18.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 276/3

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ning

EUROOPA LIIT ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „Euroopa Liit”,

ühelt poolt ning

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

teiselt poolt,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi (edaspidi „Horvaatia”) ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping”) kirjutati alla 9. aprillil 2001 Luxembourgis ja see jõustus 1. aprillil 2004.

(2)	Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise lepingule (edaspidi „ühinemisleping”) kirjutati alla 9. detsembril 2011 Brüsselis.

(3)	Horvaatia ühines Euroopa Liiduga 1. juulil 2013.

(4)	Horvaatia ühinemisakti artikli 6 lõike 2 kohaselt lepitakse Horvaatia ühinemine stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kokku sellele lepingule lisatava protokolli sõlmimise teel.

(5)	Vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 35 lõikele 3 on toimunud konsultatsioonid, et tagada kõnealuses lepingus deklareeritud Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vastastikuste huvidega arvestamine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

Lepinguosalised

Artikkel 1

Horvaatia ühineb ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga, mis kirjutati alla 9. aprillil 2001 Luxembourgis, ning võtab vastu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teksti, samuti lõppaktile lisatud ja samal kuupäeval alla kirjutatud ühisdeklaratsioonide ja ühepoolsete deklaratsioonide tekstid, ja võtab kõnealuseid tekste arvesse sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPINGU, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE TEKSTI KOHANDUSED

II JAGU

Põllumajandustooted

Artikkel 2

Põllumajandustooted kitsamas tähenduses

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVa lisa asendatakse käesoleva protokolli I lisas esitatud tekstiga.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVb lisa asendatakse käesoleva protokolli II lisas esitatud tekstiga.

3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVc lisa asendatakse käesoleva protokolli III lisas esitatud tekstiga.

4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Põllumajandustooted

1. Euroopa Liit kaotab endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 0102, 0201, 0202, 1701, 1702 ja 2204 kuuluvate toodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

2. Alates käesoleva lepingu protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kuupäevast sätestab Euroopa Liit endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärinevate, III lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % Euroopa ühenduste ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 1 650 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

Euroopa Liit kohaldab endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärinevate, kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate põllumajandustoodete suhtes tollimaksuvaba importi ühendusse 7 000 tonni (netomass) suuruse aastase tariifikvoodi piires.

4.3. Alates käesoleva lepingu protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kuupäevast teostab endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik järgmised toimingud:

a)	kaotab teatavate Euroopa Liidust pärinevate, IVa lisas loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;

b)	kaotab teatavate Euroopa Liidust pärinevate, IVb lisas loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud iga toote puhul kõnealuses lisas sätestatud tariifikvoodi piires;

c)	kohaldab teatavate Euroopa Liidust pärinevate, IVc lisas loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes tariifikvootide piires ette nähtud tollimakse.

4. Veini ja piiritusjookidega kauplemise kord sätestatakse eraldi veinide ja piiritusjookide lepingus.”

5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVd lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

Kalandustooted

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik kaotab kõik tollimaksudega samaväärse toimega maksud ning kaotab tollimaksud, mida kohaldatakse Euroopa Liidust pärit kala ja kalandustoodete impordi suhtes, välja arvatud toodete puhul, mis on loetletud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu Vb ja Vc lisas ja mille puhul on tollimaksude vähendamine ette nähtud kõnealuses lisas.”

2. Käesoleva protokolli IV lisa tekst lisatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Vc lisana.

Artikkel 4

Töödeldud põllumajandustooted

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 II lisa asendatakse käesoleva protokolli V lisas esitatud tekstiga.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 III lisa asendatakse käesoleva protokolli VI lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 5

Veinide ja piiritusjookide leping

Dokumendi „Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise vahelepingu kaubandusaspekte kohandav lisaprotokoll, et võtta arvesse teatavate veinide suhtes kohaldatavaid vastastikuseid soodustusi, veininimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide nimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli käsitlevate läbirääkimiste tulemusi” I lisa „Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 27 lõikes 4 osutatud Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vaheline leping vastastikuste kauplemissoodustuste kohta teatavate veinide puhul” punktid 1 ja 3 asendatakse käesoleva protokolli VII lisas esitatud tekstiga.

III JAGU

Päritolureeglid

Artikkel 6

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 4 IV lisa asendatakse käesoleva protokolli VIII lisas esitatud tekstiga.

IV JAGU

Üleminekusätted

Artikkel 7

WTO

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik kohustub mitte esitama nõudeid, taotlusi ega esildisi ning mitte muutma ega tühistama kontsessioone vastavalt GATT 1994 XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses Euroopa Liidu käesoleva laienemisega.

Artikkel 8

Päritolutõendid ja halduskoostöö

1. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi või Horvaatia poolt nendevahelise sooduskorra või ühepoolese korra raames nõuetekohaselt välja antud päritolutõendit aktsepteeritakse asjaomastes riikides, tingimusel et:

a)	selline päritolu annab tariifse sooduskohtlemise vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sisalduvatele tariifsetele soodusmeetmetele;

b)	päritolutõend ja veodokumendid on välja antud hiljemalt ühinemiskuupäevale eelnenud päeval;

c)	päritolutõend esitatakse tolliasutusele nelja kuu jooksul pärast ühinemise kuupäeva.

Kui kaup on deklareeritud impordiks endisse Jugoslaavia Makedoonia vabariiki või Horvaatiasse enne ühinemise kuupäeva endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Horvaatia vahel kõnealusel ajal kohaldatud sooduskorra või ühepoolse korra alusel, võib aktsepteerida ka kõnealuste kordade alusel tagasiulatuvalt välja antud päritolutõendit, tingimusel, et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast.

2. Endisel Jugoslaavia Makedoonia vabariigil ja Horvaatial on lubatud säilitada load, millega on nendevahelise sooduskorra või ühepoolse korra raames antud „heakskiidetud eksportija” staatus, tingimusel et:

a)	niisugune säte on olemas ka endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Euroopa Liidu vahel enne Horvaatia ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingus ning

b)	heakskiidetud eksportijad täidavad kõnealuse lepingu alusel kehtivaid päritolureegleid.

Need load asendatakse hiljemalt aasta pärast Horvaatia ühinemise kuupäeva uute lubadega, mis on välja antud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tingimuste alusel.

3. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Horvaatia pädevad tolliasutused aktsepteerivad lõikes 1 osutatud sooduskorra ja ühepoolse korra raames välja antud päritolutõendite järelkontrolli taotlusi kolme aasta jooksul pärast asjaomase päritolutõendi väljaandmist ning kõnealused asutused võivad selliseid taotlusi esitada kolme aasta jooksul pärast seda, kui nad on koos impordideklaratsiooniga esitatud päritolutõendi heaks kiitnud.

Artikkel 9

Transiitkaup

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sätteid võib kohaldada endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist Horvaatiasse või Horvaatiast endisesse Jugoslaavia Makedoonia vabariiki eksporditud kauba suhtes, mis on kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 4 sätetega ning ühinemise kuupäeval teel või ajutiselt ladustatud endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis või Horvaatias asuvas tollilaos või vabatsoonis.

2. Sellistel juhtudel võib lubada sooduskohtlemist tingimusel, et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates Horvaatia ühinemise kuupäevast päritolutõend, mille eksportiva riigi tolliasutus on tagantjärele väljastanud.

Artikkel 10

2013. aasta kvoodid

Aastaks 2013 arvutatakse uute tariifikvootide maht ja olemasolevate tariifikvootide mahu suurenemine algmahtude põhjal pro rata, võttes arvesse enne 1. juulit 2013 möödunud ajavahemikku.

V JAGU

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 11

Käesolev protokoll ja selle lisad moodustavad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu lahutamatu osa.

Artikkel 12

1. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2. Lepinguosalised teatavad üksteisele lõikes 1 osutatud menetluste lõpuleviimisest. Kinnitamiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 13

1. Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

2. Kui kõik käesoleva protokolli heakskiitmiskirjad ei ole hoiule antud enne 1. juulit 2013, kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates 1. juulist 2013.

Artikkel 14

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris kõigis lepinguosaliste ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 15

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tekst, lepingu lisad ja protokollid, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, ning lõppakt koos sellele lisatud deklaratsioonidega koostatakse horvaadi keeles ning kõnealused tekstid on originaaltekstidega võrdselt autentsed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kiidab kõnealused tekstid heaks.

I LISA

„IVa LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSTOODETE IMPORT ENDISESSE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIKI

(tollimaksu nullmäär)

(osutatud artikli 27 lõike 3 punktis a)

CN-kood

Kauba kirjeldus

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid:

–

hobused:

0101 21 00

– –	tõupuhtad aretusloomad

0101 29

– –

muud:

0101 29 90

– – –

muud

0101 30 00

–

eeslid

0101 90 00

–

muud

0102

Elusveised:

–

veised:

0102 29

– –

muud:

0102 29 05

– – –

alamperekonnast Bibos või Poephagus

– – –

muud:

– – – –

massiga üle 80 kg, kuid mitte üle 160 kg:

0102 29 21

– – – – –

tapaloomad

0102 29 29

– – – – –

muud

– – – –

massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg:

0102 29 41

– – – – –

tapaloomad

0102 29 49

– – – – –

muud

– – – –

massiga üle 300 kg:

– – – – –

mullikad (poegimata emasveised):

0102 29 51

– – – – – –

tapaloomad

0102 29 59

– – – – – –

muud

– – – – –

lehmad:

0102 29 61

– – – – – –

tapaloomad

0102 29 69

– – – – – –

muud

– – – – –

muud:

0102 29 91

– – – – – –

tapaloomad

0102 29 99

– – – – – –

muud

–

pühvlid:

0102 39

– –

muud:

0102 39 10

– – –

koduveised

0102 39 90

– – –

muud

0102 90

–

muud:

– –

muud:

0102 90 91

– – –

koduveised

0102 90 99

– – –

muud

0103

Elussead:

0103 10 00

–	tõupuhtad aretusloomad

–

muud:

0103 91

– –	massiga alla 50 kg

0104

Eluslambad ja -kitsed:

0104 10

–

lambad:

0104 10 10

– –	tõupuhtad aretusloomad

0104 20

–

kitsed:

0104 20 10

– –	tõupuhtad aretusloomad

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad:

–	massiga kuni 185 g:

0105 11

– –	kanad liigist Gallus domesticus:

– – –

munakana vanavanemkari ja vanemkari:

0105 11 11

– – – –

munaliinid

0105 11 19

– – – –

muud

– – –

muud:

0105 11 99

– – – –

muud

0105 12 00

– –

kalkunid

0105 13 00

– –

pardid

0105 14 00

– –

haned

0105 15 00

– –

pärlkanad

–

muud:

0105 94 00

– –	kanad liigist Gallus domesticus

0105 99

– –

muud:

0105 99 10

– – –

pardid

0105 99 20

– – –

haned

0105 99 30

– – –

kalkunid

0105 99 50

– – –

pärlkanad

0106

Muud elusloomad

0201

Värske või jahutatud veiseliha

0202

Külmutatud veiseliha

0205 00

Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

0209

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud:

0209 10

–

seapekk:

0209 10 90

– –	searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 10 11 ja 0209 10 19 kuuluv

0209 90 00

–

muud

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga:

0402 10

–	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist:

– –	ilma suhkru- või muu magusainelisandita:

0402 10 19

– – –

muud

– –

muud:

0402 10 91

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 10 99

– – –

muud

–	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist:

0402 21

– –	ilma suhkru- või muu magusainelisandita

0402 29

– –

muud

–

muud:

0402 91

– –	ilma suhkru- või muu magusainelisandita

0402 99

– –

muud

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 10

–

või

0405 20

–	piimarasvavõided:

0405 20 90

– –	rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist

0405 90

–

muud

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0410 00 00

Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

0602 10

–	juurdumata pistikud ja pookoksad

0602 20

–	puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid

0602 30 00

–	rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata

0602 40 00

–	roosid, poogitud või pookimata

0602 90

–

muud:

0602 90 10

– –	seeneniidistik

0602 90 30

– –	köögivilja- ja maasikataimed

– –

muud:

– – –

avamaataimed:

– – – –

puud ja põõsad:

0602 90 41

– – – – –

metsapuud

– – – – –

muud:

0602 90 45

– – – – – –

juurdunud pistikud ja noored taimed

0602 90 49

– – – – – –

muud

0602 90 50

– – – –

muud avamaataimed

– – –

katmikalataimed:

0602 90 70

– – – –

juurdunud pistikud ja noored taimed, v.a kaktused

– – – –

muud:

0602 90 91

– – – – –

õistaimed õienuppude ja õitega, v.a kaktused

0602 90 99

– – – – –

muud

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0604

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

0701 10 00

–	seemnekartul

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud:

0703 10 00

–	sibul ja šalott:

– –

sibul:

0703 10 19

– – –

muud:

0703101910

– – – –

seemneks

0703101930

– – – –

Arpadzik

0703 90 00

–	porrulauk jm sibulköögiviljad:

0703900010

– –

seemneks

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

–

muud:

0709 99

– –

muud:

0709 99 60

– – –

suhkrumais

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 80

–	muu köögivili:

0710 80 10

– –

oliivid

0710 80 80

– –

artišokid

0710 80 85

– –

spargel

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 20

–

oliivid

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata:

0712 20 00

–

sibulad

–	seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid:

0712 31 00

– –	seened perekonnast Agaricus

0712 32 00

– –	kõrvtarrikud (Auricularia spp.)

0712 33 00

– –	kõhrikud (Tremella spp.)

0712 39 00

– –

muud

0712 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

0712 90 05

– –	kartulid, ka tükeldatult või viilutatult, muul viisil töötlemata

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

0712 90 19

– – –

muud

0712 90 30

– –

tomatid

0712 90 50

– –

porgandid

0712 90 90

– –

muud

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 10

–	herned (Pisum sativum):

0713 10 10

– –

seemneks

0713 20 00

–	kikerherned (nuudid):

0713200010

– –

seemneks

–	aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

0713 31 00

– –	aedoad liigist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek:

0713310010

– – –

seemneks

0713 32 00

– –	kandilised aedoad e asukioad (Phaseolus või Vigna angularis):

0713320010

– – –

seemneks

0713 33

– –	harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

0713 33 10

– – –

seemneks

0713 34 00

– –	maaoad (Vigna subterranea või Voandzeia subterranea):

0713340010

– – –

seemneks

0713 35 00

– –	silmoad (Vigna unguiculata):

0713350010

– – –

seemneks

0713 39 00

– –

muud:

0713390010

– – –

seemneks

0713 40 00

–

läätsed:

0713400010

– –

seemneks

0713 50 00

–	põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina, Vicia faba var. minor):

0713500010

– –

seemneks

0713 60 00

–	harilikud tuviherned (Cajanus cajan):

0713600010

– –

seemneks

0713 90 00

–

muud:

0713900010

– –

seemneks

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata

0803

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 20

–	vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad

0810 30

–	mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad

0810 40

–	jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium

0810 50 00

–

kiivid

0810 60 00

–

durianid

0810 70 00

–	kakiploomid (diospüürid)

0810 90

–

muud

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

0814 00 00

Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

0904

Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad:

–

pipar:

0904 11 00

– –	purustamata ja jahvatamata

0904 12 00

– –	purustatud või jahvatatud

0905

Vanill

0906

Kaneel ja kaneelipuu õied

0907

Nelk (kogu vili, pungad ja varred)

0908

Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

1001

Nisu ja meslin:

–	kõva nisu:

1001 11 00

– –

seemneks

1002

Rukis

1003

Oder:

1003 10 00

–

seemneks

1003 90 00

–

muud:

1003900010

– –

õlleks

1003900020

– –

loomadele

1003900090

– –

muud

1004

Kaer

1005

Maisiterad:

1005 10

–

seemneks

1006

Riis:

1006 10

–	koorimata riis:

1006 10 10

– –

seemneks

1007

Terasorgo

1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud

1105

Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid

1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

1107

Linnased, röstitud või röstimata

1108

Tärklis; inuliin

1201

Sojauba, purustatud või purustamata

1202

Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata)

1203 00 00

Kopra

1204

Linaseemned, purustatud või purustamata

1207

Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata

1208

Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep)

1209

Seemned, viljad ja eosed külviks

1211

Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured)

1213 00 00

Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud

1214

Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 11 00

– –

oopium

1501

Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

1503

Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata)

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1509

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1510

Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega

1511

Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	puuvillaõli ja selle fraktsioonid:

1512 21

– –	toorõli, millest gossüpol on eraldatud või eraldamata

1512 29

– –

muud

1513

Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1514

Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–

muud:

1514 99

– –

muud

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	linaseemneõli ja selle fraktsioonid:

1515 11 00

– –

toorõli

1515 19

– –

muud

1515 30

–	riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid

1515 50

–	seesamiõli ja selle fraktsioonid

1515 90

–

muud:

– –	tubakaseemneõli ja selle fraktsioonid:

– – –

toorõli:

1515 90 21

– – – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1515 90 29

– – – –

muud

– – –

muud:

1515 90 31

– – – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1515 90 39

– – – –

muud

– –	muud õlid ja nende fraktsioonid:

– – –

toorõlid:

1515 90 40

– – – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

– – – –

muud:

1515 90 51

– – – – –

tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

1515 90 59

– – – – –

muud tahkel kujul; vedelal kujul

– – –

muud:

1515 90 60

– – – –

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

– – – –

muud:

1515 90 91

– – – – –

tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

1515 90 99

– – – – –

muud tahkel kujul; vedelal kujul

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 10

–	loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 90

–

muud:

– –

muud:

1517 90 99

– – –

muud

1603

Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul:

–	toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta:

1701 12

– –	peedisuhkur

–

muud:

1701 91 00

– –	maitse- või värvainelisanditega

1701 99

– –

muud:

1701 99 90

– – –

muud

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

–	laktoos ja laktoosisiirup:

1702 11 00

– –	kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

1702 19 00

– –

muud

1702 20

–	vahtrasuhkur ja vahtrasiirup

1702 30

–	glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist

1702 40

–	glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

1702 60

–	muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 10 00

–	homogeenitud köögivili

2005 70 00

–

oliivid

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

2301

Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned:

2301 10 00

–	inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud

2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata

2304 00 00

Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2305 00 00

Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2307

Veinisete; viinakivi

2308

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101, 4102 või 4103 nimetatud toornahad”

II LISA

„IVb LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSTOODETE IMPORT ENDISESSE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIKI

(tollimaksu nulltariif tariifikvootide piires)

(osutatud artikli 27 lõike 3 punktis b):

CN-kood

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot

(tonnides)

Väljapoole kvoodimahtu jäävate koguste suhtes kohaldatav tollimaks

(% ESR-st)

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita:

800

100

0401 10

–	rasvasisaldus kuni 1 % massist:

0401 10 10

– –	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita:

2 400

100

0401 20

–	rasvasisaldus üle 1 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

1 300

100

0403 10

–

jogurt:

– –	lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

– – –

ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus:

0403 10 11

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 13

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90

–

muud:

– –	lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

– – –

muud:

– – – –

ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus:

0403 90 51

– – – – –

kuni 3 % massist

0403 90 53

– – – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 59

– – – – –

üle 6 % massist

0406

Juust ja kohupiim:

100

0406 10

–	toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim

0406

Juust ja kohupiim:

310

0406 20

–	riivitud juust või juustupulber

0406 30

–	sulatatud juust, riivimata, pulbristamata

0406

Juust ja kohupiim:

650

100

0406 90

–	muud juustud

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

450

100

0701 90

–

muud:

– –

muud:

0701 90 90

– – –

muud

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud:

300

100

0703 10

–	sibul ja šalott:

– –

sibul:

0703 10 19

– – –

muud

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

100

–	päevalille- või saflooriõli ja selle fraktsioonid:

1512 19

– –

muud:

1512 19 90

– – –

muud

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

3 400

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid

2 050

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

100

2001 10 00

–	kurgid ja kornišonid

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

100

2003 10

–	seened perekonnast Agaricus:

2003 10 20

– –	lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, täielikult kuumtöödeldud

2003 10 30

– –

muud

2003 90

–

muud:

2003 90 10

– –

trühvlid

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

150

100

2005 20

–

kartulid:

– –

muud:

2005 20 20

– – –

õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

2005 20 80

– – –

muud

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

100

2005 40 00

–	herned (Pisum sativum)

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

300

100”

III LISA

„IVc LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSTOODETE IMPORT ENDISESSE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIKI (SOODUSTUSED TARIIFIKVOOTIDE RAAMES)

(osutatud artikli 27 lõike 3 punktis c)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot

(tonnides)

Kohaldatav tollimaks

(% ESR-st)

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha

2 000

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha

200

0406

Juust ja kohupiim

600

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

100

0701 90

–

muud”

IV LISA

„Vc LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT KALA JA KALANDUSTOODETE IMPORT ENDISESSE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIKI

(tollimaksu nulltariif tariifikvootide piires)

(osutatud artikli 28 lõikes 2)

CN-kood (1)	Kauba kirjeldus	Iga-aastane tollimaksuvaba kvoot
0301 93 00	Elus karpkalalised	75 tonni

(1) Nagu see on määratletud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tollitariifistikus — ametlik väljaanne nr 23/03, 69/04, 10/08, 35/10 ja11/12; tollitariifide ühtlustamise ja muutmise otsus — endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametlik väljaanne nr 169/12.”

V LISA

„II LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT TOODETE SUHTES ENDISES JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGIS KOHALDATAVAD IMPORDITOLLIMAKSUD

CN-kood

Kauba kirjeldus

Kohaldatav tollimaks

(% ESR-st)

0403

0403 10

–

jogurt:

– –	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muud, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – –

üle 6 % massist

0403 90

–

muud:

– –	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muud, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – –

üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

–	piimarasvavõided:

0405 20 10

– –	rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

– –	rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ja jäätmed

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nendest valmistatud pulber ja jäätmed

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

–

muud:

0511 99

– –

muud:

– – –

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – –

töötlemata kujul

0511 99 39

– – – –

muud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

–	suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

– –	köögiviljad:

0711 90 30

– – –

suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

–	mere- ja muud vetikad:

1212 29 00

– –

muud

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –	lagritsast

1302 13 00

– –

humalast

1302 19

– –

muud:

1302 19 20

– – –

perekonna Ephedra taimedest

1302 19 70

– – –

muud

1302 20

–	pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

100

–	taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– –

agar-agar

1302 32

– –	jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – –

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

–

muud:

1515 90 11

– –	tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

1516

1516 20

–	taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –	hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

1517 10

–	margariin, v.a vedel margariin

100

1517 90

–

muud:

1517 90 10

– –	piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

100

– –

muud:

1517 90 93

– – –

toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

–	degraa (parkerasv)

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 50 00

–	keemiliselt puhas fruktoos

1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 10

– –	keemiliselt puhas maltoos

100

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

1806 10

–	kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga

1806 20

–	muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg

–	muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:

1806 31 00

– –

täidisega

1806 32

– –

täidiseta

1806 90

–

muud

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

–	täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –	muna sisaldavad

1902 19

– –

muud

1902 20

–	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

1902 20 10

– –	mis sisaldavad üle 20 % massist kala, vähke, limuseid või teisi veeselgrootuid

1902 20 30

– –	mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu

100

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

–	muud pastatooted

1902 40

–

kuskuss

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

100

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

–

muud:

2001 90 30

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –	jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2001 90 92

– –	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid; palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

–

kartulid:

– –

muud:

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

–	muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

–

kartulid:

2005 20 10

– –	jahu või helvestena

2005 80 00

–	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

–	pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –	maapähklid:

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

–	muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud:

2008 91 00

– –	palmipungad

2008 99

– –

muud:

– – –

piirituselisandita:

– – – –

suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –

mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid

100

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103 10 00

–

sojakaste

2103 20 00

–	ketšup jm tomatikastmed

100

2103 30

–	sinepipulber ja valmissinep

2103 90

–

muud:

2103 90 10

– –	vedel mango-chutney

2103 90 30

– –	aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit

2103 90 90

– –

muud:

2103909010

– – –

pipral põhinevad ürdisegud

2103909050

– – –

majonees

100

2103909090

– – –

muud

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

2104 10 00

–	supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks

2104 20 00

–	homogeenitud toidusegud

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

–	valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

–

muud:

2106 90 20

– –	alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

– –

muud:

2106 90 92

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 90 98

– – –

muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

2203 00

Linnaseõlu

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid,liköör ja muud alkohoolsed joogid

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid

100

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

–	muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –

mannitool

2905 44

– –	D-glütsitool (sorbitool)

2905 45 00

– –	glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

–

muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–	kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

– –	kasutamiseks jookide tootmisel:

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – –

muud:

3302 10 21

– – – – –

3302 10 29

– – – – –

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

–

kaseiin

3501 90

–

muud:

3501 90 90

– –

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärklise alusel valmistatud liimid

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

–	tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

–	sorbitool,v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

0”

VI LISA

„III LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT KAUPADE ENDISESSE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIKI IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD (TOLLIMAKSU NULLMÄÄR TARIIFIKVOOTIDE PIIRES)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot

(tonnides)

Kohaldatav tollimaks

(% ESR-st)

0403

370

0403 10

–

jogurt:

– –	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

– – –

muud, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – –

üle 6 % massist

0403 90

–

muud:

– –	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

muud, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

1517

450

1517 10

–	margariin, v.a vedel margariin

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

385

1704 90

–

muud

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

1 150

1806 20

–	muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg

–	muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:

1806 31 00

– –

täidisega

1806 32

– –

täidiseta

1806 90

–

muud

1902

215

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

1 435

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

850

2102 10

–	aktiivpärmid

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

2102 30 00

–	valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

100

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

450

2104 10 00

–	supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi

1 050

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

1 670

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

100

2402 20

–	tubakat sisaldavad sigaretid

EUROOPA LIIDUST PÄRIT KAUPADE ENDISESSE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIKI IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD (KONTSESSIOONID TARIIFIKVOOTIDE PIIRES (1)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Aastane tariifikvoot

(tonnides)

Kohaldatav tollimaks

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi

150

12 %

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

270

27 %

2402 20

–	tubakat sisaldavad sigaretid”

(1) Tollimaksud, mida kohaldatakse väljapoole kvoodimahtu jäävate koguste suhtes, on sätestatud II lisas.

VII LISA

„1.

Järgmiste endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit toodete ühendusse importimisel kohaldatakse järgmisi kontsessioone:

CN-kood	Kauba kirjeldus	Kohaldatav tollimaks	2013. aasta kogus (hl)	Iga-aastane korrigeerimine alates 2014. aastast (hl)	Erisätted
ex 2204 10	Kvaliteetvahuvein	Tollimaksuvabastus	85 000	+ 6 000	(1)
ex 2204 21	Vein värsketest viinamarjadest
ex 2204 29	Vein värsketest viinamarjadest	Tollimaksuvabastus	395 000	– 6 000	(1)

„3.

Järgmiste Euroopa Liidust pärit toodete endisesse Jugoslaavia Makedoonia vabariiki importimisel kohaldatakse järgmisi kontsessioone:

CN-kood	Kauba kirjeldus	Kohaldatav tollimaks	2013. aasta kogus (hl)	Iga-aastane korrigeerimine alates 2014. aastast (hl)	Erisätted
ex 2204 10	Kvaliteetvahuvein	Tollimaksuvabastus	13 800	+ 300
ex 2204 21	Vein värsketest viinamarjadest”

(1) Ühe lepinguosalise taotlusel võib pidada konsultatsioone, et kvoote kohandada, viies 6 000 hl ületavad kogused rubriigi ex 2204 29 suhtes kohaldatava kvoodi alt rubriikide ex 2204 10 ja ex 2204 21 suhtes kohaldatava kvoodi alla.”

VIII LISA

„PROTOKOLL nr 4

IV LISA

ARVEDEKLARATSIOONI TEKST

Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … (2)преференциален произход

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben ist, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)), dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinėsliudijimo Nr … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinėskilmės produktai.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy egyértelmű eltérő jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixo assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi riigikeelne tekst

Извозникот на производите што ги покрива овоj документ (царинскo одобрение бр. … (1)) изjавува дека, освен ако тоа не е jасно поинаку назначено, овие производи се со … (2) преференциjaлно потекло.

(3)

(Koht ja kuupäev)

(4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi)

(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.

(3) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

(4) Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.”

18.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 276/53

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 134/14/COL,

26. märts 2014,

millega üheksakümne viiendat korda muudetakse riigiabi menetlus- ja sisulisi eeskirju, kehtestades filmidele ja teistele audiovisuaalteostele antavat riigiabi käsitlevad uued suunised („Filmi- ja audiovisuaalteoseid käsitlevad 2014. aasta suunised”)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (EDASPIDI „JÄRELEVALVEAMET”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24 ja artikli 5 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab EFTA järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt väljastab EFTA järelevalveamet teateid või suuniseid EMP lepingus käsitletud küsimuste kohta, kui kõnealuse lepingu või järelevalve- ja kohtulepinguga on nii ette nähtud või kui järelevalveamet peab seda vajalikuks,

Euroopa Komisjon võttis 15. novembril 2013 vastu teatise filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta; teatis jõustus 16. novembril 2013 (1),

kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna jaoks,

EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas kooskõlas EMP lepingu artiklis 1 sätestatud ühtsuse tagamise eesmärgiga,

EMP lepingu XV lisa peatüki „ÜLDIST” II punkti kohaselt peab järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

OLLES KONSULTEERINUD Euroopa Komisjoniga,

OLLES kõnealusel teemal KONSULTEERINUD EFTA riikidega 13. veebruaril 2014 saadetud kirjade kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades filmi- ja muudele audiovisuaalteostele riigiabi andmist käsitlevad uued suunised („Filmi- ja audiovisuaalteoseid käsitlevad 2014. aasta suunised”).

Uued suunised on lisatud lisasse ning need moodustavad otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 2

Ainult otsuse ingliskeelne versioon on autentne.

Brüssel, 26. märts 2014.

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

president

Frank BÜCHEL

kolleegiumi liige

(1) ELT C 332, 15.11.2013, lk 1.

LISA

IV OSA: VALDKONNASPETSIIFILISED EESKIRJAD

Filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antav riigiabi (1)

(„Filmi- ja audiovisuaalteoseid käsitlevad 2014. aasta suunised”)

1. SISSEJUHATUS

(1)

Audiovisuaalteostel, eriti filmidel, on Euroopa identiteedi kujundamisel tähtis roll. Need peegeldavad Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP”) riikide ja piirkondade erinevate traditsioonide ja ajaloo kultuurilist mitmekesisust. Audiovisuaalteosed on ühtaegu tooted, mis pakuvad märkimisväärseid võimalusi jõukuse suurendamiseks ja töökohtade loomiseks, ning kultuuriväärtused, mis kajastavad ja kujundavad meie ühiskonda.

(2)

Kõikide audiovisuaalteoste seas on filmid endiselt erilisel kohal, arvestades nende suuri tootmiskulusid ja suurt kultuurilist tähtsust. Filmide tootmise eelarved on muude audiovisuaalteoste eelarvetest palju mahukamad, filme toodetakse laialdasemalt mitme riigi koostöös ning nende kasutusaeg on pikem. Eriti filmidele pakuvad tugevat konkurentsi väljaspool Euroopat valminud teosed. Euroopa audiovisuaalteoseid näidatakse aga väljaspool päritoluriike vähe.

(3)

Selline vähene levik tuleneb asjaolust, et Euroopa audiovisuaalsektor on killustunud riigisisesteks või lausa piirkondlikeks turgudeks. Osalt on see seotud Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisusega, kuid geograafilist piiratust soodustab ka Euroopa audiovisuaalteostele mõeldud riiklik toetus, mida antakse riiklike, piirkondlike ja kohalike rahastamiskavade kaudu paljude väikeste filmiettevõtete toetuseks.

(4)

Valitseb üldine arusaam, et riigiabi on oluline Euroopa audiovisuaalteoste tootmise alalhoidmiseks. Filmitootjatel on keeruline hankida erasektorist eelnevalt piisaval määral raha, et saada kokku projektide elluviimiseks vajalikud summad. Filmitootjate ettevõtete ja projektidega seotud suurte riskide ja filmisektori vähese tulususe tõttu sõltub see sektor riigiabist. Kui filmitootmises kehtiksid turutingimused, ei oleks paljusid filme üldse tehtud, sest esiteks nõuab see suuri investeeringuid ning teiseks on Euroopa audiovisuaalteoste vaatajate arv piiratud. Seega on tähtis, et EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) ja EMP riigid audiovisuaalteoste tootmist toetaksid, et nende riikide kultuur ja loominguline potentsiaal saaksid avalduda ning Euroopa kultuuri mitmekesisus ja rikkus esile tulla.

(5)

Euroopa Liidu programmiga MEDIA (2) toetatakse filmi-, televisiooni- ja uue meedia tööstust ning selles on ette nähtud arvukalt rahastamiskavasid audiovisuaalsektori eri valdkondade toetamiseks, sh tootjatele, levitajatele, müügiesindajatele, koolituste korraldajatele, uue digitaaltehnoloogia valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, tellitava videoteenuse platvorme pakkuvatele ettevõtjatele, filmide linastajatele ning näituste, festivalide, turgude ja reklaamiürituste korraldajatele mõeldud rahastamiskavad. Programmi kaudu soodustatakse Euroopa filmide levitamist ja tutvustamist ning erilist rõhku pannakse Euroopa filmide riigivälisele levitamisele ja tutvustamisele. Neid toiminguid jätkatakse uue raamprogrammi Loov Euroopa (millega toetatakse Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid) alaprogrammi MEDIA raames.

2. FILMIDELE JA MUUDELE AUDIOVISUAALTEOSTELE ANTAVA RIIGIABI KONTROLLIMINE

(6)

EMP riikidel on filmide, telesaadete ja muude audiovisuaalteoste tootmise toetamiseks palju eri meetmeid. EMP riigid eraldavad aastas filmidele toetuseks riiklike, piirkondlike ja kohalike abikavade raames märkimisväärseid summasid. Eespool nimetatud meetmete võtmisel lähtutakse nii kultuurikaalutlustest kui ka valdkonna vajadustest. Meetmetel on peamiselt kultuurikesksed eesmärgid — nimelt tagada, et riigi ja piirkondade kultuur ning loomingulisus leiaksid audiovisuaalse väljundi filmide ja telesaadetena. Teisalt on nende eesmärk saavutada nn kriitiline mass, et valdkond oleks dünaamiline ja arenguvõimeline ning tugevneks seeläbi, et luuakse tugevaid filmiettevõtteid ning tagatakse vajalike oskuste ja kogemustega inimeste pidev olemasolu.

(7)

Eespool kirjeldatud toetuste abil on Euroopast saanud üks maailma suurimaid filmitootjaid. 2012. aastal hinnati Euroopa filmidega seotud audiovisuaalturu väärtuseks ligikaudu 17 miljardit eurot (3). EMP audiovisuaalsektoris töötavate inimeste arv on väga suur (4).

(8)

Seega ei ole filmide tootmine ja nende levitamine mitte ainult kultuuriline, vaid ka majanduslikult oluline tegevus. Peale selle leiab nii filmitootjate tegevus kui ka audiovisuaalteostega kauplemine aset rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu võib filmitootmisega seotud toetuste, maksusoodustuste ja muud liiki finantstoetuste näol antav abi mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Tõenäoliselt on toetust saanud filmitootjatel ja audiovisuaalteostel nii rahaline kui ka konkurentsieelis toetuseta tegutsevate filmitootjate ja audiovisuaalteoste ees. Järelikult võib niisugune toetamine moonutada konkurentsi ja seda käsitatakse riigiabina Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) artikli 61 lõike 1 alusel. Vastavalt EMP lepingu artiklile 62 peab järelevalveamet seetõttu hindama, kas audivisuaalsektorile antav abi sobib kokku EMP turuga, nii nagu ta teeb muude riigiabimeetmete puhul teistes sektorites.

(9)

EMP lepingu artikli 61 lõikega 1 keelatakse abi anda riigil või riigi vahenditest, kuna see moonutab või võib moonutada konkurentsi ja EMP riikide vahelist kaubandust. Kuid järelevalveamet võib teatava riigiabi puhul teha nimetatud keeldudest erandeid. Üheks selliseks erandiks on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt c, millega lubatakse teatava majandustegevuse arengu hõlbustamiseks antav abi, kui see ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(10)

EMP lepingu protokolli nr 31 artiklis 13 tunnistatakse vajadust tugevdada kultuurialast koostööd. EMP leping ei hõlma Euroopa Liidu lepingu artikli 107 lõike 3 punkti d „kultuurialase erandi” sättele sarnast sätet, millega nähakse ette võimalus teha kultuuri edendamiseks antava abi puhul erand Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud üldisest põhimõttest. Kuid järelevalveamet on seisukohal, et käibiva tava kohaselt (5) võib filmide ja muude audiovisuaalteoste toetusmeetmeid vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c heaks kiita kultuurilistel põhjustel. Järelevalveamet lähtub hindamisel samadest kriteeriumidest nagu Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti d täitmisel.

(11)

Audiovisuaalsektorile antav abi aitab suurendada Euroopa filmi- ja audiovisuaalsektori keskmist ja pikaajalist jätkusuutlikkust kõigis EMP riikides ning suurendab Euroopa filmipublikule kättesaadava teostevaliku kultuurilist mitmekesisust.

(12)

UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis osalejatena on Norra ja Island võtnud endale kohustuse lisada poliitikavaldkondadele ühe olulise elemendina kultuuriline mõõde (6).

3. ARENGUSUUNAD ALATES AASTAST 2001

(13)

Euroopa Komisjon esitas filmide ja muude audiovisuaalteoste tootmiseks antava riigiabi hindamise kriteeriumid 2001. aasta kinoteatises (7). Kõnealuste kriteeriumide kehtivust pikendati 2004., (8) 2007. (9) ja 2009. (10) aastal ning need kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2012. Järelevalveameti kinematograafia ja muude audiovisuaalteoste jaoks antava riigiabi suunised (edaspidi „järelevalveameti 2008. aasta suunised”) esitati esialgselt 2008. aastal ning nende aluseks olid eespool nimetatud Euroopa Komisjoni 2001., 2004. ja 2007. aasta teatised (11). Kehtivates suunistes järgitakse 2001. aasta teatise ning järelevalveameti 2008. aasta suuniste põhijooni ning võetakse samal ajal arvesse ka mitmeid pärast 2001. aastat ilmnenud uusi arengusuundi.

(14)

Komisjoni ja järelevalveameti poolt pärast 2001. aasta eeskirjade jõustumist heaks kiidetud riigiabikavad näitavad, et EMP riigid on kasutusele võtnud arvukalt abimehhanisme ja tingimusi. Enamiku abikavade puhul lähtutakse mudelist, mille põhjal töötati välja 2001. aasta teatise hindamiskriteeriumid, ja mis hõlmab konkreetsele filmiprojektile antud toetust, mille maksimumsuurus moodustab teatava osa abi taotlenud filmi eelarvest. Siiski on üha rohkem EMP riike hakanud kasutusele võtma kavasid, mille puhul abi suurus moodustab teatava osa üksnes sellistest filmitootmisega seotud kulutustest, mis on tehtud riigiabi andvas EMP riigis. Nende kavade puhul on sageli tegemist maksusoodustuse või mõne muu meetmega, mida kohaldatakse automaatselt kõikide teatavatele abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavate filmide suhtes. Kui filmifondid eraldavad taotluse esitamise korral konkreetsetele filmidele kindlaksmääratud toetussumma, siis eespool nimetatud kavad pakuvad filmitootjatele automaatse kohaldamise kaudu võimaluse arvestada teatava rahasummaga juba filmi kavandamise ja arendamise etapis.

(15)

Lisaks sellele toetab mõni EMP riik peale filmitootmise ka muid valdkondi. See hõlmab muu hulgas filmide levitamiseks ettenähtud abi või abi kinode, näiteks maa- või väärtfilmikinode üldiseks toetamiseks või nende renoveerimiseks ja remondiks, et hakata filme digitaalselt näitama. Mõni EMP riik toetab tavapäraste filmide ja telesaadete piire ületavaid audiovisuaalprojekte, eelkõige selliseid interaktiivseid tooteid nagu transmeediatooted või videomängud. Sellistel juhtudel hindasid komisjon ja järelevalveamet teatatud riigiabi vajalikkust, proportsionaalsust ja asjakohasust kinoteatises ja järelevalveameti 2008. aasta suunistes esitatud kriteeriumide põhjal. Samuti on märgatud, et suurenenud on EMP riikide vaheline konkurents selle nimel, et meelitada riigiabi kaudu ligi investeeringuid suurtelt kolmandate riikide filmitootjatelt. Neid küsimusi 2001. aasta teatises ega järelevalveameti 2008. aasta suunistes ei käsitletud.

(16)

Juba 2001. aasta teatises märgiti, et komisjon vaatab läbi riigiabi eeskirjades sätestatud kohustuslike territoriaalsete kulutuste piirmäära kõnealuses sektoris. Kohustuslike territoriaalsete kulutuste puhul kehtib nõue, et teatav osa abi saanud filmi eelarvest tuleb kulutada abi andnud EMP riigi territooriumil. Kinoteatise kehtivusaja pikendamisel 2004. aastal märgiti, et kohustuslike territoriaalsete kulutuste kohaldamine on küsimus, mille kooskõla aluslepingus sätestatud siseturu põhimõtetega tuleks täiendavalt hinnata. Arvesse tuleb võtta ka Euroopa Kohtu ja EFTA Kohtu poolt alates 2001. aastast vastu võetud otsuseid, milles käsitletakse siseturu tähtsust kaupade ja teenuste päritolureeglite kohaldamisel (12).

(17)

Seetõttu märkis komisjon 2001. aasta kinoteatise kriteeriumide kehtivuse pikendamisel 2009. aastal, et on vaja veelgi põhjalikumalt kaaluda kõnealuste arengutendentside mõju ning läbi vaadata hindamiskriteeriumid.

4. KONKREETSED MUUDATUSED

(18)

Käesolevates suunistes vaadeldakse eespool nimetatud probleeme ning muudetakse 2001. aasta teatise ja järelevalveameti 2008. aasta suuniste kriteeriume. Suunistes suurendatakse eelkõige abikõlblike tegevusalade arvu, rõhutatakse subsidiaarsuspõhimõtte tähtsust kultuuripoliitikas ja austust põhivabaduste (EMP lepingu artiklid 4, 8, 28, 31, 36 ja 40) vastu, suurendatakse riigiabi maksimummäära piiriüleses koostöös valmivate teoste puhul ning täiustatakse filmipärandi kaitset ja hõlbustatakse sellele juurdepääsu. Komisjon ja järelevalveamet usuvad, et need muudatused on 2001. aasta arengusuundi arvestades vajalikud ning aitavad parandada Euroopa audiovisuaalteoste konkurentsivõimet ning suurendada nende mõju edaspidi kogu Euroopas.

4.1. TEGEVUSE ULATUS

(19)

Käesolevate suunistega hõlmatud tegevusaladest rääkides tuleb märkida, et 2001. aasta kinoteatises ja järelevalveameti 2008. aasta suunistes sätestatud riigiabi kriteeriumides keskenduti filmitootmisele. Nagu eespool märgitud, toetab mõni EMP riik ka teisi filmitootmisega seotud tegevusalasid, sh stsenaariumide kirjutamine ja viimistlemine, levitamine või tutvustamine (nt filmifestivalidel). Eesmärki kaitsta ja edendada Euroopa kultuuri mitmekesisust audiovisuaalteoste kaudu saab täita vaid siis, kui sellistel teostel on ka vaatajaid. Kui abi antakse ainult tootmiseks, võib tekkida olukord, kus soodustatakse audiovisuaalteoste loomist, tagamata, et valminud teoseid sobival viisil levitatakse ja tutvustatakse. Seetõttu on asjakohane, et abi hõlmaks kõiki filmiloomise etappe alates filmiideest kuni filmi vaatajateni toomiseni.

(20)

Kinodele antav abi on aga tavaliselt nii väike, et näiteks maa- või väärtfilmikinodele saab abi anda vähese tähtsusega abi käsitleva määruse (13) alusel. Kui aga EMP riik suudab tõendada, et kinode vajadus abi järele on suurem, käsitatakse seda käesolevate suuniste alusel kultuuri edendamiseks antava abina EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses. Kinodele antav abi edendab kultuuri, kuna kinode põhieesmärk on näidata filme kui kultuuriväärtusi.

(21)

Mõni EMP riik toetab tavapäraste filmide ja telesaadete piire ületavaid audiovisuaalprojekte. Transmeedia puhul (tuntud ka kui mitmeplatvormiline esitus või ristmeedia) esitatakse lugu mitmel platvormil ja mitmes esitusvormis (nt filmid ja mängud), kasutades digitaaltehnoloogiat. Oluline on see, et loo eri osade sisu on omavahel seotud (14). Kuna transmeedia projektidega on paratamatult seotud ka filmide tootmine, käsitatakse seda projekti osa, mis on seotud filmitootmisega, käesolevate suunistega hõlmatud audiovisuaaltootena.

(22)

Ehkki mängude tootmisest võib lähiaastatel saada üks kõige kiiremini arenev massimeediaharu, võib arvata, et kõik mängud ei vasta audiovisuaalteose või kultuuriväärtuse kriteeriumidele. Nende tootmine, levitamine, turustamine ja kasutamine erineb filmide omast. Seetõttu ei saa filmitootmise suhtes kehtivaid eeskirju automaatselt kasutada ka mängude jaoks. Erinevalt filmisektorist ja televisioonist ei ole ka vajalikul määral tehtud mängudele riigiabi andmist käsitlevaid otsuseid, millele komisjon ja järelevalveamet saaks toetuda. Seega ei hõlma käesolevad suunised mängude sektorit. Mängude jaoks mõeldud abimeetmeid, mis ei vasta üldise grupierandi määruse (15) ega vähese tähtsusega abi määruse tingimustele, käsitletakse ka edaspidi üksikjuhtumipõhiselt. Kui suudetakse näidata, et kultuurilise ja hariva eesmärgiga mängude jaoks on vaja abikava, kohaldab järelevalveamet käesolevate suuniste kohaseid abi osatähtsuse kriteeriume analoogia põhjal.

4.2. KULTUURILINE KRITEERIUM

(23)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud nõuetele vastamiseks peab audiovisuaalsektor edendama kultuuri ning kultuuritoote määratluse eest vastutavad eelkõige EMP riigid. Audiovisuaalteoste abikavade hindamise osas on järelevalveamet seisukohal, et tema ülesanne on selgitada, kas EMP riigis on ilmse vea vältimiseks kasutusele võetud asjakohane tõhus kontrollimehhanism. Seda on võimalik teha kahel viisil: abi saavad audiovisuaalteosed kas valitakse nende kultuurilise sisu põhjal teiste hulgast välja või kontrollitakse teoste vastavust teatavatele kultuurilistele kriteeriumidele. Järelevalveamet märgib kooskõlas kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta UNESCO konventsiooniga, (16) et kaubandusliku väärtuse olemasolu ei tähenda, et filmil ei või olla ka kultuurilist väärtust.

(24)

Keeleline mitmekesisus on kultuurilise mitmekesisuse oluline osa — seega täidab kultuuri edendamise eesmärke ka EMP riigis räägitava(te) keel(t)e kaitse ja selle või nende laialdasem kasutamine (17). Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib nii EMP riigi keele edendamine (18) kui ka kultuuripoliitika (19) kujutada endast teenuste vaba liikumise piirangut õigustavat ülekaalukat üldist huvi. Seepärast võivad EMP riigid abi andmise ühe tingimusena muu hulgas nõuda, et film toodetakse teatavas keeles, kui on kindlaks tehtud, et see nõue on vajalik ja piisav, et teenida audiovisuaalsektori kultuurilisi eesmärke, mis võivad hõlmata ka asjaomasele piirkonnale iseloomulike sotsiaalsete, religioossete, filosoofiliste või lingvistiliste komponentidega seotud sõnavabaduse edendamist. Asjaolu, et tegelikkuses võib kõnealune kriteerium anda eeliseid sellistele filmiettevõtjatele, kes töötavad eespool nimetatud kriteeriumile vastavas keeles, on taotletava eesmärgi lahutamatu osa (20).

4.3. KOHUSTUSLIKUD TERRITORIAALSED KULUTUSED

(25)

Abi andvate ametiasutuste kehtestatud kohustus kulutada teatav osa filmieelarvest mingil kindlal territooriumil (nn kohustuslikud territoriaalsed kulutused) on olnud erilise tähelepanu all alates sellest ajast, mil Euroopa Komisjon hakkas uurima filmitoetuskavasid. 2001. aasta kinoteatise ja järelevalveameti 2008. aasta suunistega lubati EMP riikidel kohaldada nõuet, et kuni 80 % filmieelarvest tuleb kulutada abi andnud EMP riigi territooriumil. Kavad, mille puhul abi suurus moodustab teatava osa sellistest filmitootmisega seotud kuludest, mis on tehtud vaid abi andnud EMP riigis, on juba koostatud viisil, mis püüab tuua võimalikult suurt osa filmitootmisest abi andvasse EMP riiki, ning sisaldavad territoriaalse kulutamise elementi. Käesolevates suunistes tuleks arvesse võtta praeguseks kasutusele võetud eri liiki abikavasid.

(26)

Kohustuslikud territoriaalsed kulutused kujutavad endast audiovisuaaltoodete siseturu piirangut. Seepärast tellis komisjon audiovisuaaltoodete suhtes kohaldatavate territoriaalsete tingimuste kohta välisuuringu, mis valmis 2008. aastal (21). Nagu märgiti kinoteatise pikendamisel 2009. aastal, ei andnud uuring üheseid tulemusi; uuringu raames ei suudetud tõestada, kas territoriaalsete tingimuste positiivne mõju ületas nende negatiivse mõju või mitte.

(27)

Siiski selgus uuringust, et territoriaalseid tingimusi kohaldavates riikides on filmitootmise kulud suuremad. Lisaks sellele leiti, et territoriaalsed tingimused võivad takistada ühisprojektide teostamist ning vähendada nende tõhusust. Üldiselt näitas uuring, et kohustuslike territoriaalsete kulutustega seotud tingimuste karmistamine ei ole andnud piisavalt häid tulemusi, et õigustada praeguste piirangute säilitamist. Uuringu tulemused näitasid ka seda, et territoriaalsete tingimuste kohaldamine ei ole eesmärkide täitmisele kaasa aidanud.

(28)

Selliseid siseriiklikke meetmeid, mis piiravad EMP lepinguga tagatud põhivabaduste kohaldamist, võib võtta vaid juhul, kui on täidetud teatavad tingimused: tegemist on ülekaaluka üldise huviga ning asjaomane meede sobib taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (22). Filmitööstusele iseloomulikud jooned, eelkõige filmitootmise suur liikuvus ja kultuurilise mitmekesisuse ning riikide kultuuri ja keele edendamine võivad kujutada endast ülekaalukat üldist huvi, mis võib õigustada põhivabaduste piiramist. Seetõttu on järelevalveamet endiselt seisukohal, et kõnealused tingimused on teataval määral vajalikud, et säilitada abi andvas EMP riigis või piirkonnas filmitootmistaristu kriitiline mass.

(29)

Vaid mõni üksik EMP riik on filmi eelarve suhtes kohaldanud 2001. aasta teatises ja järelevalveameti 2008. aasta suunistes kehtestatud kohustuslike territoriaalsete kulutuste lubatud piirmäära (80 %). Mitmed EMP riigid on kohustuslikud territoriaalsed kulutused oma toetuskavadest hoopis välja jätnud. Paljud piirkondlikud kavad on seotud abi suurusega ning sisaldavad nõuet, et 100 % või 150 % abisummast peab või peaks olema kulutatud abi andnud EMP riigis, jättes sealjuures täpsustamata alltöövõtuteenuste päritolu või filmitootmises kasutatud kaupade päritolu. Mõne abikava puhul lubatakse abi saaval filmitootjal kulutada vähemalt 20 % tootmiseelarvest väljaspool abi andvat EMP riiki. Mõni EMP riik on välja töötanud kavad, millega kaetakse teatav osa vaid abi andvas EMP riigis tehtud kulutustest.

(30)

Territoriaalsete tingimustega seotud kulutused peaksid olema proportsionaalsed asjaomase EMP riigi tegeliku finantstoetuse, mitte aga kogu tootmiseelarvega. 2001. aasta teatises või järelevalveameti 2008. aasta suunistes kindlaksmääratud territoriaalse kriteeriumi puhul ei tarvitsenud see alati nii olla (23).

(31)

Põhimõtteliselt kasutavad EMP riigid filmitootmise toetamiseks kaht erinevat abimehhanismi:

otsetoetusena (nt kui abi suurus moodustab teatava protsendi tootmiseelarvest) antud (nt hindamiskomisjoni määratud) abi ning

abi, mis on ette nähtud teatava osa abi andnud EMP riigis tehtud filmitootmiskulude katmiseks ja mis moodustab teatava osa abi andnud EMP riigis tehtud filmitootmiskuludest (nt maksusoodustus).

(32)

Punktis 48 sätestatakse piirangud kõikidele mehhanismidele, mille raames järelevalveamet võib lubada EMP riigil kohaldada selliseid kohustuslikke territoriaalseid kulutusi, mida võiks ikka veel käsitada kultuurilise eesmärgi seisukohalt vajalike ja proportsionaalsetena.

(33)

Toetusena antava abi puhul ei tohiks kohustuslike territoriaalsete kulutuste maksimummäär olla suurem kui 160 % abisummast. See on kooskõlas varem kehtinud eeskirjaga, mille kohaselt kohustuslikud territoriaalsed kulutused võisid moodustada 80 % tootmiseelarvest, kui abi osatähtsus ulatub punkti 51 alapunktis 2 sätestatud üldise maksimummäärani, ehk 50 % tootmiseelarvest (24).

(34)

Kui abi suurus moodustab teatava osa sellistest filmitootmisega seotud kuludest, mis on tehtud abi andvas EMP riigis, motiveerib see filmitootjat tegema võimalikult suure osa filmitootmisega seotud kulutustest asjaomases EMP riigis, et saada rohkem abi. Kui filmitootmisega seotud abikõlblike kuludena käsitatakse vaid abi andnud EMP riigi territooriumil tehtud kulutusi, on tegemist territoriaalse piiranguga. Seega peaks kohustuslike territoriaalsete kulutuste maksimummäär juhul, kui soovitakse kehtestada toetuste piirmääraga võrreldavat piirmäära, moodustama 80 % filmitootmiseelarvest.

(35)

Lisaks sellele võib mõlema mehhanismi puhul kohaldada kõikide kavade suhtes abikõlblikkuse kriteeriumi, millega määratakse kindlaks abi andvas EMP riigis tehtavate minimaalsete kohustuslike kulutuste määr. Kõnealune miinimummäär ei tohi olla suurem kui 50 % tootmiseelarvest.

(36)

Igal juhul ei ole sätestatud nõuet, et EMP riigid peavad rakendama kohustuslikke territoriaalseid kulutusi.

4.4. KONKURENTS SUURTE VÄLISMAISTE TOOTJATE LIGIMEELITAMISEL

(37)

Alates 2001. aastast on mitu EMP riiki välja töötanud kavad, mille eesmärk on meelitada tipptasemel filmiprojekte Euroopasse, kus konkureeritakse mujal, näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus-Meremaal või Austraalias asuvate võttepaikade ja rajatistega. Komisjoni uue teatise koostamisele eelnenud arutelul osalenud tunnistasid, et kõnealuseid filmiprojekte on vaja selleks, et säilitada kõrgetasemeline audiovisuaalteoste tootmise taristu, aidata kasutuses hoida esmaklassilisi stuudioid ja seadmeid ning anda tööd asjatundlikele töötajatele, samuti soodustada tehnosiiret ning oskuste ja kogemuste edasiandmist. Rajatiste osaline kasutamine välismaiste filmiprojektide tarbeks aitab tagada ka võimalused kvaliteetsete ja esmaklassiliste Euroopa filmide tootmiseks.

(38)

Euroopa audiovisuaalsektorile võib välismaistel filmiprojektidel olla kauaaegne mõju, kuna nende käigus kasutatakse harilikult palju kohalikku taristut ja kohalikke osatäitjaid. Need projektid võivad seega omakorda avaldada positiivset mõju liikmesriikide audiovisuaalsektorile. Ühtlasi tuleks märkida, et paljud filmid, mida peetakse suurteks kolmandate riikide projektideks, valmivad tegelikult koostöös, milles osalevad ka Euroopa filmitootjad. Järelikult edendatakse kõnealuste toetustega ka Euroopa audiovisuaalteoseid ja aidatakse säilitada võimalused omamaiste filmide tootmiseks.

(39)

Seepärast leiab järelevalveamet, et sellist abi võib põhimõtteliselt käsitada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohase kultuuri edendamiseks antava abina samadel tingimustel, kui Euroopa filmitootjatele antavat abi. Kuna aga suurte rahvusvaheliste projektide toetamiseks kuluvad summad võivad olla märkimisväärsed, jälgib järelevalveamet seda tüüpi toetuste edasist arengut tagamaks, et konkurentsi puhul oleks otsustava tähtsusega kvaliteet ja hind, mitte aga riigiabi.

4.5. PIIRIÜLESED PROJEKTID

(40)

Vaid väheseid Euroopa filme levitatakse väljaspool nende loomise piirkonda. Võimalus, et Euroopa filmi levitatakse mitmes EMP riigis, on suurem siis, kui film on valminud eri riikidest pärit filmitootjate koostöös. Pidades silmas, kui oluline on eri EMP riikide filmitootjate koostöö mitmes EMP riigis levitatavate Euroopa teoste loomisel, on järelevalveamet seisukohal, et mitme EMP riigi filmitootjate koostöös valmivatele rahvusvahelistele projektide puhul, mida rahastab mitu EMP riiki, tuleks abi osatähtsust suurendada.

4.6. FILMIPÄRAND

(41)

Järelevalveamet on seisukohal, et filme tuleks koguda ja säilitada ning võimaldada tulevastel põlvkondadel neid kultuurilisel ja hariduslikul otstarbel kasutada. Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu 18. novembri 2010. aasta otsuses Euroopa filmipärandi kohta (25) kutsuti ELi liikmesriike üles astuma samme selleks, et riigiabi kaudu toetust saanud filmid ja võimaluse korral kõik asjaomaste filmidega seotud materjalid antakse säilitamiseks üle filmipärandiga tegelevale asutusele, (26) ning tagama asjakohased õigused seoses kõnealuste filmide ja nendega seotud materjalide säilitamise ning kasutamisega kultuurilistel ja mittekaubanduslikel eesmärkidel.

(42)

Mõned ELi liikmesriigid on kehtestanud korra, mille kohaselt riigiabi viimane osamakse tehakse siis, kui filmipärandiga tegelev asutus on kinnitanud, et abi saanud film on talle säilitamiseks üle antud. See on osutunud tõhusaks vahendiks lepingulise säilitamiskohustuse jõustamisel.

(43)

Mõned ELi liikmesriigid on lisanud toetuslepingutele sätted, mis annavad filmipärandiga tegelevatele asutustele loa kasutada kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes riiklikult rahastatud filme erieesmärkidel avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmiseks, tingimusel, et see ei mõjuta filmi tavapärast kasutamist.

(44)

Järelevalveamet on seisukohal, et EMP riigid peaksid kutsuma ka filmitootjaid üles andma abi saanud filmi pikaajaliseks säilitamiseks sobiva koopia filmipärandiga tegelevale asutusele, mille rahastav asutus on kindlaks määranud, ning julgustama neid andma luba selliste filmide kasutamiseks kindlaksmääratud mittekaubanduslikel eesmärkidel vastavalt intellektuaalomandiõiguste omanikega intellektuaalomandi õiguste kohaselt sõlmitud kokkuleppele, piiramata sealjuures õiguste omanikele õiglase tasu maksmist pärast toetuse andmise kokkuleppes kindlaksmääratud ajavahemikku, mille pikkus on määraud nii, et see ei mõjutaks filmi tavapärast kasutamist, ja eespool nimetatud tegevusi toetama.

5. ABI NÕUETEKOHASUSE HINDAMINE

(45)

Filmide ja teiste audiovisuaalteoste abikavade hindamisel kontrollib järelevalveamet eespool toodu põhjal järgmist:

—	esiteks, kas abikava vastab üldise seaduslikkuse põhimõttele. Seega peab järelevalveamet jälgima, et abikavas ei oleks sätteid, mis on vastuolus EMP lepinguga muudes valdkondades kui riigiabi;

—	ning teiseks, kas abikava vastab allpool kirjeldatud konkreetsetele kriteeriumitele, mille alusel hinnatakse abi nõuetekohasust.

5.1. ÜLDINE SEADUSLIKKUS

(46)

Esmalt peab järelevalveamet kindlaks tegema, et abi vastab üldise seaduslikkuse põhimõttele ning et abikõlblikkuse tingimused ja abi andmise kriteeriumid ei ole vastuolus EMP lepinguga muudes valdkondades kui riigiabi. Järelevalveamet peab tagama, et muu hulgas järgitakse põhimõtteid, mille kohaselt on keelatud diskrimineerimine rahvuse alusel ning millega on tagatud kaupade ja töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus, teenuste osutamise vabadus ja kapitali vaba liikumine (EMP lepingu artiklid 4, 8, 28, 31, 36 ja 40). Kui nende põhimõtetega vastuolus olevate sätete järgimine abikava elluviimisel on möödapääsmatu, tagab järelevalveamet nende põhimõtete järgimise koostoimes konkurentsieeskirjade kohaldamisega.

(47)

Selleks et abikavad vastaksid eespool toodud põhimõtetele, ei tohi neis esitada näiteks tingimust, et abi saavad ainult asjaomase EMP riigi kodanikud; et abi antakse üksnes oma riigi äriõiguse kohaselt selles riigis asutatud ettevõtetele (abi peab olema võimalik saada ka ettevõttel, mis on asutatud teises EMP riigis, kuid tegutseb abi andvas EMP riigis tütarettevõtte või esinduse kaudu; esinduse olemasolu nõue ei kuulu täitmisele enne abi väljamaksmist); või et teisest riigist pärit filmitootjad on lähetatud töötajate puhul sunnitud otsima võimalusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ sätete kohaldamisest kõrvalehoidmiseks (27).

(48)

Võttes arvesse Euroopa filmisektoris valitsevat olukorda, võib filmitootmise abikavade puhul siiski teha järgmist:

nõuda, et kuni 160 % asjaomase audiovisuaalteose tootmiseks eraldatud abisummast kulutatakse abi andva riigi territooriumil, või

sätestada, et asjaomase audiovisuaalteose tootmiseks eraldatud abisumma suurus moodustab teatava protsendi sellistest filmitootmisega seotud kulutustest, mis on tehtud abi andvas EMP riigis, eelkõige maksusoodustusi hõlmavate abikavade puhul.

(49)

Mõlemal juhul võib EMP riik abikõlblikkuse eeltingimusena kindlaks määrata filmitootmisega seotud minimaalsed kulutused, mis tuleb teha abi andvas riigis. Minimaalsete kohustuslike kulutuste määr ei tohi olla suurem kui 50 % projekti kogueelarvest. Lisaks sellele ei tohi kohustuslikud territoriaalsed kulutused olla mitte mingil juhul suuremad kui 80 % projekti kogueelarvest.

5.2. EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 3 PUNKTI c KOHASED KONKREETSED HINDAMISKRITEERIUMID

(50)

Euroopa audiovisuaalteoste tootmist toetatakse ning nende tootmiseks ja näitamiseks vajaliku taristu olemasolu tagatakse selleks, et kujundada Euroopa kultuurilist identiteeti ja suurendada kultuurilist mitmekesisust. Seega on abi eesmärk edendada kultuuri. Selline abi võib olla kooskõlas EMP lepinguga vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c. Filmide ja telesaadete tootmise sektori ettevõtjatele võib anda ka muud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c kohast abi (nt regionaalabi, abi VKEdele, abi teadus- ja arendustegevuse jaoks, koolitusabi või tööhõiveabi), kuid abi kumuleerumise korral tuleb järgida abi suurima osatähtsuse piiranguid.

(51)

Järelevalveamet hindab stsenaariumide kirjutamise ja arendamise ning käesolevate suunistega hõlmatud audiovisuaalteoste tootmise, levitamise ja tutvustamise toetamise kavade vastavust EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c allpool loetletud kriteeriumide põhjal.

Abi tuleb anda kultuuriväärtusele. Iga EMP riik tagab ilmse vea vältimiseks kasutusel oleva tõhusa kontrollimehhanismi abil, et abi saavatel projektidel on riigi kriteeriumide järgi kultuuriväärtus. Kõnealune kontrollimehhanism võib seisneda selles, et hindamiskomisjon või vastava volituse saanud isik valib filmiprojektid teiste hulgast välja, või niisuguse valikumenetluse puudumise korral selles, et kehtestatakse kultuurilised kriteeriumid ning kontrollitakse nende alusel iga audiovisuaalteose vastavust.

Põhimõtteliselt ei tohiks abi osatähtsus olla suurem kui 50 % tootmiseelarvest, et soodustada ka tavapäraseid ärilisi algatusi. Mitme EMP riigi filmitootjate koostöös valmivate rahvusvaheliste projektide puhul, mida rahastab mitu EMP riiki, võib abi osatähtsus olla kuni 60 % tootmiseelarvest. Keeruliste audiovisuaalteoste (28) ja OECD arenguabi komitee abisaajate nimekirja (29) kantud riikidega koostöös valmivate projektide suhtes neid piiranguid ei kohaldata. Keerulisena võib käsitada selliseid filme, mille ainus originaalversioon on piiratud territooriumi, rahvaarvu ja keelealaga EMP riigi ametlikus keeles.

Stsenaariumi kirjutamiseks või projekti arendamiseks antavat abi üldjuhul ei piirata. Kui aga saadud stsenaariumi või projekti tulemusel valmib film, lisatakse stsenaariumi kirjutamise ja filmi arendamise kulud tootmiseelarvesse ning neid võetakse arvesse audiovisuaalteose jaoks antava abi maksimaalse osatähtsuse arvutamisel vastavalt alapunktile 2.

4)	Tootmistoetuse saamise nõuetele vastavate audiovisuaalteoste levitamise ja tutvustamise kulude katmiseks antava abi osatähtsus võib olla sama, mis oli või oleks võinud olla asjaomase filmi tootmise kulude korral.

Keelatud on toetada muid filmitootmisetappe kui stsenaariumi kirjutamine ja viimistlemine ning filmi levitamine ja tutvustamine. Eesmärk on see, et abi ei oleks ette nähtud tootmise väärtusahela üksikutele osadele. Konkreetse audiovisuaalteose jaoks antav mis tahes abi peaks olema seotud selle üldeelarvega. Tootjal peaks olema õigus valida, kui suure osa eelarvest ta kulutab teistes EMP riikides. See on vajalik neutraalse soodustava mõju tagamiseks. Kui abi antakse vaid teatavate filmieelarvega seotud kulude jaoks, võib tekkida olukord, kus eelistatakse neid oma riigi sektoreid, kes pakuvad abiga seotud teenuseid, ning see oleks EMP lepinguga vastuolus.

EMP riigid peaksid kutsuma filmitootjaid üles andma abi saanud filmi pikaajaliseks säilitamiseks sobiva koopia filmipärandiga tegelevale asutusele, mille rahastav asutus on kindlaks määranud, ning julgustama neid andma luba selliste filmide kasutamiseks kindlaksmääratud mittekaubanduslikel eesmärkidel vastavalt intellektuaalomandiõiguste omanikega intellektuaalomandi õiguste kohaselt sõlmitud kokkuleppele, piiramata sealjuures õiguste omanikele õiglase tasu maksmist pärast toetuse andmise kokkuleppes kindlaksmääratud ajavahemikku, mille pikkus on määratud nii, et see ei mõjutaks filmi tavapärast kasutamist, ja eespool nimetatud tegevusi toetama.

Abi antakse läbipaistval viisil. EMP riik peab avaldama ühel veebisaidil või mitme veebisaidi andmeid koondaval ühel veebisaidil vähemalt järgmise teabe: heakskiidetud abikava ja selle rakendussätete täielik tekst, abisaaja nimi, toetatava tegevuse või projekti nimetus ja iseloom, abi suurus, abi osatähtsus toetatava tegevuse või projekti kogueelarvest. See teave tuleb avaldada Internetis pärast abiandmisotsuse vastuvõtmist ja seda tuleb säilitada vähemalt kümme aastat, kusjuures kõnealune teave peab olema avalikkusele vabalt kättesaadav (30).

(52)

Abi võib anda ka kinode ajakohastamiseks, sh nende digiteerimiseks, kui EMP riik suudab põhjendada abi andmise vajalikkust, proportsionaalust ja asjakohasust. Järelevalveamet annab eespool osutatud põhjenduse alusel hinnangu, kas kava on kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

(53)

Selle kindlakstegemisel, kas abi suurimat osatähtsust järgitakse, võetakse arvesse EMP riikide vahenditest tegevuse või projekti jaoks antud toetuste kogusummat, olenemata sellest, kas toetusi rahastati kohalikest, piirkondlikest, riigi või ELi vahenditest. Riigi vahendid ei ole need, mis on saadud otse sellistelt ELi programmidelt nagu MEDIA ja mille andmise üle otsustamises EMP riigid ei osalenud. Seepärast ei võeta nende programmide raames saadud abi arvesse osatähtsuse piirmäärast kinnipidamise kontrollimisel.

6. ASJAKOHASED MEETMED

(54)

Järelevalveamet teeb EMP riikidele ettepaneku, et nad viiksid EMP lepingu artikli 62 lõikes 1 sätestatud asjakohase meetmena oma kehtivad filmirahastamiskavad käesolevate suunistega vastavusse kahe aasta jooksul pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes. EMP riigid peaksid järelevalveametile ühe kuu jooksul pärast käesolevate suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes kinnitama, et nad nõustuvad suunistes sisalduvate asjakohaste meetmetega. Kui järelevalveamet vastust ei saa, on ta seisukohal, et asjaomane EMP riik ei ole ettepanekuga nõus.

7. KOHALDAMINE

(55)

Järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid alates 1. aprillist 2014.

(56)

Järelevalveamet kohaldab kõnealuseid suuniseid kõigi abimeetmete suhtes, millest on teatatud ning mille kohta järelevalveamet peab otsuse tegema pärast 1. aprilli 2014, seda ka juhul, kui abimeetmetest teatati enne nimetatud kuupäeva.

(57)

Järelevalveamet kontrollib iga tema loata antud ning seetõttu EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus oleva abi kokkusobivust EMP lepinguga käesolevate suuniste alusel:

a)	kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast käesolevate suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes;

b)	järelevalveameti 2008. aasta suuniseid kõikide muude juhtumite suhtes.

(1) Käesolevad suunised vastavad Euroopa Komisjoni teatisele filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta (ELT C 332, 15.11.2013, lk 1).

(2) EFTA riigid on programmi MEDIA täieõiguslikud liikmed.

(3) PWC Global Entertainment and Media Outlook 2013–2017, http://www.pwc.com/gx/en/global-entertainment-media-outlook/segment-insights/filmed-entertainment.jhtml

(4) Konsultatsioonifirma KEA European Affairs uuring „Multi-Territory Licensing of Audiovisual Works in the European Union, Final Report prepared for the European Commission, DG Information Society and Media”, oktoober 2010, lk 21, http://www.keanet.eu/docs/mtl%20-%20full%20report%20en.pdf

(5) Norra: otsus nr 32/02/COL, 20. veebruar 2002; nr 169/02/COL,18. september 2002; nr 186/03/COL, 29. oktoober 2003; nr 179/05/COL, 15. juuli 2005; nr 342/06/COL, 14. november 2006; nr 430/08/COL, 2. juuli 2008; nr 774/08/COL, 10. detsember 2008; nr 289/09/COL, 1. juuli 2009 ning otsus nr 180/09/COL, 31. märts 2009; Island: otsused nr 114/99/COL, 4. juuni 1999; nr 380/00/COL, 18. detsember 2000; nr 390/06/COL, 13. detsember 2006; nr 255/09/COL, 10. juuni 2009 ning nr 262/12/COL, 4. juuli 2012; Liechtenstein: otsus nr 192/00/COL, 27. september 2000; nr 267/06/COL, 20. september 2006 ning nr 395/11/COL, 14. detsember 2011.

(6) Liechtensteini Vürstiriik ei osale aga UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis.

(7) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kinematograafiliste teoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (EÜT C 43, 16.2.2002, lk 6).

(8) ELT C 123, 30.4.2004, lk 1.

(9) ELT C 134, 16.6.2007, lk 5.

(10) ELT C 31, 7.2.2009, lk 1.

(11) Nende suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud järelevalveameti veebisaidil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/. Riigiabi suuniste VII osas kehtestatakse kinematograafia- ja muude audiovisuaalteoste jaoks antavat riigiabi käsitlevad valdkonnaspetsiifilised eeskirjad (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32, ja EMP kaasanne nr 23, 21.4.2011, lk 1).

(12) Eelkõige Euroopa Kohtu 10. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C-39/04: Laboratoires Fournier (C-39/04), EKL 2005, lk I-2057.

(13) Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse aluslepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, ELT L 379, 28.12.2006, lk 5; määrus on ühiskomitee otsusega nr 29/2007 (ELT L 209, 9.8.2007, lk 52, ja EMP kaasanne nr 38, 9.8.2007, lk 34) inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse punktina 1ea ja jõustus 28. aprillil 2007. Kõnealune määrus asendati komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1). Määrus tuleb EMP lepingusse inkorporeerida.

(14) Ei tohiks segamini ajada tavapäraste meediafrantsiisidega teose esitamiseks eri platvormidel, järjeteostega või adaptsioonidega.

(15) Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3); määrust on seoses selle kohaldamisajaga muudetud komisjoni 29. novembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1224/2013 (ELT L 320, 30.11.2013, lk 22), mis on ühiskomitee otsusega nr 29/2014 (ELTs või EMP kaasandes avaldamata) inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse punktina 1j ja mis jõustus 15. veebruaril 2014.

(16) Konventsiooni artikli 4 lõikes 4 on sätestatud: „Kultuuritegevus, -kaubad ja -teenused on tegevus, kaubad ja teenused, mis kujutavad endast või annavad edasi kultuuri väljendusvorme oma võimalikust kaubanduslikust väärtusest olenemata. Kultuuritegevusel võib olla iseseisev eesmärk, samahästi võib kultuuritegevus kaasa aidata kultuurikaupade ja -teenuste loomisele.”

(17) Euroopa Kohtu 5. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C-222/07: UTECA, punktid 27–33.

(18) Euroopa Kohtu 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-250/06: United Pan-Europe Communications Belgium, punkt 43.

(19) Euroopa Kohtu 28. oktoobri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-6/98: ARD, punkt 50.

(20) Euroopa Kohtu 5. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C-222/07: UTECA, punktid 34 ja 36.

(21) 2008. aasta uuring „Study on the Economic and Cultural Impact, notably on Co-productions, of Territorialisation Clauses of state aid Schemes for Films and Audiovisual Productions”, http://ec.europa.eu/avpolicy/docs/library/studies/territ/final_rep.pdf.

(22) Kohtuasi C-222/07: UTECA, punkt 25.

(23) Näiteks võib tuua olukorra, kus 10 miljoni eurose eelarvega filmi tootja taotleb abi kavast, mille kaudu iga filmi toetatakse kuni ühe miljoni euroga. Ei ole proportsionaalne, et kõnealuse kava kaudu filmi ei toetata, tuues põhjuseks, et tootja ei kavatse kulutada tootmiseelarvest vähemalt 8 miljonit eurot abi andva riigi territooriumil.

(24) Näiteks võib tuua olukorra, kus 10 miljoni eurose eelarvega filmi tootja taotleb abi kavast, mille kaudu iga filmi toetatakse kuni ühe miljoni euroga. Tootja võib abi andva riigi territooriumil kulutada tootmiseelarvest ainult 1,6 miljonit eurot. Kui filmi eelarve oleks olnud kaks miljonit eurot ja filmitootjale oleks antud maksimaalne abisumma, peaksid kohustuslikud territoriaalsed kulutused moodustama 80 % tootmiseelarvest.

(25) ELT C 324, 1.12.2010, lk 1.

(26) Liikmesriigid määravad kindlaks filmipärandiga tegelevad asutused, kelle ülesanne on filmipärandit koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha, et seda saaks kultuurilisel ja hariduslikul otstarbel kasutada.

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1), mis on ühiskomitee otsusega nr 37/98 (EÜT L 310, 19.11.1998, lk 25, ja EMP kaasanne nr 48, 19.11.1998, lk 260) inkorporeeritud EMP lepingu XVIII lisasse punktina 30; otsus jõustus 1. mail 1998.

(28) Nt lühifilmid, režissööri esimene või teine film, dokumentaalfilmid, väikese eelarvega filmid või muidu äriliselt keerulised filmid. Vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele võib iga EMP riik kehtestada keerulise filmi määratluse vastavalt siseriiklikele parameetritele.

(29) Arenguabi komitee nimekirja kuuluvad kõik riigid ja territooriumid, kellel on õigus saada ametlikku arenguabi. Need on madala ja keskmise sissetulekuga riigid vastavalt nende rahvamajanduse kogutulule elaniku kohta (Maailmapanga andmete põhjal), v.a G8 riigid, ELi liikmesriigid ja riigid, kelle ELiga ühinemise kuupäev on kindlaks määratud. Nimekirja kuuluvad ka vähim arenenud riigid, nagu need on määratlenud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Vaata: http://www.oecd.org/document/45/0,3746,en_2649_34447_2093101_1_1_1_1,00.html. Tuleks märkida, et ainult Norra ja Island on arenguabi komitee liikmed ning järgivad riiklike arengukoostööstrateegiate koostamisel seega arenguabi komitee suuniseid ja viitedokumente.

(30) Seda teavet tuleks pidevalt uuendada (näiteks iga kuue kuu järel) ja see peab olema kättesaadav mitteomanduslikes formaatides.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 276

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 18. september 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/665/EL
	*	Nõukogu otsus, 18. veebruar 2014, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli (et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu Protokoll, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 980/2014, 16. september 2014, millega Prantsuse lipu all sõitvatel laevadel keelatakse railiste püük IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes	43
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 981/2014, 16. september 2014, millega Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel keelatakse Atlandi merilesta püük Skagerraki vetes	45
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 982/2014, 17. september 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	47
		OTSUSED
		2014/666/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. september 2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuskriteeriumidele vastavust tõendava kava Trade Assurance Scheme for Combinable Crops tunnustamise kohta	49
		2014/667/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. september 2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavust tõendava kava Universal Feed Assurance Scheme tunnustamise kohta	51

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 134/14/COL, 26. märts 2014, millega üheksakümne viiendat korda muudetakse riigiabi menetlus- ja sisulisi eeskirju, kehtestades filmidele ja teistele audiovisuaalteostele antavat riigiabi käsitlevad uued suunised (Filmi- ja audiovisuaalteoseid käsitlevad 2014. aasta suunised)	53

Nr	25/TQ43
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	SRX/2AC4-C
Liik	Railised (Rajiformes)
Piirkond	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
Kuupäev	22.8.2014

Nr	26/TQ43
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru	PLE/03AN.
Liik	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Piirkond	Skagerraki veed
Kuupäev	25.8.2014

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	56,1
	TR	84,0
	XS	82,8
	ZZ	74,3
0707 00 05	TR	107,9
0707 00 05	ZZ	107,9
0709 93 10	TR	125,5
0709 93 10	ZZ	125,5
0805 50 10	AR	165,5
	CL	174,2
	IL	155,5
	UY	131,6
	ZA	146,5
	ZZ	154,7
0806 10 10	BR	164,4
	EG	161,0
	MA	157,9
	MK	32,3
	TR	118,4
	ZZ	126,8
0808 10 80	BA	49,3
	BR	65,2
	CL	96,6
	NZ	119,7
	US	129,4
	ZA	104,5
	ZZ	94,1
0808 30 90	CN	101,9
	TR	121,9
	ZZ	111,9
0809 30	TR	126,8
0809 30	ZZ	126,8
0809 40 05	MK	27,4
0809 40 05	ZZ	27,4