14.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 242/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 884/2014,

13. august 2014,

millega kehtestatakse eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatava sööda ja toidu impordile seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1152/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrust (EÜ) nr 1152/2009 (2) tuleb oluliselt muuta ja laiendada selle reguleerimisala söödale.

(2)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (3) on sätestatud inimeste tervise kaitseks aflatoksiinide lubatud piirnormid toidu puhul. On ilmnenud, et teatavatest riikidest pärit teatava toidu puhul on kõnealuseid aflatoksiinide piirnorme sageli ületatud. Selline saastatus ohustab tõsiselt inimeste tervist liidus ja seepärast on kohane võtta liidu tasandil vastu eritingimused.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/32/EÜ (4) on sätestatud inimeste ja loomade tervise kaitseks aflatoksiin B1 lubatud piirnormid sööda puhul. On ilmnenud, et teatavatest riikidest pärit teatava sööda puhul on kõnealuseid aflatoksiin B1 piirnorme sageli ületatud. Selline saastatus ohustab tõsiselt inimeste ja loomade tervist liidus ja seepärast on kohane võtta liidu tasandil vastu eritingimused.

(4)

Inimeste ja loomade tervise kaitsmise seisukohast on oluline, et käesolevat määrust kohaldataks ka segasööda ja liittoidu suhtes, mis sisaldab märkimisväärses koguses käesoleva määrusega hõlmatud sööta või toitu. Et tagada töödeldud ja segasööda ning töödeldud ja liittoidu kontrolli ühtlustatud jõustamine kõikjal ELis, on asjakohane kehtestada konkreetne piirnorm. Peale selle on asjakohane mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid mittekaubanduslike saadetiste suhtes. Saadetistest proovide võtmine ja analüüside tegemine peab toimuma kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega.

(5)	Aflatoksiinide kontrolli eesmärgil proovide võtmist ja analüüsimist käsitlevad sätted on sööda puhul kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 152/2009 (5) ja toidu puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 401/2006 (6).

(6)

Kuna aflatoksiinidega saastumise riskiga seotud eritingimuste kohaldamisel sööda impordile teatavatest kolmandatest riikidest lähtutakse sätetest, mis on sarnased sätetega, mille alusel kohaldatakse aflatoksiinidega saastumise riskiga seotud eritingimusi toidu impordile teatavatest kolmandatest riikidest, on asjakohane koondada sööt ja toit, mille suhtes kohaldatakse eritingimusi seoses aflatoksiinidega saastumise riskiga, ühe määruse reguleerimisalasse. Seepärast on asjakohane lisada käesolevasse määrusse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 91/2013 (7) sätted Indiast ja Ghanast pärit maapähklite ning Nigeeriast pärit arbuusiseemnete kohta. Rakendusmäärus (EL) nr 91/2013 tuleks samal ajal asendada uue määrusega, millega nähakse ette sätted Indiast pärit söödava muskushibiski ja karrilehtede kohta.

(7)

Kontrollide tulemustest ning toidu- ja veterinaarameti auditite tulemustest lähtuvalt on asjakohane teha toodete puhul, mille suhtes on kehtestatud eritingimused, ja/või seoses kontrollide sagedusega järgmised muudatused:

—	kaotada USAst pärit mandlite impordile kehtestatud eritingimused, kuna kontrollide tulemused ning toidu- ja veterinaarameti auditi tulemused on olnud positiivsed;

—	vähendada Türgist pärit sarapuupähklite proovide võtmise sagedust, kuna kontrollide tulemused ning toidu- ja veterinaarameti auditi tulemused on olnud positiivsed;

—	vähendada Brasiiliast pärit koorimata brasiilia pähklite proovide võtmise sagedust, võttes arvesse nõuetele mittevastavuse puudumist ja samuti asjaolu, et ELi imporditavad kogused on väga väikesed.

(8)

Käesoleva määrusega hõlmatud sööda ja toidu suhtes kehtestatud kontrollisüsteemi on kohaldatud palju aastaid ja seda on saadud kogemuste põhjal pidevalt täiustatud. Muud kui loomset päritolu imporditava toidu kontrolli ei ole võimalik täielikult ühtlustada, kuna määratud sisenemiskohas ei saa läbi viia kõiki nõutavaid füüsilisi aflatoksiinisisalduse kontrolle. Määruse (EÜ) nr 401/2006 kohane aflatoksiinisisalduse kontroll on aeganõudev ja eeldab saadetise mahalaadimist. Peale selle transporditakse paljusid käesoleva määrusega hõlmatud kaupu vaakumpakendis ja selle kahjustamine proovivõtu käigus võib kaasa tuua kvaliteedi languse, kui saadetist tuleb pärast füüsilist kontrolli kaugele transportida. Halduskoormuse vähendamiseks on siiski asjakohane muud kui loomset päritolu toidu ja sööda kontrolliga seotud haldusdokumendid võimalikult suures ulatuses ühtlustada. Ehkki käesoleva määrusega hõlmatud sööda ja toidu imporditingimused ei ole identsed komisjoni määrusega (EÜ) nr 669/2009 (8) hõlmatud sööda ja toidu imporditingimustega, on asjakohane kasutada sööda- ja toidukäitlejate jaoks halduskorra lihtsustamiseks sama ühist sisenemisdokumenti. Nimetatud dokumendi kohaldamiseks käesoleva määruse raames on siiski vaja lisada dokumendi täitmise juhistesse täiendavad selgitavad märkused, et võtta arvesse kontrollisüsteemide erinevusi.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (9) sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust I lisas esitatud CN-koodide alla ja TARICi alamrubriikidesse klassifitseeritud järgmiste söötade ja toitude impordi suhtes:

a)	Brasiiliast pärit või sealt lähetatud koorimata brasiilia pähklid ja koorimata brasiilia pähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud (toit);

b)	Hiinast pärit või sealt lähetatud kooritud ja koorimata maapähklid, maapähklivõi, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid (sööt ja toit);

c)	Egiptusest pärit või sealt lähetatud kooritud ja koorimata maapähklid, maapähklivõi, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid (sööt ja toit);

d)	Iraanist pärit või sealt lähetatud kooritud ja koorimata pistaatsiapähklid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud pistaatsiapähklid (toit);

Türgist pärit või sealt lähetatud järgmised toidud:

i)	kuivatatud viigimarjad;

ii)	kooritud ja koorimata sarapuupähklid (Corylus sp.);

iii)	kooritud ja koorimata pistaatsiapähklid;

iv)	viigimarju, sarapuupähkleid või pistaatsiapähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud;

v)	viigimarjapasta, pistaatsiapähklipasta ja sarapuupähklipasta;

vi)	toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklid, viigimarjad ja pistaatsiapähklid, sealhulgas segud;

vii)	sarapuupähklitest ja pistaatsiapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber;

viii)

lõigutud, viilutud ja purustatud sarapuupähklid;

ix)	sarapuupähkliõli;

f)	Ghanast pärit või sealt lähetatud kooritud ja koorimata maapähklid, maapähklivõi, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid (sööt ja toit);

g)	Indiast pärit või sealt lähetatud kooritud ja koorimata maapähklid, maapähklivõi, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid (sööt ja toit);

h)	Nigeeriast pärit või sealt lähetatud arbuusiseemned ja nendest saadud tooted (toit).

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka lõikes 1 nimetatud söödast ja toidust valmistatud sööda ja toidu suhtes ning segasööda ja liittoidu suhtes, mis sisaldab üle 20 % ükskõik millist lõikes 1 nimetatud sööta või toitu.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata lõigetes 1 ja 2 nimetatud sööda ja toidu saadetiste suhtes, mis on lähetatud eraisikule üksnes isiklikuks tarbimiseks ja kasutamiseks. Kahtluse korral lasub tõendamiskohustus saadetise saajal.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 2 ja 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (10) artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „impordiks määratud tollipunkt”– pädeva asutuse määratud tollipunkt, mille kaudu võib artiklis 1 nimetatud sööta ja toitu importida liidu territooriumile;

b) „määratud sisenemiskoht”– määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 3 punktis b määratletud sisenemiskoht.

Käesolevas määruses kasutatakse mõistet „saadetis” samas tähenduses kui määrustes (EÜ) nr 401/2006 ja (EÜ) nr 152/2009 nimetatud mõistet „partii”.

Artikkel 3

Import Euroopa Liitu

Artikli 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sööda ja toidu (edaspidi „sööt ja toit”) saadetisi võib liitu importida ainult käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 4

Proovivõtmise ja analüüside tulemused

1. Sööda ja toidu igale saadetisele lisatakse päritoluriigi või selle riigi, kust saadetis lähetatakse, kui see ei ole sama kui päritoluriik, pädevate asutuste läbi viidud proovivõtmise ja analüüside tulemused, et tõendada vastavust aflatoksiinide piirnorme käsitlevatele liidu õigusaktidele.

2. Lõikes 1 nimetatud proovivõtmine ja analüüside tegemine toimub söödas esinevate aflatoksiinide puhul kooskõlas määrusega (EÜ) nr 152/2009 ja toidus esinevate aflatoksiinide puhul kooskõlas määrusega (EÜ) nr 401/2006.

Artikkel 5

Terviseohutuse sertifikaat

1. Igale saadetisele lisatakse ka II lisas esitatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat.

2. Terviseohutuse sertifikaadi täidab, allkirjastab ja kinnitab päritoluriigi või selle riigi, kust saadetis lähetatakse, kui see ei ole päritoluriik, pädeva asutuse volitatud esindaja.

Päritoluriigi pädev asutus on:

a)	Brasiiliast pärit toidu puhul Brasiilia põllumajandus-, karjakasvatus- ja varustusministeerium (Ministério da Agricultura, Pecuária e Abastecimento — MAPA);

b)	Hiinast pärit sööda ja toidu puhul Hiina Rahvavabariigi riiklik sisse- ja väljaveo kontrolli ja karantiini asutus (State Administration for Entry-Exit Inspection and Quarantine);

c)	Egiptusest pärit sööda ja toidu puhul Egiptuse põllumajandusministeerium;

d)	Iraanist pärit toidu puhul Iraani tervishoiuministeerium;

e)	Türgist pärit toidu puhul Türgi Vabariigi põllumajandus- ja maaeluministeeriumi kaitse ja kontrolli peadirektoraat (General Directorate of Protection and Control);

f)	Ghanast pärit sööda ja toidu puhul Ghana standardiamet (Standards Authority);

g)	Indiast pärit sööda ja toidu puhul India kaubandus- ja tööstusministeeriumi ekspordikontrolli nõukogu (Export Inspection Council);

h)	Nigeeriast pärit toidu puhul riiklik toidu- ja ravimikontrolliamet (National Agency for Food and Drug Administration and Control — NAFDAC).

3. Terviseohutuse sertifikaat koostatakse määratud sisenemiskoha liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest. Liikmesriik võib siiski anda nõusoleku terviseohutuse sertifikaadi koostamiseks mõnes muus liidu ametlikus keeles.

4. Terviseohutuse sertifikaat kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast.

Artikkel 6

Identifitseerimisandmed

Sööda ja toidu iga saadetis tähistatakse sama identifitseerimiskoodiga (saadetise kood), mis on märgitud artiklis 4 osutatud proovivõtu- ja analüüsitulemuste juurde ja artiklis 5 osutatud terviseohutuse sertifikaadile. Selle identifitseerimiskoodiga tuleb tähistada saadetise iga kott või muu pakend.

Artikkel 7

Eelnev saadetisest teatamine

1. Sööda- ja toidukäitlejad või nende esindajad teevad määratud sisenemiskoha pädevale asutusele eelnevalt teatavaks sööda või toidu eeldatava saabumiskuupäeva ja -kellaaja ning saadetise laadi.

2. Selleks täidavad nad määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 3 punktis a osutatud ühise sisenemisdokumendi I osa ja saadavad selle dokumendi määratud sisenemiskoha pädevale asutusele vähemalt üks tööpäev enne saadetise tegelikku saabumist.

3. Ühise sisenemisdokumendi täitmisel käesoleva määruse kohaselt võtavad sööda- ja toidukäitlejad arvesse III lisas esitatud juhiseid.

4. Kui impordiks määratud tollipunkt ei ole sama kui määratud sisenemiskoht, teavitab sööda- ja toidukäitleja impordiks määratud tollipunkti pädevat asutust vähemalt üks tööpäev enne saadetise tegelikku saabumist. Teavitamiseks saadab sööda- ja toidukäitleja talle koopia ühisest sisenemisdokumendist pärast seda, kui määratud sisenemiskoha pädev asutus on täitnud selle dokumentide kontrolli käsitleva lahtri.

5. Ühine sisenemisdokument koostatakse määratud sisenemiskoha liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest. Liikmesriik võib siiski anda nõusoleku ühise sisenemisdokumendi koostamiseks mõnes muus liidu ametlikus keeles.

Artikkel 8

Impordiks määratud tollipunktid

Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et impordiks määratud tollipunkt vastab järgmistele nõuetele:

a)	on olemas koolitatud personal sööda- või toidusaadetiste ametlikuks kontrollimiseks;

b)	on olemas proovide võtmise ja laborisse saatmise üksikasjalik juhend vastavalt määruse (EÜ) nr 152/2009 I lisa sätetele sööda puhul ja määruse (EÜ) nr 401/2006 I lisa sätetele toidu puhul;

on olemas mahalaadimise ja proovivõtmise võimalus impordiks määratud tollipunkti kaitstud kohas; kui sööda- või toidusaadetis on proovivõtmiseks vaja pädeva asutuse nõusolekul toimetada impordiks määratud tollipunkti vahetus naabruses asuvasse kohta, peab saadetist olema võimalik toimetada impordiks määratud tollipunktist edasi pädeva asutuse ametliku kontrolli all;

d)	on olemas laoruumid ja hoidlad kinnipeetud sööda- ja toidusaadetiste heades tingimustes ladustamiseks kuni analüüsi tulemuste selgumiseni;

e)	on olemas mahalaadimisseadmed ja asjakohased proovivõtuseadmed;

f)	aflatoksiinisisalduse määramiseks on olemas ametlik labor, mis asub kohas, kuhu proove saab kiiresti saata, ning kus suudetakse teha analüüse nõuetekohase aja jooksul.

Liikmesriikidel on olemas impordiks määratud tollipunktide ajakohastatud nimekiri, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid teevad nimekirja komisjonile teatavaks.

Komisjon avaldab teavitamise eesmärgil oma veebisaidil lingid kõnealustele riiklikele nimekirjadele.

Sööda- ja toidukäitlejad tagavad sööda- või toidusaadetise mahalaadimise, et võimaldada representatiivse proovi võtmist.

Eriveo või eripakendi puhul peab käitleja tegema ametlikule inspektorile kättesaadavaks sobivad proovivõtuseadmed, kui tavapärased proovivõtuseadmed ei võimalda võtta representatiivset proovi.

Artikkel 9

Ametlik kontroll

1. Kõik ühise sisenemisdokumendi täitmisele eelnevad ametlikud kontrollid tehakse 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui saadetis on esitatud impordiks ja on impordiks määratud tollipunktis proovivõtmiseks füüsiliselt kättesaadav.

2. Sööda- ja toidusaadetisi võib liitu sisse tuua ainult määratud sisenemiskoha kaudu. Määratud sisenemiskoha pädev asutus viib iga liitu importimiseks ette nähtud sööda- ja toidusaadetise puhul läbi dokumentide kontrolli, et kontrollida vastavust artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

Käesoleva määruse kohaldamisel võib määrata sisenemiskohad, kus on lubatud teha üksnes dokumentide kontrolli. Sellised määratud sisenemiskohad ei pea vastama määruse (EÜ) nr 669/2009 artiklis 4 sätestatud miinimumnõuetele.

3. Kui sööda- või toidusaadetisele ei ole lisatud proovivõtmise ja analüüside tulemusi ega terviseohutuse sertifikaati või kui asjaomased proovivõtmise ja analüüside tulemused või terviseohutuse sertifikaat ei vasta käesoleva määruse sätetele, ei tohi saadetist liitu importimiseks liitu sisse tuua ning see tuleb päritoluriiki tagasi saata või hävitada.

4. Määratud sisenemiskoha pädev asutus annab loa saadetise edasitoimetamiseks impordiks määratud tollipunkti pärast lõikes 2 osutatud kontrolli edukat läbimist. Saadetise edasitoimetamisel lisatakse sellele terviseohutuse sertifikaadi originaal, artiklis 4 osutatud proovivõtmise ja analüüside tulemused ning ühine sisenemisdokument. Määratud sisenemiskoha pädev asutus teavitab impordiks määratud tollipunkti pädevat asutust viivitamata saadetise edasitoimetamisest ning käitleja teavitab impordiks määratud tollipunkti pädevat asutust saadetise saabumisest vähemalt üks tööpäev enne saadetise tegelikku saabumist. Kui käitleja otsustab muuta impordiks määratud tollipunkti pärast seda, kui saadetis on määratud sisenemiskohast edasi toimetatud, tuleb asjaomased dokumendid nõusoleku saamiseks ja ühises sisenemisdokumendis vajalike muudatuste tegemiseks uuesti esitada määratud sisenemiskoha pädevale asutusele ning viimane teavitab seejärel nendest muudatustest asjaomaseid impordiks määratud tollipunkte.

5. Impordiks määratud tollipunkti pädev asutus viib enne liidus saadetiste vabasse ringlusse lubamist teatavate saadetiste puhul käesoleva määruse I lisas sätestatud sagedusega läbi identsuskontrolle ja füüsilisi kontrolle, võttes proove aflatoksiin B1 sisalduse määramiseks sööda puhul või aflatoksiin B1 sisalduse ja aflatoksiinide üldsisalduse määramiseks toidu puhul. Proovivõtmine toimub sööda puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 152/2009 I lisale ja toidu puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 401/2006 I lisale.

6. Pädev asutus teeb pärast kontrollimise lõpuleviimist oma kontrollide puhul järgmist:

a)	täidab ühise sisenemisdokumendi II osa asjaomased lahtrid;

b)	koondab proovivõtmise ja analüüside tulemused;

c)	määrab ühisele sisenemisdokumendile viitenumbri ja märgib selle ühisele sisenemisdokumendile;

d)	kinnitab templi ja allkirjaga ühise sisenemisdokumendi originaali;

e)	teeb templi ja allkirjaga kinnitatud ühisest sisenemisdokumendist koopia ja säilitab seda.

Ühise sisenemisdokumendi täitmisel käesoleva määruse kohaselt võtab pädev asutus arvesse III lisas esitatud juhiseid.

7. Artiklis 5 osutatud terviseohutuse sertifikaadi originaal, artiklis 4 osutatud proovivõtmise ja analüüside tulemused ning ühine sisenemisdokument on saadetise edasitoimetamisel sellega kaasas kuni saadetise vabasse ringlusse lubamiseni.

Artikkel 10

Saadetise jagamine osadeks

1. Saadetist ei jagata osadeks enne, kui ametlik kontrollimine on lõpule viidud ja pädevad asutused on täitnud ühise sisenemisdokumendi, nagu on sätestatud artiklis 9.

2. Kui saadetis jagatakse osadeks, on transportimisel saadetise iga osaga kaasas ühise sisenemisdokumendi kinnitatud koopia kuni saadetise vabasse ringlusse lubamiseni.

Artikkel 11

Vabasse ringlusse lubamine

Saadetise vabasse ringlusse lubamiseks peab sööda- ja toidukäitleja või tema esindaja esitama tolliasutusele (füüsiliselt või elektrooniliselt) ühise sisenemisdokumendi, mille pädev asutus on pärast ametliku kontrollimise lõpuleviimist nõuetekohaselt täitnud. Tolliasutus lubab saadetise vabasse ringlusse üksnes juhul, kui pädev asutus on märkinud ühise sisenemisdokumendi lahtrisse II.14 pooldava otsuse ja on selle lahtris II.21 allkirjastanud.

Artikkel 12

Nõuetele mittevastavus

Kui ametliku kontrollimise käigus tuvastatakse mittevastavus asjaomaste liidu õigusaktidega, täidab pädev asutus ühise sisenemisdokumendi III osa ja võetakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklite 19, 20 ja 21 kohased meetmed.

Artikkel 13

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kolme kuu järel aruande käesoleva määruse kohase sööda- ja toidusaadetiste ametliku kontrolli käigus tehtud kõikide analüüside tulemustest. Kõnealune aruanne esitatakse igale kvartalile järgneval kuul.

Aruanne sisaldab järgmist teavet:

—	imporditud saadetiste arv;

—	selliste saadetiste arv, millest on võetud proove analüüside jaoks;

—	artikli 9 lõikes 5 sätestatud kontrollide tulemused.

Artikkel 14

Kulud

Sööda- ja toidukäitlejad kannavad kõik kulud, mis tekivad seoses ametlike kontrollide läbiviimisega, sealhulgas proovivõtmisega, analüüside tegemisega, ladustamisega ja nõuetele mittevastavuse korral meetmete võtmisega.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1152/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1152/2009, 27. november 2009, millega kehtestatakse eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate toiduainete impordile seoses aflatoksiinidest tuleneva saastamisohuga ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/504/EÜ (ELT L 313, 28.11.2009, lk 40).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomasöötades sisalduvate ebasoovitavate ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009, 27. jaanuar 2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1).

(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).

(7) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 91/2013, 31. jaanuar 2013, millega kehtestatakse eritingimused, mida kohaldatakse Ghanast ja Indiast pärit maapähklite, Indiast pärit söödava muskushibiski ja karrilehtede ja Nigeeriast pärit arbuusiseemnete impordi suhtes, ja muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 669/2009 ja nr 1152/2009 (ELT L 33, 2.2.2013, lk 2).

(8) Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(9) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

I LISA

Sööt ja toit, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmeid:

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Saadetise päritoluriik või riik, kust saadetis lähetatakse

Identsuskontrollide ja füüsiliste kontrollide sagedus importimisel (%)

—	Koorimata brasiilia pähklid

—	0801 21 00

Brasiilia (BR)

Juhuvalim

—	Koorimata brasiilia pähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50

(Toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Hiina (CN)

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Egiptus (EG)

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

—	Koorimata pistaatsiapähklid

—	0802 51 00

Iraan (IR)

—	Kooritud pistaatsiapähklid

—	0802 52 00

—	Pistaatsiapähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50

—	Pistaatsiapähklipasta

—	ex 2007 10 või 2007 99

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud pistaatsiapähklid, sealhulgas segud

—	2008 19 13;

—	2008 19 93;

—	ex 2008 97

—	Pistaatsiapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

(Toit)

—	Kuivatatud viigimarjad

—	0804 20 90

Türgi (TR)

—	Viigimarju sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50

—	Viigimarjapasta

—	ex 2007 10 või 2007 99

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud viigimarjad, sealhulgas segud

—	ex 2008 99;

—	ex 2008 97

(Toit)

—	Koorimata sarapuupähklid (Corylus sp.)

—	0802 21 00

Türgi (TR)

Juhuvalim

—	Kooritud sarapuupähklid (Corylus sp.)

—	0802 22 00

—	Sarapuupähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50

—	Sarapuupähklipasta

—	ex 2007 10 või 2007 99

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklid, sealhulgas segud

—	ex 2008 19;

—	ex 2008 97

—	Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

—	Lõigutud, viilutatud ja purustatud sarapuupähklid

—	ex 0802 22 00; 2008 19

—	Sarapuupähkliõli

—	ex 1515 90 99

(Toit)

—	Koorimata pistaatsiapähklid

—	0802 51 00

Türgi (TR)

—	Kooritud pistaatsiapähklid

—	0802 52 00

—	Pistaatsiapähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50

—	Pistaatsiapähklipasta

—	ex 2007 10 või 2007 99

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud pistaatsiapähklid, sealhulgas segud

—	2008 19 13;

—	2008 19 93;

—	ex 2008 97

—	Pistaatsiapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

(Toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Ghana (GH)

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

India (IN)

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

Arbuusi (egusi, Citrullus lanatus) seemned ja nendest saadud tooted

ex 1207 70 00;

ex 1106 30 90;

ex 2008 99 99;

Nigeeria (NG)

(Toit)

II LISA

III LISA

Juhised käesoleva määruse kohaselt ühise sisenemisdokumendi täitmiseks sööda ja toidu importimisel teatavatest kolmandatest riikidest seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga

Üldist	Ühise sisenemisdokumendi kasutamisel käesoleva määruse kohaselt tuleb määratud sisenemiskoha tähenduses mõista kas määratud sisenemiskohta või impordiks määratud tollipunkti, nagu on täpsustatud märkuses asjaomase lahtri kohta. Kui on nimetatud kontrollpunkti, tuleb seda mõista kui impordiks määratud tollipunkti. Dokument tuleb täita trükitähtedega. Iga märkus vastab asjaomase lahtri numbrile.
I osa	Selle osa täidab sööda- ja toidukäitleja või tema esindaja, kui ei ole märgitud teisiti.
Lahter I.1.	Kauba saatja: saadetist lähetava füüsilise või juriidilise isiku (sööda- ja toidukäitleja) nimi ja täielik aadress. Soovitatav on esitada telefoni- ja faksinumber või e-posti aadress.
Lahter I.2.	Selle lahtri kõik kolm välja täidab artikli 2 kohase impordiks määratud tollipunkti pädev asutus. Esimesele väljale märgitakse ühise sisenemisdokumendi viitenumber. Ühise sisenemisdokumendi viitenumbri võib olla märkinud määratud sisenemiskoha pädev asutus. Impordiks määratud tollipunkti nimi ja üksuse number märgitakse vastavalt teisele ja kolmandale väljale.
Lahter I.3.	Kauba saaja: saadetise adressaadiks oleva füüsilise või juriidilise isiku (sööda- ja toidukäitleja) nimi ja täielik aadress. Soovitatav on esitada telefoni- ja faksinumber või e-posti aadress.
Lahter I.4.	Saadetise eest vastutav isik (ka esindaja, deklareerija või sööda- ja toidukäitleja): märkida selle isiku nimi ja täielik aadress, kes vastutab saadetise eest selle saabumisel määratud sisenemiskohta ja esitab importija nimel pädevale asutusele vajalikud deklaratsioonid. Soovitatav on esitada telefoni- ja faksinumber või e-posti aadress.
Lahter I.5.	Päritoluriik: märkida riik, kust kaup pärineb või kus see on kasvatatud, koristatud või toodetud.
Lahter I.6.	Lähetajariik: märkida riik, kus saadetis on laaditud liitu saabuva viimase transpordivahendi peale.
Lahter I.7.	Importija: märkida nimi ja täielik aadress. Soovitatav on esitada telefoni- ja faksinumber või e-posti aadress.
Lahter I.8.	Sihtkoht: märkida kättetoimetamiskoha aadress liidus. Soovitatav on esitada telefoni- ja faksinumber või e-posti aadress.
Lahter I.9.	Määratud sisenemiskohta saabumine (eeldatav kuupäev): märkida saadetise eeldatav määratud sisenemiskohta jõudmise kuupäev.
Lahter I.10.	Dokumendid: märkida saadetisega kaasas olevate ametlike dokumentide väljaandmiskuupäev ja number.
Lahter I.11.	Transpordivahend: märkida transpordivahend, millega saadetis saabub. Identifitseerimistunnused: märkida üksikasjalikud andmed transpordivahendi kohta. Lennuki puhul märkida lennu number. Laeva puhul märkida laeva nimi. Maanteesõiduki puhul märkida registreerimisnumber ja vajadusel haagise number. Raudteesõiduki puhul märkida rongi identifitseerimisandmed ja vaguni number. Viited dokumentidele: lennuveokirja number, laeva lastikirja number või raudtee- või maanteeveo puhul kaubasaatelehe number.
Lahter I.12.	Kauba kirjeldus: esitada kauba üksikasjalik kirjeldus, kasutades artiklis 1 nimetatud termineid.
Lahter I.13.	Kauba kood: kauba tunnuskood, mis on esitatud I lisas (olemasolu korral lisada ka TARICi alamrubriigi kood).
Lahter I.14.	Brutomass: märkida kogumass kilogrammides või tonnides. Brutomass on määratletud kui toodete kogumass koos kontaktpakendite ja muude pakenditega, välja arvatud transpordikonteinerid ja muud transpordiseadmed. Netomass: märkida tegeliku toote mass kilogrammides või tonnides ilma pakendi massita. Netomass on määratletud kui toodete mass ilma kontaktpakendite ja muude pakenditeta.
Lahter I.15.	Pakendite arv: märkida saadetisse kuuluvate pakendite arv.
Lahter I.16.	Temperatuur: märkida asjaomane transpordiliik/ladustamistemperatuur.
Lahter I.17.	Pakendiliik: märkida toodete pakendi liik.
Lahter I.18.	Kauba kasutusotstarve: teha märge asjaomasesse kasti vastavalt sellele, kas kaup on ette nähtud inimtoiduks eelnevalt sortimata või muul viisil füüsiliselt töötlemata kujul (sel juhul teha märge kasti „inimtoiduks”), inimtoiduks pärast sellist töötlemist (teha märge kasti „edasiseks töötlemiseks”) või kasutamiseks söödana (teha märge kasti „söödaks”).
Lahter I.19.	Plommide ja konteinerite arv: märkida vajaduse korral kõik plommide ja konteinerite identifitseerimisnumbrid.
Lahter I.20.	Kontrollpunkti toimetamine: kui saadetis on ette nähtud impordiks (vt lahter I.22) ja käitleja kasutab võimalust lasta teha identsuskontroll ja füüsiline kontroll konkreetses impordiks määratud tollipunktis, teha kasti märge ja märkida asjaomase tollipunkti üksikasjalikud andmed.
Lahter I.21.	Ei kohaldata.
Lahter I.22.	Impordiks: teha kasti märge, kui saadetis on ette nähtud impordiks.
Lahter I.23.	Ei kohaldata.
Lahter I.24.	Transpordivahend kontrollpunkti toimetamiseks: märkida impordiks määratud tollipunkti toimetamiseks kasutatav transpordivahend.
II osa	Selle osa täidab pädev asutus.
Üldist	Lahtri II.1 täidab impordiks määratud tollipunkti pädev asutus. Lahtrid II.2–II.9, välja arvatud lahter II.4, täidab tolliasutus või dokumentide kontrollimiseks pädev asutus. Lahtrid II.10–II.21 täidab impordiks määratud tollipunkti pädev asutus.
Lahter II.1.	Ühise sisenemisdokumendi viitenumber: kasutada sama viitenumbrit kui lahtris I.2.
Lahter II.2.	Tollidokumendi viide: vajaduse korral täidab tolliasutus.
Lahter II.3.	Dokumentide kontroll: täita iga saadetise puhul.
Lahter II.4.	Saadetis valitud füüsiliseks kontrollimiseks: ei kohaldata käesoleva määruse raames.
Lahter II.5.	Transpordiks SOBIV: kui saadetis on dokumentide kontrolli rahuldava tulemuse põhjal sobiv impordiks määratud tollipunkti toimetamiseks, teeb määratud sisenemiskoha pädev asutus sellesse kasti märke ja täpsustab, millisesse impordiks määratud tollipunkti tuleb saadetis toimetada võimaliku füüsilise kontrolli tegemiseks (vastavalt lahtri I.20 andmetele). Saadetise edasivedu ei ole käesoleva määruse raames kohaldatav.
Lahter II.6.	EI OLE LUBATUD: kui saadetist ei lubata dokumentide kontrolli mitterahuldava tulemuse tõttu toimetada impordiks määratud tollipunkti, teeb määratud sisenemiskoha pädev asutus sellesse kasti märke ja täpsustab selgelt saadetise tagasilükkamise korral võetava meetme. „Tagasisaatmise”, „hävitamise”, „muutmise” ja „muul otstarbel kasutamise” korral tuleb lahtrisse II.7 märkida sihtkoha aadress.
Lahter II.7.	Üksikasjad kontrollitud sihtkohtade (II.6) kohta: märkida loanumber ja aadress (või laeva nimi ja sadam) kõikide sihtkohtade kohta, kus saadetist tuleb uuesti kontrollida, nt juhul, kui lahtris II.6 märgitakse „tagasisaatmine”, „hävitamine”, „muutmine” või „muul otstarbel kasutamine”.
Lahter II.8.	Määratud sisenemiskoha täielikud identifitseerimisandmed ja ametlik tempel: märkida määratud sisenemiskoha täielikud identifitseerimisandmed ja lisada sisenemiskoha pädeva asutuse ametlik tempel.
Lahter II.9.	Ametlik inspektor: määratud sisenemiskoha pädeva asutuse vastutava ametniku allkiri.
Lahter II.10.	Ei kohaldata.
Lahter II.11.	Identsuskontroll: teha kastidesse märge selle kohta, kas identsuskontroll on tehtud ja milline on tulemus.
Lahter II.12.	Füüsiline kontroll: kui on tehtud füüsiline kontroll, märkida selle tulemus.
Lahter II.13.	Laboratoorsed uuringud: märkida, kas saadetis on valitud proovi võtmiseks ja analüüsi tegemiseks või mitte. Uuritud: märkida, milliste ainete suhtes (aflatoksiin B1 ja/või aflatoksiinide üldsisalduse suhtes) ja millise analüüsimeetodiga on laboratoorne uuring tehtud. Tulemused: märkida laboratoorse uuringu tulemused ja teha märge asjaomasesse kasti.
Lahter II.14.	Vabasse ringlusse lubamiseks SOBIV: teha kasti märge, kui saadetis lubatakse liidus vabasse ringlusse. Teha märge ühesse edaspidist kasutust tähistavasse kasti („inimtoit”, „edasiseks töötlemiseks”, „sööt” või „muu”).
Lahter II.15.	Ei kohaldata.
Lahter II.16.	EI OLE LUBATUD: teha kasti märge, kui saadetis lükatakse identsuskontrolli või füüsilise kontrolli mitterahuldava tulemuse tõttu tagasi. Täpsustada selgelt sellisel juhul võetav meede („tagasisaatmine”, „hävitamine”, „muutmine” või „muul otstarbel kasutamine”), tehes märke asjaomasesse kasti. Sihtkoha aadress märgitakse lahtrisse II.18.
Lahter II.17.	Keeldumise põhjus: teha märge sobivasse kasti. Lisada vajaduse korral asjakohane teave.
Lahter II.18.	Üksikasjad kontrollitud sihtkohtade (II.16) kohta: märkida loanumber ja aadress (või laeva nimi ja sadam) kõikide sihtkohtade kohta, kus saadetist tuleb uuesti kontrollida vastavalt lahtris II.16 märgitud teabele.
Lahter II.19.	Saadetis uuesti plommitud: täita juhul, kui saadetise esialgne plomm on konteineri avamisel purunenud. Tuleb koostada kõikide sel eesmärgil kasutatud plommide koondnimekiri.
Lahter II.20.	Määratud sisenemiskoha/kontrollpunkti täielikud identifitseerimisandmed ja ametlik tempel: märkida impordiks määratud tollipunkti täielikud identifitseerimisandmed ja lisada tollipunkti pädeva asutuse ametlik tempel.
Lahter II.21.	Ametlik inspektor: väljaandmise kuupäev ja impordiks määratud tollipunkti pädeva asutuse vastutava ametniku nimi (trükitähtedega) ja allkiri.
III osa	Selle osa täidab pädev asutus.
Lahter III.1.	Andmed tagasisaatmise kohta: määratud sisenemiskoha või impordiks määratud tollipunkti pädev asutus märgib kasutatava transpordivahendi, selle identifitseerimisandmed, sihtriigi ja tagasisaatmise kuupäeva, niipea kui need andmed on teada.
Lahter III.2.	Järelmeetmed: märkida kohaliku pädeva asutuse üksus, kes vastutab järelevalve eest saadetise „hävitamise”, „muutmise” või „muul otstarbel kasutamise” korral. See pädev asutus märgib siia teabe saadetise saabumise ja eelnevalt teatatud andmetele vastavuse kohta.
Lahter III.3.	Ametlik inspektor: „tagasisaatmise” korral impordiks määratud tollipunkti pädeva asutuse vastutava ametniku allkiri. „Hävitamise”, „muutmise” või „muul otstarbel kasutamise” korral kohaliku pädeva asutuse vastutava ametniku allkiri.

IV LISA

Artiklis 15 osutatud vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1152/2009	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1 ja I lisa
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1 ning artikli 5 lõiked 1 ja 2
Artikli 4 lõige 2	Artikli 5 lõige 3
Artikli 4 lõige 3	Artikli 5 lõige 4
Artikli 4 lõige 4	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõige 5	Artikkel 6
Artikkel 5	Artikkel 7
Artikkel 6	Artikkel 8
Artikli 7 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
Artikli 7 lõige 2	Artikli 9 lõiked 2 ja 3
Artikli 7 lõige 3	Artikli 9 lõige 4
Artikli 7 lõige 4	Artikli 9 lõige 5
Artikli 7 lõige 5	I lisa
Artikli 7 lõige 6	Artikli 9 lõige 6
Artikli 7 lõige 7	Artikli 9 lõige 7
Artikli 7 lõige 8	Artikkel 11
Artikli 7 lõige 9	Artikkel 13
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikkel 9	—
Artikkel 10	Artikkel 14
Artikkel 11	Artikkel 15
Artikkel 12	—
Artikkel 13	Artikkel 16
I lisa	II lisa
II lisa	III lisa

14.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 242/33

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 305/13/COL,

10. juuli 2013,

kindlustusettevõtja Sjóvá rekapitaliseerimise kohta (Island)

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 61 lõike 3 punkti b ning protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse järelevalveamet ja kohus (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja artikli 1 lõiget 3 ja II osa artikli 7 lõiget 3 ja artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. MENETLUS

(1)

2009. aasta suvel jõudis järelevalveametini Islandi meedia kaudu teave Islandi riigi sekkumisest seoses kindlustusettevõtjaga Sjóvá-Almennar tryggingar hf. (edaspidi „Sjóvá”). Järelevalveamet lisas selle juhtumi seejärel riigiabi pooleliolevaid juhtumeid käsitleva järelevalveameti ja Islandi ametiasutuste iga-aastase koosoleku päevakorda, mis toimus Reykjavikis 5. novembril 2009. Sellel koosolekul esitasid Islandi ametiasutused lühiteabe juhtumi tausta ja ajaloo kohta. Samal koosolekul palus järelevalveamet sekkumise ja sellega seotud asjaolude keerukuse tõttu Islandi ametiasutustel esitada üksikasjaliku kirjaliku teabe.

(2)	7. juunil 2010 sai järelevalveamet kaebuse (toiming nr 559496), mis käsitleb riigi sekkumise käigus ettevõtjale Sjóvá antud väidetavat riigiabi.

(3)

Pärast kirjalike teabenõuete saatmist ja otsuse vastuvõtmist teabe esitamise korralduse kohta, milles nõuti teavet riikliku sekkumise kohta ettevõtjasse Sjóvá, ning pärast järgnevat kirjavahetust teavitas järelevalveamet 22. septembri 2010 kirjaga Islandi ametiasutusi, et järelevalveamet on otsustanud algatada seoses Sjóvá rekapitaliseerimisega protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(4)	Järelevalveameti 22. septembri 2010. aasta otsus nr 373/10/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (algatamisotsus) avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes (1). Järelevalveamet palus huvitatud isikutel saata oma märkused.

(5)

Islandi ametiasutused, Sjóvá ja Íslandsbanki esitasid märkused 14. jaanuari 2011. aasta kirjaga (toiming nr 583507). Järelevalveamet sai märkused ka Sjóvá kahelt konkurendilt. Järelevalveamet edastas 31. jaanuari 2011. aasta kirjaga (toiming nr 584930) need märkused Islandi ametiasutustele, kellele anti võimalus vastata. Vastus saadi 25. veebruari 2011. aasta kirjaga (toiming nr 588606).

(6)

3. oktoobril 2011 esitasid Islandi ametiasutused Sjóvá esimese ümberkorraldamiskava (toiming nr 610472), mida ajakohastati 13. aprillil 2012 (toiming nr 631003) ja 28. mail 2013 (toiming nr 673746) ning täiendava teabe 6. märtsil 2013 (toiming nr 665021). Täiendavad kohustuse võtmise ettepanekud saadi 25. juunil 2012 (toiming nr 641330), 4. oktoobril 2012 (toiming nr 648708), 3. mail 2013 (toiming nr 671655), 28. mail 2013 (toiming nr 673746) ja 2. juulil 2013 (toiming nr 677440).

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Taust

(7)

2005. aastal ostis finantskontsern Moderna/Milestone Finance (Milestone) (2) Glitnirilt 66,6 % Sjóvá aktsiatest ja sai täieliku omandiõiguse 2006. aastal. Järgnevalt otsustas Milestone suunata tähelepanu Sjóvá investeeringutelt suure võimendusega välismaistele kinnisvaraprojektidele ja võimaldas aktsionäridele varade vahetustehinguid ja tagatiseta laene, mis kahjustas Sjóvá finantsolukorda. Vastavalt Islandi finantsjärelevalveasutuse (FME) aruandele (3) viisid need investeeringud suurte finantsraskusteni ja ei olnud kooskõlas kindlustustegevuse seaduse nr 60/1994 artikli 34 lõike 2 sätetega.

(8)

2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta septembrini viis Islandi finantsjärelevalveasutus Sjóvá suhtes läbi erijärelevalve vastavalt kindlustustegevuse seaduse nr 60/1994 artiklile 90. Sellest alates hakkasid ettevõtjat juhtima Sjóvá võlausaldajad, mis kulmineerus ettevõtja ülevõtmisega selle suurima võlausaldaja Glitniri poolt 2009. aasta märtsis. Glitnir omandas ka kontrolli Islandi investeerimispanga Askar Capital üle, mida varem kontrollis Milestone, ning selle tütarettevõtja Avant hf. (Avant) üle, mis tegutses autoliisingu turul.

(9)	2009. aasta aprillis pöördusid Glitnir ja Íslandsbanki, kes oli samuti Sjóvá suur võlausaldaja, Islandi riigi poole, nõudes riigi abi Sjóvá refinantseerimiseks ja ümberkorraldamiseks, kuna nad olid ettevõtja päästmiseks ära kasutanud kõik teised turulahendused.

(10)

20. juunil 2009 allkirjastasid Sjóvá ühelt poolt ja Glitnir, Íslandsbanki ja SAT Eignarhaldsfélag hf. (täielikult Glitniri omandis olev valdusettevõtja, edaspidi „SAT Holding”) SA tryggingar hf. nimel teiselt poolt varade üleandmise lepingu, mille kohaselt anti kooskõlas kindlustustegevuse seaduse nr 60/1994 artikliga 86 Sjóvá kõik kindlustustegevusega seotud varad ja kohustused, kaasa arvatud kindlustusportfell, üle ettevõtjale SA tryggingar hf.. Sjóvá järelejäänud varad paigutati valdusettevõtjasse SJ Eignarhaldsfélag (SJE). SJE likvideeritakse seejärel tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus.

(11)

Pärast tehingut nimetati uus ettevõtja SA tryggingar hf. ümber Sjóváks. Vastavalt oma 20. juuni 2009. aasta põhikirjale olid uue ettevõtja aktsionärid (Glitnir, Íslandsbanki ja SAT Holding) kohustatud maksma juurde uut omakapitali summas ligikaudu 16 miljardit Islandi krooni (ISK), mida oli vaja kindlustustegevuse jätkamiseks, ja seda järgmiselt (4):

Ettevõtja

Summa

Makseviis

Osalus

Glitnir

2,8 mld ISK

Avanti väljastatud võlakiri intressiga REIBOR pluss 3,75 % järgmiste tagatistega:

—	neljas järjekoht (hiljem muudeti kolmandaks järjekohaks paralleelselt Askar Capitali välja antud võlakirjaga, vt allpool) Avanti portfellis

—	esimene järjekoht Glitniri esitatud nõudes Milestone'i vastu, mis vastab 54,9 % kõikidest nõuetest Milestone'i vastu

17,67 %

Íslandsbanki

1,5 mld ISK

10 eri ettevõtja ja omavalitsuse väljastatud erinevad võlakirjad

9,30 %

SAT Holding

11,6 mld ISK

Askar Capitali väljastatud võlakiri ja Landsvirkjuni (riiklik energiaettevõte) välja antud võlakiri, mis omandati Islandi riigilt (vt allpool)

73,03 %

(12)

Samal kuupäeval sõlmisid Sjóvá aktsionärid ka lepingu oma aktsiate müümise kohta 18 kuu jooksul. Tulu kasutataks aktsiakapitalina esitatud varade aktsionäridele tagastamiseks. 2010. aasta alguses alustati Sjóvá avalikku müügiprotsessi, kavatsusega allkirjastada ostu-müügileping 2010. aasta märtsi lõpus. Müügipingutused lõppesid siiski 2010. aasta novembris, kui kõrgeima pakkumise tegija oma pakkumise tagasi võttis.

(13)	Algatamisotsuses esitas järelevalveamet üksikasjalikuma kirjelduse sündmuste, faktide ning majanduslike ja poliitiliste arengute kohta, mis olid seotud Sjóvá kokkuvarisemise ja ümberkorraldamisega.

3. RIIKLIKU SEKKUMISE KIRJELDUS

3.1. Abisaaja

(14)

Sjóvá asutati 1918. aastal ja on olnud alates sellest ajast Islandi kindlustusturul keskne osaleja. Ta teenindab eraisikuid ning igas suuruses organisatsioone ja pakub suure teenindusvõrgu kaudu kogu riigis laia tootevalikut. Sjóvá on üks Islandi kolmest juhtivast kindlustusettevõtjast, kes pakub oma klientidele kõiki kahju- ja elukindlustustooteid.

(15)

Sjóvá on määratlenud kuus tooteliiki: varakindlustus, liikluskindlustus, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus, merekindlustus, lennu- ja veosekindlustus, vastutus- ja elukindlustus.Sjóvá on määratlenud kuus tooteklassi: kinnisvara kindlustus, mootorsõidukite kindlustus, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, laevade kindlustus, õhusõidukite ja veoste kindlustus, vastutus- ja elukindlustus. Tootepõhiste teenuste asemel keskendub ettevõtja siiski kõikehõlmavate kindlustusteenuste osutamisele.

(16)

Sjóvál on üks tütarettevõtja Sjóvá Life. Vastavalt kindlustustegevuse seaduse nr 56/2010 artiklile 12 ei või üks ja sama ettevõtja tegeleda elukindlustuse ja otsese kahjukindlustusega. Kuigi Sjóvá Life on Sjóvást eraldiseisev juriidiline isik eraldi raamatupidamise ja bilansiga, ostab Sjóvá Life Sjóvága sõlmitud lepingu alusel kõik igapäevased toimingud ja juurdepääsu IT-süsteemidele ja -toele. Sjóvá Life tooted on integreeritud Sjóvá toodetega.

(17)

Nagu eespool märgitud, tegutseb Sjóvá nii Islandi kahjukindlustus- kui ka elukindlustusturul. Kahjukindlustuse segmendis on Sjóvá turuosa ligikaudu 28 %, samal ajal kui tema põhikonkurentide ligikaudsed turuosad on järgmised: Vátryggingafélag Íslands hf. (VIS) 35 %, Tryggingamiðstöðin hf. (TM) 26 % ja Vörður tryggingar hf. 11 %. Elukindlustuse segmendis on ligikaudsed turuosad järgmised: Sjóvá Life 35 %, Okkar (Arion Bank) 27 %, LÍS (VISi osa) 24 %, LM (TMi osa) 10 % ja Vörður Lif 4 %. (5)

3.2. Sjóvá rekapitaliseerimine

(18)

Islandi riik võttis Sjóvá rekapitaliseerimiseks kaks meedet: ta osales otseselt Sjóvá esialgses rekapitaliseerimises 2009. aastal, andes kaks võlakirja üle SAT Holdingule (vt allpool punktid 19–22) ja maksis Sjóvá stabiliseerimiseks 2010. aastal veel 683–739 miljonit Islandi krooni (vt punkt 24 ja punktid 29–31).

(19)	Riigiabi Sjóvá esialgseks rekapitaliseerimiseks sätestati 8. juuli 2009. aasta lepinguga Islandi riigile kuuluvate võlakirjade üleandmise kohta (6) SAT Holdingule („Samningur um kröfukaup”).

(20)	Sellel hetkel oli Sjóvá omakapital 13,5 miljardi Islandi krooni võrra miinuses. Seaduse järgi oli nõutav minimaalne positiivne omakapital 2 miljardit Islandi krooni. Minimaalse omakapitali nõuete täitmiseks oli seetõttu vajalik kapitalisüst summas vähemalt 15,5 miljardit Islandi krooni.

(21)

Riigi ja SAT Holdingu vaheline leping hõlmab kahte järgmist võlakirja, mis olid riigi omandis ja mida välisekspert hindas 16. juunil 2009:

Vara

Hinnanguline väärtus

Kirjeldus ja tagatised

Nõue Askar Capitali vastu

6 071 443 539 Islandi krooni

Indekseeritud laenuleping intressiga 3 %. Laen läks üle riigi omandisse, kui viimane võttis 2008. aastal üle keskpanga tagatise. Laen on tagatud:

—	kolmanda järjekoha tagatis Avanti portfellis (paralleelselt Avanti poolt Glitnirile väljastatud võlakirjaga, portfelli arvestuslik väärtus oli 26 miljardit ISK ja Landsbanki Íslandsi esimese järjekoha pandiõigus 16 miljardit ISK) ja

—	esimese järjekoha tagatis Landsvirkjuni (riiklik energiaettevõte), välja antud indekseeritud võlakirjadele nominaalväärtusega 4,7 miljardit ISK.

Landsvirkjuni (riiklik energiaettevõte) väljastatud võlakiri

5 558 479 575 ISK

Välja antud 2005. aastal, maksetähtaeg 2020. aastal, riigigarantiiga, indekseeritud ja intressiga 3 %. Võlakiri läks riigi omandisse tagatisena keskpanga poolt Landsbanki Íslandsile antud laenule.

(22)

Ostuhind oli 11,6 miljardit Islandi krooni ja SAT Holding pidi maksma võlakirjade eest 18 kuu jooksul, st 2010. aasta lõpuks, ja selle perioodi eest intressi ei arvestatud. Võlakirjade ostuhinna tasumise tagatisena seati riigi kasuks SAT Holdingul olevate Sjóvá aktsiate eest esimese järjekoha tagatis.

(23)	Lepingus sätestati võimalus tasuda sellisel viisil, et SAT Holdingu esialgne 73,03 % suurune osalus Sjóvás antakse üle riigile, mida loetakse täielikuks tasumiseks. SAT Holding võib kasutada seda võimalust riigi eelneva nõusolekuta.

(24)

Lisaks nõustus Islandi riik enne SA tryggingar hf. (mis hiljem nimetati Sjóváks) loomist 20. juunil 2009 tõstma Glitniri tagatise Avanti väljastatud võlakirjale neljandalt kolmandale järjekohale kooskõlas riigi enda kasuks seatud Avanti portfelli tagatise järjekohaga. Seda peeti vajalikuks, et Islandi finantsjärelevalveasutus nõustuks Glitniri sissemaksega Sjóvá omakapitali. Glitnir omakorda loovutas Islandi riigile 12,5 % oma nõuetest SJE vastu, kelle käes oli Sjóvá varasem investeerimisportfell.

3.2.1. Glitnir müüb oma Sjóvá aktsiad oma tütarettevõtjale SAT Holding

(25)

Islandi finantsjärelevalveasutus oli seisukohal, et moratooriumi all olev ja likvideerimismenetlust läbiv Glitnir ei sobinud omama kvalifitseeritud osalust Sjóvás. Glitnir müüs seejärel 16. septembril 2009 oma 17,67 % suuruse osaluse Sjóvás SAT Holdingule. Pärast nimetatud tehingut olid Sjóvá aktsionärid:

Ettevõtja	Osalus (%)
Íslandsbanki	9,30
SAT Holding	90,70

(26)	22. septembril 2009 väljastas Islandi finantsjärelevalveasutus Sjóvále lõpuks kindlustustegevuse litsentsi ja lõpetas erijärelevalve, mille all Sjóvá oli alates 2008. oktoobrist viibinud. Portfelli üleandmine toimus 1. oktoobril 2009 (7).

3.2.2. Riigist saab SAT Holdingu kasutatud võimaluse tulemusena Sjóvá suurim aktsionär

(27)	2009. aasta lõpus liideti rahandusministeeriumile ja Islandi Keskpangale (IKP) kuuluv nõuete käsitlemine ja anti üle uuele üksusele — IKP varahaldusele (ESI). Sellest ajast alates võttis täielikult Islandi riigi kontrollitav ESI üle SAT Holdingu vastu esitatud nõuete käsitlemise.

(28)

3. mail 2010 kasutas SAT Holding võimalust anda võla tagasimaksmise asemel 73,03 % Sjóvá aktsiatest üle riigile. Sellest ajahetkest alates olid Sjóvá aktsionärid:

Ettevõtja	Osalus (%)
Íslandsbanki	9,30
SAT Holding	17,67
ESI (riik)	73,03

(29)

16. juunil 2010 võttis Islandi ülemkohus vastu otsuse, et Islandi kroonides antud laenud, mis olid seotud välisvaluutade korviga, on ebaseaduslikud. See mõjutas nii Avanti kui ka Askar Capitali väljastatud võlakirjade väärtust, mida oli kasutatud Sjóvá rekapitaliseerimiseks. Sjóvá kapitali säilitamiseks allkirjastati 28. juulil 2010 vara üleandmise leping ühelt poolt Sjóvá ja teiselt poolt SAT Holdingu, ESI ja Íslandsbanki vahel. Lepingu tulemuseks oli see, et i) SAT Holding omandas 2,1 miljardi Islandi krooni eest Avanti võlakirja (vahe esialgse väärtusega 2,8 miljardit Islandi krooni kattis Sjóvá) ja ii) ESI andis Sjóvále üle Landsvirkjuni võlakirja, mida oli kasutatud Askar Capitali väljastatud võlakirja tagamiseks.

(30)

ESI omandas seejärel SAT Holdingult 880 miljoni Islandi krooni eest Avanti võlakirju. Selle võlakirja nominaalväärtus oli 2 813 miljonit Islandi krooni, kuid väärtus oli ebakindel, kuna Avanti võlakirjaomanikud lootsid pärast Avanti likvideerimist tagasi saada ainult 5–7 % võlakirja väärtusest. See vastaks ESI omandatud võlakirja väärtusele vahemikus 141–197 miljonit Islandi krooni. Selle tulemusena maksis ESI Sjóvá stabiliseerimiseks veel 683–739 miljonit ISK.

(31)

2010. aasta detsembris kiitsid Avanti võlausaldajad heaks kompromisslepingu ettevõtjaga. Sellel hetkel hinnati Avanti portfelli väärtuseks ligikaudu 13 miljardit Islandi krooni. Esimese järjekoha nõue portfelli vastu moodustas ligikaudu 15 miljardit Islandi krooni. Portfelli kolmanda järjekoha tagatis, mis kuulus ühiselt Glitnirile ja ESI-le, oli seetõttu väärtusetu.

3.2.3. Müük SF1-le

(32)	18. jaanuaril 2011 nõustus Stefnir hf. hallatav fond SF1 slhf (SF1) omandama ESI-lt 4,9 miljardi Islandi krooni eest 52,4 % Sjóvást. Tehing toimus pärast ametlikku heakskiitu 1. juulil 2011.

(33)	SF1-le anti lisaks võimalus osta ESI-lt 2,4 miljardi Islandi krooni eest järelejäänud 20,63 % aktsiatest. Seda võimalust kasutati 2012. aasta juulis.

(34)

Pärast tehingut on osalus Sjóvás järgmine:

Ettevõtja	Osalus (%)
Íslandsbanki	9,30
SAT Holding	17,67
SF1	73,03

(35)	Islandi ametiasutustel õnnestus seega müüa oma osalus Sjóvás kokku 7,3 miljardi Islandi krooni eest. See on võrreldav võlakirjade esialgse väärtusega 11,6 miljardit Islandi krooni, mida Island kasutas makse tegemiseks Sjóvá rekapitaliseerimise eesmärgil.

4. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(36)

Järelevalveamet jõudis algatamisotsuses esialgsele järeldusele, et Islandi riigi osalemine Sjóvá rekapitaliseerimises on riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Lisaks väljendas järelevalveamet kahtlust, kas need meetmed on kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõikega 3, pidades silmas järelevalveameti finantskriisi suunistes kehtestatud nõudeid.

(37)

Järelevalveamet märkis eelkõige, et Islandi ametiasutused ei olnud esitanud teavet, näitamaks, et Sjóvá pankroti tulemusena tekkida võivad süsteemsed mõjud võiksid võtta ulatuse, mis kujutab endast „tõsist häiret” Islandi majanduses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b tähenduses. Järelevalveamet märkis samuti, et Sjóvá tegevuse kohta oli esitatud ainult piiratud teavet, probleemide põhjuste ja ümberkorraldamise enda kohta. See teave oli ebapiisav ja ei võimaldanud järelevalveametil hinnata meedet vastavalt artikli 61 lõike 3 punktile b ning eelkõige järelevalveameti riigiabi suuniste peatükile finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (ümberkorraldamise suunised) (8).

5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(38)	Järelevalveametile esitasid märkused järgmised huvitatud isikud.

5.1. Sjóvá ja Islandsbanki märkused

(39)	Järelevalveametile esitasid märkused abisaaja Sjóvá ning Islandsbanki, üks selle aktsionäridest.

(40)	Sjóvá märkused sisaldavad põhiliselt teavet ettevõtja uue juhtkonna võetud ümberkorraldusmeetmete kohta ning finantsandmeid tema tegevuse kohta.

(41)

Íslandsbanki väidab oma märkustes, et Islandi riik tegutses Sjóvá rekapitaliseerimises osaledes turumajandusliku investorina. Kui järelevalveamet peaks siiski jõudma seisukohale, et tehing hõlmas riigiabi, siis märgib Íslandsbanki, et abi tuleks käsitleda kokkusobivana Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b. Märkustes rõhutatakse eriti meetmete tähtsust Islandi finantsturu jaoks, eraettevõtjate (Glitnir ja Íslandsbanki) panust rekapitaliseerimisse ja Sjóvá ümberkorraldamise senist edukust.

5.2. Konkurentide märkused

(42)	Järelevalveamet sai ka märkusi VIS-ilt ja TM-ilt. Mõlemad on Islandi kindlustusettevõtjad ja otseses konkurentsis Sjóvága.

(43)

VIS väidab oma märkustes, et riiklikku sekkumist Sjóvá rekapitaliseerimiseks tuleks käsitleda riigiabina. VIS märgib eelkõige, et turumajandusliku investori põhimõte ei kohaldu sekkumisele, võttes arvesse Sjóvá ja üldisemalt Islandi majandusolukorda sellel ajal, ning samuti sekkumise tingimusi. Ükski erainvestor ei oleks nendel tingimustel rekapitaliseerimises osalenud. VIS väidab lisaks, et abi ei tohiks tunnistada kokkusobivaks. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b ei saa kohaldada, kuna Sjóvá raskustesse sattumine ei oleks põhjustanud tõsist häiret Islandi majanduses. Abi ei olnud seetõttu vajalik. VISi väitel ei ole abi mingil juhul kooskõlas ümberkorraldamise suunistega, seda nii ümberkorraldamiskava puudumise kui ka majandust moonutava mõju tõttu, kaasa arvatud Sjóvá agressiivse hinnakäitumise võimalus.

(44)

TM väidab oma märkustes, et Islandi ametiasutuste sekkumine Sjóvá rekapitaliseerimisse ei toimunud turutingimustel ja seetõttu tuleks seda käsitleda riigiabina. Meetme kokkusobivuse kohta väidab TM, et käesolevale juhtumile ei kohaldu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b ega artikli 61 lõike 3 punkti c erandid. Seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b väidab TM, et seda on vaja kohaldada kitsendavalt ja seda ei saa kasutada ühe ettevõtja probleemide lahendamiseks. TM lisab, et kindlustusettevõtjat ei tohiks käsitleda süsteemselt olulisena ja seetõttu on ta võimalik likvideerida ohutult kehtiva õigusraamistiku piires. TM väidab, et Sjóvále antud abi ei olnud vajalik, sihipärane ega proportsionaalne. Puudub ka ümberkorraldamiskava, mis näeks ette koormuse piisava jagamise ja meetmed konkurentsimoonutuste piiramiseks, eelkõige seoses Sjóvá hinnakäitumisega.

6. ISLANDI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(45)

Islandi ametiasutused ei vaidlusta järelevalveameti esialgseid järeldusi, et Islandi riigi osalemine Sjóvá rekapitaliseerimises on riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Nad ei vaidle vastu järelevalveameti esialgsele järeldusele, et turumajandusliku investori põhimõtet ei saa kohaldada. Island ei vaidlusta samuti seda, et ESI poolne Avanti võlakirja tagasiostmine SAT Holdingu kaudu võis sisaldada Sjóvále antava riigiabi elementi.

(46)

Islandi ametiasutused väidavad, et riigiabi on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel siiski kokkusobiv Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega, kuna sekkumine oli vajalik tõsise häire kõrvaldamiseks lepingupoole majanduses. Nad selgitavad rasket majandusolukorda, milles Island meetme ajal oli. Pärast 2008. aasta septembris alanud Islandi krooni olulist odavnemist ja kõigi kolme peamise panga kokkuvarisemist 2008. aasta oktoobris seisis Island silmitsi oma lähiajaloo tõsiseima majanduskriisiga. Islandi valitsusel tuli astuda julgeid samme, et hoida riigi finantssüsteemi täieliku hävingu eest, millel oleks Islandi ühiskonna jaoks ettenägematud tagajärjed. Meetme ajal oli Islandi finantssüsteem ebastabiilne ja kannatas üldise usalduse puudumise tõttu finantsasutuste suhtes.

(47)

Ühena kolmest peamisest Islandi kindlustusettevõtjast on Sjóvá Islandi finantssüsteemi jaoks süsteemselt oluline. Sjóvá kokkuvarisemine oleks jätnud suure osa Islandi elanikest kindlustuskaitseta ja nad oleksid kaotanud oma nõudeõigused olukorras, kus Islandi ühiskond oli juba silmitsi tõsiste sotsiaalsete raskustega. See oleks ka kõigutanud usaldust finantssüsteemi asutuste vastu ja kandnud finantskriisi edasi kindlustussektorisse. Üldsuse usaldus Islandi kindlustussektori vastu oli vähenenud oluliselt juba 2009. aasta alguses, kuna vastavate emaettevõtjate võlausaldajad olid omanikelt võtnud üle mitte üksnes Sjóvá, vaid ka kaks teist suurt kindlustusseltsi. Sjóvá raskustesse sattumine oleks toonud väga tõenäoliselt kaasa finantsturu kriisi, mis oleks levinud pangandusest kindlustussektorisse.

(48)

Selle analüüsiga nõustub Islandi finantsjärelevalveasutus, kes märgib, et Sjóvá pankrotil oleksid olnud riigi majandusele tõsised tagajärjed. Usaldus finantsturu ja majanduse vastu üldiselt sai Islandi pankade kokkuvarisemise ajal 2008. aasta oktoobris raskelt kannatada. Alles jäänud asutused olid kergesti haavatavad, nagu seda oli ka usaldus finantsasutuste vastu. Sjóvá jätkuv tegutsemine oli Islandi finantsturu toimimise jaoks oluline. Pankrot oleks kaasa toonud kõrvalmõjud kahju- ja elukindlustusturgudele üldiselt. See oleks andnud tagasilöögi Islandi ametiasutuste jätkuvale tööle finantsturgude ümberkorraldamisel.

(49)

Islandi ametiasutused väidavad vajaliku ümberkorraldamise ulatust silmas pidades, et järelevalveamet peaks arvesse võtma, et Sjóvá finantsraskuste põhjusteks olid eranditult tema ebaseaduslikud investeeringud ja tehingud endise omaniku Milestone'iga. See oli võimalik, kuna puudus nõuetekohane riskikontroll ja ühingujuhtimine. Neil ei ole mingit seost igapäevase kindlustustegevusega, mida Sjóvá täna jätkab. Sjóvá kindlustustegevuse elujõulisust ei näita mitte ainult ümberkorraldamiskava finantsprognoosid, vaid seda kinnitab ka Islandi finantsjärelevalveasutus. Lisaks tõendab kolmandast isikust erainvestori valmisolek omandada riigilt ettevõtja enamusosalus, et turg peab Sjóvát elujõuliseks. Tehingu tulemus oli ka see, et Island sai suure osa abist tagasi.

(50)

Islandi ametiasutused rõhutavad, et Sjóvá ajaloolised omanikud kaotasid kõik investeeringud ja et rekapitaliseerimises osalesid nii Glitnir kui ka Íslandsbanki. Sjóvá aitab ümberkorraldamisele kaasa kulusid kärpides ja taastades oma kapitali jaotamata kasumi arvel. Seega on tegemist nii Sjóvá aktsionäride kui ka ettevõtja enda poolse märkimisväärse koormuse jagamisega.

(51)

Islandi ametiasutused väidavad kompensatsioonimeetmete vajadust silmas pidades, et edasisi struktuurseid meetmeid ei tohiks nõuda, kuna ümberkorraldamine on juba viinud Sjóvá bilansi vähenemiseni 70 % võrra ja kesksetest ärisegmentidest ilmajätmine seaks ohtu elujõulisuse. Islandi ametiasutused märgivad samuti, et Sjóvá kvalifitseerub VKE-ks, mis omakorda vähendab vajadust kompensatsioonimeetmete järele. Lõpuks väidavad nad, et nii seoses Sjóvá käitumise kui ka regulatiivsete muudatustega pakutud kohustused on konkurentsimoonutuste vältimiseks asjakohased.

(52)	Vastuseks VIS-i ja TM märkustele viitavad Islandi ametiasutused põhiliselt eelnevatele selgitustele ja esitavad täiendavaid majandusandmeid.

7. ÜMBERKORRALDAMISKAVA

(53)	3. oktoobril 2011 esitasid Islandi ametiasutused Sjóvá esimese ümberkorraldamiskava. Seda kava ajakohastati 13. aprillil 2012 ja 28. mail 2013.

(54)

Ümberkorraldamiskavas tegeletakse elujõulisuse, koormuse jagamise ja konkurentsimoonutuste piiramise oluliste küsimustega. Ümberkorraldamiskava kohaselt vähendab Sjóvá oma investeerimisportfelli üldist riskiprofiili, parandab investeeringute ja riskide juhtimise menetlusi, parandab oma ühingujuhtimist ja suurendab kasumlikkust.

7.1. Finantsprognoosid

(55)

Islandi ametiasutused on esitanud Sjóvá kohta 2016. aastani üksikasjaliku finantsteabe ja finantsprognoosid, kaasa arvatud põhistsenaarium ja kolm stressistsenaariumi. Kuigi ümberkorraldamisperiood kestab ainult 2014. aasta lõpuni, on Islandi ametiasutused esitanud täiendavad planeerimisandmed aastateks 2015 ja 2016. See aitab järelevalveametil hinnata eelkõige stressistsenaariume, mis võtavad arvesse Islandi turule eriomaseid stressijuhtumeid, mille mõju avaldub ka pärast ümberkorraldamisperioodi.

(56)

Kõigi nelja stsenaariumi puhul esitati prognoosid ajavahemikuks 2013–2016 sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu, inflatsiooni, turuosa arengu, indeksiga seotud riigivõlakirjadest saadava tulu, dividendidele ja aktsiate tagasiostuks kuluvate summade tootluse, aktsiapreemia ja -paigutuse ning Sjóvá kahjude/kindlustusmaksete ning kulude/kindlustusmaksete suhete suhtes.

7.1.1. Põhistsenaarium

(57)

Põhistsenaariumis on finantsprognooside aluseks Islandi majanduse SKP kasvu ja inflatsiooni viie aasta prognoos, mille avaldas 30. märtsil 2012 Statistics Iceland ja mida ajakohastati Sjóvá tegelike tulemuste ja Islandi majanduse 2012. aasta tegelike andmete alusel 28. mail 2013. Põhistsenaariumis eeldatakse eelkõige mõõdukat majanduskasvu, inflatsiooni vähenemist ja intressimäärade ühtlast arengut ning Sjóvá turuoasade püsivust.

Põhistsenaarium: eeldused

	2012	2013	2014	2015	2016
SKP kasv	1,6 %	2,5 %	2,8 %	2,8 %	2,7 %
Inflatsioon	4,2 %	3,4 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %
Sjóvá turuosa	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Indeksiga seotud riigivõlakirjad	2,5 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %
Võlakirja jooksva tootluse reaalmäär	1 %	1 %	1 %	1 %	1 %
Aktsiapreemia	5 %	5 %	5 %	5 %	5 %
Kapitaliosaluse määr	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Nõuded/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kulud/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

(58)

Põhistsenaariumi kavandatud kasumiaruanne ja bilanss on toodud allpool tabelis.

Põhistsenaarium: kasumiaruanne (mln ISK)

	2012	2013	2014	2015	2016
Teenitud kindlustuspreemiad	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Tekkinud nõuded	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Muu tulu	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Tegevuskulud	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kindlustustegevuse kasum/kahjum	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Investeerimistulu	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Tulu enne makse ja allahindlust	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Firmaväärtuse amortisatsioon	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kasum enne makse	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Tulumaksud	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kasum	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

Põhistsenaarium: bilanss (mln ISK)

	2012	2013	2014	2015	2016
Vara:	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Äritegevuses kasutatav vara	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Firmaväärtus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Muu immateriaalne vara	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Maksude mahaarvamine	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Väärtpaberid	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Edasikindlustusvarad	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Laenujääk	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Raha ja raha ekvivalendid	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Vara kokku	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapital:	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapital perioodi alguses	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Aasta kasum	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Dividend	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapital kokku	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kohustused:	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Tehnilised eraldised	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Elukindlustuse tehnilised eraldised	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Makstavad arved	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kohustused kokku	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapital ja kohustused	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

(59)

Põhistsenaariumis kavandatud peamised finantssuhtarvud on esitatud allpool tabelis.

Põhistsenaarium: peamised finantssuhtarvud

	2012	2013	2014	2015	2016
Korrigeeritud solventsus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapitali investeeringute tulusus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

(60)	Ümberkorraldamisperioodi lõpus saavutab Sjóvá kavandatud omakapitali tulusus põhistsenaariumis ligikaudu […] %.

7.1.2. Stressistsenaarium: W-kujuline majanduslangus

(61)

Islandi ametiasutused on esitanud W-kujulise majanduslanguse stressistsenaariumi mudeli. Selle SKP eeldustes aastateks 2013–2016 kasutatakse edasise majanduslanguse ja kõrgema inflatsiooni mudelit. Täiendava stressina eeldatakse ka seda, et intressimäärad ei muutu ja et aktsiapreemia muutub negatiivseks. W-kujulise majanduslanguse stsenaarium esitab seega sügava majanduslanguse ja kaasnevate täiendavate stressielementide mudeli.

W-kujulise majanduslanguse stressistsenaarium: eeldused

	2012	2013	2014	2015	2016
SKP kasv	1,6 %	1,2 %	–6,6 %	–4,0 %	2,6 %
Inflatsioon	4,2 %	12,4 %	12,0 %	5,4 %	4,0 %
Sjóvá turuosa	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Indeksiga seotud riigivõlakirjad	2,5 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %
Võlakirja jooksva tootluse reaalmäär	1 %	1 %	1 %	1 %	1 %
Aktsiapreemia	5 %	5 %	–70 %	–7,9 %	5 %
Aktsiapaigutus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Nõuded/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kulud/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

W-kujulise majanduslanguse stressistsenaarium: finantsnäitajad (mln ISK, kui ei ole teisiti märgitud)

	2012	2013	2014	2015	2016
Kindlustustegevuse kasum/kahjum	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kasum kokku	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Korrigeeritud solventsus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapitali investeeringute tulusus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

7.1.3. Stressistsenaarium: kapitalikontrollid

(62)

Islandi ametiasutused on esitanud kapitalikontrollide stressistsenaariumi mudeli. Selles stressitestis eeldatakse, et kapitalikontrollid lõpetatakse Islandil 2014. aastal. Selle tulemusena devalveerub Islandi kroon oma praeguse offshore-väärtuseni, mis on ligikaudu 30 % ametlikust vahetuskursist väiksem. See toob kaasa inflatsioonimäära kasvu. Kõrgem inflatsioonimäär omakorda vähendab kahjusuhet. Eeldatakse, et reaalintressi määrad suurenevad 6,5 %-ni ja aktsia riskipreemia jõuab kapitali väljavoolu tõttu – 50 %.

Kapitalikontrollide stressistsenaarium: eeldused

	2012	2013	2014	2015	2016
SKP kasv	1,6 %	2,5 %	2,8 %	2,8 %	2,7 %
Inflatsioon	4,2 %	3,4 %	2,5 %	10,5 %	5 %
Sjóvá turuosa	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Indeksiga seotud riigivõlakirjad	2,5 %	2,5 %	6,5 %	6,5 %	6,5 %
Võlakirja jooksva tootluse reaalmäär	1 %	1 %	1 %	1 %	1 %
Aktsiapreemia	5 %	5 %	–50 %	5 %	5 %
Aktsiapaigutus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Nõuded/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kulud/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

Kapitalikontrollide stressistsenaarium: finantsnäitajad (mln ISK, kui ei ole teisiti märgitud)

	2012	2013	2014	2015	2016
Kindlustustegevuse kasum/kahjum	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kasum kokku	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Korrigeeritud solventsus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapitali investeeringute tulusus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

7.1.4. Stressistsenaarium: 2 külma talve

(63)

Islandi ametiasutused on esitanud kahe külma talve stressistsenaariumi mudeli. Selles stressistsenaariumis muudetakse põhistsenaariumi kahe ebatavaliselt külma talve esinemise alusel. Tulemuseks on märkimisväärne kasv kahjude arvu (eelkõige autoavariide) osas, mis on suhteliselt väikesed ja mida edasikindlustus seetõttu ei kata. Eeldatav kahjude summa põhineb 100 % kindlustusmaksetel.

Kahe külma talve stressistsenaarium: eeldused

	2012	2013	2014	2015	2016
SKP kasv	1,6 %	2,5 %	2,8 %	2,8 %	2,7 %
Inflatsioon	4,2 %	3,4 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %
Sjóvá turuosa	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Indeksiga seotud riigivõlakirjad	2,5 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %	2,5 %
Võlakirja jooksva tootluse reaalmäär	1 %	1 %	1 %	1 %	1 %
Aktsiapreemia	5 %	5 %	5 %	5 %	5 %
Aktsiapaigutus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Nõuded/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kulud/kindlustusmaksed miinus edasikindlustus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

Kahe külma talve stressistsenaarium: finantsnäitajad (mln ISK, kui ei ole teisiti märgitud)

	2012	2013	2014	2015	2016
Kindlustustegevuse kasum/kahjum	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Kasum kokku	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Korrigeeritud solventsus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Omakapitali investeeringute tulusus	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]

7.1.5. Stressistsenaariumid: järeldus

(64)

Kõigis kolmes stressistsenaariumis jääb maksevõime suhtarv kogu ümberkorraldamisperioodi jooksul tugevaks ja Sjóvá peaks olema kasumlik, välja arvatud konkreetsed stressisündmused teatud aastatel. Vastavalt täiendavatele planeerimisandmetele aastateks 2015 ja 2016 taastaks Sjóvá oma kasumlikkuse seejärel kiiresti isegi kõnealustel tingimustel.

7.2. Ümberkorraldamismeetmete kirjeldus

(65)	Sjóvá ümberkorraldamine koosneb mitmest struktuursest ja tegevuse reguleerimisega seotud meetmest, mida kirjeldatakse allpool.

7.2.1. Kindlustustegevuse eraldamine ja investeeringute lõpetamine

(66)

Nagu eespool märgitud, tulenesid peamised Sjóvá finantsraskusteni viinud probleemid investeerimisotsustest ja kontsernisisesest laenamisest, mille taga oli endine omanik Milestone. Selle tagajärjel tekkisid Sjóvál seoses oma investeerimisportfelliga tõsised probleemid. Keskne samm Sjóvá ümberkorraldamisel oli seetõttu tema kindlustustegevuse üleviimine uude ettevõtjasse (mis hiljem nimetati ümber Sjóváks) 2009. aasta suvel ja varasema investeerimisportfelli likvideerimine.

7.2.2. Ühingujuhtimise ja kontrollistruktuuride muutmine

(67)	Islandi uus kindlustustegevuse seadus jõustus 2010. aastal. See sisaldab rangemaid eeskirju kindlustusettevõtjate ühingujuhtimise ja muude kontrollimehhanismide kohta.

(68)

Olulised muudatused on järgmised:

—	kindlustusettevõtja juhataja ei või olla teise finantsasutuse või kindlustusettevõtja juhataja. Islandi finantsjärelevalveasutus võib teha tütarettevõtjate puhul erandeid.

—

Tegevjuht või juhataja peab käima Islandi finantsjärelevalveasutuse eksamitel, mida korraldatakse kõnealuste isikute kvalifikatsiooni ja teadmiste hindamise eesmärgil. Finantsjärelevalveasutus võib keelduda nõusoleku andmisest hindamist mitteläbinud isikute määramiseks kindlustusettevõtja juhatajaks või tegevjuhiks.

—	Juhatus peab kehtestama juhtimiseeskirjad, sisekontrolli eeskirjad, siseauditi eeskirjad, finantstegevuse eeskirjad ja korra, mis tahes laenamistegevuse eeskirjad ja korra ning seotud isikutega äritehingute tegemise eeskirjad ja korra.

—	Juhatus peab kehtestama finantsinstrumentidega kauplemise eeskirjad ettevõtjale endale ja isiklikult juhatajatele, tegevjuhile ja ettevõttes määratletud võtmeisikutele.

—	Finantsjärelevalveasutus kehtestab eeskirjad, mida kohaldatakse boonussüsteemidele, mis on osa kindlustusettevõtjate palgapakettidest.

—	Juhatus peab kehtestama siduvad erieeskirjad investeerimismenetluste ja investeerimistegevuse läbiviimise kohta, kui ettevõtja kavatseb investeerida finantsinstrumentidesse, mis ei ole börsil noteeritud.

—	Juhatus peab kehtestama siduvad eeskirjad kinnisvara kohta, mille eesmärk on üksnes investeerimine ja mitte ettevõtja enda tarbeks kasutamine.

—	Kõik eespool toodud korra kohaselt nõutavad ettevõttesisesed eeskirjad tuleb esitada Islandi finantsjärelevalveasutusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

(69)

Sjóvá on olulised seadusemuudatused rakendanud. Kooskõlas uute regulatiivsete nõuetega on Sjóvá juhatus võtnud vastu eeskirjad investeeringute kohta; eeskirjade muutmise peab heaks kiitma Islandi finantsjärelevalveasutus. Sjóvá juhatus kehtestas ja allkirjastas 4. aprillil 2011 ühingujuhtimise eeskirjad ja esitas need finantsjärelevalveasutusele. Tegevjuht on ka kehtestanud ja allkirjastanud eeskirjad, milles määratletakse ja määratakse kindlaks võtmeisikute kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

(70)

Lisaks moodustati Sjóvás 2010. aasta aprillis uus riski- ja analüüsiosakond. See osakond vastutab otseselt tegevjuhi ees, seda juhib kvalifitseeritud aktuaar, kellele lisaks on osakonnas veel kuus töötajat. Osakonna eesmärk on:

—	vastutada regulatiivsete ja usaldusväärsete riskijuhtimisprotseduuride koostamise ja jõustamise eest Sjóvá elu- ja kahjukindlustussegmentides;

—	analüüsida kõikide Sjóvá kindlustusliikide kindlustustehnilisi tulemeid;

—	esitada aruandeid ja teha muudatusettepanekuid tariifide kohta;

—	vastutada kindlustustegevuse kõikide liikide täpsete tariifide eest;

—	jõustada Sjóvás kõik riskijuhtimisega seotud menetlused;

—	analüüsida korrapäraste ajavahemike järel tehnilisi eraldisi ja vastutada täpse kahjunõuete eraldise moodustamise eest;

—	viia läbi stressiteste ja oma riskide ja maksevõime hindamist (ORSA);

—	vastutada Solvency II rakendamise eest ja Solvency II nõuete jõustamise eest Sjóvás;

—	esitada tegevjuhile ja juhatusele korrapäraselt seaduses ettenähtud aruandeid riskijuhtimisega seotud küsimuste kohta ja

—	teatada finantsjärelevalveasutusele ja esitada talle aruandeid kõikide küsimuste kohta, mis on seotud riskijuhtimise ja kindlustustehniliste tulemite ning kohustuslike aruannetega.

(71)	Juhatus moodustas kooskõlas kohustuslike nõuetega siseauditi komisjoni.

7.2.3. Muud elujõulisuse meetmed

(72)

Sjóvá on rakendanud meetmeid oma kindlustustegevuse marginaali suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Need meetmed hõlmavad palkade vähendamist, turundus- ja muude tegevuskulude vähendamist ning rangete eeskirjade rakendamist kindlustuspakkumiste tegemisel. Lisaks ei ole töötajatele praegu ette nähtud tasakaalustavaid boonussüsteeme. Sjóvá lõpetas ka edasikindlustustegevuse, mille kaudu ta oli minevikus omandanud rahvusvahelise kindlustusriskide portfelli.

(73)

Kõnealuste meetmete eesmärk on eelkõige tagada kombineeritud suhte jäämine alla 100 %, st et kindlustustegevus on iseenesest jätkusuutlik, võtmata investeerimistegevusega seotud ebamõistlikke riske. Kõnealuste meetmete tulemusena suutis Sjóvá parandada kombineeritud suhet 114,4 %-lt 2005. aastal 95,6 %ni 2010. aastal. Põhistsenaariumi kohaselt jääb suhe alla 100 % kuni 2016. aastani.

7.3. Kohustused

(74)	Nagu lisas märgitud, on Islandi valitsus ja Sjóvá kohustunud kehtestama piirangud teatavate äriklientide kindlustuspakkumiste hinnakujundusele ning keelama teatud omandamised ja reklaamitegevused.

(75)	Islandi ametiasutused on samuti kohustunud rakendama teatud regulatiivseid muudatusi kindlustusturu toimimisele, nagu lisas märgitud.

II. HINNANG

1. RIIGIABI OLEMASOLU

(76)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõige 1 kõlab järgmiselt:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

(77)

Järelevalveamet hindab eespool punktis 18 sätestatud järgmisi meetmeid:

1.	Islandi riik aitas kaasa Sjóvá rekapitaliseerimisele, andes SAT Holdingule üle kaks enda omandis olevat võlakirja, mille väärtuseks hindas välisekspert 11,6 miljardit Islandi krooni (ligikaudu 76 miljonit eurot), et kasutada neid Sjóvá omakapitalina.

Islandi riik nõustus ka tõstma Glitniri tagatise Avanti välja antud võlakirjale neljandalt kolmandale järjekohale, et anda Glitnirile võimalus teha sissemakse Sjóvá kapitali. Kuna Avanti võlakiri kaotas pärast Islandi ülemkohtu 16. juuni 2010. aasta otsust suurema osa oma väärtusest, sõlmis Islandi riik (ESI kaudu) 28. juulil 2010 varade üleandmise lepingu. Lepingu tulemusena andis ESI Sjóvá stabiliseerimiseks veel 683–739 miljonit Islandi krooni, omandades selleks SAT Holdingult 880 miljoni Islandi krooni eest Avanti võlakirja.

(78)	Allpool viidatakse nendele meetmetele kui rekapitaliseerimismeetmetele.

1.1. Riigi ressursside olemasolu

(79)	Nagu järelevalveamet oli esialgselt algatamisotsuses juba järeldanud, on selge, et esimest rekapitaliseerimismeedet rahastati Islandi riigi antud ressurssidest.

(80)

Teine rekapitaliseerimismeede, milleks oli maksmine hiljem SAT Holdingult omandatud Avanti võlakirja eest, teostas samuti Islandi riik riigi ressurssidest. Avanti võlakirjale antud Glitniri tagatise suurendamine kahandas tõenäosust, et riigile tehakse võlakirja alusel tagasimakse ja vähendas seetõttu tema nõude väärtust. See vähendamine mõjutas seega samuti riigi ressursse.

(81)	Järelevalveamet teeb seetõttu järelduse, et Sjóvá mõlemasse rekapitaliseerimismeetmesse kaasati riigi ressursid.

1.2. Teatud ettevõtjate või teatud kaupade tootmise soodustamine

(82)	Riigiabina käsitlemiseks peab meede andma selektiivseid eeliseid teatud ettevõtjatele või teatud kaupade tootmisele.

(83)	Rekapitaliseerimismeetmete eesmärk oli tagada, et Sjóvá saaks täita regulatiivsed miinimumkapitali nõuded, andes ettevõtjale sellega võimaluse kindlustusvaldkonnas edasi tegutseda.

(84)

Islandi ametiasutused on kinnitanud, et riik osales Sjóvá kindlustustegevuse rekapitaliseerimises, kuna Glitniril ja Íslandsbankil puudusid vahendid, et tagada ise nõutud kapitali olemasolu ja ei suudetud leida teist erainvestorit, kes oleks olnud valmis seda tegema. See kinnitab järelevalveameti algatamisotsuses väljatoodud seisukohta, et Islandi riik ei tegutsenud Sjóvá rekapitaliseerimises osaledes turumajandusliku investorina.

(85)	Järelevalveamet teeb seetõttu järelduse, et rekapitaliseerimismeetmed andsid Sjóvále eelise. Eelis on selgelt selektiivne, kuna meede kavandati kasu tooma ainult Sjóvále.

(86)

Riigiabi element vastab omakapitalile, mida Sjóvá ei oleks riigi osaluseta saanud, st Islandi riigi antud esialgsed 11,6 miljardit Islandi krooni ning ESI täiendav panus vahemikus 683–739 Islandi krooni vastavalt 28. juuli 2010. aasta varade üleandmise lepingule. Järelevalveameti hinnangul moodustab abi element ligikaudu 12,3 miljardit Islandi krooni.

1.3. Konkurentsi kahjustamine ja lepinguosaliste vahelise kaubanduse mõjutamine

(87)

Rekapitaliseerimismeetmed tugevdavad Sjóvá positsiooni konkurentidega (või võimalike konkurentidega) võrreldes Islandil ja teistes EMP riikides. Sjóvá on kindlustusturul tegutsev ettevõtja, nagu eespool kirjeldatud, mis on avatud rahvusvahelisele konkurentsile EMP-s. Samal ajal kui Islandi finantsturud on praegu eelkõige kapitalikontrollide tõttu üsna isoleeritud, eksisteerib endiselt piiriülene kindlustusteenuste kaubandus, mis kapitalikontrollide lõpetamise korral hoogustub. Rekapitaliseerimismeetmed seega kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi viisil, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.4. Järeldus riigiabi olemasolu kohta

(88)	Järelevalveamet teeb eespool toodu põhjal järelduse, et rekapitaliseerimismeetmed sisaldavad riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

2. MENETLUSNÕUDED

(89)

Vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 tuleb EFTA järelevalveametit „piisava ajavaruga teavitada igasugusest abi andmisest või abi muutmise kavast, et järelevalveametil oleks võimalik esitada märkusi. Asjaomane EFTA riik ei tohi kavandatavat meedet rakendada enne lõpliku otsuse langetamist.”

(90)

Islandi ametiasutused ei teatanud järelevalveametile rekapitaliseerimismeetmetest enne nende rakendamist. Järelevalveamet teeb seetõttu järelduse, et Islandi ametiasutused ei ole täitnud oma kohustusi vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3. Abimeetmete andmine oli seetõttu ebaseaduslik.

3. ABI KOKKUSOBIVUS

(91)	Järelevalveamet märgib eelmärkusena, et ilma riikliku sekkumiseta oleks Sjóvá vaieldamatult seisnud silmitsi pankrotiga, kuna ta ei oleks olnud suuteline täitma regulatiivseid kapitalinõudeid. Esimese rekapitaliseerimismeetme ajal oli Sjóvá seetõttu raskustes ettevõtja.

(92)	Järelevalveamet märgib samuti, et Islandi ametiasutuste väitel kuuluvad Sjóvá kasuks võetud rekapitaliseerimismeetmed Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b sätestatud erandi alla ja täidavad järelevalveameti ümberkorraldamise suuniste nõudeid.

3.1. Kokkusobivuse hindamise õiguslik alus: Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkt b ja järelevalveameti ümberkorraldamise suunised

(93)

Samal ajal kui raskustes ettevõtjatele, nagu näiteks Sjóvá, antud riigiabi hinnatakse tavaliselt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, siis Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b on lubatud kasutada riigiabi „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses”.

3.1.1. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaldatavus

(94)	Nagu eespool märgitud, eraldasid Islandi ametiasutused esialgsed Sjóvá rekapitaliseerimiseks vajalikud vahendid 8. juuli 2009. aasta võlakirjade üleandmise lepinguga.

(95)

Sellel ajal mõjutas Islandi majandust endiselt teravalt finantskriis. Suured kommertspangad olid pankrotihalduri juhtimise all, valitsus oli sisse viinud kapitalikontrollid, inflatsioon kasvas järsult ja Island pidi alustama kokkuhoiuprogrammi, mis oli osa IMF-ilt saadud tugilaenu ja laenu tingimustest. Sellel konkreetsel taustal hoiatas Islandi finantsjärelevalveasutus tõsiste tagajärgede eest Islandi majandusele ja ühiskonnale, kui Sjóvál lastakse raskustesse sattuda, kaasa arvatud süsteemse mõju oht finantsturgudele (9).

(96)	Järelevalveamet märgib, et ühe ettevõtja raskustesse sattumine avaldab kindlustussektoris tavaliselt vähem süsteemset mõju kui pangandussektoris. Praegusel juhul tuleb Sjóvá raskustesse sattumise mõju hinnata siiski Islandis aastatel 2008–2009 valitsenud tõsise finants- ja majanduskriisi taustal.

(97)	Järelevalveamet jagab Islandi ametiasutuste tehtud analüüsis väljatoodud seisukohta, mille kohaselt selle ajani, kuni taastub usaldus finantssüsteemi vastu, ei pruugi taolise kriisi võimalik mõju piirduda ainult Sjóvá ega isegi finantssüsteemiga.

(98)	Järelevalveamet on seetõttu seisukohal, et riigi osalemist 2009. aasta juulis toimunud rekapitaliseerimises võib käsitleda kavatsusena kõrvaldada tõsine häire Islandi majanduses.

3.1.2. Ümberkorraldamise suuniste kohaldamine

(99)	Järelevalveameti ümberkorraldamise suunistes on sätestatud riigiabi eeskirjad, mida kohaldatakse finantsasutuste ümberkorraldamisele finantskriisi ajal.

(100)

Vastavalt ümberkorraldamise suunistele peab finantsasutuse ümberkorraldamine finantskriisi ajal, selleks et see oleks kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b:

—	viima ettevõtja elujõulisuse taastamiseni;

—	sisaldama abisaaja piisavat omapanust (koormuse jagamine) ja

—	hõlmama piisavaid meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(101)

Järelevalveamet hindab seega allpool Sjóvá jaoks esitatud ümberkorraldamiskava alusel, kas kõnealused kriteeriumid on täidetud ja kas eespool kirjeldatud abimeetmed kujutavad endast ümberkorraldamisabi.

3.2. Elujõulisuse taastamine

(102)

Järelevalveamet on kindlaks teinud järgmised Sjóvá probleemide põhjused, mis viisid riikliku sekkumiseni: i) nõuetele mittevastav investeerimistegevus; ii) ebapiisav ühingu- ja riskijuhtimine, ja iii) kindlustustoodete ebapiisav kasumlikkus.

(103)

Ümberkorraldamiskavas tegeletakse nimetatud probleemide põhjuste ja ettevõtja muude riskiteguritega.

3.2.1. Ümberkorraldamismeetmete hindamine — kindlustustegevuse eraldamine ja investeeringute lõpetamine

(104)

Sjóvá kindlustustegevuse üleviimine uude ettevõtjasse vabastas kindlustustegevuse varasemast investeerimisportfellist tulenevatest riskidest. See meede võimaldas Sjóvál pärast rekapitaliseerimist keskenduda taas oma kindlustustegevusele.

(105)

Järelevalveamet on seisukohal, et pärast üleviimist ei ohusta Sjóvát enam ülemäärane risk, mis tuleneb varasemast investeerimisportfellist, mis lõpetatakse eraldi üksuse moodustamise teel.

3.2.2. Ümberkorraldamismeetmete hindamine — ühingu- ja riskijuhtimise parandamine

(106)

Järelevalveamet märgib, et Sjóvá on rakendanud 2010. aastal jõustunud Islandi kindlustustegevuse seaduse nõuded, mis sisaldavad rangemaid eeskirju ühingujuhtimise ja muude kontrollimehhanismide kohta. Need muudatused tugevdavad Sjóvá ühingujuhtimist ja näevad ette Islandi finantsjärelevalveasutuse kõikehõlmava järelevalve, kaasa arvatud investeerimispoliitika üle.

(107)

Sjóvá on lisaks moodustanud riski- ja analüüsiosakonna, millel on märkimisväärsed vahendid riskijuhtimise ja tegevuse järelevalve parandamiseks, samuti on moodustatud siseauditi komisjon. Ametlikult on vormistatud ka olulised põhimõtted, nt kindlustuspakkumiste hinnakujundus ja investeerimispoliitika. Nõuetele vastavuse tagamiseks jälgitakse korrapäraselt, kuidas töötajad kõnealuseid põhimõtteid järgivad.

(108)

Järelevalveamet märgib, et endise aktsionäri Milestone'i määratud tegevjuht ja juhatuse liikmed asendati 2009. aastal.

(109)

Järelevalveamet on seisukohal, et eespool kirjeldatud meetmed on asjakohased, tegelemaks ühingu- ja riskijuhtimise vajakajäämistega, mis aitasid kaasa Sjóvá finantsraskustele.

3.2.3. Ümberkorraldamismeetmete kirjeldus — kasumlikkuse meetmed

(110)

Järelevalveamet võtab teadmiseks Sjóvá võetud meetmed kasumlikkuse suurendamiseks nii marginaalide suurendamise kui ka kulude vähendamise osas. Kõnealuste meetmete tulemusena suutis Sjóvá oluliselt parandada kombineeritud suhet ja teenida oma kindlustustegevuselt kasumit. Ümberkorraldamiskavas on ette nähtud kasumlikkuse edasine parandamine.

(111)

Järelevalveamet on seisukohal, et kõnealused meetmed peaksid võimaldama teenida Sjóvá kindlustustegevuselt kasumit ja vähendada sõltuvust investeerimistulust, võimaldades Sjóvál seega säilitada usaldusväärsem investeerimispoliitika. Samal ajal peaksid meetmed aitama Sjóvál tugevdada omakapitali, eelkõige ebasoodsate arengute korral, kaasa arvatud need, mille kohta on esitatud mudelid stressistsenaariumides.

3.2.4. Finantsprognooside hindamine

(112)

Nagu nõutud ümberkorraldamise suuniste punktis 13, on Islandi ametiasutused esitanud finantsprognoosid, mis hõlmavad nii põhistsenaariumi kui ka kolme stressistsenaariumi.

(113)

Ümberkorraldamiskavas esitatud finantsprognoosid põhinevad põhistsenaariumis piisavalt usaldusväärsetel ja konservatiivsetel eeldustel. Põhistsenaariumis toodaks Sjóvá kasumit ja konsolideeriks oma kapitalibaasi kogu planeerimisperioodi jooksul. Põhistsenaariumis on Sjóvá kavandatud omakapitali investeeringute tulusus ümberkorraldamisperioodi lõpus ligikaudu […] %, mis on kooskõlas majandusharu praeguste turunõuetega. Lisaks jääb Sjóvá kavandatud kombineeritud suhe alla 100 %, mis näitab, et igapäevane kindlustustegevus jääb kasumlikuks ja Sjóvál ei ole vaja piisava tootluse saavutamiseks tugineda ebamõistlikult riskantsele investeerimisstrateegiale.

(114)

Järelevalveamet ei vaidlusta, et stressistsenaariumi eeldused sisaldavad piisavat stressitaset, hindamaks Sjóvá suutlikkust jääda maksevõimeliseks. Finantsprognooside tulemuste alusel jääks Sjóvá kõigi kolme stressistsenaariumi puhul maksevõimeliseks kogu planeerimisperioodi jooksul. Järelevalveamet on seisukohal, et kolme erineva stressistsenaariumi esitamine, mis lähevad ümberkorraldamisperioodist isegi kaugemale, tugevdab stressitestimise usaldusväärsust. Stsenaariumid hõlmavad eelkõige pikaleveniva majanduslanguse juhtumit, samuti teisi stressitegureid, tegeledes konkreetselt Islandi olukorraga (nt kapitalikontrollid). Regulatiivseid solventsusnõudeid ei rikutaks ühegi kolme stressistsenaariumi puhul mitte ühelgi hetkel kogu planeerimisperioodi jooksul.

(115)

Järelevalveamet teeb eespool toodut silmas pidades järelduse, et Sjóvá finantsprognoosid näitavad ettevõtja elujõulisuse taastumist, nagu ümberkorraldamise suunistes nõutud. Järelevalveamet märgib samuti, et erainvestor SF1 nõustus ostma Islandi riigilt enamusosaluse Sjóvás. Erasektori turuosalise valmisolek ettevõtjasse märkimisväärse investeeringu tegemiseks kinnitab kõnealust järeldust.

3.3. Omapanus — koormuse jagamine

(116)

Ümberkorraldamise suunistes märgitakse abisaaja asjakohase panuse vajadust, et piirata abi miinimumini ja tegeleda konkurentsimoonutuste ja moraaliriskiga. Sel eesmärgil tuleks esiteks piirata ümberkorraldamise kulusid ja teiseks peaks abisumma tänu märkimisväärsele omapanusele olema piiratud.

(117)

Ümberkorraldamise kulude piiramise kohta märgitakse ümberkorraldamise suuniste punktis 23, et ümberkorraldamisabi peaks piirduma nende kulude katmisega, mis on vajalikud elujõulisuse taastamiseks. Selleks et piirata abi miinimumini, peaksid finantsasutused kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks esmalt omaenda ressursse. Sellele vastavalt ei peaks ümberkorraldamisega seotud kulusid kandma mitte ainult riik, vaid ka need, kes asutusse investeerisid, kattes kahjumeid olemasoleva kapitali abil ja makstes riiklike sekkumiste eest piisavat hüvitist.

3.3.1. Ümberkorraldamiskulude piiramine

(118)

Sjóvá rekapitaliseerimine piirdus sellega, mida oli vaja regulatiivsete miinimumkapitali nõuete täitmiseks, millest Islandi riik maksis ainult selle summa, mida Sjóvá peamised võlausaldajad Glitnir ja Íslandsbanki ei suutnud eraldada.

(119)

Kindlustustegevuse üleviimine uude üksusse tagas, et rekapitaliseerimine piirdus igapäevase kindlustustegevuse jaoks vajalikuga ja ei katnud varasemast investeerimisportfellist tulenevaid kahjumeid.

(120)

Rekapitaliseerimise piiramine vajaliku miinimumini kitsendas Sjóvá suutlikkust turul konkureerida. Lisaks ei ole ühegi ümberkorraldamiskavas esitatud kulu eesmärk uutele turgudele sisenemine või Sjóvá äritegevuse mis tahes viisil laiendamine.

(121)

Nendel põhjustel on järelevalveamet seisukohal, et ümberkorraldamisabi summa piiramiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

3.3.2. Koormuse jagamine/omapanus

(122)

Vastavalt ümberkorraldamise suuniste punktis 24 märgitule peaksid ettevõtjad kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks omaenda ressursse. Lisaks uurib järelevalveamet, kas olemasolevate aktsionäride finantspositsioon on kapitalisüsti tulemusena täielikult või osaliselt nõrgenenud.

(123)

Järelevalveamet märgib, et Sjóvá ajaloolised omanikud on aidanud ümberkorraldamiskulusid kanda. Milestone kaotas kogu oma osaluse ettevõtjas mingit hüvitist saamata, kui Glitnir Sjóvá üle võttis. Praegu SJE-le kuuluva varasema investeerimisportfelli lõpetamine toob investorite jaoks kaasa täiendavad kahjumid. Need meetmed aitavad kaasa koormuse jagamisele ja vähendavad abist tulenevat moraaliriski.

(124)

Seoses panustamisega ümberkorraldamiskulude kandmisse Sjóvá tekitatud sisemiste ressursside arvel märgib järelevalveamet, et Sjóvá on rakendanud nii kasumlikkuse kui ka kulude kärpimise meetmeid. Kõnealused meetmed tagavad, et Sjóvá teenib piisavalt kasumit omakapitali baasi tugevdamiseks aja jooksul. Järelevalveamet märgib, et ümberkorraldamiskavas ei ole 2014. aastani ette nähtud dividendimakseid.

(125)

Islandi riik on suutnud vaid kolme aastaga müüa kõik oma Sjóvá aktsiad erainvestorile ja saada seega tagasi ligikaudu kaks kolmandikku riigiabina antud vahenditest.

(126)

Eespool toodud meetmeid silmas pidades on järelevalveamet seisukohal, et ümberkorraldamiskavas on ette nähtud piisav kulude jagamine ja ümberkorraldamisse antav omapanus.

3.4. Konkurentsimoonutuste leevendamise meetmed

(127)

Ümberkorraldamissuuniste punktis 31 märgitakse, et abisumma ja sellest tulenevate konkurentsimoonutuste hindamisel võtab järelevalveamet arvesse nii absoluutset kui ka suhtelist saadud riigiabi summat.

(128)

Nagu eespool märgitud, sai Sjóvá riigiabi kokku ligikaudu 12,3 miljardit Islandi krooni (ligikaudu 77 miljonit EUR). See moodustas peaaegu 80 % omakapitali puudujäägist esialgse rekapitaliseerimise ajal. See näitab, et Sjóvá saadud abisumma oli suhteliselt suur. Lisaks oleks Sjóvá riikliku sekkumise ärajäämisel turult väljunud.

(129)

Nende elementide alusel vaatles järelevalveamet esmalt konkurentsimoonutuste leevendamise struktuurseid meetmeid. Järelevalveamet hindas võimalikku loobumist Sjóvá elukindlustustegevusest, millega tegeleb tütarettevõtja Sjóvá Life.

(130)

Islandi ametiasutused on esitanud üksikasjaliku teabe elukindlustustegevuse tähtsuse kohta Sjóvá elujõulisuse jaoks. Nad heitsid valgust eelkõige kõnealuse ärivaldkonna integreerimisele Sjóvá pakutavate toodetega, klientide nõudlusele nii kahju- kui ka elukindlustustooteid sisaldavate kindlustuspakettide järele ning peamiste konkurentide suutlikkusele seda nõudlust kahjukindlustuse valdkonnas rahuldada. Sellel alusel esitasid Islandi ametiasutused arvamuse, et järelevalveamet peaks kohaldama põhimõtet, et konkurentsimoonutusi piiravad meetmed ei tohi kooskõlas ümberkorraldamissuuniste punktiga 32 kahjustada elujõulisuse taastamise väljavaateid.

(131)

Eespool toodut silmas pidades teeb järelevalveamet järelduse, et ei oleks asjakohane nõuda Sjóvált elukindlustustegevusest loobumist.

(132)

Struktuursete meetmete puudumisel on järelevalveametil vaja hinnata tegevuse reguleerimisega seotud meetmeid.

(133)

Järelevalveamet märgib, et Sjóvá turuosa on finantskriisi algusest alates märkimisväärselt vähenenud. Islandi ametiasutused on esile tõstnud mõju, mida avaldas turuosadele 30päevane „üleminekuaken” 2009. aasta septembris, mis võimaldas konkurentidel esitada kõikidele Sjóvá klientidele kahjukindlustussegmendis konkureerivad pakkumised. Islandi ametiasutused väidavad, et see regulatiivne meede oli suunatud mõningate konkurentsimoonutuste vastu.

(134)

Järelevalveamet märgib samuti, et ümberkorraldamiskavas ei ole ette nähtud Sjóvá turuosa agressiivset kasvu ja et uue hinnakujunduse ja riskijuhtimise poliitika eesmärk on tagada, et Sjóvá teeks pakkumisi ainult piisavalt kasumlikus ärivaldkonnas.

(135)

Lisaks on Islandi ametiasutused ja Sjóvá kohustunud kehtestama ümberkorraldamisperioodi jooksul piirangud teatavate äriklientide kindlustuspakkumiste hinnakujundusele, mis on ära toodud lisas. Kohustus annab täiendava tagatise Sjóvá võimaliku agressiivse turukäitumise ärahoidmiseks ja kohustuse tõttu tekkinud kindlustustegevuse kahjum toob kasu Sjóvá konkurentidele.

(136)

Järelevalveamet märgib, et nimetatud kohustus hõlmab ainult teatavaid kindlustustegevuse liike. Islandi kindlustusturu suurt kontsentratsiooni silmas pidades on järelevalveamet seisukohal, et laiaulatuslikum hinnakujunduse piirang võib kaasa tuua tõhusa konkurentsi vähenemise ja oleks seetõttu asjakohatu.

(137)

Järelevalveamet kiidab heaks Islandi ametiasutuste kohustuse teha kindlustusturu toimimises teatud regulatiivseid muudatusi, nagu lisas märgitud. Kooskõlas ümberkorraldamissuuniste punktidega 44–45 suurendaksid esitatud muudatused tõhusat konkurentsi ning soodustaksid turu avamist ja uute sisenejate tulekut. Need hõlbustaksid eelkõige klientide liikumist eri pakkujate vahel ja aitaksid seega kaasa konkurentsi suurendamisele olemasolevate turuosaliste vahel.

(138)

Nagu nõutud ümberkorraldamissuuniste punktis 40, kohustub Sjóvá keelama omandamise ümberkorraldamise perioodi jooksul, nagu lisas märgitud. Omandamiskeeld ei lase Sjóvál omandada olulist osalust teistes finantsettevõtjates, lubades Sjóvál teha samal ajal vajadusel väikesemahulisi investeeringuid.

(139)

Lõpuks ei kasuta Sjóvá saadud abi ega sellest tulenevaid eeliseid reklaamieesmärkidel.

(140)

Järelevalveamet teeb järelduse, et ümberkorraldamine näeb ette piisavad meetmed konkurentsimoonutuste leevendamiseks ja selle tagamiseks, et riigiabi ei kasutata abi mittesaavate konkurentide kahjuks kooskõlas ümberkorraldamise suuniste punktiga 39.

4. JÄRELDUS

(141)

Järelevalveamet teeb järelduse, et Sjóvá kasuks võetud rekapitaliseerimismeetmed on kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b.

(142)

Järelevalveamet teeb samuti järelduse, et Islandi ametiasutused on rakendanud kõnealust riigiabi ebaseaduslikult, vastuolus protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sjóvá kasuks võetud rekapitaliseerimismeetmed kujutavad endast riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Sjóvále antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b, tingimusel et järgitakse käesoleva otsuse lisas sätestatud kohustusi.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Islandile.

Artikkel 4

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 10. juuli 2013

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

eesistuja

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

kolleegiumi liige

(1) Otsus nr 373/10/COL, 22. september 2010, riigiabi küsimuste kohta seoses Islandi kindlustusettevõtja Sjóvá rekapitaliseerimisega (ELT C 341, 16.12.2010, lk 15 ja EMP kaasanne nr 69, 16.12.2010, lk 2).

(2) Moderna Finance AB oli Rootsi valdusettevõtja, mis kuulus Islandi ettevõtjale Milestone hf. Täiendav teave Sjóvá ja Milestone'i ja nende sidemete kohta Glitnir pangaga sisaldub Islandi parlamendi spetsiaalse uurimiskomisjoni aruandes, mis on kättesaadav http://rna.althingi.is/ (islandikeelne versioon) ja http://sic.althingi.is/ (väljavõtted inglise keeles).

(3) Islandi finantsjärelevalveasutuse vastus seoses riikliku sekkumisega Sjóvá Almennar tryggingar hf. rekapitaliseerimisse, 23. november 2010.

(4) Tingimusel, et saadakse Islandi finantsjärelevalveasutuse heakskiit, mis anti 22. septembril 2009.

(5) Turuosa hinnangud põhinevad teenitud kindlustusmaksete kogumahu osakaalul 2012. aastal. Enne finantskriisi oli Sjóvá turuosa kahjukindlustussegmendis üle 40 %.

(6) Käesolevas otsuses osutatakse riigi poolt SAT Holdingule üleantud varadele kui võlakirjadele.

(7) Samal ajal avaldas Islandi finantsjärelevalveasutus vastavalt sel ajal kehtinud kindlustustegevuse seaduse 60/1994 artiklitele 86 ja 87 avaliku teate kõikidele kindlustusvõtjatele eesmärgiga tuletada neile meelde, et neil on õigus oma poliisid pikendamistähtajast olenemata 30päevase „üleminekuakna” jooksul üles öelda.

(8) Kättesaadav järelevalveameti veebilehel http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines.

(9) Vt Islandi finantsjärelevalveasutuse 29. juuni 2009. aasta seisukoht.

LISA

Sjóvá tegevusalased kohustused

Islandi ametiasutused võtavad seoses Sjóvága järgmised kohustused:

Sjóvá kohustub piirama kaubanduslikke pakkumisi, määrates kindlustusriskide hinna sellisel viisil, et see ei jää alla [- - -]. Kaubanduslikud pakkumised määratletakse selliste hinnapakkumistena, mis katavad kliendi kõik kindlustuslepingud („kaubanduslikud pakkumised”).

—	Kohustus kehtib kaubanduslikele pakkumistele, mis tehakse majandusüksustele, mille iga-aastane kindlustusmaksete käive ületab [- - -] Islandi krooni.

—	Kohustus kehtib kaubanduslikele pakkumistele, mille pakkumisdokumendid või muu kindlustustehniline teave sisaldab varasemate kahjude andmeid, näidates makstud ja maksmata kahjusid perioodil mitte alla [- - -] aastat.

—	Minevikus toimunud kahjude hindamisel võib Sjóvá arvestusest välja jätta üksikud kahjud, mis ületavad [- - -] esitatud kindlustuspreemia pakkumisest, et saavutada ühtlasem ja stabiilsem statistiline kahjude ülevaade.

Sjóvá kohustub säilitama üksikute kindlustuslepingute pikendamisel kindlustuspreemiate sama või kõrgema taseme, kui varasemad kahjunäitajad (arvestuslik kindlustustehniline kahjusuhe) ületavad [- - -] % kindlustusmaksetest.

—	Kohustus kehtib äriklientide lepingute pikendamisel, kuid kahjude ajalugu peab olema pikem kui [- - -] aastat.

—	Minevikus toimunud kahjude hindamisel võib Sjóvá kehtestada üksikute kahjude piirmääraks [- - -]. Eesmärk on saavutada ühtlasem ja stabiilsem statistiline kahjude ülevaade.

Sjóvá ei omanda rohkem kui [- - -] % krediidiasutuste, investeerimisühingute (nagu määratletud 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta), kindlustus- või edasikindlustusettevõtjate aktsiatest. Sjóvá võib pärast järelevalveameti loa saamist omandada ettevõtteid, eriti kui omandamine on vajalik finantsstabiilsuse või tõhusa konkurentsi tagamiseks.

4.	Sjóvá ei kasuta rekapitaliseerimist või muid rekapitaliseerimisest tulenevaid mis tahes konkurentsieeliseid reklaamieesmärkidel.

Nimetatud kohustused kehtivad kuni 31. detsembrini 2014.

Regulatiivne kohustus

Tarbijate liikuvuse suurendamiseks Islandi kindlustusturul võtavad Islandi ametiasutused järgmise kohustuse:

—

Islandi rahandus- ja majandusministeerium määrab ametisse ekspertide rühma volitusega vaadata läbi kindlustuslepingute seaduse nr 30/2004 sätted, mis puudutavad tarbijate liikuvust, eelkõige seoses Norra kindlustuslepingute seaduse — millel Islandi seadused põhinevad — hiljutiste muudatustega ja Taani finantstegevuse seadusega. Ekspertide rühm esitab oma tähelepanekud hiljemalt 31. detsembriks 2013 ja uurib mõju, mida võib avaldada sätete muutmine, mis on seotud üksikisikute poolse kindlustuslepingute ülesütlemisega, kui nad kindlustusettevõtjaid vahetavad, et hõlbustada tarbijate liikumist eri ettevõtjate vahel ja edendada konkurentsi kindlustusturul.

—

Kui ekspertide rühma tähelepanekud näitavad, et kõnealused sätted tooksid Islandi kindlustusturu toimimisele kasu, esitab ta rahandus- ja majandusministrile seaduseelnõu esitamise teel kindlustuslepingute seaduse muutmise ettepaneku. Ministeerium suhtub positiivselt muudatuse toetamisse, mis edendaks klientide liikuvust kindlustusturul. Kui ei ole nõuetekohaselt põhjendatud muu, esitab minister pärast ekspertide rühmalt tähelepanekute saamist Islandi parlamendile 2014. aasta jooksul ekspertide rühma tähelepanekutel põhineva seaduseelnõu.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 242

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 14. august 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 882/2014, 31. juuli 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Torrone di Bagnara (KGT)]	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 883/2014, 5. august 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Jamón de Serón (KGT)]	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 884/2014, 13. august 2014, millega kehtestatakse eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatava sööda ja toidu impordile seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1152/2009 ( 1 )	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 885/2014, 13. august 2014, millega kehtestatakse eritingimused, mida kohaldatakse Indiast pärit söödava muskushibiski ja karrilehtede impordi suhtes, ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 91/2013 ( 1 )	20
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 886/2014, 13. august 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	27
		OTSUSED
		2014/529/EL
	*	Komisjoni otsus, 12. august 2014, meetme kohta, mille Belgia on võtnud vastavalt nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ artiklile 7 ja millega nõutakse lõppkasutajalt tagasi teatavat liiki kuulmiskaitsevahendina kasutatavad kõrvatropid (teatavaks tehtud numbri C(2014) 5670 all)	29
		2014/530/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 13. august 2014, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Lätis (teatavaks tehtud numbri C(2014) 5915 all) ( 1 )	31

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 305/13/COL, 10. juuli 2013, kindlustusettevõtja Sjóvá rekapitaliseerimise kohta (Island)	33

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0707 00 05	TR	81,4
0707 00 05	ZZ	81,4
0709 93 10	TR	99,6
0709 93 10	ZZ	99,6
0805 50 10	AR	158,9
	CL	209,1
	TR	74,0
	UY	129,8
	ZA	144,7
	ZZ	143,3
0806 10 10	BR	184,0
	EG	209,1
	MA	171,3
	MX	246,5
	TR	156,9
	ZZ	193,9
0808 10 80	AR	89,3
	BR	96,2
	CL	107,3
	CN	120,6
	NZ	117,6
	US	142,8
	ZA	113,5
	ZZ	112,5
0808 30 90	AR	217,5
	CL	84,2
	TR	142,5
	ZA	84,6
	ZZ	132,2
0809 30	MK	67,3
	TR	134,9
	ZZ	101,1
0809 40 05	BA	43,4
	MK	49,3
	TR	127,6
	ZA	204,6
	ZZ	106,7