ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 300 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
|
2014/717/EL |
|
|
* |
||
|
|
2014/718/EL |
|
|
* |
||
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) nr 1096/2014, 15. oktoober 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses karbarüüli, protsümidooni ja profenofossi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
* |
Komisjoni määrus (EL) nr 1098/2014, 17. oktoober 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa teatavate lõhna- ja maitseainete osas ( 1 ) |
|
|
|
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
|
2014/719/ÜVJP |
|
|
* |
||
|
|
2014/720/EL |
|
|
* |
||
|
|
2014/721/EL |
|
|
* |
||
|
|
2014/722/EL |
|
|
* |
||
|
|
2014/723/EL |
|
|
* |
||
|
|
SOOVITUSED |
|
|
|
2014/724/EL |
|
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
8. oktoober 2014,
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga
(2014/717/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti (edaspidi „ühinemisakt”) artikli 6 lõikele 2 tuleb Horvaatia Vabariigi ühinemises ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepinguga (edaspidi „raamleping”) leppida kokku lepingule lisatud protokollis. Ühinemisakti artikli 6 lõike 2 kohaselt kohaldatakse sellise ühinemise suhtes lihtsustatud menetlust, mille alusel protokoll sõlmitakse liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutseva nõukogu ja asjaomaste kolmandate riikide vahel. |
(2) |
Nõukogu volitas 14. septembril 2012 komisjoni alustama läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega. Läbirääkimised Vietnami Sotsialistliku Vabariigiga lõppesid edukalt protokolli parafeerimisega 21. mail 2014. |
(3) |
Protokollile tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga antakse luba kirjutada liidu ja selle liikmesriikide nimel alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokollile, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, eeldusel et protokoll sõlmitakse.
Protokolli tekst avaldatakse koos selle sõlmimist käsitleva otsusega.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isiku(d), kes on volitatud protokollile liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 8. oktoober 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LUPI
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/3 |
NÕUKOGU OTSUS,
8. oktoober 2014,
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli (et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allakirjutamise kohta
(2014/718/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti („ühinemisakt”) artikli 6 lõikele 2 tuleb Horvaatia Vabariigi ühinemine ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepinguga („leping”) leppida kokku lepingule lisatud protokollis („protokoll”). Ühinemisakti artikli 6 lõike 2 kohaselt kohaldatakse sellise ühinemise suhtes lihtsustatud menetlust, mille alusel protokoll sõlmitakse liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutseva nõukogu ja asjaomaste kolmandate riikide vahel. |
(2) |
Nõukogu andis 14. septembril 2012 komisjonile loa alustada läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega. Läbirääkimised Filipiini Vabariigiga lõppesid edukalt protokolli parafeerimisega 16. jaanuaril 2014. |
(3) |
Protokollile tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli (et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) allakirjutamiseks liidu ja selle liikmesriikide nimel antakse luba, tingimusel et protokoll sõlmitakse.
Protokolli tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isiku(d), kes on volitatud protokollile liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Luxembourg, 8. oktoober 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LUPI
MÄÄRUSED
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1096/2014,
15. oktoober 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses karbarüüli, protsümidooni ja profenofossi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a, artikli 16 lõike 1 punkti d, artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 49 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Karbarüüli, protsümidooni ja profenofossi jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 396/2005, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 899/2012, (2) kehtestati kõnealuse kolme aine ajutised jääkide piirnormid värskete maitsetaimede ja taimeteede puhul seni, kuni saadakse seireandmed nende ainete esinemise kohta asjaomastes toodetes. Euroopa maitsetaimeekstraktide liit (EHIA) esitas komisjonile sellised andmed, millest selgub, et kõnealustes toodetes ei esine enam nende ainete jääke, v.a profenofoss värsketes maitsetaimedes ja roosi õielehtedes. Seepärast on asjakohane pikendada profenofossi jääkide ajutiste piirnormide kehtivust värskete maitsetaimede ja roosi õielehtede puhul kuni seireandmete saamiseni ja alandada värskete maitsetaimede ja taimeteede rühmas ajutisi jääkide piirnorme muude pestitsiidi- ja tootekombinatsioonide puhul asjakohaste määramispiirideni. |
(3) |
Võttes arvesse vaatlusaluse küsimusega seotud tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2. |
(4) |
Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel liidu kaubanduspartneritega ja nende märkuseid kõnealuste normide kohta on arvesse võetud. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(6) |
Selleks et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord toodete suhtes, mida on enne piirnormide muutmist seaduslikult toodetud ning mille kohta on olemas teave, et tarbijakaitse kõrge tase on tagatud. |
(7) |
Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda. |
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu kõnealuses määruses oli sätestatud enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete suhtes, mis on toodetud seaduslikult enne 7. maid 2015.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 7. maist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. oktoober 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EL) nr 899/2012, 21. september 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II jaIII lisa seoses atsefaadi, alakloori, anilasiini, asotsüklotiini, benfurakarbi, butülaadi, kaptafooli, karbarüüli, karbofuraani, karbosulfaani, klorofenapüüri, dimetüülklorotaali, klorotiamiidi, tsüheksatiini, diasinooni, diklobeniili, dikofooli, dimetipiini, dinikonasooli, disulfotooni, fenitrotiooni, flufensiini, furatiokarbi, heksakonasooli, laktofeeni, meproniili, metamidofossi, metopreeni, monokrotofossi, monurooni, oksükarboksiini, metüüloksüdemeteooni, metüülparatiooni, foraadi, fosalooni, protsümidooni, profenofossi, propakloori, kvinkloraagi, kintoseeni, tolüülfluaniidi, triklorofooni, tridemorfi ja trifluraliini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ning millega muudetakse seda määrust V lisa (vaikimisi väärtuste loetelu) kehtestamisega (ELT L 273, 6.10.2012, lk 1).
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa muudetakse järgmiselt:
1) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
III lisa B osa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
V lisasse lisatakse järgmine veerg protsümidooni kohta: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
(*) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(**) Pestitsiidi koodnumbri kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.
(1) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(F)= Rasvlahustuv
Profenofoss (F)
(+) |
Vürtspaprikate suhtes kohaldatakse järgmist jääkide piirnormi: 3 mg/kg.
|
(+) |
2012. aastal tehtud seire andmed osutavad profenofossi jääkide esinemisele maitsetaimedes. Maitsetaimedes esinevate profenofossijääkide olukorra võrdlemiseks on vaja täiendavaid seireandmeid. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse seda teavet, kui see on esitatud 18. oktoobriks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(***) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(2) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(F)= Rasvlahustuv
Karbarüül (F)
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Profenofoss (F)
(+) |
2012. aastal tehtud seire andmed osutavad profenofossi jääkide esinemisele maitsetaimedes. Maitsetaimedes esinevate profenofossijääkide olukorra võrdlemiseks on vaja täiendavaid seireandmeid. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse seda teavet, kui see on esitatud 18. oktoobriks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
2012. aastal tehtud seire andmed osutavad profenofossi jääkide esinemisele roosi õielehtedes. Roosi õielehtedes esinevate profenofossijääkide olukorra võrdlemiseks on vaja täiendavaid seireandmeid. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse seda teavet, kui see on esitatud 18. oktoobriks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
(****) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(3) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
Protsümidoon (R)
(R) |
= |
järgmiste pestitsiidi koodnumbri kombinatsioonide puhul on pestitsiidijäägi määratlus teistsugune: Protsümidoon — kood 1000000 vinklosoliini, iprodiooni, protsümidooni ja kõikide 3,5-dikloroaniliinrühma sisaldavate ainevahetuse saaduste segu, väljendatud 3,5-dikloroaniliinina |
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi. 0840040 Mädarõigas” |
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/39 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1097/2014,
17. oktoober 2014,
millega muudetakse määrust (EL) nr 479/2010 seoses liikmesriikide teatistega piima- ja piimatootesektoris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 151 kolmandat lõiku ja artikli 223 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 151 kohaselt peavad toorpiima esmaostjad alates 1. aprillist 2015 deklareerima pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused ning liikmesriigid teatavad selle koguse komisjonile. Seepärast tuleks komisjoni määrusega (EL) nr 479/2010 (2) kehtestada selliste deklaratsioonide ja teatiste esitamise ajastamise eeskirjad. |
(2) |
Määruse (EL) nr 479/2010 artiklis 1 osutatud teatised on seotud abikavadega, mida enam ei kohaldata, ning tuleks seega välja jätta. |
(3) |
Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (3) lisati kohustus kasutada infosüsteeme kooskõlas nimetatud määrusega määrusesse(EL) nr 479/2010 komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1333/2013, (4) välja arvatud määruse (EL) nr 479/2010 artiklites 2, 4 ja 6 osutatud teatiste puhul. Kõnealuste teatiste töötlemiseks vajalikud teabesüsteemi kohandused tehakse 2014. aasta lõpuks. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 479/2010 vastavalt muuta. |
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 479/2010 muudetakse järgmiselt.
1) |
I peatükk jäetakse välja. |
2) |
Lisatakse Ia peatükk. „Ia PEATÜKK TOORPIIMATARNED ESMAOSTJATELE Artikkel 1a 1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 151 kohaselt teatavad liikmesriigid alates 1. maist 2015 komisjonile hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks lehmatoorpiima üldkoguse, mis on eelmise kuu jooksul tarnitud nende territooriumil asutatud esmaostjatele. Tarnitud lehmatoorpiima üldkogus väljendatakse kilogrammides ja selles osutatakse piima tegelikule rasvasisaldusele. 2. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, tagamaks et kõik nende territooriumil asutatud esmaostjad deklareerivad pädevale riiklikule asutusele õigel ajal ja täpselt lehmatoorpiima koguse, mis on neile igas kuus tarnitud, nii et see oleks kooskõlas lõikes 1 sätestatud tähtpäevaga.” |
3) |
Artikli 2 lõike 3 punktis b jäetakse välja sõnad „kui see on teada”. |
4) |
Artiklis 4 asendatakse viide K jaole viitega J jaole. |
5) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 1. Käesolevas määruses osutatud teatised edastatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (*). 2. Erandina lõikest 1 edastatavad liikmesriigid artiklites 2, 4 ja 6 osutatud teatised kuni 31. detsembrini 2014 elektrooniliselt, kasutades meetodeid, mille komisjon on neile kättesaadavaks teinud. Teatise vorm ja sisu määratakse kindlaks näidiste alusel või meetodite abil, mille komisjon on pädevatele asutustele kättesaadavaks teinud. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid kohandatakse ning ajakohastatakse pärast määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 229 osutatud komitee ja vajaduse korral asjaomaste pädevate asutuste teavitamist. (*) Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).”" |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2014.
Artikli 1 lõiget 2 kohaldatakse siiski alates 1. maist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. oktoober 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni määrus (EL) nr 479/2010, 1. juuni 2010, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega piima- ja piimatootesektoris (ELT L 135, 2.6.2010, lk 26).
(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).
(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1333/2013, 13. detsember 2013, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1709/2003, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 972/2006, (EÜ) nr 341/2007, (EÜ) nr 1454/2007, (EÜ) nr 826/2008, (EÜ) nr 1296/2008, (EÜ) nr 1130/2009, (EL) nr 1272/2009 ja (EL) nr 479/2010 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teavitamiskohustusega (ELT L 335, 14.12.2013, lk 8).
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/41 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1098/2014,
17. oktoober 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa teatavate lõhna- ja maitseainete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus), (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisas on sätestatud Euroopa Liidus toidus kasutada lubatud lõhna- ja maitseainete ning nende lähtematerjalide loetelu ja selliste ainete kasutamise tingimused. |
(2) |
Liidu loetelu A osa sisaldab nii hindamise läbinud lõhna- ja maitseaineid, mille kohta ei ole lisatud joonealuseid märkusi, kui ka hindamisel olevaid lõhna- ja maitseaineid, millele on loetelus lisatud joonealused märkused 1–4. |
(3) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) on viinud lõpule 8 aine hindamise, mis on praegu loetletud kui hindamisel olevad lõhna- ja maitseained. Toiduohutusamet hindas neid lõhna- ja maitseaineid järgmiste lõhna- ja maitseainete gruppide hindamiste raames: hindamine FGE.21rev4 (3) (ained FL-nr 15.054, 15.055, 15.086 ja 15.135), hindamine FGE.24rev2 (4) (aine 14.085), hindamine FGE.77rev1 (5) (aine FL-nr 14.041), ja hindamine FGE.93rev1 (6) (ained FL-nr 15.010 ja FL-15.128). Toiduohutusamet järeldas, et kõnealused lõhna- ja maitseained ei ole ohtlikud, kui neid saadakse toiduga koguses, mis ei ületa hinnangulist kogust. |
(4) |
Toiduohutusamet lisas hindamise juurde märkused teatavate ainete spetsifikatsioonide kohta. Märkused esitati seoses nimetuste, puhtuse või koostisega järgmiste ainete puhul: FL-nr: 15.054 ja 15.055. Need märkused tuleks lisada loetellu. |
(5) |
Seepärast tuleks kõnealuste lõhna- ja maitseainete gruppide raames hinnatud ained loetleda hindamise läbinud lõhna- ja maitseainetena ning liidu loetelu vastavatest kannetest kustutada joonealused märkused 2, 3 ja 4. |
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osa tuleks seetõttu vastavalt muuta ja parandada. |
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. oktoober 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.
(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.
(3) EFSA Journal 2013;11(11):3451.
(4) EFSA Journal 2013;11(11):3453.
(5) EFSA Journal 2014;12(2):3586.
(6) EFSA Journal 2013;11(11):3452.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osa muudetakse järgmiselt.
1) |
Kanne aine FL-nr 14.041 kohta asendatakse järgmisega:
|
2) |
Kanne aine FL-nr 14.085 kohta asendatakse järgmisega:
|
3) |
Kanne aine FL-nr 15.010 kohta asendatakse järgmisega:
|
4) |
Kanne aine FL-nr 15.054 kohta asendatakse järgmisega:
|
5) |
Kanne aine FL-nr 15.055 kohta asendatakse järgmisega:
|
6) |
Kanne aine FL-nr 15.086 kohta asendatakse järgmisega:
|
7) |
Kanne aine FL-nr 15.128 kohta asendatakse järgmisega:
|
8) |
Kanne aine FL-nr 15.135 kohta asendatakse järgmisega:
|
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/44 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1099/2014,
17. oktoober 2014,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. oktoober 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
AL |
63,0 |
MA |
116,8 |
|
MK |
54,2 |
|
ZZ |
78,0 |
|
0707 00 05 |
AL |
36,9 |
TR |
158,2 |
|
ZZ |
97,6 |
|
0709 93 10 |
TR |
143,2 |
ZZ |
143,2 |
|
0805 50 10 |
AR |
105,8 |
CL |
106,8 |
|
TR |
106,9 |
|
UY |
76,0 |
|
ZA |
96,2 |
|
ZZ |
98,3 |
|
0806 10 10 |
BR |
203,9 |
MK |
34,4 |
|
PE |
341,9 |
|
TR |
147,3 |
|
ZZ |
181,9 |
|
0808 10 80 |
BA |
34,8 |
BR |
53,2 |
|
CL |
85,1 |
|
CN |
117,9 |
|
NZ |
148,3 |
|
US |
192,1 |
|
ZA |
140,1 |
|
ZZ |
110,2 |
|
0808 30 90 |
CN |
75,7 |
TR |
112,1 |
|
ZZ |
93,9 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/46 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1100/2014,
17. oktoober 2014,
millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 sätestatud kvootide alusel 2015. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside jaotuskoefitsient
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 1187/2009 (2) III peatüki 2. jaoga on nähtud ette kõnealuse määruse artiklis 21 osutatud kvootide alusel Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside väljaandmise menetlus. |
(2) |
Teatavate tooterühmade ja kvootide suhtes ületavad ekspordilitsentsides taotletavad kogused 2015. aastaks lubatud koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju ekspordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikele 1. |
(3) |
Teatavate tooterühmade ja kvootide puhul ei ületa ekspordilitsentsides taotletavad kogused 2015. aastaks lubatud koguseid. Seetõttu on asjakohane jaotada allesjäänud kogused taotlejate vahel vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikele 4 jaotuskoefitsienti kindlaks määrates proportsionaalselt taotletud kogustega. |
(4) |
Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 23 lõikes 1 sätestatud jaotuskoefitsiendi kindlaksmääramise tähtaega, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisa 3. veerus märgitud tooterühmade ning kvootide 16-Tokyo, 16-, 17-, 18-, 20- ja 21-Uruguay jaoks määruse (EÜ) nr 1187/2009 kohaselt esitatud ekspordilitsentsitaotluste koguste suhtes kohaldatakse kõnealuse lisa 5. veerus esitatud jaotuskoefitsiente.
Artikkel 2
Käesoleva määruse lisa 3. veerus märgitud tooterühmade ja kvootide 22-, 25-Tokyo ja 22-, 25-Uruguay jaoks määruse (EÜ) nr 1187/2009 kohaselt esitatud ekspordilitsentsitaotlused kiidetakse heaks taotletud koguste puhul.
Ekspordilitsentse võib anda taotlejate vahel täiendavalt jagatavatele kogustele vastavalt kõnealuse lisa 6. veerus märgitud jaotuskoefitsiendile pärast ettevõtja poolt ühe nädala jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest antud heakskiitu ja tingimusel, et ettevõtja on esitanud nõutava tagatise.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. oktoober 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1187/2009, 27. november 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (ELT L 318, 4.12.2009, lk 1).
LISA
Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli 4. peatüki täiendavate märkuste kohane rühmatähis |
Rühma ja kvoodi tähis |
2015. aastal saadaolev kogus (kilogrammides) |
Artikli 1 alusel ette nähtud jaotuskoefitsient |
Artikli 2 alusel ette nähtud jaotuskoefitsient |
|
Märkuse number |
Rühm |
||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
16 |
Not specifically provided for (NSPF) |
16-Tokyo |
908 877 |
0,3350820 |
|
16-Uruguay |
3 446 000 |
0,1897723 |
|
||
7 |
Blue Mould |
17-Uruguay |
350 000 |
0,0910273 |
|
18 |
Cheddar |
18-Uruguay |
1 050 000 |
0,2367531 |
|
20 |
Edam/Gouda |
20-Uruguay |
1 100 000 |
0,2110757 |
|
21 |
Italian type |
21-Uruguay |
2 025 000 |
0,1326998 |
|
22 |
Swiss or Emmentaler cheese other than with eye formation |
22-Tokyo |
393 006 |
|
4,9125750 |
22-Uruguay |
380 000 |
|
12,6666666 |
||
25 |
Swiss or Emmentaler cheese with eye formation |
25-Tokyo |
4 003 172 |
|
1,6433382 |
25-Uruguay |
2 420 000 |
|
2,0166666 |
OTSUSED
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/49 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS EUTM MALI/3/2014,
9. oktoober 2014,
Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülema nimetamise ning otsuse EUTM MALI/1/2014 kehtetuks tunnistamise kohta
(2014/719/ÜVJP)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,
võttes arvesse nõukogu 17. jaanuari 2013. aasta otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), (1) eelkõige selle artiklit 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas poliitika- ja julgeolekukomiteed otsuse 2013/34/ÜVJP artikli 5 lõike 1 kohaselt tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 38 EUTM Mali poliitiliseks kontrollimiseks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas võtma vastu otsuseid järgmiste missiooni ülemate nimetamise kohta. |
(2) |
18. märtsil 2014 võttis poliitika- ja julgeolekukomitee vastu otsuse EUTM MALI/1/2014, (2) millega nimetati brigaadikindral Marc RUDKIEWICZ EUTM Mali ELi missiooni ülemaks. |
(3) |
26. septembril 2014 tegi Hispaania ettepaneku nimetada brigaadikindral Marc RUDKIEWICZi järglasena EUTM Mali ELi missiooni uueks ülemaks brigaadikindral Alfonso GARCÍA-VAQUERO PRADAL. |
(4) |
30. septembril 2014 soovitas ELi sõjaline komitee poliitika- ja julgeolekukomiteel nimetada brigaadikindral Marc RUDKIEWICZi järglasena EUTM Mali ELi missiooni ülemaks brigaadikindral Alfonso GARCÍA-VAQUERO PRADAL. |
(5) |
Otsus EUTM MALI/1/2014 tuleks kehtetuks tunnistada. |
(6) |
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülemaks nimetatakse alates 24. oktoobrist 2014 brigaadikindral Alfonso GARCÍA-VAQUERO PRADAL.
Artikkel 2
Otsus EUTM MALI/1/2014 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 9. oktoober 2014
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
W. STEVENS
(1) ELT L 14, 18.1.2013, lk 19.
(2) Poliitika- ja julgeolekukomitee 18. märtsi 2014. aasta otsus EUTM Mali/1/2014 Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülema nimetamise kohta (ELT L 95, 29.3.2014, lk 30).
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/51 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. oktoober 2014,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht, mis käsitleb Montenegro ühinemist läbivaadatud riigihankelepinguga
(2014/720/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
4. novembril 2013 esitas Montenegro taotluse ühinemiseks läbivaadatud riigihankelepinguga. |
(2) |
Montenegro kohustused seoses läbivaadatud riigihankelepingu reguleerimisalaga on esitatud lepingu lõplikus sõnastuses, mille Montenegro esitas läbivaadatud riigihankelepingu osalistele 18. juulil 2014. |
(3) |
Lepingu Montenegro-poolne lõplik sõnastus sarnaneb läbivaadatud riigihankelepingu I liites esitatud liidu kohustustele. Seetõttu on see rahuldav ja vastuvõetav. Montenegro ühinemise tingimused, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, on kajastatud riigihankekomitee otsuses Montenegro ühinemise kohta. |
(4) |
Montenegro ühinemine läbivaadatud riigihankelepinguga avaldab tõenäoliselt positiivset mõju rahvusvahelise riigihangete turu täiendavale avamisele. |
(5) |
Läbivaadatud riigihankelepingu artikli XXII lõikes 2 on sätestatud, et iga WTO liige võib ühineda läbivaadatud riigihankelepinguga tingimustel, milles peavad kokku leppima kõnealune liige ja lepinguosalised ning mis on märgitud riigihankekomitee otsuses. |
(6) |
Sellest tulenevalt on vaja kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse riigihankekomitees liidu nimel seoses Montenegro ühinemisega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht on kiita Montenegro ühinemine läbivaadatud riigihankelepinguga heaks, võttes arvesse käesoleva otsuse lisas sätestatud eritingimusi.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Luxembourg, 13. oktoober 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
M. MARTINA
LISA
ELi TINGIMUSED MONTENEGRO ÜHINEMISELE LÄBIVAADATUD RIIGIHANKELEPINGUGA (1)
Montenegro ühinemisel läbivaadatud riigihankelepinguga loetakse Euroopa Liidu kohustusi käsitleva I liite 1. lisa 2. jao punkti 2 (ELi liikmesriikide keskvalitsuste tasandi hankijad) järgmiselt:
„2. |
Iisraeli ja Montenegro kaupade, teenuste, tarnijate ja teenuseosutajate puhul järgmiste keskvalitsuste tasandi hankijate hanked.” |
Montenegro ühinemisel läbivaadatud riigihankelepinguga loetakse 6. lisa 2. osa järgmiselt:
„2. |
1. ja 2. lisas nimetatud üksuste sõlmitud ehitustööde kontsessioonilepingute puhul kohaldatakse Islandi, Liechtensteini, Norra, Madalmaade (Arubaga seoses), Šveitsi ja Montenegro ehitusteenuste osutajate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet, tingimusel et nimetatud lepingute väärtus on võrdne 5 000 000 SDRiga (IMFi arvestusühik) või ületab seda; ning Korea ehitusteenuste osutajate suhtes, tingimusel et lepingute väärtus on võrdne 15 000 000 SDRiga või ületab seda.” |
(1) WTO sekretariaat muutis läbivaadatud riigihankelepingu osaliste kohustuste numeratsiooni kokkuleppel läbivaadatud riigihankelepingu osalistega. Käesolevas lisas kasutatud numeratsioon vastab WTOs läbivaadatud riigihankelepingu osalistele ametliku teatisega edastatud läbivaadatud riigihankelepingu osaliste kohustuste viimase tõestatud koopia numeratsioonile ja see on kättesaadav veebisaidil http://www.wto.org/english/tratop_e/gproc_e/gp_app_agree_e.htm#revisedGPA. ELT L 68, 7.3.2014, lk 2 avaldatud läbivaadatud riigihankelepingu osaliste kohustuste numeratsioon on aegunud.
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/53 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. oktoober 2014,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht, mis käsitleb Uus-Meremaa ühinemist läbivaadatud riigihankelepinguga
(2014/721/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
28. septembril 2012 esitas Uus-Meremaa taotluse ühinemiseks läbivaadatud riigihankelepinguga. |
(2) |
Uus-Meremaa kohustused seoses läbivaadatud riigihankelepingu reguleerimisalaga on esitatud lepingu lõplikus sõnastuses, mille Uus-Meremaa esitas läbivaadatud riigihankelepingu osalistele 21. juulil 2014. |
(3) |
Ehkki lepingu Uus-Meremaa-poolne sõnastus on põhjalik, ei hõlma leping kogu riigihangete turgu. Seetõttu on asjakohane kehtestada teatavad erandid, mis käsitlevad liidu kohustuste kohaldamist Uus-Meremaa suhtes. Nimetatud erandid, mis on kajastatud käesoleva otsuse lisas, saavad osaks Uus-Meremaa läbivaadatud riigihankelepinguga ühinemise tingimustest ning need on kajastatud riigihankekomitee otsuses Uus-Meremaa ühinemise kohta. |
(4) |
Uus-Meremaa ühinemine läbivaadatud riigihankelepinguga avaldab tõenäoliselt positiivset mõju rahvusvahelise riigihangete turu täiendavale avamisele. |
(5) |
Läbivaadatud riigihankelepingu artikli XXII lõikes 2 on sätestatud, et iga WTO liige võib ühineda läbivaadatud riigihankelepinguga tingimustel, milles peavad kokku leppima kõnealune liige ja lepinguosalised ning mis on märgitud riigihankekomitee otsuses. |
(6) |
Sellest tulenevalt on vaja määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse riigihankekomitees liidu nimel seoses Uus-Meremaa ühinemisega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht on kiita Uus-Meremaa ühinemine läbivaadatud riigihankelepinguga heaks, võttes arvesse käesoleva otsuse lisas sätestatud eritingimusi.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Luxembourg, 13. oktoober 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
M. MARTINA
LISA
ELi TINGIMUSED UUS-MEREMAA ÜHINEMISELE LÄBIVAADATUD RIIGIHANKELEPINGUGA (1)
Uus-Meremaa ühinemisel läbivaadatud riigihankelepinguga loetakse Euroopa Liidu kohustusi käsitleva I liite 1. lisa 2. jao punkti 3 (ELi liikmesriikide keskvalitsuste tasandi hankijad) järgmiselt:
„3. |
Ameerika Ühendriikide, Kanada, Jaapani, Hongkongi (Hiina), Singapuri, Korea, Armeenia, Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumi ning Uus-Meremaa kaupade, teenuste, tarnijate ja teenuseosutajate puhul järgmiste tärniga märgistamata keskvalitsuste tasandi hankijate hanked.” |
Uus-Meremaa ühinemisel läbivaadatud riigihankelepinguga lisatakse Euroopa Liidu kohustusi käsitleva I liite 2. lisa märkuste 1. märkuse alla punkti e järele järgmised punktid:
„f. |
kohaliku tasandi hankijate hanked (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (2) (muudetud redaktsioon) jaotuses NUTS 3 loetletud haldusüksuste ja väiksemate haldusüksuste hankijad) seoses Uus-Meremaa päritolu kaupade, teenuste, tarnijate ja teenuseosutajatega; |
g. |
määruse (EÜ) nr 1059/2003 (muudetud redaktsioon) jaotustes NUTS 1 ja NUTS 2 loetletud haldusüksuste hankijate hanked seoses Uus-Meremaa päritolu kaupade, teenuste, tarnijate ja teenuseosutajatega, kui nende hanked ei kuulu ELi käsitleva 3. lisa reguleerimisalasse.” |
Uus-Meremaa ühinemisel riigihankelepinguga lisatakse Euroopa Liidu kohustusi käsitleva I liite 3. lisa märkuste 6. märkuse alla punkti n järele järgmised punktid:
„o. |
käesoleva lisaga hõlmatud joogivee tootmise, transpordi või jaotuse valdkonnas tegutsevate hankijate hanked seoses Uus-Meremaa tarnete, teenuste ja teenuseosutajatega; |
p. |
käesoleva lisaga hõlmatud lennujaamateenuste valdkonnas tegutsevate hankijate hanked seoses Uus-Meremaa tarnete, teenuste ja teenuseosutajatega; |
q. |
käesoleva lisaga hõlmatud meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste valdkonnas tegutsevate hankijate hanked, mis on seotud Uus-Meremaa tarnete, teenuste ja teenuseosutajatega; |
r. |
käesoleva lisaga hõlmatud valdkondades tegutsevate piirkondliku või kohaliku tasandi hankijate hanked, mis on seotud Uus-Meremaa tarnete, teenuste ja teenuseosutajatega, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1059/2003 (muudetud redaktsioon) jaotustes NUTS 1 ja 2 loetletud haldusüksuste hankijate hanked linnaraudtee-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.” |
(1) WTO sekretariaat muutis läbivaadatud riigihankelepingu osaliste kohustuste numeratsiooni kokkuleppel läbivaadatud riigihankelepingu osalistega. Käesolevas lisas kasutatud numeratsioon vastab WTO poolt läbivaadatud riigihankelepingu osalistele ametliku teatisega edastatud läbivaadatud riigihankelepingu osaliste kohustuste viimase tõestatud koopia numeratsioonile ja see on kättesaadav veebisaidil http://www.wto.org/english/tratop_e/gproc_e/gp_app_agree_e.htm#revisedGPA. ELT L 68, 7.3.2014, lk 2 avaldatud läbivaadatud riigihankelepingu osaliste kohustuste numeratsioon on aegunud.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/55 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
14. oktoober 2014,
millega lubatakse Saksamaal kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19
(2014/722/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu rakendusotsusega 2011/445/EL (2) lubati Saksamaal kuni 16. juulini 2014 kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes („kaldalt tulev elekter”) kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19. |
(2) |
Saksamaa taotles 26. veebruari 2014. aasta kirjaga luba kohaldada elektrimaksu vähendatud määra kaldalt tuleva elektri suhtes vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19. |
(3) |
Kõnealuse taotletava maksuvähendusega on Saksamaa eesmärk jätkuvalt edendada kaldalt tuleva elektri laialdasemat kasutamist, kuna see on sadamakai ääres seisvate laevade elektrienergiavajaduse rahuldamiseks keskkonnasõbralikum viis kui punkrikütuste põletamine laevade pardal. |
(4) |
See aitab kaasa sadamalinnade õhukvaliteedi paranemisele, kuna kaldalt tuleva elektri kasutamisel ei teki sellist õhusaastet kui punkrikütuste põletamisel kai ääres seisvate laevade pardal. Seepärast loodetakse, et meetmega on võimalik kaasa aidata liidu keskkonna-, tervishoiu- ja kliimapoliitika alaste eesmärkide saavutamisele. |
(5) |
Lubades Saksamaal kohaldada kaldalt tuleva elektri suhtes vähendatud maksumäära, ei minda kaldalt tuleva elektri kasutamise suurendamiseks vajalikust kaugemale, kuna elektrienergia tootmine laevade pardal jääb endiselt enamikul juhtudel konkurentsivõimelisemaks võimaluseks. Samal põhjusel ja asjaomase tehnoloogia praeguse suhteliselt väikese turuosa tõttu ei too meede oma jõusoleku ajal tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid konkurentsimoonutusi ega mõjuta seega negatiivselt siseturu nõuetekohast toimimist. |
(6) |
Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikest 2 nähtub, et kõigi osutatud sätte kohaselt antud lubade puhul tuleb kehtestada range ajapiirang. Võttes arvesse vajadust võimaldada piisavalt pikk ajavahemik meetme nõuetekohaseks hindamiseks, aga ka vajadust toetada olemasoleva õigusliku raamistiku tulevasi arengusuundi, on asjakohane anda taotletud luba kuueaastaseks ajavahemikuks. |
(7) |
Selleks et tagada sadama- ja laevakäitajate õiguskindlus ning selleks, et vältida elektrienergia turustajate ja edasimüüjate halduskoormuse võimalikku suurenemist, mis võib tuleneda kaldalt tulevale elektrile kehtestatud aktsiisimaksumäära muudatustest, tuleks tagada, et Saksamaa saaks ilma katkestusteta kohaldada käesolevas otsuses käsitletavat konkreetset maksuvähendust. Seepärast tuleks rakendusotsusega 2011/445/EL kehtestatud varasema korra sujuvaks kohaldamiseks anda taotletud luba alates 17. juulist 2014. |
(8) |
Käesolev otsus peaks kaotama kehtivuse kuupäeval, mil kaldalt tulevat elektrit käsitlevad maksusoodustusi hõlmavad üldeeskirjad tulevase liidu seadusandliku aktina kohaldatavaks muutuvad. |
(9) |
Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Saksamaal lubatakse kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele, mis ei ole eraomanduses olevad lõbusõidulaevad, vahetult jaotatava elektri suhtes („kaldalt tulev elekter”), tingimusel et järgitakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 10 kohaseid madalaimaid maksustamistasemeid.
Artikkel 2
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 17. juulist 2014 kuni 16. juulini 2020.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.
Luxembourg, 14. oktoober 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
P. S. PADOAN
(1) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
(2) Nõukogu 12. juuli 2011. aasta rakendusotsus 2011/445/EL, millega lubatakse Saksamaal kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes („kaldalt tulev elekter”) kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19 (ELT L 191, 22.7.2011, lk 22).
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/57 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS,
17. september 2014,
Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta
(EKP/2014/39)
(2014/723/EL)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 25 lõikeid 1, 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) nr 1024/2013 (edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi määrus”) luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja osalevate liikmesriikide riiklikest pädevatest asutustest. |
(2) |
Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõige 2 sätestab, et EKP täidab talle pandud järelevalveülesandeid ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. EKP järelevalveülesanded ei tohi takistada EKP-l täitmast rahapoliitikaga seotud ülesandeid ning need ei tohi omakorda mõjutada EKP järelevalveülesandeid. Samuti ei tohi järelevalveülesanded takistada EKP-l Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muude ülesannete täitmist. EKP annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru sellest sättest kinnipidamise kohta. EKP järelevalveülesanded ei muuda senist rahapoliitika osapoolte maksevõime kontrollimist. Lisaks peavad järelevalveülesannete täitmisega seotud töötajad olema organisatsiooniliselt lahutatud EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid. |
(3) |
Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõikes 3 nähakse ette, et lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks võtab EKP vastu ja avaldab vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise ja kahe tegevusvaldkonna vahel teabe vahetamise kohta. |
(4) |
Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõike 4 kohaselt peab EKP tagama, et EKP nõukogu tegevus on rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide osas täielikult lahutatud. Selline lahusus hõlmab rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi. |
(5) |
Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil peab EKP ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõike 5 kohaselt moodustama lepituskomisjoni, mis lahendab erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväitega järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes. Sellesse kuulub igast osalevast liikmesriigist üks liige, kelle liikmesriik valib EKP nõukogu liikmete ja järelevalvenõukogu liikmete hulgast. Komisjon teeb otsuseid lihthäälteenamusega, mille puhul igal liikmel on üks hääl. EKP on kohustatud võtma vastu ja avaldama määruse, millega moodustatakse see lepituskomisjon ja kehtestatakse selle kodukord. Selleks on EKP võtnud vastu Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 673/2014 (EKP/2014/26) (2). |
(6) |
EKP kodukorda on muudetud, (3) et kohandada EKP ja selle otsuseid tegevate organite sisestruktuuri ühtse järelevalvemehhanismi määrusest tulenevate uute nõuetega ning muuta selgemaks järelevalveotsuste ettevalmistamises ja vastuvõtmises osalevate üksuste suhtlemise korraldus. |
(7) |
EKP kodukorra artiklid 13g–13j sätestavad üksikasjaliku korra nõukogu otsuste vastuvõtmiseks ühtse järelevalvemehhanismi määrusega seotud küsimustes. Sealhulgas puudutab artikkel 13g otsuste vastuvõtmist ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 4 osutatud ülesannete täitmiseks ning artikkel 13h otsuste vastuvõtmist ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 5 osutatud ülesannete täitmiseks, rakendades ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 26 lõikes 8 sätestatud nõuded. |
(8) |
EKP kodukorra artikkel 13k sätestab, et EKP täidab järelevalveülesandeid, ilma et see mõjutaks tema ülesandeid seoses rahapoliitikaga ja mis tahes muid ülesandeid, ning nendest lahusolevatena. Sellega seoses peab EKP võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahusus. Samal ajal ei välista rahapoliitika- ja järelevalve funktsioonide lahusus nende kahe funktsiooni teabevahetust, mis on vajalik EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks. |
(9) |
EKP kodukorra artikkel 13l sätestab, et EKP nõukogu koosolekuid seoses järelevalveülesannetega peetakse eraldi korralistest EKP nõukogu koosolekutest ja nende päevakord on erinev. |
(10) |
Vastavalt EKP kodukorra artiklile 13m, mis käsitleb EKP sisestruktuuri seoses järelevalveülesannetega, hõlmab EKP juhatuse pädevus EKP sisestruktuuri ja töötajate suhtes ka järelevalveülesandeid. EKP juhatus konsulteerib sisestruktuuri osas järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega. Järelevalvenõukogu võib kokkuleppel juhatusega asutada ja lõpetada ajutisi allstruktuure, näiteks töörühmi või töökondi. Nad aitavad kaasa järelevalveülesannete töös ja annavad aru järelevalvenõukogule. Samuti sätestab artikkel 13m, et EKP president konsulteerib järelevalvenõukogu esimehega ja nimetab seejärel EKP personali liikme järelevalvenõukogu ja juhtkomitee sekretäri ametisse. Sekretär abistab esimeest või tema äraolekul aseesimeest järelevalvenõukogu koosolekute ettevalmistamisel ja vastutab nende koosolekute korralduse eest. |
(11) |
Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduses 66 märgitakse, et töötajate organisatsiooniline lahusus peaks hõlmama kõiki sõltumatuks rahapoliitikaks vajalikke üksusi ja see peaks tagama, et järelevalveülesannete täitmisel järgitakse täielikult ühtse järelevalvemehhanismi määrusega ette nähtud demokraatlikku vastutust ja järelevalvet. Järelevalveülesannete täitmisega seotud töötajad peaksid töötama järelevalvenõukogu esimehe alluvuses. Eeltoodut arvestades on EKP moodustanud ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõikes 2 (4) sätestatud ülesannete täitmiseks neljast peadirektoraadist koosneva struktuuri, mis täidab järelevalveülesandeid ja tegutseb järelevalvenõukogu sekretariaadina, alludes valdkondlikult järelevalvenõukogu esimehele ja aseesimehele. EKP on lisaks määratlenud mitu tegevusvaldkonda, mis pakuvad ühiselt kasutatavate teenustena tuge nii EKP rahapoliitika kui ka järelevalve funktsioonidele, kui selline tugi ei tekita huvide konflikte EKP järelevalve ja rahapoliitika eesmärkide vahel. Mitmes „ühiselt kasutatava teenuse” tegevusvaldkonnas on seatud sisse järelevalveülesannete lahusus. |
(12) |
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 37 on sätestatud EKP ja riikide keskpankade juhtorganite liikmete ja personali ametisaladuse hoidmise kohustus. Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduses 74 märgitakse, et järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja EKP töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, tuleks kohaldada asjakohast ametisaladuse hoidmise kohustust. Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikkel 27 laiendab ametisaladuse hoidmise kohustuse järelevalvenõukogu liikmetele ning osalevate liikmesriikide lähetatud töötajatele, kes täidavad järelevalveülesandeid. |
(13) |
EKP rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide teabevahetus peab olema korraldatud ranges vastavuses liidu õiguses kehtestatud piirangutega, (5) võttes arvesse lahususe põhimõtet. Kohaldatakse kohustust kaitsta konfidentsiaalset teavet, mis on sätestatud asjakohastes õigusaktides, näiteks nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98 (6) konfidentsiaalse statistilise teabe kogumise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) sätetes, mis käsitlevad järelevalve teabevahetust. Kui käesolevast otsusest ei tulene teisiti, kohaldub lahususe põhimõte konfidentsiaalse teabe edastamisele nii EKP rahapoliitika funktsioonilt järelevalve funktsioonile kui ka järelevalve funktsioonilt rahapoliitika funktsioonile. |
(14) |
Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduse 65 kohaselt vastutab EKP rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELi toimimise leping) artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Seepärast tuleks neid ülesandeid täita täielikult lahus rahapoliitika funktsioonist, et vältida huvide konflikte ja tagada, et iga valdkond tegutseb vastavalt oma konkreetsetele eesmärkidele. Samas ei tohiks rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide tõhus lahusus takistada, kui see on võimalik ja soovitav, eeliste kasutamist, mille saavutamist võib oodata nende sama institutsiooni kahe poliitikavaldkonna kombineerimisel, sealhulgas tuginemist EKP ulatuslikule pädevusele makromajanduse ja finantsstabiilsuse küsimustes ja topelttöö vähendamist teabe kogumisel. Seetõttu tuleb kehtestada kord, mis võimaldab andmete asjakohast edastamist kõnealuse kahe poliitikavaldkonna vahel, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala ja eesmärgid
1. Käesolevas otsuses kehtestatakse kord, millega täidetakse nõue lahutada EKP rahapoliitika funktsioon tema järelevalve funktsioonist (edaspidi koos „poliitikavaldkonnad”), eelkõige seoses ametisaladuse hoidmisega ja teabe vahetamisega asjaomase kahe poliitikavaldkonna vahel.
2. EKP täidab talle pandud järelevalveülesandeid ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. EKP järelevalveülesanded ei tohi takistada EKP-l rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmist ning need ei tohi omakorda mõjutada EKP järelevalveülesandeid. Samuti ei tohi järelevalveülesanded takistada EKP-l Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muude ülesannete täitmist. EKP järelevalveülesanded ja eurosüsteemi rahapoliitika osapoolte toimekindluse ja maksevõime pidev kontrollimine eristatakse viisil, mis ei too kaasa ebaselgust kummagi funktsiooni lõplikkuses.
3. EKP tagab, et EKP nõukogu tegevus on rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide osas täielikult lahutatud. Selline lahusus hõlmab koosolekute ja päevakordade ranget lahusust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „konfidentsiaalne teave”– teave, mis on salastatud EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt kui „ECB-CONFIDENTIAL” või „ECB-SECRET”; muu EKPs loodud või talle edastatud konfidentsiaalne teave, sealhulgas teave, mida hõlmavad andmekaitseeeskirjad või ametisaladuse hoidmise kohustus; direktiivi 2013/36/EL ametisaladuse hoidmise sätetega hõlmatud teave; samuti konfidentsiaalne statistiline teave vastavalt määrusele (EÜ) nr 2533/98;
2) „teabevajadus”– vajadus saada EKP seaduses sätestatud funktsiooni või ülesande täitmiseks konfidentsiaalsele teabele juurdepääs, mis on märkega „ECB-CONFIDENTIAL” tähistatud teabe korral piisavalt ulatuslik, et võimaldada töötajatel saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning võtta kolleegidelt üle ülesandeid minimaalse viivitusega;
3) „toorandmed”– andmeesitajate edastatud teave pärast statistilist töötlemist ning valideerimist või EKP poolt oma ülesannete täitmisel loodud andmed;
4) „EKP konfidentsiaalsuskord”– EKP kord, milles määratletakse, kuidas EKP konfidentsiaalset teavet salastada, käidelda ja kaitsta.
Artikkel 3
Organisatsiooniline lahusus
1. EKP järelevalve ja rahapoliitika funktsioonidel on autonoomsed otsustuskorrad.
2. Kõiki EKP tööüksusi juhib juhatus. Juhatuse pädevus EKP sisestruktuuri ja EKP töötajate suhtes hõlmab järelevalveülesandeid. Juhatus konsulteerib sisestruktuuri osas järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega.
3. Järelevalveülesannete täitmisega seotud EKP töötajad lahutatakse organisatsiooniliselt EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest. Järelevalveülesannete täitmisega seotud töötajad alluvad juhatusele organisatsioonilistes, personali- ja haldusküsimustes, ent alluvad oma valdkondlike ülesannete täitmisel järelevalvenõukogu esimehele ja aseesimehele, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.
4. EKP võib luua ühiselt kasutatavaid teenuseid, mis pakuvad tuge nii rahapoliitika kui ka järelevalve funktsioonile, et vältida nende tugivaldkondade dubleerimist, aidates sellega tagada teenuste tõhusa ja mõjusa osutamine. Selliste teenuste suhtes ei kohaldata artiklit 6 osas, mis puudutab nende poolt teabe vahetamist vastavate poliitikavaldkondadega.
Artikkel 4
Ametisaladuse hoidmine
1. Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ning järelevalvenõukogu asutatud allstruktuuri liikmed, EKP töötajad ning osalevate liikmesriikide lähetatud töötajad, kes täidavad järelevalveülesandeid, ei või ka pärast nende ametikohustuste lõppemist avaldada seda liiki teavet, mida hõlmab ametisaladuse hoidmise kohustus.
2. Liidu õigusaktis sätestatud saladuse hoidmise kohustus kehtib isikute suhtes, kellel on juurdepääs selle kohustusega hõlmatud andmetele.
3. EKP kohaldab samaväärset ametisaladuse hoidmise kohustust lepinguliste töötajate suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, püsivalt või ajutiselt järelevalveülesannete täitmisega seotud teenuseid.
4. Lõigetes 1–3 nimetatud isikute suhtes kehtivad direktiivis 2013/36/EL sätestatud ametisaladuse hoidmise eeskirjad. Eelkõige võib konfidentsiaalset teavet, mida need isikud saavad oma ülesannete täitmisel, avaldada ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida, välja arvatud kriminaalõigusega hõlmatud juhtumite puhul.
5. Kui krediidiasutuse suhtes on välja kuulutatud pankrot või tema suhtes kohaldatakse sundlikvideerimist, võib tsiviil- või äriõiguslikes menetlustes avaldada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kes püüdsid asjaomast krediidiasutust päästa.
6. Käesolev artikkel ei keela EKP järelevalve valdkonnal vahetada teavet teiste liidu või riigisiseste asutustega kooskõlas kohalduva liidu õigusega. Selliselt vahetatud teabe suhtes kohaldatakse lõikeid 1–5.
7. EKP konfidentsiaalsuskorda kohaldatakse järelevalvenõukogu EKP liikmete, EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, ka pärast nende ametikohustuste lõppemist.
Artikkel 5
Poliitikavaldkondade vahelisele teabele juurdepääsu üldpõhimõtted ja salastamine
1. Olenemata artiklist 4 võivad poliitikavaldkonnad vahetada teavet, kui see on lubatud kohalduva liidu õigusega.
2. Teavet omav EKP poliitikavaldkond salastab oma teabe, välja arvatud toorandmed, EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt. Toorandmed salastatakse eraldi. Konfidentsiaalse teabe vahetamise suhtes kahe poliitikavaldkonna vahel kehtivad sellel eesmärgil kehtestatud haldus- ja menetluseeskirjad ning nõue, et teavet sooviv EKP poliitikavaldkond peab tõendama teabevajadust.
3. Järelevalve või rahapoliitika valdkonna konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu asjaomase teise poliitikavaldkonna poolt otsustab vastavalt EKP konfidentsiaalsuskorrale seda teavet omav EKP poliitikavaldkond, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti. Kui kahe EKP poliitikavaldkonna vahel tekib vaidlus juurdepääsu üle konfidentsiaalsele teabele, otsustab juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele juhatus kooskõlas lahususe põhimõttega. Tagatakse juurdepääsuõigust puudutavate otsuste järjekindlus ning nende asjakohane dokumenteerimine.
Artikkel 6
Konfidentsiaalse teabe vahetamine poliitikavaldkondade vahel
1. EKP poliitikavaldkonnad avaldavad konfidentsiaalse teabe asjaomasele teisele EKP poliitikavaldkonnale anonümiseerimata ühendaruande (COREP) ja finantsaruande (FINREP) (8) andmete kujul ning samuti muud toorandmed teabevajadusel põhineva taotluse alusel juhatuse heakskiidul, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. EKP järelevalve valdkond avaldab konfidentsiaalse teabe EKP rahapoliitika valdkonnale anonümiseeritud COREP- ja FINREP-andmete kujul teabevajadusel põhineva taotluse alusel, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.
2. EKP poliitikavaldkonnad ei avalda asjaomasele teisele poliitikavaldkonnale konfidentsiaalset teavet, mis sisaldab hinnanguid või poliitikasoovitusi, välja arvatud teabevajadusel põhineva taotluse alusel ning tagades, et kumbki poliitikavaldkond tegutseb kooskõlas kohalduvate eesmärkidega, ning juhul, kui juhatus on teabe avaldamise sõnaselgelt heaks kiitnud.
EKP poliitikavaldkonnad võivad avaldada asjaomasele teisele poliitikavaldkonnale konfidentsiaalset koondteavet, mis ei sisalda individuaalset pangateavet ega poliitikavaldkonnas tundlikku teavet, mis on seotud ettevalmistatavate otsustega, teabevajadusel põhineva taotluse alusel ning tagades, et kumbki poliitikavaldkond tegutseb kooskõlas kohalduvate eesmärkidega.
3. Käesoleva artikli alusel konfidentsiaalset teavet saanud poliitikavaldkond analüüsib seda autonoomselt kooskõlas oma eesmärgiga. Iga edaspidise otsuse puhul lähtutakse ainult sellest.
Artikkel 7
Isikuandmeid sisaldava konfidentsiaalse teabe vahetamine
Isikuandmeid sisaldava teabe vahetamise suhtes kohaldatakse liidu õigust, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist.
Artikkel 8
Konfidentsiaalse teabe vahetamine eriolukordades
Olenemata artiklist 6 edastavad EKP poliitikavaldkonnad direktiivi 2013/36/EL artiklis 114 sätestatud eriolukordades konfidentsiaalse teabe viivitamata asjaomasele teisele EKP poliitikavaldkonnale, kui see teave on asjakohane tema ülesannete täitmiseks konkreetses eriolukorras.
Artikkel 9
Lõppsäte
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Frankfurt Maini ääres, 17. september 2014
EKP president
Mario DRAGHI
(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.
(2) Euroopa Keskpanga 2. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 673/2014 lepituskomisjoni asutamise ja kodukorra kohta (EKP/2014/26) (ELT L 179, 19.6.2014, lk 72).
(3) Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2014. aasta otsus EKP/2014/1, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 95, 29.3.2014, lk 56).
(4) Vt ka Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevaheline kokkulepe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega (2013/694/EL) (ELT L 320, 30.11.2013, lk 1), põhjendus O; ning Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Keskpanga vastastikuse mõistmise memorandumi ühtse järelevalvemehhanismiga seotud menetluste alase koostöö kohta, põhjendus G.
(5) Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe põhjendus H. Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduse 74 kohaselt ei peaks järelevalvetegevusega mitte seotud töötajatega teabe vahetamise nõuded takistama EKP teabevahetust asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud ulatuses ja tingimustel, sealhulgas komisjoniga ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaste ülesannete ning majanduse ja eelarve tugevdatud järelevalvet käsitlevate liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel.
(6) Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(8) Vt komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013, (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1.)
LISA
VÄLJAVÕTE EKP KONFIDENTSIAALSUSKORRAST
Kõigile EKP loodud dokumentidele tuleb määrata üks viiest järgmisest salastatuse tasemest.
EKP-välistelt osapooltelt saadud dokumente käideldakse asjaomasele dokumendile tehtud salastatuse taseme märke kohaselt. Kui dokumendile ei ole salastatuse taseme märget tehtud või kui vastuvõtja hinnangul on salastatuse tase liiga madal, tuleb dokument uuesti tähistada asjakohase EKP salastatuse taseme märkega, mis kantakse vähemalt esilehele. Salastatuse taset võib alandada ainult selle organisatsiooni kirjalikul loal, kellelt dokument pärineb.
EKP viis salastatuse taset koos vastavate juurdepääsuõigustega on toodud allpool.
ECB-SECRET |
: |
EKP-sisene juurdepääs ainult olulise „teabevajadusega” isikutel mis on heaks kiidetud EKP tegevusvaldkonna kõrgema juhi või kõrgema otsustustasandi poolt. |
ECB-CONFIDENTIAL |
: |
EKP-sisene juurdepääs ainult „teabevajadusega” isikutel, mis on piisavalt ulatuslik, et võimaldada töötajatel saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning võtta kolleegidelt üle ülesandeid minimaalse viivitusega. |
ECB-RESTRICTED |
: |
Juurdepääsu võib anda EKP töötajatele ning asjakohastel juhtudel EKPSi töötajatele, kellel on põhjendatud huvi. |
ECB-UNRESTRICTED |
: |
Juurdepääsu võib anda EKP töötajatele ning asjakohastel juhtudel EKPSi töötajatele. |
ECB-PUBLIC |
: |
Üldsusele juurdepääs on heaks kiidetud. |
SOOVITUSED
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/63 |
KOMISJONI SOOVITUS,
10. oktoober 2014,
arukate võrkude ja arukate arvestisüsteemide poolt andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvormi kohta
(2014/724/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Arukad võrgud võimaldavad rakendada peamisi energiapoliitika meetmeid. 2030. aasta poliitikaraamistiku kontekstis käsitatakse arukaid võrke kui tuleviku CO2-heitevaba elektrisüsteemi selgroogu tegurina, mis hõlbustab energiataristu ümberkujundamist muutlike taastuvate energiaallikate osatähtsuse kasvu võimaldamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ning energiavarustuse kindluse tagamiseks. Arukad võrgud annavad võimaluse suurendada ELi tehnoloogiatootjate konkurentsivõimet ning on tavapärastele energiaettevõtjatele ja uutele turuletulijatele platvormiks, millel arendada innovatiivseid energiateenuseid ja -tooteid võrgutaristu ja sellega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), koduautomaatika ja -seadmete valdkonnas. |
(2) |
Arukad arvestisüsteemid on hüppelauaks arukate võrkude kasutuselevõtmisel. Need pakuvad tarbijatele võimalust aktiivsemaks energiaturul osalemiseks ning võimaldavad süsteemide paindlikumaks muutmist hinnastiimulite ja muude uuenduslike teenuste abil. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/73/EÜ (2) peavad liikmesriigid tagama selliste arukate mõõtmissüsteemide rakendamise, mis aitavad tarbijatel aktiivselt osaleda elektri- ja gaasitarneturgudel. |
(3) |
Arukate arvestisüsteemide kasutamine ning veelgi enam mis tahes arukate võrkude ja seadmete edasiarendamine annab võimaluse töödelda konkreetse isikuga seotud andmeid, st isikuandmeid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3) artiklis 2. |
(4) |
Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel asutatud üksikisikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel käsitleva töörühma arvamuses 12/2011 (4) on öeldud, et arukate arvestisüsteemide ja arukate võrkude kasutamine võib luua tingimused üha suurema hulga isikuandmete töötlemiseks ning nende isikuandmete kättesaadavaks muutmiseks praegusest laiemale ringile, mis tekitab andmesubjektide jaoks uusi ohte, mida energiasektoris varem ei esinenud. |
(5) |
Töörühma arvamuses 04/2013 (5) on öeldud, et arukad arvestisüsteemid ja arukad võrgud lasevad aimata „asjade Interneti” tulevikku ning et üksikasjalike tarbimisandmete kogumisega kaasnevad võimalikud riskid tulevikus tõenäoliselt suurenevad, kui kõnealused andmed kombineeritakse muude andmetega, näiteks geograafilise asukoha andmete, interneti kaudu kogutud jälgimis- ja profiiliandmete ning videojälgimissüsteemide ja raadiosagedustuvastuse süsteemide abil kogutud andmetega (6). |
(6) |
Teadlikkuse suurendamine arukate võrkude omaduste ja nendest saadava olulise kasu kohta peaks aitama täielikult kasutada kõnealuse tehnoloogia võimalusi ning vähendama samas ohtu, et seda kasutatakse avaliku huvi kahjustamiseks; see muudaks tehnoloogia kasutamise vastuvõetavamaks. |
(7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ ja direktiiviga 2002/58/EÜ (7) ette nähtud õigused ja kohustused on isikuandmete töötlemise puhul arukate arvestisüsteemide ja arukate võrgukeskkondade suhtes täielikult kohaldatavad. |
(8) |
Komisjoni poolt direktiivi 95/46/EÜ reformimiseks vastu võetud pakett sisaldab „kavandatud andmekaitsemäärust”, (8) mida kohaldataks vastuvõtmise korral arukate arvestisüsteemide ja arukate võrgukeskkondade suhtes isikuandmete töötlemise puhul. |
(9) |
Komisjoni 12. aprilli 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Arukad võrgud — innovatsioonist kasutuselevõtuni” (9) tõsteti andmekaitset ja -turvet esile ühena viiest probleemist, mis tuleb arukate võrkude kasutuselevõtuks lahendada, ning määrati kindlaks rida meetmeid kasutuselevõtu kiirendamiseks, sealhulgas lõimitud eraelukaitse lähenemisviis ning võrkude ja teabe julgeoleku ja vastupanuvõime hindamine. |
(10) |
Euroopa digitaalarengu tegevuskavas on loetletud rida sobivaid meetmeid, eelkõige ELi andmekaitse, võrgu- ja teabejulgeoleku ning küberrünnakute valdkonnas. Dokumendiga „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum” (10) ning komisjoni 7. veebruari 2013. aasta ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus, (11) on välja pakutud õiguslikud meetmed ja kindlaks määratud stiimulid investeerimise, läbipaistvuse ja kasutajate teadlikkuse edendamiseks, mille eesmärk on ELi internetikeskkonna turvalisuse suurendamine. Liikmesriik võtab koos ettevõtjate, komisjoni ja muude sidusrühmadega sobivad meetmed, et tagada ühine lähenemisviis turvalisuse ja isikuandmete kaitse valdkonnas. |
(11) |
Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel asutatud isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitsmist käsitleva töörühma arvamused ja Euroopa andmekaitseinspektori 8. juuni 2012. aasta arvamus (12) sisaldavad juhiseid isikuandmete kaitsmiseks ning andmete turvalisuse tagamiseks andmete töötlemise korral arukates arvestisüsteemides ja arukates võrkudes. Töörühma arvamuses 12/2011, milles käsitletakse arukat mõõtmist, soovitatakse liikmesriikidel jätkata eraelu puutumatusele avaldatava mõju hindamise korraldamist nõudvate rakenduskavade elluviimist. |
(12) |
Et suurendada arukate arvestisüsteemide toodavat kasu, on kõnealuse tehnoloogia kasutamise üks peamisi eeltingimusi asjakohaste tehniliste ja õiguslike lahenduste leidmine, et tagada isikute eraelu ja isikuandmete kaitse kui Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 7 ja 8 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 kohased põhiõigused. soovituses 2012/148/EL (13) on esitatud konkreetsed suunised andmekaitse ja -turbe meetmete kohta ning kutsutud liikmesriike ja sidusrühmi üles tagama, et arukaid arvestisüsteeme ja arukaid võrke jälgitakse ning isikute põhiõigused ja -vabadused on kaitstud. |
(13) |
Soovituses 2012/148/EL on öeldud, et andmekaitsele avaldatava mõju hindamine peaks võimaldama kohe algusest peale kindlaks teha arukate võrkude arendusest tulenevaid andmekaitseohte, millega järgitakse projektisse lõimitud andmekaitse põhimõtet. Soovituses on öeldud, et komisjon töötab aruka võrgu ja arukate arvestisüsteemide jaoks välja andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvormi, mis esitatakse isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitsmist käsitlevale töörühmale arvamuse saamiseks. |
(14) |
Lisaks on soovituses 2012/148/EL öeldud, et andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvorm peaks andma vastutavatele andmetöötlejatele juhiseid põhjaliku andmekaitsele avaldatava mõju hinnangu koostamiseks, mis hõlmaks vähemalt kavandatud töötlemistoimingute kirjeldust, andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude hindamist, ohtude kõrvaldamiseks kavandatud meetmeid, kaitsemeetmeid, isikuandmete kaitseks ja direktiivi 95/46/EÜ järgimise tõendamiseks võetavaid turvameetmeid ja rakendatavaid mehhanisme, võttes arvesse andmesubjektide ja muude asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huvi. |
(15) |
„Kavandatud andmekaitsemäärus”, millega asendatakse direktiiv 95/46/EÜ, muudaks teatavatel tingimustel kohustuslikuks andmekaitsele avaldatava mõju hindamise kui olulise vahendi vastutavate andmetöötlejate aruandekohusluse suurendamiseks. Kuigi arukate võrkude ja arukate arvestisüsteemide poolt andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvormi kasutamine ei ole kohustuslik, täidaks see nimetatud eesmärki silmas pidades hindamist ja otsustamist hõlbustava vahendi rolli ning pakuks arukate võrkude sektori vastutavatele andmetöötlejatele tuge „kavandatud andmekaitsemäärusel” põhineva tulevase õigusliku kohustuse täitmisel. |
(16) |
Andmekaitsele avaldatava mõju hindamiseks ELi tasandil välja töötatud näidisvormi eesmärk on tagada, et direktiivi 95/46/EÜ ja soovituse 2012/148/EL sätteid järgitakse liikmesriikides kooskõlastatult ning et edendatakse ühist metoodikat vastutavate andmetöötleja jaoks, millega tagatakse isikuandmete piisav ja ühtlustatud töötlemine kogu ELis. |
(17) |
Näidisvorm peaks hõlbustama juba projektisse lõimitud andmekaitse põhimõtte kohaldamist, innustades vastutavaid andmetöötlejaid võimalikult varakult hindama andmekaitsele avaldatavat mõju, mis võimaldaks neil näha ette võimalikku mõju andmesubjektide õigustele ja vabadustele ning rakendada rangeid kaitsemeetmeid. Vastutavad andmetöötlejad peaksid selliseid meetmeid jälgima ja läbi vaatama kogu seadme või süsteemi kasutustsükli jooksul. |
(18) |
Näidisvormi rakendamise tulemusena koostatud aruanne peaks aitama kaasa ka riiklike andmekaitseasutuste tegevusele isikuandmete töötlemise nõuetelevastavuse ning eelkõige isikuandmete kaitsega seotud ohtude seire ja järelevalve puhul. |
(19) |
Näidisvormi kasutamine peaks lisaks tekkivate andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisusega seotud küsimuste lahendamisele aitama toime tulla ka energia jaeturu arendamisest tulenevate andmekäitluseprobleemidega. Tulevikus väljakujuneva jaeturu väärtusest moodustavad olulise osa andmed ning IKT ulatuslikum integreerimine energiasüsteemi. Kõnealuste andmete kogumine ja nendele juurdepääsu korraldamine on oluline ärivõimaluste loomiseks uutele ettevõtjatele, eelkõige vahendajatele, energiateenuse osutajatele või IKT sektori ettevõtjatele. Seega muutuvad kommunaalteenustega seoses üha olulisemaks andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse küsimused. Näidisvorm aitab eelkõige arukate arvestite kasutuselevõtu algetapis tagada, et arukate arvestisüsteemide seadmeid jälgitakse ning et kaitstud on isikute põhiõigused ja -vabadused; selleks saab näidisvormi abil algusest peale kindlaks määrata arukate võrkude arendusest tulenevad andmekaitsealased ohud. |
(20) |
Pärast arukate võrkude sektori peamiste sidusrühmade poolt komisjoni järelevalve all koostatud näidisvormi esitamist töörühmale avaldati ametliku konsultatsiooni raames arvamus 04/2013. Pärast arvamuse 04/2013 alusel muudetud näidisvormi esitamist avaldas töörühm 4. detsembril 2013 arvamuse 07/2013 (14). Sidusrühmad võtsid arvesse eelnimetatud kahes arvamuses sõnastatud soovitused. |
(21) |
Töörühma arvamuses 07/2013 soovitatakse korraldada näidisvormi rakendamise katseetapp, mille raames võivad üksikud andmekaitseasutused kaaluda oma toetuse pakkumist. Katseetapp peaks aitama tagada, et näidisvorm pakub isikutele arukate võrkude kasutuselevõtmise kontekstis täiustatud andmekaitset. |
(22) |
Võttes arvesse kasu, mida näidisvorm ettevõtjatele, tarbijatele ja riiklikele andmekaitseasutustele pakub, peaksid liikmesriigid koostöös ettevõtjate, kodanikuühiskonna sidusrühmade ja riiklike andmekaitseasutustega stimuleerima ja toetama andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvormi kasutamist ja rakendamist arukate võrkude rakendamise ja arukate arvestisüsteemide kasutuselevõtu varases etapis. |
(23) |
Komisjon peaks käesoleva soovituse rakendamisele otseselt ja kaudselt kaasa aitama, edendama selleks sidusrühmade vahelist dialoogi ja koostööd, kasutama eelkõige katseetapi vältel teavet käsitleva tagasiside koondamist ja levitamist ettevõtjate ja riiklike andmekaitseasutuste hulgas. |
(24) |
Arvestades katseetapi järeldusi ning direktiivi 95/46/EÜ läbivaatamist, peaks komisjon hindama, kas näidisvormis esitatud metoodika tuleks uuesti läbi vaadata ja täpsustada. |
(25) |
Käesolevas soovituses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige ELi põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva soovituse eesmärk tagada era- ja perekonnaelu täielik austamine (põhiõiguste harta artikkel 7) ja isikuandmete kaitse (põhiõiguste harta artikkel 8). |
(26) |
Pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:
I. KOHALDAMISALA
1. |
Käesolevas soovituses esitatakse liikmesriikidele suunised meetmete kohta, mis on vajalikud aruka võrgu ja arukate mõõtmissüsteemide poolt andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvormi (edaspidi „näidisvorm”) laiaulatuslikuks levitamiseks, tunnustamiseks ja kasutamiseks, et tagada selliste seadmete ja süsteemide kasutuselevõtu puhul isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatusega seotud põhiõigused. Näidisvorm on kättesaadav arukate võrkude töökonna veebisaidil (http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/smartgrids/smartgrids_en.htm). |
II. MÕISTED
2. |
Liikmesriike kutsutakse üles võtma teadmiseks järgmised mõisted:
|
III. RAKENDAMINE
3. |
Isikuandmete kaitse tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid innustama vastutavaid andmetöötlejaid rakendama näidisvormi arukate võrkude ja arukate arvestisüsteemide puhul, ning arvesse võtma üksikisikute kaitsmist käsitleva töörühma soovitusi seoses isikuandmete töötlemisega, eelkõige töörühma arvamust 07/2013 (17). Töörühma arvamused on kättesaadavad arukate võrkude töökonna veebilehel (http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/smartgrids/smartgrids_en.htm). |
4. |
Liikmesriigid peaksid koostöös ettevõtjate, kodanikuühiskonna sidusrühmade ja oma andmekaitseasutustega stimuleerima ja toetama näidisvormi kasutamist ja rakendamist arukate võrkude rakendamise ja arukate arvestisüsteemide kasutuselevõtu varases etapis. |
5. |
Liikmesriigid peaksid innustama vastutavaid andmetöötlejaid pidama andmekaitsele avaldatava mõju hindamise täiendavaks elemendiks parimat võimalikku tehnikat, mille liikmesriigid, ettevõtjad, komisjon ja muud sidusrühmad määravad koostöö tulemusena kindlaks soovituse 2012/148/EL punktis 42 esitatud arukate mõõtmissüsteemide ühiste minimaalsete funktsionaalsete nõuete iga nõude täitmise jaoks. |
6. |
Liikmesriigid peaksid pakkuma vastutavatele andmetöötlejatele tuge tõhusat andmekaitset võimaldavate lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete arendamisel ja rakendamisel. |
7. |
Liikmesriigid peaksid tagama, et vastutavad andmetöötlejad konsulteerivad enne andmete töötlemist oma riiklike andmekaitseasutustega andmekaitsele avaldatava mõju hindamise küsimuses. |
8. |
Liikmesriigid peaksid tagama, et pärast andmekaitsele avaldatava mõju hindamist ja kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ kohaste muude kohustustega võtavad vastutavad andmetöötlejad asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada isikuandmete kaitse, ning kontrollivad kogu seadme või süsteemi kasutustsükli vältel võetud meetmete hindamist ja jätkuvat asjakohasust. |
IV. KATSEETAPP
9. |
Liikmesriigid peaksid toetama tegelikel juhtumitel põhineva katseetapi korraldamist, (18) muu hulgas otsima katsetajaid arukate võrkude ja arukate arvestitega seotud tööstussektoritest ja innustades neid katseetapis osalema. |
10. |
Et saavutada parim mõju andmekaitsele ja omandada võimalikult palju sisendeid näidisvormi hilisemaks läbivaatamiseks, peaksid liikmesriigid katseetapi jooksul tagama, et kõigi asjaomaste seadmete või süsteemide puhul rakendatakse näidisvormi, töörühma nõuandeid (19) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning käesoleva soovituse III osa sätteid. |
11. |
Liikmesriigid peaksid innustama riikide andmekaitse eest vastutavaid asutusi pakkuma vastutavatele andmetöötlejatele tuge ja juhiseid kogu katseetapi vältel ning toetama katseetapi korraldamist (20). |
12. |
Komisjon kavatseb aidata otseselt kaasa katseetapi rakendamisele ja järelevalvele, hõlbustades sidusrühmade vahelist dialoogi ja koostööd, eelkõige pakkudes sidusrühmadele platvormi (21) kohtumiste korraldamiseks sidusrühmade esindajate, katsetajate, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajate, riikide andmekaitseasutuste ja energeetikasektorit reguleerivate asutuste osalusel. |
13. |
Liikmesriigid peaksid innustama katsetajaid sidusrühmade platvormi raames suhtlema ja katse tulemusi jagama riikide andmekaitse eest vastutavate asutustega ning muude asjakohaste sidusrühmadega, tuginedes kolme liiki hindamiskriteeriumidele:
Kõnealuseid hindamiskriteeriume käsitlevates aruannetes tuleks keskenduda komisjoni soovituste ja näidisvormi rakendamist käsitlevale teabele kõigi asjaomaste seadmete või süsteemide puhul. |
14. |
Komisjon kavatseb tagada, et koostatakse loend kõikidest katseetapi käigus andmekaitsele avaldatava mõju hindamistest. Andmekaitsele avaldatava mõju hindamiste loend on kogu katseetapi jooksul kättesaadav arukate võrkude töökonna veebisaidil ning seda ajakohastatakse korrapäraselt, et edendada näidisvormi rakendamise pidevat ja kiiret täiustamist. |
V. LÄBIVAATAMINE
15. |
Kahe aasta jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas peaksid liikmesriigid esitama komisjonile hindamisaruande, milles on esile tõstetud katseetapist tulenevad asjakohased järeldused. |
16. |
Kaks aastat pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kavatseb komisjon hinnata liikmesriikide esitatud katseetapi aruannete põhjal näidisvormi läbivaatamise vajadust, võttes arvesse eespool nimetatud hindamiskriteeriume. Komisjon kaalub võimalust korraldada enne näidisvormi läbivaatamist spetsiaalne sidusrühmadele suunatud üritus, et vahetada arvamusi hindamise kohta. |
17. |
Läbivaatamine peaks aitama kindlustada, et näidisvorm tagab arukate võrkude kasutuselevõtmise puhul üksikisikutele parema andmekaitse ning kajastab asjakohaselt muudetud direktiivi 95/46/EÜ ja töörühma arvamuse 07/2013 sätteid. |
Brüssel, 10. oktoober 2014
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Günther OETTINGER
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(4) Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm, arvamus 12/2011, milles käsitletakse arukat mõõtmist, 00671/11/EN, WP183, 4. aprill 2011.
(5) Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm, arvamus 04/2013, milles käsitletakse andmekaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvormi (edaspidi „näidisvorm”), mille on arukate võrkude ja arukate mõõtmissüsteemide jaoks koostanud komisjoni arukate võrkude töökonna 2. eksperdirühm, 00678/13/EN, WP205, 22. aprill 2013.
(6) Sama ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 23. novembri 2010. aasta soovitus CM/Rec(2010)13 liikmesriikidele üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel profileerimise kontekstis.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(8) COM(2012) 11 final.
(9) KOM(2011) 202 (lõplik).
(10) Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele adresseeritud ühisteatis Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum, 7.2.2013, JOIN(2013) 1 (final).
(11) COM(2013) 48 final.
(12) Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus, 8. juuni 2012, milles käsitletakse komisjoni soovitust arukate mõõtmissüsteemide arendamiseks ettevalmistumise kohta https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Opinions/2012/12-06-08_Smart_metering_ET.pdf
(13) Komisjoni soovitus 2012/148/EL, 9. märts 2012, arukate mõõtmissüsteemide arendamiseks ettevalmistumise kohta (ELT L 73, 13.3.2012, lk 9).
(14) Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm, arvamus 07/2013, milles käsitletakse isikuandmete kaitsele avaldatava mõju hindamise näidisvormi (edaspidi „näidisvorm”), mille on arukate võrkude ja arukate mõõtmissüsteemide jaoks koostanud komisjoni arukate võrkude töökonna 2. eksperdirühm, 2064/13/EN, WP209, 4. detsember 2013.
(15) Euroopa arukate võrkude töökonna koostatud näidisvormis on arukad võrgud määratletud kui energiavõrgud, mille abil saab kulutõhusalt integreerida kõigi võrku ühendatud kasutajate käitumise, et saada majanduslikult tõhus säästlik elektrisüsteem, mis on säästlik, väikeste kadudega, varustuskindel ja hea tarnekvaliteediga: http://ec.europa.eu/energy/gas_ electricity/smartgrids/doc/expert_group1.pdf
(16) Tõlgendamismärkus direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) ja direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) kohta. Jaemüügiturud, lk 7.
(17) Vt joonealune märkus 4, 5 ja 14.
(18) Vt joonealune märkus 14.
(19) Vt joonealune märkus 4, 5 ja 14.
(20) Vt joonealune märkus 14.
(21) Sidusrühmade platvormiks on arukate võrkude töökond, mille Euroopa Komisjon asutas 2009. aastal poliitikaplatvormina aruka võrgu kasutuselevõtuga seotud poliitiliste ja seadusandlike suuniste arutamiseks ja selleteemaliseks nõustamiseks ning kasutuselevõtuks tehtavate esimeste sammude koordineerimiseks: http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/smartgrids/taskforce_en.htm
Parandused
18.10.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 300/69 |
Komisjoni 28. mai 2014. aasta otsuse 2014/313/EL (millega muudetakse otsuseid 2011/263/EL, 2011/264/EL, 2011/382/EL, 2011/383/EL, 2012/720/EL ja 2012/721/EL, et võtta arvesse muudatusi ainete klassifitseerimisel) parandused
( Euroopa Liidu Teataja L 164, 3. juuni 2014 )
Leheküljel 77 I lisa punkt 1, milles käsitletakse otsuse 2011/263/EL lisa:
asendatakse
„1) |
2. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus asendatakse erandite tabel järgmise tabeliga:
|
järgmisega:
„1) |
2. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus asendatakse erandite tabel järgmise tabeliga:
|
Leheküljel 78 II lisa punkt 1, milles käsitletakse otsuse 2011/264/EL lisa:
asendatakse
„1) |
4. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus asendatakse erandite tabel järgmise tabeliga:
|
järgmisega:
„1) |
4. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus asendatakse erandite tabel järgmise tabeliga:
|
(*) Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et aine on kiiresti lagunev ja lagunev anaeroobsetes tingimustes.
(**) Nimetatud 2. kriteeriumi punktis e. Seda erandit kasutatakse siis, kui biotsiidide võimaliku bioakumulatsiooni log Pow (oktanooli-vee jaotusteguri) väärtus on < 3,0 või kui tema katseliselt määratud bioakumulatsiooni tegur on ≤ 100.
(***) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.
(****) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.”
(*****) Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et aine on kiiresti lagunev ja lagunev anaeroobsetes tingimustes.
(******) Nimetatud 2. kriteeriumi punktis e. Seda erandit kasutatakse siis, kui biotsiidide võimaliku bioakumulatsiooni log Pow (oktanooli-vee jaotusteguri) väärtus on < 3,0 või kui tema katseliselt määratud bioakumulatsiooni tegur on ≤ 100.
(*******) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.
(********) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.”
(*********) Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et aine on kiiresti lagunev ja lagunev anaeroobsetes tingimustes.
(**********) Nimetatud 4. kriteeriumi punktis e. Seda erandit kasutatakse siis, kui biotsiidide võimaliku bioakumulatsiooni log Pow (oktanooli-vee jaotusteguri) väärtus on < 3,0 või kui tema katseliselt määratud bioakumulatsiooni tegur on ≤ 100.
(***********) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.
(************) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.”
(*************) Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et aine on kiiresti lagunev ja lagunev anaeroobsetes tingimustes.
(**************) Nimetatud 4. kriteeriumi punktis e. Seda erandit kasutatakse siis, kui biotsiidide võimaliku bioakumulatsiooni log Pow (oktanooli-vee jaotusteguri) väärtus on < 3,0 või kui tema katseliselt määratud bioakumulatsiooni tegur on ≤ 100.
(***************) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.
(****************) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.”