kiitnud”. Komisjon märgib, et vaatlusaluste lepingute puhul oli tõendatava kahju objektiivsel hindamisel arvesse võetud mõistlik kasum ligikaudu 5 % ning et sellist kasumit peetakse Tšehhi Vabariigi piirkondlike bussivedude sektoris mõistlikuks (44). Seepärast vastavad mõistliku kasumi arvutused vaatlusalustes lepingutes määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa punktile 6.

(162)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa punktis 4 nõutakse, et kulude ja tulude arvestust peab pidama vastavalt kehtivatele raamatupidamis- ja maksustamispõhimõtetele. Läbipaistvuse huvides peavad raamatupidamisarvestused olema lisaks eristatud (kõnealuse lisa punkt 5).

(163)

Tšehhi ametiasutused kinnitasid, et kulude ja tulude arvestust peeti vastavalt kehtivatele raamatupidamis- ja maksustamispõhimõtetele ning et õigusraamistikus, mida kohaldati raamatupidamisstandardite ja riiklike konkurentsieeskirjade näol kõikide ettevõtjate suhtes, nõuti ettevõtjatelt eri tegevusvaldkondade kohta eraldi raamatupidamisarvestuse pidamist, nii et raamatupidamisarvestuste eristamise nõue oli samuti täidetud. Tšehhi ametiasutused kinnitasid, et Ústí piirkonna piirkondlike bussiveoteenuste pakkujatele avaliku teenindamise lepingute alusel tehtud maksed kanti raamatupidamisarvestusse eraldi muust puhtalt ärilistel alustel toimunud tegevusest, millega välditi mis tahes vormis ristsubsideerimist.

(164)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa punktis 7 nõutakse kõigele lisaks, et hüvitamismeetod peab olema suunatud sellele, et säilitada või arendada avaliku teenuse osutaja tõhusat haldustegevust, mida oleks võimalik objektiivselt hinnata. Selles nõutakse ka piisavalt kõrge kvaliteeditasemega reisijateveoteenuste osutamist. Vaatlusalustes lepingutes kasutatud hüvitamismeetod edendab tõhusat haldustegevust ja piisavalt kõrge kvaliteeditasemega reisijateveoteenuste osutamist eelkõige seeläbi, et hüvitis ei tohi ületada tõendatava kahju objektiivset hinnangut. Seepärast on veoettevõtjatel stiimul korraldada oma tegevus tõhusalt ja tagada reisijatele piisavalt kõrgel tasemel teenused, sest kui ettevõtjal tekivad lisakulud, mis ületavad tõendatava kahju objektiivset hinnangut, siis neid kulusid ei hüvitata. Pakutavate teenuste kvaliteedistandardid tagatakse ettevõtjatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingutes sisalduvate kvaliteedinõuetega. Seepärast on hüvitamismeetod kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa punktiga 7.

(165)

Eespool öeldut arvesse võttes on komisjon jõudnud järeldusele, et kõik määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisas esitatud nõuded on täidetud.

(166)

Seepärast leiab komisjon, et põhjenduse 96 punktides a ja c nimetatud hüvitis, mida anti teatavatele piirkondlike bussiveoteenuste osutajatele, on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätetega, nii et abi tuleks lugeda kõnealuse määruse artikli 9 kohaselt abiks, mis on siseturuga kokkusobiv ja vabastatud eelneva teatamise kohustusest.

(167)

Tšehhi ametiasutuste sõnul on asjaolu, et Ústí nad Labemi omavalitsus suurendas 2006. aastal DP Ústí omakapitali 160 000 000 Tšehhi krooni võrra, siseturuga kokkusobiv kui meede, mis vastab kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1107/70 artikli 3 lõike 1 punktiga b transpordi koordineerimise vajadustele (45). Selle erandi alusel on abi transpordi koordineerimiseks siseturuga kokkusobiv, kui „toetusi antakse ettevõtjatele, kes peavad kandma nende poolt kasutatava infrastruktuuriga seotud kulutusi, mida teistel ettevõtjatel ei ole. Sel viisil antavate toetuste suuruse määramisel võetakse arvesse neid infrastruktuurikulutusi, mis konkureerivatel transpordiliikidel puuduvad”.

(168)

Määrus (EMÜ) nr 1107/70 tunnistati määrusega (EÜ) nr 1370/2007 kehtetuks, nii et transpordiinfrastruktuuri rajamiseks antud abi kokkusobivust saab nüüd vaadelda otse aluslepingu artikli 93 alusel. Komisjon meelest on see, et Ústí nad Labemi omavalitsus suurendas trolliliini rajamise rahastamiseks DP Ústí kapitali, koordineerimistegevus kõnealuse sätte tähenduses, sest selle eesmärk on kanda veotegevus üle ühelt transpordiliigilt teisele.

(169)

Komisjoni varasematest otsustest (46) nähtub, et abi, mis antakse ettevõtjatele transpordi koordineerimiseks, on ELi toimimise lepingu artikli 93 alusel siseturuga kokkusobiv, kui on täidetud järgmised tingimused:

(170)

Liit on juba mõnda aega järginud poliitikat, mille eesmärk on tasakaalustada eri transpordiliigid ning edendada ühendvedude võimet pakkuda maanteevedudele konkurentsi. Liidu ühendvedude poliitika põhieesmärk on üleminek maanteevedudelt muudele transpordiliikidele. Euroopa transpordipoliitikat käsitlevas valges raamatus (47) ärgitatakse kasutama keskkonnahoidlikke transpordiliike, et teha neist alternatiivid, mis suudavad konkureerida maanteetranspordiga.

(171)

Komisjon tuletab meelde, et transpordisektorit kahjustavad negatiivsed välismõjud, mis tulenevad asjaolust, et eri transpordiliikide puhul ei maksta kinni tegelikke kulusid, mida need ühiskonnale põhjustavad. Seetõttu on konkurents ühendvedude valdkonnas moonutatud ja esineb turutõrkeid. Sellest tulenevalt võib komisjoni meelest olla transpordisektori meetmete koordineerimiseks vajalik riigi sekkumine.

(172)

Vaatlusalune kapitalisuurendus oli nähtud ette üksnes selleks, et rahastada DP Ústí trolliliini (Ústí nad Labem — Střekov) rajamist, mille eesmärk oli parandada nende kahe geograafilise punkti vahel liiklusvooge ja vähendada keskkonnasaastet. Abiga püütakse seega edendada ühendvedusid ja parandada piirkonna vedude keskkonnastandardeid, mis on kooskõlas liidu üldiste huvidega. Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et meede aitab saavutada selgelt määratletud ühist huvi pakkuvat eesmärki.

(173)

Komisjoni meelest on meede vajalik selleks, et saavutada eesmärk viia osa vedudest standardselt bussiliinilt üle trolliliinile, millega edendatakse ühendvedusid ja keskkonnahoidlikumat ühistransporti. Abi puudumise korral sellist üleminekut ei toimuks ja veod kõnealusel liinil jätkuksid vähem keskkonnahoidlike bussidega.

(174)

Komisjon märgib, et DPÚK oli oma märkustes väitnud, et ta oli pakkunud ametiasutustele oluliselt odavamat alternatiivi keskkonnahoidliku kohaliku veoteenuse osutamiseks liinil Ústí nad Labem — Střekov (pakkudes DP Ústí trollide asemel surumaagaasil sõitvaid busse), aga see alternatiiv lükati tagasi. Tšehhi ametiasutustel ei ole siiski mingit ametlikku märget selle kohta, et DPÚK oleks esitanud omavalitsuses keskkonnahoidlikumate vedude tagamiseks ametlikult alternatiivse projekti. DPÚKi seisukohavõtule lisatud projekti kuupäev oli juuni 2001 ning seega ei olnud see vaatlusaluse kapitalisuurenduse ajal asjakohane. Lisaks väidavad Tšehhi ametiasutused, et liin Ústí nad Labem — Střekov oli lahutamatu osa trollisüsteemist, mida oli järk-järgult rajatud alates 1984. aastast ja kasutatud alates 1988. aastast.

(175)

Seepärast rajati liin Ústí nad Labem — Střekov lahutamatu osana olemasolevast trollisüsteemist, mida ehitas, omas ja haldas DP Ústí. Peale selle puuduvad selged tõendid selle kohta, et kapitali suurendamise ajal oleks olnud olemas mõni mõistlik ja kättesaadav alternatiiv. Seepärast leiab komisjon, et ükski konkureerivate ettevõtjate pakutud lahendus selle võrgustiku konkreetse osa jaoks ei olnud mõistlik alternatiiv, mida Ústí nad Labemi omavalitsus oleks pidanud arvesse võtma.

(176)

Mis puudutab meetme proportsionaalsust, siis komisjon on kiitnud varasematel aastatel transpordiinfrastruktuuri jaoks antud investeerimisabi heaks, kui abi osatähtsus on olnud kuni 50 % (48). Hilisematel aastatel, kui liikmesriigid on tõestanud, et nende majanduse jaoks on vajalik suurem abi osatähtsus, on komisjon olnud valmis nõustuma nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka abi suurema osatähtsusega (49).

(177)

Käesoleval juhul on põhjenduse 96 punktis e nimetatud meetme puhul abi osatähtsus DP Ústí kasuks 89 %: trolliliini rajamise kogukulud olid ligikaudu 179,3 miljonit Tšehhi krooni, millest 160 miljonit rahastati kapitali suurendamisega. Komisjon leiab sellegipoolest, et kapitali suurendamine on nimetatud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne järgmistel põhjustel.

(178)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et abi on nimetatud üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

(179)

Kuna tegemist on ühistranspordisüsteemi osaga, on juurdepääs trolliliinile mittediskrimineerivalt avatud kõikidele reisijatele.

(180)

Trollivedude jaoks on vaja teatavat põhiinfrastruktuuri, et need veod saaksid olla elujõuline alternatiiv maanteevedudele. Kuna kapitalisuurendus piirdub trolliliini rajamisel tehtavate lisakuludega ja ei kata DP Ústí tegevuskulusid, ei moonuta põhjenduse 96 punktis e nimetatud meede konkurentsi bussivedudega ulatuses, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(181)

Sellest tulenevalt on komisjon jõudnud järeldusele, et kõnealusest toimingust tulenevat riigiabi võib pidada aluslepingu artikli 93 alusel kokkusobivaks siseturuga.

(182)

Eespool öeldut arvesse võttes on komisjon jõudnud järeldusele, et hüvitised, mille Ústí piirkond andis teatavatele piirkondlike bussiveoteenuste pakkujatele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 2. juunini 2007, ning garantiid, mille Ústí nad Labemi omavalitsus andis DP Ústí kasuks, et tagada laenud suurusega 35 miljonit Tšehhi krooni ja 5 miljonit Tšehhi krooni, ei ole riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(183)

Lisaks on komisjon jõudnud järeldusele, et hüvitised, mille Ústí piirkond andis teatavatele piirkondlike bussiveoteenuste pakkujatele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ajavahemikus 2005–2006, ning hüvitised, mille Ústí piirkond andis teatavatele piirkondlike bussiveoteenuste pakkujatele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ajavahemikus 9. septembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006, on aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, mis on kokkusobiv siseturuga ja vabastatud määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 9 lõike 1 alusel aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud eelneva teatamise nõudest.

(184)

Lõpetuseks on komisjon jõudnud järeldusele, et asjaolu, et Ústí nad Labemi omavalitsus suurendas DP Ústí omakapitali 160 miljoni Tšehhi krooni võrra, tähendab riigiabi, mida Tšehhi Vabariik andis ebaseaduslikult, rikkudes aluslepingu artikli 108 lõiget 3. Kõnealusest toimingust tulenevat riigiabi võib pidada aluslepingu artikli 93 alusel siiski kokkusobivaks siseturuga.

(185)

Sellest tulenevalt on komisjon

14.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/68

(1)

Komisjon, kes vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmise ja muude liidu hallatavate vahendite eest, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklites 30–33 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, on kohustatud võitlema pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Selleks et tagada, et komisjoni ja rakendusametite eelarvevahendite käsutajad oleksid täielikult teadlikud liidu finantshuve ähvardavatest ohtudest, on vaja lisaks komisjoni otsusele C(2014)2784 (4) kehtestada sise-eeskirjad.

(2)

Pettustega võitlemiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks kasutab komisjon menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevat keskandmebaasi, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 108 ja komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta, (5) ning varajase hoiatamise süsteemi, millele osutatakse 16. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/969/EÜ, Euratom, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele (6). Kuni seadusandja finantsmääruse muudatusettepaneku (7) vastu võtab, on vaja tagada varajase hoiatamise süsteemi tõhus toimimine.

(3)

Vahepealsel ajal peaks varajase hoiatamise süsteemi eesmärk jääma sisuliselt samaks. Süsteem peaks tagama, et komisjonis ja tema rakendusametites on võimalik varajase hoiatamise süsteemis registreeritud hoiatuste abil levitada piiratud kasutusega teavet isikute kohta, kes võivad kujutada ohtu liidu finantshuvidele ja mainele või mis tahes muudele liidu hallatavatele vahenditele.

(4)

Arvestades, et rakendusametite direktorid on komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajad tegevusassigneeringute kasutamisega seotud ülesannetes, peaks neil olema varajase hoiatamise süsteemile samasugune juurdepääs nagu haldus- ja tegevusassigneeringute haldamisega tegelevatel komisjoni talitustel.

(5)

Arvestades, et liidu delegatsioonide juhid, toimides komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 56 lõikele 2, on komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajad tegevusassigneeringute kasutamisega seotud ülesannetes, peaks neil olema varajase hoiatamise süsteemile samasugune juurdepääs nagu haldus- ja tegevusassigneeringute haldamisega tegelevatel komisjoni talitustel.

(6)

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohustus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999) artikli 7 lõike 6 kohaselt anda komisjoni asjaomastele talitustele viivitamata teavet käimasolevastest juurdlustest, kui juurdluse käigus ilmneb, et liidu finantshuvide kaitsmiseks oleks vaja rakendada esialgset õiguskaitset. Samuti on OLAFil vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artiklile 11 kohustus koostada juurdluse lõpetamisel aruanne ja anda vajaduse korral soovitusi meetmete kohta, mida eelkõige institutsioonidel tuleks võtta. Selleks et vastutav eelarvevahendite käsutaja saaks taotleda hoiatust, on vaja täpsustada, milline teave tuleb OLAFil komisjonile esitada.

(7)

Selleks et OLAF saaks täita talle määrusega pandud juurdlusülesandeid ning tegeleda uurimistegevuse ja pettuse ärahoidmisega vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, peaks tal olema juurdepääs varajase hoiatamise süsteemile.

(8)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks varajase hoiatamise süsteemi toimimist lihtsustada, hoiatuste kategooriaid vähendada, nende kohaldamisala täpsustada ning tagada, et nende nimetused oleksid iseenesestmõistetavad.

(9)

OLAFi edastatud teabel põhinevad kontrollhoiatused peaks tegema vastutav eelarvevahendite käsutaja pärast konsulteerimist eelarve peadirektoraadi ja õigustalitusega ning tihedas koostöös OLAFiga.

(10)

Komisjoni vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks tegema kõrvalejätmishoiatust käsitlevad ettepanekud, mida eelarve peadirektoraat ja õigustalitus peaksid vajaduse korral tsentraliseeritult hindama. Kui kõrvalejätmishoiatust käsitlev ettepanek tehakse OLAFi edastatud teabe põhjal, tuleks seda hinnata tihedas koostöös OLAFiga. Samasugust menetlust tuleks kohaldada siis, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavandab mis tahes meedet, mis võiks kahjustada asjaomase isiku õigusi.

(11)

Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks tihedas koostöös OLAFiga otsustama, milline mõju on vajalik, et kaitsta liidu finantshuve, ning OLAFit kõnealusest otsusest teavitama.

(12)

Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks vastutama hoiatuste sisestamist, muutmist, eemaldamist või pikendamist käsitlevate taotluste esitamise eest. Piisava kontrollitaseme säilitamiseks tuleks nimetatud taotlused teha komisjoni otsuses C(2014)2784 kehtestatud hierarhilisel tasandil.

(13)

Peaarvepidaja peaks hoolitsema varajase hoiatamise süsteemi tõhusaks rakendamiseks vajaliku tehnilise korra eest komisjoni keskse raamatupidamissüsteemi kaudu.

(14)

Üksikasjalik teave sissenõudekorralduste ja arestimiskorralduste kohta tehakse komisjoni keskse raamatupidamissüsteemi kaudu kättesaadavaks komisjoni kõigile talitustele ja rakendusametitele. Kaotada tuleks otsuses 2008/969/EÜ, Euratom ette nähtud hoiatused W3a (arestimiskorraldus) ja W4 (sissenõudekorraldus). Kõnealune teave üksi ei õigusta hoiatuste süstemaatilist esitamist. Selleks et langetada otsus hoiatuse vajalikkuse kohta, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja analüüsima juhtumi kõiki konkreetseid üksikasju.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) on sätestatud, et komisjon peab isikuandmete töötlemisel kinni pidama töötlemise seaduslikkuse nõuetest ja nõuetest, mis on seotud nende andmete edastamisega, ning et andmete töötlemisel peab toimuma eelkontroll, mida teostab Euroopa andmekaitseinspektor pärast teate saamist komisjoni andmekaitseametnikult.

(16)

Andmekaitset käsitlevate sätetega tuleks ette näha nende isikute õigused, kelle andmed on sisestatud varajase hoiatamise süsteemi või kelle andmed võidakse sinna sisestada.

(17)

Teatavate andmekaitsealaste õiguste puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 20 sätestatud erandeid, mille kasutamist tuleb analüüsida juhtumipõhiselt ja neid ajutiselt kohaldada. Asjaomase teabe sisestamise ja muutmise, sealhulgas parandamise ja eemaldamise taotluste eest vastutav talitus peaks otsustama nende erandite kohaldamise.

(18)

Isikule, kelle kohta võidakse esitada kõrvalejätmishoiatus, tuleks anda võimalus oma seisukohti kirjalikult väljendada enne temaga seotud taotluse esitamist hoiatuse registreerimiseks varajase hoiatamise süsteemis. Sama võimalus tuleks anda, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavandab mis tahes meedet, mis võiks kahjustada asjaomase isiku õigusi.

(19)

Nimetatud võimaluse andmine tuleks erandkorras edasi lükata, kui seda on vaja mõjuvatel õiguslikel põhjustel, et kaitsta juurdluse või siseriikliku kohtumenetluse konfidentsiaalsust.

(20)

Otsuse 2008/969/EÜ, Euratom kohaldamist tuleks jätkata kuni 1. juulini 2015, kui see on vajalik, et tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud piiravaid meetmeid käsitlevate määruste järgimine, kuni tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemis (ABAC) võetakse arvesse välispoliitika vahendite talituse asjaomases andmebaasis sisalduvat teavet. Sellistel juhtudel registreeritakse hoiatus W5b, millele viidatakse otsuses 2008/969/EÜ, Euratom.

(21)

Otsuse 2008/969/EÜ, Euratom kohaldamist tuleks jätkata kuni 1. juulini 2015 hoiatuste W3a ja W4 suhtes ja neid tuleks kuni nimetatud ajani käsitada käesoleva otsuse 4. jao kohaldamisel kontrollhoiatuste tähenduses.

(22)

Käesoleva otsuse rakendamine eeldab, et varajase hoiatamise süsteemi toimimist hinnatakse korrapäraselt ja et see aitab tõhusalt kaasa liidu finantshuvide kaitsmisele.

a)

teavitada hoiatuste registreerimise kaudu komisjoni ja rakendusametite vastutavaid eelarvevahendite käsutajaid isikutest, kes võivad ohustada liidu finantshuvisid ja mainet või muid liidu hallatavaid vahendeid, ning

b)

võimaldada vastutaval eelarvevahendite käsutajal viia hoiatusi aluseks võttes läbi kontrollimisi või võtta vajalikke meetmeid, sealhulgas neid, millele on viidatud 4. jaos.

a)

ohtude ärahoidmine kontrollimiste abil, mis tuginevad varajasele teabele isiku kohta, keda kahtlustatakse järgmises või kellega seoses on leitud järgmist:

b)

isiku menetlusest kõrvalejätmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artikli 106 lõike 1 ja artikli 109 lõike 1 tähenduses.

—

vahendite saaja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 2 punkti i tähenduses,

—

taotleja või pakkuja,

—

toetuse taotleja,

—

auhinnakonkursil osaleja,

—

välisekspert määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 204 tähenduses,

—

isik, kellel on volitused esindada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 106 lõike 1 punktides b ja e osutatud juriidilisi isikuid, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida;

a)

enne individuaalse eelarvelise kulukohustuse võtmist;

b)

enne üldise eelarvelise kulukohustuse võtmist, kui isik on selles etapis teada;

c)

esialgsete eelarveliste kulukohustuste korral enne sellise juriidilise kohustuse võtmist, mis annab õiguse hilisematele maksetele, välja arvatud siis, kui see puudutab personalikulude maksmist ning kohtumistel ja konkurssidel osalemisega seotud sõidukulude hüvitamist;

d)

hanke- või toetusmenetluste, auhinnakonkursside ja osalemiskutsete korral hiljemalt enne lepingu sõlmimise otsuse tegemist;

e)

hankemenetluse korral, kui hankija piirab nende taotlejate arvu, keda kutsutakse pakkumust esitama, enne taotlejate lõplikku valikut;

f)

enne maksete tegemist, välja arvatud siis, kui see puudutab personalikulude maksmist ning kohtumistel ja konkurssidel osalemisega seotud sõidukulude hüvitamist.

a)

koostab taotluse hoiatuse registreerimiseks;

b)

edastab taotluse ja muu hoiatusega seotud teabe peaarvepidajale;

c)

annab teavet, mis võimaldab teistel vastutavatel eelarvevahendite käsutajatel viia läbi kontrollimisi või teha otsuseid 4. jaos osutatud mõju kohta.

a)

isiku andmed;

b)

hoiatuse laad;

c)

hoiatuse kestus;

d)

põhjendus, miks isik ohustab liidu finantshuve ja mainet või muid liidu hallatavaid vahendeid;

e)

ärakuulamismenetlusega seotud teave;

f)

vastutava eelarvevahendite käsutaja nimi;

g)

käesoleva otsuse artiklis 8 osutatud hoiatuse kontaktisiku nimi.

a)

OLAF on määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt teavitanud vastutavat eelarvevahendite käsutajat, kui juurdluse käigus ilmneb, et võib olla vaja võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks;

b)

Euroopa Kontrollikoda on edastanud komisjonile või siseauditi talitus on edastanud vastutavale eelarvevahendite käsutajale teabe, mis osutab delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 141 viidatud pettusele, korruptsioonile või muule liidu finantshuve kahjustavale ebaseaduslikule tegevusele, või olulistele vigadele, eeskirjade eiramisele, ametialasele väärkäitumisele või leping olulisele rikkumisele, millega isik on seotud;

c)

vastutav eelarvevahendite käsutaja on viinud läbi kontrollimise või auditi, mis osutab delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 141 viidatud pettusele, korruptsioonile või muule ebaseaduslikule tegevusele, või olulistele vigadele, eeskirjade eiramisele, ametialasele väärkäitumisele või lepingu olulisele rikkumisele, millega isik on seotud, või on teda teavitatud sellise kontrolli või auditi läbiviimisest.

a)

asjaomase isiku nimi;

b)

ülevaade juhtumi asjaoludest ja juurdluse käigus kindlakstehtud ohtudest. Ülevaade peab olema piisav selleks, et isikut saaks käesoleva otsuse artikli 16 alusel nõuetekohaselt ära kuulata;

c)

mis tahes soovitavad konfidentsiaalsusalased erimeetmed, eelkõige juhul, kui on vaja rakendada liikmesriigi õigusasutuste või välisjuurdluse puhul liikmesriigi asutuse pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid kooskõlas juurdluse suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.

a)

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavandab kõrvalejätmishoiatuse registreerimist või mis tahes meedet, mis võib kahjustada asjaomase isiku õigusi, annab ta kõigepealt asjaomasele isikule võimaluse oma seisukohti kirjalikult väljendada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab kõnealusele isikule selleks vähemalt 14 kalendripäeva. Samal ajal teavitab vastutav eelarvevahendite käsutaja isikut sellest, et vastuse puudumisel hoiatus registreeritakse.

Vajaduse korral annab vastutav eelarvevahendite käsutaja isikule võimaluse väljendada oma seisukohti OLAFi esitatud teabe põhjal.

b)

Kui isik esitab seisukohad, mis ei muuda vastutava eelarvevahendite käsutaja hinnangut, esitab vastutav eelarvevahendite käsutaja taotluse hoiatuse aktiveerimiseks.

Kui isik esitab seisukohad, mis vastutava eelarvevahendite käsutaja arvates muudavad hoiatuse ebaproportsionaalseks või tarbetuks, hoiatust ei aktiveerita ja isikut teavitatakse sellest.

Peaarvepidaja saadab vastavalt olukorrale vastutavale eelarvevahendite käsutajale kinnituse hoiatuse registreerimise kohta varajase hoiatamise süsteemis.

c)

Vastutav eelarvevahendite käsutaja teavitab isikut hoiatuse aktiveerimisest ja selle kestusest. See ei ole vajalik, kui isik ei ole vastanud kutsele väljendada oma seisukohti kirjalikult.

a)

oht liidu finantshuvidele ja mainele;

b)

juriidilise kohustuse summa ja kestus;

c)

juriidilise kohustuse täitmise kiireloomulisus;

d)

asjaolude laad;

e)

asjaolude tõsidus ja

f)

juriidilise kohustuse täitmise võimalik mõju.

a)

vastutav eelarvevahendite käsutaja võib vastavalt hanke- või toetusmenetluses või auhinnakonkursis sätestatule nõuda täiendavaid tõendavaid dokumente;

b)

toetusmenetluse puhul koostatakse eelmakset käsitlev riskianalüüs.

a)

tegevuse vastavus juriidilisele kohustusele, kaasa arvatud tähtaegadest kinnipidamine ja tulemuste sisu;

b)

olemasolevate toetuste puhul kontrollitakse enne makse sooritamist kulude rahastamiskõlblikkust, auditi ja kohapealsete kontrollide teostamist.

a)

lepingu täitmise või toetuse andmise jätkamine ning asjakohaste kontrollide tegemine;

b)

maksetähtaja arvestamise peatamine vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 92 lõikele 2;

c)

maksete peatamine vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklile 208;

d)

lepingu täitmise või toetuse andmise peatamine vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 116 ja artikli 135 lõikele 5;

e)

juriidilise kohustuse lõpetamine, kui juriidilise kohustuse sättes nähakse ette selle lõpetamine teabe põhjal, mille alusel hoiatus registreeriti.