ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 255
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
28. august 2014

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas

18

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, 6. august 2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega

59

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

28.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 906/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (1), eriti selle artikli 20 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga a rahastab liit põllumajandusturgusid reguleerivaid või toetavaid meetmeid põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Riiklike sekkumismeetmete rahastatav summa määratakse kindlaks makseasutuste koostatavate aastaaruannete põhjal.

(2)

Riikliku sekkumisega seotud kulud võivad olla erinevad. Järelikult tuleks iga toiminguliigi puhul täpsustada, milliseid kulusid on võimalik liidul rahastada ja eelkõige mis tingimustel on neid kulusid võimalik katta. Selleks tuleks määrata kindlaks kulude toetuskõlblikkuse tingimused ja arvutamise meetodid. Täpsemalt tuleks kindlaks määrata, millal peab kulusid arvestama makseasutuste poolt tegelikult kasutatud vahendite alusel ja millal komisjoni poolt kindlaksmääratud kokkuleppeliste summade alusel.

(3)

Selleks et võimaldada liikmesriikidel, kelle vääring ei ole euro, konsolideerida oma kulusid ja väljaminekuid ühtlustatult nii omavääringus kui ka eurodes, tuleks ette näha tingimused, kuidas kajastatakse riikliku ladustamise toiminguid raamatupidamises, ja kasutatav vahetuskurss.

(4)

Riikliku ladustamise toimingute maksumuse hindamine sõltub ka nende toimingute laadist ja kohaldatavatest põllumajandusalastest sektoripõhistest õigusaktidest. Seetõttu tuleks ette näha üldpõhimõte, mille kohaselt kokkuostetud ja müüdud koguste väärtus võrdub materiaalsete toimingute käigus välja makstud või laekunud summaga, ning näha ette ka erieeskirjad või eriolukorrad, mida tuleb seejuures silmas pidada.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmetega asendatakse vastavad sätted, mis olid nähtud ette komisjoni määrusega (EÜ) nr 884/2006 (2), mis on komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 907/2014 (3) kehtetuks tunnistatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded ja eeskirjad, mida kohaldatakse riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete kulude rahastamisel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF).

Artikkel 2

Riikliku ladustamisena rakendatavad sekkumismeetmed

Riikliku ladustamisena rakendatavad sekkumismeetmed võivad hõlmata põllumajandustoodete ostu-, ladustamis-, transpordi- ja ladude ümberpaigutamise toiminguid ning müügi- ja muid kaubandustoiminguid tingimustel, mis on ette nähtud kehtivate põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide ja käesoleva määrusega.

Artikkel 3

Riikliku ladustamisena rakendatavate sekkumismeetmete rahastamine

1.   Kui vastavad kulutused ei ole määratud kindlaks põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides, rahastab EAGF sekkumise raames tehtavaid artiklis 2 nimetatud riikliku ladustamise toimingutega seotud järgmisi kulutusi:

a)

liikmesriikides käivitatud fondide rahastamiskulud toodete ostmiseks vastavalt I lisas esitatud arvutusmeetoditele;

b)

kulud, mis tulenevad toodetega tehtavatest materiaalsetest ostu-, müügi- või mis tahes muudest üleandmistoimingutest (toodete riiklikule ladustamisele suunamine, ladustamine ja laost väljaviimine), mis on esitatud II lisas, arvutatakse III lisas esitatud metoodika kohaselt, kusjuures summad põhinevad liidus kehtestatud standardsummadel;

c)

kulud, mis on seotud materiaalsete toimingutega, mis ei ole tingimata seotud toodete ostu-, müügi- või mis tahes muu üleandmistoiminguga, kokkuleppeliste või mittekokkuleppeliste summade alusel vastavalt komisjoni kehtestatud ja nendele toodetele laienevatele sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide sätetele ja vastavalt IV lisale;

d)

kulud, mis tulenevad transpordist liikmesriigi territooriumil või väljaspool seda või ekspordist kokkuleppeliste või mittekokkuleppeliste summade alusel ning mis tuleb heaks kiita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (4) artikli 229 lõikes 2 osutatud korras;

e)

ladustatud toodete väärtuse vähenemine vastavalt V lisas sätestatud arvutusmeetoditele;

f)

toodete raamatupidamisväärtuse ja müügihinna (positiivsed ja negatiivsed) erinevused või muude asjaoludega seotud erinevused.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse lisades või põllumajandusalastes õigusaktides sätestatud eeskirjade ja eri rakenduseeskirjade kohaldamist, tuleks liikmesriikides, kelle vääringuks ei ole euro, käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c nimetatud ning kindlaksmääratud summade alusel eurodes arvestatavad kulud, või käesoleva määruse kohaselt omavääringus arvestatavad tulud ja kulud konverteerida vastavalt vajadusele omavääringusse või eurodesse, kasutades selleks Euroopa Keskpanga kindlaks määratud viimast vahetuskurssi enne majandusaastat, mil vastavad toimingud kajastuvad makseasutuse arvetes.

Käesoleva määruse kohaldamisel on majandusaasta delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud ajavahemik.

Artikkel 4

Riikliku ladustamise toimingute maksumuse määramine

1.   Müüdud ja ostetud koguste väärtus võrdub materiaalsete toimingute puhul väljamakstud või laekunud summadega, välja arvatud mõnel käesolevas artiklis käsitletud juhul ja juhtudel, mida käsitletakse:

a)

VI lisas seoses puuduvate kogustega,

b)

VII lisas seoses riknenud või hävinenud toodetega,

c)

VIII lisas seoses ladustatud toodetega, mille arvelevõtmisest on keeldutud.

2.   Ladustatavate toodete ostuväärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse hinna tõstmist, hinnaalandust, mahahindlust, protsente ja paranduskoefitsiente, mida sekkumishinna puhul toote ostmisel kohaldatakse vastavalt põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides sätestatud kriteeriumidele.

Samas ei võeta arvesse hinna tõstmist, hinnaalandust, mahahindlust, protsente ja paranduskoefitsiente VI lisas ning VII lisa punkti 2 alapunktides a ja c sätestatud juhtudel ja olukordades.

Selliste toodete väärtus, mis on riknenud või hävinenud loodusõnnetuste või liiga pika ladustamisaja tõttu, nagu on osutatud käesoleva määruse VII lisa punktis 2, määratakse kindlaks komisjoni rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Ilma et see piiraks V lisa kohaldamist, on enim puudustkannatavate isikute jaoks asutatud Euroopa abifondist rahastatud ja saadaolevate toodete väärtus iga aasta 1. oktoobrist kohaldatava riikliku sekkumise hind. Liikmesriikides, kelle vääring ei ole euro, arvestatakse sekkumishinna arvestuslik väärtus ümber riigi vääringusse, kasutades kõnealuse aasta 1. oktoobril kohaldatavat vahetuskurssi.

Sekkumistoodete ühest liikmesriigist teise üleviimisel kirjendab tarnija liikmesriik tarnitud toote arvestusülekande väärtuseks nulli ja sihtliikmesriik kirjendab need tarnekuu sissetulekuna, võttes aluseks esimese lõigu kohased hinnad.

4.   Artikli 3 lõike 1 punktis c viidatud materiaalsete toimingutega seotud ja liidu õigusaktide alusel toodete ostmisel makstud summad või kantud kulud võetakse arvesse tehniliste kulude või tuludena ostuhinnast eraldi.

5.   Delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud rahalise arvestuse puhul hinnatakse koguseid, mis on majandusaasta lõppedes laos ja mis kuuluvad üleviimisele järgmisesse majandusaastasse nende keskmise raamatupidamisväärtuse (ülekandehinna) alusel, mis määratakse kindlaks majandusaasta viimase kuu arvelduse põhjal.

6.   Lattu saabunud koguste puhul, mis ei vasta ladustamiseks esitatud nõuetele, märgitakse need raamatupidamisarvestusse, näidates neid koguseid lattu saabumise hetkel ostuhinnaga müüdud toodetena.

Samas, kui toote laost füüsilise väljastamise hetkel ei ole VI lisa punkti b rakendamiseks vajalikud nõuded täidetud, tuleb enne kauba laost väljastamist küsida nõu komisjonilt.

7.   Kui arvelduse tulemusena tekib positiivne saldo, arvatakse see jooksva majandusaasta kulude poolelt maha.

8.   Kui kokkuleppelisi summasid, maksetähtaegu, intressimäärasid või teisi arvestuse aluseks olevaid andmeid muudetakse pärast kuu esimest kuupäeva, rakendatakse neid muudetud elemente materiaalsete toimingute puhul alates järgnevast kuust.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt (ELT L 171, 23.6.2006, lk 35).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makseasutuste ja teiste asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 18).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

I LISA

RAHASTAMISKULUDE HÜVITAMISMÄÄRA ARVUTAMINE

(Artikli 3 lõike 1 punkt a)

I.   KOHALDATAVAD INTRESSIMÄÄRAD

1.

EAGFi poolt liikmesriikide fondidele sekkumisostudeks makstavate summadega kaasnevate rahastamiskulude arvutamiseks määrab komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 20 lõikele 4 kindlaks iga majandusaasta alguses liidu ühtse intressimäära. See ühtne intressimäär vastab komisjoni kindlaksmääratud kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul fikseeritud Euribori kolme kuu ja 12 kuu keskmistele tähtpäevaintressidele paranduskoefitsiendiga vastavalt üks kolmandik ja kaks kolmandikku.

2.

Konkreetse majandusaasta jooksul kohaldatavate intressimäärade kindlaksmääramiseks edastavad liikmesriigid komisjonile viimase nõudel punktis 1 osutatud võrdlusperioodi ajal kasutatud tegeliku keskmise intressimäära hiljemalt nõudes osutatud tähtajaks. Teade esitatakse vormil, mille komisjon on liikmesriikidele kättesaadavaks teinud.

Kui liikmesriik ei esita teadet esimeses lõigus osutatud vormis ja tähtajaks, loetakse kõnealuse liikmesriigi kantud intressimääraks 0 %.

Kui liikmesriik deklareerib, et ta ei kandnud intressikulusid, kuna tal ei olnud võrdlusperioodil põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel, kehtestab komisjon kõnealuse määra keskmiste võrdlusintressimäärade alusel käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud võrdlusperioodi jooksul, suurendades neid ühe protsendipunkti võrra. Kõnealused intressimäärad on:

a)

eurot vääringuna kasutavate liikmesriikide jaoks euro pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (Euribor);

b)

nende liikmesriikide jaoks, kelle vääring ei ole euro, igas liikmesriigis kohaldatav pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (IBOR).

Kui võrdlusintressimäärad või alapunktis a osutatud Euribori-määrad ei ole kättesaadavad kogu võrdlusperioodi kohta, kasutatakse selle perioodi jaoks kättesaadavaid intressimäärasid.

3.

Iga asjaomase liikmesriigi puhul võrreldakse alapunkti b sätete alusel kehtestatud intressimäära alapunkti a sätete alusel kehtestatud ühtse intressimääraga. Igas liikmesriigis kohaldatav intress peab olema mõlemast osutatud intressimäärast väiksem.

Komisjoni rakendusmääruses, mis võetakse vastu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 20 lõike 4 alusel, igaks aruandeaastaks kindlaks määratud intressimäärad ümardatakse ühe kümnendkohani.

II.   RAHASTAMISKULUDE ARVUTAMINE

1.

Rahastamiskulude arvutus jaguneb vastavalt komisjoni poolt I osa kohaselt määratud intressimäärade kehtivusperioodidele.

2.

Artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud rahastamiskulude arvutamisel kohaldatakse sisseostetud toote ühe tonni keskmise väärtuse suhtes liikmesriigi intressimäära ja saadud arv korrutatakse majandusaasta keskmise varu suurusega.

Toote ühe tonni keskmise väärtuse arvutamiseks jagatakse majandusaasta esimesel päeval laos olnud toodete väärtuse ja kõnealuse majandusaasta jooksul kokkuostetud toodete väärtuse summa majandusaasta esimesel päeval laos olnud toodete hulga ja kõnealuse majandusaasta jooksul kokkuostetud toodete hulga summaga.

Majandusaasta keskmise varu arvutamiseks liidetakse iga kuu alguse koguvarule iga kuu lõpu koguvaru ja saadud summa jagatakse majandusaasta kahekordse kuude arvuga.

3.

Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse V lisa punkti 1 kohaselt tarbimisväärtuse vähenemise koefitsienti, lahutatakse majandusaasta jooksul ostetud toodete väärtuse arvutamisel ostuhinnast nimetatud koefitsiendist tulenevale väärtuse vähenemisele vastav summa.

4.

Toodete puhul, millele kohaldatakse V lisa punkti 3 teises lõigus sätestatud teist tarbimisväärtuse vähendamist, arvutatakse keskmine varu välja enne keskmise väärtuse puhul arvessevõetava iga väärtuse vähenemise jõustumiskuupäeva.

5.

Kui ühist turukorraldust reguleerivate eeskirjadega on ette nähtud, et makseasutuse kokkuostetud toodete eest ei tasuta enne, kui tarne vastuvõtmise kuupäevast on möödunud vähemalt üks kuu, vähendatakse keskmist arvestuslikku varu koguse võrra, mis leitakse järgmise tehte abil:

Formula

kus

Q

=

majandusaasta jooksul kokkuostetud kogused,

N

=

minimaalse maksetähtaja kuude arv.

Kõnealuse arvutuse puhul loetakse eeskirjades sätestatud miinimumaega maksetähtajaks. Kuu pikkuseks loetakse 30 päeva. Iga kuu osa, mis on pikem kui 15 päeva, loetakse terveks kuuks; kuni 15 päeva pikkust kuu osa ei võeta kõnealuste arvutuste tegemisel arvesse.

Kui aasta lõpus arvutatud keskmine varu on pärast esimeses lõigus osutatud vähendamist negatiivne, lahutatakse kõnealune summa järgmise majandusaasta keskmise varu arvutamisel.

III.   MAKSEASUTUSTE VASTUTUSALA ERIJUHUD

1.

Kui makseasutuste teostatava tootemüügi puhul sätestatakse ühist turukorraldust reguleerivates eeskirjades või kõnealuseks müügiks avaldatud pakkumiskutses teatav aeg, mille jooksul selliste toodete ostja peab pärast tasumist tooted ära viima, ja kui see aeg on pikem kui 30 päeva, vähendatakse II osas esitatud sätete kohaselt arvutatud rahastamiskulusid makseasutuste raamatupidamisarvestuses summa võrra, mis arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

kus

V

=

ostja makstud summa,

J

=

makse laekumise ja toodete äraviimise vahelise aja pikkus päevades, millest on lahutatud 30,

i

=

majandusaasta jooksul kohaldatav intressimäär.

2.

Kui konkreetsete liidu eeskirjade alusel makseasutuste teostatava põllumajandustootemüügi puhul on toodete äraviimisele järgnev tegelik maksetähtaeg pikem kui 30 päeva, suurendatakse II osas esitatud sätete kohaselt arvutatud rahastamiskulusid makseasutuste raamatupidamisarvestuses summa võrra, mis arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

kus

M

=

ostja makstav summa,

D

=

toodete äraviimise ja makse laekumise vahelise aja pikkus päevades, millest on lahutatud 30 päeva,

i

=

majandusaasta jooksul kohaldatav intressimäär.

3.

Punktides 1 ja 2 osutatud rahastamiskulud kirjendatakse majandusaasta lõpus iga majandusaasta kontodele kõnealuse kuupäevani arvestatud päevade suhtes ja ülejäänu kirjendatakse järgmise majandusaasta kontole.

II LISA

KOKKULEPPELISTE SUMMADEGA HÕLMATUD MATERIAALSED TOIMINGUD

(Artikli 3 lõike 1 punkt b)

Teravili ja riis

I.   VASTUVÕTMINE JA LADUSTAMISELE SUUNAMINE

a)

Teravilja toomine transpordivahendist hoidlasse (silohoidlasse või laoruumi) – esimene üleandmine;

b)

kaalumine;

c)

proovide võtmine / analüüsimine / kvaliteedi määramine.

II.   LADUSTAMINE

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need ei ole hõlmatud punktiga a);

c)

ladustatud toote esialgset kvaliteeti tagava kahjuritõrje kulud (kui need ei ole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see ei ole hõlmatud punktiga a);

e)

vajaduse korral ventilatsioon (kui see ei ole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

Teravilja kaalumine;

b)

proovide võtmine/analüüsimine (kui see on sekkumistegevuse puhul kohustuslik);

c)

teravilja väljaviimine ja esimesele transpordivahendile laadimine.

Veise- ja vasikalihasektor

I.   SAADETISE VASTUVÕTMINE, KONDITUSTAMINE JA LADUSTAMISELE SUUNAMINE (KONDITUSTATUD LIHA)

a)

Kondiga liha kvaliteedikontroll;

b)

kondiga liha kaalumine;

c)

käitlemine;

d)

konditustamise lepingujärgsed kulud, sealhulgas:

i)

esialgne jahutamine,

ii)

transportimine sekkumislaost lõikamishoonesse (kui müüja ei tarni kaupa lõikamishoonesse),

iii)

konditustamine, korrastamine, kaalumine, pakendamine ja kiirkülmutamine,

iv)

jaotustükkide ajutine ladustamine; pealelaadimine, vedu ja taasladustamine sekkumislao külmhoones,

v)

kulutused pakkematerjalile: kilekotid, kastid, stokinett-materjal,

vi)

lõikamishoonesse jäänud kontide, rasvkoetükkide ja muude lihalõikmete väärtus (kuludest mahaarvatavad tulud).

II.   LADUSTAMINE

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need ei ole hõlmatud punktiga a);

c)

temperatuuri kontrollimine (kui see ei ole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see ei ole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

Kaalumine;

b)

kvaliteedikontroll (kui selle eest vastutavad sekkumisasutused);

c)

liha viimine külmhoonest lao laadimisplatvormile.

Või

I.   VASTUVÕTMINE JA LADUSTAMISELE SUUNAMINE

a)

Või viimine transpordivahendist hoidlasse pärast laopaika saabumist;

b)

kaubapakkide kaalumine, identifitseerimine;

c)

proovide võtmine / kvaliteedikontroll;

d)

ladustamine külmhoones ja külmutamine;

e)

teistkordne proovide võtmine / kvaliteedikontroll katseperioodi lõpus.

II.   LADUSTAMINE

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need ei ole hõlmatud punktiga a);

c)

temperatuuri kontrollimine (kui see ei ole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see ei ole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

kaubapakkide kaalumine, identifitseerimine;

b)

või viimine külmhoonest lao laadimisplatvormile, kui transpordivahendiks on konteiner, või laadimine laoplatvormile, kui transpordivahendiks on veoauto või raudteevagun.

IV   ETIKETTIMINE VÕI ERIMÄRGISTAMINE

Kui see on kohustuslik toodete realiseerimist käsitleva liidu õiguse kohaselt.

Lõssipulber

I.   VASTUVÕTMINE JA LADUSTAMISELE SUUNAMINE

a)

Lõssipulbri viimine transpordivahendist hoidlasse pärast laopaika saabumist;

b)

kaalumine;

c)

proovide võtmine / kvaliteedikontroll;

d)

märgistamise ja pakendamise kontrollimine.

II.   LADUSTAMINE

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need ei ole hõlmatud punktiga a);

c)

temperatuuri kontrollimine (kui see ei ole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see ei ole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

Kaalumine;

b)

kaubaproovide võtmine / kauba ülevaatus (kui selle eest vastutavad sekkumisasutused);

c)

lõssipulbri viimine lao laadimisplatsile ja transpordivahendisse laadimine, kui tegemist on veoauto või raudteevaguniga, välja arvatud lastimine; lõssipulbri viimine lao laadimisplatsile, kui tegemist on muude transpordivahenditega, näiteks konteineritega.

IV.   ETIKETTIMINE VÕI ERIMÄRGISTAMINE

Kui see on kohustuslik toodete realiseerimist käsitleva liidu õiguse kohaselt.

III LISA

LIIDU KOKKULEPPELISED SUMMAD

(Artikli 3 lõike 1 punkt b)

I.   KOHALDATAVAD KOKKULEPPELISED SUMMAD

1.

Liidu ühtsed kokkuleppelised summad on määratud tooteliikide kaupa vastavalt kõige madalamatele tegelikele tuvastatud kuludele võrdlusperioodi jooksul, mis algab n aasta 1. oktoobril ja lõpeb järgmise aasta 30. aprillil.

2.

„Registreeritud kulude” all mõistetakse materiaalsete toimingute kulusid, mida käsitletakse II lisas ja mis tekivad võrdlusperioodi jooksul kas nende toimingute üksikute arvete summana või neid tulusid käsitleva sõlmitud lepingu alusel. Kui mingi konkreetse toote osas toimub võrdlusperioodi jooksul küll ladustamine, kuid ei toimu lattu vastuvõtmist ega laost väljaviimist, võib samuti kasutada viiteid kuludele, mis kajastuvad antud toote ladustamislepingus.

Vastuvõtmise ja lattu saabumise kulud (I) ning laost väljaviimise kulud (III) deklareeritakse toote ühe tonni alusel iga üksiku toimingu (a, b, c…) kaupa, nagu on määratletud II lisas. Ladustamiskulud (II) deklareeritakse iga kuu kohta toote ühe tonni alusel iga üksiku toimingu (a, b, c…) kaupa, nagu on määratletud II lisas.

3.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 10. maiks võrdlusperioodi jooksul kantud II lisas käsitletud toimingutega seotud ja punktis 2 osutatud kuludest. Punktis 1 osutatud kokkuleppelised summad määratakse kindlaks antud materiaalse toimingu puhul eurodes võrdlusperioodi jooksul vähemalt neljas kõige madalamate kuludega liikmesriigis kulude kaalutud keskmise väärtuse alusel, eeldusel et need moodustavad vähemalt 33 % kõnealuse toote keskmisest varust võrdlusperioodi jooksul. Kui nimetatud protsendimäära ei saavutata, kaasatakse kaalumisse ka teiste liikmesriikide kulud, kuni protsendimäär ulatub 33 % ladustatud kogustest.

4.

Kui teatavat toodet ladustatakse riiklikult vähem kui neljas liikmesriigis, määratakse kokkuleppelised summad selle toote osas asjaomastes liikmesriikides tuvastatud kulude põhjal. Siiski ei tohi selle toote lõplik kokkuleppeline summa erineda eelmisel aastal kindlaksmääratud summast rohkem kui 2 %.

5.

Kui teatava ladustatud toote osas ületavad liikmesriigi deklareeritud kulud, mille alusel toimub punktis 3 ja 4 osutatud arvutus, enam kui kaks korda teiste liikmesriikide poolt selleks arvutuseks deklareeritud kulude aritmeetilise keskmise, viiakse nimetatud kulud selle keskmise väärtuse tasemele.

6.

Punktides 3 ja 4 osutatud arvutuses kasutatavate kulude kaalumisel võetakse aluseks neis liikmesriikides, mille kohta arvutus tehakse, ladustatud kogused.

7.

Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide puhul teisendatakse deklareeritud kulud eurodesse lähtuvalt vastava riigi omavääringu keskmisest vahetuskursist punktis 1 osutatud võrdlusperioodi jooksul.

II.   ERISÄTTED

1.

Lattu võtmise ja laost väljaviimise kokkuleppelisi summasid võib suurendada komisjoni poolt vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 20 lõikele 4 arvutatud summa võrra, kui liikmesriik esitab deklaratsiooni kogu asjaomase majandusaasta ja kogu asjaomase toote laovaru koha ja kui ta ei kohalda delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 4 punktis 2 osutatud lubatud hälvet ning tagab koguse säilimise.

Teade saadetakse komisjonile ja see tuleb edastada enne, kui komisjonile laekub asjaomase majandusaasta esimene igakuine aruanne, või juhul kui toode ei ole majandusaasta alguses sekkumislaos, hiljemalt toote esmakordse ladustamise kuule järgneval kuul.

Esimeses lõigus osutatud suurenemise arvutamisel korrutatakse asjaomase toote viitemäär, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7, delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 IV lisas kõnealuse toote puhul lubatud hälbega.

2.

Kõigi ladustatud toodete jaoks, välja arvatud veise- ja vasikaliha, vähendatakse lattu võtmise ja laost väljaviimise kulusid järgmiste koefitsientide alusel, kui asjaomaseid koguseid füüsiliselt ümber ei paigutata.

Toode

Lattu sisenemine

Laost väljaviimine

Teravili

36,50 %

22,80 %

Riis

17,50 %

20,30 %

Või

25,90 %

22,20 %

Lõssipulber

21,00 %

35,10 %

3.

Komisjon võib säilitada teatava toote kohta varem kindlaks määratud kokkuleppelised summad, kui seda toodet riiklikult ei ladustatud või kui seda ei ladustata riiklikult jooksva majandusaasta jooksul.

IV LISA

VEISE- JA VASIKALIHAGA SEOTUD KULUDE JA TULUDE OSAS ARVESSE VÕETAVAD TÄIENDAVAD ASJAOLUD

(Artikli 3 lõike 1 punkt c)

VI lisa ja VII lisa punkti 2 alapunktide a ja c kohaldamisel kasutatakse kondita veiseliha puhul määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7 osutatud võrdlusmäära, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,47.

V LISA

LADUSTATUD TOODETE TARBIMISVÄÄRTUSE VÄHENEMINE

(Artikli 3 lõike 1 punkt e)

1.

Kui riiklikus sekkumislaos oleva toote hinnanguline müügihind on selle kokkuostuhinnast madalam, kohaldatakse selle toote kokkuostmisel tarbimisväärtuse vähendamist kajastavat protsendimäära, mida nimetatakse „koefitsient k”. Kõnealune protsendimäär määratakse iga toote puhul kindlaks iga majandusaasta alguses vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 20 lõikele 4.

2.

Tarbimisväärtuse vähendamist kajastav protsendimäär ei ületa asjaomase toote kokkuostuhinna ja eeldatava realiseerimishinna vahet.

3.

Komisjon võib näha ette, et kokkuostmise ajal võib tarbimisväärtuse vähendamist piirata punkti 2 kohaselt arvutatud protsendimäära osani. Kõnealune osa ei või olla väiksem kui 70 % punkti 1 sätete alusel kindlaksmääratud tarbimisväärtuse vähendamise protsendimäärast.

Sel juhul vähendab komisjon majandusaasta lõpus tarbimisväärtust teist korda vastavalt punktis 5 kirjeldatud metoodikale.

4.

Punkti 3 teise lõigu kohase tarbimisväärtuse vähendamise korral määrab komisjon enne järgmise majandusaasta algust kindlaks üldised tarbimisväärtuse vähendamise kogusummad toodete ja liikmesriikide kaupa.

Selleks võrreldakse ladustatud toodete eeldatavat müügihinda toodete ja liikmesriikide lõikes hinnatud üleminevate varude väärtusega. Hinnangulise ülemineva varu maksumuse ja eeldatava müügihinna vahe korrutatakse eeldatava varuga majandusaasta lõpul ning nii saadakse üldised tarbimisväärtuse vähendamise summad toodete ja asjaomase liikmesriigi osas.

5.

Riiklikult ladustatud toodete hinnanguline varu ja üleminevate varude maksumus toodete ja liikmesriikide kaupa põhinevad liikmesriikide edastatavatel teadetel, mis saadetakse komisjonile hiljemalt n+1. aasta 7. septembril, hõlmavad sama aasta 30. septembri seisuga ladustatud tooteid ja sisaldavad järgmisi andmeid:

—

kogused, mis on ostetud ajavahemikul alates n. aasta 1. oktoobrist kuni n+1. aasta 31. augustini;

—

laos olevad kogused n+1. aasta 31. augusti seisuga;

—

n+1. aasta 31. augusti seisuga laos olevate koguste väärtus eurodes;

—

eeldatavalt laos olevad kogused n+1. aasta 30. septembri seisuga;

—

eeldatavalt ostetavad kogused ajavahemikul n+1 aasta 1.–30. septembrini;

—

n+1. aasta 1.–30. septembrini ostetavate koguste eeldatav väärtus eurodes.

6.

Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide omavääringus teatatud väärtused konverteeritakse majandusaasta lõpus tehtava väärtuse vähendamise arvestuse jaoks eurodesse, kasutades vahetuskursse, mida kohaldatakse majandusaasta lõpul arvestatava väärtuse vähenemise üldsummade arvutamise hetkel.

7.

Komisjon edastab väärtuse vähendamise üldsummad toodete kaupa asjaomastele liikmesriikidele, et võimaldada nende summade kandmist liikmesriikide viimasesse EAGFile esitatavasse asjaomase majandusaasta igakuisesse kuludeklaratsiooni.

VI LISA

PUUDUVATE KOGUSTE VÄÄRTUSE ARVUTAMINE

(Artikli 4 lõike 1 punkt a)

Puuduvate koguste väärtuse arvutamine, välja arvatud IV lisas kirjeldatud erijuhtude korral, toimub järgmiste tingimuste kohaselt.

a)

Kui ületatakse toodete ladustamise või üleviimise kohta delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 4 lõikes 2 kehtestatud lubatavaid hälbeid või avastatakse koguste puudumine varguse tõttu või mõnel muul väljaselgitatud põhjusel, korrutatakse puuduvate koguste väärtuse arvutamiseks need kogused määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7 osutatud võrdlusmääraga, mida kohaldatakse iga toote standardkvaliteedi suhtes selle majandusaasta esimesel päeval, kui lubatud hälve ületatakse või kui avastatakse koguste puudumine, ja suurendatakse saadud tulemust 5 %.

b)

Kui puuduvate koguste avastamise päeval on ladustavas liikmesriigis standardkvaliteedi keskmine turuhind kõrgem kui 105 % määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7 osutatud baasvõrdlusmäärast, hüvitavad töövõtjad sekkumisasutustele liikmesriigi registreeritud turuhinna, mida on suurendatud 5 %.

Turuhinna määramisel lähtub liikmesriik komisjonile korrapäraselt saadetavatest teadetest.

Turuhinna kohaldamisel kogutud summade ja määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7 osutatud võrdlusmäära kohaldamisel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile kirjendatud summade vahe kantakse majandusaasta lõpus koos muude kannetega EAGFi arvele.

c)

Kui koguste puudumine avastatakse pärast toodete üleviimist või transporti makseasutuse määratud sekkumislaost või ladustamiskohast teise asukohta ja kui liidu sektoripõhiste õigusaktidega ei ole kindlaks määratud teatavat kindlat väärtust, toimub puuduvate koguste kindlaksmääramine vastavalt punktile a.

VII LISA

RIKNENUD VÕI HÄVINENUD KOGUSTE VÄÄRTUSE ARVUTAMINE

(Artikli 4 lõike 1 punkt b)

1.

Kui liidu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, loetakse toode riknenuks, kui ta ei vasta enam ostmishetkel kohaldatavatele kvaliteedinõuetele.

2.

Riknenud või hävinenud toodete väärtus arvutatakse sõltuvalt selle põhjuse laadist järgmiselt:

a)

kui tegemist on õnnetusega, välja arvatud IV lisas sätestatud erijuhud, korrutatakse toodete väärtuse arvutamiseks kõnealuste koguste hulk määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7 osutatud ja jooksva majandusaasta esimesel päeval standardkvaliteedi suhtes kohaldatava baasvõrdlusmääraga ja saadud tulemust vähendatakse 5 %;

b)

loodusõnnetuste korral määratakse sellest mõjutatud koguste väärtus komisjoni rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 4 lõikega 2;

c)

halbade säilitustingimuste korral, mis eelkõige on tingitud ebasobivatest ladustamismeetoditest, kirjendatakse toote väärtus vastavalt VI lisa punktidele a ja b;

d)

liiga pikaajalise ladustamise korral määratakse toote väärtus kindlaks toote müügihinnaga müümise ajal komisjoni rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 4 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Otsus müüki suunamiseks tehakse viivitamata vastavalt asjaomase toote suhtes kohaldatavatele põllumajandusalastele sektoripõhistele õigusaktidele. Müügist laekunud summad kirjendatakse sellel kuul, millal tooted laost välja viiakse.

VIII LISA

RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD, MIDA KOHALDATAKSE SELLISTE LADUSTATUD TOODETE SUHTES, MILLE ARVELEVÕTMISEST ON KEELDUTUD

(Artikli 4 lõike 1 punkt c)

1.

Kui liidu erieeskirjad ei näe ette teisiti, arvatakse iga kõrvaldatud koguse puhul maha juba kirjendatud lattu toomise, laost väljaviimise, ladustamis- ja rahastamiskulud ning need kirjendatakse eraldi, pidades silmas järgmist:

a)

mahaarvamisele kuuluvate lattu toomise ja laost väljaviimise kulude arvutamiseks korrutatakse kõrvaldatud koguste suurus kõrvaldamiskuul kehtinud asjaomaste kokkuleppeliste summadega;

b)

mahaarvamisele kuuluvate ladustamiskulude arvutamiseks korrutatakse kõrvaldatud koguste suurus lattu toomisest kuni laost väljaviimiseni kulunud kuude arvuga ja kõrvaldamiskuul kehtinud kokkuleppelise summaga;

c)

mahaarvamisele kuuluvate rahastamiskulude arvutamiseks korrutatakse kõrvaldatud koguste hulk alates lattu toomisest kuni laost väljaviimiseni kulunud kuude arvuga, millest on lahutatud lattu toomise ajal kohaldatava makse tasumisega viivitatud kuude arv, ja kõrvaldamiskuul kehtinud rahastamismääraga, mis on jagatud 12ga, ning varude keskmise arvestusliku väärtusega eelarveaasta alguses või varude deklareerimise esimesel kuul, kui ülekantud varude keskmist arvestuslikku väärtust ei ole.

2.

Punktis 1 osutatud kulud kirjendatakse väljaviimiskuu materiaalsete toimingute all.

28.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/18

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 907/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1, artiklit 40, artikli 46 lõikeid 1, 2, 3 ja 4, artikli 53 lõiget 3, artikli 57 lõiget 1, artikli 66 lõiget 3, artikli 79 lõiget 2, artikli 106 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 120,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1306/2013 on kehtestatud põhisätted, milles käsitletakse muu hulgas makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimist, makseasutuste kohustusi seoses riikliku sekkumisega, finantsjuhtimist, vastavuskontrollimenetlusi, tagatisi ja euro kasutamist. Selleks et tagada uue õigusraamistiku sujuv toimimine, tuleb vastu võtta teatavad eeskirjad, et täiendada määruse (EL) nr 1306/2013 sätteid asjaomastes valdkondades. Uued eeskirjad peaksid asendama kehtivad komisjoni määrused (EÜ) nr 883/2006, (2) (EÜ) nr 884/2006, (3) (EÜ) nr 885/2006, (4) (EÜ) nr 1913/2006, (5) (EL) nr 1106/2010 (6) ja (EL) nr 282/2012, (7) mis põhinesid juba nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 asendatud nõukogu määrustel. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 883/2006, (EÜ) nr 884/2006, (EÜ) nr 885/2006, (EÜ) nr 1913/2006, (EL) nr 1106/2010 ja rakendusmäärus (EL) nr 282/2012 kehtetuks tunnistada.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 7 võivad liikmesriigid akrediteerida makseasutusi üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele liidu tasandil kehtestatud miinimumkriteeriumidele. Need nõuded peavad hõlmama nelja põhivaldkonda: sisekeskkond, kontrollitegevus, teave ja selle edastamine ning järelevalve. Liikmesriikidel peab olema võimalik kehtestada täiendavaid akrediteerimiskriteeriume, lähtudes makseasutustele iseloomulikest tunnusjoontest. Lisaks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 4 osutatud koordineerivate asutuste akrediteerimise kriteeriumidega.

(3)

Riiklikke sekkumismeetmeid võib rahastada üksnes juhul, kui asjaomased kulud on teinud liikmesriikide määratud makseasutused, kes vastutavad teatavate riikliku sekkumise kohustuste täitmise eest. Seejuures on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 1 teise lõigu kohaselt võimalik delegeerida sellega seotud ülesannete täitmist, eelkõige haldus- või kontrollitoiminguid, kuid mitte toetuste maksmist. Neid ülesandeid võivad täita ka mitu makseasutust. Lisaks tuleks ette näha, et teatavate riikliku ladustamise meetmete haldamise võib makseasutuse vastutusel usaldada kolmandatele isikutele, s.o avalik-õiguslikele või erasektori asutustele. Seetõttu tuleks täpsustada makseasutuste vastutuse ulatust kõnealuses valdkonnas, täpsustada nende asutuste kohustusi ning määrata kindlaks, millistel tingimustel ja milliste eeskirjade kohaselt võib teatavate riikliku ladustamist hõlmavate meetmete haldamise usaldada kolmandatele isikutele, s.o avalik-õiguslikele või erasektori asutustele. Sel juhul tuleks samuti ette näha, et asjaomased isikud peavad tegutsema lepingute raames üldkohustuste ja -põhimõtete alusel, mis tuleks sätestada.

(4)

Liidu põllumajandusalastes õigusaktides on sätestatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames toetusesaajatele toetuste maksmise tähtajad, mida liikmesriigid järgima peavad. Väljaspool kõnealuseid tähtaegu tehtud makseid tuleb käsitada rahastamiskõlbmatuna liidu toetuse seisukohalt, mistõttu komisjon neid määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 40 kohaselt ei hüvita. Liikmesriikide tehtud analüüsist hilinenud toetusmaksete kohta selgub, et mitmed maksed on hilinenud liikmesriikide täiendava kontrolli tõttu seoses vaidlustatud taotluste, apellatsioonikaebuste ja muude siseriiklike kohtuvaidlustega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks kehtestada kulude kindel ülemmäär, mille piires sellistel juhtudel igakuiseid makseid ei vähendata. Samuti tuleks makse hilinemisest tuleneva rahalise mõju arvessevõtmiseks sätestada, et kõnealuse ülemmäära ületamise korral vähendab komisjon liidu makseid järk-järgult olenevalt registreeritud makse viivituse kestusest. Liidu põllumajandusalaste õigusaktide kohaselt enne varaseimat maksetähtaega tehtud makseid ei saa samamoodi õigustada nagu pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva tehtud makseid. Seepärast ei tuleks neid varasemaid makseid proportsionaalselt vähendada. Siiski tuleks ette näha erand juhtudeks, kui liidu põllumajandusalastes õigusaktides on sätestatud ettemakse tegemine teatava maksimumsumma ulatuses.

(5)

Komisjon teeb igakuiseid või perioodilisi makseid liikmesriikidele nende edastatud kuludeklaratsioonide alusel. Samas peaks komisjon arvesse võtma ka makseasutuste sisse nõutud ja liidu eelarvesse laekuvaid tulusid. Seetõttu tuleks kehtestada EAGFi ja EAFRD raames tehtud kulude ja saadud tulude vahelise tasaarvestuse tingimused.

(6)

Kui liidu eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) artikli 16 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt teha makseid igal kuul peatükkide kaupa 1/12 ulatuses eelmisel eelarveaastal kõnealuses peatükis eraldatud assigneeringutest. Selleks et ettenähtud assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid makseid ja EAFRD raames tehtavaid vahemakseid teostataks teatava protsendi ulatuses iga liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja antud kuu jooksul kasutamata jäänud summasid kasutataks komisjoni otsustega teostatavateks tulevasteks igakuisteks või vahemakseteks.

(7)

Kasutatav vahetuskurss tuleks ette näha lähtuvalt sellest, kas rakendusjuht on põllumajandussektori õigusaktidega kindlaks määratud või mitte. Selleks et euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid ei kohaldaks eri vahetuskursse ühelt poolt saadud tulude ja toetusesaajatele antud toetuse kirjendamisel muus vääringus kui eurodes ja teiselt poolt makseasutuse kuludeklaratsioonide koostamisel, tuleks ette näha, et asjaomased liikmesriigid kohaldavad EAGFiga seotud kuludeklaratsioonides sama vahetuskurssi, mida kasutati tulude sissenõudmisel või toetusesaajatele maksete tegemisel. Selleks et lihtsustada haldusformaalsusi rohkem kui ühe toiminguga seotud tagasimaksete puhul, tuleks nende tagasimaksete kirjendamiseks ette näha ühtne vahetuskurss.

(8)

Selleks et komisjon saaks kontrollida, kas liikmesriigid täidavad oma kohustust kaitsta liidu finantshuve ja tagada määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 52 sätestatud vastavuskontrollimenetluse tõhus kohaldamine, tuleks ette näha sätted korrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta. Tuleks kindlaks määrata määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 52 osutatud eri liiki korrektsioonid ning sätestada korrektsioonisummade määramise põhimõtted, milles võetakse arvesse iga juhtumiga seotud asjaolusid. Lisaks tuleks kehtestada eeskirjad selle kohta, kuidas makstakse fondidele tagasi liikmesriikide poolt toetusesaajatelt sisse nõutud maksed.

(9)

Määrusega (EL) nr 1306/2013 on ette nähtud EAGFi rahastamissüsteemiga otse või kaudselt seotud makseid tegevate või saavate üksuste äridokumentide kontrollimine, selleks et teha kindlaks, kas EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvaid tehinguid tehakse tegelikult ja nõuetekohaselt. On asjakohane jätta kõnealuse määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida ei saa nende olemuse tõttu hiljem äridokumentide alusel kontrollida, ning meetmed, mis on kas seotud pindalapõhiste maksetega või mis ei ole seotud kontrollitavate äridokumentidega.

(10)

Liidu põllumajandusmääruste mitme sätte kohaselt tuleb anda tagatis, et tagada kohustuse täitmata jätmise korral ettenähtud summa maksmine. Kogemused on näidanud, et praktikas tõlgendatakse seda nõuet väga erinevalt. Selleks et vältida ebavõrdseid konkurentsitingimusi, tuleks kehtestada kõnealuse nõude kohaldamise tingimused.

(11)

Nii tagatist andva isiku kui ka pädeva asutuse tagatise andmisega seotud kulud ei pruugi olla vastavuses tagatava summaga, kui see summa on väiksem kui teatav ülemmäär. Pädevatel asutustel peaks seetõttu olema õigus loobuda kõnealusest ülemmäärast väiksema summa tagamise nõudest. Peale selle peaks pädev asutus olema volitatud loobuma tagatisnõudest, kui kõnealune nõue ei ole kohustuse täitmise eest vastutava isiku olemuse tõttu vajalik.

(12)

Pädeval asutusel peaks olema õigus pakutavast tagatisest keelduda, kui ta peab tagatist nõuetele mittevastavaks.

(13)

Määrusega (EL) nr 1306/2013 on karmistatud eeskirju, mille kohaselt tuleb esitada tagatis, et kohustuse täitmata jätmise korral oleks tagatud tasumisele kuuluva summa maksmine. Seda ühtset horisontaalset õigusraamistikku tuleks täiendada ühtsete eeskirjadega, milles käsitletakse vääramatut jõudu ning tagatise tagastama jätmist või vabastamist. Komisjoni määrused (EÜ) nr 376/2008 (9) ja (EÜ) nr 612/2009 (10) sisaldavad eeskirju impordi- ja ekspordilitsentsidega ning eelkinnitussertifikaatide süsteemiga seoses esitatud tagatiste vabastamise ja kaotamise kohta. Käesoleva määrusega ettenähtud uusi eeskirju tuleks kohaldada ka kõnealustes valdkondades. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määruste (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 612/2009 asjaomased sätted välja jätta.

(14)

Rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 kohaselt eristatakse esma- ja teisejärgulisi ning madalama järgu nõudeid, samas kui mõnes komisjoni määruses osutatakse ainult esmanõuetele. Nõude täitmata jätmise korral ei tagastata kõnealust nõuet hõlmavat tagatist täielikult või proportsionaalselt, kusjuures arvutamisel kasutatakse keerulist ja segadust tekitavat meetodit. Proportsionaalsuse põhimõtet järgides tuleks tagatise tagastamata jätmise korral kasutada lihtsustatud lähenemisviisi ja võtta arvesse tegelikku olukorda ehk seda, kas kohustus jäeti täitmata või seda ei täidetud õigel ajal või ei esitatud kohustuse täitmist kinnitavat tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(15)

Liidu põllumajandusalaste õigusaktide mitme sätte kohaselt jäetakse tagatisega hõlmatud kohustuse rikkumise korral tagatis tagastamata, kusjuures ei tehta vahet rikkumiste liikide vahel. Võrdse kohtlemise huvides tuleks erisuguste kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede vahel vahet teha. Eelkõige tuleks ette näha, et tagatis jäetakse tagastamata osaliselt vaid konkreetsetel juhtudel.

(16)

Kohustuse täitmata jätmisest tulenevate tagajärgede vahel ei tuleks teha vahet selle põhjal, kas ettemakse on tehtud või mitte. Sellest lähtuvalt tuleks reguleerida ettemakse vastu antavaid tagatisi eraldi eeskirjadega.

(17)

Tuleks kehtestada vahetuskursside rakendusjuhud, mida kohaldada põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktide kohaldamise korral tekkivates eri olukordades, ilma et see piiraks selliste konkreetsete mõistete või erandite kohaldamist, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 106 lõikes 5 osutatud kriteeriumide kohaselt asjaomaseid sektoreid käsitlevate eeskirjadega.

(18)

Kolmandate riikidega kaubavahetuse raames kehtestatavate hindade ja summade puhul on ärilise eesmärgi saavutamiseks kõige paremini kohandatud vahetuskursi rakendusjuht tollideklaratsiooni aktsepteerimine. Sama kehtib ka eksporditoetuste suhtes ning puu- ja köögiviljade liitu importimise sellise hinna kindlaksmääramisel piiril, mille põhjal on tooted ühises tollitariifistikus liigitatud. Seetõttu tuleks see rakendusjuht vastu võtta.

(19)

Tootmistoetuste puhul on vahetuskursi rakendusjuht üldiselt seotud teatavate konkreetsete vorminõuete täitmisega. Selleks et ühtlustada kohaldatavaid eeskirju, tuleks ette näha, et rakendusjuht on kuupäev, mil tooted on jõudnud soovitavasse sihtkohta, juhul kui sihtkoht on nõutav, ning kõikidel muudel juhtudel kuupäev, mil makseasutus on toetusetaotluse vastu võtnud.

(20)

Toetuse puhul, mida antakse lähtuvalt turustatud toodete või teatavaks otstarbeks ettenähtud toodete kogusest, on toetuse saamiseks vajalik toiming, mis tagab kõnealuste toodete asjakohase kasutamise. Toodete ülevõtmine asjaomase tootja poolt on eeltingimuseks, et pädevad asutused saaksid nõuetekohaselt kontrollida ettevõtja raamatupidamisarvestust ja tagada toimikute ühetaolise käsitlemise. Seetõttu tuleks vahetuskursi rakendusjuht kindlaks määrata vastavalt toodete ülevõtmisele.

(21)

Põllumajandussektoris antavate muude toetuste puhul võivad olukorrad suuresti erineda. Kõnealuseid toetusi antakse siiski alati taotluse alusel ja õigusaktidega kindlaks määratud tähtaja jooksul. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, et vahetuskursi rakendusjuhuks on taotluste esitamise tähtpäev.

(22)

Seoses veinisektori toetuste, abi ja lisatoetustega peaks vahetuskursi rakendusjuht olema olukorrast lähtuvalt seotud veiniaasta alguse, teatavate toimingute või konkreetse kuupäevaga. Seetõttu tuleks iga olukorra puhul täpsustada, millist rakendusjuhtu arvesse võtta.

(23)

Olukorrad, mida tuleb rakendusjuhu kindlaksmääramiseks arvesse võtta, on sektoriti väga erinevad. Seepärast tuleks rakendusjuhu kindlaksmääramisel lähtuda iga olukorra eripärast ning vastavaid põllumajandussektoreid hõlmavatest meetmetest, eelkõige kui tegemist on toetusega piima- ja piimatootesektoris, koolidele puuvilja jagamise kavaga, suhkrusektoriga, müügiedendusmeetmetega või puu- ja köögiviljasektoris võetavate teatavate meetmetega.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 (11) osutatud struktuuri- või keskkonnakaitsesummad ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (12) kohaselt heaks kiidetud summad, mille maksed on tagatud määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt heaks kiidetud maaelu arengu programmidega, määratakse kindlaks turustus- või kalendriaastaks. Ärieesmärk on seega saavutatud, kui vahetuskursi rakendusjuht on kehtestatud asjaomase aasta kohta. Selle põhjal tuleks rakendusjuhuna kehtestada selle aasta 1. jaanuar, mil tehakse toetuse andmise otsus.

(25)

Vastavalt põllumajandussektorit käsitlevatele õigusaktidele määratakse ettemaksete ja tagatiste puhul makstavad summad või tagatissummad kindlaks eurodes. Nende summade suhtes kohaldatav vahetuskurss tuleb kehtestada ettemakse või tagatise esitamise kuupäevale lähedasel päeval. Tagatiste kasutamise korral peab summa võimaldama katta ka kõik riskid, mille katteks tagatis esitati. Vahetuskursi rakendusjuht tuleks sel juhul kindlaks määrata kas ettemaksesumma kindlaks määramise või tagatise esitamise kuupäeva või nende maksete tegemise kuupäeva põhjal.

(26)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (13) kohaselt vabastab komisjon eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta lõpus automaatselt kohustusest 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmi tarbeks mõeldud eelarvelised kulukohustused, mida ei ole kasutatud. Määruses (EL) nr 1306/2013 on muudetud eeskirja, mille kohaselt toimub automaatne kulukohustustest vabastamine eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta lõpus. Järjepidevuse huvides tuleks 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmide suhtes jätkata N+2 eeskirja kohaldamist ja näha vastavalt ette üleminekusäte. Samuti tuleks 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmide vahemaksete korral jätkuvalt arvestada EAFRD kogutoetust, mis on ette nähtud igale meetmele asjaomase programmi kehtivusajal. Lisaks tuleks nende programmide haldamise järjepidevuse tagamiseks kohaldada käesolevaid üleminekueeskirju alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

MAKSE- JA MUUD ASUTUSED

Artikkel 1

Makseasutuste akrediteerimise tingimused

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 1 kohaselt kulude haldamise ja kontrolli eest vastutavad makseasutused peavad seoses tehtud maksete ning teabe edastamise ja säilitamisega piisaval määral tagama, et:

a)

enne makse heakskiitmist kontrollitakse taotluse toetuskõlblikkust ning toetuse andmise korda maaelu arengu programmi raames ning selle vastavust liidu eeskirjadele;

b)

peetakse täpset ja ammendavat raamatupidamisarvestust tehtud maksete kohta;

c)

tehakse liidu õigusaktidega ette nähtud kontrollid;

d)

esitatakse nõutud dokumendid liidu eeskirjades kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja vormis;

e)

dokumendid, sealhulgas liidu eeskirjadele vastavad elektroonilised dokumendid, on kättesaadavad ja neid hoitakse viisil, millega on tagatud nende jätkuv terviklikkus, kehtivus ja loetavus.

2.   Liikmesriigid akrediteerivad makseasutusena asutused või talitused, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele. Lisaks peab akrediteeringu saamiseks vastama makseasutuse halduskorraldus ja sisekontrollisüsteem I lisas sätestatud kriteeriumidele (edaspidi „akrediteerimiskriteeriumid”) järgmistes punktides:

a)

sisekeskkond;

b)

kontrollitegevus;

c)

teave ja selle edastamine;

d)

järelevalve.

Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid akrediteerimiskriteeriume, et võtta arvesse makseasutuse suurust, kohustusi ja eripära.

Artikkel 2

Koordineerivate asutuste akrediteerimise tingimised

1.   Kui on akrediteeritud rohkem kui üks makseasutus, teeb asjaomane liikmesriik määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 4 kohaselt ministeeriumi tasemel ametliku otsuse koordineeriva asutuse akrediteerimise kohta, kui ta on ise veendunud, et kõnealuse asutuse halduskorraldus tagab tema piisava suutlikkuse täita kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid.

2.   Akrediteeringu saamiseks peab koordineeriv asutus kehtestama menetluskorra, mis tagab, et:

a)

komisjonile esitatavad deklaratsioonid põhinevad nõuetekohaselt volitatud allikatest saadud teabel;

b)

deklaratsioonid on enne komisjonile edastamist nõuetekohaselt kinnitatud;

c)

komisjonile edastatud teavet toetab nõuetekohane kontrolljälg;

d)

saadud ja edastatud teave säilitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.

Artikkel 3

Makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 1 osutatud makseasutused tagavad riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmetega seotud toimingute haldamise ja kontrolli käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud tingimustel või vajaduse korral põllumajandussektori õigusaktide alusel, lähtudes eelkõige nimetatud lisas sätestatud minimaalsetest protsendimääradest.

Makseasutused võivad volitada oma pädevuses olevaid toiminguid teostama selleks käesoleva määruse I lisa punkti 1 alapunktis C kindlaks määratud tunnustamistingimustele vastavaid sekkumisasutusi või muid makseasutusi.

2.   Ilma et see piiraks nende üldist vastutust riikliku ladustamise eest, võivad makse- ja sekkumisasutused:

a)

usaldada teatavad riikliku ladustamise toimingud füüsilistele või juriidilistele isikutele (edaspidi „laopidajad”), kes ladustavad sekkumiseks ettenähtud põllumajandustooteid;

b)

volitada füüsilisi või juriidilisi isikuid täitma teatavaid põllumajandussektori õigusaktidega ettenähtud ülesandeid.

Kui makseasutused usaldavad ladustamistoimingud laopidajale, nagu on osutatud esimese lõigu punktis a, tuleb seda teha ladustamislepingu alusel lähtuvalt III lisas esitatud kohustustest ja üldpõhimõtetest.

3.   Makseasutuste kohustused seoses riikliku ladustamisega on eelkõige järgmised:

a)

pidada materiaalsete väärtuste raamatupidamisarvestust ja rahalist arvestust iga toote kohta, mis on riiklikku ladustamist hõlmava sekkumismeetme objektiks, võttes arvestuse aluseks ajavahemikul alates 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini tehtavad toimingud; seda ajavahemikku nimetatakse edaspidi „aruandeaastaks”;

b)

koostada ajakohastatud nimekiri laopidajatest, kellega on sõlmitud riikliku ladustamise leping. See nimekiri sisaldab andmeid, mis võimaldavad täpselt määrata kindlaks ladustamispunktid, nende mahu, laohoonete, külmhoonete või silotornide numbri ning nende plaanid ja skeemid;

c)

anda komisjoni käsutusse riikliku ladustamise jaoks kasutatavad tüüplepingud, toodete arvelevõtmise, ladustamise ja laost väljaviimise eeskirjad ning laopidajate vastutuse suhtes kohaldatavad eeskirjad;

d)

pidada tsentraliseeritud arvutipõhist raamatupidamisarvestust materiaalsete väärtuste laoseisu kohta, mis hõlmab kõiki ladustamiskohti, kõiki tooteid, eri toodete koguseid ja kvaliteeti, täpsustades iga toote kaalu (vajaduse korral eraldi brutokaalu ja netokaalu) või mahu;

e)

teha kõik toodete ladustamise, säilitamise, transpordi ja üleviimisega seotud toimingud vastavalt liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, ilma et see piiraks ostjate, muude nende toimingute raames sekkuvate makseasutuste või selleks volitatud isikute omavastutust;

f)

kontrollida ladustamiskohtades kogu aasta jooksul sekkumisvarusid ebakorrapäraselt ja ootamatult. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kontrollist siiski eelnevalt teatada, piirdudes rangelt minimaalse vajaliku ajavahemikuga. Selline etteteatamine ei ületa 24 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

g)

teha vastavalt artiklile 4 iga-aastane inventuur.

Kui liikmesriigis haldab ühe või mitme toote riiklikku ladustamist mitu makseasutust, konsolideeritakse punktides a ja d osutatud materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite arvestus liikmesriigi tasandil enne vastava teabe esitamist komisjonile.

4.   Makseasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada:

a)

liidu sekkumise objektiks olevate toodete nõuetekohane säilitamine, kontrollides ladustatud toodete kvaliteeti vähemalt üks kord aastas;

b)

sekkumisvarude puutumatus.

5.   Makseasutused teavitavad komisjoni viivitamata:

a)

olukordadest, kus toote ladustamisperioodi pikendamise tõttu võib toode rikneda;

b)

toote koguselistest kadudest või riknemisest loodusjõudude mõjul.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel võtab komisjon vastu asjaomased otsused:

a)

esimese lõigu punktis a osutatud juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (14) artikli 229 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt;

b)

esimese lõigu punktis b osutatud juhul määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 116 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

6.   Makseasutused kannavad rahalise kahju, mis tuleneb liidu sekkumise objektiks oleva toote halvast säilitamisest, eelkõige kahju, mis tuleneb sobimatutest ladustamismeetoditest. Makseasutused kannavad rahalist vastutust ja neil on õigus alustada kohtumenetlusi laopidajate suhtes, kui laopidajad ei täida oma lepingulisi kohustusi või sõlmitud kokkuleppeid.

7.   Makseasutus võimaldab komisjoni töötajatele ja volitatud isikutele pideva juurdepääsu riikliku ladustamisega seotud kontodele ja kõikidele sekkumise raames koostatud või saadud dokumentidele, lepingutele ja toimikutele. Juurdepääs võimaldatakse kas elektrooniliselt või kohapeal makseasutuse kontoris.

Artikkel 4

Inventuur

1.   Makseasutused viivad iga majandusaasta jooksul läbi inventuuri liidu sekkumise objektiks olnud iga toote kohta.

Nad võrdlevad selle inventuuri tulemusi raamatupidamisandmetega. Kontrollimise käigus avastatud koguselised erinevused ja nende koguseliste erinevustega seotud summad kajastatakse raamatupidamisarvestuses vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 46 lõike 6 punkti a kohaselt vastu võetud eeskirjadele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse tavaliste ladustamistoimingutega seotud puuduvate koguste puhul IV lisas esitatud lubatavaid hälbeid ning need puudujäägid peavad olema vastavuses arvestuslikus laoseisus esitatud teoreetilise varu ja lõikega 1 ettenähtud inventuuri kohaselt tegelikult laos oleva varu vahega või raamatupidamises kajastuva allesjäänud varuga, kui tegelikult laos olnud varud on ammendatud.

II   PEATÜKK

FINANTSJUHTIMINE

Artikkel 5

Hiliseima maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmine

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 40 esimeses lõigus osutatud erandite kohaselt ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames pärast ettenähtud maksetähtaega tehtud kulud liidu toetuse kõlblikud käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.

2.   Kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud moodustavad kuni 5 % tähtaegselt tehtud kuludest, igakuiseid makseid ei vähendata.

Kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud ületavad 5 % künnist, vähendatakse nende kulude kohaseid makseid järgmiselt:

a)

kulude puhul, mis tehti esimese kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 10 %;

b)

kulude puhul, mis tehti teise kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 25 %;

c)

kulude puhul, mis tehti kolmanda kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 45 %;

d)

kulude puhul, mis tehti neljanda kuu jooksul pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 70 %;

e)

kulude puhul, mis tehti rohkem kui neli kuud pärast möödunud maksetähtaega, vähendatakse summat 100 %;

3.   Erandina lõikest 2 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (15) artiklis 7 osutatud otsetoetuste ülemmäära suhtes järgmisi tingimusi:

a)

kui lõike 2 esimeses lõigus osutatud künnist ei ole kalendriaasta N makseteks täielikult kasutatud hiljemalt 15. oktoobriks aastal N+1 ja kui selle künnise jääk on üle 2 %, vähendatakse viimast 2 protsendini;

b)

eelarveaastal N+1 on kalendriaastal N-1 või varasematel aastatel pärast maksetähtaega makstud otsetoetused (v.a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 229/2013 (17) kohased maksed) EAGFi raames rahastamiskõlblikud, kui vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artiklile 7 eelarveaastal N+1 makstud otsetoetuste kogusumma, mida on vajaduse korral määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 kohase kohandamismääraga korrigeeritud, ei ületa kõnealuse määruse III lisas kalendriaastaks N sätestatud ülemmäära;

c)

kulusid, mis ületavad punktis a või b osutatud piirmäärasid, vähendatakse 100 %.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud tingimuste järgimise kontrollimisel ei võeta arvesse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikes 5 osutatud tagasimakseid.

4.   Kui teatavate meetmete puhul on tegemist erandlike haldustingimustega või kui liikmesriigid on esitanud mõjuvaid põhjendusi, kohaldab komisjon lõigetes 2 ja 3 sätestatust erinevat ajagraafikut ja/või ettenähtust väiksemaid määrasid või jätab vähendamise kohaldamata.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski kulude suhtes, mis ületavad lõike 3 punktis b osutatud piirmäära.

5.   Seoses igakuiste maksetega kontrollitakse tähtaegadest kinnipidamist igal eelarveaastal kaks korda:

a)

31. juuliks kantud kulude suhtes;

b)

15. oktoobriks kantud kulude suhtes.

Võimalikke tähtaja ületamisi augustis, septembris ja oktoobris võetakse arvesse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohases raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

6.   Käesolevas artiklis osutatud vähendamiste kohaldamine ei piira vastavuse kontrolliga seoses edaspidi vastuvõetavate otsuste kohaldamist, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 52.

Artikkel 6

Varaseima maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmine

Kui liikmesriikidel on seoses EAGFiga lubatud teha ettemakseid enne põllumajandussektori õigusaktidega ettenähtud varaseimat maksekuupäeva ja kuni teatava summa ulatuses, käsitatakse seda piirmäära ületavat mis tahes summat enne varaseimat maksekuupäeva kantud kuluna. Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 40 esimeses lõigus osutatud eranditega vastab see siiski liidu toetuse saamise tingimustele pärast 10 % vähendamist.

Artikkel 7

Hüvitamine makseasutuste poolt

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõike 3 kohaste otsuste tegemisel igakuiste maksete kohta lähtub komisjon iga liikmesriigi poolt deklareeritud väljamakstud kulude jäägist, mida on vähendatud sama liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonis märgitud sihtotstarbeliste tulude võrra. Sellist tasaarvestust peetakse võrdväärseks vastavate tulude sissenõudmisega.

Sihtotstarbelistest tuludest pärinevad kulukohustuste ja maksete assigneeringud avatakse alates nende tulude suunamisest eelarveridadele. Suunamine toimub sihtotstarbeliste tulude kirjendamise hetkel kaks kuud pärast liikmesriikidelt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 lõikes 4 sätestatud nõuete kohaste aruannete saamist.

2.   Kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 lõike 1 punktis c osutatud summad peeti seoses eeskirjade eiramise või hooletusega kinni enne asjaomase toetuse maksmist, arvatakse need siiski vastavatest kuludest maha.

3.   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetussummad, mis on asjaomase maaelu arengu programmi raames iga arvestusperioodi jooksul toetusesaajatelt tagasi nõutud, arvestatakse vastava perioodi kuludeklaratsioonis EAFRD kaudu makstavast summast maha.

4.   Üle- või puudujäävad summad, mis on tingitud raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ning mida saab maaelu arengu programmi raames uuesti kasutada, lisatakse EAFRD toetuse summale või arvestatakse sellest maha esimeses deklaratsioonis, mis pärast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist koostatakse.

5.   EAGFist rahastamine on võrdväärne kantud kuludega ning seda arvestatakse lähtuvalt makseasutuse edastatavatest andmetest, millest arvatakse maha tänu sekkumismeetmetele saadavad võimalikud tulud; need andmed kinnitatakse komisjoni rakendatud infosüsteemi vahendusel ja esitatakse samuti makseasutuse poolt edastatavas kuludeklaratsioonis.

Artikkel 8

Liidu eelarve hilisem vastuvõtmine

1.   Kui liidu eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, teeb iga liikmesriik määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 18 osutatud igakuised EAGFi maksed teatava protsendi ulatuses iga peatüki kohta esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 16 sätestatud piirides. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

2.   Kui liidu eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, tehakse EAFRD puhul:

a)

määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 36 osutatud vahemaksed proportsionaalselt olemasolevate assigneeringutega teatava protsendi ulatuses maaelu arengu iga programmi kohta esitatud kuludeklaratsioonide alusel. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevate vahemaksete tegemisel;

b)

seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 33 osutatud eelarveliste kulukohustustega võetakse esimese aastase osamakse tegemisel pärast maaelu arengu programmide vastuvõtmist arvesse kõnealuste programmide vastuvõtmise korda. Eelarvelistest kulukohustustest tulenevad järgmiste aastaste maksed tehakse programmide kulukohustuste ammendumise järjekorras. Komisjon võib maaelu arengu programmide kulukohustusest tulenevaid aastamakseid teha osaliselt, kui kasutatavad kulukohustuste assigneeringud on piiratud. Puudujääv osa, mis on kulukohustuste raames kõnealustele programmidele ette nähtud, eraldatakse siis, kui täiendavad kulukohustuste assigneeringud on tehtud kättesaadavaks.

Artikkel 9

Igakuiste maksete edasilükkamine

Pärast asjaomaste liikmesriikide teavitamist võib komisjon määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 18 osutatud igakuiste maksete tegemise liikmesriikidele edasi lükata, kui kõnealuse määruse artikli 102 lõike 1 punkti c alapunktides i ja ii osutatud teated hilinevad või sisaldavad vasturääkivusi, mis vajavad täiendavat kontrollimist.

Artikkel 10

Maksete peatamine teabe hilise esitamise korral

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 42 kohast maksete peatamist kohaldatakse käesoleva määruse V lisas loetletud meetmete suhtes.

2.   EAGFi kulude suhtes kohaldatakse järgmisi maksete peatamise määrasid:

a)

kui kontrolli tulemusi ei saadeta 15. oktoobriks, on peatatav summa 1 % kuludest, mille kohta ei ole õigel ajal saadetud asjakohast teavet;

b)

kui kontrolli tulemusi ei saadeta 1. detsembriks, on peatatav summa 1,5 % kuludest, mille kohta ei ole õigel ajal saadetud asjakohast teavet.

3.   EAFRD kulude suhtes kohaldatakse järgmisi maksete peatamise määrasid:

a)

kui kontrolli tulemusi ei saadeta 15. oktoobriks, on peatatav summa 1 % kuludest, mille kohta ei ole õigel ajal saadetud asjakohast teavet;

b)

kui kontrolli tulemusi ei saadeta 15. jaanuariks, on peatatav summa 1,5 % kuludest, mille kohta ei ole õigel ajal saadetud asjakohast teavet.

Artikkel 11

Kuludeklaratsioonide koostamisel kasutatav vahetuskurss

1.   Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kasutavad seoses EAGFiga kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 106 lõikega 4 kuludeklaratsioonide koostamisel sama vahetuskurssi, mida nad kasutasid toetusesaajatele maksete tegemisel või tulude saamisel vastavalt V peatükile ja põllumajandussektori õigusaktidele. Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 51 ja 52 kohaste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste puhul kasutatakse esimest vahetuskurssi, mille on kehtestanud Euroopa Keskpank pärast kõnealuste otsuste vastuvõtmist.

Muudel kui esimeses lõigus osutatud juhtudel, eelkõige nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (18) alusel heakskiidetud müügiedendusprogrammide ning veinisektori müügiedendusmeetmete puhul, samuti toimingute puhul, mille osas ei olnud vahetuskursi rakendusjuht põllumajandussektori õigusaktidega kindlaks määratud, kohaldatakse Euroopa Keskpanga kehtestatud viimast vahetuskurssi, mis kehtis kulu või sihtotstarbeliste tulude deklareerimisele eelneva kuu jooksul.

2.   Seoses maaelu arengu programmidega kasutavad euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid kuludeklaratsioonide koostamisel iga väljamakse või tagasinõude puhul eelviimast Euroopa Keskpanga vahetuskurssi enne kuud, mil toiming makseasutuse raamatupidamises kajastati.

III   PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE NING MUUD KONTROLLID

Artikkel 12

Vastavuskontrolli raames tehtavate korrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja meetodid

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmiseks liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta teeb komisjon vahet alusetult kulutatud summade või nende osade ning selliste summade vahel, mille kindlaksmääramisel on kohaldatud ekstrapoleeritud või kindla määraga korrektsioone.

Kui komisjon leiab, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu õigusega ning seoses EAFRDga kooskõlas kohaldatava liidu või siseriikliku õigusega, määrab ta liidupoolsest rahastamisest väljajäetavad summad kindlaks oma järelduste põhjal ja võtab arvesse liikmesriikidelt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt tehtud vastavuskontrolli jooksul saadud teavet.

2.   Komisjon lähtub väljajätmisel alusetult kulutatud summade kindlakstegemisest üksnes juhul, kui selliseid summasid saab kindlaks teha mõistlike pingutustega. Kui komisjonil ei ole võimalik alusetult kulutatud summasid mõistlike pingutustega kindlaks teha, võivad liikmesriigid komisjoni poolt vastavuskontrollimenetluse raames kehtestatud tähtaegade jooksul esitada andmed nende summade kontrollimise, mille puhul on võetud aluseks iga sellise üksikjuhtumi kontrolli tulemused, mida kohustuste täitmata jätmine võiks mõjutada. Kontrollitakse kõiki kulusid, mis on tehtud kohaldatava õiguse vastaselt ja kantud liidu eelarvesse. Esitatud andmed peavad hõlmama kõiki üksiksummasid, mis asjaomase kohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole toetuskõlblikud.

3.   Kui alusetult kulutatud summasid ei ole võimalik lõike 2 kohaselt kindlaks teha, võib komisjon väljajäetavate summade kindlaksmääramisel kohaldada ekstrapoleeritud korrektsioone. Selleks et komisjon saaks asjaomased summad kindlaks määrata, võivad liikmesriigid komisjoni poolt vastavuskontrollimenetluse raames kehtestatud tähtaegade jooksul esitada komisjonile liidupoolsest rahastamisest väljajäetava summa arvutuse, ekstrapoleerides statistiliselt kõnealuseid juhtumeid esindava valimi kontrollimisel saadud tulemusi. Valim võetakse andmekogumist, mille puhul võib eeldada, et kohustuste täitmatajätmist on võimalik kindlaks teha.

4.   Selleks et võtta arvesse lõigete 2 ja 3 kohaselt liikmesriikide esitatud tulemusi, peab komisjonil olema võimalik:

a)

hinnata kindlakstegemis- või ekstrapoleerimismeetodit, mida liikmesriigid peavad selgelt kirjeldama;

b)

kontrollida lõikes 3 osutatud valimi esindatust;

c)

kontrollida kindlakstegemise või ekstrapoleerimise sisu ja tulemusi;

d)

saada alusandmete kohta piisavalt ja asjakohast auditi tõendusmaterjali.

5.   Lõike 3 kohaldamisel võivad liikmesriigid kasutada makseasutuste kontrollistatistikat, mille on kinnitanud sertifitseerimisasutus, või sellise asutuse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 kohase auditi raames antud hinnangut vea määra kohta tingimusel, et:

a)

komisjon on rahul sertifitseerimisasutuste tööga nii auditistrateegia kui ka tegeliku auditeerimise sisu, ulatuse ja kvaliteedi seisukohast;

b)

sertifitseerimisasutuste töö on kooskõlas asjaomase vastavuskontrolli ulatusega, eelkõige seoses meetmete või kavadega;

c)

hinnangus on arvesse võetud iga sellise karistuse summat, mida oleks pidanud kohaldama.

6.   Kui lõigete 2 ja 3 kohaselt liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kindlaksmääramise tingimused ei ole täidetud või kui juhtumi laadi tõttu ei ole võimalik väljajäetavaid summasid kõnealuste lõigete põhjal kindlaks määrata, kohaldab komisjon asjakohaseid kindla määraga korrektsioone, võttes samas nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning hinnates liidule rahalise kahju tekitamise ohtu.

Kindla korrektsioonimäära kehtestamisel võetakse eelkõige arvesse kohustuste täitmatajätmise liiki. Sel eesmärgil jagatakse rikkumiste suhtes tehtav kontroll põhi- ja lisakontrollideks:

a)

põhikontrollid on sellised haldus- ja kohapealsed kontrollid, mida tehakse toetuse rahastamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks ning asjaomaste vähendamiste ja karistuste kohaldamiseks;

b)

lisakontrollid on kõik muud nõuete korrektseks menetlemiseks vajalikud haldustoimingud.

Kui ühe ja sama vastavuskontrollimenetluse raames tehakse kindlaks eri rikkumised, mille suhtes tuleks kohaldada erisuguseid kindla määraga korrektsioone, kohaldatakse vaid kõrgeimat kindlat korrektsioonimäära.

7.   Kindlate korrektsioonimäärade kehtestamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid, mis tõendavad, et tegemist on rängemate puudustega, millega kaasneb suurem oht liidu eelarvele:

a)

ühte või enamat põhikontrolli ei kohaldatud või kohaldatakse nii halvasti või harva, et neid peetakse taotluse toetuskõlblikkuse kindlaksmääramisel või eeskirjade eiramise vältimisel ebatõhusaks, või

b)

sama kontrollisüsteemi ulatuses on avastatud vähemalt kolm puudust või

c)

liikmesriigis kohaldatav kontrollisüsteem ei toimi või selles on suuri puudusi ning on tõendeid ulatusliku eeskirjade eiramise ja hooletuse kohta eiramise ja pettuste vastu võitlemisel või

d)

korrektsiooni on asjaomase liikmesriigi suhtes analoogsete puuduste tõttu samas sektoris juba kohaldatud ning arvesse on võetud liikmesriigis juba võetud parandus- või kompensatsioonimeetmeid.

8.   Kui liikmesriik esitab teatavad objektiivsed elemendid, mis ei vasta käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, kuid mis tõendavad, et fondidele tekitatav maksimumkahju piirdub summaga, mis on väiksem, kui see, mis oleks tulenenud kavandatud korrektsioonist madalama kindla korrektsioonimäära kohaldamisest, kasutab komisjon madalamat kindlat korrektsioonimäära, et teha otsus liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

9.   Liidupoolsest rahastamisest väljajäetavatest summadest, mille üle komisjon otsustab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt, arvatakse maha sellised tagasimaksed, mille komisjon on vastavuskontrolli käigus kindlaks määranud ning mis on toetusesaajatelt tagasi saadud ja enne tähtaega fondile tagasi maksnud.

Artikkel 13

Tagasinõudmismenetluse järgne kohustus

Pärast määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 esimeses lõigus osutatud tagasinõudmismenetluse lõpuleviimist peavad liikmesriigid:

a)

kandma EAGFile 50 % tagasinõutavast summast, millest on maha arvatud tagasinõudekulud, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 55 teises lõigus;

b)

kandma EAFRD-le 50 % summadest, mis on tagasi nõutud kas pärast maaelu arengu programmi lõpetamist või enne programmi lõpetamist, kuid mida ei saa määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 56 kohaselt ümber jaotada.

Artikkel 14

Tehingute kontrollimine

Määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükis kehtestatud kontrollisüsteemi ei kohaldata käesoleva määruse VI lisas loetletud meetmete suhtes.

IV   PEATÜKK

TAGATISED

1.   JAGU

Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 15

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigil juhtudel, kui põllumajandussektori õigusaktidega on ette nähtud tagatised, olenemata sellest, kas mõistet „tagatis” kasutatakse.

Käesolevat peatükki ei kohaldata tagatiste suhtes, mis esitatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (19) osutatud impordi- või eksporditollimaksude tasumise tagamiseks.

Artikkel 16

Käesolevas peatükis kasutatud mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„pädev asutus” – asutus, kes on volitatud tagatist vastuvõetavaks tunnistama, või asutus, kes on volitatud asjakohase määruse alusel otsustama tagatise vabastamise või selle tagastamata jätmise üle;

b)

„üldtagatis” – tagatis, mis antakse pädevale asutusele eesmärgiga tagada mitme kohustuse täitmine;

c)

„tagatissumma asjakohane osa” – tagatissumma osa selle koguse ulatuses, millega seotud nõuet on rikutud.

2.   JAGU

Tagatisenõue

Artikkel 17

Vastutav isik

Tagatise annab isik või see antakse isiku kasuks, kes vastutab kohustuse täitmata jätmise korral rahasumma maksmise eest.

Artikkel 18

Tagatisenõudest loobumine

1.   Pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, kui kohustuse täitmise eest vastutav isik on kas:

a)

avalik-õiguslik asutus, mis täidab riigiasutuse ülesandeid, või

b)

eraõiguslik asutus, mis täidab punktis a nimetatud ülesandeid riigi kontrolli all.

2.   Pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, kui tagatissumma on väiksem kui 500 eurot. Sel juhul võtab asjaomane isik endale kirjaliku kohustuse maksta tagatisest loobumisega võrdne summa, kui vastav kohustus on täitmata jäetud.

Esimese lõigu kohaldamisel arvutatakse tagatise väärtus nii, et see hõlmaks kõiki sama tehinguga seotud asjaomaseid kohustusi.

Artikkel 19

Tagatiste suhtes kohaldatavad tingimused

1.   Pädev asutus keeldub tagatist vastuvõetavaks tunnistamast või nõuab selle asendamist, kui tagatis on tema arvates ebapiisav, ei vasta nõuetele või ei hõlma piisavalt pikka ajavahemikku.

2.   Sularahaülekande puhul loetakse tagatis antuks siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

3.   Tšekki summale, mille maksmise garanteerib asjaomase pädeva asutuse liikmesriigi poolt selleks volitatud finantseerimisasutus, käsitatakse sularaha sissemaksena. Pädev asutus võib sellise tšeki väljamaksmiseks esitada alles enne tagatise kehtivusaja lõppu.

Tšekk, v.a esimeses lõigus osutatud tšekk, loetakse tagatiseks ainult siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

4.   Kõik finantseerimisasutuse poolt arvestatavad kulud jäävad tagatise andud isiku kanda.

5.   Sularaha vormis tagatise andnud isikule ei maksta intressi.

Artikkel 20

Euro kasutamine

1.   Tagatised esitatakse eurodes.

2.   Kui tagatis võetakse vastu euroalasse mittekuuluvas liikmesriigis, konverteeritakse eurodes esitatud tagatissumma kõnealuse liikmesriigi omavääringusse vastavalt V peatükile. Tagatisele vastav kohustus ja eeskirjade eiramise või neist kõrvalekaldumise korral kinnipeetav summa jääb kinnitatuks eurodesse.

Artikkel 21

Tagatise andja

1.   Tagatise andja peab olema ametlikult registreeritud resident või tal peab olema registreeritud asukoht liidus ning liikmesriigi pädev asutus peab olema talle andnud tegevusloa, kui aluslepingus teenuste osutamise vabadust käsitlevates sätetes ei ole teisiti ette nähtud. Tagatise andja on seotud kirjaliku tagatisega.

2.   Kirjalik tagatis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

kohustus või üldtagatise puhul kohustuse liik (kohustuste liigid), mille täitmist rahasumma väljamaksega tagatakse;

b)

tagatise andja poolt aktsepteeritav maksimaalne maksmisele kuuluv summa;

c)

tagatise andja kohustus maksta solidaarselt maksekohustuse täitmise eest vastutava isikuga 30 päeva jooksul alates pädeva asutuse nõudest tagatise piires ettenähtud summa, kui tagatist ei tagastata.

3.   Kui kirjalik üldtagatis on juba antud, määrab pädev asutus kindlaks korra, mille alusel kogu tagatis või selle osa seotakse konkreetsete kohustustega.

Artikkel 22

Vääramatu jõud

Kui tagatisega hõlmatud kohustuse eest vastutav isik väidab, et kohustus jäi täitmata vääramatu jõu tõttu, peab ta pädevatele asutustele asjaomase vääramatu jõu esinemist tõendama. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et tegemist on vääramatu jõuga, tühistatakse kohustus üksnes tagatise vabastamise eesmärgil.

3.   JAGU

Tagatiste (v.a 4. jaos osutatud tagatised) vabastamine ja tagastama jätmine

Artikkel 23

Tagatise tagastamata jätmine

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 66 lõikes 1 osutatud kohustus on teatava toimingu sooritamise või sooritamata jätmise nõue, mis kõnealuse nõude kehtestanud määruse kohaldamisel on põhilise tähtsusega.

2.   Kui kohustus on täitmata ning selle täitmiseks ei ole ette nähtud tähtaega, ei tagastata tagatist juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks, et kohustus oli täitmata.

3.   Kui kohustus tuleb täita ettenähtud tähtajaks, kuid see täideti pärast kõnealust tähtaega, siis tagatist ei tagastata.

Sel juhul ei tagastata tagatist 10 % ulatuses ning tagatise ülejäänud osa suhtes kohaldatakse täiendavat protsendimäära järgmiselt:

a)

2 % iga tähtaega ületava kalendripäeva eest, kui kohustus on seotud toodete importimisega kolmandasse riiki;

b)

5 % iga tähtaega ületava kalendripäeva eest, kui kohustus on seotud toodete väljaviimisega liidu tolliterritooriumilt.

4.   Kui kohustus on täidetud õigel ajal ja kohustuse täitmist kinnitav tõend esitatakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ei tagastata kõnealust kohustust hõlmavat tagatist iga kalendripäeva eest, mis ületab kõnealust tähtaega vastavalt valemile 0,2 / ettenähtud tähtaeg, ning võttes arvesse artiklit 25.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendiga seoses esitatakse kasutatud või aegunud impordi- või ekspordilitsents või esitatakse tõend seoses liidu tolliterritooriumilt väljaviidud toodetega, ei tagastata tagatist 15 % ulatuses, kui kõnealune tõend on esitatud pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega, kuid hiljemalt enne 730. kalendripäeva pärast litsentsi kehtivusaja lõppemist. Pärast kõnealust 730. kalendripäeva ei tagastata ülejäänud tagatist täies ulatuses.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendina esitatakse kasutatud või aegunud ekspordilitsents, mis sisaldab eksporditoetuse eelkinnitust, ei tagastata tagatist järgmises ulatuses:

a)

10 %, kui litsents esitatakse 61 ja 90 kalendripäeva jooksul pärast litsentsi kehtivuse lõppkuupäeva;

b)

50 %, kui litsents esitatakse 91 ja 120 kalendripäeva jooksul pärast litsentsi kehtivuse lõppkuupäeva;

c)

70 %, kui litsents esitatakse 121 ja 150 kalendripäeva jooksul pärast litsentsi kehtivuse lõppkuupäeva;

d)

80 %, kui litsents esitatakse 151 ja 180 kalendripäeva jooksul pärast litsentsi kehtivuse lõppkuupäeva;

e)

100 %, kui litsents esitatakse pärast 180. kalendripäeva pärast litsentsi kehtivuse lõppkuupäeva.

5.   Tagastamata jäetav tagatissumma ümardatakse esimese väiksema täissummani eurodes või liikmesriigi omavääringus.

Artikkel 24

Tagatise vabastamine

1.   Kui on esitatud liidu erieeskirjades ettenähtud tõend kohustuse täitmise kohta või kui tagatisest on jäädud osaliselt ilma vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 66 lõikele 2 ja käesoleva määruse artiklile 23, vabastatakse tagatis või vajaduse korral ülejäänud tagatissumma viivitamata.

2.   Tootekoguse osaga seotud asjakohaste tõendite esitamisel tagastatakse tagatis taotluse korral osaliselt, tingimusel et kõnealune osa ei ole väiksem kui tagatisenõuet sätestava määrusega kindlaksmääratud miinimumkogus või selle puudumisel vastavalt liikmesriigi kindlaksmääratud kogus.

3.   Kui tagatissumma tagastamiseks vajalike tõendite esitamise tähtaega ei ole ette nähtud, on tähtajaks 365 kalendripäeva alates tagatisega hõlmatud kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtajast. Kui sellist tähtaega ei ole ette nähtud, on tähtajaks 365 kalendripäeva alates kõigi kohustuste täitmiseks ettenähtud kuupäevast.

Esimeses lõigus ettenähtud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 1 095 kalendripäeva alates tagatise konkreetse kohustusega sidumisest.

Artikkel 25

Künnised

1.   Mahaarvatav kogusumma ei tohi olla suurem kui 100 % tagatissumma asjakohasest osast.

2.   Pädev asutus võib alla 100 euro suuruse summa tagastamata jätmisest loobuda tingimusel, et õigusaktidega on samalaadseteks juhtudeks sätestatud samasugused siseriiklikud sätted.

4.   JAGU

Ettemaksetega seotud tagatised

Artikkel 26

Reguleerimisala

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu erieeskirjadega sätestatud juhtude suhtes, mille puhul saab ettemakse teha enne, kui toetuse või eelise saamisega seotud kohustus on täidetud.

Artikkel 27

Tagatiste vabastamine

1.   Tagatis vabastatakse järgmistel juhtudel:

a)

ettemaksesumma saamise õigus on kindlaks tehtud;

b)

ettemaksesumma ning liidu erieeskirjadega ettenähtud täiendavad summad on tagasi makstud.

2.   Kui ületatakse ettemaksesumma saamise õiguse tõendamiseks määratud tähtaeg ega esitata õiguse saamist kinnitavaid tõendeid, rakendab pädev asutus viivitamata tagatise tagastamata jätmise menetlust.

Kui liidu erieeskirjadega nii ette nähakse, võib tõendeid tagatise osalise tagasimaksu kohta esitada ka pärast kõnealust kuupäeva.

V   PEATÜKK

EURO KASUTAMINE

Artikkel 28

Eksporditoetused ja kaubavahetus kolmandate riikidega

1.   Impordi- ja eksporditollimaksudega seotud summade puhul, mis on liidu ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides kinnitatud eurodes ja mida liikmesriikides kohaldatakse omavääringus, võrdub ümberarvestuskurss siiski täpselt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 18 lõike 1 kohaselt kohaldatava kursiga.

2.   Kolmandate riikidega kauplemisel on eurodes kinnitatud eksporditoetuste ning liidu põllumajandusalastes õigusaktides eurodes esitatud hindade ja summade vahetuskursi rakendusjuht tollideklaratsiooni aktsepteerimine.

3.   Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 (20) artikli 136 lõikes 1 osutatud puu- ja köögiviljade kindla impordiväärtuse arvutamise puhul, mille eesmärk on kindlaks määrata kõnealuse määruse artikli 137 lõikes 1 osutatud hind piiril, on tüüpiliste hindade vahetuskursi rakendusjuht, mida kasutatakse eespool nimetatud kindla väärtuse ja kõnealuse määruse artikli 134 lõikes 3 osutatud vähendatava summa arvutamisel, tüüpiliste hindade kohaldamise päev.

Artikkel 29

Tootmistoetused ja eritoetused

1.   Liidu õigusaktides eurodes kinnitatud tootmistoetuste puhul on vahetuskursi rakendusjuht kuupäev, mil on deklareeritud, et tooted on jõudnud soovitavasse sihtkohta, ning vajaduse korral käesolev õigusakt. Juhul kui sellist sihtkohta ei ole nõutud, on rakendusjuht kuupäev, mil makseasutus on toetusetaotluse vastu võtnud.

2.   Selliste toetuse puhul, mida antakse vastavalt turustatud toodete kogusele või teatavaks otstarbeks ettenähtud toodete kogusele, on vahetuskursi rakendusjuht, ilma et see piiraks artiklite 30–33 kohaldamist, esimene toiming, millega tagatakse pärast asjaomase ettevõtja poolt toodete ülevõtmist kõnealuste toodete asjakohane kasutamine ja mis annab õiguse toetust saada.

3.   Seoses eraladustusabiga on vahetuskursi rakendusjuht esimene päev, mil teatava lepinguga seotud abi antakse.

4.   Muude kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 30 ja 31 osutatud toetuste vahetuskursi rakendusjuht on taotluste esitamise tähtaeg.

Artikkel 30

Veinisektor

1.   Vahetuskursi rakendusjuht on selle veiniaasta esimene päev, millal antakse toetust järgmiseks:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 46 osutatud viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine;

b)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 48 osutatud ühisfondide loomine;

c)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 49 osutatud saagikindlustus.

2.   Veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52, makstava toetuse vahetuskursi rakendusjuht on selle veiniaasta esimene päev, millal kõrvalsaadus tarnitakse.

3.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 50 osutatud investeeringute korral ja määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud innovatsiooni korral veinisektoris on vahetuskursi rakendusjuht selle aasta 1. jaanuar, mil tehti otsus toetust anda.

4.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 osutatud toorelt koristamise puhul on vahetuskursi rakendusjuht päev, mil toimub toorelt koristamine.

Artikkel 31

Summad ja maksed piima- ja piimatoodetesektoris

1.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 657/2008 (21) artiklis 1 osutatud abi puhul õpilaste varustamiseks teatavate piimatoodetega on vahetuskursi rakendusjuht selle ajavahemiku esimene päev, millal kõnealuse määruse artiklis 11 osutatud maksetaotlus esitatakse.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 595/2004 (22) artiklis 1 osutatud makse tasumise puhul teatava kvoodiaasta eest nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (23) II osa I jaotise III peatüki tähenduses, on vahetuskursi rakendusjuht asjaomasele perioodile järgnev 1. aprill.

3.   Määruse (EL) nr 1272/2009 (24) artikli 30 lõikes 3 osutatud transpordikulude puhul on vahetuskursi rakendusjuht päev, millal pädev asutus on saanud kehtiva pakkumise.

Artikkel 32

Koolidele puuvilja jagamise kava rakendamisega seotud toetuse summad ja maksed

Puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete lastele jagamiseks antava abi, nagu on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 288/2009 (25) artiklis 1, vahetuskursi rakendusjuht on kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud ajavahemikule eelnev 1. jaanuar.

Artikkel 33

Suhkrupeedi miinimumhind, kvoodiületamise tasu ja tootmismaks suhkrusektoris

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 128, 135 ja 142 vastavalt osutatud suhkru tootmismaksu, suhkrupeedi miinimumhinna ja kvoodiületamise tasu puhul on vahetuskursi rakendusjuht selle turustusaasta 1. oktoober, mille suhtes hindasid ja summasid kohaldatakse või makstakse.

Artikkel 34

Struktuuri- ja keskkonnakaitsesummad ning rakenduskavade üldkulud

1.   Määruse (EL) nr 1305/2013 II lisas osutatud summad ning määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel heakskiidetud meetmetega seotud summad, mille maksed toetusesaajatele tagatakse määruse (EL) nr 1305/2013 alusel heakskiidetud maaelu arengu programmidega, on vahetuskursi rakendusjuht selle aasta 1. jaanuar, mil tehti otsus toetust anda.

Kui liidu eeskirjade alusel jaotatakse esimeses lõigus osutatud summade tasumine mitmele aastale, arvestatakse iga-aastased osamaksed ümber selle vahetuskursi alusel, mis kehtib selle aasta 1. jaanuaril, mille eest kõnealune osamakse tasutakse.

2.   Seoses rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 IX lisa punkti 2 alapunktis a osutatud summadega, mis on eelkõige ette nähtud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 32 ja 33 osutatud rakendusfondide või rakenduskavade üldkulude katmiseks, on vahetuskursi rakendusjuht üldkuludega seonduva aasta 1. jaanuar.

Artikkel 35

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele antava riikliku finantsabi lubamisega seotud summad ning riikliku finantsabi osaline tagasimaksmine

1.   Seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 35 osutatud taotlusega riikliku finantsabi andmise lubamiseks on vahetuskursi rakendusjuht komisjonile taotluste esitamise tähtaeg, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 92 lõikes 1.

2.   Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 95 kohaselt liidu poolt tagasi makstava riikliku finantsabi vahetuskursi rakendusjuht on tootjaorganisatsioonide poolt liikmesriikide pädevatele asutustele esitatavate toetusetaotluste rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 69 lõike 1 kohane tähtaeg.

Artikkel 36

Muud summad ja hinnad

Seoses muude kui artiklites 28–35 osutatud hindade või summadega või kõnealuste hindadega seotud summadega, mis on liidu õigusaktides või pakkumismenetluses esitatud eurodes, on vahetuskursi rakendusjuht päev, millal tehakse üks järgmistest õiguslikest toimingutest:

a)

ost, kui on saadud kehtiv pakkumine;

b)

müük, kui on saadud kehtiv pakkumine;

c)

puu- ja köögiviljasektoris toodete turult kõrvaldamise korral päev, kui tooted turult kõrvaldatakse;

d)

saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise korral puu- ja köögiviljasektoris päev, kui jäetakse koristamata või koristatakse toorelt;

e)

transpordikulude, töötlemiskulude või riikliku ladustamise kulude ning pakkumismenetluse raames uuringuteks ettenähtud summade puhul on vahetuskursi rakendusjuht pakkumiste esitamise viimane päev;

f)

turul hindade, summade või pakkumiste registreerimise korral on vahetuskursi rakendusjuht see päev, millal hind, summa või pakkumine registreeritakse;

g)

põllumajandusalastele õigusaktidele mittevastavusega seotud karistuste korral kuupäev, millal pädev asutus mittevastavuse kindlaks tegi;

h)

seoses käivet või tootmismahtu kajastavate summadega põllumajandusalastes õigusaktides sätestatud vaatlusperioodi algus.

Artikkel 37

Ettemaksed

Ettemaksete korral on vahetuskursi rakendusjuht ettemaksega seotud hinna või summa suhtes kohaldatav rakendusjuht, kui see juhtum on toimunud ettemakse tasumisel, või muudel juhtudel ettemakse eurodesse ümberarvestamise kuupäev, või kui see ei ole võimalik, siis ettemakse kuupäev. Ettemaksete suhtes kohaldatakse vahetuskursi rakendusjuhtu, ilma et see piiraks kogu kõnealuse hinna või summa puhul rakendusjuhu kohaldamist.

Artikkel 38

Tagatised

Seoses tagatistega on vahetuskursi rakendusjuht kuupäev, millal tagatis esitatakse.

Kohaldatakse siiski järgmisi erandeid:

a)

ettemaksetega seotud tagatiste puhul on vahetuskursi rakendusjuht ettemaksesumma puhul kindlaks määratud rakendusjuht, kui juhtum on toimunud ettemakse tasumise ajaks;

b)

pakkumuste esitamisega seotud tagatiste puhul on vahetuskursi rakendusjuhuks päev, mil pakkumus esitatakse;

c)

pakkumuste täitmisega seotud tagatiste puhul on vahetuskursi rakendusjuht pakkumuste esitamise tähtaeg.

Artikkel 39

Tehingute kontrollimine

Määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükis eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber omavääringutesse, kasutades Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursse, mis kehtivad selle aasta esimesel tööpäeval, kui kontrolliperiood algab.

Artikkel 40

Vahetuskursi kindlaksmääramine

Kui rakendusjuht on liidu õigusaktide alusel kinnitatud, tuleb vahetuskursina kasutada Euroopa Keskpanga (EKP) viimast enne rakendusjuhtu fikseeritud kurssi.

Järgmistel juhtudel kohaldatakse siiski järgmisi vahetuskursse:

a)

käesoleva määruse artikli 28 lõikes 2 osutatud juhtudel, kui vahetuskursi rakendusjuht on tollideklaratsiooni aktsepteerimine, määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 18 lõikes 1 osutatud vahetuskurss;

b)

riikliku ladustamisega seotud sekkumiskulude puhul komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014 (26) artikli 3 lõike 2 rakendamisest tulenev vahetuskurss;

c)

seoses suhkrupeedi miinimumhinnaga, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 33, Euroopa Keskpanga poolt enne vahetuskursi rakendusjuhtu kindlaks määratud viimase kuu keskmine vahetuskurss.

VI   peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Üleminekusätted

1.   Kui määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt akrediteeritud makseasutus võtab vastutuse selliste kulude eest, mille eest ta varem ei vastutanud, tuleb kõnealune asutus hiljemalt 1. jaanuariks 2015 akrediteerida selliste uute vastutusvaldkondade suhtes.

2.   Seoses enne 2014. eelarveaastat kantud kuludega tehtava kontrolli raames ei kohaldata määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükis kehtestatud kontrollisüsteemi määruse (EÜ) nr 1106/2010 lisas loetletud meetmete suhtes.

3.   Kui teatavas õigusaktis osutatakse rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 kohastele esma- või teisejärgulistele või madalama järgu nõuetele, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 23 lõikeid 2, 3 ja 4.

4.   Seoses määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 15 osutatud maaelu arengu programmidega:

a)

kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 38 lõiget 1 eelarveliste kulukohustuste suhtes, mida ei ole kasutatud eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks. Kõnealuse artikli 38 viiteid aastale N+3 käsitatakse viidetena aastale N+2;

b)

komisjoni tehtud vahemaksed ei või määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 3 punkti b kohaselt kordagi ületada EAFRD toetuse kogusummat igale meetmele asjaomase programmi kehtivusajal;

c)

määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 37 ja 38 kohaldamiseks on kulude rahastamiskõlblikkuse viimane kuupäev määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõikes 1 sätestatud kuupäev.

5.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 6 alapunkti h kohaselt seoses 2013. ja 2014. eelarveaastaga teatatud juhtude või teatatavate juhtude korral jätkuvalt arvesse eeskirjade eiramise esmase kindlakstegemise eelarveaastat määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 35 tähenduses. Selliste juhtude suhtes, mille puhul ei ole enne 16. oktoobrit 2014 eeskirjade eiramise esmast halduslikku või kohtulikku kindlakstegemist kinnitatud, kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikeid 1 ja 2.

Seoses EAFRDga kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohase raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kõnealuse määruse artikli 54 lõiget 2 alates 2014. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest.

Artikkel 42

Määruse (EÜ) nr 376/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 34 lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

Kõnealuste sätete kohaldamist jätkatakse siiski selliste tagatiste suhtes, mis on esitatud kõnealuse määruse kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 43

Määruse (EÜ) nr 612/2009 muutmine

Komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 47 lõige 3 jäetakse välja.

Kõnealuste sätete kohaldamist jätkatakse siiski selliste tagatiste suhtes, mis on esitatud kõnealuse määruse kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 44

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 883/2006, (EÜ) nr 884/2006, (EÜ) nr 885/2006, (EÜ) nr 1913/2006, (EL) nr 1106/2010 ja rakendusmäärus (EL) nr 282/2012 tunnistatakse kehtetuks.

Kohaldatakse järgmisi erandeid:

a)

määruse (EL) nr 282/2012 kohaldamist jätkatakse selliste tagatiste suhtes, mis on esitatud kõnealuse määruse kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist;

b)

määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 4 kohaldamist jätkatakse enne 15. oktoobrit 2014 kantud kulude suhtes;

c)

määruse (EÜ) nr 885/2006 artiklit 11 ja III peatükki kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 45

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 41 lõiget 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 883/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 171, 23.6.2006, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt (ELT L 171, 23.6.2006, lk 35).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

(5)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1913/2006, 20. detsember 2006, millega sätestatakse põllumajanduse eurol põhineva valuutasüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad põllumajandussektoris ja muudetakse teatavaid määruseid (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(6)  Komisjoni määrus (EL) nr 1106/2010, 30. november 2010, millega kehtestatakse nende meetmete loetelu, mille suhtes ei kohaldata nõukogu määrust (EÜ) nr 485/2008 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt (ELT L 315, 1.12.2010, lk 16).

(7)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 282/2012, 28. märts 2012, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 92, 30.3.2012, lk 4).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 376/2008, 23. aprill 2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 114, 26.4.2008, lk 3).

(10)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 612/2009, 7. juuli 2009, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(12)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(13)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(18)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

(19)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(20)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).

(21)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 657/2008, 10. juuli 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga (ELT L 183, 11.7.2008, lk 17).

(22)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 595/2004, 30. märts 2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad (ELT L 94, 31.3.2004, lk 22).

(23)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(24)  Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009, 11. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(25)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 288/2009, 7. aprill 2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse abiga, mis antakse koolidele puuvilja jagamise kava raames puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste lastele (ELT L 94, 8.4.2009, lk 38).

(26)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 seoses riikliku sekkumisega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

I LISA

AKREDITEERIMISKRITEERIUMID

(Artikkel 1)

1.   SISEKESKKOND

A)   Organisatsiooni struktuur

Makseasutuse organisatsiooniline struktuur võimaldab tal seoses EAGFi ja EAFRD kulutustega täita järgmisi ülesandeid:

i)

maksete kinnitamine ja kontrollimine, et teha kindlaks, kas toetusesaajale makstav summa on kooskõlas liidu eeskirjadega, hõlmates eelkõige haldus- ja kohapealseid kontrolle;

ii)

maksete tegemine kinnitatud summade maksmiseks toetusesaajatele (või nende volitatud isikutele) või maaelu arengu korral liidu kaasrahastatud osa maksmiseks;

iii)

arvestus, et registreerida kõik maksed EAGFi ja EAFRD kulude kohta infosüsteemi vormis peetavas makseasutuse eraldi raamatupidamisarvestuses ning perioodiliselt ette valmistada kulude kokkuvõtted, sealhulgas komisjonile esitatavad kuu- (EAGF), kvartali- (EAFRD) ja aastaaruanded. Makseasutuse raamatupidamisarvestusse kantakse ka fondide rahastatavad vahendid, eelkõige need, mis on seotud sekkumisvarude, tasaarveldamata ettemaksete, tagatiste ja võlglastega.

Makseasutuse organisatsioonilises struktuuris sätestatakse õiguste ja vastutuse selge jaotus organisatsiooni kõikidel tasanditel ning esimeses lõigus osutatud kolme ülesande lahusus, millest tulenev vastutus on määratud organisatsiooni skeemis. See peab hõlmama tehnilisi talitusi ja punktis 4 osutatud sisekontrollitalitust.

B)   Inimressursid

Asutus peab tagama, et:

i)

tegevuseks eraldatakse piisavalt inimressursse ja tagatakse eri tegevustasanditel nõutavate tehniliste oskuste olemasolu;

ii)

ülesanded jagatakse selliselt, et iga ametnik täidab EAGFi või EAFRD arvele kantavate kulude kinnitamisel, väljamaksmisel või arvestamisel ainult ühte funktsiooni ning et ükski ametnik ei täida üht neist ülesannetest ilma, et tema tööd kontrolliks mõni teine ametnik;

iii)

iga ametniku ülesanded, sealhulgas tema otsustamisõiguse rahaline ülempiir, määratakse kindlaks kirjalikus ametikirjelduses;

iv)

töötajaid koolitatakse vastavalt vajadusele igal tegevustasandil (sealhulgas teadlikkus pettusest) ja nähakse ette strateegilistel ametikohtadel töötavate isikute korrapärane vahetumine või nende tegevuse tõhustatud kontroll;

v)

võetakse asjakohaseid meetmeid, et vältida huvide konflikti juhul, kui vastutaval või strateegilisel ametikohal töötav isik, kes tegeleb makse- või toetusetaotluste kontrollimise, heakskiitmise, väljamaksmise ja arvestamisega, täidab väljaspool makseasutust ka muid ülesandeid.

C)   Delegeerimine

C.1)

Kui makseasutus delegeerib oma ülesandeid vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 7 mõnele teisele asutusele, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)

makseasutus ja volitatud asutus sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse lisaks delegeeritud ülesannetele kindlaks makseasutusele esitatava teabe laad ja tõendavad dokumendid ning nende esitamise tähtaeg. Kokkulepe peab võimaldama makseasutusel täita akrediteerimiskriteeriume;

ii)

makseasutus jääb igal juhul vastutavaks asjaomaste fondide tõhusa juhtimise eest. Talle jääb täielik vastutus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest, sealhulgas liidu finantshuvide kaitse eest, samuti vastavate kulude komisjonile deklareerimise ning sellele vastavalt raamatupidamisaruannete koostamise eest;

iii)

volitatud asutuse ülesanded ja kohustused, eelkõige seoses liidu eeskirjade järgimise kontrollimise ja järelevalvega, on täpselt kindlaks määratud;

iv)

makseasutus tagab, et volitatud asutuses on ülesannete rahuldavaks täitmiseks vajalikud süsteemid;

v)

volitatud asutus kinnitab makseasutusele selge sõnaga, et ta täidab oma ülesandeid, ja annab ülevaate selleks kasutatavatest vahenditest;

vi)

makseasutus vaatab delegeeritud ülesanded korrapäraselt läbi, et tagada nende rahuldav täitmine ja liidu eeskirjade järgimine.

C.2)

Eespool punkti C.1 alapunktides i, ii, iii ja v sätestatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui makseasutuse ülesandeid täidab liikmesriigi õigusaktide alusel mõni teine asutus oma tavapäraste tööülesannete raames.

2.   KONTROLL

A)   Maksetaotluste heakskiitmise kord

Makseasutus kehtestab korra, mille kohaselt:

i)

makseasutus sätestab maksetaotluste vastuvõtmise, registreerimise ja käsitlemise üksikasjaliku korra, mis sisaldab kõigi kasutatavate dokumentide kirjeldust;

ii)

iga maksete kinnitamise eest vastutav ametnik saab tehtavate kontrollide kohta üksikasjaliku küsimustiku ning kinnitab maksetaotlust tõendavates dokumentides nende kontrollide tegemist. Selle tõendi võib esitada elektrooniliselt. Kinnitusel peab olema märge selle kohta, et tööd on korrapäraselt, nt valimi-, süsteemi- või kavapõhiselt, kontrollinud kõrgemalseisev ametnik;

iii)

maksetaotlus kinnitatakse alles pärast seda, kui on piisavalt kontrollitud selle vastavust liidu eeskirjadele.

Kontrollimine hõlmab toetusetaotluse esitamisega seotud konkreetset meedet käsitlevas asjaomases määruses ette nähtud kontrolle ning määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 58 nõutud kontrolle pettuste ja eeskirjade eiramise vältimiseks ja avastamiseks, eelkõige seoses võetud riskidega. Lisaks tuleb EAFRD raames kontrollida, kas on järgitud toetuse andmise, sealhulgas lepingute sõlmimise tingimusi ning kõiki asjaomaseid liidu ja siseriiklikke, sealhulgas maaelu arengu programmiga ettenähtud eeskirju;

iv)

makseasutuse juhtkonda teavitatakse asjakohasel tasandil tehtud haldus- ja kohapealse kontrolli tulemustest korrapäraselt ja õigel ajal, et selle piisavust saaks hinnata enne maksetaotluse rahuldamist;

v)

tehtud tööd kirjeldatakse üksikasjalikult iga maksetaotlusega või maksetaotluste rühmaga kaasnevas aruandes või vajaduse korral üht turustusaastat hõlmavas aruandes. Aruandega koos esitatakse tõendusmaterjal heakskiidetud maksetaotluste toetuskõlblikkuse ning tehtud tööde laadi, ulatuse ja piirangute kohta. Lisaks on EAFRD puhul vajalik kinnitus, et on järgitud toetuse andmise, sealhulgas lepingute sõlmimise tingimusi ning kõiki asjaomaseid liidu ja siseriiklikke, sealhulgas maaelu arengu programmiga ettenähtud eeskirju. Kui füüsiline või halduskontroll ei hõlma kõiki maksetaotlusi, vaid ainult nende valimit, tuleb märkida, millised taotlused valiti, kirjeldada valikumeetodit ning anda ülevaade kõigi inspekteerimiste tulemustest ja meetmetest, mis on võetud seoses vasturääkivuste ja eeskirjade eiramisega. Tõendavad dokumendid peavad andma piisava kindluse selle kohta, et kõigi heakskiidetud maksetaotluste toetuskõlblikkust on nõuetekohaselt kontrollitud;

vi)

kui heakskiidetud maksetaotluste ja tehtud kontrollidega seotud dokumente (paberkandjal või elektrooniliselt) säilitab mõni muu asutus, näevad nii kõnealused asutused kui ka makseasutus ette korra, millega tagatakse, et makseid käsitlevate dokumentide asukoht registreeritakse.

B)   Maksekord

Makseasutus kehtestab vajaliku korra, millega tagatakse, et makse tehakse ainult toetusesaajate või nende volitatud isikute pangakontole. Makse tehakse makseasutuse panga kaudu või vajaduse korral riigikassa osakonna kaudu viie tööpäeva jooksul alates kulude kandmisest EAGFi või EAFRD kontole. Tuleb kehtestada kord, millega tagatakse, et fondidele ei deklareerita hüvitamiseks ühtki ülekandmata makset. Kui sellised maksed on fondidele juba deklareeritud, tuleks need järgmise kuu/kvartali deklaratsioonide kaudu või hiljemalt raamatupidamise aastaaruannetes fondidele tagasi maksta. Sularahas makseid ei tehta. Maksete kinnitamise eest vastutava ametniku ja/või tema ülemuse heakskiidu võib esitada elektrooniliselt, kui on tagatud selleks vajalike seadmete turvalisus, ning heakskiidu allkirjastanud isiku andmed säilitatakse elektrooniliselt.

C)   Raamatupidamisarvestuse kord

Makseasutus kehtestab korra, mille kohaselt:

i)

raamatupidamisarvestuse kord peab tagama, et kuuaruanded (EAGF), kvartaliaruanded (EAFRD) ja aastaaruanded on terviklikud, korrektsed ja esitatakse õigel ajal ning et kõik vead ja puudujäägid avastatakse ja korrigeeritakse eelkõige korrapärase kontrolli ja kooskõlastava võrdlemisega;

ii)

sekkumisvarude kohta peetava arvestuse puhul tuleb tagada, et kogused ja nendega seotud kulud töödeldakse ja registreeritakse identifitseeritavate partiide ja õigete aruannete kaupa õigusaktidega sätestatud korras korrektselt ja viivitamata igal etapil alates pakkumise vastuvõtmisest kuni toote tegeliku üleandmiseni ning et kõigis ladudes hoitavate varude kogus ja laad on võimalik igal ajal kindlaks määrata.

D)   Ettemaksete ja tagatiste arvestamise kord

Kehtestatakse kord, millega tagatakse, et:

i)

ettemaksed näidatakse eraldi raamatupidamisdokumentides või allkontodel;

ii)

tagatisi võetakse vastu ainult sellistelt asjakohaste asutuste heakskiidetud finantsasutustelt, kes täidavad käesoleva määruse IV peatükis sätestatud tingimusi ning kes annavad vabastamiseni või nõude esitamiseni kehtivaid tagatisi, mis makstakse välja makseasutuse lihttaotluse korral;

iii)

ettemaksed tasaarvestatakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul; tähtaegselt tasaarvestamata ettemaksed selgitatakse välja, nõudes viivitamata tagatiste esitamist.

E)   Võlgade arvestamise kord

Kõiki punktides A–D nimetatud kriteeriume kohaldatakse mutatis mutandis selliste lõivude, minetatud tagatiste, tagastatud maksete, sihtotstarbeliste tulude jne suhtes, mis makseasutus peab sisse nõudma EAGFi ja EAFRD nimel.

Makseasutus peab eelkõige kehtestama süsteemi kõigi saadaolevate summade väljaselgitamiseks ja kõigi selliste võlgnevuste kandmiseks ühtsesse võlgnike registrisse enne nende kättesaamist. Võlgnike register vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta meetmeid tähtajaks tasumata võlgade sissenõudmiseks.

F)   Kontrolljälg

Piisavalt üksikasjaliku kontrolljälje pidevaks tagamiseks peab makseasutuses olema kättesaadav teave maksetaotluste heakskiitmist, arvestamist ja väljamaksmist ning ettemaksete, tagatiste ja võlgade käsitlemist tõendavate dokumentide kohta.

3.   TEAVE JA SELLE EDASTAMINE

A)   Teabe edastamine

Makseasutus kehtestab vajaliku korra, et tagada kõikide liidu eeskirjade ja eelkõige kehtivate toetusmäärade muudatuste registreerimine ning juhiste, andmebaaside ja kontrollküsimustike ajakohastamine õigel ajal.

B)   Infosüsteemide turve

i)

Ilma et see piiraks järgmise punkti ii kohaldamist, põhineb infosüsteemide turve kriteeriumidel, mis on sätestatud ühes järgmistest standarditest vastaval eelarveaastal kehtivas redaktsioonis:

—

International Standards Organisation 27002: Code of practice for Information Security controls (ISO);

—

Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik: IT-Grundschutzhandbuch/IT Baseline Protection Manual (BSI);

—

Information Systems Audit and Control Association: Control objectives for Information and related Technology (COBIT);

ii)

alates 16. oktoobrist 2016 peab infosüsteemide turve olema sertifitseeritud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standardi 27001 alusel: Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded (ISO).

Komisjon võib lubada liikmesriikidel sertifitseerida oma infosüsteemide turbe teiste standardite alusel, kui need standardid tagavad standardiga ISO 27001 vähemalt samaväärse turvalisustaseme.

Liikmesriigid võivad otsustada, et esimest lõiku ei kohaldata selliste makseasutuste suhtes, kes vastutavad liidu alla 400 miljoni euro suuruste iga-aastaste kulude haldamise ja kontrolli eest. Kõnealused liikmesriigid jätkavad punkti i sätete kohaldamist. Nad teavitavad komisjoni oma otsusest.

4.   JÄRELEVALVE

A)   Pidev järelevalve sisekontrolli kaudu

Sisekontroll peab hõlmama vähemalt järgmisi valdkondi:

i)

tehniliste talituste ning selliste volitatud asutuste töö järelevalve, mis vastutavad kontrollimise ja muude ülesannete täitmise eest, et tagada määruste, suuniste ja ettenähtud korra nõuetekohane rakendamine;

ii)

süsteemimuudatuste algatamine kontrollisüsteemide üldiseks täiustamiseks;

iii)

makseasutusele esitatud makse- ja toetusetaotluste, samuti muu sellise teabe läbivaatamine, mille alusel võib kahtlustada eeskirjade eiramist;

iv)

järelevalvekord pettuste ja eeskirjade eiramise vältimiseks ja avastamiseks, eelkõige seoses ÜPP kulude valdkondadega, mis kuuluvad makseasutuse pädevusse ja kus esineb märkimisväärne pettuste või muude raskete rikkumiste oht.

Pidev järelevalve põhineb makseasutuse tavalisel ja korduval tegevusel. Piisavalt üksikasjaliku kontrolljälje tagamiseks tuleb asutuse igapäevategevuse ja kontrollide üle teostada kõikidel tasanditel pidevat järelevalvet.

B)   Siseaudititalituse tehtav eraldi hindamine

Makseasutus kehtestab järgmise sellekohase korra:

i)

siseaudititalitus on makseasutuse teistest allüksustest sõltumatu ja annab aru makseasutuse direktorile;

ii)

siseaudititalitus kontrollib, kas makseasutuse kehtestatud kord tagab liidu eeskirjade järgimise kontrolli ning aruannete korrektse, tervikliku ja õigeaegse esitamise. Kontrollimisel võib piirduda teatavate meetmetega ja tehingute valimiga, kui kontrollikavaga on ette nähtud, et kõiki olulisi valdkondi, sealhulgas maksete kinnitamise eest vastutavaid asutusi, kontrollitakse maksimaalselt iga viie aasta järel;

iii)

siseaudititalitus töötab kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, töö dokumenteeritakse ning tulemused esitatakse aruannete ja soovitustena asutuse kõrgemale juhtkonnale.

II LISA

MAKSEASUTUSTE KOHUSTUSED JA FÜÜSILISE KONTROLLI MENETLUSED

(Artikkel 3)

A.   MAKSEASUTUSTE KOHUSTUSED

I.   Kontrollid

1.   Sagedus ja representatiivsus

Vähemalt kord aastas kontrollitakse kõiki ladustamiskohti vastavalt punktis B esitatud eeskirjadele, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu järgmisele:

—

riiklikku ladustamist käsitlevate andmete kogumise kord;

—

laopidaja kohapealse dokumentatsiooni ja makseasutusele saadetud andmete vastavus;

—

laopidaja poolt dokumentatsiooni alusel viimases kuuaruandes esitatud koguste füüsiline laosolek, mida hinnatakse visuaalselt, kahtluse või vaidluse korral kaalutakse või mõõdetakse;

—

ladustatud toodete ohutus, seaduslikkus ja turustuskvaliteet.

Füüsiline laosolek määratakse kindlaks piisavalt representatiivse füüsilise kontrolli abil, mis hõlmab vähemalt punktis B sätestatud protsentuaalse osa ning võimaldab veenduda, et kõik varude arvestuses esitatud kogused on tegelikult olemas.

Kvaliteedikontrollid on visuaalsed, olfaktoorsed ja/või organoleptilised ning kahtluse korral tehakse põhjalikud analüüsid.

2.   Täiendavad kontrollid

Kui füüsilise kontrolli käigus avastatakse kõrvalekalle, tuleb ülejäänud protsentuaalset osa kontrollida sama metoodika alusel. Vajaduse korral võib kontrollimisel üle kaaluda kõik partiisse kuuluvad või laos olevad kontrollitavad tooted.

II.   Inspekteerimisaruanded

1.

Makseasutuse sisekontrolliosakond või makseasutuse poolt volitatud sisekontrolliasutus koostab akti iga kontrollimise ja füüsilise kontrolli kohta.

2.

Akt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

laopidaja nimi, kontrollitud lao aadress ja kontrollitud partiide kirjeldus;

b)

kontrolli alustamise ja lõpetamise kuupäev ning kellaaeg;

c)

kontrollimiskoht ja ladustamise, pakendamise ning ligipääsetavuse kirjeldus;

d)

kontrollivate isikute täielikud andmed, ametikoht ja volitused;

e)

kasutatud kontrollivõtted ja mahu kindlaksmääramise menetlused, nagu mõõtmismeetodid, arvutused, vahe- ja lõpptulemused ning tehtud järeldused;

f)

iga ladustatud partii kogus või kvaliteet makseasutuse dokumentatsioonis ja lao dokumentatsioonis ning nende kahe vahelised erinevused;

g)

iga füüsiliselt kontrollitud partii või kvaliteedi kohta punktis f nimetatud andmed ja kohapeal tõendatud kogused ning erinevused, partii või kvaliteedi number, kaubaalused, kastid, silohoidlad, vaadid või muud kasutatud anumad, kaal (vajaduse korral neto- ja brutokaal) või maht;

h)

laopidaja koostatud aruanded, kui esineb kõrvalekaldeid või erinevusi;

i)

akti koostamise koht ja kuupäev ning koostaja ja laopidaja või tema esindaja allkiri;

j)

kõrvalekallete ilmnemisel tehtud põhjalikum inspekteerimine, täpsustades kontrollitud ladustatud koguste protsentuaalse osa, avastatud kõrvalekalded ja antud seletused.

3.

Aktid saadetakse viivitamata makseasutuse raamatupidamisarvestusega tegeleva teenistuse juhatajale.

Vahetult pärast akti kättesaamist korrigeerib makseasutus oma raamatupidamisandmeid avastatud kõrvalekallete ja erinevuste alusel.

4.

Akte hoitakse makseasutuse peakontoris ja need on kättesaadavad komisjoni töötajatele ja komisjoni poolt volitatud isikutele.

5.

Makseasutus koostab kokkuvõtliku dokumendi, milles näidatakse ära:

—

tehtud kontrollid, eristades nende hulgas füüsilisi kontrolle (inventarinimestiku kontrollimisi);

—

kontrollitud kogused;

—

tuvastatud kõrvalekalded ning põhjused, miks on kõnealused kõrvalekalded võrreldes kuu- ja aastaaruannetega tekkinud.

Kontrollitud kogused ja avastatud kõrvalekalded näidatakse ära iga asjaomase toote puhul kas kaalu- või mahuühikutes ning protsendina kõikidest ladustatud kogustest.

Selles kokkuvõtlikus dokumendis käsitletakse eraldi kontrollitoiminguid ladustatud toodete kvaliteedi kontrollimiseks. Kõnealune dokument edastatakse komisjonile määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud aastaaruannetega samal ajal.

B.   PUNKTIGA A ETTENÄHTUD KONTROLLIMISTE RAAMES TEHTAVA FÜÜSILISE KONTROLLI MENETLUS ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA SEKTORITE LÕIKES

I.   Või

1.

Kontrollitavate partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

2.

Valitud partiide olemasolu ja partiide koostist kontrollitakse kohapeal järgmiselt:

—

partiide ja kastide kontrollnumbrite kindlaksmääramine ostu või lattu saabumise märgete alusel;

—

kaubaaluste (üks kümnest) ja kastide (üks kaubaaluse kohta) kaalumine;

—

kasti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine;

—

pakendi seisundi kontroll.

3.

Füüsiliselt kontrollitud partiide ning kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

II.   Lõssipulber

1.

Kontrolliks valitavad partiid peavad esindama vähemalt 5 % riiklikult ladustatud kogusest. Valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

2.

Valitud partiide olemasolu ja partiide koostist kontrollitakse kohapeal järgmiselt:

—

partiide ja kottide kontrollnumbrite kindlaksmääramine ostu või lattu saabumise märgete alusel;

—

kaubaaluste (üks kümnest) ja kottide (üks kümnest) kaalumine;

—

koti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine;

—

pakendi seisundi kontroll.

3.

Füüsiliselt kontrollitud partiide ning kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

III.   Teravili ja riis

1.   Füüsilise kontrolli menetlus

a)

Mahutite või laoruumide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud teravilja või riisi üldkogusest.

Valik tehakse makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

b)

Füüsiline kontroll:

—

teravilja või riisi olemasolu kontrollimine väljavalitud mahutites või laoruumides;

—

teravilja või riisi identifitseerimine;

—

ladustamistingimuste kontroll ning määrusega (EL) nr 1272/2009 (1) ettenähtud tingimustel ladustatud toodete kvaliteedi kontroll;

—

ladustamiskoha ja teravilja või riisi identifitseerimiste võrdlemine laodokumentidega;

—

ladustatud koguste hindamine makseasutuse poolt eelnevalt kinnitatud meetodi kohaselt, mille kirjeldus tuleb esitada sekkumisasutuse peakontorisse.

c)

Lao plaan ja iga silohoidla või laoruumi mõõtmed peavad olema igas ladustamiskohas kättesaadavad.

Kõikides ladudes peab teravili või riis olema ladustatud nii, et nende mahtu saab kontrollida.

2.   Menetlus kõrvalekallete avastamise korral

Mahu kontrollimisel on teatav hälve lubatud.

III lisa punktis II sätestatud eeskirju kohaldatakse juhul, kui silohoidlas või põrandal ladustatava teravilja ja riisi füüsilise kontrolli käigus avastatakse, et ladustatud toodete kaal erineb laodokumentides registreeritud kaalust üle 5 %.

Kui teravilja või riisi ladustatakse laos, võib registreerida lattu saabumisel kaalutud kogused, kui mahu hindamise tulemuste usaldusväärsusaste ei ole piisav ja kui kahe numbri vaheline erinevus ei ole liiga suur.

Makseasutus kasutab seda võimalust oma vastutusel, hinnates iga üksikjuhtumi korral selle põhjendatust. Sekkumisamet teeb selle kohta oma aktis märkuse järgmise näidise põhjal:

(näidis)

TERAVILI – VARUDE KONTROLL

Toode:

Laopidaja: Ladu, silohoidla:

Mahuti number:

Kuupäev:

Partii

Laodokumentidesse kantud kogus


A.   Ladustamine silohoidlas

Ruum nr

Nominaalmaht m3 (A)

Vaba maht m3 (B)

Ladustatud teravilja maht m3 (A–B)

Registreeritud suhteline tihedus kg/hl = 100

Teravilja või riisi kaal

 

 

 

 

 

 

Kokku (A): …

B.   Ladustamine põrandal

 

Laoruum nr

Laoruum nr

Laoruum nr

Pindala …

Kõrgus …

… m2

…

…

… m

…

… m3

…

… m2

…

…

… m

…

… m3

…

… m2

…

…

… m

…

… m3

…

Korrektsioonid …

… m3

… m3

… m3

Maht …

… m3

… m3

… m3

Suhteline tihedus …

… kg/hl

… kg/hl

… kg/hl

Kogukaal

… tonni

… tonni

… tonni

Kokku (B): …

Kogukaal laos: …

Erinevus laodokumentidesse kantud kaalust: …

protsentides: …

…, [kuupäev]

… (tempel ja allkiri)

Makseasutuse inspektor:

IV.   Veise- ja vasikaliha

1.

Kontrollitavate partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

2.

Konditustatud liha puhul kontrollitakse valitud partiide olemasolu ja partiide koostist kohapeal järgmiselt:

—

partiide ja kaubaaluste identifitseerimine ning kastide arvu kontrollimine;

—

10 % kaubaaluste või konteinerite kaalu kontrollimine;

—

10 % kastide kaalu kontrollimine igalt kaalutud kaubaaluselt;

—

kastide sisu visuaalne kontrollimine ja pakendi seisukorra kontroll igas kastis.

Kaubaaluste valikul tuleb arvesse võtta laos olevaid eri jaotustükke.

3.

Füüsiliselt kontrollitud partiide ning kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

(1)  Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009, 11. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

III LISA

LAOPIDAJATE VASTUTUSEGA SEOTUD KOHUSTUSED JA ÜLDPÕHIMÕTTED, MIS PEAVAD SISALDUMA MAKSEASUTUSE JA LAOPIDAJA VAHEL SÕLMITUD LADUSTAMISLEPINGUS

(Artikkel 3)

Laopidaja vastutab liidu sekkumismeetme objektiks olevate toodete nõuetekohase säilitamise eest. Ta kannab rahalised kulud, mis tulenevad toodete ebaõigest säilitamisest.

I.   TOODETE KVALITEET

Ladustatud sekkumistoodete kvaliteedi halvenemise korral, mis on seotud halbade või ebakohaste ladustamistingimustega, kannab vastavad kahjud laopidaja ja need kirjendatakse riikliku ladustamise kontodele kui kaod seoses toote kvaliteedi halvenemisega ladustamistingimuste tõttu.

II.   PUUDUVAD KOGUSED

1.

Laopidaja vastutab kõigi erinevuste eest, mis on avastatud ladustatud koguste ja makseasutusele varude kohta saadetud aruannete vahel.

2.

Kui puuduvad kogused ületavad artiklis 4, II lisa punkti B alapunkti III alapunktis 2 ja IV lisas või põllumajandussektori õigusaktidega sätestatud lubatud hälbe või hälbed, pannakse need laopidaja arvele kui selgitamata põhjusel tekkinud kadu. Kui laopidaja vaidlustab puuduvad kogused, võib ta nõuda toodete kaalumist või mõõtmist, kusjuures ta peab ise kandma selle toimingu kulud, välja arvatud siis, kui ilmneb, et väidetavalt puuduvad kogused on tegelikult olemas või kui koguste erinevus ei ületa kohaldatavat lubatud hälvet; sel juhul kannab kaalumise ja mõõtmise kulud makseasutus.

II lisa punkti B alapunkti III alapunktiga 2 ette nähtud lubatud hälvet kohaldatakse ilma, et see piiraks esimeses lõigus nimetatud muude lubatud hälvete kohaldamist.

III.   TÕENDAVAD DOKUMENDID NING KUU- JA AASTAARUANDED

1.   Tõendavad dokumendid ja kuuaruanne

a)

Dokumendid, mis on seotud toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega ning mis on iga-aastase raamatupidamise aastaaruande aluseks, peavad olema laopidaja valduses ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—

ladustamiskoht (vajaduse korral andmed mahuti või vaadi kohta);

—

eelmisest kuust ülekantud kogused;

—

partiide lattu saabumine ja laost väljaviimine;

—

varu ajavahemiku lõpus.

Need dokumendid peavad võimaldama laos olevaid koguseid mis tahes ajal täpselt identifitseerida, võttes arvesse ostu- ja müügitehinguid, kaasa arvatud eeskätt kokkulepitud ost ja müük, mille kohta vastavaid lattu saabumise või laost väljaviimise kandeid ei ole veel tehtud.

b)

Laopidaja saadab makseasutusele vähemalt üks kord kuus toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega seotud kuuaruanded ning varude igakuise aruande. Need dokumendid peavad olema makseasutuse käsutuses enne nendes käsitletavale kuule järgneva kuu 10. kuupäeva.

c)

Varude igakuise aruande näidis (soovituslik) on esitatud allpool. Makseasutus edastab kõnealuse näidise laopidajatele elektrooniliselt.

Varude kuuaruanne

Tooted:

Laopidaja:

Ladu: Nr:

Aadress:

Kuu:

Partii

Kirjeldus

Kogus (kg, tonne, hl, kaste, ladustamisüksusi jne)

Kuupäev

Märkused

Lattu saabumine

Laost väljaviimine

 

Ülekantud kogus

 

 

 

 

 

Ülekantav kogus

 

 

 

(tempel ja allkiri)

Koht ja kuupäev:

Nimi:

2.   Iga-aastane deklaratsioon

a)

Laopidaja koostab varude aastaaruande punktis 1 kirjeldatud igakuiste aruannete põhjal. Aruanne edastatakse makseasutusele hiljemalt käsitletavale majandusaastale järgneva aasta 15. oktoobriks.

b)

Varude aastaaruanne hõlmab ladustatud koguste kokkuvõtlikku ülevaadet toodete ning ladustamiskohtade kaupa, kusjuures iga toote osas näidatakse ära laosolevad kogused, partiide numbrid (välja arvatud teravilja puhul), lattu saabumise aasta ja võimalike avastatud kõrvalekallete selgitused.

c)

Varude aastaaruande näidis (soovituslik) on esitatud allpool.

Makseasutus edastab kõnealuse näidise laopidajatele elektroonilisel kujul.

Varude aastaaruanne

Tooted:

Laopidaja:

Ladu: Nr:

Aadress:

Aasta:

Partii

Kirjeldus

Raamatupidamisarvestusse kantud kogus ja/või kaal

Märkused

 

 

 

 

(tempel ja allkiri)

Koht ja kuupäev:

Nimi:

IV.   ELEKTROONILISE ANDMETÖÖTLUSE KASUTAMINE JA TEABE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Makseasutuse ja laopidaja vahelises riikliku ladustamise lepingus nähakse ette sätted, mis võimaldavad tagada liidu eeskirjadest kinnipidamise.

See leping hõlmab eeskätt järgmist:

—

elektroonilise andmetöötluse kasutamine sekkumisvarude ladudes;

—

jooksva inventuuri andmete vahetu ja kiire kättesaadavaks tegemine;

—

toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega seotud dokumentide, raamatupidamisdokumentide ja käesoleva määruse kohaldamisega seotud laopidaja poolt koostatavate aktide kättesaadavaks tegemine mis tahes hetkel;

—

makseasutuse ja komisjoni töötajatele ning nende poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele pideva juurdepääsu võimaldamine kõnealustele dokumentidele.

V.   MAKSEASUTUSTELE EDASTATAVATE DOKUMENTIDE VORM JA SISU

Punkti III alapunktides 1 ja 2 osutatud dokumentide vorm ja sisu on määratud kindlaks määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 104 sätestatud nõuete ja metoodika kohaselt.

VI.   DOKUMENTIDE SÄILITAMINE

Riikliku ladustamise toiminguid tõendavaid dokumente säilitab laopidaja kogu ajavahemiku jooksul määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 104 alusel vastuvõetud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluste eeskirjade kohaselt, ilma et see piiraks asjaomaseid riiklikke eeskirju.

IV LISA

LUBATAV HÄLVE

(Artikkel 4)

1.

Nõuetekohaselt teostatud tavaliste ladustamistoimingute tagajärjel tekkivate kadude puhul lubatud hälve määratakse kindlaks iga toote puhul, mille suhtes kohaldatakse riikliku ladustamise meetmeid:

—

teravili 0,2 %

—

koorimata riis, mais 0,4 %

—

lõssipulber 0,0 %

—

või 0,0 %

—

veiseliha 0,6 %

2.

Konditustamisel tekkiv lubatavate kadude protsendimäär on 32. Seda kohaldatakse kogu majandusaasta jooksul konditustatava üldkoguse suhtes.

3.

Punktis 1 osutatud lubatud hälve kinnitatakse protsendimäärana asjaomase majandusaasta jooksul vastu võetud ja ladustatud koguste ning kõnealuse aasta alguses laos olevate koguste tegelikust kogukaalust, arvestamata pakkematerjali.

Neid hälbeid kohaldatakse varude füüsilise kontrollimise korral. Hälbe suurus arvutatakse iga toote puhul kõigi makseasutuse ladustatud koguste põhjal.

Tegeliku kaalu arvutamiseks lattu saabumisel ja laost väljaviimisel lahutatakse registreeritud kaalust lattu saabumise tingimustes sätestatud pakkematerjali normkaal või selle puudumise korral makseasutuse kasutatava pakkematerjali keskmine kaal.

4.

Hälve ei hõlma pakkeüksuste ega registreeritud üksuste kadu.

5.

Varguse või muude kindlaksmääratavate põhjuste tõttu puuduvaid koguseid ei võeta punktides 1 ja 2 osutatud lubatava hälbe arvutamisel arvesse.

V LISA

Artiklis 10 osutatud meetmed

1.

Määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud kavad ja alates 2016. aastast määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud kavad.

2.

Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 (1) II osa I ja II jaotise kohased ning määruse (EL) nr 1305/2013 III jaotise I peatüki kohased maaelu arengu meetmed.

(1)  Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011, 27. jaanuar 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25, 28.1.2011, lk 8).

VI LISA

Artiklis 14 osutatud meetmed

1.

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 46.

2.

Toorelt koristamine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 47.

28.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/59

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 908/2014,

6. august 2014,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2, artikli 9 lõiget 2, artiklit 23, artikli 36 lõiget 6, artikli 46 lõikeid 5 ja 6, artikli 50 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artikli 57 lõiget 2, artikli 62 lõiget 2, artikli 66 lõiget 4 ning artikleid 88, 104 ja 114,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 1306/2013 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire põhieeskirjad, sealhulgas makse- ja koordineerivaid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, kontrollisüsteeme ja karistusi (k.a tehingute kontrollimine), tagatisi ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad. Selleks et tagada kõnealuse määrusega kehtestatud uue õigusraamistiku sujuv toimimine ja ühtne kohaldamine, on komisjonile antud õigus võtta vastu teatavad eeskirjad nendes valdkondades. Need uued eeskirjad peaksid asendama komisjoni määruste (EÜ) nr 601/94, (2) (EÜ) nr 4/2004, (3) (EÜ) nr 883/2006, (4) (EÜ) nr 884/2006, (5) (EÜ) nr 885/2006 (6) ja (EÜ) nr 259/2008 (7) ning rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 (8) asjakohaseid sätteid. Määrused (EÜ) nr 883/2006, (EÜ) nr 884/2006, (EÜ) nr 885/2006 ja (EL) nr 282/2012 tunnistati kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 907/2014 (9). Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 601/94, (EÜ) nr 4/2004 ja (EÜ) nr 259/2008 käesoleva määrusega kehtetuks tunnistada.

(2)

Liikmesriigid peaksid akrediteerima makseasutusi üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele liidu tasandil kehtestatud miinimumkriteeriumidele, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 1 lõikes 2. Kõnealused akrediteerimiskriteeriumid on esitatud delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 I lisas. Tuleks sätestada makseasutustele ja koordineerivatele asutustele akrediteeringu andmise, läbivaatamise ja tühistamise menetlust käsitlevad eeskirjad.

(3)

Liikmesriigid peaksid teostama pidevat järelevalvet oma makseasutuste üle. Nad peaksid kehtestama teabevahetussüsteemi, et anda pädevatele asutustele aru nõuetele mittevastavuse kahtlustest ja hoida neid nende kahtlustega kursis. Liikmesriigid peaksid kehtestama menetluskorra selliste juhtude lahendamiseks ja see peaks hõlmama kohustust koostada kava avastatud puuduste kõrvaldamiseks kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Seoses kuludega, mis on tekkinud makseasutustes, mille akrediteeringu on liikmesriik küll säilitanud, kuigi nad ei ole kõnealust kava ettenähtud tähtaja jooksul rakendanud, peaks komisjonil olema võimalik otsustada taotleda määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohast vastavuskontrollimenetlust puuduste väljaselgitamiseks.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktile b peavad akrediteeritud makseasutuste eest vastutavad isikud koostama vahendite haldaja kinnitused raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise kohta ning raamatupidamiskirjete aluseks olevate tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta. Tuleks sätestada eeskirjad selliste kinnituste sisu ja vormi kohta.

(5)

Tuleks sätestada määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 4 osutatud koordineerivate asutuste tegevuse eeskirjad ja kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud sertifitseerimisasutuste ülesanded. Lisaks tuleks täpsustada sertifitseerimisasutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete sisu selle tagamiseks, et need oleksid komisjonile abiks raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel.

(6)

Selleks et tagada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (edaspidi „EAGF”) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD”) (edaspidi koos „fondid”) jaoks liidu eelarves kirjendatud assigneeringute nõuetekohane haldamine, peaksid makseasutused pidama eraldi raamatupidamisarvestust kõnealustest fondidest ja kõnealustele fondidele tehtud maksete ja nendega seotud sihtotstarbelise tulu kohta. Selleks peab makseasutuste raamatupidamisarvestus iga fondi puhul täpselt kajastama määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 ning artiklite 5 ja 43 kohaseid kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid ning võimaldama nende kulude ja tulude seostamist makseasutustele liidu eelarvest eraldatud vahenditega.

(7)

Ühist põllumajanduspoliitikat rahastatakse eurodes, kuid liikmesriikidel, kus ei ole eurot veel kasutusele võetud, on lubatud teha toetusesaajatele makseid omavääringus. Kõigi kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks on vaja sätestada, et asjaomased makseasutused peavad esitama andmed kulude ja tulude kohta nii eurodes kui ka selles vääringus, milles kulutused on tehtud või tulu saadud.

(8)

EAFRD raames maaelu arengu toetamiseks liidu ja liikmesriigi eelarvest kaasrahastatavad kulud põhinevad programmidel, kus on eraldi välja toodud meetmed, konkreetne osalusmäär ja sihtvaldkonnad. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks kõnealuseid kulusid kontrollida ja selle alusel kanda need raamatupidamisarvestusse nii, et kõiki toiminguid oleks võimalik kindlaks teha programmi, meetme, konkreetse osalusmäärade ja sihtvaldkondade järgi. Tänu sellele on võimalik kontrollida kaasnenud kulude ja eraldatud rahaliste vahendite vahelist kooskõla. Seoses sellega tuleks täpsustada elemente, mida makseasutused peavad arvesse võtma. Eelkõige peaksid makseasutused seoses rahastatud tegevusega raamatupidamisarvestuses selgelt näitama riiklike ja liidu fondide vahendite päritolu. Lisaks tuleks välja selgitada toetusesaajatelt tagasi nõutavate ja juba tagasi nõutud summad ning esitada need seoses algsete toimingutega.

(9)

Liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 kohaste EAGFi kulude rahastamiseks oma vahendeid enne, kui komisjon neid tekkinud kulude igakuise hüvitamise teel rahastab. Seevastu saavad liikmesriigid ettemakseid selliste EAFRD kulude jaoks, mis kiidetakse heaks hiljem määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt teostatava raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raames. Selleks et tagada rahavoogude usaldusväärne haldamine, peaksid liikmesriigid koguma teavet, mida on vaja kõnealuste igakuiste hüvitistega seotud kulude täielikkuse, täpsuse ja õigsuse tõendamiseks, ning tegema selle komisjonile kättesaadavaks kulude tekkimise ja tulude laekumise korral või edastama selle komisjonile korrapäraste ajavahemike järel. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile teavet kummagi fondi haldamise metoodikale vastavalt kohandatud ajavahemike järel. Teabe esitamine selliste ajavahemike järel ei tohiks takistada liikmesriikidel täitmast oma kohustust teha komisjonile kontrollimiseks kättesaadavaks kogu teave, mis on kogutud kulude nõuetekohaseks seireks.

(10)

Makseasutuste üldkohustused seoses raamatupidamisarvestuse pidamisega hõlmavad ka liidu fondide haldamiseks ja kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kõnealused kohustused ei hõlma siiski kulude hüvitamise nõudeid ega üksikasju, mis tuleb esitada komisjonile hüvitise saamiseks. Seepärast tuleks täpsustada, millist fondide kaudu rahastatavaid kulusid käsitlevat teavet ja milliseid andmeid tuleb komisjonile korrapäraselt edastada. Liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teave peab võimaldama komisjonil seda teavet fondide kontode ning nendega seotud maksete haldamisel otse ja võimalikult tõhusalt kasutada. Selleks tuleks sätestada, et igasugune liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabe esitamine ja teabevahetus toimuks elektrooniliselt.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punktis c on sätestatud, et fondide rahastatud tegevusega seotud meetmete puhul tuleb komisjonile koos nõutava teabega edastada kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlusena. Selleks et liikmesriigid ja makseasutused saaksid koostada kõnealused kuludeklaratsioonid kooskõlas harmoneeritud eeskirjadega ja et komisjonil oleks võimalik maksetaotlusi arvesse võtta, tuleks sätestada tingimused, mille alusel võib kõnealuseid kulusid vastavates EAGFi ja EAFRD eelarvetes arvesse võtta. Nendes tingimustes tuleks täpsustada eeskirju, mida kohaldatakse kulude ja tulude, eelkõige sihtotstarbelise tulu ja tehtavate korrektsioonide kirjendamise ning kulude ja tulude deklareerimise suhtes.

(12)

Kui liikmesriikidelt EAGFi raames saadud kuludeklaratsioonide alusel arvutatud ettemaksete kogusumma, mis võiks olla lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (10) artikli 170 lõikega 3, ületab 75 % jooksva eelarveaasta assigneeringutest, peab komisjon kõnealuseid summasid vähendama. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleb kõnealune summade vähendamine jagada proportsionaalselt kõigi liikmesriikide vahel vastavalt neilt saadud kuludeklaratsioonidele. Selleks et olemasolevaid assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid makseid vähendatakse teatava protsendi võrra peatüki kohta iga liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja konkreetse kuu jooksul kasutamata jäänud summad jaotatakse komisjoni otsuste alusel ümber järgmiste kuude makseteks.

(13)

Pärast igakuiste maksete kohta otsuse tegemist peaks komisjon eraldama liikmesriikidele fondide kaudu rahastatavate kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid vastavalt praktilisele korrale ja tingimustele, mis tuleks kindlaks määrata liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teabe ja komisjoni kasutusele võetud teabesüsteemide põhjal.

(14)

Makseasutustele riikliku sekkumisega kaasnevate kulude hüvitamise tingimuseks on see, et nende kuludeklaratsioonidesse lisatakse riikliku ladustamise toimingute kuule järgneval kuul raamatupidamisarvestusse kirjendatud väärtused ja summad. Sujuva hüvitamise tagamiseks on vaja täpsustada, kuidas maksumuse ja kulude arvutamiseks vajalik teave tuleb edastada komisjonile.

(15)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõikele 3 peab riiklikult ladustatud sekkumisvaru raamatupidamisarvestus võimaldama saada teavet nii liidu rahastamisvahenditest välja makstud summa kui ka sekkumisvarude olukorra kohta. Seepärast tuleks makseasutustelt nõuda eraldi materiaalsete väärtuste arvestust ja rahalist arvestust, mis hõlmavad vajalikke andmeid ladude järelevaatuseks, ja tagama riikliku sekkumise meetmetest tulenevate kulude ja tulude haldamise.

(16)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete puhul peavad makseasutused kandma raamatupidamisarvestusse andmed koguste, väärtuste ja teatavate keskmiste väärtuste kohta. Samas esineb ka asjaolusid, kui teatavaid toiminguid ega kulusid ei tohiks kanda raamatupidamisarvestusse või need tuleks kirjendada vastavalt erieeskirjadele. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks tuleks kindlaks määrata kõnealused asjaolud, sh vastavalt olukorrale ka kord, kuidas selliseid toiminguid ja kulusid raamatupidamisarvestuses kirjendada.

(17)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete eri kulu- ja tuluartiklite raamatupidamisarvestuse tähtaeg sõltub konkreetsete seonduvate toimingute laadist ning selle võib kindlaks määrata sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide raames. Seepärast tuleks vastu võtta üldeeskiri, milles määratakse kindlaks eri andmed, mis tuleb kanda raamatupidamisarvestusse kuupäeval, kui sekkumismeetmest tulenev materiaalne toiming tehakse, ja kindlaks tuleks määrata ka erijuhud, mida tuleb arvesse võtta.

(18)

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides peaksid liikmesriigid esitama komisjonile prognoosid nende summade kohta, mida EAFRD peab põllumajanduslikul eelarveaastal veel rahastama, ja järgmise eelarveaasta hinnangulised rahastamistaotlused. Selleks et komisjon saaks täita oma kohustusi, tuleks kõnealune teave saata talle piisava aja jooksul, ent igal juhul kaks korda aastas, hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril ja 31. augustil.

(19)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõikele 6 tuleb kehtestada EAFRD raames rahastatavate toimingutega seotud kuludeklaratsioonide koostamise tähtajad. Arvestades raamatupidamiseeskirjade iseärasusi, mis kehtivad EAFRD kohta, ettemaksete kasutamise kohta ja meetmete rahastamise kohta kalendriaastate kaupa, tuleks ette näha kulude deklareerimise sagedus vastavalt nendele eritingimustele.

(20)

Teabe ja dokumentide vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel, samuti liikmesriikide poolt komisjonile teabe kättesaadavaks tegemine ja edastamine toimub üldjuhul elektrooniliselt. Fondidega seotud teabe paremaks vahetamiseks ja teabe kasutatavamaks muutmiseks on kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 883/2006 loodud teabesüsteemid. Neid süsteeme tuleks ka edaspidi kasutada ja põhjalikumalt rakendada pärast liikmesriikide teavitamist põllumajandusfondide komitee kaudu.

(21)

Tingimusi, mille kohaselt andmeid neis teabesüsteemides töödeldakse, ning määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt edastamisele kuuluvate dokumentide sisu ja vormi on vaja kohaldatavate eeskirjade või haldusnõuete muutumise tõttu sagedasti kohandada. Samuti tuleks sätestada ühtsed eeskirjad liikmesriikidele saadetavate dokumentide esitamise viisi kohta. Nende eesmärkide saavutamiseks ja menetluste lihtsustamiseks ning selleks, et asjaomaseid teabesüsteeme oleks võimalik kiiresti kasutada, tuleks dokumentide vorm ja sisu kindlaks määrata standarditud näidiste ja protokollide alusel, mida peaks kohandama ja ajakohastama komisjon pärast põllumajandusfondide komitee teavitamist.

(22)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklist 58 tulenevalt vastutavad liikmesriigid oma makseasutuste kaudu fondide kulude haldamise ja nende õiguspärasuse kontrollimise eest. Seepärast peaksid finantstoiminguid käsitlevad andmed edastama või need teabesüsteemi sisestama ja neid ajakohastama makseasutuste vastutusel kas makseasutused ise või selleks volitatud asutused, vajaduse korral akrediteeritud koordineeriva asutuse kaudu.

(23)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimeses lõigus või kõnealuse artikli kohaldamiseks komisjonis vastu võetud õigusaktides sätestatud teatavad dokumendid ja deklaratsioonid nõuavad volitatud isiku allkirja või isiku heakskiitu asjaomase menetluse ühe või mitme etapi elluviimiseks. Sel juhul peaksid kõnealuste dokumentide edastamiseks loodud teabesüsteemid võimaldama iga isiku selgelt identifitseerida ja tagama piisava kindluse, et nende dokumentide sisu, sealhulgas menetlusetapid, jääksid muutumatuks. Eelkõige peaks see kehtima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis iii osutatud kuludeklaratsioonide kohta ja vahendite haldaja kinnituse kohta, mis on lisatud raamatupidamise aastaaruandele, ning nende menetluste raames elektrooniliselt edastatavate dokumentide kohta.

(24)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 58 lõike 1 punktist e tulenevalt vastutavad liikmesriigid makseasutuste kaudu selle eest, et nõutakse tagasi alusetud maksed ja nendele maksesummadele lisanduv intress. Selleks et tagada kõnealuste sätete tõhus ja nõuetekohane kohaldamine, on asjakohane sätestada ühtsed eeskirjad alusetute maksete tagasinõudmisel kohaldatava intressi kohta. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 3 esimese lõigu punktide a ja b kohaldamist, võivad liikmesriigid mitut moodi täita kohustust nõuda tagasi alusetult makstud summad. Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, on võla sissenõudmise tõhus ja kulutasuv viis arvata võlgnikule edaspidi tehtavatest mis tahes maksetest maha kõik laekumata summad pärast seda, kui võlg on siseriiklike õigusaktide kohaselt kindlaks määratud. Seepärast peaksid liikmesriigid olema kohustatud kohaldama kõnealust võla sissenõudmise meetodit ja tuleks ette näha selle ühtsed kohaldamistingimused.

(25)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud sätted määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 51 ette nähtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning kõnealuse määruse artiklis 52 sätestatud vastavuskontrollimenetluse kohta, sealhulgas meetod, mille kohaselt asjaomased summad tuleb vastavalt asjaoludele kas lahutada ühest järgmistest komisjoni poolt liikmesriigile tehtavatest maksetest või ühele neist liita.

(26)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seoses on vaja täpsustada makseasutuste raamatupidamise aastaaruannete sisu ja kindlaks määrata kuupäev, millal kõnealused aruanded ja muud asjakohased dokumendid tuleb esitada komisjonile. Lisaks tuleks täpsustada, kui kaua peavad makseasutused komisjoni jaoks säilitama kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid tõendavaid alusdokumente. Lisaks tuleks täpsustada, et komisjon kehtestab nende raamatupidamisandmete vormi ja sisu, mille makseasutused peavad esitama komisjonile.

(27)

Selleks et tagada vastavuskontrollimenetluse lõpuleviimine tavajuhtudel mõistliku aja jooksul, on asjakohane näha ette menetluse eri etappide jaoks konkreetsed ajavahemikud, millest komisjon ja liikmesriigid peavad kinni pidama. Samal ajal peaks komisjonil olema siiski võimalik pikendada kõnealuseid ajavahemikke, kui see on vajalik uuritava juhtumi keerukuse tõttu. Vastavuskontrollimenetlusega peaks liikmesriikidele kaasnema õigus kohaldada ärakuulamismenetlust ja nõuetekohaselt hinnata fondidele kaasnevate riskide kohta järelduste tegemiseks vajalikku teavet.

(28)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikele 5 peavad liikmesriigid tagama tõhusaks riskijuhtimiseks vajalike kohapealsete kontrollide miinimumtaseme. Samas võivad liikmesriigid omal vastutusel vähendada kõnealuste kohapealsete kontrollide miinimumtaset, kui leitakse, et haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja veamäär on vastuvõetav. Kuigi kohapealsete kontrollide vajalik miinimumtase tuleb ette näha põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega, tuleks sätestada horisontaaleeskirjad, milles käsitletakse võimalust vähendada kõnealust miinimumtaset ja mida kohaldatakse fondide rahastatavate kõikide meetmete suhtes, ning nende eeskirjade kohaldamise tingimused. Lisaks sellistele horisontaaleeskirjadele võib põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ette näha ka lisaeeskirju.

(29)

Peale selle on asjakohane sätestada eeskirjad seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 80 kohase tehingute kontrollimisega liikmesriikide poolt, eelkõige seoses ettevõtjate valimise ning kõnealuse kontrolli määra ja ajakavaga.

(30)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükile tehingute kontrolli kohta peavad liikmesriigid saatma komisjonile mitmeid teateid. Kuna selliste teadete vormi ja sisu normimine hõlbustab nende kasutamist ja tagab ühtse lähenemisviisi, on asjakohane võtta vastu nende vormi ja sisu käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Lisaks tuleks sätestada eeskirjad äridokumentide säilitamise kohta, määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 83 osutatud vastastikust abi hõlmava ühistegevuse kohta ja kõnealuse määruse artiklis 85 osutatud eriasutuste kohta.

(31)

Delegeeritud määruses (EL) nr 907/2014 on sätestatud eeskirjad, millega täiendatakse tagatisi käsitlevat õigusraamistikku eelkõige seoses tagatise esitamise nõudega, tagatiste suhtes kohaldavate tingimustega ning tagatise esitamise ja vabastamise ning sellest ilmajäämisega. Selleks et tagada kõnealuste eeskirjade ühtne kohaldamine, tuleks sätestada tagatise esitamise ja vabastamise ning sellekohase teabe vahetamise ja edastamise vorm ja menetlused.

(32)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 VII jaotise IV peatükile läbipaistvuse kohta peavad liikmesriigid igal aastal avaldama fondidelt toetuse saajad, muu hulgas ka summad, mis iga toetusesaaja on nendelt fondidelt saanud. Selleks tuleks kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 111 ette näha kõnealuse avaldatud teate vorm. Selline avaldatud teave peaks sisaldama üksnes neid andmeid, mida on vaja läbipaistvuseesmärkide saavutamiseks.

(33)

Avaldatud teave peaks olema kooskõlas makseasutuste raamatupidamisarvestuse ja -dokumentidega ning käsitlema eelmisel eelarveaastal laekunud makseid. Kõnealune teave tuleks esitada üldsusele selgelt, ühtlustatult ja mõistetavalt 31. maiks.

(34)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 esimese lõigu punktile c tuleb avaldada maksesummad, mis toetusesaaja on fondide rahastatava iga meetme jaoks saanud. Kõnealuse määruse artiklis 112 sätestatud kohustuse täitmiseks tuleks aga ka kehtestada piirmäärad, millest väiksemate toetuste saajate nimesid ei avaldata.

(35)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 esimese lõigu punktile b on vaja avaldada fondidelt toetuse saajad selleks, et selgitada välja omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud. See teave tuleks teha kättesaadavaks ka füüsilisest isikust toetusesaajate kohta, kelle nime ei pea kõnealuse määruse artikli 112 kohaselt avaldama. Kui aga mingis konkreetses omavalitsusüksuses elevate või registreeritud toetusesaajate väikse arvu tõttu võiks omavalitsusüksuse avaldamine mõjutada füüsilisest isikust toetusesaajat, tuleks ette näha eraelu puutumatuse ebaproportsionaalse ja tarbetu rikkumise vältimiseks vajalikud sätted.

(36)

Laiema üldsuse juurdepääs avaldatavale teabele tuleks tagada otsingumootori kasutamisega internetis. Otsimine otsingumootori abil peaks olema võimalik teatavate kriteeriumide alusel ja otsingutulemused peaksid olema hõlpsasti kättesaadavad.

(37)

Kohaldatavate andmekaitsenõuete järgimiseks tuleks fondidest toetuse saajaid eelnevalt teavitada nende andmete avaldamisest. Teave tuleb toetusesaajatele esitada toetusetaotlusvormide kaudu või andmete kogumise ajal. Kuivõrd teave toetusesaajate kohta ei ole 2014. ja 2015. eelarveaastal kantud kuludega seoses kättesaadav nende isikuandmete kogumise ajal, tuleks toetusesaajaid enne teabe tegelikku avaldamist sellest mõistliku aja jooksul ikkagi teavitada.

(38)

Selleks et tagada avaldatud andmete kättesaadavus üldsusele, peaksid liikmesriigid looma veebisaidid, mis sisaldavad teavet fondidelt toetuse saajate ja määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 112 osutatud lävendite kohta. Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid organisatsioonilisi struktuure, peaksid liikmesriigid ise kindlaks määrama, missugune asutus vastutab ühtse veebisaidi loomise ja hooldamise ning andmete avaldamise eest. Komisjon peaks looma veebisaidi, mis sisaldaks linke liikmesriikide veebisaitidele.

(39)

Käesoleva määruse artiklit 10 tuleks kohaldada liikmesriikide kantud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude suhtes alates 16. oktoobrist 2014, et tagada katkematu aruandlus ühel ja samal eelarveaastal.

(40)

Selleks et tagada käimasoleva vastavuskontrollimenetluse järjekindel kohaldamine, ei peaks käesoleva määruse artikli 34 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ajavahemikke kohaldama selliste menetluste suhtes, mille kohta on määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 11 lõike 1 kohane teade saadetud enne 1. jaanuari 2015.

(41)

Kuna määruse (EL) nr 1306/2013 VII jao IV peatükki läbipaistvuse kohta kohaldatakse alates 2014. aastast tehtavate maksete suhtes, tuleks kõnealuste maksete suhtes kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

(42)

Selleks et liikmesriikidel oleks rakendamiseks piisavalt aega, tuleks II lisa veergude V1 ja V2 kohane teave esitada alates 2016. eelarveaastast.

(43)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

MAKSE- JA MUUD ASUTUSED

Artikkel 1

Makseasutuste akrediteerimise menetlus

1.   Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, mis vastutab järgmise eest:

a)

makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

b)

pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine.

2.   Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 1 lõikes 2 osutatud akrediteerimistingimuste (edaspidi „akrediteerimistingimused”) kontrollimise alusel. Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata antud ja tühistatud akrediteeringutest.

3.   Pädev asutus määrab enne akrediteeringu andmist auditeerimisorgani tegema kontrolli (eelakrediteerimine). Auditeerimisorgan on kas auditeerimisasutus või mõni muu avalik- või eraõiguslik organisatsioon või mõne asutuse auditiüksus, kellel on auditeerimiseks vajalikud teadmised ja oskused ning sellekohane suutlikkus. Auditeerimisorgan on sõltumatu akrediteeritavast makseasutusest.

Auditeerimisorgani tehtav kontroll (eelakrediteerimine) hõlmab eelkõige järgmist:

a)

maksete kinnitamise ja tegemise menetlused ja süsteemid;

b)

tööjaotuse ning sise- ja väliskontrolli piisavus seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) (edaspidi koos „fondid”) rahastatud tehingutega.

c)

kuivõrd on kasutatavad menetlused ja süsteemid suutelised kaitsma liidu eelarvet, sh riskipõhised pettustevastased meetmed;

d)

teabesüsteemide turvalisus;

e)

raamatupidamisandmete säilitamine.

Auditeerimisorgan koostab üksikasjaliku aruande tehtud auditi kohta, milles esitatakse auditi tulemused ja hinnatakse makseasutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele. Aruanne esitatakse pädevale asutusele, kes seejärel annab välja akrediteerimisakti, milles kinnitatakse makseasutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele.

4.   Kui pädev asutus leiab, et makseasutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, teatab ta makseasutusele, missugused eritingimused see peab täitma enne akrediteeringu saamist.

Makseasutuse võib kuni eritingimuste täitmiseks vajalike muudatuste elluviimiseni ajutiselt akrediteerida ajaks, mille pikkuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse väljaselgitatud probleemi tõsidust, kuid kõige rohkem 12 kuuks. Asjaomase liikmesriigi taotlusel võib komisjon seda ajavahemikku nõuetekohaselt põhjendatud juhul pikendada.

5.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ette nähtud teave edastatakse kohe pärast makseasutuse esmakordset akrediteerimist ja igal juhul enne makseasutuse vastutuses olevate kulude kandmist fondide arvele. Kõnealusele teabele lisatakse deklaratsioonid ja dokumendid, milles käsitletakse järgmist:

a)

makseasutuse kohustused;

b)

kohustuste jaotumine makseasutuse osakondade vahel;

c)

makseasutuse suhe teiste avalik- või eraõiguslike asutustega, mis vastutavad selliste meetmete rakendamise eest, mille alusel makseasutus kannab kulud fondide arvele;

d)

toetusesaajate nõuete kogumise, kontrollimise ja valideerimise ning kulude kinnitamise, tasumise ja arvestamise menetlused;

e)

teabesüsteemide turvet käsitlevad sätted;

f)

lõikes 3 osutatud auditeerimisorgani tehtud eelakrediteeringu aruanne.

6.   Komisjon teatab igas liikmesriigis akrediteeritud makseasutuste andmed põllumajandusfondide komiteele.

Artikkel 2

Akrediteeringu läbivaatamine

1.   Pädev asutus teostab pidevat järelevalvet oma vastutusalas olevate makseasutuste üle eelkõige selliste sertifikaatide ja aruannete alusel, mille määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 9 osutatud sertifitseerimisasutus on koostanud, ja võtab meetmeid väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks.

Pädev asutus esitab komisjonile iga kolme aasta järel kirjaliku aruande makseasutuste ja nende tegevuse üle teostatava järelevalve kohta. Kõnealune aruanne sisaldab ülevaadet makseasutuste jätkuvast vastavusest akrediteerimiskriteeriumidele ja puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete kokkuvõtet. Pädev asutus kinnitab, kas tema vastutusalas olev makseasutus vastab endiselt kõnealustele akrediteerimiskriteeriumidele.

2.   Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, millega tagatakse, et mis tahes teave, mis viitab sellele, et makseasutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3.   Kui pädev asutus on jõudnud otsusele, et akrediteeritud makseasutus ei täida enam üht või mitut akrediteerimiskriteeriumi viisil, mis võib takistada delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 1 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist, kehtestab pädev asutus makseasutuse akrediteeringu suhtes viivitamata katseaja. Ta koostab kava, mis sisaldab meetmeid ja tähtaegu väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks sellise ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks sõltuvalt probleemi tõsidusest ja mis ei ole pikem kui 12 kuud alates akrediteeringu suhtes katseaja kehtestamise kuupäevast. Asjaomase liikmesriigi taotlusel võib komisjon seda ajavahemikku nõuetekohaselt põhjendatud juhul pikendada.

4.   Pädev asutus teatab komisjonile oma otsusest kehtestada makseasutuse akrediteeringu suhtes katseaeg, samuti lõike 3 kohaselt koostatud kavast ja seejärel ka selliste kavade rakendamisel tehtud edusammudest.

5.   Kui akrediteering tühistatakse, akrediteerib pädev asutus toetusesaajatele katkematu maksete tegemise tagamiseks viivitamata mõne teise makseasutuse, mis täidab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

6.   Kui komisjon leiab, et pädev asutus ei ole täitnud oma kohustust koostada lõike 3 kohaselt puuduste kõrvaldamise kava või et makseasutus on jätkuvalt akrediteeritud, ilma et kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul täielikult rakendataks sellist kava, nõuab ta pädevalt asutuselt kõnealuse makseasutuse akrediteeringu tühistamist, v.a juhul, kui komisjonis kindlaks määratud ajavahemiku jooksul tehakse probleemi tõsidusele vastavad muudatused. Sel juhul võib komisjon otsustada, et puudused selgitatakse välja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohase vastavuskontrollimenetlusega.

Artikkel 3

Vahendite haldaja kinnitus

1.   Vahendite haldaja kinnitus, millele osutatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktis b, koostatakse ettenähtud ajal sertifitseerimisasutuse jaoks, et see saaks esitada kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud arvamuse.

Vahendite haldaja kinnitus koostatakse käesoleva määruse I lisas esitatud vormis ja see võib sisaldada reservatsioone, milles määratakse kindlaks võimaliku finantsmõju suurus. Reservatsioonide esitamise korral sisaldab kõnealune kinnitus ka puuduste kõrvaldamise kava ja selle rakendamise täpset ajakava.

2.   Vahendite haldaja kinnitus põhineb toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi aastaringsel tõhusal järelevalvel.

Artikkel 4

Koordineeriv asutus

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 4 osutatud koordineeriv asutus on komisjoni ainuesindaja suhtlemisel asjaomase liikmesriigiga kõigis fondidega seotud küsimustes, mis käsitlevad järgmisi valdkondi:

a)

makseasutuste ülesannete ja tegevusega seotud teabe ja suuniste levitamine kõnelustele makseasutustele ja nende suuniste rakendamise eest vastutavatele asutustele ning kõnealuste suuniste ühtlustatum kohaldamine;

b)

määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 7 ja 102 osutatud teabe edastamine komisjonile;

c)

kõigi statistika ja kontrolli jaoks vajalike raamatupidamisandmete kättesaadavaks tegemine komisjonile.

2.   Makseasutus võib täita ka koordineeriva asutuse ülesandeid tingimusel, et need kaks vastutusvaldkonda hoitakse lahus.

3.   Koordineeriv asutus võib oma ülesannete täitmisel paluda vastavalt siseriiklikule korrale abi muudelt, eelkõige raamatupidamis- või tehniliste küsimustega tegelevatelt haldusasutustelt või -üksustelt.

4.   Koordineeriva asutuse käsutuses olevate elektrooniliste andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus tagatakse iga üksiku koordineeriva asutuse haldusstruktuurile, personalile ja tehnoloogiakeskkonnale kohandatud meetmetega. Finants- ja tehnoloogiameetmed on proportsionaalsed tegeliku riskitasemega.

5.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ette nähtud teated edastatakse kohe pärast koordineeriva asutuse esmakordset akrediteerimist ja igal juhul enne koordineeriva asutuse vastutuses olevate kulude kandmist fondide arvele. Sellega koos esitatakse asutuse akrediteerimise tõend ning teave asutuse tegevusega seotud haldus-, raamatupidamis- ja sisekontrollitingimuste kohta.

Artikkel 5

Sertifitseerimine

1.   Pädev asutus määrab määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 9 ette nähtud sertifitseerimisasutuse.

2.   Sertifitseerimisasutus korraldab oma tööd tulemuslikult ja tõhusalt ning teostab kontrolle asjakohase ajakava raames, pidades silmas asjaomase eelarveaasta tehingute laadi ja ajastust.

3.   Sertifitseerimisasutus koostab igal aastal oma arvamuse kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 lõikega 1.

Kõnealuses arvamuses tuginetakse käesoleva määruse artiklite 6 ja 7 kohaselt tehtud auditile.

4.   Sertifitseerimisasutus koostab aruande oma töö tulemuste kohta. See aruanne hõlmab delegeeritud ülesandeid. Aruandes tuleb märkida, kas sellega hõlmatud ajavahemiku jooksul:

a)

makseasutus vastas akrediteerimiskriteeriumidele;

b)

makseasutuse menetluskorraga oli mõistlikult tagatud, et fondide rahastatavad kulud tehti vastavalt liidu eeskirjadele, tagades sellega, et raamatupidamiskirjete aluseks olevad tehingud olid õigus- ja korrapärased, ning kas on järgitud olukorra paranduseks antud soovitusi;

c)

käesoleva määruse artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruanded olid kooskõlas makseasutuse raamatupidamisarvestuse ja -dokumentidega;

d)

kuludeklaratsioonides ja sekkumistegevuse kokkuvõtetes kajastati fondide rahastatud meetmeid valdavalt tõeselt, täielikult ja korrektselt;

e)

liidu finantshuvid seoses ettemaksete, tagatiste, sekkumisvarude ja tagasinõutavate summadega olid nõuetekohaselt kaitstud.

Aruanne sisaldab ka teavet auditeerijate arvu ja kvalifikatsiooni, tehtud tööde, läbivaadatud tehingute arvu, saadud tulemuste tähtsuse ja usaldusväärsuse, kõikide avastatud vajakajäämiste ja nende kõrvaldamiseks antud soovituste kohta ning nii sertifitseerimisasutuse kui ka nende makseasutusesiseste ja -väliste auditeerimisorganite tegevuse kohta, kellelt sertifitseerimisasutus on osaliselt või täielikult saanud aruandes esitatud andmed.

Artikkel 6

Auditeerimispõhimõtted

1.   Sertifitseerimisaudit tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt heakskiidetud auditistandarditega.

2.   Sertifitseerimisasutus koostab auditistrateegia, milles määratakse kindlaks sertifitseerimisauditi ulatus, aeg ja suund ning auditeerimise ja valimi moodustamise meetodid. Auditikava koostatakse iga auditeeritud eelarveaasta kohta, lähtudes prognoositavast auditiriskist. Taotluse korral esitab sertifitseerimisasutus komisjonile auditistrateegia ja -kava.

3.   Auditi käigus teostatava testimisega tagatud mõistlik auditeerimiskindlus saavutatakse tänu kontrollisüsteemide hindamisele (sh vastavushindamine ja substantiivne kulude kontroll), mis hõlmab üksikasjalikke teste ja analüüsimeetodeid.

4.   Komisjon kehtestab suunised, mis sisaldavad eelkõige järgmist:

a)

teostatava sertifitseerimisauditi põhjalikum selgitus ja sellekohased juhised;

b)

auditi käigus teostatava testimisega saavutatava mõistliku auditeerimiskindluse kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Auditeerimismeetodid

1.   Sertifitseerimisauditiga seotud auditeerimismeetodid määratakse kindlaks artikli 6 lõikega 2 ettenähtud auditistrateegias.

2.   Auditi eesmärkide saavutamiseks ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 lõikes 1 sätestatud arvamuse esitamiseks hõlmavad auditietapid süsteemiauditeid, substantiivset kontrolli ning majandusaruannete ja vahendite haldaja kinnituste kooskõlastava võrdlemise kontrolli.

3.   Kulude substantiivne kontroll hõlmab raamatupidamiskirjete aluseks olevate tehingute õigus- ja korrapärasuse kontrolli lõplike toetusesaajate tasandil. Selleks võib sertifitseerimisasutus osaleda makseasutuse poolt tehtavates kohapealsetes järelkontrollides. Sertifitseerimisasutusel ei ole õigust osaleda makseasutuse poolt tehtavates esialgsetes kohapealsetes kontrollides, v.a olukord, kui füüsiliselt on võimatu makseasutuse tehtud algset kontrolli taaskontrollida. Substantiivse kontrolli korral võivad sertifitseerimisasutused kasutada valimi moodustamise integreeritud meetodit.

4.   Komisjon näeb ette lisatingimused ja -suunised auditeerimismenetluste kavandamise, valimi integreeritud moodustamise ning tehingute kohapealse taaskontrolli kavandamise ja teostamise kohta artikli 6 lõikes 4 osutatud suuniste abil.

II   PEATÜKK

FONDIDE FINANTSJUHTIMINE

1.   JAGU

Üldsätted

Artikkel 8

Makseasutuste raamatupidamisarvestus

1.   Iga makseasutus peab raamatupidamisarvestust, milles kajastatakse eranditult määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 ning artiklites 5 ja 43 osutatud kulusid ja tulusid ning talle vastavate kulude maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist. Kõnealune raamatupidamisarvestus peab võimaldama eraldada EAGFi ja EAFRD finantsandmeid ning neid eraldi esitada.

2.   Nende riikide makseasutused, kus eurot ei ole veel kasutusele võetud, peavad raamatupidamisarvestuses summasid selles vääringus, milles kulud on tekkinud või tulu saadud. Kõigi kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks peavad nad siiski esitama vastavad andmed nii omavääringus kui ka eurodes.

3.   EAFRD puhul peab maaelu arengu iga programmi jaoks määratud makseasutus toimingute kohta raamatupidamisarvestust kõikide programmide ja meetmete kohta. See arvestus hõlmab eelkõige järgmist:

a)

nõutavate siseriiklike kulude ja liidu makstud toetuse summa iga toimingu kohta;

b)

toetusesaajatelt tagasi nõutavad summad seoses avastatud eeskirjaeiramise või hooletusega;

c)

tagasi nõutud summad koos märkega algse toimingu kohta.

2.   JAGU

EAGFi raamatupidamisarvestus

Artikkel 9

Teabe kättesaadavaks tegemine liikmesriikide poolt

Liikmesriigid koguvad andmeid ja esitavad igal nädalal komisjonile teabe tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusumma kohta järgmiselt:

a)

hiljemalt iga nädala kolmandal tööpäeval kuu algusest kuni eelmise nädala lõpuni tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe;

b)

kui nädal jaotub kahe kuu vahel, siis hiljemalt kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe.

Artikkel 10

Liikmesriikide esitatav teave

1.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktidega i ja ii saadavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt järgmise teabe ja järgmised dokumendid (kui käesoleva määruse artiklitest 11 ja 12 ei tulene teisiti):

a)

hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitlev teave vastavalt näidisele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks, ning kogu teave, mis selgitab olulisi erinevusi käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt koostatud prognooside ja tegelikult tekkinud kulude või saadud sihtotstarbeliste tulude vahel;

b)

hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikes 3 osutatud kuludeklaratsioonid. Ajavahemikus 1.–15. oktoobrini tekkinud kuludest ja saadud sihtotstarbelistest tuludest teatatakse 27. oktoobriks.

2.   Lõikes 1 punktis b osutatud kuludeklaratsioon sisaldab järgmist:

a)

aruanne, mille iga makseasutus koostab vastavalt komisjoni poolt liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks tehtud näidisele ja mis on liigendatud vastavalt liidu eelarve liigendusele ning kulu- ja tululiikide kaupa ning mis põhineb liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud üksikasjalikul liigendusel ja hõlmab järgmist:

i)

eelmise kuu jooksul tekkinud kulud ja saadud sihtotstarbelised tulud,

ii)

alates eelarveaasta algusest kuni eelmise kuu lõpuni tekkinud kulude ja saadud tulude kogusumma;

iii)

prognoosid kulude ja sihtotstarbeliste tulude kohta, mis vastavalt asjaoludele hõlmavad:

—

üksnes jooksvat kuud ja kaht järgmist kuud;

—

jooksvat kuud, kaht järgmist kuud ja ajavahemikku eelarveaasta lõpuni;

iv)

vajaduse korral lisaandmed;

b)

kokkuvõte, mille asjaomane liikmesriik esitab kõikidele oma makseasutustele punktis a osutatud andmete kohta vastavalt näidisele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks;

c)

riikliku sekkumisega seotud kulusid ja tulusid tõendavad raamatupidamisandmed, nagu on osutatud artikli 19 lõikes 2.

3.   Kogu käesolevas artiklis nõutav rahandusalane teave esitatakse eurodes.

Artikkel 11

Kulu- ja sihtotstarbeliste tulude deklaratsioonide suhtes kohaldatavad üldsätted

1.   Ilma et see piiraks artiklis 12 osutatud riiklikku ladustamist käsitlevate kulu- ja tuludeklaratsioonide suhtes kehtivate erisätete kohaldamist, vastavad makseasutuste poolt konkreetse kuu kohta deklareeritud kulud ja sihtotstarbelised tulud selle kuu jooksul tegelikult toimunud maksetele või laekumistele.

Kõnealused kulud ja tulud võetakse EAGFi eelarves arvesse eelarveaasta N kohta.

Kuid:

a)

kulusid, mida saab maksta enne, kui jõustub säte, mis võimaldab neid osaliselt või täielikult katta EAGFi kaudu, võib deklareerida üksnes:

—

kõnealuse sätte kohaldamisega samal kuul

või

—

kõnealuse sätte kohaldamisele järgneval kuul;

b)

liikmesriigi poolt komisjonile võlgnetavad sihtotstarbelised tulud deklareeritakse sellel kuul, mille jooksul lõpeb liidu õigusaktidega ettenähtud vastavate summade maksmise tähtaeg;

c)

raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuse kontrolli raames komisjoni poolt otsustatud korrektsioonid arvab komisjon otse maha või lisab otse igakuistele maksetele, millele on osutatud vastavalt artikli 33 lõikes 2 või artikli 34 lõikes 8. Liikmesriigid lisavad nendele korrektsioonidele vastavad summad siiski selle kuu kohta koostatud deklaratsiooni, mil korrektsioonid tehakse.

2.   Kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid võetakse arvesse makseasutuse konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval. Maksete puhul võib siiski arvesse võtta ka kuupäeva, millal asjaomane asutus on maksedokumendi rahandusasutusele või toetusesaajale välja andnud ja saatnud. Iga makseasutus kasutab kogu eelarveaasta jooksul sama meetodit.

3.   Lõike 1 kohaselt deklareeritavad kulud ja sihtotstarbelised tulud võivad sisaldada sama eelarveaasta varasemate kuude kohta deklareeritud andmete korrektsioone.

Kui sihtotstarbeliste tulude korrigeerimine tingib makseasutuse tasandil eelarverea kohta kulude negatiivse deklareerimise, kantakse ülemäärased parandused järgmisesse kuusse. Need korrigeeritakse vajaduse korral asjaomase aasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel.

4.   Täitmata jäänud maksekorraldused ning kontole debiteeritud, kuid hiljem uuesti krediteeritud maksed näidatakse raamatupidamisarvestuses mahaarvamisena selle kuu kuludest, mille jooksul on makseasutusele täitmatajäämisest või tühistamisest teatatud.

5.   Kui EAGFi kaudu tehtavad maksed on koormatud nõuetega, loetakse need lõike 1 kohaselt täielikult sooritatuks:

a)

toetusesaajale veel võlgnetava summa tasumise kuupäeval, kui nõue on tasutud kuludest väiksem;

b)

hüvitamiskuupäeval, kui kulu on nõudest väiksem või võrdub sellega.

6.   Kulude ja sihtotstarbeliste tuludega seotud kumulatiivseid andmeid, mida võib seostada konkreetse eelarveaastaga ja mis tuleb esitada komisjonile hiljemalt 27. oktoobriks, võib korrigeerida ainult aastaaruannetes, mis saadetakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktile iii.

Artikkel 12

Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide suhtes kohaldatavad erieeskirjad

1.   Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide koostamisel võetakse arvesse neid kuu lõpuks makseasutuse raamatupidamisaruandes kajastatud toiminguid, mis on teostatud alates delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktis a kindlaks määratud eelarveaasta algusest kuni nimetatud kuu lõpuni.

2.   See kuludeklaratsioon sisaldab käesoleva määruse artiklite 17 ja 18 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (11) artikli 4 kohaselt kindlaks määratud väärtusi ja summasid, mille makseasutused on kirjendanud toimingute teostamise kuule järgneva kuu jooksul.

Kuid:

a)

septembri jooksul teostatud toimingute puhul kirjendavad makseasutused väärtused ja summad hiljemalt 15. oktoobriks;

b)

delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud summade üldise vähenemise korral kirjendatakse summad nende kohta käivas otsuses esitatud kuupäeval.

Artikkel 13

Komisjoni makseotsus

1.   Komisjon võtab käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punkti b kohaselt saadetud andmete alusel vastu otsuse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõike 3 kohaste igakuiste maksete tegemise kohta, ilma et see piiraks korrektsioonide tegemist järgmiste otsustega kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 51 ja 52 ning võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 41 kohaselt otsustatud vähendamisi ja peatamisi.

2.   Kui liikmesriikide poolt järgmiseks eelarveaastaks teatatud kogukulud ületavad kolme neljandikku kõigist jooksva eelarveaasta assigneeringutest, tehakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 170 lõikes 3 osutatud esialgsed kulukohustused ja vastavad igakuised maksed proportsionaalselt esitatud kuludeklaratsioonide alusel kuni 75 % protsendi ulatuses jooksva eelarveaasta assigneeringutest. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

Artikkel 14

Rahaliste vahendite eraldamine liikmesriikidele

1.   Igakuiste maksete kohta otsust tehes annab komisjon liikmesriikide käsutusse eelarveassigneeringute piires EAGFi kaudu rahastatavate kulude katteks vajalikud vahendid, millest on maha arvatud sihtotstarbelistele tuludele vastav summa, kandes need iga liikmesriigi poolt avatud kontole.

Kui sihtotstarbeliste tulude mahaarvamine komisjoni poolt makstavast summast toob liikmesriigi tasandil kaasa negatiivse summa, kantakse ülemäärase mahaarvamise summad järgmistesse kuudesse.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud konto nimetuse ja numbri komisjoni antud vormis.

Artikkel 15

Teavitamine riikliku sekkumise korral

1.   Makseasutused edastavad komisjonile:

a)

komisjoni taotlusel delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõikes 7 osutatud dokumendid ja teabe ning täiendavad siseriiklikud haldussätted, mis on vastu võetud sekkumismeetmete kohaldamiseks ja haldamiseks;

b)

käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktiga b ette nähtud päevaks teabe riikliku ladustamise kohta vastavalt näidistele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

2.   Teadete edastamiseks, teabevahetuseks ja riikliku sekkumisega seotud kulude kohta dokumentide koostamiseks kasutatakse artiklis 24 osutatud teabesüsteeme.

Artikkel 16

Makseasutuste poolt riikliku ladustamise kohta peetava raamatupidamisarvestuse sisu

1.   Varude kohta delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt peetav raamatupidamisarvestus sisaldab järgmisi eraldi esitatud andmekategooriaid:

a)

tootekogused nende ladustamisele võtmise ja sellelt mahaarvamise hetkel, sõltumata sellest, kas tooteid füüsiliselt ümber paigutati või mitte;

b)

kogused, mida kasutati enim puudust kannatavatele isikutele sellekohasest Euroopa abifondist tasuta jagamise korra alusel ja mille kohta peetakse raamatupidamisarvestust vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 4 lõike 3 sätetele, eristades koguseid, mis kantakse üle teisele liikmesriigile;

c)

kogused, mida kasutati proovide võtmiseks, eristades ostja võetud proove;

d)

kogused, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna ning mis müüakse lepingu alusel;

e)

kindlaksmääratavatel või -määramatutel põhjustel puuduvad kogused, sh need, mis ei ületa ametlikult lubatud hälvet;

f)

riknenud kogused;

g)

ülemäärased kogused;

h)

lubatavast hälbest suuremad puuduvad kogused;

i)

ladudesse saabunud tootekogused, mis ei vasta kehtestatud nõuetele ja mille arvelevõtmisest on keeldutud;

j)

iga kuu või majandusaasta lõpul laos olevad netokogused, mis kantakse üle järgmisesse kuusse või majandusaastasse.

2.   Delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohased finantsaruanded sisaldavad järgmist:

a)

käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud koguste väärtus, eristades ostetud ja müüdud koguste väärtust;

b)

käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tasuta jagamise korra alusel kasutatud või arvelevõetud koguste raamatupidamisväärtus;

c)

delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud rahastamiskulud;

d)

delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud kulud, mis on seotud materiaalsete toimingutega;

e)

delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud väärtuse langemise kulud;

f)

müüjatelt, ostjatelt või ladustajatelt saadud või tagasi nõutud summad, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse artikli 20 lõikes 2;

g)

pärast aastainventuuri või pärast toodete sekkumisvahendina arvelevõtmise kontrolli toimuva otseturustamise tulud;

h)

tulud ja kulud, mis tekivad toodete väljastamisel ja on seotud käesoleva lõike punktis e osutatud väärtuse vähenemisega;

i)

muud kulu- ja tuluallikad, eelkõige need, mis vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktides c–g osutatud kogustele;

j)

keskmine raamatupidamisväärtus, väljendatuna vastavalt vajadusele kas tonni või hektoliitri kohta.

Artikkel 17

Riikliku sekkumisega seotud raamatupidamisarvestus

1.   Artiklis 16 osutatud elementide raamatupidamisarvestust peetakse makseasutuste poolt tegelikult kindlaks tehtud koguste, väärtuste, summade ja keskmiste väärtuste või komisjoni kehtestatud standardsummade põhjal arvestatud väärtuste ja summade alusel.

2.   Lõikes 1 osutatud kindlakstegemise ja arvestuste suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 VI ja VII lisas osutatud eeskirjadele kindlaks tehtud puuduvate või riknenud koguste laost väljaviimise kulusid võetakse arvesse ainult nende koguste ulatuses, mis tegelikult laost väljastati ja müüki suunati;

b)

ühest liikmesriigist teise transportimisel kadunud koguseid ei käsitata sihtliikmesriigis ladustatuna ja seega ei vasta nad standardsete sissetoomiskulude tingimustele;

c)

toodete transportimise või üleviimise korral kirjendatakse selleks kinnitatud määraga kehtestatud ladustamise ja laost väljaviimise kulud, kui nimetatud kulusid ei peeta liidu eeskirjade kohaselt transpordikulude lahutamatuks osaks;

d)

riknenud toodete müügist saadavaid võimalikke summasid ning teisi selle tehingu raames saadavaid võimalikke summasid EAGFi raamatupidamises arvesse ei võeta, kui selle kohta ei ole kehtestatud liidu õigusaktidega eraldi sätteid;

e)

kõik kindlakstehtud ülemäärased kogused kirjendatakse laoarvestusse miinusmärgiga koos puuduvate kogustega. Kõnealuseid koguseid võetakse arvesse lubatud hälbest suuremate koguste kindlaksmääramisel;

f)

proovid, v.a ostjate võetud proovid, kirjendatakse raamatupidamisarvestuses vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 VII lisa punkti 2 alapunktile a.

3.   Korrektsioonidest, mis komisjon teeb artiklis 16 osutatud andmetes jooksva majandusaasta kohta, teatatakse põllumajandusfondide komiteele. Nendest korrektsioonidest võib teatada liikmesriikidele seoses igakuise makseotsuse tegemise või selle puudumise korral raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsuse tegemise ajal. Makseasutused kannavad korrektsioonid raamatupidamisarvestusse kõnealuses otsuses sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 18

Kuupäevad, millal kulud, tulud ja toodete liikumine kantakse riiklikku sekkumist käsitlevasse raamatupidamisarvestusse

1.   Eri kulu- ja tuluartiklid kantakse raamatupidamisarvestusse riikliku sekkumismeetme alusel tehtava materiaalse toimingu kuupäeval delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõikes 2 osutatud vahetuskursiga.

Seejuures kohaldatakse järgmistel juhtudel järgmisi kuupäevi:

a)

saadud või tagasinõutud summade puhul nende laekumise kuupäev, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides f ja g;

b)

materiaalsete toimingutega seotud kulude puhul nende tegeliku maksmise kuupäev, kui neid kulusid ei kaeta kokkuleppeliste summade alusel.

2.   Toodete liikumise ja varude haldamise raamatupidamisarvestuses kajastamise kuupäevaks on sekkumismeetmega seotud materiaalse toimingu kuupäev.

Seejuures kohaldatakse järgmistel juhtudel järgmisi kuupäevi:

a)

koguste puhul, mis saabuvad riiklikesse ladustamisvarudesse ilma ladustamiskohta muutmata, kuupäev, millal makseasutus komisjoni määruse (EL) nr 1272/2009 (12) artikli 31 lõike 2 ja artikli 33 kohaselt kõnealused tooted üle võtab;

b)

puuduvate, riknenud ja ülemääraste koguste kindlakstegemise kuupäev;

c)

toodete laost tegeliku väljastamise kuupäev toodete lepingu alusel müügi korral selliste toodete puhul, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna;

d)

majandusaasta viimane päev kõikide delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 4 lõikes 2 osutatud lubatavast hälbest suuremate puuduvate koguste puhul.

Artikkel 19

Riikliku sekkumise raames rahastatav summa

1.   Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel rahastatav summa määratakse kindlaks makseasutuste poolt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt koostatava ja peetava raamatupidamisarvestuse alusel, kust on debiteeritud ja kuhu on krediteeritud käesoleva määruse artiklis 16 osutatud mitmesugused kulu- ja tuluartiklid, ning vajaduse korral võetakse arvesse põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktide alusel kindlaks määratud kulusid.

2.   Vastavalt asjaoludele kas makseasutused või koordineerivad asutused edastavad igal kuul ja aastal komisjonile artikli 10 lõike 1 punktis b sätestatud kuupäevaks ja artikli 30 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks teabe, mida on vaja riikliku ladustamise kulude rahastamiseks, ning riikliku ladustamisega seotud kulusid ja tulusid tõendava raamatupidamisarvestuse tabelite vormis (P-STO tabelid) vastavalt näidisele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 20

Riikliku sekkumise kulude ja tulude deklaratsioonid

1.   EAGFi poolne rahastamine delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel on võrdne kuludega, mis arvutatakse makseasutuse teatatud sellise teabe alusel (millest on maha arvatud kõik sekkumismeetmetest saadavad tulud), mis on valideeritud komisjoni loodud teabesüsteemis ja mille makseasutus on lisanud käesoleva määruse artikli 12 kohaselt koostatud kuludeklaratsiooni.

2.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 kohaselt tagasi nõutud summad ning müüjatelt, ostjatelt ja ladustajatelt saadud või tagasi nõutud summad, mis vastavad kõnealuse määruse artiklis 43 sätestatud kriteeriumidele, deklareeritakse EAGFi eelarves käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud tingimustel.

3.   JAGU

EAFRD raamatupidamisarvestus

Artikkel 21

Rahastamisvajaduste prognoosimine

Maaelu arengu iga programmi kohta, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (13) artiklis 6, saadavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga ii komisjonile kaks korda aastas hiljemalt 31. jaanuariks ja 31. augustiks nende prognoositud summad, mida EAFRD peaks eelarveaastal rahastama. Lisaks saadavad liikmesriigid ka järgmise eelarveaasta ajakohastatud hinnangulised rahastamisvajadused.

Kõnealused prognoosid ja ajakohastatud hinnangud saadetakse struktureeritud andmete kujul teabesüsteemi SFC2014 kaudu, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 184/2014 (14) I peatükiga.

Artikkel 22

Kuludeklaratsioonid

1.   Makseasutused deklareerivad määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 6 osutatud kõikide maaelu arengu programmide kulud.

Makseasutused täpsustavad igas kuludeklaratsioonis maaelu arengu iga programmi kohta järgmist:

a)

rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud, mille jaoks makseasutus on tegelikult maksnud EAFRD vastava toetussumma kõikidel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud võrdlusperioodidel;

b)

lisateave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (15) teise osa IV jaotises osutatud rahastamisvahendite kohta;

c)

lisateave määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kohaste toetusesaajatele tehtud ettemaksete kohta;

d)

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud jooksval perioodil tagasinõutud summad.

2.   Kui komisjon on maaelu arengu programmi heaks kiitnud, edastavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga i talle oma kuludeklaratsioonid järgmisteks tähtaegadeks:

a)

hiljemalt 30. aprilliks kulude kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini;

b)

hiljemalt 31. juuliks kulude kohta ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. juunini;

c)

hiljemalt 10. novembriks kulude kohta ajavahemikul 1. juulist kuni 15. oktoobrini;

d)

hiljemalt 31. jaanuariks kulude kohta ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini.

Kõikide selliste kulude eest, mis on seotud makseasutuste poolt toetusesaajatele kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikega 2 summade maksmisega enne, kui kiidetakse heaks mõni maaelu arengu programm, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 6, vastutavad siiski liikmesriigid ja need kulud deklareeritakse komisjonile kõnealuse programmi vastuvõtmisele järgnevas esimeses kuludeklaratsioonis. Sama eeskirja kohaldatakse mutatis mutandis maaelu arengu programmi muutmise korral vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 11.

3.   Makseasutused kirjendavad maaelu arengu programmidega seotud kuludeklaratsioonid struktuursete andmetena teabesüsteemis SFC2014, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 184/2014 I peatükiga.

4.   Kui komisjon nõuab täiendavat kontrollimist seetõttu, et seoses arvestusperioodi kuludeklaratsiooniga tehakse kindlaks määrusega (EL) nr 1305/2013 ja selle alusel komisjonis vastu võetud õigusaktidega nõutud teabevahetuse puudulikkusest tingitud mittevastavusi, tõlgenduserinevusi või muid vasturääkivusi või kui on kindlaid tõendeid selle kohta, et kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud võivad olla seotud eeskirjade eiramisega, või kui maaelu arengu programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises võib esineda puudusi, esitab asjaomane liikmesriik komisjoni taotlusel täiendavad andmed kõnealuses taotluses kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mille pikkus sõltub probleemi tõsidusest.

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 5 kohase vahemaksetähtaja võib maksetaotluse kogu summa või osa suhtes katkestada alates andmete esitamise taotluse edastamise kuupäevast kuni nõutud teabe saamiseni, ent mitte kauemaks kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 83 lõikes 1 sätestatud maksimumperioodiks.

Kui asjaomane liikmesriik ei vasta taotluses osutatud tähtaja jooksul täiendava teabe nõudele või kui vastus loetakse mitterahuldavaks või kui sellest nähtub, et kohaldatavaid eeskirju on rikutud või et liidu vahendeid on vääralt kasutatud, võib komisjon maksed vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 peatada või neid vähendada.

5.   Arvestusperioodil deklareeritud kulud võivad sisaldada sama eelarveaasta eelnevate aruandeperioodide andmete parandusi.

Selliseid konkreetse eelarveaastaga seotud kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid, mida ei ole kantud eespool lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud deklaratsioonidesse, võib korrigeerida ainult aastaaruannetes, mis saadetakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktile iii.

Artikkel 23

Väljamakstava summa arvutamine

1.   Liidu toetus rahastamiskõlblikele avaliku sektori kuludele arvutatakse iga meetme ja iga võrdlusperioodi kohta kõnealuse perioodi esimesel päevas jõus oleva rahastamiskava alusel, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 8 lõike 1 punktis h. Arvutuses võetakse arvesse liidu toetuse korrektsioone, nagu on deklareeritud kõnealuse perioodi kuludeklaratsioonides.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 34 lõikes 2 sätestatud piirmäära kohaldamist, kui liidu poolt maaelu arengu programmi jaoks makstud toetuse kogusumma ületab maaelu arengu meetme jaoks kavandatud kogusummat, vähendatakse makstavat summat kõnealuse meetme jaoks kavandatud summale. Sellest tulenevalt välja jäetud liidupoolset mis tahes toetust võib maksta hiljem, tingimusel et liikmesriik on esitanud kohandatud rahastamiskava ja komisjon on selle heaks kiitnud.

3.   Vahendite olemasolust sõltuvalt kannab komisjon liidupoolse toetuse iga liikmesriigi poolt avatud konto(de)le.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viimase poolt esitatud vormis konto nimetuse või numbri.

4.   JAGU

EAGFi ja EAFRD ühissätted

Artikkel 24

Teabe ja dokumentide elektrooniline vahetamine

1.   Komisjon määrab kindlaks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 kohaseks komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks teavituseks ja konsulteerimiseks vajalikud teabesüsteemid, mille abil on võimalik dokumente ja teavet elektrooniliselt vahetada, ning kõnealuste süsteemide kohaldamiseks vajaliku korra. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealuste süsteemide rakendamise üldtingimused põllumajandusfondide komitee kaudu.

2.   Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võimaldavad eelkõige töödelda järgmist:

a)

andmed, mis on vajalikud finantstehinguteks, eelkõige need, mis on seotud makseasutuste igakuise ja -aastase raamatupidamisarvestusega, kulu- ja tuludeklaratsioonidega ning delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artiklis 3 ja käesoleva määruse artiklites 10, 11, 14, 15, 19, 20, 23 ja 29 osutatud teabe ja dokumentide edastamisega;

b)

ühist huvi pakkuvad dokumendid, mis võimaldavad kontrollida igakuist ja -aastast raamatupidamisarvestust ning konsulteerida teavet ja dokumente, mis makseasutused peavad komisjonile esitama;

c)

liidu tekstid ja komisjoni suunised ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta vastavalt määrusele (EL) nr 1306/2013 akrediteeritud ja määratud asutuste poolt ning samuti asjaomaste õigusaktide ühtse kohaldamisega seotud suunised.

3.   Komisjon teeb artiklites 10, 19, 20 ja 23 ning artikli 30 lõike 1 punktides a, b ja d osutatud dokumentide vormi ja sisu liikmesriikidele kättesaadavaks teabesüsteemi kaudu esitatavate näidistega.

Komisjon muudab ja ajakohastab neid näidiseid põllumajandusfondide komitee edastatud teabe alusel.

4.   Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võivad sisaldada andmete sisestamiseks ning komisjoni poolt fondide kontode haldamiseks vajalikke vahendeid, samuti vahendeid kindlaksmääratud maksete arvestamiseks või selliste maksete arvestamiseks, mis nõuavad ühtsete meetodite kasutamist, eelkõige seoses finantstehingute kulude ja väärtuse langemisega.

5.   Andmed finantstehingute kohta lõikes 1 osutatud teabesüsteemides edastab, sisestab ja ajakohastab makseasutuse vastutusel kas makseasutus ise või selleks volitatud asutus, vajaduse korral määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 4 kohaselt akrediteeritud koordineeriva asutuse vahendusel.

6.   Kui määruses (EL) nr 1306/2013 või kõnealuse määruse alusel komisjonis vastu võetud õigusaktides sätestatud dokument või menetlus nõuab volitatud isiku allkirja või kui isiku nõusolekut on vaja menetluse üheks või mitmeks etapiks, peavad nende dokumentide vahetamiseks loodud teabesüsteemid võimaldama isiku selgelt identifitseerida ja tagama kooskõlas liidu õigusaktidega piisava kindluse, et nende dokumentide sisu, sealhulgas menetluse etapid, jäävad muutmatuks. Seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktides i ja iii osutatud kuludeklaratsioonidega ja vahendite haldaja kinnitusega, mis lisatakse aastaruannetele, säilitavad makseasutused või vajaduse korral kõnelause määruse artikli 7 lõigete 2 ja 4 kohaselt akrediteeritud koordineerivad asutused esitatud dokumendid nende algvormis ka elektrooniliselt.

7.   Elektroonilisi ja digitaalseid dokumente tuleb säilitada artiklis 32 sätestatud kogu tähtaja jooksul.

8.   Teabesüsteemi mittetoimimise või püsiühenduse puudumise korral võib liikmesriik, olles eelnevalt komisjoniga kokku leppinud, saata dokumendid muus komisjoni kindlaksmääratud vormis ja tingimustel.

Artikkel 25

Maksmise peatamine teabe hilinenud esitamise korral

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikes 3 osutatud rakendusaktides, millega määratakse kindlaks igakuised maksed või kõnealuse määruse artiklis 36 osutatud vahemaksed, võetakse arvesse kõnesoleva määruse artikli 42 kohast maksete peatamist.

Artikkel 26

Satelliidifotode hankimine

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 21 kohaldamisel teavitab iga liikmesriik komisjoni hiljemalt iga aasta 1. novembriks järgmisest:

a)

kas ta soovib, et komisjon hangib kontrollideks ja/või põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteedi hindamiseks vajalikud satelliidifotod;

b)

kontrollitava pindala ja kavandatud kontrollipiirkondade arv.

2.   Liikmesriigid, kes paluvad komisjonil hankida satelliidifotod, määravad koos komisjoniga enne lõikes 1 osutatud teabe edastamisele järgnevat 15. jaanuari lõplikult kindlaks kõnealuste fotodega hõlmatud piirkonnad ja nende fotode saamise ajakava.

3.   Komisjon annab saadud satelliidifotod liikmesriikide volitatud esindajatele tasuta. Need esindajad peavad järgima tarnijatega sõlmitud lepingute autoriõigusesätteid ja tagastama fotod pärast töö lõpetamist.

4.   Kui kõik liikmesriikidelt saadud taotlused ületavad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 21 kohaldamiseks ette nähtud eelarve, teeb komisjon olemasolevate rahaliste vahendite kõige tõhusamat kasutamist eesmärgiks seades otsuse satelliidifotode arvu vähendamise kohta.

III   PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

1.   JAGU

Võlgade sissenõudmine

Artikkel 27

Alusetute maksete tagasinõudmisel kohaldatav intress

1.   Kui põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ei ole teisiti ette nähtud, arvutatakse intress eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjena tagasinõutavatelt alusetutelt maksetelt sellise ajavahemiku kohta, mis jääb toetusesaajale esitatud tagasinõudekorraldusel märgitud maksetähtaja ja tagasimaksmise või mahaarvamise kuupäeva vahele. Maksetähtaeg võib olla kuni 60 päeva pärast tagasinõudekorralduse esitamist.

2.   Kohaldatav intressimäär ei ole mingil juhul väiksem kui liikmesriigi õiguse kohaselt võrreldavate alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise või tagasinõuete kogumise korral kehtiv intressimäär.

Artikkel 28

Sissenõudmine tasaarvestuse kaudu

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale.

2.   JAGU

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

Artikkel 29

Raamatupidamise aastaaruannete sisu

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunkti iii kohased raamatupidamise aastaaruanded sisaldavad järgmist:

a)

kõnealuse määruse artiklis 43 osutatud sihtotstarbelised tulud;

b)

EAGFi kulud pärast kõikide eelarveaasta lõpus tagasinõudmata alusetute maksete, k.a võimalikud intressid, mahaarvamist (v.a käesoleva artikli punktis f osutatud summad), summeerituna liidu eelarve punktide ja alapunktide kaupa;

c)

EAFRD kulud programmide, meetmete ja konkreetsete osalusmäärade kaupa. Kulude aastaaruanded peavad sisaldama ka teavet tagasinõutud summade kohta. Kui programm on lõpetatud, tuleb kõik eelarveaasta lõpus tagasinõudmata alusetud maksed, k.a võimalikud intressid, (v.a käesoleva artikli punktis f osutatud summad) kõnealuse eelarveaasta kuludest maha arvata;

d)

punktide ja alapunktide kaupa või EAFRDga seoses programmide, meetmete, konkreetsete osalusmäärade ja sihtvaldkondade kaupa koostatud tabel erinevuste kohta aastaaruandes deklareeritud kulude ja sihtotstarbeliste tulude ning nende kulude ja sihtotstarbeliste kulude vahel, mis on deklareeritud sama aja kohta dokumentides, millele osutatakse käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b seoses EAGFiga ja käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 seoses EAFRDga, ning selgitus iga erinevuse kohta;

e)

eraldi asjaomase liikmesriigi ja liidu kantavad vastavad summad kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 esimese lõiguga ja artikli 54 lõikega 3;

f)

tabel määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (16) artikli 1 lõike 2 kohaselt eeskirjade eiramise tagajärjel alusetult makstud ja eelarveaasta lõpus veel tagasinõutavate summade kohta, sealhulgas põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ettenähtud võimalikud karistused koos intressidega vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud näidisele;

g)

väljavõte võlgnike registrisse kantud tagasinõutavatest ning EAGFi või EAFRD arvele kantavatest summadest, k.a võimalikud karistused ja intressid, (v.a käesoleva artikli punktides b, c ja f osutatud summad) vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud näidisele;

h)

kokkuvõte sekkumistegevusest ning teade sekkumisvarude koguste ja paiknemise kohta eelarveaasta lõpus;

i)

kinnitus selle kohta, et kulusid, sihtotstarbelisi tulusid ja üksikasjalikke andmeid sekkumisvarude kõigi ümberpaigutuste kohta säilitatakse makseasutuse elektroonilises andmebaasis ja raamatupidamisandmetes;

j)

lõppbilanss eelarveaasta lõpus kasutamata/kontrollimata ja heakskiitmata kumuleeritud ettemaksete kohta, mida liikmesriigid on teinud toetusesaajatele; see esitatakse seoses EAGFiga meetmete kaupa ja seoses EAFRDga programmide kaupa, sealhulgas viimase puhul koos finantsvahenditega. Finantsvahendite puhul hõlmab lõppbilanss komisjoni makstud summasid, mida liikmesriigid ei ole kasutanud lõppsaajatele toetuse maksmiseks ega eraldanud tagatislepingutele vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 1.

Artikkel 30

Teabe edastamine

1.   Raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 51 peavad liikmesriigid komisjonile saatma järgmised dokumendid:

a)

raamatupidamise aastaaruande kirjed, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 29;

b)

sertifitseerimisasutuse või -asutuste arvamused ja aruanded, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 3 ja 4;

c)

kõiki statistika ja kontrolli jaoks vajalikke raamatupidamisandmeid kajastav täielik dokumentatsioon;

d)

vahendite haldaja kinnitus, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 3.

2.   Lõikes 1 osutatud dokumendid ja raamatupidamisandmed esitatakse komisjonile hiljemalt kõnesolevates dokumentides ja andmetes käsitletavale eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Kõnealuse lõike punktides a, b ja d osutatud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris koos elektroonilise koopiaga vastavalt vormile ja tingimustele, mille kehtestab komisjon vastavalt artiklile 24.

3.   Komisjoni taotlusel või liikmesriigi algatusel võib komisjonile saata lisateavet asjaomase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kindlaks teabe edastamiseks vajalikust töömahust lähtuvalt. Sellise teabe puudumise korral võib komisjon aruandeid kontrollida ja need heaks kiita tema käsutuses olevate andmete alusel.

4.   Komisjon võib rahuldada põhjendatud taotluse pikendada teabe edastamise tähtaega, kui see taotlus esitatakse talle enne edastamistähtaja lõppu.

Artikkel 31

Raamatupidamisandmete vorm ja sisu

1.   Artikli 30 lõike 1 punktis c osutatud raamatupidamisandmete vorm ja sisu ning nende andmete edastamine komisjonile on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 991/2013 (17).

2.   Komisjon kasutab raamatupidamisandmeid ainult selleks, et:

a)

täita oma ülesandeid raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames vastavalt määrusele (EL) nr 1306/2013;

b)

jälgida põllumajandussektori arengut ja koostada prognoose.

Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on oma ülesannete täitmiseks juurdepääs kõnealusele teabele.

3.   Kogutud raamatupidamisandmetes sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse üksnes lõikes 2 nimetatud eesmärgil. Kui komisjon kasutab raamatupidamisandmeid lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud eesmärgil, muudab komisjon sellised andmed anonüümseks ning töötleb neid kõiki vaid koos.

4.   Asjaomased isikud adresseerivad igasugused isikuandmete töötlemist käsitlevad järelepärimised komisjonile vastavalt IV lisas sätestatud korrale.

5.   Komisjon tagab raamatupidamisandmete konfidentsiaalsuse ja säilitamise turvalisuse.

Artikkel 32

Raamatupidamisandmete säilitamine

1.   EAGFi rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad alusdokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal komisjon määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt asjaomase eelarveaasta aruandeid kontrollib ja need heaks kiidab.

2.   EAFRD rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad alusdokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal makseasutus on teinud lõppmakse.

3.   Eeskirjade eiramise või hooletuse korral peavad lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavad alusdokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast aastat, millal summad toetusesaajatelt täielikult tagasi nõutakse ja fondide arvele kantakse või millal määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt määratakse kindlaks tagasinõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed.

4.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 52 ette nähtud vastavuskontrolli korral peavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud alusdokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt üks aasta pärast selle kontrolli lõpetamise aastat või kui vastavuse kontrolli otsust menetletakse Euroopa Kohtus, siis üks aasta pärast kõnealuse menetluse lõpetamise aastat.

5.   Lõigetes 1–4 osutatud tõendavad alusdokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad paberkandjal, elektrooniliselt ja/või mõlemal viisil.

Dokumente võib säilitada üksnes elektrooniliselt sel juhul, kui asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt on riigisisese kohtumenetluse aluseks olevate tehingute tõenditena lubatud kasutada elektroonilisi dokumente.

Kui dokumente säilitatakse üksnes elektrooniliselt, peab asjaomane süsteem vastama delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 I lisa 3. jao punktile B.

Artikkel 33

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1.   Komisjoni otsuses määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 51 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta tuleb kindlaks määrata igas liikmesriigis asjaomasel eelarveaastal tehtud kulusummad, mis käesoleva määruse artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruannete alusel võib kanda fondide arvele, ning kõik vähendamised ja peatamised vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41.

Otsuses määratakse kindlaks ka summad, mida liit ja asjaomane liikmesriik rahastavad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt.

Seoses EAFRDga peavad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses kindlaksmääratud summad sisaldama vahendeid, mida asjaomased liikmesriigid võivad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 56 teise lõigu kohaselt ümber jaotades uuesti kasutada.

2.   EAGFi puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või liikmesriigile maksta, lahutades asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liidab summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul tekkinud kuludega.

EAFRD puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või talle maksta, lahutades asjaomasel eelarveaastal tehtud vahemaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest.

Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest esimesest maksest või liidab summa sellisele esimesele maksele, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohane otsus on vastu võetud.

3.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile hiljemalt enne eelarveaastale järgneva aasta 30. aprilli tema esitatud teabe kontrollimise tulemused ja lisab oma muudatusettepanekud.

4.   Kui komisjon ei saa asjaomasest liikmesriigist tulenevatel põhjustel selle liikmesriigi raamatupidamisarvestust enne järgneva aasta 31. maid kontrollida ja heaks kiita, teatab komisjon kõnealusele liikmesriigile lisakontrollidest, mis ta kavatseb teha vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 47.

5.   Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 kohaste sihtotstarbeliste tulude suhtes.

Artikkel 34

Vastavuse kontroll

1.   Kui komisjon leiab, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega, määrab ta liidupoolsest rahastamisest väljajäetavad summad kindlaks oma järelduste põhjal ja võtab arvesse liikmesriikidelt saadud teavet, tingimusel et see teave esitatakse õigel ajal vastavalt komisjoni kehtestatud tähtaegade jooksul määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt tehtud vastavuskontrolli raames ja kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Kui komisjon avastab tänu uurimisele, et tehtud kulutused ei ole liidu eeskirjadega kooskõlas, edastab ta kontrollimise tulemused asjaomasele liikmesriigile ja täpsustab vajalikud parandusmeetmed, et edaspidi tagada eeskirjadele vastavus, ja märgib finantskorrektsioonide esialgse suuruse, mis tema arvates menetluse selles etapis on vastavuses tema järeldustega. Neli kuud pärast vastamistähtaja möödumist kutsub komisjon liikmesriigi kahepoolsetele läbirääkimistele. Sellekohases teates osutatakse käesolevale artiklile.

Liikmesriik peab vastama kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist. Liikmesriik võib oma vastuses eelkõige:

a)

tõendada komisjonile, et mittevastavuse tegelik ulatus või fondidele kaasnev risk on komisjoni hinnatust väiksem;

b)

teatada komisjonile liidu eeskirjade järgimise tagamiseks võetavad parandusmeetmed ja nende jõustumise kuupäeva.

Põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi põhjendatud taotluse korral võib komisjon lubada kahekuulise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra. Taotlus tuleb komisjonile adresseerida enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Kui liikmesriik leiab, et kahepoolseid läbirääkimisi ei ole vaja, teavitab ta sellest komisjoni eespool nimetatud teate kaudu.

3.   Kahepoolsetel läbirääkimistel püüavad pooled kokku leppida vajalikes meetmetes ning eeskirjade rikkumise raskusastme ja liidule tekitatud rahalise kahju hindamises.

Komisjon koostab 30 tööpäeva jooksul kahepoolsete läbirääkimiste protokolli ja saadab selle liikmesriigile. Liikmesriik võib saata komisjonile oma märkused 15 tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaamist.

Komisjon edastab liikmesriigile kuus kuud pärast kahepoolsete läbirääkimiste protokolli saatmist ametlikult järeldused, mis on tehtud vastavuskontrolli raames saadud teabe alusel. Teates esitatakse hinnang määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 ja delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 12 kohaselt liidu rahastamisest välja jäetavate kulude kohta. Komisjoni teates viidatakse käesoleva määruse artikli 40 lõikele 1.

4.   Kui liikmesriik on kasutanud artiklis 40 osutatud lepitusmenetlust, teeb komisjon oma järeldused liikmesriigile teatavaks hiljemalt kuus kuud pärast:

a)

lepitusorgani aruande saamist või

b)

liikmesriigilt artikli 40 lõike 3 teise lõigu kohase tähtaja jooksul lisateabe saamist, tingimusel et käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

5.   Lõigete 3 ja 4 kohaldamiseks asjaomaste tähtaegade jooksul peab komisjonil olema kogu teave, mis on konkreetses menetlusetapis oluline. Kui komisjon leiab, et teave ei ole piisav, võib ta lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul igal ajal:

a)

küsida liikmesriigilt lisateavet, mille liikmesriik peab saatma kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist, ja/või

b)

teatada liikmesriigile oma kavatsusest teha lisakontrollkäik vajalike kontrollide teostamiseks.

Sel juhul algavad lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtajad uuesti kas pärast seda, kui komisjon on nõutud lisateabe kätte saanud, või alates lisakontrollkäigu viimasest päevast.

6.   Hinnates liidu rahastamisest väljajäetavaid kulusid, võib liikmesriigi teavet, mis on saadetud pärast lõike 3 teises lõigus osutatud komisjoni ametlikku teadet, võtta arvesse üksnes juhul, kui:

a)

see on vajalik selleks, et liidu eelarvele tekkinud finantskahju oluliselt suuremaks ei hinnataks, ja

b)

kui teabe hilisem esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud välisteguritega ega takista komisjoni võtmast õigel ajal vastu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohast otsust.

7.   Komisjon võtab pärast käesoleva määruse artikli 34 lõike 3 või 4 kohaselt liikmesriikidele järelduste edastamist vajaduse korral määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 alusel vastu otsuse või mitu otsust liidu eeskirjade rikkumisega seotud kulude väljajätmise kohta liidu rahastamisest. Komisjon võib teha järjestikuseid vastavuskontrolle seni, kuni liikmesriik on parandusmeetmed tegelikult rakendanud.

8.   Seoses EAGFiga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt tehtud otsusele järgneval teisel kuul tehtud kuludega seotud kuumaksetest.

Seoses EAFRDga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised maksest, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohane otsus on vastu võetud.

Liikmesriigi taotlusel ja pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega võib komisjon siiski otsustada määrata mõne teise tähtaja mahaarvamise tegemiseks või lubada tagasimakseid teha osamaksetena lähtuvalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt vastu võetud rakendusakti lisatud mahaarvamise tähtsusest.

9.   Komisjon võib nõuetekohastel juhtudel, millest teatatakse asjaomasele liikmesriigile, pikendada lõigetes 3 ja 4 sätestatud ajavahemikke.

10.   Lõikeid 1–9 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 kohaste sihtotstarbeliste tulude suhtes.

Artikkel 35

Otsus mitte alustada ega jätkata uurimist vastavuskontrolli raames

1.   Komisjon võib otsustada määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, kui ta leiab, et artikli 34 lõikes 2 osutatud uurimise tulemusel kindlaks tehtud mittevastavuse eest määratav võimalik finantskorrektsioon ei ületa 50 000 eurot ja moodustab vähem kui 2 % asjaomastest kuludest või tagasinõutavatest summadest.

2.   Kui komisjon vähendab igakuiseid makseid vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 lõikele 1, võib ta otsustada kõnealuse määruse artikli 52 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, tingimusel et asjaomasel liikmesriigil ei ole kõnesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohase menetluse raames vastuväiteid käesoleva lõike kohaldamise suhtes.

Artikkel 36

Lepitusorgan

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 52 ette nähtud vastavuskontrolli tegemiseks luuakse lepitusorgan. Lepitusorganil on järgmised ülesanded:

a)

vaadata läbi kõik juhtumid, mille on lepitusorganile esitanud liikmesriik, kes on saanud komisjonilt käesoleva määruse artikli 34 lõike 3 teise lõigu kohase ametliku teate, sealhulgas hinnangulised kulud, mis komisjon kavatseb liidu rahastamisest välja jätta;

b)

püüda lähendada komisjoni ja asjaomase liikmesriigi lahknevaid seisukohti;

c)

koostada uurimise lõpus lepitustegevuse tulemuste aruanne, millele lisatakse organi arvates vajalikud märkused, kui kõik vaidlusküsimused või osa neist jäävad lahendamata.

Artikkel 37

Lepitusorgani koosseis

1.   Lepitusorgan koosneb vähemalt viiest liikmest, kes valitakse tunnustatud isikute hulgast, kelle sõltumatus on igati tagatud ja kes on pädevad ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu rahastamise või finantsauditi alases töös.

Kõnealused isikud peavad olema eri liikmesriikide kodanikud.

2.   Komisjon määrab eesistuja, liikmed ja asendusliikmed ametisse esialgu kolmeks aastaks pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega.

Ametiaega võib pikendada korraga üksnes ühe aasta võrra ja sellest tuleb teavitada põllumajandusfondide komiteed. Kui ametisse nimetatav eesistuja on juba lepitusorgani liige, on tema esialgne ametiaeg eesistujana kolm aastat.

Eesistuja, liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.   Lepitusorgani liikmete töö tasustamisel võetakse arvesse aega, mis neil tuleb ülesandele pühendada. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjoni kehtivatele personalieeskirjadele.

4.   Eesistuja ja liikmed jäävad pärast ametiaja lõppu ametisse seni, kuni nad asendatakse või uuesti ametisse nimetatakse.

5.   Komisjon võib pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega vabastada ametist liikmed, kes ei vasta enam lepitusorgani kohustuste täitmiseks esitatavatele tingimustele või keda mingil põhjusel ei saada kätte määramata aja jooksul.

Ülejäänud aja ametiajast, milleks asjaomane liige ametisse määrati, asendab teda sel juhul asendusliige ning sellest teatatakse põllumajandusfondide komiteele.

Kui eesistuja ametiaeg lõpetatakse, määrab komisjon pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega liikme, kes täidab eesistuja kohustusi ülejäänud aja ametiajast, milleks eesistuja ametisse määrati.

Artikkel 38

Lepitusorgani sõltumatus

1.   Lepitusorgani liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult, taotlemata ja võtmata vastu juhiseid komisjonilt, valitsustelt või asutustelt.

Liikmed ei osale lepitusorgani töös ega kirjuta alla aruandele, kui nad on varasemas ametis olnud isiklikult seotud käsitletava juhtumiga.

2.   Ilma et see piiraks aluslepingu artikli 287 kohaldamist, ei avalikusta lepitusorgani liikmed teavet, mis on neile teatavaks saanud lepitusorganis töötamise ajal. Selline teave on konfidentsiaalne ja selle suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 39

Töökord

1.   Lepitusorgani istungid toimuvad komisjoni asukohas. Eesistuja valmistab töö ette ja korraldab seda. Tema puudumise korral ja ilma et see piiraks artikli 37 lõike 5 esimese lõigu kohaldamist, täidab eesistuja kohustusi lepitusorgani vanim liige.

Lepitusorganile osutab sekretariaaditeenuseid komisjon.

2.   Ilma et see piiraks artikli 38 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, tuleb aruanded heaks kiita kohalviibivate liikmete absoluutse häälteenamusega; organ on otsustusvõimeline, kui nõupidamiste kvoorumiks on kolm liiget.

Aruandele kirjutavad alla eesistuja ja liikmed, kes on nõupidamistest osa võtnud. Aruannetele annab kaasallkirja sekretariaadi liige.

Artikkel 40

Lepitusmenetlus

1.   Liikmesriik esitab juhtumi lepitusorganile läbivaatamiseks 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud komisjonilt artikli 34 lõike 3 teises lõigus osutatud ametliku teate, ja saadab põhjendatud lepitustaotluse lepitusorgani sekretariaadile.

Järgitava menetluskorra ja sekretariaadi aadressi teatab liikmesriikidele põllumajandusfondide komitee.

2.   Lepitustaotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui summa, mida komisjoni teatele vastavalt kavatsetakse liidu rahastamisest välja jätta:

a)

on üle ühe miljoni euro

või

b)

moodustab vähemalt 25 % liikmesriigi kogukulutustest aasta jooksul asjaomase eelarvepunkti raames.

Kui liikmesriik on asja varasema arutamise käigus põhjendatult väitnud, et juhtum on seotud liidu kohaldamise põhimõttelise küsimusega, võib lepitusorgani eesistuja tunnistada lepitustaotluse vastuvõetavaks. Taotlust ei võeta vastu, kui küsimus on üksnes õiguslikus tõlgenduses.

3.   Lepitusorgan teostab uurimise nii mitteametlikult ja kiiresti kui võimalik, tuginedes üksnes artikli 34 lõike 3 kohaselt ametlike järelduste teatavaks tegemise ajal komisjoni käsutuses olevale tõendusmaterjalile ning kuulates komisjoni ja asjaomased riigiasutused erapooletult ära.

Kui liikmesriik peab siiski vajalikuks esitada oma lepitustaotluses teavet, mis ei olnud komisjonile edastatud, võib lepitusorgan paluda komisjonil hinnata kõnealust uut teavet üksnes juhul, kui artikli 34 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud. Teave edastatakse komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast artikli 36 punktis c osutatud aruande saatmist.

4.   Kui lepitusorgan nelja kuu jooksul pärast juhtumi esitamist ei suuda komisjoni ja liikmesriigi seisukohti lepitada, loetakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

Artikli 36 punktis c osutatud aruandes esitatakse põhjendused, miks seisukohti ei suudetud lepitada. Selles märgitakse, kas menetluse käigus jõuti osalisele kokkuleppele ja kas lepitusorgan palub komisjonil vastavalt lõike 3 teisele lõigule hinnata uut teavet.

Aruanne saadetakse:

a)

asjaomasele liikmesriigile;

b)

komisjonile läbivaatamiseks enne järelduste saatmist liikmesriikidele;

c)

teistele liikmesriikidele põllumajandusfondide komitee raames.

IV   PEATÜKK

KONTROLLIEESKIRJAD

1.   JAGU

Üldeeskirjad

Artikkel 41

Kohapealsete kontrollide arvu vähendamine

1.   Liikmesriigid võivad otsustada alandada kohapealsete kontrollide miinimummäära kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikega 5, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

sertifitseerimisasutus on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 kohaselt esitanud arvamuse, milles kinnitatakse sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ja asjaolu, et asjaomase andmekogumi veamäär on alla olulisuse piirmäära 2,0 % vähemalt kahel järjestikusel eelarveaastal, mil vähendatud kontrollimäära kavatsetakse kohaldada;

b)

komisjon ei ole asjaomast liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 kohase sertifitseerimisasutuse esitatud, käesoleva lõigu punktis a osutatud tõendit heaks kiita; ning

c)

komisjon

i)

ei ole asjaomast liikmesriiki määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt teavitanud asjaomase üksikabikava või meetme kontrollisüsteemi puudusest või

ii)

on käesoleva määruse artikli 34 kohaldamisel rahul asjaomase liikmesriigi võetud parandusmeetmetega, kui seda liikmesriiki on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt teavitatud asjaomase üksikabikava või meetme kontrollisüsteemi puudusest, ja kui kõnealust liikmesriiki on sellest teavitatud.

2.   Liikmesriik võib otsustada vähendada kohapealsete kontrollide miinimummäära kooskõlas valdkondlikes õigusaktides sätestatud tasemetega ja vajaduse korral lisatingimustega.

Liikmesriigid teatavad komisjonile oma otsusest vähendada kohapealsete kontrollide arvu kohe pärast sellise otsuse tegemist. Kõnealune teave sisaldab järgmist:

a)

asjaomane toetuskava või -meede;

b)

vähendatud miinimummääraga kohapealsete kontrollide tegemise ajavahemik;

c)

kohapealsete kontrollide vähendatud miinimummäära kohaldamine.

3.   Kui lõikes 1 kehtestatud mis tahes kumulatiivsetest tingimustest või valdkondlikes õigusaktides sätestatud mis tahes lisatingimustest ei peeta enam kinni, tühistavad liikmesriigid oma otsuse alandada kohapealsete kontrollide miinimummäära ja kohaldavad alates järgmisest taotlusaastast põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ette nähtud miinimummäära.

2.   JAGU

Tehingute kontrollimine

Artikkel 42

Liikmesriikide tehtav kontroll

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 80 lõike 1 kohaselt kontrollitakse ettevõtjate äridokumente süstemaatiliselt igal käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontrolliperioodil. Sellise kontrolliga on hõlmatud vähemalt pooled ettevõtjatest, kelle laekumiste või maksete või nende summa EAGFi rahastamissüsteemi kohaselt ületab 150 000 eurot EAGFi eelarveaastal, mis eelneb asjaomase kontrolliperioodi algusele.

2.   Igal kontrolliperioodil valivad liikmesriigid, ilma et see piiraks nende kohustusi seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 80 lõikega 1, riskianalüüsi põhjal kontrollitavad ettevõtjad kõigi meetmete kohta, niivõrd kui see on teostatav. Liikmesriigid edastavad komisjonile oma taotlused riskianalüüsi tegemiseks vähemalt kuus kuud enne kontrolliperioodi algust. Taotlustes esitatakse kogu asjaomane teave analüüsiks kasutatava lähenemisviisi, tehnika ja andmete kohta, samuti tehtavate kontrollide kriteeriumide ja eeldatava rakendusmeetodi kohta. Taotlus koostatakse vastavalt käesoleva määruse V lisale. Liikmesriigid võtavad arvesse riskianalüüsi taotluse kohta tehtud märkusi, mis komisjon esitab kaheksa nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist.

3.   Seoses meetmetega, mille puhul liikmesriik ei pea riskianalüüsi kasutamist vajalikuks, kontrollitakse kohustuslikult kõiki ettevõtjaid, kelle puhul on EAGFi rahastamissüsteemi raames laekunud summade või tehtud maksete või kõnealuse kahe summa väärtus ületanud 350 000 eurot ning keda ei ole käesoleva määruse ega määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaselt kontrollitud kummagi eelmise kontrolliperioodi jooksul.

4.   Kontrolliperiood kestab alates 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini. Kontroll hõlmab vähemalt 12kuulist ajavahemikku, mis lõpeb eelmise kontrolliperioodi jooksul; seda võib pikendada liikmesriikide kindlaksmääratavateks ajavahemikeks, mis eelnevad või järgnevad kõnealusele 12kuulisele ajavahemikule.

Artikkel 43

Juurdepääs äridokumentidele

Ettevõtjad säilitavad äridokumente vähemalt kolm aastat alates selle aasta lõpust, mille jooksul need on koostatud. Liikmesriigid võivad ette näha pikema dokumentide säilitamise tähtaja.

Artikkel 44

Ühismeetmed

Omal algatusel või liikmesriigi ettepanekul võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega otsustada kooskõlastada ühismeetmeid, mis hõlmavad vähemalt kahe liikmesriigi vahelist vastastikust abistamist, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 1.

Artikkel 45

Vastastikune abi

1.   Makse sooritamise EAGFi eelarveaastale järgneva esimese kolme kuu jooksul saadavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 1 osutatud ettevõtjate loetelu kõikidele liikmesriikidele, kus sellised ettevõtjad asuvad. Loetelu peab sisaldama kõiki vajalikke üksikasju, et sihtliikmesriik saaks kindlaks teha asjaomased ettevõtjad ja täita oma kontrollikohustusi. Sihtliikmesriigid vastutavad selliste ettevõtjate kontrolli eest vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 80. Komisjonile saadetakse iga loetelu koopia.

Liikmesriik, kellele makse laekub või kes makse teeb, võib taotleda liikmesriigilt, kus ettevõtja asub, teatavate loetelus olevate ettevõtjate kontrollimist vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 80, põhjendades taotlust ja viidates eelkõige ettevõtjaga seotud riskidele.

Taotluse saanud liikmesriik võtab nõuetekohaselt arvesse ettevõtjaga seotud riske, millest teatatakse taotluse esitanud liikmesriigile.

Taotluse saanud liikmesriik teavitab taotluse esitanud liikmesriiki pärast taotluse vastuvõtmist võetud meetmetest. Kui loetellu kantud ettevõtjat kontrollitakse, teatab taotluse saanud ja kontrolli teostanud liikmesriik kõnealuse kontrolli tulemused taotluse esitanud liikmesriigile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kontrolliperioodi lõppu.

Komisjonile saadetakse selliste taotluste kohta ülevaade kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu. Komisjon võib nõuda iga üksiktaotluse koopiat.

Esimeses lõigus osutatud ettevõtjate loetelu koostatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

2.   Määruse (ELÜ) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 2 osutatud ettevõtjate loetelu koostatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

3.   Lõike 1 teise lõigu ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõike 3 kohane liikmesriigi taotlus kontrollida mõnes teises liikmesriigis asuvat ettevõtjat koostatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

4.   Teave lõike 1 teises lõigus ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollitulemuste kohta koostatakse käesoleva määruse IX lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

5.   Ülevaade lõike 1 viiendas lõigus ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 3 osutatud taotlustest, sealhulgas kontrollitulemused, koostatakse käesoleva määruse X lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

6.   Lõike 1 kohane teave esitatakse elektrooniliselt rakendusmääruse (EL) nr 991/2013 II lisa 2. jaos esitatud vormis.

Artikkel 46

Iga-aastased kavad ja aruanded

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 84 osutatud iga-aastased kontrollikavad koostatakse käesoleva määruse XI lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

2.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõikes 1 osutatud aastaaruandes esitatakse teave kõigi esinenud raskuste kohta ja kirjeldatakse nende raskuste ületamiseks võetud meetmeid ja vajaduse korral parandusettepanekuid.

Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisega seotud selliste aspektide kohta, mis on loetletud käesoleva määruse XII lisas ja sätestatud selgelt määratletud jagudes kõnealuses lisas osutatud pealkirjade all.

3.   Käesoleva artikli ja artikli 45 alusel esitatavad andmed võib edastada paberil või elektrooniliselt sellises vormis, mille lepivad omavahel kokku saatja ja vastuvõtja.

4.   Igal aastal hindab komisjon tehtud edusamme määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 109 osutatud iga-aastases finantsaruandes fondide juhtimise kohta.

Artikkel 47

Eriasutused

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 85 osutatud eriasutused vastutavad lisaks kõnealuses artiklis osutatud ülesannetele ka järgmise eest:

a)

koolitused, mis võimaldavad käesoleva jao alusel kontrolli teostamise eest vastutavatel liikmesriigi ametnikel omandada oma kohustuste täitmiseks piisavaid teadmisi;

b)

määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükiga ettenähtud ja selle kohaselt tehtud kontrollidega seotud aruannete ja muude dokumentide haldamine;

c)

määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 84 osutatud programmide ja kõnealuse määruse artikli 86 lõikes 1 osutatud aruannete koostamine ja edastamine.

2.   Liikmesriigid annavad eriasutustele kõik vajalikud õigused lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.

Eriasutus koosneb piisavast hulgast nimetatud ülesannete täitmiseks vajaliku koolitusega ametnikest.

3.   Liikmesriikides, kus kontrollitavate ettevõtjate arv on alla kümne, eriasutuse loomist ei nõuta.

V   PEATÜKK

TAGATISED

1.   JAGU

Reguleerimisala, infotehnoloogia, vääramatu jõud

Artikkel 48

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigil juhtudel, kui põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud tagatised, olenemata sellest, kas mõistet „tagatis” kasutatakse.

Käesolevat peatükki ei kohaldata tagatiste suhtes, mis esitatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (18) osutatud impordi- või eksporditollimaksude tasumise tagamiseks.

Artikkel 49

E-haldus

Teadete, dokumentide ja tagatiste esitamisel, töötlemisel ja haldamisel võib kasutada infotehnoloogiat, tingimusel et kohaldatavaid süsteeme hallatakse vastavalt ametlikult tunnustatud kvaliteedi- ja turvaprotokollidele, mis sobivad kõnealuste süsteemidega.

Kui pädeval asutusel ei ole IT-süsteemide vaheliste erinevuste tõttu võimalik kontrollitavatele dokumentidele juurde pääseda, tuleb kõnealused dokumendid välja trükkida ja nende ehtsust peab tõendama kõnealuste IT-süsteemide haldamise eest vastutav pädev asutus („väljaandev asutus”) või dokumentide ehtsuse tõendamise eest vastutav pädev asutus.

Selliseid väljatrükke võib asendada elektroonilise sõnumiga väljaandva asutuse ja toetusesaaja või pädeva asutuse vahel, tingimusel et väljaandev asutus esitab teate ehtsust ametlikult tõendava protokolli.

Artikkel 50

Vääramatu jõuga seotud ajalised piirangud

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui konkreetses määruses sellele osutatakse.

2.   Vääramatu jõu esinemist kinnitav taotlus ei ole vastuvõetav, kui pädev asutus sai selle 30 kalendripäeva pärast:

a)

päeva, mil pädev asutus teavitas ettevõtjat asjaomase kohustuse täitmata jätmisest delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 23 lõike 2 tähenduses, asjaomase kohustuse täitmise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt või asjaomase kohustuse täitmist kinnitava tõendi esitamise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 23 lõike 4 kohaselt;

b)

kolmandas riigis pakkumuste esitamise lõppkuupäeva, kui hankemenetlus on seotud eksporditoetuste eelkinnitusega sertifikaatidega.

3.   Ettevõtjad tõendavad pädevale asutusele selliste asjaolu esinemist, mis nende arvates oli vääramatu jõud, 181 kalendripäeva jooksul enne kohustuse lõplikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Ettevõtjatele võib anda lisaaega, kui nad ei suuda esitada tõendit kõnealuseks tähtajaks, hoolimata tõendi saamiseks ja selle edastamiseks vajaliku hoolsuskohustuse täitmisest.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kinnitatud vääramatu jõu juhtudest ja esitavad iga juhtumi kohta asjaomase teabe.

2.   JAGU

Tagatise vorm

Artikkel 51

Vorm

1.   Tagatise võib anda:

a)

sularahasissemaksena, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 19 lõigetes 2 ja 3; ja/või

b)

määruse (EL) nr 907/2014 artikli 21 kohase tagatise andja määramisega.

2.   Pädeva asutuse äranägemisel võib anda tagatise:

a)

sularahasissemaksena pangas;

b)

mis on esitatud avalik-õiguslike asutuste või avalike fondide tähtajaliste võlgnevuste kohta esitatud tunnustatud nõuete pantimise kaudu, kui kõnealuste nõuete suhtes ei esitata ülimuslikke nõudeid, ja/või

c)

asjaomase liikmesriigi kaubeldavate tagatise pantimise kaudu, tingimusel et kõnealune liikmesriik on need emiteerinud või garanteerinud.

3.   Pädev asutus võib kehtestada täiendavaid tähtaegu seoses lõikes 2 loetletud liiki tagatiste vastuvõetavaks tunnistamisega.

Artikkel 52

Kaubeldav tagatis

1.   Artikli 51 lõike 2 punkti c kohaselt panditud tagatise kasutusväärtus tagatise andmise ajal on vähemalt 115 % nõutava tagatise väärtusest.

2.   Pädev asutus võib artikli 51 lõike 2 punktis c loetletud liiki tagatise vastuvõetavaks tunnistada ainult juhul, kui tagatist pakkuv isik kirjalikult kohustub andma kas täiendava tagatise või asendama algtagatise, kui kõnealuse tagatise kasutusväärtus on kolme kuu jooksul olnud alla 105 % nõutava tagatise väärtusest. Kõnealust kirjalikku kohustust ei ole vaja juhul, kui see on juba liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. Pädev astus vaatab korrapäraselt sellise tagatise väärtuse üle.

3.   Pädev asutus võtab artikli 51 lõike 2 punktis c osutatud tagatise kasutusväärtuse hindamisel arvesse realiseerimiskulusid.

4.   Tagatiste kasutusväärtus arvestatakse viimase kasutusel oleva noteeringu alusel.

5.   Tagatist andev isik tõendab pädeva asutuse taotluse korral tagatise kasutusväärtust.

Artikkel 53

Asendamine ja sidumine kohustusega

1.   Tagatise võib asendada mõne teise tagatisega.

Pädeva asutuse luba on vaja juhul, kui:

a)

algtagatis on kinni peetud, kuid veel realiseerimata, või

b)

asendav tagatis on artikli 51 lõikes 2 loetletud liiki.

2.   Üldtagatise võib asendada mõne teise üldtagatisega tingimusel, et uus üldtagatis hõlmab vähemalt seda osa algsest üldtagatisest, mis asendamise ajal on määratud tagama ühe või mitme seni veel täitmata kohustuse täitmist.

3.   Pärast üldtagatise osa sidumist konkreetse kohustusega arvestatakse välja ülejäänud üldtagatise saldo.

3.   JAGU

Tagatise tagastamine ja kaotamine

Artikkel 54

Tagatise osaline tagastamine

Kui asjakohastes liidu erieeskirjades ei ole miinimumkogust ette nähtud, võib pädev asutus ise piirata iga tagatise osaliselt tagastamiste arvu ning kindlaks määrata iga sellise tagastamisega seotud miinimumsumma.

Enne tagatise osalist või täielikku tagastamist võib pädev asutus nõuda kirjaliku tagastamistaotluse esitamist.

Kui tagatis hõlmab üle 100 % nõutavast tagatissummast, tagastatakse üle 100 % ulatuv osa tagatisest siis, kui ülejäänud tagatissumma lõplikult tagastatakse või maha arvatakse.

Artikkel 55

Tagatise kaotamine

1.   Pädev asutus, kes saab teate tagatise osalist või täielikku kaotamist ajendanud asjaolude kohta, nõuab viivitamata kohustuse täitmisega seotud isikult mahaarvatava summa väljamaksmist kuni 30 päeva jooksul alates maksenõude kättesaamise kuupäevast.

Kui makse ei ole selleks ajaks tehtud, siis pädev asutus:

a)

kannab iga artikli 51 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole;

b)

nõuab viivitamata, et artikli 51 lõike 1 punktis b osutatud tagatise andja teeks makse kuni 30 päeva jooksul alates maksunõude kättesaamise kuupäevast;

c)

võtab viivitamata meetmeid:

i)

artikli 51 lõike 2 punktides b ja c kirjeldatud tagatiste ümberarvestamiseks sularahasse, millest piisab maksta oleva summa katmiseks;

ii)

selleks, et kanda artikli 51 lõike 2 punktis a osutatud panditud sularahasissemaksed oma kontole.

Pädev asutus võib asjaomaselt isikult makse tegemist nõudmata iga artikli 51 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole kanda.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist:

a)

maksab asjaomane pool juhul, kui on tehtud otsus tagatise tagastamata jätmise kohta ja kui seda on taotluse korral kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega edasi lükatud, intressi ajavahemiku eest, mis algab 30 päeva pärast lõike 1 esimeses lõigus osutatud maksenõude saamist ja lõpeb tegelikult tagastamata jäetud summa maksmisele eelneval päeval;

b)

kui apellatsioonimenetluse tulemustest lähtudes nõutakse, et asjaomane pool peab maksma 30 päeva jooksul kinni peetud summa, võib liikmesriik intressi arvutamisel käsitada makse tegemise päevana kõnealuse nõude kuupäevale järgnevat 20. päeva;

c)

kohaldatav intressimäär arvutatakse kooskõlas liikmesriigi õigusega, kuid see ei tohi mingil juhul olla madalam kui selle riigi poolt kohaldatav maksete tagasinõudmisel kehtiv intressimäär;

d)

arvavad makseasutused EAGFi või EAFRD kuludelt maha makstud intressid kooskõlas määrusega (EL) nr 1306/2013;

e)

võivad liikmesriigid kindlate ajavahemike järel seoses intressidega nõuda suurema tagatise esitamist.

3.   Kui tagatisest on ilma jäädud ja vastav summa on juba kantud fondide arvele ning kui apellatsioonimenetluse tulemusel tuleb summa, millest on ilma jäädud, täielikult või osaliselt tagasi maksta, kannavad selle kulu fondid, välja arvatud juhul, kui tagatisest ilmajäämise põhjuseks on liikmesriigi haldusasutuste või muude asutuste ränk hooletus või viga.

4.   JAGU

Teave

Artikkel 56

Teave kaotatud tagatiste ning tagatise liikide ja andjate kohta

1.   Liikmesriigid hoiavad komisjoni jaoks kättesaadavana igal aastal kaotatud tagatiste üldarvu ja kogusumma, olenemata artiklis 55 sätestatud menetluse etapist, eristades mõlemal juhul riigieelarvesse krediteeritud ja liidu eelarvesse krediteeritud tagatised. Kõnealust teavet säilitatakse selliste kaotatud tagatiste kohta, mis on suuremad kui 1 000 eurot, ja seoses liidu eeskirjadega, mille kohaselt tagatist nõutakse. Teave hõlmab nii huvitatud isiku poolt otse makstud rahasummasid kui ka tagatise realiseerimise korral sisse nõutud summasid.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loetelu:

a)

asutustest, kellel on lubatud tegutseda tagatise andjana ja sellekohastest nõuetest;

b)

vastavalt artikli 51 lõike 2 vastu võetud tagatiste liikidest ja sellekohastest nõuetest.

VI   PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS

Artikkel 57

Avaldatud teabe sisu

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 punktides c ja d osutatud teave peab sisaldama järgmist:

a)

kõnealuse artikli punktis c osutatud toetussummade jaotus käesoleva määruse XIII lisas loetletud iga üksiku meetme kohta, samuti asjaomasel eelarveaastal igale toetusesaajale makstud toetuste kogusumma;

b)

fondidest rahastatud meetmete (loetletud käesoleva määruse XIII lisas) kirjeldus, sealhulgas iga meetme liik ja eesmärk, nagu on osutatud kõnealuse artikli punktis d.

2.   Lõikes 1 osutatud summad väljendatakse eurodes liikmesriikides, kus euro on kasutusele võetud, ja muudes liikmesriikides nende omavääringus.

3.   Ilma et see piiraks eraelu puutumatusega seotud vajalikku kaitset, võivad liikmesriigid avaldada lõigetega 1 ja 2 ettenähtust üksikasjalikumat teavet.

Artikkel 58

Teave omavalitsusüksuse kohta

Kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 112 kolmanda lõigu kohaselt avaldatav teave võimaldab mõnes konkreetses omavalitsusüksuses elavate või registreeritud toetusesaajate väikse arvu tõttu toetusesaajana identifitseerida füüsilisest isikust ettevõtja, avaldab asjaomane liikmesriik kõnealuse määruse artikli 111 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohase teabena suurema haldusüksuse, kuhu kõnealune omavalitsusüksus kuulub.

Artikkel 59

Avaldamise vorm ja kuupäev

1.   Ühtsel veebisaidil esitatav teave, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 teises lõigus, tehakse kättesaadavaks otsingumootoriga, mis võimaldab kasutajal otsida toetusesaajaid nime kaudu, käesoleva määruse artikli 58 kohaselt omavalitsusüksuse kaudu või saadud summade või meetmete või nende andmete kombinatsiooni kaudu ning saada vastav teave ühtse andmekogumina. Kõnealune teave esitatakse liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes ja/või ühes kolmest komisjoni töökeelest.

2.   Lõikes 1 osutatud teave eelnenud eelarveaasta kohta avaldatakse iga aasta 31. maiks.

3.   Kooskõlas kõnealuse artikliga jääb teave veebisaidil kättesaadavaks kaheks aastaks alates selle esialgsest avaldamisest.

Artikkel 60

Teave toetusesaajate kohta

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 113 osutatud teave toetusesaajate kohta esitatakse vastava viite lisamisega toetusetaotlusvormidele või andmete kogumise ajal.

Erandina esimesest lõigust teavitatakse fondidest toetuse saajaid 2014. ja 2015. eelarveaastal saadud maksetega seotud andmete avaldamisest vähemalt kaks kuud enne kõnealust avaldamist.

Artikkel 61

Põllumajanduslike väiketootjate kavaga seotud lävendite avaldamine

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 112 teise lõigu kohaselt liikmesriikide teatatud summad avaldatakse käesoleva määruse artikli 62 lõikes 1 osutatud liidu veebisaidil.

Artikkel 62

Koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel

1.   Komisjon loob oma keskse internetiaadressi all tema hooldatava liidu veebisaidi, mis sisaldab linke liikmesriikide veebisaitidele. Komisjon ajakohastab internetilinke vastavalt liikmesriikide saadetud teabele.

2.   Liikmesriigid saadavad komisjonile oma veebisaidi internetiaadressi kohe, kui see on loodud, ja teatavad komisjonile igast järgmisest muudatusest, mis mõjutavad nende veebisaitide kättesaadavust liidu veebisaidi kaudu.

3.   Liikmesriigid määravad artikli 59 lõikes 1 osutatud ühtse veebisaidi loomise ja hooldamise eest vastutava asutuse. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuse asutuse nime ja täpse aadressi.

VII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 63

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 601/94, (EÜ) nr 4/2004 ja (EÜ) nr 259/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EÜ) nr 259/2008 kohaldatakse siiski 2013. aastal tehtud maksete suhtes. Erandina kõnealuse määruse artikli 3 lõikest 3 jääb selles artiklis osutatud teave veebisaidil kättesaadavaks üheks aastaks alates selle esialgsest avaldamisest.

Artikkel 64

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kuid:

a)

artiklit 10 kohaldatakse liikmesriikide kantud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude suhtes alates 16. oktoobrist 2014;

b)

artikleid 34–40 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015. Artikli 34 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegu ei kohaldata siiski vastavuse kontrolli raames tehtava sellise uurimise suhtes, mille kohta saadeti määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 11 lõike 1 kohane teade enne 1. jaanuari 2015;

c)

VI peatükki kohaldatakse alates 2014. aastast tehtavate maksete suhtes;

d)

II lisa veergude V1 ja V2 kohaselt liikmesriikide edastatav teave esitatakse alates 2016. eelarveaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. august 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 601/94, 17. märts 1994, nõukogu määruse (EÜ) nr 165/94 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta seoses kaugseire abil toimuva kontrolli ühendusepoolse kaasfinantseerimisega (EÜT L 76, 18.3.1994, lk 20).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 4/2004, 23. detsember 2003, millega kehtestatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimist liikmesriikide poolt käsitleva määruse (EMÜ) nr 4045/89 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 2, 6.1.2004, lk 3).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 883/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 171, 23.6.2006, lk 1).

(5)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt (ELT L 171, 23.6.2006, lk 35).

(6)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

(7)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 259/2008, 18. märts 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamisega (ELT L 76, 19.3.2008, lk 28).

(8)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 282/2012, 28. märts 2012, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 92, 30.3.2012, lk 4).

(9)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 18).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(11)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(12)  Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009, 11. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(14)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 184/2014, 25. veebruar 2014, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames (ELT L 57, 27.2.2014, lk 7).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(16)  Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(17)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 991/2013, 15. oktoober 2013, millega nähakse ette selliste raamatupidamisandmete vorm ja sisu, mis tuleb esitada komisjonile seoses EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimise ja heakskiitmisega ning järelevalveks ja prognooside tegemiseks (ELT L 275, 16.10.2013, lk 7).

(18)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

I LISA

VAHENDITE HALDAJA KINNITUS

(Artikkel 3)

Mina, …, … makseasutuse direktor, esitan nimetatud makseasutuse raamatupidamisarvestuse eelarveaasta 16.10.xx kuni 15.10.xx+1 kohta.

Tuginedes oma hinnangule ja enda käsutuses olevale teabele, muu hulgas sisekontrollitalituse töö tulemustele, kinnitan järgmist:

—

esitatud aruanded annavad minule teada olevalt tõese, täieliku ja korrektse ülevaate eespool osutatud eelarveaasta kuludest ja tuludest. Aruannetes on kajastatud eelkõige kõik mulle teada olevad võlad, ettemaksed, tagatised ja varud ning kõik seoses EAGFi ja EAFRDga sissenõutud summad on nõuetekohaselt kantud asjaomaste fondide arvele;

—

olen kehtestanud süsteemi, millega mõistlikult tagatakse eelarvekirjete aluseks olevate tehingute õiguspärasus ja korrektsus, sealhulgas see, et nõuete vastuvõetavuse hindamise ja maaelu arenguks abi eraldamise korra juhtimine, kontrollimine ja dokumenteerimine on liidu eeskirjadega kooskõlas.

Arvestuskannetesse kantud kulud vastavad määrusega (EL) nr 1306/2013 ettenähtud eesmärkidele.

Lisaks kinnitan, et väljaselgitatud riske arvesse võttes on võetud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 58 kohaseid tõhusaid ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid.

Selle kinnitusega seoses tuleb siiski arvestada järgmisi reservatsioone:

Kinnitan, et minule teada olevalt ei ole jäänud avaldamata ühtegi asjaolu, mis võiks liidu finantshuvi kahjustada.

Allkiri

II LISA

ARTIKLI 29 PUNKTIS f OSUTATUD NÄIDISTABEL

Artikli 29 punktis f osutatud teave esitatakse makseasutuse kohta järgmise tabeli abil:

 

A

B

AA

V1 (4)

V2 (5)

C

D

E

F

G

H

I

W

J

X

K

L

L1

L2

Y1

Y2

M

N

O

O1

O2

P

Q

R

R1

R2

Z

S

S1

S2

T

T1

T2

BB

U

 

Makseasutus

Fond

Juhtum (vana/uus)

Tekkinud kulude eelarveaasta

Tekkinud kulude eelarvekoodid

Eelarveaasta n

Rahaühik

Juhtumi identifitseerimisnumber

OLAFi identifitseerimine (1) vajaduse korral

Kas juhtum on võlgnike registris?

Toetusesaaja identifitseerimine

Programm lõpetatud? (ainult EAFRD kohta)

Kontrolliaruande või mõne muu sellise samalaadse dokumendi heakskiitmise kuupäev, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 1

Eeskirjade eiramise esmase avastamise eelarveaasta

Tagasinõude kuupäev

Kas kuulub kohtumenetluses käsitlemisele?

Tagasinõutav algsumma

Tagasinõutav algsumma (põhisumma)

Tagasinõutav algsumma (intress)

Põhisumma, mille tagasinõudmine on eelarveaasta n-1 seisuga pooleli

Intress, mille tagasinõudmine on eelarveaasta n-1 seisuga pooleli

Korrigeeritud summad kokku (kogu tagasinõudmisperiood)

Tagasinõutud summad kokku (kogu tagasinõudmisperiood)

Lootusetuks tunnistatud summa

Lootusetuks tunnistatud summa (põhisumma)

Lootusetuks tunnistatud summa (intress)

Lootusetuks tunnistamise eelarveaasta

Lootusetuks tunnistamise põhjused

Korrigeeritud summa (eelarveaastal n)

Korrigeeritud summa (põhisumma) (eelarveaastal n)

Korrigeeritud summa (intress) (eelarveaastal n)

Intress (eelarveaastal n)

Tagasinõutud summad (eelarveaastal n)

Tagasinõutud summa (põhisumma) (eelarveaastal n)

Tagasinõutud summa (intress) (eelarveaastal n)

Summa, mis on tagasinõudmisel

Summa (põhisumma), mis on tagasinõudmisel

Intress, mis on tagasinõudmisel

Summa, mille suhtes eelarveaasta n lõpus kohaldatakse 50–50 %-reeglit vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2

ELi eelarvesse kantav summa

Vanad juhtumid (2)

x

x

O

 

 

x

x

x

x

x

x

x

 

x

 

x

x

 

 

 

 

x

x

x

 

 

x

x

x

 

 

 

x

 

 

x

(L+M+N+O)

 

 

 

x

Uued juhtumid (3)

x

x

N

x

x

x

x

x

x

(x)

x

 

x

 

x

x

 

x

x

x

x

 

 

 

x

x

x

x

x

x

x

x

 

x

x

x

(L1+L2+M+N+O1+O2)

x

x

x

x

(1)  Seotud OLAFi viitenumbri(te)ga (IMS teate numbrid)

(2)  Seotud käesoleva lisa vormi kohaselt esitatud juhtumitega kuni 2014. eelarveaastani (kaasa arvatud).

(3)  Seotud käesoleva lisa vormi kohaselt esitatud juhtumitega alates 2015. eelarveaastast.

(4)  Teave esitatakse alates 2016. eelarveaastast.

(5)  Teave esitatakse alates 2016. eelarveaastast.

III LISA

ARTIKLI 29 PUNKTIS g OSUTATUD NÄIDISTABEL

Artikli 29 punktis g osutatud teave esitatakse makseasutuse kohta järgmise tabeli abil:

a

b

c

i

d

e

f

g

h

Makseasutus

Fond

Rahaühik

Põhisumma jäägi liik (nõuetele vastavuse rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid, mitmeaastased sanktsioonid või muud meetmed)

Saldo N–1 aasta 15. oktoobri seisuga

Uued juhtumid (aasta N)

Tagasinõuded kokku (aasta N)

Korrektsioonid kokku, sealhulgas lootusetud summad (aasta N)

Tagasinõudmisele kuuluvad summad N aasta 15. oktoobri seisuga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IV LISA

ARTIKLI 31 LÕIKES 4 OSUTATUD JÄRELEPÄRIMISTE EDASTAMINE

Artikli 31 lõikes 4 osutatud järelepärimised saadetakse ühel järgmistest aadressidest:

—

European Commission, DG AGRI-J1, B-1049 Brussels

või

—

AGRI-J1@ec.europa.eu.

V LISA

ARTIKLI 42 LÕIKES 2 OSUTATUD IGA-AASTASES RISKIANALÜÜSIS SISALDUV TEAVE

1.   Eelmiste aastate riskianalüüside hindamine

Esitatakse teave eelmiste aastate riskianalüüside tõhususe hindamise kohta, sealhulgas hinnang selle nõrkade ja tugevate külgede kohta. Tuuakse välja kõik parandamisvõimalused ja kaalutakse nende rakendamist.

2.   Teabekogu

Loetletakse kõik teabeallikad, mida riskianalüüsi ettevalmistamisel ja tegemisel arvesse võeti. Eraldi tuleks viidata komisjoni määrusele (EÜ) nr 612/2009 (1).

3.   Valikumenetlus

Kirjeldatakse kontrollitavate ettevõtjate valimisel rakendatavat korda. Esitatakse selgelt ettevõtjate arv/protsent ja sektorid/meetmed, mille puhul tehakse riskianalüüs või rakendatakse juhu-, automaatset ja/või manuaalset valikumeetodit. Tehakse kindlaks väljajäetavad sektorid/meetmed ja kirjeldatakse nende väljajätmise põhjusi.

4.   Rakendatavad riskitegurid ja -väärtused

Riskianalüüsi tegemisel esitatakse teave kõigi arvesse võetud riskitegurite ja neile omistatud võimalike väärtuste kohta. Kõnealune teave esitatakse järgmiste näidistabelite kohaselt.

Riskitegurid ja -väärtused, mida rakendatakse kõigi riskianalüüsiga hõlmatud meetmete suhtes

Riskitegurid

Riskiväärtused

Kirjeldus

Väärtused

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Eksporditoetuste suhtes kohaldatavad konkreetsed riskitegurid ja -väärtused

Riskitegurid

Riskiväärtused

Kirjeldus

Väärtused

 

 

 

 

 

 


(Sektori/meetme) suhtes kohaldatavad konkreetsed riskitegurid ja -väärtused

Riskitegurid

Riskiväärtused

Kirjeldus

Väärtused

 

 

 

 

 

 

5.   Riskitegurite kaalumine

Vajaduse korral kirjeldatakse, kuidas riskitegureid kaalutakse.

6.   Riskianalüüsi tulemused

Esitatakse teave selle kohta, kuidas riskianalüüsi tulemused ja koostatud „pingerida” (vajaduse korral iga sektori/meetme kohta) mõjutavad ettevõtjate valimist lõplikku kontrollikavasse.

Eelkõige pööratakse tähelepanu artikli 44 kohaste ühismeetmete rakendamise võimalusele.

7.   Esinenud raskused ja parandusettepanekud

Esitatakse teave esinenud raskuste kohta ja kirjeldatakse nende raskuste ületamiseks võetud meetmeid või sellekohaseid ettepanekuid. Vajaduse korral tehakse parandusettepanekuid.

(1)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 612/2009, 7. juuli 2009, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).

VI LISA

NENDE ETTEVÕTJATE LOETELU, KES EI ASU LIIKMESRIIGIS, KUS KÕNEALUNE MAKSE ON VÕI PEAKS OLEMA TEHTUD VÕI LAEKUNUD

(Artikli 45 lõige 1)

Liikmesriik, kus makse tehti või laekus

…

Loetelu saatmise kuupäev

 

Liikmesriik, kus ettevõtja asub

…

 

 


1.

Ettevõtja nimi ja aadress

2.

Kulu liik (märkida iga makse eraldi EAGFi eelarverea ja makseliigi järgi)

3.

Üksikmakse summa (riigi omavääringus), mis EAGFi eelarveaasta jooksul oli:

4.

Märkida, kas ettevõtja kontrollimist on taotletud kooskõlas

artikliga 45

(vt märkus A)

i)

liikmesriigis, kus ettevõtja asub

ii)

kellele makse tehti või kellelt makse laekus

i)

mis maksti ettevõtjale

ii)

mille ettevõtja maksis

 

 

 

 

 

 

Märkused:

A.

Sel juhul tuleb saata VII lisas sätestatud vormi kohane eritaotlus, sealhulgas kogu teave, mida taotluse saaja vajab asjaomase ettevõtja korrektseks identifitseerimiseks.

B.

Komisjonile saadetakse kõnealuse loetelu koopia.

C.

Kui Teie riigi ettevõtjaid ei asu teistes liikmesriikides, tuleb sellest teatada kõigile teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

D.

Kui artikli 45 kohane taotlus ettevõtja kontrollimiseks tehti pärast loetelu saatmist, tuleb VIII lisa kohase taotluse koopia saata komisjonile.

VII LISA

SELLISTE KOLMANDATES RIIKIDES ASUVATE ETTEVÕTJATE LOETELU, KELLEGA SEOSES KÕNEALUNE MAKSE ON VÕI PEAKS OLEMA TEHTUD VÕI LAEKUNUD ASJAOMASES LIIKEMSRIIGIS

(Artikli 45 lõige 2)

Liikmesriik, kus makse tehti või laekus

…

Loetelu saatmise kuupäev

 

Kolmas riik, kus ettevõtja asub

…

 

 


1.

Ettevõtja nimi ja aadress

2.

Kulu liik (märkida iga makse eraldi EAGFi eelarverea ja makseliigi järgi)

3.

Üksikmakse summa (riigi omavääringus), mis EAGFi eelarveaasta jooksul oli:

4.

Lisamärkused (nt märkida kontrollimisel esinenud probleemid, eeskirjade eiramise kahtlus, riskianalüüs, jne)

i)

kolmandas riigis, kus ettevõtja asub

ii)

kellele makse tehti või kellelt makse laekus

i)

mis maksti ettevõtjale

ii)

mille ettevõtja maksis

 

 

 

 

 

 

Märkus:

Kui Teie riigi ettevõtjaid ei asu kolmandates riikides, tuleb komisjonile saata käesoleva lisa koopia ja märkida selgelt, et tegemist on kõnealuse juhtumiga.

VIII LISA

ARTIKLI 45 LÕIKE 3 KOHANE KONTROLLITAOTLUS

Tärniga tähistatud punktid tuleb täita kõigil juhtudel; muud punktid täita, kui on asjakohane

Käesoleva taotluse alus:

määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõige 3

 


A

(*) 1.

Taotluse esitanud liikmesriik

…

(*) 2.

Eriasutuse nimetus:

…

(*) 3.

Aadress

…

(*) 4.

Telefoninumber

…

5.

Faksinumber

…

6.

E-post

…

7.

Vastutav ametnik

…

8.

Vastutava kontrolliasutuse nimi:

…

9.

Aadress

…

10.

Telefoninumber

…

11.

Faksinumber

…

12.

E-post

…

13.

Vastutav ametnik

…

B

(*) 1.

Taotluse saanud liikmesriik

…

(*) 2.

Asutus

…

C

(*) 1.

Taotluse kuupäev

…

(*) 2.

Kontrolliprogramm

…

D

Toetusesaaja andmed

 

(*) 1.

Nimi

 

a)

taotluse esitanud liikmesriigis

…

b)

taotluse saanud liikmesriigis

…

(*) 2.

Viitenumber

…

(*) 3.

Aadress:

 

a)

taotluse esitanud liikmesriigis

…

b)

taotluse saanud liikmesriigis

…

E

Üksnes artikli 45 lõike 3 kohaste taotluste korral

 

Makseandmed:

 

(*) 1.

Makseasutus

…

(*) 2.

Makse viitenumber

…

(*) 3.

Makse liik

…

(*) 4.

Summa (märkida vääring)

…

(*) 5.

Arvestuskuupäev

…

(*) 6.

Maksepäev

…

(*) 7.

EAGFi eelarvekood (peatükk–artikkel–rubriik–rida)

…

(*) 8.

Turustusaasta või periood, milleks makse on määratud

…

(*) 9.

Makse õiguslikuks aluseks olev määrus

…

F

Tehingu üksikasjad

 

1.

(Ekspordi)deklaratsiooni või taotluse number

…

2.

Leping:

 

—

number

…

—

kuupäev

…

—

kogus

…

—

väärtus

…

3.

Arve:

 

—

number

…

—

kuupäev

…

—

kogus

…

—

väärtus

…

4.

Deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev

…

5.

Väljaandev asutus

…

6.

Sertifikaadi või litsentsi number

…

7.

Sertifikaadi või litsentsi kuupäev

…

Ladustuskavade puhul

 

8.

Pakkumuse number

…

9.

Pakkumuse kuupäev

…

10.

Ühikuhind

…

11.

Sisenemise kuupäev

…

12.

Väljumise kuupäev

…

13.

Kvaliteet paraneb või halveneb

…

Eksporditoetuste korral

 

14.

Taotluse number (kui erineb ekspordideklaratsiooni numbrist)

…

15.

Tollikontrolli eest vastutav tolliasutus

…

16.

Tollikontrolli kuupäev

…

17.

Eelfinantseerimine (kood)

…

18.

Eksporditoetuse kood (11kohaline)

…

19.

Sihtkoha kood

…

20.

Eelkinnitatud määr

 

—

eurodes

…

—

omavääringus

…

21.

Eelkinnitamise kuupäev

…

G

Riskianalüüs

 

(*) 1.

Reiting

 

—

kõrge

…

—

keskmine

…

—

madal

…

(*) 2.

Hinnangu põhjendus

…

 

…

(vajaduse korral jätkata eraldi lehel)

…

 

…

 

…

 

…

 

…

 

…

 

…

 

…

H

Kontrolli ulatus ja eesmärk

 

1.

Kavandatav ulatus

…

2.

Eesmärgid ja neid toetavad tehnilised üksikasjad

…

 

…

(vajaduse korral jätkata eraldi lehel)

…

 

…

I

(*)

Esitatud tõendavate dokumentide nimekiri

…

 

…

(vajaduse korral jätkata eraldi lehel)

…

 

…

 

…

IX LISA

ARTIKLI 45 LÕIKE 4 KOHASE KONTROLLI TULEMUSED

Kontrolliaruanne määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohase vastastikuse abi korral

NB.

Paksus kirjas punktid on samad mis VIII lisas.

Identifitseerimine

B.1.   Taotluse saanud liikmesriik

2.

 Asutus

3.

Piirkondlik asutus

4.

Kontrollija nimi

A.1.   Taotluse esitanud liikmesriik

2.

 Eriasutuse nimi

8.

 Vastutava kontrolliasutuse nimi

14.

Järelepärimise number/aruande viitenumber

C.1.   Taotluse esitamise kuupäev ja viitenumber

2.

 Kontrolliprogramm

3.

Vastuse väljastamise kuupäev ja viitenumber

D.   Toetusesaaja andmed

1.   Nimi

a)

 taotluse esitanud liikmesriigis

b)

 taotluse saanud liikmesriigis

2.   Viitenumber

a)

 taotluse esitanud liikmesriigis

b)

 taotluse saanud liikmesriigis

4.   Teised kontrollitud ettevõtjad

H.   Kontrolli ulatus ja eesmärk

I.   Esitatud tõendavate dokumentide nimekiri

J.   Tulemus

Kontrolliaruanne

1.

Ettevalmistamine/taust/kohaldamisala

2.

Ettevõtja/kontrollisüsteemi kirjeldus

3.

Tehtud töö/kontrollitud dokumendid/tulemused

4.

Järeldused

5.

Muud märkused/soovitused

X LISA

ARTIKLI 45 LÕIKES 5 OSUTATUD ÜLEVAADE

Ülevaade vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõike 3 esimesele lõigule … (liikmesriigi) 20… a. esimese [ ], teise [ ], kolmanda [ ] ja neljanda [ ] kvartali kontrollitaotluste ja kontrollitulemuste kohta

TAOTLUSED saadetud:

Liikmesriik

Koguarv liikmesriigi kohta

TAOTLUS

Saatmise kuupäev

Viitenumber

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

VASTUSED saadetud:

Liikmesriik

Koguarv liikmesriigi kohta

VASTUS

Saatmise kuupäev

Viitenumber

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

Märkused.

Iga kvartali jooksul saadetud taotlus/vastus tuleb kanda ülevaatetabelisse.

Vajaduse korral lisada veerge.

Saadetud vastus peab kandma sama viitenumbrit, mis on asjaomasel kontrollitaotlusel.

XI LISA

IGA-AASTASE ARUANDEGA SEOTUD DOKUMENDID (ARTIKLI 46 LÕIGE 1)

A   LEHT

PERIOODIKS KAVANDATUD KONTROLLIPROGRAMM …

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 84)

1.   Kontrollitavate ettevõtjate miinimumarvu arvutamine

 

A (1)

Nende ettevõtjate arv, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas EAGFi eelarveaastal … 150 000 eurot

 

A (2)

Miinimumarv

s.o

 

x 1/2 =

 


2.   Kogum, mille hulgast valiti

Nende ettevõtjate koguarv, kellele on tehtud või kes on teinud eelarveaasta … jooksul määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohase kontrolli alla kuuluvaid makseid:

A (3)

Koguarv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa jäi järgmistesse vahemikesse:

A (4)

Üle 350 000 euro

 

A (5)

Kuni 350 000 eurot, kuid vähemalt 40 000 eurot

 

A (6)

Alla 40 000 euro

 

 

 

 

 

 

 


3.   Kavandatud kontrollitavad ettevõtjad

A (7)

Koguarv

 

A (8)

Riskianalüüsil põhinev koguarv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa jäi järgmistesse vahemikesse:

A (9)

Üle 350 000 euro

 

A (10)

Kuni 350 000 eurot, kuid vähemalt 40 000 eurot

 

A (11)

Alla 40 000 euro

 

 

 

 

 

 

 

Märkused.

A (4)

Kohustuslik on kontrollida neid selle kategooria ettevõtjaid, keda ei ole artikli 42 lõike 3 alusel kontrollitud kõnealusele kontrolliperioodile eelnenud kahe kontrolliperioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui ettevõtjatele on maksed tehtud ühe või mitme sellise meetme raames, mille puhul on kasutatud riskianalüüsi valikumeetodeid.

A (9)

Selle kategooria ettevõtjaid kontrollitakse ainult konkreetsetel põhjustel, mida tuleb märkida käesoleva lisa D lehel.

B   LEHT

PERIOODIKS KAVANDATUD KONTROLLIPROGRAMM …

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 84)

EAGFi eelarverubriikidega seotud kontrollikava

EAGFi eelarveaasta …

B(1)

EAGFi eelarveartikli või -punkti number

B(2)

Kogukulud EAGFi eelarverubriikide kaupa …

(eurodes)

 

B(3)

Kogukulud EAGFi eelarverubriikide kaupa ettevõtjate puhul, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas 40 000 eurot

(eurodes)

 

B(4)

Kogukulud (eurodes) EAGFi eelarverubriikide kaupa ettevõtjate puhul, kes on kaasatud …

kontrolliprogrammi

B(5)

Kontrolliprogrammi kaasatud ettevõtjate arv EAGFi eelarverubriikide kaupa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C   LEHT

PERIOODIKS KAVANDATUD KONTROLLIPROGRAMM

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 84)

Programmi koostamise kriteeriumid eksporditoetuste ja muude valdkondade puhul, kus on kasutatud riskianalüüsi valikumeetodeid, kui need erinevad komisjonile artikli 42 lõike 2 kohaselt saadetud riskianalüüsi taotlustes sisalduvatest valikumeetoditest.

Sektor, kus kontrolli kavandatakse

(märkida EAGFi eelarverubriik, nagu on sätestatud käesoleva lisa B lehe veerus B(1))

Märkused kasutatud riski- ja valikukriteeriumide kohta

(kirjeldada lühidalt – nt avastatud eeskirjaeiramised või ebaharilik kulude kasv)

 

 

D   LEHT

PERIOODIKS KAVANDATUD KONTROLLIPROGRAMM

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 84)

Nende ettevõtjate kavandatav kontroll (vajaduse korral), kelle laekumised või maksed või nende kogusumma oli(d) EAGFi eelarveaastal … alla 40 000 euro.

EAGFi eelarverubriik

(vastavalt B lehe veerule B(1))

Kontrollitavate ettevõtjate arv

Kontrolli konkreetne põhjus

 

 

 

E   LEHT

PERIOODIKS KAVANDATAV KONTROLLIPROGRAMM

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 84)

KOKKU:

 

KONTROLLIASUTUS: …

E (1)

Kontrollitavate ettevõtjate koguarv:

 

E (2)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

 

 

KONTROLLIASUTUS: …

 

KONTROLLIASUTUS: …

E (3)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

E (4)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

 

 

KONTROLLIASUTUS: …

 

KONTROLLIASUTUS: …

E (5)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

E (6)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

 

 

Märkused.

Vajaduse korral lisada nt kaste E (7), E (8) jne.

XII LISA

IGA-AASTASE ARUANDEGA SEOTUD DOKUMENDID (ARTIKLI 46 LÕIGE 2)

I   OSA

Andmed, mis peavad sisalduma määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõike 1 kohases iga-aastases aruandes

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamine

Esitatakse teave määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamise kohta, sealhulgas muudatuste kohta kontrollide eest vastutavates asutustes ja kõnealuse määruse artiklis 85 nimetatud kohaldamise jälgimise eest vastutavas eriasutuses ning nende asutuste pädevuse ulatuse muutmise kohta.

2.   Õigusaktide muudatused

Esitatakse teave liikmesriigi õigusaktide muudatuste kohta, mis on seotud määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisega ja jõustunud pärast eelmise aastaaruande esitamist.

3.   Kontrolliprogrammi muudatused

Kirjeldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 84 lõike 2 alusel komisjonile esitatud kontrolliprogrammis pärast selle esitamise kuupäeva tehtud muudatusi.

4.   Aruandes käsitletava kontrolliprogrammi rakendamine

Esitatakse teave, mis käsitleb kontrolliprogrammi rakendamist, mis lõpeb määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõikes 1 osutatud aruande viimasele esitamispäevale eelneval 30. juunil, sealhulgas järgmised andmed nii summana kui ka kontrolliasutuste kaupa (kui kõnealuse määruse alusel teostab kontrolli mitu asutust):

a)

kontrolliperioodil kontrollitud ettevõtjate arv käesoleva lisa II osa A lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

b)

nende ettevõtjate arv, kelle suhtes on kontroll veel pooleli, käesoleva lisa II osa A lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

c)

kõnealuseks ajavahemikuks kavandatud, kuid toimumata kontrollide arv ning seetõttu kontrollimata jäänud ettevõtjate arv käesoleva lisa II osa A lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

d)

põhjused, miks punktis c osutatud kontrolle ei tehtud;

e)

punktides a, b ja c osutatud kontrollide jaotus laekunud või makstud summade ja meetmete kaupa käesoleva lisa II osa B lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

f)

punktis a osutatud kontrollide tulemused käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt, sealhulgas:

i)

kontrollide arv, mille käigus avastati eeskirjade eiramine ning sellega seotud ettevõtjate arv;

ii)

eeskirjade eiramise laad,

iii)

asjaomane meede, millega seoses eeskirjade eiramine avastati,

iv)

iga eiramise hinnanguline finantstagajärg;

g)

märge kontrolli keskmise kestuse kohta (inimeste/tööpäevade arv), võimaluse korral ka kavandamisele, ettevalmistustele, kontrollimisele ja aruandlusele kulunud aeg.

5.   Aruandes käsitletavale kontrolliprogrammile eelnenud kontrolliprogrammide kohaldamine

Käesolevas aruandes käsitletakse ka eelnevatel kontrolliperioodidel tehtud kontrollide tulemusi, mis ei olnud neid kontrolliperioode käsitlevate aruannete esitamise ajal kättesaadavad, sealhulgas järgmisi andmeid iga eelnenud kontrolliperioodi kohta:

a)

eelmistes kontrolliaruannetes punkti 4 alapunktide b ja c alusel nimetatud kontrollide seis käesoleva lisa II osa D lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

b)

kontrollide arv, mille käigus avastati eeskirjade eiramine ning sellega seotud ettevõtjate arv käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

c)

eeskirjade eiramise laad käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

d)

eeskirjade eiramise avastamise viis käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

e)

iga eiramise hinnanguline finantstagajärg käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt.

6.   Vastastikune abi

Kokkuvõte määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaselt esitatud ja saadud vastastikuse abi taotlustest.

7.   Ressursid

Esitatakse üksikasjalikud andmed määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaste kontrollide tegemiseks eraldatud ressursside kohta, sealhulgas:

a)

kõnealuste kontrollide tegemiseks ettenähtud töötajate arv (inimeste/aastate arv) kontrolliasutuste ja vajaduse korral piirkondade kaupa;

b)

kõnealuseid kontrolle tegevate töötajate läbitud koolitused, märkides, kui suur osa punktis a osutatud töötajatest on saanud eriomast koolitust ning milles koolitus seisnes; ning

c)

kõnealuseid kontrolle tegevate töötajate käsutuses olevad arvutid ja muud töövahendid.

8.   Raskused määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisel

Esitatakse teave kõigi määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisel esinenud raskuste ja nende ületamiseks võetud meetmete või sellekohaste ettepanekute kohta.

9.   Parandusettepanekud

Vajaduse korral tehakse parandusettepanekuid määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamise või kõnealuse peatüki enda kohta.

II   OSA

A   LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI KOHTA…

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

KOKKU:

 

KONTROLLIASUTUS: …

 

1 (A)

Kontrollitavate ettevõtjate koguarv:

(B)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

 

 

 

2. (A)

Kontrollitud ettevõtjate koguarv:

(B)

Kontrollitud ettevõtjate arv:

 

 

 

 

3. (A)

Parajasti kontrollitavate ettevõtjate koguarv:

(B)

Parajasti kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

 

 

 

4. (A)

Veel kontrollimata ettevõtjate koguarv:

(B)

Veel kontrollimata ettevõtjate arv:

 

 

 

 


KONTROLLIASUTUS: …

 

KONTROLLIASUTUS: …

 

1. (C)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

(D)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

 

 

 

2. (C)

Kontrollitud ettevõtjate arv:

(D)

Kontrollitud ettevõtjate arv:

 

 

 

 

3. (C)

Parajasti kontrollitavate ettevõtjate arv:

(D)

Parajasti kontrollitavate ettevõtjate arv:

 

 

 

 

4. (C)

Veel kontrollimata ettevõtjate arv:

(D)

Veel kontrollimata ettevõtjate arv:

 

 

 

 

Märkused.

Vajaduse korral lisada nt kaste (E), (F) jne.

B   LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI … KOHTA

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

Kontrolliaruanded seoses EAGFi eelarverubriikidega EAGFi eelarveaastal …

Kontrolliprogramm …

B(1)

EAGFi eelarveartikli või -punkti number

 

B(2)

Kontrollimiseks valitud ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

B(3)

Kontrollitud ettevõtjad

B(4)

Parajasti kontrollitavad ettevõtjad

B(5)

Kontrollimata ettevõtjad

 

 

 

 

i)

tegelikult kontrollitud kulutused

(eurodes)

 

ii)

kõnealuste ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

i)

kõnealuste ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

i)

kõnealuste ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku:

 

 

 

 

 

 

 

 

C   LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI … KOHTA

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

EAGFi eelarverubriikidega seoses avastatud võimalikud eeskirjade eiramised EAGFi eelarveaastal …

Kontrolliprogramm …

C(1)

EAGFi eelarveartikli või -punkti number

C(2)

Avastatud võimalike eeskirjaeiramiste arv

C(3)

Asjaomaste maksete arv

C(4)

Asjaomaste ettevõtjate arv

C(5)

Võimalike eeskirjaeiramiste hinnanguline maksumus

C(6)

Iga avastatud võimaliku eiramise kirjeldus ja laad, asjaomas(t)e ettevõtja(te) viitenumber ja OLAFi viitenumbrid (IMS teate numbrid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku:

 

 

 

 

 

D   LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI KOHTA …

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

Eelmiste kontrolliprogrammidega seotud kontrollid; kontrolliprogramm …

D(1) Nende ettevõtjate arv, keda eelmise aruande kohaselt parajasti kontrolliti:

 

D(2) Nende lahtris D(1) märgitud ettevõtjate arv, keda on kontrollitud:

 

D(3) Nende lahtris D(1) märgitud ettevõtjate arv, kelle kontrollimine on pooleli:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D(4) Lahtris D(1) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

 

D(5) Lahtris D(2) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

 

D(6) Lahtris D(3) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D(7) Nende ettevõtjate arv, keda eelmise aruande kohaselt ei oldud kontrollima hakatud:

 

D(8) Nende lahtris D(7) märgitud ettevõtjate arv, keda on kontrollitud:

 

D(9) Nende lahtris D(7) märgitud ettevõtjate arv, kelle kontrollimine on pooleli:

 

D(10) Nende lahtris D(7) märgitud ettevõtjate arv, keda ei ole veel kontrollima hakatud:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D(11) Lahtris D(7) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

 

D(12) Lahtris D(8) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

 

D(13) Lahtris D(9) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

 

D(14) Lahtris D(10) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

 

XIII LISA

ARTIKLIS 57 OSUTATUD MEETMED

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (1) I lisa kohased toetuskavad.

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (2) kohased järgmised kavad ja meetmed:

—

riiklik sekkumine;

—

eraladustamistoetus;

—

koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava;

—

koolipiima kava;

—

puu- ja köögiviljasektori toetused;

—

veinisektori toetusmeetmed;

—

mesindussektori toetus;

—

humalasektori toetus;

—

eksporditoetused.

3.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 (3) sätestatud toetused siidiussisektoris.

4.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 3/2008 (4) sätestatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmed.

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 (5) kohased meetmed, välja arvatud määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud meetmed.

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 (6) kohased meetmed, välja arvatud määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud meetmed.

7.

Määruse (EL) nr 1305/2013 III jaotise I peatüki kohased ja asjaomasesse maaelu arengu programmi lisatud meetmed.

8.

Määruse (EL) nr 1698/2005 (7) IV jaotise I peatüki kohased ja asjaomasesse maaelu arengu programmi lisatud meetmed.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(7)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).