30.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 309/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1151/2014,

4. juuni 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise puhul esitatavat teavet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 5, artikli 36 lõiget 5 ja artikli 39 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidiasutuste esitatavad teated peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et sellise liikmesriigi pädevad asutused, kus neile on antud tegevusluba, saaksid hinnata, kas kõnealuste krediidiasutuste haldusstruktuur ja finantsseisund on adekvaatne, et teostada kavandatud tegevusi teise liikmesriigi territooriumil, kus nad soovivad tegutseda, ning samas valmistada vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi ette kõnealuste krediidiasutuste järelevalveks.

(2)	Selleks et selgelt eristada algseid teateid, algsete teadete andmete muutumist käsitlevaid teateid ja filiaali tegevuse kavandatavat lõpetamist käsitlevaid teateid, tuleb määratleda mõned kasutatavad tehnilised mõisted.

(3)

Selleks et hoida edastatava teabe maht mõistlikes piirides, tuleks pädevatele asutustele edastada üksnes teave, mis on asjakohane algse teate hindamiseks. Algne teade peaks sisaldama andmeid filiaali ja kõnealust filiaali asutada sooviva krediidiasutuse kindlakstegemiseks, samuti üksikasju krediidiasutuse kavandatud filiaali tegevuskava uurimiseks. Kõnealused üksikasjad peaksid hõlmama järgmise kolme aasta finantsprognoosi, et pädevad asutused saaksid tagada, et filiaali tegevused ei kahjustaks krediidiasutuse finantsseisundit tulevikus. Samuti peaksid kõnealused üksikasjad hõlmama teavet filiaali klientidele pakutava kaitse taseme ja ulatuse kohta.

(4)

Kui krediidiasutused kavatsevad osutada või teostada ühte või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 punktis 2 osutatud investeerimisteenust ja -tegevust teises liikmesriigis, tuleks päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele esitada asjaomane teave filiaali organisatsioonilise ülesehituse kohta. Kõnealune teave peaks sisaldama üksikasju sisekorra kohta, et tagada kõnealuses direktiivis sätestatud nõuete täitmine, nii et pädevad asutused saaksid hinnata filiaali organisatsioonilise ülesehituse adekvaatsust kavandatud investeerimisteenuste ja -tegevuste puhul.

(5)	Selleks et päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saaksid oma volituste ja kohustuste piires teha informeeritud otsuse, peavad nad saama filiaali luba käsitleva teate andmete muutumise, sealhulgas filiaali tegevuse lõpetamise korral ajakohastatud teavet.

(6)

Käesolevas määruses tuleks käsitleda ka krediidiasutuste poolt teadete esitamist seoses tegevuste teostamisega vastuvõtvas liikmesriigis piiriüleste teenuste osutamise teel. Piiriüleste teenuste olemust arvesse võttes ei ole vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel sageli teavet nende jurisdiktsioonis teostatavate tegevuste kohta ning seepärast on esmatähtis määrata üksikasjalikult kindlaks teave, mis tuleb esitada.

(7)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamisega seotud teateid. Selleks et tagada kooskõla sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, sealhulgas investorid, kes ei ole liidu residendid, neist sätetest põhjalik ülevaade ja neile täielik juurdepääs, oleks soovitav sätestada teatavad direktiiviga 2013/36/EL ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(8)	Käesoleva määruse sätteid tuleks lugeda koos komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 926/2014 (3) sätetega.

(9)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, EBA) esitas komisjonile.

(10)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust pangandussektori sidusrühmade kogult, mis asutati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artiklile 37,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täpsustatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 35 lõikega 5, artikli 36 lõikega 5 ja artikli 39 lõikega 4, millist teavet tuleb asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise korral esitada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „filiaali luba käsitlev teade”– teade, mille krediidiasutus, kes soovib asutada teise liikmesriigi territooriumil filiaali, edastab kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 35 lõikega 1 päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele;

2) „filiaali andmete muutumist käsitlev teade”– teade, mille krediidiasutus edastab kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 36 lõikega 3 nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ja mis käsitleb kõnealuse direktiivi artikli 35 lõike 2 punkti b, c või d kohaselt edastatud andmete muutumist;

3) „teenuste osutamise luba käsitlev teade”– teade, mille krediidiasutus, kes soovib esimest korda kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, edastab kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 39 lõikega 1 oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 3

Filiaali luba käsitlev teade

1. Filiaali luba käsitlev teade sisaldab järgmist:

a)	krediidiasutuse nimi ja aadress ning filiaali nimi ja kavandatav põhitegevuskoht;

b)	tegevuskava vastavalt lõikele 2.

2. Lõike 1 punktis b osutatud tegevuskava sisaldab järgmist teavet:

kavandatavad tegevusvaldkonnad, sealhulgas järgmine teave:

i)	filiaali põhieesmärgid ja äristrateegia ning selgitus selle kohta, kuidas filiaal panustab krediidiasutuse ja, kui see on asjakohane, konsolideerimisgrupi strateegiasse;

ii)	direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevused, mida krediidiasutus kavatseb teostada vastuvõtvas liikmesriigis;

iii)	tegevused, mis moodustavad vastuvõtvas liikmesriigis põhitegevuse, sealhulgas kõigi põhitegevuste kavandatavad alguskuupäevad;

iv)	sihtklientide ja vastaspoolte kirjeldus;

filiaali organisatsiooniline ülesehitus, sealhulgas järgmine teave:

i)	filiaali organisatsioonilise ülesehituse kirjeldus, sealhulgas funktsionaalsed ja õiguslikud aruandlusahelad ning filiaali positsioon ja roll krediidiasutuse struktuuris, ja kui see on asjakohane, konsolideerimisgrupis;

ii)

filiaali juhtimiskorra ja sisekontrollimehhanismide kirjeldus, sealhulgas järgmine teave:

—	filiaali riskijuhtimismenetlused ning krediidiasutuse ja, kui see on asjakohane, konsolideerimisgrupi likviidsusriski juhtimise üksikasjad;

—	filiaali tegevuse, eelkõige laenuandmistegevuse mis tahes piirangud;

—	filiaali siseauditi korra üksikasjad, sealhulgas kõnealuse korra eest vastutava isiku ja vajaduse korral välisaudiitori andmed;

—	rahapesu vastu võitlemise kord filiaalis, sealhulgas korra järgimist tagava isiku andmed;

—	kontroll krediidiasutuse tegevusloaga hõlmatud filiaali tegevusega seotud tegevuste edasiandmise ja kolmandate isikutega sõlmitud muude kokkulepete üle;

iii)

kui filiaal kavatseb osutada või teostada ühte või mitut direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 2 osutatud investeerimisteenust ja -tegevust, järgmiste kordade kirjeldus:

—	kliendi raha ja vara kaitsmise kord;

—	direktiivi 2004/39/EÜ artiklitega 19, 21, 22, 25, 27 ja 28 kehtestatud kohustuste järgimise kord ning meetmed, mille vastuvõtva liikmesriigi asjaomased pädevad asutused on direktiivi kohaselt vastu võtnud;

—	sisemine käitumisjuhend, sealhulgas kontrollid isiklikul kontol tehtavate tehingute üle;

—	filiaali investeerimisteenuste ja -tegevustega seotud kaebustega tegeleva isiku andmed;

—	filiaali investeerimisteenuste ja -tegevustega seotud korra järgimise tagamisega tegeleva isiku andmed;

c)	filiaali juhtimise eest vastutavate isikute erialase töökogemuse üksikasjad;

muu teave, mis sisaldab järgmist:

i)	kolme aastat hõlmav rahastamiskava, mis sisaldab prognoose bilansi ja kasumiaruande kohta;

ii)	nende liidu hoiuste tagamise skeemide ja investorite kaitse skeemide nimed ja kontaktandmed, milles krediidiasutus osaleb ja mis katavad filiaali tegevusi ja teenuseid, ning suurim võimalik kate investorite kaitse skeemi raames;

iii)	filiaali IT-korralduse üksikasjad.

Artikkel 4

Filiaali andmete muutumist käsitlev teade ja filiaali tegevuse lõpetamist käsitlev teade

1. Filiaali andmete muutumist, mis ei ole seotud filiaali tegevuse kavandatava lõpetamisega, käsitlev teade esitatakse juhul, kui artikli 3 lõike 1 punktides a ja b täpsustatud teave (välja arvatud artikli 3 lõike 2 punktis d kindlaks määratud teave) on pärast eelmist krediidiasutusepoolset esitamist muutunud või kui seda ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist esitatud.

2. Teave, mis tuleb esitada juhul, kui krediidiasutus kavatseb filiaali tegevuse lõpetada, hõlmab järgmist:

a)	filiaali tegevuse lõpetamise protsessi eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed;

b)	tegevuse kavandatava lõpetamise hinnanguline ajakava ja selle edasised asjakohased muudatused;

c)	teave filiaali klientidega ärisuhete lõpetamise protsessi kohta.

Artikkel 5

Teenuste osutamise luba käsitlev teade

Teenuste osutamise luba käsitlev teade sisaldab järgmist:

a)	direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevused, mida krediidiasutus kavatseb teostada vastuvõtvas liikmesriigis esimest korda;

b)	tegevused, mis moodustavad vastuvõtvas liikmesriigis krediidiasutuse põhitegevuse;

c)	võimaluse korral kõigi põhitegevuste kavandatud alguskuupäevad.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 926/2014, 27. august 2014, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses standardvormide, -mallide ja -menetlustega, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL kohaseid teateid, mis on seotud asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamisega (ELT L 254, 28.8.2014, lk 2).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

30.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 309/5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1152/2014,

4. juuni 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemist krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks on vaja kindlaks teha konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi krediidiriskipositsioonide (sealhulgas kauplemisportfellis hoitavad riskipositsioonid ja kõik väärtpaberistamise positsioonid) omavahendite nõuete geograafiline asukoht.

(2)	Geograafiline asukoht tuleks kindlaks määrata riskipositsioonide asukoha alusel. Sellega tagatakse, et lisareservide suurendamine vastutsüklilise puhvri rakendamise teel määratakse krediidimahu ülemäärase kasvuga finantssüsteemile.

(3)

Kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku või kauplemisportfelli positsioonide või krediidiriskiga seonduva võlgniku asukohta tuleks üldiselt kasutada kõigi krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemiseks, kuna seda peetakse kõige paremini kajastavaks riski asukohta ning mis seepärast on oluline finantssüsteemi seisukohast. Samas peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 147 lõike 8 alusel eriotstarbeliste nõuetena tuvastatud krediidiriskipositsioonide geograafiline asukoht põhinema nende tulu tootvate varade asukohal, mis on kohustuse tagasimaksmise esmane allikas.

(4)	Asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemise meetmete selgeks ja ühetaoliseks mõistmiseks tuleb täpsustada käesolevas määruses kasutatud tehniliste mõistete määratluste loetelu.

(5)

Juriidilise isiku vastu olevate nõuete asukohaks tuleks põhimõtteliselt määrata liikmesriik või kolmas riik, kus on selle isiku registrijärgne asukoht. Samas võivad juriidilise isiku tegeliku juhtimise asukoht ja registrijärgne asukoht erineda. Seda on tunnistanud Euroopa Kohus oma otsustes kohtuasjades C-81/87 (Daily Mail), C-212/97 (Centros), C-208/00 (Überseering), C-167/01 (Inspire Art), C-411/03 (Sevic) ja C-210/06 (Cartesio). Selleks et tagada sellistel juhtudel vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuetekohane jaotamine, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on teadlikud sellise lahknevuse olemasolust seoses kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgnikuga, määrama asjaomase riskipositsiooni asukohaks asjaomase juriidilise isiku tegeliku juhtimise asukoha.

(6)

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide asukohaks on asjakohane määrata nende aluspositsioonide kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku asukoht, nagu määratletud käesolevas määruses. Kui aluspositsiooni kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku asukoha kindlakstegemine on ebamõistlikult koormav, võib ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva riskipositsiooni asukohaks määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi.

(7)	Riskipositsioonid muudes varades tuleks määrata asuvaks krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigis, kui nende kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduvat võlgnikku ei ole võimalik tuvastada.

(8)

Proportsionaalsust ja ebaolulisust tuleks arvesse võtta selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle välistegevuse üldrisk või kauplemistegevus on piiratud, ning sellistel krediidiasutustel või investeerimisühingutel lubatakse kasutada lihtsamaid asukoha määramise meetodeid. Selle eesmärk on leevendada selliste väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute koormust, kelle välis- ja kauplemistegevus on pigem piiratud.

(9)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(10)

Euroopa Pangandusjärelevalve on viinud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta läbi avatud avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seotud kulusid ja kasu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt moodustatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „üldine krediidiriskipositsioon”– direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis a osutatud riskipositsiooni põhjal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 arvutatud riskipositsioon;

2) „kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon”– direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b osutatud riskipositsiooni põhjal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 arvutatud riskipositsioon;

3) „väärtpaberistamise positsioon”– direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis c osutatud riskipositsiooni põhjal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 arvutatud riskipositsioon;

4) „kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku asukoht”– liikmesriik või kolmas riik, kus füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspool üldises krediidiriskipositsioonis või kauplemisportfelli mittekuuluva finantsinstrumendi emitent või vastaspool kauplemisportfellivälises riskipositsioonis, on tavapärane elukoht (füüsilise isiku puhul) või registrijärgne asukoht (juriidilise isiku puhul); juriidilise isiku puhul, kelle tegeliku juhtimise asukoht on teises liikmesriigis või muus kolmandas riigis kui see, kus on tema registrijärgne asukoht, tähendab „kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku asukoht” tegeliku juhtimise asukoha liikmesriiki või kolmandat riiki;

5) „kauplemisportfelli positsioonide või krediidiriskiga seonduva võlgniku asukoht”– liikmesriik või kolmas riik, kus füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kauplemisportfelli kuuluva finantsinstrumendi emitent või vastaspool kauplemisportfelli kuuluvas riskipositsioonis, on tavapärane elukoht (füüsilise isiku puhul) või registrijärgne asukoht (juriidilise isiku puhul); juriidilise isiku puhul, kelle tegeliku juhtimise asukoht on teises liikmesriigis või muus kolmandas riigis kui see, kus on tema registrijärgne asukoht, tähendab „kauplemisportfelli positsioonide või krediidiriskiga seonduva võlgniku” tegeliku juhtimise asukoha liikmesriiki või kolmandat riiki;

6) „tulu teenimise asukoht”– liikmesriik või kolmas riik, kus asuvad varad, mis toodavad tulu, mis on eriotstarbeliste nõuetega seotud kohustuste tagasimaksmise esmane allikas;

7) „välismaine riskipositsioon”– üldine krediidiriskipositsioon, mille kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduv võlgnik ei asu krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigis;

8) „eriotstarbelised nõuded”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8 osutatud tunnustega üldised krediidiriskipositsioonid.

Artikkel 2

Üldiste krediidiriskipositsioonide asukoht

1. Kõigi selliste üldiste krediidiriskipositsioonide asukohaks, mis ei kuulu käesoleva artikli lõigete 2–5 alla, määratakse kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku asukoht.

2. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkti o kohaste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevate üldiste krediidiriskipositsioonide asukohaks määratakse aluspositsiooni kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku asukoht. Kui kõnealuste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevate riskipositsioonide aluspositsioonide kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduvad võlgnikud asuvad rohkem kui ühes kohas, võib käesoleva määruse artikli 4 lõiget 2 kohaldada ka ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva riskipositsiooni suhtes.

3. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8 osutatud eriotstarbeliste nõuete asukohaks määratakse tulu teenimise asukoht.

4. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis q osutatud muudes kirjetes olevate üldiste krediidiriskipositsioonide asukohaks määratakse krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriik, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda tuvastada nende kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduvat võlgnikku.

5. Järgmiste üldiste krediidiriskipositsioonide asukohaks võib määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi:

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis o osutatud riskipositsioonid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda tuvastada aluspositsioonide kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku või võlgnike asukohta ettevõttesisese teabe põhjal või teabe põhjal, mis on kättesaadav ettevõtteväliselt ilma ebaproportsionaalselt suure jõupingutuseta;

välismaised riskipositsioonid, mille kogusumma ei ületa 2 % kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast. Üldise krediidiriski-, kauplemisportfelli kuuluvate ja väärtpaberistamise positsioonide kogusumma arvutamisel jäetakse välja üldised krediidiriskipositsioonid, mille asukoht määratakse vastavalt käesoleva lõike punktile a ja lõikele 4.

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõike 5 punktis b osutatud protsendi nii aastapõhiselt kui ka sihtotstarbeliselt. Sihtotstarbeline arvutamine on vajalik, kui toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu finants- või majandusolukorda mõjutav sündmus.

Artikkel 3

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide geograafiline asukoht

1. Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, määratakse kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide asukohaks kauplemisportfelli positsioonide või krediidiriskiga seonduva võlgniku asukoht.

2. Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatüki omavahendite nõudeid, määratakse kõnealuste riskipositsioonide geograafiline asukoht kindlaks, korrutades riskipositsioonide kogusumma allpool esitatud määraga:

a)	omavahendite nõuded alamportfellidele, jaotatuna vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatüki mudeli kohaselt määratud geograafilisele asukohale;

b)	punkti a alusel kõigi geograafiliste asukohtade lõikes määratud omavahendite nõuete summa.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid kokku ei ületa 2 % nende krediidiriski-, kauplemisportfelli kuuluvate ja väärtpaberistamise riskipositsioonide kogusummast, võivad määrata kõnealuste riskipositsioonide asukohaks krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 3 osutatud protsendi nii aastapõhiselt kui ka sihtotstarbeliselt. Sihtotstarbeline arvutamine on vajalik, kui toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu finants- või majandusolukorda mõjutav sündmus.

Artikkel 4

Väärtpaberistamise positsioonide geograafiline asukoht

1. Väärtpaberistamise positsiooni asukohaks määratakse aluspositsiooni kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduva võlgniku asukoht.

2. Kui kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide kauplemisportfelliväliste positsioonidega seonduv võlgnik asub rohkem kui ühes kohas, võib kõnealuse riskipositsiooni asukohaks määrata aluspositsioonide selle võlgniku asukoha, kellel on kõige suurem osa aluseks olevates väärtpaberistamise positsioonides.

3. Selliste väärtpaberistamise positsioonide asukohaks, mille puhul puudub teave aluseks olevate väärtpaberistamise positsioonide kohta, võib määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa tuvastada alusvõlgnikku olemasoleva kättesaadava ettevõttesisese või -välise teabe põhjal või tegemata teabe saamiseks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

30.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 309/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1153/2014,

29. oktoober 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 198/2006 seoses kogutavate andmete, valimi moodustamise ning täpsuse ja kvaliteedi nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 8 lõiget 2 ja artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1552/2005 kehtestatakse ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ELi statistika koostamise ühine raamistik.

(2)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 198/2006 (2) on määratletud konkreetsed andmed, mida on vaja koguda kutseõpet andvate ja mitteandvate ettevõtete kohta ja kutseõppe erinevate vormide kohta, nõuded valimi ja täpsuse kohta, kogutavate andmete kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete struktuur.

(3)	Tuleb vastu võtta nõuded seoses ettevõtetes korraldatava kutseõppe kohta kogutava ja statistilisel otstarbel edastatava Euroopa statistika kvaliteedinõuete, standardse kvaliteediaruande ja andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalike meetmetega.

(4)	Et vähendada ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kogumisega seotud koormust, on asjakohane muuta kodifitseerimisskeemi ning valimi moodustamise, täpsuse ja kvaliteedi nõudeid.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 198/2006 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 198/2006 I, II, III ja V lisa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 198/2006, 3. veebruar 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (ELT L 32, 4.2.2006, lk 15).

LISA

Määruse (EÜ) nr 198/2006 I lisa asendatakse järgmisega.

„I LISA

Muutujad

Märkused tabeli juurde

Tulbas „muutuja rühm” leiduvate väärtuste „tuumikmuutuja” ja „võtmemuutuja” kohta antakse selgitusi III lisas. Väärtus „ID” tähistab määratud muutujat (ei tohi puududa). Tulbas „muutuja liik” tähistab „QL” jah/ei tüüpi kvalitatiivset muutujat, „QM” kvalitatiivset muutujat, millel on mitu kategooriat, nagu on kirjeldatud tabelis, ja „QT” kvantitatiivset muutujat. Täiendõppe all mõeldakse kutsealast täiendkoolitust. Esmakutseõppe all mõeldakse kutsealast algkoolitust. NACE viitab tegevusala liigitusele vastavalt NACE Rev 2-le.

1. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: valimi karakteristikud

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
COUNTRY	ID		Riigikood
ENTERPR	ID		Ettevõtte registrikood
REFYEAR	ID		Vaatlusaasta
KAAL	ID		Kaalutegur. Kaks kohta pärast koma; eraldamiseks kasutada „.”
NACE_SP	ID		Valikukava tegevusvaldkonna kategooria
SIZE_SP	ID		Valikukava suuruskategooria
NSTRA_SP	ID		Valikukava — ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, st üldkogum
N_SP	ID		Valikukava — valimi raamistikust valitud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis
SUB_SP	ID		Alavalimi indikaator, mis näitab, kas ettevõte kuulub alavalimisse
N_RESPST	ID		Vastanud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis
N_EMPREG	ID		Tööga hõivatud isikute arv vastavalt registrile
RESPONSE	ID		Vastamise indikaator (valimiühiku liik)
PROC	ID		Andmete kogumise meetod
IDLANGUA	ID		Andmete kogumise keel
IDREGION	ID		Piirkonna määraja NUTS — 1. tasand
EXTRA1	ID		Lisamuutuja 1 (vt III lisa)
EXTRA2	ID		Lisamuutuja 2 (vt III lisa)
EXTRA3	ID		Lisamuutuja 3 (vt III lisa)

2. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: taustaandmed

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
A1	Tuumikmuutuja	QM	Kehtiv NACE CODE
A2tot	Tuumikmuutuja	QT	Töötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril
A2m		QT	Meestöötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril
A2f		QT	Naistöötajate koguarv vaatlusaasta 31. detsembril
A4	Võtmemuutuja	QT	Tööga hõivatud isikute töötatud töötundide arv vaatlusaastal
A5	Võtmemuutuja	QT	Kõikide tööga hõivatud isikute tööjõukulu (otsene + kaudne) kokku vaatlusaastal

3. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: täiendõppe strateegiad

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
A8		QL	Ettevõttes täiendõppe korraldamise eest vastutav isik või üksus
A9		QM	Ettevõtte tulevase oskuste vajaduse hindamine
			Jah, kuid mitte regulaarselt (peamiselt seotud personalimuutustega)
			Jah, see on osa ettevõtte üldisest planeerimisprotsessist
			Ei
A10		QM	Tulevastele vajadustele reageerimine, kasutades
			Praeguste töötajate pidev täiendõpe
			Uute selliste töötajate värbamine, kellel on sobiv kvalifikatsioon, oskused ja pädevus
			Uute töötajate värbamine koos spetsiaalse koolitusega
			Ettevõttesisene ümberkorraldus, et paremini kasutada olemasolevaid oskusi ja pädevusi
A12		QM	Oskused ja pädevused, mis on olulised paari järgmise aasta jooksul (kolm kõige olulisemat)
			Üldised IT-oskused
			Professionaalsed IT-oskused
			Juhtimisoskused
			Meeskonnatööoskused
			Klienditeeninduse oskused
			Probleemide lahendamise oskus
			Kontorijuhatamise oskus
			Võõrkeeleoskus
			Tehnilised, praktilised või tööga seotud oskused
			Suulise või kirjaliku väljenduse oskus
			Arvutamis- ja/või kirjaoskus
			Ei ükski neist
			Ei tea
A13		QL	Täiendõppe kavandamine ettevõttes kirjaliku koolituskava või -programmi koostamise abil
A14		QL	Iga-aastane koolituseelarve, mis hõlmab eraldisi täiendõppele
A15		QL	Riigi, sektori või muul tasandil sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepped, mis hõlmavad täiendõppe pakkumist
A16a		QL	Töötajate esindajad/komiteed, kes osalevad täiendõppe juhtimises
A16b		QM	Aspektid, mida töötajate esindajad/komiteed käsitlevad
			Koolituse eesmärgi püstitamine
			Kriteeriumide kehtestamine osalejate või spetsiaalsete sihtrühmade valimiseks
			Koolituse vorm/tüüp (nt sise-/väliskursused; muud vormid, nagu juhendajaga töö käigus õppimine)
			Koolituse sisu
			Koolituse eelarve
			Väliste koolitajate valimine
			Koolitustulemuste hindamine

4. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: täiendõppe karakteristikud

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
B1a	Tuumikmuutuja	QL	Ettevõttesiseste täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastal
B1b	Tuumikmuutuja	QL	Väliste täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastal
B2a	Tuumikmuutuja	QL	Juhendajaga töö käigus õppimise pakkumine vaatlusaastal
		QM	Osalemine juhendajaga töö käigus õppimises
			Alla 10 % kõigist töötajatest
			10 % kuni vähem kui 50 % kõigist töötajatest
			50 % või rohkem kõigist töötajatest
B2b	Tuumikmuutuja	QL	Tööalase rotatsiooni, vahetuste, lähetuste ja õppekülastuste pakkumine vaatlusaastal
		QM	Osalemine tööalases rotatsioonis, vahetustes, lähetustes ja õppekülastustes
			Alla 10 % kõigist töötajatest
			10 % kuni vähem kui 50 % kõigist töötajatest
			50 % või rohkem kõigist töötajatest
B2c	Tuumikmuutuja	QL	Osalemine konverentsidel/töörühmades vaatlusaastal
		QM	Osalemine konverentsidel/töörühmades
			Alla 10 % kõigist töötajatest
			10 % kuni vähem kui 50 % kõigist töötajatest
			50 % või rohkem kõigist töötajatest
B2d	Tuumikmuutuja	QL	Osalemine õppe- või kvaliteediringides vaatlusaastal
		QM	Osalemine õppe- ja kvaliteediringides
			Alla 10 % kõigist töötajatest
			10 % kuni vähem kui 50 % kõigist töötajatest
			50 % või rohkem kõigist töötajatest
B2e	Tuumikmuutuja	QL	Kavandatud koolitus iseõppimise/e-õppe teel vaatlusaastal
		QM	Osalemine iseõppimises või e-õppes
			Alla 10 % kõigist töötajatest
			10 % kuni vähem kui 50 % kõigist töötajatest
			50 % või rohkem kõigist töötajatest
B3		QL	Täiendõppekursuste pakkumine vaatlusaastale eelnenud aastal
B4		QL	Täiendõppe muude vormide pakkumine vaatlusaastale eelnenud aastal
B5a		QL	Täiendõppe rahastamiseks tehtud maksed vaatlusaastal
		QT	Täiendõppe rahastamiseks ette nähtud maksete maht (eurodes)
B5b		QL	Täiendõppe läbiviimiseks saadud summad vaatlusaastal
		QT	Täiendõppe läbiviimiseks saadud summade maht (eurodes)
B6		QM	Meetmed, millest ettevõte kasu saab
			Maksustiimulid (maksutoetused, maksuvabastused, maksukrediidid, maksusoodustused, maksu edasilükkamised)
			Summad koolitusfondidelt (riiklikelt, piirkondlikelt, sektoripõhistelt)
			ELi toetused (nt Euroopa Sotsiaalfond)
			Valitsuse toetused
			Muud allikad
			Ei ükski neist

5. ja 6. osa tuleb kasutada ettevõtete puhul, kes pakkusid vaatlusaastal täiendõppekursusi [(B1a või B1b) = jah].

7. osa tuleb kasutada kõikide koolitusettevõtete puhul vaatlusaastal, st:

—	ettevõtted, kes pakkusid täiendõppekursusi 2015. aastal [(B1a või B1b) = jah], või

—	ettevõtted, kes pakkusid teisi täiendõppe vorme 2015. aastal [(B2a või B2b või B2c või B2d või B2e) = jah].

8. osa tuleb kasutada ettevõtete puhul, kes täiendõpet ei paku.

5. Täiendõpet pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppes osalejad, teemad ja koolitajad

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
C1tot	Võtmemuutuja	QT	Kõigil täiendõppe kursustel osalenute koguarv
C2 m		QT	Täiendõppekursustel osalejate arv — mehed
C2f		QT	Täiendõppekursustel osalejate arv — naised
C3tot	Võtmemuutuja	QT	Kõikidel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)
C3i		QT	Asutusesisestel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)
C3e		QT	Asutusevälistel täiendõppekursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)
C4		QT	Töötervishoidu ja -ohutust käsitlevatel kohustuslikel kursustel osalemiseks kasutatud koolitustundide osakaal
C5		QM	Käsitletud teemad (kolm kõige olulisemat)
			Üldised IT-oskused
			Professionaalsed IT-oskused
			Juhtimisoskused
			Meeskonnatööoskused
			Klienditeeninduse oskused
			Probleemide lahendamise oskus
			Kontorijuhatamise oskus
			Võõrkeeleoskus
			Tehnilised, praktilised või tööga seotud oskused
			Suulise või kirjaliku väljenduse oskus
			Arvutamis- ja/või kirjaoskus
			Ei ükski neist
C6		QM	Koolitajad (välised täiendõppekursused) (kolm kõige olulisemat)
			Koolid, kolledžid, ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused
			Avalik-õiguslikud õppeasutused (rahastatakse või juhitakse valitsuse poolt, näiteks täiskasvanute hariduskeskus)
			Erakoolitusasutused
			Eraettevõtted, kelle põhitegevusala ei ole koolituse korraldamine
			Tööandjate ühendused, kaubanduskojad, sektorisse kuuluvad asutused
			Ametiühingud
			Muud koolitajad

6. Täiendõpet pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppe maksumus

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
C7a		QL	Tasud ja maksed kursuste eest
		QT	Täiendõppekursuste kulud — tasud ja maksed töötajatele korraldatud kursuste eest (eurodes)
C7b		QL	Reisi- ja elamiskulud
		QT	Täiendõppekursuste kulud — reisi- ja elamiskulud (eurodes)
C7c		QL	Asutusesiseste koolitajate töötasud
		QT	Täiendõppekursuste kulud — asutusesiseste koolitajate töötasud (eurodes)
C7d		QL	Kulud koolituskeskusele, ruumidele või õppematerjalidele
		QT	Täiendõppekursuste kulud — koolituskeskus, ruumid ja õppematerjalid täiendõppekursuste läbiviimiseks (eurodes)
C7sub		QL	Täiendõppekursuste kulud, ainult vahesumma (alakategooriad puuduvad)
	Võtmemuutuja	QT	Täiendõppekursuste kulud, vahesumma (eurodes)
PAC	Võtmemuutuja	QT	Töötaja eemaloleku kulud — arvutatakse (PAC = C3tot × A5/A4, eurodes)
C7tot	Võtmemuutuja	QT	Täiendõppe kogukulu — arvutatakse (C7tot = C7sub + B5a — B5b, eurodes)

7. Täiendõppekursusi või muid täiendõppe vorme pakkunud ettevõtetelt kogutavad muutujad: täiendõppe kvaliteet, tulemused ja probleemid

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
D2a		QM	Täiendõppe tulemuste hindamine
			Jah, kõigi tegevuste puhul
			Jah, mõne tegevuse puhul
			Ei, tõend osalemise kohta on piisav
D2b		QM	Hindamismeetodid
			Sertimine pärast kirjalikku või praktilist testi
			Rahulolu-uuring osalejate hulgas
			Osalejate käitumise või tulemuslikkuse hindamine seoses koolituse eesmärkidega
			Koolituse mõju hindamine/mõõtmine seoses asjaomaste üksuste või kogu ettevõtte tulemuslikkusega
			Muu
D3		QM	Faktorid, mis piirasid täiendõppe pakkumist vaatlusaastal
			Piiravad faktorid puuduvad: koolituste tase vastas ettevõtte vajadustele
			Vajaliku kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevustega inimeste värbamine
			Raskused ettevõtte koolitusvajaduste hindamisel
			Sobivate täiendõppekursuste puudumine turul
			Täiendõppekursuste kõrge hind
			Esmakutseõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele
			Täiendõppele on eelnenud aastatel pandud suurt rõhku
			Töötajatel on vähe aega täiendõppes osalemiseks
			Muud põhjused

8. Koolitust mitte pakkuvate ettevõtete kohta kogutavad muutujad: põhjused, miks täiendõpet ei pakuta

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
E1		QM	Põhjused, miks vaatlusaastal täiendõpet ei pakutud
			Olemasolevad kvalifikatsioonid, oskused ja pädevused vastavad ettevõtte praegustele vajadustele
			Eelistati vajaliku kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevustega inimeste värbamist
			Raskused ettevõtte koolitusvajaduste hindamisel
			Sobivate täiendõppekursuste puudumine turul
			Täiendõppekursuste kõrge hind
			Esmakutseõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele
			Täiendõppele on eelnenud aastatel pandud suurt rõhku
			Töötajatel ei ole aega täiendõppes osalemiseks
			Muud põhjused

9. Kõikide ettevõtete kohta kogutavad muutujad: esmakutseõpe

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja kirjeldus
F1	Tuumikmuutuja	QL	Ettevõttes tavaliselt töötavad esmakutseõppes osalejad
F2		QM	Esmakutseõppe pakkumise põhjused (kui F1 = jah)
			Anda tulevastele töötajatele ettevõtte vajadustele vastav kvalifikatsioon
			Valida parimad praktikandid tulevaseks tööks pärast esmakutseõppe läbimist
			Asutusevälise värbamise puhul vältida võimalikku sobimatust ettevõtte vajadustega
			Kasutada ära esmakutseõppes osalejate produktiivsust juba esmakutseõppe ajal
			Muud põhjused”

Määruse (EÜ) nr 198/2006 II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

Valim

1.	Valikukava peamise allikana kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 177/2008 (1) viidatud ettevõtlusregistreid. Valikukavast võetakse üleriigiliselt representatiivne ettevõtete juhuslik kihtvalim.

Valim jagatakse kihtideks NACE Rev. 2 kategooria ja suuruskategooria järgi vastavalt järgmistele miinimumnõuetele:

—	20 NACE Rev. 2 kategooriat [B, C10-C12, C13-C15, C17-C18, C19-C23, C24-C25, C26-C28+C33, C29-C30, C16+C31-C32, D-E, F, G45, G46, G47, H, I, J, K64-K65, K66, L+M+N+R+S];

—	kolm ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–49) (50–249) (250 ja rohkem) alla 50 miljoni elanikuga riikide puhul;

—	kuus ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–19) (20–49) (50–249) (250–499) (500–999) (1 000 ja rohkem) 50 miljoni või rohkema elanikuga liikmesriikide puhul.

Valimi suuruse määramisel peab tagama, et „koolitusega tegelevate ettevõtete” osatähtsuse hinnangule arvutatud 95 %-lise usaldusvahemiku pool pikkust oleks maksimaalselt 0,2 (pärast mittevastamise määra arvestamist valimis) igas ülalpool määratud 60 kihis (120 kihis, kui liikmesriigis on 50 miljonit elanikku või rohkem).

Valimi suuruse määramiseks võib kasutada järgmist valemit:

Formula

kus:

rh	=	arvatav vastuste määr kihis h
c	=	poole usaldusvahemiku maksimaalne pikkus
teh	=	arvatav kutseõpet läbiviivate ettevõtete osakaal kihis h
Nh	=	ettevõtete koguarv (kutseõpet läbiviivad ja mitte läbiviivad ettevõtted) kihis h”

Määruse (EÜ) nr 198/2006 III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

Imputeerimise põhimõtted ja tulemuste kaalumine

Liikmesriigid peavad võtma kõik võimalikud meetmed, et osaline või täielik vastamata jätmine oleks minimaalne. Enne imputeerimist peavad riigid kasutama kõiki mõistlikke vahendeid teiste andmeallikate kasutamiseks.

Tuumikmuutujad, mille korral ei ole väärtuste puudumine ega imputeerimine lubatud, on järgmised:

—	A1, A2tot, B1a, B1b, B2a(QL), B2b(QL) B2c(QL), B2d(QL) B2e(QL), F1.

Võtmemuutujad, mille puhul tuleb vältida väärtuste puudumist ja mille puhul on imputeerimine soovitatav, on järgmised:

—	A4, A5, C1tot, C3tot, C7sub(QT), PAC, C7tot.

Osalise vastamata jätmise korral soovitatakse imputeerimist järgmistes üldistes piirides.

1.	Kui andmed hõlmavad esitatud muutujatest alla 50 %, tuleb neid üldjuhul käsitleda täieliku vastamatajätmisena.

2.	Eraldiseisva NACE Rev. 2/suuruskategooria hindamine ei ole lubatud, kui rohkem kui 50 protsendil vastanud ettevõtetel puudub üle 25 % kvantitatiivsetest muutujatest.

3.	Eraldiseisva NACE Rev. 2/suuruskategooria imputeerimine ei ole kvantitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 50 %.

4.	Eraldiseisva NACE Rev. 2/suuruskategooria imputeerimine ei ole kvalitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 80 %.

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutujad on määratletud I lisas.

Imputeerimise reeglid on toodud artiklis 8 osutatud käsiraamatus.

Liikmesriigid peavad arvutama välja ja esitama kõikidele andmekirjetele omistatava kaaluteguri koos abimuutujatega, mida võidi kaalutegurite arvutamisel kasutada. Need abimuutujad tuleb vajaduse korral tähistada kui muutuja EXTRA1, EXTRA2, EXTRA3. Kaalutegurite kehtestamise metoodikat tuleb üksikasjalikult kirjeldada kvaliteediaruandes.”

Määruse (EÜ) nr 198/2006 V lisa asendatakse järgmisega.

„V LISA

Standardne kvaliteediaruanne

Liikmesriigid peavad esitama standardse kvaliteediaruande vastavalt Euroopa statistikasüsteemi standardse kvaliteediaruande struktuurile. Standardsele kvaliteediaruandele tuleb lisada riikliku küsimustiku koopia.

Kohaldatakse järgmisi standardseid kvaliteedikriteeriume.

1. ASJAKOHASUS

Uurimuse rakendamine ja asjaolu, mil määral vastab statistika praeguste ja võimalike kasutajate vajadustele. See hõlmab kasutajate ja nende individuaalsete vajaduste kirjeldust ning hinnangut, kui suures ulatuses on neid vajadusi rahuldatud.

2. TÄPSUS

2.1. Valikuvead

See hõlmab järgmist.

—	Valikukava ja efektiivse valimi kirjeldus.

—

Lõpliku kaaluteguri arvestamise kirjeldus, mis hõlmab vastamata jätmise mudelit ja kasutatud abimuutujaid, kasutatud hinnangfunktsiooni, nt Horvitzi-Thompsoni hinnangfunktsioon, hinnangute dispersioon sõltuvalt valimi kihtidest, dispersiooni hindamiseks kasutatav tarkvara. Abimuutujate või kasutatud teabe kirjeldus tuleb esitada aruandes, et Eurostat saaks uuesti arvutada lõpliku kaaluteguri, kuna see on dispersiooni hindamiseks vajalik.

—	Vastamata jätmise analüüsi korral kõrvalekallete kirjeldus valimis ja tulemustes.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev. 2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	valimi aluseks võetud ettevõtete arv;

—	ettevõtete arv koguvalimis ja efektiivses valimis.

Vaadeldud efektiivse valimi kohta esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev. 2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	variatsioonikordajad (2) järgmise võtmestatistika korral;

—	töötajate koguarv, iga liiki täiendõpet pakkunud ettevõtete koguarv, iga liiki täiendõpet pakkunud ettevõtete koguarvu osakaal ettevõtete koguarvust;

—	täiendõppekursusi pakkunud ettevõtete koguarv, täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust;

—	iga liiki täiendõpet pakkunud ettevõtetes töötavate inimeste koguarv, täiendõppekursustel osalenute koguarv, täiendõppekursustel osalenute koguarvu osakaal töötajate koguarvust, täiendõppekursustel osalenute koguarvu osakaal täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarvust;

—	täiendõppekursuste kogukulud;

—	esmakutseõpet pakkunud ettevõtete koguarv, esmakutseõpet pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust.

2.2. Valikust sõltumatud vead

2.2.1. Katvusvead

See hõlmab järgmist:

—	valimi koostamiseks kasutatud registri ja selle üldise kvaliteedi kirjeldus, registris sisalduv teave ja selle ajakohastamise sagedus;

—	vead, mis tulenevad valikukava ning sihtrühma ja alamrühmade vahelistest lahknevustest (ülekatvus, alakatvus, klassifikatsioonivead);

—	teabe saamise meetodid ja märkused klassifikatsioonivigade töötlemise kohta.

Vaadeldud efektiivse valimi kohta esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev. 2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	ettevõtete arv;

—	selliste ettevõtete osakaal, mille puhul vaadeldud kihtide arv võrdub valimi kihtide arvuga.

2.2.2. Mõõtevead

Vajaduse korral hinnata andmete kogumise käigus ilmnenud vigu, mis on põhjustatud järgmisest:

—	küsimustiku kavandamine (eeltestide tulemused või laboratoorsed meetodid, küsitlusstrateegiad);

—

aruannet esitav üksus/vastaja, võttes arvesse kasutatud andmete kogumise viisi (nt probleemid ettevõttest õige(te) vastaja(te) leidmisega ja sellega seotud strateegiad, mäluprobleemid, vead küsimustiku täitmisel, abi vastajatele). See hõlmab meetmete kirjeldust ja hinnangut neile meetmetele, mida võeti osalejaid käsitleva teabe kvaliteedi kindlustamiseks ja selle tagamiseks, et andmeid ei kogutaks osalejate sündmuste kohta;

—	vastava teabesüsteemi ja haldusallikate olemasolu/kasutamine ettevõttes, nt halduskontseptsiooni ja uuringukontseptsiooni vastavus (vaatlusperiood, üksikandmete kättesaadavus);

—	meetodid mõõtevigade arvu vähendamiseks, probleemid küsimustiku kui tervikuga või üksikute küsimustega.

2.2.3. Töötlemisvead

Andmete redigeerimise protsessi kirjeldus, näiteks töötlemissüsteem ja kasutatavad vahendid, kodeerimis-, redigeerimis-, kaalumis- või tabulatsioonivead, kvaliteedikontroll makro-/mikrotasandil ning parandused ja halb redigeerimine.

2.2.4. Vastamatajätmisest tulenevad vead

Täieliku vastamatajätmise hindamine ja osalise vastamatajätmise hindamine ning seoses korduvkontaktidega võetud meetmete kirjeldus:

—	terviklik aruanne imputeerimisprotsessi, sealhulgas imputeerimisel ja/või kaalumisel kasutatud meetodite kohta;

—	metoodilised märkused ja vastamatajätmise analüüsi tulemused või muud meetodid vastamatajätmise mõju hindamiseks.

Vaadeldud efektiivse valimi kohta esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev. 2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	täieliku vastamise määr (3);

—	osalise vastamise määr (4) kõigi vastajate puhul järgmiste andmete osas: kõigi vastajate töötundide koguarv ja kõigi vastajate tööjõukulu kokku;

—

osalise vastamise määr ettevõtete hulgas, kes pakuvad täiendõppe kursusi, järgmiste andmete osas:

—	täiendõppekursustel osalejate koguarv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete kohta;

—

kõigi täiendõppekursuste tundide koguarv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete kohta, ettevõttesiseselt korraldatud täiendõppekursuste tundide arv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete kohta, ettevõtteväliselt korraldatud täiendõppekursuste tundide arv täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete kohta;

—	täiendõppekursuste kogukulud täiendõppekursusi pakkuvate ettevõtete puhul.

3. AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

Tabel, milles on esitatud algus- ja lõppkuupäevad projekti eri etappide puhul, näiteks välitööd (arvestades erinevaid andmete kogumise viise), meeldetuletused ja järelmeetmed, andmete kontrollimine ja redigeerimine, täiendav kinnitamine ja arvestamine, uuring vastamatajätmise kohta (vajaduse korral) ning hinnangud ja andmete edastamine Eurostatile ning riiklike tulemuste levitamine.

4. KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

Ettevõtetele saadetavad tulemused, tulemuste levitamise kava, metoodiliste dokumentide koopia esitatud statistika kohta.

5. VÕRRELDAVUS

Kõrvalekalded Euroopa standardküsimustikust ja artiklis 8 viidatud käsiraamatus esitatud määratlustest ning seotus teiste statistiliste allikatega (teatavate registrist kättesaadavate andmete kasutamine, uuringu seotus mõne teise riikliku uuringuga).

6. KOHERENTSUS

Sama nähtuse või näitaja kohta tehtud statistika võrdlus teiste uuringute või allikatega ja töötajate arvu kooskõla hindamine struktuurilise ettevõtlusstatistikaga NACE Rev. 2 kategooriate ja suuruskategooriate kohta.

Vaadeldud efektiivse valimi kohta esitatavad tabelid (jaotatud NACE Rev. 2 kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	töötajate arv vastavalt struktuurilisele ettevõtlusstatistikale ja tööga hõivatud isikute arv vastavalt täiendkutseõppe uuringule (CVTS);

—	erinevuste osakaal protsentides (SBS — CVTS)/SBS.

7. KULUD JA KOORMUS

Koormuse ja tasuvuse analüüs riigi tasandil, võttes näiteks arvesse küsimustikule vastamiseks kulunud keskmist aega, probleemseid küsimusi ja muutujaid, selliseid muutujaid, mis on kõige kasulikumad/kasutumad täiendõppe kirjeldamisel riigi tasandil, riigisiseste andmekasutajate hinnangulist või tegelikku rahulolu taset, erinevat koormust väikestele ja suurtele ettevõtetele ning koormuse vähendamiseks tehtud pingutusi.”

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2008, 20. veebruar 2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik (ELT L 61, 5.3.2008, lk 6).

(2) Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja arvutamisel tuleb arvestada valikukava ja kihtide muutusi.

(3) Täieliku vastamise määr on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe.

(4) Osalise vastamise määr muutuja kohta on olemasolevate andmete arvu suhe olemasolevate ja puuduvate andmete arvu (võrdub kogumisse kuuluvate vastajate arvuga).

30.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 309/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1154/2014,

29. oktoober 2014,

millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete esitamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Samuti on määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks.

(3)	Toiduohutusamet peab esitama asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse.

(4)	Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui EJP Pharmaceutical ApS oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses tsingi mõjuga ja halva hingeõhu ennetamisega (küsimus nr EFSA-Q-2010-01092) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Ennetab halva hingeõhu tekkimist, neutraliseerides lenduvaid väävliühendeid suus ja suuõõnes.”

(6)

Toiduohutusamet esitas 1. juunil 2011 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et kõnealune väide on seotud pigem hingeõhu lõhnaga, mitte organismi funktsiooniga, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 13. Väite hindamise käigus paluti taotlejal selgitada, kuidas esitatud väide on seotud organismi talitlusega. Taotleja väitis, et suu ja suuõõne bakterifloora põhjustatud lenduvate väävliühendite teke ja halitoos on seotud suu ja suuõõne talitlusega ning seega organismi talitlusega. Toiduohutusamet aga märkis, et esitatud tõendid ei kinnita, et lenduvate väävliühendite keemiline neutraliseerimine halva hingeõhu leevendamiseks suus avaldab füsioloogilist mõju organismi talitlusele. Seega ei tõendanud taotleja, et tsingil on füsioloogiline mõju organismi funktsioonile, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 1 punktis a. Kuna kõnealune väide ei vasta seetõttu määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(7)

Pärast seda, kui Leiber GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses toote Yestimun® mõjuga ja ülemiste hingamisteede patogeenivastase kaitsega (küsimus nr EFSA-Q-2012-00761) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Igapäevaselt manustatav Yestimun® aitab säilitada organismi kaitset patogeenide vastu.”

(8)

Toiduohutusamet esitas 8. aprillil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et toote Yestimun® (õllepärmi rakuseinast pärit (1,3)-(1,6)-β-D-glükaanid) tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(9)

Pärast seda, kui Vivatech oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses toote Transitech® mõjuga ja sooletalitluse püsiva paranemisega pärast toote tarbimise lõpetamist (küsimus nr EFSA-Q-2013-00087) (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Parandab soolestiku läbikäimist ja reguleerib seda püsivalt.”

(10)

Toiduohutusamet esitas 13. juunil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et toote Transitech® tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(11)

Pärast seda, kui Clasado Limited oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses toote Bimuno® GOS mõjuga ja seedekulgla vaevuste vähenemisega (küsimus nr EFSA-Q-2012-01007) (5). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „1,37 grammi Bimuno® galaktooligosahhariidide igapäevane tarbimine võib vähendada kõhuvaevusi.”

(12)

Toiduohutusamet esitas 18. juunil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et toiduohutusamet on juba andnud negatiivse hinnangu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohases taotluses esitatud tervisealasele väitele toote Bimuno® GOS ja seedekulgla vaevuste vähenemise kohta (6) ning et taotleja esitatud lisateave ei võimalda seda väidet teaduslikult tõendada. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(13)

Pärast seda, kui Fuko Pharma Ltd oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses Lactobacillus rhamnosus GG mõjuga ja tavapärase roojamise tagamisega antibiootikumiravi ajal (küsimus nr EFSA-Q-2013-00015) (7). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Lactobacillus rhamnosus GG tavapärase roojamise tagamiseks suukaudse antibiootikumiravi ajal.”

(14)

Toiduohutusamet esitas 18. juunil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et Lactobacillus rhamnosus GG tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(15)

Pärast seda, kui Gelita AG oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses VeriSol®P mõjuga ja naha elastsuse muutumisega, mis parandab nahatalitlust (küsimus nr EFSA-Q-2012-00839) (8). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Tüüpiline kollageeni peptiidide segu (kollageeni hüdrolüsaat), mis avaldab naha elastsuse suurendamise ja kortsude vähendamise kaudu kasulikku füsioloogilist mõju naha tervisele, soodustades tavapärast kollageeni ja elastiini sünteesi.”

(16)

Toiduohutusamet esitas 20. juunil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et Verisol®P tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(17)

Pärast seda, kui Pharmatoka S.A.S. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses tootes Urell® sisalduvate proantotsüanidiinide mõjuga ja bakterite arvukuse vähenemisega kuseteedes (küsimus nr EFSA-Q-2012-00700) (9). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Tootes Urell® sisalduvad proantotsüanidiinid tõhustavad kaitset bakteriaalsete haigustekitajate vastu alumistes kuseteedes.”

(18)

Toiduohutusamet esitas 26. juulil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et tootes Urell® sisalduvate proantotsüanidiinide tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(19)

Pärast seda, kui Institute of Cellular Pharmacology (ICP) Ltd oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses toote Preservation® mõjuga ja rakutalitluse kiire taastumisega pärast stressi (küsimus nr EFSA-Q-2013-00021) (10). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Tõhustab füsioloogilist stressireaktsiooni, kiirendades kuumašokivalkude ilmumist ja hoides nende piisavat taset, et tagada organismi valmisolek võimalikuks rakkudele avalduvaks lisastressiks.”

(20)

Toiduohutusamet esitas 26. juulil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et taotleja nimetatud väidetav mõju on üldine ja mittespetsiifiline ning et taotleja esitatud viited osutavad teabele, mis ei võimalda määratleda konkreetset kasulikku füsioloogilist toimet. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(21)

Käesolevas määruses käsitletud tervisealased väited on määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 1 punkti a tähenduses tervisealased väited ning seega kehtib nende suhtes kõnealuse määruse artikli 28 lõikes 5 sätestatud üleminekuperiood kuni lubatud tervisealaste väidete nimekirja vastuvõtmiseni tingimusel, et need väited on kooskõlas kõnealuse määrusega.

(22)

Lubatud tervisealaste väidete nimekiri on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 432/2012 (11) ja seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2012. Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 5 osutatud väidete puhul, mille kohta ei olnud 14. detsembriks 2012 toiduohutusameti hinnangut ega komisjoni arvamust esitatud ja mida käesoleva määrusega ei lisata lubatud tervisealaste väidete nimekirja, on asjakohane sätestada üleminekuperiood, mille kestel neid väiteid võib veel kasutada, et nii toidukäitlejatel kui ka riiklikel pädevatel asutustel oleks võimalik kõnealuste väidete keelamisega kohaneda.

(23)	Komisjon on käesoleva määrusega ette nähtud meetmete sätestamisel võtnud arvesse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt laekunud märkusi.

(24)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse lisas loetletud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 3 osutatud Euroopa Liidu lubatud väidete nimekirja.

2. Siiski võib lõikes 1 osutatud tervisealaseid väiteid, mida kasutati enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva, jätkuvalt kasutada kuni kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2) EFSA Journal 2011;9(6): 2169.

(3) EFSA Journal 2013;11(4): 3159.

(4) EFSA Journal 2013;11(6): 3258.

(5) EFSA Journal 2013;11(6): 3259.

(6) EFSA Journal 2011;9(12): 2472.

(7) EFSA Journal 2013;11(6): 3256.

(8) EFSA Journal 2013;11(6): 3257.

(9) EFSA Journal 2013;11(7): 3326.

(10) EFSA Journal 2013;11(7): 3330.

(11) Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, 16. mai 2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited (ELT L 136, 25.5.2012, lk 1).

LISA

TAGASILÜKATUD TERVISEALASED VÄITED

Taotlus — määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted	Toitaine, aine, toit või toidugrupp	Väide	EFSA arvamuse viide
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	Tsink	Ennetab halva hingeõhu tekkimist, neutraliseerides lenduvaid väävliühendeid suus ja suuõõnes	Q-2010-01092
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	Yestimun®	Igapäevaselt manustatav Yestimun® aitab säilitada organismi kaitset patogeenide vastu	Q-2012-00761
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	Transitech®	Parandab soolestiku läbikäimist ja reguleerib seda püsivalt	Q-2013-00087
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	Bimuno® GOS	1,37 grammi Bimuno® galaktooligosahhariidide igapäevane tarbimine võib vähendada kõhuvaevusi	Q-2012-01007
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	Lactobacillus rhamnosus GG	Lactobacillus rhamnosus GG tavapärase roojamise tagamiseks suukaudse antibiootikumiravi ajal	Q-2013-00015
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	VeriSol®P	Tüüpiline kollageeni peptiidide segu (kollageeni hüdrolüsaat), mis avaldab naha elastsuse suurendamise ja kortsude vähendamise kaudu kasulikku füsioloogilist mõju naha tervisele, soodustades tavapärast kollageeni ja elastiini sünteesi	Q-2012-00839
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	Tootes Urell® sisalduvad proantotsüanidiinid	Tootes Urell® sisalduvad proantotsüanidiinid tõhustavad kaitset bakteriaalsete haigustekitajate vastu alumistes kuseteedes	Q-2012-00700
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust	Preservation®	Tõhustab füsioloogilist stressireaktsiooni, kiirendades kuumašokivalkude ilmumist ja hoides nende piisavat taset, et tagada organismi valmisolek võimalikuks rakkudele avalduvaks lisastressiks	Q-2013-00021

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 309

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 30. oktoober 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1151/2014, 4. juuni 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise puhul esitatavat teavet ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2014, 4. juuni 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemist krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1153/2014, 29. oktoober 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 198/2006 seoses kogutavate andmete, valimi moodustamise ning täpsuse ja kvaliteedi nõuetega ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1154/2014, 29. oktoober 2014, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete esitamist ( 1 )	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1155/2014, 29. oktoober 2014, millega parandatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 564/2013 (Euroopa Kemikaaliametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) kohaselt makstavate tasude kohta) rootsikeelset versiooni ( 1 )	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1156/2014, 29. oktoober 2014, millega parandatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1135/2009 (millega kehtestatakse eritingimused Hiinast pärit või sealt saadetud toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/798/EÜ) sloveenikeelset versiooni ( 1 )	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1157/2014, 29. oktoober 2014, millega parandatakse määruse (EÜ) nr 141/2007 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 kohast tunnustamise nõuet söödakäitlemisettevõtete suhtes, mis toodavad või turustavad kategooria koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid alla kuuluvaid söödalisandeid) sloveenikeelset versiooni ( 1 )	30
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1158/2014, 29. oktoober 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	32
		OTSUSED
		2014/747/EL
	*	Nõukogu otsus, 28. oktoober 2014, Regioonide Komitee Taani liikme ja Taani asendusliikme ametisse nimetamise kohta	34
		2014/748/EL
	*	Komisjoni otsus, 28. oktoober 2014, meetme kohta, mida Saksamaa on võtnud vastavalt nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ artiklile 7, millega keelatakse FHA, FHB ja FSmS tüüpi tuletõrjujate turvarakmete turulelaskmine (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7757 all)	35

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	57,9
	MA	92,9
	MK	54,8
	ZZ	68,5
0707 00 05	AL	65,0
	MK	80,7
	TR	123,3
	ZZ	89,7
0709 93 10	MA	82,8
	TR	109,6
	ZZ	96,2
0805 50 10	AR	72,8
	TR	96,4
	UY	29,5
	ZA	84,3
	ZZ	70,8
0806 10 10	BR	278,0
	MD	36,9
	PE	362,4
	TR	144,8
	US	411,7
	ZZ	246,8
0808 10 80	BR	53,4
	CL	86,8
	MD	27,7
	NZ	148,1
	ZA	148,8
	ZZ	93,0
0808 30 90	CN	68,8
	TR	99,6
	ZZ	84,2

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/49/EL (hoiuste tagamise skeemide kohta) parandus ( ELT L 173, 12.6.2014 )	37


	(1) EMPs kohaldatav tekst