ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 284

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
30. september 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1025/2014, 25. juuli 2014, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 38/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks) I lisa

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1026/2014, 25. juuli 2014, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 527/2013 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust) I lisa

3

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1027/2014, 25. juuli 2014, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 527/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1528/2007 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust) I lisa

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1028/2014, 26. september 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1207/2011, milles sätestatakse ühtse Euroopa taeva seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuded ( 1 )

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1029/2014, 26. september 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 73/2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded ( 1 )

9

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1030/2014, 29. september 2014, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses selliste näitajate väärtuste avalikustamise ühtse vormingu ja kuupäevaga, mille alusel määratakse kindlaks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 ( 1 )

14

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1031/2014, 29. september 2014, millega kehtestatakse täiendavad ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puu- ja köögiviljade tootjatele

22

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1032/2014, 29. september 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

40

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1033/2014, 29. september 2014, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud suhkrusektoris alates 1. oktoobrist 2014

42

 

 

OTSUSED

 

 

2014/680/EL, Euratom

 

*

Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 24. september 2014, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu kohtunikud

45

 

 

2014/681/EL, Euratom

 

*

Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 24. september 2014, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu kohtunik

46

 

 

2014/682/EL

 

*

Nõukogu otsus, 25. september 2014, Regioonide Komitee Bulgaaria asendusliikme ametisse nimetamise kohta

47

 

 

2014/683/EL

 

*

Nõukogu otsus, 25. september 2014, Regioonide Komitee Ühendkuningriigi liikme ametisse nimetamise kohta

48

 

 

2014/684/EL

 

*

Nõukogu otsus, 25. september 2014, Regioonide Komitee üheksa Kreeka liikme ja kaheteistkümne Kreeka asendusliikme ametisse nimetamise kohta

49

 

*

Nõukogu otsus 2014/685/ÜVJP, 29. september 2014, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, EULEX KOSOVO

51

 

 

2014/686/EL

 

*

Komisjoni otsus, 3. juuli 2014, mis käsitleb riigiabi SA.33927 (12/C) (ex 11/NN), mida on andnud Belgia Rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osalusi kaitsev tagatisskeem (teatavaks tehtud numbri C(2014) 1021 all)  ( 1 )

53

 

 

2014/687/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 26. september 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitmassi, paberi ja papi tootmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2014) 6750 all)  ( 1 )

76

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1025/2014,

25. juuli 2014,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 38/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 38/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nende soodustatud riikide loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ELi tollimaksu- ja kvoodivaba impordirežiimi, on esitatud määruse (EÜ) nr 1528/2007 (edaspidi „turulepääsu määrus”) I lisas.

(2)

Botswana, Côte d'Ivoire, Fidži, Ghana, Kamerun, Kenya, Namiibia ja Svaasimaa ei astunud vajalikke samme oma lepingute ratifitseerimiseks ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 2 lõikega 3, eriti selle punktiga b, ei kehti nende suhtes määruse (EÜ) nr 1528/2007 kohaselt lubatud turulepääsu kord enam alates 1. oktoobrist 2014. See tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 527/2013 (3).

(3)

Läbirääkimised majanduspartnerluslepingu üle Côte d'Ivoire'i ja Ghana ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 30. juunil 2014.

(4)

Läbirääkimised majanduspartnerluslepingu üle Botswana, Namiibia ja Svaasimaa ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 15. juulil 2014.

(5)

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikliga 24a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse I lisa ja lisada sinna Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma kuuluvad piirkonnad või riigid, kes on viinud lõpule läbirääkimised seoses Euroopa Liiduga sõlmitava lepinguga ja vastavad 1994. aasta GATTi XXIV artikli nõuetele.

(6)

Pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kohaldatakse Botswana, Côte d'Ivoire'i, Ghana, Namiibia ja Svaasimaa lisamisel turulepääsu määruse I lisasse määruse artikli 2 lõikes 3, eriti selle punktis b, sätestatud tingimusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Riikide lisamine I lisasse

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisasse lisatakse järgmised riigid:

 

Botswana Vabariik;

 

Côte d'Ivoire'i Vabariik;

 

Ghana Vabariik;

 

Namiibia Vabariik;

 

Svaasimaa Kuningriik.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(2)  ELT L 18, 21.1.2014, lk 52.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 527/2013, 21. mai 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1528/2007 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust (ELT L 165, 18.6.2013, lk 59).


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/3


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1026/2014,

25. juuli 2014,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 527/2013 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 527/2013 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust, (2) eriti selle artikleid 2a ja 2b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nende soodustatud riikide loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ELi tollimaksu- ja kvoodivaba impordirežiimi, on esitatud määruse (EÜ) nr 1528/2007 (edaspidi „turulepääsu määrus”) I lisas.

(2)

Läbirääkimised majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping”) üle ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel jõudsid lõpule 23. novembril 2007.

(3)

Botswana, Côte d'Ivoire, Fidži, Ghana, Kamerun, Kenya, Namiibia ja Svaasimaa ei astunud vajalikke samme oma lepingute ratifitseerimiseks. Seepärast muudeti määrusega (EL) nr 527/2013 vastavalt määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 2 lõikele 3 ning eriti selle punktile b viimati nimetatud määruse I lisa. Nimetatud riikide suhtes ei kehti määruse (EÜ) nr 1528/2007 kohaselt lubatud turulepääsu kord enam alates 1. oktoobrist 2014.

(4)

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 artiklitega 2a ja 2b vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse I lisa ja ennistada sellesse lisasse määruse (EL) nr 527/2013 kohaselt eemaldatud riigid, niipea kui need riigid on astunud vajalikud sammud oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.

(5)

Fidži on astunud vajalikud sammud oma majanduspartnerluslepingu ratifitseerimiseks ja on 17. juulil 2014 sellest lepingu hoiulevõtjale teatanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Riigi ennistamine I lisasse

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisasse lisatakse järgmine riik:

 

Fidži Vabariik.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(2)  ELT L 165, 18.6.2013, lk 59.


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/5


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1027/2014,

25. juuli 2014,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 527/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1528/2007 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 527/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1528/2007 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust, (2) eriti selle artikleid 2a ja 2b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nende riikide loetelu, kelle suhtes kehtib ELi tollimaksu- ja kvoodivaba impordikord, on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1528/2007 („turulepääsu määrus”) I lisas.

(2)

Läbirääkimised majanduspartnerluse lepingu üle (edaspidi „leping”) ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika poole vahel jõudsid lõpule 17. detsembril 2007.

(3)

Botswana, Côte d'Ivoire, Fidži, Ghana, Kamerun, Kenya, Namiibia ja Svaasimaa ei ole astunud vajalikke samme, et ratifitseerida oma lepingut. Seepärast muudeti määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 2 lõike 3 ning eelkõige selle punkti b alusel määrusega (EL) nr 527/2013 esimesena nimetatud määruse I lisa. Nimetatud riikide suhtes lakkas määruse (EÜ) nr 1528/2007 alusel lubatud turulepääsu kord kehtimast 1. oktoobril 2014.

(4)

Komisjonile on antud õigus võtta määruse (EÜ) nr 1528/2007 artiklite 2a ja 2b kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse nimetatud määruse I lisa, et ennistada sinna määruse (EL) nr 527/2013 alusel sealt välja jäetud riigid, niipea kui kõnealused riigid on astunud vajalikud sammud oma vastavate lepingute ratifitseerimiseks.

(5)

Kamerun on astunud vajalikud sammud oma lepingu ratifitseerimiseks ja on 22. juulil 2014 sellest lepingu hoiulevõtjale teatanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Riigi ennistamine I lisasse

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisasse lisatakse järgmine riik:

 

Kameruni Vabariik.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(2)  ELT L 165, 18.6.2013, lk 59.


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1028/2014,

26. september 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1207/2011, milles sätestatakse ühtse Euroopa taeva seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1207/2011 (2) on sätestatud seireandmete kogumise süsteemide suhtes kohaldatavad nõuded, et tagada kõnealuste süsteemide toimivuse, koostalitluse ja tõhususe ühtlustamine Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgus ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö koordineerimisel.

(2)

Selleks et varustada uued õhusõidukid uute tehniliste võimalustega, tuleb asjaomaste seadmete sertifitseerimise tingimused käitajatele kättesaadavaks teha vähemalt 24 kuud enne kõnealuste seadmete kavandatavat kasutuselevõtutähtpäeva. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) võttis asjaomased sertifitseerimistingimused vastu alles 2013. aasta detsembris. Seepärast ei ole käitajatel võimalik tagada, et uued õhusõidukid on 8. jaanuariks 2015 varustatud üldsaatega automaatse sõltuva seire väljundiga (ADS-B „Out”) ja täiustatud režiimi S (Mode S Enhanced) võimekusega. Seega tuleks rakendusmäärust (EL) nr 1207/2011 muuta, et anda asjaomastele käitajatele eespool nimetatud seadmete kasutuselevõtuks piisavalt lisaaega.

(3)

Sertifitseerimistingimuste ja nõutavate seadmete kättesaadavuse edasilükkumine ning tootmissektori piiratud suutlikkusest tulenevad probleemid õhusõidukite seadmetega varustamisel mõjutavad olemasoleva õhusõidukipargi tõrgeteta ajakohastamist. Lisaks tuleb Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti (FAA) kehtestatud nõuete täitmiseks varustada teatavad õhusõidukid, eelkõige Atlandi-ülesteks lendudeks kasutatavad õhusõidukid, üldsaatega automaatse sõltuva seire väljundiga hiljemalt 1. jaanuariks 2020. Seega tuleks üldsaatega automaatse sõltuva seire väljundi ja täiustatud režiimi S paigaldamise tähtpäeva edasi lükata ning viia see paremini kooskõlla FAA poolt kõnealuse väljundi paigaldamiseks kehtestatud tähtpäevaga.

(4)

Rakendustähtpäevade edasilükkamist tuleks riiklike õhusõidukite käitajate suhtes kohaldada samadel alustel nagu muude õhusõidukite käitajate suhtes. Seega tuleks edasi lükata ka tähtpäev, mida riiklike õhusõidukite käitajad pidid järgima üldsaatega automaatse sõltuva seire väljundi ja täiustatud režiimi S paigaldamisel.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 1207/2011 vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt asutatud ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 1207/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Käitajad tagavad, et:

a)

artikli 2 lõike 2 kohases lennuliikluses osalev õhusõiduk, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 8. jaanuaril 2015 või pärast seda, on varustatud sekundaarradari transpondritega, millel on II lisa A osas kindlaks määratud tehnilised võimalused;

b)

artikli 2 lõike 2 kohases lennuliikluses osalev õhusõiduk, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 5 700 kg või mille maksimaalne tegelik reisilennu õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 8. juunil 2016 või pärast seda, on varustatud sekundaarradari transpondritega, millel on lisaks II lisa A osas kindlaks määratud tehnilistele võimalustele ka selle lisa B osas kindlaks määratud tehnilised võimalused;

c)

artikli 2 lõike 2 kohases lennuliikluses osalev õhusõiduk, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 5 700 kg või mille maksimaalne tegelik reisilennu õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 8. juunil 2016 või pärast seda, on varustatud sekundaarradari transpondritega, millel on lisaks II lisa A osas kindlaks määratud tehnilistele võimalustele ka selle lisa C osas kindlaks määratud tehnilised võimalused.”

;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Käitajad tagavad, et:

a)

artikli 2 lõike 2 kohases lennuliikluses osalev õhusõiduk, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 8. jaanuari 2015, varustatakse hiljemalt 7. detsembriks 2017 sekundaarradari transpondritega, millel on II lisa A osas kindlaks määratud tehnilised võimalused;

b)

artikli 2 lõike 2 kohases lennuliikluses osalev õhusõiduk, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 5 700 kg või mille maksimaalne tegelik reisilennu õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 8. juunit 2016, varustatakse hiljemalt 7. juuniks 2020 sekundaarradari transpondritega, millel on lisaks II lisa A osas kindlaks määratud tehnilistele võimalustele ka selle lisa B osas kindlaks määratud tehnilised võimalused;

c)

artikli 2 lõike 2 kohases lennuliikluses osalev õhusõiduk, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 5 700 kg või mille maksimaalne tegelik reisilennu õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 8. juunit 2016, varustatakse hiljemalt 7. juuniks 2020 sekundaarradari transpondritega, millel on lisaks II lisa A osas kindlaks määratud tehnilistele võimalustele ka selle lisa C osas kindlaks määratud tehnilised võimalused.”

2)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõike 2 kohases lennuliikluses osalev transpordiks kasutatav riiklik õhusõiduk, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 5 700 kg või mille maksimaalne tegelik reisilennu õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme, varustatakse hiljemalt 7. juuniks 2020 sekundaarradari transpondritega, millel on lisaks II lisa A osas sätestatud tehnilistele võimalustele ka selle lisa B ja C osas sätestatud tehnilised võimalused.”

3)

Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 5 lõike 5 punktis c sätestatud nõuete täitmisest võib vabastada sellised õhusõidukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 5 700 kg või mille maksimaalne tegelik reisilennu õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 8. juunit 2016 ning mille pardal asuvad digitaalsed andmesiinid ei ole võimelised edastama kõiki II lisa C osas kirjeldatud parameetreid.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1207/2011, 22. november 2011, milles sätestatakse ühtse Euroopa taeva seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuded (ELT L 305, 23.11.2011, lk 35).


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1029/2014,

26. september 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 73/2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 73/2010 (2) artikli 3 punktis 13, artikli 7 lõikes 5 ja artikli 10 lõikes 1 osutatakse komisjoni määrusele (EÜ) nr 2096/2005, (3) mis tunnistati kehtetuks komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1035/2011 (4). Seega tuleks määruses (EL) nr 73/2010 leiduvaid viiteid määrusele (EÜ) nr 2096/2005 ajakohastada nii, et need osutaksid komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 1035/2011.

(2)

Määruse (EL) nr 73/2010 III lisas osutatakse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kehtestatud standarditele. ISO on pärast määruse (EL) nr 73/2010 vastuvõtmist mõned eespool osutatud standardid läbi vaadanud ja ümber nummerdanud. Seega tuleks määruses (EL) nr 73/2010 leiduvaid viiteid vastavatele ISO standarditele ajakohastada, et tagada kooskõla kõnealuste standardite viimase numeratsiooni ja väljaandega.

(3)

Määruse (EL) nr 73/2010 I, III ja XI lisas osutatakse mitmesugustele rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (Chicago konventsiooni) 15. lisaga ette nähtud mõistetele ja sätetele, täpsemalt selle konventsiooni 12. redaktsioonile (juuli 2004), millega inkorporeeritakse muudatus nr 34. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on pärast määruse (EL) nr 73/2010 vastuvõtmist muutnud mitut mõistet ja sätet ning teataval määral ka Chicago konventsiooni 15. lisa struktuuri; viimased muudatused kajastuvad 14. redaktsioonis (juuli 2013), millega inkorporeeritakse muudatus nr 37. Seega tuleks määruses (EL) nr 73/2010 leiduvaid viiteid ajakohastada vastavalt Chicago konventsiooni 15. lisale, et võimaldada liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja tagada kooskõla ICAO loodud rahvusvahelise õigusraamistikuga.

(4)

Määrust (EL) nr 73/2010 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 549/2004 (5) artikli 5 kohaselt asutatud ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 73/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)   „lennundusteabe pakett (IAIP)”– paberkandjal või elektrooniliselt esitatud pakett, mis koosneb järgmistest osadest:

a)

lennundusteabe kogumikud (AIP), sealhulgas nende muudatused;

b)

AIP lisad;

c)

punktis 17 osutatud teade (NOTAM-teade) ning lennueelse teabe bülletäänid;

d)

aeronavigatsiooniteabe ringkirjad ning

e)

kontroll-loetelud ja kehtivate NOTAM-teadete loetelud”

;

b)

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)   „takistuste andmed”– andmed kõikide selliste (ajutiste või püsivate) paiksete ja liikuvate objektide või nende osade kohta, mis asuvad õhusõidukile maapinnal liikumiseks ettenähtud alal, mis ulatuvad lendavate õhusõidukite ohutuse tagamiseks vajalikust kindlaksmääratud pinnast kõrgemale või mis asuvad kõnealustest kindlaksmääratud pindadest väljaspool, kuid kujutavad endast ohtu lennuliiklusele;”

c)

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)   „lennujaama kaardistamise andmed”– andmed, mida kogutakse lennujaama kaardistamise eesmärgil;”

d)

punkt 13 asendatakse järgmisega:

„13)   „aeronavigatsiooniteabeteenuse osutaja”– asutus, kes vastutab aeronavigatsiooniteabeteenuse osutamise eest ja kes on sertifitseeritud vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 nõuetele;”

e)

punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24)   „kriitilised andmed”– andmed, mis kuuluvad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Chicago konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon”) 15. lisa 1. peatüki jaos 1.1 kindlaksmääratud terviklikkuse taseme alapunkti c kohase liigituse alla;”

f)

punkt 25 asendatakse järgmisega:

„25)   „olulised andmed”– andmed, mis kuuluvad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Chicago konventsiooni 15. lisa 1. peatüki jaos 1.1 kindlaksmääratud terviklikkuse taseme alapunkti b kohase liigituse alla;”

.

2)

Artikli 7 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Ilma et see piiraks rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 kohaldamist, tagavad artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud, et aeronavigatsiooniandmeid või -teavet esitavad töötajad on nõuetekohaselt koolitatud, pädevad ja volitatud tegema nõutavat tööd.”

;

3)

artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud rakendavad ja hoiavad toimivana nende aeronavigatsiooniandmete ja -teabe esitamist hõlmavat kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt VII lisa A osas sätestatud nõuetele, ilma et see piiraks rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 kohaldamist.”

4)

I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse I lisaga.

5)

III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

6)

XI lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 73/2010, 26. jaanuar 2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded (ELT L 23, 27.1.2010, lk 6).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2096/2005, 20. detsember 2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded (ELT L 335, 21.12.2005, lk 13).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, 17. oktoober 2011, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010 (ELT L 271, 18.10.2011, lk 23).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1).


I LISA

I lisa B osa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tuleb esitada digitaalselt vastavalt III lisa punktides 9, 9a ja 12 osutatud ICAO standarditele;”


II LISA

„III LISA

ARTIKLITES JA LISADES OSUTATUD SÄTTED

1.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 3. peatüki punkt 3.7 („Kvaliteedijuhtimissüsteem”).

2.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 3. peatüki punkt 1.2.1 („Horisontaalne referentssüsteem”).

3.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 3. peatüki punkt 1.2.2 („Vertikaalne referentssüsteem”).

4.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 4. peatükk („Lennundusteabe kogumikud (AIP)”).

5.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 4. peatüki punkt 4.3 („AIP muudatuste tehnilised nõuded”).

6.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 4. peatüki punkt 4.4 („AIP lisade tehnilised nõuded”).

7.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 5. peatükk („NOTAM”).

8.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 6. peatüki punkt 6.2 („Teabe esitamine paberkoopiana”).

9.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 10. peatüki punkt 10.1 („Kattealad ja nõuded andmete esitamise kohta”).

9a.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 10. peatüki punkt 10.2.1 („Maapinna kõrgusmudeli andmekogum — sisu, arvandmete spetsifikatsioonid ja struktuur”).

10.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 1. liide („Lennundusteabe kogumiku (AIP) sisu”).

11.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 7. liide („Aeronavigatsiooniliste andmete avaldamise resolutsioon ja andmete terviklikkuse liigitus”).

12.

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37) 8. liide („Maapinna kõrgusmudeli ja takistuste andmete nõuded”).

13.

Objektihalduse Grupi (Object Management Group, OMG) unifitseeritud modelleerimiskeele (UML) spetsifikatsiooni versioon 2.1.1.

14.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19107:2003 — geograafiline teave — ruumiline skeem (1. redaktsioon, 8.5.2003).

15.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19115:2003 — geograafiline teave — metaandmed (1. redaktsioon, 8.5.2003 [parandus 1:2006, 5.7.2006]).

16.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19139:2007 — geograafiline teave — metaandmed — XML-skeemi rakendamine (1. redaktsioon, 17.4.2007).

17.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19118:2011 — geograafiline teave — kodeerimine (2. redaktsioon, 10.10.2011).

18.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19136:2007 — geograafiline teave — geograafiline märgistuskeel (GML) (1. redaktsioon, 23.8.2007).

19.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO/IEC 19757-3:2006 — infotehnoloogia — dokumendiskeemi kirjelduskeeled (DSDL) — 3. osa: reeglitepõhine valideerimine — Schematron (1. redaktsioon, 24.5.2006).

20.

ICAO dokument 9674/AN/946 — rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem — 1984. aasta käsiraamat (2. redaktsioon, 2002).

21.

ICAO dokument 9674-AN/946 — rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem — 1984. aasta (WGS-84) käsiraamat (2. redaktsioon, 2002) 7. peatüki punkt 7.3.2 („Tsükkelkoodkontrolli (CRC) algoritm”).

22.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO/IEC 27002:2005 — infotehnoloogia — turbetehnika — infoturbe haldamise tegevusjuhis (1. redaktsioon, 15.6.2005).

23.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 28000:2007 — tarneahela julgestuse tagamise juhtimissüsteemide spetsifikatsioonid (1. redaktsioon, 21.9.2007, läbivaatamisel, asendatakse 2. redaktsiooniga, mille kavandatav kuupäev on 31.1.2008 [uurimisjärgus]).

24.

Eurocae ED-99 A, nõuded lennujaama kaardistamise andmebaasi kasutajale (oktoober 2005).

25.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO 19110:2005 — geograafiline teave — nähtuste kataloogimise metoodika (1. redaktsioon).”


III LISA

„XI LISA

ARTIKLIS 14 OSUTATUD ICAO ERINEVUSED

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 15. lisa „Aeronavigatsiooniteabe teenused” 3. peatüki punkt 3.5.2 („Tsükkelkoodkontroll”). (14. redaktsioon, juuli 2013, sh muudatus nr 37).”


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1030/2014,

29. september 2014,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses selliste näitajate väärtuste avalikustamise ühtse vormingu ja kuupäevaga, mille alusel määratakse kindlaks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 441 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise protsessi raames avalikustamise ühtsus ja läbipaistvus, peavad asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustama kõnealuses protsessis kasutatavate näitajate väärtused.

(2)

Direktiivi 2013/36/EL (2) artikli 131 kohaselt globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjatena kindlaks määratud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavates avalikustamise vormides tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi standardeid, eelkõige Baseli pangandusjärelevalve komitee välja antud standardeid.

(3)

Kogutud andmete ühtsuse ja võrreldavuse tagamiseks peaks aruandekuupäev kattuma krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise majandusaasta lõpu andmete kuupäevaga või asjaomase asutusega kokku lepitud mis tahes muu kuupäevaga.

(4)

Selleks et hõlbustada üldsuse juurdepääsu avalikustatud teabele ja pidades silmas, et kindlakstegemise protsessi puhul on vaja kõigi liikmesriikide andmeid, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koguma kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatava teabe ja avaldama selle oma veebisaidil.

(5)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(6)

EBA on läbi viinud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühtne vorming

Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad täidavad käesoleva määruse lisas sätestatud vormi elektrooniliselt, nagu on avaldatud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) veebisaidil. Kõnealuse vormi abil avalikustavad globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad selliste näitajate väärtused, mida kasutatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute punktisumma kindlaksmääramiseks direktiivi 2013/36/EL artiklis 131 osutatud metoodika kohaselt.

Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ei ole kohustatud avalikustama lisaandmeid ega lisanäitajaid.

Artikkel 2

Avalikustamise kuupäev

Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad artikli 1 kohase teabe majandusaasta lõpu seisuga hiljemalt neli kuud pärast iga majandusaasta lõppu.

Asjaomased asutused võivad lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle majandusaasta lõpeb 30. juunil, esitada näitajate väärtused 31. detsembri seisuga. Igal juhul avalikustatakse teave hiljemalt 31. juuliks.

Artikkel 3

Avalikustamise asukoht

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad avalikustada käesoleva määruse lisas sätestatud vormis esitatud näitajate väärtused, kasutades teabekanalit, mille nad on määranud määruse (EL) nr 575/2013 VIII osaga ette nähtud teabe avalikustamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 434.

Kui näitajate väärtused ei ole avalikustatud esimeses lõigus osutatud teabekanalit kasutades, esitavad globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad otseviite avalikustatud teabele krediidiasutuse või investeerimisühingu veebisaidil või teabekanalile, kus teave on avalikustatud.

Pärast kõnealuse teabe avalikustamist globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate poolt saadavad asjaomased asutused kõnealused täidetud vormid põhjendamatu viivituseta EBA-le, kes avaldab need koondatult oma veebisaidil.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


LISA

Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks vajalikud andmed

Panga üldandmed

1. jagu. Üldteave

Vastus

a.

Riikliku järelevalveasutuse esitatav üldteave

 

1)

Riigi kood

 

2)

Panga nimi

 

3)

Esitamise kuupäev (aaaa-kk-pp)

 

b.

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatav üldteave

 

1)

Aruandekuupäev (aaaa-kk-pp)

 

2)

Aruandlusvaluuta

 

3)

Euro ümberarvestuskurss

 

4)

Aruandlusühik

 

5)

Raamatupidamisstandard

 

6)

Avalikustamise asukoht

 

Suuruse näitaja

2. jagu. Koguriskipositsioon

Summa

a.

Tuletislepingute vastaspoole riskipositsioon (meetod 1)

 

b.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutoväärtus

 

c.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspoole riskipositsioon

 

d.

Muud varad

 

1)

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberid, mida kajastatakse varadena

 

e.

Bilansilised kirjed kokku (kirjete 2.a, 2.b, 2.c ja 2.d summa, miinus kirje 2.d.1))

 

f.

Tuletislepingute potentsiaalne tuleviku riskipositsioon (meetod 1)

 

g.

0 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus

 

1)

Tingimusteta tühistatavad krediitkaartide krediidilimiidid

 

2)

Muud tingimusteta tühistatavad limiidid

 

h.

20 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus

 

i.

50 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus

 

j.

100 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus

 

k.

Bilansivälised kirjed kokku (kirjete 2.f, 2.g ja 2.h–2.j summa, miinus 0,9 korda kirjete 2.g.1 ja 2.g.2 summa)

 

l.

Raamatupidamise, kuid mitte riskipõhisel regulatiivsel eesmärgil konsolideeritud üksused

 

1)

Bilansilised varad

 

2)

Tuletislepingute potentsiaalne tuleviku riskipositsioon

 

3)

Tingimusteta tühistatavad siduvad kohustused

 

4)

Muud bilansivälised siduvad kohustused

 

5)

Konsolideeritud üksustesse tehtud investeeringute väärtus

 

m.

Regulatiivsed korrigeerimised

 

n.

Lisaandmed

 

1)

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames antud rahalise tagatisega seotud nõuded

 

2)

Krediidituletisinstrumentide tinglik netoväärtus

 

3)

Krediidituletisinstrumentide tinglik netoväärtus kirje 2.l alla kuuluvate üksuste puhul

 

4)

Kirje 2.l alla kuuluvate üksuste vahelised bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid

 

5)

Kirje 2.l alla kuuluvate üksuste bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid riskipõhisel regulatiivsel eesmärgil konsolideeritud üksuste suhtes

 

6)

Riskipõhisel regulatiivsel eesmärgil konsolideeritud üksuste riskipositsioonid kirje 2.l alla kuuluvate üksuste suhtes

 

7)

Finantsvõimenduse määra (2014. aasta jaanuari määratlus) arvutamisel aluseks võetud koguriskipositsioon

 

o.

Koguriskipositsiooni näitaja (kirjete 2.e, 2.k, 2.l.1, 2.l.2 summa pluss 0,1 korda kirjed 2.l.3, 2.l.4, miinus kirjete 2.l.5 ja 2.m summa)

 

Vastastikuse seotuse näitajad

3. jagu. Finantssüsteemisisesed varad

Summa

a.

Teistes finantsasutustes hoiustatud või teistele finantsasutustele laenatud rahalised vahendid

 

1)

Hoiusesertifikaadid

 

b.

Teistele finantsasutustele võimaldatud kasutamata krediidi- ja likviidsusliinid

 

c.

Teiste finantsasutuste emiteeritud hoitavad väärtpaberid

 

1)

Tagatud võlaväärtpaberid

 

2)

Kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlaväärtpaberid

 

3)

Allutatud võlaväärtpaberid

 

4)

Kommertsväärtpaberid

 

5)

Aktsiad (sealhulgas liht- ja eelisaktsiate nimiväärtus ja ülekurss)

 

6)

Kirjes 3.c.5 kajastatud asjaomaste aktsiatega seotud tasakaalustavad lühikesed positsioonid

 

d.

Teiste finantsasutustega tehtud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute praegune positiivne netopositsioon

 

e.

Teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on positiivne õiglane netoväärtus

 

1)

Positiivne õiglane netoväärtus (sealhulgas hoitav tagatis, kui see on hõlmatud tasaarvestuse raamlepinguga)

 

2)

Potentsiaalne tuleviku riskipositsioon

 

f.

Finantssüsteemisiseste varade näitaja (kirjete 3.a, 3.b–3.c.5, 3.d, 3.e.1, ja 3.e.2 summa, miinus kirje 3.c.6)

 


4. jagu. Finantssüsteemisisesed kohustused

Summa

a.

Hoiuseid kaasavate asutuste hoiused

 

b.

Hoiuseid mittekaasavate finantsasutuste hoiused

 

c.

Teistelt finantsasutustelt saadud kasutamata krediidi- ja likviidsusliinid

 

d.

Teiste finantsasutustega tehtud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute praegune negatiivne netopositsioon

 

e.

Teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on negatiivne õiglane netoväärtus

 

1)

Negatiivne õiglane netoväärtus (sealhulgas antud tagatis, kui see on hõlmatud tasaarvestuse raamlepinguga)

 

2)

Potentsiaalne tuleviku riskipositsioon

 

f.

Lisaandmed

 

1)

Teistelt finantsasutustelt laenatud rahalised vahendid

 

2)

Kirjetega 4.a ja 4.b hõlmatud hoiusesertifikaadid

 

g.

Finantssüsteemisiseste kohustuste näitaja (kirjete 4.a–4.e.2 summa)

 


5. jagu. Lunastamata või tagasiostmata väärtpaberid

Summa

a.

Tagatud võlaväärtpaberid

 

b.

Kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlaväärtpaberid

 

c.

Allutatud võlaväärtpaberid

 

d.

Kommertsväärtpaberid

 

e.

Hoiusesertifikaadid

 

f.

Lihtaktsiad

 

g.

Eelisaktsiad ja mistahes muud laadi allutatud rahastamisvahendid, mis ei kuulu kirje 5.c alla

 

h.

Lisaandmed

 

1)

Selliste omakapitaliinstrumentide raamatupidamislik väärtus, mille turuhind ei ole kättesaadav

 

i.

Lunastamata või tagasiostmata väärtpaberite näitaja (kirjete 5.a–5.g summa)

 

Asendatavuse/finantsasutuse infrastruktuuri näitajad

6. jagu. Aruandeaastal tehtud maksed (välja arvatud grupisisesed maksed)

Valuuta

Summa asjaomases valuutas

Summa

a.

Austraalia dollar

AUD

 

 

b.

Brasiilia real

BRL

 

 

c.

Kanada dollar

CAD

 

 

d.

Šveitsi frank

CHF

 

 

e.

Hiina jüaan

CNY

 

 

f.

Euro

EUR

 

 

g.

Inglise nael

GBP

 

 

h.

Hongkongi dollar

HKD

 

 

i.

India ruupia

INR

 

 

j.

Jaapani jeen

JPY

 

 

k.

Rootsi kroon

SEK

 

 

l.

USA dollar

USD

 

 

m.

Lisaandmed

1)

Mehhiko peeso

MXN

 

 

2)

Uus-Meremaa dollar

NZD

 

 

3)

Vene rubla

RUB

 

 

n.

Maksetegevuse näitaja (kirjete 6.a–6.l summa)

 


7. jagu. Hoiul olevad varad

Summa

a.

Hoiul olevate varade näitaja

 


8. jagu: Võlakirja- ja aktsiaturgudel tehtud emissiooni tagamise tehingud

Summa

a.

Omakapitaliinstrumentide emissioonide tagamise tegevus

 

b.

Võlainstrumentide emissioonide tagamise tegevus

 

c.

Emissioonide tagamise tegevuse näitaja (kirjete 8.a ja 8.b summa)

 

Keerukuse näitajad

9. jagu. Börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus

Summa

a.

Keskse vastaspoole kaudu kliiritud börsivälised tuletisinstrumendid

 

b.

Kahepoolselt arveldatud börsivälised tuletisinstrumendid

 

c.

Börsiväliste tuletisinstrumentide näitaja (kirjete 9.a ja 9.b summa)

 


10. jagu. Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid

Summa

a.

Kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

 

b.

Müügivalmis väärtpaberid

 

c.

Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid, mis vastavad 1. taseme varade määratlusele

 

d.

Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid, mis vastavad 2. taseme varade määratlusele; väärtuskärbetega

 

e.

Lisaandmed

 

1)

Tähtajani hoitavad väärtpaberid

 

f.

Kaubeldavate ja müügivalmis väärtpaberite näitaja (kirjete 10.a ja 10.b summa, miinus kirjete 10.c ja 10.d summa)

 


11. jagu. 3. taseme varad

Summa

a.

3. taseme varade näitaja

 

Jurisdiktsiooniülese tegevuse näitajad

12. jagu: Jurisdiktsiooniülesed nõuded

Summa

a.

Välismaised nõuded lõppriski alusel (välja arvatud tuletisinstrumentidega seotud tegevus)

 

b.

Lisaandmed:

 

1)

Tuletisinstrumentidega seotud välismaised nõuded lõppriski alusel

 

c.

Jurisdiktsiooniüleste nõuete näitaja (kirje 12.a)

 


13. jagu. Jurisdiktsiooniülesed kohustused

Summa

a.

Välismaised kohustused (välja arvatud tuletisinstrumendid ja kohalikud kohustused kohalikus valuutas)

 

1)

Kirje 13.a alla kuuluvad mis tahes välismaised kohustused seotud kontorite ees

 

b.

Kohalikud kohustused kohalikus valuutas (välja arvatud tuletisinstrumentidega seotud tegevus)

 

c.

Lisaandmed:

 

1)

Tuletisinstrumentidega seotud välismaised kohustused lõppriski alusel

 

d.

Jurisdiktsiooniüleste kohustuste näitaja (kirjete 13.a ja 13.b summa miinus kirje 13.a.1)

 

Täiendavad näitajad

14. jagu. Lisanäitajad

Summa

a.

Kohustused kokku

 

b.

Jaerahastamine

 

c.

Hulgirahastamisest sõltuvuse suhtarv (kirjete 14.a ja 14.b vahe jagatud kirjega 14.a)

 

d.

Välisnetotulu

 

e.

Netotulu kokku

 

f.

Brutotulu kokku

 

g.

Laenuks antud rahaliste vahendite brutoväärtus ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames laenuks antud väärtpaberite õiglane brutoväärtus

 

h.

Laenuks võetud rahaliste vahendite brutoväärtus ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames laenuks võetud väärtpaberite õiglane brutoväärtus

 

i.

Börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute positiivne õiglane brutoväärtus

 

j.

Börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute negatiivne õiglane brutoväärtus

 

 

Ühikute arv

k.

Jurisdiktsioonide arv

 


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/22


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1031/2014,

29. september 2014,

millega kehtestatakse täiendavad ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puu- ja köögiviljade tootjatele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)

7. augustil kehtestas Venemaa valitsus keelu teatavate toodete, sealhulgas puu- ja köögiviljade importimisele EList Venemaale. Kõnealune keeld on tekitanud tõsise turuhäirete ohu, kuna hinnad on olulise ekspordituru äkilise kadumise tõttu märkimisväärselt langenud.

(2)

Nimetatud turuhäirete oht omab erilist tähtsust sellises puu- ja köögiviljasektoris, kus koristatakse praegusel aastaajal suurtes kogustes kergesti riknevaid vilju.

(3)

Seega on turul tekkinud olukord, mille puhul määruse (EL) nr 1308/2013 kohased normaalsed meetmed näivad olevat ebapiisavad.

(4)

Selleks, et vältida praeguse turuolukorra muutumist tõsisemaks või pikaajaliseks turuhäireks, võeti vastu komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 932/2014, (2) milles on kehtestatud maksimaalsed toetussummad saagi turult kõrvaldamise, koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest. Siiski on vaja veel täiendavaid toetusmeetmeid. Kõnealuses määruses kehtestatud mehhanismi tuleks seepärast täiendada teatavatele tootekogustele antavate suunatud lisatoetusmeetmetega, mis arvutatakse välja tavapäraselt Venemaale suunatud ekspordikoguste alusel.

(5)

Tomatite, porgandite, peakapsaste, paprikate, lillkapsaste, spargelkapsaste, kurkide, kornišonide, seente, õunte, pirnide, ploomide, marjade, värskete lauaviinamarjade, kiivide, magusate apelsinide, klementiinide ja mandariinide suhtes tuleks vastu võtta täiendavad ajutised erakorralised toetusmeetmed.

(6)

Võttes hinnanguliselt arvesse neid koguseid, mida impordikeeld mõjutab, tuleks liidu finantsabi anda vastavalt asjaomaste toodete kogustele. Kõnealused täiendavad kogused tuleks iga liikmesriigi kohta välja arvutada vastavalt sellele, millises koguses on liikmesriik asjaomast toodet eelneva kolme aasta jooksul Venemaale eksportinud, jättes välja need kogused, millest on delegeeritud määruse (EL) nr 932/2014 alusel juba teatatud.

(7)

Arvestatakse, et käesoleva määrusega hõlmatud tooted, mis muidu oleks Venemaale eksporditud, suunatakse teiste liikmesriikide turgudele. Samade toodete tootjad neis liikmesriikides, kes tavapäraselt ei ekspordi oma tooteid Venemaale, võivad seetõttu kokku puutuda tõsiste turuhäirete ja hindade langusega.

(8)

Sel põhjusel ning turgude täiendava stabiliseerimise eesmärgil tuleks liidu finantsabi teha kättesaadavaks kõigi liikmesriikide tootjatele nende toodete osas, mis on hõlmatud käesoleva määrusega, kuid asjaomane kogus ei tohiks ületada 3 000 tonni liikmesriigi kohta.

(9)

Liikmesriikidel peaks olema valikuvõimalus otsustada lubatud 3 000 tonni kasutamata jätta. Juhul, kui nad selliselt otsustavad, peaksid nad komisjoni õigeaegselt teavitama, et komisjon saaks otsustada kasutamata koguste ümbermääramise.

(10)

Turult kõrvaldamine, saagi koristamata jätmine ja toorelt koristamine on tõhusad kriisiohjemeetmed puu- ja köögiviljade sellise ülejäägi puhul, mis on tingitud ajutistest ja ettenägematutest asjaoludest. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus jaotada neile määratud kogused ühe või mitme nimetatud meetme vahel, et olemasolevaid summasid kõige tõhusamalt ära kasutada.

(11)

Nii nagu delegeeritud määruses (EL) nr 932/2014, tuleks ajutiselt loobuda kehtivast piirangust, mille kohaselt võib toetust saavate turult kõrvaldamiste osakaal olla kuni 5 % turustatud toodangu mahust. Liidu finantsabi tuleks seepärast anda ka siis, kui kõrvaldamiste hulk ületab 5 %.

(12)

Turult kõrvaldamiseks antav finantsabi peaks põhinema komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 (3) XI lisas sätestatud vastavatel summadel, mis on ette nähtud tasuta jagamise eesmärgil ja muul sihtotstarbel turult kõrvaldamiseks. Selliste toodete maksimaalsed toetussummad, mille jaoks ei ole rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas summat kindlaks määratud, tuleks sätestada käesolevas määruses.

(13)

Võttes arvesse, et rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas tomatite jaoks sätestatud summadega osutatakse töötlemiseks ette nähtud tomatite ja värskelt tarbimiseks ette nähtud tomatite turustusaastale, on asjakohane täpsustada, et käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab värskelt tarbimiseks ette nähtud tomatite suhtes kohaldatav maksimumsumma ajavahemikku 1. novembrist kuni 31. maini.

(14)

Pidades silmas erakorralisi turuhäireid ja tagamaks, et kõik puu- ja köögiviljatootjad saaksid liidult finantsabi, tuleks abi laiendada nendele puu- ja köögiviljatootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed.

(15)

Et soodustada turult kõrvaldatud puu- ja köögiviljade tasuta jagamist teatavatele organisatsioonidele, näiteks heategevusorganisatsioonidele ja koolidele, ning mis tahes muudeks liikmesriigi poolt heakskiidetud samaväärseteks sihtotstarveteks, tuleks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas sätestatud maksimumsummasid kohaldada täies ulatuses ka nende tootjate suhtes, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Kui kõrvaldamine toimub muul eesmärgil kui tasuta jagamiseks, peaksid asjaomased tootjad saama 50 % sätestatud maksimumsummadest. Sellega seoses peaksid tootjad, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, vastama samadele või sarnastele tingimustele kui tootjaorganisatsioonid. Seetõttu tuleks nii nende kui ka tunnustatud tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 asjaomaseid sätteid.

(16)

Tootjaorganisatsioonid on puu- ja köögiviljasektori selgroog, mistõttu on nad kõige sobivamad organisatsioonid, kelle kaudu tagada turult kõrvaldamiseks ette nähtud liidu finantsabi maksmine neile tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Tootjaorganisatsioonid peaksid selleks, et tagada sellise abi maksmine tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, sõlmima nende tootjatega asjakohase lepingu. Kuna kõigis liikmesriikides ei ole puu- ja köögiviljaturul tarnimise pool ühtviisi organiseeritud, on asjakohane võimaldada liikmesriigi pädeval asutusel maksta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ELi toetus otse tootjatele.

(17)

Käesolevas määruses peaksid liikmesriigid kindlaks määrama saagi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks ette nähtud hektaripõhised toetussummad nii, et need ei hõlmaks rohkem kui 90 % muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtud kõrvaldamise suhtes kohaldatavatest maksimaalsetest toetussummadest, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas, või nende toodete eest, mille puhul ei ole kõnealuses lisas koguseid kehtestatud. Värskelt tarbimiseks ette nähtud tomatite puhul peaks liikmesriikide poolt arvesse võetav toetussumma ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. maini olema rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas sätestatud summa. Saagi koristamata jätmist tuleks toetada isegi siis, kui asjaomaselt tootmisalalt on koristatud kaubanduslikku toodangut tavapärase tootmistsükli jooksul.

(18)

Tootjaorganisatsioonid koondavad tarned ja on võimelised tegutsema kiiremini kui tootjad, kes ei ole selliste organisatsioonide liikmed, kui on vaja hallata turule otsest mõju avaldavaid suuremaid koguseid. Selleks et muuta käesoleva määrusega ettenähtud erakorraliste toetusmeetmete rakendamine tõhusamaks ja kiirendada turu stabiliseerimist, on asjakohane suurendada tunnustatud tootjaorganisatsioonidesse kuuluvatele tootjatele muuks kui tasuta jagamiseks antavat liidu finantsabi 75 %ni asjaomastest maksimumsummadest, mis on ette nähtud toetuseks muul sihtotstarbel turult kõrvaldamise puhul.

(19)

Samuti nagu turult kõrvaldamise puhul, tuleks laiendada liidu finantsabi saagi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Finantsabi peaks moodustama 50 % tootjaorganisatsioonidele kehtestatud maksimaalsetest toetussummadest.

(20)

Kuna tootjaid, kes ei ole tootjaorganisatsiooni liikmed, on palju, ning kontroll peab olema usaldusväärne ja teostatav, ei tuleks liidu finantsabi anda tootjaorganisatsiooni mittekuuluvatele tootjatele selliste puu- ja köögiviljade toorelt koristamiseks, mille tavapärane saagikoristus on juba alanud, ja saagi koristamata jätmise eest, kui kaubanduslik toodang on koristatud asjaomaselt tootmisalalt tavapärase tootmistsükli jooksul. Seega tuleks selliste tootjate suhtes, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 asjaomaseid sätteid, mida kohaldatakse ka tunnustatud tootjaorganisatsioonide suhtes.

(21)

Tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed peaks liidu finantsabi saagi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks maksma otse liikmesriigi pädev asutus. Nimetatud pädev asutus peaks maksma asjaomased summad tootjatele kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 543/2011 ning asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetlustega.

(22)

Selleks et tagada teatavate puu- ja köögiviljade tootjatele antava liidu finantsabi kasutamine sihtotstarbeliselt ja kindlustada liidu eelarve tõhus kasutamine, peaksid liikmesriigid tegema mõistlikul määral kontrolli. Eelkõige tuleb kontrollida dokumente ja identsust ning teha füüsilist ja kohapealset kontrolli, mis hõlmab piisaval hulgal tooteid, piirkondi, tootjaorganisatsioone ja tootjaid, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Liikmesriigid peaksid tagama, et tomatite turult kõrvaldamine, toorelt koristamine ja koristamata jätmine hõlmab ainult värskelt tarbimiseks ette nähtud tomatisorte.

(23)

Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama tootjaorganisatsioonide ja organisatsioonidesse mittekuuluvate tootjate regulaarselt tehtud toimingutest.

(24)

Turule vahetu mõju avaldamiseks ja hindade stabiliseerimisele kaasa aitamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse ajutisi erakorralisi liidu toetusmeetmeid käsitlevad eeskirjad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 kohaselt tunnustatud puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele ja tootjatele, kes ei ole nimetatud organisatsioonide liikmed.

Kõnealused ajutised erakorralised liidu toetusmeetmed hõlmavad turult kõrvaldamist, koristamata jätmist ja toorelt koristamist.

2.   Lõikes 1 osutatud toetust kohaldatakse järgmiste puu- ja köögiviljasektori värskelt tarbimiseks ette nähtud toodete suhtes:

(a)

CN-koodi 0702 00 00 alla kuuluvad tomatid;

(b)

CN-koodi 0706 10 00 alla kuuluvad porgandid;

(c)

CN-koodi 0704 90 10 alla kuuluvad kapsad;

(d)

CN-koodi 0709 60 10 alla kuuluvad paprikad;

(e)

CN-koodi 0704 10 00 alla kuuluvad lillkapsad ja spargelkapsad;

(f)

CN-koodi 0707 00 05 alla kuuluvad kurgid;

(g)

CN-koodi 0707 00 90 alla kuuluvad kornišonid;

(h)

CN-koodi 0709 51 00 alla kuuluvad seened perekonnast Agaricus;

(i)

CN-koodi 0808 10 alla kuuluvad õunad;

(j)

CN-koodi 0808 30 alla kuuluvad pirnid;

(k)

CN-koodi 0809 40 05 alla kuuluvad ploomid;

(l)

CN-koodide 0810 20, 0810 30 and 0810 40 alla kuuluvad marjad;

(m)

CN-koodi 0806 10 10 alla kuuluvad värsked lauaviinamarjad;

(n)

CN-koodi 0810 50 00 alla kuuluvad kiivid;

(o)

CN-koodi 0805 10 20 alla kuuluvad magusad apelsinid;

(p)

CN-koodi 0805 20 10 alla kuuluvad klementiinid;

(q)

CN-koodide 0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70 ja 0805 20 90 alla kuuluvad mandariinid, (sh tangeriinid ja satsumad), vilkingid jms tsitrushübriidid.

3.   Lõikes 1 osutatud toetus hõlmab toiminguid, mis on teostatud ajavahemikul alates 30. septembrist 2014 kuni artikli 2 lõikes 1 sätestatud koguste täitumiseni igas asjaomases liikmesriigis või 31. detsembrini 2014, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 2

Maksimumkoguste määramine liikmesriikidele

1.   Artikli 1 lõikes 1 osutatud toetust antakse liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud tootekogustele.

Nimetatud toetus tehakse kõigis liikmesriikides kättesaadavaks ka artikli 1 lõikes 2 nimetatud toodete turult kõrvaldamise, toorelt koristamise või koristamata jätmise eest, mille otsustab liikmesriik, tingimusel, et asjaomane täiendav kogus ei ületa 3 000 tonni liikmesriigi kohta.

2.   Lõikes 1 iga liikmesriigi kohta nimetatud koguste suhtes võivad liikmesriigid iga toote või tooterühma puhul otsustada kogused, mis kõrvaldatakse turult tasuta jagamiseks ja kogused, mis kõrvaldatakse turult muul sihtotstarbel kui tasuta jagamiseks, ning samuti toorelt koristamise ja koristamata jätmisega hõlmatud ekvivalentne pindala.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada 31. oktoobriks 2014 jätta 3 000 tonni suurune kogus või osa sellest kasutamata. Liikmesriik peab kõigist kasutamata kogustest teatama komisjonile 31. oktoobriks 2014. Alates teate esitamisest ei ole liikmesriigis tehtud toimingud enam käesoleva määruse kohaselt abikõlbulikud.

Artikkel 3

Koguste määramine tootjatele

Liikmesriigid määravad artiklis 2 osutatud kogused tootjaorganisatsioonidele ja sellistele tootjatele, kes ei kuulu tootjaorganisatsiooni, taotluste esitamise järjekorra alusel.

Liikmesriigid võivad otsustada seada sisse teistsuguse koguste määramise süsteemi, tingimusel, et loodud süsteem põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Selle jaoks võivad liikmesriigid võtta arvesse Venemaa impordikeelu mõju ulatust asjaomastele tootjatele.

Artikkel 4

Finantsabi turult kõrvaldamiseks tootjaorganisatsioonidele

1.   Liidu finantsabi antakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 osutatud ajavahemikul määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 4 osutatud tasuta jagamiseks ette nähtud puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiseks ning artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete turul kõrvaldamiseks muul sihtotstarbel kui tasuta jagamiseks.

2.   Kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud tooted kõrvaldatakse turult nimetatud määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul, ei kohaldata nende suhtes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 4 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 lõikes 2 sätestatud 5 % piirmäära.

3.   Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud, kuid rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas loetlemata toodete puhul on maksimaalsed toetussummad käesoleva määruse II lisas sätestatud summad.

4.   Tomatite puhul on maksimaalne toetussumma rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas ajavahemikuks 1. novembrist kuni 31. maini sätestatud summa.

5.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikest 1 on muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks ette nähtud turult kõrvaldamistele antav liidu finantsabi 75 % rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas ja käesoleva määruse II lisas osutatud muuks sihtotstarbeks antava toetuse ülemmääradest.

6.   Lõikes 1 osutatud liidu finantsabi võib anda ka tootjaorganisatsioonidele isegi siis, kui nende rakenduskavades või liikmesriikide riiklikes strateegiates ei sisaldu sellised turult kõrvaldamised. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 32 lõiget 2 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 55 lõiget 4 ei kohaldata seoses liidu finantsabiga käesoleva artikli alusel.

7.   Lõikes 1 osutatud liidu finantsabi ei võeta arvesse, kui arvutatakse ülempiiri, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 2.

8.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 neljandas lõigus osutatud ühe kolmandiku suurust rakenduskava kulude piirmäära ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 66 lõike 3 punktis c osutatud rakendusfondi suurendamist 25 % ulatuses ei kohaldata selliste kulude suhtes, mis on seotud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete turult kõrvaldamistega, kui need tooted kõrvaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul.

9.   Käesolevas artiklis sätestatud kulud moodustavad osa tootjaorganisatsioonide rakendusfondist.

Artikkel 5

Finantsabi turult kõrvaldamiseks tootjatele, kes ei ole tootjaorganisatsioonide liikmed

1.   Puu- ja köögiviljatootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, antakse liidu finantsabi kooskõlas käesoleva artikliga järgmistel eesmärkidel:

(a)

turult kõrvaldamine tasuta jagamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 4;

(b)

turult kõrvaldamine muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks.

Esimese lõigu punktis a osutatud turult kõrvaldamise puhul on finantsabi maksimumsummad rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas ja käesoleva määruse II lisas sätestatud summad.

Tomatite puhul on maksimaalne toetussumma rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas ajavahemikuks 1. novembrist kuni 31. maini sätestatud summa.

Esimese lõigu punktis b osutatud turult kõrvaldamise puhul on finantsabi maksimumsummad 50 % rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas ja käesoleva määruse II lisas sätestatud summadest.

Tomatite puhul on kõnealune maksimaalne toetussumma 50 % rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas ajavahemikuks 1. novembrist kuni 31. maini sätestatud summast.

2.   Lõikes 1 osutatud finantsabi on artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete turult kõrvaldamiseks kättesaadav juhul, kui kõnealused tooted on turult kõrvaldatud artikli 1 lõikes 3 osutatud ajavahemikul.

3.   Tootjad sõlmivad tunnustatud tootjaorganisatsiooniga lepingu kogu käesoleva artikli alusel tarnitavate toodete koguse kohta. Tootjaorganisatsioonid võtavad arvesse kõiki mõistlikke taotlusi tootjatelt, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioonide liikmed. Sõltumatute tootjate tarnitavad kogused peavad olema kooskõlas piirkondliku saagikuse ja asjaomase pindalaga.

4.   Tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, maksab finantsabi tootjaorganisatsioon, kellega nad on sõlminud sellise lepingu.

Asjaomaste toodete turult kõrvaldamise käigus tootjaorganisatsiooni poolt tegelikult kantud kuludele vastavad toetussummad jäävad tootjaorganisatsioonile. Kõnealuste kulude tõendamiseks esitatakse arved.

5.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu tootjate vähene organiseeritus asjaomases liikmesriigis, võivad liikmesriigid diskrimineerimist vältival viisil lubada tootjatel, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, asendada lõikes 3 osutatud lepingu teatega liikmesriigi pädevale asutusele. Sellise teate puhul kohaldatakse mutatis mutandis rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklit 78. Sõltumatute tootjate tarnitavad kogused peavad olema kooskõlas piirkondliku saagikuse ja asjaomase pindalaga.

Sellisel juhul maksab liikmesriigi pädev asutus liidu finantsabi otse tootjale. Selleks võtavad liikmesriigid vastu uusi või kohaldavad olemasolevaid siseriiklikke õigusakte või menetlusi.

6.   Kui tootjaorganisatsiooni tunnustamine on peatatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 114 lõikele 2, loetakse käesoleva artikli kohaldamisel selle liikmeid tootjateks, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed.

7.   Määrust (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 ning käesoleva määruse artikli 4 lõikeid 6–9 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli suhtes.

Artikkel 6

Finantsabi tootjaorganisatsioonidele koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks

1.   Liidu finantsabi saagi koristamata jätmise eest või toorelt koristamiseks antakse seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud toodetega artikli 1 lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul.

2.   Toorelt koristamise toetus hõlmab üksnes tooteid, mis on füüsiliselt põllul ja mis tegelikult koristatakse toorelt. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõikest 4 määravad liikmesriigid kindlaks saagi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks ette nähtud hektaripõhised toetussummad, mis hõlmavad nii liidu finantsabi kui ka tootjaorganisatsioonide panust, nii, et need ei hõlma üle 90 % muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks ette nähtud kõrvaldamiste suhtes kohaldatavatest toetussummadest, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas või käesoleva määruse II lisas. Tomatite puhul on kõnealune summa muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks ette nähtud kõrvaldamisteks 90 % rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas ajavahemikuks 1. novembrist kuni 31. maini sätestatud summast.

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikest 4 on liidu finantsabi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks 75 % summadest, mille liikmesriik on esimese lõigu kohaselt kindlaks määranud.

3.   Erandina rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõike 3 esimesest lõigust võib kohaldada kõnealuse määruse artikli 84 lõike 1 punktis b osutatud koristamata jätmise meetmeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete suhtes käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul isegi siis, kui kaubanduslik toodang asjaomaselt alalt on koristatud tavapärase tootmistsükli jooksul. Sellisel juhul vähendatakse proportsionaalselt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud toetussummat, võttes arvesse juba koristatud toodangut, mis on kindlaks tehtud asjaomaste tootjaorganisatsioonide laoarvestuse ja finantskontode põhjal.

4.   Liidu finantsabi antakse isegi siis, kui sellised toimingud ei ole ette nähtud tootjaorganisatsiooni rakenduskavas ega liikmesriikide riiklikes strateegiates. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 32 lõiget 2 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 55 lõiget 4 ei kohaldata seoses liidu finantsabiga käesoleva artikli alusel.

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 neljandas lõigus osutatud ühe kolmandiku suurust rakenduskava kulude piirmäära ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 66 lõike 3 punktis c osutatud rakendusfondi suurendamist 25 % ulatuses ei kohaldata selliste kulude suhtes, mis on seotud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud toodetega ajavahemiku jooksul, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3.

6.   Liidu finantsabi ei võeta arvesse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 2 osutatud ülempiiri arvutamisel.

7.   Käesolevas artiklis sätestatud kulutused moodustavad osa tootjaorganisatsioonide rakendusfondist.

Artikkel 7

Finantsabi saagi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks tootjatele, kes ei ole tootjaorganisatsioonide liikmed

1.   Liidu rahalist abi antakse tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, saagi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud toodetega ajavahemiku jooksul, millele on osutatud artikli 1 lõikes 3.

Erandina rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõikest 3 kohaldatakse järgmist:

(a)

toorelt koristamise toetus hõlmab ainult neid tooteid, mis on füüsiliselt põldudel, mis tegelikult koristatakse toorelt ja mille tavapärane koristamine ei ole alanud;

(b)

koristamata jätmise meetmeid ei võeta, kui asjaomaselt tootmisalalt on kaubanduslik toodang koristatud tavapärase tootmistsükli jooksul;

(c)

toorelt koristamist ja saagi koristamata jätmist ei tohi mingil juhul kohaldada ühe ja sama toote ning sama ala suhtes.

2.   Liidu finantsabi saagi koristamata jätmise eest ja toorelt koristamiseks on 50 % summadest, mis liikmesriigid on kehtestanud vastavalt artikli 6 lõikele 2.

3.   Tootjad, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, saadavad liikmesriigi pädevale asutusele asjakohase teate vastavalt liikmesriigi poolt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud üksikasjalikele sätetele.

Sellisel juhul maksab liikmesriigi pädev asutus liidu finantsabi otse tootjale. Selleks võtavad liikmesriigid vastu uusi või kohaldavad olemasolevaid siseriiklikke õigusakte või menetlusi.

4.   Kui tootjaorganisatsiooni tunnustamine on peatatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 114 lõikele 2, loetakse käesoleva artikli kohaldamisel selle liikmeid tootjateks, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed.

5.   Määrust (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli suhtes.

Artikkel 8

Toodangu turult kõrvaldamise ning koristamata jätmise ja toorelt koristamise kontroll

1.   Artiklites 4 ja 5 osutatud turult kõrvaldamiste suhtes tehakse esimese astme kontrolli kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 108. Selline kontroll hõlmab siiski vähemalt 10 % turult kõrvaldatud toodete kogusest ja vähemalt 10 % tootjaorganisatsioonidest, kes saavad liidu finantsabi vastavalt käesoleva määruse artiklile 4.

Artikli 5 lõikes 5 osutatud turult kõrvaldamise toimingute puhul hõlmab esimese astme kontroll siiski 100 % turult kõrvaldatud toodete kogusest.

2.   Artiklites 6 ja 7 osutatud koristamata jätmise ja toorelt koristamise toimingute suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 110 sätestatud kontrolli ja tingimusi, välja arvatud nõuet, et saak ei tohi olla osaliselt koristatud, kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud erandit. Kontroll hõlmab vähemalt 25 % asjaomastest tootmisaladest.

Artiklis 7 osutatud koristamata jätmise ja toorelt koristamise puhul kontrollitakse 100 % asjaomastest tootmisaladest.

3.   Artiklites 4 ja 5 osutatud turult kõrvaldamise suhtes tehakse teise astme kontrolli kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 109. Kohapealne kontroll hõlmab vähemalt 40 % üksusi, mille suhtes kohaldatakse esimese astme kontrolli, ja vähemalt 5 % turult kõrvaldatud toodete kogusest.

4.   Liikmesriigid võtavad asjakohased kontrollimeetmed, millega tagatakse, et tomatite turult kõrvaldamine, tomatisaagi koristamata jätmine ja tomatite toorelt koristamine hõlmab ainult värskelt tarbimiseks ette nähtud tomatisorte.

Artikkel 9

Liidu finantsabi taotlemine ja maksmine

1.   Artiklites 4, 5 ja 6 osutatud liidu finantsabi saamiseks esitavad tootjaorganisatsioonid taotluse 31. jaanuariks 2015.

2.   Tootjaorganisatsioonid taotlevad käesoleva määruse artiklites 4 ja 6 osutatud liidu finantsabi kogusumma maksmist kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 72 osutatud menetlusega 31. jaanuariks 2015.

Siiski ei kohaldata rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 72 esimest lõiku ja teise lõigu esimest lauset ning kõnealuse artikli kolmandas lõigus rakenduskava suhtes sätestatud 80 %-list ülemmäära esialgselt heakskiidetud abisummast.

3.   Tootjad, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed ega ole sõlminud lepingut tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, esitavad ise lõikes 1 osutatud kuupäevaks liikmesriigi määratud pädevatele asutustele taotluse artiklite 5 ja 7 kohase liidu finantsabi saamiseks.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotlustega peavad kaasas olema tõendavad dokumendid, milles põhjendatakse asjaomase liidu finantsabi suurust, ja kirjalik kinnitus, et taotleja ei ole käesoleva määruse alusel toetuskõlblikuna käsitatavate toimingute eest saanud ega saa muud liidu ega riiklikku toetust ega kindlustuspoliisi alusel antavat hüvitist.

Artikkel 10

Teated

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile 30. septembriks 2014, 15. oktoobriks 2014, 31. oktoobriks 2014, 15. novembriks 2014, 30. novembriks 2014, 15. detsembriks 2014, 31. detsembriks 2014, 15. jaanuariks 2015, 31. jaanuariks 2015 ja 15. veebruariks 2015 iga toote kohta järgmised andmed:

a)

tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud kogused;

b)

muul sihtotstarbel kui tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud kogused;

c)

toorelt koristamise ja koristamata jätmise ekvivalentne pindala;

d)

punktides a, b ja c osutatud koguste ja pindalade puhul kantud kulud kokku.

Teadetes antakse teada ainult tehtud toimingutest.

Kõnealuste teadete puhul kasutavad liikmesriigid III lisas esitatud teabevormi.

2.   Esimese teate koostamisel teatavad liikmesriigid komisjonile toetussummad, mis nad on kindlaks määranud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 lõikele 1 või artikli 85 lõikele 4 ning käesoleva määruse artiklitele 4 ja 5, kasutades IV lisas esitatud teabevorme.

Artikkel 11

Liidu finantsabi maksmine

Liikmesriikide kulud seoses käesoleva määruse kohaste maksetega on liidu finantsabi tingimustele vastavad üksnes siis, kui need on välja makstud 30. juuniks 2015.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 932/2014, 29. august 2014, millega kehtestatakse ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puu- ja köögiviljade tootjate jaoks ning muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 913/2014, (ELT L 259, 30.8.2014, lk 2).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).


I LISA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud maksimumkogused liikmesriigi kohta

(tonnides)

Õunad ja pirnid

Ploomid, lauaviinamarjad, kiivid

Tomatid, porgandid, paprikad, kurgid ja kornišonid

Apelsinid, klementiinid, mandariinid

Belgia

43 300

1 380

14 750

0

Saksamaa

13 100

0

0

0

Kreeka

5 100

28 475

750

10 750

Hispaania

8 700

6 900

20 400

58 600

Prantsusmaa

28 950

500

1 600

0

Horvaatia

1 050

0

0

7 900

Itaalia

35 805

38 845

0

2 620

Küpros

0

0

0

16 220

Leedu

0

0

4 000

0

Ungari

725

570

0

0

Madalmaad

22 200

0

6 800

0

Poola

18 750

0

0

0

Portugal

4 120

225

0

0


II LISA

Maksimaalsed toetussummad rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas loetlemata toodete turult kõrvaldamise puhul vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4, 5 ja 6

Toode

Maksimumtoetus (EUR/100 kg)

Tasuta jagamiseks

Muudeks sihtotstarveteks

Porgandid

12,81

8,54

Peakapsad

5,81

3,88

Paprikad

44,4

30

Spargelkapsad

15,69

10,52

Kurgid ja kornišonid

24

16

Seened

43,99

29,33

Ploomid

34

20,4

Marjad

12,76

8,5

Värsked lauaviinamarjad

39,16

26,11

Kiivid

29,69

19,79


III LISA

Artiklis 10 osutatud teadete vormid

TEADE TURULT KÕRVALDAMISE KOHTA — TASUTA JAGAMINE

Liikmesriik:

Hõlmatav periood:

Kuupäev:


Toode

Tootjaorganisatsioonid

Sõltumatud tootjad

Üldkogus (t)

Liidu finantsabi kokku (eurodes)

Kogus (t)

Liidu finantsabi (eurodes)

Kogus (t)

Liidu finantsabi (eurodes)

turult kõrvaldamine

transport

sorteerimine ja pakendamine

KOKKU

turult kõrvaldamine

transport

sorteerimine ja pakendamine

KOKKU

(a)

(b)

(c)

(d)

(e) = (b) + (c) + (d)

(f)

(g)

(h)

(i)

(j) = (g) + (h) + (i)

(k) = (a) + (f)

(l) = (e) + (j)

Õunad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pirnid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õunad ja pirnid kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tomatid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Porgandid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paprikad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kurgid ja kornišonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Köögiviljad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ploomid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Värsked lauaviinamarjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kiivid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud puuviljad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Apelsinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Klementiinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mandariinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tsitrusviljad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Peakapsad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lillkapsad ja spargelkapsad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Seened

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Marjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muu kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

*

Iga teate kohta täidetakse üks Exceli tabel

TEADE TURULT KÕRVALDAMISE KOHTA — MUUD SIHTOTSTARBED

Liikmesriik:

Hõlmatav periood:

Kuupäev:


Toode

Tootjaorganisatsioonid

Sõltumatud tootjad

Üldkogus (t)

Liidu finantsabi kokku (eurodes)

Kogus

(t)

Liidu finantsabi

(eurodes)

Kogus

(t)

Liidu finantsabi

(eurodes)

(a)

(b)

(c)

(d)

(e) = (a) + (c)

(f) = (b) + (d)

Õunad

 

 

 

 

 

 

Pirnid

 

 

 

 

 

 

Õunad ja pirnid kokku

 

 

 

 

 

 

Tomatid

 

 

 

 

 

 

Porgandid

 

 

 

 

 

 

Paprikad

 

 

 

 

 

 

Kurgid ja kornišonid

 

 

 

 

 

 

Köögiviljad kokku

 

 

 

 

 

 

Ploomid

 

 

 

 

 

 

Värsked lauaviinamarjad

 

 

 

 

 

 

Kiivid

 

 

 

 

 

 

Muud puuviljad kokku

 

 

 

 

 

 

Apelsinid

 

 

 

 

 

 

Klementiinid

 

 

 

 

 

 

Mandariinid

 

 

 

 

 

 

Tsitrusviljad kokku

 

 

 

 

 

 

Peakapsad

 

 

 

 

 

 

Lillkapsad ja spargelkapsad

 

 

 

 

 

 

Seened

 

 

 

 

 

 

Marjad

 

 

 

 

 

 

Muu kokku

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

 

 

*

Iga teate kohta täidetakse üks Exceli tabel

TEADE SAAGI KORISTAMATA JÄTMISE JA TOORELT KORISTAMISE KOHTA

Liikmesriik:

Hõlmatav periood:

Kuupäev:


Toode

Tootjaorganisatsioonid

Sõltumatud tootjad

Üldkogus

(t)

Liidu finantsabi kokku (eurodes)

Pindala

(ha)

Kogus

(t)

Liidu finantsabi

(eurodes)

Pindala

(ha)

Kogus

(t)

Liidu finantsabi

(eurodes)

(a)

(b)

(c)

(d)

(e)

(f)

(g) = (b) + (e)

(h) = (c) + (f)

Õunad

 

 

 

 

 

 

 

 

Pirnid

 

 

 

 

 

 

 

 

Õunad ja pirnid kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

Tomatid

 

 

 

 

 

 

 

 

Porgandid

 

 

 

 

 

 

 

 

Paprikad

 

 

 

 

 

 

 

 

Kurgid ja kornišonid

 

 

 

 

 

 

 

 

Köögiviljad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

Ploomid

 

 

 

 

 

 

 

 

Värsked lauaviinamarjad

 

 

 

 

 

 

 

 

Kiivid

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud puuviljad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

Apelsinid

 

 

 

 

 

 

 

 

Klementiinid

 

 

 

 

 

 

 

 

Mandariinid

 

 

 

 

 

 

 

 

Tsitrusviljad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

Peakapsad

 

 

 

 

 

 

 

 

Lillkapsad ja spargelkapsad

 

 

 

 

 

 

 

 

Seened

 

 

 

 

 

 

 

 

Marjad

 

 

 

 

 

 

 

 

Muu kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

*

Iga teate kohta täidetakse üks Exceli tabel


IV LISA

TABELID, MIS ESITATAKSE KOOS ESIMESE TEATEGA VASTAVALT ARTIKLI 10 LÕIKELE 1

TURULT KÕRVALDAMINE — MUUD SIHTOTSTARBED

Maksimaalsed toetussummad, mille liikmesriigid on kindlaks määranud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 lõikele 1 ja käesoleva määruse artiklitele 4 ja 5

Liikmesriik:

Kuupäev:


Toode

Tootjaorganisatsiooni panus

(eurot 100 kg kohta)

Liidu finantsabi

(eurot 100 kg kohta)

Õunad

 

 

Pirnid

 

 

Tomatid

 

 

Porgandid

 

 

Peakapsad

 

 

Paprikad

 

 

Lillkapsad ja spargelkapsad

 

 

Kurgid ja kornišonid

 

 

Seened

 

 

Ploomid

 

 

Marjad

 

 

Värsked lauaviinamarjad

 

 

Kiivid

 

 

Apelsinid

 

 

Klementiinid

 

 

Mandariinid

 

 

SAAGI KORISTAMATA JÄTMINE JA TOORELT KORISTAMINE

Maksimaalsed toetussummad, mille liikmesriigid on kindlaks määranud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõikele 4 ja käesoleva määruse artiklile 6

Liikmesriik:

Kuupäev:


Toode

Avamaal

Kasvuhoones

Tootjaorganisatsiooni panus

(EUR/ha)

Liidu finantsabi

(EUR/ha)

Tootjaorganisatsiooni panus

(EUR/ha)

Liidu finantsabi

(EUR/ha)

Õunad

 

 

 

 

Pirnid

 

 

 

 

Tomatid

 

 

 

 

Porgandid

 

 

 

 

Peakapsad

 

 

 

 

Paprikad

 

 

 

 

Lillkapsad ja spargelkapsad

 

 

 

 

Kurgid ja kornišonid

 

 

 

 

Seened

 

 

 

 

Ploomid

 

 

 

 

Marjad

 

 

 

 

Värsked lauaviinamarjad

 

 

 

 

Kiivid

 

 

 

 

Apelsinid

 

 

 

 

Klementiinid

 

 

 

 

Mandariinid

 

 

 

 


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1032/2014,

29. september 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

67,6

TR

85,0

XS

74,9

ZZ

75,8

0707 00 05

MK

29,8

TR

100,6

ZZ

65,2

0709 93 10

TR

110,7

ZZ

110,7

0805 50 10

AR

139,2

CL

139,2

IL

107,6

TR

120,7

UY

112,1

ZA

171,0

ZZ

131,6

0806 10 10

BR

167,9

MK

103,8

TR

119,6

ZZ

130,4

0808 10 80

BA

41,5

BR

56,4

CL

101,5

NZ

110,2

US

135,4

ZA

97,0

ZZ

90,3

0808 30 90

CN

104,2

TR

115,8

ZZ

110,0

0809 40 05

MK

13,1

ZZ

13,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/42


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1033/2014,

29. september 2014,

millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud suhkrusektoris alates 1. oktoobrist 2014

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 183,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 951/2006 (2) on sätestatud, et kõneluse määruse artikliga 27 kindlaksmääratud standardkvaliteediga melassi CIF-impordihind loetakse nn tüüpiliseks hinnaks.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EÜ) nr 951/2006 artikliga 29 ette nähtud teavet, välja arvatud kõnealuse määruse artikliga 30 ette nähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata kõnealuse määruse artiklis 33 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 32 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 39 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt kõnealuse määruse artiklile 40 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

CN-koodide 1703 10 00 ja 1703 90 00 alla kuuluva melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 34.

(6)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

CN-koodide 1703 10 00 ja 1703 90 00 alla kuuluva melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 951/2006, 30. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (ELT L 178, 1.7.2006, lk 24).


LISA

Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud suhkrusektoris alates 1. oktoobrist 2014

(eurodes)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 40 osutatud peatamise kohaldamisel (1)

170310002 (1)

13,48

0

1703 90 00 (2)

15,93

0


(1)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 40 asendatakse kõnealustele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr tabelis esitatud määraga.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 27 määratletud standardkvaliteedi puhul.


OTSUSED

30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/45


LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

24. september 2014,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu kohtunikud

(2014/680/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 253 ja 255,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Kohtu neljateistkümne kohtuniku ja nelja kohtujuristi volitused lõpevad 6. oktoobril 2015. Uued kohtunikud tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks 7. oktoobrist 2015 kuni 6. oktoobrini 2021.

(2)

Koen LENAERTS ja Rosario SILVA DE LAPUERTA soovitati Euroopa Kohtu kohtuniku ametisse tagasi nimetada.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee esitas arvamuse Koen LENAERTSI ja Rosario SILVA DE LAPUERTA sobivuse kohta Euroopa Kohtu kohtuniku ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Kohtu kohtunikeks nimetatakse ajavahemikuks 7. oktoobrist 2015 kuni 6. oktoobrini 2021:

Koen LENAERTS,

Rosario SILVA DE LAPUERTA.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. september 2014

Eesistuja

S. SANNINO


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/46


LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

24. september 2014,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu kohtunik

(2014/681/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 253 ja 255,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artiklite 5 ja 7 alusel ning seoses George ARESTISE tagasiastumisega 6. oktoobrist 2014 tuleks tema järelejäänud ametiajaks kuni 6. oktoobrini 2018 ametisse nimetada Euroopa Kohtu kohtunik.

(2)

Constantinos LYCOURGOS on esitatud kandidaadiks vabanenud ametikohale.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee esitas arvamuse Constantinos LYCOURGOSE sobivuse kohta Euroopa Kohtu kohtuniku ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Constantinos LYCOURGOS nimetatakse Euroopa Kohtu kohtunikuks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2014 kuni 6. oktoobrini 2018.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. september 2014

Eesistuja

S. SANNINO


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/47


NÕUKOGU OTSUS,

25. september 2014,

Regioonide Komitee Bulgaaria asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2014/682/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Bulgaaria valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015. Nõukogu otsusega 2012/403/EL (3) nimetati 10. juulil 2012 Regioonide Komitee asendusliikmeks kuni 25. jaanuarini 2015 Kornelia MARINOVA.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Kornelia MARINOVA ametiaja lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015:

Madlena BOYADZHIEVA, Chair of the Municipal Council of the Municipality of Teteven.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

F. GUIDI


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

(3)  Nõukogu 10. juuli 2012. aasta otsus 2012/403/EL Regioonide Komitee kuue Bulgaaria liikme ja kaheksa Bulgaaria asendusliikme ametisse nimetamise kohta (ELT L 188, 18.7.2012, lk 16).


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/48


NÕUKOGU OTSUS,

25. september 2014,

Regioonide Komitee Ühendkuningriigi liikme ametisse nimetamise kohta

(2014/683/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015. Nõukogu otsusega 2014/C 74/01 (3) nimetati 11. märtsil 2014. aastal Regioonide Komitee liikmeks kuni 25. jaanuarini 2015 Andrew LEWER.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht Andrew LEWERI ametiaja lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015:

Ann STRIBLEY, Councillor.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

F. GUIDI


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

(3)  Nõukogu otsus, 11. märts 2014, Regioonide Komitee nelja Ühendkuningriigi liikme ametisse nimetamise kohta (ELT C 74, 13.3.2014, lk 1).


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/49


NÕUKOGU OTSUS,

25. september 2014,

Regioonide Komitee üheksa Kreeka liikme ja kaheteistkümne Kreeka asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2014/684/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Kreeka valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015. Nõukogu otsusega 2010/217/EL (3) nimetati 9. aprillil 2010 Regioonide Komitee asendusliikmeks kuni 25. jaanuarini 2015 Dimitris MARAVELIAS. Nõukogu otsusega 2011/191/EL (4) nimetati 21. märtsil 2011 Regioonide Komitee liikmeteks kuni 25. jaanuarini 2015 Ioannis BOUTARIS, Dimitrios KALOGEROPOULOS, Georgios KOTRONIAS, Nikolaos PAPANDREOU, Ioannis SGOUROS ja Grigorios ZAFEIROPOULOS ning asendusliikmeteks Pavlos ALTINIS, Athanasios GIAKALIS, Aristeidis GIANNAKIDIS, Dimitrios DRAKOS, Polydoros LAMPRINOUDIS, Christos LAPPAS, Ioannis MACHAIRIDIS ja Dimitrios BIRMPAS. Nõukogu otsusega 2012/676/EL (5) nimetati 29. oktoobril 2012 Regioonide Komitee liikmeks kuni 25. jaanuarini 2015 Spyridon SPYRIDON ja Regioonide Komitee asendusliikmeks Dimitrios PETROVITS.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üheksa liikmekohta seoses Ioannis BOUTARISE, Theodoros GKOTSOPOULOSE, Dimitrios KALOGEROPOULOSE, Georgios KOTRONIASE, Nikolaos PAPANDREOU, Ioannis SGOUROSE, Konstantinos SIMITSISE, Spyridon SPYRIDONI ja Grigorios ZAFEIROPOULOSE ametiaja lõppemisega.

(3)

Regioonide Komitees on vabanenud 12 asendusliikme kohta seoses Pavlos ALTINISE, Dimitrios BIRMPASE, Dimitrios DRAKOSE, Athanasios GIAKALISE, Aristeidis GIANNAKIDISE, Ioannis KOURAKISE, Polydoros LAMPRINOUDISE, Christos LAPPASE, Ioannis MACHAIRIDISE, Dimitrios MARAVELIASE, Dimitrios PETROVITSI ja Dimitrios PREVEZANOSE ametiaja lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

a)

liikmetena:

Konstantinos AGORASTOS, Governor of Thessaly Region

Dimitrios KALOGEROPOULOS, Advisor, politically accountable to the elected Municipal Council of Maroussi (volituste muutus)

Stavros KALAFATIS, Municipal Councillor of Thessaloniki

Alexandros KAHRIMANIS, Governor of the Region of Epirus

Ioannis KOURAKIS, Municipal Councillor of Heraklion

Dimitrios MARAVELIAS, Regional Councillor of Attica

Ioannis SGOUROS, Regional Councillor of Attica (volituste muutus)

Konstantinos TZANAKOULIS, Municipal Councillor of Larissa

Nikolaos CHIOTAKIS, Municipal Councillor of Kifissia

ning

b)

asendusliikmetena:

Dimitrios BIRMPAS, Mayor of Aigaleo (volituste muutus)

Ioannis BOUTARIS, Mayor of Thessaloniki

Fotios CHATZIDIAKOS, Mayor of Rhodes

Georgios DAKIS, Regional Councillor, West Macedonia Region

Nikolaos KARAPANOS, Mayor of the city of Messolonghi

Panagiotis KATSIVELAS, Mayor of Trifylia

Charalampos KOKKINOS, Regional Councillor, South Aegean Region

Anna PAPADIMITRIOU, Regional Councillor, Region of Attica

Dimitrios PETROVITS, Deputy Governor, Region of Evros (volituste muutus)

Dimitrios PREVEZANOS, Mayor of Skiathos (volituste muutus)

Konstantinos SIMITSIS, Municipal Councillor of Kavala

Petros SOULAS, Mayor of Kordelio-Evosmos.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

F. GUIDI


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

(3)  Nõukogu 9. aprilli 2010. aasta otsus 2010/217/EL Regioonide Komitee ühe Kreeka liikme ja ühe Kreeka asendusliikme ametisse nimetamise kohta (ELT L 96, 16.4.2010, lk 7).

(4)  Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/191/EL Regioonide Komitee kümne Kreeka liikme ja üheksa Kreeka asendusliikme ametisse nimetamise kohta (ELT L 81, 29.3.2011, lk 12).

(5)  Nõukogu 29. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/676/EL Regioonide Komitee ühe Kreeka liikme ja ühe Kreeka asendusliikme ametisse nimetamise kohta (ELT L 305, 1.11.2012, lk 26).


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/51


NÕUKOGU OTSUS 2014/685/ÜVJP,

29. september 2014,

millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, (1) EULEX KOSOVO

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP (2).

(2)

Nõukogu võttis 8. juunil 2010 vastu otsuse 2010/322/ÜVJP, (3) millega muudeti ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendati selle kehtivust kahe aasta võrra kuni 14. juunini 2012.

(3)

Nõukogu võttis 5. juunil 2012 vastu otsuse 2012/291/ÜVJP, (4) millega muudeti ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendati selle kehtivust kahe aasta võrra kuni 14. juunini 2014.

(4)

Nõukogu võttis 12. juunil 2014 vastu otsuse 2014/349/ÜVJP, (5) millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kahe aasta võrra kuni 14. juunini 2016 ning kehtestatakse uus lähtesumma ajavahemikuks 15. juuni 2014 kuni 14. oktoober 2014.

(5)

Ühismeedet 2008/124/ÜVJP tuleks muuta, et kehtestada uus lähtesumma ajavahemikuks 15. oktoober 2014 kuni 14. juuni 2015.

(6)

EULEX KOSOVO peaks oma volituste raames ning kooskõlas poliitika- ja julgeolekukomitee 2. septembri 2014. aasta otsusega toetama üleviidud kriminaalkohtumenetlusi liikmesriigis, tingimusel, et nende menetluste kõikide etappide jaoks tehakse kõik vajalikud õiguslikud korraldused.

(7)

Missiooni EULEX KOSOVO viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist.

(8)

Ühismeedet 2008/124/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühismeedet 2008/124/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Üleviidud kohtumenetlused

1.   Selleks et täita oma volitusi, sealhulgas artikli 3 punktides a ja d sätestatud täidesaatvaid volitusi, toetab EULEX KOSOVO üle viidud kohtumenetlusi liikmesriigis, et käsitleda ja lahendada kriminaalsüüdistusi, mille aluseks on 12. detsembril 2010. aastal Euroopa Nõukogu õigusküsimuste ja inimõiguste komitee eriraportööri avaldatud raportis „Inimeste ebainimlik kohtlemine ja ebaseaduslik kauplemine inimorganitega Kosovos” esitatud väidete uurimine.

2.   Menetluse eest vastutavad kohtunikud ja prokurörid on oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud ja autonoomsed.”

2)

Artikli 8 lõikele 2 lisatakse järgmine lause:

„EULEX KOSOVO kohtunikel ja prokuröridel on vastavalt menetletava kohtuasja keerukuse astmele vajalik kõrgeim kutsekvalifikatsioon ning nad nimetatakse ametisse sõltumatu valikumenetluse teel.”

3)

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. oktoobrist 2014 kuni 14. juunini 2015 ette nähtud lähtesumma on 55 820 000 eurot.

EULEX KOSOVOle järgnevateks ajavahemikeks määratava lähtesumma kohta teeb otsuse nõukogu.”

4)

Artiklile 18 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Kõrgele esindajale antud volitus avaldada artiklite 1 ja 2 kohaselt kolmandatele osapooltele ja pädevatele kohalikele asutustele ELi salastatud teavet ning EULEX KOSOVO jaoks koostatud dokumente ei laiene EULEX KOSOVO volituste raames läbiviidava kohtumenetluse jaoks kogutud teabele ega selle jaoks koostatud dokumentidele. See ei takista mittetundliku teabe avaldamist, mis käsitleb menetluste halduskorraldust või tõhusust.”

5)

Artikli 20 teine lõik asendatakse järgmisega:

„See kaotab kehtivuse 14. juunil 2016. Nõukogu võtab kõrge esindaja ettepanekul ning arvestades täiendavaid rahastamisallikaid ja samuti muude partnerite panust, vastu vajalikud otsused tagamaks, et EULEX KOSOVO volitus toetada artiklis 3a osutatud üleviidud kohtumenetlusi ning selleks vajalikud rahalised vahendid jäävad jõusse kõnealuste kohtumenetluste lõpuleviimiseni.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 29. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI


(1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  Nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeede 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, EULEX KOSOVO (ELT L 42, 16.2.2008, lk 92).

(3)  Nõukogu 8. juuni 2010. aasta otsus 2010/322/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 145, 11.6.2010, lk 13).

(4)  Nõukogu 5. juuni 2012. aasta otsus 2012/291/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, EULEX KOSOVO, ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 146, 6.6.2012, lk 46).

(5)  Nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsus 2014/349/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (ELT L 174, 13.6.2014, lk 42).


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/53


KOMISJONI OTSUS,

3. juuli 2014,

mis käsitleb riigiabi SA.33927 (12/C) (ex 11/NN),

mida on andnud Belgia Rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osalusi kaitsev tagatisskeem

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 1021 all)

(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/686/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

7. novembri 2011. aasta kirjas teatas Belgia komisjonile, et on võtnud kasutusele tagatisskeemi (edaspidi „ühistute tagatisskeem” või „meede”), mis kaitseb füüsilisest isikust partnerite osalusi sellistes tegevusloa saanud ühistutes, mille usaldatavusnõuete täitmise üle teostab järelevalvet Belgia keskpank või mis on investeerinud vähemalt poole oma varast sellise järelevalve all olevasse asutusse (edaspidi „rahandusühistud”).

(2)

6. detsembri 2011. aasta kirjas teatas komisjon Belgiale, et meede võib kujutada ebaseaduslikku riigiabi (2) ning palus Belgial peatada kogu tegevus, millega asjaomast meedet ellu viidi. Komisjon palus Belgial esitada märkused nimetatud esialgsete järelduste kohta, mida viimane tegi 22. detsembri 2011. aasta kirjas.

(3)

3. aprilli 2012. aasta otsusega (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) teatas komisjon Belgiale Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetluse algatamisest seoses eespool nimetatud meetmega ning kehtestas Belgiale kohustuse peatada meede nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (3) artikli 11 lõike 1 alusel senikauaks, kui komisjon võtab vastu otsuse viimase kokkusobivuse kohta siseturuga. Komisjon palus Belgial peatada viivitamata kogu ühistute tagatisskeemi elluviimisega seotud tegevus ning hoiduda kõigist meetme alusel tehtavatest väljamaksetest. Komisjoni menetluse algatamise otsus, milles viimane kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkused meetme kohta, avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(4)

24. aprilli 2012. aasta ja 31. mai 2012. aasta kirjades palus Belgia ajapikendust menetluse algatamise otsusele vastamiseks ning komisjon ei esitanud selle kohta vastuväiteid. 18. juuni 2012. aasta kirjas saatis Belgia oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta, millele oli lisatud Belgia keskpanga juhi 7. oktoobri 2011. aasta kiri Belgia rahandusministrile.

(5)

17. augustil 2012 esitas oma märkused menetluse algatamise kohta ka Arco kontsern (edaspidi „Arco”) (5). 29. augustil 2012 esitas komisjon asjaomase dokumendi Belgiale, andes nõnda kõnealusele liikmesriigile võimaluse vastata Arco märkustele. 16. oktoobril 2012 teatas Belgia aga, et ei soovi seda võimalust kasutada.

(6)

Komisjon esitas meetme kohta täiendavaid küsimusi eeskätt 17. septembri 2012. aasta ja 24. juuli 2013. aasta kirjades, millele Belgia vastas vastavalt 5. detsembril 2012 ja 20. septembril 2013.

2.   ASJAOLUD

2.1.   Teatatud meetme taust

(7)

Ühistute tagatisskeemi kasutuselevõtmine oli seotud ühe muu riigiabijuhtumi raames võetud toetusmeetmetega.

(8)

30. septembril 2008 oli Dexia teatanud kapitali suurendamisest 6,4 miljardi euro võrra, milles osalesid olemasolevad äriühingu aktsionärid (sealhulgas Arco) ning Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutused. Dexiale 2008. aastal riigiabi andmise küsimuses pädev tollane Belgia rahandusminister on Dexia pankroti asjaolusid uuriva Belgia parlamendi erikomisjoni (edaspidi „Dexia erikomisjon”) ees selgitanud, et pärast seda, kui oli taotletud meetme võtmist Arco kasuks, tehti 2008. aasta septembris/oktoobris poliitiline otsus võtta kasutusele ühistute tagatisskeem. Tema selgituste kohaselt oli valitsus sunnitud võtma Dexia suhtes kokkuleppe saavutamiseks vastu otsused Arco ja Ethiase kohta (6). Ühtlasi nähtub Belgia praeguse rahandusministri avaldustest, et 2008. aasta kohustus võeti eesmärgiga saada vastutasuks Arco nõusolek osaleda Dexia päästmises (7).

i)   Pressiteated

(9)

10. oktoobril 2008 teatas Belgia valitsus rahandusministri pressiteate vormis, et oli teinud järgmise otsuse:

suurendada krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemi tagatist 20 000 eurolt 100 000 eurole;

võtta kasutusele sarnane skeem muude finantstoodete tarbeks (eriti nn 21. kategooria elukindlustustoodetele (8) ja rahandusühistute osakutele) (9).

(10)

21. jaanuaril 2009 kinnitasid peaminister ja rahandusminister ühises pressiteates, et eelmine valitsus (10) oli võtnud kohustuse võtta kasutusele ühistute tagatismehhanism (11). Samal päeva avaldas Arco Belgia valitsuse pressiteate oma veebisaidil. See-eest muud rahandusühistud hoidusid paralleelide tõmbamisest hoiuste ning ühistute osakute vahel, millel tagatismehhanism põhines (12).

ii)   Õigusloome protsess

(11)

15. oktoobril 2008 kiideti Belgia parlamendis heaks seadus, millega anti Belgia valitsusele õigus võtta meetmeid finantsstabiilsuse edendamiseks (13). 14. novembril 2008 avaldas Belgia kuningas dekreedi, (14) millega suurendati krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemiga tagatud summat 100 000 eurole ning võeti kasutusele samasugune tagatisskeem 21. kategooria elukindlustustoodete suhtes. 29. oktoobril 2008 oli finantsstabiilsuse komisjon eelnevalt andnud nimetatud kuninga dekreedi eelnõu kohta pooldava arvamuse (15).

(12)

14. aprillil 2009 muutis Belgia 15. oktoobri 2008. aasta seadust, (16) millega võimaldati valitsusel võtta kuninga dekreediga kasutusele skeem, et kaitsta rahandusühistutes füüsilisest isikust partnerite sissemakstud kapitali. 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreediga (17) muutis Belgia 14. novembri 2008. aasta kuninga dekreeti. 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreet sisaldab täiendavaid tehnilisi üksikasju ühistute tagatisskeemi kohta.

(13)

7. oktoobril 2011 saatis Belgia keskpanga juht tollasele rahandusministrile kirja, milles väljendas oma arvamust 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreedi (eelnõu) kohta. Tegemist on menetlusega, mis on ette nähtud Belgia keskpanga põhikirja käsitlevas seaduses (18). Kirjas märgib keskpanga juht, et valitsusel on seaduslik õigus võtta vastu ühistute tagatisskeemi käsitlev kuninga dekreet „finantsturu äkilise kriisi või tõsise süsteemse kriisi tekkimise ohu korral”. Keskpanga juhi järelduse kohaselt tunduvad asjaolud nimetatud tingimustele vastavat ning ühistute tagatisskeem võimaldaks piirata sellise kriisi tagajärgi (19). Samas hoidub keskpanga juht ilmselgelt seisukoha võtmisest küsimuses, kas rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osakuid saab sisuliselt käsitleda hoiustena (20). Ühtlasi märgib ta, et meede võib osutuda probleemseks selle kokkusobivuse pärast riigiabieeskirjadega (21) ning väljendab muret ühistute tagatisskeemi vabatahtlikkuse üle, mis võib tekitada kahjuliku valiku probleeme (22).

(14)

13. oktoobril 2011 esitasid Arco kolm ühistut (Arcofin, Arcopar ja Arcoplus) taotluse liitumiseks ühistute tagatisskeemiga. Belgia valitsus rahuldas taotluse 7. novembri 2011. aasta kuninga dekreediga (23). Taotluse kohaselt maksis Arco ka sisse kokku 2,05 miljonit eurot (24).

(15)

8. detsembril 2011 toimunud Arcofini, Arcopari ja Arcoplusi üldkoosolekutel kinnitati nende juhtkondade ettepanek alustada äriühingute vabatahtlikku likvideerimist.

2.2.   Hoiuste tagamise skeeme käsitlev direktiiv 94/19/EÜ

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ (25) artiklis 3 kehtestatakse igale liikmesriigile järgmine kohustus:

„Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil.Ükski [---] asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus (26) ei või vastu võtta hoiuseid, (27) kui ta ei kuulu mõnda sellisesse skeemi [---]”.

(17)

Belgia võttis direktiivi 94/19/EÜ oma õigusesse üle 1998. aastal ning kehtestas hoiuste tagamise skeemi, millega tagati hoiuste peatamise korral sama hoiustaja kõik hoiused. Belgia hoiuste tagamise skeem usaldati hoiuste tagamise fondile. 14. novembri 2008. aasta kuninga dekreediga asutas Belgia seejärel hoiuste kaitsmise erifondi, mis hõlmab Belgia hilisemad algatused (28).

(18)

Direktiivi 94/19/EÜ artikli 7 kohaselt tuli iga hoiustaja hoiused kokku tagada 20 000 euro ulatuses. 7. oktoobri 2008. aasta koosolekul nõustus majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu direktiivis 94/19/EÜ ette nähtud tagatisi suurendama. Oma pressiteates teatas ta järgmist.

„Nõukogu leppis kokku, et kõik liikmesriigid tagavad esialgu vähemalt ühe aasta jooksul üksikisikute hoiused vähemalt 50 000 euro ulatuses, tunnustades, et paljud liikmesriigid on otsustanud seda miinimumi suurendada vähemalt 100 000 eurole. Nõukogu tervitab komisjoni kavatsust esitada kiiresti asjakohane ettepanek hoiuste tagamise süsteemide lähendamise soodustamiseks” (29).

(19)

Tagatise kohta on direktiivi 94/19/EÜ artiklis 2 sätestatud, et hoiuste tagamise skeemid ei paku kaitset krediidiasutuste omavahenditele (30).

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/14/EÜ (31) suurendati hoiuste tagamise skeemide tagatiskatet (esialgu vähemalt 50 000 eurole ja seejärel põhimõtteliselt vähemalt 100 000 eurole ja hiljemalt 31. detsembriks 2010).

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivis 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (32) on nähtud ette investeeringute tagamise süsteem juhuks, kui investeerimisettevõte ei suuda investori vara tagastada. Investeeringud tagatakse näiteks pettuse või hooletuse korral ettevõttes või selle süsteemides tekkinud vigade või probleemide korral. Investeeringute tagamise süsteemidega ei kaeta siiski investeeringuriske (näiteks kui investor on ostnud aktsiaid, mille väärtus langeb).

2.3.   Belgia õigusraamistik ühistute kohta

(22)

Belgia äriseadustikus, (33) eeskätt selle artiklites 350–436, on määratud ühistuid käsitlev õigusraamistik. Selles on sätestatud, et ühistu valib oma põhikirjas tegevusvormiks osaühingu (osanike kahjum ei saa olla suurem nende osakapitalist) või piiramatu vastutusega äriühingu (osanikud on isiklikult vastutavad äriühingu sotsiaalmaksuvõlgade eest ning võivad seega kanda oma kapitaliinvesteeringust suuremat kahjumit).

(23)

Belgia äriseadustikus (eriti selle artiklites 362, 364, 366, 367 ja 374) lubatakse teatavaid piiranguid ühistute osakute võõrandatavuse osas. Ühistu osakuid võib vabalt võõrandada ühistu teistele osanikele, kuid ühistu põhikiri võib sisaldada nimetatud tehingut reguleerivaid tingimusi. Osakute võõrandamine kolmandatele isikutele on lubatud üksnes Belgia äriseadustiku artiklis 366 osutatud tingimustel ja määratletud isikutele.

(24)

Belgia äriseadustikus (artiklis 367) on ühtlasi nähtud ette, et ühistu osanikel on õigus ühistust lahkuda üksnes majandusaasta kuue esimese kuu jooksul. Nimetatud õiguse kasutamisel on Belgia äriseadustiku artiklis 374 nähtud lisaks ette, et osanikule kuulub väljamaksmisele tema osakute väärtus sellisena, nagu see on esitatud majandusaasta aruandes.

(25)

Kui Belgia äriseadustikus on kehtestatud ühistute üldraamistik, siis 8. jaanuari 1962. aasta kuninga dekreedis (34) on sätestatud tingimused tegevusloa saanud ühistutele (35). Täpsemalt ei ole tegevusloaga ühistul õigust keelduda spekulatiivsetel eesmärkidel uutest osanikest ega jätta kõrvale olemasolevaid; osakapitali kõik osad tagavad väärtusest olenemata ühesugused õigused; kõigil osanikel on iga-aastastel üldkoosolekutel samaväärne hääl; juhtkonna ja järelevalveorgani määrab üldkoosolek; tegevuskasumit (pärast kõigi kulude mahaarvamist) on lubatud jaotada osanikele üksnes proportsionaalselt (pro rata) nende tehingutele äriühingus ning osakapitali eest makstud dividendid ei tohi olla kuninga dekreedis sätestatud teatavast protsendimäärast suuremad.

(26)

Belgia maksuseadustiku artiklis 21 on sätestatud, et tegevusloaga ühistute dividendide suhtes kehtib teatav maksuvaba miinimum (36).

2.4.   Meetme kirjeldus

(27)

Ühistute tagatisskeem hõlmab ühistute füüsilisest isikust partnerite sissemakstud kapitali (ja mitte võimalikku kapitalikasumit) maksimaalselt 100 000 euro ulatuses.

(28)

Vastupidiselt krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemile on ühistute tagatisskeemiga liitumine vabatahtlik.

(29)

Rahandusühistud, kes soovivad ühistute tagatisskeemis osaleda, peavad esitama vastava taotluse rahandusministrile. Ministrite nõukogul on seejärel taotluse kohta otsuse langetamiseks aega üks kuu ning vajaduse korral õigus kehtestada liitumiseks teatavaid tingimusi. Nimetatud tingimused võivad hõlmata järgmist:

a)

kohustus piirata edasised avalikud enampakkumised üksnes institutsiooniliste aktsionäride osalemisega;

b)

kõigi institutsiooniliste osanike kohustus mitte võtta välja osakuid ega ühistusse makstud summasid ega selle osanikustaatusest loobuda, v.a aktsiate võõrandamise korral;

c)

osanikele makstavate intresside ülempiir 4,5 % aastas.

(30)

Tagatisskeemiga liitumise taotluse esitanud rahandusühistu peab jääma skeemi vähemalt üheks aastaks. Nimetatud tähtaja möödudes võib ühistu osaluse lõpetada, teatades sellest kolm kuud ette. Skeemi tehtud osamakseid ei ole õigus mingil kujul tagasi saada. Kui ühistu on tagatissüsteemist lahkunud, on tal võimalik sellega uuesti liituda kõige varem kolm aastat pärast lahkumist.

(31)

Meede hõlmab üksnes ühistute selliseid aktsiaid, mis on emiteeritud enne 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreedi jõustumist.

(32)

Ühistute tagatisskeem kehtib üksnes ühistute füüsilisest isikust partnerite ja mitte institutsiooniliste aktsionäride suhtes.

(33)

Hoiuste kaitsmise erifondi rahastatakse järgmiselt:

i)

aastane osamaks, mis moodustab 0,15 % tagatisega hõlmatud summast (maksavad kõik liikmed) ning

ii)

ühekordne liitumistasu, mis moodustab 0,10 % tagatisega hõlmatud summast (maksavad ühistud).

(34)

Lisaks võib rahandusühistutel olla kohustus tasuda hoiuste kaitsmise erifondi ka kapitalitulul põhinevat maksu, mis on seotud nende börsil noteeritud aktsiatega. Asjaomane maks võib moodustada kuni 10 % nimetatud aktsiate müügihinna (või kui kolme aasta jooksul pärast kaitsesüsteemi lõppemist ei ole müüki toimunud, siis asjaomase aktsia keskmise sulgemishinna (30 kalendripäeva vältel enne kolmeaastase ajavahemiku möödumist)) ning võrdlushinna vahel, mille kehtestab valitsus ajal, mil rahandusühistu liitub ühistute tagatisskeemiga.

(35)

Hoiuste kaitsmise erifond alustab väljamaksete tegemist juhul, kui rahandusühistu on pankrotistunud või kui finantsjärelevalveasutus on fondile teatanud, et rahandusühistu ei ole enam suuteline hüvitama lahkuvate osanike varasid.

(36)

Kui hoiuste kaitsmise erifondil puuduvad sekkumiseks piisavad vahendid, tagab vajalikud vahendid Caisse des Dépôts et consignations, mis on juriidilise staatuseta avaliku sektori asutus. Vastavalt sellele, kas maksejõuetu asutus on kohustuslik osaleja või on tegemist rahandusühistuga, tuleb nimetatud ettemakse hiljem hüvitada järgmiselt:

50 % aastamaksust (kohustuslikud osalejad),

spetsiaalne aastamaks (rahandusühistud, nende osalemine on vabatahtlik).

(37)

Hoiuste kaitsmise erifond võtab sekkumise korral üle ühistu füüsilisest isikust partnerite õigused ning saab teiste osanikega võrdse staatuse. See on erinev krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemist, mille puhul antakse fondile võrdne staatus asjaomase ettevõtte võlausaldajatega.

2.5.   ARCO kirjeldus

(38)

Arco oli algselt Artesia Banking Corporation NV (edaspidi „Artesia”) aktsionär, kusjuures Artesia ise omas 100 % panga BACOB ja 82 % kindlustusandja DVV aktsiatest. Pärast Artesia ja Dexia ühinemist 2001. aastal sai Arcost Dexia suurim aktsionär, kelle osalus ulatus ligi 15 %-ni (37).

(39)

Arco on tegevusloaga ühistutest Arcopar, Arcoplus ja Arcofin (38) moodustatud kontserni nimi. Arcol oli rohkem kui 800 000 liiget, kellest 99 % olid eraisikud. Füüsilisest isikust partnerite kapital Arcoparis, Arcoplusis ja Arcofinis moodustas vastavalt 1,3 miljardit eurot, 46 miljonit eurot ja 140 miljonit eurot.

(40)

Arcopari, Arcoplusi ja Arcofini põhikirjades on sätestatud, et nimetatud kolm organit on osaühingud (39).

(41)

Lisaks sisaldavad nimetatud kolme ettevõtte põhikirjad sätteid lahkuda soovivate partnerite kohta.

(42)

Arcopari põhikirja kohaselt võib ühistu näiteks piirata lahkumist juhul, kui ühe majandusaasta vältel soovitakse võtta välja üle 10 % kapitalist või soovib lahkuda üle 10 % osanikest (40). Arcoparist lahkuda sooviv osanik saab oma kapitali tagasi. Arcopari A-, B- ja C-kategooria osakute omanikel (41) on ühtlasi õigus saada vahendeid boonusreservist (42).

(43)

Arcopari põhikirja artiklis 35 kirjeldatakse osanike õigusi likvideerimise korral. Põhimõtteliselt on selles sätestatud, et kui pärast võlgade ja sotsiaalmaksude tasumist on saldo positiivne, makstakse osanikele hüvitist (43).

(44)

Arco osakutesse investeerimise ohtusid on näiteks kirjeldatud Arcopari prospektis, mille Belgia pädevad asutused on kiitnud heaks 2008. aasta juunis ning avaldanud ajavahemikus 7. juulist 2008 kuni 30. septembrini 2008 toimunud kapitalituru tehingu raames. Asjaomases prospektis on selgelt välja toodud, et aastatel 2005/2006, 2006/2007 ja 2007/2008 moodustas Dexia kasum rohkem kui 69 % Arcopari puhaskasumist. Ülevaates viidati ka massilise osakute väljavõtmise riskile ning rõhutati, et osanikud võivad likvideerimise korral kõik kaotada. Samal ajal teatati äriühingu aastaaruannetes selgelt, et Arco oli suurendanud oma võlataset, võttes investeerimiseks laenu (44).

2.6.   Menetluse algatamise põhjused

(45)

Menetluse algatamise otsuses sisalduvate komisjoni esialgsete järelduste kohaselt vastas teatatud meede neljale (kumulatiivsele) riigiabi kriteeriumile ning komisjon avaldas kahtlust, kas meedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks.

(46)

Komisjoni arvamuse kohaselt oli meede seostatav Belgia riigiga, kuna seda rahastati hoiuste kaitsmise erifondist. Seoses sellega täheldas komisjon, et Belgia hoiuste kaitsmise erifondi sissemaksed ning fondi vahendite kasutamine olid sätestatud Belgia õigusaktides. Muu hulgas märkis komisjon, et Caisse des dépôts et consignations võis teha vajaduse korral erifondi kapitalimakseid. Komisjonil tekkis küsimus selle kohta, kuidas toimub nimetatud vahendite hüvitamine asutusele Caisse des dépôts et consignations, kuna ei olnud kindel, kas rahandusühistutel jätkub selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Samuti avaldas komisjon kahtlust, et rahandusühistute vabatahtlik osalemine võib takistada hoiuste kaitsmise erifondi tõhusat refinantseerimist.

(47)

Komisjon järeldas, et rahandusühistuid võib käsitada ettevõtetena ning et meede andis neile valikulise eelise. Seoses valikulise eelisega tundub, et ühistute tagatisskeem aitas ühistutel meelitada ligi uut või säilitada olemasolevat kapitali, veendes olemasolevaid osanikke rahandusühistust mitte lahkuma. Selline kaitse oli eriti mõjuv finantsiliselt ebakindlal perioodil, nagu aeg, mis jäi vahemikku 2008. aasta augustist kuni kuninga dekreedi vastuvõtmiseni, mil rahandusühistud olid tõhusalt kaitstud riskide vastu, mis tulenesid lahkumistega seotud olulistest väljamaksetest.

(48)

Ühtlasi täheldas komisjon, et kaitset laiendati ning et Belgia ei võtnud rahandusühistute lubamisel ühistute tagatisskeemi arvesse nende finantsolukorda. Arco puhul anti luba rahandusühistute ühinemiseks tagatisskeemiga, kuigi ühistud olid juba maksejõuetud ning kuulusid veidi aega hiljem likvideerimisele.

(49)

Samuti järeldas komisjon, et meetmega moonutati konkurentsi, sest rahandusühistud olid jaeinvesteerimistoodete turul konkurendid ning vaadeldavad rahandusühistud said valikulise eelise, mida teistel sarnaseid tooteid pakkuvatel turuosalistel ei olnud.

(50)

Muu hulgas leidis komisjon, et ühistute tagatisskeem mõjutas liidusisest kaubavahetust. Belgia turul tegutses arvukalt rahvusvahelisi investeerimistoodete pakkujaid, kel ei olnud võimalik saada juurdepääsu turuosale, mille rahandusühistud tänu meetmele säilitasid.

(51)

Komisjon avaldas kahtlust selle üle, kas rahandusühistuid saab pidada finantsasutuseks ning kas asjaomane tegur mõjutas 2008. aasta pangandusteatise kohaldatavust (45). Komisjoni järelduse kohaselt ei näi rahandusühistud olevat finantsasutused 2008. aasta pangandusteatise tähenduses ning seepärast tuleb abi vaadelda vahetult aluslepingu taustal.

(52)

Et olla aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kokkusobiv siseturuga, peab meede olema vajalik, asjakohane ja proportsionaalne. Komisjonil oli kahtlusi seoses meetme vastavusega nimetatud kolmele kumulatiivsele kriteeriumile. Komisjon ei olnud veendunud, et rahandusühistute osanike kaitsmine oli vajalik tõsise häire ärahoidmiseks Belgia majanduses. Mis puutub võimalikku ülekanduvasse mõjusse, on komisjon märkinud, et Belgia oli juba võtnud mitu meedet (näiteks suurendanud hoiuste tagamise skeemi tagatist 100 000 eurole ja lubanud eri kujul riigiabi (kapitali suurendamine, likviidsussüstid, langenud väärtusega varade toetusmeetmed ja muud ad hoc meetmed) mitmele pangale). Seepärast ei näinud komisjon vajadust pakkuda lisaks kõigile nimetatud meetmetele kaitset rahandusühistute osanikele.

(53)

Komisjon avaldas kahtlust selle üle, kas rahandusühistute kaitsmine oli asjakohane. Ta märkis, et rahandusühistud ei ole finantsasutused ning oma suuruse tõttu ei tundu neil olevat süsteemset rolli. Ta kutsus Belgiat esitama selgitust selle kohta, mil viisil oleks investeerimiskahjum (mida kandsid ka näiteks eriotsatarbeliste investeerimisfondide investorid) avaldanud märkimisväärset halba ülekanduvat mõju Belgia majandusele.

(54)

Lõpuks avaldas komisjon kahtlust meetme proportsionaalsuse üle. Esmalt ei olnud komisjon veendunud, et rahandusühistud tegid tagatise vastu võrreldava hüvitismakse. Teiseks täheldas komisjon, et skeemiga liitumise vabatahtlikkus ning Belgia valik mitte kontrollida liitujate elujõulisust viitab sellele, et rahandusühistutel oli huvi skeemiga liituda alles pärast kindluse saamist, et tagatis realiseeritakse. See võis tuua kaasa olukordi, kus abisaajad võisid kasutada tagatist, kuid vältida suures osas selle eest maksmist. Lõpuks avaldas komisjon kahtlust, et ühistute tagatisskeem võis moonutada konkurentsi, sest konkureerivate ettevõtete aktsionärid ei olnud kaitstud. Kaitse hõlbustas aga rahandusühistute juurdepääsu kapitalile ja suurendas nende üldist turuosa jaeinvesteeringute turul.

3.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA

3.1.   Arco märkused

(55)

Arco teatel võtsid Belgia pädevad asutused vastu otsuse ühistute tagatisskeemi kohta ja avaldasid teabe 10. oktoobril 2008 laiema paketi raames (krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemi tagatissumma suurendamine 100 000 eurole, tagatisskeemi laiendamine 21. kategooria elukindlustustoodetele ja rahandusühistute füüsilisest isikust partneritele). Arco väitel kohaldati 10. oktoobri 2008. aasta otsust järgmiste õigusaktide alusel: 21. kategooria tooted — 15. oktoobri 2008. aasta seadus ja 14. novembri 2008. aasta kuninga dekreet; rahandusühistute väljastatud aktsiatunnistused — 14. aprilli 2009. aasta seadus ja 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreet.

(56)

Arco väitel ei kujuta ühistute tagatisskeem riigiabi, kuna see ei anna rahandusühistutele mingil moel valikulist eelist. Samuti märkis Arco, et komisjoni järelduse kohaselt ei sisaldanud 21. kategooria toodete tagamise skeem riigiabi tunnuseid, kuna see oli avatud kõigile kindlustusandjatele ega ole seega valikuline (46). Muu hulgas juhib Arco tähelepanu asjaolule, et ühistute tagatisskeem on avatud kõigile rahandusühistutele ühesugustel tingimustel ega ole seega valikuline.

(57)

Belgia märkustega sarnaselt väitis Arco, et rahandusühistute osakute kõik aspektid tõendavad, et need vastavad kliendivajaduste seisukohast hoiustega samadele tingimustele ning et sellisena käsitleb neid seadusandja. Arco rõhutas, et Belgia kartis nn lumepalliefekti. Kui Belgia ei oleks ühistute tagatisskeemi kasutusele võtnud, oleks see vähendanud investorite usaldust ja võinud viia kõigi hoiuste massilise väljavõtmiseni.

3.2.   Belgia märkused

(58)

Belgia väitel ei vasta ühistute tagatisskeem kõigile aluslepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud kumulatiivsetele riigiabikriteeriumidele ega kujutanud seega riigiabi. Täpsemalt sedastas Belgia, et täidetud ei olnud kolm riigiabikriteeriumi. Kõigepealt kaitses Belgia seisukohta, et meede kujutas eraisikutele ja mitte äriühingutele antud abi. Hiljem väitis Belgia, et meetmega ei antud mingil moel valikulist eelist rahandusühistutele, ja seejärel kaitses seisukohta, et meetmega ei moonutatud konkurentsi.

(59)

Väidet, et meetmest ei saanud kasu äriühingud, selgitas Belgia, et tavaline krediidiasutuse hoiuste tagamise skeem ja sealhulgas selle laiendamine (st ühistute tagatisskeem) võeti kasutusele kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu otsustega ning muudetud direktiivi 94/19/EÜ ja direktiivi 97/9/EÜ alusel.

(60)

Belgia seisukoha järgi olid rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osakutel kõik hoiuste tunnused ning ka nende soetamine käib samamoodi. Esile tõsteti järgmiseid aspekte:

i)

ühistute tagatisskeemis osalejad (füüsilised isikud) väärivad samasugust kaitset muude sektoris tegutsevate ja samadele kontrollitingimustele alluvate asutuste hoiustajatega;

ii)

maksualastel põhjustel on nii rahandusühistute makstavad dividendid kui ka hoiuseintressid teatava summa ulatuses maksuvabad (47);

iii)

vastavalt rahandusühistu põhikirjale võivad rahandusühistu füüsilisest isikust partnerid märkida kapitali vaid teatava maksimaalsumma ulatuses;

iv)

rahandusühistute osanikel on õigus ühistust lahkuda üksnes majandusaasta kuue esimese kuu jooksul ning lahkuda sooviv osanik saab taotleda ühistust vaid oma osalusega proportsionaalset kapitalitulu. Belgia väitel ei kajasta ühistu osakute väärtus rahandusühistu alusvara väärtust, mistõttu ei konkureeri rahandusühistu osakud investeerimistoodetega üldiselt, vaid üksnes juba riigi tagatisega hõlmatud tootekategooriaga (s.o 21. kategooria hoiuste ja elukindlustustoodetega);

v)

rahandusühistute osakud on nimelised ja nende võõrandamine on piiratud seadusega (48). Neid ei ole lubatud müüa vabalt kapitalitulu saamise eesmärgil. Rahandusühistute osanikel on õigus vaid tagasihoidlikule dividenditulule (maksuvabalt) ning hüvitisele, kui nad loobuvad olemast osanikud;

vi)

rahandusühistute osakuid ei saa käsitleda investeeringuna börsil noteeritud äriühingusse või üksusesse;

vii)

rahandusühistute osakuid ei saa käsitada riskiinvesteeringuna, sest rahandusühistute osanikel ei ole õigust taotleda kapitalitulu;

viii)

ühistute tagatisskeemi kaitse hõlmab üksnes füüsiliste isikute (ja mitte institutsiooniliste isikute) osakuid.

(61)

Valikulise eelise puudumise kohta märkis Belgia, et ühistute tagatisskeem hõlmab üksnes enne 10. oktoobrit 2011 emiteeritud rahandusühistute osakuid. Belgia väite kohaselt ei saanud rahandusühistud pärast nimetatud kuupäeva kasutada ühistute tagatisskeemi turule tulemiseks. Samuti täpsustati, et Arco ei ole alates 2008. aasta septembrist uusi osakuid emiteerinud.

(62)

Samuti eitas Belgia asjaolu, nagu oleks ühistute tagatisskeem aidanud rahandusühistutel oma olemasolevat kapitali säilitada. Selle toetuseks teatas Belgia, et 10. oktoobri 2008. aasta pressiteade ei olnud muud kui strateegilise algatuse ettepanek, milles nimetati rahandusühistuid möödaminnes. Belgia väite kohaselt ei kujutanud 10. oktoobri 2008. aasta pressiteade üksikasjalikku kokkulepet, mis oleks avaldatud koordineeritult rahandusühistute samaaegsete pressiteadetega. Belgia eristab nimetatud pressiteadet Lloydsi juhtumis Suurbritannia ja Lloydi avaldatud pressiteadetest, (49) millele komisjon viitas menetluse algatamise otsuses. Belgia järelduse kohaselt ei kujuta 10. oktoobri 2008. aasta pressiteade rahandusühistutele valikulist eelist andvat meedet. Mis puutub järgmisesse, 21. jaanuari 2009. aasta pressiteatesse, siis leidis Belgia, et pädevate asutuste pressiteate kiire avaldamine Arco veebisaidil oli täiesti normaalne, sest kõik rahandusühistud (sealhulgas Arco) jälgisid teemat sel ajal tähelepanelikult.

(63)

Belgia rõhutas asjaolu, et komisjon peaks võtma sama seisukoha, mis võeti Ethiase juhtumis, ning järeldama, et ühistute tagatisskeem ei olnud valikuline. Belgia tõi ka välja, et Euroopa Kohus on juba tunnustanud ühistute kui selliste eristaatust kohtuasjas Paint Graphos (50). Eelkõige viitas Belgia asjaomase kohtuotsuse punktile 61, millest nähtub selgelt, et võttes arvesse ühistute eriomaseid tunnuseid, ei saa nende olukorda põhimõtteliselt pidada õiguslikult ja faktiliselt sarnaseks äriühingute olukorraga.

(64)

Belgia esitas ka teavet pärast kriisi puhkemist Arcost lahkunud osanike kohta. Vabatahtlikule likvideerimisele eelnenud majandusaastatel oli kapitali hüvitamist taotlenud Arco partnerite hulk järgmine: 2007/2008 — 9 764, 2008/2009 — 21 150 ja 2010/2011 — 23 762.

(65)

Mis puutub meetme konkurentsi moonutavasse mõjusse, siis teatas Belgia, et komisjon oleks pidanud mõistlikul määral selgitama, millised finantstooted täpselt rahandusühistute osakutega konkureerisid, olgugi et Belgia tunnistab, et komisjon ei ole riigiabimenetluse raames kohustatud turgu üksikasjalikult kirjeldama. Sisuliselt väitis Belgia, et rahandusühistute füüsilisest isikust partneritele anti sama kaitse kõigi sarnastesse hoiustesse/säästutoodetesse investeerinud isikutega.

(66)

Samuti selgitas Belgia, et ühistute tagatisskeemi eesmärk on kooskõlas direktiivi 94/19/EÜ eesmärgiga kaitsta eraisikute hoiuseid, säilitada hoiustajate usaldus ja parandada finantsturgude stabiilsust. Belgia väite kohaselt hõlmavad ka muude liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid mõnikord mitteklassikalisi hoiusetooteid ning komisjon peaks seda arvesse võtma (51).

(67)

Belgia rõhutas ka asjaolu, et kui komisjon peaks järeldama, et ühistute tagatisskeem kujutab riigiabi, tuleks abi käsitada siseturuga kokkusobivana aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Ta leidis, et puudus vajadus määratleda, kas Arco on finantsasutus 2008. aasta pangandusteatise tähenduses. Belgia arvates seisneb põhiküsimus, millele komisjon peaks vastuse leidma, selles, kas ühistute tagatisskeem oli asjakohane ja vajalik meede tõsise majandushäire ärahoidmiseks.

(68)

Belgia kaitses seisukohta, mille kohaselt on meede vajalik, piirdub vajaliku miinimumiga ning on olemas koormusjaotusmehhanismid.

(69)

Esiteks kaitses Belgia seisukohta, et ühistute tagatisskeem oli asjakohane ja vajalik Belgia hoiustajate rahustamiseks.

(70)

Belgia tunnistas, et teoreetiliselt oli võimalik, et nende bilansis tagatud hoiuseid omavad asutused võisid saada tänu selliste tagatisskeemide olemasolule kaudse eelise, kuna skeemid aitasid hoida ära hoiuste pankadest väljavõtmise tormijooksu. Siiski selgitas ta, et hoiuste tagamise skeemid olid vajalikud panganduspaanika ja finantsturu kriisi ärahoidmiseks. Samuti väitis Belgia, et ühistute tagatisskeem oli vajalik üldsuse usalduse säilitamiseks Belgia finantssüsteemi vastu. Asjaolu, et ühistute osakutel on hoiusetoodete põhitunnused ning et enam kui pool ühistute rahalistest vahenditest investeeritakse pankadesse, suurendab nende ühisosa hoiustega ja tõendab olulisust Belgia pangandussüsteemi jaoks. Rahandusühistute kontrollimatud makseraskused oleksid avaldanud lumepalliefekti kõigile finantseerimisasutustele ja Belgia majandusele. Kui rahandusühistute osakutele ei oleks antud klassikaliste hoiustega samaväärset tagatist, oleks see toonud kaasa hoiuste tagamata jätmisega samasuguse riski. See oleks andnud tugeva hoobi üldsuse usaldusele kõigi Belgia hoiusetoodete vastu ja tekitanud süsteemse riski. Oma argumente kaitses Belgia asjaoluga, et rahandusühistute (füüsilisest isikust) partnerite arv oli Belgia rahvaarvuga võrreldes suur (52).

(71)

Belgia avaldas ühtlasi elavat vastuseisu terminoloogia suhtes, mida komisjon kasutas uurimismenetluse algatamise otsuses. Eriti seati kahtluse alla terminid „capital instruments” (kapitaliinstrumendid) ja „risk capital” (riskikapital), mida kasutati vastavalt põhjenduses 62 ja joonealuses märkuses 35.

(72)

Ühistute tagatisskeemi vajalikkuse tõendamiseks esitas Belgia komisjonile ka finantsstabiilsuse komisjoni ja Belgia keskpanga juhi kirjad tollasele rahandusministrile, mis kandsid vastavalt kuupäeva 29. oktoober 2008 (53) ja 7. oktoober 2011 (54).

(73)

Mis puutub meetme kokkusobivusse riigiabieeskirjadega, siis viitab Belgia ennekõike komisjoni otsusele Ethiase kohta. Belgia väite kohaselt andis komisjon loa võtta Ethiase kasuks meede ja eeskätt laiendada hoiuste tagamise skeemi 21. kategooria toodetele, pidades seda asjakohaseks ja vajalikuks Belgia majanduse tõsise häirimise ärahoidmiseks.

(74)

Teiseks kordas Belgia oma seisukohta, et meede oli proportsionaalne. Rahandusühistud jagavad koormust eelkõige oma rahaliste sissemaksete näol hoiuste kaitsmise erifondi. Belgia arvates oli tagatise hüvitistase mõistlik ja sarnanes muude kaitstud asutuste tagatisskeemide sissemaksetega. Belgia vaidlustas asjaolu, et ühistute tagatisskeemide vabatahtlik olemus võib muuta meetme ebaproportsionaalseks.

(75)

Belgia lisas, et kui komisjon jõuab siiski järeldusele, et meede kujutab endast riigiabi, tuleks seda käsitada kui likvideerimisabi, mis on kokkusobiv riigiabieeskirjadega. Belgia meenutas, et 7. novembri 2011. aasta kuninga dekreedis on selgelt sätestatud, et ühistu likvideerimise korral kasutatakse hoiuste kaitsmise erifondivahendeid üksnes pärast seda, kui asjaomaste ettevõtete üldkoosolekul on tehtud lõplik likvideerimisotsus ja see heaks kiidetud.

(76)

Samuti kaitses Belgia seisukohta, et kuna füüsilised isikud ei ole ettevõtted, ei hõlmanud komisjoni korraldus peatada väljamaksed pärast Arco likvideerimist üksikisikutele hüvitise maksmist.

(77)

Lisaks esitas Belgia pärast ettenähtud tähtaega lisamärkusi oma 18. märtsi 2014. aasta kirjas komisjonile.

(78)

Belgia leidis, et komisjon ei saa keelustada tagatise andmist füüsilisest isikust partneritele. Seega ei saa komisjon sundida liikmesriiki ühistute tagatisskeemi alusel füüsilisest isikust partnerite kasuks tehtud makseid peatama ega tagasi nõudma.

(79)

Füüsilisest isikust partnerid ei ole ettevõtted aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mistõttu ei avalda tagatise realiseerimine füüsilisest isikust partnerite kasuks mingit mõju Arcole ega Belgia riigi võimalustele nõuda sisse asjaomastele äriühingutele antud abi.

4.   MEETME HINDAMINE

4.1.   Abisaaja

(80)

Alustuseks tuletab komisjon meelde, et menetluse algatamise otsuse põhjenduses 18 sedastas ta, et ühistute tagatisskeemist said kasu rahandusühistud. Kuid olles põhjalikult uurinud meetme kulgemist selle ajalises järjestuses ja selle tunnuseid, leiab komisjon, et selle tegelik abisaaja oli üksnes Arco, nagu on kirjeldatud eelmises jaos.

(81)

Seepärast märgib komisjon, et Arco ja ühistute tagatisskeemi võimalike muude abikõlblike rahandusühistute vahel on suur erinevus.

(82)

Asjaolude kirjeldusest (55) nähtub selgelt, et ühistute tagatisskeem oli algusest peale kujundatud spetsiaalselt Arco jaoks, keda tabasid raskused investeeringute tõttu Dexiasse. Lõpuks oli Arco ainus rahandusühistu, kes esitas taotluse meetmes osaleda.

83)

Muude rahandusühistute kohta märgib komisjon, et ühistute tagatisskeemiga liitumine oli vabatahtlik, et ministrite nõukogul oli õigus otsustada kindla ühistu liitumise heakskiitmise või tagasilükkamise ning vajaduse korral liitumise tingimuste üle, et mitte ükski muu rahandusühistu tagatisskeemiga liitumist ei taotlenud ning et osa neist distantseerus sellest otsustavalt. Samuti täheldab komisjon, et mitte ühelgi muul rahandusühistul ei tekkinud niivõrd ulatuslikke investeeringutega seotud probleeme kui Arcol Dexiaga.

(84)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et ainus majandustegevusega tegelev üksus, kes sai reaalselt kasu ühistute tagatisskeemist, oli Arco.

4.2.   Meetme väljakuulutamine ja elluviimine kujutavad ühte ja sama sekkumist

(85)

Komisjon märgib, et valitsus tegi otsuse meetme võtmise kohta ja avaldas selle 10. oktoobril 2008 (56). Ilmselgelt võttis Belgia valitsus otsuse pakkuda ühistute tagatisskeemist tulenevaid eeliseid Arcole samal ajal, kui töötati välja Dexiaga seotud 2008. aasta meedet (57). Meetme kohta saab üksikasjalikumat teavet 21. jaanuari 2009. aasta pressiteatest. Alles pärast seda algas valitsuse võetud kohustuse õiguslik jõustamine.

(86)

Komisjon märgib, et 10. oktoobri 2008. aasta ja 21. jaanuari 2009. aasta pressiteadetes kasutatud sõnastused „otsustas” ja „kohustus” viitavad ilma igasuguse kahtluseta võetud kohustusele ja annavad aluse õigustatult uskuda, et meedet asuti ellu viima.

(87)

Ühtlasi avaldati pressiteated ametlike kanalite kaudu: 10. oktoobri 2008. aasta pressiteate saatsid välja rahandusministri talitused ning 10. jaanuari 2009. aasta pressiteade saadeti välja peaministri ja rahandusministri nimel. Nimetatud pressiteadete korduvus tugevdas nendega edastatavat sõnumit.

(88)

Komisjoni arvamuse kohaselt oli juba 10. oktoobri 2008. aasta pressiteate avaldamise ajal selge, et ühistute tagatisskeem kujutab hoiuste tagamise skeemi laiendamist. 21. jaanuari 2009. aasta pressiteade sisaldas tehnilisi täpsustusi. Kohe pärast viimase teate avaldamist avaldas Arco selle oma veebisaidil, ilmselge eesmärgiga rahustada oma füüsilisest isikust partnereid. Muu hulgas täheldab komisjon meetme ajalist sidusust, kuna alates selle esmasest avaldamisest 10. oktoobril 2008 kuni kuninga dekreedi väljakuulutamiseni meede oluliselt ei muutunud.

(89)

Euroopa Kohus kinnitas oma 19. märtsi 2013. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-399/10 P ja C-401/10 P, (58) et meetme väljakuulutamist ja selle tegelikku elluviimist võib käsitada ühe sekkumisena, kui seda õigustab nende ajaline järjekord, eesmärk ja ettevõtja olukord sekkumise hetkel. Lisaks seoses vaadeldava meetmega võttis Belgia 10. oktoobril 2008 vastu otsuse (mille ta ka samal päeval avaldas) veel ühe meetme kohta, mis viidi ellu hiljem ja millel oli algsele abisaajale suunatud samasugune eesmärk. Ka komisjon on oma otsustes käsitlenud meetme väljakuulutamist ja elluviimist ühe sekkumisena ning leiab, et see kujutas eelise andmist kohe selle avaldamise kuupäevast alates (59). Ning lõpetuseks liigitas 2014. aasta mais ametis olev rahandusminister meetme 2008. aastal võetud kohustuseks (60).

(90)

Lähtudes põhjendustes 85–89 esitatud teabest, teeb komisjon järelduse, et ühistute tagatisskeemist teatamist ja skeemi elluviimist tuleb käsitada ühe meetmena.

4.3.   Abi olemasolu

(91)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud järgmist: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(92)

Nii Belgia kui ka Arco väitel peaks komisjon uurima asjaolu, kas Arco suhtes võetud meede kujutab riigiabi, oma muude otsuste, s.o Ethiase kohta vastu võetud otsuse alusel (61). Riigiabi mõiste on aga objektiivne ning määratletud aluslepingus. Riigiabina on käsitatav meede, mis vastab järgmisele neljale (kumulatiivsele) riigiabi kriteeriumile: see peab olema i) antud riigi poolt või riigi vahenditest; ii) andma abisaajale valikulise eelise; iii) moonutama (tõenäoliselt) konkurentsi ja iv) kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(93)

Komisjon peab hindama meedet asjaomase nelja kriteeriumi alusel (vt põhjendused 94–110).

Riigi vahendid

(94)

Komisjon peab andma hinnangu selle kohta, kas ühistute tagatisskeemi rahastati riigi vahenditest ja kas see on seostatav riigiga.

(95)

Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, (62) et aluslepingu artikli 107 lõige 1 hõlmab kõiki rahalisi vahendeid, mida avalik-õiguslikud asutused võivad reaalselt ettevõtjate toetamiseks kasutada, ilma et oleks oluline, kas need vahendid kuuluvad või ei kuulu püsivalt riigi vahendite hulka, tingimusel, et need on pidevalt avaliku kontrolli all ja seega pädevatele riigiasutustele kättesaadavad.

(96)

Eelkõige on riigiabiga tegemist juhul, kui vahendid pärinevad riigi seadustega kehtestatud sissemaksetest, mida hallatakse ja jaotatakse nimetatud seaduste kohaselt, olenemata sellest, et haldamist teostavad muud kui riigiasutused. Vaadeldavat abi andnud üksuse või ettevõtte staatust ei käsitata otsustava tegurina riigiabieeskirjade kohaldamisel.

(97)

Ühistute tagatisskeemi korralduse kohta märgib komisjon, et osalejate osamaksud ja vahendite kasutamise viis on määratud Belgia seadustega. Seepärast käsitletakse erifondi tehtavaid sissemakseid riigiabina isegi juhul, kui need pärinevad eraallikatest.

(98)

Muu hulgas rahastab erifondi väljamakseid vajaduse korral avaliku sektori üksus — Caisse des dépôts et consignations. Igal juhul tekitab ühistute tagatisskeemi nimetatud aspekt piisavalt selge majandusliku riski liikmesriigi riigieelarvele, et järeldada, kas tegemist on riigi vahendite kasutamisega aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (63).

(99)

Mis puutub meetme seostamisse Belgia riigiga, siis on selge, et ühistute tagatisskeemi ei saa käsitada direktiivi 94/19/EÜ ülevõtmisena. Asjaomase direktiiviga on liikmesriikidelt nõutud üksnes krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemi kasutuselevõtmist ning selle artiklis 2 on selgelt sätestatud, et hoiuste tagamise skeemidega ei hüvitata vahendeid, mis on määratletud omavahenditena. Kui liikmesriik otsustab kehtestada muid hüvitisskeeme, mis tagavad muid finantstooteid, ei tulene asjaomane otsus liidu õigusest, vaid kujutab liikmesriigi enda algatust (64). Ühtlasi märgib komisjon, et Belgia viitab küll investeeringute tagamise skeemidele, kuid see võrdlus ei ole asjakohane põhjusel, et viidatud skeemide eesmärk ei ole katta investeeringuriske. Nagu põhjenduses 21 on juba kirjeldatud, on asjaomaste skeemidega nähtud investoritele ette hüvitis juhuks, kui investeerimisettevõte ei suuda investori vara tagastada näiteks pettuse või ettevõtte süsteemides tekkinud probleemide tõttu.

Valikuline eelis

(100)

Komisjoni järelduse kohaselt andis ühistute tagatisskeem Arcole eelise. Euroopa Kohus on nõustunud, et ettevõtetele võib anda eelise kapitalile suurema juurdepääsu vormis, kui liikmesriigis investorite kasuks võetud meede suurendab viimaste soovi paigutada oma raha sihipärastesse investeerimisprojektidesse (65). Käesoleval juhul aitas meede Arco kontsernil säilitada olemasoleva kapitali, veendes ühistu osanikke mitte lahkuma — võttes arvesse Lehman Brothersi pankroti järgset erilist närvilisust turul, kujutas see eriti märkimisväärset eelist (66). 21. jaanuaril 2009 avaldas Arco oma veebisaidil Belgia valitsuse pressiteate, mille eesmärk oli oma osanikke rahustada. See näitab selgelt, et võimalus rahustada investoreid kujutas endast Arco jaoks olulist eelist. Seoses sellega märgib komisjon, et Arcopari 2008. aasta suvel avaldatud prospektis (67) juhiti tähelepanu ka riskile, mida rahandusühistust lahkuvad füüsilisest isikust partnerid võivad endaga kaasa tuua (68)  (69).

(101)

Ka on meede selgelt valikuline. Esiteks kehtib see üksnes ühe rahandusühistu osanike ja mitte konkureerivate ettevõtete investeerimistoodete omanike suhtes. Ettevõtted, kes pakkusid konservatiivseid võlakirju, või rahaturufondid või kapitaligarantiiga investeerimisfondid ei saanud seega pakkuda oma klientidele sarnast tagatist. Belgia sõnul on rahandusühistute eraisikutest osanike osakud sisuliselt samastatavad hoiustega (70). Mitu Belgia esitatud asjaolu viitab aga ühistutele üldiselt ja mitte rahandusühistutele. Lisaks ei sisalda Belgia esitatud rahandusühistute osakute kirjeldus ühtegi viidet asjakohasele teabele, nagu riskid, millega on seotud nimetatud vahenditesse (71) investeerimine, mida hoiuste puhul ei ole.

(102)

Meetme valikuline olemus väljendub ka siis, kui võrdleme rahandusühistute kohtlemist muude tegevusloaga mitterahanduslike ühistute kohtlemisega. Belgia tugineb rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite erikohtlemise õigustamiseks Paint Graphose kohtuotsusele. Paint Graphose puhul on tegemist eelotsusetaotlusega, mille esitas Itaalia kohtuasutus, kes soovis teada, kas tootja- ja tööühistute maksusoodustused on samastatavad riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Otsuses järeldas kohus, et maksusoodustust tuleb hinnata riigiabi nelja kumulatiivse kriteeriumi valguses ning andis üksikasjalikumaid juhiseid eriti selle kohta, mil viisil tuleb hinnata valikulise eelise olemasolu maksusoodustuse puhul (72). Kohus kinnitas, et vaja on teha kindlaks järgmine: i) kas maksusoodustus võib olla õigustatud maksusüsteemi eriliste tunnustega, (73) ii) kas on olemas asjakohased kontrolli- ja järelevalvemenetlused, (74) iii) kas maksusoodustus oli proportsionaalne ega ole läinud vajalikust kaugemale (75).

(103)

Komisjoni arvates ei ole Belgia argumentatsioon vastuvõetav, kuna antud eelise olemus on sisuliselt erinev kohtu uuritud eelisest Paint Graphose kohtuasjas. Belgia võetud meede sisaldab eelise andmist, mitte maksu- ega lõivuvabastust. Seepärast ei saa kolmeetapilist analüüsi, millest kohus lähtus maksusoodustuse või -vabastuse valikulisuse hindamisel, käesoleval juhul kasutada.

(104)

Kuid isegi kui Paint Graphose kohtuotsust saaks vaadeldava meetme puhul kasutada, on viimane oma eriomastest tunnustest lähtuvalt valikuline.

(105)

Esmalt märgib komisjon, et Paint Graphose juhtumis käsitletakse kõiki tootmis- ja töö ühistuid, mitte vaid ühte üsna piiratud allsektorit, nagu seda on rahandusühistute sektor. Kui „päris” ühistutele tuleks näha ette erikohtlemine (nagu väidab Belgia), siis peaks see kehtima kõigi tegevusloaga ühistute suhtes. Pelgast asjaolust, et meede piirdub rahandusühistutega, piisab meetme käsitamiseks valikulisena.

(106)

Teiseks märgib komisjon, et Belgia arvates olid justkui õigustatud rahandusühistute täiendavad eelised alates 10. oktoobrist 2008. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et enne nimetatud kuupäeva kehtis tunnustatud ühistute suhtes sooduskohtlemine, mis tulenes nende eristaatusest ja mis seisnes maksuvabastuses (76). Komisjon ei võta käesolevas otsuses seisukohta selle kohta, kas maksusoodustus oli proportsionaalne või mitte, vaid leiab, et mitte miski ei õigusta seda, et äkki — 10. oktoobril 2008 — kehtestati rahandusühistute staatusega äriühingutele täiendav hüvitis või kaitse.

(107)

Viimaks kui komisjon analüüsikski olukorda Paint Graphose kohtuotsusest lähtuvalt, nagu seda soovib Belgia, siis leiab ta, et mitte miski ei õigusta 100 % tagatise andmist Arco (mis koosnes osaühingutest) füüsilisest isikust partneritele (Paint Graphose kohtuotsuse i osa). Belgia äriühinguõiguse üldeeskirjade taustal oleksid Arco füüsilisest isikust partnerid osaühingu staatust arvestades pidanud olema teadlikud asjaolust, et likvideerimise korral võivad nad kaotada kogu oma kapitali (77). Muu hulgas ei ole rahandusühistu füüsilisest isikust partnerite märgitud kapitali sajaprotsendiline kaitsmine proportsionaalne meede (Paint Graphose kohtuotsuse analüüsi iii osa) niivõrd, kuivõrd tegemist oli osanike kaitsmisega kõigi ohtude eest. Sellega tekitati põhjendamatu eelis ettevõtetele, mille osanikud oldi (78).

Konkurentsimoonutused ja liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamine

(108)

Ühistute tagatisskeem annab rahandusühistutele eelise, mida jaeinvesteerimistoodete pakkujatel ega mitterahandusühistutest tegevusloaga ühistutel ei olnud. Tänu sellele sai Arco oma turuosa kauem säilitada. Arco ei kannatanud kapitali väljavoolu käes — kui, siis hiljem ja väiksemas ulatuses, kui oleks toimunud meetme puudumisel. Seepärast võib väita, et teised ettevõtted, kes pidid saama konkurentsitingimustes hakkama oma jõududega ega saanud loota ühistute tagatisskeemi eelistele, jäid ilma kapitalist, mida oleks saanud investeerida. Seega moonutas ühistute tagatisskeem konkurentsi (79).

(109)

Kui liikmesriik annab mõnele ettevõttele abi, võib ettevõttesisene tegevus püsida või edasi areneda viisil, mis vähendab muude liikmesriikide ettevõtete võimalusi turule (tugevamalt) siseneda (80). Võttes arvesse investeerimistoodete rahvusvaheliste pakkujate rohkust Belgia turul, võib väita, et meede avaldas ilmselgelt mõju kogu liidu kaubandusele.

Järeldus

(110)

Lähtuvalt põhjendustes 91–109 esitatud analüüsist järeldab komisjon, et riigi vahendeid hõlmav ühistute tagatisskeem kujutab valikulist eelist Arco jaoks, moonutab konkurentsi ja avaldab mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Seega on täidetud kõik riigiabi kriteeriumid. Kõik nimetatud tegurid olid olemas hiljemalt kuninga dekreedi vastuvõtmise päeval 10. oktoobril 2011. Meetmega loodud eelis oli aga olemas alates meetme väljakuulutamisest 10. oktoobril 2008. Riigiabi kokkusobivuse analüüsimiseks ning vajaduse korral abi abisaajatelt tagasinõudmiseks tuleb võtta arvesse eelise kogusummat.

4.4.   Abi kokkusobivus

(111)

Olles sätestanud, et ühistute tagatisskeem kujutab riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb komisjonil kindlaks teha, kas abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

(112)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune riigiabi siseturuga kokkusobimatu ning seega keelatud, v.a aluslepinguga ette nähtud erandid. Lõigetes 2 ja 3 määratletakse seejärel siseturuga kokkusobivad abiliigid.

(113)

Artikli 107 lõikes 2 on loetletud riigiabikategooriad, mille puhul kehtib keelupõhimõttest automaatne erand; ühistute tagatisskeem ei kuulu ühessegi loetletud kategooriasse.

(114)

Artikli 107 lõikes 3 on loetletud mitmed riigiabikategooriad, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Teoreetiliselt võiks olla kohaldatav selle punkt b või c.

(115)

Seoses artikli 107 lõike 3 punktiga c on komisjon vastavates suunistes selgitanud, mil viisil kavatsetakse asjaomase sätte erandit teatavate abikategooriate suhtes kohaldada. Samas märgib komisjon, et meede ei kuulu ühessegi suunistega hõlmatud abikategooriasse. Lisaks ei ole ei Belgia ega Arco esitanud ühtki viidet ühishuvi pakkuvale eesmärgile, mis võimaldaks asjaomasele sättele tugineda. Seega peaks komisjon uurima meetme võimalikku kokkusobivust üksnes aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel.

(116)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohta märgib komisjon, et Belgia rõhutas, et kui komisjon peaks järeldama, et ühistute tagatisskeem kujutab riigiabi, tuleks abi käsitada siseturuga kokkusobivana nimetatud sätte tähenduses. Viimane võimaldab pidada abi siseturuga kokkusobivaks, kui see on vajalik mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(117)

Samal ajal eeldab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkt b liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamise küsimuse piiravat tõlgendamist. Häire peab mõjutama liikmesriigi majandust tervikuna, mitte üksnes teatavat piirkonda või piirkonna osa (81).

(118)

Finantskriisi esimese kulminatsioonihetke ajal 2008. aasta augustis otsustas komisjon 2008. aasta pangandusteatises, et aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b võib võtta aluseks finantsasutuste probleemide lahendamiseks võetud meetmete hindamisel (82).

(119)

Finantssektoriväliselt töötas komisjon ühtlasi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b toetudes välja ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (83). Nimetatud raamistik ei ole käesoleva meetme puhul paraku kohaldatav. Selles käsitletakse reaalmajandust, võimaldades liikmesriikidel võtta asjakohaseid meetmeid selliste ettevõtete juurdepääsu parandamiseks rahastamisele, kes soovivad investeerida finantskriisi ajal (see on ajal, kui pankadest rahastamine oli raskendatud). Arco probleemid ei ole seotud rahaliste vahendite saamisega pangandussektorist, vaid varadega (Dexia aktsiad), mille väärtust tuli hinnata väiksemaks. Lisaks ei kuulu ühistute tagatisskeem, millega tagatakse võlainstrument 100 % ulatuses, mitte ühessegi selle punktis 4.3 nimetatud abikategooriasse.

(120)

Et rahandusühistud ei ole finantsasutused 2008. aasta pangandusteatise tähenduses, (84) tuleb abi hinnata vahetult aluslepingu valguses. Aluslepingu artikli 107 lõikes 3 määratletud üldiste kokkusobivuskriteeriumide täitmiseks peab meede olema kooskõlas järgmiste tingimustega (85):

a)    asjakohasus : abi peab olema sihipärane, et saavutada tõhusalt püsiv eesmärk kõrvaldada liikmesriigi majanduses tõsine häire; sellega ei ole tegemist, kui meede ei ole häire kõrvaldamiseks asjakohane;

b)    vajalikkus : meede peab nii suuruse kui ka vormi mõistes olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega peab abisumma piirduma eesmärgi saavutamiseks minimaalse vajaliku suurusega ning vorm peab olema häire kõrvaldamiseks sobivaim;

c)    proportsionaalsus : meetme kasulik mõju peab piisaval määral hüvitama konkurentsimoonutuse, et viimane piirduks meetme eesmärkide saavutamiseks minimaalselt vajalikuga.

(121)

Mis puutub meetme asjakohasusse, siis märgib komisjon, et rahandusühistute mõju majandusele tervikuna on täielikult erinev klassikaliste pankade omast, kes puutuvad kokku hoiuste väljavooluga. Olukorras, kus panga kõik hoiustajad otsustavad oma raha ühel ajal välja võtta, on pank sunnitud lühikese aja jooksul kogu oma mittelikviidse vara (kiirmüügi korras) võõrandama ning sellel oleksid väga tõsised tagajärjed reaalmajandusse laenamisele ning lumepalliefektina võib tekkida varade hindade vähenemine. Rahandusühistud aga reaalmajandusele laenamisega ei tegele. Samuti on neil õigus partnerite lahkumist põhikirja alusel piirata, (86) tänu millele on põhimõtteliselt võimalik vältida igasugust aktivate korrapäratut võõrandamist. Viimati nimetatud tegur tõstab esile olulise erinevuse hoiuste ja osanike osakute vahel nende mõju seisukohast süsteemile.

(122)

Samuti on selge, et õiguslikust seisukohast on rahandusühistute partnerid osaühingute osanikud. Nimetatud staatusest tulenevalt on rahandusühistute füüsilisest isikust partneritel õiguslikult sätestatud risk oma investeeringust osaliselt või täielikult ilma jääda. Seoses sellega juhib komisjon tähelepanu ka asjaolule, et Belgia keskpanga juht ei kinnitanud rahandusühistute osakute samastatavust krediidiasutuse hoiustega (87).

(123)

Ühtlasi märgib komisjon, et üksuste pankroti või likvideerimise korral on rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite (88) nn kaskaadstruktuur krediidiasutuse hoiuseomanike omast väga erinev. Krediidiasutused on reguleeritud üksused ning teatava kapitalihulga olemasolu jälgib vastav järelevalveasutus. Asjaomane kapital täidab pankroti või likvideerimise korral nn esimese puhvri ülesannet. Rahandusühistute osanikel ei ole ühtegi sellelaadset kaitsesüsteemi. Pankroti või likvideerimise korral on nemad esimesed ohvrid.

(124)

Lähtudes põhjendustes 121–123 esitatud põhjustest, teeb komisjon järelduse, et ühistute tagatisskeem kaitseb üksnes rahandusühistuid ja nende füüsilisest isikust partnereid tehtud investeeringute kaotamise eest. Tegemist ei ole aga asjakohase meetmega Belgia majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(125)

Mis puutub meetme vajalikkusesse, siis meenutab komisjon, et Belgia oli juba võtnud olulisi meetmeid tõsise häire ärahoidmiseks oma majanduses. Kehtestatud oli juba muid meetmeid finantsstabiilsuse ja eriti pankade ja teiste finantseerimisasutuste stabiilsuse säilitamiseks, millesse rahandusühistud investeerisid. Belgia hoiuste tagamise skeem kaitses hoiuseid kuni 100 000 euro ulatuses, samuti oli Belgia andnud abi Fortise, KBC, Dexia ja Ethiase rekapitaliseerimiseks, teinud likviidsussüste, võtnud allahinnatud vara suhtes toetus- ja ad hoc meetmeid. Komisjon järeldab, et puudub vajadus kaitsta rahandusühistute, mis on lõppkokkuvõttes osaühingud, teatavaid füüsilisest isikust partnereid.

(126)

Seoses Belgia keskpanga juhi kirjaga, millele Belgia tähelepanu juhtis, märgib komisjon, et see on saadetud 2011. aasta oktoobris ehk meetme väljakuulutamisest oluliselt hiljem (10. oktoober 2008) ning selles ei ole öeldud, et meede oli vajalik tõsise häire ärahoidmiseks Belgia majanduses, vaid üksnes seda, et see võimaldaks piirata (süsteemse) kriisi halbu tagajärgi (89). Finantsstabiilsuse komisjoni kirja kohta märgib komisjon, et selles käsitletakse üksnes hoiuste tagamise skeemi tagatiskatte suurendamist ja tagatisskeemi kasutuselevõtmist 21. kategooria kindlustustoodetele.

(127)

Meetme proportsionaalsuse kohta märgib komisjon, et meetme ülesehitus ei paku piisavat kaitset kahjuliku valiku eest (90). Ühistute tagatisskeemi vabatahtlikkus kombineerituna elujõulisuse testi ilmselge puudumisega loob stiimuli, et liituda skeemiga niipea, kui ollakse veendunud tagatise realiseerimises. Asjaomase stsenaariumi puhul võib abisaaja kasutada tagatist, kuid vältida enamiku tagatistasude maksmisest kuni viimase hetkeni enne likvideerimist.

(128)

Samuti leiab komisjon, et ühistute tagatisskeem moonutab põhjendamatult turu normaalset toimimist. Meede võimaldas Arcol kaitsta oma turupositsiooni jaefinantstoodete pakkujana, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada negatiivselt Arco konkurentide turuosasid ja kasumilikkust, sest nemad ei saanud ühistute tagatisskeemist kasu.

(129)

Kokkuvõttes ei saa pidada meedet siseturuga kokkusobivaks, sest see ei ole asjakohane, vajalik ega proportsionaalne aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses ega kuulu ühegi muu sätte alla, millega reguleeritakse riigiabi kokkusobivust siseturuga.

4.5.   Abi arvutamine

(130)

Selleks et arvutada välja eelis, mis tuleb Arcolt tagasi nõuda, võtab komisjon arvesse järgmiseid parameetreid ja asjaolusid (91):

Arco põhikirjas kehtestatud maksimaalne kapitali väljavoolu summa, mis on piiratud 10 % kogukapitalist või 10 % osanike baasist (92);

asjaolu, et ühistute tagatisskeem hõlmas üksnes füüsilisest isikust partnereid;

ühistute tagatisskeemi eriline ülesehitus — ühelt poolt vabatahtlikkus, mis jättis rahandusühistutele vabaduse selles osaleda või mitte, ning teiselt poolt avatus suure pankroti- või likvideerimisohuga rahandusühistutele (käesoleval juhul kinnitati üsna pea pärast Arcofini, Arcopari ja Arcoplusi vastuvõtmist skeemi, s.o 8. detsembril 2011 toimunud üldkoosolekutel, nende juhtkonna ettepanek alustada äriühingute vabatahtlikku likvideerimist);

asjaolu, et ammu enne seda, kui Arco läks vabatahtlikule likvideerimisele, oli ta tõsistes finantsraskustes, kuna, nagu on märgitud põhjendustes 38, 44 ja 82, oli ta investeerinud väga suures ulatuses Dexia aktsiatesse. Dexia oli aga pank, mida 2008. aasta sügisel olid sunnitud pankrotist päästma Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi riigid ning igasugune Dexia aktsiate väärtuse oluline langus kahjustas Arco rahalist positsiooni, eeskätt seeläbi, et viimane oli rahastanud oma osalemist Dexia päästmisel Dexia võlgade osalise ülevõtmise kaudu;

asjaolu, et 2011. aastal oli Arco maksnud liitumistasu ja tasunud aastase tagatistasu.

(131)

Arco saadud eelis seisnes kaitses kapitali väljavoolu eest, mida ta ei oleks suutnud vastasel korral teisiti peatada, kui kohaldades oma põhikirja sätteid, mis piiravad kapitali väljaviimist 10 % ja osanike lahkumist 10 % (93). Kapitali väljavool või osanike lahkumine sellises ulatuses oleks olnud võimalik, kui Arco oleks sattunud ülemäärasesse võlgnevusse või alustanud likvideerimis- või pankrotimenetlust, olgu siis objektiivsetel põhjustel või subjektiivsematel põhjustel, nagu teatavatel muudel hoiuste massilise väljavõtmise juhtudel (94). See oleks võinud juhtuda niipea, kui osanike arvates ei oleks enam tegemist olnud usaldusväärsete investeeringutega, näiteks Arco liigsete finantsraskuste või Dexia turuväärtuse tõttu.

(132)

Arco saadud eelise väljaarvutamisel kasutab komisjon konservatiivset lähenemist, (95) võttes arvesse võimalikku kapitali väljavoolu vaid ühel ja mitte mitmel perioodil aastas. Tulemus peaks kajastama ühistute tagatisskeemi minimaalset mõju, ehkki tegelikkuses võis tagatis hoida ära mitut kapitali väljavoolulainet või lahkumist kuni lubatud maksimummäärani. Arco põhikirjas on lubatud keelata kapitali väljavool, kui on juba välja võetud 10 % kapitalist või lahkunud 10 % osanikest. Abisumma väljaarvutamisel eeldab komisjon, et Arco oleks teinud tõhusaima valiku ehk valiku, mis oleks võimaldanud säilitada võimalikult palju kapitali. Osanike lahkumise puhul võtab komisjon aluseks kõige väiksema füüsilisest isikust partnerite arvu eelise andmise ajal (algusega 10. oktoobrist 2008), mis on omakorda konservatiivne hüpotees, ning arvutab iga osaniku keskmise kapitali vastaval aastal. Kapitali väljavoolu puhul võtab komisjon samuti aluseks aasta, mil kapitali tase oli madalaim.

(133)

Samuti võtab komisjon arvesse asjaolu, et meetmega antud eelis vähenes osaliselt seepärast, et kolmest õiguslikust üksusest (Arcopar, Arcofin ja Arcoplus) koosnev Arco pidi maksma ühekordse liitumistasu ja aastase tagatistasu, olenemata asjaolust, et need tehti alles 2011. aasta sügisel vahetult enne Arco vabatahtlikku likvideerimist.

(134)

Seega võrdub meetmega antud eelis järgmiste arvutuste põhjal saadud väiksema summaga: a) 10 % selle aasta kapitalist, mil kapitali tase oli kõige väiksem ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, millest arvestatakse maha tasude kogusumma; b) 10 % kõige väiksemast osanike arvust ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, mis korrutatakse iga osaniku keskmise kapitaliga samal aastal, miinus makstud tasude kogusumma.

(135)

Kuna investorite kapitali väljavõtmise tõenäosus absoluutarvudes kasvab ajaga, muudab see saadud eelise eest intressi arvutamise raskemaks. Et tagada Arco saadud eelise täielik kõrvaldamine ning liikmesriikide võimalus kasutada operatiivset meetodit sissenõudmise suhtes kohaldatava intressimäära arvutamiseks, (96) leiab komisjon, et eelis oli tervikuna kättesaadav vähemalt alates 8. detsembrist 2011 ning palub seega arvestada sissenõutavatelt summadelt intresse alates 8. detsembrist 2011 kuni nende tegeliku tagasisaamiseni.

(136)

Abi arvutamise kontrollimiseks palub komisjon Belgial esitada nimekiri Arcopari, Arcofini ja Arcoplusi vastavate osanike arvu kohta (registreerituna iga aasta lõpus) ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011.

(137)

Lisamärkustes, mille Belgia pädevad asutused esitasid rohkem kui poolteist aastat pärast menetluse algatamise otsuste kohta märkuste esitamise tähtpäeva, ei esitata uusi sisulisi tegureid. Nendes rõhutatakse, et komisjon ei saa keelata füüsilisest isikust partneritele antud tagatise realiseerimist. Nende sõnul ei saa komisjon sundida liikmesriiki ühistute tagatisskeemi alusel tehtud makseid peatama ega füüsilisest isikust partneritele tehtud makseid tagasi nõudma.

(138)

Oma märkuste toetamiseks väidavad Belgia pädevad asutused, et füüsilisest isikust partnerid ei ole ettevõtted aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mistõttu ei avalda tagatise realiseerimine füüsilisest isikust partnerite kasuks mingit mõju Arcole ega Belgia riigi võimalustele abi tagasi nõuda.

(139)

Vastuseks märgib komisjon, et käesoleva otsuse alusel sissenõudmisele kuuluvate summade näol on tegemist Arcole antud abiga.

(140)

Komisjon toob välja, et riigi kohustamiseks abi tühistada piisab pelgalt asjaolust, et riigi antud abi ei ole kokkusobiv siseturuga aluslepingu artikli 108 lõike 2 tähenduses (97). Seega ei saa Belgia pädevad asutused väita, et keeld realiseerida tagatist, mida käsitatakse siseturuga kokkusobimatuna, on vastuolus liidu õigusega.

(141)

Seega pidid nad järgima menetluse algatamise otsuses sätestatud kohustust peatada vaadeldava meetme igasugune elluviimine, st kõik väljamaksed.

(142)

Seepärast on ühtlasi õigustatud, et Belgia peaks jätkuvalt hoiduma mis tahes väljamaksete tegemisest selle meetme alusel.

Järeldus

(143)

Komisjon leiab, et ühistute tagatisskeem kujutab endast riigiabi äriühingutele Arcopar, Arcofin ja Arcoplus, mida Belgia on andnud ebaseaduslikult ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes. Seega tuleb Belgial tühistada õigusakt, millel ühistute tagatisskeem põhineb (eeskätt 14. aprilli 2009. aasta seadus ja 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreet) ning nõuda Arcoparile, Arcofinile ja Arcoplusile antud eelis tagasi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tagatisskeem, mille Belgia kehtestas ebaseaduslikult ARCO rahandusühistute, eeskätt Arcofini, Arcoplusi ja Arcopari kasuks, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, ei ole siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

1.   Belgial tuleb artiklis 1 nimetatud kokkusobimatu abi abisaajatelt sisse nõuda. Abisumma on järgmiste arvutuste põhjal saadud väiksem summa:

a)

10 % selle aasta kapitalist, mil kapitali tase oli kõige madalam ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, millest arvestatakse maha juba makstud tasude kogusumma, või

b)

10 % kõige väiksemast osanike arvust ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, mis korrutatakse igale osanikule kuuluva keskmise kapitaliga samal aastal, miinus juba makstud tasude kogusumma.

2.   Tagasinõutavatelt summadelt arvestatakse intresse alates 8. detsembrist 2011 kuni nende tegeliku tagasisaamiseni.

3.   Intresse arvutatakse liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (98) V peatükile.

4.   Alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast hoidub Belgia jätkuvalt tegemast väljamakseid artiklis 1 osutatud abimeetme alusel.

Artikkel 3

1.   Belgia lõpetab artiklis 1 osutatud abimeetme elluviimise määral, mil see on kokkusobimatu siseturuga.

2.   Artiklis 1 osutatud abi tuleb tagasi nõuda viivitamata ja tõhusalt.

3.   Belgia tagab käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest.

Artikkel 4

1.   Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest esitab Belgia komisjonile järgmise teabe:

a)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

b)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2.   Belgia teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riigisiseste meetmete rakendamisest, kuni artiklis 1 osutatud abi on lõplikult tagastatud. Belgia edastab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajatelt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 3. juuli 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA


(1)  ELT C 213, 19.7.2012, lk 64.

(2)  Ka Belgia kõrgeim halduskohus (Conseil d'Etat) juhtis tähelepanu asjaolule, et meede võib kujutada riigiabi. Vt kõrgeima halduskohtu 4. märtsi 2009. aasta arvamus 46.131/2.

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(4)  Vt joonealune märkus 1.

(5)  Arco kohta esitatakse üksikasjalikum kirjeldus põhjendustes 38–44.

(6)  Vt ( http://www.dekamer.be/kvvcr/pdf_sections/comm/dexia/N031_20120125reynders.pdf) — Dexia erikomisjoni protokoll. Minister Reyndersi ärakuulamine 25. jaanuaril 2012, lk-d 7 ja 32. Väljavõtted protokollist: „[---] 2008. aastal kogunesid valitsuskabineti liikmed kinnisele nõukogule, et paluda riigil võtta meetmeid Ethiase ja Arco suhtes. Arvestades valitsevat kriisiolukorda, võttis valitsus 10. oktoobril 2008 ja 21. jaanuaril 2009 kohustuse kaitsta ühistute füüsilisest isikust partnerite kapitali osa. [---] Poliitilise otsusena sain ühel hetkel aru, et ei mina ega tollane peaminister suuda sõlmida oma kolleegidega [meenutuseks: Dexia juhtumiga olid seotud ka liikmesriigid Prantsusmaa ja Luksemburg] ja Dexia juhtkonnaga kokkulepet, kui samaaegselt ei tehta otsuseid Ethiase ja Arco kohta. [---] Seega võtsime kohustuse ühistute liikmete suhtes [---] Miks toimus asi kolmes järgus ja pika aja jooksul? Sest kõigepealt oli vaja vormistada poliitilise kokkuleppe kohta dokument.” ( „…, en 2008, des membres du gouvernement sont intervenus en Conseil restreint afin de demander à l'État d'intervenir pour Ethias et pour ARCO. Compte tenu de la situation de crise dans laquelle on était, le gouvernement s'est engagé le 10 octobre 2008 et le 21 janvier 2009 à protéger la part de capital des coopérateurs personnes physiques dans des sociétés coopératives… Dans une décision politique, j'ai donc bien compris à un moment donné que je ne pourrais paset le premier ministre aussi à l'époqueboucler l'accord avec nos collègues [pour mémoire: la France et le Luxembourg étaient les autres États membres concernés dans le dossier Dexia] et avec la direction de Dexiasi en même temps, il n'y avait pas des décisions prises sur Ethias et sur ARCO. […] Donc, pour les coopérateurs des coopératives, nous avions pris cet engagement …. Alors pourquoi en trois étapes et pourquoi avec pas mal de temps? Parce qu'il a d'abord fallu faire en sorte que cet accord politique puisse se traduire dans un texte.”)

(7)  Tollane minister teatas seejärel ajakirjas „Trends” (15. mai 2014, lk 20) järgmist (riputatud üles ka tema veebisaidil: „2008. aasta septembri lõpus, s.o Dexia esimese kriisiolukorra ajal, palusime Holding Communalil, Arcol ja Ethiasel osaleda kapitali suurendamises, milleks neil paraku puudusid vahendid. Arco ja Ethiase esindajad vajasid tagatist, vastasel korral oleksid nad oma hoiused äriühingust välja võtnud. See oleks tähendanud Arco pankrotti. Tagatisel on suur seos sel ajal valitsenud olukorraga. Arco, Ethias ja Holding Communal olid sunnitud osalema Dexia kapitali suurendamises, sest muid lahendusi ei leitud. See oli aastal 2008 [---]. Viiest erakonnast koosnev föderaalne seadusandja võttis nimetatud ajal vastu otsuse valitsuse tagatise andmise kohta. Tänu sellele ei võtnud Arco hoiustajad oma raha välja. Nende arutluskäik oli selline, et nad on kohustatud pakkuma järjepidevat abi, kuid kui midagi halvasti läheb, on olemas varuväljapääs.” („Eind september 2008, bij de eerste Dexia-crisis, werd aan de Gemeentelijke Holding, Arco en Ethias gevraagd om deel te nemen aan een kapitaalverhoging waarvoor ze het geld niet hadden. De achterban van onder andere Arco en Ethias had waarborgen nodig, anders zouden ze hun spaargeld weghalen. Dat had het faillissement van Arco betekend. Die waarborg heeft dus veel te maken met de context van dat moment. Arco, Ethias en de Gemeentelijke Holding waren verplicht om mee te gaan in de kapitaalverhoging van Dexia, omdat er geen andere oplossing was. Dat was 2008.Op dat moment kende de federale wetgever — met vijf partijen — een overheidswaarborg toe. Het resultaat was dat de Arcospaarders hun geld lieten staan. Ze dachten: we moeten blijven steunen, en als het misloopt is er een vangnet.”)

(8)  21. kategooria elukindlustustoote mõiste on määratletud kindlustusandjate üle kontrolli teostamise üldkorraldust käsitleva kuninga dekreedi I lisa punktis 21 ning käsitleb kindlustustooteid, mis ei ole seotud investeerimisfondidega (erinevalt nn 23. kategooria elukindlustustoodetest). 21. kategooria tooted annavad tagatud investeerimistulu, mida on võimalik suurendada osalemisega kindlustusandja investeerimistulemis.

(9)  Pressiteade sisaldab järgmist lõiku. „Valitsus on otsustanud laiendada fondiga tagatud kaitset ka muudele sektori institutsioonidele (eelkõige tegevusloaga kindlustusandjatele või ühistutele), kes võivad taotleda kaitset pangahoiustega sarnastele toodetele, nagu näiteks teatavatele 21. kategooria toodetele.Mõni asutus on selle vastu juba huvi avaldanud.” („Le gouvernement a décidé d'étendre la protection donnée par ce fonds à autres institutions du secteur financier (notamment des compagnies d'assurances ou des coopératives agrées) qui en feraient la demande pour des produits assimilables à des dépôts bancaires comme par exemple certains produits faisant partie de la branche 21. Certains organismes ont déjà fait part de leur intérêt.”)

(10)  18. detsembril 2008 astus valitsus tagasi ning 30. detsembril 2008 astus ametisse uus valitsus.

(11)  Pressiteates kinnitas Belgia valitsus veel kord oma kohustust võtta kasutusele ühistute tagatisskeem: „valitsus kinnitab oma toetust eelmise valitsuse võetud kohustusele pakkuda tagatisskeemi tegevusloa saanud ühistute aktsionäridele.” („le gouvernment confirme l'engagement pris par le gouvernement précédent d'offrir un régime de garantie aux associés des sociétés coopératives agrees”.) Pressiteade sisaldas ka ühistute tagatisskeemi tehnilisi üksikasju.

(12)  5. oktoobri 2010. aasta aktsiaülevaates selgitas ArgenCo järgmist (lk 4): „Aktsiat ei saa liigitada ei krediidiasutuse võlaväärtpaberina ega hoiusena.Seepärast ei kehti aktsiate suhtes hoiuste tagamise skeem.” Ka Lanbokas/Agricaisse edastas oma 15. mai 2009. aasta prospektis (lk 6) samalaadse sõnumi, selgitades, et ühistu osakute märkijad peavad arvestama hoiuste tagamise skeemi kehtetusega nende suhtes.

(13)  Moniteur belge, 17.10.2008, 2. väljaanne, F.2008 — 3690 [2008/03425].

(14)  Moniteur belge, 17.11.2008, 2. väljaanne, F.2008 — 4088 [2008/03450].

(15)  Finantsstabiilsuse komisjoni järelduse kohaselt on hoiuste tagamise skeemi laiendamine Belgia finantssüsteemi stabiilsuse huvides hädavajalik. Finantsstabiilsuse komisjon „leiab, et pakutud meetmed on tõepoolest Belgia finantsstabiilsuse säilitamise seisukohast hädavajalikud ning peaksid jõustuma võimalikult kiiresti.” („estime que les mesures proposées sont effectivement indispensables afin de préserver la stabilité du système financier belge et doivent pouvoir entrer en vigueur dans les plus brefs délais.”)

(16)  Moniteur belge, 21.4.2009, 1. väljaanne, F. 2009 1426 [2009/03147].

(17)  Moniteur belge, 12.10.2011, 2. väljaanne, F 2011 2682 [2011/205241].

(18)  Pärast ühistute tagatisskeemi kasutuselevõtmist tehti Belgia keskpanga põhikirja sätestavasse seadusesse vastavad muudatused ning lisati artikkel 36/24 (http://www.nbb.be/doc/ts/Enterprise/juridisch/F/loi_organique.pdf).

(19)  „Asjaolud tunduvad nimetatud tingimustele vastavat, kuna riigivõlakriis, finantsturgude häired ja pankadevaheliste turgude probleemid on tekitanud meie majandusele olulise süsteemse kriisi ohu.Riigitagatis teatavate tegevusloa saanud ühistute aktsionäride osakutele võimaldaks kriisi tagajärgi piirata.”(„Les circonstances actuelles nous semblent répondre à ces conditions, en ce que la crise des dettes souveraines, les perturbations actuelles sur les marches financiers et le dysfonctionnement des marchés interbancaires font peser sur notre économie un risque grave de cette crise systémique. A cet effet, une garantie d'Etat couvrant les parts des coopérateurs de certaines sociétés coopératives agréées permettrait de limiter les effets de cette crise.”)

(20)  „Seadusandja õigustab sätet teatavate ühistute liikmete osakute pangahoiustega võrdsustamise alusel.Et käesolev arvamus piirdub kuninga dekreedi esialgse eelnõuga, siis selles nimetatud võrdsustamist ei käsitleta.” („Le législateur justifie cette disposition sur la base d'une assimilation des parts de coopérateurs de certaines sociétés coopératives à des dépôts bancaires. Le présent avis étant limité à l'avant-projet d'Arrêté royal, il n'examine pas l'assimilation pratiquée par le législateur.”)

(21)  „Esmapilgul ei ole väga kindel, et õnnestub kindlalt veenda komisjoni kuninga dekreedi esialgses eelnõus käsitletud meetme kohaldatavuses kõigi võrreldavate turuosaliste suhtes ning seega selles, et meede ei kuulu riigiabieeskirjade kohaldamisalasse.” („Prima facie, il ne nous semble pas évident de convaincre à coup sûr la Commission de ce que la mesure que l'avant-projet d'Arrêté royal vise à exécuter s'adresse bien à tous les acteurs comparables du marché et ne relève donc pas du champ d'application des règles sur les Aides d'Etat.”)

(22)  „Meetme vabatahtlik olemus toob kaasa kahjuliku valiku ohu, mille puhul üksnes väga suure kahjumiriskiga ühistud panustavad tõhusalt hoiuste kaitsmise erifondi.” („Ce caractère facultatif donne lieu à un risque de sélection adverse par lequel seules les sociétés coopératives fortement exposées à des risques de perte contribueraient effectivement au Fonds Spécial de Protection.”)

(23)  Moniteur belge, 18.11.2011, 2. väljaanne, F 2011 2974 [2011/03368].

(24)  Arcopar maksis kokku 1 794 102 eurot, Arcofin 193 391 ja Arcoplus 63 265 eurot.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5).

(26)  Direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 punkti 4 kohaselt on krediidiasutus ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt ja laenu andmine oma huvides.

(27)  Direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 punkti 1 kohaselt on hoius igasugune kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud vahenditest või tavalisest pangandustegevusest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, ning igasugune krediidiasutuse võlg, mida tõendab tema väljastatud sertifikaat.

(28)  Hoiusevahemik 50 000–100 000 eurot ning kuni 100 000 euro suurune tagatis 21. kategooria elukindlustustoodetele ja rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osakutele.

(29)  http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/fr/ecofin/103227.pdf.

(30)  Direktiivi 94/19/EÜ artiklis 2 on öeldud järgmist: Tagatisskeemid ei hüvita järgmist:

kõik vahendid, mida määratletakse krediidiasutuste omavahendeid käsitleva nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivis 89/299/EMÜ artiklis 2 „omavahenditena”.

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/14/EÜ, 11. märts 2009, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (ELT L 68, 13.3.2009, lk 3).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).

(33)  Moniteur belge, 6.8.1999, 2. väljaanne, 99-2630 [99/09646].

(34)  http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/change_lg.pl?language=fr&la=F&cn=1962010830&table_name=loi

(35)  Ühistutele tegevusloa andmise menetluses on oluline osa 20. juulil 1955 asutatud organil Conseil national de la Coopération (rahvuslik ühistunõukogu).

(36)  Maksuseadustiku samas artiklis tuuakse välja muud finantstooted, mille tulu on samuti osaliselt või täies ulatuses maksuvaba.

(37)  Allikas: „Entreprendre avec du capital coopératif — Le groupe ARCO 1935-2005”; Maarten Van Dijck, Kadoc, Lannoo, lk-d 176–177.

(38)  Olgu öeldud, et vahetult pärast Dexia 2001. aasta tehingut loobus Arcofin ajutiselt oma tegevusloaga ühistu staatusest. Ülevaates „Entreprendre avec du capital coopératif” on asjaomast ajavahemikku kirjeldatud järgmiselt: „Mõni kuu pärast Dexia tehingut muutis Arco kontsern ühistute põhikirju, et osanikud, kes olid seda juba enne Dexia tehingut, saaksid osa kontserni Dexia ja Arco äriühingute parematest kasumiväljavaadetest. [---] Uute põhikirjade kohaselt kuulus osanikele maksmiseks 80–90 % jooksva aasta kasumist. See võimaldas suurendada Arcofini dividende alates 2003. aasta märtsist 6 %-lt (neto) 8 %-le (bruto). Kuna selline tõus oli tegevusloaga ühistute suhtes kehtestatud seadusjärgsest maksimummäärast (6 %) kõrgem, loobus Arcofin rahvusliku ühistunõukogu Conseil national de la coopération tegevusloa saanud ühistu staatusest, mis tähendas dividendidelt kinnipeetava maksu erandi kehtetuks muutumist nende dividendide suhtes. Pärast maksu kinnipidamist oli enamiku aktsionäride dividenditulu siiski 6,8 % (neto). 2005. aasta märtsis tõsteti brutodividendi määr 8,5 %-le.”

(39)  http://www.groeparco.be/website/groeparco/assets/files/arcopar/ARCOPAR_20100629_FR.pdf.

(40)  Põhikirja kohaselt „[---]võib lahkumist keelata juhul, kui sama majandusaasta sees kaotab ettevõte rohkem kui kümnendiku osanikest või kapitalist [---]” („…cette démission peut être refusée si à la suite de la démission, plus d'1/10 des actionnaires ou plus d'1/10 du capital placé devrait disparaître au cours du même exercice….”)

(41)  Tegemist on osakutega, mis on märgitud enne Dexiaga ühinemist.

(42)  Oma veebisaidil (http://www.groupearco.be/faq/be-fr/1/detail/item/823/navigationcats/587/navigationcats/587/parentcat/142/) selgitab Arco boonusreservi mõistet järgmiselt: Boonusreservi mõiste lisati põhikirja 2004. aastal.Kui Arcopari majandustulemused seda võimaldavad, võib lisada kuni 2010. aastani (k.a) täiendava summa ettevõtte erireservi, mida nimetatakse boonusreserviks.Enne 2001. aasta 3. juulit ettevõttega liitunud osanikel, kellele kuuluvad seega A-, B- või C-kategooria osakud, on õigus saada ettevõttest lahkumisel proportsionaalne osa boonusreservist. Boonusreservist saadud summa lisatakse nende osakute nimiväärtusele. Näide: osanik X soovib välja võtta A-kategooria kapitali väärtuses 100 eurot. Kokku moodustab A-, B- ja C-kategooria kapital 10 000 eurot. Suhtarv on 100/10 000 = 1/100, st üks sajale. Boonusreserv on 500 eurot. Suhtarvu kohaldamine: 1/100 500st = 5 eurot. Pärast osakute väljavõtmist saab X 100 eurot kapitali pluss 5 eurot boonust reservist.

(43)  Arcopari põhikirja artiklis 35 on sätestatud järgmine: „Välja arvatud juhul, kui üldkoosolek otsustab teisiti, kuuluvad äriühingu kõik varad realiseerimisele. Kui osakute sissemaksed ei ole toimunud samas ulatuses, taastavad likvideerijad tasakaalu, paludes lisavahendeid või tehes ettemakseid. Pärast võlgade ja sotsiaalmaksu tasumist hüvitatakse saldost esmalt ettevõtte kapitali tehtud sissemaksed. Igal juhul toimub likvideerimisjärgse saldo jagamine äriühingu eesmärke arvestades.” („Sauf si l'Assemblée générale en décide autrement, tous les actifs de la société sont réalisés. Au cas où les parts ne sont pas toutes libérées dans la même mesure, les liquidateurs restaurent l'équilibre, soit en demandant des versements supplémentaires, soit en effectuant des paiement préalables. Après paiement des dettes et des charges sociales, le solde servira d'abord au remboursement des sommes libérées sur les parts. En tout cas, le solde éventuel de la liquidation doit être affecté en tenant compte des objectifs de la société.”)

(44)  Arcopari võlatase (võlad/kohustused kokku) oli 19,1 % (31. märtsil 2011), samas kui Arcoplusi ja Arcofini võlatase olid vastavalt 6,5 % (31. märtsil 2011) ja 25,9 % (31. detsembril 2010).

(45)  Komisjoni teatis — Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8).

(46)  Komisjoni otsus juhtumi N256/09 kohta, Aide à la restructuration en faveur d'Ethias (ümberkorraldamisabi Ethiasele) (ELT C 252, 18.9.2010, lk 5). Otsuse põhjenduses 99 on öeldud, et komisjoni arvates on skeemi laiendamise korral Ethiase kõigil turuosalistel sellele samadel tingimustel juurdepääs, ning et seda arvesse võttes leiab komisjon, et meetmega antav eelis ei ole valikuline ega kujuta seega riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(47)  Vt põhjendus 26 ja joonealune märkus 36.

(48)  Vt põhjendus 23.

(49)  Juhtum N428/09, plan de restructuration du Lloyds Bank Group (kontserni Lloyds Bank ümberkorraldamiskava (ELT C 46, 24.2.2010, lk 2), põhjendus 124.

(50)  Vt Euroopa Kohtu 8. septembri 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-78/08 kuni C-80/08: Paint Graphos jt (EKL 2011, lk I-7611, punkt 61).

(51)  Näiteks viitab Belgia Iirimaa hoiuste tagamise skeemile, mis hõlmab ka 100 000 euro piirmäärast suuremaid hoiuseid; Taani hoiustajate ja investorite tagatisfondidele, millega tagatakse Belgia andmetel täielikult pensionihoiused, advokaatide klientide kontod ja kinnisvara ostmiseks mõeldud deposiitkontod kuni üheksa kuu jooksul pärast hoiuse avamist; samuti Küprose ühistute järelevalve- ja arendusasutusele, mis tagab hoiu-laenuühistute liikmete püsihoiused.

(52)  Belgia selgitas, et Arcol oli 800 000 füüsilisest isikust partnerit, Ceral üle 400 000, Lanbokas/Agricaisse'il 150 000 ja ArgenCol ligi 70 000 partnerit.

(53)  Vt ka põhjendus 11.

(54)  Vt ka põhjendus 13.

(55)  Vt eeskätt tollase rahandusministri kõnet Dexia komisjoni ees (põhjendus 8) ja joonealune märkus nr 6. Samuti vt ametis oleva rahandusministri 2014. aasta mai avaldust ajakirjas Trends, mis on esitatud joonealuses märkuses nr 7.

(56)  See leidis kinnitust ka tollase rahandusministri kõnes Dexia komisjoni ees (põhjendus 8) ja joonealune märkus nr 6.

(57)  „Samal ajal” („En même temps”) tollase rahandusministri avaldustes Dexia komisjoni ees, tsiteeritud joonealuses märkuses nr 6.

(58)  Vt Euroopa Kohtu 19. märtsi 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-399/10 P ja C-401/10 P: Bouygues SA ja Bouygues Télécom SA vs. Euroopa Komisjon jt (EKL 2013, veel avaldamata).

(59)  Vt nt Euroopa Komisjoni 30. märtsil 2010 juhtumis NN11/10 (riigiabi kohta, mida Iirimaa andis ettevõtjale Irish Nationwide Building Society, ELT C 60, 25.2.2011, lk 6) tehtud otsuse põhjendus 48, milles on öeldud, et komisjon märgib muu hulgas, et abi anti tõepoolest 22. detsembril 2009, kui rahandusminister oli teatanud oma kavatsusest rekapitaliseerida INBS; Euroopa Komisjoni 10. augusti 2010. aasta juhtumis NN 35/10 Anglo Irish Banki kolmanda rekapitaliseerimise kohta (ELT C 290, 27.10.2010, lk 4) tehtud otsuse põhjendus 41, milles on öeldud, et komisjon märgib muu hulgas, et abi anti tõepoolest 30. juunil 2010, kui rahandusminister oli teatanud oma kavatsusest rekapitaliseerida Anglo; Euroopa Komisjoni 27. juuli 2012. aasta otsuse riigiabi nr SA.34824 kohta (Kreeka rahvuspanga rekapitaliseerimine Kreeka Finantsstabiilsuse Fondi poolt, ELT C 359, 21.11.2012, lk 18) põhjendused 49 ja 50, milles on öeldud, et 28. mail 2012 võetud ajutise rekapitaliseerimise vormis meede kujutab kohustuse võtmise kinnituses sisalduva kohustuse elluviimist ja tegemist on seega sama abi jätkumine.Sarnased mõttekäigud on esitatud muid Kreeka panku käsitlevates järgmistes juhtumites: riigiabi nr SA.34823 — Alpha panga rekapitaliseerimine Kreeka Finantsstabiilsuse Fondi kaudu (ELT C 357, 20.11.2012, lk 36); riigiabi nr SA.34825 — EFG Europanga rekapitaliseerimine Kreeka Finantsstabiilsuse Fondi kaudu (ELT C 359, 21.11.2012, lk 31); riigiabi nr SA.34826 — Pireuse panga rekapitaliseerimine Kreeka Finantsstabiilsuse Fondi kaudu (ELT C 359, 21.11.2012, lk 43).

(60)  Vt joonealune märkus nr 7.

(61)  Nagu on kirjeldatud põhjendustes 56 ja 63.

(62)  Vt Euroopa Kohtu 19. detsembri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-262/12: Vent de Colère (EKL 2013, veel avaldamata, punkt 21) ning 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T-358/94: Air France vs. komisjon (EKL 1996, II-2109, punktid 63–69).

(63)  Vt Euroopa Kohtu 8. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-279/08 P: komisjon vs. Madalmaad (EKL 2011, lk I-7671, punkt 111).

(64)  Vt Euroopa Kohtu 23. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C-460/07: Puffer (EKL 2009, lk I-3251, punktid 69–71) ning 5. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T-351/02: Deutsche Bahn vs. komisjon (EKL 2006, lk II-1047, punktid 99–104).

(65)  Euroopa Kohtu 19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-156/98: Saksamaa vs. komisjon, EKL I-6857, punktid 26 ja 27. Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-382/99: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2002, lk I-5163, punktid 38 ja 60–66. Vt ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas T-445/05: Associazione italiana del risparmio gestito ja Fineco Asset Management vs. komisjon, EKL 2009, lk II-289, punkt 131.

(66)  Vt Belgia praeguse rahandusministri intervjuu ajakirjas Trends, millele on osutatud joonealuses märkuses nr 7.

(67)  http://www.groeparco.be/website/groeparco/assets/files/arcopar/ARCOPAR_20100629_FR.pdf.

(68)  Vt põhjendus 44.

(69)  Lisaks sai Arco meetmest kasu niivõrd, kuivõrd tal oli võimalus kasutada ühistute tagatisskeemi uue kapitali ligimeelitamiseks, olgugi et komisjon tunnistab, et alates 10. oktoobrist 2008 Arco seda võimalust ei kasutanud. Ning vastupidi — isegi kui muud rahandusühistud, nagu ArgenCo ja Lanbokas/Agricaisse kogusid uut kapitali, vältisid nad teadlikult ühistute tagatisskeemi kasutamist, nagu kirjeldatud joonealuses märkuses nr 12.

(70)  Vt põhjendust 60, milles Belgia kirjeldab rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osakuid.

(71)  Põhjenduses 44 on ühtlasi märgitud, et Arco osanikud investeerisid laenu abil varadesse, mis sisaldasid kõrget ja üksnes ühe ettevõttega seotud riski (Dexia).

(72)  Vt kohtuotsuse punktid 48–76.

(73)  Vt kohtuotsuse punktid 67–73.

(74)  Vt kohtuotsuse punkt 74.

(75)  Vt kohtuotsuse punktid 75 ja 76.

(76)  Vt põhjendus 26.

(77)  Vt Arcopari osakutega seotud riskitegurite kokkuvõte, mida kirjeldati Arcopari 2008. aasta suvel avaldatud ülevaates (põhjendus 44).

(78)  Võttes arvesse, et põhjenduse 107 analüüsist piisab tõestamaks, et ühistute tagatisskeem ei vasta Paint Graphose kohtuotsuses nimetatud kriteeriumidele, ei pea komisjon käesolevas otsuses kujundama seisukohta selle kohta, kas on olemas asjakohased kontrolli- ja järelevalvemenetlused, et takistada majandusüksustel valida ja muuta oma õiguslikku vormi ainsa eesmärgiga kasutada ära mingit liiki ettevõtetele ette nähtud teatavaid eeliseid (Paint Graphose kohtuotsuse analüüsi ii osa).

(79)  Vt sarnaseks analüüsiks Euroopa Kohtu järeldused kohtuasjas C-156/98: Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL I-6857, punktid 29–31).

(80)  Vt 8. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas Libert jt (EKL 2013, veel avaldamata, punktid 76–79).

(81)  Vt Euroopa Kohtu 15. detsembri 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-132/96 ja T-143/96: Freistaat Sachsen, Volkswagen AG ja Volkswagen Sachen GmbH vs. komisjon (EKL 1999, lk II-3663, punkt 167).

(82)  Samal ajal märkis komisjon 2008. aasta pangandusteatise punktis 11, et aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b on keelatud laiendada sel ajal finantssektorist kaugemale.

(83)  ELT C 83, 7.4.2009, lk 1.

(84)  Finantseerimisasutuste tegevus on näiteks määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1) lisas.

(85)  Vt Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris vs. komisjon (EKL 1980, lk 2671).

(86)  Vt põhjendus 41.

(87)  Vt põhjendus 13.

(88)  Ettevõtte pankroti korral kaotavad aktsionärid oma investeeringud vastavalt oma järjekorrale kohustuste struktuuris. Seda nimetataksegi kaskaadstruktuuriks.

(89)  Komisjon täheldab, et kirjas on kasutatud tinglikku kõneviisi („võimaldaks”), aga mitte lähitulevikku („võimaldab”), mis on kindlam.

(90)  Vt ka Belgia keskpanga juhi kirjas esitatud märkused põhjenduses 13.

(91)  Lihtsuse huvides töötas komisjon välja nn ühe perioodi mudeli, mille puhul eeldatakse, et füüsilisest isikust partnerid saavad lahkuda vaid sel perioodil. Tegemist on konservatiivse hüpoteesiga.

(92)  Põhikirja kohaselt „võib lahkumist keelata juhul, kui sama majandusaasta sees kaotab ettevõte rohkem kui kümnendiku osanikest või kapitalist [---].” („cette démission peut être refusée si à la suite de la démission, plus d'1/10 des actionnaires ou plus d'1/10 du capital placé devrait disparaître au cours du même exercice ….”)

(93)  Komisjoni arvates oleksid füüsilisest isikust partnerid võtnud Arcost välja suuremal määral kapitali, isegi kui teised osanikud ei oleks kapitali välja võtnud. Komisjon arvestas on arvutustes siiski 10 % määraga, et piirduda konservatiivsete prognoosidega.

(94)  Võrdluseks hiljutise finantskriisi tõttu toimunud massilise raha väljavooluga ühest pangast vt juhtum Northern Rock (ELT C 149, 1.7.2009, lk 16).

(95)  Ilmselt eelist alahinnates.

(96)  Vt Euroopa Kohtu 28. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas C-403/10 P: Mediaset vs. komisjon, (EKL 2011, lk I-117*, kokkuvõte, punktid 126 ja 127, ning selles osutatud kohtuotsused).

(97)  Vt Euroopa Kohtu 11. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-384/08: Elliniki Nafpigokataskevastiki jt vs. komisjon (EKL II, lk 380, punkt 133).

(98)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).


30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/76


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

26. september 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitmassi, paberi ja papi tootmiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 6750 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/687/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 1 kohaselt korraldab komisjon sama direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud parimat võimalikku tehnikat (PVT) käsitlevate viitedokumentide koostamise soodustamiseks komisjoni ning liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahelise teabevahetuse.

(2)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 2 käsitletakse teabevahetuses käitiste ja tehnoloogia heitealast tõhusust (vajaduse korral lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistena) ning nendega seotud võrdlustingimusi, toorainete laadi ja kasutamist, veekasutust, energiakulu ja jäätmeteket, ning kasutatavat tehnoloogiat, sellega seotud seiret, terviklikku keskkonnamõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ning arengut, parimat võimalikku tehnikat ja kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis määratletakse pärast sama direktiivi artikli 13 lõike 2 punktides a ja b esitatud asjaolude kaalumist.

(3)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 12 määratletud PVT-järeldused on PVT-viitedokumentide põhielement, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, sellega seotud tarbimistasemete ja vajaduse korral asjaomase tegevuskoha suhtes võetavate parandusmeetmete kohta.

(4)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 14 lõikele 3 viidatakse sama direktiivi II peatükis käsitletud käitiste jaoks loa tingimuste kehtestamisel PVT-järeldustele.

(5)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõike 3 kohaselt sätestab pädev asutus heite piirväärtused, mis tagavad, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa heide parima võimaliku tehnika puhul saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikes 5 osutatud PVT-järeldusi käsitlevas otsuses.

(6)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõikes 4 lubatakse artikli 15 lõikes 3 esitatud nõude suhtes erandeid teha üksnes juhul, kui parima võimaliku tehnikaga seotud heitetasemete saavutamisega seotud kulud ületavad keskkonnaalast kasu asjaomase käitise geograafilise asukoha, kohalike keskkonnatingimuste või tehniliste näitajate tõttu.

(7)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 16 lõikele 1 põhinevad direktiivi artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud seirenõuded PVT-järelduste kohastel seiret käsitlevatel järeldustel.

(8)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 21 lõikele 3 vaatab pädev asutus nelja aasta jooksul alates PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamisest läbi ja vajaduse korral ajakohastab kõik loa tingimused ning tagab, et käitis vastab kõnealuse loa tingimustele.

(9)

Komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artiklile 13, (2) loodi foorum, mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest.

(10)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 4 sai komisjon 20. septembril 2013 kätte nimetatud foorumi arvamuse paberimassi, paberi ja papi tootmist käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta ning tegi selle avalikult kättesaadavaks (3).

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

PVT-järeldused paberimassi, paberi ja papi tootmise jaoks on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. september 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2)  ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.

(3)  https://circabc.europa.eu/w/browse/6516b21a-7f84-4532-b0e1-52d411bd0309


LISA

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA ALASED JÄRELDUSED PUITMASSI, PABERI JA PAPI TOOTMISEKS

KOHALDAMISALA 79
ÜLDISED KAALUTLUSED 80
PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA SEOTUD HEITETASEMED 80
VETTEHEITE KESKMISTAMISE AJAVAHEMIKUD 80
ÕHKUHEITE VÕRDLUSTINGIMUSED 80
ÕHKUHEITE KESKMISTAMISE AJAVAHEMIKUD 81
MÕISTED 81

1.1.

Üldised PVT-järeldused tselluloosi- ja paberitööstuse jaoks

84

1.1.1.

Keskkonnajuhtimissüsteem

84

1.1.2.

Materjalide haldamine ning hea töökorraldus

85

1.1.3.

Vee- ja heitveekäitlus

86

1.1.4.

Energiatarbimine ja -tõhusus

87

1.1.5.

Haisuheide

88

1.1.6.

Oluliste protsessi parameetrite ning õhku- ja vetteheite seire

89

1.1.7.

Jäätmekäitlus

91

1.1.8.

Heide vette

92

1.1.9.

Müratase

93

1.1.10.

Tegevuse lõpetamine

94

1.2.

PVT sulfaatkeeduprotsessi jaoks

94

1.2.1.

Heitvesi ja heide vette

94

1.2.2.

Heide õhku

96

1.2.3.

Jäätmeteke

102

1.2.4.

Energiatarbimine ja -tõhusus

103

1.3.

PVT-järeldused sulfitkeeduprotsessi jaoks

104

1.3.1.

Heitvesi ja heide vette

104

1.3.2.

Heide õhku

106

1.3.3.

Energiatarbimine ja -tõhusus

108

1.4.

PVT-järeldused puitmassi ja keemilise puitmassi tootmise kohta

109

1.4.1.

Heitvesi ja heide vette

109

1.4.2.

Energiatarbimine ja -tõhusus

110

1.5.

PVT-järeldused vanapaberi töötlemise kohta

111

1.5.1.

Materjalihaldus

111

1.5.2.

Heitvesi ja heide vette

112

1.5.3.

Energiatarbimine ja -tõhusus

114

1.6.

PVT-järeldused paberivalmistamise ja sellega seotud protsesside kohta

114

1.6.1.

Heitvesi ja heide vette

114

1.6.2.

Heide õhku

117

1.6.3.

Jäätmeteke

117

1.6.4.

Energiatarbimine ja -tõhusus

117

1.7.

Meetodite kirjeldus

118

1.7.1.

Meetodid õhkuheite ärahoidmiseks ja kontrolli alla võtmiseks

118

1.7.2.

Meetodid, millega vähendatakse uue vee ja heitvee voogu ning heitvee saastekoormust

121

1.7.3.

Jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse meetodite kirjeldus

126

KOHALDAMISALA

PVT-järeldustes käsitletakse tegevusalasid, mis on täpsustatud direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.1 alapunktides a ja b, st järgmiste materjalide integreeritud ja integreerimata tootmist tööstuskäitistes:

a)

puitmassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist;

b)

paberi või papi tootmine tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas.

Eelkõige käsitletakse PVT-järeldustes järgmisi protsesse ja tegevusvaldkondi:

i)

keemiline puitmassi tootmine:

a)

Krafti (sulfaat-)keet,

b)

sulfitkeet;

ii)

puitmassi ja keemilise puitmassi tootmine;

iii)

makulatuuri ringlussevõtt kas trükivärvi eemaldamisega või ilma;

iv)

paberi tootmine ja sellega seotud protsessid;

v)

kõik utilisaatorkatlad ja lubjapõletusahjud, mida käitatakse tselluloosi- ja paberivabrikutes.

PVT-järeldustes ei ole käsitletud järgmisi tegevusvaldkondi:

i)

tselluloosimassi tootmine muust kiulisest taimsest toorainest kui puit (nt üheaastataimedest);

ii)

paiksed sisepõlemismootorid;

iii)

muud põletusseadmed auru ja energia tootmiseks kui utilisaatorkatlad;

iv)

sisemiste põletitega kuivatid paberimasinate ja pinnakatteseadmete jaoks.

Lisaks on PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seotud järgmised olulised viitedokumendid.

Viitedokument

Tegevus

Tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS)

Tööstuslikud jahutussüsteemid, nt tornjahutid, plaatsoojusvahetid

Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM)

Meetodite majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju

Ladustamisel tekkiv heide (EFS)

Heide tankidest, torujuhtmetest ja ladustatud kemikaalidest

Energiatõhusus (ENE)

Üldine energiatõhusus

Suured põletusseadmed (LCP)

Auru ja elektri tootmine põletuskatlaga paberimassi- ja paberitööstustes

Monitooringu üldpõhimõtted (MON)

Heite seire

Jäätmete põletamine (WI)

Jäätmete kohapeal põletamine ja koospõletamine

Jäätmekäitlustööstus (WT)

Jäätmete ettevalmistamine kütusena kasutamiseks

ÜLDISED KAALUTLUSED

PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelud ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-järeldused üldkohaldatavad.

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA SEOTUD HEITETASEMED

Kui parima võimaliku tehnikaga seotud heitetasemed (PVT-kohased heitetasemed) on sama keskmistamisajavahemiku kohta esitatud erinevates ühikutes (nt kontsentratsioonina ja erikoormuse väärtustena (heide netotoodangu tonni kohta)), tuleb PVT-kohase heitetaseme väljendamise eri viise pidada samaväärseteks alternatiivideks.

Integreeritud ja mitut toodet tootvate tselluloosi- ja paberivabrikute üksikute protsesside (tselluloosikeetmine, paberi tootmine) ja/või kombineeritud toodete jaoks määratletud PVT-kohased heitetasemed tuleks kombineerida segamisreegli abil, arvestades iga protsessi suhtelist osa heites.

VETTEHEITE KESKMISTAMISE AJAVAHEMIKUD

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-kohaste heitetasemete puhul vetteheite keskmistamise ajavahemikud määratletud järgmiselt.

Päeva keskmine

Keskmine 24 tunni jooksul kogutud liitproovis, mille kogumisel arvestatakse voolukiirust (1) või piisavalt stabiilse voolukiiruse puhul aega (1)

Aasta keskmine

Aasta jooksul leitud päeva keskväärtuste keskmine, mille leidmisel on andmed kaalutud päevase toodanguga ja mis väljendatakse heitainete massina saadud toodangu või töödeldud materjalide massiühiku kohta

ÕHKUHEITE VÕRDLUSTINGIMUSED

PVT-kohased heitetasemed väljendatakse õhkuheite korral standardtingimustel: kuiv gaas, temperatuur 273,15 K, rõhk 101,3 kPa. Kui PVT-kohane heitetase väljendatakse kontsentratsioonina, näidatakse O2 võrdluskontsentratsioon (mahuprotsendina).

Teisendus hapniku võrdluskontsentratsioonile

Järgnevalt on esitatud valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapnikusisalduse võrdlustasemel.

kus

ER (mg/Nm3)

:

heite kontsentratsioon, mis vastab hapnikusisalduse võrdlustasemele OR

OR (mahuprotsent)

:

hapnikusisalduse võrdlustase

EM (mg/Nm3)

:

heite mõõdetud kontsentratsioon, mis vastab mõõdetud hapnikusisaldusele OM

OM (mahuprotsent)

:

mõõdetud hapnikusisaldus.

ÕHKUHEITE KESKMISTAMISE AJAVAHEMIKUD

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-kohaste heitetasemete puhul õhkuheite keskmistamise ajavahemikud määratletud järgmiselt.

Päeva keskmine

24 tunni keskmine, mis leitakse pideva mõõtmisega saadud usaldusväärsete tunni keskmiste keskmistamisega

Proovivõtuperioodi keskväärtus

Kolme järjestikuse, vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise keskmine väärtus

Aasta keskmine

Pideva mõõtmise puhul: usaldusväärsete tunni keskmiste keskmine. Perioodilise mõõtmise puhul: kõikide aasta jooksul mõõdetud proovivõtuajavahemike keskmiste keskmine.

MÕISTED

PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

Kasutatud mõiste

Määratlus

Uus seade

Pärast PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt kasutusloa saanud seade või vana seadme asemel käitise olemasolevale alusele paigaldatud seade.

Olemasolev seade

Seade, mis ei ole uus seade.

Oluline uuendamine

Oluline muudatus seadme või heitevähendussüsteemi projektis või tehnoloogias, mis hõlmab protsessiüksuse ja selle seadmete suuremaid muudatusi ja asendamist.

Uus tolmuheite vähendamise süsteem

Tolmuheite vähendamise süsteem, mida käitatakse esmakordselt tootmiskohas pärast PVT-järelduste avaldamist.

Olemasolev tolmuheite vähendamise süsteem

Tolmuheite vähendamise süsteem, mis ei ole uus tolmuheite vähendamise süsteem.

Mittekondenseeritavad haisuga gaasid

Mittekondenseeritavad haisuga gaasid, mille all peetakse silmas sulfaatkeedu puhul vabanevaid gaase.

Kontsentreeritud mittekondenseeritavad haisuga gaasid

Kontsentreeritud mittekondenseeritavad haisuga gaasid (või „tugeva haisuga gaasid”): kõik taandatud väävlit (TRS) sisaldavad gaasid keetmisprotsessist, aurustamisest ja kondensaatide läbipuhumisest.

Tugeva haisuga gaasid

Kontsentreeritud mittekondenseeritavad haisuga gaasid

Nõrga haisuga gaasid

Lahjendatud mittekondenseeritavad haisuga gaasid: kõik taandatud väävlit sisaldavad (TRS) gaasid, mis ei ole tugeva haisuga gaasid (nt gaasid, mis tulevad tsisternidest, laastupunkritest, lubimudafiltritest, kuivatusmasinatest).

Nõrga haisuga jääkgaasid

Nõrga haisuga gaasid, mis eralduvad mujalt kui utilisaatorkatla, lubjapõletusahju või TRS-põleti kaudu.

Pidev mõõtmine

Tootmiskohas püsipaigaldusega automaatmõõtmissüsteemiga (AMS) tehtavad mõõtmised.

Perioodilised mõõtmised

Mõõdetava näitaja (teatava mõõdetava koguse) määramine teatavate ajavahemike tagant käsitsi- või automaatmeetoditega.

Hajusheide

Heide, mis tuleneb lenduvate ainete või tolmu otsesest kokkupuutest keskkonnaga normaalses tööolukorras (ei hõlma tahtlikku keskkonda juhtimist).

Integreeritud tootmine

Paberimassi, paberi ja papi tootmine samas tootmiskohas. Tselluloosimassi tavaliselt ei kuivatata enne paberi või papi tootmist.

Integreerimata tootmine

Kas a) tselluloosimassi tootmine müügiks vabrikus, milles ei ole paberimasinaid, või b) paberi ja papi tootmine mujal toodetud (turult ostetud) tselluloosimassist.

Netotoodang

i)

Paberivabrik: pakkimata müügikõlblik toodang pärast viimast pikilõikamis-kerimisseadet, st enne konvertimist.

ii)

Eraldi katmisseadme puhul: toodang pärast katmist.

iii)

Pehmepaberivabrik: müügikõlblik toodang pärast pehmepaberimasinat, enne kõiki kerimisprotsesse ja välja arvatud rullide südamikud.

iv)

Turustatava tselluloosi vabrik: toodang pärast pakendamist (ADt (õhukuiva tselluloosi tonnides)).

v)

Integreeritud paberivabrik: netopaberimassi toodang — toodang pärast pakendamist (ADt) ning paberimass, mis on saadetud paberivabrikusse (paberimass on arvestatud 90 % kuivusega, st õhukuivana). Netopaberitoodang: sama kui alapunktis i.

Eripaberivabrik

Paberivabrik, milles toodetakse mitmesuguseid paberi ja papi sorte eriotstarbeks (tööstuslik või mittetööstuslik), mida iseloomustavad erilised omadused, suhteliselt väike lõppkasutajaturg või niširakendused, mis on sageli spetsiaalselt ette nähtud konkreetse kliendi või lõppkasutajate rühma jaoks. Eripaberi sortide näited on sigaretipaber, filterpaber, metalliseeritud paber, termopaber, isekopeeruv paber, isekleepuvad etiketid, valukattega paber, kipsplaadi kattepaber ja eripaberid vahatamiseks, isoleerimiseks, katuse katmiseks, asfalteerimiseks ja muudeks erirakendusteks või -töötlusteks. Kõik need paberisordid ei kuulu standardsete paberikategooriate hulka.

Lehtpuit

Rühm puiduliike, sealhulgas nt haava, pöögi, kase ja eukalüpti puit. Lehtpuidu (lehtpuupuidu, kõvapuidu) vastand on pehmepuit (okaspuit).

Pehmepuit

Okaspuude, sealhulgas näiteks kuuse ja männi puit. Pehmepuidu (okaspuidu, okaspuupuidu) vastand on kõvapuit (lehtpuit).

Leelistamine

Protsess lubjatsüklis, milles hüdroksiid (valge leelis) regenereeritakse reaktsiooni Ca(OH)2 + CO3 2- → CaCO3 (s) + 2OH- abil.

LÜHENDID

Kasutatud mõiste

Määratlus

ADt

Air Dry tonne, õhukuiv tonn, 90 % ulatuses kuivatatud tselluloosimassi puhul kasutatav ühik.

AOX

Adsorbeeritavad halogeenitud orgaanilised ühendid, mida mõõdetakse meetodiga EN ISO: 9562 (standardmeetod määramiseks heitvees).

BHT

Biokeemiline hapnikutarve. Lahustunud hapniku kogus, mis on mikroorganismidele vajalik orgaanilise aine lagundamiseks heitvees.

CMP

Keemilis-mehaaniline puitmass (chemimechanical pulp).

CTMP

Keemiliselt töödeldud termomehaaniline puitmass (chemithermomechanical pulp).

KHT

Keemiline hapnikutarve; keemiliselt oksüdeeritavate orgaaniliste ainete kogus heitvees (tavaliselt peetakse silmas analüüsi dikromaadiga oksüdeerimise meetodi abil).

DS

Tahket kuivainet, massiprotsentides.

DTPA

Diethylene triamine pentaacetic acid, dietüleentriamiinpentaäädikhape (kompleksi-/kelaadimoodustaja, mida kasutatakse vesinikperoksiidiga pleegitamisel).

ECF

Elemental Chlorine Free, ei sisalda elementaarset kloori.

EDTA

Ethylene diamine tetraacetic acid, etüleendiamiintetraäädikhape (kompleksi-/kelaadimoodustaja).

H2S

Vesiniksulfiid

LWC

Light weight coated paper, kerge kaetud paber.

NOx

Lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud NO2-na.

NSSC

Neutral sulphite semi chemical, neutraalsulfit-pooltselluloos.

RCF

Recycled fibres, ringlussevõetud kiud.

SO2

Vääveldioksiid.

TCF

Totally Chlorine Free, täielikult kloorivaba.

Üldlämmastik (Tot-N)

Üldlämmastik väljendatakse N-na, hõlmab orgaanilist lämmastikku, ammoniaaklämmastikku (NH4 +-N, vaba ammoniaak ja ammooniumsoolad), nitritlämmastikku (NO2 --N, nitritid) ja nitraatlämmastikku (NO3 --N, nitraadid).

Üldfosfor (Tot-P)

Üldfosfor väljendatakse P-na, hõlmab lahustunud fosforit ja lahustumatut fosforit, mis satub heitvette sademena või mikroobide koostises.

TMP

Termomehaaniline puitmass (thermomechanical pulp).

TOC

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus.

TRS

Total reduced sulphur, taandatud väävli üldsisaldus. Paberimassi valmistamisel tekkivate järgmiste haisvate taandatud väävliühendite summa: vesiniksulfiid, metüülmerkaptaan, dimetüülsulfiid ja dimetüüldisulfiid, väljendatud väävlina.

TSS

Total suspended solids, hõljuvainete üldsisaldus (heitvees). Hõljuvained koosnevad väikestest kiufragmentidest, täiteainetest, peenosakestest, settimata biomassist (mikroorganismide kogumikud) ja muudest väikestest osakestest.

VOC

Volatile organic compounds, lenduvad orgaanilised ühendid, nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 45.

1.1.   ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED TSELLULOOSI- JA PABERITÖÖSTUSE JAOKS

Lisaks selles osas nimetatud üldistele PVT-järeldustele kohaldatakse ka osades 1.2–1.6 osutatud konkreetsete protsesside PVT-järeldusi.

1.1.1.   Keskkonnajuhtimissüsteem

PVT 1.

Tselluloosi, paberi ja papi tootmiseks kasutatavate seadmete/käitiste üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb rakendada tootmise PVT-järeldusi ja keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele:

a)

juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus;

b)

sellise keskkonnapoliitika määratlemine, milles muu hulgas nähakse ette käitise pidev täiustamine juhtkonna poolt;

c)

vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

d)

korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

i)

struktuur ja vastutus,

ii)

väljaõpe, teadlikkus ja pädevus,

iii)

kommunikatsioon,

iv)

töötajate kaasamine,

v)

dokumenteerimine,

vi)

tõhus protsessijuhtimine,

vii)

hoolduskavad,

viii)

valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine,

ix)

vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

e)

täitmise kontrollimine ja parandusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

i)

seire ja mõõtmine (vt ka viitedokument „Monitooringu üldpõhimõtted”),

ii)

parandus- ja ennetusmeetmed,

iii)

dokumenteerimine,

iv)

sõltumatu (võimaluse korral) sise- ja väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse vastavalt nõuetele;

f)

keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;

g)

puhtama tehnoloogia arengu jälgimine;

h)

uue seadme projekteerimise ajal seadme tulevase demonteerimise ning kogu selle tööaja jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine;

i)

korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Kohaldamine

Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standarditud või standardimata) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega.

1.1.2.   Materjalide haldamine ning hea töökorraldus

PVT 2.

PVT on rakendada hea töökorralduse põhimõtteid, et vähendada tootmisprotsessi keskkonnamõju, kasutades kombineeritult meetodeid, mis on esitatud järgnevalt.

 

Meetod

a

Hoolikalt valida ja kontrollida kemikaale ja lisaaineid.

b

Sisendite-väljundite analüüs ja kemikaalikulu arvestuse pidamine, sealhulgas koguste ja toksikoloogiliste omaduste arvestamine.

c

Kemikaalide kasutamise piiramine miinimumkoguseni, mis on vajalik lõpptoodete vastavuse tagamiseks kvaliteedikirjeldustele.

d

Vältida kahjulike ainete (nt nonüülfenool-etoksülaate sisaldavate dispersioonide, puhastusvahendite ja pindaktiivsete ainete) kasutamist ja asendada need vähem kahjulike alternatiividega.

e

Vähendada ainete lekkimist pinnasesse, õhust sadestumist ja nõuetele mittevastavat tooraine, toodete või jääkide ladustamist.

f

Kehtestada lekkekontrolli kava ja meetmed, millega välditakse vedelike laialivoolamist võimalikest lekkeallikatest, et hoida ära pinnase ja põhjavee saastumine.

g

Torustike ja ladustussüsteemide nõuetekohane projekteerimine, et hoida kõik pinnad puhtad ja vähendada vajadust pesemise ja puhastamise järele.

PVT 3.

Selleks et vähendada raskesti biolagundatavate orgaaniliste kelaadimoodustajate, nagu EDTA ja DTPA vabanemist peroksiidiga pleegitamise puhul, on PVT kasutada kombineeritult meetodeid, mis on esitatud järgnevalt.

 

Meetod

Kohaldamine

a

Keskkonda sattunud kelaadimoodustajate koguse korrapärane mõõtmine.

Ei ole kohaldatav vabrikute puhul, milles kelaadimoodustajaid ei kasutata.

b

Protsessi optimeerimine, et vähendada raskesti biolagundatavate kelaadimoodustajate kasutamist ja keskkonda sattumist.

Ei ole kohaldatav vabrikute puhul, milles 70 % või rohkem EDTA/DTPA-st kõrvaldatakse vabriku heitveepuhastusseadmes või -protsessis.

c

Kasutada eelistatult biolagundatavaid või kõrvaldatavaid kelaadimoodustajaid, vähendada järk-järgult biolagundamatute toodete kasutamist.

Kohaldatavus sõltub asjakohaste aseainete kättesaadavusest (biolagunevad ühendid, millega saab tagada paberimassi heledusnõuetele vastavuse).

1.1.3.   Vee- ja heitveekäitlus

PVT 4.

Puiduhoidlas ja puidu ettevalmistamisel tekkivate heitveekoguste ja saastekoormuse vähendamiseks on PVT kasutada kombineeritult järgmisi meetodeid.

 

Meetod

Kohaldamine

a

Kuivkoorimine (vt kirjeldus punkt 1.7.2.1)

Kohaldatavus on piiratud, kui täielikult kloorivaba pleegitamise puhul nõutakse kõrget puhtus- ja heledusastet.

b

Puidu selline käitlemine, millega välditakse puukoore ja puidu saastumist liiva ja kividega.

Üldkasutatav

c

Puitmaterjali ja eriti laastude hoiukohas aluspinna katmine sillutisega.

Suure hoiukoha puhul võib meetodit olla raske kasutada.

d

Võtta puitmaterjali hoiukohas piserdusvee vool kontrolli alla, viia vee äravool mööda maapinda miinimumini.

Üldkasutatav

e

Koguda puitmaterjali hoiukoha saastunud äravooluvesi ja eraldada hõljuvained enne bioloogilist töötlust.

Meetodi kohaldatavust võib piirata äravooluvee saastumise määr (saasteainete madal kontsentratsioon) ja/või heitvee puhastusseadmete võimsus (suur maht).

Kuivkoorimise PVT-kohane heitveemäär on 0,5–2,5 m3/ADt.

PVT 5.

Selleks et vähendada uue vee kasutust ja heitvee teket, on PVT kasutada paberimassi ja paberi tootmisel suletud veeringesüsteemi, kuivõrd see on tehniliselt teostatav, milleks kasutatakse kombineeritult järgmisi meetodeid.

 

Meetod

Kohaldamine

a

Veekasutuse seire ja optimeerimine

Üldkasutatav

b

Vee ringlussevõtu võimaluste hindamine

c

Veeringe sulgemise määra ja võimalike puuduste vahel õige tasakaalu leidmine; täiendava varustuse lisamine vajaduse korral

d

Vaakuumpumpade vähem saastunud vee eraldamine ja korduskasutamine

e

Puhta jahutusvee eraldamine saastunud tootmisveest ja korduskasutamine

f

Tootmisvee taaskasutus uue vee asendajana (vee retsirkulatsioon ja eri veeahelate muutmine suletud ringvooludeks)

Kohaldatav uutele käitistele ja oluliselt ajakohastatud vanadele käitistele.

Meetodi kohaldatavust võivad piirata veekvaliteedi ja/või tootekvaliteedi nõuded või tehnilised piirangud (nt sadestumine või koorikute kasv veesüsteemides) või haisu tugevnemine.

g

Tootmisvee (osade) töötlemine veeahelas vee kvaliteedi parandamiseks, et oleks võimalik vett ringlusse võtta või taas kasutada.

Üldkasutatav

PVT-kohased aasta keskmised heitveevood heitvee väljajuhtimispunktis pärast heitveepuhastust on järgmised:

Sektor

PVT-kohane heitveevoog

Sulfaatkeedutselluloos, pleegitamisega

25–50 m3/ADt

Sulfaatkeedutselluloos, pleegitamiseta

15–40 m3/ADt

Sulfittselluloos paberi tootmiseks, pleegitamisega

25–50 m3/ADt

Magnefittselluloos

45–70 m3/ADt

Lahustuv tselluloos

40–60 m3/ADt

Neutraalsulfit-pooltselluloos

11–20 m3/ADt

Puitmass

9–16 m3/t

Keemiline puitmass ja termilis-keemiline puitmass

9–16 m3/ADt

Ringlussevõetud kiudu kasutav paberivabrik, kus trükivärvi ei eemaldata

1,5–10 m3/t (vahemiku ülemises otsas on peamiselt volditava karbipapi tootmine)

Ringlussevõetud kiudu kasutav paberivabrik, kus trükivärv eemaldatakse

8–15 m3/t

Ringlussevõetud kiudu kasutav pehmepaberivabrik, kus trükivärv eemaldatakse

10–25 m3/t

Eraldi töötav paberivabrik

3,5–20 m3/t

1.1.4.   Energiatarbimine ja -tõhusus

PVT 6.

Kütuse- ja energiakulu vähendamiseks tselluloosi- ja paberivabrikutes on PVT kasutada meetodit a ja kombineerida seda muude järgmiste meetoditega.

 

Meetod

Kasutatavus

a

Kasutada energiajuhtimissüsteemi, millel on kõik järgmised omadused:

i)

vabriku üldise energiatarbimise ja -tootmise hindamine;

ii)

Energia tagasisaamise võimaluste kindlakstegemine, kvantitatiivne mõõtmine ja optimeerimine;

iii)

Energiatarbimise optimeeritud olukorra jälgimine ja säilitamine.

Üldkasutatav

b

Saada energia tagasi paberimassi ja paberi tootmise selliste jäätmete ja jääkide põletamisega, mis on suure orgaaniliste ainete sisalduse ja kütteväärtusega, võttes arvesse PVT-d 12.

Kohaldatav üksnes siis, kui paberimassi ja paberi tootmise selliseid jäätmeid ja jääke, mis on suure orgaaniliste ainete sisalduse ja kütteväärtusega, ei ole võimalik võtta ringlusse.

c

Tootmisprotsessi auru- ja elektrivajadus tuleb võimalikult suures ulatuses katta soojus- ja elektrienergia koostootmisega.

Kohaldatav kõigi uute vabrikute ja enamiku ajakohastatud energiatootmisjaamade puhul. Olemasolevate vabrikute puhul võib kohaldatavust piirata asendiplaan ja vaba ruumi puudumine.

d

Liigset soojust tuleb kasutada biomassi ja muda kuivatamiseks, katlatoitevee ja protsessivee soojendamiseks, hoonete kütmiseks jne.

Selle meetodi kohaldatavus võib olla piiratud juhtudel, kui soojusallikad ja soojuse kasutamist võimaldavad kohad on üksteisest kaugel.

e

Kasutada termokompressoreid

Kohaldatav nii uuele kui ka olemasolevale seadmele kõigi kvaliteediklasside paberi tootmisel ja katmisseadmete, kui keskmise rõhu aur on kättesaadav.

f

Soojustada auru ja kondensaadi toruliitmikud

Üldkasutatav

g

Energiatõhusate süsteemide kasutamine veetustamiseks

h

Kasutada suure tõhususega elektrimootoreid, pumpasid ja segajaid.

i

Kasutada pumpade, ventilaatorite ja kompressorite puhul sagedusmuundureid.

j

Viia auru rõhk vastavusse tegelikult vajalikule rõhule.

Kirjeldus

Meetod c.Soojus- ja elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis, mida nimetatakse soojuse ja elektri koostootmisjaamaks. Tselluloosi- ja paberitööstuse koostootmisjaamades kasutatakse tavaliselt auruturbiine ja/või gaasiturbiine. Majanduslik elujõulisus (saavutatav kokkuhoid ja tasuvusaeg) sõltub peamiselt elektri ja kütuste hinnast.

1.1.5.   Haisuheide

Sulfaat- ja sulfitkeetu kasutavate tselluloosivabrikute väävlisisaldusega haisuga heitgaaside kohta on PVT esitatud punktides 1.2.2 ja 1.3.2.

PVT 7.

Heitveesüsteemist vabaneva haisu vähendamiseks ja vältimiseks on PVT kasutada kombineeritult järgmisi meetodeid.

 

Meetodid

I.   Kohaldatavad suletud veesüsteemidega seotud haisude puhul

a

Projekteerida paberivabrikutes toimuvad protsessid, kiudainevarude ja vee hoiustamise mahutid, torud ja kambrid nii, et vältida pikki säilitusaegu, surnud tsoone või alasid, kus segunemine veesüsteemides ja nendega seotud üksustes on halb, et vältida kontrollimatut orgaanilise ja bioloogilise materjali sadestumist ja lagunemist.

b

Kasutada biotsiide, dispergeerivaid aineid või oksüdeerivaid aineid (nt katalüütilist desinfitseerimist vesinikperoksiidiga) haisutekke ja lagundavate bakterite kasvu kontrolli all hoidmiseks.

c

Seada sisse süsteemisisesed puhastusprotsessid (nn neerud), et vähendada orgaanilise aine kontsentratsiooni ning seega võimalikke haisuprobleeme ringveesüsteemis.

II.   Kasutatavad haisude puhul, mis on seotud heitveepuhastuse ja muda käitlemisega, et vältida tingimusi, milles heitvesi või muda muutuvad anaeroobseks

a

Rakendada suletud juhitava õhustusega kanalisatsioonisüsteeme, kasutada mõnel juhul kemikaale, et vähendada vesiniksulfiidi tekkimist kanalisatsioonisüsteemis ja oksüdeerida seda.

b

Vältida liigset õhustamist tasakaalustamisbasseinides, kuid tagada piisav segamine.

c

Tagada piisav aeratsiooni võimsus ja head segamisomadused aeratsioonimahutites; jälgida korrapäraselt aeratsioonisüsteemi.

d

Tagada teisese seliti korralik toimimine muda kogumisel ja tagasivoolumuda korralik pumpamine.

e

Piirata muda peetumise aega mudahoidlas, saates muda pidevalt veetustamisüksustesse.

f

Vältida heitvee hoidmist ülevoolu kogumise basseinis pikema aja jooksul, kui on vajalik; hoida kogumisbassein tühi.

g

Mudakuivatite kasutamise korral puhastada muda soojuskuivati õhutusgaase skraberiga ja/või biofiltrimisega (näiteks kompostfiltrid).

h

Vältida õhu tornjahutite kasutamist töötlemata heitvee jahutamiseks, kasutada plaatsoojusvahetit.

1.1.6.   Oluliste protsessi parameetrite ning õhku- ja vetteheite seire

PVT 8.

PVT on pidevalt jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid vastavalt järgmisele tabelile.

I.   Õhkuheite seisukohast oluliste protsessiparameetrite seire

Parameeter

Seiresagedus

Rõhk, temperatuur, hapniku, vingugaasi ja veeauru sisaldus põlemisprotsesside suitsugaasides

Pidev

II.   Vetteheite seisukohast oluliste protsessiparameetrite seire

Parameeter

Seiresagedus

Vee voolukiirus, temperatuur ja pH

Pidev

Fosfori ja lämmastiku sisaldus biomassis, muda mahuindeks, ammoniaagi ja ortofosfaadi liig heitvees ja biomassi kontrollimine mikroskoobi abil

Perioodiline

Anaeroobsel heitveepuhastusel toodetud biogaasi voolu kiirus ja CH4 sisaldus

Pidev

Anaeroobsel heitveepuhastusel toodetud biogaasi H2S ja CO2 sisaldus

Perioodiline

PVT 9.

PVT on korraldada õhkuheite seire ja allpool näidatud parameetrite mõõtmised allpool esitatud sagedusega ja vastavalt Euroopa (EN) normidele. EN-normide puudumise korral on PVT kohaldada selliseid ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi norme, millega tagatakse samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamine.

 

Parameeter

Seiresagedus

Heiteallikas

Seire seoses millega

a

NOx ja SO2

Pidev

Utilisaatorkatel

PVT 21

PVT 22

PVT 36

PVT 37

Perioodiline või pidev

Lubjaahi

PVT 24

PVT 26

Perioodiline või pidev

Spetsiaalne TRS-põleti

PVT 28

PVT 29

b

Tolm

Perioodiline või pidev

Utilisaatorkatel (sulfaatkeet) ja lubjapõletusahi

PVT 23

PVT 27

Perioodiline

Utilisaatorkatel (sulfitkeet)

PVT 37

c

TRS (sealhulgas H2S)

Pidev

Utilisaatorkatel

PVT 21

Perioodiline või pidev

Lubjaahi ja spetsiaalne TRS-põleti

PVT 24

PVT 25

PVT 28

Perioodiline

Hajusheide eri allikatest (nt kiuliin, mahutid, laastupunkrid jne) ja nõrga haisuga jääkgaasid

PVT 11

PVT 20

d

NH3

Perioodiline

Utilisaatorkatel, mis on varustatud selektiivse mittekatalüütilise taandajaga

PVT 36

PVT 10.

PVT on korraldada vetteheite seire vastavalt allpool esitatud nõuetele ja sagedusele ning vastavalt Euroopa (EN) standarditele. ENi normide puudumise korral on PVT kohaldada selliseid ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

 

Parameeter

Seiresagedus

Seire seoses millega

a

Keemiline hapnikutarve (KHT) või

orgaanilise süsiniku kogusisaldus (2)

Iga päev (3)  (4)

PVT 19

PVT 33

PVT 40

PVT 45

PVT 50

b

BHT5 või BHT7

Iga nädal (kord nädalas)

c

Hõljuvaine kokku

Iga päev (3)  (4)

d

Üldlämmastik

Iga nädal (kord nädalas) (3)

e

Üldfosfor

Iga nädal (kord nädalas) (3)

f

EDTA, DTPA (5)

Iga kuu (kord kuus)

g

Adsorbeeritavad orgaanikaga seotud halogeenid (AOX) (vastavalt standardile EN ISO 9562:2004) (6)

Iga kuu (kord kuus)

PVT 19: sulfaatkeet, pleegitamisega

Üks kord kahe kuu jooksul

PVT 33: välja arvatud täielikult kloorivaba ja neutraalsulfit-pooltselluloosi tehnoloogiat kasutavad paberivabrikud

PVT 40: välja arvatud keemiliselt töödeldud termomehaanilist paberimassi ja kemomehaanilist paberimassi tootvad paberivabrikud

PVT 45

PVT 50

h

Asjakohased metallid (nt Zn, Cu, Cd, Pb, Ni)

Kord aastas

 

PVT 11.

PVT on korrapäraselt jälgida ja hinnata summaarset taandatud väävliühendite hajusheidet kõikidest asjakohastest allikatest.

Kirjeldus

Summaarse taandatud väävliühendite hajusheite hindamiseks võib perioodiliselt otse mõõta ja hinnata hajusheidet mitmesugustest allikatest (nt kiuliin, mahutid, laastupunkrid jne).

1.1.7.   Jäätmekäitlus

PVT 12.

Kõrvaldamisele suunatavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT rakendada jäätmete hindamist (sh teha jäätmeinventuure) ja juhtimissüsteemi, et hõlbustada jäätmete taaskasutamist, selle võimatuse korral ringlussevõttu või muid taaskasutusviise, sealhulgas allpool nimetatud meetodite kombineerimist.

 

Meetodid

Kirjeldus

Kasutatavus

a

Eri jäätmefraktsioonide eraldi kogumine ja liigitamine (sealhulgas kogutakse eraldi ohtlikud jäätmed)

Vt punkt 1.7.3

Üldkasutatav

b

Sobivate jäätmefraktsioonide ühendamine, et saada paremini kasutatavad segud.

Üldkasutatav

c

Protsessijääkide eeltöötlus enne korduvkasutust või ringlussevõttu

Üldkasutatav

d

Materjali taaskasutus ja protsessijääkide ringlussevõtt tootmiskohas

Üldkasutatav

e

Energia tagasisaamine suure orgaanilise aine sisaldusega jääkidest kas tootmiskohas või mujal

Kasutatavus väljaspool tootmiskohta sõltub muu kasutaja kättesaadavusest.

f

Materjali kasutussevõtt väljaspool tootmiskohta

Sõltub muu kasutaja kättesaadavusest

g

Jäätmete eeltöötlemine enne kõrvaldamist

Üldkasutatav

1.1.8.   Heide vette

Täiendav teave tselluloosi- ja paberivabrikute heitvee puhastamise kohta ja PVT-kohased heitetasemed on esitatud punktides 1.2 kuni 1.6.

PVT 13.

Vastuvõtvasse veekogusse sattuvate toitainete (lämmastiku ja fosfori) koguste vähendamiseks on PVT asendada suure lämmastiku- ja fosforisisaldusega keemilised lisandid sellistega, mille lämmastiku ja fosfori sisaldus on väike.

Kasutatavus

Kohaldatav, kui keemilistes lisandites olev lämmastik ei ole bioloogiliselt kättesaadav (st neid ei saa kasutada bioloogilisel töötlusel toitainena) või kui tegemist on toitainete liiaga.

PVT 14.

Vastuvõtvasse veekogusse sattuvate saasteainekoguste vähendamiseks on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid.

 

Meetodid

Kirjeldus

a

Esmane (füüsikalis-keemiline) töötlemine

Vt punkt 1.7.2.2

b

Teisene (bioloogiline) töötlemine (7)

PVT 15.

Kui on vaja täiendavalt kõrvaldada orgaanilisi aineid, lämmastikku või fosforit, on PVT kasutada kolmanda astme puhastust, nagu on kirjeldatud punktis 1.7.2.2.

PVT 16.

Vastuvõtvasse veekogusse heitvee bioloogilise puhastuse seadmest sattuvate saasteainekoguste vähendamiseks on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid.

 

Meetodid

a

Bioloogilise puhastuse seadme nõuetekohane konstruktsioon ja käitamine

b

Aktiivse biomassi korrapärane kontrollimine

c

Toitainetega (lämmastik ja fosfor) varustatuse kohandamine, et see vastaks aktiivse biomassi tegelikele vajadustele

1.1.9.   Müratase

PVT 17.

Tselluloosi- ja paberivabrikute mürataseme vähendamiseks on PVT kasutada kombineeritult järgmisi meetodeid.

 

Meetodid

Kirjeldus

Kasutatavus

a

Müra vähendamise kava

Müra vähendamise kava hõlmab müraallikate ja müra poolt ohustatud alade kindlakstegemist, arvutusi ja mürataseme mõõtmist, et järjestada müraallikad vastavalt müratasemele ja teha kindlaks kõige kulutõhusam meetodite kombinatsioon, meetodite rakendamine ja seire.

Üldkohaldatav

b

Seadmete, üksuste ja hoonete asukoha strateegiline planeerimine

Müra saab vähendada, kui suurendatakse vahemaad müraallikate ja häiritud inimeste vahel ning kasutatakse hooneid müraekraanina.

Üldkasutatav uue seadme puhul Olemasoleva seadme puhul võib tootmisüksuste ümberpaigutamist piirata ruumipuudus või ülemäärased kulutused.

c

Käitamis- ja juhtimismeetodid mürarikkaid seadmeid sisaldavates hoonetes.

See hõlmab järgmist:

parandada kontrolli ja hooldust, et vältida seadmete rikkeid;

sulgeda hoonete uksed ja aknad;

lasta seadmeid käitada kogenud töötajatel;

vältida mürarohket tegevust öösel;

näha ette hooldustööde käigus mürataseme kontrollimine.

Üldkohaldatav

d

Mürarohke seadme ümbritsemine korpusega

Mürarohke seadme, näiteks puidukäitlemisseadme, hüdraulikaseadme ja kompressori paigutamine eraldatud struktuuridesse, näiteks ehitisse või mürasummutusega ümbrisesse, mille sise- ja välisvooderdis on mürasummutavast materjalist.

e

Vähest müra tekitavate seadmete ja varustuse ning helisummutajate kasutamine seadmete ja torustike puhul.

f

Vibratsiooni isoleerimine

Masinate vibratsiooni isoleerimine ja müraallikate ning võimalike resoneerivate osade paigutamine eraldi.

g

Hoonete helikindluse suurendamine

See võib muu hulgas hõlmata järgmist:

helineelavad materjalid seintel ja laes;

helisummutavad uksed;

kahekordsete klaasidega aknad

h

Müra vähendamine

Müra levikut saab vähendada, kui seada tõkked müraallikate ja vastuvõtjate vahele. Asjakohasteks tõketeks võivad olla kaitseseinad, tammid ja hooned. Sobivate müravähendusmeetodite hulka kuulub summutite või müravähendajate kasutamine mürarohke seadme, näiteks auru väljalaske- või kuivati õhuavade juures.

Üldkasutatav uue seadme puhul Olemasoleva seadme puhul võib müratõkete paigaldamist piirata ruumipuudus.

i

Suuremate puidutöötlemismasinate kasutamine, et vähendada puidutöötlemisel tõstmis- ja veoaegu ning müra, mida tekitavad palgivirnale või etteandmislauale kukkuvad palgid.

Üldkohaldatav

j

Parandatud töömeetodid, nt palkide kukutamine väiksemalt kõrguselt palgivirnale või etteandmislauale; kohene tagasiside töötajatele mürataseme kohta.

1.1.10.   Tegevuse lõpetamine

PVT 18.

Saasteohu vältimiseks tehase töö lõpetamisel on PVT kasutada üldisi meetodeid, mis on järgmised.

 

Meetodid

a

Tagada, et juba projekteerimisel välditakse maa-aluseid mahuteid ja torustikke, või tagada, et nende asukoht on hästi teada ja dokumenteeritud.

b

Kehtestada juhised seadmete, anumate ja torustike tühjendamiseks.

c

Tootmiskoha sulgemisel tuleb tagada puhas sulgemine, st tootmiskoht on vaja puhtaks teha ja taastada esialgne olek. Teostatavuse korral tuleb kaitsta mulla funktsioone.

d

Kasutada seirekava, eelkõige põhjavee seiret, et avastada võimalikku tulevast mõju tootmiskohas või naaberpiirkondades.

e

Töötada välja tootmiskoha sulgemise ja tegevuse lõpetamise süsteem ja seda riskianalüüsi põhjal pidevalt ajakohastada; süsteem peaks hõlmama sulgemise läbipaistvat korraldust ja võtma arvesse asjakohaseid kohalikke konkreetseid tingimusi.

1.2.   PVT SULFAATKEEDUPROTSESSI JAOKS

Integreeritud sulfaatkeedutselluloosi- ja paberivabrikus kohaldatakse lisaks selles punktis esitatud PVT-järeldustele konkreetse protsessi PVT-järeldusi paberitootmise kohta, mis on esitatud punktis 1.6.

1.2.1.   Heitvesi ja heide vette

PVT 19.

Vastuvõtvasse veekogusse sattuvate saasteainekoguste vähendamiseks on PVT kasutada täielikult kloorivaba või moodsat elementaarse kloori vaba pleegitamist (vt kirjeldus punktis 1.7.2.1) ja sobivat meetodite kombinatsiooni, mida on kirjeldatud punktides PVT 13, PVT 14, PVT 15 ja PVT 16, ning järgmisi meetodeid.

 

Meetodid

Kirjeldus

Kasutatavus

a

Muudetud keet enne pleegitamist

Vt punkt 1.7.2.1

Üldkasutatav

b

Hapnikupõhine vabastamine ligniinist enne pleegitamist

c

Pruuni tselluloosi sortimine suletud ahelas ja tõhus pruuni tselluloosi pesemine

d

Osaline protsessivee ringlussevõtt pleegitamisseadmes

Vee ringlussevõttu võib piirata paakumine pleegitamise ajal

e

Tõhus ülevoolamise seire ja ülevoolude kokkukogumine sobiva süsteemiga

Üldkasutatav

f

Tagada musta leelise piisav aurustamisvõimsus ja utilisaatorkatla võimsus, et tulla toime tippkoormuse ajal.

Üldkasutatav

g

Saastunud (haisuga) kondensaatide väljapuhumine ja kondensaatide taaskasutamine protsessis

PVT-kohased heitetasemed

Vt tabel 1 ja tabel 2. Need PVT-kohased heitetasemed ei ole kohaldatavad lahustuva tselluloosi tootmisele sulfaatmeetodiga.

Sulfaattselluloosivabriku heitveevoogude PVT-kohased võrdlusnäitajad on esitatud punktis PVT 5.

Tabel 1

PVT-kohased heitetasemed heitvee otselaskel pleegitatud sulfaattselluloosi vabrikust suublasse

Parameeter

Aasta keskmine

kg/ADt (8)

Keemiline hapnikutarve (KHT)

7–20

Hõljuvaine kokku

0,3–1,5

Üldlämmastik

0,05–0,25 (9)

Üldfosfor

0,01–0,03 (9)

Eukalüpt: 0,02–0,11 kg/ADt (10)

Adsorbeeritavad orgaanikaga seotud halogeenid (AOX) (11)  (12)

0–0,2


Tabel 2

PVT-kohased heitetasemed heitvee otselaskel pleegitamata sulfaattselluloosi vabrikust suublasse

Parameeter

Aasta keskmine

kg/ADt (13)

Keemiline hapnikutarve (KHT)

2,5–8

Hõljuvaine kokku

0,3–1,0

Üldlämmastik

0,1–0,2 (14)

Üldfosfor

0,01–0,02 (14)

Töödeldud heitvee BHT kontsentratsioon on eeldatavalt väike (ligikaudu 25 mg/l 24-tunnise liitproovi puhul).

1.2.2.   Heide õhku

1.2.2.1.   Tugeva ja nõrga haisuga gaaside heite vähendamine

PVT 20.

Selleks et vähendada tugeva ja nõrga haisuga gaasidest tingitud haisude ja taandatud väävliühendite heidet, on gaaside hajusheite ärahoidmiseks PVT püüda kinni tootmisel tekkivad väävlisisaldusega gaasid, sealhulgas väävliühendisisaldusega ventilatsiooniõhk, kasutades kõiki järgmisi meetodeid.

 

Meetodid

Kirjeldus