12.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/1

(1)

Tõeline finantsteenuste siseturg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks liidus.

(2)

Integreeritud, tõhus ja läbipaistev finantsturg eeldab turu terviklikkust. Majanduskasvu ja heaolu suurendamise eeltingimuseks on väärtpaberiturgude sujuv toimimine ja üldsuse usaldus turgude vastu. Turukuritarvitused kahjustavad finantsturgude terviklikkust ning üldsuse usaldust väärtpaberite ja tuletisinstrumentide vastu.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/6/EÜ (4) täiendati ja ajakohastati turu terviklikkuse kaitseks vastu võetud liidu õigusraamistikku. Võttes aga arvesse selle direktiivi jõustumise järel toimunud õigusloome, turu ja tehnika arengut, mis on märkimisväärselt muutnud finantsmaastikku, tuleks kõnealune direktiiv nüüd asendada. Uut seadusandlikku akti on vaja ka selleks, et tagada ühtse reeglistiku olemasolu ja põhimõistete selgus ning uue reeglistiku vastavus Jacques de Larosière’i juhitud liidu finantsjärelevalve kõrgetasemelise eksperdirühma („de Larosière’i rühm”) 25. veebruari 2009. aasta järeldustele.

(4)

On vaja kehtestada ühtsem ja tugevam õigusraamistik, et säilitada turu terviklikkus, vältida võimalikku õigusnormide erinevuse ärakasutamist, tagada vastutus manipuleerimiskatsete eest ning tugevdada turuosaliste jaoks õiguskindlust ja vähendada õiguslikku keerukust. Käesoleva määruse eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja see peaks seetõttu põhinema Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklil 114, nagu seda tõlgendatakse Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikas.

(5)

Selleks et kõrvaldada liikmesriikide õigusnormide vahelistest erinevustest tulenevad veel allesjäänud kaubandustõkked ja olulised konkurentsimoonutused ning vältida tulevaste tõenäoliste kaubandustõkete ja oluliste konkurentsimoonutuste tekkimist, tuleb seega vastu võtta määrus, millega kehtestatakse turukuritarvitusi käsitleva liidu õigusraamistiku ühtsem tõlgendus ja milles sõnastatakse selgemalt kõigis liikmesriikides kohaldatavad eeskirjad. Turukuritarvitusi reguleerivatele normidele määruse vormi andmine tagab, et need normid on vahetult kohaldatavad. See peaks tagama ühtsed tingimused, sest sellega välditakse direktiivi ülevõtmisest tulenevat liikmesriikide nõuete erinevust. Käesoleva määrusega nõutakse, et kõik isikud järgivad kogu liidus samu eeskirju. Määrus vähendab ka õiguslikku keerukust ning ettevõtjate ja eelkõige piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate kulusid nõuete järgimisel ning aitab kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(6)

Komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta kutsutakse liitu ja liikmesriike üles kavandama eeskirju, et vähendada halduskoormust, kohandada õigusakte väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) turgudel tegutsevate emitentide vajadustele ja hõlbustada nende emitentide juurdepääsu rahastamisele. Mitmete direktiivi 2003/6/EÜ sätetega tekitatakse emitentidele, eelkõige neile, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturgudel, halduskoormus, mida tuleks vähendada.

(7)

Turukuritarvitus hõlmab õigusvastast tegevust finantsturgudel ning käesoleva määruse tähenduses tuleks selle all mõista siseteabe alusel kauplemist, siseteabe õigusvastast avaldamist ning turuga manipuleerimist. Selline tegevus vähendab turu täielikku ja nõuetekohast läbipaistvust, mis on kõikide majandustegevuses osalejate jaoks integreeritud finantsturgudel kauplemise eeltingimus.

(8)

Direktiivi 2003/6/EÜ reguleerimisala keskendus finantsinstrumentidele, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või mille kohta on esitatud sellisel turul kauplemisele võtmise taotlus. Viimastel aastatel kaubeldakse finantsinstrumentidega siiski üha enam mitmepoolsetes kauplemissüsteemides. Samas kaubeldakse teatavate finantsinstrumentidega üksnes muud liiki organiseeritud kauplemissüsteemides või ainult börsiväliselt. Seetõttu peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama kõiki finantsinstrumente, millega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides, ja muud käitumist või tegevust, mis võib mõjutada finantsinstrumente, olenemata sellest, kas see toimub kauplemiskohas. Teatavat liiki mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele, mis sarnaselt reguleeritud turgudega aitavad äriühingutel hankida omakapitali, kohaldatakse samamoodi turukuritarvituse keeldu, kui on esitatud sellisel turul kauplemisele võtmise taotlus. Seetõttu peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama finantsinstrumente, mille kohta on esitatud mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmise taotlus. See peaks tugevdama investorite kaitset, säilitama turu terviklikkuse ja tagama, et selliste instrumentide puhul on turukuritarvitus sõnaselgelt keelatud.

(9)

Läbipaistvuse huvides peaksid reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad teavitama oma pädevat asutust viivitamata üksikasjalikult finantsinstrumentidest, millega nad on lubanud kaubelda, mille kohta on esitatud kauplemisele võtmise taotlus või millega on nende kauplemiskohas kaubeldud. Teist korda tuleks teavitada siis, kui instrumendiga enam kaubelda ei lubata. Selliseid kohustusi tuleks kohaldada ka finantsinstrumentidele, mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks nende kauplemiskohas, ning finantsinstrumentidele, millele on antud kauplemisluba enne käesoleva määruse jõustumist. Pädevad asutused peaksid teated esitama Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks avaldama kõigi teatatud finantsinstrumentide loetelu. Käesolevat määrust kohaldatakse finantsinstrumentidele olenemata sellest, kas nad sisalduvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldatud loetelus või mitte.

(10)

On võimalik, et teatavaid finantsinstrumente, millega kauplemiskohas ei kaubelda, kasutatakse turukuritarvituseks. Siia alla kuuluvad finantsinstrumendid, mille hind või väärtus sõltub kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest või mõjutab neid või millega kauplemine mõjutab muude kauplemiskohas kaubeldavate finantsinstrumentide hinda või väärtust. Selliste finantsinstrumentide turukuritarvitusteks kasutamine võib hõlmata näiteks aktsiat või võlakirja puudutavat siseteavet, mida võidakse kasutada asjaomase aktsia või võlakirja tuletisinstrumendi ostmiseks, või indeksit, mille väärtus oleneb sellest aktsiast või võlakirjast. Kui finantsinstrumenti kasutatakse võrdlushinnana, võidakse börsiväliselt kaubeldavat tuletisinstrumenti kasutada manipuleeritud hindadest kasu saamiseks või kauplemiskohas kaubeldava finantsinstrumendi hinna manipuleerimiseks. Veel üheks näiteks on see, kui kavatsetakse emiteerida uus väärtpaberite seeria, mille suhtes muidu käesolevat määrust ei kohaldataks, kuid millega kauplemine mõjutaks käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate olemasolevate noteeritud väärtpaberite hinda või väärtust. Käesoleva määruse kohaldamisalas on ka selline potentsiaalne olukord, kus kauplemiskohas kaubeldava finantsinstrumendi hind või väärtus sõltub börsiväliselt kaubeldavast finantsinstrumendist. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka kauba hetkelepingutele, mille hind põhineb tuletisinstrumendi hinnal, ja selliste hetkelepingute ostmisele, millega finantsinstrumendid on seotud.

(11)

Kauplemine väärtpaberitega või seotud instrumentidega väärtpaberite stabiliseerimiseks või kauplemine oma aktsiatega tagasiostmisprogrammide raames võib olla majanduslikest põhjustest tingituna seaduslik ja seetõttu võib see teatavatel asjaoludel moodustada turukuritarvitusest erandi, eeldusel et seda tehakse vajaliku läbipaistvusega ning asjakohane teave stabiliseerimise või tagasiostuprogrammi kohta avalikustatakse.

(12)

Kauplemist oma aktsiatega tagasiostuprogrammide raames ega sellise finantsinstrumendi stabiliseerimist, millele ei laiene käesoleva määruse erandid, ei tohiks iseenesest pidada turukuritarvituseks.

(13)

Liikmesriike, Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmeid, ühe või mitme liikmesriigi või liidu ministeeriume ja muid asutusi või eriotstarbelisi rahastamisvahendeid ja muid avaliku sektori asutusi ning nende nimel tegutsevaid isikuid ei tohiks piirata raha-, vahetuskursi- või valitsemissektori võla haldamise poliitika elluviimisel, kui seda teostatakse üldsuse huvides ja ainult nimetatud poliitika elluviimiseks. Samuti ei tohiks piirata liidu, üht või mitut liikmesriiki hõlmava eriotstarbelise rahastamisvahendi, Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või vähemalt kahe liikmesriigi poolt asutatud rahvusvahelise finantsasutuse rahaliste vahendite kasutusele võtmise ja oma liikmetele rahalise abi andmise tehinguid, korraldusi või tegevust. Sellist erandit käesoleva määruse kohaldamisalast võib käesoleva määruse kohaselt laiendada teatavatele kolmandate riikide avaliku sektori asutustele, kellele on tehtud ülesandeks valitsemissektori võla haldamine või kes on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse, ning keskpankadele. Samas ei tohiks selliseid raha-, vahetuskursi- või valitsemissektori võla haldamise poliitika suhtes kehtestatud erandeid laiendada juhtumitele, mil nimetatud avalik-õiguslikud asutused teevad tehinguid, annavad korraldusi või tegutsevad viisil, millega ei edendata nimetatud poliitikat, või kui nendes asutustes töötavad füüsilised isikud teevad tehinguid, annavad korraldusi või tegutsevad oma arvel.

(14)

Mõistlikud investorid tuginevad oma investeerimisotsuste tegemisel neile teadaolevale teabele, st eelnevalt kättesaadavale teabele. Seetõttu tuleks küsimust, kas mõistlik investor võtab investeerimisotsuse tegemisel tõenäoliselt arvesse mingit teavet, käsitleda eelnevalt kättesaadava teabe seisukohast. Sealjuures tuleb arvesse võtta teabe eeldatavat mõju, pidades silmas asjaomase emitendi kogu tegevust, teabeallika usaldusväärsust ja muid turgu iseloomustavaid muutujaid, mis võivad teatavatel asjaoludel mõjutada finantsinstrumente, seotud kauba hetkelepinguid või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevaid enampakkumistooteid.

(15)

Tagantjärele kättesaadavat teavet võib kasutada selleks, et kontrollida, kas eeldus, et eelnevalt kättesaadav teave oli hinnatundlik, on õige, kuid seda ei tohiks kasutada meetmete võtmiseks isikute vastu, kes tegid neile eelnevalt kättesaadava teabe põhjal mõistlikke järeldusi.

(16)

Juhul kui siseteave puudutab mitmest etapist koosnevat protsessi, võib nii iga sellise etapiga kui ka kogu protsessiga tervikuna seotud teave olla siseteave. Pikaajalise protsessi vaheetapp võib iseendast kujutada asjaolude kogumit või sündmust, mis on ilmnenud või mille ilmnemine või toimumine on antud ajahetkel olemasolevate tegurite üldise hindamise põhjal tõenäoline. Seda kontseptsiooni ei tohiks siiski tõlgendada selliselt, et nimetatud asjaolude kogumi või sündmuse kogu mõju finantsinstrumentide hinnale tuleb täies mahus arvesse võtta. Vaheetappi iseloomustavat teavet tuleks pidada siseteabeks, kui see vastab eraldi võetuna käesolevas määruses siseteabele kehtestatud kriteeriumidele.

(17)

Teave, mis on seotud mingi sündmuse või asjaolude kogumiga, mis on pikaajalises protsessis vaheetapiks, võib olla seotud näiteks lepingu üle peetavate läbirääkimiste seisu, läbirääkimiste käigus esialgu kokku lepitud tingimuste, finantsinstrumentide emissiooni võimaluse, finantsinstrumentide turustamise tingimuste, finantsinstrumentide emissiooni esialgsete tingimuste või kaalutlustega lisada finantsinstrument olulise indeksi hulka või finantsinstrument olulisest indeksist välja jätta.

(18)

Turuosaliste jaoks tuleks õiguskindlust suurendada, määrates täpsemalt kindlaks kaks siseteabe mõiste puhul esmatähtsat elementi, nimelt kõnealuse teabe täpse laadi ja selle võimaliku mõju olulisuse finantsinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate enampakkumistoodete hindadele. Kui tuletisinstrumentideks on energia hulgimüügi tooted, tuleks siseteabena käsitada eelkõige teavet, mis tuleb avalikustada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1227/2011 (5).

(19)

Käesoleva määruse eesmärk ei ole keelata emitenti puudutavaid aktsionäride ja juhtkonna üldise iseloomuga arutelusid äritegevuse või turu arengu teemadel. Sellised suhted on turgude tõhusaks toimimiseks hädavajalikud ja neid ei tohiks käesoleva määrusega keelata.

(20)

Hetketurud ja nendega seotud tuletisinstrumentide turud on omavahel tihedalt seotud ja globaalsed ning turukuritarvitus võib toimuda nii turu- kui ka piiriüleselt, mis võib põhjustada olulisi süsteemseid riske. See kehtib nii siseteabe alusel kauplemise kui ka turuga manipuleerimise kohta. Eelkõige võib hetketuru siseteabest kasu saada finantsturul kauplev isik. Kaubatuletisinstrumentidega seotud siseteavet tuleks määratleda kui teavet, mis vastab finantsturgudega seotud siseteabe üldmääratlusele ning on ühtlasi teave, mis tuleb asjaomase kauba tuletisinstrumendi või hetketuru kohta avalikustada vastavalt liidu või liikmesriikide õigusnormidele, turueeskirjadele, lepingutele või tavadele. Hea näide selliste eeskirjade kohta on energiaturu osas määrus (EL) nr 1227/2011 ja Ühisorganisatsioonide Andmebaasialgatuse (Joint Organisations Database Initiative – JODI) õlituru andmebaas. Selline teave võib olla aluseks turuosaliste otsustele hakata tegelema kaubatuletisinstrumentide või seotud kauba hetkelepingutega ning selle puhul peaks seetõttu olema tegemist siseteabega, mille avalikustamine on kohustuslik, kui on tõenäoline, et sel teabel on selliste tuletusinstrumentide või seotud kauba hetkelepingute hinnale tõenäoliselt märkimisväärne mõju.

Lisaks võidakse manipuleerivaid strateegiaid kasutada korraga nii hetke- kui ka tuletisinstrumentide turgudel. Kauplemist finantsinstrumentidega, sealhulgas kaubatuletisinstrumentidega, võidakse kasutada seotud kauba hetkelepingutega manipuleerimiseks ja kauba hetkelepinguid võidakse kasutada seotud finantsinstrumentidega manipuleerimiseks. Turuga manipuleerimise keeld peaks neid seoseid hõlmama. Käesoleva määruse kohaldamisala laiendamine tegevusele, mis ei ole seotud finantsinstrumentidega, näiteks kauba hetkelepingutega kauplemisele, mis mõjutab ainult hetketurgu, ei ole siiski asjakohane ega praktiline. Kui tegemist on konkreetselt energia hulgimüügitoodetega, peaksid pädevad asutused võtma käesolevas määruses sätestatud siseteabe, siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise mõistete kohaldamisel energia hulgimüügitoodetega seotud finantsinstrumentide suhtes arvesse määruses (EL) nr 1227/2011 sätestatud mõistete eritunnuseid.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2003/87/EÜ (6) kohaselt vastutavad komisjon, liikmesriigid ja muud ametlikult määratud asutused muu hulgas lubatud heitkoguse väärtpaberite tehnilise eraldamise eest, nende tasuta jagamise eest tööstussektoritele ja uutele turule sisenejatele, kellel on lubatud heitkoguse väärtpaberitele õigus, ning üldisemalt liidu kliimapoliitika raamistiku väljatöötamise ja rakendamise eest, millega tagatakse lubatud heitkoguse väärtpaberite pakkumine liidu heitkogusega kauplemise süsteemi (ELi HKS) ostjatele. Nende ülesannete täitmisel on nimetatud avalik-õiguslikel asutustel muu hulgas juurdepääs hinnatundlikule mitteavalikule teabele ning direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt võib neil olla vaja teha lubatud heitkoguse väärtpaberitega teatavaid turutehinguid. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (7) läbivaatamise raames liigitatakse lubatud heitkoguse väärtpaberitega kauplemise õigused finantsinstrumentideks, kuuluvad ka kõnealused väärtpaberid käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Selleks et säilitada komisjoni, liikmesriikide ja muude ametlikult määratud asutuste suutlikkus töötada välja ja viia ellu liidu kliimapoliitikat, peaks nimetatud avalik-õiguslike asutuste selline tegevus, mis on vaid avalikkuse huvides ning üksnes selle poliitika elluviimise eesmärgil ja seoses lubatud heitkoguse väärtpaberitega, jääma määruse kohaldamisalast välja. Selline erand ei tohiks avaldada turu üldisele läbipaistvusele negatiivset mõju, kuna nimetatud avaliku sektori asutustel on seadusjärgne kohustus tegutseda viisil, millega tagatakse kõigi hinnatundliku iseloomuga uute otsuste, suundumuste ja andmete nõuetekohane, õiglane ja mittediskrimineeriv avalikustamine ja kättesaadavus. Peale selle sisalduvad direktiivis 2003/87/EÜ ja selle direktiivi kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetes ametiasutuste hallatava hinnatundliku eriteabe õiglase ja mittediskrimineeriva avalikustamise tagatised. Samas ei tohiks liidu kliimapoliitikat ellu viies tegutsevate avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatav erand laieneda juhtumitele, kus need asutused osalevad tegevuses või tehingutes, millega ei viida ellu liidu kliimapoliitikat, või kui nendes asutustes töötavad isikud on tegutsevad eraisikuna või teevad tehinguid oma arvel.

(22)

ELi toimimise lepingu artikli 43 kohaselt ja ELi toimimise lepingu alusel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamise eesmärgil vastutavad komisjon, liikmesriigid ja muud ametlikult määratud asutused muu hulgas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühise kalanduspoliitika (ÜKP) elluviimise eest. Nende ülesannete täitmiseks teevad avaliku sektori asutused toiminguid ja võtavad meetmeid põllumajandus- ja kalandusturgude juhtimiseks, sh riigi sekkumine ning täiendavate imporditollimaksude kehtestamine või imporditollimaksude peatamine. Kuna käesoleva määruse teatud sätteid kohaldatakse kauba hetkelepingutele, mis võivad mõjutada või tõenäoliselt mõjutavad finantsinstrumente, ning finantsinstrumentidele, mille väärtus sõltub kauba hetkelepingute väärtusest ja mis mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad kauba hetkelepinguid, on vaja käesoleva määruse kohaldamisala puhul tagada, et komisjoni, liikmesriikide ja muude ametlikult määratud asutuste tegevus ÜPP ja ÜKP elluviimisel ei oleks piiratud.

Selleks et säilitada komisjoni, liikmesriikide ja muude ametlikult määratud asutuste suutlikkus arendada ja viia ellu ÜPPd ja ÜKPd, peaks nende tegevus, mis toimub vaid avalikes huvides ja ainult nimetatud poliitika elluviimise eesmärgil, jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Selline erand ei tohiks avaldada turu üldisele läbipaistvusele negatiivset mõju, kuna neil avaliku sektori asutustel on seadusjärgne kohustus tegutseda viisil, millega tagatakse kõigi hinnatundliku iseloomuga uute otsuste, suundumuste ja andmete nõuetekohane, õiglane ja mittediskrimineeriv avalikustamine ja kättesaadavus. Samas ei tohiks ÜPPd ja ÜKPd ellu viivate avalik-õiguslike asutuste suhtes kohaldatav erand laieneda juhtumitele, kus need asutused osalevad tegevuses või tehingutes, millega ei viida ellu ÜPPd või ÜKPd, või kui nendes asutustes töötavad isikud tegutsevad eraisikuna või teevad tehinguid oma arvel.

(23)

Siseteabe alusel kauplemise olulisim omadus on siseteabe abil omandatud ebaõiglane eelis kolmandate isikute ees, kes ei ole sellest teabest teadlikud, ning seega finantsturgude terviklikkuse ja investorite usalduse kahjustamine. Seetõttu tuleks kohaldada siseteabe alusel kauplemise keeldu juhul, kui siseteavet omav isik kasutab ebaõiglaselt ära sellisest teabest saadava eelise, tehes selle teabe alusel turul tehinguid, et oma või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt omandada või võõrandada või püüda omandada või võõrandada sellise teabega seotud finantsinstrumente või tühistada või muuta või püüda tühistada või muuta tehingukorraldust sellise teabega seotud finantsinstrumentide omandamiseks või võõrandamiseks. Siseteabe kasutamine võib endast kujutada ka kauplemist lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega ning lubatud heitkoguse väärtpaberite või muude neil põhinevate enampakkumistoodete kohta pakkumiste tegemist enampakkumistel, mis korraldatakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1031/2010 (8).

(24)

Kui siseteavet valdav juriidiline või füüsiline isik omandab või võõrandab või püüab omandada või võõrandada otse või kaudselt oma või kolmanda isiku arvel sellise teabega seotud finantsinstrumente, siis peaks kehtima eeldus, et see isik on seda teavet kasutanud. See eeldus ei piira õigust kaitsele. Küsimust, kas isik on rikkunud siseteabe alusel kauplemise keeldu või teinud katse siseteabe alusel kaubelda, tuleks analüüsida, pidades silmas käesoleva määruse eesmärki, mis seisneb finantsturu terviklikkuse kaitsmises ja investorite kindlustunde suurendamises, mis omakorda põhineb investoritele võrdse olukorra tagamisel ja nende kaitsmisel siseteabe kuritarvitamise eest.

(25)

Tehingukorraldusi, mis on antud enne seda, kui isik siseteavet valdas, ei tohiks pidada siseteabe alusel kauplemiseks. Sellegipoolest peaks kehtima eeldus, et kui isik teeb pärast siseteabe oma valdusse saamist selle teabega seotud muudatusi enne siseteabe oma valdusse saamist antud tehingukorraldustes, sh tühistab või muudab korraldust või teeb katse korraldust tühistada või muuta, siis on tegemist siseteabe alusel kauplemisega. Sellise eelduse saaks siiski ümber lükata, kui isik tõendab, et ta ei kasutanud tehingute tegemisel siseteavet.

(26)

Siseteabe kasutamine võib seisneda finantsinstrumendi või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote omandamises või võõrandamises või tehingukorralduse tühistamises või muutmises või katses finantsinstrumenti omandada või võõrandada või tehingukorraldust tühistada või muuta isiku poolt, kes teab või oleks pidanud teadma, et tema valduses olev teave on siseteave. Sellega seoses peaksid pädevad asutused kaaluma, millist teavet tavaline ja mõistlik isik teab või oleks pidanud konkreetsetel asjaoludel teadma.

(27)

Käesolevat direktiivi tuleks tõlgendada kooskõlas liikmesriikide poolt võetud meetmetega, et kaitsta äriühingus hääleõigust andvate (või õiguste kasutamise või vahetamise järel sellist hääleõigust andvate) vabalt kaubeldavate väärtpaberite omanike huve juhul, kui äriühingu suhtes on esitatud avalik ülevõtmispakkumine või kontrolli üleminekut käsitlev ettepanek. Eelkõige tuleks käesolevat määrust tõlgendada kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud ülevõtmispakkumiste, ühinemistehingute ja muude tehingute kohta, mis mõjutavad osalust äriühingus või kontrolli äriühingu üle ja mida reguleerib järelevalveasutus, kelle on liikmesriigid määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ (9) artiklile 4.

(28)

Üldsusele kättesaadavatel andmetel põhinevaid uuringuid ja hinnanguid ei tohiks iseenesest käsitada siseteabena ning pelgalt fakti, et tehing tehti uuringutele ja hinnangutele tuginedes, ei tohiks seepärast pidada siseteabe kasutamiseks. Samas võib selline teave olla siseteave, kui turg eeldab selle korrapärast avaldamist ja levitamist ja see mõjutab finantsinstrumentide hinna kujunemist või kui teave hõlmab tunnustatud turukommentaatori või -asutuse seisukohti, mis võivad mõjutada teabega seonduvate finantsinstrumentide hindu. Seepärast peavad turuosalised selleks, et teha kindlaks, kas nad kauplevad siseteabe alusel, hindama, kui suurel määral on teave mitteavalik ja milline oleks mõju finantsinstrumentidele, kui nad teeksid teabe põhjal tehinguid enne teabe avalikustamist või levitamist.

(29)

Et tahtmatult mitte keelata seadusliku finantstegevuse vorme, eriti kui selline tegevus ei too kaasa turukuritarvitust, tuleb möönda teatavaid seaduslikke tegevusi. See võib näiteks hõlmata turutegijate rolli, kui nad tegutsevad seaduslikult turu likviidsuse tagamise huvides.

(30)

Üksnes asjaolu, et turutegijad või isikud, kellel on lubatud tegutseda vastaspoolena, piirduvad oma seadusliku äritegevusega, mis seisneb finantsinstrumentide omandamises või võõrandamises, ega seda, et isikud, keda on volitatud kolmandate isikute nimel tehingukorraldusi täitma ja kes valdavad siseteavet, piirduvad tehingukorralduste tühistamise või muutmisega vastavalt korraldusele, ei tohiks iseenesest pidada siseteabe kasutamiseks. Käesoleva määrusega turutegijatele, vastaspoolena tegutsema volitatud üksustele ja kolmandate isikute nimel tehingukorraldusi täitma volitatud ja siseteavet valdavatele isikutele sätestatud kaitse ei laiene siiski tegevustele, mis on käesoleva määrusega selgelt keelatud, näiteks enne ametlikku kauplemist tehtavad tehingud (front-running). Kui juriidiline isik on võtnud kõik mõistlikud meetmed turukuritarvituste ärahoidmiseks, kuid tema juures töötavad füüsilised isikud panevad juriidilise isiku nimel toime turukuritarvituse, ei tohiks seda pidada turukuritarvituseks juriidilise isiku poolt. Teiseks näiteks, mida ei tohiks pidada siseinfo kasutamiseks, on tehingud, mis tehakse täitmisele kuuluva varasema kohustuse täitmiseks. Siseteabe alusel kauplemisena ei tohiks käsitada pelgalt asjaolu, et omatakse juurdepääsu teist äriühingut käsitlevale siseteabele ja seda kasutatakse avaliku ülevõtmispakkumise raames kõnealuse äriühingu üle kontrolli omandamiseks või ühinemisettepaneku tegemiseks.

(31)

Kuna finantsinstrumentide omandamine ja võõrandamine eeldab kindlasti omandamis- või võõrandamistehingut kavandava isiku eelnevat otsust, ei tuleks sellist omandamist või võõrandamist iseenesest käsitada siseteabe kasutamisena. Omaenda kauplemisplaanide ja -strateegiate põhjal tegutsemist ei tohiks pidada siseteabe kasutamiseks. Sellegipoolest ei peaks ühtegi nimetatud juriidilistest või füüsilistest isikutest kaitsma tema ametikoha tõttu; kaitse peaks laienema neile üksnes siis, kui nad tegutsevad nõuetekohaselt, järgides nii oma kutseala standardeid kui ka käesolevat määrust, ning tagades eelkõige turu terviklikkuse ja investorite kaitse. Rikkumine loetakse siiski toimunuks, kui pädev asutus teeb kindlaks, et tehingute, tehingukorralduste või tegevuse taga olid ebaseaduslikud ajendid, või kui isik kasutas siseteavet.

(32)

Turu sondeerimine on finantsinstrumentide müüja ning ühe või enama potentsiaalse investori vaheline suhtlus enne tehingust teatamist, et teha kindlaks, milline on potentsiaalsete investorite huvi võimaliku tehingu suhtes ja milliseks võiks kujuneda selle hind, maht ja struktuur. Turu sondeerimine võiks hõlmata asjakohaste väärtpaberite esialgset või teisest pakkumist ja erineb tavalisest kauplemisest. See on väga väärtuslik vahend potentsiaalsete investorite arvamuse teadasaamiseks, aktsionäridevahelise dialoogi edendamiseks, tehingute ladususe tagamiseks ning emitentide, olemasolevate aktsionäride ja potentsiaalsete uute investorite huvide ühitamiseks. Eriti kasulik võib see olla juhul, kui turgudel puudub kindlus või asjakohane võrdlusalus või nad on volatiilsed. Seega on võimalus turgu sondeerida tähtis finantsturgude nõuetekohaseks toimimiseks ja turu sondeerimist ei tohiks pidada iseenesest turukuritarvituseks.

(33)

Turu sondeerimisega on näiteks tegemist juhul, kui võõrandav äriühing on arutanud emitendiga võimalikku tehingut ja otsustanud uurida potentsiaalse investori huvi, et otsustada, millised võiksid olla tehingu tingimused; kui emitent kavatseb teada anda võlakirjade emiteerimisest või lisaaktsiate pakkumisest ning võõrandav äriühing võtab ühendust põhiinvestoritega ja annab neile teada tehingu kõik tingimused, et nad võtaksid endale finantskohustuse tehingus osaleda; või kui müüja püüab investori nimel müüa suurt hulka väärtpabereid ja uurib, milline on muude potentsiaalsete investorite võimalik huvi nende väärtpaberite vastu.

(34)

Turu sondeerimiseks võib olla vajalik avaldada potentsiaalsetele investoritele siseteavet. Rahaliselt võib sondeerimise käigus avaldatud siseteabe alusel kauplemisest üldiselt kasu saada ainult siis, kui turu sondeerimise objektiks oleva finantsinstrumendi või seonduva finantsinstrumendi jaoks on olemas turg. Niisuguste arutelude ajastust arvestades on võimalik, et siseteave võidakse avaldada potentsiaalsele investorile turu sondeerimise käigus pärast seda, kui finantsinstrument on võetud reguleeritud turul kauplemisele või sellega on kaubeldud mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides. Enne turu sondeerimist peaks teavet avaldav turuosaline hindama, kas selline turu sondeerimine hõlmab siseteabe avaldamist.

(35)

Siseteabe avaldamist tuleks pidada seaduslikuks, kui selle avaldamine toimub isiku töökoha, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus. Kui turu sondeerimine hõlmab siseteabe avaldamist, eeldatakse, et avaldav turuosaline tegutseb oma töökoha, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus, kui ta avaldamise ajal teavitab isikut, kellele teave avaldatakse, et talle võidakse anda siseteavet, ja saab sellelt isikult nõusoleku teabe vastuvõtmiseks; et käesoleva määruse sätted seavad talle niisuguse siseteabe alusel kauplemise või tegutsemise piirangud; et teabe edasise konfidentsiaalsuse säilitamiseks tuleb võtta mõistlikke meetmeid; ning et ta peab teatama avaldavale turuosalisele kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, kellele teave turu sondeerimise andmete põhjal meetmeid võttes avaldatakse. Avaldav turuosaline peaks ka järgima avaldatud teabega seotud andmete säilitamise kohustusi, mis sätestatakse üksikasjalikult regulatiivsetes tehnilistes standardites. Ei tohiks lubada eeldust, et turuosalised, kes turu sondeerimisel ei järgi käesolevat määrust, on siseteavet õigusvastaselt avaldanud, ent nad ei tohiks saada kasutada erandit, mis tehakse neile, kes on käesolevat määrust järginud. Küsimust, kas nad on rikkunud siseteabe õigusvastase avaldamise keeldu, tuleks analüüsida käesoleva määruse kõigi asjakohaste sätete valguses, ning kõikidel turuosalistel peaks olema kohustus dokumenteerida kirjalikult enne turu sondeerimist oma hinnang selle kohta, kas sondeerimine hõlmab siseteabe avaldamist.

(36)

Potentsiaalsed investorid, kelle suhtes turu sondeerimine toimub, peaksid omakorda kaaluma, kas neile avaldatud teave on siseteave, mis keelaks neil selle alusel kauplemast või seda teavet edasi avaldamast. Potentsiaalsetele investorite suhtes kohaldatakse igal juhul käesolevas määruses sätestatud siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise eeskirju. Selleks et aidata potentsiaalseid investoreid nende kaalutlustes ja selles osas, milliseid meetmeid nad peaksid võtma, et käesoleva määrusega mitte vastuollu minna, peaks Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) andma välja suunised.

(37)

Määruses (EÜ) nr 1031/2010 on sätestatud kaks paralleelset turukuritarvitusi käsitlevat korda, mida kohaldatakse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste suhtes. Kuna lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise õigused liigitatakse finantsinstrumentideks, tuleks käesolevas määruses sätestada turukuritarvituse meetmete ühtne reeglistik, mida kohaldatakse lubatud heitkoguse väärtpaberite kogu esmase ja järelturu suhtes. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka tegevusele või tehingutele, sealhulgas pakkumistele lubatud heitkoguse väärtpaberite ja muude neil põhinevate enampakkumistoodete pakkumisega enampakkumisplatvormil, millele on antud reguleeritud turu tegevusluba, sealhulgas siis, kui enampakkumistooted ei ole finantsinstrumendid, vastavalt määrusele (EÜ) nr 1031/2010.

(38)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha turuga manipuleerimise osas meetmed, mida saab kohandada uutele kauplemisvormidele ja strateegiatele, mille abil võidakse toime panna turukuritarvitusi. Võtmaks arvesse asjaolu, et finantsinstrumentidega kauplemine on järjest rohkem automatiseeritud, on soovitav täiendada turuga manipuleerimise määratlust näidetega konkreetsete turukuritarvituse strateegiate kohta, mille puhul võidakse kasutada mis tahes kauplemisviise, sh algoritmkauplemist ja välkkauplemist. Esitatud näidete loetelu ei ole kavandatud ammendavana ega tähenda seda, et muude vahenditega ellu viidud samad strateegiad ei oleks turukuritarvitus.

(39)

Turukuritarvituse keelustamine peaks hõlmama ka turukuritarvituseks koostööd tegevaid isikuid. Näiteks võiks muu hulgas tuua maaklerid, kes töötavad välja kauplemisstrateegia, mille eesmärk on turukuritarvitus, ja soovitavad seda kasutada, isikud, kes julgustavad siseteavet valdavat isikut seda teavet õigusvastaselt avaldama, või isikud, kes töötavad koos kauplejaga välja tarkvara, mille eesmärk on lihtsustada turukuritarvitust.

(40)

Tagamaks, et vastutus langeks nii juriidilisele isikule kui ka füüsilistele isikutele, kes juriidilise isiku otsuste tegemises osalevad, on vaja tunnustada liikmesriikide erinevaid õiguskordi. Selline õiguskord peaks olema otseselt seotud vastutuse omistamise meetoditega liikmesriikide õiguses.

(41)

Turuga manipuleerimise keelu täiendamiseks tuleks käesoleva määrusega keelata turuga manipuleerimise katsed. Turuga manipuleerimise katset tuleks eristada tegevusest, mille tulemuseks oleks tõenäoliselt turuga manipuleerimine, kuna mõlemad tegevused on käesoleva määrusega keelatud. Selline katse võib hõlmata olukordi, kus tegevust alustatakse, kuid ei viida lõpule, näiteks seetõttu, et tekkisid probleemid tehnoloogiaga või kauplemiseks anti korraldus, mida ei viidud täide. Turuga manipuleerimise katsed on vaja keelata, et pädevad asutused saaksid selliste katsete eest karistusi mõista.

(42)

Piiramata käesoleva määruse ja selle otseselt kohaldatavate sätete eesmärki, võib isik, kes teeb tehinguid või annab tehingukorraldusi, mida võib pidada turuga manipuleerimiseks, olla suuteline tõendama, et tal olid nende tehingute tegemiseks või tehingukorralduste andmiseks seaduslikud põhjused ning need tehingud ja tehingukorraldused on kooskõlas asjaomasel reguleeritud turul tunnustatud tavaga. Turu tunnustatud tava võib kehtestada ainult asjaomase turukuritarvituse järelevalve eest vastutav pädev asutus. Ühel konkreetsel turul tunnustatud tava ei saa pidada kohaldatavaks teistel turgudel, välja arvatud juhul, kui teiste turgude pädevad asutused on nimetatud tava ametlikult tunnustanud. Rikkumise võib siiski lugeda toimunuks, kui pädev asutus teeb kindlaks, et nende tehingute või tehingukorralduste taga oli mõni muu, seadusvastane eesmärk.

(43)

Käesolevas määruses tuleks ka selgitada, et finantsinstrumentide turuga manipuleerimisel või manipuleerimise katsel võidakse kasutada seotud finantsinstrumente, nagu tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse muus kauplemiskohas või börsiväliselt.

(44)

Paljude finantsinstrumentide hinna kindlaksmääramisel lähtutakse võrdlusalustest. Tegelik manipuleerimine või manipuleerimiskatsed võrdlusalustega, sh pankadevaheliste intressimääradega, võivad tõsiselt mõjutada turu usaldust, põhjustada investoritele märkimisväärset kahju ning moonutada reaalmajandust. Seepärast on vaja konkreetseid sätteid võrdlusaluste kohta, et säilitada turgude terviklikkus ning tagada, et pädevad asutused on võimelised tagama võrdlusalustega manipuleerimise keelust kinnipidamist. Need sätted peaksid hõlmama kõiki avaldatud võrdlusalused, sh neid, millele on olemas juurdepääs interneti kaudu, ükskõik kas nad on tasuta või mitte, näiteks krediidiriski vahetustehingu võrdlusalused ja indeksite indeksid. Turuga manipuleerimise üldist keeldu tuleb täiendada, keelates võrdlusalustega manipuleerimise ning mis tahes väära või eksitava teabe edastamise või valede või eksitavate andmete esitamise või mis tahes muu tegevuse, millega manipuleeritaks võrdlusaluse arvutamist, kusjuures arvutamine on määratletud laialt, hõlmamaks asjaomase võrdlusaluse arvutamisega seotud andmete, eelkõige korrastatud andmete saamist ja hindamist, ning see hõlmab ka arvutamise metoodikat, ükskõik kas see põhineb algoritmidel või osaliselt või täielikult hinnangutel. Kõnealused eeskirjad võetakse vastu lisaks määrusele (EL) nr 1227/2011, millega keelatakse tahtlik valeteabe esitamine ettevõtjatele, kes väljastavad energia hulgimüügi toodete kohta hinnaprognoose või turuaruandeid, millega eksitatakse turuosalisi, kes tegutsevad nendele hinnaprognoosidele või turuaruannetele toetudes.

(45)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kauplemiskohtadele ja -süsteemidele ühesuguste turutingimuste tagamiseks tuleks ette näha, et reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad peaksid kehtestama tõhusad süsteemid ja protseduurid, mille eesmärk on vältida ja tuvastada turuga manipuleerimist ja turukuritarvitusi, ning hoidma neid töös.

(46)

Finantsinstrumentidega manipuleerimine või manipuleerimise katse võib seisneda ka tehingukorralduste esitamises, mida ei pruugita täita. Lisaks võidakse finantsinstrumendiga manipuleerida ka väljaspool kauplemiskohta toimuva tegevuse kaudu. Isikutelt, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, tuleks nõuda, et nad on kehtestanud kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja nendest teatamiseks tõhusa korra, tõhusad süsteemid ja protseduurid ning et nad hoiavad neid töös. Nad peaksid samuti teatama kauplemiskohavälistest kahtlastest korraldustest ja tehingutest.

(47)

Finantsinstrumentidega manipuleerimine või manipuleerimise katse võib seisneda ka väära või eksitava teabe levitamises. Väära või eksitava teabe levitamine võib finantsinstrumentide hindu suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärselt mõjutada. See võib seisneda ilmselgelt väära teabe esitamises, aga ka oluliste faktide tahtlikus varjamises ja teadlikult ebatäpse teabe esitamises. Selline turuga manipuleerimine kahjustab eelkõige investoreid, sest selle tõttu tuginevad nad investeerimisotsuste tegemisel väärale või moonutatud teabele. See kahjustab ka emitente, sest vähendab usaldust nende kohta kättesaadava teabe vastu. Usalduse puudumine turu vastu võib omakorda ohustada emitendi suutlikkust emiteerida uusi finantsinstrumente või saada muudelt turuosalistelt laenu oma tegevuse rahastamiseks. Teave levib turul väga kiiresti. Seetõttu võib kahjulik mõju investoritele ja emitentidele püsida suhteliselt pikka aega, enne kui tuvastatakse, et teave on väär või eksitav, ja emitent või teabe levitamise eest vastutavad isikud selle parandavad. Seetõttu tuleb väära või eksitava teabe, sh kuulduste ja väärate või eksitavate uudiste levitamine kvalifitseerida käesoleva määruse rikkumiseks. Seega on asjakohane keelata finantsturgudel tegutsejatel vabalt avaldada nende endi arvamuste või veendumustega vastuolus olevat teavet, mille kohta nad teavad või peaksid teadma, et see on väär või eksitav ning investoreid ja emitente kahjustav.

(48)

Arvestades veebisaitide, blogide ja eri sotsiaalmeediakanalite kasutamise sagenemist, on oluline täpsustada, et väära või eksitava teabe levitamist interneti, sh sotsiaalmeedia saitide või tuvastamata päritoluga blogide kaudu tuleks käesoleva määruse tähenduses käsitada võrdväärsena teabe levitamisega traditsioonilisemate sidekanalite kaudu.

(49)

Siseteabe alusel kauplemise ja investorite eksitamise vältimise seisukohast on äärmiselt tähtis, et emitent avalikustaks siseteabe. Seetõttu tuleks nõuda, et emitendid avalikustaksid siseteabe võimalikult kiiresti. Nimetatud kohustus võib aga teatavatel asjaoludel emitendi õigustatud huve kahjustada. Selliste asjaolude korral tuleks lubada avalikustamisega viivitamist, tingimusel et viivitamine üldsust tõenäoliselt ei eksita ja emitent suudab tagada teabe konfidentsiaalsuse. Emitendil on kohustus siseteavet avalikustada üksnes siis, kui ta on taotlenud finantsinstrumendi kauplemisele võtmist või on sellise loa andnud.

(50)

Käesolevas määruses ette nähtud siseteabe avalikustamise ning sellise avalikustamisega viivitamise nõuete kohaldamisel võivad õigustatud huvid olla eeskätt seotud järgmiste asjaoludega: a) käimasolevad läbirääkimised või nendega seotud asjaolud, kui üldsusele avalikustamine tõenäoliselt mõjutaks läbirääkimiste tulemust või harilikku käiku. Eeskätt juhul, kui emitendi majanduslik elujõulisus on suures ja otseses ohus, olgugi et väljaspool maksejõuetust käsitlevate õigusnormide kohaldamisala, võib teabe avalikustamist piiratud aja võrra edasi lükata, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt olemasolevate ja võimalike aktsionäride huve, halvendades võimalusi viia lõpule konkreetsed läbirääkimised, mille eesmärk on tagada emitendi majanduslik taastumine pikema aja jooksul; b) emitendi juhtorgani tehtud otsused või sõlmitud lepingud, mille jõustumine eeldab heakskiidu saamist emitendi mõnelt muult organilt, kui emitendi ülesehitus eeldab nende organite lahushoidmist, tingimusel et teabe avalikustamine enne sellist heakskiitmist üheskoos samaaegse teatega, et heakskiitu ei ole veel saadud, ohustaks teabe õiget hindamist avalikkuse hulgas.

(51)

Lisaks tuleb siseteabe avalikustamise nõue kehtestada lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaliste suhtes. Selleks et vältida tarbetu teatamiskohustuse kehtestamist turul ja säilitada kavandatud meetme kulutõhusus, tuleks kõnealuse nõude reguleerivat mõju piirata ainult nende ELi HKSis osalevate käitajatega, kelle puhul võib nende suuruse ja tegevuse põhjal mõistlikult eeldada, et nad suudavad märkimisväärselt mõjutada lubatud heitkoguse väärtpaberite, nendel põhinevate enampakkumistoodete ja seonduvate tuletisinstrumentide hindu ning määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt toimuvaid enampakkumisi. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktiga võtma vastu meetmed, millega kehtestatakse käesoleva erandi kohaldamise alammäär. Avalikustamisele kuuluv teave peaks puudutama avalikustava isiku aset leidvat tegevust ja mitte lubatud heitkoguse väärtpaberite, nendel põhinevate enampakkumistoodete ega seonduvate tuletisinstrumentidega kauplemise kavasid ja strateegiaid. Juhul kui lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalised juba täidavad samaväärset siseteabe avalikustamise nõuet, nimelt vastavalt määrusele (EL) nr 1227/2011, ei tohiks lubatud heitkoguse väärtpaberite alase siseteabe avalikustamise kohustus kaasa tuua olukorda, kus sama sisuga teave tuleb avalikustada kaks korda. Lubatud heitkoguse väärtpaberite turu selliste osaliste puhul, kelle koguheide või nimisoojusvõimsus ei ületa kehtestatud alammäära, mille tõttu teavet nende reaalse tegevuse kohta ei peeta selle ebaolulisuse tõttu vajalikuks avalikustada, tuleks samuti eeldada, et nad ei avalda lubatud heitkoguse väärtpaberite, nendel põhinevate enampakkumistoodete ega seonduvate tuletisinstrumentide hinnale märkimisväärset mõju. Selliste lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaliste suhtes tuleks siiski kohaldada siseteabe alusel kauplemise keeldu seoses igasuguse muu teabega, millele neil on juurdepääs ja mis on siseteave.

(52)

Selleks et kaitsta avalikkuse huve ja säilitada finantssüsteemi stabiilsus ning ära hoida näiteks seda, et likviidsuskriis finantseerimisasutustes muutub ootamatu raha väljavõtmise tõttu maksejõuetuskriisiks, oleks kohane lubada, et krediidiasutused, investeerimisühingud ja finantseerimisasutused võivad siseteabe avalikustamisega erandlike asjaolude korral viivitada. Eelkõige võiks seda kohaldada ajutiste likviidsusprobleemidega seotud teabele, kui keskpangalt on vaja saada laenu, sh erakorralist likviidsusabi, juhul kui teabe avalikustamisel oleks mõju kogu süsteemile. Emitent peaks selliseks viivitamiseks saama asjaomase pädeva asutuse nõusoleku, kusjuures peab olema selge, et teabe avalikustamisega viivitamisega seotud avalikud ja majanduslikud huvid laiemalt kaaluvad üles turu huvi saada teavet, mille avalikustamisega viivitatakse.

(53)

Finantseerimisasutuste puhul ja selliste finantseerimisasutuste puhul, kes saavad keskpangalt laenuabi, sh erakorralist likviidsusabi, tuleks hinnang sellele, kas tegemist on süsteemi seisukohast olulise teabega ja kas avalikustamise edasilükkamine vastab avalikele huvidele, anda pädeval asutusel, kes selleks vajaduse korral konsulteerib liikmesriigi keskpangaga, makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusega või muu asjaomase liikmesriigi ametiasutusega.

(54)

Siseteabe kasutamine oma või kolmanda isiku arvel kauplemisel või katse seda teha tuleks sõnaselgelt keelata. Siseteabe kasutamine võib endast kujutada ka kauplemist lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega ning lubatud heitkoguse väärtpaberite või neil põhinevate enampakkumistoodete kohta pakkumiste tegemist enampakkumistel, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010, isikute poolt, kes teavad või peaksid teadma, et nende valduses olev teave on siseteave. Turuosalise oma kauplemisplaane ja -strateegiaid puudutavat teavet ei tohiks pidada siseteabeks, kuid kolmanda isiku kauplemisplaane ja -strateegiaid puudutav teave võib endast kujutada siseteavet.

(55)

Siseteabe avaldamise nõue võib olla koormav nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (10), kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturgudel, võttes arvesse kulusid, mis on seotud nende valduses oleva teabe jälgimisega ja õigusabi hankimisega küsimuses, kas ja millal tuleb teave avalikustada. Sellest hoolimata on siseteabe viivitamatu avalikustamine hädavajalik, et tagada investorite usaldus kõnealuste emitentide vastu. Seetõttu peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik anda välja suuniseid, mis aitavad emitentidel täita siseteabe avaldamise kohustust investorite kaitset kahjustamata.

(56)

Insaiderite nimekirjad on reguleerivate asutuste jaoks tähtis vahend võimalike turukuritarvituste uurimiseks, kuid liikmesriikides kehtivad eri nõuded kõnealustesse nimekirjadesse kantavate andmete suhtes tekitavad emitentidele tarbetut halduskoormust. Seetõttu tuleks kulude vähendamiseks ühtlustada insaiderite nimekirjade andmeväljad. On oluline, et insaiderite nimekirja kantud isikuid teavitataks nimetatud asjaolust ja selle kaasmõjudest käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/57/EL (11) alusel. Insaiderite nimekirjade pidamise ja pideva ajakohastamise nõudega pannakse halduskoormus eelkõige VKEde kasvuturgude emitentidele. Kuna pädevad asutused saavad teostada tõhusat järelevalvet turukuritarvituste üle, ilma et kõnealuste emitentide nimekirjad oleksid emitentidele pidevalt kättesaadavad, tuleks need emitendid kõnealusest kohustusest vabastada, et vähendada käesolevast määrusest tulenevaid halduskulusid. Pädevate asutuste taotluse korral peaksid sellised emitendid insaiderite nimekirja neile siiski andma.

(57)

Emitentide või nende nimel või arvel tegutsevate isikute koostatavad nimekirjad isikutest, kes töötavad nende heaks töölepingu alusel või muudel alustel ja omavad juurdepääsu siseteabele, mis on otseselt või kaudselt seotud emitendiga, on turu terviklikkuse kaitse väärtuslik vahend. Need nimekirjad võivad aidata emitentidel või sellistel isikutel kontrollida siseteabe voogu ja seeläbi täita oma konfidentsiaalsuskohustust. Peale selle võivad need nimekirjad osutuda pädevatele asutustele kasulikuks vahendiks siseteabele juurdepääsu omavate isikute ja nende juurdepääsu saamise kuupäeva tuvastamisel. Sellises nimekirjas olevate isikute juurdepääs siseteabele, mis otseselt või kaudselt on seotud emitendiga, ei piira käesolevas määruses kehtestatud keeldude kohaldamist.

(58)

Turukuritarvitust, eelkõige siseteabe alusel kauplemist, aitab ära hoida ka emitentide juures juhtimiskohustusi täitvate isikute ning vajaduse korral nendega lähedalt seotud isikute tehtud tehingute suurem läbipaistvus. Selliste tehingute avalikustamine vähemalt ühekaupa võib samuti olla investoritele väärtuslikuks teabeallikaks. Tuleb täpsustada, et juhtide tehingute avalikustamise kohustus hõlmab ka finantsinstrumentide pantimist ja väljalaenamist, kuna aktsiate või osade pantimisel võib ootamatu ja ettenägematu võõrandamise korral olla äriühingule oluline ja potentsiaalselt destabiliseeriv mõju. Avalikustamiseta ei teaks turg, et näiteks aktsiate või osade jaotuses võib toimuda oluline muutus, aktsiate või osade pakkumine turul võib suureneda või hääleõigus selles äriühingus võib kaduda. Seetõttu nõutakse käesoleva määrusega teavitamist juhul, kui väärtpaberite pantimine on osa laiemast tehingust, milles juht pandib väärtpaberid tagatisena, et saada kolmandalt isikult laenu. Lisaks on täielik ja nõuetekohane turu läbipaistvus turuosaliste ja eeskätt äriühingu aktsionäride või osanike usalduse eeltingimus. Samuti tuleb täpsustada, et juhtide selliste tehingute avalikustamise kohustus hõlmab muude juhi äranägemisel tegutsevate isikute tehinguid. Selleks et tagada nõuetekohane tasakaal läbipaistvuse ning pädevale asutusele ja avalikkusele esitatava teabe hulga vahel, tuleks käesolevas määruses kehtestada piirmäärad, millest allapoole jäävatest tehingutest ei tule teatada.

(59)

Juhtimiskohustusi täitva isiku või temaga lähedalt seotud isiku oma arvel tehtavatest tehingutest teatamine pole üksnes väärtuslik teave turuosalistele, vaid ka täiendav vahend pädevatele asutustele turgude järelevalveks. Tehingutest teatamise kohustus ei piira käesolevas määruses kehtestatud keeldude kohaldamist.

(60)

Tehingutest teatamisel tuleb järgida isikuandmete edastamise eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (12).

(61)

Juhtimiskohustusi täitvatel isikutel peaks olema keelatud kaubelda enne vahe- või aastaaruande avaldamist, mille asjaomane emitent peab avalikustama vastavalt selle kauplemiskoha eeskirjadele, kus emitendi aktsiatega on lubatud kaubelda, või vastavalt riigi õigusaktidele, kui ei eksisteeri konkreetseid ja piiratud asjaolusid, mis õigustaksid emitendi luba lubada juhtimiskohustusi täitvatel isikutel kaubelda. Emitendi selline luba ei tohi siiski piirata käesolevas määruses kehtestatud keeldude kohaldamist.

(62)

Iga liikmesriigi pädevale asutusele antud tõhusad vahendid, pädevus ja ressursid tagavad järelevalve tulemuslikkuse. Seega nähakse käesoleva määrusega ette minimaalselt vajalikud järelevalve- ja uurimispädevused, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele siseriiklikus õiguses. Neid pädevusi tuleks kasutada pädevate õigusasutuste kaudu, kui riigi õigusaktid seda nõuavad. Pädevad asutused peaksid oma käesoleva määruse järgseid õigusi kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning olema otsuste tegemisel sõltumatud.

(63)

Turu terviklikkusele peaksid kaasa aitama ka turul tegutsevad ettevõtjad ning kõik muud majandustegevuses osalejad. Seetõttu ei tohiks ühe pädeva asutuse määramine turukuritarvitusega seotud küsimustega tegelemiseks välistada kõnealuse asutuse ja turul tegutsevate ettevõtjate vahelisi koostöösidemeid või nendevahelist ülesannete delegeerimist pädeva asutuse vastutusel, et tagada tõhus järelevalve käesoleva määruse sätete järgimise üle. Kui isikud, kes koostavad või levitavad investeerimissoovitusi või muud teavet, milles soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegiat ühe või rohkema finantsinstrumendi kohta, kauplevad ka oma arvel selliste instrumentidega, peaks pädevatel asutustel muu hulgas olema õigus küsida või nõuda sellistelt isikutelt mis tahes teavet, mis on vajalik, et teha kindlaks, kas selle isiku koostatud või levitatavad soovitused on käesoleva määrusega kooskõlas.

(64)

Siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise juhtude avastamiseks on vaja, et riigisisene õigus lubab pädevatel asutustel siseneda dokumentide äravõtmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse. Pääs nende ruumidesse on vajalik, kui on olemas põhjendatud kahtlus, et uurimise objektiga seotud dokumendid ja muud andmed eksisteerivad ja võivad olla asjakohased siseteabe alusel kauplemise või turukuritarvituse tõendamisel. Lisaks on pääs sellistesse ruumidesse vajalik, kui isik, kellele on juba esitatud teabenõue, on jätnud selle (täielikult või osaliselt) täitmata, või kui on mõistlikult alust arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või et teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse või hävitatakse või seda võltsitakse. Kui riigisisese õiguse kohaselt on ruumidesse sisenemiseks vajalik liikmesriigi kohtu eelnev luba, tuleks ruumidesse siseneda pärast seda, kui selline eelnev luba on saadud.

(65)

Tehinguid täitvatelt ja tehingute täitmist dokumenteerivatelt investeerimisühingutelt, krediidiasutustelt ja finantseerimisasutustelt saadud olemasolevad telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed ning telekommunikatsioonioperaatoritelt saadud olemasolevad telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed on ülitähtsad ja mõnikord ainsad tõendid siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise tuvastamiseks ja kinnitamiseks. Telefonikõnede andmete ja andmeliiklusandmete põhjal saab tuvastada väära või eksitava teabe levitamise eest vastutava isiku või kindlaks teha, et isikud on olnud teatud ajal omavahel ühenduses ja et kaks või rohkem isikut on omavahel seotud. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema direktiivi 2014/65/EL kohaselt õigus nõuda investeerimisühingu, krediidiasutuse või finantseerimisasutuse valduses olevaid telefonikõnede andmeid, elektroonilise side andmeid ja andmeliiklusandmeid. Juurdepääs telefonikõnede ja muudele andmetele on vajalik võimaliku siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise kohta tõendite saamiseks ja juhtlõngade uurimiseks ning seega turukuritarvituste avastamiseks ja nende eest karistuste mõistmiseks. Selleks et tagada liidus võrdsed tingimused seoses juurdepääsuga sideoperaatorite valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele või investeerimisühingute, krediidiasutuste või finantseerimisasutuste valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele, peaks pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega olema õigus nõuda siseriiklikus õiguses lubatud piirides sideoperaatorite valduses olevaid telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid ning investeerimisühingute valduses olevaid telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid juhtudel, kui on põhjendatud kahtlus, et kontrolli või uurimise objektiga seotud andmed võivad olla olulised selleks, et tõendada käesoleva määruse rikkumisena siseteabe alusel kauplemist või turuga manipuleerimist. Juurdepääs sideoperaatorite valduses olevatele telefonikõnede ja andmeliikluse andmetele ei hõlma juurdepääsu telefonikõne sisule.

(66)

Kuigi käesolevas määruses sätestatakse minimaalsed õigused, mis pädevatel asutustel peaksid olema, tuleb neid õigusi kasutada siseriikliku õiguse terviklikus süsteemis, mis tagab põhiõiguste (sh õigus eraelule) kaitse. Selliste õiguste kasutamiseks, mis võivad minna tõsiselt vastuollu õigusega era- ja pereelu, kodu ja teabevahetuse kaitsele, peaksid liikmesriigid igasuguse kuritarvitamise vastu kehtestama piisavad ja tõhusad kaitsemeetmed, nt asjakohase eelneva loa taotlemine asjaomase liikmesriigi õigusasutuselt. Liikmesriigid peaksid võimaldama pädevatel asutustel selliseid sekkuvaid õigusi kasutada määral, mis on vajalik tõsiste juhtumite nõuetekohaseks uurimiseks, kui puuduvad muud samaväärsed vahendid, millega saavutada sama tulemus.

(67)

Kuna turukuritarvitus toimub piiri- ja turuüleselt, peaksid pädevad asutused eelkõige uurimiste läbiviimisel tegema koostööd ning vahetama teavet muude pädevate asutuste ja reguleerivate asutustega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega kõigil juhtudel, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Kui pädev asutus on veendunud, et teises liikmesriigis toimub või on toimunud turukuritarvitus või et see mõjutab finantsinstrumente, millega kaubeldakse teises liikmesriigis, peaks ta sellest teatama asjaomasele pädevale asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Piiriülese mõjuga turukuritarvituse juhtumi puhul ja kui üks asjaomastest pädevatest asutustest seda taotleb, peaks olema võimalik, et uurimist koordineerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(68)

Pädevatel asutustel peavad olema vajalikud vahendid turuülese tellimusraamatu tulemusliku järelevalve tegemiseks. Pädevad asutused võivad direktiivi 2014/65/EL kohaselt taotleda ja saada muudelt pädevatelt asutustelt tellimisraamatu kohta andmeid, mis abistavad neid turuga manipuleerimise piiriülesel järelevalvel ja tuvastamisel.

(69)

Käesoleva määruse tõhusa täitmisega seotud teabevahetuse ja koostöö tagamiseks kolmandate riikide asutustega peaksid pädevad asutused sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Isikuandmete edastamine kõnealuste kokkulepete alusel peaks toimuma vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (13).

(70)

Finantssektori usaldusväärne usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja tegevusraamistik peaks tuginema tugevale järelevalvet, uurimise korraldamist ja karistuste kohaldamist reguleerivale korrale. Selleks peaks järelevalveasutustel olema tegutsemiseks piisav pädevus ja neil peaks olema võimalik kohaldada kõigi finantsrikkumiste korral õiglaseid, rangeid ja hoiatava mõjuga karistusi ning karistused tuleks täide viia tulemuslikult. Sellegipoolest leidis de Larosièrei rühm, et praegu ei täideta ühtki nimetatud tingimustest. Kehtivad karistuste mõistmise pädevused ja karistuste kohaldamine praktikas eesmärgiga edendada karistuste ühtlustamist eri järelevalvetoimingute puhul, vaadati läbi komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatises „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”.

(71)

Seetõttu tuleks kehtestada halduskaristused ja muud haldusmeetmed, et tagada liikmesriikides ühine lähenemisviis ja suurendada nende hoiatavat mõju. Pädeval asutusel peaks olema võimalus kehtestada keeld täita investeerimisühingus juhtimisülesandeid. Konkreetses asjas mõistetavate karistuste puhul tuleks asjakohasel juhul arvesse võtta selliseid asjaolusid nagu kogu tuvastatud rahalise kasu tagastamine, õigusrikkumise raskus ja kestus, kõik raskendavad või kergendavad asjaolud, trahvi hoiatava mõju vajalikkus ja asjakohasel juhul trahvi vähendamine koostöö tegemise eest pädeva asutusega. Eelkõige väga raskete õigusrikkumiste korral võib konkreetses asjas mõistetava haldustrahvi tegelik suurus ulatuda käesolevas määruses sätestatud maksimummäärani või siseriiklikus õiguses sätestatud kõrgema määrani, samas kui maksimummäärast oluliselt väiksemaid trahve võib kohaldada väiksemate õigusrikkumiste või kokkuleppe puhul. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust kehtestada karmimaid halduskaristusi või muid haldusmeetmeid.

(72)

Isegi kui miski ei takista liikmesriike sätestamast sama õigusrikkumise eest haldus- ja kriminaalkaristusi, ei tohiks neilt nõuda halduskaristuste sätestamist käesoleva määruse rikkumiste eest, kui selliste rikkumiste suhtes kohaldatakse 3. juulil 2016 juba niigi liikmesriigi kriminaalõigust. Liikmesriikidel ei ole riigi õigusnormide kohaselt kohustust kehtestada sama õigusrikkumise suhtes nii haldus- kui ka kriminaalkaristust, kuid nad võivad seda teha, kui nende siseriiklik õigus seda lubab. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse või direktiivi 2014/57/EL rikkumise eest ei peaks siiski vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste õigust teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, omada käesoleva määruse tähenduses õigeaegselt juurdepääsu teabele ja seda teiste liikmesriikide pädevate asutustega vahetada, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalmenetluse algatamise eesmärgil.

(73)

Selleks et tagada, et pädevate asutuste tehtud otsustel oleks laiemale avalikkusele hoiatav mõju, tuleks need üldjuhul avalikustada. Otsuste avalikustamine on ühtlasi pädevatele asutustele oluline vahend teavitamaks turuosalisi sellest, millist käitumist peetakse käesoleva määruse rikkumiseks, ning edendamaks turuosaliste seas õiget käitumist. Kui avalikustamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, peaks pädev asutus avalikustama halduskaristused ja muud haldusmeetmed kooskõlas siseriikliku õigusega anonüümselt või avalikustamise edasi lükkama. Pädevatel asutustel peaks olema õigus karistusi ja muid haldusmeetmeid mitte avalikustada, kui anonüümset või edasilükatud avalikustamist peetakse ebapiisavaks selleks, et mitte ohtu seada finantsturgude stabiilsust. Pädevatelt asutustelt ei tuleks nõuda ka selliste meetmete avalikustamist, mida peetakse vähem tähtsaks ja mille avalikustamine oleks ebaproportsionaalne.

(74)

Õigusrikkumistest teatajad võivad pädevatele asutustele esitada uut teavet, mis aitab neil avastada siseteabe alusel kauplemist ja turuga manipuleerimist ning nende eest karistusi mõista. Õigusrikkumistest võidakse siiski teatamata jätta, kui kardetakse kättemaksu või selleks puudub stiimul. Käesoleva määruse rikkumisest teatamine on vajalik eelkõige selleks, et pädev asutus saaks turukuritarvituse avastada ja selle eest karistuse mõista. Õigusrikkumisest teatamist käsitlevad meetmed on vajalikud selleks, et hõlbustada turukuritarvituse avastamist ja tagada õigusrikkumisest teataja ning arvatava õigusrikkuja õiguste kaitse ja austamine. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse nõuetekohane kord, mis võimaldab isikutel teatada pädevale asutusele käesoleva määruse võimalikust rikkumisest ja kaitseb neid kättemaksu eest. Liikmesriikidel peaks olema õigus sätestada käesoleva määruse võimalike rikkumiste kohta olulist teavet esitavatele isikutele rahalised hüved. Õigusrikkumistest teatajatel peaks olema õigus sellistele rahalistele hüvedele ainult juhul, kui nad edastavad uut teavet, mida nad ei ole juba niigi seaduslikult kohustatud edastama, ja kui sellise teabe tulemusel mõistetakse karistus käesoleva määruse rikkumise eest. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et nende rakendatavad õigusrikkumistest teatamise kavad sisaldavad mehhanisme, mis tagavad nõuetekohase kaitse arvatavale õigusrikkujale, eelkõige tema isikuandmete kaitse, ja menetlused, mis tagavad arvatava õigusrikkuja õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne teda käsitleva otsuse vastuvõtmist ja õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses teda käsitleva otsusega.

(75)

Kuna liikmesriigid on vastu võtnud õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 2003/6/EÜ, ja kuna käesoleva määrusega ette nähtud delegeeritud õigusaktid, regulatiivsed tehnilised standardid ja rakenduslikud tehnilised standardid tuleks vastu võtta enne, kui uut õigusraamistikku saab mõttekalt kohaldada, on vajalik, et käesoleva määruse sisuliste sätete kohaldamine lükataks piisavaks ajavahemikuks edasi.

(76)

Selleks et soodustada sujuvat üleminekut käesoleva määruse kohaldamisele, võib jätkuvalt kohaldada turutavasid, mis olid olemas enne käesoleva määruse jõustumist ja mille pädevad asutused on direktiivi 2003/6/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti a kohaldamise eesmärgil heaks kiitnud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2273/2003 (14), tingimusel et neist teatatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ette nähtud ajavahemiku jooksul, kuni pädev asutus teeb kooskõlas käesoleva määrusega otsuse nende tavade järgimise jätkamise kohta.

(77)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta”) tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega. Kui käesolevas määruses osutatakse ajakirjandusvabadust ja muudes meediakanalites sõnavabadust reguleerivatele eeskirjadele ning ajakirjaniku elukutset reguleerivatele eeskirjadele või käitumiskoodeksile, tuleks neid vabadusi arvesse võtta, nagu need on tagatud liidus ja liikmesriikides ning tunnustatud harta artiklis 11 ja muudes asjakohastes sätetes.

(78)

Pädevad asutused peaksid läbipaistvuse suurendamiseks ja karistuste toimimisest paremaks teavitamiseks edastama igal aastal Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele anonüümsed koondandmed. Need andmed peaksid hõlmama asjaomasel ajavahemikul algatatud, käimasolevate ja lõpetatud uurimiste arvu.

(79)

Direktiiv 95/46/EÜ ja määrus (EÜ) nr 45/2001 reguleerivad isikuandmete töötlemist, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegeleb käesoleva määruse raames ja liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute ametiasutuste järelevalve all. Teavet vahetades või edastades peaksid pädevad asutused järgima direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirju. Teavet vahetades või edastades peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgima määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirju.

(80)

Käesolev määrus ja käesoleva määrusega kooskõlas vastu võetud delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, regulatiivsed tehnilised standardid ja rakenduslikud tehnilised standardid ei piira liidu konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(81)

Selleks et täpsustada käesoleva määruse nõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse määruse kohaldamisalast tehtavaid erandeid teatavate kolmandate riikide avalik-õiguslikele asutustele ja keskpankadele ning teatavatele avaliku sektori määratud asutustele kolmandates riikides, kellel on siduv kokkulepe liiduga direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25 tähenduses; mis käsitlevad käesoleva määruse I lisas loetletud manipuleeriva tegevuse tunnuseid, lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaliste suhtes avalikustamise kohustuse kohaldamise piirmäärasid ning asjaolusid, mille korral kauplemist keeluajal võib lubada; mis käsitlevad juhtimiskohustusi täitvate isikute või nendega lähedalt seotud isikute tehtavate tehingute liike, mis tingivad teatamisnõude. On äärmiselt tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(82)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses määruse rikkumisest teatamise menetlustega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused nende menetluste, sh teadete järelkontrolli korra, töölepingu alusel töötavate isikute kaitse meetmete ning isikuandmete kaitse meetmete täpsustamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(83)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades ühtsed tingimused kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja kaaluda eri poliitilisi võimalusi.

(84)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on välja töötanud, et täpsustada reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajate esitatavate teadete sisu kauplemisele lubatud finantsinstrumentidega kauplemise kohta või finantsinstrumentide kohta, mille suhtes on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks nende kauplemiskohas; et täpsustada viisi ja tingimusi, kuidas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nende finantsinstrumentide loetelu koostab, avaldab ja säilitab; et täpsustada tingimusi, millele tagasiostuprogrammid ja stabiliseerimismeetmed peavad vastama, sh kauplemistingimusi, aja ja kogusega seotud piiranguid, avalikustamis- ja teatamiskohustusi ning stabiliseerimise hinnatingimusi; et täpsustada kauplemiskohtades kohaldatavaid süsteeme ja protseduure turukuritarvituste ärahoidmiseks ja tuvastamiseks ning süsteeme ja näidiseid, mida isikud kasutavad kahtlaste korralduste ja tehingute tuvastamiseks; et täpsustada asjakohaseid süsteeme, protseduure ja andmete säilitamise nõudeid turu sondeerimise protsessis ning teatud isikukategooriate suhtes kohaldatavat tehnilist korda investeerimisstrateegiate soovitamist käsitleva teabe esitamiseks erapooletul viisil ja konkreetsete huvide või huvide konfliktile viitava teabe avalikustamiseks, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (16) artiklitega 10–14. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(85)

Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta rakendusaktidega vastu rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ning määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses siseteabe avaldamise, insaiderite nimekirjade vormi ning pädevate asutuste omavahelise ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega toimuva koostöö ja teabevahetuse vormi ja korraga.

(86)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt hoida ära turukuritarvitust siseteabe alusel kauplemise, siseteabe õigusvastase avaldamise ja turuga manipuleerimise kujul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(87)

Kuna direktiivi 2003/6/EÜ sätted ei ole enam asjakohased ja piisavad, tuleks kõnealune direktiiv alates 3. juulist 2016 kehtetuks tunnistada. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ja keelud on tihedalt seotud direktiivis 2014/65/EL sätestatuga ning peaksid seetõttu jõustuma nimetatud direktiivi jõustumiskuupäevast.

(88)

Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks on vaja, et liikmesriigid võtaksid hiljemalt 3. juuliks 2016 vastu vajalikud meetmed, et nende siseriiklik õigus vastaks käesoleva määruse sätetele, mis käsitlevad pädevaid asutusi ja nende pädevust, halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid, õigusrikkumistest teatamist ning otsuste avaldamist.

(89)

Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 10. veebruaril 2012 (17),

a)

finantsinstrumendid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või mille kohta on esitatud reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlus;

b)

finantsinstrumendid, millega kaubeldakse või mis on võetud kauplemisele mitmepoolses kauplemissüsteemis või mille kohta on esitatud mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmise taotlus;

c)

finantsinstrumendid, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis;

d)

finantsinstrumendid, mis ei ole hõlmatud punktidega a, b ega c ning mille hind või väärtus sõltub kõnealustes punktides osutatud finantsinstrumendi hinnast või väärtusest või mis mõjutavad kõnealustes punktides osutatud finantsinstrumendi hinda või väärtust ning mis võivad muu hulgas hõlmata krediidiriski vahetustehinguid ja hinnavahelepinguid.

a)

kauba hetkelepingud, mis ei ole energia hulgimüügi tooted, kui tehing, korraldus või tegevus mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või peaks mõjutama lõikes 1 osutatud finantsinstrumendi hinda või väärtust, ning

b)

teatavat liiki finantsinstrumendid, sealhulgas tuletislepingud või tuletisinstrumendid krediidiski ülekandmiseks, kui tehing, korraldus, pakkumine või tegevus avaldab või tõenäoliselt avaldab mõju kauba hetkelepingute hinnale või väärtusele, kui see hind või väärtus sõltub nimetatud finantsinstrumentide hinnast või väärtusest, ning

c)

võrdlusalustega seotud tegevus.

1)

„finantsinstrument” – finantsinstrument, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15;

2)

„investeerimisühing” – investeerimisühing, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1;

3)

„krediidiasutus” – krediidiasutus, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (18) artikli 4 lõike 1 punktis 1;

4)

„finantseerimisasutus” – finantseerimisasutus, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26;

5)

„turukorraldaja” – turukorraldaja, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 18;

6)

„reguleeritud turg” – reguleeritud turg, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21;

7)

„mitmepoolne kauplemissüsteem” – mitmepoolne kauplemissüsteem, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;

8)

„organiseeritud kauplemissüsteem” – liidus asuv süsteem või platvorm, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 23;

9)

„turu tunnustatud tava” – eriomane turutava, mida pädev asutus tunnustab vastavalt artiklile 13;

10)

„kauplemiskoht” – kauplemiskoht, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24;

11)

„VKEde kasvuturg” – VKEde kasvuturg, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 12;

12)

„pädev asutus” – ametiasutus, mis on määratud artikli 22 kohaselt, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

13)

„isik” – füüsiline või juriidiline isik;

14)

„kaup” – kaup, nagu määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (19) artikli 2 punktis 1;

15)

„kauba hetkeleping” – sellise kauba tarnimise leping, millega kaubeldakse hetketurul ja mis tarnitakse kohe pärast tehingu arveldamist, ning sellise kauba tarnimise leping, mis ei ole finantsinstrument, sh natuuras arveldatav forvardleping;

16)

„hetketurg” – kaubaturg, kus kaup müüakse raha eest ja tarnitakse kohe pärast tehingu arveldamist, ning muud mittefinantsturud, nagu kauba forvardturud;

17)

„tagasiostuprogramm” – kauplemine oma aktsiatega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/30/EL (20) artiklitele 21–27;

18)

„algoritmkauplemine” – algoritmkauplemine, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 39;

19)

„lubatud heitkoguse väärtpaber” – direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 kirjeldatud lubatud heitkoguse väärtpaber;

20)

„lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline” – isik, kes teeb tehinguid lubatud heitkoguse väärtpaberitega, sealhulgas isik, kes annab lubatud heitkoguse väärtpaberitega, lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate enampakkumistoodetega või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate tuletisinstrumentidega seotud kauplemiskorraldusi ning kellele ei laiene artikli 17 lõike 2 teise lõigu kohane erand;

21)

„emitent” – avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes emiteerib või kavatseb emiteerida finantsinstrumente, kusjuures finantsinstrumente esindavate hoidmistunnistuste puhul on emitent esindatava finantsinstrumendi emitent;

22)

„energia hulgimüügi toode” – energia hulgimüügi toode, nagu määratletud määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 punktis 4;

23)

„riiklik reguleeriv asutus” – riiklik reguleeriv asutus, nagu määratletud määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 punktis 10;

24)

„kaubatuletisinstrumendid” – kaubatuletisinstrumendid, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (21) artikli 2 lõike 1 punktis 30;

25)

„juhtimiskohustusi täitev isik” – selline isik emitendi, lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise või artikli 19 lõikes 10 osutatud muu üksuse koosseisus, kes on:

26)

„lähedalt seotud isik”:

27)

„andmeliikluse andmed” – liiklusandmed, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ (22) artikli 2 teise lõigu punktis b;

28)

„ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik” – isik, kes tegeleb kutseliselt finantsinstrumendiga seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega või täidab finantsinstrumenditehinguid;

29)

„võrdlusalus” – mis tahes määr, indeks või arv, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks või avaldatakse ja mida perioodiliselt või korrapäraselt määratakse valemi alusel või järgmise alusel: ühe või mitme alusvara väärtus või hinnad, sealhulgas hinnangulised hinnad, tegelikud või prognoositavad intressimäärad või muud väärtused või ülevaated, mille järgi määratakse kindlaks finantsinstrumendi alusel väljamaksmisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus;

30)

„turutegija” – turutegija, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 7;

31)

„emitendis osaluse loomine” – äriühingus väärtpaberite omandamine, mille puhul ei teki õiguslikku kohustust teha seoses selle äriühinguga teatavaks ülevõtmispakkumine;

32)

„avaldav turuosaline” – isik, kes kuulub mõnda artikli 11 lõike 1 punktides a-d või artikli 11 lõikes 2 sätestatud kategooriasse ja kes avaldab teabe turu sondeerimise käigus;

33)

„välkkauplemine” – välkkauplemine, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 40.

34)

„teave investeerimisstrateegia soovitamise või väljapakkumise kohta” – teave:

35)

„investeerimissoovitused” – teabejaotuskanalitele või avalikkusele mõeldud teave, milles sõnaselgelt või kaudselt soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegiat, mis käsitleb üht või mitut finantsinstrumenti või emitenti, kaasa arvatud arvamused selliste instrumentide praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta.

a)

„väärtpaberid”:

b)

„seotud instrumendid” – järgmised finantsinstrumendid, kaasa arvatud need, mis ei ole võetud kauplemisele kauplemiskohas või millega kauplemiskohas ei ole kaubeldud või mille kauplemisele võtmist kauplemiskohas ei ole taotletud:

c)

„oluline jaotamine” – väärtpaberite esmane või teisene pakkumine, mis erineb tavalisest kauplemisest nii pakutavate väärtpaberite väärtuse kui ka kasutatava müügimeetodi poolest;

d)

„stabiliseerimine” – investeerimisühingute või krediidiasutuste teostatav väärtpaberite omandamine või ostupakkumine või seotud finantsinstrumentidega tehtav samaväärne tehing, mille teeb krediidiasutus või investeerimisühing nende väärtpaberite olulise jaotamise raames üksnes nende väärtpaberite turuhinna toetamiseks eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende väärtpaberitega seotud müügisurve tõttu.

a)

nende finantsinstrumentide nimetused ja tunnusnumbrid, mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks, mis on võetud kauplemisele või millega esimest korda kaubeldakse reguleeritud turgudel, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis;

b)

kuupäev ja kellaaeg, millal esitati taotlus kauplemisele võtmiseks, võeti finantsinstrument kauplemisele või toimus esimene kauplemine;

c)

üksikasjad kauplemiskohtade kohta, kus finantsinstrumentide kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks, kus nad esimest korda kauplemisele võeti või kus nende instrumentidega kaubeldi esimest korda, ja

d)

kuupäev ja kellaaeg, alates millest finantsinstrumendiga enam ei kaubelda või neid enam kauplemisele ei võeta.

a)

lõikes 1 osutatud teadete sisu ning

b)

lõikes 3 osutatud loetelu koostamise, avaldamise ja säilitamise viisi ja tingimusi.

a)

kõik programmi üksikasjad avalikustatakse enne kauplemise alustamist,

b)

kauplemisest teatatakse kooskõlas lõikega 3 kauplemiskoha pädevale asutusele kui tagasiostuprogrammi osast ja see avalikustatakse seejärel,

c)

järgitakse nõuetekohaseid hinna ja koguse piirmäärasid ning

d)

kauplemine toimub vastavalt lõikes 2 osutatud eesmärkidele ja käesolevas artiklis osutatud tingimustele ning lõikes 6 osutatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele.

a)

emitendi kapitali vähendamine;

b)

selliste kohustuste täitmine, mis tulenevad võlafinantsinstrumentidest, mis on vahetatavad kapitaliinstrumentideks;

c)

selliste kohustuste täitmine, mis tulenevad aktsiaoptsiooniprogrammidest või muust aktsiate või osade jaotamisest emitendi või sidusühingu töötajatele või nende haldusorgani, juhatuse või järelevalveorgani liikmetele.

a)

stabiliseerimine toimub piiratud aja jooksul;

b)

stabiliseerimise kohta avalikustatakse asjakohane teave ning sellest teatatakse kauplemiskoha pädevale asutusele kooskõlas lõikega 5;

c)

järgitakse nõuetekohaseid hinna piirmäärasid ning

d)

kui selline kauplemine on kooskõlas käesoleva artikli lõikes 6 osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud stabiliseerimise tingimustega.

a)

liikmesriigi,

b)

EKPSi liikmete,

c)

ühe või mitme liikmesriigi ministeeriumi, asutuse või eriotstarbelise rahastamisvahendi või nende nimel tegutsevate isikute ning

d)

föderaalse liikmesriigi puhul liitriigi liidumaa poolt.

a)

liit,

b)

üht või mitut liikmesriiki hõlmav eriotstarbeline rahastamisvahend,

c)

Euroopa Investeerimispank või

d)

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond,

e)

Euroopa stabiilsusmehhanism,

f)

selline rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad suured finantsprobleemid.

a)

täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;

b)

seoses kaubatuletisinstrumentidega täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme sellise tuletisinstrumendiga või otseselt seotud kauba hetkelepinguga ning millel oleks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selliste tuletisinstrumentide või seotud kauba hetkelepingute hinnale ja mille puhul võib mõistlikult eeldada avalikustamist või mis tuleb vastavalt liidu või liikmesriigi õigusnormidele, turu eeskirjadele, lepingutele või tavale seotud kaubatuletisinstrumentide või hetketurgude kohta avalikustada;

c)

seoses lubatud heitkoguse väärtpaberitega või neil põhinevate enampakkumistoodetega täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme sellise instrumendiga ning millel oleks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selliste instrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;

d)

isikute puhul, kelle ülesanne on täita finantsinstrumentidega seotud korraldusi, hõlmab siseteave ka kliendi edastatavat ja tema finantsinstrumentidega seoses antud pooleli olevate korraldustega seotud täpset laadi teavet, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning millel oleks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende finantsinstrumentide hinnale, seotud kauba hetkelepingute hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale.

a)

soovitab selle teabe alusel teisel isikul omandada või võõrandada selle teabega seotud finantsinstrumente või mõjutab seda isikut neid finantsinstrumente omandama või võõrandama või

b)

soovitab selle teabe alusel teisel isikul selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta antud korraldus tühistada või seda korraldust muuta või mõjutab seda isikut korraldust tühistama või muutma.

a)

on emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise haldusorgani, juhatuse või järelevalveorgani liige;

b)

omab osalust emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise kapitalis;

c)

omab juurdepääsu teabele töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise kaudu või

d)

on seotud kuritegevusega.

a)

on kehtestanud piisavad ja tõhusad sisemised süsteemid ja protseduurid, mis tagavad tõhusalt, et ei füüsiline isik, kes tegi enda nimel otsuse omandada või võõrandada selle teabega seotud finantsinstrumente, ega ükski teine füüsiline isik, kes oleks võinud seda otsust mõjutada, ei omanud siseteavet, ning on neid süsteeme ja protseduure rakendanud ja töös hoidnud, ja

b)

ei ole julgustanud, soovitanud, õhutanud ega muul viisil mõjutanud füüsilist isikut, kes omandas või võõrandas juriidilise isiku nimel asjaomase teabega seotud finantsinstrumente.

a)

on selle teabega seotud finantsinstrumendi puhul turutegija või isik, keda on volitatud tegutsema selle teabega seotud finantsinstrumendi puhul vastaspoolena, ja teabega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub seaduslikult tema kui turutegija või asjaomase finantsinstrumendi vastaspoolena tavapärase tegevuse raames, või

b)

on volitatud täitma tehingukorraldusi kolmandate isikute nimel ning korraldusega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub selleks, et täita korraldus seaduslikult ja kõnealuse isiku töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus.

a)

kui kõnealune kohustus tuleneb korraldusest, mis anti, või lepingust, mis sõlmiti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse, või

b)

kui tehing tehakse sellise õigussuhtest tuleneva või seadusega ette nähtud kohustuse täitmiseks, mis tekkis enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.

a)

emitendi poolt;

b)

finantsinstrumendi teisese pakkuja poolt sellises mahus või väärtuses, et tehing erineb tavalisest kauplemisest ja selle puhul kasutatakse müügimeetodit, mis põhineb potentsiaalsete investorite võimaliku huvi eelneval hindamisel;

c)

lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise poolt või

d)

kolmanda isiku poolt, kes tegutseb punktis a, b või c osutatud isiku nimel või arvel.

a)

teave on vajalik selleks, et isikud, kellel on väärtpaberitele õigus, saaksid kujundada arvamuse selle kohta, kas nad soovivad oma väärtpabereid pakkuda, ja

b)

ülevõtmispakkumist või ühinemist käsitleva otsuse tegemiseks on mõistliku eelduse kohaselt vaja nende isikute tahet oma väärtpabereid pakkuda.

a)

saama isikult, kelle suhtes turu sondeerimist teostatakse, nõusoleku siseteabe saamiseks;

b)

teatama isikule, kes saab turu sondeerimise teavet, et tal on keelatud seda teavet kasutada või püüda seda teavet kasutada selleks, et omandada või võõrandada oma või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente;

c)

teatama isikule, kes saab turu sondeerimise teavet, et tal on keelatud seda teavet kasutada või püüda seda teavet kasutada selleks, et tühistada korraldus või muuta korraldust, mis on juba antud selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta, ning

d)

teatama isikule, kes saab turu sondeerimise teavet, et teabe saamisega nõustudes nõustub ta ka ja on kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena.

a)

tegureid, mida selline isik peab arvesse võtma, kui talle avaldatakse turu sondeerimise käigus teave, et ta saaks hinnata, kas teabe puhul võib olla tegemist siseteabega;

b)

abinõusid, mida selline isik peab käesoleva määruse artiklite 8 ja 10 täitmiseks võtma, kui talle on avaldatud siseteave, ja

c)

dokumente, mille selline isik peab säilitama, et tõendada, et ta on täitnud käesoleva määruse artikleid 8 ja 10.

a)

tehingu tegemine, kauplemiseks korralduse andmine või muu tegevus, mis

välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud, kauplemiseks korralduse andnud või muu tegevusega lähedalt seotud isik tõendab, et sellisel tehingul, korraldusel või tegevusel on seaduslikud põhjused ning need on kooskõlas turu tunnustatud tavaga kooskõlas artikliga 13;

b)

tehingu sõlmimine, kauplemiseks korralduse andmine või muu toiming või tegevus, mis avaldab või tõenäoliselt avaldab mõju ühe või mitme finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinnale ja mille puhul kasutatakse näilikke võtteid või muud liiki pettust või pettuslikke võtteid;

c)

teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas internetis, või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid märguandeid või mis hoiab või tõenäoliselt hoiab ühe või mitme finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel, kaasa arvatud kuulduste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on väär või eksitav;

d)

võrdlusalustega seotud väära või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on väär või eksitav, või mis tahes tegevus, millega manipuleeritakse võrdlusaluse arvutamist.

a)

ühe isiku või mitme koostööd tegeva isiku tegevus turgu valitseva seisundi kindlustamiseks seoses finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote pakkumise või nõudlusega, mille tagajärjel määratakse või tõenäoliselt määratakse otseselt või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse või tõenäoliselt luuakse muud ebaõiglased kauplemistingimused;

b)

finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine turu avamisel või sulgemisel, millega eksitatakse või tõenäoliselt eksitatakse näidatud hindade, sh avamis- või sulgemishindade alusel tegutsevaid investoreid;

c)

selliste korralduste andmine kauplemiskohale, sealhulgas korralduste tühistamine või muutmine mis tahes kauplemisviiside, sealhulgas elektrooniliste vahendite, nagu algoritmkauplemise ja välkkauplemise strateegiate kaudu, millel on üks lõike 1 punktis a või b osutatud tagajärg ja mis:

d)

juhusliku või korrapärase juurdepääsu kasutamine tavapärastele või elektroonilistele meediakanalitele finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote (või kaudselt selle emitendi) kohta arvamuse avaldamiseks pärast seda, kui on sõlmitud selle finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote ostu-müügilepinguid, ning sellele järgnev kasu saamine kõnealuse finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinna kohta avaldatud arvamustest, ilma et selline huvide konflikt oleks samaaegselt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud;

e)

lubatud heitkoguse väärtpaberite või seotud tuletisinstrumentide omandamine või võõrandamine järelturul enne määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt korraldatavat enampakkumist, mille tulemusel määratakse enampakkumistoodete enampakkumishind kindlaks ebaharilikul või kunstlikul tasemel või eksitatakse enampakkumisel osalevaid pakkujaid.

a)

kas turutava suurendab oluliselt turu läbipaistvust;

b)

kas turutava tagab turujõudude toimimisele ning pakkumise ja nõudluse õigele vahekorrale kõrgel tasemel kaitse;

c)

kas turutaval on positiivne mõju turu likviidsusele ja tõhususele;

d)

kas turutava puhul võetakse arvesse asjaomase turu kauplemismehhanismi ja see võimaldab turuosalistel reageerida nõuetekohaselt ja õigeaegselt selle tavaga loodud uuele turuolukorrale;

e)

kas turutava ei tekita otseselt ega kaudselt riske asjaomase finantsinstrumendiga kauplevate, reguleeritud või reguleerimata turgude terviklikkusele liidus;

f)

pädeva asutuse või muu asutuse uurimistulemused asjakohase turutava kohta, eelkõige andmed selle kohta, kas asjakohane turutava rikub turukuritarvituse ärahoidmiseks ettenähtud õigusnorme või tegevusjuhendeid, olenemata sellest, kas see puudutab kõnealust turgu või otseselt või kaudselt seotud turge liidus, ning

g)

asjaomase turu iseloomulik ülesehitus, sealhulgas andmed muu hulgas selle kohta, kas see on reguleeritud või reguleerimata, kaubeldavate finantsinstrumentide liigid ja turuosaliste liigid, sealhulgas jaeinvestorite asjaomasel turul osalemise ulatus.

a)

kaubelda ega teha katset kaubelda siseteabe alusel;

b)

soovitada teisel isikul tegeleda siseteabe alusel kauplemisega ega mõjutada teda siseteabe alusel kauplema ega

c)

avaldada õigusvastaselt siseteavet.

a)

asjakohased kokkulepped, süsteemid ja protseduurid lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks ning

b)

teatevormid lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks.

a)

viivitamatu avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise õigustatud huve;

b)

teabe avalikustamisega viivitamine ei eksitaks tõenäoliselt avalikkust;

c)

emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline suudab tagada kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse.

a)

siseteabe avalikustamine võib ohustada emitendi ja finantssüsteemi finantsstabiilsust;

b)

avalikustamisega viivitamine on avalikkuse huvides;

c)

teabe konfidentsiaalsust on võimalik tagada ja

d)

lõikes 3 täpsustatud pädev asutus on avalikustamisega viivitamisega nõustunud seetõttu, et punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud.

a)

kui emitent on krediidiasutus või investeerimisühing, siis asutus, mis on määratud vastavalt direktiivi 2013/36/EL (25) artikli 133 lõikele 1;

b)

muudel juhtudel kui punktis a osutatud juhul muu siseriiklik asutus, kes vastutab emitendi järelevalve eest.

a)

tehnilised vahendid siseteabe nõuetekohaseks avalikustamiseks, nagu on sätestatud lõigetes 1, 2, 8 ja 9; ning

b)

tehnilised vahendid siseteabe avalikustamisega viivitamiseks, nagu on sätestatud lõigetes 4 ja 5.

a)

koostama nimekirja kõigist isikutest, kellel on juurdepääs siseteabele ning kes töötavad tema heaks töölepingu alusel või täidavad muul viisil ülesandeid, mille tõttu on neil juurdepääs siseteabele, nagu nõustajad, raamatupidajad või reitinguagentuurid („insaiderite nimekiri”);

b)

insaiderite nimekirja kohe ajakohastama vastavalt lõikele 4 ja

c)

esitama pädeva asutuse taotluse korral insaiderite nimekirja võimalikult kiiresti sellele asutusele.

a)

siseteabele juurdepääsu omavate isikute isikuandmed;

b)

põhjus, miks mingi isik insaiderite nimekirja on kantud;

c)

kuupäev ja kellaaeg, millal vastavale isikule siseteabele juurdepääs anti, ning

d)

kuupäev, millal insaiderite nimekiri koostati.

a)

kui nimekirjas juba oleva isiku insaiderite nimekirja kandmise põhjus muutub;

b)

kui lisandub uus isik, kellel on juurdepääs siseteabele ja kes tuleb seetõttu insaiderite nimekirja kanda, ning

c)

kui isikul ei ole enam siseteabele juurdepääsu.

a)

emitent võtab kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et kõik siseteabele juurdepääsu omavad isikud tunnustavad sellega kaasnevaid õiguslikke kohustusi ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest, ning

b)

emitent on võimeline esitama pädevale asutusele selle taotlusel insaiderite nimekirja.

a)

lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaliste suhtes seoses lubatud heitkoguse väärtpabereid puudutava siseteabega, mis tekib seoses natuuras tehingutega, mida see lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline teeb;

b)

enampakkumisplatvormide, enampakkumise korraldajate ja enampakkumise seire teostajate suhtes seoses lubatud heitkoguse väärtpaberite või neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumistega, mida korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010.

a)

seoses emitendiga kõik tehingud, mis nad on oma arvel teinud asjaomase emitendi aktsiatega või võlainstrumentidega või nendega seotud tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentidega;

b)

seoses lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalisega kõik tehingud, mis nad on oma arvel teinud lubatud heitkoguse väärtpaberite ning neil põhinevate enampakkumistoodete või seotud tuletisinstrumentidega.

a)

on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist reguleeritud turul või kelle finantsinstrumendid on reguleeritud turul kauplemisele võetud või

b)

üksnes mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldava finantsinstrumendi korral emitentide suhtes, kes on saanud oma finantsinstrumentidega kauplemise loa mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis või on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist mitmepoolses kauplemissüsteemis.

a)

isiku nimi;

b)

teate esitamise põhjus;

c)

asjaomase emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise nimi;

d)

finantsinstrumendi kirjeldus ja tunnusnumber;

e)

tehingu(te) olemus (omandamine, võõrandamine vm) ja andmed selle kohta, kas tehing on seotud aktsiaoptsiooniprogrammide läbiviimisega või lõikes 7 osutatud konkreetsete näidetega;

f)

tehingu(te) kuupäev ja koht ja

g)

tehingu(te) hind ja maht. Kui tegemist on pandiga, mille väärtus võib tingimuste kohaselt muutuda, tuleks see avalikustada koos pandi väärtusega päeval, mil pant seatakse.

a)

finantsinstrumentide pantimine või laenuks andmine lõikes 1 osutatud juhtimiskohustusi täitva isiku ja temaga lähedalt seotud isiku poolt või nimel;

b)

tehingud, mida tehinguid ametialaselt vahendav või täitev või muu isik teeb lõikes 1 osutatud juhtimiskohustusi täitva isiku või temaga lähedalt seotud isiku nimel, sealhulgas juhul, kui kasutatakse kaalutlusõigust;

c)

tehingud, mis on tehtud elukindlustuse raames, mis on määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/138/EÜ (26), kui

a)

selle kauplemiskoha eeskirjadele, kus emitendi aktsiad on kauplemisele võetud, või

b)

siseriiklikule õigusele.

a)

üksikjuhtumipõhiselt selliste erakorraliste asjaolude esinemise tõttu nagu tõsised finantsprobleemid, mis tingivad aktsiate kohese müümise, või

b)

sellise kauplemise eripära tõttu, mis on seotud tehingutega, mis on tehtud töötajate osalusskeemi, kogumishoiuste skeemi, aktsiate kvalifitseerimise või aktsiate omandamise õiguse skeemi raames, või tehingutega, mille puhul asjaomase väärtpaberiga seotud omandiosalus ei muutu, või mis on nimetatud skeemidega või tehingutega seotud.

a)

asjaomased isikud või nendega lähedalt seotud isikud saavad kõnealuse teabe avalikustamisest või levitamisest otseselt või kaudselt eeliseid või kasu või

b)

teave avalikustatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu finantsinstrumentide pakkumise, nõudluse või hinna suhtes.

a)

vahetult;

b)

koostöös muude ametiasutuste või turul tegutsevate ettevõtjatega;

c)

omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele või turul tegutsevatele ettevõtjatele;

d)

suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

a)

juurdepääs kõikidele mis tahes kujul dokumentidele ja muudele andmetele ning õigus saada või teha neist koopiaid;

b)

õigus nõuda teavet kõigilt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste toimingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt ning vajaduse korral õigus isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

c)

kauba tuletisinstrumentide korral õigus nõuda tüüpvormide alusel teavet seotud hetketurgude osalistelt, õigus saada tehinguaruandeid ning pääseda vahetult ligi kauplejate süsteemidele;

d)

õigus korraldada kohapeal, v.a füüsiliste isikute eluruumides, kontrolle või uurimist;

e)

piiramata teise lõigu kohaldamist, õigus siseneda füüsiliste ja juriidiliste isikute tööruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid mis tahes kujul andmeid, kui esineb mõistlik kahtlus, et kontrolli või uurimise objektiga seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla olulised siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise juhtumi kui käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks.

f)

õigus anda asi üle uurimiseks kriminaalmenetluses;

g)

õigus nõuda investeerimisühingute, krediidiasutuste või finantseerimisasutuste valduses olevaid telefonikõnede ja elektroonilise side andmeid ning andmeliikluse andmeid;

h)

õigus nõuda juhul, kui seda siseriiklikus õiguses lubatakse, telekommunikatsioonioperaatori valduses olevaid andmeliikluse andmeid, kui on mõistlik kahtlus, et toime on pandud õigusrikkumine, ja kui nimetatud andmed võivad olla olulised artikli 14 punkti a või b või artikli 15 rikkumise uurimiseks;

i)

õigus taotleda vara kasutamise või käsutamise piiramist, samuti arestimist;

j)

õigus peatada asjakohaste finantsinstrumentidega kauplemine;

k)

õigus nõuda sellise tegevuse ajutist lõpetamist, mida pädev asutus peab käesoleva määrusega vastuolus olevaks;

l)

õigus kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld;

m)

võtta kõik meetmed, mida on vaja avalikkuse nõuetekohaseks teavitamiseks, sh avalikustatud väära või eksitava teabe parandamine, nõudes muu hulgas väära või eksitavat teavet avaldanud või levitanud emitendilt või teiselt isikult õienduse avaldamist.

a)

asjaomase teabe esitamine võib kahjustada selle liikmesriigi julgeolekut, kelle poole pöörduti, eelkõige terrorismi- ja muude raskete kuritegude vastast võitlust;

b)

taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust või õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või, kui see on kohaldatav, kriminaaluurimist;

c)

sama teo ja sama isiku suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis või

d)

taotluse saanud liikmesriigis on isiku suhtes sama teo suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus.

a)

teeb ise kohapealse kontrolli või uurimise;

b)

lubab taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)

lubab taotluse esitanud pädeval asutusel ise teha kohapealse kontrolli või uurimise;

d)

määrab audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist tegema;

e)

jagab teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

a)

enampakkumise seire teostaja, võttes arvesse lubatud heitkoguse väärtpaberite või muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumisi, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010, ning

b)

pädevad asutused, registri haldajad, sealhulgas põhihaldaja, ja muud direktiivi 2003/87/EÜ alusel nõuete täitmise üle teostatava järelevalve eest vastutavad avalik-õiguslikud asutused.

a)

artiklite 14 ja 15, artikli 16 lõigete 1 ja 2, artikli 17 lõigete 1, 2, 4, 5 ja 8, artikli 18 lõigete 1– 6, artikli 19 lõigete 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 11 ning artikli 20 lõike 1 rikkumine ning

b)

koostööst keeldumine artikli 23 lõikes 2 osutatud uurimise, kontrolli või taotluse puhul või artikli 23 lõikes 2 osutatud uurimise, kontrolli või taotlusega seonduvate nõuete eiramine.

a)

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b)

sellise kasu sissenõudmine, mis on saadud õigusrikkumisest, või kahjum, mida on õigusrikkumisega ära hoitud, kui kõnealust kasu või kahjumit on võimalik kindlaks teha;

c)

avalik hoiatus, milles märgitakse vastutav isik ja õigusrikkumise laad;

d)

investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine;

e)

investeerimisühingus juhtimiskohustuste täitmise ajutise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku või mis tahes muu vastutava füüsilise isiku suhtes;

f)

artikli 14 või 15 korduva rikkumise korral investeerimisühingus juhtimiskohustuste täitmise alalise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku või rikkumise eest vastutava mis tahes muu füüsilise isiku suhtes;

g)

oma arvel kauplemise ajutise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku või mis tahes muu vastutava füüsilise isiku suhtes;

h)

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele õigusrikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahjumi summale, kui kõnealust kasu või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

i)

füüsilise isiku puhul on rahalise halduskaristuse maksimummäär vähemalt:

j)

juriidilise isiku puhul on rahalise halduskaristuse maksimummäär vähemalt:

a)

õigusrikkumise raskus ja kestus;

b)

õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse määr;

c)

õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, mida näitab näiteks juriidilise isiku kogukäive või füüsilise isiku aastasissetulek;

d)

õigusrikkumise eest vastutava isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi suurus, kui neid on võimalik kindlaks määrata;

e)

õigusrikkumise eest vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi sissenõudmine;

f)

õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemad õigusrikkumised;

g)

abinõud, mille õigusrikkumise eest vastutav isik on tarvitusele võtnud, et ära hoida õigusrikkumise kordumine.

a)

õigusrikkumise teadete vastuvõtmise kord ja nende järelkontroll, sh turvaliste sidekanalite loomine nende teadete esitamiseks;

b)

töösuhte raames asjakohase kaitse tagamine vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest töölepingu alusel töötavatele isikutele, kes teatavad õigusrikkumistest või kelle puhul arvatakse, et nad on toime pannud õigusrikkumise, ning

c)

nii õigusrikkumisest teatava isiku kui ka õigusrikkumise väidetavalt toime pannud füüsilise isiku isikuandmete kaitse, sh kaitse, mis puudutab asjaomaste isikute isikuandmete konfidentsiaalsust kõigil menetluse etappidel, ilma et see piiraks teabe avaldamist, mida nõutakse siseriiklikus õiguses seoses uurimisega või sellele järgneva kohtumenetlusega.

a)

lükkab otsuse avaldamise edasi seni, kuni edasilükkamise põhjused langevad ära;

b)

avalikustab otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas siseriikliku õigusega, kui selline avalikustamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse;

c)

ei avalikusta otsust üldse, kui pädev asutus leiab, et selle avalikustamine kooskõlas punktidega a või b ei taga piisavalt,

a)

kas on asjakohane kehtestada ühtsed eeskirjad, mis kohustavad kõiki liikmesriike kehtestama siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise eest halduskaristusi;

b)

kas siseteabe määratlus hõlmab piisavalt kogu teavet, mis on pädevate asutuste jaoks vajalik turukuritarvituse vastaseks tõhusaks võitluseks;

c)

kas tingimused, mille kohaselt võib kauplemise artikli 19 lõike 11 alusel keelata, on asjakohased, et teha kindlaks, kas on veel asjaolusid, mille korral tuleks kauplemine keelata;

d)

kas on võimalik luua turuülese tellimusraamatu järelevalve liidu õigusraamistik seoses turukuritarvitusega, sh soovitused selle õigusraamistiku loomiseks, ja

e)

võrdlusaluseid käsitlevate sätete kohaldamisala.

12.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/62

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 812/2004 (3) antakse komisjonile volitused kõnealuse määruse mõne sätte rakendamiseks. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane kõnealused volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklitega 290 ja 291.

(2)

Selleks, et tagada määruse (EÜ) nr 812/2004 teatavate sätete tõhus kohandamine vastavalt teaduse ja tehnika arengule, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte akustiliste hoiatusseadmete kasutamise signaalikarakteristikute ja rakendamise karakteristikute tehniliste nõuete ja tingimuste kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(3)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 812/2004 nende sätete, millega kehtestatakse liikmesriikide aruandmise kord ja vorm, ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(4)

Pidades silmas liikmesriikide kohustust võtta vajalikke meetmeid vaalaliste range kaitse süsteemi kehtestamiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 812/2004 ja võttes arvesse kõnealuse määruse puudujääke, mida komisjon on kindlaks teinud, tuleks kõnealuse määruse sätete asjakohasus ja tõhusus vaalaliste kaitsmisel 31. detsembriks 2015 läbi vaadata. Kõnealuse läbivaatamise alusel peaks komisjon asjakohasel juhul esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igakülgse seadusandliku ettepaneku vaalaliste tõhusa kaitse tagamiseks, sealhulgas piirkondadeks jaotamise kaudu.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 812/2004 vastavalt muuta,

1)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 2 lõike 1 kohaldamisel kasutatavad akustilised hoiatusseadmed peavad vastama II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele ja kasutustingimustele. Tagamaks, et II lisa kajastab jätkuvalt tehnika ja teaduse arengu seisu, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada II lisas signaalikarakteristikuid ja vastavaid rakendamise karakteristikuid. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel näeb komisjon ette piisava aja selliste kohanduste rakendamiseks.”

2)

Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2015 läbi käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igakülgse seadusandliku ettepaneku vaalaliste tõhusa kaitse tagamiseks.”

3)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Rakendamine

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad artiklis 6 sätestatud aruandmise korra ja vormi kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 2. juulist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 3 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 8b

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (5) artikli 47 kohaselt. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (6) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22)."

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

12.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/65

(1)

Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on säästev areng. See nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärgiks on tagada nii liidu transpordisüsteemi tõhus toimimine kui ka keskkonnakaitse.

(2)

Õhutranspordi säästev areng nõuab meetmeid, mille eesmärk on vähendada keskkonna saastumist õhusõidukite müraga liidu lennujaamades. Kõnealused meetmed peaksid vähendama müra taset liidu lennujaamade ümbruses, et säilitada või parandada ümberkaudsete elanike elukvaliteeti ja suurendada lennundustegevuse ja elamupiirkondade koostoimivust, eelkõige öiste lendude puhul.

(3)

Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) resolutsioonis A33/7 sätestatakse tasakaalustatud lähenemisviisi mõiste müra piiramisel (tasakaalustatud lähenemisviis) ning kehtestatakse õhusõidukite müra käsitlemise ühtne meetod. Tasakaalustatud lähenemisviis peaks jääma lennunduses kui üleilmses tööstusharus müra piiramise aluseks. Tasakaalustatud lähenemisviisis tunnistatakse asjaomaste õiguslike kohustuste, olemasolevate kokkulepete, kehtivate õigusaktide ning kehtestatud poliitikasuundade olulisust ega piirata nende kohaldamist. Tasakaalustatud lähenemisviisi rahvusvaheliste eeskirjade lisamine käesolevasse määrusse peaks olulisel määral vähendama rahvusvaheliste vaidluste riski juhul, kui müraga seotud käitamispiirangud mõjutavad kolmandate riikide lennuettevõtjaid.

(4)

Pärast kõige mürarikkamate õhusõidukite käitusest kõrvaldamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/30/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/93/EÜ (5) on vaja ajakohastada käitamispiiranguid käsitlevate meetmete kasutamist, et ametiasutused saaksid tegelda kõige mürarikkamate õhusõidukitega, et tasakaalustatud lähenemisviisi rahvusvahelist raamistikku kasutades vähendada liidu lennujaamade ümbruse müra taset.

(5)

Komisjoni 15. veebruari 2008. aasta aruandes müraga seotud käitamispiirangute kohta ELi lennuväljadel märgiti vajadust muuta direktiivi 2002/30/EÜ tekstis selgemaks vastutuse jaotumine ning huvitatud isikute täpsed õigused ja kohustused müra hindamise protsessis, et iga lennujaama puhul tagada majanduslikult tasuvate meetmete võtmine müra vähendamise eesmärkide saavutamiseks.

(6)

Käitamispiirangute kehtestamine liikmesriikide poolt liidu lennujaamades üksikjuhtumite kaupa võib piirata läbilaskevõimet, kuid samas aidata vähendada müra taset lennujaamade ümbruses. Siiski on võimalus, et moonutatakse konkurentsi või kahjustatakse liidu lennundusvõrgustiku üldist tõhusust olemasoleva läbilaskevõime ebatõhusa kasutamisega. Kuna käesoleva määruse müra vähendamise erieesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda müra piiramise protsessi osana ühtlustatud menetluseeskirjade kehtestamisega käitamispiirangute kehtestamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Sellise ühtlustatud meetodiga ei kehtestata müra kvaliteedi eesmärke, mis jätkuvalt tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ, (6) muudest asjaomastest liidu eeskirjadest või liikmesriikide õigusaktidest, ning sellega ei piirata eri meetmete valikut.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult selliste liikmesriikide suhtes, kelle territooriumil asub lennujaam, kus kalendriaasta jooksul tehakse üle 50 000 tsiviilõhusõiduki lennu ning kui kaalutakse müraga seotud käitamispiirangute kehtestamist sellises lennujaamas.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada tsiviillennunduses tegutsevate õhusõidukite suhtes. Seda ei tuleks kohaldada sõjalennukite ega tolli-, politsei- või tulekustutustöös osalevate õhusõidukite suhtes. Samuti tuleks erandlikud lennud, nagu kiireloomulised humanitaarabilennud, otsingu- ja päästetööd hädaolukorras, arstiabi ning katastroofiabi, vabastada käesoleva määruse kohaldamisest.

(9)

Ehkki mürahindamisi peaks läbi viima korrapäraselt vastavalt direktiivile 2002/49/EÜ, peaksid need tooma kaasa müra vähendamise lisameetmed üksnes siis, kui praegused müra vähendamise meetmed koos ei saavuta müra leevendamise eesmärke, võttes arvesse lennujaama eeldatavat arengut. Lennujaamades, kus on kindlaks tehtud müraprobleem, tuleks välja selgitada müra vähendamise lisameetmed kooskõlas tasakaalustatud lähenemisviisi metoodikaga. Tagamaks tasakaalustatud lähenemisviisi laialdast kasutamist liidus, soovitatakse seda kasutada ka väljaspool käesoleva määruse reguleerimisala alati, kui asjaomane liikmesriik leiab, et selle kohaldamine on asjakohane. Müraga seotud käitamispiirangud tuleks kehtestada ainult juhul, kui teised tasakaalustatud lähenemisviisi meetmed ei ole müra vähendamise erieesmärkide saavutamiseks piisavad.

(10)

Kui kulude-tulude analüüs näitab kogu majandusliku heaolu mõju kulude ja tulude võrdluses, siis majandusliku tasuvuse hinnangus keskendutakse asjaomase eesmärgi saavutamisele majanduslikult kõige tasuvamal viisil, nõudes vaid kulude võrdlust. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike vajadusel kasutamast kulude-tulude analüüsi.

(11)

Müraprobleemidega seotud terviseaspektide tähtsust on vaja tunnistada, mistõttu on müra vähendamise eesmärkide üle otsustamisel oluline neid aspekte silmas pidada järjepidevalt kõigi lennujaamade puhul, võttes arvesse liidu selles valdkonnas kehtivaid ühiseeskirju. Seega tuleks terviseaspekte hinnata kooskõlas müramõju hindamist käsitlevate liidu õigusaktidega.

(12)

Mürahindamised peaksid tuginema objektiivsetele ja mõõdetavatele kriteeriumidele, mis on ühised kõigile liikmesriikidele, ning tuginema olemasolevale kättesaadavale teabele, näiteks direktiivi 2002/49/EÜ kohaldamise tulemusena saadavale teabele. Liikmesriigid peaksid tagama, et selline teave oleks usaldusväärne, et see on hangitud läbipaistval viisil ning on pädevatele asutustele ja sidusrühmadele kättesaadav. Pädevad asutused peaksid kehtestama vajalikud seirevahendid.

(13)

Müraga seotud käitamispiirangute kehtestamise eest vastutav pädev asutus peaks olema sõltumatu mis tahes organisatsioonist, kes on seotud lennujaama käitamise, lennutranspordi või aeronavigatsiooniteenuste pakkumisega või kes esindab selliste ettevõtjate huve või lennujaama läheduses elavate inimeste huve. Seda ei tuleks mõista nõudena, et liikmesriigid peaksid muutma oma haldusstruktuure või otsustusprotsesse.

(14)

Tõdetakse, et liikmesriigid on teinud otsuse müraga seotud käitamispiirangute kohta vastavalt oma riigi õigusaktidele, tuginedes riigis tunnustatud müra vähendamise meetoditele, mis ei pruugi olla veel täielikult kooskõlas Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ametlikus aruandedokumendis nr 29 „Standard Method of Computing Noise Contours around Civil Airports” (ECACi dokument nr 29) kirjeldatud meetodiga ega kasutada õhusõidukite mürataseme rahvusvaheliselt tunnustatud andmeid. Müraga seotud käitamispiirangu tõhusust ja tulemuslikkust tuleks siiski hinnata vastavalt ECACi dokumendis nr 29 ja tasakaalustatud lähenemisviisis ette nähtud metoodikale. Liikmesriigid peaksid vastavalt kohandama oma käitamispiirangute hindamist riigi õigusnormides, et viia see täielikult vastavusse ECACi dokumendiga nr 29.

(15)

Tuleks kehtestada uus ja direktiiviga 2002/30/EÜ võrreldes laiem käitamispiirangute määratlus, et hõlbustada uute tehnoloogiate ning uute õhusõidukite ja maapealsete seadmete käitamisvõime rakendamist. Selle kohaldamine ei tohiks kaasa tuua selliste käitamismeetmete rakendamise edasilükkamist, mis võiksid otsekohe leevendada müra mõju, ilma et see oluliselt mõjutaks lennujaama läbilaskevõimet. Seetõttu ei tohiks sellist meedet lugeda uueks käitamispiiranguks.

(16)

Müraandmete tsentraliseerimine vähendaks oluliselt nii õhusõidukite kui ka lennujaamade käitajate halduskoormust. Selliseid andmeid esitakse ja hallatakse praegu üksikute lennujaamade tasandil. Kõnealused andmed tuleb käitamiseesmärgil õhusõidukite käitajatele ja lennujaamadele kättesaadavaks teha. Seoses mürataseme sertifitseerimisega on oluline kasutada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA, edaspidi „amet”) andmebaasi Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) andmete kinnitamiseks iga lennu puhul. Praegu juba taotletakse selliseid andmeid korrapäraselt lennuliikluse voogude keskse juhtimise eesmärgil, aga need ei ole komisjonile ega ametile kättesaadavad ja neid tuleb täpsustada käesoleva määruse jaoks ning lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse reguleerimiseks. Hea juurdepääs kontrollitud modelleerimisandmetele, mis on kindlaks määratud rahvusvaheliselt tunnustatud protsesside ja parimate tavade kohaselt, peaks parandama eri lennujaamade müratasemete kaardistamise kvaliteeti, et toetada poliitilisi otsuseid.

(17)

Et ära hoida soovimatuid tagajärgi lennuohutusele, lennujaama läbilaskevõimele ja konkurentsile, peaks komisjon teavitama asjaomaseid pädevaid asutusi, kui ta leiab, et müraga seotud käitamispiirangu kehtestamisel ei ole järgitud käesolevas määruses sätestatud nõudmisi. Asjaomane pädev asutus peaks analüüsima komisjoni teatist ja oma kavatsustest komisjoni teavitama enne käitamispiirangute kehtestamist.

(18)

Tasakaalustatud lähenemisviisi arvessevõtmiseks tuleks sätestada võimalus teha eriolukorras kolmandatest arenguriikidest pärit käitajatele erandeid, ilma milleta sellistele käitajatele tekitataks ülemääraseid raskusi. Viidet arenguriikidele tuleb mõista seda konkreetset lennunduse konteksti silmas pidades ja mõiste ei hõlma kõiki riike, millele rahvusvaheline üldsus muidu viitaks kui arenguriikidele. Eelkõige on vaja tagada, et kõik sellised erandid oleksid kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega.

(19)

Selleks et kajastada pidevat tehnoloogilist arengut õhusõidukite mootori- ja keretehnoloogias ning meetodeid, mida kasutatakse müratasemete kaardistamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et korrapäraselt ajakohastada käesolevas määruses osutatud õhusõidukite mürastandardeid ning viitamist seonduvatele sertifitseerimismeetoditele, võttes vajadusel arvesse muudatusi asjakohastes ICAO dokumentides, ning ajakohastada viitamist müratasemete arvutamise meetodile, võttes vajadusel arvesse muudatusi asjakohastes ICAO dokumentides. Samuti tuleks tehniliste muudatuste tegemisel vajaduse korral võtta arvesse ECACi dokumendis nr 29 tehtud muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama kõigi asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)

Kuigi käesoleva määrusega nähakse ette mürataseme korrapärane hindamine lennujaamades, ei too selline hindamine tingimata kaasa uute müraga seotud käitamispiirangute vastuvõtmist või olemasolevate piirangute läbivaatamist. Seetõttu ei nähta määrusega ette selle jõustumise kuupäeval juba kehtivate müraga seotud käitamispiirangute läbivaatamist, kaasa arvatud kohtuotsuse või kohaliku vahendusprotsessi alusel kehtestatud piirangute läbivaatamist. Meetmete väikseid tehnilisi muudatusi, millel ei ole olulist mõju läbilaskevõimele ega käitamisele, ei tohiks pidada uuteks müraga seotud käitamispiiranguks.

(21)

Kui müraga seotud käitamispiirangute vastuvõtmisele eelnev konsulteerimisprotsess algatati direktiivi 2002/30/EÜ kohaselt ja kestab käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, on asjakohane lubada võtta lõplik otsus vastu direktiivi 2002/30/EÜ kohaselt, et säilitada konsulteerimise käigus tehtud edusammud.

(22)

Arvestades müra hindamismeetodi järjepideva kohaldamise vajadust liidu lennundusturul, kehtestatakse määruses müra käitamispiirangute valdkonnas ühtsed eeskirjad.

(23)

Direktiiv 2002/30/EÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

a)

hõlbustada eri lennujaamade tasandil müra vähendamise erieesmärkide, sealhulgas terviseaspektidega seotud eesmärkide saavutamist, järgides asjakohaseid liidu eeskirju, eelkõige direktiivis 2002/49/EÜ sätestatud norme, ja iga liikmesriigi õigusakte;

b)

võimaldada käitamispiirangute kasutamist kooskõlas tasakaalustatud lähenemisviisiga, et saavutada lennujaama säästev areng ning lennuliikluse korraldamise võrgustiku läbilaskevõime, lähtudes nn väravast väravani lähenemisviisist.

a)

määratletakse kõnealuse lennujaama müra vähendamise eesmärk, võttes vajadusel arvesse direktiivi 2002/49/EÜ artiklit 8 ja V lisa;

b)

määratakse kindlaks müra mõju vähendamiseks olemasolevad meetmed;

c)

hinnatakse põhjalikult müra leevendamise meetmete tõenäolist majanduslikku tasuvust;

d)

valitakse välja meetmed, millega võetakse õhutranspordi valdkonnas arvesse lennujaamade arenguväljavaateid puudutavaid üldiseid huve ilma ohutust kahjustamata;

e)

sidusrühmadega konsulteeritakse läbipaistval viisil kavandatavate meetmete teemal;

f)

meetmete kohta võetakse vastu otsused ning nähakse ette piisav teatamine;

g)

meetmed rakendatakse ning

h)

sätestatakse vaidluste lahendamise kord.

a)

tekkekohal õhusõiduki müra vähendamise prognoositav mõju;

b)

maakasutuse planeerimine ja korraldamine;

c)

müra vähendavad käitamismeetodid;

d)

käitamispiirangute kohaldamine mitte esimese abinõuna, vaid alles pärast tasakaalustatud lähenemisviisi teiste meetmete kaalumist.

a)

enne käitamispiirangute kehtestamist kohaldatakse I lisas esitatud metoodikat, näitajaid ja teavet selliselt, et võetakse nõuetekohaselt arvesse tasakaalustatud lähenemisviisi kohase igat liiki meetme panust;

b)

lennujaama käitajad, õhusõiduki käitajad ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad teevad nõuetekohasel tasandil tehnilist koostööd müra leevendamise meetmete analüüsimiseks. Samuti tagavad pädevad asutused, et konsulteeritakse kohalike elanike või nende esindajatega ja asjaomaste kohalike asutustega, ning et neile edastatakse tehnilist teavet müra leevendamise meetmete kohta;

c)

iga uue käitamispiirangu majanduslikku tasuvust hinnatakse vastavalt II lisale. Meetmete väikseid tehnilisi muudatusi, millel ei ole olulist mõju läbilaskevõimele või käitamisele, ei loeta uueks käitamispiiranguks;

d)

andmete ja arvutusmeetodite avatuse ja läbipaistvuse tagamiseks korraldatakse õigeaegne ja põhjalik konsultatsiooniprotsess huvitatud isikutega, mis võib toimuda vahendusprotsessi vormis. Huvitatud isikud võivad esitada märkusi vähemalt kolme kuu jooksul enne uute käitamispiirangute vastuvõtmist. Huvitatud isikute hulka kuuluvad vähemalt järgmised isikud:

a)

siseriiklikust õigusest kinni pidades teave väidetavate rikkumiste kohta seoses muudatustega lennureeglites, tuues ära nende mõju ja selliste muudatuste põhjused;

b)

lennuliikluse jaotuseks ja halduseks kohaldatud üldkriteeriumid igas lennujaamas seoses nende võimaliku mõjuga keskkonna ja müra suhtes ning

c)

müramõõtmise infosüsteemidesse kogutud andmed, kui need on kättesaadavad.

a)

õhusõiduki riikkondsus ja registreerimistunnus;

b)

kasutatava õhusõiduki mürasertifikaat koos seonduva tegeliku maksimaalse stardimassiga;

c)

õhusõiduki mis tahes muudatused, mis mõjutavad selle mürataset ja mille kohta on märge mürasertifikaadil.

a)

õhusõidukile on antud mürasertifikaat, mis vastab Chicago konventsiooni 16. lisa 1. köite 3. peatükis sätestatud standarditele;

b)

õhusõidukit on käitatud liidus viie aasta jooksul enne käesoleva määruse jõustumist;

c)

see on viie aasta jooksul olnud asjaomase arenguriigi registris ning

d)

seda käitab jätkuvalt selles riigis asuv füüsiline või seal asutatud juriidiline isik.

a)

lendude puhul, mis on nii erandlikud, et ajutisest erandist keeldumine oleks põhjendamatu, muu hulgas humanitaarabilendude puhul, või

b)

ümberehituste, remondi- või hooldustöödega seotud mittetulunduslike lendude puhul.

a)

artikli 5 lõikes 5 ja artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatud müra sertifitseerimise standardite ja artikli 7 lõikes 1 sätestatud sertifitseerimismenetluse tehnilised muudatused;

b)

I lisas sätestatud metoodika ja näitajate tehnilised muudatused.

12.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/79

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (2) kohaselt tuleb kahesuguse kasutusega kaupu tõhusalt kontrollida, kui neid eksporditakse liidust või veetakse läbi liidu või kui neid tarnitakse kolmandasse riiki liidus elava või selles asutatud vahendaja osutatud vahendusteenuste tulemusena.

(2)

Selleks et liikmesriigid ja liit saaksid täita oma rahvusvahelisi kohustusi, kehtestatakse määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisaga selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühine loetelu, mis kuuluvad liidus kontrollimisele. Otsused kontrollitavate kaupade kohta tehakse Austraalia grupi, raketitehnoloogia kontrollirežiimi, tuumatarneriikide grupi ja Wassenaari kokkuleppe ning keemiarelvade keelustamise konventsiooni raames.

(3)

Määruses (EÜ) nr 428/2009 on sätestatud, et selle I lisas sätestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastatakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel.

(4)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas sätestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu on vaja korrapäraselt ajakohastada, et tagada selle täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, tagada läbipaistvus ja säilitada eksportijate konkurentsivõimet. Nimetatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastamisega viivitamine võib avaldada ebasoovitavat mõju julgeolekule ja rahvusvahelistele tuumarelva leviku tõkestamise jõupingutustele ning liidu eksportijate majandustegevusele. Muudatuste tehniline laad ja asjaolu, et need muudatused tuleb teha kooskõlas rahvusvaheliste ekspordikontrollirežiimide raames tehtud otsustega, tähendab samas seda, et vajalike muudatuste rakendamiseks liidus tuleks kasutada kiirendatud menetlust.

(5)

Määrusega (EÜ) nr 428/2009 kehtestatud liidu üldine ekspordiluba on üks neljast ekspordiloa tüübist, mis on nimetatud määrusega ette nähtud. Selline üldine ekspordiluba lubab liidus asutatud eksportijatel eksportida teatavaid kaupu teatavatesse sihtkohtadesse vastavalt nimetatud ekspordiloa tingimustele.

(6)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 II lisas on esitatud praegu liidus kehtiv liidu üldine ekspordiluba. Arvestades sellise liidu üldise ekspordiloa iseloomu, võib osutuda vajalikuks lubade kehtivusalast mõne sihtkoha eemaldamine, eelkõige sel juhul, kui olukorra muutumise tõttu on selge, et lihtsustatud eksporti teatavasse sihtkohta ei tohiks enam lubada liidu üldise ekspordiloaga. Ühe sihtkoha eemaldamine liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast ei tohiks välistada eksportija võimalust taotleda teist tüüpi ekspordiluba määruse (EÜ) nr 428/2009 asjaomaste sätete alusel.

(7)

Kahesuguse kasutusega kaupade ühise loetelu korrapärase ja õigeaegse ajakohastamise tagamiseks kooskõlas liikmesriikide poolt rahvusvaheliste ekspordikontrollirežiimide raames võetud ülesannete ja kohustustega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisa määruse artikli 15 reguleerimisala piires. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(8)

Selleks, et liit suudaks kiiresti reageerida liidu üldise ekspordiloa alusel toimuva ekspordi tundlikkuse hindamise muutuvatele tingimustele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta määruse (EÜ) nr 428/2009 II lisa seoses sihtkohtade väljajätmisega liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast. Arvestades, et selliseid muudatusi tuleks teha vaid vastava ekspordi hinnangulise ohu suurenemise korral ning et sellise ekspordi puhul võiks üldise ekspordiloa kasutamise jätkamine kiirelt kahjustada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut, võib komisjon kasutada kiirmenetlust.

(9)

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(10)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 428/2009 vastavalt muuta,

1)

Artikli 9 lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Tagamaks, et IIa–IIf lisas sisalduv liidu üldine ekspordiluba hõlmab üksnes madala riskiga tehinguid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et eemaldada liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast sihtkohti, kui sellistele sihtkohtadele kehtestatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud relvaembargo.

Kui selliste relvaembargode puhul on liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 23b sätestatud menetlust.”

2)

Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte I lisas sätestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastamiseks. I lisa ajakohastatakse käesoleva artikli lõike 1 reguleerimisala piires. Kui I lisa ajakohastamine on seotud kahesuguse kasutusega kaupadega, mis on loetletud ka IIa–IIg või IV lisas, muudetakse neid lisasid vastavalt.”

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 23a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 9 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 2. juulist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 9 lõike 1 ja artikli 15 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 23b

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite esitada kooskõlas artikli 23a lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.”

12.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/84

(1)

Finantskriis tõi esile finantsturgude läbipaistvuses valitsevad puudused, millel võivad olla kahjulikud sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Läbipaistvuse suurendamine on üks üksmeelselt toetatavaid põhimõtteid finantssüsteemi tugevdamiseks, nagu kinnitati 2. aprillil 2009 Londonis G20 juhtide avaldusega. Selleks et suurendada läbipaistvust ja parandada finantsinstrumentide siseturu toimimist, tuleks luua uus õigusraamistik, millega kehtestada ühtsed nõuded finantsinstrumentide turgudel tehtavate tehingute läbipaistvusele. Õigusraamistik peaks hõlmama põhjalikke õigusnorme laia valiku finantsinstrumentide jaoks. See peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/39/EÜ (4) kehtestatud aktsiatega seotud korralduste ja tehingute läbipaistvuse nõudeid.

(2)

Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemeline ELi finantsjärelevalve eksperdirühm kutsus liitu üles töötama finantsvaldkonna reguleerimiseks välja paremini ühtlustatud reeglid. Samuti rõhutas 18.–19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu Euroopa tulevase järelevalvearhitektuuri kontekstis vajadust kehtestada Euroopa ühtne reeglistik, mis oleks kohaldatav kõigi siseturu finantseerimisasutuste suhtes.

(3)

Seega peaks uute õigusaktide kogum koosnema kahest erinevast õigusaktist: direktiivist ja käesolevast määrusest. Need kaks seadusandlikku akti koos peaksid moodustama õigusraamistiku, mis oleks aluseks nõuetele, mida kohaldada investeerimisühingute, reguleeritud turgude ja andmearuandlusteenuste osutajate suhtes. Seepärast tuleks käesolevat määrust lugeda koos direktiiviga. Vajadus kehtestada teatavate nõuete osas kõigi asjaomaste ettevõtjate suhtes ühtne reeglistik ja vältida võimalikku õigusnormide erinevuse ärakasutamist ning tagada turuosalistele suurem õiguskindlus ja vähem regulatiivset keerukust õigustab õigusliku aluse kasutamist, mis võimaldab koostada määruse. Et kõrvaldada kauplemiselt allesjäänud takistused ja olulised konkurentsimoonutused, mis tulenevad erinevustest liikmesriikide seadustes, ning et ennetada tulevaste tõenäoliste kauplemise takistuste ja oluliste konkurentsimoonutuste tekkimist, on vaja võtta vastu määrus, milles sätestatakse kõigis liikmesriikides kohaldatavad ühtsed normid. Käesoleva vahetult kohaldatava seadusandliku akti eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(4)

Direktiiviga 2004/39/EÜ kehtestati eeskirjad reguleeritud turul kauplemisele võetud aktsiatega kauplemise läbipaistvaks muutmiseks nii kauplemiseelselt kui ka -järgselt ning reguleeritud turul kauplemisele võetud finantsinstrumentidega tehtud tehingutest teatamiseks pädevatele asutustele. See direktiiv tuleks uuesti sõnastada, kajastamaks asjakohaselt finantsturgudel aset leidnud muutusi ning kõrvaldades puudused ja täites tühimikud, mis muu hulgas ilmnesid finantsturgude kriisi ajal.

(5)

Kauplemise ja regulatiivse läbipaistvuse nõuded tuleks kehtestada vahetult kohaldatava õigusaktina, mida kohaldataks kõigi investeerimisühingute suhtes, kes peaksid järgima ühtseid reegleid kõigil liidu turgudel, et tagada ühtse õigusraamistiku ühetaoline kohaldamine, tugevdada usaldust kogu liidu turgude läbipaistvuse suhtes, vähendada õigusnormide keerukust ja investeerimisühingute kulusid seoses normide täitmisega, eriti finantseerimisasutuste puhul, kes tegutsevad piiriüleselt, ning aidata kaasa konkurentsimoonutuste kõrvaldamisele. Määruse vastuvõtmine, millega tagatakse vahetu kohaldatavus, on kõige sobivam viis, et saavutada need õigusliku reguleerimise eesmärgid ja tagada ühtsed tingimused, hoides ära riiklike nõuete lahknemise direktiivi ülevõtmise tulemusena.

(6)

On oluline tagada, et finantsinstrumentidega kauplemine toimuks võimalikult suures ulatuses organiseeritud kauplemiskohtades, ning et kõik sellised kauplemiskohad oleksid asjakohaselt reguleeritud. Direktiivi 2004/39/EÜ alusel arendati välja mõningad kauplemissüsteemid, mida õiguskord piisavalt ei hõlma. Igasugune finantsinstrumentidega kauplemise süsteem, nagu praegu maaklerite ristumisvõrgustikena tuntud üksused, peaks tulevikus olema nõuetekohaselt reguleeritud ning saama tegevusloa ühe mitmepoolse kauplemiskoha liigina või kliendi korralduste süsteemse täitjana vastavalt käesolevas määruses ja direktiivis 2014/65/EL (5) sätestatud tingimustele.

(7)

Tuleks selgitada reguleeritud turu ja mitmepoolse kauplemissüsteemi mõisteid ning need peaksid ka edaspidi jääma teineteisega tihedalt seotuks, kajastamaks tõsiasja, et nad väljendavad tegelikult sama organiseeritud kauplemisfunktsiooni. Neist mõistetest tuleks jätta välja kahepoolsed süsteemid, kus investeerimisühing sõlmib kõik tehingud enda nimel, isegi kui ta on riske mitte võttev vastaspool ostja ja müüja vahel. Reguleeritud turgudel ja mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel ei tohiks olla lubatud täita klientide korraldusi enda omanduses oleva kapitali arvel. Mõiste „süsteem” hõlmab kõiki selliseid turge, mis koosnevad reeglistikust ja kauplemisplatvormist, kui ka neid, mis tegutsevad üksnes reeglistiku alusel. Reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid ei ole kohustatud korraldama „tehnilist” süsteemi korralduste kokkuviimiseks ning neil peaks olema võimalik kasutada muid kauplemisprotokolle, kaasa arvatud süsteeme, kus kasutajatel on võimalik kaubelda, küsides hinnapakkumisi mitmelt pakkujalt. Turg, mis koosneb üksnes reeglistikust, mis reguleerib liikmelisuse, finantsinstrumentide kauplemisele võtmise, liikmetevahelise kauplemise, aruandluse ja vajaduse korral läbipaistvuskohustusega seotud aspekte, on selle määruse tähenduses reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem ning nende reeglite alusel sõlmitud tehinguid käsitatakse sõlmituna reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi raames. Mõistet „ostu- ja müügihuvid” tuleb mõista laias tähenduses ning see hõlmab korraldusi, hinnapakkumisi ja huviväljendusi.

Üks olulistest nõuetest puudutab kohustust, et huvid viiakse kokku süsteemis süsteemi korraldaja kehtestatud diskretsiooni välistavate reeglite abil. See nõue tähendab, et need tuuakse kokku süsteemi reeglite alusel või süsteemi protokollide või sisemiste toimimisalgoritmide poolt, sealhulgas arvutitarkvarasse kätketud algoritmid. Mõiste „diskretsiooni välistavad reeglid” tähendab reegleid, mis ei jäta reguleeritud turule ega mitmepoolset kauplemissüsteemi käitavale turukorraldajale või investeerimisühingule võimalust oma suva järgi mõjutada, kuidas need huvid üksteise suhtes toimivad. Määratlused nõuavad, et huvid viiakse kokku nõnda, et selle tulemuseks on leping, mille puhul tehingu tegemine toimub süsteemi reeglite kohaselt ehk süsteemi protokollide või sisemiste algoritmide vahendusel.

(8)

Selleks et muuta liidu finantsturud läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning eri mitmepoolseid kauplemisteenuseid pakkuvate kauplemiskohtade vahelised konkurentsitingimused võrdsemaks, on vaja võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja tuletisinstrumentide jaoks juurutada uus kauplemiskoha kategooria – organiseeritud kauplemissüsteem - ning tagada, et seda reguleeritakse nõuetekohaselt ning et see kohaldaks süsteemile ligipääsu suhtes mittediskrimineerivaid eeskirju. See uus kategooria määratletakse üldjoontes nõnda, et see peaks hõlmama praegu ja tulevikus kõiki organiseeritud kauplemise korraldamise ja tehingute sõlmimise liike, mis ei kuulu olemasolevate kauplemiskohtade funktsioonide või õiguslikult määratletud iseärasuste raamesse. Seetõttu on tarvis kehtestada asjakohased organisatsioonilised nõuded ja läbipaistvuseeskirjad, mis toetaksid tõhusat hinna leidmist. Uus kategooria hõlmab süsteeme, kus on lubatud kaubelda kliirimiskõlblike ja piisavalt likviidsete tuletisinstrumentidega.

See ei tohiks hõlmata süsteeme, milles ei toimu tegelikku kauplemise korraldamist ega tehingute sõlmimist, nagu teadetetahvlid, mida kasutatakse ostu- ja müügihuvide teatavaks tegemiseks, muid üksuseid, mis koguvad või koondavad potentsiaalseid ostu- ja müügihuve, elektroonilisi kauplemisjärgse kinnitamise teenuseid või portfellide tihendamise teenuseid, millega vähendatakse olemasolevate tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske, muutmata portfellide tururiski. Portfellide tihendamise teenuseid võib osutada terve rida äriühinguid, mis ei ole käesoleva määruse või direktiivi 2014/65/EL alusel sellisena reguleeritud, nagu kesksed vastaspooled, kauplemisteabehoidlad ning investeerimisühingud või turukorraldajad. On asjakohane selgitada. et kui portfellide tihendamist teostavad investeerimisühingud ja turukorraldajad, ei kohaldata portfellide tihendamise suhtes teatavaid käesoleva määruse või direktiivi 2014/65/EL sätteid. Kuna väärtpaberite keskdepositooriumidele kehtivad teatud investeerimisteenuseid osutades või teatud investeerimistegevusega tegeledes samad nõuded kui investeerimisühingutele, ei tuleks käesoleva määruse ja direktiivi 2014/65/EL sätteid portfellide tihendamisel kohaldada ettevõtjatele, keda nende aktidega ei reguleerita.

(9)

Uus organiseeritud kauplemissüsteemi kategooria täiendab olemasolevaid kauplemiskohtade liike. Kuigi reguleeritud turgudel ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides kehtivad tehingute tegemisel diskretsiooni välistavad reeglid, peaks organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja täitma tehingu korralduse oma äranägemisel, tingimusel et ta täidab vajaduse korral kauplemiseelse läbipaistvuse nõudeid ja korralduse parima täitmise kohustust. Seetõttu peaks investeerimisühingu või turukorraldaja poolt korraldatavas organiseeritud kauplemissüsteemis sõlmitud tehingute juurde kuuluma ärireeglite järgimine ning parima täitmise ja klientide korralduste töötlemise kohustused. Lisaks peaks iga turukorraldaja, kellel on luba korraldada organiseeritud kauplemissüsteemi, täitma direktiivi 2014/65/EL 1. peatükis sätestatud investeerimisühingutele tegevuslubade andmise tingimusi ja korda. Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaval investeerimisühingul või turukorraldajal peaks olema võimalik toimida oma äranägemisel kahel eri tasandil: esiteks, kui ta otsustab anda organiseeritud kauplemissüsteemis korralduse või selle taas tagasi võtta ja teiseks, kui ta otsustab mitte kokku viia konkreetset korraldust sel ajahetkel süsteemis saadaval olevate korraldustega, juhul kui see on kooskõlas klientidelt saadud erijuhistega ja korralduse parima täitmise kohustusega.

Süsteemi puhul, milles klientide korraldused ristuvad, peaks olema korraldaja otsustada, kas, millal ja kui mitut kahest või enamast korraldusest ta tahab süsteemis kokku viia. Kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 20 lõigetega 1, 2, 4 ja 5 ning ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artikli 20 lõike 3 kohaldamist, peaks investeerimisühingul olema võimalik hõlbustada klientidevahelisi läbirääkimisi, koondades ühte tehingusse kaks või enam potentsiaalselt ühilduvat kauplemishuvi. Mõlemal diskretsiooni tasandil tuleb organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajal järgida oma kohustusi, mis on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artiklites 18 ja 27. Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav turukorraldaja või investeerimisühing peaks selgitama kauplemiskoha kasutajatele, kuidas diskretsiooni kasutatakse. Kuna organiseeritud kauplemissüsteem kujutab endast tõelist kauplemisplatvormi, peaks platvormikorraldaja olema neutraalne. Seepärast tuleks organiseeritud kauplemissüsteemi korraldava investeerimisühingu või turukorraldaja suhtes kohaldada korralduste täitmisel diskrimineerimise välistamise nõudeid ning organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaval investeerimisühingul või turukorraldajal ega ühelgi investeerimisühingu ja/või turukorraldajaga samasse kontserni ja/või sama juriidilise isiku koosseisu kuuluval üksusel ei tohiks olla lubatud täita klientide korraldusi organiseeritud kauplemissüsteemis talle kuuluva kapitali arvel.

Võlakirju, struktureeritud finantstooteid, lubatud heitkoguste väärtpabereid ja tuletisinstrumente (mis ei kuulu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (6) artiklile 5 kliirimiskohustuse alla) käsitleva ühe või enama kliendi korralduse täitmise hõlbustamiseks on organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajal lubatud kasutada kauplemist kliendi korralduste sobitamise teel direktiivi 2014/65/EL tähenduses, kui klient on andnud sellele protsessile nõusoleku. Avalike võlakohustuste puhul, millel puudub likviidne turg, peaks organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaval investeerimisühingul või turukorraldajal olema võimalik kaubelda oma arvel, mis ei ole kauplemine kliendi korralduste sobitamise teel. Juhul kui kasutatakse kauplemist kliendi korralduste sobitamise teel, tuleb täita kõik kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuded ning korralduse parima täitmise kohustused. Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja ega ükski investeerimisühingu või turukorraldajaga samasse kontserni või sama juriidilise isiku alla kuuluv üksus ei peaks tegutsema enda korraldatavas organiseeritud kauplemissüsteemis kliendi korralduste süsteemse täitjana. Peale selle tuleks seoses võimaliku huvide konflikti mõistliku lahendamisega kohaldada organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajale samu kohustusi kui mitmepoolsele kauplemissüsteemile.

(10)

Kogu organiseeritud kauplemine peaks toimuma reguleeritud kauplemiskohtades ning olema täiesti läbipaistev nii kauplemiseelselt kui - järgselt. Seetõttu tuleks asjakohaselt piiritletud läbipaistvusnõudeid kohaldada igat liiki kauplemiskohtade suhtes ning kõigi seal kaubeldavate finantsinstrumentide suhtes.

(11)

Selleks, et kauplemine toimuks rohkem reguleeritud kauplemiskohtades ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaudu, tuleks käesolevas määruses seada investeerimisühingutele kauplemiskohustus seoses reguleeritud turgudele kauplemisele võetud või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega. Selle kauplemiskohustusega nõutakse, et investeerimisühingud teeksid kõik tehingud, sh oma arvel tehtavad tehingud ja samuti kliendi korralduste täitmisel tehtavad tehingud, reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu või võrdväärses kolmanda riigi kauplemiskohas. Sellest kauplemiskohustusest tuleks siiski näha ette erand juhuks, kui selleks on õiguspärane põhjus. Sellised õiguspärased põhjused esinevad, kui kauplemine on mittesüstemaatiline, ühekordne, ebakorrapärane ja harv või kui tegemist on tehnilise kauplemisega, nagu loobumistehingud, mis ei mõjuta hinna leidmise protsessi. Sellist erandit nimetatud kauplemiskohustusest ei tohiks kasutada selleks, et minna mööda võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastamise ja kokkuleppehinnaga seotud kohustustest vabastamise kasutamisele kehtestatud piirangutest, või selleks, et korraldada maaklerite ristumisvõrgustikku või muud ristumissüsteemi.

Võimalus teha tehinguid kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu ei piira käesolevas määruses sätestatud korda kliendi korralduste süsteemse täitja kohta. Mõte on selles, et kui investeerimisühing vastab ise käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, mille kohaselt teda saaks konkreetse aktsia puhul pidada kliendi korralduste süsteemseks täitjaks, võib kauplemine toimuda selliselt; juhul kui investeerimisühingut ei peeta konkreetse aktsia puhul kliendi korralduste süsteemseks täitjaks, peaks investeerimisühingul olema siiski võimalik kaubelda mõne teise kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, kui see on kooskõlas korralduse parima täitmise kohustusega ja tal on olemas vastav võimalus. Lisaks tuleks selleks, et tagada aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega mitmepoolse kauplemise nõuetekohane reguleerimine, anda investeerimisühingule, mis korraldab sisemist sobitamissüsteemi mitmepoolselt, luba tegutseda mitmepoolse kauplemissüsteemina. Samuti tuleks selgitada, et direktiivis 2014/65/EL sisalduvaid korralduse parima täitmise reegleid tuleks kohaldada nii, et see ei piiraks käesoleva määruse kohaseid kauplemiskohustusi.

(12)

Kauplemine hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide, sarnaste finantsinstrumentide ja aktsiatega, mida ei ole võetud kauplemisele reguleeritud turul, toimub suures osas samasugusel viisil ning see teenib peaaegu sama majanduslikku eesmärki kui kauplemine aktsiatega, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul. Seepärast tuleks reguleeritud turgudel kauplemisele võetud aktsiate suhtes kohaldatavaid läbipaistvussätteid laiendada ka nendele finantsinstrumentidele.

(13)

Ehkki vajadust kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vabastamise korra järele põhimõtteliselt tunnistatakse, et toetada turgude tõhusat toimimist, tuleks tegelikke vabastuste sätteid seoses aktsiatega, mida kohaldatakse direktiivi 2004/39/EÜ ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (7) alusel, põhjalikult uurida, et teha kindlaks nende jätkuv asjakohasus nende ulatuse ja kohaldatavate tingimuste seisukohast. Selleks et tagada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuete täitmisest vabastuste andmise ühetaoline kohaldamine kauplemise puhul aktsiatega ning lõppkokkuvõttes teatavate turumudelite ning tellimuste liikide ja mahtude korral ka kauplemise puhul muude sarnaste finantsinstrumentidega ja mittekapitalitoodetega, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (8) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) hindama vabastuse saamiseks esitatavate üksiktaotluste vastavust käesolevas määruses sätestatud normidele ja käesoleva määrusega ettenähtud delegeeritud õigusaktidele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks andma oma hinnangu arvamuse kujul vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 29. Lisaks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatama sobiva tähtaja jooksul läbi juba olemasolevad vabastused seoses aktsiatega ning hindama, järgides sedasama menetlust, kas need on endiselt vastavuses käesolevas määruses ning käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktides sätestatud reeglitega.

(14)

Finantskriis tõi esile konkreetsed puudused selles valdkonnas, kuidas kauplemisvõimaluste alane teave ja muude finantsinstrumentide kui aktsiate hinnad on turuosalistele kättesaadavad, nimelt selle teabe ajastuse, detailsuse, võrdse juurdepääsu ja usaldusväärsuse osas. Seega tuleks kehtestada ajakohased kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuded, milles oleks arvestatud konkreetset liiki finantsinstrumentide, mis ei ole aktsiad, erinevate omaduste ja turustruktuuridega, ning need peaksid olema piiritletud eri liiki kauplemissüsteemide kohta, sealhulgas tellimusraamatupõhise ja noteeringupõhise kauplemissüsteemi, hübriidkauplemissüsteemi, perioodioksjonipõhise kauplemissüsteemi ja häälkauplemissüsteemi kohta. Selleks et tagada usaldusväärne läbipaistvusraamistik kõigi asjakohaste finantsinstrumentide jaoks, tuleks neid kohaldada võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide suhtes, millega kaubeldakse kauplemiskohas. Seetõttu tuleks erandeid kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest ning avalikustamisega viivitamisega seotud nõuete kohandamist lubada üksnes teatavatel kindlatel juhtudel.

(15)

Selleks et aidata kaasa finantstoodete väärtuse hindamisele ja hindade kujunemise tõhususele, on tarvis juurutada asjakohasel tasemel kauplemise läbipaistvus võlakirjade, struktureeritud finantstoodete ning tuletisinstrumentide turgudel. Struktureeritud finantstoodete hulka tuleks eelkõige arvata varaga tagatud väärtpaberid, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 (9) artikli 2 punktis 5, mis hõlmavad muu hulgas kollateraliseeritud võlakohustusi.

(16)

Selleks et tagada kauplemiskohtade puhul ühetaoliselt kohaldatavad tingimused, tuleks eri liiki kauplemiskohtade suhtes kohaldada samu kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid. Läbipaistvuse nõuded peaksid olema piiritletud eraldi erinevate finantsinstrumendiliikide kohta, sealhulgas kapitaliinstrumentide, võlakirjade ja tuletisinstrumentide jaoks, võttes arvesse investorite ja emitentide, sh riigivõlakirjade emitentide huve ja turu likviidsust. Samuti peaksid nõuded olema piiritletud eri liiki kauplemise jaoks, sealhulgas tellimusraamatupõhise ja noteeringupõhise kauplemissüsteemi, nagu hinnapäringusüsteemi jaoks, ning hübriid- ja häälkauplemissüsteemi jaoks, ning võtma arvesse tehingumahtu, sh käivet, ja muid asjakohaseid kriteeriume.

(17)

Vältimaks negatiivset mõju hindade kujunemise protsessile, on vaja kehtestada asjakohane mahu ülempiiri reguleerimise kord sellistes süsteemides esitatud korraldustele, mis põhinevad kauplemismeetodil, mille puhul hind määratakse kindlaks võrdlushinna alusel, ja teatavatele määratud vastaspoolega tehingutele. Kõnealusel korral peaks olema kaks ülempiiri, mille puhul mahu ülempiiri kohaldatakse iga kauplemiskoha suhtes, mis kasutab neid vabastusi, nii et igas kauplemiskohas saab kaubelda ainult teatud protsendimäära ulatuses, ning lisaks kohaldatakse üldist mahu ülempiiri, mille ületamisel peatatakse nende vabastuste kasutamine kogu liidus. Määratud vastaspoolega tehingute puhul tuleks kohaldada seda üksnes nende tehingute suhtes, mida tehakse tellimusraamatus kajastatud mahuga kaalutud jooksva ostu- ja müügihinna vahemikus või seda süsteemi korraldavas kauplemiskohas tegutsevate turutegijate poolt kuvatavate noteeringute vahemikus. Korda ei peaks kohaldama määratud vastaspoolega tehingute suhtes, mis sooritatakse mittelikviidsete aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentidega, ning selliste tehingute suhtes, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda, kuna need ei mõjuta hindade kujunemise protsessi.

(18)

Selleks et tagada, et börsiväliselt toimuv kauplemine ei ohustaks tõhusat hinna leidmist ega läbipaistvaid võrdseid konkurentsitingimusi erinevate kauplemisvahendite puhul, tuleks kohaldada asjakohaseid kauplemiseelse läbipaistvuse nõudeid investeerimisühingute suhtes, kes kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega börsiväliselt, kui nad teevad seda kliendi korralduste süsteemse täitja õigustes seoses aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentidega, millel on olemas likviidne turg, ning võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega, millega kaubeldakse kauplemiskohtades ja millel on olemas likviidne turg.

(19)

Investeerimisühingut, kes täidab kliendi korraldusi investeerimisühingule kuuluva kapitaliga, tuleks käsitada kliendi korralduste süsteemse täitjana, välja arvatud juhul, kui tehinguid tehakse väljaspool kauplemiskohta juhuslikult, juhtumipõhiselt ja ebaregulaarselt. Seega tuleks kliendi korralduste süsteemset täitjat määratleda kui investeerimisühingut, mis tegeleb organiseeritult, sageli, süsteemselt ja ulatuslikult oma arvel kliendi korralduste täitmisega väljaspool kauplemiskohta. Käesolevas määruses kliendi korralduste süsteemsele täitjale sätestatud nõudeid tuleks kohaldada investeerimisühingu suhtes ainult seoses iga üksiku finantsinstrumendiga, näiteks ISIN-koodi tasandil, mille puhul ta on kliendi korralduste süsteemne täitja. Selleks et tagada kliendi korralduste süsteemse täitja mõiste objektiivne ja tõhus kohaldamine investeerimisühingute suhtes, tuleks eelnevalt kehtestada kliendi korralduste süsteemse täitmise künnis, mis näitab täpselt ära, mida mõeldakse sageli, süsteemselt ja ulatuslikult tegelemise all.

(20)

Kui organiseeritud kauplemissüsteem on mis tahes süsteem või rakendus, kus mitmed kolmandate isikute ostu- ja müügihuvid kohtuvad omavahel ühtses süsteemis, siis kliendi korralduste süsteemsel täitjal ei tohiks olla lubatud kolmandate isikute ostu- ja müügihuvisid kokku viia. Näiteks tuleks nn ühe kauplejaga platvormi, kus kauplejaks on alati ainult üks investeerimisühing, pidada kliendi korralduste süsteemseks täitjaks, kui ta vastab käesoleva määruse nõuetele. Ent nn mitme kauplejaga platvormi, kus mitu kauplejat kaupleb sama finantsinstrumendiga, ei tuleks pidada kliendi korralduste süsteemseks täitjaks.

(21)

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad peaksid saama otsustada vastavalt oma äripoliitikale ning objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil selle üle, millistele klientidele nad võimaldavad juurdepääsu oma hinnapakkumistele, eristades klientide kategooriaid, samuti peaks neil olema õigus teha vahet klientidel, et võtta arvesse klientidevahelisi erinevusi, näiteks krediidiriski osas. Kliendi korralduste süsteemsed täitjad ei peaks olema kohustatud avaldama kindlaid hinnapakkumisi, täitma klientide korraldusi ega võimaldama juurdepääsu oma hinnapakkumistele, kui tegemist on turu tavamahtu ületavate kapitalitehingutega ja mittekapitalitehingutega, mis ületavad konkreetsele finantsinstrumendile omast mahtu. Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas kliendi korralduste süsteemsed täitjad täidavad oma kohustusi, ning neile tuleks teha kättesaadavaks asjakohane teave, et nad saaksid seda teha.

(22)

Käesoleva määruse eesmärk ei ole nõuda kauplemiseelse läbipaistvuse reeglite kohaldamist börsiväliste tehingute suhtes, välja arvatud kliendi korralduste süsteemse täitja korral.

(23)

Turuandmed peaksid olema kasutajatele kergesti ja käepäraselt kättesaadavad võimalikult lahtikirjutatud kujul, võimaldamaks investoritel ja nende vajadusi täitvatel andmeteenuste osutajatel andmelahendusi võimalikult suurel määral kliendi vajadustele vastavalt kohandada. Seepärast tuleks kauplemiseelne ja kauplemisjärgne läbipaistvusalane teave teha üldsusele kättesaadavaks „lahtiharutatud” kujul, et vähendada turuosaliste kulusid andmete ostmisel.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (11) peaksid olema täielikult kohaldatavad isikuandmete vahetamise, edastamise ja töötlemise suhtes liikmesriikide ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva määruse, eriti selle IV jaotise eesmärkidel.

(25)

Arvestades 25. septembri 2009. aasta G20 Pittsburghi tippkohtumise osapoolte vahel saavutatud kokkulepet viia kauplemine standardiseeritud börsiväliste tuletislepingutega üle börsidele või võimaluse korral elektroonilistele kauplemisplatvormidele, tuleks kindlaks määrata ametlik õiguslik menetlus, mis annaks loa finantssektori vastaspoolte ja suurte mittefinantssektori vastaspoolte vaheliseks kauplemiseks kõigi tuletisinstrumentidega, mis on tunnistatud kliirimiskõlblikuks ja mis on piisavalt likviidsed, et nendega oleks võimalik kaubelda mitmesugustes kauplemiskohtades, mille suhtes kohaldatakse võrreldavat reguleerimist ja mis võimaldavad osalistel kaubelda mitme vastaspoolega. Piisava likviidsuse hindamisel tuleks arvestada turu iseärasustega siseriiklikul tasandil, sealhulgas selliste näitajatega nagu turuosaliste arv ja liik konkreetsel turul, ning tehingute parameetritega, nagu tehingute maht ja sagedus sellel turul.

Tuletisinstrumentide tooteliigi turg on likviidne, kui sellel on kaubeldavate toodete arvu silmas pidades palju aktiivseid turuosalisi, kes teevad nende toodetega sageli tehinguid, mis on mahult väiksemad suuremahulistest tehingutest, ning turul valitseb sobiv tasakaal likviidsuse pakkujate ja hankijate vahel. Sellisele turuaktiivsusele peaks olema omane asjaomase tuletisinstrumendi kohta tehtud ostu- ja müügipakkumiste suur arv, mille tulemuseks on tavalise turumahuga tehingu väike ostu- ja müügihindade vahe. Piisava likviidsuse hindamisel tuleks silmas pidada seda, et tuletisinstrumendi likviidsus võib erineda märkimisväärselt sõltuvalt turutingimustest ja selle olelusringist.

(26)

Arvestades ühest küljest 25. septembril 2009. aastal G20 Pittsburghi tippkohtumise osapoolte vahel saavutatud kokkulepet viia standardiseeritud börsiväliste tuletislepingutega kauplemine üle börsidele või võimaluse korral elektroonilistele kauplemisplatvormidele ning teisest küljest mitmesuguste börsiväliste tuletisinstrumentide suhteliselt väiksemat likviidsust, on asjakohane määrata kindlaks sobiv kogum lubatud kauplemiskohti, kus kauplemine võib sellest kokkuleppest lähtuvalt toimuda. Kõigi lubatud kauplemiskohtade suhtes tuleks kohaldada tugevalt ühtlustatud õigusnõudeid, mis hõlmaksid kauplemiskohtade organisatsioonilisi ja tegevuslikke aspekte, huvide konfliktide leevendamise korda, kogu kauplemistegevuse järelevalvet, finantsinstrumentide ja kauplemissüsteemi liikide lõikes piiritletud kauplemiseelset ja kauplemisjärgset läbipaistvust ning võimalust mitmete kolmandate isikute kauplemishuvide kokkuviimiseks. Samas tuleks kauplemiskohtade korraldajatele ette näha võimalus korraldada lähtuvalt sellest kokkuleppest omal äranägemisel tehinguid mitmete kolmandate isikute vahel, et parandada tehingute täitmise ja likviidsuse tingimusi.

(27)

Kohustust sõlmida tehinguid tuletisinstrumentidega, mis kuuluvad tuletisinstrumentide liiki, mille suhtes kohaldatakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, organiseeritud kauplemissüsteemis või kolmanda riigi kauplemiskohas kauplemise nõuet, ei peaks kohaldama hindu mittekujundavate kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste komponentide suhtes, millega vähendatakse tuletisinstrumentide portfellide, sh olemasolevate börsiväliste tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012, muutmata portfellide tururiski. Lisaks ei ole käesoleva määruse eesmärk vältida muude kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste kasutamist, kuigi on asjakohane näha ette erisäte väärtpaberiportfellide tihendamise kohta.

(28)

Nende tuletisinstrumentide suhtes kehtestatud kohustusliku kauplemiskoha nõue peaks võimaldama tõhusat konkurentsi erinevate lubatud kauplemiskohtade vahel. Seetõttu ei tohiks neil kauplemiskohtadel olla võimalik pretendeerida eksklusiivsetele õigustele mis tahes tuletisinstrumentidele, mille suhtes sellist kohustusliku kauplemiskoha nõuet kohaldatakse, mis välistaks teiste kauplemiskohtade võimaluse selliste finantsinstrumentidega kauplemise keskkonda pakkuda. Et tuletisinstrumentidega kauplemise kohtade vaheline konkurents oleks tõhus, on tähtis, et kauplemiskohtadel oleks mittediskrimineeriv ja läbipaistev juurdepääs kesksetele vastaspooltele. Mittediskrimineeriv juurdepääs kesksele vastaspoolele peaks tähendama, et kauplemiskohal on õigus mittediskrimineerivale kohtlemisele selles osas, milliseid tagatise nõudeid tema platvormil kaubeldavate lepingute puhul esitatakse, kuidas toimub majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus ning risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole poolt kliiritud korreleeruvate lepingutega, ning mittediskrimineerivatele arveldustasudele.

(29)

Pädevate asutuste õigusi tuleks täiendada selge korraga, mis võimaldaks neil keelata sellise finantsinstrumendi või investeerimishoiuse turundamine, levitamine ja müük või seda piirata, mis tekitab tõsist muret seoses investorite kaitse, finantsturgude või kauba- ja toormeturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsuse või finantssüsteemi kui terviku või mõne selle osa stabiilsusega, ning koos selle korraga tuleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või investeerimishoiuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (12) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”) anda asjakohane koordineerimise ja eriolukordade lahendamise pädevus. Selle pädevuse rakendamiseks pädevate asutuste ja erandjuhtudel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või Euroopa Pangandusjärelevalve poolt, olema täidetud mitmed konkreetsed tingimused. Kui need tingimused on täidetud, peaks pädeval asutusel või erandjuhtudel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel või Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik kehtestada ettevaatusabinõuna keeld ja piirang enne seda, kui mingit finantsinstrumenti või investeerimishoiust hakatakse turustama, levitama või klientidele müüma.

Nimetatud pädevus ei tähenda, et pädevalt asutuselt, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt või Euroopa Pangandusjärelevalvelt nõutaks finantstoodete heakskiitmise või litsentsimise korra kehtestamist või sellise korra kohaldamist ning see ei vabasta investeerimisühinguid kohustusest järgida kõiki käesolevas määruses ja direktiivis 2014/65/EL sätestatud asjakohaseid nõudeid. Toorme- ja kaubaturgude korrakohane toimimine ja usaldusväärsus tuleks lisada kriteeriumide hulka, mille alusel pädevad asutused võivad sekkuda, selleks et oleks võimalik võtta meetmeid võimalike negatiivsete välismõjude vastu, mida finantsturgudel toimuv tegevus võib avaldada toorme- ja kaubaturgudele. See kehtib eelkõige põllumajandustoodete turgude puhul, mille eesmärk on tagada elanikkonna toiduga varustamise kindlus. Nendel juhtudel tuleks meetmed kooskõlastada asjaomaste toorme- ja kaubaturgude pädevate asutustega.

(30)

Pädevad asutused peaksid teavitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kõigist üksikasjadest oma võimalike taotluste kohta positsioonide vähendamiseks seoses tuletislepingutega, mis tahes ühekordsetest piirangutest ning ex ante positsioonide piirangutest, et parandada koordineeritust ning lähenemist selles osas, kuidas neid pädevusi rakendatakse. Peamised andmed pädeva asutuse poolt rakendatavate ex ante positsioonide piirangute kohta tuleks avaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil.

(31)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik paluda mis tahes isikult teabe esitamist tema positsiooni kohta seoses tuletislepinguga, paluda selle positsiooni vähendamist ning piirata isikute võimalusi sooritada üksiktehinguid kaubatuletisinstrumentidega. Seejärel peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitama pädevaid asutusi tema pakutavatest meetmetest ning need meetmed ühtlasi avalikustama.

(32)

Andmed finantsinstrumentidega tehtud tehingute kohta tuleks esitada pädevatele asutustele, mis võimaldaks neil tuvastada ja uurida võimalikke turukuritarvituse juhtumeid, jälgida turgude õiglast ja korrakohast toimimist ning investeerimisühingute tegevust. Selline järelevalve hõlmab kõiki kauplemiskohas kaubeldavaid finantsinstrumente ja finantsinstrumente, mille aluseks on kauplemiskohas kaubeldav finantsinstrument, või finantsinstrumente, mille aluseks on indeks või kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest koosnev korv. Kohustust tuleks kohaldada olenemata sellest, kas nimetatud finantsinstrumentidega tehti kauplemiskohas selliseid tehinguid või mitte. Et vältida investeerimisühingutele tarbetu halduskoormuse panemist, tuleks finantsinstrumendid, mis ei ole tundlikud turukuritarvituste suhtes, jätta aruandluskohustusest välja. Aruannetes tuleks kasutada kooskõlas G20 kohustustega juriidilise isiku tunnust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks esitama komisjonile aruande kõnealuse pädevatele asutustele aruandmise toimimise kohta ning komisjon peaks astuma samme selleks, et pakkuda välja muudatusi, kui see on kohane.

(33)

Kauplemiskoha korraldaja peaks esitama oma pädevale asutusele asjakohased finantsinstrumentide võrdlusandmed. Pädevad asutused edastavad need andmed viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes peaks need kohe avaldama oma veebisaidil, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused saaksid kasutada, analüüsida ja vahetada tehinguaruandeid.

(34)

Selleks et tehinguaruanded täidaksid turu jälgimise vahendina oma ülesande, peaks nende põhjal olema võimalik tuvastada nii isik, kes võttis vastu investeerimisotsuse, kui ka isikud, kelle ülesanne oli see täide viia. Lisaks läbipaistvuskorrale, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 236/2012, (13) annab lühikeseks müügi tehingute märkimine pädevatele asutustele lühikeseks müügi tehingute mahu jälgimiseks kasulikku lisateavet. Pädevatel asutustel on vajalik omada täielikku juurdepääsu dokumenteeritud andmetele kõigis korralduse täitmise etappides, alates esmasest otsusest tehingu sooritamiseks kuni selle täitmiseni. Seepärast peaksid investeerimisühingud säilitama dokumente kõigi nende korralduste ja kõigi nende tehingute kohta finantsinstrumentidega ning platvormide korraldajatelt nõutakse dokumentide säilitamist kõigi nende süsteemidesse sisestatud korralduste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks koordineerima pädevate asutuste vahelist teabevahetust, tagamaks, et neil oleks juurdepääs kõigile nende järelevalve alla kuuluvate finantsinstrumentidega seotud tehingute ja korralduste dokumentidele, kaasa arvatud nendele, mis on sisestatud platvormide kaudu, mida korraldatakse väljaspool nende territooriumi.

(35)

Sama teabe topelt esitamist tuleks vältida. Määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidlale esitatud aruandeid asjakohaste finantsinstrumentide kohta, mis sisaldavad kogu tehinguaruandluseks vajalikku teavet, ei oleks vaja pädevatele asutustele esitada, vaid kauplemisteabehoidla peaks need ise edastama pädevale asutusele. Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks seetõttu muuta.

(36)

Teavet vahetades või edastades peaksid pädevad asutused järgima direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirju. Teavet vahetades või edastades peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgima määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirju, mis peaksid olema täielikult kohaldatavad isikuandmete töötlemise suhtes käesoleva määruse eesmärkidel.

(37)

Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatakse kriteeriumid, mille põhjal otsustatakse, milliste börsiväliste tuletisinstrumentide liikide suhtes tuleks kohaldada kliirimiskohustust. See välistab konkurentsimoonutused, nõudes kauplemiskohtade jaoks mittediskrimineerivat juurdepääsu börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimist pakkuvatele kesksetele vastaspooltele ning börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimist pakkuvate kesksete vastaspoolte jaoks mittediskrimineerivat juurdepääsu kauplemiskohtade kauplemisteabele. Kuna börsivälised tuletisinstrumendid määratletakse tuletislepingutena, mille täitmine ei toimu reguleeritud turul, on olemas vajadus kehtestada käesoleva määrusega sarnased nõuded reguleeritud turgude suhtes. Reguleeritud turgudel kaubeldavad tuletisinstrumendid tuleks samuti keskselt kliirida.

(38)

Lisaks direktiivi 2004/39/EÜ ja direktiivi 2014/65/EL nõuetele, millega välistatakse, et liikmesriigid piiravad põhjendamatult juurdepääsu kauplemisjärgsele infrastruktuurile, nagu keskne vastaspool ja arveldussüsteemid, on vajalik, et käesoleva määrusega kõrvaldataks mitmesugused muud ärilised takistused, mida on võimalik kasutada konkurentsi välistamiseks finantsinstrumentide kliirimisel. Selleks et vältida mis tahes diskrimineerivat käitumist, peaksid kesksed vastaspooled nõustuma kliirima tehinguid, mis on sooritatud erinevates kauplemiskohtades – sel määral, kui need kauplemiskohad vastavad keskse vastaspoole poolt kehtestatud tegevus- ja tehnilistele nõuetele, sealhulgas riskijuhtimisnõuetele. Keskne vastaspool peaks andma juurdepääsu juhul, kui teatavad regulatiivsete tehniliste standarditega kindlaks määratud juurdepääsukriteeriumid on täidetud. Äsja asutatud kesksete vastaspoolte puhul, kes on vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentidega seoses saanud tegevusloa või keda on nendega seoses tunnustatud vähem kui kolm aastat enne käesoleva määruse jõustumist, peaks pädevatel asutustel olema võimalik heaks kiita kuni kahe ja poole aastane üleminekuperiood, enne kui kõnealustele kesksetele vastaspooltele antakse täielik mittediskrimineeriv juurdepääs seoses vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentidega. Kui aga keskne vastaspool otsustab kasutada üleminekukorda, ei tohiks tal olla võimalik üleminekukorra kestuse jooksul kasutada käesolevas määruses sätestatud kauplemiskohale juurdepääsu õigusi. Lisaks ei tohiks kauplemiskohal, kellel on märkimisväärne seos kõnealuse keskse vastaspoolega, olla üleminekukorra kestuse jooksul võimalik kasutada käesolevas määruses sätestatud kauplemiskohale juurdepääsu õigusi.

(39)

Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatakse kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade teineteisele mittediskrimineeriva juurdepääsu võimaldamise tingimused börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise puhul. Määruses (EL) nr 648/2012 on börsivälised tuletisinstrumendid määratletud kui tuletisinstrumendid, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikele 6. Selleks et vältida lünki või kattuvusi ning tagada kooskõla määruse (EL) nr 648/2012 ja käesoleva määruse vahel, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade teineteisele mittediskrimineeriva juurdepääsu võimaldamise nõudeid reguleeritud turul või sellise kolmanda riigi turul kaubeldavate tuletisinstrumentide, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt direktiivile 2014/65/EL, ja kõigi finantsinstrumentide suhtes, mis ei ole tuletisinstrumendid.

(40)

Kauplemiskohad peaksid olema kohustatud võimaldama juurdepääsu, sealhulgas kauplemise sisendandmetele, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil neile kesksetele vastaspooltele, kes soovivad kliirida vastavas kauplemiskohas tehtud tehinguid. Selle tõttu ei oleks siiski vajalik kasutada koostalitluskokkuleppeid tuletisinstrumentide tehingute kliirimisel ega tekitada likviidsuse killustumist viisil, mis ohustaks turgude sujuvat ja korrakohast toimimist. Kauplemiskoht võib keelduda juurdepääsu andmisest ainult juhul, kui teatavad regulatiivsete tehniliste standarditega kindlaks määratud juurdepääsukriteeriumid ei ole täidetud. Seoses börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega oleks ebaproportsionaalne nõuda väiksematelt kauplemiskohtadelt, eeskätt kesksete vastaspooltega märkimisväärselt seotud kauplemiskohtadelt, kohe vastavust mittediskrimineeriva juurdepääsu nõuetele, kui neil ei ole veel tehnoloogilist suutlikkust võrdsete konkurentsitingimuste kohaldamiseks suuremal osal kauplemisjärgse infrastruktuuri turul. Seetõttu peaks alla vastavat künnist jäävatel kauplemiskohtadel ja ühtlasi nendega seotud kesksetel vastaspooltel olema võimalik kasutada erandit kolmekümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, selle ajavahemiku pikendamise võimalusega, mittediskrimineeriva juurdepääsu nõuetest seoses börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega. Kui kauplemiskoht otsustab kasutada erandit, ei peaks tal olema võimalik erandi kasutamise ajal kasutada käesolevas määruses sätestatud kesksele vastaspoolele juurdepääsu õigusi.

Lisaks ei tohiks käesolevas määruses sätestatud kauplemiskohale juurdepääsu õigusi erandi kasutamise aja jooksul olla võimalik kasutada kesksetel vastaspooltel, kellel on märkimisväärne seos kõnealuse kauplemiskohaga. Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatakse, et juhul kui ärilised ja intellektuaalomandi õigused seonduvad tuletislepingutega seotud finantsteenustega, tuleks litsentse anda proportsionaalsete, õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kohaselt. Seetõttu tuleks tagada kesksetele vastaspooltele ja muudele kauplemiskohtadele juurdepääs finantsinstrumentide väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate võrdlusaluste litsentsidele ja võrdlusalustega seotud teabele proportsionaalsel, õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival alusel ning mis tahes litsents peaks vastama mõistlikele äritingimustele. Ilma et see piiraks konkurentsieeskirjade kohaldamist, peaks juhul kui pärast käesoleva määruse jõustumist töötatakse välja uus võrdlusalus, algama selle litsentseerimise kohustus 30 kuud pärast seda, kui kõnealusele võrdlusalusele viitava finantsinstrumendiga hakati kauplema või kui see lubati kauplemisele. Juurdepääs litsentsidele on keskse tähtsusega, et hõlbustada kauplemiskohtade ja kesksete vastaspoolte teineteisele juurdepääsu vastavalt artiklitele 35 ja 36, kuna vastasel korral võiksid litsentsikokkulepped endiselt takistada kauplemiskohtade ja kesksete vastaspoolte teineteisele juurdepääsu, mida nad on taotlenud.

Tõkete ja diskrimineerivate tavade kaotamine on mõeldud selleks, et suurendada konkurentsi finantsinstrumentide kliirimisel ja nendega kauplemisel, et vähendada liidu turgudel investeerimis- ja laenamiskulusid, kõrvaldada ebatõhusus ning edendada innovatsiooni. Komisjon peaks ka edaspidi kauplemisjärgse infrastruktuuri arengut tähelepanelikult jälgima ning vajaduse korral sekkuma, et ennetada konkurentsimoonutuste ilmnemist siseturul, eriti kui keeldumine infrastruktuurile või võrdlusalustele juurdepääsu andmisest on vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 101 või 102. Käesoleva määruse kohased litsentseerimise kohustused ei tohiks piirata võrdlusaluste omanike üldist kohustust konkurentsieeskirjade ja eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel seoses juurdepääsuga võrdlusalustele, mis on hädavajalikud uuele turule sisenemiseks. Pädevate asutuste nõusolek mitte kohaldada juurdepääsuõigusi üleminekuperioodi jooksul ei ole loa andmine ega loa muutmine.

(41)

Kolmandate riikide äriühingute poolt liidus teenuste osutamise suhtes kohaldatakse liikmesriikide õiguskorda ja nõudeid. Liikmesriikide õiguskorrad on väga erinevad ning äriühingul, kes on saanud ühe kohaselt neist tegevusloa, ei ole vabadust osutada teenuseid ega kasutada asutamisõigust teistes liikmesriikides kui see, kus ta on asutatud. On asjakohane kehtestada selles osas ühtne liidu tasandi õigusraamistik. See kord peaks ühtlustama olemasoleva killustatud õigusraamistiku, tagama liitu sisenevatele kolmandate riikide äriühingutele kindlustunde ja ühetaolise kohtlemise, tagama, et komisjon on kolmandate riikide usaldatavusnõuete ja äritegevuse õigusraamistiku suhtes läbi viinud tegeliku samaväärsuse hindamise, ning andma klientidele, kes ostavad liidus kolmandate riikide äriühingute teenuseid, võrreldaval tasemel kaitse.

Korra kohaldamisel peaksid komisjon ja liikmesriigid seadma esmatähtsale kohale G20 kohustuste ning liidu suurimate kaubanduspartneritega sõlmitud lepingute kohaldamisalasse kuuluvad valdkonnad ja võtma arvesse liidu keskset rolli globaalsetel finantsturgudel ning tagama, et kolmanda riigi nõuete kohaldamine ei takistaks liidu investoreid ega emitente investeerimast kolmandatesse riikidesse ega kolmandatest riikidest kapitali saamast ega takistaks kolmandate riikide investoreid ega emitente liidu turgudele investeerimast, liidu turgudel kapitali kaasamast või muid finantsteenuseid tarbimast, v.a juhul, kui see on vajalik usaldatavusnõuetega seotud objektiivsetest ja tõendatud põhjustest tulenevalt. Hindamiste teostamisel peaks komisjon arvesse võtma Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) väärtpaberijärelevalve eesmärke ja põhimõtteid ning tema soovitusi, nagu IOSCO neid muutnud on ja tõlgendab.

Kui tegelikku samaväärsust kindlaks määravat otsust ei ole võimalik teha, reguleeritakse kolmanda riigi äriühingute poolt liidus teenuste osutamine siseriikliku korra alusel. Komisjon peaks algatama samaväärsuse hindamise omal algatusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teatada oma huvist lasta komisjonil teostada teatava kolmanda riigi või teatavate kolmandate riikide samaväärsuse hindamine, kuid selline teade ei ole komisjoni jaoks samaväärsuse menetluse algatamiseks siduv. Samaväärsuse hindamine peaks olema tulemuspõhine; tuleks hinnata, millises ulatuses saavutatakse asjaomase kolmanda riigi regulatiivse ja järelevalveraamistiku abil sarnased ja piisavad regulatiivsed tulemused ning millises ulatuses on sellel samad eesmärgid nagu liidu õigusaktidel. Nimetatud samaväärsuse hindamiste algatamisel peaks komisjonil olema võimalik seada kolmandate riikide hulgas prioriteedid, võttes arvesse samaväärsuse kindlakstegemise olulisust liidu investeerimisühingute ja klientide jaoks, järelevalvekokkulepete ja koostöölepingute olemasolu kolmanda riigi ja liikmesriikide vahel, toimiva samaväärse süsteemi olemasolu välismaise õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingute tunnustamiseks ning kolmanda riigi huvi ja tahet samaväärsuse hindamise protsessis osaleda. Komisjon peaks jälgima mis tahes olulisi muutusi kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikus ning samaväärsust kinnitavad otsused vajaduse korral läbi vaatama.

(42)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks teenuste osutamine ilma filiaalita olema lubatud ainult võrdsetele vastaspooltele ja iseenesest ainult kutselistele klientidele. Sellisel juhul peaks investeerimisühing enda registreerima Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juures ning tema üle teostataks järelevalvet kolmandas riigis. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kolmanda riigi pädevate asutuste vahel peaksid olema sõlmitud nõuetekohased koostöölepped.

(43)

Käesoleva määruse sätted, mis reguleerivad kolmandate riikide äriühingute poolt teenuste osutamist või tegevuste teostamist, ei tohiks mõjutada liidus asutatud isikute võimalust saada nende ainuisikulisel algatusel investeerimisteenuseid kolmanda riigi äriühingult ega liidu investeerimisühingute või krediidiasutuste võimalust saada nende ainuisikulisel algatusel investeerimisteenuseid või -tegevusi kolmanda riigi äriühingult ega klientide võimalust saada nende ainuisikulisel algatusel investeerimisteenuseid kolmanda riigi äriühingult sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu vahendusel. Kui kolmanda riigi äriühing osutab teenuseid liidus asutatud isiku enda ainuisikulisel algatusel, ei peaks neid teenuseid käsitama liidu territooriumil osutatavate teenustena. Juhul kui kolmanda riigi äriühing pakub liidus klientidele või potentsiaalsetele klientidele hüvesid või reklaamib või propageerib liidus koos kõrvalteenustega investeerimisteenuseid või -tegevust, ei tohiks seda käsitada teenusena, mida osutatakse kliendi enda ainuisikulisel algatusel.

(44)

Seoses kolmandate riikide äriühingute tunnustamisega ning kooskõlas WTO asutamislepingust, sealhulgas teenuskaubanduse üldlepingust tulenevate liidu rahvusvaheliste kohustustega tuleks otsused kolmanda riigi õigus- ja järelvalvekorra liidu õigus- ja järelevalveraamistikuga samaväärsuse kohta vastu võtta üksnes juhul, kui asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikuga nähakse ette toimiv samaväärne õigus- ja järelevalveraamistik välismaise õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingute tunnustamiseks kooskõlas muu hulgas G20 poolt 2009. aasta septembris kehtestatud üldiste regulatiivsete eesmärkide ning standarditega suurendada tuletisinstrumentide turgude läbipaistvust, leevendada süsteemset riski ja pakkuda kaitset turukuritarvituste vastu. Sellist süsteemi tuleks käsitada samaväärsena, kui see tagab, et õigusraamistiku kohaldamise tulemus on sisult sarnane liidu nõuetele, ning seda tuleks käsitada toimivana, kui nimetatud õigusnorme kohaldataks järjekindlalt.

(45)

Lubatud heitkoguste väärtpaberite järelturgudel hetketehingute tegemisel on esinenud mitmesuguseid petturlikke tegevusi, mis võivad õõnestada usaldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (14) loodud heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) vastu, mistõttu rakendatakse meetmeid lubatud heitkoguste väärtpaberite registrite süsteemi tõhustamiseks ja lubatud heitkoguste väärtpaberitega kauplemise konto avamise tingimuste karmistamiseks. Selleks et tugevdada nende turgude usaldusväärsust ja kindlustada nende tõhus toimimine, sealhulgas tagada kauplemistegevuse igakülgne järelevalve, on asjakohane täiendada direktiivi 2003/87/EÜ alusel rakendatud meetmeid, võttes lubatud heitkoguste väärtpaberid tervikuna reguleerimisalasse, mis on hõlmatud käesoleva määruse ja direktiiviga 2014/65/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (15). ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/57/EL, (16) liigitades need finantsinstrumentideks.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige tuleks delegeeritud õigusaktid võtta vastu seoses käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamisala laiendamisega kolmandate riikide keskpankadele, mõistetega seotud konkreetsete üksikasjadega, turuandmete kättesaadavusega seotud konkreetsete kuludega seotud sätetega, hinnapakkumiste kättesaadavusega, mahtudega, mille juures investeerimisühing sõlmib tehingud mõne teise kliendiga, kellele hinnapakkumine on tehtud kättesaadavaks, portfelli tihendamisega ning selle kindlakstegemisega, kas esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või oht investorite kaitsele, finants- või toormeturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega või sellega, et liidu finantssüsteemi kui terviku või mõne selle osa stabiilsus on aluseks meetmete rakendamisele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve või pädevate asutuste poolt, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve positsioonide juhtimise pädevusega, ning käesoleva määruse artikli 35 lõike 5 kohase üleminekuperioodi pikendamisega teatavaks ajaks ja teatavaks ajaks börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamisalast väljaarvamisega. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(47)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses samaväärsust kinnitava otsuse vastuvõtmisega kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku kohta, selleks et kolmanda riigi äriühingud saaksid osutada teenuseid, või kauplemiskohti reguleeriva kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku kohta eesmärgiga teha kindlaks, kas kauplemiskoht on kõlblik selliste tuletisinstrumentidega kauplemiseks, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku kauplemiskoha nõuet, ning seoses kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade juurdepääsuga liidus asutatud kauplemiskohtadele ja kesksetele vastaspooltele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada seoses finantsinstrumentidega ühtsed nõuded kauplemisandmete avalikustamise, pädevatele asutustele tehingutest aruandmise, tuletisinstrumentide ja aktsiatega organiseeritud kauplemiskohtades kauplemise, kesksetele vastaspooltele, kauplemiskohtadele ja võrdlusalustele mittediskrimineeriva juurdepääsu, toodetesse sekkumise õiguste ja positsioonide juhtimise ja positsioonidele piirangute seadmise õiguste ning kolmanda riigi äriühingute poolt investeerimisteenuste või -tegevuse pakkumise kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest ehkki riiklikel pädevatel asutustel on parem positsioon turu muutuste jälgimiseks, on kauplemise läbipaistvuse, tehinguaruandluse, tuletisinstrumentidega kauplemise ning toodetele ja tegevustele seatud keeldudega seonduvate probleemide üldmõju ikkagi võimalik terviklikult mõista ainult kogu liidu tasandil, küll aga saab neid ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)

Mitte ükski pädeva asutuse või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt nende ülesannete täitmisel võetud meede ei peaks otseselt ega kaudselt diskrimineerima ühtegi liikmesriiki või liikmesriikide rühma mis tahes valuutas investeerimisteenuste ja -tegevuste sooritamise kohana. Mitte ükski Euroopa Pangandusjärelevalve poolt käesoleva määruse alusel tema ülesannete täitmisel võetud meede ei peaks otseselt ega kaudselt diskrimineerima ühtegi liikmesriiki või liikmesriikide rühma.

(50)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama hoiustajate, investorite ja tarbijate adekvaatse kaitse kogu liidu ulatuses. Poliitilisi valikuid mittekätkevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamise ülesanne oleks tõhus ja asjakohane usaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kui suurt erialast asjatundlikkust evivale ametile, kes esitaks need seejärel komisjonile.

(51)

Komisjon peaks võtma vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse kauplemise läbipaistvuse täpseid tingimusi seoses raha-, valuuta- ja finantsstabiilsuspoliitika toimingute ning teatud tehingu liikidega, mis on olulised käesoleva määruse raames; täpseid tingimusi, mille korral on võimalik anda vabastusi kauplemiseelse läbipaistvuse nõuete täitmisest; kauplemisjärgse teabe avaldamise edasilükkamise korda; kohustust avaldada kauplemiseelsed ja -järgsed andmed eraldi; kriteeriume kauplemiseelse läbipaistvuse kohustuste kohaldamiseks kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes; kauplemisjärgse teabe avaldamist investeerimisühingute poolt; läbipaistvuse ja muude nõuete kindlaksmääramise eesmärgil teabe esitamise andmenõuete sisu ja sagedust; tehinguid, mis ei mõjuta hinna leidmise protsessi; säilitatavaid korralduste andmeid; tehinguaruannete sisu ja erinõudeid; finantsinstrumentide võrdlusandmete sisu ja erinõudeid; lepingute liike, millel on liidus otsene, oluline ja prognoositav mõju; juhtumeid, mille puhul on vajalik kohaldada tuletisinstrumentide suhtes kohustusliku kauplemiskoha nõuet; süsteemidele ja protseduuridele esitatavaid nõudeid tagada, et kliiritavate tuletisinstrumentidega tehtud tehingud esitatakse kliirimisele ja võetakse kliirimiseks vastu; kaudse kliirimiskorra liikide täpsustamist; selliste tuletisinstrumentide kindlaksmääramist, mille suhtes kohaldatakse kohustust kaubelda ainult organiseeritud kauplemiskohas; mittediskrimineerivat juurdepääsu kesksele vastaspoolele, mittediskrimineerivat juurdepääsu kauplemiskohale, mittediskrimineerivat juurdepääsu võrdlusalustele ja nende litsentseerimise kohustust ning teavet, mille enda registreerimist taotlev kolmanda riigi äriühing peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele koos oma taotlusega esitama. Komisjon peaks võtma need regulatiivsed tehnilised standardid delegeeritud õigusaktidega vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

(52)

Direktiivi 2014/65/EL artiklis 95 nähakse ette ajutine erand teatavatele C jao punkti 6 kohastele energiaalastele tuletislepingutele. Seetõttu tuleb võtta seda arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatavates tehnilistes standardites, milles täpsustatakse kliirimiskohustust vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 punktile b, ja mitte kehtestada kliirimiskohustust tuletislepingutele, mille suhtes kohaldataks seejärel ajutist erandit C jao punkti 6 kohastele energiaalastele tuletislepingutele.

(53)

Käesoleva määruse nõuete kohaldamine tuleks edasi lükata, et ühitada nende kohaldamine uuesti sõnastatud direktiivi eelmisest versioonist üle kantud eeskirjade kohaldamisega ning kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed. Seejärel tuleks kogu regulatiivset paketti kohaldada ühest ja samast ajahetkest. Üksnes rakendusmeetmete ettevalmistamise volituste kohaldamist ei tohiks edasi lükata, et nende rakendusmeetmete koostamiseks ja vastuvõtmiseks vajalikud menetlused võiksid alata niipea kui võimalik.

(54)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust tarbijakaitsele (artikkel 38), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47) ning õigust mitte saada süüdi mõistetud ja karistatud sama süüteo eest rohkem kui üks kord (artikkel 50), ja seda tuleb kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(55)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta on esitanud oma arvamuse 10. veebruaril 2012. aastal (18),

a)

kauplemisandmete avalikustamine;

b)

tehingutest teavitamine pädevatele asutustele;

c)

kauplemine tuletisinstrumentidega organiseeritud kauplemiskohtades;

d)

mittediskrimineeriv juurdepääs kliirimisele ja mittediskrimineeriv juurdepääs kauplemisele võrdlusalustega;

e)

pädevate asutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Pangandusjärelevalve õigused finantstoodetesse sekkuda ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve õigused seoses positsioonide haldamise kontrollimisega ja positsioonidele piirangute seadmisega;

f)

investeerimisteenuste pakkumine või -tegevusega tegelemine kolmandate riikide äriühingute poolt, mille suhtes komisjon on teinud kohaldatava samaväärsust kinnitava otsuse, filiaali kaudu või ilma.

a)

määratakse kindlaks asjaomastes kolmandates riikides kohaldatavad sätted seoses keskpanga tehingute, sh EKPSi liikmete poolt nendes kolmandates riikides sooritatud tehingute kohustusliku avalikustamisega, ning

b)

hinnatakse liidus kohustusliku avalikustamise nõuete võimalikku mõju kolmanda riigi keskpanga tehingutele.

1)

„investeerimisühing” – investeerimisühing, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1.

2)

„investeerimisteenused ja -tegevus” – investeerimisteenused ja -tegevus, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2;

3)

„kõrvalteenus” – kõrvalteenus, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 3;

4)

„korralduste täitmine kliendi nimel” – korralduste täitmine kliendi nimel, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5;

5)

„kauplemine oma arvel” – kauplemine oma arvel, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 6;

6)

„turutegija” – turutegija, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 7;

7)

„klient” – klient, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 9;

8)

„kutseline klient” – kutseline klient, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 10;

9)

„finantsinstrument” – finantsinstrument, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15;

10)

„turukorraldaja” – turukorraldaja, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 18;

11)

„mitmepoolne süsteem” – mitmepoolne süsteem, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 19;

12)

„kliendi korralduste süsteemne täitja” – kliendi korralduste süsteemne täitja, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 20;

13)

„reguleeritud turg” – reguleeritud turg, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21;

14)

„mitmepoolne kauplemissüsteem” – mitmepoolne kauplemissüsteem, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;

15)

„organiseeritud kauplemissüsteem” – organiseeritud kauplemissüsteem, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 23;

16)

„kauplemiskoht” – kauplemiskoht, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24;

17)

„likviidne turg”