ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 263

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
3. september 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 936/2014, 22. august 2014, millega Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse sinise molva püük II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 937/2014, 22. august 2014, millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük VIIf ja VIIg püügipiirkonnas

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 938/2014, 2. september 2014, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt saadetud Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, olenemata sellest, kas jalgrattad on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 939/2014, 2. september 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) artiklites 5 ja 14 osutatud tõendite vormid

10

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 940/2014, 2. september 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

21

 

 

OTSUSED

 

 

2014/640/EL

 

*

Nõukogu otsus, 23. september 2013, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingule lisatud kultuurikoostöö protokolli raames moodustatud kultuurikoostöö komitees Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta kultuurikoostöö komitee töökorra vastuvõtmise kohta

23

 

 

2014/641/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 1. september 2014, milles käsitletakse liidus programmitootmise ja erisündmuste edastamise traadita audioseadmetes kasutatava raadiospektriga seotud ühtlustatud tehnilisi tingimusi (teatavaks tehtud numbri C(2014) 6011 all)  ( 1 )

29

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

3.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 936/2014,

22. august 2014,

millega Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse sinise molva püük II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 43/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2014. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2014. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2014. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. august 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) nr 43/2014, 20. jaanuar 2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2014, lk 1).


LISA

Nr

22/TQ43

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Kalavaru

BLI/24-

Liik

Sinine molva (Molva dypterygia)

Piirkond

II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

4.8.2014


3.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 937/2014,

22. august 2014,

millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük VIIf ja VIIg püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 43/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2014. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2014. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2014. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. august 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) nr 43/2014, 20. jaanuar 2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2014, lk 1).


LISA

Nr

23/TQ43

Liikmesriik

Iirimaa

Kalavaru

SOL/7FG.

Liik

Harilik merikeel (Solea solea)

Piirkond

VIIf ja VIIg

Kuupäev

6.8.2014


3.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/5


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 938/2014,

2. september 2014,

millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt saadetud Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, olenemata sellest, kas jalgrattad on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikide teavitamist,

ning arvestades järgmist:

A.   TAOTLUS

(1)

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) on esitatud algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt saadetud jalgrataste impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas selline import on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte.

(2)

Taotluse esitas 23. juulil 2014 Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycle Manufacturers Association — EBMA) viieteistkümne liidu jalgrattatootja nimel.

B.   TOODE

(3)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit mootorita jalgrattad ja muud rattad (kaasa arvatud kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad), mis kuuluvad CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(4)

Uurimisalune toode, mis praegu kuulub samade CN-koodide alla nagu vaatlusalune toodegi, on määratletud eelmises põhjenduses, kuid see on saadetud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt ning ei ole oluline, kas see on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte (edaspidi „uurimisalune toode”).

C.   KEHTIVAD MEETMED

(5)

Kehtivad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 502/2013 (2).

D.   UURIMISE ALGATAMISE PÕHJUSED

(6)

Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale rataste Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel ümberlaadimise ja kokkupaneku kaudu.

(7)

Taotluses esitatud esmapilgul usutavad tõendid on järgmised.

(8)

Taotluses näidatakse, et pärast seda, kui nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 501/2013 (3) kehtestati Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast saadetud impordi suhtes meetmed ja neid laiendati, olenemata sellest, kas selline import on deklareeritud kõnealustest riikidest või mitte, on Hiina Rahvavabariigi, Kambodža, Pakistani ja Filipiinide ekspordis liitu toimunud märgatavad muutused ning sellistele muutustele pole muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine.

(9)

Selline muutus näib tulenevat sellest, et Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattad laaditakse liitu transportimisel ümber Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel ning et Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel toimub jalgrataste kokkupanek.

(10)

Lisaks sisaldab taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hinna osas. Uurimisalust toodet imporditakse märkimisväärses koguses ning see on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi. On piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisalust toodet imporditakse hindadega, mis on madalamad meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast.

(11)

Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisaluse toote hinnad on vaatlusaluse toote varem kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes dumpinguhinnad.

(12)

Kui uurimise käigus tuvastatakse ka muid Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel kasutatavaid algmääruse artikliga 13 hõlmatud kõrvalehoidmisvõtteid peale ümberlaadimise ja kokkupaneku, võib uurimine hõlmata ka neid.

E.   MENETLUS

(13)

Eespool esitatut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali, et algatada uurimine vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja kehtestada uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte.

a)   Küsimustikud

(14)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikuks peetavat teavet, saadab komisjon küsimustikud Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel asuvatele teadaolevatele eksportijatele/tootjatele ja teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, Hiina Rahvavabariigis asuvatele teadaolevatele eksportijatele/tootjatele ja teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, liidus asuvatele teadaolevatele importijatele ja teadaolevatele importijate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi, Kambodža, Pakistani ja Filipiinide ametiasutustele. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka liidu tootmisharult.

(15)

Igal juhul peavad kõik huvitatud isikud komisjoniga viivitamatult, kuid mitte hiljem kui käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul ühendust võtma ja taotlema küsimustikku käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul, arvestades et käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud tähtaega kohaldatakse kõigi huvitatud isikute suhtes.

(16)

Hiina Rahvavabariigi, Kambodža, Pakistani ja Filipiinide ametiasutusi teavitatakse uurimise algatamisest.

b)   Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

(17)

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

c)   Impordi vabastamine registreerimisnõudest või meetmetest

(18)

Algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt võib uurimisaluse toote impordi vabastada registreerimisnõudest või meetmetest, kui impordi puhul ei esine meetmetest kõrvalehoidmist.

(19)

Kuna väidetav kõrvalehoidmine leiab aset väljaspool liitu, võib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 vabastada registreerimisnõudest või meetmetest need mootorita jalgrataste (ja muude rataste, kaasa arvatud kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) tootjad Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud (4) ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed (5) kehtivad, ning kelle puhul on leitud, et nad ei tegele meetmetest kõrvalehoidmisega algmääruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 määratletud tähenduses. Tootjad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

F.   REGISTREERIMINE

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue, tagamaks, et kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, siis saaks dumpinguvastase tollimaksu sisse nõuda alates kuupäevast, millal Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt saadetud impordi suhtes registreerimisnõue kehtestati.

G.   TÄHTAJAD

(21)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

huvitatud isikud saavad endast komisjonile teada anda, esitada oma kirjaliku seisukoha, tagastada täidetud küsimustikud ja esitada muud teavet, mida tuleks uurimisel arvestada;

Kambodža, Pakistani ja Filipiinide tootjad saavad taotleda impordi registreerimisest või meetmetest vabastamist,

huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

(22)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isik on endast käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul teatanud.

H.   KOOSTÖÖSOOVIMATUS

(23)

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist olulisel määral, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(24)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud eksitavat või valeteavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele.

(25)

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral,

I.   UURIMISE AJAKAVA

(26)

Uurimine viiakse algmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt lõpule üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

J.   ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(27)

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (6).

K.   ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(28)

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituse vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

(29)

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjused. Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid.

(30)

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/degucht/contact/hearing-officer/,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 algatatakse uurimine, et teha kindlaks, kas importides liitu Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt saadetud mootorita jalgrattaid ja muid rattaid (kaasa arvatud kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad), mis kuuluvad CN-koodide ex 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla (TARICi koodid 8712003020, and 8712007092), olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte, hoitakse kõrvale määrusega (EL) nr 502/2013 kehtestatud meetmetest.

Artikkel 2

Tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5asjakohaseid meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud toote registreerimiseks selle importimisel liitu.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Komisjon võib määruse alusel lubada tolliasutustel lõpetada liitu imporditavate toodete registreerimise selliste tootjate puhul, kes on taotlenud registreerimisest vabastamist ja kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad vastavad vabastamise eelduseks olevatele nõuetele.

Artikkel 3

(1)

Küsimustikke tuleb komisjonilt taotleda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama kirjalikult oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

(3)

Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel asuvad tootjad, kes taotlevad vabastust impordi registreerimise nõudest või meetmetest, peavad esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 37-päevase tähtaja jooksul.

(4)

Huvitatud isikud võivad sama 37-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

(5)

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused e-posti teel, sealhulgas ka skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES”, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on ettevõtte toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgesõnaliselt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid reegleid ja lisainfot komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” („piiratud kasutusega”) (7) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” („tutvumiseks huvitatud isikutele”).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

E-post: TRADE-R608-BICYCLES-CIR@ec.europa.eu

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Nõukogu määrus (EL) nr 502/2013, 29. mai 2013, millega muudetakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist rakendusmäärust (EL) nr 990/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 153, 5.6.2013, lk 17).

(3)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 501/2013, 29. mai 2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes määrusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte (ELT L 153, 5.6.2013, lk 1).

(4)  Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(5)  Isegi kui tootjad on eespool kirjeldatud viisil seotud ettevõtjatega, kelle suhtes kehtivad Hiina Rahvavabariigist lähtuva ekspordi suhtes kehtestatud meetmed (esialgsed dumpinguvastased meetmed), võidakse siiski anda vabastus juhul, kui puuduvad tõendid, et seotus ettevõtjatega, kelle suhtes esialgsed meetmed kehtivad, on loodud või seda on kasutatud esialgsetest meetmetest kõrvale hoidmiseks.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(7)  See on konfidentsiaalne dokument nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.


3.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 939/2014,

2. september 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) artiklites 5 ja 14 osutatud tõendite vormid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta), (1) eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 606/2013 nõuetekohaseks kohaldamiseks tuleks kehtestada kaks tõendit.

(2)

Määrus (EL) nr 606/2013 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv ning käesolev määrus on seetõttu nende suhtes siduv.

(3)

Määrus (EL) nr 606/2013 ei ole Taani suhtes siduv ning käesolev määrus ei ole seetõttu tema suhtes siduv.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määrusega (EL) nr 606/2013 loodud tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendi vorm on esitatud I lisas (I vorm).

2.   Määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 14 osutatud tõendi vorm on esitatud II lisas (II vorm).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. jaanuaril 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 2. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 181, 29.6.2013, lk 4.


I LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


II LISA

Image

Image

Image


3.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/21


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 940/2014,

2. september 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. september 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0707 00 05

TR

109,3

ZZ

109,3

0709 93 10

TR

123,3

ZZ

123,3

0805 50 10

AR

197,4

CL

177,2

TR

73,3

UY

177,3

ZA

183,9

ZZ

161,8

0806 10 10

BR

167,6

EG

207,2

TR

119,4

ZZ

164,7

0808 10 80

BR

63,0

CL

106,4

NZ

139,9

ZA

129,6

ZZ

109,7

0808 30 90

CL

96,0

CN

92,5

TR

125,4

XS

48,0

ZA

113,4

ZZ

95,1

0809 30

MK

73,4

TR

128,2

ZZ

100,8

0809 40 05

BA

34,7

MK

36,8

ZZ

35,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

3.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/23


NÕUKOGU OTSUS,

23. september 2013,

mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingule lisatud kultuurikoostöö protokolli raames moodustatud kultuurikoostöö komitees Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta kultuurikoostöö komitee töökorra vastuvõtmise kohta

(2014/640/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 23. aprillil 2007 komisjonile loa pidada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel Korea Vabariigiga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle.

(2)

Kõnealused läbirääkimised on lõppenud ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (1) („leping”) allkirjastati 6. oktoobril 2010. Leping sisaldab kultuurikoostöö protokolli („protokoll”), mis kehtestab artikliga 1 raamistiku, mille raames lepinguosalised teevad kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste vahetamise hõlbustamiseks koostööd, sealhulgas audiovisuaalsektoris.

(3)

Vastavalt lepingu artikli 15.10 lõikele 5 on osa lepingust alates 1. juulist 2011 ajutiselt kohaldatud nõukogu otsusega 2011/265/EL (2) („otsus”), eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Vastavalt otsuse artiklile 3 ei ole ajutiselt kohaldatud protokolli artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõikeid 1, 2, 4 ja 5 ning artikleid 8, 9 ja 10.

(5)

Kooskõlas otsuse artikli 4 lõikega 1 teatab komisjon Koreale kirjalikult liidu kavatsusest mitte pikendada protokolli artiklis 5 sätestatud audiovisuaalse ühistoodangu edendamise kavade kohaldamisperioodi nimetatud protokolli artikli 5 lõikega 8 ettenähtud korras, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepanekul neli kuud enne kohaldamisperioodi lõppu nende kavade kohaldamist jätkata. Kui nõukogu otsustab kavade kohaldamist jätkata, muutub nimetatud teate esitamise kohustus uuesti kohaldatavaks pikendatud kohaldamisperioodi lõpus. Kohaldamisperioodi pikendamise üle otsustab nõukogu ühehäälselt.

(6)

Protokolli artikliga 3 moodustatakse kultuurikoostöö komitee, mille üks tööülesanne on vaadata üle protokolli rakendamine.

(7)

Vastavalt otsuse artiklile 6 kuuluvad kultuurikoostöö komiteesse liidu esindajatena nii komisjoni kui ka liikmesriikide kõrgemad ametnikud, kellel on erialateadmised ja kogemused kultuuriküsimuste ja -tavade alal ning kes esitavad komitees liidu seisukoha kooskõlas aluslepinguga.

(8)

Komitee otsused ei tohiks anda õigusi ega luua kohustusi, millele saab vahetult tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

(9)

Kultuuri- ja audiovisuaalküsimuste valdkonnas pädevad nõukogu ettevalmistavad organid tuleks varakult kaasata kultuurikoostöö komitees liidu nimel võetava seisukoha väljatöötamisse.

(10)

Käesolev otsus ei tohiks mõjutada liidu ja liikmesriikide vastavaid pädevusi.

(11)

Liit peaks kindlaks määrama kultuurikoostöö komitees võetava seisukoha kultuurikoostöö komitee töökorra vastuvõtmise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingule lisatud kultuurikoostöö protokolli raames moodustatud kultuurikoostöö komitees võetav seisukoht kultuurikoostöö komitee töökorra vastuvõtmise kohta tugineb kultuurikoostöö komitee otsuse eelnõule, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 23. september 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA


(1)  ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.

(2)  Nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsus 2011/265/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 127, 14.5.2011, lk 1).


EELNÕU

ELi-KOREA KULTUURIKOOSTÖÖ KOMITEE OTSUS nr …,

…,

kultuurikoostöö komitee töökorra vastuvõtmise kohta

KULTUURIKOOSTÖÖ KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule, mis allkirjastati 6. oktoobril 2010 Brüsselis, lisatud kultuurikoostöö protokolli, eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kultuurikoostöö protokolli („protokoll”) artiklis 3 sätestatakse kultuurikoostöö komitee („komitee”) moodustamine.

(2)

Komitee peaks täitma kaubanduskomitee kõiki protokolliga seotud tööülesandeid vastavalt protokolli artikli 3 lõikele 3.

(3)

Komitee peaks võtma vastu oma töökorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kehtestatakse komitee töökord, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub …

…,

Kultuurikoostöö komitee nimel

Esimene aseminister

Korea Vabariigi kultuuri-, spordi- ja turismiministeerium

[Täidab Korea pool]

Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi peadirektor

Euroopa Komisjon


LISA

KULTUURIKOOSTÖÖ KOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

Koosseis ja esimees

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule („leping”) lisatud kultuurikoostöö protokolli („protokoll”) artikli 3 lõike 1 kohaselt moodustatud kultuurikoostöö komitee („komitee”) täidab kaubanduskomitee kõiki protokolliga seotud tööülesandeid vastavalt protokolli artikli 3 lõikele 3 ja vaatab üle protokolli rakendamise.

2.   Komiteesse kuuluvad ühelt poolt esindajad komisjonist ja liikmesriikidest, kusjuures viimaseid võib nende pädevusse kuuluvates valdkondades esindada Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, ning teiselt poolt Korea esindajad. Nagu protokolli artikli 3 lõikes 1 sätestatud, on kõnealusteks esindajateks kummagi lepinguosalise ametiasutuste kõrgemad ametnikud, kellel on teadmised ja kogemused kultuuriküsimuste ja -tavade alal.

3.   Komitee esimeesteks on Korea kultuuri-, spordi- ja turismiministeeriumi sisulise poliitika büroo juhataja ja Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi kultuuri- ja meedia osakonna direktor. Esimehed võivad määrata endale esindajad.

Artikkel 2

Esindamine

1.   Lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele nimekirja neist isikutest, kelle ta on määranud komitee liikmeteks. Nimekirja haldab komitee sekretariaat.

2.   Liige, kes soovib, et teda esindaks asendusesindaja, teatab komitee esimeestele enne asjaomast koosolekut asendusesindaja nime. Komitee liikme asendusesindajal on kõik kõnealuse liikme õigused.

Artikkel 3

Koosolekud

1.   Komitee tuleb kokku vähemalt kord aastas või vastavalt vajadusele kummagi lepinguosalise taotlusel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad koosolekud vaheldumisi Brüsselis või Soulis. Lepinguosaliste kokkuleppel võivad komitee koosolekud toimuda video- või telekonverentsina.

2.   Komitee koosoleku kutsub kokku komitee sekretariaat mõlema lepinguosalise poolt kokkulepitud ajal ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab komitee sekretariaat komitee liikmetele koosoleku kutse hiljemalt kolm kuud enne koosoleku algust.

Artikkel 4

Delegatsioon

Komitee liikmeid võivad abistada ametnikud. Enne iga koosolekut teatatakse komitee esimeestele koosolekul osalevate delegatsioonide kavandatav koosseis.

Artikkel 5

Vaatlejad ja eksperdid

Komitee esimehed võivad kutsuda koosolekule ajutisi vaatlejaid ja eksperte.

Artikkel 6

Sekretariaat

Protokolli artikli 3 lõikes 4 osutatud kontaktpunktid toimivad ühiselt komitee sekretariaadina.

Artikkel 7

Dokumentatsioon

Kui komitee arutelud põhinevad täiendavatel kirjalikel dokumentidel, nimetatud dokumendid nummerdatakse ja komitee sekretariaat edastab need komitee dokumentidena.

Artikkel 8

Kirjavahetus

1.   Komitee esimeestele saadetud kirjad edastatakse komitee sekretariaadile, kes saadab need komitee liikmetele.

2.   Komitee sekretariaat saadab komitee esimeeste kirjad adressaatidele, need kirjad nummerdatakse ja edastatakse vajaduse korral teistele komitee liikmetele.

Artikkel 9

Koosolekute päevakord

1.   Komitee sekretariaat koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse hiljemalt kaks kuud enne koosoleku toimumist koos asjakohaste dokumentidega komitee liikmetele ning komitee esimeestele.

2.   Komitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkti võib päevakorda lisada lepinguosaliste kokkuleppel.

3.   Komitee esimehed võivad kokkuleppe korral lõikes 1 osutatud tähtaega lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Artikkel 10

Koosoleku protokoll

1.   Komitee sekretariaat koostab tavaliselt 21 päeva jooksul pärast iga koosolekut koosoleku protokolli kavandi.

2.   Protokollis võetakse üldreeglina kokku iga päevakorrapunkt, täpsustades vajaduse korral:

a)

komiteele esitatud dokumente;

b)

kõiki avaldusi, mida komitee liikmed on palunud protokolli kanda, ning

c)

konkreetsetes küsimustes vastu võetud otsuseid, antud soovitusi, kokku lepitud avaldusi ja vastu võetud järeldusi.

3.   Protokoll sisaldab ka kõikide koosolekul osalejate nimekirja.

4.   Mõlemad lepinguosalised kiidavad koosoleku protokolli 28 päeva jooksul pärast koosoleku protokolli kättesaamist või muul lepinguosaliste poolt kokkulepitud tähtajal kirjalikult heaks. Kui protokoll on heaks kiidetud, allkirjastab komitee sekretariaat protokolli kaks eksemplari ja kumbki lepinguosaline saab selle autentse dokumendi ühe eksemplari. Allkirjastatud protokolli koopiad saadetakse komitee liikmetele.

Artikkel 11

Otsused ja soovitused

1.   Komiteel võib protokolli eesmärkide täitmise huvides olla õigus teha otsuseid ja anda soovitusi kõikide protokollis sätestatud juhtumite asjaolude kohta.

2.   Komitee langetab otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste kokkuleppel. Kõnealuste dokumentide pealkirjaks märgitakse vastavalt kas „otsus” või „soovitus”.

3.   Koosolekutevahelisel ajal võib komitee lepinguosaliste kokkuleppel teha otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse kaudu. Kirjalik menetlus toimub komitee esimeeste kirjavahetuse teel. Kirjaliku menetluse kaudu tehtavad otsused ja antavad soovitused edastab komitee sekretariaat komitee liikmetele vähemalt kaks kuud enne otsuste või soovituste vastuvõtmise kuupäeva. Komitee sekretariaat tuvastab kirjaliku menetluse lõpulejõudmise ja annab sellest teada komitee liikmetele.

4.   Komitee sekretariaat annab kõigile otsustele ja soovitustele seerianumbri ja vastuvõtmise kuupäeva ning lisab sisu kirjelduse ja saadab need komitee liikmetele. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev.

5.   Komitees vastuvõetud otsuste ja soovituste autentsust kinnitatakse kahes eksemplaris komitee esimeeste allkirjadega.

Artikkel 12

Avaldamine ja konfidentsiaalsus

1.   Komitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

2.   Kui üks lepinguosaline esitab komiteele teabe, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, säilitab teine lepinguosaline sellise teabe konfidentsiaalsuse.

3.   Kumbki lepinguosaline võib otsustada avaldada komitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 13

Kulud

1.   Lepinguosalised kannavad ise kõik komitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja sidevahendite kulud.

2.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.


3.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/29


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

1. september 2014,

milles käsitletakse liidus programmitootmise ja erisündmuste edastamise traadita audioseadmetes kasutatava raadiospektriga seotud ühtlustatud tehnilisi tingimusi

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 6011 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/641/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Programmitootmise ja erisündmuste edastamise (Programme making and special events — PMSE, edaspidi „PMSE”) seadmed hõlmavad suures ulatuses video ja heli edastamise rakendusi, mis mängivad liidu meedia- ja meelelahutustööstuse arengus üha suuremat rolli. Need hõlmavad ringhäälingut, kultuuri-, muusika- ja teatrietendusi ning ühiskondlikke ja spordiüritusi. PMSE seadmeid kasutatakse kohaliku ja kogu liitu hõlmavate sündmuste puhul ning nii tööülesannete täitmiseks kui ka muul otstarbel. Raadiomikrofonid on kõige tavalisemad ja levinumad PMSE traadita seadmed, seotud süsteemide hulka kuuluvad ka kaasaskantavad kõrvamonitorid ja talk-back süsteemid ning helilingid.

(2)

Komisjon nimetas oma 26. septembri 2012. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (2) kultuuri- ja loomemajandust üheks Euroopa kõige dünaamilisemaks majandussektoriks ning kultuurilise mitmekesisuse peamiseks edendajaks Euroopas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 243/2012/EL (3) ja eelkõige selle artikli 8 lõikes 5 on rõhutatud veelgi PMSE seadmete olulisust ning nõutud, et liikmesriigid koostöös komisjoniga püüaksid tagada selliste seadmete jaoks vajalikud sagedusalad kooskõlas liidu eesmärgiga parandada siseturu integratsiooni ja kultuuri kättesaadavust. Lisaks sellele peavad liikmesriigid kõnealuse otsuse artikli 6 lõike 6 alusel uurima võimalusi ja võtma vajaduse korral tehnilisi ja reguleerivaid meetmeid, et 800 MHz sagedusriba vabastamine ei kahjustaks PMSE seadmete kasutajaid.

(3)

Kehtiv reguleeriv raamistik ei ole PMSE seadmetes kasutatava spektri osas ELi liikmesriikides täielikult ühtlustatud, mida põhjustavad ajaloolised lahknevused riiklikes sagedusplaanides ning erinevate riiklike nõudmiste ja kohalike vajaduste haldamisel. Kuigi paljud liikmesriigid kohaldavad Euroopa Raadiosidekomitee soovitust 70–03 ja selle 10. lisa (4) ning Euroopa Raadiosidekomitee soovitust 25–10 ja selle 2. lisa, (5) milles antakse juhiseid PMSE seadmete sagedusalade ja tehniliste parameetrite kohta, ei taga kõnealused soovitused liidus PMSE seadmetes kasutatava spektri ühtlustamist.

(4)

PMSE seadmetes kasutatava spektri ühtlustamine peaks kaasa aitama siseturu eesmärkide saavutamisele, parandades spektri kasutamise kvaliteeti ja tõhusust; pakkuma pikemas perspektiivis selgust ja õiguskindlust asjaomaste spektrite kasutamisel kogu liidus; toetama uurimis- ja arendustegevust, nt PMSE seadmete digitaliseerimist ja muid spektri tõhusa kasutamise aspekte; julgustama tootjate investeeringuid PMSE seadmete tehnoloogiasse; alandama hindu; võimaldama mastaabisäästu; toetama seadmete piiriülest teisaldatavust ja koostoimimisvõimet ning vältima kasutusele võtmata spektri kasutamise keelamist.

(5)

Kuigi PMSE traadita audioseadmete spektrivajadused erinevad spetsiifilistest kohalikest ja ajutistest vajadustest sõltuvalt märkimisväärselt, vahemikus 8 MHz kuni 144 MHz, (6) märgivad kutsealasel eesmärgil kasutajad, et nende PMSE traadita audioseadmete igapäevane spektrivajadus on ligikaudselt 96 MHz ultrakõrgsagedusalas.

(6)

Piisavalt ühtlustatud spekter on vajalik selleks, et olla suuteline täitma nõudlust PMSE traadita audioseadmete järele. Selleks tuleb kindlaks määrata vähemalt liidus kohaldatava spektri minimaalne ulatus, mis võimaldaks tekitada mastaabisäästu ja tagada siseturu toimimise. Praegu komisjoni otsusega 2006/771/EÜ (7) ühtlustatud lähitoimeseadmete, sealhulgas PMSE traadita audioseadmete rakenduste spekter (2 MHz (863–865 MHz)) ei ole aga kasutajate vajaduste katmiseks piisav, kuna kõnealuse otsusega on hõlmatud vaid väike osa PMSE traadita audioseadmete kasutusest ning arvestades, et enamik spektrivajadusi tuleb katta väljaspool kõnealuse otsusega kaetud sagedusi.

(7)

Euroopa Raadiosidekomitee soovituses 70–03 (10. lisa) ning soovituses 25–10 (2. lisa) on tehtud kindlaks mitmed PMSE audioseadmete häälestusulatused ning PMSE traadita audioseadmete tööstus koos tootjate ja kasutajatega eelistab samuti ülekaalukalt häälestusulatust 470–790 MHz. Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi aruandes nr 32 (8) sagedusala 800 MHz ühtlustamise kohta on tõstetud esile sagedusalas 470–790 MHz esinevate kasutamata ja vabade kanalite tähtsust PMSE seadmete kasutajate jaoks ning nõutud nimetatud spektrile juurdepääsu säilitamist selliste PMSE rakenduste jaoks, mis vajavad teatavat kaitset. Liikmesriigid esitavad Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile teavet spektri kasutamise ja nende territooriumil PMSE traadita audioseadmete kasutajate suhtes kohaldatavate reguleerivate ja tehniliste tingimuste kohta ning samuti riiklike ametiasutuste kontaktpunktide loetelu kohta, mille abil saavad PMSE seadmetega seotud sidusrühmad teavet PMSE rakendustes kasutatava spektriga seotud tingimuste kohta.

(8)

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi aruandes nr 32 on rõhutatud, et PMSE traadita seadmete kasutamist hakkavad segama üha suuremad piirangud spektripakkumises, ning käsitletud vajadust teha asjakohaseid kohandusi. Komisjoni otsusega 2010/267/EL (9) ühtlustati sagedusala 790–862 MHz kasutustingimused elektrooniliste sideteenuste mitteainukasutuse jaoks ning vähendati kõnealuse sagedusala kättesaadavust PMSE traadita seadmete jaoks. PMSE seadmete tuleviku tagamiseks on vaja leida pikaajaline alternatiivne lahendus, milleks tuleb kindlaks määrata uus spekter või hakata spektrit jagama.

(9)

Seetõttu andis komisjon vastavalt 15. detsembri 2011. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile volitused, (10) mis käsitlevad raadiomikrofonide ja juhtmeta videokaamerate spektri võimaliku ühtlustamise tehnilisi tingimusi.

(10)

Selle tulemusena võttis Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverents 8. märtsil 2013 vastu aruande nr 50 (11). Nimetatud aruandes järeldati, et sagedusvahemikud 821–832 MHz ja 1 785–1 805 MHz, mis kujutavad endast elektrooniliseks sideks kasutatavates sagedusalades asuvaid dupleksivahesid, oleksid teatavatel tingimustel PMSE traadita audioseadmete ühtlustatud kasutamiseks sobivad. Eraldi tuleks vaadelda juhtmeta videokaameraid, millel on erinevad spektrinõuded ning mis toimivad erinevatel sagedusaladel. Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi aruande nr 50 (12) addendumis on täiendavalt kindlaks määratud nimetatud dupleksivahede PMSE traadita rakenduste kasutamise tingimused ning menetlus, millega hinnata ja piirata häirete ohtu seoses traadita mikrofonide ja kõrvamonitoride linkidega.

(11)

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi aruandes nr 50 on määratud kindlaks ka vajadus kaitsta mobiilsidevõrke sagedusalades 800 MHz ja 1 800 MHz PMSE traadita audioseadmetest tulenevate kahjulike häirete eest, et oleks tagatud mobiilsidevõrkude toimimine sagedustel alla 821 MHz ja üle 832 MHz ning alla 1 785 MHz ja üle 1 805 MHz. See nõuaks näiteks 2 MHz kaitseriba vahemikus 821–823 MHz ning piiranguid sagedusribas 0,2 MHz sagedustel üle 1 785 MHz ning alla 1 805 MHz.

(12)

PMSE seadmetes, eelkõige juhul, kui neid kasutatakse siseruumides, võivad tekitada kahjulikke häireid mobiilsidevõrgud ning sellised kasutajaseadmed nagu nutitelefonid, kuna need kasutavad PMSE traadita seadmete spektri kõrvalsagedusi 800 MHz ja 1 800 MHz sagedusalade dupleksivahedes. Võttes arvesse raadiospektripoliitika programmi eesmärke ja põhimõtteid, mille kohaselt tuleb leida võimalusi kahjulike häirete vältimiseks ning spektri tõhusa kasutamise suurendamiseks, oleks võimalik selliseid kahjulikke häireid vältida teatavate häirete vähendamist hõlmavate lahenduste kaudu, milleks on Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi aruande nr 50 addendumi 2. lisas määratletud raadiomikrofonide ning kõrvamonitori linkide häiretevaba kasutamist käsitlevad erimenetlused või muude häirete vähendamise lahenduste kohaldamine. Selleks tuleb aga saavutada operaatorite ja kasutajate vahel kokkulepe. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral toetama selliste häirete vähendamise lahenduste ja kokkulepete rakendamist, andes seejuures osalistele abi ja juhiseid.

(13)

Ühiskondlike ja kultuuriürituste vajadused ületavad sageli sagedusalade 800 MHz ja 1 800 MHz dupleksivahedes kasutada olevad 29 MHz. Kuna PMSE traadita audioseadmete spektrivajadused erinevad märkimisväärselt, tuleb liidu tasandil tagada püsivalt ligikaudu 60 MHz ulatuses spektri kättesaadavus, et oleks võimalik täita PMSE traadita audioseadmete kasutajate pidevaid tavavajadusi, isegi kui see ei kata kõiki võimalikke tekkivaid vajadusi.

(14)

Seetõttu peaksid liikmesriigid olema suutelised pakkuma täiendavalt 30 MHz, et rahuldada PMSE traadita rakenduste võimalikku vajadust ühiskondlikel ja kultuuriüritustel. Selline spekter tuleks välja valida vabade alade abil liikmesriikides kindlaks määratud häälestusulatuste seast, eelistatavalt spektrivahemikus 470–790 MHz. Määratava või lubatava spektri täpne ulatus peaks sõltuma väljendatud konkreetsetest nõudmistest ning see ei pruugi hõlmata kogu 30 MHz kasutamist. Liikmesriigid peaksid siseriiklikul tasandil otsustama ka, millist loa liiki ja taotlusmenetlusi nad täiendava spektri suhtes peaksid kohaldama.

(15)

Lisaks sellele on 59 MHz ületavatele spektrivajadustele, mis võivad esineda spetsiifilistes geograafilistes piirkondades, nagu näiteks sisutootmispiirkonnad, paljude teatritega piirkonnad või suurte ja erakordsete sündmuste ajal, kõige parem leida lahendus siseriiklikul tasandil juhtumipõhiselt, võttes arvesse spetsiifilisi geograafilisi ja ajalisi piiranguid. Seetõttu peaks liikmesriikidele jääma vabadus lubada kasutada rohkem kui aluseks olev 59 MHz.

(16)

Erinevate PMSE traadita analoogaudiorakenduste (raadiomikrofonid, kõrvamonitorid ja talk-back süsteemid) jaoks erinevate spektriplokkide kasutamine suurendab spektri kasutamise võimalusi, vältides samal ajal intermodulatsiooni põhjustatud häireid.

(17)

Komisjoni 15. detsembri 2011. aasta volituste alusel tehtud Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi töö tulemusi (13) tuleks hakata liidus kohaldama ning liikmesriigid peaksid hakkama neid viivitamata rakendama, kuna PMSE raadioseadmed vajavad pikemas perspektiivis asjakohast spektrit, et reageerida kasvavale nõudlusele.

(18)

Käesolevat otsust on vaja uute suundumuste arvessevõtmiseks regulaarselt läbi vaadata, et hinnata eelkõige PMSE raadioseadmete spektrivajadusi ning ühtlustatud ribade tegelikku kasutust.

(19)

Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse eesmärk on ühtlustada programmitootmise ja erisündmuste edastamise traadita audioseadmetes kasutatava raadiospektri kättesaadavust ja tõhusat kasutamist käsitlevaid tehnilisi tingimusi.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „programmitootmise ja erisündmuste edastamise (Programme making and special events — PMSE) traadita audioseadmed”– raadioseadmed, mida kasutatakse analoog- või digitaalhelisignaali edastamisel piiratud arvul saatjate ja vastuvõtjate vahel, näiteks raadiomikrofonid, kõrvamonitorid või audiolingid, mida kasutatakse peamiselt ringhäälinguprogrammide tootmises või era- ja avalikel ühiskondlikel või kultuuriüritustel;

2)   „häirete ja kaitse puudumise põhimõte”– põhimõte, mille kohaselt ei tohi tekitada häireid mis tahes raadiosideteenusele ega nõuda nende seadmete kaitset raadiosideteenuste poolt põhjustatud häirete eest.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid määravad häirete ja kaitse puudumise põhimõtte alusel kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist kindlaks sagedusalad 823–832 MHz ja 1 785–1 805 MHz, millel võib kasutada PMSE traadita audioseadmeid lisas sätestatud tehnilistel tingimustel.

2.   Liikmesriigid määravad kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist kindlaks ja teevad lisaks lõikes 1 nimetatud raadiospektrile kättesaadavaks täiendava spektri, nii et tulenevalt kasutajanõudlusest oleks PMSE traadita audioseadmete jaoks võimalik kasutada täiendavalt vähemalt 30 MHz. Selline sageduste kasutus PMSE traadita audioseadmetes toimub häirete ja kaitse puudumise põhimõtte alusel ning seda rakendatakse kasutajate suhtes, kellel on individuaalne õigus sellist spektrit kasutada.

3.   Piiramata häirete ja kaitse puudumise põhimõtet, innustavad liikmesriigid spektri kasutajaid rakendama häirete vähendamise lahendusi, kus see on võimalik ja vajalik, et parandada sagedusaladel 823–832 MHz ning 1 785–1 805 MHz siseruumides kasutatavate PMSE traadita audioseadmete ning mobiilsete elektrooniliste sidevõrkude kooseksisteerimist.

Artikkel 4

Sõltumata artikli 3 lõikes 1 sätestatust võib liikmesriik jätta kehtima sagedusalade 823–832 MHz ning 1 785–1 805 MHz spektri kasutamise load ja õigused, mis on juba olemas käesoleva otsuse jõustumispäeval, kuid ainult kuni nende aegumiseni ning vajalikus ulatuses. Asjaomane liikmesriik teavitab sellest komisjoni ning teeb selle teabe avalikuks, välja arvatud juhul, kui see ei ole avaliku julgeoleku ja kaitse põhjustel võimalik.

Artikkel 5

Liikmesriigid jälgivad käesolevas otsuses käsitletud sagedusalade kasutamist, et tagada nende tõhus kasutamine, ja teatavad komisjonile võimalikust vajadusest lisa läbi vaadata.

Artikkel 6

Liikmesriigid annavad komisjonile aru käesoleva otsuse rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. september 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks”, COM(2012) 537 (final).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 243/2012/EL, 14. märts 2012, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(4)  Soovituse avaldas Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverents: Tromsø 1997, hilisemad muudatused 7. veebruar 2014; 10. lisa, Radio Microphone applications including aids for the hearing impaired.

(5)  11. veebruari 2003. aasta väljaanne.

(6)  Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi aruanne nr 32, Report from CEPT to the European Commission in response to the Mandate onTechnical considerations regarding harmonisation options for the digital dividend in the European Union”: „Recommendation on the best approach to ensure the continuation of existing Program Making and Special Events (PMSE) services operating in the UHF (470–862 MHz), including the assessment of the advantage of an EU-level approach”, lõpparuanne, 30. oktoober 2009.

(7)  Komisjoni otsus 2006/771/EÜ, 9. november 2006, lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta (ELT L 312, 11.11.2012, lk 66).

(8)  Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi lõpparuanne, 30. oktoober 2009.

(9)  Komisjoni otsus nr 2010/267/EL, 6. mai 2010, ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, millega on võimalik Euroopa Liidus pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 117, 11.5.2010, lk 95).

(10)  Mandate to the CEPT on Technical conditions regarding spectrum harmonisation options for wireless radio microphones and cordless video-cameras (PMSE equipment),15. detsember 2011, (lõplik).

(11)  Report A from CEPT to the European Commission in response to the European Commission mandate „On technical conditions regarding spectrum harmonisation options for wireless radio microphones and cordless video-cameras (PMSE equipment)”, Technical conditions for the use of the bands 821–832 MHz and 1 785–1 805 MHz for wireless radio microphones in the EU, Elektroonilise Side Komitee kiitis aruande heaks 8. märtsil 2013.

(12)  Addendum to CEPT Report 50 on „Usability of the bands 821–832 MHz and 1 785–1 805 MHz for wireless radio microphones”, Elektroonilise Side Komitee kiitis aruande heaks 8. märtsil 2013.

(13)  Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi aruanne nr 50 ja selle addendum.


LISA

Tabel 1

Ploki servamaski vahemiku tingimused, mida kohaldatakse programmitootmise ja erisündmuste edastamise (PMSE) sagedustihendusdupleksedastusega (FDD) traadita audioseadmete puhul 800 MHz sagedusalas sagedusvahes (821–832 MHz)

Sagedused alla 821 MHz

821–823 MHz

823–826 MHz

826–832 MHz

Sagedused üle 832 MHz

Plokivälised baassagedusala piirnormid

Kaitseriba (selleks et kaitsta maapealseid süsteeme, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid, PMSEst tingitud häirete eest (allalink))

Plokisisesed piirid

Plokivälised baassagedusala piirnormid

Plokiväline ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (e.i.r.p.) on – 43 dBm/5 MHz

Plokisisene e.i.r.p. on 13 dBm käes hoitava audio-PMSE-seadme puhul

Plokisisene e.i.r.p. on 20 dBm kehal kantava audio-PMSE-seadme puhul

Plokisisene e.i.r.p. on 20 dBm

Plokiväline e.i.r.p. on – 25 dBm/5 MHz.


Tabel 2

Ploki servamaski vahemiku tingimused, mida kohaldatakse sagedustihendusdupleksedastusega PMSE traadita audioseadmetes 1 800 MHz sagedusalas sagedusvahe (1 785–1 805 MHz) puhul käes hoitavate seadmete (e.i.r.p.) jaoks

 

Sagedusvahemik

Käes hoitavad seadmed (e.i.r.p.)

Plokiväline

< 1 785 MHz

– 17 dBm/200 kHz

Piirangutega sagedusvahemik

1 785–1 785,2 MHz

4 dBm/200 kHz

 

1 785,2–1 803,6 MHz

13 dBm/kanal

 

1 803,6–1 804,8 MHz

10 dBm/200 kHz, piiranguga 13 dBm/kanal

Piirangutega sagedusvahemik

1 804,8–1 805 MHz

– 14 dBm/200 kHz

Plokiväline

> 1 805 MHz

– 37 dBm/200 kHz


Tabel 3

Ploki servamaski vahemiku tingimused, mida kohaldatakse sagedustihendusdupleksedastusega PMSE traadita audioseadmetes 1 800 MHz sagedusalas sagedusvahe (1 785–1 805 MHz) puhul kehal kantavate seadmete (e.i.r.p.) jaoks

 

Sagedusvahemik

Kehal kantavad seadmed (e.i.r.p.)

Plokiväline

< 1 785 MHz

– 17 dBm/200 kHz

 

1 785–1 804,8 MHz

17 dBm/kanal

Piirangutega sagedusvahemik

1 804,8–1 805 MHz

0 dBm/200 kHz

Plokiväline

> 1 805 MHz

– 23 dBm/200 kHz