ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 328
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. aastakäik
13. november 2014

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2014/782/EL

 

*

Nõukogu otsus, 16. oktoober 2014, protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

1

 

 

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1210/2014, 16. oktoober 2014, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

33

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1211/2014, 12. november 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

35

 

 

OTSUSED

 

 

2014/783/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. november 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Tervisevaldkonna tegevusprogramm)

37

 

 

2014/784/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. november 2014, millega määrataks kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarveread 02 03 01 ja 12 02 01)

41

 

 

2014/785/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. november 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (tarbijakaitse)

45

 

 

2014/786/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. november 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Galileo)

49

 

 

2014/787/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. november 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Satelliitnavigatsioon)

52

 

 

2014/788/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. november 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Copernicuse programm)

56

 

 

Parandused

 

*

Nõukogu 8. juuli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 740/2014 (millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) parandus ( ELT L 200, 9.7.2014 )

60

 

*

Nõukogu 8. juuli 2014. aasta rakendusotsuse 2014/439/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus ( ELT L 200, 9.7.2014 )

61

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1

NÕUKOGU OTSUS,

16. oktoober 2014,

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2014/782/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis 17. märtsil 2008 määrusega (EÜ) nr 241/2008 (1) heaksEuroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise.

(2)

Protokoll, millega määratakse kindlaks lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kaotas kehtivuse 15. juunil 2012.

(3)

Liit ja Guinea-Bissau Vabariik on pidanud läbirääkimisi uue protokolli (edaspidi „protokoll”) üle, milles nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Guinea-Bissau Vabariigi suveräänsete õiguste või kalandusalase jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(4)

Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti protokoll 10. veebruaril 2012.

(5)

Liidu laevade püügitegevuse jätkamiseks kohaldatakse protokolli selle artikli 18 kohaselt ajutiselt alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

(6)

Protokoll tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”)) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba eeldusel, et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Kuni protokolli sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse protokolli kooskõlas selle artikliga 18 ajutiselt alates protokolli allkirjastamise kuupäevast (2).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 16. oktoober 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. POLETTI

(1)  Nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 241/2008 Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 75, 18.3.2008, lk 49).

(2)  Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/3

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.   Kolme aasta jooksul on Euroopa Liidu laevadele kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

—

Koorikloomad ja põhjalähedased liigid:

a)

Krevetikülmutustraalerid: 3 700 brt/aastas;

b)

Kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 3 500 brt/aastas;

—

pika rändega liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas).

a)

tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad: 28 laeva;

b)

ritvõngedega tuunipüügilaevad: 12 laeva.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse artiklite 7 ja 9 kohaselt.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1.   Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 9 200 000 eurot aastas.

2.   Rahaline toetus sisaldab:

a)

6 200 000 euro suurust aastast toetust juurdepääsuks Guinea-Bissau majandusvööndi kalavarudele ja

b)

3 000 000 euro suurust aastast eritoetust Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetamiseks.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse artiklites 7, 9, 14, 15 ja 17 osutatud tingimustel.

4.   Lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt 30 päeva pärast protokolli jõustumist ja järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

5.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Guinea-Bissau ametiasutuste pädevusse.

6.   Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab kalandusministeerium igal aastal.

Artikkel 3

Vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamine Guinea-Bissau vetes

1.   Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad lepinguosalised kalandusalase partnerluslepingu artiklis 10 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, mis eelkõige hõlmavad järgmist:

a)

ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse kasutamise kohta;

b)

ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, mis võimaldavad aja jooksul teostada Guinea-Bissau vetes säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, arvestades prioriteete, mis tulenevad Guinea-Bissau riiklikust kalanduspoliitikast või muust tegevusvaldkonnast, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)

kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2.   Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

3.   Ühiskomiteele on tehtud ülesandeks mitmeaastase valdkondliku kava rakendamist jälgida. Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised kõnealust jälgimist ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppu kuni artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetus on täielikult ära kasutatud.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise ning kalavarude ja mere ökosüsteemide säästva kasutamise põhimõttest.

2.   Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul teevad Euroopa Liit ja Guinea-Bissau koostööd, et jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea-Bissau majandusvööndis.

3.   Lepinguosalised kohustuvad tõhustama Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) soovitustega arvestamist ning edendama kalavarude vastutustundliku majandamise alast koostööd alampiirkonna tasemel ja eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.

4.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ühiskomitee raames, et võtta vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel uusi meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 5

Ühine teaduskomitee

1.   Ühine teaduskomitee koosneb mõlema lepinguosalise poolt võrdsel arvul nimetatud teadlastest. Lepinguosaliste otsusel võib kutsuda ühises teaduskomitees osalema ka vaatlejaid, eelkõige selliste kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide nagu Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) esindajaid.

2.   Kalandusalase partnerluslepingu artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb ühine teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas. Kohtumised toimuvad vaheldumisi Guinea-Bissaus ja Euroopa Liidus. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib kokku kutsuda ka teisi kohtumisi. Kohtumiste eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi.

3.   Ühise teaduskomitee ülesanded hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:

a)

koguda andmeid Guinea-Bissau majandusvööndis käesoleva protokolliga hõlmatud liike püüdvate riiklike ja välismaiste kalalaevade püügikoormuse ja väljapüügi kohta;

b)

pakkuda välja, jälgida või analüüsida iga-aastasi vaatlusi, mis aitavad kaasa kalavarude hindamisprotsessile ja võimaldavad teha kindlaks kalapüügivõimalused ning kalavarude ja nende ökosüsteemide säilimist tagavad kasutamisvõimalused;

c)

eelnevast lähtudes töötada välja iga-aastane teaduslik aruanne lepinguga hõlmatud kalapüügipiirkondade kohta;

d)

koostada omal algatusel või vastuseks ühiskomitee või ühe lepinguosalise taotlusele teaduslik seisukoht nende tegevusmeetmete kohta, mis aitaksid käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarusid ja kalapüügipiirkondi säästlikult kasutada.

Artikkel 6

Ühe kalapüügipiirkonna sulgemine Guinea-Bissau poolt

1.   Juhul kui Guinea-Bissau otsustab ühise teaduskomitee seisukohast lähtudes kalavarude säilitamise eesmärgil ühe kalapüügipiirkonna sulgeda, tuleb kokku ühiskomitee, et analüüsida sellise otsuse põhjuseid, hinnata sulgemise mõju ELi laevade tegevusele lepingu raames ja võtta vastu otsus võimalike korrektiivmeetmete kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud juhul lepib ühiskomisjon kokku Euroopa Liidu poolt lepingu kohaselt makstava rahalise toetuse proportsionaalses vähendamises ja vajaduse korral laevaomanikele makstavas hüvitises.

3.   Ühe püügipiirkonna sulgemist Guinea-Bissau poolt teadusliku seisukoha alusel tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt kõikide — nii riigi, liidu kui ka kolmanda riigi lipu all sõitvate — laevade puhul, mis kõnealuses püügipiirkonnas kala püüavad.

Artikkel 7

Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib kohandada ühiskomisjoni ühisel kokkuleppel ja lähtuvalt ühise teaduskomitee soovitustest. Sellisel juhul kohandatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka käesolevas protokollis ja selle lisas.

Artikkel 8

Katsepüük

1.   Katsepüügi eesmärk on teha kindlaks uute kalapüügipiirkondade kasutamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus.

2.   Euroopa Komisjon edastab Guinea-Bissau ametiasutustele katsepüügilitsentside taotlused tehnilise toimiku alusel, milles on esitatud:

—

laeva tehnilised omadused;

—

laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

—

ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

3.   Katsepüügireisi maksimaalne kestus on kuus kuud. Katsepüügireisi puhul tuleb maksta Guinea-Bissau kehtestatud kindlasummalist tasu.

4.   Kogu katsepüügireisi vältel viibivad pardal laeva lipuriigi teaduslik vaatleja ja Guinea-Bissau valitud vaatleja.

5.   Katsepüügireisi raames lubatud väljapüügi määravad kindlaks Guinea-Bissau ametiasutused. Katsepüügireisi raames ja ajal saadud väljapüük jääb laevaomaniku omandisse. Pardal ei tohi olla ning turustada ei tohi kalu, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine ei ole Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega lubatud.

6.   Katsepüügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele ja ühisele teaduskomiteele analüüsimiseks.

Artikkel 9

Uued kalapüügivõimalused

Kui ELi kalalaevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised ühise teaduskomiteega. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

Artikkel 10

Euroopa Liidu ettevõtjate majanduslik integreerimine Guinea-Bissau kalandussektorisse

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Euroopa Liidu ettevõtjate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda, soodustades eelkõige ELi laevade prahtimist või ühisettevõtete asutamist.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tõmmata ELi eraettevõtjate tähelepanu kogu Guinea-Bissau kalandussektori pakutavatele kaubanduse ja tööstusega seotud võimalustele eelkõige otseinvesteeringute valdkonnas.

3.   Samal eemärgil võib Guinea-Bissau pakkuda soodustingimusi kõnealuseid investeeringuid tegevatele ettevõtjatele.

4.   Selleks et teha kindlaks, milliseid takistusi esineb kalandussektorisse otseinvesteeringute tegemisel ja millised on meetmed nende takistuste ületamiseks, otsustavad lepinguosalised asutada 2012. aasta lõpuks töörühma, milles on kutsutud osalema ettevõtjad. Töörühma ülesanne on pakkuda välja võimalikke rahastamisviise kindlaksmääratud meetmete elluviimiseks.

Artikkel 11

Elektrooniline teabevahetus

1.   Guinea-Bissau ja Euroopa Liit kohustuvad rakendama võimalikult kiiresti teabesüsteeme, mis võimaldavad edastada kogu käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet ja kõiki sellekohaseid dokumentide elektroonilisel teel.

2.   Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3.   Kui süsteem ei toimi, teavitavad Guinea-Bissau ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 12

Andmete konfidentsiaalsus

Guinea-Bissau tagab, et mis tahes isikuandmeid seoses ELi laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega töödeldakse alati rangelt kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

Artikkel 13

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

1.   ELi laevad püüavad Guinea-Bissau vetes kala kooskõlas Guinea-Bissau seadustega, kui kalandusalases partnerluslepingus, käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Guinea-Bissau ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

Artikkel 14

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.   Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalist toetust võib muuta ja selle väljamaksmise võib peatada pärast ühiskomitees toimunud konsultatsioone, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)

Guinea-Bissau majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)

protokolli sõlmimisel valitsenud poliitilistes eesmärkides on toimunud märkimisväärsed muutused, millest tulenevalt üks lepinguosaline taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise eesmärgil;

c)

Euroopa Liit täheldab Guinea-Bissaus Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist.

2.   Euroopa Liidul on õigus vaadata läbi või peatada osaliselt või täielikult artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmine:

a)

kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni ja/või

b)

kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

3.   Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast seda, kui lepinguosalised on konsulteerinud ja jõudnud kokkuleppele kohe, kui lõikes 1 kirjeldatud sündmustele eelnenud olukord taastub ja/või juhul, kui lõikes 2 osutatud finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuuekuulise perioodi lõppu.

4.   ELi laevadele antud püügilitsentsid võib peatada tulenevalt artikli 2 lõike 2 punkti a kohase rahalise toetuse väljamaksmise peatamisest. Püügitegevuse jätkamise korral pikendatakse püügilitsentside kehtivust ajavahemiku võrra, millal püügitegevus oli peatatud.

Artikkel 15

Protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel pärast ühiskomitees toimunud konsultatsioone, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)

Guinea-Bissau majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)

protokolli sõlmimisel valitsenud poliitilistes eesmärkides on toimunud märkimisväärsed muutused, millest tulenevaltüks lepinguosaline taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise eesmärgil;

c)

üks lepinguosaline täheldab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist;

d)

Euroopa Liit ei ole maksnud välja artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust artiklis 14 nimetamata põhjustel;

e)

lepinguosaliste vahel on püsiv erimeelsus, mida ei ole õnnestud lahendada ühiskomitee raames;

f)

üks lepinguosaline ei järgi käesoleva protokolli sätteid.

2.   Kui käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatud põhjustel, esitab asjaomane lepinguosaline kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne kavandatava peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine viivitamata pärast protokolli kohaldamise peatamise otsuse vastuvõtmist.

3.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsultatsioone, et jõuda vaidluse osas vastastikusele kokkuleppele. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 16

Lepingu kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse kolme aasta jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 18, kui ei teatata artikli 17 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 17

Lepingu lõpetamine

1.   Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.   Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 18

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele nende jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

Euroopa Liidu nimel

Guinea-Bissau Vabariigi nimel

LISA

ELi LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GUINEA-BISSAU KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

Üldsätted

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Guinea-Bissau pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

i)

EL: Euroopa Komisjon, asjakohastel juhtudel ELi delegatsiooni vahendusel;

ii)

Guinea-Bissau: kalanduse eest vastutav valitsusasutus.

2.   Riiklik majandusvöönd

Enne käesoleva protokolli jõustumist edastab Guinea-Bissau ELile oma majandusvööndi geograafilised koordinaadid ja lähtejooned.

3.   Kohaliku agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames püügilitsentsi taotlevat ELi laeva, välja arvatud tuunipüügilaevad, peab esindama Guinea-Bissaus resideeruv agent.

4.   Pangakonto

Enne käesoleva protokolli jõustumist edastab Guinea-Bissau ELile selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le lepingu raames kalalaevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

Püügilitsents

1.   Püügilitsentsi saamise eeltingimus — laeva abikõlblikkus

Lepingu artiklis 6 osutatud püügilitsentsid antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva kohustused seoses lepingu raames toimuva kalapüügiga Guinea-Bissaus on täidetud.

2.   Püügilitsentsi taotlemine

2.1.

 EL esitab Guinea-Bissaule taotluse püügilitsentsi saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 20 päeva enne taotletud püügilitsentsi kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks käesoleva lisa liites toodud vormi.

2.2.

 Igale esimesele kehtiva protokolli raames esitatud püügilitsentsi taotlusele või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, on taotlusele lisatud:

i)

maksekinnitus taotletud püügilitsentsi kehtivusaja eest makstud litsentsitasu kohta;

ii)

laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent;

iii)

traallaevade puhul ettemakse kinnitus vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta;

iv)

traallaevade puhul brutoregistertonnaaži tõendav dokument, mille väljastab laeva lipuriik;

v)

traallaevade puhul vastavustõend, mille Guinea-Bissau väljastab pärast laeva tehnilist ülevaatust;

vi)

lepingu raames eraldi nõutud mis tahes muu dokument.

2.3.

 Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse püügilitsentsi laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus litsentsitasu ja asjakohastel juhtudel vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta.

3.   Ettemakstav kindlaksmääratud litsentsitasu

3.1.

 Kindlaksmääratud litsentsitasu summa on esitatud käesoleva lisa liites toodud teabelehes iga laevakategooria kohta kehtestatud aastase määra alusel. Summa sisaldab kõiki kohalikke ja riiklikke makse, v.a sadamalõivud ja teenustasud.

3.2.

 Kui püügilitsentsi kehtivusaeg on väiksem kui üks aasta, kohandatakse kindlaksmääratud litsentsitasu summat pro rata temporis vastavalt taotletud kehtivusajale. Summat suurendatakse vajaduse korral kuue- või kolmekuuliste ajavahemike kaupa vastavalt sellekohastes teabelehtedes kehtestatud määradele.

4.   Püügilitsentsiga laevade ajutine nimekiri

4.1.

 Pärast püügilitsentsi taotluste kättesaamist koostab Guinea-Bissau viivitamata ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

4.2.

 EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi asutuse ametiruumid on suletud, võib Guinea-Bissau anda ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

5.   Püügilitsentsi väljastamine

5.1.

 Guinea-Bissau väljastab püügilitsentsi ELile 20 päeva jooksul pärast täieliku taotlustoimiku kättesaamist.

5.2.

 Kui protokolli kehtivusaja jooksul püügilitsentsi uuendatakse, peab uus püügilitsents sisaldama selget viidet esmasele püügilitsentsile.

5.3.

 EL edastab püügilitsentsi laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi asutuse ametiruumid on suletud, võib Guinea-Bissau anda püügilitsentsi otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

6.   Püügilitsentsiga laevade nimekiri

Pärast püügilitsentsi väljastamist koostab Guinea-Bissau viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Guinea-Bissau püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile ning see asendab eespool osutatud ajutist nimekirja.

7.   Püügilitsentsi kehtivusaeg

7.1.

 Püügilitsentse väljastatakse kolmeks kuuks, kuueks kuuks või aastaks.

7.2.

 Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

i)

käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii)

seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii)

käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

7.3.

 Kolme- või kuuekuulist kehtivusaega arvestatakse algusega iga kuu esimesest kuupäevast. Püügilitsentsi kehtivus ei tohi siiski ületada litsentsi väljaandmisaasta 31. detsembrit.

8.   Püügilitsentsi hoidmine laeva pardal

8.1.

 Püügilitsents peab olema alati laeva pardal.

8.2.

 Tuunipüügilaevadel ja pinnaõngejadaga püügilaevadel on siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest eespool osutatud ajutisse nimekirja. Kuni püügilitsentsi väljastamiseni peab nende laevade pardal peab olema ajutine nimekiri.

9.   Püügilitsentsi edasiandmine

9.1.

 Püügilitsents väljastatakse laevale ning seda ei tohi edasi anda.

9.2.

 Vääramatu jõu korral võib ELi taotlusel laeva püügilitsentsi asendada mõnele muule samade omadustega laevale antud uue püügilitsentsiga.

9.3.

 Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaus asendamist vajava püügilitsentsi ja Guinea-Bissau annab viivitamata välja asenduspüügilitsentsi. Asenduspüügilitsents antakse laevaomanikule või tema agendile viivitamata välja hetkel, kui asendamist vajav püügilitsents tagastatakse. Asenduspüügilitsents jõustub asendamist vajava püügilitsentsi tagastamise päeval.

9.4.

 Traallaevade puhul juhul, kui asendava laeva brutoregistertonnaaž (brt) on asendatava laeva omast suurem, arvestatakse täiendav litsentsitasu pro rata temportis lähtuvalt tonnaaži erinevusest ja järelejäänud kehtivusajast. Täiendava litsentsitasu maksab laevaomanik püügilitsentsi edasiandmise hetkel.

9.5.

 Guinea-Bissau ajakohastab püügilitsentsiga laevade nimekirja viivitamata. Uus nimekiri edastatakse kohe riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

10.   Abilaevad

10.1.

 ELi taotlusel lubab Guinea-Bissau abilaevadel püügilitsentsi omavaid ELi laevu assisteerida. Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all või kuuluma ELi ettevõtjale, abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega.

10.2.

 Guinea-Bissau koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile

10.3.

 Abilaevadel peab olema Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt väljastatud vastav luba.

11.   Tehniline kontroll (traallaevad)

11.1.

 Kõik ELi traallaevad peavad kord aastas või iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate Guinea-Bissau õigusaktidega ettenähtud inspekteerimisteks ühte Guinea-Bissau sadamasse.

11.2.

 Tehnilise kontrolli eesmärk on kontrollida laeva tehniliste näitajate ja pardal olevate püügivahendite vastavust ning Guinea-Bissaust pärit meremeeste töölevõtmist käsitlevate sätete täitmist.

11.3.

 Guinea-Bissau teostab kohustusliku tehnilise kontrolli kuni 48 tunni jooksul pärast traallaeva sadamasse jõudmist.

11.4.

 Tehnilise kontrolli tulemusel väljastab Guinea-Bissau viivitamata laeva kaptenile vastavustõendi ja edastab selle koopia ELile.

11.5.

 Vastavustõendi kehtivusaeg on üks aasta. Kalapüügiliigi muutmise puhul krevetipüügiliigiks või vastupidi on vaja uut vastavustõendit. Uut vastavustõendit on vaja ka juhul, kui laev lahkub Guinea-Bissau majandusvööndist pikemaks ajavahemikuks kui 45 päeva.

11.6.

 Vastavustõend peab alati olema laeva pardal.

11.7.

 Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad tehnilise kontrolliga seotud kulud kannab laevaomanik. Kõnealused kulud ei või ületada summasid, mida maksavad samade teenuste eest Guinea-Bissau laevad või kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad.

III PEATÜKK

Tehnilised Meetmed

1.

 Püügilitsentsi omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügi mahuga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa käesoleva lisa liites toodud teabelehes.

2.

 Tuunipüügilaevad ja pinnaõngejadaga püügilaevad järgivad kõiki ICCATi soovitusi.

IV PEATÜKK

Püügiaruanded

1.   Püügipäevik

1.1.

 Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud käesoleva lisa liites. Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

1.2.

 Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi.

1.3.

 Asjakohastel juhtudel kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi heidetud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

1.4.

 Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.5.

 Püügipäevikus registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.   Püügiaruanded

2.1.

 Kapten annab laeva püügist aru, esitades Guinea-Bissaule püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

2.2.

 Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)

Guinea-Bissau sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Guinea-Bissau kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

ii)

kui Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Guinea-Bissau sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast lahkumist:

a)

Guinea-Bissaule posti teel või

b)

faksi teel Guinea-Bissau poolt edastatud numbrile või

c)

e-postiga.

2.3.

 Kohe kui Guinea-Bissau on valmis elektroonilisel teel edastatud püügiaruandeid kätte saama, saadab kapten püügipäevikud Guinea-Bissaule viimase osutatud e-posti aadressile. Guinea-Bissau saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate.

2.4.

 Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)

IRD (Institut de recherche pour le développement)

ii)

IEO (Instituto Español de Oceanografia) või

iii)

INIAP (Instituto Nacional de investigação agrária e das Pescas).

2.5.

 Kui laev pöördub oma püügilitsentsi kehtivusajal Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus tegevus- ja püügiaruanne.

2.6.

 Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügilitsentsi kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügilitsentsi uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

3.   Üleminek elektroonilisele süsteemile

Alates 1. jaanuarist 2013 registreerivad ELi laevad lepingu raames toimunud püügitegevuse andmed ja edastavad need Guinea-Bissaule elektroonilisel teel vastavalt käesoleva lisa liites toodud sätetele.

4.   Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade litsentsitasude arvestus

4.1.

 Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab EL iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadaga püügilaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

4.2.

 EL edastab lõpliku arvestuse Guinea-Bissaule ja laevaomanikule enne püügiaastale järgneva aasta 15. juunit.

4.3.

 Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud litsentsitasu, mis maksti ettemaksuna püügilitsentsi saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa viivitamata Guinea-Bissaule üle. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud litsentsitasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V PEATÜKK

Lossimine ja ümberlaadimine

1.

 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas püütud saaki Guinea-Bissau sadamas lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten peab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Guinea-Bissaule:

a)

lossitava või ümberlaaditava kalapüügilaeva nime;

b)

lossimis- või ümberlaadimissadama;

c)

lossimise või ümberlaadimise kuupäeva ja kellaaja;

d)

iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) koguse (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

e)

ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nime.

2.

 Ümberlaadimise puhul peab kapten tagama, et vastuvõtval laeval on selleks tegevuseks pädevate ametiasutuste poolt väljastatud luba.

3.

 Ümberlaadimine peab toimuma Guinea-Bissau sadama reidil. Ümberlaadimine merel on keelatud.

4.

 Kui kõnealuseid sätteid ei täideta, rakendatakse Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

VI PEATÜKK

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

1.   Laevade asukohateated — VMS-süsteem

1.1.

 Püügilitsentsi omavad ELi laevad peavad olema Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas varustatud VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

1.2.

 Iga asukohateade peab

i)

sisaldama:

a)

laeva tunnusandmeid,

b)

kalapüügilaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %,

c)

asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega,

d)

laeva kiirust ja kurssi;

ii)

olema esitatud käesoleva lisa liites toodud vormingus.

1.3.

 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisel registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

1.4.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.   Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

2.1.

 Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2.

 VMS-süsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ja kui süsteemi ei ole õnnestunud parandada, ei lubata laeval enam Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.3.

 Laevad, mis püüavad Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik punktis 1.2 osutatud andmed.

3.   Asukohateadete turvaline edastamine Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele

3.1.

 Niipea kui Guinea-Bissau on loonud töökorras kalapüügiseirekeskuse, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2.

 Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskuse vahel elektroonilisel teel turvalise sidesüsteemi kaudu.

3.3.

 Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus ja lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitavad üksteist viivitamata kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4.   Sidesüsteemi tõrked

4.1.

 Guinea-Bissau tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

4.2.

 Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Guinea-Bissau riiklike õigusaktidega ette nähtud karistusi.

5.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

5.1.

 Kui tõendavad dokumendid osutavad rikkumisele, võib Guinea-Bissau taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Guinea-Bissau peab edastama tõendavad dokumendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Guinea-Bissaule viivitamata asukohateate, kasutades vähendatud sagedust. Guinea-Bissau teavitab viivitamata ELi lipuriigi järelevalvekeskust uurimise lõppemisest.

5.2.

 Uurimisperioodi lõppemisel teavitab Guinea-Bissau lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi igast nõutavast edaspidisest seirest.

VII PEATÜKK

Kontroll

1.   Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.1.

 Igast püügilitsentsi omava ELi laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Guinea-Bissaud teavitada 24 tundi enne sisenemist või lahkumist. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul on seda aega vähendatud kuuele tunnile.

1.2.

 Sisenemist või lahkumist teavitamisel edastab laev eelkõige:

i)

kuupäeva, kellaaja ja ettenähtud piiriületuspunkti;

ii)

iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)

toodete esitusviisi.

1.3.

 Teatatakse elektroonilisel teel või selle puudumisel faksi või raadio teel Guinea-Bissau edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.

1.4.

 Iga Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse püügilitsentsita laevana.

2.   Inspekteerimised

2.1.

 Guinea-Bissau vetes kala püüdvate ELi laevade kaptenid lubavad oma laeva pardale püügitegevuse inspekteerimise eest vastutavad Guinea-Bissau ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

2.2.

 Kõnealused ametiisikud ei tohi pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

2.3.

 Pärast iga kontrollimist antakse laeva kaptenile ametlik inspekteerimisaruanne.

VIII PEATÜKK

Rikkumised

1.   Rikkumiste menetlemine

1.1.

 Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine püügilitsentsi omava ELi laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

1.2.

 Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2.   Laeva peatamine — Teavitamiskoosolek

2.1.

 Kui Guinea-Bissau õigusaktidega on vastavalt ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma teda tagasi Guinea-Bissau sadamasse.

2.2.

 Guinea-Bissau teatab 48 tunni jooksul ELile püügilitsentsi omava ELi laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad dokumendid.

2.3.

 Laeva, kapteni ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Guinea-Bissau korraldab ELi taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3.   Karistused rikkumiste eest — Menetlusprotseduur

3.1.

 Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Guinea-Bissau kehtivate riiklike õigusaktide sätete kohaselt.

3.2.

 Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist algatada Guinea-Bissau ja ELi vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt neli päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

4.   Kohtumenetlus — Pangatagatis

4.1.

 Kui kokkuleppemenetlus ebaõnnestub ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, deponeerib rikkumisega seotud laeva omanik Guinea-Bissau osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Guinea-Bissau, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2.

 Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)

täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

b)

summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3.

 Guinea-Bissau teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemist.

5.   Laeva vabastamine

Laeval ja selle kaptenil lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tuleneva trahvi maksmist või pärast pangatagatise deponeerimist.

IX PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1.   Töölevõetavate meremeeste arv

1.1.

 Püügilitsentsi kehtivuse ajal kohustub iga ELi traaler võtma pardale Guinea-Bissau meremehi vastavalt järgmistele piirnormidele:

i)

laev võimsusega alla 250 brt — neli meremeest;

ii)

laev võimsusega vahemikus 250 kuni 400 brt — viis meremeest;

ii)

laev võimsusega vahemikus 400 kuni 650 brt — kuus meremeest;

iv)

laev võimsusega üle 650 brt — seitse meremeest.

1.2.

 ELi laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Guinea-Bissau meremeeste töölevõtmiseks.

2.   Võimalus vabalt meremehi valida

2.1.

 Guinea-Bissaul on näitlik nimekiri kvalifitseeritud meremeestest, keda võidakse ELi laevadel tööle võtta.

2.2.

 Laevaomanik või tema agent valib soovi korral sellest nimekirjast oma laevale tööle võetavad meremehed ja teavitab Guinea-Bissaud nende kandmisest munsterrolli.

3.   Lepingud

3.1.

 Meremehe töölepingu koostavad laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab asjakohasel juhul ametiühing koostöös Guinea-Bissauga. Töölepingus määratakse eelkõige kindlaks pardale võtmise kuupäev ja sadam.

3.2.

 Töölepinguga tagatakse meremehele tema suhtes Guinea-Bissaus kohaldatav sotsiaalkindlustus. See hõlmab ka elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

3.3.

 Allakirjutanud saavad lepingu koopia.

3.4.

 Guinea-Bissau meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsioonis sätestatud tööalaseid põhiõigusi. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.   Meremeeste töötasu

4.1.

 Guinea-Bissau meremeeste töötasu maksab laevaomanik. Töötasu määratakse kindlaks enne püügilitsentsi väljastamist ning laevaomaniku või tema agendi ja Guinea-Bissau vastastikusel kokkuleppel.

4.2.

 Töötasu ei tohi olla madalam Guinea-Bissau laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

5.   Meremehe kohustused

Meremees peab end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees ei tule töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale, loetakse meremehe tööleping kehtetuks. Meremehe asemel võetakse tööle teine Guinea-Bissau meremees, ilma et laeva väljasõit seetõttu hilineks.

X PEATÜKK

Vaatlejad

1.   Püügitegevuse vaatlemine

1.1.

 Püügilitsentsi omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

1.2.

 Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul peavad lepinguosalised võimalikult varakult nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida pädev asutus kalanduse valdkonnas.

1.3.

 Teised laevad võtavad pardale Guinea-Bissau määratud vaatleja.

2.   Määratud laevad ja vaatlejad

2.1.

 Püügilitsentsi väljaandmisel teatab Guinea-Bissau ELile ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevadest ja vaatlejatest, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Guinea-Bissau teatab ELile ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

2.2.

 Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.   Kindlasummaline rahaline toetus

Püügilitsentsi maksmisel kannab laevaomanik Guinea-Bissaule iga laeva eest üle kindlaksmääratud summana 6 000 eurot aastas, mida kohandatakse pro rata temporis vastavalt asjaomaste laevade püügilitsentsi kestusele.

4.   Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Guinea-Bissau.

5.   Pardalevõtmise tingimused

5.1.

 Laevaomanik või tema agent ja Guinea-Bissau lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

5.2.

 Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb laeva tehnilisest ehitusest.

5.3.

 Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4.

 Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline turvalisus ja üldine heaolu.

5.5.

 Vaatleja käsutuses peavad olema kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.

6.   Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja peab vaatleja:

a)

käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)

arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7.   Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1.

 Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2.

 Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaule vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3.

 Kui vaatleja ei ole Guinea-Bissau sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Guinea-Bissausse tagasijõudmiseks.

8.   Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)

jälgib laeva püügitegevust;

b)

kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

c)

tegeleb teadusprogrammide alla kuuluvate ülesannetega ja võtab bioloogilisi proove;

d)

märgib üles kasutatavad püügivahendid;

e)

kontrollib pardapäevikusse kantud Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna püügiandmeid;

f)

kontrollib iga püügikategooria puhul kindlaks määratud kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi heidetud saaki.

g)

edastab vähemalt kord nädalas raadio teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9.   Vaatleja aruanne

9.1.

 Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

9.2.

 Vaatleja esitab oma aruande Guinea-Bissaule. Andmed väljapüügi ja vette tagasi heidetud saagi kohta edastatakse Guinea-Bissau teadusinstituudile (CIPA), kes esitab need pärast töötlemist ja analüüsi ühisele teaduskomiteele.

Liited

1 —

 Püügivarustuse litsentsitaotluse vorm

2 —

 Väljapüügi ja püügikoormuse statistika

3 —

 Tuunipüügilaevade püügipäevik

4 —

 Elektrooniline teavitamine kalapüügitegevusest

5 —

 VMS-süsteemi sõnumite edastamine Guinea-Bissaule

6 —

 Teabelehed püügikategooriate kaupa

1. liide

PÜÜGIVARUSTUSE LITSENTSITAOTLUSE VORM

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

2. liide

Image 3

Tekst pildi

Image 4

Tekst pildi

3. liide

TUUNIPÜÜGIPÄEVIK

Image 5

Tekst pildi

4. liide

ELEKTROONILINE TEAVITAMINE KALAPÜÜGITEGEVUSEST

Elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem

1.

 Iga käesoleva protokolli raames kala püüdev ELi laev peab olema varustatud andmete registreerimise ja teabeedastuse elektroonilise süsteemiga (edaspidi „ERS-süsteem”, ERS — Electronic Reporting System), mis oleks töökindel ning võimaldaks registreerida ja edastada püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERS-andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Guinea-Bissau vetes. Kui ELi laev ei ole ERS-süsteemiga varustatud või kui laeva ERS-süsteem ei tööta, ei tohi ta Guinea-Bissau vetes püügitegevust alustada.

2.

 Lipuliikmesriik ja Guinea-Bissau tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja programmidega, mis on vajalikud ERS-andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm ja ERS-andmete säilitamiseks vähemalt kolme aasta jooksul. Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning jõustuma kuue kuu möödumisel.

3.

 ERS-andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon.

4.

 Lepinguosalised tagavad, et ERS-andmed registreeritakse järjestikuselt.

5.

 Lipuliikmesriik ja Guinea-Bissau tagavad, et nende kalapüügiseirekeskused edastavad vastastikku vajalikke nimesid, elektroonilisi aadresse, telefoni- ja faksinumbreid. Neis andmetes tehtavad mis tahes hilisemad muudatused tuleb edastada viivitamata.

ERS-andmete edastamine

6.

 Iga käesoleva protokolli raames kala püüdev Euroopa Liidu laev:

a)

peab iga Guinea-Bissau vetes viibitud päeva kohta elektroonilist püügipäevikut. Iga püügiliik peab olema identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

b)

edastab, ilma et see piiraks VII peatüki sätteid, iga Guinea-Bissau vetesse sisenemise ja sealt lahkumise korral kõikide püügilitsentsi alusel kindlakstehtavate kalaliikide pardal olevad kogused.

c)

registreerib Guinea-Bissau vetes saadud väljapüügi liikide kaupa ja iga pardale hiivatud loomuse kohta, märkides ära saagi koguse ja vette tagasi heidetud kala koguse. Püügilitsentsi alusel identifitseeritavate liikide puhul peab kapten märkima ära ka saagi puudumise;

d)

ilma et see piiraks V peatüki sätteid registreeritakse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

e)

ERS-andmed edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel teel enne kella 23.59 UTC.

7.

 Registreeritud ja edastatud ERS-andmete täpsuse eest vastutab kapten.

8.

 Lipuriik tagab, et tema kalapüügiseirekeskus edastab viivitamata Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele ERS-andmed punktis 2 osutatud menetluse ja vormingu kohaselt.

9.

 Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus:

a)

käsitleb kõiki ERS-andmeid konfidentsiaalsetena;

b)

edastab ERS-andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele hiljemalt 48 tundi pärast iga lossimise ja/või ümberlaadimise lõppu.

Tehniline rike

10.

 ELi laeva lipuriik tagab, et kaptenit, laevaomanikku või tema agenti teavitatakse viivitamata laevale paigaldatud ERS-süsteemi mis tahes tehnilisest rikkest.

11.

 Tehnilise rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik, et ERS-süsteem parandatakse või asendatakse viivitamata rikke avastamisele järgneva ühe kuu jooksul.

12.

 Iga rikkis ERS-süsteemiga ELi kalapüügilaev edastab iga päev enne kella 23.59 UTC oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERS-andmed muu toimiva elektroonilise sidekanali abil.

ERS-andmete saamata jäämine

13.

 Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus teavitab pädeva lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi viivitamata kõikidest katkestustest, mida tuleb ette käesoleva protokolli raames kala püüdva ELi laeva poolt ERS-andmete edastusel.

14.

 Sellise teate saamisel teeb lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata kindlaks põhjused, miks ERS-andmeid ei õnnestu edastada ja võtab probleemi lahendamiseks asjakohased meetmed. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskust ja ELi välja selgitatud põhjustest ja vastavatest korrektiivmeetmetest.

15.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab viivitamata Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele puuduvad ERS-andmed.

16.

 Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus ei ole töökorras, edastab EL Guinea-Bissaule viimase vetes kalupüüdnud ELi laevade heakskiidetud ERS-andmed üks kord kuus.

5. liide

VMS-SÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE GUINEA-BISSAULE

Andmed

Välja-kood

Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)

Märkused

Teate algus

SR

K

Süsteemiga seotud andmed, märgib teate algust

Adressaat

AD

K

Sõnumiga seotud andmed, saaja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Saatja

FR

K

Sõnumiga seotud andmed, saatja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Teate number

RN

V

Sõnumiga seotud andmed, (sõnumi seerianumber asjakohasel aastal)

Teate kuupäev

RD

V

Sõnumiga seotud andmed, edastamise kuupäev

Teate kellaaeg

RT

V

Sõnumiga seotud andmed, edastamise kellaaeg

Sõnumi tüüp

TM

K

Sõnumiga seotud andmed, sõnumi tüüp: „ENT”, „POS” või „EXI”

Laeva nimi

NA

V

Laeva nimi

Pardatähis

XR

V

Laevaga seotud andmed, laeva küljele kantud number

Raadiokutsung

RC

K

Laevaga seotud andmed, laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Kapteni nimi

MA

K

Laeva kapteni nimi

Laevastikuregistri sisenumber

IR

K

Laevaga seotud andmed, laeva kordumatu number: lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb number

Laiuskraad

LT

K

Geograafilise asukohaga seotud andmed, asukoht ± 99 999 (WGS-84)

Pikkuskraad

LG

K

Geograafilise asukohaga seotud andmed, asukoht ± 999 999 (WGS-84)

Kiirus

SP

K

Geograafilise asukohaga seotud andmed, laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kurss

CO

K

Geograafilise asukohaga seotud andmed, laeva suund 360° skaalal

Kuupäev

DA

K

Geograafilise asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

K

Geograafilise asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

ER

K

Süsteemiga seotud andmed, tähistab teate lõppu

Esitluse vorming

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—

topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” märgivad sõnumi algust,

—

topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmete algust,

—

üks kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeid,

—

andmepaare eraldab tühik,

—

tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

6. liide

TEABELEHT 1 — KALAPÜÜGILIIK 1:

KÜLMUTUSTRAALERID KALA JA PEAJALGSETE PÜÜGIKS

1.   

Kalapüügipiirkond

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.
2.   

Lubatud püügivahendid:

2.1.

Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud.

2.2.

Ulgseadmega kalapüük on lubatud.

2.3.

Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm.

2.4.

Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud.
3.   

Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm
4.   

Kaaspüük

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele.

4.1.

Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas toimunud püügireisi lõpus ei tohi kalatraalerite pardal kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi ega üle 9 % peajalgseid.

4.2.

Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas toimunud püügireisi lõpus ei tohi peajalgseid püüdvate traalerite pardal kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi.

4.3.

Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse karistusi Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt.

4.4.

Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel kohandada.
5.   

Lubatud tonnaaž/tasud

5.1.

Lubatud tonnaaž (brt)

3 500 brt/aastas

5.2.

Tasud eurodes brt kohta aastas

256 eurot/brt/aastas

Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 4 % või 2,5 %.


TEABELEHT 2 — KALAPÜÜGILIIK 2:

KREVETITRAALERID

1.   

Kalapüügipiirkond

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.
2.   

Lubatud püügivahend

2.1.

Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud.

2.2.

Ulgseadmega kalapüük on lubatud.

2.3.

Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm.

2.4.

Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud.
3.   

Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm
4.   

Kaaspüük

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele.

4.1.

Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas toimunud püügireisi lõpus ei tohi krevetitraalerite pardal kogupüügi hulgas olla üle 50 % peajalgseid.

4.2.

Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse karistusi Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt.

4.3.

Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel kohandada.
5.   

Lubatud tonnaaž/tasud

5.1.

Lubatud tonnaaž (brt)

3 700 brt/aastas

5.2.

Tasud eurodes brt kohta aastas

344 eurot/brt/aastas

Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 4 % või 2,5 %.


TEABELEHT 3 — KALAPÜÜGILIIK 3:

RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD

1.   

Kalapüügipiirkond

1.1.

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

1.2.

Ritvõngedega tuunipüügilaevadel on Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kalapüügiga tegelemiseks lubatud püüda elussööta.
2.   

Lubatud püügivahendid:

2.1.

Ritvõnged

2.2.

Elussöögiga seinnoot: 16 mm
3.   

Kaaspüük

3.1.

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud

3.2.

Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada.
4.   

Lubatud tonnaaž/tasud

4.1.

Lisatasu püütud tonni kohta

25 eurot/tonn

4.2.

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu

550 eurot ühe laeva 22 tonni kohta

4.3.

Püügilitsentsiga laevade arv

12 laeva


TEABELEHT 4 — KALAPÜÜGILIIK 4:

TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA ÕNGEJADALAEVAD

1.   

Kalapüügipiirkond

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.
2.   

Lubatud püügivahend

Noot ja pinnaõngejada
3.   

Kaaspüük

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud

Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada.
4.   

Lubatud tonnaaž/tasud

4.1.

Lisatasu väljapüütud tonni kohta

35 eurot/tonn

4.2.

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu

3 500  eurot ühe laeva 100 tonni kohta

4.3.

Püügilitsentsiga laevade arv

28 laeva

Püügireisi määratlus:

Käesoleva liite tähenduses käsitatakse ELi laeva püügireisi kestuse all järgmist:

—

kas ajavahemikku Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise vahel;

—

ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni ümberlaadimiseni;

—

või ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni lossimiseni.

MÄÄRUSED

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/33

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1210/2014,

16. oktoober 2014,

kalapüügivõimaluste jaotamise kohta vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis 17. märtsil 2008 määrusega (EÜ) nr 241/2008 (1) heaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise.

(2)

Lepingu uus protokoll (edaspidi „protokoll”) parafeeriti 10. veebruaril 2012. Protokolliga nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Guinea-Bissau Vabariigi suveräänsete õiguste või kalandusalase jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(3)

Nõukogu võttis 16. oktoobril 2014 vastu otsuse nr 2014/782/EL (2) protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

(4)

Tuleks kindlaks määrata meetod kalapüügivõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel protokolli kohaldamisajaks.

(5)

Kui selgub, et liidule protokolli alusel jaotatud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1006/2008 (3). Kui liikmesriik ei vasta nõukogu määratud tähtajaks, käsitatakse seda kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta kõnealusel perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult. Kõnealune tähtaeg tuleks kindlaks määrata.

(6)

Selleks et liidu laevad saaksid kalapüügitegevust jätkata, on protokolliga ette nähtud, et lepinguosalised kohaldavad seda ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast. Seega tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama alates protokolli allkirjastamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Protokollis, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

krevetikülmutustraalerid:

Hispaania

2 500 BRT

Kreeka

140 BRT

Portugal

1 060 BRT

b)

kala- ja peajalgsete külmutustraalerid:

Hispaania

2 900 BRT

Itaalia

375 BRT

Kreeka

225 BRT

c)

tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad:

Hispaania

14 laeva

Prantsusmaa

12 laeva

Portugal

2 laeva

d)

ritvõngedega tuunipüügilaevad:

Hispaania

9 laeva

Prantsusmaa

3 laeva

2.   Määruse (EÜ) nr 1006/2008 kohaldamine ei piira lepingut.

3.   Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide kalapüügilubade taotlused ei hõlma kõiki neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võtab komisjon määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 kohaselt arvesse mis tahes muu liikmesriigi püügiloataotlust.

4.   Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, mille jooksul liikmesriigid peavad kinnitama, et nad ei kasuta täielikult neile lepinguga ettenähtud kalapüügivõimalusi, on kümme tööpäeva alates kuupäevast, mil komisjon edastas neile kõnealuse teabe.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 16. oktoober 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. POLETTI

(1)  Nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 241/2008 Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 75, 18.3.2008, lk 49).

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(3)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1211/2014,

12. november 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. november 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)   ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

83,5

MA

81,5

MK

67,1

ZZ

77,4

0707 00 05

AL

79,4

JO

194,1

MK

74,3

TR

120,0

ZZ

117,0

0709 93 10

AL

65,0

MA

51,9

TR

125,2

ZZ

80,7

0805 20 10

MA

130,7

TR

74,4

ZZ

102,6

0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90

MK

74,3

TR

78,7

ZZ

76,5

0805 50 10

AR

78,7

TR

91,5

ZZ

85,1

0806 10 10

BR

291,5

LB

302,8

PE

365,7

TR

144,3

US

312,5

ZZ

283,4

0808 10 80

AR

153,3

BA

46,1

BR

53,1

CA

136,0

CL

87,2

NZ

145,8

US

192,5

ZA

134,5

ZZ

118,6

0808 30 90

CN

75,6

ZZ

75,6

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

OTSUSED

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/37

NÕUKOGU OTSUS,

7. november 2014,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Tervisevaldkonna tegevusprogramm)

(2014/783/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 168 lõiget 5 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31.

(3)

EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab sätteid ja kokkuleppeid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 282/2014 (3).

(5)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 282/2014 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014, sõltumata sellest, millal käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsus vastu võetakse või kas käesoleva EMP ühiskomitee otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(6)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu liidu liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel, et EMP ühiskomitee otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(7)

Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune koostöö saaks alata 1. jaanuarist 2014.

(8)

Liidu seisukoht EMP ühiskomitees peaks seepärast tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes EMP ühiskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 7. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (1).

(2)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 282/2014 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014, sõltumata sellest, millal käesolev otsus vastu võetakse või kas käesoleva otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(3)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesoleva otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel, et käesolev otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(4)

Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 16 lõikesse 1 lisatakse järgmine taane:

„—

32014 R 0282: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 282/2014, 11. märts 2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee otsus nr …/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.

Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.”

.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1)   ELT L 86, 21.3.2014, lk 1.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/41

NÕUKOGU OTSUS,

7. november 2014,

millega määrataks kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarveread 02 03 01 ja 12 02 01)

(2014/784/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31.

(3)

EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab sätteid ja kokkuleppeid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)

On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste liidu üldeelarvest rahastatavate meetmete alast koostööd rubriikides „Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes” ning „Siseturu rakendamine ja arendamine”.

(5)

On asjakohane, et vastavalt EMP lepingu protokolli nr 32 artikli 1 lõikele 8 osalistevaheline koostöö jätkuks pärast 31. detsembrit 2013, sõltumata sellest, millal käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsus vastu võetakse või kas käesoleva EMP ühiskomitee otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(6)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu liidu liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel, et EMP ühiskomitee otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(7)

Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks jätkuda ka pärast 31. detsembrit 2013.

(8)

Liidu seisukoht EMP ühiskomitees peaks tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes EMP ühiskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 7. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate liidu meetmete raames, mis on seotud siseturu rakendamise, toimimise ja arendamisega.

(2)

On asjakohane, et selline koostöö jätkuks pärast 31. detsembrit 2013, sõltumata sellest, millal käesolev otsus vastu võetakse või kas käesoleva otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(3)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesoleva otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel, et käesolev otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(4)

Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks jätkuda pärast 31. detsembrit 2013,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

1.

Pärast lõiget 8 lisatakse järgmine lõige:

„9.   Alates 1. jaanuarist 2014 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvesse kantud järgmiste eelarveridadega:

—

Eelarverida 02 03 01: „Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes”;

—

Eelarverida 12 02 01: „Siseturu rakendamine ja arendamine”.

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee otsus nr …/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.”

2.

Lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „lõiked 5, 6, 7 ja 8” sõnadega „lõiked 5 kuni 9”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/45

NÕUKOGU OTSUS,

7. november 2014,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (tarbijakaitse)

(2014/785/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 169 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31.

(3)

EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab sätteid ja kokkuleppeid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 254/2014 (3).

(5)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 254/2014 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014, sõltumata sellest, millal käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsus vastu võetakse või kas käesoleva EMP ühiskomitee otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(6)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu liidu liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel et EMP ühiskomitee otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(7)

Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 vastavalt muuta.

(8)

Liidu seisukoht EMP ühiskomitees peaks seepärast tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes EMP ühiskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 7. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 254/2014, mis käsitleb mitmeaastast tarbijakaitseprogrammi aastateks 2014–2020 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1926/2006/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 42).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 254/2014, mis käsitleb mitmeaastast tarbijakaitseprogrammi aastateks 2014–2020 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1926/2006/EÜ (1).

(2)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 254/2014 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014, sõltumata sellest, millal käesolev otsus vastu võetakse või kas käesoleva otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(3)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesoleva otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel, et käesolev otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(4)

Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

1.

Lõike 3a järele lisatakse järgmine lõige:

„3b.   EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 järgmises programmis:

—

32014 R 0254: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 254/2014, 26. veebruar 2014, mis käsitleb mitmeaastast tarbijakaitseprogrammi aastateks 2014–2020 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1926/2006/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 42).

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee [kuupäev] otsus nr …/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.

Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.”

2.

Lõike 4 tekst asendatakse järgmisega:

„EFTA riigid osalevad lõigetes 3, 3a ja 3b osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.”

3.

Lõike 5 tekst asendatakse järgmisega:

„Alates koostöö algusest lõigetes 3, 3a ja 3b osutatud tegevuse raames osalevad EFTA riigid täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, EÜ komiteede ja teiste organite töös, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nimetatud tegevuse juhtimisel või arendamisel.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1)   ELT L 84, 20.3.2014, lk 42.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/49

NÕUKOGU OTSUS,

7. november 2014,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Galileo)

(2014/786/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31.

(3)

EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab sätteid ja kokkuleppeid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust (EL) nr 1104/2011/EL (3).

(5)

EMP lepingu protokolli nr 31 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Liidu seisukoht EMP ühiskomitees peaks seepärast tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes EMP ühiskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 7. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Norra on osalenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 683/2008 (1) tulenevas Euroopa GNSS-programmide tegevuses ja seda rahaliselt toetanud ning jätkab määrusest (EL) nr 1285/2013 (2) tulenevas tegevuses osalemist ja selle rahalist toetamist, sest kõnealused määrused on inkorporeeritud EMP lepingu protokolli nr 31.

(2)

Island ja Norra on huvitatud kõigist teenustest, mida Galileo programmil põhineva süsteemi raames pakutakse, sealhulgas avalikust reguleeritud teenusest („PRS”).

(3)

On asjakohane seetõttu laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (3).

(4)

Otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmise korral võib Norra saada PRSi tarbijaks.

(5)

Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepet, (4) mis allkirjastati 22. novembril 2004, kohaldatakse alates 1. detsembrist 2004.

(6)

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vahelist satelliitnavigatsiooni käsitlevat koostöölepingut, (5) mis allkirjastati 22. septembril 2010, kohaldatakse ajutiselt alates 1. maist 2011.

(7)

Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 1 lõike 8c järele lisatakse järgmine lõige:

„8d.

a)

EFTA riigid osalevad tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

—

32011 D 1104: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1104/2011/EL, 25. oktoober 2011, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).

b)

EFTA riigid võivad saada PRSi tarbijateks tingimusel, et nad on sõlminud otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõike 5 punktides a ja b osutatud lepingud.

c)

EFTA riikide osalemist erinevate PRSiga seotud komiteede ja eksperdirühmade töös reguleeritakse kõnealuste komiteede ja eksperdirühmade kodukorra alusel.

d)

Otsuse nr 1104/2011/EL artiklit 10 ei kohaldata EFTA riikide suhtes.

e)

Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

f)

Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1)   ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(2)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.

(3)   ELT L 287, 4.11.2011, lk 1.

(4)   ELT L 362, 9.12.2004, lk 29.

(5)   ELT L 283, 29.10.2010, lk 12.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/52

NÕUKOGU OTSUS,

7. november 2014,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Satelliitnavigatsioon)

(2014/787/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31.

(3)

EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab sätteid ja kokkuleppeid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1285/2013 (3).

(5)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 1285/2013 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014, sõltumata sellest, millal käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsus vastu võetakse või kas käesoleva EMP ühiskomitee otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(6)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu liidu liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel et EMP ühiskomitee otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(7)

Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31vastavalt muuta.

(8)

Liidu seisukoht EMP ühiskomitees peaks seepärast tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes EMP ühiskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 7. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Norra on osalenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 683/2008 (1) tulenevas tegevuses ja selle rahastamises pärast seda, kui kõnealune määrus lisati EMP lepingu protokolli nr 31.

(2)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (2).

(3)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 1285/2013 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014, sõltumata sellest, millal käesolev otsus vastu võetakse või kas käesoleva otsuse kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(4)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesoleva otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel, et käesolev otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(5)

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vahelist satelliitnavigatsiooni käsitlevat koostöölepingut, (3) mis kirjutati alla 22. septembril 2010, on ajutiselt kohaldatud alates 1. maist 2011.

(6)

EMP lepingu protokolli nr 31tuleks seepärast muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuarist 2014. Siiski tuleks majanduslike piirangute tõttu Islandi osalemine programmis ajutiselt peatada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 1 lõike 8a järele lisatakse järgmine lõige:

„8aa.

a)

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

—

32013 R 1285: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1285/2013, 11. detsember 2013, Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

b)

EFTA riigid osalevad punktis a osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.

c)

Osalevate EFTA riikide territooriumidele süsteemi EGNOS geograafilise ulatuse laiendamise kulu kannavad EFTA riigid punktis a nimetatud tegevuse rahastamise raames. Kõnealuse ulatuse laiendamine sõltub tehnilisest teostatavusest ning selle tõttu ei tohi viibida süsteemi EGNOS geograafiline laiendamine ELi liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvatele territooriumitele.

d)

Projekti tasandil on EFTA riikide institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel lepingu artikli 81 punktis d osutatud õigused.

e)

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee [kuupäev] otsus nr …/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.

f)

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, kõikide liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

EFTA riikide osalemist liidu komiteedes ja eksperdirühmades, mis abistavad Euroopa Komisjoni konkreetselt punktis a osutatud tegevuse turvalisuse küsimustes, käsitletakse asjaomaste komiteede ja rühmade kodukorras.

g)

Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

h)

Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1)   ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(2)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.

(3)   ELT L 283, 29.10.2010, lk 12.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/56

NÕUKOGU OTSUS,

7. november 2014,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Copernicuse programm)

(2014/788/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 189 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31.

(3)

EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab sätteid ja kokkuleppeid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 377/2014 (3).

(5)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 377/2014 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014 ka juhul, kui käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsus võetakse vastu või selle kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(6)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu liidu liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel et EMP ühiskomitee otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(7)

Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 vastavalt muuta.

(8)

Liidu seisukoht EMP ühiskomitees peaks seepärast tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes EMP ühiskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 7. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2014,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (1).

(2)

On asjakohane, et EFTA riikide osalus määrusest (EL) nr 377/2014 tulenevas tegevuses algab 1. jaanuaril 2014 ka juhul, kui käesolev otsus võetakse vastu või selle kohaldamiseks vajalike põhiseadusest tulenevate võimalike nõuete täitmisest teavitatakse pärast 10. juulit 2014.

(3)

EFTA riikides moodustatud üksused peaksid saama osaleda tegevuses, mis algab enne käesoleva otsuse jõustumist. Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikides moodustatud üksuste kulusid, eeldusel et käesolev otsus jõustub enne asjaomase tegevuse lõpetamist.

(4)

EMP lepingu protokolli nr 31 tuleks seepärast muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 1 lõike 8c järele lisatakse järgmine lõige:

„8d.

a)

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

—

32014 R 0377: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 377/2014, 3. aprill 2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

b)

EFTA riigid osalevad punktis a osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.

c)

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee [kuupäev] otsus nr …/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.

d)

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, kõikide nende liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

e)

Käesolevat lõiget ei kohaldata Norra ja Liechtensteini suhtes.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(1)   ELT L 122, 24.4.2014, lk 44.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

Parandused

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/60

Nõukogu 8. juuli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 740/2014 (millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 200, 9. juuli 2014 )

Leheküljel 2 lisa II punkti ainsas kandes

asendatakse

 

Nimi

Nimi

(kirjapilt valgevene keeles)

Nimi

(kirjapilt vene keeles)

Põhjendused

Loetellu lisamise kuupäev

 

„Volkov, Vitaliy Nikolayevich

 

 

Šklovi piirkonnakohtu kohtunik. Tegi 2012. aasta jaanuaris otsuse viia endine presidendikandidaat ja opositsiooniaktivist N. Statkevitš üle Mogiljovis asuvasse kinnisesse vanglasse üksnes sel põhjusel, et N. Statkevitš oli väidetavalt rikkunud Šklovi karistuslaagri IK-17 sisekorra eeskirju. Selle otsuse tulemusena on rikutud N. Statkevitši inimõigusi, sealhulgas ei ole tal lastud magada ja on põhjustatud oht tema tervisele.

9.7.2014”

Järgmisega:

 

Nimi

Nimi

(kirjapilt valgevene keeles)

Nimi

(kirjapilt vene keeles)

Põhjendused

„233.

Volkov, Vitaliy Nikolayevich

Волкаў, Віталь Мiкалаевiч

Волков, Виталий Николаевич

Šklovi piirkonnakohtu kohtunik. Tegi 2012. aasta jaanuaris otsuse viia endine presidendikandidaat ja opositsiooniaktivist N. Statkevitš üle Mogiljovis asuvasse kinnisesse vanglasse üksnes sel põhjusel, et N. Statkevitš oli väidetavalt rikkunud Šklovi karistuslaagri IK-17 sisekorra eeskirju. Selle otsuse tulemusena on rikutud N. Statkevitši inimõigusi, sealhulgas ei ole tal lastud magada ja on põhjustatud oht tema tervisele.”

13.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/61

Nõukogu 8. juuli 2014. aasta rakendusotsuse 2014/439/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 200, 9. juuli 2014 )

Leheküljel 14 lisa II punkti ainsas kandes

asendatakse

 

Nimi

Nimi

(kirjapilt valgevene keeles)

Nimi

(kirjapilt vene keeles)

Põhjendused

Loetellu lisamise kuupäev

 

„Volkov, Vitaliy Nikolayevich

 

 

Šklovi piirkonnakohtu kohtunik. Tegi 2012. aasta jaanuaris otsuse viia endine presidendikandidaat ja opositsiooniaktivist N. Statkevitš üle Mogiljovis asuvasse kinnisesse vanglasse üksnes sel põhjusel, et N. Statkevitš oli väidetavalt rikkunud Šklovi karistuslaagri IK-17 sisekorra eeskirju. Selle otsuse tulemusena on rikutud N. Statkevitši inimõigusi, sealhulgas ei ole tal lastud magada ja on põhjustatud oht tema tervisele.

9.7.2014”

järgmisega:

 

Nimi

Nimi

(kirjapilt valgevene keeles)

Nimi

(kirjapilt vene keeles)

Põhjendused

„233.

Volkov, Vitaliy Nikolayevich

Волкаў, Віталь Мiкалаевiч

Волков, Виталий Николаевич

Šklovi piirkonnakohtu kohtunik. Tegi 2012. aasta jaanuaris otsuse viia endine presidendikandidaat ja opositsiooniaktivist N. Statkevitš üle Mogiljovis asuvasse kinnisesse vanglasse üksnes sel põhjusel, et N. Statkevitš oli väidetavalt rikkunud Šklovi karistuslaagri IK-17 sisekorra eeskirju. Selle otsuse tulemusena on rikutud N. Statkevitši inimõigusi, sealhulgas ei ole tal lastud magada ja on põhjustatud oht tema tervisele.”