6.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. oktoober 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 7489 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/762/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsust 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu kodanikukaitse mehhanismi („liidu mehhanism”) üldeesmärk on tugevdada koostööd liidu ja liikmesriikide vahel ning aidata kaasa tegevuse koordineerimisele kodanikukaitse valdkonnas, et parandada süsteemide tõhusust looduslike ja inimtekkeliste katastroofide ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel.

(2)	Kuna katastroof võib aset leida igal ajal, peaks otsuse 1313/2013/EL artikli 7 alusel loodud Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskus (ERCC) tagama pideva tiheda kontakti liikmesriikide kontaktpunktidega.

(3)

Ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS) on liidu mehhanismi oluline element, kuna sellega tuleks tagada liikmesriikide vahel nii tavapäraselt kui ka hädaolukordades vahetatava teabe autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Pidades silmas meresaastejuhtumitele reageerimise spetsiifikat, tuleks luua CECISe eraldiseisev versioon, mida saaksid kasutada piirkondlike merekonventsioonide sekretariaadid ja liiduga merepiirkonda jagavad kolmandad riigid.

(4)

Tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks otsuse 1313/2013/EL artikli 9 lõikes 1 sätestatud moodulitele, muudele reageerimisvahenditele ja ekspertidele seada miinimumnõuded. Vastavad nõuded tuleks kehtestada ka nende tegevusnõuetele, toimimisele ja koostoimimisvõimele, mis on sätestatud otsuse 1313/2013/EL artikli 9 lõikes 2. Eriti oluline on, et moodulid oleksid võimelised teatud aja jooksul töötama sõltumatult, neid oleks võimalik lähetada kiiresti ja need oleksid koostoimevõimelised. Moodulite koostoimevõime parandamiseks on liidu ja liikmesriikide tasanditel tarvis meetmeid.

(5)

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse eesmärgid tuleks sõnastada ja neid regulaarselt läbi vaadata, et kasutusel oleks liidu mehhanismi raames katastroofipaikadesse lähetamiseks piisav arv erinevaid vajaminevaid mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja eksperte. Kvaliteedi- ja koostoimenõuded tuleb sõnastada ja neid regulaarselt läbi vaadata, et tagada kõikide Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse reageerimisvahendite kvaliteedi ja koostoimevõime ühtne miinimumtase.

(6)

Määratleda tuleks sertifitseerimis- ja registreerimiskord (mis hõlmaks ka enesehindamiselemente), tagamaks, et vabatahtliku reservi vahendid vastaksid kõikidele vajalikele nõuetele ja saaksid vajaduse korral kasu kohandamiskulude ELi-poolsest piiratud kaasrahastamisest. Sertifitseerimis- ja registreerimiskord peaks aga peale selle tagama ka vahendite piisava geograafilise tasakaalu vastavalt riskide asukohale ning võtma arvesse kõikide huvitatud liikmesriikide osalust.

(7)

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse reageerimisvahendite võimalike lünkade väljaselgitamine peaks võimaldama komisjonil ja liikmesriikidel üheskoos otsustada, missugustes piirkondades ei ole vabatahtlikus reservis ega sellest väljaspool piisavalt vahendeid. Nendega individuaalselt või konsortsiumide kaudu tegelevad liikmesriigid peaksid saama abi liidu piiratud kaasrahastamisest, eeldusel et tegevus on kulutõhus ja seda toetavad riskihinnangute tulemused.

(8)

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse arendamiseks peaks liidu piiratud kaasrahastamine raamlepingute, raampartnerluslepingute või samalaadsete korralduste raames toetama liikmesriikide ligipääsu täiendavatele vahenditele, mille abil tegeleda ajutiste puudujääkidega erakorraliste katastroofide puhul, nt olukordades, kus kahju olemus ja ulatus ületab seda, mida võiks mõistlikult eeldada ja milleks valmistuda. Need vahendid tuleks liita liidu mehhanismi raames lähetatava abi vabatahtlikku reservi.

(9)

Liidu mehhanismi väljaõppeprogramm on jätkuvalt väga oluline element nende kodanikukaitse ja katastroofiohje eest vastutavate isikute ettevalmistamisel, keda lähetatakse liidu mehhanismi raames katastroofipiirkondadesse. Kooskõlas otsuse 1313/2013/EL artikli 13 lõikes 1 kindlaksmääratud ülesannetega peaks see hõlmama ennetuse, ettevalmistuse ja reageerimise etappe.

(10)

Liidu mehhanismi õppuste programm peaks olema jätkuvalt olulisel kohal liidu mehhanismi hõlmavate lähetuste praktilise ettevalmistuse tagamisel ja mehhanismi raames toimuvast kodanikukaitsetegevusest saadud õppetundide tutvustamisel. Õppuste programm peaks lähtuma strateegilisest raamistikust, milles sätestatakse liidu mehhanismi raames toimuva tegevuse eesmärgid ja ülesanded, ning iga-aastastes tööprogrammides märgitud konkreetsetest prioriteetidest.

(11)	Saadud teadmiste koondamiseks, analüüsimiseks ja rakendamiseks tuleks luua süstemaatiline, eesmärgipärane ja sidus lähenemisviis, mis hõlmaks kõiki katastroofiohje etappe.

(12)	Liidu mehhanismi raames on selge tegevuskord katastroofile reageerimisel oluline, et tagada katastroofide korral tõhus abi, kaasa arvatud asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 16 lõikele 1.

(13)	Liidu mehhanismi maksimaalse tõhususe ja efektiivsuse võimaldamiseks peaksid kõik abitaotlused ja -pakkumised olema võimalikult üksikasjalikud ja sisaldama kogu vajalikku teavet.

(14)

Abi tõhusa koordineerimise tagamiseks peaks ERCC jagama oma hinnangut kriitiliste vajaduste kohta ja soovitusi vabatahtlikust reservist tehtavate lähetuste kohta kõikide liikmesriikidega ning töötama iga abitaotluse jaoks välja sobivad lähetusplaanid. Vahendite valik vabatahtlikust reservist peaks põhinema konkreetsetel ja objektiivsetel kriteeriumidel, mille prioriteetsust tuleks hinnata tegevusvajaduste valguses.

(15)	Et parandada vajaduse korral liidu mehhanismi raames reageerimise aega, peaksid liikmesriigid tegema vabatahtlikus reservis registreeritud vahendite lähetamiseks vajalikud eelkorraldused,.

(16)	Tehniliste, hindamis- ja koordineerimisekspertide, kaasa arvatud üksuse juhtide olemasolu on liidu mehhanismi oluline element. Tuleks kindlaks määrata ekspertide ülesanded ja nende lähetamise kord.

(17)

Otsuse 1313/2013/EL artikliga 23 on ette nähtud spetsiaalsed sätted transpordiabi osutamiseks katastroofiolukorras, aidates nii liidu mehhanismi abiga kaasa kiirele ja tõhusale reageerimisele. On vaja kehtestada eeskirjad ja menetlused, mille alusel liikmesriigid saavad taotleda liidult rahalist toetust abi transportimiseks kannatanud riiki ning komisjon neid taotlusi läbi vaadata.

(18)	Läbipaistvuse, sidususe ja tõhususe tagamiseks tuleb kindlaks määrata teave, mis tuleb esitada transporditoetuse taotlustes ning liikmesriikide ja komisjoni asjaomastes vastustes.

(19)	Kui liidu rahalist abi võib anda vastavalt otsusele 1313/2013/EL, siis liikmesriikidel peaks olema võimalus valida toetuse ja transporditeenuse taotlemise vahel.

(20)	Komisjoni otsus 2004/277/EÜ, Euratom (2) ja 2007/606/EÜ, Euratom (3) tuleks kehtetuks tunnistada.

(21)	Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas kodanikukaitse komisjoni arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad otsuse 1313/2013/EL rakendamiseks seoses järgnevaga:

a)	hädaolukordadele reageerimise keskuse (ERCC) suhtlus liikmesriikide kontaktpunktidega;

b)	ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS) komponendid ja CECISe kaudu teabe jagamise korraldus;

c)	moodulite, muude reageerimisvahendite ja ekspertide kindlaksmääramine ning tegevusnõuded moodulite toimimise ja koostoimimisvõime tagamiseks, mis hõlmavad nende ülesandeid, vahendeid, põhikomponente, sõltumatust ja lähetamist;

d)	suutlikkuseesmärgid, kvaliteedi- ja koostoimimisvõimekuse nõuded ning Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse toimimiseks vajalik sertifitseerimis- ja registreerimiskord, sealhulgas rahastamiskord;

e)	Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse puudujääkide leidmine ja nende kõrvaldamine;

f)	väljaõppeprogrammi, õppuste raamistiku ja saadud teadmisi käsitleva programmi korraldamine;

g)	katastroofidele reageerimise kord, mida kohaldatakse nii ELi sees kui ka mujal, kaasa arvatud asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kindlaksmääramine;

h)	eksperdirühmade lähetamise kord;

i)	abi transportimise toetamise korraldamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „abi taotleja”– liikmesriik või kolmas riik, mida katastroof või katastroofioht mõjutab või mida saabuv katastroof eeldatavasti mõjutab, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja muud asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, mida on nimetatud VII lisas;

2)   „kodanikukaitseabi”– kodanikukaitse meeskonnad, eksperdid või moodulid koos varustusega ning katastroofiabi vahendid, mis on vajalikud katastroofi otseste tagajärgede leevendamiseks;

3)   „puhvervahendid”– katastroofidele reageerimise vahendid, mille olemasolu ja kiiret kättesaadavust kaasrahastatakse otsuse 1313/2013/EL artikli 21 lõike 2 punkti d alusel;

4)   „sekkumismeeskond”– inimressursid ja materiaalsed vahendid, kaasa arvatud moodulid, mille üks või mitu liikmesriiki on kodanikukaitse eesmärgil loonud;

5)   „tehnilise abi ja tugimeeskond”– inimressursid ja materiaalsed vahendid, mille üks või mitu liikmesriiki on II lisas nimetatud tugiülesannete täitmise eesmärgil loonud.

2. PEATÜKK

EUROOPA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE KESKUS (ERCC)

Artikkel 3

Hädaolukordadele reageerimise keskuse (ERCC) suhtlus liikmesriikide kontaktpunktidega

1.   Iga liikmesriik määrab ERCC riikliku kontaktpunkti, mille poole on võimaik pöörduda 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Need määratakse I lisas esitatud riigi kaardi vormi kaudu.

2.   ERCC teeb oma tavapäraste kohustuste täitmisel ja käesolevas otsuses ja otsuses 1313/2013/EL sätestatud katastroofidele reageerimise operatsioonide läbiviimisel liikmesriikide kontaktpunktidega tihedat koostööd.

3. PEATÜKK

ÜHINE HÄDAOLUKORDADE SIDE- JA INFOSÜSTEEM (CECIS)

Artikkel 4

CECISe tasandid

CECIS hõlmab kolme komponenti:

a)	võrgustikutasand, mis ühendab omavahel pädevad asutused, liikmesriikide kontaktpunktid ning ERCC;

b)

rakendustasand, mis koosneb andmebaasidest ja muudest liidu mehhanismi toimimiseks vajalikest teabesüsteemidest,, eriti nendest, mida on tarvis: i) teadete edastamiseks; ii) pädevate asutuste ja kontaktpunktide ja ERCC vahelise infovahetuse ja teabe jagamise tagamiseks; iii) abimissioonidel saadud kogemuste levitamiseks;

c)	turvatasand, mis koosneb süsteemide, eeskirjade ja menetluste kogumist, mis on vajalik CECISes talletatud ja selle kaudu edastatavate andmete autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks.

Artikkel 5

Infoturve

1.   CECIS peab suutma tagada dokumentide, andmebaaside ja teabesüsteemide turvalise käsitlemise turvalise üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (sTESTA) või sellega võrreldava võrgustiku kaudu.

2.   Dokumendid ja teave, mille salastatuse tase on „EU CONFIDENTIAL” või kõrgem, tuleb edastada saatja ja vastuvõtja(te) vahel vastavalt komisjoni otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom sõlmitud erikokkulepetele (4).

Artikkel 6

Teave ja ajakohastamine

1.   Liikmesriigid edastavad vajaliku teabe komisjonile I lisas esitatud riigi kaardi vormi kaudu.

2.   Liikmesriigid edastavad teavet kontaktpunktide ja vajaduse korral ka muude teenuste kohta, mille raames tegeldakse looduslike, tehnoloogiliste ja radioloogiliste katastroofide või keskkonnaõnnetustega, kaasa arvatud tahtmatu merereostus.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata mis tahes muudatustest teabes, millele on viidatud lõigetes 1 ja 2.

4.   CECISe andmebaasis peab olema kindlaksmääratud osa, milles sisaldub teave Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse reageerimisvahendite registreerimise ja kättesaadavuse kohta. Komisjon peab tagama kõikidele riiklikele kodanikukaitse kontaktpunktidele pideva juurdepääsu sellele andmebaasile.

5.   Liikmesriigid tagavad, et CECISe andmebaasi asjaomane osa oleks kõikide Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud reageerimisvahendite kasutamisvalmiduse ja vajalike faktiliste andmete osas alati ajakohane.

6.   Vajaduse korral võivad liikmesriigid anda teistele asjaomastele riiklikele asutustele üksnes lugemist võimaldava juurdepääsu CECISele.

Artikkel 7

CECISe kasutajagrupp

Liikmesriikide määratud esindajatest koosnev kasutajagrupp abistab komisjoni CECISe valideerimisel, testimisel ja edasisel arendamisel.

Artikkel 8

Rakendamine ja edasine arendamine

1.   Komisjon haldab CECISe andmebaasi ja arendab seda edasi, võttes arvesse liikmesriikide vajadusi ja nõudmisi.

2.   Liikmesriigid rakendavad CECISe asjaomast IT-keskkonda oma territooriumil vastavalt kohustustele, mille nad on võtnud I lisas esitatud riigi kaardi vormi kasutades.

Artikkel 9

Merereostuse CECIS

1.   Komisjon tagab, et liikmesriikidele ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametile oleks interneti kaudu kättesaadav CECISe spetsiaalne merereostuse rakendus, et võtta arvesse mereõnnetustele reageerimise spetsiifikat.

2.   Rakendust saavad interneti teel kasutada ka liiduga merepiirkonda jagavad kolmandad riigid. Samuti võib sellele vajaduse korral juurdepääsu anda asjaomaste piirkondlike merekonventsioonide sekretariaatidele.

4. PEATÜKK

MOODULID, TEHNILISE ABI JA TUGIMEESKONNAD, MUUD REAGEERIMISVAHENDID JA EKSPERDID

Artikkel 10

Moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide registreerimine

1.   Liikmesriigid registreerivad oma moodulid, tehnilise abi ja tugimeeskonnad, muud reageerimisvahendid ja eksperdid vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 9 lõikele 6 CECISe andmebaasis.

2.   Varem vabatahtlikkuse alusel Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusele eraldatud moodulid, tehnilise abi ja tugimeeskonnad, muud reageerimisvahendid ja eksperdid tuleb registreerida CECISe andmebaasi asjaomases osas.

3.   Lõigetes 1 ja 2 esitatud teavet tuleb vajaduse korral ajakohastada.

Artikkel 11

Moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide koosseis

1.   Moodulid ning tehnilise abi ja tugimeeskonnad võivad koosneda ühe või mitme liikmesriigi vahenditest.

2.   Kui moodul või tehnilise abi ja tugimeeskond koosneb enam kui ühest komponendist, võib selle mooduli või tehnilise abi ja tugimeeskonna lähetamine sekkumise korral piirduda selleks sekkumiseks vajalike komponentidega.

Artikkel 12

Moodulite sõltumatu toimetulek

1.   Kõikide II lisas märgitud moodulite suhtes kohaldatakse järgmisi sõltumatut toimetulekut käsitlevaid nõudeid:

a)	ilmastikutingimuste jaoks sobiv varjualune;

b)	operatsioonibaasi ning missiooni läbiviimisel kasutatavate seadmete toimimiseks vajaliku elektrienergia tootmine ja valgustus;

c)	mooduli personali jaoks ette nähtud sanitaar- ja hügieeniseadmed;

d)	mooduli personali jaoks vajalik toit ja vesi;

e)	mooduli personali jaoks ette nähtud meedikud ja parameedikud, meditsiiniseadmed ja -varustus;

f)	mooduli seadmete säilitamiseks ja hoolduseks vajalikud seadmed;

g)	seadmed sidepidamiseks asjaomaste partneritega, eelkõige nendega, kes vastutavad kohapealse koordineerimise eest;

h)	kohapealne transport;

i)	logistika, seadmed ja töötajad operatsioonibaasi rajamiseks ja missiooni alustamiseks viivitamata pärast sündmuskohale saabumist.

2.   Et tagada sõltumatut toimetulekut käsitlevate nõuete täitmine, võtab abi pakkuv liikmesriik ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a)	kaasab kodanikukaitsemoodulisse vajalikud töötajad, seadmed ja tarbekaubad;

b)	teeb kohapeal vajalikud korraldused;

c)	võtab eelnevalt vajalikud meetmed, et täiendada missioonimeeskonna sõltumatu toimetuleku taset vajaduse korral tehnilise abi ja tugimeekonnaga, et vastata artiklis 13 osutatud nõuetele enne asjaomase kodanikukaitsemooduli registreerimist vastavalt artikli 10 lõikele 1.

3.   Missiooni alustades tuleb tagada sõltumatu toimetulek vähemalt:

a)	96 tunniks või

b)	II lisas märgitud perioodideks.

Artikkel 13

Nõuded moodulitele ning tehnilise abi ja tugimeeskondadele

1.   Moodulid vastavad II lisas sätestatud üldnõuetele.

2.   Tehnilise abi ja tugimeeskonnad vastavad II lisas sätestatud üldnõuetele.

3.   II lisas sätestatud üldnõuded vaadatakse teatava aja tagant läbi.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste nõuete täitmine:

a)	moodulid suudavad töötada koos teiste moodulitega;

b)	tehnilise abi ja tugimeeskonnad suudavad töötada koos teiste tehnilise abi ja tugimeeskondade ning kohapeal tegutsevate asjaomaste isikutega;

c)	moodulite komponendid suudavad töötada koos ühe moodulina;

d)	tehnilise abi ja tugimeeskonna komponendid suudavad töötada koos ühe tehnilise abi ja tugimeeskonnana;

e)	liidust väljapoole lähetatavad tehnilise abi ja tugimeeskonnad suudavad töötada koos kannatanud riiki abistavate rahvusvaheliste katastroofiabi organisatsioonidega;

f)	meeskondade juhid, juhtide asetäitjad ning moodulite ja tehnilise abi ja tugimeeskondade kontaktametnikud osalevad vastavatel komisjoni korraldatavatel väljaõppekursustel ja õppustel vastavalt artiklites 26–32 sätestatule.

5. PEATÜKK

EUROOPA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE SUUTLIKKUSE ARENDAMINE VABATAHTLIKU RESERVI KUJUL

Artikkel 14

Suutlikkuseesmärgid

1.   Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse eesmärgid on sätestatud III lisas.

2.   Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega suutlikkuseesmärkide sobivust vähemalt kord kahe aasta jooksul ning vaatab need vajaduse korral läbi, tuginedes riiklikes riskihinnangutes kindlaksmääratud riskidele või muudele asjakohastele riiklikele või rahvusvahelistele teabeallikatele.

3.   Liikmesriigid peavad suutlikkuseesmärkide hindamiseks esitama komisjonile riskide kohta asjakohase teabe.

Artikkel 15

Nõuded kvaliteedile ja koostoimimisvõimele

1.   IV lisas märgitud kvaliteedi- ja koostoimimisvõime nõuete suhtes kohaldatakse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide suhtes.

2.   Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega kvaliteedi- ja koostoimimisvõime nõuete sobivust vähemalt kord kahe aasta jooksul ning vaatab need vajaduse korral läbi. Rahvusvaheliste väljakujunenud standardite olemasolul peavad kvaliteedinõuded neile tuginema.

Artikkel 16

Sertifitseerimis- ja registreerimiskord

1.   Lõigetes 2–8 esitatud sertifitseerimis- ja registreerimiskorda kohaldatakse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide suhtes.

2.   Sertifitseerimise ja registreerimise aluseks on IV lisas sätestatud kvaliteedinõuete täitmine, välja arvatud puhvervahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 25 lõiget 3.

3.   Liikmesriigid, kes pakuvad Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse lisamiseks konkreetset moodulit, tehnilise abi ja tugimeeskonda, muud reageerimisvahendit või eksperti, peavad esitama V lisas esitatud teabeelemendid.

4.   Komisjon hindab, kas kõnealuse mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi võib lisada Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse, ning edastab oma otsuse viivitamata asjaomasele liikmesriigile. Selles hinnangus vaatleb komisjon eriti hoolikalt kvaliteedinõuete ja suutlikkuseesmärkide täitmist, esitatud teabe terviklust, kõikide liikmesriikide geograafilist lähedust ja osalust ning muid asjakohaseid tegureid, mille ta eelnevalt kindlaks määrab ja mida kohaldatakse kõikide võrreldavate moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite või ekspertide suhtes.

5.   Kui moodul, tehnilise abi ja tugimeeskond, muu reageerimisvahend või ekspert otsustatakse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse lisada, algatab komisjon esitatud teabe ja mis tahes muu teabe alusel, mida komisjon võib vastava riigi asutuselt küsida, mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi sertifitseerimise menetluse. Juhul kui komisjon loeb olemasoleva teabe alusel kvaliteedi ja koostoimimisvõime nõuded täidetuks, võib ta mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi registreerida vabatahtlikku reservi.

6.   Komisjon edastab asjaomasele liikmesriigi asutusele kirjalikult oma hinnangu vajalike väljaõpete, õppuste ja/või seminaride kohta ning muud asjakohased sertifitseerimis- ja registreerimistingimused.

7.   Kui kõik sertifitseerimistingimused on täidetud, kuulutab komisjon kõnealuse mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks sertifitseerituks ning teavitab sellest ka asjaomast liikmesriiki.

8.   Kui moodul, tehnilise abi ja tugimeeskond, muu reageerimisvahend või ekspert esitatakse uuesti Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreerimiseks, tuleks selle sertifikaati uuesti hinnata hiljemalt kolme aasta pärast.

9.   Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega sertifitseerimis- ja registreerimiskorra sobivust vähemalt kord kahe aasta jooksul ning vaatab selle vajaduse korral läbi.

Artikkel 17

Kohandamiskulude rahastamise kord

1.   Liikmesriik võib taotleda kohandamiskulude rahastamist iga mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna või muu reageerimisvahendi kohta eraldi, ilma et komisjon avaldaks konkursikutset. Kohandamiskulud hõlmavad otsuse 1313/2013/EL artikli 21 lõike 2 punktis c nimetatud kuluelemente.

2.   Taotluse põhjendamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile kohandamiskulude rakenduskava koos hinnanguliste kulude ja ajakavaga.

3.   Komisjon hindab lõikes 2 nimetatud rakenduskava, ja kui vajalikud nõuded on täidetud, kiidab selle heaks, täpsustades, millised kulud on kohandamiskuludena rahastamiskõlblikud.

4.   Pärast taotluse hindamist teeb komisjon toetusotsuse.

5.   Liikmesriigid on kohustatud komisjonile edastama üksikasjad kohandamiskuludena kantud kulude kohta.

6. PEATÜKK

REAGEERIMISSUUTLIKKUSE PUUDUJÄÄKIDE KÕRVALDAMINE

Artikkel 18

Suutlikkuseesmärkide poole liikumise edusammude jälgimine

Komisjon jälgib pidevalt koostöös liikmesriikidega suutlikkuseesmärkide poole liikumise tulemuslikkust, võttes arvesse artiklis 20 nimetatud vahendeid, ning annab liikmesriikidele regulaarselt nende edusammude kohta hinnangu. Komisjon teavitab liikmesriike vajaliku üksikasjalikkusega mis tahes reageerimissuutlikkuse puudujääkidest.

Artikkel 19

Reageerimissuutlikkuse puudujääkide kindlakstegemise kord

1.   Suutlikkuseesmärkide saavutamise kontrolli ühe osana hindab komisjon koostöös liikmesriikidega erinevust Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud liikmesriikide suutlikkuse ja III lisas sätestatud suutlikkuseesmärkide vahel.

2.   Komisjon ja liikmesriigid käsitavad Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusena vaid neid vahendeid, mis on vastavalt artiklile 16 registreeritud kui liikmesriigi poolt Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks kättesaadavaks tehtud vahendid.

Artikkel 20

Muu kui Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse kindlakstegemise kord

1.   Kui komisjon on koos liikmesriikidega vastavalt käesoleva otsuse artiklile 19 leidnud potentsiaalselt olulised reageerimissuutlikkuse puudujäägid, kontrollib ta koostöös liikmesriikidega, kas vajaminevad vahendid on otsuse 1313/2013/EL artikli 12 lõike 2 kohaselt kättesaadavad väljaspool Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkust.

2.   Komisjon käsitab väljaspool Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkust kättesaadavana vaid järgmisi vahendeid:

a)	CECISes registreeritud vahendid;

b)	puhvervahendid, või

c)	vahendid, mida punktid a ja b ei hõlma, kuid mis võivad olla liikmesriigile või liikmesriikidele vabalt kättesaadavad vajalikus koguses, vajalikus paigas, vajalikul ajal ja vajaliku perioodi jooksul.

3.   Lõike 2 punktis c nimetatud vahendite kindlakstegemise eesmärgil saadab komisjon riiklikele kontaktpunktidele taotluse, milles visandatakse potentsiaalselt oluliste reageerimisvõimekuse puudujääkide hinnangu üksikasjad ja kutsutakse liikmesriike üles esitama teavet mis tahes vahendite kohta, mis on kättesaadavad väljaspool Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkust, nagu on osutatud lõike 2 punktis c.

4.   Komisjon täpsustab oma taotluses vastuse esitamise tähtaja, mis on kuni 60 kalendripäeva ning mille täpne kestus sõltub sellest, kui keeruline on liikmesriikidel teha kindlaks lõikes 2 nimetatud vahendid.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni määratud tähtaja jooksul mis tahes lõikes 2 nimetatud vahendi üksikasjadest.

6.   Kui liikmesriik määratud tähtaja jooksul kirjalikult ei vasta, eeldab komisjon hinnangu kontekstis, et asjaomases liikmesriigis lõikes 2 nimetatud vahendid puuduvad.

7.   Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal ja võttes arvesse vaid neid vahendeid, millele on viidatud lõikes 2, hindab komisjon, kas need vahendid kõrvaldavad reageerimisvõime puudujäägid, mis on kindlaks tehtud vastavalt käesoleva otsuse artiklile 19. Komisjon loeb reageerimisvõime puudujäägid kõrvaldatuks vaid juhul, kui Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse ja lõikes 2 nimetatud vahendite koguarv võrdub III lisas kehtestatud suutlikkuseesmärkidega või ületab need.

Artikkel 21

Reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamise kord

1.   Kui komisjon on koos liikmesriikidega vastavalt artiklile 19 kindlaks teinud potentsiaalselt olulised reageerimissuutlikkuse puudujäägid, mida ei saa kõrvaldada vastavalt artiklile 20, teavitab ta liikmesriike sellest kirjalikult, selgitades üksikasjalikult, mida ta käsitab strateegiliste reageerimissuutlikkuse puudujääkidena.

2.   Komisjon kutsub liikmesriike kirjalikult üles kõrvaldama strateegilisi reageerimissuutlikkuse puudujääke vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 12 lõikele 3.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, kas, millal ja kuidas nad kavatsevad strateegilised reageerimissuutlikkuse puudujäägid kõrvaldada, ja kas nad kavatsevad seda teha üksi või teiste liikmesriikidega koostööd tehes.

Artikkel 22

Komisjoni abi strateegiliste reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamisel

1.   Kui strateegiliste reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamiseks vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 12 lõikele 3 ja artikli 21 lõike 1 punktile j on tarvis liidu rahastust, avaldab komisjon liikmesriikide abistamiseks konkursikutse.

2.   Konkursikutsele vastates peavad liikmesriigid kinni pidama otsuse 1313/2013/EL artikli 21 lõike 1 punkti j alapunktidest iii ja iv.

3.   Muu hulgas peavad liikmesriigid protsentuaalselt märkima, kui suures ulatuses liidu kaasrahastamist taotletakse.

Artikkel 23

Reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamise toetamisega kaasnevad rahastamiskõlblikud kulud

1.   Kõik kulud, mis on seotud reageerimissuutlikkuse esmaseks loomiseks vajaliku varustuse, teenuste või inimressurssidega, on rahastamiskõlblikud.

2.   Püsivad hoolduskulud ega jooksvad kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

7. PEATÜKK

AJUTISTE PUUDUJÄÄKIDE KÕRVALDAMINE ERAKORRALISTE KATASTROOFIDE KORRAL

Artikkel 24

Rahastamiskord

1.   Komisjon määrab oma aastases tööprogrammis üldjoontes kindlaks vajaminevate puhvervahendite tüübid ja arvud, võttes arvesse võimalust, et liikmesriikides võib aset leida erakorralist laadi või erakorraliselt võimsaid katastroofe, või muid tegureid, mis muudavad katastroofi erakorraliseks, näiteks ajaline kokkulangevus teise katastroofiga, ning võimalust, et niisugustel juhtudel võib esineda ajutisi puudujääke.

2.   Komisjon käivitab regulaarselt vajalikke finantsmenetlusi, mille eesmärk on katta otsuse 1313/2013/EL artikli 21 lõike 2 punktis d kindlaksmääratud kulud ja tagada aastases tööprogrammis kindlaksmääratud puhvervahendite kiire kättesaadavus.

3.   Komisjoni kaasrahastusega puhvervahendid täiendavad reageerimisvahendeid, mis on liikmesriikidel olemas riikliku ettevalmistuse osana, ega asenda olemasolevat reageerimissuutlikkust.

Artikkel 25

Liidu rahalise toetuse tingimused

1.   Liidu rahaline toetus sõltub sellest, kas liikmesriigid, kes osalevad artikli 24 lõikes 2 sätestatud rahastamiskorras, kiidavad heaks lõigetes 2–9 sätestatud tingimused. Komisjon võib täiendavad tingimused esitada rahastamiskorras.

2.   Liikmesriigid muudavad puhvervahendid vabatahtlike reservide osana kättesaadavaks.

3.   Puhvervahendid peavad vastama vajalikele kvaliteedi- ja sertifitseerimisnõuetele, mis on täpsustatud artikli 24 lõikes 2 sätestatud rahastamiskorras.

4.   Puhvervahendid registreeritakse vabatahtlikesse reservidesse kogu asjaomastes raamlepingutes, raampartnerluslepingutes või sarnastes lepetes ettenähtud perioodiks. Vahendeid registreeriva liikmesriigi või liikmesriikide poolt kehtestatud mis tahes tingimused ja piirangud peavad olema tegevusnõuetega nõuetekohaselt põhjendatud.

5.   Puhvervahendid ei ole artiklis 17 nimetatud rahalise abi seisukohalt rahastamiskõlblikud.

6.   Komisjon teavitab kõiki liikmesriike vabatahtlikku reservi registreeritud puhvervahenditest viivitamata CECISe kaudu.

7.   Vabatahtlikus reservis registreeritud puhvervahendid on otsuse 1313/2013/EL artikli 11 kohaselt liidu mehhanismi raames lähetamiseks kättesaadavad samade üldtingimuste alusel kui muud vabatahtlikku reservi registreeritud vahendid.

8.   Pärast ERCC kaudu abitaotluse esitamist tuleb vabatahtlikku reservi registreeritud puhvervahendid lähetada 11. peatükis kirjeldatud katastroofidele reageerimise tegevuskorra alusel.

9.   Vabatahtlikku reservi registreeritud puhvervahendid on siseriiklikuks kasutuseks kättesaadavad liikmesriikides, kes on nende vahendite kättesaadavust kaasrahastanud. Enne riigisisest kasutuselevõttu peavad need liikmesriigid ERCCga konsulteerima ja kinnitama, et:

i)	samal ajal pole muud erakorralist katastroofi, mis võib kaasa tuua puhvervahendite lähetamise taotluse, või sellise katastroofi ohtu;

ii)	riigisisene kasutus ei takista põhjendamatult teiste liikmesriikide kiiret juurdepääsu, kui aset peaks leidma uued erakorralised katastroofid.

8. PEATÜKK

VÄLJAÕPPEPROGRAMM

Artikkel 26

Väljaõppeprogramm

1.   Töötatakse välja väljaõppeprogramm, mis hõlmab katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist. Programm hõlmab üldisi ja konkreetseid kursusi ning ekspertide vahetuse süsteemi. Programm peab olema suunatud lõikes 27 sätestatud sihtrühmadele.

2.   Komisjon vastutab väljaõppeprogrammi koordineerimise ja korraldamise, samuti selle sisu ja ajakava väljatöötamise eest.

Artikkel 27

Osalejad

1.   Väljaõppeprogrammi sihtrühmad on järgmised:

a)	liikmesriikide kodanikukaitse ja katastroofiohje valdkonna töötajad, eriti meeskonnajuhid, nende asetäitjad ja kontaktametnikud, artiklis 41 osutatud liikmesriikide eksperdid, kaasa arvatud ennetus- ja ettevalmistusvaldkonna eksperdid, ning riiklike kontaktpunktide olulisemad töötajad;

b)	Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste töötajad;

c)	Euroopa naabruspoliitika riikide, kandidaatriikide ja võimalike kandidaatide seast valitud eksperdid.

2.   Väljaõppekursustel osalemine peab olema lubatud ka järgmistest asutustest valitud ekspertidele:

a)	ÜRO ja selle agentuurid;

b)	VII lisas nimetatud rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	kolmandad riigid, ja kui see on asjakohane, muud asjaomased osalejad.

3.   Liikmesriigid ja komisjon määravad igaks väljaõppesessiooniks omapoolsed osalejad.

Artikkel 28

Väljaõppekursused

1.   Programm koosneb nii sissejuhatava, tegevus- kui ka juhtimistasandi kursuste tsüklist.

2.   Komisjon määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks kursuste tsükli, sisu, õppekava ja ajakavad, sealhulgas osalemisnõuded.

3.   Komisjon tagab, et koolitajad ja lektorid oleksid kursis liidu mehhanismi asjakohaste arengutega.

Artikkel 29

Ekspertide vahetus

Liikmesriikidevahelise või komisjoniga toimuva ekspertide vahetuse süsteem võimaldab ekspertidel:

a)	saada ja jagada kogemusi;

b)	tutvuda erinevate kasutatavate tehnikate ja tegevuskordadega;

c)	tutvuda lähenemisviisidega, mida kasutavad muud osalevad hädaabiteenistused ja -asutused.

Artikkel 30

Täiendav väljaõppetegevus

Kui see on asjakohane ja kooskõlas aastase töökavaga, tagatakse täiendavad väljaõppevõimalused tuvastatud vajaduste katmiseks ning kodanikukaitse ja katastroofiohe meetmete sujuvaks ja tõhusaks rakendamiseks.

Artikkel 31

Hindamissüsteem

Komisjon peab tagama väljaõppe taseme ja sisu sidususe. Sellel eesmärgil loob komisjon korraldatud väljaõppe asjakohase hindamise süsteemi.

9. PEATÜKK

ÕPPUSTE RAAMISTIK

Artikkel 32

Õppuste programm, strateegiline raamistik ja prioriteedid

1.   Komisjon loob kodanikukaitseõppuste programmi ja haldab seda.

2.   Kodanikukaitseõppuste programm põhineb strateegilisel raamistikul, milles on ette nähtud liidu mehhanismi raames toimuvate õppuste eesmärgid ja ülesanded.

3.   Õppuste programm keskendub iseäranis järgmisele:

a)	liikmesriikide reageerimissuutlikkuse parandamine, eriti seoses meeskondade ja muude ressurssidega, mida kasutatakse liidu mehhanismi raames toimuvatel abimissioonidel;

b)	menetluste parandamine ja kontrollimine ning ühise lähenemisviisi loomine liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonide koordineerimiseks; reageerimisaja vähendamine suurte katastroofide korral;

c)	liikmesriikide kodanikukaitseteenistuste ja komisjoni vahelise koostöö parandamine;

d)	saadud kogemuste sõnastamine ja jagamine;

e)	saadud kogemuste rakendamise testimine.

4.   Õppuste programmi üldised prioriteedid nähakse ette pikaajalises laiaulatuslikus kavas. See hõlmab asjakohaste katastroofistsenaariumide ja reageerimisvahendite elemente.

5.   Komisjoni ülesanne on:

a)	töötada koostöös liikmesriikidega välja strateegiline raamistik ja pikaajaline laiaulatuslik kava, võttes arvesse saadud kogemusi käsitlevat programmi ja muud asjakohast teavet;

b)	õppuste eesmärgi sõnastamine ja selle roll seoses liidu mehhanismi teiste komponentidega, ja

c)	igal aastal tööprogrammis õppuste prioriteetsuse kohta ettepaneku tegemine, kooskõlas pikaajalise laiaulatusliku kavaga.

10. PEATÜKK

SAADUD KOGEMUSI KÄSITLEV PROGRAMM

Artikkel 33

Järelevalve, analüüs ja hindamine

1.   Komisjon ja liikmesriigid jagavad omavahel andmeid, teavet ja hinnanguid, mis on vajalikud kõikide liidu mehhanismi raames võetavate asjaomaste kodanikukaitse meetmete järelevalveks, analüüsimiseks ja hindamiseks.

2.   Komisjon loob andmebaasi, mida komisjon ja liikmesriigid saavad kasutada andmete kogumiseks ja jagamiseks, saadud kogemuste levitamiseks ja nende rakendamise jälgimiseks, ning haldab seda.

3.   Komisjon hõlbustab asjaomastel sidusrühmadel saadud kogemusi kindlaks määrata, sealhulgas kohtumisi korraldades.

Artikkel 34

Rakendamise edendamine

1.   Komisjon tagab, et komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade kogemused täiendavad otsustusprotsessi ja aitavad liidu mehhanismi veelgi täiendada.

2.   Iseäranis tuleks saadud kogemusi arvesse võtta järgmiste prioriteetide kindlaksmääramisel:

a)	õppuste ja väljaõppekursuste programmi prioriteedid, muu hulgas, kui see on asjakohane, kursuste sisu ja õppekava;

b)	iga-aastaste ennetus- ja valmisolekuprojektide konkursside prioriteedid; ja

c)	otsuse 1313/2013/EL artiklis 10 nimetatud kavandamistegevuse prioriteedid.

3.   Komisjon esitab saadud kogemusi käsitleva programmi kohta regulaarseid aruandeid, milles ta loetleb saadud kogemusi, ettenähtud parandusmeetmeid, kohustusi ja ajakava ning kogemuste rakendamise staadiumi.

4.   Liikmesriigid esitavad perioodilisi aruandeid edusammude kohta, mida nad on teinud oma riiklikku vastutusalasse jäävate kogemuste rakendamisel.

11. PEATÜKK

TEGEVUSKORD KATASTROOFILE REAGEERIMISE KORRAL

Artikkel 35

Abitaotlused ja neile vastamine

1.   Liidu territooriumil toimunud katastroofi või selle ohu korral rakendab komisjon CECISe kaudu abitaotluse saamisel nõuetekohaselt ja viivitamata otsuse 1313/2013/EL artikli 15 lõikes 3 sätestatud meetmed.

2.   Kui katastroof või selle oht esineb liidust väljaspool ja vaja võib minna kodanikukaitse abi, võib komisjon kolmandat riiki teavitada võimalusest taotleda liidu mehhanismi kaudu abi.

3.   Kui katastroofist mõjutatud või katastroofiohus olev liikmesriik või kolmas riik soovib taotleda liidu mehhanismi kaudu abi, esitab ta kirjaliku taotluse kodanikukaitseabi saamiseks ERCC-le pädevate siseriiklike asutuste kaudu. Kui asjaomane riik soovib abi taotleda liidu mehhanismi, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle agentuuride või mis tahes VII lisas nimetatud rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, esitab ta kirjaliku taotluse kodanikukaitseabi saamiseks ERCC-le.

4.   Abi taotleja esitab ERCC-le olukorra kohta kogu asjakohase teabe, eriti konkreetsete vajaduste, taotletava abi ja asukoha kohta.

5.   Abi taotleja teavitab ERCCd ajavahemikust, riiki sisenemise kohast, asukohast, mille jaoks abi taotletakse, ning kohapealsest töötavast kontaktpunktist, kus katastroofiga tegelemist juhitakse.

6.   ERCC koostab võimaluse piires iga abitaotluse kohta konkreetse lähetuskava. Need peavad hõlmama soovitusi abi osutamise kohta, kaasa arvatud üleskutseid lähetada mooduleid, tehnilist abi ja tugimeeskondi, muid hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud reageerimisvahendeid ja eksperte, ning hinnangut võimalike kriitiliste vajaduste kohta. Konkreetsed lähetamiskavad peavad järgima VI lisas märgitud struktuuri ja liigendust ning põhinema üldistel eelnevalt välja töötatud plaanidel, millele on osutatud otsuse 1313/2013/EL artikli 15 lõike 3 punktis c ja artikli 16 lõike 3 punktis b, mis peavad hõlmama kõige asjakohasemaid katastroofiohtude tüüpe ja võtma arvesse liikmesriikide riskihinnangutes esitatud riskistsenaariume. Konkreetsed lähetuskavad edastatakse kõikidele liikmesriikidele.

7.   Hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendite vahel valimise protsessi käigus kaalutakse järgmisi kriteeriume, mille prioriteetsus võib sõltuda abitaotluse spetsiifikast:

a)	kättesaadavus;

b)

sobivus;

c)	asukoht/lähedus;

d)	hinnangulised transpordiajad ja -kulud;

e)	eelnev kogemus;

f)	vahendite eelnev kasutus;

g)	muud asjakohased kriteeriumid, nagu keeleoskus või kultuuriline lähedus.

8.   Kui liikmesriikidega ei ole kokku lepitud teisiti, ei kutsu ERCC liikmesriike üles kasutama konkreetseid suutlikkuse vahendeid piirkondades, kus esineb relvastatud konflikte või nende oht või kus meeskondade ohutus ja turvalisus võib ohtu sattuda.

9.   Liikmesriigid, kellele on suunatud üleskutse hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendeid lähetada, edastavad vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 11 lõikele 7 oma lõpliku lähetusotsuse ERCC-le. ERCC määrab tähtaja, mille jooksul peab liikmesriik andma oma põhimõttelise vastuse. Tähtaeg põhineb katastroofi olemusel ega ole ühelgi juhul lühem kui kaks tundi.

10.   Abi taotleja teatab ERCC-le, millised abipakkumised ta on vastu võtnud.

11.   Kui abi on tarvis kriitilise vajadusega tegelemiseks ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkusel ei ole piisavalt või üldse vastavat suutlikkust, teavitab komisjon CECISe kaudu viivitamata kõiki riiklikke kontaktpunkte otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 3 punkti b kohasest transpordiressurssidele antavast liidu rahalisest toetusest.

12.   ERCC teavitab liikmesriike valikust, mis abi taotleja on abimissiooni meeskondade ja vahendite taotlemisel teinud. Abi andvad liikmesriigid hoiavad ERCCd regulaarselt kursis abimissiooni meeskondade ja vahendite lähetamisega, kaasa arvatud kõikide hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahenditega.

13.   Komisjonil on õigus vastavalt otsuse 1313/2013/EL artiklile 17 valida, ametisse määrata ja lähetada eksperdirühm, kes pakub kohapealset abi.

Artikkel 36

Ekspertide missioonid

1.   Lähetatud eksperdid täidavad otsuse 1313/2013/EL artikli 8 punktis d sätestatud kohustusi. Nad annavad regulaarselt aru abi taotleva riigi ametiasutustele ja ERCC-le.

2.   ERCC hoiab liikmesriike ekspertide missiooni käiguga kursis.

3.   Abi taotlev riik teavitab ERCCd regulaarselt kohapeal käimasoleva tegevuse käigust.

4.   Kolmandates riikides toimuvate abimissioonide puhul teavitab meeskonna juht regulaarselt ERCCd kohapeal käimasoleva tegevuse käigust.

5.   ERCC koondab kogu saadud teabe ja edastab selle liikmesriikide kontaktpunktidele ja pädevatele asutustele.

Artikkel 37

Päästeoperatsiooni lõpetamine

1.   Abi taotlev liikmesriik või mis tahes abi andev liikmesriik teavitab ERCCd ja lähetatud eksperte ja abimissiooni päästemeeskondi, kui nende abi enam ei vajata või seda ei ole enam võimalik anda. Päästeoperatsiooni praktilise lõpetamise korraldavad sobival moel abi taotlev riik ja liikmesriigid. ERCCd hoitakse sellega kursis.

2.   Kolmandates riikides teavitab meeskonna juht võimalikult kiiresti ERCCd, kui ta arvab pärast sellekohast konsultatsiooni abi taotlejaga, et abi enam ei vajata või seda ei ole enam võimalik anda. ERCC edastab teabe selles riigis asuvale liidu delegatsioonile ning asjaomastele komisjoni teenistustele, Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikidele. Oma koordineeritud tegevusega tagavad ERCC ja abi taotleja lähetatud ekspertide ja päästemeeskondade tegevuse lõpetamise praktikas.

Artikkel 38

Aruandlus ja saadud kogemused

1.   Abi taotlenud riigil ja abi andnud liikmesriikide pädevatel asutustel ning lähetatud ekspertidel on võimalus esitada ERCC-le abimissiooni kõigi asjaolude kohta oma järeldused. Seejärel koostab ERCC antud abi ja saadud kogemuste kohta koondaruande.

2.   Lisaks artiklites 33 ja 34 sätestatule jälgivad ERCC ja liikmesriigid saadud kogemuste rakendamist, et liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonide taset tõsta.

Artikkel 39

Kulud

1.   Kui ei ole teisiti kokku lepitud, kannab liikmesriikide antud abiga seonduvad kulud abi taotlev riik.

2.   Iga abi andev liikmesriik võib, lähtudes hädaolukorra konkreetsest iseloomust ja kahju ulatusest, pakkuda abi täielikult või osaliselt tasuta. Ühtlasi võib riik igal ajal loobuda kõigi või osa kulude sissenõudmisest.

3.   Kui ei ole teisiti kokku lepitud, majutab ja toitlustab päästemeeskondi ning täiendab nende varusid ja varustust abimissiooni kestel tasuta abi taotlev riik. Sellest olenemata peavad abi andvad päästemeeskonnad olema esialgu kasutatud vahenditest sõltuva mõistliku aja jooksul logistiliselt iseseisvad ja sõltumatult toimetulevad ning teavitama sellest ERCCd.

4.   Ekspertide lähetamise ja logistiliste tugiteenuste kulud kaetakse vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 22 punktile a. Sellised kulud on rahastatavad liidu vahenditest.

Artikkel 40

Kahju hüvitamine

1.   Abi taotlevad liikmesriigid hoiduvad liikmesriikidele mis tahes kahjunõuete esitamisest, kui kahju on tekitatud liidu mehhanismi raames ja käesoleva otsuse alusel toimuva abimissiooni tagajärjel, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et kahju on tekkinud pettuse või raske üleastumise tagajärjel.

2.   Kui abimissioonide käigus on kahju kandnud kolmandad riigid, teevad abi taotlevad liikmesriigid ja abi andvad liikmesriigid koostööd selliste kahjude hüvitamise hõlbustamiseks kooskõlas kehtivate õigusaktide ja asjaomaste raamistikega.

12. PEATÜKK

EKSPERDIRÜHMADE LÄHETAMISE PROTSESS

Artikkel 41

Ekspertide kategooriad

Liikmesriigid liigitavad eksperdid järgmistesse kategooriatesse:

a)	tehnilised eksperdid;

b)	hindamiseksperdid;

c)	koordineerimiseksperdid;

d)	meeskonnajuhid.

Artikkel 42

Ülesanded ja funktsioonid

1.   Tehnilised eksperdid on suutelised andma nõu spetsiifilistes tehnilistes ja kaasnevaid riske käsitlevates küsimustes ning on valmis missioonile minema.

2.   Hindamiseksperdid on suutelised andma olukorrale hinnangu ja nõu sobivate meetmete kohta ning on valmis missioonile minema.

3.   Koordineerimisekspertide hulgas võivad olla meeskondade asejuhid, logistika ja kommunikatsiooni eest vastutavad isikud ja vajaduse korral muu personal. Taotluse korral võib tehnilised eksperdid ja hindamiseksperdid lülitada koordineerimismeeskonna koosseisu meeskonnajuhi abistamiseks kogu missiooni kestel.

4.   Meeskonnajuht vastutab missiooni käigus hindamisüksuse ja koordineerimisüksuse juhtimise eest. Meeskonnajuht peab nõuetekohast ühendust kannatanud riigi ametiasutustega, ERCCga, sh ERCC kontaktisikuga, teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja kui tegemist on väljaspool liikmesriike liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonidega, ka liidu delegatsiooniga selles riigis.

5.   Ettevalmistavatele missioonidele lähetatud ekspertidele võib komisjon kokkuleppel neid määranud liikmesriigiga anda millise tahes artiklis 41 nimetatud funktsioonidest ning nad peavad olema võimelised andma nõu ja aru asjakohaste ettevalmistavate meetmete kohta, sealhulgas administratiivne võimekus, varase hoiatamise vajadus, väljaõpe, koolitus ja teadlikkuse edendamine,

6.   Ennetavatele missioonidele lähetatud ekspertidele võib komisjon kokkuleppel neid määranud liikmesriigiga anda millise tahes artiklis 41 nimetatud funktsioonidest ning nad peavad olema võimelised andma nõu ja aru asjakohaste ennetusmeetmete ja riskijuhtimissuutlikkuse kohta.

Artikkel 43

Ekspertide andmebaas

1.   Komisjon koondab ekspertide kohta käiva teabe ekspertide andmebaasi ja teeb selle kättesaadavaks CECISe süsteemi kaudu.

2.   Hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse kaasatud eksperdid on lõikes 1 nimetatud andmebaasis eraldi märgistatud.

Artikkel 44

Nõuded väljaõppele

Vajaduse korral järgivad eksperdid artikli 26 alusel koostatud koolitusprogrammi.

Artikkel 45

Määramine

Abitaotluse korral vastutavad kättesaadavate ekspertide määramise ja nende kontaktandmete ERCC-le edastamise eest liikmesriigid.

Artikkel 46

Mobiliseerimine ja teenistusleping

1.   ERCC peab olema võimeline eksperdid mobiliseerima ja lähetama väga lühikese aja jooksul pärast seda, kui liikmesriigid on konkreetseks missiooniks eksperdid määranud.

2.   Komisjon sõlmib iga eksperdiga teenistuslepingu, mis sisaldab järgmisi elemente:

a)	missiooni eesmärk;

b)

pädevus;

c)	missiooni eeldatav kestus;

d)	kohaliku kontaktisiku andmed;

e)	kindlustuskate;

f)	päevaraha kulude katteks;

g)	maksetingimused;

h)	suunised tehniliste ekspertide, hindamisekspertide, koordineerimisekspertide ja meeskonnajuhtide jaoks.

13. PEATÜKK

TRANSPORDIABI

Artikkel 47

Transpordiabi vormid

Transpordiabi võib olla ühes järgmistest vormidest:

a)	transpordivahendite ühendamine või jagamine;

b)	liikmesriikide kommertsturu ja/või muudest allikates pärit transpordiressurssidele ligipääsu kindlakstegemine ja lihtsustamine või

c)	liikmesriikide abistamine liidu toetustega või eraettevõtetelt või muudelt üksustelt hangitud transporditeenustega.

Artikkel 48

Liidu mehhanismi raames transpordiabi andmise kord

1.   Transpordiabi taotlemisel kohaldatakse alati artiklitega 49 ja 50 ettenähtud korda.

2.   Taotlused annab välja artiklis 56 nimetatud pädev astus ja need saadetakse komisjonile kirjalikult. Need sisaldavad VIII lisa A osas esitatud teavet.

3.   Transpordivahendite koondamise võib liidult kogu operatsiooni jaoks rahalise toetuse taotlemisel võtta juhtpositsiooni üks liikmesriik.

4.   Kõik käesoleva otsuse alusel esitatavad transpordiabi taotlused, nende vastused ning teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel edastatakse töötlemiseks ERCC-le.

5.   Taotlused edastatakse CECISe kaudu või e-postiga. Liidupoolse rahastamisega seotud taotlused võib edastada faksi või elektronposti teel või CECISe kaudu, tingimusel et seejärel esitatakse komisjonile viivitamata pädeva asutuse allkirjastatud originaaldokumendid.

6.   Komisjon võib siiski rakendada elektroonilist teabevahetussüsteemi, mille kaudu toimub igasugune teabevahetus toetusesaajatega, sealhulgas toetuslepingute sõlmimine, toetuse andmise otsustest teavitamine ja neis mis tahes muudatuste tegemine, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 179 (5).

Artikkel 49

Transpordiabi taotlused

1.   Toetustaotluse vastu võtmisel teavitab komisjon viivitamata kontaktpunkte, mille liikmesriigid on määranud otsuse nr 1313/2013/EL artikli 9 lõike 7 alusel.

2.   Komisjon võib oma teavituses vajaduse korral kutsuda liikmesriike üles esitama üksikasju transpordiressursside kohta, mida neil on taotluse esitanud liikmesriigile võimalik kättesaadavaks teha, või muude lahenduste kohta, mida neil on võimalik kannatanud riigi vajaduste täitmiseks välja pakkuda. Komisjon võib määrata selle teabe esitamisele tähtaja.

3.   Kui komisjon teavitab lõikes 1 esitatud viisil kontaktpunkte, muutub taotletud transpordiabi rahastamiskõlblikuks liidu kaasrahastamise alusel, ilma et see piiraks artikli 53 kohaldamist.

Artikkel 50

Vastused transpordiabi taotlustele

1.   Liikmesriigid, kes suudavad transpordiabi pakkuda, teavitavad sellest komisjoni võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul pärast artiklis 49 nimetatud teate saamist, välja arvatud juhul, kui teates on märgitud teisiti, kõikidest transpordivahenditest, mille ta saab teha vabatahtlikkuse alusel kättesaadavaks vastusena transpordivahendite koondamise või kindlaksmääramisega seotud abi taotlusele. See teave peab sisaldama VIII lisa B osas nimetatud elemente ning teavet võimalike rahaliste tingimuste või muude piirangute kohta.

2.   Komisjon peab võimalikult kiiresti koondama teabe kättesaadavate transpordivahendite kohta ja edastama selle taotluse esitanud liikmesriigile.

3.   Lisaks lõikes 2 nimetatud teabele edastab komisjon liikmesriikidele mis tahes muu tema käsutuses oleva teabe, mis käsitleb muudest allikatest, kaasa arvatud kommertsturult pärit transpordivahendeid, ning hõlbustama liikmesriikide juurdepääsu nendele täiendavatele vahenditele.

4.   Taotluse esitanud liikmesriik teavitab komisjoni valitud transpordilahendustest ning pidama ühendust asjaomast abi osutavate liikmesriikide või komisjoni määratud operaatoriga.

5.   Komisjon teavitab kõiki liikmesriike taotluse esitanud liikmesriigi valikust. Asjaomane liikmesriik hoiab komisjoni oma kodanikukaitseabi osutamise käiguga pidevalt kursis.

Artikkel 51

Toetuse taotlemine

1.   Kui liikmesriik on leidnud võimaliku transpordilahenduse, kuid kodanikukaitseabi transpordi võimaldamiseks on nõutav liidu rahastus, võib liikmesriik taotleda liidult toetust.

2.   Liikmesriik märgib oma taotluses protsentuaalselt, kui suures osas ta liidu kaasrahastust taotleb, kusjuures asjaomane protsent ei või ületada 55 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 2 transpordimeetmeteks ettenähtud rahastamiskõlblikest kuludest ega 85 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 3 punktides a ja b transpordimeetmeteks ettenähtud rahastamiskõlblikest kuludest. Komisjon teavitab viivitamata taotlusest kõiki liikmesriike.

3.   Komisjon võib luua raampartnerlused liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklile 178.

Artikkel 52

Transporditeenuse taotlemine

1.   Juhul kui transpordiabi taotlev liikmesriik ei ole transpordilahendust leidnud, võib ta taotleda komisjonilt transporditeenust käsitleva lepingu sõlmimist eraõiguslike või muude üksustega, et transportida oma kodanikukaitseabi kannatanud riiki.

2.   Lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel teavitab komisjon viivitamata kõiki liikmesriike taotlusest ning transporditeenust taotlevat liikmesriiki kättesaadavatest transporditeenustest ja nende hinnast.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabevahetuse alusel kinnitab liikmesriik kirjalikult oma transporditeenuse taotlust ja oma kohustust kulud komisjonile artikli 54 alusel hüvitada. Liikmesriik teatab, millise protsendi kuludest ta kavatseb hüvitada. Kõnealune protsent ei tohi jääda alla 45 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 2 sätestatud transpordimeetmeteks ettenähtud kuludest ega 15 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 3 punktides a ja b sätestatud transpordimeetmeteks ettenähtud kuludest.

4.   Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata kõigist transporditeenuse taotluses tehtud muudatustest.

Artikkel 53

Otsus, mis käsitleb transpordiabi liidupoolset rahastamist

1.   Selleks et kindlaks määrata, kas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 23 lõike 1 punktis d kindlaksmääratud kriteeriumid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL, Euratom) määruse nr 966/2012 põhimõtted säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse kohta (6) on täidetud, võetakse arvesse järgmist:

a)	teave, mis sisaldub liidu rahastamise taotluses, mille liikmesriik on artikli 48 lõike 2 alusel esitanud;

b)	kannatanud riigi väljendatud vajadused;

c)	katastroofi ajal komisjonile aru andvate ekspertide korraldatud vajadushindamised;

d)	muu komisjonile otsustamise ajal kättesaadav oluline ja usaldusväärne teave, mille on edastanud liikmesriigid või rahvusvahelised organisatsioonid;

e)	kodanikukaitseabi õigeaegseks andmiseks kavandatud transpordilahenduste tõhusus ja tulemuslikkus;

f)	kohaliku hanke võimalused;

g)	muud komisjoni võetud meetmed.

2.   Vajaduse korral annavad liikmesriigid otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks lisateavet. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe võimalikult kiiresti pärast komisjoni teabenõude saamist.

3.   Komisjon määrab tasutava eelmakse summa, mis võib olenevalt saadaolevatest eelarvevahenditest olla kuni 85 % taotletud liidu rahalisest toetusest. Eelmakseid ei kasutata toetuste puhul, mille väärtus jääb allapoole delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 185 kindlaksmääratud madala maksumusega toetuste piirmäära, välja arvatud juhul, kui rahalist abi taotlev liikmesriik suudab tõendada, et eelmakse puudumine takistaks meetme rakendamist.

4.   Abi käsitlev otsus tehakse finantsabi taotlevale liikmesriigile viivitamata teatavaks. See tehakse teatavaks ka kõigile teistele liikmesriikidele.

5.   Üksikud transpordiabi taotlused, mille puhul on taotletav liidu rahaline toetus alla 2 500 euro, ei vasta liidu kaasrahastamise nõuetele, kui need ei kuulu artikli 51 lõikes 3 nimetatud raampartnerluste reguleerimisalasse.

Artikkel 54

Liidupoolse transpordiabi hüvitamine

Kulude puhul, mida komisjon on kandnud artiklis 52 sätestatud korra kohaselt, annab komisjon 90 päeva jooksul pärast selle transpordioperatsiooni lõpetamist, milleks liidu rahalist abi taotleti, liidu rahalist abi saanud liikmesriigile välja võlateate summale, mis vastab selle otsuse sätetele, mille komisjon tegi transporditeenuse taotluse kohta, ja mis moodustab vähemalt 15 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 3 transpordimeetmeteks ette nähtud kuludest ning 45 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 2 transpordimeetmeteks ette nähtud kuludest.

Artikkel 55

Kahju hüvitamine

Transpordiabi taotlevad liikmesriigid hoiduvad liidule mis tahes kahjunõuete esitamisest nende varale või teenistujatele tekitatud kahju eest, kui kõnealune kahju on tekkinud käesoleva otsuse kohase transpordiabi pakkumise käigus, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et kahju on tekkinud pettuse või raske üleastumise tagajärjel.

Artikkel 56

Pädevate asutuste määramine

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud taotlema ja saama komisjonilt käesoleva otsuse kohaldamise raames antavat rahalist toetust, ning teatavad sellest komisjonile 60 päeva jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist. Kõigist muudatustest kõnealuses teabes teatatakse viivitamata komisjonile.

Siiski jääb kuni edasiste teadeteni asjaomastelt liikmesriikidelt kehtima pädevaid asutusi käsitlev teave, mille liikmesriigid on esitanud otsuse 2007/606/EÜ, Euratom artikli 12 alusel.

14. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 57

Kehtetuks tunnistamine.

Otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas IX lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 58

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 924.

(2)  Komisjoni otsus 2004/277/EÜ, Euratom, 29. detsember 2003, millega kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel), Euratom rakendamiseks (ELT L 87, 25.3.2004, lk 20).

(3)  Komisjoni otsus 2007/606/EÜ, Euratom, 8. august 2007, millega kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuses 2007/162/EÜ, Euratom (kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta) sätestatud transpordisätete rakendamiseks (ELT L 241, 14.9.2007, lk 17).

(4)  Komisjoni otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, 29. november 2001, millega muudetakse komisjoni töökorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).

(5)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

6.11.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/46

---

KOMISJONI OTSUS,

24. oktoober 2014,

millega kehtestatakse imavatele hügieenitoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 7735 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/763/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda oma olelusringi jooksul keskkonnale vähendatud mõju avaldavatele toodetele.

(2)	Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et ELi ökomärgise andmise kriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Kriteeriumid ning nendele vastavad hindamis- ja kontrollimisnõuded peaksid kehtima neli aastat käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, võttes arvesse käesoleva tooterühma uuendamise tsüklit.

(4)

Kuna materjalide tarbimine avaldab suurt mõju imavate hügieenitoodete üldisele keskkonnamõjule, on asjakohane kehtestada ELi ökomärgise kriteeriumid selle tooterühma jaoks. Kriteeriumid peaksid eelkõige soodustama jätkusuutlikku materjalide hankimist, ohtlike ainete kasutamise piiramist, otstarbekate, kvaliteetsete ja kõrgtehnoloogiliste toodete kasutamist ja jäätmete tekke vähendamist.

(5)	Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Tooterühma „imavad hügieenitooted” kuuluvad imikumähkmed, hügieenisidemed, tampoonid ja rinnapadjad, mis on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks ja mis koosnevad nii looduslikust kiust kui ka polümeeridest ja mille kiusisaldus on väiksem kui 90 massiprotsenti (välja arvatud tampoonid).

2.   Sellesse tooterühma ei kuulu inkontinentsusvahendid ja muud liiki tooted, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ reguleerimisalasse (2).

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tselluloosimass”– peamiselt tselluloosist koosnev kiuline materjal, mis on saadud lignotselluloosmaterjalidest ühe või mitme töötlusega vesilahuse ja/või valgendamiskemikaalidega;

2)   „optiline valgendi” ja „fluorestsents-kirgastaja”– lisaained, mida kasutatakse materjali valgemaks ja heledamaks muutmiseks;

3)   „plastikud” (nimetatakse ka „plastmassideks”)– sünteetilised polümeerid, millele võib olla lisatud lisandeid või muid aineid; plastikuid saab vormida ja kasutada lõpptoote ja -materjali peamise struktuurikomponendina;

4)   „sünteetilised polümeerid”– kõrgmolekulaarsed ained, v.a tselluloosimass, mis on tahtlikult valmistatud polümerisatsiooniprotsessiga või looduslike või sünteetiliste makromolekulide keemilise töötlemise või mikroobse fermenteerimise teel;

5)   „ülisuure imavusega polümeerid”– sünteetilised polümeerid, mis on ette nähtud oma massiga võrreldes suure vedelikukoguse imamiseks ja endas hoidmiseks.

Artikkel 3

Et tootele saaks anda ELi ökomärgise määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel, peab toode kuuluma käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud imavate hügieenitoodete tooterühma ja vastama lisas sätestatud kriteeriumidele ning asjaomastele hindamis- ja kontrollimisnõuetele.

Artikkel 4

Imavate hügieenitoodete tooterühma kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollimisnõuded kehtivad neli aastat käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 5

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „imavad hügieenitooted” koodnumber „047”.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2)  Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

---

---