1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/1

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/3

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/6

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/9

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimise kohta.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduva tariifiinformatsiooni valdaja võib vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõikele 6 veel teatava perioodi vältel tugineda käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta avaldatud informatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/14

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/20

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/22

(1)

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) laiendatud teaduskomitee koostas eriistungil otsuse 2005/387/JSK kohaselt riskihindamisaruanded uute psühhoaktiivsete ainete 4-jodo-2,5-dimetoksü-N-(2-metoksübensüül)fenetüülamiini (25I-NBOMe), 3,4-dikloro-N-[[1-(dimetüülamino)tsükloheksüül]metüül]bensamiidi (AH-7921), 3,4-metüleendioksüpürovalerooni (MDPV) ja 2-(3-metoksüfenüül)-2-(etüülamino)tsükloheksanooni (metoksetamiini) kohta ja esitas need seejärel 23. aprillil 2014 komisjonile ja nõukogule.

(2)

Sel ajal kui liidu tasandil nõuti riskihindamist, ei olnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon aineid 25I-NBOMe, AH-7921, MDPV ja metoksetamiin hinnanud, kuid Maailma Terviseorganisatsiooni uimastisõltuvuse eksperdikomisjon hindas neid 2014. aasta juunis.

(3)

Ainetel 25I-NBOMe, AH-7921, MDPV ja metoksetamiin ei ole tõendatud ega tunnustatud meditsiinilist kasutust (inimtervishoius ega veterinaarias). Pärast nende ainete ilmumist uimastiturule on neid kasutatud analüüsi võrdlusainetena ja nende keemilisi, farmakoloogilisi ja toksilisi omadusi on uuritud teadusuuringutes ning 25I-NBOMe puhul ka neurokeemia valdkonnas, kuid miski ei viita sellele, et neid kasutataks muudel eesmärkidel.

(4)

25I-NBOMe on 2,5-dimetoksü-4-jodofenetüülamiini (2C-I), klassikalise serotonergilise hallutsinogeeni tugevatoimeline sünteetiline derivaat, mille kohta koostatakse liidu tasandil 2003. aastast riskihindamisi ja mille suhtes on kehtestatud kontrollimeetmed ning kriminaalkaristused vastavalt nõukogu otsusele 2003/847/JSK (2).

(5)

25I-NBOMe täpseid nähte on raske nimetada, sest ei ole avaldatud töid, milles oleks uuritud selle aine ägedat ja kroonilist mürgisust, selle psühholoogilist toimet, mõju käitumisele ja sõltuvuse tekkimise ohtu, ning andmeid ja teavet on vähe. Seda ainet tarbinud inimeste kliiniliste vaatlustega on selgunud, et see aine tekitab hallutsinatsioone ning võib põhjustada tugevat ärritust, segasust, tugevaid kuulmis- ja nägemishäireid, agressiivsust, vägivaldseid õnnetusi ja enesevigastamist.

(6)

Kolmes liikmesriigis on registreeritud 25I-NBOMe põhjustatud neli surmajuhtumit. Tõsiseid mürgistusi selle ainega seoses on kindlaks tehtud neljas liikmesriigis, kes on teatanud 32st mürgistusest, mis ei lõppenud surmaga. Kui see uus psühhoaktiivne aine muutuks laiemalt kättesaadavaks ja seda kasutataks rohkem, võivad sellel olla rasked tagajärjed inimeste tervisele ja rahvatervisele. 25I-NBOMe põhjustatud sotsiaalsete ohtude kohta ei ole teavet.

(7)

22 liikmesriiki ja Norra on teatanud EMCDDA-le ja Euroopa Politseiametile (Europol), et nad on leidnud ainet 25I-NBOMe. 25I-NBOMe kasutamise kohta ei ole andmeid, kuid vähesest olemasolevast teabest võib järeldada, et seda võidakse kasutada mitmesugustes kohtades, nagu kodus, baarides, ööklubides ja muusikapidustustel.

(8)

Ainet 25I-NBOMe turundatakse ja müüakse avalikult internetis kui teadus- ja uurimistöös kasutatavat kemikaali ning konfiskeeritud kogustest, kogutud proovidest ning kasutajate ja jaemüüjate veebilehtedest ilmneb, et seda müüakse nii omaette ainena kui ka LSD asendajana. EMCDDA on teinud kindlaks üle 15 jaemüüja, kes seda ainet internetis müüvad ning kes võivad asuda nii liidus kui ka Hiinas.

(9)

Riskihindamisaruandes tõdetakse, et 25I-NBOMe kohta on vähe teaduslikke andmeid, ning rõhutatakse, et on vaja teadusuuringuid, et teha kindlaks sellest ainest tulenevaid tervise- ja sotsiaalseid ohte. Kuid kättesaadavad andmed ja teave on piisav alus, et kehtestada liidus 25I-NBOMe suhtes kontrollimeetmed. Kuna aine on tervisele ohtlik, nagu seda on dokumenteeritud mitme teatatud surmajuhtumi puhul, ja kuna kasutajad võivad seda tarbida teadmatult ning kuna sellel ainel ei ole meditsiinilist väärtust ega kasutust, tuleks 25I-NBOMe suhtes kehtestada kogu liidus kontrollimeetmed.

(10)

Kuna kuus liikmesriiki on oma õigusaktides kehtestanud 25I-NBOMe üle kontrolli 1971. aasta ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni alusel ja seitse liikmesriiki on kehtestanud vastava kontrolli muude seadusandlike meetmetega, aitaks selle aine kontrollimise meetmete kehtestamine kogu liidus vältida takistuste tekkimist piiriüleses õiguskaitses ja õigusalases koostöös ning aitaks kaitsta ohtude eest, mida selle aine kättesaadavus võiks põhjustada.

(11)

AH-7921 on ebatüüpilise struktuuriga sünteetiline valuvaigistava toimega opioid, mille kohta interneti kaudu toimivad tarnijad, kasutajate veebilehed ja meedia kasutavad nimetust doksülaam. Seda nimetust võib kergesti segi ajada doksüülamiiniga, mis on rahustava ja hüpnootilise toimega ravim, mis võib viia tahtmatu üleannustamiseni.

(12)

AH-7921 täpseid nähte on raske nimetada, sest ei ole avaldatud töid, milles oleks uuritud selle aine ägedat ja kroonilist mürgisust, selle psühholoogilist toimet, mõju käitumisele ja sõltuvuse tekkimise ohtu, ning andmeid ja teavet on vähe. Kasutajatelt saadud andmete põhjal ilmneb, et AH-7921 meenutab toimelt klassikalisi opioide, tekitades kerget heaolutunnet, sügelust ja lõdvestust; kõrvalnähuna tekitab see tüüpiliselt iiveldust. Lisaks AH-7921 katsetamisele ja selle mõnuainena kasutamisele on mõned kasutajad teatanud, et kasutavad seda valu leevendamiseks või teiste opioidide kasutamise lõpetamisest tingitud võõrutusnähtude raviks. See võib viidata sellele, et ainet AH-7921 võidakse hakata kasutama süstivate opioidikasutajate seas.

(13)

AH-7921 kasutamise kohta ei ole andmeid, kuid olemasolevast teabest võib järeldada, et seda ei kasutata laialdaselt ning kui seda tehakse, kasutatakse seda kodus.

(14)

2012. aasta detsembrist 2013. aasta septembrini on kolmes liikmesriigis registreeritud 15 surmajuhtumit, mille puhul on lahkamisel võetud proovidest leitud ainet AH-7921 kas eraldi või koos muude ainetega. Kuigi kõikide surmajuhtumite puhul ei ole võimalik kindlalt määrata, kui suur osa nendes oli AH-7921-l, on teatavatel juhtudel seda ainet selgelt nimetatud kui võimalikku surma põhjust. Üks liikmesriik on teatanud kuuest AH-7921 mürgistusest, mis ei lõppenud surmaga. Kui see uus psühhoaktiivne aine muutuks laiemalt kättesaadavaks ja seda kasutataks rohkem, võivad sellel olla rasked tagajärjed inimeste tervisele ja rahvatervisele. AH-7921 põhjustatud sotsiaalsete ohtude kohta teavet ei ole.

(15)

Riskihindamisaruandes tõdetakse, et AH-7921 kohta on vähe teaduslikke andmeid ning rõhutatakse, et on vaja teadusuuringuid, et teha kindlaks sellest ainest tulenevaid tervise- ja sotsiaalseid ohte. Kuid kättesaadavad andmed ja teave on piisav alus, et kehtestada liidus AH-7921 suhtes kontrollimeetmed. Kuna see aine on tervisele ohtlik, nagu seda on dokumenteeritud mitme teatatud surmajuhtumi puhul, ning kuna kasutajad võivad seda teadmatult tarbida ning kuna sellel ainel ei ole meditsiinilist väärtust ega kasutust, tuleks AH-7921 suhtes kehtestada kogu liidus kontrollimeetmed.

(16)

Kuna üks liikmesriik on oma õigusaktides kehtestanud AH-7921 üle kontrolli 1971. aasta ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni alusel ja viis liikmesriiki on kehtestanud vastava kontrolli muude seadusandlike meetmetega, aitaks selle aine kontrollimise meetmete kehtestamine kogu liidus vältida takistuste tekkimist piiriüleses õiguskaitses ja õigusalases koostöös ning aitaks kaitsta ohtude eest, mida selle aine kättesaadavus võiks põhjustada.

(17)

MDPV on katinooni tuum-asendatud sünteetiline derivaat, mis on keemiliselt suguluses pürovalerooniga, neid mõlemaid kontrollitakse vastavalt ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonile.

(18)

Teavet MDPV kroonilise ja ägeda toksilisuse kohta, selle aine psühholoogilise ja käitumusliku mõju ja selle potentsiaali kohta sõltuvuse tekitajana ei koguta ühtselt kogu liidus. Avaldatud uuringute andmed, mida kinnitavad kliinilised juhud, näitavad, et MDPV psühhofarmakoloogiline profiil on sarnane kokaiini ja metamfetamiini toimega, kuid tugevam ja kauem kestev. Lisaks sellele on ilmnenud, et MDPV motoorikat, tahhükardiat ja kõrget vererõhku aktiveeriv toime on kümme korda tugevam.

(19)

Kasutajate veebisaitidel on osutatud, et selle äge mürgisus võib põhjustada inimestel muude ergutite toimega sarnast kahjulikku toimet, sealhulgas paranoilist psühhoosi, tahhükardiat, kõrget vererõhku, diaforeesi, hingamisraskust, tugevat ärritust, kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone, suurt ärevust, hüpertermiat, vägivallasööste ning mitme organi väärtalitlust.

(20)

Kaheksas liikmesriigis ja Norras on ajavahemikus 2009. aasta septembrist 2013. aasta augustini kokku registreeritud 108 surmajuhtumit, kus on lahkamisel võetud bioproovidest leitud MDPVd või märgitud see surma põhjustajaks. Kaheksas liikmesriigis on teatatud 525st surma mitte põhjustanud MDPV-mürgistuse juhtumist. Kui see uus psühhoaktiivne aine muutuks laiemalt kättesaadavaks ja seda kasutataks rohkem, võivad sellel olla rasked tagajärjed inimeste tervisele ja rahvatervisele.

(21)

Alates 2009. aastast on neli liikmesriiki teatanud, et on leidnud MDPVd bioproovidest, mis on võetud pärast liiklusõnnetusi, millest osad on lõppenud surmaga, ning samuti on seda ainet leitud juhul, kui sõidukit on juhitud uimastijoobes.

(22)

MDPV on olnud liidu uimastiturul 2008. aasta novembrist ning 27 liikmesriigis, Norras ja Türgis on seda konfiskeeritud mitmekilostes kogustes. MDPVd müüakse omaette ainena, aga seda on leitud ka segatuna muude ainetega. Seda on laialdaselt saada internetis tarnijatelt ja jaemüüjatelt, uimastitarvete poodidest ning tänavakaubitsejailt. On mõningaid märke, mis viitavad teatud organisatsioonilise struktuuri olemasolule, mis tegeleb selle aine tablettide valmistamisega ning turustamisega liidus.

(23)

Riskihindamisaruanne näitab, et on vaja teha veel uuringuid, et teha kindlaks MDPVst tulenevad tervise- ja sotsiaalsed ohud. Kuid kättesaadavad andmed ja teave on piisav alus, et kehtestada liidus MDPV suhtes kontrollimeetmed. Kuna see aine on tervisele ohtlik, nagu seda on dokumenteeritud mitme teatatud surmajuhtumi puhul, ning kuna kasutajad võivad seda teadmatult tarbida ning kuna sellel ainel ei ole meditsiinilist väärtust ega kasutust, tuleks MDPV suhtes kehtestada kogu liidus kontrollimeetmed.

(24)

Kuna 21 liikmesriiki on oma õigusaktides kehtestanud MDPV üle kontrolli 1971. aasta ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni alusel ja neli liikmesriiki on kehtestanud vastava kontrolli muude seadusandlike meetmetega, aitaks selle aine kontrollimise meetmete kehtestamine kogu liidus vältida takistuste tekkimist piiriüleses õiguskaitses ja õigusalases koostöös ning aitaks kaitsta ohtude eest, mida selle aine kättesaadavus võiks põhjustada.

(25)

Metoksetamiin on arüültsükloheksüülamiin, mis keemiliselt sarnaneb ketamiiniga ja rahvusvaheliselt kontrollitava ainega fentsüklidiin (PCP). Metoksetamiinil on nagu ketamiinil ja PCP-l dissotsiatiivseid omadusi.

(26)

Metoksetamiini kroonilise ja ägeda mürgisuse uuringuid ei ole tehtud, ka puuduvad selle aine psühholoogilise ja käitumusliku toime ja sõltuvuse tekkimise uuringud. Selle aine kasutajate veebisaitidel on osutatud, et selle aine kõrvalmõjud sarnanevad ketamiinijoobega. Võib esineda iiveldust, tugevat oksendamist, hingamisraskusi, krampe, ruumitaju kadumist, ärevust, katatooniat, agressiivsust, hallutsinatsioone, paranoiat ja psühhoose. Lisaks sellele võib äge metoksetamiinimürgistus põhjustada ergutavat toimet (ärritust, tahhükardiat ja kõrget vererõhku) ja mõjutada aju, mida eeldatavasti ei esine ägeda ketamiinijoobe korral.

(27)

Kuus liikmesriiki on teatanud ligi 20 surmajuhtumist, mille korral on lahkamisel võetud proovidest leitud seda ainet. Metoksetamiini on kas eraldi või koos teiste ainetega leitud 20 mürgistusjuhul, mis ei lõppenud surmaga, nagu on teatanud viis liikmesriiki. Kui see uus psühhoaktiivne aine muutuks laiemalt kättesaadavaks ja seda kasutataks rohkem, võivad sellel olla rasked tagajärjed inimeste tervisele ja rahvatervisele.

(28)

Alates novembrist 2010 on kakskümmend kolm liikmesriiki, Türgi ja Norra teatanud, et on leidnud metoksetamiini. Teave osutab sellele, et seda müüakse internetis, uimastitarvete poodides ja tänaval nii omaette ainena kui ka ketamiini nn seadusliku asendajana.

(29)

Liidus on seda ainet pulbrina konfiskeeritud mitmekilostes kogustes, kuid ei ole teavet organiseeritud kuritegevuse seotusest sellega. Metoksetamiini tootmiseks ei ole vaja keerukaid seadmeid.

(30)

Andmed selle aine leviku kohta pärinevad kahes liikmesriigis tehtud mitteesinduslikust uuringust. Need uuringud näitavad, et metoksetamiini levimus on väiksem kui ketamiinil. Olemasolev teave viitab sellele, et ainet võidakse tarbida mitmesugustes kohtades, sealhulgas kodus, baarides, ööklubides, muusikafestivalidel.

(31)

Riskihindamisaruanne näitab, et on vaja teha veel uuringuid, et teha kindlaks metoksetamiinist tulenevad tervise- ja sotsiaalsed riskid. Kuid kättesaadavad andmed ja teave on piisav alus, et kehtestada liidus metoksetamiini suhtes kontrollimeetmed. Kuna see aine on tervisele ohtlik, nagu seda on dokumenteeritud mitme teatatud surmajuhtumi puhul, ning kuna kasutajad võivad seda teadmatult tarbida ning kuna sellel ainel ei ole meditsiinilist väärtust ega kasutust, tuleks metoksetamiini suhtes kehtestada kogu liidus kontrollimeetmed.

(32)

Kuna üheksa liikmesriiki on oma õigusaktides kehtestanud MDPV üle kontrolli 1971. aasta ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni alusel ja üheksa liikmesriiki on kehtestanud vastava kontrolli muude seadusandlike meetmetega, aitaks selle aine kontrollimise meetmete kehtestamine kogu liidus vältida takistuste tekkimist piiriüleses õiguskaitses ja õigusalases koostöös ning see aitaks kaitsta ohtude eest, mida selle aine kättesaadavus võiks põhjustada.

(33)

Otsusega 2005/387/JSK antakse nõukogule rakendusvolitused, et liidu tasemel kiiresti ja eksperditeadmistele tuginedes reageerida liikmesriikide poolt avastatud ja teada antud uute psühhoaktiivsete ainete esilekerkimisele, kehtestades liidus nimetatud ainete suhtes kontrollimeetmeid. Kuna on täidetud selliste rakendusvolituste teostamiseks vajalikud tingimused ja kord, tuleks võtta vastu rakendusotsus, et kehtestada 25I-NBOMe, AH-7921, MDPV ja metoksetamiini suhtes kontrollimeetmed kogu liidus,

a)

4-jodo-2,5-dimetoksü-N-(2-metoksübensüül)-fenetüülamiin (25I-NBOMe);

b)

3,4-dikloro-N-[[1-dimetüülamino)tsükloheksüül]metüül]bensamiid (AH-7921);

c)

3,4-metüleendioksüpürovaleroon (MDPV);

d)

2-(3-metoksüfenüül)-2-(etüülamino)tsükloheksanoon (metoksetamiin).

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/27

(1)

Direktiivis 91/496/EMÜ on sätestatud kolmandatest riikidest liitu saabuvate loomade veterinaarkontrolli põhimõtted. Selles on sätestatud meetmed, mida komisjon saab võtta, kui kolmanda riigi territooriumil ilmneb või levib haigus, mis võib kujutada endast tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele.

(2)

Direktiivis 97/78/EÜ on sätestatud kolmandatest riikidest liitu toodavate loomade veterinaarkontrolli põhimõtted. Selles on sätestatud meetmed, mida komisjon saab võtta, kui kolmanda riigi territooriumil ilmneb või levib haigus, mis võib kujutada endast tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele.

(3)

Liibüas on suu- ja sõrataud endeemiline ning on kinnitatud, et kõnealust haigust esineb Tuneesias alates 25. aprillist 2014 ja Alžeerias alates 23. juulist 2014.

(4)

Suu- ja sõrataud on veiste, lammaste, kitsede ja sigade üks kõige nakkavamatest taudidest. Seda haigust põhjustav viirus võib väga kiiresti levida eelkõige haigestunud loomadest valmistatud toodete ja saastunud elutute objektide, sealhulgas näiteks loomaveokite kaudu. Viirus jääb saastunud keskkonnas väljaspool peremeeslooma püsima mitmeks nädalaks sõltuvalt temperatuurist.

(5)

Suu- ja sõrataudi esinemine Alžeerias, Liibüas ja Tuneesias võib kujutada endast tõsist riski liidu elusloomadele.

(6)

Kuigi suu- ja sõrataudi esinemist Marokos ei ole kinnitatud, on see kolmas riik Alžeeriast, Liibüast ja Tuneesiast liitu naasvate loomaveokite jaoks võimalik transiidiriik.

(7)

Kuna suu- ja sõrataudiga seotud olukord on Liibüas järsult halvenenud ning see taud on levinud Tuneesiasse ja Alžeeriasse, kus selle levimus suureneb, on liidu tasandil vaja kehtestada kaitsemeetmed, võttes arvesse suu- ja sõrataudi põhjustava viiruse püsimajäämist keskkonnas ja selle võimalikke levikuteid.

(8)

Loomaveokid ja loomaveolaevad, mida kasutatakse elusloomade vedamiseks Alžeeriasse, Liibüasse või Tuneesiasse, kus nakkus levib, võivad seal saastuda suu- ja sõrataudi põhjustava viirusega ja seetõttu põhjustada liitu naastes viiruse liitu sissetoomise.

(9)

Loomaveokite ja loomaveolaevade nõuetekohane puhastamine ja desinfitseerimine on kõige sobivam viis, millega takistada viiruse kiiret edasikandumist pikkade vahemaade taha.

(10)

Seepärast on asjakohane tagada, et kõiki loomaveokeid ja loomaveolaevu, millega veetakse elusloomi Alžeeriasse, Liibüasse või Tuneesiasse, puhastatakse ja desinfitseeritakse nõuetekohaselt ja et see märgitakse deklaratsiooni, mille käitaja või juht esitab sisenemiskohas pädevale asutusele.

(11)

Käitaja või juht peaks tagama, et iga loomaveoki ja loomaveolaeva puhastamise ja desinfitseerimise kohta säilitatakse sertifikaati vähemalt kolm aastat.

(12)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus nõuda, et kohapeal desinfitseeritaks iga sellist veokit, mis transpordib sööta riikidest, kus nakkus levib, või on sööta sinna transportinud ning mille puhul ei saa välistada märkimisväärset liidu territooriumile suu- ja sõrataudi toomise riski, sh selle veoki rehve või mis tahes muid selliseid osi, mille desinfitseerimist peetakse riski vähendamiseks vajalikuks.

(13)

Arvesse tuleks võtta ka seda, et kuigi suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvaid elusloomi ei ole lubatud liitu tuua ühestki Aafrika riigist, on lubatud Alžeeriast, Liibüast ja Tuneesiast importida teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid hobuslasi kooskõlas nõukogu direktiiviga 2009/156/EÜ (3) ja kõnealustest riikidest pärit hobuslasi on lubatud vedada liidu kaudu muusse kolmandasse riiki kooskõlas komisjoni otsusega 2010/57/EL (4). Liikmesriikidel peaks seepärast olema võimalus nõuda kõnealustest kolmandatest riikidest pärit hobuslasi transportivate loomaveokite rehvide või veoki mis tahes muude selliste osade kohapealset desinfitseerimist, mille desinfitseerimist peetakse suu- ja sõrataudi liitu sissetoomise riski vähendamiseks vajalikuks.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

ta suunab loomaveoki või loomaveolaeva nõuetekohasele puhastamisele ja desinfitseerimisele pädeva asutuse määratud kohas, mis asub asjaomases liikmesriigis, võimalikult lähedal liidu territooriumile sisenemise kohale ning väljastab lõikes 3 osutatud sertifikaadi;

b)

kui liidu territooriumile sisenemise koha lähedal ei ole sobivat puhastamise ja desinfitseerimise kohta või kui on risk, et puhastamata loomaveokist või loomaveolaevast eraldub loomsete saaduste jääke

1.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/32