29.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 223/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 818/2014,

24. juuli 2014,

millega Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük NAFO 3M püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 43/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2014. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük Euroopa Liidu lipu all sõitvate või Euroopa Liidus registreeritud laevade puhul ammendanud vahekvoodi, mis on eraldatud 2014. aastaks.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru sihtpüük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriikidele 2014. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvatel või neis liikmesriikides registreeritud laevadel on keelatud samas lisas osutatud kalavaru sihtpüük alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 43/2014, 20. jaanuar 2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2014, lk 1).

LISA

Nr	18/TQ43
Liikmesriik	Euroopa Liit — kõik liikmesriigid
Kalavaru	RED/N3M
Liik	Meriahven (Sebastes spp.)
Piirkond	NAFO 3M
Kuupäev	10.7.2014

29.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 223/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 819/2014,

24. juuli 2014,

millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 43/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2014. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2014. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2014. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

LISA

Nr	16/TQ43
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	LIN/1/2.
Liik	Harilik molva (Molva molva)
Piirkond	I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	7.7.2014

29.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 223/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 820/2014,

24. juuli 2014,

millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 43/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2014. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2014. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2014. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

LISA

Nr	17/TQ43
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	LIN/05EI.
Liik	Harilik molva (Molva molva)
Piirkond	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	7.7.2014

29.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 223/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 821/2014,

28. juuli 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, (1) millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, eelkõige selle artikli 38 lõiget 10, artikli 46 lõiget 3, artikli 115 lõiget 4 ja artikli 125 lõike 8 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 215/2014 (2) on kehtestatud sätted, mis on vajalikud programmide ettevalmistamiseks. Selleks et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (edaspidi „ESI fondid”) kaudu rahastatavate programmide rakendamine, on vaja kehtestada täiendavad sätted määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamiseks. Selleks et sätetest oleks terviklik ülevaade ja neile hea juurdepääs, tuleks need sätestada ühes rakendusaktis.

(2)

Suurendamaks paindlikkust eri allikatest pärit toetuse mobiliseerimisel rahastamisvahenditele, mida korraldusasutus haldab ühel määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud viisidest, on vaja selgitada, kuidas toimub programmi maksete ülekandmine ja haldamine. Eelkõige on vaja selgitada, millistel asjaoludel võib rahastamisvahendisse teha makseid rohkem kui ühest programmist või sama programmi rohkem kui ühest prioriteetsest suunast või meetmest, ning tingimused, mille alusel riigi avaliku või erasektori osalust rahastamisvahendites lõppsaaja tasandil võib arvesse võtta riikliku kaasrahastamise allikana.

(3)

On vaja kehtestada komisjonile esitatavate rahastamisvahendite aruannete näidised tagamaks, et korraldusasutused edastavad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõikes 2 nõutud teavet terviklikul ja võrreldaval moel. Rahastamisvahendeid käsitleva aruande vormi on vaja ka selleks, et komisjon saaks teha andmetest kokkuvõtteid rahastamisvahendite rahastamisel ja rakendamisel saavutatud edu kohta.

(4)

Selleks et tagada ühtne visuaalne identiteet teabe- ja teavitamismeetmete puhul liidu ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, tuleks kehtestada juhised Euroopa Liidu embleemi loomiseks ja standardvärvide määratlus ning tehnilised nõuded liidu embleemi esitamiseks ja toimingut toetava(te)le fondi(de)le viitamiseks.

(5)

Selleks et tagada ühtne visuaalne identiteet taristu- ja ehitusmeetmete puhul liidu ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, on vaja kehtestada tehnilised nõuded stendide ja alaliste tahvlite jaoks taristu- ja ehitustoimingute puhul, mille iga toimingu avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 500 000 eurot.

(6)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punkti d kohaldamiseks on vaja kehtestada tehnilised spetsifikatsioonid süsteemi jaoks, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga toimingu andmed, mis on vajalikud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

(7)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 3 teise lõigu tõhusaks kohaldamiseks on vaja tagada, et andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemi tehnilised spetsifikatsioonid kindlustavad süsteemi täieliku koostalitlusvõime kõnealuse määruse artikli 122 lõikes 3 osutatud süsteemiga arhitektuurilisel, tehnilisel ja semantilisel tasandil.

(8)	Andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemi üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid peaksid olema piisavalt dokumenteeritud, et tagada nende vastavus õigusnõuetele.

(9)	Andmete kirjendamise ja salvestamise süsteem peaks sisaldama ka asjakohaseid otsinguvahendid ja aruandluse funktsioone, et saaks hõlpsasti hankida ja koondada andmeid, mis on süsteemis salvestatud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

PROGRAMMIST TEHTAVATE MAKSETE ÜLEKANDMISE JA HALDAMISE NING RAHASTAMISVAHENDITE KOHTA ESITATAVA ARUANDLUSE ÜKSIKASJALIK KORD

Artikkel 1

Programmist tehtavate maksete ülekandmine ja haldamine

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõige 10)

1. Kui rahastamisvahendisse tehakse makseid rohkem kui ühest programmist või sama programmi rohkem kui ühest prioriteetsest suunast või meetmest, peab rahastamisvahendit rakendav asutus pidama aruandluse ja auditeerimise otstarbel iga programmi, prioriteetse suuna või meetme puhul raamatupidamisarvestust eraldi kontol või kasutama asjakohast eristatavat koodi.

2. Kui rahastamisvahendisse tehakse makseid lõppsaaja tasandil vastavalt fondipõhistele eeskirjadele, peavad rahastamisvahendit rakendavad asutused haldama riigi avaliku või erasektori makseid, mis moodustavad riikliku kaasrahastamise ning on tehtud lõplike abisaajate tasandil lõigete 3–6 kohaselt.

3. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused säilitavad dokumentaalsed tõendid järgmise kohta:

a)	avaliku või erasektori üksustega sõlmitud lepingud seoses avaliku või erasektori maksetega, mis moodustavad riikliku kaasrahastamise, mille kõnealused üksused annavad lõppsaajate tasandil;

b)	riikliku kaasrahastamise moodustavate vahendite tegelik ülekandmine avaliku või erasektori üksustelt lõppsaajatele;

c)	riigi avaliku või erasektori maksed, millest on teatatud rahastamisvahendit rakendavale asutusele ning mis moodustavad riikliku kaasrahastamise ja on tehtud avaliku või erasektori üksuste poolt.

4. Rahastamisvahendeid rakendavatel asutustel lasub üldine vastutus lõppsaajatele tehtavate investeeringute eest, sealhulgas vastutus programmidest saadud toetuse edasise järelevalve eest vastavalt rahastamislepingutele.

5. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused tagavad, et kulud, mida kaetakse riikliku kaasrahastamise moodustavate riigi avaliku või erasektori maksetega, on enne nende korraldusasutusele deklareerimist abikõlblikud.

6. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused säilitavad kontrolljälje riigi avaliku või erasektori maksete kohta, mis moodustavad riikliku kaasrahastamine, kuni lõppsaaja tasandini.

Artikkel 2

Rahastamisvahendeid käsitleva aruande vorm

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõige 3)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõikes 1 osutatud eriaruande koostamiseks kasutavad korraldusasutused käesoleva määruse I lisas esitatud vormi.

II PEATÜKK

TOIMINGUGA SEOTUD TEABE- JA TEAVITAMISMEETMETE TEHNILISED OMADUSED NING JUHISED EUROOPA LIIDU EMBLEEMI LOOMISEKS JA STANDARDVÄRVIDE MÄÄRATLUS

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 115 lõige 4)

Artikkel 3

Embleemi tegemise juhised ja standardvärvide määratlus

Liidu embleem luuakse vastavalt II lisas sätestatud graafilistele standarditele.

Artikkel 4

Tehnilised nõuded liidu embleemi esitamiseks ja toimingut toetava(te)le fondi(de)le viitamiseks

1. Määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punkti 2.2 alapunktis 1a osutatud embleem tuleb veebisaitidel esitada värviliselt. Kõikides muudes massiteabevahendites tuleb värvi kasutada alati, kui see on võimalik, ja must-valget varianti võib kasutada ainult põhjendatud juhtudel.

2. Liidu embleem peab alati olema selgelt nähtav ja asuma nähtaval kohal. Selle asend ja suurus peavad sobima kasutatava materjali või dokumendi suurusega. Väikeste reklaamesemete suhtes ei kohaldata fondile viitamise kohustust.

3. Kui Euroopa Liidu embleem ja viide Euroopa Liidu fondile on esitatud veebilehel:

a)	veebisaidil paiknemise korral peavad liidu embleem ja viide asjaomasele fondile olema nähtavad digiseadme ekraanil, ilma et kasutaja peaks lehekülge allapoole kerima;

b)	viide asjaomasele fondile peab olema nähtav samal veebisaidil.

4. Euroopa Liidu nimi peab olema alati täielikult välja kirjutatud. Rahastamisvahendi nimetus peab sisaldama viidet asjaolule, et seda toetatakse ESI fondidest. Liidu embleemiga koos võib kasutada mis tahes järgmist kirjatüüpi: Arial, Auto, Calibri, Garamond, Trebuchet, Tahoma, Verdana, Ubuntu. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei tohi kasutada. Teksti paigutus liidu embleemi suhtes ei tohi mingil viisil embleemiga kattuda. Kasutatava kirjatüübi suurus peab olema vastavuses embleemi suurusega. Kirjatüübi värv peab sõltuvalt taustast olema Reflex Blue, must või valge.

5. Kui liidu embleemi kõrval on lisaks teisi logosid, peab liidu embleem olema vähemalt sama suur või lai kui suurim muu logo.

Artikkel 5

Tehnilised nõuded alaliste tahvlite ning ajutiste või alaliste stendide puhul

1. Toimingu nimetus ja peamine eesmärk, liidu embleem koos viitega Euroopa Liidule ning viide fondile või fondidele, mis esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punkti 2.2 alapunktis 4 osutatud ajutisel stendil, peavad katma vähemalt 25 % kõnealusest stendist.

2. Toimingu nimetus ja sellega toetatava tegevuse peamine eesmärk, liidu embleem koos viitega Euroopa Liidule ning viide fondile või fondidele, mis esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punkti 2.2 alapunktis 5 osutatud alalisel tahvlil või stendil, peavad katma vähemalt 25 % kõnealusest tahvlist või stendist.

III PEATÜKK

ANDMETE KIRJENDAMISE JA SALVESTAMISE SÜSTEEM

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõige 8)

Artikkel 6

Üldsätted

Andmete kirjendamise ja salvestamise süsteem, millele on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis d, peab vastama tehnilistele spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud artiklites 7–11.

Artikkel 7

Andmete ja dokumentide ning nende terviklikkuse kaitse ja säilitamine

1. Juurdepääs süsteemile peab põhinema eelnevalt kindlaks määratud õigustel eri liiki kasutajate jaoks ning juurdepääs tuleb peatada, kui see ei ole enam vajalik.

2. Süsteemis peetakse logi dokumentide ja andmete iga salvestuse, muudatuse ja kustutuse kohta.

3. Süsteem ei tohi võimaldada elektroonilise allkirjaga dokumentide muutmist. Ajatempel, mis näitab elektroonilise allkirjaga dokumendi salvestamist, peab olema genereeritud ja seotud konkreetse dokumendiga ja ei tohi olla muudetav. Kõnealuste dokumentide kustutamine tuleb registreerida vastavalt lõikele 2.

4. Andmeid varundatakse regulaarselt. Varukoopia kogu elektrooniliste failide hoidla sisust peab hädaolukorras olema kasutusvalmis.

5. Elektrooniline hoidla peab olema kaitstud selle terviklikkuse kadumise või muutmise mis tahes ohu eest. Kaitse peab hõlmama füüsilist kaitset ebasobiva temperatuuri ja niiskuse eest, tulekahju ja varguse avastamise süsteeme ning asjakohaseid kaitsesüsteeme viirusrünnaku, häkkerite ja mis tahes muu loata juurdepääsu vastu.

6. Süsteem peab võimaldama andmete, vormingute ja arvutikeskkonna migratsiooni selliste vaheaegadega, mis on piisavad, et tagada dokumentide ja andmete loetavus ja kättesaadavus määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõpuni.

Artikkel 8

Koostalitlus

1. Süsteem peab olema koostalitlusvõimeline elektrooniliste andmevahetussüsteemidega, millele on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõikes 3.

Vajaduse korral peab süsteem hõlbustama toetusesaajate esitatud andmete täpsuse ja täielikkuse kontrolli enne, kui andmed salvestatakse turvalisel viisil.

2. Süsteem peab olema koostalitlusvõimeline teiste asjaomaste arvutisüsteemidega, mis toimivad riiklike koosvõimeraamistike ja Euroopa koosvõime raamistiku all, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 922/2009/EÜ (3).

3. Süsteem peab olema koostalitlusvõimeline tehnilisel ja semantilisel tasandil. Spetsifikatsioonid peavad toetama andmevahetuse standardvorminguid ja tagama, et heterogeensed süsteemid tunnevad need vormingud ära ja suudavad neid vahetada.

Artikkel 9

Otsingu- ja aruandlusfunktsioonid

Süsteem peab hõlmama:

a)	asjakohaseid otsinguvahendeid, mis võimaldavad hõlpsasti leida dokumente, andmeid ja metaandmeid;

b)	aruandlusfunktsiooni, mis võimaldab koostada aruandeid vastavalt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele, eelkõige andmete puhul, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 480/2014 (4);

c)	võimalust salvestada, eksportida või printida punktis b osutatud aruandeid, või linki seda võimaldavale välisele rakendusele.

Artikkel 10

Süsteemi dokumentatsioon

Korraldusasutus esitab üksikasjaliku ja uuendatud funktsionaalse ja tehnilise dokumentatsiooni süsteemi toimimise ja omaduste kohta, mis on taotluse korral kättesaadav asjakohastele üksustele, kes vastutavad programmi haldamise eest, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.

Esimeses lõigus nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama tõendeid määruse (EL) nr 1303/2013 rakendamise kohta asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 11

Teabevahetuse turvalisus

Kasutatav süsteem peab olema kaitstud asjakohaste turvameetmetega seoses dokumentide salastatuse taseme, infosüsteemide ja isiklike andmete kaitsega. Need meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja siseriiklike õigusaktide nõuetega.

Esimeses lõigus osutatud turvameetmed peavad kaitsma võrke ja andmeedastusvahendeid, kui süsteem suhtleb muude moodulite ja süsteemidega.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 215/2014, 7. märts 2014, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

(4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

I LISA

Rahastamisvahendite aruannete näidis

Nr.	Iga rahastamisvahendi kohta nõutav teave
I. Andmed programmi ja selle prioriteedi või meetme kohta, mille kaudu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondidest) toetust antakse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt a)
1	Prioriteetsed suunad või meetmed, millest rahastamisvahendit, sh fondifonde, ESI fondi programmi raames toetatakse
1.1	Viide (number ja nimetus) iga prioriteetse suuna või meetme kohta, mille raames rahastamisvahendit ESI fondi programmist toetatakse
2	Prioriteetse suuna või meetme raames rahastamisvahendit toetava(te) ESI fondi(de) nimetus(ed)
3	Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus osutatud valdkondlik(ud) eesmärk/eesmärgid, mida rahastamisvahendist toetatakse
4	Muud ESI fondi programmid, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse
4.1	Iga muu ESI fondi programmi, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse, ühtne tunnuskood
II. Rahastamisvahendi ja rakenduskorra kirjeldus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt b)
5	Rahastamisvahendi nimetus
6	Rahastamisvahendi ametlik aadress/tegevuskoht (riik ja linn)
7	Rakenduskord
7.1	Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud liidu tasandil loodud rahastamisvahend, mida komisjon juhib otse või kaudselt, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega
7.1.1	Liidu tasandi rahastamisvahendi nimetus
7.2	Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahend, mida juhib korraldusasutus või mida juhitakse tema vastutusel, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt
8	Rahastamisvahendi tüüp
8.1	Kohandatud või standardtingimustele vastavad rahastamisvahendid
8.2	Rahastamisvahend, mis on korraldatud fondifondi kaudu või ilma fondifondita
8.2.1	Rahastamisvahendite rakendamiseks loodud fondifondi nimetus
9	Rahastamisvahendina pakutavad tooted: laenud, mikrolaenud, garantiid, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringud, muud finantstooted või muu toetus, mis on kombineeritud rahastamisvahendiga vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7
9.1	Muu finantstoote kirjeldus
9.2	Rahastamisvahendiga kombineeritud muu toetus: toetus, intressitoetus ja garantiitasude toetus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7
10	Rahastamisvahendi õiguslik staatus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 6 (ainult artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite puhul): rakendava asutuse ja korraldusasutuse nimel avatud usalduskontod või eraldiseisev rahastamisblokk finantseerimisasutuses
III. Andmed asutuste kohta, kes rakendavad rahastamisvahendeid määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti a ja artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt, ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikes 5 osutatud finantsvahendajate kohta (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt c)
11	Rahastamisvahendit rakendav asutus
11.1	Rakendava asutuse liik vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 4: olemasolev või äsja loodud õigussubjekt, kes on pühendunud rahastamisvahendite rakendamisele; Euroopa Investeerimispank; Euroopa Investeerimisfond; rahvusvaheline finantsinstitutsioon, milles liikmesriigil on osalus; liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioon, mis on avaliku sektori asutuse seire all ja mille eesmärk on saavutada avalike huvidega seotud sihid; avalik-õiguslik või eraõiguslik isik; korraldusasutus, kes täidab rakendusülesandeid otse (ainult laenude või garantiide puhul)
11.1.1	Rahastamisvahendit rakendava asutuse nimi
11.1.2	Rahastamisvahendit rakendava asutuse ametlik aadress/tegevuskoht (riik ja linn)
12	Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise menetlus: hankelepingu sõlmimine; muu menetlus
12.1	Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise muu menetluse kirjeldus
13	Rahastamisvahendit rakendava asutusega rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev
IV. Programmist rahastamisvahendisse tehtud maksete kogusumma prioriteetide või meetmete kaupa ning kantud halduskulud või makstud haldustasud (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid d ja e)
14	Rahastamislepingus sätestatud programmi maksete kogusumma (eurodes)
14.1	millest ESI fondide maksed (eurodes)
15	Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma (eurodes)
15.1	millest ESI fondide maksete summa (eurodes)
15.1.1	millest ERFi maksed (eurodes)
15.1.2	millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes)
15.1.3	millest ESFi maksed (eurodes)
15.1.4	millest EAFRD maksed (eurodes)
15.1.5	millest EMKFi maksed (eurodes)
15.2	millest riikliku kaasfinantseerimise kogusumma (eurodes)
15.2.1	millest riigi avaliku sektori finantseeringu kogusumma (eurodes)
15.2.2	millest riigi erasektori finantseeringu kogusumma (eurodes)
16	Noorte tööhõive algatuse raames (1) rahastamisvahendisse suunatud programmi maksete kogusumma (eurodes)
17	Programmi maksetest halduskuludeks või haldustasudeks välja makstud summa (eurodes)
17.1	millest baastasu (eurodes)
17.2	millest tulemustasu (eurodes)
18	Kapitaliseeritud halduskulud või -tasud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 2 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
19	Kapitaliseeritud intressitoetused või garantiitasude toetused vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktile c (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
20	Programmist tehtud maksete summa jätkuinvesteeringuteks lõppsaajasse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 3 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
21	Rahastamisvahendisse tehtavad sissemaksed maa ja/või kinnisvara näol vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 10 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes)
V. Rahastamisvahendist lõppsaajatele või lõppsaajate kasuks makstud või garantiilepingutega lõppsaajate investeeringuteks määratud toetuse kogusumma ESI fondi programmi ja prioriteedi või meetme kaupa (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt e)
22	Kõigi rahastamisvahendist pakutavate finantstoodete nimetused
23	Finantstoote rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev
24	Programmi maksete kogusumma, mis on antud laenude, omakapitali garantii, kvaasiomakapitali või muude lõppsaajaga sõlmitud finantstoodete lepingutega (eurodes)
24.1	millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes)
25	Programmi maksete kogusumma, mis on lõppsaajale antud laenude, mikrolaenude, omakapitali või muude toodete kaudu, või garantiide puhul lõppsaajate jaoks garanteeritud laenud, toodete kaupa (eurodes)
25.1	millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes)
25.1.1	millest ERFi maksed (eurodes)
25.1.2	millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes)
25.1.3	millest ESFi maksed (eurodes)
25.1.4	millest EAFRD maksed (eurodes)
25.1.5	millest EMKFi maksed (eurodes)
25.2	millest riigi avaliku sektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes)
25.3	millest riigi erasektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes)
26	Lõppsaajatele tegelikult makstud laenude koguväärtus seoses allkirjastatud garantiilepingutega (eurodes)
27	Lõppsaajatega sõlmitud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote lepingute arv, toodete kaupa
28	Lõppsaajatesse tehtud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote investeeringute arv, toodete kaupa
29	Finantstootega toetatud lõppsaajate arv
29.1	millest suurettevõtjaid
29.2	millest VKEsid
29.2.1	millest mikroettevõtjaid
29.3	millest üksikisikuid
29.4	millest muud tüüpi toetatud lõppsaajaid
29.4.1	muud tüüpi toetatud lõppsaajate kirjeldus
VI. rahastamisvahendi toimimine, sealhulgas edusammud selle loomisel ning rahastamisvahendit rakendavate asutuste (sh fondifonde rakendava asutuse) valimisel ((määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt f)
30	Eelhindamise lõpuleviimise kuupäev
31	Rahastamisvahendit rakendavate asutuste valimine
31.1	juba käivitatud valikumenetluste arv
31.2	juba sõlmitud rahastamislepingute arv
32	teave selle kohta, kas rahastamisvahend oli aruandeaasta lõpus veel toimiv
32.1	Kui rahastamisvahend ei olnud aruandeaasta lõpus toimiv, siis likvideerimise kuupäev
33	Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude või antud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude tõttu maha kantud garantiide koguarv
34	Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude kogusumma (eurodes) või garantiina võetud, kuid tagasilaekumata jäävate laenude tõttu mahakantud kohustuste kogusumma (eurodes)
VII. Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud, programmivahendid, mis on rahastamisvahenditele investeeringutest tagasi makstud, nagu osutatud artiklites 43 ja 44, ning omakapitaliinvesteeringute väärtus võrreldes eelnevate aastatega (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid g ja i)
35	Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud (eurodes)
36	Aruandeaasta lõpuks rahastamisvahendisse tagasimakstud summad, mis on seotud ESI fondidest antud toetusega (eurodes)
36.1	millest kapitali tagasimaksed (eurodes)
36.2	millest kasum, muud sissetulekud ja intressitulu (eurodes)
37	Uuesti kasutatud vahendite summa, mis maksti tagasi rahastamisvahendisse ja on seotud ESI fondidega
37.1	millest summad (eurodes), mis on makstud soodustasuks erainvestoritele või avaliku sektori investoritele, kes toimivad vastavalt turumajanduse põhimõttele ja pakuvad rahastamisvahendile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antavale toetusele ekvivalentseid vahendeid või kes kaasinvesteerivad lõppsaajate tasandil
37.2	millest summad (eurodes), mis on makstud tekkinud halduskulude hüvitamiseks ja rahastamisvahendi haldustasudeks
VIII. Rahastamisvahendist tehtud investeeringute kavandatud võimendava mõju saavutamisel tehtud edusammud ning investeeringute ja osaluste väärtus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt h)
38	Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde kogutud muude maksete kogusumma (eurodes)
38.1	Rahastamisvahendisse muude, väljastpoolt ESI fonde tehtud maksete kogusumma, mis on seotud rahastamisvahendit rakendava asutusega sõlmitud lepinguga (eurodes)
38.2	Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde tehtud muude maksete kogusumma (eurodes)
38.2.1	millest avaliku sektori maksed (eurodes)
38.2.2	millest erasektori maksed (eurodes)
38.3	Täiendavate maksete kogusumma (väljaspool ESI fonde) lõppsaaja tasandil (eurodes)
38.3.1	millest avaliku sektori maksed (eurodes)
38.3.2	millest erasektori maksed (eurodes)
39	Kavandatud ja saavutatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule
39.1	laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote kavandatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule, toodete kaupa
39.2	laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote saavutatud võimendav mõju, toodete kaupa
40	investeeringute ja osaluste väärtus võrreldes eelnevate aastatega (eurodes)
IX. Rahastamisvahendi panus asjaomase prioriteedi või meetme näitajate saavutamisse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt j)
41	Väljundnäitaja (kood ja nimetus), mille saavutamisse rahastamisvahend panustab
41.1	Väljundnäitaja sihtmäär
41.2	Rahastamisvahendi saavutatud väärtus seoses väljundnäitaja sihtmääraga

(1) See hõlmab ka noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisi eraldisi ja sellele vastavat ESFi toetust.

II LISA

Liidu embleemi tegemise standard ja standardvärvide määratlus

SÜMBOLI TÄHENDUSE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv on kindlaks määratud: kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud ei puutu kokku.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

Embleem on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone, mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu kõrgusest. Igal tähel on viis tippu, mis asuvad mõttelise ringi piirjoonel, selle ringi raadius on üks kaheksateistkümnendik lipu pikkusest. Kõik tähed on püstiasendis, st üks nurk on vertikaalselt suunaga üles ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Ring on moodustatud nii, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Tähtede arv on muutumatu.

MÄÄRUSEKOHASED VÄRVID

Embleemi värvid on järgmised:

—	PANTONE REFLEX BLUE — ristküliku pind

—	PANTONE YELLOW — tähekesed

NELJAVÄRVIPROTSESS

Kui kasutatakse neljavärvitrükki, tuleb kahe standardvärvi saamiseks kasutada neljavärviprotsessi nelja värvi.

PANTONE YELLOW saadakse 100 %lise „Process Yellow” kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100 %list „Process Cyan'i” ja 80 %list „Process Magenta't”.

INTERNET

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153 (kuueteistkümnendsüsteemis: 003399) ja PANTONE YELLOW vastab värvipaleti värvile RGB: 255/204/0 (kuueteistkümnendiksüsteemis: FFCC00).

MUSTVALGE TRÜKK

Kasutades ainult musta värvi, trükitakse ristküliku raam ja tähed valgele taustale mustana.

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ja tähed valgena negatiivis.

EMBLEEMI PAIGUTAMINE VÄRVILISELE TAUSTALE

Kui ei saa värvilisest taustast loobuda, tuleb ristküliku ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

29.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 223/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 822/2014,

28. juuli 2014,

mis käsitleb määrusest (EMÜ) nr 2454/93 tehtavat erandit seoses üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglitega Kambodžas toodetud jalgrataste kohta, arvestades Malaisiast pärit jalgrattaosade kasutamist kumulatsiooni alusel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (2) eriti selle artikli 89 lõike 1 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 978/2012, (3) millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2014, andis liit Kambodžale üldised tariifsed soodustused.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (4) on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatav päritolustaatusega toodete määratlus. Kõnealuse määrusega nähakse ette võimalus teha teatavatel täpselt määratletud asjaoludel kõnealusest määratlusest erandid üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi „kava”) soodustatud riikidele. Määruse (EMÜ) nr 2454/93 piirkondliku kumulatsiooni sätteid muudeti rakendusmäärusega (EL) nr 530/2013, milles selgitati, et piirkondlikku kumulatsiooni kohaldatakse samasse piirkondlikku rühma kuuluvate riikide suhtes ainult juhul, kui riigid on toote liitu eksportimise ajal kavaga hõlmatud soodustatud riigid. Rakendusmäärusega (EL) nr 530/2013 kehtestatud muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

(3)

Kambodža esitas 15. mail 2013. aastal taotluse üleminekuperioodiks, mille kohaselt oleks Kambodža jalgrattatööstusel jätkuvalt õigus Kambodžast liitu eksporditavate, HSi rubriigi 8712 jalgrataste päritolu määramisel käsitada Malaisiast ja Singapurist pärit osasid kava raames toimuva piirkondliku kumulatsiooni alusel Kambodžast pärinevate materjalidena ka pärast 1. jaanuari 2014, mil muudetud piirkondliku kumulatsiooni sätteid kohaldama hakati.

(4)	Kambodža jalgrattatööstus kasvab, kuid tootmisharu on jätkuvalt nõrk ja sõltub osadest, mis on pärit naaberriikidest, kes olid varem kava raames soodustatud riigid ja kuulusid samasse piirkondliku kumulatsiooni rühma, eriti Singapurist ja Malaisiast.

(5)	9. augustil 2013. aastal saadetud kirjas palus komisjon Kambodžal esitada täiendavat teavet. Kambodža esitas oma vastuse 26. septembril 2013, mille tulemusel loeti tema taotlus täielikuks.

(6)

Alates 1. jaanuarist 2014 ei ole Singapur enam kava raames abikõlblik ega kavaga soodustatud riik, mistõttu ei saa enam kohaldada võimalust kumulatsiooniks teiste piirkondliku kumulatsiooni I rühma riikidega. Alates 1. jaanuarist 2014 ei ole Malaisia enam kava raames soodustatud riik, kuid on jätkuvalt kava abikõlblike riikide loetelus.

(7)

Sellest tulenevalt ei saa alates 1. jaanuarist 2014 Singapurist ja Malaisiast pärinevaid jalgrattaosasid lugeda piirkondliku kumulatsiooni raames Kambodžast pärinevaiks ning see takistab Kambodžal kõnealuse toote (HSi rubriik 8712) puhul vähim arenenud riikide suhtes kohaldatava päritolureegli järgimist. Kuigi reegel võimaldab kasutada kuni 70 % päritolustaatuseta materjale, ületatakse teatavate Kambodžas kokkupandavate jalgrataste puhul see päritolustaatuseta materjalide piir.

(8)

Kambodža on esitanud komisjonile kava, millega innustatakse jalgrattaosade tootjaid järgmise kolme aasta jooksul investeerima riigi jalgrattatööstusse, et suurendada tootmisharu sõltumatust tarnetest ja luua kohalik tööstus, mis pakub jalgrataste valmistamiseks päritolustaatusega materjale. Selleks et Kambodža tootmisharu püsiks lühikeses perspektiivis elujõuline, peavad Kambodža tootjad ametiasutuste sõnul kasutama jalgrattaosasid piirkondliku kumulatsiooni reeglite alusel, et eksportida liitu üldiste tariifsete soodustuste kava raames.

(9)	Seetõttu taotleb Kambodža kolmeaastast erandit, saamaks piisavalt aega, et valmistuda täitma päritolustaatuse saamise reegleid.

(10)

Arvestades Kambodža esitatud selgitusi, et erandit on vaja jalgrattaosade tööstuse tugevdamiseks, ollakse seisukohal, et piiramatut erandit ei ole Kambodžale vaja. Seetõttu tuleks kõnealuse erandi alusel Kambodžast pärinevate ja eksporditavate jalgrataste suhtes kehtestada piirang kvoodina, mille koguseid vähendatakse kolme aasta jooksul, mil erandit kohaldatakse. Kogused on kindlaks määratud jalgrattamudelite alusel, millele riik vajab erandit, et olla vastavuses eespool nimetatud 70 % künnisega, ja neid tuleks hallata määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt.

(11)	Selleks et erandi toimimist saaks tõhusamalt kontrollida, on vaja sätestada kohustus, et Kambodža ametiasutused peavad komisjonile korrapäraselt edastama erandi raames väljaantud päritolusertifikaatide vormi A üksikasjad.

(12)	Erand peaks puudutama Malaisiast pärit HS rubriigi 8714 tooteid.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 86 lõike 2 punkti a alapunktist i on Kambodžal õigus kasutada HS rubriigi 8712 jalgrataste tootmisel päritolu kumulatsiooni alusel Malaisiast pärit HS rubriigi 8714 jalgrattaosasid vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 I osa IV jaotise 2. peatüki 1. jao päritolureeglitele.

2. Kõnealuste osade päritolusertifikaadid koostatakse samal viisil nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 I osa IV jaotise 2. peatüki jaos 1 A.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse HS rubriigi 8712 jalgratastele, mida eksporditakse Kambodžast ja mis deklareeritakse Euroopa Liitu vabasse ringlusesse lubamiseks ajavahemikul 29. juuli 2014 kuni 31. detsember 2016 lisas sätestatud koguste piires.

Artikkel 3

Käesoleva määruse lisas sätestatud koguseid hallatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 4

Kambodža pädevate asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt välja antud päritolusertifikaadi vormi A lahtris 4 peab olema järgmine märge:

„Derogation — Commission Implementing Regulation (EU) No 822/2014”

Kambodža pädevad asutused edastavad komisjonile igale kvartalile järgneva kuu lõpuks kvartaliaruande nende koguste kohta, millele käesoleva määruse alusel on välja antud päritolusertifikaadi vorm A, ning kõnealuste sertifikaatide seerianumbrid.

Artikkel 5

Kambodža pädevad asutused kohustuvad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesoleva määruse artiklitele 1 ja 4, ning kehtestama ja säilitama haldusstruktuurid ja -süsteemid käesoleva erandi nõuetekohaseks rakendamiseks ja halduskoostööks nii Malaisia ametiasutuste kui ka liikmesriikidega, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 I osa IV jaotise 2. peatüki jaos 1 A.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(3) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

(4) Rakendusmäärust on muudetud määrusega (EL) nr 530/2013 (ELT L 159, 11.6.2013, lk 1).

LISA

Jrk-nr

CN-kood

Toote kirjeldus

Aasta

Kogus (ühikutes)

09.8094

8712

Jalgrattad jm rattad (k.a velorikšad ja kolmerattalised veojalgrattad), mootorita

2014 (1)

2015

2016

400 000

300 000

150 000

(1) Alates 29. juulist 2014.

29.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 223/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 823/2014,

28. juuli 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	TR	44,1
	XS	56,8
	ZZ	50,5
0707 00 05	MK	65,0
	TR	81,4
	ZZ	73,2
0709 93 10	TR	94,7
0709 93 10	ZZ	94,7
0805 50 10	AR	123,5
	BO	98,4
	CL	153,3
	NZ	145,2
	TR	74,0
	UY	114,6
	ZA	133,9
	ZZ	120,4
0806 10 10	BR	154,3
	CL	81,7
	EG	159,6
	MA	154,4
	TR	152,4
	ZZ	140,5
0808 10 80	AR	93,9
	BR	111,9
	CL	115,4
	NZ	130,3
	US	159,4
	ZA	116,6
	ZZ	121,3
0808 30 90	AR	71,8
	CL	81,4
	NZ	177,1
	ZA	90,3
	ZZ	105,2
0809 10 00	MK	106,1
	TR	240,9
	XS	111,2
	ZZ	152,7
0809 29 00	CA	664,5
	TR	290,5
	US	344,6
	ZZ	433,2
0809 30	MK	72,6
	TR	139,3
	ZZ	106,0
0809 40 05	BA	55,3
	MK	53,5
	TR	141,2
	ZZ	83,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

29.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 223/25

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

25. juuli 2014,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1082/2013/EL seoses tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta teabe esitamisel kasutatava vormiga

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 5180 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/504/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuses nr 1082/2013/EL on sätestatud mehhanismid ja struktuurid tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimise koordineerimiseks, sealhulgas valmisoleku ja reageerimise kavandamiseks.

(2)

Vastavalt otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõikele 1 peavad liikmesriigid ja komisjon üksteisega konsulteerima terviseohutuse komitees (HSC) valmisoleku ja reageerimise kavandamise küsimustes, et vahetada parimaid tavasid ja kogemusi, edendada liikmesriikide valmisoleku kavandamise omavahelist koostalitlusvõimet, käsitleda sektoritevahelist mõõdet liidu tasandil ning toetada rahvusvahelistes tervise-eeskirjades (2005) (IHR) osutatud järelevalve- ja reageerimisvõime põhinõuete rakendamist.

(3)	Otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõikes 2 on sätestatud teave valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta riikide tasandil ning nähakse ette, et liikmesriigid esitavad kõnealuse teabe komisjonile hiljemalt 7. novembril 2014 ja seejärel iga kolme aasta tagant.

(4)	Vastavalt otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõikele 3 peavad liikmesriigid teatama komisjonile olulistest muudatustest riikliku valmisoleku ja reageerimise kavandamisel.

(5)

Vastavalt otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõikele 5 analüüsib komisjon liikmesriikidelt saadud teavet kooskõlas artikli 4 lõigetega 2 ja 3 ning koostab koondaruande või temaatilise eduaruande. Artikli 4 lõike 1 kohaldamisel algatab komisjon terviseohutuse komitees vajaduse korral õigel ajal kõnealuse aruande põhjal arutelu.

(6)

Vastavalt otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõikele 6 võtab komisjon rakendusaktidega vastu vormid, mida liikmesriigid peavad kasutama artikli 4 lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe esitamiseks valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta, et tagada teabe vastavus artikli 4 lõikes 1 määratletud eesmärkidele ja teabe võrreldavus.

(7)	Selleks et vältida mitmekordset teavitamist, tuleks kasutada kooskõlas otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõike 2 punktiga a aruande esitamiseks teavet, mille liikmesriigid on juba esitanud Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) seoses valmisoleku ja reageerimise kavandamise põhinõuete rakendamisega.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tõsiste piiriüleste terviseohtude komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on sätestatud vorm, mida liikmesriigid peavad kasutama teabe esitamisel tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta vastavalt otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

LISA

Vorm, mida liikmesriigid peavad kasutama teabe esitamisel tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta

Riik:

Kontaktpunkti nimi ja aadress:

Kuupäev:

Liikmesriigid valivad ise asjakohase kontaktpunkti, et vastata allpool esitatud küsimustele. Oleks siiski kasulik, kui vastused esitatakse koostöös rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) rakendamise riikliku kontaktpunktiga. Vastata tuleks kõigile küsimustele. Iga küsimuse puhul märkige palun ainult üks asjakohane vastus („jah”, „ei”, „ei kohaldata” või „ei ole teada”), kui on antud valikvastused, või kirjutage lühike selgitav tekst, kui küsimus nõuab vabas vormis vastust. Kui küsimus ei ole Teie riigi suhtes kohaldatav, viidake palun sellele iga jao lõpus olevas märkuste lahtris ja põhjendage, miks see ei ole kohaldatav. Kooskõlas otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõike 2 punktidega b ja c kohaldatakse II peatükis (koostalitlusvõime) ja III peatükis (talitluspidevus) nõutud teabe esitamise kohustust ainult juhul, kui sellised meetmed või kord on kehtestatud või kavandatud riikliku valmisoleku ja reageerimise kavandamise osana.

I. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade põhinõuete rakendamine, nagu on osutatud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõike 2 punktis a

1	Palun esitage koopia oma viimastest vastustest Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) küsimustikule rahvusvaheliste tervise-eeskirjade põhinõuete rakendamise kohta osalisriikides ja võimaluse korral WHO koostatud riigiprofiili aruandest. Lisaks palume esitada järgmised andmed.
2.1	Kas olete rahvusvaheliste tervise-eeskirjade põhinõuete rakendamisega lõpule jõudnud?	jah	ei

2.2	Kui vastasite „ei”, siis millisel põhjusel?

3	Kui peate seda asjakohaseks, siis palun öelge, milliseid meetmeid peaksid Teie arvates komisjon, ELi ametid või liikmesriigid võtma, et tagada tulevikus WHO põhinõuete püsimine ja tugevdamine.

4	Kui peate seda asjakohaseks, siis palun lisage märkusi või selgitusi eespool esitatud küsimustele ning vajaduse korral loetlege kõik asjakohased meetmed, mida Teie riik on võtnud, kuid mis ei kajastu selles küsimustikus (vajaduse korral võib lehekülgi lisada).

II. Tervisesektori ja muude sektorite koostalitlusvõime, nagu on osutatud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõike 2 punktis b

Kooskõlas otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõikega 2 kohaldatakse teabe esitamise kohustust ainult juhul, kui sellised meetmed või kord on kehtestatud või kavandatud riikliku valmisoleku ja reageerimise kavandamise osana.

Sektoritevaheliste haigusjuhtumite jaoks loodud riigisisesed koordineerimisstruktuurid, millele on osutatud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i, on struktuurid, millele on antud strateegilised haldus- ja poliitikakujundamisülesanded, eelkõige seoses käsuliiniga. See võib olla organ, komitee või töörühm. Riikide hädaolukorra operatiivkeskused, millele on osutatud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii, tähendavad tegevusstruktuure ja/või töökorda, mille eesmärk on pakkuda eelkõige seoses teabevahetusega logistilisi teenuseid ja vahendeid juhul, kui esinevad tõsised piiriülesed terviseohud.

5.1

Kas muud sektorid on kaasatud tervisesektori valmisoleku ja reageerimise kavandamisega seotud tegevusse?

jah

ei kohaldata

ei ole teada

5.2

Kui vastasite „jah”, siis mis liiki ohtudega seoses, mis kuuluvad otsuse nr 1082/2013/EL reguleerimisalasse?

5.2.1

bioloogilist päritolu ohud, mille hulka kuuluvad:

5.2.1.1

nakkushaigused (palun täpsustage võimaluse korral), näiteks

—	toidust põhjustatud haigused

—	zoonootilised haigused

—	vee kaudu levivad haigused

—	muud nakkushaigused (palun täpsustage)

5.2.1.2

nakkushaigustega seotud antimikroobne resistentsus ja tervishoiuteenuste osutamisega seotud nakkused

5.2.1.3

biotoksiinid või muud kahjulikud bioloogilised mõjurid, mis ei ole seotud nakkushaigustega

5.2.2

keemilist päritolu ohud

5.2.3

keskkonnast tulenevad ohud

5.2.4

teadmata päritolu ohud

5.2.5

sündmused, mis võivad kujutada endast või on kuulutatud vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks, kui need kuuluvad eespool nimetatud kategooriatesse

	6	Millised järgmistest sektoritest on Teie riigi seisukoha järgi kriitilise tähtsusega tõsise piiriülese terviseohuga seotud hädaolukorras?				7	Kas tervisesektori tegevuse koordineerimiseks mis tahes sektoriga järgmisest loetelust on olemas standardne töökord?
		jah	ei	ei kohaldata	ei ole teada		jah	ei	ei ole teada
energia	6.1					7.1
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia	6.2					7.2
transport	6.3					7.3
tervishoiuasutustele, farmaatsiatööstusele, sanitaarteenustele mõeldud vesi	6.4					7.4
põllumajandus, sealhulgas veterinaarsektor	6.5					7.5
toidu ohutus	6.6					7.6
toiduga varustamine	6.7					7.7
keemiatööstus	6.8					7.8
tervisesektorit farmaatsiatoodete ja muude tarbekaupadega varustav tööstus	6.9					7.9
julgeoleku ja hädaolukordadega tegelev politsei, tuletõrje ja kiirabiteenused	6.10					7.10
kohalik keskkonnateenistus	6.11					7.11
matuseteenused	6.12					7.12
sõjavägi	6.13					7.13
kodanikukaitse	6.14					7.14
haldus- ja valitsusüksused	6.15					7.15
teadusasutused	6.16					7.16
kultuuri ja meediaga seotud teenused	6.17					7.17
vabatahtlik tegevus	6.18					7.18
muud sektorid (palun täpsustage)
	6.19					7.19

8.1	Milliste oluliste sektorite jaoks pole Teie riigi tervisesektoris kehtestatud koordineerimiskorda? (Vastamine pole kohustuslik)

8.2	Millised on esmatähtsad sektorid, mille puhul tuleks parandada koostööd tervisesektoriga? Nimetage need palun tähtsuse järjekorras. (Vastamine pole kohustuslik)

9.1	Palun kirjeldage praegu kehtivaid strateegilisi koordineerimisstruktuure (siseriiklikud õigusnormid või standardsed töökorrad), mille eesmärk on tagada tervisesektori ja muude hädaolukorras kriitilise tähtsusega sektorite (sealhulgas veterinaarsektori) koostalitlusvõime. Palun nimetage sektorid, mida kõnealused koordineerimisstruktuurid hõlmavad.

9.2	Kuidas on liikmesriikide esindatus terviseohutuse komitees seotud struktuuri(de)ga?

10	Palun kirjeldage operatiivkeskusi (kriisikeskusi) (siseriiklikud õigusnormid või standardsed töökorrad), mille eesmärk on tagada tervisesektori ja muude hädaolukorras kriitilise tähtsusega sektorite (sealhulgas veterinaarsektori) koostalitlusvõime. Palun nimetage sektorid, mida kõnealused koordineerimisstruktuurid hõlmavad.

11	Kas tervisesektori ja muude sektorite koostalitlusvõimet on riiklikul tasandil proovile pandud?	jah	ei	ei ole teada

12	Kui peate seda asjakohaseks, siis palun lisage märkusi või selgitusi eespool esitatud küsimustele ning loetlege kõik asjakohased meetmed, mida Teie riik on võtnud (nt õppuste abil või tõsieluliste sündmuste tõttu) (vajaduse korral võib lehekülgi lisada):

III. Talitluspidevuse kavandamine, nagu on osutatud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõike 2 punktis c

Talitluspidevuse kavandamine viitab juhtimisprotsessidele ja integreeritud kavadele, millega tagatakse organisatsiooni kriitilise tähtsusega protsesside — protsesside, mis võimaldavad ettevõttel pakkuda elutähtsaid teenuseid või tooteid — järjepidevus kahju tekitava sündmuse korral. Talitluspidevus hõlmab organisatsiooni kõiki elemente, millel on roll kriitilise tähtsusega protsesside järjepidevuse tagamisel, nimelt inimesi, tegevuskohta, tarnijaid, tehnoloogiat, andmeid jne. Ärimõju analüüsis prognoositakse, millised tagajärjed oleksid teatava tegevuse ja protsessi katkemisel, ning kogutakse taastamisstrateegia väljatöötamiseks vajalikku teavet.

13.1	Kas olete kehtestanud riigisisesed talitluspidevuse kavad, mille eesmärk on tagada pidev elutähtsate teenuste ja toodete tarnimine tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud hädaolukorras, nagu on määratletud otsuses nr 1082/2013/EL?			jah	ei	ei ole teada
13.1
13.2	Kas need riigisisesed talitluspidevuse kavad on üldised (vt 14. küsimus) või konkreetsed (vt 15. küsimus)?

14.1	Milliseid tervishoiuteenuseid üldised kavad hõlmavad? Palun märkige need allpool.			jah	ei	ei ole teada
14.1.1	esmatasandi tervishoiuteenused
14.1.2	haiglad
14.1.3	muud teenused (palun täpsustage)

14.2	Kui vastasite „jah”, siis milliseid muid kriitilise tähtsusega sektoreid peale tervisesektori need kavad hõlmavad?
14.2.1	energia
14.2.2	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
14.2.3	transport
14.2.4	tervishoiuasutustele, farmaatsiatööstusele, sanitaarteenustele mõeldud vesi
14.2.5	põllumajandus, sealhulgas veterinaarsektor
14.2.6	toidu ohutus
14.2.7	toiduga varustamine
14.2.8	keemiatööstus
14.2.9	tervisesektorit farmaatsiatoodete ja muude tarbekaupadega varustav tööstus
14.2.10	julgeoleku ja hädaolukordadega tegelev politsei, tuletõrje ja kiirabiteenused
14.2.11	kohalik keskkonnateenistus
14.2.12	matuseteenused
14.2.13	sõjavägi
14.2.14	kodanikukaitse
14.2.15	haldus- ja valitsusüksused
14.2.16	teadusasutused
14.2.17	kultuuri ja meediaga seotud teenused
14.2.18	vabatahtlik tegevus
14.2.19	muud sektorid (palun täpsustage)

14.3	Kui vastasite „jah”, siis millised järgmistest elementidest on hõlmatud?	jah	Kui vastasite „jah”, kirjeldage palun neid.		ei	ei ole teada
14.3.1	ärimõju analüüs
14.3.2	elutähtsate teenuste ja ülesannete prioriteediks seadmine riskihindamise abil, et saada kasu arstlikust sekkumisest
14.3.3	koolitused, õppused, hindamine, ajakohastamine, kinnitamine
14.3.4	elutähtsate ülesannete täitmiseks vajaliku personali kindlakstegemine ja töötajate töölt puudumise probleemi lahendamine, et vähendada selle mõju elutähtsatele ülesannetele miinimumini
14.3.5	selgete käsustruktuuride, volituste delegeerimise ja ametijärglaste tagamine
14.3.6	varustuse, materjalide ja seadmete strateegiliste varude vajaduse hindamine
14.3.7	nende üksuste, osakondade või talituste kindlakstegemine, mida saaks kahandada või sulgeda
14.3.8	alternatiivsete töötajate määramine ja koolitamine kriitilise tähtsusega ametikohtade jaoks
14.3.9	ühiskondlike pingete vähendamise meetodite kaalumine ja katsetamine (nt kaugtöö või kodus töötamine ning füüsiliste kohtumiste ja reiside arvu vähendamine)
14.3.10	olulistele töötajatele sotsiaalteenuste tagamise kavandamine
14.3.11	psühholoogilise tugiteenuse tagamise kavandamine, et aidata töötajail tõhusalt tööd teha
14.3.12	taastumisfaasi kavandamine
14.3.13	muud elemendid (palun täpsustage)

15.1	Milliseid konkreetseid tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid nimetatud konkreetsed kavad hõlmavad? Palun märkige need allpool vastavalt otsuse nr 1082/2013/EL artiklile 2.

15.2	Milliseid tervishoiuteenuseid need kavad hõlmavad? Palun märkige need allpool.			jah	ei	ei ole teada
15.2.1	esmatasandi tervishoiuteenused
15.2.2	haiglad
15.2.3	muud teenused (palun täpsustage)

15.3	Kui vastasite „jah”, siis milliseid muid kriitilise tähtsusega sektoreid peale tervisesektori need kavad hõlmavad?
15.3.1	energia
15.3.2	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
15.3.3	transport
15.3.4	tervishoiuasutustele, farmaatsiatööstusele, sanitaarteenustele mõeldud vesi
15.3.5	põllumajandus, sealhulgas veterinaarsektor
15.3.6	toidu ohutus
15.3.7	toiduga varustamine
15.3.8	keemiatööstus
15.3.9	tervisesektorit farmaatsiatoodete ja muude tarbekaupadega varustav tööstus
15.3.10	julgeoleku ja hädaolukordadega tegelev politsei, tuletõrje ja kiirabiteenused
15.3.11	kohalik keskkonnateenistus
15.3.12	matuseteenused
15.3.13	sõjavägi
15.3.14	kodanikukaitse
15.3.15	haldus- ja valitsusüksused
15.3.16	teadusasutused
15.3.17	kultuuri ja meediaga seotud teenused
15.3.18	vabatahtlik tegevus
15.3.19	muud sektorid (palun täpsustage)

15.4	Kui vastasite „jah”, siis millised järgmistest elementidest on hõlmatud?	jah	Kui vastasite „jah”, kirjeldage palun neid.		ei	ei ole teada
15.4.1	ärimõju analüüs
15.4.2	elutähtsate teenuste ja ülesannete prioriteediks seadmine riskihindamise abil, et saada kasu arstlikust sekkumisest
15.4.3	koolitused, õppused, hindamine, ajakohastamine, kinnitamine
15.4.4	elutähtsate ülesannete täitmiseks vajaliku personali kindlakstegemine ja töötajate töölt puudumise probleemi lahendamine, et vähendada selle mõju elutähtsatele ülesannetele miinimumini
15.4.5	selgete käsustruktuuride, volituste delegeerimise ja ametijärglaste tagamine
15.4.6	varustuse, materjalide ja seadmete strateegiliste varude vajaduse hindamine
15.4.7	nende üksuste, osakondade või talituste kindlakstegemine, mida saaks kahandada või sulgeda
15.4.8	alternatiivsete töötajate määramine ja koolitamine kriitilise tähtsusega ametikohtade jaoks
15.4.9	ühiskondlike pingete vähendamise meetodite kaalumine ja katsetamine (nt kaugtöö või kodus töötamine ning füüsiliste kohtumiste ja reiside arvu vähendamine)
15.4.10	olulistele töötajatele sotsiaalteenuste tagamise kavandamine
15.4.11	psühholoogilise tugiteenuse tagamise kavandamine, et aidata töötajail tõhusalt tööd teha
15.4.12	taastumisfaasi kavandamine
15.4.13	muud elemendid (palun täpsustage)

16	Kas Teil on talitluspidevuse kavad selliste sissepääsukohtade jaoks, millele on osutatud rahvusvahelistes tervise-eeskirjades?			jah	ei	ei ole teada
16
17	Kui peate seda asjakohaseks, siis palun lisage märkusi või selgitusi eespool esitatud küsimustele ning loetlege kõik asjakohased meetmed, mida Teie riik on võtnud (vajaduse korral võib lehekülgi lisada):

IV. Riigisisese valmisoleku kavandamise muutmine, nagu on osutatud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 4 lõikes 3

Käesoleva peatüki peamine eesmärk on saada teavet olukorrast liikmesriikides. Vastavalt artikli 4 lõikele 3 peavad liikmesriigid esitama teavet selle vormi alusel, kui riigisisese valmisoleku kavandamist muudetakse oluliselt nende algatusel ja ilma komisjoni taotluseta.

18.1	Millal olete riigisisese valmisoleku kavandamist oluliselt muutnud?
	Palun esitage andmed oluliste muudatuste kohta vastavalt käesoleva lisa I, II ja III peatükis esitatud vormile.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 223

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 29. juuli 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 818/2014, 24. juuli 2014, millega Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük NAFO 3M püügipiirkonnas	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 819/2014, 24. juuli 2014, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes	3
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 820/2014, 24. juuli 2014, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku molva püük V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, 28. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 822/2014, 28. juuli 2014, mis käsitleb määrusest (EMÜ) nr 2454/93 tehtavat erandit seoses üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglitega Kambodžas toodetud jalgrataste kohta, arvestades Malaisiast pärit jalgrattaosade kasutamist kumulatsiooni alusel	19
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 823/2014, 28. juuli 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	22
		OTSUSED
		2014/504/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 25. juuli 2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1082/2013/EL seoses tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta teabe esitamisel kasutatava vormiga (teatavaks tehtud numbri C(2014) 5180 all) ( 1 )	25


	(1) EMPs kohaldatav tekst