31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

I jaotis;

II jaotise artiklid 4, 5 ja 6;

III jaotis: artiklid 14 ja 19;

V jaotis: 1. peatükk (välja arvatud artikli 338 punkt k, artiklid 339 ja 342), 6. peatükk (välja arvatud artikkel 361, artikli 362 lõike 1 punkt c, artikkel 364 ja artikli 365 punktid a ja c), 7. peatükk (välja arvatud artikli 368 lõige 3 ja artikli 369 punktid a ja d), (3) 12. ja 17. peatükk (välja arvatud artikli 404 punkt h), 18. peatükk (välja arvatud artikli 410 punkt b ja artikkel 411), 20., 26. ja 28. peatükk ning artiklid 353 ja 428;

VI jaotis;

VII jaotis (välja arvatud artikli 479 lõige 1), sel määral, et kõnealuse jaotise sätted on piiratud eesmärgile tagada lepingu ajutine kohaldamine;

XXVI lisa, XXVII lisa (välja arvatud tuumaalased küsimused), XXVIII–XXXVI lisa (välja arvatud XXXII lisa punkt 3),

XXXVIII–XLI lisa, XLIII ja XLIV lisa ning III protokoll.

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/2

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 765/2006.

(2)

Nõukogu leiab, et enam ei ole alust hoida teatud isikuid ja üksusi määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisas esitatud loetelus isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Lisaks tuleks ajakohastada teavet, mis käsitleb teatud isikuid ja üksusi, kes on määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisas esitatud loetelus isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa vastavalt muuta,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/17

(1)

Määruses (EÜ) nr 998/2003 on sätestatud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja niisuguse liikumise kontrolli suhtes rakendatavad eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa C osas on loetletud kolmandad riigid ja territooriumid, mis on marutaudivabad, ning kolmandad riigid ja territooriumid, millest lemmikloomade mittekaubanduslikul sissetoomisel ei käsitata marutaudi liitu levimise ohtu suuremana kui samalaadse liikumise puhul liikmesriikide vahel.

(3)

Kolmas riik lisatakse sellesse loetellu tingimusel, et ta tõendab oma staatust seoses marutaudiga ning on täitnud teatavad nõuded, mis käsitlevad marutaudikahtlusest ametiasutustele teatamist, järelevalvesüsteeme ning veterinaarteenistuste struktuuri ja korraldust, kõigi marutaudi ärahoidmist ja tõrjet reguleerivate meetmete rakendamist ja marutaudivastase vaktsiini turustamise eeskirju.

(4)

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on esitanud andmed oma riigi staatuse kohta marutaudi suhtes ning määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud nõuete täitmise kohta. Nende andmete hindamise tulemusena on selgunud, et endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi puhul on määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud nõuded täidetud ning see riik tuleb seega kanda kõnealuse määruse II lisa C osas esitatud loetellu.

(5)

Määrust (EÜ) nr 998/2003 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/19

(1)

Määruse (EMÜ) nr 3821/85 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) IB lisas sätestatakse digitaalsete sõidumeerikute konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise ja kontrolli tehniline kirjeldus.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 68/2009 (2) võeti ajutise lahendusena kuni 31. detsembrini 2013 kasutusele adapter, et M1- ja N1-kategooria sõidukitele oleks võimalik paigaldada digitaalseid sõidumeerikuid kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisaga.

(3)

Määrus (EMÜ) nr 3821/85 on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 165/2014, (3) mille seadusandlik menetlemine lõppes 15. jaanuaril 2014.

(4)

Määruse (EL) nr 165/2014 põhjenduses 5 on sätestatud, et komisjon kaalub M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul adapterite kehtivusaja pikendamist 2015. aastani ning enne 2015. aastat täiendavalt pikaajalist lahendust M1- ja N1-kategooria sõidukite jaoks.

(5)

Komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digitaalne sõidumeerik: edaspidised tegevussuunad”, (4) mis lisati ettepanekule määruse (EL) nr 165/2014 kohta, nähakse ette kaheaastane ajavahemik lisade ja liidete koostamiseks ja vastuvõtmiseks pärast määruse (EL) nr 165/2014 vastuvõtmist.

(6)

Määruses (EL) nr 165/2014 sätestatud tehnilise kirjeldusega tuleks ette näha adapteri küsimuses püsiv lahendus. Kohaldades õiguspärase ootuse põhimõtet, tuleks M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul adapterite kasutamise võimalust pikendada vähemalt nimetatud tehniliste lisade ja liidete vastuvõtmiseni.

(7)

Arvestades, et nõue 172 kaotas kehtivuse 31. detsembril 2013, peaks adapteri kasutamist käsitlev lahendus kehtima tagasiulatuvalt sellest kuupäevast alates.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 18 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

I osa („Mõisted”) punkti (rr) esimeses taandes asendatakse „31. detsember 2013” kuupäevaga „31. detsember 2015”.

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/21

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/23

(1)

Määrusega (EL) nr 1024/2013 luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP) ja riiklikke pädevaid asutusi.

(2)

Määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt vastutab EKP ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest euroala liikmesriikide ja EKPga tihedat koostööd tegevate euroalaväliste liikmesriikide krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes. Eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad EKP ja riiklike pädevate asutuste omavahelist koostööd ühtse järelevalvemehhanismi raames ning nende koostööd riiklike määratud asutustega, on sätestatud Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (2).

(3)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 kohaselt nõuab EKP osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt iga-aastase järelevalvetasu maksmist. EKP poolt nõutavad tasud peaksid katma EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artiklite 4–6 alusel antud ülesannetega seoses tekkinud kulud, ning neid kulusid mitte ületama.

(4)

Iga-aastane järelevalvetasu peaks seega koosnema osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalide, mille üle teostatakse järelevalvet ühtse järelevalvemehhanismi raames, igal aastal makstavast summast.

(5)

Ühtses järelevalvemehhanismis jagatakse EKP ja iga riikliku pädeva asutuse järelevalveülesanded vastavalt järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisusele.

(6)

EKP otsene järelevalvepädevus hõlmab osalevas liikmesriigis asutatud olulisi krediidiasutusi, finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid ning mitteosalevas liikmesriigis asutatud oluliste krediidiasutuste osalevas liikmesriigis asuvaid filiaale.

(7)

Samuti teostab EKP järelvaadet nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi hõlmava ühtse järelevalvemehhanismi toimimise üle. EKP ainupädevuses on tegevusloa andmine, tegevusloa kehtetuks tunnistamine ning olulise osaluse omandamise ja võõrandamise hindamine kõikide osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osas.

(8)

Riiklikud pädevad asutused vastutavad järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste otsese järelevalve eest, ilma et see piiraks EKP volitusi teostada otsest järelevalvet teatud erijuhtudel, kui see on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks. Järelevalvetasude kaudu kogutavate summade jagamisel järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste liikide vahel võetakse arvesse järelevalveülesannete jaotust ühtses järelevalvemehhanismis ning EKP-le sellega seonduvalt tekkinud kulusid.

(9)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõike 2 kohaselt peab EKP avaldama määrustes ja otsustes talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra.

(10)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 lõike 3 kohaselt arvutatakse tasud objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara.

(11)

Tasud arvutatakse osalevates liikmesriikides kõige kõrgemal konsolideerimistasemel. See tähendab, et krediidiasutuste puhul, mis on osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluva grupi liikmed, arvutatakse ja makstakse üks tasu grupi tasandil.

(12)

Iga-aastase järelevalvetasu arvutamisel ei tohiks arvesse võtta mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtteid. Selles osas ning selleks, et määratleda järelevalve alla kuuluva grupi tasutegurid, tuleks esitada allkonsolideeritud andmed kõikide emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete ja tegevuste kohta osalevates liikmesriikides. Selliste allkonsolideeritud andmete esitamisega seonduvad kulud võivad olla suured. Seetõttu peaks järelevalve alla kuuluvatel üksustel olema võimalus valida meetod, mille kohaselt arvutatakse tasu osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel (sealhulgas mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtted), ning seda ka juhul, kui sellisel viisil arvutatud tasu oleks suurem.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) artikli 2 lõikes 5 osutatud asutused on EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest vabastatud ning seetõttu EKP neilt tasu ei nõua.

(14)

Määrust kohaldatakse üldiselt, see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides euroala liikmesriikides. Seetõttu on määrus kohane õiguslik vahend määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 rakendamise praktiliseks korraldamiseks.

(15)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 30 lõikega 5 ei piira käesolev määrus riiklike pädevate asutuste õigust nõuda tasusid kooskõlas siseriikliku õigusega, kui EKP-le ei ole antud vastavaid järelevalveülesandeid, või seoses kuludega, mis kaasnevad EKPga tehtava koostöö ning EKP abistamisega ning tema antud juhiste järgi tegutsemisega, kooskõlas asjakohase liidu õigusega ning vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013, sealhulgas artiklite 6 ja 12 rakendamiseks ettenähtud korrale,

a)

järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide kohta nõutavate iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma arvutamise kord;

b)

iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja iga järelevalve alla kuuluva grupi makstava iga-aastase järelevalvetasu arvutamise metoodika ja kriteeriumid;

c)

EKP poolt iga-aastaste järelevalvetasude kogumise kord.

a)

järelevalve alla kuuluvasse gruppi mittekuuluva tasu maksva krediidiasutuse puhul tasu maksev krediidiasutus;

b)

teise tasu maksva filiaaliga mitteseotud tasu maksva filiaali puhul tasu maksev filiaal;

c)

järelevalve alla kuuluva tasu maksvate üksuste grupi puhul määratakse tasuvõlgnik kindlaks vastavalt lõike 2 sätetele.

a)

teade sisaldab teatega hõlmatud järelevalve alla kuuluva grupi kõikide tasu maksvate üksuste nimesid;

b)

teade on allkirjastatud grupi kõikide järevelvalve alla kuuluvate üksuste poolt;

c)

EKP saab teate kätte hiljemalt iga aasta 1. juuliks, et seda saaks arvesse võtta tasu maksmise teate koostamisel järgmiseks tasuperioodiks.

a)

eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad;

b)

artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed;

c)

artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad.

a)

järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste poolt kaetavad iga-aastased kulud;

b)

järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste poolt kaetavad iga-aastased kulud.

a)

tasuperioodiks heaks kiidetud eelarve põhjal arvutatud jooksva tasuperioodi iga-aastaste kulude hinnangulisest suurusest;

b)

eelmise tasuperioodi mis tahes üle- või puudujäägist, mis määratakse kindlaks, lahutades eelmisel tasuperioodil määratletud iga-aastaste kulude hinnangulisest suurusest eelmise tasuperioodi iga-aastaste kulude tegeliku summa.

a)

Tasuteguriteks, mille põhjal määratakse kindlaks järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi kohta makstav iga-aastane järelevalvetasu, on järgmised summad vaatluskuupäeva seisuga:

b)

Andmed tasutegurite kohta määratakse kindlaks ja kogutakse vastavalt EKP otsusele rakendatava metoodika ja korra kohta. Asjaomane otsus avaldatakse EKP veebilehel.

c)

Tasutegurite arvutamisel peaksid järelevalve alla kuuluvad grupid reeglina jätma arvesse võtmata mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtete vara. Järelevalve alla kuuluvad grupid võivad otsustada nimetatud vara tasutegurite määratlemisel arvesse võtta.

d)

Järelevalve alla kuuluvate üksuste või gruppide osas, kes on liigitatud vähem olulisteks määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 alusel, ei ületa varade koguväärtuse tasutegur 30 miljardit eurot.

e)

tasutegurite osakaalud on järgmised:

a)

Iga-aastane järelevalvetasu koosneb minimaalsest tasukomponendist ja muutuvast tasukomponendist.

b)

Minimaalne tasukomponent on kindlaksmääratud protsent iga järelevalve alla kuuluva üksuse ja järelevalve alla kuuluva grupi liigi iga-aastastest järelevalvetasudest, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 8 ja 9. Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide liigi puhul on kindlaksmääratud protsent 10 %. See summa jagatakse võrdselt kõikide tasuvõlgnike vahel. Minimaalne tasukomponent poolitatakse järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja oluliste gruppide jaoks, kelle koguvara on 10 miljardit eurot või vähem. Järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja vähem oluliste gruppide puhul on kindlaksmääratud protsent 10 %. See summa jagatakse võrdselt kõikide tasuvõlgnike vahel. Minimaalne tasukomponent moodustab iga tasuvõlgniku iga-aastase järelevalvetasu miinimumsumma.

c)

Muutuv tasukomponent on iga järelevalve alla kuuluva üksuse liigi vastavalt artiklitele 8 ja 9 arvutatud iga-aastaste järelevalvetasude ja sama liiki üksuste minimaalse tasukomponendi vahe. Muutuv tasukomponent jagatakse sama liiki tasuvõlgnike vahel vastavalt iga tasuvõlgniku osakaalule kõikide tasuvõlgnike lõike 3 kohaselt kindlaks määratud kaalutud tasutegurite summas.

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/32

(1)

Tuleks tagada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 kohaseks vee ökoloogiliseks seireks liikmesriigis kehtestatud tüübiparameetrite seire meetodite kvaliteet ja võrreldavus.

(2)

Direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 1.3.6 kohaselt peavad tüübiparameetrite seire meetodid vastama selles punktis loetletud rahvusvahelistele standarditele või muudele siseriiklikele või rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise. V lisas on loetletud rahvusvahelised standardid, mis olid kõnealuse direktiivi vastuvõtmise ajal kättesaadavad.

(3)

Pärast direktiivi 2000/60/EÜ avaldamist on Euroopa Standardikomitee (CEN) avaldanud mitu uut standardit (mõned neist koos Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooniga), milles käsitletakse fütoplanktonist, makrofüütidest ja põhjataimestikust, selgrootutest põhjaloomadest ja kaladest bioloogiliste proovide võtmist ning veekogude hüdromorfoloogilisi omadusi. Need standardid tuleks lisada direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 1.3.6.

(4)

Kuna uute standardite väljatöötamine ja olemasolevate ajakohastamine on pidev protsess, siis ei avalda CENi liikmed enam mõnd direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.3.6 loetletud standardit ning need tuleks välja jätta.

(5)

Kahes direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.3.6 loetletud standardis (EN ISO 8689-1:1999 ja EN ISO 8689-2:1999 9) käsitleti bioloogilist klassifikatsiooni, mitte seiret; neid võeti hiljem arvesse direktiiviga seotud ühise rakendusstrateegia raames klassifitseerimispiiride kehtestamise protokollide väljatöötamisel ning nüüd võib need välja jätta.

(6)

Seepärast tuleks direktiivi 2000/60/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/36

(1)

Euroopa Ülemkogu otsusega 2010/80/EL (1) ametisse nimetatud Euroopa Komisjoni ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2014.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikega 5 võttis Euroopa Ülemkogu vastu otsuse 2013/272/EL (2) komisjoni liikmete arvu kohta.

(3)

Uus komisjon, millesse kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, kaasa arvatud komisjoni president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes peaks ühtlasi olema üks komisjoni asepresidentidest, tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks, mis kestab ametisoleva komisjoni ametiaja lõppemise päevast kuni 31. oktoobrini 2019.

(4)

Euroopa Ülemkogu määras Jean-Claude JUNCKERI isikuks, kes esitatakse komisjoni presidendi kandidaadina Euroopa Parlamendile, ning Euroopa Parlament valis ta oma 15. juuli 2014. aasta täiskogu istungil komisjoni presidendiks.

(5)

Otsusega 2014/648/EL, Euratom (3) võttis nõukogu ühisel kokkuleppel komisjoni ametisseastuva presidendiga vastu teiste isikute nimekirja, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks. Otsusega 2014/716/EL, Euratom, (4) millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse otsus 2014/648/EL, Euratom, võttis nõukogu ühisel kokkuleppel komisjoni ametisseastuva presidendiga vastu uue nimekirja teistest isikutest, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks.

(6)

22. oktoobril 2014 toimunud hääletusel kiitis Euroopa Parlament heaks presidendi, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning teiste komisjoni liikmete ametisse nimetamise ühtse nimekirjana.

(7)

Seetõttu tuleks komisjon ametisse nimetada,

—

presidendiks

Jean-Claude JUNCKER

—

ning liikmeteks

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/39

(1)

Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 vastu otsuse 2012/642/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2012/642/ÜVJP läbivaatamine näitas, et Valgevene vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2015.

(3)

Nõukogu leiab, et enam ei ole alust hoida teatud isikuid ja üksusi otsuse 2012/642/ÜVJP lisas esitatud loetelus isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Lisaks tuleks ajakohastada teavet, mis käsitleb teatud isikuid ja üksusi, kes on otsuse 2012/642/ÜVJP lisas esitatud loetelus isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Seepärast tuleks otsust 2012/642/ÜVJP vastavalt muuta,

1)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. oktoobrini 2015. Otsust vaadatakse korrapäraselt läbi. Vajaduse korral pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.”

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/54

(1)

Nõukogu võttis 27. septembril 2010 vastu otsuse 2010/573/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2010/573/ÜVJP läbivaatamine näitas, et Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2015.

(3)

Otsust 2010/573/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/55

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on lubada kesksetel vastaspooltel, mis on asutatud ja tegevusloa saanud sellises kolmandas riigis, mille õiguslikud nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatuga, osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Jaapani õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekitaks seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Komisjon sai 1. septembril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt („ESMA”) eksperdiarvamuse Jaapanis asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra kohta. Arvamuse lisa saadi 27. jaanuaril 2014. Eksperdiarvamuses on välja toodud mitmed erinevused Jaapanis kesksete vastaspoolte suhtes jurisdiktsiooni tasandil kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ja määruse (EL) nr 648/2012 alusel kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete vahel. Käesolev otsus ei põhine siiski üksnes Jaapanis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnatud on ka seda, milline tulemus saavutatakse nende nõuetega riskimaandamise valdkonnas.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 peavad täidetud olema kolm tingimust, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas on samaväärne kõnealuses määruses sätestatud õigus- ja järelevalvekorraga.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(6)

Jaapani õiguslikult siduvad nõuded seal tegevusloa saanud kliiringuorganisatsioonidele koosnevad 2006. aasta finantsinstrumentide ja börsi seadusest, millega on kehtestatud väärtpabereid ja finantstuletisinstrumente kliirivate organisatsioonide järelevalveraamistik, ja 2009. aasta kaubatuletisinstrumentide seadusest, millega on ette nähtud kaubatuletisinstrumente kliirivate organisatsioonide järelevalveraamistik. Käesolev otsus hõlmab üksnes finantsinstrumentide ja börsi seadusega kehtestatud korda.

(7)

Finantsinstrumentide ja börsi seadusega on ette nähtud, et enne kliirimistegevuseks tegevusloa andmist peab Jaapani peaminister veenduma, et kliiringuorganisatsioonil on äritegevuse eeskirjad — kliiringuorganisatsiooni sise-eeskirjad ja protseduurid –, mis järgivad kohaldatavaid õigusnorme; et kliiringuorganisatsiooni finantsseisund on piisav finantsinstrumentide kliirimiseks; et kliiringuorganisatsiooni äritegevusega seotud tulud ja kulud on soodsad; et kliiringuorganisatsiooni töötajatel on piisavad teadmised ja kogemused finantsinstrumentide asjakohaseks ja kindlaks kliirimiseks ning et kliiringuorganisatsiooni struktuur ja süsteem on piisavalt välja arendatud, et arveldamine toimiks asjakohaselt. Vastavalt finantsinstrumentide ja börsi seaduse artikli 194 lõike 7 punktile 1 delegeerib peaminister kõnealuse seadusega kehtestatud volitused Jaapani finantsteenuste ameti volinikule. Seega vastutab kliirimiseks tegevuslubade andmise eest Jaapani finantsteenuste ameti volinik.

(8)

Lisaks avaldas Jaapani finantsteenuste amet 2013. aasta detsembris finantsturu infrastruktuuride järelevalve laiaulatuslikud suunised (edaspidi „suunised”), milles on üksikasjalikult kirjeldatud järelevalveraamistikku seoses finantsturu infrastruktuuridega, sealhulgas kliiringuorganisatsioone, ja eriti viisi, kuidas kliiringuorganisatsioonid peavad järgima finantsinstrumentide ja börsi seadust. Suuniseid rakendatakse kliiringuorganisatsiooni sise-eeskirjade ja protseduuride kaudu.

(9)

Seega on Jaapani õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Finantsinstrumentide ja börsi seadusega kliiringuorganisatsioonidele kehtestatud põhinõuetega (edaspidi „esmased normid”) on kindlaks määratud ranged nõuded, mida kliiringuorganisatsioonid peavad järgima, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Jaapanis. Need esmased normid moodustavad Jaapani õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõestamiseks peab kliiringuorganisatsioon esitama oma sise-eeskirjad ja protseduurid Jaapani finantsteenuste ameti volinikule heakskiitmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja protseduurid moodustavad Jaapani õiguslikult siduvate nõuete teise taseme; nendes tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil luba taotlev kliiringuorganisatsioon täidab kõnealuseid rangeid nõudeid vastavalt suunistele. Peale selle sisaldavad kliiringuorganisatsioonide sise-eeskirjad ja protseduurid lisasätteid, mis täiendavad esmaseid norme. Sise-eeskirjad ja protseduurid muutuvad kliiringuorganisatsioonidele õiguslikult siduvaks pärast seda, kui Jaapani finantsteenuste ameti volinik on need heaks kiitnud. Seepärast on need eeskirjad osa õigus- ja järelevalvekorrast, mida Jaapanis asutatud kesksed vastaspooled peavad järgima. Juhul kui ei järgita esmaseid norme või kliiringuorganisatsiooni sise-eeskirju ja protseduure, on Jaapani finantsteenuste ameti volinikul õigus võtta haldusmeetmeid kliiringuorganisatsiooni vastu, sealhulgas teha ettekirjutus äritegevuse parandamiseks või tühistada kliiringuorganisatsiooni kogu tegevusluba või osa sellest.

(10)

Kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavad esmased normid annavad koos nende sise-eeskirjade ja protseduuridega olulisi tulemusi, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise normide mõjuga. Eelkõige on kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuetega, mis käsitlevad kõigi rahaliste vahenditega kaetavate makseviivituste arvu, ette nähtud, et kliiringuorganisatsioonid, kes kliirivad üle 95 % Jaapani kliirimismahust, peavad katma ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes vähemalt kahe sellise kliiriva liikme makseviivituse, kelle suhtes neil on suurimad riskipositsioonid (nn kahe liikme katmise põhimõte). Selle nõudega tagatakse riskimaandamisel samaväärne tase sellega, mis saavutatakse määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise alusel sätestatud nõuetega, ja seega tuleks seda käsitada samaväärsena.

(11)

Kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate likviidsusriski käsitlevate nõuetega on ette nähtud, et kliiringuorganisatsioonid, kes kliirivad üle 95 % Jaapani kliirimismahust, peavad kohaldama nn kahe liikme katmise põhimõtet. Selle nõudega on riskimaandamisel tagatud samaväärne tase sellega, mis saavutatakse määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise alusel sätestatud nõuetega, ja seega tuleks seda käsitada samaväärsena. Lõpetuseks, kõigi kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded, mis käsitlevad äritegevuse jätkuvust, tagatisnõudeid, investeerimispoliitikat, arveldusriski, eraldatust ja ülekantavust, alustamise tagatise arvutamist ja üldjuhtimist, sealhulgas organisatsioonilisi nõudeid, kõrgema juhtkonnaga seotud nõudeid, riskijuhtimise komiteed, andmete säilitamist, olulist osalust, pädevale asutusele esitatud teavet, huvide konflikte, teenuste sisseostmist ja äritegevust, annavad olulisi tulemusi, mis on samaväärsed määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud tulemustega, ja seepärast tuleks neid käsitada samaväärsetena.

(12)

Seepärast leiab komisjon, et Jaapani õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kliiringuorganisatsioonid täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Jaapani õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(14)

Jaapani finantsteenuste amet vastutab finantsturu infrastruktuuride järelevalve eest. Jaapani finantsteenuste amet kontrollib järelevalve- ja riskipõhiste kontrollimeetmete, sealhulgas usaldatavusnõuete täitmise kontrollimise abil pidevalt, kuidas tunnustatud kliiringuorganisatsioonid täidavad riskijuhtimise nõudeid. Eelkõige saab Jaapani finantsteenuste amet nõuda kliiringuorganisatsioonidelt nende äritegevust käsitleva teabe, aruannete ja muu materjali esitamist ning kontrollida kliiringuorganisatsioonide äritegevust, andmeid ja raamatupidamist. Samuti hindab ta, kuidas kliiringuorganisatsioonid täidavad oma kohustusi. Kontrollide tulemusena koostab ta aruande, kus on esitatud tuvastatud puudused. Jaapani finantsteenuste ameti kasutada on eri meetmed tagamaks, et kliiringuorganisatsioonid kõrvaldavad mis tahes tuvastatud probleemid, sealhulgas nõue, et kliiringuorganisatsioonid tõendaksid kirjalikult, et probleemid on õigeaegselt kõrvaldatud. Jaapani finantsteenuste ametil on lisavahendid nõuete täitmisele sundimiseks, sealhulgas saab ta välja anda ettekirjutusi äritegevuse parandamiseks ning nõuda ettekirjutuste täitmist. Jaapani finantsteenuste amet saab samuti tühistada kliiringuorganisatsiooni kogu tegevusloa või osa sellest.

(15)

Seepärast leiab komisjon, et Jaapani õigus- ja järelevalvekord seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(16)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohasele kolmandale tingimusele peab Jaapani õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(17)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad taotleda „välismaise keskse vastaspoole” tegevusluba, mis võimaldab neil osutada Jaapanis samu teenuseid, mida neil on lubatud osutada kolmandas riigis. Tegevusluba taotleva kolmanda riigi keskse vastaspoole suhtes kohaldatavad kriteeriumid on sarnased kriteeriumidega, mida kohaldatakse Jaapani kliiringuorganisatsioonide suhtes tegevusloa taotlemisel. Näiteks peaks tegevusluba taotleval kolmanda riigi kesksel vastaspoolel olema kolmandas riigis kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra kohaselt piisav finantsbaas, piisavad teadmised ja kogenud töötajad, samuti piisav süsteem ja struktuur, et sooritada kliirimistegevust nõuetekohaselt ja kindlalt. Peale selle vabastatakse kolmanda riigi kesksed vastaspooled teatavatest Jaapanis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatest nõuetest, kui neile on samaväärse tegevusloa andnud välisriigi ametiasutused, kellega Jaapani finantsteenuste amet on leppinud kokku koostöö tegemises.

(18)

Seepärast tuleks Jaapani õigus- ja järelevalvekord lugeda kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhusat samaväärset süsteemi tagavaks.

(19)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused võib Jaapani õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda kliiringuorganisatsioonide puhul täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda võib käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon, keda teavitab ESMA, peaks jätkuvalt jälgima Jaapani kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(20)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/58

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on lubada kesksetel vastaspooltel, mis on asutatud ja tegevusloa saanud sellises kolmandas riigis, mille õiguslikud nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatuga, osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Singapuri õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekitaks seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Komisjon sai 1. septembril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt („ESMA”) eksperdiarvamuse Singapuris tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra kohta. Eksperdiarvamuses on välja toodud mitmed erinevused Singapuris kesksete vastaspoolte suhtes jurisdiktsiooni tasandil kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ja määruse (EL) nr 648/2012 alusel kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete vahel. Käesolev otsus ei põhine siiski üksnes Singapuris kesksete vastaspoolte suhtes kohaldavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnatud on ka kõnealuste nõuete tulemust ning nende asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks viisil, mida loetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 peavad täidetud olema kolm tingimust, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas on samaväärne kõnealuses määruses sätestatud õigus- ja järelevalvekorraga.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(6)

Singapuri õiguslikult siduvad nõuded seal tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele koosnevad väärtpaberi- ja futuuriseaduse 289. peatükist ning väärtpaberi- ja futuuriseaduse (kliirimissüsteeme käsitlevast) 2013. aasta määrusest. Väärtpaberi- ja futuuriseaduse eesmärk on edendada turvalisi ja tõhusaid kliirimissüsteeme ning vähendada süsteemset riski. Väärtpaberi- ja futuuriseaduse määrusega on väärtpaberi- ja futuuriseaduse nõudeid edasi arendatud ja rakendatud. Väärtpaberi- ja futuuriseadusega on kehtestatud tegevusloa andmise kord kõigile süsteemselt olulistele kliirimissüsteemidele, mis täidavad keskse vastaspoole rolli ja millele peab heakskiidetud kliiringukojana tegutsemiseks loa andma Singapuri Rahandusamet. Teistele kliirimissüsteemidele, sealhulgas ülemereriikide kesksetele vastaspooltele, on Singapuri Rahandusamet andnud tunnustatud kliiringukoja tegevusloa.

(7)

Singapuri Rahandusamet andis 2013. aasta jaanuaris välja finantsturu infrastruktuuride järelevalve monograafia (edaspidi „monograafia”), milles on sätestatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad nõuded finantsturu infrastruktuuride põhimõtete rakendamiseks, mille andsid makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) välja 2012. aasta aprillis. Eelkõige on monograafias selgitatud, kuidas heakskiidetud kliiringukojad peaksid Singapuri Rahandusameti eelduste kohaselt väärtpaberi- ja futuuriseadusest tulenevaid kohustusi täitma, ning Singapuri Rahandusamet võtab seda arvesse selle hindamisel, kuidas heakskiidetud kliiringukojad väärtpaberi- ja futuuriseaduse kohustusi täidavad.

(8)

Selleks et saada heakskiidetud kliiringukoja tegevusluba, peab kliiringukoda täitma konkreetseid väärtpaberi- ja futuuriseaduses ning selle määruses sätestatud nõudeid. Singapuri Rahandusamet võib kehtestada heakskiidetud kliiringukojale tegevusloa andmisele tingimused või piirangud ning ta võib igal ajal lisada või tühistada mis tahes kehtestatud tingimuse või piirangu ja seda muuta. Heakskiidetud kliiringukojad peavad kasutama kliirimissüsteeme turvaliselt ja tõhusalt ning nad peavad oma tegevuse ja operatsioonidega seonduvaid riske hoolikalt juhtima. Samuti peavad neil olema piisavad rahalised ja süsteemi ressursid ning personal.

(9)

Lisaks peavad heakskiidetud kliiringukojad väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel vastu võtma individuaalsed sise-eeskirjad ja protseduurid, millega tagatakse kliirimissüsteemi nõuetekohane ja tõhus toimimine ning oma liikmete nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve. Heakskiidetud kliiringukodade sise-eeskirjad ja protseduurid peavad hõlmama konkreetseid teemasid, mille Singapuri Rahandusamet on ette näinud, sealhulgas kliirimissüsteemi toimimise riskidega seotud nõuded, makseviivituste käsitlemine ning kriteeriumid ja tingimused, mida peavad täitma nende liikmed. Selles osas on monograafia rakendatud heakskiidetud kliirigukodade sise-eeskirjade ja protseduuride kaudu. Heakskiidetud kliiringukodade sise-eeskirjad ja protseduurid, samuti nende muudatused, tuleb enne rakendamist esitada Singapuri Rahandusametile. Singapuri Rahandusamet võib keelata, muuta või täiendada sise-eeskirju ja protseduure või kavandatud muudatuse mis tahes osa. Lisaks on väärtpaberi- ja futuuriseaduse määrusega sõnaselgelt ette nähtud, et Singapuri Rahandusamet kiidab heaks kõik muudatused heakskiidetud kliiringukodade riskijuhtimisraamistikes, mis hõlmavad aktsepteeritud tagatiste liiki, tagatise hindamise meetodeid ja tagatisvaranõuete määramist, et juhtida heakskiidetud kliiringukodade riskipositsiooni oma osaliste suhtes, samuti oma liikmete makseviivituse katmiseks kasutatavate finantsvahendite mahtu (v.a heakskiidetud kliiringukoja hoitav tagatisvara). Väärtpaberi- ja futuuriseadusega on ette nähtud trahvid, kui heakskiidetud kliiringukodade sise-eeskirju ja protseduure muudetakse viisil, mis ei vasta enam Singapuri Rahandusameti nõuetele. Seepärast on väärtpaberi- ja futuuriseadusega ette nähtud, et heakskiidetud kliiringukodade sise-eeskirjad ja protseduurid on heakskiidetud kliiringukodadele siduvad.

(10)

Seega on Singapuri õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Väärtpaberi- ja futuuriseaduse ning selle määrusega kehtestatud põhinõuetega (edaspidi „esmased normid”) on kindlaks määratud ranged nõuded, mida heakskiidetud kliiringukojad peavad järgima, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Singapuris. Need esmased normid moodustavad Singapuri õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Et tõendada esmaste normide järgimist, peavad heakskiidetud kliiringukojad esitama oma sise-eeskirjad ja protseduurid Singapuri Rahandusametile enne nende rakendamist ning Singapuri Rahandusamet võib neid muuta või täiendada. Kõnealused sise-eeskirjad ja protseduurid moodustavad Singapuri õiguslikult siduvate nõuete teise taseme; nendes tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil luba taotlev heakskiidetud kliiringukoda täidab kõnealuseid rangeid nõudeid vastavalt monograafiale. Peale selle sisaldavad heakskiidetud kliiringukodade sise-eeskirjad ja protseduurid lisasätteid, mis täiendavad esmaseid norme.

(11)

Heakskiidetud kliiringukodade suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on heakskiidetud kliiringukodades osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada riskimaandamise sama tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(12)

Need finantsturud, kus heakskiidetud kliiringukojad teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksemad kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Täpsemalt — kolmel viimasel aastal moodustas Singapuris kliiritud tehingute koguväärtus alla 1 % liidu G10sse kuuluvates liikmesriikides kliiritud tehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine heakskiidetud kliiringukodades endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(13)

Heakskiidetud kliiringukodade suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Heakskiidetud kliiringukodade suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad nende sise-eeskirjad ja protseduurid, millega rakendatakse finantsturgude infrastruktuuride põhimõtteid, maandavad Singapuris olevat väiksemat riski ja nendega saadakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(14)

Seepärast leiab komisjon, et Singapuri õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud heakskiidetud kliiringukojad täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(15)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Singapuri õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(16)

Singapuri Rahandusamet võib välja anda kas üldisi või spetsiifilisi suuniseid, et tagada heakskiidetud kliiringukodade turvaline ja tõhus toimimine ning eelkõige tagada kohustuste ja nõuete täitmine väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel või Singapuri Rahandusameti kehtestatud nõuete täitmine, mis peavad olema üle võetud heakskiidetud kliiringukodade sise-eeskirjadesse ja protseduuridesse. Väärtpaberi- ja futuuriseadusega on ette nähtud karistused juhuks, kui asjaomane heakskiidetud kliiringukoda ei täida Singapuri Rahandusameti välja antud suuniseid. Seoses heakskiidetud kliiringukodade sise-eeskirjade ja protseduuride suhtes riikliku sunni teostamisega võib Singapuri Rahandusamet pöörduda Kõrgema Kohtu poole ettekirjutuse tegemiseks, millega nõutakse heakskiidetud kliiringukojalt sise-eeskirjade ja protseduuride järgimist, nendest kinnipidamist, nende täitmist või jõustamist. Lõpetuseks, Singapuri Rahandusamet võib heakskiidetud kliiringukodade tegevusloa tühistada muu hulgas tema kehtestatud nõuete, tegevusloa andmisele kehtestatud tingimuse või piirangu, väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel Singapuri Rahandusameti poolt välja antud suunise või väärtpaberi- ja futuuriseaduse sätte mittejärgimise korral.

(17)

Lisaks peavad heakskiidetud kliiringukojad esitama Singapuri Rahandusametile vastavalt väärtpaberi- ja futuuriseadusele igal aastal aruande selle kohta, kuidas nad on finantsaastal täitnud oma väärtpaberi- ja futuuriseaduse kohaseid ülesandeid. Samuti peavad nad Singapuri Rahandusametile esitama audiitorite pikas vormis aruande heakskiidetud kliiringukoja kohta, mis peab hõlmama olemasolu korral audiitorite järeldusi ja soovitusi heakskiidetud kliiringukoja sisekontrollide kohta ning kõiki juhtusid, kui heakskiidetud kliiringukoda ei ole järginud väärtpaberi- ja futuuriseaduse mis tahes sätet ning väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel Singapuri Rahandusameti välja antud mis tahes suunist.

(18)

Seepärast jõuab komisjon järeldusele, et Singapuri õigus- ja järelevalvekord seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(19)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohasele kolmandale tingimusele peab Singapuri õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(20)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad taotleda luba tunnustatud kliiringukojana tegutsemiseks, mis võimaldab neil osutada Singapuris samu teenuseid, mida neil on lubatud osutada kolmandas riigis.

(21)

Enne tunnustatud kliiringukoja tegevusloa andmist hindab Singapuri Rahandusamet, kas selle kolmanda riigi õiguskord, kus keskne vastaspool on saanud tegevusloa, on võrreldav Singapuris asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga, sealhulgas see, kas kohaldatakse finantsturgude infrastruktuuride põhimõtteid. Tunnustatud kliiringukojale tegevusloa andmiseks on vajalik ka Singapuri Rahandusameti ja kolmanda riigi asjaomase järelevalveasutuse vahelise koostöölepingu sõlmimine.

(22)

Kuigi tuleb märkida, et kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava Singapuri õiguskorra tunnustamismenetluse struktuur erineb määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud menetlusest, tuleks seda siiski käsitada samaväärsena, kuna sellega on ette nähtud tõhus samaväärne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise süsteem.

(23)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused võib Singapuri õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda heakskiidetud kliiringukodade osas täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda võib käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon, keda teavitab ESMA, peaks jätkuvalt jälgima Singapuri kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(24)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/62

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on lubada kesksetel vastaspooltel, mis on asutatud ja tegevusloa saanud sellises kolmandas riigis, mille õiguslikud nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatuga, osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Hongkongi õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekitaks seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Komisjon sai 1. septembril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt („ESMA”) eksperdiarvamuse Hongkongis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra kohta. Eksperdiarvamuses on välja toodud mitmed erinevused Hongkongis kesksete vastaspoolte suhtes jurisdiktsiooni tasandil kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ja määruse (EL) nr 648/2012 alusel kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete vahel. Käesolev otsus ei põhine siiski üksnes Hongkongis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnatud on ka kõnealuste nõuete tulemust ning nende asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks viisil, mida loetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 peavad täidetud olema kolm tingimust, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas on samaväärne kõnealuses määruses sätestatud õigus- ja järelevalvekorraga.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(6)

Hongkongi õiguslikult siduvad nõuded seal tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele koosnevad kliirimis- ja arveldussüsteemide seadusest ning väärtpaberi- ja futuuriseadusest. Kliirimis- ja arveldussüsteemide seaduse alusel tegevusloa saanud üksuseid reguleerib Hongkongi Rahandusamet ning väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel tegevusloa saanud üksuseid Hongkongi väärtpaberite ja futuuride komisjon. Kesksed vastaspooled saavad Hongkongis tegevusloa üksnes väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel. Käesolevas otsuses tuleks seega piirduda väärtpaberi- ja futuuriseadusega kehtestatud korraga.

(7)

Väärtpaberi- ja futuuriseaduse 3. osa alusel on väärtpaberite ja futuuride komisjonil õigus anda kesksele vastaspoolele tunnustatud kliiringukoja tegevusluba. Kesksele vastaspoolele tunnustatud kliiringukoja tegevusloa andmisel peab väärtpaberite ja futuuride komisjon võtma arvesse nn investeeriva üldsuse huve ja turgude nõuetekohast reguleerimist. Väärtpaberite ja futuuride komisjon võib enne konkreetsele kesksele vastaspoolele tunnustatud kliiringukoja tegevusloa andmist määrata kindlaks „sellised tingimused, mida ta peab asjakohaseks” ning võib kõnealuseid tingimusi muuta etteteatamisel, kui „ta on veendunud, et see on asjakohane”. Selle üle otsustamisel, mis on asjakohane, peab väärtpaberite ja futuuride komisjon osutama oma seadusjärgsetele volitustele säilitada finantsstabiilsus ja vähendada süsteemset riski.

(8)

Väärtpaberi- ja futuuriseadusega on kehtestatud kohustused ja nõuded, mida tunnustatud kliiringukoda peab täitma ja järgima. Väärtpaberite ja futuuride komisjon andis vastavalt väärtpaberi- ja futuuriseaduse jaole 399(1) välja suunised (edaspidi „suunised”), millega rakendatakse rahvusvahelisi standardeid, mis on kehtestatud finantsturu infrastruktuuride põhimõtete alusel, mille makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) andsid välja 2012. aasta aprillis. Selle hindamisel, kas tunnustatud kliiringukojad täidavad oma väärtpaberi- ja futuuriseaduse kohaseid kohustusi, võtab väärtpaberite ja futuuride komisjon arvesse suuniseid. Kui tunnustatud kliiringukoda ei suuda täita väärtpaberi- ja futuuriseaduse ning seda täiendavate suuniste kohaseid kohustusi, võib väärtpaberite ja futuuride komisjon võtta meetmeid olukorra lahendamiseks.

(9)

Väärtpaberi- ja futuuriseadusega on ka ette nähtud, et tunnustatud kliiringukoda võtab vastu sise-eeskirjad ja protseduurid, mida on vaja tema kliirimis- ja arveldussüsteemide ning tema kliirivate liikmete nõuetekohaseks reguleerimiseks. Väärtpaberi- ja futuuriseaduse nõudeid ning suuniseid rakendatakse seega tunnustatud kliiringukoja sise-eeskirjade ja protseduuride kaudu. Väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel peab tunnustatud kliiringukoja vastu võetud mis tahes sise-eeskirjad ja protseduurid ning nendes tehtud muudatused heaks kiitma väärtpaberite ja futuuride komisjon.

(10)

Seega on Hongkongi õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Väärtpaberi- ja futuuriseadusega (edaspidi „esmased normid”) tunnustatud kliiringukodadele kehtestatud põhinõuetega on kindlaks määratud ranged nõuded, mida tunnustatud kliiringukojad peavad järgima, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Hongkongis. Need esmased normid moodustavad Hongkongi õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõendamiseks peab tunnustatud kliiringukoda esitama oma sise-eeskirjad ja protseduurid väärtpaberite ja futuuride komisjonile heakskiitmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja protseduurid moodustavad Hongkongi õiguslikult siduvate nõuete teise taseme; nendes tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil tunnustatud kliiringukoda täidab eelnimetatud rangeid nõudeid vastavalt suunistele. Kui väärtpaberite ja futuuride komisjon on sise-eeskirjad ja protseduurid heaks kiitnud, muutuvad need tunnustatud kliiringukojale õiguslikult siduvaks.

(11)

Tunnustatud kliiringukodade suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on heakskiidetud kliiringukodades osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada riskimaandamise sama tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(12)

Need finantsturud, kus tunnustatud kliiringukojad teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksemad kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Eriti viimasel kolmel aastal Hongkongis kaubeldud noteeritud tuletislepingute aastane nominaalväärtus oli alla 1 % liidus kaubeldud noteeritud tuletislepingute aastasest nominaalväärtusest. Samal ajal moodustas Hongkongi börsil kaubeldud väärtpaberite turukapitalisatsioon keskmiselt alla 25 protsendi liidu turukapitalisatsioonist. Peale selle on selliste keerulisemate toodete nagu börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimine tunnustatud kliiringukodade poolt algusjärgus, kuna börsiväliste tuletislepingute kliirimise teenused käivitati alles 25. novembril 2013. Seega kujutab osalemine tunnustatud kliiringukodades endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(13)

Tunnustatud kliiringukodade suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Tunnustatud kliiringukodade suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad nende sise-eeskirjad ja protseduurid, millega rakendatakse finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid, maandavad Hongkongis olevat väiksemat riski ja nendega saadakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(14)

Seepärast leiab komisjon, et Hongkongi õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud tunnustatud kliiringukojad täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(15)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Hongkongi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(16)

Väärtpaberite ja futuuride komisjon kontrollib järelevalve- ja riskipõhiste kontrollimeetmete, sealhulgas usaldatavusnõuete kontrollimise abil pidevalt, kuidas tunnustatud kliiringukojad täidavad riskijuhtimise nõudeid. Väärtpaberite ja futuuride komisjonil on lisavõimalused nõuete täitmise sundimiseks. Eelkõige on väärtpaberite ja futuuride komisjonil õigus sundida tunnustatud kliiringukodasid lõpetama kliirimis- või arveldussüsteemide pakkumine või tegevus või tühistada nende tegevusluba. Lisaks võib väärtpaberite ja futuuride komisjon nõuda, et tunnustatud kliiringukojad teevad oma eeskirjades teatavad vajalikud muudatused, ja tal on õigus teha kõnealused eeskirjade muudatused ühepoolselt, kui asjaomane tunnustatud kliiringukoda nõuet ei täida. Väärtpaberite ja futuuride komisjonil on õigus nõuda, et tunnustatud kliiringukojad esitavad raamatupidamisaruanded ja -andmed, mida nad hoiavad seoses äritegevuse või mis tahes kliirimis- ja arveldussüsteemidega või nende jaoks seoses mis tahes väärtpaberi- või futuurilepingu tehinguga, samuti muu teabe seoses nende äritegevuse või mis tahes kliirimis- ja arveldussüsteemidega mis tahes väärtpaberi- või futuurilepingu tehingu puhul, mida väärtpaberite ja futuuride komisjon võib mõistlikult nõuda oma funktsioonide täitmiseks. Kõnealuse teabe või dokumentide esitamata jätmine ilma mõistliku põhjenduseta võib tingida trahvide määramise.

(17)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et Hongkongi õigus- ja järelevalvekord seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(18)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohasele kolmandale tingimusele peab Hongkongi õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(19)

Hongkongis keskse vastaspoolena tegutsemiseks peab üksus olema määratud kas tunnustatud kliiringukojaks või olema väärtpaberi- ja futuuriseaduse alusel tunnustatud kui automaatse kauplemise teenuste osutaja. Automaatse kauplemise teenuste osutaja on üksus, mis osutab elektrooniliste süsteemide kaudu teenuseid, et kaubelda väärtpaberite või futuuride lepingutega või kliirida neid. Hongkongi seadusandlik nõukogu andis 2014. aasta märtsis välja muutmisseaduse, et laiendada automaatse kauplemise teenuste osutaja mõiste kohaldamisala nii, et hõlmata ka börsivälised tuletisinstrumendid.

(20)

Automaatse kauplemise teenuste osutajat käsitlev kord sobib kolmanda riigi kesksetele vastaspooltele, kes soovivad osutada teenuseid Hongkongi kesksete vastaspoolte osalistele. Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad taotleda luba automaatse kauplemise teenuste osutajana tegutsemiseks, mis võimaldab neil osutada Hongkongis samu teenuseid, mida neil on lubatud osutada kolmandas riigis.

(21)

Kolmanda riigi keskse vastaspoole automaatse kauplemise teenuse osutamise taotluse läbivaatamisel hindab väärtpaberite ja futuuride komisjon võrdlusalusena, kuidas kolmanda riigi keskne vastaspool järgib finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid. Enne automaatse kauplemise teenuse osutamise taotluse heakskiitmist peab väärtpaberite ja futuuride komisjoni ja taotluse esitanud keskse vastaspoole kolmanda riigi järelevalveasutuse vahel olema sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, kuna väärtpaberite ja futuuride komisjon tugineb kolmanda riigi keskse vastaspoole igapäevasel järelevalvel päritoluriigi reguleerivale asutusele.

(22)

Kuigi tuleb märkida, et kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava Hongkongi õiguskorra tunnustamismenetluse struktuur erineb määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud menetlusest, tuleks seda siiski käsitada samaväärsena, kuna sellega on ette nähtud tõhus samaväärne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise süsteem.

(23)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused võib Hongkongi õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda tunnustatud kliiringukodade puhul täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda võib käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon, keda teavitab ESMA, peaks jätkuvalt jälgima Hongkongi kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(24)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/66

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on lubada kesksetel vastaspooltel, mis on asutatud ja tegevusloa saanud sellises kolmandas riigis, mille õiguslikud nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatuga, osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Austraalia õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekitaks seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Komisjon sai 1. septembril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt („ESMA”) eksperdiarvamuse Austraalias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt on kõigi määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise sätete puhul olemas vastavad õiguslikult siduvad nõuded, mida jurisdiktsiooni tasandil kohaldatakse Austraalias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 peavad täidetud olema kolm tingimust, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas on samaväärne kõnealuses määruses sätestatud õigus- ja järelevalvekorraga.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(6)

Austraalia õiguslikult siduvad nõuded seal tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele koosnevad 2001. aasta äriseadustikust („Corporations Act”, edaspidi „äriseadustik”), mis koos selle 2001. aasta määrusega (edaspidi „äriseadustiku määrus”) moodustavad kliirimis- ja arveldussüsteemide õigusraamistiku. Äriseadustiku osaga 7.3 on ette nähtud, et enne kliirimis- või arveldustegevuseks tegevusloa andmist peab ministeerium muu hulgas veenduma, et asjaomasel kesksel vastaspoolel on asjakohased tegevuseeskirjad ja protseduurid, mis vastavad kohaldatavatele õigusnormidele, et mõistlikus mahus tagada, et süsteemset riski on vähendatud ja et keskne vastaspool toimib ausalt ja tõhusalt. Kesksel vastaspoolel peab olema ka asjakohane huvide konfliktide käsitlemise ning sise-eeskirjade ja protseduuride järgimise tagamise kord. Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjon ning Austraalia Reservpank nõustavad ministeeriumi seoses kliirimis- ja arveldussüsteemidele litsentsi andmise ning nende sise-eeskirjade ja protseduuride muutmisega, ja vastutavad juhul, kui Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjon järelevalvet teostab, selle hindamise eest, kas kesksed vastaspooled täidavad oma kohustusi äriseadustiku alusel.

(7)

Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjon annab reguleeritud ettevõtjatele regulatiivseid suuniseid, et selgitada õigusaktidega juba hõlmatud konkreetseid teemasid. Täpsemalt vaatas Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjon oma regulatiivsed suunised kliirimis- ja arveldussüsteemidele tegevusloa andmise kohta läbi 2012. aasta detsembris, võttes aluseks ajakohastatud regulatiivse suunise nr 211 „Kliirimis- ja arveldusüsteemid: Austraalia ja ülemeremaade ettevõtjad”. Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni regulatiivse suunisega nr 211 on rakendatud finantsturu infrastruktuuride põhimõtted, mille andsid makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) välja 2012. aasta aprillis, mis on olulised äriseadustikus sätestatud kohustuste seisukohast, ja on kesksetele vastaspooltele antud suuniseid äriseadustiku kohaste kohustuste täitmiseks. Seepärast võib äriseadustiku (mida on selgitatud regulatiivse suunisega nr 211) järgimata jätmine viia sunni- ja karistusmeetmete kohaldamiseni.

(8)

Austraalia reservpangal on äriseadustiku alusel õigus määrata kindlaks finantsstabiilsuse nõuded eesmärgiga tagada, et kesksed vastaspooled tegutsevad viisil, millega kaasneb Austraalia finantssüsteemi üldine stabiilsus või mis soodustab seda. Eelkõige kiitis Austraalia reservpanga maksesüsteemide nõukogu 2012. aasta novembris heaks uute finantsstabiilsuse nõuete — finantsstabiilsuse nõuded kesksetele vastaspooltele — kindlaksmääramise, mis koosnevad kesksete vastaspoolte 21 nõudest ning lisanduvatest allnõuetest ja suunistest. Peale teatavate 31. märtsil 2014 jõustunud allnõuete jõustusid kesksete vastaspoolte finantsstabiilsuse nõuded 2013. aasta märtsis. Kõnealuseid nõudeid peavad järgima kõik tegevusloa saanud kesksed vastaspooled.

(9)

Äriseadustiku osas 7.3 ja äriseadustiku määruses sätestatud kliirimis- ja arveldussüsteemide peamiste põhimõtetega, mida on selgitatud Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni regulatiivses suunises nr 211, ning Austraalia reservpanga kehtestatud finantsstabiilsuse nõuetega (edaspidi koos „esmased normid”) on kehtestatud ranged nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad Austraalias kliirimisteenuste osutamise loa saamiseks järgima. Need esmased normid moodustavad Austraalia õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimiseks võtavad kesksed vastaspooled lisaks vastu sise-eeskirjad ja protseduurid, mis peavad vastama äriseadustikus ja selle määruses sätestatud erinõuetele, mida on selgitatud regulatiivse suunise nr 211 alusel, ja finantsstabiilsuse nõuetele, ning mis tuleb esitada ministeeriumile enne kliirimis- ja arveldussüsteemi tegevusloa saamist. Muudatustest kesksete vastaspoolte sise-eeskirjades ja protseduurides tuleb teavitada ministeeriumi. Ministeerium võib keelata muudatuste tegemise kesksete vastaspoolte sise-eeskirjades ja protseduurides. Kesksete vastaspoolte sise-eeskirjadel ja protseduuridel on lepingu mõju ning need on õiguslikult siduvad kesksetele vastaspooltele ja nende vastavatele osalistele.

(10)

Esmaste normidega kehtestatud ja Austraalias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded annavad olulisi tulemusi, mis on määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuete tulemustega samaväärsed.

(11)

Seepärast leiab komisjon, et Austraalia õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(12)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Austraalia õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(13)

Austraalias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes teostavad pidevat järelevalvet ja kontrolli Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjon ning Austraalia reservpank. Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjon vastutab selle eest, et kesksed vastaspooled täidavad oma äriseadustiku kohaseid kohustusi, ja sellega seoses hindab ta korrapäraselt kesksete vastaspoolte tegevusloast tulenevate kohustuste täimist, välja arvatud nende kohustused seoses finantsstabiilsuse nõuete ja süsteemse riski vähendamisega, ning eriti kohustust tegutseda mõistlikus ulatuses ausalt ja tõhusalt, ning esitab ministeeriumile aruande, mis avaldatakse. Austraalia reservpank jälgib, kuidas kesksed vastaspooled täidavad vastavatest tegevuslubadest tulenevaid ning finantsstabiilsuse ja süsteemse riski vähendamisega seotud kohustusi; hindab korrapäraselt, kuidas iga keskne vastaspool järgib finantsstabiilsuse nõudeid, ning esitab ministeeriumile aruande, mis avaldatakse. Austraalias tegevusloa saanud kesksed vastaspooled võivad saada kirjalikke suuniseid ministeeriumilt ning Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjonilt. Kui keskne vastaspool ei suuda täita kirjalikke suuniseid, võib Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjon pöörduda kohtusse, mis võib teha kesksele vastaspoolele ettekirjutuse järgida kirjalikku suunist.

(14)

Seepärast jõuab komisjon järeldusele, et Austraalia õigus- ja järelevalvekord seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(15)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohasele kolmandale tingimusele peab Austraalia õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(16)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad taotleda nn välismaise kliirimis- või arveldussüsteemi tegevusluba (edaspidi „välismaise keskse vastaspoole tegevusluba”), mis võimaldab neil osutada Austraalias mõnda või kõiki kliirimisteenuseid, mida on neil lubatud osutada oma päritoluliikmesriigis.

(17)

Välismaise keskse vastaspoole tegevusluba Austraalias taotleva kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad kriteeriumid on võrreldavad nendega, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 alusel tunnustamist taotleva kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate kriteeriumidega. Tunnustamise eeltingimusena peab kolmanda riigi õiguskord, kus keskne vastaspool on saanud tegevusloa, olema süsteemsete riskide kaitse taseme ning teenuste tõhususe ja aususe saavutatava taseme osas „piisavalt samaväärne” võrreldavate riigisiseste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava Austraalia õiguskorraga. Piisava samaväärsuse hindamine hõlmab sarnaseid kaalutlusi nendega, mida hinnatakse määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Välismaise keskse vastaspoole tegevusloa andmiseks on vajalik ka Austraalia ametiasutuste ja kolmanda riigi asjaomaste järelevalveasutuste vahelise koostöö sisseseadmine.

(18)

Seepärast tuleks Austraalia õigus- ja järelevalvekord lugeda kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhusat samaväärset süsteemi tagavaks.

(19)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused võib Austraalia õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda võib käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon, keda teavitab ESMA, peaks jätkuvalt jälgima Austraalia kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(20)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/69

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisas oli esitatud loetelu toimeainetest, mille lisamine biotsiididesse on liidu tasandil heaks kiidetud. Komisjoni direktiividega 2008/78/EÜ (3) ja 2008/79/EÜ (4) lubati vastavalt toimeainete propikonasooli ja IPBC kasutamine toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid). Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 86 kohaselt on nimetatud ained seega heakskiidetud toimeained, mis on kantud kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud nimekirja.

(2)

Kooskõlas direktiivi 98/8/EÜ artikliga 8 esitas äriühing Janssen PMP Ühendkuningriigile taotlused kolme IPBCd ja propikonasooli sisaldava puidukonservandi (edaspidi „vaidlusalused tooted”) jaoks lubade saamiseks. Ühendkuningriigi antud load hõlmasid eri kasutusmeetodeid, sealhulgas automatiseeritud sissekastmist tööstuslikul otstarbel ning pihustamist (sise- ja välitingimustes) nii kutselisel kui ka mittekutselisel otstarbel. Pärast seda on mitu liikmesriiki lubanud vastastikuse tunnustamise menetluse alusel vaidlusaluseid tooteid kasutada.

(3)

Janssen PMP (edaspidi „taotleja”) esitas Saksamaale täielikud taotlused Ühendkuningriigis vaidlusalustele toodetele antud lubade vastastikuseks tunnustamiseks.

(4)

Saksamaa teatas 28. augustil 2013 komisjonile, teistele liikmesriikidele ja taotlejale oma ettepanekust seada direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt kõnealustele lubadele piirangud. Saksamaa leiab, et vaidlusalused tooted ei vasta seoses inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõjuga direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõike 1 nõuetele.

(5)

Saksamaa on seisukohal, et Ühendkuningriik ei hinnanud nõuetekohaselt sellise kasutusmeetodi keskkonnariske, mille puhul tooteid pihustatakse välitingimustes. Saksamaa tehtud hindamisel jõuti järeldusele, et kõnealuse kolme toote puhul on sügavamatele pinnasekihtidele avalduv oht vastuvõetamatu.

(6)

Samuti leiab Saksamaa, et ühe kõnealuse toote puhul tuleks automatiseeritud sissekastmist lubada üksnes piisavalt suure automatiseeritusega süsteemide puhul, kuna oht kutseliste kasutajate tervisele on vastuvõetamatu.

(7)

Komisjon palus vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikele 1 teistel liikmesriikidel ja taotlejal esitada 90 päeva jooksul teadete kohta kirjalikud märkused. Ettenähtud tähtpäevaks esitasid oma märkused Saksamaa, Ühendkuningriik ja taotleja. Komisjon ja biotsiidide eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused arutasid teadet ka määruse (EL) nr 528/2012 artikli 35 kohaselt loodud koordineerimisrühma koosolekul 24. septembril 2013.

(8)

Selle arutelu ja esitatud märkuste põhjal ilmneb seoses keskkonnariskidega, et Ühendkuningriigi tehtud keskkonnamõju hindamist käsitlevad järeldused põhinevad võimalikke heitmeid käsitlevas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) dokumendiseerias esitatud asjakohasel stsenaariumil, (5) mis oli kättesaadav hindamise ajal.

(9)

Samuti ilmneb, et Saksamaa järeldused põhinevad võimalikke heitmeid käsitlevas OECD dokumendiseerias esitatud muudetud stsenaariumil, (6) mis tehti kättesaadavaks pärast seda, kui Ühendkuningriik oli juba andnud asjaomased load ja ka Saksamaa oli juba teate esitanud.

(10)

Peale selle saab vastavalt liikmesriikide pädevate asutuste esindajate 47. kohtumisel kokku lepitud juhistele, milles käsitletakse direktiivi 98/8/EÜ (biotsiidide turuleviimise kohta) rakendamist, (7) võtta uusi suuniseid arvesse üksnes juhul, kui need on kättesaadavad enne toote loataotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui teaduse areng näitab, et vanadest suunistest lähtumine on tõsiselt muret tekitav. Nimetatud juhistes nähakse ka ette, et tõsiselt muret tekitava olukorra puhul vaadatakse kehtivad load läbi. Ühendkuningriik ja vastastikuse tunnustamise menetluse alusel kõnealused tooted heaks kiitnud teised liikmesriigid leidsid siiski, et olukord ei ole nii muret tekitav, et kehtivate lubade läbivaatamine oleks õigustatud.

(11)

Eespool esitatud märkusi arvesse võttes toetab komisjon Ühendkuningriigi tehtud hindamist käsitlevaid järeldusi ja vastastikuse tunnustamise menetluse alusel kõnealused tooted heaks kiitnud teiste liikmesriikide järeldusi, kuna vaidlusalused tooted vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud keskkonnanõuetele. Seega leiab komisjon, et Saksamaa taotlus seada kõnealustele lubadele piirangud ei ole esitatud argumentidele tuginedes põhjendatud.

(12)

Seoses ühe vaidlusaluse toote kasutamisega automatiseeritud sissekastmiseks leiab komisjon, et kõnealuse toote suhtes tuleks kohaldada ühe varasema komisjoni otsuse (8) sätteid, milles käsitletakse kutseliste kasutajate tervise kaitset IPBCd sisaldavate toodete kasutamisel eespool nimetatud viisil. Seega tuleks lubada kõnealuse toote kasutamist vastavalt toote märgistusel esitatud juhistele, mille kohaselt võib toodet kasutada üksnes täisautomatiseeritud sissekastmisprotsessis, ning toote luba tuleks vastavalt muuta.

(13)

Kõnealuse vaidlusaluse toote suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 528/2012 vastavalt nimetatud määruse artikli 92 lõikele 2. Kuna käesolev otsus on vastu võetud kõnealuse määruse artikli 36 lõike 3 alusel, peaks käesolev otsus olema kõnealuse määruse artikli 36 lõike 4 kohaselt adresseeritud kõikidele liikmesriikidele.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/72

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisas on esitatud nende toimeainete nimekiri, mille lisamine biotsiididesse on liidu tasandil heaks kiidetud. Komisjoni direktiiviga 2008/79/EÜ (3) lubati toimeainet IPBC kasutada toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid). Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 86 kohaselt on nimetatud aine seega heakskiidetud toimeaine, mis on kantud selle määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud nimekirja.

(2)

Kooskõlas direktiivi 98/8/EÜ artikliga 8 esitas äriühing ISP Cologne Holding GmbH 22. detsembril 2010 Taanile taotluse saada luba ühe IPBCd sisaldavale puidukonservandile (edaspidi „vaidlusalune toode”). Taani andis 19. detsembril 2011 loa kasutada vaidlusalust toodet töödeldud puidu kasutusklasside 2 ja 3 puhul, mida on kirjeldatud dokumendis „Technical Notes for Guidance on Product Evaluation” (4). Toote luba hõlmab erinevaid kasutusmeetodeid, sh automatiseeritud sissekastmine kutselisel otstarbel. Kaks liikmesriiki andsid seejärel vastastikuse tunnustamise menetluse alusel vaidlusaluse toote jaoks loa.

(3)

ISP Cologne Holding GmbH (edaspidi „taotleja”) esitas 20. veebruaril 2012 Saksamaale täieliku taotluse Taani poolt vaidlusalusele tootele antud loa vastastikuseks tunnustamiseks.

(4)

Saksamaa teatas 30. augustil 2013 komisjonile, teistele liikmesriikidele ja taotlejale oma ettepanekust piirata kõnealust luba vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4. Saksamaa arvates ei vasta vaidlusalune toode direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja keskkonda.

(5)

Saksamaa leidis, et Taani tehtud hindamises ei võetud nõuetekohaselt arvesse vaidlusaluse tootega kaasnevat keskkonnariski. Saksamaa hindas kasutusklassi 3 tingimustes kasutatava töödeldud puidu kasutusajal esineda võivat keskkonnariski ning järeldas, et olenemata kasutusmeetodist kaasneb tootega 30. päeval (ajahetk 1) vastuvõetamatu risk pinnasekihtidele. Seetõttu tegi Saksamaa ettepaneku mitte lubada vaidlusaluse tootega töödeldud puidu kasutamist kasutusklassi 3 tingimustes.

(6)

Samuti leidis Saksamaa, et automatiseeritud sissekastmist tuleks lubada üksnes piisavalt suure automatiseeritusega süsteemide puhul, kuna risk kutseliste kasutajate tervisele on vastuvõetamatu.

(7)

Komisjon palus muudel liikmesriikidel ja taotlejal esitada märkused teate kohta kirjalikult 90 päeva jooksul vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikele 1. Ettenähtud tähtaja jooksul esitasid oma märkused Saksamaa, Taani ja taotleja. Teadet arutasid ka komisjon ja biotsiididega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused määruse (EL) nr 528/2012 artikli 35 kohaselt loodud koordineerimisrühma koosolekul 24. septembril 2013.

(8)

Arutelude ja märkuste tulemusel järeldati, et Taani hindas keskkonnariski kooskõlas kehtivate suunistega (5). Kui halvima olukorra eelduse põhjal on välja selgitatud, et ajahetkel 1 võib esineda risk, võib eeldada töödeldud puidu ohutut kasutamist kasutusklasside 2 ja 3 tingimustes, kui kasutusaja lõpus olevat keskkonnariski loetakse vastuvõetavaks.

(9)

Komisjon märgib, et juhtumite üle, mille puhul on välja selgitatud vastuvõetamatu risk ajahetkel 1, peetakse praegu liidu tasandil arutelusid, et kehtestada ühtne lähenemisviis. Seda arvestades leiab komisjon, et kuni sellise lähenemisviisi ametliku vastuvõtmiseni tuleks Taani poolt vaidlusaluse toote suhtes tehtud hindamise tulemusi lugeda kehtivaks kuni toote loa uuendamiseni.

(10)

Neid märkusi arvesse võttes toetab komisjon Taani tehtud hindamise järeldusi ja muude liikmesriikide (kes lubasid kasutada toodet vastastikuse tunnustamise menetluse alusel) järeldusi, sest ta on seisukohal, et vaidlusalune toode vastab direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud keskkonnanõuetele. Seega leiab komisjon, et Saksamaa taotlus luba piirata ei ole tema esitatud argumentidega põhjendatud.

(11)

Toote kasutamise kohta automatiseeritud sissekastmise teel leiab komisjon, et vaidlusaluse toote suhtes tuleks kohaldada komisjoni varasema otsuse (6) sätteid, milles käsitletakse selliste kutseliste kasutajate tervise kaitset, kes kasutavad IPBCd sisaldavaid tooteid kõnealuse kasutusmeetodiga. Seega tuleks lubada vaidlusalust toodet kasutada vastavalt toote märgistusel esitatud juhendile, mille kohaselt on toote kasutamine lubatud üksnes täisautomatiseeritud sissekastmise korral, ning toote luba tuleks vastavalt muuta.

(12)

Määrust (EL) nr 528/2012 kohaldatakse vaidlusaluse toote suhtes vastavalt kõnealuse määruse artikli 92 lõikele 2. Kuna käesolev otsus on vastu võetud kõnealuse määruse artikli 36 lõike 3 alusel, peaks käesolev otsus olema kõnealuse määruse artikli 36 lõike 4 kohaselt adresseeritud kõikidele liikmesriikidele.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/75

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisas on esitatud nende toimeainete nimekiri, mille lisamine biotsiididesse on liidu tasandil heaks kiidetud. Komisjoni direktiividega 2008/78/EÜ, (3) 2008/79/EÜ (4) ja 2008/86/EÜ (5) lubati vastavalt kasutada toimeaineid propikonasool, IPBC ja tebukonasool toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid). Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 86 kohaselt on nimetatud ained seega heakskiidetud toimeained, mis on kantud selle määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud nimekirja.

(2)

Kooskõlas direktiivi 98/8/EÜ artikliga 8 esitas äriühing Arch Timber Protection Ltd. 2. aprillil 2010 Ühendkuningriigile taotluse saada luba propikonasooli, IPBCd ja tebukonasooli sisaldavale puidukonservandile (edaspidi „vaidlusalune toode”). Ühendkuningriik andis 7. juunil 2012 loa kasutada vaidlusalust toodet tööstuses ning üksnes värskelt saetud/langetatud puude ja kuivatamata puidu ajutiseks kaitsmiseks, märkides ühtlasi, et kõnealuse tootega töödeldud puitu võib kasutada kasutusklasside 2 ja 3 otstarbel, nagu on kirjeldatud dokumendis „Technical Notes for Guidance on Product Evaluation” (6). Toode koosneb kahest pakist, mille sisu segatakse ja lahjendatakse tööstusrajatises ning kasutatakse olenevalt ettevõttes olevatest kasutamistingimustest kas sissekastmise või suletud süsteemis üleujutamise teel. Kümme liikmesriiki andsid seejärel vastastikuse tunnustamise menetluse alusel vaidlusalusele tootele loa.

(3)

Arch Timber Protection Ltd. (edaspidi „taotleja”) esitas 16. juulil 2012 Saksamaale täieliku taotluse Ühendkuningriigi poolt vaidlusalusele tootele antud loa vastastikuseks tunnustamiseks.

(4)

Saksamaa teatas 19. augustil 2013 komisjonile, muudele liikmesriikidele ja taotlejale oma ettepanekust keelduda loa andmisest vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4. Saksamaa arvates ei vasta vaidlusalune toode direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mis puudutavad keskkonda.

(5)

Saksamaa leidis, et loas ei kajastatud selgelt, et toode on mõeldud puidu ajutiseks kaitsmiseks, ning et Ühendkuningriik ei olnud nõuetekohaselt hinnanud toote keskkonnariski. Saksamaa tehtud hindamise kohaselt kaasnes tootega 30. päeval pärast selle kasutamist (ajahetk 1) vastuvõetamatu risk keskkonnale, mis tekitas ka küsimusi vaidlusaluse tootega töödeldud puidu võimaliku kasutamise kohta kasutusklasside 2 ja 3 tingimustes.

(6)

Samuti leidis Saksamaa, et kuna toime- ja mittetoimeainete vahekord toote kasutusvalmites lahustes varieerub, ei vasta toode direktiivi 98/8/EÜ artikli 2 punkti a kohasele biotsiidide määratlusele ning seda oleks pidanud lubama kasutada direktiivi 98/8/EÜ artikli 2 punkti j kohase raammääratluse all.

(7)

Komisjon palus muudel liikmesriikidel ja taotlejal esitada märkused teate kohta kirjalikult 90 päeva jooksul vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikele 1. Ettenähtud tähtajaks esitasid oma märkused Saksamaa, Ühendkuningriik ja taotleja. Teadet arutati ka määruse (EL) nr 528/2012 artikli 35 kohaselt loodud koordineerimisrühma koosolekul 24. septembril 2013.

(8)

Nende arutelude ja märkuste tulemusel järeldati, et puidu ajutist kaitsmist käsitleva kokkulepitud mudeli puudumisel kasutas Ühendkuningriik keskkonnariski hindamiseks parimaid sel ajal olemas olnud suuniseid, (7) mis põhinevad sellise töödeldud puidu mudelitel, mida lastakse turule kasutusklasside 2 ja 3 puiduna. Samuti lähtuti hindamisel halvima olukorra eeldusest, et toimeaine pääseb ajahetkel 1 täielikult loodusesse.

(9)

Ühtlasi järeldati, et Ühendkuningriigi poolt kõnealuste mudelite abil tehtud hindamine on kooskõlas kehtivate suunistega (8). Kui halvima olukorra eelduse põhjal on välja selgitatud, et ajahetkel 1 võib esineda risk, võib eeldada töödeldud puidu ohutut kasutamist kasutusklasside 2 ja 3 tingimustes, kui kasutusaja lõpus olevat keskkonnariski loetakse vastuvõetavaks.

(10)

Komisjon märgib, et juhtumite üle, mille puhul on välja selgitatud vastuvõetamatu risk ajahetkel 1, peetakse praegu liidu tasandil arutelusid, et kehtestada ühtne lähenemisviis. Seda arvestades leiab komisjon, et kuni sellise lähenemisviisi ametliku vastuvõtmiseni tuleks Ühendkuningriigi poolt vaidlusaluse toote suhtes tehtud hindamise tulemusi lugeda kehtivaks kuni toote loa uuendamiseni.

(11)

Toote määratluse kohta järeldati arutelude ja saadud märkuste tulemusel, et toime- ja mittetoimeainetel on vaidlusaluses tootes (sellisel kujul, nagu seda tööstuslikele kasutajatele tarnitakse) kindel sisaldus. Komisjoni arvates ei saa asjaolu, et tööstuslikud kasutajad saavad töökohal protsessidest sõltuvalt valmistada tootest erinevaid lahuseid, tõlgendada viisil, et loa hoidja laseb turule erinevate biotsiidide rühma direktiivi 98/8/EÜ artikli 2 punkti j tähenduses.

(12)

Eespool esitatud argumente arvesse võttes toetab komisjon Ühendkuningriigi tehtud hindamise järeldusi ja muude liikmesriikide (kes lubasid kasutada toodet vastastikuse tunnustamise menetluse alusel) järeldusi, sest ta on seisukohal, et vaidlusalune toode vastab direktiivi 98/8/EÜ artikli 2 punkti a kohasele määratlusele ja sama direktiivi artikli 5 lõikes 1 sätestatud keskkonnanõuetele. Seega leiab komisjon, et Saksamaa taotlus loa andmisest keelduda ei ole tema esitatud argumentidega põhjendatud.

(13)

Arutelude tulemusel järeldati, et toote loas on vaja selgelt märkida, et toodet kasutatakse puidu ajutiseks kaitsmiseks, ning et loa andmise tingimusena tuleb tööstuslikele kasutajatele tagada toote spetsiaalne kasutusjuhend, milles on võetud arvesse nende tööstusrajatiste omadusi, kus toodet kasutatakse.

(14)

Määrust (EL) nr 528/2012 kohaldatakse vaidlusaluse toote suhtes vastavalt kõnealuse määruse artikli 92 lõikele 2. Kuna käesolev otsus on vastu võetud kõnealuse määruse artikli 36 lõike 3 alusel, peaks käesolev otsus olema kõnealuse määruse artikli 36 lõike 4 kohaselt adresseeritud kõikidele liikmesriikidele.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/78

(1)

Komisjoni otsuses 2007/777/EÜ (2) on muu hulgas sätestatud näidissertifikaadid, mida kasutatakse teatavate lihatoodete liitu importimisel. Selles otsuses on sätestatud, et liitu tohib importida üksnes selle otsuse III lisas sätestatud veterinaar- ja terviseohutussertifikaadi näidises esitatud nõuetele vastavaid lihatoodete saadetisi. Näidise järgi peavad tooted olema kontrollitud ka keeritsussi (Trichinella) suhtes.

(2)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2075/2005 (3) on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt tuleb keeritsusside suhtes vastuvõtlike liikide rümpadelt võtta proove ja kindlaks määrata kodusigade pidamisega tegelevate põllumajandusettevõtete staatus.

(3)

Komisjoni määruses (EL) nr 216/2014, (4) millega muudeti määrust (EÜ) nr 2075/2005, on selliste põllumajandusettevõtete suhtes, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks ettevõtteks, kehtestatud erand tapmisel kehtivatest kontrollimiseeskirjadest. Lisaks on komisjoni määruses (EL) nr 216/2014 sätestatud, et kodusigu pidava põllumajandusettevõtte võib tunnistada kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks ettevõtteks üksnes juhul, kui muu hulgas on täidetud tingimus, mille kohaselt võib toidukäitleja tuua põllumajandusettevõttesse uusi kodusigu ainult põllumajandusettevõttest, mis on samuti ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks ettevõtteks.

(4)

Otsuse 2007/777/EÜ III lisas sätestatud veterinaar- ja terviseohutussertifikaadi näidist tuleks muuta, et kajastada lihatoodete impordi suhtes kehtivaid nõudeid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2075/2005, mida on muudetud määrusega (EL) nr 216/2014.

(5)

Seepärast tuleks otsust 2007/777/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Et vältida häireid kodusigadest valmistatud lihatoodete saadetiste liitu impordil, tuleks otsuse 2007/777/EÜ kohaselt enne käesoleva otsusega ettenähtud muudatuste tegemist väljastatud sertifikaate lubada teatud tingimuste täitmise korral kasutada üleminekuperioodi vältel.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

punkt II.2.3.1 asendatakse järgmisega:

2)

märkuste II ossa lisatakse 5. joonealuse märkuse järele järgmine joonealune märkus:

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/80

(1)

2014. aasta jaanuaris teatasid Saksamaa ametiasutused komisjonile meetmest, millega kõrvaldatakse turult KONTEX Textile Hitze- und Isolierprodukte GmbH (Olgastrasse 46–48, 73614 Schorndorf, Saksamaa) toodetud kuumakindlad kaitseülikonnad „Hitzeschutzanzug FW Typ 3” ja keelustatakse nende turulelaskmine. Kõnealused tooted kandsid CE-märgist vastavalt direktiivile 89/686/EMÜ isikukaitsevahendite kohta ning nendega oli tehtud katsetusi ja tüübihindamisi kooskõlas ühtlustatud standardiga EN 1486:2007 „Tuletõrjujate kaitseriietus — katsemeetodid ja nõuded peegeldavale riietusele eritulekustutustööde jaoks”.

(2)

Tuletõrjujate kaitseriietus on liigitatud III kategooria isikukaitsevahendiks. Seda liiki isikukaitsevahendile, mis on ette nähtud kaitseks eluohtlikus olukorras või tõsiste ja pöördumatute tervisekahjustuste eest, mille otsest mõju ei ole kasutajad tootja hinnangul suutelised õigeaegselt mõistma, peab tootja tellitud teavitatud asutus tegema EÜ tüübikinnitusuuringu ja EÜ kvaliteedikontrolli.

(3)

Auditist, mille tegi Institut für Arbeitsschutz der Deutschen Gesetzlichen Unfallversicherung (IFA — Saksamaa kohustusliku õnnetusjuhtumikindlustuse fondi töötervishoiu ja tööohutuse instituut) St Augustinis (katse nr 2013 22805, 7. august 2013) selgus, et soojusülekande (soojuskiirguse) väärtused nimetatud ühtlustatud standardi punkti 6.2 kohaselt ning soojusülekande (konvektsioonisoojuse) väärtused ühtlustatud standardi punkti 6.3 kohaselt ei vasta nõuetele. Seega ei ole täidetud järgmised põhilised tervishoiu- ja ohutusnõuded, mis on sätestatud direktiivi 89/686/EMÜ II lisas:

(4)

Seetõttu kujutavad kuumakindlad kaitseülikonnad endast ohtu soojusülekandeks tuletõrjumise ajal, nii et tuletõrjujad võivad saada eluohtlikke või surmavaid põletusi.

(5)

Saksamaa ametiasutuste arvamus on, et kuna asjakohased tervishoiu ja ohutuse põhinõuded on täitmata ning kehtivat EÜ tüübihindamissertifikaati ei ole esitatud, ei ole võimalik kõnealust kuumakindlat kaitseülikonda turule lasta. Kuumakindel kaitseülikond ei vasta nimelt Saksamaa määrusele isikukaitsevahendite turulelaskmise kohta (8. ProdSV) ning selle kasutamine seab ohtu tuletõrjujate ja teiste isikute tevise ja elu.

(6)

Komisjon kirjutas tootjale ning kutsus teda üles edastama oma tähelepanekud Saksamaa ametiasutuste võetud meetmete kohta. Vastust ei ole seni saadud.

(7)

Olemasolevaid dokumente arvesse võttes leiab komisjon, et kuumakindel kaitseülikond Hitzeschutzanzug FW Typ 3 ei olnud kooskõlas ühtlustatud standardi EN 1486:2007 punktidega 6.2 ja 6.3 seoses direktiivi 89/686/EMÜ II lisa punktide 3.6.1 „IKV materjalid ja muud osad” ja 3.6.2 „Kasutusvalmis komplektne IKV” põhiliste tervishoiu- ja ohutusnõuetega,

31.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/82

(1)

Euroopa Liit on osaline energiaühenduses, mille eesmärk on luua Euroopa energiaturgudele üks õigusruum.

(2)

Energiaühenduse lepinguosaliste (1) eesmärk on integreerida oma energiaturud ELi energia siseturgu, viies oma õigusaktid kooskõlla ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktidega ning võttes need üle oma riiklikku õiguskorda.

(3)

ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktide põhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju), (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 714/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 715/2009 (maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta), (5) mida liikmesriigid kohaldavad alates 3. märtsist 2011. ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktide olulised sätted on esitatud ka õiguslikult siduvates võrgueeskirjades ja suunistes, mis on vastu võetud eespool nimetatud õigusaktide alusel ja osaliselt veel väljatöötamisel.

(4)

Energiaühenduse lepinguosalised on kohustatud eespool nimetatud direktiive ja määrusi ning rakendusmeetmeid (mõne erandiga) kohaldama alates 1. jaanuarist 2015 (6). Võrgueeskirjad ja -suunised integreeritakse samuti järk-järgult energiaühenduse õiguskorda.

(5)

Lepinguosalised näevad ette täiendavate ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktide rakendamise, mille hulka kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2005/89/EÜ (elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta), (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 994/2010 (milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ) (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 (üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009) (9).

(6)

ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktide geograafiline kohaldamisala hõlmab tervet ELi territooriumi.

(7)

Energiaühendus võttis 23. septembril 2014 vastu energiaühenduse asutamislepingu artikli 94 kohase ministrite nõukogu tõlgenduse, et Euroopa Liidu õigusakte hõlmavates energiaühenduse õigusaktides saaks energiavooge, -importi ja -eksporti ning kaubanduslikke ja tasakaalustavaid tehinguid, võrgu võimsust ja ühendusi lepinguosaliste ja ELi liikmesriikide vahel käsitleda samamoodi, kui vastavaid vooge, importi, eksporti, tehinguid, võimsust ja taristut käsitletakse lepinguosaliste vahel energiaühenduse õigusaktide kohaselt.

(8)

Energiaühenduse asutamislepingu kõigi osaliste vaheliste piiriüleste voogude, tehingute ja taristu (ühenduste) ühetaoline kohtlemine on gaasi- ja elektrikaubanduse ühtse õigusruumi oluline element ning energiaühenduse eesmärkide saavutamise vältimatu element. Lisaks peavad Energiaühenduse Regulatiivkomitee ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet tegema koostööd energiaühenduse otsuste vallas, et kaasa aidata lepinguosaliste integreerimisele ELi energia siseturuga,

1.

Liikmesriike, sealhulgas reguleerivaid asutusi, kelle nad peavad nimetama gaasi ja elektri siseturu õigusaktide alusel, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit ja ettevõtjaid kutsutakse üles tegema koostööd liikmesriikide asutuste ja energiaühenduse lepinguosaliste ettevõtjatega, et rakendada lepinguosaliste ja ELi liikmesriikide vahel ELi gaasi ja elektri siseturu õigusakte.

2.

Liikmesriike, sealhulgas reguleerivaid asutusi, kelle nad peavad nimetama gaasi ja elektri siseturu õigusaktide alusel, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit ja ettevõtjaid kutsutakse üles ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktide rakendamisel käsitama kõiki viiteid:

mis ületavad liikmesriikide vahelisi piire, tsoone, sisenemise ja väljumise või kontrollalasid, viidetena voogudele, impordile, ekspordile, tehingutele, võimsusele ja taristule, mis ületavad lepinguosaliste ja ELi liikmesriikide vahelise piiri.

3.

ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktide viiteid liikmesriikide asutuste, ametite ja ettevõtjate vahelisele koostööle ja ühistegevusele tuleks mõista selliselt, et see hõlmab liikmesriikide ja lepinguosaliste asutuste, ametite ja ettevõtjate vahelist koostööd ja ühistegevust.

4.

Kui ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktides osutatakse „mõjule” ühele või mitmele liikmesriigile, tuleks sellist viidet käsitada ka mõjuna lepinguosalistele või lepinguosalisele ja liikmesriigile.

5.

Kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil on ELi gaasi ja elektri siseturu õigusaktidest tulenev otsustusõigus, kutsutakse teda üles tegema koostööd Energiaühenduse Regulatiivkomiteega, kui komiteele on energiaühenduse õigustikuga antud vastav pädevus, et kahel asutusel oleks võimalik vastu võtta sidusaid õigusakte.

6.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile ja ettevõtjatele ning Energiaühenduse Regulatiivkomiteele.